Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse eelnõu kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks esitamine (maksejõuetusõiguse revisjoni II etapp)

Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse eelnõu seletuskirja juurde Lisa 3 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2019/1023 ja Eesti õigusaktide vastavustabel EL õigusakti norm EL õigusakti normi ülevõtmise kohustus EL õigusakti normi Kommentaarid Kohustuslik/ Riigisisese õiguse sisuliseks valikuline muutmise vajadus rakendamiseks kehtestatavad riigisisesed õigusaktid Art 1 lg 1 Kohustuslik Jah FIMS eelnõu Direktiiviga kehtestatakse sätted järgmise kohta: tervikuna a) ennetava saneerimise raamistikud, mida saavad kasutada rahalistes raskustes olevad võlgnikud maksejõuetuse tõenäolisuse korral, et vältida võlgniku maksejõuetust ja tagada tema elujõulisus; b) maksejõuetute füüsilisest isikust ettevõtjate võlgadest vabastamisega lõppevad menetlused ning c) saneerimis-, maksejõuetus- ja võlgadest vabastamise menetluste tõhususe suurendamise meetmed. FIMS-i üks eesmärkidest on direktiivi ülevõtmine, tehtavad muudatused on suunatud saneerimismenetlusele, füüsiliste isikute maksejõuetusmenetlusele ning riigisiseste maksejõuetusmenetluste üldisele tõhustamisele. Art 1 lg 2 Kohustuslik Jah SanS § 3 lg 3 p-d 1– Senine loetelu isikutest, kelle suhtes saneerimisseadust ei kohaldata, 6 asendatakse kohustusliku loeteluga, kus tuuakse välja, milliseid teistes ELi õigusaktides määratletud isikud seaduse isikulisse kohaldamisalasse ei kuulu. Art 1 lg 3 Valikuline Jah SanS § 3 lg 3 p-d 7– Võimaldab välja jätta veel finantsteenuste osutajaid, kelle suhtes 11 kohaldatakse eelmises lõikes toodutele sarnast erikorda. SanS-i ei kohaldata veel makseasutuste, e-raha asutuste, fondivalitsejate, väärtpaberiarveldussüsteemi korraldajate ja maksesüsteemi haldajatele. Lisaks tuleb erikorra kohta esitada teave Euroopa Komisjonile. 1  Art 1 lg 41 Valikuline Osaliselt FIMS § 3 lõige 1 Liikmesriigid võivad maksejõuetute füüsilisest isikust ettevõtjate võlgadest vabastamisega lõppevavate menetluste kohaldamisala laiendada maksejõuetutele füüsilistele isikutele, kes ei ole füüsilisest isikust ettevõtjad. Lisaks võimaldab direktiiv saneerimist (lg 1 a) kohaldada vaid juriidiliste isikute suhtes. Saneerimismenetlust kohaldatakse üksnes eraõigusliku juriidilise isiku suhtes (SanS § 3 lõige 1= Art 1 lg 5 Valikuline Jah SanS § 22 lõige 5 Direktiiv annab võimaluse teatud nõuded saneerimismenetlusest välistada. SanS-s on seni välja jätnud töösuhte alusel tekkinud nõuded ja elatise tasumise nõuded. Eelnõuga kustutatakse viide elatisnõuetele, kuivõrd seadust kohaldatakse vaid juriidiliste isikute suhtes. Täiendavalt täpsustatakse, et tahtliku õigusvastase teoga tekitatud kahju hüvitamise nõuet on saneerimiskavaga võimalik ümber kujundada üksnes täitmise tähtaja pikendamise ja osadena täitmise kaudu. Art 1 lg 6 Kohustuslik Jah - SanS ei mõjuta ennetava saneerimise raamistikud kogutud tööandjapensioniõigusi. Art 2 lg 1 Defineeriv Osaliselt SanS § 21 lõige 11, Sättega defineeritakse direktiivis kasutatavad mõisted. PankrS § 1131 lõige 1 punkt 1, PankrS § Eelnõuga tuuakse SanSi sisse lõike 1 punktides 6-8 nimetatud 1131 lõige 1 punkt 2 definitsioonid: 6) „võlausaldajate parimate huvide test“ – võlausaldajate parimate huvide testiga tuvastatakse, et ükski eriarvamusel olev võlausaldaja ei või saneerimiskava kohaselt olla halvemas seisus, kui ta oleks pankrotiseaduses ettenähtud rahuldamisjärkude kohaldamise korral. Pankrotimenetluse kohta võrdlusandmete koostamisel lähtutakse 1 Seos art 20 lg 1 ls 1 2  sellest, et pankrotimenetlus viiakse läbi saneerimismenetluse algatamise seisuga, võttes seejuures arvesse ka raha väärtuse muutust ajas. (SanS § 21 lõige 11) 7) „uus rahastamine“ – tehing, millega võlausaldaja rahastas võlgnikku saneerimismenetluses, eesmärgiks kinnitada ja täita saneerimiskava, ja sellise rahastuse suurus, allikad ning tingimused on kohus saneerimiskavas kinnitanud (edaspidi uus rahastamine, PankrS § 1131 lõige 1 punkt 1); 8) „vaherahastamine“ – tehing, millega võlausaldaja rahastas võlgnikku saneerimismenetluse avalduse esitamise ja saneerimiskava kinnitamise vahelisel perioodil ning see oli mõistlikel tingimustel ja viivitamatult vajalik ettevõtja tegevuse jätkamiseks, väärtuse säilitamiseks või suurendamiseks (edaspidi vaherahastamine, PankrS § 1131 lõige 1 punkt 2). Ülejäänud definitsioonide osas riigisisene õigus muutmist ei vaja. Art 2 lg 2 Defineeriv Ei - Loetelu mõistetest, mis määratletakse tulenevalt riigisisest õigusest. Art 3 lg 1 Kohustuslik Ei - Eesti kehtivas õiguses on juba olemas mitmed varajase teavitamise meetmed. Näiteks on olemas Creditinfo Eesti AS pakutavad lahendused ning MTA maksukäitumise hinnangu e-teenus ettevõtjatele2 oma maksukäitumise kohta tagasiside ja info saamiseks MTAlt. Teenus aitab ettevõtjal oma maksuasjad korras hoida. Teenus põhineb ettevõtja esitatud andmete MTA analüüsil. Informatsioon olemasolevate nõuete ja saneerimis- ja kohustustest vabastamise menetluste kohta on kättesaadav erinevatel infolehekülgedel, ettevõtjaportaalis, Justiitsministeeriumi kodulehel jne. 2 https://www.emta.ee/et/maksukaitumise-hinnangud 3  Samas on riigisiseselt erinevate osapoolte vahel toimunud mitmed kohtumisi, eesmärgiga töötada välja süsteemne varajase hoiatamise mehhanism. Art 3 lg 2 Valikuline Ei - Direktiivis nähakse ette näitlikustav loetelu võimalikest varajase hoiatamise vahenditest. Art 3 lg 3 Kohustuslik EI - Vt selgitused lõike 1 kohta. Art 3 lg 4 Kohustuslik Ei - Vt selgitused lõike 1 kohta. Art 3 lg 5 Valikuline Ei - Eelnõuga valikuvõimalust pakutud kujul ette ei nähta. Art 4 lg 1 Kohustuslik Jah SanS § 2 Direktiiv näeb ette, et liikmesriigid tagavad, et maksejõuetuse tõenäolisuse korral on võlgnikel võimalik kasutada ennetava saneerimise raamistikku, mille abil nad saavad end saneerida, et vältida maksejõuetust ja tagada oma elujõulisus, ilma et see piiraks muid lahendusi maksejõuetuse ärahoidmiseks, kaitses seeläbi töökohti ja säilitades majandustegevuse. Vastav saneerimisraamistik on Eestis olemas. Eelnõuga nähakse ette SanS § 2 muutmine, mis näeb ette, et ettevõtja saneerimine on saneerimiskava alusel abinõude kompleksi rakendamine ettevõtja majanduslike raskuste ületamiseks, tema likviidsuse taastamiseks, kasumlikkuse parandamiseks ja jätkusuutliku majandamise tagamiseks. Ettevõtja saneerimine ei piira ettevõtja muid võimalusi maksejõuetuse vältimiseks. Art 4 lg 2 Valikuline Ei Direktiivis väljapakutud valikuvõimalust sellisel kujul eelnõuga ette ei nähta, küll aga peab vastavalt SanS § 7 lõikele 3 ettevõtja saneerimisavaldusele tuleb lisada ettevõtja eelmise majandusaasta raamatupidamisaruanne, ülevaade ettevõtja finantsseisundist, majandustulemustest ja rahavoogudest, andmed ettevõtja vara kohta (varanimekiri) ning ettevõtja kõigi rahaliste kohustuste nimekiri, sealhulgas bilansiväliste kohustuste nimekiri (võlanimekiri) saneerimisavalduse esitamise seisuga. Võlanimekirjas märgitakse kõigi võlausaldajate nimed, kontaktandmed ning põhi- ja kõrvalnõuete suurused ja tagatised. 4 Art 4 lg 3 Valikuline Jah SanS § 8 Eelnõuga muudetakse Sans §-i 8, millega täiendatakse saneerimismenetluse algatamise eelduste regulatsiooni. (1) Kohus algatab saneerimismenetluse, kui saneerimisavaldus vastab tsiviilkohtumenetluse seadustikus ja käesolevas seaduses esitatud nõuetele ning kui ettevõtja või võlausaldaja on põhistanud, et: 1) ettevõtja ei ole püsivalt maksejõuetu, ent maksejõuetuse tekkimine tulevikus on tõenäoline; 2) ettevõtja vajab saneerimist; 3) ettevõtja jätkusuutlik majandamine on pärast saneerimist tõenäoliselt võimalik. (2) Saneerimismenetlust ei algatata, kui: 1) ettevõtja suhtes esitatud pankrotiavalduse alusel on kohus nimetanud ajutise pankrotihalduri; 2) on tehtud kohtumäärus ettevõtja sundlõpetamise kohta või toimub täiendav likvideerimine; 3) ettevõtja suhtes kinnitatud saneerimiskava alusel toimunud saneerimismenetluse lõppemisest on möödunud vähem kui kaks aastat. Art 4 lg 4 Valikuline Ei SanS § lõige 2 punkt Vt kommentaar lõike 3 kohta. 1 Art 4 lg 5 Kohustuslik Ei - Direktiivis sätestatud ennetava saneerimise raamistikuks on Eestis saneerimismenetlus. Eelnõuga tagatakse, et võlgnikele ja puudutatud isikutele tagatakse direktiivis ettenähtud õigused ja tagatised sidusal viisil. Art 4 lg 6 Valikuline Ei - Saneerimismenetlus on kohtulik menetlus, kus kohtu roll on selgelt reguleeritud (sh algatab kohus menetluse ja kinnitab saneerimiskava). Art 4 lg 7 Kohustuslik Ei Kehtiv SanS § 7 lg 1 (saneerimisavaldus) sätestab direktiiviga sama regulatsiooni. 5 Art 4 lg 8 Valikuline Jah SanS § 7 lg 1; SanS §-i 7 muudetakse nii, et avalduse saab esitada ka võlausaldaja. SanS § 8 lg 3 SanS § 8 lg 3 nõuab ettevõtja nõusolekut. Art 5 lg 1 Kohustuslik Jah SanS § 11 lõige 1 Eelnõuga täiendatakse SanS § 11 lõiget 1 punktiga 5, mis sedastab, punkt 5 et ettevõtja säilitab saneerimismenetluse algatamisel käsutusõiguse ettevõtja varade üle, kuid peab tehingutest, mis väljuvad tavapärase majandustegevuse raamest, teavitama saneerimisnõustajat. Art 5 lg 2 Kohustuslik Ei - SanS näeb ette, et saneerimisnõustaja tuleb igal juhul määrata. Direktiiv näeb ette, et vajaduse korral otsustab kohus või haldusasutus saneerimisnõustaja määramise üle iga juhtumi puhul eraldi, välja arvatud teatavatel juhtudel, kui liikmesriigid võivad ette näha, et saneerimisnõustaja tuleb igal juhul määrata., mis on ettenähtud lõikes 3. Saneerimisnõustaja igakordse määramise võimaluse annab Eesti kontekstis lõike 3 punkt a. Art 5 lg 3 Kohustuslik Jah SanS § 11 lõige 1 Vt kommentaare lõike 2 kohta. punkt 1, SanS § 11 lõige 12 Eelnõuga muudetakse SanS § 11 lõike 1 punkti 1, millega sedastatakse, et kohus peatab ettevõtja vara suhtes läbiviidava täitemenetluse või sundtäitmise kuni saneerimiskava kinnitamiseni või saneerimismenetluse lõppemiseni, välja arvatud täitemenetlus, mis viiakse läbi töösuhte alusel tekkinud nõude täitmiseks[, lõpetades vajaduse korral ettevõtja või saneerimisnõustaja avalduse alusel ettevõtja varale seatud aresti, kui see on vajalik saneerimismenetluse läbiviimiseks]. Lisaks täiendaks SanS §-i 11 lõikega 12 , mis näeb ette, et kohus võib käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud peatamisest keelduda, kui see ei ole vajalik või see ei toeta saneerimiskava üle peetavaid läbirääkimisi. Art 6 lg 1 Kohustuslik Jah SanS § 11 lõige 1 Eelnõuga muudetakse SanS § 11 lõike 1 punkti 1, millega nähakse punkt 1, lõige 12 ette, saneerimismenetluse algatamisel peatab kohus ettevõtja vara suhtes läbiviidava täitemenetluse või sundtäitmise kuni saneerimiskava kinnitamiseni või saneerimismenetluse lõppemiseni, välja arvatud täitemenetlus, mis viiakse läbi töösuhte alusel tekkinud nõude täitmiseks[, lõpetades vajaduse korral ettevõtja või 6  saneerimisnõustaja avalduse alusel ettevõtja varale seatud aresti, kui see on vajalik saneerimismenetluse läbiviimiseks]. Täiendavalt lisatakse SanS § 11 lõige 12, mille kohaselt võib kohus käesoleva paragrahvi (s.o § 11) lõike 1 punktis 1 nimetatud peatamisest keelduda, kui see ei ole vajalik või see ei toeta saneerimiskava üle peetavaid läbirääkimisi. Art 6 lg 2 Kohustuslik Ei - SanS (§ 11 lõige 1 punkt 1) ei näe ette erisusi, mis piiraks lõike 2 kohaldamist. Art 6 lg 3 Valikuline Ei - SanS § 11 lõige 1 punkt 1 sätestab täitemenetluse peatamise kui saneerimismenetluse algatamise tagajärje. Art 6 lg 4 Valikuline Ei - SanS § 11 lõige 1 punkt, osaliselt ka lõige 3 (ettevõtja avalduse alusel lahendab saneerimismenetluse algatanud kohus ajavahemikul saneerimismenetluse algatamisest kuni saneerimiskava kinnitamiseni hagi tagamise abinõude ja maksuhalduri täitetoimingute või maksuhalduri pangakonto arestimise kehtivuse). Täiendavalt lisatakse SanS § 11 lõige 11, mis sedastab, et kui ettevõtja soovib muude kui käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud täitemeetmete peatamist, lisab ta vastavasisulise taotluse iga meetme peatamise kohta eraldi saneerimisavaldusse. Kohus võib nimetatud täitemeetmed ettevõtja taotluse alusel peatada, kui selline peatamine on edukaks saneerimiseks vajalik. Art 6 lg 5 Osaliselt Ei - Saneerimismenetluses ei ole võimalik töösuhte alusel tekkinud kohustuslik nõudeid ümber kujundada (SanS § 22 lõige 2). SanS § 11 lõige 1 punkt 1 näeb ette, et ettevõtja vara suhtes läbiviidavat täitemenetlust või sundtäitmist ei ole võimalik peatada juhul, kui see viiakse läbi töösuhte alusel tekkinud nõude täitmiseks. Art 6 lg 6 Kohustuslik Jah SanS § 11 lõige 4 Eelnõuga lisatakse SanS §-i 11 lõige 4, mille kohaselt käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 ja lõikes 11 nimetatud peatamise tähtaeg ei või olla pikem kui 4 kuud arvates saneerimismenetluse algatamisest. Tähtaega on võimalik ettevõtja, võlausaldaja või saneerimisnõustaja avalduse alusel pikendada või uuesti peatada, kui asjaoludest nähtub selgelt, et see on nõuetekohaselt põhjendatud. Nimetatud tähtaeg ei või olla pikem kui 12 kuud 7  saneerimismenetluse algatamisest. Art 6 lg 7 Valikuline Jah SanS § 11 lõige 4 Vt kommentaari lõike 6 kohta. Art 6 lg 8 Kohustuslik Jah SanS § 11 lõige 4 Vt kommentaari lõike 6 kohta. Art 6 lg 9 Kohustuslik Jah SanS § 11 lõige 5 Eelnõuga lisatakse SanS §-i 11 lõige 5, mis sedastab, et kohus võib käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 ja lõikes 11 nimetatud peatamise ennetähtaegselt lõpetada, kui võlausaldajat, kelle nõuet soovitakse saneerimiskavaga ümber kujundada, ei kuulatud enne peatamist või peatamise pikendamist ära, järgmises olukorras: 1) peatamine ei täida enam saneerimiskava läbirääkimiste toetamise eesmärki; 2) ettevõtja või saneerimisnõustaja taotlusel; 3) peatamine kahjustab või võib ebaõiglaselt kahjustada üht või mitut võlausaldajat või ühte või mitut võlausaldajate rühma; 4) peatamine toob kaasa võlausaldaja maksejõuetuse. Art 7 lg 1 Kohustuslik Ei - Püsiva maksejõuetuse korral on kehtiva õiguse kohaselt juriidilisel (erandi isiku juhatuse liikmel pankrotiavalduse esitamise kohustus. kohaldamise võimalus) Saneerimismenetluse algatamise eelduseks on, et ettevõtja ei ole püsivalt maksejõuetu (eelnõuga muudetud SanS 8 lõige 1 punkt 1). Saneerimismenetlust ei algatata muuhulgas, kui ettevõtja suhtes esitatud pankrotiavalduse alusel on kohus nimetanud ajutise pankrotihalduri (eelnõuga muudetud SanS § 8 lõige 2 punkt 1) Kohus lõpetab saneerimismenetluse, kui selgub, et ettevõtja on püsivalt maksejõuetu (SanS § 40 lõige 2). Pankrotiavaldust saneerimiskava kehtivuse alusel reguleerib SanS § 49 (eelnõuga muudetakse nimetatud paragrahvi lõiget 1, mis sedastab, et saneerimiskava kehtivuse ajal ei saa esitada pankrotiavaldust nõude alusel, mille kohta saneerimiskava kehtib). Art 7 lg 2 Kohustuslik Ei - SanS § 11 lõige 1 punkt 4 - kohus lükkab võlausaldaja esitatud (erandi pankrotiavalduse alusel pankrotimenetluse algatamise otsustamise 8  kohaldamise edasi kuni saneerimiskava kinnitamiseni või saneerimismenetluse võimalus) lõpetamiseni. Lisaks vt kommentaare lõike 1 kohta. Art 7 lg 3 Valikuline Ei - Vt kommentaare lõike 1 ja 2 kohta. Art 7 lg 4 Kohustuslik/ Jah SanS § 6 lõiked 3-7 valikuline Eelnõuga muudetakse SanS §-i 6, millega nähakse ette järgmine regulatsioon: „§ 6. Lepingu muutmise ja lõpetamise kokkuleppe tühisus (1) Kokkulepe, mille kohaselt võlausaldaja võib saneerimisavalduse esitamisest, saneerimismenetluse algatamisest või saneerimiskava kinnitamisest tulenevalt lepingu täitmisest keelduda, selle lõpetada, täitmist kiirendada või muul viisil ettevõtjalt kahjustavalt lepingut muuta, on tühine. (2) Käesoleva paragrahvi lõiget 1 ei kohaldata pankrotiseaduse § 48 lõikes 2 nimetatud tuletistehingu lõpetamisele, kui tuletistehingu üheks pooleks on asjaõigusseaduse § 3141 lõikes 1 või 2 või väärtpaberituru seaduse § 6 lõike 2 punktis 3 või 4 nimetatud isik või organisatsioon ning lepingu lõpetamine saneerimismenetluse algatamisel on lepingu sõlmimise hetkel kokku lepitud. (3) Kui võlausaldaja, kelle suhtes kohaldatakse käesoleva seaduse § 11 lõike 1 punktis 1 nimetatud peatamist ja kelle nõue ettevõtja vastu on tekkinud enne saneerimismenetluse algatamist ning ettevõtja ei ole seda täitnud, ei või pärast saneerimismenetluse algatamist üksnes nõude täitmata jätmise tõttu keelduda esmavajalike täitmisele kuuluvate lepingute täitmisest, neid lõpetada, nende lepingute täitmist kiirendada või neid lepinguid muul viisil ettevõtjat kahjustavalt muuta. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud esmavajalik täitmisele kuuluv leping on leping, mis on vajalik ettevõtja igapäevaseks 9  majandustegevuseks ning mille esemeks on asja, teenuse või muu hüve üleandmine, mille peatamise korral ettevõtja majandustegevus seiskuks. (5) Kui ettevõtja soovib käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud esmavajalike täitmisele kuuluvate lepingute või muude lepingute puhul käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud kaitset, lisab ta vastavasisulise taotluse iga nõude kohta eraldi saneerimisavaldusse, märkides ära, millised lepingud on esmavajalikud ja millised mitte. (6) Käesoleva paragrahvi lõiget 3 ja 5 ei kohaldata krediidi- ja finantseerimislepingutele. (7) Kohus võib käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 5 nimetatud kaitsest selle võlausaldaja taotlusel, kelle õigusi piiratakse, kõrvale kalduda, kui lepingu täitmine on võlausaldaja jaoks ebaproportsionaalselt koormav.“ Art 7 lg 5 Kohustuslik Jah SanS § 6 lõige 1 Vt kommentaar lõike 4 kohta. Art 7 lg 6 Valikuline Ei - Eelnõuga muudatusi ei tehta. Art 7 lg 7 Kohustuslik Ei - Eesti õigus ei näe vastavat alust ette. Lisaks vt kommentaari lõike 1 kohta. Lisaks tuleb arvestada, et pankrotimenetluse algatamise tingimused tulenevad pankrotiseadusest (isiku püsiv maksejõuetus ja pankrotiavaldus). Art 8 lg 1 Kohustuslik Jah SanS § 21 lõige 1 Direktiivi artikkel 8 sätestab saneerimiskava sisu regulatsiooni, millele SanSis vastab § 21, mida eelnõuga oluliselt muudetakse ja direktiivi regulatsiooni ülevõtmise tulemusel välja järgmine: § 21. Saneerimiskava 10  (1) Saneerimiskavas peab muu hulgas sisalduma: (1) ettevõtja vara- ja võlanimekiri kirjeldus, sealhulgas ettevõtja majandusliku seisundi kirjeldus saneerimismenetluse algatamise ja saneerimiskava esitamise seisuga, varade väärtus ning nende põhjuste analüüs, mis on kaasa toonud ettevõtja saneerimise vajaduse; 11) ettevõtja kontaktandmed; 2) ettevõtja prognoositav majanduslik seisund pärast saneerimist; 3) saneerimiskava täitmise tähtaeg; 4) rakendatava saneerimisabinõu kirjeldus ja eesmärgipärasuse analüüs, sealhulgas võlausaldaja nõude ümberkujundamise kirjeldus ja põhjendus; 41) käesoleva seaduse § 27 lõike 2 punktis 1 nimetatud saneerimisnõustaja põhjendus; 5) töötajate olukord saneerimiskava esitamise seisuga ja saneerimiskava mõju ettevõtja töötajale; 6) puudutatud isikud ja nende nõue või huvi, mis on saneerimiskavaga hõlmatud; 7) saneerimiskava vastuvõtmiseks puudutatud isikutest moodustatud rühmad ning iga rühma nõuete ja huvide konkreetsed väärtused; 8) käesoleva paragrahvi lõikes 11 nimetatud võlausaldajate parimate huvide test; 9) puudutatud isikud, keda saneerimiskava ei mõjuta, ning selle põhjused; 10) saneerimisnõustajaks määratud isiku andmed; 11) saneerimiskava tingimused, sealhulgas eelkõige töötajate esindajate teavitamise ja nendega konsulteerimise kord, ettevõtja hinnangulised rahavood, saneerimiskava raames oodatav uus 11  rahastamine, selle suurus, allikad ja tingimused ning põhjused, miks uus rahastamine on kava rakendamiseks vajalik. (11) Võlausaldajate parimate huvide testiga tuvastatakse, et ükski eriarvamusel olev võlausaldaja ei või saneerimiskava kohaselt olla halvemas seisus, kui ta oleks pankrotiseaduses ettenähtud rahuldamisjärkude kohaldamise korral. Pankrotimenetluse kohta võrdlusandmete koostamisel lähtutakse sellest, et pankrotimenetlus viiakse läbi saneerimismenetluse algatamise seisuga, võttes seejuures arvesse ka raha väärtuse muutust ajas. (2) Saneerimiskavas nähakse ette, et võlausaldajate nõuded rahuldatakse võlausaldajate rühmade kaupa. Ühe rühma moodustavad võlausaldajad, kellel on ühesugused huvid, mis põhinevad kontrollitavatel kriteeriumidel ning mis on piisavalt ühetaolised. Rühmade moodustamise alused ja põhjendus esitatakse saneerimiskavas. (3) Kui saneerimiskavas kujundatakse ümber nii pandiga tagatud kui ka tagamata võlausaldajate nõuded, moodustatakse nendest erinevad rühmad. (4) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud rühmadele moodustatakse eraldi rühmad ka ettevõtja osanikele või aktsionäridele ja vajaduse korral ettevõtja lähikondsetele. Lähikondseks loetakse pankrotiseaduse §-s 117 nimetatud isikud. Art 8 lg 2 Kohustuslik Ei - Lõikega 2 nähakse ette, et saneerimiskavade jaoks avaldatakse veebis põhjalik, VKEde vajadustele kohandatud kontrollnimekiri. Kontrollnimekirjas esitatakse praktilised suunised saneerimiskava koostamiseks kooskõlas liikmesriigi õigusega. Kontrollnimekiri avaldatakse liikmesriigi ametlikus keeles või ametlikes keeltes. Liikmesriigid kaaluvad kontrollnimekirja avaldamist vähemalt ühes muus keeles, eelkõige rahvusvaheliseks ärisuhtluseks kasutatavas keeles. 12  Kontrollinimekirjade esitamise kohustust ei nähta eelnõuga ette, kuid viidatud nimekirjad avaldatakse asjakohastel veebilehtedel. Art 9 lg 1 Osaliselt Jah SanS §-i 7 lõige 31 Eelnõuga lisatakse SanS §-i 7 lõige 31, mille kohaselt võib ettevõtja kohustuslik saneerimisavaldusele lisada saneerimiskava projekti. SanS § 20 lõige 1 näeb ette, et pärast saneerimismenetluse algatamist koostab saneerimisnõustaja ettevõtja nimel saneerimiskava. Vastavalt SanS § 24 lõikele 1 võtavad saneerimiskava vastu võlausaldajad. Art 9 lg 2 Kohustuslik Ei - SanS § 24 näeb ette saneerimiskava vastuvõtmise regulatsiooni, sh näeb lõige 5 ette, et võlausaldaja, kelle nõuet saneerimiskavaga ümber ei kujundata, ei või hääletamisel osaleda ja tema nõude suurust ei arvestata käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 4 nimetatud suhtarvude arvutamisel. Art 9 lg 3 Valikuline - - Eelnõuga ei kasutata ettenähtud valikuvõimalust. Art 9 lg 4 Osaliselt Jah SanS § 21 lõige 1 Vt kommentaari artikkel 8 lõike 1 kohta. kohustuslik punkt 7, lõiked 2-4 Art 9 lg 5 Osaliselt Jah SanS § 28 lõige 2 Eelnõuga täiendatakse SanS § 28 lõiget 2 punktiga 6, mille kohaselt kohustuslik punkt 6, § 36 lõige 1 kohus kinnitab vastuvõetud saneerimiskava 30 päeva jooksul selle punkt 8 saamisest arvates. Kinnitamisel kontrollib kohus, kas rühmade moodustamine saneerimiskava vastuvõtmiseks vastab ettenähtud tingimustele ning piisavalt ühetaoliste huvidega samas rühmas olevaid võlausaldajaid on koheldud võrdselt ja proportsionaalselt nende nõudega. Lisaks muudetakse eelnõuga SanS §- 36, mille lõige 1 punkt 8 sedastab, et kui võlausaldajad ei ole saneerimiskava vastu võtnud, võib kohus ettevõtja, võlausaldaja või saneerimisnõustaja avalduse alusel saneerimiskava kinnitada, kui on täidetud muuhulgas tingimus, et rühmade moodustamine saneerimiskava vastuvõtmiseks vastab ettenähtud tingimustele ja piisavalt ühetaoliste huvidega samas rühmas olevaid võlausaldajaid on koheldud võrdselt ja 13  proportsionaalselt nende nõudega. Art 9 lg 6 Osaliselt Ei - SanS § 24 näeb ette saneerimiskava vastuvõtmise regulatsiooni. kohustuslik SanS § 24 lõige 3 sedastab, et saneerimiskava on vastu võetud, kui selle poolt hääletas vähemalt pool kõigist võlausaldajatest, kellele kuulub vähemalt kaks kolmandikku kõigist häältest. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt olukorras, kui võlausaldajad on saneerimiskava alusel jaotatud rühmadesse, siis on kava vastu võetud, kui igas rühmas hääletas saneerimiskava poolt vähemalt pool kõigist ühte rühma kuuluvatest võlausaldajatest, kellele kuulub vähemalt kaks kolmandikku rühmas esindatud häältes Art 9 lg 7 Valikuline - - Eelnõuga ettenähtud valikuvõimalust ei kasutata. Art 10 lg 1 Kohustuslik Ei - Kohus kinnitab vastuvõetud saneerimiskava SanS §-s 28 sätestatud korras ja tingimustel ning vastuvõtmata saneerimiskava eelnõuga ümbersõnastatud SanS § 36 sätestatud korras ja tingimustel. Eelnõuga muudetud SanS § 37 lõige 1 sedastab, et määrus, millega saneerimiskava kinnitatakse või kinnitamata jäetakse, toimetatakse kätte ettevõtjale ja kõigile võlausaldajatele, kelle õigusi saneerimiskavaga mõjutatakse. Määrus, millega saneerimiskava kinnitatakse, on kohe täidetav. Saneerimiskava kinnitamise määrusele esitatud määruskaebusel ei ole saneerimiskava täitmise elluviimist peatavat toimet. Art 10 lg 2 Kohustuslik Osaliselt jah SanS § 28 lõige 2 Lõige 2 näeb ette tingimused, millele vastavuse korral saab kohus punktid 6 ja 7 saneerimiskava kinnitada: a) saneerimiskava on vastu võetud kooskõlas artikliga 9 – SanS § 28 lõige 2 punkt 4, 5; vt ka kommentaare artikli 9 ülevõtmise kohta; b) piisavalt ühetaoliste huvidega samas rühmas olevaid võlausaldajaid koheldakse võrdselt ja proportsionaalselt nende nõuetega - SanS § 28 lõige 2 punt 6 (lisatud eelnõuga); c) saneerimiskavast on teavitatud kõiki puudutatud isikuid kooskõlas liikmesriigi õigusega – SanS § 28 lõige 2 punktid 1-3; d) eriarvamusele jäänud võlausaldajate olemasolu korral tehakse saneerimiskava võlausaldajate parimate huvide test – SanS § 28 lõige 2 punt 7 (lisatud eelnõuga); 14  e) kui see on kohaldatav, saneerimiskava rakendamiseks vajalik uus rahastamine ning see ei kahjusta ebaõiglaselt võlausaldajate huvisid – SanS § 28 lõige 2 punkt 4. Art 10 lg 3 Kohustuslik Ei - Saneerimismenetluse algatamise eelduseks on muuhulgas asjaolu, et saneerimisavalduse esitaja on põhistanud, et ettevõtja jätkusuutlik majandamine on pärast saneerimist tõenäoliselt võimalik (eelnõuga muudetud SanS § 8 lõige 1 punkt 3). Vastuvõtmata saneerimiskava kinnitamise üheks eelduseks on, et ettevõtja jätkusuutlik majandamine on pärast saneerimist tõenäoliselt võimalik (eelnõuga muudetud SanS § 36 lõige 1 punkt 10). Art 10 lg 4 Kohustuslik Ei - Kohus kinnitab vastuvõetud saneerimiskava 30 päeva jooksul selle saamisest arvates (SanS § 28 lõige 2). Kohus otsustab vastuvõtmata saneerimiskava kinnitamise või kinnitamata jätmise 14 päeva jooksul avalduse saamisest arvates (eelnõuga muudetud SanS § 36 lõige 5). Art 11 lg 1 Kohustuslik Jah SanS 36 Puudutab senist vastuvõtmata saneerimiskava kinnitamise regulatsiooni. SanS § 29 ja 30 tunnistatakse kehtetuks, kuivõrd vastuvõtmata saneerimiskava kinnitamise avaldus (SanS § 29) ja vastava avalduse rahuldamine ei ole seoses muudatustega SanS §-s 36 enam relevantsed. Vastuvõtmata saneerimiskava kinnitamise mehhanism asendatakse direktiivist tuleneva rühmadeülese kohustamise instituudiga, mistõttu puudub vajadus dubleerimiseks. Sisuliselt asendatakse senine süsteem uuega. Eelnõuga muudetakse SanS § 36 ja nähakse ette regulatsioon, mis käsitleb vastuvõtmata saneerimiskava kinnitamist rühmadeülese kohustamise alusel, millega kehtestatakse alljärgnev: „§ 36. Vastuvõtmata saneerimiskava kinnitamine rühmadeülese kohustamise alusel (1) Kui võlausaldajad ei ole saneerimiskava vastu võtnud, võib kohus 15  ettevõtja, võlausaldaja või saneerimisnõustaja avalduse alusel saneerimiskava kinnitada, kui on täidetud vähemalt järgmised tingimused: 1) ei ole rikutud käesolevast seadusest tulenevaid nõudeid; 2) käesoleva seaduse §-s 12 nimetatud saneerimisteade on võlausaldajale edastatud ja kas see vastab käesolevas seaduses esitatud nõuetele; 3) saneerimiskava projekt on käesoleva seaduse § 20 lõike 3 kohaselt võlausaldajale tutvumiseks edastatud; 4) käesoleva seaduse § 23 lõikes 1 nimetatud teade saneerimiskava vastuvõtmise koosolekul osalemiseks või üleskutse seisukoha esitamiseks on võlausaldajale edastatud; 5) saneerimiskava vastab käesoleva seaduse §-s 21 ettenähtud nõuetele; 6) saneerimiskava vastuvõtmisel on järgitud käesoleva seaduse §-s 24 ettenähtud nõudeid, eelkõige kas saneerimiskava poolt on antud nõutav arv hääli ja hääletamisel ei ole rikutud võlausaldaja õigusi; 7) saneerimiskava alusel ei kohelda mõnda võlausaldajat oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega või võrreldes teiste samasse rühma kuuluvate võlausaldajatega; 8) rühmade moodustamine saneerimiskava vastuvõtmiseks vastab ettenähtud tingimustele ja piisavalt ühetaoliste huvidega samas rühmas olevaid võlausaldajaid on koheldud võrdselt ja proportsionaalselt nende nõudega; 9) ei ole rikutud käesoleva seaduse § 21 lõikes 11 nimetatud võlausaldajate parimate huvide testi; 10) ettevõtja jätkusuutlik majandamine on pärast saneerimist tõenäoliselt võimalik; 11) selle on heaks kiitnud puudutatud isikute hääletavate rühmade enamus, tingimusel et vähemalt üks kõnealustest rühmadest on tagatud nõuetega võlausaldajate rühm või kõrgema rahuldamisjärguga kui tavaliste tagamata nõuetega võlausaldajate rühm või vähemalt üks puudutatud isikute hääletavatest rühmadest või kahju kannatanud isikute hääletav rühm, välja arvatud käesoleva seaduse § 21 lõikes 4 nimetatud rühmad või muu rühm, kes ettevõtja 16  tegevust jätkava ettevõtte väärtuse hindamise tulemusel ei saaks väljamakseid ega säilitaks huvisid või kellel ei ole mõistlikku eeldust saada väljamakseid ega säilitada huvisid pankrotiseaduses ettenähtud rahuldamisjärkude kohaldamise korral; 12) sellega tagatakse, et eriarvamusele jäänud puudutatud võlausaldajate hääletavaid rühmi koheldakse vähemalt sama soodsalt kui mis tahes sama rahuldamisjärguga rühma ning soodsamalt kui mis tahes madalama rahuldamisjärguga rühma; 13) ükski puudutatud isikute rühm ei või saneerimiskava alusel saada rohkem, kui tema kogunõue ettevõtja vastu on. (2) Avaldus esitatakse käesoleva seaduse § 10 lõike 2 punktis 3 nimetatud tähtaja jooksul. (3) Kui avalduse on esitanud võlausaldaja või saneerimisnõustaja, on vajalik ettevõtja nõusolek. (4) Avaldusele lisatakse saneerimiskava, hääletusprotokoll koos lisadega, saneerimisnõustaja arvamus ja tõendid saneerimiskava projekti ning käesoleva seaduse §-s 23 nimetatud teate või üleskutse kättetoimetamise kohta. (5) Kohus otsustab kava kinnitamise või kinnitamata jätmise 14 päeva jooksul avalduse saamisest arvates. Direktiivis on rühmadeülese kohustamise puhul antud liikmesriikidele võimalus valida absoluutse ja relatiivse prioriteetsusreegli vahel, eelnõuga pakutakse välja lahendus, millega rakendatakse rühmade ülest kohistamist läbi relatiivse prioriteetsusreegli läbi. Art 11 lg 2 Valikuline Ei - Vt kommentaari lõike 1 kohta. Art 12 lg 1 Kohustuslik Jah SanS § 21 lõige 4, Kaitse omakapitali omanike põhjendamatu saneerimiskava SanS § 24 lõige 21, vastuvõtmise takistamise eest. 17 SanS § 22 lõige 3, SanS § 36 lõige 1 Eelnõuga täiendatakse SanS §-i 21 lõikega 4, mis näeb ette, et lisaks punkt 11 käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud rühmadele moodustatakse eraldi rühmad ka ettevõtja osanikele või aktsionäridele ja vajaduse korral ettevõtja lähikondsetele. Lähikondseks loetakse pankrotiseaduse §-s 117 nimetatud isikud. Lisaks täpsustatakse eelnõuga, et osaniku või aktsionäri häälte arv on võrdeline tema osadega osakapitalist või aktsiatega aktsiakapitalist (SanS § 24 lõige 21). Kui nõue kujundatakse ümber käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 4 nimetatud meetmega (s.o kohustuse asendamine juriidilise isiku osa või aktsiaga), on vajalik nõusolek võlausaldajalt, kelle nõue nimetatud kujul ümber kujundatakse. Juriidilise isiku osanike ega aktsionäride nõusolek või üldkoosoleku otsus ei ole nimetatud asendamise puhul vajalik. Äriseadustikus nimetatud juriidiliste isikute osanike ja aktsionäride õigusi võib kasutada üksnes ulatuses, milles see on vajalik saneerimismenetluse läbiviimiseks (SanS § 22 lõige 3). Täiendav eelnõuga tehtav osanike ja aktsionäridega seotud muudatus seondub regulatsiooniga, mis käsitleb vastuvõtmata saneerimiskava kinnitamine rühmadeülese kohustamise alusel (SanS § 36), mis näeb ette, et ui võlausaldajad ei ole saneerimiskava vastu võtnud, võib kohus ettevõtja, võlausaldaja või saneerimisnõustaja avalduse alusel saneerimiskava kinnitada, kui on täidetud muuhulgas tingimus, et selle on heaks kiitnud puudutatud isikute hääletavate rühmade enamus, tingimusel et vähemalt üks kõnealustest rühmadest on tagatud nõuetega võlausaldajate rühm või kõrgema rahuldamisjärguga kui tavaliste tagamata nõuetega võlausaldajate rühm või vähemalt üks puudutatud isikute hääletavatest rühmadest või kahju kannatanud isikute hääletav rühm, välja arvatud käesoleva seaduse § 21 lõikes 4 nimetatud rühmad või muu rühm, kes ettevõtja tegevust jätkava ettevõtte väärtuse hindamise tulemusel ei saaks 18  väljamakseid ega säilitaks huvisid või kellel ei ole mõistlikku eeldust saada väljamakseid ega säilitada huvisid pankrotiseaduses ettenähtud rahuldamisjärkude kohaldamise korral. Art 12 lg 2 Kohustuslik - - Kehtiv SanS näeb ette direktiivist tuleneva nõude, eelkõige läbi järgmiste sätete: - § 41. Saneerimismenetluse lõpetamine vara raiskamise ja võlausaldajate huvide kahjustamise korral; - § 45. Saneerimiskava kinnitamise üldised tagajärjed; - § 50. Järelevalve saneerimiskava täitmise üle; - § 51. Saneerimiskava tühistamine. Art 12 lg 3 Valikuline Jah SanS § 22 lõige 3 Vt kommentaari lõike 1 kohta. Art 13 lg 1 Kohustuslik Jah SanS § 141, § 21 Lisaks sellele, et saneerimismenetluses ei ole võimalik töösuhte lõige 1 punktid 5 ja alusel tekkinud nõudeid ümber kujundada (SanS § 22 lõige 2), 11 tagatakse ettevõtja töötajatele, et neid teavitatakse ja nendega konsulteeritakse. Ettevõtja on kohustatud töötajate esindajat teavitama ettevõtja majandusolukorra halvenemisest ja maksejõuetuse tõenäolisusest, saneerimismenetlusest, mis võib mõjutada töötajate õigusi, ning kohtule kinnitamiseks esitatavast saneerimiskavast. Sättega võetakse üle direktiivi artikli 13 lõike 1 punkt b. Eelnõuga täiendatakse SanSi §-ga 141, millega reguleeritakse ettevõtja töötajate õigusi, sedastades järgmist: „§ 141. Ettevõtja töötajate õigused Lisaks käesoleva seaduse § 22 lõikele 2 ei mõjuta saneerimismenetlus töösuhte alusel tekkinud nõudeid omavate isikute õigusi seoses nende teavitamise ja konsulteerimisega. Eelkõige on ettevõtja kohustatud töötajate esindajat teavitama järgnevast: 1) ettevõtja majandusolukorra halvenemisest ja maksejõuetuse tõenäolisusest; 19  2) saneerimismenetlusest, mis võib mõjutada töötajate õigusi; 3) kohtule kinnitamiseks esitatavast saneerimiskavast.“ Direktiivi artikli 13 lõike 1 punkti a alusel ei ole vaja kehtivat seadust muuta, sest kehtivas õiguses ei mõjuta saneerimine kollektiivläbirääkimiste ja kollektiivsete aktsioonide õigust. Direktiivi artikli 13 lõike 1 punktides b ja c nimetatud direktiivid on Eesti õigusesse üle võetud TUIS-i ja töötajate üleühenduselise kaasamise seadusega. Kuigi sisuliselt on TLS-i ja TUIS-i regulatsioon juba direktiivi artikli 13 lõike 1 punkti b alapunktidega kooskõlas, tuleb arvestada artikli 13 kohustuslikkust ja töötajate huvide kaitset, mistõttu SanS-i kõnesoleva sättega täiendatakse. Direktiivi artikli 13 lõike 1 punkti b alapunktide ülevõtmisel on lähtutud direktiivi sõnastusest. Arvestades töötajate nõrgemat positsiooni töölepingulistes võlasuhetes, tagab uuest regulatsioonist tulenev töötajate täiendav informeerimine ja konsulteerimine seoses saneerimismenetluse ja sellega ettevõtjale kaasnevate mõjudega paremini töötajate õigusi ja huve, aga ka saneeritava ettevõtte huve, kuna informeerimise läbi on töötajad paremini kaasatud ja seega eelduslikult solidaarsemad ettevõtja eesmärgiga majanduslikud raskused saneerimise abil ületada. Tuleb jälgida, et informeerimise ja konsulteerimise kohustus ei muutuks saneeritava ettevõtja jaoks liigselt ressursimahukaks. Põhjendatud on töötajaid kohtule esitatava saneerimiskava osas informeerida ja konsulteerida ulatuses, milles sellel on mõju töötajatele. Puudub vajadus töötajate informeerimiseks ja konsulteerimiseks kava kõigi detailide ulatuses3. Lisaks peab muudatuste tulemusena saneerimiskavas sisalduma töötajate olukord saneerimiskava esitamise seisuga ja saneerimiskava mõju ettevõtja töötajale (SanS § 21 lõike 1 punkt 5) 3 Töörühma analüüs, lk 278. 20  ja saneerimiskava tingimused, sealhulgas eelkõige töötajate esindajate teavitamise ja nendega konsulteerimise kord (SanS § 21 lõige 1 punkt 11). Art 13 lg 2 Valikuline Ei - Vt kommentaari lõike 1 kohta Art 14 lg 1 Kohustuslik Jah SanS § 26 Eelnõuga muudetakse SanS §-i 26, mis näeb muudatuste tulemusel välja järgmine: „(1) Võlausaldaja võib esitada kohtule käesoleva seaduse § 10 lõike 2 punktis 3 nimetatud tähtaja jooksul põhjendatud avalduse, milles palub jätta saneerimiskava kinnitamata, kui: 1) ta on hääletanud saneerimiskava vastu; 2) tema õigusi on saneerimiskava koostamise või saneerimiskava vastuvõtmise käigus oluliselt rikutud; 3) saneerimiskava alusel koheldakse teda oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega või võrreldes teiste samasse rühma kuuluvate võlausaldajatega; 4) ei ole järgitud käesoleva seaduse § 21 lõikes 11 nimetatud võlausaldajate parimate huvide testi või 5) rikutud on käesoleva seaduse §-s 36 nimetatud rühmadeülese kohustamise tingimusi. (2) Kui võlausaldaja on enne saneerimiskava üle hääletamist esitanud kava suhtes kirjaliku või protokollitud põhjendatud vastuväite ja hääletanud kava vastu ning esinevad käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 4 või 5 esitatud alused, hindab kohus võlausaldaja avalduse alusel ettevõtte väärtust, mille üle otsustamiseks võib kohus nimetada eksperdi. (3) Kui võlausaldaja on käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud olukorras esitanud avalduse, tuginedes käesoleva paragrahvi lõike 1 punktile 4, hindab kohus võlausaldaja huvide kaalumisel muu hulgas seda, kui suures ulatuses oleks võimalik rahuldada vastuväite esitanud võlausaldaja nõuet pankrotimenetluses võrreldes saneerimiskava alusel sellele võlausaldajale välja makstava summaga. 21  (4) Kui kohus määrab käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel ettevõtte väärtuse hindamiseks eksperdi, tasub avalduse rahuldamata jätmise korral menetluskulud avalduse esitanud võlausaldaja.“ Art 14 lg 2 Kohustuslik Jah SanS § 26 lõige 2 Vt kommentaari lõike 1 kohta. Art 14 lg 3 Osaliselt Jah SanS § 37 Eelnõuga muudetakse SanS §-i 37, mis näeb muudatuste tulemusel kohustuslik välja järgmine: „§ 37. Saneerimiskava kinnitamise määrus (1) Määrus, millega saneerimiskava kinnitatakse või kinnitamata jäetakse, toimetatakse kätte ettevõtjale ja kõigile võlausaldajatele, kelle õigusi saneerimiskavaga mõjutatakse. Määrus, millega saneerimiskava kinnitatakse, on kohe täidetav. Saneerimiskava kinnitamise määrusele esitatud määruskaebusel ei ole saneerimiskava täitmise elluviimist peatavat toimet. (2) Saneerimiskava kinnitamata jätmise määrusega lõpetab kohus saneerimismenetluse. (21) Kohus lahendab saneerimiskava kinnitamise määrusega ka hagi tagamise abinõu, maksuhalduri täitetoimingu või maksuhalduri pangakonto arestimise ja täitemenetluses seatud aresti või keelumärke kehtivuse, mis on seotud saneerimiskavaga hõlmatud nõudega. (3) Määruse peale, millega saneerimiskava kinnitatakse või kinnitamata jäetakse, võib ettevõtja või võlausaldaja, kes on esitanud avalduse saneerimiskava kinnitamata jätmiseks, esitada määruskaebuse otse ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse kohta võib esitada määruskaebuse. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud määruskaebuse esitamise tähtaeg on kümme päeva määruse kättetoimetamisest arvates. 22  (5) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud määruskaebus on esitatud puudusega, annab kohus puuduse kõrvaldamiseks tähtaja kuni kaks tööpäeva. (6) Menetlusosalisel on õigus esitada menetluse kiirendamise taotlus juhul, kui määruskaebus on olnud ringkonnakohtu menetluses vähemalt 15 päeva. Samuti võib menetluse kiirendamise taotluse esitada juhul, kui kohus lükkab kohtuistungi asja arutamiseks edasi kauemaks kui 15 päeva. Menetluse kiirendamise taotluse peab kohus lahendama viivituseta. (7) Määruskaebuse lahendamisel võtab kohus arvesse saneerimiskava faktilist täitmist. Kui ettevõtja ei asu saneerimiskava täitma, võib see olla aluseks võlausaldaja määruskaebuse rahuldamisele. (8) Ringkonnakohus ja Riigikohus vaatavad määruskaebuse läbi asjatu viivituseta. (9) Teade saneerimiskava kinnitamise või kinnitamata jätmise kohta avaldatakse väljaandes Ametlikud Teadaanded.“ Art 15 lg 1 Kohustuslik Osaliselt SanS § 37 lõige 1 Kinnitatud saneerimiskavad peavad olema puudutatud isikute suhtes siduvad. SanS-is sisalduv regulatsioon on direktiivist tuleneva nõudega kooskõlas. Vastavalt kehtivale SanS § 45 lõikele 1 hakkab saneerimiskava kinnitamisega saneerimiskavas ettenähtud õiguslik tagajärg kehtima ettevõtja ja isiku kohta, kelle õigusi saneerimiskavaga mõjutatakse. Eelnõuga sõnastatakse ümber § 37, mis reguleerib saneerimiskava kinnitamise määrust. Kõnesoleva paragrahvi lõige 1 näeb ette, et määrus, millega saneerimiskava kinnitatakse või kinnitamata 23  jäetakse, toimetatakse kätte ettevõtjale ja kõigile võlausaldajatele, kelle õigusi saneerimiskavaga mõjutatakse. Määrus, millega saneerimiskava kinnitatakse, on kohe täidetav. Saneerimiskava kinnitamise määrusele esitatud määruskaebusel ei ole saneerimiskava täitmise elluviimist peatavat toimet. Art 15 lg 2 Kohustuslik Ei - Direktiiv näeb ette, et neid võlausaldajaid, kes ei osale saneerimiskava vastuvõtmises, saneerimiskava ei mõjuta. Vt kommentaari lõike 1 kohta. Täiendavalt näeb kehtiv SanS § 46 ette, et saneerimiskava ei kehti võlausaldaja kohta, kellele ei ole saneerimisteadet ega saneerimiskava projekti tutvumiseks ja seisukoha võtmiseks kätte toimetatud või kes muul viisil ei ole saneerimismenetluse toimumisest teadlik. Ettevõtja peab tõendama asjaolu, et saneerimisteade või saneerimiskava projekt on võlausaldajale tutvumiseks ja seisukoha võtmiseks kätte toimetatud või et võlausaldaja on muul viisil teadlik saneerimismenetluse toimumisest. Art 16 lg 1 ls 1 Kohustuslik Ei - Siseriiklik õigus on direktiiviga kooskõlas. Kehtiva SanS § 37 lõike 3 alusel võib määruse peale, millega saneerimiskava kinnitatakse või kinnitamata jäetakse, ettevõtja või võlausaldaja esitada kohtule määruskaebuse. SanS § 4 alusel kohaldatakse saneerimismenetlusele tsiviilkohtumenetluse seadustikus hagita menetluse kohta sätestatut, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Kuivõrd SanS § 37 lg 3 ei sätesta kaebeõigust ringkonnakohtu määruse peale, kohaldub TsMS § 696 lg 3. TsMS § 696 lg 3 lause 1 kohaselt võib hagita menetluses maakohtu menetlust lõpetava määruse peale esitatud määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale esitada määruskaebuse isik, kelle õigust on määrusega kitsendatud, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Sama sätte teise lause kohaselt võib hagita menetluses tehtud muu määruse peale edasi kaevata üksnes seadusega sätestatud juhul. 24  Direktiivi artikkel 16 lõike 1 esimese lause kohaselt peab olema võimalik esitada edasikaebust kõrgema astme kohtule, kui kaebeõigus on siseriiklikus õiguses tagatud.4 Eesmärk on tagada, et kaebusega ei tegeleks sama instants, kes tegi otsuse. Seega kui otsuse tegi kohus, peab saama kaevata kõrgema astme kohtule. Direktiiv ei näe ette, et edasikaebust peab olema võimalik esitada mitmekordselt või ka riigi kõrgeimale kohtule. Seega on siseriiklik õigus direktiiviga kooskõlas. Saneerimisseadust täiendatakse üldnormiga (vt eelnõu seletuskirja SanS § 61 kohta), mille kohaselt on edasikaebeõigus nende määruste puhul, mille osas sätestatakse edasikaebeõigus saneerimisseaduses. Muudatuse eesmärk on reguleerida edasikaebeõiguste süsteem samamoodi kõikides maksejõuetusmenetlustes ning eeskujuks võetakse pankrotiseadus (PankrS § 5). Muudatus ei mõjuta direktiivi artikli 16 lõike 1 lausele 1 vastavust. Art 16 lg 1 ls 2 Kohustuslik Ei - Direktiivi artikli 16 lõike 1 teine lause on alternatiiv sama lõike esimesele lausele, ning mis reguleerib olukorda, kus saneerimiskava kinnitamine või kinnitamata jätmine otsustatakse haldusotsusega. Eestis otsustab saneerimiskava kinnitamise või kinnitamata jätmise kohus. Seega ei ole artikli 16 lõike 1 teine lause Eesti õiguse korral asjakohane ega vaja ülevõtmist. Art 16 lg 2 Kohustuslik Osaliselt jah SanS § 61 lg 4, § 37 Saneerimismenetluses esitatud kaebusi vaatavad läbi kohtud (vt lg 3–6 ja 8. seletuskirja SanS § 61 lisamise kohta). Kui saneerimisseaduses ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse saneerimismenetluses tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut (SanS § 4). Tulenevalt TsMS §-st 2 peavad kohtud asja lahendama õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Seega vastab siseriiklik õigus üldjoontes direktiivi artikli 16 lõike 2 nõuetele. Praktikas on ilmnenud mõningad puudujäägid saneerimismenetluses esitatavate määruskaebuste lahendamisel. Kuigi direktiivi 4 INSOL Europe. Barry Cahir, Michael Quinn, Guidance Note on The Implementation of Preventive Restructuring Frameworks Under EU Directive 2019/1023: Procedural features. Kättesaadav: https://www.insol-europe.org/publications/guidance-notes. 25  põhjenduspunktis nr 89 on selgitatud, et liikmesriikidel ei peaks olema kohustust sätestada, et saneerimis-, maksejõuetus- ja võlgadest vabastamise menetlusi tuleb käsitada teiste menetluste suhtes prioriteetsena, nähakse teatud erisused siiski ette. Siseriiklik õigus ei ole tõhus selles osas, et menetlusosaliste ring ei ole selge ning saneerimiskava kinnitamise või kinnitamata jätmise määruse peale esitatud määruskaebuste lahendamine ei toimu piisavalt kiiresti ning takistab saneerimiskava täitmisele asumist. Siseriiklikku õigust muudetakse tagamaks kaebuste menetlemisel suurem tõhusus ning võimaldamaks nende kiirem menetlemine. Vt seletuskirja SanS § 61 lg 4 ja § 37 lõigete 3–6 ja 8 kohta. Art 16 lg 3 ls 1 Kohustuslik Jah SanS § 37 lg 1 SanS § 37 lg 1 teise lause kohaselt on määrus, millega saneerimiskava maakohtu poolt kinnitatakse, kohe täidetav. Sama sätestab TsMS § 665 lg 1, mille kohaselt ei peata määruskaebuse esitamine vaidlustatud määruse täitmist, kui seadus ei ole ette nähtud teisiti. Kuna saneerimismenetlus on hagita asi, kehtib üldnormina TsMS § 478 lg-s 4 sätestatud reegel, et määrus hakkab kehtima ja kuulub täitmisele sõltumata jõustumisest viivitamata alates päevast, kui see tehakse teatavaks isikutele, kelle kohta määrus vastavalt selle sisule on tehtud (st nii võlgnikule kui ka kõigile võlausaldajatele). Eesti õigus on seega kooskõlas Direktiivi art 16 lg 3 nõudega. Siiski olukorras, kus edasikaebemenetluse käik ja pikkus ei ole etteennustatav, ei alusta ettevõtjad praktikas vaatamata kava kinnitavale kohtumäärusele igakord kava täitmist või on neil keeruline saada rahastust, kuna ei ole usaldust kohtumääruse jõustumise osas. Samuti on kohtud mõnikord peatanud saneerimiskava täitmise määruskaebemenetluse ajaks. Seetõttu täiendatakse SanS § 37 lõiget 1 selliselt, et oleks selge, et saneerimiskava kinnitamise määrusele esitatud edasikaebus ei peata saneerimiskava tätimist. Vt seletuskirja SanS § 37 lõike 1 kohta. Art 16 lg 3 ls 2 Valikuline Ei - Art 16 lõige 3 teine lause on soovitusliku iseloomuga (liikmesriik võib sätestada edasikaebamise korral kohtu õiguse kava täitmine peatada). TsMS § 665 lg 2 kohaselt kohus, kelle määrust 26  vaidlustatakse ja määruskaebust läbivaatav ringkonnakohus võivad enne määruskaebuse lahendamist määruskaebust tagada, muu hulgas peatada vaidlustatud määruse täitmise või kohaldada muid esialgse õiguskaitse vahendeid. Kuna SanS § 4 kohaselt kohaldatakse saneerimismenetluses tsiviilkohtumenetluse seadustikus hagita menetluse kohta sätestatut, kui saneerimisseadusest ei tulene teisiti, siis kohtud võivad TsMS § 665 lg 2 alusel saneerimiskava täitmise ka peatada määruskaebuse läbivaatamise ajaks. Art 16 lg 4 ls 1 Kohustuslik Ei - Saneerimisseaduses ei ole sätestatud eelkirjeldatud valikuid, kuid need tulenevad tsiviilkohtumenetluse seadustikust. TsMS § 667 lõike 2 alusel, kui ringkonnakohus leiab, et määruskaebus on põhjendatud, tühistab ta vaidlustatud määruse ja teeb võimaluse korral ise uue määruse. Uue määruse tegemisel saab ringkonnakohus üksnes saneerimiskava kinnitada või kinnitamata jätta, nii nagu maakohus algselt. Saneerimiskava muutmise võimalust see kaasa ei too. Siiski on kohtul TsMS § 659 ja § 447 lõikest 2 tulenevalt õigus igal ajal parandada otsuses kirja- ja arvutusvead ning ilmsed ebatäpsused, mis ei mõjuta otsuse sisu. Ulatuslikumat kava muutmise õigust kaebemenetluse korras ei soovita kohtule anda, kuivõrd see eeldaks mahukat menetlust, millesse tuleb kaasata kõik puudutatud võlausaldajad ning mille korral tuleks muudatusettepanekud uuesti läbi hääletada. Direktiivi artikli 16 lõike 4 p b võimaldab saneerimiskava koos muudatusega kinnitamise välistada. Kava muutmise võimalus sätestatakse eraldi, st kaebemenetlusest eraldisesivalt (vt seletuskirja SanS § 361 kohta). Art 16 lg 4 ls 2 Valikuline Ei - Tegemist on valikulise sättega, mida siseriiklikusse õigusesse üle ei võeta. Art 17 lg 1 Kohustuslik Osaliselt PankrS § 1131 Punkt a nõuab, et uut rahastamist ja vaherahastamist ei saa võlgniku maksejõuetuse korral tunnistada tühiseks, kehtetutuks või mittetäidetavaks. PankrSi lisatakse § 1131, millega reguleeritakse saneerimismenetluses tehtud tehingute tagasivõitmise piirangud. Tegemist on sättega, millega võetakse üle direktiivi artiklid 17 ja 18 27  ja nähakse ette uue ja vaherahastuse ning muude saneerimisega seotud tehingute minimaalne kaitsmine. „§ 1131. Saneerimismenetluses tehtud tehingute tagasivõitmise piirangud (1) Kui võlgniku suhtes on läbi viidud saneerimismenetlus, ei kohaldata tagasivõitmise regulatsiooni tehingutele, millega: 1) võlausaldaja rahastas võlgnikku saneerimismenetluses, eesmärgiks kinnitada ja täita saneerimiskava, ja sellise rahastuse suurus, allikad ning tingimused on kohus saneerimiskavas kinnitanud (edaspidi uus rahastamine); 2) võlausaldaja rahastas võlgnikku saneerimismenetluse avalduse esitamise ja saneerimiskava kinnitamise vahelisel perioodil ning see oli mõistlikel tingimustel ja viivitamatult vajalik ettevõtja tegevuse jätkamiseks, väärtuse säilitamiseks või suurendamiseks (edaspidi vaherahastamine). (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud pankrotimenetluses ei ole saneerimiskava üle läbirääkimiste edendamiseks tehtud mõistlik ja viivitamatult vajalik tehing tagasivõidetav üksnes seetõttu, et selline tehing kahjustas kõikide võlausaldajate huvisid, eeldusel, et kohus on saneerimiskava kinnitanud ja tagasivõidetav tehing ei ole tehtud pärast seda, kui võlgnik ei suutnud enam oma sissenõutavaid nõudeid tasuda. Nimetatud tehingu eesmärgiks on muu hulgas: 1) saneerimiskava läbirääkimiste, vastuvõtmise või kinnitamise eest tasude ja kulude maksmine; 2) saneerimismenetlusega tihedalt seotud küsimustes erialase nõu küsimise eest tasude ja kulude maksmine; 3) töötajate sissenõutavaks muutunud töötasu maksmine; 4) muud tavapärase majandustegevuse osana tehtud maksed ning väljamaksed. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud pankrotimenetluses ei ole saneerimiskava rakendamise edendamiseks tehtud mõistlik ja 28  viivitamatult vajalik tehing tagasivõidetav üksnes seetõttu, et selline tehing kahjustas kõikide võlausaldajate huvisid, eeldusel, et tehing on tehtud kooskõlas saneerimiskavaga. Punkt b nõuab, et rahastamise andjale ei teki tsiviil-, haldus- või kriminaalvastutust puhtalt seetõttu, et rahastamine kahjustab kõikide võlausaldajate huvisid. Selles osas kehtiv õigus muutmist ei vaja. Art 17 lg 2 Valikuline Jah PankrS § 1131 lõige 1 Vt kommentaari lõike 1 kohta. punkt 1, lõige 2 Art 17 lg 3 Valikuline Jah PankrS § 1131 lõige 2 Vt kommentaari lõike 1 kohta. Art 17 lg 4 Valikuline Jah PankrS § 150 lõige 1 Eelnõuga täiendatakse pankrotiseadust sättega, millega loetakse punkt 8 paragrahvi 1131 lõikes 1 nimetatud rahastamine (s.o saneerimismenetluses makstud uus ja vaherahastamine) pankrotimenetluse kuluks, millega antakse kõnesolevale rahastusele eelisjärjekord ( PankrS § 150 lõige 1 punkt 8). Muudatus on seotud PankrS §-ga 1131, millega nähakse ette saneerimismenetluses tehtud tehingute tagasivõitmise piirangud, mille aluseks on saneerimise ja maksejõuetuse direktiivi artiklid 17 ja 18. Direktiivi artikkel 17 näeb ette uue rahastamise ja vaherahastamise kaitsmise, nähes lõikes 1 ette, et liikmesriigid tagavad, et uut rahastamist ja vaherahastamist kaitstakse piisavalt. Miinimumstandardiks on, et ettevõtja järgneva maksejõuetuse korral tuleb tagada vähemalt, et uut rahastamist ja vaherahastamist ei tunnistata tühiseks, kehtetuks või mittetäidetavaks (st nad ei ole tagasivõidetavad, vastav regulatsioon on PankrS §-s 1131) ning sellise rahastamise andjatele ei teki tsiviil-, haldus- või kriminaalvastutust tulenevalt sellest, et selline rahastamine kahjustab kõikide võlausaldajate huvisid, välja arvatud juhul, kui on olemas muud täiendavad alused, mis on sätestatud liikmesriigi õiguses. Kõnesoleva artikli lõige 4 annab liikmesriikidele vabaduse näha ette, et uue rahastamise või vaherahastamise andjatel on õigus saada 29  järgnevas maksejõuetusmenetluses väljamakseid eelisjärjekorras enne võlausaldajaid, kellel oleks muidu prioriteetsed või samas järgus olevad nõuded. Kehtivas saneerimisseaduses puuduvad uue ja vaherahastamise eelisjärjekoha kohta normid. Art 18 lg 1 Kohustuslik Jah PankrS § 1131 lg 2 Võlgniku järgneva maksejõuetuse korral ei tunnistata tühiseks saneerimiskava üle läbirääkimisteks tehtud tehinguid üksnes põhjusel, et need kahjustavad kõikide võlausaldajate huvisid. Vt kommentaari art 16 lõike 1 kohta.. Art 18 lg 2 Valikuline Jah PankrS § 1131 lg 2 Võimaldab eelmist lõiget kohaldada ainult siis, kui kava on kinnitatud või kui tehingu suhtes on tehtud ex ante kontroll. Vt kommentaari art 16 lõike 1 kohta.. Art 18 lg 3 Valikuline Jah PankrS § 1131 lg 2 Võimaldab lg 1 mitte kohaldada tehingutele, mis on tehtud pärast seda, kui võlgnik ei suuda oma sissenõutavaid kohustusi tasuda. Vt kommentaari art 16 lõike 1 kohta.. 1 Art 18 lg 4 Kohustuslik Jah PankrS § 113 lg 2 Sätestab (avatud) nimekirja, millised tehingud peavad lg-s 1 sisalduma. Vt kommentaari art 16 lõike 1 kohta.. Art 18 lg 5 Kohustuslik Jah PankrS § 1131 lg 3 Võlgniku järgneva maksejõuetuse korral ei tunnistata tühiseks saneerimiskava rakendamiseks tehtud tehinguid üksnes põhjusel, et need kahjustavad kõikide võlausaldajate huvisid. Vt kommentaari art 16 lõike 1 kohta.. Art 19 Kohustuslik Jah ÄS § 1121 lg-d 1, 3, § Saneerimise ja maksejõuetuse direktiivi artikkel 19 näeb ette 180 lg 51, § 306 lg 31 juriidilise isiku juhtide kohustused olukorras, kus maksejõuetus on tõenäoline, sedastades, et liikmesriigid tagavad, et kui maksejõuetus on tõenäoline, peavad juriidilise isiku juhid silmas vähemalt järgmist: 30  a) võlausaldajate, omakapitali omanike ja muude sidusrühmade huvid; b) vajadus astuda samme maksejõuetuse ärahoidmiseks ja c) vajadus vältida tahtlikku või raskest hooletusest tingitud käitumist, mis võib ohustada ettevõtte elujõulisust. Oma olemuselt on tegemist kohustusliku sättega, mille liikmesriigid peavad üle võtma. Kehtivas õiguses tulenevad juriidiliste isikute juhtide kohustused nii saneerimismenetluse käigus kui ka üldised kohustused ja vastutus ettevõtja juhina erinevatest õigusaktidest (nt SanS, ÄS, TsÜS, RPS, VÕS, MKS). Kuigi saneerimise ja maksejõuetuse direktiivi artiklist 19 tulenevad põhimõtted on üldises plaanis Eesti õiguskorras juba kehtestatud, on muudatus vajalik tulenevalt kehtivate normide rakendamise efektiivsusest, mis omakorda on seotud laiema õigus- ja ärikultuuriga. Teatava erisusena saab aga välja tuua artikli 19 punkti b, millele muudatus tugineb. Ülevõtmiseks vajaliku muudatusega sedastatakse ÄS-s, et kui täisühingu, osaühingu ja aktsiaseltsi majandusolukord on halvenenud ja maksejõuetuse tekkimine tulevikus on tõenäoline, peab juhatus astuma samme majanduslike raskuste ületamiseks, oma likviidsuse taastamiseks, kasumlikkuse parandamiseks ja jätkusuutliku majandamise tagamiseks, sealhulgas kaaluma saneerimisavalduse esitamist. Art 20 lg 1 ls 1 Kohustuslik Ei - Tegemist on üldsättega, mille kohaselt tuleb siseriiklikus õiguses tagada vähemalt ühe sellise menetluse olemasolu, mille kaudu on füüsilisest isikust ettevõtjal võimalik täielikult võlgadest vabaneda ja mis vastab direktiivi nõuetele. Eesti õiguskorras on selliseid võimalikke menetlusi kaks. Esiteks kohustustest vabastamise menetlus pankrotiseaduse 11. peatüki 31  kohaselt ja teiseks võlgadest vabastamise menetlus võlgade ümberkujundamise ja võlakaitseseaduse kohaselt. PankrS § 2 lg 1 ls 2 sätestab, et füüsilisest isikust võlgnikule antakse pankrotimenetluse kaudu võimalus vabaneda oma kohustustest. PankrS § 8 lg 2 alusel võib pankrotivõlgnikuks olla iga füüsiline ja juriidiline isik, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. PankrS § 169 kohaselt võidakse füüsilisest isikust võlgnik vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. VõVS § 4 lg 1 alusel kohaldatakse võlgade ümberkujundamise menetlust võlgniku suhtes, sõltumata sellest, kas tegemist on ettevõtjaga.5 VõVS § 10 lg 3 kohaselt peab füüsilisest isikust ettevõtja, kes taotleb ettevõtte saneerimist, avalduses põhistama, et ettevõte vajab saneerimist ning ettevõtte jätkusuutlik majandamine on pärast saneerimist tõenäoliselt võimalik, samuti näitama, millised on saneerimise tagajärjed ettevõtte töötajatele. Eesti õiguses ei eristata füüsilise isiku ja füüsilisest isikust ettevõtja võlgasid ning nende võlgade vabastamine toimub samadel alustel (direktiivi art 1 lg 4 ls 1 erand). Direktiivi reeglid võetakse üle füüsilise isiku kohustustest vabastamise menetluse osas (kehtiv PankrS 11. ptk (§-d 169jj) viiakse üle füüsilise isiku maksejõuetuse seadusesse (§-d 43jj), vt seletuskirja 4. ptk 2. jagu), kuna füüsilisele isiku maksejõuetusmenetluste osas luuakse Eesti õiguses eraldi seadus. Kohustustest vabastamise menetluses on võimalik täielikult võlgadest vabastamine. Art 20 lg 1 ls 2 Valikuline Ei - Kohustustest vabastamise menetluses ei seata tingimuseks, et maksejõuetu füüsilisest isikust ettevõtja võlaga seonduv kaubandus- , majandus-, ameti või kutsetegevus peab olema lõppenud. Vastupidiselt, seadus (varem PankrS § 173 lg 1, eelnõuga üleviidud 5 Seos artikli 1 lõige 4 lause 1. 32  FIMS § 46 lõikesse 1) näeb ette võlgniku kohustuse tegeleda tulutoova tegevusega, milleks võib olla ka ettevõtlusega jätkamine samal alal. Võimalik on võlgniku tegevuse keelamine kutse- või ametialal tegutsemiskeelu alusel (KarS § 49), kuid see on seotud kutse- või ametiõiguste kuritarvitamisega või ametikohustuste rikkumisega toimepandud kuriteoga, mitte aga otseselt kutse- või ametialase tegevuse käigus tekkinud võlgadega. Art 20 lg 2 Kohustuslik Ei - Füüsilise isiku kohustustest vabastamise tingimuseks ei ole võla osaline tasumine (varem PankrS § 175, eelnõuga üleviidud FIMS §- i 48). Kohustustest vabastamisel hindab kohus kohustustest vabastamise otsustamisel igas asjas eraldi, kas võlgnik on täitnud oma kohustusi arvestades seejuures, et võlausaldajate huvid oleksid õiglaselt kaitstud. FIMS § 48 lg 2 ( varem PankrS § 175 lg 11) sätestab, et kohus võib oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses. Tegemist on olukorraga, kui võlgnik vabastatakse kohustustest enne reeglipärase 5-aastase perioodi täitumist, Asjaolu, kas võlausaldajate nõuded on rahuldatud arvestatavas määras, hindab kohus ka sellisel juhul konkreetse füüsilisest isikust võlgniku olukorrast lähtuvalt ning võlausaldajate õigusi silmas pidades. Art 20 lg 3 Kohustuslik Jah FIMS § 49 lg 5 Vt eelnõu seletuskirja FIMS § 49 lõike 5 kohta. Art 21 lg 1 Kohustuslik Jah FIMS § 48 lg 1, § 44 Vt seletuskirja FIMS § 48 lg 1 ja § 44 lg 1 ning PankrS § 1933 kohta. lg 1, PankrS § 1933. Art 21 lg 2 ls 1 Kohustuslik Jah FIMS § 48 lg 1 Vt seletuskirja FIMS § 48 lõike 1 kohta. Art 21 lg 2 ls 2 Valikuline Ei - Pankrotiseaduses on sellised sätted ette nähtud. Kohtul on kohustus võlgniku kohustustest vabastamisel kontrollida, kas võlgnik on täitnud oma kohustustest vabastamise eelduseks olevaid kohustusi 33  (FIMS § 48, eelkõige lõiked 1, 4, 5 ja 6, FIMS § 45 lg 3). Nimetatud sätetele vastasid varasemalt PankrS §-d 175 ja 172, kogu kohustustest vabastamise regulatsioon toodi pankrotiseadusest (PankrS 11. ptk) üle füüsilise isiku maksejõuetuse seadusesse (FIMS 4. ptk 2. jagu). FIMS § 48 lõike 1 alusel otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise 3 aasta möödumisel kohustustest vabastamise menetluse algatamisest, § 48 lg 4 kohaselt keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos või rikkunud süüliselt FIMS §-s 46 sätestatud kohustusi kahjustades sellega võlausaldajate huve. FIMS § 46 lg 2 kohaselt peab võlgnik teavitama kohut ja usaldusisikut elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama tulusid ja vara, andma kohtu või usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. FIMS § 48 lg 5 kohaselt, kui kohus kaalub võlgniku kohustustest vabastamata jätmist, peab ta ära kuulama võlgniku, usaldusisiku ja võlausaldajad. FIMS § 48 lg 6 kohaselt võib kohus nõuda võlgnikult vande all teabe andmist. Kui võlgnik oma kohustusi rikub, on kohtul õigus jätta võlgnik kohustustest vabastamata ka enne kohustusest vabastamise menetluse perioodi lõppu (FIMS § 48 lg 7) või pikendada kohustustest vabastamise perioodi (FIMS § 48 lg 8). FIMS § 45 lg 3 alusel võib kohus anda usaldusisikule õiguse kontrollida, kas võlgnik täidab oma kohustusi. Art 21 lg 3 Valikuline Jah FIMS § 48 lg 13 Vt seletuskirja FIMS § 48 lg 13 kohta. Art 22 lg 1 Kohustuslik Jah PankrS § 91 lg 1 Vt seletuskirja PankrS § 91 lg 1 kohta. Art 22 lg 2 Kohustuslik Ei - Pankrotiseadus on direktiiviga kooskõlas, kuivõrd ei nõua võlgnikult ärikeelu lõppemiseks kohtule ühegi taotluse või muu toimingu tegemist. Ärikeeld määratakse kindlaks ajaks (PankrS § 91 lg 1 ja 3) ning see lõpeb selle aja möödumisel automaatselt. Seda on ka Riigikohus kinnitanud oma lahendis nr 3-2-1-124-09. Art 23 lg 1 Kohustuslik Ei - Pankrotiseaduses ja füüsilise isiku maksejõuetuse seaduses on kehtestatud teatud piirangud kohustustest vabastamise menetluse algatamisele, kohustustest vabastamisele ja kohustustest vabastamise tühistamisele ning ärikeelu perioodi pikendamiseks puhuks, kui 34  võlgnik on võlausaldajate või teiste sidusrühmade suhtes tegutsenud ebaausalt või pahauskselt. Menetluse algatamist piiratakse ebaausate ja pahatahtlike võlgnike suhtes FIMS § 44 lõike 3 p 1 alusel, so sellisel juhul, kui isik on süüdi mõistetud pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo, rahapesualase kuriteo, kelmuse või karistusseadustiku §-des 214, 2172, 380–3811 nimetatud kuriteo toimepanemises. Tegemist on sellise alusega, mille puhul võlgnik on käitunud ebaausalt ja pahatahtlikult võladesse sattumise ajal ning millest tulenevalt tal ei peaks olema juurdepääsu kohustustest vabastamise menetlusele. Säte on üle toodud PankrS § 171 lõike 2 punktist 1, mistõttu ei loeta seda direktiivi alusel uue sätte kehtestamiseks. Vt eelnõu seletuskirja FIMS § 44 kohta. Kohustustest vabastamist piiratakse ebaausate ja pahatahtlike võlgnike suhtes FIMS § 48 lõike 4 alusel ja 7. Esiteks ei vabastata võlgnikku kohustustest, kui ta on süüdi mõistetud pankrotikuriteos. Kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud isiku puhul, kes sattus pankrotiolukorda enda toime pandud kuriteo tõttu. Tegemist on selliste kuritegudega, mille puhul võlgnik on käitunud teiste suhtes ebaasualt ja pahatahtlikult ning mistõttu teda ei tohiks kohustustest vabastada. Teiseks ei vabastata võlgnikku kohustustest siis, kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma kohustustest vabastamise menetluse aegseid kohustusi (FIMS § 46), nt koostöö- ja teavitamiskohustus ning kohustus tegeleda tulutoova tegevusega või selle otsimisega, ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Kohustustest vabastamine on ette nähtud ausatele võlgnikele. Säte on üle toodud PankrS § 175 lõikest 2, mistõttu ei loeta seda direktiivi alusel uue sätte kehtestamiseks. Vt eelnõu seletuskirja FIMS § 48 lõike 4 kohta. Kohustustest vabastamine tühistatakse FIMS § 50 lõike 1 alusel, kui võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud 35  pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist. Sellisel juhul on võlgnik võlausaldajate suhtes käitunud ebaausalt ja pahatahtlikult ning teda ei peaks kohustustest vabastama. Säte on üle toodud PankrS § 177 lõikest 1, mistõttu ei loeta seda direktiivi alusel uue sätte kehtestamiseks. Vt eelnõu seletuskirja FIMS § 50 lõike 1 kohta. Ärikeelu perioodi võib kohus pikendada ebaausa või pahatahtliku võlgniku suhtes PankrS § 91 lõike 3 alusel. Kui võlgnik on süüdi mõistetud jõustunud kohtuotsuse alusel pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo või karistusseadustiku §-des 380 ja 3811 nimetatud kuriteo toimepanemises, võib kohus pankrotimenetluse lõpetamisel määrata, et ärikeeld kehtib võlgniku kohta ka kolme aasta jooksul pärast pankrotimenetluse lõppu. Art 23 lg 2 p a Valikuline Ei - Eesti õiguses on vastavad sätted olemas. FIMS § 44 lõike 3 punkti 4 alusel võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kui võlgnik on viimase aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist või pärast seda tahtlikult või raske hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist. Võlausaldajate huvide kahjustamiseks loetakse muu hulgas vara raiskamist. Säte on üle toodud PankrS § 171 lõike 2 punktist 4, mistõttu ei loeta seda direktiivi alusel uue sätte kehtestamiseks. Vt eelnõu seletuskirja FIMS § 44 kohta. Kohustustest vabastamine tühistatakse FIMS § 50 lõike 1 alusel, kui võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist. Sellisel juhul on võlgnik võlausaldajate suhtes käitunud ebaausalt ja pahatahtlikult ning teda ei peaks kohustustest vabastama. Säte on üle toodud PankrS § 177 lõikest 1, mistõttu ei loeta seda direktiivi alusel uue sätte kehtestamiseks. Vt eelnõu seletuskirja FIMS § 50 lõike 1 kohta. Art 23 lg 2 p b Valikuline Ei - Eesti õiguses on vastavad sätted olemas. 36  Kohus võib jätta kohustustest vabastamise menetluse algatamata FIMS § 44 lõike 3 punkti 2 kohaselt, kui võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda andnud tahtlikult või raske hooletusega ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma majandusliku olukorra kohta, et saada toetusi või muid soodustusi riigilt, kohalikult omavalitsusüksuselt või sihtasutuselt või vältida maksude maksmist. Sellega on võlgnik rikkunud teavitamis- ja koostöökohustusi. Säte on üle toodud PankrS § 171 lõike 2 punktist 2, mistõttu ei loeta seda direktiivi alusel uue sätte kehtestamiseks. Vt eelnõu seletuskirja FIMS § 44 kohta. Kohus võib jätta kohustustest vabastamise menetluse algatamata FIMS § 44 lõike 3 punkti 5 kohaselt, kui võlgnik on tahtlikult või raske hooletusega esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletusega muid oma käesolevas seaduses sätestatud kohustusi. Sellega on võlgnik rikkunud teavitamis- ja koostöökohustusi. Säte on üle toodud PankrS § 171 lõike 2 punktist 5, mistõttu ei loeta seda direktiivi alusel uue sätte kehtestamiseks. Vt eelnõu seletuskirja FIMS § 44 kohta. Kohus keeldub võlgniku kohustustest vabastamisest FIMS § 48 lõike 4 punkti 2 alusel, kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma käesoleva seaduse §-s 46 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. FIMS § 46 lõike 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Kui võlgnik seda ei tee, on ta rikkunud teavitamis- ja koostöökohustust ning teda ei vabastata kohustustest. Säte on üle toodud PankrS § 175 lõike 2 punktist, mistõttu ei loeta seda direktiivi alusel uue sätte kehtestamiseks. Vt eelnõu seletuskirja FIMS § 48 kohta. 37  Kohus keeldub võlgniku kohustustest vabastamisest FIMS § 48 lõike 6 alusel, kui võlgnik keeldub vande all andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Sellega on võlgnik rikkunud teavitamis- ja koostöökohustusi. Säte on üle toodud PankrS § 175 lõikest 4, mistõttu ei loeta seda direktiivi alusel uue sätte kehtestamiseks. Vt eelnõu seletuskirja FIMS § 48 kohta. Kohustustest vabastamine tühistatakse FIMS § 50 lõike 1 alusel, kui võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist. Võlgnikul on FIMS § 46 lõike 2 alusel teavitamis- ja koostöökohustus. Sellisel juhul on võlgnik võlausaldajate suhtes käitunud ebaausalt ja pahatahtlikult ning teda ei peaks kohustustest vabastama. Säte on üle toodud PankrS § 177 lõikest 1, mistõttu ei loeta seda direktiivi alusel uue sätte kehtestamiseks. Vt eelnõu seletuskirja FIMS § 50 lõike 1 kohta. Art 23 lg 2 p c Valikuline Ei - Eesti õiguses on vastavad sätted olemas. Menetluse algatamist piiratakse ebaausate ja pahatahtlike võlgnike suhtes FIMS § 44 lõike 3 p 1 alusel, so sellisel juhul, kui isik on süüdi mõistetud pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo, rahapesualase kuriteo, kelmuse või karistusseadustiku §-des 214, 2172, 380–3811 nimetatud kuriteo toimepanemises. Säte on üle toodud PankrS § 171 lõike 2 punktist 1, mistõttu ei loeta seda direktiivi alusel uue sätte kehtestamiseks. Vt eelnõu seletuskirja FIMS § 44 kohta. Kohustustest vabastamist piiratakse FIMS § 48 lõike 4 punkti 1 alusel. Võlgnikku ei vabastata kohustustest, kui ta on süüdi mõistetud pankrotikuriteos. Säte on üle toodud PankrS § 175 lõike 2 punktist 1, mistõttu ei loeta seda direktiivi alusel uue sätte kehtestamiseks. Vt eelnõu seletuskirja FIMS § 48 lõike 4 kohta. Mõlema aluse puhul, kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud isiku puhul, kes sattus pankrotiolukorda enda toime pandud kuriteo 38  tõttu. Kohustustest vabastamine ei saa olla vahendiks selliste kuritegude toime panemisega seotud võlgnevustest vabanemiseks. Võlgnik on käitunud teiste suhtes ebaasualt ja pahatahtlikult ning teda ei tohiks kohustustest vabastada. Art 23 lg 2 p d Valikuline Ei - Eesti õiguses on vastav säte olemas. Kohus võib keelduda võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest FIMS § 44 lõike 3 p 3 alusel, kui kohus on viimase 10 aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist otsustanud võlgniku kohustustest vabastada. Säte on üle toodud PankrS § 171 lõike 2 punktist 3, mistõttu ei loeta seda direktiivi alusel uue sätte kehtestamiseks. Vt eelnõu seletuskirja FIMS § 44 lõike 3 kohta. Art 23 lg 2 p e Valikuline Ei Tegemist on direktiivi vabatahtliku sättega, mis ei vaja ülevõtmist. Art 23 lg 2 p f Valikuline Jah FIMS § 48 lg 8 Kohtul on õigus jätta FIMS § 44 lõike 3 punkti 1 alusel kohustustest vabastamise menetlus algatamata juhul, kui isik on süüdi mõistetud pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo, rahapesualase kuriteo, kelmuse või karistusseadustiku §-des 214, 2172, 380–3811 nimetatud kuriteo toimepanemises. Kuigi võlgnikul on õigus kohustustest vabastamisele, ei ole see võlaõusaldajate suhtes õiglane sellisel juhul, kui võlgnik on võlgadesse sattunud kuriteo tulemusel. Sättes nimetatud kuriteod on sellist laadi. Säte on üle toodud PankrS § 171 lõike 2 punktist 1, mistõttu ei loeta seda direktiivi alusel uue sätte kehtestamiseks. Vt eelnõu seletuskirja FIMS § 44 kohta. Kohtul on FIMS § 48 lõike 8 alusel õigus pikendada kuni ühe aasta võrra võlgniku suhtes käimasolevat kohustustest vabastamise perioodi, kui kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud. Sätet täiendatakse direktiivi ülevõtmiseks. Vt eelnõu seletuskirja FIMS § 48 lõike 8 kohta. Art 23 lg 3 Valikuline Ei - Direktiiv annab liikmesriikidele võimaluse näha ette teatud erandlikud juhud võlgadest vabastamise perioodi pikendamiseks, näiteks, kui sellega kaitstakse füüsilisest isikust ettevõtja ja tema perekonna eluaset. Eesti õiguses ei ole nimetatud alustel erandeid tehtud ja selleks puudub ka praktiline vajadus. Kui vajalik ja oluline 39  on võlgniku eluaseme säilitamine, on mõistlik valida kohustustest vabastamise menetluse asemel võlgade ümberkujundamise menetlus, millele ei eelne likvideerivat menetlust. Art 23 lg 4 Valikuline Ei - Direktiiv võimaldab liikmesriikidel võlgadest vabastamisest välja arvata konkreetsed võlakategooriad või piirata võlgadest vabastamise õigust või näha ette pikema võlgadest vabastamise perioodi, kui sellised erandid, piirangud või pikemad perioodid on nõuetekohaselt põhjendatud. Eesti õiguses on seda teatud juhtudel tehtud. Täiendavaid aluseid ei looda. FIMS § 49 lg 2 (varasem PankrS § 176 lg 2) kohaselt ei saa vabastada õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise ( vastab direktiivi artikli 23 lg 4 p-le c) või lapsele või vanemale elatise maksmise kohustusest (vastab direktiivi artikli 23 lg 4 p-le d). Lisaks ei vabastata võlgnikku nendest võlgadest, mis tekkisid pärast pankroti välja kuulutamist. FIMS § 43 (varasem PankrS § 169) esimese lause kohaselt vabastatakse võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, PankrS § 8 lg 3 kohaselt on pankrotivõlausaldajaks isik, kellel on võlgniku vastu varaline nõue, mis on tekkinud enne pankroti väljakuulutamist (vastab direktiivi artikli 23 lg 4 p-le e). Kohustustest vabastamise menetlus ja pankroti välja kuulutamine toimuvad edaspidi samaaegselt (FIMS § 44 lg 1). Art 23 lg 5 Valikuline Ei - Tegemist ei ole kohustusliku direktiivi sättega. Eesti õiguses sellist eristust ei ole ka tehtud. Ülevõtmise vajadus puudub. Art 23 lg 6 Ei - Tegemist on direktiivi sättega, millega välistatakse direktiivi kohaldumine muude keeldude, kui artikli 22 lõikes 1 nimetatud äritegevuse keeldude suhtes. Eesti õiguses reguleerivad erinevaid keelde veel KarS § 49 tegutsemiskeeld ja KarS § 491 ettevõtluskeeld ning MSÜS § 36 majandustegevuse keeld. Nimetatud keeludude kohaldamise aluseks ei ole asjaolu, kas isik on maksejõuetu või mitte. Tegutsemiskeeldu saab kohus kohaldada kutse- või ametiõiguste kuritarvitamise või ametikohustuste rikkumisega seotud kuriteo eest lisakaristusena kuni kolmeks aastaks. Ettevõtluskeeldu võib kohus lisakaristusena kohaldada kelmuse, usalduse kuritarvitamise, altkäemaksu andmise või vahendamise, mõjuvõimuga kauplemise, 40  avaliku usalduse vastase kuriteo, seadusliku aluseta Eestis viibiva välismaalase töötamise võimaldamise või majandusalase kuriteo eest ühest kuni viie aastani. Majandustegevuse keeldu võib majandushaldusasutus ettevõtja või ettevõtjaga seotud isiku suhtes kohaldada majandustegevuse nõuete olulise rikkumise tõttu. Art 24 lg 1 Kohustuslik Jah PankrS § 2, § 8 lg 2, Vt PankrS § 2, § 8 lg 2 ja FIMS § 43 seletuskirja. § 169 Art 24 lg 2 Valikuline Ei - Eesti õiguses ei eristata füüsilisest isikust ja füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtlusega seotud võlgasid. ÄS § 78 kohaselt vastutab füüsilisest isikust ettevõtja oma kohustuste eest kogu oma varaga. Seetõttu ei ole vajadust direktiivi artikli 24 lõikes 2 sätestatud võimaluse kasutamiseks. Füüsilise isiku võlgadest vabastamine toimub alati ühes menetluses, sõltumata sellest, kas võlad tekkisid füüsilise isiku isikliku või ettevõtlusega seotud tegevuse tulemusel. Art 25 p a Kohustuslik Ei - Eestis tegelevad maksejõuetusmenetlustega kohtud, mitte haldusasutused. Kohtuliikmete all tuleb Eesti mõistes mõista kohtunikke ja kohtujuriste, kes tegelevad sisuliselt maksejõuetusasjade menetlemisega. Kohtunikul on kohtute seaduse järgi kohustus täiendada pidevalt oma erialateadmisi ja –oskusi ning osaleda koolitustel. Kohtunike koolituse eesmärgiks on kohtunike kutsealaste teadmiste ja oskuste täiendamine ning kaasajastamine.6 Kohtunike koolitamist reguleerib KS § 44. Kohtunike koolituse eest vastutab koolitusnõukogu. Selleks on ettenähtud riigieelarvelised vahendid. Kohtunike koolituse aluseks on kohtunike koolituse strateegia ja iga-aastased koolitusprogrammid ning kohtunikueksami programm. Kohtunike koolituse strateegia ja koolitusprogrammid ning kohtunikueksami programmi koostab Riigikohus ja need kinnitab koolitusnõukogu. Kohtunike koolituse strateegia ja koolitusprogrammide koostamise aluseks on kohtunike koolitusvajadus ja koolituse tulemuste analüüs. Kohtunike 6 Kohtunike koolitus. Kättesaadav: https://www.kohus.ee/et/eesti-kohtunikud/kohtunike-koolitus. 41  koolitusvajaduse selgitab välja ja koolituse tulemusi analüüsib Riigikohus. Koolitusnõukogu määrab igal aastal koolitusprogrammi osa, milles ettenähtud koolituse läbimine on kohtunikule kohustuslik. Kohtunik osaleb koolitusel kohtu iga-aastase koolituskava alusel. Kohtu koolituskava kinnitab kohtu üldkogu. Koolituskava täitmist kontrollib kohtu esimees. Kohtunike koolitusprogrammi koostamiseks ja koolituse korraldamiseks vajalikud sihtotstarbelised vahendid nähakse ette Riigikohtu eelarves. Lisaks sätestab KS § 12 lg 3 maakohtu esimehe kohustuse koostada kohtu kohtunike koolituskava eelnõu ja esitada see kinnitamiseks kohtu kohtunike üldkogule, korraldada ja kontrollida selle täitmist ning esitada vähemalt kord aastas kohtu üldkogule ülevaade selle täitmisest. Kohtunike koolituse eesmärgid on kohtunikele abi osutamine kutsealaste teadmiste ja oskuste omandamisel ning kaasajastamisel, samuti kohtute töö ja efektiivsuse ja usaldusväärsuse tõstmine. Koolitusvajaduse hindamiseks kasutatakse kõiki kättesaadavaid infoallikaid, mis pakuvad informatsiooni kohtusüsteemi koolitusvajaduste kohta. Info allikateks on eelkõige, kuid mitte ainult: (1) suhtlus sihtgrupiga (kohtunikud ja kohtuametnikud); (2) koolituste käigus selgunud teave (sh tagasiside lehed); (3) kohtutega kokku puutuvad isikud ja institutsioonid (nt prokurörid, advokaadid, pankrotihaldurid, advokatuuri mittekuuluvad kohtujuristid, kohtuvälisteks väärteomenetlejateks olevad institutsioonid, ministeeriumid ning muud riigiasutused); (4) kohtupraktika analüüs (sh kordusanalüüsid); (5) noorkohtuniku hindamisleht; (6) küsitlused, uuringud (7) muud allikad (nt õiguskirjandus, ajakirjandus). Konkreetne koolitusprogramm töötatakse välja igaks aastaks.7 Kohtunike koolitus on jaotatud järgmisteks valdkondadeks: a) õiguskoolitus era-, karistus- ja haldusõiguse valdkondades ja b) 7 Riigikohus. Kohtunike koolituse strateegia aastateks 2015 – 2020. Kättesaadav: https://www.riigikohus.ee/sites/default/files/elfinder/Koolitus/kohtunike_koolituse_strateegia_2015-2020.pdf. 42  oskuskoolitused (sh juhtimiskoolitus). Maksejõuetusõiguse koolitused toimuvad eraõiguse valdkonna all. Aastal 2021 on planeeritud koolitused „ Pankrotimenetluse aktuaalprobleemid“ ja „ Saneerimisseaduse ja võlgade ümberkujundamise seadusemuudatused“. Kohtunikel on ühtlasi võimalik osaleda väliskoolitustel. Nii võtab Riigikohus osa Euroopa Kohtunike Koolitusvõrgustiku (EJTN) tööst. EJTN koostab igal aastal koolituste kataloogi, mis sisaldab ülevaadet kõikidest liikmesriikides toimuvatest koolitustest, kuhu on osalema oodatud teiste liikmesriikide kohtunikud. Kataloog on kättesaadav EJTNi kodulehel8 ning see sisaldab ka maksejõuetusalaseid koolitusi.9 Eesti õiguspraktika on direktiiviga maksejõuetusmenetlustega tegelevatele kohtunikele ja kohtujuristidele erialaste teadmiste ja koolituste tagamise osas kooskõlas. Maksejõuetusalased koolitused on kohtunike koolitusprogrammis esindatud. Pankroti-, saneerimis- ja võlgade ümberkujundamise menetluste alane koolitusvajadus on ette nähtud ka kohtunike 2021. a koolitusprioriteetides. Samuti saavad kohtunikud ja kohtuametnikud erialaseid teadmisi seoses spetsialiseerumisega maksejõuetusõigusele. Kohtujurist on seotud kindla kohtunikuga ja kui kohtunik on spetsialiseerunud maksejõuetusasjadele, on seda ka kohtujurist. Kuigi KS § 44 on suunatud kohtunikele, on kohtute strateegias arvestatud ka kohtujuristidega10 ning kohtujuristidele on maksejõuetusalased koolitused kättesaadavad ja nad osalevad nendel. Eeltoodud käsitlus vastab ka kohtusüsteemi sõltumatusele (direktiiv art 25). Eesti PS § 146 kohaselt on Eesti kohtud sõltumatud. 8 Riigikohus. Kohtunike koolitus. Kättesaadav: https://www.riigikohus.ee/et/koolitus-osa-kohtunikuametist. 9 EUROPEAN JUDICIAL TRAINING NETWORK 2020 CALENDAR OF TRAINING ACTIVITIES. Kättesaadav: http://www.ejtn.eu/Documents/Calendar%202020/EJTN%202020%20Calendar%20of%20training%20activities_WEB.pdf. 10 43  Sõltumatuse üks osa on ka kohtute institutsionaalne sõltumatus, mis on seotud esmajoones kohtuhalduse ja kohtute tegevuse rahastamisega. Euroopa riikides tunnustatakse valdavalt kohtusüsteemi isekorraldusõigust. Isekorraldusõigus, mis avaldub kohtusüsteemi haldussõltumatuses, saavutatakse kohtute nõukogu või sarnase haldusasutuse, kus kohtunikel on otsustav sõnaõigus, moodustamise kaudu. Kohtunike koolitamise korraldamine on Justiitsministeeriumilt üle antud koolitusnõukogule, milles otsustav sõnaõigus on kohtunikel. Koolitamiseks vajalik raha nähakse ette Riigikohtu eelarves (KS § 44). Riigikohus valmistab ette kohtunike koolitamiseks vajalikud õppematerjalid ning sõlmib koolitajatega lepingud.11 Lisaks on tagatud, et maksejõuetusasju lahendavad kohtunikud saavad oma erialased teadmised ja koolituse kutsealal töötamisega. 2021. aastal jõustusid veel täiendavad muudatused, mille alusel koondatakse juriidiliste isikute maksejõuetusasjade lahendamine Harju ja Tartu maakohtutesse ning igas maakohtus peab olema maksejõuetusele spetsialiseerunud kohtunik. Art 25 p b Kohustuslik Ei - Direktiiv sätestab, et liikmesriigid peavad tagama, et saneerimis-, maksejõuetus- ja võlgadest vabastamise menetlusi viiakse läbi tõhusalt, pidades silmas asja kiiret menetlemist. Eesti õigus on direktiiviga kooskõlas. TsMS § 3 kohaselt on tsiviilkohtumenetluse ülesanne tagada, et kohus lahendaks tsiviilasja õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Nimetatud säte kohaldub üldsättena ka maksejõuetusasjade kui TsMS § 475 lg 1 mõttes hagita asjade menetlemisel. Juriidiliste ja füüsiliste isikute pankrotiasjade menetlemine kuulub maakohtu pädevusse. Juriidilise isiku maksejõuetusasju, st pankrotimenetlusi ja saneerimismenetlusi, menetlevad Harju ja Tartu 11 Eesti Vabariigi Põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne, 2017, § 146, p 19. Kättesaadav: http://www.pohiseadus.ee/index.php?sid=1&pt=&p=146#c19. 44  maakohtud (PankrS § 4 lg 1 ja 2, SanS § 5). Füüsilise isiku pankroti- , kohustustest vabastamise ja võlgade ümberkujundamise asju menetletakse võlgniku elukoha või tema ettevõtte asukoha järgses maakohtus (PankrS § 4 lg 1 ja 2, FIMS § 9 (varem VÕVS § 9)). Füüsilise isiku maksejõuetusasju lahendavad seega kõik maakohtud ning igas maakohtus peab olema tagatud maksejõuetusele spetsialiseerunud kohtuniku olemasolu (KS § 37 lg 41 ls 2). Seega on Eesti õiguses ettenähtud kohtute ja kohtunike spetsialiseerumine, mis tõstab olulisel määral maksejõuetusasjade läbivaatamise tõhusust ja kiirust ning tagab ühtlasema ja kvaliteetsema maksejõuetusalase praktika. Menetluse tõhustamist tagavad ka direktiivi artiklite 16 ja 25–28 ülevõtmine. Art 26 lg 1 Kohustuslik Osaliselt jah Nimetatud Direktiivi artikkel 26 lg 1 sätestab liikmesriikide kohustused alljärgnevalt. nõustajate koolitamise tagamisel, sobivuskriteeriumite, määramise, ametist vabastamise ja tagasiastumise korra reguleerimisel ja huvide konfliktis oleva nõustaja vabastamisel, tagandamisel või asendamisel. Siinkohal on oluline määratleda, milliseid nõustajaid direktiiv Eesti mõistes silmas peab. Artikkel 26 lõige 1 käsitleb kõiki kohtu või haldusasutuse poolt määratavaid saneerimisnõustajaid, maksejõuetusnõustajaid ja võlgadest vabastamise menetluse nõustajaid (art 26 lg 1 p a). Lisaks on direktiivi põhjenduspunktis 87 selgitatud, et direktiivi kohaldamisalasse kuuluvad ka nõustajad maksejõuetuse määruse nr 2015/848 tähenduses. Eestis määrab kohus nõustajad nii pankroti (PankrS § 22 lg 1, § 31 lg 6, § 61 lg-d 1–4, § 172 lg 1), saneerimis- (SanS § 15 lg 1) kui ka võlgade ümberkujundamise menetlustes (FIMS § 14, varem VÕVS § 18 lg 1). Seejuures maksejõuetuse nõustaja on määruse mõttes pankrotihaldur, ajutine haldur ja usaldusisik (määruse art 2 p 5, lisa B). Siseriikliku praktika vajadustest lähtuvalt koondatakse füüsilise isiku maksejõuetusmenetlustes ajutise halduri, usaldusisiku ja 45  võlgade ümberkujundamise menetluse nõustaja rollid ning nimetatakse vastavat isikut edaspidi usaldusisikuks. Füüsilise isiku pankrotimenetluse läbiviimine jääb endiselt pankrotihalduri ülesandeks. Juriidilise isiku pankrotimenetluses täidavad ülesandeid ajutine haldur ja pankrotihaldur ning saneerimismenetluses saneerimisnõustaja. Seega kuuluvad direktiivi art 26 lg 1 kohaldamisalasse pankrotihaldurid, ajutised haldurid, saneerimisnõustajad ja usaldusisikud. Direktiivi ülevõtmise kohta vt selgitusi art 26 lg 1 p-de a–d kohta. Art 26 lg 1 p a Kohustuslik Osaliselt jah FIMS §-d 52–55, 69 Siseriiklikus õiguses on vajalik täpsustada saneerimisnõustaja ja SanS § 151 ja KTS § usaldusisiku koolitamise ja erialaste teadmiste tagamist, ajutise 95, 96, 97 halduri ja pankrotihalduri osas on siseriiklik õigus direktiiviga kooskõlas. Ajutine haldur, pankrotihaldur PankrS § 57 lõiked 1–4 sätestavad mh, millised koolitus ja erialaste teadmistega seonduvad tingimused peab isik täitma, et kvalifitseeruda halduriks. Seda võib pidada esmaseks koolituseks, mis on reguleeritud PankrS § 57 lg 1 punktides 1, 4 ja 5 ning lõigetes 2–4. Isik peaks halduriks saamiseks täitma haridusnõude, sooritama eksami ja läbima väljaõppe. Eksami sooritamisel ja väljaõppe läbimisel on tehtud ka erandid seoses kutsealal töötamisega, mis on direktiivi põhjenduspunktis 87 selgitatust tulenevalt direktiiviga kooskõlas. Direktiivi põhjenduspunktis 87 on öeldud, et nõustajad võiksid asjakohast koolitust, kvalifikatsiooni ja erialaseid teadmisi saada ka kutsealal töötamise käigus. Lisaks on haldurina tegutsevatele isikutele ettenähtud regulaarne täiendusõppe kohustus vastavalt KTS §-le 97. Täiendusõppe kohustuse täitmist kontrollib Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja eksamikomisjon kord viie aasta jooksul (edaspidi hindamisperiood). Nõuded täiendusõppele ja täiendusõppe mahu on kehtestatud 46  määrusega.12 Hindamisperioodi iga aasta kohta tuleb läbida 40 tundi täiendõpet, viieaastase hindamisperioodi jooksul tuleb läbida 200 tundi täiendusõpet (määruse § 2). Usaldusisik Koolitus, erialaste teadmiste ja täiendõppe nõudeid usaldusisikule kehtestatud ei ole. Oluline on, et kohus oleks veendunud, et isik suudab usaldusisiku kohustusi täita (PankrS §-s 172). Samuti ei ole koolitus ja erialaste teadmiste nõudeid kehtestatud nõustajale võlgade ümberkujundamise menetluses. Kohus võib nõustajaks nimetada selleks piisavate teadmiste ja kogemustega isiku (VÕVS § 18 lg 2). Seoses füüsilise isiku maksejõuetusmenetluste süsteemi ümberkorraldamisega, ühildatakse füüsilisest isikust võlgniku maksejõuetusasjades usaldusisiku, ajutise halduri ja nõustaja rollid ning nimetatakse neid kõiki ühiselt edaspidi usaldusisikuks, kelle osas kehtestatakse asjakohase koolituse ja erialaste teadmiste tagamise nõuded. Vt eelnõu seletuskirja FIMS §-de 52–55, 69 kohta. Saneerimisnõustaja Saneerimisnõustajana võib tegutseda Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja saneerimisnõustajate nimekirja kantud vandeadvokaat, pankrotihaldur või audiitor ja muu füüsiline isik, kes on aus ja kõlbeline ning valdab kõnes ja kirjas eesti keelt, kellel on head majandus- ja vajalikud õigusteadmised ning kes on omandanud vähemalt riiklikult tunnustatud magistrikraadi, sellele vastava kvalifikatsiooni Eesti Vabariigi haridusseaduse § 28 lõike 22 tähenduses või sellele vastava välisriigi kvalifikatsiooni, ja investeerimisühing või krediidiasutus (SanS § 15 lg-d 1 ja 3 ja § 151). Seega on sätestatud vajalikud tingimused, mis tagavad saneerimisnõustajatel erialaste teadmiste olemasolu. Samuti on saneerimisnõustajate puhul, kes on vandeadvokaadid, 12 Vt justiitsministri 21. mai 2010 määrus nr 7 „Nõuded pankrotihalduri täiendusõppele ja täiendusõppe maht“- RT I 201, 25,120. 47  pankrotihaldurid või audiitorid, sätestatud täiendusõppe läbimise kohutus (vt täpsemalt selgitusi ajutise halduri ja pankrotihalduri kohta ning KTS § 97). Seadust tuleb täiendusõppe kohustusega täiendada saneerimisnõustajate osas, kes ei ole vandeadvokaadid, pankrotihaldurid või audiitorid (SanS § 15 lg 3 p 2 nimetatud isikud). Vt eelnõu seletuskirja SanS § 151 ning KTS §-de 95, 96 ja 97 kohta. Art 26 lg 1 p b Kohustuslik Osaliselt jah FIMS §-d 14, 52, 56, Ajutine haldur, pankrotihaldur 57, 59, 60, 63 ja 69. Haldurina tegutsemise õigus pankrotimenetluses antakse SanS § 15 lg 3, 151 lg teovõimelisele füüsilisele isikule, kes vastab PankrS § 56 ja § 57 lg 1, 153 ja § 171 ning 1 p-de 1–5 nõuetele, sh on sooritanud halduri eksami kohtutäituri 56. seaduse (KTS) §-s 95 sätestatud korras13 ja on läbinud halduri väljaõppe KTS §-s 96 sätestatud korras. Vandeadvokaat, vandeaudiitor ning kohtute seaduse (KS) § 47 lõike 1 punktile 1 vastava haridustasemega (magistrikraad või sellega võrdsustatud haridus) kohtutäitur ei pea haldurina tegutsemise õiguse saamiseks sooritama halduri eksamit ega läbima väljaõpet. Haldurina tegutsemise õiguse saab ta koja kutsekogu liikmeks vastuvõtmisega (lõige 3). Vandeadvokaadid, vandeaudiitorid ja kohtutäiturid sooritavad eksami ja läbivad väljaõppe enda kutseala sees vastavalt advokatuurid, audiitorkogus või koja ametikogus. Tegemist on selliste erialadega, mille väljaõpe on piisav ka haldurina tegutsemiseks. Väljaõpet ei pea läbima ka halduri eksami sooritanud isik, kes on töötanud vähemalt kolm aastat õigusalast, majandusalast või finantsjuhtimisalast kõrgharidust nõudval tööl (lg 4). Haldurina tegutsemise õigust välistavad asjaolud on sätestatud PankrS § 57 lõikes 6 ning see keeld võib tuleneda ka muust seaduses sätestatud alusest (lõige 7). Haldurina tegutsemisõigus on ainult Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja (KPK) liikmestaatusega isikul. KPK on avalik-õiguslik juriidiline isik (KTS § 67). Kojast 13 Halduri eksami korraldamist reguleerib justiitsministri määrus „Pankrotihalduri eksami erialateadmiste testi valdkonnad ja hindamise kord“. – RT I 2010, 75, 576. 48  väljaarvamisel kaotab isik õiguse tegutseda haldurina (PankrS § 58 lg 4). Kojast väljaarvamise õiguslikud alused on sätestatud PankrS § 58 lg-s 3. Koja kutsekogu juhatus peab pankrotihaldurite nimekirja (PankrS § 59). Halduril peab olema seaduses sätestatud nõuetele vastav kutsekindlustus (PankrS § 64). Kohus nimetab konkreetses pankrotimenetluses ajutise halduri (PankrS § 15 lg 1) ja halduri (PankrS § 31 lg 6). Haldur ei tohi olla kohtu töötaja. Andes kohtule nõusoleku haldurina tegutsemiseks, kinnitab haldur kirjalikult, et ta on sõltumatu võlgnikust ja võlausaldajatest (PankrS § 56). Pankrotimäärusega nimetatud halduri kinnitamise otsustab võlausaldajate esimene üldkoosolek. Kui võlausaldajate üldkoosolek pankrotimäärusega nimetatud haldurit ei kinnita, valivad võlausaldajad uue halduri, kelle kinnitamise otsustab kohus viie päeva jooksul üldkoosoleku otsuse saamisest arvates, tehes selle kohta määruse (PankrS § 61). Pankrotihalduri võib vabastada ametist kohus määrusega, kui haldur on jätnud oma ülesanded täitmata või ei täida neid nõuetekohaselt. Kohus vabastab halduri kas omal algatusel või pankrotitoimkonna, võlgniku või Justiitsministeeriumi taotlusel või võlausaldajate üldkoosoleku otsuse alusel. Kohus vabastab halduri ka siis, kui ilmneb, et halduril ei ole õigust haldurina tegutseda. Kohtu nõudel esitab haldur kohtu määratud tähtajaks tegevusaruande (PankrS § 68 lg 2). Kui kohus halduri vabastab, nimetab ta määrusega uue halduri, keda ei ole vaja üldkoosolekul kinnitada. Mitme halduri korral ühe halduri vabastamisel otsustab kohus, kas vabastatu asemele on vaja uut haldurit nimetada (PankrS § 68 lg 3). Määruse peale, millega kohus on jätnud halduri vabastamata või nimetanud uue halduri, võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada 49  määruskaebuse. Määruskaebuse alusel tühistab kohus halduri nimetamise määruse, kui halduri nimetamisel on rikutud PankrS § 56 lõikes 1, 3 või 4 sätestatut (PankrS § 68 lg 4). Kui määruskaebuse läbi vaadanud kohus tühistab halduri nimetamise määruse, ei mõjuta see halduri poolt või tema suhtes tehtud õigustoimingute kehtivust (PankrS § 68 lg 5). Määruse peale, millega kohus on halduri käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud alusel vabastanud, võib haldur esitada määruskaebuse (PankrS § 68 lg 6). Haldur saab ka ise tagasi astuda. Kohus vabastab halduri tema soovil. Vabastamise soovist teatab haldur kohtule kirjalikult 30 päeva ette, esitades tegevusaruande. Pankrotimenetluse huvides võib kohus halduri vabastada enne etteteatamistähtaja möödumist (PankrS 68 lg 1). Kokkuvõttes vastab regulatsioon ajutise halduri ja pankrotihalduri osas direktiivi nõuetele. Usaldusisik Kehtiv õigus usaldusisiku osas ei ole direktiiviga kooskõlas. Seoses füüsilise isiku maksejõuetusmenetluste süsteemi ümberkorraldamisega, ühildatakse füüsilisest isikust võlgniku maksejõuetusasjades usaldusisiku, ajutise halduri ja nõustaja rollid ning nimetatakse neid kõiki ühiselt edaspidi usaldusisikuks, kelle osas kehtestatakse sobivuskriteeriumid ning määramise, ametist vabastamise ja tagasiastumise nõuded ja kord, samuti vastutuse alused ja vastutuskindlustuse kohustus. Sobivuskriteeriumide osas vt eelnõu seletuskirja FIMS §-de 52, 56, 57 ja 59 kohta. Ametisse määramise, ametist vabastamise ja tagasiastumise osas vt eelnõu seletuskirja FIMS §-de 14 ja 63 kohta. 50  Vastutuskindlustuse osas vt eelnõu seletuskirja FIMS § 60 kohta. Üleminekuperioodi osas vt eelnõu seletuskirja FIMS § 69 kohta. Saneerimisnõustaja Saneerimisnõustajana võib tegutseda Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja saneerimisnõustajate nimekirja kantud vandeadvokaat, pankrotihaldur või audiitor ja muu füüsiline isik, kes on aus ja kõlbeline ning valdab kõnes ja kirjas eesti keelt, kellel on head majandus- ja vajalikud õigusteadmised ning kes on omandanud vähemalt riiklikult tunnustatud magistrikraadi, sellele vastava kvalifikatsiooni Eesti Vabariigi haridusseaduse § 28 lõike 22 tähenduses või sellele vastava välisriigi kvalifikatsiooni, on sooritanud saneerimisnõustaja eskami ja läbinud väljaõppe, ja investeerimisühing või krediidiasutus (SanS § 15 lg-d 1 ja 3 ja § 151 lg 1). Saneerimisnõustaja ei tohi olla kohtu töötaja ning peab olema sõltumatu ettevõtjast ja saneerimismenetluse osalisest (SanS § 15 lg 5). Piirangud saneerimisnõustajana tegutsemisele on sätestatud SanS § 151 lg 5 (vt eelnõu seletuskirja). Saneerimisnõustaja nimetab saneerimismenetluse algatamisel kohus pärast ettevõtja ja suuremate võlausaldajate arvamuse ära kuulamist. Kohus ei ole otsuse tegemisel ettevõtja arvamusega seotud (SanS § 15 lg 1, lg 3). Kohus võib saneerimisnõustajaks nimetada üksnes isiku, kes on kantud saneerimisnõustajate nimekirja. Vt eelnõu seletuskirja SanS § 15 lg 3, 151 lg 1 ja 153 kohta. Saneerimisnõustaja vabastamise alused on sätestatud SanS §-s 19, sh võib kohus saneerimisnõustaja vabastada, kui saneerimisnõustaja on jätnud oma ülesande täitmata või ei täida seda nõuetekohaselt või kui selgub, et isik ei või saneerimisnõustajana tegutseda. Sellisel juhul vabastab kohus saneerimisnõustaja omal algatusel või ettevõtja avalduse alusel. Kui saneerimisnõustaja vabastatakse saneerimismenetluse kestel, nimetab kohus uue saneerimisnõustaja. Määruse peale, millega kohus on saneerimisnõustaja käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 või 4 nimetatud alusel vabastanud, võib 51  saneerimisnõustaja esitada määruskaebuse. Ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse kohta võib esitada määruskaebuse (SanS § 19 lg 5). Saneerimisnõustaja võib ka omal soovil tagasi astuda. Vabastamise soovist teatab saneerimisnõustaja kohtule kirjalikult kümme päeva ette. Sellisel juhul vabastab kohus saneerimisnõustaja määrusega (SanS § 19 lg 1 p 1, lg 2). Kokkuvõttes on kehtiv regulatsioon direktiiviga kooskõlas, kuid seda muudetakse seoses saneerimisnõustajate nimekirja loomisega. Lisaks ei ole saneerimisnõustajal vastutuskindlustuse kohustust ning selles osas täiendatakse seadust. Vt eelnõu seletuskirja SanS § 171 kohta. Art 26 lg 1 p c Kohustuslik Jah PankrS § 56 lg 5, § Ajutine haldur ja pankrotihaldur 61 lg 4. Kohus nimetab nii ajutise halduri (PankrS § 22 lg 1 p 1) kui ka FIMS § 14 lg 1. pankrotihalduri (PankrS § 61). Kohus saab ajutiseks halduriks või SanS § 15 lg 1. pankrotihalduriks nimetada isiku, kes on kantud pankrotihaldurite nimekirja (PankrS § 59). Pankrotihalduri nimetamisel on võlausaldajate üldkoosolekul võimalik kohtu valikuga mitte nõustuda ja esitada uus isik. Kohus saab teatud piiratud juhtudel jätta võlausaldajate üldkoosoleku nimetatud halduri kinnitamata. Mõlemal juhul, nii ajutise halduri kui pankrotihalduri nimetamisel, kas kohtu või võlausaldajate üldkoosoleku esitatud isiku puhul, kaalutakse halduri valikul tema võimekust menetlust läbi viia, sh näiteks varasemat kogemust. Samuti peab kohtul ja võlausaldajatel olema usaldus halduri vastu (PankrS § 56 lg 2) ja haldur peab valituks osutumiseks täitma kõik PankrS §-des 56 ja 57 sätestatud tingimused, sh koolitusnõuded, mis tagavad tema teadmiste asjakohasuse. Selguse huvides täiendatakse pankrotiseadust selliselt, et kohtul ja võlausaldajatel oleks valiku tegemisel kohustus kaaluda halduri sobivust menetlust läbi viima, sh piiriülestes asjades. Vt eelnõu seletuskirja PankrS § 56 lg 5 ja § 61 lõigete 4 täiendamise kohta. 52  Usaldusisik Seoses füüsilise isiku maksejõuetusmenetluste süsteemi ümberkorraldamisega, ühildatakse füüsilisest isikust võlgniku maksejõuetusasjades usaldusisiku, ajutise halduri ja nõustaja rollid ning nimetatakse neid kõiki ühiselt edaspidi usaldusisikuks. Usaldusisiku osas täiendatakse seadust, et see vastaks direktiivi art 26 lg 1 p c nõuetele. Vt eelnõu seletuskirja FIMS § 14 lg 1 kohta. Saneerimisnõustaja Saneerimisnõustaja nimetab kohus (SanS § 15 lg 1). Kohus saab nimetamisel hinnata vajalikke teadmisi, kogemusi, arvestada juhtumi eripära, sh seda, kas tegemist on piiriülese juhtumiga. Selguse huvides täiendatakse saneerimisseadust vastava sättega. Vt eelnõu seletuskirja SanS § 15 lg 1 muutmise kohta. Art 26 lg 1 p d Kohustuslik Osaliselt jah FIMS § 14 lg-d 4 ja Ajutine haldur ja pankrotihaldur 5, § 63 lg 1 p 4, lg 3, Haldur ei tohi olla kohtu töötaja ning ta peab olema sõltumatu lg 4 ja lg 7. võlgnikust ja võlausaldajatest. Andes kohtule nõusoleku haldurina SanS § 19 lg 1 p 4, lg tegutsemiseks, kinnitab isik kirjalikult, et ta on sõltumatu võlgnikust 3, lg 6. ja võlausaldajatest. Halduriks ei või olla asja menetleva kohtuniku ega kohtunikuabi lähikondne (PankrS § 56 lg 3 ja 4). Seega on seadusest tulenevalt kohustus vältida halduri nimetamisel huvide konflikti. Nõue kehtib nii halduri valimisel ja kinnitamisel (PankrS § 61) kui ka menetluse kestel vabastamisel (PankrS § 68). Halduri kinnitamise kord on sätestatud PankrS §-s 61. Võlausaldajate üldkoosolekul on õigus jätta kohtu nimetatud haldur kinnitamata ja esitada ise uus halduri kandidaat (PankrS § 61 lg 2). Võlgnikul kohtu nimetatud halduri osas selles etapis kaasarääkimise õigust ei ole. Kui kohus võlausaldajate üldkoosoleku poolt nimetatud haldurit ei kinnita, kinnitatakse ametisse esialgne kohtu poolt nimetatud haldur (PankrS § 61 lg 4). Määruse peale, millega kohus ei kinnita võlausaldajate valitud haldurit ja kinnitab pankrotimäärusega nimetatud halduri, võib võlausaldaja või võlgnik esitada määruskaebuse (PankrS § 61 lg 5). 53  Kui haldur on nimetatud ja kinnitatud, saab PankrS § 68 lg 2 alusel haldurit vabastada ka menetluse ajal, kui haldur on jätnud oma ülesanded täitmata või ei täida neid nõuetekohaselt. Sellisel juhul vabastab kohus halduri kas omal algatusel või pankrotitoimkonna, võlgniku või Justiitsministeeriumi taotlusel või võlausaldajate üldkoosoleku otsuse alusel. Kohus vabastab halduri ka siis, kui ilmneb, et halduril ei ole õigust haldurina tegutseda. Halduril ei ole õigust haldurina tegutseda, kui esineb PankrS § 56 lõigetes 3 ja 4 nimetatud olukord, st huvide konflikt. Määruse peale, millega kohus on jätnud halduri vabastamata, võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse (PankrS § 68 lg 4). Kui kohus vabastab halduri menetluse kestel, nimetab ta ka uue halduri, va kui menetluses oli nimetatud mitu haldurit ning kohus ei pea uue halduri nimetamist vajalikuks (PankrS § 68 lg 3). Määruse peale, millega kohus uue halduri kinnitab, võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse (PankrS § 68 lg 4). Seega on regulatsioon direktiiviga kooskõlas ning võlgnikul ja võlausaldajal on võimalus vaidlustada halduri kinnitamine vältimaks huvide konflikti. Halduri vabastamisega kaasneb halduri asendamine. Usaldusisik Kehtiv õigus usaldusisiku osas ei ole direktiiviga kooskõlas. Seoses füüsilise isiku maksejõuetusmenetluste süsteemi ümberkorraldamisega, ühildatakse füüsilisest isikust võlgniku maksejõuetusasjades usaldusisiku, ajutise halduri ja nõustaja rollid ning nimetatakse neid kõiki ühiselt edaspidi usaldusisikuks, kelle osas kehtestatakse huvide konflikti vältimise võimalused. Huvide konfliktis olevat isikut ei tohi usaldusisikuks nimetada ja kui ta on nimetatud, on see vabastamise alus. Nii võlgnikul kui võlausaldajal on õigus nõuda usaldusisiku vabastamist, millega kaasneb ka usaldusisiku asendamine. Samuti on neil võimalik vaidlustada kohtu määrust usaldusisiku vabastamata jätmise kohta. Vt eelnõu 54  seletuskirja FIMS § 14 lg-d 4 ja 5, § 63 lg 1 p 4, lg 3, lg 4 ja lg 7 kohta. Saneerimisnõustaja Saneerimisnõustaja või SanS § 15 lõikes 4 nimetatud isik ei tohi olla kohtu töötaja ning peab olema sõltumatu ettevõtjast ja saneerimismenetluse osalisest (SanS § 15 lg 5). Seega on seadusest tulenevalt kohustus vältida nõustaja nimetamisel huvide konflikti. Kohus vabastab saneerimisnõustaja, kui selgub, et tal ei ole õigust saneerimisnõustajana tegutseda (SanS § 19 lg 1 p 4). Üheks aluseks, millal isik ei või saneerimisnõustaja olla, ongi SanS § 15 lg 5. Kui saneerimisnõustaja vabastatakse saneerimismenetluse kestel, nimetab kohus uue saneerimisnõustaja (SanS § 19 lg 4). Kohus vabastab saneerimisnõustaja omal algatusel või ettevõtja avalduse alusel (SanS § 19 lg 3). Seadust tuleb täiendada selliselt, et SanS § 15 lõige 5 on vabastamise alus. Vt eelnõu seletuskirja SanS § 19 lg 1 p 4 täiendamise kohta. Saneerimisseadus ei sätesta võlausaldaja õigust esitada kohtule taotlus saneerimisnõustaja vabastamiseks. Kehtiv õigus vajab direktiiviga kooskõlla viimiseks täiendamist. Vt eelnõu seletuskirja SanS § 19 lg 3 täiendamise kohta. Samuti tuleb SanS §-i 19 täiendada direktiivi nõuetest tulenevalt võlgniku ja võlausaldaja kaebeõigusega. Kehtiv õigus reguleerib üksnes saneerimisnõustaja kaebeõigust määruse peale, millega kohus on saneerimisnõustaja SanS § 19 lg 1 p 3 või 4 alusel vabastanud. Vajalik on anda võlgnikule ja võlausaldajale õigus esitada määruskaebus määruse peale, millega kohus saneerimisnõustajat ei vabastanud. Vt eelnõu seletuskirja SanS § 19 lg 6 kohta. Art 26 lg 2 - Ei - Tegemist on Komisjonile, mitte liikmesriikidele suunatud sättega. Art 27 lg 1 Kohustuslik Osaliselt jah FIMS §-d 61 lg 3 ls Ajutine haldur, pankrotihaldur 2, 62 lg 6, 59, 60. Halduri tegevuse üle konkreetses pankrotimenetluses teostab järelevalvet kohus (PankrS § 69, § 84), pankrotitoimkond (PankrS § 73 lg 1) ja võlausaldajate üldkoosolek (PankrS § 77 p 7). 55 SanS § 152 lg 2 ja § 191. Haldusjärelevalvet halduri tegevuse üle teostavad Saneerimisnõustaja Justiitsministeerium (tulevikus Justiitsministeeriumi asemel ja eksperdi tasude ja maksejõuetuse teenistus) ja Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda hüvitamisele (PankrS § 70). Haldusjärelevalve tulemusena võib esitada haldurile kuuluvate kulutuste arvamusi, soovitusi ja ettekirjutusi; pöörduda kohtusse haldurile arvestamise kord trahvi määramiseks, halduri vabastamiseks, haldurile ning tasude tegutsemiskeelu määramiseks või halduri tasu vähendamiseks. piirmäärad määruse § 5 lg 3. Distsiplinaarjärelevalvet halduri üle teostab Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja aukohus (PankrS § 71). Koda võib haldurile distsiplinaarmenetluse tulemusena teha noomituse, määrata rahatrahvi 64–6400 eurot või keelata haldurina tegutsemise kuni viieks aastaks. Haldur, kes on oma kohustuse rikkumisega tekitanud süüliselt kahju võlgnikule või võlausaldajale või isikule, kes võib nõuda massikohustuse täitmist, peab selle hüvitama (PankrS § 63). Halduri kutsetegevuses tekitatud kahju hüvitamise tagamiseks peab haldur sõlmima kutsekindlustuslepingu, kindlustuslepingu tingimused on sätestatud seaduses (PankrS § 64). Seega on kehtiv õigus halduri osas direktiiviga kooskõlas. Usaldusisik Seoses füüsilise isiku maksejõuetusmenetluste süsteemi ümberkorraldamisega, ühildatakse füüsilisest isikust võlgniku maksejõuetusasjades usaldusisiku, ajutise halduri ja nõustaja rollid ning nimetatakse neid kõiki ühiselt edaspidi usaldusisikuks, kelle osas kehtestatakse ühtsed järelevalve reeglid. Vt eelnõu seletuskirja FIMS § 61 lg 3 ls 2 kohta. Lisaks sätestatakse kohtu õigus vähendada ka usaldusisiku tasu, kui usaldusisik on oma kohustusi rikkunud või täitmata jätnud. Vt eelnõu seletuskirja FIMS § 62 lg 6 kohta. Samuti kehtestatakse usaldusisiku vastutuse alused ja vastutuskindlustuse nõue. Vt eelnõu seletuskirja FIMS § 59 ja § 60 kohta. 56  Saneerimisnõustaja Saneerimisnõustaja üle saab järelevalvet teostada kohus TsMS § 4772 alusel. Saneerimisseaduses järelevalvet saneerimisnõustaja tegevuse üle reguleeritud ei ole. TsMS § 4772 lõike 2 alusel on kohtul õigus nõuda saneerimisnõustajalt teavet, panna talle aruandluskohustusi, teha ettekirjutusi, trahvida ja ametist vabastada. Lisaks sätestatakse SanS § 19 lg 1 punktides 3 ja 4, et kohtul on õigus saneerimisnõustaja, kes ei täida oma ülesandeid nõuetekohaselt või ei järgi kohtu antud korraldusi, ametist vabastada. Saneerimisnõustaja, kes on oma kohustuse süülise rikkumisega tekitanud ettevõtjale kahju, peab selle hüvitama (SanS § 17 lg 1). Seega on saneerimisnõustaja suhtes kehtiv regulatsioon direktiiviga kooskõlas. Siiski täiendatakse saneerimisseadust kohtuliku järelevalve alusega ning määrust saneerimisnõustaja ja eksperdi tasude ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise kord ning tasude piirmäärad (§ 5 lg 3) selliselt, et kohtul oleks saneerimisnõustaja kohustuste rikkumise korral õigus vähendada nõustajale makstavat tasu. Vt eelnõu seletuskirja SanS § 191 kohta ja rakendusakti kavandit nr 5. Samuti viikase sisse saneerimisnõustajate nimekirja kohustuslikkus ning sätestatakse alused, millal saneerimisnõustaja tuleb nimekirjast välja arvata. Vt eelnõu seletuskirja SanS § 152 lg 2 kohta. Art 27 lg 2 Kohustuslik Ei - Eestis teostavad nõustajate ja haldurite üle järelevalvet Justiitsministeerium (tulevikus Justiitsministeeriumi asemel maksejõuetuse teenistus), Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda ja kohtud. Direktiiviga kooskõlalisuse saavutamiseks tuleb vastav info üldsusele kättesaadavaks teha. Seda tehakse Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite ja/või Justiitsministeeriumi kodulehe kaudu. Pankrotihaldurite üle järelevalvet teostavate asutuste ja organite kohta on info juba Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja kodulehel avalikult kättesaadav, vt siit. Usaldusisikute ja saneerimisnõustajate kutsete reguleerimisega seoses avaldatakse info ka nende kohta. 57 Art 27 lg 3 Valikuline Ei - Tegemist on valikulise sättega. Siseriiklikus õiguses on pankrotihaldurite kutsepraktika juhiste väljatöötamise ülesanne Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Kojal (KTS § 86 lg 4 p 7). Samuti on Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda välja töötanud pankrotihaldurite hea kutsetava (KTS § 75). Nõustajate osas selliseid juhiseid ei ole, sest nõustate amet ei ole olnud sarnaselt reguleeritud. Vastavalt nõustajate ameti reguleerimisele otsustatakse tegevusjuhendite väljatöötamise vajadus tulevikus. Art 27 lg 4 ls 1 Kohustuslik Osaliselt jah FIMS § 62 Ajutine haldur, pankrotihaldur Ajutise halduri tasustamine toimub PankrS § 23 alusel. Tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg ning kehtestatud on tunnitasu ülemmäär (PankrS § 23 lg 2, lg 3). Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi (PankrS § 23 lg 1). Kuigi tunnitasu alusel töötasu arvestamine võiks haldurit survestada menetlusega venitama eesmärgil saada suuremat tasu, on see oht välistatud sellega, et kohus kinnitab tasu ning lähtub tasu määramisel eelkõige töö sisust. Tööle kulunud aeg peab olema töö sisuga kooskõlas. Kuna ajutine haldur teeb menetluse algetapis vajalikud toimingud ega tegele vara müügiga, on tunnitasu kõige mõistlikum lähtekoht tasu arvutamisel. Haldur peab pidama ka tööajaarvestust, st esitama kohtule andmed palju aega millistele tegevustele kulus (PankrS § 23 lg 2). Seega on ajutise halduri tasustamise regulatsioon direktiiviga kooskõlas. Pankrotihalduri tasustamine on reguleeritud PankrS §-s 65. Halduri tasu arvestatakse pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust (PankrS § 65 lg 2). Haldur peab pidama ka tööajaarvestust, st esitama kohtule andmed palju aega millistele tegevustele kulus (PankrS § 65 lg 2). Seega on halduri tasu seotud mitte otseselt tööle kulunud ajaga, vaid sellega, palju ta suudab võlausaldajate nõuete rahuldamismäära tõsta. 58  See tagab halduri poolt menetluse tõhusa läbiviimise ning on seega direktiiviga kooskõlas. Usaldusisik Seoses füüsilise isiku maksejõuetusmenetluste süsteemi ümberkorraldamisega, ühildatakse füüsilisest isikust võlgniku maksejõuetusasjades usaldusisiku, ajutise halduri ja nõustaja rollid ning nimetatakse neid kõiki ühiselt edaspidi usaldusisikuks, kelle osas kehtestatakse ühtsed tasustamise reeglid. Vt eelnõu seletuskirja FIMS § 62 kohta. Saneerimisnõustaja Saneerimisnõustaja tasustamine ja kulude hüvitamine on reguleeritud SanS §-s 18. SanS § 18 lõike 4 alusel, saneerimisnõustaja tasu ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise korra ning tasu piirmäärad protsentides kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.14 Saneerimisnõustaja tasustamine toimub võlgniku ja nõustaja vahelise kokkuleppe alusel, tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Seda piiravad piirmäärad ning kohtu õigus tasu suurust muuta, kui see kahjustab võlausaldajaid, samuti tasu vähendada, kui saneerimisnõustaja ei täida oma ülesandeid korrektselt või rikub kohustusi. Riigikohus on märkinud (3-2-1-25-11 p 87), et ettevõtja ja saneerimisnõustaja kokkuleppesse tasu suuruse kohta tuleb kohtul suhtuda kriitiliselt, seda eelkõige põhjusel, et makseraskustes ettevõtja kulutab põhiliselt seda raha, mille võiks kulutada võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Saneerimisnõustajale tasu määramisel tuleb mh hinnata, kas nõustaja väidetud teenuse osutamise peale kulutatud aeg võis ka tegelikult selleks kuluda ja oli mõistlikult vajalik. Selliselt on tagatud kvalifitseeritud nõustaja leidmine, võlausaldajate huvide kaitsmine ja menetluse võimalikult efektiivne läbiviimine. Siseriiklik õigus on direktiiviga kooskõlas. 14 Justiitsministri 09.01.2009 määrus nr 1 Saneerimisnõustaja ja eksperdi tasude ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise kord ning tasude piirmäärad, RTL 2009, 8,81; RT I, 31.12.2010, 51. 59 Art 27 lg 4 ls 2 Kohustuslik Osaliselt jah FIMS § 62 lg 7 Ajutine haldur, pankrotihaldur SanS § 18 lg 6, § 50 Ajutise halduri tasu hüvitamise kohta tehtud kohtumääruse peale lg 7 võivad võlgnik, pankrotiavalduse esitaja, pankrotimenetluse raugemise vältimiseks deposiidi tasunud isik ja ajutine haldur esitada määruskaebuse (PankrS § 23 lg 7, samuti on kaebeõigus PankrS § 150 lg 5 alusel). Seega on siseriiklik regulatsioon direktiiviga kooskõlas. Pankrotihalduri tasu hüvitamise kohta tehtud määruse peale võib esitada määruskaebuse (PankrS § 150 lg 5). Seega on siseriiklik regulatsioon direktiiviga kooskõlas. Usaldusisik Seoses füüsilise isiku maksejõuetusmenetluste süsteemi ümberkorraldamisega, ühildatakse füüsilisest isikust võlgniku maksejõuetusasjades usaldusisiku, ajutise halduri ja nõustaja rollid ning nimetatakse neid kõiki ühiselt edaspidi usaldusisikuks, kelle osas kehtestatakse ühtsed reeglid usaldusisiku tasustamise alaste vaidluste lahendamiseks. Vt eelnõu seletuskirja FIMS § 62 lg 7 kohta. Saneerimisnõustaja Saneerimisnõustaja tasu ja kulutuste hüvitamise kohta tehtud määruse peale võib esitada määruskaebuse saneerimisnõustaja või võlgnik, võlausaldajal vastavat õigust ei ole (SanS § 18 lg 6). Seega ei ole siseriiklik õigus osaliselt direktiiviga kooskõlas ning saneerimisseadust tuleb täiendada selliselt, et ka võlausaldajal oleks õigus saneerimisnõustaja tasu ja kulutuste hüvitamise määrusele määruskaebus esitada. Vt eelnõu seletuskirja SanS § 18 lg 6 muutmise kohta. Lisaks on saneerimismenetluses võimalik saneerimisnõustajale määrata tasu järelevalve teostamise eest. Selles osas on sätestatud tasu vaidlustamiseks eraldi alus. Vt eelnõu seletuskirja SanS § 50 lg 7 kohta. 60  Art 28 Kohustuslik Ei - Direktiivi artikkel 28 puudutab Eesti mõistes nii pankroti, kohustustest vabastamise, saneerimis- kui ka võlgadest vabastamise menetlust (maksejõuetusmenetlused). Siseriiklik regulatsioon Maksejõuetusmenetlustes kohaldub teadete ja menetlusdokumentide avaldamisele ja kättetoimetamisele ning menetlusosaliste, halduri, nõustajate ja kohtu vahelisele suhtlusele tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatu, kui vastavalt pankroti-, saneerimis- või füüsilise isiku maksejõuetuse seaduses ei ole sätestatud teisiti (PankrS § 3 lg 2, SanS § 4, FIMS § 4 lg 1 (varem VõVS § 5)). Eestis on tsiviilkohtumenetluses, sh maksejõuetusmenetlustes tagatud kohtule ja menetlusosalistele õigus suhelda omavahel elektrooniliste sidevahendite kaudu. Kohtule võib avaldusi ja muid dokumente, mis peavad olema kirjalikus vormis, esitada ka elektrooniliselt, kui kohus saab esitatud dokumendi välja trükkida ja dokumendist teha koopiaid. Dokument peab olema varustatud saatja digitaalallkirjaga või edastatud muul sellesarnasel turvalisel viisil, mis võimaldab saatja tuvastada. Saatja loetakse üheselt tuvastatavaks, kui elektronkirjale on lisatud saatja isikliku võtme abil moodustatud autentsustunnistus (TsMS § 336 lg 1). Halduril ja kohtul on õigus menetlusosalisega elektrooniliselt suhelda vastavalt TsMS §-dele 3111 ja 3141. Justiitsminister on TsMS § 3111 lg 8 alusel kehtestanud täpsemad nõuded kohtute infosüsteemi kaudu menetlusdokumentide elektroonilisele kättetoimetamisele „Maa-, haldus- ja ringkonnakohtu kantselei kodukorraga“.15 Kui menetlusdokumenti ei saadeta adressaadile infosüsteemi kaudu, kasutab kohus menetlusdokumendi saatmiseks vastavalt dokumendi kättetoimetamise nõudele e- kättetoimetamisvormi või e-edastamisvormi (kodukorra § 23). Kui elektrooniline menetlusdokumentide edastamine ei ole mingil 15 Maa-, haldus- ja ringkonnakohtu kantselei kodukord. Justiitsministri määrus 08.02.2018 nr 7. RT I, 13.02.2018, 9. 61  põhjusel võimalik (adressaadi e-posti andmed ei ole teada, või isik on soovinud menetlusdokumentide kättetoimetamist paberil), toimetab kohus menetlusdokumendid kätte paberil. Direktiivi põhjenduspunktis 90 on selgitatud, et liikmesriigil peaks olema võimalik sätestada, et võlausaldajatele teadete edastamiseks võib kasutada elektroonilisi sidevahendeid üksnes juhul, kui asjaomane võlausaldaja on eelnevalt nõustunud kasutama elektroonilisi sidevahendeid. Eesti õiguskorras peetakse selliseks nõustumiseks nii seda, kui isik ise alustab suhtlust elektrooniliselt mingilt konkreetselt aadressilt, kui ka seda, kui ta kinnitab konkreetsele aadressile kohale toimetatud teabe või dokumentide kättesaamist. Lisaks on pankrotihalduri ja kohtu omavaheline suhtlus eeldatavasti alati elektrooniline ja menetlusdokumendi muul viisil kui elektrooniliselt kätte toimetamine või edastamine on lubatav üksnes mõjuval põhjusel (TsMS § 3111 lg 6, § 336 lg 5). Halduri kutsetegevusega seotud dokumentide ja teabekandjate nõuded on sätestatud PankrS §-s 60. Ajutine haldur ja haldur peavad koostama pankrotimenetluse kohta toimiku, mille nõuded koos pankrotimenetluses koostatavatele dokumentidele esitatavate nõuetega on kehtestatud valdkonna eest vastutava ministri poolt.16 Toimikut tuleb pidada digitaalsena. Kirjalikud dokumendid skaneeritakse ja salvestatakse toimikusse. Elektrooniline dokument peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, varustatud saaja digitaalallkirjaga või edastatud muul turvalisel viisil, mis võimaldab saatja ja dokumendi haldurile saatmise aja tuvastada ja säilitada dokumenti turvaliselt digitaalses toimikus. Saneerimisnõustajal, usaldusisikul ja ka eksperdil (kes ei ole advokaat või kellel ei ole halduri kutset) on võimalus suhelda kohtuga elektrooniliselt samadel alustel nagu muudel menetlusosalistel. Lisaks täiendatakse saneerimisnõustajate ja 16 Nõuded on kehtestatud Justiitsministri määrusega Pankrotihalduri toimikule ja pankrotimenetluses koostatavatele dokumentidele esitatavad nõuded. Vastu võetud 30. detsembril 2009 nr 48, RTL 2010, 1,5.. RT I, 28. mai 2013, 3. 62  usaldusisikute osas ka TsMS § 3111 lõiget 6 ja § 336 lõiget 5 sarnaselt halduritega, st et ka nende puhul peaks suhtlus eelduslikult toimuma elektrooniliselt. Eestis on teadete ja menetlusdokumentide kättetoimetamiseks, edastamiseks ja avaldamiseks kasutusel veel Ametlikud Teadaanded, mis on Eesti Vabariigi ametlik võrguväljaanne ja andmekogu (RTS § 13 lg 1). Ametlikes Teadaannetes antakse infot pankrotimenetluse, kohustustest vabastamise menetluse ja võlgade ümberkujundamise menetluse kohta, mis on avalikud menetlused. Saneerimismenetluse kohta Ametlikes Teadaannetes teavet ei avaldata, kuna see ei ole avalik menetlus. Teateid avaldavad nii kohtud kui nõustajad. Üldjuhul edastatakse teated menetlusosalistele ka veel eraldi. Eelkõige on see oluline menetluse algatamist puudutavate teadete osas (PankrS § 34, FIMS § 12 lg 3). Kohtute kasutuses on ka kohtuinfosüsteem, mis võimaldab suurt osa kohtuasju menetleda täisdigitaalselt (paberivabalt). Kohtud suhtlevad menetlusosalistega ja menetlevad kõiki kohtuasju (sh maksejõuetusasju) kohtute infosüsteemi kaudu ja menetlusosalised saavad kohtuasjadega tutvuda ja dokumente esitada ka avaliku e- toimiku kaudu, st elektrooniliselt. E-toimik on veebipõhine infosüsteem, mis võimaldab menetlusosalistel ja nende esindajatel osaleda kohtumenetluses elektrooniliselt, sh edastada teavet ja dokumente (TsMS § 601). Võimalik on ka virtuaalistungite pidamine (menetluskonverentsina). Tehingu kirjaliku vormiga loetakse võrdseks tehingu elektrooniline vorm, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Elektroonilise vormi järgimiseks peab tehing olema tehtud püsivat taasesitamist võimaldaval viisil, sisaldama tehingu teinud isikute nimesid ja olema tehingu teinud isikute poolt elektrooniliselt allkirjastatud. Elektrooniline allkiri peab olema antud viisil, mis võimaldab allkirja seostada tehingu sisu, tehingu teinud isiku ja tehingu tegemise ajaga. 63  Elektroonilise allkirja isikule omistamise ja allkirja andmise kord sätestatakse seaduses. Elektrooniliseks allkirjaks on ka digitaalallkiri (TsÜS § 80). Pankrotimenetluses esitavad võlausaldajad nõuded pankrotihaldurile (PankrS § 93, § 94). PankrS § 94 lg 1 kohaselt tuleb nõue ja lisad esitada kirjalikult. PankrS § 1001 lõigete 3 ja 5 kohaselt on võlausaldajatel õigus esitada haldurile ka kirjalikke vastuväited teiste võlausaldajate nõuetele ning kirjalikke seisukohti teiste võlausaldajate poolt tema nõudele esitatud vastuväidete osas. Täiendavaid tingimusi pankrotiseadus ei sätesta, mistõttu kohalduvad muus osas tsiviilkohtumenetluse seadustiku sätted. Tulenevalt TsMS § 336 lõikest 1 on võlausaldajatel õigus esitada nõuded ja vastuväited ning seisukohad vastuväidetele haldurile ka elektroonilisel viisil. Nõuete esitamise all võib käsitleda ka pankrotiavalduse või maksejõuetusavalduse esitamist. Avaldus esitatakse kohtule (PankrS § 4 lg 2, FIMS § 9 lg 1). Kohalduvad kohtuga suhtlemise sätted – TsMS § 3111 ja 336. Saneerimiskava või tagasimaksete kava esitamine ei ole asjakohased. Võlausaldajatele teadete saatmine toimub Ametlike Teadaannete kaudu või vastavalt TsMS § 3111 ja § 3141 sätestatule. See kohaldub nii halduri, usaldusisiku kui ka kohtu edastatavatele teadetele (PankrS § 3 lg 2, FIMS § 4 lg 1). Kohus saab võlausaldajatele teateid edastada ka kohtuinfosüsteemi kaudu (TsMS § 3111 lg 1). Kui võlausaldaja ei anna nõusolekut elektrooniliseks suhtlemiseks, siis tuleb suhelda mitteelektroonilisel viisil. See on direktiivi põhjenduspuntki 90 kohaselt direktiiviga kooskõlas. Vaidluste ja kaebuste esitamine toimub kohtule. Kõik menetlusosalised saavad vaidlusi ja kaebusi kohtule esitada 64  elektrooniliselt. See on eelistatud, kuid mitte kohustuslik (TsMS § 336 lg 1). Kohustustest vabastamise menetlus Nõuete esitamine toimub pankrotimenetluses, vt vastavat punkti pankrotimenetluse kohta. Kohustustest vabastamise menetluse algatamine toimub maksejõuetusavalduse kaudu, vt vastavat punkti pankrotimenetluse kohta. Tagasimaksete kava ei esitata, vaid seadusest tuleneb kohustus järgida tagasimakseid vastavalt võlgniku sissetulekutele (FIMS § 46 lõiked 3-6). Võlausaldajatele teadete saatmine ning vaidluste ja edasikaebuste esitamine (FIMS § 4 lg 1) toimub samamoodi nagu pankrotimenetluses, vt vastavat punkti pankrotimenetluse kohta. Võlgade ümberkujundamise menetlus Nõuete esitamine võlgade ümberkujundamise menetluses on seotud nõude suurusega mittenõustumisega. Kui võlausaldaja, kelle nõuet soovitakse ümber kujundada, ei nõustu võlanimekirjas võlgniku esitatud andmetega, teatab ta kohtule või kohtu määramisel nõustajale kohtu määratud tähtaja jooksul, mis osas ta nõudega ei nõustu, ja esitab neid asjaolusid tõendavad tõendid (FIMS § 24 lg 1). Võlausaldaja esitab teate tsiviilkohtumenetluses sätestatud tingimustel (FIMS § 4 lg 1). Teate saab kohtule ja nõustajale esitada elektrooniliselt. See on eelistatud, kuid mitte kohustuslik (TsMS § 336 lg 1). Võlgade ümberkujundamise menetluse algatamine toimub maksejõuetusavalduse kaudu, vt vastavat punkti pankrotimenetluse kohta. 65  Võlgade ümberkujundamiskava esitab usaldusisik kohtule ning kohus ja usaldusisik suhtlevad üksteisega reeglina elektroonilisel viisil (FIMS § 19 lg 1, TsMS § 3111 lg 6, 336 lg 5). Võlausaldajatele teadete saatmine ning vaidluste ja edasikaebuste esitamine toimub samamoodi nagu pankrotimenetluses (FIMS § 4 lg 1), vt vastavat punkti pankrotimenetluse kohta. Saneerimismenetlus Nõuete esitamine saneerimismenetluses on seotud nõude suurusega mittenõustumisega. Kui võlausaldaja, kelle nõuet soovitakse saneerimiskavaga ümber kujundada, ei nõustu saneerimisteates nimetatud andmetega, esitab ta saneerimisnõustajale kirjaliku avalduse, milles märgib, mis osas ta saneerimisteates nimetatud nõudega ei nõustu, ja esitab neid asjaolusid tõendavad tõendid (SanS § 13 lg 1). Kui saneerimisnõustaja omakorda ei nõustu võlausaldaja avalduses oleva väitega, edastab ta avalduse koos tõenditega viivitamata kohtule ja põhjendab, miks ta avalduses märgituga ei nõustu (SanS § 13 lg 2). Nii võlausaldajal kui saneerimisnõustajal on õigus esitada vastav avaldus elektrooniliselt SanS § 4 ja TsMS § 336 lg 1 alusel. Saneerimismenetluse algatamine toimub saneerimissavalduse alusel. Avaldus esitatakse kohtule (SanS § 5 lg 1, § 7 lg 1, § 8 lg 1, § 4). Kohalduvad kohtuga suhtlemise sätted – TsMS § 3111 ja 336. Saneerimiskava esitamine toimub kohtule (SanS § 28 lg 1). Täiendavaid tingimusi saneerimisseadus ei sätesta, mistõttu kohalduvad muus osas tsiviilkohtumenetluse seadustiku sätted (SanS § 4). Tulenevalt TsMS § 336 lõikest 1 võib kava esitada ka elektroonilisel viisil. Saneerimiskava esitab kohtule saneerimisnõustaja (SanS § 20 lg, § 28 lg 1, § 27 lg 1). Saneerimisnõustajal on mõjuva põhjuse puudumisel kohustus suhelda kohtuga elektrooniliselt (vt eelnõu seletuskirja TsMS § 3111 66  lg 6, § 336 lg 5 kohta). Seega võib saneerimisnõustaja valida. Praktikas toimub suhtlus muidugi elektroonilisel teel. Teadete elektrooniline edastamine on võimaldatud tulenevalt SanS §-st 4 ja TsMS §-dest 3111 ja 3141. Kohus saab võlausaldajatele teateid elektrooniliselt edastada ka kohtuinfosüsteemi kaudu (TsMS § 3111 lg 1). Kui võlausaldaja ei anna nõusolekut elektrooniliseks suhtlemiseks, siis tuleb suhelda mitteelektroonilisel viisil. See on direktiivi põhjenduspuntki 90 kohaselt direktiiviga kooskõlas. Eelnõuga muudetakse saneerimismenetlus avalikuks menetluseks ning teatud teadete edastamine toimub edaspidi ka Ametlike Teadaannete kaudu. Vaidluste ja edasikaebuste esitamine toimub kohtule. Kõik menetlusosalised saavad vaidlusi ja kaebusi kohtule esitada elektrooniliselt. See on eelistatud, kuid mitte kohustuslik (TsMS § 336 lg 1). Piiriülesed olukorrad Direktiiv ei reguleeri kohtu ja kohtuväliste dokumentide kättetoimetamist, mille kättetoimetamine Euroopa Liidus on reguleeritud EL määrusega nr 1393/2007 (dokumentide kättetoimetamine tsiviil- ja kaubandusasjades). Määrus nr 1393/2007 reguleerib kohtu ja kohtuväliste dokumentide piiriülest kättetoimetamist liikmesriikide vahel (art 1 lg 1). Määrus nr 1393/2007 kohaldub ka maksejõuetusmenetlustes, kuid ei reguleeri dokumentide elektroonilist kättetoimetamist piiriüleselt. Määruse tingimus on, et isiku, kellele dokumenti kätte toimetatakse, n-ö päris aadress peab teada olema (art 1 lg 2). Seega juhul, kui isiku aadress teada ei ole,17 tekib küsimus, kas elektrooniline kättetoimetamine on lubatav. Õiguskirjanduse kohaselt tuleks seda võimalust pigem 17 Kui aadress teada ei ole, siis määrus nr 1393/2007 ei kohaldu (art 1 lg 2, Euroopa Kohtu 15.03.2012 otsus kohtuasjas C‑292/10, p 53-54. Kättesaadav: http://curia.europa.eu/juris/document/document.jsf?text=1393%252F2007%2Belektroon*&docid=120445&pageIndex=0&doclang=ET&mode=req&dir=&occ=first&part=1&cid=81 06853#ctx1). 67  jaatada.18 Kui määrus nr 1393/2007 (vt ka TsMS § 3161) ning siseriiklikud maksejõuetusalased seadused ei sätesta teisiti, tuleb lähtuda tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatust. TsMS § 3111 ja § 3141 ei näe elektroonilise kättetoimetamise puhul välisriiki kättetoimetamise osas ette erisusi. Lähtuda tuleb ka Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusest nr 910/2014. PankrS § 34 lg 3 sätestab piiriüleste võlausaldajate suhtes ainsa erisusena, et haldur teavitab pankrotimäärusest ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajast ja kohast ka võlausaldajaid, kelle harilik viibimiskoht või elu- või asukoht on mõnes teises Euroopa Liidu liikmesriigis ja kellel kinnistusraamatust, laevakinnistusraamatust, kommertspandiregistrist või väärtpaberite registrist nähtuvalt võib olla rahaline nõue võlgniku vastu või kellel on pandiõigus võlgniku vara suhtes. Maksejõuetuse määrus nr 2015/848 põhjenduspunktis 64 on selgitatud ka määruse nr 1393/2007 suhtes kehtivat erandit. Põhjenduspuntki kohaselt on oluline, et võlausaldajad, kellel on liidus alaline elu- või asukoht või registrijärgne asukoht, saaksid teavet asjaomase võlgniku vara suhtes algatatud maksejõuetusmenetluste kohta. Selleks et tagada teabe kiire edastamine võlausaldajatele, ei kohaldata juhul, kui määruses osutatakse võlausaldajate teavitamise kohustusele, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1393/2007. Võlausaldajate teavitamist on käsitletud näiteks määruse artikli 36 lõigetes 5 ja 7, artiklis 54. Maksejõuetuse määrus kohaldub pankroti- ja võlgade ümberkujundamise menetlustes (määruse Lisa A), ning eelnõuga tehakse ettepanek ka saneerimismenetluse muutmiseks selliselt, et selle saaks lisada määruse lisasse A. Lisaks sätestab maksejõuetuse määruse nr 2015/848 artikkel 53, et kohe pärast maksejõuetusmenetluse algatamist liikmesriigis peab 18 V. Kõve, I. Järvekülg, J. Ots, M. Torga. Tsiviilkohtumenetluse seadustik II. Kommenteeritud väljaanne, VI–X osa (§-d 306–474), Tallinn, 2017, Juura, lk 86 p 3.5.b. 68  selle liikmesriigi pädev kohus või kõnealuse kohtu nimetatud pankrotihaldur teavitama teadaolevaid teistes liikmesriikides asuvaid võlausaldajaid. Art 29 lg 1 Kohustuslik Ei - Artikkel kohustab liikmesriikidele koguma ettenähtud andmeid nimetatud tingimustel, nähes ette kohustuslikud andmekategooriad, ent andes samas liikmesriikidele võimaluse koguda täiendavat infot. Muudatused ei vaja õiguslikke muudatusi, Eestis on lõikes 1 nimetatud andmed kättesaadavad erinevatest registritest (eelkõige kohtute infosüsteemist). Art 29 lg 2 Kohustuslik Ei - Tegemist on tulevikku suunatud kohustusega, mille kohaselt liikmesriigid koguvad ja koondavad igal aastal riigi tasandil andmeid võlgnike arvu kohta, kelle suhtes kohaldati saneerimismenetlust või maksejõuetusmenetlust ning kellel oli kolme aasta jooksul enne sellise menetluse algatamise avalduse esitamist või algatamist, kui selline algatamine on sätestatud liikmesriigi õiguses, olemas kinnitatud saneerimiskava eelmise saneerimismenetluse alusel, millega rakendati direktiivi II jaotist. Art 29 lg 3 Valikuline Ei - Eelnõuga ei otsustata, kas Eestis hakatakse koguma artikli 29 lõikes 3 nimetatud andmeid. Art 29 lg 4 Kohustuslik Ei - Tegemist ei ole niivõrd õigusliku küsimusega, mistõttu seda eelnõuga ei reguleerita, vaid pigem infotehnoloogiliste arendustega, mis võimaldaks Euroopa Komisjonile vastavat infot nimetatud tingimustel esitada. Art 29 lg 5 Valikuline Ei - Eelnõuga ei otsustata, kas Eestis hakatakse koguma ja koondama artikli 29 lõigetes 1–4 osutatud andmeid valimi meetodi abil. Art 29 lg 6 Kohustuslik Ei - Tegemist on tulevikku suunatud kohustusega, mis näeb ette, et liikmesriigid koguvad ja koondavad artikli 29 lõigetes 1, 2, 4, ning kui see on asjakohane, siis ka lõikes 3 osutatud andmeid terve kalendriaasta kohta iga aasta 31. detsembri seisuga, alustades andmetest, mis koguti alates lõikes 7 osutatud rakendusakti kohaldamise alguskuupäevale järgneva esimese terve kalendriaasta jooksul. Need andmed edastatakse Euroopa Komisjonile kord aastas, täpsemalt andmete kogumise aastale järgneva kalendriaasta 31. detsembriks, kasutades andmete edastamise tüüpvormi. Art 29 lg 7 Puudub Ei - Kohustus on suunatud Euroopa Komisjonile. 69 Art 29 lg 8 Puudub Ei - Kohustus on suunatud Euroopa Komisjonile. Art 30 lg 1 Puudub Ei - Säte reguleerib komiteemenetlust ja on suunatud Euroopa Komisjonile. Art 30 lg 2 Puudub Ei - Säte reguleerib komiteemenetlust ja on suunatud Euroopa Komisjonile. Art 31 lg 1 Kohustuslik Ei - Säte reguleerib seost teiste Euroopa Liidu õigusaktidega. Art 31 lg 2 Kohustuslik Ei - Säte reguleerib seost teiste Euroopa Liidu õigusaktidega. Art 31 lg 3 Kohustuslik Ei - Säte reguleerib seost rahvusvahelise õigusaktiga. Art 32 Puudub Ei - Sättega muudetakse direktiivi (EL) 2017/1132 artiklit 84. Art 33 Puudub Ei - Kohustus on suunatud Euroopa Komisjonile. Art 34 lg 1 Kohustuslik Jah Eelnõu § 80 Sättega nähakse ette ülevõtmistähtaeg, milleks on 17. juuli 2021. Kuivõrd artikli 34 lõige 2 annab võimaluse nimetatud perioodi aasta võrra pikendada, võtab Eesti direktiivi üle 1. jaanuaril 2022. Art 34 lg 2 Valikuline Jah Eelnõu § 80 Seadus jõustub 2022. aasta 1. jaanuaril. Eesti on teatanud Euroopa Komisjonile, et artiklis 34 lõikes 1 ettenähtud ülevõtmisperioodi pikendatakse ühe aasta võrra. Art 34 lg 3 Kohustuslik Jah Füüsilise isiku Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse eelnõu esitatakse Euroopa maksejõuetuse Komisjonile. seaduse eelnõu tervikuna Art 35 Puudub Ei - Tegemist on direktiivi jõustumissättega. Art 36 Puudub Ei - Sättega määratletakse direktiivi adressaadid, kelleks on Euroopa Liidu liikmesriigid. 70  Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse mõjude analüüs Anna Poots Käesolev uuring viidi läbi Euroopa Sotsiaalfondist ja Rahandusministeeriumi eelarvest (kaas)rahastatava ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020 prioriteetse suuna 12 „Haldusvõimekus“ meetme 12.2 „Poliitikakujundamise kvaliteedi arendamine“ projekti 2014-2020.12.02.006.01.15-0007 „Õiguse revisjon“ raames. Projekti algatajad ja koostööpartnerid on Justiitsministeerium ja Rahandusministeerium.  2020 Sisukord KASUTATUD LÜHENDID 3 SISSEJUHATUS 4 1. SANEERIMISMENETLUS 5 1.1. Saneerimise mõju nõuetele 5 1.2. Saneerimismenetluse kohaldamise piirangud isikutest lähtudes. 14 1.3. Juurdepääs saneerimismenetlusele ja algatamise tingimused 16 1.4. Kohtu kaasamise ulatus saneerimismenetluse läbiviimiseks 21 1.5. Varade käsutusõiguse säilitanud ettevõtja 24 1.6. Konkreetsete täitemeetmete peatamine 26 1.7. Konkreetsete täitemeetmete peatamise tagajärjed 37 1.8. Saneerimiskava sisu 40 1.9. Saneerimiskavade vastuvõtmine 46 1.10. Rühmadeülene kohustamine 49 1.11. Omakapitali omanikud 51 1.12. Töötajad 52 1.13. Kohtu või haldusasutuse poolne hindamine 53 1.14. Saneerimiskavade tagajärjed 56 1.15. Vahe- ja uus rahastamise kaitse 58 1.16. Muude saneerimisega seotud tehingute kaitsmine 60 1.17. Saneeritava ettevõtja juhatuse kohustused 62 1.18. Muud muudatused saneerimismenetluses 63 2. FÜÜSILISEST ISIKUST VÕLGNIKU KOHUSTUSTEST VABASTAMINE 64 2.1. Õigus kasutada kohustustest vabastamise menetlust 64 3. EDASIKAEBEÕIGUSED 84 3.1. Saneerimisseaduse ja võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seaduse kaebeõigused 84 4. USALDUSISIKUD JA SANEERIMISNÕUSTAJAD 91 4.1. Usaldusisiku tasustamise süsteemi läbipaistvamaks ja tõhusamaks muutmine 91 4.2. Saneerimisnõustajate tasustamise süsteemi läbipaistvamaks ja tõhusamaks muutmine 97 KASUTATUD ALLIKAD 103 2 KASUTATUD LÜHENDID Direktiiv Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2019. aasta direktiiv (EL) 2019/1023, mis käsitleb ennetava saneerimise raamistikke, võlgadest vabastamist ja äritegevuse keeldu ning saneerimise, maksejõuetuse ja võlgadest vabastamise menetluse tõhususe suurendamise meetmeid, ning millega muudetakse direktiivi (EL) 2017/1132 EIR Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EL) 2015/848, 20. mai 2015, maksejõuetusmenetluse kohta (uuesti sõnastatud) SanS saneerimisseadus PankrS pankrotiseadus TsMS tsiviilkohtumenetluse seadustik VÕVS võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seadus KPK Kohtutäiturite ja pankrotihaldurite koda SHS sotsiaalhoolekandeseadus TUIS töötajate usaldusisiku seadus TLS töölepinguseadus 3 SISSEJUHATUS Maksejõuetusmenetluste kord laiemas mõttes hõlmab enda alla avara valiku meetmeid: alates ennetavatest raamistikest ja varajasest sekkumisest enne kui võlgnik (kas siis füüsiline või juriidiline) satub tõsistesse makseraskustesse kuni hetkeni, kui aus võlgnik saab majanduslikult uue võimaluse. Tõhus maksejõuetusmenetluse süsteem on oluline osis tagamaks juriidilistele isikutele jätkusuutliku majanduskasvuga ning töökohti ja väärtust loov majanduskeskkond. 1 Füüsilised isikud, kes on lõputus võlarattas ja ei suuda sealt väljuda, võivad sõltuda riiklikust sotsiaalabist. Efektiivse maksejõuetusmenetlusega vähenevad riigi kulud seoses otseste ja kaudsete sotsiaalkuludega. Lisaks, kui isik naaseb tööturule, tekib tal võimalus taas saada regulaarselt sissetulekut ning saavutada majanduslik stabiilsus. See tähendab, et kaudselt avaldub mõju ka maksutulu laekumisele. Käesoleva mõjude analüüsi eesmärgiks on hinnata Eesti saneerimisalases ja füüsiliste isikute maksejõuetust (välja arvatud pankrotimenetlus) käsitlevas õigusraamistikus kavandatud muudatuste mõju ühiskonnale tervikuna, aga ka teatud sihtrühmadele. Saneerimisalane, aga ka kohustustest vabastamise regulatsioon tuleb viia kooskõlla Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2019. aasta direktiiviga (EL) 2019/1023 (edaspidi direktiiv). Füüsilise isiku maksejõuetusmenetlust puudutavad ettepanekud on suunitletud makseraskuste ennetamisele ning majandusliku raskuste õigeaegsele lahendamisele. Käesolev Justiitsministeeriumi tellimusel valminud mõjuanalüüs keskendub kolmele suuremale teemale: 1. saneerimismenetlus; 2. füüsilisest isikust võlgniku maksejõuetusmenetlus; 3. saneerimisnõustajad ja usaldusisikud (sh tasustamine, kutse, järelevalve jne). Mõjude hindamise lõppraporti valmimisel kasutas autor Justiitsministeeriumi 2020. aastal läbiviidud andmekorje statistikat, samuti Eesti maksejõuetusmenetluste efektiivsemaks muutmise võimaluste analüüsi lõppraporti ehk analüüs-kontseptsiooni 2 . Justiitsministeeriumi andmekorjel analüüsiti kohustustest vabastamise, võlgade ümberkujundamise ja saneerimismenetluste kohtupraktikat. 1 Macroeconomic Relevance of Insolvency Frameworks in a High-debt Context: An EU Perspective. Bricongne, J.-C., Demertzis, M., Pontuch, P., Turrini, A. Discussion paper 032. June 2016. 2 Kasak, A., Peterson, T., Saarma, T., Kerstna-Vaks, K., Viirsalu, P., Õunpuu, A. Lõppraport “Eesti maksejõuetusmenetluse efektiivsemaks muutmise võimaluste analüüs” 2020. Arvutivõrgus kättesaadav: https://www.just.ee/sites/www.just.ee/files/analuus-kontseptsioon.pdf 4 1. SANEERIMISMENETLUS 1.1. Saneerimise mõju nõuetele Muudatus Mõju valdkond Sihtrühmad Õigusvastaselt tekitatud kahju Mõju majandusele: Võlausaldaja, kellel on ettevõtja vastu hüvitamise nõuded ettevõtluskeskkond ja ettevõtete õigusvastaselt tekitatud kahju tegevus hüvitamise nõue Saneeritav ettevõtja Isiklike rahaliste nõuete Mõju majandusele: Võlausaldajad ümberkujundamine ettevõtluskeskkond ja ettevõtete Saneeritav ettevõte tegevus Sissenõutavad nõuded. Mõju majandusele: Võlausaldajad Kestvuslepingute ja tingimuslike ettevõtluskeskkond ja ettevõtete Saneeritav ettevõtja nõuete erandid. Liisingulepingute ja tegevus, halduskoormus Saneerimisnõustaja pandiga tagatud nõuete Mõju riigiasutuste ja kohaliku Kohus ümberkujundamise erandid. omavalitsuse asutuste korraldusele, kuludele ja tuludele: asutuse korraldus Regressi aluse tekkinud nõuete Mõju majandusele: Võlausaldajad ümberkujundamine ettevõtluskeskkond ja ettevõtete tegevus Kohustuste asendamine juriidilise Mõju majandusele: Saneeritava ettevõtja isiku osa või aktsiaga ettevõtluskeskkond ja ettevõtete osanikud/aktsionärid tegevus Võlausaldajad Osanike/aktsionäride üldkoosoleku Mõju riigiasutuste ja kohaliku Kohus otsuse asendamine kohtu poolt omavalitsuse asutuste korraldusele, Saneeritavad ettevõtjad ja nende kinnitatud saneerimiskavaga kuludele ja tuludele: asutuse juhatused korraldus Nõuded, mida ei kohaldata kavaga Mõju majandusele: Saneeritava ettevõtja ümberkujundamise korral ettevõtluskeskkond ja ettevõtete osanikud/aktsionärid tegevus Saneerimiskava muutmine enne ja Mõju majandusele: Võlausaldajad pärast kinnitamist ettevõtluskeskkond ja ettevõtete Saneeritav ettevõtja tegevus Saneerimisnõustaja Mõju riigiasutuste ja kohaliku Kohus omavalitsuse asutuste korraldusele, Ettevõtluskeskkond kuludele ja tuludele: asutuse korraldus Kavandatav muudatus I: Õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõuded Saneerimisseadust täiendatakse muudatusega, mille kohaselt oleks õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõuete puhul võimalik üksnes täitmise tähtaja pikendamine ja osadena täitmine. Sihtrühmaks on saneeritava ettevõtja võlausaldajad ja saneeritav ettevõtja. Sihtrühm I-I: Võlausaldaja, kellel on ettevõtja vastu õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõue 5 Sihtrühmale avalduvad muudatusega majanduslikud mõjud seoses ettevõtluskeskkonna ja ettevõtete tegevusega. Kehtiva seaduse järgi on võimalik õigusvastaselt tekitatud kahju nõudeid ümber kujundada, muudatusega piiratakse ümberkujundamise meetmeid tähtaja pikendamise ja osadena täitmisega. Seega ei tulene sihtrühmale käitumises erilisi muutusi. Mõju võib pidada positiivseks, sest muudatusega kaasneb võlausaldajale kindlust, et tal on võimalik oma nõue täies ulatuses tagasi saada ning seda ei vähendata saneerimismenetluses. Samuti on tõenäoliselt taoliste menetluste arv, mille puhul hõlmatakse kavasse õigusvastaselt tekitatud kahju nõuded, väga väike. Justiitsministeeriumi läbiviidud 2020. aasta andmekorjega seoses saneerimismenetlustega ei tuvastatud ühtegi menetlust, kus saneerimisnõuete hulka kuuluks juriidilise isiku õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõue. Justiitsministeeriumi läbiviidud 2020.aasta andmekorjega tuvastati, et aastatel 2017 kuni 2019 algatati saneerimismenetlus 51 ettevõtja suhtes. Keskmine mediaan võlausaldajate arv ühe saneerimise kohta on 55, seega mõjutab kavandatav muudatus aasta jooksul kokku ligikaudu 935 füüsilist kui ka juriidilist võlausaldajat. Reaalselt on puudutatud väiksem osa võlausaldajatest, kuivõrd kõikidel võlausaldajatel ei pruugi olla õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõudeid ettevõtja vastu. Sihtrühm II-I: Saneeritav ettevõtja Sihtrühmale avalduvad muudatusega majanduslikud mõjud seoses ettevõtluskeskkonna ja ettevõtete tegevusega. Muudatusega piiratakse õigusvastaselt tekitatud kahju nõuete saneerimisabinõude valik, samas aga üleüldine võimalus taolisi nõudeid ümber kujundada jääb muutumata. Tegemist on siiski üsna harva juhuga, kui saneerimismenetluses taoline nõue ümber kujundatakse. Mõju võib olla vaid sellistel juhtudel negatiivne, kui õigusvastaselt tekitatud kahjunõuded on väga suured ning neid pole võimalik enam saneerimismenetluses vähendada. Ettevõtja jaoks võib olukord kujuneda majanduslikult koormavaks. 2017. kuni 2019.aastani algatati Eestis saneerimismenetlus kokku 51 ettevõtja suhtes. Vastavalt Statistikaameti andmetele tegutseb Eestis majanduslikult aktiivseid ettevõtteid 133 784. 3 Saneeritavate ettevõtjate hulk aastas moodustab 0,01 % Eesti äriühingutest. Tegelikkuses on sihtrühma suurus veelgi väiksem, sest mitte kõikide saneeritavate ettevõtjate vastu ei esitata õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõudeid. Kavandatav muudatus II: Isiklike rahaliste nõuete ümberkujundamine Muudatusega täiendatakse saneerimisseadust sätetega, millega nähakse ette, et saneerimiskavaga on võimalik ümber kujundada sissenõutavaks muutunud varalisi nõudeid ettevõtja suhtes. Kehtiv SanS ei piira nõuete ümberkujundamist üksnes sissenõutavaks muutunud nõuetega. Kuivõrd muudatustega nähakse ette, et saneerimismenetluses saab ümber kujundada üksnes isiklikke varalisi nõudeid ettevõtja vastu, siis tähendab see ka selgelt, et asjaõiguslikke realiseerimisnõudeid ümber kujundada ei saa Sihtrühmaks on saneeritava ettevõtja võlausaldajad ja saneeritav ettevõtja Sihtrühm I-II: Võlausaldajad Sihtrühmale avaldub majanduslik mõju seoses ettevõtluskeskkonna ja ettevõtete tegevusega. Muudatuse puhul on tegemist täiendava ja täpsustava viitega, mille põhimõtted on kohtupraktikas juba välja kujunenud. Samas nähakse muudatusega ette kaitsemeetmed pandiga tagatud nõuete 3 Statistikaameti majandusüksuste näitajad. Seisuga 01.12.2020. Kättesaadav arvutivõrgus: https://www.stat.ee/et/avasta- statistikat/valdkonnad/majandus/majandusuksused 6 võlausaldajatele. Justiitsministeeriumi 2020. aasta andmekorje andmetel, 39% saneerimismenetluste puhul oli menetlusse kaasatud pandipidajast võlausaldaja. Justiitsministeeriumi läbiviidud 2020. aasta andmekorjega tuvastati, et aastatel 2017 kuni 2019 algatati saneerimismenetlus 51 ettevõtja suhtes. Keskmine mediaan võlausaldajate arv ühe saneerimise kohta on 55, seega mõjutab kavandatav muudatus aasta jooksul kokku ligikaudu 935 füüsilist kui ka juriidilist võlausaldajat. Sihtrühm II-II: Saneeritav ettevõtja Sihtrühmale avalduvad majanduslikud mõjud seoses ettevõtluskeskkonna ja ettevõtete tegevusega. Muudatusel on õigusselgust suurendav mõju, seega sihtrühmale ei kaasne käitumismuutust. Justiitsministeeriumi läbiviidud 2020. aasta andmekorjega seoses saneerimismenetlustega ei tuvastatud ühtegi menetlust, kus kujundati ümber isiklike rahalise nõudeid. .Samas tuleb arvestada sellega, et olukorras, kui ese, mis on koormatud saneerimismenetluses mitteoleva pandipidaja kasuks, soovitakse võõrandada saneerimismenetluse raames, jääb isikliku nõudeta pandipidaja kasuks seatud pant püsima ning ese võõrandatakse koos pandiga. Negatiivseks riskiks võib pidada seda, et kui ese võõrandatakse koos pandiga, siis võib see mõjutada eseme müügihinda. 2017. kuni 2019.aastani algatati Eestis saneerimismenetlus kokku 51 ettevõtja suhtes. Vastavalt Statistikaameti andmetele tegutseb Eestis majanduslikult aktiivseid ettevõtteid 133 784. 4 Saneeritavate ettevõtjate hulk aastas moodustab 0,01 % Eesti äriühingutest. Kavandatav muudatus III: Sissenõutavad nõuded. Kestvuslepingute ja tingimuslike nõuete erandid. Liisingulepingute ja pandiga tagatud nõuete ümberkujundamise erandid. Saneerimisseadust täpsustatakse muudatusega, mille kohaselt saab üldjuhul ümber kujundada nõudeid, mis on muutunud sissenõutavaks. Erinormid nähakse ette liisingulepingute ja pandiga tagatud nõuete ümberkujundamisele. Liisingulepingute puhul võib saneerimiskavaga ette näha maksepuhkuse, kuid sel perioodil tekkivaid nõudeid vähendada ei saa, vaid üksnes mõistlikku ajatamist. Selline „maksepuhkus” ei saa üldjuhul ületada ühte aastat. Pandiga tagatud nõude puhul on panditud eseme arvel tagatud rahuldamise eelisõigus teiste nõuete suhtes ning see õigus on tagatud ka pankrotimenetluses. Sihtrühmaks on saneeritava ettevõtja võlausaldajad, saneeritav ettevõtja, saneerimisnõustaja ja kohus. Sihtrühm I-III: Võlausaldajad Sihtrühmale avaldub majanduslik mõju seoses ettevõtluskeskkonna ja ettevõtete tegevusega. Muudatuse näol on tegemist pigem täiendava ja täpsustava viitega, kajastades põhimõtteid, mis on olulises osas kohtupraktikas välja kujunenud. Enimmõjutatud võlausaldajatel (krediidiasutused, finantseerimisettevõtjad, liisingettevõtjad ja teised laenuandjad, kes on selliste tehingute puhul reeglina teiseks lepingupooleks) on muudatusest tulenev kokkupuude regulaarne ning kujutab endast ette ühte osa nimetatud isikute professionaalsest tegevusest. Selge ja prognoositav regulatsioon mõjub positiivselt võlausaldajate kindlustundele seoses investeerimise ja krediteerimisega ettevõtluskeskkonnas. Professionaalsed võlausaldajad (nagu krediidiasutused, finantseerimisettevõtjad, liisingettevõtjad ja teised laenuandjad) saavad tulenevalt oma ressurssidest 4 Statistikaameti majandusüksuste näitajad. Seisuga 01.12.2020. Kättesaadav arvutivõrgus: https://www.stat.ee/et/avasta- statistikat/valdkonnad/majandus/majandusuksused 7 oma tegevust paremini hinnata ja optimeerida. Liisingulepingute puhul välja toodud „maksepuhkus” annab võlausaldajale kindluse, et ettevõtja ei saa maksepuhkust pikemaks perioodiks. Liisingvara väärtus väheneb ajaga ja liisingvara kasutamisega, seega igasugune üle 1-aastane „ maksepuhkus” kahjustaks liisinguandja huvisid. Pandipidajast võlausaldaja saab muudatusega eelisõiguse nõuete rahuldamisele ning see võimaldab tal olla tugevamas positsioonis maksejõuetusmenetluses võrreldes teiste võlausaldajatega. Erinorm piirab teisi võlausaldajad, kellel pole pandiga tagatud nõuet, selles osas, et neil puudub eelisõigus ning neil on n-ö nõrgem positsioon menetluses. Negatiivset mõju leevendab kavandatavate muudatustega ette nähtud võlausaldajate rühmitamine, sellisel viisil ei saa pandipidajast võlausaldaja blokeerida saneerimismenetlust, sest tema nõue on igal juhul tagatud. Aasta jooksul mõjutab muudatus ligikaudu 935 füüsilisest ja juriidilisest isikust võlausaldajat. Tegelikkuses on see number väiksem, sest enim mõjutab muudatus krediidiasutusi ja teisi laenuandjaid ning liisinguandjaid. Vastavalt andmetele on igas saneerimismenetlus kavaga hõlmatud keskmiselt 1,12 panka ning 0,49 muud laenuandjat, kusjuures ühe menetluse raames olierinevaid laenuandjaid keskmiselt 12 krediidiasutust ja panka ning 9 muud laenuandjat. Sihtrühm II-III: Saneeritav ettevõtja Sihtrühmale avaldub majanduslik mõju seoses ettevõtluskeskkonna ja ettevõtete tegevusega. Seoses sellega, et kohus on juba kujundanud muudatusega sarnase praktika, siis sihtrühmal käitumismuutust ei esine. Saneerimismenetluse praktikas on kestvuslepingutega seotud nõuded üsna tavapärased. Näiteks, keskmiselt iga saneerimismenetluse kohta on kaasatud üks krediidiasutus ja igas teises saneerimismenetluses on võlausaldajana kaasatud ka muu laenuandja, sh ettevõtjad, kelle tegevusalaks5 on kapitalirent või muude finantsteenuste osutamine (vt joonis 1). Muudatusega on ettevõtjal võimalik vabaneda koormavatest kestvuslepingutest (üüri- ja rendilepingud, kindlustuslepingud, krediidilepingud, liisingulepingud, käsunduslepingud aga ka pikemaajalised tarnelepingud), liisingulepingu puhul tagastada liisingvara liisinguandjale. Ettevõtja jaoks muutub prognoositavamaks, milliseid nõudeid saab ümber kujundada ja kuidas on neid võimalik saneerimiskavaga muuta. Kui saneeritav ettevõtja saab kõik nõuded ümber kujundada ühe menetluse raames, on see talle majanduslikult vähem koormavam. Lepingute ülesütlemisest tekkivad kahjunõudeid saab saneerimismenetluses ümber kujundada, kuigi see võib tuua kaasa ettevõtja poolt kergekäelisema kestvuslepingute lõpetamise. 60 52,06 45 30 15 1,12 0,49 1,20 0,92 4,98 0 5 Eesti Majanduse Tegevusalade Klassifikaatori (EMTAK) 2008 tegevusalade järgi. Arvutivõrgus kättesaadav: emtak.rik.ee 8 Joonis 1. Võlausaldajate (nende üldise tegevuse/asukoha järgi) arv ühe saneerimismenetluse kohta. Justiitsministeeriumi läbiviidud 2020.aasta andmekorje tulemusel saadud saneerimismenetlustes hinnatud võlausaldajaid ning hinnatud neid EMTAK 2008 tegevusalade klassifikaatori põhiselt. 2017. kuni 2019.aastani algatati Eestis saneerimismenetlus kokku 51 ettevõtja suhtes. Vastavalt Statistikaameti andmetel tegutseb Eestis majanduslikult aktiivseid ettevõtteid 133 784.6 Saneeritavate ettevõtjate hulk aastas moodustab 0,01 % Eesti äriühingutest. Sihtrühm III-III: Saneerimisnõustajad Sihtrühmale avaldub majanduslik mõju seoses halduskoormusega. Muudatusega luuakse selgem regulatsioon kestvuslepingute nõuete ümberkujundamise osas, mis omakorda võimaldab paremat arusaamist, kuidas ja milliseid nõudeid saneerimiskavas ümber kujundada. Saneerimisnõustaja töökorralduses muutusi ei tulene. Halduskoormuse osas samuti ei esine olulist mõju, sest ka kehtiva korra järgi peavad saneerimisnõustajad kestvuslepingutest tulenevad nõudeid ümber kujundama. Ühe saneerimismenetluse kohta on kaasatud üks kuni kaks saneerimisnõustajat. Justiitsministeeriumi läbiviidud 2020. aasta andmekorje puhul leiti 3-aastase perioodi jooksul vaadeldud saneerimistes, et saneerimisnõustajana oli esindatud 27 erinevat isikut). Sihtrühm IV-III: Kohtud Sihtrühmale avalduvad mõjud riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele, kuludele ja tuludele seoses asutuste korraldusega. Muudatus on üldjuhul täiendava ja täpsustava iseloomuga, kajastades põhimõtteid, mis on olulises osas välja kujunenud kohtupraktikas. Regulatsioon nõuete ümberkujundamise kohta vähendab tarbetute vaidluste arvu, seega töö- ja halduskoormus võib mõnevõrra langeda. Saneerimismenetlustes puutuvad menetlusosalised ja kohtud regulaarselt kestvuslepingutega seonduvaga kokku. Justiitsministeeriumi 2020.aasta andmekorje andmetel on maksejõuetusmenetlusi lahendanud 55 erinevat kohtunikku. Eestis on 242 kohtuniku kohta 7 , mis kõik pole küll pidevalt täidetud. Muudatustest saab mõjutatud umbes 23% kohtunikest. Kavandatav muudatus IV: Regressi alusel tekkinud nõuded Muudatuse kohaselt, kui kolmas isik täidab võlausaldaja nõude täielikult või osaliselt ning samal ajal on võlausaldaja nõude täitmine ette nähtud ka saneerimiskavas, siis lähevad võlausaldajale kava alusel ette nähtud õigused seaduse alusel üle nõude täitnud kolmandatele isikutele eeldusel, et kolmanda isiku poolt tehtud maksed ja kava alusel tehtavate maksete väärtus kokku ületavad võlausaldaja kava kinnitamise hetkel olnud nõude summat. Muudatuse sisuliseks eesmärgiks on reguleerida SanS-is, kuidas kohustuse täitnud isik ettevõtja vastu tagasinõude esitab. Sihtrühmaks on saneeritava ettevõtja võlausaldajad. Sihtrühm I-IV: Võlausaldajad Sihtrühmale avaldub majanduslik mõju seoses ettevõtluskeskkonna ja ettevõtete tegevusega. Muudatusega tekib võlausaldajatel võimalus oma nõuete rahuldamiseks juhul, kui kolmas isik kannab ettevõtja nõude. Selliselt tekib võlausaldajal võimalus garantii andjalt saada saneeritava ettevõtja eest 6 Statistikaameti majandusüksuste näitajad. Seisuga 01.12.2020. Kättesaadav arvutivõrgus: https://www.stat.ee/et/avasta- statistikat/valdkonnad/majandus/majandusuksused 7 Vastavalt Eesti kohtute andmetele. Kättesaadav arvutivõrgus: https://www.kohus.ee/et/eesti-kohtud/eesti-kohtunikud. Seisuga 01.12.2020. 9 nõue tagasi ja seeläbi menetluses edaspidi mitte osaleda. Justiitsministeeriumi 2020. aasta andmekorje tulemuste kohaselt puudusid saneerimispraktikas menetlused, kuhu hõlmatakse regressi alusel tekkinud nõudeid, seega on sihtrühma kokkupuude pigem harv. Justiitsministeeriumi läbiviidud 2020. aasta andmekorjega tuvastati, et aastatel 2017 kuni 2019 algatati saneerimismenetlus 51 ettevõtja suhtes. Keskmine mediaan võlausaldajate arv ühe saneerimise kohta on 55, seega mõjutab kavandatav muudatus aasta jooksul kokku ligikaudu 935 füüsilist kui ka juriidilist võlausaldajat. Tegelikkuses on see arv väiksem, sest puudutab enim neid võlausaldajaid ja kolmandaid isikud, kes täidavad võlausaldaja nõude ettevõtja eest ja see nõue on hõlmatud saneerimiskavaga. Kavandatav muudatus V: Kohustuste asendamine juriidilise isiku osa või aktsiaga Saneerimisseadust täiendatakse tingimusega, et kohustuse asendamine juriidilise isiku osa või aktsiaga on võimalik üksnes võlausaldaja nõusolekul ning sättega, mille kohaselt ei ole sellise saneerimiskava esitamiseks ega täitmiseks, millega muudetakse ka osanike/aktsionäride õigusi vajalik osanike või aktsionäride nõusolekut. Sihtrühmaks on saneeritava ettevõtte osanikud/aktsionärid ja võlausaldajad Sihtrühm I-V: Saneeritava ettevõtte osanikud või aktsionärid Sihtrühmale avaldub majanduslik mõju seoses ettevõtluskeskkonna ja ettevõtete tegevusega. Kehtiv saneerimisseadus lubab kohustust asendada juriidilise isiku osa või aktsiaga juba praegugi. Senine saneerimiste praktika on näidanud, et ligikaudu 6% menetlustest kasutatakse ümberkujundamise meetmena kohustuste asendamist juriidilise isiku osa või aktsiaga.8 Muudatusega võib see arv mõnevõrra kasvada, sest meede muutub lihtsamini rakendatavaks. Muudatusega kitsendatakse osanike ja aktsionäride õigusi, vähendatakse nende sõnaõigust ettevõtja saneerimise viiside osas. Samuti võib aset leida osanike nn lahjendamine ning juhatuse vahetumine. Suure tõenäosusega, kui kasutatakse taolist meedet, siis omanikud/aktsionärid väljuvad saneerimismenetlusest väiksema osaga ettevõtjas, kui sinna siseneti, mis võib omakorda mõjuda piiravalt menetlusse sisenemist võlgniku avalduse alusel.. Joonis 2. Osaühingute (vasakul) ja aktsiaseltside (paremal) jaotus füüsilisest ja juriidilisest isikust osanike arvu järgi 2009-2017. (allikas: Centar 2019 Eesti ühingute statistiliste ülevaate andmetel). 8 Justiitsministeeriumi 2020.aasta andmekorje tulemuse andmetel. 10 2017. kuni 2019.aastani algatati Eestis saneerimismenetlus kokku 51 ettevõtja suhtes. Vastavalt Statistikaameti andmetel tegutseb Eestis majanduslikult aktiivseid ettevõtteid 133 784.9 Saneeritavate ettevõtjate hulk aastas moodustab 0,01 % Eesti äriühingutest. Valdav osa (2017.aastal täpsemalt 73%) aktiivsetest osaühingutest on ühe isiku omanduses (vt joonis 2).10 Sihtrühm II-V: Võlausaldajad Sihtrühmale avaldub majanduslik mõju seoses ettevõtluskeskkonna ja ettevõtete tegevusega. Kehtiv regulatsioon võimaldab kohustusi asendada isiku osaga. Praktikas aga kohustuste asendamine juriidilise isiku osa või aktsiaga on pigem harv.11 Vastavalt Justiitsministeeriumi 2020.andmekorje tulemustele vaid 6% menetlustest kasutatakse meetmena kohustuste asendamist juriidilise isiku osa või aktsiaga. Muudatusega säilib võlausaldaja sõnaõigus, kas ta soovib saneeritava ettevõtja osanike ringi astuda, mis omakorda tähendab lisakohustusi ja -õigusi. Samuti muutuvad ümberkujundamise meetme rakendamise tingimused selgemaks. Justiitsministeeriumi läbiviidud 2020. aasta andmekorjega tuvastati, et aastatel 2017 kuni 2019 algatati saneerimismenetlus 51 ettevõtja suhtes. Keskmine mediaan võlausaldajate arv ühe saneerimise kohta on 55, seega mõjutab kavandatav muudatus aasta jooksul kokku ligikaudu 935 füüsilist kui ka juriidilist võlausaldajat Kavandatav muudatus VI: Osanike/aktsionäride üldkoosoleku otsuse asendamine kohtu poolt kinnitatud saneerimiskavaga. Muudatusega nähakse ette, et juhul kui kava täitmiseks oleks vaja osanike/aktsionäride üldkoosoleku otsust, siis loetakse, et sellist otsust asendab kohtu poolt kinnitatud saneerimiskava. Sihtrühmaks on kohtud ning saneeritavad ettevõtjad ja nende juhatused. Sihtrühm I-VI: Kohtud Sihtrühmale avalduvad mõjud riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele, kuludele ja tuludele seoses asutuste korraldusega. Sihtrühmaks on kohtud ning muudatusega o mõjutatud 55 kohtunikku. Kohus kinnitab saneerimiskava, seeläbi ei ole vaja osanike/aktsionäride üldkoosoleku otsust, ning võlausaldaja nõusolek kohustuste asendamise kohta tuleneb samuti kohtu kinnitusest (sest võlausaldajad on selle kinnitamise poolt hääletanud). Muudatusega kohtu töökoormus ei suurene, sest kohus otsustab saneerimiskava kinnitamise igal juhul. See aga mõjub positiivselt menetluse efektiivsusele ja kiirusele, mis omakorda vähendab menetluse kulusid. Justiitsministeeriumi 2020. aasta andmekorje andmetel on maksejõuetusmenetlusi lahendanud 55 erinevat kohtunikku. Eestis on 242 kohtuniku kohta 12 , mis kõik pole küll pidevalt täidetud. Muudatustest saab mõjutatud umbes 23% kohtunikest. Sihtrühm II-VI: Saneeritavad ettevõtjad ja nende juhatused 9 Statistikaameti majandusüksuste näitajad. Seisuga 01.12.2020. Kättesaadav arvutivõrgus: https://www.stat.ee/et/avasta- statistikat/valdkonnad/majandus/majandusuksused 10 Eesti ühingute statistiline ülevaade. Järve, J. Eesti rakendusuuringute keskus Centar 2019. Kättesaadav arvutivõrgus: https://centar.ee/wp-content/uploads/2019/08/2019.06.13-Eesti-ühingute-statistiline-ülevaade-lõplik-1.pdf 11 Vastavalt Justiitsministeeriumi 2020.andmekorje tulemustele vaid 6% menetlustest kasutatakse meetmena kohustuste asendamist juriidilise isiku osa või aktsiaga. 12 Vastavalt Eesti kohtute andmetele. Kättesaadav arvutivõrgus: https://www.kohus.ee/et/eesti-kohtud/eesti-kohtunikud. Seisuga 01.12.2020. 11 Sihtrühmale avaldub majanduslik mõju seoses halduskoormusega. Muudatusega väheneb saneeritava ettevõtja ja selle juhatuse halduskoormus selles osas, et nad ei ole kohustatud enam üldkoosolekut läbi viima otsustamaks kohustuste asendamine ettevõtja osa/aktsiatega. Saneerimiskava kinnitamine kohtu poolt asendab osanike/aktsionäride üldkoosoleku otsust. Vastavalt Justiitsministeeriumi 2020.andmekorje tulemustele vaid 6% menetlustest kasutatakse meetmena kohustuste asendamist juriidilise isiku osa või aktsiaga, seega on sihtrühma kokkupuude väike. Muudatus mõjutab aasta jooksul ligikaudu 0,01% Eesti äriühingutest (saneerimismenetlusi aastas keskmiselt 17). Kavandatav muudatus VII: Nõuded, mida ei kohaldata kavaga ümberkujundamise korral Muudatusega loetletakse saneerimisseaduses äriseadustiku normid, mida ei kohaldata osanike/aktsionäride õiguste kavaga ümberkujundamise korral (nt uute osade, aktsiate emiteerimine, ostueesõigus jne) või mis loetakse saneerimiskava kinnitamisega täidetuks. Sihtrühmaks on saneeritava ettevõtja osanikud/aktsionärid. Sihtrühm I-VII: Saneeritav ettevõtja osanikud või aktsionärid Sihtrühmale avalduvad majanduslikud mõjud seoses ettevõtluskeskkonna ja ettevõtete tegevusega. Muudatus loob osanikele ja aktsionäridele õigusselguse nende võimalustest ümberkujundamisel, samas aga piiratakse nende otsustusõigust kavas ettenähtud nõuete ümberkujundamise üle. Tulevikus ei saa osanikud ega aktsionärid takistada kava kinnitamist. Seeläbi peaksvõlausaldajate nõuete tagastamise laekumised olema suuremad, kui muudatust poleks sisse viidud. See omakorda aitab saneerimismenetluse eesmärki täita: võlgniku majanduslike raskuste ületamine ning võlausaldaja õiguste parem kaitsmine. Saneeritavate ettevõtjate hulk aastas moodustab 0,01 % Eesti äriühingutest. Valdav osa (2017.aastal täpsemalt 73%) aktiivsetest osaühingutest on ühe isiku omanduses.13 Aktsionäride kohta andmeid pole. Kavandatav muudatus VIII: Saneerimiskava muutmine enne ja pärast kinnitamist Muudatusega täiendatakse saneerimisseadust saneerimiskava muutmise sätetega, mille kohaselt on võimalik muuta veel kohtule kinnitamiseks esitamata kava ja paluda kohtult ühtlasi pikendada kava kohtule esitamise tähtaega (maksimaalselt kokku 90 päeva saneerimismenetluse algatamisest), samuti muuta kava, mis on kohtu poolt kinnitatud. Kava muutmisesse kaasatakse võlausaldajad, kelle õigusi soovitakse kava muutmisega kitsendada. Sihtrühmaks on võlausaldajad, saneeritav ettevõtja, saneerimisnõustaja ja kohtud, aga ka ettevõtluskeskkond üldisemalt. Sihtrühm I-VIII: Ettevõtluskeskkond Ettevõtluskeskkonnale avalduvad majanduslikud mõjud seoses ettevõtete tegevusega. Muudatus soodustab saneerimiste läbiviimist ja õnnestumist, sh ettevõtja päästmist. Samuti tagab menetluse paindlikkust, saneerimises saab arvestada nii ettevõtjate erinevusega kui ka asjaolude muutmisega. Paindlikkus võib olla vajalik näiteks olukorras, kus ettevõtja varaline seis muutub, kohus langetab otsuse vaidlusaluste nõuete kohta või ettevõtja saavutab mõne võlausaldajaga kompromissi. Muudatusega kaasneb rida kaudseid kasufaktoreid − nagu näiteks ettevõtja pankroti vältimine, 13 Eesti ühingute statistiline ülevaade. Järve, J. Eesti rakendusuuringute keskus Centar 2019. Kättesaadav arvutivõrgus: https://centar.ee/wp-content/uploads/2019/08/2019.06.13-Eesti-ühingute-statistiline-ülevaade-lõplik-1.pdf 12 maksulaekumiste tõus, positiivne signaal rahvusvahelisel ärimaastikul tõhusast maksejõuetusmenetlustest jne. Sihtrühm II-VIII: Saneeritav ettevõtja Sihtrühmale avalduvad majanduslikud mõjud seoses ettevõtluskeskkonna ja ettevõtete tegevusega. Kehtiv saneerimiskord ei võimalda saneerimiskava muuta. Sihtrühmale kaasneb käitumismuutus, sest selle asemel, et saneerimiskava lõpetatakse ennetähtaegselt ning ettevõtja peab esitama uue saneerimiskava ja läbima taas saneerimismenetluse, saab ettevõtja esitada kohtule avalduse saneerimiskava esitamise tähtaja pikendamiseks, viia sisse vastavad muudatused ning jätkata menetlusega. Ettevõtja saab uue võimaluse olukorra muutumisel kava olemasoleva saneerimismenetluse raames muuta. Teisalt pikendab aga täiendav tähtaeg saneerimismenetlust. Juhul kui ettevõtja soovib muuta juba kinnitatud ja vastuvõetud saneerimiskava, siis peab ta muudetud kavaga saneerimiskava vastuvõtmise ja kinnitamise uuesti läbima. Menetluse venimine vähendab vara väärtust ning suurendada saneerimiskulusid. Lisaks eelnevale avalduvad saneeritavale ettevõtjale majanduslikud mõjud seoses halduskoormusega. Muudatusega lubatakse ka keerulisemates menetlustes täiendav mõistlik tähtaeg kava esitamiseks, see eeldab teatud täiendavaid toiminguid. Kava muutmiseks täiendava tähtaja taotlemisel peab ettevõtja esitama avalduse ning põhistama muutmise vajalikkuse. Seetõttu kaasneb halduskoormus seoses kava muutmise ja uue kinnitamisega. Ühe aasta jooksul saneeritakse umbes 17 ettevõtet 14 , mis moodustab 0,01 % kõikidest Eesti majanduslikult aktiivsetest äriühingutest. Tegelikkuses ei mõjuta muudatus kõiki saneeritavaid ettevõtjaid. 46% saneerimismenetluste puhul lõpetati saneerimismenetlus ennetähtaegselt. Ligi 13% ennetähtaegselt lõpetatud saneerimismenetlusi lõpetati põhjusel, et saneerimiskava ei esitatud tähtajaks. Võimalik, et osad ettevõtjatest nendes menetlustes ei esitanud kava tähtajaks põhjusel, et neil jäi aega puudu või nad ei saavutanud võlausaldajatega kompromissi. Sihtrühm III-VIII: Võlausaldajad Sihtrühmale avalduvad majanduslikud mõjud seoses ettevõtluskeskkonna ja ettevõtete tegevusega. Kehtiv seadusandlus ei võimalda saneerimiskava muutmist, muudatusega võimaldatakse kohtult taotleda kava pikendamist, kui kava esitamise tähtaja pikendamisel on mõjuv põhjus. Võimalus saneerimiskava muuta suurendab võimalust edukaks ja efektiivseks saneerimiseks. Teisalt aga muutmiseks antud täiendav tähtaeg aeglustab menetlust ning täitemeetmete peatamised pikenevad, mis võib vara väärtust vähendada, suurendada saneerimiskulusid ja piirata võlausaldajate õigusi. Sellest tulenevalt väheneb ka võlausaldaja võimalus saada oma nõue suuremas ulatuses. Kui kava muudetakse pärast kava kinnitamist, siis võlausaldajaid mõjutab see negatiivselt, sest kava muutmise võimaluse puudumisel, oleks võlausaldajad saanud ettevõtja vastu nõude esitada väljaspool saneerimismenetlust ning saavutada seeläbi oma nõude rahuldamise suuremas ulatuses. Teisalt aga suurendab muudatus ettevõtja saneerimise õnnestumise tõenäosust ja väldib pankrotti. Sihtrühmale avalduvad ka majanduslikud mõjud seoses halduskoormusega. Muudatusega kaasatakse võlausaldaja saneerimiskava muutmisesse, mis omakorda eeldab teatud toimingute tegemist ja kaasaaitamist menetluse õnnestumisele. Arvestades piiratud tähtajaga tõstab muudatus mõnel määral võlausaldaja halduskoormust. 14 Justiitsministeeriumi 2020.aasta andmekorje analüüsist tulenes, et 2017–2019.aastal saneeriti 51 erinevat ettevõtjat. 13 Aastatel 2017 kuni 2019 algatati saneerimismenetlus 51 ettevõtja suhtes. Keskmine mediaan võlausaldajate arv ühe saneerimise kohta on 55, seega mõjutab muudatus aasta jooksul kokku ligikaudu 935 füüsilist kui ka juriidilist võlausaldajat.15 Reaalselt on see arv väiksem, sest muudatus mõjutab enim neid võlausaldajaid, kes on kaasatud saneerimismenetlusse, milles muudetakse saneerimiskava. Sihtrühm III-VIII: Saneerimisnõustaja Sihtrühmale avalduvad majanduslikud mõjud seoses halduskoormusega. Muudatusega võib saneerimisnõustaja töö- ja halduskoormus mõnevõrra tõusta. Olukorras, kui kohus annab täiendava tähtaja kava muutmiseks, kaasnevad teatud täiendavad toimingud, näiteks võlausaldajatele teatamine, saneerimiskava muudatuste sisse viimine jne. Saneerimiskava muutmisel pärast selle kinnitamist peab saneerimisnõustaja teavitama võlausaldajad, pidama läbirääkimisi, ette valmistama muudetud kava ja täitma kava kinnitamise tingimused. Samas on mõju halduskoormuse tõusule ebaoluline, sest kõikide vajalike toimingute tegemine kuulub nõustaja tavapärase tööülesannete hulka ning ta saab selle eest tasu. Ühe saneerimismenetluse kohta on kaasatud üks kuni kaks saneerimisnõustajat. Justiitsministeeriumi läbiviidud 2020. aasta andmekorje puhul leiti 3-aastase perioodi jooksul vaadeldud saneerimistes, et saneerimisnõustajana oli esindatud 27 erinevat isikut (0,003% kõikidest tööealistest isikutest Eestis). Sihtrühm IV-VIII: Kohtud Sihtrühmale avalduvad ka mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele, kuludele ja tuludele seoses asutuste korraldusega. Muudatus toob kohtutele suurema töökoormuse kava muutmise ja tähtaja pikendamise taotluste rahuldamisel, sest sisuliselt on tegemist uue taotluse lahendamisega. Samas aga kava muutmise võimalus enne kava kinnitamiseks esitamist peaks vähendama tarbetult uute saneerimiskavade esitamist ning toimingud ei välju kohtu tavapärasest tegevuses. Justiitsministeeriumi 2020.aasta andmekorje andmetel on maksejõuetusmenetlusi lahendanud 55 erinevat kohtunikku. Eestis on 242 kohtuniku kohta 16 , mis kõik pole küll pidevalt täidetud. Muudatustest saab mõjutatud umbes 23% kohtunikest. 1.2. Saneerimismenetluse kohaldamise piirangud isikutest lähtudes. Muudatus Mõju valdkond Sihtrühmad Saneerimismenetluse kohaldamise Mõju majandusele: Võlausaldajad piirangud isikutest lähtuvalt ettevõtluskeskkond ja ettevõtete Isikud, kes lisatakse SanS § 3 lg 3 tegevus loetellu ning kellele ei ole võimalik Mõju riigiasutuste ja kohaliku saneerimismenetlust muudatuste omavalitsuse asutuste korraldusele, jõustumisel kohaldada kuludele ja tuludele: asutuse Hasartmängukorraldajad korraldus Kohus Kavandatav muudatus I: Saneerimismenetluse kohaldamise piirangud isikutest lähtuvalt Saneerimisseadus ei kata kõiki isikuid, mis on loetletud direktiivis. Muudatusega kehtestatakse Saneerimisseaduses direktiivi art 1 lg 2 p-des a)-f) nimetatud loetelu isikutest, kasutades direktiivi 15 Justiitsiministeeriumi 2020. aasta andmekorje andmetel. 16 Vastavalt Eesti kohtute andmetele. Kättesaadav arvutivõrgus: https://www.kohus.ee/et/eesti-kohtud/eesti-kohtunikud. Seisuga 01.12.2020. 14 sõnastust ja viiteid EL-i õigusaktidele. Sellele loetelule lisanduvad isikud, kelle suhtes soovitakse kasutada Direktiivi art 1 lg 3 sätestatud erandit (makseasutused, e-raha asutused, väärtpaberiarveldussüsteemi korraldajad, maksesüsteemi haldajad) ja juhul, kui tegemist ei ole Direktiivi 3015/59/EL artikli 1 lõik 1 (b) mõttes liidus asutatud finantseerimisasutusega, mis on krediidiasutuse või investeerimisühingu tütarettevõtja või Direktiivi 204/59/EL artikli 1 lõike 1 punktides c või d osutatud äriühingu tütarettevõtja ning mis kuulub emaettevõtja konsolideeritud järelevalve alla vastavalt määrusele (EL) nr 575/2013 artiklitele 6 kuni 17). Samuti jäetakse muudatusega saneerimisseadusest kehtestatud loetelust välja hasartmängukorraldajad. Sihtrühmaks on isikud, kes lisatakse SanS § 3 lg 3 loetellu ning kellele ei ole võimalik saneerimismenetlust muudatuste jõustumisel kohaldada. Sihtrühm I-I: Isikud, kes lisatakse SanS § 3 lg 3 loetellu ning kellele ei ole võimalik saneerimismenetlust muudatuste jõustumisel kohaldada. Sihtrühmale avalduvad ka majanduslikud mõjud seoses ettevõtluskeskkonna ja ettevõtete tegevusega. Muudatus võtab sihtrühmalt ära võimaluse saneerimismenetluseks. Samas on nimetatud isikud allutatud ulatuslikele järelevalve nõuetele, mille järgimine peab tagama ettevõtjale maksejõulisusele. Muudatuse mõju on ebaoluline, sest praktikas on need isikud juba praegugi reeglina välistatud ning selliseid isikuid on äärmiselt vähe. Sihtrühma ettevõtete tegevusalaks EMTAK 2008 koodi järgi on finants- ja kindlustustegevus. Statistikaameti andmebaasi 17 andmete kohaselt oli 2017.aastal 1 383 aktiivset ettevõtet, mis on ligikaudu 1% kõikidest Eestis registreeritud ettevõtetest. Sihtrühm II-I: Hasartmängukorraldajad Sihtrühmale avalduvad ka majanduslikud mõjud seoses ettevõtluskeskkonna ja ettevõtete tegevusega. Muudatusega kaasneb hasartmängukorraldajatele võimaluse ületada majandusraskusi saneerimismenetluse kaudu. Tõenäoliselt hakatakse taolist võimalust kasutama äärmiselt vähe, sest hasartmängukorraldajatele on niigi rakendatud ulatuslikud nõuded, mis omakorda peaks tagama, et hasartmängukorraldaja ei peaks sattuma sellistesse majanduslikesse raskustesse, kui tekib vajadus saneerimise järele. Nimelt Maksu- ja Tolliameti avaldatud seaduslike hasartmängukorraldajate nimekirjas on 20 ettevõtjat.18 Sihtrühm III-I: Kohtud Sihtrühmale avalduvad ka mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele, kuludele ja tuludele seoses asutuste korraldusega. Muudatus suurendab vähesel määral kohtute töökoormust, kuid mõju on ajutise iseloomuga. Töökoormuse tõus seisneb selles, et kohtul tekib kohustus teostada täiendav analüüs saneerimismenetluse algatamisel EL õigusaktide alusel, tuvastamaks, kas saneerimist taotlev ettevõtja paigutub mõne välistuse alla. Samas on kohtul saneerimismenetluses niigi ettevõtja kontrollikohustus. 17 https://andmed.stat.ee/et/stat 18 Kättesaadav arvutivõrgus: https://www.emta.ee/et/ariklient/aktsiisid-vara-hasartmang/seaduslike-hasartmangukorraldajate- nimekiri seisuga 19.10.2010 15 Justiitsministeeriumi 2020.aasta andmekorje andmetel on maksejõuetusmenetlusi lahendanud 55 erinevat kohtunikku. Eestis on 242 kohtuniku kohta 19 , mis kõik pole küll pidevalt täidetud. Muudatustest saab mõjutatud umbes 23% kohtunikest. 1.3. Juurdepääs saneerimismenetlusele ja algatamise tingimused Muudatus Mõju valdkond Sihtrühmad Ennetava saneerimise raamistik Mõju majandusele: Saneeritav ettevõtja ettevõtluskeskkond ja ettevõtete Võlausaldajad tegevus Saneerimisnõustaja Võlausaldaja õigus esitada Mõju majandusele: Saneeritav ettevõtja saneerimisavaldus ettevõtluskeskkond ja ettevõtete Võlausaldajad tegevus, halduskoormus Kohus Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele, kuludele ja tuludele: asutuse korraldus Ettevõtja kohustus anda rohkem Mõju majandusele: halduskoormus Saneeritav ettevõtja teavet menetluse alguses Mõju riigiasutuste ja kohaliku Saneerimisnõustaja omavalitsuse asutuste korraldusele, Kohus kuludele ja tuludele: asutuse korraldus Sild saneerimismenetluse ja Mõju majandusele: Saneeritav ettevõtja, kelle suhtes on pankrotimenetluse vahel ettevõtluskeskkond ja ettevõtete algatatud pankrotimenetlus tegevus, halduskoormus Pankrotimenetluse võlausaldajad Sotsiaalsed ja demograafilised Pankrotihaldurid mõjud: töösuhe Kohtud Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele, kuludele ja tuludele: asutuse korraldus Kavandatav muudatus I: Ennetava saneerimise raamistik Kehtivas õiguses puudub viide, et saneerimisraamistik ei piira muid lahendusi maksejõuetuse ärahoidmiseks. Muudatusega tagatakse, et ennetava saneerimise raamistik ei tohi piirata muid lahendusi maksejõuetuse ärahoidmiseks. Liikmesriikides on erinevad lahendused ettevõtja makseraskuste ületamiseks, nt kohtuvälised kokkulepped, kohtulikud kompromissid, nn pre-pack lahendused. Sihtrühmaks on saneeritav ettevõtja, võlausaldajad ja saneerimisnõustaja. Kõikidele sihtrühmadele kaasneb sama mõju, sest muudatuse puhul on tegemist üldsõnalise viitega, mitte kohustusliku või juhendava sättega. Säte on vajalik vaid regulatsiooni selguse huvides. Muudatusel puudub mõju saneerimismenetluse efektiivsemaks muutmisel, kuna võimaldatakse ka muude lahenduste kasutamist makseraskuste ületamiseks. Kavandatav muudatus II: Võlausaldaja õigus esitada saneerimisavaldus Muudatusega muudetakse SanS § 7 lg 1 viisil, mis annab ka võlausaldajatele saneerimisavalduse esitamise õiguse, kui on olemas ettevõtja nõusolek. 19 Vastavalt Eesti kohtute andmetele. Kättesaadav arvutivõrgus: https://www.kohus.ee/et/eesti-kohtud/eesti-kohtunikud. Seisuga 01.12.2020. 16 Sihtrühmaks on saneeritav ettevõtja, võlausaldajad ja kohus. Sihtrühm I-II: Saneeritav ettevõtja Sihtrühmale avalduvad ka majanduslikud mõjud seoses ettevõtluskeskkonna ja ettevõtete tegevusega. Võlausaldajale saneerimisavalduse esitamise õiguse andmine on uus lahendus, mis tekitab ettevõtjale käitumismuutust. Saneerimismenetluse algatamine võlausaldaja poolt nõuab igal juhul saneeritava nõusolekut, kohustades ettevõtjat nõusolekut andes läbi mõtlema oma maksejõulisus ja vajalikud sammud. Muudatus avaldab mõju saneerimismenetluse algatamise eelselt selliselt, et aitab algatada saneerimismenetluse ettevõtja ja võlausaldaja koostöös varem, seetõttu saneerimismenetluse õnnestumise tõenäosus kasvab ja saneeritava ettevõtja menetluskulud vähenevad. Kaudselt suunab muudatus paremini makseraskustes ettevõtjaid aktiivselt tegutsema, soodustab ühiskonna vastutustundlikku käitumist ning tõstab teadlikkust saneerimismenetlusest kui ähvardava maksejõuetusega tegelemise efektiivsest vahendist. Avalduse esitamise sidumine nõusolekuga võimaldab efektiivsemaks muuta juriidilise isiku juhtide vastutuse kehtivat regulatsiooni ja praktikat. Ettevõtja ei saa nõusoleku andmisest põhjendamatult keelduda, kuivõrd põhjendamatu keeldumise korral tekiks makseraskuste süvenedes küsimus saneerimismenetluse algatamiseks nõusoleku andmisest keeldunud juhatuse liikme vastutusest. Muudatuse ebasoovitavaks mõjus võib pidada riski saneerimismenetluse algatamise õiguse kuritarvitamiseks, kuivõrd avalduse esitamine iseenesest seab kõik teised seotud menetlusosalised nn kaitsepositsioonidele ning võib kahjustada ettevõtja väärikust. Samuti saneeritav ettevõtja võib sattuda võlausaldajaga veel suuremasse vastuseisu ja konflikt süveneb. Sihtrühmale avalduvad ka majanduslikud mõjud seoses halduskoormusega. Saneeritav ettevõtja peab esitama oma nõusoleku saneerimismenetluse algatamiseks võlausaldaja poolt. Juhul kui saneeritav nõustub menetluse algatamisega, siis peab ta esitama saneerimises nõutud andmed, sh teised võlausaldajad ja tegelik majanduslik olukord jne. Lisaks eeldab saneerimismenetlus hilisemas etapis ettevõtja aktiivset rolli, seega antud muudatusega suureneb ettevõtja halduskoormus. 2017. kuni 2019.aastani algatati Eestis saneerimismenetlus kokku 51 ettevõtja suhtes. Vastavalt Statistikaameti andmetel tegutseb Eestis majanduslikult aktiivseid ettevõtteid 133 784. 20 Saneeritavate ettevõtjate hulk aastas moodustab 0,01 % Eesti äriühingutest. Sihtrühm II-II: Võlausaldajad Sihtrühmale avalduvad ka majanduslikud mõjud seoses ettevõtluskeskkonna ja ettevõtete tegevusega. Muudatusega saavad võlausaldajad täiesti uue õigusega - õiguse esitada saneerimisavaldus. Avalduse esitamisel peavad võlausaldajad põhistama avalduse esitamise vajalikkust, aga ka saama saneeritavalt ettevõtjalt nõusoleku menetluse algatamiseks. Võlausaldajad teavitavad maksejõuetut ettevõtja varajasemalt vajadusest tegeleda oma majanduslike raskustega, see omakorda aitab ettevõtjatel ümber hinnata vajaduse tegeleda maksejõuetusest pääsemisega ja pakub võlausaldajale veendumuse võimalusest nõue tagasi saada. Kaudselt mõjub muudatus positiivselt võlausaldajate huvide parimale kaitsele, pankrotiarvude vähenemisele ja saneerimismenetluse edukusele. Samuti peaks võlausaldajate suurem roll menetluses andma võlausaldajatele suurema huvi ja kindluse ettevõtja arengute osas. Kaudselt võib avaldada mõju see, et kui võlausaldajatel on sõnaõigus saneerimismenetluses, saavad nad kontrollida nõude tagastamise ulatust, mis omakorda vähendab laenude kulukust ning motiveerib võlausaldajaid laenu andma.21 20 Statistikaameti majandusüksuste näitajad. Seisuga 01.12.2020. Kättesaadav arvutivõrgus: https://www.stat.ee/et/avasta- statistikat/valdkonnad/majandus/majandusuksused 21 Djankov, S., Koch-Saldarriaga, K. Data on trends in insolvency reform. March 17, 2020 World Bank Blogs. Kättesaadav arvutivõrgus: https://blogs.worldbank.org/opendata/data-trends-insolvency-reform 17 Sihtrühmale avalduvad ka majanduslikud mõjud seoses halduskoormusega. Muudatus paneb võlausaldajale kohustuse põhistada esitatav saneerimisavaldus viisil, mis võimaldaks selle menetlusse võtta ehk ta peab tõendama, et ettevõtja saneerimise eeldused on täidetud. Samas, nõuded saneerimisavaldusele ei tohi olla ranged ning saneerimismenetluse lävend hoitakse madalal, mistõttu ei tohi saneerimismenetluse algatamine muutuda üleliia keeruliseks ja raskeks. Justiitsministeeriumi läbiviidud 2020.aasta andmekorjega tuvastati, et aastatel 2017 kuni 2019 algatati saneerimismenetlus 51 ettevõtja suhtes. Keskmine mediaan võlausaldajate arv ühe saneerimise kohta on 55, seega mõjutab aasta jooksul kokku ligikaudu 935 füüsilist kui ka juriidilist võlausaldajat. Sihtrühm IV: Kohtud Sihtrühmale avalduvad ka mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele, kuludele ja tuludele seoses asutuste korraldusega. Kohtu töökoormus võib mõnevõrra tõusta, kui võlausaldajad hakkavad esitama saneerimisavaldusi. Samas on ebausutav, et võlausaldajad hakkavad suurearvuliselt seda võimalust kasutama. Samuti on tegemist kohtu tavalise ülesandega, sest lävend ja nõuded saneerimismenetluse algatamiseks on samad nii võlausaldaja kui ka võlgniku jaoks. Justiitsministeeriumi 2020.aasta andmekorje andmetel on maksejõuetusmenetlusi lahendanud 55 erinevat kohtunikku. Eestis on 242 kohtuniku kohta 22 , mis kõik pole küll pidevalt täidetud. Muudatustest saab mõjutatud umbes 23% kohtunikest. Kavandatav muudatus III: Ettevõtja kohustus anda rohkem teavet menetluse alguses Muudatusega täpsustakse saneerimisseadust ja seaduse mõtet ning kohustatakse ettevõtjat andma saneerimismenetluse alguses rohkem teavet. Sihtrühmaks on saneeritav ettevõtja, saneerimisnõustaja ja kohus Sihtrühm I-III: Saneeritav ettevõtja Sihtrühmale avalduvad majanduslikud mõjud seoses halduskoormusega. Muudatuse puhul on tegemist täpsustava loomuga regulatsiooniga, samas aga kohustab see ettevõtjat tegema saneerimisnõustajaga tihedat koostööd ning andma võlgade ja majandusseisu osas tervikpildi, mis on vajalik saneerimiskava koostamiseks. Täiendavad (ja teatud juhtudel rangemad) nõuded võivad saada osadele ettevõtjatele takistuseks saneerimismenetlusse pääsemiseks. 2017. kuni 2019.aastani algatati Eestis saneerimismenetlus kokku 51 ettevõtja suhtes. Vastavalt Statistikaameti andmetel tegutseb Eestis majanduslikult aktiivseid ettevõtteid 133 784. Saneeritavate ettevõtjate hulk aastas moodustab 0,01 % Eesti äriühingutest. Sihtrühm II-III: Saneerimisnõustajad Sihtrühmale avalduvad majanduslikud mõjud seoses halduskoormusega. Saneerimisnõustaja töö- ja halduskoormus tõuseb, sest suureneb andmemaht, mille saneeritav ettevõtja esitab ning mida saneerimisnõustaja peab läbi töötama. Samas kuulub see saneerimisnõustaja tööülesannete hulka ning ta saab selle töö eest tasu. Muudatusega võimaldatakse saneerimisnõustajal pöörata menetluse algatamise tingimuste kontrollimisel rohkem tähelepanu ettevõtja majandusseisule ja maksejõulisuse 22 Vastavalt Eesti kohtute andmetele. Kättesaadav arvutivõrgus: https://www.kohus.ee/et/eesti-kohtud/eesti-kohtunikud. Seisuga 01.12.2020. 18 hindamisele, siis vähenevad tõenäoliselt juhtumid, kus ettevõtja pankrot saabub üsna lühikese aja jooksul vaatamata saneerimiskava kinnitamisele ja alustatud saneerimismenetlusele. Ühe saneerimismenetluse kohta on kaasatud üks kuni kaks saneerimisnõustajat. Justiitsministeeriumi läbiviidud 2020.aasta andmekorje puhul leiti kolme aasta perioodil vaadeldud saneerimistes, et saneerimisnõustajana oli esindatud 27 erinevat isikut (0,003% kõikidest tööealistest isikutest Eestis). Sihtrühm III-IIII: Kohtud Sihtrühmale avalduvad ka mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele, kuludele ja tuludele seoses asutuste korraldusega. Muudatusega tekib kohtule suurem hulk andmeid, mida töödelda ning mille pealt hinnata ettevõtja maksejõulisus, kuid saneerimisnõustajaga koostöös andmete kvaliteet paraneb see omakorda võimaldab kohtul vastu võtta teadlikumad otsused. Lisaks sellele kulub saneerimismenetluses vähem aega avalduse puuduste kõrvaldamisele ja täpse finantsseisu väljaselgitamisele. Justiitsministeeriumi 2020.aasta andmekorje andmetel on maksejõuetusmenetlusi lahendanud 55 erinevat kohtunikku. Eestis on 242 kohtuniku kohta 23 , mis kõik pole küll pidevalt täidetud. Muudatustest saab mõjutatud umbes 23% kohtunikest. Kavandatav muudatus IV: Sild saneerimismenetluse ja pankrotimenetluse vahel Muudatusega täiendatakse saneerimisseadust ja võimaldatakse seeläbi pankrotimenetluse raames minna üle ettevõtja saneerimisele. Praktikas näeb see välja nii, et kohus teeb ettevõtjale ettepaneku teha teine avaldus pankrotiavalduse, saneerimisavalduse või saneerimismenetluse lõpetamisel saneerimiskava täitmata jäämise põhjusel. Võlgnik annab nõusoleku, kas ta soovib jätkata muus menetluses. Sihtrühmaks on saneeritav ettevõtja, kelle suhtes on algatatud pankrotimenetlus, pankrotimenetluse võlausaldajad, pankrotihaldur ja kohus Sihtrühm I-IV: Saneeritav ettevõtja Sihtrühmale avalduvad ka majanduslikud mõjud seoses ettevõtluskeskkonna ja ettevõtete tegevusega. Sihtrühmale kaasneb käitumismuutus, sest varem pole saneeritaval ettevõtjal olnud võimalik liikuda pankrotimenetlusest saneerimismenetlusse. Muudatuse mõju on piiratud nende olukordadega, kus ettevõtja kohta on esitatud pankrotiavaldus, saneerimisavaldus või saneerimiskava on jäetud kinnitamata. Lisaks jääb ettevõtjale jääb võimalus kasutada tervendamise ja kompromissi institutsioone. Täiendav võimalus saneerimis- või muu menetlusele võimaldab ettevõtjal leida sobivaim vahend majanduslikest raskustest pääsemiseks, vältida likvideerimist, jätkata oma tavapärast majandustegevus ning vältida partneritega olulise lepingute katkemise. Kaudselt mõjub muudatus positiivselt maksutulu laekumise ja töökohtade säilimine. Justiitsministeeriumi läbiviidud 2020.aasta andmekorjest tulenes, et ligi 30% (vt Joonis 3) ettevõtjatest, kes esitas saneerimisavalduse, ning 35% ettevõtjatest, kes lõpetasid saneerimismenetluse ennetähtaegselt, lõpetasid oma majandustegevuse pankrotiga. 24 Potentsiaalselt mõjutab muudatus positiivselt muudatus just neid ettevõtjaid, kelle jaoks maksejõuetusmenetluste vahel liikumine võib osutuda äritegevust päästvaks. 23 Vastavalt Eesti kohtute andmetele. Kättesaadav arvutivõrgus: https://www.kohus.ee/et/eesti-kohtud/eesti-kohtunikud. Seisuga 01.12.2020. 24 Andmete põhjal pole võimalik üheselt öelda, kas pankrot saabus saneerimismenetluse raames või saneerimismenetluse väliselt. 19  Pankrot Kustutatud Toimiv Saneerimiskava kinnitanud ettevõtjad Saneerimismenetluse Saneermismenetluse ennetähtaegne algatanud ettevõtjad lõpetanud ettevõtjad 12% 30 8% % 35 % 68 65 % 3% % 0% 81% Joonis 3. Ettevõtete seisukord pärast saneerimismenetlust vastavalt saneerimismenetluse toimingule (Ettevõtete seisukord on üle vaadatud äriregistri lihtpäringuga) 2017. kuni 2019.aastani algatati Eestis saneerimismenetlus kokku 51 ettevõtja suhtes. Vastavalt Statistikaameti andmetel tegutseb Eestis majanduslikult aktiivseid ettevõtteid 133 784. 25 Saneeritavate ettevõtjate hulk aastas moodustab 0,01 % Eesti äriühingutest. Sihtrühm II-IV: Pankrotimenetluse võlausaldajad Sihtrühmale avalduvad majanduslikud mõjud seoses ettevõtluskeskkonna ja ettevõtete tegevusega. Kuigi varem pole seadusega võimalik ettevõtjal liikuda maksejõuetusmenetluste vahel, ei mõjuta see võlausaldajate käitumismuutust. Muudatus mõjutab võlausaldajaid sellisel viisil, et suurema tõenäosusega saavad nad tagastatud suurema osa nõuetest kui ettevõtja likvideerimisel. Senise ettevõtja varade jaotamise asemel kujundatakse võlad ümber mh nt võlakohustuste ajatamise kaudu, ettevõtja jätkab oma tavapärase majandustegevusega ja likvideerib oma võlgu saneerimiskava alusel pikema aja vältel. Üheks ebasoovitavaks riskiks võlausaldajatele on see, et võlgade tagastamiseks kulub pikem aeg ning seoses sellega, et menetlus pikeneb, ettevõtja vara väärtus võib langeda ning menetluskulud hoopis tõusta, mis vähendab võlausaldajatele tagastatavate nõuete summasid. Aasta jooksul mõjutab muudatus ligikaudu 935 füüsilisest ja juriidilisest isikust võlausaldajat. Sihtrühm on veelgi väiksem, sest praktikas puudutab see vaid neid võlausaldajaid, kelle nõuded on hõlmatud saneerimiskavaga, kus ettevõtja liigub kas saneerimismenetlusest pankrotimenetlusse või vastupidi. Sihtrühm III-IV: Pankrotihaldurid Sihtrühmale avaldub majanduslik mõju seoses halduskoormusega. Muudatusega lisandub pankrotihaldurile lisaülesandeid ja kohustusi - koordineerida võlgniku maksejõuetusmenetluste vahelist liikumist, samas muutuvad ülesanded ja kohustused selgemaks. Pankrotihaldurid kohustuvad menetluse kestel täitma ajakriitilisi toiminguid, näiteks ettevõtja saneerimisettepaneku tegemine ja saneerimiskava või selle projekti koostamine. Viimaste puhul on tegemist ressursimahukate ülesannetega, seega pankrotihalduri töökoormus tõuseb ja ta peab arvestama teatud käitumismuutusega. Uute ülesannetega tõuseb ka pankrotihaldurite sissetulek. 25 Statistikaameti majandusüksuste näitajad. Seisuga 01.12.2020. Kättesaadav arvutivõrgus: https://www.stat.ee/et/avasta- statistikat/valdkonnad/majandus/majandusuksused 20 Eestis tegutseb 64 pankrotihaldurit.26 Sihtrühm IV-IV: Kohtud Sihtrühmale avaldub mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele, kuludele ja tuludele seoses asutuste korraldusega. Kohtud asuvad muudatusega menetlema uusi toiminguid - kohus teeb ettevõtjale ettepaneku teha teine avaldus pankrotiavalduse, saneerimisavalduse või saneerimismenetluse lõpetamisel saneerimiskava täitmata jäämise põhjusel. Uus toiming ei nõua kohanemiseks korralduslike muutusi, sest sisuliselt suhtleb kohus ettevõtjaga ja lahendab ettevõtja taotlusi ka praegu. Eelduslikult vähenevad formaalsused ja menetluse algatamise/vahel liikumise lävend, mis tähendab kohtu jaoks vähem protseduurilisi toiminguid. Justiitsministeeriumi 2020.aasta andmekorje andmetel on maksejõuetusmenetlusi lahendanud 55 erinevat kohtunikku. Eestis on 242 kohtuniku kohta 27 , mis kõik pole küll pidevalt täidetud. Muudatustest saab mõjutatud umbes 23% kohtunikest. 1.4. Kohtu kaasamise ulatus saneerimismenetluse läbiviimiseks Muudatus Mõju valdkond Sihtrühmad Ebaselged nõuded Mõju majandusele: Saneeritav ettevõtja ettevõtluskeskkond ja ettevõtete Saneerimisnõustaja tegevus, halduskoormus Võlausaldajad (kelle nõue loetakse Mõju riigiasutuste ja kohaliku ebaselgeks) omavalitsuse asutuste korraldusele, Kohus kuludele ja tuludele: asutuse korraldus Saneerimisnõustaja Mõju majandusele: Kohus ettevõtluskeskkond ja ettevõtete Saneeritav ettevõtja tegevus, halduskoormus Saneerimisnõustaja Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele, kuludele ja tuludele: asutuse korraldus Kavandatav muudatus I: Ebaselged nõuded Muudatusega kehtestatakse regulatsioon, mis võimaldab kohtul jätta võlausaldaja nõude suuruse kindlaks määramata või määrata selle kindlaks üksnes osaliselt, kui nõuet, mida soovitakse ümber kujundada, kohtu arvates tegelikult ei ole, selle suurus on ebaselge või nõude õiguspärasust või tõendatust ei ole saneerimismenetluses võimalik mõistlikult hinnata, mistõttu tuleb ebaselge nõue jätta saneerimiskavast välja ning nõue ja selle ulatus teha kindlaks väljaspool saneerimismenetlust. Seoses muudatusega tühistatakse SanS § 43, mis sätestab, et juhul kui saneerimismenetluse esitatud nõue on ebaselge ja seda ei ole võimalik saneerimismenetluses kindlaks teha, kohus lõpetab saneerimismenetluse. Sihtrühmaks on kohus, saneerimisnõustajad, saneeritav ettevõtja ja võlausaldajad. Sihtrühm I-I: Saneeritav ettevõtja 26 Tegutsevad haldurid seisuga 01.11.2020 seisuga pankrotihalduri nimekrija alusel. Kättesaadav: https://kpkoda.ee/pankrotihaldurid/pankrotihaldurid-kontakt/ 27 Vastavalt Eesti kohtute andmetele. Kättesaadav arvutivõrgus: https://www.kohus.ee/et/eesti-kohtud/eesti-kohtunikud. Seisuga 01.12.2020. 21 Sihtrühmale avalduvad majanduslikud mõjud seoses ettevõtluskeskkonna ja ettevõtete tegevusega. Muudatus välistab olukorra, kus ühe ebaselge nõude tõttu lõpetatakse kogu saneerimismenetlus, mis on ettevõtja majanduslike raskuste ületamiseks vajalik. Ettevõtja vastu suunatud nõuete selguse ja tõendamise riski ei kanna olemuslikult ettevõtja, vaid võlausaldaja. See omakorda motiveerib ettevõtjat aktiivselt osalema saneerimismenetluses, sest tal on kontroll menetluse üle. Justiitsministeerium läbiviidud andmekorje statistika kohaselt, ligi 17% (kõikidest menetlustest 8%) saneerimismenetluste ennetähtaegsetest lõpetamistest olid põhjendatud nõude ebaselgusega (vaata Joonis 4). Tasumata eksperdi tasu ja kulutuste katteks deposiit 8% Saneerimiskava jäeti kinnitamata 17% Vastuvõtmata saneerimiskava kinnitamise avalduse… 29% Vastuvõtmata saneerimiskava kinnitamata jätmine 8% Ettevõtja avalduse alusel 25% Saneerimismenetluse algatamise eelduste äralangemine 8% Saneerimiskava ei esitatud tähtajaks 13% Nõue on ebaselge 17% 0% 8% 15% 23% 30% 38% Joonis 4. Saneerimismenetluse ennetähtaegse lõpetamise põhjused. Sihtrühmale avaldub majanduslik mõju seoses halduskoormusega. Muudatusega kohustatakse saneeritavat ettevõtjat nõude ebaselguse esile tooma. Kehtiva õiguse järgi peab samuti ettevõtja välja tooma nõude ebaselguse, mille tagajärjel lõpetab kohus saneerimismenetluse. Muudatuse mõjul halduskoormus kaudselt väheneb, sest ettevõtja ei pea saneerimismenetlust uuesti alustama juhul kui eelnev menetlus on lõppenud võlausaldaja nõude ebaselguse tõttu. 2017. kuni 2019.aastani algatati Eestis saneerimismenetlus kokku 51 ettevõtja suhtes. Vastavalt Statistikaameti andmetel tegutseb Eestis majanduslikult aktiivseid ettevõtteid 133 784. 28 Saneeritavate ettevõtjate hulk aastas moodustab 0,01 % Eesti äriühingutest. Praktikas on see number veel väiksem, sest muudatus puudutab eelkõige neid ettevõtjaid, kelle vastu on esitatud ebaselge nõue. Sihtrühm II-I: Võlausaldajad Sihtrühmale avalduvad majanduslikud mõjud seoses ettevõtluskeskkonna ja ettevõtete tegevusega. Muudatusega saavad need võlausaldajad, kelle nõue on ebaselge, kas oma välja jäetud nõude vaidlustada eraldiseisvas hagimenetluses ja hiljem lisada nõue saneerimiskavasse (ka pärast saneerimiskava kinnitamist) ning need võlausaldajad, kelle nõue ei jäänud saneerimiskavast välja, jätkata saneerimismenetlusega ilma, et saneerimismenetlus lõpetatakse nõude ebaselguse tõttu. Muudatusega välditakse olukorda, kus läbi saneerimismenetluse pankrotimenetlusse sattunud fiktiivsed nõuded vähendavad võlausaldajate väljamakstava raha hulka. Kehtiva praktika kohaselt, kui ebaõige nõue kujundatakse saneerimiskavaga ümber, toob see kaasa tema automaatse tunnustamise kava tühistamisele järgnevas pankrotimenetluses. Sihtrühmale avaldub majanduslik mõju seoses halduskoormusega. Juhul kui nõue jääb kavast välja, saab võlausaldaja pöörduda hagimenetluses kohtusse vaidlemaks nõude olemasolu ja suuruse. Kui nõue tunnustatakse või selle suurus määratakse hagimenetluses, võib võlausaldaja lisada oma nõude kavasse ka pärast saneerimiskava kinnitamist kava muutmisega. Samas ka kehtivas õiguses 28 Statistikaameti majandusüksuste näitajad. Seisuga 01.12.2020. Kättesaadav arvutivõrgus: https://www.stat.ee/et/avasta- statistikat/valdkonnad/majandus/majandusuksused 22 võib nõude ebalseguse puhul hagimenetluses jätkata, muudatusega ei pea selleks saneerimismenetlus lõppema. Kaudselt mõjutab see ka seda, et suunab võlausaldajaid paremini enda nõudeid tõendama. Justiitsministeeriumi enda läbiviidud 2020.aasta andmekorjega tuvastati, et aastatel 2017 kuni 2019 algatati saneerimismenetlus 51 ettevõtja suhtes. Keskmine mediaan võlausaldajate arv ühe saneerimise kohta on 55, seega mõjutab aasta jooksul kokku ligikaudu 935 füüsilist kui ka juriidilist võlausaldajat. Sihtrühm III-I: Saneerimisnõustajad Sihtrühmale avaldub majanduslik mõju seoses halduskoormusega. Võiks ju eeldada, et ebaselgete nõuete välja jätmisega saneerimiskavast, väheneb ka saneerimisnõustaja töökoormus. Kuid see pole sugugi nii, sest endiselt peab saneerimisnõustaja kõiki nõudeid kontrollima ja nõude ebaselguse korral teavitama kohut. Samas nende ülesannete täitmise eest saab saneerimisnõustaja tasu. Muudatusega on saneerimisnõustajal parem ülevaade nõuetest, seetõttu muutub menetlus lühemaks ja efektiivsemaks. Muudatusega välistatakse näiteks olukord, kus saneerimisnõustajale ei esitata nõude õiguspärasuse kontrollimiseks vajalikke tõendeid (sellisel juhul on nõue tõendamatu või tõendite esitamise soovimatus üks märke nõude võimaliku ebaõigsuse kohta) ja selle tagajärjel lõpetatakse menetlus ennetähtaegselt nõude ebaselguse tõttu. Ühe saneerimismenetluse kohta on kaasatud üks kuni kaks saneerimisnõustajat. Justiitsministeeriumi läbiviidud 2020.aasta andmekorje puhul leiti kolme aasta perioodil vaadeldud saneerimistes, et saneerimisnõustajana oli esindatud 27 erinevat isikut (0,003% kõikidest tööealistest isikutest Eestis). Sihtrühm IV-I: Kohtud Sihtrühmale avaldub mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele, kuludele ja tuludele seoses asutuste korraldusega. Muudatus annab kohtule võimaluse ebaselged nõuded saneerimiskavast välja jätta. Saneerimismenetlus jätkub tavapäraselt sellisel viisil nagu ebaselget nõuet ei olekski olnud. Samas säilib kohtu põhjendamiskohustus ning teoreetiliselt peaks kohus ennem nõude kindlaksmääramist ära kuulama ettevõtja, puudutatud võlausaldaja ja nõustaja. Töökorralduslike muudatusi ega olulist töö- ja halduskoormuse muutust ei kaasne, toimingute tegemisel kohus lähtub oma tavalisest praktikast. Regulatsioon muutub selgemaks ning kohtul on parem ülevaade nõuetest saneerimismenetluses. Justiitsministeeriumi 2020.aasta andmekorje andmetel on maksejõuetusmenetlusi lahendanud 55 erinevat kohtunikku. Eestis on 242 kohtuniku kohta, mis kõik pole küll pidevalt täidetud. Muudatustest saab mõjutatud umbes 23% kohtunikest. Kavandatav muudatus II: Saneerimisnõustaja Muudatusega täiendatakse saneerimisseadust ja sätestatakse, et kohus, kui ta ei nõustu ettevõtja poolt välja pakutud saneerimisnõustaja isikuga ja määrab uue saneerimisnõustaja, siis peab kohus seda põhjendama. Sihtrühmaks on kohus, saneeritav ettevõtja ja saneerimisnõustaja. Sihtrühm I-II: Kohtud Sihtrühmale avaldub mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele, kuludele ja tuludele seoses asutuste korraldusega. Muudatusega kaasneb kohtule uus ülesanne põhjendada valitud saneerimisnõustaja nimetamisest keeldumist. Samas on võrdlemisi harv juhus, 23 kui kohus keeldub varem välja valitud saneerimisnõustaja nimetamisest ja valib saneerimisnõustaja ise. Muudatustega kaasnevalt ei hakka ka tulevikus kohus kergekäeliselt saneerimisnõustajat tagandama ega keelduma nimetamast, sest saneerimisnõustajad hakkavad vastama teatud nõuetele, et sobida nimekirja, ning täitma kutse kohustusi. Risk kohtu suvaotsusega on muudatusega väiksem ning tõenäosus, et ettevõtja ja saneerimisnõustaja saavad jätkata koostööd suurem. Samuti on tagatud kohtulik kontroll saneerimisnõustaja isiku üle ning võimalus välistada saneerimisnõustaja positsioonilt isikud, kes ei vasta seadusega saneerimisnõustajale pandud nõudmistele ja/või kelle sobivuse osas on kohtul põhjendatud kahtlusi. Justiitsministeeriumi 2020.aasta andmekorje andmetel on maksejõuetusmenetlusi lahendanud 55 erinevat kohtunikku. Eestis on 242 kohtuniku kohta, mis kõik pole küll pidevalt täidetud. Muudatustest saab mõjutatud umbes 23% kohtunikest. Sihtrühm II-II: Saneeritav ettevõtja Sihtrühmale avalduvad majanduslikud mõjud seoses ettevõtluskeskkonna ja ettevõtete tegevusega. Muudatusega kaasneb see, et kohus ei saa ilma põhjenduseta keelduda valitud saneerimisnõustaja nimetamisest ning sedaviisi saavad ettevõtja ja saneerimisnõustaja jätkata koostööd. Praktikas on üsna harv juhus, kui kohus jätab konkreetse saneerimisnõustaja nimetamata. Kokkuvõttes on ettevõtjad motiveeritumad saneerimises, kui nende roll on menetluses piisav, seda eriti nõustaja valimisel (nn usalduse küsimus) ning tagatud on saneerimismenetluse vabatahtlikkus. 2017. kuni 2019.aastani algatati Eestis saneerimismenetlus kokku 51 ettevõtja suhtes. Vastavalt Statistikaameti andmetel tegutseb Eestis majanduslikult aktiivseid ettevõtteid 133 784. Saneeritavate ettevõtjate hulk aastas moodustab 0,01 % Eesti äriühingutest. Sihtrühm III-II: Saneerimisnõustajad Sihtrühmale avalduvad majanduslikud mõjud seoses ettevõtluskeskkonna ja ettevõtete tegevusega. Muudatusega ei saa kohus ilma põhjenduseta keelduda valitud saneerimisnõustaja nimetamisest. Kohus siiski tõenäoliselt ei hakka seda õigust tihti kasutama, sest kohus peab põhjendama oma otsust, et välistada saneerimispositsioonilt isiku, kes ei vasta seadusega sätestatud nõuetega ja/või kelle sobivuse osas on kohtul põhjendatud kahtlus. Sellest telenb saneerimisnõustajatele õigusselgus ning nad saavad varajases etapis anda teada ettevõtjale, kas ta vastab nõuetele menetluses osalemiseks. Ühe saneerimismenetluse kohta on kaasatud üks kuni kaks saneerimisnõustajat. Justiitsministeeriumi läbiviidud 2020.aasta andmekorje puhul leiti kolme aasta perioodil vaadeldud saneerimistes, et saneerimisnõustajana oli esindatud 27 erinevat isikut (0,003% kõikidest tööealistest isikutest Eestis). 1.5. Varade käsutusõiguse säilitanud ettevõtja Muudatus Mõju valdkond Sihtrühmad Ettevõtja kontrolli äriühingu üle Mõju majandusele: Saneeritav ettevõtja ettevõtluskeskkond ja ettevõtete tegevus Tehingud, mis väljuvad igapäevase Mõju majandusele: Saneeritav ettevõtja majandustegevuse raamest ettevõtluskeskkond ja ettevõtete Võlausaldajad tegevus, halduskoormus Kavandatav muudatus I: Ettevõtja kontroll äriühingu üle 24 Muudatusega täpsustatakse debtor-in-possession doktriini seaduse tasemel ehk lisatakse säte, kus on selgelt kirjas, et ettevõtjal säilib õigus kontrollida äriühingut. Debtor-in-possession menetlus tähendab, et peale saneerimismenetluse algatamist jääb võlgnikule kontroll varade ja menetluse üle ehk võlgnikul säilib oma varade üle käsutusõigus. Sihtrühmaks on saneeritav ettevõtja. Sihtrühm I-I: Saneeritav ettevõtja Sihtrühmale avalduvad majanduslikud mõjud seoses ettevõtluskeskkonna ja ettevõtete tegevusega. Varem pole debtor-in-possession doktriini seaduse tasemel reguleeritud, teisalt kohtupraktikas on põhimõte levinud ning tegelikkuses on muudatuse puhul tegemist pigem üldsõnalise sättega. Muudatus julgustab ettevõtte juhatuse liikmeid esitama õigeaegselt saneerimisavaldusi, mis on eduka ja efektiivse saneerimise võtmeks. Õigeaegne saneerimisavalduse esitamise juhatuse liikme poolt vähendab ühtlasi juhatuse liikme vastutuse võimalusi, mistõttu juhatuse liikmed tunnevad ennast kindlamini. Lisaks annab muudatus kindluse, et kontroll tavapärase majandustegevusega äriühingu üle ei liigu menetluse kestel edasi võlausaldajatele, vaid jääb ettevõtjale. 2017. kuni 2019.aastani algatati Eestis saneerimismenetlus kokku 51 ettevõtja suhtes. Vastavalt Statistikaameti andmetel tegutseb Eestis majanduslikult aktiivseid ettevõtteid 133 784. 29 Saneeritavate ettevõtjate hulk aastas moodustab 0,01 % Eesti äriühingutest. Kavandatav muudatus II: Ettevõtja kohustus informeerida saneerimisnõustajat tehingutest, mis väljuvad igapäevasest majandustegevusest. Muudatusega lisatakse piirang, et ettevõtja peab informeerima saneerimisnõustajat tehingutest, mis väljuvad igapäevasest majandustegevusest. Muudatusega täiendatakse, et saneerimiskava ei kinnitata, kui ettevõtja on teinud taolisi tehinguid ning need kahjustavad saneerimismenetlust. Sihtrühmaks on saneeritav ettevõtja ja võlausaldaja. Sihtrühm I-II: Saneeritav ettevõtja Sihtrühmale avaldub majanduslik mõju seoses halduskoormusega. Muudatusega kaasneb saneeritavale ettevõtjale kohustus informeerida saneerimisnõustajat tehingutest, mis väljuvad igapäevasest majandustegevusest. Teavitamiskohustus tõstab ettevõtja halduskoormust. Sihtrühmale avalduvad majanduslikud mõjud seoses ettevõtluskeskkonna ja ettevõtete tegevusega. Praktikas jätab kohus saneerimiskava kinnitamata, kui seaduse nõude rikkumine on mõjutan hääletamistulemust, võlausaldajaid koheldakse ebavõrdselt, saneerimine ei ole tõenäoline või muudel põhjusel. Muudatusega kohustatakse ettevõtjat informeerima saneerimisnõustjat igapäevasest tegevusest väljuvaid majandustegevusi. Nimetatud piirangu rikkumine ei tooks kaasa otseseid tagajärgi, vaid jääks üheks saneerimiskava kinnitamata jätmise aluseks, mis tähendab, et oht saneerimise läbi kukkumiseks on veidi suurem. Samas on ettevõtja huvides väljuda majanduslikest raskustest ning teavitamiskohustus ei ole piirav meede. Saneerimisnõustaja võib avaldada ettevõtjale arvamust, kas taoline tehing on teisi võlausaldajaid ja saneerimismenetlust kahjustav. 29 Statistikaameti majandusüksuste näitajad. Seisuga 01.12.2020. Kättesaadav arvutivõrgus: https://www.stat.ee/et/avasta- statistikat/valdkonnad/majandus/majandusuksused 25 2017. kuni 2019.aastani algatati Eestis saneerimismenetlus kokku 51 ettevõtja suhtes. Vastavalt Statistikaameti andmetel tegutseb Eestis majanduslikult aktiivseid ettevõtteid 133 784. 30 Saneeritavate ettevõtjate hulk aastas moodustab 0,01 % Eesti äriühingutest. Sihtrühm II-II: Võlausaldajad Sihtrühmale avalduvad majanduslikud mõjud seoses ettevõtluskeskkonna ja ettevõtete tegevusega. Muudatusega ei kaasne võlausaldajatele käitumismuutust, vaid nad saavad parema ülevaate ettevõtja majanduslikust olukorrast ning võimaluse sellega aktiivsemalt tegeleda. Mis puutub saneerimiskava kinnitamata jätmise põhjuste lisamisse, siis võlausaldajal nõude tagasi saamine saneerimismenetluses on keeruline, kui saneerimiskava jäetakse kinnitamata. Justiitsministeeriumi enda läbiviidud 2020.aasta andmekorjega tuvastati, et aastatel 2017 kuni 2019 algatati saneerimismenetlus 51 ettevõtja suhtes. Keskmine mediaan võlausaldajate arv ühe saneerimise kohta on 55, seega mõjutab aasta jooksul kokku ligikaudu 935 füüsilist kui ka juriidilist võlausaldajat. 1.6. Konkreetsete täitemeetmete peatamine Muudatus Mõju valdkond Sihtrühmad Muud võlausaldaja käsutuses võla Mõju majandusele: Pandipidaja sissenõudmiseks kasutatavad ettevõtluskeskkond ja ettevõtete Saneeritav ettevõtja täitemeetmed tegevus, halduskoormus Kohus Mõju riigiasutuste ja kohaliku Saneerimisnõustaja omavalitsuse asutuste korraldusele, kuludele ja tuludele: asutuste korraldus Täitemeetmete peatamise ajaline Mõju majandusele: Saneeritav ettevõtja kestus ettevõtluskeskkond ja ettevõtete Võlausaldajad tegevus, halduskoormus Kohus Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele, kuludele ja tuludele: asutuste korraldus Täitemeetmete peatamise Mõju majandusele: Saneeritav ettevõtja ennetähtaegne lõpetamine ettevõtluskeskkond ja ettevõtete Võlausaldajad tegevus, halduskoormus Saneerimisnõustaja Täitemeetmete peatamine Mõju majandusele: Saneeritav ettevõtja kolmandast isikust tagatise andja ettevõtluskeskkond ja ettevõtete Võlausaldajad, kellele kolmandad suhtes tegevus, halduskoormus isikud on andnud saneeritava Mõju riigiasutuste ja kohaliku ettevõtja kohustuste täitmise omavalitsuse asutuste tagamise tagatiseks korraldusele, kuludele ja tuludele: Kolmandad isikud, kes on andnud asutuste korraldus tagatise Kohus Täitemenetluse peatamisel Mõju majandusele: Saneeritav ettevõtja kohaldatavate arestide kehtivus ettevõtluskeskkond ja ettevõtete Täitemenetluse sissenõudjaks olev tegevus, halduskoormus võlausaldaja Mõju riigiasutuste ja kohaliku Kohus omavalitsuse asutuste korraldusele, kuludele ja tuludele: asutuste korraldus 30 Statistikaameti majandusüksuste näitajad. Seisuga 01.12.2020. Kättesaadav arvutivõrgus: https://www.stat.ee/et/avasta- statistikat/valdkonnad/majandus/majandusuksused 26  Tasaarvestus Mõju majandusele: Saneeritav ettevõtja ettevõtluskeskkond ja ettevõtete Võlausaldajad tegevus, halduskoormus Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele, kuludele ja tuludele: asutuste korraldus Ettevõtja õiguste piiramine Mõju majandusele: Saneeritav ettevõtja võlausaldajatele tagasimaksete ettevõtluskeskkond ja ettevõtete Võlausaldajad teostamisel tegevus Kohus Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele, kuludele ja tuludele: asutuste korraldus Hagi tagamise abinõude kohaldamise Mõju majandusele: Saneeritav ettevõtja otsustamine saneerimiskava ettevõtluskeskkond ja ettevõtete Ettevõtjaga kohtumenetluses hagi kinnitamisel Sans 11 lg 3 tegevus, halduskoormus taganud pool Mõju riigiasutuste ja kohaliku Kohus omavalitsuse asutuste korraldusele, kuludele ja tuludele: asutuste korraldus Kavandatav muudatus I: Muud võlausaldaja käsutuses võla sissenõudmiseks kasutatavad täitemeetmed Muudatusega sätestatakse, et saneerimismenetluse algatamisel peatatakse ka muud võlausaldaja käsutuses võla sissenõudmiseks kasutatavad täitemeetmed. Selliste täitemeetmete peatamise otsustab kohus ettevõtja taotluse alusel (s.o. valikuline kohaldamine). Sihtrühmaks on pandipidaja, saneeritav ettevõtja, kohus ja saneerimisnõustaja. Sihtrühm I-I: Saneeritav ettevõtja Sihtrühmale avalduvad majanduslikud mõjud seoses ettevõtluskeskkonna ja ettevõtete tegevusega. Ettevõtjad on juba kaitstud täitemenetlusete automaatse peatamisega, muudatusega suurendatakse ettevõtja kaitset saneerimismenetluses, lisades nii sundtäitmise kui muud täitemeetmed. Muudatus soodustab ettevõtja saneerimist, ning ettevõtjad saavad nö hingamisruumi võlausaldajatega läbirääkimiste pidamise ja vara väärtuse säilitamiseks. Sihtrühmale avaldub majanduslik mõju seoses halduskoormusega. Ettevõtja peab kohtule iga võlausaldaja osas selgitama, miks konkreetse täitemeetme peatamine on saneerimise seisukohalt vajalik. Ettevõtja halduskoormus võib küll tõusta, kuid see tagab selle, et suurema tõenäosusega peatatakse üksnes sellised täitemeetmed, mille peatamine on saneerimise õnnestumiseks vajalik. 2017. kuni 2019.aastani algatati Eestis saneerimismenetlus kokku 51 ettevõtja suhtes. Vastavalt Statistikaameti andmetel tegutseb Eestis majanduslikult aktiivseid ettevõtteid 133 784. 31 Saneeritavate ettevõtjate hulk aastas moodustab 0,01 % Eesti äriühingutest. Sihtrühm II-I: Pandipidajad 31 Statistikaameti majandusüksuste näitajad. Seisuga 01.12.2020. Kättesaadav arvutivõrgus: https://www.stat.ee/et/avasta- statistikat/valdkonnad/majandus/majandusuksused 27 Sihtrühmale avalduvad majanduslikud mõjud seoses ettevõtluskeskkonna ja ettevõtete tegevusega. Muudatus riivab pandipidajate õigusi, kuigi täitemeetmete peatamine on ajutise loomuga. Negatiivset mõju leevendab see, et kohus kontrollib ja hindab igal üksikul juhul täitemeetmete põhjendatust ja vajalikkust saneerimise läbiviimisel, mis omakorda võimaldab ära hoida tarbetuid moratooriumi kohaldamisi ning põhjendamatuid sekkumisi pandipidaja õigustesse. Täitemeetmete peatamine kehtib tavaliselt saneerimiskava kinnitamise või saneerimismenetluse lõppemiseni - keskmine periood 124 päeva (ehk 0,34 aastat) (Vt Joonis 5.) - ehk see on periood, kui pandipidajatel või muudel võlausaldajatel peatatakse nõuete täitmine. 4,00 Saneerimismenetluse kestvus 3,50 3,00 2,50 aastates 2,00 1,50 1,00 0,50 0,00 0 10 20 30 40 50 Saneerimismenetluste arv Joonis 5. Saneerimismenetluse kestvus aastates ja saneerimismenetluste arv (Andmed kehtivad ka nende saneerimismenetlust Aastatel 2017 kuni 2019 saneeriti 51 ettevõtjat. Keskmine mediaan võlausaldajate arv ühe saneerimise kohta on 55, seega mõjutab aastas ligikaudu 935 võlausaldajat. Tegelikkuses on see number veel väiksem, sest 29% menetluste puhul osales menetluses pandipidaja. Sihtrühm III-I: Saneerimisnõustajad Sihtrühmale avaldub majanduslik mõju seoses halduskoormusega. Teatud juhtudel küsib kohus saneerimisnõustajalt arvamust, näiteks olukorras, kus saneeritav ettevõtja esitab kohtule taotluse täitemeetmete peatamiseks pärast saneerimismenetluse algatamist. Samas halduskoormuse tõus on ebaoluline, sest uus ülesanne kuulub saneerimisnõustaja kutse tegevuse hulka ja ta saab selle eest tasu. Ühe saneerimismenetluse kohta on kaasatud üks kuni kaks saneerimisnõustajat. Justiitsministeeriumi läbiviidud 2020.aasta andmekorje puhul leiti kolme aasta perioodil vaadeldud saneerimistes, et saneerimisnõustajana oli esindatud 27 erinevat isikut (0,003% kõikidest tööealistest isikutest Eestis). Sihtrühm III-I: Kohtud Sihtrühmale avaldub mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele, kuludele ja tuludele seoses asutuste korraldusega. Muudatus ei too kaasa suuri muutusi kohtute töökorralduses või -koormuses. Kohtul on võimalik otsustada peatamine ettevõtja avalduse põhjal ilma täiendavaid tõendeid kogumata ning kohus ei pea taotluse lahendamiseks üldjuhul läbi viima eraldi menetlust, vaid otsustada täitemeetmete peatamise ühe korraga saneerimismenetluse algatamisel. Selline regulatsioon sunnib ettevõtjat kohtule esitatavas avalduses täpsemalt avama ettevõtja majanduslike raskuste ulatust ja probleemide ringi, millest tulenevalt on kohtul rohkem informatsiooni saneerimismenetluse algatamise otsustamiseks. 28 Justiitsministeeriumi 2020.aasta andmekorje andmetel on maksejõuetusmenetlusi lahendanud 55 erinevat kohtunikku. Eestis on 242 kohtuniku kohta, mis kõik pole küll pidevalt täidetud. Muudatustest saab mõjutatud umbes 23% kohtunikest. Kavandatav muudatus II: Täitemeetmete peatamise ajaline kestus Muudatus näeb ette, et täitemeetmete peatamine kehtib kuni saneerimiskava kinnitamiseni või saneerimismenetluse lõpetamiseni, kuid esialgsel kohaldamisel mitte kauem kui 4 kuud ning kokku koos pikendamistega ei tohi täitemeetmete peatamise kehtivus olla üle 12 kuu. Kohtule antakse võimalus teatud eeldustel pikendada täitemeetmete peatamist või rakendada neid vajaduse tekkimisel uuesti. Sihtrühmaks on saneeritav ettevõtja, võlausaldajad ja kohus. Sihtrühm I-II: Saneeritav ettevõtja Sihtrühmale avalduvad majanduslikud mõjud seoses ettevõtluskeskkonna ja ettevõtete tegevusega. Praktikas on saneerimiskava vastuvõtmiseks ja kinnitamiseks juba olemas ajaraamid, mille puhul üldiselt täitemeetmete peatamine ei ületa nelja kuud. Muudatusega piirab seadusandja täitemeetmete peatamise ajalise kehtivuse sündmustega (saneerimismenetluse algatamisest kuni kava kinnitamise või menetluse lõpetamiseni), mitte reaalse tähtajaga. Ettevõtjal on tagatud võimalus taotleda kohtult täitemeetmete peatamise pikendamist, kui see toetab saneerimiskava üle peetavaid läbirääkimisi. Seega täitemeetmete peatamine muutub pigem eesmärgipäraseks ja ettevõtjale on tagatud vajaduspõhine kaitse (nn hingamisruum vajalikuks ajaperioodiks). Statistika kohaselt, algatatud saneerimismenetluses kuni saneerimiskava kinnitamiseni võib kuluda keskmiselt 124 päeva ehk veidi üle 4 kuu (vt joonis 6). Samas mediaan ajaline kestvus on 88 päeva ehk alla 3 kuu. Kokkuvõttes võib öelda, et täitemeetmete peatamine 4 kuuks on üsna piiri peal ja teatud menetluste puhul on vajadus pikemaks peatamiseks. Seega avaldab muudatus individuaalsete menetluste edukusele positiivset mõju. 1 - 2 kuud 0% 2 - 3 kuud 8% 3 - 4 kuud 48% 4 - 5 kuud 18% 5 kuud ja rohkem 26% 0% 13% 25% 38% 50% 63% Joonis 6. Menetluste osakaal kestvuse (algatamisest kuni kava kinnitamise/menetluse lõpetamiseni) suhtes 2017. kuni 2019.aastani algatati Eestis saneerimismenetlus kokku 51 ettevõtja suhtes. Vastavalt Statistikaameti andmetel tegutseb Eestis majanduslikult aktiivseid ettevõtteid 133 784. Saneeritavate ettevõtjate hulk aastas moodustab 0,01 % Eesti äriühingutest. Sihtrühm I-II: Võlausaldajad Sihtrühmale avalduvad majanduslikud mõjud seoses ettevõtluskeskkonna ja ettevõtete tegevusega. Muudatusega ei tulene sihtrühmale käitumismuutust. Võlausaldaja saab tugineda täpsetele ja individuaalsetele ajapiirangutele, millal taastub temale nõuete tagastamine. Seega on võlausaldaja kaitstud olukordade eest, kus täitemeetmete peatamine venib ebaproportsionaalselt 29 pikaks. Kehtiva seadusandluse järgi täitemeetmete peatamine ei kesta üle 4 kuu, muudatusega see üldjoontes ei muutu. Justiitsministeeriumi enda läbiviidud 2020.aasta andmekorjega tuvastati, et aastatel 2017 kuni 2019 algatati saneerimismenetlus 51 ettevõtja suhtes. Keskmine mediaan võlausaldajate arv ühe saneerimise kohta on 55, seega mõjutab aasta jooksul kokku ligikaudu 935 füüsilist kui ka juriidilist võlausaldajat. Sihtrühm II-II: Kohtud Sihtrühmale avaldub mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele, kuludele ja tuludele seoses asutuste korraldusega. Täitemeetmete ajalise kestvuse määramise näol on tegemist täiendava ülesandega saneerimismenetluse algatamisel ning samuti teatud juhtudel saneerimismenetluse kestel, kui tekib vajadus pikendamiseks. Samas ei tekita muudatus erilist töökoormuse tõusu, sest saneerimismenetluse algatamisel kohaldatakse automaatselt neljakuuline täitemeetmete peatamine ning uue ülesande näol on tegemist tavalise kohtu taotluse lahendamisega.. Justiitsministeeriumi 2020.aasta andmekorje andmetel on maksejõuetusmenetlusi lahendanud 55 erinevat kohtunikku. Eestis on 242 kohtuniku kohta, mis kõik pole küll pidevalt täidetud. Muudatustest saab mõjutatud umbes 23% kohtunikest. Kavandatav muudatus III: Täitemenetluse peatamise ennetähtaegne lõpetamine Muudatusega piiratakse täitemenetluse peatamise ennetähtaegne lõpetamine juhtumite puhul, kus võlausaldaja ei olnud enne täitemeetme peatamist või pikendamist ära kuulatud. Sihtrühmaks on saneeritav ettevõtja, võlausaldajad ja saneerimisnõustajad. Sihtrühm I-III: Saneeritav ettevõtja Sihtrühmale avalduvad majanduslikud mõjud seoses ettevõtluskeskkonna ja ettevõtete tegevusega. Muudatusega piiratakse ettevõtja kaitset võlausaldajate eest sellisel viisil, et kui täitemeetmete peatamise/pikendamise eelselt ei olnud võlausaldaja ära kuulatud, võib kohus täitemeetmete peatamise ennetähtaegselt lõpetada ärakuulamata võlausaldaja nõude osas. See võib omakorda ohustada saneeritava ettevõtja väljavaateid edukale saneerimisele. Samas võimalus, et kohus lõpetab ennetähtaegselt täitemenetluse peatamise on üsna erandlik ning ennetähtaegne lõpetamise allub kohtulikule kontrollile, samuti on täitemeetmete peatamine ajutise loomuga. 2017. kuni 2019.aastani algatati Eestis saneerimismenetlus kokku 51 ettevõtja suhtes. Vastavalt Statistikaameti andmetel tegutseb Eestis majanduslikult aktiivseid ettevõtteid 133 784. Saneeritavate ettevõtjate hulk aastas moodustab 0,01 % Eesti äriühingutest. Tegelikkuses on sihtrühm suurus veel väiksem, sest puudutab vaid neid saneeritavaid ettevõtjaid, kelle puhul algatatud täitemenetlused. Sihtrühm II-III: Võlausaldajad Sihtrühmale avalduvad majanduslikud mõjud seoses ettevõtluskeskkonna ja ettevõtete tegevusega. Muudatusega kaasneb see, et võlausaldajad, kelle täitemeetmete peatamine on ebaproportsionaalselt koormav ning keda ei olnud enne täitemeetmete peatamist või pikendamist ära kuulatud, saavad taotleda nende suhtes täitemeetmete peatamise ennetähtaegse lõpetamise. Juhul, kui kohus otsustab täitemenetluse peatamise ennetähtaegselt lõpetada taastuvad võlausaldajatele väljamaksed. Võlausaldajad, kelle suhtes täitemeetmete peatamine jääb kehtima, ei saa oma nõudeid täitemeetmete peatamise alt vabastatud ja oma nõuet maksma panna. Seeläbi võivad nende 30 võlausaldajate jaoks saneerimise väljavaated saada kahjustatud. Praktikas tõenäoliselt muudatus on siiski võlausaldajatele kui võimalus, nad ei hakka seda meedet iga menetluse puhul kasutama, sest täitemeetmete peatamise (saneerimismenetluse) tähtajad on lühikesed ning ennetähtaegse lõpetamise peavad nad tõendama, et peatamine ei täida saneerimiskava läbirääkimiste toetamise eesmärki, peatamine kahjustab võlausaldajaid või toob kaasa võlausaldaja maksejõuetuse. Tulenevalt eelmainitust avaldub sihtrühmale majanduslik mõju ka seoses halduskoormusega. Muudatusega suureneb mõnevõrra võlausaldajate halduskoormus. Samas halduskoormuse tõus esineb vaid tingimusel, kui võlausaldaja esitab täitemenetluse peatamise ennetähtaegse lõpetamise avalduse, mis on tegelikkuses ka sihtrühma enda huvides. Mõningane halduskoormuse tõus kaasneb ka võlausaldaja enne täitemeetmete peatamist/pikendamist ärakuulamise kohustusest. Justiitsministeeriumi enda läbiviidud 2020.aasta andmekorjega tuvastati, et aastatel 2017 kuni 2019 algatati saneerimismenetlus 51 ettevõtja suhtes. Keskmine mediaan võlausaldajate arv ühe saneerimise kohta on 55, seega mõjutab aasta jooksul kokku ligikaudu 935 füüsilist kui ka juriidilist võlausaldajat. Sihtrühm III-III: Saneerimisnõustajad Sihtrühmale avaldub majanduslik mõju seoses halduskoormusega. Saneerimisnõustajal peab, olukordades, kus täitemeetmete peatamine ei toeta saneerimiskava üle peetavaid läbirääkimisi, esitama kohtule avalduse täitemeetmete peatamise ennetähtaegseks lõpetamiseks. samuti on ta ülesandeks anda arvamus seoses täitemeetmete peatamise lõpetamisega. Halduskoormuse tõus ei oma saneerimisnõustaja ja tema tegevusele erilist mõju, sest praktikas on saneerimisnõustajal sarnane kohustus juba olemas (kohtu teavitamine saneerimiseelduste ära langemise kohta). Ühe saneerimismenetluse kohta on kaasatud üks kuni kaks saneerimisnõustajat. Justiitsministeeriumi läbiviidud 2020.aasta andmekorje puhul leiti kolme aasta perioodil vaadeldud saneerimistes, et saneerimisnõustajana oli esindatud 27 erinevat isikut (0,003% kõikidest tööealistest isikutest Eestis). Kavandatav muudatus IV: Täitemeetmete peatamine kolmandast isikust tagatise andja suhtes Muudatus annab kohtule võimaluse ettevõtja või kolmandast isikust tagatise andja avalduse alusel kohaldada täitemeetmete peatamist kolmandast isikust tagatise andja suhtes. Sihtrühmaks on saneeritav ettevõtja, võlausaldajad, kellele kolmandad isikud on andnud saneeritava ettevõtja kohustuste täitmise tagamise tagatiseks, kolmandad isikud, kes on andnud tagatise, ning kohus Sihtrühm I-IV: Saneeritav ettevõtja Sihtrühmale avalduvad majanduslikud mõjud seoses ettevõtluskeskkonna ja ettevõtete tegevusega. Muudatusega kaasneb uus võimalus kohaldada täitemeetmete peatamist kolmandast isikust tagatise andja suhtes. Kuigi tegemist on saneeritavale ettevõtjale täiendava kaitse andmisega, ei too see sihtrühmale kaasa käitumismuutus. Samuti on täitemeetmete peatamine ajutise iseloomuga ja ajaliselt piiratud. Täitemeetmete peatamisega antakse ettevõtjale nn hingetõmbeaeg, et rääkida läbi ja leida lahendused, mis viiksid edukama saneerimiseni. Kolmandast isikust tagatise andjateks on enamjaolt ettevõtte omanikud, kellelt peaks lähtuma peamine initsiatiiv saneerimise läbiviimiseks. Kui nimetatud isikute grupp peab samaaegselt tegelema nende endi vastu suunatud tagatistega, siis kahjustab see kogu saneerimise protsessi ja mõistetavalt vähendab oluliselt motivatsiooni asuda tegelema kõigi osapoolte hüvanguks ettevõtja majanduslikust raskustest päästmisega. 31 2017. kuni 2019.aastani algatati Eestis saneerimismenetlus kokku 51 ettevõtja suhtes. Vastavalt Statistikaameti andmetel tegutseb Eestis majanduslikult aktiivseid ettevõtteid 133 784. Saneeritavate ettevõtjate hulk aastas moodustab 0,01 % Eesti äriühingutest. Tegelikkuses on sihtrühm suurus veel väiksem, sest puudutab vaid neid saneeritavaid ettevõtjaid, kelle puhul algatatud täitemenetlused. Sihtrühm II-IV: Võlausaldajad, kellele kolmandad isikud on andnud saneeritava ettevõtja kohustuste täitmise tagamiseks tagatise. Sihtrühmale avalduvad majanduslikud mõjud seoses ettevõtluskeskkonna ja ettevõtete tegevusega. Muudatusega kaasneb negatiivne mõju võlausaldajatele, kuna võlausaldajatel ei ole võimalik täitemeetmete peatamise kehtivuse ajal tagatisest tulenevaid õigusi kolmandast isikust tagatise andja suhtes maksma panna, mis võlausaldajate seisukohalt mõjutab negatiivselt tagatise väärtust. Samas on täitemeetmete peatamisega tegemist ajutise meetmega. Suur osa nimetatud sihtrühmast on tõenäoliselt krediidiasutused (vaata Joonis 1). Esineb teoreetiline teatav oht, et muudatusega hinnastavad laenuandjad/krediidiasutused laenudega seotud riskid kõrgemaks, mille tulemusena võib tõusta laenukulukus ja väheneda laenude kättesaadavus. Aasta jooksul mõjutab muudatus ligikaudu 935 füüsilisest ja juriidilisest isikust võlausaldajat. Praktikas on sihtrühm veel väiksem, sest see puudutab neid võlausaldajaid, kellele kolmandad isikud on saneeritava ettevõtja kohustuste täitmiseks tagatise. Tõenäoliselt enamjaolt on nende võlausaldajate puhul tegemist krediidiasutustega, kes tegutsevad professionaalidena oma alal ja on arvestanud riskidega suuremas ulatuses. Sihtrühm III-IV: Kolmandad isikud, kes on andnud tagatise Sihtrühmale avalduvad majanduslikud mõjud seoses ettevõtluskeskkonna ja ettevõtete tegevusega. Täitemeetmete peatamine võimaldab kolmandast isikust tagatise andjale täiendavalt aega tagatise realiseerumisest tuleneva olukorraga toimetulekuks - võlausaldajatega läbi rääkida, toetada saneerimisprotsessi ning leida vajalikud vahendid saneeritava ettevõtja kohustuste tagamiseks. Avalduse esitamise õigus on ka kolmandatel isikutel, seega võib sihtrühmal minimaalselt tõusta halduskoormus avalduse esitamise ja põhistamise näol, kuid see on iseenesest kolmandate isikute enda huvides. Eelkõige on muudatus suunatud väike- ja keskmise suuruse ettevõtte osanikele/juhatusele või sama kontserni kuuluvate ettevõtete, aga ka saneeritava ettevõtja lähedastele isikutele. Arvestades saneerimismenetluste vähest arvu, on ka kolmandate isikute arv väike. Sihtrühm IV-IV: Kohtud Sihtrühmale avaldub mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele, kuludele ja tuludele seoses asutuste korraldusega. Kolmandast isikust tagatise andja suhtes täitemeetmete peatamine on lisatoiming, mis eeldab täiendavate asjaolude tuvastamist ja hindamist saneerimismenetluse algatamise etapis. Töökoormuse tõus on marginaalne, sest avaldusi on eeldatavasti praktikas vähe. 39% saneerimismenetlustest on menetlusosalistena kaasatud pandipidajad.32 Lisaks on pandipidaja nõuete puhul vaid osad tagatud kolmanda isiku varaga ning tagatise andjal peab olema vajadus täitemeetmete peatamiseks tema suhtes. Muudatus ei eelda kohtute töökorralduse muutust, sest lisaülesande näol tegemist kohtu tavalise tööga. 32 Justiitsministeeriumi 2020.aastal läbiviidud andmekorje andmetel. 32 Justiitsministeeriumi 2020.aasta andmekorje andmetel on maksejõuetusmenetlusi lahendanud 55 erinevat kohtunikku. Eestis on 242 kohtuniku kohta, mis kõik pole küll pidevalt täidetud. Muudatustest saab mõjutatud umbes 23% kohtunikest. Kavandatav muudatus V: Täitemenetluse peatamisel kohaldatavate arestide kehtivus Muudatusega lisatakse kohtule võimalus otsustada täitemenetluses toimunud arestimise kehtivus. Samuti on kohtul õigus kohustada pandipidajat, kelle valduses on saneeritavale ettevõtjale kuuluv vara, seda ettevõtjale üle andma. Sihtrühmaks on saneeritav ettevõtja, täitemenetluses sissenõudjaks olev võlausaldaja ja kohtud. Sihtrühm I-V: Saneeritav ettevõtja Sihtrühmale avalduvad majanduslikud mõjud seoses ettevõtluskeskkonna ja ettevõtete tegevusega. Täitemenetluse peatamine iseenesest areste ei tühista ning arestitud vara ettevõtja kasutusse tagasi ei too. Muudatusega võimaldatakse täitemenetluses kohaldatud arestid üle vaadata. Võimalus saada tagasi täitemenetluses arestitud või pandipidaja valduses olev vara soodustab saneerimise läbiviimist, kuna täitemenetluses arestitud vara või pandipidaja valduses olev vara võib olla ettevõtjale igapäevase majandustegevuse jätkamiseks oluline, sealhulgas võib olla saneerimise käigus vajalik arestitud varaese müüa ja kasutada saadud vahendeid saneerimise läbiviimise finantseerimiseks. Samas on käsipantide ja muude täitemenetluse väliselt toimuvate vara realiseerimiste osatähtsus praktikas väike.33 2017. kuni 2019.aastani algatati Eestis saneerimismenetlus kokku 51 ettevõtja suhtes. Vastavalt Statistikaameti andmetel tegutseb Eestis majanduslikult aktiivseid ettevõtteid 133 784. Saneeritavate ettevõtjate hulk aastas moodustab 0,01 % Eesti äriühingutest. Tegelikkuses on sihtrühm suurus veel väiksem, sest puudutab vaid neid saneeritavaid ettevõtjaid, kelle puhul algatatud täitemenetlused. Sihtrühm II-V: Täitemenetluses sissenõudjaks olev võlausaldaja Sihtrühmale avalduvad majanduslikud mõjud seoses ettevõtluskeskkonna ja ettevõtete tegevusega. Muudatus võib piiarata võlausaldajate huvisid. Aresti tühistamisel tekib oht, et ettevõtja võõrandab või koormab aresti alt vabanenud vara, mis vähendab saneerimise ebaõnnestumisel sissenõudja võimalusi saada oma nõudele ettevõtja vara arvel rahuldust. Sihtrühmale otsest käitumismuutust ei tulene. Arestide tühistamine allub kohtulikule kontrollile. Sellisel juhul toimub arestide tühistamine tõenäolisemalt olukordades, kus see on saneerimise kui terviku seisukohalt põhjendatud ning kohus kaalub igal üksikul juhul sissenõudja õiguste piiramise vajalikkust. Aasta jooksul mõjutab muudatus ligikaudu 935 füüsilisest ja juriidilisest isikust võlausaldajat. Tegelikkuses on see sihtrühm veelgi väiksem, sest muudatus puudutav vaid võlausaldajaid, kes on täitemenetluses sissenõudjaks. Sihtrühm III-IV: Kohtud Sihtrühmale avaldub mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele, kuludele ja tuludele seoses asutuste korraldusega. Muudatusega kaasneb mõningane kohtu töökoormuse tõus lisatoimingute näol. Kohus peab otsustama täitemenetluse peatamise kohaldamise 33 Eesti Maksejõuetusmenetluste efektiivsemaks muutmise võimaluste analüüs. Lõppraport. Kasak, A., Peterson, T., Saarma, T., Kerstna-Vaks, K., Viirsalu, P., Õunpuu, A. 2020, lk 166. Kättesaadav arvutivõrgus: https://www.just.ee/sites/www.just.ee/files/analuus-kontseptsioon.pdf, 33 arestidele saneerimismenetluse algatamisel ning tuvastama täiendavad asjaolud. Lisatoiming ei nõua töökorralduslike muudatusi, sest arestide kohaldatavuse otsustamine on üldjoontes asjaolude tuvastamine ja kohtu tavaline taotluse lahendamine. Tõenäoliselt saab arestide tühistamine olema üsna harv meede.34 Justiitsministeeriumi 2020.aasta andmekorje andmetel on maksejõuetusmenetlusi lahendanud 55 erinevat kohtunikku. Eestis on 242 kohtuniku kohta, mis kõik pole küll pidevalt täidetud. Muudatustest saab mõjutatud umbes 23% kohtunikest. Kavandatav muudatus VI: Tasaarvestus Muudatusega seatakse tasaarvestusele pankrotimenetlusega sarnased piirangud, sh, et loovutamise saadud nõuet võib tasaarvestada ainult juhul, kui nõude loovutamine ja sellest ettevõtjale kirjalik teatamine on toimunud mitte hiljem kui kolm kuud enne saneerimismenetluse algatamist. Sihtrühmaks on saneeritav ettevõtja ja võlausaldajad. Sihtrühm I-VI: Saneeritav ettevõtja Sihtrühmale avalduvad majanduslikud mõjud seoses ettevõtluskeskkonna ja ettevõtete tegevusega. Tasaarvestuse keelamine võimaldab ettevõtjale likviidsust, mis võib olla vajalik jooksva majandustegevuse läbiviimiseks. Samas tasaarvestuse piirang puudutab vaid loovutuse teel saadud nõudeid ning sedagi ainult juhul, kui nõude loovutamine ja sellest ettevõtjale kirjalik teatamine on toimunud mitte hiljem kui kolm kuud enne saneerimismenetluse algatamist. 2017. kuni 2019.aastani algatati Eestis saneerimismenetlus kokku 51 ettevõtja suhtes. Vastavalt Statistikaameti andmetel tegutseb Eestis majanduslikult aktiivseid ettevõtteid 133 784. Saneeritavate ettevõtjate hulk aastas moodustab 0,01 % Eesti äriühingutest. Tegelikkuses on sihtrühm suurus veel väiksem, sest puudutab vaid neid saneeritavaid ettevõtjaid, kelle puhul algatatud täitemenetlused. Sihtrühm II-VI: Võlausaldaja Sihtrühmale avalduvad majanduslikud mõjud seoses ettevõtluskeskkonna ja ettevõtete tegevusega. Muudatusega kaasneb piirang võlausaldaja tasaarvestuse teostamisele loovutamisega saadud nõuetega. Piirangu tulemusel on kõik võlausaldajad võrdsemas positsioonis. Muudatus puudutab vaid loovutuse teel saadud nõudeid ning sedagi ainult juhul, kui nõude loovutamine ja sellest võlgnikule kirjalik teavitamine on toimunud kuni kolm kuud enne saneerimismenetluse algatamist, seega sihtrühma jaoks on kokkupuude muudatusega harv. Aasta jooksul mõjutab muudatus ligikaudu 935 füüsilisest ja juriidilisest isikust võlausaldajat. Sihtrühm on tegelikkuses väiksem, sest muudatus puudutab enim neid võlausaldajad, kellel on loovutamise teel saadud nõue. Kavandatav muudatus VII: Ettevõtja õiguste piiramine võlausaldajatele tagasimaksete teostamisel Muudatuse kohaselt on ettevõtjal keelatud enne saneerimismenetluse algatamist tekkinud kohustuste täitmiseks võlausaldajale maksete teostamine, samuti selliste kohustuste tagamiseks tagatise andmine. Praktikas esinevad menetlused, mille puhul on õigustatud erandi tegemine üldreeglist, 34 Eesti Maksejõuetusmenetluste efektiivsemaks muutmise võimaluste analüüs. Lõppraport. Kasak, A., Peterson, T., Saarma, T., Kerstna-Vaks, K., Viirsalu, P., Õunpuu, A. 2020, lk 167. Kättesaadav arvutivõrgus: https://www.just.ee/sites/www.just.ee/files/analuus-kontseptsioon.pdf 34 ettevõtjale tuleb anda võimalus saneerimisnõustaja heakskiidul taotleda kohtult nõusolek võlausaldajale enne saneerimismenetluse algatamist tekkinud kohustuse katteks maksete tegemiseks. Välistatakse töösuhtest tulenevad nõuded, elatisnõuded (s.o nõuetele, millele ei laiene ka võlausaldaja sissenõude peatamine) jne. Sihtrühmaks on saneeritav ettevõtja, võlausaldajad ja kohus. Sihtrühm I-VII: Saneeritav ettevõtja Sihtrühmale avalduvad majanduslikud mõjud seoses ettevõtluskeskkonna ja ettevõtete tegevusega. Muudatus seab ettevõtjale olulise piirangu, mille kohaselt on ettevõtjal keelatud ilma kohtu nõusolekuta saneerimismenetluse algatamise järgselt tasuda võlgnevusi, mis on tekkinud enne saneerimismenetluse algatamist. Muudatus on laia ulatusega, sest puudutab kõiki saneeritavaid ettevõtteid. Üldiselt annab seaduses sätestatud piirang ettevõtjale tugevama positsiooni suhetes võlausaldajatega, kes survestavad ettevõtjat kohustusi täitma. Ettevõtja peab leidma tasakaalu tähtsamate võlausaldajate toetuse saneerimisele ning võlausaldajatega koostöö jätkumise eelduste (näiteks vanade võlgnevuste kustutamise) vahel. 2017. kuni 2019.aastani algatati Eestis saneerimismenetlus kokku 51 ettevõtja suhtes. Vastavalt Statistikaameti andmetel tegutseb Eestis majanduslikult aktiivseid ettevõtteid 133 784. Saneeritavate ettevõtjate hulk aastas moodustab 0,01 % Eesti äriühingutest. Sihtrühm II-VII: Võlausaldajad Sihtrühmale avalduvad majanduslikud mõjud seoses ettevõtluskeskkonna ja ettevõtete tegevusega. Muudatuse puhul on tegemist võlausaldajate huvide ja õiguste piiramisega. Võlausaldajad ei saa nõuda ettevõtjalt enne saneerimismenetluse algatamist tekkinud võlgnevuste tasumist, isegi kui nende koostöö jätkumise eelduseks on eelnevate võlgnevuste kustutamine. Muudatusega kaasneb oluline mõju, sest muudatus puudutab kõiki saneerimismenetlusi ning tagab võlausaldajate võrdse kohtlemise ja saneerimiskava kiirema täitmise. Samas võib teatud olukordades tekkida küsimus võlausaldajate ebavõrdsest kohtlemisest - võlausaldajatel, kes on pandud läbi täitemeetmete peatamise sunnitud ooteseisundisse, on põhjendatud eeldus, et ettevõtja ei asu ühte võlausaldajatest teisele eelistama. Sellise tegevuse negatiivsete tagajärgede likvideerimine saab toimuda järgnevas pankrotimenetluses läbi tagasivõitmise instituudi. Tagasivõitmine läbi olukorra heastamise ei ole aga alati efektiivne. Justiitsministeeriumi enda läbiviidud 2020.aasta andmekorjega tuvastati, et aastatel 2017 kuni 2019 algatati saneerimismenetlus 51 ettevõtja suhtes. Keskmine mediaan võlausaldajate arv ühe saneerimise kohta on 55, seega mõjutab aasta jooksul kokku ligikaudu 935 füüsilist kui ka juriidilist võlausaldajat. Sihtrühm võib olla suurem, sest eelnev puudutab vaid saneerimismenetlusse hõlmatud nõuetega võlausaldajad. Sihtrühm III-VII: Kohtud Sihtrühmale avaldub mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele, kuludele ja tuludele seoses asutuste korraldusega. Muudatusega kaasneb kohtutele töökoormuse tõus, kuid see ei eelda töökorralduse muudatusi ja lisatoimingutele kuluv ressurss ei ole oluline. Lisatoimingu näol on tegemist saneeritava ettevõtja taotluse lubada konkreetsetele võlausaldajatele maksete teostamist lahendamine. Kohus peab iga juhtumi asjaolusid tuvastama ja hindama, mis aga omakorda kuulub kohtu tavaliste tööülesannete hulka. 35 Justiitsministeeriumi 2020.aasta andmekorje andmetel on maksejõuetusmenetlusi lahendanud 55 erinevat kohtunikku. Eestis on 242 kohtuniku kohta, mis kõik pole küll pidevalt täidetud. Muudatustest saab mõjutatud umbes 23% kohtunikest. Kavandatav muudatus VIII: Hagi tagamise abinõude kohaldamise otsustamine saneerimiskava kinnitamisel Muudatusega täpsustatakse saneerimisseadust selliselt, et kohtul on õigus saneerimiskava kinnitamise määruses otsustada kohaldatud hagi tagamise meetmete kehtivus. Kui hagi tagamise korras arestitud vara on vajalik saneerimise läbiviimiseks, siis peab kohtul olema võimalus nt hagi tagamise korras seatud arest edasise saneerimise huvides tühistada. Sama kehtib ka kohtuliku hüpoteegi kohta - kui hüpoteek jääb püsima, siis võib see takistada ettevõtjal saneerimiseks vajaliku täiendava finantseeringu kaasamist. Sihtrühmaks on saneeritav ettevõtja, saneeritava ettevõttega kohtumenetluses olev hagi taganud pool ja kohtud. Sihtrühm I-VIII: Saneeritav ettevõtja Sihtrühmale avalduvad majanduslikud mõjud seoses ettevõtluskeskkonna ja ettevõtete tegevusega. Võimalus saada tagasi hagimenetluses tagatud ja keelumärke all olev vara soodustab saneerimise läbiviimist, kuna konkreetne varaese võib olla ettevõtjale igapäevase majandustegevuse jätkamiseks oluline, sealhulgas võib olla saneerimise käigus vajalik hagi tagamisega koormatud ese müüa ja kasutada saadud vahendeid saneerimise läbiviimise finantseerimiseks.Vastavalt 2020.aasta esimese ja teise astme kohtute menetlusstatistika koondandmetele, ligi 7% tsiivilasjadest olid hagi tagamised,35 seega tõenäoliselt on sihtrühmal muudatusega kokkupuude ebaregulaarne. 2017. kuni 2019.aastani algatati Eestis saneerimismenetlus kokku 51 ettevõtja suhtes. Vastavalt Statistikaameti andmetel tegutseb Eestis majanduslikult aktiivseid ettevõtteid 133 784. Saneeritavate ettevõtjate hulk aastas moodustab 0,01 % Eesti äriühingutest. Sihtrühm II-VIII: Saneeritava ettevõttega kohtumenetluses olev hagi taganud pool Sihtrühmale avalduvad majanduslikud mõjud seoses ettevõtluskeskkonna ja ettevõtete tegevusega. Muudatus võib piirata sihtrühma õigusi ja huvisid. Hagi tagamise tühistamisel ja keelumärke eemaldamisel tekib oht, et ettevõtja võõrandab või koormab eseme, mis vähendab saneerimise ebaõnnestumisel hagi taganud poolel võimalusi saada oma nõudele ettevõtja vara arvel rahuldust, millega omakorda võib kaasneda hagimenetluse edutus. Lisaks ei pruugi hagimenetluses hagejana olev ja hagi taganud pool olla kaasatud saneerimismenetlusse. Antud sihtrühma suurust on keeruline määrata, kuid tõenäoliselt ei ole see suur. Vastavalt 2020.aasta esimese ja teise astme kohtute menetlusstatistika koondandmetele, ligi 7% tsiivilasjadest olid hagi tagamised. 36 Keskmiselt menetletakse aastas 17 saneerimist, millest tulenevalt ühes kuni kahes menetluses võib olla hagi taganud võlausalda. 35 Esimese ja teise astme kohtute menetlusstatistika koondandmed. 2020.a I pa jooksul saabunud asjade arv ning keskmine menetlusaeg ja asjade lahendamise jõudlus. Riigikohtu statistika. Kättesaadav arvutivõrgus: https://www.kohus.ee/sites/www.kohus.ee/files/elfinder/dokumendid/i_ja_ii_astme_kohtute_2020.a_i_pa_menetlusstati stika.pdf 36 Esimese ja teise astme kohtute menetlusstatistika koondandmed. 2020.a I pa jooksul saabunud asjade arv ning keskmine menetlusaeg ja asjade lahendamise jõudlus. Riigikohtu statistika. Kättesaadav arvutivõrgus: https://www.kohus.ee/sites/www.kohus.ee/files/elfinder/dokumendid/i_ja_ii_astme_kohtute_2020.a_i_pa_menetlusstati stika.pdf 36 Sihtrühm III-VIII: Kohtud Sihtrühmale avaldub mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele, kuludele ja tuludele seoses asutuste korraldusega. Muudatusega kaasneb vähene töökoormuse tõus lisatoimingute näol. Kohus peab saneerimiskava kinnitamisel otsustama hagi abinõude kohaldatavuse. Selleks hindab ta täiendavaid asjaolusid ning lahendab hagi tagamise kohaldamise taotluse, mis on tavapärane kohtu toiming. Samuti tõenäoliselt on hagi tagamise tühistamine üsna harv. Justiitsministeeriumi 2020.aasta andmekorje andmetel on maksejõuetusmenetlusi lahendanud 55 erinevat kohtunikku. Eestis on 242 kohtuniku kohta, mis kõik pole küll pidevalt täidetud. Muudatustest saab mõjutatud umbes 23% kohtunikest. 1.7. Konkreetsete täitemeetmete peatamise tagajärjed Muudatus Mõju valdkond Sihtrühmad Esmavajalikud lepingud Mõju majandusele: Saneeritav ettevõtja ettevõtluskeskkond ja ettevõtete Täitmisele kuuluva lepingu pooleks tegevus olev võlausaldaja Mõju riigiasutuste ja kohaliku Võlausaldajad omavalitsuse asutuste Kohus korraldusele, kuludele ja tuludele: asutuste korraldus Saneerimismenetluse mõju Mõju majandusele: Võlausaldajad tagasivõitmise tähtaegadele ettevõtluskeskkond ja ettevõtete Saneeritava ettevõtjaga tehingu tegevus, halduskoormus teinud teine pool Kavandatav muudatus I: Esmavajalikud lepingud Muudatus keelab võlausaldajal enne saneerimismenetluse algatamist tekkinud võlgnevuste tõttu ja vaid seepärast, et ettevõtja ei ole neid tasunud, keelduda esmavajalike täitmisele kuuluvate lepingute täitmisest, lepinguid lõpetada, kiirendada täitmist või muul viisil ettevõtja kahjustavalt muuta. Muude kui esmavajalike lepingute osas on ettevõtjal õigus kohtult taotleda võlausaldajale piirangute seadmist. Kõigi lepingute osas tuleb teisele poolele anda võimalus kohtult taotleda piirangu lõpetamist, kui lepingu jätkamine oleks võlausaldajale ebaproportsionaalselt piirav. Saneerimisseaduses sätestatakse kõik Direktiivi art 7 lg 5 kohased ipso facto klauslite piirangud, mille kohaselt ei saa võlausaldajad lepingud üles öelda ja muuta vaid põhjusel, et taotletakse ennetava saneerimise menetluse algatamist, taotletakse konkreetsete täitemeetmete peatamist, algatatakse ennetava saneerimise menetlus või konkreetsed täitemeetmed peatatakse. Sihtrühmaks on saneeritav ettevõtja, täitmisele kuuluva lepingu pooleks olev võlausaldaja, võlausaldajad ja kohus. Sihtrühm I-I: Saneeritav ettevõtja Sihtrühmale avalduvad majanduslikud mõjud seoses ettevõtluskeskkonna ja ettevõtete tegevusega. Kehtivas seadusandluses pole esmavajalikud lepingud reguleeritud, kuid Riigikohus on praktikat kujundanud.37 Muudatus tagab oluliste lepingute jätkumist ja tugevdab ettevõtja positsiooni saneerimismenetluses. Teatud (esmavajalike) lepingute jätkamine on ettevõtja äritegevuse aluseks. Näiteks sideteenuste või elektrienergia leping võib olla leping ilma milleta on kaheldav, kas ettevõtja saab jätkata oma igapäevase tegevusega. Praktiliselt on lepingu jätkamine kriitilise tähtsusega, kuna 37 Riigikohtu tsiviilkolleegumi 09.mai 2011.a otsus 3-2-1-25-11 Väätsa Agro AS saneerimisavalduse asjas, p 56 – 57. 37 alternatiivse lepingu läbirääkimiste pidamise või sõlmimisega seotud kulud on ressursimahukad. Tulenevalt Justiitsministeeriumi 2020.aasta andmekorje statistikast (vt Joonis 1), ligi 90% saneerimismenetlusse kaasatud võlausaldajatest on tarnijad. Sellest võib järeldada, et majandusraskustes ettevõtja reorganiseerimisel on esmavajalik, et tulutoov majandustegevus ja seega lepingud tarnijatega ei katkeks. Muudatuse mõju on ulatuslik, sest see puudutab vähemal või rohkemal määral kõiki saneeritavaid ettevõtteid. 2017. kuni 2019.aastani algatati Eestis saneerimismenetlus kokku 51 ettevõtja suhtes. Vastavalt Statistikaameti andmetel tegutseb Eestis majanduslikult aktiivseid ettevõtteid 133 784. 38 Saneeritavate ettevõtjate hulk aastas moodustab 0,01 % Eesti äriühingutest. Sihtrühm II-I: Täitmisele kuuluva lepingu pooleks olev võlausaldaja Sihtrühmale avalduvad majanduslikud mõjud seoses ettevõtluskeskkonna ja ettevõtete tegevusega. Muudatus piirab oluliselt võlausaldaja õigusi lepinguliste õiguskaitsevahendite kasutamisel. Olemuslikult sunnitakse võlausaldajaid, kes on saneeritava ettevõtja lepingupartner, tahtevastaselt võtma saneerimise huvides olulisi riske ja taluma piiranguid. Ühelt poolt on võlausaldaja kohustatud, vaatamata saneeritava võlgnevusele, jätkama lepingu kohast täitmist ja ei saa kasutada lepingus kokkulepitud lepingulisi klausleid lepingu lõpetamiseks. Samas kehtivas saneerimispraktikas kasutatakse juba sarnast lahendust ja võlausaldajal on võimalik pöörduda kohtu poole nõusoleku saamiseks piirangute lõpetamiseks, kui tehingu teiselt poolelt lepingu jätkamise nõudmine oleks tema suhtes ebaproportsionaalselt koormav (näiteks viiks majandusraskusteni). Justiitsministeeriumi läbiviidud 2020.aasta andmekorjega tuvastati, et aastatel 2017 kuni 2019 algatati saneerimismenetlus 51 ettevõtja suhtes. Keskmine mediaan võlausaldajate arv ühe saneerimise kohta on 55, seega mõjutab aasta jooksul kokku ligikaudu 935 füüsilist kui ka juriidilist võlausaldajat. Sihtrühm on reaalselt veel väiksem, sest muudatus puudutab enim neid võlausaldajaid, kes on täitmisele kuuluva lepingu teiseks pooleks. Sihtrühm III-I: Võlausaldajad Sihtrühmale avalduvad majanduslikud mõjud seoses ettevõtluskeskkonna ja ettevõtete tegevusega. Mõju sihtrühmale on pigem kaudne. Juhul kui saneeritav ettevõtja saab jätkata oma tavalise majandustegevusega, soodustab see saneerimise läbiviimist ja aitab kaasa ettevõtja vara säilimisele, mille arvelt võlausaldajatele väljamakseid tehakse Justiitsministeeriumi läbiviidud 2020.aasta andmekorjega tuvastati, et aastatel 2017 kuni 2019 algatati saneerimismenetlus 51 ettevõtja suhtes. Keskmine mediaan võlausaldajate arv ühe saneerimise kohta on 55, seega mõjutab aasta jooksul kokku ligikaudu 935 füüsilist kui ka juriidilist võlausaldajat. Sihtrühm III-I: Kohtud Sihtrühmale avaldub mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele, kuludele ja tuludele seoses asutuste korraldusega. Kohtute töökoormus tõuseb mõnevõrra täiendava kohustuse näol. Kohtunikud peavad hakkama lahendama saneeritava ettevõtja taotlusi muude kui esmavajalike lepingute osas kaitse saamiseks ning võlausaldaja taotlus lõpetada konkreetse võlausaldaja suhtes piirangu kohaldamine. Mõju peaks olema ajutine, sest on eeldada, et kuni kohase kohtupraktika välja kujunemiseni, hakatakse esitama taotlusi peaaegu igas menetluses. 38 Statistikaameti majandusüksuste näitajad. Seisuga 01.12.2020. Kättesaadav arvutivõrgus: https://www.stat.ee/et/avasta- statistikat/valdkonnad/majandus/majandusuksused 38 Samuti on oluline pöörata tähelepanu, et taoliste taotluse näol ei ole tegemist pikaajalise tõendamiste ja/või keeruliste vaidlustega. Justiitsministeeriumi 2020.aasta andmekorje andmetel on maksejõuetusmenetlusi lahendanud 55 erinevat kohtunikku. Eestis on 242 kohtuniku kohta, mis kõik pole küll pidevalt täidetud. Muudatustest saab mõjutatud umbes 23% kohtunikest. Kavandatav muudatus II: Saneerimismenetluse mõju tagasivõitmise tähtaegadele Muudatusega täiendatakse saneerimisseadust sättega, mille kohaselt pankrotiseaduses ja täitemenetluse seadustikus sätestatud tagasivõitmise tähtajad pikenevad saneerimismenetluse kestuse võrra. Maksimaalne tähtaeg seoses saneerimisest tingitud tagasivõitmise tähtaegade peatumise või pikenemisega, mille kohaselt ei oleks võimalik tagasi võita tehingut või toimingut, on 8 aastat ajutise halduri nimetamisest. Sihtrühmaks on võlausaldajad, saneeritava ettevõtjaga tehingu teinud teine pool ja saneeritav ettevõtja. Sihtrühm I-II: Võlausaldajad Sihtrühmale avalduvad majanduslikud mõjud seoses ettevõtluskeskkonna ja ettevõtete tegevusega. Muudatus võimaldab välistada võimaluse, et ettevõtja kasutab saneerimismenetlust ära pankrotiseaduses ja täitemenetluse seadustikus sätestatud tagasivõitmise tähtaegade minetamiseks. Samuti võlausaldaja ei mineta saneerimismenetluse ebaõnnestumisel järgnevas pankrotimenetluses või täitemenetluses võimalusi ettevõtja vara suurendamiseks läbi tagasivõitmise instituudi, mis võib omakorda suurendada võlausaldaja toetust saneerimisele. Võlausaldajate õigused ja huvid on sel moel paremini kaitstud ning võlausaldajate nõuded saavad suuremas osas rahuldatud. Muudatus puudutab enamvähem kõiki saneeritavaid ettevõtja võlausaldajaid ja mõju sagedus on pikaajaline. Justiitsministeeriumi läbiviidud 2020.aasta andmekorjega tuvastati, et aastatel 2017 kuni 2019 algatati saneerimismenetlus 51 ettevõtja suhtes. Keskmine mediaan võlausaldajate arv ühe saneerimise kohta on 55, seega mõjutab aasta jooksul kokku ligikaudu 935 füüsilist kui ka juriidilist võlausaldajat. Sihtrühm II-II: Saneeritava ettevõtja tehingu teine pool Sihtrühmale avalduvad majanduslikud mõjud seoses ettevõtluskeskkonna ja ettevõtete tegevusega. Tagasivõitmise tähtaegade peatumise tõttu pikeneb ajaperiood, mille jooksul kuuluvad tehingud tagasivõitmisele. Sellest tulenevalt võib nimetatud sihtrühma jaoks valitseda ebakindlus tehingu kehtima jäämise osas oluliselt kauem. Negatiivset mõju leevendab see, et on kehtestatud maksimaalne tähtaeg, mille jooksul on tagasivõitmine võimalik. Muudatus avaldab mõju kogu saneerimismenetluse kestuse ajal ja suurele arvule menetlusosalistele. Justiitsministeeriumi enda läbiviidud 2020.aasta andmekorjega tuvastati, et aastatel 2017 kuni 2019 algatati saneerimismenetlus 51 ettevõtja suhtes. Keskmine mediaan võlausaldajate arv ühe saneerimise kohta on 55, seega mõjutab aasta jooksul kokku ligikaudu 935 füüsilist kui ka juriidilist võlausaldajat. Samas kõik võlausaldajad on saneeritava ettevõtja tehingu teiseks pooleks, kuid mitte kõik saneeritava ettevõtja tehingu teised pooled on võlausaldajad. Tulenevalt eeltoodust võib see number olla oluliselt suurem. Sihtrühm III-II: Saneeritav ettevõtja 39 Sihtrühmale avalduvad majanduslikud mõjud seoses ettevõtluskeskkonna ja ettevõtete tegevusega. Muudatusega kaasneb sihtrühmale see, et saneerimismenetlust ei ole enam mõistlik tagasivõitmise tähtaegade minetamiseks läbi viia, mistõttu väheneb pahatahtlike saneerimiste arv ning see omab positiivset mõju kogu ettevõtluskeskkonnale ja ärikultuuri aususele. Samuti annab see positiivse signaali rahvusvahelisel investeerimisturul ning tõstab Eesti mainet kui ausa ärikultuuriga ning efektiivse maksejõuetussüsteemiga riiki. Samas on mõju selles osas tagasihoidlik, et saneerimismenetluste arv on siiani olnud võrdlemisi tagasihoidlik. 2017. kuni 2019.aastani algatati Eestis saneerimismenetlus kokku 51 ettevõtja suhtes. Vastavalt Statistikaameti andmetel tegutseb Eestis majanduslikult aktiivseid ettevõtteid 133 784. 39 Saneeritavate ettevõtjate hulk aastas moodustab 0,01 % Eesti äriühingutest. 1.8. Saneerimiskava sisu Muudatus Mõju valdkond Sihtrühmad Saneerimiskava kohustuslik sisu Mõju majandusele: Saneeritav ettevõtja ettevõtluskeskkond ja ettevõtete Saneerimisnõustaja tegevus, halduskoormus Võlausaldajad Mõju riigiasutuste ja kohaliku Kohus omavalitsuse asutuste korraldusele, kuludele ja tuludele: asutuste korraldus Ettevõtja ja saneerimisnõustaja Mõju majandusele: Saneeritav ettevõtja rollijaotus saneerimiskava ettevõtluskeskkond ja ettevõtete Võlausaldajad koostamisel tegevus, halduskoormus Saneerimisnõustaja Raha aegväärtuse arvestamine Mõju majandusele: Võlausaldajad ettevõtluskeskkond ja ettevõtete Saneeritav ettevõtja tegevus, halduskoormus Saneerimisnõustaja Mõju riigiasutuste ja kohaliku Kohus omavalitsuse asutuste korraldusele, kuludele ja tuludele: asutuste korraldus Kohtu hääleõiguste ja rühmade Mõju majandusele: Võlausaldajad moodustamise kontrollikohustus ettevõtluskeskkond ja ettevõtete Saneeritav ettevõtja tegevus, halduskoormus Kohus Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele, kuludele ja tuludele: asutuste korraldus Kavandatav muudatus I: Saneerimiskava kohustuslik sisu Saneerimiskava peab sisaldama lisaks kehtivas SanS-is sätestatule ka järgmisi andmeid: ettevõtja identifitseerimisandmed, majandusliku olukorra ja töötajate olukorra kirjeldus, puudutatud isikud ning nendest moodustatud rühmad, saneerimiskavast mõjutamata isikud, saneerimisnõustaja identifitseerimisandmed, saneerimiskava tingimused, sh töötajate teavitamise ja konsulteerimise kord, tööhõivega seotud tagajärjed, ettevõtja hinnangulised rahavood, uus rahastamine, ning põhjendused ettevõtja maksejõuetuse vältimise ja elujõulisuse kohta ja kava õnnestumise eeltingimused. Sihtrühmaks on saneeritav ettevõtja, võlausaldajad, saneerimisnõustajad ja kohtud. 39 Statistikaameti majandusüksuste näitajad. Seisuga 01.12.2020. Kättesaadav arvutivõrgus: https://www.stat.ee/et/avasta- statistikat/valdkonnad/majandus/majandusuksused 40 Sihtrühm I-I: Saneeritav ettevõtja Sihtrühmale avalduvad majanduslikud mõjud seoses ettevõtluskeskkonna ja ettevõtete tegevusega. Kehtiva saneerimisseaduse kava puudutav regulatsioon on suures plaanis kattuv muudatusettepanekuga. Muudatus toetab menetluse efektiivsust, pakub õigusselgust ning ühtlustab saneerimiskava koostamise praktikat. Hetkeolukorra korrektsest fikseerimisest saneerimisavalduses saab alguse edukas ümberkujundamine. Puuduliku teabe korral kaldutakse langetama pigem mittetoetavat otsust. Muudatuse mõju on piiratud saneerimiskava esitamisega. Sihtrühmale avaldub majanduslik mõju seoses halduskoormusega. Muudatusega kaasneb saneeritavale ettevõtjale halduskoormus täiendava andmehulga esitamise näol. Samas peaksid ettevõtjal vajalikud dokumendid olema valmis enne saneerimisavalduse esitamist ning korrektne majandusliku olukorra kajastamine on tõhusa saneerimise eelduseks. 2017. kuni 2019.aastani algatati Eestis saneerimismenetlus kokku 51 ettevõtja suhtes. Vastavalt Statistikaameti andmetel tegutseb Eestis majanduslikult aktiivseid ettevõtteid 133 784. 40 Saneeritavate ettevõtjate hulk aastas moodustab 0,01 % Eesti äriühingutest. Sihtrühm II-I: Võlausaldajad Sihtrühmale avalduvad majanduslikud mõjud seoses ettevõtluskeskkonna ja ettevõtete tegevusega. Muudatusega ei kaasne võlausaldajatele käitumismuutust, vaid pigem tagatakse võlausaldajate õiguste parem kaitse. Saneerimisavaldus kajastab täpsemalt ettevõtja olukorda, seega on võlausaldajal esitatud andmete põhjal võimalik paremini hinnata, kas teda koheldakse halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega. Oluline on, et saneerimiskavaga hõlmatud võlausaldajatel oleks ülevaade ettevõtja kogu võlgade struktuurist. Vastupidisel juhul ei ole võlausaldajal võimalik hinnata, kas teda koheldakse halvemini võrreldes võlausaldajatega, kes jäeti kavast välja ning ei ole saneerimismenetlusse kaasatud. Justiitsministeeriumi enda läbiviidud 2020.aasta andmekorjega tuvastati, et aastatel 2017 kuni 2019 algatati saneerimismenetlus 51 ettevõtja suhtes. Keskmine mediaan võlausaldajate arv ühe saneerimise kohta on 55, seega mõjutab aasta jooksul kokku ligikaudu 935 füüsilist kui ka juriidilist võlausaldajat. Sihtrühm III-I: Saneerimisnõustajad Sihtrühmale avaldub majanduslik mõju seoses halduskoormusega. Muudatusega kaasneb saneerimisnõustajale töökoormuse tõus. Saneerimisnõustaja jääb vastutama saneerimiskava koostamise eest. Muudatusega nõutud täiendava ja ülevaatlikuma teabe kogumine ja koostamine võtab menetluses rohkem ressurssi. Teisalt aga saneeritav ettevõtja peab saneerimisnõustajat tema töös toetama, sest tal on kaasaaitamise- ja koostöökohustus. Ühe saneerimismenetluse kohta on kaasatud üks kuni kaks saneerimisnõustajat. Justiitsministeeriumi läbiviidud 2020.aasta andmekorje puhul leiti kolme aasta perioodil vaadeldud saneerimistes, et saneerimisnõustajana oli esindatud 27 erinevat isikut (0,003% kõikidest tööealistest isikutest Eestis). Sihtrühm IV-I: Kohtud Sihtrühmale avaldub mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele, kuludele ja tuludele seoses asutuste korraldusega. Kohtud saavad muudatusest olla mõjutatud 40 Statistikaameti majandusüksuste näitajad. Seisuga 01.12.2020. Kättesaadav arvutivõrgus: https://www.stat.ee/et/avasta- statistikat/valdkonnad/majandus/majandusuksused 41 minimaalselt, sest nad vaatavad samamoodi saneerimismenetlusi läbi nagu ka kehtiva korra järgi. Mõju on pigem positiivne, sest saneerimiskavale esitatavate nõuete sisaldumine seaduses võimaldab ka kohtul saada lühikese tähtaja jooksul ülevaate, kas kava on koostatud üldtunnustatud planeerimismetoodika kohaselt. Justiitsministeeriumi 2020.aasta andmekorje andmetel on maksejõuetusmenetlusi lahendanud 55 erinevat kohtunikku. Eestis on 242 kohtuniku kohta 41 , mis kõik pole küll pidevalt täidetud. Muudatustest saab mõjutatud umbes 23% kohtunikest. Kavandatav muudatus II: Ettevõtja ja saneerimisnõustaja rollijaotus saneerimiskava koostamisel Muudatusega kohustatakse ettevõtjat tegema saneerimisnõustajaga koostööd ja aitama menetluse kulgemisele kaasa. Kavandatava muudatusega nähakse ette nähakse SanS §-le 14 täiendav regulatsioon, mille eesmärk on paremini piiritleda ettevõtja ning saneerimisnõustaja kohustusi ennekõike seeläbi, et oleks selgelt sätestatud ettevõtja kohustus teha saneerimisnõustajaga koostööd ja teda abistada saneerimiskava koostamisel. Saneerimiskava koostamise eest peab vastutama jääma saneerimisnõustaja, kuid ettevõtjal on pärast saneerimismenetluse algatamist saneerimisnõustaja ees kava koostamisel koostöö- ja kaasaaitamiskohustus. Kuidas täpselt pooled igakordselt omavahelist koostöökohustust sisustavad, on mõistlik jätta praktika kujundada42. Sihtrühmaks on saneeritav ettevõtja, võlausaldajad ja saneerimisnõustaja Sihtrühm I-II: Saneeritav ettevõtja Sihtrühmale avalduvad majanduslikud mõjud seoses ettevõtluskeskkonna ja ettevõtete tegevusega. Muudatusega lisandub ettevõtjale kohustus teha saneerimisnõustajaga koostööd ja aidata kaasa menetluse vältel. Sihtrühmale käitumismuutust ei tulene, sest ka kehtiv seadusandlus nõuab saneeritavalt ettevõtjalt aktiivsust saneerimiskava koostamisel. Koostöös saneerimisnõustajaga on võimalik saavutada kvaliteetsema saneerimiskava, mis omakorda suurendab eduka saneerimise tõenäosust. Saneerimisnõustaja omab eeldatavasti ettevõtjast enam saneerimiskava koostamise kompetentsi ja kogemusi. Kui ettevõtja ei täida kaasaaitamise ja koostöö kohustust, siis on see alus saneerimismenetluse lõpetamiseks. Sihtrühmale avaldub majanduslik mõju seoses halduskoormusega. Koostöö ja kaasaaitamiskohustus eeldab saneerimisnõustajaga pidevat suhtlemist, vajalike dokumentide ettevalmistamist ja saneerimisnõustajale esitamist. Ressurss, mis kulub antud kohustuse täitmiseks, võib olla suur, kuid saneeritava ettevõtja enda huvides on saneerimismenetluse edukas läbimine ning saneerimismenetlus on vabatahtlik. 2017. kuni 2019.aastani algatati Eestis saneerimismenetlus kokku 51 ettevõtja suhtes. Vastavalt Statistikaameti andmetel tegutseb Eestis majanduslikult aktiivseid ettevõtteid 133 784. 43 Saneeritavate ettevõtjate hulk aastas moodustab 0,01 % Eesti äriühingutest. Sihtrühm II-II: Võlausaldajad 41 Vastavalt Eesti kohtute andmetele. Kättesaadav arvutivõrgus: https://www.kohus.ee/et/eesti-kohtud/eesti-kohtunikud. Seisuga 01.12.2020. 42 Töörühma analüüs, lk 233. 43 Statistikaameti majandusüksuste näitajad. Seisuga 01.12.2020. Kättesaadav arvutivõrgus: https://www.stat.ee/et/avasta- statistikat/valdkonnad/majandus/majandusuksused 42 Sihtrühmale avalduvad majanduslikud mõjud seoses ettevõtluskeskkonna ja ettevõtete tegevusega. Võlausaldajatele mõjub muudatus kaudselt. Tõenäosus saada oma nõue tagasi on kvaliteetsema saneerimiskavaga suurem. Saneerimisnõustajale juhtrolli andmine tõstab võlausaldajate usaldust saneerimiskava suhtest, sest sõltumatu isiku koostatav saneerimiskava kajastab tõenäoliselt objektiivsemalt ettevõtja majanduslikku olukorda ja saneerimise väljavaateid. Sõltumatul isikul võib olla ka hõlpsam läbi suruda ettevõtja jaoks vastumeelseid, kuid vajalikke saneerimisabinõusid. Justiitsministeeriumi läbiviidud 2020.aasta andmekorjega tuvastati, et aastatel 2017 kuni 2019 algatati saneerimismenetlus 51 ettevõtja suhtes. Keskmine mediaan võlausaldajate arv ühe saneerimise kohta on 55, seega mõjutab aasta jooksul kokku ligikaudu 935 füüsilist kui ka juriidilist võlausaldajat. Sihtrühm III-II: Saneerimisnõustajad Sihtrühmale avaldub majanduslik mõju seoses halduskoormusega. Muudatus ei too saneerimisnõustajale erilist halduskoormuse tõusu, ka kehtiva korra järgi peab ta ettevõtjaga suhtlema, läbi töötama ning koostama dokumente ja tõendeid jne. Muudatusega kaasnevad lisatoimingud on saneerimisnõustaja kutselised ülesanded, milles ta omab kogemust ja erialateadmisi ning saab tasu nende täitmise eest. Saneerimisnõustaja saab saneerimismenetluses vastutava juhtrolli. Ühe saneerimismenetluse kohta on kaasatud üks kuni kaks saneerimisnõustajat. Justiitsministeeriumi läbiviidud 2020.aasta andmekorje puhul leiti kolme aasta perioodil vaadeldud saneerimistes, et saneerimisnõustajana oli esindatud 27 erinevat isikut (0,003% kõikidest tööealistest isikutest Eestis). Kavandatav muudatus III: Raha aegväärtuse arvutamine Muudatusega kehtestatakse, et saneerimiskava koostamisel arvestatakse raha aegväärtusega, mida kajastatakse ka saneerimiskavas. Sihtrühmaks on võlausaldajad, saneeritav ettevõtja, saneerimisnõustaja ja kohus. Sihtrühm I-III: Võlausaldajad Sihtrühmale avalduvad majanduslikud mõjud seoses ettevõtluskeskkonna ja ettevõtete tegevusega. Muudatuse puhul on tegemist õigusselgusele suunatud ettepanekuga, mis on praktikas laialt kasutuses. Muudatus võimaldab vältida olukorda, kus saneerimiskava täitmise pikkus ei arvesta raha väärtuse ajas muutumist, mistõttu kannatab võlausaldaja nõude rahuldamine. Aasta Justiitsministeeriumi läbiviidud 2020.aasta andmekorjega tuvastati, et aastatel 2017 kuni 2019 algatati saneerimismenetlus 51 ettevõtja suhtes. Keskmine mediaan võlausaldajate arv ühe saneerimise kohta on 55, seega mõjutab aasta jooksul kokku ligikaudu 935 füüsilist kui ka juriidilist võlausaldajat. Sihtrühm II-III: Saneeritav ettevõtja Sihtrühmale avalduvad majanduslikud mõjud seoses ettevõtluskeskkonna ja ettevõtete tegevusega. Muudatuse puhul on tegemist õigusselgusele suunatud sättega, millega viiakse seadus praktikaga kooskõlla. Sihtrühmale käitumismuutust ei kaasne ning praktikas nähakse juba raha aegväärtuse arvestamist ette. 43 2017. kuni 2019.aastani algatati Eestis saneerimismenetlus kokku 51 ettevõtja suhtes. Vastavalt Statistikaameti andmetel tegutseb Eestis majanduslikult aktiivseid ettevõtteid 133 784. Saneeritavate ettevõtjate hulk aastas moodustab 0,01 % Eesti äriühingutest. Sihtrühm III-III: Saneerimisnõustajad Sihtrühmale avaldub majanduslik mõju seoses halduskoormusega. Muudatusega kaasneb saneerimisnõustajale täiendav kohustus – saneerimiskava koostamisel arvestada raha aegväärtusega. Muudatus ei too kaasa muutusi töökoormuses ega – korralduses, sst praktikas peavad nõustajad praegugi arvestama raha aegväärtusega. Ühe saneerimismenetluse kohta on kaasatud üks kuni kaks saneerimisnõustajat. Justiitsministeeriumi läbiviidud 2020.aasta andmekorje puhul leiti kolme aasta perioodil vaadeldud saneerimistes, et saneerimisnõustajana oli esindatud 27 erinevat isikut (0,003% kõikidest tööealistest isikutest Eestis). Sihtrühm IV-III: Kohtud Sihtrühmale avaldub mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele, kuludele ja tuludele seoses asutuste korraldusega. Praktikas juba arvestatakse raha aegväärtusega saneerimismenetluses ning kohtud on juba selle töökoormusega oma töös arvestanud. Justiitsministeeriumi 2020.aasta andmekorje andmetel on maksejõuetusmenetlusi lahendanud 55 erinevat kohtunikku. Eestis on 242 kohtuniku kohta 44 , mis kõik pole küll pidevalt täidetud. Muudatustest saab mõjutatud umbes 23% kohtunikest. Kavandatav muudatus IV: Kohtu hääleõiguste ja rühmade moodustamise kontrollikohustus. Muudatusega täiendatakse saneerimisseadust ning kohustatakse kohut kontrollima kava kinnitamisel võlausaldajate rühmade moodustamise alused. Sihtrühmaks on võlausaldajad, saneeritav ettevõtja ja kohus. Sihtrühm I-IV: Võlausaldajad Sihtrühmale avalduvad majanduslikud mõjud seoses ettevõtluskeskkonna ja ettevõtete tegevusega. Muudatusega tuleneb uus kontrollietapp rühmade moodustamise aluse osas. See kaitseb võlausaldajaid, kelle õigusi nõuetele mittevastav rühmade moodustamise rikuks. Põhjendatud alustel võlausaldajate rühmade moodustamine tagab võlausaldajate, saneerimisnõustaja ja ettevõtja koostöö menetluse kestel tekkivate probleemide osas lahenduste leidmisel. Muudatusega laiendatakse rühmadesse hõlmatud võlausaldajate ringi võrreldes sellega, mida kehtiv saneerimisseadus võimaldab. Muudatus mõjutab otseselt vaid kava kinnitamise etappi, kuid kaudselt kaitseb see võlausaldajate huvisid ja õigusi kogu menetluse vältel. Üheks ebasoovitavaks ohuks on see, kui kohus saab liiga ulatusliku kujundusõiguse. Lisaks võib rühmade moodustamine praktikas olla problemaatiline, sest kohtupraktika pole veel nii laialt sisustatud. Kohtu poolt antav seisukoht ei ole eraldi kaevatav, kuid see indikeerib saneerimisnõustajale, ettevõtjale ning võlausaldajatele, milline on kohtu vaade rühmade moodustamise põhimõtetele antud saneerimismenetluses, millega arvestamata jätmine võib kaasa tuua hilisema saneerimiskava kinnitamata jätmise kohtu poolt. Justiitsministeeriumi läbiviidud 2020.aasta andmekorjega tuvastati, et aastatel 2017 kuni 2019 algatati saneerimismenetlus 51 ettevõtja suhtes. Keskmine mediaan võlausaldajate arv ühe 44 Vastavalt Eesti kohtute andmetele. Kättesaadav arvutivõrgus: https://www.kohus.ee/et/eesti-kohtud/eesti-kohtunikud. Seisuga 01.12.2020. 44 saneerimise kohta on 55, seega mõjutab aasta jooksul kokku ligikaudu 935 füüsilist kui ka juriidilist võlausaldajat. Sihtrühm II-IV: Saneeritav ettevõtja Sihtrühmale avalduvad majanduslikud mõjud seoses ettevõtluskeskkonna ja ettevõtete tegevusega. Muudatusega võib suureneda saneerimiskavaga hõlmatud isikute ring. Sellel on otsene mõju kava vastu võtmisele (vajalik on suurema arvu rühmade toetus). Kaudselt tekib uus alus saneerimiskava kinnitamata jätmiseks ja saneerimismenetluse lõppemiseks, mis võib põhjustada ebakindlust saneeritava ettevõtjate seas. Samas võimaldab ka praegugi saneerimisseadus sarnastel alustel menetlust lõpetada (SanS § 28 lg 5 p 2). 2017. kuni 2019.aastani algatati Eestis saneerimismenetlus kokku 51 ettevõtja suhtes. Vastavalt Statistikaameti andmetel tegutseb Eestis majanduslikult aktiivseid ettevõtteid 133 784. Saneeritavate ettevõtjate hulk aastas moodustab 0,01 % Eesti äriühingutest. Sihtrühm III-IV: Saneerimisnõustajad Sihtrühmale avaldub majanduslik mõju seoses halduskoormusega. Muudatus toob kaasa saneerimisnõustajale töökoormuse tõusu. Saneerimisnõustaja peab tegutsema võlausaldajate rühmade moodustamisel veelgi läbimõeldumalt. Ebaõige või põhjendamatu võlausaldajate rühmade moodustamine võib kaasa tuua saneerimiskava kinnitamata jäämise ning saneerimismenetluse lõppemise, seega peab saneerimisnõustaja rühmade moodustamise rakendama erilist ettevaatlikkust. Ühe saneerimismenetluse kohta on kaasatud üks kuni kaks saneerimisnõustajat. Justiitsministeeriumi läbiviidud 2020.aasta andmekorje puhul leiti kolme aasta perioodil vaadeldud saneerimistes, et saneerimisnõustajana oli esindatud 27 erinevat isikut (0,003% kõikidest tööealistest isikutest Eestis). Sihtrühm IV-IV: Kohtud Sihtrühmale avaldub mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele, kuludele ja tuludele seoses asutuste korraldusega. Muudatus toob kaasa täiendava kohustuse näol kohtute töökoormuse tõusu. Kohtul on küll kontrollifunktsioon olnud, kuid varem ei ole kohustust spetsiifiliselt kontrollida rühmade moodustamise aluseid olnud. Seega on kaasnev toiming tavaline kohtu ülesanne. Justiitsministeeriumi 2020.aasta andmekorje andmetel on maksejõuetusmenetlusi lahendanud 55 erinevat kohtunikku. Eestis on 242 kohtuniku kohta 45 , mis kõik pole küll pidevalt täidetud. Muudatustest saab mõjutatud umbes 23% kohtunikest. 1.9. Saneerimiskavade vastuvõtmine Muudatus Mõju valdkond Sihtrühmad Võlausaldajate parimate huvide test Mõju majandusele: Võlausaldajad ettevõtluskeskkond ja ettevõtete Saneeritav ettevõtja tegevus, halduskoormus Saneerimisnõustaja Mõju riigiasutuste ja kohaliku Kohus omavalitsuse asutuste korraldusele, kuludele ja tuludele: asutuste korraldus 45 Vastavalt Eesti kohtute andmetele. Kättesaadav arvutivõrgus: https://www.kohus.ee/et/eesti-kohtud/eesti-kohtunikud. Seisuga 01.12.2020. 45  Saneerimiskava neli rühma Mõju majandusele: Saneeritava ettevõtjaga seotud ettevõtluskeskkond ja ettevõtete võlausaldajad tegevus Omakapitali omanikud Mõju riigiasutuste ja kohaliku Saneeritav ettevõtja omavalitsuse asutuste korraldusele, Saneerimisnõustaja kuludele ja tuludele: asutuste Kohus korraldus Pandipidaja õigus realiseerida Mõju majandusele: Pandipidaja pandiese ettevõtluskeskkond ja ettevõtete Saneeritav ettevõtja tegevus, halduskoormus Saneerimisnõustaja Mõju riigiasutuste ja kohaliku Kohus omavalitsuse asutuste korraldusele, kuludele ja tuludele: asutuste korraldus Kavandatav muudatus I: Võlausaldajate parimate huvide test Seaduses sätestatakse võlausaldajate parimate huvide testi mõiste ja sisu ning kohustatakse saneerimisnõustajat ja kohut kontrollima, kas viidatud testist tulenevad nõudmised on täidetud. Sihtrühmaks on saneeritav võlausaldajad, saneeritav ettevõtja, saneerimisnõustaja ja kohus Sihtrühm I-I: Võlausaldajad Sihtrühmale avalduvad majanduslikud mõjud seoses ettevõtluskeskkonna ja ettevõtete tegevusega. Muudatuse mõte on võlausaldajate parimate huvide testi reguleerimine saneerimisseaduses. Maksejõuetusmenetluse praktikas juba rakendatakse samasisulist testi, mida on jaatanud Riigikohtu praktika ja millega tagatakse parem võlausaldajate huvide ja õiguste kaitse ning võrdne kohtlemine. Kui võlausaldajate parimate huvide test ei ole täidetud, ei ole võimalik kava kinnitada. Kui kava ei kinnitata ja saneerimismenetlus lõppeb, on võlausaldajatel võimalus pöörduda kohtusse oma nõude maksmapanekuks. Muudatusega viiakse seadus praktikaga kooskõlla. Justiitsministeeriumi läbiviidud 2020.aasta andmekorjega tuvastati, et aastatel 2017 kuni 2019 algatati saneerimismenetlus 51 ettevõtja suhtes. Keskmine mediaan võlausaldajate arv ühe saneerimise kohta on 55, seega mõjutab aasta jooksul kokku ligikaudu 935 füüsilist kui ka juriidilist võlausaldajat. Sihtrühm on veidi väiksem, sest muudatus puudutab enim neid võlausaldajaid, kes hääletasid saneerimiskavale vastu. Sihtrühm II-I: Saneeritav ettevõtja Sihtrühmale avalduvad majanduslikud mõjud seoses ettevõtluskeskkonna ja ettevõtete tegevusega. Riigikohus on varasemalt pankrotitesti sisu kujundanud 46 , muudatusega sätestatakse võlausaldajate parimate huvide testi täpne sisu seaduses. Seeläbi kaasneb uus alus saneerimiskava kinnitamata jätmiseks. Saneeritava ettevõtja jaoks tähendab see, et kindlus saneerimise edukuses väheneb. Kaudselt mõjutab muudatus saneerimismenetlust muutes selle paindlikumaks ja efektiivsemaks, mis aitab omakorda kaasa soodsama ettevõtluskeskkonna arengule ning muudab paremaks saneeritava ettevõtja ja võlausaldaja positsioone. Sihtrühmale avaldub majanduslik mõju seoses halduskoormusega. Muudatusega kaasneb saneeritavale ettevõtjale minimaalne halduskoormuse tõus. Juhul kui kohus või saneerimisnõustaja küsib saneeritavalt ettevõtjalt andmeid võlausaldajate parimate huvide testi läbiviimiseks, siis 46 Riigikohtu tsiviilkolleegumi 09.mai 2011.a otsus 3-2-1-25-11 Väätsa Agro AS saneerimisavalduse asjas, p 50. 46 saneeritav ettevõtja on kohustatud ka neid esitama. Samas on eeldada, et tegelikkuses on andmed juba kogutud saneerimisavalduse esitamisel ja tihti on piisav olemasolevatest andmetest. 2017. kuni 2019.aastani algatati Eestis saneerimismenetlus kokku 51 ettevõtja suhtes. Vastavalt Statistikaameti andmetel tegutseb Eestis majanduslikult aktiivseid ettevõtteid 133 784. 47 Saneeritavate ettevõtjate hulk aastas moodustab 0,01 % Eesti äriühingutest. Sihtrühm III-I: Saneerimisnõustajad Sihtrühmale avaldub majanduslik mõju seoses halduskoormusega. Muudatusega kaasneb saneerimisnõustajale töökoormuse tõus. Saneerimisnõustaja peab kontrollima kava kinnitamisel, et ühtegi võlausaldajat ei tohi kohelda halvemini saneerimismenetluses kui pankrotimenetluses. Samas on uue ülesande puhul tegemist tavalise saneerimisnõustaja tööülesandega ja saneerimisnõustajal on praegu ka sarnane ülesanne. Ühe saneerimismenetluse kohta on kaasatud üks kuni kaks saneerimisnõustajat. Justiitsministeeriumi läbiviidud 2020.aasta andmekorje puhul leiti kolme aasta perioodil vaadeldud saneerimistes, et saneerimisnõustajana oli esindatud 27 erinevat isikut (0,003% kõikidest tööealistest isikutest Eestis). Sihtrühm IV-I: Kohtud Sihtrühmale avaldub mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele, kuludele ja tuludele seoses asutuste korraldusega. Muudatusega sätestatakse kohtule kohustus kontrollida, kas võlausaldajate parimate huvide testi nõuded on täidetud, seega kohtul tekib lisaülesanne, mille sarnast on ta ka praegu lahendanud. Problemaatiliseks võib kohtute jaoks kujuneda parima alternatiivse stsenaariumi sisustamine, sest parim alternatiivne stsenaarium võib sõltuda võlausaldajast, kes jäi eriarvamusele. Justiitsministeeriumi 2020.aasta andmekorje andmetel on maksejõuetusmenetlusi lahendanud 55 erinevat kohtunikku. Eestis on 242 kohtuniku kohta 48 , mis kõik pole küll pidevalt täidetud. Muudatustest saab mõjutatud umbes 23% kohtunikest. Kavandatav muudatus II: Saneerimiskava rühmad Muudatusega kohustatakse saneerimiskavas moodustama vähemalt neli rühma, tingimusel, et nimetatud rühma subjektid eksisteerivad. Kui viidatud subjektid eksisteerivad, siis on kohustuslik moodustada pandiga tagatud nõuetega, tagamata nõuetega võlausaldajate, omakapitali omanike ja seotud osapoolte rühm. Juhul, kui üks nimetatud rühmadest hääletab saneerimiskava vastu, siis võib lugeda saneerimiskava vastuvõetuks rühmadeülese kohustamise reeglite järgi, kui vajalikud tingimused on täidetud. Sihtrühmaks on ettevõtjaga seotud võlausaldajad ja omakapitali omanikud, saneeritav ettevõtja ja saneerimisnõustaja. Sihtrühm I-II: Võlausaldajad Sihtrühmale avalduvad majanduslikud mõjud seoses ettevõtluskeskkonna ja ettevõtete tegevusega. Muudatusega kaasneb sihtrühmale käitumismuutus, esmakordselt võib võlausaldajaid 47 Statistikaameti majandusüksuste näitajad. Seisuga 01.12.2020. Kättesaadav arvutivõrgus: https://www.stat.ee/et/avasta- statistikat/valdkonnad/majandus/majandusuksused 48 Vastavalt Eesti kohtute andmetele. Kättesaadav arvutivõrgus: https://www.kohus.ee/et/eesti-kohtud/eesti-kohtunikud. Seisuga 01.12.2020. 47 teatud eelduste täitmisel ning seaduse alusel määrata mujale rühma kui tagamata/tagatud nõuetega võlausaldajate rühm. Saneerimismenetluses sõltub võlausaldajate tehtav väljamakse otseselt tema hääleõigusest, sest ta hääletab saneerimiskava üle, kus on fikseeritud tingimused, millistel tingimustel ja mil määral on võlausaldajal õigus saada oma nõude rahuldamist. Ettevõtjaga seotud isikutest võlausaldajad ei saa allutada teisi võlausaldajaid enda kontrollile ning vastupidi, mis peaks tagama võlausaldajate võrdsema kohtlemise. Justiitsministeeriumi enda läbiviidud 2020.aasta andmekorjega tuvastati, et aastatel 2017 kuni 2019 algatati saneerimismenetlus 51 ettevõtja suhtes. Keskmine mediaan võlausaldajate arv ühe saneerimise kohta on 55, seega mõjutab aasta jooksul kokku ligikaudu 935 füüsilist kui ka juriidilist võlausaldajat. Sihtrühm II-II: Omakapitali omanikud Sihtrühmale avalduvad majanduslikud mõjud seoses ettevõtluskeskkonna ja ettevõtete tegevusega. Omanikele kaasneb käitumismuutus. Esmakordselt kaasatakse nad saneerimismenetlusse ja antakse sõnaõigus. Kaasamise eesmärgiks on reguleerida kohustuste asendamine ettevõtte osade/aktsiatega tõhusaks ja kiireks ümberkujundamise meetmeks. Omakapitali omanikel ei ole nõuet, nad hääletavad analoogselt äriõigusele ehk saavad hääli vastavalt oma osa või aktsiate nominaalväärtusele. Muudatus võib motiveerida omanike survestada juhatust esitama varasemalt makseraskuste ületamiseks saneerimisavaldust, näiteks juhul kui suurendab tõenäosust, et omanikel on võimalus oma osa säilitada. 2017. kuni 2019.aastani algatati Eestis saneerimismenetlus kokku 51 ettevõtja suhtes. Vastavalt Statistikaameti andmetel tegutseb Eestis majanduslikult aktiivseid ettevõtteid 133 784. 49 Saneeritavate ettevõtjate hulk aastas moodustab 0,01 % Eesti äriühingutest. Valdav osa (2017.aastal täpsemalt 73%) aktiivsetest osaühingutest on ühe isiku omanduses.50 Aktsionäride kohta andmeid pole. Sihtrühm III-II: Saneeritav ettevõtja Sihtrühmale avalduvad majanduslikud mõjud seoses ettevõtluskeskkonna ja ettevõtete tegevusega. Sihtrühma käitumismuutust ega kohanemisraskust tulene. Mõju võib pidada pigem kaudseks - võlausaldajate rühmadesse määramine hoiab ressurssi kokku ja muudab menetluse efektiivsemaks. 2017. kuni 2019.aastani algatati Eestis saneerimismenetlus kokku 51 ettevõtja suhtes. Vastavalt Statistikaameti andmetel tegutseb Eestis majanduslikult aktiivseid ettevõtteid 133 784. 51 Saneeritavate ettevõtjate hulk aastas moodustab 0,01 % Eesti äriühingutest. Sihtrühm IV-II: Saneerimisnõustajad Sihtrühmale avaldub majanduslik mõju seoses halduskoormusega. Muudatusega kaasneb saneerimisnõustajale halduskoormuse tõus seoses lisaülesandega rühmitada võlausaldajad vähemalt nelja rühma (kui see on kohaldatav). Saneerimisnõustaja ülesanne on selgeks teha kuhu iga võlausaldaja kuulub ja kas rühmasiseselt on võlausaldajatel ühetaolised huvid. Ta peab tegutsema 49 Statistikaameti majandusüksuste näitajad. Seisuga 01.12.2020. Kättesaadav arvutivõrgus: https://www.stat.ee/et/avasta- statistikat/valdkonnad/majandus/majandusuksused 50 Eesti ühingute statistiline ülevaade. Järve, J. Eesti rakendusuuringute keskus Centar 2019. Kättesaadav arvutivõrgus: https://centar.ee/wp-content/uploads/2019/08/2019.06.13-Eesti-ühingute-statistiline-ülevaade-lõplik-1.pdf 51 Statistikaameti majandusüksuste näitajad. Seisuga 01.12.2020. Kättesaadav arvutivõrgus: https://www.stat.ee/et/avasta- statistikat/valdkonnad/majandus/majandusuksused 48 läbimõeldumalt, et tagada saneerimiskava kinnitamine. Lisaülesande näol on tegemist saneerimisnõustaja töökohustustega, mille täitmise eest saab ta tasu. Ühe saneerimismenetluse kohta on kaasatud üks kuni kaks saneerimisnõustajat. Justiitsministeeriumi läbiviidud 2020.aasta andmekorje puhul leiti kolme aasta perioodil vaadeldud saneerimistes, et saneerimisnõustajana oli esindatud 27 erinevat isikut (0,003% kõikidest tööealistest isikutest Eestis). 1.10. Rühmadeülene kohustamine Muudatus Mõju valdkond Sihtrühmad Rühmadeülene kohustamine Mõju majandusele: Võlausaldajad ettevõtluskeskkond ja ettevõtete Saneeritav ettevõtja tegevus Omakapitali omanikud Kavandatav muudatus I: Rühmadeülene kohustamine Muudatusega peavad omakapitali omanikud saneerimiskava vastuvõtmisel hääletama eraldi rühmas. Juhul, kui nende rühm hääletab saneerimiskava vastu, siis loetakse saneerimiskava vastuvõetuks rühmadeülese kohustamisega, tingimusel, et rühmadeülese kohustamise reeglid on täidetud. Sihtrühmaks on võlausaldajad ja saneeritav ettevõtja, samuti omakapitali omanikud, kellest moodustatakse eraldi rühm. Sihtrühm I-I: Võlausaldajad Sihtrühmale avalduvad majanduslikud mõjud seoses ettevõtluskeskkonna ja ettevõtete tegevusega. Tegemist on uue saneerimiskava kinnitamise regulatsiooniga ja sihtrühmale leiab aset käitumismuutus. Muudatusega on tagatud iga võlausaldaja kaitse, kuivõrd lisandväärtuse jagamisel ei pea kõik rühmad olema kava vastuvõtmisega nõus. Muudatus väldib olukordi, kus pahatahtlik ettevõtja saab venitada menetlust ebamõistlikult pikaks ning vältida pankroti välja kuulutamist. Kui omakapitali omanikud hääletavad saneerimiskava vastu, siis järgides kõiki rühmadeülese kohustamise reegleid on kava võimalik vastu võtta. Võlausaldaja nõuded on kõrgema rahuldamisjärguga ning on seega eelistatumad omakapitali omanike õigustest, seetõttu kannab sihtrühm väiksemat majanduslikku kahju kui omakapitali omanikud. 52 Muudatusega kaasneb efektiivsem ja kiirem saneerimismenetlus. Samuti muudatusega piiratakse omakapitali omanikke tegemast põhjendamatuid katseid takistada saneerimiskava vastuvõtmist. Justiitsministeeriumi enda läbiviidud 2020.aasta andmekorjega tuvastati, et aastatel 2017 kuni 2019 algatati saneerimismenetlus 51 ettevõtja suhtes. Keskmine mediaan võlausaldajate arv ühe saneerimise kohta on 55, seega mõjutab aasta jooksul kokku ligikaudu 935 füüsilist kui ka juriidilist võlausaldajat. Sihtrühm II-I: Saneeritav ettevõtja Sihtrühmale avalduvad majanduslikud mõjud seoses ettevõtluskeskkonna ja ettevõtete tegevusega. Kehtiva saneerimiskorra kohaselt pole rühmadeülest kohustamist Eestis rakendatud, samas antud muudatusega ei tulene ettevõtjale käitumismuutust. Muudatusega kaasneb tõhusam ja kiirem saneerimismenetlus, mis aitab ettevõtjal edukamalt ületada majanduslikud raskused. Korrektsete rühmadeülese kohustamise reeglite väljatöötamisega antakse signaal ka 52 Lemetti, K.J. Kohustuste asendamine juriidilise isiku osa või aktsiaga saneerimisabinõuna. Magistritöö. Tartu Ülikool 2020. 49 välisinvestoritele, et Eesti saneerimissseadus on paindlik ja efektiivne rahvusvahelise saneerimismenetlusteks. 2017. kuni 2019.aastani algatati Eestis saneerimismenetlus kokku 51 ettevõtja suhtes. Vastavalt Statistikaameti andmetel tegutseb Eestis majanduslikult aktiivseid ettevõtteid 133 784. 53 Saneeritavate ettevõtjate hulk aastas moodustab 0,01 % Eesti äriühingutest. Sihtrühm III-I: Omakapitali omanikud Sihtrühmale avalduvad majanduslikud mõjud seoses ettevõtluskeskkonna ja ettevõtete tegevusega. Omakapitali omanikele võib kaasneda oluline mõju õiguste ja huvide teostamisel. Muudatusega saab sihtrühm ulatusliku kujundus- ja sõnaõiguse saneerimismenetluses ning nende õigused on täiendavalt kaitstud. Samas rühmadeülene kohustamine võimaldab saneerimiskava vastu võtta ka siis kui omakapitali omanikud on hääletanud kava vastu. 2017. kuni 2019.aastani algatati Eestis saneerimismenetlus kokku 51 ettevõtja suhtes. Vastavalt Statistikaameti andmetel tegutseb Eestis majanduslikult aktiivseid ettevõtteid 133 784. 54 Saneeritavate ettevõtjate hulk aastas moodustab 0,01 % Eesti äriühingutest. Valdav osa (2017.aastal täpsemalt 73%) aktiivsetest osaühingutest on ühe isiku omanduses.55 Aktsionäride kohta andmeid pole. 1.11. Omakapitali omanikud Muudatus Mõju valdkond Sihtrühmad Omakapitali omanikud Mõju majandusele: Omakapitali omanikud ettevõtluskeskkond ja ettevõtete Võlausaldajad tegevus Kavandatav muudatus I: Omakapitali omanikud Muudatus adresseerib omakapitali omaniku kaasamist saneerimismenetluses., kui üheks saneerimismeetmeks on võlausaldaja nõude asendamine võlgniku osa või aktsiaga. Kuivõrd omakapitali omanikel ei ole võlaõiguslikku nõuet ettevõtja vastu, siis tuleb neile hääled määrata lähtuvalt nende osakapitali või aktsiakapitali suurusest. Sihtrühmaks on omakapitali omanikud ja võlausaldajad Sihtrühm I-I: Omakapitali omanikud Sihtrühmale avalduvad majanduslikud mõjud seoses ettevõtluskeskkonna ja ettevõtete tegevusega. Muudatusel on suur mõju ettevõtja omanikele, sest muudatusega piiratakse otseselt omakapitali omanike õiguseid. Ettevõtja osa või aktsiaga nõude asendamisega võimaldatakse ümber kujundada ettevõtja kapitali struktuur ja juhatuse omakapitali omanike tahtevastaselt. Muudatus võib demotiveerida omakapitali omanikke saneerimismenetlust algatama ja survestada juhatust mitte esitama saneerimisavaldust. Samuti võib saneerimismenetlus kujuneda omakapitali omanike vahel vaidluskohaks, näiteks, kui teatud osanikud saavad nii võlaõigusliku nõudega võlausaldajana, aga ka vaidluskohaks omanikuna kuuluda erinevatesse rühmadesse. Nõude asendamisel osa või aktsiaga 53 Statistikaameti majandusüksuste näitajad. Seisuga 01.12.2020. Kättesaadav arvutivõrgus: https://www.stat.ee/et/avasta- statistikat/valdkonnad/majandus/majandusuksused 54 Ibid 55 Eesti ühingute statistiline ülevaade. Järve, J. Eesti rakendusuuringute keskus Centar 2019. Kättesaadav arvutivõrgus: https://centar.ee/wp-content/uploads/2019/08/2019.06.13-Eesti-ühingute-statistiline-ülevaade-lõplik-1.pdf 50 võivad esimesed saada endale enama osa ettevõtjast ja nii oma juhtpositsiooni kindlustada. Seega ei tähenda asjaolu, et osanikul või aktsionäril on nõue ettevõtja vastu automaatselt, et nimetatud osanik või aktsionär ei võiks olla osa või aktsia arvel omakapitali omanik. 2017. kuni 2019.aastani algatati Eestis saneerimismenetlus kokku 51 ettevõtja suhtes. Vastavalt Statistikaameti andmetel tegutseb Eestis majanduslikult aktiivseid ettevõtteid 133 784. 56 Saneeritavate ettevõtjate hulk aastas moodustab 0,01 % Eesti äriühingutest. Valdav osa (2017.aastal täpsemalt 73%) aktiivsetest osaühingutest on ühe isiku omanduses.57 Aktsionäride kohta andmeid pole. Sihtrühm II-I: Võlausaldajad Sihtrühmale avalduvad majanduslikud mõjud seoses ettevõtluskeskkonna ja ettevõtete tegevusega. Muudatusega kaasneb võlausaldajatele kaudne mõju, ettepanek annab tõhusama võimaluse kasutada saneerimismeetmena võlausaldaja nõude asendamist ettevõtja osa või aktsiaga, mis toob omakorda kaasa paindlikuma ja efektiivsema saneerimise. Justiitsministeeriumi enda läbiviidud 2020.aasta andmekorjega tuvastati, et aastatel 2017 kuni 2019 algatati saneerimismenetlus 51 ettevõtja suhtes. Keskmine mediaan võlausaldajate arv ühe saneerimise kohta on 55, seega mõjutab aasta jooksul kokku ligikaudu 935 füüsilist kui ka juriidilist võlausaldajat. 1.12. Töötajad Muudatus Mõju valdkond Sihtrühmad Töötajate esindajate või töötajate Sotsiaalsed ja demograafilised Saneeritava ettevõtja töötajad teavitamine ja konsulteerimine enne mõjud: töösuhe Saneeritav ettevõtja saneerimismenetlust Mõju majandusele: halduskoormus Töötajate esindajate või töötajate Sotsiaalsed ja demograafilised Saneeritava ettevõtja töötajad konsulteerimine saneerimiskava mõjud: töösuhe Saneeritav ettevõtja suhtes Mõju majandusele: halduskoormus Kavandatav muudatus I: Töötajate esindajate või töötajate teavitamine ja konsulteerimine enne saneerimismenetlust. Siseriikliku seadusandlusesse sätestatakse töötajate informeerimise ja nendega konsulteerimise kohustuse enne saneerimismenetluse algatamist või algatamise kaalumisel. Sihtrühmaks on saneeritava ettevõtja töötajad ja saneeritav ettevõtja. Sihtrühm I-I: Saneeritava ettevõtja töötajad ja nende esindajad Sihtrühmale avalduvad sotsiaalsed ja demograafilised mõjud seoses töösuhetega. Muudatusega on töötajad enam informeeritud ettevõtte majanduslikust olukorrast ning võimalikest arengutest ja tulemustest, mistõttu saavad oma töösuhte kohta teha teadlikumaid otsuseid ning nende õigused on paremini kaitstud. Praktikas informeeritakse TUIS § 19 ja § 20 alusel tööandja struktuurist ja 56 Statistikaameti majandusüksuste näitajad. Seisuga 01.12.2020. Kättesaadav arvutivõrgus: https://www.stat.ee/et/avasta- statistikat/valdkonnad/majandus/majandusuksused 57 Eesti ühingute statistiline ülevaade. Järve, J. Eesti rakendusuuringute keskus Centar 2019. Kättesaadav arvutivõrgus: https://centar.ee/wp-content/uploads/2019/08/2019.06.13-Eesti-ühingute-statistiline-ülevaade-lõplik-1.pdf 51 töökorralduse muutmisest, majanduslikust olukorrast ja võimalikest arengutest ning muudest töötajate huve puudutavatest asjaoludest ka praegugi töötajaid, seega sihtrühmale ei kaasne käitumismuutust. Muudatus vähendab kaudselt võimalust, et töötajad kaotavad töö või nende sissetulek väheneb. Vastavalt Justiitsministeeriumi enda läbiviidud andmekorje statistikale, 2017–2019.aasta vahemikus saneeritava ettevõtjate puhul oli keskmiselt ühe ettevõtja kohta töötajaid 15,23 (mediaan 3 töötajat). Vaid 14% ettevõtjatest andsid tööd rohkem kui 30 töötajale.58 Sihtrühma suurus on väike. Võrrelduna Eestis tööga hõivatud isikute arvuga (675,3 tuhat59) on sihtrühma suurus väike (0,04%). Sihtrühm II-I: Saneeritav ettevõtja Sihtrühmale avaldub majanduslik mõju seoses halduskoormusega. Muudatusega kaasneb saneeritavale ettevõtjale kohustus teavitada töötajaid ja/või nende esindajad ettevõtja tegevuse ja majanduslike olukorra hiljutistest ja tõenäolistest arengutest. Halduskoormuse tõus tuleneb vajadusest töötajatega suhelda. Mõju on väike, sest praktikas peab ettevõtja praegugi teavitama TUIS- i alusel töötajat ettevõtte seisukorrast. 2017. kuni 2019.aastani algatati Eestis saneerimismenetlus kokku 51 ettevõtja suhtes. Vastavalt Statistikaameti andmetel tegutseb Eestis majanduslikult aktiivseid ettevõtteid 133 784. 60 Saneeritavate ettevõtjate hulk aastas moodustab 0,01 % Eesti äriühingutest. Kavandatav muudatus II: Töötajate esindajate või töötajate konsulteerimine saneerimiskava suhtes. Siseriiklikus õiguses reguleeritakse ettevõtja kohustus informeerida töötajaid ja konsulteerida nendega seoses saneerimiskavaga enne saneerimiskava vastuvõtmist. Sihtrühmaks on saneeritava ettevõtja töötajad ja saneeritav ettevõtja. Sihtrühm I-II: Saneeritava ettevõtja töötajad ja töötajate esindajad Sihtrühmale avalduvad sotsiaalsed ja demograafilised mõjud seoses töösuhetega. Muudatusega on töötajad enam informeeritud saneerimismenetluse võimalikest arengutest ja tulemustest, mistõttu saavad teha informeeritud otsuseid oma töösuhte kohta, nende õigused on paremini kaitstud. Muudatus võimaldab töötajatel olla teadlik nende õigusi mõjutavatest nõuete ümberkujundamistest. Muudatusettepanekuga piiratakse töötajatele esitatav informatsioon vaid neid enim puudutavate ja/või olulisemate detailide osas. Mõju võib pidada siiski väikseks, sest saneerimiskavas käsitletavad nõuded mõjutavad töötajaid pigem harva ning mõju avaldub vaid siis kui muudetakse ettevõtte toimimist ja struktuuri. Vastavalt Justiitsministeeriumi enda läbiviidud andmekorje statistikale, 2017–2019.aasta vahemikus saneeritava ettevõtjate puhul oli keskmiselt ühe ettevõtja kohta töötajaid 15,23 (mediaan 3 töötajat). Vaid 14% ettevõtjatest andsid tööd rohkem kui 30 töötajale.61 Sihtrühma suurus on väike. Võrrelduna Eestis tööga hõivatud isikute arvuga (675,3 tuhat62) on sihtrühma suurus väike (0,04%). 58 Vastavalt TUIS § 17 TUIS § 19 ja § 20 kohaldub selle tööandja suhtes, kelle juures töötab vähemalt 30 töötajat. 59 Statistikaameti andmetel seisuga 30.11.2020.a. Kättesaadav arvutivõrgus: https://www.stat.ee/et/avasta- statistikat/valdkonnad/tooelu/tooturg 60 Ibid 61 Vastavalt TUIS § 17 TUIS § 19 ja § 20 kohaldub selle tööandja suhtes, kelle juures töötab vähemalt 30 töötajat. 62 Statistikaameti andmetel seisuga 30.11.2020.a. Kättesaadav arvutivõrgus: https://www.stat.ee/et/avasta- statistikat/valdkonnad/tooelu/tooturg 52 Sihtrühm II-II: Saneeritav ettevõtja Sihtrühmale avaldub majanduslik mõju seoses halduskoormusega. Muudatusega kaasneb saneeritavale ettevõtjale kohustus teavitada ja konsulteerida töötajaid saneerimiskava osas, seega suureneb ettevõtja halduskoormus. Muudatus omab mõju ajaressursile, kuid ei nõua olulisi täiendavaid rahalisi ressursse. Halduskoormust leevendab see, et töötajaid tuleks konsulteerida vaid olulisemate ja töötajaid enim puudutavate detailide osas saneerimismenetluses. 2017. kuni 2019.aastani algatati Eestis saneerimismenetlus kokku 51 ettevõtja suhtes. Vastavalt Statistikaameti andmetel tegutseb Eestis majanduslikult aktiivseid ettevõtteid 133 784. 63 Saneeritavate ettevõtjate hulk aastas moodustab 0,01 % Eesti äriühingutest. 1.13. Kohtu või haldusasutuse poolne hindamine Muudatus Mõju valdkond Sihtrühmad Ettevõtte väärtuse hindamine Mõju riigiasutuste ja kohaliku Kohus omavalitsuse asutuste korraldusele, kuludele ja tuludele: Asutuste korraldus Kohtute õigus kaasata ettevõtja Mõju majandusele: Eksperdid väärtuse hindamisele eksperte Ettevõtluskeskkond ja ettevõtete Võlausaldajad tegevus, halduskoormus Saneeritav ettevõtja Mõju riigiasutuste ja kohaliku Kohus omavalitsuse asutuste korraldusele, kuludele ja tuludele: Asutuste korraldus Eksperdi tasu kulud Mõju majandusele: Võlausaldajad Ettevõtluskeskkond ja ettevõtete saneeritav ettevõtja tegevus Kavandatav muudatus I: Ettevõtte väärtuse hindamine Muudatusega sätestatakse, et juhul, kui saneerimiskava vaidlustab eriarvamusele jäänud võlausaldaja, kes on esitanud avalduse saneerimiskava kinnitamata jätmiseks ja tugineb seejuures võlausaldajate parimate huvide testi rikkumisele või asjaolule, et on rikutud rühmadeülese kohustamise tingimusi, teeb kohus otsuse ettevõtte väärtuse hindamise kohta. Sihtrühmaks on kohus. Lisaks võib pidada sihtrühmaks ettevõtluskeskkonda tervikuna ja osalisi menetluses. Mõju neile on väike, sest muudatusel on eelkõige õigusselgust suurendav eesmärk. Sihtrühm I-I: Kohtud Sihtrühmale avaldub mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele, kuludele ja tuludele seoses asutuste korraldusega. Muudatusega kaasneb kohtule töökoormuse tõus selles osas, et kohus peab heaks kiitma või jätma heaks kiitmata eksperdi või saneerimisnõustaja tehtud hindamise. Seoses sellega, et kohus saab tugineda oma otsuses suures osas eksperdi arvamusele ei ole mõju kohtute töökoormusele oluline. Selle muudatuse puhul on riskideks see, et 63 Ibid 53 kohtunikud sekkuvad liigselt võlausaldajate puhtmajanduslikesse otsustesse ning kohtul ja ekspertidel võib jääda eriteadmistest ja kompetentsist puudu. Justiitsministeeriumi 2020.aasta andmekorje andmetel on maksejõuetusmenetlusi lahendanud 55 erinevat kohtunikku. Eestis on 242 kohtuniku kohta 64 , mis kõik pole küll pidevalt täidetud. Muudatustest saab mõjutatud umbes 23% kohtunikest. Kavandatav muudatus II: Kohtute õigus kaasata ettevõtja väärtuse hindamisele eksperte Menetluse tõhustamiseks peab kohtule olema tagatud õigus kaasata ettevõtja väärtuse hindamisele eksperte. Kohus saab määrata eksperdina oma valdkonna spetsialisti, kes määratakse ja tasustatakse tsiviilkohtumenetluse seadustiku alusel. Sihtrühmaks on eksperdid, võlausaldajad, saneeritav ettevõtja ja kohus. Sihtrühm I-II: Eksperdid Sihtrühmale avalduvad majanduslikud mõjud seoses ettevõtluskeskkonna ja ettevõtete tegevusega. Muudatusega kaasneb ekspertidele õigusselgus nende määramise korra, ülesannete ja tasu osas. Olulist mõju ekspertidele ei tulene, sest muudatus ei kätke ennast eksperdi kvalifikatsiooni muutmist. Eksperdid välistavad ohu, et kohtud sekkuvad liigselt võlausaldajate puhtmajanduslikesse otsustesse. Vastavalt Justiitsministeeriumi 2020.aasta andmekorje statistikale, ligi 14% saneerimiste puhul kaasati 2 kuni 3 eksperti. Seejuures aastatel 2017–2019.a algatatud saneerimismenetluste puhul eksperdi ülesandeid täitsid 11 erinevat isikut. Sihtrühm II-II: Võlausaldajad Sihtrühmale avalduvad majanduslikud mõjud seoses ettevõtluskeskkonna ja ettevõtete tegevusega. Võlausaldajatele ei tulene käitumismuutust, kaasamine toimub sarnaselt kehtiva korraga. Eksperdi abi kasutamise võimalus tagab kohtu kiirema ja kvaliteetsema hinnangu saneerimiskavale ja eriarvamusele jäänud võlausaldajate õiguste parema kaitse. Tunnitasu põhimõte muudab eksperditasu läbipaistvamaks ja prognoositavamaks, võlausaldaja saab arvestada ekspertide kulusid ette ning eeldada oma nõuete tagastamise suurusi vastavalt. Suuremahuliste saneerimiste puhul võib esineda olukordi, kus mida rohkem on kaalul, seda vaieldavamateks muutuvad ekspertiisid, mis omakorda venitab menetlust ja jaotatav vara väheneb. Justiitsministeeriumi 2020.aasta andmekorjega tuvastati, et aastatel 2017 kuni 2019 algatati saneerimismenetlus 51 ettevõtja suhtes. Keskmine mediaan võlausaldajate arv ühe saneerimise kohta on 55, seega mõjutab aasta jooksul kokku ligikaudu 935 füüsilist kui ka juriidilist võlausaldajat. Sihtrühm III-II: Saneeritav ettevõtja Sihtrühmale avalduvad majanduslikud mõjud seoses ettevõtluskeskkonna ja ettevõtete tegevusega. Muudatusel on õigusselgust suurendav mõju. Ka kehtiva korra järgi toimub ekspertide kaasamine ettevõtja kulul. Samas on muudatusega ettevõtja jaoks lihtsam prognoosida menetluskulusid. 64 Vastavalt Eesti kohtute andmetele. Kättesaadav arvutivõrgus: https://www.kohus.ee/et/eesti-kohtud/eesti-kohtunikud. Seisuga 01.12.2020. 54 2017. kuni 2019.aastani algatati Eestis saneerimismenetlus kokku 51 ettevõtja suhtes. Vastavalt Statistikaameti andmetel tegutseb Eestis majanduslikult aktiivseid ettevõtteid 133 784. 65 Saneeritavate ettevõtjate hulk aastas moodustab 0,01 % Eesti äriühingutest. Sihtrühm IV-II: Kohtud Sihtrühmale avaldub mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele, kuludele ja tuludele seoses asutuste korraldusega. Ka kehtiva saneerimisseaduse alusel nimetab kohus eksperte, määrab eksperdi deposiiti ja tasu. Muudatusega muutub ekspertide tasu määramine kohtute jaoks läbipaistvamaks ja tõhusamaks, see aga tähendab kohtutele töökoormuse langust. Ekspertide leidmine võib osutuda keeruliseks, samuti nende määramine võtab aega. Eksperdi abi kasutamise võimalus tagab kohtu kiirema ja kvaliteetsema hinnangu saneerimiskavale. Justiitsministeeriumi 2020.aasta andmekorje andmetel on maksejõuetusmenetlusi lahendanud 55 erinevat kohtunikku. Eestis on 242 kohtuniku kohta 66 , mis kõik pole küll pidevalt täidetud. Muudatustest saab mõjutatud umbes 23% kohtunikest. Kavandatav muudatus III: Eksperdi tasu kulud Muudatusega sätestatakse, et kui kohus määrab eksperdi eriarvamusele jäänud võlausaldaja taotluse asjaolude kontrollimiseks ja ettevõtja väärtuse hindamiseks, kannab taotluse rahuldamata jätmise korral eksperdikulud eriarvamusele jäänud võlausaldaja. Sihtrühmaks on võlausaldajad ja saneeritav ettevõtja. Sihtrühm I-III: Võlausaldajad Sihtrühmale avalduvad majanduslikud mõjud seoses ettevõtluskeskkonna ja ettevõtete tegevusega. Muudatusega kaasneb eriarvamusele jäänud võlausaldajale võimalus kanda ettevõtja väärtuse hindamise ekspertiisi kulud. Võlausaldaja peab kandma ekspertiisiga seotud kulud vaid eriarvamusele jäänud võlausaldaja taotluse rahuldamata jätmisel. Seoses sellega, et võlausaldaja peab põhistama taolist avaldust, võlausaldajatel tekib üksikutel juhtumitel selline kohustus- Samuti ei saa muudatus olla võlausaldajale takistuseks vastuväite esitamisel, sest algselt tasub need kulud ettemaksuna võlgnik. Justiitsministeeriumi 2020.aasta andmekorjega tuvastati, et aastatel 2017 kuni 2019 algatati saneerimismenetlus 51 ettevõtja suhtes. Keskmine mediaan võlausaldajate arv ühe saneerimise kohta on 55, seega mõjutab aasta jooksul kokku ligikaudu 935 füüsilist kui ka juriidilist võlausaldajat. Tegelikkuses on sihtrühma suurus veel väiksem, sest muudatus puudutab enim vaid neid võlausaldajaid, kes jäid eriarvamusele, kuid kelle taotlus jäeti rahuldamata. Sihtrühm II-III: Saneeritav ettevõtja Sihtrühmale avalduvad majanduslikud mõjud seoses ettevõtluskeskkonna ja ettevõtete tegevusega. Muudatuse puhul on tegemist uue võimalusega, seetõttu võib esineda sihtrühmal käitumismuutust. Kui kohus määrab ettevõtte väärtuse hindamise võlausaldaja taotlusel ning taotlus jäetakse rahuldamata, saab ettevõtja depositeeritud eksperdi tasu ettemaksu tagasi. Sellisel juhul 65 Statistikaameti majandusüksuste näitajad. Seisuga 01.12.2020. Kättesaadav arvutivõrgus: https://www.stat.ee/et/avasta- statistikat/valdkonnad/majandus/majandusuksused 66 Vastavalt Eesti kohtute andmetele. Kättesaadav arvutivõrgus: https://www.kohus.ee/et/eesti-kohtud/eesti-kohtunikud. Seisuga 01.12.2020. 55 muutub saneeritava ettevõtja jaoks saneerimismenetlus odavamaks. Samas on muudatusel sihtrühma jaoks mõju vaid siis, kui eriarvamusele jäänud võlausaldaja taotlus jäetakse rahuldamata. 2017. kuni 2019.aastani algatati Eestis saneerimismenetlus kokku 51 ettevõtja suhtes. Vastavalt Statistikaameti andmetel tegutseb Eestis majanduslikult aktiivseid ettevõtteid 133 784. 67 Saneeritavate ettevõtjate hulk aastas moodustab 0,01 % Eesti äriühingutest. 1.14. Saneerimiskavade tagajärjed Muudatus Mõju valdkond Sihtrühmad Saneerimismenetluse lisamine EIR Mõju majandusele: Välisinvestorid, rahvusvaheliste lisasse A Ettevõtluskeskkond ja ettevõtete saneerimismenetluste ettevõtjad ja tegevus võlausaldajad ning majanduskeskkond üldiselt Nõuded, mis oli enne saneerimiskava Mõju majandusele: Võlausaldaja olemas Ettevõtluskeskkond ja ettevõtete tegevus Kavandatav muudatus I: Saneerimismenetluse lisamine EIR lisasse A Eesti saneerimismenetlus vastab EIR nõuetele ning EIR lisa A täiendamine saneerimismenetlusega võimaldaks Eesti saneerimismenetluses vastuvõetud ning kohtu poolt kinnitatud kava teistes Euroopa liikmesriikides ilma täiendavate menetlusteta tunnustada ja täita. Käesoleval hetkel ei ole Eesti saneerimismenetlus lisatud maksejõuetusmääruse lisasse A, kuivõrd tegemist on konfidentsiaalse menetlusega, mille kohta ei avaldata avalikkusele suunatud teavet, mis tähendab, et saneerimismenetlus ei kuulu maksejõuetusmääruse kohaldamisalasse. Vastavalt määruse artiklile 1 kohaldatakse kõnesolevat õigusakti ainult nendele maksejõuetusmenetlustele, mis vastavad määruse nõuetele ning on fikseeritud määruse lisas A, sh peab menetlus olema avalik. Eesti on loetlenud maksejõuetusmääruse lisas A pankrotimenetluse ja võlgade ümberkujundamise menetluse, kuid ei ole seal loetlenud saneerimismenetlust. Vastavalt määruse artikli 19 lõikele 1 tunnustatakse ühes liikmesriigis algatatud maksejõuetusmenetlust, mis on fikseeritud määruse lisas A, automaatselt teises liikmesriigis ilma täiendavate formaalsusteta. Arvestades, et Eesti saneerimismenetlus ei kuulu määruse kohaldamisalasse, ei ole Eesti saneerimismenetlus ja vastavad kohtulahendid teises Euroopa liikmesriigis automaatselt tunnustatud ja täidetavad. Näiteks tuleb kinnitatud saneerimiskava realiseerimiseks teises Euroopa liikmesriigis läbi viia täiendav menetlus kohtulahendi tunnustamiseks ja täitmiseks. Eelnõuga tehtavad muudatused, mis vajavad küll täiendavat Euroopa Liidu tasandi menetlust, võimaldavad, et Eestis ettevõtja suhtes läbiviidavas saneerimismenetluses kohtu kinnitatud saneerimiskava realiseerimiseks teises Euroopa liikmesriigis ei ole vaja täiendavat menetlust kohtu kinnitatud saneerimiskava tunnustamiseks ja täitmiseks, vaid nimetatud kohtulahendiga kinnitatud kava oleks kohe täidetav teises Euroopa liikmesriigis68. Sihtrühmaks on välisinvestorid, rahvusvaheliste saneerimismenetluste ettevõtjad ja võlausaldajad ning majanduskeskkond üldiselt Sihtrühm I-I: Välisinvestorid, rahvusvaheliste saneerimismenetluste ettevõtjad ja võlausaldajad ning majanduskeskkond üldiselt 67 Statistikaameti majandusüksuste näitajad. Seisuga 01.12.2020. Kättesaadav arvutivõrgus: https://www.stat.ee/et/avasta- statistikat/valdkonnad/majandus/majandusuksused 68 Töörühma analüüs, 289-290 56 Sihtrühmale avalduvad majanduslikud mõjud seoses ettevõtluskeskkonna ja ettevõtete tegevusega. Muudatusega lihtsustub Eestis läbiviidud rahvusvahelise seosega saneerimismenetluse raames kohtu poolt kinnitatud saneerimiskava täitmine teistes Euroopa liikmesriikides. Rahvusvahelise seosega saneerimisi on Eestis varasemalt menetletud. Justiitsministeeriumi 2020.aasta andmekorje statistika kohaselt ligi pooltes menetlustes oli kaasatud võlausaldaja, kelle tegevuskoht ei ole Eestis (keskmiselt 4,98 võlausaldajat menetluse kohta).69 Muudatusega muutub saneerimismenetluse realiseerimine rahvusvahelisel tasemel efektiivsemaks ning julgustab rahvusvaheliste saneerimiste läbiviimist. Kavandatav muudatus II: Nõuded, mis oli enne saneerimiskava olemas Muudatusega kustutakse SanS § 49 lg 1 järgnev lõik: “või mis oli olemas enne saneerimiskava kinnitamist” ning võimaldatakse esitada pankrotiavaldus saneeritava ettevõtja suhtes juhul kui nõue tekkis ennem saneerimismenetluse algatamist, kuid pole hõlmatud saneerimiskavaga. Kehtiva SanS § 49 lõige 1 kohaselt ei saa saneerimiskava kehtivuse ajal esitada pankrotiavaldust nõude alusel, mille kohta saneerimiskava kehtib või mis oli olemas enne saneerimiskava kinnitamist. Säte vajab muutmist, kuivõrd saneerimismenetlus ei pea hõlmama kõiki ettevõtja vastu suunatud nõudeid. Seega on võimalik olukord, kus võlgniku vastu on tekkinud enne saneerimismenetluse algatamist nõue, mis ei ole hõlmatud saneerimiskavaga, kuid võlausaldaja ei saa nimetatud nõude alusel taotleda pankroti väljakuulutamist, sest kehtiv § 49 lõige 1 keelab sellise võimaluse. Puudub põhjendus, miks ei võiks võlausaldaja, kellel on selge ja põhjendatud nõue võlgniku vastu, mis on tekkinud enne saneerimismenetluse algatamist ning mis ei ole hõlmatud saneerimiskavaga, esitada võlgniku vastu pankrotiavaldust. Veelgi enam, juhul kui võlgnik ei suuda täita saneerimismenetlusele eelnevaid põhjendatud kohustusi, mida saneerimiskavaga ei hõlmata, on saneerimismenetluse läbiviimine rohkem kui küsitav70. Sihtrühmaks on võlausaldajad. Sihtrühm I-II: Võlausaldajad Sihtrühmale avalduvad majanduslikud mõjud seoses ettevõtluskeskkonna ja ettevõtete tegevusega. Muudatus suurendab õigusselgust, käitumismuutus sihtrühmale ei tulene. Pole põhjust, miks ei või võlausaldaja, kellel on selge ja põhjendatud nõue ettevõtja vastu, mis on tekkinud enne saneerimismenetluse algatamist ning mis välistati saneerimiskavast, esitada ettevõtja vastu pankrotiavaldus. Veelgi enam, juhul kui ettevõtja eo suuda tasuda saneerimismenetlusele eelnevaid põhjendatud võlgasid, mida saneerimiskava ei hõlma, siis on saneerimismenetluse läbiviimine veelgi küsitavam. Justiitsministeeriumi 2020.aasta andmekorjega tuvastati, et aastatel 2017 kuni 2019 algatati saneerimismenetlus 51 ettevõtja suhtes. Keskmine mediaan võlausaldajate arv ühe saneerimise kohta on 55, seega mõjutab aasta jooksul kokku ligikaudu 935 füüsilist kui ka juriidilist võlausaldajat. 1.15. Vahe- ja uus rahastamise kaitse Muudatus Mõju valdkond Sihtrühmad 69 Justiitsministeeriumi 2020.aasta läbiviidud andmekorje andmetel. 70 Töörühma analüüs, lk 290. 57  Vahe- ja uue rahastamise tehingute Mõju majandusele: Saneeritava ettevõtja rahastajad tagasivõitmine. ettevõtluskeskkond ja ettevõtete Võlausaldajad tegevus Vahe- ja uue rahastamise eelisõigus Mõju majandusele: Saneeritava ettevõtja rahastajad ettevõtluskeskkond ja ettevõtete Võlausaldajad tegevus Kavandatav muudatus I: Vahe- ja uue rahastamise tehingute tagasivõitmine Muudatus annab võimaluse kaitsta saneerimismenetluses antud vahe- ja uue rahastuse tagasivõitmise eest. Vaherahastuse tehingute kaitse tagatakse läbi vaherahastamise mõiste. Kui tehing vastab kriteeriumitele, siis tehing on tagasivõitmise eest kaitstud. Uue rahastamise kaitse on seotud saneerimiskava kinnitamisega. Kui võlausaldajad ei võta vastu ja kohus ei kinnitata saneerimiskava, siis ei saa uus rahastus kaitset tagasivõitmise eest. Sihtrühmaks on saneeritava ettevõtja rahastajad ja ettevõtja teised võlausaldajad. Sihtrühm I-I: Saneeritava ettevõtja rahastajad Sihtrühmale avalduvad majanduslikud mõjud seoses ettevõtluskeskkonna ja ettevõtete tegevusega. Muudatusettepanek loob uue võimaluse võita tagasi saneerimismenetluse rahastustehing ning täpsustab saneerimise regulatsiooni. Rahastaja jaoks muutub lihtsamaks tagasivõitmise riskide hindamine ning ettevõtjaga koostöö jätkumine. See omakorda vähendab riski makseraskustes isikutega tehingu tegemisel. Kui uue rahastuse puhul kava ei kinnitata, kuid rahastus on juba toimunud, ei ole tehing kaitstud tagasivõitmise eest. Selliselt hakkavad rahastajad ja ettevõtjad ajatama rahastuse tehing saneerimiskava kinnitamise hetkeks. Võib eeldada, et vaherahastust või uut rahastust majanduslikes raskustes ettevõtjale pakuvad enamjaolt ettevõtjaga seotud isikud või tema lähikondsed, vähemal määral on vaherahastajateks kolmandad isikud ja krediidiasutused. Tegelikkuses puudutab muudatus vähem isikuid, kui on saneerimismenetlusi (keskmiselt 17 menetlust aastas), sest osad ettevõtjad saavad saneerimismenetluses kestel rahastuse. Sihtrühm II-I: Võlausaldajad Sihtrühmale avalduvad majanduslikud mõjud seoses ettevõtluskeskkonna ja ettevõtete tegevusega. Muudatus võimaldab paremini hinnata võimalikku tehingu tagasivõidetavust ning piirab vähesel määral võlausaldajate õigusi, sest rahastajad on edasises menetluses eelisseisukorras oma nõudega ning saavad selle rahuldatud enne kui ülejäänud võlausaldajad. Väljakujunenud kohtupraktikas on senini küll ettevõtte päästmisele suunatud majanduslikult põhjendatud tehingute tagasi võidetavus on pigem küsitav. Võlausaldaja jaoks võib olla ohuks, et tagasivõitmist kuritarvitatakse, kuid ohtu leevendab see, et tagasivõitmine ei laiene pahauskselt käitunud poolele. Justiitsministeeriumi 2020.aasta andmekorjega tuvastati, et aastatel 2017 kuni 2019 algatati saneerimismenetlus 51 ettevõtja suhtes. Keskmine mediaan võlausaldajate arv ühe saneerimise kohta on 55, seega mõjutab aasta jooksul kokku ligikaudu 935 füüsilist kui ka juriidilist võlausaldajat. Sihtrühm III-I: Saneeritav ettevõtja Sihtrühmale avalduvad majanduslikud mõjud seoses ettevõtluskeskkonna ja ettevõtete tegevusega. Muudatusega reguleeritakse vahe- ja uus rahastus saneeerimismenetluses. Ettevõtja peab arvestama riskiga, et vahe- ja uus rahastus saab pöörata tagasivõitmisele. Sellest tulenevalt kaasneb 58 edukate saneerimiste suurem arv ja ettevõtjad taastuvad majanduslikest raskustest ning säilitavad töökohad. Muudatuse mõju on piiratud vaid nendele saneerimistele, mille puhul on kaasatud rahastus. 2017. kuni 2019.aastani algatati Eestis saneerimismenetlus kokku 51 ettevõtja suhtes. Vastavalt Statistikaameti andmetel tegutseb Eestis majanduslikult aktiivseid ettevõtteid 133 784. 71 Saneeritavate ettevõtjate hulk aastas moodustab 0,01 % Eesti äriühingutest. Kavandatav muudatus II: Vahe- ja uue rahastamise eelisõigus Muudatusega antakse vahe- ja uue rahastuse tehingutest tulenevatele nõuetele eelisõigus teiste võlausaldajate ees pankrotimenetluses. Sihtrühmaks on saneeritava ettevõtja rahastajad ja võlausaldajad Sihtrühm I-II: Saneeritava ettevõtja rahastajad Sihtrühmale avalduvad majanduslikud mõjud seoses ettevõtluskeskkonna ja ettevõtete tegevusega. Muudatusega saab sihtrühm nõudele eelisõiguse pankrotimenetlusega seotud väljamakse staatuse näol ning väheneb risk, et rahastust ei ole võimalik järgnevas pankrotimenetluses tagasi saada. See on oluline eelis võrreldes teiste võlausaldajatega, mis peaks julgustama uusi laenuandjad võtma rahalistes raskustes ettevõttesse investeerimisega suuremat riski. Võimalus kaitsta uut ja vaherahastust toob kaasa positiivse mõju saneerimisele ja üldiselt majanduskeskkonnale - välditakse pankrotte ja säilitatakse töökohad. Võib eeldada, et vaherahastust või uut rahastust majanduslikes raskustes ettevõtjale pakuvad enamjaolt ettevõtjaga seotud isikud või tema lähikondsed, vähemal määral on vaherahastajateks kolmandad isikud ja krediidiasutused. Tegelikkuses puudutab muudatus vähem isikuid, kui on saneerimismenetlusi (keskmiselt 17 menetlust aastas), sest osad ettevõtjad saavad saneerimismenetluses kestel rahastuse. Sihtrühm II-II: Võlausaldajad Sihtrühmale avalduvad majanduslikud mõjud seoses ettevõtluskeskkonna ja ettevõtete tegevusega. Muudatus annab saneeritava ettevõtte rahastajatele olulise eelise teiste võlausaldajate, eelkõige tagamata nõuetega võlausaldaja ees. See võib päädida sellega, et võlausaldajad saavad pankrotimenetluses väiksema osa oma nõudest tagasi. Muudatus avaldab mõju sihtrühmale eelkõige pankrotimenetluses ning on piiratud vaid nende saneerimistega, milles on uue või vaherahastuse tehing toimunud. Justiitsministeeriumi 2020.aasta andmekorjega tuvastati, et aastatel 2017 kuni 2019 algatati saneerimismenetlus 51 ettevõtja suhtes. Keskmine mediaan võlausaldajate arv ühe saneerimise kohta on 55, seega mõjutab aasta jooksul kokku ligikaudu 935 füüsilist kui ka juriidilist võlausaldajat. 1.16. Muude saneerimisega seotud tehingute kaitsmine Muudatus Mõju valdkond Sihtrühmad 71 Statistikaameti majandusüksuste näitajad. Seisuga 01.12.2020. Kättesaadav arvutivõrgus: https://www.stat.ee/et/avasta- statistikat/valdkonnad/majandus/majandusuksused 59  Tehingute kaitsmine Mõju majandusele: Saneeritav ettevõtja ettevõtluskeskkond ja ettevõtete Potentsiaalsed tehingupartnerid tegevus Võlausaldajad Pankrotimenetluse väljakuulutamise Mõju majandusele: Saneerimisnõustajad kolmekuulise piirangu kaotamine ettevõtluskeskkond ja ettevõtete Eksperdid tegevus, halduskoormus Kavandatav muudatus I: Tehingute kaitsmine Muudatusega sätestatakse, et saneerimismenetluse lõppemisele järgnevas pankrotimenetluses ei ole saneerimiskava üle läbirääkimiste edendamiseks tehtud mõistlik ja viivitamatult vajalik tehing tagasivõidetav üksnes seetõttu, et selline tehing kahjustas kõikide võlausaldajate huvisid, eeldusel, et kohus on saneerimiskava kinnitanud ja tagasivõidetav tehing ei ole tehtud pärast seda, kui ettevõtja ei suuda enam oma sissenõutavaid nõudeid tasuda. Nende tehingute hulka kuuluvad saneerimiskava läbirääkimiste, vastuvõtmise või kinnitamise eest tasude ja kulude maksmine, saneerimisega tihedat seotud küsimustes erialase nõu küsimise eest tasude ja kulude maksmine, töötajate töötasu maksmine juba tehtud töö eest ning muud tavapärase majandustegevuse osana tehtud muud maksed ning väljamaksed. Sihtrühmaks on saneeritava saneeritav ettevõte, potentsiaalsed tehingupartnerid ja võlausaldajad. Sihtrühm I-I: Saneeritav ettevõtja Sihtrühmale avalduvad majanduslikud mõjud seoses ettevõtluskeskkonna ja ettevõtete tegevusega. Senini pole tehingute kaitsmist saneerimismenetluses reguleeritud. Muudatusega kaasneb sihtrühmale käitumismuutus. Saneeritav ettevõtja saab lisakaitse vajalike tehingute tagasivõitmise eest ning seeläbi saab võlausaldajate tõhusamaid läbirääkimisi pidada. Samas need tehingud peavad olema toimunud teatud ajaraamides, muudatus ei kohaldu kõikidele tehingutele. Muudatus võimaldab ettevõtjal paremini hinnata tehingu tagasivõitmise riske, aidates saneerimisega seotud tehingute kaitse regulatsiooni tõlgendada ja seeläbi samas vältida ka põhjendamatuid tsiviilvaidlusi. Muudatusega soodustatakse majanduslikes raskustes isikutega tehingute tegemist, seetõttu mõjub muudatus kaudselt ka saneerimismenetluse efektiivsusele ning suurendab edukalt saneerimise läbinud ettevõtjate arvu. 2017. kuni 2019.aastani algatati Eestis saneerimismenetlus kokku 51 ettevõtja suhtes. Vastavalt Statistikaameti andmetel tegutseb Eestis majanduslikult aktiivseid ettevõtteid 133 784. 72 Saneeritavate ettevõtjate hulk aastas moodustab 0,01 % Eesti äriühingutest. Sihtrühm II-I: Potentsiaalsed tehingupartnerid Sihtrühmale avalduvad majanduslikud mõjud seoses ettevõtluskeskkonna ja ettevõtete tegevusega. Potentsiaalsed tehingupartnerid saavad tehingute tagasivõitmise korral lähtuda saneerimisseadusest. Muudatus tagab suurema õigusselguse, aidates saneerimisega seotud tehingute kaitse regulatsiooni tõlgendada ja seeläbi vältida põhjendamatuid tsiviilvaidlusi. Selline kaitse parandab kindlustunnet tehingute tegemisel teadaolevalt rahalistest raskustes olevate ettevõtjatega ning hajutab võlausaldajate ja investorite hirmu, et sellised tehingud võidakse saneerimise läbikukkumisel tühiseks tunnistada. 72 Statistikaameti majandusüksuste näitajad. Seisuga 01.12.2020. Kättesaadav arvutivõrgus: https://www.stat.ee/et/avasta- statistikat/valdkonnad/majandus/majandusuksused 60 0,01% ettevõtetest Eestis saneeritakse. Kui palju potentsiaalseid tehingupartnereid neil on, on väga raske hinnata. Sihtrühma suurust vähendab ka see, et muudatus ei mõjuta kõiki partnereid, vaid ainult neid, kes teevad saneeritava ettevõtjaga tehingu teatud ajaraamides. Sihtrühm III-I: Võlausaldajad Sihtrühmale avalduvad majanduslikud mõjud seoses ettevõtluskeskkonna ja ettevõtete tegevusega. Muudatus võimaldab võlausaldajatel hinnata võimaliku tehingu tagasivõidetavust, samas piiramata oluliselt sihtrühma õiguseid, kuna ka tänase praktika kohaselt oleks ettevõtte päästmisele suunatud majanduslikult põhjendatud tagasivõidetavus pigem küsitav. Muudatusega on välja jäetud tagasivõitmise kohaldamisalast välja tehingud, mis on tehtud pärast seda, kui ettevõtja ei suuda enam oma sissenõutavaid võlgu tasuda. Puudub põhjendus, miks kaitsta maksejõuetu isiku tehinguid olukorras, kus tuleks algatada ettevõtja pankrotimenetlus, mitte anda ettevõtjale võimalust teha tagasivõitmise eest kaitstud tehinguid. See hajutab võlausaldajate hirmu, et ettevõtja hakkab regulatsiooni kuritarvitama. Justiitsministeeriumi 2020.aasta andmekorjega tuvastati, et aastatel 2017 kuni 2019 algatati saneerimismenetlus 51 ettevõtja suhtes. Keskmine mediaan võlausaldajate arv ühe saneerimise kohta on 55, seega mõjutab aasta jooksul kokku ligikaudu 935 füüsilist kui ka juriidilist võlausaldajat. Kavandatav muudatus II: Pankrotimenetluse väljakuulutamise kolmekuulise piirangu kaotamine Kuna saneerimisnõustaja, eksperdi ja järelevalvet teostava saneerimisnõustaja tasu määrab kindlaks kohus oma määrusega, siis ei ole põhjendatud pankrotimenetluse väljakuulutamise kolmekuuline piirang saneerimiskava tühistamisel. Kohtumäärusel, millega vastavad tasud määratakse, on igal juhul eelis. Muudatusega kaotatakse SanS § 52 sätestatud viide kolmele kuule. Sihtrühmaks on saneerimisnõustajad ja eksperdid. Sihtrühm I-II: Saneerimisnõustajad ja eksperdid Sihtrühmale avalduvad majanduslikud mõjud seoses ettevõtluskeskkonna ja ettevõtete tegevusega. Muudatusega kaoks ära põhjendamatu ajaline piirang saneerimisnõustaja ja ekspertide nõuete automaatsel tunnustatuks lugemisel saneeritava ettevõtja pankrotimenetluses. Tasunõude tunnustamine on paremini kooskõlas pankrotiseaduse § 103 lg 4 regulatsiooniga ning tagab saneerimisnõustajatele suurema õiguskindluse nende tasu menetlemise osas pankrotimenetluses. Ühe saneerimismenetluse kohta on kaasatud üks kuni kaks saneerimisnõustajat. Justiitsministeeriumi läbiviidud 2020.aasta andmekorje puhul leiti kolme aasta perioodil vaadeldud saneerimistes, et saneerimisnõustajana oli esindatud 27 erinevat isikut (0,003% kõikidest tööealistest isikutest Eestis). Vastavalt Justiitsministeeriumi 2020.aasta andmekorje statistikale, ligi 14% saneerimiste puhul kaasati 2 kuni 3 eksperti. Seejuures aastatel 2017–2019.a algatatud saneerimismenetluste puhul eksperdi ülesandeid täitsid 11 erinevat isikut. 1.17. Saneeritava ettevõtja juhatuse kohustused Muudatus Mõju valdkond Sihtrühmad Juhatuse liikme vastutus Mõju majandusele: Saneeritava ettevõtte juhatus ettevõtluskeskkond ja ettevõtete Saneeritav ettevõtja tegevus 61 Kavandatav muudatus I: Juhatuse liikme vastutus Muudatusega täiendatakse kehtivat õigust sellisel viisil, et juhul kui ettevõtja majanduslik olukord on halvenenud peab juhatus viivitamata astuma samme maksejõuetuse ületamiseks, muuhulgas esitama saneerimisavaldust. Sihtrühmaks on saneeritava ettevõtte juhatus ja saneeritav ettevõtja. Sihtrühm I-I: Saneeritava ettevõtte juhatus Sihtrühmale avalduvad majanduslikud mõjud seoses ettevõtluskeskkonna ja ettevõtete tegevusega. Muudatuse puhul on tegemist õigusselgusele suunatud sättega ning sellega ei kaasne juhatuse õiguste muutmist. Juhatuse vastutus on juba kehtivas õiguskorras hõlmatud tsiviilõigusliku ja karistusõigusliku vastutusega äriühingu ja tema võlausaldajate ees. Ettevõtte juhtorganit suunatakse majanduslikult keerulises olukorras tegema kaalutletud ning ettevõtte ja selle võlausaldajate parimaid huve arvestavaid otsuseid, otsides samal ajal abi raskuste ületamiseks. Muudatusega tõstetakse sihtrühma teadlikkus saneerimismenetluse olemasolust ja selle võimalustest, toetades seeläbi tõhusa saneerimismenetluse varasema algatamise. 2017. kuni 2019.aastani algatati Eestis saneerimismenetlus kokku 51 ettevõtja suhtes. Vastavalt Statistikaameti andmetel tegutseb Eestis majanduslikult aktiivseid ettevõtteid 133 784. 73 Saneeritavate ettevõtjate hulk aastas moodustab 0,01 % Eesti äriühingutest. Vastavalt ÄS § 180 lg-le 2 ja § 308 lg-le 1 juhatusel võib olla üks liige või mitu liiget. Seadus ei piira juhatuse liikmete arvu. Seega on keeruline täpselt välja selgitada sihtrühma suurust. Isegi juhul kui juhatuses oleks 100 liiget, mis on äärmiselt ebatõenäoline, siis mõjutaks see ikka vaid 0,1% Eesti rahvastikust. Sihtrühm II-I: Saneeritav ettevõtja Sihtrühmale avalduvad majanduslikud mõjud seoses ettevõtluskeskkonna ja ettevõtete tegevusega. Sihtrühmale avaldub muudatusega kaudne mõju saneerimismenetluse varajasema algatamise näol. Varajasem saneerimismenetluse algatamine tõstab menetluse efektiivsust ning ettevõtja ületab majanduslikud raskused kiiremini. Sihtrühmal käitumismuutisi ei esine. 2017. kuni 2019.aastani algatati Eestis saneerimismenetlus kokku 51 ettevõtja suhtes. Vastavalt Statistikaameti andmetel tegutseb Eestis majanduslikult aktiivseid ettevõtteid 133 784. 74 Saneeritavate ettevõtjate hulk aastas moodustab 0,01 % Eesti äriühingutest. Sihtrühm III-I: Võlausaldajad Sihtrühmale avalduvad majanduslikud mõjud seoses ettevõtluskeskkonna ja ettevõtete tegevusega. Muudatusega avaldub sihtrühmale kaudne mõju ja seda ka vaid juhul, kui saneerimismenetlus on edukas ja võlausaldajad oma nõuete osas ka varasemast saneerimisest võidavad. Käitumises muutusi ei kaasne. Justiitsministeeriumi 2020.aasta andmekorjega tuvastati, et aastatel 2017 kuni 2019 algatati saneerimismenetlus 51 ettevõtja suhtes. Keskmine mediaan võlausaldajate arv ühe saneerimise kohta on 55, seega mõjutab aasta jooksul kokku ligikaudu 935 füüsilist kui ka juriidilist võlausaldajat. 73 Statistikaameti majandusüksuste näitajad. Seisuga 01.12.2020. Kättesaadav arvutivõrgus: https://www.stat.ee/et/avasta- statistikat/valdkonnad/majandus/majandusuksused 74 Ibid 62 1.18. Muud muudatused saneerimismenetluses Muudatus Mõju valdkond Sihtrühmad Menetlusosalised Mõju majandusele: Võlausaldajad määruskaebemenetluses ettevõtluskeskkond ja ettevõtete Saneeritav ettevõte tegevus, halduskoormus Saneerimisnõustaja Mõju riigiasutuste ja kohaliku Kohtud omavalitsuse asutuste korraldusele, kuludele ja tuludele: asutuste korraldus, avaliku sektori rahastamine Kavandatav muudatus I: Menetlusosalised määruskaebemenetluses Muudatusega vähendatakse menetlusosaliste arvu sellisel viisil, et määruskaebemenetlususes on menetlusosaliseks saneerimismenetluses saneeritav ettevõtja ja määruskaebuse esitanud võlausaldaja. Varasemalt taolist piirangut ei olnud ning menetluste läbiviimisel tekkis palju küsimusi seoses sellega, keda tuleb menetlusosaliseks pidada. Sihtrühmaks on saneeritavad ettevõtjad, võlausaldajad ja kohtud. Sihtrühm I-I: Saneeritav ettevõtja Sihtrühmale avalduvad majanduslikud mõjud seoses ettevõtluskeskkonna ja ettevõtete tegevusega. Muudatusega avaldub saneeritavale ettevõtjale mõju põhiliselt tõhusamas menetluses, otsest käitumismuutust sihtrühmale ei tulene. Ettevõtjad on muudatusest mõjutatud vaid juhul, kui algatatakse määruskaebemenetlus saneerimismenetluse määruse peale. Menetlusosaliste paljusus võib mõjuda menetlusele koormavalt ja seda asjatult pikendada. Mida vähem on menetlusosalisi menetluses kaasatud, seda kiiremalt ja odavamalt menetlus kulgeb, see omakorda mõjub positiivselt nii ettevõtja halduskoormusele, aga ka rahalisele olukorrale. Muudatusega kaasneb efektiivsem menetlus. 2017. kuni 2019.aastani algatati Eestis saneerimismenetlus kokku 51 ettevõtja suhtes. Vastavalt Statistikaameti andmetel tegutseb Eestis majanduslikult aktiivseid ettevõtteid 133 784. 75 Saneeritavate ettevõtjate hulk aastas moodustab 0,01 % Eesti äriühingutest. Sihtrühm II-I: Võlausaldajad Sihtrühmale avalduvad majanduslikud mõjud seoses ettevõtluskeskkonna ja ettevõtete tegevusega. Võlausaldajate osalemist määruskaebemenetluses piiratakse vaid nende võlausaldajatega, kes esitasid vastuväite. See tähendab, et neid kaasatakse vaid nende endaga seotuga ja kaebus mõjutab üksnes kaebaja õigusi kava täitmisel, mitte aga teiste võlausaldajate kohtlemist. Arvestades kulu- ja ressursiefektiivsust mõjub see positiivselt ka teistele võlausaldajatele, sest neil on suurem tõenäosus saada ettevõtjalt oma nõue tagastatud. Justiitsministeeriumi 2020.aasta andmekorjega tuvastati, et aastatel 2017 kuni 2019 algatati saneerimismenetlus 51 ettevõtja suhtes. Keskmine mediaan võlausaldajate arv ühe saneerimise kohta on 55, seega mõjutab aasta jooksul kokku ligikaudu 935 füüsilist kui ka juriidilist võlausaldajat. Sihtrühm IV: Kohtud 75 Ibid 63 Sihtrühmale avaldub mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele, kuludele ja tuludele seoses asutuste korraldusega. Muudatusega väheneb kohtute töökoormus kõikide menetlusosaliste, va puudutatud isikute teavitamisel, suhtlemisel, taotluste lahendamisel ja vastuste nõutamisel. Menetlusosaliste vähesus peaks tagama menetluse efektiivsuse ja madalamad kulud. Kaudselt avaldab muudatus mõju menetlusökonoomiale ja niigi kitsastes ajaraamides kulgeva saneerimismenetluse kiirusele. Justiitsministeeriumi 2020.aasta andmekorje andmetel on maksejõuetusmenetlusi lahendanud 55 erinevat kohtunikku. Eestis on 242 kohtuniku kohta 76 , mis kõik pole küll pidevalt täidetud. Muudatustest saab mõjutatud umbes 23% kohtunikest. 2. FÜÜSILISEST ISIKUST VÕLGNIKU KOHUSTUSTEST VABASTAMINE 2.1. Õigus kasutada kohustustest vabastamise menetlust Muudatus Mõju valdkond Sihtrühmad Mõju majandusele: leibkondade toimetulek ja majanduslikud otsused, halduskoormus Mõju riigiasutuste ja kohaliku Füüsilisest isikust võlgnikud Ühtne maksejõuetusavaldus omavalitsuse asutuste Kohtud korraldusele, kuludele ja tuludele: asutuste korraldus, avaliku sektori rahastamine Mõju majandusele: leibkondade toimetulek ja majanduslikud otsused, halduskoormus Füüsilisest isikust võlgnikud Abikaasade ühine avaldus Mõju riigiasutuste ja kohaliku Kohtud omavalitsuse asutuste Võlausaldajad korraldusele, kuludele ja tuludele: asutuste korraldus, avaliku sektori rahastamine Mõju majandusele: leibkondade toimetulek ja majanduslikud otsused, ettevõtluskeskkond ja Võlausaldaja õigus esitada ettevõtete tegevus, halduskoormus Füüsilisest isikust võlgnikud maksejõuetusavaldus füüsilisest Mõju riigiasutuste ja kohaliku Võlausaldajad isikust võlgniku suhtes. omavalitsuse asutuste Kohtud korraldusele, kuludele ja tuludele: asutuste korraldus, avaliku sektori rahastamine Mõju majandusele: leibkondade toimetulek ja majanduslikud otsused Ühtse maksejõuetusavalduse Mõju riigiasutuste ja kohaliku Füüsilisest isikust võlgnikud loomine omavalitsuse asutuste Kohtud korraldusele, kuludele ja tuludele: asutuste korraldus, avaliku sektori rahastamine 76 Vastavalt Eesti kohtute andmetele. Kättesaadav arvutivõrgus: https://www.kohus.ee/et/eesti-kohtud/eesti-kohtunikud. Seisuga 01.12.2020. 64  Mõju majandusele: leibkondade toimetulek ja majanduslikud otsused, halduskoormus, ettevõtluskeskkond ja ettevõtete Füüsilisest isikust võlgnikud Usaldusisiku nimetamine ja tegevus Usaldusisik ülesanded Mõju riigiasutuste ja kohaliku Ajutine haldur omavalitsuse asutuste Kohtud korraldusele, kuludele ja tuludele: asutuste korraldus, avaliku sektori rahastamine Mõju majandusele: leibkondade toimetulek ja majanduslikud otsused Mõju riigiasutuste ja kohaliku Füüsilisest isikust võlgnikud Võlanõustamine omavalitsuse asutuste Kohtud korraldusele, kuludele ja tuludele: Kohalikud omavalitsused asutuste korraldus, avaliku sektori rahastamine Mõju majandusele: leibkondade toimetulek ja majanduslikud otsused, ettevõtluskeskkond ja Füüsilisest isikust võlgnikud ettevõtete tegevus Võlausaldajad Kohustustest vabastamise periood Mõju riigiasutuste ja kohaliku Kohtud omavalitsuse asutuste Riik korraldusele, kuludele ja tuludele: asutuste korraldus Mõjud riigile ja ühiskonnale Mõju majandusele: leibkondade toimetulek ja majanduslikud Usaldusisikud ja otsused, halduskoormus, saneerimisnõustajad ettevõtluskeskkond ja ettevõtete Kohtud Maksejõuetusnõustamise süsteemi tegevus Füüsilisest isikust võlgnik loomine Mõju riigiasutuste ja kohaliku Võlausaldaja omavalitsuse asutuste Kohtutäiturite ja pankrotihaldurite korraldusele, kuludele ja tuludele: koda asutuste korraldus, avaliku sektori rahastamine Kavandatav muudatus I: Ühtne maksejõuetusavaldus Kehtiva seaduse kohaselt peab võlgnik esitama eraldi avalduse erinevat liiki maksejõuetusmenetluste algatamiseks. Pankrotiavalduse (PankrS § 13) pankrotimenetluse, kohustustest vabastamise avalduse (PankrS § 170) kohustustest vabastamise menetluse ja võlgade ümberkujundamise avalduse (VÕVS § 10) võlgade ümberkujundamise menetluse algatamiseks. Ühtse maksejõuetusavalduse loomisega saab võlgnik ühe avalduse kaudu taotleda tema suhtes kõiki liiki maksejõuetusmenetluste algatamist. Muudatuse eesmärgiks on eelkõige see, et võlgniku suhtes algatatakse õiget liiki maksejõuetusmenetlus. Sihtrühmadeks on füüsilisest isikust võlgnik ja kohtud. Sihtrühm I-I: Füüsilisest isikust võlgnik Sihtrühmale avalduvad majanduslikud mõjud seoses leibkondade toimetulekuga ja tarbimisotsustega. Muudatuse tulemusel selgitatakse välja võlgniku majanduslik olukord ning aidatakse algatada tema vajadustele vastav menetlus. Varasema korra järgi pidi füüsilisest isikust võlgnik ise valima menetluse, mida soovib algatada ning täitma vastava avalduse. Õige menetlusega ületatakse makseraskused ning seeläbi paraneb võlgniku toimetulek ning saabuvad paremad võimalused eluga edasi minemiseks. Muudatus on suunatud nende ühiskonna liikmete aitamisele, kes 65 on makseraskustes või juba maksejõuetud, seega avaldab see mõju ka sotsiaalmajandusliku ebavõrdsuse vähendamisele. Samas on mõju ajutine, sest puudutab vaid avalduse täitmist ja esitamist ning enamjaolt mõjutab sellisel viisil, et vähendab menetluse algatamisel formaalsusi. Samuti avalduvad sihtrühmale majanduslikud mõjud seoses halduskoormusega. Seoses sellega, et ühtset avaldust maksejõuetusmenetluse pole varem praktikas kasutatud, esineb füüsilisest isikust võlgnikul käitumismuutus. Füüsilisest isikust võlgniku halduskoormus väheneb, sest võlgnikul on ühe avalduse alusel võimalik jõuda vajaliku liiki menetluse algatamiseni. Kehtiva õiguse järgi, kui võlgnik esitab nt pankrotiavalduse, siis selleks, et võlgade ümberkujundamise menetlus läbi viia, peab ta uue avalduse esitama. Mis puutub aga kohustustest vabastamise menetlusse, siis edaspidi ei ole vaja eraldiseisvat avaldust kohustustest vabastamiseks esitada, vaid tuleb maksejõuetusavalduses märkida oma soovist vabaneda kohustustest pärast maksejõuetusmenetluse lõpetamist. Avaldus on loodud piisavalt lihtsaks, et füüsilisest isikust võlgnikul ei tekiks tõrget selle täitmisel, eriti oluline on see sihtrühma nende isikute puhul, kes on sotsiaalselt ja majanduslikult vähemkindlustatud. Üle 20% füüsilistest isikutest võlgnike on kas töötud, pensionärid, kinnipeetavad või töövõimetud77 ehk need on need võlgnikud, kes vajavad suuremat abi maksejõuetusmenetluse algatamisel. Mõju on ajutise loomuga ning ühekordne, sest puudutab vaid avalduse täitmise ja esitamise hetke. Juhul kui avaldus ei kata individuaalse maksejõuetusmenetluse kõiki asjaolusid, siis võlgnike halduskoormus kas lükkub edasi (hilisemalt menetluses kerkib vajadus neid esitada) ja/või võlgniku kohta tehakse ebatäielikud või valed otsused. Sihtrühma suurus on võrreldav kõikide Eesti tööealiste isikutega, mis moodustab 984 200 isikut.78 Justiitsministeeriumi avaldatud pankrotiseaduse muutmise mõjude hindamise 79 andmetel esitati 2015–2018. aastatel 2 996 füüsilise isiku pankrotiavaldust, mis keskmiselt teeb aastas ligikaudu 750 avaldust. Justiitsministeeriumi 2020. aasta andmekorjega leiti, et aastatel 2017–2019 menetleti 2 089 kohustustest vabastamise avaldust (ca 700 avaldust aastas), 150 võlgade ümberkujundamise avaldust (ca 50 avaldust aastas). Kokku esitatakse ligikaudu 1500 maksejõuetusavaldust füüsilise isiku suhtes, võrreldes Eesti tööealiste isikute arvuga on sihtrühma suurus 0,15%. Sihtrühm II-I: Kohtud Sihtrühmale avaldub mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele, kuludele ja tuludele seoses asutuste korraldusega. Muudatusega kaasneb kohtutele töökorralduslike muutusi, samas on need kergemat laadi ja puudutavat kohtu poolt täidetud avalduse, mis on loodud standardsel vormil, üle vaatamist ning vajadusel aitama võlgnikku menetlusliigi valimisel. Lisatoimingud ei välju kohtu tavapärasest tegevusest ning mõju avaldub vaid maksejõuetusmenetluse algatamise avalduse esitamise etapis. Ühtse maksejõuetusavalduse esitamisel väheneb kohtute töökoormus, kuivõrd juhul, kui võlgnik on esitanud avalduse valet liiki maksejõuetusmenetluse algatamiseks, saab kohus sellest hoolimata algatada kohase menetluse. Vajalik ei ole enam kohtule uue avalduse esitamine ega menetlusega otsast peale alustamine. Justiitsministeeriumi 2020.aasta andmekorje andmetel on maksejõuetusmenetlusi lahendanud 55 erinevat kohtunikku. Eestis on 242 kohtuniku kohta 80 , mis kõik pole küll pidevalt täidetud. Muudatustest saab mõjutatud umbes 23% kohtunikest. 77 Justiitsministeeriumi 2020.aasta läbiviidud andmekorje andmetel. 78 Tööealiste isikute hulka arvestatakse 15 - 74-aastaseid isikuid. Vastavalt Statistikaameti tööturu kohta avaldatud andmetele on seisuga 2020 III kvartal 984 200 15-74-aastaseid isikuid. Arvtivõrgus kättesaadav: https://www.stat.ee/et/avasta- statistikat/valdkonnad/tooelu/tooturg seisuga 01.12.2020.a. 79 Pankrotiseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu võimalike muudatuste mõjude hindamine. Anspal, S., Kallaste, E., Niklus, I., Järve, J. Eesti rakendusuuringute keskus Centar 2019. Arvutivõrgus kättesaadav: https://centar.ee/wp- content/uploads/2019/12/Maksejõuetuse-revisjon-mõjuanalüüsi-koondraport-lõplik-10.09.2019.pdf 80 Vastavalt Eesti kohtute andmetele. Kättesaadav arvutivõrgus: https://www.kohus.ee/et/eesti-kohtud/eesti-kohtunikud. Seisuga 01.12.2020. 66 Kavandatav muudatus II: Abikaasade ühine maksejõuetusavaldus Kehtivas seadusandluses lubatakse esitada abikaasade ühine võlgade ümberkujundamise avaldus (VÕVS § 10 lg 4), pankrotiavalduse puhul ei ole see võimalik. Muudatusega võimaldatakse abikaasadel esitada ühine maksejõuetusavaldus. Sihtrühmadeks on abikaasadest füüsilisest isikust võlgnikud, kohtud ja võlausaldajad. Sihtrühm I-II: Füüsilisest isikust võlgnik Sihtrühmale avalduvad majanduslikud mõjud seoses leibkondade toimetulekuga ja tarbimisotsustega. Seoses sellega, et varasemalt pole abikaasadest võlgnikel olnud võimalik esitada ühine pankroti- ja kohustustest vabastamise avaldus, kaasneb muudatusega sihtrühmale see, et abikaasad saavad menetluses osaleda ühes menetluses, maksta riigilõivu üks kord, konsulteerida võlanõustaja juures koos. Kõige otsesem eelis abikaasade ühise maksejõuetusavalduse puhul on see, et see võimaldab leibkondadel paremini oma rahalisi otsuseid koos planeerida ja makseraskusi efektiivsemalt ületada. Mõlemad saavad osaleda ühises sobivas menetluses ühise vara ja kohustustega (aga mitte alati, nt lahusvara), milles on võimalik vaadata asjaolusid terviklikumalt kui abikaasad oleksid erinevates menetlustes. Kaudselt peaks see kaasa aitama sellele, et võlgnikud parandavad oma toimetulekut ning õpivad jätkusuutliku leibkonnana majandamist koos. Samas muudatusega kaasnev kokkupuude on võlgnikele tavaliselt ühekordne - abikaasad esitavad avalduse maksejõuetusmenetluse algatamise tavaliselt üks kord, kuigi mõju võib avalduda terve menetluse kestel. Muudatusega võib tekkida olukord, kus ühe abikaasa võlad või sissetulek on oluliselt suuremad kui teisel, siis selle jaoks, kellel on vastavalt siis väiksem võlakoormus või sissetulek ei ole võrdses olukorras kui teine abikaasa ning see võib tekitada pingeid. Taoline situatsioon võib demotiveerida abikaasasid esitada ühine avaldus. Lisaks on selgusetu, kuidas saneerimismenetlus saab jätkuda, kui abikaasad otsustavad menetluse kestel lahutada või üks abikaasadest sureb. Muudatus ei adresseeri kooselu registreerinud isikuid, kes sisuliselt võiksid samalaadse õiguse saada, arvestades, et abiellumine on Eestis pikemas perspektiivis pigem langustrendis.81 Samuti avalduvad sihtrühmale majanduslikud mõjud seoses halduskoormusega. Muudatusel on arvestatav mõju sihtrühma aja- ja rahalisele kulule, teatud ressursimahukad toimingud kattuvad ehk neid ei ole vaja topelt läbi viia. Näiteks, riigilõiv on abikaasade puhul sama, kui esitada avaldus üksikisikuna, seega riigilõiv läheb abikaasade vahel nö pooleks. Vähenevad ka muud juriidilised või võlanõustamiskulud. Sihtrühma suurus on võrreldav kõikide Eesti tööealiste isikutega, mis moodustab 984 200 isikut.82 Justiitsministeeriumi avaldatud pankrotiseaduse muutmise mõjude hindamise 83 andmetel esitati 2015–2018. aastatel 2 996 füüsilise isiku pankrotiavaldust, mis keskmiselt teeb aastas ligikaudu 750 avaldust. Justiitsministeeriumi 2020. aasta andmekorjega leiti, et aastatel 2017–2019 menetleti 2 089 kohustustest vabastamise avaldust (ca 700 avaldust aastas), 150 võlgade ümberkujundamise avaldust (ca 50 avaldust aastas). Kokku esitatakse ligikaudu 1500 maksejõuetusavaldust füüsilise isiku suhtes, 81 Eestis registreeritakse aastas 5000 - 7000 abielu. 2020.aastal registreeriti 6 701 ja lahutati 2 790 abielu. 1990ndatel registreeriti aastas ligikaudu 10 000 - 12 000 abielu. Arvtivõrgus kättesaadav: https://www.stat.ee/et/avasta- statistikat/valdkonnad/rahvastik/abielud-ja-lahutused seisuga 31.12.2020.a. 82 Tööealiste isikute hulka arvestatakse 15 - 74-aastaseid isikuid. Vastavalt Statistikaameti tööturu kohta avaldatud andmetele on seisuga 2020 III kvartal 984 200 15-74-aastaseid isikuid. Arvtivõrgus kättesaadav: https://www.stat.ee/et/avasta- statistikat/valdkonnad/tooelu/tooturg seisuga 01.12.2020.a. 83 Pankrotiseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu võimalike muudatuste mõjude hindamine. Anspal, S., Kallaste, E., Niklus, I., Järve, J. Eesti rakendusuuringute keskus Centar 2019. Arvutivõrgus kättesaadav: https://centar.ee/wp- content/uploads/2019/12/Maksejõuetuse-revisjon-mõjuanalüüsi-koondraport-lõplik-10.09.2019.pdf 67 võrreldes Eesti tööealiste isikute arvuga on sihtrühma suurus 0,15%. Antud muudatuse puhul on sihtrühm väiksem, sest see puudutab vaid abielus olevaid võlgnike. Sihtrühm II-II: Kohtud Sihtrühmale avaldub mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele, kuludele ja tuludele seoses asutuste korraldusega. Muudatusega tulenevad muutused töökorralduses ja -koormuses uue lisatoimingu (abikaasade ühise avalduse lahendamine) näol. Samas kohtute töökoormus võib väheneda sellega seoses, et mõlema abikaasa eraldiseisva pankroti- või kohustustest vabastamise menetluse asemel lahendab kohus ühte ühist maksejõuetusmenetlust. Justiitsministeeriumi 2020. aasta läbiviidud andmekorje tulemustel leiti, et võlgade ümberkujundamise menetluste avaldustest vaid 7,3% on abikaasaga ühised menetlused, mis näitab võimaluse tagasihoidlikku kasutamist. Vaatamata sellele, seadus ei näe ette, et kohustustest vabastamise menetlus võimaldaks abikaasadel esitada ühine avaldus, on praktikas aset leidnud, et kohus on seda siiski teinud. See on selge indikatsioon, et tegelikkuses on see vajalik ja nõutav võimalus.84 Justiitsministeeriumi 2020.aasta andmekorje andmetel on maksejõuetusmenetlusi lahendanud 55 erinevat kohtunikku. Eestis on 242 kohtuniku kohta 85 , mis kõik pole küll pidevalt täidetud. Muudatustest saab mõjutatud umbes 23% kohtunikest. Sihtrühm III-II: Võlausaldajad Samuti avalduvad sihtrühmale majanduslikud mõjud seoses halduskoormusega. Muudatus puudutab enim neid võlausaldajad, kelle ees on võlgnikuks mõlemad abikaasad, nende halduskoormus väheneb - kahe menetluse asemel peavad nad tegelema ühega. Lisaks võlausaldajad saavad kasu ka menetluse efektiivsuse tõusust, nt vähenevad menetluskulud. 2017–2019.aastal menetleti keskmiselt 750 pankrotimenetlust aastas 86 . Vastavalt Justiitsministeeriumi läbi viidud andmekorjele aastate 2017–2019 kohta algatati aastas keskmiselt 700 kohustustest vabastamise menetlust ning 50 võlgade ümberkujundamise menetlust. Pankrotimenetluses on keskmiselt kaasatud 1587, kohustustest vabastamise menetluses 5 ja võlgade ümberkujundamise menetlustes 7 võlausaldajat. Arvestades, et pankrotimenetluses aastas on kaasatud (750 x 15 =) 11 250 võlausaldajat, kohustustest vabastamise menetluses (700 x 5 =) 3 500 võlausaldajat ja võlgade ümberkujundamise menetluses (50 x 7=) 350 võlausaldajat. Ülaltoodud arvutuste kohaselt mõjutab see ligikaudu 16 000 füüsilisest või juriidilisest isikust võlausaldajast menetlusosalist aastas. Tegelikkuses on see arv oluliselt väiksem, sest võlausaldajatest menetlusosalised korduvad isikupõhiselt. Kui tuua võrdluseks võlgade ümberkujundamise menetlus, siis menetlusosalisi üle menetluste oli neli korda rohkem kui erinevaid võlausaldajast isikuid. Samuti on füüsilisest isikust maksejõuetusmenetluse puhul tendents see, et märkimisväärne osa võlausaldajad on kas kutselised laenuandjad või on tõenäoliselt füüsilise isikule laenu andmisega varem kokku puutunud (vaata Joonis 7.) 84 Justiitsministeeriumi 2020.aasta läbiviidud andmekorje statistika alusel leiti, et 0,3% kohustustest vabastamise menetlustest on abikaasadel ühised. 85 Vastavalt Eesti kohtute andmetele. Kättesaadav arvutivõrgus: https://www.kohus.ee/et/eesti-kohtud/eesti-kohtunikud. Seisuga 01.12.2020. 86 Pankrotiseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu võimalike muudatuste mõjude hindamine. Anspal, S., Kallaste, E., Niklus, I., Järve, J. Eesti rakendusuuringute keskus Centar 2019. Arvutivõrgus kättesaadav: https://centar.ee/wp- content/uploads/2019/12/Maksejõuetuse-revisjon-mõjuanalüüsi-koondraport-lõplik-10.09.2019.pdf 87 Ibid 68  Võlgade ümberkujundamise menetluses esinevate nõuete osakaal Kiirlaenud ja muu laenamine 33% Inkasso nõuded 21% Krediidasutuste nõuded 19% Muu 9% Kohtutäituri nõuded 5% Füüsiliste isikute nõuded 4% Auto ülalpidamiskuludest tekkinud nõuded 3% Eluaseme võlad 2% Riigi nõuded, sh Maksuamet 2% Sidekuludest tekkinud nõuded 1% 0% 10% 20% 30% 40% Joonis 7: Võlgade ümberkujundamise menetluses esinevate erinevate nõuete kumulatiivne osakaal Kavandatav muudatus III: Võlausaldaja õigus esitada maksejõuetusavaldus füüsilisest isikust võlgniku suhtes. Kehtivas seadusandluses lubatakse võlausaldajal esitada võlgniku suhtes vaid pankrotiavaldus. Muudatusega võimaldatakse võlausaldajal esitada avaldus ka võlgade ümberkujundamise menetluse algatamiseks. Võlausaldajal on avalduse esitamiseks vaja võlgniku nõusolekut. Sihtrühmadeks on füüsilisest isikust võlgnik, võlausaldajad ja kohtud. Sihtrühm I-III: Füüsilisest isikust võlgnik Sihtrühmale avalduvad majanduslikud mõjud seoses leibkondade toimetulekuga ja tarbimisotsustega. Kui võlausaldaja teeb võlgnikule ettepaneku võlgade ümberkujundamise menetluse avalduse esitamiseks, suunab ta võlgnikku seeläbi makseraskustega varem tegelema. Mida varem võlgnik oma majandusliku olukorra üle kontrolli tagasi saab, seda säästvam see talle on. Muudatuse puhul ei peaks kartma olukorda, et võlausaldaja hakkab võlgnikku maksejõuetusavalduse esitamisega ähvardama ja survestama, kuivõrd pankrotimenetluse algatamise tingimused jäävad samaks ning võlgade ümberkujundamise menetluse algatamiseks avalduse esitamiseks on võlausaldajal vaja võlgniku nõusolekut. See omakorda kohustab võlgnikku läbi mõtlema oma maksejõulisus ja vajalikud sammud. Sihtrühmal võib esineda teatud käitumismuutust. Teatud võlausaldajate88 puhul on nende eelnev kogemus maksejõuetusmenetlustes kasulik ka võlgnikule, kelle jaoks võib kogu menetlus olla täiesti uus. Kaudselt mõjub muudatus tsiviilkäibe kvaliteedi paranemisele ning majanduslike raskuste ületamise edukusele, võimaldab paremini suunata majanduslikes raskustest võlgnikke aktiivselt tegutsema, soodustab ühiskonna vastutustundlikku käitumist ning tõstab teadlikkust võlgade ümberkujundamisest kui ähvardava maksejõuetusega tegelemise efektiivsest vahendist. 88 Justiitsministeeriumi enda läbi viidud 2020.aasta andmekorje alusel oli võlgade ümberkujundamise menetlustes (perioodil 2017– 2019.aasa) võlausaldajana 171 erinevat isikut, sealhulgas 9% nendest olid krediidiasutused, 16% muu laenuandmine või finantsteenus ning ligi 30% muud isikud, kellel on maksejõuetusega seoses oskusi ja kogemusi, nagu näiteks inkassofirmad, kohtutäiturid jt. Andmed hinnatud vastavalt EMTAK koodile. 69 Samuti avalduvad sihtrühmale majanduslikud mõjud seoses halduskoormusega. Füüsilisest isikust võlgnik peab esitama oma nõusoleku võlgade ümberkujundamise menetluse algatamiseks võlausaldaja poolt. Kui võlgnik nõustub menetluse algatamisega, siis peab ta esitama nõutud andmed, sh teised võlausaldajad ning vara ja sissetuleku andmed jne, mis tähendab halduskoormuse olulist tõusu ja ajaressursi kulu. Kusjuures halduskoormuse tõus muutub oluliseks, kui menetlus algatatakse. Otsene mõju piirdub algatamise hetkega. Makseraskustes, eelkõige vähemkindlustatud, isiku jaoks on kõige olulisem kindlustada oma pere ja enda sissetulek. Juhul kui võlgnik peab tegelema halduslike toimingute ning andmekorjega, muutub menetlus tema jaoks demotiveerivaks ja ta võib ennast hakata varjama võlausaldajate eest, mis omakorda muutub koormavamaks võlausaldajale. Sihtrühma suurus on võrreldav kõikide Eesti tööealiste isikutega, mis moodustab 984 200 isikut.89 Justiitsministeeriumi avaldatud pankrotiseaduse muutmise mõjude hindamise 90 andmetel esitati 2015–2018. aastatel 2 996 füüsilise isiku pankrotiavaldust, mis keskmiselt teeb aastas ligikaudu 750 avaldust. Justiitsministeeriumi 2020. aasta andmekorjega leiti, et aastatel 2017–2019 menetleti 2 089 kohustustest vabastamise avaldust (ca 700 avaldust aastas), 150 võlgade ümberkujundamise avaldust (ca 50 avaldust aastas). Kokku esitatakse ligikaudu 1500 maksejõuetusavaldust füüsilise isiku suhtes, võrreldes Eesti tööealiste isikute arvuga on sihtrühma suurus 0,15%. Sihtrühm II-III: Võlausaldajad Sihtrühmale avalduvad majanduslikud mõjud seoses ettevõtluskeskkonna ja ettevõtete tegevusega. Võlausaldajad saavad uue õiguse algatada võlgadest ümberkujundamise menetlus füüsilisest isikust võlgniku vastu. Varasemalt on võlausaldajad saanud füüsilise isiku maksejõuetusmenetluses algatada vaid pankrotimenetluses. Seega võlausaldajate õigused ja huvid laiendatakse, mis tähendab võlausaldajate käitumismuutust - nimelt peab võlausaldaja olema aktiivne menetlusosaline menetluse alguses ning füüsilisest isikus võlgnik menetluse kestel. Muudatusega võib esineda ka kohanemisraskus, kuid mitte kõigil võlausaldajatel. Nimelt professionaalsetel laenuandjatel on ilmselge eelis kompetentsi osas. Võlausaldajal tekib võimalus võlgniku makseraskuste osas varem reageerida. Tulenevalt sellest muutub võlausaldaja krediidikulukus väiksemaks. Muudatus võimaldab tsiviilkäibes osalejatel paremini suunata makseraskustes isikuid tegutsema oma makseraskuste ületamiseks ja suurendada käibe kvaliteeti. Eelduslikult tagab võlgade ümberkujundamine võlgniku ja võlausaldajate huve paremini kui pankrotimenetlus, sest ümberkujundamise tulemusel peab võlausaldaja saama oma nõude rahuldatud suuremas määras kui ta saaks pankrotimenetluse kaudu. Samas muudatusega kohustatakse võlausaldajat saama võlgniku nõusolek, mis tähendab, et nõusoleku puudumisel piiratakse võlausaldaja algatamisõigust. Võlgnik suure tõenäosusega püüab võlausaldaja eest ka ennast varjata. Teiseks oluliseks ebasoovitatavaks mõjuks on see, et kui võlausaldaja hakkab ähvardades avalduse esitamisega võlgniku survestama. Mõju leevendab see, et ka võlgnik peab andma oma nõusoleku menetluse algatamiseks. Samuti avalduvad sihtrühmale majanduslikud mõjud seoses halduskoormusega. Muudatusega peab võlausaldaja põhistama esitatavat võlgade ümberkujundamise avaldust viisil, mis võimaldaks selle menetlusse võtta, samuti saama võlgnikult nõusoleku menetluse algatamiseks. Selleks peab võlausaldajal olema teadmised (võlgniku vastu nõue ja makseraskused), aga ka tõendusmaterjal. Halduskoormus avaldub enne menetluse algatamist ja on ajutine. Samas võib mõju olla koormav 89 Tööealiste isikute hulka arvestatakse 15 - 74-aastaseid isikuid. Vastavalt Statistikaameti tööturu kohta avaldatud andmetele on seisuga 2020 III kvartal 984 200 15-74-aastaseid isikuid. Arvtivõrgus kättesaadav: https://www.stat.ee/et/avasta- statistikat/valdkonnad/tooelu/tooturg seisuga 01.12.2020.a. 90 Pankrotiseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu võimalike muudatuste mõjude hindamine. Anspal, S., Kallaste, E., Niklus, I., Järve, J. Eesti rakendusuuringute keskus Centar 2019. Arvutivõrgus kättesaadav: https://centar.ee/wp- content/uploads/2019/12/Maksejõuetuse-revisjon-mõjuanalüüsi-koondraport-lõplik-10.09.2019.pdf 70 võlausaldajale just võlgniku nõusoleku saamise osas, võlgnik võib ennast varjata ja hoiduda eemale nõuete tagastamisest. Teavitamine ja suhtlemine võib muutuda ressursimahukaks ja keeruliseks. 2017–2019.aastal menetleti keskmiselt 750 pankrotimenetlust aastas 91 . Vastavalt Justiitsministeeriumi läbi viidud andmekorjele aastate 2017–2019 kohta algatati aastas keskmiselt 700 kohustustest vabastamise menetlust ning 50 võlgade ümberkujundamise menetlust. Pankrotimenetluses on keskmiselt kaasatud 1592, kohustustest vabastamise menetluses 5 ja võlgade ümberkujundamise menetlustes 7 võlausaldajat. Arvestades, et pankrotimenetluses aastas on kaasatud (750 x 15 =) 11 250 võlausaldajat, kohustustest vabastamise menetluses (700 x 5 =) 3 500 võlausaldajat ja võlgade ümberkujundamise menetluses (50 x 7=) 350 võlausaldajat. Ülaltoodud arvutuste kohaselt mõjutab see ligikaudu 16 000 füüsilisest või juriidilisest isikust võlausaldajast menetlusosalist aastas. Tegelikkuses on see arv oluliselt väiksem, sest võlausaldajatest menetlusosalised korduvad isikupõhiselt. Kui tuua võrdluseks võlgade ümberkujundamise menetlus, siis menetlusosalisi üle menetluste oli neli korda rohkem kui erinevaid võlausaldajast isikuid. Sihtrühm III-III: Kohtud Sihtrühmale avaldub mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele, kuludele ja tuludele seoses asutuste korraldusega. Kohtutele tuleneb muutus töökorralduses, kui see on kergemat laadi. Nimelt peab kohus menetlema võlausaldajate poolt algatatud võlgade ümberkujundamise avaldusi. Samas on mõju ebaoluline, sest kohus on ka varasemalt pidanud sarnaseid avaldusi lahendama ja kokkupuude muudatusega on ajutise loomuga ning vaid menetluse algatamisel. Kohtutel on oodata vähest töökoormuse tõusu võlgade ümberkujundamise menetluste avalduste otsustamisel, samas ei ole ka see oluline, sest näiteks professionaalsed võlausaldajad püüavad rakendada kõigepealt kohtuväliseid meetmeid võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Justiitsministeeriumi 2020.aasta andmekorje andmetel on maksejõuetusmenetlusi lahendanud 55 erinevat kohtunikku. Eestis on 242 kohtuniku kohta 93 , mis kõik pole küll pidevalt täidetud. Muudatustest saab mõjutatud umbes 23% kohtunikest. Kavandatav muudatus IV: Ühtse maksejõuetusavalduse loomine Muudatusega lihtsustatakse võlgade ümberkujundamise avalduse vorm ning ühtlustatakse pankrotimenetluse algatamise avaldusega. Menetluse algatamise lävendi vähendatakse - võlgnikul tuleb esitada vaid avaldus, edasidi vara ja võla nimekirju avaldusele lisama ei pea. Selleks määratakse võlgnikule usaldusisik. Sihtrühmaks on füüsilisest isikust võlgnik, kohtud ja usaldusisik. Sihtrühm I-IV: Füüsilisest isikust võlgnik Sihtrühmale avalduvad majanduslikud mõjud seoses halduskoormusega. Muudatusega lihtsustub võlgade ümberkujundamise avalduse vorm, mille tulemusel on menetluse algatamise lävend madalam ja menetlus sihtrühmale lihtsamini ligipääsetav. Võlgnikule tuleneb käitumismuutus - keerukate ja mahukate avalduste täitmiseks ei pea ta enam ressurssi kulutama, sh konsulteerima võlanõustajaga. Võlgniku halduskoormus langeb - üks ja lihtsustatud avaldus on vabastava mõjuga 91 Pankrotiseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu võimalike muudatuste mõjude hindamine. Anspal, S., Kallaste, E., Niklus, I., Järve, J. Eesti rakendusuuringute keskus Centar 2019. Arvutivõrgus kättesaadav: https://centar.ee/wp- content/uploads/2019/12/Maksejõuetuse-revisjon-mõjuanalüüsi-koondraport-lõplik-10.09.2019.pdf 92 Ibid 93 Vastavalt Eesti kohtute andmetele. Kättesaadav arvutivõrgus: https://www.kohus.ee/et/eesti-kohtud/eesti-kohtunikud. Seisuga 01.12.2020. 71 sihtrühmale, samas on mõju lühiajaline ja esineb vaid võlgade ümberkujundamise menetluse avalduse täitmisel. Sihtrühma suurus on võrreldav kõikide Eesti tööealiste isikutega, mis moodustab 984 200 isikut. Justiitsministeeriumi avaldatud pankrotiseaduse muutmise mõjude hindamise andmetel esitati 2015– 2018. aastatel 2 996 füüsilise isiku pankrotiavaldust, mis keskmiselt teeb aastas ligikaudu 750 avaldust. Justiitsministeeriumi 2020. aasta andmekorjega leiti, et aastatel 2017–2019 menetleti 2 089 kohustustest vabastamise avaldust (ca 700 avaldust aastas), 150 võlgade ümberkujundamise avaldust (ca 50 avaldust aastas). Kokku esitatakse ligikaudu 1500 maksejõuetusavaldust füüsilise isiku suhtes, võrreldes Eesti tööealiste isikute arvuga on sihtrühma suurus 0,15%. Sihtrühm II-IV: Kohtud Sihtrühmale avaldub mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele, kuludele ja tuludele seoses asutuste korraldusega. Muudatusega saavad kohtud lahendada avaldusi, mis on täidetud standardsel vormil, mis omakorda eeldab töökoormuse langust. Muudatuse tulemusel hakkab vara- ja võlanimekirja esitama usaldusisik, niiviisi saab kohus professionaalsemad andmed. Samuti esinevad töökorralduslikud muutused, kohtud peavad ümber harjuma lahendama lihtsustatud avaldusi. Seega on mõju positiivne. Kehtiva korra järgi peavad kohtud mitmeid avaldusi tagasi lükkama või andma puuduste kõrvaldamiseks lisatähtaja. Vastavalt Justiitsministeeriumi läbiviidud 2020. aasta andmekorjele 49% võlgade ümberkujundamise avaldustest, mis jäeti menetlusse võtmata, ei võetud menetlusse põhjusel, et avaldus ei vastanud nõuetele. Kõige tõenäolisem põhjus on see, et võlgnikud ei oska nõuetekohaselt avaldusi täita. Justiitsministeeriumi 2020.aasta andmekorje andmetel on maksejõuetusmenetlusi lahendanud 55 erinevat kohtunikku. Eestis on 242 kohtuniku kohta 94 , mis kõik pole küll pidevalt täidetud. Muudatustest saab mõjutatud umbes 23% kohtunikest. Sihtrühm III-IV: Usaldusisik Sihtrühmale avaldub majanduslik mõju seoses halduskoormusega. Muudatusega peavad usaldusisikud vara- ja võlanimekirju koostama ja kohtule esitama. Samas isikud, kes täna osalevad võlgade ümberkujundamise menetluses nõustaja ja pankrotimenetluses ajutise haldurina, teevad seda niigi. Vastavalt Justiitsministeeriumi läbiviidud andmekorjele, 28% 2017–2019.aasta võlgade ümberkujundamise menetluse puhul määrati nõustaja. Kusjuures tegelikkuseks oli erinevaid nõustajaid vaid 8. Kohustustest vabastamise menetluse statistika valimisse mahtus 54 erinevat isikut, kes olid usaldusisiku ülesannetes 2017–2019.aastas. 81% pankrotimenetlustes on usaldusisikuks võlgnik ise ja ülejäänud osas on kas pankrotihaldur, lähedane või muu isik (nt jurist, advokaat).95 Pankrotihaldurile esitatavatest nõuetest on üks olulisemaid kuuluvus Kohtutäiturite ja pankrotihaldurite kojasse. Eestis tegutseb ja kojasse on registreeritud pankrotihaldurina 34 pankrotihaldurit ja 40 vandeadvokaati.96 Sihtrühma suuruseks on ligikaudu kuni 150 isikut. Võrreldes Eesti tööealiste isikutega on sihtrühma suurus 0,02%. 94 Vastavalt Eesti kohtute andmetele. Kättesaadav arvutivõrgus: https://www.kohus.ee/et/eesti-kohtud/eesti-kohtunikud. Seisuga 01.12.2020. 95 Pankrotiseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu võimalike muudatuste mõjude hindamine. Anspal, S., Kallaste, E., Niklus, I., Järve, J. Eesti rakendusuuringute keskus Centar 2019. Arvutivõrgus kättesaadav: https://centar.ee/wp- content/uploads/2019/12/Maksejõuetuse-revisjon-mõjuanalüüsi-koondraport-lõplik-10.09.2019.pdf 96 Vastavalt Kohtutäiturite ja pankrotihaldurite koja andmetele seisuga 01.12.2020. Arvutivõrgus kättesaadav: https://kpkoda.ee 72 Kavandatav muudatus V: Füüsilisest isikust võlgniku maksejõuetusmenetlustes nõustajate paljususe vähendamine Kehtivas seaduse järgi võib kohus määrata võlgade ümberkujundamise menetluses nõustaja, pankrotimenetluses (ajutise) halduri ning kohustustest vabastamise menetluses usaldusisiku. Muudatusega vähendatakse maksejõuetusmenetlustes nõustajate arv ning määratakse, et liikudes maksejõuetusmenetluste vahel on füüsilisest isikust võlgnikul üks usaldusisik. Sihtrühmadeks on füüsilisest isikust võlgnik, ajutised haldurid ja kohtud. Sihtrühm I-V: Füüsilisest isikust võlgnik Sihtrühmale avalduvad majanduslikud mõjud seoses halduskoormusega. Muudatusega kaasneb võlgnikule see, et tal on üks vastava kompetentsiga usaldusisik maksejõuetusmenetluste kestel, kes aitab tal makseraskused efektiivsemini ületada. Kehtiva korra järgi võib usaldusisikuid/nõustajaid olla kuni kolm. See tähendab, et selle asemel, et tutvustada endaga seotuid asjaolusid, koguda materjali, suhelda ja luua usalduslik suhe usaldusisikuga kolmel korral, saab võlgnik seda teha ühe usaldusisikuga kohe menetluse algatamise etapis. Samas ei ole välistatud, et usaldusisikud võivad vahetuda maksejõuetusmenetluses, näiteks kui nad ei vasta enam seaduses sätestatud nõuetele. Sihtrühma suurus on võrreldav kõikide Eesti tööealiste isikutega, mis moodustab 984 200 isikut. Justiitsministeeriumi avaldatud pankrotiseaduse muutmise mõjude hindamise andmetel esitati 2015– 2018. aastatel 2 996 füüsilise isiku pankrotiavaldust, mis keskmiselt teeb aastas ligikaudu 750 avaldust. Justiitsministeeriumi 2020. aasta andmekorjega leiti, et aastatel 2017–2019 menetleti 2 089 kohustustest vabastamise avaldust (ca 700 avaldust aastas), 150 võlgade ümberkujundamise avaldust (ca 50 avaldust aastas). Kokku esitatakse ligikaudu 1500 maksejõuetusavaldust füüsilise isiku suhtes, võrreldes Eesti tööealiste isikute arvuga on sihtrühma suurus 0,15% Sihtrühm II-V: Ajutine haldur Sihtrühmale avalduvad majanduslikud mõjud seoses ettevõtluskeskkonna ja ettevõtete tegevusega. Muudatusega kaasneb ajutisele haldurile negatiivne mõju, sest muudatusega kaob ajutise halduri institutsioon füüsilise isiku maksejõuetusmenetluses. Mõju on ulatuslik, sest ajutised haldurid jäävad ilma oma tegevusest ja sissetulekutest. Leevendavaks asjaoluks on see, et ajutised haldurid saavad jätkata pankrotihalduritena, aga ka kvalifitseeruda ja taotleda usaldusisiku kutset. Eestis tegutseb ning Kohtutäiturite ja pankrotihaldurite kojas on registreeritud pankrotihaldurina 34 pankrotihaldurit ja 40 vandeadvokaati. Antud muudatuse sihtrühm väike kui võrrelda seda Eesti tööealise elanikkonnaga (0,01%). Sihtrühm III-V: Kohtud Sihtrühmale avaldub mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele, kuludele ja tuludele seoses asutuste korraldusega. Muudatusega ei pea kohtud määrama iga maksejõuetusmenetluse puhul uue nõustaja/ajutise halduri/usaldusisiku, vaid kohus saab määrata maksejõuetusmenetluse algatamisel usaldusisiku, kes toetab võlgnikku menetluse kestel. Samuti kontrollib kohus vastava isiku nõuetele vastavust usaldusisikuks olemisele sarnaselt kehtiva õigusega, kuid teeb seda eeldatavasti üks kord siis, kui määrab usaldusisiku. Samas ei saa välistada, et ühe võlgniku puhul määrab menetluste kestel ühe usaldusisiku, näiteks kui endine usaldusisik ei vasta ennem nõuetele, peab kohus uue määrama. Sellest tulenevalt väheneb kohtute töökoormus, töökorralduslikult muutusi ei tulene. 73 Justiitsministeeriumi 2020.aasta andmekorje andmetel on maksejõuetusmenetlusi lahendanud 55 erinevat kohtunikku. Eestis on 242 kohtuniku kohta 97 , mis kõik pole küll pidevalt täidetud. Muudatustest saab mõjutatud umbes 23% kohtunikest. Kavandatav muudatus VI: Usaldusisiku ülesannete muutmine Muudatusega sätestatakse, et menetluse algatamisel määratakse võlgnikule usaldusisik, kelle ülesandeks on aidata võlgniku välja selgitada tema vara ja kohustused. Samuti annab usaldusisik kohtule hinnangu, milline menetlus võlgniku suhtes algatada. Sihtrühmadeks on füüsilisest isikust võlgnik, usaldusisik ja kohtud Sihtrühm I-VI: Füüsilisest isikust võlgnik Sihtrühmale avalduvad majanduslikud mõjud seoses leibkondade toimetulekuga ja tarbimisotsustega. Muudatusega laiendatakse usaldusisiku ülesandeid sellisel viisil, et usaldusisik toetab võlgnikku maksejõuetusmenetluse algatamisest kuni maksejõuetuse eduka ületamiseni või kohustustest vabastamiseni. Sihtrühmale kaasneb käitumismuutus selles osas, et muudatus võimaldab võlgnikul pöörduda oma usaldusisiku poole igal ajal ning muudatuse mõju ulatub kogu maksejõuetusmenetluse kestel. Usaldusisik aitab esmalt välja selgitada majandusliku olukorra, soovitab parima menetluse ja motiveerib võlgnikku menetluses. Seoses sellega, et eelnevalt pole võlgade ümberkujundamise menetlus olnud esimeseks õlekõrreks võlgnike jaoks makseraskustest pääsemiseks (lihtsam on kohustustest vabaneda pankroti kaudu), siis muudatusega tuleb võlgade ümberkujundamise menetlus, kui maksejõuetust ennetav menetlus, rohkem avalikkuse ette ning muutub ligipääsetavamaks. Kaudselt paranevad võlgniku leibkondade tarbimisotsused, tarbimise, säästmise ja investeerimise vahekord, sest usaldusisik võib anda edasi teadmised vastutustundliku finantskäitumise osas. Rahvusvahelises uurimusartiklis on välja roodud, et üldjuhul on nõustajatega läbitud võlgade ümberkujundamise menetlused efektiivsemad.98 Seda kinnitab ka Justiitsministeeriumi 2020.aastal läbiviidud andmekorje, kuigi erinevust võib pidada siiski tagasihoidlikuks (vaata Joonis 8). Menetluse edukus, kui nõustajat ei kaasatud Menetluse edukus, kui nõustaja on kaasatud 97% Menetlusse võtmine 98% 70% Kava kinnitamine 88% 0% 25% 50% 75% 100% 125% Joonis 8. Menetluse edukus sõltuvalt sellest kas nõustaja oli kaasatud või nõustaja jäeti kaasamata. Justiitsministeeriumi enda andmekorje. Sihtrühmale avalduvad majanduslikud mõjud seoses halduskoormusega. Muudatusega kaasneb füüsilisest isikust võlgnikule halduskoormuse vähenemine. Maksejõuetusavalduse täidab võlgnik küll iseseisvalt, kuid võlgniku vara- ja võlanimekirja ning ümberkujundamiskava esitab kohtule usaldusisik, võlgnikule jääb koostöökohustus. Muudatusega läheb osa maksejõuetusmenetluse ülesandeid üle võlgnikult usaldusisikule ning muutus mõjutab võlgniku kogu menetluse vältel. 97 Vastavalt Eesti kohtute andmetele. Kättesaadav arvutivõrgus: https://www.kohus.ee/et/eesti-kohtud/eesti-kohtunikud. Seisuga 01.12.2020. 98 The new poor person’s bankruptcy: Comparative perspectives. Ramsay, I. 2020 INSOL International and John Wiley Sons Ltd. 74 Sihtrühma suurus on võrreldav kõikide Eesti tööealiste isikutega, mis moodustab 984 200 isikut. Justiitsministeeriumi avaldatud pankrotiseaduse muutmise mõjude hindamise andmetel esitati 2015– 2018. aastatel 2 996 füüsilise isiku pankrotiavaldust, mis keskmiselt teeb aastas ligikaudu 750 avaldust. Justiitsministeeriumi 2020. aasta andmekorjega leiti, et aastatel 2017–2019 menetleti 2 089 kohustustest vabastamise avaldust (ca 700 avaldust aastas), 150 võlgade ümberkujundamise avaldust (ca 50 avaldust aastas). Kokku esitatakse ligikaudu 1500 maksejõuetusavaldust füüsilise isiku suhtes, võrreldes Eesti tööealiste isikute arvuga on sihtrühma suurus 0,15%. Sihtrühm II-VI: Usaldusisik Sihtrühmale avalduvad majanduslikud mõjud seoses halduskoormusega. Regulatsiooniga luuakse uus kord ning usaldusisikute kohustused maksejõuetusmenetluses suurenevad. Usaldusisiku ülesandeks on läbi viia mitmed kohtumenetluses tehtavad toimingud - valmistada ette dokumendid, suhelda võlgnikuga, selgitada välja tema varad ja kohustused, koostada tagasimakse kava, anda hinnang, millisesse menetlusse võlgnik läheb, suhelda kohtuga ja anda kohtule aru. Suures osas täidavad ajutise haldurid/nõustajad/usaldusisikud juba praegu neid ülesandeid, kuid muudatusega reguleeritakse neid täpsemalt, laiendatakse usaldusisiku rolli ja ühtlustatakse üle maksejõuetusmenetluste. Muudatusel on mõju kogu menetluse kestel. Teisalt, lisaülesannete täitmine ja suurem roll menetluses on usaldusisiku professionaalne töö, mille eest saab ta tasu. Vastavalt Justiitsministeeriumi läbiviidud andmekorjele, 28% 2017–2019.aasta võlgade ümberkujundamise menetluse puhul määrati nõustaja. Kusjuures tegelikkuseks oli erinevaid nõustajaid vaid 8. Kohustustest vabastamise menetluse statistika valimisse mahtus 54 erinevat isikut, kes olid usaldusisiku ülesannetes 2017–2019.aastas. 81% pankrotimenetlustes on usaldusisikuks võlgnik ise ja ülejäänud osas on kas pankrotihaldur, lähedane või muu isik (nt jurist, advokaat).99 Pankrotihaldurile esitatavatest nõuetest on üks olulisemaid kuuluvus Kohtutäiturite ja pankrotihaldurite kojasse. Eestis tegutseb ja kojasse on registreeritud pankrotihaldurina 34 pankrotihaldurit ja 40 vandeadvokaati. 100 Sihtrühma suuruseks on ligikaudu kuni 150 isikut. Võrreldes Eesti tööealiste isikutega on sihtrühma suurus 0,02%. Sihtrühm III-VI: Kohtud Sihtrühmale avaldub mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele, kuludele ja tuludele seoses asutuste korraldusega. Muudatusega muutub kohtute jaoks vara ja kohustuste nimekirja kontrollimine lihtsamaks, väheneb kohtu roll ja selgitamiskohustus võlgniku ees, selle töö teeb ära usaldusisik. Samuti väheneb kohtu roll ja selgitamiskohustus võlgniku ees, sest selle ülesande täidab nõustaja. Menetlus, kuhu on kaasatud professionaalne usaldusisik, on efektiivsem ja kiirem. Samuti on esitatavates tõenditest ja dokumentides vähem sisulisi puudusi, mis vähendab kohtute töökoormust avalduste menetluse võtmisel või võlgnikule puuduste kõrvaldamiseks tähtaja andmisel. Muudatuse mõju avaldub terve menetluse kestel. Justiitsministeeriumi 2020.aasta andmekorje andmetel on maksejõuetusmenetlusi lahendanud 55 erinevat kohtunikku. Eestis on 242 kohtuniku kohta 101 , mis kõik pole küll pidevalt täidetud. Muudatustest saab mõjutatud umbes 23% kohtunikest. Kavandatav muudatus VII: Võlanõustamine 99 Pankrotiseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu võimalike muudatuste mõjude hindamine. Anspal, S., Kallaste, E., Niklus, I., Järve, J. Eesti rakendusuuringute keskus Centar 2019. Arvutivõrgus kättesaadav: https://centar.ee/wp- content/uploads/2019/12/Maksejõuetuse-revisjon-mõjuanalüüsi-koondraport-lõplik-10.09.2019.pdf 100 Vastavalt Kohtutäiturite ja pankrotihaldurite koja andmetele seisuga 01.12.2020. Arvutivõrgus kättesaadav: https://kpkoda.ee 101 Vastavalt Eesti kohtute andmetele. Kättesaadav arvutivõrgus: https://www.kohus.ee/et/eesti-kohtud/eesti-kohtunikud. Seisuga 01.12.2020. 75 Muudatusega võimaldatakse kohtul suunata võlgnik SHS §-s 44 reguleeritud võlanõustamise teenuse kasutamisele. Võlanõustamine hajutab menetlusaegse nõustamise ja kohtu koormuse, aga ka täidab kohtueelse nõustaja rolli. Sihtrühmaks on füüsilisest isikust võlgnik, võlausaldajad, kohalikud omavalitsused, võlanõustajad ja kohtud. Sihtrühm I-VII: Füüsilisest isikust võlgnik Sihtrühmale avalduvad majanduslikud mõjud seoses leibkondade toimetulekuga ja tarbimisotsustega. Muudatusega saab füüsilisest isikust võlgnikku suunata võlanõustamisse, varem pole võimalik kohtul olnud võlgniku suunata teenuse kasutamisele. Sihtrühmale kaasneb käitumismuutus. Võlgnik peab täitma eelduse - kasutama võlanõustamisteenust - ennem menetluse algatamist. Sihtrühma jaoks on see positiivne, sest läbi võlanõustamisteenuse võib võlgnik näiteks jõuda muude vajalike sotsiaalteenusteni või arusaamale, kas tema suhtes maksejõuetusmenetluse algatamine üldse vajalik on. Samuti võib võlanõustaja aidata koostada võlgniku maksejõuetusmenetluse avalduse, kuid eelduslikult on avalduse vorm piisavalt lihtne, et võlgnik saaks sellega ise hakkama. Võlanõustamisteenus annab võlgnikule rohkem teavet võimalustest ja edasistest sammudest, kuidas lahendada makseraskused. Mõju on samas ajutine, sest muudatuse tulemusel peab võlgnik kasutama võlanõustamisteenust ennem maksejõuetusmenetluse algatamist. Sihtrühma suurus on võrreldav kõikide Eesti tööealiste isikutega, mis moodustab 984 200 isikut. Justiitsministeeriumi avaldatud pankrotiseaduse muutmise mõjude hindamise andmetel esitati 2015– 2018. aastatel 2 996 füüsilise isiku pankrotiavaldust, mis keskmiselt teeb aastas ligikaudu 750 avaldust. Justiitsministeeriumi 2020. aasta andmekorjega leiti, et aastatel 2017–2019 menetleti 2 089 kohustustest vabastamise avaldust (ca 700 avaldust aastas), 150 võlgade ümberkujundamise avaldust (ca 50 avaldust aastas). Kokku esitatakse ligikaudu 1500 maksejõuetusavaldust füüsilise isiku suhtes, võrreldes Eesti tööealiste isikute arvuga on sihtrühma suurus 0,15%. Sihtrühm on piiratud nende võlgnikega, kes peavad läbima kohustusliku kohtueelse võlanõustamise. Sihtrühm II-VII: Võlausaldajad Sihtrühmale avalduvad majanduslikud mõjud seoses ettevõtluskeskkonna ja ettevõtete tegevusega. Muudatus otseselt ei mõjuta sihtrühma. Mõju on pigem kaudne ja avaldub enamjaolt siis kui maksejõuetusmenetlus kujuneb edukaks ja võlgnik ületab majandusraskused ning sellest tulenevalt saavad võlausaldajate nõuded rahuldatud. Lisaks muudatusega on võlausaldajatel võimalik saada võlgnikult realistlikke ja tegelikke hinnanguid maksevõime osas kohtueelselt ja kohtumenetluses. Seega mõju on positiivne krediidi- ja maksevõimelisuse osas. Näiteks kui võlgnik leiab võlanõustamise kaudu vajaliku abi sotsiaalteenusena (nt eluase), siis potentsiaalselt võib suureneda ka võlgniku majanduslikud võimalused tasuda võlausaldajate nõudeid suuremas määras. 2017–2019.aastal menetleti keskmiselt 750 pankrotimenetlust aastas. Vastavalt Justiitsministeeriumi läbi viidud andmekorjele aastate 2017–2019 kohta algatati aastas keskmiselt 700 kohustustest vabastamise menetlust ning 50 võlgade ümberkujundamise menetlust. Pankrotimenetluses on keskmiselt kaasatud 15, kohustustest vabastamise menetluses 5 ja võlgade ümberkujundamise menetlustes 7 võlausaldajat. Arvestades, et pankrotimenetluses aastas on kaasatud (750 x 15 =) 11 250 võlausaldajat, kohustustest vabastamise menetluses (700 x 5 =) 3 500 võlausaldajat ja võlgade ümberkujundamise menetluses (50 x 7=) 350 võlausaldajat. Ülaltoodud arvutuste kohaselt mõjutab see ligikaudu 16 000 füüsilisest või juriidilisest isikust võlausaldajast menetlusosalist aastas. Tegelikkuses on see arv oluliselt väiksem, sest võlausaldajatest menetlusosalised korduvad 76 isikupõhiselt. Kui tuua võrdluseks võlgade ümberkujundamise menetlus, siis menetlusosalisi üle menetluste oli neli korda rohkem kui erinevaid võlausaldajast isikuid. Sihtrühm III-VII: Kohalik omavalitsus Sihtrühmale avaldub mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele, kuludele ja tuludele seoses asutuste korraldusega. Kohaliku omavalitsusele avaldub majanduslik mõju seoses halduskoormuse võimaliku muutumisega ja eelarveliste ressurssidega. Hetkel praktikas satuvad võlgnikud kohaliku omavalitsuse võlanõustamisse kas iseseisvalt või teiste isikute, näiteks sotsiaaltöötaja või lähedase soovitusel. 2019.aastal tarbisid võlanõustamisteenust 1935 isikut üle 48 kohaliku omavalitsuse.102 Aasta jooksul esitatakse umbes 1 500 maksejõuetusavaldust, millest 900 moodustab pankroti- ja võlgade ümberkujundamise avaldused. Tegelikkuses ei suuna kohus kõiki võlgnike võlanõustamisteenusesse ja tõenäoliselt teatud osa nende isikutest kattuvad niikuinii omavahel. Seega võib eeldada töökoormuse samaks jäämist või vähest tõusu. Eestis on 79 kohaliku omavalitsust, kes on kõik muudatusest mõjutatud. Sihtrühm IV-VII: Võlanõustajad Sihtrühmale avalduvad majanduslikud mõjud seoses halduskoormusega. Muudatusega suureneb võlanõustajate töökoormus nende isikute arvelt, keda kohus saadab võlanõustamisse. Võlanõustamise pakkumine on kutselise võlanõustaja tegevus ning ta saab selle eest tasu, seega ei saa mõju olla suur. Eesti Võlanõustajate Liidu kodulehel 103 on leitavad teenust osutavate EVNL liikmete kontaktid (kokku 18). Arvestada tuleb sellega, et kõik võlanõustajad ei kuulu liitu, seega kodulehelt ei ole leitavad kõigi võlanõustajate kontaktid, kes teenust osutavad. Sihtrühma on marginaalne ning suurus on võrreldav kõikide Eesti tööealiste isikutega, mis moodustab 984 200 isikut. Sihtrühm V-VII: Kohtud Sihtrühmale avaldub mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele, kuludele ja tuludele seoses asutuste korraldusega. Muudatusega tõuseb minimaalsel määral kohtute töökoormus uue ülesande - suunata võlgnik võlanõustamisse - näol. Mõju avaldub maksejõuetusmenetluse eelselt ning muudatusega kasvab menetluse kvaliteet, sest pärast võlanõustamist on võlgniku oskused ja teadmised menetluse kohta suuremad. Justiitsministeeriumi 2020.aasta andmekorje andmetel on maksejõuetusmenetlusi lahendanud 55 erinevat kohtunikku. Eestis on 242 kohtuniku kohta 104 , mis kõik pole küll pidevalt täidetud. Muudatustest saab mõjutatud umbes 23% kohtunikest. Kavandatav muudatus VIII: Kohustustest vabastamise perioodi lühendamine kolmele aastale Kavandatava muudatusega lühendatakse kohustustest vabastamise perioodi kolmele aastale. Kohtul on võimalus otsustada kohustustest vabastamise üle ka varem. Samuti jääb kohtule võimalus pikendada kohustustest vabastamise perioodi kehtiva seaduse alusel. Lisaks muudetakse seda, et kohustustest vabastamise menetluse tähtaja kulgemine algab pankrotimenetlusega, seega lüheneb menetlus ka pankrotimenetluse võrra. 102 Võlanõustamisteenus. Juhend kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöö ametnikule. Sotsiaalkindlustusamet 2020. Lk 18. Arvutivõrgus kättesaadav: https://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/sites/default/files/content- editors/Jarelevalve/KOV_noustamisyksus/volanoustamisteenuse_juhend.pdf 103 www.evnl.ee 104 Vastavalt Eesti kohtute andmetele. Kättesaadav arvutivõrgus: https://www.kohus.ee/et/eesti-kohtud/eesti-kohtunikud. Seisuga 01.12.2020. 77 Sihtrühmaks on füüsilisest isikust võlgnikud, võlausaldajad ja kohtud, aga ka riik ja ühiskond. Sihtrühm I-VIII: Füüsilisest isikust võlgnik Sihtrühmale avalduvad majanduslikud mõjud seoses leibkondade toimetulekuga ja tarbimisotsustega. Muudatusega saab võlgnik vabaneda kohustustest kolm aastat pärast pankrotimenetluse algust. Kehtiva pankrotiseaduse järgi vabastatakse võlgnik kohustustest 5 aasta möödudes alates vastava taotluse esitamist. Erandkorras saab vabastada ka kolme aasta möödudes. Justiitsministeeriumi 2020.aastal läbiviidud andmekorje statistikast leiti, et senini on vabastatud võlgnik kohustustest keskmiselt 3 aasta ja 2 kuu jooksul pärast pankroti välja kuulutamist. Heauskse võlgniku puhul lüheneb muudatusega kohustuste vabastamise menetluses olemise aeg keskmiselt 6%. Perioodi lühendamine mõjutab menetlusega kaasnevaid kulusid ja raha aegväärtust - mida kauem kestab menetlus seda rohkem avaldab see mõju leibkondade toimetulekule (vaata joonis 9). Muudatus mõjutab sihtrühma kogu maksejõuetusmenetluse protsessi vältel. Sihtrühma suurus on võrreldav kõikide Eesti tööealiste isikutega, mis moodustab 984 200 isikut. Justiitsministeeriumi avaldatud pankrotiseaduse muutmise mõjude hindamise andmetel esitati 2015– 2018. aastatel 2 996 füüsilise isiku pankrotiavaldust, mis keskmiselt teeb aastas ligikaudu 750 avaldust. Justiitsministeeriumi 2020. aasta andmekorjega leiti, et aastatel 2017–2019 menetleti 2 089 kohustustest vabastamise avaldust (ca 700 avaldust aastas), 150 võlgade ümberkujundamise avaldust (ca 50 avaldust aastas). Kokku esitatakse ligikaudu 1500 maksejõuetusavaldust füüsilise isiku suhtes, võrreldes Eesti tööealiste isikute arvuga on sihtrühma suurus 0,15%. Sihtrühm on piiratud nende võlgnikega, kes peavad läbima kohustusliku kohtueelse võlanõustamise. Sihtrühm II-VIII: Võlausaldajad Sihtrühmale avalduvad majanduslikud mõjud seoses ettevõtluskeskkonna ja ettevõtete tegevusega. Muudatusega ei kaasne võlausaldajale käitumismuutust, samas mõju avaldub kogu menetluse kestel. Tähtaja lühendamisega lüheneb ka periood, mille jooksul võlgnik võlausaldajale väljamakseid teeb. Teisalt, mida kauem menetlus kestab, seda väiksem on võlausaldajate nõuete rahuldamise määr (vaata Joonis 9). Lisaks on huvigrupid välja toonud, et kolm aastat võib olla ebapiisav aeg, et saada tegelikku ülevaadet võlgniku tegevusest ning selgitada välja, kas ta ei varja muid sissetulekuid, mille arvelt muidu oleksid väljamaksed võlausaldajatele kohustuslikud.105 Tagastatud nõuete osakaal Linear (Tagastatud nõuete osakaal) 100,00% 75,00% 50,00% 25,00% 0,00% Joonis 9: Kohustustest vabastamise menetluse kestvus aastates (horisontaaltelg) ja tagastatud nõuete osakaal (vertikaaltelg). Justiitsministeeriumi enda läbiviidud 2020.aasta andmekorje. 105 Eesti maksejõuetusmenetluste efektiivsemaks muutmise võimaluste analüüs. Lõppraport. Kasak, A., Peterson, T., Saarma, T., Kerstna-Vaks, K., Viirsalu, P. Õunpuu, M. lk 388 78 2017–2019.aastal menetleti keskmiselt 750 pankrotimenetlust aastas. Vastavalt Justiitsministeeriumi läbi viidud andmekorjele aastate 2017–2019 kohta algatati aastas keskmiselt 700 kohustustest vabastamise menetlust ning 50 võlgade ümberkujundamise menetlust. Pankrotimenetluses on keskmiselt kaasatud 15, kohustustest vabastamise menetluses 5 ja võlgade ümberkujundamise menetlustes 7 võlausaldajat. Arvestades, et pankrotimenetluses aastas on kaasatud (750 x 15 =) 11 250 võlausaldajat, kohustustest vabastamise menetluses (700 x 5 =) 3 500 võlausaldajat ja võlgade ümberkujundamise menetluses (50 x 7=) 350 võlausaldajat. Ülaltoodud arvutuste kohaselt mõjutab see ligikaudu 16 000 füüsilisest või juriidilisest isikust võlausaldajast menetlusosalist aastas. Tegelikkuses on see arv oluliselt väiksem, sest võlausaldajatest menetlusosalised korduvad isikupõhiselt. Kui tuua võrdluseks võlgade ümberkujundamise menetlus, siis menetlusosalisi üle menetluste oli neli korda rohkem kui erinevaid võlausaldajast isikuid. Kohustustest vabastamine on ette nähtud ausatele ja heausksetele võlgnikele, kohustustest vabastamist välistavad alused jäävad kehtima kohustustest vabastamist välistavad alused, st võlgnik ei vabastata kohustustest, kui ta paneb toime vastavaid rikkumisi või selgub, et ta on olnud võlausaldajate suhtes pahatahtlik. Sihtrühm III-VIII: Kohtud Sihtrühmale avaldub mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele, kuludele ja tuludele seoses asutuste korraldusega. Muudatus mõjutab kohtute töökoormust. Kohus menetleb kohustustest vabastamist senise viie aasta asemel kolme aastaga. Mõju avaldub sihtrühmale kogu menetluse kestel. Samas menetlus muutub intensiivsemaks ajasurve tõttu. Justiitsministeeriumi 2020.aasta andmekorje andmetel on maksejõuetusmenetlusi lahendanud 55 erinevat kohtunikku. Eestis on 242 kohtuniku kohta 106 , mis kõik pole küll pidevalt täidetud. Muudatustest saab mõjutatud umbes 23% kohtunikest. Sihtrühm IV-VIII: Riik tervikuna Sihtrühmale avaldub mõju riigile ja ühiskonnale. Eksperdid on rahvusvaheliselt välja toonud üldise majandusliku ja sotsiaalse mõju, mis avaldub juhul kui ülelaenanud võlgnik vabastatakse tõhusalt kohustustest. Nendeks mõjudeks on suurenenud töövõime ja vähenenud füüsiline ja vaimne pinge võlgnikul. Kohustustest sujuv ja kiirem vabastamine võib olla eriti oluline just nende gruppide jaoks, kellel võib olla suurem tarbimiskalduvus. 107 Seega majanduslikust perspektiivist vaadates, võib nende naasmine turule olla majanduslikult kasulik. 108 Eeldatavasti, kui võlgnik saab uue alguse võimaluse majanduslikus mõttes, siis ta hakkab jälle osalema majanduslikus ja sotsiaalses elus. Kui ta käib tööl või tegeleb ettevõtlusega, maksab ta riigile makse. Samal ajal, kui ta saab ise hakkama oma majanduslikes oskustes ega lange vaesusesse, ei vaja ta ka riigi pakutavaid sotsiaalteenuseid. Oluline on muidugi tagada nende parem teadlikkus finantskäitumise osas. Teiselt poolt aga narratiiv, et “keegi ikkagi kannab nende võlgade eest kulu” ning moraalne oht, et isikud võivad hakata finantsiliselt riskantsemalt käituma teades, et nad vabastatakse võlgadest vaevata, tähendab, et poliitika kujundajad püüavad leida tasakaalu majanduslikule naasmisele ja moraalsete ohtude leevendamisele.109 Samas on eelnevat mõju tasakaalustatud juba kehtivas seaduses, st kohustustest vabastatakse üksnes need võlgnikud, kes on heausksed ja neil on see võimalus üksnes kord kümne aasta jooksul. 106 Vastavalt Eesti kohtute andmetele. Kättesaadav arvutivõrgus: https://www.kohus.ee/et/eesti-kohtud/eesti-kohtunikud. Seisuga 01.12.2020. 107 The new poor person’s bankruptcy: Comparative perspectives. Ramsay, I. 2020 INSOL International and John Wiley & Sons Ltd. 108 Ibid 109 Ibid 79 Kavandatav muudatus IX: Maksejõuetusnõustamise süsteemi loomine Muudatusega muutub usaldusisiku nimetamine kohustuslikuks, kohtutäiturite ja pankrotihaldurite koja juurde luuakse usaldusisikute ja saneerimisnõustajate nimekirjad ning sätestatakse koolituse, vastutuse, kutsekindluse jms nõuded. Eestis ei ole saneerimisnõustaja, võlgade ümberkujundamise nõustaja ning kohustustest vabastamise usaldusisiku kutse reguleeritud ja neile ei kohaldu registreerimise, täiendkoolituse, vastutuskindlustuse nõuded ning nad ei allu haldusjärelevalvele. Kuna kehtiv regulatsioon ei ole kooskõlas Direktiiviga, muudetakse nõustaja ja usaldusisiku nõuded ja luuakse regulatsiooni usaldusisikute registri pidamise ja täiendõppe osas. Kõik saneerimisnõustaja ja usaldusisikuna tegutseda soovivad isikud peavad end registreerima vastavas registris. Sihtrühmaks on usaldusisikud, saneerimisnõustajad, kohtud, kohtutäiturite ja pankrotihaldurite koda ja füüsilisest isikust võlgnikud. Sihtrühm I-IX: Usaldusisikud ja saneerimisnõustajad Sihtrühmale avalduvad majanduslikud mõjud seoses halduskoormusega. Muudatusega kaasneb usaldusisikule, aga ka saneerimisnõustajale halduskoormuse tõus. Seoses sellega, et seni pole usaldusisiku/nõustaja kutset reguleeritud, kaasneb sihtrühmale käitumismuutus. Usaldusisik või saneerimisnõustaja peavad nõustajana tegutsemise õiguse nüüdsest hankima, õppima selleks ning tasuma vajalikud kulud, samuti sõlmima ja tasuma kutsekindlustuse eest. Nõustajad peavad ületama lävendid ja vastama uutele nõuetele, et pääseda KPK nimekirja, samuti ennast regulaarselt täiendama. Usaldusisikule ja saneerimisnõustajale rakendatakse vastutus tema tegevuse peale ning vastutuskindlustuse kohustus. Samuti tekib kohustus tasuda KPK-le liikmemaksu. Samas nähakse ette ka võimalused arvestada senist töökogemust ja haridust, et saneerimisnõustaja või usaldusisiku nimekirja lisamine läheks sujuvamalt ega muutuks ebamõistlikult koormavaks. Vastavalt Justiitsministeeriumi läbiviidud andmekorjele, 28% 2017–2019.aasta võlgade ümberkujundamise menetluse puhul määrati nõustaja. Kusjuures tegelikkuseks oli erinevaid nõustajaid isikutena vaid 8. Kohustustest vabastamise menetluse statistika valimisse mahtus 54 erinevat isikut, kes olid usaldusisiku ülesannetes 2017–2019.aastas. 81% pankrotimenetlustes on usaldusisikuks võlgnik ise ja ülejäänud osas on kas pankrotihaldur, lähedane või muu isik (nt jurist, advokaat).110 Pankrotihaldurile esitatavatest nõuetest on üks olulisemaid kuuluvus Kohtutäiturite ja pankrotihaldurite kojasse. Eestis tegutseb ja kojasse on registreeritud pankrotihaldurina 34 pankrotihaldurit ja 40 vandeadvokaati. 111 Sihtrühma suuruseks on ligikaudu kuni 150 isikut. Võrreldes Eesti tööealiste isikutega on sihtrühma suurus 0,02%. Ühe saneerimismenetluse kohta on kaasatud üks kuni kaks saneerimisnõustajat. Justiitsministeeriumi läbiviidud 2020.aasta andmekorje puhul leiti kolme aasta perioodil vaadeldud saneerimistes, et saneerimisnõustajana oli esindatud 27 erinevat isikut (0,003% kõikidest tööealistest isikutest Eestis). Sihtrühm II-IX: Kohtutäiturite ja pankrotihaldurite koda Sihtrühmale avalduvad majanduslikud mõjud seoses halduskoormusega. Kohtutäiturite ja pankrotihaldurite koda peab pidama nimekirja usaldusisikutest, lisama sinna teatud tingimustele vastavaid isikuid, kontrollima vastutuskindlustuse ja täiendõppe nõuete täitmise nimekirjas olemiseks ning korjama usaldusisikutelt liikmemaksu, lisaks teostama haldus- ja distsiplinaarjärelevalvet. Käesoleva muudatusega tõusevad koja kulud tulenevalt korralduslikest muutustest, mis 110 Pankrotiseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu võimalike muudatuste mõjude hindamine. Anspal, S., Kallaste, E., Niklus, I., Järve, J. Eesti rakendusuuringute keskus Centar 2019. Arvutivõrgus kättesaadav: https://centar.ee/wp- content/uploads/2019/12/Maksejõuetuse-revisjon-mõjuanalüüsi-koondraport-lõplik-10.09.2019.pdf 111 Vastavalt Kohtutäiturite ja pankrotihaldurite koja andmetele seisuga 01.12.2020. Arvutivõrgus kättesaadav: https://kpkoda.ee 80 kohanemisraskusi kaasa ei too. Koda peab ka kehtiva korra järgi pankrotihaldurite ja kohtutäiturite nimekirju, teostab nende üle järelevalvet jne. Kojale ei kaasne ka rahalist kulu, sest see on usaldusisikute ja saneerimisnõustajate liikmemaksu arvelt tasutud. Kaasnev muudatus toob esialgu kaasa registreeritud nõustajate arvu suurenemist, sest usaldusisikute ja saneerimisnõustajate nimekirjades ei ole ühtegi isikut. Eelduslikult need, kes täna selles valdkonnas tegutsevad, lisavad end nimekirja, et nende tegevus saaks jätkuda. Ebasoovitavate mõjude riski ei kaasne, sest kojale tagatakse uute ülesannete täitmiseks vahendid. Samas annab uute isikute lisandumine kojale tegevust ja kasvatab tema olulisust, mis on positiivne. Samuti on KPK-l võimalik koordineerida kogu maksejõuetusvaldkonna ja arendada selle alla käivaid kutseid. Esiti süsteemi sisseviimisel ja algusajal võib lähtuda esimesest mõõdukast stsenaariumist (30 isikut nimekirjas, vaata Tabel 1 - saneerimismenetluses ja võlgade ümberkujundamise menetluses professionaalsed nõustajad) ning hilisemalt nõudlus määrab vajaduse. Siinkohal võib ära märkida, et tõenäoliselt kehtiva korra järgi füüsilisest isikust võlgnikud ei lasknud endale määrata nõustajat/usaldusisikut, paljudel juhtudel eelistasid olla iseenda usaldusisik põhjusel, et kolmandast isikust nõustaja/usaldusisik on liiga kulukas makseraskustes isikule. Tuleb arvestada, et usaldusisiku määramine igale menetlusele kohustuslikuks muutmises võivad paljud eriteadmiste ja oskustega isikud näha võimalust äritegevuseks. Tabel 1: Nõustajad ja usaldusisikud maksejõuetusmenetluses Võlgade Kohustustest Saneerimismenetlus ümberkujundamise vabastamise menetlus menetlus Nõustaja/usaldusisik 100% menetluste 28% menetluste 23% menetluste määrati puhul puhul puhul Kokku oli nõustajaid/usaldusisi 51 menetluses 42 menetluses 69 menetluses kuid määratud Erinevaid nõustajaid/usaldusisi 27 isikut 8 isikut 54 isikut kuid oli Seotud isikuid 21 Teadmata seosega isikuid 21 Pankrotihaldureid Erisusi 4 Advokaate, muu võlaabi 6 Võlausaldajaid 2 Sihtrühm on väike võrreldes Eesti kutsekodadega. Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Kojal on ligikaudu 50 ametit, mis on täidetud. Sihtrühm II-IX: Kohtud Sihtrühmale avaldub mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele, kuludele ja tuludele seoses asutuste korraldusega. Muudatusega väheneb kohtute töökoormus. Kvalifitseeritud ja professionaalse saneerimisnõustaja/usaldusisiku kaasatus menetluses tõstab oluliselt menetluse kiirust, vähendab kohtu kulusid ja hoiab kokku ajaressurssi. Ilma kvalifitseeritud saneerimisnõustaja/usaldusisiku vahenduseta ei ole ettevõtja/võlgnik üldjuhul võimeline edukalt maksejõuetusmenetlust läbima ning sellises olukorras tõuseb oluliselt kohtu koormus menetluse ja võlgniku üle valvamisel ja võlausaldajatega suhtlemisel. Usaldusisiku/saneerimisnõustaja 81 nimetamisel võivad nad mugavalt otsida koolitatud ja vastavate teadmistega isiku KPK nimekirjast, mis tähendab, et kohtutel on lihtsam hinnata saneerimisnõustaja/usaldusisiku vastavust seadusele. Nõustaja vastavus nõuetele on juba eelnevalt kontrollitud. Samuti muutub menetlusepõhine suhtlus mugavamaks, kohtud on vahetult kontaktis professionaalidega, kes tunnevad menetlust ja selle formaalsusi. Justiitsministeeriumi 2020.aasta andmekorje andmetel on maksejõuetusmenetlusi lahendanud 55 erinevat kohtunikku. Eestis on 242 kohtuniku kohta 112 , mis kõik pole küll pidevalt täidetud. Muudatustest saab mõjutatud umbes 23% kohtunikest. Sihtrühm III-IX: Füüsilisest isikust võlgnik ja saneeritav ettevõtja Sihtrühmale avalduvad majanduslikud mõjud seoses leibkondade toimetulekuga ja tarbimisotsustega. Sihtrühm puutub muudatusega kokku läbi terve maksejõuetusmenetluse. Maksejõuetusnõustajate süsteem pakub võlgnikule abi maksejõuetusmenetluse läbimisel ning suunab võlgniku makseraskustega tegelemisele. Kaudselt võib see parandada võlgniku tuleviku tarbimis- ja säästmisotsuseid. Võlgnikud peavad arvestama sellega, et kohus määrab neile usaldusisiku, kelle teenus on tasuline. Eesti maksejõuetusmenetluste efektiivsemaks muutmise võimaluste analüüsi lõppraportis 113 on välja toodud, et võlanõustaja pakutava teenuse hind on 20-26 eurot tunnis. Muudatusettepanekuga sätestatakse, et tunnitasu tunnitasu ülemmäär on 1/10 alampalgast (2020. aastal 584 eurot kuus) ehk 58,4 eurot tunnis. Andmed puuduvad mitu tundi on usaldusisikul planeeritud ühe võlgniku kohta (see kindlasti sõltub ka võlausaldajate arvust ja nõude suurusest), kuid eeldatavasti on see tagasihoidlik. Sihtrühma suurus on võrreldav kõikide Eesti tööealiste isikutega, mis moodustab 984 200 isikut. Justiitsministeeriumi avaldatud pankrotiseaduse muutmise mõjude hindamise andmetel esitati 2015– 2018. aastatel 2 996 füüsilise isiku pankrotiavaldust, mis keskmiselt teeb aastas ligikaudu 750 avaldust. Justiitsministeeriumi 2020. aasta andmekorjega leiti, et aastatel 2017–2019 menetleti 2 089 kohustustest vabastamise avaldust (ca 700 avaldust aastas), 150 võlgade ümberkujundamise avaldust (ca 50 avaldust aastas). Kokku esitatakse ligikaudu 1500 maksejõuetusavaldust füüsilise isiku suhtes, võrreldes Eesti tööealiste isikute arvuga on sihtrühma suurus 0,15%. Sihtrühm on piiratud nende võlgnikega, kes peavad läbima kohustusliku kohtueelse võlanõustamise. Sihtrühmale avalduvad majanduslikud mõjud seoses ettevõtluskeskkonna ja ettevõtete tegevusega. Muudatus mõjutab ettevõtjat kogu saneerimismenetluse vältimisel. Maksejõuetusnõustajate süsteem aitab saneeritaval ületada efektiivselt majanduslikud raskused ning suunab ettevõtjaid võtma vastu teadlike otsuseid ettevõtte tuleviku kohta. Saneeritavale ettevõtjale määratakse saneerimisnõustaja. Eesti maksejõuetusmenetluste efektiivsemaks muutmise võimaluste analüüsi lõppraportis114 on välja toodud, et saneerimisnõustaja tasu töö eest enne kava kinnitamist on 100 - 120 eurot tunnist, töö eest järelevalves 100 – 180 eurot tunnis (kumbki ei sisalda käibemaksu). Paljudel juhtudel lepivad menetlusosalised omavahel kokku saneerimisnõustaja tasu ning tulemustasu. Samas ka kohus on määranud töötundide arvu põhiselt saneerimisnõustaja tasu. Keskmisele saneerimismenetlusele kulub nõustajale enne kava kinnitamist 40 kuni 75 h, erandlikel juhtudel on see arv ulatunud 737-ni. Järelevalve peale kulub üle 200 tunni, kuid tavaliselt lepivad menetlusosalised või kohus määrab kuu-, poolaasta- või aastapõhise tasu. Muudatusettepanekuga sätestatakse, et tunnitasu tunnitasu ülemmäär on 1/10 alampalgast (2020. aastal 584 eurot kuus) ehk 112 Vastavalt Eesti kohtute andmetele. Kättesaadav arvutivõrgus: https://www.kohus.ee/et/eesti-kohtud/eesti-kohtunikud. Seisuga 01.12.2020. 113 Eesti Maksejõuetusmenetluste efektiivsemaks muutmise võimaluste analüüs. Lõppraport. Kasak, A., Peterson, T., Saarma, T., Kerstna-Vaks, K., Viirsalu, P., Õunpuu, A. 2020. Kättesaadav arvutivõrgus: https://www.just.ee/sites/www.just.ee/files/analuus- kontseptsioon.pdf 114 Ibid 82 58,4 eurot tunnis ehk saneerimisnõustaja tasu suurus väheneb, mis vähendab saneeritava ettevõtja tõrget algatada vajadusel saneerimismenetlus. 2017. kuni 2019.aastani algatati Eestis saneerimismenetlus kokku 51 ettevõtja suhtes. Vastavalt Statistikaameti andmetel tegutseb Eestis majanduslikult aktiivseid ettevõtteid 133 784. Saneeritavate ettevõtjate hulk aastas moodustab 0,01 % Eesti äriühingutest. Sihtrühm IV-IX: Võlausaldajad Sihtrühmale avalduvad majanduslikud mõjud seoses ettevõtluskeskkonna ja ettevõtete tegevusega. Muudatusega tõuseb võlanõustamise teenuse kvaliteet, seeläbi kaitstes paremini võlausaldajate huvisid. Usaldusisikud teostavad võlgniku üle järelevalvet, mis tagab, et võlgnik pingutab tagasimaksete tegemisel rohkem. Menetlus muutub kiiremaks ja efektiivsemaks ning kohustuste tagastusprotsent võlausaldajatele peaks tõusma. Teisalt aga võlausaldaja peab arvestama, et neil jääb mõnevõrra vähem kohustustest tagasi saada, sest võlgnik peab tasuma tasulise maksejõuetusnõustamise eest. Kõik nõustamiskulud on potentsiaalselt võlausaldajale tagasimakse osa. Usaldusisiku kutse reguleerimine ja usaldusisiku kohustuslik kaasamine ei too võlausaldajale kaasa uusi kohustusi ega toiminguid. 2017–2019.aastal menetleti keskmiselt 750 pankrotimenetlust aastas. Vastavalt Justiitsministeeriumi läbi viidud andmekorjele aastate 2017–2019 kohta algatati aastas keskmiselt 700 kohustustest vabastamise menetlust ning 50 võlgade ümberkujundamise menetlust. Pankrotimenetluses on keskmiselt kaasatud 15, kohustustest vabastamise menetluses 5 ja võlgade ümberkujundamise menetlustes 7 võlausaldajat. Arvestades, et pankrotimenetluses aastas on kaasatud (750 x 15 =) 11 250 võlausaldajat, kohustustest vabastamise menetluses (700 x 5 =) 3 500 võlausaldajat ja võlgade ümberkujundamise menetluses (50 x 7=) 350 võlausaldajat. Ülaltoodud arvutuste kohaselt mõjutab see ligikaudu 16 000 füüsilisest või juriidilisest isikust võlausaldajast menetlusosalist aastas. Tegelikkuses on see arv oluliselt väiksem, sest võlausaldajatest menetlusosalised korduvad isikupõhiselt. Kui tuua võrdluseks võlgade ümberkujundamise menetlus, siis menetlusosalisi üle menetluste oli neli korda rohkem kui erinevaid võlausaldajast isikuid. 3. EDASIKAEBEÕIGUSED 3.1. Saneerimisseaduse ja võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seaduse kaebeõigused Muudatus Mõju valdkond Sihtrühmad Kaebeõiguse vähendamine Mõju majandusele: Saneeritav ettevõte ettevõtluskeskkond ja ettevõtete Võlausaldajad tegevus, leibkondade toimetulek ja Saneerimisnõustajad tarbimisotsused Eksperdid Mõju riigiasutuste ja kohaliku Kohtud omavalitsuse asutuste korraldusele, Füüsilisest isikust võlgnikud kuludele ja tuludele: asutuste Maksejõuetusavalduse esitanud korraldus võlausaldajad Usaldusisikud Kaebeõiguse suurendamine Mõju majandusele: Kohtud ettevõtluskeskkond ja ettevõtete Saneeritav ettevõte tegevus, leibkondade toimetulek ja Võlausaldajad tarbimisotsused Eksperdid Mõju riigiasutuste ja kohaliku Füüsilisest isikust võlgnikud omavalitsuse asutuste korraldusele, Füüsilisest isikust võlgniku kuludele ja tuludele: asutuste võlausaldajad korraldus 83 Kavandatav muudatus I: Kaebeõiguse vähendamine Saneerimisseaduses vähendatakse kaebeõigust korralduslike määruste peale. Samuti tühistatakse kaebeõigused määruste peale, mille toimingud muutuvad kehtetuks. Kaebeõiguse vähendamise puhul piiratakse menetlusosaliste õigusi, kuid menetlusökonoomia suureneb, mis omakorda on aja- ja rahakulu efektiivsem. Muudatustega kaasneb oht kaebeõiguse liigsele piiramisele ja seega menetlusosaliste õiguste mittetagamisel. Samas enamikel juhtudel säilib kaebeõigus vähemalt ringkonnakohtuni või on ringkonnakohtule pandud kohustus teha alati põhjendatud määrus. Sihtrühmaks on saneeritav ettevõte, võlausaldaja, saneerimisnõustaja, eksperdid, füüsilisest isikust võlgnikud, maksejõuetusavalduse esitanud võlausaldajad ja kohtud. Sihtrühm I-I: Saneeritav ettevõtja Sihtrühmale avalduvad majanduslikud mõjud seoses ettevõtluskeskkonna ja ettevõtete tegevusega. Muudatusega vähendatakse kaebeõigust pankrotiavalduse lahendamise määrusele. Sihtrühmale avaldub mõju selles osas, et ta ei saa vaidlustada määrust Riigikohtus, kuid ringkonnakohus peab tema määruskaebuse peale alati tegema põhjendatud määruse. Muudatus toetab menetlusökonoomia põhimõtet ja kiirendab muidu väga kitsastes ajalistes raamides kulgevat saneerimismenetlust. Muudatusega tunnistatakse vastuvõtmata saneerimiskava kinnitamise avalduse rahuldamise regulatsioon kehtetuks. Kehtetuks tunnistamisega kaob ettevõtja kaebeõigus avalduse menetlusse võtmise või võtmata jätmisele ning edaspidi ei ole ettevõtjal võimalik seda määrust vaidlustada. Samas on võimalik vaidlustamine viia üle edasisse etappi, nimelt saavad ettevõtjad vaidlustada saneerimiskava kinnitamise otsustamisel. 2017. kuni 2019.aastani algatati Eestis saneerimismenetlus kokku 51 ettevõtja suhtes. Vastavalt Statistikaameti andmetel tegutseb Eestis majanduslikult aktiivseid ettevõtteid 133 784. 115 Saneeritavate ettevõtjate hulk aastas moodustab 0,01 % Eesti äriühingutest. Sihtrühm II-I: Võlausaldajad Sihtrühmale avalduvad majanduslikud mõjud seoses ettevõtluskeskkonna ja ettevõtete tegevusega. Võlausaldajaid mõjutab kaebeõiguse vähendamine pankrotiavalduse määrusele. Sarnaselt ettevõtjaga on võlausaldaja mõju väike, sest kaebeõigus on piiratud ringkonnakohtuni ning määruse vaidluse lahendamisel on tegemist asjaolude hindamisega. Muudatusega tühistatakse vastuvõtmata saneerimiskava kinnitamise avalduse rahuldamise regulatsioon, seega kaob ka võlausaldaja kaebeõigus ning edaspidi pole seda määrust võimalik vaidlustada. Samas saab võlausaldaja oma vastuväited esitada menetluse teises etapis, nimelt saneerimiskava kinnitamise või kinnitamata jätmise otsustamisel. Muudatusel on ajutine mõju, sest puudutab vaid ühte etappi maksejõuetusmenetlustest. Ebasoovitavad mõjud puuduvad. Justiitsministeeriumi 2020.aasta andmekorjega tuvastati, et aastatel 2017 kuni 2019 algatati saneerimismenetlus 51 ettevõtja suhtes. Keskmine mediaan võlausaldajate arv ühe saneerimise kohta on 55, seega mõjutab aasta jooksul kokku ligikaudu 935 füüsilist kui ka juriidilist võlausaldajat. 115 Statistikaameti majandusüksuste näitajad. Seisuga 01.12.2020. Kättesaadav arvutivõrgus: https://www.stat.ee/et/avasta- statistikat/valdkonnad/majandus/majandusuksused 84 Sihtrühm III-I: Saneerimisnõustaja Sihtrühmale avalduvad majanduslikud mõjud seoses ettevõtluskeskkonna ja ettevõtete tegevusega. Muudatusega vähendatakse kaebeõigust saneerimisnõustaja vabastamise määrusele, kui saneerimisnõustaja vabastatakse tema tahte vastaselt. Kaebeõigus Riigikohtusse kaotatakse, kuid sätestatakse, et ringkonnakohus peab alati tegema põhjendatud määruse. Muudatus piirab saneerimisnõustaja kaebeõigust, kuid samas on saneerimisnõustajal kaebeõigus tema kohustustest vabastamise määruse peale tagatud ka sellisel juhul, kui vaidlustada saab kuni ringkonnakohtuni. Ringkonnakohtul on kohustus anda ka põhjendatud määrus. Muudatus soodustab menetlusökonoomiat, saneerimismenetlus on kiirem ja efektiivsem. Ühe saneerimismenetluse kohta on kaasatud üks kuni kaks saneerimisnõustajat. Justiitsministeeriumi läbiviidud 2020.aasta andmekorje puhul leiti kolme aasta perioodil vaadeldud saneerimistes, et saneerimisnõustajana oli esindatud 27 erinevat isikut (0,003% kõikidest tööealistest isikutest Eestis). Sihtrühm IV-I: Kohtud Sihtrühmale avaldub mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele, kuludele ja tuludele seoses asutuste korraldusega. Muudatusega ei pea Riigikohtu menetlema korralduslike määruste vaidlustamist, seega kohtuasjade arv kõrgema astme kohtutes väheneb. Kaebeõigus korraldusliku määruse peale on ebaökonoomne ja venitab põhjendamatult muidu väga kitsastes ajalistes raamides kulgevat saneerimismenetlust. Muudatus täidab menetlusökonoomia eesmärki ja väldib kohtusüsteemi ebamõistlikku koormamist. Muudatus puudutab enim Riigikohtu kohtunike. Justiitsministeeriumi andmekorje andmetel on maksejõuetusmenetlusi lahendanud 55 erinevat kohtunikku. Eestis on 242 kohtuniku kohta116, mis kõik pole küll pidevalt täidetud. Sihtrühma suurus on suur (23%). Sihtrühm VI-I: Eksperdid Sihtrühmale avalduvad majanduslikud mõjud seoses ettevõtluskeskkonna ja ettevõtete tegevusega. Muudatusega tunnistatakse eksperdi vabastamise määruse vaidlustamine kehtetuks ning kaotatakse ära eksperdi kaebeõigus. Kohus nimetab ja vabastab ise eksperte. SanS § 31 lg 5 järgi kohaldatakse eksperdi suhtes tsiviilkohtumenetluse seadustikus eksperdi kohta sätestatud, arvestades saneerimismenetlustest tulenevaid erisusi. TsMS ei näe ette eksperdi õigust esitada kaebus enda vabastamise peale, sõltumata põhjustest. Eksperdil on õigus saada tasu tehtud töö eest, oma võimalike rikutud õigusi saabki ekspert kaitsta tasu ja kuluhüvitiste menetlemise käigus. Vastavalt Justiitsministeeriumi 2020.aasta andmekorje statistikale, ligi 14% saneerimiste puhul kaasati 2 kuni 3 eksperti. Aastas teeb see ligi 6 eksperti (17 menetlus x 14% x 2 kuni 3). Seejuures aastatel 2017–2019.a algatatud saneerimismenetluste puhul eksperdi ülesandeid täitsid 11 erinevat isikut. Sihtrühm V-I: Füüsilisest isikust võlgnik 116 Vastavalt Eesti kohtute andmetele. Kättesaadav arvutivõrgus: https://www.kohus.ee/et/eesti-kohtud/eesti-kohtunikud. Seisuga 01.12.2020. 85 Sihtrühmale avalduvad majanduslikud mõjud seoses leibkondade toimetulekuga ja tarbimisotsustega. Muudatusega piiratakse kaebeõigus ringkonnakohtuni määruse peale, millega kohus jättis võlgade ümberkujundamise avalduse menetlusse võtmata. Avalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruskaebuse puhul on tegemist faktiliste asjaolude hindamisega, mida Riigikohus teha ei saa. Muudatusel on positiivne mõju menetlusökonoomiale – menetlus muutub kiiremaks. Mõju võlgnikule on väike, sest kaebeõigus on piisaval määral tagatud ka siis, kui määruskaebemenetlus on piiratud ringkonnakohtuga. Sihtrühma suurus on võrreldav kõikide Eesti tööealiste isikutega, mis moodustab 984 200 isikut. Justiitsministeeriumi avaldatud pankrotiseaduse muutmise mõjude hindamise andmetel esitati 2015– 2018. aastatel 2 996 füüsilise isiku pankrotiavaldust, mis keskmiselt teeb aastas ligikaudu 750 avaldust. Justiitsministeeriumi 2020. aasta andmekorjega leiti, et aastatel 2017–2019 menetleti 2 089 kohustustest vabastamise avaldust (ca 700 avaldust aastas), 150 võlgade ümberkujundamise avaldust (ca 50 avaldust aastas). Kokku esitatakse ligikaudu 1500 maksejõuetusavaldust füüsilise isiku suhtes, võrreldes Eesti tööealiste isikute arvuga on sihtrühma suurus 0,15%. Sihtrühm VI-I: Maksejõuetusavalduse esitanud võlausaldajad Sihtrühmale avalduvad majanduslikud mõjud seoses ettevõtluskeskkonna ja ettevõtete tegevusega. Muudatusega laiendatakse võlausaldajate kaebeõigust määruse peale, millega kohus jättis võlgade ümberkujundamise avalduse menetlusse võtmata, ringkonnakohtuni. Samas on võlausaldajatel sarnane võimalus ka vastavalt pankrotiseadusele. Seega on muudatusel pigem reguleeriv mõju. Sihtrühma suuruseks võib pidada keskmiseks. 2017–2019.aastal menetleti keskmiselt 750 pankrotimenetlust aastas117. Vastavalt Justiitsministeeriumi enda läbi viidud andmekorjele aastatel 2017–2019 menetleti 700 kohustustest vabastamise menetlust ning 50 võlgade ümberkujundamise menetlust aasta lõikes. Pankrotimenetluses on keskmiselt kaasatud 15118, kohustustest vabastamise menetluses 5 ja võlgade ümberkujundamise menetlustes 7 võlausaldajat. Ülaltoodud arvutuste kohaselt mõjutab see ligikaudu 16 000 füüsilisest või juriidilisest isikust võlausaldajat aastas (samas kindlasti on selle arvus kordusi võlausaldaja isikus). Praktikas on puudutatud isikute arv väiksem, sest mitte kõik võlausaldajad esitavad maksejõuetusavaldusi võlgniku suhtes. Sihtrühm VII-I: Usaldusisik Sihtrühmale avalduvad majanduslikud mõjud seoses ettevõtluskeskkonna ja ettevõtete tegevusega. Muudatusega piiratakse kaebeõigust määruse peale, millega kohus vabastas usaldusisiku muul kui enda avalduse alusel. Kaebeõigus Riigikohtusse kaotatakse, kuid sätestatakse, et ringkonnakohtu määrus peab olema põhjendatud. Muudatus ühelt poolt piirab usaldusisiku kaebeõigust, kuid samas on tema vabastamise määruse peale tagatud kaebeõigus ka sellisel juhul, kui vaidlustada saab kuni ringkonnakohtuni, kes annab põhjendatud määruse. Muudatus soodustab menetlusökonoomiat, menetlus muutub kiiremaks ja efektiivsemaks. 117 Pankrotiseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu võimalike muudatuste mõjude hindamine. Anspal, S., Kallaste, E., Niklus, I., Järve, J. Eesti rakendusuuringute keskus Centar 2019. Arvutivõrgus kättesaadav: https://centar.ee/wp- content/uploads/2019/12/Maksejõuetuse-revisjon-mõjuanalüüsi-koondraport-lõplik-10.09.2019.pdf 118 Ibid 86 Vastavalt Justiitsministeeriumi läbiviidud andmekorjele, 28% 2017–2019.aasta võlgade ümberkujundamise menetluse puhul määrati nõustaja. Kusjuures tegelikkuseks oli erinevaid nõustajaid isikutena vaid 8. Kohustustest vabastamise menetluse statistika valimisse mahtus 54 erinevat isikut, kes olid usaldusisiku ülesannetes 2017–2019.aastas. 81% pankrotimenetlustes on usaldusisikuks võlgnik ise ja ülejäänud osas on kas pankrotihaldur, lähedane või muu isik (nt jurist, advokaat).119 Pankrotihaldurile esitatavatest nõuetest on üks olulisemaid kuuluvus Kohtutäiturite ja pankrotihaldurite kojasse. Eestis tegutseb ja kojasse on registreeritud pankrotihaldurina 34 pankrotihaldurit ja 40 vandeadvokaati. 120 Sihtrühma suuruseks on ligikaudu kuni 150 isikut. Võrreldes Eesti tööealiste isikutega on sihtrühma suurus 0,02%. Kavandatav muudatus II: Kaebeõiguse suurendamine Saneerimisseaduses suurendatakse teatud määruste peale kaebeõigust. Kaebeõiguse suurenemisel võib eeldada, et menetlusosaliste õigused on paremini tagatud. Samas menetluskoormus on suurem: suurenevad kõikide osapoolte kulud, sh ka kohtukulud, ja menetlus ajaliselt pikeneb. Sihtrühmaks on saneeritav ettevõte, võlausaldaja, saneerimisnõustaja, füüsilisest isikust võlgnikud, füüsilisest isikust võlgnike võlausaldajad ja kohtud. Sihtrühm I-II: Saneeritav ettevõte Sihtrühmale avalduvad majanduslikud mõjud seoses ettevõtluskeskkonna ja ettevõtete tegevusega. Muudatusega täiendatakse saneerimisseadust, mille kohaselt antakse kaebeõigus saneeritavale ettevõtjale määruse peale, millega kohus määrab kindlaks saneerimisnõustaja tasu saneerimiskava üle teostatava järelevalve perioodi puhul. Kaebeõiguse tagamine menetlusosalistele tuleneb direktiivist ning see piiratakse ringkonnakohtuni. Muudatusega saab saneeritav ettevõtja kaasa rääkida nõustaja vabastamisel, mis on oluline selles osas, et ettevõtjate arvelt toimub saneerimiskulude kandmine. Muudatus mõjutab menetluse läbipaistvust ja aitab kaasa huvide konflikti vältimisele. Regulatsioon muutub järelevalve tasude osas selgemaks ja läbipaistvamaks. Kehtiva õiguse järgi ei ole ettevõtjal saneerimisnõustaja järelevalve tasude osas kaasatud. 2017. kuni 2019.aastani algatati Eestis saneerimismenetlus kokku 51 ettevõtja suhtes. Vastavalt Statistikaameti andmetel tegutseb Eestis majanduslikult aktiivseid ettevõtteid 133 784. 121 Saneeritavate ettevõtjate hulk aastas moodustab 0,01 % Eesti äriühingutest. Sihtrühm II-II: Võlausaldajad Sihtrühmale avalduvad majanduslikud mõjud seoses ettevõtluskeskkonna ja ettevõtete tegevusega. Muudatusega täiendatakse saneerimisseadust, mille kohaselt antakse kaebeõigus võlausaldajale määruse peale, millega kohus määrab kindlaks saneerimisnõustaja tasu saneerimiskava üle teostatava järelevalve perioodi puhul. Muudatusega laiendatakse võlausaldaja kaebeõigust nõustaja 119 Pankrotiseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu võimalike muudatuste mõjude hindamine. Anspal, S., Kallaste, E., Niklus, I., Järve, J. Eesti rakendusuuringute keskus Centar 2019. Arvutivõrgus kättesaadav: https://centar.ee/wp- content/uploads/2019/12/Maksejõuetuse-revisjon-mõjuanalüüsi-koondraport-lõplik-10.09.2019.pdf 120 Vastavalt Kohtutäiturite ja pankrotihaldurite koja andmetele seisuga 01.12.2020. Arvutivõrgus kättesaadav: https://kpkoda.ee 121 Statistikaameti majandusüksuste näitajad. Seisuga 01.12.2020. Kättesaadav arvutivõrgus: https://www.stat.ee/et/avasta- statistikat/valdkonnad/majandus/majandusuksused 87 vabastamisel, seeläbi muutes järelevalve tasud läbipaistvamaks ja aitab seeläbi vältida huvide konflikti. Muudatusega antakse võlausaldajale kahekordne kaebeõigus määruse peale, millega kohus kinnitab saneerimiskava või jätab selle kinnitamata. Kehtiva korra järgi on võlausaldajal õigus vaidlustada saneerimiskava kinnitamist või kinnitamata jätmist ringkonnakohtuni. Riigikohus saab lahendada vaid õiguslike küsimusi, mitte asjaolude hindamist. Justiitsministeeriumi 2020.aasta andmekorjega tuvastati, et aastatel 2017 kuni 2019 algatati saneerimismenetlus 51 ettevõtja suhtes. Keskmine mediaan võlausaldajate arv ühe saneerimise kohta on 55, seega mõjutab aasta jooksul kokku ligikaudu 935 füüsilist kui ka juriidilist võlausaldajat. Sihtrühm III-II: Saneerimisnõustaja Sihtrühmale avalduvad majanduslikud mõjud seoses ettevõtluskeskkonna ja ettevõtete tegevusega. Muudatusega täiendatakse saneerimisseadust, mille kohaselt antakse kaebeõigus saneerimisnõustajale määruse peale, millega kohus määrab kindlaks saneerimisnõustaja tasu saneerimiskava üle teostatava järelevalve perioodi puhul. Mõju on ajutise iseloomuga ning avaldub vastavate toimingute vaidlustamisel. Samas eeldab mõningast halduskoormuse tõusu, kuna varem pole saneerimisnõustajal kaebeõigust olnud, kuid see on kõik saneerimisnõustaja enda huvides. Määruse vaidlustamine pikendab perioodi, millal saneerimisnõustaja saab tasu järelevalvetöö eest. Samas ei ole muudatuse eesmärgiks mõjutada niivõrd tasude suurust või hetke, millal neid välja makstakse, kuivõrd tasude määramise protsessi selgust ja läbipaistvust. Ühe saneerimismenetluse kohta on kaasatud üks kuni kaks saneerimisnõustajat. Justiitsministeeriumi läbiviidud 2020.aasta andmekorje puhul leiti kolme aasta perioodil vaadeldud saneerimistes, et saneerimisnõustajana oli esindatud 27 erinevat isikut (0,003% kõikidest tööealistest isikutest Eestis). Sihtrühm IV-II: Kohtud Sihtrühmale avaldub mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele, kuludele ja tuludele seoses asutuste korraldusega. Muudatusega kaasneb kohtutele uut liiki toimingud, aga ka suurema arvu kaebeõigusega isikuid. Samas on need tavalised kohtu ülesanded. Muudatus võib panna kõrgematele kohtutele suurema koormuse, menetlusdokumentide kättetoimetamisel ja puudutatud seisukohtade kogumisel, aga ka määruskaebuste lahendamisel. Justiitsministeeriumi 2020.aasta andmekorje andmetel on maksejõuetusmenetlusi lahendanud 55 erinevat kohtunikku. Eestis on 242 kohtuniku kohta 122 , mis kõik pole küll pidevalt täidetud. Muudatustest saab mõjutatud umbes 23% kohtunikest. Sihtrühm V-I: Füüsilisest isikust võlgnik Sihtrühmale avalduvad majanduslikud mõjud seoses leibkondade toimetulekuga ja tarbimisotsustega. Muudatusega lisatakse kaebeõigus ringkonnakohtuni määruse peale, millega kohus lahendab avalduse menetlusse võtmise, ja avalduse menetlusse võtmisel täitemeetmete peatamise määruse peale isikule, kelle õigusi määrusega kitsendati, ning määruse peale, millega ei vabastatud usaldusisik. Muudatusega antakse ümberkujundamiskava kinnitava määruse, osas kahekordne 122 Vastavalt Eesti kohtute andmetele. Kättesaadav arvutivõrgus: https://www.kohus.ee/et/eesti-kohtud/eesti-kohtunikud. Seisuga 01.12.2020. 88 kaebeõigus ehk osapooled saavad määrust vaidlustada kuni Riigikohtuni. Sihtrühmale kaasneb käitumismuutus laiema kaebeõiguse näol. Mõju on ajutise loomuga, sest puudutab vastavat toimingut ning võlgnike õigused on paremini kaitstud. Sihtrühma suurus on võrreldav kõikide Eesti tööealiste isikutega, mis moodustab 984 200 isikut. Justiitsministeeriumi avaldatud pankrotiseaduse muutmise mõjude hindamise andmetel esitati 2015– 2018. aastatel 2 996 füüsilise isiku pankrotiavaldust, mis keskmiselt teeb aastas ligikaudu 750 avaldust. Justiitsministeeriumi 2020. aasta andmekorjega leiti, et aastatel 2017–2019 menetleti 2 089 kohustustest vabastamise avaldust (ca 700 avaldust aastas), 150 võlgade ümberkujundamise avaldust (ca 50 avaldust aastas). Kokku esitatakse ligikaudu 1500 maksejõuetusavaldust füüsilise isiku suhtes, võrreldes Eesti tööealiste isikute arvuga on sihtrühma suurus 0,15%. Sihtrühm VI-I: Füüsilisest isikust võlgnike võlausaldajad Sihtrühmale avalduvad majanduslikud mõjud seoses ettevõtluskeskkonna ja ettevõtete tegevusega. Muudatusega lisanduv võlausaldajatele kaebeõigus ringkonnakohtuni määruse peale, millega kohus lahendab avalduse menetlusse võtmise, ja avalduse menetlusse võtmisel täitemeetmete peatamise määruse peale isikule, kelle õigusi määrusega kitsendati, ning määruse peale, millega ei vabastatud usaldusisik. Muudatusega antakse ümberkujundamiskava kinnitava määruse osas kahekordne kaebeõigus ehk osapooled võivad määruskaebemenetluses vaidlustada kuni Riigikohtuni. Muudatusega laiendatakse võlausaldajate edasikaebeõigust, sest eelnevalt ei olnud võimalik võlausaldajatel näiteks kaasa rääkida avalduse menetlusse võtmisest või selle tagajärgedest. Mõju on ajutise iseloomuga ja avaldub vastava toimingu vaidlustamisel. Sihtrühma suuruseks võib pidada keskmiseks. 2017–2019.aastal menetleti keskmiselt 750 pankrotimenetlust aastas123. Vastavalt Justiitsministeeriumi enda läbi viidud andmekorjele aastatel 2017–2019 menetleti 700 kohustustest vabastamise menetlust ning 50 võlgade ümberkujundamise menetlust aasta lõikes. Pankrotimenetluses on keskmiselt kaasatud 15124, kohustustest vabastamise menetluses 5 ja võlgade ümberkujundamise menetlustes 7 võlausaldajat. Ülaltoodud arvutuste kohaselt mõjutab see ligikaudu 16 000 füüsilisest või juriidilisest isikust võlausaldajat aastas (samas kindlasti on selle arvus kordusi võlausaldaja isikus). Praktikas on puudutatud isikute arv väiksem, sest mitte kõik võlausaldajad esitavad maksejõuetusavaldusi võlgniku suhtes. 4. USALDUSISIKUD JA SANEERIMISNÕUSTAJAD 4.1. Usaldusisiku tasustamise süsteemi läbipaistvamaks ja tõhusamaks muutmine Muudatus Mõju valdkond Sihtrühmad Usaldusisiku tasustamise süsteemi Mõju majandusele: Usaldusisikud muutmine tõhusamaks ja ettevõtluskeskkond ja ettevõtete Kohtud läbipaistvamaks tegevus, leibkondade toimetuleku ja Füüsilisest isikust võlgnikud majanduslikud otsused Võlausaldajad Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele, kuludele ja tuludele: asutuste korraldus 123 Pankrotiseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu võimalike muudatuste mõjude hindamine. Anspal, S., Kallaste, E., Niklus, I., Järve, J. Eesti rakendusuuringute keskus Centar 2019. Arvutivõrgus kättesaadav: https://centar.ee/wp- content/uploads/2019/12/Maksejõuetuse-revisjon-mõjuanalüüsi-koondraport-lõplik-10.09.2019.pdf 124 Ibid 89  Usaldusisiku tasu määrab kohus Mõju majandusele: Usaldusisikud ettevõtluskeskkond ja ettevõtete Kohtud tegevus, leibkondade toimetuleku ja Füüsilisest isikust võlgnikud majanduslikud otsused Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele, kuludele ja tuludele: asutuste korraldus Usaldusisiku tasu tunnitasu Mõju majandusele: Usaldusisikud põhimõttel ja sidumine kuupalga ettevõtluskeskkond ja ettevõtete Füüsilisest isikust võlgnikud alammääraga ning üldkulude tegevus, leibkondade toimetuleku ja arvestamine majanduslikud otsused, halduskoormus Usaldusisiku tasu hüvitamine riigi Mõju riigiasutuste ja kohaliku Riik vahenditest omavalitsuse asutuste Usaldusisikud korraldusele, kulude ja tuludele: Füüsilisest isikust võlgnikud Avaliku sektori rahastamine Mõju majandusele: ettevõtluskeskkond ja ettevõtete tegevus, leibkondade toimetuleku ja majanduslikud otsused Kaebeõigus usaldusisiku tasustamise Mõju majandusele: Usaldusisikud osas ettevõtluskeskkond ja ettevõtete Kohtud tegevus, leibkondade toimetuleku ja Füüsilisest isikust võlgnikud majanduslikud otsused Võlausaldajad Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele, kuludele ja tuludele: asutuste korraldus Kavandatav muudatus I: Usaldusisiku tasustamise süsteemi tõhustamine ja läbipaistvamaks muutmine Muudatusega tagatakse, et usaldusisiku tasustamise süsteem võlgade ümberkujundamise menetluses on kooskõlas menetluse tõhusa lahendamise eesmärgiga ning tasustamisalaste vaidluste lahendamiseks on olemas asjakohased menetlused. Muudatusega reguleeritakse ka usaldusisiku tasu ja kulutuste hüvitamine riigi arvelt. Füüsilise isiku maksejõuetusmenetluses tegutseva nõustaja tasustamine peab toimuma tunnitasu alusel. Tasumäärad tuleb kehtestada õigusaktiga. Sihtrühmaks on usaldusisikud, füüsilisest isikust võlgnikud, kohtud ja võlausaldajad Sihtrühm I-I: Usaldusisik Sihtrühmale avalduvad majanduslikud mõjud seoses ettevõtluskeskkonna ja ettevõtete tegevusega. Usaldusisiku tasustamine muudetakse läbipaistvamaks ja usaldusisiku jaoks eeldatavaks. Positiivselt mõjub menetlusele, aga ka usaldusisiku tööle, see, et tasustamine on ühtlane üle menetluste. Sihtrühmal esineb käitumismuutus, sest kehtiva korra järgi osapooled lepivad kokku tasu suuruses, kuid muudatusega sätestatakse tasu kujunemisel rangemad piirangud. Esineb oht, et muudatuse tagajärjel võib nõustaja/usaldusisik hakata manipuleerima oma töötundidega, et saada suuremat tasu. Samas alluvad usaldusisikud töötundide arvu kontrollile ning kohtutäiturite ja pankrotihaldurite koja reeglitele. Vähendamaks usaldusisiku tasude kuritarvitamise riski on vajalik reguleerida usaldusisikutele mõistlik tasu töö eest. 90 Vastavalt Justiitsministeeriumi läbiviidud andmekorjele, 28% 2017–2019.aasta võlgade ümberkujundamise menetluse puhul määrati nõustaja. Kusjuures tegelikkuseks oli erinevaid nõustajaid isikutena vaid 8. Kohustustest vabastamise menetluse statistika valimisse mahtus 54 erinevat isikut, kes olid usaldusisiku ülesannetes 2017–2019.aastas. 81% pankrotimenetlustes on usaldusisikuks võlgnik ise ja ülejäänud osas on kas pankrotihaldur, lähedane või muu isik (nt jurist, advokaat).125 Pankrotihaldurile esitatavatest nõuetest on üks olulisemaid kuuluvus Kohtutäiturite ja pankrotihaldurite kojasse. Eestis tegutseb ja kojasse on registreeritud pankrotihaldurina 34 pankrotihaldurit ja 40 vandeadvokaati. 126 Sihtrühma suuruseks on ligikaudu kuni 150 isikut. Võrreldes Eesti tööealiste isikutega on sihtrühma suurus 0,02%. Sihtrühm II-I: Võlausaldajad Sihtrühmale avalduvad majanduslikud mõjud seoses ettevõtluskeskkonna ja ettevõtete tegevusega. Üldiselt on muudatusel võlausaldajatele positiivne mõju. Seoses sellega, et võlanõustamise teenuse kvaliteet tõuseb, on võlausaldajate huvid ka paremini kaitstud. Menetlus muutub kiiremaks ja efektiivsemaks ning kohustuste tagastusprotsent võlausaldajatele peaks tõusma. Ühe ohuna võib näha seda, et usaldusisiku tasu võib muudatusega suureneda, see omakorda vähendab võlausaldajatele tagasimakseid. Teisalt aga just usaldusisiku kulud on need, mis võimaldavad võlausaldajatele suuremas osas nõue tagasi saada. Väide, et usaldusisiku tasu justkui kuuluks võlausaldajale tagasimaksete hulka, on tõene, vaid siis, kui võlausaldaja suudaks sama summa tagasi saada ilma usaldusisikuta. Võlausaldaja oma käitumist muutma ei pea ega talle tulene kohanemisraskusi. 2017–2019.aastal menetleti keskmiselt 750 pankrotimenetlust aastas 127 . Vastavalt Justiitsministeeriumi enda läbi viidud andmekorjele aastatel 2017–2019 menetleti 700 kohustustest vabastamise menetlust ning 50 võlgade ümberkujundamise menetlust aasta lõikes. Pankrotimenetluses on keskmiselt kaasatud 15128, kohustustest vabastamise menetluses 5 ja võlgade ümberkujundamise menetlustes 7 võlausaldajat. Ülaltoodud arvutuste kohaselt mõjutab see ligikaudu 16 000 füüsilisest või juriidilisest isikust võlausaldajat aastas (samas kindlasti on selle arvus kordusi võlausaldaja isikus). Sihtrühm III-I: Füüsilisest isikust võlgnik Sihtrühmale avalduvad majanduslikud mõjud seoses leibkondade toimetulekuga ja tarbimisotsustega. Muudatusega luuakse õigusselgus nõustajate tasustamise osas. Mõju avaldub võlgnikule, sest ta on see, kes kannab nõustaja kulud. Tasu süsteemi tõhustamisel ja läbipaistvamaks muutmisel muutub võlgniku jaoks eeldatavaks usaldusisiku teenuse tasu. Samas võrreldes praeguse olukorraga ei peaks majanduslik kulu oluliselt tõusma. Halduskoormus ei tõuse samuti, sest üks ja seesama nõustaja nõustab võlgnikku algusest lõpuni. Muudatusega ei kaasne käitumismuutust, sest praegu on usaldusisiku tasustamine suhteliselt kohtukeskne. 125 Pankrotiseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu võimalike muudatuste mõjude hindamine. Anspal, S., Kallaste, E., Niklus, I., Järve, J. Eesti rakendusuuringute keskus Centar 2019. Arvutivõrgus kättesaadav: https://centar.ee/wp- content/uploads/2019/12/Maksejõuetuse-revisjon-mõjuanalüüsi-koondraport-lõplik-10.09.2019.pdf 126 Vastavalt Kohtutäiturite ja pankrotihaldurite koja andmetele seisuga 01.12.2020. Arvutivõrgus kättesaadav: https://kpkoda.ee 127 Pankrotiseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu võimalike muudatuste mõjude hindamine. Anspal, S., Kallaste, E., Niklus, I., Järve, J. Eesti rakendusuuringute keskus Centar 2019. Arvutivõrgus kättesaadav: https://centar.ee/wp- content/uploads/2019/12/Maksejõuetuse-revisjon-mõjuanalüüsi-koondraport-lõplik-10.09.2019.pdf 128 Ibid 91 Sihtrühma suurus on võrreldav kõikide Eesti tööealiste isikutega.129 Justiitsministeeriumi avaldatud pankrotiseaduse muutmise mõjude hindamise 130 andmetel esitati 2015-2018.aastatel esitati 2 996 füüsilise isiku pankrotiavaldust, mis keskmiselt teeb aastas ligikaudu 750 avaldust. Justiitsministeeriumi enda 2020.aasta andmekorjega leiti, et aastatel 2017- 2019 menetleti 2 089 kohustustest vabastamise avaldust (ca 700 avaldust aastas), 150 võlgade ümberkujundamise avaldust (ca 50 avaldust aastas). Kokku esitatakse ligikaudu 1500 maksejõuetusavaldust füüsilise isiku suhtes, võrreldes Eesti tööealiste isikute arvuga on sihtrühma suurus 0,15%. Sihtrühm IV-I: Kohtud Sihtrühmale avaldub mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele, kuludele ja tuludele seoses asutuste korraldusega. Muudatusega jääb kohtule kohustus kontrollida muuhulgas seadusega sätestatud usaldusisiku tasu ülempiir. See ei tõsta kohtute töökoormust, sest usaldusisik on see, kes peab esitama kulude kohta aruande. Nii on ka kehtiva korra puhul. Justiitsministeeriumi 2020.aasta andmekorje andmetel on maksejõuetusmenetlusi lahendanud 55 erinevat kohtunikku. Eestis on 242 kohtuniku kohta 131 , mis kõik pole küll pidevalt täidetud. Muudatustest saab mõjutatud umbes 23% kohtunikest. Kavandatav muudatus II: Tasu määramine kohtu poolt Muudatusega sätestatakse usaldusisiku tasustamine. Kohtul on muudatusega ainuõigus otsustada usaldusisiku tasu. Tasu määramine ühtlustub menetluseliikide vahel ning muutub kohtupõhiseks. Sihtrühmaks on usaldusisikud, füüsilisest isikust võlgnikud ja võlausaldajad. Sihtrühm I-II: Usaldusisik Sihtrühmale avalduvad majanduslikud mõjud seoses ettevõtluskeskkonna ja ettevõtete tegevusega. Piirang, et usaldusisikud ei tohi sõlmida kohtuväliseid kokkuleppeid oma töö tasustamise osas, võib mõjuda negatiivselt sihtrühmale. Samas on seadusega reguleeritud tasustamisel õigusselgust suurendav mõju ning muudatus vähendab usaldusisiku koormust läbirääkimistes tasu osas. Kehtiva seadusandlusega kohus juba määrabki suures osas halduri/nõustaja tasusid. Vastavalt Justiitsministeeriumi läbiviidud andmekorjele, 28% 2017–2019.aasta võlgade ümberkujundamise menetluse puhul määrati nõustaja. Kusjuures tegelikkuseks oli erinevaid nõustajaid isikutena vaid 8. Kohustustest vabastamise menetluse statistika valimisse mahtus 54 erinevat isikut, kes olid usaldusisiku ülesannetes 2017–2019.aastas. 81% pankrotimenetlustes on usaldusisikuks võlgnik ise ja ülejäänud osas on kas pankrotihaldur, lähedane või muu isik (nt jurist, advokaat).132 Pankrotihaldurile esitatavatest nõuetest on üks olulisemaid kuuluvus Kohtutäiturite ja 129 Tööealiste isikute hulka arvestatakse 15 - 74-aastaseid isikuid. Vastavalt Statistikaameti tööturu kohta avaldatud andmetele on seisuga 2020 III kvartal 984 200 15-74-aastaseid isikuid. Arvtivõrgus kättesaadav: https://www.stat.ee/et/avasta- statistikat/valdkonnad/tooelu/tooturg seisuga 01.12.2020.a. 130 Pankrotiseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu võimalike muudatuste mõjude hindamine. Anspal, S., Kallaste, E., Niklus, I., Järve, J. Eesti rakendusuuringute keskus Centar 2019. Arvutivõrgus kättesaadav: https://centar.ee/wp- content/uploads/2019/12/Maksejõuetuse-revisjon-mõjuanalüüsi-koondraport-lõplik-10.09.2019.pdf 131 Vastavalt Eesti kohtute andmetele. Kättesaadav arvutivõrgus: https://www.kohus.ee/et/eesti-kohtud/eesti-kohtunikud. Seisuga 01.12.2020. 132 Pankrotiseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu võimalike muudatuste mõjude hindamine. Anspal, S., Kallaste, E., Niklus, I., Järve, J. Eesti rakendusuuringute keskus Centar 2019. Arvutivõrgus kättesaadav: https://centar.ee/wp- content/uploads/2019/12/Maksejõuetuse-revisjon-mõjuanalüüsi-koondraport-lõplik-10.09.2019.pdf 92 pankrotihaldurite kojasse. Eestis tegutseb ja kojasse on registreeritud pankrotihaldurina 34 pankrotihaldurit ja 40 vandeadvokaati. 133 Sihtrühma suuruseks on ligikaudu kuni 150 isikut. Võrreldes Eesti tööealiste isikutega on sihtrühma suurus 0,02%. Sihtrühm II-II: Füüsilisest isikust võlgnik Sihtrühmale avalduvad majanduslikud mõjud seoses leibkondade toimetulekuga ja tarbimisotsustega. Muudatusega luuakse õigusselgus nõustajate tasustamise osas. Kohtu poolt usaldusisiku tasu määramine pakub võlgnikule õigusselgust ning võlgnik suudab arvestada oma kulud ette. Kohtu poolt määratud tasu annab võlgnikule kindlust, et usaldusisik on sõltumatu ja iseseisev abistaja/partner menetluses. Sihtrühma suurus on võrreldav kõikide Eesti tööealiste isikutega.134 Justiitsministeeriumi avaldatud pankrotiseaduse muutmise mõjude hindamise 135 andmetel esitati 2015-2018.aastatel esitati 2 996 füüsilise isiku pankrotiavaldust, mis keskmiselt teeb aastas ligikaudu 750 avaldust. Justiitsministeeriumi enda 2020.aasta andmekorjega leiti, et aastatel 2017- 2019 menetleti 2 089 kohustustest vabastamise avaldust (ca 700 avaldust aastas), 150 võlgade ümberkujundamise avaldust (ca 50 avaldust aastas). Kokku esitatakse ligikaudu 1500 maksejõuetusavaldust füüsilise isiku suhtes, võrreldes Eesti tööealiste isikute arvuga on sihtrühma suurus 0,15%. Kavandatav muudatus III: Usaldusisiku tasustamine tunnitasu põhimõttel ja selle sidumine kuupalga alammääraga ning kuupalga ning üldkulude arvestamine Muudatusega ühtlustatakse usaldusisiku tasustamine. Nimelt tasustatakse usaldusisiku tööd tunnitasu põhimõttel. Samuti seotakse usaldusisiku tunnitasu ülemmäära kuupalga alammääraga, mis 2020.aasta seisuga on 584 eurot. Tulenevalt eeltoodust on usaldusisiku tasu ülemmääraks 58,4 eurot tunnis. Muudatuse tulemusel ei ole üldkulude arvestamine ja aruandlus nõutav, sest kulude osa arvestatakse sisse usaldusisiku tasusse. Muudatusega jäetakse kaalutlusõigus kulutuste hüvitamisel, kui on tegemist erakorraliste, kuid vajalike kulutustega. Sihtrühmaks on usaldusisikud ja füüsilisest isikust võlgnikud. Sihtrühm I-III: Usaldusisik Sihtrühmale avalduvad majanduslikud mõjud seoses ettevõtluskeskkonna ja ettevõtete tegevusega. Ajutised haldurid ja võlgade ümberkujundamise nõustajad on siiani vähemal ja suuremal määral lähtunud samadest põhimõtetest tasustamisel nagu kaasneva muudatusega sätestatakse. Menetlus muutub kiiremaks ja efektiivsemaks. Lisaks saab usaldusisik olla iseseisvam oma tegevustes ning võrdväärne partner/abistaja menetluses. Teisalt võib muudatus negatiivselt mõjuda usaldusisiku sissetulekule. Kui kehtiva seaduse järgi saab haldur/nõustaja tagasi kulutused, mis on menetluse suhtes vajalikud, siis muudatusega peab usaldusisik hakkama enam arvestama kuludega, sest iga kulu vähendab usaldusisiku kättesaadavat tasu töö eest. 133 Vastavalt Kohtutäiturite ja pankrotihaldurite koja andmetele seisuga 01.12.2020. Arvutivõrgus kättesaadav: https://kpkoda.ee 134 Tööealiste isikute hulka arvestatakse 15 - 74-aastaseid isikuid. Vastavalt Statistikaameti tööturu kohta avaldatud andmetele on seisuga 2020 III kvartal 984 200 15-74-aastaseid isikuid. Arvtivõrgus kättesaadav: https://www.stat.ee/et/avasta- statistikat/valdkonnad/tooelu/tooturg seisuga 01.12.2020.a. 135 Pankrotiseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu võimalike muudatuste mõjude hindamine. Anspal, S., Kallaste, E., Niklus, I., Järve, J. Eesti rakendusuuringute keskus Centar 2019. Arvutivõrgus kättesaadav: https://centar.ee/wp- content/uploads/2019/12/Maksejõuetuse-revisjon-mõjuanalüüsi-koondraport-lõplik-10.09.2019.pdf 93 Vastavalt Justiitsministeeriumi läbiviidud andmekorjele, 28% 2017–2019.aasta võlgade ümberkujundamise menetluse puhul määrati nõustaja. Kusjuures tegelikkuseks oli erinevaid nõustajaid isikutena vaid 8. Kohustustest vabastamise menetluse statistika valimisse mahtus 54 erinevat isikut, kes olid usaldusisiku ülesannetes 2017–2019.aastas. 81% pankrotimenetlustes on usaldusisikuks võlgnik ise ja ülejäänud osas on kas pankrotihaldur, lähedane või muu isik (nt jurist, advokaat).136 Pankrotihaldurile esitatavatest nõuetest on üks olulisemaid kuuluvus Kohtutäiturite ja pankrotihaldurite kojasse. Eestis tegutseb ja kojasse on registreeritud pankrotihaldurina 34 pankrotihaldurit ja 40 vandeadvokaati. 137 Sihtrühma suuruseks on ligikaudu kuni 150 isikut. Võrreldes Eesti tööealiste isikutega on sihtrühma suurus 0,02%. Sihtrühm II-III: Füüsilisest isikust võlgnik Sihtrühmale avalduvad majanduslikud mõjud seoses leibkondade toimetulekuga ja tarbimisotsustega. Muudatusega ei kaasne käitumismuutusi, sest luuakse õigusselgus nõustajate tasustamise osas. Samuti ei pea võlgnik enam eraldi tasuma üldkulusid, need on arvestatud usaldusisiku tasu sisse. Üheks ohuks võib pidada, et tunnitasu usaldusisiku tasu alusena julgustab usaldusisikut nn “üle” töötama või “aeglasemalt” töötama. Aruandluses kajastatud töötunniarv ei pruugi vastata töötundide arvule, mis reaalselt peaks kuluma antud menetluses. Samuti võivad usaldusisikud tahtlikult paisutada kulusid suurte ja pikemaajaliste menetluste puhul. Eelmainitud on ebasoovitud oht, samas ei pruugi see võlgniku jaoks täide minna, tegelikkuses eksisteerib see oht ka kehtivas korras ning ohtu leevendab usaldusisiku tööajaarvestuse kohustus. Sihtrühma suurus on võrreldav kõikide Eesti tööealiste isikutega.138 Justiitsministeeriumi avaldatud pankrotiseaduse muutmise mõjude hindamise 139 andmetel esitati 2015-2018.aastatel esitati 2 996 füüsilise isiku pankrotiavaldust, mis keskmiselt teeb aastas ligikaudu 750 avaldust. Justiitsministeeriumi enda 2020.aasta andmekorjega leiti, et aastatel 2017- 2019 menetleti 2 089 kohustustest vabastamise avaldust (ca 700 avaldust aastas), 150 võlgade ümberkujundamise avaldust (ca 50 avaldust aastas). Kokku esitatakse ligikaudu 1500 maksejõuetusavaldust füüsilise isiku suhtes, võrreldes Eesti tööealiste isikute arvuga on sihtrühma suurus 0,15%. Kavandatav muudatus IV: Usaldusisiku tasu hüvitamine riigi vahenditest Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (PankrS § 23 lg 4). Muudatusega on võimalik kõik usaldusisiku teenused hüvitada riigi vahenditest samamoodi nagu siiani on võimaldatud ajutise halduri puhul pankrotimenetluses. Muudatuse eesmärgiks on tagada usaldusisikule tasu nendel juhtumitel, kui võlgnikul endal ei ole seda võimalik maksta. Sihtrühmaks on riik, usaldusisik ja füüsilisest isikust võlgnik. Sihtrühm I: Riik 136 Pankrotiseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu võimalike muudatuste mõjude hindamine. Anspal, S., Kallaste, E., Niklus, I., Järve, J. Eesti rakendusuuringute keskus Centar 2019. Arvutivõrgus kättesaadav: https://centar.ee/wp- content/uploads/2019/12/Maksejõuetuse-revisjon-mõjuanalüüsi-koondraport-lõplik-10.09.2019.pdf 137 Vastavalt Kohtutäiturite ja pankrotihaldurite koja andmetele seisuga 01.12.2020. Arvutivõrgus kättesaadav: https://kpkoda.ee 138 Tööealiste isikute hulka arvestatakse 15 - 74-aastaseid isikuid. Vastavalt Statistikaameti tööturu kohta avaldatud andmetele on seisuga 2020 III kvartal 984 200 15-74-aastaseid isikuid. Arvtivõrgus kättesaadav: https://www.stat.ee/et/avasta- statistikat/valdkonnad/tooelu/tooturg seisuga 01.12.2020.a. 139 Pankrotiseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu võimalike muudatuste mõjude hindamine. Anspal, S., Kallaste, E., Niklus, I., Järve, J. Eesti rakendusuuringute keskus Centar 2019. Arvutivõrgus kättesaadav: https://centar.ee/wp- content/uploads/2019/12/Maksejõuetuse-revisjon-mõjuanalüüsi-koondraport-lõplik-10.09.2019.pdf 94 Sihtrühmale avaldub mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele, kuludele ja tuludele seoses avaliku sektori rahastamisega. Muudatusega ei suurene eelarvest kulu. Kehtiv seadus näeb ette ajutise halduri tasu hüvitamise riigivahenditest, mille suurus ulatub kuni 397 euroni. Ajutise halduri asemel teeb toimingud tulevikus usaldusisik. Kohustustest vabastamise menetluse korral näeb pankrotiseaduse eelnõu ette menetlusabi andmise, milline võimalus nähakse ette ka usaldusisikule. Sama kehtib ka võlgade ümberkujundamise menetluse puhul. Sihtrühm II: Usaldusisik Sihtrühmale avalduvad majanduslikud mõjud seoses ettevõtluskeskkonna ja ettevõtete tegevusega. Usaldusisikule on muudatuse mõju positiivne. Muudatus pakub usaldusisikule kindlust, et ta saab täielikult varatu võlgniku menetluses oma tasu vähemalt teatud määral hüvitatud. Kehtiv kord seda ei võimalda. Vastavalt Justiitsministeeriumi läbiviidud andmekorjele, 28% 2017–2019.aasta võlgade ümberkujundamise menetluse puhul määrati nõustaja. Kusjuures tegelikkuseks oli erinevaid nõustajaid isikutena vaid 8. Kohustustest vabastamise menetluse statistika valimisse mahtus 54 erinevat isikut, kes olid usaldusisiku ülesannetes 2017–2019.aastas. 81% pankrotimenetlustes on usaldusisikuks võlgnik ise ja ülejäänud osas on kas pankrotihaldur, lähedane või muu isik (nt jurist, advokaat).140 Pankrotihaldurile esitatavatest nõuetest on üks olulisemaid kuuluvus Kohtutäiturite ja pankrotihaldurite kojasse. Eestis tegutseb ja kojasse on registreeritud pankrotihaldurina 34 pankrotihaldurit ja 40 vandeadvokaati. 141 Sihtrühma suuruseks on ligikaudu kuni 150 isikut. Võrreldes Eesti tööealiste isikutega on sihtrühma suurus 0,02%. Sihtrühm III: Füüsilisest isikust võlgnik Sihtrühmale avalduvad majanduslikud mõjud seoses leibkondade toimetulekuga ja tarbimisotsustega. Muudatus mõjub positiivselt vähemkindlustatud füüsilisest isikust võlgnikule, sest see tagab varatutele võlgnikele võimaluse saada professionaalne abi maksejõuetusmenetluses. Menetlus muutub selles osas efektiivsemaks. Muudatus on eelkõige oluline teatud sihtrühma grupile ning suures osas ikkagi on eeldada, et võlgnikud kannavad ise usaldusisiku kulud. Sihtrühma suurus on võrreldav kõikide Eesti tööealiste isikutega.142 Justiitsministeeriumi avaldatud pankrotiseaduse muutmise mõjude hindamise 143 andmetel esitati 2015-2018.aastatel esitati 2 996 füüsilise isiku pankrotiavaldust, mis keskmiselt teeb aastas ligikaudu 750 avaldust. Justiitsministeeriumi enda 2020.aasta andmekorjega leiti, et aastatel 2017- 2019 menetleti 2 089 kohustustest vabastamise avaldust (ca 700 avaldust aastas), 150 võlgade ümberkujundamise avaldust (ca 50 avaldust aastas). Kokku esitatakse ligikaudu 1500 maksejõuetusavaldust füüsilise isiku suhtes, võrreldes Eesti tööealiste isikute arvuga on sihtrühma suurus 0,15%. 4.2. Saneerimisnõustajate tasustamise süsteemi läbipaistvamaks ja tõhusamaks muutmine Muudatus Mõju valdkond Sihtrühmad 140 Pankrotiseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu võimalike muudatuste mõjude hindamine. Anspal, S., Kallaste, E., Niklus, I., Järve, J. Eesti rakendusuuringute keskus Centar 2019. Arvutivõrgus kättesaadav: https://centar.ee/wp- content/uploads/2019/12/Maksejõuetuse-revisjon-mõjuanalüüsi-koondraport-lõplik-10.09.2019.pdf 141 Vastavalt Kohtutäiturite ja pankrotihaldurite koja andmetele seisuga 01.12.2020. Arvutivõrgus kättesaadav: https://kpkoda.ee 142 Tööealiste isikute hulka arvestatakse 15 - 74-aastaseid isikuid. Vastavalt Statistikaameti tööturu kohta avaldatud andmetele on seisuga 2020 III kvartal 984 200 15-74-aastaseid isikuid. Arvtivõrgus kättesaadav: https://www.stat.ee/et/avasta- statistikat/valdkonnad/tooelu/tooturg seisuga 01.12.2020.a. 143 Pankrotiseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu võimalike muudatuste mõjude hindamine. Anspal, S., Kallaste, E., Niklus, I., Järve, J. Eesti rakendusuuringute keskus Centar 2019. Arvutivõrgus kättesaadav: https://centar.ee/wp- content/uploads/2019/12/Maksejõuetuse-revisjon-mõjuanalüüsi-koondraport-lõplik-10.09.2019.pdf 95  Saneerimisnõustaja tulemustasu Mõju majandusele: Saneeritav ettevõte ettevõtluskeskkond ja ettevõtete Saneerimisnõustajad tegevus, halduskoormus Kohtud Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele, kuludele ja tuludele: asutuste korraldus Järelvalvetasu saneerimismenetluses Mõju majandusele: Saneeritav ettevõte ettevõtluskeskkond ja ettevõtete Saneerimisnõustajad tegevus, halduskoormus Kohtud Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele, kuludele ja tuludele: asutuste korraldus Saneerimisnõustaja tasu piirmääradel Mõju majandusele: Saneeritav ettevõte aluseks võetava summa kujunemine ettevõtluskeskkond ja ettevõtete Saneerimisnõustajad tegevus Võlausaldajad Tasu saamine üksnes kohtumääruse Mõju majandusele: Saneeritav ettevõte alusel ettevõtluskeskkond ja ettevõtete Saneerimisnõustajad tegevus, halduskoormus Võlausaldajad Mõju riigiasutuste ja kohaliku Kohtud omavalitsuse asutuste korraldusele, kuludele ja tuludele: asutuste korraldus Saneerimisnõustaja kutse Mõju majandusele: halduskoormus Nõustajad Mõju riigiasutuste ja kohaliku Saneerimisnõustajad omavalitsuse asutuste korraldusele, Kohtud kuludele ja tuludele: asutuste Justiitsministeerium korraldus ja avaliku sektori Kohtutäiturite ja pankrotihaldurite rahastamine koda Kavandatav muudatus I: Saneerimisnõustaja tulemustasu Saneerimisnõustaja võib saneerimiskava kinnitamisel või tema vabastamisel kohustustest saada tulemustasu saneerimismenetluse kohta, mille kava tegelikkuses pole alustatud veel täitmagi. Muudatusega soovitakse eelmainitud olukorda muuta ja sätestada, et tulemustasu eduka kava koostamise eest saab maksta alles siis, kui on päriselt selgunud kava täitmine edukus. Kohus otsustab tulemustasu suuruse ja väljamaksmise vastavalt saneerimiskava täitmise edukusele. Sihtrühmaks on saneerimisnõustaja, saneeritav ettevõte ja kohus. Sihtrühm I-I: Saneerimisnõustaja Sihtrühmale avalduvad majanduslikud mõjud seoses ettevõtluskeskkonna ja ettevõtete tegevusega. Muudatusel on saneerimisnõustajale negatiivne mõju. Uue seadusandluse kohaselt ei saa saneerimisnõustaja enam tulemustasu saneerimiskava kinnitamisel, vaid see on sõltuvuses kava täitmise edukusega. Seetõttu saneerimisnõustajal võib olla tulemustasu saamise osas ebakindlus - eelnevalt oli tulemustasu saamine selge kava kinnitamisel ning kui kava täitmine ei ole edukas jääb saneerimisnõustaja oma tulemustasust üldse ilma. Negatiivset mõju leevendab see, et saneerimisnõustaja saab oma töö eest tasu ikka ja tema kulutused hüvitatakse. Muudatusega tuleneb saneerimisnõustaja mõningane käitumismuutus, kuid kohanemisraskusi ei tohiks olla. Sihtrühmale avaldub majanduslik mõju seoses halduskoormusega. Saneerimisnõustajal ei tule halduskoormuse tõusu, sest vastavalt kehtivale SanS § 50 lg 2 peab saneerimisnõustaja esitama 96 võlausaldajatele ja kohtutele saneerimiskava täitmise kohta igal poolaastal aruande. Muudatusega peab ta seda tegema üks kord aastas. Lisaks võib kohus panna saneerimisnõustajale lisakohustusi. Ühe saneerimismenetluse kohta on kaasatud üks kuni kaks saneerimisnõustajat. Justiitsministeeriumi läbiviidud 2020.aasta andmekorje puhul leiti kolme aasta perioodil vaadeldud saneerimistes, et saneerimisnõustajana oli esindatud 27 erinevat isikut (0,003% kõikidest tööealistest isikutest Eestis). Sihtrühm II-I: Saneeritav ettevõtja Sihtrühmale avalduvad majanduslikud mõjud seoses ettevõtluskeskkonna ja ettevõtete tegevusega. Muudatus tagab saneeritavale ettevõtjale kindluse, et saneerimisnõustaja täidab oma ülesanded parimal võimalikul moel ka pärast saneerimiskava kinnitamist kava täitmise ajal. Kava täitmine muutub efektiivsemaks ning eesmärgipõhisemaks. Samuti omab mõju see, et saneeritav ettevõtja ei pea kandma tulemustasu pärast saneerimiskava kinnitamist, vaid järguti kava täitmisel. See on oluliselt lihtsam majanduslikes raskustes ettevõtjale. Muudatusel on mõju saneerimismenetluse kiirusele ja efektiivsusele. 2017. kuni 2019.aastani algatati Eestis saneerimismenetlus kokku 51 ettevõtja suhtes. Vastavalt Statistikaameti andmetel tegutseb Eestis majanduslikult aktiivseid ettevõtteid 133 784. 144 Saneeritavate ettevõtjate hulk aastas moodustab 0,01 % Eesti äriühingutest. Sihtrühm III-I: Kohtud Sihtrühmale avaldub mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele, kuludele ja tuludele seoses asutuste korraldusega. Kohtud peavad ka kehtivas seadusandluse kohaselt pidama saneerimiskava täitmise üle järelevalvet, seega ei peaks tulenema töökorralduse muutust ega töökoormuse tõusu. Justiitsministeeriumi 2020.aasta andmekorje andmetel on maksejõuetusmenetlusi lahendanud 55 erinevat kohtunikku. Eestis on 242 kohtuniku kohta 145 , mis kõik pole küll pidevalt täidetud. Muudatustest saab mõjutatud umbes 23% kohtunikest. Kavandatav muudatus II: Järelevalve tasu saneerimismenetluses Muudatusega soovitakse muuta järelevalve tasu süsteemi selliselt, et saneerimismenetluse järelevalvetasu määratakse saneerimisnõustajale kord aastas saneerimisnõustaja taotlusel. Saneerimisnõustaja peab taotluses välja tooma, milliseid ülesandeid peab ta järelevalvet teostades täitma ja kuidas on taotletav tasu nendega kooskõlas. Sihtrühmaks on saneerimisnõustaja, saneeritav ettevõte ja kohus. Sihtrühm I-II: Saneerimisnõustaja Sihtrühmale avalduvad majanduslikud mõjud seoses ettevõtluskeskkonna ja ettevõtete tegevusega. Muudatus mõjutab sihtrühma sellisel viisil, et varasemalt leppisid osapooled tasude osas ise kokku ja saneerimisnõustaja sai järelevalvetasud nö järelevalve perioodi eest ette. Käitumismuutust ei tulene, kuid võib eeldada, et saneerimisnõustaja sissetulek jaotub pikemale 144 Statistikaameti majandusüksuste näitajad. Seisuga 01.12.2020. Kättesaadav arvutivõrgus: https://www.stat.ee/et/avasta- statistikat/valdkonnad/majandus/majandusuksused 145 Vastavalt Eesti kohtute andmetele. Kättesaadav arvutivõrgus: https://www.kohus.ee/et/eesti-kohtud/eesti-kohtunikud. Seisuga 01.12.2020. 97 perioodile, juhul kui see sõltub saneerimiskava täitmise edukusest. Kohus määrab saneerimisnõustaja järelevalve tasu üks kord aastas. Sihtrühmale avalduvad majanduslikud mõjud seoses halduskoormusega. Saneerimisnõustajate halduskoormus ei tõuse. Saneerimisnõustaja küll peab kohtult taotlema järelevalve tasu määramist ning esitama kohtule menetluse järelevalve kohta aruandluse üks kord aastas. Senini on kohustus olnud esitada üks kord poolaastas. Järelevalve aruande esitamine on saneerimisnõustaja huvides samuti, et saada tasu oma töö eest. Ühe saneerimismenetluse kohta on kaasatud üks kuni kaks saneerimisnõustajat. Justiitsministeeriumi läbiviidud 2020.aasta andmekorje puhul leiti kolme aasta perioodil vaadeldud saneerimistes, et saneerimisnõustajana oli esindatud 27 erinevat isikut (0,003% kõikidest tööealistest isikutest Eestis). Sihtrühm II-II: Saneeritav ettevõte Sihtrühmale avalduvad majanduslikud mõjud seoses ettevõtluskeskkonna ja ettevõtete tegevusega. Muudatus tagab saneeritavale ettevõtjale kindluse, et saneerimisnõustaja täidab oma ülesanded parimal võimalikul moel ka pärast saneerimiskava kinnitamist kava täitmise ajal. Kava täitmine muutub efektiivsemaks ning eesmärgipõhisemaks. Positiivselt mõjub ettevõtjale kohtulik kontroll järelevalve üle, see lisab kindlust, etväljamkastud tasu eest on töö osutatud. 2017. kuni 2019.aastani algatati Eestis saneerimismenetlus kokku 51 ettevõtja suhtes. Vastavalt Statistikaameti andmetel tegutseb Eestis majanduslikult aktiivseid ettevõtteid 133 784. 146 Saneeritavate ettevõtjate hulk aastas moodustab 0,01 % Eesti äriühingutest. Sihtrühm III: Kohtud Sihtrühmale avaldub mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele, kuludele ja tuludele seoses asutuste korraldusega. Kohtud peavad ka kehtiva seadusandluse kohaselt pidama saneerimiskava täitmise üle järelevalvet, seega ei tohiks esineda töökorralduslike muutusi. Kohtu töökoormus ei tõuse, sest senini esitavad saneerimisnõustajad üks kord poole aasta jooksul järelevalve aruandluse. Muudatusega muutub see harvemaks - üks kord aastas ja kohus peab otsustama saneerimisnõustaja aastase järelevalvetasu hinnates samal ajal saneerimisnõustaja ülesannete täitmist. Seega kohtule võib isegi tuleneda mõnevõrra töökoormuse langus. Justiitsministeeriumi 2020.aasta andmekorje andmetel on maksejõuetusmenetlusi lahendanud 55 erinevat kohtunikku. Eestis on 242 kohtuniku kohta 147 , mis kõik pole küll pidevalt täidetud. Muudatustest saab mõjutatud umbes 23% kohtunikest. Kavandatav muudatus III: Saneerimisnõustaja tasu piirmääradel aluseks võetava summa kujunemine Muudatusega täpsustatakse saneerimisnõustaja tasu piirmääradel aluseks võetava summa kujunemist. Alam- ja ülemmäärade reguleerimisel peab arvesse võtma ka saneerimisnõustaja huvisid sellisel viisil, et see ei alahindaks tema tööd menetluses. Statistika kohaselt on saneerimisnõuete mediaansumma üle 4 000 000 euro. Ligi 50% saneerimiskavadest kinnitati ja keskmiselt nähti ette hüvitada umbes 75% võlgnevustest. Taolise arvestuse järgi jääb see summa 1 500 000 eurot, mille pealt saneerimisnõustaja oma tasu ülemmäära 146 Statistikaameti majandusüksuste näitajad. Seisuga 01.12.2020. Kättesaadav arvutivõrgus: https://www.stat.ee/et/avasta- statistikat/valdkonnad/majandus/majandusuksused 147 Vastavalt Eesti kohtute andmetele. Kättesaadav arvutivõrgus: https://www.kohus.ee/et/eesti-kohtud/eesti-kohtunikud. Seisuga 01.12.2020. 98 ja alammäära arvutab. Tegemist on muidugi äärmiselt lihtsakoelise arvutusega, et näitlikustada olukorda, reaalsuses võivad need summad olla nii väiksemad või suuremad, sest puudub statistika mis ulatuses saneerimiskava kehtivuse/täitmise lõpuks nõudeid tavaliselt hüvitatakse. Sihtrühmaks on saneerimisnõustaja, saneeritav ettevõte ja võlausaldajad. Sihtrühm I-III: Saneerimisnõustaja Sihtrühmale avalduvad majanduslikud mõjud seoses ettevõtluskeskkonna ja ettevõtete tegevusega. Muudatusega ei kaasne käitumismuutust, sest muudatus mõjutab pigem saneerimisnõustaja sissetulekut. Muudatuse eesmärgiks on motiveerida saneerimisnõustajat koostama parim kava, mis ühelt poolt lähtub sellest, et ettevõtja on võimeline seda täitma ja teiselt poolt kaitseb ka võlausaldajate huvisid maksimaalsel määral. Muudatusega kaasneb oht, et saneerimisnõustaja tasu ülem- ja alammäär reguleeritakse liiga madalaks ja nõustaja hakkab vähem teenima kui ta siiani on. Kuid see on siiski hüpoteetiline oht, üldiselt on muudatusel positiivne mõju nõustajale. Ühe saneerimismenetluse kohta on kaasatud üks kuni kaks saneerimisnõustajat. Justiitsministeeriumi läbiviidud 2020.aasta andmekorje puhul leiti kolme aasta perioodil vaadeldud saneerimistes, et saneerimisnõustajana oli esindatud 27 erinevat isikut (0,003% kõikidest tööealistest isikutest Eestis). Sihtrühm II-III: Saneeritav ettevõte Sihtrühmale avalduvad majanduslikud mõjud seoses ettevõtluskeskkonna ja ettevõtete tegevusega. Muudatus tagab saneeritavale ettevõtjale kindluse, et saneerimisnõustaja koostab talle parima kava, mis arvestab saneeritava ettevõtja maksejõuetuse ja majanduslike võimalustega. Sellisel moel muutub saneerimismenetlus efektiivsemaks ja kiiremaks. 2017. kuni 2019.aastani algatati Eestis saneerimismenetlus kokku 51 ettevõtja suhtes. Vastavalt Statistikaameti andmetel tegutseb Eestis majanduslikult aktiivseid ettevõtteid 133 784. 