dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Lümanda küla Spordiväljaku detailplaneeringu algatamise kohta seisukoha küsimine

Rahandusministeerium · 30. detsember 2022
Viit
15-3/10266-1
Registreeritud
30. detsember 2022
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Saaremaa Vallavalitsus
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
15 PLANEERINGUTE KORRALDAMINE JA JÄRELEVALVE (PLO, REHO)
Sari
15-3 KOV planeeringutega seotud kirjavahetus
Toimik
15-3/2022
Vastutaja
Katrin Kuusk (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Regionaalvaldkond, Ruumilise planeerimise osakond)
Lahendamise tähtaeg
29. jaanuar 2023

Failid

  • 📎5-27460-1 30.12.2022 Väljaminev kiri.asice2952 KB

Sisu (failidest)

Lisa 3 Saaremaa Vallavolikogu otsusele nr KESKKONNAMÕJU EELHINNANG 1. Kavandatav tegevus, selle asukoht ning seos strateegiliste planeerimisdokumentidega: Detailplaneeringuala suurusega 4,1 ha hõlmab Lümanda külas Spordiväljaku katastriüksust tunnusega 43301:001:0848 (pindala 68129 m², 100% üldkasutatava maa sihtotstarbega). Detailplaneeringu nimetus on Spordiväljaku detailplaneering. Detailplaneeringu eesmärgiks on elamumaa kruntide moodustamine, ehitusõiguse määramine elamute ja kõrvalhoonete ehitamiseks, liikluskorralduse põhimõtete, tehnovõrkude ja -rajatise asukoha määramine ning Lümanda valla üldplaneeringu muutmine juhtotstarbe osas. Planeeringuala piirneb põhja poolt Kalju (44001:003:0468, 100% elamumaa) katastriüksusega, ida poolt 4400001 Lümanda-Varpe tee T1 (43301:001:0891, 100% transpordimaa), kagu aj lõuna poolt Vana-Pärna (44001:003:0222, 100% maatulundusmaa sihtotstarbega) katastriüksusega, edela ja lääne poolt Aadu (44001:003:0138, 100% maatulundusmaa sihtotstarbega) katastriüksusega. Lümanda valla üldplaneeringu alusel (kehtestatud Lümanda Vallavolikogu 21. augusti 2008 määrusega nr 66, edaspidi üldplaneering) asub planeeringuala üldkasutatava hoone ning puhke- ja virgestusmaa segafunktsiooniga alal. Segafunktsiooniga reserveeritakse maa-alad, mis on sobilikud nii avalike (nt info jagamine, looduskaitse, puhkus ja virgestus, seltsielu jmt) kui ärifunktsioonide (teenindus, majutus, toitlustus) täitmiseks. Elamumaa juhtfunktsioon üldplaneeringu alusel on ühepere-, kaksik-, ridaelamu ja kuni kahekorruseliste rohkem kui kolme korteriga korruselamute maa kompaktse hoonestusega aladel ja elamumaa sihtotstarbega katastriüksus hajaasustuses. Üldplaneeringuga on määratud Lümanda külas ehitustingimused, mille alusel ehitusõiguse saab katastriüksus, mille suurus on vähemalt 1500 m2, üldjuhul lubatud kuni 3 hoonet, kui krunt vähemalt 5000 m2, siis kuni 5 hoonet. Suurim lubatud ehitusalune pindala on 20% krundi pindalast. 1 Spordiväljaku detailplaneeringuga kavandatu ei ole üldplaneeringuga kooskõlas, mistõttu muudetakse üldkasutatava hoone ning puhke- ja virgestusmaa segafunktsiooniga ala elamumaa juhtfunktsiooniga alaks. Detailplaneeringu näol on tegemist üldplaneeringut muutva detailplaneeringuga. Vastavalt planeerimisseaduse § 142 lõikele 1 punktidele 1 või 3 ning keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi nimetatud KeHJS) § 33 lg 2 kohaselt tuleb üldplaneeringu muutva detailplaneeringu koostamisel anda eelhinnang ja kaaluda keskkonnamõju strateegilist hindamist. Keskkonnamõju on oluline, kui see võib eeldatavalt ületada tegevuskoha keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. 2. Planeeringuala kitsendused ja kommunikatsioonid Planeeringuala asub Maa-ameti kaardi alusel elektripaigaldise kaitsevöönd, looduskaitselisi piiranguid antud kinnistul ei asu. Joonis 1. Maa-ameti kitsenduste kaart seisuga 21.12.2022 2 3. Planeeringuala keskkonnatingimused Planeeringuala paikneb Saaremaa lääneosas Lümanda külas. Juurdepääs planeeringualale on Lümanda-Varpe (43301:001:0891) teelt. Maaüksusel puudub olemasolev hoonestus. Kõlvikuliselt koosseisult on tegemist haritava maaga, looduslik rohumaa, metsamaa ja muu maa. Planeeringuala reljeef on tasane - absoluutkõrgus vahemikus 11-13 m. Planeeringuala kasvavad männid, lehtpuud ja kadakad (Joonis 3). Valdavalt on tegemist lageda alaga (Joonis 2). Kaitstavaid taimeliike planeeringualal Eesti looduse infosüsteemi (EELIS) andmetel ei leidu. Joonis 2. Vaade planeeringualale Lümanda-Varpe teelt (Tiia Naagel 20.12.22) 3 Joonis 3. Vaade planeeringuala puistule Lümanda-Varpe teelt (Tiia Naagel 20.12.22) 4 4. Planeeritud tegevusega kaasnevad mõjud Planeeritud tegevusest tulenevad mõjud võib laias laastus jagada kaheks: ehitusaegsed ja ehitusjärgsed mõjud. Ehitusaegsed mõjud on intensiivsemad kui ehitusjärgsed, kuid samas lühiajalised ja lõppevad hoonete ning rajatiste valmimisega. Algatamise taotluse kohaselt ei plaanita maaüksusele rajada keskkonnale ohtlikke või keskkonda reostavaid objekte. 4.1. Mõju põhja- ja pinnaveele OÜ Eesti Geoloogiakeskuse poolt koostatud Saare maakonna põhjavee kaitstuse kaardile tuginedes on alal põhjavesi hüdrogeoloogiliselt nõrgalt kaitstud (kõrge reostusohtlikkus), läheduses paikenva puurkaevu (PRK0059861) läbilõikele tuginedes pigem kaitsmata (aluspõhja kivim lasub 1m sügavusel). Kuna põhjavee kaitstuse kaardi andmed on reeglina üldisemad, tuleb käesoleval juhul lähtuda pigem puurkaevu läbilõike andmetest. Planeerides ja rajades planeeringualale nõuetekohased vee- ja reoveekäitlussüsteemid, järgides vastavaid hooldusjuhiseid ei ole oodata olulisi mõjusid põhja- ja pinnaveele. Kinnistu paikneb Lümanda reoveekogumisala (RKA0740399) suhtelises läheduses, mistõttu ennekõike tuleb kaaluda ühisveevärgi ja-kanalisatsiooniga liitumise võimalikkust. Kui tegemist ei ole tehniliselt või majanduslikult realiseeritava lahendusega, võib täiendavalt kaaluda ka lokaalseid kinnistupõhiseid lahendusi. Reostatud pinnase kohta andmed puuduvad ning tõenäoliselt see maaüksusel puudub. 4.2. Mõju maavaradele EELIS andmetele tuginedes ei leidu planeeringualal maardlaid ega kaevandamisväärseid maavarasid. Planeeringuga kavandavate tegevustega ei kaasne maa-ainese ega maavarade otsest arvestatavat kaevandamist. Mõningane maavarade kasutamise vajadus võib tekkida seoses ehitustegevusega. Erinevate ehitustööde käigus kooritavat pinnast võib ära kasutada krundi piires, väljaspool maaüksust maa-ainese kasutamiseks on vajalik Keskkonnaameti luba. 4.3. Mõju pinnasele, taimestikule ja loomastikule Peamine mõju ehitustegevuse käigus avaldub pinnasele ja taimestikule hoonete, rajatiste ja sinna juurde kuuluvate tehnosüsteemide rajamise etapis. Ehitustegevuse käigus hävineb paratamatult olemasolev haljastus planeeritavate hoonete ja rajatiste alusel alal ning ka vahetus naabruses võib ehitustehnika tallamise ja materjalide ladustamise tõttu kahjustuda osa 5 taimestikust. Ehitustegevuse käigus on mõningane oht pinnase saastumiseks territooriumil ladustatavate ja kasutatavate kemikaalidega (nt kütused). Planeeringualale ei ole märgitud kaitsealuste liikide leiukohti ning suuremas osas lageda alaga. Planeeringuala piirneb metsatukaga, seetõttu tuleks ehitustöö planeerida väljaspoole lindude pesitsusperioodi. 4.4. Mõju välisõhu seisundile Märkimisväärset õhusaastatuse suurenemist planeeringuga ei kaasne. Mõningane mõju välisõhule kaasneb ehitustööde käigus eralduva heitgaaside emissiooni näol. Peamine mõju välisõhule kaasneb hoonete, rajatiste ja vajalike tehnovõrkude ehitamise etapis, kuid mis on vaid ajutise iseloomuga. Kumulatiivset mõju ei esine ning õhusaaste osas piirkonna taluvust suure tõenäosusega ei ületata. 4.5. Jäätmetekkega seonduvad mõjud Jäätmete sorteeritud kogumine peab toimuma vastavalt jäätmeseaduses ja valla jäätmehoolduseeskirjas toodud nõuetele. Planeeringuga kavandatav tegevus ei suurenda märkimisväärselt jäätmeteket. Jäätmete käitlemist kohapeal ei kavandata ja jäätmetekke mõju avaldub jäätmete lõppkäitleja juures. Kavandatav tegevus ei oma seega eeldatavalt jäätmetekkest tulenevat olulist negatiivset mõju keskkonnale. 4.6. Müra, vibratsioon, valgus-, soojus- ja kiirgussaaste ja visuaalne mõju Käesoleva planeeringuga ei ole ette nähtud tegevusi, mis põhjustaksid olulist mürataseme suurenemist piirkonnas. Mürataseme ajutist tõusu võib ette näha ehitusperioodi jooksul planeeringu ellu rakendamisel. Planeeringuga kavandatuga ei ole ette näha ka vibratsiooni, valgus- soojus- ja/või kiirgussaaste tekkimist. Samuti olulise visuaalse mõjuga aspekti antud detailplaneeringuga ei kavandata. 5. Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus Ehitustegevus on üks avariide ja tööõnnetuste rohkeim tegevusvaldkond. Avariid võivad esineda kõikjal, eriti töötamisel erinevate seadmete ja mehhanismidega, kuid ka kemikaalide ja kütuste käitlemisel. Transpordi puhul pole välistatud õnnetusoht liikluses. Samas, kõigi nõuete täitmisel ei tohiks tavapäraselt eelpool kirjeldatud olukordi ette tulla ning tegemist saab olla vaid hädaolukordadega. Nende juhtumise tõenäosus on väike seetõttu, et planeeritavad tööd on lühiajalised ning nõuetest kinni pidades on minimeeritud ka 6 avariiolukordade esinemise võimalused. Ohutustehnika jälgimisel ja tehniliselt korras masinate kasutamisel on avarii tekkimine ja saasteainete levik pinnasesse või vette ning sellest olulise reostuse tekkimine ebatõenäoline. 6. Mõju Natura 2000 võrgustiku alale Natura 2000 on üleeuroopaline kaitstavate alade võrgustik, mille eesmärk on tagada haruldaste või ohustatud lindude, loomade ja taimede ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse. Natura 2000 loodusalad ja linnualad on moodustatud tuginedes Euroopa Nõukogu direktiividele 92/43/EMÜ ja 79/409/EMÜ. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse alusel on keskkonnamõju hindamine vajalik juhul kui kavandatav tegevus võib eeldatavalt mõjutada Natura võrgustiku ala. Detailplaneeringu alast linnulennult ca 360 m kaugusele loode suunas jääb Lannasmaa hoiuala, mis kuulub Natura 2000 võrgustikku ka Lannasmaa loodusalane. Kinnistule lähimal hoiuala osal on inventeeritud loo ehk alvari (6280*) elupaigatüüp, mille kaitse on hoiuala ja loodusala kaitse-eesmärgiks. Lannasmaa hoiuala Lannasmaa hoiuala kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide - loode (alvarite) (6280*) ja puiskarjamaade (9070) kaitse. Lannasmaa loodusala Lannasmaa loodusala kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide - loode (alvarite) (6280*) ja puiskarjamaade (9070) kaitse. Kavandatava tegevuse mõju kaitstavatele aladele ja liikidele Spordiväljaku maaüksusele planeeritud ehitustegevus ei asu kaitstavatel aladel ega kaitstavate liikide leiukohtadel. Seetõttu ei ole oodata, et seoses planeeringu elluviimisega kaasneksid Lannasmaa hoiualale ega ka Lannasmaa loodusalale ebasoodsad mõjud, kuna hoiuala ning loodusala asuvad planeeringualast piisavalt kaugel ning ei planeerita tegevusi, mille tulemusel võiksid mõjud ulatuda hoiuala ning loodusalani. 7 7. Kokkuvõte ja järeldus Planeeritava tegevusega ei kavandata keskkonnaohtlikke tegevusi ega vastavate objektide rajamist, seepärast olulisi negatiivseid mõjusid antud detailplaneeringu kehtestamisega ette näha pole. Keskkonnamõju eelhinnangu tulemusel ei ületa kavandatav tegevus eeldatavalt tegevuskoha keskkonnataluvust, sellel puudub oluline kumulatiivne mõju, see ei sea ohtu inimese tervist, kultuuripärandit. Samuti ei too planeeringu elluviimine endaga kaasa planeeringuala lähipiirkonnas asuvatele kaitstavatele aladele olulisi negatiivseid mõjusid. Detailplaneeringul puudub piiriülene mõju ja lähtuvalt kavandatava tegevuse iseloomust oluline strateegiline mõju maakondliku või omavalitsuse territooriumi mastaape silmas pidades. Lähtuvalt eeltoodust on Saaremaa Vallavalitsus seisukohal, et käesoleva detailplaneeringuga kavandatava tegevuse elluviimisega ei kaasne eeldatavalt olulist negatiivset keskkonnamõju ning keskkonnamõju strateegilist hindamist ei ole põhjust algatada. Koostaja: Kerli Kuusk Looduskasutuse ja -kaitse peaspetsialist 8 EELNÕU Kuressaare nr Lümanda küla Spordiväljaku detailplaneeringu algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine Planeeringuala asub Lümanda külas ja hõlmab osaliselt Spordiväljaku katastriüksust (katastritunnus 43301:001:0848, sihtotstarve üldkasutatav maa 100%, pindala 68 129 m2). Detailplaneeringu eesmärgiks on elamumaa kruntide moodustamine, ehitusõiguse määramine elamute ja kõrvalhoonete ehitamiseks, liikluskorralduse põhimõtete, tehnovõrkude ja -rajatise asukoha määramine ning Lümanda valla üldplaneeringu muutmine juhtotstarbe osas. Detailplaneeringu ala suurus on ca 4,1 ha ja detailplaneeringu nimetus on Spordiväljaku detailplaneering. A. Olemasolev olukord Alal kehtiv detailplaneering puudub ja ala on hoonestamata. Planeeringuala ei ole üldkasutatava maana kasutusel. Kõlvikuliselt koosseisult koosneb terve Spordiväljaku katastriüksus 17 561 m2 looduslikust rohumaast, 2616 m2 metsamaast, 22 954 m2 haritavast maast ja 24 998 m2 muust maast. Planeeringuala piirneb elamumaa sihtotstarbega Kalju katastriüksusega (katastritunnus 44001:003:0468), maatulundusmaa sihtotstarbega Aadu (katastritunnus 44001:003:0138) ja Vana-Pärna (katastritunnus 44001:003:0222) katastriüksustega ning transpordimaa sihtotstarbega Lümanda-Varpe tee (katastritunnus 43301:001:0891) katastriüksusega. Maa-ameti kitsenduste kaardirakenduse alusel on planeeringualal elektripaigaldise kaitsevöönd. B. Kehtiv üldplaneering Vastavalt Lümanda Vallavolikogu 21. augusti 2008. a määrusega nr 66 kehtestatud Lümanda valla üldplaneeringule (edaspidi üldplaneering) asub planeeringuala üldkasutatava hoone ning puhke- ja virgestusmaa segafunktsiooniga alal. Segafunktsiooniga reserveeritakse maa-alad, mis on sobilikud nii avalike (nt info jagamine, looduskaitse, puhkus ja virgestus, seltsielu jmt) kui ärifunktsioonide (teenindus, majutus, toitlustus) täitmiseks. Spordiväljaku detailplaneeringuga kavandatu ei ole üldplaneeringuga kooskõlas, mistõttu muudetakse üldkasutatava hoone ning puhke- ja virgestusmaa segafunktsiooniga ala osaliselt elamumaa juhtfunktsiooniga alaks. Elamumaa juhtfunktsioon üldplaneeringu alusel on ühepere-, kaksik-, ridaelamu ja kuni kahekorruseliste rohkem kui kolme korteriga korruselamute maa kompaktse hoonestusega aladel ja elamumaa sihtotstarbega katastriüksus hajaasustuses. Üldplaneeringuga on määratud Lümanda külas ehitustingimused, mille alusel ehitusõiguse saab katastriüksus, mille suurus on vähemalt 1500 m2, üldjuhul on lubatud kuni 3 hoonet, kui krunt on vähemalt 5000 m2, siis kuni 5 hoonet. Suurim lubatud ehitusalune pindala on 20% krundi pindalast. Üldplaneeringuga on määratud detailplaneeringu koostamise kohustusega alaks Lümanda küla selle administratiivpiirides. C. Kaalutlused Detailplaneeringu algatamise vajadus tuleneb üldplaneeringust, kuna Lümanda küla on määratud detailplaneeringu koostamise kohustusega alaks. Detailplaneeringuga kavandatud elamute ehitamine ei ole kehtiva üldplaneeringuga kooskõlas. PlanS § 142 lõike 1 alusel võib detailplaneering põhjendatud vajaduse korral sisaldada kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduste muutmise ettepanekut. PlanS § 142 lõike 1 punkti 1 alusel on kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse detailplaneeringuga muutmine üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarbe ulatuslik muutmine. Spordiväljaku detailplaneeringuga muudetakse katastriüksusest üle 50% üldkasutatava hoone ning puhke- ja virgestusmaa segafunktsiooniga alast elamumaa juhtfunktsiooniga alaks. Tegemist on üldplaneeringu ulatusliku muutmisega, mistõttu on tegemist üldplaneeringut muutva detailplaneeringuga. Lümanda külas on lähiaastatel arendatud puhkealana pigem Keskusehoone katastriüksuse lähedal asuvat maad ja kogukonnakogu seisukohalt puudub vajadus Spordiväljaku katastriüksuse sellises mahus puhke- ja virgestusmaana kasutamiseks, mistõttu ala seisab kasutuseta. Pigem on piirkonnas puudu elamumaadest. Planeeringuala piirneb osaliselt üldplaneeringuga määratud väikeelamumaa juhtfunktsiooniga alaga ja läheduses asub perspektiivne väikeelamumaa juhtfunktsiooniga ala. Läheduses asuvad elamutega hoonestatud katastriüksused. Juurdepääs on avalikult teelt. Eeltoodust tulenevalt leiab Saaremaa vald, et planeeritav hoonestus ja rajatised sobivad antud piirkonda arvestades lähipiirkonna maakasutust ja hoonestust ning juhtfunktsiooni muutmine on põhjendatud. Käesoleva detailplaneeringuga ei kavandata tegevust, mis kuuluks keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 6 lõikes 1 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevuste loetellu ega kavandata KeHJS § 6 lõike 2 nimetatud valdkonda kuuluvat tegevust. KeHJS § 33 lõike 2 kohaselt tuleb kaaluda keskkonnamõju strateegilise hindamise (SKH) algatamise vajalikkust ja anda selle kohta eelhinnang, kui koostatakse detailplaneering planeerimisseaduse § 142 lõike 1 punktis 1 või punktis 3 sätestatud juhul. Eeltoodust tulenevalt koostati keskkonnamõju strateegiline eelhinnang. Saaremaa vald on koostatud eelhinnangu (käesoleva otsuse lisa 3) põhjal seisukohal, et planeeritava tegevusega ei kavandata keskkonnaohtlikke tegevusi ega vastavate objektide rajamist, seepärast olulisi negatiivseid mõjusid antud detailplaneeringu kehtestamisega ette näha pole. Kavandatav tegevus ei ületa eeldatavalt tegevuskoha keskkonnataluvust. Kavandataval tegevusel puudub oluline kumulatiivne mõju, see ei sea ohtu inimese tervist ja heaolu, kultuuripärandit ega vara. Detailplaneeringul puudub piiriülene mõju ja lähtuvalt kavandatava tegevuse iseloomust ka oluline strateegiline mõju maakondliku või omavalitsuse territooriumi mastaape silmas pidades. Lähtuvalt eeltoodust on Saaremaa vald seisukohal, et Spordiväljaku detailplaneeringuga kavandatava tegevuse elluviimisega ei kaasne eeldatavalt olulist negatiivset keskkonnamõju ning seega pole vajalik algatada KSH-d. Saaremaa vald edastas vastavalt KeHJS § 33 lõikele 6 Keskkonnaametile (KeA) ja Rahandusministeeriumile xx.xx.2022 kirjaga nr xxx käesoleva otsuse eelnõu koos lisadega seisukoha saamiseks. KeA on oma xx.xx.2022 kirjas nr xxx seisukohal, et xxx Rahandusministeerium oma XX.XX.2022 kirjas nr xxx on seisukohal, et XXX. 2 D. Kokkuvõte Detailplaneeringu algatamise hetkeks kogutud informatsiooni põhjal ei ole vaja detailplaneeringu koostamise käigus teha eraldi täiendavaid uuringuid. Kui detailplaneeringu edasise menetluse käigus selgub, et planeeringulahenduse väljatöötamiseks on vajalik teha täiendavaid uuringuid, analüüse, ekspertiise vms, siis tuleb need teha ning planeeringusse lisada. Detailplaneeringu koostamise korraldaja on Saaremaa Vallavalitsus ([email protected], tel 452 5000), koostaja on Klotoid OÜ ([email protected], 453 3723) ning algataja, vastuvõtja ja kehtestaja on Saaremaa Vallavolikogu ([email protected], tel 452 5002). Detailplaneeringu algatamise otsuse ja otsuse lisadega on võimalik tutvuda Saaremaa valla veebilehel aadressil www.saaremaavald.ee ja tööpäevadel Saaremaa Vallavalitsuses aadressil Tallinna tn 10, Kuressaare linn, Saaremaa vald. Lähtudes eeltoodust ning aluseks võttes planeerimisseaduse § 77 lõike 1 ja 128 lõike 1, Saaremaa Vallavolikogu o t s u s t a b: 1. Algatada Lümanda küla Spordiväljaku detailplaneering, mille eesmärk on elamumaa kruntide moodustamine, ehitusõiguse määramine elamute ja kõrvalhoonete ehitamiseks, liikluskorralduse põhimõtete, tehnovõrkude ja -rajatise asukoha määramine ning Lümanda valla üldplaneeringu muutmine juhtotstarbe osas. 2. Detailplaneeringu nimetus on „Spordiväljaku detailplaneering“. 3. Määrata planeeringuala suuruseks ca 4,1 ha vastavalt käesoleva otsuse lisale nr 1. 4. Kinnitada detailplaneeringu lähteseisukohad vastavalt käesoleva otsuse lisale nr 2. 5. Mitte algatada keskkonnamõjude strateegilist hindamist vastavalt otsuse lisale nr 3. 6. Otsus jõustub teatavakstegemisega. Detailplaneeringu algatamine on menetlustoiming, millega ei teki huvitatud isikule õigustatud ootust, et Saaremaa Vallavolikogu detailplaneeringu vastu võtab või kehtestab. Menetlustoimingud on vaidlustatavad koos haldusaktiga, milleks on detailplaneeringu kehtestamise või kehtestamata jätmise otsus. (digitaalselt allkirjastatud) Jaanus Tamkivi volikogu esimees 3 Lümanda külas Spordiväljaku detailplaneeringu eskiisjoonis ¥ Aida-Saadu Sooserva Vallamaja 21109 Tiirimetsa-Lümanda tee Kalju Sooserva 4400001elamu Krunt 1 (ehitusõigus Lümanda-Varpe tee T1 ja abihoonete püstitamiseks) Spordiväljaku Aida Krunt 2 (ehitusõigus elamu Kivi-Roosi ja abihoonete püstitamiseks) Krunt 3 (ehitusõigus elamu ja abihoonete püstitamiseks) Vana-Pärna Aadu Ruubeli Võimalik krundi piir 0 20 40 80 120 160 Katastriüksuse piir Meetrit Lisa 2 Saaremaa Vallavolikogu XX.XX 2022 otsusele nr xxx EELNÕU DETAILPLANEERINGU LÄHTESEISUKOHAD 1. NIMETUS Spordiväljaku detailplaneering (asukoht Lümanda külas osaliselt Spordiväljaku katastriüksusel tunnusega 43301:001:0848) Planeeringu nr Saaremaa vallas DP-23-XXX 2. ALGATAJA Detailplaneeringu koostamise algatamise ettepaneku esitaja ja huvitatud isik: Saaremaa Vallavalitsus Algataja: Saaremaa Vallavolikogu Koostamise korraldaja: Saaremaa Vallavalitsus 3. EESMÄRK PLANEERINGU EESMÄRK: elamumaa kruntide moodustamine, ehitusõiguse JA VASTAVUS määramine elamute ja kõrvalhoonete ehitamiseks, liikluskorralduse põhimõtete, ÜLDPLANEE- tehnovõrkude ja -rajatise asukoha määramine ning Lümanda valla RINGULE üldplaneeringu muutmine juhtotstarbe osas. PLANEERINGUALA LIGIKAUDNE SUURUS: ca 4,1 ha PLANEERINGU VASTAVUS ÜLDPLANEERINGULE: üldplaneeringut muudetakse juhtotstarbe osas. 4. PLANEE- OLEMASOLEVATE KATASTRIÜKSUSTE SIHTOTSTARVE: üldkasutatav RINGU maa 100% LÄHTE- PLANEERINGUALA ASEND: vt planeeringuala skeem MATERJAL GEODEETILINE ALUSPLAAN: vajalik mõõdistada M 1:500 GEOLOOGILINE ALUSMATERJAL: puudub ARVESTADA: Saare maakonnaplaneering 2030+ Lümanda valla üldplaneering. Saaremaa Vallavolikogu 13.09.2022 määrus nr 26 „Saaremaa valla jäätmehoolduseeskiri“. Saaremaa Vallavalitsuse 04.06.2019 määrus nr 9 Reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskiri Saaremaa vallas Saaremaa Vallavalitsuse 09.05.2018 määrus nr 2-2/14 „Detailplaneeringu algatamise taotluse vorm ning detailplaneeringu koostamise nõuded“. Keskkonnaameti xx.xx.xxx kiri nr xxxx. Rahandusministeeriumi xx.xx.xxx kiri nr xxxx. kättesaadavad www.saaremaavald.ee 5. UURINGUD Kui detailplaneeringu edasise menetluse käigus selgub, et planeeringu- lahenduse väljatöötamiseks on vajalik teha täiendavaid uuringuid, analüüse, ekspertiise vms, siis tuleb need teha ning planeeringusse lisada. 6. EHITUSLI- TERRITOORIUMI KRUNTIDEKS JAOTUS: kavandada 4 elamumaa krunti. KUD JA KRUNTIDE KATASTRIÜKSUSE SIHTOTSTARVE: määrata planeeringuga ARHITEK- LUBATUD SUURIM EHITISTE ARV KRUNTIDEL: määrata planeeringuga, TUURSED kaasa arvatud alla 20 m2 hooned, kui neid soovitakse püstitada. Vastavalt NÕUDED üldplaneeringule on lubatud maksimaalne hoonete arv 3. Kui moodustatav krunt on üle 5000 m2, võib hoonete arv olla maksimaalselt 5. LUBATUD SUURIM EHITISEALUNE PIND: määrata planeeringuga, järgida väljakujunenud traditsioonilisi ehitusmahtusid. Kruntidele näha ette sarnaste ehitusmahtudega 1-2 korruselised (kõrgus kuni 8m) elamud ning abihooned mahu poolest väiksemad. Lisa 2 Saaremaa Vallavolikogu XX.XX 2022 otsusele nr xxx KRUNTIDE HOONESTUSALA: määrata planeeringuga. HOONETE TULEPÜSIVUSKLASS: määrata planeeringuga HOONETE KORRUSELISUS: määrata planeeringuga HOONETE MAKSIMAALNE KÕRGUS: kuni 8 m HOONETE MAKSIMAALNE SÜGAVUS: määrata planeeringuga HOONETE KÕRGUSLIK SIDUMINE ±0.00/ sokli kõrgus: lahendada põhimõtteline vertikaalplaneerimine ja planeeritud maapinna kõrgusmärgid ning hoonestuse ehituslikud sidumiskõrgused. ARHITEKTUURSED TINGIMUSED: hooned kavandada kaasaegse arhitektuurse lahendusega - vormilt lihtsad ning harmoneeruvad ümbritseva miljööga/olemasolevate hoonetega. Järgida väljakujunenud traditsioonilisi ehitusmahtusid, ehitusmaterjale, arhitektuurseid lahendusi (katusekalded, korrused, aknad, välisviimistlusmaterjalid jne) ning hoonestuse tihedust ja – struktuuri. KATUSEKALDED JA -KATE, HARJAJOONE SUUND, VÄLISVIIMISTLUS: määrata planeeringuga KRUNTIDE PIIRID JA PIIRDED: Lubatud piirete kõrgus kuni 1,2 m. Määrata ka lubatud piirdeaedade tüübid. EHITISTE VAHELISED KUJAD: vastavalt tuleohutusnõuetele LAMMUTATAVAD EHITISED: --- SERVITUUDIALAD: määrata planeeringuga servituutide vajadus KOHUSTUSLIKUD EHITUSJOONED: --- JUURDEPÄÄSUD KRUNTIDELE: Juurdepääsuteede planeerimisel valla teelt 4400554 Lümanda-Varpe arvestada päästetehnika mõõtmete ja juurdepääsuvajadustega. TEED: määrata planeeringuga. Lisada seletuskirja nõuded kohalikult teelt mahasõidu rajamiseks: 1.Projekti asendiplaanil näidata mahasõidud kinnistule Lümanda-Varpe teelt (tee nr 4400554) , teede ja platside asukoht, mõõdud, katendid jm asjakohane arvestades normide kohaseid pöörderaadiusi jms. 2.Ristumiskoha rajamisel tuleb lähtuda mahasõidu tüüpjooniste Tüüp I-st. 3. Tagada ristumiskohas sademevete ärajuhtimine teede katetelt ja muldkehast. 4. Ristumiskohal tagada majandus- ja taristuministri 05.08.2015 määruse nr 106 „Tee projekteerimise normid“ lisa „Maanteede projekteerimisnormid“ (edaspidi Normid) kohased nähtavuskaugused (punkt 5.2.7), kus ei tohi paikneda nähtavust piiravaid takistusi. Vajadusel näha ette metsa, võsa, heki, aia vm rajatise likvideerimine (EhS § 72 lg 2). 5. Ehitustööde teostamise järgselt tagada teekatete ja teega külgneva ala korrastamine. Ristumiskoha ehitamisel taastada vallatee katted, muldkeha nõlvus, teepeenrad kindlustada purustatud kruusa või killustikuga ja nõlv kindlustada kasvupinnasega. 6. Ristumiskoha ehitamisel tagada liiklusohutus, järgides MTM määrust nr 43 „Nõuded ajutisele liikluskorraldusele“. 7. Ristumiskoha ehitamise kulud kannab huvitatud isik. PARKIMISTINGIMUSED: Parkimine lahendada kinnistul vastavalt kehtivatele normidele. Parkimiskohtade vajadus arvutada vastavalt EVS 843 Linnatänavad. Tänaval parkimist ja tagurdamist mitte ette näha. HEAKORD JA HALJASTUS: Detailplaneeringuga anda haljastuse rajamise ja heakorra tagamise põhimõtted tekstiliselt ning põhijoonisele kanda haljastuse põhimõtteline lahendus. Anda ülevaade olemasolevast taimestikust. Kavandada mitmekesine ja haljastusega (kõrghaljastus, madalhaljastus, erinevad istutusalad) liigendatud ruum. Olemasolev kõrghaljastus säilitada maksimaalselt. Haljastusega eelkõige leevendada vaateid Mustjala-Kihelkonna- Lisa 2 Saaremaa Vallavolikogu XX.XX 2022 otsusele nr xxx Tehumardi ja Männiku-Vahva teelt. JÄÄTMEKÄITLUS: määrata planeeringuga. Juurdepääs jäätmemahutitele peab olema piisava laiuse, vaba kõrguse ja kandevõimega ning tasane. 7. INSENER- OÜ Eesti Geoloogiakeskuse poolt koostatud Saare maakonna põhjavee VÕRKUDE kaitstuse kaardile tuginedes on alal põhjavesi hüdrogeoloogiliselt nõrgalt PROJEKTEE- kaitstud (kõrge reostusohtlikkus), läheduses paikenva puurkaevu RIMISTINGI- (PRK0059861) läbilõikele tuginedes pigem kaitsmata (aluspõhja kivim lasub MUSED 1m sügavusel). Kuna põhjavee kaitstuse kaardi andmed on reeglina üldisemad, tuleb käesoleval juhul lähtuda pigem puurkaevu läbilõike andmetest. VEEVARUSTUS: määrata planeeringuga. Kinnistu paikneb Lümanda reoveekogumisala (RKA0740399) suhtelises läheduses, mistõttu ennekõike tuleb kaaluda ühisveevärgi ja-kanalisatsiooniga liitumise võimalikkust. REOVEE KANALISEERIMINE: määrata planeeringuga. SADEMEVEE KANALISEERIMINE: käsitleda ning näidata joonistel planeeringuala sademevete ärajuhtimise lahendused. ELEKTRIVARUSTUS: määrata planeeringuga SIDEVARUSTUS: määrata planeeringuga SOOJAVARUSTUS: määrata planeeringuga Tehnovõrkudega liitumised vastavalt võrguvaldajate tehnilistele tingimustele, millised lisada planeeringu lahendusele. 8. KOOSTÖÖ JA + Päästeamet KAASAMINE + Rahandusministeerium + Elektrilevi OÜ + MUU (isikud, kelle õigusi planeering puudutab) 9. PLANEERIN- DETAILPLANEERINGU KOOSSEISU JA VORMISTAMISE NÕUDED GU KOOSSEIS vt www.saaremaavald.ee JA VORMIS- DETAILPLANEERINGU JOONISED VORMISTADA MÕÕTKAVAS TAMINE 1:500 ESKIISLAHENDUSEGA koos esitada tõend detailplaneeringu koostaja vastavuse kohta planeerimisseaduse § 6 lõikes 10 märgitud planeerija definitsioonile. Planeeringu seletuskirjas esitatakse planeeringuala ja selle mõjuala analüüsil põhinevad järeldused ja ruumilise arengu eesmärgid, nende saavutamiseks valitud planeeringulahenduse kirjeldus ning valiku põhjendused, lisaks planeeringulahenduse vastavus alal kehtivale üldplaneeringule. Planeeringu joonised koostada litsentseeritud geodeedi poolt ajakohasele geodeetilisele alusplaanile kõrgussüsteemis EH 2000. Vastuvõtmise hetkeks peab planeering vastama Riigihalduse ministri 17.10.2019 määrusele nr. 50 ,,Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“ ja olema kontrollitud planeeringute andmekogus PLANK. Planeeringu koosseisus esitada vertikaalplaneerimise, sademevete ärajuhtimise ja liikluskorralduse lahendused. DETAILPLANEERINGU KOOSSEISUS ESITADA: + SELETUSKIRI + ASENDISKEEM Lisa 2 Saaremaa Vallavolikogu XX.XX 2022 otsusele nr xxx + TUGIJOONIS: geodeetilisel alusel olemasolevate tehnovõrkude ja krundipiiridega ning olemasolevate piirangutega + PÕHIJOONIS + tehnovõrkude joonis + vertikaalplaneerimisjoonis + kruntimisjoonis + kontaktvööndi joonis + TEHNOVÕRKUDE JOONIS + LISAMATERJALID: tehnilised tingimused, kooskõlastused (k.a kooskõlastuste koondtabel), kokkulepped jm lepingud ning kirjavahetus 10. PLANEE- DETAILPLANEERING ESITADA: RINGU + ESKIISI STAADIUMIS TUTVUSTAMISEKS digitaalselt pdf formaadis. ESITAMINE + AVALIKUSTAMISEKS üks eksemplar paberkandjal, digitaalselt pdf formaadis, lisaks planeeringulahenduse ruumiline illustratsioon + KEHTESTAMISEKS paberkandjal üks eksemplar, digitaalselt pdf ja dwg formaadis (lisaks CD-l/mälupulgal). 11. PLANEERI- Detailplaneering tuleb kehtestada 3 aasta jooksul selle algatamisest. TAV ESI- DP algatamine 8. nädal 2023 ALGNE AJA- DP eskiislahenduse lahenduse 9. nädal – 20. nädal 2023 KAVA (ajakava koostamine võib muutuda DP eskiislahenduse avalikustamine 30 päeva ja teavitamine 14 päeva enne olenevalt DP lahenduse täpsustamine 27. – 29. nädal 2023 detailplaneeringu koostamise DP kooskõlastamine ja esitamine 30 päeva menetlusetappide arvamuse avaldamiseks tegelikust DP vastuvõtmine 39. nädal 2023 ajakulust). DP avalikustamine 30 päeva ja teavitamine 14 päeva enne DP korrigeerimine vajadusel 48. – 50. nädal 2023 DP esitamine heakskiitmiseks 60 päeva Rahandusministeeriumile DP kehtestamine 13. nädal 2024 Rahandusministeerium [email protected] 30.12.2022 nr 5-2/7460-1 Keskkonnaamet [email protected] Lümanda küla Spordiväljaku detailplaneeringu algatamise kohta seisukoha küsimine Saaremaa vald on koostanud Lümanda küla Spordiväljaku detailplaneeringu algatamise otsuse eelnõu. Planeeringuala asub Lümanda külas ja hõlmab osaliselt Spordiväljaku katastriüksust (katastritunnus 43301:001:0848, sihtotstarve üldkasutatav maa 100%, pindala 68 129 m2). Detailplaneeringu ala suurus on ca 4,1 ha. Detailplaneeringu eesmärgiks on elamumaa kruntide moodustamine, ehitusõiguse määramine elamute ja kõrvalhoonete ehitamiseks, liikluskorralduse põhimõtete, tehnovõrkude ja -rajatise asukoha määramine ning Lümanda valla üldplaneeringu muutmine juhtotstarbe osas. Spordiväljaku detailplaneeringuga kavandatu ei ole üldplaneeringuga kooskõlas, mistõttu muudetakse üldkasutatava hoone ning puhke- ja virgestusmaa segafunktsiooniga ala osaliselt elamumaa juhtfunktsiooniga alaks. Spordiväljaku detailplaneeringuga muudetakse katastriüksusest üle 50% üldkasutatava hoone ning puhke- ja virgestusmaa segafunktsiooniga alast elamumaa juhtfunktsiooniga alaks. Tegemist on üldplaneeringu ulatusliku muutmisega, mistõttu on tegemist üldplaneeringut muutva detailplaneeringuga. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 33 lg 2 kohaselt tuleb kaaluda keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) algatamise vajalikkust ja anda selle kohta eelhinnang, kui koostatakse detailplaneering planeerimisseaduse § 142 lg 1 p 1 või p 3 sätestatud juhul. Eeltoodust tulenevalt koostati keskkonnamõju strateegiline eelhinnang. Saaremaa vald on koostatud eelhinnangu põhjal seisukohal, et planeeritava tegevusega ei kavandata keskkonnaohtlikke tegevusi ega vastavate objektide rajamist, seepärast olulisi negatiivseid mõjusid antud detailplaneeringu kehtestamisega ette näha pole. Kavandatav tegevus ei ületa eeldatavalt tegevuskoha keskkonnataluvust. Kavandataval tegevusel puudub oluline kumulatiivne mõju, see ei sea ohtu inimese tervist ja heaolu, kultuuripärandit ega vara. Detailplaneeringul puudub piiriülene mõju ja lähtuvalt kavandatava tegevuse iseloomust ka oluline strateegiline mõju maakondliku või omavalitsuse territooriumi mastaape silmas pidades. Lähtuvalt eeltoodust on Saaremaa vald seisukohal, et Spordiväljaku detailplaneeringuga kavandatava tegevuse elluviimisega ei kaasne eeldatavalt olulist negatiivset keskkonnamõju ning seega pole vajalik algatada KSH-d. Käesolevaga küsime teilt kui asjaomaselt asutuselt KeHJS § 33 lg 6 alusel seisukohta keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkuse kohta ja planeerimisseaduse § 81 lg 2 alusel Tallinna 10, Kuressaare, Saaremaa vald, 93819 Saare maakond / registrikood 77000306 / 452 5000 / [email protected] / www.saaremaavald.ee ettepanekuid lähteseisukohtade kohta. Kirja manuses on detailplaneeringu otsuse eelnõu koos lisadega ning eskiisjoonis. Lugupidamisega (digitaalselt allkirjastatud) Siim Kuusik planeeringuteenistuse juhataja Lisad: Spordivaljaku DP algatamine_eelnou.pdf Lisa 1_Planeeringuala.pdf Lisa 2_Lahteseisukohad.pdf Lisa 3_KSH eelhinnang.pdf Spordiväljaku eskiisjoonis.pdf Kätlin Kallas, 452 5094 [email protected] 2
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel