dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Euroopa statistikasüsteemi kujundamine tulevikuvajadustele vastavaks

Rahandusministeerium · 2. november 2022
Viit
1.1-11/6333-2
Registreeritud
2. november 2022
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Riigikantselei
Saabumis/saatmisviis
Outlook
Funktsioon
1.1 ÜLDJUHTIMINE JA ÕIGUSALANE TEENINDAMINE
Sari
1.1-10.1 Ministeeriumis väljatöötatud õigusaktide eelnõud koos seletuskirjadega (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.1-10.1/2022
Vastutaja
Kristiina Abel (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Euroopa Liidu ja rahvusvahelise koostöö osakond)

Failid

  • 📎1.1-116333-2 02.11.2022 Väljaminev kiri.asice969 KB

Sisu (failidest)

Draft ID: 956cc22b-ff84-492b-95d3-082f1d8de003 Date: 14/10/2022 15:04:44 Euroopa statistika õigusraamistiku läbivaatamist käsitlev avalik konsultatsioon Tärniga (*) märgitud väljad on kohustuslikud. Sissejuhatus Konsultatsiooni eesmärk ja ülesehitus Komisjon algatab käesoleva avaliku konsultatsiooni, et koguda teavet ja arvamusi, mis aitaksid parandada Euroopa ametliku statistika tulevikukindlust. Konsultatsiooni tulemusi kasutatakse Euroopa ametliku statistika väljatöötamise, koostamise ja levitamise korra (määrus (EÜ) nr 223/2009) läbivaatamisel. Konsultatsiooni käigus oodatakse vastuseid nii ametliku statistika kasutajatelt kui ka koostajatelt. Vastamine ei nõua eriteadmisi ametliku statistika koostamise meetodite kohta. Konsultatsioon on saadaval ELi kõigis ametlikes keeltes. Palume vastata küsimustiku küsimustele. Küsimustiku lõpus pakutakse võimalust lisada faile. Võimaluse korral tooge vastustes konkreetseid näiteid ja sobival juhul ka praktilisi soovitusi. Taust Euroopa statistika põhieeskirjad on esitatud 2009. aasta määruses (EÜ) nr 223/2009. Kuigi määrust muudeti 2015. aastal, kajastavad eeskirjad endiselt vanu, 2000. aastate algusest pärit ametliku statistika koostamise meetodeid. Kuid Euroopa statistika arendamine, koostamine ja levitamine on edasi arenenud ning ka andmete maastik on põhjalikult muutunud. Nüüd on saabunud aeg ametliku statistika eeskirju uuendada. Käesoleva läbivaatamisega soovitakse saavutada, et statistikat pakutaks kiiremini ja vastavalt kasutajate nõudlusele, et paraneks tõhusus ning et väheneksid andmete esitajate ja liikmesriikide töökoormus ja kulud. Lisaks soovitakse hakata ära kasutama digipöörde loodud võimalusi - uusi andmeallikaid, kujunemisjärgus tehnoloogiaid ja üha laienevat andmeökosüsteemi -, et rahuldada kasvavat nõudlust ajakohase, üksikasjaliku ja operatiivselt toimiva ametliku statistika järele, mida saaks rakendada ELi poliitika ja avaliku arutelu teenistusse. Eelkõige on kavas: hakata ametliku statistika koostamiseks kasutama eri andmeallikaid, sealhulgas erasektori pakutavate digitaalsete toodete ja nendega seotud teenuste kasutamisel tekkivaid andmeid; 1 suurendada Euroopa statistikasüsteemi operatiivsust, et uut liiki ametlikku statistikat ja statistilisi ülevaateid oleks võimalik saada niipea, kui tekib nõudlus, eriti hädaolukorras; parandada Euroopa statistikasüsteemis andmete jagamise turvalisust ja stabiilsust, et saada usaldusväärset ja õigeaegset statistikat piiriüleste nähtuste kohta, ning vähendada ühtede ja samade andmete korduvat nõudmist andmeesitajatelt; ajakohastada Eurostati ja riikide statistikaasutuste rolli ja ülesandeid Euroopa andmeökosüsteemide arengu edendamisel. Õiglase ja läbipaistva konsultatsiooniprotsessi tagamiseks võetakse arvesse ainult veebiküsimustiku vahendusel laekunud vastuseid. Üksnes nende vastuste põhjal koostatakse ka kokkuvõttev aruanne. Kui teil tekib küsimustiku täitmisel probleeme või vajate abi, võite kirjutada aadressil ESTAT-REV-223@ec. europa.eu. Teie andmed * Minu vastus on järgmises keeles: bulgaaria eesti hispaania hollandi horvaadi iiri inglise itaalia kreeka läti leedu malta poola portugali prantsuse rootsi rumeenia saksa slovaki sloveeni soome taani 2 tšehhi ungari * Eesnimi JAANA * Perekonnanimi TAEL * E-posti aadress (ei avalikustata) [email protected] * Vastan kui akadeemiline asutus / teadusasutus ettevõtjate ühendus ettevõtja/äriorganisatsioon tarbijaorganisatsioon ELi kodanik keskkonnaorganisatsioon ELi mittekuuluva riigi kodanik vabaühendus avaliku sektori asutus ametiühing muu * Tegevusulatus rahvusvaheline kohalik üleriigiline piirkondlik * Valitsemistasand parlament ametiasutus muu asutus 3 * Organisatsiooni nimi kuni 255 tähemärki Statistikaamet (Eesti riigi nimel) * Organisatsiooni suurus mikroorganisatsioon (1-9 töötajat) väikeorganisatsioon (10-49 töötajat) keskmine organisatsioon (50-249 töötajat) suurorganisatsioon (250 või rohkem töötajat) Organisatsioonile läbipaistvusregistris määratud tunnusnumber kuni 255 tähemärki Kontrollige, kas teie organisatsioon on läbipaistvusregistris registreeritud. See on vabatahtlik andmebaas organisatsioonidele, kes soovivad mõjutada ELi otsustusprotsessi. * Päritoluriik Märkige enda või oma organisatsiooni päritoluriik. Käesolev loetelu ei kajasta Euroopa institutsioonide ametlikku seisukohta nimetatud üksuste õigusliku seisundi või poliitika suhtes. Sellesse on koondatud sageli lahknevad loetelud ja tavad. Afganistan Gibraltar Lõuna-Korea Saint Martin Ahvenamaa Grenada Lõuna-Sudaan Saint-Pierre ja Miquelon Albaania Gröönimaa Luksemburg Saint Vincent ja Grenadiinid Alžeeria Gruusia Macao Saksamaa Ameerika Samoa Guadeloupe Madagaskar Sambia Ameerika Guajaana Madalmaad Samoa Ühendriigid Andorra Guam Malaisia San Marino Angoola Guatemala Malawi São Tomé ja Príncipe Antarktis Guernesey Maldiivid Saudi Araabia Antigua ja Guinea Mali Seišellid Barbuda Guinea-Bissau Malta Senegal 4 Araabia Ühendemiraadid Argentina Haiti Mani saar Serbia Armeenia Heard ja Maroko Sierra Leone McDonald Aruba Hiina Marshalli Saared Singapur Aserbaidžaan Hispaania Martinique Sint-Maarten Austraalia Honduras Mauritaania Slovakkia Austria Hong Kong Mauritius Sloveenia Bahama Horvaatia Mayotte Somaalia Bahrein Ida-Timor Mehhiko Soome Bangladesh Iirimaa Mikroneesia Sri Lanka Barbados Iisrael Moldova Sudaan Belau India Monaco Suriname Belgia Indoneesia Mongoolia Süüria Belize Iraak Montenegro Svalbard ja Jan Mayen Benin Iraan Montserrat Šveits Bermuda, Island Mosambiik Taani Bhutan Itaalia Myanmar/Birma Tadžikistan Boliivia Jaapan Namiibia Tai Bonaire, Sint Jamaika Nauru Taiwan Eustatius ja Saba Bosnia ja Jeemen Nepal Tansaania Hertsegoviina Botswana Jersey Nicaragua Togo Bouvet’ saar Jordaania Nigeeria Tokelau Brasiilia Jõulusaar Niger Tonga Briti India Kaimanisaared Niue Trinidad ja ookeani ala Tobago Briti Neitsisaared Kambodža Norfolki saar Tšaad Brunei Kamerun Norra Tšehhi Bulgaaria Kanada Omaan Tšiili Burkina Faso Kasahstan Paapua Uus- Tuneesia Guinea 5 Burundi Katar Pakistan Türgi Cabo Verde Keenia Palestiina Türkmenistan Clippertoni saar Kesk-Aafrika Panama Turks ja Caicos Vabariik Cooki saared Kiribati Paraguay Tuvalu Costa Rica Kolumbia Peruu Uganda Côte d’Ivoire’i Komoorid Pitcairn Ühendkuningriik Vabariik Curaçao Kongo Põhja-Korea Ühendriikide hajasaared Djibouti Kongo Põhja- Ühendriikide Demokraatlik Makedoonia Neitsisaared Vabariik Dominica Kookossaared Põhja-Mariaanid Ukraina Dominikaani Kõrgõzstan Poola Ungari Vabariik Ecuador Kosovo Portugal Uruguay Eesti Kreeka Prantsuse Usbekistan Antarktilised ja Lõunaalad Egiptus Küpros Prantsuse Uus-Kaledoonia Guajaana Ekvatoriaal- Kuuba Prantsuse Uus-Meremaa Guinea Polüneesia El Salvador Kuveit Prantsusmaa Valgevene Eritrea Lääne-Sahara Puerto Rico Vanuatu Eswatini Läti Réunion Vatikani Linnriik Etioopia Leedu Rootsi Venemaa Fääri saared Lesotho Ruanda Venezuela Falklandi saared Libeeria Rumeenia Vietnam Fidži Liechtenstein Saalomoni Wallis ja Futuna saared Filipiinid Liibanon Saint-Barthélemy Zimbabwe Gabon Liibüa 6 Saint Helena, Ascension ja Tristan da Cunha Gambia Lõuna-Aafrika Saint Kitts ja Nevis Ghana Lõuna-Georgia ja Saint Lucia Lõuna-Sandwichi saared Privaatsusseaded Komisjon avaldab kõik selle avaliku konsultatsiooni raames laekunud vastused. Saate valida, kas nõustute oma andmete avaldamisega või eelistate jääda vastuse avaldamisel anonüümseks. Läbipaistvuse huvides avaldatakse alati vastaja liik (näiteks „ettevõtjate ühendus“, „tarbijaorganisatsioon“, „ELi kodanik“), päritoluriik, organisatsiooni nimi ja suurus ning sellele läbipaistvusregistris määratud tunnusnumber. Teie e-posti aadressi ei avaldata. Valige enda jaoks kõige sobivamad privaatsussätted. Vaikimisi kasutatavad privaatsussätted olenevad vastaja liigist. * Vastuse avaldamise privaatsussätted Komisjon avaldab selle avaliku konsultatsiooni raames saadud vastused. Saate valida, kas teie andmed avalikustatakse või jääte anonüümseks. Jään anonüümseks Avaldatakse ainult organisatsiooni andmed: vastaja liik, selle organisatsiooni nimi, mille nimel vastati, läbipaistvusregistris määratud tunnusnumber, organisatsiooni suurus ja päritoluriik ning esitatud vastus muutmata kujul. Teie nime ei avaldata. Kui soovite jääda anonüümseks, siis ärge esitage vastuses oma isikuandmeid. Luban andmed avalikustada Avaldatakse organisatsiooni ja vastaja andmed: vastaja liik, selle organisatsiooni nimi, mille nimel vastati, läbipaistvusregistris määratud tunnusnumber, organisatsiooni suurus ja päritoluriik ning esitatud vastus. Avaldatakse ka teie nimi. Olen nõus isikuandmete kaitse valdkonnas kohaldatavate õigusnormidega Küsimused Euroopa statistikat käsitlev määrus (EÜ) nr 223/2009 vaadatakse läbi eeskätt selleks, et Euroopa ametliku statistika koostamisel saaks hakata ära kasutama digitaalsete andmeallikate ja kujunemisjärgus tehnoloogiate kogu potentsiaali. 7 Sellised andmeallikad on näiteks mobiiltelefonide asukohaandmed, finantstehingute andmed ja arukate elektriarvestite andmed. Kujunemisjärgus andmetöötlustehnoloogia näiteks võib tuua terviklikel eetikapõhimõtetel rajaneva usaldusväärse tehisintellekti. Andmeallikate arv kasvab kiiresti ja praeguse seisuga ei välistata neist ühegi kasutamist Euroopa statistika jaoks. Andmeid saab ammutada statistikas kasutamiseks mitmel viisil, näiteks: andmevaldaja edastab andmed statistikaasutusele; töödeldakse andmevaldaja valduses olevaid andmeid (servtöötlus); kasutatakse eraelu puutumatust tagavat täiustatud andmetöötlust, mille puhul andmed võetakse elektroonselt, ilma et inimene neid näeks. * 1. Mida teha, et Euroopa ametlik statistika oleks tulevikukindel ja vastaks paremini kasutajate vajadustele? (valige üks või mitu ruutu) Pakkuda ajakohasemat statistikat, nt koostada statistikat sagedamini ja