148 Saneeritavate ettevõtjate hulk aastas moodustab 0,01 % Eesti äriühingutest. Sihtrühm III-III: Võlausaldajad Sihtrühmale avalduvad majanduslikud mõjud seoses ettevõtluskeskkonna ja ettevõtete tegevusega. Muudatusega avaldub sihtrühmale kaudne mõju. Võlausaldajatele tagatakse muudatusega parem huvide kaitse. Parem huvide kaitse võimaldab võlausaldajal saada tagastatud suurem osa oma nõudest, samuti mõjub positiivselt menetluse kiirusele. Justiitsministeeriumi 2020.aasta andmekorjega tuvastati, et aastatel 2017 kuni 2019 algatati saneerimismenetlus 51 ettevõtja suhtes. Keskmine mediaan võlausaldajate arv ühe saneerimise kohta on 55, seega mõjutab aasta jooksul kokku ligikaudu 935 füüsilist kui ka juriidilist võlausaldajat. Kavandatav muudatus IV: Tasu saamine üksnes kohtumääruse alusel Praktikas on juhtunud olukordi, kui kohus kinnitab saneerimisnõustaja tasuna väiksema summa kui see, milles nõustaja ja ettevõtja esialgset kokku leppisid. Selle tagajärjel võib ettevõtja saneerimisnõustaja tasu ülejäänud osa maksta ja saneerimisnõustaja vastu võtta kohtuväliselt. See võib kahjustada võlausaldajate huve. Võlausaldajate huvide kaitsmisel on kohtul suur roll, just sel 148 Statistikaameti majandusüksuste näitajad. Seisuga 01.12.2020. Kättesaadav arvutivõrgus: https://www.stat.ee/et/avasta- statistikat/valdkonnad/majandus/majandusuksused 99 põhjusel on mõistlik muudatusega sätestada, et kohus hindab ja kinnitab saneerimisnõustaja tasu ning igasugused kohtuvälised kokkulepped ei ole lubatud. Sihtrühmaks on saneerimisnõustaja, saneeritav ettevõte, võlausaldajad ja kohtud Sihtrühm I-IV: Saneerimisnõustaja Sihtrühmale avalduvad majanduslikud mõjud seoses ettevõtluskeskkonna ja ettevõtete tegevusega. Muudatusel on saneerimisnõustajale üldiselt vähene mõju. Saneerimisnõustaja põhiliseks eesmärgiks on endale sissetuleku teenimine läbi teenuse mida ta pakub. Uus saneerimisnõustajate tasustamise süsteem on üles ehitatud sellel, et saneerimisnõustaja saaks suuremat tasu juhul, kui ta on oma töösse maksimaalselt panustanud. Seega ei tohiks teda väga mõjutada see, kas ta saab sissetulekut kohtu määruse alusel või nii nagu kehtiv seadusandlus võimaldab. Muudatuse eesmärgiks on ära hoida olukordi, kus saneerimisnõustaja saab tasu kohtuväliselt ja seega kahjustab võlausaldajate huve. Lisaks väheneb teatud määral halduskoormus selles osas, et ei pea ettevõtjaga läbi rääkima kohtuvälist kokkulepet. Ühe saneerimismenetluse kohta on kaasatud üks kuni kaks saneerimisnõustajat. Justiitsministeeriumi läbiviidud 2020.aasta andmekorje puhul leiti kolme aasta perioodil vaadeldud saneerimistes, et saneerimisnõustajana oli esindatud 27 erinevat isikut (0,003% kõikidest tööealistest isikutest Eestis). Sihtrühm II-IV: Saneeritav ettevõtja Sihtrühmale avalduvad majanduslikud mõjud seoses ettevõtluskeskkonna ja ettevõtete tegevusega. Muudatusega pole saneeritaval ettevõtjal enam võimalik saneerimisnõustajaga kohtuväliselt kokku leppida. Kõik saneeritava ettevõtja väljamaksed saneerimisnõustaja tasu osas on määratud kohtu poolt. Otseselt ei mõjuta see saneeritavat ettevõtjat, kui siis pakub õiglustunnet menetluse osas. Muudatusest käitumismuutust ja kohanemisraskust ei tulene. 2017. kuni 2019.aastani algatati Eestis saneerimismenetlus kokku 51 ettevõtja suhtes. Vastavalt Statistikaameti andmetel tegutseb Eestis majanduslikult aktiivseid ettevõtteid 133 784. 149 Saneeritavate ettevõtjate hulk aastas moodustab 0,01 % Eesti äriühingutest. Sihtrühm III-IV: Võlausaldajad Sihtrühmale avalduvad majanduslikud mõjud seoses ettevõtluskeskkonna ja ettevõtete tegevusega. Muudatusega kaasneb võlausaldajale kaudne mõju. Saneerimisnõustaja ja ettevõtja ei saa omavahel kohtuväliselt ning endale sobilikes tingimustes kokku leppida saneerimisnõustaja tasu osas. See tähendab, et tasu kujunemine muutub läbipaistvamaks, mis omakorda väldib huvide konflikti. Sellisel moel saavad võlausaldajate huvid paremini kaitstud. Seda enam, et iga nõustamiskulu võib tuleneda võlausaldaja nõuete rahuldamise määra arvelt Ühe saneerimismenetluse kohta on kaasatud üks kuni kaks saneerimisnõustajat. Justiitsministeeriumi läbiviidud 2020.aasta andmekorje puhul leiti kolme aasta perioodil vaadeldud saneerimistes, et saneerimisnõustajana oli esindatud 27 erinevat isikut (0,003% kõikidest tööealistest isikutest Eestis). Sihtrühm IV: Kohtud Sihtrühmale avaldub mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele, kuludele ja tuludele seoses asutuste korraldusega. Mõju kohtutele on olematu. Sisulisi muutusi 149 Statistikaameti majandusüksuste näitajad. Seisuga 01.12.2020. Kättesaadav arvutivõrgus: https://www.stat.ee/et/avasta- statistikat/valdkonnad/majandus/majandusuksused 100 töökoormuses ega -korralduses ei tulene. Ka kehtiva seadusandluse kohaselt määrab kohus saneerimisnõustaja tasu. Muudatuse puhul on oluline just see, et välistatud on kohtuvälised kokkulepped, mida otseselt kohus ise tuvastada ei saa. Justiitsministeeriumi 2020.aasta andmekorje andmetel on maksejõuetusmenetlusi lahendanud 55 erinevat kohtunikku. Eestis on 242 kohtuniku kohta 150 , mis kõik pole küll pidevalt täidetud. Muudatustest saab mõjutatud umbes 23% kohtunikest. KASUTATUD ALLIKAD 1. Anspal, S., Kallaste, E., Niklus, I., Järve, J. Pankrotiseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu võimalike muudatuste mõjude hindamine. Eesti rakendusuuringute keskus Centar 2019. Arvutivõrgus kättesaadav: https://centar.ee/wp-content/uploads/2019/12/Maksejõuetuse- revisjon-mõjuanalüüsi-koondraport-lõplik-10.09.2019.pdf 2. Bricongne, J.-C., Demertzis, M., Pontuch, P., Turrini, A. Macroeconomic Relevance of Insolvency Frameworks in a High-debt Context: An EU Perspective. Discussion paper 032. June 2016. 3. Djankov, S., Koch-Saldarriaga, K. Data on trends in insolvency reform. March 17, 2020 World Bank Blogs. Veebis: https://blogs.worldbank.org/opendata/data-trends-insolvency-reform 4. INSOL. The new poor person’s bankruptcy: Comparative perspectives. Ramsay, I. 2020 International and John Wiley & Sons Ltd. 5. Järve, J. Eesti ühingute statistiline ülevaade.Eesti rakendusuuringute keskus Centar 2019. Veebis: https://centar.ee/wp-content/uploads/2019/08/2019.06.13-Eesti-ühingute-statistiline- ülevaade-lõplik-1.pdf 6. Kasak, A., Peterson, T., Saarma, T., Kerstna-Vaks, K., Viirsalu, P., Õunpuu, A. Eesti Maksejõuetusmenetluste efektiivsemaks muutmise võimaluste analüüs. Lõppraport. 2020. Kättesaadav arvutivõrgus: https://www.just.ee/sites/www.just.ee/files/analuus-kontseptsioon.pdf 7. Lemetti, K.J. Kohustuste asendamine juriidilise isiku osa või aktsiaga saneerimisabinõuna. Magistritöö. Tartu Ülikool 2020. 8. Tamm, K. Võlausaldajate huvide kaitse pankroti- ja saneerimismenetluses. Magistritöö 2012. Tartu Ülikool. 9. Eesti kohtute veebileht www.kohus.ee 10. Eesti Maksu- ja Tolliameti veebileht www.emta.ee 11. Kohtutäiturite ja pankrotihaldurite veebileht. Veebis: https://kpkoda.ee/pankrotihaldurid/pankrotihaldurid-kontakt/ 12. Statistikaameti andmed ja näitajad. Veebis: www.stat.ee 13. Eesti Võlanõustajate Liit. Veebis: www.evnl.ee 150 Vastavalt Eesti kohtute andmetele. Kättesaadav arvutivõrgus: https://www.kohus.ee/et/eesti-kohtud/eesti-kohtunikud. Seisuga 01.12.2020. 101 14. Tallinna Ringkonnakohtu 07.03.2018.a otsus nr 2-17-18979 15. Riigikohtu tsiviilkolleegumi 09.mai 2011.a otsus 3-2-1-25-11 Väätsa Agro AS saneerimisavalduse asjas, 102  EELNÕU 01.03.2021 Füüsilise isiku maksejõuetuse seadus1 1. peatükk Üldsätted § 1. Reguleerimisala (1) Käesolev seadus sätestab maksejõuetusavalduse esitamise ja läbivaatamise füüsilise isiku suhtes ning võlgade ümberkujundamise menetluse ja kohustustest vabastamise menetluse läbiviimise. (2) Füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotiminetluse läbiviimine on reguleeritud pankrotiseaduses. § 2. Seaduse eesmärk (1) Käesoleva seaduse eesmärk on võimaldada makseraskustes füüsilisele isikule (edaspidi võlgnik) maksejõuetusavalduse esitamine, tema võlgade ümberkujundamine või kohustustest vabastamine. (2) Maksejõuetusavalduse kaudu algatatakse võlgniku suhtes pankrotimenetlus, pankrotimenetlus ja kohustustest vabastamise menetlus või võlgade ümberkujundamise menetlus. (3) Võlgade ümberkujundamise eesmärk on ületada võlgniku makseraskused ja vältida pankrotimenetlust. Seejuures arvestatakse nii võlgniku kui ka tema võlausaldajate õigustatud huve. (4) Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. § 3. Seaduse kohaldamisala (1) Käesolevat seadust kohaldatakse võlgniku suhtes, sõltumata sellest, kas tegemist on ettevõtjaga. (2) Võlgade ümberkujundamist võib taotleda võlgnik ise või võlausaldaja sellise võlgniku suhtes, kelle elukoht või ettevõtte asukoht on Eestis ja on seda olnud vähemalt ühe aasta jooksul enne maksejõuetusavalduse esitamist. 1 § 4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku kohaldamine ning teate avaldamise, saatmise ja menetlusdokumentide kättetoimetamise erisused (1) Maksejõuetusavalduse esitamisele ja läbivaatamisele, võlgade ümberkujundamise menetlusele ning kohustustest vabastamise menetlusele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustikus hagita menetluse kohta sätestatut, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. (2) Kohus peab omal algatusel maksejõuetusavalduse esitamisest kuni avalduse läbivaatamiseni ning võlgade ümberkujundamise ja kohustustest vabastamise menetluses võtma tarvitusele abinõud, et selgitada välja asjaolud, millel on menetluse seisukohalt tähtsust, ja korraldama selleks vajalike tõendite kogumise, kui seadusest ei tulene teisiti. (3) Kui käesolevas seaduses on ette nähtud teate või menetlusdokumendi avaldamine, tuleb see avaldada väljaandes Ametlikud Teadaanded. (4) Teate või menetlusdokumendi võib avaldada väljavõttena. (5) Kohus võib avaldada teate või menetlusdokumendi mitmel korral. Kordusteates märgitakse esimese teate avaldamise kuupäev. (6) Kui teade või menetlusdokument tuleb kätte toimetada avaliku kättetoimetamise teel, loetakse dokument kätte toimetatuks viie päeva möödumisel väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumisest. (7) Kohus võib teate saatmise või menetlusdokumendi kättetoimetamise teha ülesandeks usaldusisikule. (8) Kohus võib lugeda menetlusdokumendi kätte toimetatuks viie päeva möödumisel postitamisest saaja aadressil, isegi kui saadetis tagastatakse. Kohus võib määrata dokumendi kätte toimetatuks lugemiseks pikema tähtaja. § 5. Kohtujuristi pädevus (1) Kohtu ülesandeid võib käesolevas paragrahvis sätestatud ulatuses ja korras kohtuniku asemel täita ka kohtujurist. (2) Kohtunik otsustab enda ja kohtujuristi tööjaotuse ning võib anda kohtujuristile suuniseid. (3) Ainult kohtunik võib otsustada maksejõuetusavalduse lahendamise, usaldusisiku nimetamise ja ümberkujundamiskava kinnitamise, muutmise või tühistamise, usaldusisikule tasu ja kulutuste hüvitise määramise, füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise, kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise ja kohustustest vabastamise. (4) Kohtujuristi pädevusele ja tema taandamisele kohaldatakse vastavalt kohtute seaduse § 1251 lõigetes 1–3 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 221 lõikes 21 sätestatut. § 6. Määruste jõustumine ja edasikaebamine (1) Määrus, millega vaadatakse maksejõuetusavaldus läbi, samuti määrus, millega ümberkujundamiskava kinnitatakse või muudetakse, kehtib ja kuulub täitmisele alates avalikult 2 teatavaks tegemisest. Määrus, millega ümberkujundamiskava jäetakse kinnitamata ja avaldus rahuldamata, samuti määrus, millega avaldus jäetakse läbi vaatamata või ümberkujundamiskava muudetakse või tühistatakse, kehtib ja kuulub täitmisele alates jõustumisest. (2) Käesolevas seaduses nimetatud kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse käesolevas seaduses ettenähtud juhul. Ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse kohta võib edasi kaevata üksnes siis, kui see on käesolevas seaduses ette nähtud. (3) Määruse peale esitatud määruskaebuse alusel tehtud ringkonnakohtu määrus kehtib ja kuulub täitmisele alates jõustumisest vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 466 lõikes 3 sätestatule, kui ringkonnakohus ei otsusta, et tema määrus kuulub viivitamatule täitmisele. § 7. Menetluskulud (1) Maksejõuetusavalduse esitamise, kohustustest vabastamise menetluse ja võlgade ümberkujundamise menetluse kulud kantakse vastavalt käesolevas seaduses sätestatule. Võlgniku pankrotimenetlusega seotud kulud kantakse vastavalt pankrotiseaduses sätestatule. (2) Võlgnik kannab maksejõuetusavalduse esitamise ja läbivaatamisega seotud kulud ja võlgade ümberkujundamise menetluse kulud. Võlausaldajate menetluskulud võlgade ümberkujundamise menetluses jäävad nende endi kanda. (3) Kohus võib jätta võlausaldajate menetluskulud võlgniku kanda, kui võlgnik esitas teadvalt põhjendamatu maksejõuetusavalduse või põhjustas võlausaldajatele menetluskulusid muul viisil teadvalt ebaõigete andmete või teadvalt põhjendamatu taotluse või vastuväite esitamisega. (4) Kui kohus ei nimeta võlausaldaja maksejõuetusavalduse alusel usaldusisikut, kannab avalduse esitamise ja läbivaatamisega seotud menetluskulud maksejõuetusavalduse esitaja. (5) Võlgade ümberkujundamise kava täitmise korral ei pea võlgnik riigipoolse menetlusabi kulusid hüvitama. (6) Kui kohus algatab võlausaldaja maksejõuetusavalduse läbivaatamisel võlgniku võlgade ümberkujundamise menetluse, tasutakse võlausaldajale tema poolt deposiiti tasutud raha summa võlgniku makstud deposiidi arvelt või võlgade ümberkujundamise kava alusel esimeses järjekorras. Muul juhul kohaldatakse pankrotiseaduse §-s 11 sätestatut niivõrd, kui see vastab füüsilisest isikust võlgniku maksejõuetusmenetluse olemusele. (7) Võlgade ümberkujundamise menetluse algatamisel määrab kohus kindlaks summa, mille võlgnik peab usaldusisiku tasu ja kulutuste katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole tasuma, ning tähtaja selle summa tasumiseks. Võlgniku rahalist olukorda arvestades võib kohus võimaldada määratud summa tasuda osamaksetena menetluse jooksul. § 8. Maksejõuetusavalduse, varanimekirja, võlanimekirja ja ümberkujundamiskava vorm (1) Maksejõuetusavalduse, abikaasade maksejõuetusavalduse, võlausaldaja maksejõuetusavalduse, varanimekirja, võlanimekirja ja võlgade ümberkujundamise kava vormid, mille kasutamine on kohustuslik, kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. 3 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud vormid on igaühele vabalt ja tasuta kättesaadavad Justiitsministeeriumi veebilehel ning igas kohtus. 2. peatükk Maksejõuetusavalduse esitamine ja menetlemine § 9. Kohtualluvus (1) Maksejõuetusavaldus esitatakse võlgniku elukoha või füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtte asukoha järgsele maakohtule. Eeldatakse, et füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtte asukohaks on üks aasta enne maksejõuetusavalduse esitamist registris märgitud asukoht, kui ei tõendata, et võlgniku asukoht on mujal. (2) Kui võlgniku suhtes on esitatud mitu maksejõuetusavaldust, liidetakse need ühte menetlusse ja need vaatab läbi kohus, kellele maksejõuetusavaldus kõigepealt esitati. (3) Abikaasade ühine maksejõuetusavaldus esitatakse abikaasade ühise elukoha või ühise ettevõtte asukoha järgsele maakohtule. Kui abikaasadel puudub ühine elukoht või ühise ettevõtte asukoht, esitatakse avaldus ühe abikaasa elukoha või ettevõtte asukoha järgsele maakohtule abikaasade valikul. § 10. Võlgniku maksejõuetusavalduse sisu ja esitamine (1) Võlgnik võib makseraskuste korral esitada enda suhtes maksejõuetusavalduse pankroti väljakuulutamiseks, pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks või võlgade ümberkujundamise menetluse algatamiseks. (2) Maksejõuetusavalduses tuleb esitada vähemalt järgmised andmed: 1) võlgniku selgitus makseraskuste ja nende põhjuste kohta; 2) võlgniku seisukoht, kas ta soovib enda suhtes pankrotimenetluse, pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse või võlgade ümberkujundamise menetluse algatamist; 3) kui võlgnik soovib võlgade ümberkujundamise või kohustustest vabastamise menetluse algatamist, siis võlgniku kinnitus, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid välistada võlgade ümberkujundamise või kohustustest vabastamise, ja et ta täidab käesoleva seaduse §-s 22 või 46 sätestatud kohustusi, vastavalt sellele, milline menetlus tema suhtes algatatakse; 4) riigilõivu tasumise kontrollimist võimaldavad andmed. (3) Füüsilisest isikust ettevõtja, kes taotleb ettevõtte saneerimist, peab avalduses lisaks põhistama, et ettevõte vajab saneerimist ning ettevõtte jätkusuutlik majandamine on pärast saneerimist tõenäoliselt võimalik, samuti kirjeldama, millised on saneerimise tagajärjed ettevõtte töötajatele. (4) Abikaasad võivad esitada ühise maksejõuetusavalduse. Kui avalduse esitab üks abikaasa, peab ta avalduses esitama teise abikaasa andmed ning teada andma, kas makseraskused on ka teisel abikaasal, ja põhjendama, miks ei esitata avaldust ühiselt. See kehtib ka juhul, kui abielu on lahutatud, kuid ühisvara on jäänud jagamata. (5) Kui abikaasad esitavad ühise maksejõuetusavalduse, kohaldatakse mõlema suhtes võlgniku kohta sätestatut, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Abikaasade kohta sätestatut võib kohaldada ka faktiliste elukaaslaste puhul. (6) Võlgnik peab maksejõuetusavalduse esitamisel kasutama käesoleva seaduse § 8 lõike 1 4 alusel kehtestatud maksejõuetusavalduse vormi. Kui abikaasad esitavad ühise maksejõuetusavalduse, peavad nad kasutama käesoleva seaduse § 8 lõike 1 alusel kehtestatud abikaasade ühise maksejõuetusavalduse vormi. § 11. Võlausaldaja maksejõuetusavalduse sisu ja esitamine (1) Võlausaldaja võib võlgniku suhtes esitada maksejõuetusavalduse. Võlausaldaja maksejõuetusavaldusele kohaldatakse pankrotiseaduses võlausaldaja pankrotiavalduse kohta sätestatut, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. (2) Võlgniku kirjalikul nõusolekul võib võlausaldaja esitada maksejõuetusavalduse, mille puhul ei pea olema täidetud pankrotiseaduse § 10 lõigetes 2 ja 3 sätestatud eeldused. (3) Võlausaldaja maksejõuetusavalduse kättetoimetamisel võlgnikule, kui võlausaldaja taotleb võlgniku pankroti väljakuulutamist, küsib kohus võlgnikult, kas ta taotleb ka kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Võlgnik peab kohtule teatama kohustustest vabastamise menetluse algatamise soovist kohtu määratud tähtaja jooksul. Kohus määrab tähtaja pankrotiseaduse § 12 lõike 2 alusel. Kui võlgnik kohut ei teavita, loetakse, et ta ei soovi kohustustest vabastamise menetluse algatamist. (4) Võlausaldaja peab maksejõuetusavalduse esitamisel kasutama käesoleva seaduse § 8 lõike 1 alusel kehtestatud võlausaldaja maksejõuetusavalduse vormi. § 12. Avalduse menetlusse võtmine (1) Kohus võtab maksejõuetusavalduse menetlusse, kui avaldus vastab tsiviilkohtumenetluse seadustikus ja käesolevas seaduses sätestatud nõuetele. (2) Kohus lahendab avalduse menetlusse võtmise seitsme päeva jooksul nõuetekohase avalduse saamisest. (3) Avalduse menetlusse võtmise määrus edastatakse võlgnikule ja maksejõuetusavalduse esitanud võlausaldajale. (4) Kohus võib juba enne avalduse menetlusse võtmise lahendamist või esitamist kohaldada selle tagamiseks esialgset õiguskaitset, muu hulgas peatada täitemenetluse või muu sundtäitmise võlgniku vara suhtes, või kohaldada muud pankrotimenetlust tagavat abinõu. (5) Käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel tehtud määruse peale võib määruskaebuse esitada isik, kelle õigusi määrusega kitsendati. (6) Kohus võib avalduse lahendamise käigus või usaldusisiku nimetamise kägius suunata võlgniku taotlema ja kasutama sotsiaalhoolekandeseaduses sätestatud võlanõustamisteenust. See ei tohi peatada maksejõuetusavalduse menetlemist ega usaldusisiku nimetamist. § 13. Avalduse menetlusse võtmisest keeldumine (1) Kohus ei võta maksejõuetusavaldust menetlusse, kui: 1) välja on kuulutatud võlgniku pankrot või maksejõuetusavaldus põhineb nõudel, mille suhtes kehtib võlgade ümberkujundamise kava või mille alusel ei saa käesoleva seaduse § 47 lõikest 1 tulenevalt sissenõuet võlgniku varale pöörata; 2) võlgnik ei ole makseraskustes või need on ilmselgelt ületatavad pankrotimenetluseta, kohustustest vabastamiseta või võlgade ümberkujundamiseta, muu hulgas võlgniku vara 5 realiseerimisega võlgade katteks ulatuses, mida võib võlgnikult mõistlikult eeldada; 3) avaldus või selle lisad ei vasta seaduse nõuetele, muu hulgas on tasumata riigilõiv. (2) Kui on esitatud abikaasade ühine maksejõuetusavaldus ja avaldust ei saa menetlusse võtta mõlema abikaasa suhtes, võib kohus avalduse menetlusse võtta ühe abikaasa suhtes. (3) Kui ettevõtja taotleb ettevõtte saneerimist, võib kohus keelduda avalduse menetlusse võtmisest ka juhul, kui ettevõtja ei ole põhistanud, et ettevõte vajab saneerimist ja ettevõtte jätkusuutlik majandamine on pärast saneerimist tõenäoliselt võimalik. (4) Määruse peale, millega kohus jättis maksejõuetusavalduse menetlusse võtmata, võib võlgnik või maksejõuetusavalduse esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse. § 14. Usaldusisiku nimetamine (1) Kui kohus võtab maksejõuetusavalduse menetlusse, otsustab kohus usaldusisiku nimetamise pankrotiseaduse §-s 15 sätestatu kohaselt, välja arvatud juhul, kui käesolevas seaduses on sätestatud teisiti. Usaldusisiku nimetamisel konkreetses menetluses, sealhulgas piiriüleste juhtumite korral, tuleb kaaluda usaldusisiku kogemusi, erialaseid teadmisi ja juhtumi eripära. (2) Abikaasade ühise maksejõuetuseavalduse alusel võib kohus abikaasadele nimetada erinevad usaldusisikud, kui see on nende huve arvestades vajalik. (3) Usaldusisikuks võib nimetada isiku, kes on kantud usaldusisikute nimekirja. (4) Usaldusisik ei tohi olla kohtu töötaja ning ta peab olema sõltumatu võlgnikust ja võlausaldajatest. Andes kohtule nõusoleku usaldusisikuna tegutsemiseks, kinnitab isik kirjalikult, et ta on võlgnikust ja võlausaldajatest sõltumatu. (5) Usaldusisikuks ei või olla asja menetleva kohtuniku ega kohtujuristi pankrotiseaduse § 117 lõikes 1 nimetatud lähikondne. (6) Kohus kuulab enne usaldusisiku nimetamist ära ka võlgniku arvamuse usaldusisiku kandidaadi kohta. (7) Isiku usaldusisikuks nimetamiseks on vajalik tema nõusolek. (8) Kohus nimetab usaldusisiku kuni pankroti väljakuulutamiseni või kohustustest vabastamise menetluse või võlgade ümberkujundamise menetluse lõpuni. (9) Kui võlausaldaja maksejõuetusavaldus on esitatud ilma võlgniku nõusolekuta, jätab kohus pankrotiseaduse § 15 lõikes 3 sätestatud juhul usaldusisiku nimetamata. (10) Usaldusisiku nimetamata jätmise korral maksejõuetusavalduse alusel edasist menetlust ei toimu ja menetlus lõpeb. (11) Kui maksejõuetusavalduse on esitanud võlgnik ja ta on taotlenud pankroti väljakuulutamist või pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist, võib kohus võlgniku varalist olukorda arvestades jätta usaldusisiku nimetamata ja kümne päeva jooksul maksejõuetusavalduse saamisest pankroti välja kuulutada vastavalt pankrotiseaduse §-s 31 sätestatule või pankroti välja kuulutada ja algatada võlgniku kohustustest vabastamise 6 menetluse vastavalt pankrotiseaduse §-s 31 ja käesoleva seaduse §-s 44 sätestatule. (12) Kohus määrab usaldusisiku nimetamise määruses kuni 30 päeva pikkuse tähtaja võlgniku vara- ja võlanimekirja ning nende lisade kohtule esitamiseks. Kohus võib vajaduse korral tähtaega pikendada kuni 30 päeva võrra. (13) Kohus avaldab väljaandes Ametlikud Teadaanded teate maksejõuetusavalduse läbivaatamise kohta. § 15. Usaldusisiku nimetamise tagajärjed (1) Usaldusisiku nimetamisel peatub viivise või ajas suureneva leppetrahvi arvestamine võlgniku vastu suunatud nõudelt kuni ümberkujundamiskava kinnitamiseni või võlgade ümberkujundamise menetluse lõppemiseni. See ei kehti nõuete suhtes, mille ümberkujundamist võlgnik ei taotle või kui kuulutatakse välja võlgniku pankrot. (2) Usaldusisiku nimetamisel ei saa võlausaldaja lõpetada võlgnikuga sõlmitud lepingut enne maksejõuetusavalduse esitamist toimunud rahalise kohustuse rikkumisele tuginedes ega keelduda sel alusel oma kohustuste täitmisest. Kokkulepe, mille kohaselt võlausaldaja võib maksejõuetusavalduse esitamisel või ümberkujundamiskava kinnitamisel lepingu lõpetada, on tühine. Kui lepingu täitmise jätkamine on võlausaldaja suhtes ebaõiglane ja võlgniku seisukohast ebavajalik, võib lepingu lõpetamise otsustada kohus võlausaldaja avalduse alusel. (3) Usaldusisiku nimetamisel peatab kohus võlgniku vara suhtes läbiviidava täitemenetluse või muu sundtäitmise raha sissenõudmiseks kuni pankroti väljakuulutamiseni, ümberkujundamiskava kinnitamiseni või menetluse lõppemiseni. Kohus võib sama ajani: 1) peatada kohtumenetluse, milles on võlgniku vastu rahaline nõue, mille kohta ei ole veel otsust tehtud; 2) tühistada hagi tagamise abinõud, sealhulgas pangakonto arestimise; 3) keelata võlausaldajatel võlgniku antud tagatistest tulenevaid õigusi teostada, muu hulgas pandieset müüa või selle müüki taotleda; 4) kohaldada muud esialgse õiguskaitse abinõu, sealhulgas pankrotimenetlust tagavaid abinõusid. (4) Võlausaldaja õigustatud huve silmas pidades võib kohus võlausaldaja avalduse alusel lubada peatatud täitemenetluse jätkamist ja võlausaldajal võlgniku antud tagatistest tulenevate õiguste teostamist ka enne pankroti väljakuulutamist, ümberkujundamiskava kinnitamist või menetluse lõppemist. (5) Usaldusisiku nimetamine ei välista võlausaldajate poolt vara tagasivõitmise hagi esitamist ja lahendamist täitemenetluses. Kohtutäitur annab ümberkujundamiskavaga hõlmatud võlausaldajatele saadu välja üksnes kohtu korraldusel ja ümberkujundamiskava alusel või pankroti väljakuulutamisel pankrotiseaduses sätestatu kohaselt. (6) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud alusel tehtud määruse peale võib määruskaebuse esitada isik, kelle õigusi määrusega kitsendati. § 16. Vara- ja võlanimekirja koostamine ja kohtule esitamine (1) Usaldusisik koostab ja esitab võlgniku nimel kohtule: 1) võlgniku ja temaga koos elavate perekonnaliikmete vara, nõuete ja kõigi sissetulekute nimekirja (edaspidi varanimekiri) avalduse esitamise seisuga, märkides muu hulgas iga 7 varaeseme eeldatava väärtuse ning eraldi võlgniku osaluse ühisomandis ja kaasomandis või õiguste ühisuses; 2) võlgniku rahaliste kohustuste nimekirja (edaspidi võlanimekiri) avalduse esitamise seisuga, märkides kõikide võlausaldajate nimed, kontaktandmed ning põhinõude ja kõrvalnõuete eeldatavad suurused ja tagatised, tuues eraldi välja jooksvad kulutused (eluasemekulud, ülalpidamiskohustused jms) ja solidaarkohustused; 3) võlgniku viimase kolme aasta tuludeklaratsioonide ja pangakonto väljavõtete ning oluliste kohustuste aluseks olevate dokumentide (laenulepingud jms) ärakirjad; 4) hinnangu võlgniku varalisele seisundile ja maksejõulisusele, samuti võlgniku ettevõtte tegevuse jätkamise ja juriidilisest isikust võlgniku tervendamise väljavaadetele ning sellele, kas võlgniku suhtes tuleks algatada pankrotimenetlus, kohustustest vabastamise menetlus, võlgade ümberkujundamise menetlus või menetlus lõpetada. (2) Ettevõtja kohta peab lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud dokumentidele esitama eelmise majandusaasta raamatupidamisaruande ning ülevaate tema finantsseisundist, majandustulemustest ja rahavoogudest. Kui ettevõtja peab raamatupidamist kassapõhiselt, lähtutakse eelnimetatud andmete esitamisel möödunud aasta kohta esitatud tuludeklaratsioonist. (3) Kui võlgnik on viie aasta jooksul enne avalduse esitamist võõrandanud kinnisasja või registrisse kantud vallasasja või õiguse või kinkinud või laenanud raha kolmandale isikule enam kui 3000 euro ulatuses, tuleb ka see varanimekirjas märkida. Eraldi tuleb märkida neile tingimustele vastavad tehingud, mis on tehtud lähikondsetega pankrotiseaduse § 117 tähenduses. (4) Ühe abikaasa poolt eraldi esitatud maksejõuetusavalduse korral tuleb võlanimekirjas eraldi märkida kohustused, mille eest vastutab või võib vastutada ka teine abikaasa, samuti teise abikaasa kohustused, mille eest võib vastutada võlgnik. (5) Võlanimekirjas tuleb märkida, milliseid võlgasid võlgnik ei tunnista. Võla- ja varanimekirjas tuleb märkida, kas ja millise vara, nõude või võlgade kohta on käimas kohtumenetlus või muu menetlus, sealhulgas täitemenetlus. (6) Usaldusisik peab vara- ja võlanimekirja esitamisel kasutama käesoleva seaduse § 8 lõike 1 alusel kehtestatud vastavat vormi. § 17. Maksejõuetusavalduse läbivaatamine (1) Maksejõuetusavaldus vaadatakse läbi pankrotiseaduses pankrotiavalduse läbivaatamisele sätestatu kohaselt, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. (2) Vaadanud maksejõuetusavalduse läbi, kohus: 1) kuulutab välja võlgniku pankroti vastavalt pankrotiseaduse §-s 31 sätestatule; 2) kuulutab välja võlgniku pankroti ja algatab kohustustest vabastamise menetluse vastavalt pankrotiseaduse §-s 31 ja käesoleva seaduse §-s 44 sätestatule; 3) algatab võlgade ümberkujundamise menetluse vastavalt käesoleva seaduse §-s 18 sätestatule; 4) jätab avalduse rahuldamata või 5) lõpetab menetluse raugemise tõttu pankrotiseaduse §-s 29 nimetatud alusel. (3) Kohus peab menetlusliigi valikul arvestama võlgniku tahtega, välja arvatud siis, kui maksejõuetusavalduse on esitanud võlausaldaja, kes on taotlenud võlgniku pankroti väljakuulutamist. 8 (4) Määrus maksejõuetusavalduse läbivaatamise kohta edastatakse võlgnikule ja maksejõuetusavalduse esitanud võlausaldajale ning avaldatakse väljaandes Ametlikud Teadaanded. (5) Kohus jätab maksejõuetusavalduse rahuldamata, kui võlgnik ei ole makseraskustes või need on ilmselgelt ületatavad käesolevas seaduses sätestatud maksejõuetusmenetlust läbi viimata, muu hulgas võlgniku vara realiseerimisega võlgade katteks ulatuses, mida võib võlgnikult mõistlikult eeldada, või kui avaldust ei oleks käesoleva seaduse §-s 13 sätestatud alusel pidanud menetlusse võtma. (6) Kui abikaasad on esitanud ühise maksejõuetusavalduse, teeb kohus nende suhtes käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud menetluslikud otsused ühiselt, sealhulgas algatab ühise menetluse. Kui see on põhjendatud, võib kohus siiski teha abikaasade suhtes erinevad menetluslikud otsused. (7) Vajaduse korral kuulab kohus maksejõuetusavalduse läbivaatamisel ära võlgniku või tema võlausaldajate arvamuse või küsib neilt täiendavaid andmeid või dokumente. Kohus võib ka teistelt isikutelt ja asutustelt, sealhulgas krediidiasutustelt, nõuda teavet võlgniku ja temaga koos elavate perekonnaliikmete majandusliku seisundi või maksevõime kohta. (8) Samuti võib kohus kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Selleks annab võlgnik suuliselt järgmise vande: „Mina, (nimi), kinnitan oma au ja südametunnistuse kohaselt, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja tegevuse kohta on mulle teadaolevalt õiged.”. Võlgnik kirjutab vandetekstile alla. (9) Maksejõuetusavalduse läbivaatamisel kohtus on menetlusosalisteks maksejõuetusavalduse esitanud võlausaldaja ja võlgnik. (10) Maksejõuetusavalduse läbivaatamise kohta tehtud määruse peale võib võlgnik või maksejõuetusavalduse esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul maksejõuetusavalduse läbivaatamise määruse avaldamisest. Ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse kohta võib esitada määruskaebuse. Usaldusisik ei või võlgniku nimel määruskaebust esitada ega võlgnikku määruskaebuse läbivaatamisel esindada. 3. peatükk Võlgade ümberkujundamise menetlus 1. jagu Võlgade ümberkujundamise menetluse algatamine, ümberkujundamiskava koostamine, esitamine ja kinnitamine § 18. Võlgade ümberkujundamise menetluse algatamine (1) Kohus algatab võlgade ümberkujundamise menetluse, kui võlgnik on makseraskustes, kuid ei ole veel püsivalt maksejõuetu. Võlgnik loetakse makseraskustes olevaks, kui ta ei suuda või tõenäoliselt ei suuda täita oma kohustusi nende sissenõutavaks muutumise ajal. (2) Kohus võib jätta võlgade ümberkujundamise menetluse algatamata, kui: 1) võlgnik on tahtlikult või raske hooletusega esitanud oluliselt ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate või oma kohustuste kohta; 2) võlgnik keeldub esitatud andmeid vandega kinnitamast või kohtu nõutud täiendavaid 9 andmeid esitamast; 3) võlgnik on mõistetud süüdi pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo või karistusseadustiku §-des 381 ja 3811 nimetatud kuriteo toimepanemises ja karistusandmed ei ole karistusregistrist kustutatud; 4) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne avalduse esitamist või pärast seda andnud tahtlikult või raske hooletusega ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma majandusliku olukorra kohta, et saada toetusi või muid soodustusi riigilt, kohaliku omavalitsuse üksuselt või sihtasutuselt või vältida maksude maksmist; 5) võlgnik on viimase aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda tahtlikult või raske hooletusega takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist või teinud tahtlikult võlausaldajaid kahjustavaid tehinguid, muu hulgas võib võlausaldajate huvide kahjustamine seisneda vara peitmises või raiskamises. (3) Kohus ei algata võlgade ümberkujundamise menetlust, kui ta on võlgniku võlgade ümberkujundamise menetluse viimase kümne aasta jooksul enne avalduse esitamist juba algatanud. (4) Kui kohus algatab võlgniku võlgade ümberkujundamise menetluse, määrab ta tähtaja, mille jooksul usaldusisik peab kohtule esitama ümberkujundamiskava. § 19. Võlgade ümberkujundamise kava koostamine ja esitamine (1) Pärast võlgade ümberkujundamise menetluse algatamist koostab ja esitab usaldusisik kohtule võlgniku nimel võlgniku heakskiidetud võlgade ümberkujundamise kava (edaspidi ümberkujundamiskava), milles on märgitud: 1) milliste kohustuste ümberkujundamist ja millisel viisil taotletakse; 2) ümberkujundamiskava täitmise tähtaeg; 3) põhistus, et võlgade ümberkujundamise abinõude rakendamisel suudab võlgnik kohustused täita ja tõenäoliselt on võimalik tema püsivat maksejõuetust vältida. (2) Kui kavaga taotletakse üksnes osa võlgade ümberkujundamist või eri võlgade ümberkujundamist erinevas ulatuses, peab võlausaldajate erinevat kohtlemist põhjendama. (3) Kui abikaasad on esitanud ühise maksejõuetusavalduse ja kohus on algatanud nende suhtes ühise võlgade ümberkujundamise menetluse, koostatakse abikaasade suhtes ühine võlgade ümberkujundamise kava. (4) Usaldusisik peab ümberkujundamiskava esitamisel kasutama käesoleva seaduse § 8 lõike 1 alusel kehtestatud vormi. Ümberkujundamiskava vormi kasutamine ei ole kohustuslik füüsilisest isikust ettevõtja puhul, kes soovib ettevõtte saneerimist. § 20. Võlgade ümberkujundamise sisu (1) Võlgade ümberkujundamise menetluses võimaldatakse võlgnikule rahaliste kohustuste (isiklike võlgade) ümberkujundamist kohustuse täitmise tähtaja pikendamise, osadena täitmise või kohustuse vähendamise teel. (2) Üksnes täitmise tähtaja pikendamist ja osadena täitmist võimaldatakse võlgade ümberkujundamise menetluses järgmiste nõuete puhul: 1) elatisnõuded; 2) tahtliku õigusvastase teoga tekitatud kahju hüvitamise nõuded. 10 (3) Võlgade ümberkujundamise menetluses saab ümber kujundada maksejõuetusavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud võlgniku kohustusi. Lisaks saab käesoleva seaduse §-s 21 sätestatud tingimustel ümber kujundada kestvuslepingust tulenevaid kohustusi, mis tekivad või muutuvad sissenõutavaks pärast maksejõuetusavalduse esitamist. § 21. Kestvuslepingust tulenevate kohustuste ümberkujundamine (1) Ümberkujundamiskavaga võib ette näha, et võlgniku poolt enne maksejõuetusavalduse esitamist sõlmitud krediidileping või muu kestvusleping, millest tuleneb võlgnikule rahalisi kohustusi, mis muutuvad sissenõutavaks pärast maksejõuetusavalduse esitamist, lõpeb ümberkujundamiskava kinnitamisel. Lepingu lõppemisel on samad tagajärjed, mis lepingu erakorralisel ülesütlemisel võlgnikust tuleneva asjaolu tõttu. Lepingu lõppemise tagajärjel tekkivad võlgniku kohustused saab ümberkujundamiskavaga eelnevalt ümber kujundada. (2) Ümberkujundamiskavaga võib ette näha, et käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud krediidilepingu lõpetamise asemel kujundatakse ümber sellest tulenevad võlgniku rahalised kohustused, mis muutuvad sissenõutavaks ühe aasta jooksul ümberkujundamiskava kinnitamisest arvates. Neid kohustusi saab ümber kujundada üksnes selliselt, et kohustuste täitmise tähtaega pikendatakse või võimaldatakse võlgnikule kohustuste täitmist osamaksetena. (3) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud viisil soovitakse ümber kujundada liisingulepingust tulenevaid kohustusi, võib võlausaldajaks olev liisinguandja ühe nädala jooksul ümberkujundamiskava kinnitamisest arvates lepingu erakorraliselt üles öelda. Selliseks puhuks võib ümberkujundamiskavas ette näha ka lepingu erakorralise ülesütlemise tagajärjel tekkivate nõuete ümberkujundamise, muu hulgas kohustuste vähendamise. § 22. Võlgniku kohustused (1) Võlgnik annab kohtule ja usaldusisikule ning kohtu korraldusel ka võlausaldajatele teavet, mida nad vajavad seoses võlgade ümberkujundamise menetlusega. (2) Võlgnik osutab usaldusisikule abi tema ülesannete täitmisel. Kui kohus või usaldusisik peab võlgniku varalise olukorra kindlakstegemiseks vajalikuks võlgniku vara kontrolli, on võlgnik kohustatud oma vara ette näitama või võimaldama varale juurdepääsu. (3) Kui võlgnik ei täida käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud kohustusi, võib kohus jätta võlgade ümberkujundamise kava kinnitamata. § 23. Võlausaldajatele teatamine (1) Pärast ümberkujundamiskava saamist toimetab kohus selle koos avalduse, võlgniku vara- ja võlanimekirja ning muude lisadega viivitamata kätte ümberkujundamiskavas nimetatud võlausaldajatele, kelle nõuete ümberkujundamist taotletakse. Kohus võib võimaldada usaldusisikul ümberkujundamiskava enne võlausaldajatele esitamist muuta või teha usaldusisikule ülesandeks esitada uus ümberkujundamiskava. (2) Ümberkujundamiskava kättetoimetamisel võlausaldajale annab kohus talle tähtaja vähemalt kaks nädalat, kuid kõige rohkem neli nädalat ümberkujundamiskava kättesaamisest, kohtule seisukoha andmiseks. Võlausaldaja annab seisukoha, kas ta nõustub võlgniku andmetega tema nõude ja selle tagatuse kohta, võlgnikupoolse võla arvestusega ja võla ümberkujundamisega võlgniku taotletud viisil. Kui võlausaldaja ei nõustu võla ümberkujundamisega võlgniku taotletud viisil, peab ta märkima, kas ta nõustuks võla ümberkujundamisega muul viisil. Kohus 11 viitab ka seisukoha avaldamata jätmise tagajärgedele. (3) Kohus teatab võlausaldajatele usaldusisiku nime ja kontaktandmed, samuti, kas võlausaldaja peab oma seisukoha teatama kohtu asemel usaldusisikule. (4) Kohus võib määrata võlgnikule või usaldusisikule tähtaja võlausaldajatega läbirääkimiste pidamiseks võla suuruse või ümberkujundamise üle ja seetõttu pikendada ka käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud tähtaega, kuid mitte rohkem kui kolm kuud ümberkujundamiskava kättesaamisest arvates. § 24. Nõude suuruse kindlaksmääramine (1) Kui võlausaldaja, kelle nõuet soovitakse ümber kujundada, ei nõustu võlanimekirjas esitatud andmetega, teatab ta kohtule või kohtu määramisel usaldusisikule kohtu määratud tähtaja jooksul, mis asjaoludega ta võlanimekirjas ei nõustu, ja esitab neid asjaolusid tõendavad tõendid. Avalduse tähtpäevaks esitamata jätmise korral loetakse, et võlausaldaja on nõude suurusega nõustunud. (2) Kohus edastab võlausaldaja seisukoha võla suuruse ja selle ümberkujundamise kohta viivitamata usaldusisikule, välja arvatud juhul, kui kohus kohustas võlausaldajat esitama oma seisukoha otse usaldusisikule. (3) Kui võlgnik või usaldusisik ei nõustu käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud võlausaldaja avalduses oleva väitega, edastab ta avalduse koos tõenditega viivitamata kohtule ja põhjendab, miks ta avalduses märgituga ei nõustu. (4) Kohus otsustab esitatud väidete ja tõendite alusel võlausaldaja põhi- ja kõrvalnõude suuruse ning tagatiste olemasolu ühe kuu jooksul võlausaldaja avalduse saamisest arvates. Vajaduse korral kuulab kohus eelnevalt ära võlgniku, puudutatud võlausaldaja ja usaldusisiku. (5) Kohus võib jätta võlausaldaja nõude suuruse kindlaks määramata või määrata selle kindlaks üksnes osaliselt, kui nõuet, mida soovitakse ümber kujundada, kohtu arvates tegelikult ei ole, selle suurus on ebaselge või nõude õiguspärasust või tõendatust ei ole võimalik mõistlikult hinnata, mistõttu tuleb nõue või selle ulatus teha selgeks väljaspool võlgade ümberkujundamise menetlust. (6) Määrus, millega määratakse kindlaks võlausaldaja põhi- ja kõrvalnõude suurus või keeldutakse sellest, toimetatakse kätte võlgnikule, võlausaldajale ja usaldusisikule. (7) Kohtu määruse peale, millega määratakse kindlaks võlausaldaja põhi- ja kõrvalnõude suurus või keeldutakse sellest, võib võlgnik esitada määruskaebuse. § 25. Ümberkujundamiskava kinnitamine (1) Kohus kinnitab ümberkujundamiskava, kui ükski võlausaldaja ega võlgnik ei ole sellele tähtaegselt vastu vaielnud. (2) Kohus võib ümberkujundamiskava kinnitada ka juhul, kui võlgade ümberkujundamisega nõustus vähemalt pool pandiga tagamata nõuete võlausaldajatest, kelle nõuetega on esindatud vähemalt pool pandiga tagamata nõuetest, ning ümberkujundamiskava alusel ei kohelda ümberkujundamisele vastuväite esitanud võlausaldajat oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega, välja arvatud, kui mõne võlausaldaja eelistamiseks on mõjuv põhjus. 12 (3) Kohus võib kinnitada ka ümberkujundamiskava, millega võlausaldajad ei nõustunud või nõustusid käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatust väiksemas ulatuses, kui kohtu hinnangul: 1) on võlgade ümberkujundamine poolte õigustatud huve ja õigusi kaaludes põhjendatud; 2) ümberkujundamiskava alusel ei kohelda mõnda võlausaldajat oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega, välja arvatud, kui mõne võlausaldaja eelistamiseks on mõjuv põhjus. (4) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 1 nimetatud huvide ja õiguste kaalumisel hindab kohus muu hulgas seda, kui suures ulatuses oleks võimalik rahuldada vastuväite esitanud võlausaldaja nõuet pankrotimenetluses võrreldes ümberkujundamiskava alusel sellele võlausaldajale välja makstava summaga. Pankrotimenetluse kohta võrdlusandmete koostamisel lähtutakse sellest, et pankrotimenetlus viiakse läbi võlgade ümberkujundamise menetluse algatamise seisuga. Võrdlemisel arvestatakse ka füüsilisest isikust võlgniku võlgadest vabastamise võimalust lähtuvalt võlgniku sissetulekust ümberkujundamismenetluse ajal. Käesolevas lõikes sätestatu märgitakse ära ümberkujundamiskava kinnitamise kohta tehtava määruse põhjendavas osas. (5) Kohus ei ole ümberkujundamiskava kinnitamisel käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud alusel seotud võlgniku ja võlausaldajate taotlustega, vaid võib muu hulgas kinnitada vaid osa võlgade ümberkujundamise ning muuta ümberkujundamise viisi ja ulatust. Seejuures arvestab kohus muu hulgas, millises ulatuses peaks võlgnik mõistlikult realiseerima oma vara võlgade katteks, samuti võlgniku vara tagasivõitmise või muul viisil tagasinõudmise võimalusi. Kohus ei või muuta võlgade ümberkujundamise ulatust ja viisi võlausaldaja jaoks ebasoodsamaks võlgniku taotletust. (6) Pandiga tagatud nõude võib ümber kujundada üksnes juhul, kui võlausaldaja sellega nõustub, seda ka siis, kui pantija on kolmas isik. See ei välista ega piira pandi realiseerimise järel ülejääva nõude ümberkujundamist üldises korras. Pandipidaja nõusolekut ei ole vaja käesoleva seaduse § 21 lõike 1 järgi krediidilepingu lõpetamiseks. (7) Võlausaldaja halvemaks kohtlemiseks ei peeta tema intressi- ja viivisenõuete vähendamist seaduses sätestatud suuruseni. (8) Kohus võib enne ümberkujundamiskava kinnitamist kuulata ära võlgniku ja võlausaldajad ning määrata võlgade ümberkujundamise põhjendatuse hindamiseks eksperdi. (9) Kohus võib koos ümberkujundamiskava kinnitamisega seada selle täitmiseks võlgnikule tingimusi, muu hulgas aruandluse kohta, samuti kohustada teda kooskõlastama teatud tehinguid kohtu või usaldusisikuga. § 26. Ümberkujundamiskava kinnitamata jätmine ja muutmine ning uue ümberkujundamiskava esitamine (1) Kohus võib jätta ümberkujundamiskava sõltumata käesoleva seaduse § 25 lõigetes 1–3 sätestatust kinnitamata, kui: 1) võlgnik ei ole makseraskustes või need on ilmselgelt ületatavad võlgade ümberkujundamiseta, muu hulgas võlgniku vara realiseerimisega võlgade katteks ulatuses, mida võib võlgnikult mõistlikult eeldada, või võlgniku vara tagasivõitmise või muul viisil tagasinõudmisega; 2) ümberkujundamiskava täitmine ei ole võlgniku vara ja sissetulekuid arvestades tõenäoline; 3) võlgnik on tahtlikult või raske hooletusega esitanud oluliselt ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate või kohustuste kohta; 4) võlgnik rikub oma kaasaaitamiskohustust; 13 5) ettevõtte saneerimise taotluse puhul ei ole ettevõtte jätkusuutlik majandamine pärast saneerimist tõenäoliselt võimalik. (2) Kohus võib määrata usaldusisikule kas enne ümberkujundamiskava kinnitamise otsustamist või ümberkujundamiskava kinnitamata jätmisel täiendava tähtaja ümberkujundamiskava muutmiseks või uue ümberkujundamiskava esitamiseks võlausaldajate esitatud seisukohtade alusel või muul mõjuval põhjusel, muu hulgas, kui see võib olla vajalik kokkuleppe saavutamiseks võlausaldajatega. Muudetud ümberkujundamiskava saadetakse esmalt puudutatud võlausaldajatele seisukoha võtmiseks käesoleva seaduse §-s 23 sätestatud korras. (3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 sätestatud juhul ja kui usaldusisik ümberkujundamiskava ei muuda, lõpetab kohus võlgade ümberkujundamise menetluse. Kohus võib võlgade ümberkujundamise menetluse lõpetamisel otsustada sama määrusega kuulutada välja võlgniku pankroti vastavalt pankrotiseaduse §-s 31 sätestatule või kuulutada välja võlgniku pankroti ja algatada kohustustest vabastamise menetluse vastavalt pankrotiseaduse §- des 31 ja 44 sätestatule või lõpetada menetluse raugemise tõttu pankrotiseaduse §-s 29 nimetatud alusel. Võlgnik peab pankroti väljakuulutamiseks või kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks olema avaldanud tahet maksejõuetusavalduses või andnud eelnevalt nõusoleku, välja arvatud siis, kui maksejõuetusavalduse on esitanud võlausaldaja, kes on taotlenud võlgniku pankroti väljakuulutamist. § 27. Määrus ümberkujundamiskava kinnitamise kohta (1) Määrus, millega ümberkujundamiskava kinnitatakse või kinnitamata jäetakse, toimetatakse kätte võlgnikule ja kõigile võlausaldajatele, kelle õigusi ümberkujundamiskavaga mõjutatakse, ning edastatakse usaldusisikule. Kohus teeb ümberkujundamiskava kinnitamise määruse avalikult teatavaks ja avaldab väljaandes Ametlikud Teadaanded. (2) Määruse peale, millega ümberkujundamiskava kinnitatakse või kinnitamata jäetakse, võib võlgnik või maksejõuetusavalduse esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse. Võlausaldaja võib esitada määruskaebuse ümberkujundamiskava kinnitamise määruse peale, kui ta on esitanud sellele eelnevalt vastuväite. Ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse kohta võib esitada määruskaebuse. § 28. Ümberkujundamiskava kinnitamine saneerimismenetluse põhimõtete järgi Kui võlgnik taotleb ümberkujundamisega ettevõtte saneerimist, võib kohus mõjuval põhjusel näha ümberkujundamiskava kinnitamiseks ette käesolevas peatükis sätestatu asemel ümberkujundamiskava kinnitamise saneerimisseaduse 4. peatükis sätestatud korras. 2. jagu Ümberkujundamiskava tagajärjed § 29. Ümberkujundamiskava kinnitamise üldised tagajärjed (1) Ümberkujundamiskava kinnitamisega hakkab selles ettenähtud õiguslik tagajärg kehtima võlgniku ja isiku kohta, kelle õigusi ümberkujundamiskavaga mõjutatakse. (2) Ümberkujundamiskava kinnitamine ei vabasta võlgniku kohustuse täitmise eest solidaarselt vastutavat isikut oma kohustuse täitmisest. Kui solidaarselt vastutav isik on oma kohustuse täitnud, on tal võlgniku suhtes tagasinõudeõigus üksnes ulatuses, milles võlgnik vastutab kohustuse täitmise eest ümberkujundamiskava järgi. 14 (3) Ümberkujundamiskava kinnitamine ei piira pandi või muu esemelise tagatisega võlausaldaja, kes ei nõustunud oma nõude ümberkujundamisega, õigust rahuldada oma nõue tagatise arvel. (4) Kohtu kinnitatud ümberkujundamiskava on täitedokument sellega ümberkujundatud nõude suhtes. Kui ümberkujundamiskavas on ette nähtud kohustuse täitmise tähtaja pikendamine, ei saa ümberkujundamiskavas nimetatud tähtaja jooksul nõuet maksma panna. (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatut kohaldatakse ka isikule, kes ümberkujundamiskavaga võtab endale kohustuse tagada võlgniku kohustust võlausaldaja ees. (6) Ümberkujundamiskava kinnitamine ei välista võlausaldajate poolt vara tagasivõitmise hagi esitamist ja lahendamist täitemenetluses. Kohtutäitur annab saadu ümberkujundamiskavaga hõlmatud võlausaldajatele välja üksnes kohtu korraldusel ja ümberkujundamiskava alusel. § 30. Ümberkujundamiskava kehtivuse välistamine Ümberkujundamiskava ei kehti võlausaldaja suhtes, kellele ei ole seda tutvumiseks ja seisukoha võtmiseks kätte toimetatud. § 31. Hagimenetlus ja täitemenetlus ümberkujundamiskava kehtivuse ajal (1) Ümberkujundamiskava kehtivuse ajal ei saa esitada hagiavaldust ega avaldust hagita menetluses nõude alusel, mille kohta ümberkujundamiskava kehtib. (2) Ümberkujundamiskava kinnitamise järel jätkatakse maksejõuetusavalduse menetlusse võtmisel peatatud täitemenetlust ja kohtumenetlust nõude suhtes, mille kohta ümberkujundamiskava ei kehti. (3) Ümberkujundamiskava kinnitamine ei piira võlausaldaja õigust vaielda kohtumenetluses nõude üle, mida ümberkujundamiskavas ei tunnustatud. Samuti võib võlausaldaja kohtumenetluses vaielda nõude suuruse üle osas, mida ei tunnustatud. § 32. Viivis ja leppetrahv ümberkujundamiskava kehtivuse ajal Ümberkujundamiskava kinnitamise järel arvestatakse nõudelt, mida ümberkujundamiskavaga ümber ei kujundata, viivist ja leppetrahvi alates maksejõuetusavalduse menetlusse võtmisest esialgse õigussuhte järgi. § 33. Maksejõuetusavaldus ümberkujundamiskava kehtivuse ajal (1) Ümberkujundamiskava kehtivuse ajal ei saa esitada maksejõuetusavaldust nõude alusel, mille kohta ümberkujundamiskava kehtib. (2) Ümberkujundamiskava kehtivuse ajal vaatab maksejõuetusavalduse läbi ümberkujundamismenetlust läbi viiv kohtunik sama menetluse raames. (3) Kohus kaasab maksejõuetusavalduse läbivaatamisse ümberkujundamiskava täitmise üle järelevalvet teostava usaldusisiku. (4) Kui kohus nimetab maksejõuetusavalduse läbi vaatamiseks teise usaldusisiku kui selle, kes 15 on nimetatud võlgniku võlgade ümberkujundamise menetluses, ei tohi teine usaldusisik oma tegevusega takistada ümberkujundamiskava täitmist ja peab tegema igakülgset koostööd järelevalvet teostava kohtu ja usaldusisikuga. (5) Kui kohus tuvastab, et ümberkujundamiskavas ettenähtut arvestades on siiski alust võlgniku pankrot välja kuulutada, tühistab ta ümberkujundamiskava ja lõpetab ümberkujundamismenetluse. (6) Määruse peale, millega kohus maksejõuetusavalduse lahendab, võivad võlgnik ja maksejõuetusavalduse esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse. Ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse kohta võib esitada määruskaebuse. § 34. Järelevalve ümberkujundamiskava täitmise üle (1) Järelevalvet ümberkujundamiskava täitmise üle teostab usaldusisik. (2) Võlgnik annab kohtule ja usaldusisikule järelevalve teostamiseks vajalikku teavet ja osutab abi järelevalvekohustuse täitmisel. (3) Võlgnik esitab iga aasta möödumisel ümberkujundamiskava kinnitamisest kohtule ja võlausaldajatele kohtu määratud tähtajaks aruande võlgniku varalise seisundi ja ümberkujundamiskava täitmise kohta, kui kohus ei otsusta teisiti. Kohus võib küsida võlgnikult või usaldusisikult ka muul ajal aruannet ümberkujundamiskava täitmise kohta ja lasta võlgniku aruannet kontrollida võlgniku arvel usaldusisikul. § 35. Ümberkujundamiskava muutmine (1) Võlgnik, usaldusisik või võlausaldaja võib asjaolude muutumise korral, iseäranis kui võlgniku varaline seisund oluliselt muutub või võlgniku ilmnenud tegelik varaline seisund erineb oluliselt kohtule esitatud andmetest, esitada kohtule taotluse ümberkujundamiskava või selle täitmise tähtaja muutmiseks. Samuti võib ümberkujundamiskava muuta, kui mõne nõude kehtivuse või suuruse kohta on tehtud kohtulahend. (2) Ümberkujundamiskava võib laiendada nõuetele, mis muutusid sissenõutavaks pärast maksejõuetusavalduse esitamist või ümberkujundamiskava kinnitamist, kui need põhinevad enne seda tehtud tehingul või on tekkinud muul õiguslikul alusel. Muu hulgas võib ümberkujundamiskava laiendada pandi realiseerimise järel üle jäävatele võlanõuetele. (3) Ümberkujundamiskava muutmisele ja kinnitamisele kohaldatakse käesoleva seaduse §- des 23–28 sätestatut. Sellesse kaasatakse võlausaldajad, kelle õigusi soovitakse ümberkujundamiskava muutmisega kitsendada. 3. jagu Võlgade ümberkujundamise menetluse lõppemine § 36. Võlgade ümberkujundamise menetluse lõppemise alused (1) Võlgade ümberkujundamise menetlus lõpeb ümberkujundamiskava tühistamisel, menetluse lõpetamisel, ümberkujundamiskava ennetähtaegsel täitmisel, võlgniku surma korral või ümberkujundamiskavas märgitud kava täitmise tähtaja möödumisel. (2) Maksejõuetusavalduse läbi vaatamata või rahuldamata jätmise või menetluse lõpetamise 16 korral langevad tagasiulatuvalt ära kõik avalduse menetlusse võtmise tagajärjed. § 37. Ümberkujundamiskava täitmise tähtaja möödumise tagajärjed Võlausaldaja saab ümberkujundamiskavaga ümberkujundatud nõude pärast kava täitmise tähtaja möödumist maksma panna üksnes kavas kokkulepitud, kuid täitmata ulatuses. § 38. Ümberkujundamiskava ennetähtaegne täitmine Ümberkujundamiskava ennetähtaegse täitmise korral lõpeb menetlus, kui võlgnik on kõik kavaga võetud kohustused täitnud enne kava täitmise tähtaja möödumist. § 39. Teate avaldamine menetluse lõppemise kohta ümberkujundamiskava ennetähtaegse täitmise ja tähtaja möödumise tõttu Kohus avaldab ümberkujundamiskavas märgitud täitmise tähtaja möödumise või ümberkujundamiskava ennetähtaegse täitmise tõttu menetluse lõppemise kohta teate väljaandes Ametlikud Teadaanded ja teatab sellest pärast jõustumist peatatud täitemenetlust läbiviivale kohtutäiturile ja peatatud kohtumenetlust läbiviivale kohtule. Kohus võib teatama kohustada usaldusisiku. § 40. Võlgade ümberkujundamise menetlus võlgniku surma korral ümberkujundamiskava kehtivuse ajal (1) Kui võlgnik sureb võlgade ümberkujundamise kava kehtivuse ajal, lõpetab kohus võlgade ümberkujundamise menetluse. (2) Ümberkujundamiskavas ettenähtud õiguslik tagajärg jääb kehtima järgnevas võlgniku pärimismenetluses või pärandvara pankrotimenetluses. (3) Kui võlgade ümberkujundamise menetlus algatati abikaasade ühise maksejõuetusavalduse alusel, võib menetlust üleelanud abikaasa suhtes jätkata. Kava võib vastavalt käesoleva seaduse §-s 35 sätestatule muuta. § 41. Ümberkujundamiskava tühistamine (1) Kohus tühistab ümberkujundamiskava võlgniku avalduse alusel, samuti võlgniku pankroti väljakuulutamisel. (2) Kohus võib ümberkujundamiskava tühistada ka juhul, kui ilmneb, et: 1) võlgnik ei täida ümberkujundamiskavast tulenevaid kohustusi olulisel määral; 2) ümberkujundamiskava kehtivuse ajast vähemalt poole möödumisel on ilmne, et võlgnik ei suuda sellega võetud kohustusi täita; 3) võlgnik ei ole makseraskustes või on need ületanud ning võlausaldajate nõuete ümberkujundamine ei ole asjaolude olulise muutumise tõttu nende suhtes enam õiglane; 4) võlgnik on tahtlikult või raske hooletusega esitanud oluliselt ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate või oma kohustuste kohta; 5) võlgnik on teinud makseid ümberkujundamiskavas nimetamata võlausaldajatele teiste võlausaldajate huvisid oluliselt kahjustades; 6) võlgnik ei osuta kohtule või usaldusisikule abi nende järelevalvekohustuse täitmisel või ei anna teavet, mida on järelevalve teostamiseks vaja; 7) võlgnik jätab tasumata usaldusisiku või eksperdi tasu ja kulutuste katteks deposiidina selleks 17 ettenähtud kontole kohtu määratud summa. (3) Ümberkujundamiskava tühistamisel langevad tagasiulatuvalt ära maksejõuetusavalduse menetlusse võtmise tagajärjed. Võlausaldajal, kelle nõue ümberkujundamiskavaga ümber kujundati, taastub nõudeõigus võlgniku vastu esialgses suuruses. Seejuures tuleb arvestada, mida võlausaldaja ümberkujundamiskava täitmise käigus on juba saanud. (4) Ümberkujundamiskava tühistamise teeb kohus avalikult teatavaks, avaldab selle kohta teate väljaandes Ametlikud Teadaanded ja teatab sellest pärast jõustumist peatatud täitemenetlust läbiviivale kohtutäiturile ja peatatud kohtumenetlust läbiviivale kohtule. Kohus võib teatama kohustada usaldusisiku. (5) Kui ümberkujundamiskava tühistatakse ja sellele järgneva kolme kuu jooksul kuulutatakse välja võlgniku pankrot, loetakse usaldusisiku ja eksperdi tasu ning kulutuste hüvitamise nõuded selles menetluses kaitsmiseta tunnustatuks. (6) Kohus võib ümberkujundamiskava tühistamisel otsustada sama määrusega kuulutada välja võlgniku pankroti vastavalt pankrotiseaduse §-s 31 sätestatule, kuulutada välja võlgniku pankroti ja algatada kohustustest vabastamise menetluse vastavalt pankrotiseaduse §-s 31 ja käesoleva seaduse §-s 44 sätestatule või lõpetada menetlus raugemise tõttu pankrotiseaduse §- s 29 nimetatud alusel. Võlgnik peab vastava menetluse algatamiseks olema avaldanud tahet maksejõuetusavalduses või andma nõusoleku, välja arvatud siis, kui maksejõuetusavalduse on esitanud võlausaldaja, kes on taotlenud võlgniku pankroti väljakuulutamist. Määrus edastatakse võlgnikule, maksejõuetusavalduse esitanud võlausaldajale ja avaldatakse ka väljaandes Ametlikud Teadaanded. (7) Kui see on põhjendatud, võib kohus abikaasade ühise maksejõuetusavalduse puhul teha abikaasade suhtes erinevad käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud menetluslikud otsused. (8) Kohtumääruse peale, millega kohus tühistab ümberkujundamiskava, võib võlgnik või võlausaldaja esitada määruskaebuse. Ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse kohta võib esitada määruskaebuse. 4. peatükk Pankrotimenetlus ja kohustustest vabastamise menetlus 1. jagu Pankrotimenetlus § 42. Füüsilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus Füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine toimub pankrotiseaduses sätestatud korras, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. 2. jagu Füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetlus § 43. Võlgniku kohustustest vabastamine Füüsilisest isikust võlgnik, sõltumata sellest, kas tegemist on ettevõtjaga, võidakse vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse ajal võetud kohustustest ei vabastata. Kohustustest vabastamine toimub käesolevas jaos sätestatud alustel ja korras. 18 § 44. Menetluse algatamine (1) Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustab kohus pankroti väljakuulutamisel. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samaaegselt pankroti väljakuulutamisega. Võlausaldaja võib käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustusest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. (2) Kui esineb pankrotiseaduse § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on käesoleva seaduse § 10 lõike 2 punkti 2 alusel taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud aluseid. (3) Kohus võib jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo, rahapesualase kuriteo, kelmuse või karistusseadustiku §-des 214, 2172, 380–3811 nimetatud kuriteo toimepanemises; 2) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda andnud tahtlikult või raske hooletusega ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma majandusliku olukorra kohta, et saada toetusi või muid soodustusi riigilt, kohaliku omavalitsuse üksuselt või sihtasutuselt või vältida maksude maksmist; 3) kohus on viimase kümne aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist otsustanud võlgniku kohustustest vabastada; 4) võlgnik on viimase aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda tahtliku või raske hooletusega takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist, kusjuures võlausaldajate huvide kahjustamiseks loetakse ka vara raiskamine; 5) võlgnik on tahtlikult või raske hooletusega esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletusega muid oma käesolevas seaduses sätestatud kohustusi. (4) Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamist ei takista see, kui võlgniku suhtes on varem algatatud võlgade ümberkujundamise menetlus ja see on lõppenud. § 45. Usaldusisik (1) Usaldusisik peab võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt pankrotimenetluses koostatud võlausaldajate nimekirjas ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma. (2) Võlausaldaja põhjendatud taotlusel võib kohus usaldusisikule anda õiguse kontrollida, kas võlgnik täidab oma kohustusi. (3) Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande. (4) Kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur. Kohus võib vajaduse korral nimetada pankrotimenetluse ajaks ka usaldusisiku võlgnikku nõustama kohustustest vabastamise menetluse küsimustes. Pankrotimenetluse lõppemise järel võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus nimetada uue usaldusisiku. § 46. Võlgniku kohustused menetluse kestel 19 (1) Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. (2) Võlgnik peab viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. (3) Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma sissetuleku osa, millele ei saa sissenõuet pöörata, väljaarvatud käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud juhul, ja 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. Määra arvutatakse mittearestitavat osa ületavalt sissetuleku osalt. (5) Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Võlgnik peab usaldusisikule sellise tulu laekumisest viivitamatult teada andma. (6) Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma. (7) Kuni pankrotimenetluse lõppemiseni ei kohaldata käesoleva paragrahvi lõikeid 3–6, vaid kohaldatakse pankrotiseaduses sätestatut. § 47. Sissenõude keeld (1) Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad, sealhulgas need pankrotivõlausaldajad, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud, pöörata sissenõuet võlgniku varale. (2) Võlausaldajad, kelle nõue võlgniku vastu on tekkinud pärast pankroti väljakuulutamist, ei saa võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel pöörata sissenõuet usaldusisikule üleandmisele kuuluvatele rahasummadele. (3) Kuni pankrotimenetluse lõpuni ei kohaldata käesoleva paragrahvi lõikeid 1 ja 2, vaid kohaldatakse pankrotiseaduses sätestatut. § 48. Võlgniku kohustustest vabastamise otsustamine (1) Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse. (2) Kohus võib asjaolusid arvestades vabastada oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne ühe aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses. (3) Kui võlgnik sureb pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse ajal, otsustab kohus tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. Kohus võib võlgniku tema surma korral vabastada pankrotimenetluses 20 täitmata jäänud kohustustest, kui menetluse algatamisest on möödunud vähemalt kaks aastat. (4) Kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud tahtlikult või raske hooletusega oma käesoleva seaduse §-s 46 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. (5) Kohus ei või keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast enne, kui ta on ära kuulanud usaldusisiku ja võlgniku, samuti võlausaldajad, kes on selleks soovi avaldanud. (6) Võlgnik peab vande all andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast. (7) Kohus võib omal algatusel või võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamise keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne kolme aasta möödumist ilmneb käesoleva paragrahvi lõikes 4 või 6 nimetatud alus. Võlausaldaja võib selle taotluse esitada kuue kuu jooksul võlgniku kohustuste rikkumisest teadasaamisest arvates. (8) Kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, kuivõrd võlgnik on olnud hooletu oma käesoleva seaduse §-s 46 nimetatud kohustuste täitmisel ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest. (9) Kui kohustustest vabastamise menetlus on algatatud abikaasade suhtes ühiselt, otsustab kohus kohustustest vabastamise abikaasade suhtes eraldi. (10) Määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud, sellest keeldunud või kohustustest vabastamise menetlust pikendanud, võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse. Ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse kohta võib esitada määruskaebuse. (11) Kohus avaldab teate võlgniku kohustustest vabastamise või vabastamata jätmise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. (12) Kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. (13) Kohustustest vabastamise otsustamine ei takista pankrotimenetluse jätkumist, kui pankrotimenetlus ei ole selleks ajaks lõppenud. § 49. Võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise tagajärjed (1) Kui võlgnik vabastatakse pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud. See ei takista pankrotivõlausaldajate nõuete täitmist pankrotiseaduses sätestatu kohaselt pankrotivara arvelt. (2) Võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisega ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise kohustus ning lapsele või vanemale elatise 21 maksmise kohustus. (3) Võlgniku kohustustest vabastamine ei vabasta võlgnikuga solidaarselt vastutavat isikut oma kohustuse täitmisest. Kui solidaarselt vastutav isik täidab kohustuse, ei saa ta kohustustest vabastamise korral esitada tagasinõuet võlgniku vastu. (4) Kui võlgnik on võlausaldaja nõude rahuldanud pärast pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamist, ei saa kohustuse täitmiseks üleantut võlausaldajalt tagasi nõuda. (5) Võlgniku kohustustest vabastamine ei tohi olla takistuseks riiklike ettevõtlustoetuste kasutamisel. § 50. Võlgniku kohustustest vabastamise määruse tühistamine (1) Kohus võib võlausaldaja taotluse alusel ühe aasta jooksul võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist. Kohus lahendab võlausaldaja taotluse määrusega. (2) Võlausaldaja võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud taotluse esitada üksnes juhul, kui ta sai võlgniku kohustuste rikkumisest teada alles pärast võlgniku kohustustest vabastamise määruse tegemist. (3) Enne võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tühistamise otsustamist kuulab kohus ära võlgniku ja usaldusisiku. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud määruse peale võivad taotluse esitanud isik ja võlgnik esitada määruskaebuse. Ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse kohta võib esitada määruskaebuse. (5) Kohus avaldab teate võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tühistamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. § 51. Kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine aluse äralangemise tõttu Kohus lõpetab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, kui menetluse algatamise alus on ära langenud, eelkõige kui võlgnik täidab kohustustest vabastamise menetluse jooksul kõik võlausaldajate nõuded. 5. peatükk Usaldusisik 1. jagu Usaldusisikuna tegutsemine § 52. Usaldusisikuna tegutsemise õigus (1) Usaldusisikuna tegutsemise õigus on isikul, kes on lisatud usaldusisikute nimekirja. (2) Usaldusisikute nimekirja lisatakse teovõimeline füüsiline isik, kes: 1) on omandanud riiklikult tunnustatud bakalaureusekraadi või sellele vastava kvalifikatsiooni Eesti Vabariigi haridusseaduse § 28 lõike 22 tähenduses või bakalaureusekraadile vastava 22 välisriigi kvalifikatsiooni ja kellel on vähemalt kaheaastane töökogemus rahanduse, õiguse, juhtimise, võlanõustamise või raamatupidamise valdkonnas, või kes on omandanud riiklikult tunnustatud magistrikraadi või sellele vastava kvalifikatsiooni Eesti Vabariigi haridusseaduse § 28 lõike 22 tähenduses või magistrikraadile vastava välisriigi kvalifikatsiooni; 2) on aus ja kõlbeline; 3) valdab kõnes ja kirjas eesti keelt; 4) on läbinud käesoleva seaduse §-s 53 sätestatud eksami; 5) on läbinud käesoleva seaduse §-s 54 sätestatud esmase koolituse. (3) Usaldusisikuna võib usaldusisikute nimekirja lisada ka välisriigi kutsekvalifikatsiooni omandanud isiku, kui tema kutsekvalifikatsiooni on tunnustatud välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse kohaselt. Välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse § 7 lõikes 2 sätestatud pädev asutus on Justiitsministeerium. (4) Isik esitab enda usaldusisikute nimekirja lisamiseks Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja (edaspidi koda) kutsekogu juhatusele taotluse hiljemalt ühe aasta jooksul pärast eksami sooritamist ja esmase koolituskava täitmist. Koja kutsekogu juhatus otsustab taotluse rahuldamise ühe kuu jooksul taotluse saamisest, tehes selle kohta kirjaliku otsuse. Otsuse ärakiri saadetakse isikule. Taotluse rahuldamata jätmist peab põhjendama. (5) Usaldusisikute nimekirja ei lisata isikut: 1) kellel on karistatus tahtlikult toimepandud kuriteo eest; 2) kes on viimase kümne aasta jooksul tagandatud kohtuniku-, notari-, prokuröri- või kohtutäituriametist või välja heidetud advokatuurist või audiitorkogust või kellelt on võetud vandetõlgi kutse vandetõlgi seaduse § 28 lõike 3 punkti 3 alusel või patendivoliniku kutse patendivoliniku seaduse § 20 lõike 1 punkti 1 või 2 alusel või kelle suhtes kehtib pankrotihaldurina tegutsemise keeld; 3) kes on viimase viie aasta jooksul avalikust teenistusest distsiplinaarsüüteo eest vabastatud; 4) kes on pankrotivõlgnik; 5) kelle kohta kehtib ärikeeld või kes on kohtuotsusega jäetud ilma õigusest olla ettevõtja; 6) kes on viimase seitsme aasta jooksul distsiplinaarsüüteo toimepanemise eest kojast välja arvatud või kellelt on usaldusisikuna tegutsemise õigus ära võetud. § 53. Usaldusisiku eksami korraldus ja tasu (1) Usaldusisiku eksamil kontrollitakse eksamineeritava erialateadmisi ja isiksuseomaduste sobivust. Eksami viib läbi koja metoodikakomisjon. Eksam koosneb erialateadmiste testist ja vestlusest. Vestlus viiakse läbi erialateadmiste testi sooritanud eksamineeritavaga. (2) Usaldusisiku eksami läbiviimise korra ja tingimused kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. (3) Usaldusisiku eksami erialateadmiste testi valdkonnad ja eksami hindamise tingimused ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. (4) Enne usaldusisiku eksami ja korduseksami sooritamist peab eksamineeritav tasuma kojale tasu 127 eurot. Nimetatud summa sisaldab ka esmase koolituskava koostamist ja täitmise kontrollimist. Kui isik on eksami sooritamisest vabastatud, kuid peab täitma esmase koolituse kava, peab ta kojale enne kava koostamist tasuma pool eksami tasust. Koda võib põhjendatud juhtudel eksami tasu määra alandada või isiku tasu maksmisest vabastada. (5) Pankrotihaldur ja vandeadvokaat ei pea usaldusisikuna tegutsemise õiguse saamiseks 23 sooritama usaldusisiku eksamit ja neile koostatakse kohe käesoleva seaduse § 54 lõikes 1 nimetatud esmase koolituse kava. § 54. Esmane koolitus (1) Pärast usaldusisiku eksami sooritamist koostab metoodikakomisjon isikule individuaalse esmase koolituse kava. Esmase koolituse kava koostatakse arvestusega, et selle täitmine ei takista töötamist põhitöökohal. (2) Esmase koolituse kava koostamise ja kava täitmise kontrollimise korra ja tingimused kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. § 55. Täiendusõpe (1) Täiendusõppe kohustuse täitmist kontrollib metoodikakomisjon kord viie aasta jooksul (edaspidi hindamisperiood). (2) Nõuded täiendusõppele ja täiendusõppe mahu kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. (3) Metoodikakomisjon saadab vähemalt kaks kuud enne hindamisperioodi lõppemist isikule teate hindamisperioodi lõppemise kohta ning selgitab, millised andmed ja milliseks tähtpäevaks tuleb täiendusõppe kohustuse täitmise kohta esitada. (4) Isik, kes on hindamisperioodi jooksul omandanud magistri- või doktorikraadi õigusteaduses, ei pea sel perioodil täiendusõpet läbima. Koja täiendusõpet ei pea läbima ka vandeadvokaat ja pankrotihaldur, kes läbib täiendusõppe kas koja kutsekogu liikmena või advokatuuris. (5) Kui usaldusisik ei ole hindamisperioodi jooksul läbinud täiendusõpet nõutavas mahus või ei ole määratud tähtpäevaks metoodikakomisjonile täiendusõppe läbimise kohta andmeid esitanud, suunab metoodikakomisjon isiku eksamile. Eksam tuleb sooritada nelja kuu jooksul eksamile suunamisest arvates. Kui isik eksamit ei soorita, suunatakse ta korduseksamile. Eksamile mõjuva põhjuseta ilmumata jätmise korral loetakse eksam mittesooritatuks. (6) Kui usaldusisik ei ilmu mõjuva põhjuseta eksamile või ei soorita eksamit kahel katsel, arvab koda isiku usaldusisikute nimekirjast välja. § 56. Usaldusisikuna tegutsemise õiguse peatamine, lõpetamine ja äravõtmine (1) Koja kutsekogu juhatus võib usaldusisiku kirjaliku taotluse alusel lõpetada või peatada tema usaldusisikuna tegutsemise õiguse kuni kolmeks aastaks. Koja kutsekogu juhatus vaatab avalduse läbi ühe kuu jooksul selle saamisest. Ajal, kui usaldusisikuna tegutsemise õigus on peatatud, ei kohaldu isikule käesolevas seaduses sätestatud kutsekindlustuse nõue, kojale usaldusisikute nimekirjas olemise eest tasu maksmise kohustus ega täiendusõppe kohustus. (2) Koja kutsekogu juhatus arvab isiku usaldusisikute nimekirjast välja: 1) kui tema puhul esineb käesoleva seaduse § 52 lõikes 5 nimetatud asjaolu; 2) käesoleva seaduse § 55 lõikes 6 sätestatud juhul; 3) kui talle on kohaldatud distsiplinaarkaristusena usaldusisikuna tegutsemise keeld. (3) Usaldusisikute nimekirjast väljaarvamise kohta teeb koja kutsekogu juhatus kirjaliku otsuse, 24 mis toimetatakse kätte nimekirjast välja arvatud usaldusisikule. Otsus peab olema põhjendatud ja sisaldama otsuse vaidlustamise korda. (4) Usaldusisikute nimekirjast väljaarvamisega kaotab isik õiguse tegutseda usaldusisikuna. § 57. Usaldusisikute nimekiri (1) Pärast käesoleva seaduse § 52 lõikes 4 nimetatud taotluse rahuldamist kannab koja kutsekogu juhatus isiku andmed usaldusisikute nimekirja. (2) Usaldusisiku kohta märgitakse nimekirjas: 1) nimi; 2) kontaktandmed; 3) usaldusisikuna tegutsemise õiguse saamise kuupäev; 4) andmed hariduse kohta; 5) usaldusisikuna tegutsemise õiguse peatamise ja äravõtmise aeg ja alus; 6) kutsekindlustuslepingu kehtivuse aeg; 7) kutsealase arvelduskonto andmed. (3) Nimekirja pidaja on koda. Nimekiri tehakse avalikkusele kättesaadavaks koja veebilehel. (4) Nimekirja kantud usaldusisik peab tagama esitatud andmete õigsuse. § 58. Usaldusisiku tasu kojale (1) Usaldusisik maksab kojale nimekirjas olemise eest tasu, mis laekub koja kutsekogu eelarveosasse. (2) Tasu kehtestatakse fikseeritud igakuises suuruses. (3) Tasu suuruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. § 59. Usaldusisiku vastutus (1) Usaldusisik vastutab oma kohustuste rikkumisega võlgnikule või võlausaldajale süüliselt tekitatud kahju eest. (2) Usaldusisiku kohustuse rikkumisest tuleneva kahju hüvitamise nõude aegumistähtaeg on kolm aastat arvates päevast, kui kannatanu sai teada kahjust ja usaldusisiku vastutuse aluseks olevatest asjaoludest, kuid mitte üle kolme aasta arvates usaldusisiku vabastamisest. § 60. Usaldusisiku kutsekindlustus (1) Usaldusisiku kutsetegevuses tekitatud kahju hüvitamise tagamiseks peab usaldusisik sõlmima kutsekindlustuslepingu kindlustusandjaga, kes on Eestis kindlustustegevuseks luba omav äriühing, järgmistel tingimustel: 1) kindlustusjuhtumiks on kindlustusperioodi jooksul toimunud usaldusisiku kohustuse rikkumine, mille tõttu tekkinud kahju on usaldusisik kohustatud usaldusisiku tegevust reguleeriva seaduse alusel hüvitama; 2) kindlustussumma alampiir ühe kindlustusjuhtumi kohta on vähemalt 63 910 eurot ning kõigi kindlustusperioodil toimunud kindlustusjuhtumite kohta väljamakstavate kindlustushüvitiste ülempiir on vähemalt 300 000 eurot; 25 3) kui kutsekindlustusleping on sõlmitud omavastutusega, hüvitab kindlustusandja kogu tekitatud kahju, kuid mitte üle kindlustussumma, ja nõuab omavastutuse summa tagasi kindlustusvõtjalt. (2) Usaldusisik ei pea kindlustama kohustuse tahtlikust rikkumisest tekkivat vastutust. (3) Kohtutäitur, vandeadvokaat ja pankrotihaldur, kelle kutsetegevusest tulenev vastutus on seaduse kohaselt kindlustatud, ei pea sõlmima käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud lepingut, kui kutsekindlustusleping hõlmab tegutsemist usaldusisikuna. (4) Usaldusisik ei tohi maksta kindlustusmakseid võlgniku varast. (5) Usaldusisik esitab kutsekindlustuslepingu ärakirja ja kindlustuspoliisi viivitamata pärast kutsekindlustuslepingu sõlmimist koja kutsekogu juhatusele. Koja kutsekogu juhatus on kohustatud kontrollima usaldusisiku kutsekindlustuse olemasolu. (6) Koja kutsekogu juhatuse määratud tähtajaks kutsekindlustuslepingu sõlmimata jätmise korral peatab koja kutsekogu juhatus isiku õiguse tegutseda usaldusisikuna kuni lepingu sõlmimiseni. (7) Usaldusisik teatab koja kutsekogu juhatusele kirjalikult võlaõigusseaduse § 514 lõigetes 1 ja 3 loetletud asjaoludest kahe nädala jooksul nendest teadasaamisest arvates. Usaldusisik teatab koja kutsekogu juhatusele kahjustatud isikule kindlustusandja poolt kindlustushüvitise väljamaksmisest, hüvitise suuruse ja kindlustusjuhtumi põhjustanud sündmuse kahe nädala jooksul kindlustushüvitise väljamaksmisest arvates. 2. jagu Usaldusisiku ülesannete täitmine ja järelevalve § 61. Usaldusisiku ülesanded ja järelevalve (1) Usaldusisiku ülesanne on välja selgitada võlgniku varad ja kohustused ning teavitada kohut ja võlausaldajaid erapooletult ning asjatundlikult võlgniku majanduslikust olukorrast ja makseraskuste ületamise võimalustest, nõustada ja abistada võlgnikku maksejõuetusavalduse menetlemise ajal, kohustustest vabastamise või võlgade ümberkujundamise menetluse jooksul ning kontrollida võlausaldajate nõuete õiguspärasust ning võlgniku tehingute õiguspärasust ja otstarbekust. (2) Usaldusisik muu hulgas: 1) abistab võlgnikku läbirääkimistel võlausaldajatega; 2) täidab pankrotiseaduses sätestatud ajutise halduri ülesandeid füüsilisest isikust võlgniku maksejõuetusavaldusega seoses, muu hulgas koostab ja esitab kohtule võlgniku vara- ja võlanimekirja ning hindab võlgniku maksejõulisust; 3) täidab käesolevas seaduses ja pankrotiseaduses sätestatud usaldusisiku ülesandeid, muu hulgas koostab ja esitab kohtule võlgade ümberkujundamise menetluse algatamise korral võlgade ümberkujundamise kava; 4) annab kohtule teavet oma ülesannete täitmise kohta; 5) hindab võlausaldajate nõuete tõendatust ja õiguspärasust ning teavitab kohut nõudest, mida tegelikult ei ole, mille suurus on ebaselge või mille õiguspärasust ega tõendatust ei saa hinnata; 6) küsib vajaduse korral võlgnikult ja võlausaldajatelt tõendeid võlausaldajate nõuete kohta; 7) täidab seadusest tulenevat või kohtu antud muud ülesannet. 26 (3) Usaldusisik täidab oma ülesandeid korralikule ja ausale usaldusisikule omase hoolsusega ning arvestab kõigi menetlusosaliste huve. Usaldusisiku üle teostab järelevalvet kohus vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-s 4772 sätestatule. (4) Usaldusisikul on õigus nõuda teavet, mida ta vajab oma ülesannete täitmiseks, võlgnikult, võlausaldajalt ja kolmandalt isikult, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes, samuti võlgniku töötajalt ja endiselt töötajalt, kes on ametist lahkunud kahe aasta jooksul enne maksejõuetusavalduse esitamist. Nimetatud isikutel on kohustus usaldusisikule teavet anda. (5) Usaldusisik on kohustatud hoidma saladuses talle tema ülesannete tõttu teatavaks saanud ärisaladust, samuti isikuandmeid ja muud konfidentsiaalsena saadud teavet. (6) Usaldusisikule kohaldatakse ajutise halduri kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. Usaldusisikule ei kohaldata tsiviilkohtumenetluse seadustikus usaldusisiku kohta sätestatut. § 62. Usaldusisiku tasu ja kulutuste hüvitamine (1) Usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. (2) Usaldusisiku tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsele alammäärale. Usaldusisiku tasule maksude lisamisel lähtutakse pankrotiseaduse § 65 lõikes 11 sätestatust. Usaldusisiku tasu katab ka usaldusisiku tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. (3) Usaldusisiku tasu makstakse ja kulutused hüvitatakse kohustustest vabastamise menetluses võlgniku poolt usaldusisikule loovutatud vara arvel. (4) Kohus võib usaldusisiku tasu maksmiseks määrata võlgnikule menetlusabi, kui võlgnikul puudub piisav vara usaldusisiku tasu maksmiseks ja tasu ei saa katta deposiidi arvel. Usaldusisiku tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta võlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe menetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga kahekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks, ning arvestades tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 183 lõikes 2 sätestatut. (5) Usaldusisiku tasu ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. (6) Käesoleva seaduse § 63 lõike 1 punktis 3 sätestatud juhul võib kohus usaldusisikule määratud tasu vähendada. (7) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud määruse peale võib usaldusisik, võlgnik või võlausaldaja esitada määruskaebuse. § 63. Usaldusisiku vabastamine (1) Kohus vabastab usaldusisiku: 1) tema soovil; 2) kohustustest vabastamise või võlgade ümberkujundamise menetluse lõppemisel või kui 27 kohus otsustab käesoleva seaduse § 17 lõike 2 alusel jätta maksejõuetusavalduse rahuldamata; 3) kui usaldusisik on jätnud oma ülesande täitmata või ei täida seda nõuetekohaselt; 4) kui selgub, et usaldusisikul ei ole õigust usaldusisikuna tegutseda või teda ei oleks tohtinud usaldusisikuks nimetada. (2) Vabastamise soovist teatab usaldusisik kohtule kirjalikult kümme päeva ette. (3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 3 ja 4 nimetatud alustel vabastab kohus usaldusisiku omal algatusel või võlgniku või võlausaldaja avalduse alusel. (4) Kui usaldusisik vabastatakse käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud menetluse kestel, nimetab kohus uue usaldusisiku. (5) Vabastatud usaldusisik esitab kohtule tegevusaruande menetluse läbiviimise ja usaldusisiku ülesannete täitmise kohta ning taotluse usaldusisikule tasu määramiseks. (6) Määruse peale, millega kohus on usaldusisiku käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 või 4 nimetatud alusel vabastanud, võib usaldusisik esitada määruskaebuse. Ringkonnakohus lahendab määruskaebuse põhjendatud määrusega. (7) Määruse peale, millega kohus on keeldunud käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud avalduse alusel usaldusisiku vabastamisest, võivad avalduse esitanud võlgnik ja võlausaldaja esitada määruskaebuse. § 64. Haldusjärelevalve (1) Usaldusisiku tegevuse üle teostab seaduses sätestatud ulatuses haldusjärelevalvet koja kutsekogu juhatus. (2) Koja kutsekogu juhatus teostab haldusjärelevalvet usaldusisiku tegevuse üle koja kutsekogu juhatusele teatavaks saanud teabe alusel, mis annab alust arvata, et usaldusisik on oma kohustusi rikkunud. (3) Koja kutsekogu juhatusel on usaldusisiku tegevuse üle haldusjärelevalve teostamisel õigus kontrollida usaldusisiku kutsetegevuse nõuetekohasust ja seaduslikkust. Haldusjärelevalve teostamisse võib kaasata audiitori või muu eksperdi. Koja kutsekogu juhatus võib järelevalve teostamisse kaasata teisi koja töötajaid. (4) Haldusjärelevalve teostamisel ilmnenud usaldusisiku kohustuste rikkumisest teatab koja kutsekogu juhatus kohtule. (5) Koja kutsekogu juhatusel on haldusjärelevalve teostamiseks õigus: 1) saada usaldusisikult, võlgnikult, võlausaldajalt ning riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuselt vajalikku teavet, selgitusi ja dokumente; 2) tutvuda asja kohtutoimikuga ja usaldusisiku aruannetega ning usaldusisiku kutsealase arvelduskonto väljavõtetega; 3) esitada usaldusisikule arvamusi ja soovitusi. § 65. Distsiplinaarvastutus (1) Usaldusisiku kutsetegevust sätestavatest õigusaktidest tulenevate kohustuste rikkumise eest võib koja aukohus määrata usaldusisikule distsiplinaarkaristuse. 28 (2) Koja aukohus võib distsiplinaarkaristuse määrata muu hulgas: 1) koja organi otsuste ja hea kutsetava rikkumise eest; 2) vääritu teo eest, mis on vastuolus üldtunnustatud kõlblusnormidega või mis vähendab usaldust usaldusisiku kutse vastu, sõltumata sellest, kas tegu on pandud toime usaldusisiku kohustusi täites. (3) Koja aukohus ei aruta ega karista distsiplinaarkorras koja liikmeks olevat advokaati. Koja aukohus võib taotleda advokatuuri aukohtult advokaadi suhtes aukohtumenetluse algatamist. (4) Koja aukohtu määratavad distsiplinaarkaristused on: 1) noomitus; 2) rahatrahv 64–3000 eurot; 3) usaldusisikuna tegutsemise keeld kuni viieks aastaks. (5) Distsiplinaarkaristusena määratud rahatrahv tuleb tasuda kolme kuu jooksul selle määramisest arvates. Trahvisumma kantakse koja kutsekogu eelarveosasse. Rahatrahvi määramise otsuses võib ette näha, et trahv tasutakse kindlaksmääratud tähtpäevadel osade kaupa ühe aasta jooksul. (6) Otsus distsiplinaarkaristusena määratud rahatrahvi kohta on täitedokumendiks täitemenetluse seadustiku § 2 lõike 1 punkti 21 tähenduses. (7) Ühe rikkumise eest võib määrata ühe distsiplinaarkaristuse. Kohtu poolt usaldusisiku vabastamist või trahvimist käesoleva seaduse § 61 lõike 3 alusel ei loeta distsiplinaarkaristuseks. Distsiplinaarkaristust määrates ei arvestata sama teo eest määratud väärteo- või kriminaalkaristust ning käesolevas seaduses nimetamata muu organi või ametiisiku määratud distsiplinaarkaristust. (8) Kui ilmneb, et usaldusisik on rikkunud oma kohustusi käimasolevas menetluses, on koja aukohtul õigus jätta distsiplinaarkaristus määramata ja esitada kohtule taotlus: 1) usaldusisiku vabastamiseks; 2) usaldusisikule trahvi määramiseks. (9) Enne käesoleva paragrahvi lõikes 8 nimetatud taotluse esitamist nõuab koja aukohus usaldusisikult kirjaliku seletuse kohustuste rikkumise asjaolude kohta. (10) Distsiplinaarkaristuse võib määrata rikkumisest teadasaamisest ühe aasta jooksul. (11) Distsiplinaarkaristust ei või määrata, kui distsiplinaarsüütegu on aegunud. Distsiplinaarsüütegu aegub kolme aasta möödumisel selle toimepanemisest. Distsiplinaarsüüteo aegumine peatub distsiplinaarasja menetluse ajal, sealhulgas menetluse ajal kohtus, samuti apellatsioon- ja kassatsioonkaebuse esitamise tähtajal. (12) Distsiplinaarkaristus on kustunud, kui usaldusisikule ei ole kolme aasta jooksul karistuse määramise päevast arvates määratud uut distsiplinaarkaristust. 3. jagu Usaldusisiku kutsealane arvelduskonto § 66. Usaldusisiku kutsealase arvelduskonto avamine ja sulgemine 29 (1) Usaldusisik on kohustatud avama hiljemalt usaldusisikute nimekirja lisamisele järgneval tööpäeval Finantsinspektsiooni tegevusluba omavas krediidiasutuses enda nimel vähemalt ühe kutsealase arvelduskonto. (2) Arvelduskonto avamisel on usaldusisik kohustatud märkima konto avamise lepingu lisatingimustes, et: 1) arvelduskonto on avatud usaldusisiku kutsealaseks tegevuseks ja kontole laekuvad summad ei kuulu usaldusisikule; 2) kutsealane arvelduskonto ei kogu intresse; 3) koja kutsekogu juhatusel on järelevalve teostamiseks õigus kontrollida kutsealase arvelduskonto käivet, omamata sekkumisõigust, õigus saada kutsealasele kontole elektrooniline juurdepääs, kui krediidiasutus on loonud selleks tehnilise võimaluse, või nõuda krediidiasutuselt selle puudumisel kutsealase arvelduskonto väljavõtet. (3) Kui kohus nimetab käesoleva seaduse § 63 lõike 4 alusel uue usaldusisiku, peab vabastatud usaldusisik andma uuele usaldusisikule üle võlgnikuga seotud summad, mis on kantud vabastatud usaldusisiku kutsealasele arvelduskontole. (4) Kui usaldusisik arvatakse usaldusisikute nimekirjast välja, annab ta kutsealase arvelduskonto üle teisele usaldusisikule või konto suletakse hiljemalt väljaarvamise päeval. Konto sulgemise korral peab usaldusisik andma uuele usaldusisikule üle või kui see on põhjendatud, tagastama võlgnikule võlgnikuga seotud summad, mis olid kantud suletavale arvelduskontole. § 67. Kutsealase arvelduskonto kasutamine (1) Kutsealast arvelduskontot võib kasutada ainult kohustustest vabastamise menetluses võlgniku usaldusisikule üleantavate tulude hoidmiseks ja võlausaldajatele väljamaksete tegemiseks. (2) Kutsealasele arvelduskontole laekunud raha ei või usaldusisik kasutada büroo ülalpidamise kulude katmiseks ega ühelgi muul otstarbel peale võlausaldaja nõude rahuldamise. Vastavalt käesoleva seaduse § 62 lõikes 3 sätestatule peab usaldusisik arvelduskontole laekunud summadest kinni oma tasu ja kulutused. (3) Usaldusisik peab eraldi arvestust kutsealasel arvelduskontol oleva raha kohta, eelkõige selle raha kohta, mis on jäänud võlausaldajal või võlgnikul vastu võtmata. 6. peatükk Rakendussätted 1. jagu Üleminekusätted § 68. Seaduse kohaldamine (1) Käesolevat seadust kohaldatakse menetlustele, mis algatatakse pärast käesoleva seaduse jõustumist. (2) Kui võlgade ümberkujundamise avaldus on esitatud enne 01.01.2022, kohaldatakse kuni 31.12.2021 kehtinud võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seadust. § 69. Paragrahvi 14 lõike 3 ja § 52 lõike 1 ning § 60 rakendamine 30 (1) Käesoleva seaduse § 14 lõiget 3 ja § 52 lõiget 1 rakendatakse 2024. aasta 1. jaanuarist. Kuni kahe aasta möödumiseni võib kohus nimetada usaldusisiku ka usaldusisikute nimekirja väliselt, kuid peab sellisel juhul hindama, et isikul on vajalikud erialased teadmised oma ülesannete täitmiseks, seejuures võib isik olla asjakohase koolituse, kvalifikatsiooni ja erialased teadmised omandanud ka kutsealal töötamise käigus. (2) Käesoleva seaduse § 60 rakendatakse kuni 2023. aasta 31. detsembrini üksnes nende usaldusisikuna tegutsevate isikute suhtes, kes on kantud usaldusisikute nimekirja. § 70. Paragrahvi 52 lõike 2 punkti 4 ja § 53 rakendamine Käesoleva seaduse § 52 lõike 2 punkti 4 ja § 53 rakendatakse 2026. aasta esimesest jaanuarist. Isik suunatakse käesoleva seaduse § 52 lõike 2 punktist 5 ja §-st 54 tulenevalt esmasele koolitusele eksamit läbimata ning esmase koolituse kava koostatakse eksamitulemust arvestamata. 2. jagu Seaduste muutmine ja kehtetuks tunnistamine § 71. Kohtute seaduse muutmine Kohtute seaduse § 38 lõike 3 punkti 8 täiendatakse pärast sõnu „Koja aukohtu“ sõnadega „ning Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja metoodikakomisjoni“. § 72. Kohtutäituri seaduse muutmine Kohtutäituri seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 67 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Koda on avalik-õiguslik juriidiline isik, mille liikmeteks on kõik kohtutäiturid ja pankrotihaldurina või saneerimisnõustajana tegutsemise õigust omavad isikud (edaspidi pankrotihaldur või saneerimisnõustaja). Koja juurde kuuluvad usaldusisikud.“; 2) paragrahvi 68 lõiget 2 täiendatakse pärast sõnu „koja organite“ sõnadega „, välja arvatud metoodikakomisjoni,“; 3) paragrahvi 69 lõiget 1 täiendatakse pärast sõnu „ametitegevuse ja pankrotihalduri“ sõnadega „ning saneerimisnõustaja“; 4) paragrahvi 71 lõike 1 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „1) kohtutäiturite, pankrotihaldurite ja saneerimisnõustajate kohustuslikest liikmemaksudest ning usaldusisikute nimekirjas olemise tasudest;“; 5) paragrahvi 72 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses: „(5) Usaldusisikute tasudest ja distsiplinaarkaristusena määratud rahatrahvidest kutsekogu eelarvesse laekuvast osast tagatakse koja ülesannete täitmine usaldusisikute ees ning kaetakse metoodikakomisjoni kulutused.“; 31 6) paragrahvi 74 lõike 2 esimest lauset täiendatakse pärast sõna „pankrotihaldurite“ sõnadega „ja saneerimisnõustajate“; 7) paragrahvi 74 lõiget 2 täiendatakse kolmanda ja neljanda lausega järgmises sõnastuses: „Saneerimisnõustajate liikmemaksu määr ei või olla suurem kui pankrotihaldurite liikmemaksu määr. Saneerimisnõustajate liikmemaksu miinimumsumma on 60 eurot kuus.“; 8) paragrahvi 74 lõige 22 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(22) Valdkonna eest vastutav minister võib kehtestada koja liikmemaksuks kuni viis protsenti kohtutäituri ametitegevusest laekunud kohtutäituri tasust, pankrotimenetluses laekunud ajutise halduri tasust ja pankrotihalduri tasust ning saneerimismenetluses saneerimisnõustaja tasust.“; 9) paragrahvi 74 lõike 3 kolmandat lauset täiendatakse pärast sõnu „õigus tegutseda pankrotihaldurina“ sõnadega „või saneerimisnõustajana“; 10) paragrahvi 75 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses: „(21) Kutsekogu kehtestab hea kutsetava, mis on saneerimisnõustajatele järgimiseks kohustuslik.“; 11) paragrahvi 77 lõike 1 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Koda teeb oma veebilehel kättesaadavaks avalikkusele vajaliku teabe kohtutäiturite, pankrotihaldurite, saneerimisnõustajate ja usaldusisikute kohta, eelkõige büroode aadressid, vastuvõtuajad ja sidevahendite numbrid.“; 12) paragrahv 78 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 78. Koja ülesanded Koja ülesanded on muu hulgas: 1) kohtutäiturite ameti- ning pankrotihaldurite ja saneerimisnõustajate kutsetegevuse edendamine; 2) hea ameti- ja hea kutsetava väljatöötamine ja avaldamine ning nende järgimise üle haldusjärelevalve teostamine; 3) kohtutäituri ametikoha täitmise konkursi korraldamine; 4) kohtutäiturite, kohtutäituri abide, pankrotihaldurite, saneerimisnõustajate ja usaldusisikute nimekirja pidamine; 5) kohtutäiturite, pankrotihaldurite, saneerimisnõustajate ja usaldusisikute täiendusõppe korraldamine; 6) haldusjärelevalve kohtutäiturite ameti- ning pankrotihaldurite, saneerimisnõustajate ja usaldusisikute kutsetegevuse ning väärika käitumise üle; 7) soovituste koostamine kohtutäiturite ameti- ning pankrotihaldurite ja saneerimisnõustajate kutsepraktika ühtlustamiseks; 8) kohtutäiturite ning pankrotihaldurite ja saneerimisnõustajate väljaõppe läbiviimine; 81) usaldusisikute esmase koolituse korraldamine; 9) kohtutäituri, kohtutäituri abi, pankrotihalduri, saneerimisnõustaja ja usaldusisiku eksami läbiviimine; 10) kohtutäiturite, pankrotihaldurite, saneerimisnõustajate ja usaldusisikute täiendusõppe 32 kohustuse täitmise kontrollimine; 11) kohtutäiturite asendamisega seotud küsimuste korraldamine ning kohtutäiturite, pankrotihaldurite, saneerimisnõustajate ja usaldusisikute kohta avalikkusele vajaliku info kättesaadavuse tagamine koja veebilehel; 12) Justiitsministeeriumi abistamine kohtutäiturite ja pankrotihaldurite üle haldusjärelevalve teostamisel; 13) kohtutäiturite, pankrotihaldurite, saneerimisnõustajate ja usaldusisikute tööks vajalike infosüsteemide arendamine ja haldamine; 14) välissuhtlusega seotud küsimuste korraldamine ning koja liikmete esindamine kodu- ja välismaiste institutsioonide juures; 15) kohtutäiturite tegevuse kohta statistiliste aruannete koostamine ja avaldamine seaduses sätestatud korras; 16) andmete väljastamine täitemenetlusregistrist selleks õigustatud isikutele; 17) kohtutäiturite ja pankrotihaldurite arhiveeritavate dokumentide haldamise korraldamine ameti- või kutsekogu otsuse alusel; 18) kohtutäiturite ameti- ning pankrotihaldurite, saneerimisnõustajate ja usaldusisikute kutsekindlustuse olemasolu kontrollimine; 19) ameti- ja kutsekogu otsuse alusel kindlustusandjaga kohtutäiturite, pankrotihaldurite ja saneerimisnõustajate kollektiivse ameti- või kutsekindlustuse sõlmimine; 20) koja vara valitsemine; 21) kohtutäituritele täitmiseks antavate avalik-õiguslike nõuete jaotamine vastavalt õigusaktidega kehtestatud korrale; 22) täitemenetluses ja pankrotimenetluses müüdava vallasvara ühislao pidamine; 23) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 655/2014 artiklis 14 sätestatud teabeasutuse ülesannete täitmine; 24) koja vahekohtu tegevuse korraldamine.“; 13) paragrahvi 79 lõiget 1 täiendatakse punktiga 9 järgmises sõnastuses: „9) metoodikakomisjon“; 14) paragrahvi 80 lõiget 3 täiendatakse pärast sõnu „kõik pankrotihaldurid“ sõnadega „ja saneerimisnõustajad“; 15) paragrahvi 86 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(4) Kutsekogu: 1) valib ja kutsub vajaduse korral enne tähtaja lõppemist tagasi kutsekogu juhatuse; 2) valib ühe pankrotihalduri ja ühe saneerimisnõustaja revisjonikomisjoni töös osalemiseks; 3) valib kolm pankrotihaldurit ja ühe saneerimisnõustaja aukohtu töös osalemiseks; 4) valib kaks pankrotihaldurit ja ühe saneerimisnõustaja ning ühe pankrotihaldurite ja ühe saneerimisnõustaja asendusliikme eksamikomisjoni töös osalemiseks; 5) kehtestab pankrotihaldurite ja saneerimisnõustajate liikmemaksu suuruse; 6) kehtestab pankrotihaldurite hea kutsetava ning saneerimisnõustajate hea kutsetava; 7) annab juhiseid pankrotihaldurite ja saneerimisnõustajate kutsepraktika ühtlustamiseks; 8) otsustab teisi seaduses ja koja põhikirjas ettenähtud küsimusi.“; 16) paragrahvi 91 lõike 2 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Kutsekogu juhatusse kuulub kaks pankrotihaldurit ja üks saneerimisnõustaja.“; 17) paragrahvi 93 lõike 2 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: 33 „2) kutsekogu määratud kaks pankrotihaldurit ja üks saneerimisnõustaja;“; 18) paragrahvi 93 lõiget 5 täiendatakse pärast teist lauset lausega järgmises sõnastuses: „Eksamikomisjoni saneerimisnõustajast liiget asendab saneerimisnõustajast asendusliige.“; 19) paragrahvid 94 ja 95 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 94. Eksamikomisjoni pädevus Eksamikomisjon: 1) korraldab ja viib läbi kohtutäituri ametikoha täitmise konkursi; 2) korraldab ja viib läbi kohtutäituri, pankrotihalduri ja saneerimisnõustaja eksami; 3) kontrollib kohtutäituri abi ametisse kandideerija ning pankrotihalduri ja saneerimisnõustaja kutse taotleja usaldusväärsust; 4) viib läbi hindamisvestlusi ja otsustab kohtutäituri, kohtutäituri abi, pankrotihalduri või saneerimisnõustaja täiendavale eksamile saatmise ning eksami sooritamise tähtaja, kui kohtutäitur, kohtutäituri abi, pankrotihaldur või saneerimisnõustaja ei ole täitnud täiendusõppe kohustust käesolevas seaduses sätestatud korras; 5) eksamineerib täiendavale eksamile suunatud kohtutäitureid, kohtutäituri abisid, pankrotihaldureid ja saneerimisnõustajaid; 6) kehtestab juhendi erialase teadus- ja pedagoogilise töö arvestamiseks täiendusõppe kohustuse täitmise hindamisel; 7) koostab kohtutäituri, pankrotihalduri ja saneerimisnõustaja väljaõppekava ning hindab selle täitmist. § 95. Eksamite korraldus ja tasu (1) Kohtutäituri eksamil, pankrotihalduri eksamil ja saneerimisnõustaja eksamil kontrollitakse eksamineeritava erialateadmisi ja isiksuseomaduste sobivust. Eksami viib läbi eksamikomisjon ja selle täpsem korraldus nähakse ette koja põhikirjas. Eksam koosneb erialateadmiste testist ja vestlusest. Vestlus viiakse läbi erialateadmiste testi sooritanud eksamineeritavaga. (2) Vestluse käigus hinnatakse eksamineeritava isiksuseomaduste sobivust kohtutäituri ametikohustuste täitmiseks või pankrotihaldurina või saneerimisnõustajana tegutsemiseks. Vestlusel võib esitada küsimusi erialateadmiste testi vastuste täpsustamiseks. (3) Kohtutäituri, pankrotihalduri ja saneerimisnõustaja eksami erialateadmiste testi valdkonnad ja eksami hindamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. (4) Eksamid korraldatakse Justiitsministeeriumi ettepanekul või koja algatusel. Eksamid korraldatakse vähemalt üks kord aastas. Eksami toimumise aja ja koha ning eksamil osalemiseks vajalike dokumentide loetelu ja dokumentide esitamise tähtaja määrab eksamikomisjon. Teade eksami toimumise kohta avaldatakse koja veebilehel. (5) Enne pankrotihalduri, saneerimisnõustaja või kohtutäituri eksami, samuti käesoleva seaduse § 97 lõikes 4 nimetatud eksami ning korduseksami sooritamist peab eksamineeritav tasuma kojale tasu 127 eurot. Koda võib põhjendatud juhtudel eksami tasu määra alandada või isiku tasu maksmisest vabastada. (6) Koda võib põhikirjas ette näha pankrotihalduri, saneerimisnõustaja ja kohtutäituri eksami 34 eest tasumise, tasu alandamise ja tasumisest vabastamise täpsema korra.“; 20) paragrahvi 96 lõiked 1–5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Pärast kohtutäituri ametisse nimetamist valdkonna eest vastutava ministri poolt või pankrotihalduri või saneerimisnõustaja eksami sooritamist koostab eksamikomisjon isikule individuaalse väljaõppekava. Pankrotihalduri ja saneerimisnõustaja väljaõppekava koostatakse arvestusega, et selle täitmine ei takista töötamist põhitöökohal. (2) Väljaõpet korraldavad ameti- ja kutsekogu juhatus ning eksamikomisjon. Väljaõppe korraldus ja hindamise kord nähakse ette koja põhikirjas. (3) Väljaõppel olijale määrab ameti- või kutsekogu juhatus vähemalt kaks juhendajat, kes esitavad väljaõppe lõppemisel eksamikomisjonile kirjaliku põhistatud arvamuse juhendatava kohta. Saneerimisnõustaja eksami sooritanud isikule võib määrata ühe juhendaja. (4) Väljaõppekava täitmise kohta esitab kohtutäitur eksamikomisjonile aruande kuue kuu jooksul ja pankrotihalduri või saneerimisnõustaja eksami sooritanud isik kümne kuu jooksul väljaõppekava kinnitamisest arvates. Isiku avalduse alusel võib eksamikomisjon väljaõppekava täitmise aruande esitamise aega pikendada. (5) Väljaõppekava täitmise aruande ja juhendajate arvamuse alusel loeb eksamikomisjon väljaõppe läbituks või mitteläbituks. Eksamikomisjon võib jätta pankrotihalduri või saneerimisnõustaja väljaõppe tulemused hindamata ja pikendada väljaõppekava täitmise aega.“; 21) paragrahvi 97 lõike 1 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Kohtutäituri, pankrotihalduri ja saneerimisnõustaja täiendusõppe kohustuse täitmist kontrollib eksamikomisjon kord viie aasta jooksul (edaspidi hindamisperiood).“; 22) paragrahvi 97 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(6) Kui pankrotihaldur või saneerimisnõustaja ei ilmu mõjuva põhjuseta eksamile või ei soorita eksamit kahel katsel, esitab eksamikomisjon kutsekogu juhatusele ettepaneku isikult pankrotihalduri või saneerimisnõustaja kutse äravõtmiseks.“; 23) seaduse 3. peatüki 2. jagu täiendatakse 41. jaotisega järgmises sõnastuses: „41. jaotis Metoodikakomisjon § 971. Metoodikakomisjon (1) Metoodikakomisjon moodustatakse vähemalt viieliikmelisena viieks aastaks. (2) Metoodikakomisjoni kuuluvad: 1) kolm usaldusisikut; 2) üks kohtunik; 3) üks õigusteadlane. (3) Valdkonna eest vastutav minister võib nimetada metoodikakomisjoni liikmeks ka 35 Justiitsministeeriumi esindaja. (4) Metoodikakomisjon on otsustusvõimeline, kui otsuse tegemisel osaleb üle poole komisjoni liikmetest. Metoodikakomisjoni koosolekut juhib metoodikakomisjoni esimees, kelle komisjoni liikmed valivad endi hulgast lihthäälteenamusega. Otsuste vastuvõtmisel häälte võrdse jagunemise korral on otsustav metoodikakomisjoni esimehe hääl. (5) Metoodikakomisjoni liiget asendab asendusliige. Metoodikakomisjoni liige peab enda mitteosalemisest komisjoni töös teavitama koda võimaluse korral vähemalt kolm tööpäeva enne komisjoni koosoleku toimumist. Koda informeerib asendusliiget asendamise vajadusest. (6) Metoodikakomisjoni liikme volitused kestavad kuni metoodikakomisjoni koosseisu volituste lõppemiseni. (7) Metoodikakomisjoni liikmele hüvitatakse komisjoni töös osalemisega seotud kulutused. (8) Metoodikakomisjoni liikmete ja asendusliikmete nimetamise, neile kulutuste hüvitamise, koosoleku kokkukutsumise ja koosoleku pidamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. (9) Metoodikakomisjoni tehnilise teenindamise tagab koda. § 972. Metoodikakomisjoni pädevus Metoodikakomisjon: 1) korraldab ja viib läbi usaldusisiku eksami; 2) korraldab usaldusisiku esmase koolituse ning hindab selle täitmist; 3) kontrollib usaldusisiku kutse taotleja usaldusväärsust; 4) otsustab usaldusisiku täiendavale eksamile saatmise ning eksami sooritamise tähtaja, kui usaldusisik ei ole täitnud täiendusõppe kohustust; 5) eksamineerib täiendavale eksamile suunatud usaldusisikuid; 6) kehtestab juhendi erialase teadus- ja pedagoogilise töö arvestamiseks täiendusõppe kohustuse täitmise hindamisel; 7) koostab usaldusisiku esmase koolituse mudelkavad.“; 24) paragrahvi 99 lõikes 1 asendatakse sõna „kaheksaliikmelisena“ sõnaga „üheksaliikmelisena“; 25) paragrahvi 99 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Aukohtusse kuulub neli kohtutäiturit, kolm pankrotihaldurit, üks saneerimisnõustaja ja üks usaldusisik.“; 26) paragrahvi 99 täiendatakse lõikega 22 järgmises sõnastuses: „(22) Usaldusisikust aukohtu liikme nimetab usaldusisikute nimekirjas olevatest isikutest valdkonna eest vastutav minister.“; 27) paragrahvi 99 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Aukohtu liikmed valivad aukohtu esimehe kohtutäituritest, pankrotihalduritest, saneerimisnõustajatest või usaldusisikutest liikmete seast.“; 36 28) paragrahvi 100 punktid 2 ja 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „2) kohtutäituri, pankrotihalduri, saneerimisnõustaja või usaldusisiku käitumise kohta esitatud kaebusi; 3) kohtutäituri, pankrotihalduri, saneerimisnõustaja või usaldusisiku tegevuse kohta esitatud kaebusi või distsiplinaarasju, samuti asju, mille on arutamiseks andnud Justiitsministeerium.“; 29) paragrahvi 101 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Aukohus algatab aukohtumenetluse huvitatud isiku, Justiitsministeeriumi või koja muu organi taotlusel, kui on alust arvata, et kohtutäitur, pankrotihaldur, saneerimisnõustaja või usaldusisik on toime pannud distsiplinaarsüüteo.“; 30) paragrahvi 102 lõike 2 kolmas lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Aukohtu nõudel on kohtutäitur, kohtutäituri abi, pankrotihaldur, saneerimisnõustaja või usaldusisik kohustatud esitama aukohtule enda käsutuses olevad tõendid.“; 31) paragrahvi 103 lõike 2 esimest lauset täiendatakse pärast sõnu „juhatusele ettepaneku pankrotihaldurilt“ sõnadega „või saneerimisnõustajalt või kojale ettepaneku usaldusisikult“; 32) paragrahvi 103 lõiget 3 täiendatakse pärast sõnu „ameti- või kutsekogu liikmetele“ sõnadega „või usaldusisikule“; 33) paragrahvi 103 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(4) Aukohtu otsuse peale võivad kohtutäitur, pankrotihaldur, saneerimisnõustaja ja usaldusisik esitada kaebuse halduskohtule.“; 34) seaduse 4. peatüki 1. jagu täiendatakse §-ga 1162 järgmises sõnastuses: „§ 1162. Metoodikakomisjoni moodustamine (1) Esimene metoodikakomisjon moodustatakse käesoleva seaduse § 971 lõike 1 alusel kaheks aastaks. (2) Esimese metoodikakomisjoni koosseisus asendavad käesoleva seaduse § 971 lõike 2 punktis 1 nimetatud usaldusisikuid üks pankrotihaldur ja kaks sotsiaalhoolekandeseaduse § 45 lõike 1 punktis 1 või 2 sätestatud nõuetele vastavat isikut.“. § 73. Pankrotiseaduse muutmine Pankrotiseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 2 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Füüsilisest isikust võlgnikule, sõltumata sellest, kas tegemist on ettevõtjaga, antakse pankrotimenetluse kaudu võimalus vabaneda oma kohustustest.“; 2) paragrahvi 3 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: 37 „(3) Pankrotiasja menetlev kohus peab omal algatusel pankrotiavalduse esitamisest kuni pankrotimenetluse lõpetamiseni võtma tarvitusele abinõud, et selgitada välja asjaolud, millel on pankrotimenetluse seisukohalt tähtsust, ja korraldama selleks vajalike tõendite kogumise, kui seadusest ei tulene teisiti.“; 3) paragrahvi 3 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses: „(5) Füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamise otsustab kohus füüsilise isiku maksejõuetuse seaduses sätestatud maksejõuetusavalduse alusel.“; 4) paragrahvi 4 lõike 2 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Füüsilisest isikust võlgniku maksejõuetusavaldus esitatakse kohtule füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse §-s 9 sätestatu kohaselt.“; 5) paragrahvi 4 lõige 21 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(21) Kui võlgnik sureb pärast maksejõuetusavalduse esitamist, jätkatakse tema pärandvara pankrotimenetlust kohtus, kuhu vastavalt füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse §-le 9 esitati maksejõuetusavaldus.“; 6) paragrahvi 8 lõiget 2 täiendatakse pärast esimest lauset lausega järgmises sõnastuses: „Pankrotivõlgnikuks võib olla iga füüsiline isik sõltumata sellest, kas tegemist on ettevõtjaga.“; 7) paragrahvi 81 lõigetes 7 ja 9 asendatakse sõna „pankrotiavaldust“ sõnaga „maksejõuetusavaldust“; 8) paragrahvi 81 lõikes 9 asendatakse sõnad „ajutine haldur“ sõnaga „usaldusisik“; 9) paragrahvi 14 lõike 1 punktist 4 jäetakse välja sõnad „või võlgade ümberkujundamise kava“; 10) paragrahvi 15 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks; 11) paragrahvi 22 lõike 2 punktis 41 asendatakse tekstiosa „§ 55 lõike 31“ tekstiosaga „§ 60 lõike 1“; 12) paragrahvi 23 lõike 4 esimesest lausest jäetakse välja sõnad „või pankrot kuulutatakse välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel“; 13) paragrahvi 27 täiendatakse lõikega 42 järgmises sõnastuses: „(42) Kui kohus leiab võlgniku pankrotiavaldust läbi vaadates, et võlgnik ei ole maksejõuetu ja täidetud on saneerimismenetluse algatamise eeldused, teeb kohus võlgnikule ettepaneku tema suhtes saneerimismenetluse algamiseks. Kui võlgnik nõustub, käsitletakse pankrotiavaldust saneerimisavaldusena. Kohus jätab sellisel juhul pankrotiavalduse rahuldamata ja rahuldab saneerimisavalduse.“; 14) paragrahvi 31 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Olenemata füüsilisest isikust võlgniku maksejõuetusest jätab kohus pankroti välja kuulutamata, kui esineb füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse § 18 lõikes 7 nimetatud 38 usaldusisiku nimetamata jätmise alus. Kohus võib siiski pankroti välja kuulutada, kui esineb käesoleva seaduse § 15 lõike 3 punktis 6 nimetatud alus usaldusisiku nimetamata jätmiseks.“; 15) paragrahvi 31 lõikeid 3 ja 4 täiendatakse pärast sõnu „Kui pankrotiavalduse on esitanud“ sõnadega „juriidilisest isikust“; 16) paragrahvi 32 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Pankrotimääruse peale võivad võlgnik ja pankroti- või maksejõuetusavalduse esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest. Ringkonnakohus lahendab määruskaebuse põhjendatud määrusega. Haldur ega usaldusisik ei või võlgniku nimel määruskaebust esitada ega võlgnikku määruskaebuse läbivaatamisel esindada.“; 17) seadust täiendatakse §-ga 421 järgmises sõnastuses: „§ 421. Kohtumenetlus nõuete osas, mis on tekkinud pärast pankroti väljakuulutamist Pankroti väljakuulutamine ei mõjuta kohtumenetluse algatamist nõuete osas, mis on tekkinud pärast pankroti väljakuulutamist.“; 18) paragrahvi 43 lõikes 3 ja § 51 lõikes 2 asendatakse sõna „pankrotiavaldus“ sõnadega „pankroti- või maksejõuetusavaldus“ vastavas käändes; 19) paragrahvi 56 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses: „(5) Halduri nimetamisel konkreetses menetluses, sealhulgas piiriüleste juhtumite korral, tuleb kaaluda halduri kogemusi, erialaseid teadmisi ja juhtumi eripära.“; 20) paragrahvi 61 lõike 4 esimeses lauses ja lõike 5 teises lauses asendatakse tekstiosa „§ 56 lõikes 1, 11, 3 või 4“ tekstiosaga „§ 56 lõikes 1, 11, 3, 4 või 5“; 21) paragrahvi 65 lõike 11 esimeses lauses asendatakse sõnad „käesoleva seaduse § 171 lõike 11“ sõnadega „füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse § 44 lõike 2“; 22) paragrahvi 65 lõige 111 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(111) Käesoleva paragrahvi lõikes 11 sätestatud riigi vahenditest halduri tasu hüvitamise piirmäära kohaldatakse ka juhul, kui pankrot kuulutatakse välja käesoleva seaduse § 15 lõikes 21 või füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse § 14 lõikes 11 nimetatud olukorras.“; 23) paragrahvi 68 lõike 4 teises lauses asendatakse tekstiosa „§ 56 lõikes 1, 3 või 4“ tekstiosaga „§ 56 lõikes 1, 11, 3, 4 või 5“; 24) paragrahvi 74 lõike 3 teist lauset täiendatakse pärast sõnu „selle pankrotimenetluse haldur“ sõnadega „ega usaldusisik“; 25) paragrahvi 841 lõike 3 punktid 8 ja 9 tunnistatakse kehtetuks; 26) paragrahvi 85 lõikes 3 asendatakse sõna „pankrotiavalduse“ sõnadega „pankroti- või maksejõuetusavalduse“; 39 27) paragrahvi 91 lõiget 1 täiendatakse pärast sõnu „keelata kuni pankrotimenetluse lõpuni“ sõnadega „, kuid mitte kauem kui kohustustest vabastamise menetluse lõpuni,“; 28) paragrahvi 93 lõikes 1 asendatakse sõna „pankrotiavalduse“ sõnadega „pankroti- või maksejõuetusavalduse“; 29) seadust täiendatakse §-ga 1131 järgmises sõnastuses: „§ 1131. Saneerimismenetluses tehtud tehingute tagasivõitmise piirangud (1) Kui võlgniku suhtes on läbi viidud saneerimismenetlus, ei kohaldata tagasivõitmise regulatsiooni tehingutele, millega: 1) võlausaldaja rahastas võlgnikku saneerimismenetluses, eesmärgiks kinnitada ja täita saneerimiskava, ja sellise rahastuse suurus, allikad ning tingimused on kohus saneerimiskavas kinnitanud (edaspidi uus rahastamine); 2) võlausaldaja rahastas võlgnikku saneerimismenetluse avalduse esitamise ja saneerimiskava kinnitamise vahelisel perioodil ning see oli mõistlikel tingimustel ja viivitamatult vajalik ettevõtja tegevuse jätkamiseks, väärtuse säilitamiseks või suurendamiseks (edaspidi vaherahastamine). (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud pankrotimenetluses ei ole saneerimiskava üle läbirääkimiste edendamiseks tehtud mõistlik ja viivitamatult vajalik tehing tagasivõidetav üksnes seetõttu, et selline tehing kahjustas kõikide võlausaldajate huvisid, eeldusel, et kohus on saneerimiskava kinnitanud ja tagasivõidetav tehing ei ole tehtud pärast seda, kui võlgnik ei suutnud enam oma sissenõutavaid nõudeid tasuda. Nimetatud tehingu eesmärgiks on muu hulgas: 1) saneerimiskava läbirääkimiste, vastuvõtmise või kinnitamise eest tasude ja kulude maksmine; 2) saneerimismenetlusega tihedalt seotud küsimustes erialase nõu küsimise eest tasude ja kulude maksmine; 3) töötajate sissenõutavaks muutunud töötasu maksmine; 4) muud tavapärase majandustegevuse osana tehtud maksed ning väljamaksed. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud pankrotimenetluses ei ole saneerimiskava rakendamise edendamiseks tehtud mõistlik ja viivitamatult vajalik tehing tagasivõidetav üksnes seetõttu, et selline tehing kahjustas kõikide võlausaldajate huvisid, eeldusel, et tehing on tehtud kooskõlas saneerimiskavaga.“; 30) paragrahvi 128 lõiget 2 täiendatakse kolmanda lausega järgmises sõnastuses: „Esimeses ja teises lauses sätestatut ei kohaldata juhul, kui otsustatakse juriidilisest isikust võlgniku lõpetamine.“; 31) paragrahvi 150 lõiget 1 täiendatakse punktiga 8 järgmises sõnastuses: „8) käesoleva seaduse § 1131 lõikes 1 nimetatud rahastamine.“; 32) paragrahvi 150 lõiget 2 täiendatakse pärast sõnu „Kui pankrotiavaldus rahuldatakse“ sõnadega „või maksejõuetusavalduse alusel kuulutatakse välja pankrot“; 33) paragrahvi 150 lõikes 3 asendatakse sõna „pankrotiavaldus“ sõnadega „pankroti- või 40 maksejõuetusavaldus“ vastavas käändes; 34) paragrahvi 158 lõiget 4 täiendatakse kolmanda lausega järgmises sõnastuses: „Kui füüsilisest isikust võlgniku suhtes on algatatud kohustustest vabastamise menetlus, kuid nõuete kaitsmine ei ole käesoleva lõike esimeses lauses sätestatu alusel menetluse lõpetamise ajaks lõpuni viidud, viiakse see enne menetluse lõpetamist lõpuni ning kohus kinnitab võlausaldajate nimekirja.“; 35) paragrahvi 159 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: „(3) Kui füüsilisest isikust võlgniku suhtes algatati ka kohustustest vabastamise menetlus, mis ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud avalduse esitamise ajaks veel lõppenud, lõpetab kohus koos pankrotimenetlusega ka kohustustest vabastamise menetluse. Kui kohustustest vabastamise menetlus on juba lõpetatud, võib kohus füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse § 50 lõike 1 alusel kohustustest vabastamise määruse tühistada.“; 36) paragrahvi 160 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: „(3) Kui füüsilisest isikust võlgniku suhtes algatati ka kohustustest vabastamise menetlus, mis ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud avalduse esitamise ajaks veel lõppenud, lõpetab kohus koos pankrotimenetlusega ka kohustustest vabastamise menetluse. Kui kohustustest vabastamise menetlus on juba lõpetatud, ei saa füüsilisest isikust võlgnik esitada käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud avaldust.“; 37) paragrahvi 161 lõiget 4 täiendatakse neljanda lausega järgmises sõnastuses: „Füüsilisest isikust võlgniku puhul, kelle suhtes on algatatud kohustustest vabastamise menetlus ja nimetatud usaldusisik, kuulab kohus ära ka usaldusisiku arvamuse.“; 38) paragrahvi 167 lõikes 2 asendatakse sõnad „käesoleva seaduse §-s 176“ sõnadega „füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse §-s 49“; 39) pankrotiseaduse 11. peatükk tunnistatakse kehtetuks; 40) paragrahvi 184 lõiget 1 täiendatakse pärast sõnu „kohus pankrotimenetluse“ sõnadega „ja kohustustest vabastamise menetluse“; 41) paragrahvi 184 lõiget 3 täiendatakse pärast sõnu „ning tasuda pankrotimenetluse“ sõnadega „ja kohustustest vabastamise menetluse korral usaldusisiku“; 42) paragrahvi 190 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(4) Kompromissi tühistamisel pankrotimenetlus ja kohustustest vabastamise menetlus taastatakse. Kompromissi tühistab ja pankrotimenetluse ning kohustustest vabastamise menetluse taastab kohus määrusega.“; 43) paragrahvi 190 lõige 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(8) Teate kompromissi tühistamisest ning pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse taastamisest avaldab kohus väljaandes Ametlikud Teadaanded.“; 41 44) paragrahv 191 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 191. Pankroti- ja maksejõuetusavaldus kompromissi kehtivuse ajal (1) Kompromissi kehtivuse ajal ei saa esitada pankroti- või maksejõuetusavaldust nõude alusel, mille suhtes kompromiss kehtib. (2) Kui kompromissi kehtivuse ajal esitatakse võlgniku suhtes pankroti- või maksejõuetusavaldus nõude alusel, mille suhtes kompromiss ei kehti, kaasab kohus avalduse läbivaatamisse kompromissi täitmise üle järelevalvet teostava halduri, kellele ta võib ülesandeks teha käesoleva seaduse §-s 22 nimetatud ülesannete täitmise. Sel juhul on halduril ajutise halduri õigused ja kohustused. (3) Kui kohus käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul tuvastab, et kompromissis ettenähtut arvestades on siiski olemas alused võlgniku pankroti väljakuulutamiseks, tühistab kohus kompromissi ja taastab pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse, tehes selle kohta määruse. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud juhul avaldab kohus käesoleva seaduse § 190 lõikes 8 nimetatud teate. (5) Määruse peale, millega kohus käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud avalduse lahendab, võivad võlgnik ja avalduse esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse.“; 45) seadust täiendatakse §-ga 1933 järgmises sõnastuses: „§ 1933. Seaduse kohaldamine füüsilisest isikust võlgniku maksejõuetusmenetluses (1) Kui enne käesoleva seaduse redaktsiooni jõustumist on füüsilisest isikust võlgniku suhtes algatatud kohustustest vabastamise menetlus ja kohustustest vabastamise otsustamiseni on jäänud rohkem kui kolm aastat, vähendatakse kohustustest vabastamise otsustamiseni jäänud aega kolme aastani. Muus osas kohaldatakse kohustustest vabastamise menetlusele sellisel juhul kuni 31.12.2021 kehtinud pankrotiseaduse redaktsiooni. (2) Kui enne käesoleva seaduse redaktsiooni jõustumist on füüsilisest isikust võlgniku suhtes kuulutatud välja pankrot ja pankrotimenetlus on pooleli, viiakse pankrotimenetlus lõpuni ning seejärel otsustatakse kohustusest vabastamise menetluse algatamine vastavalt kuni 31.12.2021 kehtinud pankrotiseaduse redaktsioonile. Kohustustest vabastamise menetluses kohaldatakse füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse §-des 14, 45 ja 48 sätestatut. (3) Kui enne käesoleva seaduse redaktsiooni jõustumist on füüsilisest isikust võlgniku suhtes menetlusse võetud pankrotiavaldus ja nimetatud ajutine haldur, kuid pankrotiavaldust veel läbi vaadatud ei ole, vaatab kohus pankrotiavalduse läbi kuni 2021. aasta 31.detsembrini kehtinud pankrotiseaduse redaktsiooni kohaselt, kuid pankroti väljakuulutamisele ja kohustusest vabastamise menetlusele kohaldatakse alates 2022. aasta 1. jaanuarist kehtivat pankrotiseaduse redaktsiooni ja füüsilise isiku maksejõuetuse seadust. (4) Kui enne käesoleva seaduse redaktsiooni jõustumist on füüsilisest isikust võlgniku suhtes menetlusse võetud pankrotiavaldus, kuid ajutist haldurit veel nimetatud ei ole, käsitleb kohus pankrotiavaldust maksejõuetusavaldusena füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse alusel.“; 46) seadust täiendatakse normitehnilise märkusega järgmises sõnastuses: „1Euroopa 42 Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/1023, mis käsitleb ennetava saneerimise raamistikke, võlgadest vabastamist ja äritegevuse keeldu ning saneerimis-, maksejõuetus- ja võlgadest vabastamise menetluste tõhususe suurendamise meetmeid, ning millega muudetakse direktiivi (EL) 2017/1132 (ELT L 172, 26.06.2019, lk 18–55)“. § 74. Riigilõivuseaduse muutmine Riigilõivuseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 22 lõike 2 punkti 5 täiendatakse pärast sõnu „maksuhaldur pankrotiavalduse“ sõnadega „või maksejõuetusavalduse“; 2) paragrahvi 59 lõige 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(8) Võlgniku pankroti- või maksejõuetusavalduse, tema surma korral pärandvara suhtes pärija, testamenditäitja või pärandi hooldaja pankrotiavalduse, või töötaja poolt tööandja vastu pankrotiavalduse või maksejõuetusavalduse esitamisel tööõigussuhtest tuleneva nõude alusel tasutakse riigilõivu 10 eurot.“; 3) paragrahvi 59 lõiget 9 täiendatakse pärast sõna „pankrotiavalduse“ sõnadega „või maksejõuetusavalduse“. § 75. Saneerimisseaduse muutmine Saneerimisseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvis 1 asendatakse sõna „ettevõtteˮ sõnaga „ettevõtjaˮ; 2) paragrahv 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 2. Ettevõtja saneerimine Ettevõtja saneerimine on saneerimiskava alusel abinõude kompleksi rakendamine ettevõtja majanduslike raskuste ületamiseks, tema likviidsuse taastamiseks, kasumlikkuse parandamiseks ja jätkusuutliku majandamise tagamiseks. Ettevõtja saneerimine ei piira ettevõtja muid võimalusi maksejõuetuse vältimiseks.“; 3) paragrahvi 3 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Käesolevat seadust ei kohaldata järgmiste isikute suhtes: 1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/138/EÜ kindlustus- ja edasikindlustustegevuse alustamise ja jätkamise kohta (Solventsus II) (ELT L 335, 17.12.2009, lk 1–155) artikli 13 punktides 1 ja 4 määratletud kindlustusandjad või edasikindlustusandjad; 2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete kohta ja määruse (EL) nr 648/2012 muutmise kohta (ELT L 176, 27.06.2013, lk 1–337) artikli 4 lõike 1 punktis 1 määratletud krediidiasutused; 3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktides 2 ja 7 määratletud investeerimisühingud ja ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjad; 4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 648/2012 börsiväliste tuletisinstrumentide, kesksete vastaspoolte ja kauplemisteabehoidlate kohta (ELT L 201, 27.07.2012, lk 1–59) artikli 2 punktis 1 määratletud kesksed vastaspooled; 43 5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 909/2014, mis käsitleb väärtpaberiarvelduse parandamist Euroopa Liidus ja väärtpaberite keskdepositooriume ning millega muudetakse direktiive 98/26/EÜ ja 2014/65/EL ning määrust (EL) nr 236/2012 (ELT L 257, 28.08.2014, lk 1–72), artikli 2 lõike 1 punktis 1 määratletud väärtpaberite keskdepositooriumid; 6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/59/EL, millega luuakse krediidiasutuste ja investeerimisühingute finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse õigusraamistik ning muudetakse nõukogu direktiivi 82/891/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 2001/24/EÜ, 2002/47/EÜ, 2004/25/EÜ, 2005/56/EÜ, 2007/36/EÜ, 2011/35/EL, 2012/30/EL ja 2013/36/EL ning määruseid (EL) nr 1093/2010 ja (EL) nr 648/2012 (ELT L 173, 12.06.2014, lk 190–348), artikli 1 lõike 1 esimeses lõigus loetletud muud finantseerimisasutused ja ettevõtjad; 7) makseasutused; 8) e-raha asutused; 9) fondivalitsejad; 10) väärtpaberiarveldussüsteemi korraldajad; 11) maksesüsteemi haldajad.“; 4) seadust täiendatakse §-ga 41 järgmises sõnastuses: „§ 41. Menetluskulud (1) Ettevõtja kannab saneerimismenetluse kulud. Võlausaldajate menetluskulud jäävad nende endi kanda. (2) Kohus võib jätta võlausaldajate menetluskulud ettevõtja kanda, kui ettevõtja esitas teadvalt põhjendamatu saneerimisavalduse või põhjustas võlausaldajatele menetluskulusid muul viisil teadvalt ebaõigete andmete või teadvalt põhjendamatu taotluse või vastuväite esitamisega. (3) Ettevõtjale ei anta menetluskulude kandmiseks riigipoolset menetlusabi.“; 5) seadust täiendatakse §-ga 51 järgmises sõnastuses: „§ 51. Teate saatmise, avaldamise ja menetlusdokumentide kättetoimetamise erisused Saneerimismenetluses kohaldatakse teate saatmise, avaldamise ja menetlusdokumentide kättetoimetamise suhtes pankrotiseaduses kehtivaid sätteid, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti.“; 6) paragrahvi 6 pealkiri ja lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 6. Lepingu muutmise ja lõpetamise kokkuleppe tühisus (1) Kokkulepe, mille kohaselt võlausaldaja võib saneerimisavalduse esitamisest, saneerimismenetluse algatamisest või saneerimiskava kinnitamisest tulenevalt lepingu täitmisest keelduda, selle lõpetada, täitmist kiirendada või muul viisil ettevõtjat kahjustavalt lepingut muuta, on tühine.“; 7) paragrahvi 6 täiendatakse lõigetega 3–7 järgmises sõnastuses: „(3) Kui võlausaldaja, kelle suhtes kohaldatakse käesoleva seaduse § 11 lõike 1 punktis 1 nimetatud peatamist ja kelle nõue ettevõtja vastu on tekkinud enne saneerimismenetluse 44 algatamist ning ettevõtja ei ole seda täitnud, ei või pärast saneerimismenetluse algatamist üksnes nõude täitmata jätmise tõttu keelduda esmavajalike täitmisele kuuluvate lepingute täitmisest, neid lõpetada, nende lepingute täitmist kiirendada või neid lepinguid muul viisil ettevõtjat kahjustavalt muuta. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud esmavajalik täitmisele kuuluv leping on leping, mis on vajalik ettevõtja igapäevaseks majandustegevuseks ning mille esemeks on asja, teenuse või muu hüve üleandmine, mille peatamise korral ettevõtja majandustegevus seiskuks. (5) Kui ettevõtja soovib käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud esmavajalike täiemisele kuuluvate lepingute või muude lepingute puhul käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud kaitset, lisab ta vastavasisulise taotluse iga nõude kohta eraldi saneerimisavaldusse, märkides ära, millised lepingud on esmavajalikud ja millised mitte. (6) Käesoleva paragrahvi lõiget 3 ja 5 ei kohaldata krediidi- ja finantseerimislepingutele. (7) Kohus võib käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 5 nimetatud kaitsest selle võlausaldaja taotlusel, kelle õigusi piiratakse, kõrvale kalduda, kui lepingu täitmine on võlausaldaja jaoks ebaproportsionaalselt koormav.“; 8) seaduse 1. peatükki täiendatakse §-ga 61 järgmises sõnastuses: „§ 61. Määruskaebus (1) Saneerimismenetluses tehtud kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse käesolevas seaduses ettenähtud juhul. (2) Ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse kohta võib edasi kaevata üksnes siis, kui see on käesolevas seaduses ette nähtud. (3) Määruse peale esitatud määruskaebuse alusel tehtud ringkonnakohtu määrus kehtib ja kuulub täitmisele alates jõustumisest vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 466 lõikes 3 sätestatule, kui ringkonnakohus ei otsusta, et tema määrus kuulub viivitamatule täitmisele. (4) Määruskaebemenetluses on menetlusosalisteks võlgnik ja määruskaebuse esitanud võlausaldaja, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kohus võib vajaduse korral määruskaebemenetlusse kaasata teisi võlausaldajaid, keda saneerimiskava puudutab.“; 9) paragrahvi 7 lõiked 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: „(1) Avalduse ettevõtja saneerimise menetluse algatamiseks (edaspidi saneerimisavaldus) võivad esitada ettevõtja ja ettevõtja võlausaldaja. (2) Saneerimisavalduses esitab ettevõtja selgituse majanduslike raskuste põhjuste kohta. Ettevõtja ja võlausaldaja põhistavad, et: 1) ettevõtja maksejõuetuse tekkimine tulevikus on tõenäoline; 2) ettevõtja vajab saneerimist; 3) ettevõtja jätkusuutlik majandamine on pärast saneerimist tõenäoliselt võimalik.“; 10) paragrahvi 7 täiendatakse lõigetega 21 ja 22 järgmises sõnastuses: „(21) Ettevõtja esitab saneerimisavalduses käesoleva seaduse § 6 lõikes 4 nimetatud 45 esmavajalikud täitmisele kuuluvad lepingud ja muud lepingud, millele ettevõtja käesoleva seaduse § 6 lõikes 3 nimetatud kaitset soovib, märkides ära, millised lepingud on esmavajalikud ja millised mitte. (22) Kui ettevõtja soovib käesoleva seaduse § 11 lõikes 11 nimetatud täitemeetmete peatamist, esitab ta saneerimisavalduses vastavasisulise taotluse iga meetme peatamise kohta eraldi.“; 11) paragrahvi 7 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Ettevõtja saneerimisavaldusele tuleb lisada ettevõtja eelmise majandusaasta raamatupidamisaruanne, ülevaade ettevõtja finantsseisundist, majandustulemustest ja rahavoogudest, andmed ettevõtja vara kohta (varanimekiri) ning ettevõtja kõigi rahaliste kohustuste nimekiri, sealhulgas bilansiväliste kohustuste nimekiri (võlanimekiri) saneerimisavalduse esitamise seisuga. Võlanimekirjas märgitakse kõigi võlausaldajate nimed, kontaktandmed ning põhi- ja kõrvalnõuete suurused ja tagatised. Varanimekirjas märgitakse, millise vara ja võlanimekirjas, milliste nõuete osas on käimas kohtu-, täite- või muid menetlusi.“; 12) paragrahvi 7 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses: „(31) Ettevõtja võib saneerimisavaldusele lisada saneerimiskava projekti.“; 13) paragrahvi 8 lõige 1 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: „(1) Kohus algatab saneerimismenetluse, kui saneerimisavaldus vastab tsiviilkohtumenetluse seadustikus ja käesolevas seaduses esitatud nõuetele ning kui ettevõtja või võlausaldaja on põhistanud, et: 1) ettevõtja ei ole püsivalt maksejõuetu, ent maksejõuetuse tekkimine tulevikus on tõenäoline; 2) ettevõtja vajab saneerimist; 3) ettevõtja jätkusuutlik majandamine on pärast saneerimist tõenäoliselt võimalik.“; 14) paragrahvi 8 lõike 2 punkt 1 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: „1) ettevõtja suhtes esitatud pankrotiavalduse alusel on kohus nimetanud ajutise pankrotihalduri;“; 15) paragrahvi 8 lõike 2 punkti 3 täiendatakse pärast sõna „suhtes“ sõnadega „kinnitatud saneerimiskava alusel“; 16) paragrahvi 8 täiendatakse lõigetega 3 ja 4 järgmises sõnastuses: „(3) Võlausaldaja saneerimisavalduse alusel ei algatata saneerimismenetlust, kui ettevõtja ei ole saneerimismenetluse algatamiseks oma nõusolekut andnud. (4) Kui kohus leiab saneerimismenetluse algatamise otsustamisel, et ettevõtja on püsivalt maksejõuetu, teeb kohus ettevõtjale ettepaneku tema suhtes pankrotimenetluse läbiviimiseks. Kui ettevõtja nõustub, käsitletakse saneerimisavaldust pankrotiavaldusena. Kohus jätab sellisel juhul saneerimisavalduse rahuldamata ja rahuldab pankrotiavalduse. Kui ettevõtja keeldub kohtu ettepanekust, ei algata kohus saneerimismenetlust.“; 17) paragrahvi 10 lõiget 1 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: 46 „Kui saneerimisavalduse on esitanud võlausaldaja, võib kohus vajaduse korral eelnevalt ära kuulata ettevõtja ja saneerimisavalduse esitanud võlausaldaja.“; 18) paragrahvi 10 lõiget 2 täiendatakse punktidega 6 ja 7 järgmises sõnastuses: „6) käesoleva seaduse § 6 lõikes 4 nimetatud esmavajalikud täitmisele kuuluvad lepingud ja muud lepingud, millele ettevõtja käesoleva seaduse § 6 lõikes 3 nimetatud kaitset soovib; 7) käesoleva seaduse § 11 lõike 1 punkti 1 ja lõike 11 alusel peatatud meetmed.“; 19) paragrahvi 10 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses: „(21) Kui kohus vajab saneerimismenetluse algatamise üle otsustamiseks täiendavat dokumentatsiooni või teavet, võib kohus võlausaldaja saneerimisavalduse korral käesoleva paragrahvi lõike 1 esimeses lauses sätestatud tähtaega pikendada kuni 14 päevani.“; 20) paragrahvi 10 lõiget 3 täiendatakse pärast sõnu „kui 60 päeva“ sõnadega „, välja arvatud käesoleva seaduse § 361 lõikes 1 sätestatud juhul“; 21) paragrahvi 10 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses: „(31) Saneerimismenetluse algatamisel võlausaldaja saneerimisavalduse alusel hüvitab ettevõtja võlausaldajale saneerimisavalduse esitamisel tasutud riigilõivu ja käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 4 nimetatud summa.“; 22) paragrahvi 10 lõiget 4 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: „Ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse kohta võib esitada määruskaebuse.“; 23) paragrahvi 11 lõike 1 punkt 1 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: „1) kohus peatab ettevõtja vara suhtes läbiviidava täitemenetluse või sundtäitmise kuni saneerimiskava kinnitamiseni või saneerimismenetluse lõppemiseni, välja arvatud täitemenetlus, mis viiakse läbi töösuhte alusel tekkinud nõude täitmiseks[, lõpetades vajaduse korral ettevõtja või saneerimisnõustaja avalduse alusel ettevõtja varale seatud aresti, kui see on vajalik saneerimismenetluse läbiviimiseks];“; 24) paragrahvi 11 lõike 1 punkt 3 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: „3) asja läbivaatav kohus võib ettevõtja avalduse ja sellele lisatud saneerimisnõustaja heakskiidu alusel peatada kuni saneerimiskava kinnitamiseni või saneerimismenetluse lõppemiseni kohtumenetluse, milles on ettevõtja vastu rahaline nõue, välja arvatud töösuhte alusel esitatud nõue;“; 25) paragrahvi 11 lõiget 1 täiendatakse punktiga 5 järgmises sõnastuses: „5) ettevõtja säilitab saneerimismenetluse algatamisel käsutusõiguse ettevõtja varade üle, kuid peab tehingutest, mis väljuvad tavapärase majandustegevuse raamest, teavitama saneerimisnõustajat.“; 26) paragrahvi 11 täiendatakse lõigetega 11 ja 12 järgmises sõnastuses: „(11) Kui ettevõtja soovib muude kui käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud 47 täitemeetmete peatamist, lisab ta vastavasisulise taotluse iga meetme peatamise kohta eraldi saneerimisavaldusse. Kohus võib nimetatud täitemeetmed ettevõtja taotluse alusel peatada, kui selline peatamine on edukaks saneerimiseks vajalik. (12) Kohus võib käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud peatamisest keelduda, kui see ei ole vajalik või see ei toeta saneerimiskava üle peetavaid läbirääkimisi.“; 27) paragrahvi 11 lõikes 2 asendatakse sõna „ettevõteˮ sõnaga „ettevõtjaˮ; 28) paragrahvi 11 täiendatakse lõigetega 4–7 järgmises sõnastuses: „(4) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 ja lõikes 11 nimetatud peatamise tähtaeg ei või olla pikem kui 4 kuud arvates saneerimismenetluse algatamisest. Tähtaega on võimalik ettevõtja, võlausaldaja või saneerimisnõustaja avalduse alusel pikendada või uuesti peatada, kui asjaoludest nähtub selgelt, et see on nõuetekohaselt põhjendatud. Nimetatud tähtaeg ei või olla pikem kui 12 kuud saneerimismenetluse algatamisest. (5) Kohus võib käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 ja lõikes 11 nimetatud peatamise ennetähtaegselt lõpetada, kui võlausaldajat, kelle nõuet soovitakse saneerimiskavaga ümber kujundada, ei kuulatud enne peatamist või peatamise pikendamist ära, järgmises olukorras: 1) peatamine ei täida enam saneerimiskava läbirääkimiste toetamise eesmärki; 2) ettevõtja või saneerimisnõustaja taotlusel; 3) peatamine kahjustab või võib ebaõiglaselt kahjustada üht või mitut võlausaldajat või ühte või mitut võlausaldajate rühma; 4) peatamine toob kaasa võlausaldaja maksejõuetuse.“; (6) Saneerimismenetluse algatamisel pikeneb pankrotiseaduses ja täitemenetluse seadustikus sätestatud tehingu või muu toimingu tagasivõitmise tähtaeg aja võrra, mis kestab saneerimismenetluse algatamisest kuni saneerimismenetluse lõppemiseni, kuid mitte enam kui 8 aastani ajutise halduri nimetamisest või täitemenetluse seadustikus nimetatud tagasivõitmise tähtaegade algusest. (7) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3, lõigetes 11, 12 ja 3 sätestatud alustel tehtud määruse peale võib määruskaebuse esitada isik, kelle õigusi määrusega kitsendati.“; 29) paragrahvi 12 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses: „(5) Saneerimisnõustaja avaldab saneerimisteate ka väljaandes Ametlikud Teadaanded. Vajaduse korral teadet korratakse. Kordusteates märgitakse esimese teate avaldamise kuupäev.“; 30) paragrahvi 13 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses: „(31) Kohus võib jätta võlausaldaja nõude suuruse kindlaks määramata või määrata selle kindlaks üksnes osaliselt, kui nõuet, mida soovitakse ümber kujundada, kohtu arvates tegelikult ei ole, selle suurus on ebaselge või nõude õiguspärasust või tõendatust ei ole saneerimismenetluses võimalik mõistlikult hinnata, mistõttu tuleb ebaselge nõue jätta saneerimiskavast välja ning nõue ja selle ulatus teha kindlaks väljaspool saneerimismenetlust. Kohus võib enne nõude kindlaksmääramist ära kuulata ettevõtja, saneerimisnõustaja ja võlausaldaja, kelle nõuet see puudutab.“; 31) paragrahvi 14 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses: 48 „(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud alusel tehtud määruse peale võib ettevõtja esitada määruskaebuse. Ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse kohta võib esitada määruskaebuse.“; 32) seaduse 2. peatükki täiendatakse §-ga 141 järgmises sõnastuses: „§ 141. Ettevõtja töötajate õigused Lisaks käesoleva seaduse § 22 lõikele 2 ei mõjuta saneerimismenetlus töösuhte alusel tekkinud nõudeid omavate isikute õigusi seoses nende teavitamise ja konsulteerimisega. Eelkõige on ettevõtja kohustatud töötajate esindajat teavitama järgnevast: 1) ettevõtja majandusolukorra halvenemisest ja maksejõuetuse tõenäolisusest; 2) saneerimismenetlusest, mis võib mõjutada töötajate õigusi; 3) kohtule kinnitamiseks esitatavast saneerimiskavast.“; 33) paragrahv 15 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 15. Saneerimisnõustaja (1) Kohus nimetab saneerimisnõustaja saneerimismenetluse algatamisel pärast ettevõtja ja suuremate võlausaldajate arvamuse ärakuulamist. Kui kohus ei arvesta ettevõtja arvamusega, peab kohus seda põhjendama. Kohus ei ole otsuse tegemisel ettevõtja arvamusega seotud. Saneerimisnõustaja määramisel konkreetses menetluses, sealhulgas piiriüleste juhtumite korral, tuleb kaaluda saneerimisnõustaja kogemusi, erialaseid teadmisi ja juhtumi eripära. (2) Kui kohus on nimetanud mitu saneerimisnõustajat, kuid ei ole nende ülesannete jaotust kindlaks määranud, täidavad saneerimisnõustajad ülesandeid omavahelise kokkuleppe alusel ja teevad igakülgset koostööd saneerimismenetluse läbiviimisel. (3) Saneerimisnõustajana võib tegutseda Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja (edaspidi koda) kutsekogu liikmeks olev: 1) vandeadvokaat, pankrotihaldur, audiitor või kohtutäituri ametist vabastatud isik, kelle haridustase vastab kohtute seaduse § 47 lõike 1 punktile 1; 2) füüsiline isik, kellele on koja poolt antud saneerimisnõustajana tegutsemise õigus; 3) investeerimisühing või krediidiasutus. (4) Kui saneerimisnõustajana tegutseb käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 3 nimetatud isik, teatab ta kohtule selle füüsilise isiku nime ja kontaktandmed, kes tema nimel saneerimisnõustaja ülesandeid täidab või ülesande täitmist korraldab. See füüsiline isik peab vastama käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 2 sätestatud tingimustele. (5) Saneerimisnõustaja või käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud isik ei tohi olla kohtu töötaja ning peab olema sõltumatu ettevõtjast ja saneerimismenetluse osalistest. Andes kohtule nõusoleku enda saneerimisnõustajaks nimetamiseks, kinnitab isik kirjalikult, et ta on sõltumatu ettevõtjast ja saneerimismenetluse osalistest. (6) Saneerimisnõustaja määramiseks on vajalik isiku nõusolek.“; 34) seadust täiendatakse §-dega 151–153 järgmises sõnastuses: „§ 151. Saneerimisnõustajana tegutsemise õigus 49 (1) Saneerimisnõustajana tegutsemise õigus antakse teovõimelisele füüsilisele isikule, kes: 1) on omandanud riiklikult tunnustatud bakalaureusekraadi või sellele vastava kvalifikatsiooni Eesti Vabariigi haridusseaduse § 28 lõike 22 tähenduses või bakalaureusekraadile vastava välisriigi kvalifikatsiooni ja kellel on vähemalt kaheaastane töökogemus rahanduse, õiguse, juhtimise või raamatupidamise valdkonnas või kes on omandanud riiklikult tunnustatud magistrikraadi või sellele vastava kvalifikatsiooni Eesti Vabariigi haridusseaduse § 28 lõike 22 tähenduses või magistrikraadile vastava välisriigi kvalifikatsiooni; 2) on aus ja kõlbeline; 3) valdab kõnes ja kirjas eesti keelt; 4) on sooritanud saneerimisnõustaja eksami kohtutäituri seaduse §-s 95 sätestatud korras; 5) on läbinud saneerimisnõustaja väljaõppe kohtutäituri seaduse §-s 96 sätestatud korras. (2) Pankrotihaldur, vandeadvokaat, vandeaudiitor ning kohtutäituri ametist vabastatud isik, kelle haridustase vastab kohtute seaduse § 47 lõike 1 punktile 1 ei pea saneerimisnõustajana tegutsemise õiguse saamiseks sooritama saneerimisnõustaja eksamit ega läbima väljaõpet. Saneerimisnõustajana tegutsemise õiguse saab ta koja kutsekogu liikmeks vastuvõtmisega. Nimetatud isik võetakse koja kutsekogu liikmeks tema kirjaliku avalduse alusel. (3) Väljaõpet ei pea läbima saneerimisnõustaja eksami sooritanud isik, kes on töötanud vähemalt kolm aastat õigusalast, majandusalast või finantsjuhtimisalast kõrgharidust nõudval tööl. ALTERNATIIV LÕIGETELE 2 JA 3 Rakendussäte: Saneerimisnõustajana tegutsemise õiguse saamiseks ei pea sooritama saneerimisnõustaja eksamit ega läbima väljaõpet isik, kes on viimase viie aasta jooksul olnud saneerimisnõustajaks vähemalt kolmes saneerimismenetluses. Saneerimisnõustajana tegutsemise õiguse saab ta koja kutsekogu liikmeks vastuvõtmisega. Nimetatud isik võetakse koja kutsekogu liikmeks tema kirjaliku avalduse alusel. (4) Saneerimisnõustaja eksami sooritanud ja seaduses ettenähtud juhul väljaõppe läbinud isik esitab koja kutsekogu juhatusele kirjaliku taotluse saneerimisnõustajana tegutsemise õiguse saamiseks. Taotlus esitatakse hiljemalt ühe aasta möödumisel saneerimisnõustaja eksami sooritamisest. Kutsekogu juhatus otsustab taotluse rahuldamise ühe kuu jooksul taotluse esitamisest, tehes selle kohta kirjaliku otsuse. Otsuse ärakiri saadetakse isikule. Taotluse rahuldamata jätmist peab põhjendama. (5) Saneerimisnõustajana tegutsemise õigust ei anta isikule: 1) kellel on karistatus tahtlikult toimepandud kuriteo eest; 2) kes on viimase kümne aasta jooksul tagandatud kohtuniku-, notari-, prokuröri- või kohtutäituriametist, välja arvatud saneerimisnõustajate nimekirjast käesoleva seaduse § 152 lõikes 2 sätestatud juhul, välja heidetud advokatuurist või kelle kutsetegevus audiitorina on lõpetatud, välja arvatud audiitori kutsetegevuse lõpetamine isiku enda avalduse alusel; 3) kes on viimase viie aasta jooksul avalikust teenistusest distsiplinaarsüüteo eest vabastatud; 4) kes on pankrotivõlgnik; 5) kelle kohta kehtib ärikeeld; 6) kes on kohtuotsusega jäetud ilma õigusest olla pankrotihaldur või ettevõtja. (6) Saneerimisnõustaja kutse taotleja usaldusväärsuse kontrollimisele kohaldatakse kohtute seaduse § 1171. (7) Saneerimisnõustajana võib tegutseda ka välisriigi kutsekvalifikatsiooni omandanud isik, kui 50 tema kutsekvalifikatsiooni on tunnustatud välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse kohaselt. Välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse § 7 lõikes 2 sätestatud pädev asutus on Justiitsministeerium. Välisriigi kutsekvalifikatsiooni omandanud isik lisatakse nimekirja tema avalduse alusel kümne päeva jooksul avalduse esitamisest. § 152. Saneerimisnõustajana tegutsemise õiguse peatamine, lõpetamine ja äravõtmine (1) Kutsekogu juhatus võib saneerimisnõustaja kirjaliku taotluse alusel lõpetada või peatada tema saneerimisnõustajana tegutsemise õiguse kuni kolmeks aastaks. Kutsekogu juhatus vaatab avalduse läbi ühe kuu jooksul selle saamisest. Ajal, kui saneerimisnõustajana tegutsemise õigus on peatatud, ei laiene isikule käesoleva seaduse §-s 171 sätestatud kutsekindlustuse nõue. (2) Kutsekogu juhatus arvab isiku saneerimisnõustajate nimekirjast välja: 1) kui tema puhul esineb käesoleva seaduse § 151 lõikes 5 nimetatud asjaolu; 2) kohtutäituri seaduse § 97 lõikes 6 nimetatud ettepaneku alusel; 3) kui talle on kohaldatud distsiplinaarkaristusena saneerimisnõustajana tegutsemise keeld. (3) Saneerimisnõustajate nimekirjast väljaarvamise kohta teeb koda kirjaliku otsuse, mis toimetatakse kätte nimekirjast välja arvatud saneerimisnõustajale. Otsus peab olema põhjendatud ja sisaldama otsuse vaidlustamise korda. (4) Saneerimisnõustajate nimekirjast väljaarvamisel kaotab isik õiguse tegutseda saneerimisnõustajana. § 153. Saneerimisnõustajate nimekiri (1) Pärast saneerimisnõustajana tegutsemise õiguse andmist kannab kutsekogu juhatus isiku andmed saneerimisnõustajate nimekirja. (2) Saneerimisnõustaja kohta märgitakse nimekirjas: 1) nimi; 2) kontaktandmed; 3) saneerimisnõustajana tegutsemise õiguse saamise kuupäev; 4) andmed hariduse kohta; 5) saneerimisnõustajana tegutsemise õiguse peatamise ja äravõtmise aeg ja alus; 6) kutsekindlustuslepingu kehtivuse aeg. (3) Nimekirja pidaja on koda. Nimekiri tehakse avalikkusele kättesaadavaks koja veebilehel. Nimekirja pidamise täpse korra võib kehtestada koja põhikirjas. (4) Nimekirja kantud saneerimisnõustaja peab tagama esitatud andmete õigsuse.“; 35) seadust täiendatakse §-ga 171 järgmises sõnastuses: „§ 171. Saneerimisnõustaja kutsekindlustus (1) Saneerimisnõustaja kutsetegevuses tekitatud kahju hüvitamise tagamiseks peab saneerimisnõustaja sõlmima kutsekindlustuslepingu kindlustusandjaga, kes on Eestis kindlustustegevuseks luba omav äriühing, järgmistel tingimustel: 1) kindlustusjuhtumiks on kindlustusperioodi jooksul toimunud saneerimisnõustaja kohustuse rikkumine, mille tõttu tekkinud kahju on saneerimisnõustaja kohustatud saneerimisnõustaja tegevust reguleeriva seaduse alusel hüvitama; 51 2) kindlustussumma alampiir ühe kindlustusjuhtumi kohta on vähemalt 63 910 eurot ning kõigi kindlustusperioodil toimunud kindlustusjuhtumite kohta väljamakstavate kindlustushüvitiste ülempiir on vähemalt 300 000 eurot; 3) kui kutsekindlustusleping on sõlmitud omavastutusega, hüvitab kindlustusandja kogu tekitatud kahju, kuid mitte üle kindlustussumma, ja nõuab omavastutuse summa tagasi kindlustusvõtjalt. (2) Saneerimisnõustaja võib kutsekindlustuse sõlmida ka menetluspõhiselt. Sellisel juhul peab kindlustussumma alampiir olema vähemalt 63 910 eurot. (3) Saneerimisnõustaja ei pea kindlustama kohustuse tahtlikust rikkumisest tekkivat vastutust. (4) Pankrotihaldur, vandeadvokaat ja audiitor, kelle kutsetegevusest tulenev vastutus on seaduse kohaselt kindlustatud, ei pea sõlmima käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud lepingut, kui kutsekindlustusleping hõlmab tegutsemist saneerimisnõustajana. (5) Saneerimisnõustaja esitab kutsekindlustuslepingu ärakirja ja kindlustuspoliisi viivitamata pärast kutsekindlustuslepingu sõlmimist kojale. Koda on kohustatud kontrollima saneerimisnõustaja kutsekindlustuse olemasolu. (6) Koja määratud tähtajaks kutsekindlustuslepingu sõlmimata jätmisel peatab koda isiku õiguse tegutseda saneerimisnõustajana kuni lepingu sõlmimiseni. (7) Saneerimisnõustaja teatab kojale kirjalikult võlaõigusseaduse § 514 lõigetes 1 ja 3 loetletud asjaoludest kahe nädala jooksul nendest teadasaamisest arvates. Saneerimisnõustaja edastab kojale info kahjustatud isikule kindlustusandja poolt kindlustushüvitise väljamaksmise, hüvitise suuruse ja kindlustusjuhtumi põhjustanud sündmuse kohta kahe nädala jooksul kindlustushüvitise väljamaksmisest arvates.“; 36) paragrahvi 18 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses: „(31) Kohus võib põhjendatud juhul määrata saneerimisnõustajale tulemustasu eduka saneerimiskava koostamise eest. Kohus otsustab tulemustasu suuruse ja väljamaksmise perioodiliselt vastavalt saneerimiskava täitmise edukuse selgumisele.“; 37) paragrahvi 18 lõiget 6 täiendatakse pärast sõnu „peale võib ettevõtja“ sõnadega „, võlausaldaja“; 38) paragrahvi 18 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses: „(7) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud alusel tehtud kohtumääruse peale võib ettevõtja esitada määruskaebuse. Ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse kohta võib esitada määruskaebuse.“; 39) paragrahvi 19 lõike 1 punkti 4 täiendatakse pärast sõnu „saneerimisnõustajana tegutseda“ sõnadega „või teda ei oleks tohtinud saneerimisnõustajaks nimetada“; 40) paragrahvi 19 lõiget 3 täiendatakse pärast sõnu „algatusel või ettevõtja“ sõnadega „või võlausaldaja“; 41) paragrahvi 19 lõike 5 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: 52 „Ringkonnakohus lahendab määruskaebuse põhjendatud määrusega.“; 42) paragrahvi 19 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses: „(6) Määruse peale, millega kohus on keeldunud käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud avalduse alusel saneerimisnõustaja vabastamisest, võivad ettevõtja ja võlausaldaja esitada määruskaebuse.“; 43) seaduse 3. peatükki täiendatakse §-dega 191–193 järgmises sõnastuses: „§ 191. Kohtu järelevalve saneerimisnõustaja üle Saneerimisnõustaja üle teostab järelevalvet kohus vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku §- s 4772 sätestatule. § 192. Haldusjärelevalve (1) Saneerimisnõustaja tegevuse üle teostab seaduses sätestatud ulatuses haldusjärelevalvet koja kutsekogu juhatus. (2) Koja kutsekogu juhatus teostab haldusjärelevalvet saneerimisnõustaja tegevuse üle koja kutsekogu juhatusele teatavaks saanud teabe alusel, mis annab alust arvata, et saneerimisnõustaja on oma kohustusi rikkunud. (3) Koja kutsekogu juhatusel on saneerimisnõustaja tegevuse üle haldusjärelevalve teostamisel õigus kontrollida saneerimisnõustaja kutsetegevuse nõuetekohasust ja seaduslikkust. Haldusjärelevalve teostamisse võib kaasata audiitori või muu eksperdi. Koja kutsekogu juhatus võib järelevalve teostamisse kaasata teisi koja töötajaid. (4) Haldusjärelevalve teostamisel ilmnenud saneerimisnõustaja kohustuste rikkumisest teatab koja kutsekogu juhatus kohtule. (5) Koja kutsekogu juhatusel on haldusjärelevalve teostamiseks õigus: 1) saada saneerimisnõustajalt, võlgnikult, võlausaldajalt ning riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuselt vajalikku teavet ja dokumente; 2) tutvuda asja kohtutoimikuga; 3) esitada saneerimisnõustajale arvamusi, soovitusi ja ettekirjutusi. § 193. Distsiplinaarvastutus (1) Saneerimisnõustaja kutsetegevust sätestavatest õigusaktidest tulenevate kohustuste rikkumise eest võib koja aukohus määrata saneerimisnõustajale distsiplinaarkaristuse. (2) Koja aukohus võib distsiplinaarkaristuse määrata muu hulgas: 1) koja organi otsuste ja hea kutsetava rikkumise eest; 2) vääritu teo eest, mis on vastuolus üldtunnustatud kõlblusnormidega või mis vähendab usaldust saneerimisnõustaja kutse vastu, sõltumata sellest, kas tegu on pandud toime saneerimisnõustaja kohustusi täites. (3) Koja aukohus ei aruta ega karista distsiplinaarkorras koja liikmeks olevat advokaati. Koja aukohus võib taotleda advokatuuri aukohtult advokaadi suhtes aukohtumenetluse algatamist. 53 (4) Koja aukohtu määratavad distsiplinaarkaristused on: 1) noomitus; 2) rahatrahv 64–6400 eurot; 3) saneerimisnõustaja tegutsemise keeld kuni viieks aastaks. (5) Distsiplinaarkaristusena määratud rahatrahv tuleb tasuda kolme kuu jooksul selle määramisest arvates. Trahvisumma kantakse koja kutsekogu eelarveosasse. Rahatrahvi määramise otsuses võib ette näha, et trahv tasutakse kindlaksmääratud tähtpäevadel osade kaupa ühe aasta jooksul. (6) Otsus distsiplinaarkaristusena määratud rahatrahvi kohta on täitedokumendiks täitemenetluse seadustiku § 2 lõike 1 punkti 21 tähenduses. (7) Ühe rikkumise eest võib määrata ühe distsiplinaarkaristuse. Kohtu poolt saneerimisnõustaja vabastamist või trahvimist käesoleva seaduse § 191 alusel ei loeta distsiplinaarkaristuseks. Distsiplinaarkaristust määrates ei arvestata sama teo eest määratud väärteo- või kriminaalkaristust ning käesolevas seaduses nimetamata muu organi või ametiisiku poolt määratud distsiplinaarkaristust. (8) Kui ilmneb, et saneerimisnõustaja on rikkunud oma kohustusi käimasolevas menetluses, on koja aukohtul õigus jätta distsiplinaarkaristus määramata ja esitada kohtule taotlus: 1) saneerimisnõustaja vabastamiseks; 2) saneerimisnõustajale trahvi määramiseks. (9) Enne käesoleva paragrahvi lõikes 8 nimetatud taotluse esitamist nõuab koja aukohus saneerimisnõustajalt kirjaliku seletuse kohustuste rikkumise asjaolude kohta. (10) Distsiplinaarkaristuse võib määrata rikkumisest teadasaamisest ühe aasta jooksul. (11) Distsiplinaarkaristust ei või määrata, kui distsiplinaarsüütegu on aegunud. Distsiplinaarsüütegu aegub kolme aasta möödumisel selle toimepanemisest. Distsiplinaarsüüteo aegumine peatub distsiplinaarasja menetluse ajal, sealhulgas menetluse ajal kohtus, samuti apellatsioon- ja kassatsioonkaebuse esitamise tähtajal. (12) Distsiplinaarkaristus on kustunud, kui saneerimisnõustajale ei ole kolme aasta jooksul karistuse määramise päevast arvates määratud uut distsiplinaarkaristust.“; 44) paragrahvi 20 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11) Saneerimiskava koostamisel on ettevõtjal saneerimisnõustaja suhtes koostöö- ja kaasaaitamiskohustus.“; 45) paragrahvi 20 lõike 2 punktis 1 asendatakse sõna „ettevõtteˮ sõnaga „ettevõtjaˮ; 46) paragrahvi 20 lõike 2 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „3) teha muid ettevõtja saneerimise ettevalmistamiseks vajalikke toiminguid.“; 47) paragrahvi 21 lõike 1 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „1) ettevõtja vara- ja võlanimekiri, sealhulgas ettevõtja majandusliku seisundi kirjeldus saneerimismenetluse algatamise ja saneerimiskava esitamise seisuga, varade väärtus ning 54 nende põhjuste analüüs, mis on kaasa toonud ettevõtja saneerimise vajaduse;“; 48) paragrahvi 21 lõiget 1 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses: „11) ettevõtja kontaktandmed;“; 49) paragrahvi 21 lõike 1 punktis 2 asendatakse sõna „ettevõteˮ sõnaga „ettevõtjaˮ; 50) paragrahvi 21 lõiget 1 täiendatakse punktiga 41 järgmises sõnastuses: „41) käesoleva seaduse § 27 lõike 2 punktis 1 nimetatud saneerimisnõustaja põhjendus;“; 51) paragrahvi 21 lõike 1 punkt 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „5) töötajate olukord saneerimiskava esitamise seisuga ja saneerimiskava mõju ettevõtja töötajale;“; 52) paragrahvi 21 lõiget 1 täiendatakse punktidega 6–11 järgmises sõnastuses: „6) puudutatud isikud ja nende nõue või huvi, mis on saneerimiskavaga hõlmatud; 7) saneerimiskava vastuvõtmiseks puudutatud isikutest moodustatud rühmad ning iga rühma nõuete ja huvide konkreetsed väärtused; 8) käesoleva paragrahvi lõikes 11 nimetatud võlausaldajate parimate huvide test; 9) puudutatud isikud, keda saneerimiskava ei mõjuta, ning selle põhjused; 10) saneerimisnõustajaks määratud isiku andmed; 11) saneerimiskava tingimused, sealhulgas eelkõige töötajate esindajate teavitamise ja nendega konsulteerimise kord, ettevõtja hinnangulised rahavood, saneerimiskava raames oodatav uus rahastamine, selle suurus, allikad ja tingimused ning põhjused, miks uus rahastamine on kava rakendamiseks vajalik.“; 53) paragrahvi 21 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11) Võlausaldajate parimate huvide testiga tuvastatakse, et ükski eriarvamusel olev võlausaldaja ei või saneerimiskava kohaselt olla halvemas seisus, kui ta oleks pankrotiseaduses ettenähtud rahuldamisjärkude kohaldamise korral. Pankrotimenetluse kohta võrdlusandmete koostamisel lähtutakse sellest, et pankrotimenetlus viiakse läbi saneerimismenetluse algatamise seisuga, võttes seejuures arvesse ka raha väärtuse muutust ajas.“; 54) paragrahvi 21 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Saneerimiskavas nähakse ette, et võlausaldajate nõuded rahuldatakse võlausaldajate rühmade kaupa. Ühe rühma moodustavad võlausaldajad, kellel on ühesugused huvid, mis põhinevad kontrollitavatel kriteeriumidel ning mis on piisavalt ühetaolised. Rühmade moodustamise alused ja põhjendus esitatakse saneerimiskavas.“; 55) paragrahvi 21 täiendatakse lõigetega 3 ja 4 järgmises sõnastuses: „(3) Kui saneerimiskavas kujundatakse ümber nii pandiga tagatud kui ka tagamata võlausaldajate nõuded, moodustatakse nendest erinevad rühmad. (4) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud rühmadele moodustatakse eraldi rühmad ka ettevõtja osanikele või aktsionäridele ja vajaduse korral ettevõtja lähikondsetele. Lähikondseks 55 loetakse pankrotiseaduse §-s 117 nimetatud isikud.“; 56) paragrahvi 22 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11) Saneerimiskavaga on võimalik ümber kujundada sissenõutavaks muutunud varalisi nõudeid ettevõtja suhtes.“; 57) paragrahvi 22 täiendatakse lõigetega 3–6 järgmises sõnastuses: „(3) Kui nõue kujundatakse ümber käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 4 nimetatud meetmega, on vajalik nõusolek võlausaldajalt, kelle nõue nimetatud kujul ümber kujundatakse. Juriidilise isiku osanike ega aktsionäride nõusolek või üldkoosoleku otsus ei ole nimetatud asendamise puhul vajalik. Äriseadustikus nimetatud juriidiliste isikute osanike ja aktsionäride õigusi võib kasutada üksnes ulatuses, milles see on vajalik saneerimismenetluse läbiviimiseks. (4) Käesoleva paragrahvi lõike 3 teises lauses nimetatud tahteavaldust asendab saneerimiskava kinnitamise määrus. (5) Tahtliku õigusvastase teoga tekitatud kahju hüvitamise nõuet on saneerimiskavaga võimalik ümber kujundada üksnes täitmise tähtaja pikendamise ja osadena täitmise kaudu. (6) Kui saneerimiskavas nähakse ette tingimusliku nõude ümberkujundamine, kohaldatakse kavas ettenähtud meetmeid alates vastava nõude sissenõutavaks muutumisest.“; 58) seadust täiendatakse §-ga 221 järgmises sõnastuses: „§ 221. Kestvuslepingust tulenevate kohustuste ümberkujundamine (1) Saneerimiskavaga võib ette näha, et ettevõtja poolt enne võlgade saneerimisavalduse esitamist sõlmitud krediidileping või muu kestvusleping, millest tuleneb ettevõtja rahalisi kohustusi, mis muutuvad sissenõutavaks pärast saneerimisavalduse esitamist, lõpeb saneerimiskava kinnitamisel. Lepingu lõppemisel on samad tagajärjed, mis lepingu erakorralisel ülesütlemisel ettevõtjast tuleneva asjaolu tõttu. Lepingu lõppemise tagajärjel tekkivad ettevõtja kohustused saab saneerimiskavaga eelnevalt ümber kujundada. (2) Kui soovitakse ümber kujundada liisingulepingust tulenevaid kohustusi, võib saneerimiskavaga ette näha, et kui liisinguese on vajalik ettevõtja tegevuse jätkamiseks ja saneerimismenetluse läbiviimiseks, võib liisingulepingu lõpetamise asemel ümber kujundada sellest tulenevad ettevõtja rahalised kohustused. Need muutuvad sissenõutavaks kuue kuu jooksul saneerimiskava kinnitamisest arvates. Neid kohustusi saab ümber kujundada üksnes selliselt, et kohustuste täitmise tähtaega pikendatakse kuue kuu võrra saneerimiskava kinnitamisest arvates.“; 59) paragrahvi 24 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses: „(21) Osaniku või aktsionäri häälte arv on võrdeline tema osadega osakapitalist või aktsiatega aktsiakapitalist.“; 60) paragrahvi 26 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: (1) Võlausaldaja võib esitada kohtule käesoleva seaduse § 10 lõike 2 punktis 3 nimetatud tähtaja jooksul põhjendatud avalduse, milles palub jätta saneerimiskava kinnitamata, kui: 56 1) ta on hääletanud saneerimiskava vastu; 2) tema õigusi on saneerimiskava koostamise või saneerimiskava vastuvõtmise käigus oluliselt rikutud; 3) saneerimiskava alusel koheldakse teda oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega või võrreldes teiste samasse rühma kuuluvate võlausaldajatega; 4) ei ole järgitud käesoleva seaduse § 21 lõikes 1 1 nimetatud võlausaldajate parimate huvide testi või 5) rikutud on käesoleva seaduse §-s 36 nimetatud rühmadeülese kohustamise tingimusi. (2) Kui võlausaldaja on enne saneerimiskava üle hääletamist esitanud kava suhtes kirjaliku või protokollitud põhjendatud vastuväite ja hääletanud kava vastu ning esinevad käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 4 või 5 esitatud alused, hindab kohus võlausaldaja avalduse alusel ettevõtte väärtust, mille üle otsustamiseks võib kohus nimetada eksperdi. (3) Kui võlausaldaja on käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud olukorras esitanud avalduse, tuginedes käesoleva paragrahvi lõike 1 punktile 4, hindab kohus võlausaldaja huvide kaalumisel muu hulgas seda, kui suures ulatuses oleks võimalik rahuldada vastuväite esitanud võlausaldaja nõuet pankrotimenetluses võrreldes saneerimiskava alusel sellele võlausaldajale välja makstava summaga. (4) Kui kohus määrab käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel ettevõtte väärtuse hindamiseks eksperdi, tasub avalduse rahuldamata jätmise korral menetluskulud avalduse esitanud võlausaldaja.“; 61) paragrahvi 27 lõike 2 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „1) ettevõtja majandusliku olukorra parandamine ja tema kasumlikkuse taastamine on saneerimiskava alusel võimalik, sealhulgas märgib kava õnnestumise eeltingimused;“; 62) paragrahvi 27 lõiget 2 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses: „4) järgitud on käesoleva seaduse § 21 lõikes 11 nimetatud võlausaldajate parimate huvide testi ja käesoleva seaduse §-s 36 nimetatud rühmadeülese kohustamise tingimusi.“; 63) paragrahvi 28 lõiget 2 täiendatakse punktidega 6 ja 7 järgmises sõnastuses: „6) rühmade moodustamine saneerimiskava vastuvõtmiseks vastab ettenähtud tingimustele ning piisavalt ühetaoliste huvidega samas rühmas olevaid võlausaldajaid on koheldud võrdselt ja proportsionaalselt nende nõudega; 7) järgitud on käesoleva seaduse § 21 lõikes 11 nimetatud võlausaldajate parimate huvide testi.“; 64) paragrahvi 28 lõike 5 punkti 2 täiendatakse pärast sõna „võlausaldajatega“ sõnaga „või“; 65) paragrahvi 28 lõiget 5 täiendatakse punktiga 21 järgmises sõnastuses: „21) ettevõtja on teinud alates saneerimismenetluse algatamisest tehinguid, mis väljuvad tavapärase majandustegevuse raamest ja on kahjustanud saneerimismenetlust.“; 66) paragrahvi 28 lõike 5 punktid 3 ja 4 tunnistatakse kehtetuks; 67) paragrahvid 29 ja 30 tunnistatakse kehtetuks; 57 68) paragrahvi 31 lõiked 1–4 tunnistatakse kehtetuks: 69) paragrahvi 31 täiendatakse lõigetega 51–54 järgmises sõnastuses: „(51) Kohtul on õigus küsida eksperdi arvamust saneerimismenetluses tähtsate ja eriteadmisi nõudvate asjaolude selgitamiseks nii menetlusosalise taotlusel kui ka omal algatusel. (52) Eksperdile kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustikus eksperdi kohta sätestatut, arvestades käesolevast seadusest tulenevaid erisusi. (53) Eksperdi nimetamisel märgib kohus määruses summa, mille ettevõtja peab tasuma eksperdi tasu ja kulutuste katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole, ja tähtaja, mille jooksul ettevõtja peab nimetatud summa tasuma. (54) Kui ettevõtja jätab eksperdi tasu ja kulutuste katteks kohtu määratud summa deposiidina selleks ettenähtud kontole tähtpäevaks tasumata, jätab kohus avalduse rahuldamata ja lõpetab saneerimismenetluse.“; 70) paragrahvi 31 lõige 6 tunnistatakse kehtetuks: 71) paragrahvid 32–34 tunnistatakse kehtetuks: 72) paragrahv 36 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 36. Vastuvõtmata saneerimiskava kinnitamine rühmadeülese kohustamise alusel (1) Kui võlausaldajad ei ole saneerimiskava vastu võtnud, võib kohus ettevõtja, võlausaldaja või saneerimisnõustaja avalduse alusel saneerimiskava kinnitada, kui on täidetud vähemalt järgmised tingimused: 1) ei ole rikutud käesolevast seadusest tulenevaid nõudeid; 2) käesoleva seaduse §-s 12 nimetatud saneerimisteade on võlausaldajale edastatud ja kas see vastab käesolevas seaduses esitatud nõuetele; 3) saneerimiskava projekt on käesoleva seaduse § 20 lõike 3 kohaselt võlausaldajale tutvumiseks edastatud; 4) käesoleva seaduse § 23 lõikes 1 nimetatud teade saneerimiskava vastuvõtmise koosolekul osalemiseks või üleskutse seisukoha esitamiseks on võlausaldajale edastatud; 5) saneerimiskava vastab käesoleva seaduse §-s 21 ettenähtud nõuetele; 6) saneerimiskava vastuvõtmisel on järgitud käesoleva seaduse §-s 24 ettenähtud nõudeid, eelkõige kas saneerimiskava poolt on antud nõutav arv hääli ja hääletamisel ei ole rikutud võlausaldaja õigusi; 7) saneerimiskava alusel ei kohelda mõnda võlausaldajat oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega või võrreldes teiste samasse rühma kuuluvate võlausaldajatega; 8) rühmade moodustamine saneerimiskava vastuvõtmiseks vastab ettenähtud tingimustele ja piisavalt ühetaoliste huvidega samas rühmas olevaid võlausaldajaid on koheldud võrdselt ja proportsionaalselt nende nõudega; 9) ei ole rikutud käesoleva seaduse § 21 lõikes 11 nimetatud võlausaldajate parimate huvide testi; 10) ettevõtja jätkusuutlik majandamine on pärast saneerimist tõenäoliselt võimalik; 11) selle on heaks kiitnud puudutatud isikute hääletavate rühmade enamus, tingimusel et vähemalt üks kõnealustest rühmadest on tagatud nõuetega võlausaldajate rühm või kõrgema rahuldamisjärguga kui tavaliste tagamata nõuetega võlausaldajate rühm või vähemalt üks puudutatud isikute hääletavatest rühmadest või kahju kannatanud isikute hääletav rühm, välja 58 arvatud käesoleva seaduse § 21 lõikes 4 nimetatud rühmad või muu rühm, kes ettevõtja tegevust jätkava ettevõtte väärtuse hindamise tulemusel ei saaks väljamakseid ega säilitaks huvisid või kellel ei ole mõistlikku eeldust saada väljamakseid ega säilitada huvisid pankrotiseaduses ettenähtud rahuldamisjärkude kohaldamise korral; 12) sellega tagatakse, et eriarvamusele jäänud puudutatud võlausaldajate hääletavaid rühmi koheldakse vähemalt sama soodsalt kui mis tahes sama rahuldamisjärguga rühma ning soodsamalt kui mis tahes madalama rahuldamisjärguga rühma; 13) ükski puudutatud isikute rühm ei või saneerimiskava alusel saada rohkem, kui tema kogunõue ettevõtja vastu on. (2) Avaldus esitatakse käesoleva seaduse § 10 lõike 2 punktis 3 nimetatud tähtaja jooksul. (3) Kui avalduse on esitanud võlausaldaja või saneerimisnõustaja, on vajalik ettevõtja nõusolek. (4) Avaldusele lisatakse saneerimiskava, hääletusprotokoll koos lisadega, saneerimisnõustaja arvamus ja tõendid saneerimiskava projekti ning käesoleva seaduse §-s 23 nimetatud teate või üleskutse kättetoimetamise kohta. (5) Kohus otsustab kava kinnitamise või kinnitamata jätmise 14 päeva jooksul avalduse saamisest arvates.“; 73) seadust täiendatakse §-ga 361 järgmises sõnastuses: „§ 361. Saneerimiskava kohtule kinnitamiseks esitamise tähtaja pikendamine ja kava muutmise võimaldamine (1) Saneerimisnõustaja või ettevõtja taotlusel võib kohus mõjuval põhjusel pikendada saneerimiskava kinnitamiseks esitamise tähtaega või määrata saneerimiskava kinnitamata jätmise korral täiendava tähtaja, mille jooksul tuleb võlausaldajatele esitada muudetud kava, korraldada uus hääletus kava vastuvõtmiseks ning esitada kava kohtule kinnitamiseks. Kui taotluse on kohtule esitanud ettevõtja, peab taotlusele olema lisatud saneerimisnõustaja arvamus tähtaja pikendamise ja kava muutmise põhjendatuse kohta. (2) Kui kohus pikendab saneerimiskava kinnitamiseks esitamise tähtaega või määrab saneerimiskava kohtule esitamiseks täiendava tähtaja, ei või saneerimiskava kohtule kinnitamiseks esitamise tähtaeg olla kokku pikem kui 90 päeva alates saneerimismenetluse algatamisest.“; 74) paragrahv 37 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 37. Saneerimiskava kinnitamise määrus (1) Määrus, millega saneerimiskava kinnitatakse või kinnitamata jäetakse, toimetatakse kätte ettevõtjale ja kõigile võlausaldajatele, kelle õigusi saneerimiskavaga mõjutatakse. Määrus, millega saneerimiskava kinnitatakse, on kohe täidetav. Saneerimiskava kinnitamise määrusele esitatud määruskaebusel ei ole saneerimiskava täitmise elluviimist peatavat toimet. (2) Saneerimiskava kinnitamata jätmise määrusega lõpetab kohus saneerimismenetluse. (21) Kohus lahendab saneerimiskava kinnitamise määrusega ka hagi tagamise abinõu, maksuhalduri täitetoimingu või maksuhalduri pangakonto arestimise ja täitemenetluses seatud aresti või keelumärke kehtivuse, mis on seotud saneerimiskavaga hõlmatud nõudega. 59 (3) Määruse peale, millega saneerimiskava kinnitatakse või kinnitamata jäetakse, võib ettevõtja või võlausaldaja, kes on esitanud avalduse saneerimiskava kinnitamata jätmiseks, esitada määruskaebuse otse ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse kohta võib esitada määruskaebuse. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud määruskaebuse esitamise tähtaeg on kümme päeva määruse kättetoimetamisest arvates. (5) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud määruskaebus on esitatud puudusega, annab kohus puuduse kõrvaldamiseks tähtaja kuni kaks tööpäeva. (6) Menetlusosalisel on õigus esitada menetluse kiirendamise taotlus juhul, kui määruskaebus on olnud ringkonnakohtu menetluses vähemalt 15 päeva. Samuti võib menetluse kiirendamise taotluse esitada juhul, kui kohus lükkab kohtuistungi asja arutamiseks edasi kauemaks kui 15 päeva. Menetluse kiirendamise taotluse peab kohus lahendama viivituseta. (7) Määruskaebuse lahendamisel võtab kohus arvesse saneerimiskava faktilist täitmist. Kui ettevõtja ei asu saneerimiskava täitma, võib see olla aluseks võlausaldaja määruskaebuse rahuldamisele. (8) Ringkonnakohus ja Riigikohus vaatavad määruskaebuse läbi asjatu viivituseta. (9) Teade saneerimiskava kinnitamise või kinnitamata jätmise kohta avaldatakse väljaandes Ametlikud Teadaanded.“; 75) paragrahvi 38 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: „(3) Teade saneerimismenetluse lõpetamise kohta avaldatakse väljaandes Ametlikud Teadaanded.“; 76) paragrahvi 39 lõike 2 punktis 2 asendatakse tekstiosa ˮ§ 30 lõike 4ˮ tekstiosaga ˮ§ 31 lõike 54ˮ; 77) paragrahvi 39 lõike 2 punkt 4 tunnistatakse kehtetuks; 78) paragrahv 39 lõike 2 punkt 10 tunnistatakse kehtetuks; 79) paragrahvi 40 täiendatakse lõigetega 3 ja 4 järgmises sõnastuses: „(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud alusel tehtud kohtumääruse peale võib ettevõtja esitada määruskaebuse. Ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse kohta võib esitada määruskaebuse. (4) Kui selgub, et ettevõtja on püsivalt maksejõuetu, teeb kohus ettevõtjale ettepaneku tema suhtes pankrotimenetluse läbiviimiseks. Kui ettevõtja nõustub, käsitletakse saneerimisavaldust pankrotiavaldusena. Kohus jätab lõpetab sellisel juhul saneerimismenetluse ja rahuldab ettevõtja pankrotiavalduse.“; 80) seadust täiendatakse §-ga 401 järgmises sõnastuses: „§ 401. Võlausaldaja pankrotiavalduse menetlus saneerimiskava kinnitamata jätmise või 60 saneerimismenetluse lõpetamise korral Kui võlausaldaja esitatud pankrotiavalduse alusel on pankrotimenetluse algatamise otsustamine edasi lükatud vastavalt käesoleva seaduse § 11 lõike 1 punktile 4, jätkab kohus saneerimiskava kinnitamata jätmise või saneerimismenetluse lõpetamise korral võlausaldaja pankrotiavalduse läbivaatamist.“; 81) paragrahvi 41 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses: „(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud alusel tehtud kohtumääruse peale võib ettevõtja esitada määruskaebuse. Ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse kohta võib esitada määruskaebuse.“; 82) paragrahv 43 tunnistatakse kehtetuks; 83) paragrahvi 44 lõiget 1 täiendatakse pärast sõnu „algatamise tagajärjed“ sõnadega „, välja arvatud käesoleva seaduse § 11 lõikes 6 nimetatud tagajärjed“; 84) paragrahvi 45 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(4) Saneerimiskava ei vabasta ettevõtja kohustuse täitmise eest solidaarselt vastutavat isikut oma kohustuse täitmisest ega mõjuta võlausaldaja õigust nõuda kohustuse täitmist, sealhulgas lugeda kohustus sissenõutavaks muutunuks isiku suhtes, kes on ettevõtja kohustuse täitmise tagamiseks andnud käenduse, garantii või esemelise tagatise või vastutab muul alusel solidaarselt ettevõtja kohustuse täitmise eest. Kui ettevõtja kohustuse täitmise eest solidaarselt vastutav isik on kohustuse täitnud, on tal ettevõtja suhtes saneerimiskava alusel tagasinõudeõigus üksnes selles ulatuses, milles ettevõtja vastutaks kohustuse täitmise eest saneerimiskava järgi ja milles kolmanda isiku poolt tehtud maksed ja kava alusel tehtavate maksete väärtus kokku ületavad võlausaldajal kava kinnitamise hetkel olnud nõude summat.“; 85) paragrahvi 49 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Saneerimiskava kehtivuse ajal ei saa esitada pankrotiavaldust nõude alusel, mille kohta saneerimiskava kehtib.“; 86) paragrahvi 49 lõiget 7 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: „Ringkonnakohus lahendab määruskaebuse põhjendatud määrusega.“; 87) paragrahvi 50 lõikes 2 asendatakse sõna „ettevõteˮ sõnaga „ettevõtjaˮ; 88) paragrahvi 50 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(6) Järelevalve teostamise ajal kohaldatakse saneerimisnõustaja suhtes käesoleva seaduse §-e 17–191. Järelevalve teostamise eest saneerimisnõustajale makstava tasu suuruse määrab kohus kindlaks kord aastas saneerimisnõustaja taotlusel. Saneerimisnõustaja peab taotluses märkima, milliseid ülesandeid peab ta järelevalvet teostades täitma ja kuidas on taotletav tasu nende ülesannetega kooskõlas.“; 89) paragrahvi 50 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses: „(7) Käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud alusel tehtud kohtumääruse peale, millega kohus 61 on saneerimisnõustajale järelevalve teostamise eest tasu määranud, võib ettevõtja, võlausaldaja või saneerimisnõustaja esitada määruskaebuse.“; 90) seadust täiendatakse §-ga 501 järgmises sõnastuses: „§ 501. Kinnitatud saneerimiskava muutmine (1) Kohus võib saneerimisnõustaja või ettevõtja taotlusel saneerimiskava muuta võlausaldaja nõusolekul, kelle õigusi soovitakse kava muutmisega kitsendada. Võlausaldaja nõusolek ei ole vajalik, kui muudatus ei mõjuta oluliselt võlausaldaja õigusi ega kahjusta oluliselt võlausaldaja huve. Kui taotluse on kohtule esitanud ettevõtja, peab taotlusele olema lisatud saneerimisnõustaja arvamus. Saneerimiskava muutmiseks muudab kohus saneerimiskava kinnitamise määrust. (2) Kui see on vajalik ja põhjendatud ettevõtte saneerimise eesmärkide saavutamiseks, võib kohtu kinnitatud kava muuta, kui kavaga on vaja hõlmata esialgu kavast välja jäänud nõudeid, mille alus oli olemas enne saneerimisavalduse esitamist. Sellisel juhul kohaldatakse kava muutmisele, vastuvõtmisele ja kinnitamisele käesoleva seaduse §-des 20–37 sätestatut. Saneerimiskava muutmiseks muudab kohus saneerimiskava kinnitamise määrust. (3) Kohus algatab käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud saneerimiskava muutmise saneerimisnõustaja või ettevõtja taotlusel määrusega, millele kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 10 saneerimismääruse kohta sätestatut. Kava muutmisest puudutatud võlausaldaja suhtes kohaldatakse käesoleva seaduse §-des 11–13 sätestatut. (4) Kohus kaasab käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud saneerimiskava muutmisse saneerimisnõustaja, ettevõtja ja võlausaldajad, kelle õigusi kava muutmine puudutab.“; 91) paragrahvi 51 lõike 2 esimest lauset täiendatakse pärast sõnu „tagajärjed ära tagasiulatuvalt“ sõnadega „, välja arvatud käesoleva seaduse § 11 lõikes 6 nimetatud tagajärjed“; 92) paragrahvi 51 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses: „(4) Kohtu määruse peale, millega saneerimiskava tühistatakse ja saneerimismenetlus lõpetatakse, võib ettevõtja esitada määruskaebuse. Ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse kohta võib esitada määruskaebuse.“; 93) paragrahvi 52 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Kui saneerimiskava tühistatakse ja sellele järgnevalt kuulutatakse ettevõtja suhtes välja pankrot, loetakse kaitstuks saneerimisnõustaja, eksperdi ja järelevalvet teostava saneerimisnõustaja nõue tasu ja kulutuste hüvitamise kohta.“; 94) seadust täiendatakse §-ga 56 järgmises sõnastuses: „§ 56. Saneerimisnõustajate nimetamise ja koja kutsekogu liikmeks saamise erisused (1) Käesoleva seaduse § 15 lõiget 3 rakendatakse 2024. aasta 1. jaanuarist. Kuni selle ajani kohaldatakse saneerimisseaduse redaktsiooni § 15 lõikeid 3 ja 7, mis kehtisid kuni 31.12.2021. Kohus hindab, et isikul on vajalikud erialased teadmised oma ülesannete täitmiseks, seejuures võib isik olla asjakohase koolituse, kvalifikatsiooni ja erialased teadmised omandanud ka kutsealal töötamise käigus. 62 (2) Käesoleva seaduse § 171 rakendatakse kuni 2023. aasta 31. detsembrini üksnes nende saneerimisnõustajana tegutsevate isikute suhtes, kes on koja kutsekogu liikmed ja kantud saneerimisnõustajate nimekirja“; 95) seadust täiendatakse normitehnilise märkusega järgmises sõnastuses: „1Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/1023, mis käsitleb ennetava saneerimise raamistikke, võlgadest vabastamist ja äritegevuse keeldu ning saneerimis-, maksejõuetus- ja võlgadest vabastamise menetluste tõhususe suurendamise meetmeid, ning millega muudetakse direktiivi (EL) 2017/1132 (ELT L 172, 26.06.2019, lk 18–55)“. § 76. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmine Tsiviilkohtumenetluse seadustikus tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 183 lõike 2 teist lauset täiendatakse pärast sõnu „Ajutise halduri“ sõnadega „või usaldusisiku“; 2) paragrahvi 3111 lõiget 6 täiendatakse pärast sõnu „Advokaadile, notarile, kohtutäiturile, pankrotihaldurile“ sõnadega „, saneerimisnõustajale, usaldusisikule füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse tähenduses“; 3) paragrahvi 336 lõiget 5 täiendatakse pärast sõna „pankrotihaldur“ sõnadega „, saneerimisnõustaja, usaldusisik füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse tähenduses“. § 77. Töötuskindlustuse seaduse muutmine Töötuskindlustuse seaduse § 19 täiendatakse punktiga 31 järgmises sõnastuses: „31) kohus on teinud käesoleva paragrahvi punktis 3 nimetatud määruse tulenevalt füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse § 14 lõikest 1 või § 17 lõikest 1;“. § 78. Võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seaduse kehtetuks tunnistamine Võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seadus tunnistatakse kehtetuks. § 79. Äriseadustiku muutmine Äriseadustikus tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 1121 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 1121. Täisühingu majanduslikud raskused ja pankrotiavalduse esitamise kohustus“; 2) paragrahvi 1121 lõiget 1 täiendatakse esimese lausega järgmises sõnastuses: „Kui täisühingu majandusolukord on halvenenud ja maksejõuetuse tekkimine tulevikus on tõenäoline, peavad täisühingu seaduslikud esindajad astuma samme majanduslike raskuste ületamiseks, oma likviidsuse taastamiseks, kasumlikkuse parandamiseks ja jätkusuutliku majandamise tagamiseks, sealhulgas kaaluma saneerimisavalduse esitamist.“: 3) paragrahvi 1121 lõike 3 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: 63 „Käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatud pankrotiavalduse esitamise ja 2. lõikes sätestatud kohustuse rikkumise korral vastutavad avalduse esitamiseks kohustatud isikud rikkumisega tekitatud kahju eest solidaarselt.“; 4) paragrahvi 180 lõiget 51 täiendatakse esimese lausega järgmises sõnastuses: „Kui osaühingu majandusolukord on halvenenud ja maksejõuetuse tekkimine tulevikus on tõenäoline, peab juhatus astuma samme majanduslike raskuste ületamiseks, oma likviidsuse taastamiseks, kasumlikkuse parandamiseks ja jätkusuutliku majandamise tagamiseks, sealhulgas kaaluma saneerimisavalduse esitamist.“; 5) paragrahvi 306 lõiget 31 täiendatakse esimese lausega järgmises sõnastuses: „Kui aktsiaseltsi majandusolukord on halvenenud ja maksejõuetuse tekkimine tulevikus on tõenäoline, peab juhatus astuma samme majanduslike raskuste ületamiseks, oma likviidsuse taastamiseks, kasumlikkuse parandamiseks ja jätkusuutliku majandamise tagamiseks, sealhulgas kaaluma saneerimisavalduse esitamist.“; 4) seadustiku normitehnilist märkust täiendatakse tekstiosaga järgmises sõnastuses: „Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/1023, mis käsitleb ennetava saneerimise raamistikke, võlgadest vabastamist ja äritegevuse keeldu ning saneerimis-, maksejõuetus- ja võlgadest vabastamise menetluste tõhususe suurendamise meetmeid, ning millega muudetakse direktiivi (EL) 2017/1132 (ELT L 172, 26.06.2019, lk 18–55).”. 3. jagu Seaduse jõustumine § 80. Seaduse jõustumine Käesolev seadus jõustub 2022. aasta 1. jaanuaril. 1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/1023, mis käsitleb ennetava saneerimise raamistikke, võlgadest vabastamist ja äritegevuse keeldu ning saneerimis-, maksejõuetus- ja võlgadest vabastamise menetluste tõhususe suurendamise meetmeid, ning millega muudetakse direktiivi (EL) 2017/1132 (ELT L 172, 26.06.2019, lk 18–55). Riigikogu esimees Tallinn, „........”...........................” 2021. a. ___________________________________________________________________________ Algatab Vabariigi Valitsus „........”...........................” 2021. a. 64  Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse eelnõu seletuskiri SISUKORD 1. SISSEJUHATUS............................................................................................................................. 2 1.1. Sisukokkuvõte ......................................................................................................................... 2 1.2. Eelnõu ettevalmistaja .............................................................................................................. 5 1.3. Märkused ................................................................................................................................. 5 2. SEADUSE EESMÄRK ................................................................................................................... 7 2.1. Füüsilise isiku maksejõuetusmenetlused ...................................................................................... 8 2.2. Saneerimine ................................................................................................................................ 10 2.3. Maksejõuetusmenetluste tõhususe suurendamise meetmed ....................................................... 11 3. EELNÕU SISU JA VÕRDLEV ANALÜÜS ................................................................................ 12 1. peatükk. Üldsätted ......................................................................................................................... 12 2. peatükk. Maksejõuetusavalduse esitamine ja menetlemine .......................................................... 21 3. peatükk. Võlgade ümberkujundamise menetlus ............................................................................ 40 4. peatükk. Pankrotimenetlus ja kohustustest vabastamise menetlus ................................................ 48 5. peatükk. Usaldusisik ..................................................................................................................... 57 6. peatükk. Rakendussätted ............................................................................................................... 73 1. jagu. Üleminekusätted ............................................................................................................... 73 2. jagu. Seaduste muutmine ja kehtetuks tunnistamine ................................................................. 74 § 71. Kohtute seaduse muutmine .............................................................................................. 74 § 72. Kohtutäituri seaduse muutmine ........................................................................................ 74 § 73. Pankrotiseaduse muutmine ............................................................................................... 78 § 74. Riigilõivuseaduse muutmine ............................................................................................ 89 § 75. Saneerimisseaduse muutmine........................................................................................... 90 § 76. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmine ................................................................. 151 § 77. Töötuskindlustuse seaduse muutmine ............................................................................ 151 § 78. Võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seaduse kehtetuks tunnistamine .................. 152 § 79. Äriseadustiku muutmine ................................................................................................ 152 4. EELNÕU TERMINOLOOGIA .................................................................................................. 154 5. EELNÕU VASTAVUS EUROOPA LIIDU ÕIGUSELE .......................................................... 155 6. SEADUSE MÕJUD .................................................................................................................... 155 7. SEADUSE RAKENDAMISEGA SEOTUD RIIGI JA KOHALIKU OMAVALITSUSE TEGEVUSED, EELDATAVAD KULUD JA TULUD ..................................................................... 155 8. RAKENDUSAKTID ................................................................................................................... 156 9. SEADUSE JÕUSTUMINE ......................................................................................................... 157 10. EELNÕU KOOSKÕLASTAMINE, HUVIRÜHMADE KAASAMINE JA AVALIK KONSULTATSIOON ......................................................................................................................... 157 1 1. SISSEJUHATUS 1.1. Sisukokkuvõte 1.1.1. Füüsilise isiku maksejõuetusmenetlused Füüsilise isiku maksejõuetusmenetlustes tehakse mitmeid põhimõttelisi muudatusi, millega muudetakse füüsilise isiku maksejõuetusmenetlused kiiremaks, tõhusamaks, kõikidele osapooltele vähem kulukaks, füüsilisest isikust võlgnikule sobivamaks ja kaasaegsemaks. Võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seadus asendatakse füüsilise isiku maksejõuetuse seadusega, milles reguleeritakse füüsilise isiku maksejõuetusmenetluste algatamine, võlgade ümberkujundamise menetluse ja kohustustest vabastamise menetluse läbiviimine. Pankrotimenetlus jääb pankrotiseaduse reguleerida. Füüsilise isiku maksejõuetusmenetluste algatamiseks luuakse ühtne maksejõuetusavaldus, mille esitamisel on võimalik võlgniku suhtes algatada nii pankroti-, kohustustest vabastamise kui ka võlgade ümberkujundamise menetlus. Võlgade ümberkujundamise menetluse algatamine on seni praktikas keeruliseks osutunud, kuna avalduse esitamiseks ettenähtud vormid ja tingimused on võlgnike jaoks liiga keerulised. Vastavaid vorme lihtsustatakse ning võlgniku kohustusi avalduse esitamisel vähendatakse. Edaspidi on erinevate menetluste algatamine ühtne. Võlgade ümberkujundamise menetlus tuuakse varasemast enam esile. Võlausaldaja saab maksejõuetusavalduse kaudu täiendavalt õiguse esitada avaldus võlgniku võlgade ümberkujundamise menetluse algatamiseks, kuid võlgnik peab selleks oma nõusoleku andma. Võlgade ümberkujundamise menetluse läbiviimine eeldab võlgniku vastavat tahet. Võlausaldaja poolsel tähelepanu juhtimisel ja kaasabil on võlgnikul võimalik jõuda oma makseraskute lahendamiseni seeläbi varem. Võlgniku nõustamise süsteem korraldatakse ümber ning suurendatakse nõustamise osakaalu. Füüsilist isikut hakkab tema maksejõuetusmenetluses algusest lõpuni nõustama ja abistama usaldusisik, nõustajate paljusust menetlustes vähendatakse. Usaldusisiku ülesanded hakkavad võrreldes kehtiva õigusega hõlmama ajutise halduri, kohustustest vabastamise menetluses usaldusisiku ja võlgade ümberkujundamise menetluses nõustaja ülesandeid. Usaldusisik aitab võlgnikul välja selgitada tema täpse majandusliku olukorra ja valida menetlusliigi ning abistab ja nõustab menetluse läbiviimisel. Usaldusisiku kutse reguleeritakse seoses nii direktiivi ülevõtmisega kui ka nõustamisteenuse kvaliteedi tõstmisega. Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja juurde moodustatakse usaldusisikute nimekiri, mille alusel kohus edaspidi usaldusisiku valib. Sätestatakse usaldusisiku eksami, koolitamise ja täiendusõppe nõuded, mille eesmärk on tõsta usaldusisiku teenuse kvaliteeti. Selle tulemusel saab võlgnik paremat abi ja nõu menetluse käigus, võlausaldajate huvid on paremini kaitstud ning väheneb kohtute koormus, kes täna peavad suuresti võlgniku nõustaja rolli ise täitma. Kohustustest vabastamise perioodi vähendatakse direktiivi ülevõtmisega. Direktiivi järgne maksimaalne kohustustest vabastamise periood võib edaspidi olla 3 aastat. Sellele jäävad 2 kehtima ka tänases õiguskorras ettenähtud erandid nii perioodi pikendamise kui lühendamise kohta. Täiendavalt nähakse ette, et kohustustest vabastamise menetlus algab koos pankroti väljakuulutamisega. Seega lüheneb kohustustest vabastamise periood ka pankrotimenetluse läbiviimise aja võrra. Direktiivi põhjenduste, rahvusvaheliste uuringute ja suuniste kohaselt ei ole liiga pikk kohustustest vabastamise periood mõistlik, kuivõrd see ei motiveeri võlgnikku pingutama. Võib eeldada, et motiveeritud võlgniku käest saavad võlausaldajad rohkem raha kui nad saaksid võlgniku käest, keda jääks koormama lootusetu võlakoorem. Viimasel juhul on oht, et võlgnik hakkab igasugusest kohustuste täitmisest kõrvale hoidma.1 Kohustustest vabastamine on ka edaspidi kohtu kaalutlusõigus, võimalik üks kord kümne aasta jooksul ning mõeldud ausatele võlgnikele. Menetluse tõhustamise eesmärgil vaadatakse üle ka kaebeõigused, mida võimalusel vähendatakse. Sarnaselt pankrotimenetlusele sätestatakse üldreeglina, et kõik kaebeõigused on edaspidi reguleeritud füüsilise isiku maksejõuetuse seaduses. 1.1.2. Saneerimine Direktiivi saneerimismenetlust käsitlevate normide ülevõtmiseks tehakse muudatused saneerimisseaduses, pankrotiseaduses ja äriseadustikus. Saneerimisseaduses tehtavad muudatused täidavad erinevaid eesmärke. Esiteks võetakse üle direktiivist tulenevad kohustuslikud ja vabatahtlikud sätted, mis on sobilikud Eesti õigus- ja ettevõtluskeskkonda ja veelgi enam, aitavad seda parandada, teise kategooria moodustavad muudatused, mis tulenevad kehtivate seaduste kitsaskohtadest. Ühtlasi kõrvaldatakse ka terminoloogilised vastuolud senises seaduses. Direktiivist tuleneva regulatsiooni ülevõtmiseks tuuakse sisse kohustuslik rühmade moodustamine, kaotatakse senine vastuvõtmata saneerimiskava kinnitamine rühmadeülese kohustamisega, tehakse muudatusi täitemeetmete peatamises ning täpsustatakse menetluslikke reegleid. Lisaks täpsustatakse nõuete ümberkujundamist ning tehakse kohtupraktikast tulenevaid muudatusi. Täiendavalt muudetakse saneerimismenetlus avalikuks menetluseks (st vastavad teated avaldatakse Ametlikes Teadaannetes), tagamaks, et saneerimismenetlus kuuluks maksejõuetusmääruse kohaldamisalasse. Terminoloogia osas on kõige olulisem muudatus „ettevõtte“ saneerimise muutmine „ettevõtja“ saneerimiseks. Pankrotiseaduses tehtavad muudatused puudutavad eelkõige uut rahastust ja vaherahastust. Vastav regulatsioon nähakse ette seoses direktiivi ülevõtmisega ja sellega tagatakse nimetatud rahastuse kaitse tagasivõitmise eest olukorras, kus ettevõtja saneerimismenetlusele järgneb pankrotimenetlus. Kehtivas õiguses puuduvad normid, millega uue ja vaherahastusega seonduvat reguleeritakse. Lisaks sellele antakse nimetatud rahastusele pankrotimenetluse kulu staatus, mis annab neile pankrotimenetluse nõuete rahuldamisel eelise teiste võlausaldajate, sh tagatud nõuetega võlausaldajate ees, millega motiveeritakse isikuid ettevõtja saneerimismenetlusse investeerimisel, tagamaks saneerimise edukuse tõenäosust. Täiendavalt, 1 P. Varul. Maksejõuetuse areng Eestis. Juridica IV/2013, lk 238−239; K. Piho. Riigikohus. Füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamine. Kohtupraktika analüüs, 2018, lk 5. 3 seotuna saneerimisseaduses tehtavate muudatustega, lihtsustatakse saneerimis- ja pankrotimenetluse vahelist liikumist, võimaldades kohtutel teha ettevõtjale ettepanek muuta esitatud avalduse menetlust, mis vähendab halduskoormust kohtutele ja aitab ettevõtjaid, kellel puudub teadmine, milline menetlus neile kõige paremini sobib. Äriseadustikus tehtavad muudatused on suunatud ettevõtja juhatuse liikmete kohustuste täpsustamisele, millega tuuakse selgelt välja suunised, kuidas makseraskuste tekkimise olukorras käituda ja seeläbi edendada saneerimismenetluste kasutamist. Saneerimisseaduses sätestatakse paindlikumad võimalused saneerimiskava kinnitamiseks esitamiseks ja muutmiseks. Kehtiv saneerimisseadus saneerimiskava muutmist ei võimalda. Samas võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seadus on selles osas oluliselt paindlikum, võimaldades võlgade ümberkujundamise kava muuta nii enne kui pärast kinnitamist.2 Praktikas on tekkinud vajadus ka saneerimiskava muutmiseks. Olenemata hoolikast planeerimisest võivad asjaolud muutuda selliselt, et kava kehtival kujul ei ole võimalik täita, kuid selle muutmisel oleks siiski võimalik saneerimine edukalt lõpule viia. Riigikohus on vastava regulatsiooni puudumisel kohaldanud analoogia korras VÕVS § 35 ja leidnud, et kava muutmise võimatus võib saneerimise nurjata ning on vastuolus saneerimise loogikaga. Praktilistele vajadustele vastamiseks ja saneerimismenetluse eripäradega arvestamiseks, samuti õigusselguse huvides täiendatakse saneerimisseadust selliselt, et saneerimiskava oleks võimalik muuta nii enne kui ka pärast kava kinnitamist. Eelnõuga vähendatakse saneerimismenetluse kuritarvitamise võimalusi. Saneerimismenetluse kuritarvitamine seisneb peamiselt pankrotimenetluse edasilükkamises ja varade n-ö väljaviimises. Peamine regulatsiooni puudus seisneb selles, et saneerimismenetlusega seonduvalt ei peatu tagasivõitmise tähtajad ning selleks ajaks, kui algatatakse pankrotimenetlus, on kõik tagasivõitmise tähtajad möödunud ja vara pankrotipessa tagasi tuua ei õnnestu. Selle tagajärjel menetlus raugeb või võlausaldajatele tehtavad väljamaksete määrad on väga väikesed. Saneerimismenetlust ei tohiks olla võimalik ära kasutada tagasivõitmise nõuete välistamiseks täite- ega pankrotimenetluses. Sellest tulenevalt tehakse ettepanek vastavad tähtajad saneerimismenetluse aja võrra pikendada. Direktiivi ülevõtmiseks reguleeritakse saneerimisnõustajate kutse. Sellega paraneb saneerimisalase nõustamise kvaliteet riigi sees, aga ühtlustub ka Euroopas. Saneerimisnõustajad saavad Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja kutsekogu liikmeks ning luuakse saneerimisnõustajate nimekiri. Peamiselt sätestatakse eksami, väljaõppe ja täiendusõppe kohustus, võlausaldajate õigus esitada kaebus halduri tasu kohta, kutsekindlustuse kohustuslikkus ja järelevalve teostamine. Direktiivi ülevõtmiseks ja ka kehtiva praktika muutmiseks sätestatakse mitmeid võimalusi saneerimiskava kinnitamise määrusele esitatud määruskaebuste läbivaatamise kiirendamiseks. Praktikas on probleemiks, et kui saneerimiskava kinnitava määruse jõustumine on ebaselge, ei asuta kava kohe täitma. See võib aga nurjata kogu saneerimise. Seetõttu tuuakse seaduses 2 Vt VÕVS §-d 25, 35. 4 selgelt esile, et kava kinnitamise määruse vaidlustamine ei peata kava täitmist. Vaidluse lahendamise kiiruse huvides lühendatakse kaebuse esitamise tähtaega (10 päeva) ja võimalikku puuduste kõrvaldamiseks antavat tähtaega (2 tööpäeva), antakse menetlusosalisele õigus esitada kohtule vajadusel taotlus menetluse kiirendamiseks ning sätestatakse juhis ka ringkonnakohtule ja Riigikohtule vaadata määruskaebus läbi asjatu viivituseta. Lisaks vaadatakse menetluse tõhustamise eesmärgil üle kaebeõigused. Viiakse sarnaselt pankrotimenetlusele sisse üldreegel, et kõik kaebeõigused on reguleeritud saneerimisseaduses endas. Välja jäetakse ebavajalikud kaebeõigused, näiteks SanS § 30 kehtetuks tunnistamisega ei ole enam võimalik esitada määruskaebust saneerimisavalduse menetlusse võtmise peale, mis oli pigem ebatavaline. Kus võimalik, kaebeõigusi vähendatakse. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Justiitsministeeriumi õiguspoliitika osakonna eraõiguse talituse nõunikud Kristiina Padu ([email protected], 620 8163) ja Triin Tõnisson ([email protected], 620 8261). Eelnõu koostamisse panustasid ka Justiitsministeeriumi õiguspoliitika osakonna eraõiguse talituse juhataja Vaike Murumets ([email protected], 620 8263), endine asekantsler Kai Härmand, justiitshalduspoliitika osakonna vabakutsete talituse juhataja Gunnar Vaikmaa ([email protected], 680 3120), töörühma liikmed Toomas Saarma, Tarmo Peterson, Kersti Kerstna-Vaks, Peeter Viirsalu, Annemari Õunpuu, Anto Kasak ning Paul Varul. Eelnõu toimetas keeleliselt Justiitsministeeriumi õiguspoliitika osakonna õigusloome korralduse talituse toimetaja Mari Koik ([email protected]). 1.3. Märkused Käesolev eelnõu on koostatud maksejõuetusõiguse revisjoni käigus ning sellega võetakse üle ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2019. aasta direktiiv (EL) 2019/1023, mis käsitleb ennetava saneerimise raamistikke, võlgadest vabastamist ja äritegevuse keeldu ning saneerimis- , maksejõuetus- ja võlgadest vabastamise menetluste tõhususe suurendamise meetmeid, ning millega muudetakse direktiivi (EL) 2017/11323. Maksejõuetusõiguse revisjoni viiakse läbi Euroopa Liidu Euroopa Sotsiaalfondist rahastatud projekti „Õiguse revisjon“ raames. Maksejõuetusõiguse revisjon on nii Justiitsministeeriumi tööplaanis kui ka Vabariigi Valitsuse 2019.–2023. aasta tegevusprogrammis. Maksejõuetusõiguse revisjon algas 2015. aastal üleskutsega huvigruppidele avaldada arvamusi ja esitada ettepanekuid, kuidas muuta maksejõuetusmenetlus tõhusamaks, kiiremaks ja tulemuslikumaks, et tagada Eesti ettevõtluskeskkonna hea maine ja atraktiivsus.4 Lisaks arutati 3 ELT L 172, 26.06.2019, lk 18–55 4 Justiitsministeeriumi 2015. a üleskutse. Kättesaadav: https://www.just.ee/et/eesmargid- tegevused/oiguspoliitika/kodifitseerimine-ja-oigusloome-arendamine/maksejouetusoiguse; Huvirühmade esitatud tagasiside kättesaadav https://www.just.ee/et/oiguspoliitika/parem-oigusloome/maksejouetusoiguse- revisjon/maksejouetusoiguse-huviruhmade-arvamused. 5 sama küsimust 9.10.2015 toimunud maksejõuetusõiguse ekspertide kohtumisel.5 2016. aastal alustati lähteülesande koostamisega, mille esialgne versioon saadeti 8.02.2016 avalikule konsultatsioonile kõikidele ministeeriumidele, eri asutustele, institutsioonidele ja huvirühmadele.6 Saadud tagasiside põhjal töötati välja lõplik lähteülesanne. 7 Maksejõuetuse revisjon toimub kahes etapis. Esimeses etapis tegeleti pankrotimenetlusega ning koostati pankrotiseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Teises etapis tegeletakse saneerimise, võlgade ümberkujundamise ja füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetlusega (kõnesolev eelnõu). Revisjoni jagamise kahte etappi on tinginud 17.07.2019 jõustunud maksejõuetuse direktiiv, mis käsitleb eelnimetatud menetlusi ning millega harmoneeritakse olulisel määral saneerimismenetlusi ja kohustusest vabastamise menetlusi Euroopa Liidus. Ei oleks otstarbekaks nimetatud menetluste puhul samasisulise analüüsi tegemine ning seaduseelnõu koostamine kahes teineteisele ajaliselt väga lähedal asuvas etapis (revisjoniga tehtavad muudatused ja direktiivi ülevõtmiseks vajalikud muudatused). Kuivõrd võlgade ümberkujundamine on sarnaselt kohustusest vabastamise menetlusega mõeldud füüsilistele isikutele ning sarnaselt saneerimisega on tegemist maksejõuetuseelse menetlusega, peeti põhjendatuks ka võlgade ümberkujundamist käsitleda revisjoni II etapis. Revisjoni II etapis koostas maksejõuetuse ekspertidest koosnev töörühm Toomas Saarma, Tarmo Peterson, Kersti Kerstna-Vaks, Peeter Viirsalu, Annemari Õunpuu ja Anto Kasak analüüs-kontseptsiooni „Eesti maksejõuetusmenetluste efektiivsemaks muutmise võimaluste analüüs“ (edaspidi ka töörühm ja töörühma analüüs), millele huvigrupid esitasid arvamusi. Töörühma analüüs ning huvihuvigruppide esitatud arvamused on muu hulgas käesoleva eelnõu ja seletuskirja koostamise aluseks. Töörühm panustas ka eelnõu koostamisse. Eelnõuga muudetakse järgmisi seadusi ja seadustikke: 1) kohtute seaduse redaktsiooni RT I, 28.01.2021, 3; 2) kohtutäituri seaduse redaktsiooni RT I, 22.12.2020, 41; 3) pankrotiseaduse redaktsiooni RT I, 04.01.2021, 50; 4) saneerimisseaduse redaktsiooni RT I, 04.01.2021, 39; 5) riigilõivuseaduse redaktsiooni RT I, 04.01.2021, 38; 6) tsiviilkohtumenetluse seadustiku redaktsiooni RT I, 04.01.2021, 41; 7) töötuskindlustuse seaduse redaktsiooni RT I, 19.12.2020, 7. Võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seadus (RT I, 06.12.2010, 1) tunnistatakse kehtetuks. Peamised kasutatud lühendid: 5 Vt protokoll https://www.just.ee/et/kodifitseerimine-ja-oigusloome-arendamine/tegevused/maksejouetusoiguse- revisjon/maksejouetusoiguse-0. 6 Huvirühmade esitatud tagasiside kättesaadav Justiitsministeeriumi kodulehel aadressil https://www.just.ee/et/oiguspoliitika/parem-oigusloome/maksejouetusoiguse-revisjon/maksejouetusoiguse- huviruhmade-arvamused. 7 P. Kriibi, S. Liin. Maksejõuetuse revisjoni lähteülesande projekt. Tallinn, 2016. Kättesaadav: https://www.just.ee/et/eesmargid-tegevused/oiguspoliitika/kodifitseerimine-ja-oigusloome- arendamine/maksejouetusoiguse. 6  AdvS advokatuuriseadus FIMS füüsilise isiku maksejõuetuse seadus KS kohtute seadus MKS maksukorralduse seadus KTS kohtutäituri seadus MtüS mittetulundusühingute seadus PankrS pankrotiseadus PS Eesti Vabariigi põhiseadus RPS raamatupidamise seadus RLS riigilõivu seadus SAS sihtasutuste seadus TMS täitemenetluse seadustik TsMS tsiviilkohtumenetluse seadus TsÜS tsiviilseadustiku üldosa seadus TÜS tulundusühistuseadus VÕS võlaõigusseadus VõVS võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seadus ÄS äriseadustik InsO Saksa pankrotiseadus (Insolvenzordnung) Koda Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda EL Euroopa Liit UNCITRAL United Nations Commission on International Trade Law Maksejõuetuse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2015. aasta määrusega (EL) määrus 2015/848 maksejõuetusmenetluse kohta (uuesti sõnastatud) Saneerimise ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2019. aasta direktiiv (EL) maksejõuetuse 2019/1023, mis käsitleb ennetava saneerimise raamistikke, võlgadest direktiiv vabastamist ja äritegevuse keeldu ning saneerimis-, maksejõuetus- ja (nimetatud ka võlgadest vabastamise menetluste tõhususe suurendamise meetmeid, direktiiv) ning millega muudetakse direktiivi (EL) 2017/1132 Eelnõu vastuvõtmiseks on Eesti Vabariigi põhiseaduse8 (PS) § 104 lõike 2 punkti 14 kohaselt vajalik Riigikogu koosseisu poolthäälte enamus, kuna eelnõu sisaldab kohtumenetlust reguleerivaid sätteid. 2. SEADUSE EESMÄRK Seaduseelnõu eesmärk on võtta Eesti õigusesse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2019. aasta direktiiv (EL) 2019/1023, mis käsitleb ennetava saneerimise raamistikke, võlgadest vabastamist ja äritegevuse keeldu ning saneerimis-, maksejõuetus- ja võlgadest vabastamise menetluste tõhususe suurendamise meetmeid, ning millega muudetakse direktiivi (EL) 2017/1132 (saneerimise ja maksejõuetuse direktiiv), ning muuta saneerimismenetlused ja füüsilise isiku menetlused efektiivsemaks ja praktika vajadustele vastavaks. 8 Põhiseadus (PS) - RT 1992, 26, 349; RT I, 15.05.2015, 2. 7 2.1. Füüsilise isiku maksejõuetusmenetlused Eelnõu eesmärk on võimaldada ausatele, kuid makseraskustesse sattunud füüsilistele isikutele efektiivsed võimalused võlgade ümberkujundamiseks või uueks alguseks. Oluline on tagada, et menetlus ei oleks üleliia kulukas ega koormav, samuti vähendada võimalikku kaasnevat ebasoovitud sotsiaalset stigmat.9 Menetlused peavad osaliste jaoks olema kättesaadavad, arusaadavad, kiired ja odavad.10 Direktiiv puudutab päästvaid menetlusi, mille alla võivad käia (kuid ei pea, art 1 lg 4 ls 2 erand) ka füüsilisest isikust võlgniku võlgade ümberkujundamise ja kohustustest vabastamise menetlused. Kuna füüsiliste isikute menetlused peaksid olema võimalikult lihtsad ning praktikas ei ole esinenud ka vajadust sellisteks muudatusteks, mida nähakse ette direktiivi artikli 1 lõike 1 punktis a nimetatud ennetava saneerimise raamistiku menetluste puhul, on mõistlik direktiivi ülevõtmisel piirduda füüsiliste isikute puhul sellega, milles reguleeritakse maksejõuetute füüsilisest isikust ettevõtjate võlgadest vabastamisega lõppevaid menetlusi.11 Direktiivi eesmärk on tagada, et kõikides liikmesriikides oleks füüsilistel isikutel võimalik võlgadest vabaneda ning seda mõistlikel tingimustel. Kehtiva korra järgi on tingimused liikmesriigiti väga erinevad – osas liikmesriikides ei võimaldata füüsilisel isikul võlgadest vabaneda ning esinevad suured erisused võlgadest vabastamise tingimustes, perioodi pikkuses ja ärikeelu seadmises. See on toonud kaasa füüsilisest isikust ettevõtjate uuesti alustamise eesmärgil oma ettevõtte asukoha teise jurisdiktsiooni alla viimise, mis on kulukas tegevus nii ettevõtjale endale kui tema võlausaldajatele. Samuti toovad erinevad tingimused liikmesriikides kaasa ebavõrdsed laenu saamise tingimused ja sissenõudmismäärad, mis on kahjulik ühtse siseturu ja kapitaliturgude liidu toimimisele ning Euroopa majanduse vastupanuvõime tagamisele, sealhulgas töökohtade säilimisele ja loomisele. Lisaks mõjuvad pikaajalised ärikeelud halvavalt füüsilise isiku võimalusele tegeleda ettevõtlusega ja saada sissetulekut.12 Direktiivi eesmärk on, et liikmesriigid astuksid samme vähendamaks ülemäärase võlgnevuse või maksejõuetuse negatiivset mõju füüsilisest isikust ettevõtjatele. Eelkõige tuleks selleks ette näha võlgadest täieliku vabastamise võimalus teatava ajavahemiku järel ning piirata äritegevuse keelu kestust. 13 Direktiiv käsitleb artikli 1 lõike 1 punkti b ehk võlgadest vabastamisega lõppevate menetluste mõttes füüsilisest isikust ettevõtjaid, kuid mitte tavalisi füüsilisi isikuid. Siiski on direktiivi artikli 1 lõike 4 esimese lause kohaselt liikmesriigil võimalik laiendada selliste menetluste kohaldamisala ka maksejõuetutele füüsilistele isikutele, kes ei ole füüsilisest isikust ettevõtjad. Eesti õiguses ei eristata kohustustest vabastamise (PankrS 11. ptk) ega võlgade 9 Hassane Cissé, N. R. Madhava Menon, Marie-Claire Cordonier Segger, Vincent O. Nmehielle. The World Bank Legal Review. Volume 5. Fostering Development through Opportunity, Inclusion, and Equity, 2014, lk 121-122. Kättesaadav: https://www.academia.edu/32955529/World_Bank_Legal_Review_Vol_5?email_work_card=title. 10 Töörühma analüüs, lk 368, p 7.1.6. 11 Töörühma analüüs, lk 25, p 1.1. 12 Maksejõuetuse ja saneerimise direktiiv, põhjenduspunktid 1, 4, 5, 8 , 9, 72. 13 Maksejõuetuse ja saneerimise direktiiv, põhjenduspunkt 73. 8 ümberkujundamise menetlustes (VõVS) füüsilist isikut, kes ei ole ettevõtja, füüsilisest isikust, kes on ettevõtja. Sellise erisuse sissetoomiseks puudub praktiline vajadus14 ning direktiivist tulenevad muudatused seoses füüsilisest isikust ettevõtjaga võetakse üle ka füüsilise isiku kohta, kes ei ole füüsilisest isikust ettevõtja. Eesti õiguses on füüsilise isiku maksejõuetus ajaga muutunud võlgniku huve enam arvestavaks. Kui 1992. aasta pankrotiseaduses15 oli peamine rõhk võlausaldajate huvide kaitsel, siis edaspidi pöörati enam tähelepanu ka võlgniku kaitsele ja alates 1. jaanuarist 2004 on pankrotiseaduses16 reguleeritud ka füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise võimalused.17 Viimase etapina võeti 2010. aastal vastu võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seadus (VÕVS),18 mis annab füüsilisele isikule võimaluse oma võlgade ümberkujundamiseks ja seega makseraskuste ületamiseks ning pankrotimenetluse vältimiseks. Käesoleva eelnõuga muudetakse füüsilise isiku maksejõuetusmenetluste süsteem veelgi kaasaegsemaks ning püütakse leida parem tasakaal nii võlausaldajate kui võlgniku huvide kaitsmisel. Eestis kasutavad füüsilisest isikust võlgnikud makseraskustega tegelemisel maksejõuetusmenetlustest pigem pankroti- ja kohustustest vabastamise menetlust kui võlgade ümberkujundamise menetlust (joonis 1). Sellel on mitmeid põhjusi, näiteks on pankrotiavalduse esitamine oluliselt lihtsam kui võlgade ümberkujundamise avalduse esitamine, samuti hakatakse oma makseraskustega tegelema võrdlemisi hilja. Joonis 1. Võlgade ümberkujundamise ja pankrotiavalduste arv 2017. ja 2018. aastal 1200 983 1000 800 722 600 400 200 39 62 0 2017 2018 Võlgade ümberkujundamise avaldus Pankrotiavaldus Allikas: Autori koostatud. Justiitsministeeriumi andmed. Võlgade ümberkujundamise menetlus peaks ühelt poolt olema võlgnikule säästvam kui kohustustest vabastamise menetlus, mis eeldab pankrotimenetluse läbiviimist ja võlgniku kogu vara realiseerimist. Samuti peaks selle kaudu võlgnik suutma täita võlausaldajate nõudeid suuremal määral kui pankroti- ja kohustustest vabastamise menetluses. Seetõttu on eelnõu eesmärk suurendada võlgade ümberkujundamise menetluste arvu pankroti- ja kohustustest 14 Töörühma analüüs, lk 25, p 1.1 15 Pankrotiseadus, RT I 1992, 31, 403. 16 Pankrotiseadus, RT I 2003, 17, 95. 17 P. Varul. Pankrotimenetluse uued parandusettepanekud. Juridica VI/2008, lk 359. 18 Võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seadus, RT I, 06.12.2010, 1. 9 vabastamise menetluste arvelt. Selleks luuakse ühtse maksejõuetusavalduse süsteem, suurendatakse võlgniku nõustamise osakaalu, antakse võlausaldajale võimalus algatada maksejõuetusavalduse kaudu võlgniku võlgade ümberkujundamise menetlus (eeldab võlgniku nõusolekut) ning eristatakse pankroti- ja kohustustest vabastamise menetluse algatamise võimalikkust võlgade ümberkujundamise menetlusest ka seekaudu, et esimesi saab algatada üksnes püsiva maksejõuetuse, viimast ajutise maksejõuetuse puhul. Eelnõu eesmärk on muuta füüsilise isiku maksejõuetusmenetlused efektiivsemaks, kiiremaks ja kulutõhusamaks. Eelkõige aitab seda tagada usaldusisiku kutse reguleerimine ja nõustamisteenuse kvaliteedi parandamine, samuti usaldusisiku igakordne määramine (võlgnik ise enda usaldusisikuks enam olla ei saa), ühtse maksejõuetusavalduse loomine ning kaebeõiguste jms menetluslike nüansside ülevaatamine. 2017.–2019. a keskmiste andmete pinnalt on võimalik välja tuua, et kui võlgade ümberkujundamise menetluses oli nimetatud nõustaja, kinnitati kava 97% juhtudest, samas kui nõustajat määratud ei olnud, kinnitati kava 76% juhtudest. Kui nõustajat määratud ei olnud, siis kava kohaselt täitis võlgnik 67% nõuetest ning 15% juhtudel järgnes võlgade ümberkujundamise menetlusele pankroti väljakuulutamine. Kui nõustaja oli määratud, siis kava kohaselt täitis võlgnik 73,53% nõuetest ning võlgade ümberkujundamise menetlusele järgnes pankrotimenetlus kõigest 5% juhtudel.19 Siit võib järeldada, et professionaalne nõustamine aitab saavutada paremaid tulemusi. Lisaks on eesmärk tõsta võlausaldajate nõuete rahuldamise määra. Seda aitab saavutada võlausaldaja õigus maksejõuetusavaldus esitada nii võlgniku pankroti kui võlgade ümberkujundamise menetluse algatamiseks ja seeläbi võlgniku makseraskustega varasemaks tegelemiseks. Samuti aitab nõuete rahuldamisele kaasa professionaalse usaldusisiku tegevus menetluse planeerimisel, näiteks võlgniku majandusliku olukorra väljaselgitamisel või võlgade ümberkujundamise kava koostamisel, ning võlgniku pidev nõustamine ja võlgniku üle järelevalve teostamine menetluse kestel. Tabel 1. Keskmine nõuete rahuldamise määr võlgade ümberkujundamise ja kohustustest vabastamise menetluses Nõuete summa Rahuldamise määr Võlgade ümberkujundamise menetlus 82 092 € 70% Kohustustest vabastamise menetlus 111 041 € 18% Allikas: Autori koostatud, Justiitsministeeriumi andmed. 2.2. Saneerimine Eelnõu eesmärk on üle võtta direktiivis sätestatud maksejõuetuseelse saneerimismenetluse normid, millega tuleb riigisiseselt ette näha teatavad muudatused, mis eeldavad kehtiva regulatsiooni täiendamist ja teatud aspektides ka muutmist, kuivõrd saneerimisseadus, pankrotiseadus ja äriseadustik ei vasta täielikult EL-i tasandil vastuvõetud õigusaktile. Sellest tulenevalt muudetakse saneerimisnorme viisil, mis tooks kaasa menetluse efektiivsema läbiviimise, tagades seejuures kõikide osapoolte huvide kaitse. Eelkõige on direktiivi 19 Justiitsministeeriumi andmed. 10 regulatsioon suunatud eduka saneerimise läbiviimisele, millega ühelt poolt piiratakse ettevõtja juhatuse liikmete õiguste teostamist, nähes ette rangemad piirangud (nt osanike ja aktsionäride otsuste asendamise teel kohtulahendiga, nende eraldi rühma moodustamisega, juhatuse liikmete kohustuste suurendamisega), andes võlausaldajatele suurema otsustusõiguse (nt saneerimisavalduse esitamise kaudu), kuid võimaldades võimalikult õiglast tulemust (läbi rühmade moodustamise ja võimaluse rühmadeülese kohustamise kaudu kinnitada vastuvõtmata saneerimiskava). Täiendavalt tagatakse huvitatud osapoolte teavitamine menetluse avalikuks muutmisega. Eelnõu eesmärk on ka saneerimismenetluses vajaliku paindlikkuse võimaldamine. Seetõttu viiakse sisse võimalused kava kinnitamiseks esitamise tähtaja pikendamiseks, kava muutmiseks enne kinnitamist ja ka juba kinnitatud kava muutumiseks. Muudatuste eesmärk on aidata kaasa saneerimismenetluse läbiviimisele muutuvates tingimustes. Oleks ebaökonoomne lugeda menetlus nurjunuks ja algatada uus menetlus, kui raskustest oleks võimalik mõistlikult üle saada kava muutmisega. Samuti tuleb arvestada, et enamasti uue menetluse algatamine ei oleks isegi võimalik ning see tähendaks üldjuhul pankroti väljakuulutamist. Vaja on ka tõsta saneerimismenetluse mainet ja usaldusväärsust. Peamine saneerimismenetluse kuritarvitamise viis on järgnevas pankrotimenetluses või täitemenetluses võimalike tagasivõitmise hagide esitamise tähtaegade minetamine. Selleks nähakse ette vastavate tähtaegade pikenemine saneerimismenetluse kestuse võrra. Muudatuse tulemusel peaks suurenema nii võlausaldajate kui ühiskonna usaldus saneerimise suhtes kui ka vähenema üleüldine stigma. Eesti saneerimismenetlust on hinnatud ka ebaefektiivseks, nii selle pika kestuse kui ka kulukuse tõttu. Eelnõu eesmärk on seda tõhustada, st muuta saneerimismenetluste läbiviimist kiiremaks ja vähem kulukaks. Selleks nähakse ette mitmeid meetmeid, näiteks vähendatakse ebavajalikke kaebeõiguseid, mis venitavad menetlust, võimaldatakse ebaselged nõuded või nõuete osad jätta saneerimiskavast välja ja nõue ning selle ulatus teha kindlaks saneerimismenetluse väliselt, nähakse ette võimalused saneerimiskavade viivitamatult täitmisele asumiseks, eelkõige kiirendatakse saneerimiskava kinnitamise määruse peale esitatud määruskaebuse läbivaatamist. Menetluse efektiivsele läbiviimisele aitab kaasa ka nõustajate kutsete reguleerimine. 2.3. Maksejõuetusmenetluste tõhususe suurendamise meetmed Maksejõuetusmenetlused peavad olema läbipaistvad ja prognoositavad. Menetlus tuleb läbi viia mõistliku aja jooksul ja tõhusalt. Üks peamisi puudusi, mida Eesti maksejõuetusmenetlustele, sh saneerimisele ette heidetakse, on menetluse liigne venimine ja ebaefektiivsus. Selle tulemusel väheneb võlausaldajate investorite jaoks õiguskindlus, samuti kaasnevad madalad sissenõudmismäärad.20 Võlgade ümberkujundamise menetlust aga kasutatakse liiga vähe. Need probleemid taanduvad paljuski ka nõustajate süsteemi ebaefektiivsusele. Direktiiv näeb ette meetmed nõustajate kvalifikatsiooni tõstmiseks ja Euroopa Liidu üleseks ühtlustamiseks. 20 Töörühma analüüs lk 418. 11 Uuringud näitavad, et peamine põhjus, miks eelkõige väikesed ettevõtted läbi kukuvad, ei seisne mitte ebaõnnestunud ärimudelis, vaid selles, et nad ei saanud vajalikku nõustamist finantsilise restruktureerimise korral.21 Seega on nõustajate ameti arendamine ja kvalifikatsiooni tõstmine äärmiselt oluline aspekt.22 Seejuures peab nõustaja kvalifikatsioon, vaadates tema ülesandeid, olema üpriski kõrge.23 Nõustaja teenuse ebaühtlane kvaliteet toob kaasa ebarealistlikud kavad, võlausaldajate või kohtu poolt kava vähese aktsepteerimise ja ebapiisava järelevalve kinnitatud kavade üle.24 See kehtib nii juriidiliste isikute saneerimismenetluste kui ka füüsilise isiku võlgade ümberkujundamise menetluse kohta. Erinevalt pankrotihalduritest ei ole aga saneerimisnõustajate ja füüsilisest isikust võlgniku nõustajate kutsed reguleeritud. Käesoleva eelnõuga tehakse ettepanek nende reguleerimiseks ja tõhustamiseks. Ettepaneku eesmärk on tõsta nõustajate kvalifikatsiooni ja jagada mõistlikumalt nõustajate ja kohtute vahelist koormust, samuti tõsta menetluste läbiviimise efektiivsust ja kvaliteeti. Eelkõige füüsilisest isikust võlgniku puhul on vajalik teha nõustajate süsteemis ka muudatusi, mis toetavad võlgniku jaoks sobivaima ja säästvaima menetluse valimist. Saneerimisnõustajate amet kui selline korrastatakse ja sätestatakse täpsemad tingimused saneerimisnõustajana tegutsemisele. Täpsustatakse saneerimisnõustaja nimetamise kriteeriume, luuakse Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja juurde saneerimisnõustajate nimekiri ja sätestatakse nimekirja lisamise ja seal olemise nõuded, sealhulgas täiendusõppe läbimise kohustus ja kutsekindlustuse kohustus, muudetakse läbipaistvamaks nõustajate tasustamine, täpsustatakse saneerimisnõustaja vabastamise määruse peale kaebamise õigust ja saneerimisnõustaja üle teostatavat järelevalvet. 3. EELNÕU SISU JA VÕRDLEV ANALÜÜS Eelnõu on jagatud kuueks peatükiks: 1) üldsätted, 2) avalduse esitamine ja menetlemine, 3) võlgade ümberkujundamise menetlus, 4) pankrotimenetlus ja kohustustest vabastamise menetlus, 5) usaldusisik, 6) rakendussätted. 1. peatükk. Üldsätted Paragrahvis 1 sätestatakse seaduse reguleerimisala. Reguleerimisala on vajalik, kuivõrd füüsilise isiku maksejõuetuse seaduses reguleeritakse maksejõuetusavalduse esitamine ja läbivaatamine ning võlgade ümberkujundamise ja kohustustest vabastamise menetluse algatamine ja läbiviimine, kuid mitte pankrotimenetluse algatamist ja läbiviimist. 21 ABI Proposed Recommendations: Small and Medium Sized Enterprise Cases, at p 285. 22 World Bank Group, European Commission, Estonia Preventive Restructurings Technical Note [Revised Draft for discussion] July 2019, lk 35. Kättesaadav: https://www.just.ee/sites/www.just.ee/files/preventive_restructuring_estonia_report.pdf. 23 World Bank Group, European Commission, Estonia Preventive Restructurings Technical Note [Revised Draft for discussion] July 2019, lk 35. Kättesaadav: https://www.just.ee/sites/www.just.ee/files/preventive_restructuring_estonia_report.pdf. 24 World Bank Group, European Commission, Estonia Preventive Restructurings Technical Note [Revised Draft for discussion] July 2019, lk 36. Kättesaadav: https://www.just.ee/sites/www.just.ee/files/preventive_restructuring_estonia_report.pdf. 12 Pankrotimenetlus reguleeritakse jätkuvalt ka füüsilisest isikust võlgniku suhtes pankrotiseaduses. Paragrahvis 2 sätestatakse seaduse eesmärk. Võrreldes kehtiva seadusega (VÕVS § 1)25 viiakse sisse muudatused seoses füüsilistest isikust võlgniku maksejõuetussüsteemi ümberkorraldamisega. Ümberkorralduste üks osa seisneb selles, et edaspidi esitab füüsiline isik kohtule ühe maksejõuetusavalduse, mille alusel võib algatada füüsilise isiku pankrotimenetluse, pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse või võlgade ümberkujundamise menetluse. Milline menetlus algatada, selgitatakse välja konkreetse võlgnikuga seotud asjaolude põhjal. Seega koondab maksejõuetusavaldus endas kõik füüsilisest isikust võlgniku maksejõuetusmenetluste avaldused. Lõikes 1 sätestatakse, et seaduse eesmärk on võimaldada füüsilisest isikust võlgnikule nii maksejõuetusavalduse esitamine, võlgade ümberkujundamine kui ka kohustustest vabastamine. Pankrotimenetluse läbiviimine toimub pankrotiseaduses sätestatu kohaselt. Lõikes 2 sätestatakse konkreetselt maksejõuetusavalduse esitamise eesmärgid, st, mida maksejõuetusavalduse kaudu saavutada on võimalik. Säte on muu hulgas juhiseks võlgnikule. Sätet täiendab PankrS § 3 lõige 5, mis suunab pankrotiavalduse esitamiselt maksejõuetusavalduse esitamisele. Lõikes 3 sätestatakse võlgade ümberkujundamise menetluse eesmärk. Sisulist muudatust võrreldes VÕVS § 1 lõikega 1 ei kaasne. Lõikes 4 sätestatakse füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eesmärk, milleks on vabastada võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Sellega antakse võlgnikule võimalus uueks alguseks. Kohustustest vabastamine on mõeldud ausatele võlgnikele. Joonis 4. Menetluse algatamine maksejõuetusavalduse alusel Maksejõuetusavaldus (FIMS) ↓ ↓ ↓ ↓ Avalduse läbi Pankroti Pankroti Võlgade vaatamata jätmine väljakuulutamine väljakuulutamine ja ümberkujundamise kohustustest menetluse vabastamise algatamine 25 Siin ja edaspidi VÕVS kohta toodud võrdluste selgitused on leitavad võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seaduse (743 SE) seletuskirjast, mis on kättesaadav siin: https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/5512f9ec-6db0-139d-f871- 8421606dad23/V%C3%B5lgade%20%C3%BCmberkujundamise%20ja%20v%C3%B5lakaitse%20seadus. 13  menetluse algatamine ↓ ↓ ↓ ↓ Menetlust ei algatata PankrS PankrS FIMS Allikas: Autori koostatud. Paragrahvis 3 sätestatakse seaduse kohaldamisala. Kohaldamisala on vaja täiendavalt sätestada kahel põhjusel. Esiteks on vaja selgelt välja tuua, et seadust kohaldatakse füüsilisele isikule sõltumata sellest, kas tegemist on ettevõtjaga. Teiseks on vaja võlgade ümberkujundamise menetluse algatamise kohta sätestada kitsendus, mille kohaselt ei saa võlgade ümberkujundamise menetlust algatada võlgniku suhtes, kelle elukoht või ettevõtte asukoht ei ole Eestis ega ole seda olnud ka vähemalt ühe aasta jooksul enne avalduse esitamist. Samasugune kitsendus kehtib ka kehtiva VÕVS § 4 lõike 2 alusel. Võrreldes VÕVS § 4 lõikega 2 täiendatakse FIMS § 3 lõiget 2 esiteks selliselt, et hõlmatud on ka ettevõtte asukoht, kuivõrd võlgade ümberkujundamise menetlust on võimalik läbi viia ka füüsilisest isikust ettevõtja suhtes. Teiseks vähendatakse perioodi, mille jooksul peab võlgnik olema eelnevalt elanud Eestis, kahelt aastalt ühele aastale. VÕVS eelnõu teisel lugemisel tehtud muudatusettepanekute loetelu ja seletuskirja kohaselt oli VÕVS § 4 lõike 2 mõte piirata n.ö võlavabastusturismi, nähes ette põhimõtte, et võlgade ümberkujundamise menetlus on kättesaadav vaid neile isikutele, kelle elukoht või ettevõtte asukoht on Eestis ning on seda olnud (katkematult) ka vähemalt kahe aasta jooksul enne võlgade ümberkujundamise avalduse esitamist. Elukoht määratakse TsÜS § 14 järgi.26 Võlavabastusturismi piiramisega tegeleb nii maksejõuetuse määrus nr 2015/48 kui ka maksejõuetuse direktiiv nr 2019/1023 (nt kohustustest vabastamise menetluse perioodi piiramine maksmimaalselt kolmele aastale). Direktiivi ei võeta Eesti õigusesse üle võlgade ümberkujundamise menetluse osas. Asjakohased on määruse põhjenduspunktid 5, 29 ja 30 ning artikkel 3 lõige 1. Määrus piirab võlavabastusturismi kohtualluvuse kaudu. Artikli 3 lõike 1 kohaselt on kohtualluvus selles riigis, kus on võlgniku põhihuvide kese. Võlgniku põhihuvide kese on iseseisva äri- või kutsetegevusega tegeleva üksikisiku (FIE) puhul tema tegevuskoht ning muu füüsilise isiku puhul tema elukoht. See eeldus ei kehti, kui tegevuskoht on 3 või elukoht 6 kuu jooksul enne maksejõuetusmenetluse algatamise avalduse esitamist üle viidud teise liikmesriiki. 26 Võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seaduse seletuskiri § 4 lõike 2 kohta; II lugemise muudatusettepanekute loetelu ja seletuskiri § 4 lõike 2 kohta. Kättesaadavad: https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/5512f9ec-6db0-139d-f871- 8421606dad23/Võlgade%20ümberkujundamise%20ja%20võlakaitse%20seadus. 14 INSOLi hinnangul peab füüsilisest isikust võlgnik maksejõuetusavalduse esitamiseks olema selles riigi vähemalt 6 kuud elanud.27 Soome õiguses oli sarnane piirang, et võlgade ümberkujundamist saab taotleda isik, kes on olnud Soome resident.28 Seda sätet on muudetud vastavalt maksejõuetuse määrusele ning nähakse nüüd ette, et võlgade ümberkujundamist saab taotleda isik, kelle põhihuvide kese on Soomes. Põhihuvide kese sisustatakse vastavalt maksejõuetuse määrusele.29 Sarnaselt näeb ka Leedu füüsilise isiku pankrotiseadus ette, et seadust kohaldatakse isikutele, kelle põhihuvide kese on Leedus.30 Läti maksejõuetuse seaduse kohaselt saab füüsilise isiku maksejõuetusmenetluse algatada füüsilise isiku suhtes, kes on olnud Läti maksumaksja vähemalt viimased kuus kuud.31 FIMS § 3 lõikes 2 (VÕVS § 4 lõikes 2) piiratakse võlavabastusturismi menetluse algatamise kaudu. Kaheaastane periood on võrreldes naaberriikidega liialt pikk, mistõttu seda vähendatakse ühele aastale. See kattub ka FIMS § 9 lõikes 1 sätestatud kohtualluvuse määramisega. Paragrahvis 4 reguleeritakse tsiviilkohtumenetluse seadustiku kohaldamine ning teate avaldamise, saatmise ja menetlusdokumentide kättetoimetamise erisused. Lõikes 1 sätestatakse, et maksejõuetusavalduse esitamisele ja läbivaatamisele, võlgade ümberkujundamise menetlusele ja kohustustest vabastamise menetlusele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut, kui ei ole sätestatud teisiti. Võrreldes kehtiva VÕVS §-ga 5 kaasneb muudatus maksejõuetusavalduse loomisega ja reguleerimisega ning kohustustest vabastamise menetluse regulatsiooni ületoomisega füüsilise isiku maksejõuetuse seadusesse. Sisulist muudatust aga ei kaasne, kuivõrd kehtiva õiguse alusel kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut nii võlgade ümberkujundamise avaldusele (VÕVS § 5) kui ka pankrotiavaldusele ja kohustustest vabastamise menetluse algatamise avaldusele (PankrS § 3 lg 2), mida maksejõuetusavaldus endas koondama hakkab. Lõike 2 eeskujuks on PankrS § 3 lõige 3. Selles täpsustatakse hagita menetluses kehtivat uurimispõhimõtet maksejõuetusavalduse menetlemisel, võlgade ümberkujundamise menetluses ja kohustustest vabastamise menetluses. Lõiked 3–5 vastavad PankrS §-le 7 ning nendes reguleeritakse teadete avaldamise erisused võrreldes tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatuga. Lõiked 6–8 vastavad PankrS §-le 6 ning nendes reguleeritakse teadete saatmine ja menetlusdokumentide kättetoimetamise erisused võrreldes tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatuga. 27 INSOL International. Special Report. Protocol for International Recognition of Insolvency Proceedings Affecting Natural Persons. June 2017, lk 2. 28 Act on the Adjustment of the Debts of a Private Individual (57/1993), Section 2 (Scope of Application). 29 Laki yksityishenkilön velkajärjestelystä (25.1.1993/57). Kättesaadav: https://www.finlex.fi/fi/laki/ajantasa/1993/19930057#a16.6.2017-366 30 REPUBLIC OF LITHUANIA LAW ON PERSONAL BANKRUPTCY, § 1 (2). Kättesaadav: https://www.ilo.org/dyn/natlex/docs/ELECTRONIC/94758/111305/F-1502696089/LTU94758.pdf. 31 Maksātnespējas likums, § 127 (1). Kättesaadav: https://likumi.lv/ta/en/en/id/214590-insolvency-law. 15 Paragrahvis 5 reguleeritakse kohtujuristi pädevus. Võrreldes kehtiva VÕVS §-ga 6 on muudatus lõigetes 1, 2 ja 3. Lõiked 1 ja 2 sõnastatakse laiemalt kui VÕVS § 6 lõiked 1 ja 2 seoses sellega, et ka maksejõuetusavaldusega seonduv reguleeritakse FIMS-s. Lõiget 3 täiendatakse seoses maksejõuetusavalduse loomise ja usaldusisiku kutse reguleerimisega. Tegemist on selliste toimingutega, mida peaks käsitlema õiguse mõistmisena ning seega peaksid need olema kohtuniku ainupädevuses. Seoses kohustustest vabastamise menetluse regulatsiooni üleviimisega FIMS-i tuuakse üle PankrS § 841 lõike 3 punktides 8 ja 9 sätestatu, st et ainult kohtunik võib otsustada füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise, kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise ja kohustustest vabastamise. Riigikohus on asunud seisukohale, et õigusemõistmise pädevus on PS § 146 alusel ainult kohtunikel.32 Üldkogu seisukohta tuleb arvestada ka kohtujuristi pädevuse määratlemisel maksejõuetusmenetlustes. Küsimus ei ole mitte selles, kas kohtujuristidele võiks delegeerida ülesandeid, mille täitmine eeldab õigusemõistmist, vaid selles, kui kitsalt või laialt sisustada seda, mis on õigusemõistmine. Liiga lai tõlgendus viiks selleni, et kohtujuristidel iseseisvate otsustuste tegemise õigus üldse puudub. Seda ei saa pidada põhjendatuks, sest iseenesest on osa kohtu funktsioonide üleandmine kohtuametnikele selleks, et vähendada kohtunike töökoormust ja parandada õigusemõistmise kvaliteeti, legitiimine eesmärk.33 Üldise arusaama kohaselt ei ole kohtu pädevused pankrotimenetluses seotud kohtu poolt õigusemõistmise teostamisega, vaid pigem on tegemist haldusülesannete täitmisega.34 Haldusülesanded ei ole Riigikohtu seisukohast tulenevalt näiteks menetluskulude kindlaksmääramine ja väljamõistmine.35 Maksejõuetusavalduse läbivaatamine peaks olema kohtuniku ainupädevuses, kuna seda võib pidada õigusemõistmiseks. Maksejõuetusavalduse lahendamise peab kohus otsustama, kas kuulutada välja pankrot ja algatada kohustustest vabastamise menetlus või algatada võlgade ümberkujundamise menetlus (vt FIMS § 17 ettepanekut). Ümberkujundamiskava menetlusse võtmisest keeldumist võrreldes kehtiva seadusega eraldi ei käsitleta, kuna seda asendab muudatusettepanekute kohaselt maksejõuetusavalduse menetlusse võtmine. Kehtiva VÕVS järgi on avalduse menetlusse võtmine sisuliselt võrdsustatud menetluse algatamise otsustamisega, mis on ümber kujundatud maksejõuetusavalduse läbivaatamiseks. Avalduse menetlusse võtmine kui selline ei ole õigusemõistmine, vaid formaalsete nõuete kontrollimine, mis ei pea olema kohtuniku ainupädevuses. Lisaks sätestatakse, et kohtuniku ainupädevusse kuulub ka usaldusisiku nimetamine ning usaldusisikule tasu ja kulude hüvitise määramine. Muudatused on seotud füüsilise isiku maksejõuetusasjades nõustajate süsteemi ümberkujundamisega (täpsemalt vt FIMS § 14 32 RKÜKo 04.02.2014, 3-4-1-29-13, p 44.6 33 V. Kõve jt. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku kommenteeritud väljaanne, I osa, lk 223. 34 K. Kerstna-Vaks. Järelevalve pankrotimenetluses. Magistritöö. Tartu Ülikool. 2005, lk.10. 35 RKÜKo 04.02.2014, 3-4-1-29-13, p 46 16 ettepanekut) ega too siinkohal kaasa suurt sisulist muutust, kuivõrd ka kehtiva VÕVS § 6 lõikest 3 tulenevalt kuulus nõustaja nimetamise ning tasu ja kulude hüvitamise otsustamine kohtuniku ainupädevusse. Usaldusisik hakkabki mh täitma nõustaja ülesandeid. Saksamaal otsustab kohtunikuabi nt pankrotimenetluse lõpetamise ja peatamise üle, teostab õiguslikku järelevalvet pankrotihalduri üle, rakendab esialgselt tööle pankrotitoimkonna, kutsub kokku võlausaldajate üldkoosoleku ja juhib seda, lükkab tagasi pankrotikava, langetab otsuse selle kinnitamise üle, samuti otsustab omavalitsuse määramise ja selle lõpetamise üle.36 Paragrahvis 6 sätestatakse määruste jõustumine ja edasikaebamine sarnaselt kehtiva VÕVS §- le 7. Paragrahvi 6 lõikes 1 asendatakse võrreldes VÕVS § 7 lõikega 1 võlgade ümberkujundamise avalduse menetlusse võtmine maksejõuetusavalduse läbivaatamisega. Kehtiva VÕVS-i puhul tähendas avalduse menetlusse võtmine sisuliselt menetluse algatamist. Muudatuste kohaselt see enam sellist tähendust ei oma. Menetluse algatamine toimub maksejõuetusavalduse läbivaatamisel. Lõiget 1 täiendatakse selliselt, et lisaks võlgade ümberkujundamise kava kinnitamise määrusele on kohe kehtiv ja täitmisele kuuluv ka kava muutmise määrus. Lisaks sätestatakse, et kehtivust ja kohesele täitmisele kuulumist arvestatakse alates määruse avalikult teatavaks tegemisest, mitte võlgnikule edastamisest. Võlgnikule edastamist on teistel osapooltel keeruline kui mitte võimatu kontrollida, mistõttu ei saa nad kindlalt teada, mis hetkest määrus täitmisele kuulub. Kõikide nimetatud määruste kohta avaldatakse teade Ametlikes Teadaannetes (FIMS § 17 lg 4, § 27 lg 1 ja § 35 lg 3 viitega § 27 lõikele 1), mistõttu on mõistlikum siduda see avalikult teatavaks tegemisega. Paragrahvi 6 lõiget 2 muudetakse võrreldes kehtiva VÕVS § 7 lõikega 2 seoses määruskaebeõiguste ühetaolise reguleerimisega kõikides maksejõuetusseadustes. Sätte eeskujuks on PankrS § 5, sarnaselt täiendatakse ka saneerimisseadust §-ga 61. Kehtiv VÕVS § 7 lg 2 sätestab, et võlgade ümberkujundamise menetluses tehtud kohtumääruse peale saab esitada määruskaebuse üksnes juhul, kui määruskaebuse esitamine on seaduse järgi lubatud. Kui maakohtu määruse peale saab esitada määruskaebuse, saab määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale esitada määruskaebuse ka Riigikohtule, kui seadusest ei tulene teisiti. Riigikohus on sätet tõlgendanud selliselt, et VÕVS § 7 lg 2 esimene lause ei piira kolleegiumi hinnangul edasikaebevõimaluse sätestamist väljaspool VÕVS-i, eelkõige TsMS- is. VÕVS § 7 lg 2 esimene lause ei sätesta, et määruskaebuse esitamine peab olema lubatud just VÕVS-i kohaselt. See erineb nt pankrotiseadusest, mille § 5 lg 1 kohaselt võib pankrotimenetluses tehtud kohtumääruse peale esitada määruskaebuse, kui see on ette nähtud „käesolevas seaduses“, s.o pankrotiseaduses.37 Seega on VÕVS määruskaebeõigus reguleeritud sarnaselt saneerimisseadusele (SanS § 4) ja erinevalt pankrotiseadusest (PankrS § 5). Määruskaebeõiguse nii erinevaks reguleerimiseks erinevates maksejõuetusmenetlustes puudub selge põhjendus.38 Seetõttu ühtlustatakse määruskaebuste esitamise süsteem pankroti-, saneerimis-, võlgade ümberkujundamise, kohustustest vabastamise menetlustes PankrS § 5 36 U. Foerste. Pankrotiõigus. Juura 2018, lk 19. 37 RKTKm 2-16-4891, p 16. 38 Töörühma analüüs, lk 302 p c. 17 sätestatu eeskujul. Pankrotiseaduses sätestatud süsteem on maksejõuetusmenetlustes kõige enam levinud ning selge. Seega on edaspidi määruskaebuse esitamine maakohtu määruse peale või ringkonnakohtu tehtud määruse peale maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuse kohta võimalik siis, kui see on füüsilise isiku maksejõuetuse seadusega selgesõnaliselt lubatud. Paragrahvi 6 lõige 3 vastab kehtiva VÕVS § 7 lõikele 3. Paragrahvis 7 sätestatakse menetluskulude kandmise erisused maksejõuetusavalduse esitamisel ja läbivaatamisel ning võlgade ümberkujundamise menetluses. Sättele vastab kehtiv VÕVS § 8 ja § 18 lg 5. Lõikes 1 reguleeritakse, millises seaduses on füüsilise isiku maksejõuetusmenetlusega seotud kulud reguleeritud. Maksejõuetusavaldusega, kohustustest vabastamise menetlusega ja võlgade ümberkujundamise menetlusega seonduvate kulude kandmine reguleeritakse FIMS-s. Neid menetlusetappe ja menetlusi viib läbi usaldusisik, kelle tasu ja kulutuste hüvitamine sätestatakse FIMS 5. peatükis. Võlgniku pankrotimenetlusega seonduvad kulud kantakse vastavalt pankrotiseaduses sätestatule. Pankrotimenetluse viib läbi haldur. Lõikes 2 reguleeritakse, kes millised kulud kannab. Kehtiva õiguse järgi kannab võlgnik pankrotiavalduse esitamise ja läbivaatamisega seotud kulud. Seda ka siis, kui avalduse esitab võlausaldaja39 (v.a PankrS § 15 lg 6). Kohustustest vabastamise või võlgade ümberkujundamise avaldusega seotud kulud kannab samuti võlgnik, nimetatud avaldusi kehtiva õiguse alusel võlausaldaja esitada ei saagi. Kuivõrd võlgade ümberkujundamise avaldus asendatakse maksejõuetusavaldusega, sätestatakse täiendavalt, et ka maksejõuetusavalduse menetlemise ja läbivaatamisega seotud kulud, näiteks riigilõivu avalduse esitamise eest või usaldusisiku tasu kannab võlgnik. Kehtiva VÕVS § 8 lõike 1 kohaselt kuulusid avaldusega seotud kulud üldiselt võlgade ümberkujundamise menetluse kulude hulka. Edaspidi maksejõuetusavalduse ja võlgade ümberkujundamise menetlusega seotud kulusid eristatakse. Seejuures võlgade ümberkujundamise menetluse aegsete kulude kandmise põhimõtteid ei muudeta. Pärast avalduse läbivaatamist otsustab kohus võlgniku suhtes menetluse algatamise. Kohus võib algatada seejuures nii pankrotimenetluse, pankroti- ja kohustustest vabastamise menetluse kui ka võlgade ümberkujundamise menetluse. Võlgade ümberkujundamise menetluse ja kohustustest vabastamise menetlusega seonduvad kulud on reguleeritud FIMS-s. Pankrotimenetluse läbiviimine ja sellega seonduvate kulude kandmine toimub vastavalt pankrotiseaduses sätestatule. Võrreldes VÕVS § 8 lõikega 1 asendatakse FIMS § 7 lõikes 3 võlgade ümberkujundamise avaldus maksejõuetusavaldusega. Lõikes 4 reguleeritakse erand lõikest 1 (kehtiv VÕVS § 8 sellist erandit ei sisalda). Lõikes 1 nähakse üldreeglina ette, et maksejõuetusavalduse läbivaatamisega seotud kulud kannab võlgnik. Sellest reeglist nähakse lõikes 3 siiski ette erand sarnaselt PankrS § 15 lõikes 6 39 RKTKm 3-2-1-23-13, p 11. 18 sätestatule. Juhul kui võlausaldaja maksejõuetusavalduse alusel usaldusisikut ei nimetata, siis eelduslikult ei olnud maksejõuetusavalduse esitamine põhjendatud ning selle läbivaatamisega seotud kulud peaks kandma võlausaldaja. See on kooskõlas TsMS § 171 lõikes 7 sätestatud põhimõttega. Võrreldes VÕVS § 8 lõikega 3 jäetakse FIMS § 7 lõikest 5 välja lause, mille kohaselt ei anta võlgnikule menetluskulude kandmiseks riigipoolset menetlusabi riigilõivu tasumiseks. Muudatus on seotud ühtse maksejõuetusavalduse loomisega. VÕVS § 8 lg 3 näeb ette üldpõhimõtte, et kuigi võlgnik võib saada riigi menetlusabi kulude kandmisel, ei hõlma see siiski riigilõivu tasumist. Erisus lähtub põhimõttest, et kui võlgnik ei suuda tasuda ka riigilõivu, ei ole tõenäoline, et ta suudaks võlausaldajatele midagi maksta, st kogu võlgade ümberkujundamise menetluse õnnestumine oleks ebatõenäoline.40 Seoses ühtse maksejõuetusavalduse loomisega ei ole riigilõivu puhul menetlusabi andmata jätmine enam asjakohane, sest maksejõuetusavaldus võib tähendada ka pankrotimenetluse läbiviimist, st võlgnik võib olla täielikult maksejõuetu. Sellisel juhul võib isik menetlusabi saada. Ühtlasi võib see olla üks asjaolu, mis viitab võlgniku püsivale maksejõuetusele, millisel juhul peaks kohus välja kuulutama võlgniku pankroti. Lõike 4 teine lause (vastab VÕVS § 8 lõike 3 teisele lausele) parandab võlgniku positsiooni selliselt, et võlgade ümberkujundamise menetluse eduka läbimise ja kava täitmise korral ei pea ta riigile kantud menetluskulusid hüvitama. Selliselt tunnustab ka riik võlgniku korrektset käitumist. Selle põhimõtte muutmiseks ümberkujundustest tulenevalt põhjust pole. Võrreldes VÕVS §-ga 8, täiendatakse FIMS § 7 lõigetega 6 ja 7. Paragrahvi 7 lõikes 6 reguleeritakse võlausaldaja poolt maksejõuetusavalduse esitamisel tasutud deposiidi tagastamine võlgade ümberkujundamise menetluse algatamise korral. Pankrotimenetluse algatamisel on deposiidiga seonduv reguleeritud pankrotiseaduses. Võlgade ümberkujundamise menetluse puhul seni deposiiti üldse kohus võlausaldajalt küsida pole saanud, sest võlausaldajal puudub vastava avalduse esitamise õigus. Seoses sellega, et võlausaldajal on õigus esitada maksejõuetusavaldus, tekib kohtul õigus küsida võlausaldajalt ka menetluskulude deposiiti. See on oluline eelkõige siis, kui kuulutatakse välja pankrot. Samas ei ole avalduse menetlusse võtmisel veel teada, milline menetlus algatatakse. Kui algatatakse võlgade ümberkujundamise menetlus, tähendab see, et võlgnik ei ole maksejõuetu ning võlgnik peaks olema suuteline ise menetlusega kaasnevad kulud kandma. Eelkõige võib kohus nõuda nende tasumist deposiiti ja seega saab võlgniku deposiidi alusel ka võlausaldajale tema poolt deposiiti tasutud summa tagastada. Kohus võib võlgnikule määrata ka menetlusabi (FIMS § 62 lg 4). Kui mingil põhjusel on vaja võlgnikule võimaldada kulude kandmine hiljem, võiks võlausaldajale tasutud deposiidi kava alusel esmajärjekorras tagasi maksta. 40 Võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seaduse (743 SE) seletuskiri, lk 18, § 8. 19 Kui kohus algatab pankrotimenetluse, kohaldatakse PankrS §-s 11 sätestatut, kui see ei ole olemuslikult füüsilise isiku maksejõuetusmenetlusega vastuolus. Sisuliselt kohaldub PankrS § 11 lõike 4 esimeses lauses sätestatu. Muud juriidilise isiku suhtes sätestatut ei saa füüsilise isiku menetluses kohaldada, näiteks deposiiti tasutud summa tagasinõudeõigust pankrotiavalduse õigeaegse esitamise kohustuse rikkumise tõttu. Füüsilisel isikul ei ole kohustust pankrotiavaldust esitada. Lõikes 7 reguleeritakse võlgnikult võlgade ümberkujundamise menetluse algatamisel deposiidi nõudmine. Sisuliselt on tegemist samasuguse regulatsiooniga, nagu sätestab kehtiv VÕVS § 18 lõige 5. Säte on seotud ka FIMS § 62 lõikega 4, milles nähakse ette, et võlgnikule võib usaldusisiku tasu ja kulutuste hüvitamiseks anda menetlusabi, ning FIMS § 7 lõikega 4, mille kohaselt juhul, kui võlgnik võlgade ümberkujundamise kava täidab, talle antud menetlusabi tagasi ei nõuta. Võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seaduse seletuskirja kohaselt on see võlgniku motiveerimiseks kava edukaks täitmiseks. Selliselt tunnustab ka riik võlgnikupoolset korrektset käitumist.41 Lisaks sätestatakse võimalus deposiidina makstava summa tasumiseks osamaksetena. Arvestades, et avaldaja on makseraskustes, ei saa eeldada, et tal on võimalik kohe kogu deposiidi summa tasuda. Ka kohtupraktika on selles küsimuses erinev. Mõni kohtunik lubab määratud summa tasuda menetluse käigus osade kaupa, mõni määrab kogu summa tasumiseks näiteks nädala ja enne tasumist menetlust ei algata.42 Deposiidi osamaksetena tasumise võimaluse puhul on kohtunikel võimalik lähtuda konkreetse võlgniku olukorrast ning valida sobiv makseviis. Paragrahvis 8 reguleeritakse maksejõuetusavalduse, vara- ja võlanimekirjade ning võlgade ümberkujundamise kava esitamisel kasutatavate vormide kehtestamise volitusnorm ning vormide kasutamise kohustuslikkus. Võlgnik peab maksejõuetusavalduse esitamisel kasutama maksejõuetusavalduse vormi. Kui abikaasad esitavad ühise maksejõuetusavalduse, peavad nad kasutama abikaasade ühise maksejõuetusavalduse vormi. Võlausaldaja peab kasutama võlausaldaja maksejõuetusavalduse vormi. Usaldusisik peab vara- ja võlanimekirja ning ümberkujundamiskava esitamisel kasutama vastavat vormi. Vastavad viited lisatakse selguse huvides ka FIMS § 10 lõikesse 6, § 11 lõikesse 4, § 16 lõikesse 6 ja § 19 lõikesse 4. Kehtivas VÕVS-s reguleerib vormide kehtestamist ja kohustuslikkust paragrahv 13. Usaldusisik on see, kes muudatusettepanekute tulemusel hakkab võlgniku majandusliku olukorra kohta infot kokku panema ehk vara- ja võlanimekirja koostama (FIMS § 16). Lisaks esitab usaldusisik võlgniku nimel kohtule võlgade ümberkujundamise kava (FIMS § 19). Kehtestatud vormide puhul on ette heidetud, et need on liialt rasked ja võlgnikud ei tule nende täitmisega toime,43 avalduste menetlusse võtmisest keeldumiste osakaal on suur (joonis 2). Kui 41 Võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seaduse (743 SE) seletuskiri, lk 18, § 8. 42 Eesti Võlanõustajate Liit. Tagasiside 14.01.2021 revisjoni komisjoni kohtumisele, lk 1. Kättesaadav: https://www.just.ee/sites/www.just.ee/files/eesti_volanoustajate_liidu_arvamus.pdf. 43 P. Kriibi, S. Liin. Maksejõuetusõiguse revisjoni lähteülesanne, lk 159-161. Kättesaadav: https://www.just.ee/sites/www.just.ee/files/maksejouetusoiguse_revisjoni_lahteulesanne_loplik_13.06.2016.pdf. 20 info esitamine on aga usaldusisiku ülesanne, siis on tegemist professionaaliga (nõustajate süsteemi parendamine), kellele ei tohiks vormide täitmine liiga keeruline olla. Sellisel juhul on vormid hoopis abiks, lihtsustades andmete kogumist ja töötlemist, samuti kohtul otsustuse tegemist. Standardiseeritud dokumendid aitavad üldjuhul ka kulusid kokku hoida.44 Vorme, eelkõige maksejõuetusavalduse vormi, mida peab ka edaspidi täitma võlgnik ise, lihtsustatakse. Vastavad ettepanekud rakendusaktide muutmiseks on lisatud käesolevale seletuskirjale. Joonis 2. Võlgade ümberkujundamise avalduste menetlusse võtmine Avaldus võeti Menetlusse menetlusse võtmisest 85 korral, so keelduti 57% 65 avalduse juhtudest puhul, so 43% juhtudest Allikas: Autori koostatud, Justiitsministeeriumi andmed. 2. peatükk. Maksejõuetusavalduse esitamine ja menetlemine Paragrahvis 9 sätestatakse kohtualluvus maksejõuetusavalduse esitamisel. FIMS §-le 9 vastab VÕVS § 9, kuid FIMS § 9 regulatsiooni on täiendatud. Säte seondub pankrotiseaduse § 4 lõikega 2, mis nägi füüsilisest isikust võlgniku pankrotiavalduse suhtes ette üldise kohtualluvuse. Kuivõrd füüsilise isiku suhtes ei saa enam esitada pankrotiavaldust pankrotiseaduse alusel, vaid maksejõuetusavalduse füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse alusel, siis vastavad sätted pankrotiseadusest füüsilise isiku suhtes enam ei kohaldu. Lõikes 1 reguleeritakse maksejõuetusavalduse esitamise kohtualluvus. Tegemist on üldise kohtualluvusega võlgniku elukoha või ettevõtte asukoha järgi. Samasuguse kohtualluvuse nägi ette VÕVS § 9 võlgade ümberkujundamise avalduse suhtes. Lõiget 1 täiendatakse seoses sellega, et maksejõuetusavalduse, erinevalt võlgade ümberkujundamise avaldusest, võib esitada ka võlausaldaja. Ka võlausaldaja peab avalduse esitama võlgniku elukoha või ettevõtte asukoha järgsele maakohtule. Sarnaselt pankrotiavalduse esitamisele eeldatakse ka maksejõuetusavalduse esitamisel võlgniku ettevõtte puhul, et selle asukohaks on üks aasta enne maksejõuetusavalduse esitamist registris märgitud asukoht, kui ei tõendata, et võlgniku asukoht on mujal. 44 INSOL International. Special Report. Protocol for International Recognition of Insolvency Proceedings Affecting Natural Persons. June 2017, lk 9. 21 Lõikes 2 reguleeritakse olukord, kus võlgniku suhtes esitatakse mitu maksejõuetusavaldust. Sätte eeskujuks on PankrS § 4 lg 3. Säte asendab senist VÕVS §-i 14. Kehtiva VÕVS kohaselt reguleeriti ainult võlgade ümberkujundamise avaldusega seonduvat ja vastava avalduse esitamise õigus oli ainult võlgnikul. Maksejõuetusavalduse puhul on selle esitamise õigus ka võlausaldajal, seejuures on võimalik, et mitu võlausaldajat esitavad iseseisva avalduse (sarnaselt pankrotiavaldusele). Sellisel juhul tuleks need vaadata läbi koos ning seda peaks tegema kohus, kellele avaldus esimesena esitati. Lõikes 3 reguleeritakse kohtualluvuse erisus juhuks, kui abikaasad esitavad ühise maksejõuetusavalduse. Üldreeglina võiks eeldada, et neil on ühine elukoht või ühine ettevõte, mille asukoha järgi avaldus esitada. See ei pruugi alati siiski niimoodi olla. Abikaasad võivad omada erinevat elukohta või ka eraldi ettevõtteid, mistõttu tuleks neil sellisel juhul jõuda kohtualluvuse suhtes kokkuleppele ühe abikaasa järgi. Paragrahvis 10 reguleeritakse võlgniku maksejõuetusavalduse sisu ja esitamine. Sättele vastab VÕVS § 10, kuid sätte sisu muutub oluliselt seoses pankrotiavalduse, kohustustest vabastamise menetluse ja võlgade ümberkujundamise avalduse koondamisega üheks avalduseks – maksejõuetusavalduseks. Oluline on vahet teha, millal on võlgniku huvides võlgade ümberkujundamise menetlus, millal aga pankroti- ja sellele järgnev kohustustest vabastamise menetlus.45 Ühtse maksejõuetusavalduse kaudu võimaldatakse võlgniku suhtes valida see menetlus, mis vastab tema majanduslikele oludele kõige paremal viisil. Selgitatakse välja võlgniku makseraskused ja finantsvõimekus ning leitakse lahendus, mis säästab võlgnikku maksimaalsel määral, aga kaitseb ka võlausaldajate huve parimal viisil. Kehtiva VÕVS § 10 lõike 1 kohaselt peab võlgnik enne võlgade ümberkujundamise avalduse kohtusse esitamist astuma vajalikke samme, et saavutada võla ümberkujundamine kohtuväliselt. Seejuures VÕVS § 17 lõike 2 p 2 kohaselt võib kohus, kui võlgnik ei ole püüdnud saavutada kohtuvälist kokkulepet, jätta võlgniku avalduse menetlusse võtmata. FIMS taolist sätet ei sisalda. Mitmed Euroopa Liidu liikmesriigid mitte ainult ei soovita, vaid isegi nõuavad enne tarbija maksejõuetusmenetluse alustamist, et tarbija oleks läbinud kohtueelsed läbirääkimised võlausaldajatega. Selline suund oli ühel või teisel viisil tavaline praktiliselt kõikides vastuvõetud seadustes, välja arvatud Taanis ja UK-s. Üks põhjusi, miks nemad sellisel nõudel mõtet ei näinud, peitus võlgnike võimetuses tegelikult võlausaldajatele midagi pakkuda ja seega oli läbirääkimiste ebaõnnestumine juba ette teada. Ka Rootsi jättis kohtueelsete läbirääkimiste nõude 2007. aastal seadusest välja. Isegi võlausaldajad pidasid seda suhteliselt tähtsusetuks ning pigem aega ja ressursse kulutavaks. Ühelt poolt võivad kohtuvälised meetmed väga edukalt säästa aega ja raha olukordades, kus võlausaldajatega on võimalik kompromissi sõlmida. Teiselt poolt, kui kokkuleppe saavutamine on väga ebatõenäoline, ei ole mõtet sellele aega ja raha kulutada. See on võlgnikule kahjulik, kuna lükkab edasi kohustustest vabastamise 45 P. Kriibi, S. Liin. Maksejõuetusõiguse revisjoni lähteülesanne, lk 158. Kättesaadav: https://www.just.ee/sites/www.just.ee/files/maksejouetusoiguse_revisjoni_lahteulesanne_loplik_13.06.2016.pdf. 22 menetlusega alustamist ning samuti kurnab võlanõustamise vahendeid ilma eesmärgita. Rootsi ja Belgia seadusmuudatuste ettevalmistamisel tehtud uuringutest selgus ka, et võlausaldajad on tihtipeale põhimõtteliselt vastu võlgade ümberkujundamisele.46 Tartu Ringkonnakohus on selgitanud, et võlgade ümberkujundamise avalduse menetlusse võtmise otsustamisel tuleks kohtul esmalt kontrollida VÕVS § 17 lg 1 sätestatud keeldumise imperatiivseid aluseid. Kui esineb mõni neist asjaoludest, jätab kohus avalduse menetlusse võtmata. VÕVS § 17 lg 2 nimetatud asjaolude esinemisel on kohtul diskretsiooniõigus, kas võtta avaldus menetlusse või mitte. Kui esineb üksnes mõni VÕVS § 17 lg 2 alustest, peaks kohus enne avalduse menetlusse võtmisest keeldumist väga põhjalikult kaaluma kõiki asjaolusid ning kahtluse korral eelistama võlgniku huve.47 Mõnevõrra ebaselge on ka see, mida peab võlgnik ette võtma, et vajalikud sammud kohtuvälise kokkuleppe leidmiseks oleks astutud. Ühelt poolt on kohtupraktikas leitud, et kui võlgnikul on mitmeid võlausaldajaid, ei ole VÕVS § 10 lõikes 1 sätestatud kohustuse järgimiseks nõutav, et võlgnik püüaks kohtuvälist kokkulepet saavutada nende kõigiga.48 Hilisemas lahendis on aga jõutud vastupidisele seisukohale ning heidetud võlgnikule ette, et ta ei ole kõigi võlausaldajatega läbirääkimisi pidanud.49 Samuti on ebaselge, kas võlanõustaja poole pöördumine on piisav VÕVS § 10 lg 1 nõude täitmiseks.50 Kohus on selgitanud, et täituriga läbirääkimiste pidamine ei ole piisav, sest see ei asenda võlausaldajatega suhtlemist.51 Eeltoodu põhjal võib väita, et tihtipeale on võlgnike jaoks VÕVS § 10 lõikes 1 sätestatud kohustuse täitmine arusaamatu ja keeruline. Tulenevalt eelmärgitust ja seoses usaldusisiku rolli suurendamisega füüsilisest isikust võlgniku maksejõuetusmenetlustes ning usaldusisikute kvalifikatsiooni parandamisega, on põhjendatud jätta välja võlgniku kohustus pidada ise võlausaldajatega kohtuväliseid läbirääkimisi. Pädeva usaldusisiku kaudu suureneb võlgnikule pakutava nõustamisteenuse osakaal ja tähtsus füüsilisest isikust võlgniku maksejõuetusmenetlustes. Usaldusisik aitab võlgnikul välja selgitada tema majandusliku olukorra ning vajadusel ka võlausaldajatega läbi rääkida. Samuti ei ole võlgnikule endiselt keelatud püüda võlausaldajatega saavutada kohtuvälist kokkulepet, kui see on talle jõukohane ja mõistlik. Lõikes 1 sätestatakse, et võlgnik võib enda suhtes esitada maksejõuetusavalduse ning selle avalduse võimalikud eesmärgid. Sisuliselt esitab võlgnik avalduse, et tema makseraskustele leitaks parim lahendus, aga ei pea enam ise otsustama, millisesse menetlusse ta läheb. Vastavalt muudetakse ka RLS § 59 lõiget 8. 46 Jason J. Kilborn. Expert Recommendations and the Evolution of European Best Practices for the Treatment of Overindebtedness, 1984-2010, lk 18-20. Kättesaadav: https://papers.ssrn.com/sol3/papers.cfm?abstract_id=1663108&download=yes. 47 Tartu Ringkonnakohtu määrus nr 2-11-26290, p 7. 48 Tartu Ringkonnakohtu määrus nr 2-11-26290, p 7. 49 Tallinna ringkonnakohtu määrus nr 2-19-4653. 50 Tartu Ringkonnakohtu määrus nr 2-11-26290, p 7; Tallinna Ringkonnakohtu määrus nr 2-20-8159. 51 Viru Maakohtu määrus nr 2-18-14423. 23 Lõikes 2 sätestatakse, millised andmed peab võlgnik maksejõuetusavalduses esitama. Seejuures on eesmärk maksejõuetusavaldust võrreldes võlgade ümberkujundamise avaldusega lihtsustada. Üks põhjus, miks ümberkujundamise menetlust väga palju ei kasutata, seisneb selles, et menetluse algatamine on võlgniku jaoks väga keeruline. Võlgade ümberkujundamise menetluse kättesaadavust ja kasutatavust tuleks aga suurendada, sest see võib õigel ajal algatatuna olla võlgniku elukvaliteeti kõige paremini säilitav lahendus. Üks aspekt võlgade ümberkujundamise menetluse kasutatavuse suuendamisel on ka selle algatamise lihtsustamine. Kehtivas praktikas on pankrotimenetluse algatamine võrreldes võlgade ümberkujundamise menetlusega oluliselt lihtsam. Kui need on edaspidi samaväärsed, ei peaks menetluse valik taanduma sellele, kumba on lihtsam algatada. Võlgnik peab selgitama makseraskuste esinemist ja nende põhjuseid (sama sätestab ka PankrS § 13 lg 1) (p 1). VÕVS § 10 lõike 2 punktis 2 sätestatud tingimus – kas ja mida on võlgnik teinud makseraskuste vältimiseks või kõrvaldamiseks – jäetakse välja maksejõuetusavalduse lihtsustamise eesmärgil ning tulenevalt sellest, et võlgniku majanduslikku seisukorda hakkab kindlaks tegema usaldusisik. Võrreldes VÕVS § 10 lõikega 2, täiendatakse loetelu uue punktiga (p 2), mille kohaselt peab võlgnik esitama avalduses ka oma seisukoha, millise menetluse algatamist ta enda suhtes soovib. Pankroti saab võlgniku tahte vastaselt välja kuulutada üksnes siis, kui maksejõuetusavalduse on esitanud võlausaldaja. Kohustusest vabastamise menetlus ja võlgade ümberkujundamise menetlus eeldavad võlgniku tahet ja koostööd. Seega saab neid läbi viia üksnes võlgniku nõusolekul, sõltumata sellest, kas avalduse on esitanud võlgnik ise või mõni võlgniku võlausaldaja. VÕVS § 10 lõike 2 punktid 3 ja 4 jäetakse välja. Kehtiva VÕVS kohaselt esitas võlgnik koos võlgade ümberkujundamise avaldusega võlgade ümberkujundamise kava ning kohus otsustas juba avalduse läbivaatamisel menetluse algatamise. Muudatusettepanekute kohaselt esitab võlgnik avalduse, mille alusel kohus otsustab usaldusisiku nimetamise, kes aitab välja selgitada võlgniku majandusliku olukorra ja annab soovituse võlgniku jaoks sobivaima menetluse algatamiseks. Seejärel otsustab kohus, milline menetlus ja kas üldse võlgniku suhtes algatada. Seetõttu ei ole ka enam vajalik juba avalduse esitamisel esitada andmeid võlgade ümberkujundamise abinõude kohta ega anda selgitusi, kuidas need aitavad võlgnikul makseraskusi ületada. Need andmed tuleb esitada võlgade ümberkujundamise kava esitamisel (vt FIMS § 19 lõige 1 punktid 1 ja 3). Punktis 3 (võrdle VÕVS § 10 lg 2 p 5) sätestatakse, et võlgnik peab kohtule kinnitama võlgade ümberkujundamise või kohustustest vabastamise menetlust välistavate asjaolude puudumist. On võimalik, et kohus võib algatada ühe või teise. Samuti peab kohus saama arvestada, kui esinevad asjaolud, mil üht või teist menetlust algatada ei saa. VÕVS § 10 lõike 2 punkt 6 jäetakse välja seoses usaldusisikute nimekirja loomisega ja sellega, et võlgnik ei saa enam enda usaldusisikuks olla. Seega tuleb usaldusisik alati määrata, võlgniku seisukoht selles osas ei ole enam vajalik. Küll aga küsib kohus võlgnikult arvamust usaldusisiku 24 kandidaadi kohta. Seega saab võlgnik kaasa rääkida, milline isik tema usaldusisikuks määratakse, mitte aga usaldusisiku määramise faktis. Punktis 4 sätestatakse, et võlgnik peab esitama ka riigilõivu tasumise kontrollimist võimaldavad andmed. Sama näeb ette VÕVS § 10 lg 2 p 7. Sisulist muutust ei ole. Lõige 3 vastab VÕVS § 10 lõikele 3 ega too kaasa sisulist muutust. Lõige 4 vastab VÕVS § 10 lõikele 4. Ainsa erisusena asendatakse võlgade ümberkujundamise avaldus maksejõuetusavaldusega. Muudatusel on oluline sisuline mõju, sest selle tagajärjel muutub abikaasade jaoks võimalikuks ka ühise pankrotiavalduse esitamine, mis kehtiva seaduse kohaselt võimalik ei ole. See peaks tagama menetlusse vajaliku paindlikkuse ning andma abikaasadele ühiste makseraskustega tegelemisel võimalusi juurde. Lisaks võib püstitada küsimuse, kas ühise maksejõuetusavalduse esitamise õigus peaks olema üksnes abikaasadel või ka laiemas tähenduses ühist vara ja kohustusi jagavatel isikutel, näiteks elukaaslastel. Lõikes 5 sätestatakse, et kui abikaasad esitavad ühise maksejõuetusavalduse, kohalduvad sellele üldreeglid, välja arvatud siis, kui on sätestatud teisiti. Lisaks võimaldatakse abikaasade kohta sätestatut kohaldada ka faktiliste elukaaslaste puhul. Abikaasadest lähtumine võib teatud juhtudel olla liiga kitsas käsitlus ega pruugi vastata praktika vajadustele. Faktilise elukaaslase määratlemine sõltub asjaoludest ja tuleb sisustada konkreetse juhtumi põhiselt. Lõikes 6 sätestatakse, et võlgnik peab maksejõuetusavalduse esitamisel kasutama käesoleva seaduse § 8 lõike 1 alusel kehtestatud maksejõuetusavalduse vormi. Kui abikaasad esitavad ühise maksejõuetusavalduse, peavad nad kasutama käesoleva seaduse § 8 lõike 1 alusel kehtestatud abikaasade ühise maksejõuetusavalduse vormi. Kuigi ka FIMS § 8 lõikes 1 sätestatakse, et kehtestatud vormide kasutamine on kohustuslik, tuuakse selguse huvides see täiendavalt esile. Oluline on tagada, et seadus oleks füüsilisele isikule selge ja võimalikult lihtne. Paragrahvis 11 reguleeritakse võlausaldaja õigus esitada võlgniku suhtes maksejõuetusavaldus.52 Kehtiva õiguse järgi on võlausaldajal õigus esitada võlgniku suhtes pankrotiavaldus, kuid mitte võlgade ümberkujundamise ega kohustustest vabastamise avaldust. Muudatuse tulemusel saab võlausaldaja avalduse alusel sisuliselt algatada kõiki eelnimetatud menetlusi, kuid menetluse valib kohus. Vastavalt muudetakse ka RLS § 59 lõiget 9. Lõikes 1 sätestatakse, et võlausaldaja maksejõuetusavaldusele kohaldatakse pankrotiseaduses võlausaldaja pankrotiavalduse kohta sätestatut. 52 Töörühma analüüs lk 369. 25 Lõikes 2 sätestatakse erand lõikest 1, mille kohaselt juhul, kui võlausaldaja ei suuda täita PankrS § 10 lõigetes 2 ja 3 sätestatud tingimusi, võib ta maksejõuetusavalduse siiski esitada, kui võlgnik selleks nõusoleku annab. Iseenesest ei ole ka teistes riikides tavaline, et võlausaldajad saaksid võlgade ümberkujundamise sarnaseid menetlusi algatada, see õigus on jäetud võlgnikule endale.53 Ka Soome õiguse kohaselt saab võlgade ümberkujundamise menetluse algatada vaid võlgniku enda avalduse alusel.54 Antud muudatusettepaneku puhul, kus kõik erinevad avaldused füüsilisest isikust võlgniku maksejõuetusmenetlustes ühendatakse, on ka võlausaldajal edaspidi võimalus seda avaldust esitada. Küll aga tuleks avalduse esitamise lävendi seadmisel arvestada sellega, et võlausaldaja sekkumisõigus võlgniku makseraskuste puhul ei oleks liiga laialdane ega võimaldaks kuritarvitusi. Saksamaa pankrotiseadus reguleerib nii pankrotimenetlust kui ka võlgade ümberkujundamist. Ühendatud maksejõuetusmenetluse eripärast tulenevalt võimaldab InsO menetluse algatada nii võlgnikul kui ka võlausaldajal (InsO § 13 lg 1). Seejuures kui võlausaldaja esitab pankrotiavalduse, antakse võlgnikule võimalus saavutada võlgade tasumiseks kokkulepe (InsO § 306 lg 3). Võlgnik saab võimaluse koostada võlgade tasumise kava (InsO § 308) ning teatud juhtudel võib kohus selle kinnitada ka võlausaldajate nõusolekut asendades (InsO § 309). Pankrotimenetluse algatamisel on võimalik algatada ka kohustustest vabastamise menetlus (InsO § 286jj). Seega kehtib Saksamaal sarnane süsteem maksejõuetusavalduse loomise ettepanekule, kus ühest avaldusest on sisuliselt võimalik jõuda erinevate maksejõuetusmenetluste läbiviimiseni. Saksamaa pankrotiseaduse § 14 lõike 1 alusel on võlausaldaja pankrotiavaldus lubatav, kui võlausaldajal on pankrotimenetluse algatamise vastu õiguslik huvi ning ta esitab oma nõude ja pankrotimenetluse algatamise avalduse selliselt, et neid võib pidada tõenäoliseks. Võlausaldajal peab avalduse esitamiseks olema õigustatud huvi ning ta peab näitama usutavalt, et olemas on pankrotialus.55 Selline huvi puudub, kui võlausaldaja nõue on pandiga tagatud või kui võlausaldaja eesmärgid avalduse esitamiseks on pahatahtlikud, näiteks tahab ta survestada maksejõulist, kuid maksta mitte soovivat võlgnikku.56 Eesti õiguses peab võlausaldaja pankrotiavaldus vastama PankrS § 10 sätestatud nõutele. PankrS § 10 lõike 2 kohaselt peab võlausaldaja tuginema vähemalt ühele järgmisele asjaolule: 1) võlgnik ei ole täitnud kohustust 30 päeva jooksul pärast kohustuse sissenõutavaks muutumist ja võlausaldaja on teda kirjalikult hoiatanud kavatsusest esitada pankrotiavaldus (pankrotihoiatus) ning võlgnik ei ole seejärel kohustust täitnud 10 päeva jooksul; 2) võlgniku suhtes toimuvas täitemenetluses ei ole kolme kuu jooksul vara puudumise tõttu saadud nõuet rahuldada või täitemenetluses ilmneb, et võlgnikul ei jätku vara kõigi kohustuste täitmiseks; 3) võlgnik hävitab, peidab või raiskab oma vara või teeb raskeid juhtimisvigu, mille tagajärjel ta on muutunud maksejõuetuks, või on muul viisil tahtlikult põhjustanud oma maksejõuetuse; 4) 53 T. K. Graziano, J. Bojārs, V. Sajadova. A Guide to Consumer Insolvency Proceedings in Europe, 2019, lk 22 p 2.036, samuti nt Austria p 3.027. 54 Act on the Adjustment of the Debts of a Private Individual (57/1993), ch 2, sec 8. 55 U. Foerste. Pankrotiõigus, 2018, lk 37, änr 89; InsO § 14 lg 1. 56 U. Foerste. Pankrotiõigus, 2018, lk 37, änr 88; InsO § 14 lg 1. 26 võlgnik teatab võlausaldajale, kohtule või avalikkusele, et ta ei suuda oma kohustusi täita; 5) võlgnik on lahkunud Eestist eesmärgiga hoiduda oma kohustuste täitmisest või varjab end samal eesmärgil. Need tingimused viitavad võlgniku maksejõuetusele. Vältimaks seda, et võlausaldajad esitavad võlgniku maksejõuetusavaldusi liiga kergekäeliselt või lausa kuritahtlikult (nt võlgniku survestamiseks neile võlgu oleva summa tasumiseks või stigmatiseerimiseks), peaks ka võlausaldaja maksejõuetusavalduse esitamisele sarnased tingimused kehtima. Seda reguleerib FIMS § 11 lõige 1. Teiselt poolt on võimalik, et võlausaldaja, kes hindab võlgniku olukorda ehk neutraalsemalt kui võlgnik ise, saab õigeaegselt juhtida võlgniku tähelepanu olemasolevatele või eesootavatele makseraskustele ning kutsuda võlgnikku üles nendega kohe tegelema. Ühtlasi võib võlausaldaja huvi näha selles, et võlgade ümberkujundamise menetluse kaudu peaks vähemalt teoreetiliselt olema võlausaldajal võimalik saada oma nõue rahuldatud suuremas määras, kui see oleks võimalik pankrotimenetluse kaudu. Seetõttu sätestatakse lõikes 2 erand lõikest 1 ehk võlausaldaja võib esitada maksejõuetusavalduse, mis ei vasta PankrS § 10 lõigetes 2 ja 3 sätestatud tingimustele, kui võlgnik annab selleks oma nõusoleku. Sarnasel põhimõttel luuakse saneerimismenetluses võlausaldajale võimalus esitada saneerimisavaldus. Ettepaneku tegemisel on lähtutud aktiivse ettevõtja põhimõttest ning leitud, et võlausaldaja saab saneerimisavalduse esitada siiski vaid siis, kui võlgnik on sellega nõus.57 Ühtlasi kohalduvad lõikest 1 tulenevalt mh võlausaldaja maksejõuetusavalduse edastamisel võlgnikule PankrS § 12 ja deposiidi nõudmisel PankrS § 11 ning samuti on oluline, et võlausaldaja maksejõuetusavaldust ei võeta menetlusse PankrS § 15 lõikes 3 sätestatud juhul, seda reguleerib aga eraldi FIMS § 14 lg 1. Lõikes 3 reguleeritakse olukord, kus võlausaldaja taotleb võlgniku pankroti väljakuulutamist, kuid kohustustest vabastamise menetluse algatamise kohta võlgniku seisukoht puudub. Selleks sätestatakse, et kui kohus toimetab võlgnikule võlausaldaja maksejõuetusavalduse kätte, küsib ta võlgnikult lisaks sellele, kas tal on avaldusele vastuväiteid (FIMS § 11 lg 1, PankrS § 12 lg 2), kas võlgnik soovib esitada avalduse ka kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks, juhul kui kohus kuulutab välja võlgniku pankroti. Kogu kohtule esitatava teabe jaoks peaks kehtima üks tähtaeg, mille määrab kohus vastavalt asjaoludele. Kui võlgnik kohut ei teavita, loetakse, et ta ei soovi kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Alternatiivselt võiks sätestada ka vastupidi, et kui võlgnik kohut ei teavita, siis eeldatakse, et ta soovib kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Eelkõige on pankrotimenetluse läbiviimise eesmärk füüsilisest isikust võlgniku puhul kohustustest vabastamise menetluse läbiviimine. Siiski on valitud esimene variant eesmärgiga kaasata võlgnik aktiivselt osalema. Lõikes 4 sätestatakse, et võlausaldaja peab maksejõuetusavalduse esitamisel kasutama käesoleva seaduse § 8 lõike 1 alusel kehtestatud võlausaldaja maksejõuetusavalduse vormi. Samamoodi nagu FIMS § 10 lõikes 6, tuuakse see selguse huvides esile. 57 Töörühma analüüs lk 95. 27 Paragrahvis 12 reguleeritakse maksejõuetusavalduse menetlusse võtmine. Kehtivas VÕVS-s reguleeriti see §-des 15 ja 16. VÕVS § 15 lõigetele 1 ja 2 vastavaid tingimusi avalduse menetlusse võtmisel enam ei kohaldata. Kehtiva VÕVS kohaselt esitab võlgnik kohtule koos avaldusega ka võlgade ümberkujundamise kava ja kohus pöördub kohe, juba avalduse menetlusse võtmisel vajadusel võlausaldajate poole (VÕVS § 15 lg 1). Eelnõu kohaselt esitab võlgnik esmalt maksejõuetuse avalduse, mille menetlusse võtmise otsustamine peaks olema pigem formaalne. Seejärel kohus suunab ta usaldusisiku juurde nõustamisele, mille järel alles selgub, kas võlgniku suhtes on vaja maksejõuetusmenetlus algatada ja kui, siis milline. Kohus ei pea avalduse menetlusse võtmisel pöörduma võlausaldajate poole. Samuti ei ole veel esitatud võlgniku vara- ja võlgade nimekirja (FIMS § 16), mida vandega kinnitada. VÕVS § 15 lg 2 sätestatud tingimus ei ole selles etapis veel asjakohane. Seega hakkab maksejõuetusavalduse menetlusse võtmine sarnanema pigem pankrotiavalduse menetlusse võtmisele, kus samuti otsustatakse kõigepealt avalduse menetlusse võtmine ja sellega koos ajutise halduri nimetamine ning alles pärast menetluse algatamine. Lõikes 1 sätestatakse, et kohus võtab maksejõuetusavalduse menetlusse, kui avaldus vastab tsiviilkohtumenetluse seadustikus ja käesolevas seaduses esitatud nõuetele. See vastab VÕVS § 16 lõikele 1 ning sisulist muudatust ei kaasne. Lõikes 2 sätestatakse avalduse menetlusse võtmise tähtaeg. See vastab VÕVS § 15 lõikele 3. Lõikes 3 sätestatakse, et avalduse menetlusse võtmise määrus edastatakse võlgnikule ja avalduse esitanud võlausaldajale. Säte vastab kehtiva VÕVS § 16 lõikele 2, kuid on kitsam. Välja jäetakse osa, mille kohaselt tuleb maksejõuetusavalduse menetlusse võtmise määrus avaldada AT-s ja edastada kõigile võlausaldajatele, kelle nõuete ümberkujundamist võlgnik taotleb. Kuna muudatusettepanekute kohaselt ei ole maksejõuetusavalduse esitamise hetkel veel teada, milliste võlausaldajate nõudeid ümber kujundama asutakse, siis ei ole ka vajadust neile avalduse menetlusse võtmisest veel teada anda. Sel hetkel ei ole muudatusi terviklikult vaadates isegi veel otsustatud, kas välja kuulutatakse võlgniku pankrot või algatatakse võlgade ümberkujundamise menetlus, samuti on võimalik, et menetlust hiljem üldse ei algatatagi. Selles etapis alles hakatakse võlgniku majanduslikku olukorda välja selgitama. Sarnaselt pankrotiavalduse menetlusse võtmisega ei ole ka maksejõuetusavalduse menetlusse võtmisest vaja võlausaldajaid ega avalikkust veel teavitada. Avalikkust teavitatakse siis, kui nimetatakse usaldusisik (FIMS § 18 lg 10). Kui maksejõuetusavalduse on esitanud võlausaldaja, edastatakse avalduse menetlusse võtmise määrus ka temale. Lõikes 4 reguleeritakse kohtu õigus kohaldada esialgse õiguskaitse vahendit või pankrotimenetlust tagavat abinõu. Säte vastab osaliselt VÕVS § 16 lõikele 4. Täiendavalt lisatakse, et kohus võib maksejõuetusavalduse menetlusse võtmisel kohaldada lisaks ka pankrotimenetlust tagavaid abinõusid. Samad võimalused on ka kehtiva VÕVS kohaselt olemas (vt VÕVS § 14 lg 3 ja § 15 lg 4). Need säilitatakse FIMS § 15 lõikes 4, arvestades, et 28 maksejõuetusavalduse alusel võib kohus algatada nii pankrotimenetluse kui ka võlgade ümberkujundamise menetluse. Kohus otsustab vajalike meetmete kohaldamise vastavalt asjaoludele. Lõikes 5 reguleeritakse lõikes 4 tehtud määruse peale kaebamise õigus. Muudatus tuleneb FIMS § 6 lõike 2 täiendusest, mille kohaselt on edaspidi kõik kaebeõigused reguleeritud FIMS- s. TsMS § 4771 ja PankrS § 18 lg 4 eeskujul antakse ühekordne kaebeõigus. Lõikes 6 sätestatakse kohtu võimalus suunata võlgnik kasutama SHS 2. peatüki 10. jaotises sätestatud võlanõustamisteenust. SHS § 44 lõike 1 kohaselt on võlanõustamisteenuse eesmärk abistada isikut tema varalise olukorra kindlakstegemisel, võlausaldajaga läbirääkimiste pidamisel ja nõuete rahuldamisel, vältida uute võlgnevuste tekkimist toimetulekuvõime parandamise kaudu ning lahendada muid võlgnevusega seotud probleeme. Ühtlasi on teenuse eesmärk ennetustöö ehk inimese toimetulekuvõime tugevdamise kaudu uute võlgade tekkimise vältimine.58 Seega on võlanõustamisteenus laiem kui maksejõuetusalane juriidiline nõustamine. Võlanõustaja võib võlgnikku suunata kasutama ka muid sotsiaalteenuseid, mis aitavad tal saada võlgnevused kontrolli alla ja vältida nende suurenemist. Näiteks on sotsiaalteenuse raames võimalik tagada isikule eluruum. Oluline on silmas pidada, et keerulisse finantsmajanduslikku olukorda võib sattuda iga inimene. Põhjused on väga erinevad: üldine vaesus, töökoha kaotus, õnnetusjuhtumid, liigne tarbimine jms. Majanduslike raskuste tagajärjed on kas kergemad või raskemad sõltuvalt konkreetsest juhtumist. Seega peaks võlanõustamisteenus olema kättesaadav kindlasti ka nendele inimestele, kellel veel on sissetulek, kellel veel on eluruum ning kes veel on motiveeritud olukorda lahendama. Vale oleks siduda teenuse vajajate ring ainult teatud kitsa sihtgrupiga, nt toimetulekutoetuse saajad, kodutud vmt. Kuigi seadus seda otseselt ei nõua, on teenuse potentsiaalseteks vajajateks ka need inimesed, kellel on võlgnevuse tekkimise oht ning kes pole võimelised iseseisvalt tekkinud (tekkivaid) rahalisi kohustusi täitma. Pikemas perspektiivis võivad võlanõustamisteenuse osutamise kulud olla väiksemad kui võlgnevusega seotud sotsiaalmajanduslike tagajärgede likvideerimine.59 Võlanõustamisteenuse tulemusel võib selguda, et võlgniku suhtes ei olegi vaja maksejõuetusmenetlust algatada, samuti on võimalik, et sama võlanõustaja, kui ta on registreeritud usaldusisikute nimekirjas, nimetatakse võlgniku usaldusisikuks. Sellise suunamise läbi saab kohus pakkuda võlgnikule maksimaalset tuge võlgnevustega toimetulekuks. Võlanõustamisteenusele kasutamisele suunamine ei peata maksejõuetusavalduse menetlemist ega usaldusisiku nimetamist. Muidugi võib isik alati ka ise ja kohtusse maksejõuetusavalduse esitamisest sõltumata pöörduda võlanõustaja poole. Paragrahvis 13 sätestatakse avalduse menetlusse võtmisest keeldumine. Säte vastab VÕVS §- le 17. 58 Sotsiaalhoolekande seaduse eelnõu (98 SE) seletuskiri, lk 41, § 44. 59 Sotsiaalhoolekande seaduse eelnõu (98 SE) seletuskiri, lk 41, § 44. 29 Lõikes 1 reguleeritakse maksejõuetusavalduse menetlusse võtmise keeldumise alused. Võrreldes kehtiva VÕVS § 17 lõikega 1 asendatakse võlgade ümberkujundamise avaldus maksejõuetusavaldusega ning viiakse avalduse menetlusse võtmisest keeldumise alused kooskõlla maksejõuetusavalduse loogikaga. Avalduse menetlusse võtmise keeldumiste aluste eesmärk on vältida selliste avalduste menetlemist, mis on menetlust välistava puudusega.60 Sättel on seega ka menetlusökonoomiline eesmärk. VÕVS § 17 lõike 1 punkt 2 sätestatud tingimus jäetakse välja. Kuna varasem võlgade ümberkujundamise menetlus ei peaks välistama hiljem kohustustest vabastamise menetluse algatamist, siis ei saa sellel alusel enam jätta avaldust menetlusse võtmata. Maksejõuetusavalduse alusel võib kohus välja kuulutada ka pankroti ja algatada kohustusest vabastamise menetluse. Seetõttu viiakse see tingimus, et kui viimase 10 a jooksul on võlgade ümberkujundamise menetlust juba läbi viidud, võlgade ümberkujundamise menetluse algatamise sättesse (FIMS § 18 lg 4, võrdle FIMS § 44 lg 3 p 3 ja lg 4 (varem PankrS § 171 lg 2 p 3 ja lg 21)). Samamoodi ei saa avalduse menetlusse võtmisest keelduda, kui viimase 10 a jooksul on kohustusest vabastamise menetlus algatatud, sest see ei välista pankroti väljakuulutamist. Tõenäoliselt võlgnikul ei ole huvi enda suhtes maksejõuetusavalduse esitamise vastu, kui sellele ei järgne võlgade ümberkujundamise või kohustustest vabastamise menetlust. Küll aga võib maksejõuetusavalduse esitamiseks olla huvi võlausaldaja(te)l, kelle sooviks on võlgniku pankrotimenetluse läbiviimine. Ka VÕVS § 17 lõikes 2 sätestatu jäetakse välja, kuna sisuliselt on tegemist alustega võlgade ümberkujundamise menetluse algatamata jätmiseks, mitte avalduse menetlusse võtmata jätmiseks. Lisaks ei ole sel hetkel veel isegi teada, kas võlgnik on ebaõigeid andmeid esitanud vms, see selgub usaldusisiku ülesannete täitmise käigus. Punktile 1 vastavad muudatused hinnatakse võlgade ümberkujundamise menetluse algatamise otsustamisel FIMS § 18 alusel ja võlgade ümberkujundamise kava kinnitamisel FIMS § 26 lg 1 p 2 alusel. Punktis 2 sätestatud alus, et võlgnik peab enne avalduse esitamist astuma vajalikke samme võlausaldajatega kohtuvälise kokkuleppe saavutamiseks, jäetakse välja seoses VÕVS § 10 lõikes 1 sätestatud tingimuste väljajätmisega. Punktides 3̶−7 nimetatud muudatused viiakse samuti üle FIMS § 18 lõikesse 2, samuti on need sätestatud kohustustest vabastamise menetluse algatamisest keeldumise alustena FIMS § 44 lõikes 3. Samas ei saa need olla maksejõuetusavalduse menetlusse võtmisest keeldumise aluseks, sest igal juhul peaks olema võimalik võlgniku pankrot välja kuulutada. Võlgniku pankroti väljakuulutamise vastu võib olla huvi ka võlausaldajatel, mitte ainult võlgnikul. Lõike 1 punkti 1 täiendatakse võrreldes kehtiva VÕVS § 17 lõike 1 punktiga 1 selliselt, et maksejõuetusavaldust ei võeta menetlusse, kui see põhineb nõudel, mille suhtes kehtib võlgade ümberkujundamise avaldus (PankrS § 14 lg 1 p 4). Sellise nõude alusel ei saa võlgniku suhtes mingeid meetmeid enne võtta, kui võlgade ümberkujundamise kava ei ole tühistatud või selle täitmise tähtaeg ei ole lõppenud ja kui nõue on endiselt täitmata. Samuti täiendatakse punkti 1 60 TsMS komm III lk 442 p 1 30 selliselt, et maksejõuetusavaldust ei võeta menetlusse ka siis, kui see põhineb nõudel, mille alusel ei saa FIMS § 47lõikest 1 tulenevalt sissenõuet võlgniku varale pöörata. Kui kohustustest vabastamise menetlus käib ning tulevikus otsustatakse võlgniku vabastamine sellest nõudest tulenevast kohustusest, siis ei peaks olema võimalik sellel võlausaldajal vahepeal sama nõude alusel uut maksejõuetusavaldust esitada. Lõike 1 punkt 2 vastab VÕVS § 17 lõike 1 punktile 3, millega võrreldes täiendatakse seda selliselt, et maksejõuetusavaldust ei võeta menetlusse ka siis, kui võlgniku makseraskused on ületatavad lisaks võlgade ümberkujundamisele ka pankrotimenetluseta või kohustustest vabastamiseta. Tegemist on ikkagi võlgnikku koormavate menetlustega ning kui on võimalik võlgniku makseraskused ületada lihtsamal viisil, tuleks seda eelistada. Lõikes 2 nähakse ette avalduse menetlusse võtmine ühe abikaasa suhtes, kui mõlema suhtes ei ole seda võimalik teha. Näiteks on võimalik, et mõlemal abikaasal on makseraskused, kuid ühe puhul on juba välja kuulutatud pankrot ning uut maksejõuetusavaldust selle abikaasa suhtes esitada ei saa. Sellises olukorras ei ole mõistlik teisel abikaasal lasta esitada uut avaldust või tema makseraskustega mitte tegeleda. Lõige 3 vastab VÕVS § 17 lõikele 3 ega too kaasa sisulist muudatust. Lõige 4 vastab VÕVS § 17 lõikele 4 ning täiendatakse võrreldes sellega selliselt, et määruskaebuse maksejõuetusavalduse menetlusse võtmata jätmise peale saab esitada ka maksejõuetusavalduse esitanud võlausaldaja. Samuti piiratakse kaebeõigust, võimaldades määruskaebuse, sh nii ringkonnakohtusse kui Riigikohtusse, esitada üksnes maakohtu määruse peale. Kehtiva õiguse järgi sai määruskaebuse esitada ainult võlgnik, sest ka võlgade ümberkujundamise avalduse esitamise õigus oli ainult võlgnikul. Seoses FIMS § 6 lõikes 2 tehtud ettepanekuga sätestatakse ka kaebeõiguse ulatus. Kehtiva seaduse järgi kehtib avalduse menetlusse võtmata jätmise määruse suhtes kahekordne kaebeõigus. Määruskaebuse saab esitada nii maakohtu kui ringkonnakohtu määruse peale. Muudatusettepanekuga kaebeõigust vähendatakse ja Riigikohtusse enam kaevata ei saa. Riigikohus on SanS § 30 lg 7 kohta öelnud järgmist: „Üldiselt ei ole avalduse menetlusse võtmise määruse (ja korraldusliku määruse) peale eraldi kaebeõigust seaduses ette nähtud (vt TsMS § 372 lg 5). SanS § 30 lg 7 näeb ometigi erandlikult ka võlausaldajate poolt vastu võtmata saneerimiskava kinnitamise avalduse menetlusse võtmise määruse peale ette kaebeõiguse ja seda isegi kahekordselt, st ka ringkonnakohtu määruse peale Riigikohtusse. Kolleegium märgib, et selline ulatuslik kaebeõigus korraldusliku määruse peale on ebaökonoomne ja venitab põhjendamatult muidu väga kitsastes ajalistes raamides kulgevat saneerimismenetlust. Piisav oleks ka edasikaebeõigus kava kinnitamise või kinnitamata jätmise määruse peale (SanS § 37).“61 FIMS § 13 lõike 4 puhul lähtutakse samast loogikast, et menetlusse võtmise määruse puhul on määruskaebeõigus ebavajalik ning menetlusse võtmata jätmise määruse puhul on kahekordne määruskaebeõigus ebaökonoomne. Samuti on PankrS § 14 lõike 2 kohaselt õigus 61 RKTKm nr 3‑2‑1‑164‑16, p 13. 31 esitada määruskaebus pankrotiavalduse menetlusse võtmata jätmise määruse peale. PankrS § 5 lõikes 2 tulenevalt Riigikohtusse määruskaebust esitada ei saa. Paragrahvis 14 reguleeritakse usaldusisiku nimetamine. Muudatused tulenevad direktiivi ülevõtmisest ja füüsilisest isikust võlgniku maksejõuetusmenetlustes nõustajate süsteemi ümberkujundamisest. Nõustajate paljusust vähendatakse. Pankrotimenetluses ajutise halduri, kohustustest vabastamise menetluses usaldusisiku ja võlgade ümberkujundamise menetluses nõustaja ülesandeid hakkab täitma üks ja sama isik, keda nimetatakse usaldusisikuks. Kehtivas VÕVS-s reguleeritakse nõustaja nimetamist §-s 18. Paragrahvis 14 reguleeritakse usaldusisiku nimetamine konkreetses menetluses. Paragrahvis 14, eelkõige lõigetes 1–4 sätestatakse usaldusisiku nimetamiseks selged, läbipaistvad ja õiglased kriteeriumid, mis on kohustuslikud tulenevalt direktiivi artikli 26 lõike 1 punktist b. Need on seotud usaldusisikute nimekirja loomisega. Lõikes 1 sätestatakse, et usaldusisiku nimetamine otsustatakse PankrS §-s 15 sätestatud korras. Usaldusisik hakkab muudatusettepanekute kohaselt edaspidi täitma nii füüsilisest isikust võlgniku pankrotimenetluses ajutise halduri, kohustustest vabastamise menetluses usaldusisiku kui ka võlgade ümberkujundamise menetluses nimetatud nõustaja ülesandeid. Pankrotihalduri ülesandeid usaldusisik täitma ei hakka, st pankrotimenetlust usaldusisik läbi ei vii. Pankrotihaldur haldab ja realiseerib vara, mis nõuab kõrgemat kvalifikatsiooni. Nii kõrgete nõudmiste panemine kõikidele usaldusisiku kohustusi täitvatele isikutele ei ole mõistlik, sest see võib teenuse hinna viia liiga kõrgeks. Võimalik on, et usaldusisikuks nimetatakse isik, kes võib tegutseda ka pankrotihaldurina. Sellisel juhul on võimalik, et sama isik viib läbi ka võlgniku pankrotimenetluse. Kehtiva VÕVS § 18 lõikes 1 sätestatud teise lause kohaselt võib kohus nimetada nõustaja ka pärast maksejõuetusavalduse menetlusse võtmist. Kuna võlgnik ei saa enam enda menetluses olla usaldusisikuks, tuleb usaldusisik alati nimetada ning lõike 1 viimane lause ei ole enam asjakohane, mistõttu see jäetakse välja. Eelnõu väljatöötamisel kaaluti, kas võlgnikul endal peaks olema õigus usaldusisikuks teatud juhtudel siiski olla. Riigikohus on kehtiva õiguse pinnalt öelnud, et võlgniku võib enda usaldusisikuks määrata ainult põhjendatud juhul. Tuleb arvestada, et usaldusisiku roll on kaitsta ka võlausaldajaid. Näiteks peaks usaldusisik vaatama, et võlausaldajate eest ei varjata tulu jne.62 Kuigi võlgniku enda usaldusisikuks nimetamine peaks olema erandlik, on see praktikas siiski tavaline, sest keegi teine ei soovi usaldusisikuks olla. Ühelt poolt tegeleb selle probleemiga juba pankrotiseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (195 SE), millega tehakse ettepanek usaldusisiku tasustamise võimaluse loomiseks. Teiselt poolt aitab olukorda parandada ka käesolev eelnõu, millega tehakse ettepanek nõustajate süsteemi muutmiseks. Muudatuste tulemusel peaks edaspidi olema alati võimalik nimetada pädev usaldusisik. 62 RKTKm 3-2-1-31-16, p 18. 32 Lõikes 1 sätestatakse tulenevalt direktiivi artikli 26 lõike 1 punktist c, et usaldusisiku nimetamisel konkreetses menetluses, sealhulgas piiriüleste juhtumite korral, tuleb kaaluda usaldusisiku kogemusi, erialaseid teadmisi ja juhtumi eripära. Direktiivi vastava sätte kohaselt tuleb nõustaja määramisel konkreetse juhtumi jaoks, sh piiriüleste juhtumite jaoks, nõuetekohaselt kaaluda nõustaja kogemusi ja erialaseid teadmisi ning juhtumi eripära. Direktiivi põhjenduspunktis 88 on selgitatud, et piiriüleste juhtumite puhul tuleks nõustaja määramisel muu hulgas arvesse võtta tema võimet täita kohustusi, mis tulenevad määrusest (EL) 2015/848, ehk tema suutlikkust suhelda ja teha koostööd teiste liikmesriikide pankrotihalduritega ning kohtute ja haldusasutustega, samuti tema inim- ja haldusressursse potentsiaalselt keeruliste juhtumite menetlemiseks. Direktiiviga kooskõla tagamiseks sätestatakse konkreetne kohustus usaldusisiku kogemuste ja teadmiste kaalumiseks konkreetse asja eripärasid arvestades. Lõikes 2 sätestatakse kohtule võimalus nimetada abikaasadest võlgnike puhul eraldi usaldusisikud. See võib olla vajalik mõlema abikaasa huvide parema kaitse tagamiseks. Lõikes 3 sätestatakse, et usaldusisikuks võib nimetada isiku, kes on kantud usaldusisikute nimekirja. Tegemist on uudse lähenemisega. Seni võis võlgade ümberkujundamise menetluses nõustajaks ja kohustustest vabastamise menetluses usaldusisikuks nimetada ükskõik kelle. Nimekirja ega registreerimise kohustust kehtiva seaduse järgi ei ole. Nõustajate ja usaldusisikute teenuse ebaühtlane kvaliteet on aga tinginud olukorra, kus seda kutset on vaja reguleerida ja seada kvalifitseerumise tingimused, mille tagajärjel tõuseb teenuse kvaliteet. See omakorda tagab võlgnike probleemidele paremate lahenduste leidmise ja vähendab kohtu koormust võlgnike juhendamisel ja nõustamisel. Samuti on kohtunikud avaldanud, et füüsilisest isikust võlgnike menetluste tõhusaks läbiviimiseks oleks vaja nõustajate registrit, millest nõustajat valida.63 Usaldusisikute nimekirja pidamine sätestatakse FIMS 5. peatükis. Lõigetes 4 ja 5 sätestatakse, et usaldusisik ei tohi olla kohtu töötaja ning ta peab olema sõltumatu võlgnikust ja võlausaldajatest. Andes kohtule nõusoleku usaldusisikuna tegutsemiseks, kinnitab isik kirjalikult, et ta on sõltumatu võlgnikust ja võlausaldajatest. Samuti ei tohi usaldusisikuks olla asja menetleva kohtuniku ega kohtunikuabi lähikondne. Lõigete eeskujuks on PankrS § 56 lõiked 3 ja 4 ning eesmärgiks välistada huvide konfliktis oleva isiku usaldusisikuks nimetamine. Muudatusega võetakse üle direktiivi artikli 26 lg 1 punkt d. Direktiivi vastava sätte kohaselt peab võlgnikel ja võlausaldajatel olema huvide konflikti vältimiseks võimalus vaidlustada nõustaja valimine või määramine või nõuda nõustaja asendamist. Põhjenduspunktis 88 on selgitatud, et liikmesriikidel peaks olema võimalik otsustada, millised on nõustaja valiku või määramise vaidlustamise või nõustaja asendamise nõudmise viisid, näiteks võlausaldajate komitee kaudu. Usaldusisiku vabastamine reguleeritakse FIMS § 63, mille lõike 1 punkti 4 kohaselt on aluseks see, kui isikut ei oleks tohtinud usaldusisikuks nimetada. Usaldusisikuks nimetamise tingimused sätestatakse FIMS §-s 14. Üheks tingimuseks isiku usaldusisikuks mitte nimetamiseks lõike 4 kohaselt ongi see, kui usaldusisik võib olla huvide konfliktis. Sellisel 63 Töörühma analüüs lk 444, p m. 33 juhul ei tohi teda usaldusisikuks nimetada ja kui ta on nimetatud, on see vabastamise alus. Nii võlgnikul kui võlausaldajal on õigus nõuda usaldusisiku vabastamist, millega kaasneb ka usaldusisiku asendamine. Samuti on neil võimalik vaidlustada kohtu määrust usaldusisiku vabastamata jätmise kohta. Lõikes 6 kaotatakse nõue, et usaldusisiku nimetamiseks peab olema võlgniku nõusolek. Edaspidi nimetatakse usaldusisik alati. Seda tagab võimalus maksta usaldusisiku tasu menetlusabi korras. Usaldusisiku nimetamiseks võlgniku nõusolekut edaspidi ei küsita, kuid kohus kuulab usaldusisiku valimisel ära võlgniku arvamuse usaldusisiku kandidaadi kohta. See aitab kaasa usaldusisiku ja võlgniku omavahelise parema sobivuse ja usalduse tekkimisele, mis on vajalik maksejõuetusmenetluse sujuvaks ja edukamaks läbiviimiseks. Lõikes 7 sätestatakse, et usaldusisiku nimetamiseks peab olema usaldusisiku nõusolek. Sama sätestab kehtiv õigus nii ajutise halduri, usaldusisiku kui nõustaja korral, sisulist muutust ei kaasne. Lõikes 8 sätestatakse, et kohus nimetab usaldusisiku pankroti väljakuulutamiseni, kohustustest vabastamise menetluse lõpuni või võlgade ümberkujundamise menetluse lõpuni. Usaldusisiku nimetamisel ei ole veel otsustatud, milline menetlus algatatakse, mistõttu on usaldusisiku nimetamise ajal võimalikud kõik lõikes 8 sätestatud variandid. Juhul kui kohus kuulutab välja võlgniku pankroti, siis nimetab kohus halduri. Kui menetluses varem nimetatud isik on nii haldur kui usaldusisik, on võimalik, et sama isik saab jätkata. See oleks üldjuhul mõistlik ja ökonoomne. Kohustustest vabastamise menetlus algab edaspidi pankroti väljakuulutamisest. Pankrotimenetlust läbi viima nimetatud haldur täidab sellisel juhul ka usaldusisiku ülesandeid. Kui pankrotimenetlus aga lõpeb enne kohustustest vabastamise menetluse lõppemist, on võimalik, et usaldusisiku ülesandeid nimetatakse täitma isik, kellel halduri kvalifikatsiooni ei ole. Sellisel juhul nimetab kohus usaldusisiku kohustustest vabastamise menetluse lõpuni. Kui algatatakse võlgniku võlgade ümberkujundamise menetlus, siis nimetatakse usaldusisik selle menetluse lõpuni. Lõikes 9 sätestatakse täiendavad alused, millal kohus võlausaldaja maksejõuetusavalduse alusel usaldusisikut ei nimeta. FIMS § 11 lõigetes 1 ja 2 on eristatud kahte olukorda: esiteks selline, kus võlausaldaja soovib maksejõuetusavalduse alusel võlgniku pankroti väljakuulutamist, ja teiseks selline, kus ta soovib võlgade ümberkujundamise menetluse algatamist. Kui võlausaldaja taotleb võlgniku pankroti väljakuulutamist, peab tal selleks olema piisav alus. Kui võlausaldajal pankroti väljakuulutamiseks piisavat alust ei ole, millele viitavad pankrotiseaduse § 15 lõikes 3 sätestatud tingimused, jäetakse usaldusisik nimetamata, maksejõuetusavalduse alusel edasist menetlust ei toimu ja menetlus lõpeb. Kui võlausaldaja soovib aga võlgniku võlgade ümberkujundamise menetluse algatamist, aga ei suuda täita ära PankrS § 10 lõigetes 2 ja 3 34 sätestatud tingimusi, võib võlausaldaja siiski maksejõuetusavalduse esitada, kui võlgnik on sellega nõus. Sellisel juhul ei ole võlausaldaja maksejõuetusavalduse alusel usaldusisiku nimetamata jätmine seotud PankrS § 15 lõikes 3 nimetatud tingimustega, vaid võlausaldaja maksejõuetusavalduse alusel nimetatakse usaldusisik samamoodi, nagu seda tehtaks võlgniku enda maksejõuetusavalduse alusel. Lõikes 10 sätestatakse, et kui kohus jätab usaldusisiku nimetamata, siis menetlus lõpeb. Kui kohus usaldusisikut ei nimeta, siis ei ole menetluse algatamise eeldused täidetud, mistõttu on asjakohane see lõpetada. Samamoodi lõpeb pankrotiavalduse läbivaatamine, kui kohus ei nimeta ajutist haldurit. Lõikes 11 sätestatakse PankrS § 15 lõikes 2 (tunnistatakse kehtetuks, kuivõrd pankrotiseaduses ei reguleerita edaspidi füüsilisest isikust võlgniku suhtes pankrotiavalduse esitamist) reguleeritud olukord, kus võlgnik on esitanud enda suhtes maksejõuetusavalduse ja võlgnik on ilmselgelt varatu ja maksejõuetu. Puudub mõistlik põhjus kaaluda võlausaldajatega läbirääkimiste pidamist või võlgade ümberkujundamise menetluse algatamist. Sellisel juhul võib olla mõistlik jätta usaldusisik, nagu kehtiva seaduse järgi ajutine pankrotihaldur, nimetamata ning kohe võlgniku pankrot välja kuulutada. Pankrotihaldur peab välja selgitama võlausaldajate nõuded ja võimaliku vara. Ühtlasi, kui võlgnik seda taotleb, algatatakse ka võlgniku suhtes kohustustest vabastamise menetlus. Haldur täidab pankrotimenetluse ajal usaldusisiku ülesandeid kohustustest vabastamise menetluses. Kui pankrotimenetlus lõpeb, võib haldur esitada avalduse enda vabastamiseks ka usaldusisiku ülesannetest. Sellisel juhul nimetab kohus teise usaldusisiku (FIMS § 45 lg 7). Lõikes 12 sätestatakse, et kohus määrab usaldusisiku nimetamise määruses tähtaja võlgniku vara- ja võlanimekirja ning nende lisade kohtule esitamiseks. Kui kohus on nimetanud usaldusisiku, siis järgneb sellele võlgniku majandusliku olukorra kindlakstegemine ning kohtule vastava info esitamine. Selleks peab kohus aga määrama tähtaja. Tähtaeg ei tohiks olla pikem kui 30 päeva. Paindlikkuse tagamiseks võimaldatakse tähtaega pikendada kuni 30 päeva võrra. Pikendamiste arv ei ole piiratud, kuid kõik pikendamised peavad jääma kokku 30 päeva sisse. Seega tähtaeg vara- ja võlanimekirja esitamiseks ei saa olla kokku pikem kui 60 päeva. Ühelt poolt on vaja tagada võlgniku olukorra kvaliteetne hindamine, teiselt poolt aga tulenevalt maksejõuetusmenetluste eripärast menetluse kiirus. Lõikes 13 sätestatakse, et kohus avaldab väljaandes Ametlikud Teadaanded teate maksejõuetusavalduse läbivaatamise aja ja koha kohta. Sellega kaitstakse võlgniku võlausaldajaid, aga ka võlgnikku ennast täiendavate võlgade tekkimise eest. Paragrahvis 15 sätestatakse usaldusisiku nimetamise tagajärjed. Võrreldes VÕVS §-ga 20, millele FIMS § 15 vastab, on tehtud muudatusi seoses maksejõuetusavalduse loomisega. Maksejõuetusavalduse alusel võib algatada nii pankroti, kohustustest vabastamise kui ka võlgade ümberkujundamise menetluse. Sellega seoses muudetakse ka menetlemise protsessi. Kehtiv VÕVS ei erista eelnõu avalduse menetlusse võtmist ja menetluse algatamist, vaid see toimub ühe menetlusliku otsustusega, milles kohus võtab sisulise seisukoha, kas ta asjaga 35 tegeleb.64 Kehtiva VÕVS-i alusel esitatakse üldreeglina võlgade ümberkujundamise avaldusega koos ka võlgade ümberkujundamise kava. Maksejõuetusavalduse puhul hakatakse menetlusse võtmist ja menetluse algatamist (avalduse läbi vaatamine) eristama. Avalduse menetlusse võtmine on formaalne ning selle kohta ei avaldata teadet. Kui kohus on otsustanud avalduse menetlusse võtta, otsustab ta usaldusisiku nimetamise, mille kohta avaldatakse ka teade. Usaldusisiku nimetamine viitab sellele, et võlgniku suhtes on tõenäoliselt põhjendatud maksejõuetusmenetluse algatamine. Seega toob usaldusisiku nimetamine kaasa ka teatud tagajärjed. Sarnaselt kaasnevad pankrotiseaduse kohaselt tagajärjed ajutise halduri nimetamisega, mitte avalduse menetlusse võtmisega. Lõikes 1 asendatakse võrreldes VÕVS § 20 lõikega 1 võlgade ümberkujundamise avaldus maksejõuetusavaldusega ning täiendatakse teist lauset selliselt, et viivise või ajas suureneva leppetrahvi arvestamine ei peatu võlgniku suhtes ka siis, kui kuulutatakse välja võlgniku pankrot. Viivise ja ajas suureneva leppetrahvi arvestamise peatumine on üks vahend, millega tagada võlgniku jaoks õigusrahu oma võlgnevustega tegelemise ajaks.65 Pankrotiavalduse esitamisel viivis ja ajas suureneva leppetrahvi arvestamine ei peatu. Küll aga peatub viivise ja intressi arvestamine PankrS § 33 lg 1 p 6 alusel pankroti väljakuulutamisel. Kui hiljem kuulutatakse välja võlgniku pankrot, siis selleks, et võlausaldajaid erinevalt mitte kohelda, sätestatakse, et see reegel pankroti väljakuulutamise korral ei kehti. Lõikes 2 reguleeritakse võlausaldaja võlgnikuga sõlmitud lepingu lõpetamise keeld. Kehtiva VÕVS § 20 lg 2 kohaselt kehtib lepingu lõpetamise keeld üksnes võlgade ümberkujundamise menetluses ümberkujundatavate nõuete suhtes. Muudatuse kohaselt kehtiks see kõikide võlgniku lepingute suhtes. See on väga lai, kuid antud menetlusetapis, kui ei ole veel teada, kas algatatakse võlgade ümberkujundamise menetlus või kuulutatakse välja võlgniku pankrot, veel vähem, millised nõuded võlgade ümberkujundamise menetluses ümber kujundataks, ei ole võimalik lepinguid eristada. Samas on tegemist ühe olulise abimeetmega, millest võib sõltuda võlgade ümberkujundamise menetluse võimalikkus. Kui lepingud lõpetatakse, võib võlgnik sattuda veel halvemasse olukorda. Näiteks kui ta on üürinud endale eluaseme, kuid üürileandja lõpetab maksejõuetusavalduse esitamisel temaga lepingu ning võlgnik peab hakkama otsima uut eluaset, võib see tingida olukorra, kus võlgnik võtab ebasoodsa laenu enda kohustuste täitmiseks vms. See ei toetaks kuidagi võlgniku võimalusi makseraskustest vabaneda. Teiselt poolt on oht, et kui võlgnik ei pea sisuliselt lepinguid vähemalt ajutiselt täitma, kuid võlausaldaja kohustub enda kohustusi edasi täitma, võib võlgnik olukorda ära kasutada. Selle vältimiseks võiks võlausaldajal olla õigus esitada kohtule avaldus lepingu lõpetamiseks. Lõikes 3 täpsustatakse võrreldes VÕVS § 20 lõikega 1 maksejõuetusavalduse loomisest tulenevalt, et kui kohus peatab avalduse menetlusse võtmisel täitemenetluse või sundtäitmise, siis see kehtib ka kuni pankroti väljakuulutamiseni, sest maksejõuetusavalduse alusel on võimalik algatada ka pankrotimenetlus. Samamoodi peatab kohus täitemenetluse ja sundtäitmise ka siis, kui kehtiva PankrS alusel nimetatakse ajutine haldur (PankrS § 17 lg 3). 64 Võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seaduse (743 SE) seletuskiri, lk 19, § 15. 65 Võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seaduse (743 SE) seletuskiri, lk 20, § 20. 36 Üldises osas vastab lõige 3 VÕVS § 20 lõikele 3, kuid punkti 4 täiendatakse selliselt, et kohus saab kohaldada ka pankrotimenetlust tagavaid abinõusid. Need on mõnevõrra erinevad. Kuna võimalik on nii pankroti väljakuulutamine kui võlgade ümberkujundamise menetluse algatamine, siis peaks kohtul olema ka võimalik kohaldada vajalikke abimeetmeid. Kohus saab otsustada muu hulgas vastavalt sellele, millise menetluse algatamine tundub võlgniku esitatud andmete põhjal tõenäolisem. Lõiked 4 ja 5 vastavad üldiselt VÕVS § 20 lõigetele 4 ja 5. Erisused on tingitud maksejõuetusavalduse loomisest ja sellest, et kohus võib maksejõuetusavalduse alusel välja kuulutada ka pankroti. Lõikes 6 sätestatakse kaebeõigus lõike 3 punktides 1̶−4 sätestatud alusel tehtud määrusele. Kaebeõiguse sätestamine on seotud FIMS § 6 lõikes 2 sätestatuga, st et kõik kaebeõigused peavad olema FIMS-is selgelt kirjas. Kaebeõigus antakse sarnaselt PankrS § 18 lõikele 4. Seejuures ei ole FIMS § 15 lõike 3 esimese lause alusel tehtud määruse peale kaebamise õigust, sest kohus peatab alati avalduse menetlusse võtmisel võlgniku vara suhtes läbiviidava täitemenetluse või sundtäitmise. Samamoodi ei saa kaebust esitada PankrS § 17 lõike 3 alusel tehtud määruse peale. Paragrahvis 16 reguleeritakse vara- ja võlanimekirja koostamine ja kohtule esitamine. Kehtivas VÕVS-s on see reguleeritud §-s 12. Kehtiva VÕVS järgi peab vara- ja võlanimekirja koostama ja esitama kohtule võlgnik. Praktikas on see aga osutunud võlgnikule liiga koormavaks. Ühelt poolt on selleks kehtestatud vormid (VÕVS § 13) liialt keerulised, teiselt poolt on pankrotiavalduse esitamine oluliselt lihtsam ja pankrotimenetlus tuntum. Seetõttu kiputakse eelistama oma makseraskustega tegelemiseks pankrotimenetlust. Võlgade ümberkujundamise menetlus võib aga olla võlgniku jaoks säästvam. Seetõttu kaasatakse usaldusisik, kes aitab võlgnikku tema majandusliku olukorra selgitamisel ja kohtule esitlemisel, samuti aitab välja selgitada, milline menetlus oleks võlgniku olukorrast tulenevalt kõige mõistlikum läbi viia. Seega koostab ja esitab edaspidi võlgniku vara- ja võlanimekirja kohtule võlgniku nimel usaldusisik. Samamoodi koostab ja esitab saneerimiskava kohtule ettevõtja nimel saneerimisnõustaja (SanS § 20 lg 1). Võlgnik peab usaldusisikule osutama abi ning tegema koostööd (FIMS § 61 lg 4). Usaldusisik peab vara- ja võlanimekirja koostamisel kasutama FIMS §-s 8 viidatud vorme, see on kohustuslik. Lõike 1 punktid 1̶−3 vastavad kehtiva VÕVS § 12 lõikele 1. Erinevus seisneb eelkõige selles, et vara- ja võlanimekirja peaks üldreeglina koostama võlgniku asemel usaldusisik. Usaldusisik peaks olema pädevam ning temale ei tohiks see raskusi valmistada. Info terviklikkus on oluline ka õige menetluse valimiseks, võlausaldajate õiguste kaitsmiseks ning juhul, kui algatatakse võlgade ümberkujundamise menetlus, siis selle õnnestumiseks. Kui professionaalsete teadmistega usaldusisik need dokumendid koostab, peaks see tagama ka suurema usalduse menetluse suhtes ja läbipaistvuse. Usaldusisik hindab seejuures ka võõrandatud varaga seotud aspekte jne, mis aitab vähendada menetluse kuritarvitamist (vara kõrvale viimine). Lisaks on 37 punkti 1 täiendatud selliselt, et varanimekirjas tuleb märkida ka võlgniku ja temaga koos elavate perekonnaliikmete nõuded oma võlausaldajate vastu. Need võivad võlgniku vara suurendada. Menetluse efektiivsuse tagamisel on oluline, et mõlemate poolte huvide kaitse on tasakaalus: vältida tuleb võlausaldajate õiguste kuritarvitamist vara varjamisega, teisalt on vaja tagada võlgnikule kui nõrgemale poolele kaitse oskusliku ja sõltumatu nõustamisega.66 Seda aitabki tagada usaldusisik, kelle ülesanded, mh vara- ja võlanimekirja koostamine, on määratud nendest põhimõtetest lähtuvalt. Lõike 1 punktis 4 sätestatakse, et usaldusisik annab vara- ja võlanimekirjaga koos kohtule ka oma hinnangu, milline menetlus tuleks võlgniku suhtes algatada. Samuti on võimalik, et usaldusisik jõuab järeldusele, et võlgniku suhtes ei peakski menetlust algatama, näiteks on tal võimalik makseraskused ületada muul viisil või õnnestub usaldusisikul saavutada mõistlikud kokkulepped võlausaldajatega kohtuväliselt. Ka on võimalik, et nõuded võlgniku suhtes on kohe aegumas ning menetluse läbiviimine muudaks tema olukorra hullemaks. Kohus ei ole selle hinnanguga seotud, kuid see on kohtule abiks otsustamisel. Lõiked 2–5 vastavad kehtiva VÕVS § 12 lõigetele 2̶−5. Kehtiva VÕVS § 12 lõige 6 sisaldub FIMS § 61 lõikes 6 viitega ajutise halduri õigustele pankrotiseaduse järgi (PankrS § 22 lõiked 3 ja 4). Lõikes 6 sätestatakse, et usaldusisik peab vara- ja võlanimekirja esitamisel kasutama käesoleva seaduse § 8 lõike 1 alusel kehtestatud vastavat vormi. Kuigi FIMS § 8 lõikes 1 on sätestatud, et vormide kasutamine on kohustuslik ja usaldusisiku puhul on tegemist professionaaliga, tuuakse see sarnaselt FIMS § 10 lõikes 6 ja § 11 lõikes 4 sätestatule järjepidevuse huvides esile. Paragrahvis 17 reguleeritakse maksejõuetusavalduse läbivaatamine. Lõikes 1 sätestatakse maksejõuetusavalduse läbivaatamise kord. Maksejõuetusavalduse läbivaatamine toimub samamoodi nagu pankrotiavalduse läbivaatamine, mistõttu tehakse viide pankrotiseaduses pankrotiavalduse läbivaatamise kohta sätestatule. Sh kohaldub ka PankrS § 27 lg 3, mille kohaselt avalduse menetlemist ei tohi peatada. Kohtupraktikas on olnud juhtum, kus võlgade ümberkujundamise avalduse menetlemine peatati, kuni kohus otsustas hagi tehingu tagasivõitmise üle. See ei tohiks olla lubatud.67 Lõikes 2 sätestatakse kohtu valikud maksejõuetusavalduse läbivaatamisel. Vaadanud maksejõuetusavalduse läbi, kuulutab kohus välja võlgniku pankroti, kuulutab välja pankroti ja algatab kohustustest vabastamise menetluse vastavalt pankrotiseaduses sätestatule, algatab võlgade ümberkujundamise menetluse kõnesolevas seaduses sätestatud korras, jätab avalduse rahuldamata või lõpetab menetluse raugemise tõttu pankrotiseaduse §-s 29 nimetatud alusel. 66 Töörühma analüüs lk 160. 67 Töörühma analüüs lk 423. 38 Kohus kontrollib menetluse valikul mh seda, millist menetlust ta algatada saab. Võlgade ümberkujundamise menetluse algatamisel tuleb kontrollida FIMS §-s 18, kohustustest vabastamise menetluse algatamisel FIMS §-s 44ja pankrotimenetluse algatamisel PankrS §-s 31 sätestatud eelduste täitmist. Lõikes 3 sätestatakse, et menetlusliigi valikul peab kohus arvestama võlgniku tahet. Võlgnik peab vastava menetluse algatamiseks olema avaldanud tahet maksejõuetusavalduses või andma nõusoleku, välja arvatud siis, kui maksejõuetusavalduse on esitanud võlausaldaja ja välja kuulutatakse võlgniku pankrot. See tähendab, et kui võlgnik soovib näiteks võlgade ümberkujundamist, kuid ei nõustu tema suhtes pankroti väljakuulutamisega, ei saa pankrotimenetlust algatada. Füüsilisest isikust võlgnikul ei ole kohustust enda pankrotimenetlust algatada. Erandlikult, kui maksejõuetusavalduse on esitanud võlausaldaja, võib võlgniku pankroti välja kuulutada ka võlgniku nõusolekuta. Võlgade ümberkujundamise ja kohustustest vabastamise menetlused eeldavad võlgniku aktiivset osavõttu ja tahet menetluse eesmärke saavutada. Lisaks, kui võlgnik taotleb pankroti ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist, siis juhul kui kohustustest vabastamise menetluse algatamine ei ole võimalik, ei tohiks välja kuulutada ka võlgniku pankrotti. Samamoodi on Saksa õiguse kohaselt: kui võlgnik esitab pankrotiavalduse tarbijapankrotimenetluses, peab ta sellega siduma kohustusest vabastamise avalduse. Kui ta seda ei tee, kutsutakse teda tagantjärele üles avaldama, kas ta soovib ka kohustustest vabastamist. Kui võlgnik oma seisukohta ei avalda, loetakse, et ta on pankrotiavalduse tagasi võtnud (InsO § 305 lg 5).68 Seega, kui võlgnik esitab koos pankrotiavaldusega ka kohustustest vabastamise avalduse, võib eeldada, et kohustustest vabanemine ongi võlgniku eesmärk. Kui kohustustest vabastamise menetluse algatamine ei ole aga võimalik, ei ole põhjendatud ka võlgniku pankrotimenetluse läbiviimine. Kui võlgnik seda siiski soovib, peaks ta avalduses ära märkima mõlemad variandid, st nii pankroti väljakuulutamise kui ka pankroti väljakuulutamise ja kohustustest vabastamise menetluse algatamise. Võlausaldaja maksejõuetusavalduse alusel peaks võlgniku pankroti välja kuulutama ka siis, kui kohustustest vabastamise menetluse algatamine ei ole võimalik. Lõikes 4 sätestatakse, et määrus maksejõuetusavalduse läbivaatamise kohta edastatakse võlgnikule ja maksejõuetusavalduse esitanud võlausaldajale ning avaldatakse ka väljaandes Ametlikud Teadaanded. Ka pankrotiteade ja võlgade ümberkujundamise menetluse algatamise teated avaldatakse Ametlikes Teadaannetes (PankrS § 33 lg 1, kehtiv VÕVS § 16 lg 2). Lõikes 5 sätestatakse maksejõuetusavalduse rahuldamata jätmine. Kohus jätab maksejõuetusavalduse rahuldamata, kui võlgnik ei ole makseraskustes või need on ilmselgelt ületatavad võlgade ümberkujundamiseta või pankrotimenetluseta, muu hulgas võlgniku vara realiseerimisega võlgade katteks ulatuses, mida võib võlgnikult mõistlikult eeldada, või kui avaldust ei oleks käesoleva seaduse §-s 13 sätestatud alusel pidanud menetlusse võtma. 68 U. Foerste. Pankrotiõigus. Juura 2018, lk 214, änr 535. 39 Lõikes 6 sätestatakse erand abikaasade ühise maksejõuetusavalduse puhuks. Üldreeglina peaks kohus tegema abikaasade suhtes ühise otsuse ja kui ta algatab menetluse, siis algatama mõlema abikaasa suhtes ühise menetluse. Abikaasade ühise maksejõuetusavalduse mõte on selles, et abikaasade rahalised raskused lahendatakse ühiselt, st ühes menetluses. Olukorras, kus abikaasad on küll esitanud ühise maksejõuetusavalduse, kuid selgub, et nende majanduslik olukord on väga erinev, võib olla vajalik abikaasade suhtes erineva menetlusliku otsuse langetamine. Näiteks on võimalik, et üks abikaasadest on püsivalt maksejõuetu ning välja tuleks kuulutada tema pankrot, samas kui teisel abikaasal võib olla võimalik oma makseraskused ületada ilma maksejõuetusmenetluseta või näiteks võlgade ümberkujundamise kaudu. Seetõttu nähakse kohtule ette võimalus ka üldreeglist kõrvale kalduda. Lõiked 7 ja 8 reguleerivad sama, mis kehtiva VÕVS § 15 lõiked 1 ja 2. Tegemist on võlgnikult või muudelt isikutelt teabe saamise õiguse alustega, mis sobivad paremini avalduse läbivaatamise juurde, menetluse valiku tegemiseks. Siin on usaldusisik juba koostanud vara- ja võlanimekirja ja andnud hinnangu. Lõikes 9 sätestatakse, et menetlusosalisteks maksejõuetusavalduse läbivaatamisel on võlgnik ja maksejõuetusavalduse esitanud võlausaldaja. Sarnane on PankrS § 25 lg 1. Teised võlausaldajad ei peaks menetlusosalisteks olema, sest nad ei ole avaldust menetluse algatamiseks esitanud. Lõikes 10 sätestatakse lõikes 2 nimetatud alusel tehtud määruse kohta määruskaebuse esitamise õigus. Lõikes 2 sisaldub mitu võimalikku otsustust. Kohus võib otsustada kuulutada välja pankrot, algatada kohustustest vabastamise menetlus, algatada võlgade ümberkujundamise menetlus, lõpetada menetlus raugemise tõttu või jätta avaldus rahuldamata. Kehtiva õiguse kohaselt on kõikide eelnimetatud otsustuste kohta tehtud määrustele kehtestatud kahekordne kaebeõigus (PankrS § 29 lg 6, § 171 lg-d 3–5, VÕVS § 28), välja arvatud pankroti väljakuulutamisel (PankrS § 32), mille puhul on pankrotiseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduses tehtud ettepanek kaebeõigust vähendada, jättes ära Riigikohtule määruskaebuse esitamise võimaluse. Tasakaalu leidmiseks on tehtud ettepanek, et ringkonnakohus peab siis alati tegema põhjendatud määruse. Kahekordne kaebeõigus on üldjuhul ette nähtud ka TsMS § 427 ja § 696 lõike 1 ja 3 1. lause järgi. Lõikes 10 sätestatakse samuti kahekordne kaebeõigus ehk määruskaebuse saab esitada nii maakohtu kui ringkonnakohtu otsuse peale. Seega on võimalik maksejõuetusavalduse alusel füüsilise isiku pankroti välja kuulutamise määrusele esitada määruskaebus Riigikohtuni, samas kui juriidilise isiku pankroti väljakuulutamise määrusele on võimalik määruskaebus esitada vaid ringkonnakohtuni. Kuivõrd maksejõuetusavalduse puhul on tegemist uudse õigusinstrumendiga, on kahekordne kaebeõigus ühtse kohtupraktika kujundamise huvides esialgu vajalik. Tulevikus saab selle üle vaadata ja vajadusel muuta. 3. peatükk. Võlgade ümberkujundamise menetlus 1. jagu. Võlgade ümberkujundamise menetluse algatamine, ümberkujundamiskava koostamine, esitamine ja kinnitamine 40 Paragrahvis 18 reguleeritakse võlgade ümberkujundamise menetluse algatamine. Kehtivas õiguses on võlgade ümberkujundamise menetluse algatamine reguleeritud VÕVS §-des 15̶–17. FIMS § 18 lähtub sellest, et FIMS sätestab maksejõuetusavalduse läbivaatamise ja läbivaatamisel tehtavad valikud, kuid konkreetse menetluse algatamisel tuleb vaadata nõuetele vastavust seadusest, kus see ka kehtiva õiguse järgi reguleeritud on. Lõikes 1 sätestatakse, et võlgniku võlgade ümberkujundamise menetluse algatamine on võimalik siis, kui võlgnik on makseraskustes, kuid ei ole veel püsivalt maksejõuetu. Võlgnik loetakse makseraskustes olevaks, kui ta ei suuda või tõenäoliselt ei suuda täita oma kohustusi nende sissenõutavaks muutumise ajal (sama nagu kehtiv VÕVS § 1 lg 2). Võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seaduse eelnõu seletuskirjas on selgitatud, et VÕVS § 1 lõike 1 kohaselt on seaduse eesmärk makseraskustes füüsilisele isikule (võlgnikule) tema võlgade ümberkujundamise võimaldamine, et ületada makseraskusi ja vältida pankrotimenetlust. VÕVS eelnõu seletuskirjas on selgitatud, et ainsaks üldiseks kriteeriumiks eelnõu subjektile on, et isik oleks makseraskustes. Makseraskuste sisu ei täpsustata lg-s 2 teadlikult, jättes täpsemad kriteeriumid kohtupraktika määrata. Põhimõtteliselt peaks võlgade ümberkujundamine olema avatud nii neile isikutele, kelle makseraskused on käes, kui neile, kellel need tõenäoliselt ees seisavad. Samuti on võlgade ümberkujundamine avatud ka juba maksejõuetuks muutunud isikute jaoks, kelle maksejõuetust (pankrotti) on võimalik selle menetluse kaudu vältida. Oluline on lg 1 teise lause põhimõte, et iga otsustuse tegemisel tuleb kaaluda ka võlausaldajate õigustatud huve.69 Lõikes 1 sätestatakse aga erinevalt kehtivast seadusest, et võlgade ümberkujundamise menetluse algatamine on võimalik vaid siis, kui võlgnik ei ole veel püsivalt maksejõuetu. Kui võlgnik on püsivalt maksejõuetu, tuleks välja kuulutada võlgniku pankrot. Kui võlgnik on püsivalt maksejõuetu, saab alternatiivselt võlad ümber kujundada kompromissi korras. Samamoodi ei ole võlgade ümberkujundamine võimalik pankrotis oleva võlgniku suhtes näiteks Soome õiguse kohaselt.70 Lõikes 2 sätestatakse võlgade ümberkujundamise menetluse algatamata jätmise alused. Need vastavad kehtiva VÕVS § 17 lõikes 2 ja §-s 28 sätestatule ning üldiselt sisulist muutust ei ole. Muutus kaasneb VÕVS § 10 lõikes 1 sätestatud tingimuse väljajätmisega. Lõikes 2 ei sätestata, et menetluse algatamata jätmise aluseks on see, kui võlgnik ei ole teinud vajalikke samme võlausaldajatega kohtuvälise kokkuleppe saavutamiseks. Lõike 2 punktis 5 sätestatakse, et kohus võib jätta võlgade ümberkujundamise menetluse algatamata, kui võlgnik on viimase aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda tahtlikult või raske hooletusega takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist või teinud tahtlikult võlausaldajaid kahjustavaid tehinguid, muu hulgas võib võlausaldajate huvide kahjustamine seisneda vara peitmises või raiskamises. Säte on formuleeritud VÕVS §-de 17 ja 28 eeskujul. Vara raiskamise all ei tohiks käsitleda lihtsalt ebamõistlikke 69 Võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seaduse (743 SE) seletuskiri, lk 16, § 1. 70 Act on the Adjustment of the Debts of a Private Individual (57/1993), § 50. 41 majandamisharjumusi, mis on viinud makseraskusteni. Tegemist peab olema tahtliku tegevusega võlausaldajate kahjustamise eesmärgil. Lõikes 3 sätestatakse, et võlgade ümberkujundamise menetlust ei algatata, kui kohus on viimase 10 aasta jooksul juba kord rahuldanud võlgniku avalduse võlgade ümberkujundamise või kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Samasugune alus on sätestatud kehtiva VÕVS § 17 lg 1 p-s 2. Menetluse algatamiseks loetakse võlgade ümberkujundamise menetluse algatamist FIMS § 17 lg 2 alusel või kehtiva VÕVS § 16 alusel avalduse menetlusse võtmist, sest kehtiva VÕVS-i puhul tähendas avalduse menetlusse võtmine sisuliselt menetluse algatamist. Lõikes 4 sätestatakse, et kohus peab võlgade ümberkujundamise menetluse algatamisel määrama ka tähtaja ümberkujundamiskava esitamiseks. Paragrahvis 19 reguleeritakse võlgade ümberkujundamise kava koostamine ja esitamine. Kehtivas VÕVS-s on see reguleeritud §-s 11. Erinevus seisneb eelkõige selles, et muudatuste kohaselt esitatakse kava kohtule hiljem, pärast võlgade ümberkujundamise menetluse algatamist. Kehtiva seaduse alusel tuli kava üldreeglina esitada juba koos avaldusega. Kuna maksejõuetusavalduse puhul kohus alles hakkab hindama, mis on võlgniku majanduslik olukord ning milline menetlus on kõige sobivam tema makseraskuste lahendamiseks, ei saa kava enam nii varakult esitada. Usaldusisik peab kava koostamisel kasutama FIMS §-s 8 viidatud vorme, see on kohustuslik. Lõige 1 vastab üldjoontes kehtiva VÕVS § 11 lõikele 1, v.a punkt 3, mis vastab kehtiva VÕVS § 10 lõike 2 punktile 4. Ümberkujundamiskava koostab ja esitab kohtule usaldusisik võlgniku nimel ja heakskiitmisel. Sarnaselt koostab ja esitab saneerimiskava ettevõtja nimel saneerimisnõustaja saneerimismenetluses (SanS § 20 lg 1). Punktis 3 sätestatakse, et ümberkujundamiskavas tuleb märkida ka põhistus, et võlgade ümberkujundamise abinõude rakendamisel suudab võlgnik kohustused täita ja tõenäoliselt on võimalik tema maksejõuetust vältida. Kehtiva VÕVS § 10 lg 2 punkt 4 sätestas sama kohustuse võlgade ümberkujundamise avalduse esitamisel. Ühtlasi esitati koos avaldusega ümberkujundamiskava. Maksejõuetusavalduse esitamine muudetakse võlgniku jaoks lihtsaks ning tagatakse usaldusisiku abi võlgniku majandusliku olukorra väljaselgitamisel ning menetluse valikul, samuti ümberkujundamismenetluse algatamise korral kava koostamisel. Kava ei esitata enam koos avaldusega ning võlgnik ise kava üldse ei esita. Seetõttu tuleks võlgade ümberkujundamise abinõusid põhistada edaspidi võlgade ümberkujundamise kavas. Lõige 2 vastab kehtiva VÕVS § 11 lõikele 2. Kehtiva VÕVS § 11 lõiget 3 ei ole FIMS § 19 lisatud. Kehtiv VÕVS § 11 lõige 3 sätestab, et võlgade ümberkujundamise kava ei pea võlgade ümberkujundamise avaldusele lisama, kui võlgnik taotleb selle koostamist nõustaja kaasabil. Seoses maksejõuetusavalduse esitamisega ei ole see enam asjakohane. 42 Lõikes 3 reguleeritakse erisus seoses abikaasade ühise menetlusega. Kohtupraktikas on esinenud, et abikaasad on esitanud ühise avalduse, kuid kohus algatab kaks eraldi menetlust ja koostab eraldi võlgade ümberkujundamise kavad. Abikaasade ühise menetluse mõte on aga selles, et nende makseraskused lahendatakse ühiselt. Vastasel juhul võivad abikaasad esitada ka eraldi avaldused, või kui erinev lähenemine on põhjendatud, saab kohus seda FIMS § 17 lõike 6 alusel nii otsustada. Lõikes 4 sätestatakse, et usaldusisik peab ümberkujundamiskava esitamisel kasutama käesoleva seaduse § 8 lõike 1 alusel kehtestatud vormi. Ümberkujundamiskava vormi kasutamine ei ole kohustuslik füüsilisest isikust ettevõtja puhul, kes soovib saneerimist. Vt selgitusi FIMS § 16 lõike 6 kohta. Paragrahvis 20 reguleeritakse võlgade ümberkujundamise sisu. Säte vastab kehtiva VÕVS §- le 2 ning sisulist muutust kaasa ei too. Lõikes 1 reguleeritud meetmetest on lubatud võla ümberkujundamisel kasutada ka mitut korraga, sh sama nõude puhul. Tegemist ei ole üksteist välistavate meetmetega. Paragrahvis 21 reguleeritakse kestvuslepingutest tulenevate kohustuste ümberkujundamine. Säte vastab kehtiva VÕVS §-le 3 ning sisulist muutust kaasa ei too. Paragrahvis 22 reguleeritakse võlgniku kohustused võlgade ümberkujundamise menetluse ajal. Maksejõuetusavalduse läbivaatamise ajal on võlgnikul sarnased kohustused, need tulenevad aga FIMS § 61 lõikest 4 ja 6, mis on üldsätted. Kohustustest vabastamise menetluse aegsed võlgniku kohustused tulenevad FIMS §-st 46. Säte vastab kehtiva VÕVS §-le 21 ning erisused seonduvad võlgade ümberkujundamise menetluse avalduse maksejõuetusavaldusega asendamisega ning nõustajate ümbernimetamisega usaldusisikuks. Paragrahvides 23 ja 24 reguleeritakse võlausaldajate teavitamine ja nõude suuruse kindlaksmääramine. Sätted vastavad vastavalt kehtiva VÕVS §-dele 22 ja 23. Muudatused seonduvad võlgade ümberkujundamise menetluse avalduse maksejõuetusavaldusega asendamisega, usaldusisiku rolli suurendamisega võlgade ümberkujundamise menetluses ning nõustajate ümbernimetamisega usaldusisikuks. Paragrahvi 23 lõikes 1 sätestatakse, et kohus võib võimaldada usaldusisikul kava muuta. Kava koostamise ja esitamise kohustus on edaspidi ainult usaldusisikul, kes määratakse igas menetluses. Usaldusisik esitab kava võlgniku nimel ning võlgnikul on koostöökohustus. Lõigete 3 ja 5 sõnastust muudetakse, kuna usaldusisiku nimetamine ei ole enam valikuline, vaid kohustuslik. Paragrahvi 24 lõikes 2 sätestatakse ka, et kohus edastab võlausaldaja seisukoha võla suuruse ja selle ümberkujundamise kohta viivitamata usaldusisikule, võlgnikule aga mitte, kuna usaldusisik vastutab kava koostamise ja esitamise eest. VÕVS § 22 lõikele 5 vastav säte jäetakse välja, sest kättetoimetamise erisused reguleeritakse FIMS §-s 4. 43 Paragrahvis 25 reguleeritakse ümberkujundamiskava kinnitamine. Säte vastab kehtiva VÕVS §-le 24. Erinevus on selles, et FIMS § 25 lõikest 1 jäetakse võrreldes VÕVS § 24 lõikega 1 välja sõnad „võlgniku esitatud“ seoses sellega, et FIMS § 19 alusel esitab kava usaldusisik. Lõikes 8 sätestatakse, et kohus võib määrata eksperdi. Kohus saab ise hinnata, kas tal on vaja määrata üks või mitu eksperti. Samuti jäetakse välja lause, et eksperdi määramiseks on vajalik võlgniku nõusolek. Kohus määrab eksperdi üksnes siis, kui see on vajalik, millisel juhul ei saa kulude kokkuhoiu eesmärgil eksperdi määramisest loobuda. Eksperdile kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut tulenevalt FIMS §-st 4. VÕVS § 24 lõikele 9 vastavat sätet FIMS §-i 25 ei lisata. Kava koostamine ja esitamine on edaspidi usaldusisiku ülesandeks. Kuivõrd usaldusisikute kutse reguleeritakse, kvalifikatsiooni ühtlustatakse ja tõstetakse, siis ei ole igal juhul, kui ka tegemist on nõuete kogusummaga üle 200 000 euro, vaja eksperti nimetada. Usaldusisik on juba ekspert. Sama sätte lõike 8 alusel võib kohus nimetada eksperdi siis, kui see on vajalik. Lõikes 9 asendatakse võrreldes VÕVS § 24 lõikega 10 nõustaja usaldusisikuga. Paragrahvis 26 reguleeritakse ümberkujundamiskava kinnitamata jätmine, muutmine ja uue ümberkujundamiskava esitamine. Säte vastab kehtiva VÕVS §-le 25. Võrreldes VÕVS §-ga 25 täiendatakse FIMS § 26 lõiget 1 punktiga 4, mille kohaselt on kava kinnitamata jätmise aluseks ka see, kui võlgnik rikub oma kaasaaitamiskohustust. Kehtiva VÕVS alusel oli selline võimalus kohtul avalduse hilisema läbi vaatamata jätmise korral VÕVS § 28 lõike 3 alusel. Lõiget 2 muudetakse selliselt, et täiendava tähtaja ümberkujundamiskava kinnitamiseks saab anda usaldusisikule, mitte võlgnikule. Muudatus on seotud FIMS § 19 lõike 1 muudatusega, mille kohaselt saab ümberkujundamiskava esitada usaldusisik võlgniku nimel. Võlgnik ise kava enam ei esita. Usaldusisik nimetatakse edaspidi igas menetluses ning võlgnikul on koostöökohustus. Lõikega 3 reguleeritakse olukord, kus usaldusisik ei muuda kohtu määratud täiendava tähtaja jooksul ümberkujundamiskava, mille puhul kohus on näinud, et selle täitmine on ebatõenäoline. Sellisel juhul loetakse võlgade ümberkujundamise menetlus ebaõnnestunuks ning kohus võib teha muid otsuseid, mis kaasnevad maksejõuetusavalduse läbi vaatamisega, sh näiteks kuulutada välja võlgniku pankroti.71 Kohus peab muu menetluse algatamisel lähtuma siiski võlgniku tahtest, välja arvatud siis, kui maksejõuetusavalduse on esitanud võlausaldaja, kes taotles võlgniku pankroti väljakuulutamist ja kohus otsustab välja kuulutada võlgniku pankroti. Kohus võib sellise otsuse teha sama määrusega, millega ta ümberkujundamiskava tühistab, st lahendab need asjad koos (sarnane olukord FIMS § 41 lg 6). Riigikohus on lahendis nr 2-18- 15384 käsitlenud olukorda, kus enne võlgade ümberkujundamise avalduse rahuldamata jätmise 71 Töörühma analüüs lk 371 p 2.2. 44 määruse jõustumist ei saanud kohtud otsustada võlgniku pankroti väljakuulutamise üle. Jõustumise ajal esitas võlgnik aga uue võlgade ümberkujundamise avalduse, mille tulemusel ei olnud jälle võimalik pankrotiavaldust läbi vaadata. Kui üldjuhul välistab selle probleemi edaspidi võlgniku ühtse maksejõeutusavalduse regulatsioon, siis võlgade ümberkujundamiskava tühistamise korral nähakse ette kohtule vastav võimalus kohe pankroti väljakuulutamise osas vajalik otsustus teha. Paragrahvis 27 sätestatakse kord ümberkujundamiskava kinnitamise kohta tehtava määruse kohta. Säte vastab kehtiva VÕVS §-le 26. Võrreldes VÕVS § 26 lõikega 1 asendatakse FIMS § 27 lõikes 1 nõustaja usaldusisikuga ning sätestatakse selguse huvides, et kohus on see, kes peab ümberkujundamise määruse avaldama. Lisaks täiendatakse, et ka maksejõuetusavalduse esitanud võlausaldajal on sarnane kaebeõigus nagu võlgnikul endal. Võrreldes VÕVS § 26 lõikega 1 täiendatakse FIMS § 27 lõiget 2 seoses FIMS § 6 lõike 2 täiendusega. Muudatuse kohaselt on kõik määruskaebuse esitamise õigused edaspidi sätestatud füüsilise isiku maksejõuetuse seaduses. Seega sätestatakse, et ka ringkonnakohtu määruse peale saab esitada määruskaebuse. Paragrahvis 28 sätestatakse ümberkujundamiskava kinnitamine saneerimismenetluse põhimõtete järgi. Säte vastab kehtiva VÕVS §-le 27, ainsa sisulise muudatusena jäetakse välja viide nõustajale, keda asendab uue korra järgi usaldusisik. Kuna usaldusisik nimetatakse edaspidi alati, ei ole vaja sätestada eraldi, et kui usaldusisik on nimetatud. 2. jagu. Ümberkujundamiskava tagajärjed Teine jagu (§-d 29–35) vastab sisuliselt kehtiva VÕVS 4. peatükile. Paragrahvis 29 sätestatakse ümberkujundamiskava kinnitamise üldised tagajärjed. Säte vastab VÕVS §-le 29 ning sisulisi muudatusi ei ole. Paragrahvis 30 sätestatakse ümberkujundamiskava kehtivuse välistamine. Säte vastab VÕVS §-le 30. Tingimus sätestatakse kitsamalt, st ainult sellise võlausaldaja suhtes kava ei kehti, kellele ei ole seda tutvumiseks ja seisukoha võtmiseks kätte toimetatud. Muud viisid jäetakse välja, kuivõrd need võivad kutsuda esile pettusi ja vaidlusi. Paragrahvis 31 sätestatakse hagimenetlus ja täitemenetlus ümberkujundamiskava kehtivuse ajal. Säte vastab sisuliselt VÕVS §-le 31. Võrreldes VÕVS §-ga 31 asendatakse lõikes 2 ümberkujundamisavaldus maksejõuetusavaldusega. Paragrahvis 32 sätestatakse viivis ja leppetrahv ümberkujundamiskava kehtivuse ajal. Säte vastab sisuliselt VÕVS §-le 32. Võrreldes VÕVS §-ga 32 asendatakse ümberkujundamisavaldus maksejõuetusavaldusega. 45 Paragrahvis 33 sätestatakse maksejõuetusavalduse esitamise võimalikkus ümberkujundamiskava kehtivuse ajal. Säte vastab VÕVS §-le 33. Võrreldes VÕVS §-ga 33 asendatakse pankrotiavaldus maksejõuetusavaldusega. Kuna füüsilisest isikust võlgniku puhul enam ei eristata pankrotiavaldust, kohustustest vabastamise menetluse algatamise avaldust ja võlgade ümberkujundamise menetluse algatamise avaldust, vaid need sisalduvad kõik ühes maksejõuetuse avalduses, siis ei saa pankrotiavaldusest enam rääkida. Küll aga on endiselt võimalik esitada maksejõuetusavaldus võlgniku suhtes, kelle suhtes kehtib ümberkujundamiskava. Lõikes 4 sätestatakse usaldusisikute omavahelise koostöö kohustus, kui kohus nimetab erinevad usaldusisikud. Kohus võib nimetada teise usaldusisiku, st mitte selle, kes on nimetatud käimasolevas võlgade ümberkujundamise menetluses, kui see on põhjendatud. Sellega on tagatud vajalik paindlikkus, kuid üldreeglina võiks eeldada, et kohus nimetab sama usaldusisiku, kes on juba konkreetse võlgniku maksejõuetusmenetlusega seotud. Usaldusisiku nimetamise regulatsiooni muutmise üks eesmärke on vähendada nõustavate isikute arvu füüsilisest isikust võlgniku maksejõuetusmenetlustes. Vajadusel saab kohus reguleerida usaldusisikute koostöökohustust. Lõiget 6 täiendatakse võrreldes VÕVS § 33 lõikega 6 seoses FIMS § 6 lõike 2 täiendamisega. Muudatuse kohaselt on kõik määruskaebuse esitamise õigused edaspidi sätestatud füüsilise isiku maksejõuetuse seaduses. Seega sätestatakse, et ka ringkonnakohtu määruse peale saab esitada määruskaebuse. Paragrahvis 34 sätestatakse järelevalve teostamine ümberkujundamiskava täitmise üle. Säte vastab VÕVS §-le 34 teatud erisustega. Lõikes 1 sätestatakse, et järelevalvet ümberkujundamiskava täitmise üle teostab usaldusisik, mitte enam kohus. Kohus teostab järelevalvet usaldusisiku üle. Kehtiva VÕVS järgi võis võlgnik ka ise enda usaldusisikuks olla ning kui usaldusisikuks oli nimetatud ka muu isik, siis ei sätestanud seadus isiku professionaalsusele tingimusi. Kuivõrd usaldusisiku kutse reguleeritakse ja edaspidi on usaldusisikuks professionaalne isik, võib usaldusisik teostada ka kava täitmise üle järelevalvet. Samamoodi sätestab SanS § 50 lõige 1, et järelevalvet kava täitmise üle teostab saneerimisnõustaja. Lõikes 2 sätestatakse, et võlgnik annab järelevalve teostamiseks vajalikku teavet nii kohtule kui ka usaldusisikule. Kuna usaldusisik teostab kava täitmise üle järelevalvet, on põhjendatud teabe andmine ka usaldusisikule. Lõikes 3 sätestatakse, et võlgnik esitab kohtule ja võlausaldajatele iga aasta kohta aruande. Usaldusisik peaks võlgnikku selles vajadusel abistama. Kohtule jäetakse võimalus täiendavaid aruandeid küsida ka usaldusisikult. Paragrahvi 34 lõikes 3 ja § 35 lõikes 1 asendatakse nõustaja usaldusisikuga, § 35 lõikes 2 asendatakse ümberkujundamise avaldus maksejõuetusavaldusega. Paragrahvi 34 lõikes 3 antakse kohtule õigus teha usaldusisikule ülesandeks kontrollida võlgniku koostatud aruannet 46 kava täitmise kohta. Eksperdile kohus seda ülesannet enam anda ei saa. Kuivõrd võlgnik enam enda usaldusisikuks olla ei saa ja usaldusisik nimetatakse alati ning ka seetõttu, et usaldusisiku puhul on edaspidi tegemist professionaalse isikuga, ei ole vaja eksperti enam kaasata. Kohus saab alati pöörduda usaldusisiku poole. 3. jagu. Võlgade ümberkujundamise menetluse lõppemine Kolmas jagu (§-d 36–41) vastab sisuliselt kehtiva VÕVS 5. peatükile. Paragrahvis 36 sätestatakse võlgade ümberkujundamise menetluse lõppemise alused. Säte vastab VÕVS §-le 36. Võrreldes VÕVS § 36 lõikega 1 jäetakse FIMS § 36 lõikest 1 välja osa, mille kohaselt võlgade ümberkujundamise menetlus lõpeb avalduse rahuldamata või läbi vaatamata jätmisel, sest võlgade ümberkujundamise menetluse saab algatada alles maksejõuetusavalduse läbivaatamisel. Kui avaldust menetlusse ei võeta või läbi ei vaadata, siis ei ole ümberkujundamise menetlust algatatud. Lõiget 1 täiendatakse selliselt, et menetluse lõppemise aluseks on ka ümberkujundamiskava ennetähtaegne täitmine ning võlgniku surm. Paragrahvis 37 sätestatakse ümberkujundamiskava täitmise tähtaja möödumise tagajärjed. Säte vastab VÕVS §-le 37 ning sisulisi muudatusi ei kaasne. Paragrahvis 38 sätestatakse ümberkujundamiskava ennetähtaegne lõppemine. Säte vastab VÕVS §-le 38 ning sisulisi muudatusi ei kaasne. Paragrahvis 39 sätestatakse teate avaldamine menetluse lõppemisel ümberkujundamiskava ennetähtaegse täitmise ja tähtaja möödumise korral. Säte vastab kehtiva VÕVS §-le 381, sisulise muudatusena asendatakse nõustaja usaldusisikuga. Paragrahvis 40 reguleeritakse võlgade ümberkujundamise menetluse tagajärjed, kui võlgnik sureb võlgade ümberkujundamise menetluse kestel. Lõikes 1 sätestatakse, et kui võlgnik sureb võlgade ümberkujundamise kava kehtivuse ajal, lõpetatakse võlgade ümberkujundamise menetlus ära. See valik lähtub eeldusest, et võlgade ümberkujundamine on seotud võlgnikuga isiklikult ega peaks jätkuma võlgniku pärijate suhtes. Samamoodi näeb ette Prantsuse õigus. Vastupidi on Vene õiguses, kus võlgniku õigused ja kohustused kanduvad täielikult pärijatele üle.72 Lõikes 2 nähakse ette, et võlgade ümberkujundamise kavas kokkulepitu jääb kehtima võlgniku pärimismenetluses või pärandvara pankrotimenetluses. Kui võlgnik kava edukalt täitis, siis ei ole alust kava tühistamiseks. Kuni kava ei tühistata, kehtivad kavajärgsed kokkulepped (FIMS § 29 lõiked 1 ja 4, § 41). Lõikes 3 sätestatakse erand abikaasade ühise menetluse puhuks. Kui üks abikaasa sureb, võib teise, üleelanud abikaasa suhtes menetlust jätkata, kui see on võimalik. Vajadusel tuleks muuta 72 T. K. Graziano, J. Bojārs, V. Sajadova. A Guide to Consumer Insolvency Proceedings in Europe, 2019, lk 22, 2.039. 47 ka võlgade ümberkujundamise kava. See võib omakorda sõltuda surnud abikaasa pärimismenetlusest ja selle tulemustest. Paragrahvis 41 sätestatakse ümberkujundamiskava tühistamine. Säte vastab üldiselt VÕVS §- le 39. Lõike 2 punktides 6 ja 7 ning lõikes 4 asendatakse võrreldes VÕVS §-ga 39 nõustaja usaldusisikuga, lõikes 3 asendatakse ümberkujundamise avaldus maksejõuetusavaldusega. Lõikes 5 asendatakse pankrotiavalduse esitamine pankroti väljakuulutamisega. Pankrotiavaldust enam ei ole, on maksejõuetusavaldus, ning nõuete kaitsmine toimubki alles pankrotimenetluses. Lõikes 6 sätestatakse, et kohus võib ümberkujundamiskava tühistamisel otsustada kuulutada välja võlgniku pankroti vastavalt pankrotiseaduses sätestatule, kuulutada välja võlgniku pankroti ja algatada kohustustest vabastamise menetluse vastavalt pankrotiseaduses sätestatule, lõpetada menetlus raugemise tõttu pankrotiseaduse §-s 29 nimetatud alusel. Kohus võib sellise otsuse teha sama määrusega, millega ta ümberkujundamiskava tühistab (vt selgitusi FIMS § 26 lõikele 3). Kohus võib sellise otsuse teha sama määrusega, millega ta ümberkujundamiskava tühistab (vt selgitusi FIMS § 26 lõikele 3). Lõikes 7 sätestatakse, et erisused abikaasade puhul on samadel kaalutlustel nagu FIMS § 17 lõike 6 puhul (vt selgitusi). Lõikes 8 sätestatakse kaebeõigus kohtumääruse peale, millega kohus tühistab ümberkujundamiskava. Muudatus on vajalik seoses FIMS § 6 lõike 2 täiendamisega. Muudatuse kohaselt on kõik määruskaebuse esitamise õigused edaspidi sätestatud füüsilise isiku maksejõuetuse seaduses. Seega sätestatakse, et ka ringkonnakohtu määruse peale saab esitada määruskaebuse. Kuna kehtib eeldus, et võlgade ümberkujundamine on võlausaldajale kasulikum kui pankrotimenetlus, siis võib kõigil kavaga hõlmatud võlausaldajatel olla õigustatud huvi kaebuse esitamiseks. Seetõttu võiks kaebeõigus olla nii võlgnikul kui kõigil kavaga hõlmatud võlausaldajatel. 4. peatükk. Pankrotimenetlus ja kohustustest vabastamise menetlus 1. jagu. Pankrotimenetlus Paragrahvis 42 viidatakse füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamisele ja pankrotimenetluse läbiviimisele pankrotiseaduses. Säte on vajalik süsteemsuse tagamiseks FIMS-s. 2. jagu Füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetlus 48 Teises jaos reguleeritakse füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetlus, mis on üle toodud pankrotiseadusest (PankrS 11. peatükk tunnistatakse kehtetuks). Järgnevalt käsitletakse erinevusi võrreldes kehtiva regulatsiooniga. Paragrahvile 43 vastab PankrS § 169. Paragrahvi 43 täiendatakse võrreldes PankrS §-ga 169 samamoodi ja samadel põhjendustel nagu PankrS §-i 2. Lisaks sätestatakse selguse huvides, et kohustustest vabastamise menetluses ei vabastata võlgnikku kohustustest, mille ta on võtnud pärast pankroti väljakuulutamist. See ei too kaasa sisulist muudatust, kuivõrd ka kehtiva seaduse järgi määratletakse võlgniku vastu olevad nõuded pankroti välja kuulutamise seisuga ja kohustusest saab vabastada üksnes nende kohustuste osas, mis jäid pankrotimenetluses täitmata. Paragrahvile 44 vastab PankrS § 171. Paragrahvi 44 lõiget 1 muudetakse võrreldes PankrS § 171 lõikega 1 selliselt, et kohustustest vabastamise menetlus algatatakse koos pankroti väljakuulutamisega. Kehtiva õiguse järgi algatati kohustustest vabastamise menetlus pankrotimenetluse lõppemisel, sh kui see lõpetati raugemisega (PankrS § 171 lg 1). See on põhimõtteline muudatus, mille tagajärjel lüheneb võlgniku kohustustest vabanemise menetluse kestus veelgi. Sisuliselt ei ole enam eraldi eelmenetlust. Samuti peab võlgnik seega kohe pankroti väljakuulutamisel, kui kohustustest vabastamise menetlus algatatakse, hakkama täitma selle menetlusega kaasnevaid kohustusi, eelkõige neid, mis on nimetatud FIMS §-s 46 (PankrS §-s 173). Näiteks peab võlgnik tegelema tulutoova tegevusega või seda mõistlikult otsima. Seondub FIMS §-ga 48 (PankrS § 175). Säte on kooskõlas direktiivi artikli 21 lõike 1 punktiga b. Kohustest vabastamise kolmeaastane periood algab seega nii kohustusest vabastamise menetluse otsuse tegemisest kui ka pankroti välja kuulutamisest ehk pankrotivara moodustamisest. Kolmeaastase perioodi algus vastab tegelikult ka direktiivi artikli 21 lõike 1 punktile a, sest kohustusest vabastamise menetluse algatamisel peab võlgnik hakkama täitma seadusest tulenevat tagasimaksete kava. Selleks peab ta muu hulgas täitma FIMS §-s 46 nimetatud kohustusi. Paragrahvi 44 lõikeid 2 ja 3 muudetakse võrreldes PankrS § 171 lõigetega 11 ja 2 seoses maksejõuetusavalduse loomisega ja sätestamisega füüsilise isiku maksejõuetuse seaduses. Ajutise halduri nimetamise hetkele vastab edaspidi usaldusisiku nimetamine. Asendatakse terminid. Paragrahvi 171 lõigetele 3–5 vastavad sätted jäetakse välja. Kohustustest vabastamise menetluse algatamine otsustatakse maksejõuetusavalduse läbivaatamisel ning kohtu vastava määruse peale saab võlgnik esitada kaebuse FIMS § 17 lõike 8 alusel. Paragrahvile 45 vastab PankrS §-le 172. Võrreldes PankrS §-ga 172 jäetakse lõige 1 FIMS §- st 45 välja. Esiteks, usaldusisiku nimetamine on edaspidi reguleeritud füüsilise isiku maksejõuetuse seaduses (FIMS § 14). Teiseks, FIMS § 46 lõikes 3 sätestatakse, et võlgniku sissetulekud loetakse loovutatuks usaldusisikule ning usaldusisik annab sellest võlgnikule üle 25%. Seega on vastuoluline sätestada, et võlgnik peab samal ajal tegema usaldusisikule oma sissetulekutest makseid. 49 Võimalik on kaaluda ka vastupidist varianti, kus võlgniku sissetulekud makstakse välja võlgnikule ja võlgnik ise peab tegema usaldusisikule makseid, seejuures arvestades maha summad, mida ta usaldusisikule maksma ei peaks (FIMS § 46 lõiked 4 ja 5 – 25% ja mittearestitav summa). Samas 01.01.2004 jõustunud pankrotiseaduse73 § 173 lõigete 3–5 kohaselt nii oli ja sellest eemalduti 5. aprilli 2011 jõustunud muudatustega.74 Eesmärk oli tagada usaldusisikule efektiivsem võimalus võlgniku teenistuse oma kontrolli alla saamine. Sellest lähtutakse ka praegu. PankrS § 172 lõike 4 teisele lausele ning lõigetele 5, 51 ja 6 vastavaid sätteid ei lisata. Usaldusisiku nimetamine, vabastamine ja asendamine ning tasu ja kulutuste hüvitamine reguleeritakse FIMS §-des 14, 62 ja 63. Paragrahvi 45 lõikes 4 sätestatakse, et kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur. Pankrotimenetluse lõppemisel jätkab haldur usaldusisiku ülesannetes, kui ta on kantud usaldusisikute nimekirja, või nimetab kohus uue usaldusisiku. Eelnõu üks eesmärke on füüsilisest isikust võlgniku maksejõuetusmenetlustes vähendada nõustavate isikute paljusust. Üldjuhul tegeleb füüsilisest isikust võlgniku maksejõuetusasjadega usaldusisik, kuid pankrotimenetluse läbiviimine jääb pankrotihalduri kohustuseks. Kui pankrot välja kuulutatakse, peaks üldjuhul pankrotihaldur täitma ka usaldusisiku ülesandeid, st võlgnikku vajadusel nõustama ja juhendama kohustustest vabastamise menetluse läbiviimisel. Kui võimalik, võiks kohus nimetada pankrotihalduriks isiku, kes on kantud ka usaldusisikute nimekirja. Alati ei pruugi see mõistlik ega võimalik olla, mistõttu erandlikult võib kohus nimetada ka teise usaldusisiku, kui selleks on vajadus. Näiteks kui tegemist on keerulisema menetlusega, kuid kahe halduri nimetamine ei ole mõistlik, või kui haldur ei oma usaldusisiku kvalifikatsiooni ja võlgnikule asjakohase nõustamise tagamiseks oleks vaja nimetada usaldusisik. See peab olema põhjendatud, kuivõrd usaldusisiku täiendav nimetamine toob võlgnikule kaasa ka täiendavaid kulusid. Kui võlgniku menetluses on üldjuhul üks nõustav isik, hoiab see kokku menetluskulusid ning on seega võlgniku jaoks säästvam. Võimalusel tuleks seda eelistada. Paragrahv 46 vastab PankrS §-le 173. Lõikes 7 sätestatakse, et lõigetes 3−6 sätestatut ei kohaldata pankrotimenetluse ajal. Kuna pankrotimenetlus ja kohustustest vabastamise menetlus hakkavad kulgema üheaegselt, siis tuleb võlgniku varade ja sissetulekute osas valida, kumma menetluse reeglitest lähtutakse. Kuni pankrotimenetlus kestab, tuleks lähtuda pankrotimenetluse reeglitest. Lõigetes 1 ja 2 sätestatud kohustused, st tegeleda tulutoova tegevusega või selle otsimisega ja anda kohtule ja usaldusisikule vajalikku teavet, kehtivad ka pankrotimenetluse ajal. 73 Pankrotiseadus 1085 SE. Kättesaadav: https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/7f777586-e72c-319a- a0e7-3133fa683678/Pankrotiseadus. 74 Võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seadus 743 SE. Kättesaadav: https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/5512f9ec-6db0-139d-f871- 8421606dad23/Võlgade%20ümberkujundamise%20ja%20võlakaitse%20seadus. 50 Praktikas on ebaselgusi esinenud PankrS § 173 lõigete 3, 4 ja 5 koostoimest (eelnõus FIMS § 46 lõiked 3, 4 ja 5). Riigikohus on lahendis 3-2-1-124-16 p 13.2 selgitanud, et kuigi PankrS § 173 lg 3 järgi loetakse võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loovutatuks usaldusisikule, peab usaldusisik olukorras, kus võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu on talle laekunud, andma võlgnikule PankrS § 173 lg-s 3 nimetatud tulust üle osa, millele seadusest (nt TMS § 132 lg-d 1 ja 2) tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet (PankrS § 173 lg 5), või osa, mis vastab PankrS § 173 lg-s 4 sätestatud määrale, kui see on suurem PankrS § 173 lg-s 5 sätestatud tulu mittearestitavast osast (vt ka Riigikohtu 16. novembri 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-110-16, p 16.3). Seega tuleneb Riigikohtu seisukohast, et PankrS § 173 lõike 4 kohaselt peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25% tulust ning see sisaldab ka mittearestitavat tulu. Selline tõlgendus sobitub ka PankrS § 173 lõikega 3, mille kohaselt kõik võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud sissetulekud loetakse loovutatuks usaldusisikule. Seejuures on oluline, et võlgnikule ei tohi kätte jääda vähem kui seadusega ettenähtud mittearestitav summa. PankrS § 173 lõiget 4 on praktikas tõlgendatud ka selliselt, et lõikes 4 nimetatud 25% lisandub mittearestitavale summale. Sellisel juhul jääb võlgnikule nii TMS § 131 nimetatud sissetulek, millele ei saa sissenõuet pöörata kui ka TMS § 132 nimetatud sissetuleku osa, millele ei saa sissenõuet pöörata. Sealhulgas tuleb arvestada ka võlgniku ülalpeetavatega ning TMS § 132 lõikes 3 sätestatud täiendava määraga. Täiendavalt peab usaldusisik võlgnikule üle andma veel 25% võlgniku tulust, mis tuleb arvestada tulust, mis jääb alles pärast mittearestitavate summade mahaarvamist. Käesoleva eelnõuga tehakse ettepanek täpsustada FIMS § 46 lõiget 4. Esiteks eeldatakse, et võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu on loovutatud usaldusisikule (vt FIMS § 46 ja PankrS § 172 lg 1 kohta antud selgitusi) ja usaldusisik annab sellest võlgnikule üle sissetuleku osa, millele ei saa sissenõuet pöörata, ning lisaks 25% võlgniku sissetulekust. Kohus võib seda määra vastavalt asjaoludele muuta. Sellisel juhul on ühelt poolt arvestatud võlgniku õigusega kasutada talle seadusega ettenähtud mittearestitavat summat ja teiselt poolt võimalik motiveerida võlgnikku teenima võimalikult suurt sissetulekut. Tabel 2. Võlgnikule ja võlausaldajatele jääv summa kohustustest vabastamise menetluses (ülalpeetavaid 0) sissetulek 700 1000 1250 1500 2000 mittearestitav summa 623 723 806 889 1056 täiendav 25% 19 69 111 153 236 võlausaldajate nõuete rahuldamiseks jääv summa 58 208 333 458 708 Allikas: Autori koostatud. Lõiget 5 täpsustatakse teise lausega selliselt, et kui võlgnikule laekub sissetulek, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet, siis peab võlgnik sellest usaldusisikule teatama. Üldiselt võiks siin alla silmas pidada TMS § 131 nimetatud sissetulekuid, mida ei loeta 51 usaldusisikule loovutatuks. Samas võib esineda olukordi, kus võlgnikule laekub ka muud sissetulek, mis oleks pidanud olema loovutatud usaldusisikule. Sellisel juhul ei oleks mõtet võlgnikul raha usaldusisikule üle kanda ainult selleks, et usaldusisik selle talle tagasi kannaks. Küll aga peab usaldusisik olema taolistest laekumistest teadlik arvestamaks võlgnikule üle antavat summat lg 4 kohaselt. Paragrahv 47 vastab PankrS §-le 174. Paragrahvi täiendatakse lõikega 3 seoses sellega, et edaspidi viiakse kohustustest vabastamise menetlus läbi paralleelselt pankrotimenetlusega. Lõikes 1 nähakse ette, et pankrotivõlausaldajad ja võlausaldajad, kes ei esitanud oma nõuet pankrotimenetluses, saavad siiski sissenõude pöörata võlgniku pankrotivarale. Seejuures pankrotimenetluse ajal on kogu võlgniku vara pankrotivara ja sellele kohaldatakse pankrotimenetluse sätteid (FIMS § 46 lg 7, PankrS § 108 lõiked 1–2). Seoses sellega, et kohustustest vabastamise menetlus algab pankroti väljakuulutamisega samaaegselt lisanduvad võlgnikule teatud kohustused võlausaldajate suhtes, näiteks kohustus tegeleda tulutoova tegevusega või seda vähemalt otsida (FIMS § 46 lg 1). Paragrahv 48 vastab PankrS §-le 175. Paragrahvi 48 (lõigetele 1, 2, 7 ja 8 vastavad PankrS § 175 lõiked 1, 11, 5 ja 51) muudetakse seoses direktiivi artikli 21 lõike 1 ülevõtmisega, mille kohaselt ei tohi kohustustest vabastamise periood olla pikem kui 3 aastat. Kehtiv pankrotiseadus näeb üldreeglina ette viieaastase kohustustest vabastamise perioodi ning omakorda erandid sellest – võimalused vabastada isik nii varem kui ka kohustustest vabastamise perioodi pikendada. Üldreegli muutmisega seoses muudetakse ka erandeid. Erandlikel juhtudel on võimalik võlgnik kohustusest vabastada 1 aasta jooksul (FIMS § 48 lõige 2) varasema kolme aasta asemel (PankrS § 175 lg 11). Teatud isikute, nt pensionäride puhul peaks olema võimalik vabastada võlgnik kohustustest varem kui üldreegli järgi.75 Sellisel juhul ei pruugi neile kohalduda eeldus, et nad peavad olema arvestatavas ulatuses täitnud võlausaldajate nõudeid, sest neil pole enamasti vaba raha, et nõudeid üldse täita. Ei ole soovitatav süsteem, kus võlgnik üldse ei saa kohustustest vabaneda või kus see kestab liiga kaua. 76 Kehtiva õiguse järgi (PankrS § 175 lg 51) võib menetlus kesta maksimaalselt 7 aastat. Töörühma analüüs-kontseptsioonis jõuti järeldusele, et nii pikal menetlusel ei ole mõtet, sest kohustustest vabastamise menetluse läbitegemine on võlgnikule praktikas väga raske ja koormav ning nii pika aja jooksul ei suudeta motiveeritust hoida. Seetõttu lühendatakse ka kohustustest vabastamise menetluse maksimaalset perioodi koos pikendamistega neljale aastale (FIMS § 48 lg 8). Maksejõuetu võlgniku maksejõutuna hoidmine ning liiga pikk võlgade tasumise kohustus ilma tegeliku lootuseta võlgu ära tasuda on ühiskonnale kahjulik. Võlgniku pankrotimenetluse tulemusel võidavad võlausaldajad nõuete võrdsest rahuldamisest (võrdlusena individuaalne täitemenetlus) ning võlgnik uue võimaluse saamisest. Ühiskond võidab võlgniku majandusliku 75 Töörühma analüüs lk 396. 76 McCormack lk 302. 52 efektiivsuse taastumisest ja sotsiaalsusest.77 Kui võlgnik on väga pikka aega võlgades, mida ta tasuda ei suuda, siis võib see suure tõenäosusega viia selleni, et ta hakkab oma sissetulekuid ja vara varjama, mis omakorda vähendab võlausaldajatele tehtavaid makseid veelgi. Euroopa tarbijamaksejõuetusõigus kaldub nõudma, et uus majanduslik algus, nn uus võimalus teenitakse välja pika ja nõudliku tagasimaksete kava järgimise kaudu. Samas näitavad mitmed uuringud, et üldjuhul saavad võlausaldajad kätte u 15% nõuetest. Tagasimaksete kava koostamine ja järelevalve teostamine nõuab aga suurt haldus- ja juriidilist kulu. Seetõttu tekib küsimus selliste tagasimaksete kava majanduslikust mõttekusest, eriti nullkavade puhul.78 Praktikas on nullkavad küllaltki tavalised. Näiteks Saksamaal on nullkavadega tegemist 80% juhtudel. Algselt Saksa kohtupraktikas nullkavasid ei aktsepteeritud, kuid ajaga on kohtud asunud seisukohale, et kui see vastab võlgniku suurimale pingutusele, on nullkava lubatud. Selliselt on tagasimaksete kavast kujunenud tegelikult kava võlgniku hea tahte, vastutuse ja pingutuste hindamiseks.79 Tulenevalt eeltoodust sätestatakse kohustustest vabastamise menetluse maksimaalseks perioodiks 4 aastat. See tugineb eeldusel, et kohustustest vabastatakse heausklikke võlgnikke. Kui tegemist on pahauskliku võlgnikuga, siis ei tohiks teda kohustustest üldse vabastada, ka pikema perioodi jooksul. Ühtlasi sätestatakse, et üldreeglina kehtivat 3-aastast perioodi võib pikendada kokku seega kuni 1 aasta võrra. Pikendusi võib kohus teha nii mitu korda kui vaja. Näiteks võib kohus pikendada perioodi mitmel korral paari kuu kaupa. Oluline on, et menetlus koos pikendustega ei saa kesta üle 4 aasta. Võrreldes USA ja Euroopa lähenemist kohustustest vabastamisele, on Euroopa õigus suunatud sellele, et võlgnik peab oma uue alguse ära teenima, samas kui USA-s pakutakse n-ö tasuta kohest vabastust. Maksejõuetuse eksperdid on Euroopa lähenemist selle ranguse ja ebaökonoomsuse tõttu palju kritiseerinud. Viimasel ajal on näha, et Euroopa riigid on asunud kohustustest vabastamise tingimusi ka leevendama, kuid jäävad põhiprintsiibis siiski selle lähenemise juurde, et võlgnik peab end ka tõestama ning midagi protsessist õppima.80 Samas 77 Jason J. Kilborn. Expert Recommendations and the Evolution of European Best Practices for the Treatment of Overindebtedness, 1984-2010, lk 3, kättesaadav: https://papers.ssrn.com/sol3/papers.cfm?abstract_id=1663108&download=yes, kaudu N. Huls. Toward a European Approach to Overindebtedness of consumers, 16 J. Cons. Pol’y. 215 (1993). 78 European Commission, DG Employment, Social Affairs and Equal Opportunities, Amnesty of Debts: Amicable Agreement and Statutory Solution, Minutes (2006); ; Jason J. Kilborn. Expert Recommendations and the Evolution of European Best Practices for the Treatment of Overindebtedness, 1984-2010, lk 9 kaudu. Kättesaadav: https://papers.ssrn.com/sol3/papers.cfm?abstract_id=1663108&download=yes. 79 Jason J. Kilborn. Expert Recommendations and the Evolution of European Best Practices for the Treatment of Overindebtedness, 1984-2010, lk 32-35. Kättesaadav: https://papers.ssrn.com/sol3/papers.cfm?abstract_id=1663108&download=yes. 80 Jason J. Kilborn. Expert Recommendations and the Evolution of European Best Practices for the Treatment of Overindebtedness, 1984−2010, lk 32−35. Kättesaadav: https://papers.ssrn.com/sol3/papers.cfm?abstract_id=1663108&download=yes. 53 suunas liigub ka maksejõuetuse direktiiv, loobumata samas euroopalikest väärtustest. Kahtlemata on tegemist dünaamilise probleemiga. Lõiget 1 muudetakse ka direktiivi artikli 21 lõike 2 esimese lause ülevõtmiseks. Direktiivi artikli 21 lõike 2 esimene lause keelab liikmesriigil sätestada, et võlgnik peab kohustustest vabastamise perioodi lõppemisel taotlema täiendava menetluse algatamist. FIMS § 48 lõige 1 ja varasemalt PankrS § 175 lõige 1 ei näe otsesõnu ette taotluse esitamist uue menetluse algatamiseks. Kohustustest vabastamine on üks menetlus, mis algab vastava avalduse esitamisest. Teiselt poolt soovitatakse õigusalases kirjanduses luua võimalikult automaatne kohustustest vabastamise süsteem81 ning täiendava taotluse esitamist on peetud mitteautomaatseks vabastamiseks, seda ka Eesti puhul.82 Direktiivi eesmärk on liikuda automaatse vabastamise poole ning välistada olukord, kus heauskne võlgnik, kes on täitnud terve menetluse ajal oma seadusjärgseid kohustusi, ei saagi kohustustest vabaks või lükkub see taotluse mitteesitamise tõttu edasi. Ka komisjoni 2014. a soovitustes äritegevuse ebaõnnestumist ja maksejõuetust käsitleva uue lähenemisviisi kohta (nr 31) suunati liikmesriike kehtestama regulatsiooni, mille kohaselt toimuks vabastamine nii, et võlgnik ei peaks kohtu poole täiendavalt pöörduma.83 Direktiivi ülevõtmiseks ja rahvusvahelistest soovitustest tulenevalt jäetakse taotluse esitamise kohustus välja. Taotluse esitamise kohustus on välja jäetud ka Saksa õiguses (InsO § 300 lg 1). Lõiget 6 muudetakse seoses lõikega 8, vt selgitusi alljärgnevalt. FIMS § 48 lõike 8 puhul on tegemist erandiga, mis vastab direktiivi artikli 23 lõike 2 punktis f määrateltud erandile, kuid mida tuleb täiendada, et erandi tegemine vastaks direktiivi artikli 23 lõike 2 nõuetele, st erandi tegemine oleks ka selgelt määratletud. Säte on üle toodud PankrS § 175 lõikest 51. Pahatahtlike ja ebaausate võlgnike puhul näeb FIMS § 48 lg 4 ette, et kui nad rikuvad süüliselt FIMS § 46 nimetatud kohustusi, nt kohustust tegeleda tulutoova tegevusega või teavitamise ja koostöö kohustust, keeldub kohus nende kohustustest vabastamisest. Pahatahtlikele ja ebaausatele võlgnikele seega ei tagata kohustustest vabastamise võimalust. Samas on võimalik ka olukord, kus võlgnik on küll rikkunud oma kohustusi menetluse kestel, mille tulemusel on võlausaldajad saanud kahju, kuid võlgniku kohustustest vabastamata jätmine ei ole siiski põhjendatud. Sellises olukorras võib kohus menetlust pikendada ja anda võlgnikule täiendava võimaluse oma vigade parandamiseks ja võlausaldajate nõuete täitmiseks. Pikendamine on põhjendatud siis, kui see on vajalik nii võlgniku kui ühe või mitme võlausaldaja õiguste tagamiseks, näiteks ei oleks õiglane jätta võlgnikku kohustustest vabastamata, kuid on vaja 81 ECORYS. Bankruptcy and second chance for honest bankrupt entrepreneurs. Final report, lk 62. Kättesaadav: https://www.eea.gr/system/uploads/asset/data/9042/Bankruptcy_and_second_chance_for_honest_bankrupt_entre preneurs_FINAL_REPORT.pdf. 82 McCormack, G et al. Study on a new approach to business failure and insolvency. Comparative legal analysis of the Member States’ relevant provisions and practices. Tender No. JUST/2014/JCOO/PR/CIVI/0075. Jaanuar, 2016 Arvutivõrgus: https://ec.europa.eu/info/sites/info/files/insolvency_study_2016_final_en.pdf, lk 294. 83 KOMISJONI SOOVITUS, 12. märts 2014, äritegevuse ebaõnnestumist ja maksejõuetust käsitleva uue lähenemisviisi kohta, soovitus nr 31. Kättesaadav: https://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32014H0135&from=EN. 54 anda lisaaega mingite tehtud vigade või puuduste parandamiseks. Kohtupraktikas on võlgniku kohustustest vabastamise menetlust pikendatud põhjusel, et võlgnik ei teinud väljamakseid ühele võlausaldajale, samas kui teistele tegi. Seda peeti asjaoludest tulenevalt võlgniku hooletuseks, kuid mitte tahtlikuks tegevuseks, mistõttu leiti, et on õiglane pikendada kohustustest vabastamise perioodi ning anda võlgnikule võimalus hooletus heastada.84 FIMS § 48 lõiget 8 täiendatakse direktiivist tulenevalt niivõrd, et seaduses oleks need olukorrad, mil kohus võib kohustustest vabastamise perioodi pikendada, selgelt määratud. Vastav nõue tuleneb direktiivi artikli 23 lõikest 2. FIMS § 48 lõikes 8 tehtud erand vastab direktiivi artikli 23 lõike 2 punktile f. Selleks luuakse selge erisus FIMS § 48 lg 4 punktis 2 sätestatud kohustustest vabastamisest keeldumise ja lõikes 8 sätestatud kohustustest vabastamise perioodi pikendamise vahele. Esimesel juhul sätestatud kohustuste rikkumise süülisuse aste peab olema kõrgem, st võlgnik peab olema oma kohustusi rikkunud tahtlikult või raske hooletusega. Pikendamine on põhjendatud siis, kui võlgnik rikub oma kohustusi hooletusest. Mõlemal juhul on täiendavaks tingimuseks, et võlgniku selline tegevus on võlausaldajatele kahju tekitanud. Süüvormid on sätestatud võlaõigusseaduse §-s 104. Paragrahvi 48 lõikes 9 reguleeritakse erisus tulenevalt abikaasade ühise maksejõuetusavalduse regulatsioonist. Kui abikaasade suhtes viiakse läbi ühine kohustustest vabastamise menetlus, siis tuleks kohustustest vabastamisel abikaasasid siiski eraldi hinnata. Näiteks ei oleks mõistlik, kui ühte abikaasat ei ole võimalik kohustustest vabastada, kuna teine on näiteks süüdi mõistetud pankrotikuriteos (FIMS § 48 lg 2 p 1). Paragrahvi 48 lõikes 13 sätestatakse, et kohustustest vabastamise otsustamine ei takista pankrotimenetluse jätkumist, kui pankrotimenetlus ei ole selleks ajaks lõppenud. Muudatus on vajalik, kuivõrd kohustustest vabastamise menetlus algatatakse edaspidi koos pankroti väljakuulutamisega. Selline lahendus on kooskõlas direktiivi artikli 21 lõikega 3. Paragrahv 49 vastab PankrS §-le 176. Lõikes 1 sätestatakse täiendavalt, et kohustustest vabastamise tagajärg, mille kohaselt lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, ei takista nende võlausaldajate nõuete rahuldamist pankrotivara arvel. Muudatus on vajalik tulenevalt sellest, et edaspidi algab kohustustest vabastamise menetlus samaaegselt pankroti väljakuulutamisega ning on võimalik, et kohustustest vabastamise menetlus lõppeb varemgi kui pankrotimenetlus. Seda siis, kui pankrotimenetlus kestab kauem kui 3 aastat. Sellisel juhul ei tohiks kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine segada pankrotimenetluse läbiviimist, vt ka FIMS § 48 lõiget 13. Paragrahvi 49 lõikega 5 võetakse üle direktiivi artikli 20 lõige 3. Direktiivi artikli 20 lõike 3 kohaselt peavad liikmesriigid tagama, et füüsilisest isikust ettevõtjad, kes on võlgadest vabastatud, võivad kasutada olemasolevaid riiklikke raamistikke, millega antakse füüsilisest isikust ettevõtjale ettevõtlustoetust, sealhulgas saavad juurdepääsu asjakohasele ja ajakohastatud teabele selliste raamistike kohta. Sätte eesmärk on tagada, et kohustustest vabastamisest tulenevalt ei takistata isiku võimalusi ettevõtlusega tegelemiseks. Lähtutud on ka 84 Tallinna Ringkonnakohtu kohtumäärus nr 2-13-42563, p-d 14-18. 55 sellest, et füüsilisest isikust ettevõtjaid, kes on olnud maksejõuetud, saadab tõenäolisemalt järgmisel katsel edu (põhjenduspunkt nr 72), mistõttu ei tohiks neile liigseid takistusi seada. See on ka suund maksejõuetusega kaasneva stigma vähendamisele. Direktiivi mõttes tuleb mõista kõiki riiklikke ettevõtlustoetusi, mitte ainult mõnda neist. Eestis annavad riiklikke toetusi mitmed organisatsioonid ja asutused, nende hulgas PRIA, EAS, kohalikud omavalitsused, Töötukassa, Riigi Tugiteenuste Keskus, Kredex, MES, KIK, Erametsakeskus, INNOVE, RIA, Tallinna Loomeinkubaator, Loov Eesti, PROTOTRON, Toetustasku. Eelnõu koostamise hetkel ei ole teada, et keegi neist piiraks toetuse andmist lähtuvalt sellest, kas isik on kohustustest vabastatud või mitte. Näiteks, Eesti Töötukassast on võimalik taotleda ettevõtluse alustamise toetust, mida reguleerib peaasjalikult tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 19. TTTS § 19 lg 21 kohaselt on seda toetust võimalik taotleda ka füüsilisest isikust ettevõtjal. Asjaolu, kas isik on kohustustest varasemalt vabastatud, ei ole toetuse saamisel takistuseks. Selleks, et tagada kooskõla direktiiviga ja välistada ka tulevikus vastuoluliste sätete loomise, sh erinevates määrustes, täiendatakse FIMS § 49 lõikega 5, mille kohaselt ei tohi see, kas isik on kohustustest vabastatud või mitte, ettevõtlustoetuse taotlemisel ja andmisel takistuseks olla. See ei välista muudele tingimustele vastamist. Direktiivi artikli 20 lõige 3 näeb ette ka seda, et isikule tuleb tagada juurdepääs asjakohasele ja ajakohastatud teabele. Eestis on selline teave avalik ja kõigile toetuse adressaatidele tagatakse teabe kättesaamine. Erinev kohtlemine ei ole lubatud. Reeglina avaldatakse vajalik teave toetuse pakkuja kodulehel. Paragrahv 50 vastab PankrS §-le 177. Sisulisi muudatusi ei tehta. Paragrahvis 51 sätestatakse kohustustest vabastamise menetluse lõppemise erialus menetluse aluse äralangemise tõttu. Kohtupraktikas on olnud juhtumeid, kus võlgnik tasub kõik võlausaldajate nõuded enne viie aasta möödumist.85 Näiteks tsiviilasjas 2-13-20415 märkis kohus, et pankrotiseadus näeb kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise alusena ette vaid võlgniku kohustustest vabastamise või sellest keeldumise. Muud alust pankrotiseadus kohustusest vabastamise menetluse lõpetamiseks ette ei näe. PankrS § 2 teise lause kohaselt on kohustustest vabastamise menetluse eesmärgiks anda füüsilisest isikust võlgnikule võimalus vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras. Kuna nimetatud eesmärk oli täidetud, puudus kohtu hinnangul vajadus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse jätkamiseks, kohustustest vabastamiseks või sellest keeldumiseks. Kohus kohaldas lõpetamise alusena analoogia korras PankrS § 159, mis annab aluse pankrotimenetluse lõpetamiseks pankrotialuse äralangemise tõttu. Nimetatud paragrahvi esimese lõike kohaselt lõpetab kohus pankrotimenetluse võlgniku avalduse alusel, kui võlgnik tõendab, et ta ei ole maksejõuetu või, 85 K. Piho. Füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamine. Riigikohus, kohtupraktika analüüs, 2018, lk 29- 30. Kättesaadav: https://www.riigikohus.ee/sites/default/files/elfinder/analyysid/2018/Kohustustest%20vabastamise%20menetlus _2018.pdf. 56 et teda ei ähvarda maksejõuetus, kui pankrot kuulutati välja seetõttu, et võlgniku maksejõuetuse tekkimine tulevikus oli tõenäoline.86 Ka tsiviilasjas 2-14-6971 kohaldas kohus menetluse lõpetamisel analoogia korras PankrS § 159. Selles asjas oli menetlus kestnud kümme kuud, kui võlgnik kogu võlgnevuse võlausaldajale tasus.87 Võrdle ka PankrS § 159 täiendamisega. 5. peatükk. Usaldusisik Seadust täiendatakse 5. peatükiga, milles reguleeritakse usaldusisiku kutse: usaldusisiku ülesanded, järelevalve ja tasustamine, usaldusisikuna tegutsemise õigus, tegutsemisõiguse andmine, täiendusõppe kohustus, tegutsemisõiguse peatamine, lõpetamine ja äravõtmine, usaldusisikute nimekirja pidamine, vastutus, kutsekindlustus jm. Muudatusettepanekute eesmärk on parandada füüsilisest isikust võlgniku maksejõuetusmenetluste kvaliteeti tagamaks võlgnikule asjakohane nõustamine ja õige menetluse valimine, mis lahendab võlgniku makseraskused parimal viisil. Õiguskirjanduses on viidatud, et rahvusvaheliselt tuntuimad valdkonna asjatundjad Johanna Niemi-Kiesiläinen ning Jason Kilborn, kes olid VÕVS eelnõu ekspertideks, rõhutasid mõlemad, et seaduse eduka kohaldumise hädavajalikuks tingimuseks on heal tasemel korraldatud, kõigile soovijaile kättesaadav võlanõustamine.88 Kuni Eestis seda ei ole, ei ole alust loota, et võlgade ümberkujundamine toimuks laiemalt ja kulgeks sujuvamalt.89 Kuigi VÕVS eelnõu väljatöötamisel oli lähtekohaks, et füüsiline isik peab ise suutma välja pakkuda lahenduse oma võlgade tasumiseks ning võlausaldaja ja kohtud hindavad ja võimalusel kinnitavad selle, siis praktikas ei ole see mudel toiminud. Ilma kvalifitseeritud nõustaja või usaldusisiku vahenduseta ei ole võlgnik üldjuhul võimeline edukalt maksejõuetusmenetlust läbima ning sellises olukorras tõuseb oluliselt kohtu koormus menetluse ja võlgniku üle järelevalve teostamisel ja võlausaldajatega suhtlemisel. Sellel seisukohal on nii intervjueeritud kohtunikud kui ka usaldusisikud ja nõustajad. Samuti toetab seda seisukohta vähene võlgade ümberkujundamise avalduste arv kõigi aastate jooksul.90 Enamik seadusandjatest on jaganud vaadet, et makseraskuste ületamine peaks algama nii vara kui võimalik, mil kergest sekkumisest ja finantsnõustamisest võib piisata, et võlgnik õigele teele aidata. Peaaegu iga Põhjamaa ja Lääne-Euroopa riik pakub ulatuslikku võlanõustamist makseraskustes isikutele, kuigi rahastamisviisid ja -allikad erinevad riikide vahel oluliselt.91 Euroopa Liidu liikmesriikides on pankrotihalduritele kehtestatud küllatki ranged nõuded. Erinevalt halduritest, on mõnedes riikides nõuded võlgade ümberkujundamise või võlgadest 86 HMKm 22.12.2016, 2-13-20415. 87 HMKm 20.04.2017, 2-14-6971. 88 P. Varul, Juridica 2013/IV, lk 238. 89 Töörühma analüüs lk 160. 90 Töörühma analüüs lk 434 p a. 91 J. Kilborn. Expert Recommendations and the Evolution of European Best Practices for the Treatment of Overindebtedness, 1984−2010. (21.08.2010), lk 17. 57 vabastamise menetluse nõustajatele leebed, sh Eestis.92 Kui professionaalsuse standardid tarbija maksejõuetuse praktikute suhtes on leebed, on see takistuseks efektiivse menetluse läbiviimisel.93 Eesmärk on tagada võrreldav ja samaväärne nõustamine kõikides menetlustes. Kehtiva õiguse järgi hindab isiku võimet nõustaja või usaldusisiku ülesandeid täita üksnes kohus üksi, mis ei taga aga järjepidevust kõikide nõustajate üleselt.94 Seda aitab tagada nõustajate nimekirja pidamine, kvalifitseerumistingimuste ning koolitusnõuete sisseviimine. Kohtupraktikas on võlgnikku ennast usaldusisiku kohustusi täitma kohustatud eelkõige seetõttu, et ükski teine isik ei ole kohtule nõusolekut andnud. Nii on usaldusisiku ülesandeid pandud ka isikutele, kelle hakkamasaamises ei saa kohtul täit veendumust olla. Põhjused on selles, et seadus ei paku lahendusi olukorraks, kus võlgnik ise ei suuda usaldusisiku kohustusi täita ja nõusolekut ei ole andnud ka muu selleks sobiv isik. Seadus ei näe ette usaldusisiku tegevuse tasustamist (PankrS EN sisaldab vastavat ettepanekut), kulude hüvitamist ja nende sissenõudmise õigust võlgnikult (kellel tihti selleks vahendid aga puuduvad), samas on kohustustest vabanemine pankrotimenetluse kaudu üheks ja väga oluliseks eesmärgiks füüsilise isiku pankrotimenetluses (vt PankrS § 3). Seetõttu ei saa kohus kohaldada analoogiat TsMS § 604 lõikega 2, mis võimaldab jätta isiku määramata, kui kohus ei leia mõistliku aja jooksul isikut, kes vastaks seaduses sätestatud nõuetele ja oleks nõus ameti vastu võtma. Pankrotimenetluse eesmärki arvestades on kohtul kohustus usaldusisik määrata ja vajadusel peaks olema võimalik usaldusisiku kulud katta riigi menetlusabi korras.95 Usaldusisikute kutse reguleerimine piirab PS § 29 lõikest 1 tulenevat isiku õigust vabalt valida tegevusala, elukutset ja töökohta. Kutse reguleerimisega piiratakse isikute vabadust tegutseda usaldusisikuna. PS § 29 lg 1 kaitse all on iga tegevus, millega inimene teenib igapäevast elatist, millest tema äraelamine sõltub.96 Reguleerimise tulemusel ei ole võimalik usaldusisikuna enam niisama tegutseda, vaid isik peab sellega võtma end usaldusisikute nimekirjas arvele (haridusnõue, eksami- ja koolituse kohustus, kulu) ning vastama vajalikele nõuetele nimekirjas püsimiseks (vastutuskindlustuse olemasolu, täiendusõppe läbimise kohustus jms). Nagu eelnevalt selgitatud, on usaldusisiku kutse reguleerimise eesmärgiks tagada füüsilisest isikust võlgniku kõikides maksejõuetusmenetluste samaväärne ja võrreldav nõustamine, mis on üheks peamiseks teguriks õige menetlusliigi valimisel ja efektiivse menetluse läbiviimisel. Kutse reguleerimine tagab ka direktiivi ülevõtmist. Meede on sobiv, sest kutse reguleerimise tulemusel tekivad Eestis kvalifitseeritud usaldusisikud, kes peavad tagama enda teadmiste asjakohasuse ja tegelevad võlgnike nõustamisega maksejõuetusmenetlustes regulaarselt. Professionaalsete usaldusisikute abil muutub füüsilise isiku maksejõuetusmenetluste 92 T. K. Graziano, J. Bojārs, V. Sajadova. A Guide to Consumer Insolvency Proceedings in Europe, 2019, lk 43 p 2.121 93 T. K. Graziano, J. Bojārs, V. Sajadova. A Guide to Consumer Insolvency Proceedings in Europe, 2019, lk 87 p 2.316. 94 Töörühma analüüs lk 444 p m. 95 K. Kerstna-Vaks. Tsiviilkohtumenetluse seadustik III. Kommenteeritud väljaanne, XI–XV osa (§-d 475–759), Tallinn, 2018, Juura, § 4772, lk 93, p 3.2.4.3.b. 96 Eesti Vabariigi Põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne, § 29 lg 1, p 5 ja 9. Kättesaadav: https://pohiseadus.ee/sisu/3500. 58 läbiviimine efektiivseks. Meede on vajalik, kuivõrd muul moel ei ole võimalik taotletavaid eesmärke saavutada. Alternatiivne meede ongi usaldusisikute kutse mittereguleerimine, mis ei ole efektiivselt toiminud. Usaldusisikuteks määratakse väga erinevad isikud, kelle tausta ei ole võimalik vajalikul määral arvesse võtta ning kelle puhul ei ole võimalik suunata ega kontrollida asjakohaste teadmiste omandamist ja hoidmist jne. Kutse reguleerimise kaudu on võimalik tagada minimaalsed nõuded, millele usaldusisikuna tegutsevad isikud peavad vastama ning millele kohus usaldusisikut nimetades tugineda saab. Meede on ka mõõdukas, kuivõrd füüsilistele isikutele kvaliteetse nõustamisteenuse pakkumine kaalub üles usaldusisikuna tegutsemise piiramise. Seejuures on endiselt igal inimesel võimalik usaldusisikuna tegutsema hakata, kui ta täidab ära seadusega ette nähtud nõuded. Võlgnikele tuleb aga tagada vajalik nõustamine, et neil oleks võimalik tekkinud majandusliku raskused efektiivselt ületada ja majanduslikku ning sotsiaalsesse ellu naasta. Sellest võidavad eelkõige loomulikult võlgnikud ise, aga ka ühiskond laiemalt. Kui inimene saab endaga ise hakkama, vajab ta vähem riigi tuge jne. Samuti võidavad professionaalse usaldusisikute tegevusest võlausaldajad, sest usaldusisik aitab võlgnikul oma nõudeid võimalikult suurel määral täita, samuti kontrollib võlgnikku ja välistab võlausaldajate huvide kuritarvitamise. Seega on PS § 29 lõikes 1 sätestatud põhiõiguse piirang proportsionaalne. 1. jagu. Usaldusisikuna tegutsemine Paragrahvis 52 reguleeritakse, kellel on õigus tegutseda usaldusisikuna. Ühtlasi võetakse üle direktiivi artikli 26 lõike 1 punkt b, mille kohaselt sobivuskriteeriumid ning nõustajate määramise, ametist vabastamise ja tagasiastumise kord peab olema selge, läbipaistev ja õiglane. Lisaks on direktiivi põhjenduspunktis 87 selgitatud, et on oluline, et nõustajad järgiksid selliste ülesannete täitmisel tavapäraseid norme, nagu kutsealase vastutuskindlustuse nõue. Usaldusisikuna tegutsemine peab olema ühelt poolt reguleeritud, kuid teiselt poolt, arvestades, et tegemist on füüsilisest isikust võlgnikega, kellel on majanduslikult raske ning ei ole võimalik maksta suuri tasusid, ei tohiks ka usaldusisikuks saamist ega olemist kujundada liiga keeruliseks ega kulukaks. Teistes riikides on antud küsimusele lähenetud küllaltki erinevalt. Taanis ei ole nõustajatele kvalifikatsiooni ega litsentsi tingimusi sätestatud. Üldjuhul tegutsevad nõustajatena advokaadid ning avalduses nimetatakse soovitud isik.97 Soomes võib füüsilise isiku võlgade ümberkorraldamise menetluses nimetada nõustajaks või pankrotimenetluses halduriks isiku, kes on täisealine, kõlbeline, ei ole pankrotivõlgnik ning kelle puhul ei esine nõustajaks nimetamise välistusi. Hinnatakse isiku oskusi ja teadmisi nimetamisel. Isik peab olema võlgnikust ja võlausaldajates sõltumatu. Nõustajaks või halduriks võib olla ka tingimustele vastav kohtutäitur või kohtutäituri abi.98 Litsentsi ei nõuta.99 Ka Saksamaal ei ole litsentsi 97 T. K. Graziano, J. Bojārs, V. Sajadova. A Guide to Consumer Insolvency Proceedings in Europe, 2019, lk 335, p 9.25-9.27. 98 T. K. Graziano, J. Bojārs, V. Sajadova. A Guide to Consumer Insolvency Proceedings in Europe, 2019, lk 447, p 12.079-12.081. 99 T. K. Graziano, J. Bojārs, V. Sajadova. A Guide to Consumer Insolvency Proceedings in Europe, 2019, lk 448, p 12.082. 59 kohustust, kuid praktikas peavad kohtud siiski nimekirju, kuhu huvitatud isikud saavad end registreerida. Nimetamisel kontrollitakse nõuetele vastavust, näiteks varasemat kogemust või sõltumatust võlgnikust ja võlausaldajatest. Üldiselt tegutsevad nõustajate ja halduritena advokaadid, audiitorid, raamatupidajad. Enda nõustajaks olla ei või.100 Lätis on alates 2017. aastast kohustuslik litsentsimissüsteem, kõik maksejõuetuse praktikud peavad sooritama eksami ning vastama tingimustele, nt väärikus, haridusnõue. Litsentsi hoidmiseks tuleb täita täiendusõppe kohustust. Praktikuid koondab Maksejõuetusamet.101 Sarnane regulatsioon kehtib ka Leedus.102 Samuti kehtib litsentsinõue, mille saab eksami tegemisega, Hollandis. Lisaks peab aga Hollandis litsentsi hoidmiseks täitma täiendusõppe kohustust ning tegelema vähemalt 10 asjaga aasta kohta.103 Rootsis ametlikku litsentseerimise süsteemi ei ole, kuid kohtud valivad nõustajaid ja haldureid pankrotiasjade üle järelevalvet teostava ameti poolt eelnevalt heakskiidetud nimekirjadest, mis on kohtutes. Kohus võib nimetada isiku ka nimekirja väliselt, kuid peab siis ise hindama isiku sobivust, praktikas on see ebatõenäoline.104 Lõikes 1 sätestatakse, et usaldusisikuks võib olla isik, kes on kantud Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite peetavasse usaldusisikute nimekirja, mis on aluseks usaldusisiku nimetamisel maksejõuetusavalduse menetlusse võtmisel. Muud isikut kui seda, kes on kantud usaldusisikute nimekirja, ei saa usaldusisikuks enam nimetada. Usaldusisikute nimekiri luuakse koja juurde, kuid koja liikmeks usaldusisikuid ei nimetata. Seega ei hakka usaldusisikud osalema ka koja tegevuses. See vähendab usaldusisikute kulusid seoses kutse pidamisega. Tulevikus võib kaaluda liikmesuse andmist. Kojale kaasneb metoodikakomisjoni kaudu usaldusisikute eksamite, esmaste koolituste ja täiendusõppe korraldamise ja läbiviimise kohustus, samuti nimekirja pidamise ja järelevalve kohustus. Seega ei ole koja ülesanded usaldusisikute puhul nii laiad, kui näiteks haldurite, täiturite või tulevikus saneerimisnõustajate puhul. Lõikes 2 sätestatakse tegutsemisõiguse andmise tingimused. Tingimuste sätestamisel on oluline leida tasakaal kvaliteetse nõustamisteenuse ja usaldusisikute piisava arvu tagamise vahel. Usaldusisikuks saamise tingimuste sätestamisel on lähtutud halduriks saamise süsteemist, kuid usaldusisiku ülesannete erisustest. Teatud osas ei ole usaldusisikul vaja nii kõrget kvalifikatsiooni, nagu seda on vaja halduril. Teiselt poolt on usaldusisikul vaja tugevaid nõustamisalaseid teadmisi ja oskusi. Usaldusisikuks saamiseks peab isikul olema vastav haridustase, ta peab olema aus ja kõlbeline, oskama eesti keelt, olema sooritanud usaldusisiku eksami ja läbinud väljaõppe. Eksamid ja 100 T. K. Graziano, J. Bojārs, V. Sajadova. A Guide to Consumer Insolvency Proceedings in Europe, 2019, lk 519, p 14.060-14.063. 101 T. K. Graziano, J. Bojārs, V. Sajadova. A Guide to Consumer Insolvency Proceedings in Europe, 2019, lk 624, p 19.058. 102 T. K. Graziano, J. Bojārs, V. Sajadova. A Guide to Consumer Insolvency Proceedings in Europe, 2019, lk 669, p 20.039jj. 103 T. K. Graziano, J. Bojārs, V. Sajadova. A Guide to Consumer Insolvency Proceedings in Europe, 2019, lk 743, p 23.069. 104 T. K. Graziano, J. Bojārs, V. Sajadova. A Guide to Consumer Insolvency Proceedings in Europe, 2019, lk 1047, p 31.105. 60 esmase koolituse korraldab ja viib läbi koja metoodikakomisjon (vastavalt täiendatakse kohtutäituri seadust §-dega 971 ja 972). Eelnõu koostamisel kaaluti ka lahendust, mille korral usaldusisikuks saamine ei eeldaks eksami sooritamist. Sellisel juhul oleks usaldusisikuks saamine lihtsam ja vähem kulukas ning tagaks suurema tõenäosusega uute usaldusisikute liitumise aja jooksul. Samas ei pruugi olla tagatud piisav kvaliteet. Seetõttu on eelnõus välja pakutud eksamiga lahendus. Seejuures sätestatakse ka üleminekuperiood (FIMS § 70), mille kohaselt rakendub eksamikohustus alates 2025. aastast. Esmase koolituse kohustus rakendub varem. See annab kõikidele osapooltele piisavalt aega oma tegevuse korraldamiseks, aga võimaldab sujuvama ülemineku neile, kes täna juba vastavat teenust turul osutavad. Joonis 5. Usaldusisikuks või saneerimisnõustajaks saamine (eksamiga) Avaldus kojale Koda kontrollib formaalsusi (nt haridusnõue) ja suunab eksamile Tasu taotluse läbivaatamise ja eksamil osalemise eest Eksamid korraldab koja metoodikakomisjon ↓ Eksamiks valmistumine Koja korraldatud, tellitud koolitus, kursused Baasõiguskoolitus Võlanõustamise koolitus Isik maksab ise ↓ Eksam Test, kaasus, vestlus ↓ ↓ Eksam sooritatud Eksam mittesooritatud, minimaalset osa ei läbitud ↓ ↓ ↓ Miinimumteadmised Põhjalikumad teadmised Korduseksam (eksamipõhine hinnang) (eksamipõhine hinnang) ↓ ↓ +esmane koolitus Koolituskava koostatakse eksamitulemusi ning varasemat töökogemust ja omandatud haridust arvestades. Metoodikakomisjon töötab välja esmase koolituse mudelkavad, samuti koostab isikutele individuaalsed kavad ja suunab esmasele koolitusele. Kui eksami eesmärk on õigusteadmiste kontroll, siis esmase koolituse eesmärk on õigusteadmiste täiendamine ja võlanõustamise oskuste omandamine. Erineva taustaga isikutele võib ette näha erineva sisuga esmase koolituse. Näiteks võlanõustaja ei pea läbima võlgniku nõustamise koolitust, samas kui haldur ei vaja täiendamist õigusteadmistes. Esmane koolitus võib olla tagatud erinevate meetodite, näiteks täiendavate kursuste või praktika kaudu. ↓ Nimekirja lisamine 61  Liikmemaks Täiendusõppe kohustus jms Allikas: Autori koostatud. Lõikes 3 sätestatakse, et usaldusisikuna võib tegutseda ka välisriigi kutsekvalifikatsiooni omandanud isik, kui tema kutsekvalifikatsiooni on tunnustatud välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse kohaselt. Välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse § 7 lõikes 2 sätestatud pädev asutus on Justiitsministeerium. Lõikes 4 reguleeritakse, et kui isik soovib enda lisamist usaldusisikute nimekirja, peab ta selleks koja kutsekogu juhatusele esitama taotluse. Iseenesest ei ole usaldusisikud kutsekogu liikmed, mistõttu on mõnevõrra ebatavaline, et taotlus esitatakse kutsekogu juhatusele. Kui aga konkreetset organit mitte sätestada ning panna nimekirja pidamise kohustus üldiselt kojale, siis peaks KTS § 87 lg 1 järgi asjaajamist eelnõus kavandatud kujul korraldama läbi koja eestseisuse, mis muudaks nimekirja pidamise keerukamaks. Analoogiliselt on ka kohtutäituri seaduses sätestatud ametikogu juhatuse pädevusena kohtutäiturite abide nimekirja kandmise ja sealt eemaldamise (KTS § 24) ning kohtutäiturite ametikindlustuse poliiside olemasolu järelevalve (KTS § 10).105 Lõikes 5 reguleeritakse usaldusisikute nimekirja lisamist välistavad tingimused. Eeskujuks on võetud pankrotihaldurite nimekirja lisamist välistavad tingimused. Paragrahvis 53 reguleeritakse usaldusisiku eksami läbiviimine ja tasu. Eksam koosneb sarnaselt haldurite eksamiga testist ja vestlusest. Test jaguneb õigusteoreetilisteks küsimusteks ja kaasusülesandeks. Eksamiga hinnatakse isiku sobivust usaldusisikuks. Kui isik sooritab eksami minimaalses ulatuses, saab ta suunata esmasele koolitusele. Eksami, nagu ka esmase koolituse, korraldab ja viib läbi metoodikakomisjon (täpsemalt KTS § 971 ja 972). Alternatiivselt kaaluti, et eksami ja esmase koolituse võiks korraldada ja läbi viia ka koja eksamikomisjon. Arvestades, et usaldusisikud koja liikmed ei ole ning seda, et eksamikomisjon koosneb peamiselt täituritest ja halduritest, sobib usaldusisiku eksami ja esmase koolituse väljatöötamiseks ja korraldamiseks eraldiseisev metoodikakomisjon. Metoodikakomisjoni kuuluksid koja esindaja, 3 usaldusisikut ja kohtunik. Selliselt on tagatud kutse mitmekülgne kujundamine ja arendamine vastavalt praktika vajadustele. Eksami korraldus, erialateadmiste testi valdkonnad ja eksami hindamise kord nähakse täpsemalt ette valdkonna eest vastutava ministri määrusega. Haldurite ja täiturite puhul nähakse seda liiki korrad üldjuhul ette ka koja põhikirjaga, kuid arvestades, et usaldusisikud ei ole koja liikmed ega osale seega põhikirja kinnitamisel, ei ole vaja põhikirjas neid määratleda. Sarnaselt halduritele ja täituritele tasuvad usaldusisikud eksamil osalemise eest kojale tasu. See on vajalik katmaks koja kulutusi, sh metoodikakomisjonile hüvitatavaid kulutusi, mis 105 Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja tagasiside 14.01.2021 toimunud revisjoni komisjoni kohtumisele, lk 1 p 2. Kättesaadav: https://www.just.ee/sites/www.just.ee/files/kohtutaiturite_ja_pankrotihaldurite_koja_arvamus.pdf. 62 kaasnevad eksamite ja esmase koolituse korraldamise ja läbiviimisega. Usaldusisiku tasu kojale katab koja edaspidiseid kulusid seoses usaldusisikute nimekirja pidamise ja sellega kaasnevate kohustustega. Eksami tasuks on sätestatud 127 eurot nagu halduritel. See on ka samas suurusjärgus nagu võlanõustajate eksami tasu, mis on 150 eurot.106 Kuna eksami tasu katab nii eksamit kui esmase koolituskava koostamist ja läbimise kontrollimist, peab isik, kes on eksami sooritamisest vabastatud, kuid peab täitma esmase koolituse kava, tasuma kojale enne kava koostamist pool eksami tasust. Lisaks sätestatakse, et pankrotihaldurid ja vandeadvokaadid ei pea usaldusisiku eksamit sooritama. Selline välistus on tingitud sellest, et usaldusisiku eksami eesmärk on õigusalaste teadmiste kontrollimine, õigusteadmised on aga haldurite ja advokaatide igapäevatöö sisuks. Tulevikus, kui SHS § 45 lõike 1 punktis 2 nimetatud võlanõustajate täienduskoolitust muudetakse selliselt, et seal on usaldusisiku eksamiga võrreldavalt käsitletud ka õigusaineid, tuleks kaaluda ka sellise täienduskoolituse läbinud isikute usaldusisiku eksamist vabastamist. Isik, kes on eksamist vabastatud, ei ole automaatselt vabastatud esmasest koolitusest. Esmase koolituse eesmärk on ühelt poolt kõrvaldada eksamil selgunud puudujääke, aga teiselt poolt tagada võlanõustamise alane väljaõpe. Seega tuleb esmane koolitus läbida. Eksami ja esmase koolituse läbimise eesmärk on tagada, et usaldusisikul oleks nii õigus- kui nõustamisalased teadmised ja oskused. Paragrahvis 54 reguleeritakse usaldusisikute esmase koolituse läbiviimine. Lõikes 1 sätestatakse, et koda koostab isikule individuaalse esmase koolituse kava. Eesmärk on tagada, et isikule tagatakse tema olemasolevast haridusest ja töökogemusest lähtuv koolitamine. Näiteks, kui tegemist on advokaadi või halduriga, siis ei peaks tema õppekava sisaldama õigusalast koolitamist, vaid nõustamisalast koolitamist. Samas, kui tegemist on võlanõustajaga (SHS tähenduses), võib olla vajalik just õigusalane koolitamine, kuid mitte nõustamisalane. Isikule, kellel on sotsiaalhoolekandeseaduse § 45 lõike 1 punktis 1 nimetatud võlanõustaja kutse või kes on läbinud § 45 lõike 1 punktis 2 nimetatud võlanõustaja täienduskoolituse või on piisavalt kaua tegutsenud võlanõustamise valdkonnas, ei peaks esmase koolituse korras andma võlanõustamise alaseid teadmisi ja oskusi. Vajalik võib aga olla õigusalane koolitamine, mistõttu ei ole neid esmase koolituse läbimisest täielikult vabastatud. Paragrahvis 55 reguleeritakse usaldusisikute täiendusõppe kohustus ja tingimused. Säte on vajalik direktiivi artikli 26 lõike 1 punkti a ülevõtmiseks. Sätte eeskujuks on KTS § 97. Direktiivi artikli 26 lõike 1 punkti a kohaselt peavad liikmesriigid tagama, et kohtu või haldusasutuse määratud saneerimisnõustajad, maksejõuetusnõustajad ja võlgadest vabastamise menetluse nõustajad (edaspidi „nõustajad“) saavad asjakohase koolituse ning neil on vajalikud erialased teadmised oma ülesannete täitmiseks. Direktiivi põhjenduspunktis 87 on selgitatud, et asjakohast koolitust, kvalifikatsiooni ja erialaseid teadmisi võivad nõustajad saada ka kutsealal töötamise käigus. Seejuures ei pea liikmesriigid ise vajalikku koolitust pakkuma, vaid seda võivad teha ka näiteks kutseühingud või teised organid. 106 Kutse andjad: Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsioon, võlanõustajatase 6. Kättesaadav: https://www.kutseregister.ee/ctrl/et/KAO/vaata/10470091. 63 Sisuliselt on direktiivist tulenevate nõuete ülevõtmine vajalik usaldusisikute suhtes, kes ei ole pankrotihaldurid, vandeadvokaadid või kohtutäiturid. Kui usaldusisikuna tegutseb pankrotihaldur, on tema täiendusõppe kohustus reguleeritud KTS §-s 97, vandeadvokaadi puhul AdvS §-s 341 ja kohtutäituri puhul KTS § 97. Seda arvestatakse usaldusisiku täiendusõppe kohustuse reguleerimisel. Lõigetes 1 ja 3 sätestatakse, et täiendusõppe kohustuse täitmist kontrollib koja metoodikakomisjon, kes saadab hindamisperioodi lõppemise kohta ka isikule teate. Täiendusõppe kohustuse täitmise periood on 5 aastat ning täpsemad tingimused nähakse ette valdkonna eest vastutava ministri määrusega. Täiendusõppe mahu kohta sätestatakse määruses (§ 2) võrreldes täiturite ja halduritega väiksemad määrad. See on põhjendatud, kuna usaldusisiku ülesanded on üldjuhul vähem keerukad kui pankrotihalduri omad. Lõikes 2 sätestatakse volitusnorm valdkonna eest vastutava ministri määruse kehtestamiseks täiendusõppe nõuete ja mahu määramiseks. Lõikes 4 sätestatakse, et isik, kes on hindamisperioodi jooksul omandanud magistri- või doktorikraadi õigusteaduses, ei pea sel perioodil täiendusõpet läbima. Koja täiendusõpet ei pea läbima ka vandeadvokaadid, pankrotihaldurid ja kohtutäiturid, kes läbivad täiendusõppe kas koja kutsekogu või ametikogu liikmeks olles või advokatuuris. Nende erisuste puhul eeldatakse, et isik saab piisava ja asjakohase koolituse muul viisil. Direktiivi põhjenduspunktis 87 sätestatust lähtudes on see ka direktiiviga kooskõlas. Tulevikus, kui täiendatakse SHS § 45 lõike 1 punktis 2 sätestatud täienduskoolituse programmi usaldusisiku ülesannete täitmiseks vajalike maksejõuetusõiguse alaste ainetega (eelduslikult kattuvad), siis tuleks kaaluda hindamisperioodi jooksul ka selle täienduskoolituse läbinud isikute vabastamist täiendusõppe kohustuse täitmisest. Lõigetes 5 ja 6 sätestatakse täiendusõppe kohustuse täitmata jätmise tagajärjed. Sarnaselt KTS § 97 lõikes 4 sätestatule suunatakse täiendusõppe kohustuse täitmata jätnud isik eksamile. Võimalik on sooritada eksam kahel katsel. Kui isik eksamit positiivselt ei soorita, arvatakse ta usaldusisikute nimekirjast välja. Paragrahvis 56 reguleeritakse usaldusisikuna tegutsemise õiguse peatamine, lõpetamine ja äravõtmine. Eeskujuks PankrS § 58. Samamoodi nagu nimekirja võtmise taotluse esitamine ja lahendamine, käib ka tegutsemise õiguse peatamine, lõpetamine ja äravõtmine läbi kutsekogu juhatuse (vt selgitusi FIMS § 52 lõike 1 kohta). Lõikes 1 sätestatakse usaldusisikuna tegutsemise õiguse peatamine või lõpetamine usaldusisiku enda taotluse alusel. Samuti sätestatakse peatamise tagajärjed, st sellel perioodil ei peaks isikule kohalduma kutsekindlustuse nõue, kojale liikmemaksu maksmise ega täiendusõppe kohustus. Lõikes 2 sätestatakse alused, millel koda ise arvab isiku usaldusisikute nimekirjast välja. Esiteks ei tohi isik usaldusisikute nimekirjas arvel olla, kui tema puhul esineb mõni FIMS § 51 64 lõikes 5 sätestatud tingimus, näiteks kui ta on pankrotivõlgnik või tema suhtes kehtib ärikeeld. Teiseks, kui isik on jätnud täitmata täiendusõppe kohustuse, sh kui talle on selleks antud täiendav tähtaeg. Kolmandaks, kui isiku suhtes on distsiplinaarkaristusena kohaldatud usaldusisikuna tegutsemise keeldu. Lõikes 3 sätestatakse väljaarvamise otsuse tegemise kord. Lõikes 4 sätestatakse, et isik, kes on usaldusisikute nimekirjast välja arvatud, kaotab õiguse usaldusisikuna tegutseda. Iseenesest ei tähenda see, et välja arvatud isik ei või uuesti esitada avaldust enda usaldusisikute nimekirja lisamiseks. Nimekirja uuesti lisamine on välistatud üksnes siis, kui esineb vastav alus. Paragrahvis 57 reguleeritakse usaldusisikute nimekirja pidamise kord. Nimekirja peab Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda. Isiku kannab nimekirja kutsekogu juhatus (vt selgitusi FIMS § 52 lõikele 4). Sätte eeskujuks on PankrS § 59. Nimekirja pidaja valimisel kaaluti ka muid võimalusi peale Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja. Näiteks võiks nimekirja pidajana kaaluda ka Eesti Võlanõustajate Liitu, Maksejõuetuse teenistust, Sotsiaalkindlustusametit või Töötukassat. Kaalutlusel, et kõik maksejõuetusvaldkonda esindavate kutsete nimekirjad võiksid olla ühes kohas, osutus valik Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja kasuks. Usaldusisikute nimekirjas võiks olla erineva taustaga isikud, sh pankrotihaldurid, kes on juba koja liikmed. Eesmärk on saavutada selline nimekiri, kust kohtul on võimalik valida vastava kaasuse asjaoludele sobiv usaldusisik. Paragrahvis 58 sätestatakse usaldusisiku kohustus tasuda usaldusisikute nimekirjas olemise eest kojale tasu. Tasu suurus kehtestatakse määrusega kindla fikseeritud summana. Üldjuhul kehtestavad kutse- ja ametikogu liikmed liikmemaksu suuruse ise. Erinevalt kutse- ja ametikogu liikmetest ei ole usaldusisikud koja liikmeteks ning neil ei ole kutse- või ametikogu sarnast organit, mille kaudu liikmemaksu määra ise kehtestada. Seetõttu nähakse liikmemaksu suurus ette valdkonna eest vastutava ministri määrusega. Sellegipoolest laekub usaldusisikutelt saadav tasu kutsekogu eelarveossa, vt selgitusi KTS § 72 lõikele 5. Paragrahvis 59 sätestatakse usaldusisiku vastutus. Eeskujuks PankrS §-d 24 ja 63 ja SanS § 17. Paragrahvis 60 reguleeritakse usaldusisiku kutsekindlustuse kohustus. Sätte eeskujuks on PankrS § 64. Muudatus on seotud maksejõuetuse direktiivi artikli 26 lõike 1 punkti b ülevõtmisega, mille kohta põhjenduspunktis nr 87 on selgitatud, et on oluline, et nõustajad järgiksid ülesannete täitmisel tavapäraseid norme, nagu kutsealase vastutuskindlustuse nõue. VÕS § 520 kohaselt on kindlustusandja kohustatud seaduse alusel nõutavat vastutuskindlustuse lepingut sõlmima, kui kindlustusvõtja vastab tüüptingimustes ettenähtud tingimustele. Lõikes 3 sätestatakse, et pankrotihaldur, vandeadvokaat ja kohtutäitur ei pea sõlmima eraldi kutsekindlustuslepingut, kui nende olemasolev leping katab ka usaldusisikuna tegutsemisest 65 tuleneva vastutuse. Võlanõustajatel kutsekindlustuse kohustust ei ole, mistõttu peaksid nad juhul, kui tahavad usaldusisikuna tegutseda, sõlmima kutsekindlustuse lepingu. Kutsekindlustuse nõude täitmist kontrollib koja kutsekogu juhatus (vt selgitusi FIMS § 52 lõikele 4). 2. jagu. Usaldusisiku ülesannete täitmine ja järelevalve Paragrahvis 61 reguleeritakse usaldusisiku ülesanded ja usaldusisiku üle teostatav järelevalve. Lõiget 1 täiendatakse tulenevalt sellest, et usaldusisiku ülesanded ei hõlma enam mitte ainult võlgade ümberkujundamise menetlust, vaid ka pankrotimenetlust ettevalmistavas osas ajutise halduri ülesandeid ja kohustustest vabastamise menetluse osas usaldusisiku ülesandeid. Usaldusisik ei vii läbi võlgniku pankrotimenetlust. Pankroti väljakuulutamisel nimetab kohus endiselt pankrotihalduri. Valik lähtub kaalutlusest, et pankrotimenetluse läbiviimine eeldab kõrgemaid kvalifikatsiooninõudeid, mida ei ole mõistlik kõikidele usaldusisikutele seada. Füüsilise isiku maksejõuetusmenetlused ei ole reeglina väga tasuvad. Usaldusisiku kutsele seatavad nõuded peaksid sellega vastavuses olema. Lõikes 2 on sätestatud mitteammendav loetelu usaldusisiku ülesannetest. Erinevate punktide sõnastust täpsustatakse selliselt, et arvestatakse usaldusisiku pädevuse ulatuses tehtavaid muudatusi. Usaldusisik hakkab täitma nii ajutise halduri, kohustustest vabastamise menetluses nimetatud usaldusisiku kui ka võlgade ümberkujundamise menetluses nimetatud nõustaja ülesandeid. Lõike 2 punktist 1 jäetakse välja, et usaldusisik peab abistama võlgnikku võlgade ümberkujundamise kava koostamisel. Muudatusettepanekute kohaselt hakkab võlgade ümberkujundamise kava koostamine olema usaldusisiku ülesanne (FIMS § 19). Usaldusisik koostab ja esitab kava võlgniku nimel, võlgnik peab kavas esitatuga nõus olema ning usaldusisikule kava koostamisel kaasabi osutama (FIMS § 22). Lõike 2 punktis 2 ja 3 sätestatakse selguse huvides, et usaldusisiku ülesanded hõlmavad nii pankrotiseaduses sätestatud ajutise halduri ülesandeid füüsilise isiku maksejõuetusavalduse osas, kui ka füüsilise isiku maksejõuetuse seaduses võlgade ümberkujundamise menetluses ja pankrotiseaduses sätestatud kohustustest vabastamise menetluses usaldusisiku ülesandeid. See täidab eesmärki, et edaspidi on füüsilisest isikust võlgniku maksejõuetusmenetlustes isikul üks nõustav isik (usaldusisik). Lõike 2 punktis 7 sätestatakse, et usaldusisik peab täitma ka muid seadusest tulenevaid või kohtu poolt antud ülesandeid. Välja jäetakse osa, mis viitab võlgade ümberkujundamise menetlusele, sest usaldusisiku ülesanded on muudatusettepanekute kohaselt edaspidi laiemad. Näiteks on muuks seadusest tulenevaks ülesandeks ka pankrotiseaduse 11. peatükis sätestatud ülesanded, mida usaldusisik peab täitma võlgniku kohustustest vabastamise menetluses. 66 Lõigetes 3 ja 5 asendatakse nõustaja usaldusisikuga. Lõikes 4 sätestatakse usaldusisiku õigus saada teavet erinevatelt isikutelt – võlgnikult, võlausaldajalt, kolmandalt isikult, võlgniku praegustelt ja endistelt töötajatelt (FIE puhul). Nimetatud isikutel on teabe andmise kohustus. Sätte eeskujuks on PankrS § 85. Tegemist on usaldusisiku õigusega kõikide tema kohustuste täitmiseks. Sama õigus on tuletatav ka FIMS § 61 lõikest 6, kus on viidatud, et usaldusisikule kohaldatakse ajutise halduri kohta sätestatut. Ajutisele haldurile laieneb ka PankrS § 85 sätestatud teabe saamise õigus. Antud juhul tuuakse see siiski eraldi välja, kuna tegemist on menetluse läbiviimise seisukohast väga olulise aspektiga ning see peab olema selge. Lõikes 6 sätestatakse, et usaldusisikule kohaldatakse ajutise halduri kohta sätestatut, välja arvatud siis, kui seaduses on sätestatud teisiti. Viide on vajalik, sest usaldusisik peab hakkama täitma ka ajutise halduri ülesandeid füüsilisest isikust võlgniku pankrotimenetluses. Kõiki ajutise halduri vastavaid ülesandeid välja tuua oleks ebamõistlik, kuivõrd neid on palju. Samuti kui ajutisele haldurile ülesandeid lisatakse, on vaja, et neid saab füüsilisest isikust võlgniku pankrotimenetluse korral ka usaldusisik täita. Erisused tulevad FIMS-st endast. Paragrahvis 62 reguleeritakse usaldusisiku tasu ja kulutuste hüvitamine. Sätte eesmärk on tagada usaldusisikule õiglane tasu ning luua tasustamiseks läbipaistev ja kõikidele osapooltele arusaadav kord. Sättega võetakse üle direktiivi artikli 27 lg 4, mis sätestab, et nõustajate tasustamine peab olema kooskõlas menetluse tõhusa lahendamise eesmärgiga. Eelkõige teenib see eesmärki, et tasu regulatsioon ei soodustaks menetluse venimist ehk nõustaja ei tohiks saada seda rohkem tasu, mida kauem menetlus kestab. Usaldusisiku tasu koondab endas võlgade ümberkujundamise menetluse nõustaja tasu (kehtiv VÕVS § 19 lg 5), füüsilisest isikust võlgniku pankrotimenetluses ajutise halduri tasu (PankrS § 23) ja kohustustest vabastamise menetluses usaldusisiku tasu (kehtiv PankrS § 172 lg 51). Lõikes 1 sätestatakse, et usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Säte sarnaneb PankrS § 23 lõikele ja § 65 lõikele 1 ning SanS § 18 lõikele 2. Lõikes 2 sätestatakse usaldusisiku tunnitasu ülemmäär. Ülemmääraks on 1/5 kuupalga alammäärast. Selliselt on tagatud, et usaldusisiku tasu on ajaga kaasas käiv. Sama põhimõtte sisseviimise ettepanek esitati ka pankrotiseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõus haldurite tasu kohta (PankrS § 23 lg 3 muudatusettepanek). Tegemist on ülemmääraga, mis vastab kehtiva VÕVS § 19 lõike 5 alusel kehtestatud määrusele (§ 3 lg 1). Tasu määramisel tuleb arvestada, et usaldusisiku ülesanded on erineva keerukuse ja kaaluga, ning sellest lähtuvalt määrata tasu. Ülemmääras tasu maksmine peab olema põhjendatud. Arvestada tuleb, et tegemist on makseraskustes füüsilise isikuga ning tasu maksmine ei tohi olla tasakaalust väljas. Võlanõustaja teenuse tunnitasu on tänases praktikas 20−26 eurot tund.107 Pankrotiseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõus tehti ettepanek sätestada usaldusisikule tasu saamise 107 Töörühma analüüs lk 432. 67 õigus tunnitasuga 10−50 eurot. Üks viiendik kuupalga alammäärast 2020. aastal oleks 116,8 eurot. Ühtlasi sätestatakse, et usaldusisiku tasu katab ka usaldusisiku tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Sama sätestatakse pankrotihalduri tasu kohta (pankrotiseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu, PankrS § 23 lg 2, 65 lg 1). Üldiste kulude lisamine tasule ei ole üldjuhul tavapärane, näiteks bürookulude puhul. Lõikes 3 sätestatakse, et kohustustest vabastamise menetluse korral makstakse usaldusisikule tasu võlgniku poolt talle loovutatud vara arvel. Maksejõuetusavalduse menetluse eest või võlgade ümberkujundamise menetluse eest tuleb tasu maksta võlgnikul otse ise, sest nende menetluste puhul ei loovuta võlgnik usaldusisikule mingit vara. Võlgade ümberkujundamise menetluses täidab võlgnik kava. Usaldusisikul on õigus saada tasu kohe, kui maksejõuetusavalduse menetlemine on lõppenud, samuti siis, kui jõutakse ümberkujundamiskava kinnitamiseni. Eraldi on veel õigus tasule ümberkujundamiskava üle järelevalve teostamise eest. Lõikes 4 sätestatakse võimalus määrata võlgnikule usaldusisiku tasu maksmiseks menetlusabi. Samamoodi on kehtivas õiguses võimalik ajutisele haldurile hüvitada riigivahenditest tasu ja kulutusi. Usaldusisik hakkab täitma ka ajutise halduri ülesandeid füüsilisest isikust võlgniku puhul. Menetlusabi korras, mida ei mõisteta võlgnikult riigi tuludesse välja, usaldusisikule hüvitatava tasu ja kulutuste ülemmäär on summa, mis vastab kahekordsele kuupalga alammäärale (TLS § 29 lg 5). Sama määr kehtib ka tänases pankrotimenetluses TsMS § 183 lõikest 2 tulenevalt (pankrotiseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu, 195 SE). Seega ühe võlgniku kohta on võimalik anda menetlusabi kokku kahe kuupalga alammäära ulatuses. Võlgnikule menetlusabi andmine on väga oluline, eriti kohustustest vabastamise menetluse raames. Võlgade ümberkujundamisel võib eeldada, et võlgnik on võimeline ise usaldusisiku tasu maksma. Kohustustest vabastamise menetluses on aga tõenäoline, et võlgnikul ei ole üldse vara ega sissetulekuid, mille arvelt usaldusisiku, pankrotihalduri või võlausaldajate nõudeid täita. Samas on vaja tagada talle uue võimaluse andmine ning selleks on vaja eelnimetatud professionaalide teenust. Täiesti varatute võlgnike puhul on eelnõus ette nähtud ka menetluslikke lihtsustusi, millega saab kokku hoida menetlusele kuluvaid ressursse. Näiteks saab kohus maksejõuetusavalduse alusel kuulutada kohe välja võlgniku pankroti (FIMS § 14 lg 11). Menetlusabi andmine on tavaline ka mitmetes teistes riikides, näiteks Soome, Poola, Tšehhi, Austria, Saksamaa. Samuti on tavaline, et määratakse ülemmäär, millises ulatuses hüvitist on võimalik maksta.108 Lõikesse 5 viiakse üle kehtiva VÕVS § 19 lõikes 5 sätestatu. Määrusega reguleeritakse näiteks usaldusisiku tasu määramine, tasu arvestamise alused ja tasu hindamine kohtu poolt, sh 108 T. K. Graziano, J. Bojārs, V. Sajadova. A Guide to Consumer Insolvency Proceedings in Europe, 2019, lk 34, p 2.086jj. 68 järelevalvemenetluse ajal, kulutuste hüvitamine ning tasu määramise erisused, näiteks kui menetlus lõpetatakse ennetähtaegselt. Lõikes 6 sätestatakse kohtu õigus usaldusisikule määratud tasu vähendada, kui ta rikub oma kohustusi. TsMS 4772 alusel on kohtu järelevalve teostamisel kohtul võimalus nõuda usaldusisikult selgitusi, infot, aruandeid, teha trahvi või teda ametist vabastada. Tasu vähendamise õigust kohtul TsMS § 4772 alusel ei ole. Ametist vabastamise, mis peaks olema viimane abinõu,109 ja trahvimise kõrval võiks olla võimalik distsiplineeriv meede ka tasu vähendamise võimalus. Kohus saab õige meetme valida vastavalt asjaoludele. Tasu vähendamise meede tagab ka direktiivi artikli 27 lõike 1 ülevõtmisel. Tasu vähendamine on ka üks direktiivi põhjenduspunktis 89 toodud distsiplineerivate meetmete näidetest, mis tagab nõustajate üle efektiivsete järelevalvemehhanismide olemasolu. Lõikes 7 sätestatakse usaldusisiku tasu ja kulutuste hüvitamise määruse peale määruskaebuse esitamise õigus. Kaebeõigus reguleeritakse sarnaselt saneerimisnõustaja tasu ja kulutuste hüvitamise määrusele kehtestatud kaebeõigusele. Vt selle kohta eelnõu ettepanekut SanS § 18 lõike 6 muutmise kohta. Ka kehtiva õiguse järgi on saneerimisnõustaja ja võlgade ümberkujundamise menetluse nõustaja tasu ja kulutuste hüvitamine reguleeritud samamoodi (kehtiv VÕVS § 19 lõige 6 viitab vastavale saneerimisseaduse regulatsioonile). Paragrahvis 63 reguleeritakse usaldusisiku vabastamine. Säte peab vastama direktiivi artikli 29 lõike 1 punktidele b ja d. Artikli 26 lõike 1 punkti b kohaselt peab liikmesriik tagama mh nõustajate ametist vabastamiseks ja tagasiastumiseks selge, läbipaistva ja õiglase korra. Artikli 26 lõike 1 punkti d kohaselt peab liikmesriik tagama, et huvide konflikti vältimiseks peab võlgnikel ja võlausaldajatel olema võimalus vaidlustada nõustaja valimine või määramine või nõuda nõustaja asendamist. Direktiivi põhjenduspunktis 88 on selgitatud, et liikmesriikidel peaks olema võimalik otsustada, millised on nõustaja valiku või määramise vaidlustamise või nõustaja asendamise nõudmise viisid, näiteks võlausaldajate komitee kaudu. Kehtiv VÕVS § 19 lg 6 alusel kohaldati nõustaja vabastamisele saneerimisseaduses sätestatut. Lõikes 1 hõlmatakse usaldusisiku alla nii võlgade ümberkujundamise menetluses nimetatud nõustajad, kohustustest vabastamise menetluses usaldusisikud kui ka füüsilisest isikust võlgniku pankrotimenetluses ajutised haldurid. Seetõttu on säte toodud FIMS-i ning lähtutud eelkõige SanS § 19 lõikes 6, aga ka PankrS § 172 lõigetes 4 ja5 ja PankrS §-s 68 sätestatust. Usaldusisiku vabastamisel ei sätestata dokumentide üleandmise kohustust, kuna piisavad peaksid olema E-toimikust nähtuvad dokumendid. Usaldusisik esitab kohtule võlgniku vara- ja võlanimekirja, võlgade ümberkujundamise menetluse algatamisel ümberkujundamiskava, erinevad aruanded. Vajadusel saab uus usaldusisik nõuda FIMS § 61 lõike 4 alusel teavet. Lõikes 1 sätestatakse usaldusisiku vabastamise alused sarnaselt SanS § 19 lõikes 1 sätestatule. Paragrahvi 18 lõike 1 punkti 4 täiendatakse tulenevalt direktiivi artikli 26 lg 1 punkti d ülevõtmisest. Arvestatakse direktiivi põhjenduspunktis 88 antud selgitusi. Huvide konflikti 109 K. Kerstna-Vaks. Tsiviilkohtumenetluse seadustik III. Kommenteeritud väljaanne, XI–XV osa (§-d 475–759), Tallinn, 2018, Juura, § 4772, lk 99, p 3.3.3.4.a. 69 vältimiseks peab võlgnikul ja võlausaldajal olema võimalik vaidlustada nõustaja määramine ja nõuda asendamist. Seega peab huvide konflikt, mis on usaldusisiku nimetamist välistav asjaolu, olema ka aluseks usaldusisiku vabastamisel. Lõikes 2 sätestatakse kord, kui usaldusisik ise soovib enda vabastamist. Eeskujuks SanS § 19 lg 2. Lõikes 3 sätestatakse usaldusisiku vabastamise kord, kui vabastamise algatab kohus, võlgnik või võlausaldaja. See katab nii vabastamise võimaluse usaldusisiku määramisel kui ka menetluse kestel, kui peaks selguma vabastamise alus, näiteks huvide konflikt, hiljem. Sättega võetakse üle ka direktiivi artikli 26 lõike 1 punkt d. Usaldusisik on nõustaja, kes kuulub direktiivi kohaldamisalasse. Artikli 26 lõige 1 käsitleb kõiki kohtu või haldusasutuse määratavaid saneerimisnõustajaid, maksejõuetusnõustajaid ja võlgadest vabastamise menetluse nõustajaid (art 26 lg 1 p a). Lisaks on direktiivi põhjenduspunktis 87 selgitatud, et direktiivi kohaldamisalasse kuuluvad ka nõustajad maksejõuetuse määruse nr 2015/848 tähenduses. Usaldusisik on nõustaja nimetatud määruse tähenduses. Artikli 26 lõike 1 punkti d kohaselt peab liikmesriik tagama, et huvide konflikti vältimiseks peab võlgnikel ja võlausaldajatel olema võimalus vaidlustada nõustaja valimine või määramine või nõuda nõustaja asendamist. Direktiivi põhjenduspunktis 88 on selgitatud, et liikmesriikidel peaks olema võimalik otsustada, millised on nõustaja valiku või määramise vaidlustamise või nõustaja asendamise nõudmise viisid, näiteks võlausaldajate komitee kaudu. Huvide konflikti vältimiseks peab võlgnikul ja võlausaldajal olema võimalik vaidlustada nõustaja määramine ja nõuda asendamist. Lõikes 3 sätestataksegi võlgniku ja võlausaldaja vastav õigus. Kehtiva õiguse alusel (VÕVS § 19 lg 6 ja SanS § 18 lg 3) võlausaldajal vastavat õigust ei olnud. Lõikes 4 sätestatakse SanS § 19 lõike 4 eeskujul, et kui kohus vabastab usaldusisiku menetluse kestel, nimetab ta uue usaldusisiku. Sellega on kaetud ka direktiivi artikli 26 lõike 2 punktist d tulenev võlgniku ja võlausaldaja õigus nõuda usaldusisiku asendamist. Kui võlgnik või võlausaldaja nõuab usaldusisiku vabastamist, järgneb sellele ka alati seadusest tulenevalt usaldusisiku asendamine. Lõikes 5 sätestatakse PankrS § 172 lõike 5 eeskujul usaldusisikule kohustus tema vabastamisel esitada kohtule aruanne tehtud tegevuste kohta. See on vajalik uuele usaldusisikule menetluse jätkamiseks. Samasugune õigus on kohtul kehtiva õiguse järgi ka saneerimisnõustaja ja võlgade ümberkujundamise menetluses nimetatud nõustaja suhtes TsMS § 4772 lõike 1 alusel. Kuivõrd kohus nimetab saneerimisnõustaja ja usaldusisiku, siis saab ta neid kohustada ka kohtule aruandeid esitama. Lisaks peaks vabastatud usaldusisik esitama kohe ära ka tasu taotluse, et kohus saaks sellega juba arvestada. Tasu võib kohus määrata hiljem. Lõikes 6 reguleeritakse usaldusisiku määruskaebuse esitamise õigus usaldusisiku vabastamise määruse peale, kui usaldusisik vabastati tema tahte vastaselt. Sarnaselt PankrS § 68 lõikele 6 tehakse ettepanek vähendada määruskaebeõiguse ulatust, kuid sätestatakse, et ringkonnakohus 70 teeb alati põhjendatud määruse. Samamoodi tehakse ettepanek reguleerida saneerimisnõustaja määruskaebeõigus saneerimisnõustaja vabastamise määruse peale, SanS § 19 lg 5. Kui üldjuhul ei pea ringkonnakohus põhjendusi lisama juhul, kui määruse peale ei saa edasi kaevata või ringkonnakohus nõustub maakohtu otsustuse ja põhjendustega (TsMS § 667 lg 1 ls 2), siis teatud juhtudel võib ka sellistes olukordades põhjenduste lisamine olla mõistlik. Juhtudel, kus ringkonnakohus on kõrgeim määruskaebust läbivaatav kohtuaste, võib põhjenduste kirjutamine olla vajalik maakohtutele ringkonnakohtu praktikast lähtumiseks ja menetlusosalistele kohtu tegevuse mõistmiseks.110 Antud juhul on tegemist sellise kaaluka otsusega, mille puhul on põhjendatud, et ringkonnakohus teeb alati põhjendatud määruse. Lõikes 7 sätestatakse, et määruse peale, millega kohus on keeldunud käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud avalduse alusel usaldusisiku vabastamisest, võivad avalduse esitanud võlgnik ja võlausaldaja esitada määruskaebuse. Kaebeõigus on vajalik tagamaks sama paragrahvi lõikes 3 sätestatud õigust esitada kohtule avaldus usaldusisiku vabastamiseks. Maksejõuetuse direktiivi artikli 26 punkti d kohaselt peavad liikmesriigid tagama, et huvide konflikti vältimiseks on võlgnikel ja võlausaldajatel võimalus vaidlustada nõustaja valimine või määramine või nõuda nõustaja asendamist. Võlgnikule ja võlausaldajale antakse õigus esitada avaldus usaldusisiku vabastamiseks (SanS § 181 lg 3) ning sellega seoses sätestatakse ka võlgniku ja võlausaldaja õigus esitada kohtu vastava määruse peale määruskaebus. Ühekordne määruskaebeõigus on piisav, rohkemat ei nõua ka direktiiv. Samasugune määruskaebeõigus on tagatud ka pankrotihalduri puhul PankrS § 68 lõike 4 kohaselt, samuti tehakse samasugune ettepanek saneerimisseaduse muutmiseks. Paragrahvides 64 ja 65 reguleeritakse usaldusisikute üle haldusjärelevalve ja distsiplinaarjärelevalve teostamine. Kehtiva õiguse järgi kohustustest vabastamise menetluses nimetatud usaldusisikute ega võlgade ümberkujundamise menetluses nõustajate üle haldus- ega distsiplinaarjärelevalvet ei teostata. Haldurite üle teostatakse (PankrS §-d 70 ja 71). Usaldusisikute ja nõustajate üle, kehtiva õiguse tähenduses, teostab järelevalvet kohus. Eelnõu näeb jätkuvalt ette kohtu järelevalve usaldusisikute üle. See on vajalik tulenevalt direktiivi artikli 27 lõikest 1, mis sätestab, et liikmesriigid kehtestavad asjakohased järelevalve- ja regulatiivsed mehhanismid, millega tagatakse, et nõustajate töö suhtes kohaldatakse tõhusat järelevalvet tagamaks, et nende teenuseid osutatakse tulemuslikult ja pädevalt ning asjaomaste poolte suhtes erapooletult ja sõltumatult. Need mehhanismid hõlmavad ka meetmeid, mida kohaldatakse nõustaja vastutuse suhtes juhul, kui nõustaja oma töökohustusi rikub. Põhjenduspunktis 89 on selgitatud, et nõustajate suhtes tuleks kohaldada järelevalve- ja reguleerimismehhanisme, mis peaksid hõlmama töökohustusi rikkunud nõustajate vastutuse suhtes rakendatavaid tõhusaid meetmeid, näiteks nõustaja tasu vähendamine, tema väljaarvamine nende nõustajate reservist või nimekirjast, keda võib kasutada maksejõuetusmenetluse korral, ning vajaduse korral distsiplinaar-, haldus- või kriminaalkaristusi. Sellised järelevalve- ja reguleerimismehhanismid ei tohiks piirata selliste 110 V. Kõve, I. Järvekülg, J. Ots, M. Torga. Tsiviilkohtumenetluse seadustik III. Kommenteeritud väljaanne, XI- XV osa (§-d 475–759), Tallinn, 2018, Juura, lk 1194, p 3.1.c-d. 71 liikmesriigi õiguse sätete kohaldamist, mis käsitlevad tsiviilvastutust lepinguliste või lepinguväliste kohustuste rikkumisest tuleneva kahju korral. Liikmesriigid ei peaks olema kohustatud looma spetsiaalseid asutusi või organeid. Kuigi direktiivi nõuded täidab ka olemasolev kohtu järelevalve, on usaldusisikute kutse reguleerimisega seoses vaja sisse viia ka haldus- ja distsiplinaarjärelevalve. See on vajalik, et usaldusisikut, kes rikub sellisel määral oma kohustusi, et tema jätkamine usaldusisikuna ei ole võimalik, oleks võimalik nimekirjast välja arvata. Haldusjärelevalvet usaldusisikute üle teostab kutsekogu juhatus (vaata selgitusi FIMS § 52 lõikele 4). 3. jagu. Usaldusisiku kutsealane arvelduskonto Paragrahvides 66 ja 67 reguleeritakse usaldusisiku kutsealase arvelduskonto loomine ja kasutamine. Sätete eeskujuks on kohtutäiturimäärustiku §-d 56 jj. Kutsealane arvelduskonto on vajalik kohustustest vabastamise menetluses, kus võlgniku sissetulekud loetakse loovutatuks usaldusisikule ning seadus nõuab usaldusisikult võlgniku vara enda varadest eraldi hoidmist. Arvelduskontoga tagatakse, et võlgniku vara ei loeta usaldusisiku varaks, näiteks usaldusisiku täite- või pankrotimenetluses või surma korral. Kui usaldusisik täidab ajutise halduri ülesandeid või nõustab võlgnikku võlgade ümberkujundamise menetluses, ei ole arvelduskonto vajalik, kuna usaldusisik võlgniku varade või sissetulekutega selliselt ei tegele. Kehtiva õiguse järgi on võlgnik enamikul juhtudel ise enda usaldusisikuks. Praktikas avab võlgnik sellisel juhul enda nimel teise konto, kuhu kannab enda sissetuleku osa, millest rahuldab võlausaldajate nõudeid. Eelnõu kohaselt nimetatakse aga alati usaldusisik, mistõttu tekib vajadus ka usaldusisiku arvelduskonto järele. Alternatiivselt kaaluti varianti, et võlgnik avab ka edaspidi enda nimele teise konto ja usaldusisikule nõuete loovutamist ei toimuks. Kuigi see kannaks õiget eesmärki selle poolest, et võlgnik peabki ise majandama õppima ja suutma raha säästa ning väljamakseid teha, sellest siiski loobuti. Sõltuvalt võlgnikust võib see osutuda kohustustest vabastamise menetlust nurjavaks. Kui võlgnik teeb üks kord aastas võlausaldajatele väljamakseid, on võimalik, et teatud hetkedel ta kulutab kogutud raha ära. Kohustustest vabastamise menetluse mõte on ka võlausaldajate nõuete rahuldamine võimalikult suures määras, ka seda ei tohi ohtu seada. Võlgnikku aitab õpetada rahaga ümber käima ka see, kui ta peab tulema igakuiselt toime väiksemate summadega ning oma sissetulekud usaldusisikule loovutama. Olukord on erinev võlgade ümberkujundamise menetluses, kus võlgnik ei ole püsivalt maksejõuetu ja eelduslikult tuleb iseseisvamalt toime. Lisaks kaitseb see, kui võlgniku sissetulekud, millest tuleb teha väljamaksed võlausaldajatele, on usaldusisiku kutsealasel arvelduskontol, ka olukorras, kus võlgniku suhtes on algatatud 72 täitemenetlus ning usaldusisikule loovutatud summadest ei tohiks kinnipidamisi teostada (TMS § 174 lg 2). 6. peatükk. Rakendussätted 1. jagu. Üleminekusätted Paragrahvides 68–70 sätestatakse üldine seaduse kohaldamine ning usaldusisikute nimekirja ja eksami sooritamise kohustuslikkusele üleminek. Paragrahvi 68 lõikes 1 sätestatakse, et seadust kohaldatakse nendele menetlustele, mis algatatakse pärast seaduse jõustumist. Seega varem algatatud pankrotimenetlused, kohustustest vabastamise menetlused ja võlgade ümberkujundamise menetlused viiakse läbi vastavalt algatamise ajal kehtivale seadusele. Lõikes 2 sätestatakse, et kui võlgade ümberkujundamise avaldus on esitatud enne FIMS jõustumist, viiakse võlgade ümberkujundamise menetlus läbi kuni 31.12.2021 kehtinud VÕVSi järgi. Kui avaldus on juba esitatud, siis kehtiva VÕVS järgi on tehtud ilmselt ka juba vajalikke muid tegevusi võlgade ümberkujundamiseks, sh koostatud kava, peetud läbirääkimisi võlausaldajatega. Seetõttu on mõistlik järgida kehtiva VÕVSi regulatsiooni. Paragrahvis 69 nähakse ette pikem jõustumise aeg usaldusisikute nimekirja loomisele. Üleminekuperioodil, mis on 2 aastat, võib kohus nimetada usaldusisikuteks nii usaldusisikute nimekirjas olevaid kui seal mitteolevaid isikuid. Samuti võivad usaldusisikutena seega tegutseda sellel ajal veel ka isikud, kes ei ole usaldusisikute nimekirjas (FIMS § 42 lg 1). Üleminekuperiood on vajalik usaldusisikutele enda nimekirja kandmiseks. Samuti aitab see hajutada koja koormust usaldusisikute nimekirja tekkimisel. Keeruline on ka ette näha, kui kiiresti usaldusisikute nimekiri tekiks ja palju seal isikuid oleks. Tõenäoliselt on usaldusisikud, kes end nimekirja võtavad, ka kohtu eelistatud valik, mistõttu tagab kiirem nimekirja võtmine usaldusisikule rohkem menetlusi ning on seega kasulik. Eksamikohustuse mitterakendamine ei too kaasa esmase koolituse läbimise kohustuse mitte rakendamist (FIMS § 52 lg 2 p 5 ja § 54). Esmane koolitus tuleb kohe läbida, kui seadus ette näeb. Sellisel juhul määratakse esmase koolituse kava isikule vastavalt tema senisele haridusele ja töökogemusele. Kuni ülemineku perioodi lõpuni peab kohus usaldusisiku nimetamisel hindama seda, et isikul on vajalikud erialased teadmised oma ülesannete täitmiseks, seejuures võib isik olla asjakohase koolituse, kvalifikatsiooni ja erialased teadmised omandanud ka kutsealal töötamise käigus. Seda tagab ka FIMS § 14 lõike 1 teine lause, kuid rakendussätte eesmärk on selgemalt tagada ka üleminekuperioodil direktiivi artikli 26 lõike 1 punktist a tulenevate nõuete täitmine. Samuti nähakse ette, et kutsekindlustuse nõue rakendub ainult nendele isikutele, kes on kantud usaldusisikute nimekirja. Üleminekuperioodil seega ei pea isikul, kes ei ole usaldusisikute nimekirja kantud, veel kutsekindlustuslepingut sõlmitud olema. Kui isik on nimekirja kantud, muutub kohustuslikuks ka kutsekindlustuse olemasolu. Üleminekuperiood on vajalik selleks, et isikud jõuaksid kutsekindlustuse lepingud sõlmida. 73 Paragrahvis 70 nähakse ette üleminekuperiood usaldusisiku eksami kohustuse kehtima hakkamisele. Üleminekuperiood eksamikohustuse puhul on vajalik võimaldamaks sujuvamat üleminekut usaldusisikute nimekirja süsteemile ning tagamaks, et täna turul nõustajatena tegutsevad isikud saavad oma tööd sujuvamalt jätkata. 2. jagu. Seaduste muutmine ja kehtetuks tunnistamine § 71. Kohtute seaduse muutmine Paragrahvi 38 lõike 3 punkti 8 täiendatakse seoses Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja juurde metoodikakomisjoni loomisega, mille üheks liikmeks on ka kohtunik. Metoodikakomisjoni ülesandeks saab olema usaldusisikute eksamite, esmase koolituse ja täiendusõppe läbiviimine. Seega hakkab metoodikakomisjon kujundama ka usaldusisikute kutset. Kuivõrd usaldusisik hakkab täitma füüsilisest isikust võlgniku maksejõuetusmenetluses nii ajutise halduri, kohustustest vabastamise menetluses usaldusisiku kui ka võlgade ümberkujundamise menetluses nõustaja rolli, omab tema töö väga palju kokkupuuteid kohtuga. Seetõttu on mõistlik, kui metoodikakomisjoni töös ja usaldusisikute kutse arendamises osaleb ka kohtunike esindaja. Metoodikakomisjoni liikmed ja töökord sätestatakse KTS §-s 971 ning valdkonna eest vastutava ministri määrusega. § 72. Kohtutäituri seaduse muutmine Paragrahvi 67 lõiget 1 täiendatakse seoses saneerimisnõustajate koja liikmeks arvamisega ning koja juurde usaldusisikute nimekirja loomisega. Saneerimisnõustajad liidetakse kutsekoguga ning neile luuakse eraldi nimekiri. Saneerimisnõustajate kutse hakkab olema reguleeritud sarnaselt halduritele. Usaldusisikute osas luuakse koja juurde usaldusisikute nimekiri, kuid kutsekoguga neid ei liideta, samuti ei moodustata eraldi kogu. Usaldusisikute eksameid ja esmast koolitust hakkab korraldama koja metoodikakomisjon, mis on teistest koja organitest eraldiseisev. Paragrahvi 68 lõiget 2 täiendatakse seoses metoodikakomisjoni loomisega. Metoodikakomisjon oleks koja organ, kuid see ei tegeleks mitte koja liikmete (haldurite, täiturite, saneerimisnõustajate), vaid usaldusisikute eksamite ja esmase koolitamisega. Kuivõrd usaldusisikud ei ole koja liikmed ja neil ei ole eraldi kogu või kogusse kuuluvust, ei osale nad koja põhikirja vastuvõtmisel. Seega ei saa seal ka reguleerida metoodikakomisjoniga seonduvat. Metoodikakomisjoniga seonduv nähakse ette valdkonna eest vastutava ministri määrusega. Paragrahvi 69 lõiget 1 täiendatakse selliselt, et koja arengukavaga seatakse edaspidi ka saneerimisnõustaja kutsetegevuse arengu eesmärgid. Muudatus on seotud muudatusega, mille kohaselt saneerimisnõustajate kutse reguleeritakse ja saneerimisnõustajatele antakse koja kutsekogu liikmesus. Paragrahvi 71 lõike 1 punkti 1 täiendatakse seoses saneerimisnõustajatele koja liikmesuse andmise ja usaldusisikute nimekirja koja juurde loomisega. Saneerimisnõustajad maksaksid 74 kohale liikmemaksu ning usaldusisikud tasu nimekirja kandmise ja seal olemise eest. Seega moodustub koja vara edaspidi ka nendest maksudest ja tasudest. Paragrahvi 72 täiendatakse lõikega 5, mille kohaselt usaldusisikutelt laekuvatest vahenditest tuleb katta kulu kohustuste täitmiseks usaldusisikute ees. Usaldusisikud maksavad kojale tasu eksami ja esmase koolituse eest (FIMS § 43 lg 4) ning nimekirja kandmise ja nimekirjas olemise eest (FIMS § 48). Samuti on võimalik, et usaldusisikule määratakse distsiplinaarkaristusena rahatrahv. Nendest laekumistest tuleks ära katta koja tegevused seoses usaldusisikutega. Laekumised liidetakse kutsekogu eelarvega. Täiendava eelarveosa (usaldusisikute tasudest laekuv eelarveosa) loomine ei ole otstarbekas, kuna puudub eelarveosa haldav pädev organ. Selliselt hoitakse kokku ka koja kulutusi eelarve pidamisel. Paragrahvi 74 lõikeid 2, 22 ja 3 täiendatakse seoses saneerimisnõustajatele koja liikmesuse andmisega ja kutsekogu liikmeks arvamisega. Kui isik on kutsekogu liige nii haldurina kui saneerimisnõustajana, maksab ta liikmemaksu mõlema kutse alusel teenitud tasu pealt. Liikmemaksu määra kehtestab kutsekogu. Seejuures on ette nähtud, et saneerimisnõustajate liikmemaksu määr ei või olla suurem kui haldurite liikmemaksu määr, küll aga võib kehtestada põhjendatud juhul madalama liikmemaksu määra. See sõltub sellest, kuidas jagunevad koja ülesanded haldurite ja saneerimisnõustajate suhtes. Arvestada tuleks sedagi, et saneerimismenetluste arv on väike ja ennustamatu. Haldurite liikmemaksu määr on eelnõu koostamise ajal 3% aastas ning miinimumliikmemaks on 90 eurot kuus.111 Alternatiivselt kaaluti fikseeritud liikmemaksu kehtestamist, sarnaselt advokaatidele. Advokaadid maksavad igakuist liikmemaksu summas 60 eurot.112 Kuna saneerimisnõustajad saavad kutsekogu liikmeks, on põhjendatud kehtestada liikmemaks samadel alustel halduritega. Siiski ei ole kutsekogul välistatud kehtestada saneerimisnõustajate liikmemaks erineval alusel kui haldurite liikmemaks, näiteks fikseeritud tasuna. Ka liikmemaksu miinimumsumma võib olla erinev. See võib osutuda mõistlikuks, arvestades saneerimisnõustajate kutse erinevust pankrotihaldurite omast, sh saneerimismenetluste väiksemat arvu ja ebaühtlast esinemist. Saneerimisnõustajate liikmemaksu miinimumsummana nähakse ette 60 eurot kuus. Võimalik on ka see, et esimesel aastal või kahel on põhjendatud kõrgem tasu, nt 90 eurot kuus, kuid hiljem, kui süsteemi sissetöötamisega seotud toimingud on tehtud ja suurem osa saneerimisnõustajatena tegutseda soovivaid isikuid nimekirjaga liitunud, mistõttu koja ülesannete maht väheneb, võib ka liikmemaksu vähendada. Paragrahvi 75 täiendatakse lõikega 21, millega sätestatakse, et kutsekogu kehtestab saneerimisnõustajatele hea kutsetava. See on saneerimisnõustajatele järgimiseks kohustuslik. Hea kutsetava tagab kutse eetilise järgimise ning selle rikkumine on aluseks distsiplinaarvastutuse kohaldamisele. 111 Kutsekogu otsus, 17.01.2020. 112 Advokatuur. Liikmemaks. Kättesaadav: https://advokatuur.ee/est/advokaadile/liikmemaks. 75 Paragrahvi 77 lõiget 1 täiendatakse selliselt, et koja veebilehel tuleb teha kättesaadavaks ka andmed saneerimisnõustajate ja usaldusisikute kohta. See on seotud saneerimisnõustajate ja usaldusisikute nimekirjade loomisega ja saneerimisnõustajate kutsekogu liikmeks saamisega. Paragrahvi 78 täiendatakse samuti seoses saneerimisnõustajate ja usaldusisikute nimekirjade loomisega ja saneerimisnõustajate kutsekogu liikmeks saamisega. Sätestatakse koja täiendavad ülesanded, mis sellega kaasnevad. Näiteks nimekirjade pidamine, täiendusõppe korraldamine, järelevalve teostamine, eksami läbiviimine jm. Saneerimisnõustajatel on lisanduvaid ülesandeid rohkem kui usaldusisikute puhul, sest saneerimisnõustajad saavad koja liikmeks. Paragrahvi 79 lõiget 1 täiendatakse punktiga 9, millega sätestatakse, et koja organ on ka metoodikakomisjon. See on uus loodav komisjon, mis hakkab tegelema usaldusisikute eksamite ja esmase koolitamisega. Täpsemalt KTS §-d 971 ja 972. Paragrahvi 80 lõikes 3 sätestatakse, et kutsekogu liikmed on edaspidi lisaks halduritele ka saneerimisnõustajad. Paragrahvi 86 lõikes 4 muudetakse kutsekogu valitavaid isikuid selliselt, et esindatud oleksid nii haldurid kui saneerimisnõustajad. Kuna saneerimisnõustajaid on kutsekogus eelduslikult vähem kui haldureid, on halduritele antud rohkem kohti. Pankrotihaldurite nimekirjas on 73 tegutsevat haldurit, kellest 10 puhul on tegevus peatatud,113 saneerimisnõustajana tegutses aastatel 2017–2019 kokku 28 isikut.114 Ühtlasi nähakse ette, et kutsekogu kehtestab pankrotihaldurite ja saneerimisnõustajate liikmemaksude suuruse, annab juhiseid kutsepraktika ühtlustamiseks ja kehtestab hea kutsetava. Paragrahvi 91 lõiget 2 ning § 93 lõike 2 punkti 2 ja lõiget 5 täiendatakse sarnaselt KTS § 86 lõike 4 täiendamisele selliselt, et kutsekogu juhatusse kuuluksid edaspidi nii haldurite kui saneerimisnõustajate esindajad. Paragrahvis 94 täiendatakse eksamikomisjoni ülesandeid seoses saneerimisnõustajatega. Paragrahvides 95, 96 ja 97 sätestatud eksamite, väljaõppe ja täiendusõppe korraldust täiendatakse samuti seoses saneerimisnõustajate kutsekogu liikmeks saamisega. Erinevalt haldureist nähakse KTS § 96 lõikes 3 ette, et saneerimisnõustajate puhul ei pea määrama väljaõppe läbiviimiseks saneerimisnõustajale vähemalt kaht juhendajat, piisab ühest. Arvestades, et saneerimisasju on vähe ja nõustajaid vähem, on mõistlik piirduda ka väljaõppe korral väiksemate nõuetega. Mitmete juhendajate leidmine võib olla keerulisem. Seaduse 3. peatüki 2. jagu täiendatakse 41. jaotisega, milles sätestatakse metoodikakomisjoni moodustamine, liikmesus ja pädevused. 113 Pankrotihaldurite otsing 20.12.2020. Kättesaadav: https://kpkoda.ee/pankrotihaldurid/pankrotihaldurid- kontakt/. 114 Justiitsministeeriumi andmekorje. 76 Paragrahvis 971 reguleeritakse metoodikakomisjoni moodustamine, otsuste vastuvõtmine ja töö korraldamine. Seotud üleminekusättega, KTS § 1162. Metoodikakomisjon on koja uus organ (KTS § 79). Alternatiivselt kaaluti usaldusisikute eksamite ja koolitustega seonduvate ülesannete panemist koja eksamikomisjonile, sest metoodikakomisjoni ja eksamikomisjoni ülesanded sarnanevad paljuski. Siiski ei kuulu eksamikomisjoni liikmete hulka ühtegi usaldusisikut ning see moodustub peamiselt halduritest, täituritest ja edaspidi ka saneerimisnõustajatest. Eksamite ja koolituste läbiviimise kaudu kujundatakse usaldusisikute kutset ning seda peaksid tegema need, kes selle valdkonnaga tegelevad. Seetõttu on vaja moodustada eraldi komisjon. Eksamikomisjoni alla alakomisjoni moodustamine annaks sama tulemuse. Sellegipoolest ei ole välistatud eksamikomisjonil ja metoodikakomisjonil näiteks samaaegselt eksamite ja koolituste korraldamine, kui sellega on võimalik vältida toimingute dubleerimist. Lõigetes 1 ja 2 nähakse ette, et metoodikakomisjon oleks vähemalt viieliikmeline. Liikmeteks oleks kolm usaldusisikut, üks kohtunik ja üks õigusteadlane. Liikmed on valitud erinevate valdkondade esindajate seast. Selle eesmärk on tagada usaldusisikute kutse arendamise mitmekülgsus. Oluline on nii järelkasvu ettevalmistus, kutse arendamine kui ka kohtumenetluse vajaduste tagamine. Komisjoni liikmeks võib nimetada ka justiitsministeeriumi esindaja. Kaaluda võib, kas komisjoni liikmeks võiks nimetada ka sotsiaalministeeriumi esindaja, kuivõrd usaldusisikute pealekasv võiks tulla ka võlanõustajate seast. Liikmete nimetamine reguleeritakse valdkonna eest vastutava ministri määrusega. Usaldusisikud võiks nimetada valdkonna eest vastutav minister, kuna usaldusisikutel endal selline kogu, mille kaudu saaks nimetamist korraldada, puudub. Kohtunikust liikme võiks nimetada kohtunike täiskogu (KS § 38 lg 3) ning õigusteadlase Tartu Ülikooli õigusteaduskonna nõukogu. Näiteks osaleb Tartu Ülikooli õigusteaduskonna nõukogu nimetatud õigusteadlane ka kohtunikueksamikomisjoni töös (KS § 69 lg 2). Lõigetes 3–8 nähakse ette metoodikakomisjoni töökorraldus. Metoodikakomisjoni töökorraldus sarnaneb eksamikomisjoni omale ning kehtestatakse täpsemalt valdkonna eest vastutava ministri määrusega. Metoodikakomisjonile tuleb hüvitada kulutused. Lõikes 9 sätestatakse, et metoodikakomisjoni tehnilise teenindamise peab tagama koda. Kojale laekub usaldusisikutelt nii eksami tasu (FIMS § 43) kui tasu nimekirjas olemise eest (FIMS § 48). Selle arvelt tuleks tagada ka metoodikakomisjoni tehniline teenindamine. Sarnaselt peab näiteks kohtunikueksamikomisjoni tehnilise teenindamise tagama Riigikohus (KS § 69 lg 5) või kohtute haldamise nõu puhul Justiitsministeerium (KS § 40 lg 3). Paragrahvis 972 sätestatakse metoodikakomisjoni pädevused. Metoodikakomisjon hakkab tegelema usaldusisikute eksamite ja esmase koolituse korraldamise ja läbiviimisega. Metoodikakomisjon peaks välja töötama eksami sisu ja esmase koolituse mudelkavad, mis aitavad hilisemat esmase koolitamise korraldamist lihtsustada. 77 Paragrahvi 99 muudetakse seoses sellega, et aukohus teostab edaspidi järelevalvet ka saneerimisnõustajate ja usaldusisikute üle. Lõikes 2 jagatakse kutsekogu kohad haldurite ja saneerimisnõustajate vahel ning lisatakse täiendavalt üks koht usaldusisikutele. Seetõttu muudetakse ka lõiget 1 ning sätestatakse, et aukohus on üheksaliikmeline. Lõikes 3 nähakse ette, et aukohtu esimeheks võib määrata ka saneerimisnõustajast või usaldusisikust aukohtu liikme. Paragrahvi 99 täiendatakse lõikega 22, milles nähakse ette, et usaldusisikust liikme nimetab valdkonna eest vastutav minister. Alternatiivselt võib usaldusisikust liikme nimetada koda ise. Oluline on ette näha viis, kuidas usaldusisikust liige nimetatakse. Haldurist ja saneerimisnõustajast liikmed nimetab kutsekogu juhatus (KTS § 86 lg 4 p 3), kohtutäiturist liikme ametikogu juhatus (KTS § 86 lg 3 p 3). Usaldusisikutel sellist kogu ei ole. Paragrahve 100−103 täiendatakse vastavalt sellele, et aukohus teostab edaspidi järelevalvet ka saneerimisnõustajatest ja usaldusisikutest liikmete üle. Seadust täiendatakse §-ga 1162, milles reguleeritakse metoodikakomisjoni moodustamine üleminekuperioodil, st perioodil, mil usaldusisikute nimekirja alles moodustatakse ning see ei ole veel kohustuslik. Esimene metoodikakomisjon moodustatakse kaheks aastaks, järgnevad metoodikakomisjonid viieks aastaks. Kuni usaldusisikute nimekirja moodustamiseni ei ole võimalik nimetada metoodikakomisjoni liikmeteks usaldusisikuid, mistõttu tuleks nende asemel nimetada pankrotihaldur ja SHS § 45 lõike 1 punktides 1 ja 2 sätestatud tingimustele vastavad isikud (võlanõustajad). Haldurid ja võlanõustajad on need, kes tänases praktikas tegelevad kõige rohkem füüsiliste isikute maksejõuetusmenetluste läbiviimisega ning saaksid seega olulisel määral panustada metoodikakomisjoni töösse. Kui usaldusisikute nimekiri on loodud ja kohustuslikuks muutunud (eelduslikult 2 aastat seaduse jõustumisest), siis tuleks moodustada uus metoodikakomisjon ning nimetada liikmeteks usaldusisikute nimekirjas olevad isikud. Metoodikakomisjoni ülesanne on hakata arendama usaldusisiku kutset ning peamine roll selle eestvedamisel peaks olema usaldusisikutel endal. § 73. Pankrotiseaduse muutmine Paragrahvi 2 teist lauset täiendatakse täpsustusega, et füüsilise isiku kohustustest vabastamise menetlust saab läbi viia ka füüsilisest isikust ettevõtja suhtes. Täpsustus on vajalik direktiivi artikli 24 lõike 1 üle võtmiseks. Eesti õiguses ei eristata füüsilise isiku ja füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtlusega seotud võlgasid. ÄS § 78 kohaselt vastutab füüsilisest isikust ettevõtja oma kohustuste eest kogu oma varaga. PankrS § 8 lõigete 1 ja 2 kohaselt on pankrotivõlgnik füüsiline või juriidiline isik, kelle suhtes kohus on välja kuulutanud pankroti. Pankrotivõlgnikuks võib olla iga füüsiline ja juriidiline isik, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Füüsilisest isikust ettevõtja kohta ei ole 78 sätestatud teisiti. Lisaks sätestab kehtiv PankrS § 169 (eelnõu järgi FIMS § 43), et füüsilisest isikust võlgnik võidakse vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Kuigi pankrotimenetluse algatamise ligipääs ei ole piiratud (ei füüsilisele isikule ega FIE-le), puudub pankrotiseaduses selge ja üheselt mõistetav viide sellele, kas kohustustest vabastamise menetlust on võimalik viia läbi ka FIE suhtes. Kuna äriseadustiku kohaselt vastutab FIE oma tegevuses kogu oma varaga, siis on põhjendatud, et kohustustest vabastamise menetlust saaks läbi viia ka füüsilise isiku ja tema ettevõtlusega seotud kohustute suhtes.115 Selguse huvides täiendatakse PankrS § 2, § 8 lõiget 2 ja FIMS § 43 sarnaselt FIMS § 3 lõikele 1 (kehtiv VÕVS § 4 lg 1), et seadust kohaldatakse füüsilisele isikule sõltumata sellest, kas tegemist on ettevõtjaga. Heade näidetena nähakse praktikaid, kus ettevõtjaid koheldakse kas samamoodi kui füüsilisi isikuid või neile on võimaldatud ligipääs kiirele ja odavamale menetlusele. Ratsionaalne oleks anda väiksematele ettevõtetele ligipääs füüsilisele isikule mõeldud menetlusele, kuna eeldatakse, et need võlgnikud kannatavad sama kahju ja haavatavuse all nagu füüsilised isikud. Samamoodi oluline on lubada väikese käibega ainuosanikuga ettevõtetele täielik ligipääs menetlusele ja neid tuleks käsitleda kui teisi isikuid.116 Teisest lausest jäetakse välja sõnad „käesolevas seaduses ettenähtud korras“ tulenevalt sellest, et kohustustest vabastamise menetluse regulatsioon viiakse üle FIMS-i. Samas ei ole põhjust teist lauset välja jätta, sest füüsilise isiku pankrotimenetluse eesmärk saab endiselt seisneda selles, et talle antakse pankrotimenetluse kaudu võimalus vabaneda oma kohustustest. Pankrotimenetlus jääb kohustustest vabastamise eelduseks. Paragrahvi 3 lõikest 3 jäetakse välja viited kohustustest vabastamise menetlusele, kuna kohustustest vabastamise menetluse regulatsioon viiakse FIMS-i. Kohustustest vabastamise menetlusele kohaldatakse endiselt hagita menetluse kohta sätestatut, kus kehtib ka uurimispõhimõte. Paragrahvi 3 täiendatakse lõikega 5, milles sätestatakse, et füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamise otsustab kohus füüsilise isiku maksejõuetuse seaduses sätestatud maksejõuetusavalduse alusel. Sätte eesmärk on selgelt väljendada, et füüsilisest isikust võlgniku puhul pankrotiavaldust enam ei esitata ning pankrotimenetluse algatamine toimub füüsilise isiku maksejõuetuse seaduses sätestatud maksejõuetusavalduse alusel. Kohustustest vabastamise menetluse regulatsioon viiakse üle FIMS-i ning kohustustest vabastamise menetluse algatamine toimub seega edaspidi FIMS alusel. Paragrahvi 4 lõiget 2 muudetakse seoses sellega, et füüsilisest isikust võlgniku suhtes maksejõuetusavalduse esitamise kohtualluvus on reguleeritud FIMS §-s 9. PankrS § 4 lõikes 2 tehakse FIMS-le viide õigusselguse huvides. 115 Töörühma analüüs lk 373 p 4. 116 McCormack, G et al. Study on a new approach to business failure and insolvency. Comparative legal analysis of the Member States’ relevant provisions and practices. Tender No. JUST/2014/JCOO/PR/CIVI/0075. Jaanuar, 2016 Arvutivõrgus: https://ec.europa.eu/info/sites/info/files/insolvency_study_2016_final_en.pdf, lk 300-301. 79 Paragrahvi 4 lõiget 21 muudetakse seoses maksejõuetusavalduse loomisega. Füüsilisest isikust võlgnik ei saa enam esitada pankrotiavaldust, vaid esitab maksejõuetusavalduse. Seega tuleb ka nimetust muuta. Kui aga pankrotimenetlus on vaja algatada pärast füüsilise isiku surma, st pärandvara suhtes, siis tuleb esitada pankrotiavaldus, mitte maksejõuetusavaldus. Sellisel juhul toimub menetlus pigem varakogumi kui isiku suhtes. Füüsilise isiku maksejõuetusmenetlusele sarnaseid muid jooni, näiteks võlaprobleemide lahendamine, isiku nõustamine jms, ei ole. Paragrahvi 8 lõiget 2 täiendatakse samamoodi ja samadel põhjendustel nagu PankrS §-i 2. Paragrahvi 81 lõigetes 7 ja 9 muudetakse seoses maksejõuetusavalduse loomisega. Füüsilisest isikust võlgnik ei saa enam esitada pankrotiavaldust, vaid esitab maksejõuetusavalduse. Seega tuleb ka nimetust muuta. Samamoodi ei nimetata füüsilisest isikust võlgniku maksejõuetusavalduse menetlusse võtmisel mitte ajutist haldurit, vaid usaldusisik. Paragrahvi 14 lõike 1 punkti 4 muudetakse seoses maksejõuetusavalduse loomisega. Füüsilisest isikust võlgnik ei saa enam esitada pankrotiavaldust, vaid esitab maksejõuetusavalduse. Seega ei ole võlgade ümberkujundamise kava kehtivus enam ka asjaoluks, miks pankrotiavaldust menetlusse võtta ei saa. See on alus maksejõuetusavalduse menetlusse võtmisest keeldumiseks, mis on sätestatud FIMS-s. Paragrahvi 15 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks seoses maksejõuetusavalduse loomisega, mis on reguleeritud FIMS-s. PankrS § 15 lõikes 2 sätestatud sarnane alus reguleeritakse FIMS § 14 lõikes 11. Maksejõuetusavalduse esitamisel nimetab kohus üldreeglina usaldusisiku, kes selgitab välja võlgniku majandusliku olukorra ning aitab valida võlgniku jaoks sobivaimat menetlust. Samas, kui pankroti väljakuulutamine ja kohustusest vabastamise menetluse algatamine on ilmselged, võib olla aja ja kulude kokkuhoiu nimel mõistlik kohe võlgniku pankrot välja kuulutada. Paragrahvi 22 lõike 2 punktis 41, mille kohaselt koostab ajutine haldur halduri toimiku käesoleva seaduse § 55 lõike 31 alusel kehtestatud korras, parandatakse viide. Õige on viidata PankrS § 60 lõikele 1. Paragrahvi 23 lõiget 4 muudetakse seoses maksejõuetusavalduse loomisega. Kuna ajutise halduri ülesandeid füüsilisest isikust võlgniku maksejõuetusavalduse esitamisel hakkab täitma usaldusisik, siis ei reguleerita ajutise halduri sätetes ka füüsilisest isikust võlgniku menetlustega seotud tasusid. Need reguleeritakse usaldusisiku tasustamise sätetes. Seejuures on oluline lisada, et ka haldurina tegutsev isik võib olla usaldusisik, kui ta end usaldusisikute nimekirja lisada laseb. Nimekirja lisamine on haldurite jaoks kujundatud lihtsaks. Paragrahvi 27 täiendatakse lõikega 42, millega sedastatakse, et kui kohus leiab võlgniku pankrotiavaldust läbi vaadates, et võlgnik ei ole maksejõuetu, ja täidetud on saneerimismenetluse algatamise eeldused, teeb kohus võlgnikule ettepaneku tema suhtes 80 saneerimismenetluse algamiseks. Kui võlgnik nõustub, käsitletakse pankrotiavaldust saneerimisavaldusena. Kohus jätab sellisel juhul pankrotiavalduse rahuldamata ja rahuldab saneerimisavalduse. Muudatus on seotud täiendusega SanS § 8 lõikes 4 ja §-s 40, millega lisatakse paragrahvi viies lõige. Tegemist on muudatusega, mille eesmärgiks on lihtsustada saneerimis- ja pankrotimenetluse vahelist üleminekut. Kuivõrd PankrS § 27 täienduses lähtutakse samast alusest ja kasutatakse sarnast sõnastust nagu SanS §-s 40, on vastava muudatuse sisulised põhjendused ära toodud vaid viimase selgituse juures. Paragrahvi 31 lõiget 2 muudetakse seoses maksejõuetusavalduse loomisega. Maksejõuetusavalduse lahendamine on reguleeritud FIMS-s, kuid pankroti väljakuulutamise otsustab kohus pankrotiseaduses sätestatu alusel. Seega reguleeritakse ka PankrS §-s 31 endiselt füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamist. Lõikes 2 sätestatud alus jääb sisuliselt kehtima, kuid viidatakse usaldusisiku nimetamata jätmisele. Paragrahvi 31 lõigetes 3 ja 4 täpsustatakse, et need alused saavad edaspidi kehtida vaid juriidilisest isikust võlgniku kohta. Füüsilisest isikust võlgniku suhtes saab esitada maksejõuetuseavalduse, samuti ei eeldata võlgniku maksejõuetusavalduse puhul enam võlgniku maksejõuetust ega pruugi kohus kuulutada välja pankrotti ka siis, kui maksejõuetuse tekkimine tulevikus on tõenäoline. Maksejõuetusavalduse läbivaatamisel võib kohus näiteks algatada ka võlgade ümberkujundamise menetluse. Põhimõtteline muudatus seisneb selles, et füüsilisest isikust võlgnikule sobiva menetluse valiku otsustab kohus. Vt FIMS § 17. Seaduse 2. peatüki 2. jagu täiendatakse paragrahviga 421, mis näeb ette regulatsiooni, mis käsitleb kohtumenetluse algatamist nõuete osas, mis on tekkinud pärast pankroti väljakuulutamist. Tegemist ei ole sisulise uuendusega, muudatusega selgitatakse, et olenemata isiku suhtes läbiviidavast pankrotimenetlusest, on võimalik menetluse ajal tekkinud nõuete osas võlausaldajatel kohtusse pöörduda. PankrS § 8 lõike 3 kohaselt on pankrotivõlausaldaja isik, kellel on võlgniku vastu varaline nõue, mis on tekkinud enne pankroti väljakuulutamist. Vastavalt PankrS §-le 42 loetakse pankoti väljakuulutamisega võlgniku võlausaldajate kõigi nõuete täitmise tähtpäev saabunuks ja pärast pankroti väljakuulutamist võivad pankrotivõlausaldajad esitada oma nõudeid võlgniku vastu ainult pankrotiseaduses sätestatud korras, mille raames toimub ka nõuete rahuldamine (PankrS § 44 lõige 1). Kehtiv seadus näeb PankrS §-s 43 ette pankrotimenetlusega seonduva kohtumenetluse regulatsiooni, ent see puudutab vaid enne pankroti väljakuulutamist alanud menetlust. See võib tekitada ebaselguse, mis saab nõuetest, mis tekivad pankrotimenetluse ajal, näiteks nõuded, mis tulenevad õigusvastaselt tekitatud kahjust (sh kriminaalmenetluses esitatud tsiviilhagi) ja elatise nõuded. Nii on Riigikohtu tsiviilkolleegium oma kohtumääruses tsiviilasjas number 3-2-1-26-12 punktis 13 sedastanud, et: „Kuigi pankroti väljakuulutamisega loetakse võlgniku võlausaldajate kõigi nõuete täitmise tähtpäev PankrS § 42 järgi saabunuks, ei tähenda see, et elatist saama õigustatud isiku kõik tulevikus tekkivad elatisenõuded muutuvad pankroti väljakuulutamisega 81 sissenõutavaks. Kolleegium leiab, et kohustatud isiku pankroti väljakuulutamise järel on sissenõutavad üksnes pankroti väljakuulutamise eelse aja elatisenõuded, st elatist saama õigustatud isik saab PankrS § 44 lg 1 järgi esitada kohustatud isiku pankrotimenetluses tavapärases korras tunnustamiseks täitmata elatisenõuded, mis on arvestatud ülalpidamiskohustuse täitmise katteks kuni pankroti väljakuulutamiseni.“ Muudatusega selgitatakse, et võlausaldajal on võimalus pöörduda oma õiguste kaitseks kohtusse ka pärast pankroti väljakuulutamist, kui nõue on tekkinud pärast seda. Sellise nõude osas ei ole see võlausaldaja pankrotivõlausaldaja. Võimalus esitada nõudeid pankrotimenetluse ajal omab praktilist tähtsust eelkõige füüsiliste isikute pankrotimenetluses, sest juriidiline isik pankrotimenetluse käigus reeglina lõpetatakse, mistõttu puudub tema vastu nõude esitamisel perspektiiv. Ka füüsiliste isikute puhul tuleb arvestada, et võimalus nõuda pankrotimenetluse ajal tehtud kohtulahendi sundtäitmist võib saabuda alles aastate pärast, kui võlgnik on läbinud ka kohustustest vabastamise menetluse. Paragrahvi 43 lõiget 3 täiendatakse seoses maksejõuetusavalduse loomisega. Paragrahvi 51 lõiget 2 täiendatakse seoses maksejõuetusavalduse loomisega. Põhimõte peaks samamoodi kehtima. Paragrahvi 56 täiendatakse lõikega 5, mille kohaselt tuleb halduri nimetamisel konkreetses menetluses, sealhulgas piiriüleste juhtumite korral, kaaluda halduri kogemusi, erialaseid teadmisi ja juhtumi eripära. Sättega võetakse üle direktiivi artikli 26 lg 1 p c, mille kohaselt nõustaja määramisel konkreetse juhtumi jaoks, sh piiriüleste juhtumite jaoks, tuleb nõuetekohaselt kaaluda nõustaja kogemusi ja erialaseid teadmisi ning juhtumi eripära. Direktiivi põhjenduspunktis 88 on selgitatud, et piiriüleste juhtumite puhul tuleks nõustaja määramisel muu hulgas arvesse võtta tema võimet täita kohustusi, mis tulenevad määrusest (EL) 2015/848, ehk tema suutlikkust suhelda ja teha koostööd teiste liikmesriikide pankrotihalduritega ning kohtute ja haldusasutustega, samuti tema inim- ja haldusressursse potentsiaalselt keeruliste juhtumite menetlemiseks. Liikmesriikidel ei takistata valida nõustaja muu valikumeetodi abil, näiteks juhuvalik tarkvaraprogrammi abil, tingimusel et sellise valikumeetodi puhul võetakse nõuetekohaselt arvesse nõustaja kogemusi ja erialaseid teadmisi. Kohus nimetab nii ajutise halduri (PankrS § 22 lg 1 p 1) kui ka pankrotihalduri (PankrS § 61). Pankrotihalduri nimetamisel on võlausaldajate üldkoosolekul võimalik kohtu valikuga mitte nõustuda ja esitada uus isik. Kohus saab teatud piiratud juhtudel jätta võlausaldajate üldkoosoleku nimetatud halduri kinnitamata. Mõlemal juhul, nii ajutise halduri kui pankrotihalduri nimetamisel, kas kohtu või võlausaldajate üldkoosoleku esitatud isiku puhul, kaalutakse halduri valikul tema võimekust menetlust läbi viia, sh näiteks varasemat kogemust. Samuti peab kohtul ja võlausaldajatel olema usaldus halduri vastu (PankrS § 56 lg 2) ja haldur peab valituks osutumiseks täitma kõik PankrS §-des 56 ja 57 sätestatud tingimused, sh koolitusnõuded, mis tagavad tema teadmiste asjakohasuse. Selguse huvides täiendatakse 82 pankrotiseadust selliselt, et kohtul ja võlausaldajatel oleks valiku tegemisel kohustus kaaluda halduri sobivust menetlust läbi viima, sh piiriülestes asjades.117 Paragrahvi 61 lõikeid 4 ja 5 täiendatakse viitamaks ka PankrS § 56 lõikele 5, milles sätestatakse kohtu ja võlausaldajate kohustus halduri valimisel kaaluda konkreetses menetluses, sealhulgas piiriüleste juhtumite korral, halduri kogemusi, erialaseid teadmisi ja juhtumi eripära. Kui neid asjaolusid kaalutud ei ole, siis haldurit kinnitada ei saa. See on seotud direktiivi artikli 26 lg 1 p c ülevõtmisega. Paragrahvi 65 lõike 11 esimest lauset muudetakse seoses kohustustest vabastamise menetluse regulatsiooni üleviimisega FIMS-i. Sisulist muutust ei kaasne. Paragrahvi 651 lõiget 111 muudetakse seoses PankrS § 15 lõike 2 kehtetuks tunnistamisega ja sama olukorra reguleerimisega FIMS § 14 lõikes 11. Paragrahvi 68 lõiget 4 muudetakse samadel põhjustel nagu PankrS § 61 lõikeid 4 ja 5. Paragrahvi 74 lõiget 3 täiendatakse selliselt, et ka usaldusisik, sarnaselt haldurile, ei tohi olla pankrotitoimkonna liikmeks. Paragrahvi 841 lõike 3 punktid 8 ja 9 tunnistatakse kehtetuks seoses kohustustest vabastamise menetluse regulatsiooni üleviimisega FIMS-i. Punktides 8 ja 9 sätestatud regulatsioon nähakse ette FIMS § 5 lõikes 3. Paragrahvi 85 lõiget 3 täiendatakse maksejõuetusavaldusega, sest ka FIE-l võib olla töötajaid. Paragrahvi 91 lõiget 1 täiendatakse selliselt, et füüsilisest isikust võlgniku suhtes ei tohi ärikeeldu kohaldada kauem kui kohustustest vabastamise menetluse lõppemiseni. Säte on vajalik direktiivi artikli 22 lõike 1 ülevõtmiseks. Kohus võib füüsilisest isikust ettevõtja suhtes kohaldada ärikeeldu vastavalt PankrS § 91 lõikele 1. Tegemist on pankrotimenetluse ajaks rakendatava ärikeeluga, mis lõpeb pankrotimenetluse lõppemisel. Eelnõuga tehakse ettepanek, et kohustustest vabastamise menetlus peaks algama pankroti väljakuulutamisega. Sellisel juhul on võimalik, et kohustustest vabastamise menetlus lõpeb varem kui pankrotimenetlus. Seetõttu täiendatakse PankrS § 91 lõiget 1 selliselt, et see vastaks direktiivi artikli 22 lõikele 1, ja sätestatakse, et ärikeeld ei saa rakenduda isiku suhtes kauem kui kohustustest vabastamise menetluse lõpuni. Erandina on võimalik ärikeelu perioodi pikendada PankrS § 91 lg 3 alusel, mida käsitletakse direktiivi artikli 23 lõikest 1 tuleneva erandina. Paragrahvi 93 lõiget 1 täiendatakse seoses maksejõuetusavalduse loomisega. 117 Töörühma analüüs lk 443 p k. 83 Seadusesse lisatakse § 1131, millega reguleeritakse saneerimismenetluses tehtud tehingute tagasivõitmise piirangud. Tegemist on sättega, millega võetakse üle direktiivi artiklid 17 ja 18 ja nähakse ette uue ja vaherahastuse ning muude saneerimisega seotud tehingute minimaalne kaitsmine. PankrS-i tagasivõitmise regulatsiooni täiendatakse uue sättega, mille kohaselt ei kohaldata tagasivõitmise sätteid: a) tehingutele, millega võlausaldaja andis võlgnikule saneerimismenetluse avalduse esitamise ja saneerimiskava kinnitamise vahelisel perioodil uut rahalist abi, mis on antud mõistlikel tingimustel ja viivitamatult vajalik võlgniku ettevõtte tegevuse jätkamiseks, väärtuse säilitamiseks või suurendamiseks (vaherahastus); b) tehingutele, millega võlausaldaja andis võlgnikule saneerimismenetluses uut rahalist abi, mis on mõeldud saneerimiskava rakendamiseks ja mille suurus ning tingimused on esitatud saneerimiskavas, mis on kohtu poolt kinnitatud118. Direktiivi artikli 18 ülevõtmisel on põhjendatud lähtuda direktiivi artikli 18 sõnastusest ja reguleerida saneerimisega seotud tehingute kaitset juhindudes järgnevast: a) saneerimismenetluse lõppemisele järgnevas pankrotimenetluses ei ole saneerimiskava üle läbirääkimiste edendamiseks tehtud mõistlik ja viivitamatult vajalik tehing tagasivõidetav üksnes seetõttu, et selline tehing kahjustas kõikide võlausaldajate huvisid, eeldusel, et kohus on saneerimiskava kinnitanud ja tagasivõidetav tehing ei ole tehtud pärast seda, kui võlgnik ei suuda enam oma sissenõutavaid nõudeid tasuda; b) punktis a osutatud tehingute hulka kuuluvad direktiivi artikli 18 lõike 4 alapunktides nimetatud tehingud; c) saneerimismenetluse lõppemisele järgnevas pankrotimenetluses ei ole saneerimiskava rakendamise edendamiseks tehtud mõistlik ja viivitamatult vajalik tehing tagasivõidetav üksnes seetõttu, et selline tehing kahjustas kõikide võlausaldajate huvisid, eeldusel, et tehing on tehtud saneerimiskavaga kooskõlas. Direktiivi artikli 18 ülevõtmisel jälgitakse, et ka ülalkirjeldatud võimalikud saneerimismenetluse spetsiifilised lahendused pankrotiseaduses ei võtaks printsiibis ära võimalust nimetatud tehingute tagasivõitmiseks, kui need ei vasta regulatsiooni nõuetele. Ennekõike tuleb tagada, et saneerimisega seotud tehingute tagasivõitmise piirangute varjus ei oleks võimalik kõrvaldada võlgniku vara ega teha tehinguid objektiivselt maksejõuetu võlgniku varaga. Oluline on tagada võimalus hinnata tehingu võimaliku tagasivõitmise raames seda, kuidas tehingu pooled tehingut algselt saneerimismenetluses kirjeldasid võrrelduna sellega, kuidas tehing läbi viidi ning milleks saadud vahendeid kasutati119. Paragrahvi 128 lõiget 2 täiendatakse kolmanda lausega, milles sätestatakse majandusaasta aruannete esitamise erisused, kui välja kuulutatakse võlgniku pankrot. 118 Töörühma analüüs, lk 318. 119 Töörühma analüüs, lk 328. 84 Haldurile tuleb pankrotiseaduse §-st 128 majandusaasta aruande esitamise kohustus. Viidatud paragrahvi kohaselt kohustub haldur seoses võlgniku raamatupidamise korraldamisega mh tegelema nii pankroti väljakuulutamisele eelnenud majandusaasta aruande esitamisega kui ka täitma kõnesolevat ülesannet järgneva pankrotimenetluse kestel. Praktikas on halduril seda sageli keerukas teha, kuna aruande aluseks olev raamatupidamine on puudulik või pahatihti puudub see suuremas osas. Pole harvad juhtumid, kui võlgniku pankroti väljakuulutamise hetkeks on esitamata mitu varasema majandusaasta aruannet, s.o puudub ka aruannete järjepidevus. Esineb ka juhtumeid, kui pankrotimenetluse käigus tuvastatakse olulised puudused võlgniku juhatuse poolt esitatud varasemates aruannetes, mistõttu kerkib üles küsimus, kas aruanded tuleks uuesti esitada. Asjaolu, et haldurid ei ole varmad aruandeid esitama, kinnitab ka viimaste aastate statistika. Näiteks perioodil 01.01.2018 kuni 31.12.2019 pankrotistunud ettevõtete kohta on 2018. majandusaasta aruanne esitatud üksnes 25 korral, samas 241 juhul on aruanne augustikuu seisuga esitamata. Lisaks aruande koostamise keerukusele on küsitav selle vajalikkus ning eeskätt juhtudel, kui tegemist on võlgniku tegevust lõpetava pankrotimenetlusega, millised on valdav enamik. Teadupoolest on majandusaasta aruande esitamise eesmärgiks anda potentsiaalsetele ja olemasolevatele koostööpartneritele (võlausaldajad, investorid) ning riigile ülevaade ettevõtte käekäigust. Lihtsustatult on eesmärgiks esitada informatsiooni, mida aruande kasutaja saaks oma majandusotsuste tegemisel kasutada. Teatavas mõttes on majandusaasta aruanne ettevõtja maine kujundajaks. Pankrotis ettevõtte puhul on kõnesoleva eesmärgi täitmise vajadus küsitav. Registrisse kantakse pankroti kohta märge, mis on leitav potentsiaalsetele koostööpartneritele. Massikohustuste puhul (nt vara ladustamine, valve vmt) küsitakse haldurilt ettemaksu jms. Haldur koostab pankrotimenetluses erinevaid aruandeid ning asja menetlev kohus teeb otsustusi nende alusel. Seega ei ole ei võlausaldajatel ega riigil pankrotivõlgniku majandusaasta aruannete vastu olulist huvi. Aruande koostamisega seoses kerkib halduri tasustamise küsimus, kuna tihti on tegemist ajamahuka tegevusega. Juriidilise isiku lõpetamise otsustab võlausaldajate üldkoosolek ning otsuse kinnitab kohus (PankrS § 130 lg-d 1 ja 2). Juhul kui juriidiline isik lõpetatakse kohtulahendi alusel, saadab kohus lahendi äriregistrile kande tegemiseks (ÄS § 204 lg 2, ÄS § 367 lg 2, MTÜS § 41 lg 3, SAS § 47 lg 3, TÜS § 77 lg 2). Paragrahvi 150 lõiget 1 täiendatakse punktiga 8, millega loetakse paragrahvi 1131 lõikes 1 nimetatud rahastamine (s.o saneerimismenetluses makstud uus ja vaherahastamine) pankrotimenetluse kuluks, millega antakse kõnesolevale rahastusele eelisjärjekord. Muudatus on seotud PankrS §-ga 1131, millega nähakse ette saneerimismenetluses tehtud tehingute tagasivõitmise piirangud, mille aluseks on saneerimise ja maksejõuetuse direktiivi artiklid 17 ja 18. Direktiivi artikkel 17 näeb ette uue rahastamise ja vaherahastamise kaitsmise, nähes lõikes 1 ette, et liikmesriigid tagavad, et uut rahastamist ja vaherahastamist kaitstakse piisavalt. Miinimumstandardiks on, et ettevõtja järgneva maksejõuetuse korral tuleb tagada 85 vähemalt, et uut rahastamist ja vaherahastamist ei tunnistata tühiseks, kehtetuks või mittetäidetavaks (st nad ei ole tagasivõidetavad, vastav regulatsioon on PankrS §-s 1131) ning sellise rahastamise andjatele ei teki tsiviil-, haldus- või kriminaalvastutust tulenevalt sellest, et selline rahastamine kahjustab kõikide võlausaldajate huvisid, välja arvatud juhul, kui on olemas muud täiendavad alused, mis on sätestatud liikmesriigi õiguses. Kõnesoleva artikli lõige 4 annab liikmesriikidele vabaduse näha ette, et uue rahastamise või vaherahastamise andjatel on õigus saada järgnevas maksejõuetusmenetluses väljamakseid eelisjärjekorras enne võlausaldajaid, kellel oleks muidu prioriteetsed või samas järgus olevad nõuded. Kehtivas saneerimisseaduses puuduvad uue ja vaherahastamise eelisjärjekoha kohta normid. Ka pankrotiseadus ei sisalda norme, mis reguleeriksid saneerimismenetluse läbiviimiseks ja saneerimiskava täitmiseks ja võlgniku tegevuse jätkumiseks antud laenude eelisjärjekohta pankrotimenetluses. Majandustegevuse jätkamiseks antud krediiti ja krediidiandja eelisnõuet on PankrS-is käsitletud kompromissi raames §-s 186, mille lõike 1 kohaselt võib kompromissiga ette näha, et nende isikute nõuded, kes on andnud võlgnikule krediiti tema majandustegevuse jätkamise võimaldamiseks, rahuldatakse kompromissi tühistamise korral sellele järgnevas pankrotimenetluses enne ülejäänud pankrotivõlausaldajate nõudeid. Lõike 3 järgi tuleb kompromissis ette näha lõike 1 kohaselt rahuldatavate nõuete maksimumsumma. Lõike 4 kohaselt on isikul, kes on andnud võlgnikule krediiti tema majandustegevuse jätkamise võimaldamiseks, õigus nõuda oma nõude rahuldamist vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 1 üksnes juhul, kui võlgnik on krediidiandjaga kokku leppinud, millises ulatuses krediidist tulenev põhinõue, intressid ja kõrvalnõuded kuuluvad rahuldamisele vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 1, ja haldur on selleks kokkuleppeks andnud oma kirjaliku nõusoleku. Seega peab majandustegevuseks krediidi võtmine toimuma pankrotihalduri nõusolekul. Pankrotiseaduse seletuskirjas märgitakse, et reeglina on saneeritava ettevõtte majandustegevuse jätkamine võimalik ainult täiendavate käibevahendite ehk lisakrediidi saamise korral, kuid krediidiandjad ei ole kuigi huvitatud täiendava laenu andmisest niigi maksejõuetuse äärel olevale ettevõtjale120. Sellest tulenevalt tehakse eelnõuga muudatus, mis motiveeriks isikuid ettevõtja saneerimismenetlust rahaliselt toetama, soodustades sellega saneerimise edukust. Ka Maailmapank soovitab vahe- ja uue rahastamise andmise soodustamiseks kindlasti anda sellisele finantseeringule mitte üksnes kaitse tagasivõitmise eest, vaid ka eelisjärjekoha järgevas pankrotimenetluses. Eelisjärjekoha andmist soovitatakse ka ELI analüüsis ja UNCITRAL suunistes. Nii Maailmapank, UNCITRAL kui ELI märgivad, et eelisjärjekoha andmiseks on väga mitmeid võimalusi. Üldiselt nähtub võrdlusaluste riikide analüüsist ja rahvusvahelistest suunistest, et kõige levinumaks eelisjärjekohaks on anda vahe- ja uue rahastamise nõuetele menetluskulu staatus (administrative expense), mis on pari passu teiste menetluskuludega ja eelisjärgu nõuetega (nt Saksamaa, Ühendkuningriik, Läti, USA) või lubada ka nn supereelisõigus-menetluskulu, mis rahuldatakse enne kõiki teisi menetluskulusid ja eelisjärgunõudeid. Supereelisõigus antakse siiski sellistele nõuetele, mis tagatakse võlgniku varaga ja seda ka olemasolevaid tagatisõiguseid ümber vaadates (USA). Rootsis on uue finantseeringu nõudel eelisõigus kommertspandi ja tagamata nõuetega võlausaldajate ees. Leedus rahuldatakse vahe- ja uuest finantseeringust tulenevad nõuded pärast pandiga tagatud 120 Töörühma analüüs, lk 308-309. 86 nõudeid koos teiste eelisjärgu nõuetega, nagu muud menetluskulud ja töötajate nõuded. Soomes rahuldatakse nõuded, mis tekkisid saneerimismenetluse algatamisest kuni saneerimismenetluse lõpetamiseni (ilma kava täitmiseta) pärast pandiga tagatud nõudeid. Enne selliste nõuete rahuldamist tuleb siiski tasuda saneerimisnõustaja tasud ja kulud121. Võttes arvesse erinevaid lähenemisviise, tehakse ettepanek käsitleda uut ja vaherahastust pankrotimenetluse kuluna. Paragrahvi 150 lõikeid 2 ja 3 täiendatakse seoses maksejõuetusavalduse loomisega. Paragrahvi 158 lõiget 4 täiendatakse selliselt, et kui füüsilisest isikust võlgniku suhtes on algatatud kohustustest vabastamise menetlus, kuid nõuete kaitsmine ei ole menetluse lõpetamise ajaks pankrotimenetluse raugemisel lõpuni viidud, viiakse see enne menetluse lõpetamist lõpuni ning kohus kinnitab võlausaldajate nimekirja. Võlausaldajate nimekiri on vajalik, et oleks teada, milliseid nõudeid ja mis ulatuses kohustustest vabastamise menetluses täidetakse. Samamoodi, kui menetlus raugeb pankrotti välja kuulutamata PankrS § 29 lõigete 1 ja 2 alusel, siis kuulutatakse pankrot ikkagi välja (FIMS § 44 lg 2, varem PankrS § 171 lg 11). Paragrahvi 159 täiendatakse lõikega 3, mille kohaselt, kui kohus lõpetab pankrotimenetluse, kuivõrd võlgnik ei ole maksejõuetu, lõpetatakse ka võlgniku kohustustest vabastamise menetlus või tühistatakse kohustustest vabastamise määrus. Ühelt poolt muudetakse PankrS § 31 lõiget 3 selliselt, et kui maksejõuetus on tulevikus tõenäoline, siis ainult juriidilise isiku puhul peab kohus pankroti ikkagi välja kuulutama. Füüsilisest isikust võlgniku puhul otsustab kohus FIMS-s sätestatud alustel, millise menetluse ta võlgniku suhtes algatab. Kohus võib ka juhul, kui maksejõuetuse tekkimine on tulevikus tõenäoline, algatada pankrotimenetluse, kui see on võlgniku huvides. Paragrahvi 160 täiendatakse lõikega 3, mille kohaselt, kui võlgnik on esitanud avalduse pankrotimenetluse lõpetamiseks, millega võlausaldajad nõustuvad, ja kohus lõpetab pankrotimenetluse, tuleks kohtul samaaegselt lõpetada ka kohustustest vabastamise menetlus, kui see on võlgniku suhtes algatatud. Pankrotiolukord on kohustustest vabastamise menetluse eelduseks, mistõttu selle äralangemisel ei ole õigustust ka kohustustest vabastamise menetlusega jätkamiseks. Erinevalt PankrS §-st 159 on võimalik, et võlgnik antud juhul on ikkagi maksejõuetu. Seega kui ta juba on kohustustest vabastatud, siis ei peaks seda tagasi keerama, kuid sel juhul tuleks ka pankrotimenetlus lõpuni viia. Paragrahvi 161 lõiget 4 täiendatakse selliselt, et kohus kuulab pankrotimenetluse erijuhul lõpetamisel ära ka usaldusisiku. Kuigi füüsilisest isikust võlgniku pankrotimenetlust viib läbi pankrotihaldur, on suure tõenäosusega paralleelselt algatatud ka kohustustest vabastamise menetlus. Need kehtivad omavahelises seoses. Seega peaks ka usaldusisiku ära kuulama. 121 Töörühma analüüs, lk 317-318. 87 Paragrahvi 167 lõiget 2 muudetakse seoses kohustustest vabastamise menetluse regulatsiooni üleviimisega FIMS-i. Sisulist muudatust ei kaasne. Pankrotiseaduse 11. peatükk tunnistatakse kehtetuks, sest füüsilise isiku kohustustest vabastamise menetluse regulatsioon viiakse üle füüsilise isiku maksejõuetuse seadusesse. Paragrahvi 184 lõikeid 1 ja 3 täiendatakse selliselt, et kui pankrotimenetluses sõlmitakse kompromiss ja lõpetatakse pankrotimenetlus, lõpetatakse ka kohustustest vabastamise menetlus ning võlgnik peab tasuma ka usaldusisiku kulud. Muudatus on seotud kohustustest vabastamise menetluse algatamisega edaspidi koos pankroti väljakuulutamisega. Paragrahvi 190 lõikeid 4 ja 8 ning § 191 pealkirja ja lõikeid 1, 2, 3 ja 5 muudetakse seoses sellega, et kohustustest vabastamise menetlus algatatakse edaspidi koos pankroti väljakuulutamisega ja pankrotiavaldust füüsilisest isikust võlgniku puhul asendab maksejõuetusavaldus. Seadust täiendatakse §-ga 1933, milles sätestatakse üleminekureeglid füüsilisest isikust võlgniku suhtes esitatud pankrotiavalduse, väljakuulutatud pankroti ja algatatud kohustustest vabastamise menetluse puhuks. Lõikes 1 sätestatakse, et kui võlgniku suhtes on kohustustest vabastamise menetlus algatatud vana seaduse redaktsiooni alusel ja kohustustest vabastamise otsustamiseni PankrS § 175 lõike 1 kohaselt on aega jäänud rohkem kui 3 aastat, siis vähendatakse seda aega 3 aastani. Säte on vajalik tagamaks isikute võrdne kohtlemine võrreldes nende isikutega, kelle suhtes algatatakse menetlus uue seaduse redaktsiooni alusel ning kellele kohaldub seega lühem kohustustest vabastamise periood. Seejuures on kohustusest vabastamise perioodi lühem tähtaeg direktiivist tulenev nõue (direktiivi art 21 lg 1). Lõikes 2 sätestatakse, et kui pankrotimenetlus on pooleli ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseni veel ei ole jõutud, siis viiakse pankrotimenetlus lõpuni ja algatatakse kohustusest vabastamise menetlus selle järel, kuid kohustusest vabastamise menetluse läbiviimisele kohaldatakse usaldusisiku nimetamise (FIMS § 14, § 45muudatused) ja kohustustest vabastamise otsustamise perioodi (FIMS § 48) kohta sätestatut uue redaktsiooni kohaselt. Sellega kaasneb see, et esiteks tagatakse isikule usaldusisiku tugi ja nõustamine ning teiseks kohaldatakse ka tema suhtes maksimaalselt 3-aastast kohustusest vabastamise perioodi. Lõikes 3 sätestatakse, et kui pankrotiavaldus on esitatud ja ajutine haldur nimetatud, jätkab kohus pankrotiavalduse menetlemist vana redaktsiooni alusel. Pankrotimenetlus ja kohustusest vabastamise menetlus viiakse aga läbi uue redaktsiooni alusel ja seega kohustusest vabastamise menetluse algatamine tuleks otsustada koos pankroti väljakuulutamisega. Lõikes 4 sätestatakse, et kui pankrotiavaldus on esitatud, aga ajutist haldurit veel ei ole nimetatud, siis käsitleb kohus avaldust maksejõuetusavaldusena füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse tähenduses ja vaatab avalduse läbi uue korra järgi. Sellisel juhul ei ole mõistlik lähtuda 88 pankrotiavalduse kohta sätestatust, sest olulisi toiminguid ei ole veel tehtud ja võlgnikule on kasulikum uus süsteem. § 74. Riigilõivuseaduse muutmine Paragrahvi 22 lõike 2 punkti 5 täiendatakse selliselt, et maksehaldur on riigilõivu maksmisest vabastatud lisaks pankrotiavalduse esitamisele ka maksejõuetusavalduse esitamisel. Muudatus on vajalik seoses füüsilisest isikust võlgniku maksejõuetusmenetlustes maksejõuetusavalduse loomisega. Ka Maksu- ja Tolliamet võib võlausaldajana riigi esindamisel esitada füüsilisest isikust võlgniku vastu maksejõuetusavalduse. Paragrahvi 59 lõikeid 8 ja 9 muudetakse seoses füüsilisest isikust võlgniku maksejõuetusmenetluse algatamiseks ühtse maksejõuetusavalduse loomisega. Muudatusettepanekust tulenevalt ei eristata enam füüsilisest isikust võlgniku puhul, sh füüsilisest isikust ettevõtja puhul, pankrotiavaldust, kohustustest vabastamise avaldust ega võlgade ümberkujundamise avaldust. Nii võlgnik kui võlausaldaja esitavad edaspidi maksejõuetusavalduse. Vastavalt muudetakse ka riigilõivuseadust, seejuures riigilõivu summad avalduse esitamiseks jäävad samaks. Sätte sõnastuses eristatakse pankrotiavaldust ja maksejõuetusavaldust, kuivõrd juriidilisest isikust võlgnik esitab ka edaspidi pankrotiavalduse, kuid füüsilisest isikust võlgnik, sh FIE, esitab maksejõuetusavalduse. Samamoodi eristatakse ka töötaja poolt pankrotiavalduse ja maksejõuetusavalduse esitamist, kuna tööandjaks võib olla nii juriidiline isik kui ka füüsilisest isikust ettevõtja. Pärandvara pankroti korral esitatakse endiselt pankrotiavaldus. Erinevates riikides on avalduse esitamise kuludele erinev lähenemine. Osas riikides, näiteks Horvaatias, Leedus, Prantsusmaal, Luksemburgis ja Hispaanias on avalduse esitamine tasuta. Teistes riikides on see tasuta ainult võlgnikule, näiteks Austrias, Tšehhis ja Rumeenias. Samuti on riike, kus avalduse esitamise eest tuleb maksta tasu, kuid tasu suurused varieeruvad. Näiteks Eestis peab võlgnik maksma 10 eurot, võlausaldaja 300 eurot (RLS § 59 lõiked 8 ja 9). Inglismaal peab võlgnik tasuma 150 eurot ja võlausaldaja 320 eurot. Saksamaal peab võlausaldaja tasuma kuni 35 eurot, võlgniku tasu koefitsient on 0,5. Lätis tuleb avalduse esitamisel tasuda 70, Taanis 100 ja Soomes 650 eurot, sõltumata sellest, kas avalduse esitab võlgnik või võlausaldaja.122 Joonis 6. Võlgnikule kehtestatud tasu avalduse esitamise eest 122 T. K. Graziano, J. Bojārs, V. Sajadova. A Guide to Consumer Insolvency Proceedings in Europe, 2019, lk 23, 2.046. 89 Allikas: T. K. Graziano, J. Bojārs, V. Sajadova. A Guide to Consumer Insolvency Proceedings in Europe, 2019, lk 23, 2.046. Autori koostatud. Joonis 7. Võlausaldajale kehtestatud tasu avalduse esitamise eest Allikas: T. K. Graziano, J. Bojārs, V. Sajadova. A Guide to Consumer Insolvency Proceedings in Europe, 2019, lk 23, 2.046. Autori koostatud. § 75. Saneerimisseaduse muutmine Paragrahvi 1 muudetakse selliselt, et sõna „ettevõteˮ asendatakse sõnaga „ettevõtjaˮ. Tegemist on terminoloogilise parandusega, millega tagatakse selgus selles, et saneerimismenetlus viiakse läbi juriidilise isiku kui õigusvõimelise subjekti, mitte aga ettevõtte kui majandusüksuse suhtes. TsÜS §-s 661 sätestatakse „ettevõtte“ mõiste, mille kohaselt on ettevõte majandusüksus, mille kaudu isik tegutseb. Samal ajal määratleb SanS § 3 seaduse isikulise kohaldamisala, nähes selgelt ette, et saneerimismenetlust kohaldatakse üksnes eraõigusliku juriidilise isiku suhtes. Kuivõrd ettevõte kui majandusüksus ei ole juriidiline isik, mille suhtes on menetlust võimalik läbi viia, on terminoloogiliselt kohasem viidata terminile „ettevõtja“, kuigi endiselt jääb kehtima põhimõte, et nende isikute ringi määramisel, kelle 90 suhtes saneerimismenetlust läbi viiakse, on kriteeriumiks ettevõtte ehk majandusüksuse olemasolu123. Siinkohal on oluline pöörata tähelepanu SanS § 3 lõikele 2, mis laiendab ettevõtja määratluse sisu võrreldes ÄS-iga, sedastades, et ettevõtja saneerimisseaduse tähenduses on ka see eraõiguslik juriidiline isik, kes ei ole ettevõtja äriseadustiku tähenduses. Samas ei tehta eelnõuga muudatust SanS-is läbivalt, kuivõrd säilib ettevõtte väärtuse hindamise mehhanism, mis viiakse läbi majandusüksuse suhtes. Paragrahvi 2 muudetakse ja sõnastatakse ümber tingituna mitmetest täiendustest. Esimeses lauses tehakse terminoloogilised täpsustused, mis on seotud muudatustega SanS §-s 1 („ettevõte“ asendatakse sõnaga „ettevõtja“). Lisaks täpsustatakse, et saneerimine on abinõude kompleksi rakendamine saneerimiskava alusel. Tegemist ei ole sisulise uuendusega, vaid pigem regulatsiooni täpsustamisega, kuivõrd saneerimine saab toimuda vaid kohtu poolt kinnitatud kava alusel. Kolmanda muudatusena lisatakse sättele teine lause, mille kohaselt ettevõtja saneerimine ei piira ettevõtja muid võimalusi maksejõuetuse vältimiseks. Muudatus tuleneb direktiivi artikli 4 lõikest 1, mille kohaselt tagavad liikmesriigid, et maksejõuetuse tõenäolisuse korral on võlgnikel võimalik kasutada ennetava saneerimise raamistikku, mille abil nad saavad end saneerida, et vältida maksejõuetust ja tagada oma elujõulisus, ilma et see piiraks muid lahendusi maksejõuetuse ärahoidmiseks, kaitstes seeläbi töökohti ja säilitades majandustegevuse. Maksejõuetuse ärahoidmise lahenduste piiramise keeldu SanS-is selgesõnaliselt sätestatud ei ole, kuigi SanS iseenesest ei piira muid lahendusi maksejõuetuse ärahoidmiseks. Näiteks ei ole ettevõtjal mingeid takistusi saneerimiskavaga mitte hõlmatud nõuete üle läbirääkimiste pidamiseks ja nende ümberkujundamiseks väljaspool saneerimismenetlust. Täiendus on tehtud regulatsiooni selguse huvides, tagamaks direktiivi korrektne ülevõtmine124. Paragrahvi 3 lõiget 3 muudetakse tulenevalt direktiivi artikli 1 lõikest 2, mis piirab direktiivi isikulist kohaldamisala. SanS § 3 lõikes 3 tehakse täiendused nii, et võetakse üle direktiivi artikli 1 lõike 2 punktides a−f nimetatud loetelu isikutest, kasutades seejuures direktiivi sõnastust ja viiteid EL-i õigusaktidele. Lisaks sellele loetletakse isikud, kelle suhtes soovitakse kasutada direktiivi artikli 1 lõikes 3 nimetatud erandeid.125 Direktiivi artikli 1 lõike 2 kohaselt ei kohaldata direktiivi menetlustes, kui võlgnikuks on nimetatud lõikes väljatoodud isik. Nende isikute puhul ei ole liikmesriikidel kohustust teha kättesaadavaks ja kohaldada direktiivi nõuetele vastavat ennetava saneerimise menetlust, mis ei välista iseenesest võimalust, et liikmesriigid otsustavad neile riigisiseses õiguses saneerimismenetlust lubada (arvestades mh konkreetse isiku kohta muudest EL-i õigusaktidest tulenevaid piiranguid ja nõudeid). Enamiku loetelus sisalduvate isikute puhul on see aga kas valdkondlikust regulatsioonist otse välistatud või puudub selleks erilahenduste tõttu mõistlik põhjendus. Oluline on, et kõigi muude kui direktiivi artikli 1 lõikes 2 nimetatud isikute puhul peavad liikmesriigid võlgnikule võimaldama direktiivi kohast saneerimismenetlust, välja 123 SanS seletuskiri. Kättesaadav: https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/ee85892c-2f9d-6952-e2b0- 9eea83feb6b3/Saneerimisseadus. 124 Töörühma analüüs, lk 85. 125 Töörühma analüüs, lk 73. 91 arvatud juhul, kui esineb alus kasutada direktiivi art 1 lõikes 3 lubatud erandit, mille kohaselt liikmesriigid võivad jätta direktiivi kohaldamisalast välja artikli 1 lõikes 1 osutatud menetlused, mis puudutavad võlgnikke, kes on muud kui lõikes 2 osutatud finantsettevõtjad, kes pakuvad finantsteenuseid, mille suhtes kohaldatakse erikorda, mille alusel liikmesriikide järelevalve- või kriisilahendusasutustel on ulatuslikud sekkumisõigused, mis on võrreldavad nendega, mis on sätestatud liidu ja liikmesriigi õiguses lõikes 2 osutatud finantsettevõtjate puhul. Liikmesriigid edastavad erikorra komisjonile126. SanS § 3 lõikes 3 on loetletud mitmed juriidilised isikud, kes ei paigutu direktiivi artikli 1 lõike 2 välistuste alla. Nendeks on: 1) hasartmängukorraldajad; 2) makseasutused, e-raha asutused, väärtpaberiarveldussüsteemi korraldajad ja maksesüsteemi haldajad juhul, kui tegemist ei ole direktiivi 2014/59/EL artikli 1 lõike 1 punkti b mõttes liidus asutatud finantseerimisasutusega, mis on krediidiasutuse või investeerimisühingu tütarettevõtja või direktiivi 2014/59/EL artikli 1 lõike 1 punktis c või d osutatud äriühingu tütarettevõtja ning mis kuulub emaettevõtja konsolideeritud järelevalve alla vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artiklitele 6 kuni 17. Nende isikute välistamine direktiivi kohaldamisalast on lubatud, kui täidetud on direktiivi artikli 1 lõike 3 eeldused erandi tegemiseks. Töörühma analüüsist järeldub, et üksnes hasartmängukorraldajate puhul ei ole täidetud direktiivi art 1 lõike 3 eeldused. Muud isikud on jätkuvalt lubatud jätta SanS § 3 lõike 3 loetellu127. Hasartmängukorraldajaid puudutava välistuse kohta on Rahandusministeerium märkinud, et nende maksejõulisuse tagamiseks on kehtestatud võrdlemisi ranged meetmed, kuid kuivõrd direktiivi ei ole võimalik teisiti tõlgendada, võib hasartmängukorraldajate suhtes kehtiva välistuse saneerimisseadusest eemaldada128. Lõikes 3 säilitatakse viide fondivalitsejatele. Rahandusministeerium on märkinud, et direktiivi artikli 1 lõike 2 punkt c viitab vara valitsemise seisukohalt investeerimisühingutele (väärtpaberituru seaduse subjekt) ja kollektiivsetele investeerimisüksustele pangandusmääruse tähenduses. Seega tuleneb direktiivist otse viide eurofondile ja alternatiivfondidele, kuid paraku ei viita EL õigus siin otsesõnu kõigile fondivalitsejatele. Fondivalitsejad on Eestis reguleeritud investeerimisfondide seadusega ning nendele kohalduvad täiendavalt nii kapitalinõuded kui järelevalvelased meetmed, mille eesmärgiks on ennetada maksejõuetust teiste isikute vara valitsevate isikute puhul (sarnaselt investeerimisühingu ja krediidiasutusega)129. Seetõttu hõlmab SanS § 3 lõige 3 fondivalitsejaid. Seaduse 1. peatükki täiendatakse §-ga 41, lisades SanS-i üldsätte, kuhu koondatakse kokku menetluskulusid puudutav regulatsioon, mis seni SanS-is puudub. Sõnastuses on kasutatud VÕVS § 8 analoogiat. Lõikes 1 nähakse üldpõhimõttena ette, et ettevõtja kannab saneerimismenetluse kulud ja võlausaldajate menetluskulud jäävad nende endi kanda, mis ei 126 Töörühma analüüs, lk 55. 127 Töörühma analüüs, lk 72. 128 Rahandusministeeriumi 22.07.2020 kiri nr 1.1-13/4197-2 Justiitsministeeriumile, lk 4. 129 Rahandusministeeriumi 22.07.2020 kiri nr 1.1-13/4197-2 Justiitsministeeriumile, lk 3. 92 kaldu kõrvale üldisest tsiviilkohtumenetluse loogikast. Samas tagatakse lõikega 2 võlausaldajate kaitse olukorras, kus ettevõtja esitab teadvalt põhjendamatu saneerimisavalduse või põhjustab võlausaldajatele menetluskulusid muul viisil teadvalt ebaõigete andmete või teadvalt põhjendamatu taotluse või vastuväite esitamisega. Kui ettevõtja käitub saneerimismenetluses pahauskselt, on kohtule antud diskretsioon jätta menetluskulud ettevõtja kanda. Lõikes 3 on täpsustatud, et ettevõtjale ei anta menetluskulude kandmiseks riigipoolset menetlusabi, mis on kooskõlas TsMS §-s 183 sätestatud piiranguga, mis puudutab juriidilisele isikule menetlusabi andmist. Selgitamaks, milline regulatsioon kohaldub saneerimismenetluses teate saatmisele, avaldamisele ja menetlusdokumentide kättetoimetamisele, täiendatakse seadust §-ga 51, mille kohaselt kohaldatakse saneerimismenetluses teate saatmise, avaldamise ja menetlusdokumentide kättetoimetamise suhtes pankrotiseaduses kehtivaid sätteid, kui SanS-ist ei tulene teisiti. Vastav täiendus viitab PankrS §-dele 6 ja 7. Muudatus tuleneb asjaolust, et hetkel puuduvad SanS-is vastavasisulised sätted ja see võib tekitada praktikas teatavat ebaselgust. Teiseks on kõnesoleva täienduse vajadus tingitud muudatustest, mis on seotud täiendustega SanS § 12 lõikes 5, § 37 lõikes 9 ja § 38 lõikes 3, millega muudetakse saneerimismenetlus avalikuks menetluseks ehk nii saneerimisteade, teade saneerimiskava kinnitamise või kinnitamata jätmise kohta kui ka teade saneerimismenetluse lõpetamise kohta avaldatakse väljaandes Ametlikud Teadaanded, mida varem tehtud ei ole. Paragrahvi 6 pealkirja ja lõiget 1 muudetakse, lisaks täiendatakse sätet lõigetega 3−7. Muudatused on vajalikud tulenevalt direktiivi artiklis 7 sisalduva regulatsiooni ülevõtmisest. Pealkirja muudatus tuleneb sätte sisus tehtavatest muudatustest, mille kohaselt ei reguleeri SanS § 6 enam vaid lepingu lõpetamise kokkuleppe tühisust, vaid ka lepingu muutmise tühisust. Direktiivi artikli 7 lõike 4 kohane regulatsioon SanS-s puudub, kuid osaliselt on lünga täitnud Riigikohus õigust edasi arendades. Vaja on SanS §-i 6 lisada täiendavad lõiked, millega võetakse üle direktiivi artikli 7 lõikes 4 sisalduv regulatsioon. Esmavajalike lepingute puhul ei jäta direktiiv liikmesriikidele valikuvõimalust – tegemist on kohustusliku nõudega ning lisaks kirjutab direktiiv liikmesriikidele ette, et artikliga nõutavad piirangud tuleb võlausaldajatele kehtestada õigusnormidega. Nii sedastatakse lõikes 3, et kui võlausaldaja, kelle suhtes kohaldatakse täitemeetmete peatamist ja kelle nõue ettevõtja vastu on tekkinud enne saneerimismenetluse algatamist ning ettevõtja ei ole seda täitnud, ei või pärast saneerimismenetluse algatamist üksnes nõude täitmata jätmisest tulenevalt keelduda esmavajalike täitmisele kuuluvate lepingute täitmisest, neid lõpetada, nende lepingute täitmist kiirendada või neid lepinguid muul viisil ettevõtjat kahjustavalt muuta. Esmavajalike lepingute puhul on põhjendatud võtta SanS-i täiendava sätte lisamisel aluseks direktiivi art 7 lõike 4 sõnastus, sh on mõistlik juhinduda direktiivi artikli 7 lõike 4 esimeses alalõigus antud esmavajalike lepingute definitsioonist (SanS § 6 lõige 4). Esmavajalike lepingute definitsioon ei peaks hõlmama finantseerimislepinguid (vastavalt eelnõu § 6 lõikele 6 ei kohaldata SanS § 6 lõikeid 3 ja 5 krediidi- ja finantseerimislepingutele). Muude kui esmavajalike täitmisele kuuluvate lepingute puhul on ettevõtjal võimalik kohtult iga kord taotleda artikli 7 lõike 4 kohast kaitset. Selline taotlus peaks olema ettevõtjal võimalik esitada juba saneerimisavalduses 93 ning kohus lahendab selle küsimuse saneerimismääruses (eelnõu § 6 lõige 5). Kuna art 7 lõige 4 tähendab üldjuhul olulist sekkumist võlausaldajale õigustesse, siis hoidmaks ära nende võlausaldajate ebaõiglast kahjustamist, tuleb kasutada direktiivi art 7 lõikega 4 lubatud võimalust pakkuda võlausaldajatele asjakohaseid kaitsemeetmeid. Minimaalselt tuleks kehtestada regulatsioon, mis annab lepingu teisele poolele võimaluse taotleda kohtult nõusoleku saamist direktiivi art 7 lõike 4 piirangute lõpetamiseks, kui tehingu teiselt poolelt lepingu jätkamise nõudmine oleks tema suhtes ebaproportsionaalselt koormav (nt viiks tema enda majandusraskusteni vms)130. Nii nähakse eelnõu § 6 lõikes 7 ette, et kohus võib SanS § 6 lõigetes 3 ja 5 nimetatud kaitsest kõrvale kalduda sellise võlausaldaja taotlusel, kelle õigusi piiratakse, kui lepingu täitmine on võlausaldaja jaoks ebaproportsionaalselt koormav. Direktiivi artikli 7 lõiget 5 ei ole riigisiseselt nõuetekohaselt rakendatud. Direktiiviga kooskõlla viimiseks tuleb SanS § 6 lõiget 1 täiendada, lisades hetkel puuduvad, kuid direktiivis kohustuslikuna sätestatud alused, mille esinemise korral ei ole võlausaldajatel õigus lepingut lõpetada, täitmisest keelduda või muul viisil lepinguid võlgniku kahjuks muuta131. Sellest tulenevalt on lõiget 1 muudetud ja see sedastab, et kokkulepe, mille kohaselt võlausaldaja võib saneerimisavalduse esitamisest, saneerimismenetluse algatamisest või saneerimiskava kinnitamisest tulenevalt lepingu täitmisest keelduda, selle lõpetada, täitmist kiirendada või muul viisil ettevõtjat kahjustavalt lepingut muuta, on tühine. Seadust täiendatakse §-ga 61, millega reguleeritakse määruskaebeõiguse erisused saneerimismenetluses. Lõigete 1–3 lisamise eesmärk on ühtlustada maksejõuetusmenetlustes määruskaebuste esitamise õiguse süsteem. SanS § 4 kohaselt kohalduvad saneerimismenetluses määruskaebuste menetlemisele tsiviilkohtumenetluse seadustiku vastavad sätted. Määruskaebeõiguse nii erinevaks reguleerimiseks erinevates maksejõuetusmenetlustes puudub selge põhjendus.132 Seetõttu ühtlustatakse määruskaebuste esitamise süsteem pankroti-, saneerimis-, võlgade ümberkujundamise, kohustustest vabastamise menetlustes PankrS § 5 sätestatu eeskujul. Lõikes 4 sätestatakse erisused tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatust selles osas, kes on saneerimismenetluse määruskaebemenetluses menetlusosalisteks. Kohtupraktikas on üheks probleemiks määruskaebemenetluses osalevate puudutatud isikute ring. Menetlusosaliste paljusus määruskaebemenetluses paneb (ringkonna)kohtule suure koormuse menetlusdokumentide kättetoimetamisel ja puudutatud isikute seisukohtade kogumisel.133 130 Töörühma analüüs, lk 182-183. 131 Töörühma analüüs, lk 182-183. 132 Töörühma analüüs, lk 302 p c. 133 Töörühma analüüs, lk 297 p 4.9.4.2.4.a. 94 Menetlusosalised osalevad menetluses enda nimel ning on ise menetlusõiguste ja -kohustuste kandjad, samuti on jõustunud kohtulahend pärast menetluse lõppu nende suhtes siduv. Menetlusosalistel on menetluses kõige ulatuslikumad õigused ja kohustused.134 Hagita menetluses on menetlusosalised avaldaja ja muud asjast puudutatud isikud (TsMS § 198 lg 1 p 2). Hagita menetluse osalised kaasab kohus omal algatusel. Eeldatakse, et menetlusosalised on isikud, kellel on seaduse kohaselt õigus hagita menetluses tehtava määruse peale edasi kaevata (TsMS § 198 lg 3 ls 1). Määrav ei ole mitte määruskaebuse esitamise õigus iseenesest, vaid eeldus, et määruskaebuse esitamise õigus on antud isikutele, kelle huvidega tuleb asja läbivaatamisel kindlasti arvestada.135 Isik ei ole menetlusosaline ainuüksi seetõttu, et ta tuleb seaduse kohaselt ära kuulata või et kohus peab seda vajalikuks. Kohus võib seisukoha andmiseks menetlusse kaasata ka muid isikuid või asutusi, kui see on kohtu arvates vajalik asja õigemaks lahendamiseks (TsMS § 198 lg 3 ls-d 2 ja 3). Hagita menetluses toimetatakse kätte määrus, mille peale saab esitada määruskaebuse. Määrus tuleb kätte toimetada menetlusosalistele, kelle õigusi määrusega kitsendatakse (TsMS § 479 lg 2). Hagita menetluses on määruste kättetoimetamine seotud edasikaebeõigusega.136 Edasikaebeõigus on hagita menetluses üldjuhul isikutel, kelle õigusi määrusega kitsendatakse (TsMS § 660 lg 3 esimene lause).137 Lisaks peab avaldajale kätte toimetama määrused, millega kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast või jätab selle läbi vaatamata (TsMS § 372 lg 5, § 427). Erisätete järgi võib lahendi kättetoimetamine olla ette nähtud ka isikutele, kelle õigusi määrusega ei kitsendata.138 Kui maakohtu määruse peale esitatakse määruskaebus, mille maakohus menetlusse võtab, toimetab maakohus määruskaebuse kätte menetlusosalistele, kelle õigusi määrus puudutab, ja küsib neilt vastust (TsMS § 663 lg 3). Seega ei toimetata määruskaebust kätte mitte kõigile menetlusosalistele, vaid üksnes neile, kelle õigusi määruskaebus puudutab. Seda saab otsustada eelkõige selle järgi, kas konkreetse menetlusosalise õigused oleksid puudutatud, kui vaidlustatud määrus tühistatakse või seda muudetakse. Seda saab hinnata nii vaidlustatud määruse kui ka määruskaebuses esitatud taotluste pinnalt.139 Seejuures maakohtu määruse peale võib määruskaebuse esitada isik, kelle õigusi määrusega kitsendatakse (TsMS § 696 lg 3 ls 1), mis on mõnevõrra kitsam kriteerium kui „õiguste puudutamine“. 134 I. Järvekülg, V. Kõve. Tsiviilkohtumenetluse seadustik III. Kommenteeritud väljaanne, XI–XV osa (§-d 475– 759), Tallinn, 2018, Juura, § 4. osa, 20. peatükk, lk 1025 üldsätted p a-b. 135 I. Järvekülg, V. Kõve. Tsiviilkohtumenetluse seadustik I. Kommenteeritud väljaanne, I–V osa (§-d 1–305), Tallinn, 2017, Juura, § 198 lg 3, lk 1031, p 3.2..3.3.a. 136 I. Järvekülg, V. Kõve. Tsiviilkohtumenetluse seadustik III. Kommenteeritud väljaanne, XI–XV osa (§-d 475– 759), Tallinn, 2018, Juura, § 479 lg 2, lk 124, p 3.2.a. 137 I. Järvekülg, V. Kõve. Tsiviilkohtumenetluse seadustik III. Kommenteeritud väljaanne, XI–XV osa (§-d 475– 759), Tallinn, 2018, Juura, § 479 lg 2, lk 124, p 3.2.a. 138 I. Järvekülg, V. Kõve. Tsiviilkohtumenetluse seadustik III. Kommenteeritud väljaanne, XI–XV osa (§-d 475– 759), Tallinn, 2018, Juura, § 479 lg 2, lk 124, p 3.2.b. 139 I. Järvekülg, V. Kõve. Tsiviilkohtumenetluse seadustik I. Kommenteeritud väljaanne, I–V osa (§-d 1–305), Tallinn, 2017, Juura, § 198 lg 3, lk 1184, p 3.4.a. 95 Määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte. Kui määruse peale ei saa esitada määruskaebust Riigikohtusse, piisab määruse edastamisest menetlusosalistele (TsMS § 667 lg 4). Menetlusosaliste all on lõikes 4 silmas peetud määruskaebuse esitajat ja määruskaebusega puudutatud muid menetlusosalisi. Seega ei tarvitse asja põhimenetluse menetlusosaliste ring ja määruskaebusega puudutatud menetlusosaliste ring kokku langeda.140 Üldprintsiibis peaksid isiku õigused menetluses sõltuma sellest, kuidas menetlus tema huvidega seotud on.141 Kokkuvõttes kehtib 3 erinevat põhimõtet: eeldus, et menetlusosaline on isik, kellel on määruskaebeõigus; menetlusosaline on isik, keda määruse muutmine või tühistamine puudutab; menetlusosaline on isik, kelle õigusi määrusega kitsendatakse. Riigikohus on öelnud, et hagita menetlused on liiga erinevad, mistõttu tuleb iga menetluse puhul hinnata, kas ja millises ulatuses kehtib eeldus, et menetlusosaline on see isik, kellel on määruskaebeõigus. Seejuures on eriregulatsiooni puudumisel sobiv lähtuda hagita menetluses üldist kaebeõigust reguleerivast TsMS § 660 lg 3 esimesest lausest ja § 696 lg 3 esimesest lausest, millest tulenevalt hinnatakse kaebeõiguse olemasolu selle järgi, kas isiku õigusi on kaevatava lahendiga kitsendatud. Seega tuleks ringkonnakohtu ja Riigikohtu menetlusse kaasata need maakohtu määruse peale kaebust esitama õigustatud isikud, kelle õigusi lahendiga kitsendatakse.142 Riigikohtu selgituste põhjal on menetlusosaliseks alati ettevõtja ise, kuna saneerimismenetlus saab toimuda üksnes ettevõtja avalduse alusel. Samuti on menetlusosaliseks maa- või ringkonnakohtusse määruskaebuse esitanud võlausaldaja. Problemaatiline on aga nende võlausaldajate kaasamine ringkonnakohtu või Riigikohtu menetlusse, kes ei ole ise varem määruskaebust esitanud.143 Üldjuhul on saneerimisseaduses täpsustatud, kes saab määruskaebust esitada ja seega kes võiks olla menetlusosaline. Teatud juhtudel on küll öeldud lihtsalt võlausaldaja, kuid selle all peaks silmas pidama saneerimiskavaga hõlmatud võlausaldajat. Samuti peaks kehtima tsiviilkohtumenetluse seadustikust ja Riigikohtu praktikast tulenev kitsendamine, juhul kui konkreetse võlausaldaja õigusi määruskaebemenetlus ikkagi ei puuduta. Saneerimiskava kinnitamise määruse osas on Riigikohus öelnud, et kui ringkonnakohus on jätnud maakohtu määruse muutmata, saab ringkonnakohtu määruse peale esitada määruskaebuse üksnes isik, kes vaidlustas eelnevalt ka maakohtu määrust (SanS § 37 lg 3 tõlgendamine koostoimes TsMS §-de 668 lg 5 ja 696 lg 3).144 Arvestades seda ja asjaolu, et võlausaldajate suure arvu puhul võiks kogu kaebemenetlus jääda venima, ning ka seda, et 140 K. Paal. Tsiviilkohtumenetluse seadustik III. Kommenteeritud väljaanne, XI–XV osa (§-d 475–759), Tallinn, 2018, Juura, § 667 lg 4, lk 1196, p 3.4. 141 K. Paal. Tsiviilkohtumenetluse seadustik III. Kommenteeritud väljaanne, XI–XV osa (§-d 475–759), Tallinn, 2018, Juura, § 667 lg 4, lk 1029−1030, p 3.2.2.c. 142 RKTKm 3-2-1-25-11 p 26. 143 RKTKm 3-2-1-25-11 p 27. 144 RKTKm 3-2-1-25-11 p 24. 96 menetluses osaleb avaldajast ettevõtja, kelle seisukohad langevad eeldatavasti kokku kava kinnitamise vaidlustamata jätnud võlausaldajatega, ei pea kolleegium hädavajalikuks, et maakohtu kava kinnitamise määruse peale esitatud määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määrus oleks kõigile võlausaldajatele kätte toimetatud nagu ka selle määruse peale esitatud määruskaebus. Seejuures arvestab kolleegium ka kohtu suuremat asjaolude väljaselgitamise kohustust hagita menetluses. Pealegi on menetluse ese Riigikohtus nagunii piiratud õiguse kohaldamise ja menetlusnormide järgimise hindamisega.145 Tulenevalt eeltoodust ja õigusselguse tagamise huvides lisatakse saneerimisseaduse §-i 61 lõige 5, mille kohaselt on menetlusosaliseks üldjuhul võlgnik ja määruskaebuse esitanud võlausaldaja, kuid jäetakse kohtule õigus kaasata menetlusosalistena ka teisi võlausaldajaid (TsMS § 198 lg 3). Kohus peaks eelkõige lähtuma sellest, kas konkreetse võlausaldaja õigusi puudutatakse või kitsendatakse. Samuti on saneerimisseaduses menetlusosaliste puhul erisused üldreeglist, näiteks sellise määruse peale määruskaebuse esitamisel, millega saneerimisnõustaja tasu välja mõisteti, on menetlusosaliseks ka saneerimisnõustaja. Lisaks on kohtul TsMS § 198 lõike 3 alusel õigus küsida arvamusi teistelt isikutel, sh saneerimisnõustajalt. Paragrahvi 7 lõiget 1 muudetakse, kuivõrd võlausaldajatele antakse võimalus esitada ettevõtja suhtes saneerimisavaldus. Direktiivi artikli 4 lõige 8 annab liikmesriikidele võimaluse näha ette, et direktiivis sätestatud ennetava saneerimise raamistikke saab kasutada võlausaldajate ja töötajate esindajate avalduse alusel võlgniku nõusolekul. Liikmesriigid võivad sätestada, et võlgniku nõusolekut nõutakse vaid juhtudel, kui võlgnikud on VKE-d. Muudatus on seotud SanS § 8 lõikega 3, mille kohaselt võlausaldaja saneerimisavalduse alusel ei algatata saneerimismenetlust, kui ettevõtja ei ole saneerimismenetluse algatamiseks oma nõusolekut andnud. Eelnõuga sätestatakse lisaks olemasolevale ettevõtja saneerimisavalduse esitamise regulatsioonile (SanS § 7 lõige 1) ka võlausaldaja poolt saneerimisavalduse esitamise regulatsioon. Võlausaldaja poolt saneerimisavalduse esitamine saab olla võimalik vaid juhul, kui võlgnik on andnud selleks nõusoleku. See on kooskõlas aktiivse ettevõtja põhimõttega, mis lähtub tõdemusest, et ettevõtjat on võimalik saneerida vaid siis, kui ettevõtja seda soovib. Ilma ettevõtja nõusolekuta ei ole saneerimine sisuliselt võimalik. Avalduse esitamise sidumine ettevõtja nõusolekuga võimaldab efektiivsemaks muuta juriidilise isiku juhtide vastutuse kehtivat regulatsiooni ja praktikat. Ettevõtja ei saa nõusoleku andmisest põhjendamatult keelduda, kuivõrd põhjendamatu keeldumise korral tekiks makseraskuste süvenedes küsimus saneerimismenetluse algatamiseks nõusoleku andmisest keeldunud juhatuste liikme vastutusest. Makseraskustes ettevõtja juht peab nõusoleku andmise kaalumisel lähtuma ettevõtja parimatest huvides ning analüüsima, kas võlausaldaja poolt välja toodud 145 RKTKm 3-2-1-25-11 p 29. 97 majanduslikele raskustele viitavad asjaolud on ületatavad ilma saneerimismenetluseta või mitte. Analüüsi tulemusena võib ilmneda, et tegelikkuses esineb alus ettevõtja pankrotiavalduse esitamiseks. Seega võimaldaks saneerimismenetluse algatamise õiguse andmine võlausaldajale ettevõtja nõusolekul paremini täita saneerimismenetluse varajase algatamise eesmärki, kuna võlausaldaja initsiatiiv võib võlgniku jaoks probleemi paremini teadvustada ning sundida sellega tegelema. Samas tagab ettevõtja nõusoleku vajadus seda, et võlausaldajad saaksid põhjendamatute saneerimisavaldustega võlgnikku survestada. Kui võlausaldajal on võimaldatud esitada saneerimismenetlus, peaks see andma ühiskonnale võimaluse tegeleda makseraskustes juriidilistest isikutest ettevõtjatega, aidates kaasa saneerimismenetluse alustamisele makseraskuste varases staadiumis ning muutes seega saneerimismenetluse efektiivsemaks ja edukamaks. Regulatsioon, mis võimaldab võlausaldajal esitada saneerimisavalduse, võimaldab tsiviilkäibes osalejatel paremini suunata makseraskustes ettevõtjaid aktiivselt tegutsema ja suunata käibe kvaliteeti. See võimaldab soodustada ühiskonna vastutustundlikku käitumist ning saneerimismenetluse kui ähvardava maksejõuetusega tegelemise efektiivse vahendi ühiskonnas kasutamist ja selle kasutamisest teavitamist. Töörühm märgib, et loodav regulatsioon peab kajastama ka saneerimismenetluse kulude kandmist146. Lõike 2 muudatused tulenevad muudatustest, mis tehakse lõikes 1, lisades lõike 2 sissejuhatavasse ossa teise lause, mis viitab nii ettevõtjale kui võlausaldajale. Lõike 2 alapunktides 1−3 tehtavad terminoloogilised muudatused on seotud SanS §-s 1 selgitatud vajadusega parandada seaduses kasutatavat terminoloogiat, asendades „ettevõtte“ terminiga „ettevõtja“. Paragrahvi 7 täiendatakse lõigetega 21 ja 22, mis oma olemuselt teenivad sama eesmärki: ettevõtja peab juba saneerimisavalduses andma võimalikult palju teavet, millisena ta saneerimismenetlust ette kujutab, sh millist kaitset ta soovib sõlmitud lepingutele ja kas ta näeb vajadust täiendavaks hingamisruumiks, mis tuleneb täitemeetmete peatamise laiendatud kaitsest. Lõikega 21 pannakse ettevõtjale kohustus, et ta esitaks saneerimisavalduses esmavajalikud täitmisele kuuluvad lepingud, kuid ka muud lepingud, millele ta kaitset soovib, tuues välja, millised lepingud on esmavajalikud ja millised mitte, andmaks kohtule selge ülevaate ettevõtja lepingulistest suhetest, tema majanduslikust seisust ja andmaks sisendi saneerimise edukuse hindamiseks. Muudatus on seotud SanS § 6 lõigetega 3 ja 4. Lõikes 22 võimaldatakse ettevõtjal taotleda laialdasemat kaitset täitemeetmete eest, kuid selle eelduseks on, et ta esitab juba saneerimisavalduses vastavasisulise taotluse iga meetme peatamise kohta eraldi. Muudatus on seotud SanS § 11 lõikega 11. Paragrahvi 7 lõiget 3 täiendatakse täpsustamaks, millised andmed peab ettevõtja saneerimisavalduses esitama. Kehtiv seadus ei ole selles osas piisavalt täpne ega piisav. 146 Töörühma analüüs, lk 95−96. 98 Võlgniku esitatava saneerimisavalduse teabe hulk võiks olla mõnevõrra suurem, kui on ette nähtud kehtivas õiguses.147 Saneerimisavalduses esitatav teave peab olema piisav saneerimismenetluse algatamiseks, kuid ei tohi olla liialt koormav ega takistada menetlusele juurdepääsu. Kohtul peab olema võimalik hinnata võlgniku majanduslikku seisu otsustamaks, kas antud juriidilist isikut üldse on võimalik saneerida.148 Seadusest peab selgelt tulenema, millist infot peab isik saneerimisavalduses esitama. Praktikas on esinenud probleeme saneerimisavalduse põhistamise, nõuetekohasuse ja puuduste kõrvaldamisega, mis on viinud ka saneerimismenetluse algatamata jätmiseni.149 Esiteks täpsustatakse sõnastust nii, et selgelt on eristatavad vara- ja võlanimekiri ning kummaski väljendatav teave. Bilansiväliste kohustuste all peetakse silmas näiteks garantiidest jms tulenevaid kohustusi. Teiseks täpsustatakse, et saneerimisavalduses tuleb märkida kõikide võlausaldajate andmed, mitte ainult nende, kelle nõudeid soovitakse saneerimiskavaga ümber kujundada. See on praktikas küsimusi tekitanud ning vajab selgemat sõnastamist. Samuti annab kõikide võlausaldajate kohta teabe esitamine kohtule, võlausaldajatele ja saneerimisnõustajale ettevõtja majanduslikust seisundist tervikliku pildi ning soodustab saneerimismenetluse efektiivsemat ja kiiremat läbiviimist.150 Samadel põhjustel peaks saneerimisavalduses välja tooma käimasolevad kohtu- ja täitemenetlused. Sarnane regulatsioon kehtib ka näiteks USA-s ja Rootsis. Võlgnikupoolne vabatahtlik avaldus peab vastama Ameerika Ühendriikide kohtunõupidamises ettenähtud ametlikele vormidele ning juhul, kui kohus ei määra teisiti, peab võlgnik kohtusse esitama lisaks vormile ka varade ja kohustuste ajagraafikud, jooksvate tulude ja kulude ajakava, täitmislepingute ja kasutamata liisingute ajakava ja finantsaruande.151 Rootsi õiguse kohaselt tuleb taotlus esitada kirjalikult ja võlgniku avaldus peab sisaldama võlgniku rahaliste vahendite lühikest kirjeldust ja makseraskuste põhjuseid, võlausaldajate nimekirja, kirjeldust selle kohta, kuidas võlgnik kavatseb tulevikus äritegevust läbi viia ja kuidas võlausaldajatega kokkuleppele jõuda (nn esialgne saneerimiskava) ja kavandatud haldur koos vajaliku teabega viimase sobivuse kohta ametisse nimetamiseks. Selleks, et saneerimismenetlusse sisenemise lävend ei muutuks liiga kõrgeks ja ei hakkaks seega takistama saneerimismenetluse kasutamist, ei ole mõistlik saneerimisavaldust liialt koormata. Seetõttu ei tehta ettepanekut, et saneerimisavalduses tuleks kujundada juba seisukoht selle kohta, milliste võlausaldajate nõudeid soovitakse kavaga ümber kujundada, ega kohustata esitama ka esialgset saneerimiskava või esialgset alternatiivse likvideerimismenetluse kirjeldust. Need aspektid vajavad põhjalikumat kaalumist koostöös saneerimisnõustajaga ning 147 Töörühma analüüs lk 21. 148 Maksejõuetuse revisjoni lähteülesande projekt. Justiitsministeerium, 2016, lk 138. Kättesaadav: https://www.just.ee/sites/www.just.ee/files/maksejouetusoiguse_revisjoni_lahteulesanne_loplik_13.06.2016.pdf. 149 Maksejõuetuse revisjoni lähteülesande projekt. Justiitsministeerium, 2016, lk 136. Kättesaadav: https://www.just.ee/sites/www.just.ee/files/maksejouetusoiguse_revisjoni_lahteulesanne_loplik_13.06.2016.pdf. 150 Töörühma analüüs lk 97. 151 Magistritöö „Võlausaldaja õigused saneerimismenetluse alustamiseks“. Hanna-Liisa Kutsar. Tallinn. 2018. Lk 34. 99 tuleks esitada saneerimiskavas. Samuti võivad erinevused esialgses ja hilisemas kavas ka põhjendamatuid vaidlusi tekitada.152 Võlausaldaja esitatavale saneerimisavaldusele on leebemad tingimused. Võlausaldaja puhul ei saa eeldada, et talle oleks lõikes 3 nimetatud andmed kättesaadavad. Võlausaldaja saneerimisavalduse puhul piirdutakse lõikes 2 sätestatud infoga. Paragrahvi 7 täiendatakse lõikega 31, mille kohaselt võib ettevõtja saneerimisavaldusele lisada saneerimiskava projekti. Tegemist ei ole uuendusega, vaid pigem selgitava sättega, mille alused on 2009. a jõustunud saneerimisseaduses. Kõnesoleva seaduseelnõu (SE 334) seletuskiri153 SanS § 20 lõike 1 kohta sedastab, et ettevõtja võib saneerimiskava koostada enne või pärast saneerimismenetluse algatamist. Õiguspoolest ei saa ega soovita seadusega keelata saneerimiskava koostamist enne saneerimismenetluse algatamist, lõige 1 toob selle põhimõtte ainult selgelt välja. Enne menetluse algatamist koostatud kava võib ettevõtja esitada kohtule juba koos menetluse algatamise avaldusega, see peaks võimaldama kohtul peaaegu kõhkluseta menetluse algatada, sest kava mustand on tõend sellest, et ettevõtjal on olemas selge ettekujutus muudatuste tegemise kohta ning vajalikud sammud kava vastuvõtmiseks ja kinnitamiseks jõuab suure tõenäosusega eelnõus ettenähtud kuuekümne päeva jooksul teha. Paragrahvi 8 muudetakse. Lõike 1 sissejuhatavasse ossa tuuakse sisse võlausaldaja, mis on tingitud muudatusest SanS § 7 lõikes 1, millega võlausaldajatele antakse võimalus esitada ettevõtja suhtes saneerimisavaldus. Lõike 1 alapunktides 1−3 muudetakse terminoloogiat, asendades sõna „ettevõte“ terminiga „ettevõtja“ (selgitused SanS § 1 muudatuste juures). Lõike 1 punktis 1 täpsustatakse, milliste isikute suhtes saneerimismenetlust on võimalik läbi viia, sedastades selgelt, et kohus algatab saneerimismenetluse, kui saneerimisavaldus vastab tsiviilkohtumenetluse seadustikus ja käesolevas seaduses esitatud nõuetele ning kui ettevõtja või võlausaldaja on põhistanud, et ettevõtja ei ole püsivalt maksejõuetu, ent maksejõuetuse tekkimine tulevikus on tõenäoline. See tähendab, et status quo säilitatakse ja muudatus kannab selgitavat eesmärki. Sellist seisukohta jagab ka töörühm, kelle hinnangul on põhjendatud lähenemine, kus püsivalt maksejõuetu juriidiline isik suunatakse pankrotimenetlusse. Pankrotimenetluses kaotab võlgnik vara käsutamise õiguse ning juhul, kui esinevad eeldused püsiva maksejõuetuse olukorras siiski ettevõtja päästmiseks, peaks see efektiivselt olema võimalik ka pankrotimenetluse sees. Seega tuleks pigem pankrotiseaduses näha ette võimalus püsivalt maksejõuetu juriidilise isiku ettevõtte saneerimiseks, mitte hakata looma regulatsiooni püsivalt maksejõuetu juriidilise isiku ettevõtte saneerimiseks saneerimisseaduse alusel154. Lõike 1 punkti 3 täiendatakse ja lisatakse, et saneerimismenetlust ei algatata, kui ettevõtja suhtes on toimunud sama menetlus vähem kui kaks aastat tagasi, kuid vastav menetlus toimus kinnitatud saneerimiskava alusel. Vastav muudatus tuleneb Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 152 Töörühma analüüs lk 97. 153 Kättesaadav veebilehel: https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/ee85892c-2f9d-6952-e2b0- 9eea83feb6b3/Saneerimisseadus 154 Töörühma analüüs, lk 99. 100 lahendi nr 3-2-1-25-11 (9. maist 2011) punktist 83, kus kolleegium leidis, et selles sättes peetakse silmas kinnitatud kava alusel toimunud saneerimismenetlust. Sellele viitab ka saneerimisseaduse eelnõu seletuskiri, mis räägib saneerimise piirangust kord juba saneeritud äriühingute suhtes. Lõike 2 punktis kustutatakse lauseosa „on algatatud pankrotimenetlus“ ja see asendatakse fraasiga „esitatud pankrotiavalduse alusel on kohus nimetanud ajutise pankrotihalduri“. Vastavalt PankrS § 31 lõike 5 kolmandale lausele algab pankrotimenetlus pankroti väljakuulutamisega. Vastav muudatus tuleneb Riigikohtu tsiviilkolleegiumi lahendi nr 3-2-1- 25-11 (9. maist 2011) punktist 83, kus Riigikohus on sedastanud, et „vaatamata saneerimiskava kinnitamata jätmisele ei ole välistatud avaldaja uue saneerimismenetluse algatamine, kuni avaldaja suhtes ei ole algatatud pankrotimenetlust (SanS § 8 lg 2 p 1), st kuni avaldajale ei ole määratud ajutist pankrotihaldurit PankrS § 15 mõttes“, ehk ei viidata mitte pankroti väljakuulutamisele, vaid ajutise halduri määramisele. Paragrahvi 8 täiendatakse lõikega 3, mille kohaselt ei algatata võlausaldaja saneerimisavalduse alusel saneerimismenetlust, kui ettevõtja ei ole saneerimismenetluse algatamiseks oma nõusolekut andnud. Muudatus on seotud SanS § 7 lõikes 1 tehtava muudatusega, milles nähakse võlausaldajatele ette võimalus esitada ettevõtja suhtes saneerimisavaldus. Täpsemad selgitused on leitavad kõnesoleva muudatuse juurest. Lõikes 31 nähakse ette, et saneerimismenetluse algatamisel võlausaldaja saneerimisavalduse alusel hüvitab ettevõtja võlausaldajale saneerimisavalduse esitamisel tasutud riigilõivu ja summa, mille ettevõtja peab tasuma saneerimisnõustaja tasu ja kulutuste katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole. Töörühm märgib, et loodav regulatsioon peab kajastama ka saneerimismenetluse kulude kandmist. Põhjendatud on lahendus, kus saneerimisavalduse riigilõivu tasub avalduse esitanud võlausaldaja. Kui saneerimismenetlus algatatakse, peaks ettevõtja riigilõivu hüvitama, kuna olemuslikult on saneerimine suunatud ettevõtja päästmisele. Kui saneerimismenetlus algatatakse, siis peab ettevõtja kandma saneerimisnõustaja tasu. Seda põhjusel, et saneerimisnõustaja töötab ettevõtja saneerimise eesmärgiga, st saneerimisnõustaja tasu on olemuslikult ettevõtja kulu, mis seondub otseselt ettevõtja päästmisega155. Sama kehtib ka eksperdi arvamuse tasu kohta – saneerimise eesmärk on ettevõtja päästmine ehk ei ole põhjendatud, et võlausaldajad selle eest tasuvad, arvestades, et ka võlausaldaja saneerimisavalduse puhul on vajalik ettevõtja nõusolek. Lõikes 4, millega paragrahvi täiendatakse, sedastatakse, et kui kohus leiab saneerimismenetluse algatamise otsustamisel, et ettevõtja on püsivalt maksejõuetu, teeb kohus ettevõtjale ettepaneku tema suhtes pankrotimenetluse läbiviimiseks. Kui ettevõtja nõustub, käsitletakse saneerimisavaldust pankrotiavaldusena. Kohus jätab sellisel juhul saneerimisavalduse rahuldamata ja rahuldab pankrotiavalduse. Kui ettevõtja keeldub kohtu ettepanekust, ei algata kohus saneerimismenetlust. Muudatus on seotud täiendusega SanS §-s 40 ja PankrS § 27 lõikes 155 Töörühma analüüs, lk 96. 101 42, millega lisatakse paragrahvi viies lõige. Tegemist on muudatusega, mille eesmärgiks on lihtsustada saneerimis- ja pankrotimenetluse vahelist üleminekut. Kuivõrd PankrS § 27 kõnesolevas täienduses lähtutakse samast alusest ja kasutatakse sarnast sõnastust nagu SanS §- s 40, on vastava muudatuse sisulised põhjendused esitatud üksnes viimati nimetatu selgituses. Paragrahvi 10 lõike 1 sissejuhatavat osa täiendatakse teise lausega, nähes ette, et kui saneerimisavalduse on esitanud võlausaldaja, võib kohus vajaduse korral eelnevalt ära kuulata ettevõtja ja saneerimisavalduse esitanud võlausaldaja, mis võimaldab mõlemal osapoolel oma seisukohti esitada ja kohtul teadlikku otsust kujundada. Lõikes 2 tehakse kaks täiendust (s.o punktides 6 ja 7), mille kohaselt märgitakse saneerimismääruses esmavajalikud täitmisele kuuluvad lepingud ja muud lepingud, millele ettevõtja kaitset soovib (seondub SanS § 6 lõigetega 3 ja 4), ja täitemeetmed, millele ettevõtja lisaks automaatselt seaduse alusel kohalduvatele meetmetele kaitset taotleb (seondub SanS § 11 lõikega 11). Kuivõrd ettevõtja on eelnõu kohaselt kohustatud vastava informatsiooni esitama saneerimisavalduses, tuleb see läbipaistvuse huvides esitada ka saneerimismääruses. Paragrahvi täiendatakse lõikega 21, mis sedastab, et kui kohus vajab saneerimismenetluse algatamise üle otsustamiseks täiendavat dokumentatsiooni või teavet, võib kohus võlausaldaja saneerimisavalduse korral saneerimismenetluse algatamise tähtaega pikendada kuni 14 päevani. Kuivõrd eelnõuga antakse ka võlausaldajale avalduse esitamise õigus, võib kohtul tekkida vajadus täiendavaks ajaressurssiks, mille jooksul on osapooltel võimalik omapoolseid tõendeid esitada, selgitades ettevõtja suhtes läbiviidava saneerimismenetluse vajadust (ettevõtjal on igakülgne kaasaaitamiskohustus tulenevalt SanS §-st 14 ja võlausaldajal huvi ettevõtja eduka saneerimise vastu). Kohtul võib tekkida ilma piisava teabeta raskusi hindamaks, kas ettevõtjal on ajutised või püsivad makseraskused ning milline on isiku varaline seis. Paragrahvi 10 lõiget 3 täiendatakse seoses seaduse täiendamisega §-ga 361. Saneerimiskava kohtule kinnitamiseks esitamise tähtaja pikendamise ja täiendamise võimaluse sätestamisel on võimalik, et saneerimiskava esitamise tähtaeg ei ole enam rangelt 60 päeva. 60-päevane tähtaeg jääb kehtima üldreeglina, kuid tähtaega on võimalik pikendada kuni 90 päevani. Paragrahvi 10 lõiget 4 täiendatakse seoses seaduse täiendamisega §-ga 61. Kehtiva SanS § 10 lõike 4 alusel võib saneerimismenetluse algatamata jätmise määruse peale esitada määruskaebuse ringkonnakohtule. Maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse esitamist ei ole reguleeritud. SanS § 4 kohaselt kohaldatakse saneerimismenetluses tsiviilkohtumenetluse seadustikus hagita menetluse kohta sätestatut, kui saneerimisseadusest ei tulene teisiti. Tegemist on menetlust lõpetava määrusega. TsMS § 696 lõike 3 lause 1 alusel võib ringkonnakohtu määruse peale esitada määruskaebuse, kui seaduses ei ole reguleeritud teisiti. SanS § 10 lõikes 4 ei ole reguleeritud teisiti. Seega on tagatud kahekordne kaebeõigus.156 156 Sama käsitlus ka saneerimisseaduse seletuskirjas, lk 13, § 10 lg 4. 102 Seoses saneerimisseaduse täiendamisega §-ga 61 sätestatakse SanS § 14 lõikes 4 kaebamise õigus määruse peale, millega kohus lõpetab saneerimismenetluse seetõttu, et ettevõtja on rikkunud kaasaaitamiskohustust. Kaebeõiguse ulatust ei muudeta, st lubatakse määruskaebuse esitamine nii maakohtu kui ringkonnakohtu määruse peale. Paragrahvi 11 lõiget 1 täiendatakse. Esiteks lisatakse lõike 1 punkti 1 VÕVS § 20 lõike 3 eeskujul lisaks täitemenetlusele ka sundtäitmine, laiendades täitemeetmete käsitlust saneerimismenetluses, nagu seda käsitleb ka direktiivi artikkel 6. Lisaks pakutakse välja võimalus, et kohus võib vajadusel otsustada ettevõtja või saneerimisnõustaja avalduse alusel ettevõtja varale seatud aresti lõpetamise, kui see on vajalik saneerimismenetluse läbiviimiseks. Kuigi SanS § 11 lõike 1 kohaselt pooleliolevad täitemenetlused peatakse kuni saneerimiskava kinnitamiseni või saneerimismenetluse lõpetamiseni, ei näe kehtiv õigus ette võimalust tühistada areste, mida kohtutäitur on täitemenetlustes kohaldanud. On oluline arvestada, et täitemenetluste peatamine ise areste ei tühista ning arestitud vara võlgniku kasutusse tagasi ei too – täitemenetluse peatamisel jäävad kõik seni tehtud toimingud kehtima (TMS § 47)157. Lõike 1 punktist 3 kustutatakse viide elatisele, kuivõrd see ei ole eraõiguslike juriidiliste isikute suhtes kasutatavas saneerimismenetluses relevantne. Lõiget 1 täiendatakse punktiga 5, mille kohaselt ettevõtja säilitab saneerimismenetluse algatamisel käsutusõiguse ettevõtja varade üle, kuid peab tehingutest, mis väljuvad tavapärase majandustegevuse raamest, teavitama saneerimisnõustajat. Direktiivi artikli 5 lõige 1 näeb ette, et liikmesriigid tagavad, et ennetava saneerimise menetlusi kasutavad võlgnikud säilitavad täielikult või vähemalt osaliselt kontrolli oma varade ja igapäevase majandustegevuse üle. Igasugused piirangud, mis seatakse võlgnikule pärast saneerimismenetluse algatamist, vähendavad võlgniku motivatsiooni esitada saneerimisavaldust. Võttes arvesse asjaolu, et saneerimisseaduse reformi üks eesmärke on leida võimalused ning julgustada võlgnikku esitama saneerimisavaldust võimalikult varakult, siis peab jätma võlgnikule kontrolli äriühingu üle pärast saneerimismenetluse algatamist. Võlgnikule kontrolli jätmine on vajalik, sest võlgnik omab informatsiooni äriühingu tegevuse kohta ning äriühingu igapäevane jätkuv tegutsemine on oluline edukaks saneerimiseks. Liigne väline sekkumine takistab äriühingu tegevuse jätkumist, mis segab efektiivset saneerimismenetlust. Samas jättes võlgnikule absoluutse õiguse kontrollida äriühingut, soodustatakse usaldamatust võlausaldajates, kelle nägemuse kohaselt on võlgnik põhjustanud võimaliku maksejõuetuse olukorra. Seetõttu võib piirata minimaalselt võlgniku õigust kontrollida äriühingut selliselt, et see ei põhjustaks saneerimisavalduse esitamata jätmist või sellega venitamist ning teisest küljest rahustaks võlausaldajaid. Tulenevalt eeltoodust võib kehtestada piirangu, mille kohaselt peab võlgnik informeerima saneerimisnõustajat tehingutest, mis väljuvad igapäevasest majandustegevusest. Viidatud 157 Töörühma analüüs, lk 162. 103 piirangu rikkumine ei too kaasa otsest tagajärge võlgnikule, kuid on saneerimiskava kinnitamata jätmise aluseks. Nimetatud piirang on võlgnikule piisavalt vähe koormav ning ei mõjuta võlgnikku saneerimisavaldust õigeaegselt esitamata jätma, tagades samal ajal võlgniku vastutustundliku ja hoolsa käitumise saneerimismenetluse ajal, mis aitab kaasa võlausaldajate usaldamatuse leevendamisele. Lisaks eelnevale on oluline käsutusõiguse säilitanud ettevõtja menetluse rakendamise seos saneerimisnõustaja määramise ja täitemeetmete peatamisega. Kuivõrd saneerimisnõustaja määratakse kõikides saneerimismenetlustes, siis ei ole oluline seos võlgniku piirangute ja saneerimisnõustaja määramata jätmise vahel158. Paragrahvi täiendatakse lõikega 11, mis sedastab, et kui ettevõtja soovib muude kui SanS § 11 lõike 1 punktis 1 nimetatud täitemeetmete peatamist, lisab ta vastavasisulise taotluse iga meetme peatamise kohta eraldi saneerimisavaldusse. Kohus võib nimetatud täitemeetmed ettevõtja taotluse alusel peatada, kui selline peatamine on edukaks saneerimiseks vajalik. Muudatus on seotud SanS § 7 lõike 22 lisamisega. Paragrahvi täiendatakse lõikega 12, mille kohaselt võib kohus SanS § 11 lõike 1 punktis 1 nimetatud peatamisest keelduda, kui see ei ole vajalik või see ei toeta saneerimiskava üle peetavaid läbirääkimisi. Direktiivi art 6 lõike 1 esimene lause paneb liikmesriigile kohustuse tagada, et võlgnikul peab olema võimalus saada kaitset täitemeetme peatamise näol saneerimiskava üle peetavate läbirääkimiste toetamiseks. Sätte teise lause kohaselt võivad liikmesriigid riigisiseselt sätestada, et kohtul või haldusasutusel on õigus peatamisest keelduda, kui selline peatamine ei ole vajalik või kui see ei täida esimeses lauses seatud eesmärki (s.o ei toeta saneerimiskava üle peetavaid läbirääkimisi)159. Kõnesolevat muudatust on jaatanud ka töörühm, mööndes väljaspool täitemenetlusi muid täitemeetmete peatamisi valikulise meetmena, mida kohus rakendab iga kord ettevõtja avalduse alusel konkreetse võlausaldaja suhtes. Põhjendatud on kasutada direktiivi art 6 lõike 1 alalõigus 1 antud võimalust, st kohtul on õigus keelduda täitemeetme peatamisest, kui see ei ole vajalik või kui see ei toeta saneerimiskava üle peetavaid läbirääkimisi160. Tulenevalt direktiivi artikli 6 lõikest 6, mille kohaselt peatatakse täitemeetmed esialgu kuni neljaks kuuks, lõikest 7 ja lõikest 8, mis sedastab, et täitemeetmete peatamise kogukestus pikendamistega ja uuendamistega ei tohi ületada 12 kuud, nähakse SanS § 11 lõikes 4 ette, et täitemenetluste ja muuda sundtäitmiste peatamise tähtaeg ei või olla pikem kui 4 kuud arvates saneerimismenetluse algatamisest, mida on võimalik ettevõtja, võlausaldaja või saneerimisnõustaja avalduse alusel pikendada või uuesti peatada, kui asjaoludest nähtub selgelt, et see on nõuetekohaselt põhjendatud. Nimetatud tähtaeg ei või olla pikem kui 12 kuud saneerimismenetluse algatamisest. 158 Töörühma analüüs, lk 136-137. 159 Töörühma analüüs, lk 139. 160 Töörühma analüüs, lk 160. 104 Tulenevalt direktiivi artikli 6 lõikest 9 tuleb SanS-i täiendada § 11 lõikega 5, mis võimaldab kohtul täitemeetmete peatamise ennetähtaegselt lõpetada kõnesolevas sättes toodud alustel ja piirata ennetähtaegne lõpetamine juhtumitega, kus võlausaldajat ei kuulatud enne täitemeetme peatamist või pikendamist ära161. Nii nähakse ette, et kohus võib täitemeetmete peatamise ennetähtaegselt lõpetada, kui võlausaldajat, kelle nõuet soovitakse saneerimiskavaga ümber kujundada, ei kuulatud enne peatamist või peatamise pikendamist ära, järgmises olukorras: 1) peatamine ei täida enam saneerimiskava läbirääkimiste toetamise eesmärki; 2) ettevõtja või saneerimisnõustaja taotlusel; 3) peatamine kahjustab või võib ebaõiglaselt kahjustada üht või mitut võlausaldajat või ühte või mitut võlausaldajate rühma; 4) peatamine toob kaasa võlausaldaja maksejõuetuse. Paragrahvi 11 täiendatakse lõikega 6, mille kohaselt pikenevad saneerimismenetluse algatamisel pankrotiseaduses ja täitemenetluse seadustikus sätestatud tagasivõitmise tähtajad. Kehtiva õiguse kohaselt tagasivõitmise tähtajad ei pikene ega peatu, mille tulemusel on võimalik, et hilisemas pankroti- või täitemenetluses ei ole enam võimalik vara tagasi võita. Kehtivat regulatsiooni on pahatahtlikult ära kasutatud eesmärgiga minetada hilisemas pankrotimenetluses või täitemenetluses vara tagasivõitmine. Selline saneerimismenetluse kuritarvitamine ei tohiks olla võimalik, mistõttu tehakse ettepanek tagasivõitmise tähtaegu saneerimismenetluse kestuse võrra pikendada. Kuna esimesed tagajärjed kaasnevad saneerimismääruse tegemisega ehk saneerimismenetluse algatamisega, võiks tagasivõitmise tähtaegade pikenemise aluseks võetava hetke siduda saneerimismääruse tegemisega. Teine võimalus oleks sätestada, et tagasivõitmise tähtajad peatuvad juba saneerimisavalduse esitamisega. Samas ei too ainuüksi avalduse esitamine veel kaasa ühtegi tagajärge, näiteks täitemenetluse peatamist või pankrotiavalduse läbivaatamise edasilükkamist (SanS § 11 lg 1). Samuti otsustab kohus saneerimismenetluse algatamise juba 7 päeva jooksul saneerimisavalduse saamisest, mistõttu on need ajaliselt niikuinii ligilähedased. Kaitsta tuleb ka tagasivõidetava tehingu või toimingu teise poole huve, mistõttu tuleks tagasivõitmise tähtaegade pikenemisele ka piirang seada. Kui pikenemisele ajalist piirangut mitte seada, võivad tagasivõitmise tähtajad kujuneda ebamõistlikult pikaks sõltuvalt saneerimismenetluse enda kestusest. Ajaliseks piiranguks võiks olla näiteks 8 aastat ajutise halduri nimetamisest või täitemenetluse seadustikus nimetatud tagasivõitmise tähtaegade algusest.162 Muudatusega kaitstakse võlausaldajate huve ja saneerimismenetluse mainet üldisemalt. Kui saneerimismenetlust ei ole enam võimalik selliselt kuritarvitada, võiks ka võlausaldajate toetus üldiselt saneerimise läbiviimisele olla varasemast suurem. Aegumistähtaegade peatamiseks või pikendamiseks vajadus puudub, kuivõrd TsÜS § 160 lõigete 1 ja 2 alusel peatub aegumine õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude 161 Töörühma analüüs, lk 165. 162 Töörühma analüüs lk 176-177. 105 rahuldamiseks või tunnustamiseks. TsÜS § 160 lõike 2 p 31 alusel on nõude hagi esitamisega võrdsustatud võlgniku saneerimisavalduse esitamine. Ühtlasi kaaluti, kas saneerimismenetluses peaks olema võimalik vara tagasi võita, nagu see on võimalik pankrotimenetluses. Nordic Baltic soovitustes on leitud, et võlausaldajate üldistes huvides võiks pankrotiseaduses sätestatud tagasivõitmise regulatsioon olla kohaldatav ka saneerimismenetluses.163 ELI soovitustes on aga vastupidiselt jõutud järeldusele, et tulenevalt saneerimismenetluse lepingulisest iseloomust ning selle eesmärkidest peaks menetluse fookus olema ettevõtte päästmisel. Täiendavad pankrotiõiguslikud meetmed nagu tagasivõitmine tuleks jätta kõrvale. Lepinguid peaks saama küll üldalustel kehtetuks tunnistada, kuid spetsiifiline lepingute kehtetuse alus tulenevalt pankrotimenetluses sätestatud tagasivõitmise regulatsioonist ei peaks tulema kohaldamisele.164 Saneerimismenetluses tagasivõitmise lubamine viiks fookuse võlgnikult võlausaldajatele ning võiks kahjustada ka võlgniku huvi saneerimismenetluse läbiviimiseks. Arvestades, et sisse viiakse muudatus, mille kohaselt tagasivõitmise tähtajad saneerimismenetluses peatuvad, peaks võlausaldajate kaitse olema piisav ning täiendavaks tagasivõitmise läbiviimiseks saneerimismenetluses ei ole vältimatut vajadust.165 Muudatus on seotud SanS § 44 lõike 1 muudatusettepanekuga. Paragrahvi 11 täiendatakse lõikega 7 tulenevalt saneerimisseadusesse § 61 lisamisega, mille kohaselt kõik kaebeõigused peavad olema edaspidi sätestatud saneerimisseaduses. Määruskaebeõigus nähakse ette seal, kus kohtul on kaalutlusruum. Näiteks SanS § 11 lõike 1 punktis 1 nimetatud alusel tehtud määruse peale kaebust esitada ei ole võimalik, sest tegemist on alati kaasneva tagajärjega. Paragrahvi 12 täiendatakse lõikega 5 ja nähakse ette, et saneerimisnõustaja avaldab saneerimisteate ka väljaandes Ametlikud Teadaanded. Vajaduse korral teadet korratakse. Kordusteates märgitakse esimese teate avaldamise kuupäev. Muudatus on seotud saneerimismenetluse avalikuks muutmisega, samasisulised muudatused tehakse SanS § 37 lõikes 9 ja § 38 lõikes 3. Saneerimisteade on eelkõige suunatud saneerimiskavaga hõlmatud võlausaldajatele. Nii sedastab SanS § 12 lõige 1, et saneerimisnõustaja teavitab viivitamata võlausaldajaid saneerimismenetluse algatamisest ja nende nõuete suurusest, mis neil võlanimekirja kohaselt ettevõtja vastu on. Selleks edastab ta neile saneerimisteate. Käesoleval hetkel ei ole Eesti saneerimismenetlus lisatud maksejõuetusmääruse lisasse A, kuivõrd tegemist on konfidentsiaalse menetlusega, mille kohta ei avaldata avalikkusele suunatud teavet, mis tähendab, et saneerimismenetlus ei kuulu maksejõuetusmääruse kohaldamisalasse. Vastavalt määruse artiklile 1 kohaldatakse kõnesolevat õigusakti ainult 163 Nordic-Baltic Recommendations on Insolvency Law. Final draft June 2015. Nordic-Baltic Insolvency Network. June 2015, lk 43. 164 Wessels Madaus – ELI Final Instrument_BUSINESS RESCUE IN INSLOVENCY LAW – Sept 2017, lk 281-281, p 6.3. 165 Töörühma analüüs lk 209, 219−220. 106 nendele maksejõuetusmenetlustele, mis vastavad määruse nõuetele ning on fikseeritud määruse lisas A, sh peab menetlus olema avalik. Eesti on loetlenud maksejõuetusmääruse lisas A pankrotimenetluse ja võlgade ümberkujundamise menetluse, kuid ei ole seal loetlenud saneerimismenetlust. Vastavalt määruse artikli 19 lõikele 1 tunnustatakse ühes liikmesriigis algatatud maksejõuetusmenetlust, mis on fikseeritud määruse lisas A, automaatselt teises liikmesriigis ilma täiendavate formaalsusteta. Arvestades, et Eesti saneerimismenetlus ei kuulu määruse kohaldamisalasse, ei ole Eesti saneerimismenetlus ja vastavad kohtulahendid teises Euroopa liikmesriigis automaatselt tunnustatud ja täidetavad. Näiteks tuleb kinnitatud saneerimiskava realiseerimiseks teises Euroopa liikmesriigis läbi viia täiendav menetlus kohtulahendi tunnustamiseks ja täitmiseks. Eelnõuga tehtavad muudatused, mis vajavad küll täiendavat Euroopa Liidu tasandi menetlust, võimaldavad, et Eestis ettevõtja suhtes läbiviidavas saneerimismenetluses kohtu kinnitatud saneerimiskava realiseerimiseks teises Euroopa liikmesriigis ei ole vaja täiendavat menetlust kohtu kinnitatud saneerimiskava tunnustamiseks ja täitmiseks, vaid nimetatud kohtulahendiga kinnitatud kava oleks kohe täidetav teises Euroopa liikmesriigis166. Muutes saneerimismenetluse avalikuks ja lisades selle maksejõuetusmääruse lisasse A, lihtsustuks see Eestis läbividud rahvusvaheliste seostega saneerimismenetluste raames kohtu poolt kinnitatud saneerimiskava täitmist teistes Euroopa Liidu liikmesriikides. Nimetatud asjaolu muudab saneerimismenetluse realiseerimise rahvusvahelisel tasandil efektiivsemaks ning julgustab rahvusvaheliste seostega saneerimiste läbiviimist, mis omakorda mõjub positiivselt majandusele167. Sõnastuse osas on kasutatud PankrS § 33 lõike 1 terminoloogiat, mille kohaselt korratakse teadet vajaduse korral ja märgitakse selguse huvides ja üldsuse (eelkõige võlausaldajate) teavitamise huvides esimese teate avaldamise kuupäev. Paragrahvi 13 täiendatakse lõikega 31, mille kohaselt võib kohus jätta võlausaldaja nõude suuruse kindlaks määramata või määrata selle kindlaks üksnes osaliselt, kui nõuet, mida soovitakse ümber kujundada, kohtu arvates tegelikult ei ole, selle suurus on ebaselge või nõude õiguspärasust või tõendatust ei ole saneerimismenetluses võimalik mõistlikult hinnata, mistõttu tuleb ebaselge nõue jätta saneerimiskavast välja ning nõue ja selle ulatus teha kindlaks väljaspool saneerimismenetlust. Kohus võib enne nõude kindlaksmääramist ära kuulata ettevõtja, saneerimisnõustaja ja võlausaldaja, kelle nõuet see puudutab. Muudatus on seotud SanS § 43 kustutamisega ja täpsemad selgitused on toodud nimetatud paragrahvi muutmise juures. Eesmärk on tuvastada juba saneerimiskavas kõik nõuded ja nende suurused, vältimaks hilisemaid vaidlusi ja võimalust ebaselge nõude tõttu saneerimismenetlust lõpetada. Ebaselge nõudega seonduva menetluslikult varasemaks tõstmist toetab ka asjaolu, et saneerimisnõustaja, kes koostab pärast saneerimismenetluse algatamist ettevõtja nimel saneerimiskava (SanS § 20 lõige 1), ülesanne on kontrollida võlausaldaja nõude õiguspärasust (SanS § 16 lõige 2) ja ta hindab ümberkujundatava nõude tõendatust ja õiguspärasust ning teavitab kohut nõudest, mida tegelikult ei ole, mille suurus on ebaselge või mille õiguspärasust ega tõendatust ei saa hinnata 166 Töörühma analüüs, 289-290 167 Töörühma analüüs, lk 292. 107 (SanS § 16 lõike 3 punkt 6). Lisaks küsib saneerimisnõustaja lähtuvalt SanS § 16 lõike 3 punktist 7 vajaduse korral ettevõtjalt ja võlausaldajalt tõendeid ümberkujundatava nõude kohta. Paragrahvi 14 täiendatakse lõikega 4 seoses seaduse täiendamisega §-ga 61. Saneerimisseaduses ei ole SanS § 14 lõike 3 alusel menetluse lõpetamise määruse korral määruskaebeõiguse kohta reeglit sätestatud. Seega kohaldub tsiviilkohtumenetluse seadustik. Tegemist on menetlust lõpetava määrusega. TsMS § 660 lg 3 lause 1 kohaselt võib määruskaebuse esitada, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Kehtiv SanS § 14 lg 3 ei keela määruskaebuse esitamist ja seega on maakohtu määruse peale määruskaebuse esitamine lubatud. Sama kehtib TsMS § 696 lõike 3 lause 1 alusel ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse esitamise kohta. Seega on tagatud kahekordne kaebeõigus. Seoses saneerimisseaduse täiendamisega §-ga 61 sätestatakse SanS § 14 lõikes 4 kaebamise õigus määruse peale, millega kohus lõpetab saneerimismenetluse seetõttu, et ettevõtja on rikkunud kaasaaitamiskohustust. Kaebeõiguse ulatust ei muudeta, st lubatakse määruskaebuse esitamine nii maakohtu kui ringkonnakohtu määruse peale. Seadust täiendatakse §-ga § 141, millega nähakse ette ettevõtja töötajate õiguste regulatsioon. Lisaks sellele, et saneerimismenetluses ei ole võimalik töösuhte alusel tekkinud nõudeid ümber kujundada, tagatakse ettevõtja töötajatele, et neid teavitatakse ja nendega konsulteeritakse. Ettevõtja on kohustatud töötajate esindajat teavitama ettevõtja majandusolukorra halvenemisest ja maksejõuetuse tõenäolisusest, saneerimismenetlusest, mis võib mõjutada töötajate õigusi, ning kohtule kinnitamiseks esitatavast saneerimiskavast. Sättega võetakse üle direktiivi artikli 13 lõike 1 punkt b, mille kohaselt tagavad liikmesriigid, et ennetava saneerimise raamistik ei mõjuta liidu ja liikmesriikide tööõiguse kohaseid töötajate individuaalseid ja kollektiivseid õigusi, näiteks õigust teavitamisele ja konsulteerimisele kooskõlas direktiividega 2002/14/EÜ ja 2009/38/EÜ, eeskätt: i) töötajate esindajate teavitamine ettevõtte või üksuse tegevuse ja majandusliku olukorra hiljutisest ja tõenäolisest arengust, mis võimaldab neil teavitada võlgnikku murest ettevõtte olukorra pärast ja vajadusest kaaluda saneerimismehhanismide kasutamist; ii) töötajate esindajate teavitamine igast ennetava saneerimise menetlusest, mis võib mõjutada tööhõivet, näiteks töötajate võimet saada kätte oma töötasu ja muud tulevased maksed, sealhulgas tööandjapension; iii) töötajate esindajate teavitamine ja nendega konsulteerimine saneerimiskavade osas, enne kui need kavad esitatakse kohtule või haldusasutusele kooskõlas artikliga 9 vastuvõtmiseks või kooskõlas artikliga 10 kinnitamiseks. Direktiivi artikli 1 lõike 5 p a võimaldab liikmesriigil otsustada, kas jätta ennetava saneerimise raamistikest välja töötajate olemasolevad ja tulevased nõuded. Teine töötajaid puudutav regulatsioon sisaldub direktiivi artiklis 13, mille kohaselt ei tohi ennetava saneerimise raamistik mõjutada liidu ja liikmesriikide tööõiguse kohaseid töötajate individuaalseid ja kollektiivseid õigusi. Täiendavad selgitused on leitavad direktiivi põhjenduspunktides 3, 43 ja 61, millest SanS § 141 kontekstis kõige olulisem on 61, mille kohaselt: 108 „Töötajatele ja nende esindajatele tuleks anda teavet kavandatava saneerimiskava kohta niivõrd, kui see on liidu õiguses ette nähtud, et neil oleks võimalik eri stsenaariume põhjalikult hinnata. Lisaks tuleks töötajaid ja nende esindajaid kaasata määral, mis on vajalik liidu õiguses sätestatud konsulteerimisnõuete täitmiseks. Töötajate kaitse sobiva taseme tagamise vajadust arvestades peaksid liikmesriigid olema kohustatud töötajate rahuldamata nõuded konkreetsete täitemeetmete peatamisest välja arvama, olenemata sellest, kas need nõuded on tekkinud enne peatamise võimaldamist või tekivad pärast seda. Töötajate rahuldamata nõuete sissenõudmise peatamine peaks olema lubatud üksnes sellises summas ja ajavahemikul, mille ulatuses selliste nõuete tasumine on sarnasel tasemel tõhusalt tagatud muude liikmesriigi õiguse vahenditega. Kui liikmesriigi õiguse kohaselt on garantiiasutuste vastutusele kehtestatud tagamise kestuse või töötajatele makstava summa suhtes piirangud, peaks töötajad saama nõuda nõuete täitmist puudujääva osa ulatuses ka peatamise ajal. Teise võimalusena peaks liikmesriikidel olema võimalik jätta töötajate nõuded ennetava saneerimise raamistikust välja ja näha nende kaitse ette liikmesriigi õiguse kohaselt.“ Kehtivas õiguses käsitlevad teemat saneerimisseadus, töölepingu seadus, töötajate usaldusisiku seadus ja kollektiivlepingu seadus. Eesti saneerimisseadus ei võimalda töötajate nõudeid saneerida ega peatada näiteks töösuhte alusel tekkinud nõude suhtes toimuvat täitemenetlust. Üldistades saab öelda, et saneerimisseadus töötajate õigusi sisuliselt ei puuduta168. Eelnõuga ei muudeta töötajate mõnevõrra erandlikku positsiooni saneerimisseaduses, kus töötajate nõudeid ei saneerita ehk säilitatakse status quo. Direktiivi artikli 13 lõike 1 punkti a alusel ei ole vaja kehtivat seadust muuta, sest kehtivas õiguses ei mõjuta saneerimine kollektiivläbirääkimiste ja kollektiivsete aktsioonide õigust. Direktiivi artikli 13 lõike 1 punktides b ja c nimetatud direktiivid on Eesti õigusesse üle võetud TUIS-i ja töötajate üleühenduselise kaasamise seadusega. Kuigi sisuliselt on TLS-i ja TUIS-i regulatsioon juba direktiivi artikli 13 lõike 1 punkti b alapunktidega kooskõlas, tuleb arvestada artikli 13 kohustuslikkust ja töötajate huvide kaitset, mistõttu SanS-i kõnesoleva sättega täiendatakse. Direktiivi artikli 13 lõike 1 punkti b alapunktide ülevõtmisel on lähtutud direktiivi sõnastusest. Arvestades töötajate nõrgemat positsiooni töölepingulistes võlasuhetes, tagab uuest regulatsioonist tulenev töötajate täiendav informeerimine ja konsulteerimine seoses saneerimismenetluse ja sellega ettevõtjale kaasnevate mõjudega paremini töötajate õigusi ja huve, aga ka saneeritava ettevõtte huve, kuna informeerimise läbi on töötajad paremini kaasatud ja seega eelduslikult solidaarsemad ettevõtja eesmärgiga majanduslikud raskused saneerimise abil ületada. Tuleb jälgida, et informeerimise ja konsulteerimise kohustus ei muutuks saneeritava ettevõtja jaoks liigselt ressursimahukaks. Põhjendatud on töötajaid kohtule esitatava saneerimiskava osas informeerida ja konsulteerida ulatuses, milles sellel on mõju töötajatele. Puudub vajadus töötajate informeerimiseks ja konsulteerimiseks kava kõigi detailide ulatuses169. 168 Töörühma analüüs, lk 268−269. 169 Töörühma analüüs, lk 278. 109 Paragrahvi 15 muudetakse ja täpsustatakse saneerimisnõustaja nimetamine konkreetses saneerimisasjas. Lõike 1 esimest lauset täiendatakse selliselt, et kohus kuulab saneerimisnõustaja nimetamisel lisaks ettevõtja arvamusele ära ka suuremate võlausaldajate arvamuse. Kehtiva õiguse alusel ei ole kohtul keelatud ka võlausaldajate ärakuulamine, kuid muudatusettepaneku tulemusel oleks see tingimuseks. Tegemist ei ole direktiivist tuleneva nõudega, vaid riigisisese praktika pinnalt tehtud ettepanekuga. Muudatuse eesmärk on aidata kaasa saneerimise paremini õnnestumisele. Suuremate võlausaldajate arvamus tuleks ära kuulata ja seda võimalusel arvestada, sest kokkuvõttes on just võlausaldajad need, kes otsustavad saneerimiskava kinnitamise üle.170 Seetõttu on kasulik, kui juba algselt on saneerimisnõustaja valimisel suurem konsensus. Soome õiguse kohaselt nimetab kohus saneerimisnõustaja võlgniku või võlausaldaja ettepanekul ning võlausaldajate komitee võib esitada kohtule taotluse nimetatud saneerimisnõustaja asendada. 171 Seaduses ei sätestata kriteeriume, milline võlausaldaja on suurem võlausaldaja. Kohus otsustab seda lähtuvalt konkreetsest juhtumist, hinnates selle saneeritava ettevõtja võlausaldajaid. Lõiget 1 täiendatakse kolmanda lausega, milles sätestatakse, et saneerimisnõustaja määramisel konkreetses menetluses, sealhulgas piiriüleste juhtumite korral, tuleb kaaluda halduri kogemusi, erialaseid teadmisi ja juhtumi eripära. Muudatus on vajalik direktiivi artikli 26 lg 1 p c ülevõtmiseks. Direktiivi artikli 26 lõike 1 punkti c kohaselt tuleb nõustaja määramisel konkreetse juhtumi jaoks, sh piiriüleste juhtumite jaoks, nõuetekohaselt kaaluda nõustaja kogemusi ja erialaseid teadmisi ning juhtumi eripära. Direktiivi põhjenduspunktis 88 on selgitatud, et piiriüleste juhtumite puhul tuleks nõustaja määramisel muu hulgas arvesse võtta tema võimet täita kohustusi, mis tulenevad määrusest (EL) 2015/848, ehk tema suutlikkust suhelda ja teha koostööd teiste liikmesriikide pankrotihalduritega ning kohtute ja haldusasutustega, samuti tema inim- ja haldusressursse potentsiaalselt keeruliste juhtumite menetlemiseks. Liikmesriikidel ei takistata valida nõustaja muu valikumeetodi abil, näiteks juhuvalik tarkvaraprogrammi abil, tingimusel et sellise valikumeetodi puhul võetakse nõuetekohaselt arvesse nõustaja kogemusi ja erialaseid teadmisi. Sätte mõte on tagada vastastikune usaldus spetsialistide vahel, kui juhtum eeldab koostööd kohtute ja spetsialistidega teisest liikmesriigist. Teatud juhtumid võivad osutuda äärmiselt keerukaks. Samuti võib olla vajalik, et spetsialist suhtleks otse teises liikmesriigis olevate isikutega, mis eeldab keeleoskust ja piisavate ressursside olemasolu. Seda tuleks arvesse võtta spetsialisti ametisse nimetades.172 170 Töörühma analüüs lk 443 p l. 171 Soome saneerimisseadus (Laki yrityksen saneerauksesta, 47/1993) § 83 lg 2. 172 Komisjoni selgitused vastava direktiivi sätte arutelul 3-4.10.2017. 110 Kehtiv saneerimisseadus ei näe saneerimisnõustaja nimetamisel ette kohustust arvestada konkreetse juhtumiga, sh piiriülesega. Direktiivi ülevõtmiseks sätestatakse SanS § 15 lõikes 1 kohtule vastav kohustus. Siiski võib eeldada, et praktikas sellega probleeme ei ole ja praktikat oluliselt muutma ei pea. Kohus nimetab enamasti saneerimisnõustaja vastavalt ettevõtja ettepanekule173 ning võib eeldada, et praktikas valitakse sobiv ja pädev nõustaja ettevõtja vajadustest lähtudes. Aastate 2017–2019 andmete174 põhjal vastuvõetud ja kinnitatud saneerimiskavade kohta võib eeldada, et üldjuhul on see ka õnnestunud. Kõikidest kavadest u 61% võetakse võlausaldajate poolt vastu. Lõiget 3 muudetakse seoses saneerimisnõustajate kutse reguleerimisega ja kutsekogu liikmeteks arvamisega. Saneerimisnõustajaks võib nimetada isiku, kes on kutsekogu liige ja kantud saneerimisnõustajate nimekirja. Vastava nimekirja pidamise kohustust hakkab täitma Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda (vt SanS § 153). Nimekirja loomise põhjusi ja vajadust vt SanS § 151 lõike 1 selgitustest. Lõiget 5 täiendatakse uue teise lausega, mille kohaselt kinnitab saneerimisnõustaja kohtule saneerimisnõustajana tegutsemiseks nõusoleku andmisel, et ta on sõltumatu ettevõtjast ja saneerimismenetluse osalistest. Sätte eeskujuks on PankrS § 56 lõige 3 ning eesmärgiks tagada direktiivi artikli 26 lõike 1 punkti d ülevõtmine. Direktiivi artikli 26 lõike 1 punkti d kohaselt peavad liikmesriigid tagama, et huvide konflikti vältimiseks peab võlgnikel ja võlausaldajatel olema võimalus vaidlustada nõustaja valimine või määramine või nõuda nõustaja asendamist. Põhjenduspunktis 88 on selgitatud, et liikmesriikidel peaks olema võimalik otsustada, millised on nõustaja valiku või määramise vaidlustamise või nõustaja asendamise nõudmise viisid, näiteks võlausaldajate komitee kaudu. Lõikest 5 tulenevalt ei tohi saneerimisnõustajaks nimetada isikut, kes on kohtu töötaja või kes ei ole sõltumatu ettevõtjast ja saneerimismenetluse osalisest. Sätet täiendatakse PankrS § 56 lg 3 eeskujul nõudega, et saneerimisnõustajaks nimetatav isik peab seda ka kirjalikult kinnitama.175 Muudatus on vajalik suurema selguse ja kindluse huvides. Lõige 7 tunnistatakse kehtetuks ning lõikes 7 sätestatud kriteeriumid, kes ei või olla saneerimisnõustajaks, viiakse üle SanS § 151 lõikesse 5. SanS § 15 reguleerib edaspidi saneerimisnõustaja nimetamist konkreetses asjas ja SanS § 151 seda, kellel on õigus tegutseda saneerimisnõustajana. Lõikes 7 sätestatud kriteeriumid on sellised, mis peaksid välistama saneerimisnõustajana tegutsemise selliselt, et teda ei lisata üldse saneerimisnõustajate nimekirja. Seega kui kohus saneerimisnõustajate nimekirjast saneerimisnõustaja valib, saab ta olla juba kindel, et isiku suhtes ei kehti näiteks ärikeeld. Seadust täiendatakse §-ga 151, milles reguleeritakse saneerimisnõustajana tegutsemise õiguse andmine. Sätte eeskujuks on PankrS § 57. 173 Töörühma analüüs lk 115−116. 174 Justiitsministeeriumi andmed, 2017−2019. Saneerimiskavasid esitati võlausaldajatele 47, millest võeti vastu 29. Kohus kinnitas 31, sh ka vastuvõtmata saneerimiskavad. 175 Töörühma analüüs lk 441 p d, f. 111 Saneerimisseaduse eelnõu väljatöötamisel 2009. a kaaluti saneerimisnõustajate kvalifitseerimise süsteemi loomist sarnaselt, nagu see kehtib pankrotiseaduse kohaselt pankrotihaldurite puhul (PankrS §-d 58 ja 59), kuid sellest loobuti. Eeldati, et saneerimismenetluste arv ei kujune niivõrd suureks, et vastava süsteemi loomine majanduslikult mõttekas oleks. Seda tõsisemalt ja hoolsamalt peavad kohtud saneerimisnõustaja nimetamisel kandidaate kaaluma. Tegemist on praktiliste kaalutlustega, mis kehtivad ka täna. Praktikas on osutunud siiski vajalikuks teatav saneerimisnõustajate koondamine ja kvalifikatsioonisüsteemi loomine. Ka Maailmapanga analüüsis jõuti järeldusele, et Eestis ei ole saneerimisnõustaja institutsioon veel täielikult välja arenenud ning vajaks täiustamist.176 Samuti vajab süsteem muutmist tulenevalt maksejõuetuse direktiivist, mis näeb ette mitmed kohustuslikud elemendid. Näiteks tuleb tagada nõustajate koolitamine ja täiendkoolitamine (art 26 lg 1 p a), järelevalve, sõltumatus menetlusosalistest, vastutuskindlustuse olemasolu jms. Selle tagamiseks on vaja kehtestada ka vähemalt registreerimiskohustus (saneerimisnõustajate nimekiri). Nimekiri on edaspidi abiks ka kohtutele saneerimisnõustaja valimisel. Praktikas ei nähtu kohtumäärusest, et kohus kontrolliks saneerimisnõustaja sõltumatust SanS § 15 lg 5 mõttes või hindaks saneerimisnõustaja majandus- ja õigusteadmisi, kui saneerimisnõustaja nimetatakse SanS § 15 lg 3 p 2 alusel. Üldjuhul nimetab kohus saneerimisnõustajaks isiku, kelle ettevõtja on pakkunud või kes on tuntud ja tunnustatud oma ala spetsialist.177 Saneerimisnõustaja valimisel nimekirjast saab kohus olla kindel, et nimekirjas on isikud, kellel on olemas piisav pädevus saneerimisnõustajana tegutseda. See lihtsustab ka kehtiva SanS § 15 lõigetes 5 ja 7 nimetatud kriteeriumite kontrollimist. Samas arvestatakse nimekirja lisamise tingimuste sätestamisel, et need arvestaksid saneerimismenetluste eripäradega ega saaks saneerimisnõustajana tegutseda soovivatele isikutele liiga koormavaks. Jooniselt 1 nähtub, et saneerimisnõustajatena tegutsevad peamiselt haldurid (68%) ja vandeadvokaadid (21%), kes viivad läbi ka suurema osa kõikidest saneerimismenetlustest (90%). Seejuures on kajastatud andmete puhul 58% halduritest vandeadvokaadid. Audiitoreid 2017.–2019. aasta andmetel saneerimisnõustajana ei tegutsenud. 176 Maailmapanga analüüs lk 35, p 2.21. 177 Töörühma analüüs lk 441 p e. 112 Joonis 1. Saneerimisnõustajad erialade põhiselt ja saneerimismenetluste jagunemine 2017– 2019. a andmetel Saneerimisnõustajad erialade Saneerimismenetluste Menetluste arv keskmiselt eriala põhiselt jagunemine nõustajate vahel esindaja kohta 2017–2019 erialade põhiselt 2017–2019 2017–2019 Muu isik 3 Muu isik Muu isik 10% Vande- 11% Vande- 2,0 advokaat Haldur advokaat 6 Haldur 2,4 15% 21% 19 Haldur 68% 75% Vandeadvokaat 1,5 Allikas: autori koostatud Justiitsministeeriumi andmete põhjal. Maailmapank on analüüsinud Eesti maksejõuetusnõustajate, sh haldurite süsteemi ning leidnud, et kõige mõistlikum oleks ehitada saneerimisnõustajate süsteem üles samamoodi nagu haldurite puhul. Maailmapank tõdeb, et see ei ole ideaalne, arvestades saneerimisnõustajate ja pankrotihaldurite töö erinevusi, samuti et süsteem ei saa olla selline, et saneerimisnõustajaks saamine on niivõrd keeruline, et uusi liikmeid praktiliselt juurde ei tule. 178 Seega on oluline leida lahendus, mis tagab saneerimisnõustajate kutse arenemise ja järelkasvu. Töörühm leidis Maailmapanga ettepaneku kohta, et pankrotihalduri ja saneerimisnõustaja kutsete ühildamine või väga sarnane ülesehitamine ei ole Eesti olusid arvestades mõistlik. Pankrotihaldurile sätestatud nõuded ja kohustused võivad saneerimismenetluste väikest arvu arvestades olla liiga koormavad. Samuti ei eelda võrdseid kvalifikatsiooni- ja koolitusnõudeid saneerimisnõustaja erinev pädevus, näiteks ei pea saneerimisnõustaja haldama võlgniku vara ega osalema tema nimel kohtuvaidlustes, nagu seda peab tegema haldur.179 Arvestades ühelt poolt, et valdavalt tegutsevad saneerimisnõustajatena haldurid, kes juba on kutsekogu liikmed, ja teiselt poolt, et haldurite ja saneerimisnõustajate tegevus on teatud osas ka väga erinev (haldurid suunitletud likvideerimisele, saneerimisnõustajad ettevõtja päästmisele), on eelnõus väljapakutud lahendus viia saneerimisnõustajad kutsekogu alla, kuid tagada kutsest lähtuvalt erinevad nimekirjad, eksamid, väljaõpe jms. Eelnõus tehtud valiku puhul on seega lähtutud haldurite süsteemist ja Maailmapanga soovitustest, kuid tehtud vajalikud erisused. Kavandatud regulatsiooni kohaselt saavad saneerimisnõustajad koja liikmeks, kuuluvad halduritega samasse kutsekogusse, kuid eraldi nimekirja. Saneerimisnõustajaks saamiseks on 178 Maailmapanga analüüs lk 37. 179 Töörühma analüüs lk 442 p-d h, i. 113 vaja teha eksam ning sooritada väljaõpe sarnaselt halduritele. Eksameid korraldab ja viib läbi eksamikomisjon. Eksamite korraldamisel tuleb arvestada saneerimismenetluste erisustega, sh sellega, et saneerimismenetluste arv ei ole suur ega ennustatav. Nimekirjas olemiseks tuleb tasuda liikmemaksu. Nimekirjas olemise ajal tuleb mh täita täiendusõppekohustust ja omada vastutuskindlustust. Täiendusõppe kord ja tingimused kehtestatakse valdkonna eest vastutava ministri määrusega. Täiendusõppe mahud peaks saneerimisasjade arvu arvestades olema väiksemad kui haldurite puhul. Teine alternatiivne lahendus, mida kaaluti, oli saneerimisnõustajate nimekirja loomine Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja juurde ilma kutsekogu liikmeks saamiseta. Vähem kaalutud alternatiiv oli ka see, et saneerimisnõustajad saavad koja liikmeks ning neile luuakse eraldi kogu. Võrdlusriikides on saneerimisnõustajate kutsete reguleerimine erinev. Näiteks USA-s peavad maksejõuetusnõustajatena tegutsevad advokaadid ja raamatupidajad omama litsentsi. American Bankrutcy Institute (ABI) ja Association of Insolvency and Restructuring Advisers (AIRA) liikmesus tähendab kõrget kvalifikatsiooni. Siiski puudub üks ühtne organisatsioon maksejõuetusnõustajate koondamiseks.180 Samamoodi on litsentsi vaja Suurbritannias, mille annab kutseühing, kes ühtlasi vastutab nõustaja tegevuse eest. Selliseid kutseühinguid on seitse. Nõustajaks saamiseks on vaja sooritada eksam. Enamasti tegutsevad praktikas nõustajatena raamatupidajad ja advokaadid.181 Seevastu Hollandis ei ole nõustaja kutse reguleeritud ega ole sätestatud kvalifikatsiooninõudeid, nõustajatena tegutsevad enamasti advokaadid. Järgida tuleb Hollandi Pankrotihaldurite Assotsiatsiooni (RECOFA) antud juhiseid, nt tasustamises.182 Soomes on saneerimisnõustajate kvalifikatsiooninõuded sätestatud seadusega ning need sarnanevad pankrotihalduritele kehtestatud nõuetele. Üldiselt tegutsevad nõustajatena advokaadid, kes kuuluvad advokatuuri. Nõustajad lähtuvad pankrotiombudsmani koostatud juhistest.183 Taanis tegutsevad saneerimisnõustajatena valdavalt advokaadid, kes kuuluvad advokatuuri. Nõustaja lähtub oma tegevuses Taani Maksejõuetuse Juristide Assotsiatsiooni (INSOLAD) kehtestatud tegevusjuhistest.184 Rootsis tegutsevad saneerimisnõustajatena üldjuhul advokaadid, kes kuuluvad advokatuuri, sellest on tehtud teatud erandeid. Muid nõudeid ei ole kehtestatud.185 Leedus peetakse saneerimisnõustajate nimekirja ning sinna pääsemiseks peab isik vastama kindlatele nõuetele ning sooritama eksami.186 Saneerimisnõustajate kutse reguleerimine piirab PS § 29 lõikest 1 tulenevat isiku õigust vabalt valida tegevusala, elukutset ja töökohta. Kutse reguleerimisega piiratakse isikute vabadust tegutseda usaldusisikuna. PS § 29 lg 1 kaitse all on iga tegevus, millega inimene teenib igapäevast elatist, millest tema äraelamine sõltub.187 Reguleerimise tulemusel ei ole võimalik saneerimisnõustajana enam niisama tegutseda, vaid isik peab sellega võtma end 180 The 2020 INSOL Directory. The comprehensive directory of restructuring, insolvency and bankruptcy professionals thorughout the world, p 107−108; Töörühma analüüs lk 436 kaudu. 181 Ibid p 105−107. 182 Ibid p 79−80. 183 Ibid p 47−52. 184 Ibid p 45−47. 185 Ibid p 101−102. 186 Töörühma analüüs lk 439−440. 187 Eesti Vabariigi Põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne, § 29 lg 1. Kättesaadav: https://pohiseadus.ee/sisu/3500. 114 saneerimisnõustajate nimekirjas arvele (eksami- ja koolituse kohustus, kulu) ning vastama vajalikele nõuetele nimekirjas püsimiseks (vastutuskindlustuse olemasolu, täiendusõppe läbimise kohustus jms). Meede on sobiv, kuivõrd kutse reguleerimise kaudu on võimalik saavutada professionaalsete saneerimisnõustajate teenuse kättesaadavus ja seeläbi efektiivsete ja edukate saneerimismenetluste läbiviimine. Meede on vajalik, kuivõrd alternatiiviks oleva kutse mittereguleerimise kaudu neid eesmärke saavutada ei ole võimalik. Kui kutse ei ole reguleeritud, siis ei ole võimalik tagada eksamite, koolituste, kogemuste saamise jms järjepidevust. Meede on mõõdukas, kuivõrd efektiivsete saneerimismenetluste läbiviimine kaalub üles saneerimisnõustajate kutse reguleerimisega kaasnevad piirangud. Saneerimismenetluste efektiivsus ja edukus on olulised, sest saneerimise kaudu on võimalik päästa ettevõtjaid, kes panustavad majanduskeskkonna toimimisse ja loovad töökohti. Kui saneerimine ebaõnnestub ja ettevõtja suhtes kuulutatakse välja pankrot, peab ettevõtja alustama nullist ning riik pakkuma ettevõtjale ja töötajatele vajalikke toetusi ja hüvitisi. Seega on PS § 29 lõikes 1 sätestatud põhiõiguse piirang proportsionaalne. Lõigetes 1–5 reguleeritakse kord saneerimisnõustajate nimekirja lisamiseks. Lõikes 1 sätestatakse tingimused, millele peab vastama isik, kes soovib saada saneerimisnõustajana tegutsemise õigust. Süsteem on üles ehitatud sarnaselt halduritele. Hakatakse pidama saneerimisnõustajate nimekirja. Sätestatakse haridusnõue, väärtuslikud tingimused, eksami ja väljaõppe läbimise kohustused. Sarnased nõuded on sätestatud ka pankrotihalduritele (PankrS § 57 lg 1) ja vandeadvokaadile (AdvS § 23 lg 1). Vaja on ette näha ka üleminekuperiood sätete rakendumisel (vt SanS § 56 ettepanekut). Kaaluti ka lahendust, mille puhul saneerimisnõustajad peaksid kutse saamiseks läbima individuaalse väljaõppe, kuid eksamit tegema ei peaks. Eelnõus pakutud lahendus näeb ette ka eksamikohustuse tagamaks suuremat ühtsust võrreldes halduritega. Lõigetes 2 ja 3 nähakse ette erandid, millised isikud ei pea saneerimisnõustaja eksamit tegema ega väljaõpet läbima. Erandid on sarnased nagu haldurite eksami puhul (PankrS § 57 lg-d 3 ja 4). Täiendavalt on erand kehtestatud haldurite enda kohta. Erandite kehtestamise aluseks on eeldus, et nende kutsealade esindajad saavad vajalikud teadmised saneerimisnõustajana tegutsemiseks oma senisest töökogemusest ja väljaõppest ega vaja täiendavat väljaõpet. Erandite tegemine on kooskõlas ka direktiivi artikli 26 lõike 1 punktiga a, mis näeb ette, et liikmesriigid peavad tagama, et kohtu või haldusasutuse määratud saneerimisnõustajad, maksejõuetusnõustajad ja võlgadest vabastamise menetluse nõustajad (edaspidi „nõustajad“) saavad asjakohase koolituse ning neil on vajalikud erialased teadmised oma ülesannete täitmiseks. Põhjenduspunktis 87 on selgitatud, et samuti peaksid liikmesriigid tagama, et saneerimise, maksejõuetuse ja võlgadest vabastamise valdkonnas töötavad kohtu või haldusasutuse poolt määratud nõustajad (edaspidi „nõustajad“) on saanud asjakohast koolitust, 115 /…/. Nõustajad võiksid asjakohast koolitust, kvalifikatsiooni ja erialaseid teadmisi saada ka kutsealal töötamise käigus. Erandid on võimalik ette näha püsivalt või ajutiselt või mõlemat. Eelnõus on välja pakutud alternatiivid. Seejuures SanS § 151 lõiked 2 ja 3 võivad olla nii püsivat kui ajutist laadi, väljapakutud rakendussäte ainult ajutist laadi, sest pärast saneerimisnõustajate nimekirja kohustuslikkuse rakendumist ei ole enam võimalik, et ükski isik saaks saneerimisnõustajana tegutseda nimekirja väliselt. Võimalik on rakendada ka kõiki alternatiive. Saneerimisnõustajana tegutses 2017.−2019. aastate andmetel kokku 28 isikut. Saneerimisnõustaja nimetati kokku 60 korral. Seega keskmiselt ühe saneerimisnõustaja kohta oli aastas 0,7 menetlust. Seejuures kõikidest saneerimisnõustajana tegutsenud isikutest kolm olid saneerimisnõustajaks 33%-s saneerimismenetlustes, st 6−8 menetlust kolme aasta jooksul. Ainult 1 menetluses oli saneerimisnõustajaks kolme aasta jooksul 22% ja 2−4 menetluses 45% isikutest. Joonis 2. Saneerimismenetluste jagunemine saneerimisnõustajate vahel 2017–2019 13 nõustajat 3 nõustajat (1 menetlus) (5-8 22% menetlust) 33% 12 nõustajat (2-4 menetlust) 45% Allikas: Justiitsministeeriumi andmed, autori koostatud. Lõikes 4 reguleeritakse saneerimisnõustajate nimekirja lisamiseks taotluse esitamine ja läbivaatamine. Taotluse vaatab läbi ja isiku nimekirja kandmise otsuse teeb kutsekogu juhatus. Kaaluti ka võimalust, et otsuse nimekirja kandmise kohta teeb justiitsminister.188 Kuivõrd ka teiste haldurite puhul teeb nimekirja kandmise otsuse koda, oleks kõige mõistlikum kehtestada sama kord ka saneerimisnõustajate puhul. Sätte eeskujuks on PankrS § 57 lg 5. Lõikes 5 sätestatakse välistavad tingimused, millal isikule saneerimisnõustajana tegutsemise õigust ei anta. Tegemist on SanS § 15 lõikele 7 vastavate tingimustega, mis on toodud üle uude sättesse. Sisulise erisusena on punkti 2 täiendatud selliselt, et saneerimisnõustajana tegutsemise õigust ei anta ka isikule, kes on saneerimisnõustajate nimekirjast välja arvatud mingi rikkumise 188 Töörühma analüüs lk 442 p j. 116 tõttu (SanS § 152 lg 2). Näiteks ei peaks isik saama täiendusõppe kohustuse täitmata jätmise korral saneerimisnõustajana edasi tegutseda pelgalt seeläbi, et laseb end uuesti nimekirja lisada. Lõikes 6 sätestatakse PankrS § 57 lõike 8 eeskujul usaldusväärsuse kontrolli reegel. Lõikes 7 sätestatakse PankrS § 56 lg 11 eeskujul välisriigi kutsekvalifikatsiooni omandanud isiku saneerimisnõustajate nimekirja lisamise võimalus. Lõike 2 punktis 1 sätestatakse PankrS § 57 lõike 2 eeskujul bakalaureuse- või magistrikraadile vastava välisriigi kvalifikatsiooni arvestamine. Seadust täiendatakse §-ga 152, milles sätestatakse saneerimisnõustajana tegutsemise õiguse peatamine, lõpetamine ja äravõtmine. Sätte eeskujuks on PankrS § 58. Säte on vajalik koosmõjus saneerimisnõustajate kvalifikatsioonisüsteemi muude sätetega. Lõikes 1 sätestatakse saneerimisnõustajana tegutsemise õiguse peatamine või lõpetamine saneerimisnõustaja enda taotluse alusel. Samuti sätestatakse peatamise tagajärjed, st sellel perioodil ei peaks isikule kohalduma kutsekindlustuse nõue, kojale liikmemaksu maksmise ega täiendusõppe kohustus. Lõikes 2 sätestatakse alused, millel koda ise arvab isiku saneerimisnõustajate nimekirjast välja. Ka direktiivi põhjenduspunktis 89 on efektiivse järelevalve meetmena nimetatud nõustajate reservist või nimekirjast väljajätmine. Esiteks ei tohi isik saneerimisnõustajate nimekirjas arvel olla, kui tema puhul esineb mõni SanS § 151 lõikes 5 sätestatud tingimus, näiteks kui ta on pankrotivõlgnik, tema suhtes kehtib ärikeeld. Teiseks, kui isik on jätnud täitmata täiendusõppe kohustuse, sh kui talle on selleks antud täiendav tähtaeg. Kolmandaks võetakse saneerimisnõustajana tegutsemise õigus ära distsiplinaarkaristusena. Lõikes 3 sätestatakse väljaarvamise otsuse tegemise kord. Lõikes 4 sätestatakse, et isik, kes on saneerimisnõustajate nimekirjast välja arvatud, kaotab õiguse saneerimisnõustajana tegutseda. Iseenesest ei tähenda see, et välja arvatud isik ei või uuesti esitada avaldust enda saneerimisnõustajate nimekirja lisamiseks. Nimekirja uuesti lisamine on välistatud üksnes siis, kui esineb vastav alus. Seadust täiendatakse §-ga 153, milles sätestatakse saneerimisnõustajate nimekirja pidaja ja kord. Nimekirja peab Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda. Sätte eeskujuks on PankrS § 59. Seadust täiendatakse §-ga 171, milles sätestatakse saneerimisnõustaja kutsekindlustuse nõue. Sätte eeskujuks on PankrS § 64. Muudatus on seotud maksejõuetuse direktiivi artikli 26 lõike 1 punkti b ülevõtmisega, mille kohta põhjenduspunktis nr 87 on selgitatud, et on oluline, et nõustajad järgiksid ülesannete täitmisel tavapäraseid norme, nagu kutsealase vastutuskindlustuse nõue. Saneerimisnõustaja kutsekindlustuse puhul on tegemist vastutuskindlustuse liigiga. VÕS § 520 kohaselt on kindlustusandja kohustatud seaduse alusel nõutava vastutuskindlustuse lepingu sõlmima, kui kindlustusvõtja vastab tüüptingimustes ettenähtud nõuetele. 117 Paragrahvi 18 ja saneerimisnõustaja tasu ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise korra ning tasu piirmäärade määrust (SanS § 18 lg 4) muudetakse tagamaks saneerimisnõustajate tasu süsteemi suurem tõhusus ning lahendamaks mõned praktikas kerkinud probleemid. Nõustajate tasustamise küsimusi reguleerib ka direktiivi artikkel 27 (vt vastavustabelit). Lõikes 31 reguleeritakse saneerimisnõustajale tulemustasu maksmise võimalust. Põhimõtteliselt on Riigikohus tulemustasu maksmist eduka saneerimiskava eest võimalikuks pidanud.189 Siiski ei ole õigustatud see, kui praktikas mõistetakse tulemustasu tihti välja juba kava kinnitamisel, s.o siis, kui kava täitmise edukus, mille eest tulemustasu makstakse, ei ole veel selgunud.190 Tulemustasu hindamise aluseks ja kava edukuse mõõtmise kriteeriumiks ei tohiks olla üksnes kava vastuvõtmine võlausaldajate poolt või selle kinnitamine. See peaks olema saneerimisnõustaja põhitöö ja põhieesmärk. Tulemustasu maksmine võib olla õigustatud näiteks siis, kui kava edukus on tagatud ka keerulistes tingimustes. Seetõttu sätestatakse, et tulemustasu suurus ja väljamaksmine otsustatakse vastavalt saneerimiskava täitmise edukusele. Väljamakseid võib teha ka mitu korda, näiteks võib see asjakohane olla siis, kui saneerimiskava täitmine toimub pikema aja jooksul. Lõiget 6 täiendatakse direktiivi artikli 27 lõike 4 lausest 2 tulenevalt. Direktiivi vastav säte kohustab liikmesriike tagama, et haldurite ja nõustajate tasustamisalaste vaidluste lahendamiseks on olemas asjakohased menetlused. Põhjenduspunktis 89 on selgitatud, et vaidlusi nõustaja tasu üle ei pea käsitlema teiste menetluste suhtes prioriteetsena. Saneerimisnõustaja tasu ja kulutuste hüvitamise kohta tehtud määruse peale võib esitada määruskaebuse saneerimisnõustaja või võlgnik, võlausaldajal vastavat õigust ei ole (SanS § 18 lg 6). Seega ei ole riigisisene õigus osaliselt direktiiviga kooskõlas ning saneerimisseadust tuleb täiendada selliselt, et ka võlausaldajal oleks õigus saneerimisnõustaja tasu ja kulutuste hüvitamise määruse peale määruskaebus esitada. Lõikes 6 sätestatut mõjutab ka saneerimisseaduse täiendamine §-ga 61. SanS § 18 lg 3 ls 1 kohaselt otsustab kohus saneerimisnõustaja tasu ja kulutuste hüvitise suuruse saneerimisnõustaja vabastamisel või saneerimiskava kinnitamisel saneerimisnõustaja tegevuse ja kulutuste aruande alusel, mis on esitatud käesoleva seaduse § 10 lõike 2 punktis 3 nimetatud tähtaja jooksul. SanS § 18 lg 6 alusel võib eelnimetatud kohtumääruse peale ettevõtja või saneerimisnõustaja, eelnõu ettepaneku kohaselt ka võlausaldaja esitada määruskaebuse. Võrreldes pankrotimenetlusega saab PankrS § 23 lg 7 alusel ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise kohta tehtud kohtumääruse peale esitada määruskaebuse. Ringkonnakohtu määruse peale määruskaebust esitada ei saa. Samuti saab PankrS § 150 lg 5 kohaselt pankrotimenetluse kulude kohta tehtud määruse peale esitada üksnes määruskaebuse ringkonnakohtule. Halduri tasu ja hüvitamisele kuuluvad kulutused määratakse üldjuhul kindlaks pankrotimenetluse 189 RKTKm 3-2-1-25-11 p 87. 190 Töörühma analüüs lk 445 p f. 118 lõpetamisel. Seejuures menetlust lõpetava määruse peale võivad määruskaebuse esitada võlgnik ja võlausaldaja, kellel on õigus esitada määruskaebus ka ringkonnakohtu määruse peale. Halduril sellist õigust ei ole. Ka võlgade ümberkujundamise menetluses muudetakse usaldusisiku (nõustaja) tasu regulatsiooni, kaebeõigus sätestatakse FIMS § 62 lõikes 7 sarnaselt saneerimisnõustaja tasu kohta kehtestatud regulatsioonile selles sättes. Halduritel ning saneerimis- ja võlgade ümberkujundamise menetluse nõustajatel võiks neile määratud tasu ja kulutuste hüvitamise osas olla sarnased edasikaebeõigused. Seega SanS § 18 lg 6 ei täiendata SanS §-st 61 tulenevalt ning kaebeõigus piirdub ringkonnakohtuga. Lähtuvalt saneerimisseaduses üldreegli kehtestamisest (SanS täiendamine §-ga 61) ei ole SanS § 18 lg 6 sõnastust vaja muuta. Üldtunnustatud seisukoha järgi ei ole edasikaebeõiguse olemusest tulenevalt vajalik ega ka kohtumääruste hulka arvestades võimalik tagada riigis absoluutset määruskaebevõimalust. PS § 24 lg-st 5 ei tulene isikute õigust vaidlustada eranditult kõiki kohtulahendeid ning seadusandja on pädev kohtulahendi olemusest lähtuvalt ja mõistlikele põhjendustele tuginevalt edasikaebeõigust diferentseerima.191 Antud juhul piiratakse isiku kaebeõigust menetlusökonoomiast ja kohtu koormusest lähtuvalt. Samuti arvestades, et saneerimisasju lahendatakse hagita menetluses, kus kohtul on kohustus koguda iseseisvalt vajalikku teavet asja lahendamiseks. Lisaks on saneerimisnõustajal kohustus pidada tööajaarvestust, mis peaks tagama õiglase tasu määramise. Seetõttu ei ole pärast kohtu sisulist ja laiapõhjalist kontrolli vaja pidada kohtuvaidlusi kolmes kohtuastmes. Paragrahvi 18 täiendatakse lõikega 7 seoses saneerimiseseaduse täiendamisega §-ga 61. SanS § 18 lg 1 sätestab, et saneerimismenetluse algatamisel määrab kohus tähtaja, mille jooksul ettevõtja peab tasuma saneerimisnõustaja esialgse tasu ja esialgsete kulutuste katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa. Kui ettevõtja jätab summa tasumata, lõpetab kohus saneerimismenetluse. Määruskaebuse esitamist ei ole saneerimisseaduses reguleeritud, mistõttu kohaldub TsMS. Tegemist on menetlust lõpetava määrusega ning TsMS § 660 lg 3 lause 1 ja § 696 lg 3 lause 1 alusel saab määruskaebuse esitada nii maakohtu kui ringkonnakohtu määruse peale. Kaebeõiguse ulatust ei muudeta. Sätet täiendatakse seoses SanS § 61 lisamisega, mille kohaselt sätestatakse kaebeõigused edaspidi saneerimisseaduses. Paragrahvi 19 lõike 1 punkti 4 täiendatakse direktiivi artikli 26 lg 1 punkti d ülevõtmiseks. Artikli 26 lõike 1 punkti d kohaselt peab liikmesriik tagama, et huvide konflikti vältimiseks peab võlgnikel ja võlausaldajatel olema võimalus vaidlustada nõustaja valimine või määramine või nõuda nõustaja asendamist. Direktiivi põhjenduspunktis 88 on selgitatud, et liikmesriikidel peaks olema võimalik otsustada, millised on nõustaja valiku või määramise vaidlustamise või 191 RKÜKo 3-2-1-62-10; PSJVm 3-4-1-10-08, p 10. 119 nõustaja asendamise nõudmise viisid, näiteks võlausaldajate komitee kaudu. Huvide konflikti vältimiseks peab võlgnikul ja võlausaldajal olema võimalik vaidlustada nõustaja määramine ja nõuda asendamist. Seega peab huvide konflikt, mis on väljendatud SanS § 15 lõikes 5 ja on üks kontrollitav tingimus saneerimisnõustaja nimetamisel, olema aluseks saneerimisnõustaja vabastamisel. Paragrahvi 19 lõiget 3 muudetakse direktiivi artikli 26 lg 1 punktist d tulenevalt. Saneerimisseadus ei sätesta võlausaldaja õigust esitada kohtule taotlus saneerimisnõustaja vabastamiseks. Kehtiv õigus vajab direktiiviga kooskõlla viimiseks täiendamist. Huvide konflikti vältimiseks peab võlgnikel ja võlausaldajatel olema võimalus vaidlustada nõustaja valimine või määramine või nõuda nõustaja asendamist. Põhjenduspunktis 88 on selgitatud, et liikmesriikidel peaks olema võimalik otsustada, millised on nõustaja valiku või määramise vaidlustamise või nõustaja asendamise nõudmise viisid, näiteks võlausaldajate komitee kaudu. SanS § 19 lg 3 täiendamisega antakse võlausaldajale õigus nõuda nõustaja vabastamist. Vabastamisega kaasneb nõustaja asendamine (SanS § 19 lg 4). Vaidlustamine reguleeritakse SanS § 19 lõikes 6. Paragrahvi 19 lõiget 5 muudetakse selliselt, et kui saneerimisnõustaja vabastatakse tema tahte vastaselt, on saneerimisnõustajal ühekordne kaebeõigus. Riigikohtusse kaebamise õigus kaotatakse, kuid sätestatakse, et ringkonnakohus peab alati tegema põhjendatud määruse. SanS § 19 lg 1 kohaselt vabastab kohus saneerimisnõustaja tema soovil, saneerimismenetluse lõppemisel, kui saneerimisnõustaja on jätnud oma ülesande täitmata või ei täida seda nõuetekohaselt või kui selgub, et saneerimisnõustajal ei ole õigust saneerimisnõustajana tegutseda. Sama sätte lg 5 kohaselt võib saneerimisnõustaja esitada määruskaebuse määruse peale, millega kohus on saneerimisnõustaja kõnesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 või 4 nimetatud alusel vabastanud. Ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse kohta võib esitada määruskaebuse. Seega on tagatud kahekordne kaebeõigus. Saneerimisseaduse eelnõu seletuskirja kohaselt on see vajalik, sest kohustuse täimata jätmise korral vabastamisega riivatakse tugevalt nõustaja õigusi.192 Määruse peale, millega kohus otsustab saneerimisnõustaja vabastamise (SanS § 19 lg 1), tuleks piirata kaebeõigust ringkonnakohtuga. Sisuliselt on vaidluse lahendamisel tegemist asjaolude hindamisega, mida Riigikohus teha ei saa, ei ole põhjendatud Riigikohtusse kaebamise õiguse olemasolu.193 Pankrotihalduri vabastamisel PankrS § 68 lõike 6 alusel võib haldur määruse peale esitada määruskaebuse. Tulenevalt PankrS § 5 lõikest 2 ei ole halduril ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse esitamise õigust. Pankrotiseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga 192 Saneerimisseaduse seletuskiri, § 19. Kättesaadav. https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/ee85892c- 2f9d-6952-e2b0-9eea83feb6b3/Saneerimisseadus. 193 Töörühma analüüs, lk 304, p 4.9.7.1.b. 120 on tehtud ettepanek PankrS § 68 lg 6 muutmiseks selliselt, et Riigikohtusse kaebamise õigus küll puudub, kuid ringkonnakohus peab määruskaebuse lahendama põhjendatud määrusega. Kui üldjuhul ei pea ringkonnakohus põhjendusi lisama juhul, kui määruse peale ei saa edasi kaevata või ringkonnakohus nõustub maakohtu otsustuse ja põhjendustega (TsMS § 667 lg 1 ls 2), siis teatud juhtudel võib ka sellistes olukordades põhjenduste lisamine olla mõistlik. Juhtudel, kus ringkonnakohus on kõrgeim määruskaebust läbivaatav kohtuaste, võib põhjenduste kirjutamine olla vajalik maakohtutele ringkonnakohtu praktikast lähtumiseks ja menetlusosalistele kohtu tegevuse mõistmiseks.194 Antud juhul on tegemist sellise otsusega, mille puhul on põhjendatud, et ringkonnakohus teeb alati põhjendatud määruse. Kohtu tegevus peab olema selline, et inimesed mõistaksid, et see tegevus on seaduslik, õiguspärane, etteaimatav, inimestest hooliv ja inimeste õiguste kaitsmisele suunatud. See on eesmärk, mida ei tohi alahinnata ning määrustele põhjenduste lisamine aitab selle saavutamisele oluliselt kaasa.195 Selliselt on ka endiselt tagatud saneerimisseaduse eelnõu seletuskirjas kirjeldatud eesmärk kaitsta saneerimisnõustaja õigusi. Üldtunnustatud seisukoha järgi ei ole edasikaebeõiguse olemusest tulenevalt vajalik ega ka kohtumääruste hulka arvestades võimalik tagada riigis absoluutset määruskaebevõimalust. PS § 24 lg-st 5 ei tulene isikute õigust vaidlustada eranditult kõiki kohtulahendeid ning seadusandja on pädev kohtulahendi olemusest lähtuvalt ja mõistlikele põhjendustele tuginevalt edasikaebeõigust diferentseerima.196 Antud juhul piiratakse isiku kaebeõigust menetlusökonoomiast ja kohtu koormusest lähtuvalt. Samuti arvestades, et saneerimisasju lahendatakse menetluses, kus kohtul on kohustus koguda iseseisvalt vajalikku teavet asja lahendamiseks. Seetõttu ei ole pärast kohtu sisulist ja laiapõhjalist kontrolli vaja pidada kohtuvaidlusi kolmes kohtuastmes. Paragrahvi 19 täiendatakse lõikega 6, millega antakse määruskaebeõigus saneerimisnõustaja vabastamise kohta tehtava määruse peale ettevõtjale ja võlausaldajale. Kehtiv õigus seda ei võimalda. Sätet muudetakse tulenevalt direktiivi artikli 26 lõike 1 punktis d sätestatust. Saneerimisnõustaja vabastamise alused on sätestatud SanS §-s 19, seejuures on kohtul õigus saneerimisnõustaja vabastada ka juhul, kui selgub, et saneerimisnõustajal ei ole õigust saneerimisnõustajana tegutseda. Maailmapanga eksperdid on seisukohal, et SanS § 19 lg 1 p 3 tuleks muuta selliselt, et nõustaja vabastamise aluseks oleks ka huvide konflikt. SanS § 15 lg 5 kohaselt peab nõustaja olema sõltumatu ettevõtjast ja saneerimismenetluse osalistest. Seega saab asuda seisukohale, et kui nõustaja ei vasta sellele nõudele, siis ongi tegemist huvide konflikti olukorraga ja kohtul on õigus nõustaja ametist vabastada SanS § 19 lg 1 p 4 alusel ning direktiiviga kooskõlla viimiseks ei ole normi muuta vaja. Samas ei sätesta saneerimisseadus võlausaldaja õigust esitada kohtule taotlus saneerimisnõustaja vabastamiseks, selline õigus on üksnes ettevõtjal. Riigisisese õiguse 194 V. Kõve, I. Järvekülg, J. Ots, M. Torga. Tsiviilkohtumenetluse seadustik III. Kommenteeritud väljaanne, XI- XV osa (§-d 475–759), Tallinn, 2018, Juura, lk 1194, p 3.1.c-d. 195 V. Kõve, I. Järvekülg, J. Ots, M. Torga. Tsiviilkohtumenetluse seadustik III. Kommenteeritud väljaanne, XI– XV osa (§-d 475–759), Tallinn, 2018, Juura, lk 1194, p 3.1.b. 196 RKÜKo 3-2-1-62-10; PSJVm 3-4-1-10-08, p 10. 121 direktiivi artikli 26 lg 1 punktiga d kooskõlla viimiseks on vaja täiendada SanS § 19 lg-t 3 võlausaldaja õigusega taotleda kohtult saneerimisnõustaja vabastamist ja asendamist. Võlausaldajale sellise õiguse andmine ei pikenda menetlust, sest vastava taotluse lahendamine ei takista menetluse jätkumist ja saneerimisnõustajal oma ülesannete täitmist kuni taotluse lahendamiseni. Samuti tuleb SanS § 19 täiendada direktiivi nõuetest tulenevalt võlgniku ja võlausaldaja kaebeõigusega. Kehtiv õigus reguleerib üksnes saneerimisnõustaja kaebeõigust määruse peale, millega kohus on saneerimisnõustaja SanS § 19 lg 1 p 3 või 4 alusel vabastanud. Vaja on anda võlgnikule ja võlausaldajale analoogselt PankrS § 68 lg-ga 4 õigus esitada määruskaebus määruse peale, millega kohus saneerimisnõustajat ei vabastanud.197 Seadust täiendatakse §-ga 191, milles sätestatakse, et saneerimisnõustaja üle teostab järelevalvet kohus. Kehtiv saneerimisseadus taolist sätet ei sisalda, kuid tulenevalt TsMS §-st 4772 teostab ka kehtiva õiguse kohaselt järelevalvet saneerimisnõustaja üle kohus. Sarnane säte on nii pankrotiseaduses (§ 69) kui ka võlgade ümberkujundamise seaduses (§ 19 lg 3, samuti FIMS § 61 lg 3). Erisäte luuakse ka saneerimisseadusesse.198 Saneerimisnõustaja üle teostatavat järelevalvet reguleeritakse ka direktiivi artikli 27 lõikes 1. Nõustajate töö suhtes peavad kehtima asjakohased järelevalve- ja regulatiivsed mehhanismid. Järelevalve peab olema tõhus ja tagama nõustajate teenuste osutamise tulemuslikult ja pädevalt ning asjaomaste poolte suhtes erapooletult ja sõltumatult. Mehhanismid peavad hõlmama ka meetmeid, mida kohaldatakse nõustaja vastutuse suhtes juhul, kui nõustaja oma töökohustusi rikub. Põhjenduspunktis 89 on selgitatud, et tõhusamad meetmed on näiteks nõustaja tasu vähendamine, nõustajate reservist või nimekirjast väljaarvamine, vajaduse korral distsiplinaar- , haldus- või kriminaalkaristuse kohaldamine. Järelevalve- ja regulatiivsed mehhanismid ei tohiks piirata liikmesriigi õiguse sätete kohaldamist, mis käsitlevad tsiviilvastutust lepinguliste või lepinguväliste kohustuste rikkumisest tuleneva kahju korral. Samuti ei ole liikmesriigil kohustust luua spetsiaalseid asutusi või organeid. Direktiivi art 27 lg 1 ei sätesta täpselt, milline järelevalve liik peab nõustaja suhtes kehtestatud olema. Põhjenduspunktis 89 tuuakse näiteid võimalikest järelevalvetest ja meetmetest. Seega on jäetud liikmesriikide otsustada, millised on tõhusad järelevalve- ja regulatiivsed mehhanismid. Kohtu järelevalve kaudu on võimalik isikult nõuda infot, aruandeid, teha ettekirjutusi, trahvida, ametist vabastada (TsMS § 4772). Seega on efektiivsed järelevalve ja vastutusele võtmise meetmed Eesti õiguses olemas. Need ka kattuvad teatud määral nii haldusjärelevalve kui distsiplinaarjärelevalve meetmetega. Alternatiivselt kaaluti saneerimisnõustajate suhtes ka haldusjärelevalve kehtestamist, mida viiks läbi Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda, kes hakkab ka saneerimisnõustajate nimekirja pidama. Valiti lähenemine, et koja ülesanded haldurite nimekirja pidamisel puudutavad eelkõige koolitamist ja on muus osas pigem formaalsed. Selline lähenemine lähtub eeldusest, et saneerimismenetlusi on vähe ja seega ei tohiks saneerimisnõustajate kvalifikatsioonisüsteem saada neile endale liiga koormavaks. Seetõttu tuleks ka koja ülesanded 197 Töörühma analüüs lk 443-444, p l. 198 Töörühma analüüs lk 444 p b. 122 saneerimisnõustajate nimekirja pidamisel hoida minimaalsed, mis omakorda õigustab ka madalamat liikmemaksu. Direktiivi põhjenduspunktis 89 nimetatakse ühe järelevalvemeetmena ka nõustaja tasu vähendamist. Saneerimisnõustaja tasu ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise korra ning tasu piirmäärade määruse (SanS § 18 lg 4) § 5 lõike 3 alusel on kohtul õigus määrata alammäärast väiksem tasu, kui tasu alammäära suurus ei vasta saneerimisnõustaja tehtud töö mahule ja keerukusele. Täiendavalt sätestatakse, et kohtul on õigus tasu vähendada ka siis, kui nõustaja rikub oma töökohustusi. Seadust täiendatakse §-ga 192 ja 193, milles sätestatakse saneerimisnõustaja üle haldusjärelevalve ja distsiplinaarjärelevalve teostamine. Muudatused viiakse sisse seoses saneerimisnõustajate nimekirja loomise ja kutse põhjalikuma reguleerimisega. Järelevalve teostamine on vajalik saneerimisnõustajate kutse eetilisuse, korrektsuse ja seadusele vastavuse tagamiseks. Ühtlasi on distsiplinaarkaristusena määratud saneerimisnõustajana tegutsemise keeld üks aluseid saneerimisnõustajate nimekirjast selliste isikute eemaldamiseks, kes ei tohiks saneerimisnõustajana tegutseda. Paragrahvi 20 täiendatakse lõikega 11 ja nähakse ette SanS §-le 14 täiendav regulatsioon, mis näeb ette ettevõtja kaasaaitamiskohustuse. Muudatusest tulenevalt on ettevõtjal saneerimiskava koostamisel saneerimisnõustaja suhtes koostöö- ja kaasaaitamiskohustus. Regulatsiooni eesmärk on paremini piiritleda ettevõtja ning saneerimisnõustaja kohustusi ennekõike seeläbi, et selgelt oleks sätestatud ettevõtja kohustus teha saneerimisnõustajaga koostööd ja teda abistada saneerimiskava koostamisel. Saneerimiskava koostamise eest peab vastutama jääma saneerimisnõustaja, kuid ettevõtjal on pärast saneerimismenetluse algatamist saneerimisnõustaja ees kava koostamisel koostöö- ja kaasaaitamiskohustus. Kuidas täpselt pooled igakordselt omavahelist koostöökohustust sisustavad, on mõistlik jätta praktika kujundada199. Paragrahvi 20 lõike 2 punktis 1 ja 3 tehtav muudatus on seotud terminoloogilise muudatusega SanS §-s 1, millest tulenevalt asendatakse sõna „ettevõteˮ sõnaga „ettevõtjaˮ. Paragrahvi 20 lõike 2 punki 3 viiakse sisse täpsustus, mis näeb ette, et kui saneerimiskava koostatakse pärast saneerimismenetluse algatamist, tuleb ettenähtud tähtaja jooksul teha muid ettevõtja saneerimise ettevalmistamiseks vajalikke toiminguid. Sõna „ettevalmistamiseks“ lisamine ei ole sisuline muudatus, vaid pelgalt sõnastuse parandamise eesmärgil tehtud täiendus. Paragrahvi 21 muutmine on seotud direktiivi artikli 8 ja artikli 9 lõike 4 ülevõtmisega. Paragrahvi 21 lõige 1 näeb direktiivi regulatsiooni ülevõtmise tulemusel välja järgmine: (1) Saneerimiskavas peab muu hulgas sisalduma: 199 Töörühma analüüs, lk 233. 123 (1) ettevõtja vara- ja võlanimekiri kirjeldus, sealhulgas ettevõtja majandusliku seisundi kirjeldus saneerimismenetluse algatamise ja saneerimiskava esitamise seisuga, varade väärtus ning nende põhjuste analüüs, mis on kaasa toonud ettevõtja saneerimise vajaduse; 11) ettevõtja kontaktandmed; 2) ettevõtja prognoositav majanduslik seisund pärast saneerimist; 3) saneerimiskava täitmise tähtaeg; 4) rakendatava saneerimisabinõu kirjeldus ja eesmärgipärasuse analüüs, sealhulgas võlausaldaja nõude ümberkujundamise kirjeldus ja põhjendus; 41) käesoleva seaduse § 27 lõike 2 punktis 1 nimetatud saneerimisnõustaja põhjendus; 5) töötajate olukord saneerimiskava esitamise seisuga ja saneerimiskava mõju ettevõtja töötajale; 6) puudutatud isikud ja nende nõue või huvi, mis on saneerimiskavaga hõlmatud; 7) saneerimiskava vastuvõtmiseks puudutatud isikutest moodustatud rühmad ning iga rühma nõuete ja huvide konkreetsed väärtused; 8) käesoleva paragrahvi lõikes 11 nimetatud võlausaldajate parimate huvide test; 9) puudutatud isikud, keda saneerimiskava ei mõjuta, ning selle põhjused; 10) saneerimisnõustajaks määratud isiku andmed; 11) saneerimiskava tingimused, sealhulgas eelkõige töötajate esindajate teavitamise ja nendega konsulteerimise kord, ettevõtja hinnangulised rahavood, saneerimiskava raames oodatav uus rahastamine, selle suurus, allikad ja tingimused ning põhjused, miks uus rahastamine on kava rakendamiseks vajalik. Lõiget 1 täiendatakse tulenevalt direktiivist punktidega 11, 41 ja 6-11, lisaks muudetakse punkti 5. Punktis 2 tehtav muudatus on seotud terminoloogilise muudatusega SanS §-s 1, millest tulenevalt asendatakse sõna „ettevõteˮ sõnaga „ettevõtjaˮ. Paragrahvi 21 täiendatakse lõikega 11 ja sedastatakse võlausaldajate parimat huvide määratlus. Võlausaldajate parimate huvide test tehakse kindlaks, et ükski eriarvamusel olev võlausaldaja ei ole saneerimiskava kohaselt halvemas seisus, kui ta oleks pankrotiseaduses ettenähtud rahuldamisjärkude kohaldamise korral. Pankrotimenetluse kohta võrdlusandmete koostamisel lähtutakse sellest, et pankrotimenetlus viiakse läbi saneerimismenetluse algatamise seisuga, võttes seejuures arvesse ka raha väärtuse muutust ajas. Paragrahvi 21 lõike 2 muutmine ja täiendamine lõigetega 3 ja 4 on seotud direktiivi artikli 9 lõikega 4. Nimelt nähakse saneerimiskavas ette, et võlausaldajate nõuded rahuldatakse võlausaldajate rühmade kaupa. Ühe rühma moodustavad võlausaldajad, kellel on ühesugused huvid, mis põhinevad kontrollitavatel kriteeriumidel ning mis on piisavalt ühetaolised. Rühmade moodustamise alused ja põhjendus esitatakse saneerimiskavas. Lõikes 3 nähakse ette kohustuslik direktiivi nõue seoses rühmade moodustamisega, mille kohaselt olukorras, kus saneerimiskavas kujundatakse ümber nii pandiga tagatud nõuetega kui tagamata nõuetega võlausaldajate nõuded, moodustatakse nendest erinevad rühmad. Lisaks sellele moodustatakse eraldi rühmad ka ettevõtja osanikele või aktsionäridele ja vajadusel 124 ettevõtja lähikondsetele. Lähikondseks loetakse pankrotiseaduse §-s 117 nimetatud isikud (lõige 4). Paragrahvi 21 lõike 1 punkt 3 Praktikas on arutletud ka selle üle, kas seadusega tuleks sätestada saneerimiskava täitmise maksimaalne tähtaeg.200 Sama küsimust kaaluti ka saneerimisseaduse loomisel ning otsustati paindlikuma lahenduse kasuks, st kava tähtaega ei sätestatud seaduses. Selgitati, et eelnõus saneerimiskava täitmise tähtaja kohta valitud regulatsioon erineb teistes Euroopa riikides sagedasti kasutatavast süsteemist, mille kohaselt on tavaliselt seaduses ette nähtud, kui pika aja jooksul saneerimine peab toimuma. See tähtaeg on üldiselt 2 kuni 3 aastat. Tähtaja fikseerimise kasuks on peapõhjusena otsustatud seetõttu, et saneerimiskava täitmise ajal on ettevõtja võlausaldaja teatud nõuete eest kaitstud. Näiteks ei või esitada tema vastu pankrotiavaldust ega hagi saneerimiskavaga ümberkujundatud nõude alusel. Sellist õiguste piiramist on peetud võimalikuks ainult siis, kui on konkreetselt teada piirangu kestus. Vastav tõdemus on kindlasti kohane ka Eesti õiguskorras, kuid kava täitmise tähtaja seadusliku fikseerimise saab delegeerida ka võlausaldajatele või kohtule, mille tulemusena ei seata võlausaldajaid halvemasse olukorda, kui nad oleksid seadusest tuleneva tähtaja korral. Lisaks võimaldab tähtaja pikkuse sätestamata jätmine kujundada saneerimise osalistel ettevõtte saneerimist vastavalt vajadustele, arvestades iga konkreetse juhtumi eripära.201 Riigikohus on mitmel korral käsitlenud saneerimiskava maksimaalset tähtaega ning selgitanud, et kuivõrd kava täitmise ajal ei saa ettevõtja vastu esitada pankrotiavaldust ega ka hagi kavaga ümberkujundatud nõuete alusel, peab selline õiguste piiramine toimuma konkreetse ettevõtte saneerimise vajadustest lähtudes. Seetõttu ei tohiks kava täitmise aeg olla ebamõistlikult pikk. Erakordsed asjaolud, mis õigustaksid erakordselt pikka tähtaega, peavad olema kavas esile toodud.202 Seega on ka kohtupraktikas peetud piisavaks, et kava tähtaja üle otsustavad saneerimiskava osalised ja kohus. Käesoleva eelnõuga seda lähenemist ei muudeta ning kava tähtaeg jäetakse endiselt saneerimiskava osaliste ja kohtu kontrolli alla, sest see tagab vajaliku paindlikkuse ning aitab kaasa saneerimismenetluse läbiviimisele. Sellest tulenevaid ohte aitab tasakaalustada ka raha aegväärtuse arvestamise põhimõtte sätestamine, mis kaitseb võlausaldajate huve juhul, kui kava täitmiseks nähakse ette liigpikk tähtaeg. Paragrahvi 22 täiendatakse lõigetega 11 ja 3−6. Nõuete ümberkujundamise võimalikkus tähendab seda, et nõue peab ümberkujundamiseks vastama teatud eeltingimustele. Eelkõige on selliseks eeltingimuseks nõude sissenõutavus, see tähendab, et võlausaldaja nõue peab olema võlgniku saneerimismenetluse ajal muutunud sissenõutavaks. Nõude sissenõutavuse eeltingimusest tuleneb omakorda järgnev küsimus, nimelt kas saneerimismenetluses on võimalik nõudeid, mis ei ole veel muutunud sissenõutavaks, muuta siiski sissenõutavaks. See tähendab, kas võlgnikul on võimalik vabaneda koormavatest lepingutest kestvuslepingute 200 Vt ka töörühma analüüs lk 190 ja 206. 201 Saneerimisseaduse seletuskiri, § 21 lg 1 p 3, lk 28. Kättesaadav: https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/ee85892c-2f9d-6952-e2b0-9eea83feb6b3/Saneerimisseadus. 202 RKTKm 3-2-1-25-11 p 55; 3-2-1-122-09 p 20. 125 ülesütlemise kaudu, kujundades ülesütlemisel tekkivad rahalised nõuded saneerimismenetluses ümber203. Lõikes 11 nähakse ette, et saneerimiskavaga on võimalik ümber kujundada sissenõutavaks muutunud varalisi nõudeid ettevõtja suhtes. Kehtiv SanS ei piira nõuete ümberkujundamist üksnes sissenõutavaks muutunud nõuetega. Samas on kohtupraktikas välja kujunenud seisukoht, et üldjuhul saab ümber kujundada üksnes sissenõutavaks muutunud nõudeid (v.a kestvuslepingutest tulenevad nõuded, mida on samuti võimalik ümber kujundada). Direktiiv ega rahvusvahelised suunised nõuete sissenõutavuse küsimust ei käsitle204. Kuivõrd eelnõuga nähakse ette, et saneerimismenetluses saab ümber kujundada üksnes isiklikke varalisi nõudeid ettevõtja vastu, siis tähendab see ka selgelt, et asjaõiguslikke realiseerimisnõudeid ümber kujundada ei saa205. Kui nõue kujundatakse ümber SanS § 11 lõike 1 punktis 4 nimetatud meetmega ehk nõue kujundatakse ümber kohustuse asendamisena juriidilise isiku osa või aktsiaga, on vastavalt lõikele 3 vajalik nõusolek võlausaldajalt, kelle nõue nimetatud kujul ümber kujundatakse, kuivõrd sisuliselt pakutakse võlausaldajale sellisel juhul osalust makseraskustes ettevõtjas, mis võib olla majanduslikult üsna riskantne otsus. Juriidilise isiku osanike ega aktsionäride nõusolek või üldkoosoleku otsus ei ole nimetatud asendamise puhul vajalik, vältimaks võimalust saneerimist takistada. Äriseadustikus nimetatud juriidiliste isikute osanike ja aktsionäride õiguste kasutamine on piiratud ulatuses, milles see on vajalik saneerimismenetluse läbiviimiseks (nt uute osade, aktsiate emiteerimine, ostueesõigus jne). Lõige 4 selgitab, et juriidilise isiku osanike ega aktsionäride nõusolekut või üldkoosoleku otsust asendab saneerimiskava kinnitamise määrus, mis on eelkõige vajalik registrikande tegemiseks. Lõige 5 käsitleb õigusvastaselt tekitatud kahju, nähes ette, et saneerimiskavaga on võimalik ümber kujundada tahtliku õigusvastase teoga tekitatud kahju hüvitamise nõuet, kuid seda üksnes täitmise tähtaja pikendamise ja osadena täitmise kaudu (sarnaselt VÕVS § 2 lõikega 2). Analoogiliselt VÕVS-iga piiratakse ka eelnõuga õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõuded tahtlusega. Selgitamaks tingimuslike nõuetega seonduvat, sedastab lõige 6, et kui saneerimiskavas nähakse ette tingimusliku nõude ümberkujundamine, kohaldatakse saneerimiskavas ettenähtud meetmeid alates vastava nõude sissenõutavaks muutumisest. Teiste riikide regulatsioone analüüsides selgub, et vähemalt Soome, USA ja Saksamaa ei näe ette piiranguid tingimuslike nõuete ümberkujundamisele. Eelnõuga nähakse ette, et saneerimiskavaga on võimalik hõlmata ka tingimuslikke nõudeid (nt garantiist või käendusest tekkiv nõue), mida on võimalik saneerimiskavaga ümber kujundada. Ümber ei ole endiselt võimalik kujundada tulevikus tekkivaid nõudeid, mille osas ei olnud tehing sõlmitud või mis ei olnud muul õiguslikul alusel tekkinud enne saneerimisavalduse esitamist206. 203 Töörühma analüüs, lk 26. 204 Töörühma analüüs, lk 47. 205 Töörühma analüüs, lk 49. 206 Töörühma analüüs, lk 47. 126 Seadust täiendatakse §-ga 221, millega nähakse ette kestvuslepingust tulenevate kohustuste ümberkujundamise regulatsioon. Lõikes 1 sedastatakse, et saneerimiskavaga võib ette näha, et ettevõtja poolt enne võlgade saneerimisavalduse esitamist sõlmitud krediidileping või muu kestvusleping, millest tuleneb ettevõtja rahalisi kohustusi, mis muutuvad sissenõutavaks pärast saneerimisavalduse esitamist, lõpeb saneerimiskava kinnitamisel. Lepingu lõppemisel on samad tagajärjed, mis lepingu erakorralisel ülesütlemisel ettevõtjast tuleneva asjaolu tõttu. Lepingu lõppemise tagajärjel tekkivad ettevõtja kohustused saab saneerimiskavaga eelnevalt ümber kujundada. Nähakse ette VÕVS § 3 lõikega 1 analoogne norm, mille kohaselt kestvuslepingute ülesütlemisest tekkivad nõuded saab saneerimiskavaga ümber kujundada. Põhjendatud ei ole analoogia VÕVS § 3 lõikega 2, kuna sisuliselt kujundataks sellisel juhul ümber tulevikus tekkivaid nõudeid. N-ö maksepuhkuse erisus saab tulla kõne alla üksnes liisingulepingute puhul, arvestades liisingulepingute ülesütlemise eripära, mille puhul lepingu ülesütlemisel peab võlgnik tagastama ka liisingueseme207. Kui soovitakse ümber kujundada liisingulepingust tulenevaid kohustusi, võib vastavalt lõikele 2 saneerimiskavaga ette näha, et kui liisinguese on vajalik ettevõtja tegevuse jätkamiseks ja saneerimismenetluse läbiviimiseks, võib liisingulepingu lõpetamise asemel ümber kujundada sellest tulenevad ettevõtja rahalised kohustused, mis muutuvad sissenõutavaks 6 kuu jooksul saneerimiskava kinnitamisest arvates. Neid kohustusi saab ümber kujundada üksnes selliselt, et kohustuste täitmise tähtaega pikendatakse 6 kuu võrra saneerimiskava kinnitamisest arvates. USA-s, Saksamaal ja Soomes allub lepingute jätkamine ja lõpetamine saneerimismenetluses sisuliselt pankrotimenetluses kehtivatele normidele. Pankrotimenetluses saab haldur otsustada, kas liisinguleping võtta täitmiseks või leping lõpetada ja liisinguese võlausaldajale tagastada. Kuigi selline lähenemine oleks kooskõlas mitmete riikide lähenemisega ja pankrotimenetluse analoogiaga, tundub üksnes lepingu jätkamise või lõpetamise võimalus saneerimismenetluse eripära arvestades liialt piirav. Seetõttu kasutatakse VÕVS § 3 lõike 2 analoogiat liisingulepingu puhul selliselt, et saneerimiskavas võib ette näha, et juhul kui liisinguese on hädavajalik võlgniku tegevuse jätkamiseks, võib kestvuslepingu lõpetamise asemel liisingulepingu ümber kujundada selliselt, et ümber on võimalik kujundada sellest tulenevad võlgniku rahalised kohustused, mis muutuvad sissenõutavaks 6 kuu jooksul saneerimiskava kinnitamisest arvates. Neid kohustusi saab ümber kujundada üksnes selliselt, et põhiosa maksetele võimaldatakse 6 kuud maksepuhkust alates saneerimiskava kinnitamisest. Maksepuhkuse perioodi võrra on võimalik ka lepingu lõpptähtaega pikendada. Kuni saneerimiskava kinnitamiseni kohustub võlgnik liisingulepingust tulenevaid osamakseid tasuma, v.a juhul, kui võlgnik otsustab liisingulepingu sarnaselt teiste kestvuslepingutega lõpetada208. Paragrahvi 24 täiendatakse lõikega 21 ja nähakse ette, et osaniku või aktsionäri häälte arv on võrdeline tema osadega osakapitalist või aktsiatega aktsiakapitalist. 207 Töörühma analüüs, lk 50. 208 Töörühma analüüs, lk 50. 127 Saneerimiskava vastuvõtmisel peavad osanikud ja aktsionärid hääletama eraldi rühmas (vt eelnõu SanS § 21 lõike 4 osas). Arvestades, et omakapitali omanikel ei ole eraldi võlaõiguslikku nõuet, saavad nad hääletada oma osa- või aktsiakapitali ulatuses. Juhul, kui nende rühm hääletab saneerimiskava vastu, loetakse saneerimiskava vastuvõetuks rühmaülese kohustamisega (SanS § 36 muudatused), tingimusel et rühmaülese kohustamise reeglid on täidetud. Kuivõrd omakapitali omanikel ei ole võlaõiguslikku nõuet võlgniku vastu, tuleb neile hääled määrata lähtuvalt nende osakapitali või aktsiakapitali suurusest. Juhul, kui nad hääletavad saneerimiskava vastu, võib lugeda saneerimiskava vastuvõetuks rühmaülese kohustamisega tingimusel, et on järgitud kõiki rühmaülese kohustamise reegleid. Sellisel juhul ei saa omakapitali omanikud põhjendamatult takistada saneerimiskava vastuvõtmist, mis tagab Eesti seaduse kooskõla direktiivi artikliga 12209. Paragrahvi 26, mis käsitleb võlausaldaja avaldust saneerimiskava kinnitamata jätmiseks, sisu loetakse lõikeks 1, kuivõrd lõikesse 1 lisatakse punktid 4 ja 5, mille kohaselt võlausaldaja võib esitada kohtule kõnesoleva seaduse § 10 lõike 2 punktis 3 nimetatud tähtaja jooksul põhjendatud avalduse, milles palub jätta saneerimiskava kinnitamata, kui ei ole järgitud kõnesoleva seaduse § 21 lõikes 11 nimetatud võlausaldajate parimate huvide testi või rikutud on kõnesoleva seaduse §-s 36 nimetatud rühmadeülese kohustamise tingimusi. Sätete lisamine on tingitud asjaolust, et SanS-i tuuakse tulenevalt direktiivist sisse võlausaldajate parimate huvide test ja rühmadeülene kohustamine. Paragrahvi 26 täiendatakse lõigetega 2−4. Kui võlausaldaja on enne saneerimiskava üle hääletamist esitanud kirjaliku või protokollitud põhjendatud vastuväite saneerimiskava suhtes ja hääletanud nimetatud kava vastu ning esinevad käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 4 või 5 esitatud alused, hindab kohus võlausaldaja avalduse alusel ettevõtte väärtust, mille üle otsustamiseks võib kohus nimetada eksperdi. Direktiivi art 14 lõige 3 sätestab eriarvamusele jäänud võlausaldaja õiguse esitada kohtule vastuväide kava kinnitamisele. Vaja on täiendada SanS §-s 26 sätestatud nõudeid vastuväite esitajale, sätestades, et lisaks kava vastu hääletamisele peab ta olema esitanud enne hääletamist saneerimiskavale ka kirjaliku või protokollitud põhjendatud vastuväite. Sellisel juhul on juba enne kava hääletamist saneerimisnõustajale ja võlgnikule teada eriarvamusele jääda soovivad võlausaldajad, mis võimaldab paremini nende huvidega arvestada210. Kui võlausaldaja on kõnesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud olukorras esitanud avalduse, tuginedes kõnesoleva paragrahvi lõike 1 punktile 4, hindab kohus võlausaldaja huvide kaalumisel muu hulgas ka seda, kui suures ulatuses oleks võimalik rahuldada vastuväite esitanud võlausaldaja nõue pankrotimenetluses võrreldes saneerimiskava alusel sellele võlausaldajale välja makstava summaga (analoogia VÕVS § 24 lõikega 4, SanS § 26 lõige 3). Lõige 4 näeb ette erisuse menetluskulude osas, mille eesmärgiks on pahauskliku käitumise vältimine, ja sedastab, et kui kohus määrab kõnesoleva paragrahvi lõike 2 alusel ettevõtte väärtuse hindamiseks eksperdi, tasub avalduse rahuldamata jätmise korral menetluskulud avalduse esitanud võlausaldaja. 209 Töörühma analüüs, lk 267. 210 Töörühma analüüs, lk 286. 128 Paragrahvi 27 lõike 2 punkti 1 muudetakse ja lõiget täiendatakse punktiga 4. Punktis 1 tehtav muudatus on seotud terminoloogilise muudatusega SanS §-s 1, millest tulenevalt asendatakse sõna „ettevõteˮ sõnaga „ettevõtjaˮ. Täiendavalt lisatakse, et saneerimisnõustaja annab põhjendatud hinnangu sellele, kas ettevõtja majandusliku olukorra parandamine ja tema kasumlikkuse taastamine on saneerimiskava alusel võimalik, sealhulgas kava õnnestumise eeltingimused. Muudatus tuleneb direktiivi artikli 8 lõike 1 alapunktist h, mille kohaselt peab saneerimisnõustaja esitama saneerimiskavas põhjendused, milles selgitab, miks saneerimiskaval on mõistlikud väljavaated vältida ettevõtja maksejõuetust ja tagada ettevõtja elujõulisus, sealhulgas kava õnnestumise eeltingimused. Täiendus on seotud SanS § 21 lõikes 1 tehtud muudatusega, kus viidatakse kõnesolevale saneerimisnõustaja põhjendusele. Punkti 4 lisamine on tingitud asjaolust, et SanS-i tuuakse tulenevalt direktiivist sisse võlausaldajate parimate huvide test ja rühmadeülene kohustamine. Paragrahvi 28 lõiget 2 täiendatakse punktidega 6 ja 7, mille kohaselt kohus kinnitab vastuvõetud saneerimiskava 30 päeva jooksul selle saamisest arvates, kontrollides, kas rühmade moodustamine saneerimiskava vastuvõtmiseks vastab ettenähtud tingimustele ja piisavalt ühetaoliste huvidega samas rühmas olevaid võlausaldajaid on koheldud võrdselt ja proportsionaalselt nende nõudega ja järgitud on käesoleva seaduse § 21 lõikes 11 nimetatud võlausaldajate parimate huvide testi. Muudatus on seotud direktiivist tulenevate rühmade moodustamise tingimustega (SanS § 21 lõige 2) ja võlausaldajate parimate huvide testi ettenägemisega. Paragrahvi lõike 5 punkti 2 lõppu lisatakse sõna „või“, et punkti 21 lisamisel ja punktide 3 ja 4 kehtetuks tunnistamisel säiliks punktiloetelus esitatud tingimuste alternatiivsus. Paragrahvi lõiget 5 täiendatakse punktiga 21, mille kohaselt jätab kohus saneerimiskava kinnitamata ja lõpetab saneerimismenetluse, kui selgub, et ettevõtja on teinud alates saneerimismenetluse algatamisest tehinguid, mis väljuvad tavapärase majandustegevuse raamest ja on kahjustanud saneerimismenetlust. Muudatus on seotud SanS § 11 lõike 1 punkti 5 täiendamisega, mille kohaselt ettevõtja säilitab saneerimismenetluse algatamisel käsutusõiguse ettevõtja varade üle, kuid peab tehingutest, mis väljuvad tavapärase majandustegevuse raamest, teavitama saneerimisnõustajat. Täpsemad selgitused on leitavad SanS §-st 11. Lõike 5 punktid 3 ja 4 tunnistatakse kehtetuks. Kehtiv seadus näeb ette, et kohus jätab saneerimiskava kinnitamata ja lõpetab saneerimismenetluse, kui selgub, et ettevõtja saneerimine on ebatõenäoline, või esinevad muud asjaolud, mis õigustavad kava kinnitamata jätmist. Kui võlausaldajad on kava vastu võtnud ehk võlausaldajad on saneerimiskavaga nõus, ei ole põhjendatud nimetatud asjaoludel kohtule kava kinnitamisel kõnesolevat diskretsiooniõigust jätta. Paragrahvid 29 ja 30 tunnistatakse kehtetuks. Kuivõrd vastuvõtmata saneerimiskava kinnitamise avaldus (SanS § 29) ja vastava avalduse rahuldamine ei ole seoses muudatustega SanS §-s 36 enam relevantsed, need sätted kustutatakse. Vastuvõtmata saneerimiskava 129 kinnitamise mehhanism asendatakse direktiivist tuleneva rühmadeülese kohustamise instituudiga, mistõttu puudub vajadus dubleerimiseks. Sisuliselt asendatakse senine süsteem uuega, mille täpsemad põhjendused on toodud § 36 selgituste juures. Paragrahvi 31 lõiked 1−4 ja 6 tunnistatakse kehtetuks ja paragrahvi 31 täiendatakse lõigetega 51−54. Eksperti käsitleva regulatsiooni vähendamine on seotud asjaoluga, et TsMS sisaldab vastavaid sätted ja dubleerimine ei ole vajalik. Puudub vajadus näha SanS-is ette eriregulatsioon eksperdina tegutseva isiku (SanS § 31), tema õiguste-kohustuste (SanS § 32), tasu ja kulutuste hüvitamise (SanS § 33) ning eksperdi vabastamise kohta. Säilitatakse vaid saneerimismenetlusega otseselt seotud eriregulatsioon, muus osas lähtutakse TsMS-ist kohalduvast üldisest tsiviilkohtumenetluse regulatsioonist, mis sisaldab eksperdi arvamuse regulatsiooni (TsMS 32. peatükk) ning eksperditasu ja -kulude sätteid. SanS § 31 näeb ette saneerimisspetsiifilise üldise regulatsiooni, lisaks säilitatakse SanS § 35, millega nähakse ette eksperdi vastutuse sätted, kuivõrd see määratleb konkreetselt eksperdi vastutuse kriteeriumid ja aegumistähtaja saneerimismenetluses. Lõige 51 näeb ette, et kohtul on õigus küsida eksperdi arvamust saneerimismenetluses tähtsate ja eriteadmisi nõudvate asjaolude selgitamiseks nii menetlusosalise taotlusel kui omal algatusel. See annab kohtule võimaluse nii enda diskretsioonist tulenevalt kui avaldusest lähtuvalt määrata ekspert. Selgelt on eksperdile viide eelnõuga ettenähtavas sättes (SanS § 26 lõige 2), mis võimaldab kohtul määrata olukorras, kus võlausaldaja on enne saneerimiskava üle hääletamist esitanud kirjaliku või protokollitud põhjendatud vastuväite saneerimiskava suhtes ja hääletanud nimetatud kava vastu ning esinevad SanS § 26 lõike 1 punktis 4 või 5 esitatud alused, eksperdi, et hinnata ettevõtte väärtust. Samas on kohtul võimalik seda alati teha, kui menetlus vajab (kohtu või menetlusosaliste hinnangul) teatavates aspektides eksperdiarvamust. Lõige 52 viitab selgelt TsMS-ile, sedastades, et eksperdile kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustikus eksperdi kohta sätestatut, arvestades saneerimisseadusest tulenevaid erisusi. See täiendab SanS § 4 regulatsiooni, mille kohaselt saneerimismenetlusele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustikus hagita menetluse kohta sätestatut, kui saneerimisseadusest ei tulene teisiti. Tegemist on silla tekitamisega kahe seaduse vahel, vältimaks dubleerivaid sätteid. Lõiked 53 ja 54, mille kohaselt märgib kohus eksperdi nimetamisel määruses summa, mille ettevõtja peab tasuma eksperdi tasu ja kulutuste katteks deposiidina selleks ettenähtud kontol ja tähtaja, mille jooksul ettevõtja peab nimetatud summa tasuma, ja kui ettevõtja jätab määratud summa deposiidina selleks ettenähtud kontole tähtpäevaks tasumata, jätab kohus avalduse rahuldamata ja lõpetab saneerimismenetluse, on üle võetud kehtetuks tunnistatud § 30 lõike 2 punktist 2 (määruses märgitakse summa, mille ettevõtja peab tasuma ekspertide tasu ja kulutuste katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole) ja lõikest 4 (kui ettevõtja jätab ekspertide tasu ja kulutuste katteks kohtu määratud summa deposiidina selleks ettenähtud kontole tähtpäevaks tasumata, jätab kohus avalduse rahuldamata ja lõpetab saneerimismenetluse). Paragrahvid 32−34 tunnistatakse kehtetuks. Muudatus on seotud eksperti käsitleva regulatsiooni vähendamisega SanS-is, kuivõrd puudub vajadus dubleerida TsMS-i sätteid, 130 tagades seeläbi ökonoomsema seadusandluse. Täpsemad selgitused on toodud SanS § 31 muudatuste juures. Paragrahvi 36 muudetakse ja nähakse ette regulatsioon, mis käsitleb vastuvõtmata saneerimiskava kinnitamist rühmadeülese kohustamise alusel, millega kehtestatakse alljärgnev: (1) Kui võlausaldajad ei ole saneerimiskava vastu võtnud, võib kohus ettevõtja, võlausaldaja või saneerimisnõustaja avalduse alusel saneerimiskava kinnitada, kui on täidetud vähemalt järgmised tingimused: 1) ei ole rikutud käesolevast seadusest tulenevaid nõudeid; 2) käesoleva seaduse §-s 12 nimetatud saneerimisteade on võlausaldajale edastatud ja kas see vastab käesolevas seaduses esitatud nõuetele; 3) saneerimiskava projekt on käesoleva seaduse § 20 lõike 3 kohaselt võlausaldajale tutvumiseks edastatud; 4) käesoleva seaduse § 23 lõikes 1 nimetatud teade saneerimiskava vastuvõtmise koosolekul osalemiseks või üleskutse seisukoha esitamiseks on võlausaldajale edastatud; 5) saneerimiskava vastab käesoleva seaduse §-s 21 ettenähtud nõuetele; 6) saneerimiskava vastuvõtmisel on järgitud käesoleva seaduse §-s 24 ettenähtud nõudeid, eelkõige kas saneerimiskava poolt on antud nõutav arv hääli ja hääletamisel ei ole rikutud võlausaldaja õigusi; 7) saneerimiskava alusel ei kohelda mõnda võlausaldajat oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega või võrreldes teiste samasse rühma kuuluvate võlausaldajatega;] 8) rühmade moodustamine saneerimiskava vastuvõtmiseks vastab ettenähtud tingimustele ja piisavalt ühetaoliste huvidega samas rühmas olevaid võlausaldajaid on koheldud võrdselt ja proportsionaalselt nende nõudega; 9) ei ole rikutud käesoleva seaduse § 21 lõikes 11 nimetatud võlausaldajate huvide testi; 10) ettevõtja jätkusuutlik majandamine on pärast saneerimist tõenäoliselt võimalik. 11) selle on heaks kiitnud puudutatud isikute hääletavate rühmade enamus, tingimusel et vähemalt üks kõnealustest rühmadest on tagatud nõuetega võlausaldajate rühm või kõrgema rahuldamisjärguga kui tavaliste tagamata nõuetega võlausaldajate rühm või vähemalt üks puudutatud isikute hääletavatest rühmadest või kahju kannatanud isikute hääletav rühm, välja arvatud käesoleva seaduse § 21 lõikes 4 nimetatud rühmad või muu rühm, kes ettevõtja tegevust jätkava ettevõtte väärtuse hindamise tulemusel ei saaks väljamakseid ega säilitaks huvisid või kellel ei ole mõistlikku eeldust saada väljamakseid ega säilitada huvisid pankrotiseaduses ettenähtud rahuldamisjärkude kohaldamise korral; 12) sellega tagatakse, et eriarvamusele jäänud puudutatud võlausaldajate hääletavaid rühmi koheldakse vähemalt sama soodsalt kui mis tahes sama rahuldamisjärguga rühma ning soodsamalt kui mis tahes madalama rahuldamisjärguga rühma; 13) ükski puudutatud isikute rühm ei või saneerimiskava alusel saada rohkem, kui tema kogunõue ettevõtja vastu on. (2) Avaldus esitatakse käesoleva seaduse § 10 lõike 2 punktis 3 nimetatud tähtaja jooksul. (3) Kui avalduse on esitanud võlausaldaja või saneerimisnõustaja, on vajalik ettevõtja nõusolek. 131 (4) Avaldusele lisatakse saneerimiskava, hääletusprotokoll koos lisadega, saneerimisnõustaja arvamus ja tõendid saneerimiskava projekti ning käesoleva seaduse §-s 23 nimetatud teate või üleskutse kättetoimetamise kohta. (5) Kohus otsustab kava kinnitamise või kinnitamata jätmise 14 päeva jooksul avalduse saamisest arvates. Senine SanS regulatsioon sätestab §-des 29–36 vastuvõtmata saneerimiskava alternatiivse menetlusena vastuvõetud saneerimiskavale. Ettevõtja võib ka vastuvõtmata saneerimiskava kohtule kinnitamiseks esitada juhul, kui: 1) saneerimiskava poolt hääletas alla poole võlausaldajatest (st osavõtt jäi väikeseks) või 2) kava poolt hääletas siiski vähemalt pool kõigist võlausaldajatest, kuid mitte piisavalt, et kava vastu võetaks (st toetus jäi mõnevõrra väiksemaks, kui seadus nõuab). Kohus rahuldab eelneva taotluse, kui: 1) saneerimisteade on võlausaldajatele kätte toimetatud; 2) saneerimiskava vastuvõtmise koosoleku teade on võlausaldajatele kätte toimetatud; 3) saneerimiskava vastab seaduse tingimustele; 4) saneerimisnõustaja peab ettevõtte saneerimist tõenäoliseks; 5) tegemist on olulise ettevõtjaga, ka olulise tööandjaga. Kui kohus rahuldab taotluse, peab ta määramata vähemalt kaks eksperti, kes annavad saneerimiskavale hinnangu. Kohus kinnitab saneerimiskava, kui: 1) eksperdid peavad saneerimist tõenäoliselt edukaks; 2) rikutud ei ole seaduse nõudeid; 3) saneerimiskava alusel ei diskrimineerita võlausaldajaid. Seega oli tegemist üsna mitmeetapilise menetlusega, kuhu kaasati ka eksperdid, kelle nõuded sätestati ka SanS-is eraldi. Revisjoni ja direktiivist tulenevatete nõuete ülevõtmise tulemusel lihtsustub see menetlus ning edaspidi on kogu vastuvõtmata saneerimiskava kohta käiv reguleeritud üksnes §-s 36. Arvestades, et me jätame rühmade moodustamise võimalused avaraks, siis on hädavajalik kehtestada rühmaülene kohustamise reegel, sest vastasel korral võib mõni rühm, kes on moodustatud huvigruppide pinnalt takistada eduka saneerimise läbiviimist, millest võidaksid kõik, sh rühm, kes oli saneerimiskavale vastu. Rühmaülese kohustamise mõte seisnebki selles, et kui moodustatakse rohkem rühmi kui tavaliselt, siis ei ole võimalik ühelgi rühmal takistada eduka saneerimismenetluse realiseerimist, kui see on kasulik kõikidele rühmadele, sh rühmale, kes oli vastu. Rühmaülese kohustamise reeglid on välja töötatud selleks, et ükski rühm ei saaks ebaõiglaselt koheldud, kuid samas oleks võimalik saneerimismenetlus läbi viia, kui see on kõigile kasulik. Rühmaülene kohustamine vajalik eduka saneerimismenetluse realiseerimiseks, 132 isegi kui mõni rühm on vastu, hoolimata asjaolust, et nad ei saaks ebaõiglaselt koheldud, näiteks on rühmaülene kohustamine hädavajalik direktiivi artikli 12 tulenevate kohustuslike juhtnööride täitmiseks seoses omakapitali omanikega. Nimetatud sätte järgi ei tohi omakapitali omanikud takistada põhjendamatult saneerimiskava vastuvõtmist. Selle probleemi lahendamiseks määratakse omakapitali omanikud eraldi rühma ning juhul, kui nad hääletavad saneerimiskava vastu, siis loetakse saneerimiskava vastuvõetuks rühmaülese kohustamise reeglite järgi, juhul kui kõik vastavad tingimused on täidetud211. Direktiivis on rühmadeülese kohustamise puhul antud liikmesriikidele võimalus valida absoluutse ja relatiivse priioriteetsusreegli vahel, eelnõuga pakutakse välja lahendus, millega rakendatakse rühmade ülest kohistamist läbi relatiivse prioriteetsusreegli läbi. Esmase muutusena võib lisaks ettevõtjale taotleda kohtult vastuvõtmata saneerimiskava kinnitamist ka võlausaldaja või saneerimisnõustaja. Olulise muudatusena saab vastuvõtmata saneerimiskava kinnitamist taotleda juhul, kui selle on heaks kiitnud hääletavate rühmade enamus. See tähendab, et edaspidi on võimalik üksnes mõnest rühmast n-ö mööda minna ja seda tingimusel, et vähemalt üks poolt hääletanud rühmadest on kõrgema rahuldamisjärguga. Sellest ka nimetus – rühmadeülene kohustamine. Samuti peab rühmade moodustamine põhinema võrdsel kohtlemisel ja proportsionaalsusel, saneerimiskava peab läbima võlausaldajate parimate huvide testi ning eriarvamusele jäänud rühmi ei tohi diskrimineerida. Edaspidi ei hinda ettevõtte jätkusuutlikkust mitte eksperdid, vaid kohus ise, mille eesmärk on menetluse kiiremaks muutmine. Eksperti ei defineerita enam eraldi SanS-is, vaid kasutatakse TsMS-i definitsiooni, samuti muutub eksperdi nimetamine kohtu diskretsiooni osaks, st ei ole enam kohustuslik. Kriteeriumitest on välja võetud ka ettevõtja olulisuse, sh oluliseks tööandjaks olemise hindamine. Tegemist on järjekordse nihkega rühmadeülese kohustamise suunas, kus esikohal on rühmade enamuse tahe. Lisaks sätestatakse piir, et ükski puudutatud isikute rühm ei tohi saneerimiskava alusel saada rohkem, kui on tema kogunõue ettevõtja vastu. Mitmed ettevaatusabinõud rühmade erineva kohtlemise osas peaksid tagama, et rühmadeülest kohustamist ei saaks ekspluateerida saneerimismenetluse eesmärkidest kõrvalekaldumiseks. Samaks või sarnaseks jäävad võlausaldajatele saneerimiskavaga seonduva kättetoimetamine, seaduse nõuete rikkumise keeld ja võlausaldaja rühmasisese diskrimineerimise keeld. Muudatused vastavad ülevõetava direktiivi artiklile 11. 211 Töörühma analüüs, lk 260-261. 133 Seadust täiendatakse §-ga 361, millega sätestatakse saneerimiskava kohtule kinnitamiseks esitamise tähtaja pikendamise ja kava muutmise võimaldamine. SanS § 10 lg 2 p 3 alusel määrab kohus saneerimismääruses tähtaja, mille jooksul peab saneerimisnõustaja esitama saneerimiskava kohtule kinnitamiseks. Sama sätte lõike 3 kohaselt ei tohi tähtaeg olla pikem kui 60 päeva. Sätestatud maksimaalse 60-päevase tähtaja eesmärgiks on võimalikult kiire saneerimismenetlus. Muu hulgas on saneerimist taotleval äriühingul võimalik alustada saneerimiskava koostamist juba enne kohtule vastava avalduse esitamist ja seeläbi tagada ise kiire ja efektiivne saneerimismenetlus.212 Samad eeldused olid lähtekohaks saneerimisseaduse väljatöötamisel, kui leiti, et 60-päevase tähtaja pikendamine ei ole põhjendatud, kuna ettevõtjal on juba enne saneerimismenetluse algatamist võimalik teha ettevalmistusi saneerimiskava koostamiseks.213 Saneerimismenetlus peab olema võimalikult kiire ning menetlustähtajad lühikesed, suunamaks ettevõtjat aktiivsele tegutsemisele juba kohtumenetluse eel. Praktikas ei ole aga niisuguse range ja lühikese tähtaja järgimine alati võimalik. Teatud juhtudel, näiteks kui tegemist on keerulise menetlusega või kaasatud võlausaldajate arv on suur, võib saneerimiskava koostamiseks ja vastuvõtmiseks kuluda rohkem aega. Säilitamaks saneerimismenetluse kiire iseloom, kuid vajalik paindlikkus, jääb kehtima SanS § 10 lõikes 3 sätestatud 60-päevane saneerimiskava kohtule kinnitamiseks esitamise tähtaeg, kuid sätestatakse ka võimalus nimetatud tähtaega vajadusel pikendada. Kava kohtule kinnitamiseks esitamise tähtaja pikendamine võib olla vajalik ka praeguses majanduslikus olukorras. Näiteks kui on alustatud ettevõtte saneerimismenetlusega ning kava kohtule kinnitamiseks esitamise tähtaeg on kätte jõudmas, kuid asjaolud on vahepeal oluliselt muutunud, võib olla vajalik täiendav tähtaeg kava muutmiseks. Samuti võib olla vajalik muuta juba kohtule kinnitamiseks esitatud kava, et see vastaks ettevõtte muutunud majanduslikule olukorrale ning võimaldaks reaalselt kava järgi saneerimist. Vastasel juhul peaks kohus jätma kava kinnitamata ning ettevõtte saneerimismenetlus nurjuks. UNCITRAL-i hinnangul aitavad ranged ajalised raamid saneerimiskava esitamiseks tagada menetluse kiirust, kuid samas, eriti suuremahulistes asjades, võib paindumatu ajaline raam kujutada endast põhjendamatut takistust kava vastuvõtmiseks ja saneerimismenetluse läbiviimiseks. Pikendamine võiks toimuda kohtu poolt ja avaldaja põhjendatud avalduse alusel Avalduses tuleks näidata, et pikendamine ei too kaasa võlausaldajate huvide kahjustumist ega põhjendamatut venitamist. Samuti tuleks põhjendada, et kui pikendus antakse, siis tooks see kaasa reaalse võimaluse plaani heakskiitmiseks võlausaldajate poolt.214 Valitud tähtaegade osas on lähtutud saneerimise ja maksejõuetuse direktiivis sätestatust (artiklid 6 ja 8). 212 RKTKm 3-2-1-28-10, p 14. 213 SanS seletuskiri, lk 12. Kättesaadav: https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/ee85892c-2f9d-6952- e2b0-9eea83feb6b3/Saneerimisseadus. 214 UNCITRAL Legislative Guide on Insolvency Law, New York 2005, lk 214, p 15. 134 Lõikes 1 reguleeritakse saneerimiskava kohtule esitamise tähtaja pikendamise ja täiendava tähtaja andmise võimalused. Tähtaja pikendamine on asjakohane enne kava vastuvõtmist ning täiendava tähtaja andmine pärast kava vastuvõtmist, kuid enne selle kinnitamist. Täiendava tähtaja andmine on vajalik siis, kui vastuvõetud kava vajab enne kinnitamist muutmist. Sellisel juhul peab muudetud kava esitama võlausaldajatele tutvumiseks, hääletamiseks ja kohtule kinnitamiseks. Kava muutmine ei tohiks endast kujutada uue kava esitamist, kuid see piir on asjaolude põhine ning tuleks sisustada kohtupraktika kaudu. Taotluse tähtaja pikendamiseks või täiendava tähtaja andmiseks saab esitada saneerimisnõustaja või ettevõtja. Nemad on kava koostamise ja esitamisega kõige lähemalt seotud isikud. Kui tähtaja pikendamise või täiendava tähtaja määramise taotluse on kohtule esitanud ettevõtja, peab taotlusele olema lisatud saneerimisnõustaja arvamus tähtaja pikendamise ja kava muutmise võimaldamise põhjendatuse kohta. Menetlusliku selguse ja võlausaldajate kaitse huvides nähakse lõikes 2 ette kava kohtule esitamise tähtaja maksimaalne tähtaeg, mis hõlmab nii kava muutmiseks kui kohtule esitamiseks antud täiendavaid tähtaegu. Sättes ette nähtud 90-päevase tähtaja näol on tegemist maksimaalse tähtajaga, mida kohtul ei ole lubatud pikendada. Üldreeglina on tähtajaks SanS § 10 lõike 3 alusel seega 60 päeva, kuid koos pikendamiste ja täiendavate tähtaegade andmistega maksimaalselt 90 päeva saneerimismenetluse algatamisest arvates. Lõikes 1 ei sätestata, millise perioodi võrra võib kohus tähtaega pikendada. See võiks olla kohtu hinnata. Seejuures võib kohus tähtaega vajadusel pikendada ka mitu korda. Kohus peab arvestama lõikes 2 sätestatud maksimaalse tähtajaga. Muudatusettepanek on kooskõlas ka saneerimise ja maksejõuetuse direktiivi artikli 6 lõikega 6, mille kohaselt peatatakse konkreetsed täitemeetmed esialgu kuni neljaks kuuks, s.o 120 päevaks. See aeg peab sisaldama nii kava kinnitamiseks esitamist kui ka kinnitamist ennast. Kui kava kinnitamiseks esitamise tähtaeg võib olla maksimaalselt 90 päeva, jääb kohtule veel 30 päeva kava kinnitamiseks. Samuti ei ole vastuolu sama artikli lõikega 8, mille kohaselt ei tohi konkreetsete täitemeetmete peatamise kogukestus ületada 12 kuud. Kehtiva õiguse järgi ei kuulu saneerimismenetlus määruse (EL) 2015/848 lisasse A. Eelnõuga tehakse ettepanek lisada saneerimismenetlus määruse lisasse A ja seega määruse kohaldamisalasse. Kui aga ettepanekut vastu ei võeta ja kehtima jääb praegune kord, tuleb Eestil võtta üle ka direktiivi artikli 8 teine lause, kuid ka sellisel juhul on kava muutmise tähtaja pikendamine direktiiviga kooskõlas. Kui kava võib esitada kinnitamiseks 90 päeva jooksul ja artikli 8 teise lause kohaselt ei tohi peatamine kesta kauem kui 4 kuud, jääb kohtule veel 30 päeva kava kinnitamise määruse tegemiseks. ÜRO Rahvusvahelise Kaubandusõiguse komisjoni UNCITRAL koostatud maksejõuetusõiguse printsiipide (Draft Legislative Guide on Insolvency Law) kohaselt on reeglina saneerimiskava võlausaldajatele esitamise tähtajaks erinevate riikide seadustes 35−120 päeva alates 135 saneerimismenetluse algatamisest.215 Antud tähtaegu on paljude riikide seaduste kohaselt võimalik täiendavalt pikendada. Maailmapanga maksejõuetusõiguse soovituslike printsiipide (Principles and Guidelines for Effective Insolvency and Creditor Rights Systems) järgi peetakse tõhusaks maksejõuetusmenetlusi, milles menetlustähtajad on küll konkreetselt reguleeritud, kuid säilib paindlikkus konkreetse menetluse jaoks võimaluse näol seadusest tulenevat tähtaega teatud tingimustel pikendada.216 Põhjamaade ja Leedu ning Läti saneerimisseaduste kohaselt on kava vastuvõtmise ja kohtu poolt kinnitamise tähtajad koos pikendamise võimalusega 3 kuni 6 kuud alates algatamisest. Väljapakutud regulatsioon vastab seega ka rahvusvahelisele normile. Paragrahvi 37 lõiget 1 täiendatakse eesmärgiga välistada praktikas kerkinud probleem, et saneerimiskava kinnitamise määruse peale esitatud määruskaebuse korral ei asu ettevõtja saneerimiskava täitma ning oodatakse ära määruskaebuse lahendamine. Seda probleemi toob esile ka Rahandusministeerium tagasisides Maailmapanaga analüüsile217 ning analüüs- kontseptsiooni koostamisel intervjueeritud mitmed huvigrupid.218 Praktika ei ole kooskõlas SanS § 37 lõike 1 teise lausega, tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 665 lõike 1 lausega 1, § 700 lõikega 1 ega ka Riigikohtu praktikaga. Riigikohus on selgitanud seoses SanS § 37 lg 1 teise lause tõlgendamisega, et määruskaebuse esitamine maakohtu või ringkonnakohtu määruse peale ei peata määruse täitmist.219 Ka saneerimisseaduse seletuskirjas on selgitatud, et võttes arvesse saneerimismenetluse omapära, eelkõige seda, et saneerimiskava täitmisega viivitamine võib kaasa tuua majanduslikult olulisi negatiivseid tagajärgi, on ette nähtud, et saneerimiskava kinnitamise määrus on kohe täidetav.220 Direktiivi artikli 16 lõike 3 esimese lause kohaselt ei tohi saneerimiskava kinnitamise otsusele esitatud edasikaebusel olla selle kava elluviimist peatavat toimet. SanS § 37 lg 1 teise lause kohaselt on määrus, millega saneerimiskava maakohtu poolt kinnitatakse, kohe täidetav. Sama sätestab TsMS § 665 lg 1, mille kohaselt ei peata määruskaebuse esitamine vaidlustatud määruse täitmist, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Kuna saneerimismenetlus on hagita asi, kehtib üldnormina TsMS § 478 lg-s 4 sätestatud reegel, et määrus hakkab kehtima ja kuulub täitmisele sõltumata jõustumisest viivitamata alates päevast, kui see tehakse teatavaks isikutele, kelle kohta määrus vastavalt selle sisule on tehtud (st nii võlgnikule kui ka kõigile võlausaldajatele). Eesti õigus on seega kooskõlas direktiivi art 16 lg 3 nõudega. Siiski olukorras, kus edasikaebemenetluse käik ja pikkus ei ole ennustatav, ei alusta ettevõtjad praktikas vaatamata kava kinnitavale kohtumäärusele iga kord kava täitmist, kuna puudub 215 UNCITRAL. Draft Legislative Guide on Insolvency Law, lk 213. 216 The World Bank. Principles and Guidelines for Effective Insolvency and Creditor Rights Systems, lk 57. 217 Rahandusministeeriumi 27.09.2019 seisukoht saneerimisseaduse muutmisvajaduse kohta, lk 1. Kättesaadav: https://www.just.ee/sites/www.just.ee/files/rahandusministeeriumi_arvamus_27.09.2019.pdf. 218 Töörühma analüüs lk 296-297. 219 RKTKm 3-2-1-25-11 p 84. 220 Saneerimisseaduse seletuskiri SanS § 37 lõike 1 kohta, lk 40. 136 usaldus kohtumääruse jõustumise suhtes. Samuti on kohtud mõnikord peatanud saneerimiskava täitmise määruskaebemenetluse ajaks. Seetõttu täiendatakse SanS § 37 lõiget 1 selliselt, et oleks selge, et saneerimiskava kinnitamise määrusele esitatud edasikaebus ei peata saneerimiskava täitmist. Seda toetasid ka Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda221 ja Rahandusministeerium222 oma tagasisides Maailmapanga analüüsile soovituse 4 kohta. Joonis 3. Saneerimiskava kinnitamisele kulunud aja osakaalud kuudes 5% 3% 3% 5% 3 kuud 3% 30% 4-5 kuud 6-8 kuud 13% 9-10 kuud 11-20 kuud 21-30 kuud 30-40 kuud üle 40 kuu 40% Allikas: Justiitsministeeriumi andmekorje, saneerimismenetlused 2017−2019. Autori koostatud. Töörühma analüüs-kontseptsiooni koostamisel intervjueeritud huvigrupid tõid siiski esile, et kuigi kinnitatud saneerimiskava kohesele täitmisele mitteasumine on kahjulik saneerimismenetlusele, on põhiprobleemiks ikkagi see, et kinnitatud kava kohta esitatud määruskaebuse lahendamine võtab liiga kaua aega ning ettevõtjad ja rahastuse pakkujad ei julge kava täitma asuda.223 SanS § 37 lõikes 1 sätestatakse küll, et saneerimiskava kinnitamise määruse peale esitatud määruskaebusel ei ole saneerimiskava täitmise elluviimist peatavat toimet, kuid seda probleemi aitavad veel lahendada SanS § 37 lõikega 7 täiendamine, samuti SanS § 13 lõike 5 muudatused ning ka see, et vahe- ja uuele rahastusele, millega saneerimismenetluse läbiviimist finantseeritakse, antakse eraldi kaitse. Paragrahvi 37 täiendatakse lõikega 21, mille kohaselt saab saneerimisasja läbivaatav kohus saneerimiskava kinnitamisel otsustada hagi tagamise abinõude, maksuhalduri täitetoimingute või maksuhalduri pangakonto arestimise ja täitemenetluses seatud arestide või keelumärgete kehtivuse üle. Kehtiv SanS § 11 lõige 3 ei reguleeri olukorda, kus menetluse kestel ei ole kohus lahendanud teises tsiviilasjas seatud hagi tagamise abinõu. Sellisel juhul tekib küsimus, mis saab kohaldatud 221 Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda. Tagasiside Maailmapanga analüüsile, 12.09.2019 nr 3-1/10-1, lk 2. Kättesaadav: https://www.just.ee/sites/www.just.ee/files/kohtutaiturite_ja_pankrotihaldurite_koja_arvamus_12.09.2019.pdf. 222 Rahandusministeeriumi 27.09.2019 seisukoht saneerimisseaduse muutmisvajaduse kohta, lk 1. Kättesaadav: https://www.just.ee/sites/www.just.ee/files/rahandusministeeriumi_arvamus_27.09.2019.pdf. 223 Töörühma analüüs lk 296-297. 137 hagi tagamise abinõudest saneerimiskava kinnitamisel. Kui need jäävad kehtima, siis võib kehtiv hagi tagamise abinõu oluliselt takistada saneerimise läbiviimist. Seega tuleb saneerimisseadust täpsustada selliselt, et kohtul on õigus saneerimiskava kinnitamise määruses otsustada kohaldatud hagi tagamise meetmete kehtivus. Sama kehtib täitemenetluses kohaldatud arestide, maksuhalduri täitetoimingute kehtivuse kohta. Kui hagi tagamise korras arestitud vara on vajalik saneerimise läbiviimiseks, siis peab kohtul olema võimalus näiteks hagi tagamise korras seatud arest edasise saneerimise huvides tühistada. Sama kehtib kohtuliku hüpoteegi suhtes – kui kohtulik hüpoteek jääb püsima, siis võib see takistada ettevõtjal saneerimiseks vajaliku täiendava finantseeringu kaasamist.224 See kehtib nõuete suhtes, mis on saneerimiskavaga hõlmatud. Kui nõue ei ole saneerimiskavaga hõlmatud, siis ei ole ka põhjust hagi tagamist üldjuhul tühistada.225 Paragrahvi 37 lõiget 3 muudetakse seoses SanS § 61 lisamisega ning direktiivi artikli 16 lõike 2 ülevõtmisega, millest tuleneb liikmesriigile kohustus tagada kaebuste tõhus ja kiire läbivaatamine. Sättel on seos ka direktiivi artikli 16 lõikega 1, millele see juba vastab. Kehtiv SanS § 37 lõige 3 sätestab, et saneerimiskava kinnitamise ja kinnitamata jätmise määruse peale saab esitada määruskaebuse. Määruskaebuse esitamise õigus on ettevõtjal või võlausaldajal. Seejuures määruskaebuse esitamist Riigikohtusse SanS § 37 lg 3 ei reguleeri. Seega kohaldub SanS § 4 alusel tsiviilkohtumenetluse seadustikus hagita menetluse kohta sätestatu. TsMS § 696 lg 3 lause 1 kohaselt võib hagita menetluses maakohtu menetlust lõpetava määruse peale esitatud määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale esitada määruskaebuse isik, kelle õigust on määrusega kitsendatud, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Sama sätte teise lause kohaselt võib hagita menetluses tehtud muu määruse peale edasi kaevata üksnes seadusega sätestatud juhul. Saneerimisseaduse seletuskirjas on selgitatud, et saneerimiskava kinnitamata jätmine on aluseks menetluse lõpetamisele (§ 37 lg 2), seevastu kava kinnitamisega menetlus jätkub (läheb üle kava täitmise faasi). Ettevõtja saab määrusele, millega jäetakse kava kinnitamata ja lõpetatakse menetlus, esitada määruskaebuse ja vaielda kuni Riigikohtuni välja (seda tulenevalt TsMS § 696 lg 3 esimesest lausest).226 Sellest tulenevalt võib mõista, et saneerimiskava kinnitamise määrust on soovitud käsitleda kui hagita menetluses tehtud muud määrust, mille puhul kohaldub TsMS § 696 lg 3 teine lause, ja Riigikohtusse kaebamise õigust ei ole. Saneerimiskava kinnitamata jätmise määrust tuleb aga käsitleda menetlust lõpetava määrusena, mille puhul on TsMS § 696 lg 3 esimese lause kohaselt ka Riigikohtusse määruskaebuse esitmise õigus. Direktiivi artikli 16 lõike 1 esimese lause kohaselt peab olema võimalik esitada edasikaebust kõrgema astme kohtule. Eesmärk on tagada, et kaebusega ei tegeleks sama instants, kes tegi otsuse. Seega kui otsuse tegi kohus, peab saama kaevata kõrgema astme kohtule. Direktiiv ei näe ette, et edasikaebust peab olema võimalik esitada mitu korda või ka riigi kõrgeimale 224 Töörühma analüüs lk 162. 225 Töörühma analüüs lk 146. 226 Saneerimisseaduse seletuskiri lk 40, § 37. 138 kohtule. Eestis on tagatud kahekordne kaebeõigus. Seega on riigisisene õigus direktiiviga kooskõlas. SanS § 37 lõiget 3 täiendatakse selliselt, et määruskaebuse saneerimiskava kinnitamise või kinnitamata jätmise määruse kohta saab esitada otse ringkonnakohtule, TsMS § 663 ei kohalduks. Muudatuse eesmärk on kiirendada saneerimiskava kinnitamise või kinnitamata jätmise määruse lahendamist. Samas on teiselt poolt regulatsiooni, mille kohaselt tuleb määruskaebus esitada esmalt maakohtule, mõte just menetlusökonoomsuses. Maakohus, kes on juba asjaga tegelenud, saab ise vea kiirelt ära parandada. Kui maakohus ei nõustu veaga, siis edastab ta määruskaebuse ringkonnakohtule.227 Antud juhul jäetakse see etapp aga välja. Saneerimiskava kinnitamise puhul on leitud, et määruskaebuse esitamisel otse ringkonnakohtule on tagatud kiirem menetlus.228 Lisaks piiratakse võlausaldajate ringi, kellel on õigus esitada saneerimiskava kinnitamise määruse peale määruskaebust. Kehtiva SanS § 37 lõike 3 alusel võis seda teha iga võlausaldaja. Muudatuse kohaselt võib seda teha aga üksnes võlausaldaja, kes on ühtlasi esitanud avalduse saneerimiskava kinnitamata jätmiseks. Võlausaldaja peab kaebuse esitamisel tõepäraselt ära näitama, et ta seatakse pankrotikavaga oluliselt halvemasse olukorda, kui ta oleks ilma saneerimiskavata, ja et nimetatud kahju ei saa hüvitada saneerimiskavaga selleks ettenähtud vahendite arvel.229 Avalduses saneerimiskava kinnitamata jätmiseks (SanS § 26) peab võlausaldaja ära näitama, et ta on hääletanud saneerimiskava vastu, tema õigusi on saneerimiskava koostamise või saneerimiskava vastuvõtmise käigus oluliselt rikutud või saneerimiskava alusel koheldakse teda oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega või võrreldes teiste samasse rühma kuuluvate võlausaldajatega. Kui võlausaldaja seatakse saneerimiskavast tulenevalt halvemasse olukorda kui siis, kui ta oleks olnud ilma saneerimiskavata, eelkõige saneeritava ettevõtja pankrotimenetluse korral, siis on tema õigusi rikutud (SanS § 26 p 2). Lõiget 3 täiendatakse ka tulenevalt SanS § 61 lisamisest ehk sätestatakse otsesõnu määruskaebeõiguse ulatus. Täienduse kohaselt on õigus esitada määruskaebus nii saneerimiskava kinnitamise kui kinnitamata jätmise korral nii ringkonnakohtule kui Riigikohtule. Paragrahvi 37 täiendatakse lõikega 4, mille kohaselt lühendatakse saneerimiskava kinnitamise või kinnitamata jätmise määruse peale määruskaebuse esitamise tähtaega. Kehtiva õiguse kohaselt on määruskaebuse esitamise tähtaeg 15 päeva (SanS § 4, TsMS § 661 lg 1). Muudatusettepanku järgi hakkaks saneerimiskava kinnitamise või kinnitamata jätmise määruse peale määruskaebuse esitamise tähtaeg olema 10 päeva. See kehtiks nii määruskaebuse esitamisel ringkonnakohtusse kui Riigikohtusse. Muudatus on vajalik, kuna saneerimiskava kinnitamise või kinnitamata jätmise vaidlustamine tuleb lahendada võimalikult kiiresti. Paragrahvi 37 täiendatakse lõigetega 5, 6 ja 8, mille eesmärk on kiirendada saneerimiskava kinnitamise määruse peale esitatud määruskaebuse menetlemise protsessi. Muudatused on 227 I. Järvekülg, V. Kõve. Tsiviilkohtumenetluse seadustik III. Kommenteeritud väljaanne, XI–XV osa (§-d 475– 759), Tallinn, 2018, Juura, § 661, lk 1173 p b. 228 Töörühma analüüs lk 302 p e teine alapunkt. 229 Töörühma analüüs lk 303. 139 seotud ka SanS § 37 lõike 1 muutmise selgitustes kirjeldatud probleemi lahendamisega, st sellega, et kinnitatud saneerimiskava ei asuta praktikas täitma, kui selle peale on esitatud kaebus ning kaasneb ebakindlus seoses kava kehtima jäämisega. UNCITRALi suuniste kohaselt peab ühelt poolt olema tagatud määruskaebuse esitamise võimalus, teiselt poolt ei tohi see aga olla menetlust takistav. Seejuures peetakse võimalikuks kaebuse esitamise tähtaegade lühendamist.230 Lõikes 5 sätestatakse, et kui saneerimiskava kinnitamise või kinnitamata jätmise peale esitatud määruskaebus on puudustega, annab kohus puuduste kõrvaldamiseks tähtaja kuni 2 tööpäeva.231 Võrreldes TsMS § 3401 lõikes 1 sätestatuga on tegemist kitsendusega. TsMS § 3401 lõike 1 kohaselt määrab kohus mõistliku aja. Lõikes 5 lähtutakse aga sellest, et saneerimiskava kinnitamise või kinnitamata määrusele esitatud kaebused tuleb lahendada võimalikult kiiresti, vähendamaks võimalikku kava mittetäitmisest tulenevat kahju ja samuti toetamaks seda, et osapooled kava kohe täitma hakkaks. Lõikes 6 antakse menetlusosalisele õigus esitada menetluse kiirendamise taotlus juhul, kui määruskaebus on olnud ringkonnakohtu menetluses vähemalt 15 päeva.232 Samuti võib menetluse kiirendamise taotluse esitada juhul, kui kohus lükkab kohtuistungi asja arutamiseks edasi kauemaks kui 15 päeva. Menetluse kiirendamise taotluse peab kohus lahendama viivituseta. Lõikes 8 sätestatakse, et ringkonnakohus ja Riigikohus peavad määruskaebused läbi vaatama asjatu viivituseta.233 Saneerimiskava kinnitamise või kinnitamata jätmise määruse peale esitatud määruskaebuste läbivaatamine võib ringkonnakohtus võtta kaua aega, halvemal juhul isegi aasta.234 Saneerimismenetluse puhul ei ole määruskaebuse läbivaatamiseks seaduses sätestatud kõrgema astme kohtutele tähtaegu ega suunavaid regulatsioone. Samas näiteks 230 UNCITRAL, soovitus nr 138, p 207. 231 Töörühma analüüs lk 302 p e. 232 Töörühma analüüs lk 302 p e. 233 Töörühma analüüs lk 302 p e. 234 Töörühma analüüs lk 297 p 4.9.4.2.4.b. Näiteid ringkonnakohtute praktikast saneerimisasjades: asjas nr 2-19- 10542 tegi maakohus määruse 11.11.2019, määruskaebus registreeriti ringkonnakohtus 23.01.2020, ringkonnakohus ei olnud lahendit 08. 05. 2020 veel teinud; asjas nr 2-16-2060 esitati saneerimisavaldus maakohtule 08.02.2016, asjas ei ole lõpplahend veel jõustunud. Viimane määruskaebus esitati 12.07.2019, see registreeriti ringkonnakohtus 05.11.2019, kaebus lahendati ringkonnakohtus 17.04.2020; asjas nr 2-19-4532 tegi maakohus määruse 21.06.2019, kaebus registreeriti ringkonnakohtus esimene kord 08.08.2019, asi saadeti 03.09.2019 kirjaga tagasi maakohtusse TsMS § 663 lg 3 sätestatud ülesannete täitmiseks ja kõigile võlausaldajatele dokumentide kättetoimetamiseks. Määruskaebus registreeriti teine kord ringkonnakohtus 29.01.2020, ringkonnakohus tegi määruse 11.03.2020, asi on Riigikohtus menetlusse võtmise otsustamisel (15.04.2020 seis); asjas nr 2-18-8326 tegi maakohus määruse 24.08.2018, määruskaebus registreeriti ringkonnakohtus 28.01.2019, ringkonnakohus lahedas asja 31.05.2019; asjas nr 2-18-5000 tegi maakohus määruse 16.08.2018, määruskaebus registreeriti ringkonnakohtus 11.10.2018 ja lahendati 24.04.2019; asjas nr 2-17-7429 tegi maakohus määruse 18.08.2017, määruskaebus registreeriti ringkonnakohtus 28.05.2018, kaebuse esitaja loobus kaebusest 16.07.2018, ringkonnakohus võttis loobumise vastu ja lõpetas menetluse 09.08.2018; asjas nr 2-17-7428 tegi maakohus määruse 12.12.2017, määruskaebus registreeriti ringkonnakohtus esimene kord 22.02.2018, saadeti 27.02.2018 tagasi maakohtule (TsMS § 663 lg 3 ülesannete täitmiseks), registreeriti teine kord ringkonnakohtus 09.04.2018, saadeti 17.04.2018 teist korda maakohtule tagasi (TsMS § 663 lg 3 ülesannete täitmiseks), registreeriti ringkonnakohtus kolmas kord 23.05.2018 ja lahendati määrusega 09.10.2018. 140 maakohus peab võlausaldajate poolt vastuvõetud saneerimiskava kinnitamise otsustama 30 päeva jooksul (SanS). Ka teiste riikide õiguses on selliseid meetmeid ette nähtud. Näiteks Leedu õiguse kohaselt peab maksejõuetusmenetlustes määruskaebust läbivaatav kohus kaebuse läbi vaatama 30 päeva jooksul kaebuse saamisest (§ 31 lg 4). Kuivõrd määruskaebuste läbivaatamise efektiivsusega on probleeme (eriti saneerimiskava kinnitamise määruse puhul),235 sätestatakse, et määruskaebus tuleb läbi vaadata asjatu viivituseta. Alternatiivselt kaaluti ka ringkonnakohtule määruskaebuse läbivaatamiseks tähtaja seadmist (30 või 45 päeva), kuid sellest loobuti. Kindlate tähtaegade sätestamisele oldi nii poolt kui vastu.236 SanS § 37 lõiked 6 ja 8 koostoimes peaksid andma selged juhised määruskaebuste kiireks ja efektiivseks läbivaatamiseks ning võimalused võtta abimeetmeid, kui see nii ei ole. Paragrahvi 37 täiendatakse lõikega 7, mille eesmärk on aidata kaasa sellele, et ettevõtja asuks saneerimiskava täitma kohe, mitte aga ei viivitaks seni, kuni jõustub kava kinnitav kohtulahend. Olukorras, kus edasikaebemenetluse käik ja pikkus ei ole ennustatav, ei alusta ettevõtja vaatamata kava kinnitavale kohtumäärusele iga kord kava täitmist, kuna tal ei ole usaldust kohtumääruse jõustumise suhtes. Kehtivas õiguses puudub regulatsioon, mis võimaldaks ringkonnakohtul võlausaldaja kaebuse läbivaatamisel arvestada asjaoluga, kas ettevõtja on asunud pärast maakohtu poolt saneerimiskava kinnitamist ka faktiliselt kava täitma. SanS § 51 lg 1 p 2 annab kohtule õiguse saneerimiskava tühistada, kui ettevõtja ei täida saneerimiskavast tulenevaid kohustusi olulisel määral. Arvestades sätte paiknemist saneerimisseaduse 6. peatükis, on kohtul see õigus pärast saneerimiskava kinnitava kohtumääruse jõustumist toimuvas edasises järelevalvemenetluses ega ole otseselt kohaldatav 237 määruskaebemenetluses. Selleks, et soodustada saneerimiskava kohest täitmist, sätestatakse kohtule võimalus arvestada määruskaebuse lahendamisel juba enne kava kinnitava määruse jõustumist seda faktilist asjaolu, kas ettevõtja on asunud kava täitma. Seejuures saab sellele sättele tugineda siis, kui põhjused kava mittetäitmiseks tulenevad just ettevõtjast endast, aga mitte muudest isikutest. Näiteks on võimalik, et uue rahastuse pakkuja ei anna rahastust enne kava kinnitava määruse jõustumist. Seda ei saaks ettevõtjale ette heita. Lõikes 7 sätestatakse, et määruskaebuse lahendamisel võtab kohus arvesse saneerimiskava faktilist täitmist. Saneerimiskava täitmisele mitteasumine võlgniku poolt võib olla aluseks võlausaldaja määruskaebuse rahuldamisele. Paragrahvi 37 täiendatakse lõikega 9 ja nähakse ette, et teade saneerimiskava kinnitamise või kinnitamata jätmise kohta avaldatakse väljaandes Ametlikud Teadaanded. Muudatus on seotud saneerimismenetluse avalikuks muutmisega, samasisulised muudatused tehakse SanS § 12 lõikes 5 (mille selgituste juures on ka sisulisem põhjendus tehtava muudatuse kohta) ja § 38 lõikes 3. 235 Töörühma analüüs lk 297 p 4.9.4.2.4.b. 236 Töörühma analüüs lk 296 p 4.9.4.2.3.c. 237 Töörühma analüüs lk 298 p e-f. 141 Paragrahvi 38 täiendatakse lõikega 3 ja nähakse ette, et teade saneerimismenetluse lõpetamise kohta avaldatakse väljaandes Ametlikud Teadaanded. Muudatus on seotud saneerimismenetluse avalikuks muutmisega, samasisulised muudatused tehakse SanS § 12 lõikes 5 (mille selgituste juures on ka sisulisem põhjendus tehtava muudatuse kohta) ja § 37 lõikes 9. Paragrahvi 39 lõike 2 punktis 2 muudetakse viide SanS § 30 lõikele 4 ja see asendatakse § 31 lõikega 54. Tegemist ei ole sisulise muudatusega, see on tingutud asjaolust, et eksperdiga seotud sätted korraldatakse ümber. Õiguslik olukord ei muutu, kohus lõpetab saneerimismenetluse ennetähtaegselt olukorras, kus ettevõtja jätab eksperdi tasu ja kulutuste katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa tähtpäevaks tasumata. Paragrahvi 39 lõike 2 punkt 4 tunnistatakse kehtetuks. Nimetatud punkt viitab vastuvõtmata saneerimiskava avalduse rahuldamata jätmisel saneerimismenetluse ennetähtaegsele lõpetamisele. Kuivõrd SanS § 30 lõige 6 kustutatakse ja saneerimiskava kinnitamise mehhanism ja kriteeriumid kujundatakse ümber, tuues saneerimise ja maksejõuetuse direktiivist tulenevalt sisse rühmadeülese kohustamise instituudi, muutub kõnesolev säte tarbetuks. Paragrahv 39 lõige 2 punkt 10, mis annab kohtule aluse lõpetada saneerimismenetlus ennetähtaegselt nõude ebaselguse tõttu SanS § 43 kohaselt, kustutakse. Muudatus on seotud SanS § 43 kustutamisega ja täpsemad selgitused on toodud nimetatud paragrahvi muutmise juures. Paragrahvi 40 täiendatakse lõikega 3 seoses saneerimiseseaduse täiendamisega §-ga 61. Saneerimisseaduses ei ole SanS § 40 lõike 2 alusel menetluse lõpetamise määruse korral määruskaebeõiguse kohta reeglit sätestatud. Seega kohaldub tsiviilkohtumenetluse seadustik. Tegemist on menetlust lõpetava määrusega ning TsMS § 660 lg 3 lause 1 ja § 696 lg 3 lause 1 alusel saab määruskaebuse esitada nii maakohtu kui ringkonnakohtu määruse peale. Seega on tagatud kahekordne kaebeõigus. Kaebeõiguse ulatust ei muudeta. Sätet täiendatakse seoses SanS § 61 lisamisega, mille kohaselt sätestatakse kaebeõigused edaspidi saneerimisseaduses. Paragrahvi 40 täiendatakse lõikega 5 ja sedastatakse, et kui selgub, et ettevõtja on püsivalt maksejõuetu, teeb kohus ettevõtjale ettepaneku tema suhtes pankrotimenetluse läbiviimiseks. Kui ettevõtja nõustub, käsitletakse saneerimisavaldust pankrotiavaldusena. Kohus lõpetab sellisel juhul saneerimismenetluse ja rahuldab ettevõtja pankrotiavalduse. Vastav muudatus on seotud täiendusega, millega viiakse PankrS § 27 sisse lõige 42, mille kohaselt olukorras, kus kohus leiab võlgniku pankrotiavaldust läbi vaadates, et võlgnik ei ole maksejõuetu ja täidetud on saneerimismenetluse algatamise eeldused, teeb kohus võlgnikule ettepaneku tema suhtes saneerimismenetluse algamiseks. Kui võlgnik nõustub, käsitletakse pankrotiavaldust saneerimisavaldusena. Kohus jätab sellisel juhul pankrotiavalduse rahuldamata ja rahuldab saneerimisavalduse. Eelnõuga soovitakse tagada sujuvam liikumine saneerimis- ja 142 pankrotimenetluse vahel, arvestades, et ettevõtjal endal ei pruugi olla piisavalt teadmisi, milline menetlus tema majanduslikku olukorda arvestades kõige kohasem oleks. Sellega soovitakse vähendada bürokraatiat nii kohtu jaoks kui vähendada ettevõtja jaoks koormust, mis tuleneks erinevate avalduste ja nõuete täitmisest. Samas on oluline, et tegemist on kohtu ettepanekuga, mis ei ole ettevõtja jaoks siduv ning vajalik on ettevõtja nõusolek. Kui tegemist oleks ettevõtjale kohustusliku menetluste muutmisega, võiks see ettevõtjates tekitada saneerimismenetluse täiendavat stigmatiseerumist ja tekitada seeläbi ebakindlust ning teadmatust, milliseks menetlus kujuneb, mis omakorda kahjustaks läbipaistvust ja vähendaks saneerimismenetluse kasutatavust. Vastavad täiendus ja kohtu ettepaneku mittesiduv iseloom ei muuda ÄS-ist tulenevat pankrotiavalduse esitamise kohustust ehk kui ühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest esitama kohtule ühingu pankrotiavalduse. Seaduse 5. peatükki täiendatakse §-ga 401 ja nähakse ette regulatsioon võlausaldaja pankrotiavalduse menetluse kohta saneerimiskava kinnitamata jätmisel või saneerimismenetluse lõpetamisel. Muudatusega sedastatakse, et kui võlausaldaja esitatud pankrotiavalduse alusel on pankrotimenetluse algatamise otsustamine edasi lükatud vastavalt SanS § 11 lõike 1 punktile 4, jätkab kohus saneerimiskava kinnitamata jätmisel või saneerimiskava lõpetamisel võlausaldaja pankrotiavalduse läbivaatamist. Tegemist on selgema silla loomisega olukorras, kus võlausaldaja on esitanud pankrotiavalduse, ent ettevõtja suhtes algatatakse saneerimismenetlus, mille tagajärg vastavalt SanS § 11 lõike 1 punktile 4 on, et kohus lükkab võlausaldaja esitatud pankrotiavalduse alusel pankrotimenetluse algatamise otsustamise edasi kuni saneerimiskava kinnitamiseni või saneerimismenetluse lõpetamiseni. Muudatuse tagajärjel on selge, et saneerimiskava kinnitamata jätmisel või menetluse lõppemisel ei pea võlausaldaja uut pankrotiavaldust esitama ja juba esitatud pankrotiavalduse läbivaatamist jätkatakse. Paragrahvi 41 täiendatakse lõikega 4 seoses saneerimiseseaduse täiendamisega §-ga 61. Saneerimisseaduses ei ole SanS § 41 alusel menetluse lõpetamise määruse korral määruskaebeõiguse suhtes reeglit sätestatud. Seega kohaldub tsiviilkohtumenetluse seadustik. Tegemist on menetlust lõpetava määrusega ning TsMS § 660 lg 3 lause 1 ja § 696 lg 3 lause 1 alusel saab määruskaebuse esitada nii maakohtu kui ringkonnakohtu määruse peale. Seega on tagatud kahekordne kaebeõigus. Kaebeõiguse ulatust ei muudeta. Sätet täiendatakse seoses SanS § 61 lisamisega, mille kohaselt sätestatakse kaebeõigused edaspidi saneerimisseaduses. Paragrahv 43, mis näeb ette saneerimismenetluse lõpetamise nõude ebaselguse tõttu, kustutatakse. Kehtiv SanS § 43 näeb ette, et kohus lõpetab saneerimismenetluse, kui selgub, et ettevõtja vastu olevat nõuet, mida saneerimiskavaga soovitakse ümber kujundada, tegelikult ei ole, selle suurus on ebaselge või saneerimisnõustajal ei ole võimalik hinnata nõude õiguspärasust ega tõendatust. Kohtu määruse peale, millega saneerimismenetlus lõpetatakse, võib ettevõtja esitada määruskaebuse. Sätte kehtetuks tunnistamine on seotud muudatusega, 143 mis tehakse SanS §-s 13, millega lisatakse lõige 31, mille kohaselt võib kohus jätta võlausaldaja nõude suuruse kindlaks määramata või määrata selle kindlaks üksnes osaliselt, kui nõuet, mida soovitakse ümber kujundada, kohtu arvates tegelikult ei ole, selle suurus on ebaselge või nõude õiguspärasust või tõendatust ei ole saneerimismenetluses võimalik mõistlikult hinnata, mistõttu tuleb ebaselge nõue jätta saneerimiskavast välja ning nõue ja selle ulatus teha kindlaks väljaspool saneerimismenetlust. Kohus võib enne nõude kindlaksmääramist ära kuulata ettevõtja, saneerimisnõustaja ja võlausaldaja, kelle nõuet see puudutab. Sätte kehtetuks tunnistamise põhjus on asjaolu, et ebaselged nõuded koormavad kohut, pärsivad saneerimismenetluse efektiivsust ning ebaselgeid nõudeid ei peaks saama saneerimiskavasse lülitada ning anda selliste nõuete omanikele võimalust saneerimiskava mõjutada238. Eesmärgiks on ebaselgete nõuete välistamine saneerimiskavast, mitte ebaselge nõude tõttu saneerimismenetluse lõpetamine, võlausaldaja nõude ebaselgus ei peaks kaasa tooma ettevõtja saneerimismenetluse lõppemist239. Paragrahvi 44 lõiget 1 täiendatakse seoses SanS § 11 lõike 6 lisamisega. SanS § 44 lõike 1 kohaselt langevad tagasiulatuvalt ära kõik saneerimismenetluse algatamise tagajärjed, kui kohus lõpetab saneerimismenetluse ennetähtaegselt. Pankrotiseaduses ja täitemenetluse seaduses sätestatud tagasivõitmise tähtaegade pikenemine ei peaks aga ära langema, sest see looks jällegi võimaluse saneerimismenetluse kuritarvitamiseks, mis on aga vastupidine SanS § 11 lõike 6 lisamise eesmärgile. Paragrahvi 45 lõiget 4 täiendatakse täpsustamaks, kuidas mõjutab saneerimiskavas kokkulepitu ettevõtjaga solidaarselt vastutava isiku õigusi. Kehtiv regulatsioon lähtub põhimõttest, et solidaarselt vastutav isik kannab põhivõlgniku maksejõuetusest tulenevat riski.240 Riigikohus on leidnud, et põhivõlgniku kohustuste saneerimiskavaga ümberkujundamine mõjutab üksnes põhivõlgnikku.241 Samas on siiski praktikas ebaselge, kuidas mõjutab põhivõlgniku ja võlausaldaja vaheline nn uus kokkulepe võlausaldaja õigust esitada nõue solidaarselt vastutava isiku vastu ja samuti solidaarselt vastutava isiku tagasinõudeõigust põhivõlgniku, st saneeritava ettevõtja suhtes. Täpsustamist vajab, mil määral mõjutab solidaarselt vastutavat isikut põhivõlgniku ja võlausaldaja vahel tekkinud uus nn kokkulepe põhivõlgniku suhtes tagasinõudeõiguse maksmapanemisel. Lauset 1 täiendatakse ja tuuakse välja, et saneerimiskava ei mõjuta võlausaldaja õigust nõuda kohustuse täitmist, sealhulgas lugeda kohustus sissenõutavaks muutunuks isiku suhtes, kes on ettevõtja kohustuse täitmise tagamiseks andnud käenduse, garantii või esemelise tagatise või vastutab muul alusel solidaarselt ettevõtja kohustuse täitmise eest. Seega kui võlausaldajal oleks muidu õigus esitada nõue solidaarselt vastutava isiku suhtes, on tal see õigus jätkuvalt ka siis, kui kinnitatakse saneerimiskava, mis hõlmab tema nõuet põhivõlgniku vastu. Saneerimiskava ei mõjuta võlausaldaja nõudeõigust. 238 Töörühma analüüs, lk 114. 239 Töörühma analüüs, lk 119. 240 Saneerimisseaduse seletuskiri, lk 43, § 45 lõige 4. 241 RKTKo 3-2-1-4-16, p 12. 144 Lauset 2 täiendatakse, sätestades esiteks, et kui ettevõtja kohustuse täitmise eest solidaarselt vastutav isik on kohustuse täitnud, on tal tagasinõudeõigus ettevõtja suhtes saneerimiskava alusel. Solidaarselt vastutav isik ei pea esitama saneeritava ettevõtte suhtes hagiavaldust, vaid saneerimiskava on ka tema jaoks täitedokument, nagu sätestab SanS § 45 lg 5. See on solidaarselt vastutava isiku jaoks kiirem ja säästvam ega riiva ka saneeritava ettevõtja õigusi, sest saneerimiskavaga on nõue kinnitatud. Teiseks nähakse ette, et juhul kui kolmas isik täidab võlausaldaja nõude täielikult või osaliselt ning samal ajal on võlausaldaja nõude täitmine nähtud ette ka saneerimiskava alusel, lähevad võlausaldajale kava alusel ette nähtud õigused seaduse alusel üle nõude täitnud kolmandale isikule eeldusel, et kolmanda isiku poolt tehtud maksed ja kava alusel tehtavate maksete väärtus kokku ületavad võlausaldajal kava kinnitamise hetkel olnud nõude summat.242 Sarnane ettepanek on tehtud Hollandi seaduseelnõu kohaselt. Kui võlausaldaja nõudeid saneerimiskavas muudetakse, säilib tal samas õigus realiseerida nõude täitmiseks kolmandate isikute poolt antud tagatisi, näiteks esitada nõue garantiiandja või laenusaajaga solidaarselt vastutava isiku või kolmandast isikust tagatise andja vastu.243 Samas ei saa kolmas isik pärast kava kinnitamist esitada võlausaldajale tasutud nõude suhtes omakorda nõuet võlgniku vastu244. Selline lahendus väldib olukorda, kus esialgse võla sissenõudmine tooks ikkagi kaasa võlgniku makseraskused. Kui kolmas isik täidab võlausaldaja nõude täielikult või osaliselt ning samal ajal on võlausaldaja nõude täitmine nähtud ette ka saneerimiskava alusel, siis lähevad võlausaldajale kava alusel ette nähtud õigused seaduse alusel üle nõude täitnud kolmandale isikule eeldusel, et kolmanda isiku poolt tehtud maksed ja kava alusel tehtavate maksete väärtus kokku ületavad võlausaldajal kava kinnitamise hetkel olnud nõude summat.245 Eelnõu seletuskirjas näitlikustatakse olukorda kahe juhtumiga. Esiteks, olukord, kus kava alusel nähakse võlausaldajale ette tema nõude rahuldamine 50% ulatuses, lisaks turuintressi tasumine, kolme aasta jooksul alates kava kinnitamisest. Võlausaldaja ei soovi aga nii kaua oodata ja esitab nõude tagamiseks antud garantii alusel garantii andja vastu nõude oma nõude täies ulatuses rahuldamiseks. Garantii andja tasub võlausaldajale kogu viimase nõude. Niipea kui garantii andja on tasunud kogu võlgniku nõude, lähevad võlausaldajale kava alusel kuulunud õigused (nõude täitmine 50% ulatuses, millele lisandub turuintress, kolme aasta jooksul alates kava kinnitamisest) seaduse alusel üle kolmandale isikule. Kui kava täidetakse, siis hüvitatakse kolmandale isikule 50% nõudest, mille ta täitis võlausaldajale. Kui kava alusel ette nähtud nõude täitmine ei läheks seaduse alusel üle kolmandale isikule, saaks võlausaldaja oma nõude rahuldatud 150% ulatuses, samal ajal kui kolmas isik võib oma regressnõudest ilma jääda. Teisel juhtumil on kavas samuti ette nähtud, et võlausaldaja nõue tasutakse 50% ulatuses koos turuintressiga kolme aasta jooksul alates kava kinnitamisest. Võlausaldaja nõuab garantii andjalt nõude täitmist ülejäänud 50% ulatuses ja garantiiandja ka tasub 50% võlausaldaja 242 Töörühma analüüs lk 51. 243 Hollandi seaduseelnõu Art 370 lg 2 esimene lause. 244 Hollandi seaduseelnõu Art 370 lg 2 teine lause. 245 Hollandi seaduseelnõu Art 370 lg 2 kolmas lause. 145 nõudest. Sellisel juhul on võlausaldaja poolt saadav väärtus täpselt sama kui tema esialgne võlgniku vastu suunatud nõue: 50% kava alusel ja 50% garantii alusel. Sellisel juhul ei lähe võlausaldajal kava alusel olevad nõuded üle kohustuse täitnud kolmandale isikule. Kui õigused ka sellisel juhul läheksid võlausaldajale üle, saaks võlausaldaja nõue rahuldatud üksnes 50% ulatuses ning käenduse, garantii või muu tagatise väärtus muutuks mõttetuks.246 Paragrahvi 49 lõikest 1 kustutatakse tekstiosa „või mis oli olemas enne saneerimiskava kinnitamist.“. Kehtiva SanS § 49 lõige 1 kohaselt ei saa saneerimiskava kehtivuse ajal esitada pankrotiavaldust nõude alusel, mille kohta saneerimiskava kehtib või mis oli olemas enne saneerimiskava kinnitamist. Säte vajab muutmist, kuivõrd saneerimismenetlus ei pea hõlmama kõiki ettevõtja vastu suunatud nõudeid. Seega on võimalik olukord, kus võlgniku vastu on tekkinud enne saneerimismenetluse algatamist nõue, mis ei ole hõlmatud saneerimiskavaga, kuid võlausaldaja ei saa nimetatud nõude alusel taotleda pankroti väljakuulutamist, sest kehtiv § 49 lõige 1 keelab sellise võimaluse. Puudub põhjendus, miks ei võiks võlausaldaja, kellel on selge ja põhjendatud nõue võlgniku vastu, mis on tekkinud enne saneerimismenetluse algatamist ning mis ei ole hõlmatud saneerimiskavaga, esitada võlgniku vastu pankrotiavaldust. Veelgi enam, juhul kui võlgnik ei suuda täita saneerimismenetlusele eelnevaid põhjendatud kohustusi, mida saneerimiskavaga ei hõlmata, on saneerimismenetluse läbiviimine rohkem kui küsitav247. Paragrahvi 49 lõiget 7 täiendatakse tulenevalt saneerimisseaduse täiendamisega §-ga 61. Kaebeõiguse ulatus on reguleeritud sarnaselt PankrS §-s 32 sätestatule. Paragrahvi 50 lõike 2 muudatus on seotud terminoloogilise muudatusega SanS §-s 1, millest tulenevalt asendatakse sõna „ettevõteˮ sõnaga „ettevõtjaˮ. Paragrahvi 50 lõike 6 esimeses lauses viidatakse lisaks SanS §-dele 17−19 ka §-le 191, mis sätestab kohtu järelevalve saneerimisnõustaja üle ja saneerimisnõustaja kutsekindlustuse nõude. SanS §-de 17−191 nõuded peaksid kehtima sõltumata sellest, kas tegemist on saneerimiskava kinnitamise või saneerimiskava üle järelevalve teostamisega. Paragrahvi 50 lõiget 6 teist lauset muudetakse ja täiendatakse kolmanda lausega, reguleerimaks täpsemalt saneerimisnõustajale järelevalve perioodi eest tasu maksmist. Järelevalve tasu tuleks kindlaks määrata vastavalt järelevalve sisule ja perioodiliselt. Saneerimisnõustaja peab tasu suurust põhjendama, näidates ära järelevalve ülesanded ja kuluva aja. 248Järelevalve tasu suurust reguleeritakse saneerimisnõustaja tasu ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise korra ning tasu piirmäärade määruse (SanS § 18 lg 4) § 9 lõikes 2. Paragrahvi 50 täiendatakse lõikega 7, millega sätestatakse ettevõtja, võlausaldaja ja saneerimisnõustaja määruse peale määruskaebuse esitamise õigus, millega kohus määrab kindlaks saneerimisnõustaja tasu saneerimiskava üle teostatava järelevalve perioodi puhul. 246 Hollandi seaduseelnõu seletuskiri lk 40. 247 Töörühma analüüs, lk 290 248 Töörühma analüüs lk 446. 146 Direktiivi artikli 27 lg 4 teise lause kohaselt peavad liikmesriigid tagama haldurite ja nõustajate tasustamise vaidluste lahendamiseks asjakohaste menetluste olemasolu. Põhjenduspunktis 89 on selgitatud, et vaidlusi nõustaja tasu üle ei pea käsitlema teiste menetluste suhtes prioriteetsena. Kehtiva õiguse kohaselt järelevalveperioodi eest makstava saneerimisnõustaja tasu ja kulutuste hüvitamise määruse peale kaebust esitada ei saa. Samas saneerimiskava kinnitamise ja sellele eelneva perioodi eest saneerimisnõustaja tasu ja kulutuste väljamõistmise määruse peale kaebamise õigus on sätestatud (vt SanS § 18 lg 6). Samamoodi peaks kaebeõigus olema tagatud ka järelevalve teostamise eest väljamõistetava tasu ja kulutuste määruse puhul. Sarnaselt SanS § 18 lõike 6 täiendamisele peaks ka siin olema kaebeõigus lisaks ettevõtjale ja saneerimisnõustajale endale ka võlausaldajal (vt SanS § 18 lg 6 täiendamise seletusi). Tagatud peaks olema vähemalt ühekordne, st ringkonnakohtusse kaebamise õigus, samamoodi ja samadel põhjustel nagu SanS § 18 lõike 6 puhul (vt SanS § 18 lg 6 selgitusi). Seadust täiendatakse §-ga 501, millega reguleeritakse juba kinnitatud saneerimiskava muutmise võimalused. Kehtiv saneerimisseadus ei sätesta juba kinnitatud saneerimiskava muutmise võimalusi. Samas on praktikas esinenud olukordi, kus see on vajalik. Nii on Riigikohus pidanud saneerimiskava muutmist võimalikuks analoogia alusel võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seaduse §-s 35 sätestatu kohaselt.249 Ka saneerimisseaduses peaks olema reguleeritud kinnitatud saneerimiskava muutmine. Samuti võib kinnitatud saneerimiskava muutmine olla vajalik tulenevalt praegusest majanduslikust olukorrast, mis on ettevõtjad pannud olukorda, millega nad saneerimiskava kinnitamise ajal arvestada ei saanud ja mistõttu võib saneerimiskava täitmine olla komplitseeritud või võimatu. Sättega nähakse ette kaks võimalust. Esiteks kava lihtsustatud muutmine võlausaldaja nõusolekul või võlausaldaja nõusolekuta, kui tegemist on muudatusega, mis ei mõjuta võlausaldajate õigusi (lõige 1). Teiseks kava muutmine uute nõuete lisamiseks (lõiked 2−4). Lõikes 1 sätestatakse, et saneerimiskava võib muuta üksnes juhul, kui kava muutmisega nõustub võlausaldaja, kelle õigusi soovitakse kava muutmisega kitsendada. Erandina võib saneerimiskava muuta võlausaldaja nõusolekuta, kui muudatus ei mõjuta oluliselt võlausaldaja õigusi. Näiteks võib ettevõtja jõuda kokkuleppele ühe võlausaldajaga maksete tegemise tähtaja pikendamises. Selline muudatus teisi võlausaldajaid ei puuduta ning piisav võiks olla konkreetse võlausaldaja nõusolek. Sarnased kava muutmise alused on ette nähtud ka Soome saneerimisseaduses (YSL § 63). Erinevalt Soome saneerimisseadusest ei sätestata Eesti saneerimisseaduses, et võlausaldaja nõusolek ei ole vajalik ainult siis, kui tegemist on väikese nõudega võlausaldajaga. Esiteks ei ole Eesti saneerimisseaduses defineeritud, milline võlausaldaja klassifitseeruks väikese nõudega võlausaldajaks. Teiseks on võimalik ka olukord, kus muudatus puudutab küll suure nõudega võlausaldajat, kuid ei oma sellegipoolest võlausaldaja õigustele olulist mõju ega kahjusta teda. 249 RKTKo 2-16-10124, p 18. 147 Saneerimiskava muutmisel tuleb arvestada ka sellega, et kui ühe võlausaldaja suhtes tehtud muudatuse tagajärjel jäävad teised võlausaldajad halvemasse olukorda, siis peab kava muutmiseks saama ka nende nõusoleku. Saneerimiskava muutmiseks muudab kohus saneerimiskava kinnitamise määrust vastavalt TsMS §-s 480 sätestatule. Seega saab määruse peale ka määruskaebuse esitada üksnes osas, mida muudeti. Lõikes 2 sätestatakse võimalus muuta juba kohtu poolt kinnitatud saneerimiskava. Kehtiv regulatsioon saneerimiskava muutmist ei võimalda. Praktikas võib aga saneerimiskava muutmine olla vajalik saneerimise eesmärkide saavutamiseks. Nii on ka Riigikohus leidnud, et saneerimise loogikaga ei oleks kooskõlas, kui kava ei oleks võimalik hiljem laiendada lisandunud või esialgu kavast välja jäänud nõuetele, kuna nende maksmapanek täies ulatuses võiks saneerimise eesmärgi nurjata, ning pidanud võimalikuks ka saneerimiskava muutmist sarnaselt kava kinnitamisega. Seejuures on Riigikohus kohaldanud analoogia alusel võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seaduse § 35.250 Kava muutmine on vajalik, kui ettevõtte majanduslik olukord oluliselt muutub ning varasema saneerimiskava täitmine võib osutuda võimatuks. Selline olukord võib tekkida nii üldise majandusliku olukorra kui ka mõne ootamatu sündmuse tagajärjel. Saneerimiskava muutmise võimaldamise eesmärk on tagada saneerimismenetluse vajalik paindlikkus. Saneerimiskava peaks saama muuta, lisades kavasse selliseid nõudeid, mis olid saneerimisavalduse esitamise ajal olemas, kuid jäid mingil põhjusel kavast välja. Kava muutmine peaks olema võimalik eelkõige siis, kui selliste nõuete hõlmamata jätmine takistaks või muudaks võimatuks olemasoleva saneerimiskava täitmise ja seega välistaks saneerimise edukuse. Riigikohtu hinnangul saab saneerimismenetluses reeglina ümber kujundada üksnes saneerimismenetluse algatamise ajaks sissenõutavaks muutunud nõudeid, st mitte nõudeid, mis ei ole veel muutunud sissenõutavaks või ei ole isegi tekkinud.251 Lõikes 2 aga sätestatakse, et saneerimiskava saab täiendada ka nõuetega, mis olid küll saneerimisavalduse esitamise seisuga olemas, kuid mis ei olnud veel sissenõutavaks muutunud. Ettepaneku eesmärk on võimaldada kaasata ka tingimuslikke nõudeid, näiteks garantiist ja käendusest tulenevaid nõudeid. Arvestades menetluste ja füüsilise ning juriidilise isiku võlgade struktuuri keerukust ja erinevust, ei ole saneerimismenetluses põhjendatud täielik analoogia kehtiva VÕVS § 35 lõikega 1 (FIMS § 35 lg 1), mille kohaselt võivad nii võlgnik, nõustaja kui võlausaldaja asjaolude muutumise korral esitada kohtule taotluse kava või selle tähtaja muutmiseks. Antud võimaluse andmine saneerimismenetluses võib põhjustada menetluse väärkasutusi, kuna kord kinnitatud saneerimiskava püütakse nii ettevõtja kui võlausaldajate poolt pidevalt „ümber vaadata“, tuginedes asjaolude muutumisele. Seetõttu peaks kava olema võimalik muuta üksnes selliste nõuete suhtes, mis olid olemas enne saneerimisavalduse esitamist. 250 RKTKo 2-16-10124, p 18.3. 251 RKTKm 3-2-1-25-11, p 45. 148 Kui juba kinnitatud saneerimiskava saaks muuta ka selliste nõuete lisamiseks, mida enne saneerimismenetluse algatamist ei olnud, paneks see vastavad võlausaldajad väga ebakindlasse olukorda. Juba lepingu sõlmimisel oleks teada, et võlausaldaja nõuet võidakse ümber kujundada. On võimalik, et võlausaldajad soovivad seetõttu näiteks rohkem ettemakse või saneeritava ettevõtjaga ei julgeta üldse koostööd teha, mis omakorda raskendab ettevõtja edukat saneerimist. Saneerimiskava muutmine peaks toimuma samadel tingimustel nagu saneerimiskava kinnitamine. Seega tuleb korraldada saneerimiskava koostamine, vastuvõtmine ja kohtu poolt kinnitamine vastavalt SanS §-des 20−37 sätestatule. Arvestades, et hõlmatakse uusi nõudeid, on vajalik ka võlausaldajate teavitamine ning neile võimaldada nõude suhtes vastuväiteid esitada. Seetõttu peab täitma ka SanS §-des 11−13 sätestatud nõuded. Selleks algatab kohus kava muutmise määrusega, mis sarnaneb saneerimismäärusega. Selles määruses tuleks nimetada ka kava muutmisega seonduvad tähtajad jms. Menetlusökonoomiast lähtuvalt tuleks kaasata need võlausaldajad, keda kava muutmine puudutab. Saneerimiskava muutmiseks muudab kohus saneerimiskava kinnitamise määrust vastavalt TsMS §-s 480 sätestatule. Seega saab määruse peale ka määruskaebuse esitada üksnes osas, mida muudeti. Saneerimiskava muutmise võimalikkus on tavapärane ka mitmetes teistes riikides ning soovituslik rahvusvaheliste suuniste kohaselt. Soome seaduse kohaselt võib kinnitatud saneerimiskavas ette nähtud maksegraafikut muuta üksnes võlausaldaja nõusolekul, kelle õigusi maksegraafiku muutmine rikub. Võlausaldaja nõusolekut ei ole vaja, kui võlausaldaja nõue on väike (insignificant to its amount) ja muudatus ei mõjuta võlausaldaja õigusi oluliselt.252 Kui võlausaldaja nõude suurus on erinev sellest, mis lisati saneerimiskavasse, siis muudetakse kava võlausaldaja või võlgniku nõudel253. USA seaduse kohaselt on kava esitajal õigus kava muuta enne selle kinnitamist. Kava muutmine peab järgima kavale esitatavaid nõudeid (§-des 1122 ja 1123).254 Pärast kava kinnitamist võib kava muuta enne selle olulises osas täitmist eeldusel, et kava muutmine jälgib kava vastuvõtmisele esitatavaid nõudeid (§-des 1122 ja 1123).255 Kinnitatud kava muutmise peab omakorda kinnitama kohus (vastavalt §-le 1129) selleks, et kava muutmine jõustuks. Läti seaduse kohaselt on kava muutmine võimalik, kuid võlgnik peab kava muutmiseks järgima kava vastuvõtmise kohta kehtivaid sätteid (§ 42) ning esitama muudetud kava koos saneerimisnõustaja arvamusega kohtule kinnitamiseks256. Leedu seaduse kohaselt võib saneerimiskava muuta. Kava muutmisele kohaldatakse kava vastuvõtmisele ja kinnitamisele kohalduvaid norme (art 112). Skandinaavia-Balti suuniste kohaselt võib kinnitatud saneerimiskava muuta üksnes nende võlausaldajate nõusolekul, kelle õigusi kava muutmine negatiivselt mõjutab (suuniste p 12).257 252 Soome saneerimisseadus § 63 lg 2. 253 Soome saneerimisseadus § 63 lg 3. 254 USA pankrotikoodeksi § 1127 (a). 255 USA pankrotikoodeksi § 1127 (b). 256 Läti pankrotiseadus § 47. 257 Skandinaavia-Balti suunised, p 12. 149 UNCITRAL-i suunistes on leitud, et maksejõuetusõigus peaks olema piisavalt paindlik ning tagama, et võlausaldajatele vastuvõtmiseks esitatud kava saaks läbi rääkida. Kui kava vastuvõtmine on piiratud üksnes kava vastuvõtmisega esitatud kujul, mistõttu kava muutmiseks läbirääkimiste pidamisel ei ole mõtet, võib selline piirang vähendada võlausaldajate poolt kava vastuvõtmise võimalusi. Paindlikkust lisaks nt võimalus, et enamik võlausaldajaid saab hääletada kava vastuvõtmiseks määratud hääletustähtaja edasilükkamise poolt, kui selgub, et kava muutmiseks tuleks pidada täiendavaid läbirääkimisi, mis suurendavad kava vastuvõtmise tõenäosust. Samas peaks kava vastuvõtmiseks määratud tähtaja edasilükkamine olema võimalik siiski piiratud juhtudel ja olema piiratud kava hääletustähtaja edasilükkamisega teatud arv kordi, koos ajaliste piirangutega, et tagada saneerimismenetluse kiirus ja välistada kava muutmise võimaluse ärakasutamine.258 2019. aastal oli saneerimismenetluse järelevalve menetluses 23 asja. Arvestades olukorra muutumise kiirust, võib eeldada, et 2020. aastal on järelevalvemenetluses umbes sama palju asju. Seega puudutab muudatusettepanek umbes 23 ettevõtjat ja nende võlausaldajaid. Paragrahvi 51 lõike 2 esimest lauset täiendatakse seoses SanS § 11 lõike 6 lisamisega. SanS § 51 lõike 2 kohaselt langevad tagasiulatuvalt ära kõik saneerimismenetluse algatamise tagajärjed, kui kohus saneerimiskava tühistab. Pankrotiseaduses ja täitemenetluse seaduses sätestatud tagasivõitmise tähtaegade pikenemine ei peaks aga ära langema, sest see looks jällegi võimaluse saneerimismenetluse kuritarvitamiseks, mis on aga vastupidine SanS § 11 lõike 6 lisamise eesmärgile. Paragrahvi 51 täiendatakse lõikega 4 seoses saneerimisseaduse täiendamisega §-ga 61. Saneerimisseaduses ei ole SanS § 51 alusel menetluse lõpetamise määruse korral määruskaebeõiguse kohta reeglit sätestatud. Seega kohaldub tsiviilkohtumenetluse seadustik. Tegemist on menetlust lõpetava määrusega ning TsMS § 660 lg 3 lause 1 ja § 696 lg 3 lause 1 alusel saab määruskaebuse esitada nii maakohtu kui ringkonnakohtu määruse peale. Seega on tagatud kahekordne kaebeõigus. Kaebeõiguse ulatust ei muudeta. Sätet täiendatakse seoses SanS § 61 lisamisega, mille kohaselt sätestatakse kaebeõigused edaspidi saneerimisseaduses. Paragrahv 52 sõnastatakse ümber ja sedastatakse, et kui saneerimiskava tühistatakse ja sellele järel kuulutatakse ettevõtja suhtes välja pankrot, loetakse kaitstuks saneerimisnõustaja, eksperdi ja järelevalvet teostava saneerimisnõustaja nõue tasu ja kulutuste hüvitamise kohta. Eelnõuga kustutatakse kehtiv piirang, et pankroti väljakuulutamine peaks toimuma 3-kuulise perioodi jooksul. Regulatsiooni muutmise vajadus tuleneb asjaolust. et kuna nii saneerimisnõustaja tasu, eksperdi tasu kui ka järelevalvet teostava saneerimisnõustaja tasu määrab kindlaks kohus oma määrusega, ei ole põhjendatud SanS §-s 52 sätestatud ajaline piirang vastava nõude kaitsmiseta tunnustatuks lugemiseks pankrotimenetluses. Seda põhjusel, et PankrS § 103 lõike 4 kohaselt on kohtumäärusel, millega vastavad tasud kindlaks määratakse, 258 UNICITRAL suunised, lk 225, p 52. 150 eelist andev toime (PankrS § 103 lõige 4) ning puudub põhjendus viidatud kolmekuuliseks ajaliseks piiranguks259. Seadust täiendatakse paragrahviga 56, milles nähakse ette üleminekuperiood tulenevalt saneerimisnõustajate nimekirja loomisest. Lõikes 1 sätestatakse, et kohtu kohustus valida saneerimisnõustaja saneerimisnõustajate nimekirjast rakendub alates kahe aasta möödumisest seaduse jõustumisest. Üleminekuperiood on vajalik andmaks nõustajatele piisavalt aega enda nimekirja võtmiseks, sh eksamite ja koolituste läbimiseks, ning võimaldamaks vahepealsel ajal kohtul valida saneerimisnõustajaid ka nimekirja väliselt, kuivõrd ei ole teada, kui kiiresti ja millises ulatuses saneerimisnõustajate nimekiri kujuneb. Eelduslikult, kui nimekirja tekib juba saneerimisnõustajaid, hakkavad kohtud nimekirja ka kohe kasutama. Kui kohus nimetab isiku nimekirja väliselt, peab isik vastama kuni 31.12.2021 kehtinud saneerimisseaduse § 15 lõigetes 3 ja 7 nimetatud tingimustele (haridusnõuded jne). Sellega on ühtlasi tagatud, et kohus hindab nõustaja nimetamisel ka seda, et ta oleks saanud asjakohase koolituse ja tal oleks vajalikud erialased teadmised oma ülesannete täitmiseks. Seejuures võib nõustaja koolituse, kvalifikatsiooni ja erialased teadmised saada ka kutsealal töötamise kaudu. Sellega on tagatud ka üleminekuperioodil direktiivi artikli 26 lõike 1 punktist a tulenevate nõuete täitmine. Lõikes 2 sätestatakse, et kutsekindlustuse kohustus (SanS § 171) rakendub üleminekuperioodil nende saneerimisnõustajate puhul, kes on saanud kutsekogu liikmeks ja kantud saneerimisnõustajate nimekirja. Nende isikute suhtes, kes koja kutsekogu liikmeks veel astunud ei ole, kutsekindlustuse kohustust ei rakendata. Pärast üleminekuperioodi lõppu ei ole nendel isikutel, kes kutsekogu liikmeks astunud ei ole, enam võimalik saneerimisnõustajana tegutseda. § 76. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmine Paragrahvi 183 teist lauset täiendatakse tulenevalt sellest, et füüsilisest isikust võlgniku maksejõuetusmenetluses hakkab ajutise halduri ülesandeid täitma usaldusisik, mistõttu on usaldusisikul ka õigus tasu ja kulutuste hüvitamisele sarnaselt ajutisele haldurile. Paragrahvi 3111 lõiget 6 ja 336 lõiget 5 täiendatakse selliselt, et ka saneerimisnõustajale ja usaldusisikule toimetatakse menetlusdokumendid reeglina kätte elektrooniliselt ning saneerimisnõustajal ja usaldusisikul on kohustus suhelda kohtuga elektrooniliselt. Puudub mõistlik põhjus, miks haldurite puhul selline kohustus on seatud, kuid saneerimisnõustajate ja usaldusisikute puhul mitte. Samuti võib eeldada, et praktikas see juba selliselt toimub ning suuri muutusi seega kaasa ei too.260 § 77. Töötuskindlustuse seaduse muutmine Paragrahvi 19 täiendatakse punktiga 31 seoses maksejõuetusavalduse loomisega. Kuigi FIMS § 14 lõige 1 viitab PankrS §-le 15 ja FIMS § 17 lõige 1 viitab pankrotiseaduses pankrotiavalduse 259 Töörühma analüüs, lk 323−324 260 Töörühma analüüs lk 454 p 8.3.3.1 151 läbivaatamise kohta sätestatule, sh ka PankrS § 27 lõikele 41, on säte vajalik õigusselguse huvides, kuna tegemist on isikutele hüvitise tagamisega tööandja maksejõuetuse puhul. § 78. Võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seaduse kehtetuks tunnistamine Võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seadus (RT I, 06.12.2010, 1) tunnistatakse kehtetuks. Uue seaduse kehtestamine on põhjendatud, kuivõrd füüsilise isiku maksejõuetusmenetlustes tehakse väga ulatuslikke ja põhimõttelist laadi muudatusi. Esiteks muudetakse kõikide füüsilise isiku maksejõuetusmenetluste algatamise viisi. Selleks koondatakse kõikide menetluste avaldused edaspidi üheks avalduseks. Ühe avalduse kaudu omakorda antakse võlgnikule ja kohtule suurem paindlikkus õige menetluse valimiseks ja alustamiseks. Lisaks korraldatakse täielikult ümber füüsilise isiku maksejõuetusalane nõustamine. Vähendatakse nõustavate isikute paljusust ning reguleeritakse usaldusisiku kutse. Seaduse olemus muutub suurel määral. Kehtivas õiguses on võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seadus vähe kasutatud ning võlgnikud eelistavad valdavas enamuses pankrotimenetlust, mis algatatakse ja viiakse läbi pankrotiseaduse alusel. Füüsilise isiku maksejõuetuse seadusega soovitakse seda muuta ning tõsta võlgade ümberkujundamise menetluse kasutatavust ja sellest teadlikkust. Olemasoleva seaduse kehtetuks tunnistamise ja uue seaduse kehtestamise tingib ka see, et kuna tegemist on tavalisele inimesele suunatud seadusega, peab see olema lihtne ja selge. Olemasoleva seaduse muutmisega niivõrd ulatuslikul määral ei oleks see võimalik. § 79. Äriseadustiku muutmine Paragrahvi 1121 pealkirja lisatakse fraas „täisühingu majanduslikud raskused“, mis täiendab senist pealkirja, mis viitab vaid pankrotiavalduse esitamise kohustusele. Muudatus on tingitud asjaolust, et sätte sisu muutub paragrahvi lõikes 1 tehtava täiendusega, mistõttu ei vasta sätte praegune pealkiri eelnõuga ettenähtud regulatsiooni sisule. Paragrahvi 1121 lõiget 1 täiendatakse esimese lausega, mis sedastab, et kui täisühingu majandusolukord on halvenenud ja maksejõuetuse tekkimine tulevikus on tõenäoline, peavad täisühingu seaduslikud esindajad astuma samme majanduslike raskuste ületamiseks, oma likviidsuse taastamiseks, kasumlikkuse parandamiseks ja jätkusuutliku majandamise tagamiseks, sealhulgas kaaluma saneerimisavalduse esitamist. Saneerimise ja maksejõuetuse direktiivi artikkel 19 näeb ette juriidilise isiku juhtide kohustused olukorras, kus maksejõuetus on tõenäoline, sedastades, et liikmesriigid tagavad, et kui maksejõuetus on tõenäoline, peavad juriidilise isiku juhid silmas vähemalt järgmist: a) võlausaldajate, omakapitali omanike ja muude sidusrühmade huvid; b) vajadus astuda samme maksejõuetuse ärahoidmiseks ja c) vajadus vältida tahtlikku või raskest hooletusest tingitud käitumist, mis võib ohustada ettevõtte elujõulisust. Oma olemuselt on tegemist kohustusliku sättega, mille liikmesriigid peavad üle võtma. 152 Kehtivas õiguses tulenevad juriidiliste isikute juhtide kohustused nii saneerimismenetluse käigus kui ka üldised kohustused ja vastutus ettevõtja juhina erinevatest õigusaktidest (nt SanS, ÄS, TsÜS, RPS, VÕS, MKS)261. Kuigi saneerimise ja maksejõuetuse direktiivi artiklist 19 tulenevad põhimõtted on üldises plaanis Eesti õiguskorras juba kehtestatud, on muudatus vajalik tulenevalt kehtivate normide rakendamise efektiivsusest, mis omakorda on seotud laiema õigus- ja ärikultuuriga.262 Teatava erisusena saab aga välja tuua artikli 19 punkti b, millele muudatus tugineb. Juriidilise isiku juhi kohustus astuda samme maksejõuetuse ärahoidmiseks saab endas hõlmata ka kohustust kaaluda ja vajaduse korral esitada saneerimisavaldus. See on üks direktiivi artikli 19 punktis b silmas peetud eesmärkidest. Kohustust kaaluda saneerimismenetluse algatamist Eesti kehtiv õigus sõnaselgelt ei sätesta. Ohuolukord, kus osaühing või aktsiaselts peab võtma samme maksejõuetuse ennetamiseks ja ettevõtja päästmiseks võimalikust maksejõuetusest, kajastub eelkõige ÄS §-des 176 ja 301, mis sätestavad ettevõtja vara vähenemisega kaasnevad otsustusküsimused263. Sõnastuse aluseks on SanS § 2, mis viitab olukorrale, kus ettevõtja majanduslik olukord on halvenenud ning saneerimise eesmärgiks on majanduslike raskuste ületamine, likviidsuse taastamine, kasumlikkuse parandamine ja jätkusuutliku majandamise tagamine. Selliste abinõude kompleksi näitlikustamiseks viiakse sisse saneerimismenetlus, mille eesmärgiks on juhatuse liikmete motiveerimine ja saneerimismenetluse esiletõstmine, millega soovitakse tagada, et teadlikkus maksejõuetuseelsest menetlusest oleks suurem, mis viiks saneerimismenetluse suurema kasutamiseni, mis omakorda võimaldaks makseraskusi ületada ja seeläbi aitaks vältida vajadust viia ettevõtja suhtes läbi pankrotimenetlus. Eelnõuga ettenähtud muudatus on kooskõlas ka direktiivi artikli 19 punktidest a ja c tulenevate nõuetega pidada silmas võlausaldajate huve ja vältida tahtlikku või raskelt hooletut ettevõtja elujõulisust ohustavat käitumist olukorras, kus ettevõtjat ähvardab maksejõuetus. Samuti võimaldab täiendus riigisiseses õiguses täpsustada direktiivi artikli 19 punktis b sätestatud kohustust. Muudatus võimaldab edasi arendada kohtupraktikat ähvardava maksejõuetuse olukorras oleva äriühingu juhtorganite kohustuste suhtes, võimaldades rõhutada juhtorganite vastutust teha majanduslikult keerulises olukorras kaalutletud ning ühingu ja selle võlausaldajate huve arvestavaid otsuseid, otsides samal ajal abi raskuste ületamiseks. Samuti aitab selline muudatus paremini teadvustada saneerimismenetluse olemasolu ja on võimalus raskustes ettevõtja päästmiseks, aidates seeläbi kaasa ka saneerimismenetluste varasema algatamise eesmärgile. Regulatsiooni järgimine juriidilise isiku juhtide poolt oleks tagatud juba kehtivas õiguskorras kehtestatud tsiviilõigusliku, aga ka karistusõigusliku vastutusega äriühingu enda ja tema võlausaldajate ees võimaliku juriidilise isiku juhi kohustuste rikkumise puhuks264. 261 Töörühma analüüs, lk 330-331. 262 Töörühma analüüs, lk 340. 263 Töörühma analüüs, lk 333. 264 Töörühma analüüs, lk 340. 153 Paragrahvi 1121 lõike 3 esimeses lauses tehakse muudatused, mis on tingitud SanS § 1121 lõike 1 täiendamisest. Sätte sisu ei muutu, kuid tulenevalt asjaolust, et pankrotiavalduse esitamise kohustusele lisatakse paragrahvi ka regulatsioon täisühingu majanduslike raskuste kohta, tuleb muuta sättesiseseid viiteid nii, et vaid pankrotiavalduse esitamise kohustuse rikkumise korral ja hädavajalike maksete kriteeriumi ületamisel vastutavad avalduse esitamiseks kohustatud isikud rikkumisega tekitatud kahju eest solidaarselt ja nimetatud vastutus ei laiene muudele maksejõuetuseelsetele sammudele, nt saneerimisavalduse esitamisele. Paragrahvi 180 lõiget 51 täiendatakse esimese lausega ja sedastatakse, et kui osaühingu majandusolukord on halvenenud ja maksejõuetuse tekkimine tulevikus on tõenäoline, peab juhatus astuma samme majanduslike raskuste ületamiseks, oma likviidsuse taastamiseks, kasumlikkuse parandamiseks ja jätkusuutliku majandamise tagamiseks, sealhulgas kaaluma saneerimisavalduse esitamist. Muudatuse aluseks on saneerimise ja maksejõuetuse direktiivi artikli 19 punkt b ning see on seotud ÄS § 1121 lõike 1 ja § 306 lõike 31 täiendamisega, kus tehakse samasisulised muudatused. Kuivõrd nimetatud kolmes sättes lähtutakse samast alusest ja kasutatakse sarnast sõnastust, on vastava muudatuse sisulised põhjendused ära toodud vaid ÄS § 1121 lõike 1 juures. Paragrahvi 306 lõiget 31 täiendatakse esimese lausega ja sedastatakse, et kui aktsiaseltsi majandusolukord on halvenenud ja maksejõuetuse tekkimine tulevikus on tõenäoline, peab juhatus astuma samme majanduslike raskuste ületamiseks, oma likviidsuse taastamiseks, kasumlikkuse parandamiseks ja jätkusuutliku majandamise tagamiseks, sealhulgas kaaluma saneerimisavalduse esitamist. Muudatuse aluseks on saneerimise ja maksejõuetuse direktiivi artikli 19 punkt b ning see on seotud ÄS § 1121 lõike 1 ja § 180 lõike 51 täiendamisega, kus tehakse samasisulised muudatused. Kuivõrd nimetatud kolmes sättes lähtutakse samast alusest ja kasutatakse sarnast sõnastust, on vastava muudatuse sisulised põhjendused ära toodud vaid ÄS § 1121 lõike 1 juures. 4. EELNÕU TERMINOLOOGIA Eelnõuga võetakse kasutusele järgmised terminid: Esmavajalik täitmisele kuuluv leping on leping, mis on vajalik ettevõtja saneerimismenetluses ettevõtja igapäevaseks majandustegevuseks ning mille esemeks on muu hulgas asja, teenuse või muu hüve üleandmine, mille peatamise korral ettevõtja majandustegevus seiskuks. Maksejõuetusavaldus hakkab tähistama füüsilise isiku kõikide maksejõuetuse menetluste, st pankroti-, kohustustest vabastamise ja võlgade ümberkujundamise menetluse algatamise avaldust. Tegemist on ühtse avaldusega, mille alusel on võimalik algatada kõiki nimetatud menetlusi. Füüsiline isik ei esita enam eraldi pankrotiavaldust, kohustustest vabastamise avaldust ega võlgade ümberkujundamise avaldust. Rühmadeülene kohustamine on kindlaks seatud tingimustel põhinev mehhanism, millega võib kohus ettevõtja, võlausaldaja või saneerimisnõustaja avalduse alusel võlausaldajate poolt vastuvõtmata saneerimiskava kinnitada. 154 Uus rahastamine on tehing, millega võlausaldaja rahastas võlgnikku saneerimismenetluses eesmärgiga kinnitada ja täita saneerimiskava. Sellise rahastuse suurus, allikad ning tingimused on kohus saneerimiskavas kinnitanud. Vaherahastamine on tehing, millega võlausaldaja rahastas võlgnikku saneerimismenetluse avalduse esitamise ja saneerimiskava kinnitamise vahelisel perioodil. Rahastus on antud mõistlikel tingimustel ja on viivitamatult vajalik võlgniku ettevõtte tegevuse jätkamiseks või väärtuse säilitamiseks või suurendamiseks. Võlausaldajate parimate huvide testiga tehakse kindlaks, et ükski eriarvamusel olev võlausaldaja ei ole saneerimiskava kohaselt halvemas seisus, kui ta oleks pankrotiseaduses ettenähtud rahuldamisjärkude kohaldamise korral. Pankrotimenetluse kohta võrdlusandmete koostamisel lähtutakse sellest, et pankrotimenetlus viiakse läbi saneerimismenetluse algatamise seisuga, võttes seejuures arvesse ka raha väärtuse muutust ajas. 5. EELNÕU VASTAVUS EUROOPA LIIDU ÕIGUSELE Eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega. Eelnõuga viiakse Eesti õigus vastavusse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2019. a direktiiviga (EL) 2019/1023, mis käsitleb ennetava saneerimise raamistikke, võlgadest vabastamist ja äritegevuse keeldu ning saneerimis-, maksejõuetus- ja võlgadest vabastamise menetluste tõhususe suurendamise meetmeid, ning millega muudetakse direktiivi (EL) 2017/1132 (saneerimise ja maksejõuetuse direktiiv). Direktiivi ja eelnõu vastavustabel on lisatud käesolevale seletuskirjale. Euroopa Liidu õiguses reguleeritakse maksejõuetuse valdkonda ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2015. aasta määrusega (EL) 2015/848 maksejõuetusmenetluse kohta (uuesti sõnastatud) (maksejõuetuse määrus). Maksejõuetuse määrus reguleerib kohalduva õiguse ja kohtualluvuse küsimusi piiriülese iseloomuga maksejõuetusmenetlustes, maksejõuetusregistreid, teisese maksejõuetusmenetluse algatamisega ja piiriüleste võlausaldajatega seotud aspekte ning kontserni liikmete maksejõuetusmenetluste koordineerimist, koostööd ja teabevahetust. Saneerimismenetlus viiakse nimetatud määruse lisasse A, misjärel määrus kohaldub ka saneerimismenetlusele. Käesolevas eelnõus tehakse ettepanekud asjakohaste kaasnevate muudatuste kohta. 6. SEADUSE MÕJUD Seaduse mõjud on lisatud seletuskirjale eraldi dokumendina (Lisa 2). 7. SEADUSE RAKENDAMISEGA SEOTUD RIIGI JA KOHALIKU OMAVALITSUSE TEGEVUSED, EELDATAVAD KULUD JA TULUD Seaduse rakendamisega kaasnevad tulud ja kulud Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Kojale. Seoses saneerimisnõustajate ja usaldusisikute kutsete reguleerimisega kaasnevad kojale täiendavad ülesanded, mida hakatakse rahastama saneerimisnõustajate ja usaldusisikute 155 eksami- ja liikmetasudest. Esimesel aastal, kui saneerimisnõustajate ja usaldusisikutena tegutsevad isikud end vastavas nimekirjas alles arvele võtavad, ei laeku kojale nende liikmemakse vajalikus määras ning koda vajab kutsete süsteemi sissetöötamiseks täiendavat toetust. Selleks esitatakse riigieelarve lisataotlus summas 30 000 eurot. Füüsilisest isikust võlgniku maksejõuetusmenetlustes on kehtiva õiguse alusel ette nähtud riigivahenditest tasu ja kulutuste hüvitamine ajutisele haldurile pankrotiavalduse menetluses ning usaldusisikule kohustustest vabastamise menetluses.265 Lisandub hüvitise maksmise võimalus võlgade ümberkujundamise menetluses, kuid seejuures tuleb eeldada, et võlgade ümberkujundamise menetluses maksab võlgnik üldreeglina ise usaldusisiku tasu ja kulutused. Menetluste arvu kasvu muudatused kaasa ei too, vahendid jaotuvad vaid teisiti. Ühe menetluse kohta jääb endiselt kehtima sama maksimaalne hüvitise maksmise piir (vt FIMS § 62 lg 4, TsMS § 183 lg 2). 8. RAKENDUSAKTID Rakendusaktide kavandid on lisatud käesolevale seletuskirjale (lisa 1). 8.1. Seaduse jõustumisega muutuvad kehtetuks järgmised rakendusaktid: 1) Seaduse jõustumisel muutub kehtetuks VÕVS § 13 lõikes 1 sätestatud volitusnorm võlgade ümberkujundamise avalduse, varanimekirja, võlanimekirja ja ümberkujundamiskava vormide kehtestamiseks ja seega ka justiitsministri 28. märtsil 2011. a vastuvõetud määrus nr 18 „Võlgade ümberkujundamise menetluses kasutatavate vormide kehtestamine“ (RT I, 30.03.2011, 15). 2) Seaduse jõustumisel muutub kehtetuks VÕVS § 19 lõikes 5 sätestatud volitusnorm nõustaja tasu ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise korra ning tasu piirmäärade protsentides kehtestamiseks ja seega ka justiitsministri 4. aprillil 2011. a vastuvõetud määrus nr 21 „Võlgade ümberkujundamise menetluses nõustaja tasu ja tasu piirmäärad ning hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise kord“ (RT I, 08.04.2011, 1). 8.2. Seaduse jõustumisel tuleb kehtestada järgmised rakendusaktid: 1) FIMS § 53 lõike 2 ja 3, § 54 lõike 2, § 55 lõike 2, § 58 lõike 3 ja KTS § 971 lõike 8 (uued volitusnormid) alusel määrus metoodikakomisjoni töö korralduse, usaldusisiku eksami, esmase koolituse ja täiendusõppe nõuete ning kojale makstava tasu suuruse kohta (rakendusakti kavand nr 1 lisatud seletuskirjale); 2) FIMS § 62 lõike 5 (uus volitusnorm) alusel määrus füüsilisest isikust võlgniku pankrotimenetluse eelselt ning kohustustest vabastamise ja võlgade ümberkujundamise menetluses usaldusisiku tasu ning hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise korra kohta (rakendusakti kavand nr 4 lisatud seletuskirjale); 265 Füüsilisest isikust võlgnike kohustustest vabastamise menetluses võimaldatakse usaldusisikutele menetlusabi korras tasu hüvitamist pankrotiseaduse ja teiste seaduste muutmise seadusega (195 SE). 156  3) FIMS § 8 lõike 1 (uus volitusnorm) alusel määrus maksejõuetusavalduse esitamisel ja võlgade ümberkujundamise menetluses kasutatavate vormide kehtestamise kohta (rakendusakti kavand nr 6 lisatud seletuskirjale). 8.3. Seaduse jõustumisel tuleb muuta järgmisi rakendusakte: 1) KTS § 95 lõike 3 (volitusnormi muutmine) alusel muuta justiitsministri 11. oktoobri 2010. a määrust nr 33 „Pankrotihalduri eksami erialateadmiste testi valdkonnad ja hindamise kord“ (rakendusakti kavand nr 2 lisatud seletuskirjale); 2) KTS § 97 lõike 1 (volitusnormi muutmine) alusel muuta justiitsministri 21. mai 2010. a määrust nr 17 „Nõuded pankrotihalduri täiendusõppele ja täiendusõppe maht“ (rakendusakti kavand nr 3 lisatud seletuskirjale); 3) SanS § 18 lõike 4 (volitusnorm ei muutu) alusel muuta justiitsministri 9. jaanuari 2009. a määrust nr 1 „Saneerimisnõustaja ja eksperdi tasude ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise kord ning tasude piirmäärad“ (rakendusakti kavand nr 5 lisatud seletuskirjale). Nimetatud määrus on kehtestatud ka SanS § 33 lõike 3 alusel, mis tunnistatakse eelnõuga kehtetuks. Selle tulemusel ei reguleerita nimetatud määruses enam eksperdiga seonduvat ning vastav regulatsioon jäetakse välja; 4) Eesti Panga presidendi 29. mai 2014. a määruse nr 7 „Krediidiasutuse bilansi täiendava aruandluse kehtestamine“ § 10 lõike 13 punktis 6 asendatakse viide võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seadusele viitega füüsilise isiku maksejõuetuse seadusele. 9. SEADUSE JÕUSTUMINE Seaduse jõustumiseks on planeeritud 2022. aasta 1. jaanuar. Jõustumistähtaja valikul on arvestatud direktiivi ülevõtmise tähtajaga ning muudatuste ulatuslikkusega. Seejuures direktiivi üldine (on erisusi) ülevõtmise tähtaeg on direktiivi artikli 34 lõike 1 alusel 17. juuli 2021. a. Eesti on direktiivi artikli 34 lõike 3 alusel teavitanud komisjoni direktiivi ülevõtmise tähtaja pikendamise vajadusest 1 aasta võrra, s.o 17. juulini 2022. a. 10. EELNÕU KOOSKÕLASTAMINE, HUVIRÜHMADE KAASAMINE JA AVALIK KONSULTATSIOON Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks kõikidele ministeeriumidele ja arvamuse avaldamiseks Riigikohtule, Tallinna Ringkonnakohtule, Tartu Ringkonnakohtule, Harju Maakohtule, Pärnu Maakohtule, Tartu Maakohtule, Viru Maakohtule, Tallinna Halduskohtule, Tartu Halduskohtule, Eesti Kohtunike Ühingule, Õiguskantsleri Kantseleile, Konkurentsiametile, Eesti Advokatuurile, Eesti Advokatuuri maksejõuetusõiguse komisjonile, Eesti Juristide Liidule, Eesti Kaubandus-Tööstuskojale, Notarite Kojale, Teenusmajanduse Kojale, Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Kojale, Tartu Ülikooli õigusteaduskonnale, Tallinna Tehnikaülikooli õiguse instituudile, Eesti Võlausaldajate Liidule, Eesti Võlanõustajate Liidule, Eesti Pangaliidule, Finantsinspektsioonile, Riigiprokuratuurile, Politsei- ja Piirivalveametile, Vabaühenduste Liidule, Maksu- ja Tolliametile, Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusele, Eesti 157 Tööandjate Keskliidule, StartUp Estoniale, Paul Varulile, Kersti Kerstna-Vaksile, Eesti Kindlustusseltside Liidule ning Harju Ettevõtlus- ja Arenduskeskusele. Algatab Vabariigi Valitsus „........”...........................” 2021. a. 158  Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse eelnõu seletuskirja juurde Lisa 1 Rakendusakti kavandid Kavand 1 Metoodikakomisjoni töö korraldus, usaldusisiku eksami, esmase koolituse ja täiendusõppe nõuded ning kojale makstava tasu suurus Määrus kehtestatakse füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse §-de 53 lõigete 2 ja 3, 54 lõike 2, 55 lõike 2 ja 58 lõike 3 ning kohtutäituri seaduse § 971 lõike 8 alusel. 1. peatükk Metoodikakomisjon § 1. Metoodikakomisjoni kokkukutsumine ja koosoleku pidamine (1) Metoodikakomisjoni koosoleku kutsub kokku komisjoni esimees. Metoodikakomisjoni koosolek kutsutakse kokku vähemalt üks kord aastas. (2) Metoodikakomisjoni töökorra määrab metoodikakomisjoni esimees. (3) Metoodikakomisjoni koosolek toimub koja asukohas, kui komisjoni esimees ei ole teatanud komisjoni liikmetele ja eksami sooritajatele teist koosoleku toimumise kohta. Koosolek võib toimuda elektrooniliselt. (4) Kui koosolek ei ole otsustusvõimeline, määrab metoodikakomisjoni esimees viivitamata uue koosoleku toimumise aja. Uus koosolek peab toimuma hiljemalt kahe nädala jooksul. (5) Metoodikakomisjoni koosolek protokollitakse. § 2. Metoodikakomisjoni liikmete nimetamine (1) Metoodikakomisjoni usaldusisikutest liikmed ja asendusliikmed nimetab minister Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja (edaspidi koda) ettepanekul. Kohtunikust liikme ja asendusliikme nimetab kohtute täiskogu. Õigusteadlasest liikme ja asendusliikme nimetab Tartu Ülikooli õigusteaduskonna nõukogu. (2) Igale metoodikakomisjoni liikmele nimetatakse asendusliige. (3) Metoodikakomisjoni koja esindajast liiget asendab koja esindajast asendusliige, usaldusisikust liiget asendab usaldusisikust asendusliige ja kohtunikust liiget asendab kohtunikust asendusliige. Valdkonna eest vastutava ministri määratud isikut asendab valdkonna eest vastutava ministri määratud asendusliige. 1 § 3. Metoodikakomisjoni liikmele kulutuste hüvitamine (1) Metoodikakomisjoni kuulumisega ja seal kohustuste täitmisega kaasnevad vajalikud ja tõendatud kulutused hüvitab koda usaldusisikutelt kogutud liikmemaksu või eksami ja esmase koolituskava eest makstava tasu arvelt. (2) Metoodikakomisjonis kohustuste täitmisega kaasnevad kulutused hüvitatakse kuludokumentide alusel. 2. peatükk Eksam ja esmane koolitus § 4. Usaldusisiku eksami korraldus (1) Eksamid korraldatakse Justiitsministeeriumi ettepanekul või koja algatusel. Usaldusisiku eksam korraldatakse vähemalt üks kord aastas. Eksami toimumise aja ja koha ning eksamil osalemiseks vajalike dokumentide loetelu ja dokumentide esitamise tähtaja määrab metoodikakomisjon vähemalt kaks kuud enne eksami toimumist. Teade eksami toimumise kohta avaldatakse koja veebilehel. (2) Eksami kuulutab välja metoodikakomisjon. Eksami ajakava otsustab komisjon enne eksami toimumist. (3) Eksamite korraldamiseks koostab metoodikakomisjon eksami kirjaliku osa kohta programmi. (4) Eksamil käsitletavate valdkondade loetelud ja programm ning eksami tegemise tingimused on avalikud ning nendega võib eelnevalt tutvuda iga isik, kes soovib eksamit sooritada. Testi küsimused, kaasusülesanded ja vestluse küsimused ei kuulu avaldamisele, kui metoodikakomisjon ei otsusta teisiti. (5) Testi küsimused ja kaasusülesanded koostatakse lähtudes lõikes 3 nimetatud programmist. (6) Metoodikakomisjoni otsused, eksamitööd ja muud asjakohased materjalid säilitatakse Koja kantseleis kuni 8 kuud pärast eksamitulemuste välja kuulutamist metoodikakomisjoni poolt. (7) Eksamitöödega on võimalik tutvuda koja kantseleis 20 päeva jooksul pärast tulemuse teatavaks tegemist metoodikakomisjoni esimehe määratud korras. Eksamitöid ega nende koopiaid eksamineeritavatele ei väljastata. § 5. Eksami sooritamiseks makstud tasu tagastamine Kojal on õigus isikule füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse § 43 lõikes 4 nimetatud tasu tagastada eksamile mõjuval põhjusel mitte ilmumise korral. Mõjuvaks põhjuseks loetakse kas ravikindlustuse seaduse tähenduses töövõimetuslehe olemasolu eksami päeval või muud dokumentaalselt tõestatud 2 vääramatu jõu põhjustatud juhtumit, mis takistas isikul eksamil osalemist. Tasu tagastamiseks kohustub eksamineeritav esitama metoodikakomisjonile töövõimetuslehe või muu asjakohase dokumendi hiljemalt kümnendaks tööpäevaks alates töövõimetuslehe või muu asjakohase dokumendi väljastamisest. § 6. Eksamile registreerumine ja mitteilmumise tagajärjed (1) Isik, kes soovib eksamit sooritada, esitab eksami väljakuulutamise järel metoodikakomisjoni poolt kehtestatud tingimustel ja ajal komisjonile avalduse eksamile pääsemiseks. (2) Eksamile registreerumiseks antakse vähemalt 30 päeva. (3) Metoodikakomisjon otsustab isiku eksamile lubamise 30 päeva jooksul pärast avalduste esitamise tähtaja lõppu. (4) Kui isik ei ilmu eksamile, loetakse eksam mittesooritatuks. Isik saab sooritada korduseksami. § 7. Eksami sisu (1) Eksam koosneb erialateadmiste testist ja vestlusest. (2) Erialaste teadmiste test on eksami kirjalik osa, milles eksamineeritav täidab õigusteoreetilisi küsimusi sisaldava valikvastustega testi ja lahendab kaasusülesande. Testi tegemisel abimaterjalide kasutamise otsustab metoodikakomisjon. (3) Vestluse käigus hinnatakse eksamineeritava isiksuseomadusi usaldusisikuna tegutsemiseks. Vestlusel võib esitada küsimusi erialateadmiste testi vastuste täpsustamiseks. Eksami vestluse osa võetakse vastu metoodikakomisjoni koosolekul. § 8. Erialateadmiste testi valdkonnad Erialateadmiste testiga kontrollitakse usaldusisiku eksamil osaleja erialateadmisi järgmistes valdkondades: 1) pankrotiõigus, sh ajutise halduri ülesanded ja tagasivõitmise võimaluste hindamine; 2) kohustustest vabastamise menetlus; 3) võlgade ümberkujundamise menetlus; 4) täitemenetlus; 5) tsiviilõiguse üldosa; 6) võlaõigus, sh tarbijakrediidi õigus; 7) perekonnaõigus, sh ühisvara regulatsioon; 8) pärimisõigus; 9) tööõigus; 10) tsiviilkohtumenetlus, sh hagita menetlus. § 9. Hindamise kord 3 (1) Erialateadmiste testi ja iga kaasuse lahendust hinnatakse kuue palli süsteemis järgmiselt: 6 palli – suurepärane; 5 palli – väga hea; 4 palli – hea; 3 palli – rahuldav; 2 palli – kasin; 1 pall – puudulik. (2) Erialateadmiste testi hindamiseks kinnitab komisjon koos erialateadmiste testi küsimustega vajalike punktide arvu eri pallide saamiseks. Erialateadmiste testi koondhinne saadakse, jagades komisjoniliikmete antud pallide kogusumma testi hinnanud komisjoniliikmete arvuga. (3) Iga kaasusülesande lahendust hindab iga komisjoniliige eraldi. Iga kaasusülesande lahenduse eest antud pallid liidetakse ja saadud arvu hindajate arvuga jagades saadakse kaasusülesande koondhinne. (4) Kui komisjoniliikmete antud hinded erinevad rohkem kui 2 palli võrra, loetakse testi või kaasusülesande vastus ühiselt läbi ning hinnatakse enamuse otsuse alusel. (5) Valikvastustega testi ja iga kaasuse koondhinne arvutatakse täpsusega kaks kohta pärast koma. (6) Kui valikvastustega testi koondhinne on alla 3 palli, siis kaasusülesannete lahendusi ei hinnata. Sel juhul loetakse eksam mittesooritatuks. Vestlusele lubatakse üksnes need kandidaadid, kelle valikvastustega testi ja kaasusülesannete lahendust on hinnatud vähemalt 3 palliga („rahuldav“). (8) Kui isik ei soorita koondhindele vähemalt 3 palli kas valikvastustega testi või kaasusülesandeid, võib ta korduseksamil sooritada üksnes selle eksami osa, mille koondhinne jäi alla 3 palli. (8) Vestlus hinnatakse sobivaks või mittesobivaks. Vestlus hinnatakse sobivaks, kui vähemalt pooled koosolekul osalenud komisjoni liikmetest on hinnanud eksamineeritava isiksuseomadusi sobivaks. (9) Usaldusisiku eksam on sooritatud, kui erialateadmiste testi koondhinne, iga kaasuse koondhinne ja eksami koondhinne on vähemalt 3 palli ning vestlus on hinnatud sobivaks. (10) Eksami tulemuste kohta teeb metoodikakomisjon kirjaliku otsuse, millele kirjutavad alla kõik komisjoni koosolekul osalenud liikmed. Testi tulemusest ja vestlusele pääsemist teavitab metoodikakomisjon eksamineeritavat kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis hiljemalt 30 päeva jooksul testi tegemisest. Vestluse tulemusest teavitatakse eksamineeritavat kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis hiljemalt 30 päeva jooksul vestluse toimumisest või metoodikakomisjoni koosolekul eksamineeritava juuresolekul pärast vestluse tulemuste 4 selgumist. Eksamineeritava soovil väljastatakse koja kantselei vahendusel eksamineeritavale metoodikakomisjoni eksami tulemuste kohta tehtud kirjaliku otsuse ärakirja. (11) Kui eksamineeritav seda soovib, selgitab metoodikakomisjon komisjoni esimehe määratud korras eksamitulemusi. § 10. Eksamitulemuste vaidlustamine (1) Eksamineeritav võib kirjaliku kaebuse esitamisega vaidlustada eksamitulemused metoodikakomisjonis 30 päeva jooksul alates eksamitulemuste metoodikakomisjoni poolt teatavaks tegemisest eksamineeritavale. (2) Metoodikakomisjon teeb otsuse kaebuse kohta 60 päeva jooksul alates kaebuse saamisest. (3) Eksamineeritav võib soovi korral kasutada kõiki haldusmenetluse seaduses ja halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud võimalusi eksamitulemuste vaidlustamiseks. § 11. Esmase koolituskava koostamine, täitmine ja maht (1) Esmane koolituskava koostatakse isikule individuaalselt arvestades tema varasemat töökogemust, olemasolevat haridust ning eksami tulemusi. (2) Kava võib sisaldada muu hulgas kohustust läbida maksejõuetusõigus-, majandus-, finants- või võlanõustamisalaseid koolitusi või sooritada praktika saneerimisnõustaja, usaldusisiku, pankrotihalduri, vandeadvokaadi või kohtu juures. (3) Kui kava sisaldab kohustust sooritada praktika, kooskõlastab metoodikakomisjon isikule juhendaja määramise. Juhendaja määramiseks on vaja juhendaja nõusolekut. (4) Kava täitmine planeeritakse kuni üheks aastaks. Esmase koolituse maht on 20−60 tundi. (5) Koja metoodikakomisjon võib vajadusel pikendada väljaõppekava täitmise tähtaega. (6) Isik esitab esmase koolituskava täitmise kohta metoodikakomisjonile aruande kahe kuu jooksul koolituskava täitmise lõppemisest. Kui isikule on määratud juhendaja, esitab juhendaja metoodikakomisjonile isiku kohta kirjaliku arvamuse tema usaldusisikuks sobivuse osas kahe kuu jooksul praktika lõppemisest. Metoodikakomisjon loeb aruannete ja arvamuse põhjal esmase koolituskava läbituks või mitteläbituks. (7) Koolituskava täitmisega seonduvad kulud kannab isik ise. § 12. Esmase koolituse mudelkavad (1) Metoodikakomisjon koostab esmase koolituse mudelkavad, mis on aluseks individuaalse koolituskava koostamiseks. 5 (2) Esmase koolituse mudelkavad koostatakse erineva varasema töökogemuse ja olemasoleva haridusega isikutest lähtuvalt. 3. peatükk Täiendusõpe § 13. Täiendusõppe läbimise kohustus Usaldusisik on kohustatud läbima perioodilise täiendusõppe. § 14. Täiendusõppe maht Hindamisperioodi iga aasta kohta tuleb läbida 20 tundi täiendusõpet. Viieaastase hindamisperioodi jooksul tuleb läbida 100 tundi täiendusõpet. ALTERNATIIV Hindamisperioodi iga aasta kohta tuleb läbida 10 tundi täiendusõpet. Viieaastase hindamisperioodi jooksul tuleb läbida 50 tundi täiendusõpet. § 15. Nõuded täiendusõppele (1) Vähemalt 40% iga-aastasest usaldusisiku täiendusõppe mahust peab olema maksejõuetusõiguse alane ja 40% võlanõustamisalane täiendusõpe. Kuni 20% iga-aastasest täiendusõppe mahust võib olla usaldusisiku tegevusega külgnevates valdkondades. (2) Täiendusõppeks loetakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud valdkondades koolitustel, loengutel, õppepäevadel ja seminaridel osalemine. Täiendusõppeks ei loeta erialast nõupidamist ega avalikkusele mittesuunatud koolitust, mille puhul koolitaja ja koolitusel osalejad on sama äriühingu töötajad, osanikud või juhtorgani liikmed. (3) Erialast teadus- ja pedagoogilist tööd arvestatakse täiendusõppe kohustuse täitmise hindamisel vastavalt koja metoodikakomisjoni kehtestatud juhendile. § 16. Iseseisev õpe (1) Iga hindamisperioodi aasta kohta võib läbida kuni kümme tundi täiendusõpet iseseisva õppena. (2) Kui usaldusisik soovib iseseisva õppe arvestamist täiendusõppe kohustuse täitmisel käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust suuremas mahus, kutsub metoodikakomisjon täiendusõppe kohustuse täitmise hindamiseks usaldusisiku vestlusele. 6 (3) Vestluse alusel hindab eksamikomisjon täiendusõppe kohustuse täidetuks või mittetäidetuks, vajadusel annab metoodikakomisjon isikule täiendava tähtaja täiendusõppe kohustuse täitmiseks. § 17. Täiendusõppe läbimise kontrollimine ja tõendamine (1) Täiendusõppe nõuetekohase läbimise tõendamine on aruandepõhine. Usaldusisik on kohustatud metoodikakomisjoni määratud tähtajaks esitama komisjonile aruande tema poolt hindamisperioodi jooksul läbitud täiendusõppe kohta. (2) Täiendusõppe kohustuse täitmise hindamisel teadus- ja pedagoogilise töö ning iseseisva õppe arvestamiseks esitab usaldusisik aruandes andmed ka nende tegevuste kohta. (3) Metoodikakomisjonil on õigus nõuda usaldusisikult dokumentide, informatsiooni ja muude selliste andmete esitamist, mis võimaldavad komisjonil kontrollida käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud aruandes esitatud andmete õigsust, vastavust täiendusõppe eesmärgile ning täiendusõppe läbimist käesolevas määruses sätestatud mahus ja tingimustel. 4. peatükk Tasu kojale § 18. Usaldusisiku tasu kojale Usaldusisik maksab kojale usaldusisikute nimekirjas olemise eest tasu 45 eurot kuus. 5. peatükk Rakendussätted § 19. Esimese metoodikakomisjoni koosoleku kokku kutsumine Kõige esimese metoodikakomisjoni koosoleku kutsub kokku koda. § 20. Määruse jõustumine Käesolev määrus jõustub 2022. aasta 1. jaanuaril. 7  Kavand 2 Justiitsministri 11. oktoobri 2010. aasta määruse nr 33 „Pankrotihalduri eksami erialateadmiste testi valdkonnad ja hindamise kord“ muutmine Määrus kehtestatakse kohtutäituri seaduse § 95 lõike 3 alusel. Justiitsministri 11. oktoobri 2010. aasta määruses nr 33 „Pankrotihalduri eksami erialateadmiste testi valdkonnad ja hindamise kord“ tehakse järgmised muudatused: 1) määruse pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Pankrotihalduri ja saneerimisnõustaja eksami erialateadmiste testi valdkonnad ja hindamise kord“; 2) paragrahvi 1 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Pankrotihalduri ja saneerimisnõustaja eksam“; 3) paragrahvi 1 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „Pankrotihalduri“ sõnadega „ja saneerimisnõustaja“; 4) paragrahvi 2 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Pankrotihalduri eksami erialateadmiste testi valdkonnad“; 5) määrust täiendatakse §-ga 21 järgmises sõnastuses: „§21. Saneerimisnõustaja eksami erialateadmiste testi valdkonnad Erialateadmiste testiga kontrollitakse saneerimisnõustaja eksamil osaleja erialateadmisi valdkondades, mis on nimetatud käesoleva määruse § 2 punktides 1–6 ja 9–16.“; 6) paragrahvi 3 lõiked 7 ja 8 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: „(7) Vestluse käigus hinnatakse eksamil osaleja isiksuseomaduste sobivust pankrotihaldurina või saneerimisnõustajana töötamiseks, lähtudes pankrotiseaduses sätestatud pankrotihaldurile ja saneerimisseaduses saneerimisnõustajale esitatavatest nõuetest. Vestlusel käsitletakse eksamil osaleja kirjutatud kaasusülesannete lahendusi, et hinnata tema oskust oma mõtteid loogiliselt, argumenteeritult ja arusaadavalt väljendada. Vestlus hinnatakse sobivaks või mittesobivaks. (8) Eksam on sooritatud, kui erialateadmiste testi koondhinne, iga kaasuse koondhinne ja eksami koondhinne on vähemalt 4 palli ning vestlus on hinnatud arvestatuks.“. 8  Kavand 3 Justiitsministri 21. mai 2010. aasta määruse nr 17 „Nõuded pankrotihalduri täiendusõppele ja täiendusõppe maht“ muutmine Määrus kehtestatakse kohtutäituri seaduse § 97 lõike 1 alusel. Justiitsministri 21. mai 2010. aasta määruses nr 17 „Nõuded pankrotihalduri täiendusõppele ja täiendusõppe maht“ tehakse järgmised muudatused: 1) määruse pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Nõuded pankrotihalduri ja saneerimisnõustaja täiendusõppele ja täiendusõppe maht“; 2) paragrahvi 1 täiendatakse pärast sõna „Pankrotihaldur“ sõnadega „ja saneerimisnõustaja“; 3) paragrahv 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 2. Täiendusõppe maht (1) Pankrotihalduril tuleb hindamisperioodi iga aasta kohta tuleb läbida 40 tundi täiendusõpet. Viieaastase hindamisperioodi jooksul tuleb läbida 200 tundi täiendusõpet. (2) Saneerimisnõustajal tuleb hindamisperioodi iga aasta kohta tuleb läbida 20 tundi täiendusõpet. Viieaastase hindamisperioodi jooksul tuleb läbida 100 tundi täiendusõpet. ALTERNATIIV LÕIKELE 2 (2) Saneerimisnõustajal tuleb hindamisperioodi iga aasta kohta tuleb läbida 10 tundi täiendusõpet. Viieaastase hindamisperioodi jooksul tuleb läbida 50 tundi täiendusõpet.“; 4) paragrahvi 3 lõike 1 teist lauset täiendatakse pärast sõnu „mahust võib olla pankrotihalduri“ sõnadega „puhul olla pankrotihalduri ja saneerimisnõustaja puhul saneerimisnõustaja“; 5) paragrahvi 4 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „pankrotihaldur“ sõnadega „või saneerimisnõustaja“; 6) paragrahvi 4 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Kui pankrotihaldur või saneerimisnõustaja soovib iseseisva õppe arvestamist täiendusõppe kohustuse täitmisel käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust suuremas mahus, kutsub eksamikomisjon täiendusõppe kohustuse täitmise hindamiseks pankrotihalduri või saneerimisnõustaja vestlusele. Vestluse alusel hindab eksamikomisjon täiendusõppe kohustuse täidetuks või suunab pankrotihalduri või saneerimisnõustaja kohtutäituri seaduse § 97 lõike 4 alusel eksamile.“; 7) paragrahvis 5 asendatakse sõna „pankrotihaldur“ sõnadega „pankrotihaldur või saneerimisnõustaja“ vastavas käändes.“. 9  Kavand 4 Füüsilisest isikust võlgniku pankrotimenetluse eelselt ning kohustustest vabastamise ja võlgade ümberkujundamise menetluses usaldusisiku tasu ning hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise kord Määrus kehtestatakse füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse § 62 lõike 5 alusel. § 1. Määruse kohaldamine Käesolevat määrust kohaldatakse füüsilisest isikust võlgniku pankrotimenetluse eelselt ning kohustustest vabastamise ja võlgade ümberkujundamise menetluses usaldusisiku tasu (edaspidi tasu) maksmisel ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamisel. § 2. Usaldusisiku tasu määramine, tasu arvestamise alused ja tasu hindamine kohtu poolt (1) Kohus määrab usaldusisikule tasu füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse § 17 lõikes 2 nimetatud otsuse tegemisel, kohustustest vabastamise menetluse lõpetamisel, võlgade ümberkujundamise menetluses kava kinnitamisel ja võlgade ümberkujundamise menetluse lõpetamisel. (2) Kohustustest vabastamise menetluses tagasimaksete kava üle teostatava järelevalve ja võlgade ümberkujundamise menetluses ümberkujundamiskava üle teostatava järelevalve eest võib kohus määrata usaldusisikule tasu üks kord aastas usaldusisiku taotluse alusel. (3) Usaldusisik esitab kohtule tööaja arvestuse andmed. Tasu ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestust peetakse eraldi. (4) Tasu suuruse määramisel arvestab kohus usaldusisiku ülesannete mahtu ja keerukust ning usaldusisiku teadmisi ja kogemusi. Tasu määramisel võib kohus lähtuda ka: 1) füüsilisest isikust ettevõtja võlgniku tegevusalast; 2) võlausaldajate arvust; 3) ümberkujundamiskavas osalevate võlausaldajate arvust; 4) usaldusisiku kutseoskusest, mis on vajalik ümberkujundamiskava koostamiseks ja võlausaldajatega suhtlemiseks; 5) võlgade ümberkujundamise menetluse tulemuslikkusest; 6) muudest asjaoludest. § 3. Usaldusisiku tasu ülemmäärast kõrgema tasu maksmine Ülemmäärast kõrgema tasu maksmine on lubatud, kui: 1) võlausaldajaid on palju; 2) menetluse kestus on väga pikk; 3) usaldusisiku ülesanded on väga mahukad ja keerukad. 10 § 4. Usaldusisiku tasu suurus võlgade ümberkujundamise menetluse ennetähtaegsel lõpetamisel Võlgade ümberkujundamise menetluse ennetähtaegsel lõpetamisel määrab kohus usaldusisiku tasu lähtudes käesoleva määruse §-st 2. § 5. Usaldusisikule hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamine (1) Usaldusisiku kulude aruanne peab sisaldama iga aruandes märgitud kulu kohta vähemalt järgmisi andmeid: 1) kulu liik; 2) kulu suurus; 3) kulu tekkimise põhjus või alus; 4) kulu tekkimise aeg. (2) Kohus kontrollib usaldusisiku kohustuste täitmiseks tehtud kulutuste vajalikkust, õigsust ja põhjendatust ning kinnitab vajalike ja põhjendatud kulutuste suuruse. Kohus võib usaldusisikult nõuda käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatu kohta täiendavate andmete ja kuludokumentide esitamist. § 20. Määruse jõustumine Käesolev määrus jõustub 2022. aasta 1. jaanuaril. 11  Kavand 5 Justiitsministri 9. jaanuari 2009. aasta määruse nr 1 „Saneerimisnõustaja ja eksperdi tasude ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise kord ning tasude piirmäärad“ muutmine Määrus kehtestatakse saneerimisseaduse § 18 lõike 4 alusel. Justiitsministri 9. jaanuari 2009. aasta määruses nr 1 „Saneerimisnõustaja ja eksperdi tasude ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise kord ning tasude piirmäärad“ tehakse järgmised muudatused: 1) määruse pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Saneerimisnõustaja tasude ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise kord ning tasude piirmäärad“; 2) määruse kehtestamise alus muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Määrus kehtestatakse saneerimisseaduse § 18 lõike 4 alusel.“; 3) paragrahvi 1 lõikest 1 jäetakse välja sõnad „ja eksperdi“; 4) paragrahvi 4 pealkirjast, lõigetest 1, 3 ja 4 jäetakse välja sõnad „ja eksperdi“; 5) paragrahvi 4 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Saneerimisnõustaja esitab tegevuse ja kulutuste aruandes ülesannete täitmiseks kulunud aja kohta arvestuse kohtule.“; 6) paragrahvi 4 lõikest 5 jäetakse välja sõnad „või ekspert“; 7) paragrahvi 5 lõiget 2 täiendatakse pärast sõnu „ümberkujundatavate nõuete kogusumma“ sõnadega „, mis saneerimiskava alusel rahuldatakse,“; 8) paragrahvi 5 lõiget 3 täiendatakse pärast sõnu „töö mahule ja keerukusele“ sõnadega „või kui saneerimisnõustaja rikub oma töökohustusi“; 9) paragrahvi 5 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses: „(41) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud tasu ei tohi moodustada rohkem kui 25% põhitasust ning koos kõikide tasudega kokku rohkem kui tasu ülemmäär.“; 10) paragrahvi 5 lõige 5 tunnistatakse kehtetuks; 11) paragrahv 7 tunnistatakse kehtetuks; 12) paragrahvi 8 pealkirjast jäetakse välja sõnad „ja eksperdile“; 12 13) paragrahvi 8 lõikest 3 jäetakse välja sõnad „ja eksperdi“ ning „ja eksperdilt“; 14) paragrahvi 8 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses: „(5) Saneerimisnõustaja tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud, sisalduvad saneerimisnõustajale määratud tasus ega kuulu eraldi hüvitamisele.“. 13  Kavand 6 Maksejõuetusavalduse esitamisel ja võlgade ümberkujundamise menetluses kasutatavate vormide kehtestamine Määrus kehtestatakse füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse § 8 lõike 1 alusel. § 1. Maksejõuetusavalduse ja võlgade ümberkujundamise menetluse vormid (1) Käesoleva määrusega kehtestatakse järgmised vormid (juurde lisatud): 1) võlgniku maksejõuetusavaldus (lisa 1); 2) abikaasade ühine maksejõuetusavaldus (lisa 2); 3) võlausaldaja maksejõuetusavaldus (lisa 3); 4) varanimekiri (lisa 4); 5) võlanimekiri (lisa 5); 6) ümberkujundamiskava (lisa 6). (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud vormid on avaldatud justiitsministeeriumi veebilehel www.just.ee ja kättesaadavad maakohtutes. § 2. Määruse jõustumine Käesolev määrus jõustub 2022. aasta 1. jaanuaril. Lisa 1 Võlgniku maksejõuetusavalduse vorm Lisa 2 Abikaasade ühise maksejõuetusavalduse vorm Lisa 3 Võlausaldaja maksejõuetusavalduse vorm Lisa 4 Varanimekirja vorm Lisa 5 Võlanimekirja vorm Lisa 6 Ümberkujundamiskava vorm 14  Kavand 6.1 Vorm FIMM - 1 Justiitsministri määruse “ Maksejõuetusavalduse ja võlgade ümberkujundamise menetluses kasutatavate vormide kehtestamine” Täidab kohtu kantselei NUMBER SAABUNUD: MENETLEJA Kantselei tempel märkused lisa 1 VÕLGNIKU MAKSEJÕUETUSAVALDUS Täidab võlgnik * kohustuslikud väljad Esitamise kuupäev: “………” ………………………………. ……………… (päev/kuu/aasta) Esitatakse ………………………………. Maakohtule 1. Üldandmed 1.1. Võlgniku andmed* Ees- ja perekonnanimi/ ärinimi Isikukood või sünniaeg/ registrikood Aadress (tänav, maja, korter) Kohaliku omvalitsuse üksus (linn, vald) Asula Sihtnumber Maakond E-post Telefon 1.2. Võlgniku esindaja või nõustaja andmed seaduslik esindaja ☒ lepinguline esindaja ☐ nõustaja ☐ esindaja või nõustaja puudub ☐ Ees- ja perekonnanimi Isikukood või sünniaeg Aadress (tänav, maja, korter) Kohaliku omvalitsuse üksus (linn, vald) Asula Sihtnumber Maakond E-post Telefon 15 2. Võlgniku perekonnaseis, varasuhted, abikaasa makseraskused ja ülalpeetavad 2.1. Võlgniku perekonnaseis* Abielus ☐ Lahutatud ☐ Vallaline ☐ 2.2. Abikaasade varasuhted Varasuhte liik: Ühisvara ☐ Kas abikaasade vahel on sõlmitud Jah ☐ abieluvaraleping? Ei ☐ Lahusvara ☐ Kas abieluvaraleping on Jah ☐ registreeritud abieluvararegistris? Vara juurdekasvu tasaarvestus ☐ Ei ☐ 2.3. Andmed abikaasa kohta Abikaasa ees- ja perekonnanimi Isikukood või sünniaeg Aadress (tänav, maja, korter) Kohaliku omvalitsuse üksus (linn, Asula Sihtnumber vald) Maakond E-post Telefon Amet Tööandja nimi 2.4. Kas abikaasal on makseraskused ? Ei ☐ Jah ☐ 2.4.1. Kui jah, milles abikaasa makseraskused väljenduvad? ………………………………………………………………………………………………………………………………………. ………………………………………………………………………………………………………………………………………. ………………………………………………………………………………………………………………………………………. ………………………………………………………………………………………………………………………………………. 2.5. Selgitus abikaasade ühisavalduse esitamata jätmise põhjuste kohta* ………………………………………………………………………………………………………………………………………. ………………………………………………………………………………………………………………………………………. ………………………………………………………………………………………………………………………………………. ………………………………………………………………………………………………………………………………………. 2.6. Andmed võlgniku ja abikaasa ülalpeetavate kohta* Märkida võlgniku ja abikaasa ühiste laste, perekonnas elavate võlgniku laste, perekonnas elavate abikaasa laste, teiste võlgnikuga koos elavate isikute andmed Ees- ja perekonnanimi Sugulussuhe Isikukood või sünniaeg Tegevus (töötamine, Elamine koos võlgnikuga õppimine, kodune) Ei ☐ Jah ☐ Ei ☐ Jah ☐ Ei ☐ Jah ☐ 16  Ei ☐ Jah ☐ Ei ☐ Jah ☐ Ei ☐ Jah ☐ 3. Andmed võlgniku hariduse ja töökogemuse kohta 3.1. Omandatud või omandamisel olev elukutse/eriala ja haridustase* Õppeasutuse nimetus Elukutse/ eriala Lõpetamise aasta Omandatud/ Õppemaks omandatav õppeaastas, kui haridustase haridus omandamisel 3.2. Andmed võlgniku töökogemuse kohta viimase 5 aasta jooksul* Tööandja nimi Amet Töösuhte Töösuhte lõppemise põhjus Netotöötasu kuus algus ja lõpp Tööstaaž kokku 4. Andmed võlgnikule kuuluva vara kohta* Vara liik (kinnisvara, selle asukoht; mootorsõiduk, mark, väljalaske aasta; muu väärtuslik Hinnanguline väärtus vara) 5. Võlgniku ja tema ülalpeetavate sissetulekud ja väljaminekud ühe kuu kohta Sissetuleku liik* Summa* Väljamineku liik* Summa* Kulukandja (nt võlgnik, võlgniku abikaasa, elukaaslane, muu leibkonda kuuluv isik)* Töölepingu või muu võlaõigusliku Eluasemekulud (sh vee-, lepingu alusel või avalikust gaasi-, elektri-, kütte-, prügi-, teenistusest saadav igakuine halduskulud) sissetulek 17  Ettevõtlusest saadav igakuine Kulutused toidule sissetulek Üüri- ja/või renditulu Kulutused riietele, jalanõudele Intressi- ja/või dividenditulu Kulutused majatarvetele, hügieenile, ravimitele Saadavad ülalpidamismaksed Transpordikulud (kulutused ühis- või isiklikule transpordile) Sotsiaaltoetused riigilt ja/või Sidekulud kohalikult omavalitsuselt Saadavad kindlustushüvitised Tasutud ülalpidamismaksed võlgnikust lahus elavatele võlgniku lastele Muud sissetulekud Kulutused laste koolikohustuse täitmisele Muud vältimatud kulutused Sissetulekud kokku* Väljaminekud kokku* Võlgnevuste tasumiseks jääv summa* 6. Andmed võlgniku kohustuste kohta (võlanimekiri) ja taotlus täitemenetluse peatamiseks 6.1. Võlgniku kohustused* Võlausaldaja/sissenõudja nimi Tasumisele kuuluv Tasumisele Kohtutäituri nimi, kui kohustuse osas on kogusumma kuuluva algatatud täitemenetlus kohustuse jääk 6.2. Võlgniku taotlus täitemenetluste peatamiseks* Avalduse menetlusse võtmise korral palun peatada täitemenetlused nõuete Ei ☐ sissenõudmiseks. Jah ☐ 7. Võlgniku selgitused makseraskustesse sattumise põhjuste ning makseraskuste ületamise kohta 7.1. Võlgniku selgitus makseraskuste põhjuste kohta (nt haigus, töö kaotus, töövõimetus)* 18  …………………………………………………………………………………………………………………………………………… …………………………………………………………………………………………………………………………………………… …………………………………………………………………………………………………………………………………………… …………………………………………………………………………………………………………………………………………… …………………………………………………………………………………………………………………………………………… 7.2. Võlgniku tegevused makseraskuste ületamiseks enne maksejõuetusavalduse esitamist …………………………………………………………………………………………………………………………………………… …………………………………………………………………………………………………………………………………………… …………………………………………………………………………………………………………………………………………… …………………………………………………………………………………………………………………………………………… …………………………………………………………………………………………………………………………………………… 7.3. Võlgniku plaanitavad tegevused makseraskuste ületamiseks maksejõuetusmenetluse algatamisel …………………………………………………………………………………………………………………………………………… …………………………………………………………………………………………………………………………………………… …………………………………………………………………………………………………………………………………………… …………………………………………………………………………………………………………………………………………… …………………………………………………………………………………………………………………………………………… 8. Võlgniku seisukoht, millise või milliste alternatiivsete maksejõuetusmenetluste algatamist ta soovib ja seisukoha põhjendus 8.1. Maksejõuetusmenetluse valik* Pankroti väljakuulutamine ☐ Pankroti väljakuulutamine ja kohustustest vabastamise menetluse algatamine ☐ Võlgade ümberkujundamise menetluse algatamine ☐ 8.2. Põhjendus* …………………………………………………………………………………………………………………………………………… …………………………………………………………………………………………………………………………………………… …………………………………………………………………………………………………………………………………………… …………………………………………………………………………………………………………………………………………… …………………………………………………………………………………………………………………………………………… 9. Ettevõtte saneerimist taotleva füüsilisest isikust ettevõtja selgitused 9.1. Taotlus ettevõtte saneerimiseks 19  …………………………………………………………………………………………………………………………………………… …………………………………………………………………………………………………………………………………………… …………………………………………………………………………………………………………………………………………… 9.2. Selgitus ettevõtte saneerimise vajalikkuse kohta ............................................................................................................................................................................................... …………………………………………………………………………………………………………………………………………... ………………………………………………………………………………………………………………………………………….. …………………………………………………………………………………………………………………………………………... …………………………………………………………………………………………………………………………………………... 9.3. Võimalikud abinõud ettevõtte saneerimiseks ja nende rakendamise tagajärjed ettevõtte töötajatele, sh muudatused töötajate arvus ............................................................................................................................................................................................... …………………………………………………………………………………………………………………………………………... ………………………………………………………………………………………………………………………………………….. …………………………………………………………………………………………………………………………………………... …………………………………………………………………………………………………………………………………………... 10. Märkused ............................................................................................................................................................................................... …………………………………………………………………………………………………………………………………………... ………………………………………………………………………………………………………………………………………….. …………………………………………………………………………………………………………………………………………... ……………………………………………………………………………………………………………………………………........... 11. Avalduse lisad* ☐ Riigilõivu tasumist tõendav dokument ☐ Muud lisad: ............................................................................................................................................................................................... …………………………………………………………………………………………………………………………………………... ………………………………………………………………………………………………………………………………………….. …………………………………………………………………………………………………………………………………………... ……………………………………………………………………………………………………………………………………........... 20 12. Kinnitus ja allkiri* Kinnitan, et käesolevas avalduses esitatud andmed on mulle teadaolevalt õiged ja täielikud. Kui soovin võlgade ümberkujundamise menetluse algatamist, kinnitan, et mulle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid võlgade ümberkujundamise välistada. Täidan võlgniku kohustusi, mis on sätestatud füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse §-s 22. Samuti kinnitan, et minu elukoht on Eestis ja on seda olnud viimase kahe aasta jooksul enne võlgade ümberkujundamise avalduse esitamist. Kui soovin pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kinnitan, et mulle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamise välistada. Täidan võlgniku kohustusi, mis on sätestatud pankrotiseaduse §-s 173. Olen teadlik, et kui olen valinud üksnes pankroti väljakuulutamise, siis kohustustest vabastamise menetlust ei algatata. Olen teadlik, et kui olen valinud pankroti väljakuulutamise ja kohustustest vabastamise menetluse algatamise, võin anda nõusoleku võlgade ümberkujundamise menetluse algatamiseks, kui võlgade ümberkujundamise menetluse algatamine on võimalik. Olen teadlik, et kui olen valinud võlgade ümberkujundamise menetluse algatamise, võin anda nõusoleku enda suhtes pankroti välja kuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks, kui pankroti väljakuulutamine on põhjendatud ja kohustustest vabastamise menetluse algatamine on võimalik. Olen teadlik, et vale või eksitava teabe andmine või võlgadest ja varadest teatamata jätmine võib kaasa tuua maksejõuetusavalduse menetlemisest keeldumise ning alustatud menetluse lõpetamise. Võlgniku/esindaja allkiri: 21  Kavand 6.2 Vorm FIMM - 2 Justiitsministri määruse “ Maksejõuetusavalduse ja võlgade ümberkujundamise menetluses kasutatavate vormide kehtestamine” lisa 2 Täidab kohtu kantselei NUMBER SAABUNUD: MENETLEJA Kantselei tempel märkused ABIKAASADE ÜHINE MAKSEJÕUETUSAVALDUS Täidavad abikaasadest võlgnikud ühiselt * Kohustuslikud väljad Esitamise kuupäev: “………” ………………………………. ……………… (päev/kuu/aasta) Esitatakse ………………………………. Maakohtule 1. Üldandmed 1.1. Võlgniku andmed* Ees- ja perekonnanimi/ ärinimi Isikukood või sünniaeg/ registrikood Aadress (tänav, maja, korter) Kohaliku omvalitsuse üksus (linn, vald) Asula Sihtnumber Maakond E-post Telefon 1.2. Võlgniku esindaja või nõustaja andmed seaduslik esindaja ☐ lepinguline esindaja ☐ nõustaja ☐ esindaja või nõustaja puudub ☐ Ees- ja perekonnanimi Isikukood või sünniaeg Aadress (tänav, maja, korter) Linn (asula) Vald, küla Sihtnumber Maakond E-post Telefon 1.3. Abikaasa andmed* 22  Ees- ja perekonnanimi/ ärinimi Isikukood või sünniaeg/ registrikood Aadress (tänav, maja, korter) Kohaliku omvalitsuse üksus (linn, vald) Asula Sihtnumber Maakond E-post Telefon 1.4. Abikaasa esindaja või nõustaja andmed seaduslik esindaja ☐ lepinguline esindaja ☐ nõustaja ☐ esindaja või nõustaja puudub ☐ Ees- ja perekonnanimi Isikukood või sünniaeg Aadress (tänav, maja, korter) Linn (asula) Vald, küla Sihtnumber Maakond E-post Telefon 2. Abikaasade varasuhted ja ülalpeetavad 2.1. Abikaasade varasuhted Varasuhte liik: Ühisvara ☐ Kas abikaasade vahel on sõlmitud Jah ☐ abieluvaraleping? Ei ☐ Lahusvara ☐ Kas abieluvaraleping on Jah ☐ Vara juurdekasvu ☐ registreeritud abieluvararegistris? Ei ☐ tasaarvestus 2.2. Andmed võlgniku ja abikaasa ülalpeetavate kohta* Märkida võlgniku ja abikaasa ühiste laste, perekonnas elavate võlgniku laste, perekonnas elavate abikaasa laste, teiste võlgnikuga või abikaasaga koos elavate isikute andmed Ees- ja perekonnanimi Sugulussuhe Isikukood või sünniaeg Tegevus (töötamine, Elamine koos õppimine, kodune) võlgnikuga Ei ☐ Jah ☐ Ei ☐ Jah ☐ Ei ☐ Jah ☐ Ei ☐ Jah ☐ Ei ☐ Jah ☐ Ei ☐ Jah ☐ 3. Andmed võlgniku ja võlgniku abikaasa hariduse ja töökogemuse kohta 3.1. Omandatud või omandamisel olev elukutse/eriala ja haridus* Võlgnik või Õppeasutuse Elukutse/ eriala (Eeldata Omandatud/ Õppemaks võlgniku nimetus v) omandatav õppeaastas, abikaasa haridustase 23  lõpetami kui haridus se aasta omandamisel Võlgnik ☐ Abikaasa ☐ Võlgnik ☐ Abikaasa ☐ Võlgnik ☐ Abikaasa ☐ Võlgnik ☐ Abikaasa ☐ Võlgnik ☐ Abikaasa ☐ Võlgnik ☐ Abikaasa ☐ 3.2. Andmed võlgniku ja võlgniku abikaasa töökogemuse kohta viimase 5 aasta jooksul* Võlgnik või Tööandja nimi Amet Töösuhte algus ja lõpp Töösuhte lõppemise Netotöötasu võlgniku põhjus kuus abikaasa Võlgnik ☐ Abikaasa ☐ Võlgnik ☐ Abikaasa ☐ Võlgnik ☐ Abikaasa ☐ Võlgnik ☐ Abikaasa ☐ Võlgnik ☐ Abikaasa ☐ Võlgnik ☐ Abikaasa ☐ Võlgniku tööstaaž kokku Abikaasa tööstaaž kokku 4. Andmed võlgnikule ja abikaasale kuuluva vara kohta* Vara liik (kinnisvara, selle asukoht; mootorsõiduk, mark, väljalaske aasta; muu Omanik Hinnanguline väärtus väärtuslik vara) Võlgnik ☐ Abikaasa ☐ Võlgnik ☐ Abikaasa ☐ Võlgnik ☐ Abikaasa ☐ Võlgnik ☐ Abikaasa ☐ Võlgnik ☐ Abikaasa ☐ Võlgnik ☐ Abikaasa ☐ Võlgnik ☐ Abikaasa ☐ 24 5. Võlgniku, abikaasa ja nende ülalpeetavate sissetulekud ja väljaminekud ühe kuu kohta Sissetuleku liik* Sissetule Summa* Väljamineku liik* Summa* Kulukandja ku saaja* (nt võlgnik, abikaasa, muu leibkonda kuuluv isik)* Töölepingu või muu Võlgnik Eluasemekulud (sh vee-, võlaõigusliku lepingu gaasi-, elektri-, kütte-, prügi-, Abikaasa alusel või avalikust halduskulud) teenistusest saadav igakuine sissetulek Ettevõtlusest saadav Võlgnik Kulutused toidule igakuine sissetulek Abikaasa Üüri- ja/või renditulu Võlgnik Kulutused riietele, jalanõudele Abikaasa Intressi- ja/või Võlgnik Kulutused majatarvetele, dividenditulu hügieenile, ravimitele Abikaasa Saadavad Võlgnik Transpordikulud (kulutused ülalpidamismaksed ühis- või isiklikule Abikaasa transpordile) Sotsiaaltoetused riigilt Võlgnik Sidekulud ja/või kohalikult omavalitsuselt Abikaasa Saadavad Võlgnik Tasutud ülalpidamismaksed kindlustushüvitised võlgnikust lahus elavatele Abikaasa võlgniku lastele Muud sissetulekud Võlgnik Kulutused laste koolikohustuse täitmisele Abikaasa Muud vältimatud kulutused Sissetulekud kokku* Võlgnik Väljaminekud kokku* Abikaasa Võlgnevuste tasumiseks Võlgnik jääv summa* Abikaasa 6. Andmed võlgniku ja abikaasa kohustuste kohta (võlanimekiri) ja taotlus täitemenetluse peatamiseks 6.1. Võlgniku ja abikaasa ühised kohustused* Võlausaldaja/sissenõudja nimi Tasumisele kuuluv Tasumisele Kohtutäituri nimi, kui kohustuse osas on kogusumma kuuluva algatatud täitemenetlus kohustuse jääk 6.2. Võlgniku eraldiseisvad kohustused* 25 Võlausaldaja/sissenõudja nimi Tasumisele kuuluv Tasumisele Kohtutäituri nimi, kui kohustuse osas on kogusumma kuuluva algatatud täitemenetlus kohustuse jääk 6.3. Abikaasa eraldisesivad kohustused* Võlausaldaja/sissenõudja nimi Tasumisele kuuluv Tasumisele Kohtutäituri nimi, kui kohustuse osas on kogusumma kuuluva algatatud täitemenetlus kohustuse jääk 6.4. Võlgniku taotlus täitemenetluste peatamiseks* Avalduse menetlusse võtmise korral palun peatada täitemenetlused Ei ☐ nõuete sissenõudmiseks. 6.5. Abikaasa taotlus täitemenetluste peatamiseks* Avalduse menetlusse võtmise korral palun peatada täitemenetlused Ei ☐ nõuete sissenõudmiseks. 7. Võlgniku ja abikaasa selgitused makseraskustesse sattumise põhjuste ning makseraskuste ja ületamise kohta 7.1. Võlgniku ja abikaasa selgitus makseraskuste põhjuste kohta (nt haigus, töö kaotus, töövõimetus)* …………………………………………………………………………………………………………………………………………… …………………………………………………………………………………………………………………………………………… …………………………………………………………………………………………………………………………………………… …………………………………………………………………………………………………………………………………………… …………………………………………………………………………………………………………………………………………… 7.2. Võlgniku ja abikaasa tegevused makseraskuste ületamiseks enne maksejõuetusavalduse esitamist …………………………………………………………………………………………………………………………………………… …………………………………………………………………………………………………………………………………………… …………………………………………………………………………………………………………………………………………… …………………………………………………………………………………………………………………………………………… …………………………………………………………………………………………………………………………………………… 7.3. Võlgniku plaanitavad tegevused makseraskuste ületamiseks maksejõuetusmenetluse algatamisel …………………………………………………………………………………………………………………………………………… 26  …………………………………………………………………………………………………………………………………………… …………………………………………………………………………………………………………………………………………… …………………………………………………………………………………………………………………………………………… …………………………………………………………………………………………………………………………………………… 8. Võlgniku ja abikaasa seisukoht, millise või milliste alternatiivsete maksejõuetusmenetluste algatamist nad soovivad ja seisukoha põhjendus 8.1. Maksejõuetusmenetluse valik* Pankroti väljakuulutamine ☐ Pankroti väljakuulutamine ja kohustustest vabastamise menetluse algatamine ☐ Võlgade ümberkujundamise menetluse algatamine ☐ 8.2. Põhjendus* …………………………………………………………………………………………………………………………………………… …………………………………………………………………………………………………………………………………………… …………………………………………………………………………………………………………………………………………… …………………………………………………………………………………………………………………………………………… …………………………………………………………………………………………………………………………………………… 9. Ettevõtte saneerimist taotleva füüsilisest isikust ettevõtja selgitused 9.1. Taotlus ettevõtte saneerimiseks …………………………………………………………………………………………………………………………………………… …………………………………………………………………………………………………………………………………………… …………………………………………………………………………………………………………………………………………… 9.2. Selgitus ettevõtte saneerimise vajalikkuse kohta ............................................................................................................................................................................................... …………………………………………………………………………………………………………………………………………... ………………………………………………………………………………………………………………………………………….. …………………………………………………………………………………………………………………………………………... …………………………………………………………………………………………………………………………………………... 9.3. Võimalikud abinõud ettevõtte saneerimiseks ja nende rakendamise tagajärjed ettevõtte töötajatele, sh muudatused töötajate arvus ............................................................................................................................................................................................... …………………………………………………………………………………………………………………………………………... ………………………………………………………………………………………………………………………………………….. 27 …………………………………………………………………………………………………………………………………………... …………………………………………………………………………………………………………………………………………... 10. Märkused ............................................................................................................................................................................................... …………………………………………………………………………………………………………………………………………... ………………………………………………………………………………………………………………………………………….. …………………………………………………………………………………………………………………………………………... ……………………………………………………………………………………………………………………………………........... 11. Avalduse lisad* ☐ Riigilõivu tasumist tõendav dokument ☐ Muud lisad: ............................................................................................................................................................................................... …………………………………………………………………………………………………………………………………………... ………………………………………………………………………………………………………………………………………….. …………………………………………………………………………………………………………………………………………... ……………………………………………………………………………………………………………………………………........... 12. Kinnitused ja allkirjad* Kinnitan, et käesolevas avalduses esitatud andmed on mulle teadaolevalt õiged ja täielikud. Kui soovin võlgade ümberkujundamise menetluse algatamist, kinnitan, et mulle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid võlgade ümberkujundamise välistada. Täidan võlgniku kohustusi, mis on sätestatud füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse §-s 22. Samuti kinnitan, et minu elukoht on Eestis ja on seda olnud viimase kahe aasta jooksul enne võlgade ümberkujundamise avalduse esitamist. Kui soovin pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kinnitan, et mulle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamise välistada. Täidan võlgniku kohustusi, mis on sätestatud pankrotiseaduse §-s 173. Olen teadlik, et kui olen valinud üksnes pankroti väljakuulutamise, siis kohustustest vabastamise menetlust ei algatata. Olen teadlik, et kui olen valinud pankroti väljakuulutamise ja kohustustest vabastamise menetluse algatamise, võin anda nõusoleku võlgade ümberkujundamise menetluse algatamiseks, kui võlgade ümberkujundamise menetluse algatamine on võimalik. Olen teadlik, et kui olen valinud võlgade ümberkujundamise menetluse algatamise, võin anda nõusoleku enda suhtes pankroti välja kuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks, kui pankroti väljakuulutamine on põhjendatud ja kohustustest vabastamise menetluse algatamine on võimalik. 28 Olen teadlik, et vale või eksitava teabe andmine või võlgadest ja varadest teatamata jätmine võib kaasa tuua maksejõuetusavalduse menetlemisest keeldumise ning alustatud menetluse lõpetamise. Võlgniku/esindaja allkiri: Abikaasa/esindaja allkiri: 29  Kavand 6.3 Vorm FIMM - 3 Justiitsministri määruse “Maksejõuetusavalduse ja võlgade ümberkujundamise menetluses kasutatavate vormide kehtestamine” lisa 3 Täidab kohtu kantselei NUMBER SAABUNUD: MENETLEJA Kantselei tempel märkused VÕLAUSALDAJA MAKSEJÕUETUSAVALDUS Täidab võlausaldaja * Kohustuslikud väljad Esitamise kuupäev: “………” ………………………………. ……………… (päev/kuu/aasta) Esitatakse ………………………………. Maakohtule 1. Üldandmed 1.1. Võlausaldaja andmed* Ees- ja perekonnanimi/ ärinimi Isikukood või sünniaeg/ registrikood Aadress (tänav, maja, korter) Kohaliku omvalitsuse üksus (linn, vald) Asula Sihtnumber Maakond E-post Telefon 1.2. Võlausaldaja esindaja andmed seaduslik esindaja ☐ lepinguline esindaja ☐ esindaja puudub ☐ Ees- ja perekonnanimi Isikukood või sünniaeg Aadress (tänav, maja, korter) Kohaliku omvalitsuse üksus (linn, vald) Asula Sihtnumber Maakond E-post Telefon 1.3. Võlgniku andmed* 30  Ees- ja perekonnanimi/ ärinimi Isikukood või sünniaeg/ registrikood Aadress (tänav, maja, korter) Kohaliku omvalitsuse üksus (linn, vald) Asula Sihtnumber Maakond E-post Telefon 1.4. Võlgniku esindaja või nõustaja andmed seaduslik esindaja ☐ lepinguline esindaja ☐ nõustaja ☐ esindaja või nõustaja puudub ☐ Ees- ja perekonnanimi Isikukood või sünniaeg Aadress (tänav, maja, korter) Kohaliku omvalitsuse üksus (linn, vald) Asula Sihtnumber Maakond E-post Telefon 2. Võlgniku suhtes maksejõuetusavalduse esitamise põhjendused 2.1. Võlgniku maksejõuetuse või makseraskuste põhistamine* …………………………………………………………………………………………………………………………………………… …………………………………………………………………………………………………………………………………………… …………………………………………………………………………………………………………………………………………… …………………………………………………………………………………………………………………………………………… …………………………………………………………………………………………………………………………………………… 2.2. Millistele järgmistele asjaoludele võlausaldaja võlgniku maksejõuetuse põhistamisel muuhulgas tugineb:* ☐ võlgnik ei ole täitnud kohustust 30 päeva jooksul pärast kohustuse sissenõutavaks muutumist ja võlausaldaja on teda kirjalikult hoiatanud kavatsusest esitada maksejõuetusavaldus ning võlgnik ei ole seejärel kohustust täitnud 10 päeva jooksul ☐ võlgniku suhtes toimuvas täitemenetluses ei ole kolme kuu jooksul vara puudumise tõttu saadud nõuet rahuldada või kui täitemenetluses ilmneb, et võlgnikul ei jätku vara kõigi kohustuste täitmiseks; ☐ võlgnik hävitab, peidab või raiskab oma vara või teeb raskeid juhtimisvigu, mille tagajärjel ta on muutunud maksejõuetuks, või on muul viisil tahtlikult põhjustanud oma maksejõuetuse ☐ võlgnik teatab võlausaldajale, kohtule või avalikkusele, et ta ei suuda oma kohustusi täita ☐ võlgnik on lahkunud Eestist eesmärgiga hoiduda oma kohustuste täitmisest või varjab end samal eesmärgil 2.3. Punktis 3.1. märgitud asjaolu(de) põhistamine* 31  …………………………………………………………………………………………………………………………………………… …………………………………………………………………………………………………………………………………………… …………………………………………………………………………………………………………………………………………… …………………………………………………………………………………………………………………………………………… …………………………………………………………………………………………………………………………………………… 2.4. Kas võlausaldaja nõue on muutunud sissenõutavaks:* ☐ Jah ☐ Ei 2.5. Kui võlausaldaja ei tugine ühelegi punktis 3.1. nimetatud asjaolule võlgniku maksejõuetuse põhistamisel, kas võlausaldajal on võlgniku nõusolek maksejõuetusavalduse esitamiseks:* ☐ Jah ☐ Ei 3. Võlausaldaja seisukoht, millise või milliste maksejõuetusmenetluste algatamist ta võlgniku suhtes taotleb ja seisukoha põhjendus 3.1. Maksejõuetusmenetluse valik* Pankroti väljakuulutamine1 ☐ Võlgade ümberkujundamise menetluse algatamine ☐ 3.2. Põhjendus* …………………………………………………………………………………………………………………………………………… …………………………………………………………………………………………………………………………………………… …………………………………………………………………………………………………………………………………………… …………………………………………………………………………………………………………………………………………… …………………………………………………………………………………………………………………………………………… 4. Märkused ............................................................................................................................................................................................... …………………………………………………………………………………………………………………………………………... ………………………………………………………………………………………………………………………………………….. …………………………………………………………………………………………………………………………………………... ……………………………………………………………………………………………………………………………………........... 5. Avalduse lisad* ☐ Nõude olemasolu ja suurust tõendavad dokumendid 1 Võlgniku taotlusel võib kaasneda kohustustest vabastamise menetluse algatamine. 32  ☐ Tõend punktis 3.3 nimetatud võlgniku nõusoleku kohta ☐ Riigilõivu tasumist tõendav dokument ☐ Muud lisad: ............................................................................................................................................................................................... …………………………………………………………………………………………………………………………………………... ………………………………………………………………………………………………………………………………………….. …………………………………………………………………………………………………………………………………………... ……………………………………………………………………………………………………………………………………........... 6. Kinnitus ja allkiri* Kinnitan, et käesolevas avalduses esitatud andmed on mulle teadaolevalt õiged ja täielikud. Võlausaldaja/esindaja allkiri: 33  Kavand 6.4 Vorm FIMM - 4 “Maksejõuetusavalduse ja võlgade ümberkujundamise menetluses kasutatavate vormide kehtestamine” lisa 4 Täidab kohtu kantselei NUMBER SAABUNUD: MENETLEJA Kantselei tempel märkused VARANIMEKIRI Täidab usaldusisik 1. Üldandmed 1.1. Võlgniku ja abikaasa nimi Võlgniku ees- ja perekonnanimi/ ärinimi Isikukood või sünniaeg/ registrikood Abikaasa ees- ja perekonnanimi Isikukood või sünniaeg 2. Võlgniku, abikaasa või elukaaslase netosissetulek ühe kuu kohta Sissetuleku liik Võlgnik Abikaasa/ elukaaslane Töölepingu vm võlaõigusliku lepingu alusel või avalikust teenistusest saadud igakuine sissetulek Ettevõtlusest saadud igakuine sissetulek Üüri- ja renditulud Intressitulud, dividenditulud Saadud ülalpidamismaksed Sotsiaaltoetused riigilt ja kohalikult omavalitsuselt Kindlustusmaksed Muud sissetulekud Sissetulekud kokku 3. Võlgniku, võlgniku abikaasa ja ülalpeetavate vara 3.1. Kokkuvõte punktide 3.2-3.7 kohta Vara liik Väärtus kokku Võlgniku lahusvara Kinnisvara Pangakontodel hoiustatu Nõuded võlausaldajate vastu, sh kõrvalnõuded Väärtpaberid Mootor-, vee- ja õhusõidukid 34 Muu oluline vara, sh kollektsioonid, kunstiesemed, väärtasjad, autoriõigused, patendid Varad kokku Võlgniku ja võlgniku abikaasa ühisvara Kinnisvara Pangakontodel hoiustatu Nõuded võlausaldajate vastu, sh kõrvalnõuded Väärtpaberid Mootor-, vee- ja õhusõidukid Muu oluline vara, sh kollektsioonid, kunstiesemed, väärtasjad, autoriõigused, patendid Varad kokku Võlgniku ülalpeetavate vara Kinnisvara Pangakontodel hoiustatu Nõuded võlausaldajate vastu, sh kõrvalnõuded Väärtpaberid Mootor-, vee- ja õhusõidukid Muu oluline vara, sh kollektsioonid, kunstiesemed, väärtasjad, autoriõigused, patendid Varad kokku 3.2. Andmed kinnisvara kohta (kinnistusregistriosa number, kinnistu asukoht, suurus, kasutusviis, seisukord ja selle väärtus, omandi liik: ainu-, ühis-, kaasomand, osa õiguste ühisuses), kui vara osas on käimas kohtu- või täitemenetlus, siis märkida kohtuasja number, täitetoimiku number Kinnistusregistriosa number Kinnistu asukoht Kinnistu suurus Kinnistu sihtotstarve Kinnistu seisukord Kinnistu hinnanguline väärtus Omaniku nimi/omanike nimed ja omandi liik ……………………………………………………………………………………………………………………………………………………………… Ainuomand ☐ Ühisomand ☐ Kaasomand ☐ Osa õiguste ühisuses ☐ Kohtuasja number Täitetoimiku number Kinnistusregistriosa number Kinnistu asukoht Kinnistu suurus Kinnistu sihtotstarve Kinnistu seisukord Kinnistu hinnanguline väärtus Omaniku nimi/omanike nimed ja omandi liik ……………………………………………………………………………………………………………………………………………………………… Ainuomand ☐ Ühisomand ☐ Kaasomand ☐ Osa õiguste ühisuses ☐ Kohtuasja number Täitetoimiku number Kinnistusregistriosa number Kinnistu asukoht Kinnistu suurus Kinnistu sihtotstarve Kinnistu seisukord Kinnistu hinnanguline väärtus 35 Omaniku nimi/omanike nimed ja omandi liik ……………………………………………………………………………………………………………………………………………………………… Ainuomand ☐ Ühisomand ☐ Kaasomand ☐ Osa õiguste ühisuses ☐ Kohtuasja number Täitetoimiku number Kinnistusregistriosa number Kinnistu asukoht Kinnistu suurus Kinnistu sihtotstarve Kinnistu seisukord Kinnistu hinnanguline väärtus Omaniku nimi/omanike nimed ja omandi liik ……………………………………………………………………………………………………………………………………………………………… Ainuomand ☐ Ühisomand ☐ Kaasomand ☐ Osa õiguste ühisuses ☐ Kohtuasja number Täitetoimiku number Kinnistusregistriosa number Kinnistu asukoht Kinnistu suurus Kinnistu sihtotstarve Kinnistu seisukord Kinnistu hinnanguline väärtus Omaniku nimi/omanike nimed ja omandi liik ……………………………………………………………………………………………………………………………………………………………… Ainuomand ☐ Ühisomand ☐ Kaasomand ☐ Osa õiguste ühisuses ☐ Kohtuasja number Täitetoimiku number 3.3. Andmed võlgniku pangakontodel hoiustatu kohta Pank Pangakontol hoiustatu Omandi liik (ainu-, Kohtuasja number/ täitetoimiku väärtus eurodes ühis-, kaasomand või osa õiguste number, kui pangakonto on ühisuses) arestitud 3.4. Võlgniku nõuded võlausaldajate vastu, sh kõrvalnõuded Võlausaldaja nimi Põhinõude Kõrvalnõude suurus Kohtuasja number/ suurus täitetoimiku number, kui täitemenetlus on algatatud 36 3.5. Andmed võlgniku väärtpaberite kohta Emitent Liik Kogus Nimiväärtus Koguväärtus Omandi liik Kohtuasja (ainu-, ühis-, number/ kaasomand täitetoimiku või osa number, kui õiguste väärtpaberikonto ühisuses) on arestitud 3.6. Andmed võlgnikule kuuluvate mootor-, vee- ja õhusõidukite kohta Vara liik Mark Väljalaskeaasta Vara väärtus Omandi liik (ainu-, Kohtuasja number/ eurodes ühis-, kaasomand või täitetoimiku osa õiguste ühisuses) number, kui vara on arestitud 3.7. Andmed võlgniku muu olulise vara, sh kollektsioonide, kunstiesemete, väärtasjade, autoriõiguste, patentide kohta Vara liik/nimetus Vara väärtus Omandi liik (ainu-, ühis-, kaasomand või Kohtuasja number/ eurodes osa õiguste ühisuses) täitetoimiku number, kui vara on arestitud 3.8. Andmed kinnisasja, registrisse kantud vallasasja või õiguse müümise, kinkimise või raha laenamise korral kolmandatele isikutele enam kui 3000 euro väärtuses iga tehingu kohta ja tehingud lähikondsetega* „Pankrotiseaduse“ § 117 tähenduses viie aasta jooksul enne avalduse esitamist Tehingu liik (ost- Tehingu ese Tehingu tegemise Tehingu väärtus Tehingu teine Tehingud müük, kinge, laen (kinnisasi, aeg osapool (nimi, lähikondsetega* vms) vallasasi, raha telefoninumber) (kellega) vms) * Lähikondseteks loetakse võlgniku abikaasa, isegi kui abielu on sõlmitud pärast tagasivõidetava tehingu tegemist, samuti endine abikaasa, kui abielu on lahutatud aasta jooksul enne selle tehingu tegemist; isik, kellel on võlgnikuga ühine majapidamine või kellel oli võlgnikuga ühine majapidamine viimase aasta jooksul enne tagasivõidetavat tehingut; võlgniku ülenejad ja alanejad sugulased ja nende 37 abikaasad; võlgniku õde, vend ja nende alanejad sugulased ja abikaasad; võlgniku abikaasa ülenejad ja alanejad sugulased, abikaasa õde ja vend 3.9. Muud vajalikud andmed ja selgitused: ……………………………………………………………………………………………………………………………………………………………. ……………………………………………………………………………………………………………………………………………………………. ……………………………………………………………………………………………………………………………………………………………. ……………………………………………………………………………………………………………………………………………………………. ……………………………………………………………………………………………………………………………………………………………. ……………………………………………………………………………………………………………………………………………………………. ……………………………………………………………………………………………………………………………………………………………. 4. Kinnitus ja allkiri: Olen teadlik, et vale või eksitava teabe andmine või võlgadest ja varadest teatamata jätmine võib kaasa tuua võlgade ümberkujundamise menetluse või kohustustest vabastamise menetluse algatamisest keeldumise ning alustatud menetluse lõpetamise Võlgniku/esindaja allkiri: Abikaasa/esindaja allkiri: Usaldusisiku allkiri 38  Kavand 6.5 Vorm FIMM - 5 Justiitsministri määruse “Maksejõuetusavalduse ja võlgade ümberkujundamise menetluses kasutatavate vormide Täidab kohtu kantselei NUMBER SAABUNUD: MENETLEJA Kantselei tempel märkused kehtestamine” lisa 5 VÕLANIMEKIRI Täidab usaldusisik 1. Üldandmed 1.1. Võlgniku ja abikaasa nimi Võlgniku ees- ja perekonnanimi/ ärinimi Isikukood või sünniaeg/ registrikood Abikaasa ees- ja perekonnanimi Isikukood või sünniaeg 2. Selgitused Järgnevatel lehekülgedel esitatakse kohustused alltoodud liigituse järgi: A - Pandiga (nii võlgniku kui ka kolmanda isiku varaga) tagatud kohustus B - Võlgniku kohustus, mis on tagatud kolmanda isiku poolt antud isikulise tagatisega (käendus, garantii) C - Tagamata kohustus (võlgniku kohustust ei ole tagatud võlgnikule või kolmandale isikule kuuluva varaga, samuti mitte käenduse ega garantiiga) Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse § 16 lg 4: „Ühe abikaasa poolt eraldi esitatud võlanimekirjas tuleb eraldi märkida kohustused, mille eest vastutab või võib vastutada ka teine abikaasa, samuti teise abikaasa kohustused, mille eest võib vastutada võlgnik“. Kui kohustusi on arvuliselt rohkem kui vormil kajastatud, siis kasutakse lisalehte. 3. Kohustused võlausaldajate vastu: 3.1. Kokkuvõte punktide 3.2.–3.4. kohta Kohustuse liik Kas kohustus on tagatud Tagatise liik ja omanik Kohustuse summa või tagamata? eluasemelaen riiklik õppelaen väikelaen, tarbimislaen kiirlaen järelmaks 39 sideteenused kommunaalmaksed muud kohustused Kohustused kokku Pandiga tagatud kohustused kokku Muud tagatud kohustused kokku Tagamata kohustused kokku 3.2. Kohustused (nt eluasemelaen, väikelaen/ tarbimislaen, muu laenu puhul nimetada liik, samuti muust võlaõiguslikust lepingust tulenevad kohustused), mis on tagatud võlgniku või kolmanda isiku varaga Võlausaldaja nimi (ärinimi/ ees- ja Registrikood/ isikukood E-post Telefon perekonnanimi) või sünniaeg Aadress Lepingu number Kohustuse liik Tasumisele kuuluv põhinõue Tasumisele kuuluv igakuine summa Intressimäär kokku Viivisemäär (nt % päevas) Kohustuse kogusumma (põhinõue Sissenõutavaks muutunud Kohustuse täitmise + kõrvalnõue) kohustuse kogusumma (põhinõue lõpptähtpäev + kõrvalnõue) Kohustuse kaastaotleja nimi/ nimed Kas kohustuse eest võib vastutada abikaasa? Ei ☐ Jah ☐ Kui kohustus on vaidlustatud, siis kas selle osas toimub: kohtumenetlus ☐ täitemenetlus ☐ muu menetlus? ☐ Tagatisvaraks on kinnisasi ☐ vallasasi ☐. Omandi liik ja omanike nimed: ……………………………………………………………………………………………………………………………………………………………… Tagatisvaraks on kinnisasi ☐ vallasasi ☐. Omandi liik ja omanike nimed: ……………………………………………………………………………………………………………………………………………………………… Tagatisvaraks on kinnisasi ☐ vallasasi ☐. Omandi liik ja omanike nimed: …..………………………………………………………………………………………………………………………………………………………… Võlausaldaja nimi (ärinimi/ ees- ja Registrikood/ isikukood E-post Telefon perekonnanimi) või sünniaeg Aadress Lepingu number Kohustuse liik Tasumisele kuuluv põhinõue Tasumisele kuuluv igakuine summa Intressimäär kokku Viivisemäär (nt % päevas) Kohustuse kogusumma Sissenõutavaks muutunud Kohustuse täitmise (põhinõue + kõrvalnõue) kohustuse kogusumma (põhinõue lõpptähtpäev + kõrvalnõue) Kohustuse kaastaotleja nimi/ nimed Kas kohustuse eest võib vastutada abikaasa? Ei ☐ Jah ☐ Kui kohustus on vaidlustatud, siis kas selle osas toimub: kohtumenetlus ☐ täitemenetlus ☐ muu menetlus? ☐ Tagatisvaraks on kinnisasi ☐ vallasasi ☐. Omandi liik ja omanike nimed: ……………………………………………………………………………………………………………………………………………………………… Tagatisvaraks on kinnisasi ☐ vallasasi ☐. Omandi liik ja omanike nimed: ……………………………………………………………………………………………………………………………………………………………… 40 Tagatisvaraks on kinnisasi ☐ vallasasi ☐. Omandi liik ja omanike nimed: …..………………………………………………………………………………………………………………………………………………………… 3.3. Kohustused (nt riiklik õppelaen, muu laenu puhul nimetada liik), mis on tagatud käenduse või garantiiga, samuti kolmanda isiku antud isiklikud tagatised Võlausaldaja nimi (ärinimi/ ees- ja perekonnanimi) Registrikood/ isikukood või sünniaeg E-post Telefon Aadress Lepingu number Kohustuse liik Kohustuse lõpptähtpäev Tasumisele kuuluv põhinõue Tasumisele kuuluv igakuine summa Intressimäär kokku Viivisemäär (nt % päevas) Kohustuse kogusumma (põhinõue + Sissenõutavaks muutunud kohustuse kõrvalnõue) kogusumma (põhinõue + kõrvalnõue) Tagatiseks on käendus ☐ garantii ☐ Käenduse, garantii suurus Kas kohustuse eest võib vastutada abikaasa? Ei ☐ Jah ☐ Tagatise andja/andjate nimi/ nimed ja telefoninumber/ telefoninumbrid Kui kohustus on vaidlustatud, siis kas selle osas toimub: kohtumenetlus ☐ täitemenetlus ☐ muu menetlus? ☐ Võlausaldaja nimi (ärinimi/ ees- ja perekonnanimi) Registrikood / isikukood või sünniaeg E-post Telefon Aadress Lepingu number Kohustuse liik Kohustuse lõpptähtpäev Tasumisele kuuluv põhinõue Tasumisele kuuluv igakuine summa Intressimäär kokku Viivisemäär (nt % päevas) Kohustuse kogusumma (põhinõue + Sissenõutavaks muutunud kohustuse kõrvalnõue) kogusumma (põhinõue + kõrvalnõue) Tagatiseks on käendus ☐ garantii ☐ Käenduse, garantii suurus Kas kohustuse eest võib vastutada abikaasa? Ei ☐ Jah ☐ Tagatise andja/andjate nimi/ nimed ja telefoninumber/ telefoninumbrid Kui kohustus on vaidlustatud, siis kas selle osas toimub: kohtumenetlus ☐ täitemenetlus ☐ muu menetlus? ☐ Võlausaldaja nimi (ärinimi/ ees- ja perekonnanimi) Registrikood/ isikukood või sünniaeg E-post Telefon Aadress Lepingu number Kohustuse liik Kohustuse lõpptähtpäev Tasumisele kuuluv põhinõue Tasumisele kuuluv igakuine summa Intressimäär kokku Viivisemäär (nt % päevas) Kohustuse kogusumma (põhinõue + kõrvalnõue) Sissenõutavaks muutunud kohustuse kogusumma (põhinõue + kõrvalnõue) 41 Tagatiseks on käendus ☐ garantii ☐ Käenduse, garantii suurus Kas kohustuse eest võib vastutada abikaasa? Ei ☐ Jah ☐ Tagatise andja/andjate nimi/ nimed ja telefoninumber/ telefoninumbrid Kui kohustus on vaidlustatud, siis kas selle osas toimub: kohtumenetlus ☐ täitemenetlus ☐ muu menetlus? ☐ 3.4. Kohustused (nt SMS-laen/ kiirlaen, järelmaks, sideteenused, kommunaalmaksed) teiste võlausaldajate vastu, mida ei ole tagatud võlgnikule või kolmandale isikule kuuluva varaga ega ka käendusega Võlausaldaja nimi (ärinimi/ ees- ja perekonnanimi) Registrikood/ Aadress, kontaktandmed isikukood või sünniaeg Võlakohustuse liik Lepingu, arve, Intressimäär otsuse, kviitungi number Kohustuse kogusumma (põhinõue + Sissenõutavaks muutunud kohustuse Viivisemäär (nt % päevas) kõrvalnõue) kogusumma (põhinõue + kõrvalnõue) Kui kohustus on vaidlustatud, siis kas selle osas toimub: kohtumenetlus ☐ täitemenetlus ☐ muu menetlus? ☐ Märkused …………………………………………………………………………………………………………………………………………….. …………………………………………………………………………………………………………………………………………….. Võlausaldaja nimi (ärinimi/ ees- ja perekonnanimi) Registrikood/ Aadress, kontaktandmed isikukood või sünniaeg Võlakohustuse liik Lepingu, arve, Intressimäär otsuse, kviitungi number Kohustuse kogusumma (põhinõue + Sissenõutavaks muutunud kohustuse Viivisemäär (nt % päevas) kõrvalnõue) kogusumma (põhinõue + kõrvalnõue) Kui kohustus on vaidlustatud, siis kas selle osas toimub: kohtumenetlus ☐ täitemenetlus ☐ muu menetlus? ☐ Märkused …………………………………………………………………………………………………………………………………………….. …………………………………………………………………………………………………………………………………………….. Võlausaldaja nimi (ärinimi/ ees- ja perekonnanimi) Registrikood/ Aadress, kontaktandmed isikukood või sünniaeg Võlakohustuse liik Lepingu, arve, Intressimäär otsuse, kviitungi number Kohustuse kogusumma (põhinõue + Sissenõutavaks muutunud kohustuse Viivisemäär (nt % päevas) kõrvalnõue) kogusumma (põhinõue + kõrvalnõue) Kui kohustus on vaidlustatud, siis kas selle osas toimub: kohtumenetlus ☐ täitemenetlus ☐ muu menetlus? ☐ Märkused 42 ……………………………………………………………………………………………………………………………………………. ……………………………………………………………………………………………………………………………………………. 4. Võlad, milles võlgnik oma kohustusi ei tunnista Võlausaldaja nimi (ärinimi/ ees- Lepingu/ arve Sissenõutavaks Sissenõutavaks Osa, milles võlgnik ja perekonnanimi) number muutunud põhinõue muutunud kõrvalnõuded kohustust ei tunnista (nt intressid, viivised) 5. Muud vajalikud andmed, märkused: ……………………………………………………………………………………………………………………………………………………………. ……………………………………………………………………………………………………………………………………………………………. ……………………………………………………………………………………………………………………………………………………………. ……………………………………………………………………………………………………………………………………………………………. ……………………………………………………………………………………………………………………………………………………………. ……………………………………………………………………………………………………………………………………………………………. 6. Kinnitus ja allkiri: Olen teadlik, et vale või eksitava teabe andmine või võlgadest ja varadest teatamata jätmine võib kaasa tuua võlgade ümberkujundamise menetluse või kohustustest vabastamise menetluse algatamisest keeldumise ning alustatud menetluse lõpetamise. Võlgniku/esindaja allkiri Abikaasa/esindaja allkiri Usaldusisiku allkiri 43  Kavand 6.6 Vorm FIMM - 6 Justiitsministri määruse “ Maksejõuetusavalduse ja võlgade ümberkujundamise menetluses kasutatavate vormide kehtestamine ” lisa 5 Täidab kohtu kantselei NUMBER SAABUNUD: MENETLEJA Kantselei tempel Märkused ÜMBERKUJUNDAMISKAVA Täidab usaldusisik Esitamise kuupäev: “………” ………………………………. ………..…. (päev/kuu/aasta) Esitatakse ………………………………. Maakohtule 1. Üldandmed 1.1. Võlgniku ees- ja perekonnanimi / ärinimi Isikukood või sünniaeg / registrikood 1.2. Abikaasa ees- ja perekonnanimi Isikukood või sünniaeg 1.3. Nõustaja ees- ja perekonnanimi Isikukood või sünniaeg / registrikood E-post Telefon Töökoht Nõustaja pangakonto number 2. Võlgniku ümberkujundamisele minevad kohustused Võlausaldaj Kohustuse Kohustuse Kohustuse Kohustuse Kohustuse Kohustuse Kohustuse Kohustuse a nimi liik* kogusumm põhiosa täitmise tasumise täitmiseks täitmise rahuldamis (ärinimi/ a periood sagedus tehtavate summa e määr %- ees- ja (kindel osamakset kokku des perekonnan kuupäev e arv/ (kohustuse imi) kuus, suurus täitmise kvartalis) summa/ kohustuse kogusumm a x 100) 44  *Kohustuse liigi selgitus: A - Pandiga (nii võlgniku kui ka kolmanda isiku varaga) tagatud kohustus B - Võlgniku kohustus, mis on tagatud kolmanda isiku poolt antud isikulise tagatisega (käendus, garantii) C - Tagamata kohustus (võlgniku kohustust ei ole tagatud võlgnikule või kolmandale isikule kuuluva varaga, samuti mitte käenduse ega garantiiga) D - Täitemenetluse algatamise tasu, täitekulud ja kohtutäituri põhitasu eraldi välja tuua. 2.1. Selgitused ümberkujundatavate kohustuste tabeli juurde ............................................................................................................................................................................................ ....................................................................... …………………………………………………………………………………………………………………………………………. ...................................................................... ………………………………………………………………………………………………………………………………………… ………………………………………………….. …………………………………………………………………………………………………………………………………………. ...................................................................... ............................................................................................................................................................................................ .................................................................... 3. Ümberkujundamiskavast välja jäänud kohustused Võlausaldaj Nõude summa Ümberkujundamiskavast väljajätmise põhjendus a nimi (ärinimi/ ees- ja perekonnani mi) 45 4. Ümberkujundamiskava täitmise tähtpäev: “………”……………………….. ………..…...(päev/kuu/aasta) 5. Kinnitus ja allkiri: Olen teadlik, et vale või eksitava teabe andmine või võlgadest ja varadest teatamata jätmine võib kaasa tuua võlgade ümberkujundamise avalduse menetlemisest keeldumise ning alustatud menetluse lõpetamise. Võlgniku/esindaja allkiri: Abikaasa/esindaja allkiri: Usaldusisiku allkiri: 46  Ministeeriumid Meie 08.03.2021 nr 8-1/1583 Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse eelnõu kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks esitamine (maksejõuetusõiguse revisjoni II etapp) Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse eelnõu, mis on valminud maksejõuetusõiguse revisjoni II etapi raames ja käsitleb füüsilise isiku maksejõuetuse menetlusi, saneerimismenetlust ning millega võetakse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2019. aasta direktiiv (EL) nr 2019/1023, mis käsitleb ennetava saneerimise raamistikke, võlgadest vabastamist ja äritegevuse keeldu ning saneerimis-, maksejõuetus- ja võlgadest vabastamise menetluste tõhususe suurendamise meetmeid, ning millega muudetakse direktiivi (EL) 2017/1132. Kooskõlastuskirjad ja arvamused palume esitada 3 nädala jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Maris Lauri minister Lisaadressaadid: Riigikohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Pärnu Maakohus Tallinna Halduskohus Tallinna Ringkonnakohus Tartu Halduskohus Tartu Maakohus Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohus MTÜ Eesti Kohtunike Ühing Õiguskantsleri Kantselei Eesti Advokatuur Eesti Advokatuuri Maksejõuetusõiguse komisjon Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected] / www.just.ee Registrikood 70000898 Eesti Juristide Liit Eesti Kaubandus-Tööstuskoda Notarite Koda Teenusmajanduse Koda Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda Tartu Ülikooli õigusteaduskond Tallinna Tehnikaülikooli Õigusinstituut Eesti Võlausaldajate Liit Eesti Võlanõustajate Liit Eesti Pangaliit Riigiprokuratuur Politsei- ja Piirivalveamet Vabaühenduste Liit Maksu- ja Tolliamet Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus Tööandjate Keskliit StartUp Estonia Eesti Kindlustusseltside Liit Paul Varul Kersti Kerstna-Vaks Harju Ettevõtlus- ja Arenduskeskus Finantsinspektsioon Kristiina Padu 620 8163 [email protected] Saatja: <[email protected]> Saadetud: 09.03.2021 12:10 Adressaat: Harjumk info <[email protected]>; Pärnumk info <[email protected]>; Talhk info <[email protected]>; Tallinna Ringkonnakohus info <[email protected]>; Tartu HK Tartuhk info <[email protected]>; Tartumk info <[email protected]>; Tarturk info <[email protected]>; virumk.info <[email protected]>; MTÜ Eesti Kohtunike Ühing <[email protected]>; Eesti Advokatuuri Maksejõuetusõiguse komisjon <[email protected]>; Eesti Juristide Liit <[email protected]>; <[email protected]>; Notarite Koda <[email protected]>; info <[email protected]>; Tartu Ülikooli õigusteaduskond <[email protected]>; Tallinna Tehnikaülikooli Õigusinstituut <[email protected]>; Eesti Võlausaldajate Liit <[email protected]>; Eesti Võlanõustajate Liit <[email protected]>; Eesti Pangaliit <[email protected]>; Vabaühenduste Liit <[email protected]>; Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus <[email protected]>; Tööandjate Keskliit <[email protected]>; StartUp Estonia <[email protected]>; <[email protected]>; Paul Varul <[email protected]>; Kersti Kerstna-Vaks <[email protected]>; Harju Ettevõtlus- ja Arenduskeskus <[email protected]>; Finantsinspektsioon <[email protected]> Teema: Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse eelnõu kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks esitamine (maksejõuetusõiguse revisjoni II etapp) Manused: 8-11583 08.03.2021 Väljaminev kiri.bdoc Tere! Teile on saadetud Justiitsministeeriumi dokumendihaldussüsteemi Delta kaudu dokument. link EIS-i https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/fe389bab-a085-4d03-b5c5-fb5b962853f9, ootame tagasisidet 30.03.2021 Pealkiri: Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse eelnõu kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks esitamine (maksejõuetusõiguse revisjoni II etapp) Registreerimise kuupäev: 08.03.2021 Registreerimise number: 8-1/1583. Suur-Ameerika 1, 10122, Tallinn Tel. 620 8100, Faks 620 8109 e-mail: [email protected] www.just.ee