Lisa 3
Saaremaa Vallavolikogu
otsusele nr
KESKKONNAMÕJU EELHINNANG
1. Kavandatav tegevus, selle asukoht ning seos strateegiliste
planeerimisdokumentidega:
Detailplaneeringuala suurusega 4,1 ha hõlmab Lümanda külas Spordiväljaku katastriüksust
tunnusega 43301:001:0848 (pindala 68129 m², 100% üldkasutatava maa sihtotstarbega).
Detailplaneeringu nimetus on Spordiväljaku detailplaneering. Detailplaneeringu eesmärgiks
on elamumaa kruntide moodustamine, ehitusõiguse määramine elamute ja kõrvalhoonete
ehitamiseks, liikluskorralduse põhimõtete, tehnovõrkude ja -rajatise asukoha määramine ning
Lümanda valla üldplaneeringu muutmine juhtotstarbe osas.
Planeeringuala piirneb põhja poolt Kalju (44001:003:0468, 100% elamumaa)
katastriüksusega, ida poolt 4400001 Lümanda-Varpe tee T1 (43301:001:0891, 100%
transpordimaa), kagu aj lõuna poolt Vana-Pärna (44001:003:0222, 100% maatulundusmaa
sihtotstarbega) katastriüksusega, edela ja lääne poolt Aadu (44001:003:0138, 100%
maatulundusmaa sihtotstarbega) katastriüksusega.
Lümanda valla üldplaneeringu alusel (kehtestatud Lümanda Vallavolikogu 21. augusti 2008
määrusega nr 66, edaspidi üldplaneering) asub planeeringuala üldkasutatava hoone ning
puhke- ja virgestusmaa segafunktsiooniga alal. Segafunktsiooniga reserveeritakse maa-alad,
mis on sobilikud nii avalike (nt info jagamine, looduskaitse, puhkus ja virgestus, seltsielu jmt)
kui ärifunktsioonide (teenindus, majutus, toitlustus) täitmiseks. Elamumaa juhtfunktsioon
üldplaneeringu alusel on ühepere-, kaksik-, ridaelamu ja kuni kahekorruseliste rohkem kui
kolme korteriga korruselamute maa kompaktse hoonestusega aladel ja elamumaa
sihtotstarbega katastriüksus hajaasustuses. Üldplaneeringuga on määratud Lümanda külas
ehitustingimused, mille alusel ehitusõiguse saab katastriüksus, mille suurus on vähemalt 1500
m2, üldjuhul lubatud kuni 3 hoonet, kui krunt vähemalt 5000 m2, siis kuni 5 hoonet. Suurim
lubatud ehitusalune pindala on 20% krundi pindalast.
1
Spordiväljaku detailplaneeringuga kavandatu ei ole üldplaneeringuga kooskõlas, mistõttu
muudetakse üldkasutatava hoone ning puhke- ja virgestusmaa segafunktsiooniga ala
elamumaa juhtfunktsiooniga alaks.
Detailplaneeringu näol on tegemist üldplaneeringut muutva detailplaneeringuga. Vastavalt
planeerimisseaduse § 142 lõikele 1 punktidele 1 või 3 ning keskkonnamõju hindamise ja
keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi nimetatud KeHJS) § 33 lg 2 kohaselt tuleb
üldplaneeringu muutva detailplaneeringu koostamisel anda eelhinnang ja kaaluda
keskkonnamõju strateegilist hindamist. Keskkonnamõju on oluline, kui see võib eeldatavalt
ületada tegevuskoha keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või
seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.
2. Planeeringuala kitsendused ja kommunikatsioonid
Planeeringuala asub Maa-ameti kaardi alusel elektripaigaldise kaitsevöönd, looduskaitselisi
piiranguid antud kinnistul ei asu.
Joonis 1. Maa-ameti kitsenduste kaart seisuga 21.12.2022
2
3. Planeeringuala keskkonnatingimused
Planeeringuala paikneb Saaremaa lääneosas Lümanda külas. Juurdepääs planeeringualale on
Lümanda-Varpe (43301:001:0891) teelt. Maaüksusel puudub olemasolev hoonestus.
Kõlvikuliselt koosseisult on tegemist haritava maaga, looduslik rohumaa, metsamaa ja muu
maa.
Planeeringuala reljeef on tasane - absoluutkõrgus vahemikus 11-13 m. Planeeringuala
kasvavad männid, lehtpuud ja kadakad (Joonis 3). Valdavalt on tegemist lageda alaga (Joonis
2). Kaitstavaid taimeliike planeeringualal Eesti looduse infosüsteemi (EELIS) andmetel ei
leidu.
Joonis 2. Vaade planeeringualale Lümanda-Varpe teelt (Tiia Naagel 20.12.22)
3
Joonis 3. Vaade planeeringuala puistule Lümanda-Varpe teelt (Tiia Naagel 20.12.22)
4
4. Planeeritud tegevusega kaasnevad mõjud
Planeeritud tegevusest tulenevad mõjud võib laias laastus jagada kaheks: ehitusaegsed ja
ehitusjärgsed mõjud. Ehitusaegsed mõjud on intensiivsemad kui ehitusjärgsed, kuid samas
lühiajalised ja lõppevad hoonete ning rajatiste valmimisega. Algatamise taotluse kohaselt ei
plaanita maaüksusele rajada keskkonnale ohtlikke või keskkonda reostavaid objekte.
4.1. Mõju põhja- ja pinnaveele
OÜ Eesti Geoloogiakeskuse poolt koostatud Saare maakonna põhjavee kaitstuse kaardile
tuginedes on alal põhjavesi hüdrogeoloogiliselt nõrgalt kaitstud (kõrge reostusohtlikkus),
läheduses paikenva puurkaevu (PRK0059861) läbilõikele tuginedes pigem kaitsmata
(aluspõhja kivim lasub 1m sügavusel). Kuna põhjavee kaitstuse kaardi andmed on reeglina
üldisemad, tuleb käesoleval juhul lähtuda pigem puurkaevu läbilõike andmetest. Planeerides
ja rajades planeeringualale nõuetekohased vee- ja reoveekäitlussüsteemid, järgides vastavaid
hooldusjuhiseid ei ole oodata olulisi mõjusid põhja- ja pinnaveele. Kinnistu paikneb Lümanda
reoveekogumisala (RKA0740399) suhtelises läheduses, mistõttu ennekõike tuleb kaaluda
ühisveevärgi ja-kanalisatsiooniga liitumise võimalikkust. Kui tegemist ei ole tehniliselt või
majanduslikult realiseeritava lahendusega, võib täiendavalt kaaluda ka lokaalseid
kinnistupõhiseid lahendusi.
Reostatud pinnase kohta andmed puuduvad ning tõenäoliselt see maaüksusel puudub.
4.2. Mõju maavaradele
EELIS andmetele tuginedes ei leidu planeeringualal maardlaid ega kaevandamisväärseid
maavarasid. Planeeringuga kavandavate tegevustega ei kaasne maa-ainese ega maavarade
otsest arvestatavat kaevandamist. Mõningane maavarade kasutamise vajadus võib tekkida
seoses ehitustegevusega. Erinevate ehitustööde käigus kooritavat pinnast võib ära kasutada
krundi piires, väljaspool maaüksust maa-ainese kasutamiseks on vajalik Keskkonnaameti
luba.
4.3. Mõju pinnasele, taimestikule ja loomastikule
Peamine mõju ehitustegevuse käigus avaldub pinnasele ja taimestikule hoonete, rajatiste ja
sinna juurde kuuluvate tehnosüsteemide rajamise etapis. Ehitustegevuse käigus hävineb
paratamatult olemasolev haljastus planeeritavate hoonete ja rajatiste alusel alal ning ka
vahetus naabruses võib ehitustehnika tallamise ja materjalide ladustamise tõttu kahjustuda osa
5
taimestikust. Ehitustegevuse käigus on mõningane oht pinnase saastumiseks territooriumil
ladustatavate ja kasutatavate kemikaalidega (nt kütused).
Planeeringualale ei ole märgitud kaitsealuste liikide leiukohti ning suuremas osas lageda
alaga. Planeeringuala piirneb metsatukaga, seetõttu tuleks ehitustöö planeerida väljaspoole
lindude pesitsusperioodi.
4.4. Mõju välisõhu seisundile
Märkimisväärset õhusaastatuse suurenemist planeeringuga ei kaasne. Mõningane mõju
välisõhule kaasneb ehitustööde käigus eralduva heitgaaside emissiooni näol. Peamine mõju
välisõhule kaasneb hoonete, rajatiste ja vajalike tehnovõrkude ehitamise etapis, kuid mis on
vaid ajutise iseloomuga. Kumulatiivset mõju ei esine ning õhusaaste osas piirkonna taluvust
suure tõenäosusega ei ületata.
4.5. Jäätmetekkega seonduvad mõjud
Jäätmete sorteeritud kogumine peab toimuma vastavalt jäätmeseaduses ja valla
jäätmehoolduseeskirjas toodud nõuetele. Planeeringuga kavandatav tegevus ei suurenda
märkimisväärselt jäätmeteket. Jäätmete käitlemist kohapeal ei kavandata ja jäätmetekke mõju
avaldub jäätmete lõppkäitleja juures. Kavandatav tegevus ei oma seega eeldatavalt
jäätmetekkest tulenevat olulist negatiivset mõju keskkonnale.
4.6. Müra, vibratsioon, valgus-, soojus- ja kiirgussaaste ja visuaalne mõju
Käesoleva planeeringuga ei ole ette nähtud tegevusi, mis põhjustaksid olulist mürataseme
suurenemist piirkonnas. Mürataseme ajutist tõusu võib ette näha ehitusperioodi jooksul
planeeringu ellu rakendamisel. Planeeringuga kavandatuga ei ole ette näha ka vibratsiooni,
valgus- soojus- ja/või kiirgussaaste tekkimist. Samuti olulise visuaalse mõjuga aspekti antud
detailplaneeringuga ei kavandata.
5. Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus
Ehitustegevus on üks avariide ja tööõnnetuste rohkeim tegevusvaldkond. Avariid võivad
esineda kõikjal, eriti töötamisel erinevate seadmete ja mehhanismidega, kuid ka kemikaalide
ja kütuste käitlemisel. Transpordi puhul pole välistatud õnnetusoht liikluses. Samas, kõigi
nõuete täitmisel ei tohiks tavapäraselt eelpool kirjeldatud olukordi ette tulla ning tegemist
saab olla vaid hädaolukordadega. Nende juhtumise tõenäosus on väike seetõttu, et
planeeritavad tööd on lühiajalised ning nõuetest kinni pidades on minimeeritud ka
6
avariiolukordade esinemise võimalused. Ohutustehnika jälgimisel ja tehniliselt korras
masinate kasutamisel on avarii tekkimine ja saasteainete levik pinnasesse või vette ning
sellest olulise reostuse tekkimine ebatõenäoline.
6. Mõju Natura 2000 võrgustiku alale
Natura 2000 on üleeuroopaline kaitstavate alade võrgustik, mille eesmärk on tagada
haruldaste või ohustatud lindude, loomade ja taimede ning nende elupaikade ja kasvukohtade
kaitse. Natura 2000 loodusalad ja linnualad on moodustatud tuginedes Euroopa Nõukogu
direktiividele 92/43/EMÜ ja 79/409/EMÜ. Keskkonnamõju hindamise ja
keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse alusel on keskkonnamõju hindamine vajalik juhul kui
kavandatav tegevus võib eeldatavalt mõjutada Natura võrgustiku ala.
Detailplaneeringu alast linnulennult ca 360 m kaugusele loode suunas jääb Lannasmaa
hoiuala, mis kuulub Natura 2000 võrgustikku ka Lannasmaa loodusalane. Kinnistule lähimal
hoiuala osal on inventeeritud loo ehk alvari (6280*) elupaigatüüp, mille kaitse on hoiuala ja
loodusala kaitse-eesmärgiks.
Lannasmaa hoiuala
Lannasmaa hoiuala kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud
elupaigatüüpide - loode (alvarite) (6280*) ja puiskarjamaade (9070) kaitse.
Lannasmaa loodusala
Lannasmaa loodusala kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud
elupaigatüüpide - loode (alvarite) (6280*) ja puiskarjamaade (9070) kaitse.
Kavandatava tegevuse mõju kaitstavatele aladele ja liikidele
Spordiväljaku maaüksusele planeeritud ehitustegevus ei asu kaitstavatel aladel ega kaitstavate
liikide leiukohtadel. Seetõttu ei ole oodata, et seoses planeeringu elluviimisega kaasneksid
Lannasmaa hoiualale ega ka Lannasmaa loodusalale ebasoodsad mõjud, kuna hoiuala ning
loodusala asuvad planeeringualast piisavalt kaugel ning ei planeerita tegevusi, mille
tulemusel võiksid mõjud ulatuda hoiuala ning loodusalani.
7
7. Kokkuvõte ja järeldus
Planeeritava tegevusega ei kavandata keskkonnaohtlikke tegevusi ega vastavate objektide
rajamist, seepärast olulisi negatiivseid mõjusid antud detailplaneeringu kehtestamisega ette
näha pole.
Keskkonnamõju eelhinnangu tulemusel ei ületa kavandatav tegevus eeldatavalt tegevuskoha
keskkonnataluvust, sellel puudub oluline kumulatiivne mõju, see ei sea ohtu inimese tervist,
kultuuripärandit. Samuti ei too planeeringu elluviimine endaga kaasa planeeringuala
lähipiirkonnas asuvatele kaitstavatele aladele olulisi negatiivseid mõjusid.
Detailplaneeringul puudub piiriülene mõju ja lähtuvalt kavandatava tegevuse iseloomust
oluline strateegiline mõju maakondliku või omavalitsuse territooriumi mastaape silmas
pidades.
Lähtuvalt eeltoodust on Saaremaa Vallavalitsus seisukohal, et käesoleva detailplaneeringuga
kavandatava tegevuse elluviimisega ei kaasne eeldatavalt olulist negatiivset keskkonnamõju
ning keskkonnamõju strateegilist hindamist ei ole põhjust algatada.
Koostaja: Kerli Kuusk
Looduskasutuse ja -kaitse peaspetsialist
8
EELNÕU
Kuressaare nr
Lümanda küla Spordiväljaku detailplaneeringu algatamine ja keskkonnamõju strateegilise
hindamise algatamata jätmine
Planeeringuala asub Lümanda külas ja hõlmab osaliselt Spordiväljaku katastriüksust
(katastritunnus 43301:001:0848, sihtotstarve üldkasutatav maa 100%, pindala 68 129 m2).
Detailplaneeringu eesmärgiks on elamumaa kruntide moodustamine, ehitusõiguse määramine
elamute ja kõrvalhoonete ehitamiseks, liikluskorralduse põhimõtete, tehnovõrkude ja -rajatise
asukoha määramine ning Lümanda valla üldplaneeringu muutmine juhtotstarbe osas.
Detailplaneeringu ala suurus on ca 4,1 ha ja detailplaneeringu nimetus on Spordiväljaku
detailplaneering.
A. Olemasolev olukord
Alal kehtiv detailplaneering puudub ja ala on hoonestamata. Planeeringuala ei ole üldkasutatava
maana kasutusel. Kõlvikuliselt koosseisult koosneb terve Spordiväljaku katastriüksus 17 561 m2
looduslikust rohumaast, 2616 m2 metsamaast, 22 954 m2 haritavast maast ja 24 998 m2 muust
maast. Planeeringuala piirneb elamumaa sihtotstarbega Kalju katastriüksusega (katastritunnus
44001:003:0468), maatulundusmaa sihtotstarbega Aadu (katastritunnus 44001:003:0138) ja
Vana-Pärna (katastritunnus 44001:003:0222) katastriüksustega ning transpordimaa
sihtotstarbega Lümanda-Varpe tee (katastritunnus 43301:001:0891) katastriüksusega. Maa-ameti
kitsenduste kaardirakenduse alusel on planeeringualal elektripaigaldise kaitsevöönd.
B. Kehtiv üldplaneering
Vastavalt Lümanda Vallavolikogu 21. augusti 2008. a määrusega nr 66 kehtestatud Lümanda
valla üldplaneeringule (edaspidi üldplaneering) asub planeeringuala üldkasutatava hoone ning
puhke- ja virgestusmaa segafunktsiooniga alal. Segafunktsiooniga reserveeritakse maa-alad, mis
on sobilikud nii avalike (nt info jagamine, looduskaitse, puhkus ja virgestus, seltsielu jmt) kui
ärifunktsioonide (teenindus, majutus, toitlustus) täitmiseks.
Spordiväljaku detailplaneeringuga kavandatu ei ole üldplaneeringuga kooskõlas, mistõttu
muudetakse üldkasutatava hoone ning puhke- ja virgestusmaa segafunktsiooniga ala osaliselt
elamumaa juhtfunktsiooniga alaks.
Elamumaa juhtfunktsioon üldplaneeringu alusel on ühepere-, kaksik-, ridaelamu ja kuni
kahekorruseliste rohkem kui kolme korteriga korruselamute maa kompaktse hoonestusega aladel
ja elamumaa sihtotstarbega katastriüksus hajaasustuses. Üldplaneeringuga on määratud Lümanda
külas ehitustingimused, mille alusel ehitusõiguse saab katastriüksus, mille suurus on vähemalt
1500 m2, üldjuhul on lubatud kuni 3 hoonet, kui krunt on vähemalt 5000 m2, siis kuni 5 hoonet.
Suurim lubatud ehitusalune pindala on 20% krundi pindalast.
Üldplaneeringuga on määratud detailplaneeringu koostamise kohustusega alaks Lümanda küla
selle administratiivpiirides.
C. Kaalutlused
Detailplaneeringu algatamise vajadus tuleneb üldplaneeringust, kuna Lümanda küla on määratud
detailplaneeringu koostamise kohustusega alaks.
Detailplaneeringuga kavandatud elamute ehitamine ei ole kehtiva üldplaneeringuga kooskõlas.
PlanS § 142 lõike 1 alusel võib detailplaneering põhjendatud vajaduse korral sisaldada
kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduste muutmise ettepanekut. PlanS § 142 lõike 1 punkti 1
alusel on kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse detailplaneeringuga muutmine
üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarbe ulatuslik muutmine. Spordiväljaku
detailplaneeringuga muudetakse katastriüksusest üle 50% üldkasutatava hoone ning puhke- ja
virgestusmaa segafunktsiooniga alast elamumaa juhtfunktsiooniga alaks. Tegemist on
üldplaneeringu ulatusliku muutmisega, mistõttu on tegemist üldplaneeringut muutva
detailplaneeringuga.
Lümanda külas on lähiaastatel arendatud puhkealana pigem Keskusehoone katastriüksuse
lähedal asuvat maad ja kogukonnakogu seisukohalt puudub vajadus Spordiväljaku katastriüksuse
sellises mahus puhke- ja virgestusmaana kasutamiseks, mistõttu ala seisab kasutuseta. Pigem on
piirkonnas puudu elamumaadest. Planeeringuala piirneb osaliselt üldplaneeringuga määratud
väikeelamumaa juhtfunktsiooniga alaga ja läheduses asub perspektiivne väikeelamumaa
juhtfunktsiooniga ala. Läheduses asuvad elamutega hoonestatud katastriüksused. Juurdepääs on
avalikult teelt. Eeltoodust tulenevalt leiab Saaremaa vald, et planeeritav hoonestus ja rajatised
sobivad antud piirkonda arvestades lähipiirkonna maakasutust ja hoonestust ning juhtfunktsiooni
muutmine on põhjendatud.
Käesoleva detailplaneeringuga ei kavandata tegevust, mis kuuluks keskkonnamõju hindamise ja
keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 6 lõikes 1 nimetatud olulise
keskkonnamõjuga tegevuste loetellu ega kavandata KeHJS § 6 lõike 2 nimetatud valdkonda
kuuluvat tegevust. KeHJS § 33 lõike 2 kohaselt tuleb kaaluda keskkonnamõju strateegilise
hindamise (SKH) algatamise vajalikkust ja anda selle kohta eelhinnang, kui koostatakse
detailplaneering planeerimisseaduse § 142 lõike 1 punktis 1 või punktis 3 sätestatud juhul.
Eeltoodust tulenevalt koostati keskkonnamõju strateegiline eelhinnang. Saaremaa vald on
koostatud eelhinnangu (käesoleva otsuse lisa 3) põhjal seisukohal, et planeeritava tegevusega ei
kavandata keskkonnaohtlikke tegevusi ega vastavate objektide rajamist, seepärast olulisi
negatiivseid mõjusid antud detailplaneeringu kehtestamisega ette näha pole. Kavandatav tegevus
ei ületa eeldatavalt tegevuskoha keskkonnataluvust. Kavandataval tegevusel puudub oluline
kumulatiivne mõju, see ei sea ohtu inimese tervist ja heaolu, kultuuripärandit ega vara.
Detailplaneeringul puudub piiriülene mõju ja lähtuvalt kavandatava tegevuse iseloomust ka
oluline strateegiline mõju maakondliku või omavalitsuse territooriumi mastaape silmas pidades.
Lähtuvalt eeltoodust on Saaremaa vald seisukohal, et Spordiväljaku detailplaneeringuga
kavandatava tegevuse elluviimisega ei kaasne eeldatavalt olulist negatiivset keskkonnamõju ning
seega pole vajalik algatada KSH-d.
Saaremaa vald edastas vastavalt KeHJS § 33 lõikele 6 Keskkonnaametile (KeA) ja
Rahandusministeeriumile xx.xx.2022 kirjaga nr xxx käesoleva otsuse eelnõu koos lisadega
seisukoha saamiseks.
KeA on oma xx.xx.2022 kirjas nr xxx seisukohal, et xxx
Rahandusministeerium oma XX.XX.2022 kirjas nr xxx on seisukohal, et XXX.
2
D. Kokkuvõte
Detailplaneeringu algatamise hetkeks kogutud informatsiooni põhjal ei ole vaja detailplaneeringu
koostamise käigus teha eraldi täiendavaid uuringuid. Kui detailplaneeringu edasise menetluse
käigus selgub, et planeeringulahenduse väljatöötamiseks on vajalik teha täiendavaid uuringuid,
analüüse, ekspertiise vms, siis tuleb need teha ning planeeringusse lisada.
Detailplaneeringu koostamise korraldaja on Saaremaa Vallavalitsus (
[email protected], tel
452 5000), koostaja on Klotoid OÜ (
[email protected], 453 3723) ning algataja, vastuvõtja ja
kehtestaja on Saaremaa Vallavolikogu (
[email protected], tel 452 5002).
Detailplaneeringu algatamise otsuse ja otsuse lisadega on võimalik tutvuda Saaremaa valla
veebilehel aadressil www.saaremaavald.ee ja tööpäevadel Saaremaa Vallavalitsuses aadressil
Tallinna tn 10, Kuressaare linn, Saaremaa vald.
Lähtudes eeltoodust ning aluseks võttes planeerimisseaduse § 77 lõike 1 ja 128 lõike 1,
Saaremaa Vallavolikogu
o t s u s t a b:
1. Algatada Lümanda küla Spordiväljaku detailplaneering, mille eesmärk on elamumaa
kruntide moodustamine, ehitusõiguse määramine elamute ja kõrvalhoonete ehitamiseks,
liikluskorralduse põhimõtete, tehnovõrkude ja -rajatise asukoha määramine ning Lümanda
valla üldplaneeringu muutmine juhtotstarbe osas.
2. Detailplaneeringu nimetus on „Spordiväljaku detailplaneering“.
3. Määrata planeeringuala suuruseks ca 4,1 ha vastavalt käesoleva otsuse lisale nr 1.
4. Kinnitada detailplaneeringu lähteseisukohad vastavalt käesoleva otsuse lisale nr 2.
5. Mitte algatada keskkonnamõjude strateegilist hindamist vastavalt otsuse lisale nr 3.
6. Otsus jõustub teatavakstegemisega.
Detailplaneeringu algatamine on menetlustoiming, millega ei teki huvitatud isikule õigustatud
ootust, et Saaremaa Vallavolikogu detailplaneeringu vastu võtab või kehtestab.
Menetlustoimingud on vaidlustatavad koos haldusaktiga, milleks on detailplaneeringu
kehtestamise või kehtestamata jätmise otsus.
(digitaalselt allkirjastatud)
Jaanus Tamkivi
volikogu esimees
3
Lümanda külas Spordiväljaku detailplaneeringu eskiisjoonis
¥
Aida-Saadu Sooserva
Vallamaja 21109 Tiirimetsa-Lümanda tee
Kalju Sooserva
4400001elamu
Krunt 1 (ehitusõigus Lümanda-Varpe tee T1
ja abihoonete püstitamiseks)
Spordiväljaku Aida
Krunt 2 (ehitusõigus elamu
Kivi-Roosi
ja abihoonete püstitamiseks)
Krunt 3 (ehitusõigus elamu
ja abihoonete püstitamiseks)
Vana-Pärna
Aadu
Ruubeli
Võimalik krundi piir
0 20 40 80 120 160
Katastriüksuse piir Meetrit
Lisa 2
Saaremaa Vallavolikogu
XX.XX 2022 otsusele nr xxx
EELNÕU
DETAILPLANEERINGU
LÄHTESEISUKOHAD
1. NIMETUS Spordiväljaku detailplaneering
(asukoht Lümanda külas osaliselt Spordiväljaku katastriüksusel tunnusega
43301:001:0848)
Planeeringu nr Saaremaa vallas DP-23-XXX
2. ALGATAJA Detailplaneeringu koostamise algatamise ettepaneku esitaja ja huvitatud isik:
Saaremaa Vallavalitsus
Algataja: Saaremaa Vallavolikogu
Koostamise korraldaja: Saaremaa Vallavalitsus
3. EESMÄRK PLANEERINGU EESMÄRK: elamumaa kruntide moodustamine, ehitusõiguse
JA VASTAVUS määramine elamute ja kõrvalhoonete ehitamiseks, liikluskorralduse põhimõtete,
ÜLDPLANEE- tehnovõrkude ja -rajatise asukoha määramine ning Lümanda valla
RINGULE üldplaneeringu muutmine juhtotstarbe osas.
PLANEERINGUALA LIGIKAUDNE SUURUS: ca 4,1 ha
PLANEERINGU VASTAVUS ÜLDPLANEERINGULE: üldplaneeringut
muudetakse juhtotstarbe osas.
4. PLANEE- OLEMASOLEVATE KATASTRIÜKSUSTE SIHTOTSTARVE: üldkasutatav
RINGU maa 100%
LÄHTE- PLANEERINGUALA ASEND: vt planeeringuala skeem
MATERJAL GEODEETILINE ALUSPLAAN: vajalik mõõdistada M 1:500
GEOLOOGILINE ALUSMATERJAL: puudub
ARVESTADA: Saare maakonnaplaneering 2030+
Lümanda valla üldplaneering.
