dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Seisukoht Kandleoru detailplaneeringu algatamise kohta

Rahandusministeerium · 29. detsember 2022
Viit
15-3/9713-2
Registreeritud
29. detsember 2022
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Lääneranna Vallavalitsus
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
15 PLANEERINGUTE KORRALDAMINE JA JÄRELEVALVE (PLO, REHO)
Sari
15-3 KOV planeeringutega seotud kirjavahetus
Toimik
15-3/2022
Vastutaja
Raine Viitas (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Regionaalvaldkond, Ruumilise planeerimise osakond)

Failid

  • 📎15-39713-2 29.12.2022 Väljaminev kiri.asice420 KB

Sisu (failidest)

Lääneranna Vallavalitsus Teie 08.12.2022 nr 2022/8-1/2429-1 [email protected] Meie 29.12.2022 nr 15-3/9713-2 Seisukoht Kandleoru detailplaneeringu algatamise kohta Lääneranna Vallavalitsus esitas 08.12.2022 Rahandusministeeriumile taotluse seisukoha saamiseks Saulepi külas Kandleoru detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) vajalikkuse kohta, lähtuvalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõikest 6. Taotlusele on lisatud KSH eelhinnang ning Lääneranna Vallavolikogu otsuse „Detailplaneeringu algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine (Saulepi küla, Kandleoru)“ eelnõu. Samuti on küsitud planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 81 lõike 1 alusel ettepanekuid detailplaneeringu lähteseisukohtadele ning palutud määrata täiendavad koostöötegijad ja kaasatavad. Planeeringuala hõlmab hoonestamata Kandleoru katastriüksust (katastritunnus 86301:006:0044, sihtotstarve 100% maatulundusmaa, pindala 17254 m²) ja Kandle rada katastriüksust (katastritunnus 43001:001:1203, sihtotstarve 100% transpordimaa, pindala 401 m²). Detailplaneeringu eesmärk on Kandleoru katastriüksusele ehitusõiguse määramine elamu ja kahe abihoone rajamiseks. Kehtiva Varbla valla üldplaneeringu (kehtestatud 1999) järgi asub planeeringuala nn valgel alal, kus juhtsihtotstarvet ei ole määratud. Detailplaneeringuga soovitakse teha ettepanek ehituskeeluvööndi vähendamiseks, mistõttu on tegemist üldplaneeringu põhilahendust muutva detailplaneeringuga. Pärnu maakonna planeeringus (kehtestatud 2018) asub planeeringuala rohelise võrgustiku tuumalal ning Sõmeri – Raespa väärtuslikul rannikumaastikul. Tutvunud esitatud materjalidega, märgime järgmist. 1. Vallavolikogu otsuse eelnõus on fikseeritud, et Kandleoru katastriüksus on elamumaa sihtotstarbega. Maa-ameti Geoportaali andmetel on aga katastriüksuse sihtotstarve maatulundusmaa. Palume vallavolikogu otsuse eelnõus viga parandada. 2. Lähteseisukohtade punkti 5.11. kohaselt tuleb juurdepääs kavandada planeeringualale avalikult kasutatavalt Kandlemäe teelt (teeregistri nr 8630006) üle eraomanduses (Merevaate 86301:006:0108) oleva Kandlemäe teelõigu (teeregistri nr 8630006), Lembitu (86301:006:0102), Kandlemäe (43001:001:1202) ja Kandle rada (43001:001:1203) Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 maaüksuse. Lähteseisukohtade punktis 11.1. on tingimuseks seatud, et juurdepääs planeeringualalt avalikule teele peab olema tagatud enne detailplaneeringu vastuvõtmist Lääneranna Vallavolikogu poolt. PlanS § 126 lõike 1 kohaselt on detailplaneeringu ülesandeks servituutide seadmise ja olemasoleva või kavandatava tee avalikult kasutatavaks teeks määramise vajaduse märkimine. Palume kohalikul omavalitsusel tagada planeeringualale juurdepääs avalikult kasutatavale teele ja vajadusel määrata selleks ka detailplaneeringus servituudi seadmise vajadus. Detailplaneeringu menetlusse kaasata kõik avaliku juurdepääsu kinnisasjade omanikud. 