Lääneranna Vallavalitsus Teie 08.12.2022 nr 2022/8-1/2429-1
[email protected] Meie 29.12.2022 nr 15-3/9713-2
Seisukoht Kandleoru
detailplaneeringu algatamise kohta
Lääneranna Vallavalitsus esitas 08.12.2022 Rahandusministeeriumile taotluse seisukoha
saamiseks Saulepi külas Kandleoru detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise
(edaspidi KSH) vajalikkuse kohta, lähtuvalt keskkonnamõju hindamise ja
keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõikest 6. Taotlusele on lisatud KSH eelhinnang ning
Lääneranna Vallavolikogu otsuse „Detailplaneeringu algatamine ja keskkonnamõju
strateegilise hindamise algatamata jätmine (Saulepi küla, Kandleoru)“ eelnõu. Samuti on
küsitud planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 81 lõike 1 alusel ettepanekuid
detailplaneeringu lähteseisukohtadele ning palutud määrata täiendavad koostöötegijad ja
kaasatavad.
Planeeringuala hõlmab hoonestamata Kandleoru katastriüksust (katastritunnus
86301:006:0044, sihtotstarve 100% maatulundusmaa, pindala 17254 m²) ja Kandle rada
katastriüksust (katastritunnus 43001:001:1203, sihtotstarve 100% transpordimaa, pindala 401
m²). Detailplaneeringu eesmärk on Kandleoru katastriüksusele ehitusõiguse määramine elamu
ja kahe abihoone rajamiseks.
Kehtiva Varbla valla üldplaneeringu (kehtestatud 1999) järgi asub planeeringuala nn valgel
alal, kus juhtsihtotstarvet ei ole määratud. Detailplaneeringuga soovitakse teha ettepanek
ehituskeeluvööndi vähendamiseks, mistõttu on tegemist üldplaneeringu põhilahendust
muutva detailplaneeringuga.
Pärnu maakonna planeeringus (kehtestatud 2018) asub planeeringuala rohelise võrgustiku
tuumalal ning Sõmeri – Raespa väärtuslikul rannikumaastikul.
Tutvunud esitatud materjalidega, märgime järgmist.
1. Vallavolikogu otsuse eelnõus on fikseeritud, et Kandleoru katastriüksus on elamumaa
sihtotstarbega. Maa-ameti Geoportaali andmetel on aga katastriüksuse sihtotstarve
maatulundusmaa. Palume vallavolikogu otsuse eelnõus viga parandada.
2. Lähteseisukohtade punkti 5.11. kohaselt tuleb juurdepääs kavandada planeeringualale
avalikult kasutatavalt Kandlemäe teelt (teeregistri nr 8630006) üle eraomanduses (Merevaate
86301:006:0108) oleva Kandlemäe teelõigu (teeregistri nr 8630006), Lembitu
(86301:006:0102), Kandlemäe (43001:001:1202) ja Kandle rada (43001:001:1203)
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
maaüksuse. Lähteseisukohtade punktis 11.1. on tingimuseks seatud, et juurdepääs
planeeringualalt avalikule teele peab olema tagatud enne detailplaneeringu vastuvõtmist
Lääneranna Vallavolikogu poolt.
PlanS § 126 lõike 1 kohaselt on detailplaneeringu ülesandeks servituutide seadmise ja
olemasoleva või kavandatava tee avalikult kasutatavaks teeks määramise vajaduse
märkimine. Palume kohalikul omavalitsusel tagada planeeringualale juurdepääs avalikult
kasutatavale teele ja vajadusel määrata selleks ka detailplaneeringus servituudi seadmise
vajadus. Detailplaneeringu menetlusse kaasata kõik avaliku juurdepääsu kinnisasjade
omanikud.
3. Detailplaneeringuga soovitakse vähendada ehituskeeluvööndit, seega soovitakse
detailplaneeringuga teha ettepanek üldplaneeringu muutmiseks (looduskaitseseaduse § 40 lg
4 p 2). PlanS § 124 lõike 2 kohaselt on detailplaneeringu eesmärk eelkõige üldplaneeringu
elluviimine ja planeeringualale ruumilise terviklahenduse loomine.
PlanS § 142 lõike 1 kohaselt võib detailplaneering põhjendatud vajaduse korral sisaldada
kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut. Rõhutame, et
üldplaneeringu muutmine detailplaneeringuga peaks jääma erandlikuks võimaluseks, mis
tagab paindlikuma võimaluse muutuvatele oludele ja vajadustele. Üldplaneeringu muutmiseks
põhjendatud vajaduse äratundmisel on haldusorganil planeerimismenetlusele omaselt lai
kaalutlusruum (vt ka Riigikohtu lahendit asjas 3-3-1-12-07). Esitatud materjalidest ei ilmne
erandliku võimaluse kasutamise aluseks olevad kaalutlused. Detailplaneeringu algatamise
otsuse eelnõus, lähteseisukohtades ja KSH eelhinnangus puudub igasugune selgitus, miks
ehituskeeluvööndisse elamu ja abihoonete kavandamine on vajalik.
Lähteseisukohtade punktis 8.3 on tingimuseks seatud, et detailplaneeringu koosseisu lisada
üldplaneeringu muutmise ettepanek koos põhjenduse ja vajalike joonistega. Märgime, et
vastavalt PlanS § 124 lõikele 10 on detailplaneeringu koostamise korraldaja kohaliku
omavalitsuse üksus ja vastavalt PlanS § 4 lõike 2 punktile 5 peab planeerimisalase tegevuse
korraldaja hindama planeeringu elluviimisega kaasnevaid asjakohaseid majanduslikke,
kultuurilisi, sotsiaalseid ja looduskeskkonnale avalduvaid mõjusid. Kuna planeeringuala asub
ehituskeeluvööndis, on juba enne detailplaneeringu algatamist otstarbekas ja vajalik kaaluda
ehituskeeluvööndi vähendamise vajadust. Seda eriti kliimamuutuste kontekstis, kus tormid ja
nendega kaasnevad üleujutused toimuvad üha sagedamini ning võivad olla järjest tugevamad
ja ulatuslikumad, mille tulemusena saavad kahjustatud merele liiga lähedale rajatud ehitised.
Palume detailplaneeringu algatamise materjale täiendada ning tuua põhjendus
ehituskeeluvööndisse ehitamise vajalikkuse kohta.
4. PlanS § 142 lõike 4 kohaselt on valdkonna eest vastutaval ministril või tema volitatud
ametnikul õigus määrata täiendavalt isikuid ja asutusi, kellega tuleb teha üldplaneeringu
põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisel koostööd või
keda tuleb üldplaneeringu koostamisse kaasata. PlanS § 142 lõike 2 kohaselt tuleb
üldplaneeringut muutvat detailplaneeringut menetleda nagu üldplaneeringut, välja arvatud
koostöö ja kaasamise osas.
Planeerimisseaduse menetlusetappe arvestades on otstarbekas küsida koostöötegijate ja
kaasatavate määramist enne üldplaneeringut muutva detailplaneeringu eelnõu avalikku
väljapanekut. Selleks ajaks peaks detailplaneeringu dokumentatsioon olema piisavalt
ülevaatlik, et ministeerium saaks ratsionaalselt ja optimaalselt hinnata seda, keda oleks vaja
2
täiendavalt kaasata ja kellega koostööd teha. Piisava informatsiooni olemasolu välistab
mittevajalike kaasatavate ja koostöötegijate määramise. Esitatud detailplaneeringu
dokumentatsioonist peavad selguma ka need asutused ja isikud, keda kohalik omavalitsus on
juba ise kaasanud ja kellega koostööd teinud. Seepärast ei määra Rahandusministeerium
lähteseisukohtade alusel täiendavaid koostöötegijaid ja detailplaneeringu koostamisse
kaasatavaid isikuid. Palume sellega Kandleoru detailplaneeringu koostamisel ja edaspidi kõigi
üldplaneeringut muutvate detailplaneeringute koostamisel arvestada.
5. Rahandusministeerium on seisukohal, et detailplaneeringu KSH menetlust pole otstarbekas
algatada juhul, kui KSH eelhinnangus on põhjendatult leitud, et tegevusega tõenäoliselt ei
kaasne olulist keskkonnamõju. Küll aga tuleb vastavalt PlanS § 4 lõike 2 punktile 5
detailplaneeringu koostamisel hinnata selle elluviimisega kaasnevaid asjakohaseid
majanduslikke, kultuurilisi, sotsiaalseid ja looduskeskkonnale avalduvaid mõjusid. Vastavalt
PlanS § 126 lõike 1 punktile 12 on võimalik detailplaneeringu koostamise käigus määrata
vajalikud keskkonnatingimusi tagavad nõuded.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Mart Uusjärv
kohalike omavalitsuste poliitika osakonna juhataja
regionaalvaldkonna asekantsleri ülesannetes
Raine Viitas 715 5865
[email protected]
3