dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Käskkiri

Rahandusministeerium · 30. detsember 2022
Viit
4-1/10282-1
Registreeritud
30. detsember 2022
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Haridus- ja Teadusministeerium
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
4 RIIGI EELARVEPOLIITIKA KAVANDAMISE KOORDINEERIMINE JA ELLUVIIMINE
Sari
4-1 Kirjavahetus riigi- ja kohalike omavalitsusasutustega eelarvestrateegia ja eelarve osas ning finantsplaanid ministeeriumide valitsemisalade kaupa (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
4-1/2022
Vastutaja
Sven Kirsipuu (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Eelarvepoliitika valdkond)

Failid

  • 📎E-kiri.pdf148 KB
  • 📎Haridus- ja Teadusministeeriumi 2023-2026 programmide kinnitamine ning 2023. aasta eelarvete ja kulude jaotuskavad.asice7671 KB

Sisu (failidest)

Saatja: <[email protected]> Saadetud: 30.12.2022 14:32 Adressaat: RAM Info <[email protected]>; HARNO <[email protected]>; SA Kutsekoda <[email protected]>; Keeleamet info <[email protected]>; Rahvusarhiiv <[email protected]>; SA Teaduskeskus AHHAA <[email protected]>; Eesti Keele Instituut <[email protected]>; Eesti Kirjandusmuuseum <[email protected]>; Eesti Merekool <[email protected]>; Haapsalu Kutsehariduskeskus <[email protected]>; Heino Elleri nim. Tartu Muusikakool <[email protected]>; Hiiumaa Ametikool <[email protected]>; Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus <[email protected]>; Järvamaa Kutsehariduskeskus <[email protected]>; Kehtna Kutsehariduskeskus <[email protected]>; Kuressaare Ametikool <[email protected]>; Luua Metsanduskool <[email protected]>; Olustvere TMK <[email protected]>; Pärnumaa Kutsehariduskeskus <[email protected]>; Rakvere Ametikool <[email protected]>; Räpina Aianduskool <[email protected]>; Tallinna Ehituskool <[email protected]>; Tallinna Lasnamäe Mehaanikakool <[email protected]>; Tallinna Majanduskool <[email protected]>; Tallinna Polütehnikum <[email protected]>; Tallinna Teeninduskool <[email protected]>; Tallinna Tööstushariduskeskus <[email protected]>; Tartu Kunstikool <[email protected]>; Valgamaa Kutseõppekeskus <[email protected]>; Vana-Vigala Tehnika- ja Teeninduskool <[email protected]>; Viljandi Kutseõppekeskus <[email protected]>; Võrumaa Kutsehariduskeskus <[email protected]>; Hiiumaa Gümnaasium <[email protected]>; JÕGEVAMAA GÜMNAASIUM <[email protected]>; Jõhvi Gümnaasium <[email protected]>; Kohtla-Järve Gümnaasium <[email protected]>; Läänemaa Ühisgümnaasium <[email protected]>; Narva Eesti Gümnaasium <[email protected]>; Narva Vanalinna Riigikool <[email protected]>; Noarootsi Kool <[email protected]>; Nõo Reaalgümnaasium <[email protected]>; Paide Gümnaasium <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; Rakvere Riigigümnaasium <[email protected]>; Rapla Gümnaasium <[email protected]>; Saaremaa Gümnaasium <[email protected]>; Saue Riigigümnaasium <[email protected]>; Tabasalu Gümnaasium <[email protected]>; Tallinna Muusika- ja Balletikool MUBA <[email protected]>; Tartu Tamme Gümnaasium ® <[email protected]>; <[email protected]>; Viimsi Gümnaasium <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; Ahtme Kool <[email protected]>; Haapsalu Viigi Kool <[email protected]>; Kammeri Kool (R) <[email protected]>; Kiigemetsa kool <[email protected]>; Maarjamaa Hariduskolleegium <[email protected]>; Nurme kool <[email protected]>; Porkuni Kool <[email protected]>; Raikküla Kool <[email protected]>; Tallinna Konstantin Pätsi Vabaõhukool <[email protected]>; Tartu Emajõe Kool <[email protected]>; Tartu Hiie Kool <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; Ämmuste Kool <[email protected]>; HTM Riigi Tugiteenuste Keskuses <[email protected]>; rtk info <[email protected]> Teema: Teile on saabunud dokument Haridus- ja Teadusministeeriumist_Ministri_2022_KK_nr_364 TereEdastan haridus- ja teadusministri käskkirja &quot;Haridus- ja Teadusministeeriumi 2023-2026 programmide kinnitamine ning 2023. aasta eelarvete ja kulude jaotuskavad&quot;Registreerimise kuupäev: 30.12.2022Registreerimisnumber: 1.1-2/22/364Käskkirja paberkandjal ei edastata. LugupidamisegaEliise Paduretsspetsialistinfohalduse valdkondHaridus- ja Teadusministeerium735 [email protected] MINISTRI KÄSKKIRI 30.12.2022 nr 1.1-2/22/364 Haridus- ja Teadusministeeriumi 2023-2026 programmide kinnitamine ning 2023. aasta eelarvete ja kulude jaotuskavad Riigieelarve seaduse § 20 lõike 4, Vabariigi Valitsuse seaduse § 49 lõike 1 punktide 8 ja 9 alusel ja kooskõlas 2023. aasta riigieelarve seaduse § 1 alapunkt 2: Kinnitan: 1) Haridus- ja noorteprogrammi 2023-2026 (lisa 1); 2) Teadussüsteemi programmi 2023-2026 (lisa 2); 3) Teadmussiirde programmi 2023-2026 (lisa 3) üldosa ning Haridus- ja Teadusministeeriumi vastutusalas oleva meetme 2; 4) Keeleprogrammi 2023-2026 (lisa 4); 5) Arhiivindusprogrammi 2023-2026 (lisa 5). Kinnitan Hariduse- ja Teadusministeeriumi valitsemisala eelarve jaotused tegevuste lõikes vastavalt programmide 2023. aasta rahastamiskavale: 1) Haridus- ja Teadusministeeriumi eelarve jaotused vastavalt lisale 6; 2) kutseõppeasutuste eelarvete jaotused vastavalt lisale 7; 3) rakenduskõrgkoolide eelarvete jaotused vastavalt lisale 8; 4) riigi üldhariduskoolide eelarvete jaotused vastavalt lisale 9; 5) riigi teadus- ja arendusasutuste eelarvete jaotused vastavalt lisale 10; 6) Haridus- ja Noorteameti eelarve jaotus vastavalt lisale 11; 7) Rahvusarhiivi eelarve jaotus vastavalt lisale 12; 8) Keeleameti eelarve jaotus vastavalt lisale 13; 9) finantseerimistehingute eelarve jaotus vastavalt lisale 14; 10) määratud toetuste ülekandmine vastavalt lisale 15. Käesoleva käskkirja muutmiseks kulude kogumahtu muutmata esitab muudatuse taotleja Haridus- ja Teadusministeeriumi eelarve- ja finantsjuhtimise osakonnale taotluse kulude otstarbe muutmiseks koos seletuskirjaga. Valitsemisala asutustel esitada detailne tekkepõhine eelarve hiljemalt 1. märtsiks 2023. a Riigi Tugiteenuste Keskusele. Haridus- ja Teadusministeeriumi eelarve- ja finantsjuhtimise osakonnal kanda lisas 15 toodud summad üle vastavalt nimetatud lisas määratud kontodele ja tähtaegadele. 2 Volitan käesoleva käskkirjaga kinnitatud „Haridus- ja Teadusministeeriumi eelarve jaotused“ (Lisa 6) märgitud struktuuriüksuse osakonna juhatajat kinnitama raamatupidamise algdokumente või selle alusel koostatud koonddokumente struktuurüksusele kinnitatud eelarve piires. Käesolevat käskkirja on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades kaebuse Tartu Halduskohtusse haldusmenetluse seadustikus sätestatud korras. (allkirjastatud digitaalselt) Tõnis Lukas minister Haridus- ja noorteprogramm 2023-2026 Tulemusvaldkond Tark ja tegus rahvas Eesti inimestel on teadmised, oskused ja hoiakud, mis võimaldavad teostada end isiklikus elus, töös ja ühiskonnas ning toetavad Eesti elu Tulemusvaldkonna edendamist ja üleilmset säästvat arengut. eesmärk Noore avarad arenguvõimalused, turvatunne ja kindel tugi loovad Eestit, mida noor tahab edasi viia. Valdkonna Haridusvaldkonna arengukava 2021-2035, Noortevaldkonna arengukava arengukava 2021-2035. Programmi eesmärk: Eesti inimestel on teadmised, oskused ja hoiakud, mis võimaldavad teostada end isiklikus elus, töös ja ühiskonnas ning toetavad Eesti elu edendamist ja üleilmset säästvat arengut. Noore avarad arenguvõimalused, turvatunne ja kindel tugi loovad Eestit, mida noor tahab edasi viia. Programmi kogueelarve (tuhandetes eurodes) 2023 2024 2025 2026 RE RES 2023-2026 Programmi kulud 852 037 764 143 825 864 898 731 Olukorra lühianalüüs Haridusvaldkond, nagu ka kõik teised eluvaldkonnad, on 2020-ndate alguses olnud tugevalt COVID- pandeemia mõjusfääris. Pandeemiast tingitud distantsõpe on tekitanud õpilünkasid, määramatus ning pidevalt muutuvad olud on mõjutanud õppijate vaimset tervist. Sellegipoolest on valdkond suutnud pandeemiaga kohaneda ja võrreldes 2020. aastaga oluliselt paremini toime tulnud. Alates 2021. aasta sügisest üldist distantsõpet enam ei kehtestatud ning koolid reageerisid paindlikult vastavalt nakatumise olukorrale. Olulist leevendust tõi alates novembrist kehtima hakanud lausaline kiirtestimine, mis võimaldas hoida haridus- ja noorsootööasutusi avatuna. Olukorraga toimetulekuks ja tagajärgede leevendamiseks, sh õpilünkade tasandamiseks, on riik pakkunud õppeasutustele mitmekülgset tuge. Viimased aastad on kõigilt haridus- ja noortevaldkonna osapooltelt nõudnud uudseid lahendusi ja kiiret kohanemist – uute oskuste omandamist ning paindlikku toimetulekut muutuvate oludega. Kriis on olnud omamoodi arengukiirendiks, et katsetada paindlikke õppe- ja hindamise viise, võtta fookusesse õppija ning kujundada õppetööd ümber õppijast lähtuvaks – nii, nagu haridusvaldkonna arengukava ka ette näeb. Olulise väljakutsena on lisandunud Ukraina kriis. Ukrainast sõjapõgenikena tulnud õppijate haridustee jätkumiseks tuleb pakkuda võimalusi õppimiseks nii alus- ja üldhariduses kui ka kutse- ja kõrghariduses, täienduskoolitustes, samuti osalemiseks huvihariduses, huvitegevuses ja noorsootöös. Samavõrd oluline on eesti keele õppimise võimaluste loomine kõigile sõjapõgenike vanusegruppidele. Eesti keele kui teise keele oodatust madalam oskus (eriti põhikoolis) on endiselt märkimisväärne ja püsiv probleem. Eesti keel teise keelena põhikooli lõpueksamite tulemused olid möödunud kevadel madalamad kui eelnenud kolmel aastal – 2021. aastal oli statsionaarse õppe keskmine tulemus 63,3%, varem on see jäänud 70% lähedale. See tähendab, et põhikoolilõpetajate hulk, kes ei oska eesti keelt iseseisva keelekasutaja tasemel, on kasvanud. Seetõttu oli eriti oluline käivitada üleminek eesti õppekeelele 2024/2025. õppeaastast koolieelsetes lasteasutustes ning 1. ja 4. klassis. Kui eelnevatel aastatel pole õpetajate töötasu kasv suutnud kaasas käia üldise palgatõusuga, siis 2022. aastal toimus selles osas oluline hüpe – kinnitati õpetajate palga 23,9%line tõus. 2023. aastal tõuseb õpetajate keskmine palk 2048 euroni ning alampalk 1749 euroni. 2023. aasta septembrist 1 hakatakse Ida-Virumaa koolides maksma eesti keeles õpetavatele õpetajatele 1,5-kordset ning alushariduses 1,3-kordset tasu, et aidata kaasa eesti õppekeelele üleminekule. Eraldatud vahendid palgatõusuks katavad nii üldhariduskoolide kui ka kutseõppeasutuste õpetajaid. 2021. a oli üldhariduskooli õpetajate keskmine brutokuupalk 1635 eurot, mis moodustas 106% Eesti keskmisest (1548 eurot). Kutseõppeasutuste õpetajate keskmine palk oli vastavalt 1596 eurot ja 103% Eesti keskmisest. Märkimisväärselt madalam on lasteaiaõpetajate keskmine töötasu (1250 eurot), kuid alates 2017. aastast kohalikele omavalitsustele (KOV) antav täiendav riiklik toetus on palgamäärad Eesti erinevates piirkondades võrdsustanud. 2023. a lasteaiaõpetajate palgatõusu osas on 49 KOVi edastanud 19. detsembriks 2022.a. info, et tagavad tingimuste täitmise ja tõstavad lasteaiaõpetajate töötasu. Õpetajate keskmise palga sihti - 120% Eesti keskmisest palgast, pole lisaressurssideta ja haridusvõrku korrastamata võimalik saavutada. Tervikuna on oluline kõikide haridus- ja noortevaldkonna töötajate väärtustamine, sest nii õpetajad, noortevaldkonna töötajad, tugispetsialistid, õppejõud jt panustavad igapäevaselt õppijate arengu toetamisse ning potentsiaali avamisse. Madala haridustasemega mitteõppivate 18–24-aastaste noorte osakaal oli 2021. a 9,8% jäädes endiselt alla COVID-kriisi eelsete aastate tasemele. Näitaja sooline tasakaalustamatus on 2019. aastaga võrreldes veidi vähenenud, kuid murettekitav on just madala haridustasemega noorte naiste osakaalu kasv (võrreldes 2020. aastaga 1,3 protsendipunkti võrra). Endiselt on madala haridustasemega mitteõppivate meeste arv oluliselt suurem kui madala haridustasemega mitteõppivate naiste arv. Eri- ja kutsealase haridusega täiskasvanute (25–64-aastased) osakaal on aasta-aastalt vähehaaval, kuid järjekindlalt kasvanud – kui 2010. a oli erialase või kutsealase haridusega 68,3% 25–64-aastastest, siis 2020. aastal 74,1%, mis täidab 2021. a sihttaseme. On väga oluline suurendada eri- ja kutsealase haridusega inimeste osakaalu, et toetada inimeste liikumist tööturule ning luua eeldused edasiseks enesearendamiseks. Eriti haavatavad on põhi- või keskhariduseta inimesed, sest võrreldes kõigi 25−64- aastastega on nende töötuse määr suurem ja tööga hõivatuse määr madalam. Eri- või kutsealase haridusega inimeste osakaalu kasvatamiseks on oluline ennekõike vähendada väljalangemist formaalhariduses ja suurendada täiskasvanute osalust kutse- ja kõrghariduses. Täiskasvanute elukestvas õppes osalemise määr langes oluliselt COVID-pandeemiast tingitud vähenenud kontaktõppe tõttu. Kui 2019. aastal osales elukestvas õppes 19,6% 25–64-aastastest elanikest, siis pärast kriisist tingitud langust (16,6%) taastus õppes osalemine 2021. a 18,4 protsendini. Viimase kümnendi jooksul on märgatavalt tõusnud põhihariduse või sellest madalama haridusega inimeste osalus õppes. Kui eelmise kümnendi alguses osales madala haridustasemega 25–64-aastastest elukestvas õppes vaid 1,9%, siis 2019. aastal juba 8,6%. 2021. aastal oli madala haridustasemega täiskasvanute osalus elukestvas õppes taas 8,6%, mis viitab taastumisele COVID-ist tingitud langusest (osalus 2020. a 6,5%). COVID-pandeemia sundis igat liiki õppetööd oluliselt ümber korraldama, paljud koolitused ja muud mitteformaalse õppe vormid jäid ära või lükkusid edasi. Osalusaktiivsust mõjutas 2021. aastal ka kontaktõppes osalemise eelduseks seatud COVID-tõendi nõue ja pandeemia tõttu muutunud majandusolukord, mis raskendas õppimiseks ressursside leidmist. Teadmusmahuka ning suuremat lisandväärtust pakkuva majanduse konkurentsivõime suurendamisel on oluline, et tööturul oleks piisavalt pädev ja oskuslik tööjõud, kes tuleks toime tehnoloogiarikkas ja pidevalt arenevas keskkonnas ning kes oleks hõivatud majanduse jaoks prioriteetsetes valdkondades nagu info- ja kommunikatsioonitehnoloogiad läbi erinevate sektorite, tervisetehnoloogiad ning ressursside väärindamine (ehk nutika spetsialiseerumise kasvualad). Seetõttu on oluline seirata kui palju kõrgkoolilõpetajaid prioriteetsetesse majandusvaldkondadesse tööle suundub. Aasta pärast lõpetamist nutika spetsialiseerumise kasvualadele tööle suundunud kõrgkoolilõpetajate osakaalu on seiratud alates 2018. aastast. Kolme aasta lõikes on kasvualadel rakendunute osakaal kõikidest hõivatutest kõikunud 12-13% ringis ning ulatus 2020. a 12,9%-ni (praktiliselt täites eesmärgiks seatud 13%). 2 Noortevaldkonna olukorra hindamisel tuleb silmas pidada, et noorte (7–26 a1) arv ja osakaal elanikkonnas väheneb. Noorte earühma osakaalu vähenemine võib mõjutada otseselt noorte võimalusi ja rolli ühiskonnas. Viimasel kahel aastal on COVID-pandeemia oluliselt pärssinud noorte toimetulekut, võimalusi edukaks iseseisvumiseks, sotsialiseerumist ning vaimset tervist. Pandeemia teisel aastal mõjutasid huvihariduses, huvitegevuses ja noorsootöös osalemist endiselt viirusekriisist tulenevad piirangud, kuid noorte osalemisaktiivsus viiruse-eelse ajaga võrreldes taastus. Põhjuseks võib pidada uute oludega kohanemist, sh nii tegevuste ümberkujundamist pakkujate poolt, kuid ka noorte (ja lastevanemate) kohanemist ja taastunud valmisolekut tegevustest osa võtta. Noorte vaimne tervis on saanud kriisis tõsiselt kannatada. Seetõttu on arendavate, toetavate ja positiivseid sotsiaalseid kontakte võimaldavate tegevuste tagamine kõigile noortele kõigis Eesti piirkondades jätkuvalt möödapääsmatult vajalik. Noorte, sh vähemate võimalustega ja tõrjutusriskis noorte toetamine on järgnevatel aastatel endiselt ääretult oluline. Ühelt poolt on noorte võimalused ühiskonnaelu korraldamisse panustamiseks paranenud, kuid teisalt on viimaste aastate muutlikud olud oluliselt pärssinud noorte sujuvat iseseisvumist. Olulisemad programmi (arendus)tegevused 2023-2026 aastal: Kvaliteetne eestikeelne haridus • Viiakse ellu eestikeelse hariduse tegevuskava, et anda kõigile võrdsed võimalused jätkata õpinguid järgmisel haridustasemel ning osaleda ühiskonna- ja tööelus. Eestikeelsele haridusele ülemineku ettevalmistamiseks ja toetamiseks on alates 2023. a riigieelarvest ette nähtud 41 mln eurot, millest 15 mln euroga kaetakse juba käimasolevaid tegevusi ja nende laiendamist, ning 26,1 mln euro eest algatatakse uusi tegevusi, mis panustavad eestikeelsele haridusele üleminekusse. • Soodustamaks üleminekut eestikeelsele haridusele töötatakse välja koolide ning kohalike omavalitsuste nõustamis- ja arendustoekorraldus ning laiendatakse järelevalve tegevusi. • Toetamaks rohkemate õpetajate ja tugispetsialistide kooli tööle asumist Ida-Virumaal suurendatakse lähtetoetusi ning alates 2023. a kehtestatakse eesti keeles õpetavatele õpetajatele 1,5-kordne ning lasteaia õpetajatele 1,3-kordne palgalisa koefitsient. Üleminek eestikeelsele haridusele algab lasteaedades ning 1. ja 4. klassis 2024. aastal. Koalitsioonileppe järgi on eestikeelsele õppele üle mindud 2030. aastaks. • Soodustamaks õpetajate järelkasvu ning õpetajate professionaalset arengut suurendatakse õpetaja eriala õppekohtade arvu, luuakse sihtstipendium eesti keele kui teise keele õpetaja õppekaval õppivale üliõpilastele ja eesti keeles ainet õpetavatele õpetajatele, töötatakse välja mikrokraadid ning viiakse ellu täienduskoolitusi. • Rakendatakse uut keeleõppetoetuse mudelit, et soodustada eestikeelsele õppele üleminekut eesti keelest erineva õppekeelega põhikoolis. Toetatakse eesti keelest erineva emakeelega õpilasi eesti keele omandamisel, kooliealiste uussisserändajate keeleõpet ning nende kohanemist põhikoolis. Jätkub keeleõppe programm „Professionaalne eestikeelne õpetaja põhikoolis ja koolieelses lasteasutuses“, mille eesmärk on tagada üldhariduses kõigile lastele võrdsed võimalused ja eesti keele oskus tasemel, mis on vajalik põhihariduse omandamiseks. 1 Noorsootöö seadus defineerib noore kui 7‒26-aastase füüsilise isiku. 3 Haridus- ja noortevaldkonna professionaalide järelkasv ja jätkusuutlikkus • Senisest enam pööratakse tähelepanu haridus- ja noortevaldkonna töötajate professionaalsele arengule, paindlikule täiendusõppele, järelkasvu tagamisele ning atraktiivse karjäärimudeli kujundamisele. Selleks luuakse valdkondadele ühine professionaalide väärtustamise ja atraktiivsuse kasvu kontseptsioon, kutsutakse ellu Õpetajate Akadeemia, uuendatakse täiendusõppe kontseptsioon ning luuakse õpetajate kutsetasemetel põhinev karjäärimudel ja kasutuselevõtu toetamise plaan. • Väärtustamaks õpetaja ametit tõstetakse 2023. a õpetajate palga alammäära 23,9% - 1412 eurolt 1749 euroni ning sellele lisatakse diferentseerimise fond 17,1%, mis võimaldab koolijuhtidel õpetajate töö- ja palgakorraldust paindlikumalt reguleerida. Õpetaja arvestuslik keskmine palk ületab esmakordselt 2000 euro piiri, tõustes 1653 eurolt 2048 euroni. Kokku eraldatakse täiendavateks palgavahenditeks 106,6 miljonit eurot. Jätkub toetus kohalikele omavalitsustele, et motiveerida neid hoidma lasteaiaõpetajate palka 90% ning magistrikraadiga õpetajatel 100% üldhariduse õpetaja palga alammäära tasemel. • Jätkatakse tegevustega haridusasutuste juhtimiskvaliteedi tõstmiseks. Selleks luuakse haridusjuhtide karjäärimudel, mis hõlmab nii juhtide tähtajaliste töölepingute rakendamise, värbamise, hindamise ja tagasisidestamise põhimõtted. Karjäärimudeli baasil uuendatakse ka juhtide kompetentsimudel ning töötatakse välja vastavad õigusaktid. • Tagamaks õppejõududele konkurentsivõimelised töötasud ning arendamaks kõrghariduse kvaliteeti suurendatakse 2022. aastal kõrghariduse rahastamist 10 miljoni euro võrra ning alates 2023. aastast täiendavalt 15% võrra aastas. Eelarvekokkulepped võimaldavad sõlmida riigil avalik-õiguslike ülikoolidega uued halduslepingud, milles täpsustatakse eestikeelse õppe tagamise ning eesti keeles õpetavate akadeemiliste töötajate järelkasvu põhimõtteid. Lepingutes on olulisel kohal ka spetsialistide ettevalmistamise suurendamine riigile prioriteetsetel erialadel, kus tööturul on kõige suurem puudus kvalifitseeritud tööjõust. • Tagamaks kutseõppe kvaliteeti ja jätkusuutlikkust rakendatakse kutseõpet korraldavate õppeasutuste tulemusrahastamine Teaduspõhine haridussüsteemi väljakutsete lahendamine ja paindlik haridussüsteem • Ukraina sõjapõgenike koolikohustuse täitmiseks ja õpiteekonna jätkumiseks alustab 2022/23. õppeaastal Tõnismäe Riigigümnaasiumi osana Vabaduse Kool. Koolis rakendatakse eesti riiklikku õppekava nii põhikooli- kui gümnaasiumitasemel ning õpitakse vähemalt 60% ulatuses eesti keeles. Õppijatel on võimalik õppida kuni 40% oma emakeeles, et säilitada nende side ukraina keele ja kultuuriga. • Haridusvaldkonnas COVID-19 kriisist väljumisplaani raames kavandatakse ja viiakse ellu erinevaid meetmeid kriisiaegse distantsõppe tagajärjel tekkinud õpilünkade tasandamiseks ja õpetajate töökoormuse leevendamiseks. Fookuses on haridustöötajate vaimset tervist toetavad tegevused. • Töötatakse välja ning rakendatakse alushariduse ja lapsehoiu seadus ning alushariduse riiklik õppekava. • Alustatakse ühtse keskhariduse ja uue põhihariduse kontseptsiooni loomist lõimides sinna üld- ja kutsekeskharidus, formaalse ja mitteformaalse hariduse, noorsootöö, HEV õpilaste ja andekate arendamise teemad. Juurutatakse õppe personaliseerimist ning lõimitakse eri haridustasemete ja -liikide õpitegevusi kasutades selleks õpiraja taristu teenuseid. 4 • Alustatakse uue kutsehariduse seaduse väljatöötamist, mis on kooskõlas kavandatava ühtse keskhariduse kontseptsiooni ja kutsete süsteemi reformiga ning asendaks kehtiva kutseõppeasutuse seaduse. • Laste ja noorte vaimse ja füüsilise tervise probleemide ennetamiseks toetatakse tegevusi nii haridus- kui noorsootööasutustes kui nende väliselt. Rakendatakse uut liikumisõpetuse põhimõtetest lähtuvat kehalise kasvatuse ainekava ning vaimset tervist toetavaid lahendusi. • Kohalikke omavalitsusi toetatakse koolivõrgu korrastamisel nii sisuliselt (oskusteave, nõustamine, andmed) kui ka rahaliselt kestliku kahanemise, energiatõhususe suurendamise põhimõtetel ja ligipääsetavuse tagamisel. Aastatel 2023-2026 luuakse 8 uut riigigümnaasiumi ning võetakse riigi pidamisele eestikeelse õppe tegevuskavas väljatoodud Ida-Virumaa põhikoolid. Aastaks 2026 tegutseb 26 riigigümnaasiumi sh igas maakonnas vähemalt üks riigigümnaasium, et tagada kõrge tasemega valikuterohke gümnaasiumiharidus kõigis Eesti maakondades. • Koostöös Sotsiaalministeeriumiga valmistatakse ette erivajadustega laste tugisüsteemi reform, et lihtsustada ja kiirendada abi kättesaadavust ning tõhustada abivajaduse varajast märkamist. • Uuendatakse üld-, kõrg-, täiskasvanuhariduse ja noorsootöö kvaliteedi edendamise süsteeme ja hindamismudeleid ning luuakse eraldi arendusprogramm üldhariduskoolidele, kel on raskusi õigusaktidest tulenevate ülesannete täitmisel. • Noorte riskikäitumise vähendamiseks ja tõrjutusriski ennetamiseks parandatakse noorsootöö, huvihariduse ja -tegevuse piirkondliku kättesaadavust, mobiilset noorsootööd ja noorte kaasamist. Töötatakse välja teenused riskinoortele nende kodanikuühiskonda kaasamiseks. Hariduse ja teadussüsteemi kooskõla suurendamine ühiskonna vajadustega • Viiakse läbi kutsesüsteemi reform (sh oskuste klassifikaator ja kataloog, uuendatud oskusprofiilid, kutsestandardid ja õigusraamistik), uuendatakse OSKA metoodikat ning alustatakse enesehindamise keskkonna loomist eesmärgiga välja selgitada ühiskonna ootused õppijate ja töötajate oskustele ning toetada nende kompetentsuse hindamist ja ametlikku tunnustamist. • Alustatakse kutseseaduse ajakohastamist, et luua uuenenud kutsesüsteemile õiguslik alus, uuendada kvalifikatsiooniraamistik ning rakendada mikrokvalifikatsioone kutsesüsteemis. • Doktoriõppe efektiivsuse tõstmiseks viiakse ellu doktoriõppe reform doktorantidest nooremteadurite kujundamiseks. Toetatakse doktoriõppe koostöö ja kvaliteedi kasvatamise tegevusi. • Pakutakse vastavalt OSKA soovitustele täiendus- ja ümberõppe kursuseid täiskasvanutele, suunates tegevusi prioriteetsete sihtgruppidena ilma piisava kvalifikatsioonita ning aegunud oskustega täiskasvanutele. Laiendatakse töökohapõhise õppe pakkumist, toetatakse täiskasvanute naasmist tasemeõppesse ning noorte sisenemist tööturule. • Pööratakse tähelepanu tootmise, tehnika, tehnoloogia ning IT-valdkonna arenguks vajalike teadmise ja oskuste arendamisele. Toetatakse digi- ja rohepöördeks vajalike oskuste arendamist läbi kutse- ja kõrghariduse tegevuste ning ettevõtete digipöördeks vajalike täiskasvanute digioskuste arendamise. • Jätkatakse tegevusi mikrokvalifikatsioonide väljatöötamiseks ja rakendamiseks, mis toetab õppe paindlikumat korraldamist kõrg- ja kutsehariduses, kutsesüsteemis ning täiendkoolituses ning arendatakse täiskasvanud õppija mitteformaalse õppe e-tunnistuste süsteemi. 5 Programmi mõõdikud2 Mõõdik/Sihttase Viimane 2023 2024 2025 2026 2035 tegelik tase (2021) Madala haridustasemega mitteõppivate 18‒24-aastaste osakaal (%) mehed 12 12,5 12,0 11,5 11,5 9 naised 7,6 6,7 6,6 6,5 6,5 6 kokku 9,8 9,6 9,3 9,0 9 7,5 Allikas: Eurostat Eri- ja kutsealase haridusega täiskasvanute (25–64- 73,5 74,5 75 75,5 75,5 80 aastaste) osakaal (%) Allikas: Statistikaamet Täiskasvanute elukestvas õppes osalemise määr (%) Formaal- ja mitteformaalõppes 18,4 19,4 19,4 20,4 20,9 25 Informaalõppes Uus mõõdik, metoodika väljatöötatud. Mõõtmist Allikas: Eesti tööjõu uuring (Statistikaamet) (nelja nädala alustatakse 2023. a metoodika) Aasta pärast lõpetamist nutika spetsialiseerumise 27,3 29 29 30 30 33 kasvualadel rakendunute osakaal kõigist hõivatutest (%)* Allikas: Uuring Edukus tööturul Ennastjuhtiv õppija Uus mõõdik, esimene mõõtmine 2023. a kevad Tipptasemel oskustega (PISA uuringus 5. ja 6. taseme (2018) saavutanud) õpilaste osakaal (%), sh funktsionaalne lugemisoskus 13,9 - - 16,3 - 20 matemaatiline kirjaoskus 15,5 - - 18,6 - 25 loodusteaduslik kirjaoskus 12,2 - - 14,9 - 20 Allikas: PISA Õpetajate keskmine töötasu võrreldes Eesti keskmise töötasuga (%) koolieelse lasteasutuse õpetaja 81 85 92 92 92 100 üldhariduskooli õpetaja 106 111 120 120 120 120 kutseõppeasutuse õpetaja 103 111 120 120 120 120 Allikas: Saldoandmik/EHIS/Statistikaamet Noorte usaldus riigi vastu (%) (2016) 56 - - - - 70 Allikas: ICCS *2020. aasta lõpetajad aastal 2021, kõrghariduse I ja II aste. Mõõdik on arvutatud uue metoodika järgi. 2 Indikaatorite sihttasemeid aastateks 2023-2026. 2022. a esialgsed andmed on programmis läbivalt esitatud vastavalt andmete olemasolule. 6 Meede 1. Õpivõimalused ja hariduse korraldus Eesmärk: Õpivõimalused on valikurohked ja kättesaadavad ning haridussüsteem võimaldab sujuvat liikumist haridustasemete ja -liikide vahel. Meetmesse on koondatud tegevused õppeasutuste võrgu arendamiseks ja taristu tagamiseks, et haridus oleks kättesaadav eri sihtrühmadele ja õppekeskkond toetaks nüüdisaegset õpikäsitust. Samuti tagatakse meetme raames paindlikud õpivõimalused erinevatel haridusastmetel, kvaliteetse hariduse kättesaadavus ja toetatud õpe, et vähendada õppest väljalangemist ning rakendada maksimaalselt iga inimese potentsiaali. Õpivõimaluste mitmekesistamiseks, hariduse kvaliteedi tõstmiseks ning eesti keele ja kultuuri laiemaks tutvustamiseks edendatakse rahvusvahelistumist ja õpirännet. Meetme mõõdikud ja sihttasemed Mõõdik/Sihttase Viimane tegelik tase 2023 2024 2025 2026 2035 (2021) 3-aastaste kuni kooliealiste laste osakaal, kes on käinud koolieelses lasteasutuses (%) 91,2 92 92,5 92,5 93 95 Allikas: EHIS Vähemalt keskharidusega 20–24 a osakaal (%) 85,9 85,4 85,6 85,8 86 90 Allikas: Eurostat Kolmanda taseme haridusega 25‒34 a osakaal (%) 43,2 43,5 43,6 43,7 43,9 45 Allikas: Eesti tööjõu-uuring Eestist väljaminevas lühiajalises õpirändes osalenud Uus mõõdik, esimesed andmed selguvad 2023. a, mil kutseõppe lõpetanute osakaal (%) seatakse ka sihttasemed. Allikas: EHIS Eestist väljaminevas lühiajalises õpirändes osalenud bakalaureuse- ja magistriõppe lõpetanute osakaal 8,0 9,0 9,3 9,5 10 15 (%) Allikas: EHIS 7 Tegevus 1.1. Haridusvõrgu korrastamine ja arendamine Tegevus toetab põhikooli ja gümnaasiumi lahutamist, riigigümnaasiumide loomist, haridustaristu optimeerimist ning energiatõhususe suurendamist, õppekeskkonna nüüdisajastamist, kaasava hariduse põhimõtete rakendamist, hariduse kättesaadavuse parandamist ja haridusasutuste vahelise koostöö suurendamist. Korrastatakse tuge vajavate õpilaste koolide võrk, parandatakse õppetingimusi ja teenuste kättesaadavust. Kohalikud omavalitsused saavad kaasava hariduse põhimõtete rakendamisel toetust, mis on suunatud mistahes erivajadusega inimese tavapärases õppe- ja noorsootöös osalemise toetamisele ning osalemise suurendamisele läbi õppekeskkonna parendamise. 2023 2024 2025 2026 Mõõdik 2020 2021 2022 Sihttase Eesmärk: Demograafiliste muutustega arvestav ja kaasava hariduse põhimõtetest lähtuv koolivõrk, mis tagab võrdse ligipääsu kvaliteetsele haridusele kõigis Eesti piirkondades Gümnaasiumiastmega koolide arv (tk) 158 158 158 153 150 150 150 Allikas: EHIS Riigigümnaasiumide arv, tk 16 18 25 26 26 26 Allikas: EHIS Tegevuse kirjeldus ja rahastamiskava (tuhandetes eurodes) Tegevus/ Tulemus 2023 2024 2025 2026 Tegevuse 1.1. rahastamiskava Tegevuse raames toimub: - Koolivõrgu korrastamine (sh riigigümnaasiumid, põhikoolid, HEV koolid) Tulemus: Aastaks 2026 tegutseb 26 riigigümnaasiumi, sh igas maakonnas vähemalt üks riigigümnaasium (ca 11 000 õppekohta sõltuvalt kokkulepetest Harjumaa omavalitsustega, sh Tallinna linnaga, ning ehitusturu olukorrast). Ümberkorraldusse haaratud põhikoolid on funktsionaalsed, kaasaegsed ja efektiivsed. Kaasajastatud on vähemalt 160 000 m2. - Investeeringud arengutõuget vajavate piirkondade põhikoolivõrgu korrastamisse Tulemus: Investeeringud võimaldavad ümber korraldada ja optimeerida põhihariduse pakkumist ning leevendada ennetavalt demograafiliste muutuste mõju väheneva ja vananeva elanikkonnaga piirkondades, keskendudes hariduse kvaliteedile ja kättesaadavusele ning koostööle hariduskeskustega. - Kaasava hariduse edendamiseks koolide ja noorsootööasutuste õppekeskkonna parendamine Tulemus: Õppeasutused on toetatud tuge vajavate õppijate kaasamiseks. Üldhariduskoolides, kutseõppe- ja noorsootööasutustes on tehtud investeeringud, haridus-, sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna teenused on integreeritud avalike teenuste ja sotsiaalse infrastruktuuri arendamisel. - Kutseõppeasutuste taristu nüüdisajastamine Tulemus: Tehtavad investeeringud on kooskõlas üldise kutseõppeasutuste võrgu kava arengutega. - Hariduskeskuste piloodid ja rakendamine Tulemus: Investeeringud toetavad haridusasutuste, sh kutseõppeasutuste, üldhariduskoolide, mitteformaalse õppe pakkujate ja ka kõrgharidusasutuste (nt ülikoolide piirkondlikud kolledžid) ning noorsootööasutuste tihedamat koostööd, tagades regiooni vajadustele vastava õppe läbiviimiseks ühise taristu ja nn ühe ukse poliitika elluviimise. KOKKU KULUD 67 689 30 882 42 225 56 975 KOKKU INVESTEERINGUD 81 848 13 481 13 607 27 496 8 Tegevus 1.2. Juurdepääsu tagamine üld- ja kutseharidusele Tegevus hõlmab üldhariduses kolme haridustaset: alus-, põhi- ja üldkeskharidust ning kutseharidust. Ligipääsu tagamiseks kvaliteetsele üldharidusele antakse haridustoetust munitsipaal- ja erakoolide pidajatele, tagatakse vajalikud õppekohad riigi koolides ning toetatakse IBO õppekavade rakendamist ja Euroopa Kooli arengut. Eelpool nimetatud haridustoetuse all peetakse silmas ka läbi kohalike omavalitsuste (KOV) toetusfondi eraldatavat toetust (380 mln eurot), mis panustab otseselt tegevuse eesmärkidesse, kuid mida kajastatakse riigieelarves Vabariigi Valitsuse all ja mis seetõttu käesoleva programmi eelarves ei sisaldu. Koguulatuses katavad KOV-id oma üldharidusega seotud kulusid riigist saadava toetuse, maksutulude ja muude tulude arvelt. Kutsehariduses kavandatakse õppes osalemise kasvu ning lõpetajate oskuste tööturu vajadustele vastavuse tagamiseks kutseõppe koolitusmahud ja õppekavarühmade üleriigiline optimaalne jaotus, tagatakse vajalikud õppekohad ja õppijate toimetulekut toetavad meetmed, kaasajastatakse õppekeskkonda. 2023 2024 2025 2026 Mõõdik 2020 2021 2022 Sihttase Eesmärk: Luua tingimused koolikohustuse täitmiseks, tagada ligipääs üldharidusele ja vähendada väljalangevust. Luua Eesti elanikkonnale nende vajadustele ja võimetele vastavad kvaliteetsed, paindlikud ja mitmekesiste valikutega kutseõppevõimalused, mis vastavad tööturu arenguvajadustele. Põhikoolist väljalangejate määr statsionaarse õppe 0,2/ 0,25/ 0,3/ 0,3/ 0,3/ 0,25/ 0,25/ kolmandas kooliastmes (%): 0,3/ 0,3/ 0,4/ 0,4/ 0,4/ 0,3/ 0,3/ kokku/ poisid/ tüdrukud 0,1 0,2 0,2 0,2 0,2 0,2 0,2 Allikas: EHIS Gümnaasiumist väljalangejate määr 1. õppeaastal (%) 0,7 0,9 1,2 1,2 1,2 1,1 1,0 Allikas: EHIS Kutseõppest väljalangejate määr kutsekeskhariduse 1. õppeaastal (%) 9,4 8,9 8,6 8,4 8,2 8,0 Allikas: EHIS Keskhariduse omandanute osakaal 4 aastat pärast põhikooli lõpetamist 82,1 81,9 82 82 83 83 Allikas: EHIS Kutsehariduse* omandanute osakaal 5 aastat pärast põhikooli lõpetamist (%) 22,4 22,3 22,7 22,9 30 30,2 Allikas: EHIS *Kutsehariduse all mõistetakse ainult tasemeõppes saadud kutseharidust. Tegevuse kirjeldus ja rahastamiskava (tuhandetes eurodes) Tegevus/ Tulemus 2023 2024 2025 2026 Tegevuse 1.2. rahastamiskava Tegevuse raames toimub Üldhariduses: - Haridustoetuste tagamine munitsipaal- ja erakoolidele ning õppekohad riigi koolides Tulemus: Igale õpilasele on tagatud juurdepääs kvaliteetsele kodulähedasele põhiharidusele ning mitmeid valikuvõimalusi pakkuvale kodumaakonnas asuvale gümnaasiumiharidusele. Õppest väljalangemine üldhariduses on vähenenud. Õpetajate töötasu on vastavuses töö keerukuse ja vastutuse ulatusega, mis tagab koolis töötamise muutumise arvestatavaks valikuks parimatele. - IBO õppekavade rakendamise ja Tallinna Euroopa Kooli arengu toetamine Tulemus: Rahvusvaheliselt tunnustatud õppekavade rakendamine toetab riigi erinevate valdkondade rahvusvahelistumisega ja rahvusvahelise koostööga seotud tegevusi. Kutsehariduses: - Kutseõppe koolitusmahtude kavandamine, õppekohtade tagamine ja õpilaste toimetulekut toetavad meetmed 9 Tulemus: Tasuta õppekohad tagavad kutseharidusele ligipääsu. Koolitusmaht on optimaalne ja kooskõlas OSKA raportite soovitustega. Rahastamismudel toetab kutsehariduse eesmärkide saavutamist, sh kaasava hariduse põhimõtete arvestamist õppetöö korraldamisel koolides3. Kutseõppeasutused arvestavad võrdse kohtlemise põhimõtet ja erinevate sihtrühmade vajadusi, sh eesti keelest erineva kodukeelega õpilased, uusimmigrandid ja tagasipöördujad, haridusliku erivajadusega õpilased. Väheneb kutseõppe katkestamine, sealhulgas majanduslikel põhjustel. - Kutseõppeasutuste õppekavarühmade üleriigilise jaotuse optimeerimine ja õppekeskkonna kaasajastamine Tulemus: Kutseõppeasutuste ja õppekavarühmade jaotus on optimaalne ning õppebaaside ristkasutus tagab erinevate piirkondade tööandjatele vajaliku tööjõu koolitamise. Pindade ja tehnoloogiliste seadmete kasutus on optimaalne, kutseõppeasutustes on ajakohane sisseseade ja võimekus toetada õppevaldkondade ja piirkonna arenguid. KOKKU KULUD 254 099 245 478 245 549 246 243 AMORTISATSIOON 10 621 10 621 10 621 10 621 FINANTSEERIMISTEHINGUD -11 -7 0 0 KOKKU INVESTEERINGUD 615 564 470 464 3 Kaasava hariduse ja võrdse kohtlemise põhimõtete arvestamine koolide igapäevatöös on kutsehariduse rahastamismudeli üheks komponendiks ja seetõttu kajastub õpilaste toetamine koolides käesolevas tegevuses. Süsteemsed arendused riigi tasandil nii kaasava hariduse paremaks rakendumiseks kui ka muude sihtrühmade toetamiseks kajastatakse tegevuses 2.2. (sh haridustasemete-ülene lähenemine). 10 Tegevus 1.3. Juurdepääsu tagamine kõrgharidusele Tegevuse raames toetatakse kõrgharidusõppe läbiviimist ülikoolides ja rakenduskõrgkoolides (tegevustoetus), tagatakse õppija toimetulekut ja õppe tulemuslikkust toetavad teenused ja toetused, juurutatakse õppijakeskset õpikäsitust, toetatakse kõrgharidusõppe kvaliteeti, tagatakse õppejõudude järelkasv, toetades nende arengut ja suurendades enesetäiendamise võimalusi. 2023 2024 2025 2026 Mõõdik 2020 2021 2022 Sihttase Eesmärk: tagada igale motiveeritud ja võimekale üliõpilaskandidaadile ligipääs kvaliteetsele, paindlikule ja mitmekesiste valikutega ning tööturu arenguvajadusi arvestavale kõrgharidusõppele. Kõrgharidusõppest väljalangejate määr (kõrghariduse 1. astme õpingute esimesel aastal) (%) 15,2 14,5 16,2 16,0 16,0 15,9 Allikas: EHIS Doktorikraadi kaitsmiste arv õppeaastas 221 222 250 300 300 300 300 Allikas: EHIS Nominaalajaga lõpetanute osakaal kõrghariduses (%)* 52,3 55 56,1 53,6 54,0 54,5 55 Allikas: EHIS Osakaal vilistlastest, kes on rahul õppejõudude ning 79,6 õpetamise ja juhendamisega (%) ** - - - 83 - (2019) Allikas: vilistlaste uuring *Nominaalaeg +1 on arvestatud nende õppekavade puhul, mille nominaalkestus on väiksem kui 4 aastat, nominaalaeg+2 on arvestatud nende õppekavade puhul, mille nominaalkestus on vähemalt 4 aastat. Arvesse on võetud 1. ja 2.astme õppekavad. ** Allikas: Vilistlaste uuring (Rahulolevate vilistlaste osakaal väljendub vastusevariantides "pigem nõustun" ja "nõustun täiesti") Tegevuse kirjeldus ja rahastamiskava (tuhandetes eurodes) Tegevus/ Tulemus 2023 2024 2025 2026 Tegevuse 1.3. rahastamiskava Tegevuse raames toimub: - Kõrgharidusõppe läbiviimise rahastamine ning rahastamis- ja juhtimissüsteemi arendamine Tulemus: Tegevustoetuse eraldamisega on tagatud kõrgharidusõpe ülikoolides ja rakenduskõrgkoolides. Rahastamise maht ja mudel toetab kõrghariduse kvaliteedieesmärkide saavutamist ning võimaldab pakkuda piisavas ulatuses kõrgharidusõpet, sh pöörates tähelepanu õppekohtade arvu suurendamisele suurema tööjõuvajadusega valdkondades nagu haridus (õpetajakoolitus, eripedagoogid, logopeedid, koolipsühholoogide) IKT, tehnika, tootmine ja ehitus, tervishoid. Kõrgkoolide vastutusvaldkonnad on selged, paraneb koostöö ning kõrghariduse kvaliteet. Kõrgkoolide juhtimis- ja töökorraldus on tõhus. - Õppija toimetulekut ja õppe tulemuslikkust toetavate teenuste ja toetuste tagamine Tulemus: Tagatud on toetuse saamise võimalus üliõpilaste majandusliku toimetuleku parandamiseks, erivajadustest tulenevate vajaduste rahuldamiseks ja heade õpitulemuste väärtustamiseks, suureneb kõrghariduse ligipääsetavus eemalejäämise riskis olevate noorte hulgas. Eesti keelest erineva emakeelega üliõpilastele on loodud parem ligipääs eestikeelsele kõrgharidusele4. Paranevad võimalused osaleda elukestvas õppes, sh kõrgharidusõppes. VÕTA süsteem toetab kõrgharidusõppes osalemist. - Nüüdisaegse õpikäsituse juurutamine, sh hindamispõhimõtete arendamine5 Tulemus: Õppijate tagasiside on süsteemne osa õppe kvaliteedi arendamisel. Väheneb katkestamise määr. - Õppejõudude arengu väärtustamine ja doktoriõppe tulemuslikkuse toetamine akadeemilise järelkasvu tagamiseks, sh doktoranditoetus. Alates 2022/23. õppeaastast kujundatakse doktoranditoetus ümber nooremteadurite palgaks. Tulemus: Pädevad õppejõud tagavad õppe kõrge kvaliteedi. Eestikeelse akadeemilise järelkasvu tagamiseks ja doktoriõppe lõpetajate arvu suurendamiseks toetatakse doktoriõppe efektiivsuse kasvu. Väheneb majanduslik surve doktoriõppe kõrvalt täiskoormusega töötamiseks ja paraneb lõpetamise määr. Toetatakse doktorikoolide tegevust sh valdkondade ülest ja ülikoolidevahelist tegevust. KOKKU KULUD 239 926 266 008 298 023 336 034 AMORTISATSIOON 2 634 2 634 2 634 2 634 FINANTSEERIMISTEHINGUD 259 253 253 253 KOKKU INVESTEERINGUD 692 695 695 695 4 Rahastamine tegevustoetuse raames. 5 Rahastamine tegevustoetuse raames. 11 Tegevus 1.4. Täiskasvanuhariduse arendamine ja õppimisvõimaluste loomine Kvalifikatsiooni tõstmiseks ja võtmepädevuste arendamiseks pakutakse täiendus- ja ümberõppevõimalusi (koolituste rahastamise otsused lähtuvad OSKA soovitustest) ning arendatakse mitteformaalõppe kvaliteeti. Toimuvad tegevused haridustee katkestanud täiskasvanute tagasitoomiseks formaalharidusse ning arendatakse VÕTA süsteemi. Toetatakse täiskasvanuhariduse osapoolte võrgustikutööd ja täiskasvanute teadlikkuse tõstmist elukestvast õppest ning õppimisvõimalustest. 2023 2024 2025 2026 Mõõdik 2020 2021 2022 Sihttase Eesmärk: Paranenud on täiskasvanute ligipääs õppija huvidest ja võimetest lähtuvale, tema arengut toetavale ja tööturu vajadustega arvestavale kvaliteetsele mitteformaalsele õppele. Koostöövormid on parandanud täiskasvanute teadlikkust elukestvast õppest ja õppimisvõimalustest 25−64-aastaste madala haridustasemega täiskasvanute elukestvas õppes osaluse määr (%)* 6,5 8,6 10,1 10,8 11,4 12,1 Allikas: Statistikaamet Mittestatsionaarses üldharidusõppes või kutsekeskhariduses 3,1 3,1 3,2 3,3 3,4 3,4 õppijate osakaal keskhariduseta 19-64aastaste hulgas (%) Õppetööst väljalangevuse määr mittestatsionaarses üldharidusõppes (%)** 28 30 32 32 31 30 29 Allikas: EHIS Täiskasvanute elukestvas õppes osalemise määr viimase 12 (2016) kuu jooksul (%) Formaal- ja mitteformaalõppes *** 33,9 - - 39,0 43,0 - Informaalõppes**** - 59,6 - täpsus- täpsus- - Allikas: Eesti Tööjõu Uuring (Statistikaamet) tamisel tamisel *Eesti Statistikaameti andmed. Mõõdiku arvutamisel lähtutakse Eesti tööjõu-uuringust ning see kajastab küsitlusele eelnenud nelja viimase nädala jooksul tasemehariduses või koolitusel osalenute osatähtsust 25–64-aastaste hulgas. Madala haridustaseme all mõistetakse põhiharidusega või sellest madalama haridusega inimesi (ISCED 0-2). **Arvesse on võetud kõik mittestatsionaarse õppe õppevormid gümnaasiumiastmes *** Euroopa Komisjoni metoodika, indikaator hõlmab endas formaal- ja mitteformaalõpet, va juhendatud töökohapõhine õpe ****Arvesse on võetud õppimist pereliikmelt, sõbralt või kolleegilt, trükimaterjalide abil, elektroonilise seadme vahendusel, giidiga ekskursioonidel, õppekeskustes. Tegevuse kirjeldus ja rahastamiskava (tuhandetes eurodes) Tegevus/ Tulemus 2023 2024 2025 2026 Tegevuse 1.4 rahastamiskava Tegevuse raames toimub: - Täienduskoolituse paindlikkuse arendamine ning õppimisvõimaluste loomine Tulemus: Töötavatele täiskasvanutele on pakutud täiendus- ja ümberõpet, mis arvestavad OSKA prognoose, regionaalseid vajadusi ning eripärasid. Vähemalt 64 000 täiskasvanut on parandanud oma tööalaste kompetentside ja/või võtmepädevuste taset. Parandatud on koolitusasutuste võimekust nii üldpädevuste, rohe- ja digioskuste ning erialaoskuste koolitamisel ja integreerimisel. Lisaks on arendatud täiskasvanutele pakutavaid e-õppe võimalusi. Töötajate IT-oskuste parandamiseks ning kaasaegsete IT- oskusega töötajate puuduse leevendamiseks on kutsutud ellu tulevikuperspektiive arvestava sisu ja kaasaegse õppekorraldusega täiskasvanute täiendus-, ümber- ja tasemeõppe programmid, kus osaleb kokku vähemalt 2000 inimest. Rohetehnoloogiate kasutuselevõtu soodustamiseks on kõrg- ja kutsehariduses ajakohastatud tasemeõppe programmide sisu ning pakutud täiendus- ja ümberõpet vähemalt 2830 inimesele. - Täienduskoolituse kvaliteedi arendamine Tulemus: Täienduskoolitusasutused järgivad täiskasvanute koolituse seaduse ning täienduskoolituse standardi nõudeid. Täienduskoolituste kvaliteedi arendamiseks on välja töötatud kvaliteedi hindamise süsteem. Arendatud on täienduskoolituse kvaliteedi juhtimise raamistikku ja kvaliteedisüsteemi, välja on töötatud tingimused ja protseduurid kvaliteedi tunnustamiseks ning läbi viidud koolituste pakkujate kvaliteedihindamisi. Täiskasvanute koolitajate professionaalsuse arendamine parandab täiskasvanute koolituse kvaliteeti. Valminud on rahvusvaheliselt võrreldav täiskasvanute oskuste andmebaas ning PIAAC uuringu esmane aruanne. -Mikrokvalifikatsioonide rakendamise toetamine Tulemus: Loodud on põhimõtted ja kriteeriumid mikrokvalifikatsioonide väljatöötamiseks, tunnustamiseks ning rakendamiseks, et paremini siduda täiendus- ja ümberõpe tuleviku oskuste vajadustega ning luua õppijatele võimalused tema vajadustele ja võimetele vastava, väiksematest osadest koosneva hariduse omandamiseks. 12 Täiskasvanute täienduskoolituse e-tunnistuste süsteemi arenduste esimesed etapid on ellu viidud, mis on sisendiks täiskasvanud õppija oskuste digiloo loomiseks. Paindlike õpiteede toetamiseks on tõhustatud VÕTA kasutamise võimalusi haridus- ja kutsesüsteemis. - Teadlikkuse tõstmine elukestvast õppest ja õppimisvõimalustest, täiskasvanuhariduse osapoolte koostöö arendamine Tulemus: Täiskasvanuhariduse populariseerimistegevused ja organisatsioonide vaheline koostöö tõstavad valdkonna märgatavust. Toetatud on piirkondlikku võrgustikutööd, suurendatud kolmanda sektori, sotsiaalsete partnerite, KOV-ide ning tööandjate rolli õppimise ja enesetäiendamise populariseerimisel. Paranenud on info kättesaadavust täiskasvanute õppimisvõimalustest, eriti mitteformaalse õppe osas, ning inimeste teadlikkus elukestva õppe vajalikkusest ja võimalustest. - Madalama haridustasemega täiskasvanute tagasitoomine tasemeõppesse Tulemus: Pidurdub õppijate langus üldhariduse mittestatsionaarses õppes, suureneb täiskasvanud õppijate osakaal kutseõppeasutustes ja kõrgkoolides. Täiskasvanutele (sh HEV õppijatele) on loodud võimalusi ligipääsuks tasemeõppele. Täiskasvanutele põhi- ja keskharidust pakkuvaid õppeasutusi on toetatud arendustegevuste elluviimisel ning õppe paindlikumaks muutmisel. Haridusasutusi on toetatud kvaliteetse ja kaasaegse õppe pakkumisel, arendatud on e-õppe võimalusi, integreeritud üldharidusõpet ja kutseoskuseid. Madalate ja aegunud oskustega täiskasvanuid on toetatud õpitee jätkamisel mittestatsionaarses tasemeõppes. KOKKU KULUD 15 189 14 257 16 530 17 034 13 Tegevus 1.5. Hariduse rahvusvahelise konkurentsivõime edendamine Tegevuse raames panustatakse hariduse rahvusvahelistumisse, sh tegeletakse rahvusvahelise haridusturundusega, arendatakse kutsehariduses ja kõrghariduses rahvusvahelist koostööd, toetatakse kõrghariduse rahvusvahelise atraktiivsuse suurendamist, pakutakse õpirände soodustamiseks stipendiumiprogramme ning korraldatakse välisriigi hariduskvalifikatsioonide hindamine, haridusalase teabe andmine ja välisriikide kutsekvalifikatsioonide tunnustamise tugiteenus (ENIC/NARIC keskus). 2023 2024 2025 2026 Mõõdik 2020 2021 2022 Sihttase Eesmärk: Eestis antav haridus on rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline Eestis õppivate immatrikuleeritud välisüliõpilaste osakaal (%) 11,6 11,4 11,0 11,0 11,0 11,0 11,0 Allikas: EHIS Tegevuse kirjeldus ja rahastamiskava (tuhandetes eurodes) Tegevus/ Tulemus 2023 2024 2025 2026 Tegevuse 1.5. rahastamiskava Tegevuse raames toimub: - Rahvusvaheline haridusturundus (Education Estonia, Study in Estonia) Tulemus: Kasvab Eesti hariduse maine ja tuntus. Tagame hea tasemega ja rahvusvaheliselt tasakaalustatud välisüliõpilaskonna. - Kutsehariduse rahvusvahelise koostöö arendamine Tulemus: Kasvab õpilaste ja õpetajate õpiränne ning koolide osalus rahvusvahelises koostöös. Kutsehariduspoliitika kujundamisel tuginetakse rahvusvahelistele kogemustele. - Euroopa Liidu mobiilsusprogrammi Erasmus+ elluviimine (katab üld-, kutse-, kõrg-, ja täiskasvanuharidust) Tulemus: Paraneb institutsioonide vaheline koostöö ja suureneb õpiränne. - Õpirände soodustamiseks pakutakse stipendiumiprogramme: Kristjan Jaagu stipendium, Noore Õpetlase stipendium, Euroopa Ülikooli Instituudi stipendium jt. Tulemus: Eesti üliõpilaste ning õppejõudude õpiränne suureneb. - Välisriigi hariduskvalifikatsioonide hindamine, haridusalase teabe andmine ja välisriikide kutsekvalifikatsioonide tunnustamise tugiteenuse pakkumine ENIC/NARIC keskuses. Tulemus: Tagatud on välisriigi kõrgharidust tõendavate ja kõrgharidusele juurdepääsu võimaldavate kvalifikatsioonide (akadeemilised kraadid, diplomid, tunnistused jt) hindamine, kvalifikatsioonidele vastavuse määramine Eesti haridussüsteemis ning tunnustamiseks ettepanekute tegemine kõrgkoolidele ja tööandjatele. KOKKU KULUD 36 328 37 370 39 454 41 493 14 Meede 2. Õpetajate järelkasv ja areng, õpikäsitus ja -keskkonnad Eesmärk: Eestis on pädevad ja motiveeritud õpetajad ja koolijuhid, mitmekesine õpikeskkond ning õppijast lähtuv õpe. Meetmesse on koondatud tegevused nüüdisaegse õpikäsituse põhimõtete rakendamiseks kõigil haridustasemetel6 ja -liikides, et õppeprotsess ja õppe sisu toetaksid ennastjuhtiva õppija arengut, õpe võimestaks nii õppijat kui ka õpetajat ja kutseõpetajat. Õppe tulemuslikkuse suurendamiseks ja õppija arengu pidevaks toetamiseks lähtutakse õppekavade arendamisel, rakendamisel ja õppijate hindamisel nüüdisaegse õpikäsituse põhimõtetest ning arendatakse nutikat õppevara ja metoodikat. Toetatakse ühise kultuuri- ja väärtusruumi kujunemist, tagatakse kvaliteetne eestikeelne ja eesti keele õpe ning soodustatakse võõrkeelte õppimist. Tagatakse kvalifitseeritud õpetajate ja tugispetsialistide järelkasv7, paindlikud võimalused ametisse asumiseks, tugi algajatele ning professionaalse arengu võimalused kogu karjääri vältel. Tagatakse õppeasutuste juhtide järelkasv, toetatakse nende professionaalset arengut, töötatakse välja ja rakendatakse juhtide hindamise süsteem. Meetme mõõdikud ja sihttasemed Mõõdik/Sihttase Viimane tegelik 2023 2024 2025 2026 2035 tase (2021) PISA uuringus alla kolmanda taseme* saavutanud (2018) õpilaste osakaal (%), sh funktsionaalne lugemisoskus 32,0 - - 31,0 - 27 matemaatiline kirjaoskus 31,0 - - 30,0 - 26 loodusteaduslik kirjaoskus 30,2 - - 29,0 - 25 Allikas: PISA Baastasemest kõrgema taseme digioskustega 16‒24- 47,5 täpsus- täpsus- täpsus- - - aastaste osakaal (DESI) (%)** tamisel tamisel tamisel Õppeprotsessis osalejate subjektiivne rahulolu kooliga pigem rahul või täiesti rahul olevate õpilaste osakaal 8. klass 24,6 25 25 26 26 kasvab 11. klass 39,6 40 40 41 41 kasvab kutsekeskharidus 54,8 55 55 56 56 kasvab tööga pigem rahul või täiesti rahul olevate õpetajate 84,2 85 85 86 86 kasvab osakaal*** Allikas: Rahulolu-uuring Eesti keele kui teise keele põhikooli lõpueksamil vähemalt B1-taseme saavutanute osakaal (%) 57,9 66 68 70 72 95 vähemalt B2-taseme saavutanute osakaal (%) – uus mõõdik, metoodika töötatakse välja Allikas: EHIS, EIS Õpetaja kutsekindlus**** õpetajakoolituse lõpetanute osakaal, kes on pärast 51 hoida 56 57 57 60 lõpetamist õpetajana töötanud viiel järjestikusel aastal taset (%) hoida esmakordselt õpetajana alustanute osakaal, kes on 50 52 52 52 55 taset pärast ametisse asumist õpetajana töötanud viiel järjestikusel aastal (%) Allikas: EHIS *Mõõdetakse skaalal 1‒6, kus 1 tähistab madalamaid ja 6 tipposkuseid. **Allikas The Digital Economy and Society Index (DESI) [link] ***Arvesse on võetud alus-, üld- ja kutsehariduse õpetajad, sh täiskasvanute gümnaasiumi õpetajad. ****Arvesse on võetud koolieelse lasteasutuse, üldhariduskooli, kutseõppeasutuse ja rakenduskõrgkooli õpetajad, kes on pärast õpetajakoolituse lõpetamist või esmakordselt tööle asumist töötanud viiel järjestikkusel aastal. 6 Nüüdisaegse õpikäsituse rakendamine kõrghariduses vt tegevus 1.3. 7 Õppejõudude järelkasvu teema vt tegevus 1.3. 15 Tegevus 2.1 Õppekava ja koolikorralduse arendustegevused Tegevuse raames arendatakse üld- ja kutsehariduse riiklikke õppekavasid, kutsehariduse õppekavu, õpitulemuste välishindamise elektroonseid vahendeid ja õppevara (sh digiõppevara, hindamisvahendid). Samuti kaardistatakse õppevara loomise ja kohandamise vajadus, tehakse õppevara laialdaselt kättesaadavaks ja toetatakse keskselt tellitud õppevara kasutuselevõttu. Õppekavade rakendamisel ja arendustöös toetatakse koole vajaduspõhise nõustamisega, korraldatakse võrgustikutööd parimate praktikate vahetamiseks ning soodustatakse huvipoolte (näiteks ülikoolid, aineliidud, tööandjad jt) kaasamist õppe kaasajastamisel. Õppe kvaliteedi tagamiseks arendatakse õppeasutuste sisehindamist, viiakse läbi õpitulemuste välishindamist ja rahulolu-uuringuid. Luuakse ja edendatakse nüüdisaegse õpikäsituse rakendamist toetavaid koostöövorme ning toetatakse andekate õpilaste arengut. Viiakse läbi Eesti kutse- ja kõrghariduse kvaliteedi hindamist. Viiakse ellu haridus- ja noortevaldkonna koostöövõimeliste infosüsteemide arendus- ja juurutustöid ning toetatakse koolide digitaristut. 2023 2024 2025 2026 Mõõdik 2020 2021 2022 Sihttase Eesmärk: Õppekavade arendamisel ja rakendamisel lähtutakse nüüdisaegse õpikäsituse põhimõtetest ning toetatakse nutika õppevara ja metoodika kasutamist õppes. Üldhariduskoolide ja kutseõppeasutuste digitaristu toetab õppimist ja õpetamist, hariduse valdkonna infosüsteemid on koosvõimelised ja vastavad kasutajate vajadustele. Liikuma Kutsuva Kooli võrgustikku kuuluvate koolide arv 148 148 184 194 204 214 224 Allikas: Liikuma Kutsuva Kooli programm Õpilaste osakaal, kes on liikumisvõimalustega koolis pigem rahul või väga rahul (%) * 4. klass 31,6 31,8 32 32 33 33 8. klass 14,7 16,3 16 17 17 18 11. klass 16,3 15,8 16 16 17 17 Allikas: Rahulolu-uuring Õpilaste osakaal, keda ei ole viimase kahe nädala jooksul korduvalt kiusatud (%) 4. klass 67,8 66,0 66 66 67 68 8. klass 74,2 79,3 80 80 81 81 11. klass 89,1 92,4 92 92 93 93 Kutseõppeasutuste õppijad - 92,4 92 92 93 93 Üldhariduskoolide õpetajate osakaal, keda ei ole viimase kahe nädala jooksul korduvalt kiusatud 85 87,5 - - 89 - - (sh õpilaste, lapsevanemate, kolleegide poolt) (%) (2018) Allikas: Rahulolu-uuring Andeka õppija toetamine Uus mõõdik, metoodika töötatakse välja *Allikas: Rahulolu-uuring. Õpilaste osakaal, kes on liikumisvõimalustega koolis üle keskmise rahul, st õpilased, kes on vastanud kõigile kolmele liikumisvõimalustele hinnangu andmise küsimusele (1. Saan iga päev vähemalt mõnes vahetunnis õue minna. 2.Tundides ei pea ma kogu aeg istuma, vaid saan vahepeal liikuda, nt rühmatööd tehes või ülesandeid lahendades. 3. Õpetajad julgustavad meid vahetunnis aktiivselt liikuma.) nende vastanute osakaal, kelle kolme küsimuse vastuse keskmine on 4-5 (vastuste skaalal 4 tähistab vastust "pigem olen nõus" ning 5 "olen täiesti nõus"). 16 Tegevuse kirjeldus ja rahastamiskava (tuhandetes eurodes) Tegevus/ Tulemus 2023 2024 2025 2026 Tegevuse 2.1. rahastamiskava Tegevuse raames toimub: - Üldhariduse riiklike õppekavade arendamine ja rakendamise toetamine (sh õppevara) Tulemused: Kõikide õpilaste arendamine õppeprotsessi käigus toimub samadel väärtusalustel ja ühtse nüüdisaegse õpikäsituse põhimõtete kohaselt, et toetada üld- ja tulevikuoskuste kujunemist. Üldhariduse riiklikud õppekavad (üldosa ja ainekavad) aitavad kaasa õpilase terviklikku arengut toetava õppe korraldamisele ning tagasisidestamisele põhikoolis ja gümnaasiumis ning võimaldavad paindlikke õpiteid. Loodud on õppekorralduse ja õpiteede personaliseerimise toetamise meetmed. Õppeprotsessi läbiviimist toetab mitmekesine ja kvaliteetne õppevara, sh hindamisvahendid. Toetatakse mitteformaalsete ja informaalsete õpikeskkondade (sh e-õppe keskkondade) kasutamist formaalhariduses, et tagada paremad võimalused iga õppija arengu toetamiseks ning nende tulevase karjääri ja elukestva õppega seotud valikute kujundamiseks. - Luuakse tõenduspõhine raamistik noorsootöö, huvihariduse ja huvitegevuse tihedamaks lõimimiseks formaalharidusse Tulemus: Kõigile noortele on loodud võimalused mitteformaalses õppes omandatu arvestamiseks riikliku või individuaalse õppekava täitmisel. Igas koolis on olemas spetsialist, kes nõustab noori mitteformaalse õppe võimaluse leidmisel, õpitu kirjeldamisel ning õpitu arvestamisel õppekava täitmisel. - Tõenduspõhise ja õppija arengut toetava kvaliteedijuhtimise edendamine üldhariduses Tulemus: Õppija arengut toetavate õpitulemuste välishindamise vahendite (e-eksamid, e-tasemetööd ja küsitlused), sh tagasiside (kirjeldab mh koolide panust õpilaste edasijõudmises) ja metoodika on arendatud ning rakendatud ning kooskõlas kasutajagruppide (õpilane, õpetaja, lapsevanem, koolijuht, riik) ootuste ja valmisolekutega ning hariduspoliitiliste otsustega. Välja on töötatud üldharidussüsteemi kvaliteedihindamise mudel, sh hindamiskriteeriumid ja mudelit on piloteeritud, samuti on välja töötatud tuge vajavate koolide jaoks arendusprogrammid koos selle rakendamiseks vajaliku nõustamisega; arendusprogramme, sh nõustamist on piloteeritud. - Kutseõppe riiklike õppekavade ja kutseõppe õppekavade arendamine ning rakendamise toetamine (sh õppevara) Tulemus: Kutsehariduspoliitikat kavandatakse tihedas koostöös huvipooltega ja teiste haridustasemetega, kaasatute võrgustik on laienenud ja koostöö regulaarne. Selle tulemusena on kutseõppe õppekavasüsteem terviklik, õppekavad on ajakohased ja ühendavad tööandjate ootused õpilaste vajadustega. Õppeprotsessi läbiviimist toetab mitmekesine ja kvaliteetne õppevara sh simulaatorid. - Õppeasutuste ja õppe kvaliteedi hindamine kutse- ja kõrghariduses a) kutsehariduse kvaliteedi hindamine. Tulemus: Kutsehariduse osapooled, sh koolid on saanud tagasisidet oma õppekasvatustöö kvaliteedi, tugevuste ja parendusvaldkondade kohta. Koolide hindamisaruanded on avalikud ning on aluseks analüüsile, edasistele juhtimisotsustele ja arendustele. b) kõrghariduse kvaliteedi hindamine (institutsionaalne akrediteerimine ja temaatiline hindamine). Tulemus: Eesti kõrgkoolide toimimist ja kvaliteeti seiratakse ja hinnatakse süsteemselt ning hindamissüsteem tagab õppe kõrge kvaliteedi. c) Õppe õiguse ekspertiis kutse- ja kõrghariduses (õppekavagruppide/-rühmade esma- ja kordushindamine). Tulemus: Kõik avatavad õppekavad vastavad kehtivatele kvaliteedistandarditele ja tööturuvajadusele. - Turvalise ja väärtuspõhise koolikultuuri edendamine Tulemus: Kiusamisjuhtude arv haridusasutustes on vähenenud, on suurenenud haridusasutuste arv, kus teadvustatakse väärtuspõhise õpikeskkonna rolli õpilaste arengus. Koolide õppekeskkond ja koolikultuur on rohkemates koolides turvaline, kaasav ja demokraatlik. - Andekate õpilaste arengu toetamine Tulemus: andekate õpilaste arengu toetamise põhimõtted on kajastatud koolide õppekavades. Kasvab koolide arv, kus tehakse sihipärast tööd annete arendamisel. Õpilaste osalus riiklike olümpiaadide piirkonnavoorudes ja üleriigilistel konkurssidel on kasvav. - Hariduse valdkonna e-teenuste arendamine ning haldusala IKT tegevuste koordineerimine Tulemus: Hariduse valdkonna infosüsteemid on koosvõimelised ja vastavad kasutajate vajadustele. Üldhariduskoolide ja kutseõppeasutuste digitaristu toetab õppimist, õpetamist ja õppeasutuse tõenduspõhist juhtimist, sh pidaja poolt. KOKKU KULUD 30 337 27 654 29 810 29 659 AMORTISATSIOON 2 937 2 937 2 937 2 937 KOKKU INVESTEERINGUD 2 233 1 530 1 530 1 530 17 Tegevus 2.2. Võrdsete võimaluste tagamine hariduses Võrdsete võimaluste tagamiseks alus- ja põhihariduses jätkatakse kaasava hariduse põhimõtete rakendamist, sh tagatakse õppenõustamise teenuste kättesaadavus; toetatakse muukeelseid õpilasi eesti keele omandamisel ja nõrgema sotsiaalmajandusliku taustaga piirkondade koole, toetatakse hariduslikku lõimumist. 2023 2024 2025 2026 Mõõdik 2020 2021 2022 Sihttase Eesmärk: õppekorralduses arvestatakse õpilaste individuaalseid arenguvajadusi. Koolivälise nõustamismeeskonna soovitatud tugispetsialisti teenuste rakendamise osakaal 72 74 76 77 78 80 põhihariduses (%) Allikas: EHIS Tavaklassi kaasatud tõhustatud ja erituge saavate õpilaste osakaal kõigist tõhustatud ja 32,1 34,4 35 36 36 36 erituge saavatest õpilastest Allikas: EHIS Tavakooli kaasatud tõhustatud ja erituge saavate õpilaste osakaal kõigist tõhustatud ja erituge 64,9 68,4 70 71 72 75 saavatest õpilastest (%) Eesti keele kui teise keele põhikooli lõpueksami ja gümnaasiumi riigieksami keskmine tulemus (Pk/G) -**/74 63,3/73 60/67 75/75 75/75 75/75 75/75 Allikas: EHIS/Harno Eesti keel teise keelena eksamil vähemalt B2 taseme saavutanute osakaal gümnaasiumi 83,1*** 77,3 75,7 76 77 78 80 statsionaarses õppes (%)* Allikas: EHIS Tipptasemel oskustega (PISA 5. ja 6. taseme saavutanud) õpilaste osakaal eesti keelest erineva õppekeelega koolis võrreldes eestikeelse kooliga: Allikas: PISA Loodusteadused: eesti keelest erineva 5,3/14,6 - - - 10,8/19 - õppekeelega kool/ eesti õppekeelega kool Lugemisoskus: eesti keelest erineva 5,7/16,7 - - - 12/20,5 - õppekeelega kool/ eesti õppekeelega kool Matemaatika: eesti keelest erineva 9,8/17,5 - - - 13,5/23,7 - õppekeelega kool/ eesti õppekeelega kool (2018) Õpetajate osakaal, kes on enda hinnangul saanud vajaliku õppe erivajadustega laste õpetamiseks ja/või toetamiseks Alusharidus 45,5 (2018) 46,3 - - 47 - - Üldharidus 43,7 (2018) 43 - - 44 - - Allikas: Rahulolu-uuring Alushariduse õpetajate osakaal, kes nõustuvad, et lasteaed ja erinevad lasteaiavälised spetsialistid, sh arstid, tugi- ja 56,2 (2018) 59,2 - - 60 - - lastekaitsespetsialistid ning politsei jt, teevad erivajadustega laste toetamisel head koostööd Allikas: Rahulolu-uuring Üldhariduskoolide õpetajate osakaal, kes leiavad, et kool ja erinevad koolivälised spetsialistid sh politseinikud, nõustajad, arstid, psühholoogid, noorsootöötajad jt teevad 60,8 (2018) 65,3 - - 67 - - hariduslike erivajadustega laste toetamisel head koostööd Allikas: Rahulolu-uuring 18 Õpetajate osakaal, kes tunnevad, et nad on hästi või väga hästi ette valmistatud õpetamiseks mitmekultuurilises või -keelses 15,7 (2018) - - - 20 - - keskkonnas Allikas: TALIS *C1-taset hakatakse seirama pärast vastava vahendi välja töötamist. **Eriolukorrast tulenevalt ei ole võimalik arvutada. ***410 õppijat ehk 6% statsionaarse õppe lõpetajatest ei sooritanud eesti keele või EKTK eksamit. Tegevuse kirjeldus ja rahastamiskava (tuhandetes eurodes) Tegevus/ Tulemus 2023 2024 2025 2026 Tegevuse 2.2. rahastamiskava Tegevuse raames toimub: - Alushariduse õigusruumi muudatused* Tulemus: On vastu võetud uus alushariduse ja lapsehoiu seadus, millega määratletakse koostoimes Eesti Vabariigi haridusseadusega lastehoidusid edaspidi haridusasutustena, kus alushariduse õppekava raamistikus toetatakse lapse üldoskuste arengut ning seeläbi tagatakse senisest tulemuslikum lapse arengu toetamine ja ühtlasem alushariduse tase. Koolieelses lasteasutuses töötava õpetaja töötasu on vastavuses töö keerukuse ja vastutuse ulatusega ning aitab kaasa motiveeritud personali tagamisele. - Kaasava hariduse ja vajaduspõhiste õppenõustamise teenuste elluviimine ja seire Tulemus: Õppenõustamise teenused vastavad kvaliteedinõuetele ja on võrdsetel alustel kättesaadavad kõigis maakondades. Hariduspoliitilised otsused ning kooli pidajate ja koolide tegevus kaasava hariduse rakendamisel toetavad igakülgselt iga õpilase arengut ning on kooskõlas laste põhiõigustega. Kirjeldatud on ühtsed haridustasemete-ülesed kaasava hariduse rakendamine ning seire. Riik on toetanud kohalikke omavalitsusi haridustugiteenuste korraldamiseks ja üle on vaadatud Rajaleidjate võrgustiku funktsioonid. - Laste ja noorte vaimne ja füüsiline tervis Tulemus: Ennetatud on laste ja noorte vaimse tervise probleeme ning õppest ja/või tööturult väljalangemist. - Eesti keele õpe rändetaustaga ja eesti keelest erineva emakeelega inimestele Tulemus: Eesti keelest erineva emakeelega ning rändetaustaga inimestele on tagatud võimalused Eesti ühiskonnas aktiivseks toimimiseks ja õpingute jätkamiseks. Paraneb eesti keelest erineva emakeelega inimeste eesti keele valdamise tase lõpetajate seas. Alushariduses on läbi viidud esma- ja täienduskoolitused (varajane keeleõpe) ning + pilootprojekt Professionaalne eestikeelne õpetaja“. Põhihariduses on läbi viidud uussisserändajate eesti keele kui teise keele õppe arendustegevused ja piloteerimine, eestikeelse aineõppe arendamine ning pilootprojekt „Professionaalne eestikeelne õpetaja“. Luuakse süsteem, metoodika, koolitused, õppevara jm emakeeleõpe edendamiseks muu kodukeelega õppijatele. Paraneb õpetajate ettevalmistus mitmekeelses klassis õppetöö läbiviimiseks. Kõik haridusasutused, kuhu saabuvad õpilased teistest riikidest ja kultuurikeskkondadest, on saanud vajalikku tuge õpilaste õpetamiseks. Tagatakse õpetajatele ja kooliperele keeleõppekoolitused ning koolitused rände, mitmekultuurilisuse, mitmekeelsuse ja põhiõiguste teemadel ning muud vajalikud tugiteenused õppijate toetamiseks. Üldkeskhariduses, kutseõppes ja täiskasvanuhariduses luuakse kompensatsiooni meetmed, sh nii teenused, täiendav keeleõpe, keelekeskkonna kohandused jms. KOKKU KULUD* 55 185 53 283 53 576 53 847 *Tegevustesse panustab ka omavalitsustele lasteaiaõpetaja palgatoetuseks eraldatav 15 mln eurot, mida on võimalik kasutada ka tugiteenuste kättesaadavuse tagamiseks ja tugispetsialistide töötasuks lasteaedades. Kuna riigi toetus KOV-idele kavandatakse riigieelarves Vabariigi Valitsuse all, ei sisaldu see summa seetõttu käesoleva programmi eelarves. 19 Tegevus 2.3 Õpetajate ja haridusasutuste juhtide arengu toetamine Tegevuse raames arendatakse õpetajate taseme- ja täiendusõppe süsteemi ja meetmeid haridusasutuste juhtide hindamiseks ning professionaalse arendamise toetamiseks. Toetatakse tegevusi õpetaja, haridusasutuse juhi ja tugispetsialisti ameti atraktiivsuse suurendamiseks ja väärtustamiseks. Tegevused toetavad noortevaldkonna töötajate esma- ja täiendõpet ja järelkasvu. 2023 2024 2025 2026 Mõõdik 2020 2021 2022 Sihttase Eesmärk: Tagatakse kvalifitseeritud õpetajate, haridusasutuste juhtide ja tugispetsialistide järelkasv ning paindlikud võimalused ametisse asumisel. Koolijuhtide osakaal, kes võtsid meetmeid, toetamaks õpetajate koostööd uute 45 - - - 55 - - õpetamispraktikate väljaarendamisel (TALIS) (%) (2018) Allikas: TALIS Kuni 39-aastaste õpetajate osakaal üldhariduskoolides (%) 27 26,5 28 28 28 28,5 Allikas: EHIS Konkurss õpetajakoolituse õppekohtadele* 1 1,2 1,3 1,3 1,4 1,4 Allikas: SAIS+EHIS Õpetajate osakaal (%), kes leiavad, et õpetajaamet on ühiskonnas väärtustatud 26,4 - - - 35 - - Allikas: TALIS (2018) Õpetajate osakaal, kes on vähemalt kord kuus 21,5 - - - 25 - - õpetanud koos teise õpetajaga (%) (2018) Allikas: TALIS *Näitab õpetajakoolituse õppekavade konkursi suhet ülikoolide kõigi bakalaureuse- ja magistriõppe õppekavade keskmisesse konkurssi. Tegevus/ Tulemus 2023 2024 2025 2026 Tegevuse 2.3. rahastamiskava Tegevuse raames: - Toetatakse haridus- ja noortevaldkonna töötajate professionaalset arengut ja järelkasvu Tulemus: Arendatud on haridustöötajatele terviklik taseme- ja täiendusõppesüsteem, välja on töötatud professionaalset arengut toetavad meetmed (sh vajalikud infosüsteemid ja tööriistad) ning tõstetud haridustöötajate koostöövõrgustike võimekust. Õpetajaametisse sisenemiseks ning selles püsimiseks on loodud paindlikke õpiteid ja on toetatud haridusvaldkonna sisest mobiilsust. Tähelepanu on pööratud õpetajaameti populariseerimisele. Loodud on võimestamise meetmed, mis aitavad haridusasutuste juhtidel pakkuda õppimist ja õpetamist toetavat koolikultuuri ja KOV haridusametnikel täita koolipidaja rolli. Välja on töötatud haridustöötajate eetikanormistik ning selle rakendamismehhanism. Toetatud on haridustöötajate metoodika ja (aineülese) didaktika alase pädevuse arendamist ning innovaatiliste õppemeetodite kasutuselevõttu (sh IKT kasutamine personaalhariduses). Toetatud ja arendatud on noortevaldkonna töötajaskonna täienduskoolitusi ja töönõustamist, koolituskvaliteedi arendamist ja meetmeid enesehindamise protsesside juurutamiseks. - Suurendatakse haridus- ja noortevaldkonna töötajate ameti atraktiivsust Tulemus: Haridus- ja noortevaldkonna töötajate amet on väärtustatud nii avalikkuse kui nende endi seas. Õpetaja ja haridusasutuse juhi amet on atraktiivne elukutse valik, sh toetatakse sisenemist teistest valdkondadest. - Kutsutakse ellu õpetajate akadeemia Tulemus: Õpetajaks ja tugispetsialistiks õppimine on paindlik, tagatud on hariduse valdkonna õppejõudude (sh ainedidaktikute) järelkasv ning kasvanud on kõrgetasemelise teadustöö võimekus. KOKKU KULUD 6 543 6 935 7 817 7 817 20 Meede 3. Hariduse, ühiskonna ja tööturu seosed Eesmärk: Õpivõimalused vastavad ühiskonna ja tööturu arenguvajadustele Kiiresti muutuv ühiskond ja uuenev tööturg, sh uued valdkonnad ja erialad ning uued töövormid nõuavad seniste oskuste ümberkujundamist. Inimeselt eeldab see valmisolekut karjääripööreteks ja pidevat õppimist – ümberõpet ja enesetäiendamist – kogu elukaare jooksul, haridussüsteemilt suutlikkust kiiresti reageerida muutuvale oskuste vajadusele ning luua õppimisvõimalusi erinevatele vanusegruppidele. Meetme raames rakendatakse jätkusuutlikku süsteemi tööjõu ja oskuste vajaduse prognoosimiseks ja seireks ning tegevuse koordineerimiseks eri osaliste vahel, et toetada tööturu vajadustest lähtuvate oskuste omandamist ning sidustada paremini haridus- ja töömaailm. Soodustatakse suuremat lisandväärtust loovate oskuste arendamist ning laiendatakse täiendus- ja ümberõppevõimalusi, sh töökohapõhist õpet, et reageerida kiiresti töömaailma arenguvajadustele ning tagada kõigile Eesti inimestele tööturul vajalikud oskused ja teadmised. Meetme mõõdikud ja sihttasemed Mõõdik/Sihttase Viimane tegelik 2023 2024 2025 2026 2035 tase (2021) Hõivatute osakaal eri- ja kutsealase haridusega 20–34- aastaste inimeste hulgas (%) üks aasta pärast lõpetamist 75,2 77 77 78 78 85 viis aastat pärast lõpetamist 73,9 75 75 76 76 80 Allikas: „Edukus Tööturul“ Baastasemest kõrgema taseme digioskustega 16–74- täpsus- täpsus- täpsus- aastaste osakaal (%)* 27,7 - - tamisel tamisel tamisel Allikas: The Digital Economy and Society Index (DESI) Lõpetajate ettevõtlikkus Uus mõõdik, metoodika töötatakse välja *Allikas The Digital Economy and Society Index (DESI) [link] 21 Tegevus 3.1. Kutsesüsteemi arendamine ja oskuste prognoosisüsteem OSKA Tegevuse raames tagatakse kutsesüsteemi toimimine ning arendatakse ja rakendatakse tööjõuvajaduse seire- ja prognoosisüsteemi (OSKA). 2023 2024 2025 2026 Mõõdik 2020 2021 2022 Sihttase Eesmärk: Kutsesüsteemi kaudu on haridussüsteem ja tööturg paremini seostatud. Mõõdik(ud) väljatöötamisel. Tegevuse kirjeldus ja rahastamiskava (tuhandetes eurodes) Tegevus/ Tulemus 2023 2024 2025 2026 Tegevuse 3.1 rahastamiskava Tegevuse raames toimub: - Kvalifikatsiooniraamistiku rakendamine ja teavitamine Tulemus: Eesti kvalifikatsiooniraamistik on rakendunud ja kooskõlas Euroopa kvalifikatsiooniraamistikuga (EQF). - Kutsesüsteemi uuendamine ja kutseeksamite arendamine Tulemus: Kutsesüsteem on kooskõlas haridussüsteemi ja tööturu ootustega, inimestel on loodud võimalus tõestada oma kvalifikatsiooni. Välja on töötatud oskuste klassifikaator, mis on sidustatud Euroopa oskuste klassifikaatoriga (ESCO) ning loodud on oskuste kataloog, mis võimaldab kiirelt ja paindlikult luua oskuste profiile kvalifikatsioonide, mikrokvalifikatsioonide aluseks ja õppekavadele sisendiks. Arendatud on sihtgruppide oskuste hindamise võimekust ning digikeskkonna arenduste kaudu on loodud võimalused inimeste personaalsete oskuste kirjeldamiseks ja hindamiseks isiklikus digiloos. Toetatakse kutse andmise kvaliteeti, oskuste hindajate ning nõustajate koolitused on läbi viidud. Õpingud kutseõppeasutustes lõpevad töömaailmaga koostöös välja töötatud asjakohaste, töömaailma poolt hinnatud kutseeksamitega. - Tööjõuvajaduse seire- ja prognoosisüsteemi loomine ja rakendamine Tulemus: Välja on töötatud ja rakendatud OSKA uuendatud tööturu üldanalüüsi ja valdkondlike uuringute metoodika ning laiendatakse võimekust kasutada lisaandmeid, suurandmeid ning andmekaevet. Toimib regulaarne tööjõuvajaduse seire-, prognoosi- ja tagasisidestamise süsteem (OSKA), mille eesmärk on sidustada tööturu osapoolte ekspertteadmine haridus- ja koolitusteenuste struktuuri, mahu ja sisu planeerimist toetavaks süsteemiks, toetada tööandjate, erialaliitude, õppeasutuste ja valitsusasutuste koostööd ning kindlustada ajakohase tööturu info jõudmine vajalike osapoolteni. OSKA tulemused on sisendiks kvalifikatsiooni- ja karjäärinõustamise süsteemile, õppekavaarendusele, taseme- ja täiendusõppe pakkumisele ning õppe rahastamisele. KOKKU KULUD 3 420 4 320 5 320 5 320 22 Tegevus 3.2. Õppe seostamine tööturu vajadustega Tegevuse abil arendatakse praktikasüsteemi nii kutse- kui ka kõrghariduses ja laiendatakse töökohapõhise õppe võimalusi. Samuti viiakse ellu IT Akadeemia tegevusi kutse- ja kõrghariduses. Lisaks viiakse läbi uuringuid kutse- ja kõrghariduse lõpetajate edukusest tööelus. 2023 2024 2025 2026 Mõõdik 2020 2021 2022 Sihttase Eesmärk: viia õppimisvõimalused suuremasse vastavusse tööturu arenguvajadustega. 1−3 aastat tagasi kutsehariduse lõpetanud 20−34- aastaste inimeste tööhõive määr (%) 77,4 70,6 80 81 81,5 81,5 Allikas: Eurostat 1–3 aastat tagasi kolmanda taseme õpingud lõpetanud 20−34-aastaste tööhõive määr 85,5 92,4 88 88 88,5 88,5 Allikas: Eurostat LTT (loodus- ja täppisteadused, tehnika, tootmine ja ehitus) erialade lõpetajate osakaal kõrghariduses 27,4 28,1 27,5 30 30 30 30 (%) Allikas: EHIS IT õppesuuna lõpetajate arv aastas kõrghariduses 766 975 847 975 975 975 990 kutsehariduses 486 499 424 520 520 520 540 Allikas: EHIS Vilistlaste rahulolu praktikavõimalustega (%)* 58,0 bakalaureuseõpe 63 61,3 - - - - - magistriõpe 68 (2019) Allikas: Vilistlaste uuring Töökohapõhises õppevormis lõpetajate osakaal kõigist kutseõppe lõpetajatest (%) 15,2 17,2 13,2 19,0 21,0 23,0 25 Allikas: EHIS *Allikas: Vilistlasuuring (Rahulolevate vilistlaste osakaal väljendub vastusevariantides "pigem nõustun" ja "nõustun täiesti") Tegevuse kirjeldus ja rahastamiskava (tuhandetes eurodes) Tegevus/ Tulemus 2023 2024 2025 2026 Tegevuse 3.2. rahastamiskava Tegevuse raames toimub: - Tööturu vajadustele vastava kutse ja kõrghariduse arendamine (PRÕM+) Tulemus: Loodud on täiendavaid koolituskohti töökohapõhises õppes. Laiendamaks sihtrühmi riigile prioriteetsetes valdkondades, on välja töötatud ja piloteeritud töökohapõhise õppe korraldusmudeleid. Ellu on viidud õppeasutuste ja tööandjate praktika ja töökohapõhise õppega seotud koostööprojekte ning pakutud koolitust kooli ja ettevõtte poolsetele juhendajatele. - Kutsemeistrivõistlustel osalemine Tulemus: siseriiklikud kutsemeistrivõistlused viiakse läbi vastavalt kinnitatud kavale. Eesti kutseõppurid osalevad siseriiklikel ja on ettevalmistatud rahvusvahelisteks kutsemeistrivõistlusteks. - Ettevõtlikkuse ja ettevõtlusõppe süsteemne arendamine kõigil haridustasemetel. Tulemus: ettevõtlikkust arendav õpikäsitlus on rakendatud kõigil haridustasemetel ja –liikides. - Keeleõppe tegevused edukamaks toimetulekuks tööturul Tulemus: Üliõpilaste ja kutseõppurite erialane keelteoskus on paranenud ning nõustatud koolides on tagatud nii õpilaste (sh uussaabujad) kui koolimeeskondade parem toimetulek mitmekeelsuse ja –kultuurilisuse võimaluste teadvustamise kaudu. - Kõrgharidusõppe seoste suurendamine tööturuga ja IKT õpetamise arengu tagamine ja lõpetajate IT-alaste oskuste arendamine (IT Akadeemia kõrghariduses) Tulemus: Süsteemne kokkupuude tööturuga suurendab kõrgharidusõppe vastavust tööturu vajadustele mh majanduse kasvuvaldkondades. IT Akadeemia eesmärgid on tagatud jätkusuutliku tegevuskavaga, suureneb lõpetajate arv IT õppesuunal. - Kutseharidusõppe seoste suurendamine tööturuga ja IKT õpetamise arengu tagamine ja lõpetajate IT-alaste oskuste arendamine (IT Akadeemia kutsehariduses) Tulemus: IT tasemeõppes õppima asumine kutsekoolides on atraktiivne, õppekavad ja õppetöö läbiviimine kvaliteetne ning kasvab IT erialadel kutsekeskhariduse õppekavade lõpetajate osakaal, kes jätkavad õpinguid kõrghariduse tasemel. - Õppijate õppevalikute suunamine kõrg- ja kutsehariduses (nn inseneriakadeemia) 23 Tulemus: Suureneb kutse- ja kõrgharidusõppe lõpetajate oskuste vastavus tööturu vajadustele tehnika, tootmise, tehnoloogia ja ehituse valdkonnas, paraneb inseneeria populaarsus ja kandepind, et kiirendada tööstuse digitaliseerimist ning rohepööret. Väheneb eelnimetatud valdkondades õpingute katkestamine ning suureneb lõpetajate arv. Suureneb üliõpilaste ja tööandjate rahulolu õpingute sisu ja lõpetajate erialaste teadmistega. Loodud on tingimused inseneeria erialadel kutsekeskhariduse õppekavade lõpetajatele kõrghariduse tasemel õpingute jätkamiseks. - Täienduskoolituse paindlikkuse arendamine ning õppimisvõimaluste loomine Ida-Virumaal Tulemus: Ida-Viru regiooni, peamise energeetikasektori põlevkivitöötleja, kliimaneutraalsusele üleminekuga kaasnevate muutustega kohanemise toetamiseks on piirkonna tasemeõppevõimalused muutunud mitmekesisemaks ning läbi on viidud täiendus- ja ümberõpet põlevkivisektorist vabanevale tööjõule. Piirkonna tööealisele elanikkonnale on õpetatud uusi oskusi vastavalt piirkonna ettevõtluse investeeringutele ning muutunud tööjõuvajadusele. KOKKKU KULUD 28 219 32 677 43 357 45 395 KOKKU INVESTEERINGUD 149 114 114 114 24 Meede 4. Noortevaldkonna arendamine Eesmärk: aastal 2035 elavad noored kõigis Eesti piirkondades tervislikku ja täisväärtuslikku elu ning on võimestatud muutma kogukonda ja riiki selliselt, et Eestis on maailma parim keskkond kasvamiseks, elamiseks ja eneseteostuseks. Meetmesse on koondatud noorsootöö, noorte huvihariduse, -tegevuse ja noortepoliitika arendamise tegevused. Toetatakse noorte omaalgatust ning nende ettevõtlikkuse, annete ja tugevuste arendamist. Noorsootöö, huvihariduse ja -tegevuse teenuste arendamiseks, kättesaadavuse parandamiseks ja tõrjutusriskis noorte kaasamiseks toetatakse noorsootöö- ja huviharidusasutuste arengut ja teenuste mitmekesistamist, noorteinfo teenuse kvaliteedi arendamist, nutikate lahenduste välja töötamist ning kohalikul tasandil piirkondlikku koostööd noorsootöö, huvihariduse ja -tegevuse teenuste osutamisel. Noortele kvaliteetse ja mitmekesise huvihariduse ning huvitegevuse kättesaadavuse parandamiseks on programmi kavandatud kulud huvihariduse ja huvitegevuse toetusskeemi rakendamiseks. Jätkatakse selliste tegevuste toetamist, mis aitavad noortel siseneda tööturule, saada töökogemust ning suurendada teadlikkust töömaailmast. Toetatakse noorteühingute ja noortevolikogude tegevust ja uute osalusvõimaluste välja töötamist. Arendatakse noortevaldkonna töötajaskonna pädevusi läbi koolituste korraldamise ja koolitussüsteemi arendamise. Toetatakse noortevaldkonna uuringute ja analüüside läbiviimist ning arendatakse terviklikku noortevaldkonna seire- ja analüüsisüsteemi. Samuti toetatakse noorsootöö pakkujate rahvusvahelist koostööd ning noortevaldkonna arendamiseks töötajaskonna osalemist rahvusvahelistes võrgustikes ja projektides. 2023 2024 2025 2026 Mõõdik 2020 2021 2022 sihttase Noorsootöö kvaliteedi hindamise läbinud kohalike omavalitsuste osakaal (%) 15 20 37 45 50 55 Allikas: Harno, Eesti Noorsootöötajate Kogu Tegevus 4.1. Noorte ettevõtlikkuse ja omaalgatuste toetamine (HOOG) Tegevuse raames toetatakse noorte siseriiklikke ja rahvusvahelisi omaalgatusprojekte ning kohalikul tasandil nutikate lahenduste väljatöötamist ja kasutusele võttu noortevaldkonnas. Viiakse ellu nutika noorsootöö tegevuskava. 2023 2024 2025 2026 Mõõdik 2020 2021 2022 Sihttase Eesmärk: Noored on loov ja ühiskonda hoogsalt edasiviiv jõud – hariduse, kultuuri, majanduse, keskkonna ja teiste valdkondade nügijad ning eestvedajad 18–26-aastaste noorte juhitud mittetulundusühingute osakaal aktiivsetest 2 1,8 2,6 3 3,4 3,8 mittetulundusühingutest (%) Allikas: Statistikaamet Huvikoolis õppivate noorte osakaal 7– 26aastastest noortest (%) 30,3 32,3 32,9 33,2 33,5 33,8 Allikas: EHIS, Statistikaamet Noorte omaalgatusprojektide arv (sh toetatud 179 32 kasvab kasvab kasvab kasvab projektide osakaal (%)) (73,7) (50) (vähemalt (vähemalt (vähemalt (vähemalt Allikas: Harno 50%) 50%) 50%) 50%) Noorte ettevõtjate osakaal 18‒26 aastastest noortest (%) 4 4,3 4,7 5,0 5,3 5,8 Allikas: Statistikaamet 25 Tegevuse kirjeldus ja rahastamiskava (tuhandetes eurodes) Tegevus/ Tulemus 2023 2024 2025 2026 Tegevuse 4.1. rahastamiskava Tegevuse raames toimub: - Noorte omaalgatuste ja ühistegevuste toetamine. Toetatakse noorteprogrammide Erasmus+: Euroopa Noored, Euroopa Solidaarsuskorpus ja Ideeviit ellu viimist. Tulemus: Noortel on rohkem teadmisi, motivatsiooni ja võimalusi, et tegutseda enda ja kogu ühiskonna elu edasiviimise nimel. - Innovatsiooni ja nutikate lahenduste loomise toetamine noortevaldkonnas. Viiakse ellu nutika noorsootöö tegevuskava. Toetatakse nutikate lahenduste arendamist ja elluviimist noortevaldkonnas ning arendatakse nutika noorsootöö professionaalseid õpikogukondi. Tulemus: Noorsootöö, huvihariduse ja -tegevuse korraldajatel on vajalikud pädevused, millega on tagatud teenuste arendamisel noorte vajadustest ning väljakutsetest lähtuv järjepidev innovatsioon. KOKKU KULUD 2 554 2 370 2 244 2 362 Tegevus 4.2. Noorte kodanikuosaluse toetamine ja õiguste kaitsmine (OSA) Tegevuse raames võimestatakse noori olema aktiivsed kodanikud. Toetatakse noorteühinguid ja noorte osaluskogusid noorte kaasamisel ning tagatakse parimate kaasamispraktikate koondamine ja levik, arendades seeläbi kohalike omavalitsuste kaasamisvõimekust. 2023 2024 2025 2026 Mõõdik 2020 2021 2022 Sihttase Eesmärk: Noorte õiguste kaitsmine riigis on järjepidev ning noorte aktiivne kodanikuosalus toetatud. Osalusvormide arv 82 91 hoida taset hoida taset hoida taset hoida taset Allikas: Harno (ENL kaudu) Toimiva osaluskoguga kohalike omavalitsuste vähemalt vähemalt vähemalt vähemalt osakaal kõigist omavalitsustest (%) 94 92 90% 90% 90% 90% Allikas: Harno (ENL kaudu) 18–26-aastaste kandidaatide osakaal kõigist kohalikest omavalitsuste volikogu valimiste 6,5* 5,4 - - 7,9 - kandidaatidest (%) (2017) Allikas: Statistikaamet 15‒26-aastaste noorte osakaal, kes on osalenud organiseeritud vabatahtlikus - 22 23 >23 24 >24 tegevuses (%) Allikas: Statistikaamet *Näitaja 2017. aasta kohalike omavalitsuste valimiste põhjal Tegevuse kirjeldus ja rahastamiskava (tuhandetes eurodes) Tegevus/ Tulemus 2023 2024 2025 2026 Tegevuse 4.2. rahastamiskava Tegevuse raames toimub: - Noorte osalusprogrammi elluviimine: noorte otsustes osalemise toetamine ja arendamine ning noorte osaluskogude toetamine Tulemus: Noortel on rohkem organiseeritud osalusvõimalusi. Noorte ja kohalike omavalitsuste spetsialistide teadlikkus osalusvõimalustest ja osaluse mõjudest on suurenenud. Noored osalevad aktiivselt ühiskonnaelu korraldamises ja on selleks motiveeritud. - Noorte organiseeritud ühistegevuse toetamine: noorteühingute, sh noortevaldkonna arengukava eesmärkidesse panustavate ühingute toetamine Tulemus: Noorte huvikaitse ja nende huvidest lähtuv ühistegevus noorteorganisatsioonides on tagatud. KOKKU KULUD 853 853 853 853 26 Tegevus 4.3. Noorsootöö kättesaadavuse ja kvaliteedi arendamine (ISE) Tegevuse all toetatakse noorsootöö, huvihariduse ja -tegevuse korraldajaid tegevuste arendamises, samuti korraldajate võrgustumist ja koostööd. Arendatakse noortevaldkonna töötajaskonna pädevusi ja professionaalsust. Toetatakse noorsootöö, huvihariduse ja -tegevuse kättesaadavuse parendamist, korraldatakse ja arendatakse riiklikku noorteinfo teenust ning töötatakse välja terviklik noortevaldkonna seire- ja analüüsisüsteem. Tegevuse all jätkatakse noorte huvihariduse ja –tegevuse mitmekesistamise ja kättesaadavuse toetamist, milleks on ette nähtud 11 mln eurot. Sellest riiklikust toetusest moodustab 10,3 mln eurot kohalikele omavalitsustele eraldatav toetus, mis on kavandatud riigieelarves Vabariigi Valitsuse kulude all ja ei sisaldu programmi eelarves. 2023 2024 2025 2026 Mõõdik 2020 2021 2022 Sihttase Eesmärk: Kvaliteetne noorsootöö (sh noorte huviharidus) on kättesaadav üle Eesti ning loob kõigile noortele võimalused mitmekülgseks arenguks, eduelamusteks, kogemuste pagasi rikastamiseks ja iseseisvumiseks. Kohalike omavalitsuste osakaal, kus noorsootööteenused on vähemalt edasijõudnu tasemel (%) 69,6 34,2 kasvab kasvab kasvab vähemalt Allikas: RaM Minuomavalitsus.ee (>35) (40) (>45) 50 Noorsootöö teenustega rahul olevate noorte osakaal (%) hoida vähemalt 90 - - - Allikas: Uuring „Noorsootöös osalevate noorte taset 90 rahulolu noorsootööga“ Tegevuse kirjeldus ja rahastamiskava (tuhandetes eurodes) Tegevus/ Tulemus 2023 2024 2025 2026 Tegevuse 4.3. rahastamiskava Tegevuse raames toimub: - Noortevaldkonna töötajaskonna pädevuste ja professionaalsuse arendamine, sh töötajaskonna tunnustamine Tulemus: Noortevaldkonna töötajate erialaste pädevuste areng on toetatud, koolitustel õpitut rakendatakse ning toimib laiapõhjaline koostöö. - Noorsootöötaja kutse andmine ja arendamine Tulemus: Noortevaldkond on arenenud töötajaskonna professionaalsuse toel. - Noortevaldkonna võrgustiku (sh KOV-id, partnerid) toetamine Tulemus: Noorsootöö, huvihariduse ja -tegevuse korraldajad arendavad riigi toel tegevuste kvaliteeti. - Noortevaldkonna rahvusvahelistumise toetamine Tulemus: Rahvusvaheline koostöö toetab noortevaldkonna arengut Eestis parimate praktikate jagamise ja töötajaskonna pädevuste tõstmise toel. - Riiklikud toetusmeetmeted noorsootöö, huvihariduse ja huvitegevuse kättesaadavuse ja kvaliteedi tagamiseks Tulemus: Noorsootöö, huviharidus ja -tegevus on Eestis regionaalselt ühtlaselt kättesaadav ja kvaliteetne - Noorteinfo teenuse arendamine ja noorteinfo vahendamine noortele Tulemus: Noored on teadlikud oma võimalustest ja valikutest oma elu paremaks korraldamiseks. -Arendatakse noortevaldkonna seire- ja analüüsisüsteemi Tulemus: Loodud on eeldused Eesti noortele, sh tõrjutusriskis noortele, kättesaadavate ja kvaliteetsete teenuste osutamiseks ning arendamiseks nii kohalikul kui üleriigilisel tasandil. On olemas tugev noortevaldkonna seire- ja analüüsisüsteem, mille alustalad on süsteemne andmehaldus ning noortevaldkonna töötajate andmeteadlikkus; teenuste kvaliteedi ja mõju järjepidevat seiramist võimaldavad instrumendid ning sihipärane uuringute tellimine ja teaduspõhine innovatsioon . KOKKU KULUD 4 664 4 997 4 997 4 997 27 Tegevus 4.4. Noortele ühiskonnas võrdsete võimaluste tagamine (KINDLUS) Tegevuse eesmärgiks on noortele võrdsete võimaluste pakkumine, mis tagab noorele võimalused huvihariduses, -tegevuses ja noorsootöös ning selle tulemusel ka ühiskonnas osalemiseks, olenemata pere ja noore majanduslikust sissetulekust, elukohast, erivajadustest, usaldusest või muudest sotsiaalsetest ja demograafilistest tingimustest. Nende tingimuste kehv olukord suurendab tõenäosust noore riskikäitumiseks. Tegevuse raames tagatakse kõikidele noortele võrdsed võimalused oma elukvaliteedi parandamiseks ja soodustatakse riskirühmade sotsiaalset kaasatust ning vähendatakse noorte eemale- ja üksijäämise riski. Toetakse noorte üleminekuid tööellu ja iseseisvumisel, arendatakse tugisüsteeme noorte eemalejäämise ning õpingutest ja tööturult eemale jäänud noorte toetamiseks. 2023 2024 2025 2026 Mõõdik 2020 2021 2022 Sihttase Eesmärk: Noorte üksijäämist ja eemaldumist märgatakse ning ennetatakse kindlustunnet suurendava turvavõrgustiku abil. 15–26-aastaste noorte osakaal, kes hindavad, et tugi on kättesaadav (%)* - - täpsustub täpsustub täpsustub täpsustub Allikas: Statistikaamet 15‒29-aastaste osakaal, kes ei tööta, ei õpi ega osale koolitusel (NEET-staatuses 11,7 11,2 11,1 10,8 10,5 10,2 noored) (%) Allikas: Statistikaamet *Näitaja sihttasemed ja metoodika on väljatöötamisel Tegevuse kirjeldus ja rahastamiskava (tuhandetes eurodes) Tegevus/ Tulemus 2023 2024 2025 2026 Tegevuse 4.4. rahastamiskava Tegevuse raames toimub: - Noorte riskikäitumise vähendamine ja tõrjutusriski ennetamine Tulemus: Toetatakse noorsootöö piirkondliku kättesaadavuse parandamist (sh pakutakse tuge KOV-idele noorsootöö planeerimisel ja teenuste pakkumisel). Noorte noorsootöösse kaasamiseks ja NEET olukorras noorteni jõudmiseks toetakse mobiilse noorsootöö pakkumise laiendamist. Riskioludes noortel on väiksem tõenäosus jääda ühiskonna, haridus- ja tööelust eemale. - Noorte konkurentsivõime tõstmine noore tööalaste oskuste ja teadmiste arendamise kaudu. Tulemus: Noortel on piisavad teadmised ja oskused tööellu astumiseks. KOKKU KULUD 5 053 4 238 3 248 3 958 28 Juhtimiskorraldus Haridus- ja noorteprogrammi on koostanud ja selle eest vastutab Haridus- ja Teadusministeerium (HTM). Programmi elluviimisse panustavad peale HTM-i Haridus- ja Noorteamet (Harno), SA Kutsekoda. Programmis seatud eesmärkide saavutamise ja mõõdikute seiramise eest vastutab HTM. Programmi täitmise kohta antakse igal aastal aru tulemusvaldkonna „Tark ja tegus rahvas“ tulemusaruande raames. Programmi juhtimistasandid on meede ja tegevus. Teenuste juhtimine on asutuse planeerimistasand. • Programmi eesmärgi saavutamise eest vastutab kantsler. • Programmi meetme eesmärgi saavutamise eest vastutab asekantsler. • Programmi tegevuste elluviimise ja eesmärgi saavutamise eest vastutab osakonnajuhataja. Haridus- ja noorteprogrammi lisad: Lisa 1- Üleriigilise või piirkondliku tähtsusega investeeringuprojektid – riigigümnaasiumid, Tallinna Muusika- ja Balletikool ning Ida-Virumaa eestikeelsed põhikoolid (tegevus: haridusvõrgu korrastamine ja arendamine) Lisa 2- Üleriigilise ja piirkondliku tähtsusega investeeringuprojektid – HEV koolid (tegevus: haridusvõrgu korrastamine ja arendamine) Lisa 3- Üleriigilise ja piirkondliku tähtsusega investeeringuprojektid – investeeringud Ida-Virumaa põhikoolivõrgu ümberkorraldamiseks, mis võimaldavad uuendada haridustaristut, et korraldada ümber ja optimeerida põhihariduse pakkumist ning ennetavalt leevendada demograafiliste muutuste mõju (tegevus: haridusvõrgu korrastamine ja arendamine) 29 Haridus- ja noorteprogramm 2023-2026 Lisa 1 Üleriigilise või piirkondliku tähtsusega investeeringuprojektid – riigigümnaasiumid, Tallinna Muusika- ja Balletikool ning Ida-Virumaa eestikeelsed põhikoolid (tegevus: haridusvõrgu korrastamine ja arendamine) Planeeritavate Planeeritavad riigi- sh EL 2014-2023 riigi gümnaasiumite vahenditest Maakond Omavalitsus üldhariduskoolid õppekohtade nüüdisajastatud aastaks 2026 arv statsionaarses õppehoonete arv õppevormis Hiiu maakond Hiiumaa vald 1 130 1 Harjumaa Harju maakond omavalitsused sh 8 4680 7 Tallinn Jõhvi vald 1 470 3 Lüganuse vald Ida-Viru maakond Kohtla-Järve linn 2 300 1 Sillamäe linn 2 252 Narva linn 4 720 3 Jõgeva maakond Jõgeva vald 1 252 Järva maakond Paide linn 1 252 1 Haapsalu linn 1 252 Lääne maakond Lääne-Nigula vald 1 150 Lääne-Viru Rakvere linn 1 540 1 maakond Põlva maakond Põlva vald 1 252 1 Pärnu maakond Pärnu linn 2 750 Rapla maakond Rapla vald 1 360 1 Saare maakond Saaremaa vald 1 540 1 Nõo vald 1 300 Tartu maakond Tartu linn 1 540 Valga maakond Valga vald 1 252 1 Viljandi maakond Viljandi linn 1 600 Võru maakond Võru linn 1 360 KOKKU 36 11952 18 Lisa 2 Üleriigilise ja piirkondliku tähtsusega investeeringuprojektid – HEV koolid (tegevus: haridusvõrgu korrastamine ja arendamine) Kaasajastatavate Kaasajastatavate õppehoonete Maakond Omavalitsus õppekohtade arv aastani 2024 maksimaalne arv Harju maakond Tallinna linn 1 130 Tartu maakond Tartu linn 1 60 Pärnu maakond Pärnu linn 1 50 Võru maakond Võru linn 1 25 KOKKU 4 265 Lisa 3 Üleriigilise ja piirkondliku tähtsusega investeeringuprojektid – investeeringud Ida-Virumaa põhikoolivõrgu ümberkorraldamiseks, mis võimaldavad uuendada haridustaristut, et korraldada ümber ja optimeerida põhihariduse pakkumist ning ennetavalt leevendada demograafiliste muutuste mõju (tegevus: haridusvõrgu korrastamine ja arendamine) Lisa kehtestatakse peale Ida-Virumaa kohalike omavalitsustega läbirääkimisi. Teadussüsteemi programm 2023-2026 Tulemusvaldkond Teadus- ja arendustegevus ja ettevõtlus Tulemusvaldkonna Eesti teadus, arendustegevus, innovatsioon ja ettevõtlus suurendavad eesmärk koostoimes Eesti ühiskonna heaolu ja majanduse tootlikkust, pakkudes konkurentsivõimelisi ja kestlikke lahendusi Eesti ja maailma arenguvajadustele Valdkonna arengukava Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–2035 (TAIE arengukava) Programmi nimi Teadussüsteemi programm Programmi eesmärk Eesti teadus on kõrgetasemeline, mõjus ja mitmekesine. Programmi periood 2023–2026 Peavastutaja Haridus- ja Teadusministeerium (HTM) (ministeerium) Kaasvastutajad (oma Sihtasutus Eesti Teadusagentuur (ETAg) valitsemisala asutused) Haridus- ja Noorteamet (Harno) Programm panustab Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021-2035 (TAIE arengukava) järgmiste mõõdikute täitmisse1: Üldeesmärk Mõõdik* Viimane Sihttase tegelik tase 2035 Eesti teadus, arendustegevus,Riigieelarves kavandatud TA rahastamine 1,02 ≥1 innovatsioon ja ettevõtlus osakaaluna SKP-st (%) (2021) suurendavad koostoimes Eesti Allikas: Riigieelarve ja RE seletuskiri ühiskonna heaolu ja Erasektori TA kulutuste tase SKP-st (%) 1 2 majanduse tootlikkust, Allikas: Statistikaamet (2021) pakkudes Nominaalne tööjõutootlikkus EL-27 keskmisest 86,6 110 konkurentsivõimelisi ja (%) (2021) kestlikke lahendusi Eesti ja Allikas: Eurostat maailma arenguvajadustele. Koht Euroopa innovatsiooni tulemustabelis Mõõdukas Innovatsioo- (koht tulemusrühmas) innovaator niliider Allikas: Euroopa Komisjon (2021) *Mõõdikute metoodikat on kirjeldatud TAIE arengukavas. Programmi eesmärk: Eesti teadus on kõrgetasemeline, mõjus ja mitmekesine Teadussüsteemi programmi ülesanne on tagada Eesti teaduse üldine toimevõime, sh kõigi eluvaldkondade vajadusi arvestava teadussüsteemi toimimist tagava keskkonna loomine ja teadusvaldkonna üldise võimekuse kasvatamine. Programm kannab hoolt selle eest, et Eestis oleks 1 TAIE arengukava eesmärgi ja mõõdikute täitmisse panustavad kolm programmi, millest üks on teadussüsteemi programm. Lisaks teadussüsteemi programmile rakendatakse ka teadmussiirde programmi (HTM ja MKM ühisprogramm) ja ettevõtluskeskkonna programmi (MKM). Arengukava üldeesmärgi saavutamise ja mõõdikute seire toimub tulemusvaldkonna aruandluse raames ega hakka kajastuma programmide tasandil. 1 kõrgetasemeline, mõjus ja mitmekesine teadustöö, tugevad teadusasutused, aktiivne ja tunnustatud teadlaskond ja selle järelkasv, heal tasemel teadustaristu ja võimalused rahvusvaheliseks koostööks. Ühiskonna teadmuspõhise arengu ja majanduskasvu vältimatu eeltingimus on kõigi eluvaldkondade vajadusi arvestav kõrgetasemeline, arenev ja valdkondlikult mitmekesine teadussüsteem. Selleks tuleb tagada teadusasutuste strateegiline areng, sh jätkata uute teadmiste, tehnoloogiate ja ideede loomiseks vajalike alusuuringute rahastamist, parandada teadlaste enesetäiendusvõimalusi ja töötingimuste konkurentsivõimet, seista hea teadlaskonna juurdekasvu eest, võimaldada kasutada heal tasemel teadustaristut nii Eestis kui ka välismaal ja osaleda rahvusvahelises teadmusringluses ning kindlustada uute teadmiste ja ideede jõudmine kõrgharidusõppesse ja selle kaudu tööturule. Programmi kogueelarve Teadussüsteemi programm RES 2023-2026 Programmi meetmed 2023 2024 2025 2026 Meede 1. Teadussüsteemi järjepideva 187 155 187 094 183 852 193 013 toimimise kindlustamine (programmi kogukulud tuhandetes eurodes) Programmi tegevused Tegevus 1. Teadusasutuste ja 167 180 174 016 172 474 177 935 teadlaskonna arengu toetamine Tegevus 2. Teadustaristu kvaliteedi ja 19 975 13 078 11 378 15 078 kättesaadavuse kindlustamine Olukorra lühianalüüs Eestis on aastatega välja kujundatud kvaliteedikonkurentsil põhinev toimiv ja arenev teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni (edaspidi TAI) süsteem. Kasvanud on teadlaste rahvusvahelise koostöö aktiivsus, teaduse kõrget taset näitav publitseerimisaktiivsus ja publikatsioonide kvaliteet ning edukus EL teadus- ja arendustegevuse raamprogrammis. Eesti paistab silma EL raamprogrammis võidetud lepingute mahu poolest2. Eestis rajatud nüüdisaegsed ülikoolide ning teadusasutuste hooned ja laborid loovad teadustööks rahvusvaheliselt atraktiivseid tingimusi. Tartu Ülikool Eesti rahvusülikoolina on jõudnud maailma 300 parima ülikooli hulka ning on Kesk- ja Ida-Euroopa ülikoolide vaieldamatu number üks. Mitmed Eesti teadlased on jõudnud maailma enimtsiteeritud teadlaste hulka. Teadussüsteemi suurimad väljakutsed on järgmised: • Eesti eripära on teadusrahastuse kõrge projektipõhisus ja välisallikate suur osakaal teaduse rahastamises − eriti avaliku sektori teadus- ja arendustegevuse (TA) puhul. Teadussüsteemi kõrge taseme ja kestliku kvaliteedi kindlustamine vajab sihipärast ja järjekindlat riigipoolset tuge, sh teadusasutuste kõrge kvaliteediga tegevuste järjepidevat toetamist, teadlaste algatustel põhinevate uurimisprojektide, eesliini teadus- ja arendustegevusega kursis olevate teadusrühmade (sh tipptasemel teadusrühmade koostöö) rahastamist, heal tasemel teadustaristu kindlustamist ja selle jätkusuutlikku majandamist, tuge nii rahvusvahelises teaduskoostöös (sh Eesti teadlaste suurem aktiivsus konsortsiumide moodustajate ja projektide koordineerijatena) kui ka riigisisese koostöö edendamist. Teadussüsteemi baasvõimekuse tagamine on vältimatu eeldus, et jõuda teadussaavutuste ühiskondlike ja majanduslike rakendusteni ja aidata kaasa ühiskonna väljakutsete lahendamisele. Seejuures on vaja tagada tõukefondide toel saavutatud tulemuste 2 Raamprogrammist Horisont 2020 saadud toetus SKP kohta võrreldes EL28 keskmisega (=100%) 2021. a andmete põhjal Eestis 260%. Allikad: eCORDA, Eurostat, ETAg-i arvutused. 2 nagu kõrgetasemeline teadustaristu või tippkeskustes toimuva tipptasemel teadusrühmade koostöö jätkusuutlikkus ning kindlustada sellistele tegevustele riigi tugi riiklikes rahastusskeemides. • TAIE arengukavas seatud eesmärkide saavutamiseks vajab Eesti mitu korda rohkem teadlasi ja insenere kui meil täna on, eriti väljaspool akadeemiat, nii era kui avalikus sektoris. Eesti jääb teadlaste arvult 1000 töötaja kohta OECD riikide võrdluses kaugelt maha juhtivatest innovatsiooniriikidest, eriti suur on lõhe erasektoris3. Eestis napib väljaspool akadeemiat inimesi, kes oskaksid ja tahaksid tegeleda teadus-ja arendustegevusega. Samal ajal on ka doktoriõppe atraktiivsus madal ja varem sihiks seatud 300 doktorikraadi kaitsmist aastas ei ole seni saavutatud4. Seetõttu tuleb rohkem tähelepanu pöörata nii teadlaste ja inseneride järelkasvule kui akadeemilise karjääri atraktiivsuse suurendamisele. • Kvaliteetseks teadus- ja arendustegevuseks nii akadeemilises sektoris kui väljaspool seda on vaja heal tasemel teadustaristut. Riigi huvides on kindlustada teadus- ja arendustaristu optimaalne kasutus ja jätkusuutlik majandamine ning seetõttu on oluline pakkuda taristuteenuseid nii teadusasutustele, kõrgkoolidele kui ettevõtetele ja avalikule sektorile. Teadustaristute kõrgeid investeeringuid ja ülalpidamiskulusid silmas pidades on Eestil mõistlik osaleda taristute arendamise ja kasutamise rahvusvahelises koostöös. Nii saab Eesti teadlastele kindlustada juurdepääsu uurimis- ja arendustööks vajalikule tipptasemel taristule. • Teadus- ja arendustegevuse kõrge kvaliteedi ja konkurentsivõime tagamiseks on Eestile kui väikesele riigile oluline võimendada Eestis loodud teadmust ning teadus- ja arendustegevusi rahvusvahelises teadmusloomes ja -võrgustikes osalemise kaudu. Nii tagatakse maailma eesliiniteadmiste ja tehnoloogiaarenduste jõudmine Eestisse ja panustatakse Eestis loodud teadmusega maailma tippteadusesse. Tugevdamist vajab Eesti teadlaste võimekus võtta juhtroll rahvusvahelistes tegevustes, sh tuleb kasvatada Eesti teadlaste aktiivsust konsortsiumide moodustajate ja projektide koordineerijatena ning kaasata uusi sihtrühmi. Olulisemad programmi (arendus)tegevused 2023-2026 aastal: • Tagatakse teadus- ja arendustegevuse rahastamine vähemalt 1% SKP-st mahus, hoides uurimistoetuste ja baasfinantseerimise suhet 50:50. Piisav baasfinantseerimise maht on eelduseks TA-asutuste jätkusuutlikuks toimimiseks, paindliku ja akadeemilise töö mitmekesisust arvestava, mitmekülgset arengut ja suuremat stabiilsust pakkuva akadeemilise karjäärimudeli kujundamiseks ja elluviimiseks, asutuse teadustööks vajaliku taristu tagamiseks ning tihedamaks koostööks ettevõtete ja teadusasutuste vahel. Kiirenenud palga- ja hindade kasv toob kaasa täiendava koormuse ka teadusasutuste püsikulude vaatest ning vähendab teadussüsteemi konkurentsivõimet, mistõttu on hädavajalik kasvatada teadussüsteemi põhiinstrumentide mahtu. Teaduspõhise kvaliteetse kõrgharidusõppe arendamiseks toetatakse e rakenduskõrgkoolides teadus- ja arendustegevuse võimekuse kasvatamist. • Noorteadlaste järelkasvu kindlustamiseks jätkub doktoriõppe reformi elluviimine, mille keskmes on doktorantide asumine nooremteaduri ametikohtadele. Doktorikraadiga inimeste arvu kasv, eriti väljaspool ülikoole, on vältimatu eeltingimus Eesti majanduskasvu hoogustamiseks ning kõrgema lisandväärtuse suunas liikumiseks. Doktoriõppe reformi tulemusena määratletakse doktorandi selgem positsioon teadlaskarjääris, sh võimaldatakse ülikoolides ja TA-asutustes doktorantidele nooremteaduri lepingulisi ametikohti. Tõukefondide toel alustatakse koostöödoktorantuuri (teadmussiirde doktorantuuri) toetamist, mille käigus doktorant- nooremteadurid töötavad asutustes või ettevõtetes tööandjatele huvipakkuvate teemadega. Muudatuste tulemustena kasvab doktoriõppe atraktiivsus ja tulemuslikkus, õpe on paremini 3 Teadlaste täistöökohtade osakaal kõigist hõivatutest 2021. a seisuga on Eestis 0,87%. See jääb EL keskmisele (1,04%) selgelt alla, eriti erasektoris. 4 2021. a EHISe andmete põhjal oli kaitstud doktorikraadide arv 222. 3 seotud ühiskonna vajadustega ning doktorikraadiga töötajate karjääriväljavaated mitteakadeemilistel ametikohtadel laienevad. • Jätkatakse eesti keele ja kultuuri alaste ning haridusuuringute toetamist kooskõlas TAIE fookusvaldkonna „Elujõuline Eesti ühiskond, keel ja kultuuriruum“ sihtidega, et tagada eesti hariduse, keele ja kultuuriruumi kestlikkus. 2023. a jätkatakse TAIE fookusvaldkonna „Elujõuline Eesti ühiskond, keel ja kultuuriruum“ teekaardi koostamist, mis seab valdkonna teadus- ja arendustegevusele selgemad fookused. Need uuringud on olulised Eesti riigi, ühiskonna, rahvuse ja keele püsimajäämiseks ja arenguks, sh Eesti kultuuriruumi ja ühiskonna toimimismudelite uurimiseks, ühiskonna arenguvajaduste lahendamiseks ning globaalsete arengusuundumustega kohanemise toetamiseks. Masinõppe ja tehisintellekti kiire arengu kontekstis jätkatakse eesti keeletehnoloogiliste lahenduste väljatöötamist ja nende kasutusele võtmise soodustamist. Jätkatakse haridusuuringute programmi rakendamist, et tagada Eest hariduse edutegurite süsteemne uurimine ja selle põhjal tõenduspõhine poliitikakujundamine. • Tipptasemel uurimisrühmade interdistsiplinaarse koostöö ja kõrge riski, kuid suure mõjuga teadusuuringute toetamiseks jätkatakse teaduse tippkeskuste tegevuse toetamist. Teaduse tippkeskustel on Eesti teaduses oluline roll, kuna need koondavad mitme teadusasutuse uurimisrühmi, soodustavad koostööd nii Eestis kui ka rahvusvaheliselt, toetavad noorte teadlaste järelkasvu ning aitavad teadustulemusi populariseerida. 2023. a alustatakse tippkeskuste toetamise üleviimisega tõukefondide vahenditelt riiklikule toetusskeemile, tuginedes 2022. a teostatud tippkeskuste meetme hindamise tulemustele. • Jätkatakse riikliku tähtsusega teadustaristu arendamist ja taristu teenuste kättesaadavuse tagamist nii ettevõtetele kui avaliku sektori asutustele, sh rakenduskõrgkoolidele. 2023. a alustatakse teadustaristu toetamise üleminekut tõukefondide rahastuselt riiklikele vahenditele, arvestades 2022. a ette valmistatud taristu toetamise põhimõtteid. 2023. a alustatakse riikliku teadustaristu teekaardi uuendamise protsessiga. • Jätkatakse teaduse rahvusvahelistumise tegevuste toetamist. Rahvusvahelises teaduskoostöös osalemise mõju suurendamiseks ja potentsiaali realiseerimiseks toetatakse teadlaste suurema initsiatiivi võtmist rahvusvahelistes koostööprojektides ja laiendatakse raamprogrammis osalejate ringi. Eesti osaleb aktiivselt EL partnerlustes, missioonides ja rahvusvahelistes teadustaristutes ning teaduskoostöö organisatsioonides. • Koostöös Eesti Teadusagentuuri, teadusasutuste ja teadlasorganisatsioonidega jätkatakse teaduseetika korralduse ja järelevalve süsteemi ülesehitamist. • Jätkuvalt peetakse oluliseks teadusliku maailmavaate kujundamist hariduse kõigil tasemetel ja vormides. Ühiskonda mõjutavate otsuste langetamisel tuginetakse teaduslikult põhjendatud faktidele ning teaduskommunikatsiooni peetakse teadustöö lahutamatuks osaks. Senisest rohkem tähelepanu pööratakse Eesti teadustulemuste jõudmisele laiema avalikkuseni. Programmi mõõdikud ja sihttasemed Mõõdik/Sihttase* Viimane 2022 2023 2024 2025 2026 2035 tegelik tase 10% maailmas enamtsiteeritud teadusartikli 9 9,0 9,6 10,2 10,8 10,9 12,5 hulka kuuluvate Eesti artiklite osakaal (%) (2021) Positiivselt evalveeritud TA-asutuste 35 280 lepingulise teadus- ja arendustegevuse maht 28 300 29 800 31 400 32 900 34 400 50 000 (2020) akadeemilise töötaja kohta (maht eurodes) *Mõõdikute metoodikat on kirjeldatud TAIE arengukavas. 4 Meede 1. Teadussüsteemi järjepideva toimimise kindlustamine Programmis on üks meede. Meetme eesmärk on programmi eesmärk – Eesti teadus on kõrgetasemeline, mõjus ja mitmekesine. Meetme mõõdikud on programmi mõõdikud ja meetme kulud on programmi kogukulud, vt eespool. Tegevus 1.1. Teadusasutuste ja teadlaskonna arengu toetamine Tegevuse eesmärk on toetada teadusasutustes ja uurimisrühmades tehtavat teadus- ja arendustegevust ning teadussüsteemi toimimist toetavaid tegevusi, sh tagada võimalused osalemiseks rahvusvahelises teaduskoostöös. Programmi tegevused keskenduvad teadusasutuste ja teadlaskonna arengu toetamisele ja selleks vajaliku arengukeskkonna tagamisele. Programmi tegevusse on koondatud tegevused teadussüsteemi üldise toimevõime ja teadusasutuste strateegilise arengu tagamiseks, sh uute teadmiste, tehnoloogiate ja ideede loomiseks vajalike (alus)uuringute toetamiseks, teadlaste töötingimuste ning teadlaskonna juurde- ja järelkasvu tagamiseks. Toetatakse tipptasemel uurimisrühmade interdistsiplinaarset Eesti-sisest ja rahvusvahelist koostööd teaduse tippkeskustes (sh EL toetatud Teaming meetme tippkeskustes), soodustades noorte teadlaste järelkasvu, tippteaduse sidusust ühiskonna ees seisvate väljakutsetega ning teadustulemuste populariseerimist. Teaduse populariseerimise ja teadushariduse tegevused on suunatud Eesti elanike, sh noorte teaduse ja tehnoloogia juurde toomisele, valdkonna vastu huvi tekitamisele ja hoidmisele selleks, et toetada teadusliku mõtteviisi levikut ühiskonnas, et teadusel ja teadlaskonnal oleks innustunud järelkasv ning teadustegevus ja selle väljundid oleks nähtavad ühiskonnas laiemalt, soodustades nii teadmistepõhise ühiskonna arengut. Toetatakse eesti keele, kultuuri- ja haridusalaseid uuringuid, et tagada eesti hariduse, keele ja kultuuriruumi kestlikkus. Samuti toetatakse osalemist rahvusvahelises teadmusringluses, sh teadlasmobiilsust, osalemist rahvusvahelistes võrgustikes ja EL ühisalgatustes, programmides, partnerlustes, koostöös kolmandate riikidega, Eesti teaduse rahvusvahelist tutvustamist ning turundustegevusi. Osalemine rahvusvahelises teadmusloomes on vältimatu osa teadus- ja arendustegevuse kõrge kvaliteedi ja konkurentsivõime tagamisest. Tegevuse mõõdikud ja sihttasemed Mõõdik/Sihttase Viimane 2023 2024 2025 2026 2035 tegelik tase Kõrgetasemeliste publikatsioonide arv 1,6 1,4 1,4 1,4 1,4 1,5 teadlaste ja inseneride arvu kohta* (2020) Teaduse mitmekesisuse mõõdik Metoodika, alg- ja sihttase selguvad 2023. a. Eesti edukus EL teadus- ja (260) 2. Top 5 Top 5 Top 5 Top 5 Top 5 arendustegevuse raamprogrammis koht Euroopa Horisont: koht riikide riikide võrdluses võidetud lepingute mahu võrdluses alusel SKP kohta, % EL keskmisest, kusjuures EL = 100** (2021) EL teadus- ja arendustegevuse 259 70 100 150 260 350 raamprogrammis Euroopa Horisont (kumu- (kumu- latiivselt latiivselt 5 projektides osalevate Eesti 2014- 2021- organisatsioonide arv*** 2021) 2027/29)5 *Eesti Teadusinfosüsteem (ETIS), Statistikaamet **eCorda, Eurostat ***eCorda Programmi tegevuse rahastamiskava (tuhandetes eurodes) Tegevus 2023 2024 2025 2026 Tegevus 1.1. Teadusasutuste ja teadlaskonna arengu toetamine KOKKU KULUD 166 519 173 355 171 812 177 273 AMORTISATSIOON 618 618 618 618 KOKKU INVESTEERINGUD 44 44 44 44 Tegevuse kirjeldus Teenus 1.1.1. Teadus- ja arendustegevuse põhiinstrumentide rakendamine Eesmärgiks on TA-tegevuse põhiliste rahastusinstrumentide rakendamine ja nende mahu kasvatamine kooskõlaliselt ajutise iseloomuga tõukefondide investeeringutega, et saavutada TAI süsteemi kestlikkus ja loodud võimekuse realiseerumine. Teadusasutuste teadus- ja arendustegevuse toetamine, sh: • Teadusasutuste baasfinantseerimine. Baasfinantseerimine on teadus- ja arendustegevuse finantseerimine teadus- ja arendusasutuste strateegiliste arengueesmärkide realiseerimiseks, sh riigisiseste ja -väliste projektide kaasfinantseerimiseks, uute uurimissuundade avamiseks ning taristusse investeerimiseks. • Nooremteadurite palgatoetus (doktoriõppe reformi elluviimise jätkamine) teadlaste järelkasvu kindlustamiseks. Doktorantidele tagatakse nooremteadurite positsioon, mis kindlustaks neile töölepinguga seotud sissetuleku ja sotsiaalsed tagatised. • Rakenduskõrgkoolide teadus- ja arendustegevuse toetus rakenduskõrgkoolide teaduspõhise kvaliteetse kõrgharidusõppe arendamiseks ja rakenduskõrgkoolide teadus- ja arendusvõimekuse kasvatamiseks. • Institutsionaalse arendusprogrammi (ASTRA) raames toetatakse kõrgkoolide ja teadus- ja arendusasutuste strateegilist arengut, sh vastutusvaldkondade arendamist, keskendumist strateegilisele põhitegevusele. Teadlaste ja inseneride järelkasvu tagamiseks toetatakse doktorikoole. Toetatakse ülikoolide, TA-asutuste ja rakenduskõrgkoolide teenuste väljaarendamist ettevõtluskoostöö laiendamiseks (teadustaristu avamine ettevõtetele, rakendusuuringute võimekuse kasvatamine jm), tugiteenuste kvaliteedi tõstmist, samuti vastutusvaldkondade õppe- ja teadustöö kvaliteedi arendamist. Tegevuste toetamine lõppeb 2023. a., edaspidi toetatakse TA-asutuste ja kõrgkoolide strateegilist arengut (teadmussiirde võimekuse kasvu) teadmussiirde programmi tegevuste kaudu (ASTRA+), kõrgkoolide õppetegevuse kvaliteedi arendamisega seotud tegevused hakkavad edaspidi kajastuma haridus- ja noorteprogrammis (kõrgharidus). Konkurentsipõhiste uurimistoetuste tagamine, sh: • Uurimistoetused positiivselt evalveeritud teadus- ja arendusasutuses töötava isiku või uurimisrühma kõrgetasemelise teadus- ja arendustegevuse projekti elluviimiseks sh järeldoktori teadustöö toetamiseks eraldatav toetus. • Kõrgetasemeliste uurimisrühmade interdistsiplinaarse koostöö toetamine teaduse tippkeskuste kaudu. Toetatakse tippkeskuste alusuuringuid, rakendusuuringuid ja arendustegevust, teadus- ja arendustegevuse jaoks vajalike vahendite ja aparatuuri soetamist, teadlaste koolitamise ja järelkasvuga seotud tegevusi, tippkeskuste riigisisest ja rahvusvahelist koostööd, teadustegevuse tulemuste levitamist. 2023. a alustatakse tippkeskuste toetamise üleviimisega tõukefondide vahenditelt riiklikule toetusskeemile, tuginedes 2022. a teostatud tippkeskuste meetme hindamise tulemustele. Teenus 1.1.2. Teadussüsteemi tugiteenuste pakkumine Viiakse ellu tegevusi teadussüsteemi üldise toimimise kindlustamiseks (teadus- ja arendustegevust toetavad tegevused), sh kaetakse TAI süsteemi tegevuskulud. Teadussüsteemi koostööpartnerite toetamine, sh: • Riigi TA-asutuste tegevuskulud • Eesti Teaduste Akadeemia (ETA) tegevustoetus (sh uurija-professorite rahastamine) • Muud tegevused ja kulud (sh riigi TA-asutuste muude tulude arvel tehtavad kulud, õppelaenud, kaudsed kulud) Teadussüsteemi haldamise tegevuste toetamine, sh • Eesti Teadusagentuuri (ETAg) tegevustoetus • Eesti Teadusinfosüsteemi (ETIS) toimimine ja arendamine • Teaduskommunikatsiooni ja teaduse populariseerimise toetamine, sh 5 Arvestada tuleb Horisondi perioodilisust (Horisont 2020 perioodil 2014-2020, Euroopa Horisont 2021-2027). 6 • Teaduskeskus AHHAA tegevustoetus • Riigi teaduspreemiad • Teaduse populariseerimise projektikonkurss ja teadustööde riiklike konkursside preemiad • Rakendatakse alameedet "Teaduse populariseerimine" (TeaMe+) (telesaated, õppematerjalid, kampaaniad, teadusuudiste platvormid, teadlaste ja poliitikute dialoogi edendamine ja toetamine, kodanikuteaduse edendamine ja toetamine; erinevatest allikatest rahastatud teadusprojektide tulemuste avalikult kättesaadavaks tegemine, teaduskommunikatsiooni alased tegevused erinevatele sihtgruppidele nii eesti kui vene keeles jpm). • Viiakse ellu avatud taotlusvooru Teeme+ projektid, kus toetatakse süsteemseid teadust populariseerivaid üritustesarju ja tegevusi, loodus-, täppisteaduste ja tehnikavaldkondades (LTT) huviringide arendamist ning ettevõtete kaasamist teaduse ja LTT populariseerimisse. 2023. a töötatakse välja jätkumeede teaduskommunikatsiooni ja teaduse populariseerimise toetamiseks. Teenus 1.1.3. Ministeeriumi vastutusvaldkondadele vajaliku teadus- ja arendustegevuse toetamine Ministeeriumi vastutusvaldkondadele vajaliku teadus- ja arendustegevuse toetamine, sh rakendatakse HTM valdkondlikke teadus- ja arendustegevuse programme humanitaar- ja sotsiaalteaduste valdkonnas, mis toetavad TAIE fookusvaldkonna „Elujõuline Eesti ühiskond, keel ja kultuuriruum“ sihtide täitmist. Programmid toetavad poliitikavajadustest tulenevate eesti keele, ajaloo, hariduse ja kultuuri kõrge teadusliku tasemega uuringuid, keeletehnoloogiliste lahenduste arendamist ja soodustatakse nende võimalikult laialdast rakendamist. 2023. a jätkatakse TAIE fookusvaldkonna „Elujõuline Eesti ühiskond, keel ja kultuuriruum“ teekaardi koostamist. • Programm "Eesti keel ja kultuur digiajastul" • Programm "Eesti keeletehnoloogia" • Haridusteaduse programm Teenus 1.1.4. Teaduse ja kõrghariduse rahvusvahelistumise toetamine Eesmärk on tagada teadlastele ja teadusasutustele võimalused osalemiseks rahvusvahelises teaduskoostöös. Osalemine rahvusvahelises teadmusloomes on vältimatu osa teadus- ja arendustegevuse kõrge kvaliteedi ja konkurentsivõime tagamisest. Meetmesse on koondatud tegevused, mis toetavad osalemist rahvusvahelises teadmusringluses, sh teadlasmobiilsust, osalemist rahvusvahelistes võrgustikes ja EL ühisalgatustes, programmides, partnerlustes, koostöös kolmandate riikidega, Eesti teaduse rahvusvahelist tutvustamist ning turundustegevusi. Teadustöötajate rahvusvahelises teadmusloomes osalemise toetamine, sh • Tegevuste „Mobilitas Pluss“ ja „DoRa Pluss“ raames toetatakse teaduse ja kõrghariduse rahvusvahelistumist: toetatakse järeldoktoreid ja tagasipöörduvaid teadlasi, ERC granditaotluste ettevalmistamist, tippteadlasi, Euroopa Teadusruumi, Innovaatilise Liidu ja Horisont 2020 algatustes osalemist, rahvusvahelisi koolitusi ja õppevisiite teadlastele, noorteadlaste ja magistrantide osalemist rahvusvahelises teadmisteringluses, välismagistrantide ja -doktorantide kaasamist. Jätkatakse Eesti teaduse rahvusvahelist tutvustamist ning "Research in Estonia" ja „Study in Estonia“ turundustegevusi Eestis õppimise ja töötamise võimaluste tutvustamiseks. 2023. a alustatakse „Mobilitas Pluss“ jätkuprogrammi elluviimist. „DoRa Pluss“ tegevused lõppevad 2023. a ja jätkutegevused kajastuvad edaspidi haridus- ja noorteprogrammis (kõrgharidus). Rahvusvahelise teaduskoostöö algatuste toetamine, sh • ETAg-i välisteaduskoostöö tegevustoetus. Ministeeriumideüleses ja partneritevahelises koostöös tagatakse Eesti osalemine Euroopa teadusruumi algatustes (sh teadustegevuse ühiskavandamises, Euroopa innovatsioonipartnerluses, Balti ja Põhjala ühisruumi algatustes, Seal of Excellence rakendamine, Teaming tegevustes) ning Eesti TA-programmide avatus rahvusvaheliseks koostööks vastastikku kasulikel alustel, arendatakse koostöövõimalusi ja ühiseid algatusi kolmandate riikide teadlaste ja teadusasutustega. • Jätkatakse Euroopa Majanduspiirkonna välisabist rahastatava „Haridus ja teadus – Balti teaduskoostööprogrammi“ elluviimist teaduskoostöö soodustamiseks Balti ja Põhjala suunal. Rahvusvaheliste koostöölepingute toetamine ja rahvusvaheliste teadusorganisatsioonide liikmemaksud. Tegevuste kaudu tagatakse Eesti liikmelisusest tulenevate kohustuste täitmine rahvusvahelises teadmuskoostöös, sh Euroopa Neutronkiirgusallika European Spallation Source (ESS) rajamisel ning ülalpidamiskulude katmisel ning Euroopa Kõrgjõudlusega andmetöötluse ühisettevõttes (EuroHPC) ning võimaldatakse Eesti teadlaste osalemist Euroopa Tuumauuringute Organisatsiooni, Euroopa Kosmoseagentuuri, Euroopa Molekulaaruuringute Labori ja teiste samalaadsete organisatsioonide teadusprojektides. Tegevus 1.2. Teadustaristu kvaliteedi ja kättesaadavuse tagamine Tegevuse eesmärk on kindlustada kõrgel tasemel teadustöö tegemiseks vajalik ligipääs kvaliteetsele teadustaristule ja taristu teenuste arendamine ja pakkumine. Toetatakse riikliku tähtsusega teadustaristu investeeringud ja juurdepääsu riiklikult olulistele rahvusvahelistele teadustaristutele, teadustaristu haldajate jätkusuutliku majandamismudeli väljatöötamist ja juurutamist, sh toetades taristu teenuste väljaarendamist ja rakendamist ning 7 laborite akrediteerimist, et avada teadustaristu ühiskasutuseks nii ettevõtjatele kui avalikule sektorile. Kindlustatakse teadustöö tegemiseks vajalik juurdepääs andmetele ja teadustulemustele, sh andmearhiivide ja -kogude ning teadusraamatukogude tegevuse jätkumine ning juurdepääs olulistele teadusandmebaasidele. Tegevuse mõõdikud ja sihttasemed Mõõdik/Sihttase Viimane 2022 2023 2024 2025 2026 2035 tegelik tase (2021) Täiustatud uuringutealase taristuga 920,38 (kumu- ≥827,58 ≥827,58 - - - asutustes töötavate teadurite arv latiivselt 2014- (mõõdik vähemalt kuni 2023. a)* 2021) Edaspidi võetakse kasutusele teadustaristu kasutamist näitav mõõdik, mille metoodika, baas- ja sihttase selgub 2023. a. * EL tõukefondide meetme aruannete alusel Programmi tegevuse rahastamiskava (tuhandetes eurodes) Tegevus 2023 2024 2025 2026 Tegevus 1.2. Teadustaristu kvaliteedi ja kättesaadavuse tagamine KOKKU KULUD 19 692 12 795 11 095 14 795 KOKKU INVESTEERINGUD 283 283 283 283 Tegevuse kirjeldus Teenus 1.2.1. Riikliku tähtsusega teadustaristu toetamine teekaardi alusel Riikliku tähtsusega teadustaristu toetamine, sh • Toetatakse investeeringute kava alusel riikliku tähtsusega teadustaristuobjektide rajamist ja Eesti osalemist ESFRI teekaardi jt rahvusvahelistes teadustaristutes. Lisaks taristuobjektide rajamise (sh ehitamine, kaasajastamine, laboriseadmed ja aparatuur) toetamisele toetatakse teadustaristu abil pakutavate teenuste väljaarendamist, taristuga seotud kollektsioonide, andmearhiivide, andmebaasidega seotud tegevusi, koostöötegevusi jms. Tagatakse EENET-i tegevustoetus, sh liikmemaksud. 2023. a alustatakse teadustaristu toetamise üleminekut tõukefondide rahastuselt riiklikele vahenditele, arvestades 2022. a ette valmistatud taristu toetamise põhimõtteid. 2023. a alustatakse riikliku teadustaristu teekaardi uuendamise protsessiga. • Toetatakse tuumiktaristu kasutamist TA-asutuste ja ettevõtete poolt, et kindlustada riikliku tähtsusega teadustaristu avatus avaliku, era- ja kolmanda sektori kasutajatele. Toetust antakse teadustaristu täiendavate kulude katteks, mis on seotud teadustaristu kättesaadavaks tegemisega väljaspool tuumiktaristu pidajat ning rahvusvahelisest koostööst tulenevate kohustustega. Teenus 1.2.2. Teadustööks vajaliku taristu ja selle kasutamise toetamine Teadustööks vajaliku taristu kasutamise toetamine, sh • Toetatakse järjepidevalt teaduse ja kultuuri jaoks oluliste andmearhiivide ning teaduskollektsioonide säilitamist, täiendamist, digiteerimist ning kättesaadavaks tegemist. • Toetatakse teadusraamatukogude teavikute hankimist, elektrooniliste teadusandmebaaside ühishankeid, litsentside hankimist, teaduslikul otstarbel rahvusteaviku järelkomplekteerimist, raamatukogude koondkataloog ESTER arendamist ja käigus hoidmist. 8 Juhtimiskorraldus Teadussüsteemi programmi on koostanud ja selle eest vastutab Haridus- ja Teadusministeerium (HTM). Programmi elluviimisse panustavad peale HTM-i SA Eesti Teadusagentuur (ETAg) ja Haridus- ja Noorteamet (Harno). Programmis seatud eesmärkide saavutamise ja mõõdikute seiramise eest vastutab HTM. Programmi täitmise kohta antakse igal aastal aru tulemusvaldkonna „Teadus- ja arendustegevus ja ettevõtlus“ tulemusaruande raames. Programmi täiendatakse igal aastal ühe aasta võrra, st kooskõlas riigi eelarvestrateegia ning riigi rahaliste võimalustega. Programmi tegevuste elluviimiseks vajalikud olulisemad arendusülesanded lisatakse HTM-i (arendus)tööplaanidesse, mille raames nende täitmist ka seiratakse. Programmi juhtimistasandid on programm, meede ja tegevus. Teenuste juhtimine on asutuse planeerimistasand. • Programmi eesmärgi saavutamise eest vastutab kantsler. • Programmi meetme eesmärgi saavutamise eest vastutab asekantsler. • Programmi tegevuste elluviimise ja eesmärgi saavutamise eest vastutab osakonnajuhataja. 9 Teadmussiirde programm 2023-2026 Tulemusvaldkond Teadus- ja arendustegevus ja ettevõtlus Tulemusvaldkonna Eesti teadus, arendustegevus, innovatsioon ja ettevõtlus suurendavad koostoimes eesmärk Eesti ühiskonna heaolu ja majanduse tootlikkust, pakkudes konkurentsivõimelisi ja kestlikke lahendusi Eesti ja maailma arenguvajadustele Valdkonna arengukava Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021– 2035 (TAIE arengukava) Programmi nimi Teadmussiirde programm Programmi eesmärk Eesti areng tugineb teadmuspõhistele ja innovaatilistele lahendustele. Programmi periood 2023–2026 Peavastutaja Haridus- ja Teadusministeerium (HTM) ja Majandus- ja (ministeerium) Kommunikatsiooniministeerium (MKM) Kaasvastutajad (oma Sihtasutus Eesti Teadusagentuur (ETAG) valitsemisala asutused) Haridus- ja Noorteamet (HARNO) Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (EIS) Sihtasutus Tallinna Teaduspark Tehnopol (Tehnopol) Riigi Infosüsteemi Amet (RIA) AS Metrosert Programm panustab Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021- 2035 (TAIE arengukava) järgmiste mõõdikute täitmisse1: Üldeesmärk Mõõdik* Viimane tegelik Sihttase 2035 tase (2021) Eesti teadus, arendustegevus, Riigieelarves kavandatud TA rahastamine 1,02 ≥1 innovatsioon ja ettevõtlus osakaaluna SKP-st (%) suurendavad koostoimes EestiAllikas: Riigieelarve ja RE seletuskiri ühiskonna heaolu ja Erasektori TA kulutuste tase SKP-st (%) 1 2 majanduse tootlikkust, Allikas: Statistikaamet pakkudes Nominaalne tööjõutootlikkus EL-27 keskmisest 86,6 110 konkurentsivõimelisi ja (%) kestlikke lahendusi Eesti jaAllikas: Eurostat maailma arenguvajadustele. Koht Euroopa innovatsiooni tulemustabelis Mõõdukas Innovatsioo- (koht tulemusrühmas) innovaator niliider Allikas: Euroopa Komisjon *Mõõdikute metoodikat on kirjeldatud TAIE arengukavas. 1 TAIE arengukava eesmärgi ja mõõdikute täitmisse panustavad kolm programmi, millest üks on teadmusiirde programm. Lisaks teadmusiirde programmile rakendatakse ka teadussüsteemi programmi (HTM) ja ettevõtluskeskkonna programmi (MKM). Arengukava üldeesmärgi saavutamise ja mõõdikute seire toimub tulemusvaldkonna aruandluse raames ega hakka kajastuma programmide tasandil. Programmi eesmärk: Eesti areng tugineb teadmuspõhistele ja innovaatilistele lahendustele Teadmussiirde programmi ülesanne on tagada teadussüsteemi, ettevõtluskeskkonna ning ühiskonna teiste valdkondade (nt tervishoid, haridus, kultuur, sotsiaalsüsteem, keskkonnahoid jm) koostoime selliselt, et eri valdkondades loodud uued teadmised, tehnoloogiad ja ideed leiaksid oskuslikult ja loovalt rakendust kestliku ühiskonna ja majanduse hüvanguks. Riigil tuleb suurendada stiimuleid ja toetada koostööoskuste arengut teadlaste, ettevõtjate ja avaliku sektori osaliste seas, et leida lahendusi nii ettevõtete arenguvajadustele kui laiemalt kogu ühiskonna ees seisvatele väljakutsetele. Programmis mõistetakse teadmussiirdena süsteemset, pikaajalist ja järjepidevat tootlikkuse kasvu ning teadmusringlust, mitte lineaarset (tehnoloogiakeskset) protsessi teadustegevustest ettevõtlusse. Selles kontekstis toetab teadmussiire mitte ainult teadustulemuste rakendamist ettevõtluses ja majanduse hüvanguks, vaid ka teaduse mõjususe kasvu ja ühiskonna arenguvajadustele vastavate strateegiliste uurimissuundade kujundamist. Tegemist on Haridus- ja Teaduministeeriumi ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ühisprogrammiga, mis loob sünergiat teadus- ja arendustegevuse ja ettevõtluse vahel ning seob teadussüsteemi ühiskonna ja majanduse arengutega, võimendades nii TAI ühiskondlikku kasu ja kasvatab ühiskonna teadusmahukust, sh panustades Eesti majanduse lisandväärtuse kasvu. Teadmussiirde programm tegeleb otseselt järgmiste probleemidega Eesti TAIE valdkonnas: • teadustöö tulemused ei leia ühiskonnas piisavalt rakendust, TAI poliitika ei ole piisavalt mõjus, et toetada ühiskondlike ja majanduslike eesmärkide saavutamist; • Eesti ettevõtete TAI-mahukus ning võimekus teadustulemusi kohandada ja kasutusele võtta on väike, ettevõtete innovatsioonivõimekuse kasvu toetav süsteem vajab arendamist; • Eestil tuleb TAIE poliitikat tulemuslikumalt suunata ja koondada ressursse, et kasvatada võimalusi läbimurdelisteks arenguteks; • TAIE süsteemi osaliste (ministeeriumid, ettevõtete esindusorganisatsioonid, teadusasutused jt) koostöö ja koordinatsioon on nõrk. Teadmussiirde tegevuste raames eelisarendatakse TAIE fookusvaldkondi teadmussiirde, riigi, ettevõtete ja teadusasutuste koostöö soodustamiseks ning erinevate majandussektorite ja teadusvaldkondade sidumiseks. Fookusvaldkonnad annavad ühelt poolt panuse Eesti arenguvajaduste lahendamisse ning teisalt võimaldavad paremini ära kasutada Eesti ettevõtluse ja teaduse tugevusi. Nad on kõrge ärilise potentsiaaliga või globaalselt suure mõjuga. Fookusvaldkonnad ei ole sektoraalsed, vaid arenguvajaduse või -võimaluse kesksed ja interdistsiplinaarsed ning põhinevad eri valdkondade ja sektorite (akadeemiline, era- ja avalik sektor) koostööl. TAIE fookusvaldkonnad on järgmised: • digilahendused igas eluvaldkonnas; • tervisetehnoloogiad ja -teenused; • kohalike ressursside väärindamine; • nutikad ja kestlikud energialahendused; • elujõuline Eesti ühiskond, keel ja kultuuriruum. Neli esimest fookusvaldkonda on ühtlasi ettevõtluse ja majandusliku, sh ekspordi arengupotentsiaaliga TAIE fookusvaldkonnad ehk nutika spetsialiseerumise valdkonnad. 2 Programmi rahastamiskava (tuhandetes eurodes) Vastutav eelarve ministeeriu Programmi kulud 2022 eelarve* 2023 eelarve m 2024 2025 2026 MKM Meede 1: Ettevõtete TAI- 109 964 145 985 111 551 117 141 120 628 mahukuse ja teadmussiirde võimekuse suurendamine MKM Programmi tegevus 1.1. 109 797 144 624 109 736 115 564 118 608 Ettevõtete innovatsiooni-, digi- ja rohepöörde soodustamine MKM Programmi tegevus 1.2. 166 1 361 1 816 1 577 2 020 Teadus- ja tehnoloogiamahuka iduettevõtluse arendamine HTM Meede 2: Ühiskonna ja majanduse vajadustele vastava teadus- ja 38 543 44 527 65 209 65 209 38 543 arendustegevuse võimekuse kasvatamine (tuhandetes eurodes) HTM Programmi tegevus 2.1. Sektoritevahelise 38 543 44 527 65 209 65 209 38 543 teadmussiirde toetamine (tuhandetes eurodes) HTM Programmi kogukulud MKM KOKKU 148 507 190 512 176 760 182 350 159 171 (tuhandetes eurodes) *Eelarve 2022.a kohta on esitatud koos lisaeelarvega. Olukorra lühianalüüs Eesti investeeringud teadus- ja arendustegevusse on viimasel kuuel aastal suurenenud. 2021. aasta riigieelarves2 oli teadus- ja arendustegevuse rahastamiseks esimest korda planeeritud 1% SKP-st. Meie avaliku sektori kulud on samas Euroopa Liidu keskmisest suuremad3. Positiivne on ka erasektori teadus- ja arendustegevuse rahastamise kiirem kasv võrreldes avaliku sektori (riigi- ja kõrgharidussektori asutused) rahastamise kasvuga. Erasektori teadus- ja arendustegevuse kulutused on alates 2019. aastast ületanud avaliku sektori investeeringute mahu. 2021. aastal oli teadus- ja arendustegevuse rahastamine Euroopa Liidus keskmiselt avalikus sektoris 0,75% SKPst ja erasektoris 1,51% SKPst, Eestis avalikus sektoris 0,75% SKPst ja erasektoris 1% SKP-st4). Eesti jääb EL keskmisest tugevalt maha just erasektori TA kulutuste puhul. Ettevõtete innovatsioonisuutlikkus on viimastel aastatel samuti tõusnud. Innovatsioonisuutlikkust iseloomustab tootlikkus hõivatu kohta. Selle mõõdiku näitaja on pidevalt tõusutrendis ja läheneb EL keskmisele. 2020. aastal ületasime seatud eesmärki, 2021. aastal oli näitaja 86,7% EL27 keskmisega võrreldes (seatud sihttase oli 80%). 2035. a sihttase on siiski veel kaugel. 2022. a Euroopa Komisjoni innovatsiooni tulemustabeli (Innovation Scoreboard)5 andmetel langes Eesti tugevate innovaatorite rühmast napilt mõõdukate innovaatorite rühma, olles siiski viimase seitsme aasta jooksul läbi teinud suurima arenguhüppe. See viitab asjaolule, et ka teised riigid panustavad aktiivselt oma innovatsioonisüsteemide parendamisse ja 2 Rahandusministeerium. Riigieelarve. https://www.rahandusministeerium.ee/et/eesmargidtegevused/riigieelarve-ja-majandus/riigieelarve-ja-majandusulevaated 3 Avaliku sektori TA investeeringute poolest oleme tõusnud Euroopa Liidu riikide hulgas kaheksandaks. 4 Eurostat. https://ec.europa.eu/eurostat/data/database 5 European Commission. European Innovation Scoreboard 2022. https://ec.europa.eu/growth/industry/policy/innovation/scoreboards_en 3 toetamisse, konkurents tiheneb ning Eestil on tarvis arenguhüppe saavutamiseks panustada senisest rohkem, et soodustada Eesti ettevõtete püsimist rahvusvahelises konkurentsis. Ühiskonna teadusmahukuse kasvu ning loodavate teadmiste ja tehnoloogiate siirde ja rakendamise puhul ühiskonnas on oluline vaadata ka teadus- ja arendustegevusega tegelevate inimeste arvu kasvu, teadus- ja arenduskoostööd era- ja avaliku sektori vahel (nt ühispublikatsioonid näitavad tegevuse aktiivsust, kvaliteeti ja taset) ja TA rahastuse kaudu teadmus- ja tehnoloogiasiirde toetamist ühiskonna ja majanduse väljakutsete lahendamiseks. Erasektori poolt rahastatud avaliku sektori teadus- ja arendustegevuse kulutuste osakaalu puhul on sihiks liikuda euroala keskmise6 suunas. Teadusasutuste ja ettevõtluse koostööd ja ettevõtete teadusmahukust peegeldava mõõdiku näitaja on viimasel viiel aastal tõusnud ja eeldatavasti tõuseb jõudsalt ka tulevikus, kuna arengukava ja selle meetmed seavad just teadusasutuste ja ettevõtete koostöö toetamise senisest selgemalt esile. Era- ja avaliku sektori ühispublikatsioonide arv miljoni elaniku kohta on 2019. aastast kolme viimase aasta keskmisena ligi 80% EL keskmisest, ent jääb veel selgelt maha sihist püüda EL keskmist ja saavutada 2025. aastaks 90% EL keskmisest. Koostööpublikatsioonide osas on selgelt arenguruumi, ent TAIE arengukava võtab selgelt sihiks tugevdada teadussüsteemi ja ettevõtluse koostööd, seega eeldatavasti kasvab ka ühispublikatsioonide arv. TAIE arengukavas seatud eesmärkide saavutamiseks vajab Eesti mitu korda rohkem teadlasi ja insenere kui meil täna on, eriti väljaspool akadeemiat, nii era kui avalikus sektoris. Eesti jääb teadlaste arvult 1000 töötaja kohta OECD riikide võrdluses kaugelt maha juhtivatest innovatsiooniriikidest, eriti suur on lõhe erasektoris7. Samal ajal on ka doktoriõppe atraktiivsus madal ja varem sihiks seatud 300 doktorikraadi kaitsmist aastas ei ole seni saavutatud8. Doktorikraadiga teadlaste ja inseneride arv 1000 tööealise elaniku kohta on ootuspäraselt kasvanud (2021. a 3,5). Doktorikraadide kaitsmiste arvu suurenemist näeme ilmselt alles mõne aasta pärast. Suurimad väljakutsed on järgmised: • Teadusasutustel ja ettevõtetel napib motivatsiooni ja võimekust teha koostööd. Teadustöö tulemused ei leia Eesti ühiskonnas piisavalt rakendust. Eesti teadus on heal tasemel, aga vaid vähesed teadustulemused jõuavad uute toodete või teenusteni ettevõtetes või avalikus sektoris. Seetõttu tuleb riigil leida viise ja kujundada keskkonda, mis soosiks teadusasutuste ja ettevõtete koostööd nii uurimisülesannete püstitamisel kui teadustöö tulemustele rakenduste leidmisel. • Ettevõtetes sünnib vähe läbimurdelist innovatsiooni. Eesti ettevõtete teadus- ja tehnoloogiamahukus, võimekus uusi ärimudeleid, teadmisi ja tehnoloogiaid kohandada ja kasutusele võtta ning luua selle abil kõrge lisandväärtusega tooteid ja teenuseid on tagasihoidlik. Ettevõtete innovatsioonivõimekuse kasvu toetav süsteem vajab tugevdamist. • Teadlaskarjääri vähene atraktiivsus – TAIE arengukavas seatud eesmärkide saavutamiseks vajab Eesti mitu korda rohkem teadlasi ja insenere kui meil täna on, eriti väljaspool akadeemiat, nii era kui avalikus sektoris. Eestis napib väljaspool akadeemiat inimesi, kes oskaksid ja tahaksid tegeleda teadus- ja arendustegevusega. Samal ajal on ka doktoriõppe atraktiivsus madal ja varem sihiks seatud 300 doktorikraadi kaitsmist aastas ei ole seni saavutatud. Seetõttu tuleb rohkem tähelepanu pöörata nii teadlaste ja inseneride järelkasvule kui akadeemilise karjääri atraktiivsuse suurendamisele. • Teaduse, arendustegevuse, innovatsiooni ja ettevõtluse valdkonna osaliste koostöö on nõrk. Teadusasutused, ettevõtted, esindusorganisatsioonid, ministeeriumid, rakendusasutused jt osalised tegutsevad omaette, tegevused on killustunud, ühised sihid puuduvad. Motivatsiooni ja võimekust koostööd teha napib. 6 Euroala keskmine oli 2019. aastal 9,8%. 7 Teadlaste täistöökohtade osakaal kõigist hõivatutest 2021. a seisuga on Eestis 0,87%. See jääb EL keskmisele (1,04%) selgelt alla, eriti erasektoris. 8 2021. a EHISe andmete põhjal oli kaitstud doktorikraadide arv 222. 4 Olulisemad programmi (arendus)tegevused HTM haldusalas 2023-2026 aastal: • Temaatiliste teadus- ja arendusprogrammide kaudu toetatakse majanduse ja ühiskonna vajadustest lähtuvaid alus- ja rakendusuuringuid, uute uurimissuundade väljaarendamist ja vajaliku kompetentsi loomist TA-asutustes, tippspetsialistide järelkasvu, siseriiklikku ja rahvusvahelist koostööd, uurimistulemuste levitamist ning muid TAIE fookusvaldkondade arendamiseks vajalikke tegevusi. Jätkuvad programmid IT ja ressursside väärindamise valdkonnas ning alustatakse uute programmidega teistes TAIE fookusvaldkondades. Ettevõtlik avastusprotsess ja ühisloome (teadlased, ettevõtjad, avalik sektor jt) on nende programmide tugev alus, mida toetab ka siht- ja sidusrühmade aktiivsele osalusele tuginev fookusvaldkondade juhtimise ja seiremudeli käivitamine 2023. a. • Teadmussiirde võimekuse suurendamiseks teadusasutustes ja kõrgkoolides alustatakse 2023. a rahastusskeemiga Astra+, mis toetab asutusi teadmussiirde teenuste arendamisel, sellealaste teadmiste ja oskuste täiendamisel, spin-off-ettevõtluse ja teadmuse jätkusuutliku turupõhise kommertsialiseerimise arendamisel ning intellektuaalomandi kaitse võimaluste ja võimekuse parandamisel. Toetatakse kvaliteetsete teadushalduse teenuste arendamist, sh soodustatakse asutustevahelist koostööd teadmussiirde teenuste vahendamisel ja pakkumisel ning koostööd ettevõtetega. • Ühiskonna ja ettevõtete vajadustele vastavate tipptasemel teadmus- ja teadustaristu teenuste arendamise ja kättesaadavaks tegemiseks pakutakse teadusasutustele võimalusi arendada olemasoleva taristu ja tippkeskuste baasilt kaht tegevussuunda: tippkeskuste koostööd era- ja avaliku sektoriga, sh tippkeskuste teadustulemuste kättesaadavaks tegemist ja kasutatavust Eesti ühiskonna ja majanduse nõudlusest lähtuvate vajaduste rahuldamiseks, ning turunõudlusele vastavate teadus- ja arendusteenuste arendamise tuge era- ja avaliku sektori jaoks. Eesmärk on suurendada tippkeskuste majanduslikku ja ühiskondlikku mõju, lõimides tipptasemel teadusuuringuid ettevõtlussektori ja ühiskonna vajadustega, ning parandada teadustaristu kättesaadavust teadus- ja arendustegevuseks väljaspool akadeemilist sektorit. • Jätkatakse teadusasutuste ja ettevõtlussektori vaheliste töötajate liikumist soodustavate meetmete rakendamist (nn sektoritevaheline liikuvus), mille tulemusena liigub senisest enam teadlasi ettevõtlusesse ning paranevad ettevõtete oskused teadustulemusi rakendada ja kohandada. Samuti kasvab teadusasutustes ettevõtluskogemustega teadlaste arv, mis aitab paremini ühiskonna nõudlusele vastavat teadustööd planeerida. Laiendatakse sektoritevahelist liikuvust toetavaid tegevusi ning toetatakse ettevõtluskogemusega inimeste kaasamist õppe- ja teadustegevustesse kõrgkoolides ja teadusasutustes, et rikastada õppe sisu ning suurendada teadustöö potentsiaalset rakendatavust ning kasvatada ettevõtjate teadlikkust teadus- ja arendustöö protsessidest. • Viiakse ellu teadmussiirde doktorantuuri toetusskeemi, mille puhul doktoritöö valmib koostöös ülikoolivälise tööandjaga tema huvidest lähtuvalt. Teadmussiirdedoktorantuuri peamine eesmärk on valmistada ette tippspetsialiste ja teadus- ning arendustöötajaid väljaspoole akadeemilist maailma ning edendada ülikoolide, ettevõtete, avaliku sektori jt asutuste tihedamat ja pikemaajalist koostööd. • Jätkatakse riigi rolli ja pädevuse suurendamist innovatsiooni eestvedaja ja turuloojana, teadus- ja arendustegevuse tulemuste kasutuselevõtul ühiskondlike probleemide lahendamisel ning uudsete lahenduste hankimisel. Toetatakse riigiasutuste TAI-alase võimekuse kasvatamist, et teadus-, arendus- ja innovatsioonitegevuste tulemusi rakendataks avalikus sektoris senisest enam ja tõhusamalt ning selleks oleks kujundatud soodne poliitikakeskkond. Teadus- ja arendusnõunike võrgustik aitab TA-tegevusi paremini kavandada, sh seada selgemaid fookusi, kavandada mõjusamaid sekkumisi ja osaleda aktiivsemalt rahvusvaheliste teadusvõrgustike töös. Omavaheline info- ja kogemuste vahetus aitab kaasa TA-tegevuste tõhusamale ja mõjusamale kavandamisele ja elluviimisele, tõstab poliitikakujundamise kvaliteeti ning toetab erasektorile olulise TA-tegevuse elluviimist. • Alustakse Ida-Virumaa õiglase ülemineku tegevuste raames Ida-Virumaa ettevõtlusele vajalike teadusvõimekuste ja teadus- ja arendusteenuste arendamist Ida-Virumaal tegutsevate teadus- ja arendusasutuste ja ülikoolide teadmusvõrgustiku konsortsiumi kaudu. Suurendatakse Ida-Virumaal tegutsevate teadus- ja arendustöötajate hulka ja kompetentsi, arendatakse välja Ida-Virumaa 5 ettevõtlusele vajalikke uurimissuundi ning tõstetakse Ida-Virumaa teadus- ja arendustaristu mahtu ja kvaliteeti. Olulisemad programmi (arendus)tegevused MKM haldusalas 2023-2026 aastal: • Viiakse ellu ettevõtete sisemist arendus- ja innovatsioonivõimekust tõstvaid erinevaid sekkumismeetmeid. Jätkatakse innovatsiooni- ja arendusosakute toetusmeetmega, et võimaldada ettevõtetel koostöös innovatsiooniteenuse pakkujatega läbi viia esmaseid koostööprojekte. Jätkatakse ettevõtjate arenguprogrammiga, mis pakub teenuseid lähtuvalt iga ettevõtte spetsiifilistest arengutakistustest. Jätkatakse ka tootearenduse toetusmeetmega. Kõik eelpool nimetatud meetmed on rahastatavad struktuurivahenditest ning uue perioodi meetmete väljatöötamisega alustati 2022. aastal eesmärgiga jõustada need 2023. a jooksul. • Rakendusuuringute ja eksperimentaalarenduse korralduseks on jõustatud vastav programm (RUP), mis toimib virtuaalse uurimis- ja arenduskeskusena. Toimunud on kolm RUPi rahastusvooru ning programmi meeskonda on värvatud valdkondlikud eksperdid. RUP-i ülesanne on tehnoloogilise ja ärinõustamise ning projektide rahastamise kaudu suurendada Eesti ettevõtete rakendusuuringute ja eksperimentaalarenduse mahtu. RUP on MKMi keskne ettevõtete arendustegevuse toetusmeede, millega jätkatakse. Vastavalt Teadus- ja Arendusnõukogu (TAN) poolt MKMile antud ülesannetele tehti 2022. a jooksul analüüsid, leidmaks Eestile sobilik rakendusuuringute keskuse mudel. TANi 29.11.2022 otsuse alusel jätkab MKM rakendusuuringute keskuse käivitamisega 2023. a. • Ettevõtete arendusvõimekuse ja -valmiduse tõstmine eeldab terviklikult innovatsioonile keskenduvat tugistruktuuri, mistõttu jätkatakse innovatsiooniteadlikkuse ja -võimekuse kasvatamisele suunatud teenuste väljatöötamist. • Ettevõtete arendustegevust võimendatakse läbi EL-üleste võrgustike, partnerluste ja rahvusvaheliste organisatsioonide. Jätkatakse ja tugevdatakse Eesti ettevõtete osalust Euroopa Kosmoseagentuuri pakutavates tegevustes, muu hulgas viies küberturbe missioonide kaudu läbi küberturvalisuse harjutusi kosmosesektorile. Jätkatakse CERN-i assotsieerunud liikmena eesmärgiga saada 2023. a täisliikmeks, et võimaldada Eesti ettevõtetel ja teadusasutustel laiemalt ligipääsu CERNi tegevustele. Lisaks parandatakse ettevõtete ligipääsu Euroopa Horisondi ja Eurostarsi tegevustele. • Jätkatakse avaliku sektori kui uuenduste eestvedaja rolli võimestamist innovaatiliste lahenduste tellija ning turuloojana. Accelerate Estonia kaudu kutsutakse startupiliku lähenemisega ellu lahendusi, mida on võimalik disainida Eesti uuteks konkurentsieelisteks. Innovatsiooni toetavate riigihangete kaudu suurendatakse riigi võimekust ja valmisolekut olla uudsete lahenduste referentskliendiks. • Käivitatakse teadus- ja tehnoloogiamahukate iduettevõtete fond eesmärgiga parandada kõrgtehnoloogiliste pikema aredustsükliga ettevõtete rahastusvõimalusi. Jätkatakse iduettevõtete ökosüsteemi arendamist Startup Estonia kaudu, sh süvatehnoloogia valdkonna iduettevõtluse toetamist. • Toetatakse ettevõtetes digipöörde tegemise võimekuse kasvatamist. Digitaliseerimise teekaardi tegemisega aidatakse ettevõtetel tuvastada oma protsessides valupunktid, mida on võimalik lahendada digitaalsete tehnoloogiate kasutuselevõtu kaudu. Lisaks toetatakse ettevõtete digitaliseerimise strateegia väljatöötamist ning sellest lähtuvalt ligipääsu investeeringutele, et seatud sihte saavutada. • Riik käivitab Smartcapi kaudu rohefondi, mille eesmärk on koos erakapitaliga rahastada rohetehnoloogiate arendamisele ja ökosüsteemi potentsiaali realiseerimisele suunatud omakapitaliinvesteeringuid (aastatel 2022–2026 kokku 100 mln euro ulatuses, millele lisandub erakapitali panus). Fondi loomine on oluline toetamaks sageli süvatehnoloogia elementidega ettevõtete pikaajalist arendustegevust, mis aitab muu hulgas muuta rohepööret siinse majanduse jaoks konkurentsivõimaluseks. • Toetamaks kahese kasutusega süvatehnoloogia ettevõtete arengut osaleb Eesti NATO 1-miljardi suuruses innovatsioonifondis ning selle investeeringutele eelnevas innovatsioonikiirendis. Fond ja kiirendi luuakse vastukaaluks Euroopas esinevale probleemile, kus süvatehnoloogiamahukad ja kahese kasutusega 6 tehnoloogiad on alarahastatud. Seetõttu on NATO asunud looma võimalusi, mis aitaksid tekitada ja rahastada uusi kahese kasutusega süvatehnoloogiaid arendavaid iduettevõtteid ning suurendaks koostööd läänes, vähendaks protektsionismi ja pakuks turvalist rahastamist just strateegiliselt olulisi valdkondi silmas pidades. • MKMi kaasrahastusel (aastail 2022-2025) käivitasid Riigi Infosüsteemide Amet ning Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse ja Kredexi ühendorganisatsioon Eesti küberturvalisuse valdkonna tööstuse, tehnoloogia ja teadusuuringute koordineerimisüksuse, mille eesmärk on kasvatada küberturbe sektori konkurentsivõimet, edendada üldist kübererksust, suurendada valdkonna järelkasvu ja spetsialistide hulka ning toetada küberturvalisuse valdkonna ettevõtete loomist ja arendamist. • Käivitus Eesti e-DIHi AIRE (AI&Robotics Estonia) MKMi kaasrahastusel. Keskuse eesmärk on toetada tööstusettevõtetes tehisintellektipõhiste ja robootikalahenduste kasutuselevõttu ja vastava valdkonna üldist teadlikkuse kasvu. Lisaks käivitus 2022. a Tehnopoli juhtimise tehisintellekti programm, mille eesmärk on toetada tehisintellektipõhiste lahenduste arendamist ja kasutuselevõttu eri ettevõtete ja teadusasutuste koostöös. Programm jätkub 2023. a. • Aastail 2022–2026 kaasrahastab MKM Tartu Ülikoolis rahvusvahelist ärikiirendi Creative Destruction Lab eesmärgiga pakkuda teadus- ja tehnoloogiapõhistele iduettevõtetele ligipääsu kapitalile ja rahvusvahelisele mentorite võrgustikule. Ärikiirendi alustas 2022. a, võttes vastu esimesed ettevõtted. Tegevused jätkuvad 2023. a. • 2022. a disainis MKM koostöös Tööandjate keskliidu, EAS/Kredex ühendasutuse ning kaasatud ekspertidega innovatsioonitrepi, mille eesmärk on panustada ettevõtete TAI-mahukamaks kasvamisse. 2022. a valmis kontseptsioon ning innovatsioonitrepi rakendamine on kavas 2023. a. Programmi mõõdikud ja sihttasemed Mõõdik/Sihttase* Viimane 2022 2023 2024 2025 2026 2035 tegelik tase (2021) HTM Teadlaste ja inseneride arv MKM ettevõtlussektoris ja kasumitaotluseta 1,8 1,7 1,9 2,1 2,3 2,5 4,53 erasektoris, arv 1000 elaniku 2021 kohta Allikas: Statistikaamet MKM Ettevõtete investeeringud 2,5 3 3,2 3,5 3,7 HTM mittemateriaalsesse 6 7,3 põhivarasse osakaaluna SKP- (0,8 (1 (1,1 (1,3 (1,5 ( 2,3 mld) (3,2 mld) st (%, mln/mld eurodes) mld) mld) mld) mld) mld) Allikas: Statistikaamet *Mõõdikute metoodikat on kirjeldatud TAIE arengukavas. 7 Meede 1. Ettevõtete TAI-mahukuse ja teadmussiirde võimekuse suurendamine (MKM vastutusalas) Meetme raames parendatakse nii ettevõtete võimekust ja valmisolekut TAI-mahukamateks tegevusteks kui ka võimestatakse innovatsioonisüsteemi tervikuna, et töötada välja üha efektiivsemaid teenuseid, mis lähtuvad ettevõtja vajadustest. Meetme mõõdik ja sihttase Mõõdik/Sihttase Viimane 2022 2023 2024 2025 2026 2035 tegelik tase Innovaatiliste ettevõttete osakaal, % 64 >75 >75 >75 >75 >75 >75 Allikas: The Community Innovation Survey (CIS) (2020) Tegevus 1.1. Ettevõtete innovatsiooni-, digi- ja rohepöörde soodustamine (MKM vastutusalas) Tegevuse eesmärk: luuakse vajalik toetav keskkond ettevõtetes innovatsiooni-, digi- ja rohepöörde läbiviimiseks. Programmi tegevuse mõõdikud Mõõdik/Sihttase Viimane 2022 2023 2024 2025 2026 2035 tegelik tase Müügitulu uutest või oluliselt muudetud 13 15 15 17 17 17 >20 toodetest või teenustest (suhe kogu (2020) müügitulusse), % Allikas: Statistikaamet DESI: ettevõtete digitaliseeritus/robotid jms Top 9 Top 8 Top 7 Top 6 Top 6 Top6 Top 5 (Integration of digital technology) (2021) Allikas: DESI Tegevuse raames on koondatud sekkumised, mis suurendavad ettevõtjate teadlikkus TAI vajalikkusest ja võimalustest, sh nt korraldatakse infoüritusi, kaasatakse valdkondlikke eksperte, soodustatakse kvalifitseeritud tööjõu palkamist ning toetatakse ettevõtjatele vajalike koostöövõrgustike arendamist. Tegevuse toel arendatakse innovatsiooni soodustavaid teenuseid ja kujundatakse ettevõtetele vajalik tugisüsteem. Lisaks luuakse ettevõtete vajadustest lähtuv rakendusuuringute ja eksperimentaalarenduse programm, mille kaudu selgitakse välja ettevõtete TA-tegevustega seotud ärivõimalused (äriliselt rakendatavad TA-tegevuste projektid) ja leitakse ettevõttele sobivad TA-partnerid Eestist või välismaalt. Ettevõtete ja TA-asutuste koostöö ning ettevõtete innovatsioonivõimekuse suurendamiseks pakutakse innovatsiooni- ja arendusosakuid, rahvusvahelise konkurentsivõime suurendamiseks toetatakse ettevõtete osalemist rahvusvahelistes ja EL-ülestes partnerlustes ja võrgustikes (nt ESA, Eurostars jt). Tagamaks Eesti ettevõtete juurdepääs tehnoloogiatele ja toetamaks ettevõtteid tehnoloogiate ülevõtmisel, käivitatakse digitaalse innovatsiooni keskused (e-DIH). Toetatakse ettevõtete digitaliseerimist ja automatiseerimist ning üleminekut lineaarselt majandusmudelilt ringmajandusele. Samuti suurendatakse riigi rolli ja pädevust 8 innovatsiooni eestvedajana ja turuloojana, ning uudsete lahenduste hankijana, mille kaudu omakorda suureneb ka ühiskonna teadmusmahukust tervikuna. Programmi tegevuse kirjeldus: • Pakutakse ettevõtetele terviklikult innovatsioonivõimekuse ja -valmisoleku kasvatamise teenuseid. Sellest lähtuvalt töötatakse välja ka vastav tugisüsteem, mille kaudu ettevõtted saavad osaleda eri infoüritustel, saavad ligipääsu eri analüüsidele ja turuseirele, palgata kvalifitseeritud tööjõudu, kaasata valdkondlikke eksperte, arendada ja osaleda eri koostöövõrgustikes, teha ekspertiise, diagnostikaid, analüüsida intellektuaalset kapitali jne. • Jätkatakse ettevõtete vajadustest lähtuva rakendusuuringute ja eksperimentaalse arenduse tervikliku programmiga (RUP), mis virtuaalse RTO-na (research and technology organization) toimib vahelülina ettevõtete ja (sh rahvusvaheliste) teadusasutuste vahel. Ettevõtetele võimaldatakse nii rahastust kui ka toetavaid tegevusi partnerite otsingurahvusvahelise võrgustumise jms näol. Lisaks teeb RUP ettepanekuid TA pakkumispoole kohandamiseks ettevõtjate vajadustele. Käivitatakse rakendusuuringute keskuse tegevus AS Metroserti kaudu. • Jätkatakse osakute, tootearenduse toetuse ning arenguprogrammi sekkumisloogikatega, mille eesmärk on pakkuda ettevõtetele erinevaid innovatsiooni (sh toote-, turu-, protsessi-, organisatsiooni-, personaliinnovatsiooni) soodustavaid teenuseid nii rahastamise kui ka toetavate teenuste näol. Arenguprogramm pakub ettevõtetele kompleksset, ettevõtte vajadustes lähtuvat lähenemist (nii toetust kui ka nõustamise, võrgustumise jms selliseid teenuseid) • Jätkatakse ettevõtete osaluse toetamist rahvusvahelistes organisatsioonides (ESA ja CERN) ning parandatakse ettevõtete ligipääsu EL-ülestes partnerlustes ja võrgustikes. Nimetatud tegevustes saavad ettevõtted ja teadusasutused osaleda organisatsioonide hangetel ning töötajate mobiilsusmeetmetes (ESA ja CERN). Partnerlustes (nt Eurostars, Horizon Europe) saavad ettevõtted ja teadusasutused osaleda partnerluse spetsiifilistes tegevustes (taotleda toetusi, võrgustumine jms). • Toetatakse Eesti osalemist digitaalse innovatsiooni keskuste (e-DIH) võrgustikes fookusega tehisintellektil ja robootikal. E-DIH-id on konsortsiumid, mida Eestis veab TalTech nimetusega AIRE (AI and Robotics Estonia). Konsortsium osutab VKE-dele arendusteenuseid. • Eesti ettevõtete tehisintellekti (AI) kasutuselevõtu võimekuse parendamiseks, valdkondliku tootearendus- ja teadusarendustegevuse võimendamiseks ning sellega seonduva uusettevõtluse tekitamiseks käivitati Tehnopolis uus raamprogramm, mille tulemusi hinnati 2022. a lõpus, 2023. a programm jätkub. • Toetatakse ettevõtja digipöörde strateegia koostamist ja investeeringuid digipöördeks vajalikesse tegevustesse, arendustesse ja rakendustesse nii ettevõtetes kui tarneahelas. Mh toetatakse ettevõtete digitaalse teekaardi koostamist ja selle alusel strateegia valmimist ning kaasrahastatakse vastavaid investeeringuid. • Kliimaneutraalsuse eesmärgi saavutamiseks toetatakse vajalikku teadmussiiret ettevõtetes (märksõnad: ringmajandus, madalsüsinikutehnoloogiad, energiaintensiivne tööstus). Toetatakse tegevusi ettevõtetes, mis aitavad ettevõtetel kohandada ärimudeleid madalsüsiniku- ja ringmajanduse põhimõtetele vastavaks ning arendada säästvaid tehnoloogiaid. • Jätkatakse innovatsiooni edendavate riigihangete ettevalmistamise ja läbiviimise toetamist. • Jätkatakse suure ühiskondliku mõjuga interdistsiplinaarsete kitsaskohtade lahendamiseks tööriista pakkumisega (Accelerate Estonia). • Luuakse rohefond. • Osaletakse NATO innovatsioonifondis ja innovatsioonikiirendis. • Kaasrahastatakse küberturvalisuse arendamisele suunatud Eesti koordinatsiooniüksuse loomist. • Toetatakse rahvusvahelise ärikiirendi Creative Destruction Lab’i Eestisse laienemist. 9 Tegevus 1.2. Teadus- ja tehnoloogiamahuka iduettevõtluse arendamine (MKM vastutusalas) Tegevuse eesmärk: toetada teadus- ja tehnoloogiamahuka iduettevõtluse ökosüsteemi arengut. Programmi tegevuse mõõdik Mõõdik/Sihttase Viimane 2022 2023 2024 2025 2026 2035 tegelik tase (2021) Riskikapitali maht eurodes 962 ˃500 ˃500 ˃500 ˃500 ˃500 >1000 Allikas: Startup Estonia (Crowdsoursed ja Includer kokku) Kiirendites osalevate ettevõtete arv 31 47 40 40 40 40 40 Allikas: Startup Estonia Tegevuse raames luuakse teadus- ja tehnoloogiamahukate ettevõtete arenguks vajalik keskkond, mis toetaks teadus- ja tehnoloogiapõhiste iduettevõtteid ettevõtte kõigis arengufaasides, iduettevõtete loomist ja arendamist ning olulise kasvu saavutamist rahvusvahelistel turgudel. Sealjuures aktiveeritakse eelseemne- ja seemnefaasi investeeringutega turgu teadus- ja tehnoloogiamahukates sektorites, sh aidatakse suurendada kapitali pakkumist teadusmahukatele kõrgtehnoloogiat arendavatele ettevõtetele, mille puhul turul ei pakuta piisavalt erakapitali ettevõtete arengu tagamiseks. Lisaks toetatakse iduettevõtete innovatsiooni ning intellektuaalomandi loomist ja rakendamist kõigis majandusharudes. Nimetatud tegevsute tulemuslikkus hindamiseks töötatakse välja ja rakendatakse tõhus ja vajaduspõhine iduettevõtluse seiresüsteem. Programmi tegevuse kirjeldus: • Jätkatakse iduettevõtluse ökosüsteemi tervikliku toetamise ja arendamisega Startup Estonia kaudu. Kuna kõrgtehnoloogiliste iduettevõtete toote või teenuse arendus ja ärimudel põhinevad suuresti teadus- ja arendustööl ja sellega seotud intellektuaalsel omandil ja nende ettevõtete arendustöö on aja- ja ressursimahukam, vajab see segment eraldi lahendusi, mistõttu Smartcapi kaudu kutsutakse ellu seda segmenti sihtiv(ad) kiirendi(d). • Lisaks üldise ökosüsteemi arendamisele ja kiirendite ellu kutsumisele jätkatakse riigi osalusega fondide rahastamist (rohetehnoloogiate fond, teadus- ja tehnoloogiamahukate iduettevõtete fond jt) ehk pakutakse iduettevõtetele kaasrahastust, sh nihkub fookus süvatehnoloogia terviklikule sekkumisloogikale. 10 Meede 2. Ühiskonna ja majanduse vajadustele vastava teadus- ja arendustegevuse võimekuse kasvatamine (HTM vastutusalas) Meetme eesmärk on ühiskonna ja majanduse vajadustele vastava teadus- ja arendustegevuse võimekuse kasvatamine. Meetme toel edendatakse tehnoloogiasiiret, teadustulemuste rakendamist ettevõtluses ja ühiskonnas laiemalt ning luuakse eeldused teaduse ühiskondlikku ja majanduslikku mõju kasvuks. Meetme mõõdikud ja sihttasemed Mõõdik/Sihttase Viimane 2022 2023 2024 2025 2026 2035 tegelik tase Erasektori poolt rahastatud avaliku sektori 5,4 7,5 8,0 9,0 10,5 11,5 Euroala teadus- ja arendustegevuse kulutuste osakaal, (2021) keskmine %* Doktorikraadiga teadlaste ja inseneride arv 3,5 3,35 3,4 3,45 3,5 ≥3,5 ≥3,5 1000 tööealise elaniku kohta** (2021) Era- ja avaliku sektori ühispublikatsioonide 79,7% 82,3 84,9 87,5 90 92 EL arv miljoni elaniku kohta, tase EL keskmisest (2017- keskmine (EL keskmine = 100) %*** 2019 (100%) keskmine) Sotsiaalmajanduslikele rakendustele 17 23 25 28 28 28 - suunatud kulutuste osakaal riigieelarves (2021) planeeritud TA eraldistest, %**** *Statistikaamet **Statistikaamet ***European Innovation Scoreboard ****Statistikaamet, HTM arvutused Tegevus 2.1. Sektoritevahelise teadmussiirde toetamine (HTM vastutusalas) Tegevuse eesmärk on meetme eesmärk – ühiskonna ja majanduse vajadustele vastava teadus- ja arendustegevuse võimekuse kasvatamine. Tegevuse mõõdikud on meetme mõõdikud. Tegevusega luuakse eeldused sektoritevaheliseks teadmussiirdeks ja toetatakse teadmussiirde protsesside toimumist. TA-spetsialistide arvu suurendamine era- ja avalikus sektoris nõuab TA asutuste ja kõrgkoolide muutumist ettevõtlikumaks, ja suuremat suhtlust partneritega väljaspool akadeemilisi ringkondi, rakendusuuringute kavandamise ja juhtimise oskuse tõstmist ning aktiivse rolli võtmist ettevõtlikus avastusprotsessis. Selle jaoks toetatakse teadus- ja arendusasutuste ja kõrgkoolide institutsionaalset teadmussiirde võimekust ja koostöötegevusi teadusasutuste endi vahel ning ettevõtetega. Toetatakse majanduse ja ühiskonna vajadustele vastavate tipptasemel teadmuse ja teadustaristu teenuste arendamist ja kättesaadavaks tegemist. Toetatakse kaht olulist tegevussuunda: tippkeskuste koostööd era- ja avaliku sektoriga, tegevuse väljundite sh teadustulemuste kättesaadavaks tegemist ja kasutatavust Eesti ühiskonna ja majanduse nõudlusest lähtuvate vajaduste rahuldamiseks, ning teadustaristu avamist era- ja avalikule sektorile kasutamiseks. Eesmärgiks on suurendada tippkeskuste ja teadustaristu majanduslikku ja ühiskondlikku mõju. Samuti võimendatakse teadusasutuste, kõrgkoolide ja ettevõtete koostööd suure lisandväärtusega toodete ja teenuste arendamisel arendusgrantide (proof-of-concept) kaudu. Soodustatakse teadlaste jt akadeemiliste töötajate liikumist akadeemilise, avaliku ja erasektori vahel, mille tulemusena tekib tõhus teadmusringlus, senisest enam teadlasi liigub ettevõtete ja teadusasutuste vahel, paranevad ettevõtete oskused teadustulemusi rakendada ja kohandada ning kasvab ettevõtluskogemustega teadlaste arv teadusasutustes, mis aitab paremini ühiskonna nõudlusele vastavat teadustööd planeerida. Toetatakse ülikoolide ja ülikooliväliste tööandjate koostöös pakutava doktorantuuri (teadmussiirdedoktorantuuri) elluviimist, mille puhul doktoritöö valmib tööandja vajadusi arvestades. 11 Teadmussiirdedoktorantuuri peamine eesmärk on valmistada ette tippspetsialiste ja teadus- ning arendustöötajaid väljaspoole akadeemilist maailma ning edendada ülikoolide, ettevõtete, avaliku sektori jt asutuste tihedamat ja pikemaajalist teadus- ja arenduskoostööd. Majanduse ja ühiskonna vajadusest lähtuva piisava ja kõrge kvaliteediga teadmuse pakkumiseks TAIE fookusvaldkondades töötatakse välja ja viiakse ellu temaatilised teadus- ja arendustegevuse programmid akadeemilise, era- ja avaliku sektori koosloome ning koostöö edendamiseks, mis loob eeldusi teadmispõhiste lahenduste kasutuselevõtuks ettevõtetes, ülikoolide ja ettevõtete koostöö laiendamiseks, erasektori poolt finantseeritud avaliku sektori kulutuste mahu tõusuks ning tippspetsialistide ettevalmistamiseks ettevõtlusele. Temaatilistes programmides keskendutakse TAIE fookusvaldkondade teekaartide koostamise käigus välja selgitatud konkreetsetele uurimissuundadele ja -teemadele, kus on nõudluse põhjal vajalik kasvatada uurimistööde mahtu, algatada uusi uurimisteemasid, kasvatada teadus-ja arendustöötajate järelkasvu (sh ettevõtetele) ja värvata tippteadlasi. Ettevõtlik avastusprotsess ja ühisloome (teadlaste, ettevõtjate, avaliku sektori jt koostöös) on nende programmide tugev alus. Kuni 2023. aasta lõpuni jätkatakse tegevusi nutika spetsialiseerumise valdkonna rakendusuuringute ja erialastipendiumide toetamiseks, mille eesmärk on aidata kaasa Eesti majanduse teadmusmahukuse kasvule, toetades teadusasutuste ja ettevõtete koostööd ning tagada valdkondade teadlaste ning inseneride järel- ja juurdekasv. Samuti suurendatakse tegevuse abil riigi rolli ja pädevust innovatsiooni eestvedaja ja turuloojana, teadus- ja arendustegevuse tulemuste kasutuselevõtul ühiskondlike probleemide lahendamisel ning uudsete lahenduste hankimisel, selle kaudu omakorda suureneb ka ühiskonna teadmusmahukust tervikuna. Toetatakse riigiasutuste TAI-alase võimekuse kasvatamist, et teadus-, arendus- ja innovatsioonitegevuste tulemusi rakendataks avalikus sektoris senisest enam ja tõhusamalt ning selleks oleks kujundatud soodne poliitikakeskkond. Eesmärk on suurendada riigi rolli teaduse strateegilisel suunamisel, sh tõsta teadus- ja arendusasutuste võimekust viia läbi rakendusuuringuid ühiskonna väljakutsete lahendamiseks ning tugevdada ministeeriumide ja erialaliitude teadus- ja arendusalast kompetentsi ja võimekust. Meetme tegevused aitavad luua nõudlust TAI järele ning soodustavad koostööd ja TAI-tegevuste koordineerimist avalikus sektoris, sh teadus- ja arendusnõunike võrgustikutegevuste, interdistsiplinaarsete rakendusuuringute jms kaudu. Programmi tegevuse rahastamiskava (tuhandetes eurodes) Tegevus 2023 2024 2025 2026 Tegevus 2.1. Sektoritevahelise teadmussiirde toetamine 38 543 44 527 65 209 65 209 Tegevuse kirjeldus Teenus 2.1.1. Teadus- ja arendusasutuste ja kõrgkoolide teadmussiirde võimekuse arendamise toetamine Teadusasutuste ja kõrgkoolide teadmussiirde teenuste arendamine, sh: • Käivitatakse toetusskeem TA-asutuste ning kõrgkoolide teadmussiirde ja ettevõtluskoostöö võimekuste arendamiseks (ASTRA+). Toetatakse ettevõtliku kõrgkooli ja teadusasutuse arendamiseks vajalikke tegevusi, sh pädevuse suurendamist teadmussiirdeprotsesside valdkonnas, tõhusa teadus- ja teadmussiirde juhtimissüsteemi ja -teenuste väljatöötamist, teadmussiirde alaste pädevuste arendamist, sh teadmussiirdeüksuste personali koolitust, stažeerimist, õppevisiite, võrgustike loomist jms. Muu hulgas toetatakse spin-off-ettevõtluse ja teadmuse jätkusuutliku turupõhise kommertsialiseerimise mudeli arendamist ning intellektuaalomandi kaitse võimaluste ja võimekuse parandamist, soodustatakse asutustevahelist koostööd teadmussiirde teenuste vahendamisel ja pakkumisel (nt Adapter-tüüpi tegevustes, ühislaborite, testkeskkondade, demoalade jm arendamisel jms). Tegevuste raames on kavandatud nii programmilisi ühistegevusi kui asutusekeskseid toetusi. • Ida-Viru ettevõtluse teadmusmahukuse suurendamiseks jätkatakse 2022. a käivitatud Õiglase Ülemineku Fondi meetme elluviimist teadusvõimekuse pakkumise arendamiseks ja teadus- ja arendustegevuse võrgustiku loomiseks Ida- Virumaal. Muu hulgas hõlmavad tegevused teadus- ja arendustegevuse toetamist piirkonna ettevõtete ja asutuste vajadustele vastavates uurimissuundades, tehnoloogiate tutvustust, ühislaborite arendamist, välistippspetsialistide kaasamist, teavitus- ja populariseerimistegevusi valitud uurimissuundades, piirkonna siirdeprotsesside seiret ja hindamist, kohalike kogukondade kaasamist TA-tegevustesse jms. 12 Teadustulemuste rakendamise ja tehnoloogiasiirde toetamine, sh: • Arendusgrandid (proof-of-concept). Toetamaks läbimurdeliste teadustulemuste jõudmist praktiliste rakendusteni, jätkatakse eksperimentaalarenduse grantide väljaandmist konkurentsipõhise uurimistoetuse tulemusena saavutatud teadustulemuste äripotentsiaali testimiseks ja arenduseks. Grantidega kaetakse personali- ja teadustöö kulud (sh insenertehnilised ja disainlahendused, intellektuaalomandi kaitsmisega seotud kulud jms). Teenus 2.1.2. Teadus- ja arendustegevuse toetamine TAIE fookusvaldkondades Ettevõtete ja ühiskonna vajadustest lähtuva teadus- ja arendustegevuse toetamine, sh: • Viiakse ellu temaatilisi teadus- ja arendustegevuse programme TAIE fookusvaldkondades. Tegevuse raames arendatakse ettevõtjate ja avaliku sektori asutuste vajadusest lähtuva teadus- ja arendustegevuse pakkumist, sh tugevdatakse temaatilist uurimistegevust nii alus- kui rakendusuuringute osas, toetatakse välistippspetsialistide kaasamist, uute uurimissuundade väljaarendamist, koostöötegevusi, uurimistulemuste turustamist ja kommunikeerimist ning muid vajalikke tegevusi vastavalt fookusvaldkondade tegevuskavadele. Seejuures jätkatakse IKT programmi ja ressursside väärindamise programmi (ResTA) tegevusi, mis vaadatakse üle teiste programmide väljatöötamise raames. 2023. a alustatakse kolme uue programmi tegevustega . • Jätkatakse „Targa linna tippkeskuse – Finest TWINS“ raames tippkeskuse tegevuste toetamist, sh kohalike omavalitsustega koostöös välja selgitatud probleemidele võimalike lahenduste piloteerimist. Tippkeskus uurib ja katsetab uusi lahendusi viies valdkonnas: energia, transport, ehitus-arhitektuur, andmed ja valitsemine. Eesmärk on muuta linnad nutikamateks. • Jätkatakse nutika spetsialiseerumise rakendusuuringute (NUTIKAS) toetamist. Toetus aitab tõsta teadusasutuste võimekust ettevõtlusele vajalike rakendusuuringute läbiviimiseks nutika spetsialiseerumise valdkondades ning aitab ettevõtetel tellida ülikoolidelt ja teadusasutustelt vajalikke rakendusuuringuid või tootearendusprojekte. Kaetakse uuringute, tehnilise teabe ja patentide teenuste, vahendite ja seadmete kulud, tegevus- ja personalikulud jms. Tegevused lõppevad 2023. a, toetamist jätkatakse edaspidi MKM rakendusuuringute programmis (RUP). • Jätkatakse kõrghariduse erialastipendiumide eraldamist nutika spetsialiseerumise valdkondades. Stipendiumi eesmärgiks on toetada kõrgkoole motiveeritud üliõpilaste leidmisel ning populariseerida kõrgharidust riigile prioriteetsetes valdkondades, sh loodus-, täppisteaduste ja tehnikavaldkondades. Tegevus lõppeb 2023. a, jätkutegevused hakkavad edaspidi kajastuma haridus- ja noorteprogrammis (kõrgharidus). • Ühiskonna ja ettevõtete vajadustele vastavate tipptasemel teadmus- ja teadustaristu teenuste kättesaadavaks tegemine. Toetusskeem käivitatakse 2023. a. Eesmärk on suurendada tippkeskuste majanduslikku ja ühiskondlikku mõju, sidudes eesliiniuuringuid ettevõtlussektori ja ühiskonna vajadustega, edastades teadmisi ja arendades tehnoloogiaid litsentside, ekspertteadmiste ja oskusteabe kaudu ettevõtetele ja avalikule sektorile, jõustada teadustulemuste teadlikku kasutamist jne. Teadustaristuga seotud tegevused hõlmavad tuge turu jaoks asjakohaste TA-teenuste arendamiseks era- ja avaliku sektori jaoks, tuginedes olemasolevale taristule, sh laborite sertifitseerimist, teenusepakettide arendamist jms. Teenus 2.1.3. Teadustöötajate sektoritevahelise liikuvuse ja teadmiste ringluse toetamine • Toetatakse teadlaste jt akadeemiliste töötajate liikumist akadeemilise, avaliku ja erasektori vahel. Jätkatakse teadlaste toetamist liikumisel teistesse sektoritesse ning ettevõtluskogemusega inimeste kaasamist õppe- ja teadustegevustesse kõrgkoolides ja teadusasutustes, et rikastada õppe sisu ning suurendada teadustöö potentsiaalset rakendatavust ning kasvatada ettevõtjate teadlikkust teadus- ja arendustöö protsessidest. Toetatakse nii lühi- kui pikaajalisi mobiilsusi. • Toetatakse ülikoolide ja ülikooliväliste tööandjate koostöös pakutava teadmussiirde doktorantuuri elluviimist. Teenus 2.1.4. Riigiasutuste teadus- ja arendusalase võimekuse suurendamine Valdkondliku teadus- ja arendustegevuse tugevdamise programmi (RITA) kaudu rahastatakse Eesti riigi vajadustest lähtuvate sotsiaal-majanduslike eesmärkidega interdistsiplinaarseid rakendusuuringuid, ministeeriumite vajadusest lähtuvaid aktuaalseid ning kiiret sekkumist vajavaid rakendusuuringuid, toetatakse teadusnõunike ja arendusnõunike palgakulusid ja võrgustikuga seotud tegevusi, TAI poliitika seiret ja nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondades tehtava TA-tegevuse koordineerimist. RITA programmi tegevusi toetatakse kuni 2023. aasta lõpuni, 2023. a käivitatakse valdkondliku teadus- ja arendustegevuse tugevdamise jätkuprogramm (RITA+), mis jätkab valdkondliku teadus- ja arendustegevuse tugevdamist ning riigi jaoks olulise teadus- ja arendustegevuse strateegilist suunamist. 13 Juhtimiskorraldus Teadmussiirde programm on kahe ministeeriumi ühisprogramm: programmi koostajad ja vastutajad on Haridus- ja Teadusministeerium (HTM) ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM). • MKM vastutab programmi meetmete 1 elluviimise eest. • HTM vastutab programmi meetme 2 elluviimise eest. Programmi elluviimisse panustavad peale HTM-i ja MKM-i Eesti Teadusagentuur (ETAg), Haridus- ja Noorteamet (Harno), Riigi Infosüsteemi Amet (RIA), Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (EIS), Sihtasutus Tallinna Teaduspark Tehnopol (Tehnopol) ja AS Metrosert. Programmi kinnitavad haridus- ja teadusminister ning ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister pärast riigieelarve seaduse vastuvõtmist vastavalt pädevusjaotusele ning see avalikustatakse HTM-i ja MKM-i kodulehel. Programmi täiendatakse igal aastal ühe aasta võrra, st kooskõlas riigi eelarvestrateegia ning riigi rahaliste võimalustega. Programmis seatud eesmärkide saavutamise ja mõõdikute seiramise eest vastutavad HTM ja MKM vastavalt ülal toodud jaotusele meetmete ja tegevuste lõikes. Programmi täitmise kohta antakse igal aastal aru tulemusvaldkonna „Teadus- ja arendustegevus ja ettevõtlus“ tulemusaruande raames. Programmi tegevuste elluviimiseks vajalikud olulisemad arendusülesanded lisatakse HTM-i ja MKM-i (arendus)tööplaanidesse, mille raames nende täitmist ka seiratakse. 14 Keeleprogramm 2023–2026 Tulemusvaldkond Eesti keel ja eestlus Tagada eesti keele kui riigikeele toimimine kõikides eluvaldkondades, Tulemusvaldkonna eesti keele õpetamine, uurimine, arendamine ja kaitse ning sellega eesmärk eesti keele säilimine läbi aegade. Valdkonna „Eesti keele arengukava 2021–2035“ arengukava Programmi eesmärk: eesti keel on arenenud kultuur- ja suhtluskeel ning Eestis väärtustatakse mitmekeelsust Programmi kogueelarve 2023 2024 2025 2026 RES 2023–2026 Programmi kogukulud 10 539 10 995 10 997 10 998 (tuhandetes eurodes) Olukorra lühianalüüs Eesti keelel on riigikeele ja Euroopa Liidu ametliku keelena kindel positsioon. On valdkondi (nt teenindussektor, IT sektor, teadus), kus eesti keele ning inglise keele kui rahvusvahelise asjaajamis- ja suhtluskeele kasutamise vahel otsitakse tasakaalu. Samuti on tööturule lisandunud ametikohti, mille eesti keele oskuse nõudeid tuleks reguleerida. Eesti keele positsiooni hoidmiseks ja kindlustamiseks populariseeritakse ja soodustatakse eesti keele kui riigikeele kasutamist, eesti keele õppimist ja uurimist, tähtsustatakse eesti keelt identiteedi kandjana ning jälgitakse keelevaldkonna õigusruumi vastavust ühiskonnas toimuvatele arengutele. Eesti keeleteadus ja keeletehnoloogia on rahvusvaheliselt kõrgel tasemel ning keeleressursid (nt sõnastikud, andmebaasid, korpused) ja keeletehnoloogilised rakendused (nt kõnesüntees, kõnetuvastus ja masintõlge) kättesaadavad. Keele uurimise ja teadusliku kirjeldamise puhul on probleemiks variatiivsete keeleandmestike ja –korpuste vähesus. Keeletehnoloogia ja keeleressursside arendamisel valmistab probleeme korpuste ebaühtlane kvaliteet, vähesus või puudumine. Ajakohase, kättesaadava ja mitmekesise keeletaristu edasiarendamiseks jätkatakse keeleteaduse ja keeletehnoloogia toetamist. Eesti keele oskus on vajalik Eesti ühiskonnas edukaks toimimiseks, kuid on elanikke, kelle eesti keele oskus ei ole piisav, et nad saaksid takistusteta omandada haridust, osaleda tööturul ja ühiskonnaelus. Elanike keeleoskuse arendamiseks tuleb teha järjepidevat tööd. Täiskasvanute eesti keele õppe valdkonna koordineeritus vajab süsteemset arendamist. Eesti keele õppes tervikuna on puudu kaasaegseid ja terviklikke e-õppematerjale, piisavalt ei ole pakutud täienduskoolitusi, et nii keele- kui ka aineõpetajad oleksid suutelised toetama õpilaste keeleoskuse igakülgset arengut. Välismaal pakutakse eesti keele õpet nii rahvuskaaslastele emakeelena kui ka teistele huvilistele võõrkeelena, kuid see tegevus vajab laiendamist. Eesti keele oskuse kõrval on oluline ka teiste keelte oskus, kuid võõrkeelte õppes domineerib inglise 1 keel, mis jätab varju teised Eestile samuti olulised võõrkeeled. Teiste oluliste võõrkeelte õpe nõuab eritähelepanu, et jaguks ka nende piisavalt heal tasemel oskajaid. Olulisemad programmi (arendus)tegevused 2023.–2026. aastal • Toetatakse eestikeelesele õppele üleminekut alus-, üld- ja kutsehariduses. • Tõhustatakse täiskasvanute eesti keele kui teise keele õpet ja parandatakse õppevõimalusi. Koostöös teiste eesti keele õpet pakkuvate ministeeriumide ja asutustega korrastatakse täiskasvanute eesti keele õppe korraldust, sh arendatakse täiskasvanute eesti keele õppe tegevusi koondavat e-keskkonda. Täiskasvanute eesti keele kui teise keele oskuse hindamises võetakse suund elektrooniliste hindamisvahendite arendamisele ja jätkatakse eesti keele e-õppe võimaluste arendamist. Toetatakse eesti keele kui teise keele ja aineõpetajate täienduskoolitust. • Arendatakse etapiti välja riigi keskne masintõlkekeskkond, sh arendatakse pidevalt edasi masintõlkekeskkonna sisendiks olevaid masintõlkemootoreid. Riigi keskne masintõlkekeskkond pakub avalikule sektorile ja laiemale avalikkusele kvaliteetset valdkondlikku tõlget, võimaldab tõlkekulude kokkuhoidu kuni 40% ning kiirendab oluliselt tõlkeprotsesse. • Eesti keele maine ja staatuse tugevdamise eesmärgil jätkatakse Keeleameti kujundamist asutuseks, mis tegeleb nii inimeste eesti keele oskuste arendamise kui ka hindamisega. Seejuures ajakohastatakse keelevaldkonna õigusruumi ning teostatakse regulaarset järelevalvet kehtestatud nõuete täitmise üle kõikides olulistes keeleseadusega hõlmatud keelekasutusvaldkondades. • Luuakse mitmekülgseid võimalusi keeletaristu arendamiseks, et tagada selle innovaatilisus ja kättesaadavus. Tõhustatakse keeleressursside koondamist ühtsetesse süsteemidesse, mis võimaldavad sõnakogusid, andmebaase ja keelekorpusi masinloetavalt töödelda. Seejuures arendatakse sõnastiku- ja terminibaasisüsteemi Ekilex ja keeleportaali Sõnaveeb. Töötatakse välja Eesti terminitöö tegevuskava ning luuakse toimiv Ekilexi terminivõrgustik, et kiirendada termininõuannet ja soodustada erialaspetsialistide, tõlkijate ja (keele)toimetajate koostööd. • Mitmekeelsuse ja võõrkeeleõppe toetamiseks levitatakse Eestis Euroopa keeleõppe raamdokumendi sõsarväljaande põhimõtteid ja tasemekirjeldusi. Väljaande rakendamiseks koolitatakse keeleõpetajaid, õppematerjalide koostajaid, testide koostajaid ja hindajaid. • Toetatakse keeleõpet eestlaste kogukondades mitmetes riikides asuvates üldharidus- ja pühapäevakoolides, seltsides, lasteaedades, mudilasringides ja keelekursustel ning toetatakse Üleilmakooli tegevusi. Toetatakse eesti keele ja kultuuri õpetamist rohkem kui 30 erineva riigi kõrgkoolis ning avatakse uus eesti keele õpetuskoht mõnes USA kõrgkoolis. • Koostöös kõrgkoolidega töötatakse välja ja rakendatakse kõrghariduse keele- ja rahvusvahelistumise põhimõtted, mis tagavad eesti keele toimimise kõrgharidus- ja teaduskeelena. 2 1. Programmi meede ja tegevused Meede 1. Keelevaldkonna arendamine Meetmesse on koondatud eesti keele mainet ja staatust tugevdavad tegevused, mis loovad soodsad hoiakud eesti keele arendamiseks ja kaitsmiseks. Samuti tagatakse meetmega ajakohane keeletaristu ja keeletehnoloogia, mis on vajalikud selleks, et eesti keelt saaks kasutada igas elu- ja teadusvaldkonnas. Meetmega arendatakse eesti keele kui emakeele ja teise või riigikeele õpet ning laiendatakse eesti keele õppimisvõimalusi, toetatakse mitmekeelsuse arengut. 2022 2023 2024 2025 2026 2035 Mõõdik 2020 2021 Sihttase 16–65-aastaste Eesti elanike Uus mõõdik: täpsustatakse 2022/23. a PIAAC uuringu tulemuste põhjal funktsionaalne lugemisoskus eesti keeles Eesti keelt kasutavate inimeste osakaal 91 > 91% rahvastikust (%) Allikas: Statistikaamet Eesti elanike enesehinnanguline Mõõdetakse Eesti tööjõu-uuringuga; sihttasemed täpsustatakse 2023. võõrkeeleoskus aastal 3 Tegevus 1.1. Eesti keele maine ja staatuse tugevdamine Toetatakse eesti keele mainet ja staatust tugevdavaid tegevusi, millega kujundatakse keelekasutajate hoiakuid ning juhitakse eesti keele õiguslikku staatust ja ühiskondlikku levikut. Toetatakse eesti keele, eesti keele piirkondlike keelekujude õppimist, õpetamist ja uurimist populariseerivaid ning väärtustavaid tegevusi ja keelepoliitika-alast rahvusvahelist koostööd. 2022 2023 2024 2025 2026 Mõõdik 2020 2021 Sihttase Eesmärk: Eesti keele staatus on kindel ja maine on hea Keelevaldkonna teavitus-, populariseerimis- ja tunnustusüritused 50 50 50 50 50 50 50 Allikas: Haridus- ja Teadusministeerium Eesti keele maine ühiskonnas - eesti emakeelega inimeste hulgas Uus indikaator, metoodika töötatakse välja - eesti keelest erineva emakeelega inimeste hulgas Allikas: Eesti keele maine uuring Tegevuse kirjeldus ja rahastamiskava (tuhandetes eurodes) Tegevus/ Tulemus 2023 2024 2025 2026 Tegevuse 1.1 rahastamiskava Tegevuse raames toimub: - Eesti keele, sh eesti keele piirkondlike erikujude ning mitmekeelsuse väärtustamine tunnustuste jagamise kaudu Tulemus: keelevaldkonna auhindade ja tunnustustega on kogu ühiskonnale saadetud eesti keelt ja mitmekeelsust väärtustav sõnum. - Eesti keele kasutamise, õpetamise, uurimise populariseerimine Tulemus: selge ja kõnekas sõnum eesti keele kasutamise, õpetamise ja uurimise kohta on avalikus ruumis nähtav; keele mainekujundusse panustavad üritused on korraldatud. - Rahvusvaheline keelepoliitikaalane koostöö Tulemus: rahvusvaheline keelepoliitika ja -õppe alane koostöö on hästi toetatud, Eesti on esindatud rahvusvahelistes keeleinstitutsioonide võrgustikes. - Järelevalve keeleseaduse ja teiste keelekasutust reguleerivate õigusaktide täitmise üle Tulemus: on laiendatud ja tõhustatud asutuste ja isikute nõustamist, on parandatud inimeste teadlikkust keeleõigustest ning tagatud nende õiguste rakendamine. Eestikeelsele haridusele ülemineku tegevuskava raames on laiendatud Keeleameti järelevalvet koolieelsete lasteasutuste, üldhariduskoolide ning kutseõppeasutuste eesti keele ja eestikeelse õppe kontrollimises. - Keelehoolde arendamine ja keelenõu kättesaadavus Tulemus: keelekorralduse põhimõtted on vastavusse viidud eesti keele arenguga; on tagatud keeletoimetaja kutse kõrge tase; on tõhustatud selge keele põhimõtete järgmist nii avalikus ruumis ja ametiasutustes kui meedias. KOKKU KULUD 994 994 994 994 4 Tegevus 1.2. Keeletaristu ja keeletehnoloogia arendamine Toetatakse keeleressursside loomist ning keeletehnoloogia arendamist. Tegevus hõlmab keeleteaduse arendamist, sõnastike, oskussõnastike, terminibaaside, kõne- ja tekstikorpuste koostamist. Soodustatakse keeletehnoloogia vahendite ja keeleressursside kasutuselevõttu lõppkasutajale mõeldud (digi)teenustes ning toetatakse eesti teadus- ja kõrghariduskeele arendamist. Luuakse võimalused, et töötada välja keeletehnoloogilise toega rakendusi erivajadustega inimeste jaoks. 2022 2023 2024 2025 2026 Mõõdik 2020 2021 Sihttase Eesmärk: Eesti keele uurimine on rahvusvaheliselt kõrgel tasemel ning keeletaristu on innovaatiline, avatud ja mitmekesine, eestikeelset oskussõnavara arendatakse koordineeritult Keeleressursside variatiivsus - Korpused 110 115 120 125 130 135 140 - Sõnavararessursid 82 85 90 95 100 105 110 Allikas: Eesti Keele Instituut Aktiivsete terminikomisjonide arv 34 45 35 45 45 50 70 Allikas: Eesti Keele Instituut Tegevuse kirjeldus ja rahastamiskava (tuhandetes eurodes) Tegevus/ Tulemus 2023 2024 2025 2026 Tegevuse 1.2 rahastamiskava Tegevuse raames toimub: - Eesti keeleteaduse arendamine ning sõnastike, andmebaaside ja keelekorpuste loomine Tulemus: on soodustatud Eesti keeleteaduse kui keelevaldkonna teadus- ja arendussuuna arendamist; on avaldatud uurimistulemusi eesti keele, sh selle piirkondlike erijoonte kohta; on loodud ja arendatud nüüdisajastatud, avatud ja mugavalt kasutatavaid sõnastikke, sh oskussõnastikke, andmebaase ja keelekorpusi; keelenõuallikad ja mahukad andmebaasid on ühendatud EKI teatmikku; on soodustatud eesti viipekeele uurimist ja õpetamist; on arendatud eesti viipekeelt, sh erialaviipeid. - Terminitöö korraldamine ja eesti teaduskeele arendamine Tulemus: On korraldatud „Eesti oskuskeelekorralduse ja terminitöö toetamise põhimõtete“ tegevused, on tagatud kasutajamugav terminitöö Ekilexis, on loodud terminitöö ekspertide võrgustik, mis võimaldab varasemast kiiremat termininõuannet. Välja on töötatud Eesti terminitöö tegevuskava. Eestikeelsete kõrgkooliõpikute koostamise toetusmeetme kaudu on soodustatud eestikeelsete teadustekstide loomist ja avaldamist ning eesti teaduskeele arendamist. - Hõimurahvaste keelte ja kultuuride arengu toetamine Tulemus: on korraldatud hõimurahvaste programmi tegevused, millega toetatakse omariikluseta hõimurahvaste keelte ja kultuuride uurimist ja keeletaristu arendamist. - Keeletehnoloogiliste ressursside arendamine ja kasutuselevõtt1 Tulemus: Loodud on keeletehnoloogilised ressursid ning toetatakse nende kasutuselevõttu lõppkasutajale mõeldud digitaalsetes teenustes. Tagatud on riigi keskse masintõlkeplatvormi ehk Tõlkevärava toimepidevus, et teenindada avaliku sektori tõlketöid ja tõlkeprotsesse. Keeletehnoloogia kompetentsikeskuse kaudu toetatakse keeletehnoloogia valdkonna TA-tegevust. KOKKU KULUD 4 817 4 820 4 821 4 823 AMORTISATSIOON 437 437 437 437 KOKKU INVESTEERINGUD 22 22 22 22 1 Keeletehnoloogia investeeringud tulevad ka teadusprogrammist – arendatakse keele- ja kõnetehnoloogiat, sh loomuliku keele liidesed, automaatne keelekorrektuur, automatiseeritud keeletöötlus, kõnetöötlus jmt. Keeletehnoloogia arendamist toetatakse suures osas HTMi TA-programmist „Eesti keeletehnoloogia 2018–2027“. 5 Tegevus 1.3. Eesti keele õppe toetamine ja oskuse hindamine, mitmekeelsuse toetamine Tegevus hõlmab eesti keele kui emakeele ja eesti keele kui teise või võõrkeele ning võõrkeelte õpet toetavaid tegevusi, sh täiskasvanute eesti keele õpe ja eesti keele õpe välismaal. Toetatakse keeleõpetajate professionaalset arengut ja koostööd, arendatakse keeleõppematerjale ja keeleoskuse hindamise vahendeid, kujundatakse mitmekeelsust toetavaid hoiakuid. Tegevus toetab ka eestikeelsele õppele üleminekut, sh eriti haridustöötajate eesti keele õppe ja keeleõppe alase koolitamise kaudu. 2022 2023 2024 2025 2026 Mõõdik 2020 2021 Sihttase Eesmärk: Kõik Eesti elanikud valdavad eesti keelt ja väärtustavad teiste keelte oskust Gümnaasiumihariduse omandanud noorte eesti keele riigieksami keskmine tulemus punktides 62,7 61,6 64 64 64 64 65 (maksimaalne 100) Allikas: EHIS, EIS Eesti keele tasemeeksami sooritanute osakaal eksamil käinutest (%) 57,6 57,6 ≥58 ≥60 ≥60 ≥60 ≥61 Allikas: Haridus- ja Noorteamet Väliseestlaste osalus eesti keele õppes (inimeste arv aastas) 3900 5000 3950 5050 5100 5100 5100 Allikas: Eesti Instituut Võõrkeele riigieksamil vähemalt B2- 63,8 keeleoskustaseme saavutanute osakaal (%)* - ≥64 ≥64 ≥66 ≥66 ≥66 (2019)** Allikas: HTM, Haridus- ja Noorteamet *K.a rahvusvaheliste keeleeksamite tulemused, arvestatud on statsionaarse õppe lõpetanute tulemusi. **2020. aasta kevadel võõrkeele riigieksamit ei toimunud. Õpilased sooritasid rahvusvahelisi keeleeksameid, kuid nende osakaalu põhjal ei saa üldistada võõrkeeleõppe tulemuslikkust kõigi lõpetajate lõikes. 2021. a oli eksam vabatahtlik, mistõttu tulemused ei ole varasemaga üheselt võrreldavad. Tegevuse kirjeldus ja rahastamiskava (tuhandetes eurodes) Tegevus/ Tulemus 2023 2024 2025 2026 Tegevuse 1.3 rahastamiskava Tegevuse raames toimub: - Eesti keele õppe edendamine, sh õppevahendite ja meetodite arendamine Tulemus: arendatud on (e-)õppevahendeid ja -keskkondi (sh eesti keele õppe kursuseid) ning õppemeetodeid, tagatud on eesti kirjakeele ja erialakeele tugi õpikute ja õppematerjalide koostamiseks, loodud keeleõppematerjalid kasutavad keeletehnoloogia komponente. Arendatud on elektroonilist keskkonda, mis koondab riigi poolt täiskasvanud eesti keele õppijatele pakutavad keeleõppeteenused. Koolitatud on õppematerjalide koostajaid. - Eesti keele ja eesti keeles õpetavate õpetajate ja võõrkeeleõpetajate professionaalse arengu toetamine Tulemus: Täiendatud on keele- ja aineõpetajate oskusi toetada eri vanuses, eri kultuuri- ja haridustaustaga õpilaste keeleoskuse arengut, samuti on täiendatud täiskasvanutele eesti keelt õpetavate õpetajate oskusi. Edendatakse keeleõpetajate koostööd. Korraldatud on haridustöötajate (sh eesti keele kui teise keele õpetajate ja aineõpetajate) keeleõppealast koolitust, parandatud on haridustöötajate eesti keele oskust. - Eesti keele oskuse hindamine Tulemus: eesti keele tasemeeksamid on korraldatud ja arendatud, hüvitatud on eesti keele õppijate keeleõppekulusid. Arendatud on eesti keele oskuse e-hindamisvahendeid (sh on digitaliseeritud tasemeeksamid, arendatud on sõeltest), sh on kasutatud keeletehnoloogia võimalusi. Koolitatud on testikoostajaid ja hindajaid, tõstetud on testimisalast pädevust. - Eesti keele õpetamise ja säilitamise toetamine väliseesti kogukondades Tulemus: eesti keele õppimisvõimalused välismaal paranevad ning eesti lastel on võimalik õppida eesti keelt ja kultuurilugu erinevates õpetuskohtades ning e-õppe võimaluste toel saavad eesti keele õppes osaleda ka hajaeestlased; 6 välismaal eesti keelt ja kultuuri õpetavad õpetajad pääsevad Eestis toimuvatele koolitustele, on toetatud Eesti päritolu noorte õpingute jätkamist Eesti kõrg- ja kutsehariduses. - Eesti keele ja kultuuri akadeemilise välisõppe korraldamine Tulemus: välismaa õpetuskeskustes jätkavad tööd kümme Eestist lähetatud eesti keele ja kultuuri lektorit, suureneb Eestist lähetatud lektoriga õpetuskeskuste arv. - Võõrkeelte õppe ja mitmekeelsuse toetamine Tulemus: soodustatud on eri võõrkeelte õppimist (sh varajase võõrkeeleõppe, CertiLingua programmiga) ja mitmekeelsust. Keeleõppes lähtutakse Euroopa keeleõppe raamdokumendi ja selle sõsarväljaande põhimõtetest ja keeleoskustasemetest. Edendatud on rahvusvaheliste võõrkeeleeksamite sooritamist. Toetatud on (võõr)keeleõpetajate omavahelise koostöö edendamist. KOKKU KULUD 4 269 4 723 4 723 4 723 Juhtimiskorraldus Keeleprogrammi on koostanud ja selle eest vastutab Haridus- ja Teadusministeerium (HTM). Programmi elluviimisse panustavad peale HTM-i Keeleamet ja Eesti Keele Instituut. Programmis seatud eesmärkide saavutamise ja mõõdikute seiramise eest vastutab HTM. Programmi täitmise kohta antakse igal aastal aru tulemusvaldkonna „Eesti keel ja eestlus“ tulemusaruande raames. Programmi juhtimistasandid on meede ja tegevus. Teenuste juhtimine on asutuse planeerimistasand. • Programmi eesmärgi saavutamise eest vastutab kantsler. • Programmi meetme eesmärgi saavutamise eest vastutab kantsler. • Programmi tegevuste elluviimise ja eesmärgi saavutamise eest vastutab osakonnajuhataja. 7 Arhiivindusprogramm 2023-2026 Tulemusvaldkond Tõhus riik Programmi eesmärk: on ühiskonna dokumentaalse mälu kestlik säilitamine, kasutamine ning kodanike õiguste tõendamine. Olulisemad programmi (arendus)tegevused 2023-2026 aastal: - Rahvusarhiiv on tugi e-valitsemisele ning keskendub digisündinud teabe, sh andmekogude arhiveerimisele (koostöökeskkonna ASTRA vastuvõtuvõimekuse arendamine erinevas kvaliteedis digisündinud ainese vastuvõtuks, sh. vananenud EDHSides ja kõvaketastel oleva teabe vastuvõtt, aga ka uute süsteemidega liidestamine ja „märkamatu arhiveerimise“ arendamine) ja lindirobotite süsteemi hankimisele Rahvusarhiivile ja Eesti Rahvusringhäälingule (ka teiste digiasutuste) digiarhiivide tarvis. Tagatisfaile saab peale seda säilitada identselt dubleerituna kahes geograafilises asukohas Tallinnas ja Tartus (digikultuuripärandi pikaajaline turvaline säilitamine). - Rahvusarhiiv on avatud asutus ja partner kogukondadele ning keskendub kultuuripärandi digiteerimise projektide läbiviimisele, mis on rahastatud Euroopa Liidu struktuurfondidest (digiteeritakse dokumente, fotosid, filme ja fotonegatiive), filmipärandi voogedastusplatvormi arendamisele koostöös Eesti Filmi Instituudiga ning tehisintellekti kasutamisele digiteabe avamisel ja kasutusse andmisel (sh tekstituvastuse (Transkribus projekt), näo- ja objektituvastus (Ilme, Fotis) arendamine). Programmi mõõdikud ja sihttasemed 2022 2023 2024 2025 2026 Mõõdik 2020 2021 sihttase Arhiivimoodustajate (asutuste) arv, kes on Rahvusarhiivile üle andnud 20 40 45 50 55 60 70 digitaalarhivaale Nõuetekohastes hoidlates säilitatavate arhivaalide osakaal Rahvusarhiivis, % 88 88 88 88 88 88 88 Koguhulk 2021.a lõpu seisuga 10 244 681 arhivaali Arhivaalide kättesaadavus veebis, 22,5 25,8 27 28 29 30 31 miljonit kujutist Meede 1. Ühiskonna dokumentaalse mälu kestlik säilitamine, kasutamine ning kodanike õiguste tõendamine Eesmärk: Arhiiviväärtusega (püsiva väärtusega) teabe väljaselgitamine, selle riiklikule säilitamisele vastuvõtmine, nõuetekohane säilitamine ning dokumentaalse kultuuripärandi kasutamise võimaldamine Arhiivipedagoogilistes tegevustes 4500 4330 5000 5000 5000 5000 5000 osalenute arv (inimest aastas) Rahvusarhiivi virtuaalse uurimissaali 1,68 1,7 1,7 1,7 1,7 1,7 1,7 külastuste arv (mln korda) Rahvusarhiivi teadus- 7 7 7 7 7 7 7 publikatsioonide arv (tk. aastas) Programmi meetmed, tegevused ja rahastamiskava (tuhandetes eurodes) Meede/ Tegevus/ Tulemus 2023 2024 2025 2026 Meede 1.Ühiskonna dokumentaalse mälu kestlik säilitamine, kasutamine ning kodanike õiguste tõendamine Tegevus 1.1 Arhivaalide kogumine, säilitamine ja juurdepääsu tagamine Tegevusega kaetakse arhiiviseaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud arhiivinduse valdkond. Rahvusarhiiv osaleb Rahvusraamatukogu hoone rekonstrueerimise projekti koostamises ja elluviimises. Pärast rekonstrueerimist kolivad Rahvusarhiivi Tallinnas tegutsevad üksused Rahvusraamatukoguga sama katuse alla. See avab uudsed võimalused sünergiaks, mis muudab tavaarusaama teabehalduse korraldamisest Eestis ja loob tingimused tõhusamaks teenuste osutamiseks ja tugifunktsioonide täitmiseks. Rahvusarhiivi suuremad väljakutsed seonduvad keeruliste arendusülesannetega nii digiühiskonnas laiemalt, aga samuti organisatsiooni sees. Lähiaastateks on kokku lepitud kaks fookusvaldkonda: (1) Rahvusarhiiv kui osa e-riigist ja infoühiskonnast ning (2) Rahvusarhiiv kui avatud asutus ja partner kogukondadele. Uuendatakse keskseid arhiivihalduse süsteeme ja lõimitakse need omavahel nii kliendi kui töötaja vaates. Jätkatakse koostööd partneritega ning suunatakse protsesse, milles sünnivad vastastikku kasulikud tehnilised arendused. Lisaks üldharidust ja kõrgharidust toetavatele tegevustele tegeletakse enam ka täiskasvanuõppe toetamisega, samuti laiendatakse erivajadustega inimestele suunatud programme. Haridusvaldkonna arengukava 2021–2035 raames panustatakse paindlike ja isikupõhiste õpiteede arendamisse. Tegevusi suunatakse üha rohkem erinevatele kogukondadele, sh jätkatakse ühisloomeprojektidega. Euroopa Liidu struktuurifondidest rahastatud projektide käigus digitakse Rahvusarhiivi ja teiste mäluasutuste kogudest 3,9 miljonit kaadrit dokumente, 167 tuhat fotot ja 245 tundi filme. KOKKU KULUD 9 383 9 383 9 383 9 383 AMORTISATSIOON 440 440 440 440 KOKKU INVESTEERINGUD 50 50 50 50 Juhtimiskorraldus Arhiivindusprogrammi on koostanud Rahvusarhiiv ja selle kinnitab haridus- ja teadusminister. Programmis seatud eesmärkide saavutamist ja mõõdikuid seiravad Haridus- ja Teadusministeerium ja Rahvusarhiiv tulemusvaldkonna „Tõhus riik“ tulemusaruande raames. Lisa 6 Haridus- ja Teadusministeeriumi eelarve jaotused KINNITATUD Haridus- ja teadusministri käskkirjaga " Haridus- ja Teadusministeeriumi 2023- 2026 programmide kinnitamine ning 2023. aasta eelarvete ja kulude jaotuskavad " (eur) Eelarve liik ja Eelarve Programm Tegevus Tegevuse kirjeldus Struktuurüksuse nimetus 2023eelarve objekti kood konto Keeleprogramm Eesti keele maine ja staatuse 20 K Rahvusvaheliste organisatsioonide liikmemaksud Keelepoliitika osakond 16 000,00 tugevdamine 20 K Keeleteoauhinnad Keelepoliitika osakond 25000 20SE020001 K Riiklikud keelevaldkonna preemiad, Wiedemanni keeleauhind Keelepoliitika osakond 65000 Keeletaristu ja keeletehnoloogia 20 Eesti keeleteaduse, sh soome-ugri keelte ja kultuuride uurimise, Keelepoliitika osakond 160 000,00 arendamine K terminitöö arendamise toetamine 20 K Kaudsed kulud Kantsler 1 966 631,17 20 Keeleressursside loomise toetamine, "Eestikeelsete kõrgkooliõpikute Keelepoliitika osakond 96 593,00 K loomise toetamise põhimõtted 2018-2027" 20 Täiskasvanute eesti keele kui teise keele õppe Keelevärava arendamine Tehnoloogia juhtimise osakond 67 000,00 K 20IN002000 I Kaudsed kulud Kantsler 21556,8 Eesti keele õppe toetamine ja K Eesti keele e-õppe kursuse õpetajatoe teenus Keelepoliitika osakond 127 721,00 oskuse hindamine, mitmekeelsuse toetamine 20 20 K Eesti keele ja kultuuri õpe väliseesti kogukondades Keelepoliitika osakond 626 000,00 20 K Eesti keele ja kultuuri õpe välismaal asuvates kõrgkoolides Keelepoliitika osakond 68500 20 K Võõrkeelte õppe ja võõrkeeleõpetajate toetamine Keelepoliitika osakond 220 209,00 Keeleprogramm Kokku 3 460 210,97 Haridus- ja Haridusvõrgu korrastamine ja 20 K Riigi üldhariduskoolide tegevuskulud Haldusosakond 1 076 000,00 noorteprogramm arendamine 20 K RKAS-i remondifond ja keskselt tellitavad korrashoiuteenused Haldusosakond 15 017 477,00 20 K Kinnisvara kulude reserv Haldusosakond 300 000,00 32 SF 2014+ meede 1.4. Väikelahendused HEV õpilaste integreerimiseks Haldusosakond 527 900,00 K tavakoolidesse 32 K SF 2021+meede 21.4.8.1. Põhikoolivõrgu korrastamine Haldusosakond 107 143,00 41 SF 2014+ meede 1.4. Väikelahendused HEV õpilaste integreerimiseks Haldusosakond 3 711 774,00 K tavakoolidesse 41 K SF 2021+meede 21.4.8.1. Põhikoolivõrgu korrastamine Haldusosakond 500 000,00 20IN000028 I RKAS-i remondifond Haldusosakond 12 987 000,00 20IN020254 I Riigigümnaasiumide ehitus Haldusosakond 200 000,00 20SE000099 K Toetused Haldusosakond 10 000,00 40IN020254 I SF 2014+ meede 1.4. riigigümnaasiumid Haldusosakond 68 661 286,00 43IN000035 K Taastuvenergia lahendused koolides ja TA- asutustes Haldusosakond 13 450 000,00 32IN020252 K SF 2014+ meede 1.4. HEV koolid Haldusosakond 1 195 767,00 41IN020252 K SF 2014+ meede 1.4. HEV koolid Haldusosakond 4 382 346,00 41IN020253 K SF 2014+ meede 1.4. põhikoolid Haldusosakond 19 617 524,00 20IN000099 K Toetused Haldusosakond 147 000,00 20IN020260 K Riigi üldhariduskoolide tegevuskulud Haldusosakond 1 881 200,00 Juurdepääsu tagamine üld- ja 20 Kutseõppe tegevus- ja sotsiaaltoetused Üldhariduspoliitika osakond 15 630 862,00 kutseharidusele K 20 K Riigi üldhariduskoolide tegevuskulud Üldhariduspoliitika osakond 490 562,00 20 K Tegevustoetus Üldhariduspoliitika osakond 60 262 524,00 20 K Tegevustoetus Haldusküsimuste asekantsler 6 173 021,00 32 Norra uue perioodi välistoetused Kõrg- ja kutsehariduspoliitika ning elukestva õppe 130 000,00 K osakond 41 Kõrg- ja kutsehariduspoliitika ning elukestva õppe 741 000,00 K Norra uue perioodi välistoetused osakond 20IN005000 I Muud investeeringud Üldhariduspoliitika osakond 150 000,00 20IN005000 I Riigi üldhariduskoolide investeeringud Üldhariduspoliitika osakond 4 000,00 20SE000099 K Tegevustoetus Üldhariduspoliitika osakond 126 000,00 Juurdepääsu tagamine 20 Doktoranditoetus Kõrg- ja kutsehariduspoliitika ning elukestva õppe 9 688 000,00 kõrgharidusele K osakond 20 Doktoriõppe lõpetanute tulemusrahastamine Kõrg- ja kutsehariduspoliitika ning elukestva õppe 2 985 000,00 K osakond 20 Kõrghariduse sihtotstarbelised toetused Kõrg- ja kutsehariduspoliitika ning elukestva õppe 104 000,00 K osakond 20 Kõrghariduse tegevustoetus Kõrg- ja kutsehariduspoliitika ning elukestva õppe 177 079 023,00 K osakond 20 Kõrghariduse õppetoetused ja stipendiumid Kõrg- ja kutsehariduspoliitika ning elukestva õppe 10 099 904,00 K osakond 20 Muud toetused Kõrg- ja kutsehariduspoliitika ning elukestva õppe 34 000,00 K osakond 20 Nooremteadurite töötasu Kõrg- ja kutsehariduspoliitika ning elukestva õppe 1 238 749,00 K osakond 20 SA Tartu Ülikooli Kliinikumi tegevustoetus Kõrg- ja kutsehariduspoliitika ning elukestva õppe 842 000,00 K osakond 20 Õpetajakoolitus Kõrg- ja kutsehariduspoliitika ning elukestva õppe 188 000,00 K osakond 20 Ülikoolide raamatukogude toetus Kõrg- ja kutsehariduspoliitika ning elukestva õppe 1 913 323,00 K osakond 20 Kõrghariduse sihtotstarbelised toetused (regionaalsed kolledžid) Kõrg- ja kutsehariduspoliitika ning elukestva õppe 1 200 000,00 K osakond 10SE000001 K Õppelaenuvõlglaste eest intressimaksed pankadele Eelarve- ja finantsjuhtimise osakond 5 000,00 10SE020004 Doktoranditoetuse sotsiaalmaks Kõrg- ja kutsehariduspoliitika ning elukestva õppe 3 369 251,00 K osakond 20IN001000 I Rakenduskõrgkoolide inventar Kõrg- ja kutsehariduspoliitika ning elukestva õppe 45 000,00 osakond Täiskasvanuhariduse arendamine 20 K Välistoetuste riiklik omafinantseering Kõrg- ja kutsehariduspoliitika ning elukestva õppe 73 000,00 ja õppimisvõimaluste loomine osakond 20 K Strateegiliste partnerite tegevustoetused Kõrg- ja kutsehariduspoliitika ning elukestva õppe 78 000,00 osakond 32 Välistoetuste riiklik kaasfinantseering Kõrg- ja kutsehariduspoliitika ning elukestva õppe 31 980,00 K osakond 32 SF 2021+ meede 21.4.6.1 Täiskasvanute mitteformaalne õpe Kõrg- ja kutsehariduspoliitika ning elukestva õppe 638 226,00 K osakond 32 Eesti-Šveitsi koostööprogramm Kõrg- ja kutsehariduspoliitika ning elukestva õppe 44 118,00 K osakond 40 SF 2014+ meede 1.6 Täiskasvanud elanikkonna kompetentside Kõrg- ja kutsehariduspoliitika ning elukestva õppe 3 437 528,00 K arendamine osakond 40 SF 2021+ meede 21.4.6.1 Täiskasvanute mitteformaalne õpe Kõrg- ja kutsehariduspoliitika ning elukestva õppe 7 318 646,00 K osakond 40 Eesti-Šveitsi koostööprogramm (tehniline abi) Kõrg- ja kutsehariduspoliitika ning elukestva õppe 9 986,00 K osakond 41 SF 2021+ meede 21.4.6.1 Täiskasvanute mitteformaalne õpe Kõrg- ja kutsehariduspoliitika ning elukestva õppe 1 461 774,00 K osakond 41 Eesti-Šveitsi koostööprogramm Kõrg- ja kutsehariduspoliitika ning elukestva õppe 250 000,00 K osakond Hariduse rahvusvahelise 20 CEDEFOP omafinantseering Strateegilise planeerimise ja 10 200,00 konkurentsivõime edendamine K kommunikatsiooniosakond Õppekava ja koolikorralduse Infotehnoloogiliste tegevuste ja taristu toetamine Tehnoloogia juhtimise osakond 1 374 000,00 arendustegevused 20 K 20 K Kaudsed kulud Kantsler 10 454 707,23 20 K Tegevuskulud Üldhariduspoliitika osakond 1 219 000,00 Eelarve liik ja Eelarve Programm Tegevus Tegevuse kirjeldus Struktuurüksuse nimetus 2023eelarve objekti kood konto Haridus- ja Õppekava ja koolikorralduse Tegevuskulud Kõrg- ja kutsehariduspoliitika ning elukestva õppe 100 462,00 noorteprogramm arendustegevused 20 K osakond 20 K Tegevustoetus Noorte- ja andepoliitika osakond 1 322 000,00 20 K Tegevustoetus Üldhariduspoliitika osakond 2 703 329,00 32 K SF 2021+ meede 21.4.4.1 Õpetajate järelkasv ja areng, õpikäsitus ja - Üldhariduspoliitika osakond 1 235 518,00 keskkonnad (õppekavad ja- varad) 40 SF 2014+ meede 1.3 Kaasaegse ning uuendusliku õppevara arendamine Üldhariduspoliitika osakond 2 300 000,00 K ja kasutuselevõtt 40 K SF 2014+ meede 13.1 tehniline abi Kantsler 545 923,65 40 SF 2021+ meede 21.4.8.2 Õpetajate järelkasv ja areng, õpikäsitus ja - Tehnoloogia juhtimise osakond 100 000,00 K keskkonnad (kvaliteedijuhtimine) 41 SF 2021+ meede 21.4.4.1 Õpetajate järelkasv ja areng, õpikäsitus ja - Üldhariduspoliitika osakond 2 882 876,00 K keskkonnad (õppekavad ja- varad) 44 K Majandustegevuse tuludest sõltuvad tegevuskulud Tehnoloogia juhtimise osakond 148 200,00 20IN002000 I Infotehnoloogiliste tegevuste ja taristu toetamine Tehnoloogia juhtimise osakond 1 237 000,00 20IN002000 I Kaudsed kulud Kantsler 114 597,00 20IN002000 I Õppeinfosüsteem Tahvel Tehnoloogia juhtimise osakond 178 000,00 40IN002000 SF 2014+ meede 11.2 EHIS2 (Eesti hariduse infosüsteem versioon 2) III Tehnoloogia juhtimise osakond 416 410,00 I etapp 40IN002000 SF 2014+ meede 12.3 Personaalne digirada Strateegilise planeerimise ja 287 333,00 I kommunikatsiooniosakond Võrdsete võimaluste tagamine 20 K Tegevuskulud Õiguspoliitika osakond 153 000,00 hariduses 20 K Tegevustoetus Keelepoliitika osakond 42 632 000,00 20 K Tegevustoetus Üldhariduspoliitika osakond 474 000,00 32 K Norra/EMP välistoetus Üldhariduspoliitika osakond 40 000,00 41 K Norra/EMP välistoetus Üldhariduspoliitika osakond 235 000,00 Õpetajate ja haridusasutuste 20 Tegevustoetus Üldhariduspoliitika osakond 427 000,00 juhtide arengu toetamine K 32 SF 2014+ meede 1.2 Õpetajate, koolijuhtide ja noorsootöötajate Üldhariduspoliitika osakond 1 000,00 professionaalse arengu toetamine kaasfinantseerimine K 32 SF 2021+ meede 21.4.4.1 Õpetajate järelkasv ja areng, õpikäsitus ja - Üldhariduspoliitika osakond 529 500,00 K keskkonnad (õpetajad ja juhid) 41 SF 2014+ meede 1.2 Õpetajate, koolijuhtide ja noorsootöötajate Üldhariduspoliitika osakond 9 000,00 K professionaalse arengu toetamine 41 SF 2021+ meede 21.4.4.1 Õpetajate järelkasv ja areng, õpikäsitus ja - Üldhariduspoliitika osakond 1 235 500,00 K keskkonnad (õpetajad ja juhid) Kutsesüsteemi arendamine ja 20 Riigieelarve tegevustoetus Kõrg- ja kutsehariduspoliitika ning elukestva õppe 1 387 732,00 oskuste prognoosisüsteem OSKA osakond K 32 SF 2021+ meede 21.4.6.2 Kutsesüsteemi reform, OSKA rakendamine Kõrg- ja kutsehariduspoliitika ning elukestva õppe 600 000,00 K osakond 41 Kõrg- ja kutsehariduspoliitika ning elukestva õppe 1 400 000,00 K SF 2021+ meede 21.4.6.2 Kutsesüsteemi reform, OSKA rakendamine osakond Õppe seostamine tööturu 20 IKT fookusõppekavade arendamine Kõrg- ja kutsehariduspoliitika ning elukestva õppe 2 675 000,00 vajadustega K osakond 20 Kutsehariduse IT Akadeemia Kõrg- ja kutsehariduspoliitika ning elukestva õppe 281 500,00 K osakond 20 Kõrghariduse valdkonna IT süsteemide arendamine Kõrg- ja kutsehariduspoliitika ning elukestva õppe 86 160,00 K osakond 20 K Kõrghariduse valdkonna IT süsteemide arendamine Tehnoloogia juhtimise osakond 478 950,00 20 Siseriiklikud ja rahvusvahelised kutsemeistrivõistlused Kõrg- ja kutsehariduspoliitika ning elukestva õppe 41 500,00 K osakond 32 SF 2014+ Õppe seostamine tööturu vajadustega Kõrg- ja kutsehariduspoliitika ning elukestva õppe 60 763,00 K osakond 32 SF 2021+ meede 21.6.1.7 ÕÜF Ida-Viru täiendkoolitus ja tasemeõppe Kõrg- ja kutsehariduspoliitika ning elukestva õppe 1 071 429,00 K õppekavad osakond 32 SF 2021+ meede 21.4.4.2 Kõrghariduse kvaliteet, rahvusvahelistumine Kõrg- ja kutsehariduspoliitika ning elukestva õppe 1 071 429,00 K ja doktorikoolid osakond 40 SF 2021+ meede 21.4.4.2 Tehnoloogiaprogramm (Inseneriakadeemia) Kõrg- ja kutsehariduspoliitika ning elukestva õppe 1 214 505,00 K osakond 41 RRF 2020 Digipööret toetavate oskuste arendamine Kõrg- ja kutsehariduspoliitika ning elukestva õppe 2 700 000,00 K osakond 41 RRF 2020 Rohepööret toetavate oskuste arendamine Kõrg- ja kutsehariduspoliitika ning elukestva õppe 2 700 000,00 K osakond 41 SF 2014+ Õppe seostamine tööturu vajadustega Kõrg- ja kutsehariduspoliitika ning elukestva õppe 344 326,00 K osakond 41 SF 2021+ meede 21.6.1.7 ÕÜF Ida-Viru täiendkoolitus ja tasemeõppe Kõrg- ja kutsehariduspoliitika ning elukestva õppe 2 500 000,00 K õppekavad osakond 41 SF 2021+ meede 21.4.4.2 Kõrghariduse kvaliteet, rahvusvahelistumine Kõrg- ja kutsehariduspoliitika ning elukestva õppe 2 500 000,00 K ja doktorikoolid osakond 20IN002000 I Kõrghariduse valdkonna IT süsteemide arendamine Tehnoloogia juhtimise osakond 113 750,00 20SE000060 K Kaudsed kulud Kantsler 20 512,00 20SE000060 K RRF 2020 Mitteabikõlblik käibemaks Kõrg- ja kutsehariduspoliitika ning elukestva õppe 600 000,00 osakond 40IN002000 I SF 2014+ meede 12.3 Sisseastumise infosüsteemi (SAIS) tehnoloogilise Tehnoloogia juhtimise osakond 34 917,00 lahenduse uuendamine Noorte ettevõtlikkuse ja 32 K Norra/EMP toetus Noorte- ja andepoliitika osakond 31 741,00 omaalgatuste toetamine (HOOG) 41 K Norra/EMP toetus Noorte- ja andepoliitika osakond 179 865,00 Noorte kodanikuosaluse 20 Noortevolikogude toetus Noorte- ja andepoliitika osakond 164 350,00 toetamine ja õiguste kaitsmine (OSA) K 20 K Noorteühingute tegevustoetused Noorte- ja andepoliitika osakond 689 000,00 Noorsootöö kättesaadavuse ja Hasartmängumaks -teadus-, haridus-, laste- ja noorteprojektidele Noorte- ja andepoliitika osakond 719 700,00 kvaliteedi arendamine (ISE) 20 K Noorsootööalase teavitamise tagamise ja noortevaldkonna võrgustiku Noorte- ja andepoliitika osakond 146 000,00 20 K toetamine 20 K Noortevaldkonna kvaliteedi arendamine ja toetamine Noorte- ja andepoliitika osakond 46 080,00 20 K Noortevaldkonna seiresüsteemi toetamine Noorte- ja andepoliitika osakond 141 000,00 Tegevuskulud noortevaldkonna arengukava stargeegiliste eesmärkide Noorte- ja andepoliitika osakond 89 558,00 20 K saavutamiseks 20SE000099 K Tegevustoetus Noorte- ja andepoliitika osakond 35 000,00 20SE020005 Huviala valdkondade kvaliteedi arendamine ja koostöö suurendamine Noorte- ja andepoliitika osakond 500 000,00 K 20SE020005 K Noorte huvihariduse- ja tegevuse riikliku toetuse tugisüsteem Noorte- ja andepoliitika osakond 109 000,00 Noortele ühiskonnas võrdsete 32 SF 2021+ meede 21.4.7.2 Teenused riskinoortele: Laste ja noorte Noorte- ja andepoliitika osakond 99 643,00 võimaluste tagamine (KINDLUS) kodanikuühiskonda kaasamine K 40 SF 2014+ meede 2.7 Noorte tööhõivevalmiduse toetamine ning Noorte- ja andepoliitika osakond 346 232,00 vaesuse mõju vähendamine noorsootöö teenuste kättesaadavuse K kaudu 41 SF 2021+ meede 21.4.7.2 Teenused riskinoortele: Laste ja noorte Noorte- ja andepoliitika osakond 232 500,00 K kodanikuühiskonda kaasamine Haridus- ja noorteprogramm Kokku 547 392 591,88 Teadussüsteemi Teadusasutuste ja teadlaskonna 20 K Kaudsed kulud Kantsler 4 000 097,59 programm arengu toetamine 20 K Rahvusvaheliste organisatsioonide liikmemaksud Teadus- ja arendustegevuse poliitika osakond 4 621 270,00 Eelarve liik ja Eelarve Programm Tegevus Tegevuse kirjeldus Struktuurüksuse nimetus 2023eelarve objekti kood konto Teadussüsteemi Teadusasutuste ja teadlaskonna 20 K Riigi teaduspreemiad ja teadustööde riiklike konkursside preemiad Teadus- ja arendustegevuse poliitika osakond 522 000,00 20 K Riiklike programmide toetamine Teadus- ja arendustegevuse poliitika osakond 2 054 000,00 20 K Teadlaste järel- ja juurdekasvu toetamine Teadus- ja arendustegevuse poliitika osakond 7 500 000,00 20 K Teadus- ja arendusasutuste baasfinantseerimine Teadus- ja arendustegevuse poliitika osakond 55 002 000,00 20 K Tegevustoetus Teadus- ja arendustegevuse poliitika osakond 11 628 545,00 20 K Uurimistoetused Teadus- ja arendustegevuse poliitika osakond 55 310 000,00 20 K RAKK TA tegevuse sihttoetus Teadus- ja arendustegevuse poliitika osakond 1 400 000,00 20 K Teadus- ja arendustegevuse valdkonna IT süsteemide arendused Tehnoloogia juhtimise osakond 86 500,00 20 K Rahvusvahelised mobiilsustoetused (va TAIE NS valdkonnad) Teadus- ja arendustegevuse poliitika osakond 1 500 000,00 32 K Norra toetus Teadus- ja arendustegevuse poliitika osakond 47 021,00 32 K SF 2014+ ASTRA Teadus- ja arendustegevuse poliitika osakond 606 984,00 32 K SF 2014+ Mobilitas+ Teadus- ja arendustegevuse poliitika osakond 221 857,00 32 K SF 2014+ Teaduse tippkeskused Teadus- ja arendustegevuse poliitika osakond 304 629,00 32 K SF 2014+ Teame+ ja Teeme+ Teadus- ja arendustegevuse poliitika osakond 63 118,00 32 K SF 2021+ meede 21.4.4.3 Teaduskommunikatsioon ja teaduse Teadus- ja arendustegevuse poliitika osakond 147 000,00 populariseerimine 32 K SF 2021+ meede 21.1.1.4 Mobilitas++ Teadus- ja arendustegevuse poliitika osakond 878 571,00 40 K SF 2014+ meede 13.1 tehniline abi Kantsler 409 440,35 40 Horisondi projekt: Transnational cooperation on the missions approach Teadus- ja arendustegevuse poliitika osakond 17 550,00 K 41 K Norra toetus Teadus- ja arendustegevuse poliitika osakond 261 448,00 41 K SF 2014+ ASTRA Teadus- ja arendustegevuse poliitika osakond 5 159 356,00 41 K SF 2014+ Mobilitas+ Teadus- ja arendustegevuse poliitika osakond 1 345 144,00 41 K SF 2014+ Teaduse tippkeskused Teadus- ja arendustegevuse poliitika osakond 2 589 346,00 41 K SF 2014+ Teame+ ja Teeme+ Teadus- ja arendustegevuse poliitika osakond 346 131,00 41 SF 2021+ meede 21.4.4.3 Teaduskommunikatsioon ja teaduse Teadus- ja arendustegevuse poliitika osakond 343 000,00 K populariseerimine 41 K SF 2021+ meede 21.1.1.4 Mobilitas++ Teadus- ja arendustegevuse poliitika osakond 4 100 000,00 20IN002000 I Kaudsed kulud Kantsler 43 846,20 41 K React-EU: Teadusuuringute läbiviimine Teadus- ja arendustegevuse poliitika osakond 1 139 126,00 Teadustaristu kvaliteedi ja 20 EENeti haridusteenuste tagamine Tehnoloogia juhtimise osakond 1 007 000,00 kättesaadavuse kindlustamine K 20 K Teaduskollektsioonid Teadus- ja arendustegevuse poliitika osakond 900 000,00 20 K Teadusraamatukogudele teavikute soetamine Teadus- ja arendustegevuse poliitika osakond 7 948 000,00 20 K Tegevustoetus Teadus- ja arendustegevuse poliitika osakond 5 340 000,00 20IN002000 I EENeti haridusteenuste tagamine Tehnoloogia juhtimise osakond 283 000,00 41IN020255 K SF 2014+ Riiklik infra Teadus- ja arendustegevuse poliitika osakond 4 023 872,00 32IN020255 K SF 2014+ Riiklik infra Teadus- ja arendustegevuse poliitika osakond 473 397,00 Teadussüsteemi programm Kokku 181 623 249,14 Teadmussiirde Sektoritevahelise teadmussiirde 20 K Rohepöördeks vajaliku teadmusbaasi arendamine Teadus- ja arendustegevuse poliitika osakond 15 690 000,00 programm toetamine 20 K Toetatakse läbimurdelisi teadustulemusi innovatsiooni ja Teadus- ja arendustegevuse poliitika osakond 650 000,00 turupotsensiaali arendamiseks 20 K Teaduse tippkeskused sh Teaming kaasrahastus Teadus- ja arendustegevuse poliitika osakond 2 500 000,00 32 K SF 2014+ RITA Teadus- ja arendustegevuse poliitika osakond 89 199,00 32 K SF 2014+ Sekmo Teadus- ja arendustegevuse poliitika osakond 231 222,00 32 K SF 2021+ meede 21.1.1.2 Astra+ Teadus- ja arendustegevuse poliitika osakond 185 914,00 32 SF 2021+ meede 21.1.4.2 Institutsionaalse teadmussiirde suutlikkuse Teadus- ja arendustegevuse poliitika osakond 42 000,00 K toetamine Astra+ 32 K SF 2021+ meede 21.1.1.2 SekMo+ Teadus- ja arendustegevuse poliitika osakond 157 143,00 32 K SF 2021+ meede 21.1.1.2 Rita+ Teadus- ja arendustegevuse poliitika osakond 185 714,00 40 SF 2021+ meede 21.6.1.3 ÕÜF Ida-Viru ettevõtluse teadusmahukuse Teadus- ja arendustegevuse poliitika osakond 3 214 286,00 K suurendamine 41 K SF 2014+ RITA Teadus- ja arendustegevuse poliitika osakond 883 870,00 41 K SF 2014+ Sekmo Teadus- ja arendustegevuse poliitika osakond 1 392 391,00 41 K SF 2021+ meede 21.1.1.2 Astra+ Teadus- ja arendustegevuse poliitika osakond 723 000,00 41 SF 2021+ meede 21.1.4.2 Institutsionaalse teadmussiirde suutlikkuse Teadus- ja arendustegevuse poliitika osakond 147 000,00 K toetamine Astra+ 41 K SF 2021+ meede 21.1.1.2 SekMo+ Teadus- ja arendustegevuse poliitika osakond 1 100 000,00 41 K SF 2021+ meede 21.1.1.2 Rita+ Teadus- ja arendustegevuse poliitika osakond 650 000,00 32 K SF 2014+ FINEST Twins:Targa Linna tippkeskus Teadus- ja arendustegevuse poliitika osakond 345 722,00 32 K SF 2014+ Ressursside väärindamine Teadus- ja arendustegevuse poliitika osakond 352 108,00 32 K SF 2021+ meede 21.1.1.2 Tippkeskused ja teadustaristu Teadus- ja arendustegevuse poliitika osakond 137 143,00 32 K SF 2021+ meede 21.1.1.2 Temaatilised TA programmid Teadus- ja arendustegevuse poliitika osakond 379 486,00 41 K SF 2014+ FINEST Twins:Targa Linna tippkeskus Teadus- ja arendustegevuse poliitika osakond 1 959 091,00 41 K SF 2014+ rakendusuuringute toetamine Teadus- ja arendustegevuse poliitika osakond 282 063,00 41 K SF 2014+ Ressursside väärindamine Teadus- ja arendustegevuse poliitika osakond 1 577 609,00 41 K SF 2021+ meede 21.1.1.2 Tippkeskused ja teadustaristu Teadus- ja arendustegevuse poliitika osakond 480 000,00 41 K SF 2021+ meede 21.1.1.2 Temaatilised TA programmid Teadus- ja arendustegevuse poliitika osakond 1 400 000,00 Teadmussiirde programm Kokku 34 754 961,00 ÜLDKOKKUVÕTE 767 231 013,00 Eelarve liik: 10 - arvestuslikud vahendid, 20 - kindlaksmääratud vahendid, 40,41,32 - välistoetusest sõltuvad vahendid, sh riigieelarveline kaasfinantseering, 43 - muudest tuludest sõltuvad vahendid, 44- majandustegevus. K- kulud; I - investeeringud Kristi Vinter-Nemvalts kantsler Marika Tuusis eelarve- ja finantsjuhtimise osakonna juhataja Lisa 7 Kutseõppeasutuste eelarvete jaotused KINNITATUD Haridus- ja teadusministri käskkirjaga " Haridus- ja Teadusministeeriumi 2023-2026 programmide kinnitamine ning 2023. aasta eelarvete ja kulude jaotuskavad " (eur) Eelarve konto Eelarve liik ja Asutuse nimetus Tegevus objekti kood Tegevuse kirjeldus 2023 eelarve Eesti Merekool Juurdepääsu tagamine üld- ja kutseharidusele 20 K Kutseõppe tegevus- ja sotsiaaltoetused 1 450 785,00 Täiskasvanuhariduse arendamine ja õppimisvõimaluste 44 Majandustegevuse tuludest sõltuvad loomine K tegevuskulud 1 000,00 Eesti Merekool Kokku 1 451 785,00 Haapsalu Kutsehariduskeskus Haridusvõrgu korrastamine ja arendamine 20SE000028 K RKAS-i remondifond 1 300 801,00 Juurdepääsu tagamine üld- ja kutseharidusele 20 K Kutseõppe tegevus- ja sotsiaaltoetused 3 247 472,00 44 Majandustegevuse tuludest sõltuvad K tegevuskulud 149 000,00 44 K Tuludest sõltuvad õppetoetused 1 000,00 20SE000099 K Tegevustoetus 4 000,00 Täiskasvanuhariduse arendamine ja õppimisvõimaluste 44 Majandustegevuse tuludest sõltuvad loomine K tegevuskulud 25 000,00 Hariduse rahvusvahelise konkurentsivõime edendamine 40 Välistoetusest sõltuvad tegevuskulud K 205 000,00 40 K Välistoetusest sõltuvad õppetoetused 152 000,00 Haapsalu Kutsehariduskeskus Kokku 5 084 273,00 Heino Elleri Muusikakool Haridusvõrgu korrastamine ja arendamine 20SE000028 K RKAS-i remondifond 49 703,00 Juurdepääsu tagamine üld- ja kutseharidusele 20 K Kutseõppe tegevus- ja sotsiaaltoetused 3 115 728,00 20 K Riiklike õppelaenude kustutamine 500,00 43 K Muudest tuludest sõltuvad tegevuskulud 10 000,00 44 Majandustegevuse tuludest sõltuvad K tegevuskulud 13 000,00 Heino Elleri Muusikakool Kokku 3 188 931,00 Hiiumaa Ametikool Haridusvõrgu korrastamine ja arendamine 20SE000028 K RKAS-i remondifond 25 929,00 Juurdepääsu tagamine üld- ja kutseharidusele 20 K Kutseõppe tegevus- ja sotsiaaltoetused 776 781,00 44 Majandustegevuse tuludest sõltuvad K tegevuskulud 39 000,00 Täiskasvanuhariduse arendamine ja õppimisvõimaluste Majandustegevuse tuludest sõltuvad loomine 44 K tegevuskulud 22 000,00 Hiiumaa Ametikool Kokku 863 710,00 Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus Haridusvõrgu korrastamine ja arendamine 20SE000028 K RKAS-i remondifond 256 902,00 Juurdepääsu tagamine üld- ja kutseharidusele 20 K Kutseõppe tegevus- ja sotsiaaltoetused 9 806 800,00 44 Majandustegevuse tuludest sõltuvad K tegevuskulud 310 000,00 44 K Tuludest sõltuvad õppetoetused 3 000,00 44IN004000 I Masinad ja seadmed 20 000,00 Täiskasvanuhariduse arendamine ja õppimisvõimaluste 44 K Majandustegevuse tuludest sõltuvad loomine tegevuskulud 215 000,00 Hariduse rahvusvahelise konkurentsivõime edendamine 40 Välistoetusest sõltuvad tegevuskulud K 78 000,00 Kutsesüsteemi arendamine ja oskuste prognoosisüsteem 44 Kutseeksamid OSKA K 2 000,00 Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus Kokku 10 691 702,00 Järvamaa Kutsehariduskeskus Haridusvõrgu korrastamine ja arendamine 20SE000028 K RKAS-i remondifond 234 175,00 Juurdepääsu tagamine üld- ja kutseharidusele 20 K Kutseõppe tegevus- ja sotsiaaltoetused 4 637 913,00 44 Majandustegevuse tuludest sõltuvad K tegevuskulud 635 000,00 Täiskasvanuhariduse arendamine ja õppimisvõimaluste Majandustegevuse tuludest sõltuvad loomine 44 K tegevuskulud 120 000,00 Hariduse rahvusvahelise konkurentsivõime edendamine 40 Välistoetusest sõltuvad tegevuskulud K 90 000,00 40 K Välistoetusest sõltuvad õppetoetused 10 000,00 Järvamaa Kutsehariduskeskus Kokku 5 727 088,00 Kehtna Kutsehariduskeskus Haridusvõrgu korrastamine ja arendamine 20SE000028 K RKAS-i remondifond 64 404,00 Juurdepääsu tagamine üld- ja kutseharidusele 20 K Kutseõppe tegevus- ja sotsiaaltoetused 2 012 426,00 44 Majandustegevuse tuludest sõltuvad K tegevuskulud 132 800,00 Täiskasvanuhariduse arendamine ja õppimisvõimaluste Majandustegevuse tuludest sõltuvad loomine 44 K tegevuskulud 56 000,00 Hariduse rahvusvahelise konkurentsivõime edendamine 40 Välistoetusest sõltuvad tegevuskulud K 23 000,00 Kehtna Kutsehariduskeskus Kokku 2 288 630,00 Kuressaare Ametikool Haridusvõrgu korrastamine ja arendamine 20SE000028 K RKAS-i remondifond 98 910,00 Juurdepääsu tagamine üld- ja kutseharidusele 20 K Kutseõppe tegevus- ja sotsiaaltoetused 3 573 155,00 43 K Muudest tuludest sõltuvad tegevuskulud 1 700,00 44 Majandustegevuse tuludest sõltuvad K tegevuskulud 300 000,00 Täiskasvanuhariduse arendamine ja õppimisvõimaluste Majandustegevuse tuludest sõltuvad loomine 44 K tegevuskulud 20 000,00 Hariduse rahvusvahelise konkurentsivõime edendamine 40 K Välistoetusest sõltuvad tegevuskulud 35 000,00 Kuressaare Ametikool Kokku 4 028 765,00 Luua Metsanduskool Haridusvõrgu korrastamine ja arendamine 20SE000028 K RKAS-i remondifond 88 439,00 Juurdepääsu tagamine üld- ja kutseharidusele 20 K Kutseõppe tegevus- ja sotsiaaltoetused 2 047 016,00 Eelarve konto Eelarve liik ja Asutuse nimetus Tegevus objekti kood Tegevuse kirjeldus 2023 eelarve Luua Metsanduskool Juurdepääsu tagamine üld- ja kutseharidusele 44 Majandustegevuse tuludest sõltuvad K tegevuskulud 1 600 000,00 Täiskasvanuhariduse arendamine ja õppimisvõimaluste Majandustegevuse tuludest sõltuvad loomine 44 K tegevuskulud 35 000,00 Kutsesüsteemi arendamine ja oskuste prognoosisüsteem Kutseeksamid OSKA 44 K 30 000,00 Luua Metsanduskool Kokku 3 800 455,00 Olustvere Teenindus- ja MaamajanduskoolHaridusvõrgu korrastamine ja arendamine 20SE000028 K RKAS-i remondifond 156 319,00 Juurdepääsu tagamine üld- ja kutseharidusele 20 K Kutseõppe tegevus- ja sotsiaaltoetused 2 462 314,00 44 Majandustegevuse tuludest sõltuvad K tegevuskulud 1 005 000,00 44IN005000 I Muud investeeringud 250 000,00 Täiskasvanuhariduse arendamine ja õppimisvõimaluste 44 K Majandustegevuse tuludest sõltuvad loomine tegevuskulud 45 000,00 Hariduse rahvusvahelise konkurentsivõime edendamine 40 Välistoetusest sõltuvad tegevuskulud K 75 000,00 Olustvere Teenindus- ja 3 993 633,00 Maamajanduskool Kokku Pärnumaa Kutsehariduskeskus Haridusvõrgu korrastamine ja arendamine 20SE000028 K RKAS-i remondifond 98 184,00 Juurdepääsu tagamine üld- ja kutseharidusele 20 K Kutseõppe tegevus- ja sotsiaaltoetused 4 392 497,00 43 K Muudest tuludest sõltuvad tegevuskulud 3 000,00 44 Majandustegevuse tuludest sõltuvad K tegevuskulud 238 000,00 44IN004000 I Masinad ja seadmed 6 000,00 Täiskasvanuhariduse arendamine ja õppimisvõimaluste 44 K Majandustegevuse tuludest sõltuvad loomine tegevuskulud 350 000,00 Hariduse rahvusvahelise konkurentsivõime edendamine 40 Välistoetusest sõltuvad tegevuskulud K 420 190,00 Pärnumaa Kutsehariduskeskus Kokku 5 507 871,00 Rakvere Ametikool Haridusvõrgu korrastamine ja arendamine 20SE000028 K RKAS-i remondifond 73 073,00 Juurdepääsu tagamine üld- ja kutseharidusele 20 K Kutseõppe tegevus- ja sotsiaaltoetused 3 425 452,00 44 Majandustegevuse tuludest sõltuvad K tegevuskulud 200 000,00 Täiskasvanuhariduse arendamine ja õppimisvõimaluste Majandustegevuse tuludest sõltuvad loomine 44 K tegevuskulud 75 000,00 Hariduse rahvusvahelise konkurentsivõime edendamine 40 Välistoetusest sõltuvad tegevuskulud K 150 000,00 Rakvere Ametikool Kokku 3 923 525,00 Räpina Aianduskool Haridusvõrgu korrastamine ja arendamine 20SE000028 K RKAS-i remondifond 94 505,00 Juurdepääsu tagamine üld- ja kutseharidusele 20 K Kutseõppe tegevus- ja sotsiaaltoetused 2 711 421,00 44 Majandustegevuse tuludest sõltuvad K tegevuskulud 125 000,00 44IN004000 I Masinad ja seadmed 45 000,00 Täiskasvanuhariduse arendamine ja õppimisvõimaluste 44 K Majandustegevuse tuludest sõltuvad loomine tegevuskulud 25 000,00 Hariduse rahvusvahelise konkurentsivõime edendamine 40 Välistoetusest sõltuvad tegevuskulud K 45 000,00 40 K Välistoetusest sõltuvad õppetoetused 60 000,00 Räpina Aianduskool Kokku 3 105 926,00 Tallinna Ehituskool Haridusvõrgu korrastamine ja arendamine 20SE000028 K RKAS-i remondifond 93 666,00 Juurdepääsu tagamine üld- ja kutseharidusele 20 K Kutseõppe tegevus- ja sotsiaaltoetused 2 659 395,00 44 Majandustegevuse tuludest sõltuvad K tegevuskulud 105 000,00 Täiskasvanuhariduse arendamine ja õppimisvõimaluste Majandustegevuse tuludest sõltuvad loomine 44 K tegevuskulud 40 000,00 Hariduse rahvusvahelise konkurentsivõime edendamine 40 Välistoetusest sõltuvad tegevuskulud K 150 000,00 Tallinna Ehituskool Kokku 3 048 061,00 Tallinna Lasnamäe Mehaanikakool Haridusvõrgu korrastamine ja arendamine 20SE000028 K RKAS-i remondifond 111 113,00 Juurdepääsu tagamine üld- ja kutseharidusele 20 K Kutseõppe tegevus- ja sotsiaaltoetused 3 952 078,00 44 Majandustegevuse tuludest sõltuvad K tegevuskulud 147 000,00 44 K Tuludest sõltuvad õppetoetused 3 000,00 44IN004000 I Masinad ja seadmed 30 000,00 Tallinna Lasnamäe Mehaanikakool Kokku 4 243 191,00 Tallinna Majanduskool Haridusvõrgu korrastamine ja arendamine 20SE000028 K RKAS-i remondifond 64 182,00 Juurdepääsu tagamine üld- ja kutseharidusele 20 K Kutseõppe tegevus- ja sotsiaaltoetused 3 296 421,00 44 Majandustegevuse tuludest sõltuvad K tegevuskulud 25 000,00 Hariduse rahvusvahelise konkurentsivõime edendamine 40 Välistoetusest sõltuvad tegevuskulud K 57 000,00 40 K Välistoetusest sõltuvad õppetoetused 131 000,00 Tallinna Majanduskool Kokku 3 573 603,00 Tallinna Muusika- ja Balletikool Haridusvõrgu korrastamine ja arendamine 20SE000028 K RKAS-i remondifond 1 966 611,00 Juurdepääsu tagamine üld- ja kutseharidusele 20 K Kutseõppe tegevus- ja sotsiaaltoetused 6 132 516,00 43 K Muudest tuludest sõltuvad tegevuskulud 36 000,00 44 Majandustegevuse tuludest sõltuvad K tegevuskulud 44 000,00 Eelarve konto Eelarve liik ja Asutuse nimetus Tegevus objekti kood Tegevuse kirjeldus 2023 eelarve Tallinna Muusika- ja Balletikool Hariduse rahvusvahelise konkurentsivõime edendamine 40 Välistoetusest sõltuvad õppetoetused K 75 000,00 Tallinna Muusika- ja Balletikool Kokku 8 254 127,00 Tallinna Polütehnikum Haridusvõrgu korrastamine ja arendamine 20SE000028 K RKAS-i remondifond 81 234,00 Juurdepääsu tagamine üld- ja kutseharidusele 20 K Kutseõppe tegevus- ja sotsiaaltoetused 5 064 506,00 44 Majandustegevuse tuludest sõltuvad K tegevuskulud 29 000,00 Täiskasvanuhariduse arendamine ja õppimisvõimaluste Majandustegevuse tuludest sõltuvad loomine 44 K tegevuskulud 55 000,00 Tallinna Polütehnikum Kokku 5 229 740,00 Tallinna Teeninduskool Haridusvõrgu korrastamine ja arendamine 20SE000028 K RKAS-i remondifond 103 008,00 Juurdepääsu tagamine üld- ja kutseharidusele 20 K Kutseõppe tegevus- ja sotsiaaltoetused 3 500 734,00 44 Majandustegevuse tuludest sõltuvad K tegevuskulud 369 000,00 44 K Tuludest sõltuvad õppetoetused 1 000,00 Täiskasvanuhariduse arendamine ja õppimisvõimaluste Majandustegevuse tuludest sõltuvad loomine 44 K tegevuskulud 110 000,00 Hariduse rahvusvahelise konkurentsivõime edendamine 40 Välistoetusest sõltuvad tegevuskulud K 250 000,00 Tallinna Teeninduskool Kokku 4 333 742,00 Tallinna Tööstushariduskeskus Haridusvõrgu korrastamine ja arendamine 20SE000028 K RKAS-i remondifond 148 625,00 Juurdepääsu tagamine üld- ja kutseharidusele 20 K Kutseõppe tegevus- ja sotsiaaltoetused 7 243 881,00 44 Majandustegevuse tuludest sõltuvad K tegevuskulud 70 000,00 44IN004000 I Masinad ja seadmed 50 000,00 Täiskasvanuhariduse arendamine ja õppimisvõimaluste 44 K Majandustegevuse tuludest sõltuvad loomine tegevuskulud 10 000,00 Hariduse rahvusvahelise konkurentsivõime edendamine 40 Välistoetusest sõltuvad tegevuskulud K 10 000,00 Tallinna Tööstushariduskeskus Kokku 7 532 506,00 Tartu Kunstikool Haridusvõrgu korrastamine ja arendamine 20SE000028 K RKAS-i remondifond 21 060,00 Juurdepääsu tagamine üld- ja kutseharidusele 20 K Kutseõppe tegevus- ja sotsiaaltoetused 1 620 448,00 44 Majandustegevuse tuludest sõltuvad K tegevuskulud 15 000,00 Täiskasvanuhariduse arendamine ja õppimisvõimaluste Majandustegevuse tuludest sõltuvad loomine 44 K tegevuskulud 5 000,00 Tartu Kunstikool Kokku 1 661 508,00 Valgamaa Kutseõppekeskus Haridusvõrgu korrastamine ja arendamine 20SE000028 K RKAS-i remondifond 74 599,00 Juurdepääsu tagamine üld- ja kutseharidusele 20 K Kutseõppe tegevus- ja sotsiaaltoetused 2 998 252,00 43 K Muudest tuludest sõltuvad tegevuskulud 600,00 44 Majandustegevuse tuludest sõltuvad K tegevuskulud 85 000,00 Täiskasvanuhariduse arendamine ja õppimisvõimaluste Majandustegevuse tuludest sõltuvad loomine 44 K tegevuskulud 70 000,00 Valgamaa Kutseõppekeskus Kokku 3 228 451,00 Vana-Vigala Tehnika- ja Haridusvõrgu korrastamine ja arendamine 20SE000028 K RKAS-i remondifond Teeninduskool 64 743,00 Juurdepääsu tagamine üld- ja kutseharidusele 20 K Kutseõppe tegevus- ja sotsiaaltoetused 1 595 141,00 44 Majandustegevuse tuludest sõltuvad K tegevuskulud 174 000,00 Vana-Vigala Tehnika- ja Teeninduskool 1 833 884,00 Kokku Viljandi Kutseõppekeskus Haridusvõrgu korrastamine ja arendamine 20SE000028 K RKAS-i remondifond 111 839,00 Juurdepääsu tagamine üld- ja kutseharidusele 20 K Kutseõppe tegevus- ja sotsiaaltoetused 3 183 849,00 43 K Muudest tuludest sõltuvad tegevuskulud 6 000,00 44 Majandustegevuse tuludest sõltuvad K tegevuskulud 213 000,00 44 K Tuludest sõltuvad õppetoetused 3 000,00 Täiskasvanuhariduse arendamine ja õppimisvõimaluste Majandustegevuse tuludest sõltuvad loomine 44 K tegevuskulud 77 000,00 Hariduse rahvusvahelise konkurentsivõime edendamine 40 Välistoetusest sõltuvad tegevuskulud K 25 000,00 40 K Välistoetusest sõltuvad õppetoetused 25 000,00 Viljandi Kutseõppekeskus Kokku 3 644 688,00 Võrumaa Kutsehariduskeskus Haridusvõrgu korrastamine ja arendamine 20SE000028 K RKAS-i remondifond 124 885,00 Juurdepääsu tagamine üld- ja kutseharidusele 20 K Kutseõppe tegevus- ja sotsiaaltoetused 2 378 257,00 43 K Muudest tuludest sõltuvad tegevuskulud 35 000,00 44 Majandustegevuse tuludest sõltuvad 60 000,00 K tegevuskulud Täiskasvanuhariduse arendamine ja õppimisvõimaluste Majandustegevuse tuludest sõltuvad 20 000,00 loomine 44 K tegevuskulud Hariduse rahvusvahelise konkurentsivõime edendamine 40 Välistoetusest sõltuvad tegevuskulud 20 000,00 K 40 K Välistoetusest sõltuvad õppetoetused 35 000,00 Võrumaa Kutsehariduskeskus Kokku 2 673 142,00 Üldkokkuvõte 102 912 937,00 Eelarve liik: 10 - arvestuslikud vahendid, 20 - kindlaksmääratud vahendid, 40,41,32 - välistoetusest sõltuvad vahendid, sh riigieelarveline kaasfinantseering, 43 - muudest tuludest sõltuvad vahendid, 44- majandustegevus. Eelarve konto Eelarve liik ja Asutuse nimetus Tegevus objekti kood Tegevuse kirjeldus 2023 eelarve K- kulud; I - investeeringud Kristi Vinter-Nemvalts kantsler Marika Tuusis eelarve- ja finantsjuhtimise osakonna juhataja Lisa 8 Rakenduskõrgkoolide eelarvete jaotused KINNITATUD Haridus- ja teadusministri käskkirjaga " Haridus- ja Teadusministeeriumi 2023-2026 programmide kinnitamine ning 2023. aasta eelarvete ja kulude jaotuskavad " (eur) Eelarve liik ja Asutuse nimetus Tegevus objekti kood Eelarve konto Tegevuse kirjeldus 2023 eelarve Eesti Lennuakadeemia Juurdepääsu tagamine üld- ja 20 K Kutseõppe tegevus- ja sotsiaaltoetused 113 099,00 kutseharidusele Juurdepääsu tagamine Kõrghariduse tegevustoetus 4 394 676,00 kõrgharidusele 20 K 20 K Kõrgkoolide stipendiumid 17 500,00 20 K Kõrgkoolide vajaduspõhised eritoetused 4 455,00 44 K Tuludest sõltuvad tegevuskulud 150 000,00 Täiskasvanuhariduse Tuludest sõltuvad tegevuskulud 150 000,00 arendamine ja õppimisvõimaluste loomine 44 K Hariduse rahvusvahelise 40 Välistoetusest sõltuvad tegevuskulud 21 000,00 konkurentsivõime edendamine K 40 K Välistoetusest sõltuvad sotsiaaltoetused 30 000,00 Eesti Lennuakadeemia Kokku 4 880 730,00 Kõrgem Kunstikool Pallas Juurdepääsu tagamine 20 K Kõrghariduse tegevustoetus 2 457 418,00 kõrgharidusele 20 K Kõrgkoolide stipendiumid 20 000,00 20 K Kõrgkoolide vajaduspõhised eritoetused 5 940,00 43 K Muudest tuludest sõltuvad tegevuskulud 16 000,00 44 K Kõrghariduse õppetoetused ja stipendiumid 2 000,00 44 Majandustegevuse tuludest sõltuvad tegevuskulud 38 000,00 K Hariduse rahvusvahelise 40 Välistoetusest sõltuvad tegevuskulud 16 000,00 konkurentsivõime edendamine K 40 K Välistoetusest sõltuvad õppetoetused 66 000,00 Kõrgem Kunstikool Pallas Kokku 2 621 358,00 Juurdepääsu tagamine 10 100 656,00 Tallinna Tehnikakõrgkool kõrgharidusele 20 K Kõrghariduse tegevustoetus 20 K Kõrgkoolide stipendiumid 175 000,00 20 K Kõrgkoolide vajaduspõhised eritoetused 51 975,00 Kõrghariduse sihtotstarbelised toetused 216 500,00 20 K (regionaalsed kolledžid) 43 K Muudest tuludest sõltuvad tegevuskulud 50 000,00 44 K Kõrghariduse õppetoetused ja stipendiumid 6 000,00 385 000,00 44 K Majandustegevuse tuludest sõltuvad tegevuskulud 20IN001000 I Tallinna Tehnikakõrgkooli inventar 30 000,00 Tallinna Tehnikakõrgkooli 500 000,00 20IN020020 I kinnisvarainvesteeringud 44IN005000 I Tuludest sõltuvad muud investeeringud 100 000,00 Täiskasvanuhariduse 320 000,00 arendamine ja õppimisvõimaluste loomine 44 K Majandustegevuse tuludest sõltuvad tegevuskulud 205 000,00 Hariduse rahvusvahelise konkurentsivõime edendamine 40 K Välistoetusest sõltuvad tegevuskulud 40 K Välistoetusest sõltuvad õppetoetused 90 000,00 Tallinna Tehnikakõrgkool Kokku 12 230 131,00 Juurdepääsu tagamine üld- ja 913 308,00 Tallinna Tervishoiu Kõrgkool kutseharidusele 20 K Kutseõppe tegevus- ja sotsiaaltoetused 5 000,00 44 K Majandustegevuse tuludest sõltuvad tegevuskulud Juurdepääsu tagamine 5 948 042,00 kõrgharidusele 20 K Kõrghariduse tegevustoetus 20 K Kõrgkoolide stipendiumid 112 500,00 20 K Kõrgkoolide vajaduspõhised eritoetused 31 185,00 973 000,00 20 K Sihtotstarbeline toetus konsensusleppe täitmiseks Kõrghariduse sihtotstarbelised toetused 183 500,00 20 K (regionaalsed kolledžid) 44 K Kõrghariduse õppetoetused ja stipendiumid 18 000,00 202 000,00 44 K Majandustegevuse tuludest sõltuvad tegevuskulud 25 000,00 Hariduse rahvusvahelise konkurentsivõime edendamine 40 K Välistoetusest sõltuvad tegevuskulud Tallinna Tervishoiu Kõrgkool Kokku 8 411 535,00 Juurdepääsu tagamine üld- ja 557 207,00 Tartu Tervishoiu Kõrgkool kutseharidusele 20 K Kutseõppe tegevus- ja sotsiaaltoetused Juurdepääsu tagamine 4 472 885,00 kõrgharidusele 20 K Kõrghariduse tegevustoetus 20 K Kõrgkoolide stipendiumid 85 000,00 20 K Kõrgkoolide vajaduspõhised eritoetused 23 760,00 Eelarve liik ja Asutuse nimetus Tegevus objekti kood Eelarve konto Tegevuse kirjeldus 2023 eelarve Juurdepääsu tagamine 466 000,00 Tartu Tervishoiu Kõrgkool kõrgharidusele 20 K Sihtotstarbeline toetus konsensusleppe täitmiseks 251 000,00 44 K Majandustegevuse tuludest sõltuvad tegevuskulud Hariduse rahvusvahelise 44IN005000 I Tuludest sõltuvad muud investeeringud 17 000,00 konkurentsivõime edendamine 40 K Välistoetusest sõltuvad tegevuskulud 180 000,00 Tartu Tervishoiu Kõrgkool Kokku 6 052 852,00 Üldkokkuvõte 34 196 606,00 Eelarve liik: 10 - arvestuslikud vahendid, 20 - kindlaksmääratud vahendid, 40,41,32 - välistoetusest sõltuvad vahendid, sh riigieelarveline kaasfinantseering, 43 - muudest tuludest sõltuvad vahendid, 44- majandustegevus. K- kulud; I - investeeringud Kristi Vinter-Nemvalts kantsler Marika Tuusis eelarve- ja finantsjuhtimise osakonna juhataja Lisa 9 Riigi üldhariduskoolide eelarvete jaotused KINNITATUD Haridus- ja teadusministri käskkirjaga " Haridus- ja Teadusministeeriumi 2023-2026 programmide kinnitamine ning 2023. aasta eelarvete ja kulude jaotuskavad " (eur) Eelarve liik ja Asutuse nimetus Tegevus objekti kood Eelarve konto Tegevuse kirjeldus 2023 eelarve Ahtme Kool Juurdepääsu tagamine üld- ja 20 K Riigi üldhariduskoolide tegevuskulud 575 633,00 kutseharidusele 20 K Riigi üldhariduskoolide õpetajate ja direktori tööjõukulu 654 531,00 44 K Majandustegevuse tuludest sõltuvad tegevuskulud 1 200,00 Ahtme Kool Kokku 1 231 364,00 Haapsalu Viigi Kool Juurdepääsu tagamine üld- ja 20 K Riigi üldhariduskoolide tegevuskulud 861 296,00 kutseharidusele 20 K Riigi üldhariduskoolide õpetajate ja direktori tööjõukulu 787 928,00 Haapsalu Viigi Kool Kokku 1 649 224,00 Hiiumaa Gümnaasium Juurdepääsu tagamine üld- ja 20 K Riigi üldhariduskoolide tegevuskulud 336 278,00 kutseharidusele 20 K Riigi üldhariduskoolide õpetajate ja direktori tööjõukulu 543 603,00 Hiiumaa Gümnaasium Kokku 879 881,00 Jõgevamaa Gümnaasium Juurdepääsu tagamine üld- ja 20 K Riigi üldhariduskoolide tegevuskulud 451 723,00 kutseharidusele 20 K Riigi üldhariduskoolide õpetajate ja direktori tööjõukulu 901 030,00 44 K Majandustegevuse tuludest sõltuvad tegevuskulud 2 000,00 Jõgevamaa Gümnaasium Kokku 1 354 753,00 Jõhvi Gümnaasium Juurdepääsu tagamine üld- ja 20 K Riigi üldhariduskoolide tegevuskulud 652 022,00 kutseharidusele 20 K Riigi üldhariduskoolide õpetajate ja direktori tööjõukulu 1 532 435,00 Jõhvi Gümnaasium Kokku 2 184 457,00 Kammeri Kool Juurdepääsu tagamine üld- ja 20 K Riigi üldhariduskoolide tegevuskulud 638 489,00 kutseharidusele 20 K Riigi üldhariduskoolide õpetajate ja direktori tööjõukulu 523 306,00 44 K Majandustegevuse tuludest sõltuvad tegevuskulud 15 000,00 Kammeri Kool Kokku 1 176 795,00 Kiigemetsa Kool Juurdepääsu tagamine üld- ja 20 K Riigi üldhariduskoolide tegevuskulud 552 488,00 kutseharidusele 20 K Riigi üldhariduskoolide õpetajate ja direktori tööjõukulu 483 679,00 44 K Majandustegevuse tuludest sõltuvad tegevuskulud 30 000,00 Kiigemetsa Kool Kokku 1 066 167,00 Kohtla - Järve Gümnaasium Juurdepääsu tagamine üld- ja 20 K Riigi üldhariduskoolide tegevuskulud 421 839,00 kutseharidusele 20 K Riigi üldhariduskoolide õpetajate ja direktori tööjõukulu 807 133,00 Kohtla - Järve Gümnaasium Kokku 1 228 972,00 Kohtla-Järve Järve Kool Juurdepääsu tagamine üld- ja 20 K Riigi üldhariduskoolide tegevuskulud 901 644,00 kutseharidusele 20 K Riigi üldhariduskoolide õpetajate ja direktori tööjõukulu 1 238 493,00 Kohtla-Järve Järve Kool Kokku 2 140 137,00 Läänemaa Ühisgümnaasium Juurdepääsu tagamine üld- ja 20 K Riigi üldhariduskoolide tegevuskulud 478 705,00 kutseharidusele 20 K Riigi üldhariduskoolide õpetajate ja direktori tööjõukulu 783 046,00 Läänemaa Ühisgümnaasium Kokku 1 261 751,00 Maarjamaa Hariduskolleegium Juurdepääsu tagamine üld- ja 20 K Riigi üldhariduskoolide tegevuskulud 5 529 646,00 kutseharidusele 20 K Riigi üldhariduskoolide õpetajate ja direktori tööjõukulu 1 605 511,00 44 K Majandustegevuse tuludest sõltuvad tegevuskulud 5 000,00 Maarjamaa Hariduskolleegium Kokku 7 140 157,00 Narva Eesti Gümnaasium Juurdepääsu tagamine üld- ja 20 K Riigi üldhariduskoolide tegevuskulud 432 132,00 kutseharidusele 20 K Riigi üldhariduskoolide õpetajate ja direktori tööjõukulu 574 333,00 Narva Eesti Gümnaasium Kokku 1 006 465,00 Narva Eesti Riigigümnaasium Juurdepääsu tagamine üld- ja 20 K Riigi üldhariduskoolide tegevuskulud 365 798,00 kutseharidusele 20 K Riigi üldhariduskoolide õpetajate ja direktori tööjõukulu 339 502,00 20IN005000 I Riigi üldhariduskoolide investeeringud 15 000,00 Narva Eesti Riigigümnaasium Kokku 720 300,00 Narva Gümnaasium Juurdepääsu tagamine üld- ja 20 K Riigi üldhariduskoolide tegevuskulud 528 633,00 kutseharidusele 20 K Riigi üldhariduskoolide õpetajate ja direktori tööjõukulu 744 528,00 20IN005000 I Riigi üldhariduskoolide investeeringud 15 000,00 Narva Gümnaasium Kokku 1 288 161,00 Narva Vanalinna Riigikool Juurdepääsu tagamine üld- ja 20 K Riigi üldhariduskoolide tegevuskulud 812 147,00 kutseharidusele 20 K Riigi üldhariduskoolide õpetajate ja direktori tööjõukulu 1 628 137,00 Narva Vanalinna Riigikool Kokku 2 440 284,00 Noarootsi Gümnaasium Juurdepääsu tagamine üld- ja 20 K Riigi üldhariduskoolide tegevuskulud 472 810,00 kutseharidusele 20 K Riigi üldhariduskoolide õpetajate ja direktori tööjõukulu 486 112,00 44 K Majandustegevuse tuludest sõltuvad tegevuskulud 10 000,00 Noarootsi Gümnaasium Kokku 968 922,00 Nurme Kool Juurdepääsu tagamine üld- ja 20 K Riigi üldhariduskoolide tegevuskulud 421 666,00 kutseharidusele 20 K Riigi üldhariduskoolide õpetajate ja direktori tööjõukulu 385 195,00 Nurme Kool Kokku 806 861,00 Nõo Reaalgümnaasium Juurdepääsu tagamine üld- ja 20 K Riigi üldhariduskoolide tegevuskulud 707 225,00 kutseharidusele 20 K Riigi üldhariduskoolide õpetajate ja direktori tööjõukulu 815 532,00 Eelarve liik ja Asutuse nimetus Tegevus objekti kood Eelarve konto Tegevuse kirjeldus 2023 eelarve Nõo Reaalgümnaasium Juurdepääsu tagamine üld- ja 44 K Majandustegevuse tuludest sõltuvad tegevuskulud 5 000,00 Nõo Reaalgümnaasium Kokku 1 527 757,00 Paide Gümnaasium Juurdepääsu tagamine üld- ja Riigi üldhariduskoolide tegevuskulud kutseharidusele 20 K 365 645,00 20 K Riigi üldhariduskoolide õpetajate ja direktori tööjõukulu 613 145,00 Paide Gümnaasium Kokku 978 790,00 Porkuni Kool Juurdepääsu tagamine üld- ja 20 K Riigi üldhariduskoolide tegevuskulud 1 222 909,00 kutseharidusele 20 K Riigi üldhariduskoolide õpetajate ja direktori tööjõukulu 822 257,00 44 K Majandustegevuse tuludest sõltuvad tegevuskulud 25 000,00 Porkuni Kool Kokku 2 070 166,00 Põlva Gümnaasium Juurdepääsu tagamine üld- ja 20 K Riigi üldhariduskoolide tegevuskulud 382 971,00 kutseharidusele 20 K Riigi üldhariduskoolide õpetajate ja direktori tööjõukulu 783 046,00 Põlva Gümnaasium Kokku 1 166 017,00 Pärnu Koidula Gümnaasium Juurdepääsu tagamine üld- ja 20 K Riigi üldhariduskoolide tegevuskulud 723 415,00 kutseharidusele 20 K Riigi üldhariduskoolide õpetajate ja direktori tööjõukulu 1 468 341,00 44 K Muudest tuludest sõltuvad tegevuskulud 5 000,00 Pärnu Koidula Gümnaasium Kokku 2 196 756,00 Pärnu Täiskasvanute Juurdepääsu tagamine üld- ja 20 K Riigi üldhariduskoolide tegevuskulud 339 895,00 Gümnaasium kutseharidusele 20 K Riigi üldhariduskoolide õpetajate ja direktori tööjõukulu 927 042,00 Pärnu Täiskasvanute Gümnaasium Kokku 1 266 937,00 Rae Gümnaasium Juurdepääsu tagamine üld- ja 20 K Riigi üldhariduskoolide tegevuskulud 104 744,00 kutseharidusele 20 K Riigi üldhariduskoolide õpetajate ja direktori tööjõukulu 148 060,00 Rae Gümnaasium Kokku 252 804,00 Raikküla Kool Juurdepääsu tagamine üld- ja 20 K Riigi üldhariduskoolide tegevuskulud 550 443,00 kutseharidusele 20 K Riigi üldhariduskoolide õpetajate ja direktori tööjõukulu 457 539,00 Raikküla Kool Kokku 1 007 982,00 Rakvere Riigigümnaasium Juurdepääsu tagamine üld- ja 20 K Riigi üldhariduskoolide tegevuskulud 595 510,00 kutseharidusele 20 K Riigi üldhariduskoolide õpetajate ja direktori tööjõukulu 1 234 621,00 Rakvere Riigigümnaasium Kokku 1 830 131,00 Rapla Gümnaasium Juurdepääsu tagamine üld- ja 20 K Riigi üldhariduskoolide tegevuskulud 408 457,00 kutseharidusele 20 K Riigi üldhariduskoolide õpetajate ja direktori tööjõukulu 684 394,00 20IN005000 I Riigi üldhariduskoolide investeeringud 15 000,00 Rapla Gümnaasium Kokku 1 107 851,00 Saaremaa Gümnaasium Juurdepääsu tagamine üld- ja 20 K Riigi üldhariduskoolide tegevuskulud 646 880,00 kutseharidusele 20 K Riigi üldhariduskoolide õpetajate ja direktori tööjõukulu 1 300 389,00 Saaremaa Gümnaasium Kokku 1 947 269,00 Saue Riigigümnaasium Juurdepääsu tagamine üld- ja 20 K Riigi üldhariduskoolide tegevuskulud 489 506,00 kutseharidusele 20 K Riigi üldhariduskoolide õpetajate ja direktori tööjõukulu 1 084 695,00 Saue Riigigümnaasium Kokku 1 574 201,00 Tabasalu Gümnaasium Juurdepääsu tagamine üld- ja Riigi üldhariduskoolide tegevuskulud kutseharidusele 20 K 470 971,00 20 K Riigi üldhariduskoolide õpetajate ja direktori tööjõukulu 997 090,00 Tabasalu Gümnaasium Kokku 1 468 061,00 Tallinna K.Pätsi Vabaõhukool Juurdepääsu tagamine üld- ja 20 K Riigi üldhariduskoolide tegevuskulud 968 559,00 kutseharidusele 20 K Riigi üldhariduskoolide õpetajate ja direktori tööjõukulu 1 279 195,00 Tallinna K.Pätsi Vabaõhukool Kokku 2 247 754,00 Tallinna Mustamäe Juurdepääsu tagamine üld- ja 20 K Riigi üldhariduskoolide tegevuskulud 517 172,00 Riigigümnaasium kutseharidusele 20 K Riigi üldhariduskoolide õpetajate ja direktori tööjõukulu 567 308,00 Tallinna Mustamäe Riigigümnaasium Kokku 1 084 480,00 Tallinna Muusikakeskkool Juurdepääsu tagamine üld- ja 44 K Majandustegevuse tuludest sõltuvad tegevuskulud 34 700,00 kutseharidusele Tallinna Muusikakeskkool Kokku 34 700,00 Tallinna Pelgulinna Gümnaasium Juurdepääsu tagamine üld- ja 20 K Riigi üldhariduskoolide tegevuskulud 510 602,00 kutseharidusele 20 K Riigi üldhariduskoolide õpetajate ja direktori tööjõukulu 611 154,00 20IN005000 I Riigi üldhariduskoolide investeeringud 15 000,00 Tallinna Pelgulinna Gümnaasium Kokku 1 136 756,00 Tallinna Tõnismäe Juurdepääsu tagamine üld- ja 20 K Riigi üldhariduskoolide tegevuskulud 1 808 975,00 Riigigümnaasium kutseharidusele 20 K Riigi üldhariduskoolide õpetajate ja direktori tööjõukulu 2 618 516,00 Tallinna Tõnismäe Riigigümnaasium Kokku 4 427 491,00 Tartu Emajõe Kool Juurdepääsu tagamine üld- ja 20 K Riigi üldhariduskoolide tegevuskulud 519 266,00 kutseharidusele 20 K Riigi üldhariduskoolide õpetajate ja direktori tööjõukulu 575 636,00 44 K Majandustegevuse tuludest sõltuvad tegevuskulud 20 000,00 Tartu Emajõe Kool Kokku 1 114 902,00 Tartu Hiie Kool Juurdepääsu tagamine üld- ja 20 K Riigi üldhariduskoolide tegevuskulud 1 436 152,00 kutseharidusele 20 K Riigi üldhariduskoolide õpetajate ja direktori tööjõukulu 1 419 531,00 44 K Majandustegevuse tuludest sõltuvad tegevuskulud 59 100,00 Tartu Hiie Kool Kokku 2 914 783,00 Tartu Tamme Gümnaasium Juurdepääsu tagamine üld- ja 20 K Riigi üldhariduskoolide tegevuskulud 659 357,00 kutseharidusele Eelarve liik ja Asutuse nimetus Tegevus objekti kood Eelarve konto Tegevuse kirjeldus 2023 eelarve Tartu Tamme Gümnaasium Juurdepääsu tagamine üld- ja 20 K Riigi üldhariduskoolide õpetajate ja direktori tööjõukulu 1 399 041,00 44 K Majandustegevuse tuludest sõltuvad tegevuskulud 5 000,00 Tartu Tamme Gümnaasium Kokku 2 063 398,00 Urvaste Kool Juurdepääsu tagamine üld- ja 20 K Riigi üldhariduskoolide tegevuskulud 473 839,00 kutseharidusele 20 K Riigi üldhariduskoolide õpetajate ja direktori tööjõukulu 274 662,00 44 K Majandustegevuse tuludest sõltuvad tegevuskulud 4 000,00 Urvaste Kool Kokku 752 501,00 Valga Gümnaasium Juurdepääsu tagamine üld- ja 20 K Riigi üldhariduskoolide tegevuskulud 356 092,00 kutseharidusele 20 K Riigi üldhariduskoolide õpetajate ja direktori tööjõukulu 684 394,00 44 K Majandustegevuse tuludest sõltuvad tegevuskulud 1 000,00 Valga Gümnaasium Kokku 1 041 486,00 Valga Jaanikese Kool Juurdepääsu tagamine üld- ja 20 K Riigi üldhariduskoolide tegevuskulud 518 673,00 kutseharidusele 20 K Riigi üldhariduskoolide õpetajate ja direktori tööjõukulu 588 593,00 44 K Majandustegevuse tuludest sõltuvad tegevuskulud 1 000,00 Valga Jaanikese Kool Kokku 1 108 266,00 Viimsi Gümnaasium Juurdepääsu tagamine üld- ja 20 K Riigi üldhariduskoolide tegevuskulud 787 551,00 kutseharidusele 20 K Riigi üldhariduskoolide õpetajate ja direktori tööjõukulu 1 462 196,00 Viimsi Gümnaasium Kokku 2 249 747,00 Viljandi Gümnaasium Juurdepääsu tagamine üld- ja 20 K Riigi üldhariduskoolide tegevuskulud 721 075,00 kutseharidusele 20 K Riigi üldhariduskoolide õpetajate ja direktori tööjõukulu 1 534 109,00 Viljandi Gümnaasium Kokku 2 255 184,00 Võru Gümnaasium Juurdepääsu tagamine üld- ja Riigi üldhariduskoolide tegevuskulud kutseharidusele 20 K 434 808,00 20 K Riigi üldhariduskoolide õpetajate ja direktori tööjõukulu 750 162,00 Võru Gümnaasium Kokku 1 184 970,00 Ämmuste Kool Juurdepääsu tagamine üld- ja 20 K Riigi üldhariduskoolide tegevuskulud 471 851,00 kutseharidusele 20 K Riigi üldhariduskoolide õpetajate ja direktori tööjõukulu 375 329,00 Ämmuste Kool Kokku 847 180,00 Üldkokkuvõte 71 402 971,00 Eelarve liik: 10 - arvestuslikud vahendid, 20 - kindlaksmääratud vahendid, 40,41,32 - välistoetusest sõltuvad vahendid, sh riigieelarveline kaasfinantseering, 43 - muudest tuludest sõltuvad vahendid, 44- majandustegevus. K- kulud; I - investeeringud Kristi Vinter-Nemvalts kantsler Marika Tuusis eelarve- ja finantsjuhtimise osakonna juhataja Lisa 10 Riigi teadus- ja arendusasutuste eelarvete jaotused KINNITATUD Haridus- ja teadusministri käskkirjaga " Haridus- ja Teadusministeeriumi 2023-2026 programmide kinnitamine ning 2023. aasta eelarvete ja kulude jaotuskavad " (eur) Programm Eelarve liik ja Eelarve Asutuse nimetus Tegevus objekti kood konto Tegevuse kirjeldus 2023 eelarve Eesti Keele Instituut Keeleprogramm Eesti keele maine ja staatuse tugevdamine 20 K Eesti keele mainetegevused 145 403,00 Keeletaristu ja keeletehnoloogia arendamine 20 K Eesti Keele Instituudi tegevuskulud 2 018 980,00 20 K Hõimurahvaste programmi rakendamine 199 454,00 20 K Programm "Eestikeelsete kõrgkooliõpikute 218 950,00 loomise toetamise põhimõtted 2018-2027" 44 K Majandustegevusest laekuvate tulude arvelt 85 000,00 tehtavad kulud Eesti keele õppe toetamine ja oskuse 20 K Täiskasvanute täiendõppe toetamine 30 839,00 hindamine, mitmekeelsuse toetamine 40 K SF 2021+ meede 21.4.7.3 Eesti keele õpe ja 1 704 600,00 keeleõppe arendamine Haridus- ja noorteprogramm Haridusvõrgu korrastamine ja arendamine 20SE000028 K RKAS-i remondifond 70 024,00 Võrdsete võimaluste tagamine hariduses 40 K SF 2021+ meede 21.4.7.1 Eesti keele õpe 3 372 583,00 rändetaustaga ja muu emakeelega inimestele Teadussüsteemi programm Teadusasutuste ja teadlaskonna arengu 20 K Riiklike programmide toetamine 1 585 000,00 toetamine 20 K Teadus- ja arendusasutuste baasfinantseerimine 164 000,00 Eesti Keele Instituut Kokku 9 594 833,00 Keeleprogramm Keeletaristu ja keeletehnoloogia arendamine 20 K Eesti keele alane veebiseminar 4 500,00 Eesti Kirjandusmuuseum lasteaiaõpetajatele Haridus- ja noorteprogramm Haridusvõrgu korrastamine ja arendamine 20SE000028 K RKAS-i remondifond 143 666,00 Teadussüsteemi programm Teadusasutuste ja teadlaskonna arengu 20 K Riiklike programmide toetamine 85 000,00 toetamine 20 K Teadus- ja arendusasutuste baasfinantseerimine 144 000,00 20 K Tegevustoetus 943 072,00 40 K Projekt: Filter consorttium of the Academy of 19 000,00 Finalnd 43 K Siseriiklikud toetused 28 000,00 43 K Uurimistoetused 238 000,00 44 K Majandustegevuse tuludest sõltuvad 30 000,00 majanduskulud Eesti Kirjandusmuuseum Kokku 1 635 238,00 Üldkokkuvõte 11 230 071,00 Eelarve liik: 10 - arvestuslikud vahendid, 20 - kindlaksmääratud vahendid, 40,41,32 - välistoetusest sõltuvad vahendid, sh riigieelarveline kaasfinantseering, 43 - muudest tuludest sõltuvad vahendid, 44- majandustegevus. K- kulud; I - investeeringud Kristi Vinter-Nemvalts kantsler Marika Tuusis eelarve- ja finantsjuhtimise osakonna juhataja Lisa 11 KINNITATUD Haridus- ja teadusministri käskkirjaga " Haridus- ja Teadusministeeriumi 2023-2026 Haridus- ja Noorteameti eelarve jaotus programmide kinnitamine ning 2023. aasta eelarvete ja kulude jaotuskavad " (eur) Programm Tegevus Eelarve liik ja Eelarve Tegevuse kirjeldus objekti kood konto 2023 eelarve Eesti keele maine ja staatuse 20 Euroopa keeleõppe tunnuskirja väljaandmine 4 500,00 Keeleprogramm tugevdamine K Eesti keele maine ja staatuse tugevdamine Kokku 4 500,00 20 Eesti keele ja kultuuri õpe välismaal asuvates kõrgkoolides 406 000,00 Eesti keele õppe toetamine ja oskuse hindamine, mitmekeelsuse toetamine K 20 Eesti keele tasemeeksamite ettevalmistus, korraldamine ja arendamine 629 702,00 K 20 K Eesti keele õppe arendamine välismaal, stipendiumid 100 000,00 20 Eesti keele õppe arendamine välismaal, väliseesti noorte 27 000,00 K noortevahetused 20 K Kodakonduseksamite läbiviimine 45 089,00 20 K Keeleprogrammi tegevuskulu 14 000,00 10SE020007 K Eesti keele õppe kulude hüvitamine 60 000,00 Eesti keele õppe toetamine ja oskuse hindamine, mitmekeelsuse toetamine Kokku 1 281 791,00 Keeleprogramm Kokku 1 286 291,00 Haridus- ja Haridusvõrgu korrastamine ja 20SE000028 RKAS-i remondifond 43 989,00 noorteprogramm arendamine K Haridusvõrgu korrastamine ja arendamine Kokku 43 989,00 Juurdepääsu tagamine üld- ja 20 Tegevustoetus 664 000,00 kutseharidusele K Juurdepääsu tagamine üld- ja kutseharidusele Kokku 664 000,00 Juurdepääsu tagamine kõrgharidusele 20 K Kõrghariduse õppetoetused ja stipendiumid 322 000,00 Juurdepääsu tagamine kõrgharidusele Kokku 322 000,00 Hariduse rahvusvahelise 20 Kõrghariduse rahvusvahelistumise toetamine 1 583 425,00 konkurentsivõime edendamine K 20 K Üld- ja juhtimiskulu 271 686,00 40 K Erasmus+ kõrgkoolide õpirändetoetuste kaasfinantseering 844 585,00 40 K Erasmus+ välisabi (kõik valdkonnad) 30 068 585,00 40 K Norra toetus 480 600,00 40 K Tegevuskulud muude otselaekuvate välistoetuste arvelt 65 000,00 40 K eTwinning - rahvusvaheline õpetajate sotsiaalvõrgustik 117 000,00 40 K Nordplus projekti välisabi 33 000,00 40 K Study in Europe3, EK turundusprojekt 100 000,00 Hariduse rahvusvahelise konkurentsivõime edendamine Kokku 33 563 881,00 Õppekava ja koolikorralduse 20 Kõrghariduse kvaliteedi arendamine ja hindamine 474 000,00 arendustegevused K 20 K Tegevuskulud 1 723 650,00 20 K Tegevustoetus 89 000,00 40 SF 2014+ meede 1.3 Kaasaegse ning uuendusliku õppevara arendamine 2 644 191,00 K ja kasutuselevõtt 40 SF 2021+ meede 21.4.8.2 Õpetajate järelkasv ja areng, õpikäsitus ja - 1 019 665,00 K keskkonnad (kvaliteedijuhtimine) Õppekava ja koolikorralduse arendustegevused Kokku 5 950 506,00 20 Tegevuskulud 601 000,00 Võrdsete võimaluste tagamine hariduses K 20 K Tegevustoetus 360 000,00 20 K Tööjõukulud 360 000,00 40 SF 2014+ meede 1.1 Haridustugiteenuste arendamine ja kättesaadavuse 3 324 529,00 K tagamine 40 K SF 2021+ meede 21.4.5.2 Hariduse tugiteenused 3 633 285,00 Võrdsete võimaluste tagamine hariduses Kokku 8 278 814,00 Õpetajate ja haridusasutuste juhtide 20 Õpetajakoolituse stipendiumid 160 000,00 arengu toetamine K 40 SF 2014+ meede 1.2 Õpetajate, koolijuhtide ja noorsootöötajate 481 093,00 K professionaalse arengu toetamine 10SE020003 K Tegevuskulud 3 700 000,00 Õpetajate ja haridusasutuste juhtide arengu toetamine Kokku 4 341 093,00 20 Kutsehariduse IT Akadeemia 161 000,00 Õppe seostamine tööturu vajadustega K 20 K Kõrghariduse IT Akadeemia 998 840,00 20 K Siseriiklikud ja rahvusvahelised kutsemeistrivõistlused 440 000,00 20 K Üld- ja juhtimiskulu 260 000,00 40 K SF 2014+ meede 1.5. Ettevõtlusõppe arendamine 2 638 435,00 40 K SF 2014+ Töökohapõhise õppe laiendamine 3 628 714,00 40 K SF 2021+ meede 21.4.4.2 PRÕM+ 1 073 474,00 40 K SF 2021+ meede 21.4.4.2 IT hariduse ja digioskuste arendamine 672 458,00 Õppe seostamine tööturu vajadustega Kokku 9 872 921,00 Noorte ettevõtlikkuse ja omaalgatuste 20 Noorte omaalgatuste toetamine 191 000,00 toetamine (HOOG) K 40 K Erasmus+ kaasfinantseering 227 000,00 40 K Euroopa Solidaarsuskorpus kaasfinantseering 120 000,00 40 K Euroopa Solidaarsuskorpuse välistoetus 1 600 000,00 40 K Noortevaldkonna digihüpe 204 292,00 Noorte ettevõtlikkuse ja omaalgatuste toetamine (HOOG) Kokku 2 342 292,00 Noorsootöö kättesaadavuse ja kvaliteedi 20 Noorte tervistav ja arendav puhkus 1 400 000,00 arendamine (ISE) K 20 K Noortevaldkonna kvaliteedi arendamine ja toetamine 71 000,00 20 K Riikliku noorteinfo süsteemi toetamine 256 000,00 Programm Tegevus Eelarve liik ja Eelarve Tegevuse kirjeldus objekti kood konto 2023 eelarve Haridus- ja Noorsootöö kättesaadavuse ja kvaliteedi 20 Tegevuskulud, sh rahvusvaheliste organisatsioonide liikmemaksud 284 162,00 noorteprogramm arendamine (ISE) K 20 K Üld- ja juhtimiskulu 150 000,00 20 K Noortevaldkonna teenuste arendamine kohalikul tasandil 466 000,00 20 K Noorsoouuringute stipendiumikonkurss 20 000,00 44 Kloogaranna noortelaagri tegevuskulu majandustegevusest laekuvate 115 000,00 K tulude arvelt 44 Kutse andmise tegevuskulu majandustegevusest laekuvate tulude arvelt 2 000,00 K 20SE020005 K Noorte huvihariduse- ja tegevuse riikliku toetuse tugisüsteem 113 000,00 Noorsootöö kättesaadavuse ja kvaliteedi arendamine (ISE) Kokku 2 877 162,00 Noortele ühiskonnas võrdsete 20 Noorte võimaluste toetamine osalemaks tööelus 440 000,00 võimaluste tagamine (KINDLUS) K 40 SF 2014+ meede 2.7 Noorte tööhõivevalmiduse toetamine ning vaesuse 669 054,00 mõju vähendamine noorsootöö teenuste kättesaadavuse kaudu K 40 SF 2021+ meede 21.4.5.1 Noorsootöö meetmed noorte tööturule 3 265 294,00 sisenemise toetamiseks ja NEET-staatuses noortele tugimeetmete K pakkumiseks Noortele ühiskonnas võrdsete võimaluste tagamine (KINDLUS) Kokku 4 374 348,00 Haridus- ja noorteprogramm Kokku 72 631 006,00 Teadussüsteemi Teadusasutuste ja teadlaskonna arengu 40 SF 2014+ Dora+ 1 483 457,00 programm toetamine K 40 K Norra välistoetused: TÜ eeldefineeritud projektid 166 552,00 40 K Norra kaasfinantseering: TÜ eeldefineeritud projektid 28 509,00 Teadusasutuste ja teadlaskonna arengu toetamine Kokku 1 678 518,00 Teadussüsteemi programm Kokku 1 678 518,00 Teadmussiirde Sektoritevahelise teadmussiirde 40 SF 2014+ Erialastipendiumid 374 499,00 programm toetamine K 40 K SF 2014+ IT Akadeemia teaduse toetusmeede 3 413 355,00 Sektoritevahelise teadmussiirde toetamine Kokku 3 787 854,00 Teadmussiirde programm Kokku 3 787 854,00 ÜLDKOKKUVÕTE 79 383 669,00 Eelarve liik: 10 - arvestuslikud vahendid, 20 - kindlaksmääratud vahendid, 40,41,32 - välistoetusest sõltuvad vahendid, sh riigieelarveline kaasfinantseering, 43 - muudest tuludest sõltuvad vahendid, 44- majandustegevus. K- kulud; I - investeeringud Kristi Vinter-Nemvalts kantsler Marika Tuusis eelarve- ja finantsjuhtimise osakonna juhataja Lisa 12 KINNITATUD Haridus- ja teadusministri käskkirjaga " Haridus- ja Rahvusarhiivi eelarve jaotus Teadusministeeriumi 2023-2026 programmide kinnitamine ning 2023. aasta eelarvete ja kulude jaotuskavad " (eur) Programm Tegevus Eelarve liik ja Eelarve Tegevuse kirjeldus objekti kood konto 2023 eelarve Keeleprogramm Eesti keele õppe toetamine ja oskuse 20 K Väliseesti arhiiviprojektide konkurss 128 000,00 hindamine, mitmekeelsuse toetamine Keeleprogramm Kokku 128 000,00 Arhiivindusprogramm Arhivaalide kogumine ja säilitamine ja 20 K Tegevuskulud sh liikmemaksud, ajaloo 6 312 857,00 nendele juurdepääsu tagamine aastapreemiad, EELK toetus, arhiivipedagoogika 44 Majandustegevusest laekuvad tulude 145 000,00 K kulud 20IN005000 I Muud investeeringud 50 000,00 20SE000028 K RKAS-i vahendid 2 925 543,00 Arhiivindusprogramm Kokku 9 433 400,00 ÜLDKOKKUVÕTE 9 561 400,00 Eelarve liik: 10 - arvestuslikud vahendid, 20 - kindlaksmääratud vahendid, 40,41,32 - välistoetusest sõltuvad vahendid, sh riigieelarveline kaasfinantseering, 43 - muudest tuludest sõltuvad vahendid, 44- majandustegevus. K- kulud; I - investeeringud Kristi Vinter-Nemvalts kantsler Marika Tuusis eelarve- ja finantsjuhtimise osakonna juhataja Lisa 13 KINNITATUD Haridus- ja teadusministri käskkirjaga " Haridus- ja Teadusministeeriumi Keeleametu eelarve jaotus 2023-2026 programmide kinnitamine ning 2023. aasta eelarvete ja kulude jaotuskavad " (eur) Programm Tegevus Eelarve liik ja Eelarve Tegevuse kirjeldus objekti kood konto 2023 eelarve Keeleprogramm Eesti keele maine ja staatuse 20 K Keeleameti tegevuskulud 736 810,00 tugevdamine 20SE000028 K RKAS-i remondifond 1 640,00 Eesti keele õppe toetamine ja oskuse 20 K Avaliku sektori töötajate eesti keele õppe toetamine 81 440,00 hindamine, mitmekeelsuse toetamine Keeleprogramm Kokku 819 890,00 Eelarve liik: 10 - arvestuslikud vahendid, 20 - kindlaksmääratud vahendid, 40,41,32 - välistoetusest sõltuvad vahendid, sh riigieelarveline kaasfinantseering, 43 - muudest tuludest sõltuvad vahendid, 44- majandustegevus. K- kulud; I - investeeringud Kristi Vinter-Nemvalts kantsler Marika Tuusis eelarve- ja finantsjuhtimise osakonna juhataja Lisa 14 Finantseerimistehingute eelarvete jaotus KINNITATUD Haridus- ja teadusministri käskkirjaga " Haridus- ja Teadusministeeriumi 2023-2026 programmide kinnitamine ning 2023. aasta eelarvete ja kulude jaotuskavad " (eur) Programm Eelarve liik ja Asutuse nimetus Tegevus* objekti kood Eelarve konto Tegevuse kirjeldus 2023 eelarve Juurdepääsu tagamine Õppelaenuvõlglaste eest põhiosa maksed pankadele -161 000,00 HTM Haridus- ja noorteprogramm kõrgharidusele 10 F 10 F Õppelaenuvõlglaste tagasimaksed HTMile 420 000,00 HTM Kokku 259 000,00 Viljandi Kutseõppekeskus Juurdepääsu tagamine üld- ja 20 Kapitalirendi tehingud -11 000,00 Haridus- ja noorteprogramm kutseharidusele F Viljandi Kutseõppekeskus Kokku -11 000,00 Üldkokkuvõte 248 000,00 Eelarve liik: 10 - arvestuslikud vahendid, 20 - kindlaksmääratud vahendid F- finantseerimistehingud Kristi Vinter-Nemvalts kantsler Marika Tuusis eelarve- ja finantsjuhtimise osakonna juhataja Programm Eelarve liik ja Asutuse nimetus Tegevus* objekti kood Eelarve konto Tegevuse kirjeldus 2023 eelarve Programm Eelarve liik ja Asutuse nimetus Tegevus* objekti kood Eelarve konto Tegevuse kirjeldus 2023 eelarve Programm Eelarve liik ja Asutuse nimetus Tegevus* objekti kood Eelarve konto Tegevuse kirjeldus 2023 eelarve Programm Eelarve liik ja Asutuse nimetus Tegevus* objekti kood Eelarve konto Tegevuse kirjeldus 2023 eelarve 248 000,00 Eelarve liik: 10 - arvestuslikud vahendid, 20 - kindlaksmääratud vahendid, 40,41,32 - välistoetusest sõltuvad vahendid, sh riigieelarveline kaasfinantseering, 43 - muudest tuludest sõltuvad vahendid, 44- majandustegevus. K- kulud; I - investeeringud Marika Tuusis eelarve- ja finantsjuhtimise osakonna juhataja Lisa 15 KINNITATUD Haridus- ja teadusministri käskkirjaga " Haridus- ja Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisala määratud toetuste ülekandmine Teadusministeeriumi 2023-2026 programmide kinnitamine ning 2023. aasta eelarvete ja kulude jaotuskavad " Ülekantav Eelarve Asutuse nimetus Kulu selgitus Kulukoha kirjeldus summa Arvelduskonto Ülekandmise kuupäev liik (euro) eelarveüksus EG10, konto 452, osakond KG105030, Tartu Ülikool 20 Õppelaenude tagasimaksmisega seotud kulud tegevusala kood 09400, ATG10-H31304 21 971,00 EE281010102000234007 13.01.2023 eelarveüksus EG10, konto 452, osakond KG105030, Tallinna Tehnikaülikool 20 Õppelaenude tagasimaksmisega seotud kulud tegevusala kood 09400, ATG10-H31304 2 183,00 EE201010052037382001 13.01.2023 eelarveüksus EG10, konto 452, osakond KG105030, Tallinna Ülikool 20 Õppelaenude tagasimaksmisega seotud kulud tegevusala kood 09400, ATG10-H31304 2 648,00 EE071010002006943007 13.01.2023 eelarveüksus EG10, konto 452, osakond KG105030, Eesti Kunstiakadeemia 20 Õppelaenude tagasimaksmisega seotud kulud tegevusala kood 09400, ATG10-H31304 300,00 EE931010002006966000 13.01.2023 Üldkokkuvõte 27 102,00 Eelarve liik: 20 - kindlaksmääratud vahendid. Kristi Vinter-Nemvalts kantsler Marika Tuusis eelarve- ja finantsjuhtimise osakonna juhataja
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel