Hr Taimar Peterkop
Riigikantselei Meie 02.11.2022 nr 11-3.1/8735-1
[email protected]
Vabariigi Valitsuse aruanne Riigikogule Eesti osalemisest Euroopa
stabiilsusmehhanismis
Austatud härra Peterkop
Esitame Vabariigi Valitsusele heaks kiitmiseks ja Riigikogule edastamiseks aruande Eesti
osalemisest Euroopa stabiilsusmehhanismis.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Annely Akkermann
rahandusminister
Lisad:
1. Protokolliline otsus 1 lehel
2. Vabariigi Valitsuse aruande Eesti osalemisest Euroopa stabiilsusmehhanismis eelnõu 8
lehel
Sirje Rank 6113199
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
EELNÕU
VABARIIGI VALITSUS
ISTUNGI PROTOKOLL
Tallinn, Stenbocki maja november 2022 nr
Päevakorrapunkt nr
Vabariigi Valitsuse aruanne Riigikogule Eesti osalemisest Euroopa
stabiilsusmehhanismis
Kiita heaks rahandusministri esitatud aruanne Eesti osalemisest Euroopa stabiilsusmehhanismis
ja anda see üle Riigikogule.
Kaja Kallas
Peaminister Taimar Peterkop
Riigisekretär
Vabariigi Valitsuse aruanne Riigikogule
Eesti osalusest Euroopa stabiilsusmehhanismis
2021/2022
Euroopa stabiilsusmehhanism (edaspidi ESM) on euroala alaline kriisilahendusasutus, mille
juured on 2008. a finantskriisist alguse saanud euroala kriisis, kus mitu euroala riiki vajas välist
finantsabi. Kuna püsiva mehhanismi loomine võttis aega, oli ESMi eelkäijaks ajutine
riikidevaheline organ Euroopa Finantsstabiilsusefond (European Financial Stability Facility –
EFSF), millest abipakettide rahastamine lõppes 2013. a keskpaigas. ESM alustas tööd 2012. a
8. oktoobril, tähistades tänavu esimese aastakümne täitumist. Kokku on EFSF ja ESM
väljastanud toetuslaene 295 mld euro väärtuses.
ESMi ülesanne on stabiliseerida kriisiolukordades euroala riikide ja euroala majandust.
ESMi liikmed on kõik euroala riigid. Asutajaliikmeid on 17, sealhulgas Eesti. Päras euro
kasutusele võtmist liitus 2014. aastal ESMiga Läti ja 2015. aastal Leedu. 2023. aasta algusest
läheb eurole üle ka Horvaatia ning liitub seejärel samuti ESMiga.
Ühtegi aktiivset abiprogrammi ESMil ei ole.
Kokku on ESMist antud kolm toetusprogrammi – Hispaaniale, Küprosele ning Kreekale. Kõik
need riigid suudavad end taas iseseisvalt rahaturgude kaudu rahastada ning on kas hakanud
toetuslaene tagasi maksma või selleks valmistumas. Ollakse programmijärgse seire faasis.
ESMi kasutuses on järgmised toetusinstrumendid:
- Toetuslaenud;
- Laenud ja otsene kapitalitoetus finantsinstitutsioonide rekapitaliseerimiseks;
- Riigivõlakirjade esmas- ja järelturu toetusostud;
- Ennetavad krediidiliinid.
o Seoses COVID-19 kriisiga loodi täiendavate tingimustega ennetava krediidiliini
baasil 2020. aastal ajutine (kuni 2022. aasta lõpuni) kriisilaenu võimalus
tervishoiuga seotud otseste või kaudsete kulude katteks.
2021. a kevadel allkirjastasid euroala riigid ESMi aluslepingu muudatused, et laiendada ja
täpsustada ESMi funktsioone ja instrumente, kuid lepingu ratifitseerimiseni kõikides
liikmesriikides ei ole 2022. aasta oktoobri seisuga veel jõutud. Ratifitseerimine on veel lõpule
viimata Saksamaal ja Itaalias.
1
1. Ülevaade kapitalist ja finantsnäitajatest
ESMi kapital koosneb sissemakstud kapitalist ning vajadusel sissemakstavast (nn
sissenõutavast) kapitalist.
ESM märgitud kapital on 704 798 700 000 eurot, millest Eesti osalus on 1 302 000 000
eurot ehk 0,1847%. Märgitud kapitalist on
o ESMi sissemakstud kapital 80 548 400 000 eurot, millest Eesti osa on 148 800 000
eurot;
o ESMi sissenõutav kapital 624 250 300 000 eurot, millest Eesti osa on 1 153 200 000
eurot.
ESMi kapitali jaotusvõti on fikseeritud ESMi asutamislepingu lisas 1 koos
üleminekuperioodidega (vähendatud osalusega 12 aastaks) neljale viimasena euroalaga liitunud
riigile. Kolmel riigil – Maltal, Küprosel ja Slovakkial on üleminekuperioodid tänaseks läbi
saanud, mis tõi kaasa nende osaluse suurenemise ESMi kapitalis ning vastavad osaluste
ümberjagamised liikmesriikide vahel.
Eesti üleminekuperiood saab läbi 2023. aasta 1. jaanuaril. Sellega seoses kasvab Eesti osalus
ESMi märgitud kapitalis 0,2541%-le ehk 1 790 700 000 eurole (+488,7 mln eurot), millest
sissemakstud osa kasvab 204 650 000 eurole. Vastavalt aluslepingule toob see kaasa ESMi
kapitali jaotusvõtme ümberarvutamise ning märgitud ja sisse makstud kapitali ümberjagamise
liikmesriikide vahel. ESMi juhatajate nõukogu peab tegema vastavad muudatused ESMi
aluslepingu lisades. Eestil tuleb seoses üleminekuperioodi lõppemisega ESMi üle kanda
55,85 mln eurot, millest tehakse tagasimaksed liikmesriikide, kelle osalus ESMi kapitalis
vastavalt väheneb.
Üleminekuperioodi ESMi kapitalivõtmes rakendati alates euro käibele võtmisest ka Lätis ja
Leedus. Erinevalt ESMi asutajaliikmetest, kelle hulgas on ka Eesti, ei too aga nende riikide
üleminekuperioodi lõppemine (vastavalt aastatel 2026 ja 2027) enam kaasa osaluste
ümberjagamist ESMi märgitud kapitalis, vaid lisandub sellele.
Seoses Horvaatia üleminekuga eurole 2023. aastal liitub Horvaatia ka ESMiga. Horvaatia
kapitaliosalus ESMis arvutatakse Euroopa Keskpanga kehtiva kapitalivõtme alusel ja riigile
rakendub samuti ajutine üleminekuperiood. Liitumisel suureneb ESMi märgitud kapital
Horvaatia korrigeeritud panuse võrra 704,7987 miljardilt 708,4654 miljardile eurole.
Teistele riikide kapitaliosaluste suuruses Horvaatia liitumine muutusi kaasa ei too. ESMi
kapitalijaotusvõtit, mis toob osaluste ümberarvutamise liikmesriikide vahel, on kavas
ajakohastada järgmise uue liikme liitumisel vastavalt ESMi asutamislepingu artiklile 11(4) või
hiljemalt Läti üleminekuperioodi lõppemisel 2026. a jaanuaris. Ümbervaatamise aluseks saab
olema sel ajal kehtiv Euroopa Keskpanga kapitalijaotusvõti, mis on arvutatud vastavalt
liikmesriigi SKP-le ja inimeste arvule. Riigid, mille osalus suureneb, peavad tegema täiendava
sissemakse, teised, mille osalus väheneb, saavad tagasimakse. Ajakohastamise detailid otsustab
ESMi juhatajate nõukogu ühehäälse otsusega.
ESMi kapitalil põhineva laenuandmise võime maksimumiks on seatud 500 miljardit eurot, mis
vaadatakse üle iga viie aasta tagant. ESMi juhatajate nõukogu kinnitas laenuandmise võime
maksimumi järgmiseks viieks aastaks samal tasemel 16.07.2022 otsusega. ESMi praeguste
väljaantud laenude jääk on kokku 89,9 miljardit eurot, millega ESMi vaba laenuandmise võime
on 413 miljardit eurot. EFSFi laenujäägi kogusumma on 172,6 miljardit eurot. EFSF enam uusi
laene ei väljasta ja tema kasutamata laenuvõimalust ESMile üle ei kanta.
2
ESMi kõrgeim otsustustase on juhatajate nõukogu (Board of Governors), mille liikmed on
ametikohajärgselt rahandusministrid. Eesti juhatajate nõukogu liige oli kuni 25.01.2021 Martin
Helme ning alates 26.01.2021 Keit Pentus-Rosimannus. Juhatajate nõukogu aseliige on
rahandusministeeriumi välissuhete nõunik Märten Ross.
Esimese astme otsustustase on direktorite nõukogu (Board of Directors). Eesti liige on Märten
Ross ning aseliige rahandusministeeriumi EL ja rahvusvahelise koostöö osakonna juhataja
Andres Kuningas.
ESMi tegevdirektori kinnitab ametisse juhatajate nõukogu. Esimesed 10 aastat ESMi juhtinud
Klaus Reglingu ametiaeg sai läbi 8. oktoobril 2022. Aruande kirjutamise ajal ei ole veel uut
tegevdirektorit valitud. Ükski seni esitatud kandidaat ei ole juhatajate nõukogus piisavat toetust
saanud. Seetõttu täidab alates 9. oktoobrist kuni uue tegevdirektori leidmise ja ametisse
asumiseni tegevdirektori kohuseid senine tegevdirektori asetäitja.
Direktorite nõukogu tööd toetavad ka riskikomitee ning eelarve ja tasustamise komitee. Märten
Ross on ka riskikomitee liige.
ESMi 2021. aasta puhaskasum oli 311 miljonit eurot. Sellest 106 miljonit eurot eraldati
16.06.2022 juhatajate nõukogu otsusega ESMi uue hoone ehituse fondi ning 205 miljonit eurot
reservi. Enne eraldist oli ESMi reservi maht 3,031 miljardit eurot. 2021. aasta kasumi tagas
ESMile neljalt ESMi liikmesriigilt saadud maksed negatiivse intressimäära korvamiseks ESMi
varade hoiustamiselt keskpankades.
Suurimad kuluartiklid 2021. aastal olid ESMi emiteeritud võlakirjadelt makstud intressid
(448 mln eurot), hoiustelt makstud negatiivne intress (292 mln eurot) ning administratiivkulud
(81 mln eurot). Suurimad tuluartiklid olid intressid väljastatud laenudelt (624 mln eurot),
kompensatsioon 2020. a negatiivsete intresside katteks (216 mln eurot) ning tulu
portfelliinvesteeringutelt (131 mln eurot).
ESMi reitingud, nii lühiajalised kui ka pikaajalised, on stabiilselt püsinud kõrgeimal tasemel,
mis on olulised turult soodsa hinnaga raha kaasamiseks. Reitingu väljavaade on stabiilne.
Lühiajaline Pikaajaline
Standard & Poor's A-1+ AAA
Moody's P-1 Aa1
Fitch Ratings F1+ AAA
ESMi ja EFSFi poolt välja antud laenude rahastamiseks emiteerib ESM võlakirju ja teisi
rahaturu instrumente. 2010.–2022. aastatel on emissioonide mahud olnud järgmised.
EFSF ESM Kokku
2020 19,5 mld 11 mld 30,5 mld
2021 16,5 mld 8 mld 24,5 mld
2022 (plaan) 19,5 mld 8 mld 27,5 mld
3
2. ESMi arengud
COVID-19 instrument
COVID-19 kriisi kõrghetkel 2020. aasta kevadel loodi üks toetusinstrument ka ESMi baasil.
Selleks kohendati olemasoleva instrumendi – täiendavate tingimustega krediidiliini tingimusi
ning loodi ajutine pandeemia kriisitoetuse instrument kuni 240 miljardi euro suuruses mahus.
Sellest on võimalik rahastada COVID-19 pandeemia põhjustatud otseseid ja kaudseid
tervishoiu-, ravi- ja ennetustöö kulutusi. Taotlusi saab esitada kuni 2022. aasta lõpuni.
2022. aasta oktoobri seisuga ei ole ühelgi euroala riigil olnud vajadust seda instrumenti kriisi
akuutses faasis kasutada, kuid instrumendi olemasolu on aidanud kaasa turgude
stabiliseerimisele. Võimaliku huvi tekkides kavatseb ESM instrumenti rahastada sotsiaalse
suunitlusega võlakirjade emiteerimisega.
ESMi reform
ESMi reformi eesmärk on kohandada ESMi instrumendid vastavalt esimesel tegevuskümnendil
saadud kogemustele ning euroala kriisilahenduse korralduses toimunud muutustega.
Peamised muudatused puudutavad ESMile pankade kriisilahenduses viimase etapi toetuslaenu
andja funktsiooni andmist, mis on oluline samm pangandusliidu ehitamisel. ESMi baasil loodud
kaitsemehhanismi võib kasutada ainult viimase abinõuna, kui liikmesriikide ühise
kriisilahendusfondi enda vahendid on ammendunud, pankadelt kriisilahendusfondi kogutavad
sissemaksed ei ole piisavad või kohe kättesaadavad ning ühtne kriisilahendusnõukogu ei suuda
ise piisavalt vahendeid kaasata. ESM saaks ühtsele kriisilahendusfondile pakkuda laenu kuni
fondi sihttasemega võrdse summani, mille nominaalne piirmäär on 68 miljardit eurot. Tegemist
on kriisiolukorra täiendava kaitsevalliga kogu süsteemi vastupidavuse ja usaldusväärsuse
tõstmiseks. Ühtset kriisilahendusfondi rahastatakse pankade poolt tehtavatest maksetest ja
samal moel makstakse tagasi ESMist võetud laenud. Selline lahendus viib miinimumi
võimalike pangakriiside kulud maksumaksjatele ja reaalmajandusele. Kaitsemehhanismi
loomisega, milleks on vaja juhatajate nõukogu konsensuslikku otsust, kaob ESMi
toetusmeetmete seast krediidiasutuste otsese rekapitaliseerimise instrument.
2021. aastal viis ESM koos ühtse kriisilahendusnõukoguga läbi simulatsioonid, et testida uue
süsteemi toimimist ning treenida omapoolset operatiivset valmisolekut.
Ajakohastatud lepinguga täpsustuvad ka ESMi toetusinstrumentide (eelkõige ennetavate
krediidiliinide) tingimused. Ennetava tingimusliku krediidiliini abikõlblikkuse hindamise
protsess muudetakse läbipaistvamaks ja prognoositavamaks ning taotluse esitanud riigiga ei
sõlmita enam vastastikuse mõistmise memorandumit. Abisaav riik peab siiski kinnitama
lepingus sätestatud eeltingimustele vastamist ning jätkama nende tingimuste täitmist.
Täiendavate tingimustega ennetavat krediidiliini saavad taotleda ESMi liikmed, mis mõnda
tingimusliku krediidiliini nõuet ei täida, kuid kelle üldine majanduslik ja rahaline olukord on
endiselt hea ning valitsuse võlg jätkusuutlikul tasemel. Kinnitatakse üle, et ESM võib pakkuda
stabiilsustoetust ainult liikmetele, kelle võlga peetakse jätkusuutlikuks ja kelle
tagasimaksevõime on ESMi poolt kinnitust leidnud.
Muudatustega saab ESM tulevastes võimalikes finantsabi programmides ja kriisiennetuses
suurema rolli. Suureneb roll abiprogrammide ettevalmistuses ja seires.
4
Riigikogu ratifitseeris ESMi asutamislepingu muutmise 15.12.2021.
2022. aasta oktoobri seisuga on ESMi aluslepingu muudatused ratifitseerimata kahes
liikmesriigis.
Rohestamine ESMi tegevuses
2021. aastal liitus ESM vaatlejana ülemaailmse rohevõrgustikuga NGFS. Jätkus ESG
(jätkusuutlik ja vastutustundlik lähenemist äri majandamisele keskkonna-, sotsiaal- ja
ühingujuhtimise aspektidest lähtudes) ning kliimamuutustega seotud kriteeriumide juurutamine
ESMi tegevustesse.
Järjest enam arvestatakse kliimamuutustega seotud riskidega majandus- ja finantsanalüüsides
ning võla jätkusuutlikkuse analüüsides. ESM on kehtestanud reeglid sotsiaalse suunitlusega ja
kestlikku arengut toetavate võlakirjade väljaandmiseks, mille maht ulatus 2021. aasta lõpuks 8
miljardile eurole.
Muud
Ajaga käib kaasas ka ESMi rahastamismeetodite ülevaatus. ESM kaasab raha turult sagedamini
ja korraga väiksemas summas. Samuti on ESM turule tulnud 12-kuulise võlakirjaga. Pidevalt
tehakse tööd investorite baasi laiendamisega, keda on kokku üle 1700. ESMi sissemakstud
kapital on 47% ulatuses hoiustatud euroala keskpankades ning 53% on investeeritud kõrge
reitinguga võlakirjadesse.
COVID-19 kriisiaeg on muutnud ka ESMi töökorraldust. Praeguseks on võimalik tagada kõigi
tööliinide jätkuvus ka distantsilt ilma et see tööprotsessidele täiendavaid riske kaasa tooks.
3. ESM toetusprogrammid
Küpros
Kestvus: 2013–2016
Maht: 6,3 miljardit eurot
Tagasimaksed: 2025–2031
laenude keskmine tähtaeg 14,9 aastat
laenude keskmine intressimäär 0,56%
Seire: Küprosele rakendub programmijärgne seire kuni 75% toetuslaenust on
tagasi makstud. Kui ennetähtaegseid tagasimakseid ei tehta, kestab seire
vähemalt 2029. aastani. Programmijärgse seire eesmärk on hinnata
Küprose võimet ESMilt saadud laen tagasi maksta. Euroopa Komisjon
koos Euroopa Keskpanga, ESMi ja IMFiga hindavad Küprose
majanduslikku, eelarve ja finantssektori olukorda kaks korda aastas. Seire
tulemuse põhjal saab vajadusel otsustada korrigeerivate meetmete
rakendamise tagasimakse võime säilitamiseks või taastamiseks. Hetkel
tagasimakse võimet ohustavaid riske ei ole.
5
Hispaania
Kestvus: 2012–2013
Maht: 41,3 miljardit eurot
Tagasimaksed: 2022–2027
ennetähtaegselt tagasimakstud 17,6 mld eurot
keskmine tähtaeg 12,5 aastat
laenude keskmine intressimäär 0,76%
Seire: Hispaaniale rakendub samuti programmijärgne seire kuni 75%
toetuslaenust on tagasi makstud. Euroopa Komisjon on koos Euroopa
Keskpanga, ESMi ja IMFiga viimase seirearuande põhjal hinnanud, et
Hispaania laenu tagasimakse võimet ohustavaid riske ei ole.
Kreeka
Kestvus: 2015–2018
Maht: 61,9 mld eurot
Tagasimaksed: 2034–2060
ennetähtaegselt tagasimakstud 2 mld eurot
keskmine tähtaeg 32,35 aastat
laenude keskmine intressimäär 1,23%
2021. a tegi Kreeka teise ennetähtaegse laenu tagasimakse IMFile ning
2022. a viimase tagasimakse.
Seire: Kreekale rakendub süvendatud programmijärgne kvartaalne järelevalve.
Lisaks laenude tagasimakse võimele hinnatakse siin ka võetud
reformikohustuste täitmist. Euroopa Komisjon koos Euroopa Keskpanga,
ESMi ja IMFiga hindas viimases seirearuandes, et Kreeka on
reformikohustusi täitnud rahuldavalt ka COVID-19 kriisi olukorras ning
võlateenindamise võime on piisav ja sellega seotud riskid on kontrolli all.
2022. a augustis lõppes Kreeka süvendatud järelevalve, jätkudes edaspidi
regulaarse programmijärgse seirena.
EFSF programmid
Iirimaa
Kestvus: 2010–2013
Maht: 17,7 mld eurot
Tagasimaksed: 2029–2042
laenude keskmine tähtaeg 20,8 aastat
laenude keskmine intressimäär 0,91%
Seire: Iirimaale rakendub programmijärgne seire kuni 75% toetuslaenust on
tagasi makstud. Kui ennetähtaegseid tagasimakseid ei tehta, kestab seire
vähemalt 2031. aastani. Iirimaa olukorda hinnatakse kaks korda aastas.
Hetkel laenu tagasimakse võimet ohustavaid riske ei ole.
Portugal
6
Kestvus: 2011–2014
Maht: 26 mld eurot
Tagasimaksed: 2025–2040
ennetähtaegselt tagasimakstud 2 mld eurot
keskmine tähtaeg 20,8 aastat
laenude keskmine intressimäär 0,91%
Seire: Portugalile rakendub programmijärgne seire kuni 75% toetuslaenust on
tagasi makstud. Kui ennetähtaegseid tagasimakseid ei tehta, kestab seire
vähemalt 2035. aastani. Portugali olukorda hinnatakse kaks korda aastas.
Hetkel laenu tagasimakse võimet ohustavaid riske ei ole.
Kreeka
Kestvus: 2012–2015
Maht: 141,8 mld eurot
Tagasimaksed: 2023–2070
ennetähtaegselt tagasimakstud 10,9 mld eurot
keskmine tähtaeg 42,45 aastat.
Seire: ESMi programmijärgne süvendatud järelevalve kuni 2022. a augustini.
Seejärel regulaarne programmijärgne seire.
4. Lõppsõna
Euroopa stabiilsusmehhanismil sai 2022. aastal täis esimene tegevuskümme, mille jooksul on
euroalal tulnud toime tulla erinevate kriisidega. Oluline saavutus on, et usaldus euroala
vastupanuvõime suhtes on kasvanud ning kõik seni kriisiabi vajanud riigid suudavad end taas
iseseisvalt rahastada.
Ka ESMil on tulnud areneda ja kohaneda koos ümbritseva keskkonna ja erinevate kriiside
väljakutsetega. Kiiresti reageeriti COVID-19 kriisiga tekkinud olukorrale ning loodi instrument
riikide toetamiseks pandeemiast tingitud tervishoiuga seotud kulude katmiseks. Ükski riik seda
abi 2022. aasta oktoobri seisuga taotlenud ei ole, kuid ESMi instrumendid annavad kindlust, et
halvima vältimiseks on olemas toetusmehhanism. Edaspidine areng ja roll sõltub kogu euroala
arhitektuuri arengust, kuhu on viimases kriisis lisandunud riskide jagamine NextGenerationEU
ning ajutiselt hõive toetuseks loodud instrumendi SURE/TERA raames ning taastekavad, mis
peaksid kiirendama digi- ja rohepööret. Määrav on ka edenemine pangandus- ja kapitaliturgude
liiduga. Võimalikku nõudlust ESMi toetuse järele on raske ette prognoosida, kuid 2022. aasta
lõppu ilmestab euroalal suur ebakindlus – riikide laenukoormus on kriisides kasvanud, mis
suurendab haavatavust, laenuintressid tõusevad ja majanduskasv aeglustub ning Euroopas on
sõda. Lisaks nõuab Euroopa energiakriis kiireid struktuurseid muudatusi ja investeeringuid.
Lähimatest prioriteetidest peab ESMi juhatajate nõukogu valima ESMile uue tegevjuhi, kuna
esimesed kümme aastat ESMi juhtinud Klaus Reglingu teine ametiaeg sai 8. oktoobril läbi.
Kuna selleks kuupäevaks ei olnud uut juhti veel valitud, kinnitas ESMi juhatajate nõukogu kuni
uue juhi leidmiseni kuid mitte kauemaks kui 31. detsember 2022 tegevjuhi ametisse ESMi
asedirektori Mr Christophe Frankeli.
Jätkuvalt on prioriteet ESMi reformiga seotud lepingumuudatuste ratifitseerimine ESMi
liikmete poolt ning nende rakendamine ESMis. Need on pangandusliidu kaitsemehhanismi
7
funktsiooni täitmine, tõhusam ennetav sekkumine krediidiliinidega ning selgem töö- ja
vastutuse jaotus Euroopa Komisjoniga toetusprogrammide läbirääkimistel ja seirel. ESM on
2021. aastal koos ühtse kriisilahendusasutusega läbi viinud õppused, et olla omalt poolt valmis
eelkõige pangandusliidu kaitsemehhanismi funktsiooni üle võtmiseks.
Nii välisaudiitor kui ka ESMi auditinõukogu on kinnitanud, et ESM on parimate tavade järgi
hästi juhitud, tema finantsnäitajad ja selle aluseks olevad tehingud on korrektsed ning
õiguspärased.
8