esitada kiirhinnanguid Pakkuda detailsemat statistikat (nt sotsiaalsete rühmade ja territoriaalsete üksuste kohta) Pakkuda rohkem statistikat uute nähtuste kohta Pakkuda rohkem metaandmeid ja selgitusi statistika kohta ning pidada muudatuste logi ja väljastada teade, kui statistikat on ajakohastatud Parandada statistika levitamist ja edastamist Reageerida kiiremini uuele andme- ja statistikanõudlusele, eriti kui see tekib hädaolukordade ja kriiside ajal Majanduslikust ja ühiskondlikust arengust parema ülevaate saamiseks kasutada korraga mitut allikat Avaldada laialdasemalt alles koostamisel olevat statistikat, et kaasata paremini Euroopa ametliku statistika kasutajaid Muu * 3. Millised tegurid aitavad kõige rohkem kaasa sellele, et Euroopa ametlik statistika vastaks paremini kasutajate vajadustele? (valige üks või mitu ruutu) Piisavad vahendid Euroopa statistikasüsteemile Tänapäevane IT-taristu Euroopa ametliku statistika koostamiseks ja levitamiseks 8 Stabiilne juurdepääs Euroopa ametliku statistika koostamiseks vajalikele andmeallikatele Riikide statistikaasutuste ja Eurostati töötajate ümber- ja täiendusõpe Statistikaprotsesside täiustamine Muu * 5. Kui oluliseks peate võimalust kasutada Euroopa ametliku statistika koostamiseks erasektori valduses olevaid digitaalseid andmeid? Väga oluline Küllalt oluline Keskmiselt oluline Väheoluline Üldse mitte oluline Ei oska öelda / arvamus puudub * 6. Millised Euroopa ametliku statistika teemavaldkonnad võidaksid erasektori valduses olevate andmete kättesaadavaks tegemisest kõige rohkem? (valige üks või mitu ruutu) Demograafia ja rahvastik Haridus Tervis Majandus ja rahandus Kaubandus ja üleilmastumine Tööjõud Turism Transport ja liikuvus Keskkond ja energia Digiühiskond Muu 9 8. Kui oluline on järgmiste tegurite roll digitaalsete andmete vastutustundliku kasutamise tagamisel Euroopa ametlikus statistikas? Ei oska Üldse Väga Küllalt Keskmiselt öelda Väheoluline mitte oluline oluline oluline / arvamus oluline puudub * Andmetele juurdepääsu taotluses tuleks selgitada, kuidas on andmed vajalikud või kasulikud ametliku statistika koostamiseks * Ametliku statistika koostamiseks kättesaadavaks tehtud andmeid tuleks kasutada ainult ametliku statistika koostamiseks * Vastavalt minimeerimise põhimõttele peaksid statistikaasutused nõudma ainult minimaalselt vajalikke andmeid * Statistikaasutus ja andmevaldaja peaksid kohustuma tegema koostööd heauskselt * Statistikaasutus ja andmevaldaja peaksid tagama andmete kaitse ja konfidentsiaalsuse. * Tuleks austada ja kaitsta andmevaldaja mainet ja ärihuve * Statistikaasutus ja erasektori andmevaldaja peaksid tagama täieliku läbipaistvuse üldsusele ja isikutele, kelle andmeid kasutatakse * Tuleks kehtestada mehhanismid, miks võimaldaksid lahendada andmevaldajate ja statistikaasutuste võimalikke erimeelsusi andmepäringute küsimuses Muu (vastajal tuleb seda selgitada järgmises vastuses) 10 * 10. Kas leidub sellist liiki andmeid ja andmeallikaid, mida ei tohiks Euroopa ametliku statistika koostamiseks kasutada? Jah Ei Ei oska öelda / arvamus puudub * Ametlik statistika pakub teavet mitmesuguste sotsiaalsete, majanduslike ja keskkonnanähtuste kohta. Statistikat koostatakse vastavalt usaldusväärsele metoodikale ning rangetele kvaliteedinõuetele, et tagada selle asjakohasus, täpsus, järjepidevus, võrreldavus ja ajakohasus. 17. Kas ülaltoodut arvestades suudab Euroopa ametlik statistika teie arvates piisava operatiivsusega reageerida kasutajate nõudlusele, sealhulgas sellisele, mis tekib hädaolukordade ja kriiside tõttu? Jah, suudab piisava operatiivsusega Mõnevõrra suudab, kuid mitte piisava operatiivsusega Ei suuda Ei oska öelda / arvamus puudub * 18. Kuidas saaks parandada Euroopa ametlikku statistika operatiivsust? (valige üks või mitu ruutu) Tihedam mõttevahetus kasutajatega Kasutada nõudluse rahuldamiseks rohkem ja paremini juba olemasolevaid statistilisi andmeid Laiendada väljatöötamisel oleva statistika kasutamist ja sellega eksperimenteerimist, tehes kasutajatega tihedamat koostööd Tihendada koostööd teadus- ja akadeemilise sektoriga Laiendada koordineerimist Euroopa tasandil, et kriisidele ja hädaolukordadele saaks paremini reageerida Kasutada rohkem vahendeid dialoogi, koostöö ja eksperimenteerimise jaoks Laiendada digitaalsete andmete kasutamist kiirete ühiskondlike, keskkonnaalaste ja majanduslike muutuste jälgimiseks Muu 11 Tehnoloogia areng võimaldab andmete tõhusat ja turvalist jagamist Euroopa statistikasüsteemis. 19. Millist kasu see annaks, kui andmeid saaks Euroopa statistikasüsteemis statistikaasutuste vahel jagada senisest lihtsamini ja süstemaatilisemalt? (valige üks või mitu ruutu) Väheneks vastamise koormus ja saaks taaskasutada juba kogutud andmeid Paraneks ametliku statistika kvaliteet Suureneks koostoime ja kulutõhusus ametliku statistika koostamisel nii ELi tasandil kui ka liikmesriikides Saaks koostada piiriülest ametlikku statistikat juhtudel, kui eri riikide andmete summeerimine ei annaks õiget tulemust Laieneksid võimalused teha statistikaalast uurimistööd, et töötada välja uusi ametliku statistika koostamise meetodeid Laieneksid võimalused töötada välja uut liiki statistikat (sealhulgas piiriülest piirkondlikku statistikat) Muu 21. Millistel tingimustel peaks olema võimalik Euroopa statistikasüsteemis andmeid jagada ja millised peaksid olema kaitsemeetmed? (valige üks või mitu ruutu) Tingimusi ei ole Isikuandmete jagamisel peaks kehtima eesmärgi piirang (andmeid jagatakse ainult kokkulepitud eesmärkidel kasutamiseks) Muude kui isikuandmete jagamisel peaks kehtima eesmärgi piirang (andmeid jagatakse ainult kokkulepitud eesmärkidel kasutamiseks) Andmete kaitsmiseks tuleks kasutada tipptehnoloogiat Andmete edastamise vajadust tuleks vähendada tehnoloogiliste vahenditega Muu * 22. „Muu“ - palun nimetage: Meie vastus tähendab, et statistikasüsteemi andmete jagamisel kehtivad riikliku statistika andmekaitse- ja konfidentsiaalsusreeglid ning statistika raames andmete kogumine ei ole isikutele põhjendamatult koormav. 12 23. Mil määral nõustute järgmiste väidetega? Ei oska Olen Pigem Üldse Nõustun Pigem öelda neutraalsel ei ei täielikult nõustun / arvamus seisukohal nõustu nõustu puudub * Statistikaasutused peaksid kehtestama koostalitlusstandardid, et võimaldada andmete vahetamist organisatsioonide vahel * Statistikaasutused peaksid koostama, järjekindlalt ajakohastama ja avaldama oma riigi andmeökosüsteemi moodustavate andmevarade kataloogi * Statistikaasutused peaksid andma oma ökosüsteemi organisatsioonidele erialast nõu sellistes andmete ja andmetöötluse küsimustes nagu kvaliteet, andmete taaskasutamine, intellektuaalomand, konfidentsiaalsus, turvalisus ja metaandmed * Statistikaasutused peaksid olema vahendajaks organisatsioonide vahel, kes on huvitatud andmete jagamisest ja taaskasutamisest * Statistikaasutused peaksid hindama teiste organisatsioonide poolt üldsusele pakutava statistika kvaliteeti 13 24. Millistele küsimustele tuleks teie arvates Euroopa statistikat käsitleva määruse (EÜ) nr 223/2009 läbivaatamisel veel tähelepanu pöörata, lähtudes selle läbivaatamise eesmärkidest? Suurem tähelepanu kogutud andmete (eriti administratiivandmete) kasutamisele valdkondade arengute analüüsimiseks, teadusuuringuteks. Mida enam andmeid kasutatakse, seda väiksem on risk, et neid samu andmeid kogutakse ja/või ühendatakse muude organisatsioonide poolt ning tekitatakse dubleerimine. Kogutavate andmete andmekoosseisu standardimine, et vältida sama andmete korduvat kogumist ja sisult samade andmete erinevate nimetuste all kogumist. Riigi tasandil peaks ühtlustama andmete edastamise ning jagamise viisid. Soovi korral saate vastustele lisaks üles laadida faili. Fail ei tohi olla suurem kui 1 MB. Lubatud on ainult järgmised failivormingud: pdf, txt, doc, docx, odt, rtf Lõppmärkused Contact [email protected] 14 Taimar Peterkop Teie 04.08.2022 nr 4-2/22-01495; Riigikantselei 6.11.1/22-0470/-1T [email protected] Meie 02.11.2022 nr 1.1-11/6333-2 Euroopa statistikasüsteemi kujundamine tulevikuvajadustele vastavaks Austatud härra Peterkop Esitame Vabariigi Valitsusele heakskiitmiseks Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni poolt avaldatud avaliku konsultatsiooni kohta: Euroopa statistikasüsteemi kujundamine tulevikuvajadustele vastavaks. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Annely Akkermann Rahandusminister Lisad: 1. Seisukohad Euroopa Komisjoni poolt avaldatud avaliku konsultatsiooni kohta: Euroopa statistikasüsteemi kujundamine tulevikuvajadustele vastavaks – 7 lehel 2. Eesti konsultatsiooni vastused – 14 lehel Kristiina Abel 611 3406 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 SELETUSKIRI Seisukohad Euroopa Komisjoni poolt avaldatud avaliku konsultatsiooni kohta: Euroopa statistikasüsteemi kujundamine tulevikuvajadustele vastavaks 1. Avaliku konsultatsiooni sisu ja eesmärk Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2009. aasta määrusega Euroopa statistika kohta loodi õiguslik raamistik Euroopa statistika arendamiseks, tegemiseks ja levitamiseks. Pärast määruse vastu võtmist on toimunud märkimisväärsed digitaalsed arengud Euroopa Liidus ja maailmas. Andmeid on üha rohkem, samuti vajadus neid rohkem kasutada. Sellega seoses soovib Euroopa statistikasüsteem käia globaalsete arengutega kaasas, rakendada uusi andme- allikaid ja ümber mõtestada statistikaasutuste ülesanded andmemahukas maailmas viisil, mis vastaks paremini ühiskonna vajadustele. Võttes eeltoodut arvesse, on Euroopa Komisjon alustanud konsultatsiooni Euroopa statistikamääruse 223/2009 muutmiseks, mille eesmärk ongi paremini reageerida uutele teabevajadustele ja kasutajate ootustele. Algatusega viiakse ELi statistika õigusraamistik vastavusse Euroopa andmestrateegiaga ja ajakohastatakse statistika koostamist. Konkreetsemalt tahetakse määrust muuta selleks, et ära kasutada uute andmeallikate potentsiaali, parandada statistikasüsteemi reageerimisvõimet, kirjeldada uusi rolle kujunemis- järgus andmeökosüsteemides ning ajakohastada statistikaasutuste ülesandeid. Euroopa statistikamääruse muutmisega soovitakse olla kooskõlas muude andmete kasutamist puudutavate algatustega, nagu juunis jõustunud Euroopa andmehalduse määrus (Data Governance Act), Euroopa Liidu nõukogus ja Euroopa Parlamendis aruteludes olevad andme- määrus (Data Act) ja tehisintellekti määrus (Artificial Intelligence Act). Oluline on märkida, et EL valdkondlike statistikamääruste muutmisel nähakse uusi andmeallikaid juba ette. Näiteks võib tuua