dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Kaitsevägi
Sissetulev kiriAvalik

Teenistuse korraldamine

Kaitsevägi · 13. juuni 2024
Viit
KV-3.1-1.1/24/12739
Registreeritud
13. juuni 2024
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Kaitseliit
Saabumis/saatmisviis
E-post
Funktsioon
- -
Sari
- -
Toimik
- -

Failid

  • 📎Avalik_20240603_KL_7-1_24_2_Kaitseliidu _lem k_skkiri.asice630 KB

Sisu (failidest)

KÄSKKIRI 3. juuni 2024 nr 7-1/24/2 Kaitseliidu väljaõppe eeskirja kinnitamine. Käskkirja kehtetuks tunnistamine Kaitseliidu seaduse § 13 lg 1 p-d 1, 16 ja lg 5 alusel ning seoses teenistusliku vajadusega: 1. Kinnitan dokumendi „Kaitseliidu väljaõppe eeskiri“ (lisatud). 2. Tunnistada kehtetuks Kaitseliidu ülema 01.07.2022 käskkirja nr K-7-1/22/21087V „Kaitseliidu väljaõppe eeskirja kinnitamine. Käskkirja kehtetuks tunnistamine“. 3. Käskkiri avaldada täitmiseks Kaitseliidu struktuuriüksuste juhtidele ning teadmiseks Kaitseväe peastaabi väljaõppeosakonna ülemale ja Eesti diviisi ülemale. (allkirjastatud digitaalselt) Ilmar Tamm Kindralmajor Kaitseliidu ülem Eduard Nikkari KINNITATUD Kaitseliidu ülema 2024. a käskkirjaga „Kaitseliidu väljaõppe eeskirja kinnitamine. Käskkirja kehtetuks tunnistamine“ KAITSELIIDU VÄLJAÕPPE EESKIRI TALLINN 2024 1. PEATÜKK. ÜLDSÄTTED ................................................................................................................. 3 2. PEATÜKK. VÄLJAÕPPE EESMÄRK JA KORRALDAMISE ÜLDPÕHIMÕTTED KAITSELIIDUS ............. 4 3. PEATÜKK. VÄLJAÕPPE KORRALDAMINE KAITSELIIDUS ............................................................... 5 3.1. KAITSELIIDU VÄLJAÕPPESÜSTEEM .............................................................................................. 5 3.2. VÄLJAÕPPE KORRALDAMISE DOKUMENDID ............................................................................... 5 3.3. SÜSTEEMSE LÄHENEMISE VÄLJAÕPPEMUDEL ............................................................................ 6 4. PEATÜKK. KAITSELIIDU VÄLJAÕPPE KORRALDUSLIK JAOTUS ...................................................... 6 4.1. KAITSELIIDU SÕJAVÄELISE VÄLJAÕPPE KORRALDUS ................................................................... 7 4.1.1. KAITSELIIDU SÕJAVÄELISE VÄLJAÕPPE KORRALDAMINE STRUKTUURIÜKSUSTES .................. 7 4.1.2. KAITSELIIDU MAAKAITSEÜKSUSTE ETTEVALMISTAMISE VÄLJAÕPPEPERIOOD JA VÄLJAÕPPETSÜKKEL ................................................................................................................................ 9 4.1.3. KAITSELIIDU SÕJAVÄELISE VÄLJAÕPPE INDIVIDUAALNE JA KOLLEKTIIVNE VÄLJAÕPE ......... 10 4.1.4. KAITSELIIDU SÕJAVÄELISE VÄLJAÕPPE VÄLJAÕPPEPROTSESS .............................................. 11 4.1.5. KAITSELIIDU SÕJAVÄELISE VÄLJAÕPPE KONTROLL JA HINDAMINE ...................................... 12 4.1.6 KAITSELIIDU SÕJAVÄELISE VÄLJAÕPPE PLANEERIMINE, ARUANDLUS JA KOKKUVÕTTED .... 15 4.2. KAITSELIIDU SIHTÜKSUSTE JA VÕRGUSTIKE VÄLJAÕPPE KORRALDUS ...................................... 16 4.2.1. KAITSELIIDU SIHTÜKSUSTE JA VÕRGUSTIKE VÄLJAÕPPEPERIOOD JA VÄLJAÕPPETSÜKKEL.. 16 4.2.2. KAITSELIIDU SIHTÜKSUSTE JA VÕRGUSTIKE VÄLJAÕPPEPROTSESS ...................................... 16 4.3. KAITSELIIDU MITTESÕJAVÄELISE VÄLJAÕPPE KORRALDUS ....................................................... 18 5. PEATÜKK. KAITSELIIDU ÕPPEVARA JA ÕPPEKAVADE HALDAMINE ........................................... 20 6. PEATÜKK. KAITSELIIDU ÕPIKOGEMUSTE PROTSESS.................................................................. 22 Lisa 1. Kaitseliidu sõjaväelise ja mittesõjaväelise väljaõppe mõisted ................................................... 23 Lisa 3. Sõjaväelise väljaõppe korralduse kontroll-lehed ....................................................................... 28 Lisa 4. Allüksuse hindamisleht (NÄIDIS) ................................................................................................ 34 Lisa 5. Väljaõppesündmuste korraldaja (isikud ja struktuuriüksused) ja väljaõppe kontrollija/hindaja korralduslikud väljaõppe dokumendid ja/või keskkond ja nende koostamise/esitamise tähtajad. .... 35 2 1. PEATÜKK. ÜLDSÄTTED Kaitseliidu väljaõppe eeskiri (edaspidi eeskiri) koos lisadega on Kaitseliidu väljaõppe korraldust reguleeriv põhidokument, millega sätestatakse Kaitseliidu väljaõppe eesmärk, selle korralduse üldised alused ja põhimõtted ning nõuded väljaõppega seotud ühtsetele dokumentidele, samuti kohustused väljaõpet korraldavale personalile ja ülesanded struktuuriüksustele. Eeskiri kirjeldab Kaitseliidu sõjaväelist ja mittesõjaväelist väljaõpet, tuues välja ühisosa ja erisused väljaõppe korraldamisel Kaitseväes ja Kaitseliidus. Eeskirja kasutajate sihtgrupp on palgalised ja vabatahtlikud kaitseliitlased, kes korraldavad väljaõpet Kaitseliidus. Eeskirja järgimine on kohustuslik väljaõppeprotsessis osalejatele 1 (väljaõppejuhid, -planeerijad, -läbiviijad ja –toetajad), keda on kirjeldatud käesolevas eeskirjas. Eeskirja lisadega kehtestatakse Kaitseliidu sõjaväelise ja mittesõjaväelise väljaõppe mõisted (vt lisa 1), Kaitseliidu sõjaväelise ja mittesõjaväelise väljaõppe dokumendid koos vormidega (vt lisa 2), sõjaväelise väljaõppe korralduse kontroll-lehed koos vormidega (vt lisa 3), allüksuste hindamisleht koos vormiga (vt lisa 4) ja väljaõppesündmuste korraldajad (isikud ja struktuuriüksused), väljaõppe korralduslikud dokumendid ja/või keskkond ja nende koostamise/esitamise tähtajad (vt lisa 5). Eeskirja haldab Kaitseliidu peastaabi väljaõppeosakond. 1 Kaitseväe juhataja 15.02.2022 käskkiri nr 257 „Sõjaväelise väljaõppe eeskirja kinnitamine. Käskkirja kehtetuks tunnistamine“. 3 2. PEATÜKK. VÄLJAÕPPE EESMÄRK JA KORRALDAMISE ÜLDPÕHIMÕTTED KAITSELIIDUS Kaitseliidu väljaõppe eesmärk on ette valmistada Kaitseliidu liikmeid ning struktuuriüksusi organisatsioonile pandud rahu-, kriisi- ja sõjaaja ülesannete täitmiseks. Väljaõpe tähendab teadmiste ja oskuste andmist ning vilumuste saavutamist. Selle läbiviimisel järgitakse organisatsiooni väljaõppe korraldamise põhimõtteid. Kaitseliidu väljaõppe fookus on peamiselt oma liikmeskonna riigikaitseliste teadmiste ja oskuste arendamisel. Et tagada organisatsioonile püstitatud eesmärkide täitmine ning liikmete osalus ja motiveeritust peab Kaitseliidu väljaõpe olema süsteemne, paindlik, aja- ja asjakohane ning lähtuma väljaõppe kehtivatest dokumentidest ja õppematerjalidest ning korraldamise põhimõtetest. Väljaõpe peab olema eesmärgipärane. Igale väljaõppes osalejale peab olema selge, miks antud väljaõpe toimub ja milline peab olema lõpptulemus. See peab olema omakorda seotud kõrgemate eesmärkide ja plaanide täitmisega. Väljaõppe korraldamine on iga juhi ülesanne. Kõikide tasandite juhid (ülem/pealik) vastutavad isiklikult alluvate väljaõppe korraldamise eest. Juht kujundab väljaõppe käigus alluvate hoiakud, väärtushinnangud ja käitumisnormid. Erilist tähelepanu tuleb pöörata allüksuste juhtide õpetamisele ja arendamisele. Juht peab kujundama nooremates juhtides otsuse vastuvõtmise julguse ning initsiatiivi ja sihikindluse otsuse elluviimisel. Väljaõpe peab olema realistlik ja ohutu. Väljaõppele püstitatud eesmärgid ja ülesanded peavad olema realistlikud ning viimased peavad toimuma tõetruult imiteeritud olukorras. Olukordade imiteerimisel peab kinni pidama kehtivatest õigusaktidest (ohutuseeskirjad, ohutusjuhendid, varustuse ekspluatatsiooni eeskirjad jmt). Väljaõppe füüsiline keskkond peab tagama maksimaalse ohutuse, kuid ei tohi segada planeeritavat saavutust. Väljaõpe peab olema pidev ja arenev protsess. Väljaõpe peab arenema loogiliselt liikudes lihtsamalt keerulisemale, kergemalt raskemale ja individuaalselt kollektiivsele. Väljaõpet viiakse läbi, kuni on saavutatud soovitud tulemus. Vältimaks varem õpitu unustamist, tuleb järgnevas väljaõppes eelnevalt omandatud teadmisi ja oskusi korrata. Tõhusaima väljaõppe saavutamiseks peab kasutama sobivaid väljaõppevorme ja - meetodeid. Väljaõppe eesmärkide saavutamiseks tuleb valida parimad väljaõppemeetodid ja õppetöövormid, mida tuleb pidevalt arendada, et väljaõppe eesmärgid oleks saavutatud. 4 3. PEATÜKK. VÄLJAÕPPE KORRALDAMINE KAITSELIIDUS Lähtuvalt Kaitseliidu seadusest 2 on Kaitseliit Kaitseministeeriumi valitsemisalas tegutsev vabatahtlik, sõjaväeliselt korraldatud, relvi valdav ja sõjaväeliste harjutustega tegelev riigikaitseorganisatsioon. Kaitsetahte kasvatamisel ja tugevdamisel on Kaitseliidul oluline roll ning sõjaväelise ja mittesõjaväelise (laiapindse) väljaõppe abil peab organisatsioon korraldama riigikaitsealaste teadmiste ja oskuste laiemat levikut ning tagama väljaõppe oma liikmetele ka siis, kui nad otseselt ei osale riigi sõjalise kaitse korraldamises. Käesolev peatükk annab ülevaate Kaitseliidus toimuva väljaõppe üldisest korraldusest, mille raames käsitletakse Kaitseliidu väljaõppesüsteemi, väljaõppe korraldamise aluseid (õigusaktid, regulatsioonid, dokumendid) ning süsteemse lähenemise väljaõppemudelit. 3.1. KAITSELIIDU VÄLJAÕPPESÜSTEEM Kaitseliidu väljaõppesüsteemi olemasolu tuleneb Kaitseliidu arengukavast. Kaitseliidu väljaõppesüsteem koosneb väljaõppe valdkonna osistest, milleks on valdkonna korralduslikud õigusaktid ja regulatsioonid-dokumendid, sõjaväelise ja mittesõjaväelise väljaõppeprotsessid ja nendes osalejad, väljaõppesündmused (nt kursused), väljaõpet korraldavad isikud ja struktuuriüksused, õpikeskkond ja seda toetav väljaõppetaristu, materiaalsed vahendid ning oskusteave, mille eesmärk on oma vabatahtlikust liikmeskonnast ette valmistada nõuetele vastavad indiviidid ja allüksused riigikaitseliste ülesannete täitmiseks. Väljaõppesüsteemi kõige olulisem osa on Kaitseliidu liige, kes on otsustanud vabatahtlikult vastavalt ametikohale panustada ja osaleda väljaõppes. Väljaõppesüsteem peab tagama organisatsiooni igale liikmele eesmärgistatud väljaõppe, mis toetab tema ülesannete täitmist riigikaitses. 3.2. VÄLJAÕPPE KORRALDAMISE DOKUMENDID Kaitseliidus väljaõppe korraldamise aluseks on järgmised dokumendid: Kaitseväe ja Kaitseliidu väljaõpet korraldavad eeskirjad ja juhised, neid toetavad dokumendid (nt arengukavad, võimekirjeldused jms) ja regulatsioonid ning väljaõppe korraldust täpsustavad õigusaktid (nt struktuuriüksuse juhi aastakäsk, väljaõppejuhised jms). Väljaõppe dokumendid määravad väljaõppe eesmärgid, ohutustehnilised reeglid, kasutatavad vahendid ja kulunormid, läbiviimise meetodid, ülemate suunised ning muid valdkonna tegevustega seotud aspektid. Kaitseliidu sõjaväelise ja mittesõjaväelise väljaõppe korraldamise dokumendid on kirjeldatud käesoleva eeskirja lisas 2. 2 Kaitseliidu seadus (RT I, 20.03.2013, 1). 5 Kaitseliidu sõjaväelise väljaõppe planeerimise ja korraldamise aluseks on Kaitseliidus maakaitseüksuste ettevalmistamise kava, üksuse ettevalmistamise teekaart, üksuste/allüksuste võimekirjeldused ja ametikoha kirjeldused ning maakaitseringkondade ja malevate üksuste/allüksuste väljaõppeperioodid- ja tsüklid ning õppekavad. Kaitseliidu sihtüksuste ja võrgustike väljaõppe planeerimise ja korraldamise aluseks on Kaitseliidu "Riigikaitse laia käsitluse allüksuste ettevalmistamise kava 2021-2030"3 ning lisaks sihtüksuste/võrgustike kontseptsioonid, võimekirjeldused ja ametikoha kirjeldused, väljaõppe korralduse ja väljaõppeprotsesside kirjeldused ning õppekavad. 3.3. SÜSTEEMSE LÄHENEMISE VÄLJAÕPPEMUDEL Väljaõppe korraldamise alusena kasutatakse Kaitseliidus süsteemse lähenemise väljaõppemudelit (Systems Approach to Training − SAT 4 ), mis koosneb neljast peamisest etapist: analüüsimine, kavandamine, läbiviimine ja hinnangu andmine (vt Kaitseliidu väljaõppe eeskiri joonis 1). Üksikasjalikumalt on väljaõppe korraldamise alused ning etapid kirjeldatud Kaitseväe sõjaväelise väljaõppe eeskirjas5. Joonis 1. Süsteemse lähenemise mudel väljaõppele 4. PEATÜKK. KAITSELIIDU VÄLJAÕPPE KORRALDUSLIK JAOTUS Käesolev peatükk annab ülevaade Kaitseliidu sõjaväelise ja mittesõjaväelise väljaõppe korraldusest, selle korralduslikust jaotusest Kaitseliidu struktuuriüksustes, väljaõppeperioodidest ja –tsüklitest, väljaõppeprotsessist, individuaalsest ja kollektiivsest väljaõppest ning väljaõppekontrollist ja hindamisest. 3 Riigikaitse laia käsitluse allüksuste ettevalmistamise kava 2021-2030 4 Üldiselt tuntud ka kui Instructional Systems Development (ISD) ning väljaõppe tehnoloogiline mudel. 5 Kaitseväe juhataja 15.02.2022 käskkiri nr 257 „Sõjaväelise väljaõppe eeskirja kinnitamine. Käskkirja kehtetuks tunnistamine“. 6 4.1. KAITSELIIDU SÕJAVÄELISE VÄLJAÕPPE KORRALDUS Sõjaväelist väljaõpet korraldatakse Kaitseväes ja Kaitseliidus. Kaitseväe juhataja juhib sõjaliseks riigikaitseks valmistumist, mille osa on ka Kaitseliidus korraldatav sõjaväeline väljaõpe, mis moodustab osa Kaitseväe sõjaväelisest väljaõppest ning peab vastama Kaitseväe juhataja kehtestatud nõuetele ja korrale. Käesolevas peatükis on välja toodud sõjaväelise väljaõppe erisused võrreldes Kaitseväes antava väljaõppega, arvestades Kaitseliidu liikmeskonna võimalusi osaleda sõjaväelises väljaõppes. Kaitseliidus on sõjaväelise väljaõppe eesmärk ette valmistada sõjaaja üksusi (maakaitse) ja nende liikmeid (tegevliikmed ja reservväelased) sõjaliste ülesannete täitmiseks. Kaitseliidu sõjaväelise väljaõppe korraldamise põhimõtted ja alused tulenevad maakaitseüksuste võimekirjeldustest ning Kaitseväe juhataja kinnitatud "Sõjaväelise väljaõppe eeskirjast"6. Kaitseliit juhindub sellest eeskirjast tegevliikmete ja reservväelaste väljaõppe korraldamisel. Sõjaväelise väljaõppe eeskirja toetavad dokumendid on: 1. arengukavad, standardimisnõuded (STANAGid) ja teised NATO väljaõppedokumendid; 2. üksuste võimekirjeldused ja ametikoha kirjeldused; 3. teised väljaõpet toetavad dokumendid: 3.1. Õppuste korraldamise eeskiri; 3.2. Kaitseväe õpikogemuste eeskiri; 3.3. Ohutuseeskirjad ja kasutusjuhendid; 3.4. Laskeväljaõppe eeskiri; 3.5. Kaitseväe spordieeskiri; 3.6. Lahinguvalmiduse eeskiri. 4. väljaõppe korraldust täpsustavad õigusaktid: 4.1. Kaitseväe ja Kaitseliidu aastakäsk; 4.2. struktuuriüksuse aastakäsk; 4.3. muud väljaõpet reguleerivad õigusaktid (nt väljaõppejuhised jne). 4.1.1. KAITSELIIDU SÕJAVÄELISE VÄLJAÕPPE KORRALDAMINE STRUKTUURIÜKSUSTES Kaitseliidus korraldatakse sõjaväelist väljaõpet Kaitseliidu peastaabis, Kaitseliidu koolis, maakaitseringkondades, malevates, küberkaitseüksuses ja malevkondades. 6 Kaitseväe juhataja 15.02.2022 käskkiri nr 257 „Sõjaväelise väljaõppe eeskirja kinnitamine. Käskkirja kehtetuks tunnistamine“; 7 Kaitseliidus juhib väljaõppe korraldamist peastaabi väljaõppeosakond, mille ülesanne on välja töötada, rakendada ja koordineerida Kaitseliidu sõjaväelist väljaõppesüsteemi ja selle dokumentatsiooni ning korraldada struktuuriüksustes väljaõppekontrolli ja hindamist7. Kaitseliidus juhib/koordineerib Kaitseliidu kooli iga-aastase koolitustellimuse koostamist peastaabi personaliosakond, lähtudes maakaitseüksuste ettevalmistamise kavast ning võttes aluseks Kaitseliidu struktuuriüksuste iga-aastased koolitustellimused. Kaitseliidu kool on Kaitseliidu struktuuriüksus, mis on organisatsioonisisene koolitus-, teadmus- ja arenduskeskus ning kus viiakse läbi täienduskoolitusi täiskasvanute koolituse seaduse tähenduses 8 . Kool korraldab kursusi vastavalt kinnitatud kalenderplaanile. Kalendriaastas läbiviidavate kursuste valiku ja mahu kehtestab Kaitseliidu ülem kooli ettepanekul. Kool koostab ettepaneku struktuuriüksuste vajadusest ja kooli võimalustest lähtuvalt, kooskõlastades selle Kaitseliidu peastaabiga9. Maakaitseringkond on kindlaksmääratud territoriaalse vastutuspiirkonnaga struktuuriüksus10, mis korraldab väljaõpet vastavalt Kaitseväe juhataja ja Kaitseliidu ülema ja/või maakaitseringkonna pealiku poolt kinnitatud plaanidele ja käskudele. Maakaitseringkond korraldab oma vastutusalas Kaitseväe üksuste (maakaitse) ettevalmistamist ja sõjaväelist väljaõpet (k.a ringkonnaülest), mille põhipingutus on staapide ja allüksuste mahukamate harjutuste ja õppuste korraldamine, k.a kompaniide kokkuharjutamine. Lisaks korraldavad maakaitseringkonnad Kaitseliidu-ülest väljaõpet (nt snaipriõpe, linnalahing jms). Malev on kindlaksmääratud territoriaalse vastutuspiirkonnaga struktuuriüksus, mis korraldab sõjaväelist väljaõpet vastavalt maakaitseringkonna pealiku ja/või malevapealiku kinnitatud aastakäsule ja tööplaanile. Maleva ülesanne on Kaitseliidu liikmete ja allüksuste väljaõppe korraldamine, mille fookus on individuaaloskuste ja allüksuste (jagu, rühm, kompanii) väljaõppel11. Küberkaitseüksuse on eksterritoriaalne struktuuriüksus, mille väljaõppe korraldamine lähtub käesolevast eeskirjast ja pealiku kehtestatud 4 (nelja) aastase väljaõppeperioodi eesmärkidest ning iga-aastasest aastakäsust ja selle lisast, aastaplaanist (väljaõppetsükkel). Küberkaitseüksuse liikmed on reeglina oma valdkonna tippspetsialistid, kellele ei ole vajadust korraldada erialast individuaalväljaõpet. Tulenevalt sellest on küberkaitseüksuse fookus 7 Kaitseliidu ülema 01.11.2022 käskkiri K-0-13/22/31500U „Kaitseliidu peastaabi põhimääruse kehtestamine. Kaitseliidu 27.12.2021 käskkirja nr K-0.13/2126313U kehtetuks tunnistamine“; 8 Kaitseliidu ülema 13.04.2023 käskkiri nr K-0-13/23/11948U „Kooli põhimääruse ja õppekorralduse eeskirja kinnitamine. Käskkirja kehtetuks tunnistamine“; 9 Kaitseliidu kooli põhimäärus Peatükk 4. Õppetöö korraldamine. 4.4. Koolitustellimus.4.4. Kursustele esitamine ja vastuvõtmine; 10 Kaitseliidu kodukord § 191 ja 192; 11 Kaitseliidu kodukord § 20 ja § 21; 8 kollektiivsel väljaõppel, harjutades spetsialiste tegutsema ühtse meeskonnana. Kohandades käesolevat eeskirja ja arvestades küberkaitseüksuse erisust, lähtub üksuse väljaõppe korraldamine pealiku poolt kehtestatud nelja-aastasest väljaõppeperioodist. Aastakäsu ja selle lisa, aastaplaaniga täpsustatakse iga-aastased (väljaõppetsükkel) eesmärgid ning tegevused. Väljaõppeperiood lõppeb hinnangu andmisega üksusele. Malevkond, üksikkompanii ja üksikrühm on territoriaalse või funktsionaalse vastutuspiirkonnaga maleva struktuuriüksused, kelle ülesanne on allüksuse liikmetele sõjaväelise ja mittesõjaväelise väljaõppe korraldamine. Malevkonnad, üksikkompanii ja üksikrühm korraldavad oma liikmetele sõjaväelist väljaõpet vastavalt malevapealiku aastakäsule ja selle lisaks olevale aastaplaanile. 4.1.2. KAITSELIIDU MAAKAITSEÜKSUSTE ETTEVALMISTAMISE VÄLJAÕPPEPERIOOD JA VÄLJAÕPPETSÜKKEL Väljaõppeperiood ja -tsüklid tulenevad Kaitseliidus ettevalmistatavate maakaitseüksuste (nt maakaitseringkond/pataljon) ettevalmistuse kavast, mis omakorda määrab ära väljaõppeperioodi ja -tsüklite lõpuks saavutatavad väljaõppetasemed. Väljaõppeperioodi kestus võib sõltuda üksuse/allüksuse väljaõppe eesmärgist ja saavutatavast väljaõppetasemest. Väljaõppeperiood lõppeb hindamisega ja väljaõppetsüklid lõppevad hinnangu andmisega. Juhul kui ei ole võimalik ühes väljaõppetsüklis õpetada välja terviküksust, siis tehakse seda mitmest väljaõppetsüklist koosneva pikema väljaõppeperioodi vältel (vt Kaitseliidu väljaõppe eeskiri joonis 2). Väljaõppeperioodi kestus on üldjuhul neli aastat ning sõltub olemasolevatest ressurssidest nagu personal, struktuur, varustus, väljaõppeehitis vms. 9 Väljaõppeperiood 1. aasta 2. aasta 3. aasta 4. aasta Määratud Määratud Määratud KV/ESTDIV iga- iga- iga- õppus, aastane aastane aastane väljaõppe- väljaõppe väljaõppe väljaõppe taseme - teema - teema - teema hindamine MKR MKR MKR õppus, õppus, õppus, hinnangu hinnangu hinnangu andmine andmine andmine õppus Joonis 2. Maakaitseringkonna 4-aastane väljaõppeperiood (näidis) Kaitseliidus kulub maakaitseüksuste ettevalmistamiseks kuni neli aastat. Väljaõppeperiood jaguneb iga-aastasteks väljaõppetsükliteks, mis koosnevad väljaõppeteemadest ja õppustest. Reeglina korraldatakse väljaõppetaseme hindamine väljaõppeperioodi lõpus ja hinnangu andmine väljaõppetsükli lõppedes. 4.1.3. KAITSELIIDU SÕJAVÄELISE VÄLJAÕPPE INDIVIDUAALNE JA KOLLEKTIIVNE VÄLJAÕPE Sõjaväeline väljaõpe Kaitseliidus jaguneb individuaalseks ja kollektiivseks väljaõppeks 12 , mida korraldatakse kursustena ja mille korraldamise aluseks on kinnitatud õppekavad. Individuaalne ja kollektiivne väljaõpe (k.a õppus) kajastub struktuuriüksuse iga-aastases väljaõppetsüklis. Üldjuhul määratakse kaitseliitlased allüksustesse sõjaajaametikohtadele enne individuaalset väljaõpet. Väljaõpet alustatakse individuaalse väljaõppega, mis jaguneb baas- ja erialaväljaõppeks (kursusteks). Individuaalse väljaõppe käigus omandavad väljaõppes osalejad teadmised, oskused ja hoiakud, mida peab rakendama lähtuvalt nende ametikoha kirjeldustest. Väljaõppes osalejatele antakse hinnang väljaõppe eesmärgi ja lahingvalmiduse (väljaõppetaseme) saavutamise kohta. Baaskursuseks on kõikidele kaitseliitlastele sõdurioskuste kursus, mis on kohustuslik Kaitseliidu tegevliikmetele, kes hakkavad kuuluma sõjaaja koosseisus lahing- ja lahingtoetusüksustesse, ning kes ei ole läbinud ajateenistust. 12 Kaitseväe juhataja 15.02.2022 käskkiri nr 257 „Sõjaväelise väljaõppe eeskirja kinnitamine. Käskkirja kehtetuks tunnistamine“. 10 Baaskursuse läbinu on võimeline tegutsema lahinguväljal üksi ja lahingupaari koosseisus ning jätkama allüksuse tasemekursusel. Baaskursus kestab üldjuhul kuni üks aasta. Baaskursusele järgneb väljaõpe erialakursustel, kuhu kaitseliitlased määratakse vastavalt sõjaaja ametikohale (nt kuulipildur jt) ja need, kes ei ole läbinud ajateenistust vajalikul erialal. Erialakursused kestavad kuni pool aastat. Osalemine individuaalsel väljaõppel võtab kaitseliitlastel aega kuni kaks aastat (vt Kaitseliidu väljaõppe eeskiri joonis 3. Individuaalne väljaõpe) ja see sõltub malevate väljaõppe korraldusest (väljaõppetsükkel), mida ja kui palju planeeritakse korraldada iga-aastaselt maleva väljaõppes. Individuaalsele väljaõppele järgneb kollektiivne väljaõpe, mis jaguneb allüksuste väljaõppeks - kursusteks (nt jagu, rühm, kompanii, staap ja pataljon) ja koostööharjutusteks. Kollektiivse väljaõppe käigus omandatakse esmalt allüksusesisene ja seejärel (all)üksuste vaheline koostööoskus. Allüksuse kursus kestab ajaliselt kolm kuni neli aastat (vt Kaitseliidu väljaõppe eeskiri joonis 3. Kollektiivne väljaõpe). Kollektiivne väljaõpe lõpeb vastava taseme õppusega, mille lõpus antakse hinnang väljaõppes osalenud üksusele väljaõppe eesmärgi ja -taseme saavutamise kohta. Oluliste väljaõppe eesmärkide saavutamata jäämisel tuleb puudujäägid kõrvaldada enne järgmise taseme väljaõppe alustamist või edasise teenistuse käigus. Kollektiivse väljaõppe õppusi korraldatakse vastavalt Kaitseväe dokumendile „Õppuste korraldamise eeskiri“ 13 . 4.1.4. KAITSELIIDU SÕJAVÄELISE VÄLJAÕPPE VÄLJAÕPPEPROTSESS Vastavalt Kaitseväe "Sõjaväelise väljaõppe eeskirjale" on väljaõppeprotsess SAT-mudelist lähtuv väljaõppetegevuste kogum, mille eesmärk on ette valmistada isikuid, staape ja üksusi neile määratud ülesannete täitmiseks. Väljaõppeprotsessi osapoolteks on väljaõppejuht (struktuuriüksuse juht), väljaõppe korraldaja, väljaõppes osaleja (õppur) ja väljaõppe toetaja14. Peamine ja oluline vastutus väljaõppe korraldamisel on väljaõppejuhil ja väljaõppe korraldajal. Kõikide tasandite juhid, kes osalevad väljaõppeprotsessis, vastutavad isiklikult oma alluvate väljaõppe planeerimise, läbiviimise, hindamise/kontrolli ja aruandluse eest. 13 Kaitseväe juhataja 14.04.2022 käskkiri nr 650 „Õppuste korraldamise eeskiri“. 14 Kaitseväe juhataja 15.02.2022 käskkiri nr 257 „Sõjaväelise väljaõppe eeskirja kinnitamine. Käskkirja kehtetuks tunnistamine“. 11 Joonis 3. Kaitseliidu väljaõppeprotsessi mudel Väljaõppeprotsessi osad on väljaõppesündmused, mis Kaitseväe "Sõjalise väljaõppe eeskirja" mõistes on selge ja spetsiifilise väljaõppe-eesmärgiga ettevõtmised (nt spordiüritus, seminar, teabepäev, kursus, harjutus, õppus, lahinglaskeharjutus, õppekogunemine jne). Igal väljaõppesündmusel peab olema korraldava struktuuriüksuse ülema käskkiri (käsk). Väljaõppesündmuse käsk koostatakse ja vormistatakse väljaõppesündmuse iseloomust lähtuvalt. Käsud peavad olema kinnitatud ja kättesaadavad osalevale isikkoosseisule (vabatahtlikele) hiljemalt üks nädal enne väljaõppesündmust. Käsu ainus osa, mis koostatakse alles väljaõppesündmuse päeval, on väljaõppes osaleva isikkoosseisu täpne nimekiri. 4.1.5. KAITSELIIDU SÕJAVÄELISE VÄLJAÕPPE KONTROLL JA HINDAMINE Väljaõppeprotsessi lahutamatud osad on väljaõppe kontroll ja hinnangu andmine, mille eesmärk on saada ülevaade väljaõppest. Väljaõppe kontroll on tegevus, mille käigus kogutakse andmed sõltuvalt püstitatud väljaõppe-eesmärgist. Hinnangu andmisel väljaõppele võrreldakse kontrolli käigus saadud andmeid väljaõppedokumentides kehtestatud normide või plaanituga. Hinnang on hindav arvamus ehk tähelepanekutel või hindamisel põhinev otsustus kellegi või millegi kohta. See on ühtmoodi vajalik nii korraldajatele kui ka väljaõppes osalejatele, sest annab tagasisidet nii väljaõppe korralduse, tulemuste, protsessi, süsteemi kui eesmärkide kohta. 12 4.1.5.1 Sõjaväelise väljaõppe kontroll Väljaõppe kontrolli eesmärk on teha väljaõppe korraldamise järelevalvet Kaitseliidu struktuuriüksustes, tuvastada väljaõppele määratud eesmärkide saavutamine ja väljaõppe eesmärkide vastavus sõjalistele ülesannetele ning hoida väljaõppe korraldamisega kursis eri tasandi väljaõppejuhte. Väljaõppe kontrolli raames antakse väljaõppes osalejatele (k.a üksused) hinnang väljaõppe eesmärgi ja väljaõppetaseme saavutamise kohta. Ideaalis peavad enne järgmisele (keerulisemale) tasemele liikumist olema eelneva (lihtsama) taseme väljaõppe eesmärgid saavutatud. Väljaõppe eesmärkide saavutamata jäämisel peab väljaõppejuht hindama väljaõppelünga mõju edasisele väljaõppele. Oluliste puuduste korral peab väljaõpet ja hindamist kordama enne kui järgmisele tasandile liigutakse. Vähemtähtsate puuduste korral võidakse väljaõppega edasi minna ja puudused kõrvaldada muu väljaõppe käigus. 4.1.5.2 Sõjaväelise väljaõppe kontrolli vastutus Sõjaväelist väljaõppe kontrolli viiakse läbi vastavalt Kaitseväe sõjaväelise väljaõppe eeskirjale ja Kaitseliidu väljaõppe eeskirjale ning muudele sõjaväelist väljaõpet reguleerivatele dokumentidele. Peamine ja oluline vastutus väljaõppe korraldamisel ning kontrollimisel on väljaõppejuhil ja väljaõppe korraldajal. Kaitseliidus läbiviidava sõjaväelise väljaõppe korraldamise ja selle kontrolli eest vastutab peastaabi väljaõppeosakond. Maakaitseringkondade/malevate ülesanne on regulaarselt teha väljaõppe kontrolli oma üksustes/allüksustes vastavalt Kaitseväe sõjalise väljaõppe eeskirjale ja Kaitseliidu väljaõppe eeskirjale ning muudele sõjaväelist väljaõpet reguleerivatele dokumentidele. Kaitseliidus läbiviidava erialase väljaõppe korraldamise ja selle väljaõppe kontrolli eest vastutavad Kaitseliidu peastaabi osakonnad ning Kaitseliidu struktuuriüksused. 4.1.5.3 Sõjaväelise väljaõppe kontrolli korraldus Sõjaväelist väljaõppe kontroll viiakse üldjuhul läbi kahes osas. Nendeks on eelnev väljaõppe dokumentide kontroll ja sellele järgnev õppetundide/harjutuste kontroll maastikul. Dokumentide kontrolli eesmärk on tutvuda väljaõppesündmuste dokumentidega ja tuvastada nende vastavus kehtivatele väljaõppe regulatsioonidele. Sõjaväelise väljaõppe õppetundide/harjutuste kontrolli eesmärk on kontrollida allüksuse/üksuse väljaõppe korraldust, läbiviijate pädevust ja tuvastada kitsaskohad allüksuste/üksuste väljaõppes. See toimub õppetundide/harjutuste ajal. Kontrollitakse väljaõppe ettevalmistatust, läbiviimise vastavust õppekavale ja Kaitseväe ohutuseeskirjade 13 (OE) nõuetele, logistilist toetust, väljaõppekäsust tulenevate väljaõppe-eesmärkide täitmist ja instruktorite/koolitajate tegevust. Sõjaväelise väljaõppe korralduse kontroll-lehed täidetakse jooksvalt. Esmane tagasiside antakse peale väljaõppesündmuse toimumist. Kontroll-lehtede hinnangud on aluseks sõjaväelise väljaõppe ülesannete täitmise kokkuvõtetele. Hindamistulemuste põhjal antakse tagasiside väljaõppes osalenutele (koos kommentaaride ja juhistega) ning struktuuriüksuse juhile koos järelduste ja ettepanekutega. 4.1.5.4 Sõjaväelise väljaõppe kontroll kontroll-lehtede täitmine ja hoiustamine. Sõjaväelise väljaõppe kontrollil kasutatakse kontroll-lehti, mis jagunevad järgmiselt: 1) Õppetundide/harjutuste korralduse kontroll-leht (vt Kaitseliidu väljaõppe eeskiri lisa 3. Alalisa 3.1). Täidetud kontroll-leht annab ülevaate väljaõppeürituse seotusest üksuse/allüksuse ettevalmistusega ja väljaõppetsükliga, väljaõppeürituse eesmärgist ja korraldusest ning aitab tuvastada kitsaskohad allüksuste/üksuste väljaõppes. 2) Instruktori hindamise leht (vt Kaitseliidu väljaõppe eeskiri lisa 3. Alalisa 3.2) Täidetud kontroll-lehe abil annab kontrollija tagasiside/hinnangu instruktori/koolitaja eneseanalüüsile ja pädevusele väljaõpet (õppetund, harjutus jms) korraldada. 3) Laskeharjutuse kontroll-leht (vt Kaitseliidu väljaõppe eeskiri lisa 3. Alalisa 3.3). Täidetud kontroll-leht annab ülevaate relva- ja laskeväljaõppe korraldusest ning hindab laskeharjutuse läbiviija pädevust. 4) Struktuuriüksuste sõjaväelise väljaõppega tegelevatel juhtidel on õigus lisaks käesolevas eeskirjas kinnitatud kontroll-lehtedele koostada vastavalt vajadusele ka muid kontroll-lehti. Struktuuriüksustes koostatud kontroll-lehed peavad sisaldama käesoleva juhisega kinnitatud kontroll-lehtede põhimõtteid ja sisupunkte. 4.1.5.5 Sõjaväelise väljaõppe hindamine Hindamine on väljaõppeprotsessi osa, mille lõpus antakse määratud kriteeriumide alusel hinnang väljaõppeprotsessis osalejale ja/või üksusele. Hindamine on struktureeritud protsess, mille käigus kontrollitakse üksuse/staabi võimete ja tegevuste vastavust ettenähtud standarditele ja kriteeriumitele. Hindamine peab lähtuma väljaõppe alaeesmärkide standarditest (METL). Väljaõppetase on kursuse (nt jao-, rühma, kompanii jne) lõpus antud hinnang allüksuse/üksuse lahingülesande täitmisele. Hinnatavad lahingülesanded kehtestab struktuuriüksuse ülem, kes korraldab ka üksuse hindamise. Hinnatavad lahingülesanded kehtestab struktuuriüksuse ülem üksuse võimekirjelduse alusel. 14 Hindamise juures on võetud lähteandmeteks NATO CREVAL hindamise metoodika. Hindamine korraldatakse eelkõige sõjaaja üksustele, kui terviku lahingvalmiduse hindamiseks. Üksus peab näitama võimet toime tulla oma põhiülesannete täitmisega. Hindamine keskendub üksuste tegutsemise põhimõtetele, dokumentatsioonile ja varustatusele, mitte taktikalis-tehnilistele detailidele. Perioodiline hindamiste läbiviimine annab ülevaate üksuse väljaõppe hetkeseisust ja võimaldab jälgida üksuste lahinguvalmiduse arengut. Ideaalis peaks üksuse lahinguvalmidust uuesti hindama igal neljandal aastal, mis on sünkroonis maakaitseringkondade väljaõppeperioodiga. Hindamistulemused annavad meile võimaluse teha järeldusi üksuste lahinguvõimete arendamiseks. Hindamise lõpptulemiks on hinnang, milliseid lahingülesandeid on üksus võimeline täitma ja missuguseid mitte. Need lahingülesanded, mis vajavad lisaväljaõpet, tuleb planeerida ja läbi viia järgmises väljaõppetsüklis. Allüksuse hindamisleht (vt Kaitseliidu väljaõppe eeskiri lisa 4). Täidetud hindamisleht annab ülevaate allüksuse võimekusest täita määratud ülesannet. Hindamislehe täidab hindamise läbiviija ja esitab selle väljaõppejuhile. Hindamislehed säilitatakse väljaõpet korraldava struktuuriüksuse staabis. Sõjaväelise väljaõppega tegelevatel struktuuriüksuste juhtidel on õigus lisaks käesolevas eeskirjas kinnitatud hindamislehele koostada vajadusepõhiseid hindamislehti. Struktuuriüksustes koostatud hindamislehed peavad sisaldama käesoleva juhisega kinnitatud põhimõtteid ja sisupunkte. 4.1.6 KAITSELIIDU SÕJAVÄELISE VÄLJAÕPPE PLANEERIMINE, ARUANDLUS JA KOKKUVÕTTED Kaitseliidus toimub sõjaväelise väljaõppe ja muude ürituste planeerimine, täpsustamine ja aruandlus veebiprogrammis VÕPIS. Programmi eesmärk on koondada teave Kaitseliidus toimuvast väljaõppest, koolitusest ja muudest sündmustest nii nende planeerimise, läbiviimise kui ka analüüsimise etapis. VÕPISe täitmise järgimine on kohustuslik kõigile Kaitseliidu struktuuriüksustele lähtuvalt VÕPISe juhisest. Täitmise korraldamise eest vastutavad struktuuriüksuste juhid. 4.1.6.1 VÕPISt täidab väljaõppe korraldaja ning struktuuriüksuse juht (väljaõppejuht) kontrollib, et oleks järgitud alljärgnevaid tähtaegu: 1) järgneva kalendriaasta väljaõppesündmused peavad olema sisse kantud hiljemalt eelneva kalendriaasta 01. detsembriks; 15 2) järgneva kuu väljaõppesündmuste täpsustatakse eelneva kuu 15. kuupäevaks; 3) järgneva nädala väljaõppesündmuste info (toimumised, edasilükkamised, ära jätmised vms) täpsustatakse hiljemalt eelneva nädala neljapäevaks; 4) väljaõppesündmuste k.a õppuste kokkuvõtted koostab VÕPISe keskkonnas väljaõppe korraldaja hiljemalt 21 päeva pärast väljaõppesündmust. 4.1.6.2 Väljaõppesündmuste aruandlus on perioodiline väljaõppesündmuste koond, mis koostatakse Kaitseliidu struktuuriüksuse juhi (väljaõppejuhi) suunistel, võttes aluseks VÕPISs koostatud väljaõppesündmuste kokkuvõtteid. 4.2. KAITSELIIDU SIHTÜKSUSTE JA VÕRGUSTIKE VÄLJAÕPPE KORRALDUS Kaitseliidu sihtüksuste ja võrgustike väljaõppe korraldamine lähtub käesolevast eeskirjast ning sihtüksuste ja võrgustike väljaõppe korralduslikest dokumentidest, milleks on väljaõppeprotsessi kirjeldus ning ametikoha kirjeldus(ed) ja õppekava(d). Kaitseliidu sihtüksuste ja võrgustike väljaõpe korraldamise eest vastutavad Kaitseliidu ülema käskkirjaga 15 määratud arendusliinide juhid (nt Kaitseliidu peastaabi osakonnad, Naiskodukaitse jt). Maakaitseringkonnad korraldavad oma vastutusalas Kaitseliidu sihtüksuste ettevalmistamist 16 . Kaitseliidu sihtüksuste ja võrgustike väljaõppe korraldamisel lähtutakse sõjaväelise väljaõppe korraldamise põhimõtetest ja alustest. 4.2.1. KAITSELIIDU SIHTÜKSUSTE JA VÕRGUSTIKE VÄLJAÕPPEPERIOOD JA VÄLJAÕPPETSÜKKEL Kaitseliidu sihtüksuste ja võrgustike ettevalmistuse väljaõppeperiood tuleneb nende ettevalmistuse kavadest. Väljaõppeperioodi pikkuse ja selle jooksul saavutatavad väljaõppe- eesmärgid ning väljaõppe-/pädevustasemed määrab sihtüksuste ja võrgustike ettevalmistuse eest vastutav struktuuriüksuse juht – väljaõppejuht. Väljaõppeperiood jaguneb iga-aastasteks väljaõppetsükliteks, mis koosnevad väljaõppeteemadest. Iga- aastase väljaõppetsükli ja väljaõppeteemade läbimine kajastub väljaõpet korraldava struktuuriüksuse aastakäsus ja selle lisas aasta tööplaanis (vt Kaitseliidu väljaõppe eeskiri lisa 2 ). 4.2.2. KAITSELIIDU SIHTÜKSUSTE JA VÕRGUSTIKE VÄLJAÕPPEPROTSESS Kaitseliidu sihtüksuste ja võrgustike väljaõppe korraldamise eest vastutavad nende juhid, kes koostavad oma sihtüksuse või võrgustiku väljaõppe korralduse juhise koos 15 Kaitseliidu ülema 24.09.2021 käskkiri nr K-0-13/21/18687U “Kaitseliidus toetusvõrgustike, sihtüksuste ja KL struktuuriüksuse eriala- või valdkonna allüksuste arendamise käivitamine ja arengu tagamise eest vastutavate ameti- ja töökohtade määramine“; 16 Maakaitseringkondade põhimäärused. 16 väljaõppeprotsessi kirjeldusega, mis sisaldab väljaõppe korraldamise aluseid, põhimõtteid, juhtimist, vastutust, individuaalset ja/või kollektiivset väljaõpet, mõisteid, korraldamise aega jms. Väljaõppe korralduse juhised ja väljaõppeprotsessi kirjeldused järgivad sõjaväelise väljaõppe korraldamise põhimõtteid ning elemente. Joonis 4. Kaitseliidu vägivallatu võitluse võrgustiku väljaõppeprotsessi mudel (näide) Sihtüksuste ja võrgustike väljaõppeprotsessi osad on väljaõppesündmused, mis Kaitseväe „Sõjalise väljaõppe eeskirja“ mõistes on selge ja spetsiifilise väljaõppe eesmärgiga tegevus (nt spordiüritus, seminar, teabepäev, kursus, harjutus, õppus, lahinglaskeharjutus, õppekogunemine jne). Sihtüksuste ja võrgustike igal väljaõppesündmusel peab olema korraldava struktuuriüksuse ülema käskkiri (käsk). Väljaõppesündmuse käsk koostatakse ja vormistatakse väljaõppesündmuse iseloomust lähtuvalt. Käsud peavad olema kinnitatud ja kätte saadav osalevale isikkoosseisule (vabatahtlikele) hiljemalt üks nädal enne väljaõppesündmust. Käsu ainus osa, mis koostatakse alles väljaõppesündmuse päeval, on väljaõppes osaleva isikkoosseisu täpne nimekiri. Sihtüksuste ja võrgustike väljaõppe dokumendid ning nende koostamise/esitamise tähtajad väljaõppesündmuste korraldajatele (isikud) ja struktuuriüksustele on samad, mis Kaitseliidu sõjaväelise väljaõppe korraldusele (vt Kaitseliidu väljaõppe eeskiri lisa 5). Sihtüksuste ja võrgustike väljaõppeprotsessi lahutamatud osad on väljaõppe kontroll ja väljaõppele hinnangu andmine. Kaitseliidu sihtüksuste ja võrgustike väljaõppe kontroll ja hinnangu andmine toimub vastavalt nende struktuuriüksuste ja valdkondade väljaõppe korraldustele ning väljaõppeprotsessi kirjeldustele. 17 Sihtüksuste ja võrgustike väljaõppesündmuste kokkuvõtted esitatakse veebikeskkonnas VÕPIS vastavalt nende struktuuriüksuste ja valdkondade väljaõppe korraldustele ning väljaõppeprotsessi kirjeldustele, samadel alustel ja tähtaegadel nagu sõjaväelisel väljaõppel. 4.3. KAITSELIIDU MITTESÕJAVÄELISE VÄLJAÕPPE KORRALDUS Kaitseliidu mittesõjaväeline väljaõpe tuleneb Kaitseliidule seadusega (muu väljaõpe) ja teiste õigusaktidega püstitatud ülesannetest. Mittesõjaväelise väljaõpe korraldamisel kasutatakse Kaitseväe ja Kaitseliidu sõjaväelise väljaõppe korraldamise põhimõtteid ja elemente, mille kasutamise otsustab mittesõjaväelist väljaõpet korraldav struktuuriüksuse juht, kes käesoleva eeskirja mõistes on oma struktuuriüksuse väljaõppejuht. Kaitseliidu mittesõjaväelise väljaõppe korraldamise põhimõtetest lähtub Naiskodukaitse, Noorte Kotkaste ja Kodutütarde ning Kaitseliidu valveteenistuse väljaõpe, Kaitseliidu kooli õppekorraldus, valikaine „Riigikaitseõpetus“ välilaagrite ja Kaitseliidu spordisündmuste korraldamine. Erisused võrreldes sõjaväelise väljaõppega on kirjeldatud eelpool loetletud struktuuriüksuste väljaõppe korralduslikes dokumentides. Naiskodukaitse väljaõppe korraldamine lähtub käesolevast eeskirjast ja nende väljaõppe korralduslikust dokumendist „Naiskodukaitse väljaõppe üldpõhimõtted ja tegevusvaldkondade kirjeldused”. Dokument sätestab Naiskodukaitse väljaõppe üldpõhimõtted ja erialade kirjeldused. Sarnaselt Kaitseliidu sõjaväelise väljaõppega annab see erialade kaudu väljundeid nii struktuuriüksusele püstitatud ülesannete kui ka eesmärkide täitmiseks. Naiskodukaitse on oluline roll just Kaitseliidu mittesõjaväelise väljaõppe korraldamisel. Noorte Kotkaste ja Kodutütarde väljaõppe korraldamine lähtub käesolevast eeskirjast ja nende korralduslikust väljaõppe dokumendist „Kodutütarde ja Noorte Kotkaste väljaõppe juhend”. Juhend reguleerib Kodutütarde ja Noorte Kotkaste struktuuriüksuste väljaõpet, milles on arvestatud nii riigikaitseliste kui ka riikliku noorte poliitika eesmärkidega. Väljaõppe sisulise poole kujundamisel lähtutakse ülesannetest, mis on seatud Kodutütarde ja Noorte Kotkaste arengukavas. Väljaõppe korralduslikku poolt määravad nende struktuuriüksuste põhikirjad ja kodukorrad. Noorliikmete kaasamine väljaõppesse. Noorliikmetel (noorliikmed on KT, NK, KL maleva, NKK ja Küberkaitse üksustes) on suurenenud huvi osaleda süvendatud riigikaitse oskuste õppes, mis toetab ka nende sujuvamat üleminekut Kaitseliidu tegev-või toetajaliikmeks täisealiseks saamisel. Kaitseliidu noorliikmete kaasamine Kaitseliidu sõjaväelise ja/või mittesõjaväelise väljaõppe väljaõppeprotsessi on oluline samm tutvustamaks noorliikmetele riigikaitsesse kaasumise 18 võimalusi läbi Kaitseliidu struktuuriüksuste tegevuste. Väljaõppes ühisosa otsimine ja kokkuleppimine eeldab mitmepoolset koostööd. Tegevuste planeerimisel ja korraldamisel on vajalik läbi mõelda järgmise etapid: 1) tegevuste planeerimisse on vajalik kaasata vastutatavad osapooled, 2) välistada noortele sobimatud tegevused riskianalüüsi teostamise kaudu nagu lõhkematerjalide kasutamine, raske- ja sõjarelvade kasutamine ning äärmuslikud ilmastikutingimused, 3) noorliikmete osalemine väljaõppeprotsessis nõuab alati vanema või eestkostja kirjalikku nõusolekut, 4) vastutavad isikud struktuuriüksuste pooltelt konkreetsel sündmusel peavad olema määratud ning noorte grupile peab olema määratud juhendaja, 5) tegevustes osalust publitseeritakse sotsiaalmeediakanalites ning muudes avalikes allikates kokkulepitud reeglite alusel, 6) relvaõppes ja laskeharjutustel 17 osalemiseks peab noorliige olema vähemalt 12- aastane ning tal peab olema vanema või eestkostja kirjalik nõusolek. Kaitseliidu valveteenistuse 18 (edaspidi valveteenistus) väljaõppe korraldamine lähtub käesolevast eeskirjast ja valveteenistuse väljaõppe korralduslikust dokumendist „Kaitseliidu valveteenistuse väljaõppe korraldamise juhend 19 “ ning õppekavadest. Valveteenistuse väljaõpet korraldatakse Kaitseliidu valveüksuslase ettevalmistamiseks tasemel, mis võimaldaks Kaitseliidu valveteenistusel tagada valve riigikaitseobjektidel, aga ka teiste riiklike institutsioonide poolt Kaitseliidu valve alla antud objektidel, nii rahu- kui ka sõjaajal. Kaitseliidus korraldatakse valveteenistuse väljaõpet Kaitseliidu valveteenistuse staabi poolt ning maakaitseringkondade valvekompaniides ja -rühmades. Kaitseliidus spordi ja kehakultuuri arendamine ning oma liikmeskonna kaasamine sellesse on kirjeldatud dokumendis „Kaitseliidu spordikontseptsioon“. Dokument reguleerib Kaitseliidus liikumisharrastus- ja sporditegevust. Mittesõjaväeline väljaõpe on ka üldhariduskoolides läbiviidav valikõppeaine „Riigikaitseõpetus“, mille välilaagreid korraldab Kaitseliit. Välilaagreid korraldatakse gümnaasiumi riikliku õppekava20 , kaitseministri kinnitatud „Valikõppeaine „Riigikaitseõpetus“ 17 Kaitseliidu ülema 22.06.2020 käskkiri nr K-0.2-2.1/20/13449U „Relvaõppe ja laskeharjutuste korraldamine Kaitseliidu noorliikmetele“; 18 Kaitseliidu seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus; 19 Kaitseliidu ülema 25.10.2023.a käskkiri nr K-0-13/23/29343V „Kaitseliidu valveteenistuse väljaõppe korraldamise juhend “; 20 Vabariigi Valitsuse 6.01.2011. a määrus nr 2 „Gümnaasiumi riiklik õppekava” Lisa 12 (VV 23;03.2023 määrus nr18). 19 välilaagri korraldamise kord“ 21 ja Kaitseliidu ülema kinnitatud „Valikõppeaine „Riigikaitse“ 22 välilaagrite korraldamine Kaitseliidus alusel. Keskselt koordineerib välilaagrite korraldamist Kaitseliidu peastaabi väljaõppeosakond, kes koostab selleks tegevuste ja tähtaegade loetelu. Maakaitseringkonnad/malevad korraldavad välilaagreid vastavalt Kaitseliidu peastaabi väljaõppeosakonna koostatud iga-aastasele Kaitseliidu välilaagrite koondile (Kaitseliidu läbiviidavate välilaagrite kava). Välilaagrite korraldamisel lähtutakse üldjuhul sõjaväelise väljaõppe korraldamise põhimõtetest ja dokumentidest. Kaitseliidu liikmete osalemine koostööpartnerite väljaõppes toimub koostöölepingute alusel, kus määratletakse väljaõppe vajadus ja eesmärgid ning tuuakse välja, kes vastutab väljaõppe korraldamise eest. Üldjuhul on selleks Kaitseliidu koostöölepingus välja toodud koostööpartner (nt PPA, PA jt). Kaitseliidus keskselt koordineerib koostööpartnerite väljaõpet Kaitseliidu peastaabi operatiivosakond. Maakaitseringkonna/maleva tasandil korraldatud Kaitseliidu koostööpartnerite väljaõpe kajastub Kaitseliidu struktuuriüksuste aastakäsus ja -plaanis või/ja nende osakäskudes. Koostööpartnerite väljaõppes osalemise registreerimine, planeerimine ja aruandlus toimub VÕPISes. 5. PEATÜKK. KAITSELIIDU ÕPPEVARA JA ÕPPEKAVADE HALDAMINE Õppevara ja -kavade haldamine on Kaitseliidus korraldatud vastavalt käesolevale peatükile ja dokumendile „Väljaõppe õppevara koostamise ja haldamise põhimõtted Kaitseliidus.“ Kaitseliidus koostatakse õppekavad vastavalt Kaitseväe sõjaväelise väljaõppe eeskirjale, kus kirjeldatakse õppekavade koostamist sh õppekava formaati. Kaitseliidu koolil on õigus koostada oma õppekavasid vastavalt tsiviilhariduses kasutatavatele õppekavade formaatidele. Kaitseliidu õppekavade väljatöötamiseks püstitab ülesanded, kooskõlastab ning nende üle peab arvestust Kaitseliidu peastaabi väljaõppeosakond. Õppekavade arvestus toimub ühtses õppekavade registris, mis asub Kaitseliidu siseveebis Kaitseliidu peastaabi väljaõppeosakonna koostöökeskkonnas. Õppekavade koostamist juhendab metoodiliselt Kaitseliidu kool. Kaitseliidu õppekavad koos ainekavadega kinnitab ja kehtestab Kaitseliidu ülem. Õppekavade ainekavade muutmine/kaasajastamine tuleb kooskõlastada Kaitseliidu peastaabi väljaõppeosakonnaga. Taseme-, meditsiini- ja laskeõppe õppekavad tuleb kooskõlastada Kaitseväe sõjaväelise väljaõppe eeskirjas määratud struktuuriüksusega. 21 Kaitseministri 28.08.2023 käskkiri nr 123 „Kaitseministri 10.09.2021 käskkirja nr 216 „Valikõppeaine „Riigikaitse“ välilaagri korraldamise kord“ muutmine; 22 Kaitseliidu ülema 10.01.2022.a käskkiri nr 819V „Valikõppeaine „Riigikaitse“ välilaagrite korraldamine Kaitseliidus“. 20 Õppekava koostamist ja haldamist, sh õppekavade kasutamise jooksvat ja eesmärgikontrolli, korraldab vastavalt valdkonnale nimetatud vastutaja (vt Kaitseliidu väljaõppe eeskiri tabel 1). Õppekavade koostamise ja revalveerimise eest vastutavad määratud valdkonna juhid, kaasates sinna teiste valdkondade spetsialiste vastavalt õppekava spetsiifikale. Tabel 1. Õppekavade valdkondade vastutajad Kaitseliidus. Valdkond Vastutaja Jalaväeallüksuste õpe23 G7 Erialaallüksuste õpe24 G2, G3, G4, G6, NKK, KKÜ G2, G3, G4, G6, G7, NKK, Individuaalne sõjaväeline väljaõpe k.a eriala25 KKÜ KL vabatahtlike juhtide ja instruktorite õpe ning Kaitseliidu kool täienduskoolitus Määratud KLPS osakonnad ja KL sihtüksused ja võrgustikud26 struktuuriüksuste juhid NKK, NK ja KT ja KLPS Naiste- ja noorteorganisatsioonide ning valvurite väljaõpe Valveteenistuse osakond Kaitseliidu vastavasisuliste sõjaväelise väljaõppe õppekavade puudumisel kasutatakse Kaitseväe õppekavasid. Kaitseliidu sõjaväelises väljaõppes rakendatavate Kaitseväe õppekavade juurde koostatakse vajadusel kirjalik rakendusjuhis (seletuskiri), mille koostamist juhib vastava valdkonna vastutaja/haldaja. Rakendusjuhise eesmärk on välja tuua Kaitseväe õppekava sisu ühisosa ja erisused Kaitseliiduga (õppe maht, sisu, teemad, rakendamise moodused, väljaõppe tingimused ja õppevara ja rakendamise ulatus) ning sõnastada, kuidas rakendatakse ühisosa väljaõpe Kaitseliidus. Õppekavade ümberhindamist viiakse läbi vajadusel või mitte harvem kui kord kolme aasta jooksul. Õppekavade ajakohasuse kohta antakse tagasisidet iga väljaõppetsükli/-aasta hindamisetapis. 23 Selle valdkonna sees on staapide, jalaväe-, luure-, tankitõrjeallüksused. 24 Selle valdkonna sees on kaudtulerelvade, pioneeri-, tagala-, side- jmt k.a VGr (EOVJ,G3) ning NKK ja KKÜ. 25 Selle valdkonna sees on ka sõjaväelist väljaõpet toetavad tegevused: langevarjuhüpped, üleelamine jmt. 26 Kaitseliidu ülema 24.09.2021 käskkiri nr K-0-13/21/18687U “ Kaitseliidus toetusvõrgustike, sihtüksuste ja KL struktuuriüksuse eriala- või valdkonna allüksuste arendamise käivitamine ja arengu tagamise eest vastutavate ameti- ja töökohtade määramine“. 21 6. PEATÜKK. KAITSELIIDU ÕPIKOGEMUSTE PROTSESS Kaitseliidu sõjaväelise väljaõppe õpikogemuste protsess on korraldatud vastavalt dokumendile „Kaitseväe õpikogemuste eeskiri (2020) 27. Õpikogemuste protsessi järgivad ka mittesõjaväelise väljaõpe korraldajad (sh sihtüksused ja võrgustikud). Õpikogemuste protsessi maakaitseringkonnas, malevas, Kaitseliidu koolis, küberkaitseüksuses, Naiskodukaitses, Kaitseliidu peastaabi osakonnas (nt valveteenistuse osakond) ning Kaitseliidu sihtüksustes ja võrgustikes korraldab selle struktuuriüksuse õpikogemuste kontaktisik (nt malevas väljaõppeülem või tema ülesandeid täitev isik). Õpikogemuste kontaktisik määrata struktuuriüksuse ülema käskkirjaga. Kaitseliidu-üleselt vastutab õpikogemuste protsessi eest Kaitseliidu peastaabi väljaõppeosakond. Õpituvastuste tähelepanekud (Observations) esitada Kaitseväe elektroonilises koostöökeskkonnas hiljemalt 21 päeva (Sharepoint) 28 pärast väljaõppesündmust. Kokkuvõtted, mis sisaldavad salastatud teavet, esitada salastatud teabe töötlemissüsteemis (STTS). 27 Kaitseväe juhataja 06.04.2020 käskkiri nr 102 „Õpikogemuse eeskirja kinnitamine.“ 28 https://kvps.mil.intra/collaboration/J7/opikogemused/Lists/pituvastused/NewForm.aspx 22 Lisa 1 Kaitseliidu väljaõppe eeskirjale Lisa 1. Kaitseliidu sõjaväelise ja mittesõjaväelise väljaõppe mõisted 1. Akadeemiline tund on 45-minutiline õppetööks ettenähtud ajavahemik. 2. Ametikoha kirjeldus on dokument, mis kirjeldab ametikoha rolli Kaitseliidu sõjalise ja mittesõjalise osade üksuses/allüksuses. 3. Harjutus on õppemeetod, mille abil omandatakse kindlad oskused ja vilumused. Harjutused jagunevad õpetavateks ja kinnistavateks. Õpetavate harjutuste käigus omandavad osalejad oskuse sooritada tegevus kindlaksmääratud viisil. Kinnistavate harjutuste käigus saavutavad osalejad vilumuse rakendades omandatud oskusi erinevates tingimustes ja koos teiste tegevustega. Harjutus peatatakse vajadusel tekkinud vigade parandamiseks. 4. Väljaõppe kontroll on väljaõppeprotsessi osa, mille eesmärk on teha väljaõppe korraldamise järelevalvet Kaitseliidu struktuuriüksustes, tuvastada määratud väljaõppe eesmärkide saavutamine ja väljaõppe eesmärkide vastavus sõjalistele ülesannetele ning hoida väljaõppe korraldamisega kursis eri tasandi väljaõppe juhte. 5. Hindamine on väljaõppeprotsessi osa, mille käigus antakse määratud kriteeriumide alusel hinnang väljaõppeprotsessis osalejale või üksuse väljaõppetasemele. 6. Pädevustase on sihtgrupi teadmiste, oskuste ja hoiakute kogum väljaõppe lõppedes. 7. Reservaeg on väljaõppesse planeeritud või tegevuse ennustatust kiiremal läbiviimisel tekkiv varuaeg täiendavate õppe-eesmärkide saavutamiseks, varustuse hooldamiseks, haldustoiminguteks ja vajadusel puhkamiseks. Soovitav on arvestada reservajaks 10% väljaõppeaja kogumahust. 8. Teema on ühte valdkonda või tegevust kokkuvõttev nimetus (näiteks relva töökorda seadmine). 8.1. Alateema ehk tund on teema alajaotus (näiteks relva lahti võtmise ja kokkupaneku tund). 8. Teenistuspraktika on väljaõppe käigus omandatud teadmiste, oskuste ja hoiakute rakendamine töökeskkonnas. 9. Väljaõppeprotsessi osalised on: 9.1. väljaõppejuhid, kelleks on struktuuriüksuste juhid (nt Kaitseliidu ülem, peastaabi ülem, maakaitseringkonna/maleva pealik, malevkonnapealik, kooli ja küberkaitseüksuse pealik, Naiskodukaitse esinaine, Kaitseliidu noorteorganisatsioonide juhid jt); 9.2. väljaõppe planeerijad, kelleks võib olla nii üksuse staap kui ka teatud väljaõppelahenduse väljatöötamiseks moodustatud töögrupp; 23 9.3. väljaõppe läbiviijad, kelleks on kompanii- või patareiülem, kompanii- või patareiülema abi, rühmaülem ja -vanem, kompanii või sellega võrdsustatud allüksuse veebel, instruktor, koolitaja, kursuse ülem, kursuse vanem, õppejõud, lektor; 9.4. väljaõppes osalejad ehk õppurid; 9.5. väljaõppe toetajad, kelleks on harjutusvälja teenindav personal, vastase jõudude mängijad, vahekohtunikud, hindajad, Kaitseväe töökeskkonnagrupp, administratiiv- ja tagalatoetusega seotud isikkoosseis. 10. Väljaõppeperiood on aeg, mis kulub staabi ja üksuse ettevalmistamisele ning see võib olla Kaitseliidus kuni neli aastat. Väljaõppeperiood jaguneb väljaõppetsükli(te)ks. 11. Väljaõppetsükkel on aeg, mis kulub staabi, üksus(t)e või allüksus(t)e ettevalmistamiseks. Väljaõppetsükli kestus sõltub staabi, üksuse või allüksuse väljaõppe-eesmärgist, kuid see ei ole pikem kui üks aasta. Väljaõppetsükkel jaguneb kursusteks. 11.1. Kursus on väljaõppeüritus erialase ettevalmistuse omandamiseks või kvalifikatsiooni tõstmiseks. 12. Väljaõppeprotsess on SAT-mudelist lähtuv väljaõppetegevuste kogum, mille eesmärk on ette valmistada isikuid, staape ja üksuseid neile määratud ülesannete täitmiseks. 13. Väljaõppeüritus on selge ja spetsiifilise väljaõppe-eesmärgiga ettevõtmine (nt spordiüritus, seminar, teabepäev, kursus, harjutus, õppus, lahinglaskeharjutus, õppekogunemine). 14. Väljaõppestrateegia on kindla väljaõppe eesmärgi saavutamiseks kombinatsioon väljaõppe meetoditest, õppevarast ja keskkonnast. 15. Õppeaine on teemade kogum ühe väljaõppe alaeesmärgi saavutamiseks. 16. Õppekava ja -vara haldamine tähendab dokumendi või õppevara koostamist, arendamist, ajakohastamist, pilootkursust, kooskõlastamist ja säilitamist ning kättesaadavaks tegemist. 17. Õppevara on materiaalsel või digitaalsel kujul väljaõpet toetav õppematerjal, matkeseade, väljaõppeehitis või väljaõppevarustus. 17.1. Materiaalsel kujul olev õppevara on näiteks õpik, töövihik, lüümik, plakat, makett, mudel, mulaaž. 17.2. Digitaalne õppevara on nii e-õpikud, õppeotstarbelised videod kui ka rakendused, digitaalsed töölehed, veebipõhised testid. 17.3. Matkeseade on füüsiline või digitaalne vahend (nt lasermatkeseadmed), mida kasutatakse väljaõppes osaleja(te)le tõetruu olukorra tekitamiseks. 17.4. Väljaõppeehitis on väljaõppe, spordivõistluste või muu praktilise tegevuse tarvis ehitatud hoone või rajatis. 17.5. Väljaõppevarustus on nt õppe- ja harjutusmoon (nt paukpadrun, hajutusgranaat), plastikkuuli- ja värvikuulirelv (ingl airsoft, paintball) ning õhkrelv. 24 18. Õppus on sõjaaja ülesannete täitmise harjutamine rahuaja tingimustes. See on kollektiivse väljaõppe kõige keerulisem, kuid samas ka tõhusaim õppe- ja hindamismeetod. Seda kasutatakse peamiselt väljaõppetsükli lõpujärgus erinevate üksuste kokku harjutamisel ning nende väljaõppetaseme hindamisel. Õppuseks koostatakse kirjalik käsk. 19. Õppemeetod on väljaõppe alaeesmärkide saavutamise viis. 20. Üksuse võimekirjeldus on dokument, mis loob alused üksuse struktuuri ja põhiülesannete koostamiseks ning seab üldised nõuded sõjaliste tegevuste täitmisel. 25 Lisa 2 Kaitseliidu väljaõppe eeskirjale Lisa 2. Kaitseliidu sõjaväelise ja mittesõjaväelise väljaõppe dokumendid 1. Kaitseväe struktuuriüksuste ja Kaitseliidu aastakäsk on dokument, millega Kaitseväe juhataja määrab oma vahetus alluvuses olevatele struktuuriüksustele ja Kaitseliidule ülesanded üheks aastaks. 2. Kaitseliidu aasta väljaõppe- ja tegevuskava, millega Kaitseliidu ülem määrab oma vahetus alluvuses olevatele struktuuriüksustele ülesanded üheks aastaks. 3. Väljaõppejuhised on dokument, millega sätestatakse suunised väljaõppe korraldamiseks üheks aastaks või väljaõppetsükliks. Kaitseliidus koostatakse väljaõppejuhised Kaitseliidu aasta väljaõppe- ja tegevuskava lisana. 4. Struktuuriüksuse aastakäsk on dokument, millega struktuuriüksuse pealik/ülem määrab oma vahetus alluvuses olevatele üksustele/allüksustele ülesanded üheks aastaks. Käsk koostatakse ja vormistatakse standardimisdokumendi STANAG 2199 (ATP-3.2.2)6 alusel. 5. Aasta tööplaan on ülevaatlik plaan aastakäsuga määratud ülesannetest. 6. Õppekava on väljaõppe läbiviimise alusdokument, mis sätestab sihtgrupi, väljaõppe- eesmärgid, väljaõppele asumise eeldused, õppeainete sisu ja mahu, õpikeskkonna kirjelduse, hindamisalused ja õppevara. Õppekava vormistatakse reeglina avalikuks kasutamiseks mõeldud dokumendina. Juhul kui õppekava peab sisaldama tundlikumat informatsiooni, siis tuleb ta vormistada vastavalt kas asutusesiseseks kasutamiseks või kõrgemal tasemel. Õppekava koosneb ühest või mitmest ainekavast. Õppekavale esitatavad nõuded on sätestatud Kaitseväe sõjalise väljaõppe eeskirja lisas 2 (vt lisa 2 vorm nr 1). 6.1 Ainekava on täpne plaan, kuidas saavutada õppekava koostamise käigus määratletud väljaõppe alaeesmärk. Ainekava on õppekava osa ja see koostatakse ja vormistatakse väljaõppelahenduse kavandamise etapis. Ainekavale esitatavad nõuded on sätestatud Kaitseväe sõjalise väljaõppe eeskirja lisas 2 (vt lisa 2 vorm nr 2). 7. Tunnijaotusplaan. Tunnijaotusplaan koostatakse kursuse (vt Kaitseväe sõjalise väljaõppe eeskiri lisa 2 vorm nr 3) läbiviimiseks ning selles sätestatakse õppeained ja -teemad ning nende mahud ja õppekohad õppenädalate kaupa. Tunnijaotusplaani koostab väljaõppe läbiviija ning selle kinnitamis-, kooskõlastamis- ja avaldamiskorra kehtestab väljaõppejuht. 8. Tunniplaan. Tunniplaaniga määratakse nädalas päevade ja tundide kaupa õppeainete jaotus ning nende läbiviijad ja läbiviimiskohad (vt Kaitseväe sõjalise väljaõppe eeskiri lisa 2 vorm nr 4). Tunniplaani koostab väljaõppe läbiviija ning selle kinnitamis-, kooskõlastamis- ja avaldamiskorra kehtestab väljaõppejuht. 26 9. Plaankonspekt. Plaankonspekt koostatakse puuduva õppevara asemel või olukorras, kus väljaõppe läbiviimine kavandatakse tulevikus (nt õppekogunemisel) kolmanda isiku poolt (vt Kaitseväe sõjalise väljaõppe eeskiri lisa 2 vorm nr 5). Plaankonspekti koostab väljaõppe läbiviija ning selle kooskõlastamis- ja kinnitamiskorra kehtestab väljaõppejuht. 10. Koolituskaart. Koolituskaardiga määratakse kõik õppeteema metoodikaga seotud küsimused (vt Kaitseväe sõjalise väljaõppe eeskiri lisa 2 vorm nr 6). Koolituskaardi koostab väljaõppe läbiviija. Koolituskaarti ei kinnitata. Koolituskaardi kasutamiskorra kehtestab väljaõppejuht. 11. Kursuse kokkuvõte. Struktuuriüksuses läbiviidud kursuse kokkuvõte, mille koostab kursust läbiviiv allüksuse ülem. Kokkuvõte vormina kasutatakse väljaõppeürituse (sündmuse) kokkuvõtte vormi. 12. Kursuse tunnistus. Tunnistus väljastatakse vajadusel väljaõppejuhi õigusakti alusel kursuse edukalt läbinutele. Tunnistusele kantakse: 12.1 läbitud kursuse nimetus ja maht tundides; 12.2 kursuse läbinu auaste, ees- ja perekonnanimi; 12.3 tunnistuse väljaandja sõjaväeline auaste, ees- ja perekonnanimi ning ametinimetus; 12.4 väljaandmise koht ja kuupäev. 13. Vajadusel väljastatakse hinneteleht kursusel läbitud õppeainete lõikes. 14. Väljaõppe raames täidetud väljaõppedokumentidele kehtestatakse juurdepääsu- pääsupiirang vastavalt avaliku teabe seadusele. 27 Lisa 3 Kaitseliidu väljaõppe eeskirjale Lisa 3. Sõjaväelise väljaõppe korralduse kontroll-lehed Alalisa 3.1. Praktiliste õppetundide/harjutuste korralduse kontroll-leht Kontrollitav allüksus/üksus ………………………………………………. Läbiviija ……………………………………………………………………. Teema …………………………………………………………………….. Kontrollija …………………………………………………………………... Kuupäev ……………………………………………………………………. Jrk Kontrollitavad kriteeriumid Jah Ei Märkused nr 1. Allüksusel/üksusel on olemas süsteemne väljaõppetsükkel 2. Väljaõppeüritus/kursus on fikseeritud struktuuriüksuse aasta tööplaanis, VÕPISes jms 3. Allüksuses/üksuses on vormistatud väljaõppeürituse/kursuse dokumendid vastavalt KV ja KL väljaõppe eeskirjale (käskkiri, õppekava jms) 4. Väljaõppeüritus/kursus on seotud allüksuse/üksuse väljaõppe vajadusega 5. Väljaõppeürituse/kursuse sisu ja eesmärk on vastavuses osalejate väljaõppe tasemega 6. Väljaõppeüritus/kursus on ette valmistatud vastavalt käsule ja kohale 7. Tagalateenistus on korraldatud vastavalt käsule 8. Väljaõppes kasutatav õppevara toetab väljaõppe-eesmärgi saavutamist 9. Korraldav personal on olemas ja täidavad ülesandeid vastavalt käsule 10. Arvuline suhe instruktor/koolitaja versus väljaõppes osalejad 11. Osalejate üle peetakse arvestust 12. Osalejatele viiakse läbi ohutustehniline instruktaaž ja kinnitatakse allkirjadega 13. Väljaõppeürituse/kursuse läbiviija jõustab ja osalejad järgivad ohutuseeskirjade täitmist 14. Relvade, salvede ja salvetaskute ohutuskontroll teostatakse (enne, pärast ja väljaõppeürituse/kursuse ajal) 15. Osalejate varustus ja riietus on harjutusele vastav (sh ohutusvarustus) 16. Osalejatele tutvustatakse väljaõppeürituse/kursuse eesmärki ja ülesehitust 28 17. Õppetund/harjutus viiakse läbi vastavalt tunniplaanile 18. Väljaõppeüritus/kursus toimub vastavalt ajakavale 19. Väljaõppes lähtutakse pedagoogika printsiipidest, ning rakendatakse sobivaid õppemeetodeid 20. Kõik väljaõppel osalejad on kaasatud tegevusse (tausttreening) 21. Väljaõppeüritusest/kursusest tehakse kokkuvõte ja antakse hinnang õpitulemustele 22. Antakse juhised järgnevateks tegevusteks 23. Harjutuse lõpus pakitakse varustus ja tehakse väljaõppeala korda 24. Väljaõppeürituse/kursuse läbiviija teab ning oskab õpetatavat teemat ja tema tegevus on eesmärgipärane 25. Väljaõppe-eesmärk(-id) saavutati 26. Muud tähelepanekud KONTROLLIJA HINNANG (sisu koosneb - kontrollitava väljaõppeürituse/teema lühi üldkirjeldusest, tuvastatud väljaõppe korralduse tugevatest ja arendamist vajavatest külgedest ning soovitustest kuidas arendamist vajavaid külgi parandada) Väljaõppe kontrolli korraldava juhi resolutsioon 29 Lisa 3. Sõjaväelise väljaõppe korralduse kontroll-lehed Alalisa 3.2. instruktori hindamise leht Kontrollitav allüksus/üksus ………………………………………………. Läbiviija ……………………………………………………………………. Teema …………………………………………………………………….. Tunni pikkus ……………………………………………………………….. Kontrollija …………………………………………………………………... Kuupäev ……………………………………………………………………. Tunni eeltöö/ettevalmistus Jrk Kontrollitavad kriteeriumid Hindaja Instruktor nr 1. Asukoht vastab eesmärgile ja on ettevalmistatud 2. Väljaõppes kasutatav õppevara ja selle hulk toetab väljaõppe- eesmärgi saavutamist 3. Plaankonspekt/koolituskaart on ettevalmistatud ja selle sisu vastab kehtivale õppematerjalile Tunni ülesehitus ja algus Jrk Kontrollitavad kriteeriumid Hindaja Instruktor nr 1. Tund algas õigeaegselt 2. Kohaloleku kontroll on korraldatud 3. OE on vajadusel korraldatud 4. Segavad faktorid (telefonid, müra) on minimeeritud 5. Eelmise teema kordamine on tehtud 6. Sissejuhatus õppetunni teemale on tehtud 7. Tunni ülesehitus tutvustatud: positsioonid, kuluv aeg, Küsimuste küsimine, märkmete tegemise kord jms. 8. tunni eesmärk on tutvustatud (mõõdetav). Ajend (miks?) Tunni keskosa Jrk Kontrollitavad kriteeriumid Hindaja Instruktor nr 1. Õppemeetod on sobiv määratud õppe-eesmärgi saavutamiseks ja arvestab kursuslase eelnevat ettevalmistust 30 2. Õppetunni vaheetapid kinnistati küsimustega/praktikaga 3. Õppetund oli jaotatud loogilisteks osadeks 4. Instruktor teostab kursuslase vigade parandust 5. Õppetunnis edastati kinnitatud õppematerjali 6. Ettenähtud tunnimaterjal oli edasi antud täies mahus Tunni lõpetav osa Jrk Kontrollitavad kriteeriumid Hindaja Instruktor nr 1. Küsimused klassilt ja klassile oli tehtud 2. Tunni eesmärgi kontroll (lõpupraktika, test vms) on tehtud 3. OE on vajadusel korraldatud 4. Õppevara ja klassi pakkimine/korda tegemine on korraldatud 5. Tunni kokkuvõte on tehtud 6. Järgmise teema on tutvustatud Instruktori hindamine Jrk Kontrollitavad kriteeriumid Hindaja nr 1. Riietus vastab vormikandmise eeskirjale 2. Varustus on sama mis kursuslasel 3. Esindab positiivselt instruktori omadusi: enesekindlus, suhtumine, töökus, esinemisviis ja entusiasm 8. Instruktori tund on läbiharjutatud 9. Tund jäi määratud aja piiresse 10. Küsimuste esitamise tehnika on õige. 11. Instruktor tunneb teemat 12. Üldine hinnang õppetunnile 31 Lisa 3. Sõjaväelise väljaõppe korralduse kontroll-lehed Alalisa 3.3. laskeharjutuse kontroll-leht Kontrollitav allüksus/üksus ………………………………………………. Läbiviija ……………………………………………………………………. Teema …………………………………………………………………….. Kontrollija …………………………………………………………………... Kuupäev ……………………………………………………………………. Jrk Kontrollitavad kriteeriumid Jah Ei Märkused nr 1. Allüksusel/üksusel on olemas süsteemne väljaõppetsükkel k.a laskeväljaõpe 2. Laskeharjutus on fikseeritud struktuuriüksuse aasta tööplaanis, VÕPISes jms 3. Allüksuses/üksuses on vormistatud LVE nõuetele vastav laskeharjutusekäsk 4. Laskeharjutus on seotud allüksuse/üksuse väljaõppe vajadusega 5. Laskeharjutuse sisu ja eesmärk on vastavuses laskjate väljaõppe tasemega 6. Ohuala on tähistatud ja pääs ohualasse tõkestatud vastavalt kasutuseeskirjale 7. Laskeharjutus on ette valmistatud vastavalt laskeharjutuse käsule (kontroll toimub laskepaigas) 8. Tulepositsioonid ja sihtmärgid on ette valmistatud vastavalt laskeharjutuse käsule 9. Laskemoona väljastamine toimub selleks ette nähtud kohas, allkirja vastu ja laskemoona kogus vastab laskeharjutuse käsule 10. Tagalateenistus on korraldatud vastavalt laskeharjutuse käsule 11. Laskeharjutusel kasutatav õppevara toetab väljaõppe-eesmärgi saavutamist 12. Korraldav personal on olemas ja täidavad ülesandeid vastavalt laskeharjutuse käsule 13. Osalejate üle peetakse arvestust 14. Osalejatele viiakse läbi ohutustehniline instruktaaž ja kinnitatakse allkirjadega 32 15. Laskmise läbiviija jõustab ja osalejad järgivad ohutuseeskirjade täitmist (k.a ohtlikele vigadele reageerimine) 16. Relvade, salvede ja salvetaskute ohutuskontroll on teostatud (enne, pärast ja laskmise ajal) 17. Osalejate varustus ja riietus on harjutusele vastav (sh ohutusvarustus) 18. Laskjatele tutvustatakse laskeharjutuse eesmärki ja ülesehitust 19. Laskeharjutus(t)e sooritamine toimub vastavalt laskeharjutusekäsule 20. Lasketulemused märgitakse üles ja tehakse teatavaks 21. Laskjaid juhendatakse enne ja peale laskesooritusi 22. Kõik väljaõppel osalejad on kaasatud tegevusse (tausttreening) 23. Laskeharjutusest tehakse kokkuvõte ja antakse hinnang õpitulemustele 24. Antakse juhised järgnevateks tegevusteks 25. Harjutuse lõpus pakitakse varustus ja tehakse laskeala korda 26. Laskmise läbiviija teab ning oskab õpetatavat teemat ja tema tegevus on eesmärgipärane 27. Väljaõppe-eesmärk(-id) on saavutatud 28. Muud tähelepanekud KONTROLLIJA HINNANG (sisu koosneb - kontrollitava väljaõppeürituse/teema lühi üldkirjeldusest, tuvastatud väljaõppe korralduse tugevatest ja arendamist vajavatest külgedest ning soovitustest kuidas arendamist vajavaid külgi parandada) Väljaõppe kontrolli korraldava juhi resolutsioon 33 Lisa 4 Kaitseliidu väljaõppe eeskirjale Lisa 4. Allüksuse hindamisleht (NÄIDIS) ………………………………..allüksus ………………………………..kuupäev TEGEVUS JULGESTUSÜLESANDED ALATEEMA Julgestab objekte Julgestab maa-ala Julgestab teekonna lõigu Teostab kontroll-läbilaskepunkte Jrk nr TEEMAD/KONTROLLKÜSIMUSED JAH EI MÄRKUSED 1. JULGESTAMINE 1.1 Ülesande täpsustamine (rühmaülem) 1.1.1 Üldine olukord 1.1.2 Teab mis on tema ülesanne ja kõrgema ülema kavatsus 1.1.3 Selgelt sõnastatud ülesanne alluvatele 1.1.4 Manöövriskeem 1.1.5 Juhtimine 1.1.6 Side, asendus ja tegevus ülema puudumise korral 1.1.7 TT tegevus (kui on olemas) 1.1.8 Pioneeritoetus (kui on olemas) 1.1.9 Tulejuhtimine 1.1.10 Tagalatoetus 1.1.11 Meditsiin 1.2 Objekti ettevalmistus ja julgestamine 1.2.1 Objektikaitse julgestusplaan 1.2.2 Määratud julgestust teostav allüksus 1.2.3 Kaitse tegevust harjutatud 1.2.4 Objektil on tagatud üldine julgeolek ja kord 1.2.5 Vaatluspostid ja patrullid on loodud 1.2.6 Sissepääsud on turvatud täiendavate pioneeritehniliste vahenditega 1.2.7 Objektile sisenemisel teostatakse isikute ja sõidukite kontrolli 1.2.8 Paiknemispiirkonna hõivamine ja paiknemisrutiini sisse viimine 1.2.9 Tulesüsteemi loomine ja koordineerimine 1.2.10 Lahinguvalmiduse kehtestamine ja harjutamine 34 Lisa 5 Kaitseliidu väljaõppe eeskirjale Lisa 5. Väljaõppesündmuste korraldaja (isikud ja struktuuriüksused) ja väljaõppe kontrollija/hindaja korralduslikud väljaõppe dokumendid ja/või keskkond ja nende koostamise/esitamise tähtajad. Väljaõppeürituse Väljaõppe korraldamise Koostamise/esitamise korraldaja dokumendid ja/või keskkond tähtaeg Väljaõppe korraldaja – isik Väljaõppesündmuse täpsustamine Täpsustatakse VÕPISes VÕPISs MHK väljaõppesündmuse (nt instruktor/koolitaja, eelneva nädala kursuse ülem/läbiviija, neljapäevaks kompanii ülem jt) Väljaõppesündmuse käsk ja selle Esitatakse MHK kaks lisad nädalat enne väljaõppe- sündmust väljaõppejuhile kinnitamiseks MKR/MLV õppuste Planeeritakse KL dokumentatsioon siseveebis õppuste planeerimise keskkonnas Esitatakse MHK kaks nädalat enne väljaõppe- sündmust väljaõppejuhile kinnitamiseks Täidetakse Väljaõppesündmusel osalejate väljaõppesündmuse leht algul ja esitatakse ASAP maleva staabi personalile Ohutusteadmiste kontroll-leht Täidetakse väljaõppesündmuse algul ja lisatakse ASAP väljaõppesündmuse käsu juurde Väljaõppesündmuse kokkuvõte Koostatakse VÕPISes MHK kolm nädalat peale väljaõppesündmuse lõppu Õpituvastused Sisestatakse ÕPIKu keskkonda MHK kolm nädalat peale väljaõppesündmuse lõppu 35 Väljaõppe korraldaja – Väljaõppesündmuse sisestamine Sisestatakse VÕPISsse struktuuriüksus VÕPISsse eelneval aastal järgmise aasta väljaõppeplaani tegemisel (nt Maakaitseringkond, Täpsustatakse VÕPISes malev, Küberkaitseüksus, MHK üks nädal enne Kaitseliidu kool, toimumist Naiskodukaitse, Noored Kotkad ja Järgmise kalendriaasta eelkäsk Koostatakse eelneva kodutütred jt) kalendriaasta II kvartal Aastakäsk ja selle lisa aastaplaan Koostatakse eelneva kalendriaasta IV kvartal Aastakäsk ja selle lisa Koostatakse eelneva kalenderplaan (koostab KLK) kalendriaasta IV kvartal Väljaõppesündmuse käsk ja selle Kinnitatakse MHK kaks lisad nädalat enne väljaõppe- sündmust väljaõppejuhi poolt MKR/MLV õppuste Kinnitatakse MHK kaks dokumentatsioon nädalat enne väljaõppe- sündmust väljaõppejuhi poolt Väljaõppesündmuse kokkuvõte Koostatakse VÕPIS-es MHK kolm nädalat peale väljaõppesündmuse lõppu Väljaõppesündmuse kvartali Koostatakse kokkuvõte/aruanne vajadusepõhiselt VÕPISe põhjal, lähtuvalt väljaõppejuhi suunistele ja vajadustele Väljaõppe Sõjaväelise väljaõppe korralduse Täidetakse kontrollija/hindaja kontroll-lehed (lisa 3), allüksuse väljaõppesündmuse hindamisleht (lisa 4) käigus ja esitatakse väljaõppejuhile MHK kolm nädalat peale väljaõppesündmuse lõppu 36
Allikas: Kaitsevägi dokumendiregister →