3. Detailplaneeringuga soovitakse vähendada ehituskeeluvööndit, seega soovitakse detailplaneeringuga teha ettepanek üldplaneeringu muutmiseks (looduskaitseseaduse § 40 lg 4 p 2). PlanS § 124 lõike 2 kohaselt on detailplaneeringu eesmärk eelkõige üldplaneeringu elluviimine ja planeeringualale ruumilise terviklahenduse loomine. PlanS § 142 lõike 1 kohaselt võib detailplaneering põhjendatud vajaduse korral sisaldada kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut. Rõhutame, et üldplaneeringu muutmine detailplaneeringuga peaks jääma erandlikuks võimaluseks, mis tagab paindlikuma võimaluse muutuvatele oludele ja vajadustele. Üldplaneeringu muutmiseks põhjendatud vajaduse äratundmisel on haldusorganil planeerimismenetlusele omaselt lai kaalutlusruum (vt ka Riigikohtu lahendit asjas 3-3-1-12-07). Esitatud materjalidest ei ilmne erandliku võimaluse kasutamise aluseks olevad kaalutlused. Detailplaneeringu algatamise otsuse eelnõus, lähteseisukohtades ja KSH eelhinnangus puudub igasugune selgitus, miks ehituskeeluvööndisse elamu ja abihoonete kavandamine on vajalik. Lähteseisukohtade punktis 8.3 on tingimuseks seatud, et detailplaneeringu koosseisu lisada üldplaneeringu muutmise ettepanek koos põhjenduse ja vajalike joonistega. Märgime, et vastavalt PlanS § 124 lõikele 10 on detailplaneeringu koostamise korraldaja kohaliku omavalitsuse üksus ja vastavalt PlanS § 4 lõike 2 punktile 5 peab planeerimisalase tegevuse korraldaja hindama planeeringu elluviimisega kaasnevaid asjakohaseid majanduslikke, kultuurilisi, sotsiaalseid ja looduskeskkonnale avalduvaid mõjusid. Kuna planeeringuala asub ehituskeeluvööndis, on juba enne detailplaneeringu algatamist otstarbekas ja vajalik kaaluda ehituskeeluvööndi vähendamise vajadust. Seda eriti kliimamuutuste kontekstis, kus tormid ja nendega kaasnevad üleujutused toimuvad üha sagedamini ning võivad olla järjest tugevamad ja ulatuslikumad, mille tulemusena saavad kahjustatud merele liiga lähedale rajatud ehitised. Palume detailplaneeringu algatamise materjale täiendada ning tuua põhjendus ehituskeeluvööndisse ehitamise vajalikkuse kohta. 4. PlanS § 142 lõike 4 kohaselt on valdkonna eest vastutaval ministril või tema volitatud ametnikul õigus määrata täiendavalt isikuid ja asutusi, kellega tuleb teha üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisel koostööd või keda tuleb üldplaneeringu koostamisse kaasata. PlanS § 142 lõike 2 kohaselt tuleb üldplaneeringut muutvat detailplaneeringut menetleda nagu üldplaneeringut, välja arvatud koostöö ja kaasamise osas. Planeerimisseaduse menetlusetappe arvestades on otstarbekas küsida koostöötegijate ja kaasatavate määramist enne üldplaneeringut muutva detailplaneeringu eelnõu avalikku väljapanekut. Selleks ajaks peaks detailplaneeringu dokumentatsioon olema piisavalt ülevaatlik, et ministeerium saaks ratsionaalselt ja optimaalselt hinnata seda, keda oleks vaja 2 täiendavalt kaasata ja kellega koostööd teha. Piisava informatsiooni olemasolu välistab mittevajalike kaasatavate ja koostöötegijate määramise. Esitatud detailplaneeringu dokumentatsioonist peavad selguma ka need asutused ja isikud, keda kohalik omavalitsus on juba ise kaasanud ja kellega koostööd teinud. Seepärast ei määra Rahandusministeerium lähteseisukohtade alusel täiendavaid koostöötegijaid ja detailplaneeringu koostamisse kaasatavaid isikuid. Palume sellega Kandleoru detailplaneeringu koostamisel ja edaspidi kõigi üldplaneeringut muutvate detailplaneeringute koostamisel arvestada. 5. Rahandusministeerium on seisukohal, et detailplaneeringu KSH menetlust pole otstarbekas algatada juhul, kui KSH eelhinnangus on põhjendatult leitud, et tegevusega tõenäoliselt ei kaasne olulist keskkonnamõju. Küll aga tuleb vastavalt PlanS § 4 lõike 2 punktile 5 detailplaneeringu koostamisel hinnata selle elluviimisega kaasnevaid asjakohaseid majanduslikke, kultuurilisi, sotsiaalseid ja looduskeskkonnale avalduvaid mõjusid. Vastavalt PlanS § 126 lõike 1 punktile 12 on võimalik detailplaneeringu koostamise käigus määrata vajalikud keskkonnatingimusi tagavad nõuded. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Mart Uusjärv kohalike omavalitsuste poliitika osakonna juhataja regionaalvaldkonna asekantsleri ülesannetes Raine Viitas 715 5865 [email protected] 3
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel