dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Väljaminev kiriAvalik

ESMi aruanne Riigikogule

Rahandusministeerium · 2. november 2022
Viit
11-3.1/8735-1
Registreeritud
2. november 2022
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Riigikantselei
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
11 RAHVUSVAHELINE SUHTLEMINE JA KOOSTÖÖ
Sari
11-3.1 EL institutsioonide otsustusprotsessidega seotud dokumendid (eelnõud, töögruppide materjalid, õigustiku ülevõtmise tähtajad) (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
11-3.1/2022
Vastutaja
Sirje Rank (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Euroopa Liidu ja rahvusvahelise koostöö osakond)

Failid

  • 📎11-3.18735-1 02.11.2022 Väljaminev kiri.asice1251 KB

Sisu (failidest)

Hr Taimar Peterkop Riigikantselei Meie 02.11.2022 nr 11-3.1/8735-1 [email protected] Vabariigi Valitsuse aruanne Riigikogule Eesti osalemisest Euroopa stabiilsusmehhanismis Austatud härra Peterkop Esitame Vabariigi Valitsusele heaks kiitmiseks ja Riigikogule edastamiseks aruande Eesti osalemisest Euroopa stabiilsusmehhanismis. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Annely Akkermann rahandusminister Lisad: 1. Protokolliline otsus 1 lehel 2. Vabariigi Valitsuse aruande Eesti osalemisest Euroopa stabiilsusmehhanismis eelnõu 8 lehel Sirje Rank 6113199 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 EELNÕU VABARIIGI VALITSUS ISTUNGI PROTOKOLL Tallinn, Stenbocki maja november 2022 nr Päevakorrapunkt nr Vabariigi Valitsuse aruanne Riigikogule Eesti osalemisest Euroopa stabiilsusmehhanismis Kiita heaks rahandusministri esitatud aruanne Eesti osalemisest Euroopa stabiilsusmehhanismis ja anda see üle Riigikogule. Kaja Kallas Peaminister Taimar Peterkop Riigisekretär Vabariigi Valitsuse aruanne Riigikogule Eesti osalusest Euroopa stabiilsusmehhanismis 2021/2022 Euroopa stabiilsusmehhanism (edaspidi ESM) on euroala alaline kriisilahendusasutus, mille juured on 2008. a finantskriisist alguse saanud euroala kriisis, kus mitu euroala riiki vajas välist finantsabi. Kuna püsiva mehhanismi loomine võttis aega, oli ESMi eelkäijaks ajutine riikidevaheline organ Euroopa Finantsstabiilsusefond (European Financial Stability Facility – EFSF), millest abipakettide rahastamine lõppes 2013. a keskpaigas. ESM alustas tööd 2012. a 8. oktoobril, tähistades tänavu esimese aastakümne täitumist. Kokku on EFSF ja ESM väljastanud toetuslaene 295 mld euro väärtuses. ESMi ülesanne on stabiliseerida kriisiolukordades euroala riikide ja euroala majandust. ESMi liikmed on kõik euroala riigid. Asutajaliikmeid on 17, sealhulgas Eesti. Päras euro kasutusele võtmist liitus 2014. aastal ESMiga Läti ja 2015. aastal Leedu. 2023. aasta algusest läheb eurole üle ka Horvaatia ning liitub seejärel samuti ESMiga. Ühtegi aktiivset abiprogrammi ESMil ei ole. Kokku on ESMist antud kolm toetusprogrammi – Hispaaniale, Küprosele ning Kreekale. Kõik need riigid suudavad end taas iseseisvalt rahaturgude kaudu rahastada ning on kas hakanud toetuslaene tagasi maksma või selleks valmistumas. Ollakse programmijärgse seire faasis. ESMi kasutuses on järgmised toetusinstrumendid: - Toetuslaenud; - Laenud ja otsene kapitalitoetus finantsinstitutsioonide rekapitaliseerimiseks; - Riigivõlakirjade esmas- ja järelturu toetusostud; - Ennetavad krediidiliinid. o Seoses COVID-19 kriisiga loodi täiendavate tingimustega ennetava krediidiliini baasil 2020. aastal ajutine (kuni 2022. aasta lõpuni) kriisilaenu võimalus tervishoiuga seotud otseste või kaudsete kulude katteks. 2021. a kevadel allkirjastasid euroala riigid ESMi aluslepingu muudatused, et laiendada ja täpsustada ESMi funktsioone ja instrumente, kuid lepingu ratifitseerimiseni kõikides liikmesriikides ei ole 2022. aasta oktoobri seisuga veel jõutud. Ratifitseerimine on veel lõpule viimata Saksamaal ja Itaalias. 1 1. Ülevaade kapitalist ja finantsnäitajatest ESMi kapital koosneb sissemakstud kapitalist ning vajadusel sissemakstavast (nn sissenõutavast) kapitalist.  ESM märgitud kapital on 704 798 700 000 eurot, millest Eesti osalus on 1 302 000 000 eurot ehk 0,1847%. Märgitud kapitalist on o ESMi sissemakstud kapital 80 548 400 000 eurot, millest Eesti osa on 148 800 000 eurot; o ESMi sissenõutav kapital 624 250 300 000 eurot, millest Eesti osa on 1 153 200 000 eurot. ESMi kapitali jaotusvõti on fikseeritud ESMi asutamislepingu lisas 1 koos üleminekuperioodidega (vähendatud osalusega 12 aastaks) neljale viimasena euroalaga liitunud riigile. Kolmel riigil – Maltal, Küprosel ja Slovakkial on üleminekuperioodid tänaseks läbi saanud, mis tõi kaasa nende osaluse suurenemise ESMi kapitalis ning vastavad osaluste ümberjagamised liikmesriikide vahel. Eesti üleminekuperiood saab läbi 2023. aasta 1. jaanuaril. Sellega seoses kasvab Eesti osalus ESMi märgitud kapitalis 0,2541%-le ehk 1 790 700 000 eurole (+488,7 mln eurot), millest sissemakstud osa kasvab 204 650 000 eurole. Vastavalt aluslepingule toob see kaasa ESMi kapitali jaotusvõtme ümberarvutamise ning märgitud ja sisse makstud kapitali ümberjagamise liikmesriikide vahel. ESMi juhatajate nõukogu peab tegema vastavad muudatused ESMi aluslepingu lisades. Eestil tuleb seoses üleminekuperioodi lõppemisega ESMi üle kanda 55,85 mln eurot, millest tehakse tagasimaksed liikmesriikide, kelle osalus ESMi kapitalis vastavalt väheneb. Üleminekuperioodi ESMi kapitalivõtmes rakendati alates euro käibele võtmisest ka Lätis ja Leedus. Erinevalt ESMi asutajaliikmetest, kelle hulgas on ka Eesti, ei too aga nende riikide üleminekuperioodi lõppemine (vastavalt aastatel 2026 ja 2027) enam kaasa osaluste ümberjagamist ESMi märgitud kapitalis, vaid lisandub sellele. Seoses Horvaatia üleminekuga eurole 2023. aastal liitub Horvaatia ka ESMiga. Horvaatia kapitaliosalus ESMis arvutatakse Euroopa Keskpanga kehtiva kapitalivõtme alusel ja riigile rakendub samuti ajutine üleminekuperiood. Liitumisel suureneb ESMi märgitud kapital Horvaatia korrigeeritud panuse võrra 704,7987 miljardilt 708,4654 miljardile eurole. Teistele riikide kapitaliosaluste suuruses Horvaatia liitumine muutusi kaasa ei too. ESMi kapitalijaotusvõtit, mis toob osaluste ümberarvutamise liikmesriikide vahel, on kavas ajakohastada järgmise uue liikme liitumisel vastavalt ESMi asutamislepingu artiklile 11(4) või hiljemalt Läti üleminekuperioodi lõppemisel 2026. a jaanuaris. Ümbervaatamise aluseks saab olema sel ajal kehtiv Euroopa Keskpanga kapitalijaotusvõti, mis on arvutatud vastavalt liikmesriigi SKP-le ja inimeste arvule. Riigid, mille osalus suureneb, peavad tegema täiendava sissemakse, teised, mille osalus väheneb, saavad tagasimakse. Ajakohastamise detailid otsustab ESMi juhatajate nõukogu ühehäälse otsusega. ESMi kapitalil põhineva laenuandmise võime maksimumiks on seatud 500 miljardit eurot, mis vaadatakse üle iga viie aasta tagant. ESMi juhatajate nõukogu kinnitas laenuandmise võime maksimumi järgmiseks viieks aastaks samal tasemel 16.07.2022 otsusega. ESMi praeguste väljaantud laenude jääk on kokku 89,9 miljardit eurot, millega ESMi vaba laenuandmise võime on 413 miljardit eurot. EFSFi laenujäägi kogusumma on 172,6 miljardit eurot. EFSF enam uusi laene ei väljasta ja tema kasutamata laenuvõimalust ESMile üle ei kanta. 2 ESMi kõrgeim otsustustase on juhatajate nõukogu (Board of Governors), mille liikmed on ametikohajärgselt rahandusministrid. Eesti juhatajate nõukogu liige oli kuni 25.01.2021 Martin Helme ning alates 26.01.2021 Keit Pentus-Rosimannus. Juhatajate nõukogu aseliige on rahandusministeeriumi välissuhete nõunik Märten Ross. Esimese astme otsustustase on direktorite nõukogu (Board of Directors). Eesti liige on Märten Ross ning aseliige rahandusministeeriumi EL ja rahvusvahelise koostöö osakonna juhataja Andres Kuningas. ESMi tegevdirektori kinnitab ametisse juhatajate nõukogu. Esimesed 10 aastat ESMi juhtinud Klaus Reglingu ametiaeg sai läbi 8. oktoobril 2022. Aruande kirjutamise ajal ei ole veel uut tegevdirektorit valitud. Ükski seni esitatud kandidaat ei ole juhatajate nõukogus piisavat toetust saanud. Seetõttu täidab alates 9. oktoobrist kuni uue tegevdirektori leidmise ja ametisse asumiseni tegevdirektori kohuseid senine tegevdirektori asetäitja. Direktorite nõukogu tööd toetavad ka riskikomitee ning eelarve ja tasustamise komitee. Märten Ross on ka riskikomitee liige. ESMi 2021. aasta puhaskasum oli 311 miljonit eurot. Sellest 106 miljonit eurot eraldati 16.06.2022 juhatajate nõukogu otsusega ESMi uue hoone ehituse fondi ning 205 miljonit eurot reservi. Enne eraldist oli ESMi reservi maht 3,031 miljardit eurot. 2021. aasta kasumi tagas ESMile neljalt ESMi liikmesriigilt saadud maksed negatiivse intressimäära korvamiseks ESMi varade hoiustamiselt keskpankades. Suurimad kuluartiklid 2021. aastal olid ESMi emiteeritud võlakirjadelt makstud intressid (448 mln eurot), hoiustelt makstud negatiivne intress (292 mln eurot) ning administratiivkulud (81 mln eurot). Suurimad tuluartiklid olid intressid väljastatud laenudelt (624 mln eurot), kompensatsioon 2020. a negatiivsete intresside katteks (216 mln eurot) ning tulu portfelliinvesteeringutelt (131 mln eurot). ESMi reitingud, nii lühiajalised kui ka pikaajalised, on stabiilselt püsinud kõrgeimal tasemel, mis on olulised turult soodsa hinnaga raha kaasamiseks. Reitingu väljavaade on stabiilne. Lühiajaline Pikaajaline Standard & Poor's A-1+ AAA Moody's P-1 Aa1 Fitch Ratings F1+ AAA ESMi ja EFSFi poolt välja antud laenude rahastamiseks emiteerib ESM võlakirju ja teisi rahaturu instrumente. 2010.–2022. aastatel on emissioonide mahud olnud järgmised. EFSF ESM Kokku 2020 19,5 mld 11 mld 30,5 mld 2021 16,5 mld 8 mld 24,5 mld 2022 (plaan) 19,5 mld 8 mld 27,5 mld 3 2. ESMi arengud COVID-19 instrument COVID-19 kriisi kõrghetkel 2020. aasta kevadel loodi üks toetusinstrument ka ESMi baasil. Selleks kohendati olemasoleva instrumendi – täiendavate tingimustega krediidiliini tingimusi ning loodi ajutine pandeemia kriisitoetuse instrument kuni 240 miljardi euro suuruses mahus. Sellest on võimalik rahastada COVID-19 pandeemia põhjustatud otseseid ja kaudseid tervishoiu-, ravi- ja ennetustöö kulutusi. Taotlusi saab esitada kuni 2022. aasta lõpuni. 2022. aasta oktoobri seisuga ei ole ühelgi euroala riigil olnud vajadust seda instrumenti kriisi akuutses faasis kasutada, kuid instrumendi olemasolu on aidanud kaasa turgude stabiliseerimisele. Võimaliku huvi tekkides kavatseb ESM instrumenti rahastada sotsiaalse suunitlusega võlakirjade emiteerimisega. ESMi reform ESMi reformi eesmärk on kohandada ESMi instrumendid vastavalt esimesel tegevuskümnendil saadud kogemustele ning euroala kriisilahenduse korralduses toimunud muutustega. Peamised muudatused puudutavad ESMile pankade kriisilahenduses viimase etapi toetuslaenu andja funktsiooni andmist, mis on oluline samm pangandusliidu ehitamisel. ESMi baasil loodud kaitsemehhanismi võib kasutada ainult viimase abinõuna, kui liikmesriikide ühise kriisilahendusfondi enda vahendid on ammendunud, pankadelt kriisilahendusfondi kogutavad sissemaksed ei ole piisavad või kohe kättesaadavad ning ühtne kriisilahendusnõukogu ei suuda ise piisavalt vahendeid kaasata. ESM saaks ühtsele kriisilahendusfondile pakkuda laenu kuni fondi sihttasemega võrdse summani, mille nominaalne piirmäär on 68 miljardit eurot. Tegemist on kriisiolukorra täiendava kaitsevalliga kogu süsteemi vastupidavuse ja usaldusväärsuse tõstmiseks. Ühtset kriisilahendusfondi rahastatakse pankade poolt tehtavatest maksetest ja samal moel makstakse tagasi ESMist võetud laenud. Selline lahendus viib miinimumi võimalike pangakriiside kulud maksumaksjatele ja reaalmajandusele. Kaitsemehhanismi loomisega, milleks on vaja juhatajate nõukogu konsensuslikku otsust, kaob ESMi toetusmeetmete seast krediidiasutuste otsese rekapitaliseerimise instrument. 2021. aastal viis ESM koos ühtse kriisilahendusnõukoguga läbi simulatsioonid, et testida uue süsteemi toimimist ning treenida omapoolset operatiivset valmisolekut. Ajakohastatud lepinguga täpsustuvad ka ESMi toetusinstrumentide (eelkõige ennetavate krediidiliinide) tingimused. Ennetava tingimusliku krediidiliini abikõlblikkuse hindamise protsess muudetakse läbipaistvamaks ja prognoositavamaks ning taotluse esitanud riigiga ei sõlmita enam vastastikuse mõistmise memorandumit. Abisaav riik peab siiski kinnitama lepingus sätestatud eeltingimustele vastamist ning jätkama nende tingimuste täitmist. Täiendavate tingimustega ennetavat krediidiliini saavad taotleda ESMi liikmed, mis mõnda tingimusliku krediidiliini nõuet ei täida, kuid kelle üldine majanduslik ja rahaline olukord on endiselt hea ning valitsuse võlg jätkusuutlikul tasemel. Kinnitatakse üle, et ESM võib pakkuda stabiilsustoetust ainult liikmetele, kelle võlga peetakse jätkusuutlikuks ja kelle tagasimaksevõime on ESMi poolt kinnitust leidnud. Muudatustega saab ESM tulevastes võimalikes finantsabi programmides ja kriisiennetuses suurema rolli. Suureneb roll abiprogrammide ettevalmistuses ja seires. 4 Riigikogu ratifitseeris ESMi asutamislepingu muutmise 15.12.2021. 2022. aasta oktoobri seisuga on ESMi aluslepingu muudatused ratifitseerimata kahes liikmesriigis. Rohestamine ESMi tegevuses 2021. aastal liitus ESM vaatlejana ülemaailmse rohevõrgustikuga NGFS. Jätkus ESG (jätkusuutlik ja vastutustundlik lähenemist äri majandamisele keskkonna-, sotsiaal- ja ühingujuhtimise aspektidest lähtudes) ning kliimamuutustega seotud kriteeriumide juurutamine ESMi tegevustesse. Järjest enam arvestatakse kliimamuutustega seotud riskidega majandus- ja finantsanalüüsides ning võla jätkusuutlikkuse analüüsides. ESM on kehtestanud reeglid sotsiaalse suunitlusega ja kestlikku arengut toetavate võlakirjade väljaandmiseks, mille maht ulatus 2021. aasta lõpuks 8 miljardile eurole. Muud Ajaga käib kaasas ka ESMi rahastamismeetodite ülevaatus. ESM kaasab raha turult sagedamini ja korraga väiksemas summas. Samuti on ESM turule tulnud 12-kuulise võlakirjaga. Pidevalt tehakse tööd investorite baasi laiendamisega, keda on kokku üle 1700. ESMi sissemakstud kapital on 47% ulatuses hoiustatud euroala keskpankades ning 53% on investeeritud kõrge reitinguga võlakirjadesse. COVID-19 kriisiaeg on muutnud ka ESMi töökorraldust. Praeguseks on võimalik tagada kõigi tööliinide jätkuvus ka distantsilt ilma et see tööprotsessidele täiendavaid riske kaasa tooks. 3. ESM toetusprogrammid Küpros Kestvus: 2013–2016 Maht: 6,3 miljardit eurot Tagasimaksed: 2025–2031 laenude keskmine tähtaeg 14,9 aastat laenude keskmine intressimäär 0,56% Seire: Küprosele rakendub programmijärgne seire kuni 75% toetuslaenust on tagasi makstud. Kui ennetähtaegseid tagasimakseid ei tehta, kestab seire vähemalt 2029. aastani. Programmijärgse seire eesmärk on hinnata Küprose võimet ESMilt saadud laen tagasi maksta. Euroopa Komisjon koos Euroopa Keskpanga, ESMi ja IMFiga hindavad Küprose majanduslikku, eelarve ja finantssektori olukorda kaks korda aastas. Seire tulemuse põhjal saab vajadusel otsustada korrigeerivate meetmete rakendamise tagasimakse võime säilitamiseks või taastamiseks. Hetkel tagasimakse võimet ohustavaid riske ei ole. 5 Hispaania Kestvus: 2012–2013 Maht: 41,3 miljardit eurot Tagasimaksed: 2022–2027 ennetähtaegselt tagasimakstud 17,6 mld eurot keskmine tähtaeg 12,5 aastat laenude keskmine intressimäär 0,76% Seire: Hispaaniale rakendub samuti programmijärgne seire kuni 75% toetuslaenust on tagasi makstud. Euroopa Komisjon on koos Euroopa Keskpanga, ESMi ja IMFiga viimase seirearuande põhjal hinnanud, et Hispaania laenu tagasimakse võimet ohustavaid riske ei ole. Kreeka Kestvus: 2015–2018 Maht: 61,9 mld eurot Tagasimaksed: 2034–2060 ennetähtaegselt tagasimakstud 2 mld eurot keskmine tähtaeg 32,35 aastat laenude keskmine intressimäär 1,23% 2021. a tegi Kreeka teise ennetähtaegse laenu tagasimakse IMFile ning 2022. a viimase tagasimakse. Seire: Kreekale rakendub süvendatud programmijärgne kvartaalne järelevalve. Lisaks laenude tagasimakse võimele hinnatakse siin ka võetud reformikohustuste täitmist. Euroopa Komisjon koos Euroopa Keskpanga, ESMi ja IMFiga hindas viimases seirearuandes, et Kreeka on reformikohustusi täitnud rahuldavalt ka COVID-19 kriisi olukorras ning võlateenindamise võime on piisav ja sellega seotud riskid on kontrolli all. 2022. a augustis lõppes Kreeka süvendatud järelevalve, jätkudes edaspidi regulaarse programmijärgse seirena. EFSF programmid Iirimaa Kestvus: 2010–2013 Maht: 17,7 mld eurot Tagasimaksed: 2029–2042 laenude keskmine tähtaeg 20,8 aastat laenude keskmine intressimäär 0,91% Seire: Iirimaale rakendub programmijärgne seire kuni 75% toetuslaenust on tagasi makstud. Kui ennetähtaegseid tagasimakseid ei tehta, kestab seire vähemalt 2031. aastani. Iirimaa olukorda hinnatakse kaks korda aastas. Hetkel laenu tagasimakse võimet ohustavaid riske ei ole. Portugal 6 Kestvus: 2011–2014 Maht: 26 mld eurot Tagasimaksed: 2025–2040 ennetähtaegselt tagasimakstud 2 mld eurot keskmine tähtaeg 20,8 aastat laenude keskmine intressimäär 0,91% Seire: Portugalile rakendub programmijärgne seire kuni 75% toetuslaenust on tagasi makstud. Kui ennetähtaegseid tagasimakseid ei tehta, kestab seire vähemalt 2035. aastani. Portugali olukorda hinnatakse kaks korda aastas. Hetkel laenu tagasimakse võimet ohustavaid riske ei ole. Kreeka Kestvus: 2012–2015 Maht: 141,8 mld eurot Tagasimaksed: 2023–2070 ennetähtaegselt tagasimakstud 10,9 mld eurot keskmine tähtaeg 42,45 aastat. Seire: ESMi programmijärgne süvendatud järelevalve kuni 2022. a augustini. Seejärel regulaarne programmijärgne seire. 4. Lõppsõna Euroopa stabiilsusmehhanismil sai 2022. aastal täis esimene tegevuskümme, mille jooksul on euroalal tulnud toime tulla erinevate kriisidega. Oluline saavutus on, et usaldus euroala vastupanuvõime suhtes on kasvanud ning kõik seni kriisiabi vajanud riigid suudavad end taas iseseisvalt rahastada. Ka ESMil on tulnud areneda ja kohaneda koos ümbritseva keskkonna ja erinevate kriiside väljakutsetega. Kiiresti reageeriti COVID-19 kriisiga tekkinud olukorrale ning loodi instrument riikide toetamiseks pandeemiast tingitud tervishoiuga seotud kulude katmiseks. Ükski riik seda abi 2022. aasta oktoobri seisuga taotlenud ei ole, kuid ESMi instrumendid annavad kindlust, et halvima vältimiseks on olemas toetusmehhanism. Edaspidine areng ja roll sõltub kogu euroala arhitektuuri arengust, kuhu on viimases kriisis lisandunud riskide jagamine NextGenerationEU ning ajutiselt hõive toetuseks loodud instrumendi SURE/TERA raames ning taastekavad, mis peaksid kiirendama digi- ja rohepööret. Määrav on ka edenemine pangandus- ja kapitaliturgude liiduga. Võimalikku nõudlust ESMi toetuse järele on raske ette prognoosida, kuid 2022. aasta lõppu ilmestab euroalal suur ebakindlus – riikide laenukoormus on kriisides kasvanud, mis suurendab haavatavust, laenuintressid tõusevad ja majanduskasv aeglustub ning Euroopas on sõda. Lisaks nõuab Euroopa energiakriis kiireid struktuurseid muudatusi ja investeeringuid. Lähimatest prioriteetidest peab ESMi juhatajate nõukogu valima ESMile uue tegevjuhi, kuna esimesed kümme aastat ESMi juhtinud Klaus Reglingu teine ametiaeg sai 8. oktoobril läbi. Kuna selleks kuupäevaks ei olnud uut juhti veel valitud, kinnitas ESMi juhatajate nõukogu kuni uue juhi leidmiseni kuid mitte kauemaks kui 31. detsember 2022 tegevjuhi ametisse ESMi asedirektori Mr Christophe Frankeli. Jätkuvalt on prioriteet ESMi reformiga seotud lepingumuudatuste ratifitseerimine ESMi liikmete poolt ning nende rakendamine ESMis. Need on pangandusliidu kaitsemehhanismi 7 funktsiooni täitmine, tõhusam ennetav sekkumine krediidiliinidega ning selgem töö- ja vastutuse jaotus Euroopa Komisjoniga toetusprogrammide läbirääkimistel ja seirel. ESM on 2021. aastal koos ühtse kriisilahendusasutusega läbi viinud õppused, et olla omalt poolt valmis eelkõige pangandusliidu kaitsemehhanismi funktsiooni üle võtmiseks. Nii välisaudiitor kui ka ESMi auditinõukogu on kinnitanud, et ESM on parimate tavade järgi hästi juhitud, tema finantsnäitajad ja selle aluseks olevad tehingud on korrektsed ning õiguspärased. 8
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel