Draft ID: 956cc22b-ff84-492b-95d3-082f1d8de003
Date: 14/10/2022 15:04:44
Euroopa statistika õigusraamistiku
läbivaatamist käsitlev avalik konsultatsioon
Tärniga (*) märgitud väljad on kohustuslikud.
Sissejuhatus
Konsultatsiooni eesmärk ja ülesehitus
Komisjon algatab käesoleva avaliku konsultatsiooni, et koguda teavet ja arvamusi, mis aitaksid parandada
Euroopa ametliku statistika tulevikukindlust. Konsultatsiooni tulemusi kasutatakse Euroopa ametliku
statistika väljatöötamise, koostamise ja levitamise korra (määrus (EÜ) nr 223/2009) läbivaatamisel.
Konsultatsiooni käigus oodatakse vastuseid nii ametliku statistika kasutajatelt kui ka koostajatelt.
Vastamine ei nõua eriteadmisi ametliku statistika koostamise meetodite kohta. Konsultatsioon on saadaval
ELi kõigis ametlikes keeltes.
Palume vastata küsimustiku küsimustele. Küsimustiku lõpus pakutakse võimalust lisada faile.
Võimaluse korral tooge vastustes konkreetseid näiteid ja sobival juhul ka praktilisi soovitusi.
Taust
Euroopa statistika põhieeskirjad on esitatud 2009. aasta määruses (EÜ) nr 223/2009. Kuigi määrust
muudeti 2015. aastal, kajastavad eeskirjad endiselt vanu, 2000. aastate algusest pärit ametliku statistika
koostamise meetodeid. Kuid Euroopa statistika arendamine, koostamine ja levitamine on edasi arenenud
ning ka andmete maastik on põhjalikult muutunud. Nüüd on saabunud aeg ametliku statistika eeskirju
uuendada. Käesoleva läbivaatamisega soovitakse saavutada, et statistikat pakutaks kiiremini ja vastavalt
kasutajate nõudlusele, et paraneks tõhusus ning et väheneksid andmete esitajate ja liikmesriikide
töökoormus ja kulud.
Lisaks soovitakse hakata ära kasutama digipöörde loodud võimalusi - uusi andmeallikaid, kujunemisjärgus
tehnoloogiaid ja üha laienevat andmeökosüsteemi -, et rahuldada kasvavat nõudlust ajakohase,
üksikasjaliku ja operatiivselt toimiva ametliku statistika järele, mida saaks rakendada ELi poliitika ja avaliku
arutelu teenistusse. Eelkõige on kavas:
hakata ametliku statistika koostamiseks kasutama eri andmeallikaid, sealhulgas erasektori
pakutavate digitaalsete toodete ja nendega seotud teenuste kasutamisel tekkivaid andmeid;
1
suurendada Euroopa statistikasüsteemi operatiivsust, et uut liiki ametlikku statistikat ja statistilisi
ülevaateid oleks võimalik saada niipea, kui tekib nõudlus, eriti hädaolukorras;
parandada Euroopa statistikasüsteemis andmete jagamise turvalisust ja stabiilsust, et saada
usaldusväärset ja õigeaegset statistikat piiriüleste nähtuste kohta, ning vähendada ühtede ja samade
andmete korduvat nõudmist andmeesitajatelt;
ajakohastada Eurostati ja riikide statistikaasutuste rolli ja ülesandeid Euroopa andmeökosüsteemide
arengu edendamisel.
Õiglase ja läbipaistva konsultatsiooniprotsessi tagamiseks võetakse arvesse ainult veebiküsimustiku
vahendusel laekunud vastuseid. Üksnes nende vastuste põhjal koostatakse ka kokkuvõttev aruanne. Kui
teil tekib küsimustiku täitmisel probleeme või vajate abi, võite kirjutada aadressil ESTAT-REV-223@ec.
europa.eu.
Teie andmed
* Minu vastus on järgmises keeles:
bulgaaria
eesti
hispaania
hollandi
horvaadi
iiri
inglise
itaalia
kreeka
läti
leedu
malta
poola
portugali
prantsuse
rootsi
rumeenia
saksa
slovaki
sloveeni
soome
taani
2
tšehhi
ungari
* Eesnimi
JAANA
* Perekonnanimi
TAEL
* E-posti aadress (ei avalikustata)
[email protected]
* Vastan kui
akadeemiline asutus / teadusasutus
ettevõtjate ühendus
ettevõtja/äriorganisatsioon
tarbijaorganisatsioon
ELi kodanik
keskkonnaorganisatsioon
ELi mittekuuluva riigi kodanik
vabaühendus
avaliku sektori asutus
ametiühing
muu
* Tegevusulatus
rahvusvaheline
kohalik
üleriigiline
piirkondlik
* Valitsemistasand
parlament
ametiasutus
muu asutus
3
* Organisatsiooni nimi
kuni 255 tähemärki
Statistikaamet (Eesti riigi nimel)
* Organisatsiooni suurus
mikroorganisatsioon (1-9 töötajat)
väikeorganisatsioon (10-49 töötajat)
keskmine organisatsioon (50-249 töötajat)
suurorganisatsioon (250 või rohkem töötajat)
Organisatsioonile läbipaistvusregistris määratud tunnusnumber
kuni 255 tähemärki
Kontrollige, kas teie organisatsioon on läbipaistvusregistris registreeritud. See on vabatahtlik andmebaas
organisatsioonidele, kes soovivad mõjutada ELi otsustusprotsessi.
* Päritoluriik
Märkige enda või oma organisatsiooni päritoluriik.
Käesolev loetelu ei kajasta Euroopa institutsioonide ametlikku seisukohta nimetatud üksuste õigusliku seisundi või
poliitika suhtes. Sellesse on koondatud sageli lahknevad loetelud ja tavad.
Afganistan Gibraltar Lõuna-Korea Saint Martin
Ahvenamaa Grenada Lõuna-Sudaan Saint-Pierre ja
Miquelon
Albaania Gröönimaa Luksemburg Saint Vincent ja
Grenadiinid
Alžeeria Gruusia Macao Saksamaa
Ameerika Samoa Guadeloupe Madagaskar Sambia
Ameerika Guajaana Madalmaad Samoa
Ühendriigid
Andorra Guam Malaisia San Marino
Angoola Guatemala Malawi São Tomé ja
Príncipe
Antarktis Guernesey Maldiivid Saudi Araabia
Antigua ja Guinea Mali Seišellid
Barbuda
Guinea-Bissau Malta Senegal
4
Araabia
Ühendemiraadid
Argentina Haiti Mani saar Serbia
Armeenia Heard ja Maroko Sierra Leone
McDonald
Aruba Hiina Marshalli Saared Singapur
Aserbaidžaan Hispaania Martinique Sint-Maarten
Austraalia Honduras Mauritaania Slovakkia
Austria Hong Kong Mauritius Sloveenia
Bahama Horvaatia Mayotte Somaalia
Bahrein Ida-Timor Mehhiko Soome
Bangladesh Iirimaa Mikroneesia Sri Lanka
Barbados Iisrael Moldova Sudaan
Belau India Monaco Suriname
Belgia Indoneesia Mongoolia Süüria
Belize Iraak Montenegro Svalbard ja Jan
Mayen
Benin Iraan Montserrat Šveits
Bermuda, Island Mosambiik Taani
Bhutan Itaalia Myanmar/Birma Tadžikistan
Boliivia Jaapan Namiibia Tai
Bonaire, Sint Jamaika Nauru Taiwan
Eustatius ja Saba
Bosnia ja Jeemen Nepal Tansaania
Hertsegoviina
Botswana Jersey Nicaragua Togo
Bouvet’ saar Jordaania Nigeeria Tokelau
Brasiilia Jõulusaar Niger Tonga
Briti India Kaimanisaared Niue Trinidad ja
ookeani ala Tobago
Briti Neitsisaared Kambodža Norfolki saar Tšaad
Brunei Kamerun Norra Tšehhi
Bulgaaria Kanada Omaan Tšiili
Burkina Faso Kasahstan Paapua Uus- Tuneesia
Guinea
5
Burundi Katar Pakistan Türgi
Cabo Verde Keenia Palestiina Türkmenistan
Clippertoni saar Kesk-Aafrika Panama Turks ja Caicos
Vabariik
Cooki saared Kiribati Paraguay Tuvalu
Costa Rica Kolumbia Peruu Uganda
Côte d’Ivoire’i Komoorid Pitcairn Ühendkuningriik
Vabariik
Curaçao Kongo Põhja-Korea Ühendriikide
hajasaared
Djibouti Kongo Põhja- Ühendriikide
Demokraatlik Makedoonia Neitsisaared
Vabariik
Dominica Kookossaared Põhja-Mariaanid Ukraina
Dominikaani Kõrgõzstan Poola Ungari
Vabariik
Ecuador Kosovo Portugal Uruguay
Eesti Kreeka Prantsuse Usbekistan
Antarktilised ja
Lõunaalad
Egiptus Küpros Prantsuse Uus-Kaledoonia
Guajaana
Ekvatoriaal- Kuuba Prantsuse Uus-Meremaa
Guinea Polüneesia
El Salvador Kuveit Prantsusmaa Valgevene
Eritrea Lääne-Sahara Puerto Rico Vanuatu
Eswatini Läti Réunion Vatikani Linnriik
Etioopia Leedu Rootsi Venemaa
Fääri saared Lesotho Ruanda Venezuela
Falklandi saared Libeeria Rumeenia Vietnam
Fidži Liechtenstein Saalomoni Wallis ja Futuna
saared
Filipiinid Liibanon Saint-Barthélemy Zimbabwe
Gabon Liibüa
6
Saint Helena,
Ascension ja
Tristan da Cunha
Gambia Lõuna-Aafrika Saint Kitts ja
Nevis
Ghana Lõuna-Georgia ja Saint Lucia
Lõuna-Sandwichi
saared
Privaatsusseaded
Komisjon avaldab kõik selle avaliku konsultatsiooni raames laekunud vastused. Saate valida, kas nõustute
oma andmete avaldamisega või eelistate jääda vastuse avaldamisel anonüümseks. Läbipaistvuse
huvides avaldatakse alati vastaja liik (näiteks „ettevõtjate ühendus“, „tarbijaorganisatsioon“, „ELi
kodanik“), päritoluriik, organisatsiooni nimi ja suurus ning sellele läbipaistvusregistris määratud
tunnusnumber. Teie e-posti aadressi ei avaldata. Valige enda jaoks kõige sobivamad privaatsussätted.
Vaikimisi kasutatavad privaatsussätted olenevad vastaja liigist.
* Vastuse avaldamise privaatsussätted
Komisjon avaldab selle avaliku konsultatsiooni raames saadud vastused. Saate valida, kas teie andmed
avalikustatakse või jääte anonüümseks.
Jään anonüümseks
Avaldatakse ainult organisatsiooni andmed: vastaja liik, selle organisatsiooni
nimi, mille nimel vastati, läbipaistvusregistris määratud tunnusnumber,
organisatsiooni suurus ja päritoluriik ning esitatud vastus muutmata kujul. Teie
nime ei avaldata. Kui soovite jääda anonüümseks, siis ärge esitage vastuses
oma isikuandmeid.
Luban andmed avalikustada
Avaldatakse organisatsiooni ja vastaja andmed: vastaja liik, selle
organisatsiooni nimi, mille nimel vastati, läbipaistvusregistris määratud
tunnusnumber, organisatsiooni suurus ja päritoluriik ning esitatud vastus.
Avaldatakse ka teie nimi.
Olen nõus isikuandmete kaitse valdkonnas kohaldatavate õigusnormidega
Küsimused
Euroopa statistikat käsitlev määrus (EÜ) nr 223/2009 vaadatakse läbi eeskätt selleks, et Euroopa ametliku
statistika koostamisel saaks hakata ära kasutama digitaalsete andmeallikate ja kujunemisjärgus
tehnoloogiate kogu potentsiaali.
7
Sellised andmeallikad on näiteks mobiiltelefonide asukohaandmed, finantstehingute andmed ja arukate
elektriarvestite andmed. Kujunemisjärgus andmetöötlustehnoloogia näiteks võib tuua terviklikel
eetikapõhimõtetel rajaneva usaldusväärse tehisintellekti.
Andmeallikate arv kasvab kiiresti ja praeguse seisuga ei välistata neist ühegi kasutamist Euroopa statistika
jaoks. Andmeid saab ammutada statistikas kasutamiseks mitmel viisil, näiteks: andmevaldaja edastab
andmed statistikaasutusele; töödeldakse andmevaldaja valduses olevaid andmeid (servtöötlus);
kasutatakse eraelu puutumatust tagavat täiustatud andmetöötlust, mille puhul andmed võetakse
elektroonselt, ilma et inimene neid näeks.
* 1. Mida teha, et Euroopa ametlik statistika oleks tulevikukindel ja vastaks paremini
kasutajate vajadustele?
(valige üks või mitu ruutu)
Pakkuda ajakohasemat statistikat, nt koostada statistikat sagedamini ja
esitada kiirhinnanguid
Pakkuda detailsemat statistikat (nt sotsiaalsete rühmade ja territoriaalsete
üksuste kohta)
Pakkuda rohkem statistikat uute nähtuste kohta
Pakkuda rohkem metaandmeid ja selgitusi statistika kohta ning pidada
muudatuste logi ja väljastada teade, kui statistikat on ajakohastatud
Parandada statistika levitamist ja edastamist
Reageerida kiiremini uuele andme- ja statistikanõudlusele, eriti kui see tekib
hädaolukordade ja kriiside ajal
Majanduslikust ja ühiskondlikust arengust parema ülevaate saamiseks
kasutada korraga mitut allikat
Avaldada laialdasemalt alles koostamisel olevat statistikat, et kaasata
paremini Euroopa ametliku statistika kasutajaid
Muu
* 3. Millised tegurid aitavad kõige rohkem kaasa sellele, et Euroopa ametlik statistika
vastaks paremini kasutajate vajadustele?
(valige üks või mitu ruutu)
Piisavad vahendid Euroopa statistikasüsteemile
Tänapäevane IT-taristu Euroopa ametliku statistika koostamiseks ja
levitamiseks
8
Stabiilne juurdepääs Euroopa ametliku statistika koostamiseks vajalikele
andmeallikatele
Riikide statistikaasutuste ja Eurostati töötajate ümber- ja täiendusõpe
Statistikaprotsesside täiustamine
Muu
* 5. Kui oluliseks peate võimalust kasutada Euroopa ametliku statistika koostamiseks
erasektori valduses olevaid digitaalseid andmeid?
Väga oluline
Küllalt oluline
Keskmiselt oluline
Väheoluline
Üldse mitte oluline
Ei oska öelda / arvamus puudub
* 6. Millised Euroopa ametliku statistika teemavaldkonnad võidaksid erasektori
valduses olevate andmete kättesaadavaks tegemisest kõige rohkem?
(valige üks või mitu ruutu)
Demograafia ja rahvastik
Haridus
Tervis
Majandus ja rahandus
Kaubandus ja üleilmastumine
Tööjõud
Turism
Transport ja liikuvus
Keskkond ja energia
Digiühiskond
Muu
9
8. Kui oluline on järgmiste tegurite roll digitaalsete andmete vastutustundliku kasutamise tagamisel Euroopa ametlikus
statistikas?
Ei oska
Üldse
Väga Küllalt Keskmiselt öelda
Väheoluline mitte
oluline oluline oluline / arvamus
oluline
puudub
* Andmetele juurdepääsu taotluses tuleks selgitada, kuidas on andmed vajalikud
või kasulikud ametliku statistika koostamiseks
* Ametliku statistika koostamiseks kättesaadavaks tehtud andmeid tuleks
kasutada ainult ametliku statistika koostamiseks
* Vastavalt minimeerimise põhimõttele peaksid statistikaasutused nõudma ainult
minimaalselt vajalikke andmeid
* Statistikaasutus ja andmevaldaja peaksid kohustuma tegema koostööd
heauskselt
* Statistikaasutus ja andmevaldaja peaksid tagama andmete kaitse ja
konfidentsiaalsuse.
* Tuleks austada ja kaitsta andmevaldaja mainet ja ärihuve
* Statistikaasutus ja erasektori andmevaldaja peaksid tagama täieliku
läbipaistvuse üldsusele ja isikutele, kelle andmeid kasutatakse
* Tuleks kehtestada mehhanismid, miks võimaldaksid lahendada andmevaldajate
ja statistikaasutuste võimalikke erimeelsusi andmepäringute küsimuses
Muu (vastajal tuleb seda selgitada järgmises vastuses)
10
* 10. Kas leidub sellist liiki andmeid ja andmeallikaid, mida ei tohiks Euroopa
ametliku statistika koostamiseks kasutada?
Jah
Ei
Ei oska öelda / arvamus puudub
* Ametlik statistika pakub teavet mitmesuguste sotsiaalsete, majanduslike ja
keskkonnanähtuste kohta. Statistikat koostatakse vastavalt usaldusväärsele
metoodikale ning rangetele kvaliteedinõuetele, et tagada selle asjakohasus,
täpsus, järjepidevus, võrreldavus ja ajakohasus.
17. Kas ülaltoodut arvestades suudab Euroopa ametlik statistika teie arvates
piisava operatiivsusega reageerida kasutajate nõudlusele, sealhulgas sellisele, mis
tekib hädaolukordade ja kriiside tõttu?
Jah, suudab piisava operatiivsusega
Mõnevõrra suudab, kuid mitte piisava operatiivsusega
Ei suuda
Ei oska öelda / arvamus puudub
* 18. Kuidas saaks parandada Euroopa ametlikku statistika operatiivsust? (valige üks
või mitu ruutu)
Tihedam mõttevahetus kasutajatega
Kasutada nõudluse rahuldamiseks rohkem ja paremini juba olemasolevaid
statistilisi andmeid
Laiendada väljatöötamisel oleva statistika kasutamist ja sellega
eksperimenteerimist, tehes kasutajatega tihedamat koostööd
Tihendada koostööd teadus- ja akadeemilise sektoriga
Laiendada koordineerimist Euroopa tasandil, et kriisidele ja hädaolukordadele
saaks paremini reageerida
Kasutada rohkem vahendeid dialoogi, koostöö ja eksperimenteerimise jaoks
Laiendada digitaalsete andmete kasutamist kiirete ühiskondlike,
keskkonnaalaste ja majanduslike muutuste jälgimiseks
Muu
11
Tehnoloogia areng võimaldab andmete tõhusat ja turvalist jagamist Euroopa
statistikasüsteemis.
19. Millist kasu see annaks, kui andmeid saaks Euroopa statistikasüsteemis
statistikaasutuste vahel jagada senisest lihtsamini ja süstemaatilisemalt?
(valige üks või mitu ruutu)
Väheneks vastamise koormus ja saaks taaskasutada juba kogutud andmeid
Paraneks ametliku statistika kvaliteet
Suureneks koostoime ja kulutõhusus ametliku statistika koostamisel nii ELi
tasandil kui ka liikmesriikides
Saaks koostada piiriülest ametlikku statistikat juhtudel, kui eri riikide andmete
summeerimine ei annaks õiget tulemust
Laieneksid võimalused teha statistikaalast uurimistööd, et töötada välja uusi
ametliku statistika koostamise meetodeid
Laieneksid võimalused töötada välja uut liiki statistikat (sealhulgas piiriülest
piirkondlikku statistikat)
Muu
21. Millistel tingimustel peaks olema võimalik Euroopa statistikasüsteemis andmeid
jagada ja millised peaksid olema kaitsemeetmed?
(valige üks või mitu ruutu)
Tingimusi ei ole
Isikuandmete jagamisel peaks kehtima eesmärgi piirang (andmeid jagatakse
ainult kokkulepitud eesmärkidel kasutamiseks)
Muude kui isikuandmete jagamisel peaks kehtima eesmärgi piirang (andmeid
jagatakse ainult kokkulepitud eesmärkidel kasutamiseks)
Andmete kaitsmiseks tuleks kasutada tipptehnoloogiat
Andmete edastamise vajadust tuleks vähendada tehnoloogiliste vahenditega
Muu
* 22. „Muu“ - palun nimetage:
Meie vastus tähendab, et statistikasüsteemi andmete jagamisel kehtivad riikliku statistika andmekaitse- ja
konfidentsiaalsusreeglid ning statistika raames andmete kogumine ei ole isikutele põhjendamatult koormav.
12
23. Mil määral nõustute järgmiste väidetega?
Ei oska
Olen Pigem Üldse
Nõustun Pigem öelda
neutraalsel ei ei
täielikult nõustun / arvamus
seisukohal nõustu nõustu
puudub
* Statistikaasutused peaksid kehtestama koostalitlusstandardid, et võimaldada
andmete vahetamist organisatsioonide vahel
* Statistikaasutused peaksid koostama, järjekindlalt ajakohastama ja avaldama
oma riigi andmeökosüsteemi moodustavate andmevarade kataloogi
* Statistikaasutused peaksid andma oma ökosüsteemi organisatsioonidele erialast
nõu sellistes andmete ja andmetöötluse küsimustes nagu kvaliteet, andmete
taaskasutamine, intellektuaalomand, konfidentsiaalsus, turvalisus ja metaandmed
* Statistikaasutused peaksid olema vahendajaks organisatsioonide vahel, kes on
huvitatud andmete jagamisest ja taaskasutamisest
* Statistikaasutused peaksid hindama teiste organisatsioonide poolt üldsusele
pakutava statistika kvaliteeti
13
24. Millistele küsimustele tuleks teie arvates Euroopa statistikat käsitleva määruse
(EÜ) nr 223/2009 läbivaatamisel veel tähelepanu pöörata, lähtudes selle
läbivaatamise eesmärkidest?
Suurem tähelepanu kogutud andmete (eriti administratiivandmete) kasutamisele valdkondade arengute
analüüsimiseks, teadusuuringuteks. Mida enam andmeid kasutatakse, seda väiksem on risk, et neid samu
andmeid kogutakse ja/või ühendatakse muude organisatsioonide poolt ning tekitatakse dubleerimine.
Kogutavate andmete andmekoosseisu standardimine, et vältida sama andmete korduvat kogumist ja sisult
samade andmete erinevate nimetuste all kogumist. Riigi tasandil peaks ühtlustama andmete edastamise
ning jagamise viisid.
Soovi korral saate vastustele lisaks üles laadida faili.
Fail ei tohi olla suurem kui 1 MB.
Lubatud on ainult järgmised failivormingud: pdf, txt, doc, docx, odt, rtf
Lõppmärkused
Contact
[email protected]
14
Taimar Peterkop Teie 04.08.2022 nr 4-2/22-01495;
Riigikantselei 6.11.1/22-0470/-1T
[email protected] Meie 02.11.2022 nr 1.1-11/6333-2
Euroopa statistikasüsteemi
kujundamine tulevikuvajadustele
vastavaks
Austatud härra Peterkop
Esitame Vabariigi Valitsusele heakskiitmiseks Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni poolt
avaldatud avaliku konsultatsiooni kohta: Euroopa statistikasüsteemi kujundamine
tulevikuvajadustele vastavaks.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Annely Akkermann
Rahandusminister
Lisad:
1. Seisukohad Euroopa Komisjoni poolt avaldatud avaliku konsultatsiooni kohta: Euroopa
statistikasüsteemi kujundamine tulevikuvajadustele vastavaks – 7 lehel
2. Eesti konsultatsiooni vastused – 14 lehel
Kristiina Abel 611 3406
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
SELETUSKIRI
Seisukohad Euroopa Komisjoni poolt avaldatud avaliku konsultatsiooni kohta: Euroopa
statistikasüsteemi kujundamine tulevikuvajadustele vastavaks
1. Avaliku konsultatsiooni sisu ja eesmärk
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2009. aasta määrusega Euroopa statistika kohta
loodi õiguslik raamistik Euroopa statistika arendamiseks, tegemiseks ja levitamiseks. Pärast
määruse vastu võtmist on toimunud märkimisväärsed digitaalsed arengud Euroopa Liidus ja
maailmas. Andmeid on üha rohkem, samuti vajadus neid rohkem kasutada. Sellega seoses
soovib Euroopa statistikasüsteem käia globaalsete arengutega kaasas, rakendada uusi andme-
allikaid ja ümber mõtestada statistikaasutuste ülesanded andmemahukas maailmas viisil, mis
vastaks paremini ühiskonna vajadustele. Võttes eeltoodut arvesse, on Euroopa Komisjon
alustanud konsultatsiooni Euroopa statistikamääruse 223/2009 muutmiseks, mille eesmärk ongi
paremini reageerida uutele teabevajadustele ja kasutajate ootustele. Algatusega viiakse ELi
statistika õigusraamistik vastavusse Euroopa andmestrateegiaga ja ajakohastatakse statistika
koostamist.
Konkreetsemalt tahetakse määrust muuta selleks, et ära kasutada uute andmeallikate
potentsiaali, parandada statistikasüsteemi reageerimisvõimet, kirjeldada uusi rolle kujunemis-
järgus andmeökosüsteemides ning ajakohastada statistikaasutuste ülesandeid.
Euroopa statistikamääruse muutmisega soovitakse olla kooskõlas muude andmete kasutamist
puudutavate algatustega, nagu juunis jõustunud Euroopa andmehalduse määrus (Data
Governance Act), Euroopa Liidu nõukogus ja Euroopa Parlamendis aruteludes olevad andme-
määrus (Data Act) ja tehisintellekti määrus (Artificial Intelligence Act). Oluline on märkida, et
EL valdkondlike statistikamääruste muutmisel nähakse uusi andmeallikaid juba ette. Näiteks
võib tuua hetkel Euroopa Komisjonis koostamisel oleva rahvastikustatistika määruse (Proposal
for a Regulation on European statistics on population), mille puhul nähakse rändestatistikas
ette mobiilsusandmete kasutamist.
Eelnevast lähtudes on Euroopa Liidus plaanis:
1) hakata ametliku statistika koostamiseks kasutama eri andmeallikaid, sealhulgas erasektori
pakutavate digitaalsete toodete ja nendega seotud teenuste kasutamisel tekkivaid andmeid;
2) suurendada Euroopa statistikasüsteemi operatiivsust, et uut liiki ametlikku statistikat ja
statistilisi ülevaateid oleks võimalik saada niipea, kui tekib nõudlus, eriti hädaolukorras;
3) parandada Euroopa statistikasüsteemis andmete jagamise turvalisust ja stabiilsust, et saada
usaldusväärset ja õigeaegset statistikat piiriüleste nähtuste kohta, ning vähendada ühtede ja
samade andmete korduvat nõudmist andmeesitajatelt;
4) ajakohastada Eurostati ja riikide statistikaasutuste rolli ja ülesandeid Euroopa andmeöko-
süsteemide arengu edendamisel.
Komisjon plaanib määruse ettepaneku teha 2022. a lõpuks. Seega algavad määruse eelnõu
arutelud EL nõukogu statistika töörühmas 2023. aastal.
Seletuskirja koostasid Statistikaameti partnerlussuhete juht Jaana Tael (
[email protected], 625
9336) ja Rahandusministeeriumi Euroopa Liidu ja rahvusvahelise koostöö osakonna nõunik
Kristiina Abel (
[email protected], 611 3406). Valdkonna eest vastutab halduspoliitika
asekantsler Kaur Kajak (
[email protected])
1
2. Avalikule konsultatsioonile vastamise üldpõhimõtted
Euroopa statistika koostamise õiguslik alus on sätestatud Euroopa Liidu toimimise lepingu
artiklis 338. Toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt, võtavad Euroopa Parlament ja
nõukogu vajaduse korral vastu meetmed kõnealuse statistika koostamiseks. Artiklis 338 on
esitatud Euroopa statistika koostamise nõuded, mille kohaselt peab statistika vastama
erapooletuse, usaldusväärsuse, objektiivsuse, teadusliku sõltumatuse, tasuvuse ja statistilise
konfidentsiaalsuse nõuetele. Euroopa statistika õigusraamistikuks olev määrus (EÜ) nr
223/2009 on kõigi muude statistikaalaste määruste viitemääruseks. Määruse (EÜ) nr 223/2009
läbivaatamise eesmärk on muuta see digitaalajastule vastavaks, tõstes statistikaametite
suutlikkust muuta need reageerimisvõimelisemaks ja kiiremini statistikat koostada.
ELi tasandi meetmed on õigustatud. Esiteks peab Euroopa statistika olema võrreldav
liikmesriikide lõikes ja sellest peab saama tuletada ELi koguandmed, mis on arvutatud liikmes-
riikide koguandmete põhjal. Euroopa statistikasüsteem toimib liikmesriikide vahel kokku
lepitud põhimõtete alusel, seega on mõistlik, kui üldised reeglid lepitakse kokku EL tasemel.
Kuna avaliku konsultatsiooni tulemusena koostab komisjon mõjuhinnangu ning plaanib
õiguslike muudatusega välja tulla 2022. aasta lõpus, siis on võimalik õiguslike muudatuste
ettepanekute proportsionaalsust hinnata pärast Euroopa Komisjoni konkreetsete õiguslike
muudatuste ettepanekute esitamist.
3. Esialgne mõjude analüüs
Algatuse sotsiaalsed ja keskkonnamõjud seisnevad eeldatavasti kiiremas reageerimises
kasutajate uutele nõudmistele tänu andmete paremale kättesaadavusele ja tõhusamatele
mehhanismidele ühiste uuenduslike Euroopa statistikasüsteemi meetmete käivitamisel ja
eksperimentaalse statistika koostamisel. Seetõttu saab ametlikku statistikat koostada kiiresti ja
mitmekesisemalt ning see pakub reaalajas tuge sellistele poliitikameetmetele, mida kasutatakse
kriisiohjamisel ja uutes poliitikavaldkondades, nagu Euroopa roheline kokkulepe.
3.1. Mõju majandusele
Ettevõtjatelt riigile andmete jagamise kontekstis kavandatakse algatus selliselt, et oleks tagatud
piisavate kaitsemeetmete ja tehniliste meetmete kehtestamine, et kaitsta kõigi sidusrühmade
õigustatud huve (st andmete konfidentsiaalsus, tundliku äriteabe kaitse ning isikuandmete puhul
andmesubjektide eraelu puutumatus). Euroopa Komisjoni poolt andmemääruse ettepaneku
ettevalmistamisel tehtud analüüs näitab näiteks, et ametliku statistika esitamise suurenemine 20
% võrra annaks ELis ainuüksi otsese ja kaudse mõju tõttu juurde 4–12 miljardit eurot aastas
(tulu andmejagamisest nii avalikus kui erasektoris, andmeesitajate andmeesitamise koormuse
vähenemine, avaandmete kasutamine uute toodete ja teenuste pakkumiseks, maksutulu).
Vastajad saavad erinevatest kavandatud muudatustest tulenevalt tõenäoliselt kasu ka vastamis-
ja aruandluskoormuse vähenemisest. Tänu kiiremale ja asjakohasemale statistikale saab elanike
ja ettevõtete jaoks vajalikke teenuseid arendada ja kavandada. Samuti on potentsiaalselt mõju
regionaalarengule, kui eraandmete jm uute allikate kasutamise tulemusel on võimalik nähtusi
piirkondlikult vaadelda.
2
3.2. Mõju riigiasutuste korraldusele ja eelarvele
Uute andmeallikate kasutuselevõtt Eestis riikliku statistika koostamiseks tähendab
märkimisväärset tehnoloogilist investeeringut, kuna suurandmete edastamiseks ja töötlemiseks
kasutatavad tehnoloogilised lahendused tuleb välja töötada. Statistikaamet hindab
tehnoloogilise ja inimressursiga seotud kulusid, mis tekivad näiteks mobiilsusandmete
kasutuselevõtul. Suurandmete töötlemiseks ja analüüsiks on vaja lisaks infotehnoloogilisele
võimekusele tõsta ka Statistikaameti metoodilist võimekust.
Uute andmeallikate kasutuselevõtuga seotud tehnoloogilised arendused vajaksid ka Rahandus-
ministeeriumi Infotehnoloogiakeskuse poolseid investeeringuid. Statistikaamet korrastab
järjest ka vastuvõetavaid administratiivandmestikke, millega kaasnevad samuti kulud
(andmeesitajate nõustamine, lepinguhaldus). Vastukaaluks võib ka eeldada, et erasektori
käsutuses olevate andmete kasutuselevõtt ja üha ulatuslikum administratiivandmetele
tuginemine võib pikemas perspektiivis kokku hoida andmeesitajate aega ja raha. Lisaks ei saa
alahinnata ka uute andmeallikate potentsiaalset kasu parema otsustustoe ja kiirema
reageerimise toetamiseks. Parem (täpsem, ajakohasem) statistika aitab teha paremaid otsuseid
näiteks COVID-ilaadsetele kriisidele reageerimisel.
Oluline on statistikasüsteemi paindlikkuse suurendamisel arvestada asjaoluga, et poliitika-
kujundajate poolt soovitud statistika valdkondade laiendamine ning avaldamise sageduse ja
statistika detailsuse suurendamine EL üleselt toovad endaga kaasa ka statistikatootmise
ümberkohandamise ning tõenäoliselt täiendavate ressursside vajaduse. See on ilmnenud
viimastel aastatel Euroopa Liidus arutlusel olnud ja olevate valdkondlike statistikaalaste
õigusaktide eelnõude läbirääkimistel. Lisaks tuleb arvestada, et EL-i esitatakse statistikat Eesti
kohta, siseriiklik vajadus on vähemalt piirkondade, aga pigem maakondade ja kohaliku
omavalitsuse üksuste tasandil, mis toob vajaduse suurendada andmekogumise valimeid ning
tõstab statistika tootmise maksumust. Täpsemaid kulusid saab prognoosida, kui komisjon esitab
määruse muutmise ettepanekud.
4. Seisukohad konsultatsiooni kohta
4.1. Toetame riikliku statistika tulevikuvajadustele vastavaks kohandamist läbi uute
andmeallikate kasutuselevõtu ja oleme valmis kaaluma Euroopa statistikasüsteemi
paindlikkuse suurendamist ühiskonnamuutuste kirjeldamisel. Statistika tootmisel
on vaja arvestada kogu andmeökosüsteemi piirangute, võimaluste ja valmisolekuga.
Selgitus: Eesti peab väga oluliseks riikliku statistika muutmist paindlikumaks, see võimaldab
poliitikakujundamisel kasutada värskemaid ja kvaliteetsemaid andmeid. Nii avaliku kui era-
sektori vaatest on eriti suur vajadus ajakohase statistika järele kriiside ja hädaolukordade ajal.
Euroopa ametlik statistika ei suuda praegu alati ettevõtjate vajadustele piisava kiirusega
reageerida, samuti ei ole Euroopa statistikaasutuste juurdepääs erasektoris tekkivatele
andmetele õiguslikult veel piisavalt selgelt reguleeritud. Ka tehnoloogilist võimekust suur-
andmete vastuvõtmiseks ja töötlemiseks ei ole veel saavutatud ega selle rahastamisega
arvestatud. Samuti peame oluliseks suurendada võimalusi kogutud andmete jagamiseks ning
taaskasutamiseks kooskõlas statistilise konfidentsiaalsuse aluspõhimõtetega. Eelnevast tuleneb,
et tänapäeva andmemajanduses peab tulevikuvajadustele vastava statistika tootmisesse lisaks
statistikasüsteemile ning selle osaks olevatele statistikaasutustele peab teisi avaliku ja erasektori
osalisi ning akadeemilisi sidusgruppe rohkem kaasama ning esimesed peavad valmis olema
3
kvaliteetseid andmeid uutel viisidel kättesaadavaks tegema. See asjaolu muudab statistika
tootmise tunduvalt komplekssemaks, kui täna kehtiv Euroopa riikliku statistika määrus eeldab.
4.2. Eesti peab vajalikuks, et statistikaasutustel oleks õigus erasektoris tekkivaid
andmeid ametliku statistika tegemisel ja avalikes huvides andmete jagamiseks
kasutada, tehes seda läbipaistvalt ja andmeesitajate jaoks vähekoormavalt. Selleks
on vaja statistikaasutuste õigused ja kohustused reguleerida Euroopa riikliku
statistika määruses.
Selgitus: Andmeallikate mitmekesisus annab võimaluse teha kvaliteetsemat ja operatiivsemat
statistikat. Võimalust kasutada statistika koostamisel erasektori valduses olevaid digitaalseid
andmeid on statistika koostamise mõttes väga oluline nii avaliku kui erasektori vaatest. Samas
tuleb ka jätkuvalt tagada kõikide statistikaasutuste käsutuses olevate andmete kaitse ja
konfidentsiaalsus ning austada ja kaitsta andmevaldajate mainet ja ärihuve. Ettevõtjate jaoks on
esmatähtis andmeesitamise koormuse jätkuv vähenemine, mistõttu peavad statistikaasutused
koguma andmeid minimaalselt vajalikul hulgal. Ettevõtjad peavad oluliseks selgituste jagamist
andmete kasutamise kasulikkuse kohta, kindlaid reegleid, mis kehtivad andmete kasutamisele
riikliku statistika koostamise eesmärgil, heausksust ja usaldust statistikaasutuse ja andme-
valdaja vahelises koostöös, täieliku läbipaistvuse tagamist andmete kasutamisel nii üldsusele
kui ka andmeid avaldanud isikutele ning andmevaldajate ja statistikaasutuste vahelisi
erimeelsusi lahendada võimaldavate mehhanismide loomist. Kogutud andmete jagamine peab
olema kooskõlas statistilise konfidentsiaalsuse aluspõhimõtetega.
Eesti on Euroopa andmemääruse ettepaneku läbirääkimisprotsessis toetanud teadus- ja
statistikaasutustele eriregulatsiooni säilimist andmete kasutamiseks statistika eesmärgil. Eesti
peab oluliseks, et statistikaametite erilisest rollist tulenevad õigused ja kohustused, sh erasektori
andmete kasutamiseks, sätestaks Euroopa riikliku statistika määrus. Eesti teeb Euroopa
statistikasüsteemi kaudu ka andmemääruse eelnõu menetlemisel tihedat koostööd, paralleelne
statistikaasutuste konsultatsioon on alates 2021. aastast (nt 2021. a juunis koostatud Euroopa
statistikasüsteemi positsioonipaber1 käinud, aidates nii kaasa andmemääruse sätete
täpsustamisele lähtuvalt statistikaametite vajadustest.
4.3. Eesti peab vajalikuks, et statistikaasutuste rolli ja ülesannete mõtestamisel andme-
ökosüsteemi arengu edendamisel oleks statistikaasutustel võimalik lähtuda riiklikust
andmehalduse korraldusest viisil, mis ei takistaks nende iseotsustusvõimet ja
võimalusi osaleda riiklikus andmehalduses nende pädevuse piires ning selleks on
tagatud piisav rahastus.
Selgitus: Rääkides statistikaasutuste rollist ja ülesannetest andmeökosüsteemi arendamisel
tuleb silmas pidada, et Euroopa Liidu liikmesriikides on see erinevalt korraldatud ning sageli
ei ole riigi peamine statistikaasutus riikliku andmehalduse keskmes või juhtrollis. Seega peab
Euroopa riikliku statistika määruse nr 223/2009 muutmisel arvesse võtma, et määrus lubaks
statistikaasutustel andmehalduses osaleda määral, mis on andmehalduse organisatsioonilises
süsteemis vajalik ja võimalik. Näiteks Eestis on Statistikaametil võimalik osaleda Eesti riikliku
andmehalduse korraldamises ja arendamises ka kehtiva Euroopa riikliku statistika määruse
alusel ilma, et see kitsendaks või laiendaks ameti kohustusi põhjendamatult. Eesti arvates ei ole
ka tulevase Euroopa riikliku statistika määruse alusel põhjendatud Euroopa Liidu statistika-
asutuste andmeökosüsteemi keskmesse asetada ja neile siduvaid läbivaid kohustusi panna,
kuivõrd need võivad olla riikides mõne teise asutuse pädevuses. Seega on Eesti seisukohal, et
nii Statistikaamet kui teised andmeökosüsteemis osalevad avaliku sektori organisatsioonid
1
https://ec.europa.eu/eurostat/documents/13019146/13405116/main+ESS+position+paper+on+future+Data+Act
+proposal.pdf/37f3b5c7-abfd-5a05-6be2-fdc4b87ee7d2?t=1631695372906
4
panustaksid süsteemi arendusse nende pädevustest lähtuvalt. Juhul, kui EL tasandil lepitakse
kokku statistikaasutuste olemasolevatest teistsugused või lisanduvad ülesanded, peab EL ja
riikliku tasandil olema tagatud rahastus nende täitmiseks.
Eestis koordineerib avaliku teabe seaduse ja riikliku statistika seaduse alusel andmehaldust
Statistikaamet, kes teeb seda koostöös Rahandusministeeriumi ja Majandus- ja Kommunikat-
siooniministeeriumiga. Amet töötab välja juhised andmehalduse korraldamiseks. Lisaks
osalevad riigi tasemel andmehalduse korraldamisel mitmed teised koordineerivad
organisatsioonid, nagu Riigi Infosüsteemi Amet riigi infosüsteemi haldussüsteemi (RIHA)
arendamisel ja haldamisel ning teised organisatsioonid enda rollides (Andmekaitse
Inspektsioon, Maa-amet, Rahvusarhiiv).
Statistikaameti tegevus ei dubleeri teisi avaliku sektori ülesandeid infoühiskonna, infoühis-
konnateenuste ja riigi infosüsteemi arendamisel, isikuandmete kaitsmisel ja küberturvalisuse
tagamisel, vaid keskendub järgmistele andmehalduse nõuetele:
1. omada ajakohast ja sisulist ülevaadet andmekogudest ja andmestikest, mis on kasutusel
analüüsides ja statistikas;
2. ühtlustada andmekirjeldusi, et andmestikud, sh avaandmed, oleks kiiresti leitavad, andmed
oleks kirjeldatud üks kord ja kvaliteetselt, mis võimaldaks vajalikke andmeid mõista ja
toetaks nende kasutusele võtmist;
3. jälgida andmekvaliteeti ja parandada seda, et kasutajad saaksid kiiresti veenduda, et andmed
on õiged, täielikud ja ajakohased.
Andmehaldusega on seotud klassifikaatorite kasutamine. Statistikaamet juhib klassifikaatorite
süsteemi ja jälgib, et andmekogudes ja infosüsteemides kasutataks samu klassifikaatoreid.
Samuti koordineerib Statistikaamet rahvusvaheliste klassifikaatorite ülevõtmist ja info-
süsteemides kasutatavate ühetaoliste objektide loendite ühtlustamist ja neist klassifikaatorite
loomist.
4.4. Uute andmevajaduste ja uute allikate kasutuselevõtul on vaja arvestada statistika
tegemise kulude ja koormuse suurenemisega liikmesriikidele. Peame vajalikuks
kulude ja koormuse kasvu jälgimist ning liigse kasvu piiramiseks meetmete võtmist.
Selgitus: Uute andmeallikate kasutuselevõtt ja täiendatud statistika ajakohasem tootmine
eeldaksid suurandmete kasutamise alaseid teadmisi ja sellega seotud andmetöötluse metoodilist
suutlikkust, samuti tehnoloogiliselt uute lahenduste kasutuselevõttu, mis tingib ja toetab
võimekaid ja paremini tasustatud töötajaid. Administratiivse koormuse ja kulude kasvu tuleks
jälgida kõigi nõuete juures ja kõigi olemasolevate vahenditega (nt õiguslikult kehtestatud piirid
vajalikule ja/või lisatavale näitajate arvule, riigi jaoks ebaoluliste näitajate esitamise
vabatahtlikkus jms). Uute andmeallikate tõhusaks kasutuselevõtuks on vaja neid andmekogusid
korrastada. Seega võivad lisaks Rahandusministeeriumi valitsemisalale kaasneda kulud ka
teistes ministeeriumides, eeskätt riikliku andmehalduse eest vastutavas Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumis (nt registrite korrastamisega seotud kulude hüvitamine
asutustele), aga ka registripidajate juures, kus on tarvis teha andmete intensiivset korrastamist
ja infosüsteemide arendustöid.
Konsultatsiooni tulemusena koostatava riikliku statistika määruse muutmise eelnõuga seotud
eelarvemõju saab täpsemalt hinnata siis, kui selgub, milline on Euroopa statistikasüsteemi
ambitsioonitase ning statistikaasutuste õigused ja kohustused tulevikukindlama statistika
tootmisel.
Eesti peab oluliseks, et uute nõuete või põhimõtete kehtestamisel oleks kõigis liikmesriikides
tagatud statistika tootmise jätkusuutlik rahastus, ekspertide koolitamine jm, et tagada andmete
5
kvaliteet ja näitajate võrreldavus Euroopa Liidu tasemel. Samuti on vaja, et Eurostat toetaks
rahaliselt ja metoodiliselt Euroopa statistikasüsteemist tulenevaid arendusi.
4.5. Eesti peab oluliseks statistika ajakohasuse suurendamiseks ja avaldamise sageduse
tõstmiseks ettevõtete ja riigi vahelise andmevahetuse automatiseerimist,
standardimist ja ühekordse esitamise põhimõttest kinnipidamist.
Selgitus: Eesti on teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukavas
seadnud üheks strateegiliseks eesmärgiks reaalajamajanduseni jõudmise läbi selle, et riigi ja
ettevõtete vahelisi andmeid vahetatakse automaatselt ja turvaliselt, standardiseeritult,
digitaalselt, masinloetavalt ning reaalajas või minimaalse viitega. Samuti on ettevõtjate huviks
saada statistikat sagedamini ja detailsemalt.
Nii ettevõtluse esindusorganisatsioonid kui andmeökosüsteemi osaks olevad riigiasutused
peavad oluliseks jõuda andmepõhises aruandluses andmete ühekordse sisestamiseni ja kasutada
maksimaalselt riigil juba olemasolevaid andmeid. Selleks tuleb suurendada andmete rist-
kasutust ning koostööd erinevate riigiasutuste vahel ja luua eeldused riigiasutuste vaheliseks
andmete automaatseks vahetamiseks. Erasektoril on ka ootus, et kogutavaid andmeid peab
rohkem ära kasutama, seostama ja mitmekesisemalt esitama. Nende põhimõtete eestkõnelejaks
kavatseb Eesti olla ka Euroopa statistikamääruse muutmise läbirääkimistel.
Need eeldused tähendavad lähiaastatel nii ministeeriumide vahelist koostööd kui läbirääkimisi
ja tehniliste lahenduste leidmist era- ja avaliku sektori andmevahetuse nimel. Andmete suurem
kasutuselevõtt on väga oluline, aga selle mõjusamaks saavutamiseks on mõistlik leida
turuosalisi motiveerivaid mehhanisme, mitte kasutada selleks ainult liialt detailseid
regulatsioone, mis hakkavad hoopis ettevõtlusvabadust ja konkurentsi piirama. Oluline on
andmete avaliku hüvena käsitlemise kõrval luua EL-i tasandil meetmed, mis pakuvad tuge ja
stiimuleid ettevõtetele andmete jagamiseks.
4.6. Eesti soovib, et Euroopa statistikasüsteemis saaks statistikaasutuste vahel andmeid
vahetada eeldusel, et selleks on loodud üleeuroopalised metoodikad ja turvalised
tehnoloogilised lahendused.
Selgitus: Globaalsed majandus- ja sotsiaalmõjud ei võimalda riike isoleeritult vaadelda.
Riikliku statistika hulgas on mitmeid valdkondi, milles statistikaasutuste vaheline andme-
vahetus annaks täpsemaid tulemusi. Olulisemad neist on väliskaubandusstatistika, ettevõtlus-,
keskkonna-, turismi- ja rahvastikustatistika. Ühiskonnas ja Eesti naabruskonnas toimuvaid
nähtusi ja muutusi aitab paremini mõtestada ka täpsem ja lähiriikidega sarnastel alustel
koostatav regionaalstatistika. Üks võimalus metoodikate ja tehnoloogia ühtlustamiseks on
statistika tootmise parendamine riikidevaheliste projektide käigus. Näiteks on Statistikaamet
hetkel koostöös Soome Statistikaametiga struktuurifondide toel uuendamas rahvamajanduse
arvepidamise süsteeme. Selline koostöö võimaldab lisaks kuluefektiivsusele kaasata täiendavat
metoodilist ja tehnilist oskusteavet ning luua mõlemale riigile kõikide parameetrite poolest
sobiv viis edaspidiseks andmevahetuseks.
Riikidevahelises andmevahetuses on täna veel mitmeid väljakutseid – näiteks on erinevusi
statistilistes ja andmekogumismeetodites (administratiivandmed, isiku- ja ettevõtteuuringud,
suurandmed), võimekuses ja õiguslikus regulatsioonis piiriüleselt mikroandmeid vahetada, aga
ka statistika tootmise ressurssides. Seega on Euroopa Komisjonil (eeskätt Eurostatil) Euroopa
statistikasüsteemis võtmeroll statistikaasutuste andmevahetuse koordineerimisel, metoodilisel
ühtlustamisel ja rahastamisel, kuna Eurostati esitatav statistika peab olema koherentne ja
võrreldav ning peegeldama Euroopa Liidus toimuvat võimalikult täpselt, ajakohaselt ja
6
objektiivselt. Eesti toetab riikidevahelises andmevahetuses edasiliikumist eeldusel, et selleks
on piisavad ressursid tagatud.
5. Konsultatsiooni esitamine arvamuse avaldamiseks
Rahandusministeerium on seisukohtade ettevalmistamisel pöördunud arvamuse saamiseks
kõikide ministeeriumide, Eesti Panga, Tervise Arengu Instituudi, Eesti Linnade ja Valdade
Liidu ning mitmete erasektori esindusorganisatsioonide poole. Enda arvamuse andsid
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Sotsiaalministeerium, Haridus- ja Teadus-
ministeerium, Kaubandus-Tööstuskoda, Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit ning
Eesti Raamatupidajate Kogu.
Esitatud arvamustega on Eesti seisukohtade kujundamisel võimalusel arvestatud.
6. Jätkutegevused
Rahandusministeerium, Statistikaamet ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
jätkavad koordineeritud seisukohtade esitamist Euroopa andmeruumi, sh riikliku statistika
tootmist puudutavate õigusaktide läbirääkimistel. Samal ajal jätkub ka koostöö Eesti
andmestrateegia loomisel. Vajadusel kaasatakse käesolevate seisukohtade koostamise käigus
konsulteeritud sidusgruppe.
7