hetkel Euroopa Komisjonis koostamisel oleva rahvastikustatistika määruse (Proposal for a Regulation on European statistics on population), mille puhul nähakse rändestatistikas ette mobiilsusandmete kasutamist. Eelnevast lähtudes on Euroopa Liidus plaanis: 1) hakata ametliku statistika koostamiseks kasutama eri andmeallikaid, sealhulgas erasektori pakutavate digitaalsete toodete ja nendega seotud teenuste kasutamisel tekkivaid andmeid; 2) suurendada Euroopa statistikasüsteemi operatiivsust, et uut liiki ametlikku statistikat ja statistilisi ülevaateid oleks võimalik saada niipea, kui tekib nõudlus, eriti hädaolukorras; 3) parandada Euroopa statistikasüsteemis andmete jagamise turvalisust ja stabiilsust, et saada usaldusväärset ja õigeaegset statistikat piiriüleste nähtuste kohta, ning vähendada ühtede ja samade andmete korduvat nõudmist andmeesitajatelt; 4) ajakohastada Eurostati ja riikide statistikaasutuste rolli ja ülesandeid Euroopa andmeöko- süsteemide arengu edendamisel. Komisjon plaanib määruse ettepaneku teha 2022. a lõpuks. Seega algavad määruse eelnõu arutelud EL nõukogu statistika töörühmas 2023. aastal. Seletuskirja koostasid Statistikaameti partnerlussuhete juht Jaana Tael ([email protected], 625 9336) ja Rahandusministeeriumi Euroopa Liidu ja rahvusvahelise koostöö osakonna nõunik Kristiina Abel ([email protected], 611 3406). Valdkonna eest vastutab halduspoliitika asekantsler Kaur Kajak ([email protected]) 1 2. Avalikule konsultatsioonile vastamise üldpõhimõtted Euroopa statistika koostamise õiguslik alus on sätestatud Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 338. Toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt, võtavad Euroopa Parlament ja nõukogu vajaduse korral vastu meetmed kõnealuse statistika koostamiseks. Artiklis 338 on esitatud Euroopa statistika koostamise nõuded, mille kohaselt peab statistika vastama erapooletuse, usaldusväärsuse, objektiivsuse, teadusliku sõltumatuse, tasuvuse ja statistilise konfidentsiaalsuse nõuetele. Euroopa statistika õigusraamistikuks olev määrus (EÜ) nr 223/2009 on kõigi muude statistikaalaste määruste viitemääruseks. Määruse (EÜ) nr 223/2009 läbivaatamise eesmärk on muuta see digitaalajastule vastavaks, tõstes statistikaametite suutlikkust muuta need reageerimisvõimelisemaks ja kiiremini statistikat koostada. ELi tasandi meetmed on õigustatud. Esiteks peab Euroopa statistika olema võrreldav liikmesriikide lõikes ja sellest peab saama tuletada ELi koguandmed, mis on arvutatud liikmes- riikide koguandmete põhjal. Euroopa statistikasüsteem toimib liikmesriikide vahel kokku lepitud põhimõtete alusel, seega on mõistlik, kui üldised reeglid lepitakse kokku EL tasemel. Kuna avaliku konsultatsiooni tulemusena koostab komisjon mõjuhinnangu ning plaanib õiguslike muudatusega välja tulla 2022. aasta lõpus, siis on võimalik õiguslike muudatuste ettepanekute proportsionaalsust hinnata pärast Euroopa Komisjoni konkreetsete õiguslike muudatuste ettepanekute esitamist. 3. Esialgne mõjude analüüs Algatuse sotsiaalsed ja keskkonnamõjud seisnevad eeldatavasti kiiremas reageerimises kasutajate uutele nõudmistele tänu andmete paremale kättesaadavusele ja tõhusamatele mehhanismidele ühiste uuenduslike Euroopa statistikasüsteemi meetmete käivitamisel ja eksperimentaalse statistika koostamisel. Seetõttu saab ametlikku statistikat koostada kiiresti ja mitmekesisemalt ning see pakub reaalajas tuge sellistele poliitikameetmetele, mida kasutatakse kriisiohjamisel ja uutes poliitikavaldkondades, nagu Euroopa roheline kokkulepe. 3.1. Mõju majandusele Ettevõtjatelt riigile andmete jagamise kontekstis kavandatakse algatus selliselt, et oleks tagatud piisavate kaitsemeetmete ja tehniliste meetmete kehtestamine, et kaitsta kõigi sidusrühmade õigustatud huve (st andmete konfidentsiaalsus, tundliku äriteabe kaitse ning isikuandmete puhul andmesubjektide eraelu puutumatus). Euroopa Komisjoni poolt andmemääruse ettepaneku ettevalmistamisel tehtud analüüs näitab näiteks, et ametliku statistika esitamise suurenemine 20 % võrra annaks ELis ainuüksi otsese ja kaudse mõju tõttu juurde 4–12 miljardit eurot aastas (tulu andmejagamisest nii avalikus kui erasektoris, andmeesitajate andmeesitamise koormuse vähenemine, avaandmete kasutamine uute toodete ja teenuste pakkumiseks, maksutulu). Vastajad saavad erinevatest kavandatud muudatustest tulenevalt tõenäoliselt kasu ka vastamis- ja aruandluskoormuse vähenemisest. Tänu kiiremale ja asjakohasemale statistikale saab elanike ja ettevõtete jaoks vajalikke teenuseid arendada ja kavandada. Samuti on potentsiaalselt mõju regionaalarengule, kui eraandmete jm uute allikate kasutamise tulemusel on võimalik nähtusi piirkondlikult vaadelda. 2 3.2. Mõju riigiasutuste korraldusele ja eelarvele Uute andmeallikate kasutuselevõtt Eestis riikliku statistika koostamiseks tähendab märkimisväärset tehnoloogilist investeeringut, kuna suurandmete edastamiseks ja töötlemiseks kasutatavad tehnoloogilised lahendused tuleb välja töötada. Statistikaamet hindab tehnoloogilise ja inimressursiga seotud kulusid, mis tekivad näiteks mobiilsusandmete kasutuselevõtul. Suurandmete töötlemiseks ja analüüsiks on vaja lisaks infotehnoloogilisele võimekusele tõsta ka Statistikaameti metoodilist võimekust. Uute andmeallikate kasutuselevõtuga seotud tehnoloogilised arendused vajaksid ka Rahandus- ministeeriumi Infotehnoloogiakeskuse poolseid investeeringuid. Statistikaamet korrastab järjest ka vastuvõetavaid administratiivandmestikke, millega kaasnevad samuti kulud (andmeesitajate nõustamine, lepinguhaldus). Vastukaaluks võib ka eeldada, et erasektori käsutuses olevate andmete kasutuselevõtt ja üha ulatuslikum administratiivandmetele tuginemine võib pikemas perspektiivis kokku hoida andmeesitajate aega ja raha. Lisaks ei saa alahinnata ka uute andmeallikate potentsiaalset kasu parema otsustustoe ja kiirema reageerimise toetamiseks. Parem (täpsem, ajakohasem) statistika aitab teha paremaid otsuseid näiteks COVID-ilaadsetele kriisidele reageerimisel. Oluline on statistikasüsteemi paindlikkuse suurendamisel arvestada asjaoluga, et poliitika- kujundajate poolt soovitud statistika valdkondade laiendamine ning avaldamise sageduse ja statistika detailsuse suurendamine EL üleselt toovad endaga kaasa ka statistikatootmise ümberkohandamise ning tõenäoliselt täiendavate ressursside vajaduse. See on ilmnenud viimastel aastatel Euroopa Liidus arutlusel olnud ja olevate valdkondlike statistikaalaste õigusaktide eelnõude läbirääkimistel. Lisaks tuleb arvestada, et EL-i esitatakse statistikat Eesti kohta, siseriiklik vajadus on vähemalt piirkondade, aga pigem maakondade ja kohaliku omavalitsuse üksuste tasandil, mis toob vajaduse suurendada andmekogumise valimeid ning tõstab statistika tootmise maksumust. Täpsemaid kulusid saab prognoosida, kui komisjon esitab määruse muutmise ettepanekud. 4. Seisukohad konsultatsiooni kohta 4.1. Toetame riikliku statistika tulevikuvajadustele vastavaks kohandamist läbi uute andmeallikate kasutuselevõtu ja oleme valmis kaaluma Euroopa statistikasüsteemi paindlikkuse suurendamist ühiskonnamuutuste kirjeldamisel. Statistika tootmisel on vaja arvestada kogu andmeökosüsteemi piirangute, võimaluste ja valmisolekuga. Selgitus: Eesti peab väga oluliseks riikliku statistika muutmist paindlikumaks, see võimaldab poliitikakujundamisel kasutada värskemaid ja kvaliteetsemaid andmeid. Nii avaliku kui era- sektori vaatest on eriti suur vajadus ajakohase statistika järele kriiside ja hädaolukordade ajal. Euroopa ametlik statistika ei suuda praegu alati ettevõtjate vajadustele piisava kiirusega reageerida, samuti ei ole Euroopa statistikaasutuste juurdepääs erasektoris tekkivatele andmetele õiguslikult veel piisavalt selgelt reguleeritud. Ka tehnoloogilist võimekust suur- andmete vastuvõtmiseks ja töötlemiseks ei ole veel saavutatud ega selle rahastamisega arvestatud. Samuti peame oluliseks suurendada võimalusi kogutud andmete jagamiseks ning taaskasutamiseks kooskõlas statistilise konfidentsiaalsuse aluspõhimõtetega. Eelnevast tuleneb, et tänapäeva andmemajanduses peab tulevikuvajadustele vastava statistika tootmisesse lisaks statistikasüsteemile ning selle osaks olevatele statistikaasutustele peab teisi avaliku ja erasektori osalisi ning akadeemilisi sidusgruppe rohkem kaasama ning esimesed peavad valmis olema 3 kvaliteetseid andmeid uutel viisidel kättesaadavaks tegema. See asjaolu muudab statistika tootmise tunduvalt komplekssemaks, kui täna kehtiv Euroopa riikliku statistika määrus eeldab. 4.2. Eesti peab vajalikuks, et statistikaasutustel oleks õigus erasektoris tekkivaid andmeid ametliku statistika tegemisel ja avalikes huvides andmete jagamiseks kasutada, tehes seda läbipaistvalt ja andmeesitajate jaoks vähekoormavalt. Selleks on vaja statistikaasutuste õigused ja kohustused reguleerida Euroopa riikliku statistika määruses. Selgitus: Andmeallikate mitmekesisus annab võimaluse teha kvaliteetsemat ja operatiivsemat statistikat. Võimalust kasutada statistika koostamisel erasektori valduses olevaid digitaalseid andmeid on statistika koostamise mõttes väga oluline nii avaliku kui erasektori vaatest. Samas tuleb ka jätkuvalt tagada kõikide statistikaasutuste käsutuses olevate andmete kaitse ja konfidentsiaalsus ning austada ja kaitsta andmevaldajate mainet ja ärihuve. Ettevõtjate jaoks on esmatähtis andmeesitamise koormuse jätkuv vähenemine, mistõttu peavad statistikaasutused koguma andmeid minimaalselt vajalikul hulgal. Ettevõtjad peavad oluliseks selgituste jagamist andmete kasutamise kasulikkuse kohta, kindlaid reegleid, mis kehtivad andmete kasutamisele riikliku statistika koostamise eesmärgil, heausksust ja usaldust statistikaasutuse ja andme- valdaja vahelises koostöös, täieliku läbipaistvuse tagamist andmete kasutamisel nii üldsusele kui ka andmeid avaldanud isikutele ning andmevaldajate ja statistikaasutuste vahelisi erimeelsusi lahendada võimaldavate mehhanismide loomist. Kogutud andmete jagamine peab olema kooskõlas statistilise konfidentsiaalsuse aluspõhimõtetega. Eesti on Euroopa andmemääruse ettepaneku läbirääkimisprotsessis toetanud teadus- ja statistikaasutustele eriregulatsiooni säilimist andmete kasutamiseks statistika eesmärgil. Eesti peab oluliseks, et statistikaametite erilisest rollist tulenevad õigused ja kohustused, sh erasektori andmete kasutamiseks, sätestaks Euroopa riikliku statistika määrus. Eesti teeb Euroopa statistikasüsteemi kaudu ka andmemääruse eelnõu menetlemisel tihedat koostööd, paralleelne statistikaasutuste konsultatsioon on alates 2021. aastast (nt 2021. a juunis koostatud Euroopa statistikasüsteemi positsioonipaber1 käinud, aidates nii kaasa andmemääruse sätete täpsustamisele lähtuvalt statistikaametite vajadustest. 4.3. Eesti peab vajalikuks, et statistikaasutuste rolli ja ülesannete mõtestamisel andme- ökosüsteemi arengu edendamisel oleks statistikaasutustel võimalik lähtuda riiklikust andmehalduse korraldusest viisil, mis ei takistaks nende iseotsustusvõimet ja võimalusi osaleda riiklikus andmehalduses nende pädevuse piires ning selleks on tagatud piisav rahastus. Selgitus: Rääkides statistikaasutuste rollist ja ülesannetest andmeökosüsteemi arendamisel tuleb silmas pidada, et Euroopa Liidu liikmesriikides on see erinevalt korraldatud ning sageli ei ole riigi peamine statistikaasutus riikliku andmehalduse keskmes või juhtrollis. Seega peab Euroopa riikliku statistika määruse nr 223/2009 muutmisel arvesse võtma, et määrus lubaks statistikaasutustel andmehalduses osaleda määral, mis on andmehalduse organisatsioonilises süsteemis vajalik ja võimalik. Näiteks Eestis on Statistikaametil võimalik osaleda Eesti riikliku andmehalduse korraldamises ja arendamises ka kehtiva Euroopa riikliku statistika määruse alusel ilma, et see kitsendaks või laiendaks ameti kohustusi põhjendamatult. Eesti arvates ei ole ka tulevase Euroopa riikliku statistika määruse alusel põhjendatud Euroopa Liidu statistika- asutuste andmeökosüsteemi keskmesse asetada ja neile siduvaid läbivaid kohustusi panna, kuivõrd need võivad olla riikides mõne teise asutuse pädevuses. Seega on Eesti seisukohal, et nii Statistikaamet kui teised andmeökosüsteemis osalevad avaliku sektori organisatsioonid 1 https://ec.europa.eu/eurostat/documents/13019146/13405116/main+ESS+position+paper+on+future+Data+Act +proposal.pdf/37f3b5c7-abfd-5a05-6be2-fdc4b87ee7d2?t=1631695372906 4 panustaksid süsteemi arendusse nende pädevustest lähtuvalt. Juhul, kui EL tasandil lepitakse kokku statistikaasutuste olemasolevatest teistsugused või lisanduvad ülesanded, peab EL ja riikliku tasandil olema tagatud rahastus nende täitmiseks. Eestis koordineerib avaliku teabe seaduse ja riikliku statistika seaduse alusel andmehaldust Statistikaamet, kes teeb seda koostöös Rahandusministeeriumi ja Majandus- ja Kommunikat- siooniministeeriumiga. Amet töötab välja juhised andmehalduse korraldamiseks. Lisaks osalevad riigi tasemel andmehalduse korraldamisel mitmed teised koordineerivad organisatsioonid, nagu Riigi Infosüsteemi Amet riigi infosüsteemi haldussüsteemi (RIHA) arendamisel ja haldamisel ning teised organisatsioonid enda rollides (Andmekaitse Inspektsioon, Maa-amet, Rahvusarhiiv). Statistikaameti tegevus ei dubleeri teisi avaliku sektori ülesandeid infoühiskonna, infoühis- konnateenuste ja riigi infosüsteemi arendamisel, isikuandmete kaitsmisel ja küberturvalisuse tagamisel, vaid keskendub järgmistele andmehalduse nõuetele: 1. omada ajakohast ja sisulist ülevaadet andmekogudest ja andmestikest, mis on kasutusel analüüsides ja statistikas; 2. ühtlustada andmekirjeldusi, et andmestikud, sh avaandmed, oleks kiiresti leitavad, andmed oleks kirjeldatud üks kord ja kvaliteetselt, mis võimaldaks vajalikke andmeid mõista ja toetaks nende kasutusele võtmist; 3. jälgida andmekvaliteeti ja parandada seda, et kasutajad saaksid kiiresti veenduda, et andmed on õiged, täielikud ja ajakohased. Andmehaldusega on seotud klassifikaatorite kasutamine. Statistikaamet juhib klassifikaatorite süsteemi ja jälgib, et andmekogudes ja infosüsteemides kasutataks samu klassifikaatoreid. Samuti koordineerib Statistikaamet rahvusvaheliste klassifikaatorite ülevõtmist ja info- süsteemides kasutatavate ühetaoliste objektide loendite ühtlustamist ja neist klassifikaatorite loomist. 4.4. Uute andmevajaduste ja uute allikate kasutuselevõtul on vaja arvestada statistika tegemise kulude ja koormuse suurenemisega liikmesriikidele. Peame vajalikuks kulude ja koormuse kasvu jälgimist ning liigse kasvu piiramiseks meetmete võtmist. Selgitus: Uute andmeallikate kasutuselevõtt ja täiendatud statistika ajakohasem tootmine eeldaksid suurandmete kasutamise alaseid teadmisi ja sellega seotud andmetöötluse metoodilist suutlikkust, samuti tehnoloogiliselt uute lahenduste kasutuselevõttu, mis tingib ja toetab võimekaid ja paremini tasustatud töötajaid. Administratiivse koormuse ja kulude kasvu tuleks jälgida kõigi nõuete juures ja kõigi olemasolevate vahenditega (nt õiguslikult kehtestatud piirid vajalikule ja/või lisatavale näitajate arvule, riigi jaoks ebaoluliste näitajate esitamise vabatahtlikkus jms). Uute andmeallikate tõhusaks kasutuselevõtuks on vaja neid andmekogusid korrastada. Seega võivad lisaks Rahandusministeeriumi valitsemisalale kaasneda kulud ka teistes ministeeriumides, eeskätt riikliku andmehalduse eest vastutavas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis (nt registrite korrastamisega seotud kulude hüvitamine asutustele), aga ka registripidajate juures, kus on tarvis teha andmete intensiivset korrastamist ja infosüsteemide arendustöid. Konsultatsiooni tulemusena koostatava riikliku statistika määruse muutmise eelnõuga seotud eelarvemõju saab täpsemalt hinnata siis, kui selgub, milline on Euroopa statistikasüsteemi ambitsioonitase ning statistikaasutuste õigused ja kohustused tulevikukindlama statistika tootmisel. Eesti peab oluliseks, et uute nõuete või põhimõtete kehtestamisel oleks kõigis liikmesriikides tagatud statistika tootmise jätkusuutlik rahastus, ekspertide koolitamine jm, et tagada andmete 5 kvaliteet ja näitajate võrreldavus Euroopa Liidu tasemel. Samuti on vaja, et Eurostat toetaks rahaliselt ja metoodiliselt Euroopa statistikasüsteemist tulenevaid arendusi. 4.5. Eesti peab oluliseks statistika ajakohasuse suurendamiseks ja avaldamise sageduse tõstmiseks ettevõtete ja riigi vahelise andmevahetuse automatiseerimist, standardimist ja ühekordse esitamise põhimõttest kinnipidamist. Selgitus: Eesti on teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukavas seadnud üheks strateegiliseks eesmärgiks reaalajamajanduseni jõudmise läbi selle, et riigi ja ettevõtete vahelisi andmeid vahetatakse automaatselt ja turvaliselt, standardiseeritult, digitaalselt, masinloetavalt ning reaalajas või minimaalse viitega. Samuti on ettevõtjate huviks saada statistikat sagedamini ja detailsemalt. Nii ettevõtluse esindusorganisatsioonid kui andmeökosüsteemi osaks olevad riigiasutused peavad oluliseks jõuda andmepõhises aruandluses andmete ühekordse sisestamiseni ja kasutada maksimaalselt riigil juba olemasolevaid andmeid. Selleks tuleb suurendada andmete rist- kasutust ning koostööd erinevate riigiasutuste vahel ja luua eeldused riigiasutuste vaheliseks andmete automaatseks vahetamiseks. Erasektoril on ka ootus, et kogutavaid andmeid peab rohkem ära kasutama, seostama ja mitmekesisemalt esitama. Nende põhimõtete eestkõnelejaks kavatseb Eesti olla ka Euroopa statistikamääruse muutmise läbirääkimistel. Need eeldused tähendavad lähiaastatel nii ministeeriumide vahelist koostööd kui läbirääkimisi ja tehniliste lahenduste leidmist era- ja avaliku sektori andmevahetuse nimel. Andmete suurem kasutuselevõtt on väga oluline, aga selle mõjusamaks saavutamiseks on mõistlik leida turuosalisi motiveerivaid mehhanisme, mitte kasutada selleks ainult liialt detailseid regulatsioone, mis hakkavad hoopis ettevõtlusvabadust ja konkurentsi piirama. Oluline on andmete avaliku hüvena käsitlemise kõrval luua EL-i tasandil meetmed, mis pakuvad tuge ja stiimuleid ettevõtetele andmete jagamiseks. 4.6. Eesti soovib, et Euroopa statistikasüsteemis saaks statistikaasutuste vahel andmeid vahetada eeldusel, et selleks on loodud üleeuroopalised metoodikad ja turvalised tehnoloogilised lahendused. Selgitus: Globaalsed majandus- ja sotsiaalmõjud ei võimalda riike isoleeritult vaadelda. Riikliku statistika hulgas on mitmeid valdkondi, milles statistikaasutuste vaheline andme- vahetus annaks täpsemaid tulemusi. Olulisemad neist on väliskaubandusstatistika, ettevõtlus-, keskkonna-, turismi- ja rahvastikustatistika. Ühiskonnas ja Eesti naabruskonnas toimuvaid nähtusi ja muutusi aitab paremini mõtestada ka täpsem ja lähiriikidega sarnastel alustel koostatav regionaalstatistika. Üks võimalus metoodikate ja tehnoloogia ühtlustamiseks on statistika tootmise parendamine riikidevaheliste projektide käigus. Näiteks on Statistikaamet hetkel koostöös Soome Statistikaametiga struktuurifondide toel uuendamas rahvamajanduse arvepidamise süsteeme. Selline koostöö võimaldab lisaks kuluefektiivsusele kaasata täiendavat metoodilist ja tehnilist oskusteavet ning luua mõlemale riigile kõikide parameetrite poolest sobiv viis edaspidiseks andmevahetuseks. Riikidevahelises andmevahetuses on täna veel mitmeid väljakutseid – näiteks on erinevusi statistilistes ja andmekogumismeetodites (administratiivandmed, isiku- ja ettevõtteuuringud, suurandmed), võimekuses ja õiguslikus regulatsioonis piiriüleselt mikroandmeid vahetada, aga ka statistika tootmise ressurssides. Seega on Euroopa Komisjonil (eeskätt Eurostatil) Euroopa statistikasüsteemis võtmeroll statistikaasutuste andmevahetuse koordineerimisel, metoodilisel ühtlustamisel ja rahastamisel, kuna Eurostati esitatav statistika peab olema koherentne ja võrreldav ning peegeldama Euroopa Liidus toimuvat võimalikult täpselt, ajakohaselt ja 6 objektiivselt. Eesti toetab riikidevahelises andmevahetuses edasiliikumist eeldusel, et selleks on piisavad ressursid tagatud. 5. Konsultatsiooni esitamine arvamuse avaldamiseks Rahandusministeerium on seisukohtade ettevalmistamisel pöördunud arvamuse saamiseks kõikide ministeeriumide, Eesti Panga, Tervise Arengu Instituudi, Eesti Linnade ja Valdade Liidu ning mitmete erasektori esindusorganisatsioonide poole. Enda arvamuse andsid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Sotsiaalministeerium, Haridus- ja Teadus- ministeerium, Kaubandus-Tööstuskoda, Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit ning Eesti Raamatupidajate Kogu. Esitatud arvamustega on Eesti seisukohtade kujundamisel võimalusel arvestatud. 6. Jätkutegevused Rahandusministeerium, Statistikaamet ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium jätkavad koordineeritud seisukohtade esitamist Euroopa andmeruumi, sh riikliku statistika tootmist puudutavate õigusaktide läbirääkimistel. Samal ajal jätkub ka koostöö Eesti andmestrateegia loomisel. Vajadusel kaasatakse käesolevate seisukohtade koostamise käigus konsulteeritud sidusgruppe. 7
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel