Saatja: <
[email protected]>
Saadetud: 30.12.2022 14:32
Adressaat: RAM Info <
[email protected]>; HARNO <
[email protected]>; SA Kutsekoda
<
[email protected]>; Keeleamet info <
[email protected]>;
Rahvusarhiiv <
[email protected]>; SA Teaduskeskus AHHAA
<
[email protected]>; Eesti Keele Instituut <
[email protected]>; Eesti
Kirjandusmuuseum <
[email protected]>; Eesti Merekool
<
[email protected]>; Haapsalu Kutsehariduskeskus <
[email protected]>;
Heino Elleri nim. Tartu Muusikakool <
[email protected]>; Hiiumaa Ametikool
<
[email protected]>; Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus
<
[email protected]>; Järvamaa Kutsehariduskeskus <
[email protected]>; Kehtna
Kutsehariduskeskus <
[email protected]>; Kuressaare Ametikool
<
[email protected]>; Luua Metsanduskool <
[email protected]>; Olustvere TMK
<
[email protected]>; Pärnumaa Kutsehariduskeskus
<
[email protected]>; Rakvere Ametikool <
[email protected]>; Räpina
Aianduskool <
[email protected]>; Tallinna Ehituskool
<
[email protected]>; Tallinna Lasnamäe Mehaanikakool
<
[email protected]>; Tallinna Majanduskool <
[email protected]>;
Tallinna Polütehnikum <
[email protected]>; Tallinna Teeninduskool
<
[email protected]>; Tallinna Tööstushariduskeskus <
[email protected]>;
Tartu Kunstikool <
[email protected]>; Valgamaa Kutseõppekeskus
<
[email protected]>; Vana-Vigala Tehnika- ja Teeninduskool
<
[email protected]>; Viljandi Kutseõppekeskus <
[email protected]>; Võrumaa
Kutsehariduskeskus <
[email protected]>; Hiiumaa Gümnaasium <
[email protected]>;
JÕGEVAMAA GÜMNAASIUM <
[email protected]>; Jõhvi Gümnaasium
<
[email protected]>; Kohtla-Järve Gümnaasium <
[email protected]>; Läänemaa
Ühisgümnaasium <
[email protected]>; Narva Eesti Gümnaasium
<
[email protected]>; Narva Vanalinna Riigikool <
[email protected]>;
Noarootsi Kool <
[email protected]>; Nõo Reaalgümnaasium <
[email protected]>;
Paide Gümnaasium <
[email protected]>; <
[email protected]>;
<
[email protected]>; <
[email protected]>; Rakvere Riigigümnaasium
<
[email protected]>; Rapla Gümnaasium <
[email protected]>; Saaremaa
Gümnaasium <
[email protected]>; Saue Riigigümnaasium
<
[email protected]>; Tabasalu Gümnaasium <
[email protected]>; Tallinna
Muusika- ja Balletikool MUBA <
[email protected]>; Tartu Tamme Gümnaasium ®
<
[email protected]>; <
[email protected]>; Viimsi Gümnaasium
<
[email protected]>; <
[email protected]>; <
[email protected]>; Ahtme
Kool <
[email protected]>; Haapsalu Viigi Kool <
[email protected]>; Kammeri
Kool (R) <
[email protected]>; Kiigemetsa kool
<
[email protected]>; Maarjamaa Hariduskolleegium
<
[email protected]>; Nurme kool <
[email protected]>; Porkuni Kool
<
[email protected]>; Raikküla Kool <
[email protected]>; Tallinna
Konstantin Pätsi Vabaõhukool <
[email protected]>; Tartu Emajõe Kool
<
[email protected]>; Tartu Hiie Kool <
[email protected]>;
<
[email protected]>; <
[email protected]>; Ämmuste Kool
<
[email protected]>; HTM Riigi Tugiteenuste Keskuses
<
[email protected]>; rtk info <
[email protected]>
Teema: Teile on saabunud dokument Haridus- ja
Teadusministeeriumist_Ministri_2022_KK_nr_364
TereEdastan haridus- ja teadusministri käskkirja "Haridus- ja
Teadusministeeriumi 2023-2026 programmide kinnitamine ning 2023. aasta
eelarvete ja kulude jaotuskavad"Registreerimise kuupäev:
30.12.2022Registreerimisnumber: 1.1-2/22/364Käskkirja paberkandjal ei
edastata.
LugupidamisegaEliise Paduretsspetsialistinfohalduse valdkondHaridus- ja
Teadusministeerium735
[email protected]
MINISTRI KÄSKKIRI
30.12.2022 nr 1.1-2/22/364
Haridus- ja Teadusministeeriumi 2023-2026
programmide kinnitamine ning 2023. aasta
eelarvete ja kulude jaotuskavad
Riigieelarve seaduse § 20 lõike 4, Vabariigi Valitsuse seaduse § 49 lõike 1 punktide 8 ja 9
alusel ja kooskõlas 2023. aasta riigieelarve seaduse § 1 alapunkt 2:
Kinnitan:
1) Haridus- ja noorteprogrammi 2023-2026 (lisa 1);
2) Teadussüsteemi programmi 2023-2026 (lisa 2);
3) Teadmussiirde programmi 2023-2026 (lisa 3) üldosa ning Haridus- ja
Teadusministeeriumi vastutusalas oleva meetme 2;
4) Keeleprogrammi 2023-2026 (lisa 4);
5) Arhiivindusprogrammi 2023-2026 (lisa 5).
Kinnitan Hariduse- ja Teadusministeeriumi valitsemisala eelarve jaotused tegevuste lõikes
vastavalt programmide 2023. aasta rahastamiskavale:
1) Haridus- ja Teadusministeeriumi eelarve jaotused vastavalt lisale 6;
2) kutseõppeasutuste eelarvete jaotused vastavalt lisale 7;
3) rakenduskõrgkoolide eelarvete jaotused vastavalt lisale 8;
4) riigi üldhariduskoolide eelarvete jaotused vastavalt lisale 9;
5) riigi teadus- ja arendusasutuste eelarvete jaotused vastavalt lisale 10;
6) Haridus- ja Noorteameti eelarve jaotus vastavalt lisale 11;
7) Rahvusarhiivi eelarve jaotus vastavalt lisale 12;
8) Keeleameti eelarve jaotus vastavalt lisale 13;
9) finantseerimistehingute eelarve jaotus vastavalt lisale 14;
10) määratud toetuste ülekandmine vastavalt lisale 15.
Käesoleva käskkirja muutmiseks kulude kogumahtu muutmata esitab muudatuse taotleja
Haridus- ja Teadusministeeriumi eelarve- ja finantsjuhtimise osakonnale taotluse kulude
otstarbe muutmiseks koos seletuskirjaga.
Valitsemisala asutustel esitada detailne tekkepõhine eelarve hiljemalt 1. märtsiks 2023. a Riigi
Tugiteenuste Keskusele.
Haridus- ja Teadusministeeriumi eelarve- ja finantsjuhtimise osakonnal kanda lisas 15 toodud
summad üle vastavalt nimetatud lisas määratud kontodele ja tähtaegadele.
2
Volitan käesoleva käskkirjaga kinnitatud „Haridus- ja Teadusministeeriumi eelarve
jaotused“ (Lisa 6) märgitud struktuuriüksuse osakonna juhatajat kinnitama raamatupidamise
algdokumente või selle alusel koostatud koonddokumente struktuurüksusele kinnitatud eelarve
piires.
Käesolevat käskkirja on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades
kaebuse Tartu Halduskohtusse haldusmenetluse seadustikus sätestatud korras.
(allkirjastatud digitaalselt)
Tõnis Lukas
minister
Haridus- ja noorteprogramm 2023-2026
Tulemusvaldkond Tark ja tegus rahvas
Eesti inimestel on teadmised, oskused ja hoiakud, mis võimaldavad
teostada end isiklikus elus, töös ja ühiskonnas ning toetavad Eesti elu
Tulemusvaldkonna
edendamist ja üleilmset säästvat arengut.
eesmärk
Noore avarad arenguvõimalused, turvatunne ja kindel tugi loovad Eestit, mida
noor tahab edasi viia.
Valdkonna Haridusvaldkonna arengukava 2021-2035, Noortevaldkonna arengukava
arengukava 2021-2035.
Programmi eesmärk: Eesti inimestel on teadmised, oskused ja hoiakud, mis võimaldavad
teostada end isiklikus elus, töös ja ühiskonnas ning toetavad Eesti elu edendamist ja üleilmset
säästvat arengut. Noore avarad arenguvõimalused, turvatunne ja kindel tugi loovad Eestit, mida
noor tahab edasi viia.
Programmi kogueelarve (tuhandetes eurodes)
2023 2024 2025 2026
RE RES 2023-2026
Programmi kulud 852 037 764 143 825 864 898 731
Olukorra lühianalüüs
Haridusvaldkond, nagu ka kõik teised eluvaldkonnad, on 2020-ndate alguses olnud tugevalt COVID-
pandeemia mõjusfääris. Pandeemiast tingitud distantsõpe on tekitanud õpilünkasid, määramatus ning
pidevalt muutuvad olud on mõjutanud õppijate vaimset tervist. Sellegipoolest on valdkond suutnud
pandeemiaga kohaneda ja võrreldes 2020. aastaga oluliselt paremini toime tulnud. Alates 2021. aasta
sügisest üldist distantsõpet enam ei kehtestatud ning koolid reageerisid paindlikult vastavalt nakatumise
olukorrale. Olulist leevendust tõi alates novembrist kehtima hakanud lausaline kiirtestimine, mis
võimaldas hoida haridus- ja noorsootööasutusi avatuna. Olukorraga toimetulekuks ja tagajärgede
leevendamiseks, sh õpilünkade tasandamiseks, on riik pakkunud õppeasutustele mitmekülgset tuge.
Viimased aastad on kõigilt haridus- ja noortevaldkonna osapooltelt nõudnud uudseid lahendusi ja
kiiret kohanemist – uute oskuste omandamist ning paindlikku toimetulekut muutuvate oludega. Kriis
on olnud omamoodi arengukiirendiks, et katsetada paindlikke õppe- ja hindamise viise, võtta fookusesse
õppija ning kujundada õppetööd ümber õppijast lähtuvaks – nii, nagu haridusvaldkonna arengukava ka
ette näeb.
Olulise väljakutsena on lisandunud Ukraina kriis. Ukrainast sõjapõgenikena tulnud õppijate haridustee
jätkumiseks tuleb pakkuda võimalusi õppimiseks nii alus- ja üldhariduses kui ka kutse- ja kõrghariduses,
täienduskoolitustes, samuti osalemiseks huvihariduses, huvitegevuses ja noorsootöös. Samavõrd oluline
on eesti keele õppimise võimaluste loomine kõigile sõjapõgenike vanusegruppidele.
Eesti keele kui teise keele oodatust madalam oskus (eriti põhikoolis) on endiselt märkimisväärne ja
püsiv probleem. Eesti keel teise keelena põhikooli lõpueksamite tulemused olid möödunud kevadel
madalamad kui eelnenud kolmel aastal – 2021. aastal oli statsionaarse õppe keskmine tulemus 63,3%,
varem on see jäänud 70% lähedale. See tähendab, et põhikoolilõpetajate hulk, kes ei oska eesti keelt
iseseisva keelekasutaja tasemel, on kasvanud. Seetõttu oli eriti oluline käivitada üleminek eesti
õppekeelele 2024/2025. õppeaastast koolieelsetes lasteasutustes ning 1. ja 4. klassis.
Kui eelnevatel aastatel pole õpetajate töötasu kasv suutnud kaasas käia üldise palgatõusuga, siis 2022.
aastal toimus selles osas oluline hüpe – kinnitati õpetajate palga 23,9%line tõus. 2023. aastal
tõuseb õpetajate keskmine palk 2048 euroni ning alampalk 1749 euroni. 2023. aasta septembrist
1
hakatakse Ida-Virumaa koolides maksma eesti keeles õpetavatele õpetajatele 1,5-kordset ning
alushariduses 1,3-kordset tasu, et aidata kaasa eesti õppekeelele üleminekule. Eraldatud vahendid
palgatõusuks katavad nii üldhariduskoolide kui ka kutseõppeasutuste õpetajaid. 2021. a oli
üldhariduskooli õpetajate keskmine brutokuupalk 1635 eurot, mis moodustas 106% Eesti keskmisest
(1548 eurot). Kutseõppeasutuste õpetajate keskmine palk oli vastavalt 1596 eurot ja 103% Eesti
keskmisest. Märkimisväärselt madalam on lasteaiaõpetajate keskmine töötasu (1250 eurot), kuid alates
2017. aastast kohalikele omavalitsustele (KOV) antav täiendav riiklik toetus on palgamäärad Eesti
erinevates piirkondades võrdsustanud. 2023. a lasteaiaõpetajate palgatõusu osas on 49 KOVi edastanud
19. detsembriks 2022.a. info, et tagavad tingimuste täitmise ja tõstavad lasteaiaõpetajate töötasu.
Õpetajate keskmise palga sihti - 120% Eesti keskmisest palgast, pole lisaressurssideta ja haridusvõrku
korrastamata võimalik saavutada. Tervikuna on oluline kõikide haridus- ja noortevaldkonna töötajate
väärtustamine, sest nii õpetajad, noortevaldkonna töötajad, tugispetsialistid, õppejõud jt panustavad
igapäevaselt õppijate arengu toetamisse ning potentsiaali avamisse.
Madala haridustasemega mitteõppivate 18–24-aastaste noorte osakaal oli 2021. a 9,8% jäädes
endiselt alla COVID-kriisi eelsete aastate tasemele. Näitaja sooline tasakaalustamatus on 2019. aastaga
võrreldes veidi vähenenud, kuid murettekitav on just madala haridustasemega noorte naiste osakaalu
kasv (võrreldes 2020. aastaga 1,3 protsendipunkti võrra). Endiselt on madala haridustasemega
mitteõppivate meeste arv oluliselt suurem kui madala haridustasemega mitteõppivate naiste arv.
Eri- ja kutsealase haridusega täiskasvanute (25–64-aastased) osakaal on aasta-aastalt vähehaaval, kuid
järjekindlalt kasvanud – kui 2010. a oli erialase või kutsealase haridusega 68,3% 25–64-aastastest, siis
2020. aastal 74,1%, mis täidab 2021. a sihttaseme. On väga oluline suurendada eri- ja kutsealase
haridusega inimeste osakaalu, et toetada inimeste liikumist tööturule ning luua eeldused edasiseks
enesearendamiseks. Eriti haavatavad on põhi- või keskhariduseta inimesed, sest võrreldes kõigi 25−64-
aastastega on nende töötuse määr suurem ja tööga hõivatuse määr madalam. Eri- või kutsealase
haridusega inimeste osakaalu kasvatamiseks on oluline ennekõike vähendada väljalangemist
formaalhariduses ja suurendada täiskasvanute osalust kutse- ja kõrghariduses.
Täiskasvanute elukestvas õppes osalemise määr langes oluliselt COVID-pandeemiast tingitud
vähenenud kontaktõppe tõttu. Kui 2019. aastal osales elukestvas õppes 19,6% 25–64-aastastest
elanikest, siis pärast kriisist tingitud langust (16,6%) taastus õppes osalemine 2021. a 18,4 protsendini.
Viimase kümnendi jooksul on märgatavalt tõusnud põhihariduse või sellest madalama haridusega
inimeste osalus õppes. Kui eelmise kümnendi alguses osales madala haridustasemega 25–64-aastastest
elukestvas õppes vaid 1,9%, siis 2019. aastal juba 8,6%. 2021. aastal oli madala haridustasemega
täiskasvanute osalus elukestvas õppes taas 8,6%, mis viitab taastumisele COVID-ist tingitud langusest
(osalus 2020. a 6,5%). COVID-pandeemia sundis igat liiki õppetööd oluliselt ümber korraldama, paljud
koolitused ja muud mitteformaalse õppe vormid jäid ära või lükkusid edasi. Osalusaktiivsust mõjutas
2021. aastal ka kontaktõppes osalemise eelduseks seatud COVID-tõendi nõue ja pandeemia tõttu
muutunud majandusolukord, mis raskendas õppimiseks ressursside leidmist.
Teadmusmahuka ning suuremat lisandväärtust pakkuva majanduse konkurentsivõime suurendamisel on
oluline, et tööturul oleks piisavalt pädev ja oskuslik tööjõud, kes tuleks toime tehnoloogiarikkas ja
pidevalt arenevas keskkonnas ning kes oleks hõivatud majanduse jaoks prioriteetsetes valdkondades
nagu info- ja kommunikatsioonitehnoloogiad läbi erinevate sektorite, tervisetehnoloogiad ning
ressursside väärindamine (ehk nutika spetsialiseerumise kasvualad). Seetõttu on oluline seirata kui palju
kõrgkoolilõpetajaid prioriteetsetesse majandusvaldkondadesse tööle suundub. Aasta pärast lõpetamist
nutika spetsialiseerumise kasvualadele tööle suundunud kõrgkoolilõpetajate osakaalu on seiratud
alates 2018. aastast. Kolme aasta lõikes on kasvualadel rakendunute osakaal kõikidest hõivatutest
kõikunud 12-13% ringis ning ulatus 2020. a 12,9%-ni (praktiliselt täites eesmärgiks seatud 13%).
2
Noortevaldkonna olukorra hindamisel tuleb silmas pidada, et noorte (7–26 a1) arv ja osakaal
elanikkonnas väheneb. Noorte earühma osakaalu vähenemine võib mõjutada otseselt noorte võimalusi
ja rolli ühiskonnas.
Viimasel kahel aastal on COVID-pandeemia oluliselt pärssinud noorte toimetulekut, võimalusi edukaks
iseseisvumiseks, sotsialiseerumist ning vaimset tervist. Pandeemia teisel aastal mõjutasid huvihariduses,
huvitegevuses ja noorsootöös osalemist endiselt viirusekriisist tulenevad piirangud, kuid noorte
osalemisaktiivsus viiruse-eelse ajaga võrreldes taastus. Põhjuseks võib pidada uute oludega kohanemist,
sh nii tegevuste ümberkujundamist pakkujate poolt, kuid ka noorte (ja lastevanemate) kohanemist ja
taastunud valmisolekut tegevustest osa võtta. Noorte vaimne tervis on saanud kriisis tõsiselt kannatada.
Seetõttu on arendavate, toetavate ja positiivseid sotsiaalseid kontakte võimaldavate tegevuste
tagamine kõigile noortele kõigis Eesti piirkondades jätkuvalt möödapääsmatult vajalik.
Noorte, sh vähemate võimalustega ja tõrjutusriskis noorte toetamine on järgnevatel aastatel endiselt
ääretult oluline. Ühelt poolt on noorte võimalused ühiskonnaelu korraldamisse panustamiseks
paranenud, kuid teisalt on viimaste aastate muutlikud olud oluliselt pärssinud noorte sujuvat
iseseisvumist.
Olulisemad programmi (arendus)tegevused 2023-2026 aastal:
Kvaliteetne eestikeelne haridus
• Viiakse ellu eestikeelse hariduse tegevuskava, et anda kõigile võrdsed võimalused jätkata
õpinguid järgmisel haridustasemel ning osaleda ühiskonna- ja tööelus. Eestikeelsele haridusele
ülemineku ettevalmistamiseks ja toetamiseks on alates 2023. a riigieelarvest ette nähtud 41
mln eurot, millest 15 mln euroga kaetakse juba käimasolevaid tegevusi ja nende laiendamist,
ning 26,1 mln euro eest algatatakse uusi tegevusi, mis panustavad eestikeelsele haridusele
üleminekusse.
• Soodustamaks üleminekut eestikeelsele haridusele töötatakse välja koolide ning kohalike
omavalitsuste nõustamis- ja arendustoekorraldus ning laiendatakse järelevalve tegevusi.
• Toetamaks rohkemate õpetajate ja tugispetsialistide kooli tööle asumist Ida-Virumaal
suurendatakse lähtetoetusi ning alates 2023. a kehtestatakse eesti keeles õpetavatele
õpetajatele 1,5-kordne ning lasteaia õpetajatele 1,3-kordne palgalisa koefitsient. Üleminek
eestikeelsele haridusele algab lasteaedades ning 1. ja 4. klassis 2024. aastal. Koalitsioonileppe
järgi on eestikeelsele õppele üle mindud 2030. aastaks.
• Soodustamaks õpetajate järelkasvu ning õpetajate professionaalset arengut suurendatakse
õpetaja eriala õppekohtade arvu, luuakse sihtstipendium eesti keele kui teise keele õpetaja
õppekaval õppivale üliõpilastele ja eesti keeles ainet õpetavatele õpetajatele, töötatakse välja
mikrokraadid ning viiakse ellu täienduskoolitusi.
• Rakendatakse uut keeleõppetoetuse mudelit, et soodustada eestikeelsele õppele üleminekut
eesti keelest erineva õppekeelega põhikoolis. Toetatakse eesti keelest erineva emakeelega
õpilasi eesti keele omandamisel, kooliealiste uussisserändajate keeleõpet ning nende
kohanemist põhikoolis. Jätkub keeleõppe programm „Professionaalne eestikeelne õpetaja
põhikoolis ja koolieelses lasteasutuses“, mille eesmärk on tagada üldhariduses kõigile lastele
võrdsed võimalused ja eesti keele oskus tasemel, mis on vajalik põhihariduse omandamiseks.
1
Noorsootöö seadus defineerib noore kui 7‒26-aastase füüsilise isiku.
3
Haridus- ja noortevaldkonna professionaalide järelkasv ja jätkusuutlikkus
• Senisest enam pööratakse tähelepanu haridus- ja noortevaldkonna töötajate professionaalsele
arengule, paindlikule täiendusõppele, järelkasvu tagamisele ning atraktiivse karjäärimudeli
kujundamisele. Selleks luuakse valdkondadele ühine professionaalide väärtustamise ja
atraktiivsuse kasvu kontseptsioon, kutsutakse ellu Õpetajate Akadeemia, uuendatakse
täiendusõppe kontseptsioon ning luuakse õpetajate kutsetasemetel põhinev karjäärimudel ja
kasutuselevõtu toetamise plaan.
• Väärtustamaks õpetaja ametit tõstetakse 2023. a õpetajate palga alammäära 23,9% - 1412
eurolt 1749 euroni ning sellele lisatakse diferentseerimise fond 17,1%, mis võimaldab
koolijuhtidel õpetajate töö- ja palgakorraldust paindlikumalt reguleerida. Õpetaja arvestuslik
keskmine palk ületab esmakordselt 2000 euro piiri, tõustes 1653 eurolt 2048 euroni. Kokku
eraldatakse täiendavateks palgavahenditeks 106,6 miljonit eurot. Jätkub toetus kohalikele
omavalitsustele, et motiveerida neid hoidma lasteaiaõpetajate palka 90% ning magistrikraadiga
õpetajatel 100% üldhariduse õpetaja palga alammäära tasemel.
• Jätkatakse tegevustega haridusasutuste juhtimiskvaliteedi tõstmiseks. Selleks luuakse
haridusjuhtide karjäärimudel, mis hõlmab nii juhtide tähtajaliste töölepingute rakendamise,
värbamise, hindamise ja tagasisidestamise põhimõtted. Karjäärimudeli baasil uuendatakse ka
juhtide kompetentsimudel ning töötatakse välja vastavad õigusaktid.
• Tagamaks õppejõududele konkurentsivõimelised töötasud ning arendamaks kõrghariduse
kvaliteeti suurendatakse 2022. aastal kõrghariduse rahastamist 10 miljoni euro võrra ning
alates 2023. aastast täiendavalt 15% võrra aastas. Eelarvekokkulepped võimaldavad sõlmida
riigil avalik-õiguslike ülikoolidega uued halduslepingud, milles täpsustatakse eestikeelse õppe
tagamise ning eesti keeles õpetavate akadeemiliste töötajate järelkasvu põhimõtteid.
Lepingutes on olulisel kohal ka spetsialistide ettevalmistamise suurendamine riigile
prioriteetsetel erialadel, kus tööturul on kõige suurem puudus kvalifitseeritud tööjõust.
• Tagamaks kutseõppe kvaliteeti ja jätkusuutlikkust rakendatakse kutseõpet korraldavate
õppeasutuste tulemusrahastamine
Teaduspõhine haridussüsteemi väljakutsete lahendamine ja paindlik haridussüsteem
• Ukraina sõjapõgenike koolikohustuse täitmiseks ja õpiteekonna jätkumiseks alustab 2022/23.
õppeaastal Tõnismäe Riigigümnaasiumi osana Vabaduse Kool. Koolis rakendatakse eesti
riiklikku õppekava nii põhikooli- kui gümnaasiumitasemel ning õpitakse vähemalt 60% ulatuses
eesti keeles. Õppijatel on võimalik õppida kuni 40% oma emakeeles, et säilitada nende side
ukraina keele ja kultuuriga.
• Haridusvaldkonnas COVID-19 kriisist väljumisplaani raames kavandatakse ja viiakse ellu
erinevaid meetmeid kriisiaegse distantsõppe tagajärjel tekkinud õpilünkade tasandamiseks ja
õpetajate töökoormuse leevendamiseks. Fookuses on haridustöötajate vaimset tervist
toetavad tegevused.
• Töötatakse välja ning rakendatakse alushariduse ja lapsehoiu seadus ning alushariduse riiklik
õppekava.
• Alustatakse ühtse keskhariduse ja uue põhihariduse kontseptsiooni loomist lõimides sinna üld-
ja kutsekeskharidus, formaalse ja mitteformaalse hariduse, noorsootöö, HEV õpilaste ja
andekate arendamise teemad. Juurutatakse õppe personaliseerimist ning lõimitakse eri
haridustasemete ja -liikide õpitegevusi kasutades selleks õpiraja taristu teenuseid.
4
• Alustatakse uue kutsehariduse seaduse väljatöötamist, mis on kooskõlas kavandatava ühtse
keskhariduse kontseptsiooni ja kutsete süsteemi reformiga ning asendaks kehtiva
kutseõppeasutuse seaduse.
• Laste ja noorte vaimse ja füüsilise tervise probleemide ennetamiseks toetatakse tegevusi nii
haridus- kui noorsootööasutustes kui nende väliselt. Rakendatakse uut liikumisõpetuse
põhimõtetest lähtuvat kehalise kasvatuse ainekava ning vaimset tervist toetavaid lahendusi.
• Kohalikke omavalitsusi toetatakse koolivõrgu korrastamisel nii sisuliselt (oskusteave,
nõustamine, andmed) kui ka rahaliselt kestliku kahanemise, energiatõhususe suurendamise
põhimõtetel ja ligipääsetavuse tagamisel. Aastatel 2023-2026 luuakse 8 uut riigigümnaasiumi
ning võetakse riigi pidamisele eestikeelse õppe tegevuskavas väljatoodud Ida-Virumaa
põhikoolid. Aastaks 2026 tegutseb 26 riigigümnaasiumi sh igas maakonnas vähemalt üks
riigigümnaasium, et tagada kõrge tasemega valikuterohke gümnaasiumiharidus kõigis Eesti
maakondades.
• Koostöös Sotsiaalministeeriumiga valmistatakse ette erivajadustega laste tugisüsteemi reform,
et lihtsustada ja kiirendada abi kättesaadavust ning tõhustada abivajaduse varajast märkamist.
• Uuendatakse üld-, kõrg-, täiskasvanuhariduse ja noorsootöö kvaliteedi edendamise süsteeme
ja hindamismudeleid ning luuakse eraldi arendusprogramm üldhariduskoolidele, kel on raskusi
õigusaktidest tulenevate ülesannete täitmisel.
• Noorte riskikäitumise vähendamiseks ja tõrjutusriski ennetamiseks parandatakse noorsootöö,
huvihariduse ja -tegevuse piirkondliku kättesaadavust, mobiilset noorsootööd ja noorte
kaasamist. Töötatakse välja teenused riskinoortele nende kodanikuühiskonda kaasamiseks.
Hariduse ja teadussüsteemi kooskõla suurendamine ühiskonna vajadustega
• Viiakse läbi kutsesüsteemi reform (sh oskuste klassifikaator ja kataloog, uuendatud
oskusprofiilid, kutsestandardid ja õigusraamistik), uuendatakse OSKA metoodikat ning
alustatakse enesehindamise keskkonna loomist eesmärgiga välja selgitada ühiskonna ootused
õppijate ja töötajate oskustele ning toetada nende kompetentsuse hindamist ja ametlikku
tunnustamist.
• Alustatakse kutseseaduse ajakohastamist, et luua uuenenud kutsesüsteemile õiguslik alus,
uuendada kvalifikatsiooniraamistik ning rakendada mikrokvalifikatsioone kutsesüsteemis.
• Doktoriõppe efektiivsuse tõstmiseks viiakse ellu doktoriõppe reform doktorantidest
nooremteadurite kujundamiseks. Toetatakse doktoriõppe koostöö ja kvaliteedi kasvatamise
tegevusi.
• Pakutakse vastavalt OSKA soovitustele täiendus- ja ümberõppe kursuseid täiskasvanutele,
suunates tegevusi prioriteetsete sihtgruppidena ilma piisava kvalifikatsioonita ning aegunud
oskustega täiskasvanutele. Laiendatakse töökohapõhise õppe pakkumist, toetatakse
täiskasvanute naasmist tasemeõppesse ning noorte sisenemist tööturule.
• Pööratakse tähelepanu tootmise, tehnika, tehnoloogia ning IT-valdkonna arenguks vajalike
teadmise ja oskuste arendamisele. Toetatakse digi- ja rohepöördeks vajalike oskuste
arendamist läbi kutse- ja kõrghariduse tegevuste ning ettevõtete digipöördeks vajalike
täiskasvanute digioskuste arendamise.
• Jätkatakse tegevusi mikrokvalifikatsioonide väljatöötamiseks ja rakendamiseks, mis toetab
õppe paindlikumat korraldamist kõrg- ja kutsehariduses, kutsesüsteemis ning täiendkoolituses
ning arendatakse täiskasvanud õppija mitteformaalse õppe e-tunnistuste süsteemi.
5
Programmi mõõdikud2
Mõõdik/Sihttase Viimane 2023 2024 2025 2026 2035
tegelik
tase
(2021)
Madala haridustasemega mitteõppivate 18‒24-aastaste
osakaal (%)
mehed 12 12,5 12,0 11,5 11,5 9
naised 7,6 6,7 6,6 6,5 6,5 6
kokku 9,8 9,6 9,3 9,0 9 7,5
Allikas: Eurostat
Eri- ja kutsealase haridusega täiskasvanute (25–64- 73,5 74,5 75 75,5 75,5 80
aastaste) osakaal (%)
Allikas: Statistikaamet
Täiskasvanute elukestvas õppes osalemise määr (%)
Formaal- ja mitteformaalõppes 18,4 19,4 19,4 20,4 20,9 25
Informaalõppes
Uus mõõdik, metoodika väljatöötatud. Mõõtmist
Allikas: Eesti tööjõu uuring (Statistikaamet) (nelja nädala
alustatakse 2023. a
metoodika)
Aasta pärast lõpetamist nutika spetsialiseerumise 27,3 29 29 30 30 33
kasvualadel rakendunute osakaal kõigist hõivatutest (%)*
Allikas: Uuring Edukus tööturul
Ennastjuhtiv õppija Uus mõõdik, esimene mõõtmine 2023. a
kevad
Tipptasemel oskustega (PISA uuringus 5. ja 6. taseme (2018)
saavutanud) õpilaste osakaal (%), sh
funktsionaalne lugemisoskus 13,9 - - 16,3 - 20
matemaatiline kirjaoskus 15,5 - - 18,6 - 25
loodusteaduslik kirjaoskus 12,2 - - 14,9 - 20
Allikas: PISA
Õpetajate keskmine töötasu võrreldes Eesti keskmise
töötasuga (%)
koolieelse lasteasutuse õpetaja 81 85 92 92 92 100
üldhariduskooli õpetaja 106 111 120 120 120 120
kutseõppeasutuse õpetaja 103 111 120 120 120 120
Allikas: Saldoandmik/EHIS/Statistikaamet
Noorte usaldus riigi vastu (%) (2016)
56 - - - - 70
Allikas: ICCS
*2020. aasta lõpetajad aastal 2021, kõrghariduse I ja II aste. Mõõdik on arvutatud uue metoodika järgi.
2
Indikaatorite sihttasemeid aastateks 2023-2026.
2022. a esialgsed andmed on programmis läbivalt esitatud vastavalt andmete olemasolule.
6
Meede 1. Õpivõimalused ja hariduse korraldus
Eesmärk: Õpivõimalused on valikurohked ja kättesaadavad ning haridussüsteem võimaldab
sujuvat liikumist haridustasemete ja -liikide vahel.
Meetmesse on koondatud tegevused õppeasutuste võrgu arendamiseks ja taristu tagamiseks, et
haridus oleks kättesaadav eri sihtrühmadele ja õppekeskkond toetaks nüüdisaegset õpikäsitust. Samuti
tagatakse meetme raames paindlikud õpivõimalused erinevatel haridusastmetel, kvaliteetse hariduse
kättesaadavus ja toetatud õpe, et vähendada õppest väljalangemist ning rakendada maksimaalselt iga
inimese potentsiaali. Õpivõimaluste mitmekesistamiseks, hariduse kvaliteedi tõstmiseks ning eesti keele
ja kultuuri laiemaks tutvustamiseks edendatakse rahvusvahelistumist ja õpirännet.
Meetme mõõdikud ja sihttasemed
Mõõdik/Sihttase Viimane
tegelik tase 2023 2024 2025 2026 2035
(2021)
3-aastaste kuni kooliealiste laste osakaal, kes on
käinud koolieelses lasteasutuses (%) 91,2 92 92,5 92,5 93 95
Allikas: EHIS
Vähemalt keskharidusega 20–24 a osakaal (%)
85,9 85,4 85,6 85,8 86 90
Allikas: Eurostat
Kolmanda taseme haridusega 25‒34 a osakaal (%)
43,2 43,5 43,6 43,7 43,9 45
Allikas: Eesti tööjõu-uuring
Eestist väljaminevas lühiajalises õpirändes osalenud
Uus mõõdik, esimesed andmed selguvad 2023. a, mil
kutseõppe lõpetanute osakaal (%)
seatakse ka sihttasemed.
Allikas: EHIS
Eestist väljaminevas lühiajalises õpirändes osalenud
bakalaureuse- ja magistriõppe lõpetanute osakaal
8,0 9,0 9,3 9,5 10 15
(%)
Allikas: EHIS
7
Tegevus 1.1. Haridusvõrgu korrastamine ja arendamine
Tegevus toetab põhikooli ja gümnaasiumi lahutamist, riigigümnaasiumide loomist, haridustaristu
optimeerimist ning energiatõhususe suurendamist, õppekeskkonna nüüdisajastamist, kaasava hariduse
põhimõtete rakendamist, hariduse kättesaadavuse parandamist ja haridusasutuste vahelise koostöö
suurendamist. Korrastatakse tuge vajavate õpilaste koolide võrk, parandatakse õppetingimusi ja
teenuste kättesaadavust. Kohalikud omavalitsused saavad kaasava hariduse põhimõtete rakendamisel
toetust, mis on suunatud mistahes erivajadusega inimese tavapärases õppe- ja noorsootöös osalemise
toetamisele ning osalemise suurendamisele läbi õppekeskkonna parendamise.
2023 2024 2025 2026
Mõõdik 2020 2021 2022
Sihttase
Eesmärk: Demograafiliste muutustega arvestav ja kaasava hariduse põhimõtetest lähtuv koolivõrk, mis tagab võrdse
ligipääsu kvaliteetsele haridusele kõigis Eesti piirkondades
Gümnaasiumiastmega koolide arv (tk)
158 158 158 153 150 150 150
Allikas: EHIS
Riigigümnaasiumide arv, tk
16 18 25 26 26 26
Allikas: EHIS
Tegevuse kirjeldus ja rahastamiskava (tuhandetes eurodes)
Tegevus/ Tulemus 2023 2024 2025 2026
Tegevuse 1.1. rahastamiskava
Tegevuse raames toimub:
- Koolivõrgu korrastamine (sh riigigümnaasiumid, põhikoolid, HEV koolid)
Tulemus: Aastaks 2026 tegutseb 26 riigigümnaasiumi, sh igas maakonnas vähemalt üks riigigümnaasium (ca 11 000
õppekohta sõltuvalt kokkulepetest Harjumaa omavalitsustega, sh Tallinna linnaga, ning ehitusturu olukorrast).
Ümberkorraldusse haaratud põhikoolid on funktsionaalsed, kaasaegsed ja efektiivsed. Kaasajastatud on vähemalt 160 000
m2.
- Investeeringud arengutõuget vajavate piirkondade põhikoolivõrgu korrastamisse
Tulemus: Investeeringud võimaldavad ümber korraldada ja optimeerida põhihariduse pakkumist ning leevendada ennetavalt
demograafiliste muutuste mõju väheneva ja vananeva elanikkonnaga piirkondades, keskendudes hariduse kvaliteedile ja
kättesaadavusele ning koostööle hariduskeskustega.
- Kaasava hariduse edendamiseks koolide ja noorsootööasutuste õppekeskkonna parendamine
Tulemus: Õppeasutused on toetatud tuge vajavate õppijate kaasamiseks.
Üldhariduskoolides, kutseõppe- ja noorsootööasutustes on tehtud investeeringud, haridus-, sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna
teenused on integreeritud avalike teenuste ja sotsiaalse infrastruktuuri arendamisel.
- Kutseõppeasutuste taristu nüüdisajastamine
Tulemus: Tehtavad investeeringud on kooskõlas üldise kutseõppeasutuste võrgu kava arengutega.
- Hariduskeskuste piloodid ja rakendamine
Tulemus: Investeeringud toetavad haridusasutuste, sh kutseõppeasutuste, üldhariduskoolide, mitteformaalse õppe pakkujate
ja ka kõrgharidusasutuste (nt ülikoolide piirkondlikud kolledžid) ning noorsootööasutuste tihedamat koostööd, tagades regiooni
vajadustele vastava õppe läbiviimiseks ühise taristu ja nn ühe ukse poliitika elluviimise.
KOKKU KULUD 67 689 30 882 42 225 56 975
KOKKU INVESTEERINGUD 81 848 13 481 13 607 27 496
8
Tegevus 1.2. Juurdepääsu tagamine üld- ja kutseharidusele
Tegevus hõlmab üldhariduses kolme haridustaset: alus-, põhi- ja üldkeskharidust ning kutseharidust.
Ligipääsu tagamiseks kvaliteetsele üldharidusele antakse haridustoetust munitsipaal- ja erakoolide
pidajatele, tagatakse vajalikud õppekohad riigi koolides ning toetatakse IBO õppekavade rakendamist ja
Euroopa Kooli arengut.
Eelpool nimetatud haridustoetuse all peetakse silmas ka läbi kohalike omavalitsuste (KOV) toetusfondi
eraldatavat toetust (380 mln eurot), mis panustab otseselt tegevuse eesmärkidesse, kuid mida
kajastatakse riigieelarves Vabariigi Valitsuse all ja mis seetõttu käesoleva programmi eelarves ei sisaldu.
Koguulatuses katavad KOV-id oma üldharidusega seotud kulusid riigist saadava toetuse, maksutulude ja
muude tulude arvelt.
Kutsehariduses kavandatakse õppes osalemise kasvu ning lõpetajate oskuste tööturu vajadustele
vastavuse tagamiseks kutseõppe koolitusmahud ja õppekavarühmade üleriigiline optimaalne jaotus,
tagatakse vajalikud õppekohad ja õppijate toimetulekut toetavad meetmed, kaasajastatakse
õppekeskkonda.
2023 2024 2025 2026
Mõõdik 2020 2021 2022
Sihttase
Eesmärk: Luua tingimused koolikohustuse täitmiseks, tagada ligipääs üldharidusele ja vähendada väljalangevust. Luua Eesti
elanikkonnale nende vajadustele ja võimetele vastavad kvaliteetsed, paindlikud ja mitmekesiste valikutega
kutseõppevõimalused, mis vastavad tööturu arenguvajadustele.
Põhikoolist väljalangejate määr statsionaarse õppe
0,2/ 0,25/ 0,3/ 0,3/ 0,3/ 0,25/ 0,25/
kolmandas kooliastmes (%):
0,3/ 0,3/ 0,4/ 0,4/ 0,4/ 0,3/ 0,3/
kokku/ poisid/ tüdrukud
0,1 0,2 0,2 0,2 0,2 0,2 0,2
Allikas: EHIS
Gümnaasiumist väljalangejate määr 1. õppeaastal
(%) 0,7 0,9 1,2 1,2 1,2 1,1 1,0
Allikas: EHIS
Kutseõppest väljalangejate määr kutsekeskhariduse
1. õppeaastal (%) 9,4 8,9 8,6 8,4 8,2 8,0
Allikas: EHIS
Keskhariduse omandanute osakaal 4 aastat pärast
põhikooli lõpetamist 82,1 81,9 82 82 83 83
Allikas: EHIS
Kutsehariduse* omandanute osakaal 5 aastat
pärast põhikooli lõpetamist (%) 22,4 22,3 22,7 22,9 30 30,2
Allikas: EHIS
*Kutsehariduse all mõistetakse ainult tasemeõppes saadud kutseharidust.
Tegevuse kirjeldus ja rahastamiskava (tuhandetes eurodes)
Tegevus/ Tulemus 2023 2024 2025 2026
Tegevuse 1.2. rahastamiskava
Tegevuse raames toimub
Üldhariduses:
- Haridustoetuste tagamine munitsipaal- ja erakoolidele ning õppekohad riigi koolides
Tulemus: Igale õpilasele on tagatud juurdepääs kvaliteetsele kodulähedasele põhiharidusele ning mitmeid valikuvõimalusi
pakkuvale kodumaakonnas asuvale gümnaasiumiharidusele. Õppest väljalangemine üldhariduses on vähenenud. Õpetajate
töötasu on vastavuses töö keerukuse ja vastutuse ulatusega, mis tagab koolis töötamise muutumise arvestatavaks valikuks
parimatele.
- IBO õppekavade rakendamise ja Tallinna Euroopa Kooli arengu toetamine
Tulemus: Rahvusvaheliselt tunnustatud õppekavade rakendamine toetab riigi erinevate valdkondade rahvusvahelistumisega
ja rahvusvahelise koostööga seotud tegevusi.
Kutsehariduses:
- Kutseõppe koolitusmahtude kavandamine, õppekohtade tagamine ja õpilaste toimetulekut toetavad meetmed
9
Tulemus: Tasuta õppekohad tagavad kutseharidusele ligipääsu. Koolitusmaht on optimaalne ja kooskõlas OSKA raportite
soovitustega. Rahastamismudel toetab kutsehariduse eesmärkide saavutamist, sh kaasava hariduse põhimõtete arvestamist
õppetöö korraldamisel koolides3. Kutseõppeasutused arvestavad võrdse kohtlemise põhimõtet ja erinevate sihtrühmade
vajadusi, sh eesti keelest erineva kodukeelega õpilased, uusimmigrandid ja tagasipöördujad, haridusliku erivajadusega õpilased.
Väheneb kutseõppe katkestamine, sealhulgas majanduslikel põhjustel.
- Kutseõppeasutuste õppekavarühmade üleriigilise jaotuse optimeerimine ja õppekeskkonna kaasajastamine
Tulemus: Kutseõppeasutuste ja õppekavarühmade jaotus on optimaalne ning õppebaaside ristkasutus tagab erinevate
piirkondade tööandjatele vajaliku tööjõu koolitamise. Pindade ja tehnoloogiliste seadmete kasutus on optimaalne,
kutseõppeasutustes on ajakohane sisseseade ja võimekus toetada õppevaldkondade ja piirkonna arenguid.
KOKKU KULUD 254 099 245 478 245 549 246 243
AMORTISATSIOON 10 621 10 621 10 621 10 621
FINANTSEERIMISTEHINGUD -11 -7 0 0
KOKKU INVESTEERINGUD 615 564 470 464
3 Kaasava hariduse ja võrdse kohtlemise põhimõtete arvestamine koolide igapäevatöös on kutsehariduse rahastamismudeli
üheks komponendiks ja seetõttu kajastub õpilaste toetamine koolides käesolevas tegevuses. Süsteemsed arendused riigi
tasandil nii kaasava hariduse paremaks rakendumiseks kui ka muude sihtrühmade toetamiseks kajastatakse tegevuses 2.2. (sh
haridustasemete-ülene lähenemine).
10
Tegevus 1.3. Juurdepääsu tagamine kõrgharidusele
Tegevuse raames toetatakse kõrgharidusõppe läbiviimist ülikoolides ja rakenduskõrgkoolides
(tegevustoetus), tagatakse õppija toimetulekut ja õppe tulemuslikkust toetavad teenused ja toetused,
juurutatakse õppijakeskset õpikäsitust, toetatakse kõrgharidusõppe kvaliteeti, tagatakse õppejõudude
järelkasv, toetades nende arengut ja suurendades enesetäiendamise võimalusi.
2023 2024 2025 2026
Mõõdik 2020 2021 2022
Sihttase
Eesmärk: tagada igale motiveeritud ja võimekale üliõpilaskandidaadile ligipääs kvaliteetsele, paindlikule ja mitmekesiste
valikutega ning tööturu arenguvajadusi arvestavale kõrgharidusõppele.
Kõrgharidusõppest väljalangejate määr (kõrghariduse 1.
astme õpingute esimesel aastal) (%) 15,2 14,5 16,2 16,0 16,0 15,9
Allikas: EHIS
Doktorikraadi kaitsmiste arv õppeaastas
221 222 250 300 300 300 300
Allikas: EHIS
Nominaalajaga lõpetanute osakaal kõrghariduses (%)*
52,3 55 56,1 53,6 54,0 54,5 55
Allikas: EHIS
Osakaal vilistlastest, kes on rahul õppejõudude ning
79,6
õpetamise ja juhendamisega (%) ** - - - 83 -
(2019)
Allikas: vilistlaste uuring
*Nominaalaeg +1 on arvestatud nende õppekavade puhul, mille nominaalkestus on väiksem kui 4 aastat, nominaalaeg+2 on
arvestatud nende õppekavade puhul, mille nominaalkestus on vähemalt 4 aastat. Arvesse on võetud 1. ja 2.astme õppekavad.
** Allikas: Vilistlaste uuring (Rahulolevate vilistlaste osakaal väljendub vastusevariantides "pigem nõustun" ja "nõustun täiesti")
Tegevuse kirjeldus ja rahastamiskava (tuhandetes eurodes)
Tegevus/ Tulemus 2023 2024 2025 2026
Tegevuse 1.3. rahastamiskava
Tegevuse raames toimub:
- Kõrgharidusõppe läbiviimise rahastamine ning rahastamis- ja juhtimissüsteemi arendamine
Tulemus: Tegevustoetuse eraldamisega on tagatud kõrgharidusõpe ülikoolides ja rakenduskõrgkoolides. Rahastamise
maht ja mudel toetab kõrghariduse kvaliteedieesmärkide saavutamist ning võimaldab pakkuda piisavas ulatuses
kõrgharidusõpet, sh pöörates tähelepanu õppekohtade arvu suurendamisele suurema tööjõuvajadusega valdkondades nagu
haridus (õpetajakoolitus, eripedagoogid, logopeedid, koolipsühholoogide) IKT, tehnika, tootmine ja ehitus, tervishoid.
Kõrgkoolide vastutusvaldkonnad on selged, paraneb koostöö ning kõrghariduse kvaliteet. Kõrgkoolide juhtimis- ja
töökorraldus on tõhus.
- Õppija toimetulekut ja õppe tulemuslikkust toetavate teenuste ja toetuste tagamine
Tulemus: Tagatud on toetuse saamise võimalus üliõpilaste majandusliku toimetuleku parandamiseks, erivajadustest
tulenevate vajaduste rahuldamiseks ja heade õpitulemuste väärtustamiseks, suureneb kõrghariduse ligipääsetavus
eemalejäämise riskis olevate noorte hulgas. Eesti keelest erineva emakeelega üliõpilastele on loodud parem ligipääs
eestikeelsele kõrgharidusele4. Paranevad võimalused osaleda elukestvas õppes, sh kõrgharidusõppes. VÕTA süsteem toetab
kõrgharidusõppes osalemist.
- Nüüdisaegse õpikäsituse juurutamine, sh hindamispõhimõtete arendamine5
Tulemus: Õppijate tagasiside on süsteemne osa õppe kvaliteedi arendamisel. Väheneb katkestamise määr.
- Õppejõudude arengu väärtustamine ja doktoriõppe tulemuslikkuse toetamine akadeemilise järelkasvu tagamiseks, sh
doktoranditoetus. Alates 2022/23. õppeaastast kujundatakse doktoranditoetus ümber nooremteadurite palgaks.
Tulemus: Pädevad õppejõud tagavad õppe kõrge kvaliteedi. Eestikeelse akadeemilise järelkasvu tagamiseks ja
doktoriõppe lõpetajate arvu suurendamiseks toetatakse doktoriõppe efektiivsuse kasvu. Väheneb majanduslik surve
doktoriõppe kõrvalt täiskoormusega töötamiseks ja paraneb lõpetamise määr. Toetatakse doktorikoolide tegevust sh
valdkondade ülest ja ülikoolidevahelist tegevust.
KOKKU KULUD 239 926 266 008 298 023 336 034
AMORTISATSIOON 2 634 2 634 2 634 2 634
FINANTSEERIMISTEHINGUD 259 253 253 253
KOKKU INVESTEERINGUD 692 695 695 695
4 Rahastamine tegevustoetuse raames.
5 Rahastamine tegevustoetuse raames.
11
Tegevus 1.4. Täiskasvanuhariduse arendamine ja õppimisvõimaluste loomine
Kvalifikatsiooni tõstmiseks ja võtmepädevuste arendamiseks pakutakse täiendus- ja
ümberõppevõimalusi (koolituste rahastamise otsused lähtuvad OSKA soovitustest) ning arendatakse
mitteformaalõppe kvaliteeti. Toimuvad tegevused haridustee katkestanud täiskasvanute
tagasitoomiseks formaalharidusse ning arendatakse VÕTA süsteemi. Toetatakse täiskasvanuhariduse
osapoolte võrgustikutööd ja täiskasvanute teadlikkuse tõstmist elukestvast õppest ning
õppimisvõimalustest.
2023 2024 2025 2026
Mõõdik 2020 2021 2022
Sihttase
Eesmärk: Paranenud on täiskasvanute ligipääs õppija huvidest ja võimetest lähtuvale, tema arengut toetavale ja tööturu
vajadustega arvestavale kvaliteetsele mitteformaalsele õppele. Koostöövormid on parandanud täiskasvanute teadlikkust
elukestvast õppest ja õppimisvõimalustest
25−64-aastaste madala haridustasemega täiskasvanute
elukestvas õppes osaluse määr (%)* 6,5 8,6 10,1 10,8 11,4 12,1
Allikas: Statistikaamet
Mittestatsionaarses üldharidusõppes või kutsekeskhariduses
3,1 3,1 3,2 3,3 3,4 3,4
õppijate osakaal keskhariduseta 19-64aastaste hulgas (%)
Õppetööst väljalangevuse määr mittestatsionaarses
üldharidusõppes (%)** 28 30 32 32 31 30 29
Allikas: EHIS
Täiskasvanute elukestvas õppes osalemise määr viimase 12 (2016)
kuu jooksul (%)
Formaal- ja mitteformaalõppes *** 33,9 - - 39,0 43,0
-
Informaalõppes**** - 59,6 - täpsus- täpsus-
-
Allikas: Eesti Tööjõu Uuring (Statistikaamet) tamisel tamisel
*Eesti Statistikaameti andmed. Mõõdiku arvutamisel lähtutakse Eesti tööjõu-uuringust ning see kajastab küsitlusele eelnenud
nelja viimase nädala jooksul tasemehariduses või koolitusel osalenute osatähtsust 25–64-aastaste hulgas. Madala
haridustaseme all mõistetakse põhiharidusega või sellest madalama haridusega inimesi (ISCED 0-2).
**Arvesse on võetud kõik mittestatsionaarse õppe õppevormid gümnaasiumiastmes
*** Euroopa Komisjoni metoodika, indikaator hõlmab endas formaal- ja mitteformaalõpet, va juhendatud töökohapõhine õpe
****Arvesse on võetud õppimist pereliikmelt, sõbralt või kolleegilt, trükimaterjalide abil, elektroonilise seadme vahendusel,
giidiga ekskursioonidel, õppekeskustes.
Tegevuse kirjeldus ja rahastamiskava (tuhandetes eurodes)
Tegevus/ Tulemus 2023 2024 2025 2026
Tegevuse 1.4 rahastamiskava
Tegevuse raames toimub:
- Täienduskoolituse paindlikkuse arendamine ning õppimisvõimaluste loomine
Tulemus: Töötavatele täiskasvanutele on pakutud täiendus- ja ümberõpet, mis arvestavad OSKA prognoose, regionaalseid
vajadusi ning eripärasid. Vähemalt 64 000 täiskasvanut on parandanud oma tööalaste kompetentside ja/või võtmepädevuste taset.
Parandatud on koolitusasutuste võimekust nii üldpädevuste, rohe- ja digioskuste ning erialaoskuste koolitamisel ja integreerimisel.
Lisaks on arendatud täiskasvanutele pakutavaid e-õppe võimalusi. Töötajate IT-oskuste parandamiseks ning kaasaegsete IT-
oskusega töötajate puuduse leevendamiseks on kutsutud ellu tulevikuperspektiive arvestava sisu ja kaasaegse õppekorraldusega
täiskasvanute täiendus-, ümber- ja tasemeõppe programmid, kus osaleb kokku vähemalt 2000 inimest. Rohetehnoloogiate
kasutuselevõtu soodustamiseks on kõrg- ja kutsehariduses ajakohastatud tasemeõppe programmide sisu ning pakutud täiendus- ja
ümberõpet vähemalt 2830 inimesele.
- Täienduskoolituse kvaliteedi arendamine
Tulemus: Täienduskoolitusasutused järgivad täiskasvanute koolituse seaduse ning täienduskoolituse standardi nõudeid.
Täienduskoolituste kvaliteedi arendamiseks on välja töötatud kvaliteedi hindamise süsteem. Arendatud on täienduskoolituse
kvaliteedi juhtimise raamistikku ja kvaliteedisüsteemi, välja on töötatud tingimused ja protseduurid kvaliteedi tunnustamiseks ning
läbi viidud koolituste pakkujate kvaliteedihindamisi. Täiskasvanute koolitajate professionaalsuse arendamine parandab
täiskasvanute koolituse kvaliteeti. Valminud on rahvusvaheliselt võrreldav täiskasvanute oskuste andmebaas ning PIAAC uuringu
esmane aruanne.
-Mikrokvalifikatsioonide rakendamise toetamine
Tulemus: Loodud on põhimõtted ja kriteeriumid mikrokvalifikatsioonide väljatöötamiseks, tunnustamiseks ning rakendamiseks, et
paremini siduda täiendus- ja ümberõpe tuleviku oskuste vajadustega ning luua õppijatele võimalused tema vajadustele ja võimetele
vastava, väiksematest osadest koosneva hariduse omandamiseks.
12
Täiskasvanute täienduskoolituse e-tunnistuste süsteemi arenduste esimesed etapid on ellu viidud, mis on sisendiks täiskasvanud
õppija oskuste digiloo loomiseks. Paindlike õpiteede toetamiseks on tõhustatud VÕTA kasutamise võimalusi haridus- ja
kutsesüsteemis.
- Teadlikkuse tõstmine elukestvast õppest ja õppimisvõimalustest, täiskasvanuhariduse osapoolte koostöö arendamine
Tulemus: Täiskasvanuhariduse populariseerimistegevused ja organisatsioonide vaheline koostöö tõstavad valdkonna
märgatavust. Toetatud on piirkondlikku võrgustikutööd, suurendatud kolmanda sektori, sotsiaalsete partnerite, KOV-ide ning
tööandjate rolli õppimise ja enesetäiendamise populariseerimisel. Paranenud on info kättesaadavust täiskasvanute
õppimisvõimalustest, eriti mitteformaalse õppe osas, ning inimeste teadlikkus elukestva õppe vajalikkusest ja võimalustest.
- Madalama haridustasemega täiskasvanute tagasitoomine tasemeõppesse
Tulemus: Pidurdub õppijate langus üldhariduse mittestatsionaarses õppes, suureneb täiskasvanud õppijate osakaal
kutseõppeasutustes ja kõrgkoolides. Täiskasvanutele (sh HEV õppijatele) on loodud võimalusi ligipääsuks tasemeõppele.
Täiskasvanutele põhi- ja keskharidust pakkuvaid õppeasutusi on toetatud arendustegevuste elluviimisel ning õppe paindlikumaks
muutmisel. Haridusasutusi on toetatud kvaliteetse ja kaasaegse õppe pakkumisel, arendatud on e-õppe võimalusi, integreeritud
üldharidusõpet ja kutseoskuseid. Madalate ja aegunud oskustega täiskasvanuid on toetatud õpitee jätkamisel mittestatsionaarses
tasemeõppes.
KOKKU KULUD 15 189 14 257 16 530 17 034
13
Tegevus 1.5. Hariduse rahvusvahelise konkurentsivõime edendamine
Tegevuse raames panustatakse hariduse rahvusvahelistumisse, sh tegeletakse rahvusvahelise
haridusturundusega, arendatakse kutsehariduses ja kõrghariduses rahvusvahelist koostööd, toetatakse
kõrghariduse rahvusvahelise atraktiivsuse suurendamist, pakutakse õpirände soodustamiseks
stipendiumiprogramme ning korraldatakse välisriigi hariduskvalifikatsioonide hindamine, haridusalase
teabe andmine ja välisriikide kutsekvalifikatsioonide tunnustamise tugiteenus (ENIC/NARIC keskus).
2023 2024 2025 2026
Mõõdik 2020 2021 2022
Sihttase
Eesmärk: Eestis antav haridus on rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline
Eestis õppivate immatrikuleeritud välisüliõpilaste osakaal (%)
11,6 11,4 11,0 11,0 11,0 11,0 11,0
Allikas: EHIS
Tegevuse kirjeldus ja rahastamiskava (tuhandetes eurodes)
Tegevus/ Tulemus 2023 2024 2025 2026
Tegevuse 1.5. rahastamiskava
Tegevuse raames toimub:
- Rahvusvaheline haridusturundus (Education Estonia, Study in Estonia)
Tulemus: Kasvab Eesti hariduse maine ja tuntus. Tagame hea tasemega ja rahvusvaheliselt tasakaalustatud
välisüliõpilaskonna.
- Kutsehariduse rahvusvahelise koostöö arendamine
Tulemus: Kasvab õpilaste ja õpetajate õpiränne ning koolide osalus rahvusvahelises koostöös. Kutsehariduspoliitika
kujundamisel tuginetakse rahvusvahelistele kogemustele.
- Euroopa Liidu mobiilsusprogrammi Erasmus+ elluviimine (katab üld-, kutse-, kõrg-, ja täiskasvanuharidust)
Tulemus: Paraneb institutsioonide vaheline koostöö ja suureneb õpiränne.
- Õpirände soodustamiseks pakutakse stipendiumiprogramme: Kristjan Jaagu stipendium, Noore Õpetlase stipendium,
Euroopa Ülikooli Instituudi stipendium jt.
Tulemus: Eesti üliõpilaste ning õppejõudude õpiränne suureneb.
- Välisriigi hariduskvalifikatsioonide hindamine, haridusalase teabe andmine ja välisriikide kutsekvalifikatsioonide
tunnustamise tugiteenuse pakkumine ENIC/NARIC keskuses.
Tulemus: Tagatud on välisriigi kõrgharidust tõendavate ja kõrgharidusele juurdepääsu võimaldavate kvalifikatsioonide
(akadeemilised kraadid, diplomid, tunnistused jt) hindamine, kvalifikatsioonidele vastavuse määramine Eesti haridussüsteemis
ning tunnustamiseks ettepanekute tegemine kõrgkoolidele ja tööandjatele.
KOKKU KULUD 36 328 37 370 39 454 41 493
14
Meede 2. Õpetajate järelkasv ja areng, õpikäsitus ja -keskkonnad
Eesmärk: Eestis on pädevad ja motiveeritud õpetajad ja koolijuhid, mitmekesine õpikeskkond
ning õppijast lähtuv õpe.
Meetmesse on koondatud tegevused nüüdisaegse õpikäsituse põhimõtete rakendamiseks kõigil
haridustasemetel6 ja -liikides, et õppeprotsess ja õppe sisu toetaksid ennastjuhtiva õppija arengut, õpe
võimestaks nii õppijat kui ka õpetajat ja kutseõpetajat. Õppe tulemuslikkuse suurendamiseks ja õppija
arengu pidevaks toetamiseks lähtutakse õppekavade arendamisel, rakendamisel ja õppijate
hindamisel nüüdisaegse õpikäsituse põhimõtetest ning arendatakse nutikat õppevara ja metoodikat.
Toetatakse ühise kultuuri- ja väärtusruumi kujunemist, tagatakse kvaliteetne eestikeelne ja eesti keele
õpe ning soodustatakse võõrkeelte õppimist. Tagatakse kvalifitseeritud õpetajate ja tugispetsialistide
järelkasv7, paindlikud võimalused ametisse asumiseks, tugi algajatele ning professionaalse arengu
võimalused kogu karjääri vältel. Tagatakse õppeasutuste juhtide järelkasv, toetatakse nende
professionaalset arengut, töötatakse välja ja rakendatakse juhtide hindamise süsteem.
Meetme mõõdikud ja sihttasemed
Mõõdik/Sihttase Viimane
tegelik
2023 2024 2025 2026 2035
tase
(2021)
PISA uuringus alla kolmanda taseme* saavutanud (2018)
õpilaste osakaal (%), sh
funktsionaalne lugemisoskus 32,0 - - 31,0 - 27
matemaatiline kirjaoskus 31,0 - - 30,0 - 26
loodusteaduslik kirjaoskus 30,2 - - 29,0 - 25
Allikas: PISA
Baastasemest kõrgema taseme digioskustega 16‒24- 47,5 täpsus- täpsus- täpsus-
- -
aastaste osakaal (DESI) (%)** tamisel tamisel tamisel
Õppeprotsessis osalejate subjektiivne rahulolu
kooliga pigem rahul või täiesti rahul olevate õpilaste
osakaal 8. klass 24,6 25 25 26 26 kasvab
11. klass 39,6 40 40 41 41 kasvab
kutsekeskharidus 54,8 55 55 56 56 kasvab
tööga pigem rahul või täiesti rahul olevate õpetajate 84,2 85 85 86 86 kasvab
osakaal***
Allikas: Rahulolu-uuring
Eesti keele kui teise keele põhikooli lõpueksamil
vähemalt B1-taseme saavutanute osakaal (%) 57,9 66 68 70 72 95
vähemalt B2-taseme saavutanute osakaal (%)
– uus mõõdik, metoodika töötatakse välja
Allikas: EHIS, EIS
Õpetaja kutsekindlus****
õpetajakoolituse lõpetanute osakaal, kes on pärast 51 hoida 56 57 57 60
lõpetamist õpetajana töötanud viiel järjestikusel aastal taset
(%)
hoida
esmakordselt õpetajana alustanute osakaal, kes on 50 52 52 52 55
taset
pärast ametisse asumist õpetajana töötanud viiel
järjestikusel aastal (%)
Allikas: EHIS
*Mõõdetakse skaalal 1‒6, kus 1 tähistab madalamaid ja 6 tipposkuseid.
**Allikas The Digital Economy and Society Index (DESI) [link]
***Arvesse on võetud alus-, üld- ja kutsehariduse õpetajad, sh täiskasvanute gümnaasiumi õpetajad.
****Arvesse on võetud koolieelse lasteasutuse, üldhariduskooli, kutseõppeasutuse ja rakenduskõrgkooli õpetajad, kes on pärast
õpetajakoolituse lõpetamist või esmakordselt tööle asumist töötanud viiel järjestikkusel aastal.
6 Nüüdisaegse õpikäsituse rakendamine kõrghariduses vt tegevus 1.3.
7 Õppejõudude järelkasvu teema vt tegevus 1.3.
15
Tegevus 2.1 Õppekava ja koolikorralduse arendustegevused
Tegevuse raames arendatakse üld- ja kutsehariduse riiklikke õppekavasid, kutsehariduse õppekavu,
õpitulemuste välishindamise elektroonseid vahendeid ja õppevara (sh digiõppevara,
hindamisvahendid). Samuti kaardistatakse õppevara loomise ja kohandamise vajadus, tehakse õppevara
laialdaselt kättesaadavaks ja toetatakse keskselt tellitud õppevara kasutuselevõttu.
Õppekavade rakendamisel ja arendustöös toetatakse koole vajaduspõhise nõustamisega, korraldatakse
võrgustikutööd parimate praktikate vahetamiseks ning soodustatakse huvipoolte (näiteks ülikoolid,
aineliidud, tööandjad jt) kaasamist õppe kaasajastamisel.
Õppe kvaliteedi tagamiseks arendatakse õppeasutuste sisehindamist, viiakse läbi õpitulemuste
välishindamist ja rahulolu-uuringuid. Luuakse ja edendatakse nüüdisaegse õpikäsituse rakendamist
toetavaid koostöövorme ning toetatakse andekate õpilaste arengut.
Viiakse läbi Eesti kutse- ja kõrghariduse kvaliteedi hindamist. Viiakse ellu haridus- ja noortevaldkonna
koostöövõimeliste infosüsteemide arendus- ja juurutustöid ning toetatakse koolide digitaristut.
2023 2024 2025 2026
Mõõdik 2020 2021 2022
Sihttase
Eesmärk: Õppekavade arendamisel ja rakendamisel lähtutakse nüüdisaegse õpikäsituse põhimõtetest ning toetatakse nutika
õppevara ja metoodika kasutamist õppes. Üldhariduskoolide ja kutseõppeasutuste digitaristu toetab õppimist ja õpetamist,
hariduse valdkonna infosüsteemid on koosvõimelised ja vastavad kasutajate vajadustele.
Liikuma Kutsuva Kooli võrgustikku kuuluvate
koolide arv 148 148 184 194 204 214 224
Allikas: Liikuma Kutsuva Kooli programm
Õpilaste osakaal, kes on liikumisvõimalustega
koolis pigem rahul või väga rahul (%) *
4. klass 31,6 31,8 32 32 33 33
8. klass 14,7 16,3 16 17 17 18
11. klass 16,3 15,8 16 16 17 17
Allikas: Rahulolu-uuring
Õpilaste osakaal, keda ei ole viimase kahe nädala
jooksul korduvalt kiusatud (%)
4. klass 67,8 66,0 66 66 67 68
8. klass 74,2 79,3 80 80 81 81
11. klass 89,1 92,4 92 92 93 93
Kutseõppeasutuste õppijad - 92,4 92 92 93 93
Üldhariduskoolide õpetajate osakaal, keda ei ole
viimase kahe nädala jooksul korduvalt kiusatud 85
87,5 - - 89 - -
(sh õpilaste, lapsevanemate, kolleegide poolt) (%) (2018)
Allikas: Rahulolu-uuring
Andeka õppija toetamine Uus mõõdik, metoodika töötatakse välja
*Allikas: Rahulolu-uuring. Õpilaste osakaal, kes on liikumisvõimalustega koolis üle keskmise rahul, st õpilased, kes on vastanud
kõigile kolmele liikumisvõimalustele hinnangu andmise küsimusele (1. Saan iga päev vähemalt mõnes vahetunnis õue minna.
2.Tundides ei pea ma kogu aeg istuma, vaid saan vahepeal liikuda, nt rühmatööd tehes või ülesandeid lahendades. 3. Õpetajad
julgustavad meid vahetunnis aktiivselt liikuma.) nende vastanute osakaal, kelle kolme küsimuse vastuse keskmine on 4-5
(vastuste skaalal 4 tähistab vastust "pigem olen nõus" ning 5 "olen täiesti nõus").
16
Tegevuse kirjeldus ja rahastamiskava (tuhandetes eurodes)
Tegevus/ Tulemus 2023 2024 2025 2026
Tegevuse 2.1. rahastamiskava
Tegevuse raames toimub:
- Üldhariduse riiklike õppekavade arendamine ja rakendamise toetamine (sh õppevara)
Tulemused: Kõikide õpilaste arendamine õppeprotsessi käigus toimub samadel väärtusalustel ja ühtse nüüdisaegse
õpikäsituse põhimõtete kohaselt, et toetada üld- ja tulevikuoskuste kujunemist. Üldhariduse riiklikud õppekavad (üldosa ja
ainekavad) aitavad kaasa õpilase terviklikku arengut toetava õppe korraldamisele ning tagasisidestamisele põhikoolis ja
gümnaasiumis ning võimaldavad paindlikke õpiteid. Loodud on õppekorralduse ja õpiteede personaliseerimise toetamise
meetmed. Õppeprotsessi läbiviimist toetab mitmekesine ja kvaliteetne õppevara, sh hindamisvahendid. Toetatakse
mitteformaalsete ja informaalsete õpikeskkondade (sh e-õppe keskkondade) kasutamist formaalhariduses, et tagada
paremad võimalused iga õppija arengu toetamiseks ning nende tulevase karjääri ja elukestva õppega seotud valikute
kujundamiseks.
- Luuakse tõenduspõhine raamistik noorsootöö, huvihariduse ja huvitegevuse tihedamaks lõimimiseks formaalharidusse
Tulemus: Kõigile noortele on loodud võimalused mitteformaalses õppes omandatu arvestamiseks riikliku või individuaalse
õppekava täitmisel. Igas koolis on olemas spetsialist, kes nõustab noori mitteformaalse õppe võimaluse leidmisel, õpitu
kirjeldamisel ning õpitu arvestamisel õppekava täitmisel.
- Tõenduspõhise ja õppija arengut toetava kvaliteedijuhtimise edendamine üldhariduses
Tulemus: Õppija arengut toetavate õpitulemuste välishindamise vahendite (e-eksamid, e-tasemetööd ja küsitlused), sh
tagasiside (kirjeldab mh koolide panust õpilaste edasijõudmises) ja metoodika on arendatud ning rakendatud ning kooskõlas
kasutajagruppide (õpilane, õpetaja, lapsevanem, koolijuht, riik) ootuste ja valmisolekutega ning hariduspoliitiliste otsustega.
Välja on töötatud üldharidussüsteemi kvaliteedihindamise mudel, sh hindamiskriteeriumid ja mudelit on piloteeritud, samuti
on välja töötatud tuge vajavate koolide jaoks arendusprogrammid koos selle rakendamiseks vajaliku nõustamisega;
arendusprogramme, sh nõustamist on piloteeritud.
- Kutseõppe riiklike õppekavade ja kutseõppe õppekavade arendamine ning rakendamise toetamine (sh õppevara)
Tulemus: Kutsehariduspoliitikat kavandatakse tihedas koostöös huvipooltega ja teiste haridustasemetega, kaasatute
võrgustik on laienenud ja koostöö regulaarne. Selle tulemusena on kutseõppe õppekavasüsteem terviklik, õppekavad on
ajakohased ja ühendavad tööandjate ootused õpilaste vajadustega. Õppeprotsessi läbiviimist toetab mitmekesine ja
kvaliteetne õppevara sh simulaatorid.
- Õppeasutuste ja õppe kvaliteedi hindamine kutse- ja kõrghariduses
a) kutsehariduse kvaliteedi hindamine.
Tulemus: Kutsehariduse osapooled, sh koolid on saanud tagasisidet oma õppekasvatustöö kvaliteedi, tugevuste ja
parendusvaldkondade kohta. Koolide hindamisaruanded on avalikud ning on aluseks analüüsile, edasistele juhtimisotsustele
ja arendustele.
b) kõrghariduse kvaliteedi hindamine (institutsionaalne akrediteerimine ja temaatiline hindamine).
Tulemus: Eesti kõrgkoolide toimimist ja kvaliteeti seiratakse ja hinnatakse süsteemselt ning hindamissüsteem tagab õppe
kõrge kvaliteedi.
c) Õppe õiguse ekspertiis kutse- ja kõrghariduses (õppekavagruppide/-rühmade esma- ja kordushindamine).
Tulemus: Kõik avatavad õppekavad vastavad kehtivatele kvaliteedistandarditele ja tööturuvajadusele.
- Turvalise ja väärtuspõhise koolikultuuri edendamine
Tulemus: Kiusamisjuhtude arv haridusasutustes on vähenenud, on suurenenud haridusasutuste arv, kus teadvustatakse
väärtuspõhise õpikeskkonna rolli õpilaste arengus. Koolide õppekeskkond ja koolikultuur on rohkemates koolides turvaline,
kaasav ja demokraatlik.
- Andekate õpilaste arengu toetamine
Tulemus: andekate õpilaste arengu toetamise põhimõtted on kajastatud koolide õppekavades. Kasvab koolide arv, kus
tehakse sihipärast tööd annete arendamisel. Õpilaste osalus riiklike olümpiaadide piirkonnavoorudes ja üleriigilistel
konkurssidel on kasvav.
- Hariduse valdkonna e-teenuste arendamine ning haldusala IKT tegevuste koordineerimine
Tulemus: Hariduse valdkonna infosüsteemid on koosvõimelised ja vastavad kasutajate vajadustele. Üldhariduskoolide ja
kutseõppeasutuste digitaristu toetab õppimist, õpetamist ja õppeasutuse tõenduspõhist juhtimist, sh pidaja poolt.
KOKKU KULUD 30 337 27 654 29 810 29 659
AMORTISATSIOON 2 937 2 937 2 937 2 937
KOKKU INVESTEERINGUD 2 233 1 530 1 530 1 530
17
Tegevus 2.2. Võrdsete võimaluste tagamine hariduses
Võrdsete võimaluste tagamiseks alus- ja põhihariduses jätkatakse kaasava hariduse põhimõtete
rakendamist, sh tagatakse õppenõustamise teenuste kättesaadavus; toetatakse muukeelseid õpilasi
eesti keele omandamisel ja nõrgema sotsiaalmajandusliku taustaga piirkondade koole, toetatakse
hariduslikku lõimumist.
2023 2024 2025 2026
Mõõdik 2020 2021 2022
Sihttase
Eesmärk: õppekorralduses arvestatakse õpilaste individuaalseid arenguvajadusi.
Koolivälise nõustamismeeskonna soovitatud
tugispetsialisti teenuste rakendamise osakaal
72 74 76 77 78 80
põhihariduses (%)
Allikas: EHIS
Tavaklassi kaasatud tõhustatud ja erituge
saavate õpilaste osakaal kõigist tõhustatud ja
32,1 34,4 35 36 36 36
erituge saavatest õpilastest
Allikas: EHIS
Tavakooli kaasatud tõhustatud ja erituge saavate
õpilaste osakaal kõigist tõhustatud ja erituge 64,9 68,4 70 71 72 75
saavatest õpilastest (%)
Eesti keele kui teise keele põhikooli lõpueksami
ja gümnaasiumi riigieksami keskmine tulemus
(Pk/G) -**/74 63,3/73 60/67 75/75 75/75 75/75 75/75
Allikas: EHIS/Harno
Eesti keel teise keelena eksamil vähemalt B2
taseme saavutanute osakaal gümnaasiumi
83,1*** 77,3 75,7 76 77 78 80
statsionaarses õppes (%)*
Allikas: EHIS
Tipptasemel oskustega (PISA 5. ja 6. taseme saavutanud) õpilaste osakaal eesti keelest erineva õppekeelega koolis võrreldes
eestikeelse kooliga:
Allikas: PISA
Loodusteadused: eesti keelest erineva
5,3/14,6 - - - 10,8/19 -
õppekeelega kool/ eesti õppekeelega kool
Lugemisoskus: eesti keelest erineva
5,7/16,7 - - - 12/20,5 -
õppekeelega kool/ eesti õppekeelega kool
Matemaatika: eesti keelest erineva 9,8/17,5
- - - 13,5/23,7 -
õppekeelega kool/ eesti õppekeelega kool (2018)
Õpetajate osakaal, kes on enda hinnangul
saanud vajaliku õppe erivajadustega laste
õpetamiseks ja/või toetamiseks
Alusharidus 45,5 (2018) 46,3 - - 47 - -
Üldharidus 43,7 (2018) 43 - - 44 - -
Allikas: Rahulolu-uuring
Alushariduse õpetajate osakaal, kes nõustuvad,
et lasteaed ja erinevad lasteaiavälised
spetsialistid, sh arstid, tugi- ja 56,2 (2018) 59,2 - - 60 - -
lastekaitsespetsialistid ning politsei jt, teevad
erivajadustega laste toetamisel head koostööd
Allikas: Rahulolu-uuring
Üldhariduskoolide õpetajate osakaal, kes
leiavad, et kool ja erinevad koolivälised
spetsialistid sh politseinikud, nõustajad, arstid,
psühholoogid, noorsootöötajad jt teevad 60,8 (2018) 65,3 - - 67 - -
hariduslike erivajadustega laste toetamisel head
koostööd
Allikas: Rahulolu-uuring
18
Õpetajate osakaal, kes tunnevad, et nad on
hästi või väga hästi ette valmistatud
õpetamiseks mitmekultuurilises või -keelses 15,7 (2018) - - - 20 - -
keskkonnas
Allikas: TALIS
*C1-taset hakatakse seirama pärast vastava vahendi välja töötamist.
**Eriolukorrast tulenevalt ei ole võimalik arvutada.
***410 õppijat ehk 6% statsionaarse õppe lõpetajatest ei sooritanud eesti keele või EKTK eksamit.
Tegevuse kirjeldus ja rahastamiskava (tuhandetes eurodes)
Tegevus/ Tulemus 2023 2024 2025 2026
Tegevuse 2.2. rahastamiskava
Tegevuse raames toimub:
- Alushariduse õigusruumi muudatused*
Tulemus: On vastu võetud uus alushariduse ja lapsehoiu seadus, millega määratletakse koostoimes Eesti Vabariigi
haridusseadusega lastehoidusid edaspidi haridusasutustena, kus alushariduse õppekava raamistikus toetatakse lapse
üldoskuste arengut ning seeläbi tagatakse senisest tulemuslikum lapse arengu toetamine ja ühtlasem alushariduse tase.
Koolieelses lasteasutuses töötava õpetaja töötasu on vastavuses töö keerukuse ja vastutuse ulatusega ning aitab kaasa
motiveeritud personali tagamisele.
- Kaasava hariduse ja vajaduspõhiste õppenõustamise teenuste elluviimine ja seire
Tulemus: Õppenõustamise teenused vastavad kvaliteedinõuetele ja on võrdsetel alustel kättesaadavad kõigis
maakondades. Hariduspoliitilised otsused ning kooli pidajate ja koolide tegevus kaasava hariduse rakendamisel toetavad
igakülgselt iga õpilase arengut ning on kooskõlas laste põhiõigustega. Kirjeldatud on ühtsed haridustasemete-ülesed
kaasava hariduse rakendamine ning seire. Riik on toetanud kohalikke omavalitsusi haridustugiteenuste korraldamiseks ja üle
on vaadatud Rajaleidjate võrgustiku funktsioonid.
- Laste ja noorte vaimne ja füüsiline tervis
Tulemus: Ennetatud on laste ja noorte vaimse tervise probleeme ning õppest ja/või tööturult väljalangemist.
- Eesti keele õpe rändetaustaga ja eesti keelest erineva emakeelega inimestele
Tulemus: Eesti keelest erineva emakeelega ning rändetaustaga inimestele on tagatud võimalused Eesti ühiskonnas
aktiivseks toimimiseks ja õpingute jätkamiseks. Paraneb eesti keelest erineva emakeelega inimeste eesti keele valdamise
tase lõpetajate seas. Alushariduses on läbi viidud esma- ja täienduskoolitused (varajane keeleõpe) ning + pilootprojekt
Professionaalne eestikeelne õpetaja“. Põhihariduses on läbi viidud uussisserändajate eesti keele kui teise keele õppe
arendustegevused ja piloteerimine, eestikeelse aineõppe arendamine ning pilootprojekt „Professionaalne eestikeelne
õpetaja“. Luuakse süsteem, metoodika, koolitused, õppevara jm emakeeleõpe edendamiseks muu kodukeelega õppijatele.
Paraneb õpetajate ettevalmistus mitmekeelses klassis õppetöö läbiviimiseks. Kõik haridusasutused, kuhu saabuvad õpilased
teistest riikidest ja kultuurikeskkondadest, on saanud vajalikku tuge õpilaste õpetamiseks. Tagatakse õpetajatele ja
kooliperele keeleõppekoolitused ning koolitused rände, mitmekultuurilisuse, mitmekeelsuse ja põhiõiguste teemadel ning
muud vajalikud tugiteenused õppijate toetamiseks. Üldkeskhariduses, kutseõppes ja täiskasvanuhariduses luuakse
kompensatsiooni meetmed, sh nii teenused, täiendav keeleõpe, keelekeskkonna kohandused jms.
KOKKU KULUD* 55 185 53 283 53 576 53 847
*Tegevustesse panustab ka omavalitsustele lasteaiaõpetaja palgatoetuseks eraldatav 15 mln eurot, mida on võimalik kasutada
ka tugiteenuste kättesaadavuse tagamiseks ja tugispetsialistide töötasuks lasteaedades. Kuna riigi toetus KOV-idele
kavandatakse riigieelarves Vabariigi Valitsuse all, ei sisaldu see summa seetõttu käesoleva programmi eelarves.
19
Tegevus 2.3 Õpetajate ja haridusasutuste juhtide arengu toetamine
Tegevuse raames arendatakse õpetajate taseme- ja täiendusõppe süsteemi ja meetmeid
haridusasutuste juhtide hindamiseks ning professionaalse arendamise toetamiseks. Toetatakse tegevusi
õpetaja, haridusasutuse juhi ja tugispetsialisti ameti atraktiivsuse suurendamiseks ja väärtustamiseks.
Tegevused toetavad noortevaldkonna töötajate esma- ja täiendõpet ja järelkasvu.
2023 2024 2025 2026
Mõõdik 2020 2021 2022
Sihttase
Eesmärk: Tagatakse kvalifitseeritud õpetajate, haridusasutuste juhtide ja tugispetsialistide järelkasv ning paindlikud
võimalused ametisse asumisel.
Koolijuhtide osakaal, kes võtsid meetmeid,
toetamaks õpetajate koostööd uute 45 - - - 55 - -
õpetamispraktikate väljaarendamisel (TALIS) (%) (2018)
Allikas: TALIS
Kuni 39-aastaste õpetajate osakaal
üldhariduskoolides (%) 27 26,5 28 28 28 28,5
Allikas: EHIS
Konkurss õpetajakoolituse
õppekohtadele* 1 1,2 1,3 1,3 1,4 1,4
Allikas: SAIS+EHIS
Õpetajate osakaal (%), kes leiavad, et
õpetajaamet on ühiskonnas väärtustatud 26,4 - - - 35 - -
Allikas: TALIS (2018)
Õpetajate osakaal, kes on vähemalt kord kuus
21,5 - - - 25 - -
õpetanud koos teise õpetajaga (%)
(2018)
Allikas: TALIS
*Näitab õpetajakoolituse õppekavade konkursi suhet ülikoolide kõigi bakalaureuse- ja magistriõppe õppekavade keskmisesse
konkurssi.
Tegevus/ Tulemus 2023 2024 2025 2026
Tegevuse 2.3. rahastamiskava
Tegevuse raames:
- Toetatakse haridus- ja noortevaldkonna töötajate professionaalset arengut ja järelkasvu
Tulemus: Arendatud on haridustöötajatele terviklik taseme- ja täiendusõppesüsteem, välja on töötatud professionaalset
arengut toetavad meetmed (sh vajalikud infosüsteemid ja tööriistad) ning tõstetud haridustöötajate koostöövõrgustike
võimekust. Õpetajaametisse sisenemiseks ning selles püsimiseks on loodud paindlikke õpiteid ja on toetatud
haridusvaldkonna sisest mobiilsust. Tähelepanu on pööratud õpetajaameti populariseerimisele. Loodud on võimestamise
meetmed, mis aitavad haridusasutuste juhtidel pakkuda õppimist ja õpetamist toetavat koolikultuuri ja KOV
haridusametnikel täita koolipidaja rolli. Välja on töötatud haridustöötajate eetikanormistik ning selle
rakendamismehhanism. Toetatud on haridustöötajate metoodika ja (aineülese) didaktika alase pädevuse arendamist ning
innovaatiliste õppemeetodite kasutuselevõttu (sh IKT kasutamine personaalhariduses). Toetatud ja arendatud on
noortevaldkonna töötajaskonna täienduskoolitusi ja töönõustamist, koolituskvaliteedi arendamist ja meetmeid
enesehindamise protsesside juurutamiseks.
- Suurendatakse haridus- ja noortevaldkonna töötajate ameti atraktiivsust
Tulemus: Haridus- ja noortevaldkonna töötajate amet on väärtustatud nii avalikkuse kui nende endi seas. Õpetaja ja
haridusasutuse juhi amet on atraktiivne elukutse valik, sh toetatakse sisenemist teistest valdkondadest.
- Kutsutakse ellu õpetajate akadeemia
Tulemus: Õpetajaks ja tugispetsialistiks õppimine on paindlik, tagatud on hariduse valdkonna õppejõudude (sh
ainedidaktikute) järelkasv ning kasvanud on kõrgetasemelise teadustöö võimekus.
KOKKU KULUD 6 543 6 935 7 817 7 817
20
Meede 3. Hariduse, ühiskonna ja tööturu seosed
Eesmärk: Õpivõimalused vastavad ühiskonna ja tööturu arenguvajadustele
Kiiresti muutuv ühiskond ja uuenev tööturg, sh uued valdkonnad ja erialad ning uued töövormid
nõuavad seniste oskuste ümberkujundamist. Inimeselt eeldab see valmisolekut karjääripööreteks ja
pidevat õppimist – ümberõpet ja enesetäiendamist – kogu elukaare jooksul, haridussüsteemilt
suutlikkust kiiresti reageerida muutuvale oskuste vajadusele ning luua õppimisvõimalusi erinevatele
vanusegruppidele.
Meetme raames rakendatakse jätkusuutlikku süsteemi tööjõu ja oskuste vajaduse prognoosimiseks ja
seireks ning tegevuse koordineerimiseks eri osaliste vahel, et toetada tööturu vajadustest lähtuvate
oskuste omandamist ning sidustada paremini haridus- ja töömaailm. Soodustatakse suuremat
lisandväärtust loovate oskuste arendamist ning laiendatakse täiendus- ja ümberõppevõimalusi, sh
töökohapõhist õpet, et reageerida kiiresti töömaailma arenguvajadustele ning tagada kõigile Eesti
inimestele tööturul vajalikud oskused ja teadmised.
Meetme mõõdikud ja sihttasemed
Mõõdik/Sihttase Viimane
tegelik
2023 2024 2025 2026 2035
tase
(2021)
Hõivatute osakaal eri- ja kutsealase haridusega 20–34-
aastaste inimeste hulgas (%)
üks aasta pärast lõpetamist 75,2 77 77 78 78 85
viis aastat pärast lõpetamist 73,9 75 75 76 76 80
Allikas: „Edukus Tööturul“
Baastasemest kõrgema taseme digioskustega 16–74-
täpsus- täpsus- täpsus-
aastaste osakaal (%)* 27,7 - -
tamisel tamisel tamisel
Allikas: The Digital Economy and Society Index (DESI)
Lõpetajate ettevõtlikkus
Uus mõõdik, metoodika töötatakse välja
*Allikas The Digital Economy and Society Index (DESI) [link]
21
Tegevus 3.1. Kutsesüsteemi arendamine ja oskuste prognoosisüsteem OSKA
Tegevuse raames tagatakse kutsesüsteemi toimimine ning arendatakse ja rakendatakse tööjõuvajaduse
seire- ja prognoosisüsteemi (OSKA).
2023 2024 2025 2026
Mõõdik 2020 2021 2022
Sihttase
Eesmärk: Kutsesüsteemi kaudu on haridussüsteem ja tööturg paremini seostatud.
Mõõdik(ud) väljatöötamisel.
Tegevuse kirjeldus ja rahastamiskava (tuhandetes eurodes)
Tegevus/ Tulemus 2023 2024 2025 2026
Tegevuse 3.1 rahastamiskava
Tegevuse raames toimub:
- Kvalifikatsiooniraamistiku rakendamine ja teavitamine
Tulemus: Eesti kvalifikatsiooniraamistik on rakendunud ja kooskõlas Euroopa kvalifikatsiooniraamistikuga (EQF).
- Kutsesüsteemi uuendamine ja kutseeksamite arendamine
Tulemus: Kutsesüsteem on kooskõlas haridussüsteemi ja tööturu ootustega, inimestel on loodud võimalus tõestada oma
kvalifikatsiooni. Välja on töötatud oskuste klassifikaator, mis on sidustatud Euroopa oskuste klassifikaatoriga (ESCO) ning
loodud on oskuste kataloog, mis võimaldab kiirelt ja paindlikult luua oskuste profiile kvalifikatsioonide,
mikrokvalifikatsioonide aluseks ja õppekavadele sisendiks. Arendatud on sihtgruppide oskuste hindamise võimekust ning
digikeskkonna arenduste kaudu on loodud võimalused inimeste personaalsete oskuste kirjeldamiseks ja hindamiseks
isiklikus digiloos. Toetatakse kutse andmise kvaliteeti, oskuste hindajate ning nõustajate koolitused on läbi viidud.
Õpingud kutseõppeasutustes lõpevad töömaailmaga koostöös välja töötatud asjakohaste, töömaailma poolt hinnatud
kutseeksamitega.
- Tööjõuvajaduse seire- ja prognoosisüsteemi loomine ja rakendamine
Tulemus: Välja on töötatud ja rakendatud OSKA uuendatud tööturu üldanalüüsi ja valdkondlike uuringute metoodika
ning laiendatakse võimekust kasutada lisaandmeid, suurandmeid ning andmekaevet. Toimib regulaarne tööjõuvajaduse
seire-, prognoosi- ja tagasisidestamise süsteem (OSKA), mille eesmärk on sidustada tööturu osapoolte ekspertteadmine
haridus- ja koolitusteenuste struktuuri, mahu ja sisu planeerimist toetavaks süsteemiks, toetada tööandjate, erialaliitude,
õppeasutuste ja valitsusasutuste koostööd ning kindlustada ajakohase tööturu info jõudmine vajalike osapoolteni. OSKA
tulemused on sisendiks kvalifikatsiooni- ja karjäärinõustamise süsteemile, õppekavaarendusele, taseme- ja täiendusõppe
pakkumisele ning õppe rahastamisele.
KOKKU KULUD 3 420 4 320 5 320 5 320
22
Tegevus 3.2. Õppe seostamine tööturu vajadustega
Tegevuse abil arendatakse praktikasüsteemi nii kutse- kui ka kõrghariduses ja laiendatakse
töökohapõhise õppe võimalusi. Samuti viiakse ellu IT Akadeemia tegevusi kutse- ja kõrghariduses. Lisaks
viiakse läbi uuringuid kutse- ja kõrghariduse lõpetajate edukusest tööelus.
2023 2024 2025 2026
Mõõdik 2020 2021 2022
Sihttase
Eesmärk: viia õppimisvõimalused suuremasse vastavusse tööturu arenguvajadustega.
1−3 aastat tagasi kutsehariduse lõpetanud 20−34-
aastaste inimeste tööhõive määr (%) 77,4 70,6 80 81 81,5 81,5
Allikas: Eurostat
1–3 aastat tagasi kolmanda taseme õpingud
lõpetanud 20−34-aastaste tööhõive määr 85,5 92,4 88 88 88,5 88,5
Allikas: Eurostat
LTT (loodus- ja täppisteadused, tehnika, tootmine ja
ehitus) erialade lõpetajate osakaal kõrghariduses
27,4 28,1 27,5 30 30 30 30
(%)
Allikas: EHIS
IT õppesuuna lõpetajate arv aastas
kõrghariduses 766 975 847 975 975 975 990
kutsehariduses 486 499 424 520 520 520 540
Allikas: EHIS
Vilistlaste rahulolu praktikavõimalustega (%)*
58,0
bakalaureuseõpe 63
61,3 - - - - -
magistriõpe 68
(2019)
Allikas: Vilistlaste uuring
Töökohapõhises õppevormis lõpetajate osakaal
kõigist kutseõppe lõpetajatest (%) 15,2 17,2 13,2 19,0 21,0 23,0 25
Allikas: EHIS
*Allikas: Vilistlasuuring (Rahulolevate vilistlaste osakaal väljendub vastusevariantides "pigem nõustun" ja "nõustun täiesti")
Tegevuse kirjeldus ja rahastamiskava (tuhandetes eurodes)
Tegevus/ Tulemus 2023 2024 2025 2026
Tegevuse 3.2. rahastamiskava
Tegevuse raames toimub:
- Tööturu vajadustele vastava kutse ja kõrghariduse arendamine (PRÕM+)
Tulemus: Loodud on täiendavaid koolituskohti töökohapõhises õppes. Laiendamaks sihtrühmi riigile prioriteetsetes
valdkondades, on välja töötatud ja piloteeritud töökohapõhise õppe korraldusmudeleid. Ellu on viidud õppeasutuste ja
tööandjate praktika ja töökohapõhise õppega seotud koostööprojekte ning pakutud koolitust kooli ja ettevõtte poolsetele
juhendajatele.
- Kutsemeistrivõistlustel osalemine
Tulemus: siseriiklikud kutsemeistrivõistlused viiakse läbi vastavalt kinnitatud kavale. Eesti kutseõppurid osalevad siseriiklikel
ja on ettevalmistatud rahvusvahelisteks kutsemeistrivõistlusteks.
- Ettevõtlikkuse ja ettevõtlusõppe süsteemne arendamine kõigil haridustasemetel.
Tulemus: ettevõtlikkust arendav õpikäsitlus on rakendatud kõigil haridustasemetel ja –liikides.
- Keeleõppe tegevused edukamaks toimetulekuks tööturul
Tulemus: Üliõpilaste ja kutseõppurite erialane keelteoskus on paranenud ning nõustatud koolides on tagatud nii õpilaste (sh
uussaabujad) kui koolimeeskondade parem toimetulek mitmekeelsuse ja –kultuurilisuse võimaluste teadvustamise kaudu.
- Kõrgharidusõppe seoste suurendamine tööturuga ja IKT õpetamise arengu tagamine ja lõpetajate IT-alaste oskuste
arendamine (IT Akadeemia kõrghariduses)
Tulemus: Süsteemne kokkupuude tööturuga suurendab kõrgharidusõppe vastavust tööturu vajadustele mh majanduse
kasvuvaldkondades. IT Akadeemia eesmärgid on tagatud jätkusuutliku tegevuskavaga, suureneb lõpetajate arv IT õppesuunal.
- Kutseharidusõppe seoste suurendamine tööturuga ja IKT õpetamise arengu tagamine ja lõpetajate IT-alaste oskuste
arendamine (IT Akadeemia kutsehariduses)
Tulemus: IT tasemeõppes õppima asumine kutsekoolides on atraktiivne, õppekavad ja õppetöö läbiviimine kvaliteetne ning
kasvab IT erialadel kutsekeskhariduse õppekavade lõpetajate osakaal, kes jätkavad õpinguid kõrghariduse tasemel.
- Õppijate õppevalikute suunamine kõrg- ja kutsehariduses (nn inseneriakadeemia)
23
Tulemus: Suureneb kutse- ja kõrgharidusõppe lõpetajate oskuste vastavus tööturu vajadustele tehnika, tootmise, tehnoloogia
ja ehituse valdkonnas, paraneb inseneeria populaarsus ja kandepind, et kiirendada tööstuse digitaliseerimist ning rohepööret.
Väheneb eelnimetatud valdkondades õpingute katkestamine ning suureneb lõpetajate arv. Suureneb üliõpilaste ja tööandjate
rahulolu õpingute sisu ja lõpetajate erialaste teadmistega. Loodud on tingimused inseneeria erialadel kutsekeskhariduse
õppekavade lõpetajatele kõrghariduse tasemel õpingute jätkamiseks.
- Täienduskoolituse paindlikkuse arendamine ning õppimisvõimaluste loomine Ida-Virumaal
Tulemus: Ida-Viru regiooni, peamise energeetikasektori põlevkivitöötleja, kliimaneutraalsusele üleminekuga kaasnevate
muutustega kohanemise toetamiseks on piirkonna tasemeõppevõimalused muutunud mitmekesisemaks ning läbi on viidud
täiendus- ja ümberõpet põlevkivisektorist vabanevale tööjõule. Piirkonna tööealisele elanikkonnale on õpetatud uusi oskusi
vastavalt piirkonna ettevõtluse investeeringutele ning muutunud tööjõuvajadusele.
KOKKKU KULUD 28 219 32 677 43 357 45 395
KOKKU INVESTEERINGUD 149 114 114 114
24
Meede 4. Noortevaldkonna arendamine
Eesmärk: aastal 2035 elavad noored kõigis Eesti piirkondades tervislikku ja täisväärtuslikku elu ning
on võimestatud muutma kogukonda ja riiki selliselt, et Eestis on maailma parim keskkond
kasvamiseks, elamiseks ja eneseteostuseks.
Meetmesse on koondatud noorsootöö, noorte huvihariduse, -tegevuse ja noortepoliitika arendamise
tegevused. Toetatakse noorte omaalgatust ning nende ettevõtlikkuse, annete ja tugevuste arendamist.
Noorsootöö, huvihariduse ja -tegevuse teenuste arendamiseks, kättesaadavuse parandamiseks ja
tõrjutusriskis noorte kaasamiseks toetatakse noorsootöö- ja huviharidusasutuste arengut ja teenuste
mitmekesistamist, noorteinfo teenuse kvaliteedi arendamist, nutikate lahenduste välja töötamist ning
kohalikul tasandil piirkondlikku koostööd noorsootöö, huvihariduse ja -tegevuse teenuste osutamisel.
Noortele kvaliteetse ja mitmekesise huvihariduse ning huvitegevuse kättesaadavuse parandamiseks on
programmi kavandatud kulud huvihariduse ja huvitegevuse toetusskeemi rakendamiseks. Jätkatakse
selliste tegevuste toetamist, mis aitavad noortel siseneda tööturule, saada töökogemust ning
suurendada teadlikkust töömaailmast. Toetatakse noorteühingute ja noortevolikogude tegevust ja uute
osalusvõimaluste välja töötamist. Arendatakse noortevaldkonna töötajaskonna pädevusi läbi koolituste
korraldamise ja koolitussüsteemi arendamise. Toetatakse noortevaldkonna uuringute ja analüüside
läbiviimist ning arendatakse terviklikku noortevaldkonna seire- ja analüüsisüsteemi. Samuti toetatakse
noorsootöö pakkujate rahvusvahelist koostööd ning noortevaldkonna arendamiseks töötajaskonna
osalemist rahvusvahelistes võrgustikes ja projektides.
2023 2024 2025 2026
Mõõdik 2020 2021 2022
sihttase
Noorsootöö kvaliteedi hindamise läbinud
kohalike omavalitsuste osakaal (%)
15 20 37 45 50 55
Allikas: Harno, Eesti Noorsootöötajate Kogu
Tegevus 4.1. Noorte ettevõtlikkuse ja omaalgatuste toetamine (HOOG)
Tegevuse raames toetatakse noorte siseriiklikke ja rahvusvahelisi omaalgatusprojekte ning kohalikul
tasandil nutikate lahenduste väljatöötamist ja kasutusele võttu noortevaldkonnas. Viiakse ellu nutika
noorsootöö tegevuskava.
2023 2024 2025 2026
Mõõdik 2020 2021 2022
Sihttase
Eesmärk: Noored on loov ja ühiskonda hoogsalt edasiviiv jõud – hariduse, kultuuri, majanduse, keskkonna ja teiste
valdkondade nügijad ning eestvedajad
18–26-aastaste noorte juhitud
mittetulundusühingute osakaal aktiivsetest
2 1,8 2,6 3 3,4 3,8
mittetulundusühingutest (%)
Allikas: Statistikaamet
Huvikoolis õppivate noorte osakaal 7–
26aastastest noortest (%) 30,3 32,3 32,9 33,2 33,5 33,8
Allikas: EHIS, Statistikaamet
Noorte omaalgatusprojektide arv (sh toetatud 179 32 kasvab kasvab kasvab kasvab
projektide osakaal (%)) (73,7) (50) (vähemalt (vähemalt (vähemalt (vähemalt
Allikas: Harno 50%) 50%) 50%) 50%)
Noorte ettevõtjate osakaal 18‒26 aastastest
noortest (%) 4 4,3 4,7 5,0 5,3
5,8
Allikas: Statistikaamet
25
Tegevuse kirjeldus ja rahastamiskava (tuhandetes eurodes)
Tegevus/ Tulemus 2023 2024 2025 2026
Tegevuse 4.1. rahastamiskava
Tegevuse raames toimub:
- Noorte omaalgatuste ja ühistegevuste toetamine. Toetatakse noorteprogrammide Erasmus+: Euroopa Noored, Euroopa
Solidaarsuskorpus ja Ideeviit ellu viimist.
Tulemus: Noortel on rohkem teadmisi, motivatsiooni ja võimalusi, et tegutseda enda ja kogu ühiskonna elu edasiviimise
nimel.
- Innovatsiooni ja nutikate lahenduste loomise toetamine noortevaldkonnas. Viiakse ellu nutika noorsootöö tegevuskava.
Toetatakse nutikate lahenduste arendamist ja elluviimist noortevaldkonnas ning arendatakse nutika noorsootöö
professionaalseid õpikogukondi.
Tulemus: Noorsootöö, huvihariduse ja -tegevuse korraldajatel on vajalikud pädevused, millega on tagatud teenuste
arendamisel noorte vajadustest ning väljakutsetest lähtuv järjepidev innovatsioon.
KOKKU KULUD 2 554 2 370 2 244 2 362
Tegevus 4.2. Noorte kodanikuosaluse toetamine ja õiguste kaitsmine (OSA)
Tegevuse raames võimestatakse noori olema aktiivsed kodanikud. Toetatakse noorteühinguid ja noorte
osaluskogusid noorte kaasamisel ning tagatakse parimate kaasamispraktikate koondamine ja levik,
arendades seeläbi kohalike omavalitsuste kaasamisvõimekust.
2023 2024 2025 2026
Mõõdik 2020 2021 2022
Sihttase
Eesmärk: Noorte õiguste kaitsmine riigis on järjepidev ning noorte aktiivne kodanikuosalus toetatud.
Osalusvormide arv
82 91 hoida taset hoida taset hoida taset hoida taset
Allikas: Harno (ENL kaudu)
Toimiva osaluskoguga kohalike omavalitsuste
vähemalt vähemalt vähemalt vähemalt
osakaal kõigist omavalitsustest (%) 94 92
90% 90% 90% 90%
Allikas: Harno (ENL kaudu)
18–26-aastaste kandidaatide osakaal kõigist
kohalikest omavalitsuste volikogu valimiste 6,5* 5,4 - - 7,9 -
kandidaatidest (%) (2017)
Allikas: Statistikaamet
15‒26-aastaste noorte osakaal, kes on
osalenud organiseeritud vabatahtlikus
- 22 23 >23 24 >24
tegevuses (%)
Allikas: Statistikaamet
*Näitaja 2017. aasta kohalike omavalitsuste valimiste põhjal
Tegevuse kirjeldus ja rahastamiskava (tuhandetes eurodes)
Tegevus/ Tulemus 2023 2024 2025 2026
Tegevuse 4.2. rahastamiskava
Tegevuse raames toimub:
- Noorte osalusprogrammi elluviimine: noorte otsustes osalemise toetamine ja arendamine ning noorte osaluskogude
toetamine
Tulemus: Noortel on rohkem organiseeritud osalusvõimalusi. Noorte ja kohalike omavalitsuste spetsialistide teadlikkus
osalusvõimalustest ja osaluse mõjudest on suurenenud. Noored osalevad aktiivselt ühiskonnaelu korraldamises ja on selleks
motiveeritud.
- Noorte organiseeritud ühistegevuse toetamine: noorteühingute, sh noortevaldkonna arengukava eesmärkidesse
panustavate ühingute toetamine
Tulemus: Noorte huvikaitse ja nende huvidest lähtuv ühistegevus noorteorganisatsioonides on tagatud.
KOKKU KULUD 853 853 853 853
26
Tegevus 4.3. Noorsootöö kättesaadavuse ja kvaliteedi arendamine (ISE)
Tegevuse all toetatakse noorsootöö, huvihariduse ja -tegevuse korraldajaid tegevuste arendamises,
samuti korraldajate võrgustumist ja koostööd. Arendatakse noortevaldkonna töötajaskonna pädevusi ja
professionaalsust. Toetatakse noorsootöö, huvihariduse ja -tegevuse kättesaadavuse parendamist,
korraldatakse ja arendatakse riiklikku noorteinfo teenust ning töötatakse välja terviklik noortevaldkonna
seire- ja analüüsisüsteem.
Tegevuse all jätkatakse noorte huvihariduse ja –tegevuse mitmekesistamise ja kättesaadavuse
toetamist, milleks on ette nähtud 11 mln eurot. Sellest riiklikust toetusest moodustab 10,3 mln eurot
kohalikele omavalitsustele eraldatav toetus, mis on kavandatud riigieelarves Vabariigi Valitsuse kulude
all ja ei sisaldu programmi eelarves.
2023 2024 2025 2026
Mõõdik 2020 2021 2022
Sihttase
Eesmärk: Kvaliteetne noorsootöö (sh noorte huviharidus) on kättesaadav üle Eesti ning loob kõigile noortele võimalused
mitmekülgseks arenguks, eduelamusteks, kogemuste pagasi rikastamiseks ja iseseisvumiseks.
Kohalike omavalitsuste osakaal, kus
noorsootööteenused on vähemalt edasijõudnu
tasemel (%) 69,6 34,2 kasvab kasvab kasvab vähemalt
Allikas: RaM Minuomavalitsus.ee (>35) (40) (>45) 50
Noorsootöö teenustega rahul olevate noorte
osakaal (%) hoida vähemalt
90 - - -
Allikas: Uuring „Noorsootöös osalevate noorte taset 90
rahulolu noorsootööga“
Tegevuse kirjeldus ja rahastamiskava (tuhandetes eurodes)
Tegevus/ Tulemus 2023 2024 2025 2026
Tegevuse 4.3. rahastamiskava
Tegevuse raames toimub:
- Noortevaldkonna töötajaskonna pädevuste ja professionaalsuse arendamine, sh töötajaskonna tunnustamine
Tulemus: Noortevaldkonna töötajate erialaste pädevuste areng on toetatud, koolitustel õpitut rakendatakse ning toimib
laiapõhjaline koostöö.
- Noorsootöötaja kutse andmine ja arendamine
Tulemus: Noortevaldkond on arenenud töötajaskonna professionaalsuse toel.
- Noortevaldkonna võrgustiku (sh KOV-id, partnerid) toetamine
Tulemus: Noorsootöö, huvihariduse ja -tegevuse korraldajad arendavad riigi toel tegevuste kvaliteeti.
- Noortevaldkonna rahvusvahelistumise toetamine
Tulemus: Rahvusvaheline koostöö toetab noortevaldkonna arengut Eestis parimate praktikate jagamise ja töötajaskonna
pädevuste tõstmise toel.
- Riiklikud toetusmeetmeted noorsootöö, huvihariduse ja huvitegevuse kättesaadavuse ja kvaliteedi tagamiseks
Tulemus: Noorsootöö, huviharidus ja -tegevus on Eestis regionaalselt ühtlaselt kättesaadav ja kvaliteetne
- Noorteinfo teenuse arendamine ja noorteinfo vahendamine noortele
Tulemus: Noored on teadlikud oma võimalustest ja valikutest oma elu paremaks korraldamiseks.
-Arendatakse noortevaldkonna seire- ja analüüsisüsteemi
Tulemus: Loodud on eeldused Eesti noortele, sh tõrjutusriskis noortele, kättesaadavate ja kvaliteetsete teenuste osutamiseks
ning arendamiseks nii kohalikul kui üleriigilisel tasandil. On olemas tugev noortevaldkonna seire- ja analüüsisüsteem, mille
alustalad on süsteemne andmehaldus ning noortevaldkonna töötajate andmeteadlikkus; teenuste kvaliteedi ja mõju
järjepidevat seiramist võimaldavad instrumendid ning sihipärane uuringute tellimine ja teaduspõhine innovatsioon .
KOKKU KULUD 4 664 4 997 4 997 4 997
27
Tegevus 4.4. Noortele ühiskonnas võrdsete võimaluste tagamine (KINDLUS)
Tegevuse eesmärgiks on noortele võrdsete võimaluste pakkumine, mis tagab noorele võimalused
huvihariduses, -tegevuses ja noorsootöös ning selle tulemusel ka ühiskonnas osalemiseks, olenemata
pere ja noore majanduslikust sissetulekust, elukohast, erivajadustest, usaldusest või muudest
sotsiaalsetest ja demograafilistest tingimustest. Nende tingimuste kehv olukord suurendab tõenäosust
noore riskikäitumiseks. Tegevuse raames tagatakse kõikidele noortele võrdsed võimalused oma
elukvaliteedi parandamiseks ja soodustatakse riskirühmade sotsiaalset kaasatust ning vähendatakse
noorte eemale- ja üksijäämise riski. Toetakse noorte üleminekuid tööellu ja iseseisvumisel, arendatakse
tugisüsteeme noorte eemalejäämise ning õpingutest ja tööturult eemale jäänud noorte toetamiseks.
2023 2024 2025 2026
Mõõdik 2020 2021 2022
Sihttase
Eesmärk: Noorte üksijäämist ja eemaldumist märgatakse ning ennetatakse kindlustunnet suurendava turvavõrgustiku
abil.
15–26-aastaste noorte osakaal, kes
hindavad, et tugi on kättesaadav (%)* - - täpsustub täpsustub täpsustub täpsustub
Allikas: Statistikaamet
15‒29-aastaste osakaal, kes ei tööta, ei
õpi ega osale koolitusel (NEET-staatuses
11,7 11,2 11,1 10,8 10,5 10,2
noored) (%)
Allikas: Statistikaamet
*Näitaja sihttasemed ja metoodika on väljatöötamisel
Tegevuse kirjeldus ja rahastamiskava (tuhandetes eurodes)
Tegevus/ Tulemus 2023 2024 2025 2026
Tegevuse 4.4. rahastamiskava
Tegevuse raames toimub:
- Noorte riskikäitumise vähendamine ja tõrjutusriski ennetamine
Tulemus: Toetatakse noorsootöö piirkondliku kättesaadavuse parandamist (sh pakutakse tuge KOV-idele noorsootöö
planeerimisel ja teenuste pakkumisel). Noorte noorsootöösse kaasamiseks ja NEET olukorras noorteni jõudmiseks toetakse
mobiilse noorsootöö pakkumise laiendamist. Riskioludes noortel on väiksem tõenäosus jääda ühiskonna, haridus- ja
tööelust eemale.
- Noorte konkurentsivõime tõstmine noore tööalaste oskuste ja teadmiste arendamise kaudu.
Tulemus: Noortel on piisavad teadmised ja oskused tööellu astumiseks.
KOKKU KULUD 5 053 4 238 3 248 3 958
28
Juhtimiskorraldus
Haridus- ja noorteprogrammi on koostanud ja selle eest vastutab Haridus- ja Teadusministeerium
(HTM). Programmi elluviimisse panustavad peale HTM-i Haridus- ja Noorteamet (Harno), SA Kutsekoda.
Programmis seatud eesmärkide saavutamise ja mõõdikute seiramise eest vastutab HTM. Programmi
täitmise kohta antakse igal aastal aru tulemusvaldkonna „Tark ja tegus rahvas“ tulemusaruande raames.
Programmi juhtimistasandid on meede ja tegevus. Teenuste juhtimine on asutuse planeerimistasand.
• Programmi eesmärgi saavutamise eest vastutab kantsler.
• Programmi meetme eesmärgi saavutamise eest vastutab asekantsler.
• Programmi tegevuste elluviimise ja eesmärgi saavutamise eest vastutab osakonnajuhataja.
Haridus- ja noorteprogrammi lisad:
Lisa 1- Üleriigilise või piirkondliku tähtsusega investeeringuprojektid – riigigümnaasiumid, Tallinna
Muusika- ja Balletikool ning Ida-Virumaa eestikeelsed põhikoolid (tegevus: haridusvõrgu korrastamine
ja arendamine)
Lisa 2- Üleriigilise ja piirkondliku tähtsusega investeeringuprojektid – HEV koolid (tegevus:
haridusvõrgu korrastamine ja arendamine)
Lisa 3- Üleriigilise ja piirkondliku tähtsusega investeeringuprojektid – investeeringud Ida-Virumaa
põhikoolivõrgu ümberkorraldamiseks, mis võimaldavad uuendada haridustaristut, et korraldada ümber
ja optimeerida põhihariduse pakkumist ning ennetavalt leevendada demograafiliste muutuste mõju
(tegevus: haridusvõrgu korrastamine ja arendamine)
29
Haridus- ja noorteprogramm 2023-2026
Lisa 1
Üleriigilise või piirkondliku tähtsusega investeeringuprojektid – riigigümnaasiumid,
Tallinna Muusika- ja Balletikool ning Ida-Virumaa eestikeelsed põhikoolid (tegevus:
haridusvõrgu korrastamine ja arendamine)
Planeeritavate
Planeeritavad riigi- sh EL 2014-2023
riigi gümnaasiumite vahenditest
Maakond Omavalitsus
üldhariduskoolid õppekohtade nüüdisajastatud
aastaks 2026 arv statsionaarses õppehoonete arv
õppevormis
Hiiu maakond Hiiumaa vald 1 130 1
Harjumaa
Harju maakond omavalitsused sh 8 4680 7
Tallinn
Jõhvi vald 1 470
3
Lüganuse vald
Ida-Viru maakond Kohtla-Järve linn 2 300 1
Sillamäe linn 2 252
Narva linn 4 720 3
Jõgeva maakond Jõgeva vald 1 252
Järva maakond Paide linn 1 252 1
Haapsalu linn 1 252
Lääne maakond
Lääne-Nigula vald 1 150
Lääne-Viru
Rakvere linn 1 540 1
maakond
Põlva maakond Põlva vald 1 252 1
Pärnu maakond Pärnu linn 2 750
Rapla maakond Rapla vald 1 360 1
Saare maakond Saaremaa vald 1 540 1
Nõo vald 1 300
Tartu maakond
Tartu linn 1 540
Valga maakond Valga vald 1 252 1
Viljandi maakond Viljandi linn 1 600
Võru maakond Võru linn 1 360
KOKKU 36 11952 18
Lisa 2
Üleriigilise ja piirkondliku tähtsusega investeeringuprojektid – HEV koolid (tegevus:
haridusvõrgu korrastamine ja arendamine)
Kaasajastatavate
Kaasajastatavate õppehoonete
Maakond Omavalitsus õppekohtade
arv aastani 2024
maksimaalne arv
Harju maakond Tallinna linn 1 130
Tartu maakond Tartu linn 1 60
Pärnu maakond Pärnu linn 1 50
Võru maakond Võru linn 1 25
KOKKU 4 265
Lisa 3
Üleriigilise ja piirkondliku tähtsusega investeeringuprojektid – investeeringud Ida-Virumaa
põhikoolivõrgu ümberkorraldamiseks, mis võimaldavad uuendada haridustaristut, et
korraldada ümber ja optimeerida põhihariduse pakkumist ning ennetavalt leevendada
demograafiliste muutuste mõju (tegevus: haridusvõrgu korrastamine ja arendamine)
Lisa kehtestatakse peale Ida-Virumaa kohalike omavalitsustega läbirääkimisi.
Teadussüsteemi programm 2023-2026
Tulemusvaldkond Teadus- ja arendustegevus ja ettevõtlus
Tulemusvaldkonna Eesti teadus, arendustegevus, innovatsioon ja ettevõtlus suurendavad
eesmärk koostoimes Eesti ühiskonna heaolu ja majanduse tootlikkust, pakkudes
konkurentsivõimelisi ja kestlikke lahendusi Eesti ja maailma
arenguvajadustele
Valdkonna arengukava Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava
2021–2035 (TAIE arengukava)
Programmi nimi Teadussüsteemi programm
Programmi eesmärk Eesti teadus on kõrgetasemeline, mõjus ja mitmekesine.
Programmi periood 2023–2026
Peavastutaja Haridus- ja Teadusministeerium (HTM)
(ministeerium)
Kaasvastutajad (oma Sihtasutus Eesti Teadusagentuur (ETAg)
valitsemisala asutused) Haridus- ja Noorteamet (Harno)
Programm panustab Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse
arengukava 2021-2035 (TAIE arengukava) järgmiste mõõdikute täitmisse1:
Üldeesmärk Mõõdik* Viimane Sihttase
tegelik tase 2035
Eesti teadus, arendustegevus,Riigieelarves kavandatud TA rahastamine 1,02 ≥1
innovatsioon ja ettevõtlus osakaaluna SKP-st (%) (2021)
suurendavad koostoimes Eesti Allikas: Riigieelarve ja RE seletuskiri
ühiskonna heaolu ja Erasektori TA kulutuste tase SKP-st (%) 1 2
majanduse tootlikkust, Allikas: Statistikaamet (2021)
pakkudes Nominaalne tööjõutootlikkus EL-27 keskmisest 86,6 110
konkurentsivõimelisi ja (%) (2021)
kestlikke lahendusi Eesti ja Allikas: Eurostat
maailma arenguvajadustele. Koht Euroopa innovatsiooni tulemustabelis Mõõdukas Innovatsioo-
(koht tulemusrühmas) innovaator niliider
Allikas: Euroopa Komisjon (2021)
*Mõõdikute metoodikat on kirjeldatud TAIE arengukavas.
Programmi eesmärk: Eesti teadus on kõrgetasemeline, mõjus ja mitmekesine
Teadussüsteemi programmi ülesanne on tagada Eesti teaduse üldine toimevõime, sh kõigi
eluvaldkondade vajadusi arvestava teadussüsteemi toimimist tagava keskkonna loomine ja
teadusvaldkonna üldise võimekuse kasvatamine. Programm kannab hoolt selle eest, et Eestis oleks
1
TAIE arengukava eesmärgi ja mõõdikute täitmisse panustavad kolm programmi, millest üks on teadussüsteemi
programm. Lisaks teadussüsteemi programmile rakendatakse ka teadmussiirde programmi (HTM ja MKM
ühisprogramm) ja ettevõtluskeskkonna programmi (MKM). Arengukava üldeesmärgi saavutamise ja mõõdikute
seire toimub tulemusvaldkonna aruandluse raames ega hakka kajastuma programmide tasandil.
1
kõrgetasemeline, mõjus ja mitmekesine teadustöö, tugevad teadusasutused, aktiivne ja tunnustatud
teadlaskond ja selle järelkasv, heal tasemel teadustaristu ja võimalused rahvusvaheliseks koostööks.
Ühiskonna teadmuspõhise arengu ja majanduskasvu vältimatu eeltingimus on kõigi eluvaldkondade
vajadusi arvestav kõrgetasemeline, arenev ja valdkondlikult mitmekesine teadussüsteem. Selleks tuleb
tagada teadusasutuste strateegiline areng, sh jätkata uute teadmiste, tehnoloogiate ja ideede
loomiseks vajalike alusuuringute rahastamist, parandada teadlaste enesetäiendusvõimalusi ja
töötingimuste konkurentsivõimet, seista hea teadlaskonna juurdekasvu eest, võimaldada kasutada
heal tasemel teadustaristut nii Eestis kui ka välismaal ja osaleda rahvusvahelises teadmusringluses ning
kindlustada uute teadmiste ja ideede jõudmine kõrgharidusõppesse ja selle kaudu tööturule.
Programmi kogueelarve
Teadussüsteemi programm RES 2023-2026
Programmi meetmed 2023 2024 2025 2026
Meede 1. Teadussüsteemi järjepideva 187 155 187 094 183 852 193 013
toimimise kindlustamine (programmi
kogukulud tuhandetes eurodes)
Programmi tegevused
Tegevus 1. Teadusasutuste ja 167 180 174 016 172 474 177 935
teadlaskonna arengu toetamine
Tegevus 2. Teadustaristu kvaliteedi ja 19 975 13 078 11 378 15 078
kättesaadavuse kindlustamine
Olukorra lühianalüüs
Eestis on aastatega välja kujundatud kvaliteedikonkurentsil põhinev toimiv ja arenev teadus- ja
arendustegevuse ning innovatsiooni (edaspidi TAI) süsteem. Kasvanud on teadlaste rahvusvahelise
koostöö aktiivsus, teaduse kõrget taset näitav publitseerimisaktiivsus ja publikatsioonide kvaliteet ning
edukus EL teadus- ja arendustegevuse raamprogrammis. Eesti paistab silma EL raamprogrammis
võidetud lepingute mahu poolest2. Eestis rajatud nüüdisaegsed ülikoolide ning teadusasutuste hooned
ja laborid loovad teadustööks rahvusvaheliselt atraktiivseid tingimusi. Tartu Ülikool Eesti
rahvusülikoolina on jõudnud maailma 300 parima ülikooli hulka ning on Kesk- ja Ida-Euroopa ülikoolide
vaieldamatu number üks. Mitmed Eesti teadlased on jõudnud maailma enimtsiteeritud teadlaste
hulka.
Teadussüsteemi suurimad väljakutsed on järgmised:
• Eesti eripära on teadusrahastuse kõrge projektipõhisus ja välisallikate suur osakaal teaduse
rahastamises − eriti avaliku sektori teadus- ja arendustegevuse (TA) puhul. Teadussüsteemi kõrge
taseme ja kestliku kvaliteedi kindlustamine vajab sihipärast ja järjekindlat riigipoolset tuge, sh
teadusasutuste kõrge kvaliteediga tegevuste järjepidevat toetamist, teadlaste algatustel
põhinevate uurimisprojektide, eesliini teadus- ja arendustegevusega kursis olevate
teadusrühmade (sh tipptasemel teadusrühmade koostöö) rahastamist, heal tasemel teadustaristu
kindlustamist ja selle jätkusuutlikku majandamist, tuge nii rahvusvahelises teaduskoostöös (sh
Eesti teadlaste suurem aktiivsus konsortsiumide moodustajate ja projektide koordineerijatena) kui
ka riigisisese koostöö edendamist. Teadussüsteemi baasvõimekuse tagamine on vältimatu eeldus,
et jõuda teadussaavutuste ühiskondlike ja majanduslike rakendusteni ja aidata kaasa ühiskonna
väljakutsete lahendamisele. Seejuures on vaja tagada tõukefondide toel saavutatud tulemuste
2 Raamprogrammist Horisont 2020 saadud toetus SKP kohta võrreldes EL28 keskmisega (=100%) 2021. a andmete põhjal
Eestis 260%. Allikad: eCORDA, Eurostat, ETAg-i arvutused.
2
nagu kõrgetasemeline teadustaristu või tippkeskustes toimuva tipptasemel teadusrühmade
koostöö jätkusuutlikkus ning kindlustada sellistele tegevustele riigi tugi riiklikes
rahastusskeemides.
• TAIE arengukavas seatud eesmärkide saavutamiseks vajab Eesti mitu korda rohkem teadlasi ja
insenere kui meil täna on, eriti väljaspool akadeemiat, nii era kui avalikus sektoris. Eesti jääb
teadlaste arvult 1000 töötaja kohta OECD riikide võrdluses kaugelt maha juhtivatest
innovatsiooniriikidest, eriti suur on lõhe erasektoris3. Eestis napib väljaspool akadeemiat inimesi,
kes oskaksid ja tahaksid tegeleda teadus-ja arendustegevusega. Samal ajal on ka doktoriõppe
atraktiivsus madal ja varem sihiks seatud 300 doktorikraadi kaitsmist aastas ei ole seni saavutatud4.
Seetõttu tuleb rohkem tähelepanu pöörata nii teadlaste ja inseneride järelkasvule kui akadeemilise
karjääri atraktiivsuse suurendamisele.
• Kvaliteetseks teadus- ja arendustegevuseks nii akadeemilises sektoris kui väljaspool seda on vaja
heal tasemel teadustaristut. Riigi huvides on kindlustada teadus- ja arendustaristu optimaalne
kasutus ja jätkusuutlik majandamine ning seetõttu on oluline pakkuda taristuteenuseid nii
teadusasutustele, kõrgkoolidele kui ettevõtetele ja avalikule sektorile. Teadustaristute kõrgeid
investeeringuid ja ülalpidamiskulusid silmas pidades on Eestil mõistlik osaleda taristute
arendamise ja kasutamise rahvusvahelises koostöös. Nii saab Eesti teadlastele kindlustada
juurdepääsu uurimis- ja arendustööks vajalikule tipptasemel taristule.
• Teadus- ja arendustegevuse kõrge kvaliteedi ja konkurentsivõime tagamiseks on Eestile kui
väikesele riigile oluline võimendada Eestis loodud teadmust ning teadus- ja arendustegevusi
rahvusvahelises teadmusloomes ja -võrgustikes osalemise kaudu. Nii tagatakse maailma
eesliiniteadmiste ja tehnoloogiaarenduste jõudmine Eestisse ja panustatakse Eestis loodud
teadmusega maailma tippteadusesse. Tugevdamist vajab Eesti teadlaste võimekus võtta juhtroll
rahvusvahelistes tegevustes, sh tuleb kasvatada Eesti teadlaste aktiivsust konsortsiumide
moodustajate ja projektide koordineerijatena ning kaasata uusi sihtrühmi.
Olulisemad programmi (arendus)tegevused 2023-2026 aastal:
• Tagatakse teadus- ja arendustegevuse rahastamine vähemalt 1% SKP-st mahus, hoides
uurimistoetuste ja baasfinantseerimise suhet 50:50. Piisav baasfinantseerimise maht on eelduseks
TA-asutuste jätkusuutlikuks toimimiseks, paindliku ja akadeemilise töö mitmekesisust arvestava,
mitmekülgset arengut ja suuremat stabiilsust pakkuva akadeemilise karjäärimudeli kujundamiseks
ja elluviimiseks, asutuse teadustööks vajaliku taristu tagamiseks ning tihedamaks koostööks
ettevõtete ja teadusasutuste vahel. Kiirenenud palga- ja hindade kasv toob kaasa täiendava
koormuse ka teadusasutuste püsikulude vaatest ning vähendab teadussüsteemi
konkurentsivõimet, mistõttu on hädavajalik kasvatada teadussüsteemi põhiinstrumentide mahtu.
Teaduspõhise kvaliteetse kõrgharidusõppe arendamiseks toetatakse e rakenduskõrgkoolides
teadus- ja arendustegevuse võimekuse kasvatamist.
• Noorteadlaste järelkasvu kindlustamiseks jätkub doktoriõppe reformi elluviimine, mille keskmes
on doktorantide asumine nooremteaduri ametikohtadele. Doktorikraadiga inimeste arvu kasv,
eriti väljaspool ülikoole, on vältimatu eeltingimus Eesti majanduskasvu hoogustamiseks ning
kõrgema lisandväärtuse suunas liikumiseks. Doktoriõppe reformi tulemusena määratletakse
doktorandi selgem positsioon teadlaskarjääris, sh võimaldatakse ülikoolides ja TA-asutustes
doktorantidele nooremteaduri lepingulisi ametikohti. Tõukefondide toel alustatakse
koostöödoktorantuuri (teadmussiirde doktorantuuri) toetamist, mille käigus doktorant-
nooremteadurid töötavad asutustes või ettevõtetes tööandjatele huvipakkuvate teemadega.
Muudatuste tulemustena kasvab doktoriõppe atraktiivsus ja tulemuslikkus, õpe on paremini
3 Teadlaste täistöökohtade osakaal kõigist hõivatutest 2021. a seisuga on Eestis 0,87%. See jääb EL keskmisele (1,04%) selgelt
alla, eriti erasektoris.
4 2021. a EHISe andmete põhjal oli kaitstud doktorikraadide arv 222.
3
seotud ühiskonna vajadustega ning doktorikraadiga töötajate karjääriväljavaated
mitteakadeemilistel ametikohtadel laienevad.
• Jätkatakse eesti keele ja kultuuri alaste ning haridusuuringute toetamist kooskõlas TAIE
fookusvaldkonna „Elujõuline Eesti ühiskond, keel ja kultuuriruum“ sihtidega, et tagada eesti
hariduse, keele ja kultuuriruumi kestlikkus. 2023. a jätkatakse TAIE fookusvaldkonna „Elujõuline
Eesti ühiskond, keel ja kultuuriruum“ teekaardi koostamist, mis seab valdkonna teadus- ja
arendustegevusele selgemad fookused. Need uuringud on olulised Eesti riigi, ühiskonna, rahvuse
ja keele püsimajäämiseks ja arenguks, sh Eesti kultuuriruumi ja ühiskonna toimimismudelite
uurimiseks, ühiskonna arenguvajaduste lahendamiseks ning globaalsete arengusuundumustega
kohanemise toetamiseks. Masinõppe ja tehisintellekti kiire arengu kontekstis jätkatakse eesti
keeletehnoloogiliste lahenduste väljatöötamist ja nende kasutusele võtmise soodustamist.
Jätkatakse haridusuuringute programmi rakendamist, et tagada Eest hariduse edutegurite
süsteemne uurimine ja selle põhjal tõenduspõhine poliitikakujundamine.
• Tipptasemel uurimisrühmade interdistsiplinaarse koostöö ja kõrge riski, kuid suure mõjuga
teadusuuringute toetamiseks jätkatakse teaduse tippkeskuste tegevuse toetamist. Teaduse
tippkeskustel on Eesti teaduses oluline roll, kuna need koondavad mitme teadusasutuse
uurimisrühmi, soodustavad koostööd nii Eestis kui ka rahvusvaheliselt, toetavad noorte teadlaste
järelkasvu ning aitavad teadustulemusi populariseerida. 2023. a alustatakse tippkeskuste
toetamise üleviimisega tõukefondide vahenditelt riiklikule toetusskeemile, tuginedes 2022. a
teostatud tippkeskuste meetme hindamise tulemustele.
• Jätkatakse riikliku tähtsusega teadustaristu arendamist ja taristu teenuste kättesaadavuse
tagamist nii ettevõtetele kui avaliku sektori asutustele, sh rakenduskõrgkoolidele. 2023. a
alustatakse teadustaristu toetamise üleminekut tõukefondide rahastuselt riiklikele vahenditele,
arvestades 2022. a ette valmistatud taristu toetamise põhimõtteid. 2023. a alustatakse riikliku
teadustaristu teekaardi uuendamise protsessiga.
• Jätkatakse teaduse rahvusvahelistumise tegevuste toetamist. Rahvusvahelises teaduskoostöös
osalemise mõju suurendamiseks ja potentsiaali realiseerimiseks toetatakse teadlaste suurema
initsiatiivi võtmist rahvusvahelistes koostööprojektides ja laiendatakse raamprogrammis osalejate
ringi. Eesti osaleb aktiivselt EL partnerlustes, missioonides ja rahvusvahelistes teadustaristutes
ning teaduskoostöö organisatsioonides.
• Koostöös Eesti Teadusagentuuri, teadusasutuste ja teadlasorganisatsioonidega jätkatakse
teaduseetika korralduse ja järelevalve süsteemi ülesehitamist.
• Jätkuvalt peetakse oluliseks teadusliku maailmavaate kujundamist hariduse kõigil tasemetel ja
vormides. Ühiskonda mõjutavate otsuste langetamisel tuginetakse teaduslikult põhjendatud
faktidele ning teaduskommunikatsiooni peetakse teadustöö lahutamatuks osaks. Senisest rohkem
tähelepanu pööratakse Eesti teadustulemuste jõudmisele laiema avalikkuseni.
Programmi mõõdikud ja sihttasemed
Mõõdik/Sihttase* Viimane 2022 2023 2024 2025 2026 2035
tegelik
tase
10% maailmas enamtsiteeritud teadusartikli 9 9,0 9,6 10,2 10,8 10,9 12,5
hulka kuuluvate Eesti artiklite osakaal (%) (2021)
Positiivselt evalveeritud TA-asutuste 35 280
lepingulise teadus- ja arendustegevuse maht 28 300 29 800 31 400 32 900 34 400 50 000
(2020)
akadeemilise töötaja kohta (maht eurodes)
*Mõõdikute metoodikat on kirjeldatud TAIE arengukavas.
4
Meede 1. Teadussüsteemi järjepideva toimimise kindlustamine
Programmis on üks meede. Meetme eesmärk on programmi eesmärk – Eesti teadus on
kõrgetasemeline, mõjus ja mitmekesine. Meetme mõõdikud on programmi mõõdikud ja meetme
kulud on programmi kogukulud, vt eespool.
Tegevus 1.1. Teadusasutuste ja teadlaskonna arengu toetamine
Tegevuse eesmärk on toetada teadusasutustes ja uurimisrühmades tehtavat teadus- ja
arendustegevust ning teadussüsteemi toimimist toetavaid tegevusi, sh tagada võimalused osalemiseks
rahvusvahelises teaduskoostöös.
Programmi tegevused keskenduvad teadusasutuste ja teadlaskonna arengu toetamisele ja selleks
vajaliku arengukeskkonna tagamisele. Programmi tegevusse on koondatud tegevused teadussüsteemi
üldise toimevõime ja teadusasutuste strateegilise arengu tagamiseks, sh uute teadmiste,
tehnoloogiate ja ideede loomiseks vajalike (alus)uuringute toetamiseks, teadlaste töötingimuste ning
teadlaskonna juurde- ja järelkasvu tagamiseks. Toetatakse tipptasemel uurimisrühmade
interdistsiplinaarset Eesti-sisest ja rahvusvahelist koostööd teaduse tippkeskustes (sh EL toetatud
Teaming meetme tippkeskustes), soodustades noorte teadlaste järelkasvu, tippteaduse sidusust
ühiskonna ees seisvate väljakutsetega ning teadustulemuste populariseerimist. Teaduse
populariseerimise ja teadushariduse tegevused on suunatud Eesti elanike, sh noorte teaduse ja
tehnoloogia juurde toomisele, valdkonna vastu huvi tekitamisele ja hoidmisele selleks, et toetada
teadusliku mõtteviisi levikut ühiskonnas, et teadusel ja teadlaskonnal oleks innustunud järelkasv ning
teadustegevus ja selle väljundid oleks nähtavad ühiskonnas laiemalt, soodustades nii teadmistepõhise
ühiskonna arengut. Toetatakse eesti keele, kultuuri- ja haridusalaseid uuringuid, et tagada eesti
hariduse, keele ja kultuuriruumi kestlikkus. Samuti toetatakse osalemist rahvusvahelises
teadmusringluses, sh teadlasmobiilsust, osalemist rahvusvahelistes võrgustikes ja EL ühisalgatustes,
programmides, partnerlustes, koostöös kolmandate riikidega, Eesti teaduse rahvusvahelist
tutvustamist ning turundustegevusi. Osalemine rahvusvahelises teadmusloomes on vältimatu osa
teadus- ja arendustegevuse kõrge kvaliteedi ja konkurentsivõime tagamisest.
Tegevuse mõõdikud ja sihttasemed
Mõõdik/Sihttase Viimane 2023 2024 2025 2026 2035
tegelik
tase
Kõrgetasemeliste publikatsioonide arv 1,6 1,4 1,4 1,4 1,4 1,5
teadlaste ja inseneride arvu kohta* (2020)
Teaduse mitmekesisuse mõõdik
Metoodika, alg- ja sihttase selguvad
2023. a.
Eesti edukus EL teadus- ja (260) 2. Top 5 Top 5 Top 5 Top 5 Top 5
arendustegevuse raamprogrammis koht
Euroopa Horisont: koht riikide riikide
võrdluses võidetud lepingute mahu
võrdluses
alusel SKP kohta, % EL keskmisest,
kusjuures EL = 100** (2021)
EL teadus- ja arendustegevuse 259 70 100 150 260 350
raamprogrammis Euroopa Horisont (kumu- (kumu-
latiivselt latiivselt
5
projektides osalevate Eesti 2014- 2021-
organisatsioonide arv*** 2021) 2027/29)5
*Eesti Teadusinfosüsteem (ETIS), Statistikaamet **eCorda, Eurostat ***eCorda
Programmi tegevuse rahastamiskava (tuhandetes eurodes)
Tegevus 2023 2024 2025 2026
Tegevus 1.1. Teadusasutuste ja teadlaskonna arengu
toetamine
KOKKU KULUD 166 519 173 355 171 812 177 273
AMORTISATSIOON 618 618 618 618
KOKKU INVESTEERINGUD 44 44 44 44
Tegevuse kirjeldus
Teenus 1.1.1. Teadus- ja arendustegevuse põhiinstrumentide rakendamine
Eesmärgiks on TA-tegevuse põhiliste rahastusinstrumentide rakendamine ja nende mahu kasvatamine kooskõlaliselt ajutise
iseloomuga tõukefondide investeeringutega, et saavutada TAI süsteemi kestlikkus ja loodud võimekuse realiseerumine.
Teadusasutuste teadus- ja arendustegevuse toetamine, sh:
• Teadusasutuste baasfinantseerimine. Baasfinantseerimine on teadus- ja arendustegevuse finantseerimine teadus- ja
arendusasutuste strateegiliste arengueesmärkide realiseerimiseks, sh riigisiseste ja -väliste projektide
kaasfinantseerimiseks, uute uurimissuundade avamiseks ning taristusse investeerimiseks.
• Nooremteadurite palgatoetus (doktoriõppe reformi elluviimise jätkamine) teadlaste järelkasvu kindlustamiseks.
Doktorantidele tagatakse nooremteadurite positsioon, mis kindlustaks neile töölepinguga seotud sissetuleku ja
sotsiaalsed tagatised.
• Rakenduskõrgkoolide teadus- ja arendustegevuse toetus rakenduskõrgkoolide teaduspõhise kvaliteetse
kõrgharidusõppe arendamiseks ja rakenduskõrgkoolide teadus- ja arendusvõimekuse kasvatamiseks.
• Institutsionaalse arendusprogrammi (ASTRA) raames toetatakse kõrgkoolide ja teadus- ja arendusasutuste strateegilist
arengut, sh vastutusvaldkondade arendamist, keskendumist strateegilisele põhitegevusele. Teadlaste ja inseneride
järelkasvu tagamiseks toetatakse doktorikoole. Toetatakse ülikoolide, TA-asutuste ja rakenduskõrgkoolide teenuste
väljaarendamist ettevõtluskoostöö laiendamiseks (teadustaristu avamine ettevõtetele, rakendusuuringute võimekuse
kasvatamine jm), tugiteenuste kvaliteedi tõstmist, samuti vastutusvaldkondade õppe- ja teadustöö kvaliteedi arendamist.
Tegevuste toetamine lõppeb 2023. a., edaspidi toetatakse TA-asutuste ja kõrgkoolide strateegilist arengut (teadmussiirde
võimekuse kasvu) teadmussiirde programmi tegevuste kaudu (ASTRA+), kõrgkoolide õppetegevuse kvaliteedi
arendamisega seotud tegevused hakkavad edaspidi kajastuma haridus- ja noorteprogrammis (kõrgharidus).
Konkurentsipõhiste uurimistoetuste tagamine, sh:
• Uurimistoetused positiivselt evalveeritud teadus- ja arendusasutuses töötava isiku või uurimisrühma kõrgetasemelise
teadus- ja arendustegevuse projekti elluviimiseks sh järeldoktori teadustöö toetamiseks eraldatav toetus.
• Kõrgetasemeliste uurimisrühmade interdistsiplinaarse koostöö toetamine teaduse tippkeskuste kaudu. Toetatakse
tippkeskuste alusuuringuid, rakendusuuringuid ja arendustegevust, teadus- ja arendustegevuse jaoks vajalike vahendite
ja aparatuuri soetamist, teadlaste koolitamise ja järelkasvuga seotud tegevusi, tippkeskuste riigisisest ja rahvusvahelist
koostööd, teadustegevuse tulemuste levitamist. 2023. a alustatakse tippkeskuste toetamise üleviimisega tõukefondide
vahenditelt riiklikule toetusskeemile, tuginedes 2022. a teostatud tippkeskuste meetme hindamise tulemustele.
Teenus 1.1.2. Teadussüsteemi tugiteenuste pakkumine
Viiakse ellu tegevusi teadussüsteemi üldise toimimise kindlustamiseks (teadus- ja arendustegevust toetavad tegevused), sh
kaetakse TAI süsteemi tegevuskulud.
Teadussüsteemi koostööpartnerite toetamine, sh:
• Riigi TA-asutuste tegevuskulud
• Eesti Teaduste Akadeemia (ETA) tegevustoetus (sh uurija-professorite rahastamine)
• Muud tegevused ja kulud (sh riigi TA-asutuste muude tulude arvel tehtavad kulud, õppelaenud, kaudsed kulud)
Teadussüsteemi haldamise tegevuste toetamine, sh
• Eesti Teadusagentuuri (ETAg) tegevustoetus
• Eesti Teadusinfosüsteemi (ETIS) toimimine ja arendamine
• Teaduskommunikatsiooni ja teaduse populariseerimise toetamine, sh
5
Arvestada tuleb Horisondi perioodilisust (Horisont 2020 perioodil 2014-2020, Euroopa Horisont 2021-2027).
6
• Teaduskeskus AHHAA tegevustoetus
• Riigi teaduspreemiad
• Teaduse populariseerimise projektikonkurss ja teadustööde riiklike konkursside preemiad
• Rakendatakse alameedet "Teaduse populariseerimine" (TeaMe+) (telesaated, õppematerjalid, kampaaniad,
teadusuudiste platvormid, teadlaste ja poliitikute dialoogi edendamine ja toetamine, kodanikuteaduse edendamine ja
toetamine; erinevatest allikatest rahastatud teadusprojektide tulemuste avalikult kättesaadavaks tegemine,
teaduskommunikatsiooni alased tegevused erinevatele sihtgruppidele nii eesti kui vene keeles jpm).
• Viiakse ellu avatud taotlusvooru Teeme+ projektid, kus toetatakse süsteemseid teadust populariseerivaid üritustesarju ja
tegevusi, loodus-, täppisteaduste ja tehnikavaldkondades (LTT) huviringide arendamist ning ettevõtete kaasamist teaduse
ja LTT populariseerimisse. 2023. a töötatakse välja jätkumeede teaduskommunikatsiooni ja teaduse populariseerimise
toetamiseks.
Teenus 1.1.3. Ministeeriumi vastutusvaldkondadele vajaliku teadus- ja arendustegevuse toetamine
Ministeeriumi vastutusvaldkondadele vajaliku teadus- ja arendustegevuse toetamine, sh rakendatakse HTM valdkondlikke
teadus- ja arendustegevuse programme humanitaar- ja sotsiaalteaduste valdkonnas, mis toetavad TAIE fookusvaldkonna
„Elujõuline Eesti ühiskond, keel ja kultuuriruum“ sihtide täitmist. Programmid toetavad poliitikavajadustest tulenevate eesti
keele, ajaloo, hariduse ja kultuuri kõrge teadusliku tasemega uuringuid, keeletehnoloogiliste lahenduste arendamist ja
soodustatakse nende võimalikult laialdast rakendamist. 2023. a jätkatakse TAIE fookusvaldkonna „Elujõuline Eesti ühiskond,
keel ja kultuuriruum“ teekaardi koostamist.
• Programm "Eesti keel ja kultuur digiajastul"
• Programm "Eesti keeletehnoloogia"
• Haridusteaduse programm
Teenus 1.1.4. Teaduse ja kõrghariduse rahvusvahelistumise toetamine
Eesmärk on tagada teadlastele ja teadusasutustele võimalused osalemiseks rahvusvahelises teaduskoostöös. Osalemine
rahvusvahelises teadmusloomes on vältimatu osa teadus- ja arendustegevuse kõrge kvaliteedi ja konkurentsivõime
tagamisest. Meetmesse on koondatud tegevused, mis toetavad osalemist rahvusvahelises teadmusringluses, sh
teadlasmobiilsust, osalemist rahvusvahelistes võrgustikes ja EL ühisalgatustes, programmides, partnerlustes, koostöös
kolmandate riikidega, Eesti teaduse rahvusvahelist tutvustamist ning turundustegevusi.
Teadustöötajate rahvusvahelises teadmusloomes osalemise toetamine, sh
• Tegevuste „Mobilitas Pluss“ ja „DoRa Pluss“ raames toetatakse teaduse ja kõrghariduse rahvusvahelistumist: toetatakse
järeldoktoreid ja tagasipöörduvaid teadlasi, ERC granditaotluste ettevalmistamist, tippteadlasi, Euroopa Teadusruumi,
Innovaatilise Liidu ja Horisont 2020 algatustes osalemist, rahvusvahelisi koolitusi ja õppevisiite teadlastele, noorteadlaste
ja magistrantide osalemist rahvusvahelises teadmisteringluses, välismagistrantide ja -doktorantide kaasamist. Jätkatakse
Eesti teaduse rahvusvahelist tutvustamist ning "Research in Estonia" ja „Study in Estonia“ turundustegevusi Eestis
õppimise ja töötamise võimaluste tutvustamiseks. 2023. a alustatakse „Mobilitas Pluss“ jätkuprogrammi elluviimist.
„DoRa Pluss“ tegevused lõppevad 2023. a ja jätkutegevused kajastuvad edaspidi haridus- ja noorteprogrammis
(kõrgharidus).
Rahvusvahelise teaduskoostöö algatuste toetamine, sh
• ETAg-i välisteaduskoostöö tegevustoetus. Ministeeriumideüleses ja partneritevahelises koostöös tagatakse Eesti
osalemine Euroopa teadusruumi algatustes (sh teadustegevuse ühiskavandamises, Euroopa innovatsioonipartnerluses,
Balti ja Põhjala ühisruumi algatustes, Seal of Excellence rakendamine, Teaming tegevustes) ning Eesti TA-programmide
avatus rahvusvaheliseks koostööks vastastikku kasulikel alustel, arendatakse koostöövõimalusi ja ühiseid algatusi
kolmandate riikide teadlaste ja teadusasutustega.
• Jätkatakse Euroopa Majanduspiirkonna välisabist rahastatava „Haridus ja teadus – Balti teaduskoostööprogrammi“
elluviimist teaduskoostöö soodustamiseks Balti ja Põhjala suunal.
Rahvusvaheliste koostöölepingute toetamine ja rahvusvaheliste teadusorganisatsioonide liikmemaksud. Tegevuste kaudu
tagatakse Eesti liikmelisusest tulenevate kohustuste täitmine rahvusvahelises teadmuskoostöös, sh Euroopa
Neutronkiirgusallika European Spallation Source (ESS) rajamisel ning ülalpidamiskulude katmisel ning Euroopa Kõrgjõudlusega
andmetöötluse ühisettevõttes (EuroHPC) ning võimaldatakse Eesti teadlaste osalemist Euroopa Tuumauuringute
Organisatsiooni, Euroopa Kosmoseagentuuri, Euroopa Molekulaaruuringute Labori ja teiste samalaadsete organisatsioonide
teadusprojektides.
Tegevus 1.2. Teadustaristu kvaliteedi ja kättesaadavuse tagamine
Tegevuse eesmärk on kindlustada kõrgel tasemel teadustöö tegemiseks vajalik ligipääs kvaliteetsele
teadustaristule ja taristu teenuste arendamine ja pakkumine.
Toetatakse riikliku tähtsusega teadustaristu investeeringud ja juurdepääsu riiklikult olulistele
rahvusvahelistele teadustaristutele, teadustaristu haldajate jätkusuutliku majandamismudeli
väljatöötamist ja juurutamist, sh toetades taristu teenuste väljaarendamist ja rakendamist ning
7
laborite akrediteerimist, et avada teadustaristu ühiskasutuseks nii ettevõtjatele kui avalikule sektorile.
Kindlustatakse teadustöö tegemiseks vajalik juurdepääs andmetele ja teadustulemustele, sh
andmearhiivide ja -kogude ning teadusraamatukogude tegevuse jätkumine ning juurdepääs olulistele
teadusandmebaasidele.
Tegevuse mõõdikud ja sihttasemed
Mõõdik/Sihttase Viimane 2022 2023 2024 2025 2026 2035
tegelik tase
(2021)
Täiustatud uuringutealase taristuga 920,38 (kumu- ≥827,58 ≥827,58 - - -
asutustes töötavate teadurite arv latiivselt 2014-
(mõõdik vähemalt kuni 2023. a)* 2021)
Edaspidi võetakse kasutusele
teadustaristu kasutamist näitav
mõõdik, mille metoodika, baas- ja
sihttase selgub 2023. a.
* EL tõukefondide meetme aruannete alusel
Programmi tegevuse rahastamiskava (tuhandetes eurodes)
Tegevus 2023 2024 2025 2026
Tegevus 1.2. Teadustaristu kvaliteedi ja kättesaadavuse
tagamine
KOKKU KULUD 19 692 12 795 11 095 14 795
KOKKU INVESTEERINGUD 283 283 283 283
Tegevuse kirjeldus
Teenus 1.2.1. Riikliku tähtsusega teadustaristu toetamine teekaardi alusel
Riikliku tähtsusega teadustaristu toetamine, sh
• Toetatakse investeeringute kava alusel riikliku tähtsusega teadustaristuobjektide rajamist ja Eesti osalemist ESFRI
teekaardi jt rahvusvahelistes teadustaristutes. Lisaks taristuobjektide rajamise (sh ehitamine, kaasajastamine,
laboriseadmed ja aparatuur) toetamisele toetatakse teadustaristu abil pakutavate teenuste väljaarendamist, taristuga
seotud kollektsioonide, andmearhiivide, andmebaasidega seotud tegevusi, koostöötegevusi jms. Tagatakse EENET-i
tegevustoetus, sh liikmemaksud. 2023. a alustatakse teadustaristu toetamise üleminekut tõukefondide rahastuselt
riiklikele vahenditele, arvestades 2022. a ette valmistatud taristu toetamise põhimõtteid. 2023. a alustatakse riikliku
teadustaristu teekaardi uuendamise protsessiga.
• Toetatakse tuumiktaristu kasutamist TA-asutuste ja ettevõtete poolt, et kindlustada riikliku tähtsusega teadustaristu
avatus avaliku, era- ja kolmanda sektori kasutajatele. Toetust antakse teadustaristu täiendavate kulude katteks, mis on
seotud teadustaristu kättesaadavaks tegemisega väljaspool tuumiktaristu pidajat ning rahvusvahelisest koostööst
tulenevate kohustustega.
Teenus 1.2.2. Teadustööks vajaliku taristu ja selle kasutamise toetamine
Teadustööks vajaliku taristu kasutamise toetamine, sh
• Toetatakse järjepidevalt teaduse ja kultuuri jaoks oluliste andmearhiivide ning teaduskollektsioonide säilitamist,
täiendamist, digiteerimist ning kättesaadavaks tegemist.
• Toetatakse teadusraamatukogude teavikute hankimist, elektrooniliste teadusandmebaaside ühishankeid, litsentside
hankimist, teaduslikul otstarbel rahvusteaviku järelkomplekteerimist, raamatukogude koondkataloog ESTER arendamist
ja käigus hoidmist.
8
Juhtimiskorraldus
Teadussüsteemi programmi on koostanud ja selle eest vastutab Haridus- ja Teadusministeerium
(HTM). Programmi elluviimisse panustavad peale HTM-i SA Eesti Teadusagentuur (ETAg) ja Haridus- ja
Noorteamet (Harno).
Programmis seatud eesmärkide saavutamise ja mõõdikute seiramise eest vastutab HTM. Programmi
täitmise kohta antakse igal aastal aru tulemusvaldkonna „Teadus- ja arendustegevus ja ettevõtlus“
tulemusaruande raames. Programmi täiendatakse igal aastal ühe aasta võrra, st kooskõlas riigi
eelarvestrateegia ning riigi rahaliste võimalustega. Programmi tegevuste elluviimiseks vajalikud
olulisemad arendusülesanded lisatakse HTM-i (arendus)tööplaanidesse, mille raames nende täitmist
ka seiratakse.
Programmi juhtimistasandid on programm, meede ja tegevus. Teenuste juhtimine on asutuse
planeerimistasand.
• Programmi eesmärgi saavutamise eest vastutab kantsler.
• Programmi meetme eesmärgi saavutamise eest vastutab asekantsler.
• Programmi tegevuste elluviimise ja eesmärgi saavutamise eest vastutab osakonnajuhataja.
9
Teadmussiirde programm 2023-2026
Tulemusvaldkond Teadus- ja arendustegevus ja ettevõtlus
Tulemusvaldkonna Eesti teadus, arendustegevus, innovatsioon ja ettevõtlus suurendavad koostoimes
eesmärk Eesti ühiskonna heaolu ja majanduse tootlikkust, pakkudes konkurentsivõimelisi ja
kestlikke lahendusi Eesti ja maailma arenguvajadustele
Valdkonna arengukava Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–
2035 (TAIE arengukava)
Programmi nimi Teadmussiirde programm
Programmi eesmärk Eesti areng tugineb teadmuspõhistele ja innovaatilistele lahendustele.
Programmi periood 2023–2026
Peavastutaja Haridus- ja Teadusministeerium (HTM) ja Majandus- ja
(ministeerium) Kommunikatsiooniministeerium (MKM)
Kaasvastutajad (oma Sihtasutus Eesti Teadusagentuur (ETAG)
valitsemisala asutused) Haridus- ja Noorteamet (HARNO)
Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (EIS)
Sihtasutus Tallinna Teaduspark Tehnopol (Tehnopol)
Riigi Infosüsteemi Amet (RIA)
AS Metrosert
Programm panustab Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021-
2035 (TAIE arengukava) järgmiste mõõdikute täitmisse1:
Üldeesmärk Mõõdik* Viimane tegelik Sihttase 2035
tase (2021)
Eesti teadus, arendustegevus,
Riigieelarves kavandatud TA rahastamine 1,02 ≥1
innovatsioon ja ettevõtlus osakaaluna SKP-st (%)
suurendavad koostoimes EestiAllikas: Riigieelarve ja RE seletuskiri
ühiskonna heaolu ja Erasektori TA kulutuste tase SKP-st (%) 1 2
majanduse tootlikkust, Allikas: Statistikaamet
pakkudes Nominaalne tööjõutootlikkus EL-27 keskmisest 86,6 110
konkurentsivõimelisi ja (%)
kestlikke lahendusi Eesti jaAllikas: Eurostat
maailma arenguvajadustele. Koht Euroopa innovatsiooni tulemustabelis Mõõdukas Innovatsioo-
(koht tulemusrühmas) innovaator niliider
Allikas: Euroopa Komisjon
*Mõõdikute metoodikat on kirjeldatud TAIE arengukavas.
1
TAIE arengukava eesmärgi ja mõõdikute täitmisse panustavad kolm programmi, millest üks on teadmusiirde programm.
Lisaks teadmusiirde programmile rakendatakse ka teadussüsteemi programmi (HTM) ja ettevõtluskeskkonna programmi
(MKM). Arengukava üldeesmärgi saavutamise ja mõõdikute seire toimub tulemusvaldkonna aruandluse raames ega hakka
kajastuma programmide tasandil.
Programmi eesmärk: Eesti areng tugineb teadmuspõhistele ja innovaatilistele lahendustele
Teadmussiirde programmi ülesanne on tagada teadussüsteemi, ettevõtluskeskkonna ning ühiskonna teiste
valdkondade (nt tervishoid, haridus, kultuur, sotsiaalsüsteem, keskkonnahoid jm) koostoime selliselt, et eri
valdkondades loodud uued teadmised, tehnoloogiad ja ideed leiaksid oskuslikult ja loovalt rakendust kestliku
ühiskonna ja majanduse hüvanguks. Riigil tuleb suurendada stiimuleid ja toetada koostööoskuste arengut
teadlaste, ettevõtjate ja avaliku sektori osaliste seas, et leida lahendusi nii ettevõtete arenguvajadustele kui
laiemalt kogu ühiskonna ees seisvatele väljakutsetele. Programmis mõistetakse teadmussiirdena süsteemset,
pikaajalist ja järjepidevat tootlikkuse kasvu ning teadmusringlust, mitte lineaarset (tehnoloogiakeskset)
protsessi teadustegevustest ettevõtlusse. Selles kontekstis toetab teadmussiire mitte ainult teadustulemuste
rakendamist ettevõtluses ja majanduse hüvanguks, vaid ka teaduse mõjususe kasvu ja ühiskonna
arenguvajadustele vastavate strateegiliste uurimissuundade kujundamist.
Tegemist on Haridus- ja Teaduministeeriumi ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi
ühisprogrammiga, mis loob sünergiat teadus- ja arendustegevuse ja ettevõtluse vahel ning seob
teadussüsteemi ühiskonna ja majanduse arengutega, võimendades nii TAI ühiskondlikku kasu ja kasvatab
ühiskonna teadusmahukust, sh panustades Eesti majanduse lisandväärtuse kasvu.
Teadmussiirde programm tegeleb otseselt järgmiste probleemidega Eesti TAIE valdkonnas:
• teadustöö tulemused ei leia ühiskonnas piisavalt rakendust, TAI poliitika ei ole piisavalt mõjus, et toetada
ühiskondlike ja majanduslike eesmärkide saavutamist;
• Eesti ettevõtete TAI-mahukus ning võimekus teadustulemusi kohandada ja kasutusele võtta on väike,
ettevõtete innovatsioonivõimekuse kasvu toetav süsteem vajab arendamist;
• Eestil tuleb TAIE poliitikat tulemuslikumalt suunata ja koondada ressursse, et kasvatada võimalusi
läbimurdelisteks arenguteks;
• TAIE süsteemi osaliste (ministeeriumid, ettevõtete esindusorganisatsioonid, teadusasutused jt) koostöö
ja koordinatsioon on nõrk.
Teadmussiirde tegevuste raames eelisarendatakse TAIE fookusvaldkondi teadmussiirde, riigi, ettevõtete ja
teadusasutuste koostöö soodustamiseks ning erinevate majandussektorite ja teadusvaldkondade sidumiseks.
Fookusvaldkonnad annavad ühelt poolt panuse Eesti arenguvajaduste lahendamisse ning teisalt võimaldavad
paremini ära kasutada Eesti ettevõtluse ja teaduse tugevusi. Nad on kõrge ärilise potentsiaaliga või globaalselt
suure mõjuga. Fookusvaldkonnad ei ole sektoraalsed, vaid arenguvajaduse või -võimaluse kesksed ja
interdistsiplinaarsed ning põhinevad eri valdkondade ja sektorite (akadeemiline, era- ja avalik sektor) koostööl.
TAIE fookusvaldkonnad on järgmised:
• digilahendused igas eluvaldkonnas;
• tervisetehnoloogiad ja -teenused;
• kohalike ressursside väärindamine;
• nutikad ja kestlikud energialahendused;
• elujõuline Eesti ühiskond, keel ja kultuuriruum.
Neli esimest fookusvaldkonda on ühtlasi ettevõtluse ja majandusliku, sh ekspordi arengupotentsiaaliga TAIE
fookusvaldkonnad ehk nutika spetsialiseerumise valdkonnad.
2
Programmi rahastamiskava (tuhandetes eurodes)
Vastutav eelarve
ministeeriu Programmi kulud 2022 eelarve* 2023 eelarve
m 2024 2025 2026
MKM Meede 1: Ettevõtete TAI- 109 964 145 985 111 551 117 141 120 628
mahukuse ja teadmussiirde
võimekuse suurendamine
MKM Programmi tegevus 1.1. 109 797 144 624 109 736 115 564 118 608
Ettevõtete innovatsiooni-,
digi- ja rohepöörde
soodustamine
MKM Programmi tegevus 1.2. 166 1 361 1 816 1 577 2 020
Teadus- ja
tehnoloogiamahuka
iduettevõtluse arendamine
HTM Meede 2: Ühiskonna ja
majanduse vajadustele
vastava teadus- ja
38 543 44 527 65 209 65 209 38 543
arendustegevuse võimekuse
kasvatamine
(tuhandetes eurodes)
HTM Programmi tegevus 2.1.
Sektoritevahelise
38 543 44 527 65 209 65 209 38 543
teadmussiirde toetamine
(tuhandetes eurodes)
HTM Programmi kogukulud
MKM KOKKU 148 507 190 512 176 760 182 350 159 171
(tuhandetes eurodes)
*Eelarve 2022.a kohta on esitatud koos lisaeelarvega.
Olukorra lühianalüüs
Eesti investeeringud teadus- ja arendustegevusse on viimasel kuuel aastal suurenenud. 2021. aasta
riigieelarves2 oli teadus- ja arendustegevuse rahastamiseks esimest korda planeeritud 1% SKP-st. Meie avaliku
sektori kulud on samas Euroopa Liidu keskmisest suuremad3. Positiivne on ka erasektori teadus- ja
arendustegevuse rahastamise kiirem kasv võrreldes avaliku sektori (riigi- ja kõrgharidussektori asutused)
rahastamise kasvuga. Erasektori teadus- ja arendustegevuse kulutused on alates 2019. aastast ületanud
avaliku sektori investeeringute mahu. 2021. aastal oli teadus- ja arendustegevuse rahastamine Euroopa Liidus
keskmiselt avalikus sektoris 0,75% SKPst ja erasektoris 1,51% SKPst, Eestis avalikus sektoris 0,75% SKPst ja
erasektoris 1% SKP-st4). Eesti jääb EL keskmisest tugevalt maha just erasektori TA kulutuste puhul.
Ettevõtete innovatsioonisuutlikkus on viimastel aastatel samuti tõusnud. Innovatsioonisuutlikkust
iseloomustab tootlikkus hõivatu kohta. Selle mõõdiku näitaja on pidevalt tõusutrendis ja läheneb EL
keskmisele. 2020. aastal ületasime seatud eesmärki, 2021. aastal oli näitaja 86,7% EL27 keskmisega võrreldes
(seatud sihttase oli 80%). 2035. a sihttase on siiski veel kaugel. 2022. a Euroopa Komisjoni innovatsiooni
tulemustabeli (Innovation Scoreboard)5 andmetel langes Eesti tugevate innovaatorite rühmast napilt
mõõdukate innovaatorite rühma, olles siiski viimase seitsme aasta jooksul läbi teinud suurima arenguhüppe.
See viitab asjaolule, et ka teised riigid panustavad aktiivselt oma innovatsioonisüsteemide parendamisse ja
2 Rahandusministeerium. Riigieelarve.
https://www.rahandusministeerium.ee/et/eesmargidtegevused/riigieelarve-ja-majandus/riigieelarve-ja-majandusulevaated
3 Avaliku sektori TA investeeringute poolest oleme tõusnud Euroopa Liidu riikide hulgas kaheksandaks.
4 Eurostat. https://ec.europa.eu/eurostat/data/database
5 European Commission. European Innovation Scoreboard 2022.
https://ec.europa.eu/growth/industry/policy/innovation/scoreboards_en
3
toetamisse, konkurents tiheneb ning Eestil on tarvis arenguhüppe saavutamiseks panustada senisest rohkem,
et soodustada Eesti ettevõtete püsimist rahvusvahelises konkurentsis.
Ühiskonna teadusmahukuse kasvu ning loodavate teadmiste ja tehnoloogiate siirde ja rakendamise puhul
ühiskonnas on oluline vaadata ka teadus- ja arendustegevusega tegelevate inimeste arvu kasvu, teadus- ja
arenduskoostööd era- ja avaliku sektori vahel (nt ühispublikatsioonid näitavad tegevuse aktiivsust, kvaliteeti ja
taset) ja TA rahastuse kaudu teadmus- ja tehnoloogiasiirde toetamist ühiskonna ja majanduse väljakutsete
lahendamiseks. Erasektori poolt rahastatud avaliku sektori teadus- ja arendustegevuse kulutuste osakaalu
puhul on sihiks liikuda euroala keskmise6 suunas. Teadusasutuste ja ettevõtluse koostööd ja ettevõtete
teadusmahukust peegeldava mõõdiku näitaja on viimasel viiel aastal tõusnud ja eeldatavasti tõuseb jõudsalt
ka tulevikus, kuna arengukava ja selle meetmed seavad just teadusasutuste ja ettevõtete koostöö toetamise
senisest selgemalt esile.
Era- ja avaliku sektori ühispublikatsioonide arv miljoni elaniku kohta on 2019. aastast kolme viimase aasta
keskmisena ligi 80% EL keskmisest, ent jääb veel selgelt maha sihist püüda EL keskmist ja saavutada 2025.
aastaks 90% EL keskmisest. Koostööpublikatsioonide osas on selgelt arenguruumi, ent TAIE arengukava võtab
selgelt sihiks tugevdada teadussüsteemi ja ettevõtluse koostööd, seega eeldatavasti kasvab ka
ühispublikatsioonide arv.
TAIE arengukavas seatud eesmärkide saavutamiseks vajab Eesti mitu korda rohkem teadlasi ja insenere kui
meil täna on, eriti väljaspool akadeemiat, nii era kui avalikus sektoris. Eesti jääb teadlaste arvult 1000 töötaja
kohta OECD riikide võrdluses kaugelt maha juhtivatest innovatsiooniriikidest, eriti suur on lõhe erasektoris7.
Samal ajal on ka doktoriõppe atraktiivsus madal ja varem sihiks seatud 300 doktorikraadi kaitsmist aastas ei
ole seni saavutatud8. Doktorikraadiga teadlaste ja inseneride arv 1000 tööealise elaniku kohta on ootuspäraselt
kasvanud (2021. a 3,5). Doktorikraadide kaitsmiste arvu suurenemist näeme ilmselt alles mõne aasta pärast.
Suurimad väljakutsed on järgmised:
• Teadusasutustel ja ettevõtetel napib motivatsiooni ja võimekust teha koostööd. Teadustöö tulemused ei
leia Eesti ühiskonnas piisavalt rakendust. Eesti teadus on heal tasemel, aga vaid vähesed teadustulemused
jõuavad uute toodete või teenusteni ettevõtetes või avalikus sektoris. Seetõttu tuleb riigil leida viise ja
kujundada keskkonda, mis soosiks teadusasutuste ja ettevõtete koostööd nii uurimisülesannete
püstitamisel kui teadustöö tulemustele rakenduste leidmisel.
• Ettevõtetes sünnib vähe läbimurdelist innovatsiooni. Eesti ettevõtete teadus- ja tehnoloogiamahukus,
võimekus uusi ärimudeleid, teadmisi ja tehnoloogiaid kohandada ja kasutusele võtta ning luua selle abil
kõrge lisandväärtusega tooteid ja teenuseid on tagasihoidlik. Ettevõtete innovatsioonivõimekuse kasvu
toetav süsteem vajab tugevdamist.
• Teadlaskarjääri vähene atraktiivsus – TAIE arengukavas seatud eesmärkide saavutamiseks vajab Eesti mitu
korda rohkem teadlasi ja insenere kui meil täna on, eriti väljaspool akadeemiat, nii era kui avalikus sektoris.
Eestis napib väljaspool akadeemiat inimesi, kes oskaksid ja tahaksid tegeleda teadus- ja
arendustegevusega. Samal ajal on ka doktoriõppe atraktiivsus madal ja varem sihiks seatud 300
doktorikraadi kaitsmist aastas ei ole seni saavutatud. Seetõttu tuleb rohkem tähelepanu pöörata nii
teadlaste ja inseneride järelkasvule kui akadeemilise karjääri atraktiivsuse suurendamisele.
• Teaduse, arendustegevuse, innovatsiooni ja ettevõtluse valdkonna osaliste koostöö on nõrk.
Teadusasutused, ettevõtted, esindusorganisatsioonid, ministeeriumid, rakendusasutused jt osalised
tegutsevad omaette, tegevused on killustunud, ühised sihid puuduvad. Motivatsiooni ja võimekust
koostööd teha napib.
6 Euroala keskmine oli 2019. aastal 9,8%.
7 Teadlaste täistöökohtade osakaal kõigist hõivatutest 2021. a seisuga on Eestis 0,87%. See jääb EL keskmisele (1,04%) selgelt alla,
eriti erasektoris.
8
2021. a EHISe andmete põhjal oli kaitstud doktorikraadide arv 222.
4
Olulisemad programmi (arendus)tegevused HTM haldusalas 2023-2026 aastal:
• Temaatiliste teadus- ja arendusprogrammide kaudu toetatakse majanduse ja ühiskonna vajadustest
lähtuvaid alus- ja rakendusuuringuid, uute uurimissuundade väljaarendamist ja vajaliku kompetentsi
loomist TA-asutustes, tippspetsialistide järelkasvu, siseriiklikku ja rahvusvahelist koostööd,
uurimistulemuste levitamist ning muid TAIE fookusvaldkondade arendamiseks vajalikke tegevusi. Jätkuvad
programmid IT ja ressursside väärindamise valdkonnas ning alustatakse uute programmidega teistes TAIE
fookusvaldkondades. Ettevõtlik avastusprotsess ja ühisloome (teadlased, ettevõtjad, avalik sektor jt) on
nende programmide tugev alus, mida toetab ka siht- ja sidusrühmade aktiivsele osalusele tuginev
fookusvaldkondade juhtimise ja seiremudeli käivitamine 2023. a.
• Teadmussiirde võimekuse suurendamiseks teadusasutustes ja kõrgkoolides alustatakse 2023. a
rahastusskeemiga Astra+, mis toetab asutusi teadmussiirde teenuste arendamisel, sellealaste teadmiste ja
oskuste täiendamisel, spin-off-ettevõtluse ja teadmuse jätkusuutliku turupõhise kommertsialiseerimise
arendamisel ning intellektuaalomandi kaitse võimaluste ja võimekuse parandamisel. Toetatakse
kvaliteetsete teadushalduse teenuste arendamist, sh soodustatakse asutustevahelist koostööd
teadmussiirde teenuste vahendamisel ja pakkumisel ning koostööd ettevõtetega.
• Ühiskonna ja ettevõtete vajadustele vastavate tipptasemel teadmus- ja teadustaristu teenuste arendamise
ja kättesaadavaks tegemiseks pakutakse teadusasutustele võimalusi arendada olemasoleva taristu ja
tippkeskuste baasilt kaht tegevussuunda: tippkeskuste koostööd era- ja avaliku sektoriga, sh tippkeskuste
teadustulemuste kättesaadavaks tegemist ja kasutatavust Eesti ühiskonna ja majanduse nõudlusest
lähtuvate vajaduste rahuldamiseks, ning turunõudlusele vastavate teadus- ja arendusteenuste arendamise
tuge era- ja avaliku sektori jaoks. Eesmärk on suurendada tippkeskuste majanduslikku ja ühiskondlikku
mõju, lõimides tipptasemel teadusuuringuid ettevõtlussektori ja ühiskonna vajadustega, ning parandada
teadustaristu kättesaadavust teadus- ja arendustegevuseks väljaspool akadeemilist sektorit.
• Jätkatakse teadusasutuste ja ettevõtlussektori vaheliste töötajate liikumist soodustavate meetmete
rakendamist (nn sektoritevaheline liikuvus), mille tulemusena liigub senisest enam teadlasi ettevõtlusesse
ning paranevad ettevõtete oskused teadustulemusi rakendada ja kohandada. Samuti kasvab
teadusasutustes ettevõtluskogemustega teadlaste arv, mis aitab paremini ühiskonna nõudlusele vastavat
teadustööd planeerida. Laiendatakse sektoritevahelist liikuvust toetavaid tegevusi ning toetatakse
ettevõtluskogemusega inimeste kaasamist õppe- ja teadustegevustesse kõrgkoolides ja teadusasutustes,
et rikastada õppe sisu ning suurendada teadustöö potentsiaalset rakendatavust ning kasvatada ettevõtjate
teadlikkust teadus- ja arendustöö protsessidest.
• Viiakse ellu teadmussiirde doktorantuuri toetusskeemi, mille puhul doktoritöö valmib koostöös
ülikoolivälise tööandjaga tema huvidest lähtuvalt. Teadmussiirdedoktorantuuri peamine eesmärk on
valmistada ette tippspetsialiste ja teadus- ning arendustöötajaid väljaspoole akadeemilist maailma ning
edendada ülikoolide, ettevõtete, avaliku sektori jt asutuste tihedamat ja pikemaajalist koostööd.
• Jätkatakse riigi rolli ja pädevuse suurendamist innovatsiooni eestvedaja ja turuloojana, teadus- ja
arendustegevuse tulemuste kasutuselevõtul ühiskondlike probleemide lahendamisel ning uudsete
lahenduste hankimisel. Toetatakse riigiasutuste TAI-alase võimekuse kasvatamist, et teadus-, arendus- ja
innovatsioonitegevuste tulemusi rakendataks avalikus sektoris senisest enam ja tõhusamalt ning selleks
oleks kujundatud soodne poliitikakeskkond. Teadus- ja arendusnõunike võrgustik aitab TA-tegevusi
paremini kavandada, sh seada selgemaid fookusi, kavandada mõjusamaid sekkumisi ja osaleda
aktiivsemalt rahvusvaheliste teadusvõrgustike töös. Omavaheline info- ja kogemuste vahetus aitab kaasa
TA-tegevuste tõhusamale ja mõjusamale kavandamisele ja elluviimisele, tõstab poliitikakujundamise
kvaliteeti ning toetab erasektorile olulise TA-tegevuse elluviimist.
• Alustakse Ida-Virumaa õiglase ülemineku tegevuste raames Ida-Virumaa ettevõtlusele vajalike
teadusvõimekuste ja teadus- ja arendusteenuste arendamist Ida-Virumaal tegutsevate teadus- ja
arendusasutuste ja ülikoolide teadmusvõrgustiku konsortsiumi kaudu. Suurendatakse Ida-Virumaal
tegutsevate teadus- ja arendustöötajate hulka ja kompetentsi, arendatakse välja Ida-Virumaa
5
ettevõtlusele vajalikke uurimissuundi ning tõstetakse Ida-Virumaa teadus- ja arendustaristu mahtu ja
kvaliteeti.
Olulisemad programmi (arendus)tegevused MKM haldusalas 2023-2026 aastal:
• Viiakse ellu ettevõtete sisemist arendus- ja innovatsioonivõimekust tõstvaid erinevaid sekkumismeetmeid.
Jätkatakse innovatsiooni- ja arendusosakute toetusmeetmega, et võimaldada ettevõtetel koostöös
innovatsiooniteenuse pakkujatega läbi viia esmaseid koostööprojekte. Jätkatakse ettevõtjate
arenguprogrammiga, mis pakub teenuseid lähtuvalt iga ettevõtte spetsiifilistest arengutakistustest.
Jätkatakse ka tootearenduse toetusmeetmega. Kõik eelpool nimetatud meetmed on rahastatavad
struktuurivahenditest ning uue perioodi meetmete väljatöötamisega alustati 2022. aastal eesmärgiga
jõustada need 2023. a jooksul.
• Rakendusuuringute ja eksperimentaalarenduse korralduseks on jõustatud vastav programm (RUP), mis
toimib virtuaalse uurimis- ja arenduskeskusena. Toimunud on kolm RUPi rahastusvooru ning programmi
meeskonda on värvatud valdkondlikud eksperdid. RUP-i ülesanne on tehnoloogilise ja ärinõustamise ning
projektide rahastamise kaudu suurendada Eesti ettevõtete rakendusuuringute ja eksperimentaalarenduse
mahtu. RUP on MKMi keskne ettevõtete arendustegevuse toetusmeede, millega jätkatakse. Vastavalt
Teadus- ja Arendusnõukogu (TAN) poolt MKMile antud ülesannetele tehti 2022. a jooksul analüüsid,
leidmaks Eestile sobilik rakendusuuringute keskuse mudel. TANi 29.11.2022 otsuse alusel jätkab MKM
rakendusuuringute keskuse käivitamisega 2023. a.
• Ettevõtete arendusvõimekuse ja -valmiduse tõstmine eeldab terviklikult innovatsioonile keskenduvat
tugistruktuuri, mistõttu jätkatakse innovatsiooniteadlikkuse ja -võimekuse kasvatamisele suunatud
teenuste väljatöötamist.
• Ettevõtete arendustegevust võimendatakse läbi EL-üleste võrgustike, partnerluste ja rahvusvaheliste
organisatsioonide. Jätkatakse ja tugevdatakse Eesti ettevõtete osalust Euroopa Kosmoseagentuuri
pakutavates tegevustes, muu hulgas viies küberturbe missioonide kaudu läbi küberturvalisuse harjutusi
kosmosesektorile. Jätkatakse CERN-i assotsieerunud liikmena eesmärgiga saada 2023. a täisliikmeks, et
võimaldada Eesti ettevõtetel ja teadusasutustel laiemalt ligipääsu CERNi tegevustele. Lisaks parandatakse
ettevõtete ligipääsu Euroopa Horisondi ja Eurostarsi tegevustele.
• Jätkatakse avaliku sektori kui uuenduste eestvedaja rolli võimestamist innovaatiliste lahenduste tellija ning
turuloojana. Accelerate Estonia kaudu kutsutakse startupiliku lähenemisega ellu lahendusi, mida on
võimalik disainida Eesti uuteks konkurentsieelisteks. Innovatsiooni toetavate riigihangete kaudu
suurendatakse riigi võimekust ja valmisolekut olla uudsete lahenduste referentskliendiks.
• Käivitatakse teadus- ja tehnoloogiamahukate iduettevõtete fond eesmärgiga parandada
kõrgtehnoloogiliste pikema aredustsükliga ettevõtete rahastusvõimalusi. Jätkatakse iduettevõtete
ökosüsteemi arendamist Startup Estonia kaudu, sh süvatehnoloogia valdkonna iduettevõtluse toetamist.
• Toetatakse ettevõtetes digipöörde tegemise võimekuse kasvatamist. Digitaliseerimise teekaardi
tegemisega aidatakse ettevõtetel tuvastada oma protsessides valupunktid, mida on võimalik lahendada
digitaalsete tehnoloogiate kasutuselevõtu kaudu. Lisaks toetatakse ettevõtete digitaliseerimise strateegia
väljatöötamist ning sellest lähtuvalt ligipääsu investeeringutele, et seatud sihte saavutada.
• Riik käivitab Smartcapi kaudu rohefondi, mille eesmärk on koos erakapitaliga rahastada rohetehnoloogiate
arendamisele ja ökosüsteemi potentsiaali realiseerimisele suunatud omakapitaliinvesteeringuid (aastatel
2022–2026 kokku 100 mln euro ulatuses, millele lisandub erakapitali panus). Fondi loomine on oluline
toetamaks sageli süvatehnoloogia elementidega ettevõtete pikaajalist arendustegevust, mis aitab muu
hulgas muuta rohepööret siinse majanduse jaoks konkurentsivõimaluseks.
• Toetamaks kahese kasutusega süvatehnoloogia ettevõtete arengut osaleb Eesti NATO 1-miljardi suuruses
innovatsioonifondis ning selle investeeringutele eelnevas innovatsioonikiirendis. Fond ja kiirendi luuakse
vastukaaluks Euroopas esinevale probleemile, kus süvatehnoloogiamahukad ja kahese kasutusega
6
tehnoloogiad on alarahastatud. Seetõttu on NATO asunud looma võimalusi, mis aitaksid tekitada ja
rahastada uusi kahese kasutusega süvatehnoloogiaid arendavaid iduettevõtteid ning suurendaks koostööd
läänes, vähendaks protektsionismi ja pakuks turvalist rahastamist just strateegiliselt olulisi valdkondi
silmas pidades.
• MKMi kaasrahastusel (aastail 2022-2025) käivitasid Riigi Infosüsteemide Amet ning Ettevõtluse
Arendamise Sihtasutuse ja Kredexi ühendorganisatsioon Eesti küberturvalisuse valdkonna tööstuse,
tehnoloogia ja teadusuuringute koordineerimisüksuse, mille eesmärk on kasvatada küberturbe sektori
konkurentsivõimet, edendada üldist kübererksust, suurendada valdkonna järelkasvu ja spetsialistide hulka
ning toetada küberturvalisuse valdkonna ettevõtete loomist ja arendamist.
• Käivitus Eesti e-DIHi AIRE (AI&Robotics Estonia) MKMi kaasrahastusel. Keskuse eesmärk on toetada
tööstusettevõtetes tehisintellektipõhiste ja robootikalahenduste kasutuselevõttu ja vastava valdkonna
üldist teadlikkuse kasvu. Lisaks käivitus 2022. a Tehnopoli juhtimise tehisintellekti programm, mille
eesmärk on toetada tehisintellektipõhiste lahenduste arendamist ja kasutuselevõttu eri ettevõtete ja
teadusasutuste koostöös. Programm jätkub 2023. a.
• Aastail 2022–2026 kaasrahastab MKM Tartu Ülikoolis rahvusvahelist ärikiirendi Creative Destruction Lab
eesmärgiga pakkuda teadus- ja tehnoloogiapõhistele iduettevõtetele ligipääsu kapitalile ja
rahvusvahelisele mentorite võrgustikule. Ärikiirendi alustas 2022. a, võttes vastu esimesed ettevõtted.
Tegevused jätkuvad 2023. a.
• 2022. a disainis MKM koostöös Tööandjate keskliidu, EAS/Kredex ühendasutuse ning kaasatud
ekspertidega innovatsioonitrepi, mille eesmärk on panustada ettevõtete TAI-mahukamaks kasvamisse.
2022. a valmis kontseptsioon ning innovatsioonitrepi rakendamine on kavas 2023. a.
Programmi mõõdikud ja sihttasemed
Mõõdik/Sihttase* Viimane 2022 2023 2024 2025 2026 2035
tegelik tase
(2021)
HTM Teadlaste ja inseneride arv
MKM ettevõtlussektoris ja
kasumitaotluseta 1,8 1,7 1,9 2,1 2,3 2,5 4,53
erasektoris, arv 1000 elaniku 2021
kohta
Allikas: Statistikaamet
MKM Ettevõtete investeeringud 2,5 3 3,2 3,5 3,7
HTM mittemateriaalsesse 6
7,3
põhivarasse osakaaluna SKP- (0,8 (1 (1,1 (1,3 (1,5
( 2,3 mld) (3,2 mld)
st (%, mln/mld eurodes) mld) mld) mld) mld) mld)
Allikas: Statistikaamet
*Mõõdikute metoodikat on kirjeldatud TAIE arengukavas.
7
Meede 1. Ettevõtete TAI-mahukuse ja teadmussiirde võimekuse
suurendamine (MKM vastutusalas)
Meetme raames parendatakse nii ettevõtete võimekust ja valmisolekut TAI-mahukamateks tegevusteks kui ka
võimestatakse innovatsioonisüsteemi tervikuna, et töötada välja üha efektiivsemaid teenuseid, mis lähtuvad
ettevõtja vajadustest.
Meetme mõõdik ja sihttase
Mõõdik/Sihttase Viimane 2022 2023 2024 2025 2026 2035
tegelik
tase
Innovaatiliste ettevõttete osakaal, % 64 >75 >75 >75 >75 >75 >75
Allikas: The Community Innovation Survey (CIS) (2020)
Tegevus 1.1. Ettevõtete innovatsiooni-, digi- ja rohepöörde soodustamine
(MKM vastutusalas)
Tegevuse eesmärk: luuakse vajalik toetav keskkond ettevõtetes innovatsiooni-, digi- ja rohepöörde
läbiviimiseks.
Programmi tegevuse mõõdikud
Mõõdik/Sihttase Viimane 2022 2023 2024 2025 2026 2035
tegelik
tase
Müügitulu uutest või oluliselt muudetud 13 15 15 17 17 17 >20
toodetest või teenustest (suhe kogu (2020)
müügitulusse), %
Allikas: Statistikaamet
DESI: ettevõtete digitaliseeritus/robotid jms Top 9 Top 8 Top 7 Top 6 Top 6 Top6 Top 5
(Integration of digital technology) (2021)
Allikas: DESI
Tegevuse raames on koondatud sekkumised, mis suurendavad ettevõtjate teadlikkus TAI vajalikkusest ja
võimalustest, sh nt korraldatakse infoüritusi, kaasatakse valdkondlikke eksperte, soodustatakse
kvalifitseeritud tööjõu palkamist ning toetatakse ettevõtjatele vajalike koostöövõrgustike arendamist.
Tegevuse toel arendatakse innovatsiooni soodustavaid teenuseid ja kujundatakse ettevõtetele vajalik
tugisüsteem. Lisaks luuakse ettevõtete vajadustest lähtuv rakendusuuringute ja eksperimentaalarenduse
programm, mille kaudu selgitakse välja ettevõtete TA-tegevustega seotud ärivõimalused (äriliselt
rakendatavad TA-tegevuste projektid) ja leitakse ettevõttele sobivad TA-partnerid Eestist või välismaalt.
Ettevõtete ja TA-asutuste koostöö ning ettevõtete innovatsioonivõimekuse suurendamiseks pakutakse
innovatsiooni- ja arendusosakuid, rahvusvahelise konkurentsivõime suurendamiseks toetatakse ettevõtete
osalemist rahvusvahelistes ja EL-ülestes partnerlustes ja võrgustikes (nt ESA, Eurostars jt). Tagamaks Eesti
ettevõtete juurdepääs tehnoloogiatele ja toetamaks ettevõtteid tehnoloogiate ülevõtmisel, käivitatakse
digitaalse innovatsiooni keskused (e-DIH). Toetatakse ettevõtete digitaliseerimist ja automatiseerimist ning
üleminekut lineaarselt majandusmudelilt ringmajandusele. Samuti suurendatakse riigi rolli ja pädevust
8
innovatsiooni eestvedajana ja turuloojana, ning uudsete lahenduste hankijana, mille kaudu omakorda
suureneb ka ühiskonna teadmusmahukust tervikuna.
Programmi tegevuse kirjeldus:
• Pakutakse ettevõtetele terviklikult innovatsioonivõimekuse ja -valmisoleku kasvatamise teenuseid. Sellest
lähtuvalt töötatakse välja ka vastav tugisüsteem, mille kaudu ettevõtted saavad osaleda eri infoüritustel,
saavad ligipääsu eri analüüsidele ja turuseirele, palgata kvalifitseeritud tööjõudu, kaasata valdkondlikke
eksperte, arendada ja osaleda eri koostöövõrgustikes, teha ekspertiise, diagnostikaid, analüüsida
intellektuaalset kapitali jne.
• Jätkatakse ettevõtete vajadustest lähtuva rakendusuuringute ja eksperimentaalse arenduse tervikliku
programmiga (RUP), mis virtuaalse RTO-na (research and technology organization) toimib vahelülina
ettevõtete ja (sh rahvusvaheliste) teadusasutuste vahel. Ettevõtetele võimaldatakse nii rahastust kui ka
toetavaid tegevusi partnerite otsingurahvusvahelise võrgustumise jms näol. Lisaks teeb RUP ettepanekuid
TA pakkumispoole kohandamiseks ettevõtjate vajadustele. Käivitatakse rakendusuuringute keskuse
tegevus AS Metroserti kaudu.
• Jätkatakse osakute, tootearenduse toetuse ning arenguprogrammi sekkumisloogikatega, mille eesmärk on
pakkuda ettevõtetele erinevaid innovatsiooni (sh toote-, turu-, protsessi-, organisatsiooni-,
personaliinnovatsiooni) soodustavaid teenuseid nii rahastamise kui ka toetavate teenuste näol.
Arenguprogramm pakub ettevõtetele kompleksset, ettevõtte vajadustes lähtuvat lähenemist (nii toetust
kui ka nõustamise, võrgustumise jms selliseid teenuseid)
• Jätkatakse ettevõtete osaluse toetamist rahvusvahelistes organisatsioonides (ESA ja CERN) ning
parandatakse ettevõtete ligipääsu EL-ülestes partnerlustes ja võrgustikes. Nimetatud tegevustes saavad
ettevõtted ja teadusasutused osaleda organisatsioonide hangetel ning töötajate mobiilsusmeetmetes (ESA
ja CERN). Partnerlustes (nt Eurostars, Horizon Europe) saavad ettevõtted ja teadusasutused osaleda
partnerluse spetsiifilistes tegevustes (taotleda toetusi, võrgustumine jms).
• Toetatakse Eesti osalemist digitaalse innovatsiooni keskuste (e-DIH) võrgustikes fookusega tehisintellektil
ja robootikal. E-DIH-id on konsortsiumid, mida Eestis veab TalTech nimetusega AIRE (AI and Robotics
Estonia). Konsortsium osutab VKE-dele arendusteenuseid.
• Eesti ettevõtete tehisintellekti (AI) kasutuselevõtu võimekuse parendamiseks, valdkondliku tootearendus-
ja teadusarendustegevuse võimendamiseks ning sellega seonduva uusettevõtluse tekitamiseks käivitati
Tehnopolis uus raamprogramm, mille tulemusi hinnati 2022. a lõpus, 2023. a programm jätkub.
• Toetatakse ettevõtja digipöörde strateegia koostamist ja investeeringuid digipöördeks vajalikesse
tegevustesse, arendustesse ja rakendustesse nii ettevõtetes kui tarneahelas. Mh toetatakse ettevõtete
digitaalse teekaardi koostamist ja selle alusel strateegia valmimist ning kaasrahastatakse vastavaid
investeeringuid.
• Kliimaneutraalsuse eesmärgi saavutamiseks toetatakse vajalikku teadmussiiret ettevõtetes (märksõnad:
ringmajandus, madalsüsinikutehnoloogiad, energiaintensiivne tööstus). Toetatakse tegevusi ettevõtetes,
mis aitavad ettevõtetel kohandada ärimudeleid madalsüsiniku- ja ringmajanduse põhimõtetele vastavaks
ning arendada säästvaid tehnoloogiaid.
• Jätkatakse innovatsiooni edendavate riigihangete ettevalmistamise ja läbiviimise toetamist.
• Jätkatakse suure ühiskondliku mõjuga interdistsiplinaarsete kitsaskohtade lahendamiseks tööriista
pakkumisega (Accelerate Estonia).
• Luuakse rohefond.
• Osaletakse NATO innovatsioonifondis ja innovatsioonikiirendis.
• Kaasrahastatakse küberturvalisuse arendamisele suunatud Eesti koordinatsiooniüksuse loomist.
• Toetatakse rahvusvahelise ärikiirendi Creative Destruction Lab’i Eestisse laienemist.
9
Tegevus 1.2. Teadus- ja tehnoloogiamahuka iduettevõtluse arendamine
(MKM vastutusalas)
Tegevuse eesmärk: toetada teadus- ja tehnoloogiamahuka iduettevõtluse ökosüsteemi arengut.
Programmi tegevuse mõõdik
Mõõdik/Sihttase Viimane 2022 2023 2024 2025 2026 2035
tegelik
tase
(2021)
Riskikapitali maht eurodes 962 ˃500 ˃500 ˃500 ˃500 ˃500 >1000
Allikas: Startup Estonia (Crowdsoursed ja Includer
kokku)
Kiirendites osalevate ettevõtete arv 31 47 40 40 40 40 40
Allikas: Startup Estonia
Tegevuse raames luuakse teadus- ja tehnoloogiamahukate ettevõtete arenguks vajalik keskkond, mis toetaks
teadus- ja tehnoloogiapõhiste iduettevõtteid ettevõtte kõigis arengufaasides, iduettevõtete loomist ja
arendamist ning olulise kasvu saavutamist rahvusvahelistel turgudel. Sealjuures aktiveeritakse eelseemne- ja
seemnefaasi investeeringutega turgu teadus- ja tehnoloogiamahukates sektorites, sh aidatakse suurendada
kapitali pakkumist teadusmahukatele kõrgtehnoloogiat arendavatele ettevõtetele, mille puhul turul ei pakuta
piisavalt erakapitali ettevõtete arengu tagamiseks. Lisaks toetatakse iduettevõtete innovatsiooni ning
intellektuaalomandi loomist ja rakendamist kõigis majandusharudes. Nimetatud tegevsute tulemuslikkus
hindamiseks töötatakse välja ja rakendatakse tõhus ja vajaduspõhine iduettevõtluse seiresüsteem.
Programmi tegevuse kirjeldus:
• Jätkatakse iduettevõtluse ökosüsteemi tervikliku toetamise ja arendamisega Startup Estonia kaudu. Kuna
kõrgtehnoloogiliste iduettevõtete toote või teenuse arendus ja ärimudel põhinevad suuresti teadus- ja
arendustööl ja sellega seotud intellektuaalsel omandil ja nende ettevõtete arendustöö on aja- ja
ressursimahukam, vajab see segment eraldi lahendusi, mistõttu Smartcapi kaudu kutsutakse ellu seda
segmenti sihtiv(ad) kiirendi(d).
• Lisaks üldise ökosüsteemi arendamisele ja kiirendite ellu kutsumisele jätkatakse riigi osalusega fondide
rahastamist (rohetehnoloogiate fond, teadus- ja tehnoloogiamahukate iduettevõtete fond jt) ehk
pakutakse iduettevõtetele kaasrahastust, sh nihkub fookus süvatehnoloogia terviklikule
sekkumisloogikale.
10
Meede 2. Ühiskonna ja majanduse vajadustele vastava teadus- ja
arendustegevuse võimekuse kasvatamine (HTM vastutusalas)
Meetme eesmärk on ühiskonna ja majanduse vajadustele vastava teadus- ja arendustegevuse võimekuse
kasvatamine. Meetme toel edendatakse tehnoloogiasiiret, teadustulemuste rakendamist ettevõtluses ja
ühiskonnas laiemalt ning luuakse eeldused teaduse ühiskondlikku ja majanduslikku mõju kasvuks.
Meetme mõõdikud ja sihttasemed
Mõõdik/Sihttase Viimane 2022 2023 2024 2025 2026 2035
tegelik
tase
Erasektori poolt rahastatud avaliku sektori 5,4 7,5 8,0 9,0 10,5 11,5 Euroala
teadus- ja arendustegevuse kulutuste osakaal, (2021) keskmine
%*
Doktorikraadiga teadlaste ja inseneride arv 3,5 3,35 3,4 3,45 3,5 ≥3,5 ≥3,5
1000 tööealise elaniku kohta** (2021)
Era- ja avaliku sektori ühispublikatsioonide 79,7% 82,3 84,9 87,5 90 92 EL
arv miljoni elaniku kohta, tase EL keskmisest (2017- keskmine
(EL keskmine = 100) %*** 2019 (100%)
keskmine)
Sotsiaalmajanduslikele rakendustele 17 23 25 28 28 28 -
suunatud kulutuste osakaal riigieelarves (2021)
planeeritud TA eraldistest, %****
*Statistikaamet **Statistikaamet ***European Innovation Scoreboard ****Statistikaamet, HTM arvutused
Tegevus 2.1. Sektoritevahelise teadmussiirde toetamine (HTM vastutusalas)
Tegevuse eesmärk on meetme eesmärk – ühiskonna ja majanduse vajadustele vastava teadus- ja
arendustegevuse võimekuse kasvatamine. Tegevuse mõõdikud on meetme mõõdikud.
Tegevusega luuakse eeldused sektoritevaheliseks teadmussiirdeks ja toetatakse teadmussiirde protsesside
toimumist. TA-spetsialistide arvu suurendamine era- ja avalikus sektoris nõuab TA asutuste ja kõrgkoolide
muutumist ettevõtlikumaks, ja suuremat suhtlust partneritega väljaspool akadeemilisi ringkondi,
rakendusuuringute kavandamise ja juhtimise oskuse tõstmist ning aktiivse rolli võtmist ettevõtlikus
avastusprotsessis. Selle jaoks toetatakse teadus- ja arendusasutuste ja kõrgkoolide institutsionaalset
teadmussiirde võimekust ja koostöötegevusi teadusasutuste endi vahel ning ettevõtetega. Toetatakse
majanduse ja ühiskonna vajadustele vastavate tipptasemel teadmuse ja teadustaristu teenuste arendamist
ja kättesaadavaks tegemist. Toetatakse kaht olulist tegevussuunda: tippkeskuste koostööd era- ja avaliku
sektoriga, tegevuse väljundite sh teadustulemuste kättesaadavaks tegemist ja kasutatavust Eesti ühiskonna ja
majanduse nõudlusest lähtuvate vajaduste rahuldamiseks, ning teadustaristu avamist era- ja avalikule
sektorile kasutamiseks. Eesmärgiks on suurendada tippkeskuste ja teadustaristu majanduslikku ja
ühiskondlikku mõju. Samuti võimendatakse teadusasutuste, kõrgkoolide ja ettevõtete koostööd suure
lisandväärtusega toodete ja teenuste arendamisel arendusgrantide (proof-of-concept) kaudu.
Soodustatakse teadlaste jt akadeemiliste töötajate liikumist akadeemilise, avaliku ja erasektori vahel, mille
tulemusena tekib tõhus teadmusringlus, senisest enam teadlasi liigub ettevõtete ja teadusasutuste vahel,
paranevad ettevõtete oskused teadustulemusi rakendada ja kohandada ning kasvab ettevõtluskogemustega
teadlaste arv teadusasutustes, mis aitab paremini ühiskonna nõudlusele vastavat teadustööd planeerida.
Toetatakse ülikoolide ja ülikooliväliste tööandjate koostöös pakutava doktorantuuri
(teadmussiirdedoktorantuuri) elluviimist, mille puhul doktoritöö valmib tööandja vajadusi arvestades.
11
Teadmussiirdedoktorantuuri peamine eesmärk on valmistada ette tippspetsialiste ja teadus- ning
arendustöötajaid väljaspoole akadeemilist maailma ning edendada ülikoolide, ettevõtete, avaliku sektori jt
asutuste tihedamat ja pikemaajalist teadus- ja arenduskoostööd.
Majanduse ja ühiskonna vajadusest lähtuva piisava ja kõrge kvaliteediga teadmuse pakkumiseks TAIE
fookusvaldkondades töötatakse välja ja viiakse ellu temaatilised teadus- ja arendustegevuse programmid
akadeemilise, era- ja avaliku sektori koosloome ning koostöö edendamiseks, mis loob eeldusi teadmispõhiste
lahenduste kasutuselevõtuks ettevõtetes, ülikoolide ja ettevõtete koostöö laiendamiseks, erasektori poolt
finantseeritud avaliku sektori kulutuste mahu tõusuks ning tippspetsialistide ettevalmistamiseks ettevõtlusele.
Temaatilistes programmides keskendutakse TAIE fookusvaldkondade teekaartide koostamise käigus välja
selgitatud konkreetsetele uurimissuundadele ja -teemadele, kus on nõudluse põhjal vajalik kasvatada
uurimistööde mahtu, algatada uusi uurimisteemasid, kasvatada teadus-ja arendustöötajate järelkasvu (sh
ettevõtetele) ja värvata tippteadlasi. Ettevõtlik avastusprotsess ja ühisloome (teadlaste, ettevõtjate, avaliku
sektori jt koostöös) on nende programmide tugev alus. Kuni 2023. aasta lõpuni jätkatakse tegevusi nutika
spetsialiseerumise valdkonna rakendusuuringute ja erialastipendiumide toetamiseks, mille eesmärk on
aidata kaasa Eesti majanduse teadmusmahukuse kasvule, toetades teadusasutuste ja ettevõtete koostööd
ning tagada valdkondade teadlaste ning inseneride järel- ja juurdekasv.
Samuti suurendatakse tegevuse abil riigi rolli ja pädevust innovatsiooni eestvedaja ja turuloojana, teadus- ja
arendustegevuse tulemuste kasutuselevõtul ühiskondlike probleemide lahendamisel ning uudsete lahenduste
hankimisel, selle kaudu omakorda suureneb ka ühiskonna teadmusmahukust tervikuna. Toetatakse
riigiasutuste TAI-alase võimekuse kasvatamist, et teadus-, arendus- ja innovatsioonitegevuste tulemusi
rakendataks avalikus sektoris senisest enam ja tõhusamalt ning selleks oleks kujundatud soodne
poliitikakeskkond. Eesmärk on suurendada riigi rolli teaduse strateegilisel suunamisel, sh tõsta teadus- ja
arendusasutuste võimekust viia läbi rakendusuuringuid ühiskonna väljakutsete lahendamiseks ning tugevdada
ministeeriumide ja erialaliitude teadus- ja arendusalast kompetentsi ja võimekust. Meetme tegevused aitavad
luua nõudlust TAI järele ning soodustavad koostööd ja TAI-tegevuste koordineerimist avalikus sektoris, sh
teadus- ja arendusnõunike võrgustikutegevuste, interdistsiplinaarsete rakendusuuringute jms kaudu.
Programmi tegevuse rahastamiskava (tuhandetes eurodes)
Tegevus 2023 2024 2025 2026
Tegevus 2.1. Sektoritevahelise teadmussiirde toetamine 38 543 44 527 65 209 65 209
Tegevuse kirjeldus
Teenus 2.1.1. Teadus- ja arendusasutuste ja kõrgkoolide teadmussiirde võimekuse arendamise toetamine
Teadusasutuste ja kõrgkoolide teadmussiirde teenuste arendamine, sh:
• Käivitatakse toetusskeem TA-asutuste ning kõrgkoolide teadmussiirde ja ettevõtluskoostöö võimekuste arendamiseks
(ASTRA+). Toetatakse ettevõtliku kõrgkooli ja teadusasutuse arendamiseks vajalikke tegevusi, sh pädevuse suurendamist
teadmussiirdeprotsesside valdkonnas, tõhusa teadus- ja teadmussiirde juhtimissüsteemi ja -teenuste väljatöötamist,
teadmussiirde alaste pädevuste arendamist, sh teadmussiirdeüksuste personali koolitust, stažeerimist, õppevisiite,
võrgustike loomist jms. Muu hulgas toetatakse spin-off-ettevõtluse ja teadmuse jätkusuutliku turupõhise
kommertsialiseerimise mudeli arendamist ning intellektuaalomandi kaitse võimaluste ja võimekuse parandamist,
soodustatakse asutustevahelist koostööd teadmussiirde teenuste vahendamisel ja pakkumisel (nt Adapter-tüüpi
tegevustes, ühislaborite, testkeskkondade, demoalade jm arendamisel jms). Tegevuste raames on kavandatud nii
programmilisi ühistegevusi kui asutusekeskseid toetusi.
• Ida-Viru ettevõtluse teadmusmahukuse suurendamiseks jätkatakse 2022. a käivitatud Õiglase Ülemineku Fondi meetme
elluviimist teadusvõimekuse pakkumise arendamiseks ja teadus- ja arendustegevuse võrgustiku loomiseks Ida-
Virumaal. Muu hulgas hõlmavad tegevused teadus- ja arendustegevuse toetamist piirkonna ettevõtete ja asutuste
vajadustele vastavates uurimissuundades, tehnoloogiate tutvustust, ühislaborite arendamist, välistippspetsialistide
kaasamist, teavitus- ja populariseerimistegevusi valitud uurimissuundades, piirkonna siirdeprotsesside seiret ja hindamist,
kohalike kogukondade kaasamist TA-tegevustesse jms.
12
Teadustulemuste rakendamise ja tehnoloogiasiirde toetamine, sh:
• Arendusgrandid (proof-of-concept). Toetamaks läbimurdeliste teadustulemuste jõudmist praktiliste rakendusteni,
jätkatakse eksperimentaalarenduse grantide väljaandmist konkurentsipõhise uurimistoetuse tulemusena saavutatud
teadustulemuste äripotentsiaali testimiseks ja arenduseks. Grantidega kaetakse personali- ja teadustöö kulud (sh
insenertehnilised ja disainlahendused, intellektuaalomandi kaitsmisega seotud kulud jms).
Teenus 2.1.2. Teadus- ja arendustegevuse toetamine TAIE fookusvaldkondades
Ettevõtete ja ühiskonna vajadustest lähtuva teadus- ja arendustegevuse toetamine, sh:
• Viiakse ellu temaatilisi teadus- ja arendustegevuse programme TAIE fookusvaldkondades. Tegevuse raames
arendatakse ettevõtjate ja avaliku sektori asutuste vajadusest lähtuva teadus- ja arendustegevuse pakkumist, sh
tugevdatakse temaatilist uurimistegevust nii alus- kui rakendusuuringute osas, toetatakse välistippspetsialistide
kaasamist, uute uurimissuundade väljaarendamist, koostöötegevusi, uurimistulemuste turustamist ja kommunikeerimist
ning muid vajalikke tegevusi vastavalt fookusvaldkondade tegevuskavadele. Seejuures jätkatakse IKT programmi ja
ressursside väärindamise programmi (ResTA) tegevusi, mis vaadatakse üle teiste programmide väljatöötamise raames.
2023. a alustatakse kolme uue programmi tegevustega .
• Jätkatakse „Targa linna tippkeskuse – Finest TWINS“ raames tippkeskuse tegevuste toetamist, sh kohalike
omavalitsustega koostöös välja selgitatud probleemidele võimalike lahenduste piloteerimist. Tippkeskus uurib ja katsetab
uusi lahendusi viies valdkonnas: energia, transport, ehitus-arhitektuur, andmed ja valitsemine. Eesmärk on muuta linnad
nutikamateks.
• Jätkatakse nutika spetsialiseerumise rakendusuuringute (NUTIKAS) toetamist. Toetus aitab tõsta teadusasutuste
võimekust ettevõtlusele vajalike rakendusuuringute läbiviimiseks nutika spetsialiseerumise valdkondades ning aitab
ettevõtetel tellida ülikoolidelt ja teadusasutustelt vajalikke rakendusuuringuid või tootearendusprojekte. Kaetakse
uuringute, tehnilise teabe ja patentide teenuste, vahendite ja seadmete kulud, tegevus- ja personalikulud jms. Tegevused
lõppevad 2023. a, toetamist jätkatakse edaspidi MKM rakendusuuringute programmis (RUP).
• Jätkatakse kõrghariduse erialastipendiumide eraldamist nutika spetsialiseerumise valdkondades. Stipendiumi
eesmärgiks on toetada kõrgkoole motiveeritud üliõpilaste leidmisel ning populariseerida kõrgharidust riigile
prioriteetsetes valdkondades, sh loodus-, täppisteaduste ja tehnikavaldkondades. Tegevus lõppeb 2023. a,
jätkutegevused hakkavad edaspidi kajastuma haridus- ja noorteprogrammis (kõrgharidus).
• Ühiskonna ja ettevõtete vajadustele vastavate tipptasemel teadmus- ja teadustaristu teenuste kättesaadavaks
tegemine. Toetusskeem käivitatakse 2023. a. Eesmärk on suurendada tippkeskuste majanduslikku ja ühiskondlikku mõju,
sidudes eesliiniuuringuid ettevõtlussektori ja ühiskonna vajadustega, edastades teadmisi ja arendades tehnoloogiaid
litsentside, ekspertteadmiste ja oskusteabe kaudu ettevõtetele ja avalikule sektorile, jõustada teadustulemuste teadlikku
kasutamist jne. Teadustaristuga seotud tegevused hõlmavad tuge turu jaoks asjakohaste TA-teenuste arendamiseks era-
ja avaliku sektori jaoks, tuginedes olemasolevale taristule, sh laborite sertifitseerimist, teenusepakettide arendamist jms.
Teenus 2.1.3. Teadustöötajate sektoritevahelise liikuvuse ja teadmiste ringluse toetamine
• Toetatakse teadlaste jt akadeemiliste töötajate liikumist akadeemilise, avaliku ja erasektori vahel. Jätkatakse
teadlaste toetamist liikumisel teistesse sektoritesse ning ettevõtluskogemusega inimeste kaasamist õppe- ja
teadustegevustesse kõrgkoolides ja teadusasutustes, et rikastada õppe sisu ning suurendada teadustöö potentsiaalset
rakendatavust ning kasvatada ettevõtjate teadlikkust teadus- ja arendustöö protsessidest. Toetatakse nii lühi- kui
pikaajalisi mobiilsusi.
• Toetatakse ülikoolide ja ülikooliväliste tööandjate koostöös pakutava teadmussiirde doktorantuuri elluviimist.
Teenus 2.1.4. Riigiasutuste teadus- ja arendusalase võimekuse suurendamine
Valdkondliku teadus- ja arendustegevuse tugevdamise programmi (RITA) kaudu rahastatakse Eesti riigi vajadustest
lähtuvate sotsiaal-majanduslike eesmärkidega interdistsiplinaarseid rakendusuuringuid, ministeeriumite vajadusest lähtuvaid
aktuaalseid ning kiiret sekkumist vajavaid rakendusuuringuid, toetatakse teadusnõunike ja arendusnõunike palgakulusid ja
võrgustikuga seotud tegevusi, TAI poliitika seiret ja nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondades tehtava TA-tegevuse
koordineerimist. RITA programmi tegevusi toetatakse kuni 2023. aasta lõpuni, 2023. a käivitatakse valdkondliku teadus- ja
arendustegevuse tugevdamise jätkuprogramm (RITA+), mis jätkab valdkondliku teadus- ja arendustegevuse tugevdamist ning
riigi jaoks olulise teadus- ja arendustegevuse strateegilist suunamist.
13
Juhtimiskorraldus
Teadmussiirde programm on kahe ministeeriumi ühisprogramm: programmi koostajad ja vastutajad on
Haridus- ja Teadusministeerium (HTM) ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM).
• MKM vastutab programmi meetmete 1 elluviimise eest.
• HTM vastutab programmi meetme 2 elluviimise eest.
Programmi elluviimisse panustavad peale HTM-i ja MKM-i Eesti Teadusagentuur (ETAg), Haridus- ja
Noorteamet (Harno), Riigi Infosüsteemi Amet (RIA), Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (EIS), Sihtasutus
Tallinna Teaduspark Tehnopol (Tehnopol) ja AS Metrosert.
Programmi kinnitavad haridus- ja teadusminister ning ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister pärast riigieelarve
seaduse vastuvõtmist vastavalt pädevusjaotusele ning see avalikustatakse HTM-i ja MKM-i kodulehel.
Programmi täiendatakse igal aastal ühe aasta võrra, st kooskõlas riigi eelarvestrateegia ning riigi rahaliste
võimalustega.
Programmis seatud eesmärkide saavutamise ja mõõdikute seiramise eest vastutavad HTM ja MKM vastavalt
ülal toodud jaotusele meetmete ja tegevuste lõikes. Programmi täitmise kohta antakse igal aastal aru
tulemusvaldkonna „Teadus- ja arendustegevus ja ettevõtlus“ tulemusaruande raames.
Programmi tegevuste elluviimiseks vajalikud olulisemad arendusülesanded lisatakse HTM-i ja MKM-i
(arendus)tööplaanidesse, mille raames nende täitmist ka seiratakse.
14
Keeleprogramm 2023–2026
Tulemusvaldkond Eesti keel ja eestlus
Tagada eesti keele kui riigikeele toimimine kõikides eluvaldkondades,
Tulemusvaldkonna
eesti keele õpetamine, uurimine, arendamine ja kaitse ning sellega
eesmärk
eesti keele säilimine läbi aegade.
Valdkonna
„Eesti keele arengukava 2021–2035“
arengukava
Programmi eesmärk: eesti keel on arenenud kultuur- ja suhtluskeel ning Eestis väärtustatakse
mitmekeelsust
Programmi kogueelarve
2023 2024 2025 2026
RES 2023–2026
Programmi kogukulud
10 539 10 995 10 997 10 998
(tuhandetes eurodes)
Olukorra lühianalüüs
Eesti keelel on riigikeele ja Euroopa Liidu ametliku keelena kindel positsioon. On valdkondi (nt
teenindussektor, IT sektor, teadus), kus eesti keele ning inglise keele kui rahvusvahelise
asjaajamis- ja suhtluskeele kasutamise vahel otsitakse tasakaalu. Samuti on tööturule
lisandunud ametikohti, mille eesti keele oskuse nõudeid tuleks reguleerida. Eesti keele
positsiooni hoidmiseks ja kindlustamiseks populariseeritakse ja soodustatakse eesti keele kui
riigikeele kasutamist, eesti keele õppimist ja uurimist, tähtsustatakse eesti keelt identiteedi
kandjana ning jälgitakse keelevaldkonna õigusruumi vastavust ühiskonnas toimuvatele
arengutele.
Eesti keeleteadus ja keeletehnoloogia on rahvusvaheliselt kõrgel tasemel ning keeleressursid
(nt sõnastikud, andmebaasid, korpused) ja keeletehnoloogilised rakendused (nt kõnesüntees,
kõnetuvastus ja masintõlge) kättesaadavad. Keele uurimise ja teadusliku kirjeldamise puhul on
probleemiks variatiivsete keeleandmestike ja –korpuste vähesus. Keeletehnoloogia ja
keeleressursside arendamisel valmistab probleeme korpuste ebaühtlane kvaliteet, vähesus või
puudumine. Ajakohase, kättesaadava ja mitmekesise keeletaristu edasiarendamiseks
jätkatakse keeleteaduse ja keeletehnoloogia toetamist.
Eesti keele oskus on vajalik Eesti ühiskonnas edukaks toimimiseks, kuid on elanikke, kelle eesti
keele oskus ei ole piisav, et nad saaksid takistusteta omandada haridust, osaleda tööturul ja
ühiskonnaelus. Elanike keeleoskuse arendamiseks tuleb teha järjepidevat tööd. Täiskasvanute
eesti keele õppe valdkonna koordineeritus vajab süsteemset arendamist. Eesti keele õppes
tervikuna on puudu kaasaegseid ja terviklikke e-õppematerjale, piisavalt ei ole pakutud
täienduskoolitusi, et nii keele- kui ka aineõpetajad oleksid suutelised toetama õpilaste
keeleoskuse igakülgset arengut. Välismaal pakutakse eesti keele õpet nii rahvuskaaslastele
emakeelena kui ka teistele huvilistele võõrkeelena, kuid see tegevus vajab laiendamist. Eesti
keele oskuse kõrval on oluline ka teiste keelte oskus, kuid võõrkeelte õppes domineerib inglise
1
keel, mis jätab varju teised Eestile samuti olulised võõrkeeled. Teiste oluliste võõrkeelte õpe
nõuab eritähelepanu, et jaguks ka nende piisavalt heal tasemel oskajaid.
Olulisemad programmi (arendus)tegevused 2023.–2026. aastal
• Toetatakse eestikeelesele õppele üleminekut alus-, üld- ja kutsehariduses.
• Tõhustatakse täiskasvanute eesti keele kui teise keele õpet ja parandatakse õppevõimalusi.
Koostöös teiste eesti keele õpet pakkuvate ministeeriumide ja asutustega korrastatakse
täiskasvanute eesti keele õppe korraldust, sh arendatakse täiskasvanute eesti keele õppe
tegevusi koondavat e-keskkonda. Täiskasvanute eesti keele kui teise keele oskuse
hindamises võetakse suund elektrooniliste hindamisvahendite arendamisele ja jätkatakse
eesti keele e-õppe võimaluste arendamist. Toetatakse eesti keele kui teise keele ja
aineõpetajate täienduskoolitust.
• Arendatakse etapiti välja riigi keskne masintõlkekeskkond, sh arendatakse pidevalt edasi
masintõlkekeskkonna sisendiks olevaid masintõlkemootoreid. Riigi keskne
masintõlkekeskkond pakub avalikule sektorile ja laiemale avalikkusele kvaliteetset
valdkondlikku tõlget, võimaldab tõlkekulude kokkuhoidu kuni 40% ning kiirendab oluliselt
tõlkeprotsesse.
• Eesti keele maine ja staatuse tugevdamise eesmärgil jätkatakse Keeleameti kujundamist
asutuseks, mis tegeleb nii inimeste eesti keele oskuste arendamise kui ka hindamisega.
Seejuures ajakohastatakse keelevaldkonna õigusruumi ning teostatakse regulaarset
järelevalvet kehtestatud nõuete täitmise üle kõikides olulistes keeleseadusega hõlmatud
keelekasutusvaldkondades.
• Luuakse mitmekülgseid võimalusi keeletaristu arendamiseks, et tagada selle innovaatilisus
ja kättesaadavus. Tõhustatakse keeleressursside koondamist ühtsetesse süsteemidesse,
mis võimaldavad sõnakogusid, andmebaase ja keelekorpusi masinloetavalt töödelda.
Seejuures arendatakse sõnastiku- ja terminibaasisüsteemi Ekilex ja keeleportaali Sõnaveeb.
Töötatakse välja Eesti terminitöö tegevuskava ning luuakse toimiv Ekilexi terminivõrgustik,
et kiirendada termininõuannet ja soodustada erialaspetsialistide, tõlkijate ja
(keele)toimetajate koostööd.
• Mitmekeelsuse ja võõrkeeleõppe toetamiseks levitatakse Eestis Euroopa keeleõppe
raamdokumendi sõsarväljaande põhimõtteid ja tasemekirjeldusi. Väljaande rakendamiseks
koolitatakse keeleõpetajaid, õppematerjalide koostajaid, testide koostajaid ja hindajaid.
• Toetatakse keeleõpet eestlaste kogukondades mitmetes riikides asuvates üldharidus- ja
pühapäevakoolides, seltsides, lasteaedades, mudilasringides ja keelekursustel ning
toetatakse Üleilmakooli tegevusi. Toetatakse eesti keele ja kultuuri õpetamist rohkem kui
30 erineva riigi kõrgkoolis ning avatakse uus eesti keele õpetuskoht mõnes USA kõrgkoolis.
• Koostöös kõrgkoolidega töötatakse välja ja rakendatakse kõrghariduse keele- ja
rahvusvahelistumise põhimõtted, mis tagavad eesti keele toimimise kõrgharidus- ja
teaduskeelena.
2
1. Programmi meede ja tegevused
Meede 1. Keelevaldkonna arendamine
Meetmesse on koondatud eesti keele mainet ja staatust tugevdavad tegevused, mis loovad
soodsad hoiakud eesti keele arendamiseks ja kaitsmiseks. Samuti tagatakse meetmega
ajakohane keeletaristu ja keeletehnoloogia, mis on vajalikud selleks, et eesti keelt saaks
kasutada igas elu- ja teadusvaldkonnas. Meetmega arendatakse eesti keele kui emakeele ja
teise või riigikeele õpet ning laiendatakse eesti keele õppimisvõimalusi, toetatakse
mitmekeelsuse arengut.
2022 2023 2024 2025 2026 2035
Mõõdik 2020 2021
Sihttase
16–65-aastaste Eesti elanike Uus mõõdik: täpsustatakse 2022/23. a PIAAC uuringu tulemuste põhjal
funktsionaalne
lugemisoskus eesti keeles
Eesti keelt kasutavate inimeste osakaal 91 > 91%
rahvastikust (%)
Allikas: Statistikaamet
Eesti elanike enesehinnanguline Mõõdetakse Eesti tööjõu-uuringuga; sihttasemed täpsustatakse 2023.
võõrkeeleoskus aastal
3
Tegevus 1.1. Eesti keele maine ja staatuse tugevdamine
Toetatakse eesti keele mainet ja staatust tugevdavaid tegevusi, millega kujundatakse
keelekasutajate hoiakuid ning juhitakse eesti keele õiguslikku staatust ja ühiskondlikku levikut.
Toetatakse eesti keele, eesti keele piirkondlike keelekujude õppimist, õpetamist ja uurimist
populariseerivaid ning väärtustavaid tegevusi ja keelepoliitika-alast rahvusvahelist koostööd.
2022 2023 2024 2025 2026
Mõõdik 2020 2021
Sihttase
Eesmärk: Eesti keele staatus on kindel ja maine on hea
Keelevaldkonna teavitus-, populariseerimis- ja
tunnustusüritused 50 50 50 50 50 50 50
Allikas: Haridus- ja Teadusministeerium
Eesti keele maine ühiskonnas
- eesti emakeelega inimeste hulgas
Uus indikaator, metoodika töötatakse välja
- eesti keelest erineva emakeelega
inimeste hulgas
Allikas: Eesti keele maine uuring
Tegevuse kirjeldus ja rahastamiskava (tuhandetes eurodes)
Tegevus/ Tulemus 2023 2024 2025 2026
Tegevuse 1.1 rahastamiskava
Tegevuse raames toimub:
- Eesti keele, sh eesti keele piirkondlike erikujude ning mitmekeelsuse väärtustamine tunnustuste jagamise kaudu
Tulemus: keelevaldkonna auhindade ja tunnustustega on kogu ühiskonnale saadetud eesti keelt ja mitmekeelsust
väärtustav sõnum.
- Eesti keele kasutamise, õpetamise, uurimise populariseerimine
Tulemus: selge ja kõnekas sõnum eesti keele kasutamise, õpetamise ja uurimise kohta on avalikus ruumis nähtav; keele
mainekujundusse panustavad üritused on korraldatud.
- Rahvusvaheline keelepoliitikaalane koostöö
Tulemus: rahvusvaheline keelepoliitika ja -õppe alane koostöö on hästi toetatud, Eesti on esindatud rahvusvahelistes
keeleinstitutsioonide võrgustikes.
- Järelevalve keeleseaduse ja teiste keelekasutust reguleerivate õigusaktide täitmise üle
Tulemus: on laiendatud ja tõhustatud asutuste ja isikute nõustamist, on parandatud inimeste teadlikkust keeleõigustest
ning tagatud nende õiguste rakendamine. Eestikeelsele haridusele ülemineku tegevuskava raames on laiendatud
Keeleameti järelevalvet koolieelsete lasteasutuste, üldhariduskoolide ning kutseõppeasutuste eesti keele ja eestikeelse
õppe kontrollimises.
- Keelehoolde arendamine ja keelenõu kättesaadavus
Tulemus: keelekorralduse põhimõtted on vastavusse viidud eesti keele arenguga; on tagatud keeletoimetaja kutse kõrge
tase; on tõhustatud selge keele põhimõtete järgmist nii avalikus ruumis ja ametiasutustes kui meedias.
KOKKU KULUD 994 994 994 994
4
Tegevus 1.2. Keeletaristu ja keeletehnoloogia arendamine
Toetatakse keeleressursside loomist ning keeletehnoloogia arendamist. Tegevus hõlmab
keeleteaduse arendamist, sõnastike, oskussõnastike, terminibaaside, kõne- ja tekstikorpuste
koostamist. Soodustatakse keeletehnoloogia vahendite ja keeleressursside kasutuselevõttu
lõppkasutajale mõeldud (digi)teenustes ning toetatakse eesti teadus- ja kõrghariduskeele
arendamist. Luuakse võimalused, et töötada välja keeletehnoloogilise toega rakendusi
erivajadustega inimeste jaoks.
2022 2023 2024 2025 2026
Mõõdik 2020 2021
Sihttase
Eesmärk: Eesti keele uurimine on rahvusvaheliselt kõrgel tasemel ning keeletaristu on innovaatiline, avatud ja
mitmekesine, eestikeelset oskussõnavara arendatakse koordineeritult
Keeleressursside variatiivsus
- Korpused
110 115 120 125 130 135 140
- Sõnavararessursid
82 85 90 95 100 105 110
Allikas: Eesti Keele Instituut
Aktiivsete terminikomisjonide arv
34 45 35 45 45 50 70
Allikas: Eesti Keele Instituut
Tegevuse kirjeldus ja rahastamiskava (tuhandetes eurodes)
Tegevus/ Tulemus 2023 2024 2025 2026
Tegevuse 1.2 rahastamiskava
Tegevuse raames toimub:
- Eesti keeleteaduse arendamine ning sõnastike, andmebaaside ja keelekorpuste loomine
Tulemus: on soodustatud Eesti keeleteaduse kui keelevaldkonna teadus- ja arendussuuna arendamist; on avaldatud
uurimistulemusi eesti keele, sh selle piirkondlike erijoonte kohta; on loodud ja arendatud nüüdisajastatud, avatud ja
mugavalt kasutatavaid sõnastikke, sh oskussõnastikke, andmebaase ja keelekorpusi; keelenõuallikad ja mahukad
andmebaasid on ühendatud EKI teatmikku; on soodustatud eesti viipekeele uurimist ja õpetamist; on arendatud eesti
viipekeelt, sh erialaviipeid.
- Terminitöö korraldamine ja eesti teaduskeele arendamine
Tulemus: On korraldatud „Eesti oskuskeelekorralduse ja terminitöö toetamise põhimõtete“ tegevused, on tagatud
kasutajamugav terminitöö Ekilexis, on loodud terminitöö ekspertide võrgustik, mis võimaldab varasemast kiiremat
termininõuannet. Välja on töötatud Eesti terminitöö tegevuskava. Eestikeelsete kõrgkooliõpikute koostamise
toetusmeetme kaudu on soodustatud eestikeelsete teadustekstide loomist ja avaldamist ning eesti teaduskeele
arendamist.
- Hõimurahvaste keelte ja kultuuride arengu toetamine
Tulemus: on korraldatud hõimurahvaste programmi tegevused, millega toetatakse omariikluseta hõimurahvaste keelte ja
kultuuride uurimist ja keeletaristu arendamist.
- Keeletehnoloogiliste ressursside arendamine ja kasutuselevõtt1
Tulemus: Loodud on keeletehnoloogilised ressursid ning toetatakse nende kasutuselevõttu lõppkasutajale mõeldud
digitaalsetes teenustes. Tagatud on riigi keskse masintõlkeplatvormi ehk Tõlkevärava toimepidevus, et teenindada avaliku
sektori tõlketöid ja tõlkeprotsesse. Keeletehnoloogia kompetentsikeskuse kaudu toetatakse keeletehnoloogia valdkonna
TA-tegevust.
KOKKU KULUD 4 817 4 820 4 821 4 823
AMORTISATSIOON 437 437 437 437
KOKKU INVESTEERINGUD 22 22 22 22
1
Keeletehnoloogia investeeringud tulevad ka teadusprogrammist – arendatakse keele- ja kõnetehnoloogiat, sh
loomuliku keele liidesed, automaatne keelekorrektuur, automatiseeritud keeletöötlus, kõnetöötlus jmt.
Keeletehnoloogia arendamist toetatakse suures osas HTMi TA-programmist „Eesti keeletehnoloogia 2018–2027“.
5
Tegevus 1.3. Eesti keele õppe toetamine ja oskuse hindamine, mitmekeelsuse
toetamine
Tegevus hõlmab eesti keele kui emakeele ja eesti keele kui teise või võõrkeele ning võõrkeelte
õpet toetavaid tegevusi, sh täiskasvanute eesti keele õpe ja eesti keele õpe välismaal.
Toetatakse keeleõpetajate professionaalset arengut ja koostööd, arendatakse
keeleõppematerjale ja keeleoskuse hindamise vahendeid, kujundatakse mitmekeelsust
toetavaid hoiakuid. Tegevus toetab ka eestikeelsele õppele üleminekut, sh eriti
haridustöötajate eesti keele õppe ja keeleõppe alase koolitamise kaudu.
2022 2023 2024 2025 2026
Mõõdik 2020 2021
Sihttase
Eesmärk: Kõik Eesti elanikud valdavad eesti keelt ja väärtustavad teiste keelte oskust
Gümnaasiumihariduse omandanud noorte eesti
keele riigieksami keskmine tulemus punktides
62,7 61,6 64 64 64 64 65
(maksimaalne 100)
Allikas: EHIS, EIS
Eesti keele tasemeeksami sooritanute osakaal
eksamil käinutest (%) 57,6 57,6 ≥58 ≥60 ≥60 ≥60 ≥61
Allikas: Haridus- ja Noorteamet
Väliseestlaste osalus eesti keele õppes
(inimeste arv aastas) 3900 5000 3950 5050 5100 5100 5100
Allikas: Eesti Instituut
Võõrkeele riigieksamil vähemalt B2-
63,8
keeleoskustaseme saavutanute osakaal (%)* - ≥64 ≥64 ≥66 ≥66 ≥66
(2019)**
Allikas: HTM, Haridus- ja Noorteamet
*K.a rahvusvaheliste keeleeksamite tulemused, arvestatud on statsionaarse õppe lõpetanute tulemusi.
**2020. aasta kevadel võõrkeele riigieksamit ei toimunud. Õpilased sooritasid rahvusvahelisi keeleeksameid, kuid nende
osakaalu põhjal ei saa üldistada võõrkeeleõppe tulemuslikkust kõigi lõpetajate lõikes. 2021. a oli eksam vabatahtlik, mistõttu
tulemused ei ole varasemaga üheselt võrreldavad.
Tegevuse kirjeldus ja rahastamiskava (tuhandetes eurodes)
Tegevus/ Tulemus 2023 2024 2025 2026
Tegevuse 1.3 rahastamiskava
Tegevuse raames toimub:
- Eesti keele õppe edendamine, sh õppevahendite ja meetodite arendamine
Tulemus: arendatud on (e-)õppevahendeid ja -keskkondi (sh eesti keele õppe kursuseid) ning õppemeetodeid, tagatud on
eesti kirjakeele ja erialakeele tugi õpikute ja õppematerjalide koostamiseks, loodud keeleõppematerjalid kasutavad
keeletehnoloogia komponente. Arendatud on elektroonilist keskkonda, mis koondab riigi poolt täiskasvanud eesti keele
õppijatele pakutavad keeleõppeteenused. Koolitatud on õppematerjalide koostajaid.
- Eesti keele ja eesti keeles õpetavate õpetajate ja võõrkeeleõpetajate professionaalse arengu toetamine
Tulemus: Täiendatud on keele- ja aineõpetajate oskusi toetada eri vanuses, eri kultuuri- ja haridustaustaga õpilaste
keeleoskuse arengut, samuti on täiendatud täiskasvanutele eesti keelt õpetavate õpetajate oskusi. Edendatakse
keeleõpetajate koostööd. Korraldatud on haridustöötajate (sh eesti keele kui teise keele õpetajate ja aineõpetajate)
keeleõppealast koolitust, parandatud on haridustöötajate eesti keele oskust.
- Eesti keele oskuse hindamine
Tulemus: eesti keele tasemeeksamid on korraldatud ja arendatud, hüvitatud on eesti keele õppijate keeleõppekulusid.
Arendatud on eesti keele oskuse e-hindamisvahendeid (sh on digitaliseeritud tasemeeksamid, arendatud on sõeltest), sh
on kasutatud keeletehnoloogia võimalusi. Koolitatud on testikoostajaid ja hindajaid, tõstetud on testimisalast pädevust.
- Eesti keele õpetamise ja säilitamise toetamine väliseesti kogukondades
Tulemus: eesti keele õppimisvõimalused välismaal paranevad ning eesti lastel on võimalik õppida eesti keelt ja
kultuurilugu erinevates õpetuskohtades ning e-õppe võimaluste toel saavad eesti keele õppes osaleda ka hajaeestlased;
6
välismaal eesti keelt ja kultuuri õpetavad õpetajad pääsevad Eestis toimuvatele koolitustele, on toetatud Eesti päritolu
noorte õpingute jätkamist Eesti kõrg- ja kutsehariduses.
- Eesti keele ja kultuuri akadeemilise välisõppe korraldamine
Tulemus: välismaa õpetuskeskustes jätkavad tööd kümme Eestist lähetatud eesti keele ja kultuuri lektorit, suureneb
Eestist lähetatud lektoriga õpetuskeskuste arv.
- Võõrkeelte õppe ja mitmekeelsuse toetamine
Tulemus: soodustatud on eri võõrkeelte õppimist (sh varajase võõrkeeleõppe, CertiLingua programmiga) ja
mitmekeelsust. Keeleõppes lähtutakse Euroopa keeleõppe raamdokumendi ja selle sõsarväljaande põhimõtetest ja
keeleoskustasemetest. Edendatud on rahvusvaheliste võõrkeeleeksamite sooritamist. Toetatud on (võõr)keeleõpetajate
omavahelise koostöö edendamist.
KOKKU KULUD 4 269 4 723 4 723 4 723
Juhtimiskorraldus
Keeleprogrammi on koostanud ja selle eest vastutab Haridus- ja Teadusministeerium (HTM).
Programmi elluviimisse panustavad peale HTM-i Keeleamet ja Eesti Keele Instituut.
Programmis seatud eesmärkide saavutamise ja mõõdikute seiramise eest vastutab HTM. Programmi
täitmise kohta antakse igal aastal aru tulemusvaldkonna „Eesti keel ja eestlus“ tulemusaruande raames.
Programmi juhtimistasandid on meede ja tegevus. Teenuste juhtimine on asutuse planeerimistasand.
• Programmi eesmärgi saavutamise eest vastutab kantsler.
• Programmi meetme eesmärgi saavutamise eest vastutab kantsler.
• Programmi tegevuste elluviimise ja eesmärgi saavutamise eest vastutab osakonnajuhataja.
7
Arhiivindusprogramm 2023-2026
Tulemusvaldkond Tõhus riik
Programmi eesmärk: on ühiskonna dokumentaalse mälu kestlik säilitamine, kasutamine ning
kodanike õiguste tõendamine.
Olulisemad programmi (arendus)tegevused 2023-2026 aastal:
- Rahvusarhiiv on tugi e-valitsemisele ning keskendub digisündinud teabe, sh andmekogude
arhiveerimisele (koostöökeskkonna ASTRA vastuvõtuvõimekuse arendamine erinevas kvaliteedis
digisündinud ainese vastuvõtuks, sh. vananenud EDHSides ja kõvaketastel oleva teabe vastuvõtt,
aga ka uute süsteemidega liidestamine ja „märkamatu arhiveerimise“ arendamine) ja lindirobotite
süsteemi hankimisele Rahvusarhiivile ja Eesti Rahvusringhäälingule (ka teiste digiasutuste)
digiarhiivide tarvis. Tagatisfaile saab peale seda säilitada identselt dubleerituna kahes
geograafilises asukohas Tallinnas ja Tartus (digikultuuripärandi pikaajaline turvaline säilitamine).
- Rahvusarhiiv on avatud asutus ja partner kogukondadele ning keskendub kultuuripärandi
digiteerimise projektide läbiviimisele, mis on rahastatud Euroopa Liidu struktuurfondidest
(digiteeritakse dokumente, fotosid, filme ja fotonegatiive), filmipärandi voogedastusplatvormi
arendamisele koostöös Eesti Filmi Instituudiga ning tehisintellekti kasutamisele digiteabe
avamisel ja kasutusse andmisel (sh tekstituvastuse (Transkribus projekt), näo- ja objektituvastus
(Ilme, Fotis) arendamine).
Programmi mõõdikud ja sihttasemed
2022 2023 2024 2025 2026
Mõõdik 2020 2021
sihttase
Arhiivimoodustajate (asutuste) arv,
kes on Rahvusarhiivile üle andnud 20 40 45 50 55 60 70
digitaalarhivaale
Nõuetekohastes hoidlates
säilitatavate arhivaalide osakaal
Rahvusarhiivis, % 88 88 88 88 88 88 88
Koguhulk 2021.a lõpu seisuga
10 244 681 arhivaali
Arhivaalide kättesaadavus veebis,
22,5 25,8 27 28 29 30 31
miljonit kujutist
Meede 1. Ühiskonna dokumentaalse mälu kestlik säilitamine, kasutamine ning kodanike
õiguste tõendamine
Eesmärk: Arhiiviväärtusega (püsiva väärtusega) teabe väljaselgitamine, selle riiklikule säilitamisele
vastuvõtmine, nõuetekohane säilitamine ning dokumentaalse kultuuripärandi kasutamise võimaldamine
Arhiivipedagoogilistes tegevustes
4500 4330 5000 5000 5000 5000 5000
osalenute arv (inimest aastas)
Rahvusarhiivi virtuaalse uurimissaali
1,68 1,7 1,7 1,7 1,7 1,7 1,7
külastuste arv (mln korda)
Rahvusarhiivi teadus-
7 7 7 7 7 7 7
publikatsioonide arv (tk. aastas)
Programmi meetmed, tegevused ja rahastamiskava (tuhandetes eurodes)
Meede/ Tegevus/ Tulemus 2023 2024 2025 2026
Meede 1.Ühiskonna dokumentaalse mälu kestlik säilitamine, kasutamine ning kodanike
õiguste tõendamine
Tegevus 1.1 Arhivaalide kogumine, säilitamine ja juurdepääsu tagamine
Tegevusega kaetakse arhiiviseaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud arhiivinduse valdkond.
Rahvusarhiiv osaleb Rahvusraamatukogu hoone rekonstrueerimise projekti koostamises ja elluviimises. Pärast
rekonstrueerimist kolivad Rahvusarhiivi Tallinnas tegutsevad üksused Rahvusraamatukoguga sama katuse alla. See
avab uudsed võimalused sünergiaks, mis muudab tavaarusaama teabehalduse korraldamisest Eestis ja loob
tingimused tõhusamaks teenuste osutamiseks ja tugifunktsioonide täitmiseks.
Rahvusarhiivi suuremad väljakutsed seonduvad keeruliste arendusülesannetega nii digiühiskonnas laiemalt, aga
samuti organisatsiooni sees. Lähiaastateks on kokku lepitud kaks fookusvaldkonda: (1) Rahvusarhiiv kui osa
e-riigist ja infoühiskonnast ning (2) Rahvusarhiiv kui avatud asutus ja partner kogukondadele.
Uuendatakse keskseid arhiivihalduse süsteeme ja lõimitakse need omavahel nii kliendi kui töötaja vaates.
Jätkatakse koostööd partneritega ning suunatakse protsesse, milles sünnivad vastastikku kasulikud tehnilised
arendused.
Lisaks üldharidust ja kõrgharidust toetavatele tegevustele tegeletakse enam ka täiskasvanuõppe toetamisega,
samuti laiendatakse erivajadustega inimestele suunatud programme. Haridusvaldkonna arengukava 2021–2035
raames panustatakse paindlike ja isikupõhiste õpiteede arendamisse. Tegevusi suunatakse üha rohkem erinevatele
kogukondadele, sh jätkatakse ühisloomeprojektidega.
Euroopa Liidu struktuurifondidest rahastatud projektide käigus digitakse Rahvusarhiivi ja teiste mäluasutuste
kogudest 3,9 miljonit kaadrit dokumente, 167 tuhat fotot ja 245 tundi filme.
KOKKU KULUD 9 383 9 383 9 383 9 383
AMORTISATSIOON 440 440 440 440
KOKKU INVESTEERINGUD 50 50 50 50
Juhtimiskorraldus
Arhiivindusprogrammi on koostanud Rahvusarhiiv ja selle kinnitab haridus- ja teadusminister.
Programmis seatud eesmärkide saavutamist ja mõõdikuid seiravad Haridus- ja Teadusministeerium ja
Rahvusarhiiv tulemusvaldkonna „Tõhus riik“ tulemusaruande raames.
Lisa 6
Haridus- ja Teadusministeeriumi eelarve jaotused KINNITATUD
Haridus- ja teadusministri käskkirjaga " Haridus- ja Teadusministeeriumi 2023-
2026 programmide kinnitamine ning 2023. aasta eelarvete ja kulude
jaotuskavad "
(eur)
Eelarve liik ja Eelarve
Programm Tegevus Tegevuse kirjeldus Struktuurüksuse nimetus 2023eelarve
objekti kood konto
Keeleprogramm Eesti keele maine ja staatuse 20 K Rahvusvaheliste organisatsioonide liikmemaksud Keelepoliitika osakond 16 000,00
tugevdamine
20 K Keeleteoauhinnad Keelepoliitika osakond 25000
20SE020001 K Riiklikud keelevaldkonna preemiad, Wiedemanni keeleauhind Keelepoliitika osakond 65000
Keeletaristu ja keeletehnoloogia 20 Eesti keeleteaduse, sh soome-ugri keelte ja kultuuride uurimise, Keelepoliitika osakond 160 000,00
arendamine K terminitöö arendamise toetamine
20 K Kaudsed kulud Kantsler 1 966 631,17
20 Keeleressursside loomise toetamine, "Eestikeelsete kõrgkooliõpikute Keelepoliitika osakond 96 593,00
K loomise toetamise põhimõtted 2018-2027"
20 Täiskasvanute eesti keele kui teise keele õppe Keelevärava arendamine Tehnoloogia juhtimise osakond 67 000,00
K
20IN002000 I Kaudsed kulud Kantsler 21556,8
Eesti keele õppe toetamine ja K Eesti keele e-õppe kursuse õpetajatoe teenus Keelepoliitika osakond 127 721,00
oskuse hindamine,
mitmekeelsuse toetamine 20
20 K Eesti keele ja kultuuri õpe väliseesti kogukondades Keelepoliitika osakond 626 000,00
20 K Eesti keele ja kultuuri õpe välismaal asuvates kõrgkoolides Keelepoliitika osakond 68500
20 K Võõrkeelte õppe ja võõrkeeleõpetajate toetamine Keelepoliitika osakond 220 209,00
Keeleprogramm Kokku 3 460 210,97
Haridus- ja Haridusvõrgu korrastamine ja 20 K Riigi üldhariduskoolide tegevuskulud Haldusosakond 1 076 000,00
noorteprogramm arendamine
20 K RKAS-i remondifond ja keskselt tellitavad korrashoiuteenused Haldusosakond 15 017 477,00
20 K Kinnisvara kulude reserv Haldusosakond 300 000,00
32 SF 2014+ meede 1.4. Väikelahendused HEV õpilaste integreerimiseks Haldusosakond 527 900,00
K tavakoolidesse
32 K SF 2021+meede 21.4.8.1. Põhikoolivõrgu korrastamine Haldusosakond 107 143,00
41 SF 2014+ meede 1.4. Väikelahendused HEV õpilaste integreerimiseks Haldusosakond 3 711 774,00
K tavakoolidesse
41 K SF 2021+meede 21.4.8.1. Põhikoolivõrgu korrastamine Haldusosakond 500 000,00
20IN000028 I RKAS-i remondifond Haldusosakond 12 987 000,00
20IN020254 I Riigigümnaasiumide ehitus Haldusosakond 200 000,00
20SE000099 K Toetused Haldusosakond 10 000,00
40IN020254 I SF 2014+ meede 1.4. riigigümnaasiumid Haldusosakond 68 661 286,00
43IN000035 K Taastuvenergia lahendused koolides ja TA- asutustes Haldusosakond 13 450 000,00
32IN020252 K SF 2014+ meede 1.4. HEV koolid Haldusosakond 1 195 767,00
41IN020252 K SF 2014+ meede 1.4. HEV koolid Haldusosakond 4 382 346,00
41IN020253 K SF 2014+ meede 1.4. põhikoolid Haldusosakond 19 617 524,00
20IN000099 K Toetused Haldusosakond 147 000,00
20IN020260 K Riigi üldhariduskoolide tegevuskulud Haldusosakond 1 881 200,00
Juurdepääsu tagamine üld- ja 20 Kutseõppe tegevus- ja sotsiaaltoetused Üldhariduspoliitika osakond 15 630 862,00
kutseharidusele K
20 K Riigi üldhariduskoolide tegevuskulud Üldhariduspoliitika osakond 490 562,00
20 K Tegevustoetus Üldhariduspoliitika osakond 60 262 524,00
20 K Tegevustoetus Haldusküsimuste asekantsler 6 173 021,00
32 Norra uue perioodi välistoetused Kõrg- ja kutsehariduspoliitika ning elukestva õppe 130 000,00
K osakond
41 Kõrg- ja kutsehariduspoliitika ning elukestva õppe 741 000,00
K Norra uue perioodi välistoetused osakond
20IN005000 I Muud investeeringud Üldhariduspoliitika osakond 150 000,00
20IN005000 I Riigi üldhariduskoolide investeeringud Üldhariduspoliitika osakond 4 000,00
20SE000099 K Tegevustoetus Üldhariduspoliitika osakond 126 000,00
Juurdepääsu tagamine 20 Doktoranditoetus Kõrg- ja kutsehariduspoliitika ning elukestva õppe 9 688 000,00
kõrgharidusele K osakond
20 Doktoriõppe lõpetanute tulemusrahastamine Kõrg- ja kutsehariduspoliitika ning elukestva õppe 2 985 000,00
K osakond
20 Kõrghariduse sihtotstarbelised toetused Kõrg- ja kutsehariduspoliitika ning elukestva õppe 104 000,00
K osakond
20 Kõrghariduse tegevustoetus Kõrg- ja kutsehariduspoliitika ning elukestva õppe 177 079 023,00
K osakond
20 Kõrghariduse õppetoetused ja stipendiumid Kõrg- ja kutsehariduspoliitika ning elukestva õppe 10 099 904,00
K osakond
20 Muud toetused Kõrg- ja kutsehariduspoliitika ning elukestva õppe 34 000,00
K osakond
20 Nooremteadurite töötasu Kõrg- ja kutsehariduspoliitika ning elukestva õppe 1 238 749,00
K osakond
20 SA Tartu Ülikooli Kliinikumi tegevustoetus Kõrg- ja kutsehariduspoliitika ning elukestva õppe 842 000,00
K osakond
20 Õpetajakoolitus Kõrg- ja kutsehariduspoliitika ning elukestva õppe 188 000,00
K osakond
20 Ülikoolide raamatukogude toetus Kõrg- ja kutsehariduspoliitika ning elukestva õppe 1 913 323,00
K osakond
20 Kõrghariduse sihtotstarbelised toetused (regionaalsed kolledžid) Kõrg- ja kutsehariduspoliitika ning elukestva õppe 1 200 000,00
K osakond
10SE000001 K Õppelaenuvõlglaste eest intressimaksed pankadele Eelarve- ja finantsjuhtimise osakond 5 000,00
10SE020004 Doktoranditoetuse sotsiaalmaks Kõrg- ja kutsehariduspoliitika ning elukestva õppe 3 369 251,00
K osakond
20IN001000 I Rakenduskõrgkoolide inventar Kõrg- ja kutsehariduspoliitika ning elukestva õppe 45 000,00
osakond
Täiskasvanuhariduse arendamine 20 K Välistoetuste riiklik omafinantseering Kõrg- ja kutsehariduspoliitika ning elukestva õppe 73 000,00
ja õppimisvõimaluste loomine osakond
20 K Strateegiliste partnerite tegevustoetused Kõrg- ja kutsehariduspoliitika ning elukestva õppe 78 000,00
osakond
32 Välistoetuste riiklik kaasfinantseering Kõrg- ja kutsehariduspoliitika ning elukestva õppe 31 980,00
K osakond
32 SF 2021+ meede 21.4.6.1 Täiskasvanute mitteformaalne õpe Kõrg- ja kutsehariduspoliitika ning elukestva õppe 638 226,00
K osakond
32 Eesti-Šveitsi koostööprogramm Kõrg- ja kutsehariduspoliitika ning elukestva õppe 44 118,00
K osakond
40 SF 2014+ meede 1.6 Täiskasvanud elanikkonna kompetentside Kõrg- ja kutsehariduspoliitika ning elukestva õppe 3 437 528,00
K arendamine osakond
40 SF 2021+ meede 21.4.6.1 Täiskasvanute mitteformaalne õpe Kõrg- ja kutsehariduspoliitika ning elukestva õppe 7 318 646,00
K osakond
40 Eesti-Šveitsi koostööprogramm (tehniline abi) Kõrg- ja kutsehariduspoliitika ning elukestva õppe 9 986,00
K osakond
41 SF 2021+ meede 21.4.6.1 Täiskasvanute mitteformaalne õpe Kõrg- ja kutsehariduspoliitika ning elukestva õppe 1 461 774,00
K osakond
41 Eesti-Šveitsi koostööprogramm Kõrg- ja kutsehariduspoliitika ning elukestva õppe 250 000,00
K osakond
Hariduse rahvusvahelise 20 CEDEFOP omafinantseering Strateegilise planeerimise ja 10 200,00
konkurentsivõime edendamine K kommunikatsiooniosakond
Õppekava ja koolikorralduse Infotehnoloogiliste tegevuste ja taristu toetamine Tehnoloogia juhtimise osakond 1 374 000,00
arendustegevused 20 K
20 K Kaudsed kulud Kantsler 10 454 707,23
20 K Tegevuskulud Üldhariduspoliitika osakond 1 219 000,00
Eelarve liik ja Eelarve
Programm Tegevus Tegevuse kirjeldus Struktuurüksuse nimetus 2023eelarve
objekti kood konto
Haridus- ja Õppekava ja koolikorralduse Tegevuskulud Kõrg- ja kutsehariduspoliitika ning elukestva õppe 100 462,00
noorteprogramm arendustegevused 20 K osakond
20 K Tegevustoetus Noorte- ja andepoliitika osakond 1 322 000,00
20 K Tegevustoetus Üldhariduspoliitika osakond 2 703 329,00
32 K SF 2021+ meede 21.4.4.1 Õpetajate järelkasv ja areng, õpikäsitus ja - Üldhariduspoliitika osakond 1 235 518,00
keskkonnad (õppekavad ja- varad)
40 SF 2014+ meede 1.3 Kaasaegse ning uuendusliku õppevara arendamine Üldhariduspoliitika osakond 2 300 000,00
K ja kasutuselevõtt
40 K SF 2014+ meede 13.1 tehniline abi Kantsler 545 923,65
40 SF 2021+ meede 21.4.8.2 Õpetajate järelkasv ja areng, õpikäsitus ja - Tehnoloogia juhtimise osakond 100 000,00
K keskkonnad (kvaliteedijuhtimine)
41 SF 2021+ meede 21.4.4.1 Õpetajate järelkasv ja areng, õpikäsitus ja - Üldhariduspoliitika osakond 2 882 876,00
K keskkonnad (õppekavad ja- varad)
44 K Majandustegevuse tuludest sõltuvad tegevuskulud Tehnoloogia juhtimise osakond 148 200,00
20IN002000 I Infotehnoloogiliste tegevuste ja taristu toetamine Tehnoloogia juhtimise osakond 1 237 000,00
20IN002000 I Kaudsed kulud Kantsler 114 597,00
20IN002000 I Õppeinfosüsteem Tahvel Tehnoloogia juhtimise osakond 178 000,00
40IN002000 SF 2014+ meede 11.2 EHIS2 (Eesti hariduse infosüsteem versioon 2) III Tehnoloogia juhtimise osakond 416 410,00
I etapp
40IN002000 SF 2014+ meede 12.3 Personaalne digirada Strateegilise planeerimise ja 287 333,00
I kommunikatsiooniosakond
Võrdsete võimaluste tagamine 20 K Tegevuskulud Õiguspoliitika osakond 153 000,00
hariduses
20 K Tegevustoetus Keelepoliitika osakond 42 632 000,00
20 K Tegevustoetus Üldhariduspoliitika osakond 474 000,00
32 K Norra/EMP välistoetus Üldhariduspoliitika osakond 40 000,00
41 K Norra/EMP välistoetus Üldhariduspoliitika osakond 235 000,00
Õpetajate ja haridusasutuste 20 Tegevustoetus Üldhariduspoliitika osakond 427 000,00
juhtide arengu toetamine K
32 SF 2014+ meede 1.2 Õpetajate, koolijuhtide ja noorsootöötajate Üldhariduspoliitika osakond 1 000,00
professionaalse arengu toetamine kaasfinantseerimine
K
32 SF 2021+ meede 21.4.4.1 Õpetajate järelkasv ja areng, õpikäsitus ja - Üldhariduspoliitika osakond 529 500,00
K keskkonnad (õpetajad ja juhid)
41 SF 2014+ meede 1.2 Õpetajate, koolijuhtide ja noorsootöötajate Üldhariduspoliitika osakond 9 000,00
K professionaalse arengu toetamine
41 SF 2021+ meede 21.4.4.1 Õpetajate järelkasv ja areng, õpikäsitus ja - Üldhariduspoliitika osakond 1 235 500,00
K keskkonnad (õpetajad ja juhid)
Kutsesüsteemi arendamine ja 20 Riigieelarve tegevustoetus Kõrg- ja kutsehariduspoliitika ning elukestva õppe 1 387 732,00
oskuste prognoosisüsteem OSKA osakond
K
32 SF 2021+ meede 21.4.6.2 Kutsesüsteemi reform, OSKA rakendamine Kõrg- ja kutsehariduspoliitika ning elukestva õppe 600 000,00
K osakond
41 Kõrg- ja kutsehariduspoliitika ning elukestva õppe 1 400 000,00
K SF 2021+ meede 21.4.6.2 Kutsesüsteemi reform, OSKA rakendamine osakond
Õppe seostamine tööturu 20 IKT fookusõppekavade arendamine Kõrg- ja kutsehariduspoliitika ning elukestva õppe 2 675 000,00
vajadustega K osakond
20 Kutsehariduse IT Akadeemia Kõrg- ja kutsehariduspoliitika ning elukestva õppe 281 500,00
K osakond
20 Kõrghariduse valdkonna IT süsteemide arendamine Kõrg- ja kutsehariduspoliitika ning elukestva õppe 86 160,00
K osakond
20 K Kõrghariduse valdkonna IT süsteemide arendamine Tehnoloogia juhtimise osakond 478 950,00
20 Siseriiklikud ja rahvusvahelised kutsemeistrivõistlused Kõrg- ja kutsehariduspoliitika ning elukestva õppe 41 500,00
K osakond
32 SF 2014+ Õppe seostamine tööturu vajadustega Kõrg- ja kutsehariduspoliitika ning elukestva õppe 60 763,00
K osakond
32 SF 2021+ meede 21.6.1.7 ÕÜF Ida-Viru täiendkoolitus ja tasemeõppe Kõrg- ja kutsehariduspoliitika ning elukestva õppe 1 071 429,00
K õppekavad osakond
32 SF 2021+ meede 21.4.4.2 Kõrghariduse kvaliteet, rahvusvahelistumine Kõrg- ja kutsehariduspoliitika ning elukestva õppe 1 071 429,00
K ja doktorikoolid osakond
40 SF 2021+ meede 21.4.4.2 Tehnoloogiaprogramm (Inseneriakadeemia) Kõrg- ja kutsehariduspoliitika ning elukestva õppe 1 214 505,00
K osakond
41 RRF 2020 Digipööret toetavate oskuste arendamine Kõrg- ja kutsehariduspoliitika ning elukestva õppe 2 700 000,00
K osakond
41 RRF 2020 Rohepööret toetavate oskuste arendamine Kõrg- ja kutsehariduspoliitika ning elukestva õppe 2 700 000,00
K osakond
41 SF 2014+ Õppe seostamine tööturu vajadustega Kõrg- ja kutsehariduspoliitika ning elukestva õppe 344 326,00
K osakond
41 SF 2021+ meede 21.6.1.7 ÕÜF Ida-Viru täiendkoolitus ja tasemeõppe Kõrg- ja kutsehariduspoliitika ning elukestva õppe 2 500 000,00
K õppekavad osakond
41 SF 2021+ meede 21.4.4.2 Kõrghariduse kvaliteet, rahvusvahelistumine Kõrg- ja kutsehariduspoliitika ning elukestva õppe 2 500 000,00
K ja doktorikoolid osakond
20IN002000 I Kõrghariduse valdkonna IT süsteemide arendamine Tehnoloogia juhtimise osakond 113 750,00
20SE000060 K Kaudsed kulud Kantsler 20 512,00
20SE000060 K RRF 2020 Mitteabikõlblik käibemaks Kõrg- ja kutsehariduspoliitika ning elukestva õppe 600 000,00
osakond
40IN002000 I SF 2014+ meede 12.3 Sisseastumise infosüsteemi (SAIS) tehnoloogilise Tehnoloogia juhtimise osakond 34 917,00
lahenduse uuendamine
Noorte ettevõtlikkuse ja 32 K Norra/EMP toetus Noorte- ja andepoliitika osakond 31 741,00
omaalgatuste toetamine (HOOG)
41 K Norra/EMP toetus Noorte- ja andepoliitika osakond 179 865,00
Noorte kodanikuosaluse 20 Noortevolikogude toetus Noorte- ja andepoliitika osakond 164 350,00
toetamine ja õiguste kaitsmine
(OSA) K
20 K Noorteühingute tegevustoetused Noorte- ja andepoliitika osakond 689 000,00
Noorsootöö kättesaadavuse ja Hasartmängumaks -teadus-, haridus-, laste- ja noorteprojektidele Noorte- ja andepoliitika osakond 719 700,00
kvaliteedi arendamine (ISE) 20 K
Noorsootööalase teavitamise tagamise ja noortevaldkonna võrgustiku Noorte- ja andepoliitika osakond 146 000,00
20 K toetamine
20 K Noortevaldkonna kvaliteedi arendamine ja toetamine Noorte- ja andepoliitika osakond 46 080,00
20 K Noortevaldkonna seiresüsteemi toetamine Noorte- ja andepoliitika osakond 141 000,00
Tegevuskulud noortevaldkonna arengukava stargeegiliste eesmärkide Noorte- ja andepoliitika osakond 89 558,00
20 K saavutamiseks
20SE000099 K Tegevustoetus Noorte- ja andepoliitika osakond 35 000,00
20SE020005 Huviala valdkondade kvaliteedi arendamine ja koostöö suurendamine Noorte- ja andepoliitika osakond 500 000,00
K
20SE020005 K Noorte huvihariduse- ja tegevuse riikliku toetuse tugisüsteem Noorte- ja andepoliitika osakond 109 000,00
Noortele ühiskonnas võrdsete 32 SF 2021+ meede 21.4.7.2 Teenused riskinoortele: Laste ja noorte Noorte- ja andepoliitika osakond 99 643,00
võimaluste tagamine (KINDLUS) kodanikuühiskonda kaasamine
K
40 SF 2014+ meede 2.7 Noorte tööhõivevalmiduse toetamine ning Noorte- ja andepoliitika osakond 346 232,00
vaesuse mõju vähendamine noorsootöö teenuste kättesaadavuse
K kaudu
41 SF 2021+ meede 21.4.7.2 Teenused riskinoortele: Laste ja noorte Noorte- ja andepoliitika osakond 232 500,00
K kodanikuühiskonda kaasamine
Haridus- ja noorteprogramm Kokku 547 392 591,88
Teadussüsteemi Teadusasutuste ja teadlaskonna 20 K Kaudsed kulud Kantsler 4 000 097,59
programm arengu toetamine
20 K Rahvusvaheliste organisatsioonide liikmemaksud Teadus- ja arendustegevuse poliitika osakond 4 621 270,00
Eelarve liik ja Eelarve
Programm Tegevus Tegevuse kirjeldus Struktuurüksuse nimetus 2023eelarve
objekti kood konto
Teadussüsteemi Teadusasutuste ja teadlaskonna 20 K Riigi teaduspreemiad ja teadustööde riiklike konkursside preemiad Teadus- ja arendustegevuse poliitika osakond 522 000,00
20 K Riiklike programmide toetamine Teadus- ja arendustegevuse poliitika osakond 2 054 000,00
20 K Teadlaste järel- ja juurdekasvu toetamine Teadus- ja arendustegevuse poliitika osakond 7 500 000,00
20 K Teadus- ja arendusasutuste baasfinantseerimine Teadus- ja arendustegevuse poliitika osakond 55 002 000,00
20 K Tegevustoetus Teadus- ja arendustegevuse poliitika osakond 11 628 545,00
20 K Uurimistoetused Teadus- ja arendustegevuse poliitika osakond 55 310 000,00
20 K RAKK TA tegevuse sihttoetus Teadus- ja arendustegevuse poliitika osakond 1 400 000,00
20 K Teadus- ja arendustegevuse valdkonna IT süsteemide arendused Tehnoloogia juhtimise osakond 86 500,00
20 K Rahvusvahelised mobiilsustoetused (va TAIE NS valdkonnad) Teadus- ja arendustegevuse poliitika osakond 1 500 000,00
32 K Norra toetus Teadus- ja arendustegevuse poliitika osakond 47 021,00
32 K SF 2014+ ASTRA Teadus- ja arendustegevuse poliitika osakond 606 984,00
32 K SF 2014+ Mobilitas+ Teadus- ja arendustegevuse poliitika osakond 221 857,00
32 K SF 2014+ Teaduse tippkeskused Teadus- ja arendustegevuse poliitika osakond 304 629,00
32 K SF 2014+ Teame+ ja Teeme+ Teadus- ja arendustegevuse poliitika osakond 63 118,00
32 K SF 2021+ meede 21.4.4.3 Teaduskommunikatsioon ja teaduse Teadus- ja arendustegevuse poliitika osakond 147 000,00
populariseerimine
32 K SF 2021+ meede 21.1.1.4 Mobilitas++ Teadus- ja arendustegevuse poliitika osakond 878 571,00
40 K SF 2014+ meede 13.1 tehniline abi Kantsler 409 440,35
40 Horisondi projekt: Transnational cooperation on the missions approach Teadus- ja arendustegevuse poliitika osakond 17 550,00
K
41 K Norra toetus Teadus- ja arendustegevuse poliitika osakond 261 448,00
41 K SF 2014+ ASTRA Teadus- ja arendustegevuse poliitika osakond 5 159 356,00
41 K SF 2014+ Mobilitas+ Teadus- ja arendustegevuse poliitika osakond 1 345 144,00
41 K SF 2014+ Teaduse tippkeskused Teadus- ja arendustegevuse poliitika osakond 2 589 346,00
41 K SF 2014+ Teame+ ja Teeme+ Teadus- ja arendustegevuse poliitika osakond 346 131,00
41 SF 2021+ meede 21.4.4.3 Teaduskommunikatsioon ja teaduse Teadus- ja arendustegevuse poliitika osakond 343 000,00
K populariseerimine
41 K SF 2021+ meede 21.1.1.4 Mobilitas++ Teadus- ja arendustegevuse poliitika osakond 4 100 000,00
20IN002000 I Kaudsed kulud Kantsler 43 846,20
41 K React-EU: Teadusuuringute läbiviimine Teadus- ja arendustegevuse poliitika osakond 1 139 126,00
Teadustaristu kvaliteedi ja 20 EENeti haridusteenuste tagamine Tehnoloogia juhtimise osakond 1 007 000,00
kättesaadavuse kindlustamine K
20 K Teaduskollektsioonid Teadus- ja arendustegevuse poliitika osakond 900 000,00
20 K Teadusraamatukogudele teavikute soetamine Teadus- ja arendustegevuse poliitika osakond 7 948 000,00
20 K Tegevustoetus Teadus- ja arendustegevuse poliitika osakond 5 340 000,00
20IN002000 I EENeti haridusteenuste tagamine Tehnoloogia juhtimise osakond 283 000,00
41IN020255 K SF 2014+ Riiklik infra Teadus- ja arendustegevuse poliitika osakond 4 023 872,00
32IN020255 K SF 2014+ Riiklik infra Teadus- ja arendustegevuse poliitika osakond 473 397,00
Teadussüsteemi programm Kokku 181 623 249,14
Teadmussiirde Sektoritevahelise teadmussiirde 20 K Rohepöördeks vajaliku teadmusbaasi arendamine Teadus- ja arendustegevuse poliitika osakond 15 690 000,00
programm toetamine
20 K Toetatakse läbimurdelisi teadustulemusi innovatsiooni ja Teadus- ja arendustegevuse poliitika osakond 650 000,00
turupotsensiaali arendamiseks
20 K Teaduse tippkeskused sh Teaming kaasrahastus Teadus- ja arendustegevuse poliitika osakond 2 500 000,00
32 K SF 2014+ RITA Teadus- ja arendustegevuse poliitika osakond 89 199,00
32 K SF 2014+ Sekmo Teadus- ja arendustegevuse poliitika osakond 231 222,00
32 K SF 2021+ meede 21.1.1.2 Astra+ Teadus- ja arendustegevuse poliitika osakond 185 914,00
32 SF 2021+ meede 21.1.4.2 Institutsionaalse teadmussiirde suutlikkuse Teadus- ja arendustegevuse poliitika osakond 42 000,00
K toetamine Astra+
32 K SF 2021+ meede 21.1.1.2 SekMo+ Teadus- ja arendustegevuse poliitika osakond 157 143,00
32 K SF 2021+ meede 21.1.1.2 Rita+ Teadus- ja arendustegevuse poliitika osakond 185 714,00
40 SF 2021+ meede 21.6.1.3 ÕÜF Ida-Viru ettevõtluse teadusmahukuse Teadus- ja arendustegevuse poliitika osakond 3 214 286,00
K suurendamine
41 K SF 2014+ RITA Teadus- ja arendustegevuse poliitika osakond 883 870,00
41 K SF 2014+ Sekmo Teadus- ja arendustegevuse poliitika osakond 1 392 391,00
41 K SF 2021+ meede 21.1.1.2 Astra+ Teadus- ja arendustegevuse poliitika osakond 723 000,00
41 SF 2021+ meede 21.1.4.2 Institutsionaalse teadmussiirde suutlikkuse Teadus- ja arendustegevuse poliitika osakond 147 000,00
K toetamine Astra+
41 K SF 2021+ meede 21.1.1.2 SekMo+ Teadus- ja arendustegevuse poliitika osakond 1 100 000,00
41 K SF 2021+ meede 21.1.1.2 Rita+ Teadus- ja arendustegevuse poliitika osakond 650 000,00
32 K SF 2014+ FINEST Twins:Targa Linna tippkeskus Teadus- ja arendustegevuse poliitika osakond 345 722,00
32 K SF 2014+ Ressursside väärindamine Teadus- ja arendustegevuse poliitika osakond 352 108,00
32 K SF 2021+ meede 21.1.1.2 Tippkeskused ja teadustaristu Teadus- ja arendustegevuse poliitika osakond 137 143,00
32 K SF 2021+ meede 21.1.1.2 Temaatilised TA programmid Teadus- ja arendustegevuse poliitika osakond 379 486,00
41 K SF 2014+ FINEST Twins:Targa Linna tippkeskus Teadus- ja arendustegevuse poliitika osakond 1 959 091,00
41 K SF 2014+ rakendusuuringute toetamine Teadus- ja arendustegevuse poliitika osakond 282 063,00
41 K SF 2014+ Ressursside väärindamine Teadus- ja arendustegevuse poliitika osakond 1 577 609,00
41 K SF 2021+ meede 21.1.1.2 Tippkeskused ja teadustaristu Teadus- ja arendustegevuse poliitika osakond 480 000,00
41 K SF 2021+ meede 21.1.1.2 Temaatilised TA programmid Teadus- ja arendustegevuse poliitika osakond 1 400 000,00
Teadmussiirde programm Kokku 34 754 961,00
ÜLDKOKKUVÕTE 767 231 013,00
Eelarve liik: 10 - arvestuslikud vahendid, 20 - kindlaksmääratud vahendid, 40,41,32 - välistoetusest sõltuvad vahendid, sh riigieelarveline kaasfinantseering, 43 - muudest
tuludest sõltuvad vahendid, 44- majandustegevus.
K- kulud; I - investeeringud
Kristi Vinter-Nemvalts
kantsler Marika Tuusis
eelarve- ja finantsjuhtimise osakonna juhataja
Lisa 7
Kutseõppeasutuste eelarvete jaotused KINNITATUD
Haridus- ja teadusministri käskkirjaga " Haridus- ja Teadusministeeriumi
2023-2026 programmide kinnitamine ning 2023. aasta eelarvete ja
kulude jaotuskavad "
(eur)
Eelarve konto
Eelarve liik ja
Asutuse nimetus Tegevus objekti kood Tegevuse kirjeldus 2023 eelarve
Eesti Merekool Juurdepääsu tagamine üld- ja kutseharidusele 20 K Kutseõppe tegevus- ja sotsiaaltoetused 1 450 785,00
Täiskasvanuhariduse arendamine ja õppimisvõimaluste 44 Majandustegevuse tuludest sõltuvad
loomine K tegevuskulud 1 000,00
Eesti Merekool Kokku 1 451 785,00
Haapsalu Kutsehariduskeskus Haridusvõrgu korrastamine ja arendamine 20SE000028 K RKAS-i remondifond 1 300 801,00
Juurdepääsu tagamine üld- ja kutseharidusele 20 K Kutseõppe tegevus- ja sotsiaaltoetused 3 247 472,00
44 Majandustegevuse tuludest sõltuvad
K tegevuskulud 149 000,00
44 K Tuludest sõltuvad õppetoetused 1 000,00
20SE000099 K Tegevustoetus 4 000,00
Täiskasvanuhariduse arendamine ja õppimisvõimaluste 44 Majandustegevuse tuludest sõltuvad
loomine K tegevuskulud 25 000,00
Hariduse rahvusvahelise konkurentsivõime edendamine 40 Välistoetusest sõltuvad tegevuskulud
K 205 000,00
40 K Välistoetusest sõltuvad õppetoetused 152 000,00
Haapsalu Kutsehariduskeskus Kokku 5 084 273,00
Heino Elleri Muusikakool Haridusvõrgu korrastamine ja arendamine 20SE000028 K RKAS-i remondifond 49 703,00
Juurdepääsu tagamine üld- ja kutseharidusele 20 K Kutseõppe tegevus- ja sotsiaaltoetused 3 115 728,00
20 K Riiklike õppelaenude kustutamine 500,00
43 K Muudest tuludest sõltuvad tegevuskulud 10 000,00
44 Majandustegevuse tuludest sõltuvad
K tegevuskulud 13 000,00
Heino Elleri Muusikakool Kokku 3 188 931,00
Hiiumaa Ametikool Haridusvõrgu korrastamine ja arendamine 20SE000028 K RKAS-i remondifond 25 929,00
Juurdepääsu tagamine üld- ja kutseharidusele 20 K Kutseõppe tegevus- ja sotsiaaltoetused 776 781,00
44 Majandustegevuse tuludest sõltuvad
K tegevuskulud 39 000,00
Täiskasvanuhariduse arendamine ja õppimisvõimaluste Majandustegevuse tuludest sõltuvad
loomine 44 K tegevuskulud 22 000,00
Hiiumaa Ametikool Kokku 863 710,00
Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus Haridusvõrgu korrastamine ja arendamine 20SE000028 K RKAS-i remondifond 256 902,00
Juurdepääsu tagamine üld- ja kutseharidusele 20 K Kutseõppe tegevus- ja sotsiaaltoetused 9 806 800,00
44 Majandustegevuse tuludest sõltuvad
K tegevuskulud 310 000,00
44 K Tuludest sõltuvad õppetoetused 3 000,00
44IN004000 I Masinad ja seadmed 20 000,00
Täiskasvanuhariduse arendamine ja õppimisvõimaluste 44 K Majandustegevuse tuludest sõltuvad
loomine tegevuskulud 215 000,00
Hariduse rahvusvahelise konkurentsivõime edendamine 40 Välistoetusest sõltuvad tegevuskulud
K 78 000,00
Kutsesüsteemi arendamine ja oskuste prognoosisüsteem 44 Kutseeksamid
OSKA K 2 000,00
Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus Kokku 10 691 702,00
Järvamaa Kutsehariduskeskus Haridusvõrgu korrastamine ja arendamine 20SE000028 K RKAS-i remondifond 234 175,00
Juurdepääsu tagamine üld- ja kutseharidusele 20 K Kutseõppe tegevus- ja sotsiaaltoetused 4 637 913,00
44 Majandustegevuse tuludest sõltuvad
K tegevuskulud 635 000,00
Täiskasvanuhariduse arendamine ja õppimisvõimaluste Majandustegevuse tuludest sõltuvad
loomine 44 K tegevuskulud 120 000,00
Hariduse rahvusvahelise konkurentsivõime edendamine 40 Välistoetusest sõltuvad tegevuskulud
K 90 000,00
40 K Välistoetusest sõltuvad õppetoetused 10 000,00
Järvamaa Kutsehariduskeskus Kokku 5 727 088,00
Kehtna Kutsehariduskeskus Haridusvõrgu korrastamine ja arendamine 20SE000028 K RKAS-i remondifond 64 404,00
Juurdepääsu tagamine üld- ja kutseharidusele 20 K Kutseõppe tegevus- ja sotsiaaltoetused 2 012 426,00
44 Majandustegevuse tuludest sõltuvad
K tegevuskulud 132 800,00
Täiskasvanuhariduse arendamine ja õppimisvõimaluste Majandustegevuse tuludest sõltuvad
loomine 44 K tegevuskulud 56 000,00
Hariduse rahvusvahelise konkurentsivõime edendamine 40 Välistoetusest sõltuvad tegevuskulud
K 23 000,00
Kehtna Kutsehariduskeskus Kokku 2 288 630,00
Kuressaare Ametikool Haridusvõrgu korrastamine ja arendamine 20SE000028 K RKAS-i remondifond 98 910,00
Juurdepääsu tagamine üld- ja kutseharidusele 20 K Kutseõppe tegevus- ja sotsiaaltoetused 3 573 155,00
43 K Muudest tuludest sõltuvad tegevuskulud 1 700,00
44 Majandustegevuse tuludest sõltuvad
K tegevuskulud 300 000,00
Täiskasvanuhariduse arendamine ja õppimisvõimaluste Majandustegevuse tuludest sõltuvad
loomine 44 K tegevuskulud 20 000,00
Hariduse rahvusvahelise konkurentsivõime edendamine 40 K Välistoetusest sõltuvad tegevuskulud 35 000,00
Kuressaare Ametikool Kokku 4 028 765,00
Luua Metsanduskool Haridusvõrgu korrastamine ja arendamine 20SE000028 K RKAS-i remondifond 88 439,00
Juurdepääsu tagamine üld- ja kutseharidusele 20 K Kutseõppe tegevus- ja sotsiaaltoetused 2 047 016,00
Eelarve konto
Eelarve liik ja
Asutuse nimetus Tegevus objekti kood Tegevuse kirjeldus 2023 eelarve
Luua Metsanduskool Juurdepääsu tagamine üld- ja kutseharidusele 44 Majandustegevuse tuludest sõltuvad
K tegevuskulud 1 600 000,00
Täiskasvanuhariduse arendamine ja õppimisvõimaluste Majandustegevuse tuludest sõltuvad
loomine 44 K tegevuskulud 35 000,00
Kutsesüsteemi arendamine ja oskuste prognoosisüsteem Kutseeksamid
OSKA 44 K 30 000,00
Luua Metsanduskool Kokku 3 800 455,00
Olustvere Teenindus- ja MaamajanduskoolHaridusvõrgu korrastamine ja arendamine 20SE000028 K RKAS-i remondifond 156 319,00
Juurdepääsu tagamine üld- ja kutseharidusele 20 K Kutseõppe tegevus- ja sotsiaaltoetused 2 462 314,00
44 Majandustegevuse tuludest sõltuvad
K tegevuskulud 1 005 000,00
44IN005000 I Muud investeeringud 250 000,00
Täiskasvanuhariduse arendamine ja õppimisvõimaluste 44 K Majandustegevuse tuludest sõltuvad
loomine tegevuskulud 45 000,00
Hariduse rahvusvahelise konkurentsivõime edendamine 40 Välistoetusest sõltuvad tegevuskulud
K 75 000,00
Olustvere Teenindus- ja 3 993 633,00
Maamajanduskool Kokku
Pärnumaa Kutsehariduskeskus Haridusvõrgu korrastamine ja arendamine 20SE000028 K RKAS-i remondifond 98 184,00
Juurdepääsu tagamine üld- ja kutseharidusele 20 K Kutseõppe tegevus- ja sotsiaaltoetused 4 392 497,00
43 K Muudest tuludest sõltuvad tegevuskulud 3 000,00
44 Majandustegevuse tuludest sõltuvad
K tegevuskulud 238 000,00
44IN004000 I Masinad ja seadmed 6 000,00
Täiskasvanuhariduse arendamine ja õppimisvõimaluste 44 K Majandustegevuse tuludest sõltuvad
loomine tegevuskulud 350 000,00
Hariduse rahvusvahelise konkurentsivõime edendamine 40 Välistoetusest sõltuvad tegevuskulud
K 420 190,00
Pärnumaa Kutsehariduskeskus Kokku 5 507 871,00
Rakvere Ametikool Haridusvõrgu korrastamine ja arendamine 20SE000028 K RKAS-i remondifond 73 073,00
Juurdepääsu tagamine üld- ja kutseharidusele 20 K Kutseõppe tegevus- ja sotsiaaltoetused 3 425 452,00
44 Majandustegevuse tuludest sõltuvad
K tegevuskulud 200 000,00
Täiskasvanuhariduse arendamine ja õppimisvõimaluste Majandustegevuse tuludest sõltuvad
loomine 44 K tegevuskulud 75 000,00
Hariduse rahvusvahelise konkurentsivõime edendamine 40 Välistoetusest sõltuvad tegevuskulud
K 150 000,00
Rakvere Ametikool Kokku 3 923 525,00
Räpina Aianduskool Haridusvõrgu korrastamine ja arendamine 20SE000028 K RKAS-i remondifond 94 505,00
Juurdepääsu tagamine üld- ja kutseharidusele 20 K Kutseõppe tegevus- ja sotsiaaltoetused 2 711 421,00
44 Majandustegevuse tuludest sõltuvad
K tegevuskulud 125 000,00
44IN004000 I Masinad ja seadmed 45 000,00
Täiskasvanuhariduse arendamine ja õppimisvõimaluste 44 K Majandustegevuse tuludest sõltuvad
loomine tegevuskulud 25 000,00
Hariduse rahvusvahelise konkurentsivõime edendamine 40 Välistoetusest sõltuvad tegevuskulud
K 45 000,00
40 K Välistoetusest sõltuvad õppetoetused 60 000,00
Räpina Aianduskool Kokku 3 105 926,00
Tallinna Ehituskool Haridusvõrgu korrastamine ja arendamine 20SE000028 K RKAS-i remondifond 93 666,00
Juurdepääsu tagamine üld- ja kutseharidusele 20 K Kutseõppe tegevus- ja sotsiaaltoetused 2 659 395,00
44 Majandustegevuse tuludest sõltuvad
K tegevuskulud 105 000,00
Täiskasvanuhariduse arendamine ja õppimisvõimaluste Majandustegevuse tuludest sõltuvad
loomine 44 K tegevuskulud 40 000,00
Hariduse rahvusvahelise konkurentsivõime edendamine 40 Välistoetusest sõltuvad tegevuskulud
K 150 000,00
Tallinna Ehituskool Kokku 3 048 061,00
Tallinna Lasnamäe Mehaanikakool Haridusvõrgu korrastamine ja arendamine 20SE000028 K RKAS-i remondifond 111 113,00
Juurdepääsu tagamine üld- ja kutseharidusele 20 K Kutseõppe tegevus- ja sotsiaaltoetused 3 952 078,00
44 Majandustegevuse tuludest sõltuvad
K tegevuskulud 147 000,00
44 K Tuludest sõltuvad õppetoetused 3 000,00
44IN004000 I Masinad ja seadmed 30 000,00
Tallinna Lasnamäe Mehaanikakool Kokku 4 243 191,00
Tallinna Majanduskool Haridusvõrgu korrastamine ja arendamine 20SE000028 K RKAS-i remondifond 64 182,00
Juurdepääsu tagamine üld- ja kutseharidusele 20 K Kutseõppe tegevus- ja sotsiaaltoetused 3 296 421,00
44 Majandustegevuse tuludest sõltuvad
K tegevuskulud 25 000,00
Hariduse rahvusvahelise konkurentsivõime edendamine 40 Välistoetusest sõltuvad tegevuskulud
K 57 000,00
40 K Välistoetusest sõltuvad õppetoetused 131 000,00
Tallinna Majanduskool Kokku 3 573 603,00
Tallinna Muusika- ja Balletikool Haridusvõrgu korrastamine ja arendamine 20SE000028 K RKAS-i remondifond 1 966 611,00
Juurdepääsu tagamine üld- ja kutseharidusele 20 K Kutseõppe tegevus- ja sotsiaaltoetused 6 132 516,00
43 K Muudest tuludest sõltuvad tegevuskulud 36 000,00
44 Majandustegevuse tuludest sõltuvad
K tegevuskulud 44 000,00
Eelarve konto
Eelarve liik ja
Asutuse nimetus Tegevus objekti kood Tegevuse kirjeldus 2023 eelarve
Tallinna Muusika- ja Balletikool Hariduse rahvusvahelise konkurentsivõime edendamine 40 Välistoetusest sõltuvad õppetoetused
K 75 000,00
Tallinna Muusika- ja Balletikool Kokku 8 254 127,00
Tallinna Polütehnikum Haridusvõrgu korrastamine ja arendamine 20SE000028 K RKAS-i remondifond 81 234,00
Juurdepääsu tagamine üld- ja kutseharidusele 20 K Kutseõppe tegevus- ja sotsiaaltoetused 5 064 506,00
44 Majandustegevuse tuludest sõltuvad
K tegevuskulud 29 000,00
Täiskasvanuhariduse arendamine ja õppimisvõimaluste Majandustegevuse tuludest sõltuvad
loomine 44 K tegevuskulud 55 000,00
Tallinna Polütehnikum Kokku 5 229 740,00
Tallinna Teeninduskool Haridusvõrgu korrastamine ja arendamine 20SE000028 K RKAS-i remondifond 103 008,00
Juurdepääsu tagamine üld- ja kutseharidusele 20 K Kutseõppe tegevus- ja sotsiaaltoetused 3 500 734,00
44 Majandustegevuse tuludest sõltuvad
K tegevuskulud 369 000,00
44 K Tuludest sõltuvad õppetoetused 1 000,00
Täiskasvanuhariduse arendamine ja õppimisvõimaluste Majandustegevuse tuludest sõltuvad
loomine 44 K tegevuskulud 110 000,00
Hariduse rahvusvahelise konkurentsivõime edendamine 40 Välistoetusest sõltuvad tegevuskulud
K 250 000,00
Tallinna Teeninduskool Kokku 4 333 742,00
Tallinna Tööstushariduskeskus Haridusvõrgu korrastamine ja arendamine 20SE000028 K RKAS-i remondifond 148 625,00
Juurdepääsu tagamine üld- ja kutseharidusele 20 K Kutseõppe tegevus- ja sotsiaaltoetused 7 243 881,00
44 Majandustegevuse tuludest sõltuvad
K tegevuskulud 70 000,00
44IN004000 I Masinad ja seadmed 50 000,00
Täiskasvanuhariduse arendamine ja õppimisvõimaluste 44 K Majandustegevuse tuludest sõltuvad
loomine tegevuskulud 10 000,00
Hariduse rahvusvahelise konkurentsivõime edendamine 40 Välistoetusest sõltuvad tegevuskulud
K 10 000,00
Tallinna Tööstushariduskeskus Kokku 7 532 506,00
Tartu Kunstikool Haridusvõrgu korrastamine ja arendamine 20SE000028 K RKAS-i remondifond 21 060,00
Juurdepääsu tagamine üld- ja kutseharidusele 20 K Kutseõppe tegevus- ja sotsiaaltoetused 1 620 448,00
44 Majandustegevuse tuludest sõltuvad
K tegevuskulud 15 000,00
Täiskasvanuhariduse arendamine ja õppimisvõimaluste Majandustegevuse tuludest sõltuvad
loomine 44 K tegevuskulud 5 000,00
Tartu Kunstikool Kokku 1 661 508,00
Valgamaa Kutseõppekeskus Haridusvõrgu korrastamine ja arendamine 20SE000028 K RKAS-i remondifond 74 599,00
Juurdepääsu tagamine üld- ja kutseharidusele 20 K Kutseõppe tegevus- ja sotsiaaltoetused 2 998 252,00
43 K Muudest tuludest sõltuvad tegevuskulud 600,00
44 Majandustegevuse tuludest sõltuvad
K tegevuskulud 85 000,00
Täiskasvanuhariduse arendamine ja õppimisvõimaluste Majandustegevuse tuludest sõltuvad
loomine 44 K tegevuskulud 70 000,00
Valgamaa Kutseõppekeskus Kokku 3 228 451,00
Vana-Vigala Tehnika- ja Haridusvõrgu korrastamine ja arendamine 20SE000028 K RKAS-i remondifond
Teeninduskool 64 743,00
Juurdepääsu tagamine üld- ja kutseharidusele 20 K Kutseõppe tegevus- ja sotsiaaltoetused 1 595 141,00
44 Majandustegevuse tuludest sõltuvad
K tegevuskulud 174 000,00
Vana-Vigala Tehnika- ja Teeninduskool 1 833 884,00
Kokku
Viljandi Kutseõppekeskus Haridusvõrgu korrastamine ja arendamine 20SE000028 K RKAS-i remondifond 111 839,00
Juurdepääsu tagamine üld- ja kutseharidusele 20 K Kutseõppe tegevus- ja sotsiaaltoetused 3 183 849,00
43 K Muudest tuludest sõltuvad tegevuskulud 6 000,00
44 Majandustegevuse tuludest sõltuvad
K tegevuskulud 213 000,00
44 K Tuludest sõltuvad õppetoetused 3 000,00
Täiskasvanuhariduse arendamine ja õppimisvõimaluste Majandustegevuse tuludest sõltuvad
loomine 44 K tegevuskulud 77 000,00
Hariduse rahvusvahelise konkurentsivõime edendamine 40 Välistoetusest sõltuvad tegevuskulud
K 25 000,00
40 K Välistoetusest sõltuvad õppetoetused 25 000,00
Viljandi Kutseõppekeskus Kokku 3 644 688,00
Võrumaa Kutsehariduskeskus Haridusvõrgu korrastamine ja arendamine 20SE000028 K RKAS-i remondifond 124 885,00
Juurdepääsu tagamine üld- ja kutseharidusele 20 K Kutseõppe tegevus- ja sotsiaaltoetused 2 378 257,00
43 K Muudest tuludest sõltuvad tegevuskulud 35 000,00
44 Majandustegevuse tuludest sõltuvad 60 000,00
K tegevuskulud
Täiskasvanuhariduse arendamine ja õppimisvõimaluste Majandustegevuse tuludest sõltuvad 20 000,00
loomine 44 K tegevuskulud
Hariduse rahvusvahelise konkurentsivõime edendamine 40 Välistoetusest sõltuvad tegevuskulud 20 000,00
K
40 K Välistoetusest sõltuvad õppetoetused 35 000,00
Võrumaa Kutsehariduskeskus Kokku 2 673 142,00
Üldkokkuvõte 102 912 937,00
Eelarve liik: 10 - arvestuslikud vahendid, 20 - kindlaksmääratud vahendid, 40,41,32 - välistoetusest sõltuvad vahendid, sh riigieelarveline kaasfinantseering, 43 - muudest tuludest sõltuvad
vahendid, 44- majandustegevus.
Eelarve konto
Eelarve liik ja
Asutuse nimetus Tegevus objekti kood Tegevuse kirjeldus 2023 eelarve
K- kulud; I - investeeringud
Kristi Vinter-Nemvalts
kantsler Marika Tuusis
eelarve- ja finantsjuhtimise osakonna juhataja
Lisa 8
Rakenduskõrgkoolide eelarvete jaotused KINNITATUD
Haridus- ja teadusministri käskkirjaga " Haridus- ja Teadusministeeriumi
2023-2026 programmide kinnitamine ning 2023. aasta eelarvete ja kulude
jaotuskavad "
(eur)
Eelarve liik ja
Asutuse nimetus Tegevus objekti kood Eelarve konto Tegevuse kirjeldus 2023 eelarve
Eesti Lennuakadeemia Juurdepääsu tagamine üld- ja 20 K Kutseõppe tegevus- ja sotsiaaltoetused 113 099,00
kutseharidusele
Juurdepääsu tagamine Kõrghariduse tegevustoetus 4 394 676,00
kõrgharidusele 20 K
20 K Kõrgkoolide stipendiumid 17 500,00
20 K Kõrgkoolide vajaduspõhised eritoetused 4 455,00
44 K Tuludest sõltuvad tegevuskulud 150 000,00
Täiskasvanuhariduse Tuludest sõltuvad tegevuskulud 150 000,00
arendamine ja
õppimisvõimaluste loomine 44 K
Hariduse rahvusvahelise 40 Välistoetusest sõltuvad tegevuskulud 21 000,00
konkurentsivõime edendamine
K
40 K Välistoetusest sõltuvad sotsiaaltoetused 30 000,00
Eesti Lennuakadeemia Kokku 4 880 730,00
Kõrgem Kunstikool Pallas Juurdepääsu tagamine 20 K Kõrghariduse tegevustoetus 2 457 418,00
kõrgharidusele
20 K Kõrgkoolide stipendiumid 20 000,00
20 K Kõrgkoolide vajaduspõhised eritoetused 5 940,00
43 K Muudest tuludest sõltuvad tegevuskulud 16 000,00
44 K Kõrghariduse õppetoetused ja stipendiumid 2 000,00
44 Majandustegevuse tuludest sõltuvad tegevuskulud 38 000,00
K
Hariduse rahvusvahelise 40 Välistoetusest sõltuvad tegevuskulud 16 000,00
konkurentsivõime edendamine
K
40 K Välistoetusest sõltuvad õppetoetused 66 000,00
Kõrgem Kunstikool Pallas Kokku 2 621 358,00
Juurdepääsu tagamine 10 100 656,00
Tallinna Tehnikakõrgkool kõrgharidusele 20 K Kõrghariduse tegevustoetus
20 K Kõrgkoolide stipendiumid 175 000,00
20 K Kõrgkoolide vajaduspõhised eritoetused 51 975,00
Kõrghariduse sihtotstarbelised toetused 216 500,00
20 K (regionaalsed kolledžid)
43 K Muudest tuludest sõltuvad tegevuskulud 50 000,00
44 K Kõrghariduse õppetoetused ja stipendiumid 6 000,00
385 000,00
44 K Majandustegevuse tuludest sõltuvad tegevuskulud
20IN001000 I Tallinna Tehnikakõrgkooli inventar 30 000,00
Tallinna Tehnikakõrgkooli 500 000,00
20IN020020 I kinnisvarainvesteeringud
44IN005000 I Tuludest sõltuvad muud investeeringud 100 000,00
Täiskasvanuhariduse 320 000,00
arendamine ja
õppimisvõimaluste loomine 44 K Majandustegevuse tuludest sõltuvad tegevuskulud
205 000,00
Hariduse rahvusvahelise
konkurentsivõime edendamine 40 K Välistoetusest sõltuvad tegevuskulud
40 K Välistoetusest sõltuvad õppetoetused 90 000,00
Tallinna Tehnikakõrgkool Kokku 12 230 131,00
Juurdepääsu tagamine üld- ja 913 308,00
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool kutseharidusele 20 K Kutseõppe tegevus- ja sotsiaaltoetused
5 000,00
44 K Majandustegevuse tuludest sõltuvad tegevuskulud
Juurdepääsu tagamine 5 948 042,00
kõrgharidusele 20 K Kõrghariduse tegevustoetus
20 K Kõrgkoolide stipendiumid 112 500,00
20 K Kõrgkoolide vajaduspõhised eritoetused 31 185,00
973 000,00
20 K Sihtotstarbeline toetus konsensusleppe täitmiseks
Kõrghariduse sihtotstarbelised toetused 183 500,00
20 K (regionaalsed kolledžid)
44 K Kõrghariduse õppetoetused ja stipendiumid 18 000,00
202 000,00
44 K Majandustegevuse tuludest sõltuvad tegevuskulud
25 000,00
Hariduse rahvusvahelise
konkurentsivõime edendamine 40 K Välistoetusest sõltuvad tegevuskulud
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool Kokku 8 411 535,00
Juurdepääsu tagamine üld- ja 557 207,00
Tartu Tervishoiu Kõrgkool kutseharidusele 20 K Kutseõppe tegevus- ja sotsiaaltoetused
Juurdepääsu tagamine 4 472 885,00
kõrgharidusele 20 K Kõrghariduse tegevustoetus
20 K Kõrgkoolide stipendiumid 85 000,00
20 K Kõrgkoolide vajaduspõhised eritoetused 23 760,00
Eelarve liik ja
Asutuse nimetus Tegevus objekti kood Eelarve konto Tegevuse kirjeldus 2023 eelarve
Juurdepääsu tagamine 466 000,00
Tartu Tervishoiu Kõrgkool kõrgharidusele 20 K Sihtotstarbeline toetus konsensusleppe täitmiseks
251 000,00
44 K Majandustegevuse tuludest sõltuvad tegevuskulud
Hariduse rahvusvahelise 44IN005000 I Tuludest sõltuvad muud investeeringud 17 000,00
konkurentsivõime edendamine 40 K Välistoetusest sõltuvad tegevuskulud 180 000,00
Tartu Tervishoiu Kõrgkool Kokku 6 052 852,00
Üldkokkuvõte 34 196 606,00
Eelarve liik: 10 - arvestuslikud vahendid, 20 - kindlaksmääratud vahendid, 40,41,32 - välistoetusest sõltuvad vahendid, sh riigieelarveline kaasfinantseering, 43 -
muudest tuludest sõltuvad vahendid, 44- majandustegevus.
K- kulud; I - investeeringud
Kristi Vinter-Nemvalts
kantsler Marika Tuusis
eelarve- ja finantsjuhtimise osakonna juhataja
Lisa 9
Riigi üldhariduskoolide eelarvete jaotused KINNITATUD
Haridus- ja teadusministri käskkirjaga " Haridus- ja Teadusministeeriumi 2023-2026
programmide kinnitamine ning 2023. aasta eelarvete ja kulude jaotuskavad "
(eur)
Eelarve liik ja
Asutuse nimetus Tegevus objekti kood Eelarve konto Tegevuse kirjeldus 2023 eelarve
Ahtme Kool Juurdepääsu tagamine üld- ja 20 K Riigi üldhariduskoolide tegevuskulud 575 633,00
kutseharidusele
20 K Riigi üldhariduskoolide õpetajate ja direktori tööjõukulu 654 531,00
44 K Majandustegevuse tuludest sõltuvad tegevuskulud 1 200,00
Ahtme Kool Kokku 1 231 364,00
Haapsalu Viigi Kool Juurdepääsu tagamine üld- ja 20 K Riigi üldhariduskoolide tegevuskulud 861 296,00
kutseharidusele
20 K Riigi üldhariduskoolide õpetajate ja direktori tööjõukulu 787 928,00
Haapsalu Viigi Kool Kokku 1 649 224,00
Hiiumaa Gümnaasium Juurdepääsu tagamine üld- ja 20 K Riigi üldhariduskoolide tegevuskulud 336 278,00
kutseharidusele
20 K Riigi üldhariduskoolide õpetajate ja direktori tööjõukulu 543 603,00
Hiiumaa Gümnaasium Kokku 879 881,00
Jõgevamaa Gümnaasium Juurdepääsu tagamine üld- ja 20 K Riigi üldhariduskoolide tegevuskulud 451 723,00
kutseharidusele
20 K Riigi üldhariduskoolide õpetajate ja direktori tööjõukulu 901 030,00
44 K Majandustegevuse tuludest sõltuvad tegevuskulud 2 000,00
Jõgevamaa Gümnaasium Kokku 1 354 753,00
Jõhvi Gümnaasium Juurdepääsu tagamine üld- ja 20 K Riigi üldhariduskoolide tegevuskulud 652 022,00
kutseharidusele
20 K Riigi üldhariduskoolide õpetajate ja direktori tööjõukulu 1 532 435,00
Jõhvi Gümnaasium Kokku 2 184 457,00
Kammeri Kool Juurdepääsu tagamine üld- ja 20 K Riigi üldhariduskoolide tegevuskulud 638 489,00
kutseharidusele
20 K Riigi üldhariduskoolide õpetajate ja direktori tööjõukulu 523 306,00
44 K Majandustegevuse tuludest sõltuvad tegevuskulud 15 000,00
Kammeri Kool Kokku 1 176 795,00
Kiigemetsa Kool Juurdepääsu tagamine üld- ja 20 K Riigi üldhariduskoolide tegevuskulud 552 488,00
kutseharidusele
20 K Riigi üldhariduskoolide õpetajate ja direktori tööjõukulu 483 679,00
44 K Majandustegevuse tuludest sõltuvad tegevuskulud 30 000,00
Kiigemetsa Kool Kokku 1 066 167,00
Kohtla - Järve Gümnaasium Juurdepääsu tagamine üld- ja 20 K Riigi üldhariduskoolide tegevuskulud 421 839,00
kutseharidusele
20 K Riigi üldhariduskoolide õpetajate ja direktori tööjõukulu 807 133,00
Kohtla - Järve Gümnaasium Kokku 1 228 972,00
Kohtla-Järve Järve Kool Juurdepääsu tagamine üld- ja 20 K Riigi üldhariduskoolide tegevuskulud 901 644,00
kutseharidusele
20 K Riigi üldhariduskoolide õpetajate ja direktori tööjõukulu 1 238 493,00
Kohtla-Järve Järve Kool Kokku 2 140 137,00
Läänemaa Ühisgümnaasium Juurdepääsu tagamine üld- ja 20 K Riigi üldhariduskoolide tegevuskulud 478 705,00
kutseharidusele
20 K Riigi üldhariduskoolide õpetajate ja direktori tööjõukulu 783 046,00
Läänemaa Ühisgümnaasium Kokku 1 261 751,00
Maarjamaa Hariduskolleegium Juurdepääsu tagamine üld- ja 20 K Riigi üldhariduskoolide tegevuskulud 5 529 646,00
kutseharidusele
20 K Riigi üldhariduskoolide õpetajate ja direktori tööjõukulu 1 605 511,00
44 K Majandustegevuse tuludest sõltuvad tegevuskulud 5 000,00
Maarjamaa Hariduskolleegium Kokku 7 140 157,00
Narva Eesti Gümnaasium Juurdepääsu tagamine üld- ja 20 K Riigi üldhariduskoolide tegevuskulud 432 132,00
kutseharidusele
20 K Riigi üldhariduskoolide õpetajate ja direktori tööjõukulu 574 333,00
Narva Eesti Gümnaasium Kokku 1 006 465,00
Narva Eesti Riigigümnaasium Juurdepääsu tagamine üld- ja 20 K Riigi üldhariduskoolide tegevuskulud 365 798,00
kutseharidusele
20 K Riigi üldhariduskoolide õpetajate ja direktori tööjõukulu 339 502,00
20IN005000 I Riigi üldhariduskoolide investeeringud 15 000,00
Narva Eesti Riigigümnaasium Kokku 720 300,00
Narva Gümnaasium Juurdepääsu tagamine üld- ja 20 K Riigi üldhariduskoolide tegevuskulud 528 633,00
kutseharidusele
20 K Riigi üldhariduskoolide õpetajate ja direktori tööjõukulu 744 528,00
20IN005000 I Riigi üldhariduskoolide investeeringud 15 000,00
Narva Gümnaasium Kokku 1 288 161,00
Narva Vanalinna Riigikool Juurdepääsu tagamine üld- ja 20 K Riigi üldhariduskoolide tegevuskulud 812 147,00
kutseharidusele
20 K Riigi üldhariduskoolide õpetajate ja direktori tööjõukulu 1 628 137,00
Narva Vanalinna Riigikool Kokku 2 440 284,00
Noarootsi Gümnaasium Juurdepääsu tagamine üld- ja 20 K Riigi üldhariduskoolide tegevuskulud 472 810,00
kutseharidusele
20 K Riigi üldhariduskoolide õpetajate ja direktori tööjõukulu 486 112,00
44 K Majandustegevuse tuludest sõltuvad tegevuskulud 10 000,00
Noarootsi Gümnaasium Kokku 968 922,00
Nurme Kool Juurdepääsu tagamine üld- ja 20 K Riigi üldhariduskoolide tegevuskulud 421 666,00
kutseharidusele
20 K Riigi üldhariduskoolide õpetajate ja direktori tööjõukulu 385 195,00
Nurme Kool Kokku 806 861,00
Nõo Reaalgümnaasium Juurdepääsu tagamine üld- ja 20 K Riigi üldhariduskoolide tegevuskulud 707 225,00
kutseharidusele
20 K Riigi üldhariduskoolide õpetajate ja direktori tööjõukulu 815 532,00
Eelarve liik ja
Asutuse nimetus Tegevus objekti kood Eelarve konto Tegevuse kirjeldus 2023 eelarve
Nõo Reaalgümnaasium Juurdepääsu tagamine üld- ja 44 K Majandustegevuse tuludest sõltuvad tegevuskulud 5 000,00
Nõo Reaalgümnaasium Kokku 1 527 757,00
Paide Gümnaasium Juurdepääsu tagamine üld- ja Riigi üldhariduskoolide tegevuskulud
kutseharidusele 20 K 365 645,00
20 K Riigi üldhariduskoolide õpetajate ja direktori tööjõukulu 613 145,00
Paide Gümnaasium Kokku 978 790,00
Porkuni Kool Juurdepääsu tagamine üld- ja 20 K Riigi üldhariduskoolide tegevuskulud 1 222 909,00
kutseharidusele
20 K Riigi üldhariduskoolide õpetajate ja direktori tööjõukulu 822 257,00
44 K Majandustegevuse tuludest sõltuvad tegevuskulud 25 000,00
Porkuni Kool Kokku 2 070 166,00
Põlva Gümnaasium Juurdepääsu tagamine üld- ja 20 K Riigi üldhariduskoolide tegevuskulud 382 971,00
kutseharidusele
20 K Riigi üldhariduskoolide õpetajate ja direktori tööjõukulu 783 046,00
Põlva Gümnaasium Kokku 1 166 017,00
Pärnu Koidula Gümnaasium Juurdepääsu tagamine üld- ja 20 K Riigi üldhariduskoolide tegevuskulud 723 415,00
kutseharidusele
20 K Riigi üldhariduskoolide õpetajate ja direktori tööjõukulu 1 468 341,00
44 K Muudest tuludest sõltuvad tegevuskulud 5 000,00
Pärnu Koidula Gümnaasium Kokku 2 196 756,00
Pärnu Täiskasvanute Juurdepääsu tagamine üld- ja 20 K Riigi üldhariduskoolide tegevuskulud 339 895,00
Gümnaasium kutseharidusele
20 K Riigi üldhariduskoolide õpetajate ja direktori tööjõukulu 927 042,00
Pärnu Täiskasvanute Gümnaasium Kokku 1 266 937,00
Rae Gümnaasium Juurdepääsu tagamine üld- ja 20 K Riigi üldhariduskoolide tegevuskulud 104 744,00
kutseharidusele
20 K Riigi üldhariduskoolide õpetajate ja direktori tööjõukulu 148 060,00
Rae Gümnaasium Kokku 252 804,00
Raikküla Kool Juurdepääsu tagamine üld- ja 20 K Riigi üldhariduskoolide tegevuskulud 550 443,00
kutseharidusele
20 K Riigi üldhariduskoolide õpetajate ja direktori tööjõukulu 457 539,00
Raikküla Kool Kokku 1 007 982,00
Rakvere Riigigümnaasium Juurdepääsu tagamine üld- ja 20 K Riigi üldhariduskoolide tegevuskulud 595 510,00
kutseharidusele
20 K Riigi üldhariduskoolide õpetajate ja direktori tööjõukulu 1 234 621,00
Rakvere Riigigümnaasium Kokku 1 830 131,00
Rapla Gümnaasium Juurdepääsu tagamine üld- ja 20 K Riigi üldhariduskoolide tegevuskulud 408 457,00
kutseharidusele
20 K Riigi üldhariduskoolide õpetajate ja direktori tööjõukulu 684 394,00
20IN005000 I Riigi üldhariduskoolide investeeringud 15 000,00
Rapla Gümnaasium Kokku 1 107 851,00
Saaremaa Gümnaasium Juurdepääsu tagamine üld- ja 20 K Riigi üldhariduskoolide tegevuskulud 646 880,00
kutseharidusele
20 K Riigi üldhariduskoolide õpetajate ja direktori tööjõukulu 1 300 389,00
Saaremaa Gümnaasium Kokku 1 947 269,00
Saue Riigigümnaasium Juurdepääsu tagamine üld- ja 20 K Riigi üldhariduskoolide tegevuskulud 489 506,00
kutseharidusele
20 K Riigi üldhariduskoolide õpetajate ja direktori tööjõukulu 1 084 695,00
Saue Riigigümnaasium Kokku 1 574 201,00
Tabasalu Gümnaasium Juurdepääsu tagamine üld- ja Riigi üldhariduskoolide tegevuskulud
kutseharidusele 20 K 470 971,00
20 K Riigi üldhariduskoolide õpetajate ja direktori tööjõukulu 997 090,00
Tabasalu Gümnaasium Kokku 1 468 061,00
Tallinna K.Pätsi Vabaõhukool Juurdepääsu tagamine üld- ja 20 K Riigi üldhariduskoolide tegevuskulud 968 559,00
kutseharidusele
20 K Riigi üldhariduskoolide õpetajate ja direktori tööjõukulu 1 279 195,00
Tallinna K.Pätsi Vabaõhukool Kokku 2 247 754,00
Tallinna Mustamäe Juurdepääsu tagamine üld- ja 20 K Riigi üldhariduskoolide tegevuskulud 517 172,00
Riigigümnaasium kutseharidusele
20 K Riigi üldhariduskoolide õpetajate ja direktori tööjõukulu 567 308,00
Tallinna Mustamäe Riigigümnaasium Kokku 1 084 480,00
Tallinna Muusikakeskkool Juurdepääsu tagamine üld- ja 44 K Majandustegevuse tuludest sõltuvad tegevuskulud 34 700,00
kutseharidusele
Tallinna Muusikakeskkool Kokku 34 700,00
Tallinna Pelgulinna Gümnaasium Juurdepääsu tagamine üld- ja 20 K Riigi üldhariduskoolide tegevuskulud 510 602,00
kutseharidusele
20 K Riigi üldhariduskoolide õpetajate ja direktori tööjõukulu 611 154,00
20IN005000 I Riigi üldhariduskoolide investeeringud 15 000,00
Tallinna Pelgulinna Gümnaasium Kokku 1 136 756,00
Tallinna Tõnismäe Juurdepääsu tagamine üld- ja 20 K Riigi üldhariduskoolide tegevuskulud 1 808 975,00
Riigigümnaasium kutseharidusele
20 K Riigi üldhariduskoolide õpetajate ja direktori tööjõukulu 2 618 516,00
Tallinna Tõnismäe Riigigümnaasium Kokku 4 427 491,00
Tartu Emajõe Kool Juurdepääsu tagamine üld- ja 20 K Riigi üldhariduskoolide tegevuskulud 519 266,00
kutseharidusele
20 K Riigi üldhariduskoolide õpetajate ja direktori tööjõukulu 575 636,00
44 K Majandustegevuse tuludest sõltuvad tegevuskulud 20 000,00
Tartu Emajõe Kool Kokku 1 114 902,00
Tartu Hiie Kool Juurdepääsu tagamine üld- ja 20 K Riigi üldhariduskoolide tegevuskulud 1 436 152,00
kutseharidusele
20 K Riigi üldhariduskoolide õpetajate ja direktori tööjõukulu 1 419 531,00
44 K Majandustegevuse tuludest sõltuvad tegevuskulud 59 100,00
Tartu Hiie Kool Kokku 2 914 783,00
Tartu Tamme Gümnaasium Juurdepääsu tagamine üld- ja 20 K Riigi üldhariduskoolide tegevuskulud 659 357,00
kutseharidusele
Eelarve liik ja
Asutuse nimetus Tegevus objekti kood Eelarve konto Tegevuse kirjeldus 2023 eelarve
Tartu Tamme Gümnaasium Juurdepääsu tagamine üld- ja 20 K Riigi üldhariduskoolide õpetajate ja direktori tööjõukulu 1 399 041,00
44 K Majandustegevuse tuludest sõltuvad tegevuskulud 5 000,00
Tartu Tamme Gümnaasium Kokku 2 063 398,00
Urvaste Kool Juurdepääsu tagamine üld- ja 20 K Riigi üldhariduskoolide tegevuskulud 473 839,00
kutseharidusele
20 K Riigi üldhariduskoolide õpetajate ja direktori tööjõukulu 274 662,00
44 K Majandustegevuse tuludest sõltuvad tegevuskulud 4 000,00
Urvaste Kool Kokku 752 501,00
Valga Gümnaasium Juurdepääsu tagamine üld- ja 20 K Riigi üldhariduskoolide tegevuskulud 356 092,00
kutseharidusele
20 K Riigi üldhariduskoolide õpetajate ja direktori tööjõukulu 684 394,00
44 K Majandustegevuse tuludest sõltuvad tegevuskulud 1 000,00
Valga Gümnaasium Kokku 1 041 486,00
Valga Jaanikese Kool Juurdepääsu tagamine üld- ja 20 K Riigi üldhariduskoolide tegevuskulud 518 673,00
kutseharidusele
20 K Riigi üldhariduskoolide õpetajate ja direktori tööjõukulu 588 593,00
44 K Majandustegevuse tuludest sõltuvad tegevuskulud 1 000,00
Valga Jaanikese Kool Kokku 1 108 266,00
Viimsi Gümnaasium Juurdepääsu tagamine üld- ja 20 K Riigi üldhariduskoolide tegevuskulud 787 551,00
kutseharidusele
20 K Riigi üldhariduskoolide õpetajate ja direktori tööjõukulu 1 462 196,00
Viimsi Gümnaasium Kokku 2 249 747,00
Viljandi Gümnaasium Juurdepääsu tagamine üld- ja 20 K Riigi üldhariduskoolide tegevuskulud 721 075,00
kutseharidusele
20 K Riigi üldhariduskoolide õpetajate ja direktori tööjõukulu 1 534 109,00
Viljandi Gümnaasium Kokku 2 255 184,00
Võru Gümnaasium Juurdepääsu tagamine üld- ja Riigi üldhariduskoolide tegevuskulud
kutseharidusele 20 K 434 808,00
20 K Riigi üldhariduskoolide õpetajate ja direktori tööjõukulu 750 162,00
Võru Gümnaasium Kokku 1 184 970,00
Ämmuste Kool Juurdepääsu tagamine üld- ja 20 K Riigi üldhariduskoolide tegevuskulud 471 851,00
kutseharidusele
20 K Riigi üldhariduskoolide õpetajate ja direktori tööjõukulu 375 329,00
Ämmuste Kool Kokku 847 180,00
Üldkokkuvõte 71 402 971,00
Eelarve liik: 10 - arvestuslikud vahendid, 20 - kindlaksmääratud vahendid, 40,41,32 - välistoetusest sõltuvad vahendid, sh riigieelarveline kaasfinantseering, 43 - muudest
tuludest sõltuvad vahendid, 44- majandustegevus.
K- kulud; I - investeeringud
Kristi Vinter-Nemvalts
kantsler Marika Tuusis
eelarve- ja finantsjuhtimise osakonna juhataja
Lisa 10
Riigi teadus- ja arendusasutuste eelarvete jaotused KINNITATUD
Haridus- ja teadusministri käskkirjaga " Haridus- ja Teadusministeeriumi
2023-2026 programmide kinnitamine ning 2023. aasta eelarvete ja kulude
jaotuskavad "
(eur)
Programm
Eelarve liik ja Eelarve
Asutuse nimetus Tegevus objekti kood konto Tegevuse kirjeldus 2023 eelarve
Eesti Keele Instituut Keeleprogramm Eesti keele maine ja staatuse tugevdamine 20 K Eesti keele mainetegevused 145 403,00
Keeletaristu ja keeletehnoloogia arendamine 20 K Eesti Keele Instituudi tegevuskulud 2 018 980,00
20 K Hõimurahvaste programmi rakendamine 199 454,00
20 K Programm "Eestikeelsete kõrgkooliõpikute 218 950,00
loomise toetamise põhimõtted 2018-2027"
44 K Majandustegevusest laekuvate tulude arvelt 85 000,00
tehtavad kulud
Eesti keele õppe toetamine ja oskuse 20 K Täiskasvanute täiendõppe toetamine 30 839,00
hindamine, mitmekeelsuse toetamine
40 K SF 2021+ meede 21.4.7.3 Eesti keele õpe ja 1 704 600,00
keeleõppe arendamine
Haridus- ja noorteprogramm Haridusvõrgu korrastamine ja arendamine 20SE000028 K RKAS-i remondifond 70 024,00
Võrdsete võimaluste tagamine hariduses 40 K SF 2021+ meede 21.4.7.1 Eesti keele õpe 3 372 583,00
rändetaustaga ja muu emakeelega inimestele
Teadussüsteemi programm Teadusasutuste ja teadlaskonna arengu 20 K Riiklike programmide toetamine 1 585 000,00
toetamine
20 K Teadus- ja arendusasutuste baasfinantseerimine 164 000,00
Eesti Keele Instituut Kokku 9 594 833,00
Keeleprogramm Keeletaristu ja keeletehnoloogia arendamine 20 K Eesti keele alane veebiseminar 4 500,00
Eesti Kirjandusmuuseum lasteaiaõpetajatele
Haridus- ja noorteprogramm Haridusvõrgu korrastamine ja arendamine 20SE000028 K RKAS-i remondifond 143 666,00
Teadussüsteemi programm Teadusasutuste ja teadlaskonna arengu 20 K Riiklike programmide toetamine 85 000,00
toetamine
20 K Teadus- ja arendusasutuste baasfinantseerimine 144 000,00
20 K Tegevustoetus 943 072,00
40 K Projekt: Filter consorttium of the Academy of 19 000,00
Finalnd
43 K Siseriiklikud toetused 28 000,00
43 K Uurimistoetused 238 000,00
44 K Majandustegevuse tuludest sõltuvad 30 000,00
majanduskulud
Eesti Kirjandusmuuseum Kokku 1 635 238,00
Üldkokkuvõte 11 230 071,00
Eelarve liik: 10 - arvestuslikud vahendid, 20 - kindlaksmääratud vahendid, 40,41,32 - välistoetusest sõltuvad vahendid, sh riigieelarveline
kaasfinantseering, 43 - muudest tuludest sõltuvad vahendid, 44- majandustegevus.
K- kulud; I - investeeringud
Kristi Vinter-Nemvalts
kantsler Marika Tuusis
eelarve- ja finantsjuhtimise osakonna juhataja
Lisa 11
KINNITATUD
Haridus- ja teadusministri käskkirjaga " Haridus- ja Teadusministeeriumi 2023-2026
Haridus- ja Noorteameti eelarve jaotus programmide kinnitamine ning 2023. aasta eelarvete ja kulude jaotuskavad "
(eur)
Programm Tegevus Eelarve liik ja Eelarve Tegevuse kirjeldus
objekti kood konto
2023 eelarve
Eesti keele maine ja staatuse 20 Euroopa keeleõppe tunnuskirja väljaandmine 4 500,00
Keeleprogramm tugevdamine K
Eesti keele maine ja staatuse tugevdamine Kokku 4 500,00
20 Eesti keele ja kultuuri õpe välismaal asuvates kõrgkoolides 406 000,00
Eesti keele õppe toetamine ja oskuse
hindamine, mitmekeelsuse toetamine K
20 Eesti keele tasemeeksamite ettevalmistus, korraldamine ja arendamine 629 702,00
K
20 K Eesti keele õppe arendamine välismaal, stipendiumid 100 000,00
20 Eesti keele õppe arendamine välismaal, väliseesti noorte 27 000,00
K noortevahetused
20 K Kodakonduseksamite läbiviimine 45 089,00
20 K Keeleprogrammi tegevuskulu 14 000,00
10SE020007 K Eesti keele õppe kulude hüvitamine 60 000,00
Eesti keele õppe toetamine ja oskuse hindamine, mitmekeelsuse toetamine Kokku 1 281 791,00
Keeleprogramm Kokku 1 286 291,00
Haridus- ja Haridusvõrgu korrastamine ja 20SE000028 RKAS-i remondifond 43 989,00
noorteprogramm arendamine K
Haridusvõrgu korrastamine ja arendamine Kokku 43 989,00
Juurdepääsu tagamine üld- ja 20 Tegevustoetus 664 000,00
kutseharidusele K
Juurdepääsu tagamine üld- ja kutseharidusele Kokku 664 000,00
Juurdepääsu tagamine kõrgharidusele 20 K Kõrghariduse õppetoetused ja stipendiumid 322 000,00
Juurdepääsu tagamine kõrgharidusele Kokku 322 000,00
Hariduse rahvusvahelise 20 Kõrghariduse rahvusvahelistumise toetamine 1 583 425,00
konkurentsivõime edendamine K
20 K Üld- ja juhtimiskulu 271 686,00
40 K Erasmus+ kõrgkoolide õpirändetoetuste kaasfinantseering 844 585,00
40 K Erasmus+ välisabi (kõik valdkonnad) 30 068 585,00
40 K Norra toetus 480 600,00
40 K Tegevuskulud muude otselaekuvate välistoetuste arvelt 65 000,00
40 K eTwinning - rahvusvaheline õpetajate sotsiaalvõrgustik 117 000,00
40 K Nordplus projekti välisabi 33 000,00
40 K Study in Europe3, EK turundusprojekt 100 000,00
Hariduse rahvusvahelise konkurentsivõime edendamine Kokku 33 563 881,00
Õppekava ja koolikorralduse 20 Kõrghariduse kvaliteedi arendamine ja hindamine 474 000,00
arendustegevused K
20 K Tegevuskulud 1 723 650,00
20 K Tegevustoetus 89 000,00
40 SF 2014+ meede 1.3 Kaasaegse ning uuendusliku õppevara arendamine 2 644 191,00
K ja kasutuselevõtt
40 SF 2021+ meede 21.4.8.2 Õpetajate järelkasv ja areng, õpikäsitus ja - 1 019 665,00
K keskkonnad (kvaliteedijuhtimine)
Õppekava ja koolikorralduse arendustegevused Kokku 5 950 506,00
20 Tegevuskulud 601 000,00
Võrdsete võimaluste tagamine hariduses K
20 K Tegevustoetus 360 000,00
20 K Tööjõukulud 360 000,00
40 SF 2014+ meede 1.1 Haridustugiteenuste arendamine ja kättesaadavuse 3 324 529,00
K tagamine
40 K SF 2021+ meede 21.4.5.2 Hariduse tugiteenused 3 633 285,00
Võrdsete võimaluste tagamine hariduses Kokku 8 278 814,00
Õpetajate ja haridusasutuste juhtide 20 Õpetajakoolituse stipendiumid 160 000,00
arengu toetamine K
40 SF 2014+ meede 1.2 Õpetajate, koolijuhtide ja noorsootöötajate 481 093,00
K professionaalse arengu toetamine
10SE020003 K Tegevuskulud 3 700 000,00
Õpetajate ja haridusasutuste juhtide arengu toetamine Kokku 4 341 093,00
20 Kutsehariduse IT Akadeemia 161 000,00
Õppe seostamine tööturu vajadustega K
20 K Kõrghariduse IT Akadeemia 998 840,00
20 K Siseriiklikud ja rahvusvahelised kutsemeistrivõistlused 440 000,00
20 K Üld- ja juhtimiskulu 260 000,00
40 K SF 2014+ meede 1.5. Ettevõtlusõppe arendamine 2 638 435,00
40 K SF 2014+ Töökohapõhise õppe laiendamine 3 628 714,00
40 K SF 2021+ meede 21.4.4.2 PRÕM+ 1 073 474,00
40 K SF 2021+ meede 21.4.4.2 IT hariduse ja digioskuste arendamine 672 458,00
Õppe seostamine tööturu vajadustega Kokku 9 872 921,00
Noorte ettevõtlikkuse ja omaalgatuste 20 Noorte omaalgatuste toetamine 191 000,00
toetamine (HOOG) K
40 K Erasmus+ kaasfinantseering 227 000,00
40 K Euroopa Solidaarsuskorpus kaasfinantseering 120 000,00
40 K Euroopa Solidaarsuskorpuse välistoetus 1 600 000,00
40 K Noortevaldkonna digihüpe 204 292,00
Noorte ettevõtlikkuse ja omaalgatuste toetamine (HOOG) Kokku 2 342 292,00
Noorsootöö kättesaadavuse ja kvaliteedi 20 Noorte tervistav ja arendav puhkus 1 400 000,00
arendamine (ISE) K
20 K Noortevaldkonna kvaliteedi arendamine ja toetamine 71 000,00
20 K Riikliku noorteinfo süsteemi toetamine 256 000,00
Programm Tegevus Eelarve liik ja Eelarve Tegevuse kirjeldus
objekti kood konto
2023 eelarve
Haridus- ja Noorsootöö kättesaadavuse ja kvaliteedi 20 Tegevuskulud, sh rahvusvaheliste organisatsioonide liikmemaksud 284 162,00
noorteprogramm arendamine (ISE) K
20 K Üld- ja juhtimiskulu 150 000,00
20 K Noortevaldkonna teenuste arendamine kohalikul tasandil 466 000,00
20 K Noorsoouuringute stipendiumikonkurss 20 000,00
44 Kloogaranna noortelaagri tegevuskulu majandustegevusest laekuvate 115 000,00
K tulude arvelt
44 Kutse andmise tegevuskulu majandustegevusest laekuvate tulude arvelt 2 000,00
K
20SE020005 K Noorte huvihariduse- ja tegevuse riikliku toetuse tugisüsteem 113 000,00
Noorsootöö kättesaadavuse ja kvaliteedi arendamine (ISE) Kokku 2 877 162,00
Noortele ühiskonnas võrdsete 20 Noorte võimaluste toetamine osalemaks tööelus 440 000,00
võimaluste tagamine (KINDLUS) K
40 SF 2014+ meede 2.7 Noorte tööhõivevalmiduse toetamine ning vaesuse 669 054,00
mõju vähendamine noorsootöö teenuste kättesaadavuse kaudu
K
40 SF 2021+ meede 21.4.5.1 Noorsootöö meetmed noorte tööturule 3 265 294,00
sisenemise toetamiseks ja NEET-staatuses noortele tugimeetmete
K pakkumiseks
Noortele ühiskonnas võrdsete võimaluste tagamine (KINDLUS) Kokku 4 374 348,00
Haridus- ja noorteprogramm Kokku 72 631 006,00
Teadussüsteemi Teadusasutuste ja teadlaskonna arengu 40 SF 2014+ Dora+ 1 483 457,00
programm toetamine K
40 K Norra välistoetused: TÜ eeldefineeritud projektid 166 552,00
40 K Norra kaasfinantseering: TÜ eeldefineeritud projektid 28 509,00
Teadusasutuste ja teadlaskonna arengu toetamine Kokku 1 678 518,00
Teadussüsteemi programm Kokku 1 678 518,00
Teadmussiirde Sektoritevahelise teadmussiirde 40 SF 2014+ Erialastipendiumid 374 499,00
programm toetamine K
40 K SF 2014+ IT Akadeemia teaduse toetusmeede 3 413 355,00
Sektoritevahelise teadmussiirde toetamine Kokku 3 787 854,00
Teadmussiirde programm Kokku 3 787 854,00
ÜLDKOKKUVÕTE 79 383 669,00
Eelarve liik: 10 - arvestuslikud vahendid, 20 - kindlaksmääratud vahendid, 40,41,32 - välistoetusest sõltuvad vahendid, sh riigieelarveline kaasfinantseering, 43 - muudest tuludest
sõltuvad vahendid, 44- majandustegevus.
K- kulud; I - investeeringud
Kristi Vinter-Nemvalts
kantsler Marika Tuusis
eelarve- ja finantsjuhtimise osakonna juhataja
Lisa 12
KINNITATUD
Haridus- ja teadusministri käskkirjaga " Haridus- ja
Rahvusarhiivi eelarve jaotus Teadusministeeriumi 2023-2026 programmide kinnitamine ning
2023. aasta eelarvete ja kulude jaotuskavad "
(eur)
Programm Tegevus Eelarve liik ja Eelarve Tegevuse kirjeldus
objekti kood konto
2023 eelarve
Keeleprogramm Eesti keele õppe toetamine ja oskuse 20 K Väliseesti arhiiviprojektide konkurss 128 000,00
hindamine, mitmekeelsuse toetamine
Keeleprogramm Kokku 128 000,00
Arhiivindusprogramm Arhivaalide kogumine ja säilitamine ja 20 K Tegevuskulud sh liikmemaksud, ajaloo 6 312 857,00
nendele juurdepääsu tagamine aastapreemiad, EELK toetus,
arhiivipedagoogika
44 Majandustegevusest laekuvad tulude 145 000,00
K kulud
20IN005000 I Muud investeeringud 50 000,00
20SE000028 K RKAS-i vahendid 2 925 543,00
Arhiivindusprogramm Kokku 9 433 400,00
ÜLDKOKKUVÕTE 9 561 400,00
Eelarve liik: 10 - arvestuslikud vahendid, 20 - kindlaksmääratud vahendid, 40,41,32 - välistoetusest sõltuvad vahendid, sh riigieelarveline kaasfinantseering, 43 -
muudest tuludest sõltuvad vahendid, 44- majandustegevus.
K- kulud; I - investeeringud
Kristi Vinter-Nemvalts
kantsler Marika Tuusis
eelarve- ja finantsjuhtimise osakonna juhataja
Lisa 13
KINNITATUD
Haridus- ja teadusministri käskkirjaga " Haridus- ja Teadusministeeriumi
Keeleametu eelarve jaotus 2023-2026 programmide kinnitamine ning 2023. aasta eelarvete ja kulude
jaotuskavad "
(eur)
Programm Tegevus Eelarve liik ja Eelarve Tegevuse kirjeldus
objekti kood konto
2023 eelarve
Keeleprogramm Eesti keele maine ja staatuse 20 K Keeleameti tegevuskulud 736 810,00
tugevdamine
20SE000028 K RKAS-i remondifond 1 640,00
Eesti keele õppe toetamine ja oskuse 20 K Avaliku sektori töötajate eesti keele õppe toetamine 81 440,00
hindamine, mitmekeelsuse toetamine
Keeleprogramm Kokku 819 890,00
Eelarve liik: 10 - arvestuslikud vahendid, 20 - kindlaksmääratud vahendid, 40,41,32 - välistoetusest sõltuvad vahendid, sh riigieelarveline kaasfinantseering, 43 - muudest
tuludest sõltuvad vahendid, 44- majandustegevus.
K- kulud; I - investeeringud
Kristi Vinter-Nemvalts
kantsler Marika Tuusis
eelarve- ja finantsjuhtimise osakonna juhataja
Lisa 14
Finantseerimistehingute eelarvete jaotus KINNITATUD
Haridus- ja teadusministri käskkirjaga " Haridus- ja Teadusministeeriumi 2023-2026
programmide kinnitamine ning 2023. aasta eelarvete ja kulude jaotuskavad "
(eur)
Programm
Eelarve liik ja
Asutuse nimetus Tegevus* objekti kood Eelarve konto Tegevuse kirjeldus 2023 eelarve
Juurdepääsu tagamine Õppelaenuvõlglaste eest põhiosa maksed pankadele -161 000,00
HTM Haridus- ja noorteprogramm kõrgharidusele 10 F
10 F Õppelaenuvõlglaste tagasimaksed HTMile 420 000,00
HTM Kokku 259 000,00
Viljandi Kutseõppekeskus Juurdepääsu tagamine üld- ja 20 Kapitalirendi tehingud -11 000,00
Haridus- ja noorteprogramm kutseharidusele F
Viljandi Kutseõppekeskus Kokku -11 000,00
Üldkokkuvõte 248 000,00
Eelarve liik: 10 - arvestuslikud vahendid, 20 - kindlaksmääratud vahendid
F- finantseerimistehingud
Kristi Vinter-Nemvalts
kantsler Marika Tuusis
eelarve- ja finantsjuhtimise osakonna juhataja
Programm
Eelarve liik ja
Asutuse nimetus Tegevus* objekti kood Eelarve konto Tegevuse kirjeldus 2023 eelarve
Programm
Eelarve liik ja
Asutuse nimetus Tegevus* objekti kood Eelarve konto Tegevuse kirjeldus 2023 eelarve
Programm
Eelarve liik ja
Asutuse nimetus Tegevus* objekti kood Eelarve konto Tegevuse kirjeldus 2023 eelarve
Programm
Eelarve liik ja
Asutuse nimetus Tegevus* objekti kood Eelarve konto Tegevuse kirjeldus 2023 eelarve
248 000,00
Eelarve liik: 10 - arvestuslikud vahendid, 20 - kindlaksmääratud vahendid, 40,41,32 - välistoetusest sõltuvad
vahendid, sh riigieelarveline kaasfinantseering, 43 - muudest tuludest sõltuvad vahendid, 44-
majandustegevus.
K- kulud; I - investeeringud
Marika Tuusis
eelarve- ja finantsjuhtimise osakonna juhataja
Lisa 15
KINNITATUD
Haridus- ja teadusministri käskkirjaga " Haridus- ja
Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisala määratud toetuste ülekandmine Teadusministeeriumi 2023-2026 programmide kinnitamine
ning 2023. aasta eelarvete ja kulude jaotuskavad "
Ülekantav
Eelarve
Asutuse nimetus Kulu selgitus Kulukoha kirjeldus summa Arvelduskonto Ülekandmise kuupäev
liik
(euro)
eelarveüksus EG10, konto 452, osakond KG105030,
Tartu Ülikool 20 Õppelaenude tagasimaksmisega seotud kulud tegevusala kood 09400, ATG10-H31304 21 971,00 EE281010102000234007 13.01.2023
eelarveüksus EG10, konto 452, osakond KG105030,
Tallinna Tehnikaülikool 20 Õppelaenude tagasimaksmisega seotud kulud tegevusala kood 09400, ATG10-H31304 2 183,00 EE201010052037382001 13.01.2023
eelarveüksus EG10, konto 452, osakond KG105030,
Tallinna Ülikool 20 Õppelaenude tagasimaksmisega seotud kulud tegevusala kood 09400, ATG10-H31304 2 648,00 EE071010002006943007 13.01.2023
eelarveüksus EG10, konto 452, osakond KG105030,
Eesti Kunstiakadeemia 20 Õppelaenude tagasimaksmisega seotud kulud tegevusala kood 09400, ATG10-H31304 300,00 EE931010002006966000 13.01.2023
Üldkokkuvõte 27 102,00
Eelarve liik: 20 - kindlaksmääratud vahendid.
Kristi Vinter-Nemvalts
kantsler Marika Tuusis
eelarve- ja finantsjuhtimise osakonna juhataja