Saaremaa Vallavolikogu 13.09.2022 määrus nr 26 „Saaremaa valla
jäätmehoolduseeskiri“.
Saaremaa Vallavalitsuse 04.06.2019 määrus nr 9 Reovee kohtkäitluse ja äraveo
eeskiri Saaremaa vallas
Saaremaa Vallavalitsuse 09.05.2018 määrus nr 2-2/14 „Detailplaneeringu
algatamise taotluse vorm ning detailplaneeringu koostamise nõuded“.
Keskkonnaameti xx.xx.xxx kiri nr xxxx.
Rahandusministeeriumi xx.xx.xxx kiri nr xxxx.
kättesaadavad www.saaremaavald.ee
5. UURINGUD Kui detailplaneeringu edasise menetluse käigus selgub, et planeeringu-
lahenduse väljatöötamiseks on vajalik teha täiendavaid uuringuid, analüüse,
ekspertiise vms, siis tuleb need teha ning planeeringusse lisada.
6. EHITUSLI- TERRITOORIUMI KRUNTIDEKS JAOTUS: kavandada 4 elamumaa krunti.
KUD JA KRUNTIDE KATASTRIÜKSUSE SIHTOTSTARVE: määrata planeeringuga
ARHITEK- LUBATUD SUURIM EHITISTE ARV KRUNTIDEL: määrata planeeringuga,
TUURSED kaasa arvatud alla 20 m2 hooned, kui neid soovitakse püstitada. Vastavalt
NÕUDED üldplaneeringule on lubatud maksimaalne hoonete arv 3. Kui moodustatav
krunt on üle 5000 m2, võib hoonete arv olla maksimaalselt 5.
LUBATUD SUURIM EHITISEALUNE PIND: määrata planeeringuga, järgida
väljakujunenud traditsioonilisi ehitusmahtusid. Kruntidele näha ette sarnaste
ehitusmahtudega 1-2 korruselised (kõrgus kuni 8m) elamud ning abihooned
mahu poolest väiksemad.
Lisa 2
Saaremaa Vallavolikogu
XX.XX 2022 otsusele nr xxx
KRUNTIDE HOONESTUSALA: määrata planeeringuga.
HOONETE TULEPÜSIVUSKLASS: määrata planeeringuga
HOONETE KORRUSELISUS: määrata planeeringuga
HOONETE MAKSIMAALNE KÕRGUS: kuni 8 m
HOONETE MAKSIMAALNE SÜGAVUS: määrata planeeringuga
HOONETE KÕRGUSLIK SIDUMINE ±0.00/ sokli kõrgus: lahendada
põhimõtteline vertikaalplaneerimine ja planeeritud maapinna kõrgusmärgid
ning hoonestuse ehituslikud sidumiskõrgused.
ARHITEKTUURSED TINGIMUSED: hooned kavandada kaasaegse
arhitektuurse lahendusega - vormilt lihtsad ning harmoneeruvad ümbritseva
miljööga/olemasolevate hoonetega. Järgida väljakujunenud traditsioonilisi
ehitusmahtusid, ehitusmaterjale, arhitektuurseid lahendusi (katusekalded,
korrused, aknad, välisviimistlusmaterjalid jne) ning hoonestuse tihedust ja –
struktuuri.
KATUSEKALDED JA -KATE, HARJAJOONE SUUND,
VÄLISVIIMISTLUS: määrata planeeringuga
KRUNTIDE PIIRID JA PIIRDED: Lubatud piirete kõrgus kuni 1,2 m. Määrata
ka lubatud piirdeaedade tüübid.
EHITISTE VAHELISED KUJAD: vastavalt tuleohutusnõuetele
LAMMUTATAVAD EHITISED: ---
SERVITUUDIALAD: määrata planeeringuga servituutide vajadus
KOHUSTUSLIKUD EHITUSJOONED: ---
JUURDEPÄÄSUD KRUNTIDELE: Juurdepääsuteede planeerimisel valla teelt
4400554 Lümanda-Varpe arvestada päästetehnika mõõtmete ja
juurdepääsuvajadustega.
TEED: määrata planeeringuga. Lisada seletuskirja nõuded kohalikult teelt
mahasõidu rajamiseks: 1.Projekti asendiplaanil näidata mahasõidud kinnistule
Lümanda-Varpe teelt (tee nr 4400554) , teede ja platside asukoht, mõõdud,
katendid jm asjakohane arvestades normide kohaseid pöörderaadiusi jms.
2.Ristumiskoha rajamisel tuleb lähtuda mahasõidu tüüpjooniste Tüüp I-st. 3.
Tagada ristumiskohas sademevete ärajuhtimine teede katetelt ja muldkehast. 4.
Ristumiskohal tagada majandus- ja taristuministri 05.08.2015 määruse nr 106
„Tee projekteerimise normid“ lisa „Maanteede projekteerimisnormid“ (edaspidi
Normid) kohased nähtavuskaugused (punkt 5.2.7), kus ei tohi paikneda
nähtavust piiravaid takistusi. Vajadusel näha ette metsa, võsa, heki, aia vm
rajatise likvideerimine (EhS § 72 lg 2). 5. Ehitustööde teostamise järgselt
tagada teekatete ja teega külgneva ala korrastamine. Ristumiskoha ehitamisel
taastada vallatee katted, muldkeha nõlvus, teepeenrad kindlustada purustatud
kruusa või killustikuga ja nõlv kindlustada kasvupinnasega. 6. Ristumiskoha
ehitamisel tagada liiklusohutus, järgides MTM määrust nr 43 „Nõuded ajutisele
liikluskorraldusele“. 7. Ristumiskoha ehitamise kulud kannab huvitatud isik.
PARKIMISTINGIMUSED: Parkimine lahendada kinnistul vastavalt
kehtivatele normidele. Parkimiskohtade vajadus arvutada vastavalt EVS 843
Linnatänavad. Tänaval parkimist ja tagurdamist mitte ette näha.
HEAKORD JA HALJASTUS: Detailplaneeringuga anda haljastuse rajamise ja
heakorra tagamise põhimõtted tekstiliselt ning põhijoonisele kanda haljastuse
põhimõtteline lahendus. Anda ülevaade olemasolevast taimestikust. Kavandada
mitmekesine ja haljastusega (kõrghaljastus, madalhaljastus, erinevad
istutusalad) liigendatud ruum. Olemasolev kõrghaljastus säilitada
maksimaalselt. Haljastusega eelkõige leevendada vaateid Mustjala-Kihelkonna-
Lisa 2
Saaremaa Vallavolikogu
XX.XX 2022 otsusele nr xxx
Tehumardi ja Männiku-Vahva teelt.
JÄÄTMEKÄITLUS: määrata planeeringuga. Juurdepääs jäätmemahutitele
peab olema piisava laiuse, vaba kõrguse ja kandevõimega ning tasane.
7. INSENER- OÜ Eesti Geoloogiakeskuse poolt koostatud Saare maakonna põhjavee
VÕRKUDE kaitstuse kaardile tuginedes on alal põhjavesi hüdrogeoloogiliselt nõrgalt
PROJEKTEE- kaitstud (kõrge reostusohtlikkus), läheduses paikenva puurkaevu
RIMISTINGI- (PRK0059861) läbilõikele tuginedes pigem kaitsmata (aluspõhja kivim lasub
MUSED 1m sügavusel). Kuna põhjavee kaitstuse kaardi andmed on reeglina üldisemad,
tuleb käesoleval juhul lähtuda pigem puurkaevu läbilõike andmetest.
VEEVARUSTUS: määrata planeeringuga. Kinnistu paikneb Lümanda
reoveekogumisala (RKA0740399) suhtelises läheduses, mistõttu ennekõike
tuleb kaaluda ühisveevärgi ja-kanalisatsiooniga liitumise võimalikkust.
REOVEE KANALISEERIMINE: määrata planeeringuga.
SADEMEVEE KANALISEERIMINE: käsitleda ning näidata joonistel
planeeringuala sademevete ärajuhtimise lahendused.
ELEKTRIVARUSTUS: määrata planeeringuga
SIDEVARUSTUS: määrata planeeringuga
SOOJAVARUSTUS: määrata planeeringuga
Tehnovõrkudega liitumised vastavalt võrguvaldajate tehnilistele tingimustele,
millised lisada planeeringu lahendusele.
8. KOOSTÖÖ
JA +
Päästeamet
KAASAMINE +
Rahandusministeerium
+
Elektrilevi OÜ
+
MUU (isikud, kelle õigusi planeering puudutab)
9. PLANEERIN- DETAILPLANEERINGU KOOSSEISU JA VORMISTAMISE NÕUDED
GU KOOSSEIS vt www.saaremaavald.ee
JA VORMIS- DETAILPLANEERINGU JOONISED VORMISTADA MÕÕTKAVAS
TAMINE 1:500
ESKIISLAHENDUSEGA koos esitada tõend detailplaneeringu koostaja
vastavuse kohta planeerimisseaduse § 6 lõikes 10 märgitud planeerija
definitsioonile.
Planeeringu seletuskirjas esitatakse planeeringuala ja selle mõjuala
analüüsil põhinevad järeldused ja ruumilise arengu eesmärgid, nende
saavutamiseks valitud planeeringulahenduse kirjeldus ning valiku
põhjendused, lisaks planeeringulahenduse vastavus alal kehtivale
üldplaneeringule.
Planeeringu joonised koostada litsentseeritud geodeedi poolt ajakohasele
geodeetilisele alusplaanile kõrgussüsteemis EH 2000.
Vastuvõtmise hetkeks peab planeering vastama Riigihalduse ministri
17.10.2019 määrusele nr. 50 ,,Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele
esitatavad nõuded“ ja olema kontrollitud planeeringute andmekogus
PLANK.
Planeeringu koosseisus esitada vertikaalplaneerimise, sademevete
ärajuhtimise ja liikluskorralduse lahendused.
DETAILPLANEERINGU KOOSSEISUS ESITADA:
+ SELETUSKIRI
+ ASENDISKEEM
Lisa 2
Saaremaa Vallavolikogu
XX.XX 2022 otsusele nr xxx
+ TUGIJOONIS: geodeetilisel alusel olemasolevate tehnovõrkude ja
krundipiiridega ning olemasolevate piirangutega
+ PÕHIJOONIS + tehnovõrkude joonis + vertikaalplaneerimisjoonis +
kruntimisjoonis + kontaktvööndi joonis
+ TEHNOVÕRKUDE JOONIS
+ LISAMATERJALID: tehnilised tingimused, kooskõlastused (k.a
kooskõlastuste koondtabel), kokkulepped jm lepingud ning kirjavahetus
10. PLANEE- DETAILPLANEERING ESITADA:
RINGU + ESKIISI STAADIUMIS TUTVUSTAMISEKS digitaalselt pdf formaadis.
ESITAMINE + AVALIKUSTAMISEKS üks eksemplar paberkandjal, digitaalselt pdf
formaadis, lisaks planeeringulahenduse ruumiline illustratsioon
+ KEHTESTAMISEKS paberkandjal üks eksemplar, digitaalselt pdf ja dwg
formaadis (lisaks CD-l/mälupulgal).
11. PLANEERI- Detailplaneering tuleb kehtestada 3 aasta jooksul selle algatamisest.
TAV ESI- DP algatamine 8. nädal 2023
ALGNE AJA- DP eskiislahenduse lahenduse 9. nädal – 20. nädal 2023
KAVA (ajakava koostamine
võib muutuda DP eskiislahenduse avalikustamine 30 päeva ja teavitamine 14 päeva enne
olenevalt
DP lahenduse täpsustamine 27. – 29. nädal 2023
detailplaneeringu
koostamise DP kooskõlastamine ja esitamine 30 päeva
menetlusetappide arvamuse avaldamiseks
tegelikust DP vastuvõtmine 39. nädal 2023
ajakulust). DP avalikustamine 30 päeva ja teavitamine 14 päeva enne
DP korrigeerimine vajadusel 48. – 50. nädal 2023
DP esitamine heakskiitmiseks 60 päeva
Rahandusministeeriumile
DP kehtestamine 13. nädal 2024
Rahandusministeerium
[email protected] 30.12.2022 nr 5-2/7460-1
Keskkonnaamet
[email protected]
Lümanda küla Spordiväljaku detailplaneeringu algatamise kohta seisukoha küsimine
Saaremaa vald on koostanud Lümanda küla Spordiväljaku detailplaneeringu algatamise otsuse
eelnõu. Planeeringuala asub Lümanda külas ja hõlmab osaliselt Spordiväljaku katastriüksust
(katastritunnus 43301:001:0848, sihtotstarve üldkasutatav maa 100%, pindala 68 129 m2).
Detailplaneeringu ala suurus on ca 4,1 ha. Detailplaneeringu eesmärgiks on elamumaa kruntide
moodustamine, ehitusõiguse määramine elamute ja kõrvalhoonete ehitamiseks, liikluskorralduse
põhimõtete, tehnovõrkude ja -rajatise asukoha määramine ning Lümanda valla üldplaneeringu
muutmine juhtotstarbe osas. Spordiväljaku detailplaneeringuga kavandatu ei ole
üldplaneeringuga kooskõlas, mistõttu muudetakse üldkasutatava hoone ning puhke- ja
virgestusmaa segafunktsiooniga ala osaliselt elamumaa juhtfunktsiooniga alaks. Spordiväljaku
detailplaneeringuga muudetakse katastriüksusest üle 50% üldkasutatava hoone ning puhke- ja
virgestusmaa segafunktsiooniga alast elamumaa juhtfunktsiooniga alaks. Tegemist on
üldplaneeringu ulatusliku muutmisega, mistõttu on tegemist üldplaneeringut muutva
detailplaneeringuga.
Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 33 lg 2
kohaselt tuleb kaaluda keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) algatamise vajalikkust ja
anda selle kohta eelhinnang, kui koostatakse detailplaneering planeerimisseaduse § 142 lg 1 p 1
või p 3 sätestatud juhul. Eeltoodust tulenevalt koostati keskkonnamõju strateegiline eelhinnang.
Saaremaa vald on koostatud eelhinnangu põhjal seisukohal, et planeeritava tegevusega ei
kavandata keskkonnaohtlikke tegevusi ega vastavate objektide rajamist, seepärast olulisi
negatiivseid mõjusid antud detailplaneeringu kehtestamisega ette näha pole. Kavandatav tegevus
ei ületa eeldatavalt tegevuskoha keskkonnataluvust. Kavandataval tegevusel puudub oluline
kumulatiivne mõju, see ei sea ohtu inimese tervist ja heaolu, kultuuripärandit ega vara.
Detailplaneeringul puudub piiriülene mõju ja lähtuvalt kavandatava tegevuse iseloomust ka
oluline strateegiline mõju maakondliku või omavalitsuse territooriumi mastaape silmas pidades.
Lähtuvalt eeltoodust on Saaremaa vald seisukohal, et Spordiväljaku detailplaneeringuga
kavandatava tegevuse elluviimisega ei kaasne eeldatavalt olulist negatiivset keskkonnamõju ning
seega pole vajalik algatada KSH-d.
Käesolevaga küsime teilt kui asjaomaselt asutuselt KeHJS § 33 lg 6 alusel seisukohta
keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkuse kohta ja planeerimisseaduse § 81 lg 2 alusel
Tallinna 10, Kuressaare, Saaremaa vald, 93819 Saare maakond / registrikood 77000306 /
452 5000 /
[email protected] / www.saaremaavald.ee
ettepanekuid lähteseisukohtade kohta. Kirja manuses on detailplaneeringu otsuse eelnõu koos
lisadega ning eskiisjoonis.
Lugupidamisega
(digitaalselt allkirjastatud)
Siim Kuusik
planeeringuteenistuse juhataja
Lisad: Spordivaljaku DP algatamine_eelnou.pdf
Lisa 1_Planeeringuala.pdf
Lisa 2_Lahteseisukohad.pdf
Lisa 3_KSH eelhinnang.pdf
Spordiväljaku eskiisjoonis.pdf
Kätlin Kallas, 452 5094
[email protected]
2