Taimar Peterkop
Riigikantselei Meie 02.11.2022 nr 1.1-10.1/8734-1
[email protected]
Eelnõu esitamine
Austatud riigisekretär
Käesolevaga esitame Vabariigi Valitsuse istungile makse- ja arveldussüsteemide seaduse
eelnõu.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Annely Akkermann
rahandusminister
Lisad:
1. Eelnõu;
2. Seletuskiri;
3. Seletuskirja Lisa 1.
Linda Lelumees 611 3550
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
EELNÕU
28.10.2022
Makse- ja arveldussüsteemide
seadus¹
1. peatükk
Üldsätted
§ 1. Seaduse reguleerimisala
(1) Käesoleva seadusega reguleeritakse juurdepääsu makse- ja arveldussüsteemile ning
arveldusteenustele, arveldussüsteemis makse- ja väärtpaberitehingute arveldamist, tagatiste kaitset
maksejõuetuse korral, maksesüsteemi arveldussüsteemina tunnustamist ning makse- ja
arveldussüsteemide järelevaatamist.
(2) Käesolevas seaduses ette nähtud maksesüsteemi tunnustamisele arveldussüsteemina
kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi.
§ 2. Seaduse kohaldamine
(1) Käesolevat seadust kohaldatakse:
1) maksesüsteemile, mille teenuste osutamist korraldava isiku peakontor või tema juhatuse või
seda asendava organi asukoht ja tegevuskoht on Eestis;
2) arveldussüsteemile, mille kohta on esitatud teade Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutusele
käesolevas seaduses sätestatud korras, ning arveldussüsteemile, mille korraldajana tegutseb Eesti
Pank;
3) käesoleva lõike punktis 2 nimetatud arveldussüsteemis osalejale;
4) Eestis asutatud isikutele või asutustele, kes osalevad arveldussüsteemis;
5) arveldustele, mis tehakse arveldussüsteemis, sealhulgas neile, mis tehakse süsteemiühenduste
kaudu arveldusagentide, kesksete osapoolte, arvelduskodade või keskpankade ja muude
arveldussüsteemis osalejate ning makseteenuse pakkujate vahel;
6) tagatistele, mis on antud seoses arveldussüsteemis osalemisega;
7) tagatistele, mis on antud seoses Eesti Panga, lepinguriigi keskpanga või Euroopa Keskpanga
pädevuses olevate ülesannete täitmisega.
(2) Käesolevat seadust kohaldatakse väärtpaberiülekannetele, mida Eesti väärtpaberite registri
pidaja teeb väärtpaberite registri pidamise seaduse alusel.
(3) Arveldussüsteemi kohta sätestatut ei kohaldata maksesüsteemile, välja arvatud juhul, kui see
tuleneb käesolevast seadusest.
(4) Eestis asutatud sellise isiku maksejõuetuse korral, kes osaleb kolmanda riigi maksesüsteemis,
millele kohalduvad nõuded on olulises osas võrdväärsed Euroopa Parlamendi ja nõukogu
direktiivis 98/26/EÜ arvelduse lõplikkuse kohta makse- ja väärtpaberiarveldussüsteemides (EÜT
L 166, 11.06.1998, lk 45–50) sätestatud nõuetega, kohaldatakse käesoleva seaduse § 19 lõigetes
2–7 ja §-s 22 sätestatut.
1
§ 3. Arveldussüsteem, maksesüsteem ja süsteemiühendus
(1) Arveldussüsteem on kolme või enama arveldussüsteemis osaleja (edaspidi ka süsteemis osaleja
või osaleja) vahel, kellest ükski ei tegutse selles süsteemis kui süsteemi korraldaja, keskne
vastaspool, arveldusagent, arvelduskoda ega kaudne osaleja, kokku lepitud organisatsiooniliste,
tehniliste ja õiguslike lahenduste kogum ülekandekorralduste töötlemiseks ja arveldamiseks
ühtsete eeskirjade ja standarditud reeglite järgi keskse vastaspoole kaudu või ilma, kui on täidetud
mõlemad alljärgnevad tingimused:
1) arveldussüsteemi suhtes kohaldatakse osalejate kokkuleppel Euroopa Majanduspiirkonna
sellise lepinguriigi (edaspidi lepinguriik) õigust, kus asub vähemalt ühe osaleja peakontor;
2) kooskõlas lepinguriigi õigusega on esitatud arveldussüsteemi kohta teade Euroopa
Väärtpaberiturujärelevalve Asutusele.
(2) Arveldussüsteem käesoleva seaduse tähenduses on ka väärtpaberiarveldussüsteem, mille
kaudu toimuvad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 909/2014, mis käsitleb
väärtpaberiarvelduse parandamist Euroopa Liidus ja väärtpaberite keskdepositooriume ning
millega muudetakse direktiive 98/26/EÜ ja 2014/65/EL ning määrust (EL) nr 236/2012 (ELT L
257, 28.08.2014, lk 1–72), kohaldamisalas olevad väärtpaberiarveldused.
(3) Arveldussüsteemina ei käsitata kokkuleppeid kahe osaleja vahel, kellest kumbki ei ole keskne
vastaspool, arveldusagent, arvelduskoda ega kaudne osaleja, välja arvatud juhul, kui see on Eesti
Panga hinnangul süsteemiriski arvestades õigustatud ja Eesti Pank on kokkulepet
arveldussüsteemina tunnustanud.
(4) Osalejad võivad kokku leppida, et nende arveldussüsteemist tulenevate õiguste ja kohustuste
suhtes kohaldatakse käesolevat seadust, kui vähemalt ühe selles arveldussüsteemis osaleja
peakontor asub Eestis.
(5) Maksesüsteem on makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse § 3 lõikes 4 sätestatud
maksesüsteem. Maksesüsteem, mis vastab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tingimustele,
on arveldussüsteem käesoleva seaduse tähenduses.
(6) Süsteemiühendus on kaks või enam arveldussüsteemi, mille korraldajad on omavahel kokku
leppinud sellesse ühendusse kuuluvate arveldussüsteemide vaheliste ülekandekorralduste
täitmises ühtsetel tingimustel ja ühtseid protseduure kasutades.
(7) Süsteemiühenduses osalevate arveldussüsteemide vahel kehtestatud kord ei ole
arveldussüsteem.
§ 4. Süsteemi korraldaja
(1) Süsteemi korraldaja on isik, kes kooskõlas arveldussüsteemi reeglitega (edaspidi ka süsteemi
reeglid) ja teiste süsteemis osalejatega sõlmitud lepingutega tagab süsteemi toimepidevuse ning
korraldab ülekandekorralduste täitmist ja osalejate vaheliste nõuete tasaarvestamist.
(2) Väärtpaberiarveldussüsteemi korraldajana võib tegutseda:
1) Eesti Pank;
2) väärtpaberite keskdepositoorium, kes on saanud tegevusloa Euroopa Parlamendi ja nõukogu
määruse (EL) nr 909/2014 alusel.
(3) Süsteemi korraldaja võib tegutseda ka arveldusagendi, keskse vastaspoole või arvelduskojana.
2
§ 5. Arveldusagent, keskne vastaspool ja arvelduskoda
(1) Arveldusagent on isik, kes pakub süsteemi liikmetele või süsteemi liikmetele ja kesksele
vastaspoolele arvelduskontosid, mille kaudu ülekandekorraldusi arveldussüsteemides
arveldatakse, ning vajaduse korral annab arveldamise eesmärgil krediiti.
(2) Keskne vastaspool on juriidiline isik Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr
648/2012 börsiväliste tuletisinstrumentide, kesksete vastaspoolte ja kauplemisteabehoidlate kohta
(ELT L 201, 27.07.2012, lk 1–59) artikli 2 punkti 1 tähenduses.
(3) Arvelduskoda on isik, kes vastutab süsteemi liikmete ja asjakohasel juhul ka keskse
vastaspoole või arveldusagendi netopositsioonide arvestuse eest.
§ 6. Arveldussüsteemis osaleja
(1) Osaleja võib olla süsteemi korraldaja, arveldussüsteemi liige (edaspidi süsteemi liige),
arveldusagent, arvelduskoda, keskne vastaspool ja keskse vastaspoole kliiriv liige. Vastavalt
arveldussüsteemi reeglitele võib üks ja seesama osaleja tegutseda keskse osaleja, arveldusagendi
või arvelduskojana või täita kõiki nende ülesandeid või osa neist.
(2) Kaudne osaleja võib olla süsteemi korraldaja, keskne vastaspool, arveldusagent, arvelduskoda
ja süsteemi liige, kellel on süsteemis osalejaga lepinguline suhe, mis võimaldab kaudsel osalejal
suunata ülekandekorraldusi arveldussüsteemi kaudu tingimusel, et kaudne osaleja on süsteemi
korraldajale teada. Kaudne osalus ei piira selle süsteemis osaleja vastutust, kelle kaudu kaudne
osaleja annab süsteemile ülekandekorraldusi.
(3) Süsteemi liige käesoleva seaduse tähenduses on süsteemis osaleja, kes vastutab
ülekandekorraldustest tulenevate rahaliste kohustuste täitmise eest selles süsteemis. Süsteemi liige
võib olla:
1) Eestis või teises lepinguriigis asutatud krediidiasutus;
2) Eestis või teises lepinguriigis asutatud investeerimisühing, välja arvatud väärtpaberituru
seaduse § 47 lõikes 1 sätestatud isik;
3) kolmandas riigis asutatud isik, keda käsitatakse krediidiasutuse või investeerimisühinguna;
4) Eesti Pank, teise lepinguriigi keskpank või Euroopa Keskpank;
5) valitsusasutus, avalik-õiguslik juriidiline isik või riigi asutatud sihtasutus.
(4) Keskse vastaspoole kliiriv liige on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 648/2012
artikli 2 punktis 14 määratletud süsteemis osaleja.
§ 7. Maksejõuetusmenetlus
(1) Maksejõuetusmenetlus käesoleva seaduse tähenduses on:
1) pankrotimenetlus;
2) saneerimismenetlus;
3) finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduses sätestatud kriisilahendusmenetlus;
4) krediidiasutuse suhtes kehtestatud moratoorium;
5) menetlus, mis on algatatud välisriigi õiguse alusel süsteemis osaleja või arveldussüsteemile või
osalejale tagatise andnud isiku tegevuse ümberkorraldamiseks või lõpetamiseks, või selliste
meetmete rakendamine, millega kaasneb ülekandekohustuste täitmise peatamine või piiramine.
(2) Pankrotimenetluse algatamise all mõistetakse kohtu poolt ajutise halduri nimetamist vastavalt
pankrotiseaduse §-le 15. Moratooriumi kehtestamine on krediidiasutuste seaduse § 112 lõikes 3¹
3
nimetatud moratooriumi kehtestamise otsuse tegemine. Kriisilahendusmenetluse all mõistetakse
finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduses sätestatud kriisilahendusmeetme või -õiguse
rakendamist.
(3) Arveldussüsteemis osaleja maksejõuetuse korral kohaldatakse tema arveldussüsteemis
osalemisest tulenevatele õigustele ja kohustustele arveldussüsteemile kohalduvat õigust.
§ 8. Tasaarvestamine
(1) Arveldussüsteemis osalejate vaheliste rahaliste nõuete täitmiseks võib süsteemi reeglitega
määratud korras ja juhtudel kasutada nõuete kahe- või mitmepoolset tasaarvestamist.
(2) Nõuete mitmepoolsel tasaarvestamisel süsteemi reeglite kohaselt arvestatud netonõuded ja -
kohustused asendavad nende arveldamise aluseks olnud varasemad nõuded ja kohustused ning
asendamine loetakse kehtivaks nii süsteemis osalejate kui ka muude isikute suhtes.
§ 9. Tagatis
Tagatis käesoleva seaduse tähenduses on igasugune likviidne vara, mis antakse varaliste õiguste
pantimise, tagasiostuõigusega müügi või muu sellise kokkuleppega, sealhulgas asjaõigusseaduse
§-s 314¹ sätestatud finantstagatisena, või muul viisil arveldussüsteemis osalemisest tulenevate
õiguste ja kohustuste tagamiseks või mis antakse Eesti Pangale, teise lepinguriigi keskpangale või
Euroopa Keskpangale nende ülesannete ja toimingutega seoses.
§ 10. Ülekandekorraldus
Ülekandekorraldus käesoleva seaduse tähenduses on süsteemis osaleja käsund:
1) anda saaja käsutusse teatav hulk raha, tehes kande krediidiasutuse, keskpanga, keskse
vastaspoole või arveldusagendi arvelduskontol, või muu käsund, millest tuleneb maksekohustuse
võtmine või selle täitmine vastavalt arveldussüsteemi reeglitele;
2) täita väärtpaberitehingust tekkinud kohustus või anda üle omandiõigus või muu õigus
väärtpaberi üle, tehes kande vastavas registris.
§ 11. Arvelduskonto
Arvelduskonto käesoleva seaduse tähenduses on konto Eesti Pangas, lepinguriigi keskpangas,
Euroopa Keskpangas või arveldusagendi või keskse osaleja juures, mida kasutatakse selleks, et
hoida rahalisi vahendeid või väärtpabereid ning arveldada arveldussüsteemis osalejate vahel
ülekandekorraldustest tulenevaid nõudeid ja kohustusi.
§ 12. Arvelduspäev
Arvelduspäev käesoleva seaduse tähenduses on ajavahemik, mis hõlmab arveldussüsteemi või
süsteemiühenduse päevaseid ja öiseid arveldusi ning sisaldab kõiki tegevusi ja sündmusi, mis
toimuvad arveldussüsteemi tegevustsükli jooksul.
2. peatükk
Maksesüsteemi arveldussüsteemina tunnustamine ja arveldussüsteemi korraldamine
1. jagu
Maksesüsteemi arveldussüsteemina tunnustamine ja sellest teatamine
4
§ 13. Maksesüsteemi arveldussüsteemina tunnustamine
(1) Maksesüsteemi teenuste osutamist korraldav isik (edaspidi maksesüsteemi korraldaja), kes
soovib maksesüsteemi tunnustamist arveldussüsteemina, esitab Eesti Pangale järgmised andmed
ja dokumendid:
1) taotlus käesoleva seaduse § 14 lõikes 1 nimetatud teate esitamiseks;
2) maksesüsteemi korraldaja põhikirja või asutamislepingu ärakiri;
3) andmed maksesüsteemi korraldaja juhatuse ja nõukogu liikmete kohta, mis sisaldavad neist
igaühe ees- ja perekonnanime, isikukoodi või selle puudumise korral sünniaega, elukohta, hariduse
kirjeldust, töö- ja ametikohtade täielikku loetelu ning juhatuse liikmete puhul nende
vastutusvaldkonna kirjeldust;
4) maksesüsteemi eeskirjad ja arvelduste kord, dokumentatsioon maksesüsteemi toimimise
majanduslike, tehniliste ja õiguslike põhimõtete kohta ning maksesüsteemis osalemiseks või selle
teenuste kasutamiseks vajalike lepingute näidised;
5) iga teada oleva osaleja või kaudse osaleja ärinimi, asukoha aadress, kontaktandmed ja vajaduse
korral andmed osalejale antud tegevusloa kohta;
6) muud dokumendid, mida Eesti Pank peab maksesüsteemi arveldussüsteemina tunnustamisel
vajalikuks.
(2) Eesti Pank hindab maksesüsteemi toimimise põhimõtteid ja selle tööd korraldavaid reegleid
eesmärgiga tuvastada, kas maksesüsteem vastab arveldussüsteemile kehtestatud nõuetele.
(3) Otsuse käesoleva seaduse § 14 lõikes 1 nimetatud teate esitamise või sellest keeldumise kohta
teeb Eesti Pank kuue kuu jooksul kõigi vajalike ja nõuetekohaste andmete ning dokumentide
saamisest arvates.
(4) Eesti Pank võib maksesüsteemi arveldussüsteemina mitte tunnustada ja keelduda käesoleva
seaduse § 14 lõikes 1 nimetatud teate esitamisest, kui:
1) maksesüsteemi korraldaja ei ole esitanud kõiki nõutud andmeid ja dokumente kolme kuu
jooksul pärast taotluse esitamist;
2) maksesüsteemi tööd korraldavad reeglid ei vasta käesoleva seadusega süsteemi reeglitele
kehtestatud nõuetele ja puudused ei ole kõrvaldatud mõistliku aja jooksul taotluse esitamisest
arvates;
3) maksesüsteemi tunnustamine arveldussüsteemina ei ole süsteemiriski tõttu põhjendatud;
4) käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel esitatud andmete ja dokumentide põhjal võib järeldada, et
maksesüsteemi usaldusväärne, turvaline ja tõhus toimimine ei ole küllaldaselt tagatud;
5) taotletava teate esitamine on teise riigi asutuse või isiku pädevuses;
6) esineb muu mõjuv põhjus.
(5) Eesti Pank võib maksesüsteemi arveldussüsteemina tunnustada, kui osalejad on
arveldussüsteemist tulenevate õiguste ja kohustuste suhtes kohalduvaks õiguseks valinud Eesti
õiguse ja Eesti Panga hinnangul puuduvad tunnustamisest keeldumise aluseks olevad asjaolud.
(6) Eesti Pank võib tunnustada maksesüsteemi arveldussüsteemina ka käesoleva paragrahvi
lõikes 1 nimetatud algatusest sõltumata, kui Eesti Panga hinnangul on sellise maksesüsteemi
arveldussüsteemina tunnustamine süsteemiriski arvestades õigustatud. Sellisel juhul konsulteerib
Eesti Pank enne käesoleva seaduse § 14 lõikes 1 nimetatud teate esitamist asjaomase
maksesüsteemi korraldajaga.
(7) Maksesüsteemi arveldussüsteemina tunnustamine on süsteemiriski tõttu põhjendatud eelkõige
juhul, kui selles osaleja või selle korraldaja kohustuste täitmata jätmine võib mõjutada teiste
5
osalejate või korraldaja kohustuste täitmist ning seeläbi võib süsteemiriski ülekandumine vahetult
avaldada negatiivset mõju finantssüsteemi stabiilsusele ja usaldusväärsusele.
(8) Käesolevas paragrahvis sätestatud tunnustamist ei kohaldata maksesüsteemile, mille korraldaja
on Eesti Pank, ega väärtpaberiarveldussüsteemile.
(9) Väärtpaberite keskdepositoorium teavitab Finantsinspektsiooni väärtpaberiarveldussüsteemist,
millele kohaldatakse Eesti õigust. Teatele lisatakse arveldussüsteemi reeglid.
§ 14. Arveldussüsteemist teatamine
(1) Eesti Pank esitab pärast maksesüsteemi arveldussüsteemina tunnustamist sellekohase teate
Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutusele. Eelnimetatud teate esitab Eesti Pank ka
arveldussüsteemi kohta, mille korraldajana ta tegutseb.
(2) Finantsinspektsioon peab nende väärtpaberiarveldussüsteemide nimekirja, millele
kohaldatakse Eesti õigust, ning esitab iga nimekirja kantud arveldussüsteemi kohta teate Euroopa
Väärtpaberiturujärelevalve Asutusele.
(3) Kui Eesti Panga hinnangul arveldussüsteem, mille kohta ta on esitanud Euroopa
Väärtpaberiturujärelevalve Asutusele teate, ei vasta käesolevas seaduses sätestatud maksesüsteemi
arveldussüsteemina tunnustamise nõuetele ja mittevastavus ei ole ajutine, esitab Eesti Pank
Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutusele taotluse see arveldussüsteem nimekirjast kustutada.
2. jagu
Nõuded arveldussüsteemi reeglitele ja süsteemi korraldaja kohustused
§ 15. Süsteemi reeglid
(1) Arveldussüsteemi toimimist, sealhulgas ülekandekorralduste andmist ja täitmist, reguleeritakse
süsteemi reeglitega.
(2) Süsteemi reeglid peavad sisaldama vähemalt järgmist teavet:
1) pakutavate arveldusteenuste kirjeldus;
2) süsteemis osalejaks saamise tingimused, osaleja staatuse andmise, peatamise ja lõpetamise kord
ning tema kohustused ja vastutus;
3) ülekandekorralduste täitmiseks kasutatava arveldustehnika kirjeldus;
4) ülekandekorralduste alusel tekkinud nõuete ja kohustuste täitmise kord, sealhulgas
ülekandekorralduste töötlemise ajakava ja ülekandekorralduste täitmise kord tehnilise rikke või
süsteemis osaleja kohustuste täitmata jätmisest tuleneva arveldussüsteemi toimimise häiringu
korral;
5) ülekandekorralduste täitmise tagamise viisid ning tagatisvahendite moodustamise ja kasutamise
kord;
6) süsteemis osalemisest tulenevate kohustuste täitmise tagamise tingimused ja kord;
7) arveldussüsteemi reeglite muutmise ja vaidlustamise kord;
8) arvelduste lõplikkust määravad tingimused;
9) tingimused, mille täitmisel võib süsteemis osaleja vahendada süsteemi teenuseid kolmandatele
isikutele.
6
§ 16. Süsteemi korraldaja kohustused
(1) Süsteemi korraldaja rakendab õiguslikke, tehnilisi ja organisatsioonilisi meetmeid, et tagada
arveldusteenuste turvalisus ning arveldussüsteemi töökindlus ja usaldusväärne toimimine,
kooskõlas käesoleva seaduse, muu õigusakti ja Euroopa Liidu õigusaktiga ning
arveldussüsteemide korraldamise rahvusvaheliste tavadega.
(2) Süsteemi korraldaja rakendab süsteemi reegleid, arveldussüsteemi toimimist reguleerivaid
sise-eeskirju ja muid asjakohaseid protseduure, et maandada osalejast või süsteemi korraldajast
tulenevaid majanduslikke, tehnilisi ja õigusriske. Sellised sise-eeskirjad ja protseduurid peavad
olema selged ja läbipaistvad ning hõlmama vähemalt süsteemi korraldaja juhtimist ja
kontrollsüsteemi, et tuvastada, teadvustada ja maandada arveldussüsteemi tegevusega kaasnevaid
riske ning tagada arveldussüsteemi toimepidevus.
(3) Arveldussüsteemi korraldamisel kasutatavad vahendid ja protsessid peavad tagama, et
ülekandekorraldusi täidetakse vastavalt süsteemi reeglitele.
(4) Süsteemi reeglitega ette nähtud ulatuses ja korras süsteemi korraldaja:
1) peab arvestust ülekandekorralduste alusel süsteemi kaudu täitmisele kuuluvate nõuete ja
kohustuste üle;
2) täidab ja tagab ülekandekorralduste alusel tekkinud süsteemis osalejate vastastikuste nõuete ja
kohustuste täitmist, sealhulgas nende tasaarvestamist;
3) sõlmib lepinguid teiste arveldussüsteemide korraldajatega, et korraldada ülekandekorralduste
täitmisega seotud arveldusi;
4) peab arvelduste korraldamiseks süsteemi liikmete arvelduskontosid;
5) moodustab ja käsutab tagatisvahendite fonde, et tagada arveldussüsteemi kaudu täitmisele
kuuluvate süsteemis osalejate nõuete ja kohustuste täitmine ning maandada arveldussüsteemi
toimimisega seotud riske;
6) osutab muid teenuseid ning teeb tehinguid ja toiminguid seoses ülekandekorralduste
arveldamise või nende täitmise tagamisega;
7) rakendab sisekontrolli meetmeid, mis on piisavad arveldussüsteemi tegevusega seotud riskide
maandamiseks.
(5) Süsteemi korraldaja teatab Eesti Pangale kolme tööpäeva jooksul:
1) iga süsteemis osaleja või kaudse osaleja ärinime, asukoha aadressi ja kontaktandmed osaleja
liitumisest arvates, samuti kõik eelnimetatud andmetes tehtud muudatused, sealhulgas süsteemis
osalejate kohta, vastavast muudatusest teadasaamisest arvates;
2) muudatustest arveldussüsteemi reeglites või süsteemis osalejatega sõlmitud lepingutes vastava
muudatuse tegemisest arvates;
3) otsusest arveldussüsteemi tegevus peatada või lõpetada sellekohase otsuse tegemisest arvates;
4) osalemisest arveldussüsteemis, mille suhtes kohaldatakse välisriigi õigust, vastava
arveldussüsteemiga liitumise kokkuleppe sõlmimisest arvates.
3. jagu
Juurdepääs makse- ja arveldussüsteemile ning arveldusteenustele
§ 17. Juurdepääs makse- ja arveldussüsteemile ning arveldusteenustele
(1) Isiku õigustatud huvi olemasolu ja vastava teabenõude saamise korral annab süsteemis osaleja
teavet enda arveldussüsteemis osalemise ning selle süsteemi reeglite või toimimise põhimõtete
kohta.
7
(2) Maksesüsteemi korraldaja peab makseteenuse pakkujale tagama sellele süsteemile juurdepääsu
õiguse, kehtestades selleks maksesüsteemiga liitumise tingimused (edaspidi ka maksesüsteemi
reeglid), mis peavad olema liituja suhtes objektiivsed ja proportsionaalsed ning tagama võrdse
kohtlemise.
(3) Juurdepääsu maksesüsteemile võib maksesüsteemi reeglitega piirata üksnes lähtuvalt
konkreetsetest riskidest, eelkõige selleks, et ära hoida arveldusteenusega seotud riski,
operatsiooniriski ja äririski ning tagada maksesüsteemi finantsstabiilsus, turvalisus ja stabiilne
toimimine.
(4) Maksesüsteemi reeglitega ei tohi makseteenuse pakkujatele, makseteenuse pakkuja klientidele
ega teistele maksesüsteemidele kehtestada:
1) piiranguid, mis takistavad osalemist teistes maksesüsteemides;
2) tingimusi, mis kohtlevad ebavõrdselt makseteenuse pakkujaid nende kui maksesüsteemis
osalejate õiguste ja kohustuste suhtes;
3) piiranguid, mis lähtuvad maksesüsteemis osalejate institutsioonilisest vormist.
(5) Kui süsteemis osaleja võimaldab makseteenuse pakkujal, kes ei ole osaleja, suunata
maksejuhiseid arveldussüsteemi kaudu, peab kooskõlas käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3
sätestatuga seda võimaldama ka teistele makseteenuse pakkujatele. Süsteemis osaleja peab
juurdepääsu taotlevale makseteenuse pakkujale või muule süsteemis osaleda soovivale isikule
juurdepääsutaotluse tagasilükkamist põhjendama.
(6) Käesoleva paragrahvi lõikeid 2–4 ei kohaldata:
1) arveldussüsteemide suhtes;
2) maksesüsteemide suhtes, mis koosnevad üksnes makseteenuse pakkujatest, kes kuuluvad
konsolideerimisgruppi, mis koosneb omakorda seotud kapitaliga üksustest ning kus ühel seotud
üksustest on tegelik kontroll teiste üle;
3) maksesüsteemide suhtes, mille korraldaja on Eesti Pank, lepinguriigi keskpank või Euroopa
Keskpank.
3. peatükk
Arvelduste lõplikkus, tagatiste kaitse ja maksejõuetusest teavitamine
§ 18. Ülekandekorralduse arveldussüsteemi vastuvõtmine ja tagasivõetamatuks muutumine
ning selle õiguslik tagajärg
(1) Ülekandekorralduse arveldussüsteemi vastuvõtmise ja tagasivõetamatuks muutumise
tingimused määratakse asjakohaste süsteemi reeglitega.
(2) Süsteemi reeglites tuleb määrata aeg, millal ülekandekorraldus loetakse vastu võetuks ja
vastuvõetud ülekandekorraldus loetakse tagasivõetamatuks.
(3) Süsteemi korraldajale edastatud ja vastuvõetud ülekandekorraldust ei või süsteemis osaleja ega
kolmas isik tagasi võtta või muuta pärast ülekandekorralduse tagasivõetamatuks muutumist.
Toimingud, mis on tehtud pärast tagasivõetamatuks muutumist eesmärgiga ülekandekorraldus
muuta või tühistada, on tühised.
(4) Süsteemiühenduse puhul peab iga selles osaleva korraldaja süsteemi reeglites olema
ülekandekorralduse arveldussüsteemi sisestamise ja tagasivõetamatuks muutumine määratud
viisil, mis on kooskõlas kõikide seotud arveldussüsteemide reeglitega ning mis võimaldab määrata
aega, mil ülekandekorraldus loetakse vastu võetuks ja tagasivõetamatuks.
8
(5) Ühe arveldussüsteemi reegel ülekandekorralduse vastu võetuks lugemise või
tagasivõetamatuks muutumise kohta ei mõjuta ühegi teise samasse süsteemiühendusse kuuluva
arveldussüsteemi reeglit, kui kõigi süsteemiühenduses osalevate arveldussüsteemide reeglites ei
ole sätestatud teisiti.
§ 19. Ülekandekorralduste täitmine süsteemis või süsteemiühenduses osaleja
maksejõuetusmenetluse algatamise korral ja teavitamiskohustus
(1) Kui süsteemis või süsteemiühenduses osaleja suhtes algatatakse maksejõuetusmenetlus, peatab
süsteemi või süsteemiühenduse korraldaja viivitamata eelnimetatud osaleja ülekandekorralduste
vastuvõtmise vastavalt arveldussüsteemi või süsteemiühenduse reeglites sätestatud korrale.
(2) Ülekandekorraldused täidetakse ja tasaarvestused tehakse ning need on kolmandatele isikutele
õiguslikult siduvad ka siis, kui süsteemis osaleja suhtes on algatatud maksejõuetusmenetlus,
tingimusel et ülekandekorraldused on arveldussüsteemi reeglite kohaselt vastu võetud enne
maksejõuetusmenetluse algatamist. Käesolevat lõiget kohaldatakse maksejõuetusmenetluse
algatamisel ka süsteemiühenduses osaleja suhtes ja süsteemiühenduse korraldaja suhtes, kes ei ole
süsteemis osaleja.
(3) Enne maksejõuetusmenetluse algatamist arveldussüsteemis või süsteemiühenduses
osalemisega võetud kohustusi võib täita süsteemis või süsteemiühenduses osaleja antud tagatiste
või arveldussüsteemi või süsteemiühenduse tagatisvahendite arvel.
(4) Kui ülekandekorraldused on vastu võetud pärast maksejõuetusmenetluse algatamist süsteemis
või süsteemiühenduses osaleja või süsteemiühenduse korraldaja suhtes ja täidetud kooskõlas
arveldussüsteemi reeglitega maksejõuetusmenetluse algatamisega samal arvelduspäeval, on need
kolmandatele isikutele õiguslikult siduvad, kui süsteemi või süsteemiühenduse korraldaja tõendab,
et ta ei teadnud ega pidanudki teadma maksejõuetusmenetluse algatamisest.
(5) Süsteemis või süsteemiühenduses osaleja pankroti korral ei kuulu käesoleva paragrahvi
lõigetes 2 ja 4 nimetatud ülekandekorralduse täitmise tulemusel osaleja omandist välja läinud vara
tema pankrotivara hulka.
(6) Süsteemis või süsteemiühenduses osaleja pankroti korral ei kuulu tema poolt süsteemi või
süsteemiühenduse reeglite kohaselt arveldussüsteemi või süsteemiühenduse tagatisvahendite fondi
tasutu tema pankrotivara hulka summa ulatuses, mis on vajalik enne pankrotimenetluse algatamist
osaleja vastu võetud ülekandekorralduste täitmiseks.
(7) Ülekandekorralduse tagasivõitmine pankrotimenetluses ei too kaasa arveldussüsteemi reeglite
kohaselt tehtud tasaarvestuse, sealhulgas mitmepoolse tasaarvestuse kehtetust.
(8) Süsteemis või süsteemiühenduses osaleja teavitab viivitamata vastavalt kas süsteemi või
süsteemiühenduse korraldajat ja Eesti Panka tema suhtes pankrotimenetluse algatamisest ja
pankroti väljakuulutamisest või moratooriumi kehtestamisest. Sama kohustus on ka ajutisel
pankrotihalduril, pankrotihalduril või moratooriumihalduril osaleja suhtes.
(9) Eesti Pank teatab viivitamata Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogule, Euroopa
Väärtpaberiturujärelevalve Asutusele, süsteemi korraldajale ja teiste lepinguriikide pädevatele
asutustele süsteemis või süsteemiühenduses osaleja maksejõuetusmenetlusest, kui osaleja
peakontor asub Eestis. Kui teabe osaleja maksejõuetusmenetluse kohta edastab Eesti Pangale selle
9
lepinguriigi pädev asutus, kus asub selle osaleja peakontor, teavitab Eesti Pank asjaomase süsteemi
korraldajat maksejõuetusmenetlusest selle osaleja suhtes.
(10) Pädeva asutusena käsitatakse lepinguriigi asutust, kes on volitatud saama või kohustatud
edastama käesolevas seaduses või muus õigusaktis sätestatud teavet osaleja või süsteemi
korraldaja maksejõuetusmenetluse kohta, samuti isikut või asutust, kes on pädev makse- või
arveldussüsteemi järele vaatama.
(11) Kolmanda riigi maksesüsteemis osalev isik, kelle suhtes on algatatud Eesti õiguse alusel
maksejõuetusmenetlus, või ajutine pankrotihaldur, pankrotihaldur või moratooriumihaldur esitab
pärast maksejõuetusmenetluse algatamist taotluse eelnimetatud isiku ülekandekorralduste ja nende
täitmiseks antud tagatiste suhtes käesoleva paragrahvi lõigetes 2–7 ja §-s 22 sätestatu
kohaldamiseks, kui sellele maksesüsteemile kohalduvad nõuded on olulises osas
võrdväärsed Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 98/26/EÜ nõuetega.
§ 20. Ülekandekorralduste täitmine süsteemi või süsteemiühenduse korraldaja
pankrotimenetluse algatamise korral ja teavitamiskohustus
(1) Kui süsteemi või süsteemiühenduse korraldaja suhtes on algatatud pankrotimenetlus, lõpetab
ta viivitamata ülekandekorralduste vastuvõtmise.
(2) Kui süsteemi või süsteemiühenduse korraldaja suhtes on algatatud pankrotimenetlus, kuuluvad
kõik ülekandekorraldused, mis on talle enne pankrotimenetluse algatamist antud, täitmisele.
(3) Süsteemi või süsteemiühenduse korraldaja pankroti korral ei kuulu vara, mille on talle
ülekandekorralduste täitmiseks või selle tagamiseks üle andnud süsteemis või süsteemiühenduses
osaleja, sealhulgas teise arveldussüsteemi korraldaja, süsteemi või süsteemiühenduse korraldaja
pankrotivara hulka.
(4) Süsteemi ja süsteemiühenduse korraldaja teavitavad viivitamata Finantsinspektsiooni ja Eesti
Panka enda suhtes pankrotimenetluse algatamisest ja pankroti väljakuulutamisest. Sama kohustus
on ka ajutisel pankrotihalduril või pankrotihalduril süsteemi või süsteemiühenduse korraldaja
suhtes.
(5) Eesti Pank teatab viivitamata Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogule, Euroopa
Väärtpaberiturujärelevalve Asutusele ja teiste lepinguriikide pädevatele asutustele süsteemi või
süsteemiühenduse korraldaja pankrotimenetlusest.
§ 21. Arveldussüsteemi tagatisvahendid
(1) Et tagada arveldussüsteemis osalemisega seotud kohustuste täitmine, peab süsteemi korraldaja
moodustama tagatisvahendite fondi või võtma tarvitusele muud asjakohased meetmed, mis
kindlustavad, et süsteemis osalemisega seotud kohustuste täitmine on süsteemi reeglites sätestatud
ulatuses piisavalt tagatud.
(2) Tagatisvahendite fondi võib moodustada igasugune likviidne vara, sealhulgas
asjaõigusseaduse §-s 3141 sätestatud finantstagatis.
§ 22. Tagatiste kaitse
(1) Maksejõuetusmenetlus ei mõjuta süsteemi korraldaja, süsteemis osaleja, Eesti Panga,
lepinguriigi keskpanga ega Euroopa Keskpanga õigusi tagatisele, mis on antud seoses
10
arveldussüsteemiga või mis tahes süsteemiühendusega või seoses ülesannete täitmisega, mis on
Eesti Panga, lepinguriigi keskpanga või Euroopa Keskpanga pädevuses. Eelnimetatud tagatise
võib realiseerida tagatise andmise aluseks olnud kokkuleppe järgi.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut kohaldatakse maksejõuetusmenetluse algatamisel
järgmiste isikute suhtes:
1) asjaomases süsteemis või süsteemiühenduses osaleja;
2) süsteemiühenduses osalev süsteemi korraldaja, kes ei ole osaleja;
3) Eesti Panga, lepinguriigi keskpanga või Euroopa Keskpanga lepingupartner;
4) tagatise andnud muu isik.
(3) Kui süsteemi korraldaja on süsteemiühenduses andnud tagatise teisele süsteemi korraldajale,
ei mõjuta tagatise saanud süsteemi korraldaja suhtes maksejõuetusmenetluse algatamine tagatise
andnud süsteemi korraldaja õigusi seoses tagatisega.
(4) Kui tagatiseks on väärtpaberid või nendest tulenevad õigused, määratakse tagatise saajate ja
nende nimel tegutsevate isikute väärtpaberitega seotud õigused ja nõuded kindlaks selle
lepinguriigi õiguse alusel, kus vastavat arvelduskontot, registrit või keskdepositooriumi peetakse.
4. peatükk
Järelevaatamine
§ 23. Eesti Panga ülesanded makse- ja arveldussüsteemide järelevaatamisel
(1) Eesti Pank vaatab käesolevas peatükis sätestatud korras makse- ja arveldussüsteemide
(käesolevas peatükis edaspidi koos süsteemid) järele.
(2) Eesti Pank järelevaatajana:
1) kogub teavet Eestis makseteenuseid pakkuvate isikute osalemise üle süsteemides, sealhulgas
süsteemides, mille suhtes kohaldatakse teise lepinguriigi või kolmanda riigi õigust;
2) analüüsib süsteemide ülesehitust, toimimist ja riske;
3) võib anda juhiseid ja soovitusi süsteemide ülesehituse parandamiseks, ülekandekorralduste
edastamise ja vastuvõtmise tõhusamaks korraldamiseks, riskide vähendamiseks ning
makseteenuste toimepidevuse tagamiseks;
4) annab hinnanguid süsteemide reeglite ja põhimõtete kohta.
(3) Eesti Pank võib kehtestada süsteemide järelevaatamise täpsemad tingimused ja korra,
sealhulgas süsteemide kohta esitatavate andmete loetelu, esitamise perioodilisuse ning edastamise
vormi.
(4) Ülevaate järelevaatamise aluseks olevatest põhimõtetest avaldab Eesti Pank oma veebilehel.
§ 24. Eesti Panga koostöö Finantsinspektsiooniga järelevaatamise korraldamisel
(1) Eesti Pank teeb järelevaatamisel koostööd Finantsinspektsiooniga. Eesti Pangal on õigus
edastada Finantsinspektsioonile maksesüsteemi arveldussüsteemina tunnustamise ja süsteemide
järelevaatamise eesmärgil kogutud teavet, dokumente ning muid andmeid.
(2) Et järelevaatamise ülesannet paremini täita, võib Eesti Pank sõlmida Finantsinspektsiooniga
koostöökokkuleppe, milles lepitakse kokku järelevaatamise ülesande täitmiseks vajaliku teabe
vahetamise tingimused, osapoolte ülesannete jaotus ning muud täitmisega seotud olulised
tingimused.
11
(3) Eesti Pank teatab Finantsinspektsioonile kõrvalekaldest süsteemide korra- või õiguspärasest
toimimisest või nende töökindluse häirest, kui kõrvalekalle või häire ei ole Eesti Panga hinnangul
ajutine ning kui see võib kahjustada usaldusväärset ja tõhusat toimimist või kui süsteemiriskid
võivad kanduda üle muule finantsturu taristule või suurendada märkimisväärselt süsteemide
tegevusega kaasnevaid riske Eestis asutatud osalejatele.
(4) Eesti Pank võib teha Finantsinspektsioonile ettepaneku süsteemides osalemisega seotud riskide
maandamiseks järgmistel juhtudel:
1) arveldussüsteem, milles osaleb Eestis asutatud makseteenuse pakkuja või välisriigi
makseteenuse pakkuja filiaal Eestis, ei vasta käesoleva seaduse või muu õigusakti või nende alusel
antud õigusakti nõuetele või rahvusvaheliselt tunnustatud tavadele;
2) Eesti Pangale esitatud dokumentide ja andmete põhjal võib asuda seisukohale, et makse- või
arveldussüsteemi usaldusväärne ja tõhus toimimine ei ole küllaldaselt tagatud;
3) makse- või arveldussüsteemi korraldaja või selles süsteemis osaleja tõttu ei ole makse- või
arveldussüsteemi järelevaatamine piisavalt tagatud.
§ 25. Õigused teabe andmisel ja saamisel
(1) Eesti Pangal on õigus edastada käesolevas seaduses, muus õigusaktis või selle alusel antud
õigusaktis sätestatud Eesti Panga kohustuse või muu ülesande täitmiseks kogutud teavet,
dokumente ja muid andmeid teise lepinguriigi pädevale asutusele, samuti muule isikule või
asutusele, kui see tuleneb õigusaktist.
(2) Eesti Pangal on käesoleva seaduse alusel maksesüsteemi tunnustamiseks arveldussüsteemina
ja süsteemide järelevaatamise eesmärgil õigus saada tasuta teavet, dokumente ja selgitusi süsteemi
korraldajalt, süsteemis osalejalt, valitsusasutuselt ja järelevalveorganilt ning riigi ja kohaliku
omavalitsuse andmekogudest.
5. peatükk
Teiste seaduste muutmine
§ 26. Asjaõigusseaduse muutmine
Asjaõigusseaduse § 314¹ lõike 1 punktid 3 ja 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„3) makse- ja arveldussüsteemide seaduse § 3 lõikes 6 nimetatud süsteemiühenduse korraldaja;
4) makse- ja arveldussüsteemide seaduse § 4 lõigetes 1 ja 2 nimetatud süsteemi korraldaja;“.
§ 27. Eesti Panga seaduse muutmine
Eesti Panga seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) seadust täiendatakse §-ga 19¹ järgmises sõnastuses:
„§ 19¹. Arveldused Eesti Pangas
(1) Eesti Pank võib toimida maksesüsteemide, sealhulgas makse- ja arveldussüsteemide seaduses
määratletud arveldussüsteemide korraldajana, kui see on tema ülesannete täitmiseks vajalik.
Maksesüsteemide reeglid ja liitumistingimused kehtestab Eesti Pank.
(2) Maksesüsteemiga, mida korraldab Eesti Pank, võivad osalejad liituda eeldusel, et nad täidavad
maksesüsteemi reeglitega määratud liitumistingimusi ja sõlmivad asjakohase liitumislepingu.“;
12
2) paragrahvi 242 lõike 2 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„4) õigusaktides sätestatud juhtudel annab hinnanguid maksesüsteemide toimimise põhimõtete ja
reeglite kohta;“;
3) paragrahvi 242 lõiget 2 täiendatakse punktiga 5 järgmises sõnastuses:
„5) sõlmib õigusaktides sätestatud juhtudel kokkuleppeid järelevaatamise korraldamiseks.“.
§ 28. Finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduse muutmine
Finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 17 lõige 10 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(10) Tasaarvestuskokkulepe hõlmab ka lõpetamisel toimuvat tasaarvestust käsitlevaid tingimusi,
mis on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2002/47/EÜ
finantstagatiskokkulepete kohta (EÜT L 168, 27.06.2002, lk 43–50) artikli 2 lõike 1 punkti n
alapunktis i, ning makse- ja arveldussüsteemide seaduses sätestatud tasaarvestust.”;
2) paragrahvi 40¹ lõike 3 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„1) makse- ja arveldussüsteemide seaduses määratletud arveldussüsteemide või nende korraldajate
ees;“;
3) paragrahvi 43 lõike 3 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„1) makse- või ülekandekohustustele, mis tulenevad makse- ja arveldussüsteemide seaduses
määratletud arveldussüsteemi või süsteemi korraldaja korrapärasest toimimisest;“;
4) paragrahvi 44 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi
98/26/EÜ“ tekstiosaga „makse- ja arveldussüsteemide seaduse“;
5) paragrahvi 50 lõike 1 punkt 11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„11) makse- või arveldussüsteemi korraldajat, kui kriisilahendusmenetluses osalev isik on
makse- ja arveldussüsteemide seaduses määratletud arveldussüsteemis osaleja.“;
6) paragrahvi 59 lõikes 7 asendatakse tekstiosa „Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi
98/26/EÜ kohaste makse- ja arveldussüsteemide“ tekstiosaga „makse- ja arveldussüsteemide
seaduses määratletud arveldussüsteemide“;
7) paragrahvi 71 lõike 1 punktis 6 asendatakse tekstiosa „krediidiasutuste seaduse § 87 lõikes 2
määratletud maksesüsteemide või süsteemikorraldajate“ tekstiosaga „makse- ja
arveldussüsteemide seaduses määratletud arveldussüsteemide ning sama seaduse § 4 lõigetes 1 ja
2 nimetatud süsteemi korraldaja“.
§ 29. Kindlustustegevuse seaduse muutmine
Kindlustustegevuse seaduse § 149 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(5) Erirežiimi kehtestamise otsus ei mõjuta niisuguse käsutustehingu kehtivust, mis on tehtud
asjaõigusseaduse §-s 3141 nimetatud finantstagatise kokkuleppest tuleneva õiguse teostamiseks
või kohustuse täitmiseks, samuti makse- ja arveldussüsteemide seaduses sätestatud
arveldussüsteemi või süsteemiühenduse vahendusel tehtavaid tasaarvestusi.“.
13
§ 30. Krediidiasutuste seaduse muutmine
Krediidiasutuste seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 3 lõike 2 punktis 1 asendatakse sõnad „makse- ja arveldussüsteemi“ tekstiosaga
„maksesüsteemi, sealhulgas makse- ja arveldussüsteemide seaduses sätestatud arveldussüsteemi“;
2) paragrahvi 87 lõiked 2, 4 ja 5 tunnistatakse kehtetuks;
3) paragrahvi 87 lõike 51 esimeses lauses asendatakse sõna „Maksesüsteemiga“ tekstiosaga
„Makse- ja arveldussüsteemiga“;
4) paragrahvi 87 täiendatakse lõigetega 52–56 järgmises sõnastuses:
„(52) Krediidiasutus rakendab meetmeid, et hinnata selle makse- ja arveldussüsteemi
usaldusväärsust, mille liige ta otseselt või kaudselt on, ning liikmesusega kaasnevat mõju makse-
ja arveldusteenuste toimimisele.
(53) Krediidiasutus rakendab meetmeid, et tagada makse- ja arveldussüsteemi liikmeks olemise
tingimuste täitmine ning pidev juurdepääs makse- ja arveldusteenustele. Krediidiasutus tagab, et
tema osalemine makse- ja arveldussüsteemis ei kahjusta klientide huve ega selle makse- ja
arveldussüsteemi järjepidevat toimimist, mille liige ta otseselt või kaudselt on.
(54) Käesoleva paragrahvi lõigetes 52 ja 53 sätestatut kohaldatakse ka makse- ja arveldusteenuste
suhtes, mis on krediidiasutusele vajalikud elutähtsa teenuse osutamiseks.
(55) Finantsinspektsioonil on järelevalve tegemiseks õigus nõuda krediidiasutuselt ja välisriigi
krediidiasutuse filiaalilt Eestis täiendavaid andmeid või selgitusi krediidiasutuse osalemise kohta
makse- ja arveldussüsteemis, sealhulgas välisriigi makse- ja arveldussüsteemis.
(56) Finantsinspektsioon võib esitada käesoleva paragrahvi lõikes 55 nimetatud andmeid Eesti
Pangale makse- ja arveldussüsteemide seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks.“;
5) paragrahvi 91 lõiget 3 täiendatakse pärast tekstiosa „Eesti Panga seadusest“ tekstiosaga „ning
makse- ja arveldussüsteemide seadusest“;
6) paragrahvi 103 lõiget 1 täiendatakse punktiga 5 järgmises sõnastuses:
„5) Eesti Pank on teinud makse- ja arveldussüsteemide seaduses sätestatud juhul ettepaneku võtta
meetmeid.“;
7) paragrahvi 114 lõike 4 punktis 2 asendatakse sõna „maksesüsteemi“ sõnaga
„arveldussüsteemi“;
8) paragrahvi 114 lõige 10 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(10) Käesolevas paragrahvis sätestatu ei mõjuta niisuguse käsutustehingu kehtivust, mis on tehtud
asjaõigusseaduse §-s 3141 nimetatud finantstagatise kokkuleppest tuleneva õiguse teostamiseks
või kohustuse täitmiseks, samuti arveldussüsteemi või süsteemiühenduse vahendusel tehtavaid
tasaarvestusi.“;
9) paragrahv 1349 tunnistatakse kehtetuks.
14
§ 31. Makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse muutmine
Makseasutuste ja e-raha asutuste seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 82 lõikes 9 asendatakse tekstiosa „riikliku statistika seadusest“ sõnaga „seadusest“;
2) paragrahvi 82 lõiget 11 täiendatakse pärast sõnu „Eesti Panga seadusest“ tekstiosaga „ning
makse- ja arveldussüsteemide seadusest“;
3) paragrahvi 100 lõiget 1 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses:
„4) Eesti Pank on teinud makse- ja arveldussüsteemide seaduses sätestatud juhul ettepaneku võtta
meetmeid.“;
4) seadust täiendatakse §-ga 1134 järgmises sõnastuses:
„1134. Piiriüleste maksete ja konverteerimistasude kohta kehtestatud nõuete rikkumine
(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1230, piiriüleste maksete kohta liidus
(ELT L 274, 30.07.2021, lk 20–31), artiklis 3, 4, 5 või 6 sätestatud nõuete rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 400 000 eurot.“.
§ 32. Pankrotiseaduse muutmine
Pankrotiseaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 18 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(5) Pankrotiavalduse tagamise abinõude rakendamine ei mõjuta niisuguse käsutustehingu
kehtivust, mis on tehtud asjaõigusseaduse §-s 3141 nimetatud finantstagatise kokkuleppest
tuleneva õiguse teostamiseks või kohustuse täitmiseks, samuti makse- ja arveldussüsteemide
seaduses sätestatud arveldussüsteemi või süsteemiühenduse vahendusel tehtavaid tasaarvestusi.“;
2) paragrahvi 109 lõike 2 teises lauses asendatakse tekstiosa „krediidiasutuste seaduse § 87 lõikes
2 nimetatud maksesüsteemi vahendusel ning väärtpaberituru seaduse § 213 lõikes 1 ja § 213¹ lõikes
1 nimetatud väärtpaberiarveldussüsteemi või süsteemiühenduse vahendusel teostatavatele
tasaarvestustele“ tekstiosaga „makse- ja arveldussüsteemide seaduses sätestatud arveldussüsteemi
või süsteemiühenduse vahendusel tehtavatele tasaarvestustele“.
§ 33. Saneerimisseaduse muutmine
Saneerimisseaduse § 11² lõikes 1 asendatakse tekstiosa „krediidiasutuste seaduse § 87 lõikes 2
nimetatud maksesüsteemi vahendusel ning väärtpaberituru seaduse § 213 lõikes 1 ja § 213¹ lõikes 1
nimetatud väärtpaberiarveldussüsteemi või süsteemiühenduse vahendusel teostatavaid
tasaarvestusi“ tekstiosaga „makse- ja arveldussüsteemide seaduses sätestatud arveldussüsteemi
või süsteemiühenduse vahendusel tehtavaid tasaarvestustusi“.
§ 34. Võlaõigusseaduse muutmine
Võlaõigusseaduses tehakse järgmised muudatused:
1) seaduse 10. peatüki 4. jagu täiendatakse §-ga 205¹ järgmises sõnastuses:
15
„§ 205¹. Tasaarvestuskokkulepe
(1) Tasaarvestuskokkulepe on õigusaktis sätestatud juhul püsivas ärisuhtes sõlmitud tüüplepingust
või muust sarnasest lepingust tulenev nõuete kahe- või mitmepoolne tasaarvestamise kokkulepe,
mille kohaselt lõpevad poolte vastastikused nõuded kattuvas ulatuses kokkuleppes ettenähtud ajal
või täitmist tingiva juhtumi toimumisel ja need asendatakse tasaarvestamise tulemusena saadud
netonõude või netokohustusega.
(2) Tasaarvestuskokkuleppega võidakse ette näha lepingu lõpetamisel toimuv tasaarvestus, mille
puhul õigusaktis või kokkuleppes määratletud täitmist tingiva juhtumi toimumisel osaliste
lepingust tulenevaid kohustusi kiirendatakse nii, et need tuleb täita kohe või need lõpetatakse
tasaarvestusega käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud viisil. “;
2) paragrahvi 709 lõige 19 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(19) Käesolevat jagu ei kohaldata maksetehingutele, mis tehakse maksesüsteemide, sealhulgas
makse- ja arveldussüsteemide seaduses nimetatud arveldussüsteemide vahendusel.“;
3) paragrahv 710 tunnistatakse kehtetuks;
4) paragrahvi 713 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatut ei kohaldata maksesüsteemidele, sealhulgas makse-
ja arveldussüsteemide seaduses sätestatud arveldussüsteemidele.“;
5) paragrahvi 726 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(6) Maksesüsteemis, sealhulgas makse- ja arveldussüsteemide seaduses nimetatud
arveldussüsteemis osaleja võib maksejuhise tagasi võtta ajal, mis on määratud makse- või
arveldussüsteemile kohaldatavates õigusaktides ja tüüptingimustes.“;
6) paragrahvi 73314 lõikes 6 asendatakse tekstiosa „§ 710–7112“ tekstiosaga „§ 7101–7112“.
§ 35. Väärtpaberite registri pidamise seaduse muutmine
Väärtpaberite registri pidamise seaduse § 62 lõike 1 teises lauses asendatakse tekstiosa
„väärtpaberituru seaduse § 2131 lõikes 1“ tekstiosaga „makse- ja arveldussüsteemide seaduses“.
§ 36. Väärtpaberituru seaduse muutmine
Väärtpaberituru seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 108 täiendatakse lõigetega 8 ja 9 järgmises sõnastuses:
„(8) Inspektsioonil on järelevalve tegemiseks õigus nõuda investeerimisühingult täiendavaid
andmeid või selgitusi investeerimisühingu osalemise kohta maksesüsteemis, sealhulgas makse- ja
arveldussüsteemide seaduses sätestatud arveldussüsteemis.
(9) Eesti Pangal on Eesti Panga seadusest ning makse- ja arveldussüsteemide seadusest tulenevate
ülesannete täitmiseks õigus nõuda investeerimisühingult regulaarset aruandlust. Aruandluse sisu,
esitamise perioodilisuse, korra ja tähtajad kehtestab Eesti Pank.“;
2) seaduse 5. osa tunnistatakse kehtetuks;
3) paragrahvi 234 lõiget 1 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses:
16
„4) kui Eesti Pank on teinud ettepaneku võtta meetmeid makse- ja arveldussüsteemide seaduses
sätestatud juhul.“.
1
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 98/26/EÜ arvelduste lõplikkuse kohta makse- ja
väärtpaberiarveldussüsteemides (EÜT L 166, 11.06.1998, lk 45–50), viimati muudetud direktiiviga (EL) nr 2019/879
(ELT L 150, 07.06.2019, lk 296–344).
Jüri Ratas
Riigikogu esimees
Tallinn, 2022
Algatab Vabariigi Valitsus 2022
(allkirjastatud digitaalselt)
17
Oktoober 2022
Makse- ja arveldussüsteemide seaduse
eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus ............................................................................................................................ 2
1.1. Sisukokkuvõte ................................................................................................................. 2
1.2. Eelnõu ettevalmistaja ....................................................................................................... 3
1.3. Märkused ......................................................................................................................... 3
2. Seaduse eesmärk ..................................................................................................................... 4
2.1. Eelnõu algatamise vajalikkus .............................................................................................. 4
2.2. Makse- ja arveldussüsteemide seaduse väljatöötamiskavatsus ........................................... 6
2.3. Ülevaade kehtivast regulatsioonist ...................................................................................... 7
2.4. Seaduse eesmärk ja olulisemate lähtekohtade tutvustus.................................................... 13
2.4.1. Arvelduse lõplikkuse direktiivi eesmärk ja põhinõuded ................................................ 14
2.4.2. Eelnõuga saavutatav olukord .......................................................................................... 15
2.5. Regulatsiooni valikukohad ................................................................................................ 15
3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs ............................................................................................. 16
3.1. Eelnõu ülesehitus ............................................................................................................... 16
3.2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs .......................................................................................... 17
1. peatükk. Üldsätted ................................................................................................................ 17
2. peatükk. Maksesüsteemi arveldussüsteemina tunnustamine ja arveldussüsteemi
korraldamine ............................................................................................................................. 35
3. peatükk. Arvelduste lõplikkus, tagatiste kaitse ja maksejõuetusmenetlusest teavitamine........... 42
4. peatükk. Järelevaatamine ....................................................................................................... 48
5. peatükk. Muudatused seadustes ............................................................................................. 54
4. Terminoloogia ...................................................................................................................... 59
5. Eelnõu kooskõla Euroopa Liidu õigusega ............................................................................ 60
6. Seaduse mõjud ...................................................................................................................... 60
6.1. Üldine mõju ....................................................................................................................... 60
6.1.1. Muudatus I ...................................................................................................................... 60
6.1.2. Muudatus II .................................................................................................................... 64
6.1.3. Muudatus III ................................................................................................................... 66
7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja
tulud .......................................................................................................................................... 68
8. Rakendusaktid ...................................................................................................................... 68
9. Seaduse jõustumine .............................................................................................................. 68
10. Eelnõu kooskõlastamine ja huvirühmade kaasamine ......................................................... 68
Lisa 1. EL õiguse ja MASS eelnõu võrdlustabel ...................................................................... 70
Lisa 2. Märkuste tabel makse- ja arveldussüsteemide seaduse eelnõu seletuskirja juurde ...... 72
1
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Käesoleva makse- ja arveldussüsteemide seaduse (MASS) eelnõu (edaspidi ka eelnõu) peamisteks
eesmärkideks on:
1) toetada Eesti maksekeskkonna tasakaalustatud ja jätkusuutlikku arengut;
2) aidata kaasa finantssüsteemi toimimiseks oluliste makse- ja väärtpaberiarveldussüsteemide ning
süsteemiühenduste usaldusväärsele ja sujuvale toimimisele ning süsteemiriski vältimisele;
3) kaitsta arveldussüsteemides osalejate huve maksejõuetusmenetluses;
4) kaitsta Eesti Panga, liikmesriikide keskpankade ja Euroopa Keskpanga õigusi nendele antud
tagatistele;
5) soodustada Eesti ettevõtjatel SFD kohase maksesüsteemi loomist Eestis ja ka sellise välisriigis
toimiva süsteemiga liitumist;
6) lahendada arveldussüsteemide ja (oluliste) maksesüsteemide järelevaatamise teostamise küsimus.
Eesmärkide saavutamiseks tuleb eelkõige:
a) reguleerida arvelduste lõplikkuse põhimõtted süsteemselt olulistes maksesüsteemides ja
väärtpaberiarveldussüsteemides (ehk mismoodi toimub arveldussüsteemides maksete ja
väärtpaberikorralduste täitmine ning mis hetkest on need lõplikud);
b) näha ette ühtsed alused erinevate maksesüsteemidele juurdepääsu kohta, et eelkõige tagada
erinevate turuosaliste põhjendamata diskrimineerimise vältimine;
c) näha ette selged makse- ja arveldussüsteemide tunnustamise ja järelevaatamise alused Eesti
Pangale.
Makse- ja arveldussüsteemide (edaspidi arveldussüsteemid) areng ja uute süsteemide kasutusele
võtmine on toonud kaasa vajaduse täiendada ja ajakohastada arveldussüsteemide õigusraamistikku.
Siiski ei reguleeri käesolev seaduseelnõu kõikvõimalikke makse- ja arveldussüsteemi või makseid
võimaldavaid platvorme. Eelkõige kohaldub käesolev eelnõu süsteemsetele ja nö klassikalistele makse-
ja arveldussüsteemidele (vt täpsemalt käesoleva seletuskirja lk 19 esitatud joonist).
Makseid ja arveldusi süsteemselt olulistes ehk suurtes makse- ja arveldussüsteemides reguleerib
eelkõige EL-s direktiiv 98/26/EÜ arvelduse lõplikkuse kohta makse- ja väärtpaberiarveldussüsteemides
(edaspidi ka SFD või arvelduse lõplikkuse direktiiv). Selle direktiivi eesmärgiks on vähendada maksete
ja väärtpaberiarvelduste riske ning tõhustada makse- ja arveldussüsteemide toimimist. Põhieesmärk on
tagada makse- ja väärtpaberiarveldussüsteemidesse edastatud maksejuhiste õiguskindel arveldamine
ning siduvus nii osapooltele kui ka kolmandatele isikutele, seda ka pankroti- või muus
maksejõuetusmenetluses.
Kehtiv riigisisene regulatsioon on aga kohati eelnimetatud direktiivi ülevõtmise puhul ebaselge ja
arvelduste lõplikkust käsitlevad sätted erinevates seadustes põhjustavad erinevaid
tõlgendamisvõimalusi. Seega tagatakse mh eelnõuga, et süsteemselt olulistele makse- ja
arveldussüsteemidele edastatud maksejuhised on kaitstud tagasipööramise või kehtetuks tunnistamise
eest maksejõuetus- või finantskriiside lahendamise menetlustes, kui maksekäsundi edastanud või
tagatise andnud isik on muutunud maksejõuetuks.
Eelnimetatud eesmärkide saavutamiseks on koostatud eraldi uus tervikseadus. Tervikseadusega
tagatakse vajalik õigusselgus, mis omab ka praktilist mõju – rahvusvaheliselt toimiva arveldussüsteemi
loomine ja tegutsemine Eestis ning Eesti maksevahendaja osalemine välisriigi süsteemides suurendab
konkurentesivõimekust.
2
1.2. Eelnõu ettevalmistaja
Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Rahandusministeeriumi finantsteenuste poliitika osakonna jurist
Linda Lelumees (611 3550,
[email protected]), samuti osalised selle koostamisel sama
osakonnajuhataja asetäitja Thomas Auväärt (611 3633,
[email protected]) ning sama osakonna
nõunikud Kadri Siibak (611 3166,
[email protected]) ja Kadri Martin (611 3156,
[email protected]). Lisaks osalesid eelnõu väljatöötamisel Eesti Panga vanemjurist Meelis Mark ning
makse- ja arveldussüsteemide arvelduste allosakonna juhataja Kaire Torsus.
Eelnõu on keeleliselt toimetanud enne esimest kooskõlastusringi Rahandusministeeriumi personali- ja
õigusosakonna keeletoimetaja Sirje Lilover (611 3638,
[email protected]) ja enne teist
kooskõlastusringi Luisa Tõlkebüroo OÜ ning eelnõu juriidilist kvaliteeti ja seletuskirja kontrollis
personali- ja õigusosakonna nõunik Marge Kaskpeit (611 3611,
[email protected]).
1.3. Märkused
Eelnõu ei ole seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga ega muu menetluses oleva eelnõuga.
Eelnõu on seotud EL õiguse rakendamisega. Eelnõuga luuakse terviklik ja ühtne õigusraamistik EL
direktiivi arvelduse lõplikkuse kohta makse- ja väärtpaberiarveldussüsteemides (98/26/EÜ) – SFD
põhimõtete rakendamiseks. Eelnõus ei käsitleta otseselt arveldussüsteemide ja arvelduste digitaalse
tegevuskerksuse tagamist, kuna finantssektori digitaalset tegevuskerksust tulevikus reguleerib Euroopa
Liidu määrus1.
Süsteemselt oluliste (ehk süsteemiriski seisukohalt oluliste) makse- ja väärtpaberiarveldussüsteemide
tegevus toetub arvelduse lõplikkuse põhimõttele, mis tähendab lihtsustatult seda, et kui
ülekandekorraldus algatatakse, siis arveldatakse ka see nö lõpuni (nt hoolimata sellest, et üks osapool
võib muutuda vahepeal maksejõuetuks). Selline õiguslik alus tuleb SFD-st ehk EL direktiivist arvelduse
lõplikkuse kohta makse- ja väärtpaberiarveldussüsteemides (98/26/EÜ).
Eestis reguleerivad maksesüsteemide (sh süsteemselt oluliste maksesüsteemide) tegevust vähesed
normid, mis asuvad erinevates seadustes. Enamasti pärinevad need Eesti Euroopa Liiduga ühinemise
perioodist, mil prioriteediks oli Eesti ja EL õiguse kiire harmoniseerimine, mis alati ei võimaldanud
küllaldast süvenemist eriküsimustes. Normide killustatus kahjustab õiguskindlust ning toob kaasa
erinevaid normide tõlgendamise võimalusi. Maksesüsteemide kiire arengu tõttu on muudatuste tegemine
õiguskeskkonnas paratamatu.
Eestis rahaarvelduste ehk maksete keskkonda reguleerivad õigusaktid:
Krediidiasutuste seadus (edaspidi ka KAS),
Võlaõigusseadus (edaspidi ka VÕS),
Makseasutuste ja e-raha asutuste seadus (edaspidi ka MERAS),
Eesti Panga presidendi määrus maksejuhiste aktsepteerimise tingimuste kohta (edaspidi ka EP
määrus).
Eestis väärtpaberiarveldusi reguleerivad õigusaktid:
Väärtpaberituru seadus (edaspidi ka VPTS),
Väärtpaberite registri pidamise seadus (edaspidi ka EVKS).
Eestis maksesüsteemide järelevaatamist käsitlevad õigusaktid:
Eesti Panga seadus (edaspidi ka EPS).
1
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, mis käsitleb finantssektori digitaalset tegevuskerksust ning millega muudetakse määrusi (EÜ) nr
1060/2009, (EL) nr 648/2012, (EL) nr 600/2014 ja (EL) nr 909/2014.
3
SFD rahamaksesüsteemide regulatsioon on Eestis üle võetud krediidiasutuste seaduse §-ga 87, mis on
süsteemiriski seisukohalt oluliste rahamaksesüsteemide tegevuse peamine õiguslik alus. KAS § 87
lõike 2 alusel on Eesti Panga president 9.05.2008 andnud määruse nr 4 „TARGET2-Eesti reeglite
kinnitamine.“
Eelnõuga muudetakse:
asjaõigusseadust (edaspidi AÕS) redaktsioonis (RT I, 08.12.2021, 3);
Eesti Panga seadust (edaspidi EPS) redaktsioonis (RT I, 09.12.2021, 12);
finantskriisi ennetamise ja lahendamise seadust (edaspidi FELS) redaktsioonis (RT I,
29.03.2022, 9);
kindlustustegevuse seadust (edaspidi KindlTS) redaktsioonis (RT I, 29.03.2022, 4);
krediidiasutuste seadust (edaspidi KAS) redaktsioonis (RT I, 20.06.2022, 11);
makseasutuste ja e-raha asutuste seadust (edaspidi MERAS) redaktsioonis (RT I, 10.07.2020,
21);
pankrotiseadust (edaspidi PankrS) redaktsioonis (RT I, 20.06.2022, 21);
saneerimisseadust (edaspidi SanS) redaktsioonis (RT I, 20.06.2022, 24);
võlaõigusseadust (edaspidi VÕS) redaktsioonis (RT I, 15.03.2022, 15);
väärtpaberite registri pidamise seadust (edaspidi EVKS) (RT I, 07.12.2021, 15);
väärtpaberituru seadust (edaspidi VPTS) reaktsioonis (RT I, 03.06.2022, 21).
Kuna eelnõuga muudetakse ka Eesti Panga seadust, on Eesti Vabariigi põhiseaduse § 104 lõike 2 punkti
12 järgi eelnõu seadusena vastuvõtmiseks vajalik Riigikogu koosseisu häälteenamus.
2. Seaduse eesmärk
2.1. Eelnõu algatamise vajalikkus
Arvestades maksekeskkonna arenguid, ei vasta olemasolev regulatsioon tänapäeva vajadustele.
Kehtivas seadusandluses ei ole põhimõtet arvelduste lõplikkuse kohta piisavalt reguleeritud, mistõttu
võivad maksejõuetuse korral jääda süsteemis osalejate huvid vajaliku kaitseta. Mõne üksiku sätte
parandamine või lisamine olemasolevasse regulatsiooni ei annaks soovitud tulemust ja nö
kaasusepõhiselt seaduse täiendamist tuleks pigem vältida. Seaduses puuduvad ka olulised süsteemide ja
arveldamisega seotud mõisted ning süsteemis osalejate õigusi ja kohustusi käsitlevad normid. Lisaks on
ebapiisavalt reguleeritud Eesti Panga ülesanded maksesüsteemide järelevaatajana. Eesti Panga roll
maksesüsteemide järelevaatamisel on koostöös finantsjärelevalvega oluline maksetaristu
usaldusväärsuse ja raharingluse tõrgeteta toimimise seisukohast nii kohalikul tasandil kui
finantsstabiilsuse seiskohast laiemalt.
Arveldussüsteemide usaldusväärne toimimine toetab makseturu efektiivsust. Eesmärk on kaitsta
süsteemides osalejaid mh sellistes olukordades, kui võetakse kasutusele lepinguriigi või kolmanda riigi
õigusaktides sätestatud mis tahes meetmed süsteemis osaleja lõpetamiseks või ümberkorraldamiseks,
kui selliste meetmetega kaasneb väärtpaberiülekannete või maksete peatamine või nende piiramine.
Ülekandekorraldused ja nende tasaarvestused peaksid olema kõikides liikmesriikides õiguslikult
täitmisele pööratavad ja kolmandatele isikutele siduvad. See on oluline vältimaks süsteemides osalejate
maksejõuetuse mõjude ülekandumist kogu süsteemile. Süsteemiriski vähendamine eeldab eelkõige
arvelduse lõplikkust ja tagatise täitmisele pööratavust. Tagatistena käsitatakse kõiki vahendeid, k.a
tagasiostulepingud, seadusjärgsed pandiõigused ja tagatisõiguste üleminekut usaldusisikule, mida
osaleja annab teistele arveldussüsteemides osalejatele, et tagada selle süsteemiga seotud õigusi ja
kohustusi.
SFD reeglite kasutusele võtmine nõuab süsteemset ja struktureeritud lähenemist, mida saaks rakendada
nii raha- kui väärtpaberiarveldussüsteemide kui ka nendes osalejate jaoks. Olemasolev regulatsioon ei
ole aga täielik. Näiteks ei ole üheselt selge, kas maksejõuetuse korral kohaldub kehtestatud arvelduste
4
lõplikkuse põhimõte üksnes Eesti süsteemidele või SFD kohastele arveldussüsteemidele laiemalt. Selle
põhimõtte aktsepteerimine on aga oluline, et siinsed asutused saaksid ühineda ka arveldussüsteemidega,
mis registreeritakse väljaspool Eestit. Käesoleva seadusega nähakse ette muu hulgas selge
kohaldamisala, mis taolist teise riigi õiguse tõlgendamisega kaasnevat riski vähendab.
Süsteemi korraldajad kannavad seoses süsteemi korraldamisega muu hulgas õigusriski.
Arveldussüsteemide korraldaja hindab, kas kõik kohalduvad õigusnormid tagavad tema
arveldussüsteemi toimimise kindlal alusel ja toetavad tema tegevuse kõiki olulisi aspekte. See hõlmab
ka süsteemis osalejate õiguskeskkonnast tulenevaid riske, mis tekivad võimalikest kollisioonidest.
Süsteemi korraldaja peab tagama, et tema kehtestatud eeskirjad, korrad ja erinevate lepinguriikide
osalejatega sõlmitud lepingud on kehtivad ja kooskõlas kõigis osalejate tegevust, nende õigusi ja
kohustusi reguleerivate riikide õigusega ning et toiminguid, mis selliste korraldaja eeskirjade ja
lepingute alusel tehakse, ei tühistata, pöörata tagasi ega peatata. Seega on oluline, et Eesti regulatsioon
toetab piisavalt selgelt SFD põhimõtteid ega tekita korraldajale ülemääraseid õigusriske, mis võivad
raskendada arveldussüsteemiga liitumist. Praktika on näidanud, et meie regulatsioon ei ole selles
küsimuses piisavalt selge, mistõttu on tulnud riigisisest õigust kas täiendavalt selgitada või isegi muuta
selleks, et võimaldada Eesti ettevõtjal konkreetse süsteemi liikmeks saada. Taolist olukorrapõhist kiiret
lahendust ei saaks pidada heaks tavaks. Ideaalis peaks regulatsioon tagama vajaliku õiguskindluse, et
võimaldada liitumist nii kodumaise kui piiriüleste süsteemidega.
Ühtse makse- ja väärtpaberituru toimimise tagamiseks (süsteemse riski vältimise seisukohast) on ühtse
ja läbimõeldud arveldussüsteemide regulatsiooni olemasolu, mis kohalduks süsteemselt oluliste
maksesüsteemide kohta, vältimatu. Kehtiva regulatsiooni puudulikkus raskendab ühtse praktika
kujundamist, muudab normide kohaldamise vaieldavaks ja kahjustab seeläbi õigusselgust. Sellest
annavad tunnustust ka mitmed pöördumised Rahandusministeeriumi poole nii turuosaliste kui ka
õigusbüroode poolt, sealhulgas juhul, kui siinsed asutused soovivad ühineda süsteemidega väljaspool
Eestit.
Eesti maksejõuetuse õigus viitab arvelduste lõplikkuse kontekstis krediidiasutuste seaduse (edaspidi
KAS) § 87 lõikele 2 (nt KAS § 114 lg 10, kindlustustegevuse seaduse § 149 lg 5, pankrotiseaduse § 18
lg 5 ja 109 lg 2). Finantskriisi ennetamise ja lahendamise seadus (edaspidi FELS) viitab otse SFD-le (§
71 lg 1 p 6). Seega, kui krediidiasutuse süsteemil on kohustusi SFD kohase süsteemi ees, siis FELS
kohase kohustuste teisendamise eest on see kaitstud.
Lisaks võivad finantskriisi tingimustes FELS-i ja SFD tõlgendused koosmõjus ja sellest tulenev õiguslik
ebaselgus häirida ka kriisilahendusmenetluse läbiviimist. Peab olema selge, kas tegemist on sellise
süsteemiga, mida saab käsitada SFD kohase arveldussüsteemina. Sellest sõltub kohaldatavate meetmete
valik finantskriisi tingimustes ja menetluses ning sellise menetluse algatamise ja läbiviimise mõju
süsteemi kaudu teostavatele arveldustele. Seega võib asuda seisukohale, et finantstagatise regulatsioon
(asjaõigusseadus ja FELS) loob küll tingimused SFD rakendamiseks, kuid muus osas on regulatsioon
lünklik ega taga vajalikul määral õiguskindlust.
KAS § 87 lõike 5 kohaselt on maksesüsteemi haldajale maksesüsteemi reeglite kohaselt üle antud
maksekäsund tagasivõtmatu. Moratooriumi väljakuulutamine või ajutise pankrotihalduri nimetamine
või FELS-s sätestatud kriisilahendusmeetme või -õiguse rakendamine ei peata maksesüsteemi reeglite
kohaselt antud maksekäsundi täitmist. Konteksti arvestades peetakse ka siin silmas Eesti Panga
maksesüsteeme. Uus seadus, milles määratletakse muu hulgas arveldussüsteemi mõiste ja nähakse ette
arvelduste lõplikkus selles süsteemis arveldamise suhtes, aitaks vähendada õigusriske, mis kaasnevad
nii sellise süsteemi korraldamisega kui nendes osalemisega.
Süsteemselt oluliste arveldussüsteemide tervikliku regulatsiooni väljatöötamist on
Rahandusministeerium ja Eesti Pank pidanud eelnimetatud põhjustel ja eelkõige õigusselguse
tagamiseks vajalikuks. Lünklik regulatsioon on põhjustanud ka praktilisi probleeme süsteemidega
5
liitumisel, sest õiguslikult ei ole süsteemi erinevate osapoolte huvid piisavalt kaitstud. Seega ei ole
probleemid üksnes teoreetilist või õigustehnilist laadi, vaid võivad kaasa tuua tegelikke takistusi ühtse
turu tõrgeteta toimimisele ning mõjuda negatiivselt süsteemide usaldusväärsusele. Regulatsiooni
täiendamine on oluline ka süsteemse riski vältimise seisukohast.
Arveldussüsteemide toimimise usaldusväärsus on oluline toetamaks makseturu tõrgeteta toimimist.
Finantsturu likviidsus sõltub kliiringu- ja arvelduskokkulepete täitmise usaldusväärsusest. Kui
arveldussüsteemidega seotud õiguslikke, finants- ja operatsiooniriske ei suudeta rahuldavalt kontrollida,
võib see põhjustada olulisi häireid finantssüsteemis ja ka majanduses laiemalt. 2
2.2. Makse- ja arveldussüsteemide seaduse väljatöötamiskavatsus
Regulatsiooni ulatusliku täiendamise vajadusest tingituna otsustati välja töötada uus terviklik
arveldussüsteeme käsitlev seadus, mistõttu koostati seaduse juurde ka seaduseelnõu väljatöötamiskavatsus
(edaspidi ka VTK). VTK-s avati kehtiva regulatsiooni puuduseid, käsitleti nende tekkepõhjuseid ja tagajärgi,
samuti peamisi lähtepunkte uue regulatsiooni väljatöötamisel ja hinnati võimalikke mõjusid.
Eelnõu ettevalmistus käivitus 2019. aasta suvel ning 2020. aasta alguses esitati Justiitsministeeriumile
kooskõlastamiseks ning turuosalistele tutvumiseks uue seaduse väljatöötamiskavatsus3. VTK-s sooviti
tagasisidet muu hulgas alljärgnevatele küsimustele:
1. Kas maksesüsteemide regulatsiooni muutmine lahendab eelnevalt nimetatud probleeme?
2. Kas arvelduste lõplikkuse teemal esineb probleemkohti, mida eelevalt ei ole VTK-s nimetatud?
Millised need on ja kuidas neid saaks lahendada?
3. Kas väikemaksesüsteemide toimimises esineb probleemkohti, mis vajaksid regulatiivseid lahendusi?
4. Kas väikemaksesüsteemide reguleerimine seaduse tasandil toetaks või pigem pärsiks
väikemaksesüsteemide arengut, mh innovatsiooni?
Märkuseid ja ettepanekuid esitasid Eesti Pank, Finantsinspektsioon ja Eesti Pangaliit. Justiitsministeerium
kooskõlastas väljatöötamiskavatsuse märkustega, millega on eelnõu koostamisel arvestatud.
Eesti Pank toetas VTK-s esitatud eesmärke ning pooldas uue seaduse väljatöötamist. Olulisi, VTK-s katmata
probleemkohti Eesti Panga hinnangul pigem ei esine. Väikemaksesüsteemide regulatsioon vajab jätkuvat
arendamist, kuid jääb Eesti Panga hinnangul väljapoole esitatud VTK teemapüstitust ja eesmärke.
Väikemaksesüsteemide allutamine arvelduste lõplikkuse direktiivi põhimõtetele ei ole vajalik, kuna
põhimõtete eesmärgiks on vältida süsteemseid riske. Väikemaksesüsteemide tegevusest tuleneda võivad
toimimishäired aga maksekeskkonna toimimist sel määral ei mõjuta. Väikemaksesüsteemide allutamine
ülemäära rangele regulatsioonile võib pärssida innovatsiooni ja nende võimalusi turul konkureerida.
Finantsinspektsioon teeb järelevalvet makseteenuse pakkujate tegevuse üle, kes kasutavad arveldussüsteemide
pakutavaid arveldusteenuseid ja kes samuti võivad hallata maksesüsteeme. Maksesüsteemi stabiilsuse või
usaldusväärsuse oluline ohustamine on aluseks makseteenuse pakkuja tegevusloa kehtetuks tunnistamisele.
Finantsinspektsioon tegi ettepaneku anda seletuskirjas täiendavaid selgitusi, milline saab olema plaanitavas
seaduses nende järelevalve ulatus maksesüsteemide haldamisega seonduvalt ning palusid seda arvesse võtta
mõjude hindamisel.
Arvestades maksesüsteemide kiiret arengut ja muutusi, toetab Eesti Pangaliit muudatuste väljatöötamist, kuid
ei pea vajalikuks tingimata uue seaduse loomist.
2
European Central Bank, The Payment System, lk 16, kättesaadav:
https://www.ecb.europa.eu/pub/pdf/other/paymentsystem201009en.pdf.
3Makse- ja arveldussüsteemide regulatsiooni muutmise väljatöötamiskavatsus, kättesaadav:
https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/d6702249-a63b-4dc2-9b59-2b09beeca6bb
6
2.3. Ülevaade kehtivast regulatsioonist
Maksekeskkond, rahaarveldused ja väärtpaberiarveldused, maksesüsteem ja
väärtpaberiarveldussüsteem
Maksekeskkonna (vt joonis 1) moodustavad makse- ja väärtpaberiarveldussüsteemid ning makseviisid.
Maksesüsteemides tehakse rahamakseid ja väärtpaberiarveldussüsteemides väärtpaberitehinguid.
Makseviisid hõlmavad maksete algatamise võimalusi, milleks ei kasutata sularaha, vaid pankades
hoitavat „kontoraha“. 4
Joonis 1. Maksekeskkonna joonis (Eesti Panga joonis)5
Maksekeskkonna toimimine on oluline selleks, et:
tagada majanduse ja finantssüsteemi stabiilsus,
teha rahapoliitikat ja
korraldada tõrgeteta raharinglust.6
Maksekeskkonna eest vastutavad Eestis järgmised institutsioonid:
Eesti Panga missiooniks on edendada turvalist ja hästi toimivat maksekeskkonda ehk makse-
ja arveldussüsteeme ning makseviise, samuti maksesüsteemide arendamisel osalemine ja nende
tõrgeteta toimimisele kaasaaitamine;
Rahandusministeerium teostab riiklikku poliitikat finantsteenuste korraldamisel ja valmistab
ette sellega seotud õigusakte;
Finantsinspektsioon teostab järelevalvet teenusepakkujate üle;
Turuosalised (ehk teenusepakkujad; sh Eestis tegutsevad pangad, makseasutused, e-raha
asutused, makseteenuste kasutajad) pakuvad asjaomaseid teenuseid.
Läbi maksesüsteemi toimuvad rahaarveldused. Maksesüsteemi funktsioonid hõlmavad reeglina nii
rahaliste vahendite edastamist kui ka süsteemi osaliste omavaheliste kohustuste arveldamist. Arvelduste
sujuva ja vähese riskiga korraldamise olulisus on enim esil kogu makseturu toimimist tagavates
4 Eesti Pank, maksekeskkond, kättesaadav: https://www.eestipank.ee/maksed-arveldused/maksekeskkond.
Vt ka Eesti Pank, Maksekeskkonna ülevaade 2018.
5
Ibid.
6
Eesti Pank, makse- ja arveldussüsteemid, kättesaadav: https://www.eestipank.ee/makse-ja-arveldussusteemid.
7
suurmaksesüsteemides, mida kasutatakse krediidi-, investeerimis- ja makseasutuste omavaheliste
kohustuste täitmisel.
Maksesüsteemi definitsiooni annab MERAS § 3 lõige 4, millega on riigisisesesse õigusesse üle võetud
makseteenuste teise direktiivi (EL) 2015/2366 (edaspidi ka PSD2) maksesüsteemi mõiste. Siiski, PSD2
ei reguleeri arveldussüsteeme SFD tähenduses. MERASe maksesüsteemi definitsiooni järgi on
maksesüsteem rahaliste vahendite edastamise süsteem, mis toimib kokkulepitud ja standarditud reeglite
alusel ning mille abil maksetehinguid töödeldakse ja arveldatakse. Maksesüsteemi kirjeldus vastab küll
süsteemi kaudu arveldamise (tehnilistele) põhimõtetele, kuid sellel puuduvad tüüpilised SFD
arveldussüsteemi tunnused. Üldistatult võib öelda, et maksesüsteemid on need arveldussüsteemid, mille
kaudu ei toimu väärtpaberiarveldust (väärtpaberiülekandeid).
Maksesüsteemid on:
- pankadevahelised maksesüsteemid, nt TARGET2-Eesti7 (süsteemi haldur Eesti Pank);
- kaardimaksesüsteemid, nt NetsEstonia, haldur Nets Estonia AS;
- makseasutuste vahelised maksesüsteemid.
Toimivat süsteemi on vaja ka väärtpaberiarvelduste korraldamiseks. Väärtpaberituru seaduse (edaspidi
VPTS) § 213 lõike 1 kohaselt on väärtpaberiarveldussüsteem kolme või enama süsteemi liikme ning
süsteemi korraldaja vahel sõlmitud lepingu alusel väärtpaberitehingutest tekkinud kohustuste täitmiseks
ja süsteemis osalemisest tekkinud kohustuste täitmise tagamiseks moodustatud organisatsiooniliste,
tehniliste ja õiguslike lahenduste kogum. Väärtpaberiarveldussüsteem (näiteks väärtpaberite
arveldussüsteem, mida haldab Nasdaq CSD Eesti filiaal) töötleb väärtpaberitehingutest tekkinud
kohustuste täitmiseks antud maksekäsundeid või väärtpaberite üleandmiseks antud korraldusi.
Joonis 3. Makse- ja arveldussüsteemid (Eesti Panga joonis) 8
Joonis 2. Väärtpaberiarvelduste osapooled (Eesti Panga joonis) 9
7 TARGET – Trans-European Automated Real-time Gross Settlement Express Transfer.
8
Eesti Pank, kättesaadav: https://www.eestipank.ee/maksed-arveldused/muud-makse-ja-arveldussusteemid.
9 Eesti Pank, Maksekeskkonna ülevaade 2018, lk 50.
8
Eestis emiteeritud väärtpabereid registreeritakse ja hoitakse Eesti väärtpaberite keskregistris.10
Süsteemselt olulised arveldussüsteemid. Arveldussüsteemid liigitatakse kas süsteemselt oluliseks või
oluliseks nende finantsmõju, turuosa, piiriülese tegevuse ja teiste finantsturu taristutega seotuse järgi.
Eesti Pank maksete ja väärtpaberite arvelduste järelevaatajana hindab arveldussüsteemide mõju
finantsstabiilsusele, rahapoliitika tegemisele ja raharingluse tõrgeteta toimimisele ning eristab
süsteemselt olulised makse- ja väärtpaberiarveldussüsteemid olulistest arveldussüsteemidest. Kõik
väärtpaberiarveldussüsteemid on süsteemselt olulised nende kriitilise rolli tõttu teenindatavatel turgudel
ning vastastikuse seotuse ja mõju tõttu finantssüsteemi stabiilsusele. Näiteks on Nasdaq CSD SE Eesti
filiaali hallatav väärtpaberiarveldussüsteem süsteemselt oluline oma rolli tõttu isikute omavaheliste
finantsinstrumentidest (väärtpaberitest) tulenevate varaliste kohustuste täitmisel. Kohustuste täitmisega
võib kuid ei pruugi kaasneda rahaarveldust.
Kui väärtpaberiarveldussüsteem on alati käsitatav arveldussüsteemina SFD mõttes, siis maksesüsteemid
võivad toimida ka väljaspool SFD kohaldamisala. SFDst tulenevat arvelduste lõplikkuse põhimõtet ja
tagatiskokkulepete kaitset seoses süsteemi halduri või tagatise andja maksejõuetusega kohaldatakse aga
üksnes juhul, kui see on süsteemse riski tõttu põhjendatud.
Süsteemselt olulisteks maksesüsteemideks võivad olla nii suurmaksesüsteemid kui ka väike- ehk
jaemaksesüsteemid. Suurmaksesüsteem (nt TARGET 2) on maksesüsteem, mille kaudu tehakse suure
väärtusega ja/või ajakriitilisi makseid, isegi kui makse suuruse alampiiri ei ole määratud. Kõik
suurmaksesüsteemid on üldjuhul süsteemselt olulised.
Jaemaksesüsteemid võivad olla nii süsteemselt olulised kui ka süsteemselt mitteolulised ehk olulised.
Jaemaksesüsteem on süsteem, mille kaudu tehakse tavaliselt suures koguses väikese väärtusega makseid
(kreeditkorraldused, otsekorraldused, tšekid). Jaemaksesüsteemid, mis ei liigitu süsteemselt olulisteks,
kuid millel on oluline roll nii finantssüsteemi turvalisuse kui ka kodanike usalduse säilimisel euro vastu,
on olulised maksesüsteemid. Näiteks on Nets Estonia AS hallatav kaardimaksesüsteem oluline
maksesüsteem (ei ole süsteemselt oluline maksesüsteem).
Eesti majanduse jaoks olulised süsteemid on kaardimaksete süsteem, maksesüsteemid igapäevaste
pankadevaheliste maksete tegemiseks ning väärtpaberiarveldussüsteem.
Kaardimaksete süsteemi, väärtpaberite arveldussüsteemi ning maksesüsteeme STEP2 ja RT1 haldavad
erasektori ettevõtted. Eesti Pank kui Euroopa Keskpankade Süsteemi (EKPS) liige haldab
10
Eesti Pank, Maksekeskkonna ülevaade 2018, lk 51.
9
maksesüsteemi TARGET2-Eesti osasüsteemi, sh TARGETi välkmakseteenust TIPS, ja on koos teiste
eurosüsteemi keskpankadega väärtpaberite arveldusplatvormi TARGET2-Securities kaasomanik. Kõik
kolm EKPSi arveldusteenust koondusid 2018. aastal ühise nimetaja „TARGETi teenused“ alla.11
Makseid saab jagada riigisisesteks ja piiriülesteks (ka välismaksed). Esimesel juhul asuvad nii maksja
kui ka saaja pangakonto samas riigis ning teisel juhul eri riikides (saaja või maksja või mõlemad).
Eristatakse ka pangasiseseid ja pankadevahelisi makseid: esimesel juhul asuvad nii maksja kui ka saaja
pangakonto ühes ja samas pangas ning teisel juhul eri pankades. Peale selle kasutatakse jaemaksete ja
suurmaksete liigitust. Makseid liigitatakse ka selle järgi, kes on makse algataja, kas eraisik või ettevõte,
ning ka selle järgi, kuidas makse algatati, kas elektrooniliselt (näiteks internetipangas või
pangakaardiga) või sularahas.
Eraisikud, ettevõtted ja avaliku sektori asutused teevad igapäevaseid rahamakseid ja väärtpaberite
ülekandeid makse- ja väärtpaberiarveldussüsteemide vahendusel. Tõrked maksete liikumises häirivad
kogu majanduse toimimist. Iga päev puutuvad inimesed kokku paari-kolme makseviisiga. Lisaks
pangakaardile kasutatakse ka sularaha ning tehakse makseid internetipangas. Pankade kõrval
kasutatakse maksete tegemiseks ka muid makseteenusepakkujaid ja uudseid makselahendusi.12
Kaardimaksete süsteem (NetsEstonia) kogub kaarditehingud kokku, töötleb neid ja edastab kliiringinfo
pankadele ja rahvusvahelistesse maksevõrkudesse. Kaardimaksete süsteemis kaarditehingute töötlemise
tulemusena arvutatud pankadevahelised kohustused õiendatakse pankadevahelistes maksesüsteemides,
näiteks üleeuroopalises maksesüsteem STEP2, mida haldab EBA Clearing13.
Eesti makseteenuse osutajad
Finantsinspektsiooni andmetel14 tegutsevad Eestis järgmised makseteenuse pakkujad:
Täisloaga makseasutused Välisriikide makseasutuste filiaalid
Adson AS Nets Denmark A/S Eesti filiaal
AS Pocopay Unifiedpost Payments Eesti filiaal
Coop Finants AS
Crumblo OÜ
Crowdestate AS
Maaelu Edendamise Hoiu–Laenuühistu
Maksekeskus AS
Meieni OÜ
Modena Payments OÜ
Paywerk AS
TavexWise AS
Ühisarveldused AS
Wallester AS
11
Eesti Pank, kättesaadav: https://www.eestipank.ee/maksed-arveldused/muud-makse-ja-arveldussusteemid.
12
Eesti Pank, Maksekeskkonna ülevaade 2018, lk 13.
13
Lähemalt kaardimaksete süsteemi toimimisest loe edasi Eesti Panga veebilehelt:
https://www.eestipank.ee/maksed-arveldused/kaardimaksesusteem.
14
Finantsinspektsiooni andmed 12.08.2022, www.fi.ee.
10
Erandi alusel tegutsevad makseasutused
OÜ Krediidiregister
Kambja Hoiu–Laenuühistu
AS Creditinfo Eesti
OÜ MyFinancier
Eestis tegevusloa alusel tegutsevad välisriikide krediidiasutuste filiaalid
krediidiasutused
1 AS Inbank 1 AS Citadele banka Eesti filiaal
2 AS LHV Pank 2 Nordea Bank Abp Eesti filiaal
3 AS SEB Pank 3 OP Corporate Bank plc Eesti filiaal
4 AS TBB pank 4 PayEx Sverige AB Eesti filiaal
5 Bigbank AS 5 TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal
6 Coop Pank AS
7 Holm Bank AS
8 Luminor Bank AS
9 Swedbank AS
Krediidiasutustega võrreldes on makseasutuste turuosa suhteliselt väike nii mahu kui ka tehingute arvult.
Võrdlus makseasutustega on asjakohane seetõttu, et mõlemad pakuvad makseteenust. Võib öelda, et
maksevahenduse turul omavad makseasutused mahtude osas tagasihoidlikku turuosa ja ka nende
geograafiline tegevusulatus on krediidiasutustest piiratum.
Makseteenus on elutähtis teenus hädaolukorra seaduse tähenduses, mille toimepidevus tuleb
kriisolukorras tagada. Niisiis krediidiasutused toimivad elutähtsa teenuse osutajana vastavalt tema
pakutavate makseteenuseid kasutavate klientide arvule võrrelduna kogu ülejäänud turuga. Osad
maksesüsteemid, mille teenuseid krediidiasutus kasutab makseteenuste pakkumisel, on
krediidiasutusele elutähtsa teenuse tagamiseks vajalikud. Näiteks kuivõrd hädaolukorras tuleb tagada ka
kaardimaksete toimimine, on Eesti Pank pidanud Eestis kasutatavat kaardimaksesüsteemi (NetsEstonia)
oluliseks maksesüsteemiks ja teostab selle järelevaatamist. Eelnimetatud kaardimaksesüsteemi teenust
ei kasuta aga kõik Eestis tegutsevad krediidiasutused. Krediidiasutuse arveldusteenuse sisse ostmisel ei
vabane krediidiasutus kohustusest ja vastutusest tagada makseteenuste kättesaadavus hädaolukorras
(hädaolukorraks võib olla muu hulgas tehnilised rikked ja tõrked).
Eesti Panga roll arveldussüsteemide järelevaatajana
Eurosüsteemi järelevalve maksesüsteemide üle eristab peamiselt süsteemselt olulisi maksesüsteeme
(SIPS15) ja mittesüsteemseid olulisi maksesüsteeme (non-SIPS). See eristamine põhineb kriteeriumidel,
mis on seotud maksesüsteemi suuruse, turuosa, piiriülese tegevuse ja arveldusteenuste osutamisega
teistele finantsturu infrastruktuuridele. Euroala maksesüsteemide klassifikatsioon vaadatakse läbi igal
aastal.16
15
SIPS – systemically important payment systems.
16
Euroopa Keskpank, https://www.ecb.europa.eu/paym/pol/activ/systems/html/index.en.html.
11
Eesti Panga prioriteet on järele vaadata kodumaiselt hallatavaid süsteemselt olulisi makse- ja
väärtpaberiarveldussüsteeme, mille järelevaatamise ainuvastutus lasub Eesti Pangal. Lisaks vaatab Eesti
Pank järele olulisi maksesüsteeme ning osaleb eurosüsteemi järelevaatamise ühistegevuses.17
Süsteemselt oluliste arveldussüsteemide ja oluliste maksesüsteemide kohta vaata selgitusi ka eespool,
käesoleva alapunkti teemapunkti süsteemiselt olulised arveldussüsteemid all.
Järelevaatamise läbi aitab Eesti Pank kaasa sellele, et süsteemid töötavad turvaliselt ja tõrgeteta.
Raharingluse sujuv toimimine on rahapoliitika kujundamisel ja finantsstabiilsuse hoidmisel olulisel
kohal. Järelevaatamine hõlmab süsteemi pidajatele soovituste andmist, et tagada süsteemide
toimekindlus ja usaldusväärsus. Vastutus süsteemi toimekindluse ees lasub aga süsteemihalduril endal.
Järelevaatamine hõlmab nii Eesti õiguse alusel toimivaid süsteemselt olulisi arveldussüsteeme kui muid
Eesti kontekstis olulisi maksesüsteeme (koos nimetatud ka kui olulised arveldussüsteemid). Viimased
võtab Eesti Pank oma järelevaatamise alla sõltuvalt süsteemi olulisest mõjust finantsstabiilsusele ja
raharingluse toimimisele, lähtudes riskipõhisuse põhimõttest.
Eesti Panga järelevaatamise all on järgmised arveldussüsteemid:
- Eesti kaardimaksesüsteem NetsEstonia (oluline);
- Eesti väärtpaberite arveldussüsteem (süsteemselt oluline);
- Maksete arveldussüsteem TARGET2-Eesti (süsteemselt oluline).18
Kehtiva regulatsiooni puudused
Arvelduse lõplikkuse põhimõte ei kajastu Eesti õiguses piisavalt selgelt ja arveldussüsteemide või neis
süsteemides osalejate maksejõuetuse korral ei ole muude süsteemide, neis osalejate ega kolmandate
osapoolte huvid piisavalt tagatud.
Välja võib tuua järgmised kehtiva regulatsiooni puudused:
- SFD normid ei ole Eesti õiguskorda täielikult harmoneeritud ja olemasolev regulatsioon ei vasta
enam tänapäeva vajadustele. Arvelduse lõplikkust sätestavad alusnormid on püsinud väheste
muudatustega juba KAS kehtiva redaktsiooni vastu võtmisest alates.
- kehtivas õiguskorras ei ole põhimõtet arvelduste lõplikkuse kohta piisavalt reguleeritud, sh
puuduvad asjaomaste oluliste mõistete definitsioonid, samuti ei ole korrektselt kehtestatud
süsteemis osalejate õigusi ja kohustusi. Eesti Panga hallatavate süsteemide korraldus toetub
peamiselt Eesti Panga presidendi määrustele, mitte seaduse regulatsioonile.
- arvelduse lõplikkust puudutavate sätete paiknemine erinevates seadustes (KAS, VPTS, MERAS,
VÕS) tekitab õiguslikku ebaselgust ja erinevaid tõlgendusvariante. Sätete paiknemine
krediidiasutuste seaduses ja krediidiasutuste arveldusi reguleerivas paragrahvis muudab
vaieldavaks nende kohaldamise selliste maksesüsteemide liikmete suhtes, kes ei ole
krediidiasutused.
- süsteemis osalejate huvide kaitse on puudulik, sh tagatise puhul, mis antakse süsteemis
osalemiseks. Puudub õiguskindlus, kas arvelduse lõplikkuse direktiivi reeglid kohalduvad Eestis
täielikult nende Eesti asutuste suhtes, kes osalevad süsteemiriski seisukohalt olulistes
arveldussüsteemides, mis toimivad välisriigi õiguse alusel. Eriti on see aktuaalne maksejõuetu
asutuse tehingute tagasivõitmise lubatavuse otsustamisel. Välisriigi õiguse lepinguline
kohaldamine sellistes õigussuhetes on rahvusvahelise eraõiguse seaduse § 32 alusel võimalik, kuid
selle vahetu rakendamine Eesti kontekstis on avatud erinevatele tõlgendustele. Samuti määrab
lepingupoolte valik eelnimetatud seaduse § 6 lõike 3 kohaselt ainult materiaalõiguse normide
kohaldamise.
17
Eesti Panga makse- ja arveldussüsteemide järelevaatamise raamkava.
18
https://www.eestipank.ee/maksed-arveldused/makse-ja-arveldussusteemide-jarelevaatamine.
12
- puudub korrektne kontseptuaalne lähenemine maksesüsteemidega seotud õigusinstituutide kohta,
nt tasaarvestus (ingl set off/netting). Mitmepoolse tasaarvestuse (ingl multilateral netting või
netting) seaduslik alus on ebakindel. Eesti õiguse (nt VÕS § 197) järgi on tasaarvestus kahepoolne
suhe. Mitmepoolse tasaarvestuse tähendus isikute õigustele ja kohustustele pole seaduse tasemel
määratud.
- olemasolev regulatsioon ei ole täielikult kooskõlas teiste finantssektori õigusaktidega (eelkõige
finantskriiside ennetamise ja lahendamise seadusega – FELSiga). Võimaliku finantskriisi
tingimustes võivad FELS-i ja SFD tõlgendused koosmõjus tekitada raskuseid, kuna õiguslik
ebaselgus võib häirida kriisilahendusmenetluse läbiviimist.
Arveldussüsteemide alusnormide ebaühtlus ilmneb ka võrdluses VPTS 23. peatükiga, mis reguleerib
väärtpaberitehingutest tulenevate kohustuste arveldamist. Samas puudub seaduse tasandil arveldamist
puudutav regulatsioon rahamaksete kohta. Süsteemide töö korraldamiseks ja arvelduste lõplikkuse
direktiivi põhimõtete rakendamiseks kasutatud lahenduste erinevus raskendab ühtse praktika
kujundamist ja viitab vajadusele regulatsiooni täiustada. Sealjuures on ka olemasolev arveldussüsteemi
ja arveldusi puudutav VPTS regulatsioon SFD rakendamise seisukohalt mittetäielik.
Vajaliku õiguskindluse puudumine takistab rahvusvaheliselt toimiva arveldussüsteemi loomist või
tegutsemist Eestis ja Eesti maksevahendajate osalemist välisriigi maksesüsteemides. Seetõttu on
puuduste kõrvaldamine oluline, sest see tagab Eesti ettevõtete konkurentsivõime.
Eelnevalt osundatud probleemid näitavad, et praegune regulatsioon arveldussüsteemide tegevuse,
arvelduse lõplikkuse ja kohustuste mitmepoolse tasaarvestamise kohta ei ole piisav ning tuleb rakendada
õiguslikke abinõusid, mis arvestaksid piisavalt Euroopa Liidu õigusega ja makseturul toimunud
muutustega.
2.4. Seaduse eesmärk ja olulisemate lähtekohtade tutvustus
Eelnõu eesmärgiks on tagada vajalik õigusselgus SFD põhimõtete rakendamisel ja maksesüsteemide
järelevaatamisel. Eesmärgi täitmise lahendusena luuakse uus terviklik regulatsioon, millega kõrvaldatakse
puudused kehtivas regulatsioonis ja tagatakse vajalikul tasemel õiguskindlus SFD põhimõtete
rakendamisel ning nähakse ette põhimõtted maksesüsteemide järelevaatamisel.
Eesmärgiks on seadusega hõlmata sellised arveldussüsteemid, mis on süsteemse riski seisukohast
olulised, nö süsteemid, mis tegutsevad euroalal või eurodes, maksete käive on väga suur ja süsteem on
määratletav seetõttu SFD kohaselt määratud süsteemiks. Süsteemselt olulised on suurmaksesüsteemid
ja kõik väärtpaberiarveldussüsteemid. Süsteemselt oluline ja EP järelevaatamise all on kiirmaksete
arveldussüsteem Target2 osasüsteem TARGET2-Eesti, samuti Eesti väärtpaberite arveldussüsteem
(Eesti, Läti ja Leedu väärtpaberisüsteemide haldur on Nasdaq CSD19).
Üldjuhul muude (süsteemselt mitteoluliste) jaemaksesüsteemide (väikemaksesüsteemide) toimimine on
kehtiva seadusega rahuldavalt tagatud (vt makseteenuste teist direktiivi (EL) 2015/2366 ja VÕS §§ 710
jj). Makseasutuste hallatavad väikemaksesüsteemid ei mõjuta Eesti finantsstabiilsust ja need ei ole
raharingluse toimimise seisukohalt olulised. Rangemate nõuete kehtestamine võib anda pigem
negatiivse efekti. Maksesüsteemidele, mis ei ole SFD mõttes süsteemiriski seisukohalt olulised, ei oleks
üldist riskitaset arvestades proportsionaalne SFD reeglite kohaldamine, sest see võib seada Eesti
süsteemid konkurentsivõimekuselt ebasoodsamasse olukorda ja piirata tehnilise innovatsiooni
võimalusi. Seetõttu keskendutakse käesoleva eelnõuga üksnes süsteemselt oluliste makse- ja
väärtpaberiarveldussüsteemide ning muude oluliste maksesüsteemide regulatsiooni täiendamisele. See
aga ei tähenda, et maksesüsteem, mis ei vasta hetkel arveldussüsteemi tingimustele, ei võiks tulevikus
neid nõudeid täita ja selle suhtes saaks käesolevat seadust kohaldada.
19 Nasdaq CSD asukoht on Läti, Eestis pakutakse teenust Nasdaq CSD SE Eesti filiaali kaudu.
13
2.4.1. Arvelduse lõplikkuse direktiivi eesmärk ja põhinõuded
Arvelduse lõplikkuse kontseptsiooni eesmärk on kaitsta arveldussüsteemidele edastatud
ülekandekorralduste tagasipööramise või tühistamise eest maksejõuetus- või finantskriiside
lahendamise menetlustes, kui ülekandekorralduse edastanud isik on muutunud maksejõuetuks. SFD
reeglid kindlustavad SFD kohaselt määratletud süsteemide aktsepteeritud ülekandekorralduste täitmise,
leevendades süsteemide osalejate võimalikust maksejõuetusest tulenevat süsteemset riski. SFD kohaste
süsteemide osalejate ring on sealjuures piiratud finantsinstitutsioonide (nt pangad ja
investeerimisühingud) ja süsteemi käitajatega (süsteemi korraldajad).
SFD peamised põhimõtted:
1) SFD-st tulenevad õigused on ainult SFD reeglitele vastavatel ja SFD kohaselt pädevate asutuste
poolt määratletud süsteemidel. Süsteemides osalemise õigusega asutuste ring on samuti SFD
reeglitega piiratud;
2) süsteemile süsteemi reeglite kohaselt üle antud ülekandekorraldust ei saa tühistada;
3) ülekandekorraldused on õiguslikult täitmisele pööratavad ka siis, kui süsteemi arveldustes
toimub osalejate kohustuste ja nõuete asendamine uutega (novatsioon);
4) SFD eeskirju tunnustatakse maksejõuetusmenetluses tingimusel, et ülekandekorraldused on
süsteemi sisestatud enne maksejõuetusmenetluse algatamise hetke. Lõplikuna võib käsitleda ka
arveldusi, mis on tehtud maksejõuetusmenetluse algatamisele järgneva 24 tunni (arvelduspäeva)
jooksul, hõlmamaks olukordi, kui tehingu tegemise ajal ei ole süsteemi korraldaja sellisest
menetlusest teadlik;
5) SFD tagab ühtsete eeskirjade kohaldamise koostalitlevates süsteemides tehingu algatamise
hetkest alates, et vältida kokku sobimatute eeskirjade tõttu tekkivaid raskusi;
6) osaleja vastu algatatud maksejõuetusmenetlusel ei ole tagasiulatuvat jõudu teiste osalejate
õiguste ja kohustuste suhtes ega tehinguga seotud tagatiste suhtes.
Algselt 1998. aastal jõustunud direktiivi on selle vastuvõtmisest saadik korduvalt muudetud20. Euroopa
Liidu ühtsete reeglite kehtestamine finantstagatiste kohta (edaspidi muutmisdirektiiv)21 on samuti seotud
SFD rakendamisega, olgugi et finantstagatiste kasutusala on oluliselt laiem. Viimasega laiendati
direktiivist tuleneva kaitse kohaldamisala, s.t. laiendati väärtpaberiarveldussüsteemi poolt
aktsepteeritavate tagatiste loetelu uut tüüpi varadele ja eelkõige keskpanga krediiditehingute tagamiseks
kõlbulikele krediidinõuetele, et lihtsustada nende kasutamist EL-is tervikuna.
SFD muudatustega suurendati ka süsteemidele juurdepääsu võimalusi (liikmelisus, osalemine), samuti
süsteemide koostalitlemise võimalusi (süsteemiühenduste loomine). Et ajakohastada arvelduse
lõplikkuse direktiivi seoses koostalitlusühendustega, sätestati ülekandekorralduse süsteemi
vastuvõtmise hetke määratlemine ka koostalitlevate süsteemide puhul. Nagu ülekandekorralduse
süsteemi vastuvõtmise hetke puhul, sätestati, et koostalitlevate süsteemide puhul ei tohi ühe süsteemi
reegleid ülekandekorralduse tagasivõetamatuse hetke kohta mõjutada ühegi teise sellega koostalitleva
süsteemi mis tahes reeglid.
Lisaks muudatustele seoses finantstagatistega ja süsteemide koostalitlusega, laiendati
muutmisdirektiiviga arvelduste lõplikkuse direktiivist tulenevat kaitset öisele ja omavahel ühendatud
süsteemide vahelisele arveldamisele. Need muudatused olid väga tihedalt seotud infotehnoloogilise
arenguga ja eeltoodu mõjutas ka vastavate õigusnormide arengut.
20
SFD-d on muudetud kokku viiel korral.
21
Euroopa parlamendi ja Nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 98/26/EÜ arvelduse lõplikkuse kohta
makse- ja väärtpaberiarveldussüsteemides ja direktiivi 2002/47/EÜ finantstagatiskokkulepete kohta seoses
omavahel ühendatud süsteemide ja krediidinõuetega. Kättesaadav: http://eur-
lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=COM:2008:0213:FIN:ET:PDF.
14
Üha enam pakkusid süsteemid arveldusteenuseid ka öösel, kuid ei olnud üheselt selge, kas SFD kaitses
öiseid arveldusi täielikult, sest hõlmatud olid üksnes samal kalendripäeval täidetud ülekandekorraldused
(sh väärtpaberitehingutest tulenevad maksekäsundid kui ka väärtpaberite ülekandmiseks antud
korraldused). Mitmetes süsteemides oli aga kasutusel äripäevapõhine arvestus. Seega põhimõtteliselt
enne muudatuse tegemist sõltus arvelduse kaitstus sellest, kas ülekandekorraldus jõuti ka lõpule viia
samal kalendripäeval, so. enne keskööd. Kehtiv SFD kasutab mõistet „pangapäev“, millega on hõlmatud
nii päevased kui öised arveldusteenused ning teenus hõlmab omakorda kõiki süsteemi tegevusi ja
sündmusi selle tsükli jooksul.
Eesti õigusesse on arvelduste lõplikkuse direktiiv üle võetud VPTS-ga, mille viies osa nimetatud
valdkonda reguleerib, finantstagatisi puudutav muudatustega AÕS-s, KAS-s ja PankrS-s.
2.4.2. Eelnõuga saavutatav olukord
Arveldussüsteemide regulatsiooni ajakohastamise läbi:
1) toetatakse Eesti maksekeskkonna tasakaalustatud ja jätkusuutlikku arengut;
2) aidatakse kaasa finantssüsteemi toimimiseks oluliste makse- ja väärtpaberiarveldussüsteemide ning
süsteemiühenduste usaldusväärsele ja sujuvale toimimisele ning süsteemiriski vältimisele;
3) kaitstakse arveldussüsteemides osalejate huve maksejõuetusmenetluses;
4) kaitstakse Eesti Panga, liikmesriikide keskpankade ja Euroopa Keskpanga õigusi nendele antud
tagatistele;
5) soodustatakse Eesti ettevõtjatel SFD kohase maksesüsteemi loomist Eestis ja ka sellise välisriigis
toimiva süsteemiga liitumist.
Suureneb õiguskindlus, seda nii töötava reeglistiku kui EL õigusest tulenevate kohustuse täitmisel.
Õigusloomega saavutatakse olukord, kus arvelduste lõplikkuse põhimõte kajastub arveldussüsteemide
õigusraamistikus kooskõlas järgmistes õigusaktides toodud kohustustega, sh maksejõuetusmenetluses
antavate tagatiste suhtes liikmesriikide (edaspidi ka LR) keskpankade toimingutega seoses. Samuti
reguleeritakse makse- ja arveldussüsteemide üle järelevaatamise teostamist.
2.5. Regulatsiooni valikukohad
Eelnõu kohta esitatud VTK-s pakuti välja kaks regulatiivset võimalust – püüda täiendada olemasolevaid
seadusi või määrata arvelduste lõplikkuse tingimused ja arveldusi puudutavad normid eraldi seadusega.
Esimese variandi puuduseks on asjaolu, et Eesti õiguskorras puudub seadus, mis sellise ülesande
täitmiseks sobiks. SFD sätestab nõuded nii süsteemide tehingutele kui ka osalevatele institutsioonidele,
defineerides ühtlasi kasutatavad mõisted. Suhteliselt ulatusliku ja samas väga spetsiifilise mõistestiku
lisamine üldisema suunitlusega õigusakti või finantsvaldkonna mõnd konkreetset institutsiooni
reguleerivasse seadusesse teeks selle kõigi kasutajatele jaoks raskemini loetavaks ja muudaks keerukaks
ka otseselt arveldustele suunatud sätete tõlgendamise. Näiteks tuleb MERAS reguleerimisala vastaval
laiendamisel põhjalikult muuta nii MERAS reguleerimiseset kui pealkirja, sest kehtiv MERAS
reguleerib makseasutuste ja e-raha asutuste tegevust, mitte arvelduste korraldust. Lisaks peab arvestama,
et makseteenuseid pakuvad lisaks makseasutustele ka krediidiasutused. Krediidiasutuste tegevust
reguleerib aga KAS. MERASe täiendamisel tuleks arvesse võtta ka asjaolu, et
väärtpaberiarveldussüsteeme puudutav regulatsioon on koondatud VPTSi.
Nimetatud põhjustel eelistati uue õigusakti loomist. Ka enamikes lepinguriikides on vastav regulatsioon
sätestatud eraldi õigusaktiga.
15
3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
3.1. Eelnõu ülesehitus
Eelnõu koosneb viiest peatükist.
1. peatükk. Üldsätted
Peatükis esitatakse seaduse eesmärk ja selle kohaldamisala, loetletakse seaduses kasutatud mõisted ja
sõnastatakse nende tähendus. Mitmed mõisted on küll Eesti õiguses kasutuses, kuid enamik neist on seni
defineerimata.
Erinevates seadustes on kasutusel erinevad või mitmed mõisted samaaegselt, nt räägitakse nii
maksesüsteemidest, väärtpaberiarveldussüsteemidest, makse- ja arveldussüsteemidest kui ka makse- ja
väärtpaberiarveldussüsteemidest. Käesoleva eelnõuga hõlmatakse nii rahaarvelduste süsteemid ehk
maksesüsteemid ja väärtpaberite arveldamiseks kasutatavad väärtpaberiarveldussüsteemid. Maksesüsteem,
mis vastab seaduses nimetatud tingimustele, ja väärtpaberiarveldussüsteem tuuakse ühise mõiste –
arveldussüsteemid – alla. See ei muuda süsteemide olemust, kuid aitab seaduses eristada süsteemselt olulisi
rahamaksesüsteeme teistest, väikemaksesüsteemidest, mille suhtes SFD ettenähtud kaitse tasaarvestustele ja
tagatistele ei laiene. Süsteemid, mille kaudu toimuvad väärtpaberite arveldused, on olemuselt süsteemselt
olulised ja seega arveldussüsteemid käesoleva eelnõu tähenduses.
Maksesüsteemi, väärtpaberiarveldussüsteemi ja arveldussüsteemi mõistete kasutamine eriseadustes ei
ole kahjuks järjepidev ja seetõttu on raske aru saada, mida üks või teine eelnimetatud termin hõlmab:
kõiki maksesüsteeme või üksnes olulisi või SFD kohaldamisalas olevaid süsteemselt olulisi
maksesüsteeme ja kas arveldussüsteemi all mõeldakse nii makse- kui väärtpaberiarveldusi? Kohati tuleb
tõlgendamisel appi võtta ka kontekst ning sätte sisu, eesmärk ja mõte. Kõik see aga muudab
tõlgendamise ja seoste loomise erinevate seaduste vahel keerulisemaks. Käesoleva seaduse eelnõu
eesmärgiks on muu hulgas parandada mõistete sisustamisega kaasnenud õiguslik ebakindlus.
Käesoleva seaduseelnõu üheks eesmärgiks on ühtlustada mõistete kasutamine ja tuua selgust, mida
konkreetsed mõisted hõlmavad. Määratletakse seaduse kohaldamisala, kes võib Eestis toimida
arveldussüsteemi korraldajana, kes on süsteemis osalejad ja muud seni seaduses defineerimata mõisted.
2. peatükk. Arveldussüsteemina tunnustamine ja arveldussüsteemi korraldamine.
2. peatükk on liigendatud kolmeks jaoks, et paremini struktureerida peatüki sätete erinevat sisu.
Peatüki 1. jaos sätestatakse põhimõtted arveldussüsteemina tunnustamisel (SFD kohane määramine) ja
arveldussüsteemi kohta SFD-s nõutud teate tegemist. Nähakse ette põhilised tingimused, mida
arveldussüsteemina tunnustamisel arvesse võetakse ja millised andmed ja dokumendid tuleb taotlejal selleks
esitada.
Peatüki 2. jaos nähakse ette nõuded arveldussüsteemi reeglitele ja süsteemi korraldaja kohustused. Tegemist
on minimaalse loeteluga nõuetest, mida süsteemi korraldaja peab oma reeglites ja organisatsioonis ette nägema
selleks, et oleks tagatud selle usaldusväärne toimimine. Maksesüsteemi tunnustamise protsessis on süsteemi
reeglid ja nende hindamine olulisel kohal, kuid arveldussüsteemina tunnustamisel on olulised ka muud
seaduses toodud asjaolud (süsteemirisk, korraldaja organisatsiooniline ülesehitus jm).
Peatüki 3. jaos käsitletakse maksesüsteemide ja arveldusteenuste juurdepääsu. Juurdepääsutingimused
kehtestatakse tavapäraselt maksesüsteemis osalemise reeglitega. Seadusega nähakse ette põhimõtted
juurdepääsuõiguse piiramiseks. Need tulenevad peamiselt makseteenuste teisest direktiivist (edaspidi ka
16
PSD2)22 ja on üle võetud kehtivas õiguses VÕS §-ga 710. Juurdepääsutingimustega arveldussüsteemile võib
ette näha rangemaid nõudeid, mistõttu nähakse seaduses ette, et arveldussüsteemi korraldamisel võib ette näha
piiranguid ka muudel alustel kui seaduses nimetatud. Vaatamata sellele ei või süsteemi korraldaja ette näha
põhjendamatuid, diskrimineerivaid tingimusi. Põhjendatud juurdepääsu piiramisena nähakse eelkõige
konkreetse liikme osalemisega seotud riske. Juurdepääsu tingimused näeb ette süsteemi korraldaja süsteemi
eeskirjades (vt ka süsteemi reeglid).
3. peatükk. Arvelduste lõplikkus, tagatiste kaitse ja maksejõuetusest teavitamine
3. peatükis sedastatakse ülekandekorralduste vastuvõtmise ja tagasivõetamatuks muutumise hetke
määratlemine ja selle tähendus (tehingu tagasipööramatus ja muutmise keeld), mitmepoolse tasaarvestamise
ja selle õiguslikud tagajärjed, süsteemi tagatisvahendite moodustamine ja antud tagatise kaitse
maksejõuetusmenetluse tagajärgede ees. Reguleeritakse arveldussüsteemi osaleja maksejõuetuse korral
edastatud ülekandekorralduste ja süsteemi reeglitega võetud kohustuste täitmist ning ülekandekorralduste
täitmist ja täidetavust süsteemi korraldaja või süsteemiühenduse pankroti korral.
4. peatükk. Järelevaatamine
Seaduse 4. peatüki kohaldamisalas on arveldussüsteemid ja muud maksesüsteemid. Viimased võtab Eesti
Pank järelevaatamise alla proportsionaalsuse põhimõttel. Peatükis sedastatakse järelevaatamise põhimõtted ja
Eesti Panga ülesanded järelevaatajana. Järelevaatajana Eesti Pank peab arvestust makseteenuse pakkujate
osalemise üle erinevates makse- ja väärtpaberiarveldussüsteemides ja hindab süsteemide tööd korraldavaid
süsteemi reegleid, teeb ettepanekuid ja annab soovitusi süsteemide toimepidevuse parendamiseks.
Finantsinspektsiooni järelevalve all on makseteenuse pakkujad, sh need, kes osalevad arveldussüsteemides.
Järelevaatamisel ja järelevalves teevad Eesti Pank ja Finantsinspektsioon arveldussüsteeme puudutavates
olulistes küsimustes koostööd.
5. peatükk. Teiste seaduste muutmine
Muudatused seadustes tehakse selleks, et viia need kooskõlla käesoleva seadusega. Muid, eelnõuga otseselt
mitte seotud muudatusi ei tehta. MERASe ja KASi vastutuse peatükis tehakse muudatused, mis on samuti
seotud arveldamisega ja maksetehingute täitmisega, mille nõudeid reguleerib ELi otsekohalduv määrus.
3.2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
1. peatükk. Üldsätted
§ 1. Seaduse reguleerimisala.
Seadus reguleerib makse- ja väärtpaberitehingutest tulenevate kohustuste arveldamist, tunnustamist
arveldussüsteemina ning makse- ja arveldussüsteemide järelevaatamist.
Arveldussüsteemide järelevaatajana tegutseb Eesti Pank, juhindudes käesolevast seadusest ja muudest
õigusaktidest ning nende alusel kehtestatud õigusaktidest, samuti rahvusvaheliselt tunnustatud tavadest.
Eesti Pank on Eesti Vabariigi keskpank ja juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi põhiseadusest, Eesti
Panga seadusest, muudest seadustest ja oma põhikirjast. Samuti juhindub Eesti Pank Euroopa
22 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2015/2366 makseteenuste kohta siseturul, direktiivide
2002/65/EÜ, 2009/110/EÜ ning 2013/26/EL ja määruse (EL) nr 1093/2010 muutmise ning direktiivi
2007/64/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta.
17
Keskpankade Süsteemi liikmena Euroopa Liidu toimimise lepingust, Euroopa Keskpankade Süsteemi
ja Euroopa Keskpanga põhikirjast, Euroopa Keskpanga õigusaktidest.
Eesti Panga seadusest tulenevalt on Eesti Panga ülesandeks muu hulgas maksesüsteemide tõhusale
toimimisele kaasaaitamine, maksesüsteemide järelevaatamine ja maksekeskkonna arendamisel
osalemine. Et maksesüsteemid toimiksid tõrgeteta ja maksekeskkonna regulatsioon käiks kaasas
valdkonna arengutega ka üldisemalt, tuleb tunnustada ka Eesti Panga panust käesoleva seaduse
loomisel. Eesti Panga arveldussüsteemide järelevaatmise funktsioonist tuleb pikemalt juttu seletuskirjas
tagapool, vastava peatüki selgituste juures.
§ 2. Seaduse kohaldamine
Seaduse eesmärgiks on vältida süsteemiriski esinemist, kaitsta süsteemides osalejate huve ning Eesti Panga,
lepinguriikide keskpankade ja Euroopa Keskpanga õigusi nendele antud tagatistele.
Lõike 1 järgi kohaldatakse seadust:
1) maksesüsteemile, mida korraldav isik asub Eestis;
2) Eesti õiguse alusel korraldatud arveldussüsteemile, mis on vastavalt arveldussüsteemina tunnustatud
ja arveldussüsteemist on käesoleva seaduse kohaselt ka teavitatud, samuti Eesti Panga korraldatavale
maksesüsteemile;
3) Eesti õiguse alusel korraldatud arveldussüsteemis osalejale;
4) Eestis asutatud osalejale, seoses tema osalemisega arveldussüsteemis;
5) makse- ja väärtpaberitehingutest tekkinud kohustuste täitmisele (arveldustele);
6) tagatistele, mis on arveldussüsteemis ja
7) tagatistele, mis on antud seoses Eesti Panga, lepinguriikide keskpankade või Euroopa Keskpanga
pädevuses olevate ülesannete täitmisega.
Arveldussüsteemina käsitatakse SFD mõistes üksnes selliseid kokkuleppeid, mis vastavad artikli 2 punktis a
toodud tingimustele ja mis on arveldussüsteemina lepinguriigi pool määratud ning millest on artikli 2 punkti
a kohaselt ka teavitatud. Eelnõu järgi on seega arveldussüsteemina käsitatav väärtpaberiarveldussüsteem ja
selline maksesüsteem, millele süsteemis osalejate kokkuleppel kohaldatakse mõne lepinguriigi õigust ja
millest on teatatud Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutusele.
Seadust kohaldatakse arveldustele, mis tehakse arveldussüsteemis, sealhulgas süsteemiühenduste kaudu
arveldusagentide, kesksete osapoolte, arvelduskodade või keskpankade ja muude süsteemis osalejate
ning makseteenuse pakkujate vahel ning makse- ja väärtpaberitehingutest tekkinud kohustuste
täitmisele. Samuti arveldussüsteemis osalemisega seotud tagatistele ja tagatistele, mis on antud mõnele
keskpangale või Euroopa Keskpangale.
Seaduse kohaldamisala määratlemisel on kesksel kohal arveldussüsteemis osalejate valitud õigus
(arveldussüsteemi suhtes kohaldatakse kokkuleppeliselt mõne lepinguriigi õigust). Arveldussüsteemina
tunnustamise, arveldussüsteemist teatamise ja järelevaatamise tegemine ei sõltu süsteemi korraldaja asukohast
või tegevuskohast. Muude maksesüsteemide korraldamisele, mis ei ole arveldussüsteemina tunnustatud,
kohaldatakse seaduse 4. peatükki (järelevaatamine), kui maksesüsteemi korraldamise eest vastutava isiku
asukoht ja tema juhatuse või seda asendava organi asukoht on Eestis. Selliselt välditakse võimalust, et Eesti
Pank peab hakkama järele vaatama maksesüsteemi, mida korraldav äriühing on registreeritud küll Eestis, kuid
tema juhatus ei asu Eestis ja äriühingu tegevus ei toimu Eestis.
Siinkohal tuleb selgitada, et SFD kohaldamisalasse mittekuuluvate maksesüsteemide korraldamist ei ole
sarnasel viisil ELi tasemel ühtlustatud. Järelevaatamise peatüki koostamisel on arvestatud ka teiste
lepinguriikide praktikat ja vastavat regulatsiooni, mille põhjal võib öelda, et muude maksesüsteemide
18
järelevaatamisel lähtutakse pigem selle riigi seadusest, kus asub korraldaja23, mitte süsteemi reeglitele
kohalduva lepinguriigi õigusest.
Käesolevas seletuskirjas on selgitatud maksesüsteemide määratlemisest praktikas – süsteemselt oluline,
oluline või mitteoluline süsteem – mis on tihedalt seotud ka Eesti Panga poolt süsteemi tunnustamise (sh
reeglite heakskiitmise), teavitamise ja süsteemi järelevaatamise funktsiooniga. Eesti Pank teeb järelevaatamist
süsteemselt oluliste arveldussüsteemide (no arveldussüsteemid käesoleva seaduse tähenduses) ja muude,
oluliste maksesüsteemide üle. Sealhulgas on Eesti Panga järelevaatamise all maksesüsteemid, mis on
kinnitatud Euroopa Keskpanga määruse24 (edaspidi ka SIPS määrus) kohaldamisalasse Euroopa Keskpanga
nõukogu otsusega. Riski seisukohast oluliste süsteemide puhul on oluline tagada raharingluse ja rahaturu
toimimine tõrgeteta, seda nii siseriiklike kui rahvusvaheliste tehingute puhul. Kuigi kasutusel on mitmeid
maksesüsteeme, siis SFD-st tulenevat arvelduste lõplikkuse põhimõtet ja kaitset antud tagatistele
maksejõuetusmenetluses kohaldatakse üksnes seoses osalemisega arveldussüsteemides käesoleva seaduse
tähenduses ja seega need ei laiene kõikidele maksesüsteemidele.
Väärtpaberiarveldussüsteemi korraldamisele kohaldatakse CSDRi ja väärtpaberiarveldussüsteemi käsitatakse
süsteemselt olulisena. CSDR-ga on kehtestatud ühtsed nõuded finantsinstrumentidega arveldamisel liidus ja
väärtpaberite keskdepositooriumide ülesehitusele ja tegevusele. Keskdepositoorium on
väärtpaberiarveldussüsteemi korraldaja ja osutab samuti arveldusteenuseid. Määrust kohaldatakse kõigi
finantsinstrumentide arvelduste ja keskdepositooriumide suhtes. Olgugi, et tegevusloa annab ja järelevalvet
keskdepositooriumi üle teostab vastav liikmesriigi pädev asutus (Eestis asutatud keskdepositooriumide puhul
Finantsinspektsioon), siis juba taotluse läbivaatamise käigus konsulteeritakse keskpangaga depositooriumi
korraldatava väärtpaberiarveldussüsteemi puhul. Ka CSDR alusel korraldatava väärtpaberiarveldussüsteemile
kohaldatakse kokku lepitud lepinguriigi õigust (CSDR artikkel 12 lõige 1 punkt a).
Arveldussüsteemis osaleja õiguste ja toimingute suhtes kohaldatakse niisiis seaduses sätestatud
arvelduste lõplikkuse põhimõtet. Arvestades seda, et süsteemsed riskid esinevad arveldamisel SFD
kohases süsteemis, ei oleks arvelduste lõplikkuse ja tagatise kaitse põhimõtete laiendamine muudele,
mitteolulistele arveldussüsteemidele süsteemise riski seisukohast põhjendatud.
Lõige 2. Käesolevat seadust kohaldatakse Eesti väärtpaberite registri pidaja poolt väärtpaberite registri
pidamise seaduse alusel tehtavatele väärtpaberiülekannetele.
Alljärgnev tabel käsitleb erinevaid arveldussüsteeme ja seaduse kohaldamist neile:
ARVELDUSSÜSTEEMIDE LIIGITUS
Süsteemselt Süsteemselt Olulised raha Muud arveldus- Alternatiivsed
olulised raha olulised arveldus- süsteemid arveldus-
arveldus- väärtpaberite süsteemid süsteemid
süsteemid arveldus-
(makse- süsteemid
süsteemid)
Näide Mõne Mõni (de-
Target2 makseasutuse tsentrailiseeritud)
Nasdaq CSD Nets Estonia
EBA Clearing poolt korraldatav krüptoraha
maksesüsteem arveldusplatvorm
23
osad lepinguriigid on reguleerinud järelevaatamist õigusaktiga, sh on riike, kus maksesüsteemide
korraldajatele on ette nähtud ka tegevusloarežiim.
24
Euroopa Keskpanga määrus (EL) nr 795/2014 süsteemselt oluliste maksesüsteemide järelevaatamise kohta.
19
Kas käesolev
JAH (piiratud
eelnõu JAH JAH JAH EI25
ulatuses)
kohaldub?
Juurdepääsu JAH JAH
tagamise
kohustus (süsteemi (süsteemi JAH JAH EI
korraldaja saab korraldaja saab
piirata) piirata)
EP EI
järelevaatamine JAH JAH JAH EI
(FI-d tuleb
teavitada)
Nõuded
JAH JAH JAH EI EI
tegevusele
Arvelduste
lõplikkuse JAH JAH EI EI EI
rakendumine
Seaduses sätestatud arvelduste lõplikkuse põhimõtet kohaldatakse arveldamisel süsteemselt olulises makse-
ja väärtpaberiarveldussüsteemis ehk sellises süsteemis, millel on potentsiaalne süsteemne mõju
finantssüsteemi toimimisele. Samuti laieneb eelnimetatud arveldussüsteemides antud tagatiste suhtes seaduses
sätestatud kaitse. Tulenevalt SFD-st peab süsteemselt oluline arveldussüsteem vastama teatud vormilistele
tingimustele ja selle peab olema määranud arveldussüsteemiks lepinguriigi pädev asutus. Sellisest
määramisest (designation) peab teatama Väärtpaberiturujärelevalve Asutusele selle riigi pädev asutus, kelle
õiguse kohaselt vastavat süsteemi korraldatakse. Eestis toimub vastav teavitamine sõltuvalt sellest, kas
tegemist on süsteemiselt olulise maksesüsteemiga või väärtpaberiarveldussüsteemiga. Vastavalt teavitab
sellisest arveldussüsteemist kas Eesti Pank või Finantsinspektsioon.
Arveldussüsteemi määratlus SFD-s näeb ette teatud vormilise struktuuri, mille kohaselt osalejate vahel kokku
lepitud reeglid ja kord käsitlevad ülekandekorralduste arveldamist, kuid muus osas jääb võimalikult
tehnoloogianeutraalseks. SFD-s on kesksel kohal reeglid, mis peavad määrama arvelduste lõplikkuse aja ja
muud tingimused, mis tagavad sujuva arvelduse, tsentraalse korralduse (korraldamise eest vastutava isiku
määramise kohustus), kuid direktiivis ei käsitleta konkreetseid infotehnoloogilisi aspekte. Ülekandekorraldus
hõlmab nii käsundeid rahamaksete tegemiseks kui käsundeid täita väärtpaberitehingust tekkinud kohustus
või anda üle omandiõigus või muu õigus väärtpaberi üle. SFD mõistes väärtpaber on aga üksnes
finantsinstrument finantsinstrumentide turgude direktiivi26 tähenduses (direktiivi lisa I jaos C nimetatud
finantsinstrumendid) ja seega on SFD-ga hõlmatud väärtpaberiarveldussüsteemid, mille kaudu
täidetakse ülekandekorraldusi eelnimetatud väärtpaberite kohta. Väärtpaberi mõiste on leitav
väärtpaberituru seaduse §-st 2.
Lõige 3. Maksesüsteemile, mis ei ole käesolevas seaduses sätestatud korras arveldussüsteemina tunnustatud,
ei kohaldata ka vastavalt arveldussüsteemi kohta sätestatut, välja arvatud juhul kui see on otseselt käesolevas
seaduses sätestatud. Maksesüsteemile, mida ei ole vastavalt avaldussüsteemina tunnustatud, ei laiene
arvelduste lõplikkust ja arveldussüsteemis osalejate või tagatise andnud isikute maksejõuetusmenetlust
käsitlevad erisused, sealhulgas tagatiste kaitse.
Lõige 4. Käesoleva seaduse sätteid, mis näevad ette SFD kohase kaitse ülekandekorralduste ja
tasaarvestustele ning antud tagatistele, kohaldatakse ka Eesti isikute maksejõuetuse korral, kes osalevad
kolmanda riigi maksesüsteemis, kui sellisele süsteemile kohalduvad nõuded on olulises osas
võrdväärsed SFD-s sätestatud nõuetega. SFD preambula punkti 7 kohaselt võivad lepinguriigid
kohaldada SFD sätteid oma siseriiklike asutuste suhtes, kes osalevad vahetult kolmandate riikide
süsteemides, ja seoses osalemisega sellistes süsteemides antud tagatiste suhtes. KAS § 87 lõige 2
25 Täpne kohaldamisala sõltub konkreetsest arveldusplatvormist.
26 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/65/EL finantsinstrumentide turgude kohta.
20
kohaselt maksesüsteem on SFD artikli 2 punktis a määratletud süsteem, sealhulgas kolmanda riigi
süsteem, kui sellisele süsteemile kohalduvad nõuded on olulises osas võrdväärsed eelnimetatud
direktiivis sätestatud nõuetega. Vastav kolmandete riikide maksesüsteemi muudatus tehti mõned aastat
tagasi (lõige jõustus muudetud kujul 14.12.2019). Eelnimetatud KASi muutmise sätte juurde koostatud
seletuskirja selgituses on märgitud, et Eesti seadusandja ei ole pidanud varem vajalikuks erisätete kaudu
rõhutada asjaolu, et arvelduste lõplikkust reguleeriva Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis
98/26/EÜ (SFD) sisalduvaid põhimõtteid kohaldatakse krediidiasutuste suhtes, kes osalevad või on
liitunud kolmandate riikide maksesüsteemidega, ja seoses osalemisega sellistes süsteemides antud
tagatiste suhtes (SFD põhjenduspunkt 7). Käesoleva muudatusega täpsustatakse seepärast lõikes 2, et
arvelduste lõplikkuse põhimõtet kohaldatakse ka krediidiasutustele ja nende poolt teostatavatele
maksetehingutele ja toimingutele, mis osalevad kolmandate riikide maksesüsteemides, kui kolmanda
riigi süsteem vastab teatud tingimustele (sisuliselt Euroopa Liidu õiguses sätestatud nõuetele). Ehk
täpsemalt – kui kolmanda riigi süsteemi tegevus ja sellele kohaldatav õigus on sarnane Euroopa Liidu
õiguses maksesüsteemi suhtes kehtestatud nõuetega (täpsemalt peab kolmanda riigi õigus tagama SFD-
ga samaväärse kaitse arvelduste lõplikkuse põhimõtte rakendamiseks). Eeltoodu oli oluline ka
Ühendkuningriigi (UK) Euroopa Liidust lahkumise kontekstis, et Eesti krediidiasutustel säiliks õigus
UK kolmandaks riigiks muutmisel sealses maksesüsteemis osalemiseks. Käesolev eelnõu on KAS
sõnastusest selgem ja vastab paremini ka SFD preambulapunkti 7 sisule, mis samuti viitab SFD sätete
kohaldamisele siseriiklike asutuste suhtes, kes osalevad kolmanda riigi süsteemides. Lõikes 4 viidatakse
konkreetsetele sätetele, millega on sedastatud SFD kohane kaitse seoses osaleja maksejõuetusega
arveldussüsteemis (ülekandekorralduse täitmine ja tasaarvestuse kehtivus ning kaitse tagatistele).
§ 3. Arveldussüsteem ja süsteemiühendus
Lõige 1. Arveldussüsteem on üldjuhul kolme või enama süsteemis osaleja vahel, välja arvatud süsteemi
korraldaja, keskne vastaspool, arveldusagent, arvelduskoda ja kaudne osaleja, sõlmitud lepingu alusel
makse- või väärtpaberitehingutest tekkinud kohustuste täitmiseks ja süsteemis osalemisest tekkinud
kohustuste täitmise tagamiseks moodustatud organisatsiooniliste, tehniliste ja õiguslike lahenduste
kogum, mis toimib kokkulepitud ja standarditud reeglite alusel ning mille abil ülekandekorraldusi
töödeldakse ja arveldatakse. Lisaks peavad olema täidetud lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud tingimused
– kokkuleppele kohaldatakse lepinguriigi õigust ning selle lepinguriigi pädev asutus on
arveldussüsteemist SFD artikli 2 punktis a kohaselt teavitanud.
Lõige 2. Nagu juba eelnevalt selgitatud, on väärtpaberiarveldussüsteem, mida korraldatakse kooskõlas
CSDRi määrusega käsitatav arveldussüsteemina. CSDR teeb väärtpaberiarveldussüsteemi juures, seda
defineerimata, viite SFD artikli 2 punktile a. Et vältida vaidlusi mõiste „arveldusüsteem“ ulatuse üle,
siis täpsustatakse eelkõige õigusselguse eesmärgil, et CSDRi kohaldamisalas olevate
väärtpaberiarvelduste jaoks kasutatav väärtpaberiarveldussüsteem on arveldussüsteem käesoleva eelnõu
tähenduses.
Kehtiva VPTS § 213 lõike 1 kohaselt väärtpaberiarveldussüsteem on kolme või enama süsteemi liikme
ning süsteemi korraldaja vahel sõlmitud lepingu alusel väärtpaberitehingutest tekkinud kohustuste
täitmiseks ja süsteemis osalemisest tekkinud kohustuste täitmise tagamiseks moodustatud
organisatsiooniliste, tehniliste ja õiguslike lahenduste kogum. Vastava mõiste säilitamine VPTS-s ei ole
pärast eelnõu jõustumist enam asjakohane, kuivõrd loodava seaduse arveldussüsteemi mõiste käsitleb
nii rahamakseid kui väärtpaberiülekandeid. CSDR viitab väärtpaberiarveldussüsteemi mõiste juures
SFD kohaselt määratud süsteemile. Seadus määratleb kooskõlas SFD-ga arveldussüsteemide kaudu
arveldatavate ülekandekorralduse mõiste selliselt, et see hõlmab nii rahaarveldusi kui
väärtpaberiarveldusi.
Lõige 3. SFD artikli 2 punktis a nähakse ette süsteemselt olulise arveldussüsteemi vormilised nõuded. Üldiselt
käsitatakse süsteemina kolme või enama osaleja vahelist standarditud reeglitega ülekandekorralduste
arveldamise süsteemi, mille vastav lepinguriigi pädev asutus on määranud süsteemselt oluliseks ja täitnud ka
21
vastava SFD-st tuleneva teavitamiskohustuse. Siiski, SFD võimaldab süsteemselt olulise arveldussüsteemina
määratleda ka muu, nt üksnes kahe osaleja vahelist arveldamise süsteemi, kui see on süsteemiriski seisukohast
oluline. Seda võib otsustada eraldi iga süsteemi raames nö juhtumi põhiselt. Väärtpaberiarveldussüsteeme
käsitatakse süsteemselt olulise arveldussüsteemina tulenevalt CSDR-st. Rahamaksete arveldamiseks
kasutatavad süsteemid võivad Eesti Panga hinnangul olla nii süsteemselt olulised, olulised kui ka
mitteolulised. Seda, kas arveldussüsteem on süsteemselt oluline või mitte, hindab selle lepinguriigi pädev
asutus, millist lepinguriigi õigust süsteemile kohaldatakse. Käesoleva seadusega Eesti Pank võib
arveldussüsteemina käsitada ka kokkuleppeid kahe süsteemis osaleja vahel, kes ei ole ühtlasi keskne
vastaspool, arveldusagent, arvelduskoda või kaudne osaleja, kui see Eesti Panga hinnangul on
süsteemiriski arvestades õigustatud.
Lõiked 4 ja 5. Seaduse § 2 lõike 1 punkti 1 kohaselt käsitatakse arveldussüsteemina selliseid
kokkuleppeid, millele kohaldatakse mõne lepinguriigi õigust. SFD eesmärgiks on muu hulgas
vähendada arveldussüsteemides osalemisega seotud õiguslikke riske. SFD artikli 2 punkt a näeb ette
süsteemi vormilise struktuuri. Sätte kohaselt määrab süsteemi pärast selle reeglite asjakohasuses veendumist
see lepinguriik, kelle õigust kohaldatakse (selle lepinguriigi pädev asutus). Kohalduv liikmesriigi õigus on
kokkuleppeline, kuid SFD seab tingimuseks, et süsteemis osalejad võivad valida selle lepinguriigi õiguse, kus
asub vähemalt üks süsteemis osaleja. Käesolevas seaduses sätestatud korras Eesti Pank tunnustab
maksesüsteemi arveldussüsteemina ja esitab teate arveldussüsteemi kohta Euroopa
Väärtpaberiturujärelevalve Asutusele, kui see on Eesti Panga pädevuses ehk siis, kui arveldussüsteemile
kohaldatakse Eesti õigust. Arveldussüsteemi suhtes kohaldatakse Eesti õigust, kui see on
arveldussüsteemis osalejate vahel vastavalt kokku lepitud ja vähemalt üks arveldussüsteemis osaleja
asub Eestis. Maksesüsteem, mida on käesolevas seaduses sätestatud korras tunnustatud ja millest on
vastavalt teavitatud, on arveldussüsteem. Seega, iga maksesüsteem ei ole arveldussüsteem käesoleva
seaduse tähenduses ja selles osalemise suhtes ei laiene arveldussüsteemi ja süsteemi korraldamise või
osalemisega seotud sätted, kui seadusest ei tulene teisiti (näiteks 4. ptk regulatsioon hõlmab ka muid
maksesüsteeme).
Maksesüsteemi mõiste on sisustatud kehtiva MERAS § 3 lõikes 4 kui rahaliste vahendite edastamise
süsteem, mis toimib kokkulepitud ja standarditud reeglite alusel ning mille abil maksetehinguid
töödeldakse ja arveldatakse. MERAS reguleerib makseasutuse ja e-raha asutuste tegevust, mis põhineb
suuresti ELi makseteenuste direktiivil. Kehtiva seaduse kohaselt võib maksesüsteeme hallata ka
makseasutus või e-raha asutus. Maksesüsteemi mõiste on riigisisesesse õigusesse üle võetud
makseteenuste direktiivist, milles antakse mõiste definitsioon sõltumatult, st et selles ei viidata
maksesüsteemile SFD tähenduses näiteks nii nagu seda on tehtud väärtpaberiarveldussüsteemi puhul
CSDR-s.
Maksesüsteemi definitsioon kehtiva MERAS § 3 lõikes 4 ei viita SFD-s määratletud arveldussüsteemile ja
seda ei tuleks tingimata käsitada SFD kohase süsteemina ehk arveldussüsteemina käesoleva seaduse
tähenduses. Makseteenuste teise direktiivi27 (edaspidi ka PSD2) artikli 3 lõige 7 defineerib maksesüsteemi
mõiste, mille all peetakse silmas süsteeme, mida kasutatakse maksekorralduste (payment order) täitmiseks,
kliiringuks või arveldamiseks. SFD järgi toimub arveldussüsteemis ülekandekorralduste (transfer order28)
täitmine või tasaarvestamine süsteemis osalejate vahel. Kahe direktiivi eesmärgid ja sellest tulenevalt ka
mõistete kasutamine ja nende tähendus on erinev. PSD2-s on kõne all eelkõige muud rahamaksete
maksesüsteemid, mis ei pruugi olla süsteemselt olulised (no muud jaemaksesüsteemid).
27
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2015/2366, makseteenuste kohta siseturul, direktiivide
2002/65/EÜ, 2009/110/EÜ ning 2013/36/EL ja määruse (EL) nr 1093/2010 muutmise ning direktiivi
2007/64/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta. Kättesaadav: https://eur-lex.europa.eu/legal-
content/ET/TXT/?uri=CELEX:02015L2366-20151223.
28
Ülekandekorralduse (transfer order) definitsioon eelnõus, mis hõlmab lisaks rahaülekannetele (payment
order) ka käsundit väärtpaberiülekannete tegemiseks.
22
Selleks, et süsteem toimiks, on vajalik vähemalt kahte süsteemis osalejat. Need süsteemid, mida kasutatakse
näiteks üksnes makseteenuse pakkuja siseselt, siia alla ei kuulu. Arveldussüsteem käesoleva seaduse
tähenduses eeldab, et seda kasutatakse mitme süsteemis osaleja vahel arveldamiseks. Arveldussüsteemis
osalevate süsteemide vahel kehtestatud korda ei loeta omakorda arveldussüsteemiks.
Maksesüsteemi määratlemise vajadus käesolevas seaduses tuleneb sellest, et arveldussüsteemi mõiste
hõlmab nii väärtpaberiarveldussüsteeme, kui teatud tingimustele vastavaid ja tunnustatud
(raha)maksesüsteeme. Käesolevas seaduses puudub vajadus arveldussüsteeme eristada sõltuvalt sellest,
kas tegemist on rahaarveldusi või väärtpaberiülekandeid võimaldava süsteemiga. Siiski, on käesolevas
seaduses siin-seal nimetatud ka eraldi väärtpaberiarveldussüsteeme, näiteks seetõttu, et teatud seaduse
sätteid väärtpaberiarveldustele või nende korraldajatele ei kohaldata tulenevalt asjaolust, et CSDR seab
rangemad nõuded süsteemi korraldajale võrreldes SFD-ga (korraldajal on tegevusloakohustus), samuti
nähakse ette erinev teavitamise kord sellisest süsteemist. Maksesüsteemi ja arveldussüsteemi mõistete
kasutamine ja eristamine on eelnõus sisuliselt oluline, sest seaduse sätted sellisele maksesüsteemile,
mida ei ole arveldussüsteemina tunnustatud, ei laiene, v.a juhul, kui seadus kohaldamise ette näeb, nt
järelevaatamise peatükis.
FELS-s, MERAS-s ja KAS-s kasutatakse mõisteid makse- ja arveldussüsteem kui ka makse- ja
väärtpaberiarveldussüsteem. Näiteks viidatakse KAS § 114 lõikes 10 maksesüsteemile KAS § 87 lõike
2 tähenduses ning väärtpaberiarveldussüsteemile ja süsteemiühendusele VPTSi vastavatele sätetele
(§ 213 lg 1 ja § 213¹). Kusjuures, KAS § 87 lõikes 2 sätestatakse, et maksesüsteemi tuleb käsitada SFD
artikli 2 punktis a määratletud süsteemina (süsteemselt oluline arveldussüsteem). Käesoleva eelnõuga
muudetakse ka eelnimetatud seaduseid, et tagada mõistete võimalikult ühetaoline kasutamine.
Lõiked 6 ja 7. Süsteemiühenduse mõiste vastab sisult kehtiva VPTS § 213¹ lõikele 1, süsteemiühenduse
kirjeldusele. See on kaks või enam süsteemi, mille korraldajad on omavahel kokku leppinud sellisesse
ühendusse kuuluvate süsteemide vaheliste ülekandekorralduste täitmises ühtsetel tingimustel ja ühtseid
protseduure kasutades.
SFD-s nähakse ette mitmeid juurdepääsuteid süsteemidele ja nende omavahel ühendamise viise.
Arvelduse lõplikkuse direktiivi jaoks on olulised neist kolm: tavajuurdepääs, kohandatud juurdepääs
(kaudse osaleja kaudu) ja koostalitlemine (koostalitlevate süsteemide e. süsteemiühendus). Süsteemid,
mis on ühendatud juurdepääsu võimaldamisega, s.t üks süsteem muutub osalejaks/liikmeks teises
süsteemis, ei ole olnud alati arvelduse lõplikkuse direktiiviga hõlmatud. Näiteks ei saanud süsteem ise
olla osaleja. Selline juurdepääsutee kohta õigusliku regulatsiooni puudumine tekitas praktilisi
probleeme, sest vajadus selle järele kasvas nii Euroopa kliiringu ja arvelduse tegevusjuhendist (edaspidi
tegevusjuhend)29 kui ka finantsinstrumentide turgude direktiivist 2004/39/EÜ (edaspidi
finantsturudirektiiv)30 tulenevalt. SFD artikli 2 punkt o sätestab koostalitlevad süsteemid (käesolevas
eelnõus süsteemiühendus), millega reguleeritakse olukorrad, kus sellised süsteemid nagu
maksesüsteemid, väärtpaberiarveldussüsteemid, kliiringukojad või kesksed vastaspooled on ühendatud
koostalitluse põhimõttel. Süsteemiühenduste mõiste sissetoomise ajendiks oli taoliste
koostalitlusühenduste arvu kasv, mis tekkis finantsturudirektiivi ja tegevusjuhendi mõjul. Näiteks,
tegutseb koostalituse põhimõttel maksesüsteem TARGET2. Taoline koostalitus lihtsustab süsteemide
ülese kliiringu, arvelduste ja maksete vastu tehtavate ülekannete (delivery versus payment) korda.
Arveldussüsteemide vahel kehtestatud kord ei ole arveldussüsteem.
29
http://www.fese.be/_lib/files/European_Code_of_Conduct_for_Clearing_and_Settlement.pdf
30
http://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=CELEX:32004L0039:ET:HTML.
23
§ 4. Süsteemi korraldaja
Süsteemi korraldaja on isik, kes kooskõlas arveldussüsteemi reeglitega ja teiste süsteemis osalejatega
sõlmitud lepingutega tagab süsteemi toimepidevuse ning korraldab ülekandekorralduste täitmist ja
süsteemi osalejate vaheliste nõuete tasaarvestamist.
Süsteemi korraldaja SFD artikli 2 punkt p tähenduses on üksus või üksused, mis vastutavad õiguslikult
süsteemi korraldamise eest. Süsteemikorraldaja võib toimida ka arveldusagendi, keskse vastaspoole või
arvelduskojana.
Muutmisdirektiiviga võeti kasutusele süsteemikorraldaja mõiste, mille abil määratakse kindlaks, kes
vastutab süsteemi korraldamise eest ja kannab seega ka juriidilist vastutust süsteemi toimimise eest.
Süsteemi korraldaja võib olla ka arveldusagent, keskne vastaspool või arvelduskoda. VPTS §-s 214 on
süsteemi korraldaja isik, kes kooskõlas süsteemi reeglites sätestatuga ja nende alusel tema poolt
sõlmitud lepingutega korraldab ülekandekorralduste täitmist ning sõltuvalt süsteemi korraldamisest ka
süsteemi liikmete vaheliste nõuete tasaarvestamist. Süsteemi korraldaja võib VPTS kohaselt olla Eesti
Pank ja väärtpaberite keskdepositoorium.
Käesoleva seadusega sõnastatakse süsteemi korraldaja mõiste ning määratletakse, kes võivad tegutseda
väärtpaberiarveldussüsteemi korraldajana. Igal süsteemil võib olla üksnes üks süsteemi korraldaja.
Selliselt hoitakse ära võimalikke vaidlusi korraldajate õiguste ja kohustuste üle.
Eelnõu väljatöötamisel kaaluti võimalust31 reguleerida arveldussüsteemide korraldamine üldisemalt,
hõlmates sellega ka näiteks PSD2 kohaldamisalas olevad maksesüsteemid, süsteemse riski olemasolust
sõltumata. Kuivõrd enamikes riikides ei seata taolistele süsteemidele tegutsemiseks erirežiimi, nt
tegevusloatingimusi, süsteemi korraldaja registreerimise nõuet vm, siis kavatsusest loobuti ja piirduti
maksesüsteemi hõlmamisega Eesti Panga järelevaatamise kontekstis.
Põhimõtteliselt SFD ei keela ette näha riigisisese õigusega süsteemi korraldajale rangemaid nõudeid, nt ette
näha süsteemi korraldaja tegevusloakohutus vms. Kuivõrd enamikes riikides ei ole piiranguid, kes võib
tegutseda korraldajana või tingimusi korraldajale, siis ei ole käesoleva seadusega ette nähtud tegevusloa või
registreerimiseks kohustust maksesüsteemi korraldamiseks. Siiski, väärtpaberiarveldussüsteemi käsitatakse
SFD kohaldamisalas olevaks süsteemiks ja väärtpaberiarveldussüsteemi korraldaja tegevusloakohustus
tuleneb juba ELi otsekohalduvast määrusest (CSDR). ELi õiguse eesmärk on seeläbi suurendada
väärtpaberiarveldustega seotud õiguskindlust ja väärtpaberitehingute läbipaistvust, kuid rahamaksete
arveldussüsteemide (maksesüsteemide) suhtes ELi õigus korraldajale sarnaseid tingimusi ei sea.
§ 5. Arveldusagent, keskne vastaspool ja arvelduskoda
Arveldusagent32 on isik, kes pakub süsteemi liikmetele ja kesksele vastaspoolele või süsteemi liikmetele
või kesksele vastaspoolele arvelduskontosid, mille kaudu ülekandekorraldusi sellistes
arveldussüsteemides arveldatakse, ja annab vajaduse korral arveldamise eesmärgil krediiti.
Keskne vastaspool33 on juriidiline isik Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. juuli 2012 määruse (EL) nr
648/2012 börsiväliste tuletisinstrumentide, kesksete vastaspoolte ja kauplemisteabehoidlate kohta (ELT
L 201, 27.07.2012, lk 1–59) artikli 2 punkti 1 tähenduses. Nii SFD kui CSDR viitab keskse vastaspoole
mõiste juures eelnimetud määrusele.
31
Ka eelnõu väljatöötamiskavatsuses paluti turuosaliste arvamust selles küsimuses.
32
SFD art 2 d.
33
SFD art 2 c.
24
Keskne vastaspool on sisuliselt üksus maksesüsteemis osalevate asutuste vahel, kes toimib nende
asutuste suhtes eraldiseisva osapoolena nende asutuste ülekandekorralduste puhul. 2012. aastal
kehtestati Euroopa Liidus nõue, mille järgi eelkõige suuremad tuletistehingud34 tuli kliirida läbi keskse
vastaspoole, eesmärgiga tehingud suurema kontrolli alla võtta tuletisinstrumentide tehingute suure mahu
tõttu. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 648/2012 määratleb kesksete vastaspooltena ühel
või mitmel finantsturul kaubeldavate lepingute vastaspoolte vahel asuvat juriidilist isikut, kes on iga
müüja jaoks ostja ja iga ostja jaoks müüja. Eestis reguleerib tuletisinstrumentide turgu VPTS.
Keskne vastaspool on lihtsustatult äriühing/institutsioon, kes viib kaks tehingupoolt kokku ja kontrollib,
kas pooltel on piisavalt vahendeid tehingu tegemiseks, näiteks kas ühel poolel on raha ja teisel
väärtpabereid. Kesksel vastaspoolel on finantstehingutes vahendaja roll. Tehingute arveldamine
(kliirimine35) keskselt keskse vastaspoole kaudu suurendab tuletisinstrumentide turu läbipaistvust ja
maandab vastaspoole riske. Keskse vastaspoole suhtes kehtib samuti euroopaülene järelevalve käsitlus.
Pädevad järelevalveasutused jäävad vastutavaks keskse vastaspoole tegevuslubade ja tegevusnõuete
järelevalve aspektide eest, sealhulgas, kas tegevusluba taotlev keskne vastaspool järgib määrust (EL)
648/2012 ning SFD põhimõtteid. Oluline roll järelevalve ühtlustamisel on Euroopa
Väärtpaberiturujärelevalve Asutusel (ESMA) läbi järelevalveliste otsuste tegemisse kaasamise.
Arvelduskoda36 (clearing house) on isik, kes vastutab süsteemi liikmete, asjakohasel juhul ka keskse
vastaspoole või arveldusagendi netopositsioonide arvestuse ehk maksete töötlemise eest. Netopositsioon
on osapoolte omavaheliste kohustuse tasaarvestamisel tekkiv uus kohustus. Teatud kindlaksmääratud
tähtaegade järel toimub süsteemis makseinfo põhjal pankade makstavate maksete tasaarvestus laekunud
maksete vastu (netting) ning seeläbi leitakse kahe- või mitmepoolsed netopositsioonid. Arvelduskojad
korraldavad tavapäraselt jaemaksesüsteeme (süsteemi korraldaja võib toimida ka arveldusagendi,
keskse vastaspoole või arvelduskojana). Arvelduskoda vastutab netopositsioonide arvestamise õigsuse
ja edastamise eest süsteemis osalevate liikmete või nende nimel tegutsevate arveldusagentidele
arvelduste tegemiseks. Krediidiasutused kasutavad oma klientide maksete arveldamiseks erinevaid
jaemaksesüsteeme, sh kohalikeks makseteks ka riigisiseseid maksesüsteeme. Enne ühtsele euromaksete
piirkonnale (SEPA) üleminekut 2014. aastal oli ka Eestis kasutusel riigisiseste maksete arveldamiseks
oma jaemaksesüsteem, mida ei olnud aga SEPA-le ülemineku tõttu majanduslikult otstarbekas töös
hoida. Euromakseid (nii välismakseid kui siseriiklikke makseid eurodes) arveldatakse SEPA nõuetele
vastavates jaemaksesüsteemides STEP2 (operaator EBA Clearing) ja SEPA Clearer (operaator Deutsche
Bundesbank). SEPA Clearer on ühendatud üleeuroopalise arvelduskojaga STEP2 ja teiste
arvelduskodadega, mille kaudu arveldatakse SEPA-makseid37.
§ 6. Arveldussüsteemis osaleja.
Lõige 1. Arveldussüsteemis osaleja38 võib olla süsteemi korraldaja, süsteemi liige, keskne vastaspool,
arveldusagent, arvelduskoda ja keskse vastaspoole kliiriv liige nagu on määratletud Euroopa Parlamendi
ja nõukogu määruse (EL) nr 648/2012 börsiväliste tuletisinstrumentide, kesksete vastaspoolte ja
kauplemisteabehoidlate kohta (ELT L 201, 27.07.2012, lk 1–59) artikli 2 punktis 14. Vastavalt
34
derivatiivid ehk tuletisinstrumendid on finantsinstrumendid, mille väärtus sõltub intressimäära, väärtpaberi
hinna, valuutavahetuskursi, hinnaindeksi või muu sarnase alusvara muutusest ja mille arveldamine toimub
tulevikus (VPTS § 2 lg (3) p 1–6). Tuletisinstrumente kasutatakse riskide maandamiseks, alusvara hinna muutuselt
tulu teenimiseks või finantsturgudel varadega kauplemiseks. Enam levinud on optsioonid, forvardid, swapid ja
futuurid ning nende erinevad variatsioonid.
35
Kliirimine on positsioonide kindlaksmääramise protsess, sealhulgas netokohustuste arvutamine ning selle
tagamine, et finantsinstrumendid, sularaha või mõlemad on kättesaadavad nendest positsioonidest tulenevate
riskide maandamiseks.
36
SFD art 2 e.
37 Info erinevate jaemaksesüsteemide kohta on pärit Eesti Panga veebilehelt.
38
SFD art 2 f.
25
arveldussüsteemi reeglitele võib üks ja seesama osaleja tegutseda keskse osaleja, arveldusagendi või
arvelduskojana või täita kõiki nende ülesandeid või osa neist.
Lõige 2. Kaudne osaleja39 on lisaks süsteemi korraldajale keskne vastaspool, arveldusagent,
arvelduskoda ja süsteemi liige, kellel on süsteemi osalejaga lepinguline suhe, mis võimaldab kaudsel
osalejal suunata ülekandekorraldusi läbi arveldussüsteemi, tingimusel, et kaudne osaleja on süsteemi
korraldajale teada. Kaudse osaleja käsitlemine osalejana ei piira selle osaleja vastutust, kelle kaudu
kaudne osaleja annab süsteemile ülekandekorraldusi.
SFD artikli 2 punktis g nimetatud kaudse osaleja määratluse alla saavad kuuluda samad üksused, millele
on viidatud mõistes „osaleja“. Kusjuures osaleja ja kaudse osaleja erinevus seisneb selles, et esimene on
süsteemiga otseselt seotud, samas kui teine on sellega seotud vaid läbi lepingulise suhte osalejaga.
Kui otsene osaleja osaleb süsteemis otse, sh tal peab olema arvelduskonto selles süsteemis, siis kaudne
osaleja osaleb süsteemi töös mõne otseosaleja kaudu, tema vahendusel. Enamik Eesti pankasid osalevad
STEP2 jaemaksesüsteemis kaudsete osalejatena oma emapanga või mõne partnerpanga kaudu.
Arvelduse lõplikkuse direktiivis lubatakse liikmesriikidel laiendada direktiivist tulenevat kaitset ka
kaudsetele liikmetele. Seda võimalust kohaldati enne SFD vastava muudatuse jõustumist üksnes nende
krediidiasutuste suhtes, kes olid maksesüsteemide liikmed. Muid, näiteks keskseid vastaspooli,
arveldusagente (sealhulgas teise süsteemi agente) ega arvelduskodasid ei saanud kaudseks osalejaks
lugeda. Samuti ei saanud arveldussüsteemide puhul kaudset osalejat liikmeks lugeda. Kuna selliseks
ebavõrdseks kohtlemiseks ei olnud sisulist põhjust, laiendati seda võimalust muutmisdirektiiviga ka
teistele isikutele.
Lõige 3. Süsteemi liige käesoleva seaduse tähenduses on süsteemis osaleja, kes vastutab
ülekandekorraldustest tulenevate rahaliste kohustuste täitmise eest selles süsteemis. Süsteemi liikmeks
võib olla Eestis või teises lepinguriigis asutatud krediidiasutus või investeerimisühing, v.a.
väärtpaberituru seaduse § 47 lõikes 1 sätestatud isik, kolmandas riigis asutatud isik, keda käsitatakse
krediidiasutuse või investeerimisühinguna, samuti valitsusasutus, avalik-õiguslik juriidiline isik või riigi
poolt asutatud sihtasutus40. Siiski, ei saa süsteemis osalejaks olla ühingud, kes osutavad
investeerimisteenuseid piiratud mahus (nt kontsernisiseselt) või spetsiifilises valdkonnas (nt töötajate
osalusega pensioni- või kompensatsioonisüsteemi valitsemine ja investeerimisteenuse osutamine,
teenuse osutamine seoses kaubatuletisinstrumentidega) ja mis on loetletud VPTS § 47 lõikes1.
Süsteemi liige võib olla ka Eesti Pank, teise lepinguriigi keskpank või Euroopa Keskpank. Punkt 4 ei
tulene otse SFD-st ning on lisatud selguse huvides. Sisu poolest peaks selle katma ka ametiasutuse
mõiste, aga keskpankade olulisust ning nende sõltumatut staatust arvestades on oluline vältida vaidlusi
mõiste mahu üle.
Krediidiasutusena ei käsitata Eesti Panka. KAS kohaselt on krediidiasutus äriühing, kes võib tegutseda
üksnes aktsiaseltsi või tulundusühinguna (ühistupank). Krediidiasutusena tegutsemise eeltingimuseks
on vastav tegevusluba, mis annab tunnistust selle kohta, et äriühingul on pangana (ühistupangana)
tegutsemiseks kõik vajalikud eeldused täidetud ning edaspidi allub ta järelevalvele. Üheks oluliseks
krediidiasutuse tunnuseks on asjaolu, et üksnes krediidiasutusel on õigus kaasata avalikkuselt raha ehk
hoiuseid. KAS-s määratlemata termineid kasutatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)
nr 575/2013 krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete kohta ja
määruse (EL) nr 648/2012 muutmise kohta (ELT L 176, 27.06.2013, lk 1–337) (edaspidi ka
pangandusmäärus) tähenduses. Eelnimetatud pangandusmääruse artikli 4 lõike 1 punktis 1
39
SFD art 2 g.
40
SFD-s public authorities and publicly guaranteed undertakings
26
määratletakse krediidiasutust kui ettevõtjat, kelle majandustegevuseks on hoiuste või muude
tagasimakstavate vahendite võtmine avalikkuselt ning oma arvel ja nimel laenu andmine.
Investeerimisühing väärtpaberituru seaduse § 40 lõike 1 tähenduses on aktsiaselts, kelle püsivaks
tegevuseks on ühe või mitme investeerimisteenuse osutamine kolmandatele isikutele või ka ühe või
mitme investeerimistegevuse teostamine kutsetegevusena. Investeerimisühing on finantseerimisasutus
KAS § 5 tähenduses41. Nii krediidiasutuse kui ka investeerimisühingu tegevuse üle teostab järelevalvet
Finantsinspektsioon.
Käesoleva seaduse kohaldamisalast on välja arvatud VPTS § 47 lõikes 1 sätestatud isikud (vt selgitust
nende isikute kohta esimeses tekstilõigus), keda SFD artikli 2 punkti b kohaselt arveldussüsteemis
osalejate hulka ei arvata.
Lõige 4. Keskse vastaspoole kliiriv liige on defineeritud ELi otsekohalduva õigusaktiga, mistõttu
seaduses viidatakse vastavalt määruse (EL) nr 648/2012 artikli 2 punktile 14. Eelnimetatud määruse
tähenduses käsitatakse keskse vastaspoole kliiriva liikmena ettevõtjat, kes osaleb keskses vastaspooles
ja kes vastutab kõnealusest osalemisest tulenevate finantskohustuste täitmise eest. Keskse vastaspoole
kliirivaks liikmeks võivad olla näiteks krediidiasutused või investeerimisühingud, kes võtavad endale
kohustuse väärtpaberitehingu lõpuleviimiseks.
§ 7. Maksejõuetusmenetlus
Lõige 1. Maksejõuetusmenetlus on eelnõu tähenduses:
1) pankrotimenetlus;
2) saneerimismenetlus;
3) finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduses sätestatud kriisilahendusmenetlus;
4) krediidiasutuse suhtes kehtestatud moratoorium;
5) välisriigi õigusel alusel algatatud menetlus süsteemis osaleja suhtes või arveldussüsteemile või
süsteemi osalejale tagatise andnud isiku suhtes, kui sellega kaasnevad makse- või ülekandekohustuste
täitmise peatamine või piiramine.
Maksejõuetusmenetlus42 on pankrotimenetlus, FELSis sätestatud kriisilahendusmenetlus,
krediidiasutuse suhtes kehtestatud moratoorium43 või välisriigi õigusaktides sätestatud mis tahes
sarnased meetmed süsteemis osaleja suhtes või arveldussüsteemile või süsteemi osalejale tagatise
andnud isiku suhtes, kui nende meetmetega kaasneb makse- või ülekandekorralduste täitmise peatamine
või piiramine. Ilmselt mõeldakse SFD-s maksejõuetusmenetluse all ka saneerimismenetlusi, millega
sisuliselt piiratakse täitmist ehk nähakse ette teistsugune nõuete rahuldamise kord. Vastavalt SanS § 3
lõikele 3 finantsjärelevalve subjektide ja süsteemi korraldajate suhtes seadust ei kohaldata, samuti SanS
§ 22 järgi ei saa ümberkujundada nõuet, kui tehingu osapooleks on finantstagatise andnud isik või
keskpangad.
SFD artikli 2 punkti j sõnastuse järgi on maksejõuetusmenetlus liikmesriigi või kolmanda riigi
õigusaktides sätestatud mis tahes ühismeetmed osaleja lõpetamiseks või ümberkorraldamiseks, kui
selliste meetmetega kaasneb ülekannete või maksete peatamine või piiramine.
41
Investeerimisühingut ei käsitata finantseerimisasutusena Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)
nr 575/2013 artikli 4 punkti 26 tähenduses. Eelnimetatud pangandusmääruse artikli punkti
26 finantseerimisasutuse määratlus erineb KAS §-s 5 finantseerimisasutuse mõistest (viimane hõlmab ka
investeerimisühinguid).
42
SFD art 2 j
43
Moratoorium on krediidiasutuse nn tervendamismenetlus, näiteks kindlustusandjate puhul täidab sama
eesmärki erirežiim.
27
Lõige 2. Selleks, et vältida võimalikke õiguslikke vaidlusi, täpsustatakse eelnõuga, et pankrotimenetluse
algatamise all mõistetakse kohtu poolt ajutise halduri nimetamist vastavalt pankrotiseaduse §-le 15.
Moratooriumi kehtestamine on krediidiasutuste seaduse § 112 lõikes 3¹ nimetatud moratooriumi
kehtestamise otsuse tegemine. Kriisilahendusmenetluse all mõistetakse finantskriisi ennetamise ja
lahendamise seaduses sätestatud kriisilahendusmeetme või -õiguse rakendamist.
Arveldussüsteemides osalejate suhtes ei võeta menetluse kohta tehtud otsuse (SFD artikkel 6 lõige 1)
tegemise aluseks maksejõuetuse väljakuulutamist (kohtu määrus pankroti väljakuulutamise kohta), vaid
hetk, mil menetlus käima läheb (kohus võtab pankrotiavalduse menetlusse). Erinev lähenemine on
finantssektori ettevõtjate puhul põhjendatud nende tegevuse spetsiifikaga – eelkõige varade ja
kohustuste teistsuguse struktuuriga ja tehingute kiirusega. Pangad ja teised finantssektori ettevõtjad
kasutavad oma äritegevuseks avalikkuselt kaasatud rahalisi vahendeid. Finantsettevõtjate spetsiifikast
tulenevat, on vajalik avalikkuselt kaasatud rahaliste vahendite säilimine. Kehtivas õiguses on terve hulk
erinorme pankade pankrotimenetluse kohta.
PankrS § 31 lõike 5 kohaselt pankroti väljakuulutamisega algab pankrotimenetlus. Sellele eelneb
pankrotiavalduse menetlusse võtmine pankrotiavalduse esitaja avalduse (PankrS § 9) alusel, milles
võlausaldaja peab ära põhistama võlgniku maksejõuetuse ja täidetud peavad olema seaduses nõutud
täiendavad kriteeriumid (PankrS § 10).
Pankrotiseadus ei reguleeri, millal kohus avalduse lahendama peab, kuid pankroti väljakuulutamisele
(PankrS § 31) eelneb muu hulgas pankrotiavalduse menetlusse võtmine (PankrS § 14), ajutise halduri
nimetamine (PankrS § 15), ajutise halduri kohustuste täitmine (PankrS § 22), eelistung (PankrS § 16) ja
võimalik menetluse raugemine pankrotti välja kuulutamata (PankrS § 29). Seega võib ajaliselt olla tegu
pika protsessiga, mille tulemusena ei pruugi kohus pankrotti välja kuulutada. Seetõttu ei ole põhjendatud
lahendus, kus üksnes pankroti väljakuulutamise tagajärjeks on ülekandekorralduste vastuvõtmise
kohustuslik peatamine. Seepärast nähakse seadusega ette, et kohustuslik ülekandekorralduste
vastuvõtmise peatamise regulatsioon kohaldub juba enne pankroti väljakuulutamist. Kuna PankrS-s ei
kasutata pankrotimenetluse algatamist (PankrS § 31 lõige 5 seob pankrotimenetluse algamise pankroti
väljakuulutamisega), täpsustatakse seaduses, et pankrotimenetluse algatamise all mõistetakse kohtu
poolt ajutise halduri nimetamist vastavalt PankrS §-le 15. Ka kehtiva VPTS § 228 lõige 8 viitab
pankrotimenetluse algatamise juures PankrS §-le 15.
SanS § 10 lõige 1 – kohus algatab saneerimismenetluse määrusega (saneerimismäärus) seitsme päeva
jooksul saneerimisavalduse saamisest arvates. Saneerimismenetluse algatamine on seega piisavalt selge.
Kriisilahendusmenetlus on reguleeritud finantskriisi ennetamise ja lahendamise seadusega.
Finantsinspektsioon, kuulanud ära Eesti Panga seisukoha, teeb kriisilahendusmenetluse algatamise
otsuse, kui tingimused algatamiseks on täidetud ja teavitab sellest. Vastavas otsuses nähakse ette muu
hulgas kriitiliste funktsioonide jätkuvuse kord. Kriisilahendusmenetluses läheb vajaduse korral
krediidiasutuse vara valitsemise ja käsutamise õigus üle erihaldurile. Üldjuhul otsuse avalikustamisest
peatuvad selle krediidiasutuse lepingutest tulenevad, sh lepingu teise poole makse- või
ülekandekohustused, kuid see ei puuduta lepinguid, mis on sõlmitud makse- ja arveldussüsteemide ning
nende korraldajatega või kesksete vastaspoolte ja keskpankadega.
FELSi tähenduses on kriitilised funktsioonid krediidiasutuse osutatavad makseteenused ja
arveldusteenused ning muud teenused või tegevused, mille seiskumine või toimepidevuse oluline häire
kahjustab või võib kahjustada finantsturu toimimist, finantsstabiilsust või ka reaalmajandust või
avaldada negatiivset mõju teistele finantssüsteemi osalistele. SFD eesmärgiks on vähendada võimalikke
häireid, mis võivad seoses osalejate maksejõuetusega kaasneda. Niisiis näeb kehtiv seadus ette, et
finantskriisi lahendamise meetmed ei mõjuta arveldussüsteemi toimimist ega õigusi tagatistele. See
põhimõte jääb kehtima ka käesoleva eelnõu seadusena jõustumisel.
28
Lõige 3. Arveldussüsteemis osaleja maksejõuetuse korral kohaldatakse tema arveldussüsteemis
osalemisest tulenevatele õigustele ja kohustustele arveldussüsteemile kohalduvat õigust. Tegemist on
SFD artikli 8 põhimõttega, mille kohaselt maksejõuetusmenetluse algatamise korral süsteemis osaleja
vastu määratakse kõnealuse osaleja osalemisest tulenevad või sellega seotud õigused ja kohustused seda
süsteemi reguleeriva õigusega. Sedavõrd suuremahuliste finantsturu tehingute korral on kohalduva
õiguse normi vajalikkus põhjendatav nii osalejate huvide kaitsmiseks kui süsteemide toimimiseks
sujuvalt ja tõrgeteta. Arveldussüsteemides arvelduste lõplikkuse ja tasaarvestuse ning antud tagatise
suhtes tuleks kohaldada õigust, mis on selle süsteemi puhul asjakohane. SFD artiklit 8 võib käsitada kui
imperatiivset erisätet, mis välistab maksejõuetusmenetluse algatamise korral õiguse kohaldamist üldise
lex fori concursus (kohaldatakse selle riigi õigust, kus maksejõuetusmenetlus algatati) alusel.
Finantsstabiilsuse seisukohast on äärmiselt oluline tagada õiguskindlus, et finantsturgudel toimuvaid
ülekandekorralduste arveldamist osaleja või tagatise andnud muu isiku suhtes algatatud
maksejõuetusmenetlus ei mõjuta ning arveldussüsteemis osalejate õigusi ja kohustusi reguleerib üksnes
selle lepinguriigi seadus, mille seadustele on see süsteem allutatud. Seega, näiteks tehingute piiramisel
või kehtetuks tunnistamisel mõne osaleja maksejõuetusmenetluses, tuleb lähtuda arveldussüsteemile
kohalduva lepinguriigi seadusest, mille osalejaks ta on. SFD artikli 8 tõlgendamine (selle sõnastus) võib
olla mõnevõrra komplitseeritud just selle sätte kohaldamise ulatuse mõttes. Arveldussüsteemides
osalevate finantssubjektide maksejõuetusmenetluse regulatsioon on ELi õigusega reguleeritud
valdkond, kus teatud kriitiliste funktsioonide (antud juhul ülekandekorralduste) jätkamine on vajalik
(kohaldatakse FELSi). SFD taoline erisus ei välista iseenesest pankrotimenetluses osaleja suhtes
arveldussüsteemist mittetulenevate, so muude kohustuste täitmisele kohaldada menetlusaluse suhtes
pankrotiõigust tulenevalt üldisest kohaldamise põhimõttest.
§ 8. Tasaarvestamine
Käesoleva sätte eesmärgiks on sedastada, et arveldussüsteemis on mitmepoolne tasaarvestamine
süsteemis osalejate vahel lubatud. Tasaarvestuskokkuleppe määratlus antakse võlaõigusseaduses, vt
allpool.
Arveldussüsteemis võidakse osalejate vahelisi ning süsteemi liikmete ja süsteemi korraldaja vahelisi
nõudeid ja kohustusi täita nõuete tasaarvestamise44, sh mitmepoolse tasaarvestamise teel. Sellisel juhul
toimub arveldus samaliigiliste nõuete ja kohustuste tasaarvestamise tulemusena saadud summaarsete
nõuete ehk kogunõuete (netonõue) ja summaarsete kohustuste ehk kogukohustuste (netokohustus)
täitmise teel. Nõuete tasaarvestamise korral loetakse süsteemi reeglite kohaselt arvestatud summaarne
nõue kehtivaks ühe nõudena nii vastava isiku, tema kreeditoride kui ka kolmandate isikute suhtes.
Arveldussüsteemides on mitmepoolne tasaarvestus lubatud, kuid kõikides maksesüsteemi arveldustes
seda lubada ei saaks. See on põhjendav sellega, et kõik maksesüsteemid ei kvalifitseeru
arveldussüsteemiks ja nende üle järelevaatmist ei tehta.
Tasaarvestus on võlaõigusseaduse alusel üks võlasuhte lõppemise alustest (VÕS § 197 jj). VÕSi järgi
tasaarvestuse tulemusel loetakse kahe isiku vastastikused nõuded kattuvas ulatuses täidetuks. Ka
süsteemis toimub pärast netopositsioonide arvutamist (tasaarvestamist) vastikuste nõuete täitmine.
Arveldussüsteemis on lubatud nii kahe kui mitmepoolne tasaarvestamine.
Sõltuvalt arveldussüsteemist, võivad selles arveldused toimuda nii reaalajas kui teatud fikseeritud
aegadel. Üldjuhul ülekandekorraldused edastatakse jaemaksesüsteemi määratud aegadel arvelduspäeva
jooksul summeeritult. Süsteemis arvutatakse välja mitmepoolsed netopositsioonid ja seejärel saadetakse
need osalistele, kes teevad kindlaks, kas kohustuse täitmiseks on piisavaid vahendeid. Kui mõni osaleja
ei suuda täita kohustusi (kohustuste täitmiseks ei ole piisavalt raha ja likviidsust ei õnnestu ka lühikese
aja jooksul juurde hankida), siis süsteemis arvutatakse netopositsioonid ümber. Sellest arveldustsüklist
välja jäänud ülekanded liiguvad järgmisesse arveldamistsüklisse. Sellised süsteemid toimivad
44
SFD art 2 k.
29
põhimõttel, et makseinfo ja raha ei liigu koos (ei toimu reaalajas arveldamist). Arveldus toimub sellistes
süsteemides kindlaks määratud aegadel. T2S platvormil teostatakse väärtpaberitehingute arveldus
brutoarvaluste põhimõttel tehingu kaupa. Kui sellega kaasneb ka rahaarveldus, tehakse see läbi
TARGE2 maksesüsteemi.
Reaalajas toimivates süsteemides arveldakse ülekandekorraldused koheselt nende saabumisel (ühe
kaupa reaalajas või summeeritult) ja selliselt on ka riskid väiksemad, sest arveldus on lõplik koheselt,
kui saaja arvelduskontot on krediteeritud (enne debiteeritakse alati maksja kontot). Reaalajas toimivad
peaasjalikult suurmaksete arveldussüsteemid, kus arveldatakse neid osalejate nõudeid ja kohustusi, mis
on tekkinud teistes arveldussüsteemides, nt osalevad TARGET 2 süsteemis nii pangad kui teised
jaemaksesüsteemid ja väärtpaberiarveldussüsteemid.
Tasaarvestusi tehakse süsteemis osalejate poolt antud (nt. deponeeritud) tagatiste arvelt, millega
tagatakse arvelduste lõplikkus. TARGET2 on reaalajas toimiv brutoarveldussüsteem, mis tähendab
seda, et sinna laekunud ülekanded arveldatakse kohe ja ühekaupa. Likviidsusprobleeme aitab
leevendada keskpankade antav laen tagatise vastu. Vastasel korral tuleb oodata maksete arveldamiseks
saatmisel laekuvaid makseid, mille arvelt saab tekkinud nõudeid täita, et vähendada likviidsusvajadust.
TARGET2 hallatakse lepinguriikide pankade kohustuslikke reserve, mida hoitakse keskpankades.
Süsteemi reeglitega kooskõlas üle antud ülekandekorraldused kuuluvad täitmisele. Ülekandekorralduste
muutmine või tagasipööramine pärast süsteemi reeglites määratletud ajahetke ei ole lubatud (sellised
kokkulepped on tühised). Käesoleva seadusega nähakse ette, et ülekandekorralduse täitmisega seotud
nõuete ja kohustuste tasaarvestamine on kehtiv enne menetluse algatamist ja teatud tingimuste täitmisel
ka pärast menetluse algatamist (korraldaja ei olnud teadlik ega pidanudki olema teadlik sellisest
menetlusest).
Käesoleva eelnõu koostamisel kaaluti ka võimalust, et mitmepoolset tasaarvestamist käsitlev säte lisada
vastavalt ka VÕSi, kuivõrd finantssubjektide poolt on mitmepoolne tasaarvestamine kasutusel ka
laiemalt, nt tuletistehingute puhul.
VÕSi regulatsioon ei anna piisavalt edasi (mitmepoolse) tasaarvestuse (netting) tähendust, sealhulgas ei
käsitle lõpetamisel tasaarvestust (close-out netting). Need põhimõtted on aga keskse tähendusega mitte
üksnes SFD ülevõtmise kontekstis vaid laiemalt finantsturu õiguskindluse tagamisel, mistõttu peeti
oluliseks tasaarvestuskokkuleppe sisu avada võlaõigusseaduses. Selgitusi nii tasaarvestuskokkuleppe
kui selle raames toimuva lõpetamisel tasaarvestuse kohta, vaata võlaõigusseaduse vastava muudatuste
juures.
§ 9. Tagatis
Tagatis45 käesoleva seaduse tähenduses on igasugune likviidne vara, mis antakse varaliste õiguste
pantimise, tagasiostuõigusega müügi või muu sellise kokkuleppega, sealhulgas asjaõigusseaduse §-s
314¹ sätestatud finantstagatisena, või muul viisil eesmärgiga tagada kohustuste täitmist või nõuete
esitamist, mis võivad tuleneda arveldussüsteemis osalemisest või mis antakse tagatiseks Eesti Pangale,
teise lepinguriigi keskpangale või Euroopa Keskpangale seoses nende pädevusega.
Mitmete arveldussüsteemide töö aluseks on tagatismehhanismid. Need on vahendid, mille kaudu
liikmed esitavad tagatised ja sageli toimub see automaatselt või moodustatakse tagatiste kogum
(tagatisfond) arvelduse kaitseks rikete puhul.
SFD vastava artikli 2 punkti m inglisekeelne vaste tagatisele on collateral security. Tagatise sobivuse
kriteeriumiks on, et see peab olema likviidne vara, sh finantstagatis FCD artikli 1 lõike 4 punkti a
45
SFD art 2 punkt m.
30
tähenduses, mis on antud tagatiseks pandiõiguse, tagasiostu kokkuleppega või muul viisil. Eelnimetatud
sätte kohaselt võivad SFD finantstagatiseks olla seega ka sularaha, finantsinstrumendid või
krediidinõuded.
Eesti õigusesse võeti finantstagatiskokkulepete direktiiv (2002/47/EÜ) üle 2004.a. Asjaõigusseaduses
toodi direktiivi harmoneerimiseks sisse finantstagatise mõiste, milleks on igasugune tagatis, mille
esemeks sai olla rahaline nõue või väärtpaberid, ja mida sai anda kahel viisil: asjaõigusega koormamise
või tagatisloovutamise teel. Muutmisdirektiivi tulemusel laiendati mõlemast eelnimetatud direktiivi
(SFD ja FCD) muudatustest tuleneva kaitse kohaldamisala, s.t. laiendati väärtpaberiarveldussüsteemi
poolt aktsepteeritavate tagatiste loetelu uut tüüpi varadele eelkõige keskpanga krediiditehingute
tagamiseks kõlbulikele krediidinõuetele. Muudatuse tulemusel võib terves ühenduses finantstagatisena
kasutada ka keskpanga krediiditehingute jaoks kõlblikke krediidinõudeid. Nende peamine atraktiivsus
seisneb nende rohkuses ning asjaolus, et neil on vähe (kui üldse) muid kasutusvõimalusi.46
FCD preambula lõike 18 järgi hõlmab sularaha kontole krediteeritud raha ja hoiuseid, seega üksnes
kontoraha. Sõnaselgelt on välistatud pangatähed (sh mündid).
VPTS §-s 2 on loetelu väärtpaberitest (finantsinstrument). Kuivõrd finantstagatise ese peab olema
likviidne, ei saa finantstagatiseks olla igasugune väärtpaber. Seetõttu viidatakse AÕS § 314¹ lõikes
nende väärtpaberitele, mis võivad olla finantstagatise esemeks. Niisiis ei või finantstagatisena koormata
tuletislepinguid47 (kuivõrd tuletislepingu puhul on valdavalt tegemist mitte-kaubeldava või
standardiseerimata tuletisinstrumendiga, vt ka VPTS § 2 lg 10 ja 11) sh heitkoguse ühikuid. Üldiselt
võib öelda, et finantstagatiseks võivad olla väärtpaberid või sellega seotud õigused ja nõuded, mis on
käibel registrikande kaudu.
Krediidinõuded hõlmati finantstagatise hulka muutmisdirektiiviga. AÕS § 314¹ lõikes 4 on täpsustatud
krediidinõuet selliselt, et finantstagatise esemena välistatakse selline krediidinõue, mis tuleneb
tarbijakrediidilepingust või krediidilepingust mikro- või väikeettevõtjaga48.
Kui SFD reguleerib peaasjalikult rahvusvaheliste maksete ja väärtpaberiarvelduste toimimist EL-s, siis
finantstagatiskokkulepete direktiivi reguleerimisala hõlmab peamiselt nõudeid finantstagatistele ning
nende seadmisele selliste kutseliste turuosaliste vahel nagu on pangad, investeerimisettevõtjad ja
keskpangad, sealhulgas Eesti Pank, samuti ka muud isikud või rahvusvahelised organisatsioonid,
sealhulgas Euroopa Keskpank, Rahvusvaheliste Arvelduste Pank, Rahvusvaheline Valuutafond ja
Euroopa Investeerimispank.
30. juunil 2011.a. osaliselt jõustunud väärtpaberituru seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise
seaduse eelnõu SE 8 (edaspidi ka VPTS muutmise seadus)49 juurde koostatud seletuskirjas selgitatakse,
et finantstagatiste regulatsiooni ühtlustamise eesmärk on süsteemiriski piiramine makse- ja
väärtpaberiarveldussüsteemides – süsteemiusalduse loomine. Finantstagatise regulatsiooni oluline
ülesanne on ka kaasa aidata mitme riigi kohtualluvuse erinevast mõjust tingitud süsteemiriski
piiramisele makse- ja väärtpaberiarveldussüsteemides. Finantstagatiste mehhanismi eesmärkides võib
lugeda krediidiriski vähendamisega seonduvalt finantsturgude likviidsuse suurendamist, süsteemiriski
46
Komisjoni aruanne nõukogule ja Euroopa Parlamendile. Finantstagatiskokkulepete direktiivi (2002/47/EÜ)
käsitlev hindamisaruanne. KOM/2006/0833. 20. detsember 2006. [12 p.], lk 7 - Arvutivõrgus kättesaadav:
http://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=COM:2006:0833:FIN:ET:PDF, 23.november 2009.
47
Üldjuhul peetakse tuletislepingu puhul silmas mitte-kaubeldavat või standardiseerimata tuletisinstrumenti.
48
AÕS § 314¹ lõike 4 kohaselt on krediidinõue asjaõigusseaduse tähenduses nõue, mis tuleneb krediidiasutuse või
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/48/EÜ krediidiasutuste asutamise ja tegevuse kohta (ELT L 177,
30.6.2006, lk 1–200) 2. artiklis nimetatud isiku või organisatsiooni poolt väljaantud laenust või krediidist, välja
arvatud nõue, mis tuleneb tarbijakrediidilepingust või krediidilepingust mikro- või väikeettevõtjaga. Mikro- või
väikeettevõtjana käsitatakse ettevõtjat, kellel on majandusaasta jooksul keskmiselt vähem kui 50 töötajat ja tema
aasta bilansimaht või aastakäive ei ületa 10 miljonit eurot.
49
https://www.riigiteataja.ee/akt/129062011001.
31
maandamist ning arveldussüsteemide ja finantsturgude usaldusväärsuse tagamist. /…/Finantstagatise
seadmisel on lisaks eraõiguslikule tähendusele poolte vahelistes suhetes oluline ka avalik-õiguslik
tähendus. Kui riskipositsioonide suhtes on seatud finantstagatised, arvestatakse selliseid finantstagatisi
krediidiasutuste ja investeerimisühingute kapitalinõuete (usaldatavusnormatiivide) arvestamisel.
Eeltoodu tõttu on oluline finantstagatise esitamise vormi (kirjalik või sellega juriidiliselt võrdne vorm)
õiguskindlus ja usaldusväärsus ehk finantstagatise tõendatavus50.
Nagu juba eespool selgitatud, finantstagatist saavad kasutada kutselised turuosalised ning lisaks ka
muud juriidilised isikud juhul, kui finantstagatise andmise lepingu teine pool on kutseline turuosaline –
finantsasutus. Finantstagatiseks võivad olla seega üksnes teatavate isikute vahel loodud tagatised
väärtpaberitele ja rahalistele nõuetele pandiõiguse ja tagatisloovutamise vormis.
Asjaõigusseaduse § 314¹ lõikes 5 on finantstagatise seadmise võimalus võlaõigusliku tagatisloovutamise
teel ja selle kohaselt loetakse finantstagatiseks ka kontol oleva raha nõudeõiguse, väärtpaberi või
krediidinõude tagatise andmise eesmärgil ülekandmist tagatise võtjana sätestatud isikule
võlaõigusseaduses sätestatud alustel.
Finantstagatiste ja finantstagatiste kokkulepete suhtes kohaldatakse kindlaid nõudeid ja tingimusi.
Kehtib põhimõte, et finantstagatisena seadmine peab olema tõendatav51, sh kolmandate isikute suhtes ja
kontrollitav. Viimane tähendab seda, et tagatise võtjal peab olema võimalik teostada kontrolli tagatise
üle. Finantstagatise seadmine peab olema tõendatav ja tõendamise viis peab võimaldama finantstagatise
eseme täpset määratlemist (nagu näiteks väärtpaberite registri pidamise seaduse §-s 16¹).
Finantstagatis on seega spetsiifiline tagatise liik, mis on mõeldud professionaalsetele turuosalistele.
Finantstagatist on võimalik anda kahel erineval õiguslikul alusel (pantimise või õiguse ülekandmise 52
kaudu) ning mille ese on piiritletud (kontol oleva raha nõue, väärtpaberid või krediidinõue) ning
kindlaks on määratud ka finantstagatise kokkulepete pooleks olevad isikud (kutselised turuosalised ja
suurettevõtjad). Eriliseks teeb finantstagatise ka see, et tulenevalt finantstagatise eesmärkidest, on
tagatise võtjal õigus kasutada ja käsutada finantstagatist kokkuleppel finantstagatise andjaga53. Kehtib
põhimõte, et finantstagatise kasutamise ja käsutamise korral tuleb see enne tagatisnõude sissenõutavaks
muutumist asendada samaväärsega (nt. sama liiki ja samas vääringus finantstagatisega).
Selgitades SFD tagatiste, sh finantstagatiste olemust ei saa üle ega ümber ka nende realiseerimise
erisustest. Nimetatud erisused tagavad finantstagatise kokkuleppe ning finantstagatise eseme
käsutustehingute kehtivuse sõltumata pankroti- või tervendamismenetluse algatamisest ja toimumisest.
FCD ülevõtmisel kehtestati ka pankrotiseaduses, krediidiasutuste seaduses ning kindlustustegevuse
seaduses finantstagatistele kohalduvad erisused pankroti- ja tervendamismenetluses
(tervendamismenetlus: krediidiasutuse puhul moratoorium ja kindlustusandja puhul erirežiim).
SFD näeb ette tagatise võtja õiguste kaitse tagatise andnud isiku maksejõuetuse korral. Ka
finantstagatise regulatsioon näeb ette tagatise võtjale eelise tagatise andja maksejõuetusmenetluses.
Finantstagatise suhtes on lubatud finantstagatise andja või võtja maksejõuetuse korral vältida
maksejõuetusega seotud teatud tagajärgi, et tagada tagatise eseme kiire realiseerimine (nt pandieseme
realiseerimisel võib kõrvale kalduda eseme müügist etteteatamise regulatsioonist, realiseerimine annab
tagatise saajale eelise maksejõuetu osapoole palganõuete või maksunõuete ees). Finantstagatiste
realiseerimine peab olema kiire, et mitte takistada kapitali vaba liikumist ja vältida süsteemset kahju
kapitaliturgudel. ELi õigus tagab, et ka kokkulepped lõpetamisel toimuva tasaarvestamise kohta
50
Vorminõude täitmata jätmine ei mõjuta finantstagatisekokkuleppe kehtivust.
51
Tagatiseks loovutamise/omandamise korral finantstagatiseks oleva raha, krediidinõue või väärtpaberid kantakse
üle finantstagatise võtjale. Väärtpaberite pantimisel, keskregistris registreeritud väärtpaberid kantakse pantija
pandikontole. Krediidinõuete korral esitatakse finantstagatise võtjale krediidinõuete nimekiri.
52
Võlaõiguslik tagatiseks loovutamine, VÕS § 156 jj.
53
AÕS § 3143 lg 1. Käsutusõigust ei ole juhul, kui tagatisese esemeks on krediidinõue.
32
arveldussüsteemis on maksejõuetuse olukorras kaitstud. Taoline võlausaldajate kahjuks ettenähtud
erisus võlgniku maksejõuetuse korral on põhjendatav peaasjalikult ülekaaluka avaliku huviga, eelkõige
just süsteemseete riskide ärahoidmiseks.
SFD tagatise mõiste SFD tähenduses on laiem kui üksnes finantstagatis FCD tähenduses. SFD kohased
süsteemid sõltuvad FCD sätetest osas, mis tagavad vajaliku kaitse tasaarvestuskokkulepetele.
Finantstagatiste kasutusala ei ole piiratud üksnes SFD süsteemidega. Tagatistele, sh finantstagatistele
omistatud erisused maksejõuetusmenetluses on aga süsteemiriski seisukohast esmatähtsad.
Maksejõuetusmenetluses sh kriisilahendusmenetluses ei või seada piiranguid või takistusi, mis võiksid
kahjustada süsteemselt oluliste arveldussüsteemide toimimist. FCD kohaste finantstagatiste suhtes
kehtestatud täitmisele pööramise piiranguid ei kohaldata pandiõigusel põhineva
finantstagatiskokkuleppe või tasaarvestuse korral, samuti kriisilahendusmeetmete kohaldamisel
kooskõlas krediidiasutuste ja investeerimisühingute finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse
õigusraamistikku käsitleva direktiiviga54 (edaspidi BRRD).
Õiguste pantimist reguleerib AÕS 8. osa 2. peatüki 3. jagu. AÕS §-ga 314¹ jj on üle võetud FCD
finantstagatise definitsioon ja selle pantimist puudutav osa Eesti õigusesse. Muudatusi finantstagatiste
regulatsioonis ei ole käesoleva eelnõuga kavas, kuid Euroopa Komisjon on FCD sätteid finantstagatiste
kohta üle vaatamas ja sellest tulenevalt mõningate muudatuste tegemine tulevikus ei ole välistatud, nt
on olnud kõne all finantstagatisena kõlbulike vahendite ja finantstagatise kasutusala laiendamine.
Õiguste tagatisomandamist Eesti õiguses kui võimalikku võlaõiguslikku kohustuste täitmise tagamise
kokkulepet ei ole finantstagatiste spetsiifikas erialases kirjanduses kuigi palju käsitletud. Õiguste
tagatisena kasutamisel kerkivaid õiguslikke küsimusi Eesti õiguses, sh finantstagatiste kui õiguste
pantimise ja tagatiseks loovutamise eriliigi õiguslikku tähendust ja olemust on varasemalt õigusalases
kirjanduses käsitlenud Sander Kärson55. Siinkohal juhime tähelepanu, et vastav uurimus on valminud
enne 30.06.2011.a osaliselt jõustunud VPTS muutmise seaduse finantstagatisi puudutavast
regulatsiooni, mis tulenesid muutmisdirektiivist. Eelnimetatud käsitluses tuuakse välja, et enim võib
finantstagatise regulatsiooni puhul tekitada segadust asjaolu, et finantstagatiste mõiste on laiem kui
üksnes pantimine – see hõlmab ka tagatisloovutamise instituuti, mis allub hoopis võlaõiguslikule nõuete
loovutamise regulatsioonile, olgugi, et definitsioon ise paikneb asjaõigusseaduses. Artikli autor leiab, et
tagatisloovutamisel põhineva finantstagatise suhtes tuleb kohaldada suures osas siiski VÕS §-s 164 jj
sisalduvat regulatsiooni ja seda toetab ka finantstagatise direktiiv, mis eristab selgelt pandiõigusel ja
tagatisloovutamisel põhinevat finantstagatise andmist ega alluta neid ühtsetele reeglitele.
VPTS muutmise seadusega (muutmisdirektiivi ülevõtmine) täpsustati muu hulgas asjaõigusseaduses
sätestatud finantstagatise eseme määratlust, et viia see kooskõlla muutmisdirektiivi sätetega. Kuivõrd
finantstagatiseks saab olla rahaline nõue VÕS § 712¹ lõike 1 tähenduses, so kontol olevad rahalised
vahendid, sh hoius või muu samalaadne rahaline nõue, täpsustati ka asjaõigusseaduses vastavalt pandi
eset (finantstagatisena võib koormata pandiõigusega kontol oleva raha nõudeõigust, mis on sisult
oluliselt kitsam kui rahalise nõude koormamine pandiõigusega). Lisaks täpsustati, millised väärtpaberid,
väärtpaberitega seotud õigused ja nõuded ning krediidinõuded võivad olla pandiesemeks
finantstagatisena (AÕS 314¹ lõiked 3 ja 4). AÕS § 314¹ lõikega 5 täpsustati, et finantstagatiseks loetakse
ka kontol oleva raha nõudeõiguse, väärtpaberi või krediidinõude ülekandmist tagatise andmise
eesmärgil (võlaõiguslik tagatisloovutamine) võlaõigusseaduses sätestatud alustel ja kooskõlas
asjaõigusseaduse § 3142 1. lõikes sätestatud nõuetega finantstagatise kokkuleppe vormile ja viisile
(tagatis peab olema tõendatav).
54
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/59/EL. Arvutivõrgus kättesaadav: https://eur-
lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:02014L0059-20200107.
55
Vt. Kärson, S. Õigused tagatise esemetena. Juridica, nr 5, 2009, lk 288–300.
33
Käesolevas eelnõus tagatise mõiste määratlemisel on järgitud võimalikult täpselt SFD vastava mõiste
sisu ja ulatust. Eelnõuga ei piirata tagatise andmist asjaõigusliku kokkuleppe või võlaõigusliku
tagatisloovutamise kaudu (mõlemad on võimalikud) ega piirata tagatise andmist üksnes
finantstagatisena. SFD määratleb tagatisena nii pandiõigusel kui omandiõiguse üleminekul põhinevaid
kokkuleppeid, kuid on seejuures sisult laiem kui finantstagatis. Nagu eespool kirjeldatud, on
finantstagatis mõeldud eelkõige professionaalsetele turuosalistele. Üksnes finantstagatise vormis
tagatise andmine piiraks põhjendamatult isikute ringi, kes võivad olla tagatise andjaks.
§ 10. Ülekandekorraldus
Ülekandekorraldus56 on käsund:
1) anda saaja käsutusse teatav hulk raha, tehes kande krediidiasutuse, keskpanga, keskse vastaspoole või
arveldusagendi arvelduskontol, või mis tahes muu käsund, millest tuleneb maksekohustuse võtmine või
selle täitmine, vastavalt arveldussüsteemi reeglitele;
2) täita väärtpaberitehingust tekkinud kohustus või kanda väärtpaber üle vastavasse registrisse.
SFD kasutab vastavalt maksejuhise mõistet. Käesoleva seaduse tähenduses ei ole maksejuhis käsitatav
maksekäsundina, mis antakse makseteenuselepingu raames (VÕS § 709 jj). Maksetehingu täitmise
korraldus ehk maksejuhis VÕS mõistes (VÕS § 709 lg 7), antakse makseteenuse lepingu raames kliendi
poolt makseteenuse pakkujale (nt pangale või makseasutusele). Makseteenusena (reguleerib VÕS) ei
käsitata maksetehinguid, mis tehakse makse- või väärtpaberiarveldussüsteemis arveldusagentide,
kesksete osapoolte, arvelduskodade või keskpankade ja muude süsteemis osalejate ning
makseteenusepakkujate vahel. Käesolevas seaduses sätestatud ülekandekorraldus peab olema antud
süsteemis osaleja poolt. Osalejaks SFD mõistes saavad olla aga üksnes seadusega määratletud süsteemi
liikmed, keskne vastaspool, arveldusagent, arvelduskoda või maksesüsteemi korraldaja. Niisiis võetakse
käesoleva seadusega kasutusele ülekandekorralduse mõiste, mis hõlmab nii raha- kui
väärtpaberiarveldusi ja määratleb vastava käsundi sisu (nii rahamaksed kui väärtpaberiülekanded).
§ 11. Arvelduskonto
Arvelduskonto57 SFD tähenduses on konto keskpangas, arveldusagendi või keskse vastaspoole juures,
mida kasutatakse rahaliste vahendite ja väärtpaberite hoidmiseks ning süsteemis osalejate vaheliste
tehingute arveldamiseks.
Siinkohal tuleb teha vahet arvelduskontol SFD mõistes ja maksekontol makseteenuste direktiivi
tähenduses. Maksekonto omanik on isik, kelle nimele on makseteenuste lepingu raames avatud
maksekonto, nt pangas. Maksekonto omanik ei ole seeläbi kaudne osaleja arveldussüsteemis.
Maksejuhist, mis on antud maksekonto omaniku poolt, ei saa pidada ülekandekorralduseks käesoleva
seaduse tähenduses58.
Kuigi tavapäraselt kasutatakse seadustes arvelduskontot (ka pangakonto) just maksekonto tähenduses,
on arvelduskontole käesoleva seaduse tähenduses antud teistsugune, so SFD-st tulenev arvelduskonto
tähendus. See on konto, mida kasutavad makse- ja väärtpaberiarveldussüsteemides osalejad rahaliste
vahendite või väärtpaberite hoidmiseks ning omavaheliste tehingute arveldamiseks. Tegemist ei ole
maksekontoga VÕS § 709 lõike 4 tähenduses, millega on üle võetud makseteenuste direktiivi vastav
maksekonto määratlus. Käesoleva seaduse tähenduses antakse ülekandekorraldused üksnes selliste
tehingute täitmiseks, mis sooritatakse makse- või väärtpaberiarveldussüsteemides süsteemi osalejate
56
SFD art 2 i.
57
SFD art 2 l.
58
Euroopa Kohtu otsus eelotsusetaotluse kohtuasjas C-639/17, kättesaadav: https://eur-lex.europa.eu/legal-
content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:62017CJ0639&from=DE.
34
vahel. Maksekonto avatakse aga makseteenuse pakkuja kliendile makseteenuse pakkuja juures, mida
reguleerib vastavalt võlaõigusseadus.
§ 12. Arvelduspäev
Arvelduspäev on ajaperiood, mis hõlmab arveldussüsteemi või süsteemiühenduse päevaseid ja öiseid
arveldusi ja sisaldab kõiki süsteemi tegevustsükli jooksul toimuvaid tegevusi ja sündmusi.
Kõik süsteemid ei paku öise arveldamise võimalusi. Kaudse osaluse korral sõltub öiste arvelduste
võimaldamine sellest, kas seda pakub see osaleja, kelle vahendusel makseid süsteemis arveldatakse.
VÕS § 709 lõikes 9 on arvelduspäeva mõiste avatud läbi makseteenuse pakkuja valmisoleku võtta vastu
ja täita maksetehinguga seotud arveldusi. Arvelduspäev59 (SFD-s tõlgitud kui pangapäev) on ajaperiood,
mis hõlmab arveldussüsteemi või süsteemiühenduse päevaseid ja öiseid arveldusteenuseid ja sisaldab
kõiki selle tegevustsükli jooksul toimuvaid sündmusi. Nagu juba eespool selgitatud, aitas see
muutmisdirektiiviga tehtud muudatus hajutada öiste arveldusteenustega seotud ebakindlust – puudus
kindel arusaam, kas need olid SFD-ga hõlmatud või mitte. Sisse viidud muudatus SFD-s tagas, et
süsteemi sisestatud ülekandekorraldus on kaitstud ka juhul, kui ülekandekorralduste nö partii töötlemine
lõpetatakse pärast keskööd. Käesolev sätte sõnastus nimetab sõnaselgelt ka öised arveldusi ja hõlmab
kõiki süsteemi tegevustsükli jooksul toimuvaid sündmusi.
VÕS 40. peatükk reguleerib makseteenuse pakkuja ja makseteenuse kasutaja ehk kliendi vahelisi
õigussuhteid. Makseteenuse lepingu regulatsioon toetub suuresti EL õigusel (makseteenuste direktiivil).
Arvestades maksetehingute töötlemise kiirust on põhjendatud, et pärast teatud ajahetke ei ole võimalik
ka maksekäsundeid tühistada. Teatud juhtudel on siiski tühistamine võimalik (lepitakse kokku
makseteenuse pakkuja ja kliendi vahelises suhtes), kuid oluline on vahet teha, et taoline makse
tühistamine ei mõjuta maksesüsteemides aset leidvate maksetehingute tagasivõtmatust ega lõplikkust 60.
2. peatükk. Maksesüsteemi arveldussüsteemina tunnustamine ja arveldussüsteemi
korraldamine
1. jagu. Maksesüsteemi arveldussüsteemina tunnustamine.
§ 13. Maksesüsteemi arveldussüsteemina tunnustamine
SFD artikli 2 punkti a kohaselt on tegemist SFD kohase ehk süsteemselt olulise arveldussüsteemiga
juhul, kui selle on süsteemiks määranud ja Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutusele teatanud
pärast süsteemi eeskirjade asjakohasuses veendumist see lepinguriik, mille õigust süsteemile
kohaldatakse. See tähendab, et lisaks süsteemi sisulistele tingimustele (ülekandekorralduste arveldamine
süsteemi liikmete vahel) ja tehnilistele näitajatele (suurmaksesüsteem, jaemaksesüseem), peab süsteem
olema arveldussüsteemina määratud (designated). Pädeva lepinguriigina tuleb käsitada lepinguriiki,
mille õiguse alusel süsteemi korraldatakse. Kohalduva lepinguriigi õigus valitakse kokkuleppeliselt
süsteemi osalejate vahel.
Niisiis näeb SFD ette, et arveldussüsteemina määramine (või määratlemine) eeldab nii süsteemi suhtes
seatud vormiliste tingimuste täitmist kui ka teatud tegevusi (süsteemi eeskirjade hindamine) ja samme
pädeva isiku poolt (vastava teate esitamine).
59
SFD art 2 n.
60
PSD2 preambula lõige 78.
35
Käesoleva eelnõu koostamisel kaaluti arveldussüsteemi määramisel ka selle registreerimise protseduuri.
Sellest aga loobuti põhjusel, et see oleks liialt sarnane tegevusloakohustusele, mida SFD süsteemi
korraldajatele ette ei näe. Iseenesest SFD registreerimise või tegevusloakohustust ka otseselt ei keela,
kuid kuna määramise keskmes on süsteemi reeglite asjakohasuse hindamine, keskenduti ka eelnõu
koostamisel just sellele. Protseduur, mille käigus Eesti Pank hindab arveldussüsteemi reegleid ja
toimimise muid eeskirju, on enam sarnane arveldussüsteemina toimimise heakskiitmisega ja tegevuse
põhirõhk on anda hinnang arveldussüsteemi reeglitele ja turvalise toimimise kohta. Siit tulenes ka
maksesüsteemi tunnustamise mõte, mis eelneb alati arveldussüsteemist Euroopa
Väärtpaberiturujärelevalve Asutusele teatamisele. Eesti Panga seaduse § 2 lõike 2 punkti 4 kohaselt on
Eesti Panga ülesandeks maksesüsteemide tõhusale toimimisele kaasaaitamine, maksesüsteemide
järelevaatamine ja maksekeskkonna arendamisel osalemine. Eesti Pank kiidab heaks maksesüsteemi
toimimise reeglite ja põhimõtted (EPS § 242 lõige 2 p 4), kuid EPS ei näe otseselt ette maksesüsteemide
tunnustamist. Et vältida vaidlusi Eesti Panga pädevuse üle, täpsustatakse käesoleva eelnõuga ka EPS-s
Eesti Panga õigusi ja funktsioone nii maksesüsteemi reeglite heakskiitmisega seoses kui nende üle
järelevaatamisel. Kuivõrd Eesti Panga korraldatava arveldussüsteemi suhtes tunnustamist ei kohaldata,
siis puudub vajadus MASSi jõustumisel tunnustamist reguleerida eraldi üleminekusätetes.
Arveldussüsteemina tunnustamise regulatsiooni kohaldatakse taotlustele, mis esitatakse pärast seaduse
jõutumist.
Lõiked 1–5. Arveldussüsteemina tunnustamiseks tuleb esitada taotlus seaduse § 14 lõikes 1 nimetatud
teate tegemiseks Eesti Pangalt ja esitada kõik vajalikud andmed ja dokumendid, mis võimaldavad
hinnata arveldussüsteemi vastavust käesoleva seaduse nõuetele ja arveldussüsteemi tingimustele.
Maksesüsteem peab vastama seaduse § 3 lõikes 1 ettenähtud arveldussüsteemi tunnustele ehk
tingimustele. Makse- ja arveldussüsteemile, millest on § 14 kohaselt teatatud, laieneb seaduses
sätestatud arvelduste lõplikkuse ja tagatise kaitse põhimõtted.
Eesti Pank otsustab arveldussüsteemi kohta teate tegemise või sellest keeldumise kuue kuu jooksul
pärast seda, kui on saanud kõik selleks vajalikud andmed. Taotluse läbivaatamisel võib esineda vajadus
lisaandmete või dokumentide järele, mistõttu võib taotluse läbivaatamise eeldatav aeg pikeneda
mõjuval, kuid Eesti Pangast sõltumatu asjaolu tõttu. Kuivõrd kõikvõimalikke takistusi taotluse
läbivaatamise juures ei ole seaduse loomise hetkel võimalik ette näha, on mõistlik, et otsuste tegemisel
oleks regulatsioon võimalikult paindlik, kuid samas ei seaks taotlejat sellevõrra ebasoodsamasse
olukorda. Seetõttu nähakse ette, et Eesti Pangale peab jääma aega vähemalt kuus kuud otsuse tegemiseks
pärast seda, kui talle on esitatud kõik otsustamiseks tähtsust omavad andmed, antud vajalikud selgitused
jm.
Eesti Pank võib keelduda maksesüsteemi arveldussüsteemina tunnustamast ja teate tegemisest, kui
teavituse tegemine ei ole tema pädevuses (tegemist on väärtpaberiarveldussüsteemiga või
arveldussüsteemile ei kohaldata Eesti õigust) või süsteemist teavitamine ei oleks süsteemiriski tõttu
õigustatud, selle usaldusväärne toimumine ei ole küllaldaselt tagatud, samuti muul mõjuval põhjusel.
Ammendava loetelu ettenägemine teate tegemise keeldumise alustest oleks antud juhul Eesti Panga
otsustusõigust ebaproportsionaalselt piirav ja see pole ka otseselt vajalik.
Lõikega 6 nähakse ette, et Eesti Pank võib maksesüsteemi arveldussüsteemina tunnustada ka sõltumata
vastava taotluse esitamisest, kui Eesti Panga hinnangul on see süsteemiriski tõttu põhjendatud. Sellisel
juhul võtab Eesti Pank ühendust ka sellise süsteemi korraldamise eest vastutava isikuga, kes vajadusel
esitab täiendavad andmed jm.
Lõikega 7 täpsustatakse, mida peetakse silmas süsteemiriski all ja mida võetakse arvesse selle
hindamisel. Maksesüsteemi arveldussüsteemina tunnustamine on süsteemiriski tõttu põhjendatud
eelkõige juhul, kui selles osaleja või süsteemi korraldaja kohustuste rikkumine võib mõjutada teiste
osalejate või süsteemi korraldaja kohustuste täitmist ja seeläbi võib süsteemiriski ülekandumine vahetult
avaldada negatiivset mõju finantssüsteemi stabiilsusele ja usaldusväärsusele.
36
Ka praegu Eestis hindab arveldussüsteemide reegleid ja teostab maksesüsteemide järelevaatamise
funktsiooni Eesti Pank juhindudes EPS-st ja muudest õigusaktidest, sh Euroopa Keskpanga vastavatest
regulatsioonidest, samuti rahvusvahelisest tavast.
Euroopa Keskpanga määruse (EL) nr 795/2014 süsteemselt oluliste maksesüsteemide järelevaatamise
kohta (SIPS määrus) preambula lõikes 11 rõhutatakse, et süsteemselt olulise maksesüsteemi korraldajal
lasuva ja tema tegevusest tekkiva riski tuvastamiseks, mõõtmiseks, jälgimiseks ja riskide juhtimiseks,
on oluline usaldusväärne ja muutusi arvestava raamistiku olemasolu. See peab võimaldama juhtida nii
õigus-, krediidi-, likviidusus- kui tegevusriske, niisamuti üldist äririski. Süsteemi korraldaja
usaldusväärsuse kriteerium kohaldub ka süsteemi korraldaja sisemiste eeskirjade ja kordade ning
talituspidevuse kavade suhtes, samuti süsteemis osalemisega seotud kohustuste täitmisele ja täitmist
tagavatele eeskirjadele. Õigusriskina käsitatakse eelkõige õigusnormide kohaldamisest tulenevaid riske,
mille tulemusel võib tekkida kahju. Krediidirisk seisneb suutmatuses finantskohustusi täita, sh tulevikus.
Likviidsusriski võib iseloomustada kui suutmatust täita finantskohustust selle sissenõutavaks
muutumise hetkel, ehkki tehingu vastaspoolel võib olla piisavalt vahendeid, et teha seda tulevikus.
Operatsioonirisk (ELi õigusaktides tõlgitud ka kui tegevusrisk) käsitatakse sisemisi juhtimisvigu,
puuduseid siseprotseduurides või infosüsteemides, aga ka väliseid tegureid ja sündmusi, mis võivad
kaasa tuua teenuse kvaliteedi languse või tarbitava teenuse olulise vähenemise või selle lõpetamise.
Selleks, et Eesti Pank saaks hinnata, kas maksesüsteem on süsteemiriski seisukohalt oluline (ehk
süsteemselt oluline), peab süsteemi korraldaja esitama vajalikud andmed ja teabe. Lisaks süsteemi
tehnilistele näitajatele ja võimekusele toime tulla suurte mahtudega ja võimalike süsteemiriketega, on
hindamisel olulised ka korraldaja organisatsiooniline ülesehitus ja ärimudel, sh finantsnäitajad.
Rakendatavad sisemised protseduurid ja vahendid peavad tagama võimalike häiringutega toimetuleku,
mis paratamatult võivad mõjutada süsteemi toimimist. Samuti tuleb teavitada taotluse esitamise ajal
teada olevad süsteemis osalejad (lisanduvatest osalejatest tuleb samuti vastavalt teavitada). Süsteemi
reeglid peavad sisaldama vähemalt seaduses kindlaks määratud kohustuslikke elemente. Süsteemi
reeglite puhul on oluline, et ülekandekorralduse vastuvõtmise ja tagasivõetamatuse hetk on piisavalt
täpselt määratletud.
Eesti Pank teatab arveldussüsteemist pärast seda, kui on veendunud, et süsteemi usaldusväärne
toimimine on tagatud ja maksesüsteemi reeglid vastavad arveldussüsteemi reeglitele ettenähtud
nõuetele.
Siinkohal on oluline vahet teha, et süsteemi tunnustamist ja järelevaatamise alla võtmist ei saaks käsitada
kui selle süsteemi korraldajale arveldusteenuse osutamiseks vastava õiguse andmist. Maksesüsteemide
korraldajad on üldjuhul vabad tegutsema ja ELi õigus maksesüsteemi korraldamiseks eeltingimusi või
muid tegevuspiiranguid ei sea. Rangemate, näiteks tegevusloanõuete kehtestamine maksesüsteemi
korraldajale paneks maksesüsteemi korraldaja ebavõrdsesse olukorda ning annaks konkurentsieelise
neile, kelle tegevuse suhtes kohaldatakse soodsamat lepinguriigi regulatsiooni, mistõttu on käesoleva
seaduse loomisel loakohustuse sisseseadmisest loobutud.
Süsteemi reeglite heakskiitmise ja arveldussüsteemina tunnustamise eesmärk on hinnata, kas
maksesüsteemi saab käsitada süsteemselt olulise arveldussüsteemina. Sellise süsteemi kaudu toimuvate
ülekandekorraldustele ja antud tagatistele laieneb SFD kohane kaitse üksnes juhul, kui see on süsteemiks
määratud ehk hinnatud selle süsteemi toimise reegleid ja sellest süsteemist ka seaduses ettenähtud korras
teada antud Euroopa Väärtpaberiturijärelevalve Asutusele.
Arveldussüsteemist teatamine toimub üldjuhul korraldaja vastava avalduse alusel. Arveldussüsteemina
tunnustamine ei ole maksesüsteemi korraldajale kohustuslik ja see ei ole süsteemi korraldamisel
eeltingimuseks, v.a. väärtpaberiarveldussüsteemi korraldamine, millest oli juttu ka juba seletuskirjas
eespool. Siiski tuleb võimaldada teate tegemist ka olukorras, kus taotlust ei ole küll esitatud, kuid
37
arvestades arveldussüsteemi maksete mahtu, turuosa ja sellega kaasuvat mõju teistele finantsturu
taristutele, on Eesti Panga hinnangul sellisest maksesüsteemist teavitamine asjakohane. Sellega
tagatakse SFD artikli 2 punkti a teavitamine SFD kohasest arveldussüsteemist.
Arveldussüsteemi tunnustamise kohta sätestatut ei kohaldata süsteemile, mille korraldajana tegutseb
Eesti Pank ise. Eesti Panga halduses on TARGET2-Eesti maksesüsteem ja TARGET2-Securities
väärtpaberiarveldussüsteem. Eesti Panga järelevaatamise funktsioon laieneb tulenevalt SIPS määrusest
ka Eesti Panga hallatavatele arveldussüsteemidele.
Väärtpaberiarveldussüsteemide korraldamise ja registreerimise suhtes kehtestab CSDR rangemad
nõuded (korraldaja tegevusloanõue) ja seda põhjendatakse väärtpaberitehingute suurema läbipaistvuse
tagamisega. Kuna vastav regulatsioon on juba ELi otsekohalduvas määruses olemas, siis seaduse sätteid
arveldussüsteemi tunnustamisel väärtpaberiarveldussüsteemide suhtes ei kohaldata, samuti ei kohaldata
tunnustamist arveldussüsteemidele, mille korraldajaks on Eesti Pank.
§ 14. Arveldussüsteemist teatamine
Lõige 1. Eesti Pank esitab pärast maksesüsteemi arveldussüsteemina tunnustamist SFD kohaselt nõutud
teate Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutusele. Eelnimetatud teate esitab Eesti Pank ka
arveldussüsteemi kohta, mille korraldajana ta tegutseb, kuid sellise süsteemi suhtes tunnustamise
protseduuri ei kohaldata.
Lõige 2. Väärtpaberiarveldussüsteemide suhtes samasugust tunnustamise protseduuri ei kohaldata.
Väärtpaberiarveldussüsteem on käsitatav arveldussüsteemina ilma, et seda oleks vaja eraldi tunnustada.
Väärtpaberisüsteemi korraldaja tegevusloa väljastab Finantsinspektsioon, kes peab nimekirja
väärtpaberiarveldussüsteemide kohta, millele kohaldatakse Eesti õigust, ning esitab iga nimekirja
kantud arveldussüsteemi kohta ka SFD kohaselt nõutud teate.
Lõige 3. Arveldussüsteemi tunnustamine ei ole tähtajaline. Tähtajaks tunnustamine ja teavitamine ei
oleks kooskõlas süsteemi toimimise põhimõtetega ega toetaks usaldusväärse ja toimiva
maksekeskkonna põhimõtteid. Kui Eesti Pank arveldussüsteemi järelevaatamise käigus tuvastab, et
arveldussüsteem ei vasta arveldussüsteemi tunnustele ja tingimustele, teavitab ta sellest Euroopa
Väärtpaberiturujärelevalve Asutust.
2. jagu. Nõuded arveldussüsteemi reeglitele ja süsteemi korraldaja kohustused
§ 15. Süsteemi reeglid
Arveldussüsteemi korraldaja tegevus arveldussüsteemi korraldamisel baseerub võlaõiguslikul
kokkuleppel – süsteemi reeglitel. Süsteemi korraldaja vastutab selle süsteemi käitamise eest. Süsteemi
suhtes ettenähtud ja osalejate vahel kokku lepitud reeglistik on aluseks süsteemi toimimisele. Siiski, ei
ole süsteemi reeglid ainsad kriteeriumid otsustamaks, kas maksesüsteem kvalifitseerub
arveldussüsteemiks. Hinnangu andmine süsteemi reeglite ja arveldussüsteemina tunnustamine eeldab
kompleksset lähenemist: lisaks süsteemi reeglitele, peab süsteemi korraldaja ette nägema ka
organisatsioonisisesed meetmed tagamaks valmisoleku ja võimekuse reageerida erinevate häiringute
korral, sh tagada tehniline võimekus ja toimetulek seoses mõne osaleja kohustuste mittekohase
täitmisega.
Süsteemi korraldajad taotlevad maksesüsteemi tunnustamist arveldussüsteemina ja arveldussüsteemist
teatamist Eesti Pangalt, tehes viimasega selleks igakülgselt koostööd, seda nii taotlemisel kui ka hiljem,
arveldussüsteemi järelevaatamise käigus. See on vajalik selleks, et veenduda arveldussüsteemi
vastavuses ettenähtud tingimustele, mille alusel saab maksesüsteemi jätkuvalt käsitada süsteemselt
38
olulisena. Kui arveldussüsteemi ei saaks Eesti Panga hinnangul käsitada arveldussüsteemina, teavitab
Eesti Pank sellest Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutust.
Arveldussüsteemi korraldaja peab kehtestama selged ja terviklikud eeskirjad ja korrad, mis tehakse
osalejatele kättesaadavaks ning asjakohased eeskirjad ka avalikustatakse. Süsteemi reeglites
kirjeldatakse arveldusteenuseid, mida süsteemi kaudu pakutakse. See on oluline ka selleks, et hinnata
süsteemi mõju turu vajadustele vastavalt.
Muu hulgas tuleb ette näha osalejaks saamise tingimused. Süsteemi korraldaja võib süsteemi reeglitega
ettenähtud korras võimaldada süsteemile juurdepääsu ka läbi kaudse osaluse. Süsteemi reeglid peaksid
tagama, et süsteemi korraldajal oleks ka kaudsetest osalejatest ülevaade. See on süsteemi korraldajale
vajalik, et tuvastada ja juhtida kõiki osalemisega kaasnevaid riske süsteemile. Ka Euroopa Keskpanga
määruse, süsteemselt oluliste maksesüsteemide järelevaatamise kohta, (SIPS määrus) preambula lõike
11 kohaselt peaksid süsteemis osalemise tingimused võimaldama edendada maksesüsteemide ja
makseturgude ohutust ja tõhusust, olemata seejuures ebaproportsionaalselt piirav teenuse osutamise
vabaduse suhtes. Osalemise tingimused peaksid teenima avatud juurdepääsu põhimõtet ning eeldused
süsteemiga liitumisel peavad olema objektiivsed, riskipõhised ja avalikud.
Süsteemi korraldaja peab kehtestama korra, milles käsitatakse osalejate osalemise õigusi süsteemis, sh
nende õiguste peatamist, kui süsteemis osaleja ei vasta osalemise tingimustele. Samuti peab süsteemi
korraldajal olema kehtestatud reeglid osalejate lepingu rikkumise puhuks, mis hõlmab ka osaleja
kohustuste täitmata jätmist, sh tema maksejõuetuse tõttu. Sellisel juhul tuleb süsteemi korraldajal
kehtestada ka meetmed, mida rakendatakse kohustuste täitmise rikkumise negatiivsete mõjude
leevendamiseks ja süsteemi korraldaja tegevuse jätkamiseks.
Süsteemi reeglites tuleb ette näha vastav arvelduste kord, näiteks, mis aja jooksul peavad arveldused
toimuma, millal peavad olema rahalised vahendid üle kantud ja millisest hetkest loetakse arveldused
lõplikuks ehk tagasivõetamatuks. Arveldustehniline võimekus, sh teabevahetus peab vastama
rahvusvaheliselt aktsepteeritud ja tunnustatud standarditele, et arveldamine oleks tõhus ja tõrgeteta.
SFD artikli 3 lõike 3 järgi määratletakse maksejuhise süsteemi sisestamise hetk selle süsteemi
eeskirjades. Kui süsteemi reguleerivates siseriiklikes õigusaktides on sisestamishetke käsitlevaid
tingimusi, peavad kõnealuse süsteemi eeskirjad olema selliste tingimustega kooskõlas. Koostalitletavate
süsteemide puhul määrab iga süsteem oma reeglites kindlaks maksejuhise sisestamise aja ja
tagasivõetamatuks muutumise aja (SFD artikkel 5), et tagada kõikide koostalitletavate süsteemide
reeglites vastava hetke määratlemine ühetaoliselt.
Süsteemi reeglitest peab välja tulema, millist vara aktsepteerib süsteemi korraldaja tagatisena, kuidas
toimub tagatise väärtuse hindamine ja selle realiseerimine.
§ 16. Süsteemi korraldaja kohustused
Lõige 1. Arveldussüsteemi kaudu arveldusteenuste osutamine ja teenuste toimepidevuse tagamine
eeldab tegevusega kaasnevate õiguslike, tehniliste ja sisemiste meetmete rakendamist süsteemi
korraldaja poolt. Arveldussüsteemina tunnustamise eelduseks on kõigi eelnimetatud põhimõtete
rakendamine kogumis. Nagu iga ettevõtmisega, kaasnevad ka arveldussüsteemi korraldamisega mitmed
süsteemi korraldamisele iseloomulikud riskid, sh riskid, mis võivad negatiivselt mõjuda finantsturu
stabiilsust ning süsteemi toimimist turvaliselt ja efektiivselt.
Arveldussüsteemina tunnustamine (ja hiljem arveldussüsteemi järelevaatamine) hõlmab nii süsteemi
reeglite kui korraldaja sisemiste eeskirjade hindamist. Viimased peaksid tagama süsteemi korraldaja
toimimise usaldusväärse organisatsioonina. Sisemiste protseduuridele antakse hinnang vastavalt sellele,
kuidas need tagavad korraldaja tegevusega kaasuvate riskide tuvastamist ja kas korraldaja on loonud
39
võimalused selleks, et võimalike riskidega oma tegevuses ka arvestada. Käesoleva eelnõuga nähakse
ette, et süsteemi korraldaja peab rakendama õiguslikke, tehnilisi ja organisatsioonilisi meetmeid
kooskõlas käesoleva seadusega ja selle alusel antud õigusaktidega, Euroopa Liidu õigusaktidega ja
arveldussüsteemide korraldamise rahvusvaheliste tavadega, ikka selleks, et arveldussüsteemi töökindlus
ja usaldusväärne toimimine oleks tagatud piisaval tasemel.
Lõiked 2 ja 3. Arveldussüsteemi korraldamisega kaasneva õigus-, tehnilise ja organisatsioonilise riski
maandamiseks peab süsteemi korraldajal olema terviklik riskijuhtimise raamistik. See on vajalik ka SFD
põhimõtete järgmiseks – arveldussüsteemi korraldamisel kasutatavad vahendid ja protsessid peavad
tagama ülekandekorralduste täitmise vastavalt süsteemi reeglitele. Lõikega 2 nähakse ette süsteemi
korraldajale kohustus kehtestada arveldussüsteemi toimimist reguleerivad sise-eeskirjad ja muud
asjakohased protseduurid osalejast või süsteemi korraldajast tulenevate majanduslike, tehniliste ja
õigusriskide maandamiseks. Sellised sise-eeskirjad ja protseduurid peavad olema selged ja läbipaistvad
ning hõlmama vähemalt süsteemi korraldaja juhtimist ja kontrollsüsteemi riskide tuvastamiseks ja
nendega toimetulemiseks ning arveldussüsteemi töös hoidmise tagamiseks. Süsteemi korraldaja peab
ette nägema sisemised korrad erinevate häiringute kaardistamiseks ja tegevused võimalike negatiivsete
tagajärgedega toimetulekuks. Süsteemi korraldaja peab suutma ka kontrollida rakendatavate meetmete
tõhusust ning neid vajadusel muutma ja uuendama.
Lõikega 4 sedastatakse süsteemi korraldaja tegevused, mis peavad tagama arveldusteenuste toimimise
kooskõlas käesoleva seadusega sedastatud süsteemselt olulises arveldussüsteemis arveldamise
põhimõtetega. Süsteemi korraldaja tagab, et süsteemi tehnilistele näitajatele suudetakse hallata ja toime
tulla suurte mahtudega nii tava kui nn stressiolukorras, suudetaks adekvaatselt tuvastada konkreetse
süsteemi riske ja kehtestada nendega toimetulekuks piisaval määral meetmeid. Viimane ei tähenda
riskide tuvastamise ja maandamise meetmete kajastamist üksnes nö paberil, vaid ka tegelikku
võimekust, sh vahendite olemasolu nende rakendamiseks. Riskide võtmise ja maandamise eest vastutab
süsteemi korraldaja, järelevaatajana võib Eesti Pank anda soovitusi ja juhtida tähelepanu puudustele
süsteemi reeglites või arveldusteenuste toimimises.
Süsteemi eeskirjad peaksid toetama süsteemi tehnilist ja funktsionaalset ülesehitust ja üldist arveldamise
korda. Arveldustegevusega kaasneva krediidiriski seisukohast on oluline, et süsteemi korraldaja peab
arvestust ülekandekorraldustest tekkinud nõuete ja kohustuste üle, teostab ja tagab nende
tasaarvestamist ning moodustab süsteemi toimimisega seotud riskide maandamiseks vajalikke
tagatisvahendite fonde, samuti rakendab riskide maandamise muid meetmeid. Süsteemi korraldajal peab
olema võimalik seega igal ajal riske hinnata. See tähendab seda, et ta peab omama pidevat ülevaadet
rahavoogudest, et tagada piisavate likviidsete vahendite olemasolu. Millist vara võib süsteemi korraldaja
tagatisena aktsepteerida, sellest oli pikemalt juttu juba eespool, tagatise mõiste juures. Vastav metoodika
tagatisena aktsepteeritava vara hindamiseks, näeb ette süsteemi korraldaja. Tagatisvarade puhul on
oluline, et need oleksid kergesti kättesaadavad ja rahaks vahetatavad. Raha kättesaadavus tuleb tagada
ajaperioodil, mil toimub ülekannete arveldamine so arvelduspäeva jooksul. Tagatisvahendite kiire
realiseeritavus tuleb tagada ka olukorras, kus tagatisvahendite kasutamine tõusetub seoses osaleja
kohustuse täitmata jätmisega. Korraldaja peab omama likviidset vara, et täita ülekandekorraldusi, sh
juhul, kui mõni süsteemis osaleja rikub oma kohustusi. Süsteemi toimepidevus tuleb tagada nii mõne
osaleja tegevuse või tegevusetuse korral kui muu süsteemi tõrke korral. Arvestuse pidamine
ülekandekorralduste täitmise ja tagamisega seotud tegevuse üle on süsteemi puhul elementaarne, et
tagada süsteemi toimimine eesmärgipäraselt ja vältida süsteemseid riske.
Lõige 5. Süsteemi korraldaja peab Eesti Pangale teatama süsteemi reeglite muutmisest ja muudatustest
osalejatega sõlmitud lepingutingimustes, samuti andma teada enda osalemisest välisriigi õiguse alusel
toimivas süsteemis. Süsteemi korraldaja peab Eesti Panka teavitama kavatsusest süsteemi töö peatada
või lõpetada.
40
Kuivõrd Eesti Panga järelevaatamise ülesanne on järjepidev, tuleb ka jooksvalt teavitada muudatustest
seoses süsteemis osalemisega (teavitada osalejatest), samuti muudatustest süsteemi reeglites. SFD artikli
10 kohaselt süsteemi korraldaja teatab süsteemis osalejad, sealhulgas kaudsed osalejad ning kõik
osalemisega seotud muudatused sellele lepinguriigile, kelle õigust süsteemi korraldamise suhtes
kohaldatakse.
Teave on vajalik nii järelevaatamise ülesande täitmisel, nt arveldussüsteemi riskide juhtimise
hindamisel, arveldussüsteemi tunnustamise protseduuris üldisemalt (arveldussüsteemina tunnustamise
taotlusele lisatud teave ja dokumendid) ja §-s 13 alusel taotletud teavituste tegemiseks.
3. jagu. Juurdepääs makse- ja arveldussüsteemile ning arveldusteenustele
§ 17. Juurdepääs makse- ja arveldussüsteemile ning arveldusteenustele
Lõikes 1 sätestatakse SFD artikli 10 lõike 1 viimases tekstilõigus ette nähtud asutuse kohustus anda iga
õigustatud huvi omavale isikule tema nõudmisel teavet nende süsteemide kohta, milles asutus osaleb, ja
nende süsteemide toimimise ja põhireeglite kohta.
Lõiked 2–6. Juurdepääsu tingimused ja põhimõtted maksesüsteemidele on sätestatud võlaõigusseaduse
§-s 710, millega võeti riigisisesesse õigusesse üle makseteenuste teine direktiiv. Makseteenuste teise
direktiivi (PSD2) üheks eesmärgiks oli tugevdada tegevusloa saanud makseasutuste ja krediidiasutuste
võrdse kohtlemise põhimõtet, et kõik siseturul konkureerivad makseteenuse pakkujad saaksid võrdsetel
tingimustel kasutada nende maksesüsteemide tehnilise infrastruktuuri teenuseid. See PSD2 põhimõte ei
prevaleeri liikmesriikide õiguse üle piirata juurdepääsu süsteemselt olulistele maksesüsteemidele
kooskõlas SFD-ga ega Euroopa Keskpanga ja Euroopa Keskpankade Süsteemi pädevuse üle
maksesüsteemidele juurdepääsu valdkonnas.61 Seetõttu nähakse lõikes 6 ette, et lõikes 2–4 nimetatud
juurdepääsu põhimõtted ei kohaldu arveldussüsteemile. Siiski, süsteemi liige, võimaldades
makseteenuse pakkujale, kes ei ole süsteemi liige, suunata maksejuhiseid läbi arveldussüsteemi, peab
kooskõlas proportsionaalsuse, võrdse kohtlemise ja mittediskrimineerimise põhimõttega seda
võimaldama ka teistele makseteenuse pakkujatele. Need põhimõtted on sätestatud ka võlaõigusseaduse
§-s 710, mis tuuakse käesolevasse seadusesse üle. Erinevalt VÕS § 710 lõike 2 sõnastusest, mis viitab
tegevus- või operatsiooniriskile, jäetakse § 17 lõikes 3 välja viide tegevusriskidele, kuivõrd tegevusega
kaasnevad riskid on juba hõlmatud operatsiooniriskiga.
PSD2 preambulas selgitatakse muu hulgas, et PSD2 tagab makseteenuse pakkujate vahel ausa
konkurentsi, ja näeb ette, et kui SFD tingimuste alusel määratud maksesüsteemis osaleja osutab sellise
süsteemiga seotud teenuseid tegevusloa saanud või registrisse kantud makseteenuse pakkujale, peaks ta
ka andma tegevusloa saanud või registrisse kantud mis tahes makseteenuse pakkujale sellistele
teenustele taotluse korral juurdepääsu objektiivsel, proportsionaalsel ja mittediskrimineerival viisil.
Makseteenuse pakkujaid, kellele on juurdepääs antud, ei tuleks siiski käsitada osalejatena SFD
tähenduses ja seega ei tohiks nad saada kõnealuse direktiiviga antavat kaitset. Seega, on taoline
mittediskrimineeriv juurdepääsu piiramise põhimõte kohaldatav ka SFD kohaste ehk süsteemselt
oluliste maksesüsteemide puhul.
Vaatamata sellele, PSD2-s ei leia sõnaselgelt kinnitust selle kohta, kas juurdepääs arveldussüsteemile
läbi mõne süsteemi liikme on käsitatav kaudse osalusena SFD artikli 2 punkti g tähenduses. Ilmselt tuleb
see küsimus lahendada iga üksikjuhtumi põhiselt, sest maksejuhiseid saab suunata läbi süsteemi ka muu
lepingulise suhte kaudu, sh panga ja makseasutuse vahel sõlmitud makseteenuse lepingu raames, kui
makseasutuse või e-raha asutuse juurdepääs arveldussüsteemile (osalus süsteemis) ei ole süsteemiriski
tõttu õigustatud või esindussuhte raames. Lisaks tuleb arvestada, et süsteemis osalemise ja
arveldusteenuste vahendamise tingimused paneb paika süsteemi korraldaja.
61
PSD2 preambula lõige 50 jj.
41
Juurdepääsu süsteemidele võib piirata, nt finantsstabiilsuse riskide tõttu, kuid juurdepääsu andmisest
keeldumist peab alati taotlejale põhjendama.
Käesoleva eelnõu koostamise ajal on Euroopa Komisjon alustanud SFD muutmist vajavate sätete
väljaselgitamisega. Muu hulgas kaalutakse muudatuste tegemist, mis võimaldab arveldussüsteemides
osaleda lisaks krediidiasutustele ka teistel makseteenuse pakkujatel (makseasutused ja e-raha asutused).
Kuivõrd arutelud on algusjärgus ja konkreetse direktiivi muudatusettepanekuga ei ole Euroopa
Komisjon välja tulnud, ei peatuta sellel pikemalt käesoleva eelnõu raames, kuid teatud tingimuste
täitmisel on sellise otsejuurdepääsu andmine põhjendatud ja tervitatav.
Võlaõigusseaduse sätted (§ 710), milles käsitletakse juurdepääsu maksesüsteemidele ja selle piiramise
võimalusi, tunnistatakse käesoleva eelnõuga kehtetuks, kuivõrd need dubleerivad käesolevas
paragrahvis sätestatut.
3. peatükk. Arvelduste lõplikkus, tagatiste kaitse ja maksejõuetusmenetlusest teavitamine
§ 18. Ülekandekorralduse arveldussüsteemi vastuvõtmine ja tagasivõetamatuks muutumine ning
selle õiguslik tagajärg
Antud paragrahvis sedastatakse SFD artikli 3 lõikes 3 ja 4 ning artiklis 5 sätestatu. Eelnimetatud sätted
näevad ette, et ülekandekorralduse süsteemi sisestamise aeg määratakse selle süsteemi eeskirjades. Kui
süsteemi reguleerivates siseriiklikes õigusaktides on sisestamishetke käsitlevaid tingimusi, peavad
kõnealuse süsteemi eeskirjas olema selliste tingimustega kooskõlas. Alates kõnealuse süsteemi
eeskirjades määratletud hetkest ei või süsteemis osaleja ega kolmas isik maksejuhist tühistada.
Arvelduse lõplikkuse hetke määrab iga süsteemi korraldaja süsteemi eeskirjades. Selleks võib olla hetk,
mil ülekandekorraldus loetakse nõuetekohaselt süsteemi vastuvõetuks, samuti hetk, kui tasaarvestus on
lõpule viidud (vastavad netopositsioonid on leitud ja arveldatud) või mõni muu toimingu tegemise aeg.
Nagu juba korduvalt rõhutatud, on lõplikkuse hetke fikseerimine eriti oluline just süstemis osaleja
maksejõuetusega seoses.
Arvelduste lõplikkus on SFD olulisimaid põhimõtteid, mis välistab teatud ajahetkest tehingute
tagasipööramise või muutmise. Kõik toimingud, mis sel eesmärgil tehakse pärast nimetatud ajahetke,
loetakse tühiseks (sellised toimingud ei ole õiguslikult siduvad). Käesoleva seadusega ei seata
ülekandekorralduste süsteemi sisestamise hetke suhtes täiendavaid tingimusi kui üksnes see, et süsteemi
reeglites tuleb vastav süsteemi sisestamise hetk määratleda. Ülekandekorralduse süsteemi vastuvõtmise
ja tagasivõetamatuks muutumine peaks olema määratud piisavalt täpselt ja üheselt arusaadavalt.
Ka süsteemiühenduses osalevate arveldussüsteemide reeglites peab olema eelnimetatud aeg võimalikult
täpselt ja ühetaoliselt määratletav. Süsteemiühenduste puhul (SFD-s vastavalt kui koostalitlevad
süsteemid) tuleb korraldajatel omavahel kokku leppida ülekandekorralduste süsteemiülene täitmine, sh
vastav hetk määratleda nii, et see oleks koostoimivate süsteemi reeglitega kooskõlas. Ühegi
süsteemiühenduse süsteemi reeglid ei tohi mõjutada mõne teise süsteemiühenduse süsteemi reegleid
ülekandekorralduse sisestamise aja kohta, välja arvatud juhul, kui kõik süsteemi korraldajad on kokku
leppinud teisiti.
§ 19. Ülekandekorralduste täitmine süsteemis või süsteemiühenduses osaleja
maksejõuetusmenetluse algatamise korral ja teavitamiskohustus
Lõige 1. Kui süsteemis osaleja või süsteemiühenduses osaleja suhtes algatatakse maksejõuetusmenetlus,
peatab süsteemi korraldaja või süsteemiühenduse korraldaja viivitamata eelnimetatud osaleja
42
ülekandekorralduste vastuvõtmise vastavalt arveldussüsteemi või süsteemiühenduse reeglites sätestatud
korrale.
Süsteemi või süsteemiühenduse korraldaja määratleb süsteemi reeglites kindlaks meetmed, mis peaksid
tagama, et süsteemis osalejad täidavad oma kohustusi nõuetekohaselt, nt leppetrahvid. Süsteemis
osalejate viivitus kohustuste täitmisel võib olla ajutise iseloomuga, kuid kui mõni süsteemis osalejad ei
suuda täita korduvalt või pidevalt oma kohustusi, võib süsteemi korraldaja selle liikme osaluse ka
peatada.
Lõige 2. Ülekandekorraldused ja tasaarvestused on õiguslikult täitmisele pööratavad ja kolmandatele
isikutele õiguslikult siduvad ka siis, kui süsteemis osaleja suhtes on algatatud maksejõuetusmenetlus,
tingimusel, et ülekandekorraldused on arveldussüsteemi reeglite kohaselt vastu võetud enne
maksejõuetusmenetluse algatamist. Seda põhimõtet kohaldatakse samuti maksejõuetusmenetluse
algatamisel süsteemiühenduses osaleja suhtes ja süsteemiühenduse korraldaja suhtes, kes ei ole
süsteemis osaleja.
Lõigetega 2 ja 4 kehtestatakse põhimõte, et ka maksejõuetusmenetluse (sh finantskriisi ennetamise ja
lahendamise seaduses sätestatud kriisilahendusmeetme või -õiguse rakendamine või moratooriumi
kehtestamine) ei peata arveldussüsteemi reeglite kohaselt antud ülekandekorralduse täitmist. Kui
süsteemis osaleja kohustuste rikkumine ei ole ajutine ja ta on sattunud makseraskustesse, tuleb tagada,
et enne maksejõuetusmenetluse algatamist vastuvõetud ülekandekorraldused täidetakse vastavalt
süsteemi reeglitele. See põhimõte kehtib ka maksejõuetusmenetlusega samal arvelduspäeval täidetud
ülekandekorralduste suhtes, kui süsteemi korraldaja ei teadnud ega pidanudki teadma
maksejõuetusmenetluse algatamisest.
Arvelduste lõplikkust väärtpaberiarveldussüsteemides reguleerib mõnevõrra ka CSDR artikkel 39, mis
kohustab keskdepositooriume tagama, et korraldatav väärtpaberiarveldussüsteem pakuks liikmetele
piisavat kaitset. CSDR viitab keskdepositooriumi kohustuse puhul samuti SFD artiklitele 3 ja 5, mis
kohustab reeglites kindlaks määrama ülekandekorralduse süsteemi sisestamise ja tagasivõetamatuks
muutmise aega. Arvelduste ehk väärtpaberiülekannete ja raha ülekannete lõplikkus peab olema samuti
saavutatav arvelduspäeva lõpuks. Keskdepositoorium avalikustab lõplikkust reguleerivad eeskirjad.
CSDR näeb ette, et keskdepositooriumil peab olema korraldatava väärtpaberiarveldussüsteemi jaoks
eeskirjades selged reeglid juhuks, kui mõni süsteemi liige ei täida oma kohustusi ning korraldajal olema
võimekus selliste olukordadega toime tulla (likviidsusriski maandamine), sealhulgas maksejõuetusest
tuleneva likviidsusriski korral. Kokkulepped korraldaja ja süsteemi liikmete vahel peavad võimaldama
õigeaegselt realiseerida maksejõuetu liikme antud tagatise.
Lõiked 3 ja 5. Arvelduse tulemusel üleantud vara, samuti tagatisfondi tasutu ei kuulu pankrotivara hulka
ja vara ei ole tagasivõidetav. Vara välistamine pankrotipesast tuleneb arvelduste lõplikkuse ja tagatise
valdaja õiguste kaitse põhimõtetest. SFD kaitse maksejõuetuse mõjude eest aitab ära hoida süsteemse
riski (doomino efekt) realiseerumist ja põhimõtete mitte kohaldamine arveldussüsteemidele võib viia
suurema finantskriisini.
Kõik kokkulepped süsteemis osalemiseks antud tagatiste kohta täidetakse tavapäraselt, sh tuleb tagada
nende realiseeritavus vastavalt kokkuleppele (vaata selgitusi ka tagatiste kaitse kohta). Siin peaksid kõik
lepinguriigid oma õiguses ette nägema seda eesmärki tagavad meetmed ehk SFD põhimõtted peavad
olema üle võetud riigisiseses õiguses, et vältida negatiivseid tagajärgi rahaturu toimimisele ja
finantssüsteemile laiemalt, mida maksejõuetuse tavapäraselt kaasa toob. Maksejõuetuse korral
kohaldatakse arveldussüsteemis osalemisest tulenevatele õigustele ja kohustustele süsteemile
kohalduvat maksejõuetust reguleerivat õigust.
43
Lõiked 6 ja 7 vastavad sisult VPTS § 224 lõikele 2 ja § 228 lõikele 4 ning mille eesmärk on sedastada
SFD artikli 3 lõikes 2 ja artiklis 7 toodud põhimõtteid. SFD kohaselt ükski õigusnorm, eeskiri ega tava,
mis käsitleb enne maksejõuetusmenetluse algatamist sõlmitud lepinguid või tehtud tehinguid, ei
põhjusta tasaarvestuse tühistamist. SFD näeb ette, et maksejõuetusmenetluses ei ole tagasiulatuvat jõudu
osalejate õigustele ja kohustustele, mis tulenevad arveldussüsteemis või koostalitlevas süsteemis
osalemisest ning mis on tekkinud enne sellise menetluse algatamist. Seetõttu nähakse ette ka käesolevas
seaduses, et üekandekorralduse tagasivõitmine pankrotimenetluses ei too kaasa arveldussüsteemi
reeglite kohaselt tehtud (mitmepoolse) tasaarvestuse kehtetust ning et süsteemis osaleja või
süsteemiühenduse osaleja pankroti korral ei kuulu tema poolt arveldussüsteemi või süsteemiühenduse
reeglite kohaselt arveldussüsteemi või süsteemiühenduse tagatisfondi tasutu tema pankrotivara hulka
summas, mis on vajalik enne pankrotimenetluse algatamist süsteemis osaleja või süsteemiühenduses
osaleja vastuvõetud ülekandekorralduste täitmiseks.
Lõige 8. Lepinguriik peab tagama, et osaleja maksejõuetusmenetlusest teavitatakse õigeaegselt kõiki
teisi lepinguriike ja Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutust. Teavitamiskohustuse täitmine (SFD
artikkel 6 lõige 3) on oluline, et õigeaegselt peatada süsteemis osaleja maksejõuetusmenetluse
algatamise tõttu tema osalemine süsteemides (lõpetada pärast maksejõuetusmenetluse algatamist uute
ülekandekorralduste vastuvõtmine) ja täita selle osaleja suhtes kõik kohustused (lõpetada pooleliolevad
arveldused, mis on süsteemi sisestatud samal arvelduspäeval ja teostada kõik tasaarvestused). Seega on
õigeaegne teavitamine oluline, et ei tekiks uusi ega jääks üles kohustusi, mille täitmist võidakse hiljem
vaidlustada.
Käesoleva seaduse tähenduses on maksejõuetusmenetlus pankrotimenetlus, finantskriisi ennetamise ja
lahendamise seaduses sätestatud kriisilahendusmenetlus, saneerimismenetlus, krediidiasutuse suhtes
kehtestatud moratoorium või välisriigi õigusaktides sätestatud mis tahes meetmed, mis võetakse
süsteemis osaleja suhtes või arveldussüsteemile või süsteemi osalejale tagatise andnud isiku suhtes
seoses tema tegevuse reorganiseerimisega või lõpetamisega, kui selliste meetmetega kaasneb makse-
või ülekandekohustuste täitmise peatamine või piiramine.
PankrS § 18 (pankrotiavalduse tagamise abinõud) lõige 5 näeb ette, et pankrotiavalduse tagamise
abinõude rakendamine ei mõjuta niisuguse käsutustehingu kehtivust, mis on tehtud asjaõigusseaduse §-
s 3141 nimetatud finantstagatise kokkuleppest tuleneva õiguse teostamiseks või kohustuse täitmiseks,
samuti krediidiasutuste seaduse § 87 lõikes 2 nimetatud maksesüsteemi vahendusel ning väärtpaberituru
seaduse § 213 lõikes 1 ja § 2131 lõikes 1 nimetatud väärtpaberiarveldussüsteemi või süsteemiühenduse
vahendusel teostatavaid tasaarvestusi.
Tagasivõitmisel tunnistab kohus kehtetuks võlausaldaja tehingu või toimingu, mis on tehtud enne
pankroti väljakuulutamist ja mis kahjustab võlausaldajate huve. Eeldatakse, et tehing või toiming on
võlausaldajaid kahjustav, kui see on tehtud ajavahemikul ajutise halduri nimetamisest pankroti
väljakuulutamiseni.
PankrS § 109 (tagasivõitmise mõiste) lõikes 2 on sätestatud erisus võlausaldajaid kahjustava tehingu
tegemise eeldusest ja sellise tehingu tagasivõitmiseks. Sätte kohaselt tagasivõitmist ei teostata ja
võlausaldajate huvide kahjustamise eelduse sätet ei kohaldata asjaõigusseaduse §-s 3141 sätestatud
finantstagatise seadmisele ega finantstagatise eseme käsutamisele, samuti krediidiasutuste seaduse § 87
lõikes 2 nimetatud maksesüsteemi vahendusel ning väärtpaberituru seaduse § 213 lõikes 1 ja §
2131 lõikes 1 nimetatud väärtpaberiarveldussüsteemi või süsteemiühenduse vahendusel teostatavatele
tasaarvestustele.
PankrS § 114 (tagatise andmise tagasivõitmine) lõige 4 näeb ette, et asjaõigusseaduse §-s 3141 sätestatud
finantstagatise kokkuleppest tulenevate õiguste teostamiseks või kohustuste täitmiseks tehtud tehingut
ja pankrotiseaduse § 48 lõikes 1 nimetatud tuletistehingu tagamiseks seatud tagatist ei saa tagasi võita.
44
Krediidiasutuse moratooriumi kehtestab Finantsinspektsioon. Sellisel juhul määrab inspektsioon ka
moratooriumi tähtaja, ulatuse, tingimused ning moratooriumihalduri. Finantsinspektsioon saadab
moratooriumi kohta viivitamata teate vastava kande tegemiseks äriregistrile ja sellesarnastele teada
olevatele registritele lepinguriikides, kus on asutatud selle krediidiasutuse filiaalid, lisades teabe
moratooriumihalduri kohta. Finantsinspektsioon avaldab viivitamata teate moratooriumi kehtestamisest
vähemalt kahes üleriigilise levikuga päevalehes.
Moratooriumihaldur peab kahe päeva jooksul pärast määramist paigutama krediidiasutuse asukohta,
igasse filiaali ja esindusse teate moratooriumihalduri määramise kohta ning avaldama vastava sisuga
teate vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes ja krediidiasutuse asukoha ning filiaali asukoha
kohalikus ajalehes. Teavitamise kohustust peab täitma nelja nädala jooksul kord
nädalas. Moratooriumihaldur peab teavitama ka korrespondentpanku ja väärtpaberite
keskdepositooriumi, samuti teada olevaid sellesarnaste registrite pidajaid lepinguriikides, kus on
asutatud Eesti krediidiasutuse filiaalid.
Moratooriumi eesmärgiks on kindlaks teha, kas krediidiasutus suudab oma makseraskused seljatada ja
tegevusega jätkata. Moratooriumi ajal, mis võib kesta kuni kuus kuud, tuleb kindlaks teha
krediidiasutuse finantsseisund ning üldjuhul enne moratooriumi kehtestamist tekkinud krediidiasutuse
varalisi kohustusi ei täideta. Seda põhimõtet ei kohaldata süsteemis vastu võetud ülekandekorralduste
täitmise ning süsteemis või süsteemiühenduse vahendusel toimuva tasaarvestuse, samuti finantstagatiste
kokkulepete suhtes.
Lõikes 9 nähakse ette maksjõuetusmenetlusest teavitamise kord. SFD artikkel 6 näeb teavitamise
kohustuse ette sellele lepinguriigile, kelle asjaomane kohtuorgan või haldusasutus on vastava otsuse
teinud. Riigisiseselt tuleb tagada, et otsusest teavitatakse ka pädevat asjakohast asutust (Eestis vastavalt
Eesti Panka). Eesti Pank teatab viivitamata Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogule, Euroopa
Väärtpaberiturujärelevalve Asutusele, süsteemi korraldajale ja teistele lepinguriigi pädevatele asutustele
süsteemis osaleja või süsteemiühenduses osaleja maksejõuetusmenetlusest, kui osaleja peakontor asub
Eestis. Kui teave osaleja maksejõuetusmenetluse kohta edastatakse Eesti Pangale selle lepinguriigi
pädeva asutuse poolt, kus asub selle osaleja peakontor, teavitab Eesti Pank asjaomast süsteemi
korraldajat maksejõuetusmenetlusest selle osaleja suhtes.
Lõikes 10 täpsustatakse pädev asutus, kes on volitatud saama või kohustatud edastama käesolevas
seaduses või muus õigusaktis sätestatud teavet osaleja või süsteemi korraldaja maksejõuetusmenetluse
kohta. Pädeva asutusena käsitatakse eelnõus samuti isikut või asutust, kes on pädev teostama makse-
või arveldussüsteemi järelevaatamist.
Lõike 11 kohaselt maksejõuetu isik või ajutine haldur, pankrotihaldur või moratooriumihaldur esitab
pärast maksejõuetusmenetluse algatamist taotluse oma ülekandekorralduste ja nende täitmiseks antud
tagatiste suhtes käesoleva seaduse § 19 lõigetes 2–7 ja §-s 22 sätestatu kohaldamiseks, kui sellele
maksesüsteemile kohalduvad nõuded on olulises osas võrdväärsed Euroopa Parlamendi ja nõukogu
direktiivi 98/26/EÜ nõuetega. Niinimetatud võrdväärse kolmanda riigi maksesüsteemis osalemisel,
kohaldatakse Eestis asutatud isiku maksejõuetuse korral selles süsteemis osalemisega antud tagatiste,
ülekandekorralduste täitmisele ja tasaarvestustele ka käesoleva seaduse vastavaid sätteid. Selline
võimalus tuleneb SFD preambulapunktist 7. ELis puudub regulatsioon nn võrdväärsete kolmandate
riikide süsteemide hindamise protseduuri kohta või SFD-s ettenähtud sarnane tunnustamise ja
teavitamise protseduur (SFD ülevaatamise raames loodetakse see lahendada), niisiis sõltub seaduse
sätete kohaldamine eelkõige konkreetsest kolmanda riigi süsteemist. Seaduses sätestatud tagatiste kaitse
laieneb, st sätteid kohaldatakse eeldusel ja üksnes juhul, kui süsteem vastab olulises osas SFD nõuetele
ja seda saaks käsitada võrdväärse arveldussüsteemina.
45
§ 20. Ülekandekorralduste täitmine süsteemi ja süsteemiühenduse korraldaja
maksejõuetusmenetluse algatamise korral ja teavitamiskohustus
Lõiked 1–3. SFD kohaselt on arveldussüsteemi kaudu tehtud ülekandekorraldused ja tasaarvestused
õiguslikult täitmisele pööratavad ja siduvad kolmandate isikutele ka juhul, kui osaleja suhtes algatatakse
maksejõuetusmenetlus. Käesoleva seaduse tähenduses võib süsteemis osaleja olla muu hulgas süsteemi
korraldaja. SFD artikli 3 lõike 1 kohaselt on ülekandekorraldused ja tasaarvestused täitmisele
pööratavad ja kolmandatele isikutele siduvad muu hulgas kui maksejõuetusmenetlus on algatatud
süsteemi korraldaja ja süsteemiühenduse korraldaja vastu, kes ei ole osaleja.
Nagu rõhutatud, on arvelduste lõplikkuse kindlaks määramine oluline just õiguslike tagajärgede
kontekstis. See puudutab eelkõige nende ülekandekorralduste lõplikkust, mis sisestatakse
maksejõuetusmenetluse algatamisega samal päeval. Ka süsteemi korraldaja maksejõuetuks muutumise
olukorras on oluline, et enne pankrotimenetluse algatamist süsteemi korraldajale täitmiseks üle antud
ülekandekorraldused teostatakse vastavalt kehtivatele kokkulepetele ja uute käsundite vastuvõtmine
peatatakse. Et vältida vaidlusi küsimuses, mida käsitada pankrotimenetluse algatamise all, on sarnaselt
kehtiva regulatsiooniga lisatud käesolevas seaduses maksejõuetust käsitleva paragrahvi juurde säte,
mille kohaselt pankrotimenetluse algatamise all mõistetakse kohtu poolt ajutise halduri nimetamist
vastavalt pankrotiseaduse §-le 15.
Maksejõuetuse korral kohaldatakse arveldussüsteemis osalemisest tulenevatele õigustele ja kohustustele
süsteemile kohalduvat maksejõuetust reguleerivat õigust. Ülekandekorralduste täitmine peab olema
SFD-st tulenevalt võimalik, seega tuleb seaduses ette näha sätted, mis seda ka tagavad. Enne korraldaja
pankrotimenetluse algatamist süsteemi sisestatud korralduste suhtes on arvelduste lõplikkus kehtiv ja
antud tagatised realiseeritavad nii nagu ka süsteemis osaleja või tagatise andud muu isiku pankroti
korral. Seadusega on tagatud, et see osa varast ei kuulu korraldaja pankrotivara hulka (vt selgitusi
arvelduste lõplikkuse paragrahvile).
Lõiked 4 ja 5 nähakse ette SFD artikli 6 lõikes 3 nimetatud teavitamiskohustuse täitmiseks. Süsteemi
korraldaja ja süsteemiühenduse korraldaja teavitab viivitamata Finantsinspektsiooni ja Eesti Panka tema
suhtes pankrotimenetluse algatamisest ja pankroti väljakuulutamisest. Sama kohustus on ka ajutisel
pankrotihalduril või pankrotihalduril süsteemi korraldaja või süsteemiühenduse korraldaja suhtes.
Väärtpaberiarveldussüsteemi korraldaja maksejõuetusmenetluse algatamisel täidab teavitamiskohustust
Finantsinspektsioon. Eesti Pank teavitab viivitamata Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu ja Euroopa
Väärtpaberiturujärelevalve Asutust süsteemi korraldaja või süsteemiühenduse korraldaja
pankrotimenetlusest, mille kohta Eesti Pank on esitanud käesoleva seaduse §-s 20 nimetatud teate. Teave
süsteemi korraldaja pankrotist tuleb edastada samuti teiste lepinguriikide finantsjärelevalveasutustele.
§ 21. Arveldussüsteemi tagatisvahendid
Arveldussüsteemis osalemisega seotud kohustuste täitmise tagamiseks, peab süsteemi korraldaja
moodustama tagatisvahendite fondi või võtma tarvitusele muud asjakohased meetmed, mis
kindlustavad, et süsteemis osalemisega seotud kohustuste täitmine on süsteemi reeglites sätestatud
ulatuses piisavalt tagatud.
Tagatisvahendite fondi varaks võivad olla mitmed finantsinstrumendid, nt väärtpaberid või
krediidinõuded. SFD artikli 2 punkti m kohaselt on tagatiseks igasugune likviidne vara, sh finantstagatis
FCD artikli 1 lõike 4 punkti a tähenduses, mis on antud pandi-, tagasiostu- või muu samalaadse
lepinguga (sealhulgas panditud raha) või muul viisil seoses süsteemiga tekkida võivate õiguste ja
kohustuste tagamiseks või mis on antud lepinguriigi keskpangale või Euroopa Keskpangale. SFD kohase
tagatise ja finantstagatise kohta vaata selgitusi eespool, tagatise mõiste juures.
46
Likviidsus tuleb katta terve arvelduspäeva jooksul. Tagatisvara võidakse kuni kohustuse täitmiseni anda
võlausaldaja omandisse või panditakse tagatisvara kohta täitmisele pööratav nõudeõigus.
Tagatisvarade haldamine eeldab hästitoimivat terviksüsteemi maksesüsteemi TARGET2,
väärtpaberiarveldussüsteemi platvormi T2S ja tagatise haldamise süsteemi vahel. TARGET teenustele
ECMS62 süsteemi loomist on alustatud projekti Vision 2020 raames, mis suurendab kolme süsteemi
lõimumist ja ühtlustab tagatise haldamise protsessi63. Selle eesmärgiks on asendada kohalikud tagatise
haldamise süsteemid (tagatiste haldamise ülesanne on tavaliselt kohalikel keskpankadel).
§ 22. Tagatiste kaitse
Paragrahvis 22 sedastatakse SFD artikli 9 lõikes 1 maksejõuetusmenetluse algatamise tagajärjed antud
tagatiste suhtes. Maksejõuetusmenetluse korral tuleb tagada, et kooskõlas süsteemi reeglitega sisestatud
ülekandekorraldused ei ole tagasipööravad ega tagasivõidetavad, kui need on vastu võetud enne
maksejõuetusmenetluse algatamist. SFD kohane kaitse laieneb ka tagatise andmise kokkulepetele, mis
antakse seoses arveldamisega tekkivate kohustuste täitmise tagamiseks või mis on antud seoses
keskpankade ülesannetega. Need tagatiskokkulepped peavad olema täitmisele pööratavad ehk tagatis
peab olema realiseeritav tavapäraselt ja õigusi, sh väärtpaberitest tulenevaid õigusi sellele tagatisele ei
või algatatud maksejõuetusmenetlus kuidagi mõjutada. Selle tagamine on oluline süsteemse riski
ülekandmise seisukohast teistele finantstaristutele ja osalejatele. SFD kohaselt ei või süsteemis osaleja
või mistahes tagatise andnud kolmanda isiku maksejõuetus mõjutada tagatisega seotud õiguste ja
kohustuste realiseerimist.
Niisiis arveldussüsteemis antud tagatise võib tagatavate kohustuste katteks realiseerida ja tagatise andud
osaleja või muu isiku maksejõuetusmenetlus ei tohiks seda kahtluse alla seada. Sisuliselt tähendab see
seda, et vaatamata maksejõuetuse menetlusest, täidetakse tagatise arvel kohustused tavapäraselt, nii
nagu näevad ette süsteemi reeglid ja süsteemis osalejate tagatiskokkulepped ning kokkulepete täitmist
ei mõjuta ühegi lepinguriigi maksejõuetusmenetluse reeglid, sh need, mis näevad ette teistsuguse nõuete
rahuldamise järjekorra vms. Ka tagatiseks antud õigused väärtpaberile lähevad üle vastavalt selle
lepinguriigi õigusele ja vastavate kannete tegemist väärtpaberite registris või väärtpaberikontol
algatatud maksejõuetusmenetlus ei mõjuta.
Keskpangad kasutavad finantstagatisi laialt Euroopa raha- ja väärtpaberiturgude likviidsuse tagamisel
eelkõige repotehingutes ja laenamisel väärtpaberite tagatisel, kuid finantstagatised on laialt kasutatavad
ka kommertspankade poolt. Finantstagatised on spetsiifiline ja piiritletud tagatisesemega tagatise liik,
mis antakse kas pandi või õiguste ülekandmise kaudu ning on peamised tagatised arveldussüsteemide
ja finantsturgude usaldusväärsuse tagamisel. Neid kasutatakse tuletisinstrumentide turgudel,
välisreservide varade juhtimisel ning välisvaluuta vahetustehingutes. Finantstagatised aitavad kaasa
piiriüleste tehingute tegemisele ja seeläbi soodustavad Euroopa raha- ja väärtpaberiturgude likviidsuse
tagamist (mõjutab finantstehingute kasvu). Finantsturgude likviidsuse tagamise eesmärki täitvateks
tunnusteks on võimalused tagatise eseme kasutamiseks, asendamiseks ja tasaarvestamiseks ning
maksejõuetusmenetlustes rakendatavad finantstagatise erisused. Finantstagatisele omistatud erisusi
maksejõuetuse raames vaata käesoleva eelnõu seletuskirjas eespool, tagatise mõiste selgituste juures.
Süsteemis osalemisel ei ole tagatised piiratud üksnes finantstagatisega. Arveldussüsteemis võivad
osaleda ka isikud, kes tagatisi finantstagatise vormis anda ei saa.
62
Eurosystem Collateral Management System.
63
Kättesaadav Euroopa Keskpanga lehelt:
https://www.ecb.europa.eu/paym/target/ecms/shared/pdf/Business_Description_Document_of_ECMS_v1.1.pdf.
47
4. peatükk. Järelevaatamine
§ 23. Eesti Panga ülesanded arveldussüsteemide ja maksesüsteemide järelevaatamisel
Lõiked 1–2 ja 4. Eesti Panga järelevaatamise all on:
süsteemselt olulised makse- ja väärtpaberiarveldussüsteemid (arveldussüsteem):
- väärtpaberiarveldussüsteem (käsitatav arveldussüsteemina käesoleva seaduse tähenduses);
- arveldussüsteemina tunnustatud maksesüsteem;
- SIPS kohaldamisalas olevad maksesüsteemid (kohaldatakse vastavalt SIPS määrust);
olulised maksesüsteemid.
Käesoleva eelnõu ettevalmistamisel oli eesmärgiks lahendada muu hulgas makse- ja arveldussüsteemide
järelevaatamisega seonduv. Siinkohal on oluline märkida, et järelevaatamine ei ole Eesti Panga jaoks
uus ülesanne. Järelevaatamine süsteemselt oluliste ja Eesti kontekstis oluliste maksesüsteemide üle
praktikas küll toimib, kuid selle riigisisene õiguslik raamistik64 on üsna napisõnaline.
Arveldussüsteemi korraldajana võib tegutseda isik, kes suudab tagada arveldussüsteemi toimimise ja
ülesehituse selliselt, et oleks tagatud süsteemi tegevus tõhusalt, usaldusväärselt ja kindlalt. Käesoleva
eelnõuga ei kehtestata arveldussüsteemi korraldajale tegevusloakohustust, tegevuse registreerimist
tegevuse alustamise eeltingimusega vms. Selle põhjuseks on asjaolu, et ELi õigus sellist kohustust
otseselt ette ei näe. SFD ei keela lepinguriigil tegevusloa või muu registreerimise kohustuse
sisseseadmist, kuid eelnõu väljatöötamisel, sh VTK-s juhiti tähelepanu, et riigisiseselt rangema
regulatsiooni ettenägemine võiks kahjustada meie õigusruumi atraktiivsust ja pärsiks konkurentsi.
Tegevusloakohustus on ette nähtud ELi otsekohalduva keskdepositooriumide määrusega (CSDR)
väärtpaberiarveldussüsteemi korraldamiseks, kuid erinevate rahamaksesüsteemide
(suurmaksesüsteemide ja jaemaksesüsteemide) korraldamine, eelkõige tegevusloakohustus, ei ole ELi
üleselt ühtlustatud.
Eesti Pank teeb järelevaatamist makse- ja arveldussüsteemide üle, mille järelevaatamine on
süsteemiriski seisukohast vajalik või mis on Eesti kontekstis muul põhjusel oluline. Käesoleva
seadusega täpsustatakse Eesti Panga arveldussüsteemide järelevaatamist. Eesti Panga järelevaatamise
all on arveldussüsteemid, mille kohta on esitatud §-s 14 nimetatud teade Euroopa
Väärtpaberiturujärelevalve Asutusele ning maksesüsteemid, mille järelevaatamine on põhjendatud
näiteks Eesti finantsturu stabiilsuse ja toimepidevuse tagamisega. Maksesüsteemi järelevaatamisee alla
võtmisel on olulised nii selle kvantitatiivsed kui kvalitatiivsed tunnused, mida hindab Eesti Pank.
Objektiivsete kriteeriumide all võib mõista maksesüsteemi korraldava isiku asukohta, euromaksete
turuosa ja seda, kas maksesüsteemi kasutatakse ka teiste finantsturu taristute arvelduseks. Subjektiivsed
kriteeriumid on maksesüsteemi mõju raharinglusele, Eesti finantsturu stabiilsusele ja rahapoliitika
teostamisele. Näiteks, Eesti Pank on võtnud järelevaatamise alla Eesti kaardimaksete süsteemi, mis ei
liigitu küll süsteemselt olulise maksesüsteemi alla, kuid millel on raharinglusele oluline mõju.
Järelevaatamisel lähtutakse süsteemi olulisuse ja riskipõhisuse põhimõttest. Silmas peab pidama ka
seda, et maksesüsteemi tegevus on tihti dünaamilises muutumises (arengus) ja maksesüsteemil võib olla
potentsiaali nö kasvada süsteemselt oluliseks arveldussüsteemiks.
Ülevaate järelevaatamise aluseks olevatest nõuetest ja loetelu järelevaatamise all olevatest süsteemidest
avaldab Eesti Pank oma veebilehel.
64
järelevaatamist reguleerib seaduse tasandil EPS
48
Eesti Pank osaleb eurosüsteemiüleses järelevaatamise ühistegevuses tulenevalt ELi õigusaktidest,
Euroopa Liidu toimimise Lepingust, Euroopa Kekspankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga
põhikirjast65 ning rahvusvaheliselt tunnustatud standarditest.
Järelevaatamisel lähtub Eesti Pank õigusaktidest, Eesti Panga sisemistest dokumentidest ning
rahvusvaheliselt tunnustatud tavadest ja põhimõtetest:
Eesti Panga seadus,
Eesti Panga makse- ja arveldussüsteemide raamkava,
CPMI-IOSCO finantsturgude taristutele kehtivad põhimõtted,
Avalikustamise raamistik ja hindamise metoodika,
EKP määrus süsteemselt oluliste maksesüsteemide järelevaatamise kohta,
Maksesüsteemide hindamise metoodika,
Jaemaksesüsteemide järelevaatamise raamistik,
CPMI-IOSCO juhised finantsturgude infrastruktuuride kübervastupanuvõime parandamiseks,
Eurosüsteemi küberturvalisuse tagamise strateegia,
Järelevaatamise ootused küberturvalisuse tagamisel,
Küberturvalisuse testiraamistik TIBER-EU.66
Eesti Panga organisatsiooni siseselt tagatakse, et ülesannet täidetakse sõltumatult ja tõhusalt kooskõlas
eelnimetatud õigusaktide ja üldiselt tunnustatud põhimõtetega.
Järelevaatamisel on Eesti Pank sõltumatu ja lähtub muu hulgas järelevaatamise raamkavast67. See on
Eesti Panga sisemine dokument, mis ei asenda õigusakte, vaid üksnes täiendab neid. Tegemist on
tööjuhendiga, mis määratleb põhimõtted, millest järelevaatamisel lähtuda.
Järelevaatamise raames Eesti Pank kogub teavet selle kohta, milliseid arveldusteenuseid Eestis
tegutsevad makseteenuse pakkujad kasutavad ja millistes makse- ja arveldussüsteemides ollakse liikmed
(millistes süsteemides osaletakse). Arveldussüsteemide järelevaatamine hõlmab süsteemi ülesehituse ja
toimimise analüüsimist eelnimetatud õigusaktide, raamkavade ja tunnustatud põhimõtetele vastavalt.
Eesti Pank hindab, kas süsteemi korraldaja on adekvaatselt riske tuvastanud ja võtnud tarvitusele
meetmeid nende maandamiseks. Järelevaataja teeb ettepanekuid ja annab soovitusi, kuidas tagada
süsteemselt oluliste arveldussüsteemide töökindlus ja turvalisus ning jälgib soovituste täitmist.
Rahvusvaheliste Arvelduste Panga (Bank for International Settelement, BIS) makse- ja
arveldussüsteemide komitee (CPSS) ja Rahvusvahelise Väärtpaberituru Järelevalve Organisatsioon
(IOSCO) avaldasid 2012. aasta aprillis põhimõtted finantsturu taristutele – „CPSS-IOSCO
põhimõtted”68, mis asendasid maksesüsteemidele seni kehtinud põhimõtteid ning ühtlustavad ja
tugevdavad olemasolevaid rahvusvahelisi järelevaatamise standardeid muu hulgas süsteemselt oluliste
maksesüsteemide kohta. CPSS-IOSCO põhimõtete kohaselt peavad süsteemselt olulised
maksesüsteemid alluma tõhusale järelevaatamisele vastavalt selgelt määratletud ja avaldatud
kriteeriumidele, kuna nad võivad põhjustada süsteemse riski, kui nad ei ole piisavalt kaitstud selle riski
vastu. Lisaks peavad pädevatel asutustel olema oma ülesannete täitmiseks piisavad volitused ja
ressursid, sealhulgas maksesüsteemide nn parandusmeetmete jaoks.
Tulenevalt eelnimetatust, samuti süsteemselt oluliste maksesüsteemide tõhususe ja usaldusväärsuse
tagamiseks, on Euroopa Keskpank (EKP) kehtestanud CPSS-IOSCO põhimõtted määrusega (EL)
65 Aluslepingu artikli 127 lõike 2 neljas taane ning Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga
põhikirja artikli 3.1 neljas taane volitavad eurosüsteemi edendama maksesüsteemide tõrgeteta tööd.
66 Kättesaadav Eesti Panga veebilehelt: https://www.eestipank.ee/maksed/jarelevaatamise-alusdokumendid.
67
Kättesaadav Eesti Panga veebilehelt: https://www.eestipank.ee/maksed-arveldused/makse-ja-
arveldussusteemide-jarelevaatamine.
68
Avaldatud Rahvusvaheliste Arvelduste Panga veebilehel: https://www.bis.org/cpmi/publ/d101a.pdf.
49
nr 795/2014 (käesolevas seletuskirjas ka SIPS määrus). Euroopa Keskpanga määrused on
lepinguriikides vahetult kohaldatavad ega vaja lepinguriigi õigusega ülevõtmist. SIPS määruse kohaselt
Euroopa Keskpanga otsusega määratletakse SIPS määruse kohaldamisalasse kuuluvad süsteemid, nende
korraldajad ja järelevaatajana pädevad asutused (eurosüsteemi keskpangad).
SIPS määrus kehtestab järelevaatamise nõuded süsteemselt olulistele maksesüsteemidele, mille loetelu
kinnitab määruse artikli 1 kohaselt EKP nõukogu. Kriteeriumid mille alusel EKP nõukogule
otsuseettepanek tehakse ehk maksesüsteem süsteemselt olulisena määratletakse, sisaldub samuti SIPS
määruses. EKP otsused on avalikud ja leitavad EKP veebilehelt69. Ühtegi Eestis asutatud korraldaja
maksesüsteemi nimekirjast ei leia. Küll aga on TARGET2 süsteemselt oluline süsteem ja seetõttu on
süsteemselt olulised ka kõik selle osasüsteemid sh ka TARGET2-Eesti. Euroopa Keskpanga otsuse
kohaselt peavad TARGET2 osasüsteemide käitajad tagama vastavuse SIPS määruse artiklites 3 kuni 21
sätestatud nõuetele70. Järelevaatamise funktsiooni tuleb niisiis täita ka Eesti Panga hallatava TARGET2
Eesti osasüsteemi suhtes.
SIPS määrus näeb ette, et süsteemi korraldaja tegevus peab olema kooskõlas tema eesmärkide, strateegia
ja riskitaluvusega. Sisemised protseduurid ja korrad peavad tagama ja toetama korraldaja eesmärke,
võimaldama reageerida eriolukordades ja kriitilistes situatsioonides. Süsteemi korraldaja juhtimine peab
lähtuma kolmest põhilisest funktsioonist, milleks on korraldaja põhitegevus, riskijuhtimine ja siseaudit.
Arusaadavalt, peavad kolm funktsiooni eksisteerima üksteisest sõltumatult. Oluliseks peetakse, et
korraldaja on loonud riskide tuvastamiseks ja nende juhtumiseks kohased sisemised protseduurid ja on
võimeline neid meetmeid ka rakendama. Osalemine süsteemis, sh vastavad süsteemiga liitumise
tingimused peavad olema arusaadavad ja läbipaistvad. Maksesüsteemile juurdepääsu piirangute
põhimõtted peavad olema proportsionaalsed ja põhinema konkreetsetel riskianalüüsidel. Süsteemi
reeglitest ei tohi puududa selged süsteemi osalejate õigused ja kohustused ning kokku lepitud vastutus,
arveldusteenuse tasud jm olulised tingimused arveldusteenuse osutamisel. Korraldaja peab kasutama
arveldamisel rahvusvaheliselt aktsepteeritud standardeid ja turvalisi teabevahetamise süsteeme.
CSDR kohaselt asutused, kes teostavad väärtpaberiarveldussüsteemide üle järelevaatamist, on kaasatud
väärtpaberiarveldussüsteeme korraldava keskdepositooriumi tegevusloa andmise menetlusse nö
konsulteerimise menetluse raames (CSDR artikli 17 lõige 4). Teabevahetus ja koostöö kaasatud
asutustega tegevusloa andmisel ja väärtpaberiarveldussüsteemi järelevaatamisel on reguleeritud
peaasjalikult eelnimetatud otsekohalduvas määruses. Väärtpaberiarveldussüsteemi järelevaatamist on
mõnevõrra käsitletud CSDR artiklis 22 korraldaja tegevusloa hindamise ja läbivaatamise sätete raames.
Väärtpaberiarveldussüsteemi korraldaja organisatsioonilised nõuded ja äritegevuse eeskirjad tulenevad
aga otse CSDR-st.
Eesti Panga hinnangud ja järelevaatamise nõuetele vastavuse hindamise tulemused avaldatakse Eesti
Panga Finantsstabiilsuse Ülevaates71.
Järelevaatamisel lähtub Eesti Pank seadustest, ELi õigusaktidest ning rahvusvahelistest tavadest ja
põhimõtetest, seega oleks tarbetu käesolevas seaduses üle korrata või dubleerida olemasolevaid sätteid,
printsiipe ja eesmärke. Eelnõuga keskendutakse sätetele, mis tagavad Eesti Pangale järelevaatamise
sujuvama ja parema rakendamise. CSDR ja SIPS määrus on ELi otsekohalduvad õigusaktid, mida
riigisisesesse õigusesse üldjuhul üle ei võeta. Siiski, ei ole välistatud, et ELi määrused vajavad
69
Süsteemselt oluliste maksesüsteemide nimekiri on leitav EKP veebilehelt:
https://www.ecb.europa.eu/paym/pol/activ/systems/html/index.en.html.
70
Euroopa Keskpanga otsus TARGET2 süsteemselt oluliseks maksesüsteemiks lugemise kohta vastavalt
määrusele (EL) nr 795/2014 süsteemselt oluliste maksesüsteemide järelevaatamise kohta, kättesaadav
arvutivõrgus: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=CELEX:32014D0035(01).
71
Kättesaadav arvutivõrgus: https://www.eestipank.ee/publikatsioonid/finantsstabiilsuse-ulevaade.
50
rakendamiseks ka eraldi norme72. Käesoleva seaduse ettevalmistamisel on eelnimetatud ELi
regulatsioonide otsekohalduvust arvestatud.
Eesti Pank seisab selle eest, et süsteemi reeglid, korraldaja juhtimine oleks korraldatud viisil, mis tagab
süsteemi toimimise turvaliselt ja finantsturge toetavalt. Meetmeid tagamaks, et süsteem vastab igal ajal
kriteeriumidele, mille alusel saab seda tunnustada kui süsteemselt olulist süsteemi, peab võtma
korraldaja ise. Järelevaatajal on siin pigem hindaja ja juhendaja roll. Sel viisil aitab Eesti Pank oma
tegevusega kaasa süsteemsel tasandil järelevaatamise laiemale eesmärgile, milleks on edendada
maksesüsteemide tõrgeteta toimimist.
Eesti Panga ülesandeks EPS kohaselt on muu hulgas maksesüsteemide tõhusale toimimisele
kaasaaitamine, maksesüsteemide järelevaatamine ja maksekeskkonna arendamisel osalemine (EPS § 2,
lõige 2 punkt 4). Hinnangu andmine makseasutuse või e-raha asutuse korraldatava maksesüsteemi
suhtes (MERAS §15 lõige 1 punkt 18) ei ole käsitatav süsteemi heakskiitmisena, sest viimane on
relevantne maksesüsteemi järelevaatamisel. Süsteeme, millel puudub märkimisväärne mõju
raharinglusele või makseturgudele laiemalt, ei ole otstarbekas ega proportsionaalne allutada
järelevaatamisele.
Maksesüsteemid, mida haldavad makseasutused, ei ole täna Eesti Panga järelevaatamise all. Makseasutuste
tehingute mahud on krediidiasutustega võrreldes tagasihoidlikud, võimalikud tõrked makseasutuste
hallatavate süsteemide töös ei mõjuta märkimisväärselt finantsstabiilsust ega maksekeskkonna
usaldusväärsust tervikuna. MERAS kohaselt annab Eesti Pank hinnangu makseasutuse või e-raha asutuse
hallatava maksesüsteemi toimimise tehniliste, majanduslike ja juriidiliste põhimõtete ja tööd
korraldavate reeglite kavandi kohta. Asutamisel oleva makseasutuse või e-raha asutuse hallatava
maksesüsteemi põhimõtete ja reeglite heaks kiitmine Eesti Panga poolt jätaks eksitava mulje
maksesüsteemi usaldusväärsuse kohta, sest Eesti Pank asutatavat süsteemselt mitte olulist
maksesüsteemi püsiva järelevaatamise alla ei võta ning tal puudub võimalus makseasutuse hallatava
maksesüsteemi usaldusväärsust jälgida ja vajadusel selle usaldusväärsust tõsta.
Makseasutuse või e-raha asutuse tegevusloa taotlemisel tuleb teavitada Finantsinspektsiooni osalemisest
mõnes maksesüsteemis. Finantsinspektsioon hindab, kas maksesüsteemi haldamisega või osalemisel
mõnes makse- või arveldussüsteemis kaasneb klientide huvide, raharingluse, rahaturu toimimise või
maksesüsteemi stabiilsuse või usaldusväärsuse kahjustamise oluline risk. Finantsinspektsioon võib
makseasutuse ja e-raha asutuse kehtiva tegevusloa kehtetuks tunnistada eelnimetatud alustel. Osad
lepinguriigid võimaldavad makseasutustele ja e-raha asutustele otsejuurdepääsu süsteemselt olulistele
maksesüsteemile, kuigi SFD sellist võimalus otseselt ette ei näe. SFD seab tingimuseks, et
arveldussüsteemi liikmeks on SFD määratletud asutused (krediidiasutused või investeerimisühingud) ja
otsus osalemise suhtes on süsteemiriski tõttu õigustatud (riskid on kohaselt maandatud). Makseteenuste
ja e-raha tegevust käsitlevad direktiivid näevad ette, et makseteenuste pakkumiseks tuleb tagada
makseasutustele ja e-raha asutustele vajalik juurdepääs taristule, sealhulgas andes neile õiguse suunata
maksed läbi arveldussüsteemi mõne osaleja, nt krediidiasutuse kaudu. Taristule juurdepääs on
makseteenuse osutamisel eeltingimuseks, niisiis peab Finantsinspektsioonil olema võimalus
adekvaatselt reageerida, kui makseasutuse tegevus võib kahjustada mõne arveldussüsteemi toimimist.
Vastav tegevusloa kehtetuks tunnistamise alus lisati MERAS-sse PSD2 vastavate sätete ülevõtmisel.
Käesoleva eelnõu koostamise ajal on Euroopa Komisjon alustanud SFD ülevaatamist, et leida võimalusi
SFD kohases süsteemis osalevate asutuste ringi laiendamiseks. ELi õigusakti sõnastusettepanekuteni
veel jõutud ei ole.
Eesti Pank monitoorib maksekeskkonda ning teeb maksesüsteemide paremaks korraldamiseks ja riskide
vähendamiseks soovitusi. Eesti Pank hindab nii süsteemi eeskirju, süsteemi korraldaja sisemisi
72 Näiteks, vajab otsekohalduva akti nõuete rikkumise eest karistuse määramine alati vastava karistusnormi
olemasolu seaduses.
51
protseduure ja kehtestatud kordasid, toimimise protsesse kui ka reeglite ja tegevuse üldist mõju
maksekeskkonnale. Eesti Panga pädevuses ei ole kohaldada järelevaatamisel sunnimeetmeid ega
sanktsioone. Ka ELi õigusaktid ja rahvusvahelised järelevaatamise põhimõtted ei näe ette
keskpankadele sunnimeetmete või karistuste määramise pädevust. Eesti Panga olemus ja funktsioonid
on sedastatud EPS-s.
Lõige 3. Eesti Pangal võib tekkida vajadus järelevaatamise ülesande paremaks täitmiseks
üksikasjalikuma korralduse järele. Seaduse tasandil tuleks detailse regulatsiooni kehtestamist pigem
vältida ja piirduda üldiste eesmärkide ja põhimõtetega. Ka käesoleva seaduse eesmärgiks on koondada
SFD põhimõtted ja ette näha üldine järelevaatamist reguleeriv normistik ning seaduse rakendamist
käsitlevad detailsemad normid on mõistlik kavandada vastava volitusnormi alusel.
§ 24. Eesti Panga koostöö Finantsinspektsiooniga järelevaatamise korraldamisel
Lõige 1 ja 2. Arveldusteenuseid kasutavad Finantsinspektsiooni järelevalve all olevad
finantseerimisaustused. Eesti Panga ja Finantsinspektsiooni koostöö eeldab õigust oma ülesannete
täitmisega seoses infot saada kui seda teavet ka vahetada. Finantsinspektsiooni koostöö, sh teabevahetus
Eesti Pangaga toimib üldjuhul Finantsinspektsiooni seaduse (FIS) § 50 sätestatud korras koostöö
kokkulepete alusel. Koostöö süsteemselt oluliste makse- ja arveldussüsteemide toimekindluse tagamisel
on oluline finantsasutuste toimimise seisukohalt üldisemalt, kuna siin on mõlema asutuse prioriteediks
hoida ära kollapse, mis mõjutavad kogu finantssektori toimimist.
Eesti Panga järelevaatamise ülesande paremaks täitmiseks võivad pooled sõlmida koostöökokkuleppe,
millega pooled muu hulgas täpsustavad Eesti Panga järelevaatamise ülesannet seoses makseteenuse
pakkujate osalemisega süsteemides, lepivad kokku järelevaatamise ülesande täitmiseks vajaliku teabe
edastamise, ülesannete jaotuse ja muud olulised koostöö tingimused.
FIS § 50 alusel Finantsinspektsioon võib sõlmida kokkuleppeid koostöö korraldamiseks muu hulgas
Eesti Pangaga. See koostöö hõlmab nii aruannete kogumist ja analüüsimist ning teabe vahetamist
finantssektori olukorda oluliselt mõjutavate sündmuste korral. Käesoleva seaduse kohaselt täpsustavad
pooled järelevaatamise ülesande täitmiseks vajaliku teabe saamise ja edastamise ja muud tingimused,
mis on vajalikud ülesande paremaks korraldamiseks.
Lõige 3. Käesoleva seadusega nähakse ette, et Eesti Pank teavitab Finantsinspektsiooni kõrvalekaldest
süsteemi korra- või õiguspärasest toimimisest või häirest süsteemi töökindluses, kui kõrvalekalle või
häire Eesti Panga hinnangul ei ole ajutine ja kui see võib kahjustada süsteemi usaldusväärset ja tõhusat
toimimist või kui süsteemiriskid võivad kanduda üle muule finantsturu taristule või suurendada oluliselt
arveldussüsteemi tegevusega kaasnevaid riske Eestis asutatud osalejatele. Eesti Panga järelevaatamisel
oleva süsteemi mistahes tõrked, mis ei ole ajutise iseloomuga, võivad edasi kanduda ja mõjutada selle
osalejate võimekkust oma kohustusi täita. Kuivõrd arveldussüsteemi süsteemiriski negatiivne mõju võib
üle kanduda teistele finantsturu taristutele ja mõjutada finantsstabiilsust üldisemalt, on kahtlemata
tegemist finantssektori olukorda oluliselt mõjutava sündmusega, mistõttu järelevaatamise raames
teavitamine on asjakohane ja vajalik.
Lõike 4 alusel võib Eesti Pank teha vajaduse korral Finantsinspektsioonile ettepaneku süsteemis
osalemisega seotud riskide maandamiseks, kui süsteem, milles osaleb Eestis asutatud makseteenuse
pakkuja või välisriigi makseteenuse pakkuja filiaal Eestis ei vasta käesolevas seaduses või selle alusel
antud õigusaktide nõuetele või rahvusvaheliselt tunnustatud tavadele või Eesti Pangale esitatud
dokumentide ja andmete põhjal võib asuda seisukohale, et süsteemi usaldusväärne ja tõhus toimimine
ei ole küllaldaselt tagatud.
Eesti Pank analüüsib järelevaatamisel makse- ja arveldussüsteemide riske ja teeb süsteemi korraldajale
või maksesüsteemi korraldajale soovitusi süsteemide efektiivsemaks korraldamiseks, tegevus- või
52
õigusriskide vähendamiseks ja toimepidevuse tagamiseks. Kui süsteemi korraldaja ei suuda vaatamata
soovitustele adekvaatselt riske vajalikul määral maandada ja see mõjutab selle süsteemi liikmeks oleva
finantsjärelevalve subjekti tegevust operatsiooniriski juhtimisel ja sellega arvestamisel, võib
Finantsinspektsioonil olla vajalik süsteemi liikmeks oleva krediidiasutuse tegevusega kaasnevate riskide
suurenemise tõttu reageerida. Näiteks juhtida tähelepanu puudustele makse- või arveldussüsteemis ning
vajadusel kohustada järelevalve subjektil rakendada meetmeid, et süsteemis osalemisega seotud
operatsiooniriski minimeerida, tõhustada krediidiasutuse tegevus- või juhtimisstandardeid vms.
Kui Eesti Pank on edastanud Finantsinspektsioonile vastava ettepaneku, on Finantsinspektsioonil
seadustest tulenevad õigused järelevalvesubjekti suhtes meetmete võtmiseks. Samuti on
Finantsinspektsioonil õigus saada ettekirjutuse tegemiseks andmed, selgitusi ja muud teavet asja
otsustamiseks oluliste asjaolude kohta. Näiteks, KAS § 103 lõike 1 punkti 2 alusel on
Finantsinspektsioonil õigus teha ettekirjutus muu hulgas73 juhul, kui on tõenäoline, et järgmise 12 kuu
jooksul krediidiasutuse võetud riskid oluliselt suurenevad või võib esineda muid krediidiasutuse
tegevust, tema klientide või finantssektori kui terviku huve või usaldusväärsust ohustavaid või ohustada
võivaid asjaolusid, samuti juhul, kui see on vajalik krediidiasutuse klientide huvide kaitseks või
finantssektori läbipaistvuse tagamiseks. Käesoleva seadusega nähakse ette ettekirjutuse tegemise
alusena ka Eesti Panga vastava ettepanek võtta meetmeid, millega juhitakse tähelepanu puudustele
süsteemis.
§ 25. Õigused teabe andmisel ja saamisel
Järelevaatamise ülesande täitmisel on Eesti Panga õigus saada teavet nii makse- ja arveldussüsteemi
korraldajalt, selles osalejalt, samuti kolmandatelt isikutelt, valitsusasutustest ja järelevalveorganitest
ning riigi ja kohaliku omavalitsuse andmekogudest. Samuti õigus saadud teavet jagada teiste pädevate
asutustega või muu isikuga, kui see tuleneb seadusest.
Selleks, et täita tulemuslikult ja sõltumatult Eesti Pangale pandud funktsiooni edendada
arveldussüsteemide tõrgeteta toimimist süsteemsel tasandil ja teostada järelevaatamise funktsioone, sh
kohaldada ELi õigusaktidest tulenevaid kohustusi, peab Eesti Pangale olema tagatud vajaliku teabe
esitamine või sellele juurdepääs. Selline teave peab olema järelevaatamise ülesande täitmiseks vajalik.
Eesti Pank peab tagama, et korraldajalt, turuosaliselt või Finantsinspektsioonilt saadud konfidentsiaalset
teavet edastatakse või jagatakse ametisaladuse hoidmise kohustusega kooskõlas õigusaktidega ning
kokkulepetega.
CSDR-st tulenevalt teeb Finantsinspektsioon arveldussüsteemi korraldaja tegevusloa taotlemisel
arveldussüsteeme puudutavas osas kaastööd Eesti Pangaga. Kaastöö käigus vahetatakse muu hulgas
järelevalvelist teavet ja seetõttu kohaldatakse kahe asutuse vahel jagatud teabe suhtes
konfidentsiaalsusprintsiipi.
Eesti Panga hinnang arveldussüsteemile põhineb seega valdavalt teabel, mida ta saab turuosaliselt või
süsteemi korraldajalt. Käesoleva eelnõuga muudetakse muu hulgas makseasutuste ja e-raha asutuste
seadust, krediidiasutuse seadust ja väärtpaberituru seadust, milles täpsustatakse Finantsinspektsiooni
õigust nõuda täiendavaid ühekordseid või perioodilisi aruandeid või andmeid muu hulgas makseasutuse,
krediidiasutuse ja investeerimisühingu osalemise kohta arveldussüsteemis, sealhulgas välisriigi
arveldussüsteemis ning Finantsinspektsiooni õigust saadud teavet Eesti Pangaga jagada seoses tema
järelevaatamise ülesande täitmisega. Kuivõrd eelnimetatud andmeid on vaja muu hulgas Eesti Panga
käesolevast seadusest tuleneva järelevaatamise ülesande täitmiseks, nähakse valdkonna eriseadustes
ette, et Eesti Pank võib kehtestada täiendavate aruannete sisu, esitamise perioodilisuse, korra ja tähtajad.
Teabe saamise ja vahetamise võimaldamine kahe asutuse vahel aitab vältida turuosaliste poolt andmete
esitamist dubleerivalt.
73 Finantsinspektsiooni ettekirjutuse tegemise aluste loetelu KAS-s ei ole ammendav.
53
5. peatükk. Muudatused seadustes
§ 26. Asjaõigusseaduse muutmine
Asjaõigusseaduse § 314¹ lõike 1 punktide 3 ja 4 muudatus on normitehniline ja seotud eelnimetatud
sättes viidatava VPTSi sätte käesoleva eelnõuga kehtetuks tunnistamisega.
§ 27. Eesti Panga seaduse muutmine
Punkt 1. Seadust täiendatakse §-ga 19¹.
Analoogsed sätted on kehtiva KAS §-s 87, kuid käesoleva eelnõu koostamisel leiti, et Eesti Panga
hallatava maksesüsteemi puudutav regulatsioon sobib paremini EPS-i. Dubleerivad sätted kustutatakse
KAS-s. Eesti Panga hallatavas süsteemiga saab liituda eeldusel, et täidetakse maksesüsteemi toimimise
reeglitega määratud liitumistingimused ja sõlmitakse asjakohane liitumisleping. Eesti Pangas
arveldusteenuste kasutamise tingimused ning Eesti Panga halduses olevate maksesüsteemide toimimise
reeglid ja liitumise tingimused kehtestab Eesti Pank.
Arveldamiseks keskpangarahas peab eeldusena olema arveldussüsteemi liikmetel avatud Eesti Pangas
konto. Eesti Pank laiemale avalikkusele teenuseid ei osuta ja nii on konto avamine keskpangas piiratud.
Konto avamise võimalus on tagatud kommertspankadele ja seoses arveldamisega ka teistele süsteemis
osalejatele nagu näiteks arvelduskojad ja teised keskpangad.
Punkt 2. Et vältida vaidlusi Eesti Panga pädevuse üle seoses makse- ja arveldussüsteemide seadusest
ning makseasutute ja e-raha asutuse seadusest tulenevate ülesannetega, täpsustatakse seaduse § 242 lõike
2 punkti 4, mille kohaselt Eesti Pank annab õigusaktides sätestatud juhul hinnanguid maksesüsteemide
toimimise põhimõtete ja reeglite kohta.
Punkt 3. EPS § 242 lõiget 2 täiendatakse punktiga 5. Koostöökokkulepete sõlmimine ei ole ilmselt Eesti
Pangale midagi uut, kuid kuna käesoleva eelnõu eesmärk on muu hulgas reguleerida igakülgselt Eesti
Panga järelevaatamisega seonduv, täidab ka käesolev muudatus osa sellest eesmärgist. Tulenevalt
makse- ja arveldussüsteemide seadusest võib selline kokkulepe olla sõlmitud näiteks
Finantsinspektsiooniga, samuti teise riikide vastavate pädevate asutustega.
§ 28. Finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduse muutmine
FELS muudatused (eelnõu § 28 punktid 1–7) ei ole sisulised. Muudatused on seotud käesoleva
seaduses arveldussüsteemi mõiste määratlemisega. FELS muudatuste eesmärgiks on õigusselguse
huvides kasutada mõisted, mis on käesoleva seadusega defineeritud või viidata eelnimetatud seadusele.
Punkti 1 muudatus on seotud muu hulgas võlaõigusseaduse täiendamisega tasaarvestuskokkuleppe
kohta.
§ 29. Kindlustustegevuse seaduse muutmine
KindlTS muudatus on seotud käesolevas seaduses mõiste arveldussüsteem määratlemisega. Muudatus
tehakse õigusselguse ja mõistete ühetaoliselt kasutamise eesmärgil.
§ 30. Krediidiasutuste seaduse muutmine
Punkti 1 muudatusega täpsustatakse makse- ja arveldussüsteemi mõistet, mida seaduses kasutatakse
läbivalt, tehes kohe seaduse alguses viide makse- ja arveldussüsteemide seadusele.
54
Punktiga 2 tunnistatakse kehtetuks KAS § 87 lõiked 2–5 sätted põhjusel, et vajalik regulatsioon on
edaspidi kaetud käesoleva seadusega.
Punktid 3, 7 ja 8. Punktiga 3 ja 7 asendatakse KAS § 87 lõikes 51 ja § 114 lõike 4 punktis 2 sõna
„maksesüsteem“ sõnaga „arveldussüsteem“. Muudatus tehakse käesoleva seaduses mõiste
arveldussüsteem määratlemise tõttu ja selle eesmärgiks on õigusselgus valdkonna seaduste
tõlgendamisel ja mõistete ühetaoline kasutamine. Punktiga 8 muudetakse KAS § 114 lõikes 10 viidet
tasaarvestusele käesoleva seaduse tähenduses.
Punktiga 4 täiendatakse KAS §-i 87 uute lõigetega 52–56.
Käesoleva seaduse § 24 lõikes 4 on sätestatud Eesti Panga õigus teha Finantsinspektsioonile ettepanek
järelevalvesubjektile süsteemis osalemisega seotud riskide maandamiseks, kui süsteem, milles osaleb
Eestis asutatud makseteenuse pakkuja või välisriigi makseteenuse pakkuja filiaal Eestis, ei vasta
käesolevas seaduses või selle alusel antud õigusaktide nõuetele või rahvusvaheliselt tunnustatud
tavadele või Eesti Pangale esitatud dokumentide ja andmete põhjal võib asuda seisukohale, et süsteemi
usaldusväärne ja tõhus toimimine ei ole küllaldaselt tagatud. Samuti teavitab Eesti Pank
Finantsinspektsioonile asjaolust, kui süsteemi korraldajast, maksesüsteemi korraldavast isikust või
süsteemis osaleva makseteenuse pakkujast tulenevalt ei ole süsteemi järelevaatamine piisavalt tagatud.
KAS § 87 lõiked 52 kuni 54. Krediidiasutusel on kohustus arveldusteenuste kasutamisega kaasnevaid
riske hinnata ka praegu, kuid seaduse tasandil ei ole arveldamisega ja arveldussüsteemis osalemisega
seotud kohustusi täpsemalt määratletud. Krediidiasutuste õigused ja kohustused arveldusteenuste
kasutamisel lepitakse kokku vastava arveldussüsteemiga liitumisel ja need kajastuvad ka
arveldussüsteemi reeglites. Uue lõikega nähakse krediidiasutusele kohustus rakendada meetmeid
hindamaks arveldussüsteemi, mille liikmeks ta otseselt või kaudselt on, usaldusväärsust ja liikmeks
olemisega kaasnevat mõju makse- ja arveldusteenuste toimimisele. Samuti peab pank rakendama
meetmeid, et tagada makse- ja arveldussüsteemi liikmeks olemise tingimuste täitmine ja pideva
juurdepääsu makse-ja arveldusteenustele ja et tema osalemine arveldussüsteemis ei kahjusta klientide
huve ega arveldussüsteemi järjepidevat toimimist. Need põhimõtted on olulised ka makse- ja
arveldusteenuste suhtes, mis on krediidiasutusele vajalikud elutähtsa teenuse osutamiseks.
KAS § 87 lõiked 55–56. Lisatava lõigetega täpsustatakse, et Finantsinspektsioonil on järelevalve
teostamiseks õigus nõuda krediidiasutuselt ja välisriigi krediidiasutuse filiaalilt Eestis täiendavaid
selgitusi või andmeid krediidiasutuse osalemise kohta arveldussüsteemis, sealhulgas välisriigi
arveldussüsteemis ning et Finantsinspektsioon võib need andmed teha kättesaadavaks Eesti Pangale
tema seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks. Eesti Pank ja Finantsinspektsioon teevad makse- ja
arveldussüsteemide järelevaatamisel tihedat koostööd, mistõttu peab olema tagatud nii info liikumine
kui selle saamine, sealhulgas läbi täiendava aruandluse.
Punkt 5. KAS § 91 lõike 3 kohaselt Eesti Pangal on õigus Eesti Panga seadusest tulenevate ülesannete
täitmiseks nõuda krediidiasutustelt täiendavat regulaarset aruandlust, mille vormid kehtestab Eesti Pank.
Lõikes 3 tehakse muudatus, mis võimaldaks Eesti Pangal kehtestada täiendava aruandluse kohustuse ka
tulenevalt makse- ja arveldussüsteemide seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks, mis on vajalik
eelkõige süsteemide järelevaatamiseks.
Punkt 6. Finantsinspektsiooni ettepanekul täiendatakse seaduse § 103 lõiget 1 täiendava alusega
ettekirjutuse tegemiseks, so juhul, kui vastava ettepaneku on teinud Eesti Pank makse- ja
arveldussüsteemide seadusest tulenevalt.
Punkt 9. KAS § 1349 tunnistatakse kehtetuks. Tegemist on nö oma aja ära elanud koosseisuga, mille
eesmärgiks oli tagada praeguseks kehtetuks tunnistatud Eesti Panga poolt 1992. aastal kehtestatud
55
arveldamise eeskirja täitmist. KAS-s arveldamise korra regulatsioon kui selline puudub. Maksete
arveldamise korra rikkumise süüteo koosseisu asendavad:
- MERAS § 1132 (eurodes tehtavate kreedit- ja otsekorralduste tehniliste ning äriliste nõuete
rikkumine), millega on tagatud nn SEPA määruse (260/2012) artiklites 3–9 sätestatud nõuete
rikkumine;
- MERAS § 1133 (maksekaartide vahendustasude ja maksetehingute reeglite nõuete rikkumine)
millega on tagatud kaardipõhiste maksetehingute vahendustasude määruse (2015/751) artiklites
3–5, 8, 10 ja 12 sätestatud nõuete rikkumised.
Põhimakseteenuse lepingu sõlmimisele, maksekontoga seotud tasude läbipaistvusele ja võrreldavusele
ning makseteenuse üleviimisele esitatud nõuete rikkumise koosseisud on sätestatud TKS-s. Vastav
regulatsioon tuleneb VÕS-st ja seda kohaldatakse kõikide makseteenuse pakkujate suhtes.
Kontode avamise (kliendisuhte loomise) ja pidamise (keeld pidada anonüümseid kontosid) regulatsioon
tuleneb RahaPTS-st, mida kohaldatakse nii pankade kui makseasutuste ja e-raha asutuste suhtes.
§ 31. Makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse muutmine
Punktid 1 ja 2. Makseasutuste ja e-raha asutuste seaduses täiendatakse § 82 lõikeid 9 ja 11, milles
täpsustatakse Eesti Panga õigust saada muu ka neid andmeid, mis on vajalikud makse- ja
arveldusüsteemide seaduses sätestatud ülesande teostamiseks ning täpsustatakse Finantsinspektsiooni
õigust teavet Eesti Pangaga tema järelevaatamise ülesande täitmiseks jagada.
Punkt 3. Finantsinspektsiooni ettepanekul täiendatakse seaduse § 100 lõiget 1 täiendava alusega
ettekirjutuse tegemiseks, so juhul, kui vastava ettepaneku on teinud Eesti Pank makse- ja
arveldussüsteemide seadusest tulenevalt.
Punkt 4. MERASE täiendamine §-ga 1134 piiriüleste maksete ja konverteerimise tasude kohta
kehtestatud nõuete rikkumise väärteokoosseisuga. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr
2021/1230, piiriüleste maksete kohta liidus (ELT L 274, 30.07.2021, lk 20–31), artiklites 3–6 sätestatud
nõuete rikkumise eest nähakse ette sarnaselt sama seaduse §-s 1132 ja §-s 1133 sätestatud rikkumise
puhul rahatrahv vastavalt füüsilisele isikule kuni 300 trahviühikut ja juriidilisele isikule kuni 400 000
eurot. Eelnimetatud otsekohalduv määrus on kodifitseeritud versioon korduvalt muudetud Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määrusest (EÜ) nr 924/200974, mis on käesolevaks hetkeks kehtetuks
tunnistatud. Sisulisi muudatusi kodifitseerimine ei hõlma. Vaatamata sellele, et ELi määrused on
otsekohalduvad ega vaja Eesti õigusesse ülevõtmist, siis selleks, et tagada piiriüleste maksete määruse
artiklist 12 tulenev sanktsioonide rakendamine määruse nõuete rikkumiste puhuks, tuleb ette näha ka
riigisiseses õiguses vastav karistusnorm. Karistusnorm näeb ette rahatrahvi eelnimetatud määruse
artiklites 3 kuni 6 sätestatud nõuete rikkumise eest nii füüsilisele kui juriidilisele isikule. Rahatrahvi on
võimalik määrata nõuete rikkumise eest, mis käsitlevad piiriüleste maksete ja vääringu konverteerimise
tasu. Ühesuuruste tasude põhimõtte eesmärgiks on lihtsustada liidus piiriülest kaubandust ja tagada
siseturu toimine, vältida euroala ja väljaspool euroala lepinguriikide makseteenuste kasutajate
ebavõrdsust võrreldes riigisiseste maksetega. Eelkõige kaitstakse teenuse kasutajaid erinevates
lepinguriikides kasutuses olevate vääringute tõttu kõrgete konverteerimistasude eest ja suurendatakse
teenuse läbipaistvust nii vääringu vahetuskursi kui tasu puhul.
74
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 924/2009, piiriüleste maksete kohta ühenduses ja millega
tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 2560/2001.
56
§ 32. Pankrotiseaduse muutmine
Pankrotiseaduses muudetakse § 18 lõiget 5 ja § 109 lõiget 2. Muudatused ei ole sisulised ja nende
eesmärgiks on viidata PankrS-s arveldussüsteemile ja tasaarvestustele makse- ja arveldussüsteemide
seaduse tähenduses.
§ 33. Saneerimisseaduse muutmine
Saneerimisseaduses muudetakse § 11² lõiget 1. Muudatus ei ole sisuline ja selle eesmärgiks on viidata
SanS-s arveldussüsteemile ja tasaarvestustele makse- ja arveldussüsteemide seaduse tähenduses.
§ 34. Võlaõigusseaduse muutmine
Punkt 1. VÕSi 10. peatüki 4. jagu täiendatakse uue §-ga 205¹ tasaarvestuskokkuleppe kohta. Kehtiv
võlaõigusseadus tasaarvestuskokkuleppe (või FELS kasutatavas sõnastuses “lõpetamisel toimuva
tasaarvestuse” (netting, close out netting) mõistet ei sisusta ja see võib finantsvaldkonna ettevõtjate ja
teiste ettevõtjate, s.h. ettevõtjatele, kes oma riskide maandamiseks kasutavad äripraktikas
tuletisinstrumente, tekitada segadust. Õiguslik ebakindlus vähendab aga Eesti ettevõtjate ja ka laiemalt
ettevõtluskeskkonna konkurentsivõimet.
Tasaarvestuskokkuleppe mõiste sätestamine just võlaõigusseaduses on olnud kaalumisel mitme
finantsvaldkonna direktiivi ülevõtmisel, kuid erinevatel põhjustel on otsustatud siiski vastavale mõistele
direktiivis viidata. Tegemist on lepingulise suhte regulatsiooniga, mille käsitlemine just
võlaõigusseaduses, toetab ettevõtjaid nii arveldussüsteemides osalemisel kui tuletisinstrumentide
kasutamisel kooskõlas Rahvusvahelise Vahetustehingute ja Tuletisinstrumentide Liidu (ISDA) poolt
koostatud rahvusvaheliselt laialdaselt tunnustatud standardse raamlepingu tingimustega.75
Pankrotiseaduse § 48 loetleb osapooled, kelle osalusel sõlmitud tuletistehingute suhtes kehtivad pankroti
väljakuulutamisel erinormid: need on asjaõigusseaduse § 314¹ lõikes 1 või 2 või väärtpaberituru seaduse
§ 6 lõike 2 punktis 2 või 3 nimetatud isik või organisatsioon, kelle tavapärase majandustegevuse käigus
on sõlminud tuletistehingute raamlepingu. Arveldussüsteemis osalejad (süsteemis osalejad) on
määratletud uue makse- ja arveldussüsteemide seadusega.
Tasaarvestus on võlaõigusseaduse alusel üks võlasuhte lõppemise alustest (VÕS § 197 jj). VÕSi järgi
tasaarvestuse tulemusel loetakse kahe isiku vastastikused nõuded kattuvas ulatuses täidetuks. Ka
arveldussüsteemis toimub pärast netopositsioonide arvutamist (tasaarvestamist) vastikuste nõuete
täitmine. Kusjuures, nagu ka eespool selgitatud, siis arveldussüsteemis on lubatud nii kahe kui
mitmepoolne tasaarvestamine.
Tasaarvestuse (set off) mõiste on sätestatud VÕS § 197 lõikes 1 järgmiselt: kui kaks isikut
(tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise
kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui
tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist.
Tasaarvestus on klassikaline lepinguõiguse termin ja seda saab sisustada järgmiselt:
1) tasaarvestus on nn kujundusõigus, mille kasutamise korral lepingupoolte vastastikused samaliigilised
nõuded kattuvas ulatuses lõpevad (sisuliselt lepingu nõuetekohane täitmine), kuid ei tähenda selgelt,
et võlgnetakse teisele poolele vaid nõuete saldo (nagu on ette nähtud jooksva arve kohta VÕS §-s 203);
pärast tasaarvestuse õiguse tekkimist sõltub tasaarvestuse tegemine ja tasaarvestus üksnes
tasaarvestavast poolest ning VÕS § 198 järgi toimub tasaarvestus avalduse tegemisega teisele poolele.76
75
Vt. täpsemalt ISDA Master Agreement. Kättesaadav: https://www.isda.org/tag/master-agreement/
76
Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 04.11.2014. a otsus nr 3-2-1-94-14;
57
Eeltoodust tuleneb, et tasaarvestuse tegemiseks ei ole vaja teise poole nõusolekut ega poolte eraldi
kokkulepet, piisab tasaarvestava poole toimingust – tasaarvestusavaldusest;
2) tasaarvestust saab teha, s.t. tasaarvestuse olukord tekib, kui nõue on muutunud sissenõutavaks VÕS
§ 82 lõike 7 tähenduses – nõude täitmise tähtaeg on saabunud. Nõuded lõpevad tasaarvestuse olukorra
tekkimise hetkest (näit. ei arvestata sellest ajast enam ka intresse). Tasaarvestavale poolele kuuluv nõue
teise poole vastu peab olema sissenõutav ning teisele poolele kuuluv nõue tasaarvestava poole vastu
peab olema täidetav. Näiteks, on Riigikohus selgitanud, et kui tellija kahju hüvitamise ja
leppetrahvinõue muutusid sissenõutavaks pärast seda, kui tellijal tekkis õigus töövõtja tasunõue täita,
saab tellija viivist arvestada algusest peale üksnes tasaarvestuse jäägilt, sest kahju hüvitamise või
leppetrahvinõude sissenõutavaks muutumisega saabus tasaarvestusolukord ning poolte nõuded lõppesid
VÕS § 197 lõike 2 mõttes kattuvas osas77;
3) Eesti õiguses on lepingulise tasaarvestuse eriliigiks jooksva arve leping (VÕS § 203), mis sätestab,
et kui mõlema poole püsivas ärisuhtes sõlmitud lepingutest tulenevad rahalised nõuded ja kohustused
tuleb summeerida (jooksev arve), loetakse tasaarvestus summeerimisega toimunuks. Sel juhul
võlgnetakse nõuete ja kohustuste vahe (saldo).
VÕS-i lisatava sätte – tasaarvestuskokkuleppe (“netting”) mõistel (ja arvestades arvelduste lõplikkuse
direktiivi tasaarvestuse mõistet) on sarnaseid jooni jooksva arve lepinguga (VÕS § 203). Näiteks, on
sellel tuntav ärisuhte püsivuse aspekt (kestvusleping). Tulenevalt §-st 204 on jooksva arve lepingus
oluline kindel arveldusperiood, kuid tasaarvestuskokkuleppe korral on või võivad olla tasaarvestuse
teostamise aluseks muud tingimused (mitte ainult ajaline kriteerium arveldusperiood).
Close-out netting on kontseptuaalselt teistsugune õigusinstituut kui set off. Close out-nettingu kohta on
välja töötatud rahvusvaheliselt laialdaselt aktsepteeritud printsiibid, EL õiguses eristatakse selgelt
tasaarvestust (set-off arrangement) ja tasaarvestuskokkulepet (netting arrangement).
Tasaarvestuskokkulepe hõlmab ka lõpetamisel toimuvat tasaarvestust käsitlevaid tingimusi, mis on
määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2002/47/EÜ finantstagatiskokkulepete kohta
artikli 2 lõike 1 punkti n alapunktis i, ja tasaarvestust, mis on määratletud SFD-s.
Üks kõige olulisem erinevus set offi ja close out netting vahel on see, et netting on võimalik lepingus
sätestatud juhul, s.h. võib olla sätestatud, et tasaarvestus tehakse ka juhul, kui nõue ei ole veel
sissenõutavaks muutunud (VÕS § 82 lõike 7 kohaselt täitmise tähtaeg ei ole saabunud). Ka Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013, krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes
kohaldatavate usaldatavusnõuete kohta ja määruse (EL) nr 648/2012 muutmise kohta, art 295 punkti a
kohaselt peaks netting olema automaatne, mitte toimuma spetsiaalse tahteavalduse alusel nagu seda
nõuab VÕS § 198.
Tasaarvestuskokkulepetega reguleeritakse aja kriteeriumeid või muid tingimusi, millal vastastikused
nõuded tasaarvestuse tõttu lõpevad (nö netitakse), milliseid nõudeid võidakse tasaarvestada, millisel
juhul seda võib teha (sisuliselt tunnustatakse tasaarvestusel olevate nõuete jääki e. saldot) ja seda, et
netting toimub automaatselt (ilma eraldi tahteavalduseta). Tasaarvestuskokkuleppega võidakse ette näha
lepingu lõpetamisel toimuv tasaarvestus, mille puhul õigusaktis või kokkuleppes määratletud täitmist
tingiva juhtumi toimumisel osapoolte lepingust tulenevaid kohustusi kiirendatakse, eelkõige seoses
finantstagatiste käsutamisega (AÕS § 3143). Siia alla kuuluvad lepingupoolte antud finantstagatised, s.h.
asjaõigusseaduse § 314¹ lõikes 1 nimetatud finantstagatised, s.o. kontol oleva raha nõudeõiguse,
väärtpaberi või krediidinõude koormamine pandiõigusega.
Punktiga 2 muudetakse VÕS § 709 lõiget 19. Muudatusega täpsustatakse, et nii maksesüsteemi kui
arveldussüsteemi (defineeritud makse- ja arveldussüsteemide seaduses) vahendusel tehtavatele
maksetehingutele ei kohaldata makseteenuse lepingu kohta käivat regulatsiooni.
77
Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 23.11.2016. a otsus nr 3-2-1-112-16
58
Punktiga 3 tunnistatakse kehtetuks VÕS § 710 seoses sellega, et maksesüsteemide juurdepääsu
käsitlevad sätted nähakse ette makse- ja arveldussüsteemide seaduses.
Punkt 4. VÕS § 713 lõike 5 muudatus ei ole sisuline, vaid seotud arveldussüsteemi mõiste
määratlemisega käesolevas seaduses.
Punkt 5. VÕS § 726 lõike 6 muudatusega viidatakse makse- ja arveldussüsteemide seaduses nimetatud
arveldussüsteemile, kuid sätte sisu sellest ei muutu.
Punkti 6 muudatus on normitehniline. VÕS § 73314 lõikes 6 parandatakse viiteid VÕS normidele, mis
on seotud VÕS § 710 kehtetuks tunnistamisega.
§ 35. Väärtpaberite registri pidamise seadus
Väärtpaberite registri pidamise seaduse § 62 lõike 1 teises lauses asendatakse tekstiosa „väärtpaberituru
seaduse § 2131 lõikes 1“ tekstiosaga „makse- ja arveldussüsteemide seaduses“. VPTSi säte, millele
EVKS § 62 lõikes 1 viidatakse, tunnistatakse kehtetuks käesoleva eelnõuga. Muudatus on
normitehniline.
§ 36. Väärtpaberituru seaduse muutmine
Punkt 1. VPTS § 108 täiendatakse lõigetega 8 ja 9, milles eesmärgiks on Finantsinspektsiooni
ettepanekul täpsustada inspektsiooni volitusi täiendava teabe saamiseks seoses investeerimisühingute
osalemisega makse- ja arveldussüsteemis ning ühtlasi täpsustada Eesti Panga võimalusi täiendava
aruandluse kehtestamiseks makse- ja arveldussüsteemide seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks.
Punkt 2. Väärtpaberituru seaduse 5. osa (arveldus) tunnistatakse kehtetuks. SFD sätted (arvelduste
lõplikkus, tagatiste kaitse ja erisused maksejõuetusmenetluses) on üle võetud muu hulgas kehtiva VPTSi
23. peatüki sätetega. Käesoleva seaduse jõustumisega ei ole eelnimetatud VPTSi peatüki osa aktuaalne
ning selles sisalduvad ja käesoleva seadusega dubleerivad sätted tuleb tunnistada kehtetuks.
Punkt 3. Finantsinspektsiooni ettepanekul täiendatakse VPTS § 234 lõiget 1 punktiga 4, mis võimaldab
Finantsinspektsioonil (analoogselt tehtud muudatustele KAS-s ja MERAS-s) teha ettekirjutus, kui
vastava ettepaneku selleks on teinud Eesti Pank tulenevalt makse- ja arveldussüsteemide seadusest.
4. Terminoloogia
Eelnõuga võetakse kasutusele järgmised uued terminid:
arveldussüsteem – eelnõu § 3 lõige 1;
süsteemi korraldaja – eelnõu § 4;
arveldussüsteemis osaleja – eelnõu § 6 lõige 1;
kaudne osaleja – eelnõu § 6 lõige 2;
arveldussüsteemi liige – eelnõu § 6 lõige 3;
keskne vastaspool – eelnõu § 5 lõige 2;
arveldusagent – eelnõu § 5 lõige 1;
arvelduskoda – eelnõu § 5 lõige 3;
tasaarvestuskokkulepe – VÕS § 205¹;
ülekandekorraldus – eelnõu § 10;
arvelduskonto – eelnõu § 11;
arvelduspäev – eelnõu § 12. Arvelduspäeva mõiste olemas ka VÕS § 709 lõikes 10, kuid selles
antakse määratlus seoses makseteenustega. Arvelduspäeva mõiste käesoleva seaduse
59
tähenduses on ajaperiood, mis hõlmab nii arveldussüsteemi kui süsteemiühenduse päevaseid
kui öiseid arveldusi.
5. Eelnõu kooskõla Euroopa Liidu õigusega
Käesoleva eelnõuga võetakse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv arvelduse lõplikkuse kohta
makse- ja väärtpaberiarveldussüsteemides (98/26/EÜ). Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi
98/26/EÜ ning Eesti õigusaktide kooskõla on kajastatud käesoleva seletuskirja Lisas 1 toodud
vastavustabelis.
Eelnõu on kooskõlas järgmiste direktiividega:
- Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv arvelduse lõplikkuse kohta makse- ja
väärtpaberiarveldussüsteemides (98/26/EÜ);
- Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2002/47/EÜ finantstagatiskokkulepete kohta;
- Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/59/EL, millega luuakse krediidiasutuste ja
investeerimisühingute finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse õigusraamistik ning
muudetakse nõukogu direktiivi 82/891/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive
2001/24/EÜ, 2002/47/EÜ, 2004/25/EÜ, 2005/56/EÜ, 2007/36/EÜ, 2011/35/EL, 2012/30/EL ja
2013/36/EL ning määruseid (EL) nr 1093/2010 ja (EL) nr 648/2012.
6. Seaduse mõjud
Uus seadus näeb ette arvelduse lõplikkuse kohta makse- ja väärtpaberiarveldussüsteemides ühtse
kvaliteediraamistiku ja koondab SFD põhimõtted ja arveldused süsteemides ühte terviklikku
regulatsiooni.
6.1. Üldine mõju
SFD-s sedastatud põhimõtted on täielikult integreeritud riigisisesesse õigusesse, mis tagab vajaliku
õiguskindluse nende põhimõtete rakendamisel. Uues seaduses sätestatud mõisteaparaati ja põhimõtteid
kohaldatakse kõikide süsteemselt oluliste makse- ja arveldussüsteemide jaoks ning seega puudub
vajadus reguleerida relevantseid mõisteid ja põhimõtteid teistes eriseadustes, sh dubleerivalt.
Regulatsioon suurendab õigusselgust nii Eesti kui ka Eesti-väliste turuosaliste jaoks. Tõrked maksete
liikumises häirivad kogu majanduse toimimist. SFD reeglid kindlustavad SFD kohaselt määratletud
süsteemide aktsepteeritud ülekandekorralduste täitmise, leevendades süsteemide osalejate võimalikust
maksejõuetusest tulenevat süsteemset riski.
Muudatustel puudub negatiivne sotsiaalne, sh demograafiline mõju.
Seadusest tuleneva teabekohustuse (aruandluskohustuse) täitmisega kaasneb mõningane
halduskoormuse tõus ettevõtjatele (krediidiasutused), kuid see kulu ei ole märkimisväärne. Kodanike ja
riigiasutuste halduskoormus seadusega ei suurene. Seadus ei suurenda järelevalveasutuste
järelevalvetegevusega seotud töökoormust. Eesti Panga töökoormus suureneb seoses tegevustega
MASSi jõustumisel nagu rakendusaktide kehtestamine ning senise järelevaatamise korralduse
ülevaatamine (arveldussüsteemide tunnustamine). Krediidiasutuste töökoormus võib vähesel määral
kasvada tulenevalt vajadusest esitada täiendavat teavet (aruandluskohustuse suurenemine) Eesti Panga
järelevaatamise ülesande paremaks täitmiseks.
Seadus ei mõjuta riigi ega kohaliku omavalitsuse eeldatavaid kulusid ega tulusid.
6.1.1. Muudatus I
60
Defineeritakse makseturu jaoks olulised mõisted (arveldussüsteem, arveldusagent, arvelduskoda,
süsteemis osaleja, kaudne osaleja, mitmepoolne tasaarvestus (tasaarvestuskokkulepe), süsteemi korralda
jt). Nähakse ette arveldussüsteemi reeglid, süsteemi korraldaja ja süsteemis osaleja õigused ja
kohustused ning makse- ja arveldussüsteemide järelevaatamise alused.
Mõju avaldub järgmistele sihtrühmadele:
Sihtrühm 1 – süsteemi liikmed. 22.12.2020 Finantsinspektsiooni andmetel on Eestis asutatud 9
krediidiasutust ja registreeritud 5 filiaali. Makseasutuste, e-raha asutuste ja investeerimisühingute
juurdepääs maksesüsteemile toimib valdavalt krediidiasutuse osaluse kaudu ja seetõttu ei arvata neid
osalejate sihtrühma.
Väärtpaberiarveldussüsteemide toimimine on korraldatud otsekohalduva ELi õiguse alusel, mistõttu
enamik käesoleva seaduse sätteid ei kohaldu. Seetõttu on hinnatud mõjusid seoses maksesüsteemi
korraldamisega või osalemisega maksesüsteemis, seejuures süsteemselt olulises süsteemis.
Sihtrühm 2 – makseteenuseid tarbivad isikud, so. tarbijad ja ettevõtjad. Sihtrühma suurust ei ole
võimalik täpselt määratleda78, kuid saame eeldada, et rahaliste vahendite ülekanded on elanike
igapäevaelu ja ettevõtjate äritegevuse loomulik osa ning juurdepääs makseteenustele on neile üldjuhul
ka tagatud. Sihtrühm tarbib igapäevaselt makseteenuseid, siiski ei mõjuta käesolevad muudatused
otseselt nende harjumusi makseteenuste kasutamisel, samuti ei ole täheldatud mõju makseteenuste
hindadele. Makseteenuste hinda mõjutavad omakorda arveldussüsteemi arveldusteenuste hinnad, kuid
käesolevad muudatused ei too kaasa süsteemi korraldajale täiendavaid kohustusi, mis võiksid
arveldusteenuse hinnale mõju avaldada. Siiski, käsitletakse seaduse muudatuste juures alati ka mõju
tarbijatele ja ettevõtjatele. Muudatustel on makseteenuste kasutajatele kaudne mõju, mistõttu on ka mõju
tervikuna sihtrühmale hinnatud ebaoluliseks.
Sihtrühm 3 – süsteemi korraldaja/Eesti Pank. Arveldussüsteemide järelevaatamise ülesanne on Eesti
Pangal. Eesti Pank on hinnanud käesoleva seaduse mõju õigusriske vähendavaks ja muudatused Eesti
Panga hinnangul senises praktikas olulisi muutusi kaasa ei too. Eesti Panga jaoks on uueks kohustuseks
arveldussüsteemi tunnustamise ülesanne, kuid muus osas jätkub tavapärane töö – ka praegu võtab Eesti
Pank järelevaatamise alla need süsteemid, millel on märkimisväärne mõju maksekeskkonna või
raharingluse tõrgeteta toimimisele. Tunnustamise eesmärgiks on teavitada üldsust Eesti Panga
järelevaatamise all olevatest süsteemidest, sh teavitada süsteemselt olulistest süsteemidest. Regulatsioon
toob kaasa muudatusi Eesti Panga sisemistes kordades ja asjaajamises seoses uue protseduuriga.
Sihtrühm 4 – Finantsinspektsioon. Finantsinspektsioon teostab järelevalvet süsteemi liikmete nagu
krediidiasutute ja investeerimisühingute üle. Samuti teeb inspektsioon järelevalvet makseasutuste ja e-
raha asutuste üle, kes võivad samuti maksesüsteeme hallata. Kehtiva regulatsiooni kohaselt ei saa
makseasutused ja e-raha asutused otse osaleda mõnes süsteemselt olulises maksesüsteemis ehk
arveldussüsteemis (SFD ei määratle neid liikmetena). Käesoleva eelnõuga ei suurene inspektsiooni
töökoormus, kuivõrd järelevalve subjektide ring ei laiene (maksesüsteemi korraldajatele ei kehtestata
tegevusloa kohustust), samuti ei näe eelnõu ette täiendavaid kohustusi Finantsinspektsioonile seoses
arveldusüsteemise järelevaatamisega. Mõju avaldub koostöö tegemisel Eesti Pangaga seoses Eesti
Panga järelevaatamise ülesande täitmisel. Koostöö kahe asutuse vahel toimib ka praegu, mistõttu mõju
Finantsinspektsioonile, sealhulgas tema töökoormusele on pigem ebaoluline.
78 Puudub statistika selle kohta, kui palju on Eestis elanikke, kellel maksekontot ei ole. Samuti peab arvestama
sellega, et ühel isikul võib olla maksekonto mitmes krediidiasutuses.
61
Sihtrühm nr 1: makse – ja arveldussüsteemi liikmed (krediidiasutused).
Määratletakse seaduses kasutatavad mõisted ja süsteemide toimimine (osapoolte õigused, kohustused ja
vastutus). Samuti reguleeritakse makse- ja arveldussüsteemide järelevaatamisega seonduv
proportsionaalselt süsteemi olulisusega.
1.1 Mõju Makse- ja arveldussüsteemi osalejaks saamise tingimused ja arveldusteenuste
tervikuna kasutamise tingimused, erisused seoses süsteemis osaleja ja korraldaja maksejõuetusega
ning tagatise kaitse ja arvelduste tagasivõetamatus on edaspidi reguleeritud seadusega.
ebaoluline
1.2 Mõju Mõju majandusele Avalduv paraneb õiguskindlus. Kavandatavad
valdkond I mõju muudatused tagavad vajaliku õigusselguse,
milliste süsteemile kohaldatakse arvelduste
ebaoluline
lõplikkust ja tagatise kaitset. Süsteemide
korraldus toetub edaspidi seadusele, väheneb
lepingute osa, mille tõlgendamine on
esmatasandi regulatsiooni puudulikkuse korral
probleemne. Krediidiandjate tegevus
makseteenuste pakkumisel võrreldes tänasega
ei muutu. Paraneb õiguskindlus
krediidiasutuste liitumisel mõne süsteemiga.
Krediidiasutus peab olema valmis esitama
täiendavaid andmeid seoses tema osalemisega
mõnes süsteemis.
Olulisus Ulatus keskmine Sihtrühma suurus väike
Sagedus väike Ebasoovitavate mõjude risk väike
Sihtrühm nr 2: makseteenuste kasutajad (tarbijaid/ettevõtjad)
Määratletakse seaduses kasutatavad mõisted ja arveldusüsteemide toimimine (osapoolte õigused,
kohustused ja vastutus). Samuti reguleeritakse makse- ja arveldussüsteemide järelevaatamisega seonduv
proportsionaalselt süsteemi olulisusega.
2.1 Mõju Tervikmõju ebaoluline. Tarbijad ja ettevõtjad teevad igapäevaseid rahamakseid ja
tervikuna väärtpaberite ülekandeid makse- ja arveldussüsteemide vahendusel. Arvestades asjaolu,
et tarbijad ja ettevõtjad otse makse- või väärtpaberiarveldussüsteemides ei osale ja seega
ebaoluline
neile ei tulene ka otseselt õigusi ega kohustusi sellest, on mõju tervikuna makseteenuse
kasutajatele ebaoluline. Makseteenuse kasutamisel neile otsene majanduslik mõju
puudub, sest muudatused ei mõjuta makseteenuste kvaliteeti ega kiirust. Samas, ei saa
täielikult välistada, et makseteenuse pakkuja liitumine mõne välisriigi maksesüsteemiga
võib kaasa tuua näiteks soodsama teenuse.
2.2 Mõju Majanduslik mõju Avalduv SFD reeglid kindlustavad maksejuhiste
valdkond I mõju täitmise, leevendades süsteemide osalejate
võimalikust maksejõuetusest tulenevaid riske.
ebaoluline
Muudatusega ei kaasne mõju tarbitava teenuse
hinnale või kvaliteedile, mis tingiks sellest
tulenevalt kasutajate seniste harjumuste
muutmist. Muudatusel ei ole ebasoovitavaid
mõjusid makseteenuse kasutajatele.
Olulisus Ulatus väike Sihtrühma suurus suur
Sagedus väike Ebasoovitavate mõjude risk väike
62
Sihtrühm nr 3: Eesti Pank/süsteemi korraldaja
Määratletakse seaduses kasutatavad mõisted ja arveldussüsteemide toimimine (osapoolte õigused,
kohustused). Samuti reguleeritakse makse- ja arveldussüsteemide järelevaatamisega seonduv
proportsionaalselt süsteemi olulisusega.
3.1 Mõju Seadus toob kaasa vajaliku õigusselguse süsteemselt oluliste ja oluliste makse- ja
tervikuna arveldussüsteemide korralduses ja oluliste süsteemide järelevaatamises. Seadus aitab
paremini piiritleda ka süsteemi tegevuse tagamise ja järelevaatamise vajadusi ja
ebaoluline
tingimusi. Süsteemide järelevaatamise funktsioon on korrelatsioonis süsteemi
olulisusega.
3.2 Mõju Majanduslik mõju Avalduv Süsteemi korraldaja tegevus selgem, sest
valdkond I mõju õigused ja kohustused on seadusega piiritletud.
Muudatus ei too kaasa süsteemi korralda senise
ebaoluline
töökoormuse suurenemist. Seaduse
jõustumisel võivad esineda töökorralduslikud
muudatused seoses järelevaatamisega
(järelevaatamisega seoses teabe andmise
kohustus), kuid üldises plaanis senine praktika
ei muutu. Kuna olulisi muudatusi senises
töökorralduses teha ei tule, sh ei ole muudatusel
muid ebasoovitavaid tagajärgi, võib mõju
tervikuna hinnata ebaoluliseks
Olulisus Ulatus väike Sihtrühma suurus väike
Sagedus keskmine Ebasoovitavate mõjude risk väike
Sihtrühm nr 4: Finantsinspektsioon.
Määratletakse seaduses kasutatavad mõisted ja süsteemide toimimine (osapoolte õigused, kohustused ja
vastutus). Samuti reguleeritakse makse- ja arveldussüsteemide järelevaatamisega seonduv
proportsionaalselt süsteemi olulisusega.
1.1 Mõju Makse- ja arveldussüsteemi osalejaks saamise tingimused ja arveldusteenuste
tervikuna kasutamise tingimused, erisused seoses süsteemis osaleja ja korraldaja maksejõuetusega
ning tagatise kaitse ja arvelduste tagasivõetamatus on edaspidi reguleeritud seadusega.
ebaoluline
1.2 Mõju Mõju majandusele Avalduv Inspektsiooni õigused ja rakendatavad
valdkond I mõju meetmed turuosaliste riskide maandamiseks
seoses osalemisega mõnes makse- või
ebaoluline
arveldussüsteemis on edaspidi täpsemalt
määratletud. Tagatud on täiendava teabe
saamine turuosalistelt muu hulgas seoses nende
osalemisega mõnes süsteemis. Mõju võib
avalduda senise koostöö parendamises, näiteks
vastava koostööleppe sõlmimisel Eesti Pangaga
või olemasoleva koostöökokkuleppe
täiendamisega. Muudatus ei näe ette täiendavat
tegevusloakohustust ega kohustusi
maksesüsteemi järelevaatamisel, mistõttu on
mõju hinnatud tervikuna ebaoluliseks.
Olulisus Ulatus keskmine Sihtrühma suurus väike
Sagedus väike Ebasoovitavate mõjude risk väike
63
6.1.2. Muudatus II
SDF arvelduste lõplikkuse põhimõtte sedastamine. SFD põhimõtete kohaldamine Eesti asutuste suhtes,
kes ei ole krediidiasutused ja kes osalevad välisriigi õiguse alusel toimivates arveldussüsteemides või
süsteemiühendustes.
Sihtrühm nr 1: makse- ja arveldussüsteemis osalejad (krediidiasutused).
Väheneb õiguslik ebaselgus SDFi põhimõtete kohaldamisel muudele liikmetele kui krediidiasutused ja
sellega seoses ka süsteemne riski. SDF reeglid võivad kohalduda ka juhul, kui Eesti asutus tegutseb
välisriigi õiguse kohaselt toimivas arveldussüsteemis.
- paraneb õiguskindlus;
1.1 Mõju
- vähenevad arveldussüsteemides osalemisega seotud riskid. Tagatakse
tervikuna
arveldussüsteemides osalejate huvid maksejõuetusmenetluses.
ebaoluline
1.2 Mõju Mõju majandusele Avalduv rahvusvaheliselt toimiva makse- ja
valdkond I mõju arveldussüsteemi loomine ning tegutsemine
Eestis ning Eesti makseteenuse osutajate
ebaoluline
osalemine välisriigi makse- ja
arveldussüsteemides suurendab
konkurentesivõimet. Eelduslikult vähenevad
välisriigi maksesüsteemis osalemisega seotud
riikide õigusnormide (seaduste) erinevusest
tingitud õigusriskid. Arvelduste lõplikkuse ja
tagatiste kaitse põhimõtte kohaldamine, ka
isikuline kohaldamine, muutub selgemaks ja
annab vajaliku õiguskindluse, mis omakorda
muudab lihtsamaks arveldussüsteemiga
liitumise. Muudatuse mõju avaldub liitumisel
Eesti õiguse alusel korraldatud süsteemiga või
Eesti asutuse liitumisel mõne välisriigi
süsteemiga. Krediidiasutuste tegevus
makseteenuste pakkumisel võrreldes tänasega
ei muutu. Krediidiasutustele on olnud tagatud
Eesti Panga halduses oleva arveldussüsteemiga
liitumine.
Olulisus Ulatus väike Sihtrühma suurus väike
Sagedus väike Ebasoovitavate mõjude risk väike
Sihtrühm nr 2: makseteenuste kasutajad
Väheneb õiguslik ebaselgus SDFi põhimõtete kohaldamisel muudele liikmetele kui krediidiasutused ja
sellega seoses ka süsteemne riski. SDF reeglid võivad kohalduda ka juhul, kui Eesti asutus tegutseb
välisriigi õiguse kohaselt toimivas arveldussüsteemis.
2.1 Mõju väheneb maksesüsteemides osalemisega seotud riskid nii süsteemis osalejatele kui nende
tervikuna klientidele ehk makseteenuste kasutajatele (tarbijatele ja ettevõtjatele). Muudatused
kindlustavad SFD kohaselt määratletud süsteemide aktsepteeritud maksejuhiste täitmise.
ebaoluline
Sellega kaitstakse arveldussüsteemidele edastatud maksejuhiseid tagasipööramise või
tühistamise eest, kui süsteemis osaleja peaks osutuma maksejõuetuks.
2.2 Mõju Majanduslik mõju Avalduv SFD reeglid kindlustavad maksejuhiste
valdkond I mõju täitmise, leevendades süsteemide osalejate
64
võimalikust maksejõuetusest tulenevaid riske.
ebaoluline
Mõju avaldub makseteenuste kasutamisega
seoses. Muudatused makseteenuste kasutajate
senises tegevuses muutusi kaasa ei too, samuti
puudub mõju senistele tarbimisharjumustele
või makseteenuste hinnale, mistõttu on avalduv
mõju vaatamata suurele hulgale makseteenuse
kasutajatele tervikuna ebaoluline.
Olulisus Ulatus väike Sihtrühma suurus suur
Sagedus väike Ebasoovitavate mõjude risk väike
Sihtrühm nr 3: Eesti Pank/süsteemi korraldaja
Väheneb õiguslik ebaselgus SDFi põhimõtete kohaldamisel muudele liikmetele kui krediidiasutused ja
sellega seoses ka süsteemne riski. SDF reeglid võivad kohalduda ka juhul, kui Eesti asutus tegutseb
välisriigi õiguse kohaselt toimivas arveldussüsteemis.
3.1 Mõju paraneb õiguskindlus. Ülesanded ja õigused maksesüsteemi tunnustamisel ning
tervikuna maksesüsteemi korraldamisel on reguleeritud seaduse tasandil. Sellega tagatakse vajalik
õigusselgus süsteemide korralduses.
ebaoluline
3.2 Mõju Majanduslik mõju Avalduv Süsteemi korraldaja tegevus selgem, sest
valdkond I mõju õigused ja kohustused on seadusega piiritletud.
Eesti Panga töökoormus võib suureneda seoses
ebaoluline
vajadusega muuta sisemisi tööprotsesse
arveldussüsteemi tunnustamisega seoses. Mõju
avaldub juhul, kui esineb vajadus mõne
maksesüsteemi arveldussüsteemina
tunnustamiseks. Sellise maksesüsteemi
tunnustamine eeldab arvelduste suurt mahtu ja
olulist mõju maksekeskkonnale tervikuna ehk
tegemist peab olema süsteemselt olulise
arveldussüsteemiga. Sellest tulenevalt võib
tunnustamisega kaasneva mõju avaldumise
sagedust pidada väikeseks ja mõju tervikuna
ebaoluliseks.
Olulisus Ulatus keskmine Sihtrühma suurus väike
Sagedus väike Ebasoovitavate mõjude risk väike
Sihtrühm nr 4: Finantsinspektsioon
Väheneb õiguslik ebaselgus SDFi põhimõtete kohaldamisel muudele liikmetele kui krediidiasutused ja
sellega seoses ka süsteemne riski. SDF reeglid võivad kohalduda ka juhul, kui Eesti asutus tegutseb
välisriigi õiguse kohaselt toimivas arveldussüsteemis.
- paraneb õiguskindlus;
1.1 Mõju
- vähenevad arveldussüsteemides osalemisega seotud riskid. Tagatakse
tervikuna
arveldussüsteemides osalejate huvid maksejõuetusmenetluses.
ebaoluline
1.2 Mõju Mõju majandusele Avalduv rahvusvaheliselt toimiva makse- ja
valdkond I mõju arveldussüsteemi loomine ning tegutsemine
Eestis ning Eesti makseteenuse osutajate
ebaoluline
osalemine välisriigi makse- ja
arveldussüsteemides suurendab
65
konkurentesivõimet. Eelduslikult vähenevad
välisriigi maksesüsteemis osalemisega seotud
riikide õigusnormide (seaduste) erinevusest
tingitud õigusriskid. Muudatuse mõju avaldub
liitumisel Eesti õiguse alusel korraldatud
süsteemiga või Eesti asutuse liitumisel mõne
välisriigi süsteemiga. Mõju avaldub
inspektsiooni järelevalvetegevuses (turuosalise
operatsiooniriskide adekvaatne kajastamine ja
maandamine seoses osalemisega mõnes
süsteemis). Kuivõrd täiendavaid
järelevalveülesandeid seoses osalemisega
mõnes süsteemis ei kehtestata, samuti ei näe
eelnõu ette süsteemi korraldajale täiendavat
tegevusloakohustust, ei too muudatus kaasa
Finantsinspektsiooni töökoormuse
suurenemist.
Olulisus Ulatus väike Sihtrühma suurus väike
Sagedus väike Ebasoovitavate mõjude risk väike
6.1.3. Muudatus III
Luuakse selge õiguslik alus mitmepoolse tasaarvestuse kasutamiseks arveldussüsteemides (seotud ka
mõistete puudumise probleemistikuga (kavandatav muudatus I)
Sihtrühm nr 1: maksesüsteemis osalejad (krediidiasutused).
Osalejate vahelise nõuete mitmepoolse tasaarveslduse (ingl multilateral netting või netting) õiguslikud
tagajärjed on reguleeritud seadusega. Nõuete mitmepoolsel tasaarvestamisel lõpevad süsteemis osalejate
vastastikused nõuded kattuvas ulatuses ja need asendatakse tasaarvestamise tulemusena saadud nõuete
kohustustega. Arveldussüsteemis osaleja maksejõuetumenetluse algatamine ei muuda enne vastava
menetluse algatamist toimunud tasaarvestamist kehtivust. Enne menetluse algatamist võetud kohustused
täidetakse süsteemi osaleja seatud tagatiste või arveldussüsteemi tagatisvahendite arvel. Süsteemis
osaleja vara ülekandekorralduse täitmiseks ei kuulu tema pankroti korral pankrotivara hulka.
1.1 Mõju mitmepoolse tasaarvestamise määratlemine ja selle õiguslike tagajärgede ettenägemine
tervikuna seaduses tagab vajaliku õigusselguse.
ebaoluline
1.2 Mõju Mõju majandusele Avalduv Tagatud on ülekandekorralduste täitmine ja
valdkond I mõju süsteemides osalejate huvid.
Ülekandekorraldused ja nende tasaarvestused
ebaoluline
on täitmisele pööratavad ja kolmandatele
isikutele siduvad. Väheneb süsteemne risk, mis
võib avalduda maksejõuetuse olukorras.
Olulisus Ulatus väike Sihtrühma suurus väike
Sagedus väike Ebasoovitavate mõjude risk väike
66
Sihtrühm nr 2: makseteenuste kasutajad (tarbijaid/ettevõtjaid)
Osalejate vahelise nõuete mitmepoolse tasaarvestuse (ingl multilateral netting või netting) õiguslikud
tagajärjed on reguleeritud seadusega. Nõuete mitmepoolsel tasaarvestamisel lõpevad süsteemi osalejate
vastastikused nõuded kattuvas ulatuses ja need asendatakse tasaarvestamise tulemusena saadud nõuete
kohustustega. Süsteemis osaleja maksejõuetumenetluse algatamine ei muuda enne vastava menetluse
algatamist toimunud tasaarvestamist tühiseks. Enne menetluse algatamist võetud kohustused täidetakse
süsteemi osaleja seatud tagatiste või tagatisvahendite arvel. Süsteemi osaleja vara ülekandekorralduse
täitmiseks ei kuulu osaleja pankroti korral pankrotivara hulka.
2.1 Mõju Regulatsiooni eesmärk on arveldussüsteemides osalemisega seotud riskide maandamine.
tervikuna Siseriiklike ja rahvusvaheliste maksete ja väärtpaberiarvelduste tegemine toimib
tõrgeteta.
ebaoluline
2.2 Mõju Majanduslik mõju Avalduv SFD reeglid kindlustavad makseteenuste
valdkond I mõju kasutajate maksejuhiste täitmise, leevendades
süsteemis osaleja vastu algatatud võimalikust
ebaoluline
maksejõuetusest tulenevaid riske ja süsteemi
toimimise häireid. Makseteenuse kasutajatele ei
kaasne tarbimisharjumuste muutmise vajadust,
samuti puudub otsene mõju teenuse hinnale,
mis võiks potentsiaalset mõjutada kasutajate
käitumist või eelistusi. Seetõttu on mõju
vaatamata suurele sihtrühmale kokkuvõttes
ebaoluline.
Olulisus Ulatus väike Sihtrühma suurus suur
Sagedus väike Ebasoovitavate mõjude risk väike
Sihtrühm nr 3: Eesti Pank/süsteemi korraldaja
Osalejate vahelise nõuete mitmepoolse tasaarvestuse (ingl multilateral netting või netting) õiguslikud
tagajärjed on reguleeritud seadusega. Nõuete mitmepoolsel tasaarvestamisel lõpevad süsteemi osalejate
vastastikused nõuded kattuvas ulatuses ja need asendatakse tasaarvestamise tulemusena saadud nõuete
kohustustega. Süsteemis osaleja maksejõuetumenetluse algatamine ei muuda enne vastava menetluse
algatamist toimunud tasaarvestamist tühiseks. Enne menetluse algatamist võetud kohustused täidetakse
süsteemi osaleja seatud tagatiste või tagatisvahendite arvel. Süsteemi osaleja vara ülekandekorralduste
täitmiseks ei kuulu osaleja pankroti korral pankrotivara hulka.
3.1 Mõju paraneb õiguskindlus. Arveldussüsteemi korraldaja ja süsteemis osaleja tasaarvestusest
tervikuna tulenevad kohustused maksejõuetusmenetluse korral on seadusega reguleeritud.
ebaoluline
3.2 Mõju Majanduslik mõju Avalduv Tagatud on maksejuhiste täitmine ja
valdkond I mõju süsteemides osalejate huvid.
Tasaarvestuskokkulepete õiguslike tagajärgede
ebaoluline
mõju avaldub mõne osaleja maksejõuetuse
korral. Muudatused ei mõjuta Eesti Panga senist
töökorraldust.
Olulisus Ulatus väike Sihtrühma suurus väike
Sagedus väike Ebasoovitavate mõjude risk väike
67
Sihtrühm nr 4: Finantsinspektsioon
Osalejate vahelise nõuete mitmepoolse tasaarveslduse (ingl multilateral netting või netting) õiguslikud
tagajärjed on reguleeritud seadusega. Nõuete mitmepoolsel tasaarvestamisel lõpevad süsteemis osalejate
vastastikused nõuded kattuvas ulatuses ja need asendatakse tasaarvestamise tulemusena saadud nõuete
kohustustega. Arveldussüsteemis osaleja maksejõuetumenetluse algatamine ei muuda enne vastava
menetluse algatamist toimunud tasaarvestamist kehtivust. Enne menetluse algatamist võetud kohustused
täidetakse süsteemi osaleja seatud tagatiste või arveldussüsteemi tagatisvahendite arvel. Süsteemis
osaleja vara ülekandekorralduse täitmiseks ei kuulu tema pankroti korral pankrotivara hulka.
1.1 Mõju mitmepoolse tasaarvestamise määratlemine ja selle õiguslike tagajärgede ettenägemine
tervikuna seaduses tagab vajaliku õigusselguse.
ebaoluline
1.2 Mõju Mõju majandusele Avalduv Tagatud on maksejuhiste täitmine ja
valdkond I mõju süsteemides osalejate huvid.
Tasaarvestuskokkulepete õiguslike tagajärgede
ebaoluline
mõju avaldub mõne osaleja maksejõuetuse
korral. Muudatused ei mõjuta
Finantsinspektsiooni senist töökorraldust.
Olulisus Ulatus väike Sihtrühma suurus väike
Sagedus väike Ebasoovitavate mõjude risk väike
7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja
tulud
Seaduse rakendamisega ei kaasne tulusid ega kulusid riigieelarvele ning eelnõu ei ole seotud kohalike
omavalitsuste tegevusega.
8. Rakendusaktid
Eelnõuga nähakse ette Eesti Pangale õigus kehtestada rakendusakte makse- ja arveldussüsteemide
seaduse § 23 lõike 3 alusel. Uue volitusnormi kehtestamisega ei muudeta kehtetuks olemasolevaid
volitusnorme. Käesoleva eelnõuga ei esitata rakendusakti kavandit põhjusel, et see on veel
väljatöötamisel. Seaduse jõustumisega võib kaasneda vajadus muuta ka Eesti Panga järelevaatamist
käsitlevat raamkava.
9. Seaduse jõustumine
Seadus jõustub üldises korras. Seaduse jõustumine ei sõltu mõne sündmuse toimumisest või muust
tähtpäevast, samuti ei ole käesolev eelnõu seotud direktiivi ülevõtmise tähtajaga. Seetõttu on seaduse
jõustumine ette nähtud üldises korras.
10. Eelnõu kooskõlastamine ja huvirühmade kaasamine
Eelnõu esitati Justiitsministeeriumile kooskõlastamiseks ning turuosalistele kooskõlastamiseks ja
märkuste tegemiseks läbi eriala liitude (Finance Estonia, Eesti Pangaliit), samuti Eesti Pangale ja
Finantsinspektsioonile. Eelnõule esitasid muudatusettepanekuid Eesti Pangaliit, Eesti Pank ja
Finantsinspektsioon ning Justiitsministeerium. Muudatusettepanekud ja nendega arvestamine või
mittearvestamine on märgitud käesoleva seletuskirja lisas toodud tabelis.
68
Eelnõu on esitatud Euroopa Keskpangale konsulteerimiseks vastavalt EL toimimise aluslepingu artikli
127 lõikele 2 ja 4. Tulenevalt nõukogu 29. juuni 1998. aasta otsuse 98/415/EÜ (riikide ametiasutuste
konsulteerimise kohta Euroopa Keskpanga seoses õigusaktide eelnõudega) artikli 1 lõikele 2 ei pea
konsulteerima juhul, kui eelnõu puudutab üksnes EL direktiivi ülevõtmist lepinguriigi õigusesse. Antud
juhul ei hõlma muudatused üksnes SFD sätete konsolideerimist ja täpsustamist, vaid ka muid riigisiseseid
sätteid, mille eesmärgiks on edendada maksesüsteemide tõrgeteta toimimist, nt makse- ja
arveldussüsteemide järelevaatamist, mis ei tulene otseselt direktiivist.
Algatab Vabariigi Valitsus
(allkirjastatud digitaalselt)
69
Lisa 1. EL õiguse ja MASS eelnõu võrdlustabel
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 98/26/EÜ ning Eesti õigusaktide vastavustabel
EL direktiivi 98/26/EÜ norm EL õigusakti normi EL õigusakti normi Kommentaarid
ülevõtmise kohustus sisuliseks
rakendamiseks
kehtestatavad
riigisisesed õigusaktid
Artikkel 1 punkt a jah Eelnõu § 2 lõige 1 punkt -
2 ja 5
Artikkel 1 punkt b jah Eelnõu § 2 lõige 1
punktid 3 ja 4
Artikkel 1 punkt c jah Eelnõu § 2 punktid 6 ja 7
Artikkel 2 punkt a jah Eelnõu § 3 lõige 1
Artikkel 2 punkti a teine taane ei Valikut ei kohaldata
Artikkel 2 punkti a kolmas taane jah Eelnõu § 3 lõige 3
Artikkel 2 punkti a neljas taane jah Eelnõu § 3 lõige 7
Artikkel 2 punkt b jah Eelnõu § 6 lõige 3
Artikkel 2 punkti b viimane taane ei Valikut ei kohaldata
Artikkel 2 punkt c jah Eelnõu § 5 lõige 2
Artikkel 2 punkt d jah Eelnõu § 5 lõige 1
Artikkel 2 punkt e jah Eelnõu § 5 lõige 3
Artikkel 2 punkt f jah Eelnõu § 6 lõige 1 ja
lõige 4
Artikkel 2 punkt g jah Eelnõu § 6 lõige 2
Artikkel 2 punkt h jah VPTS79 § 2
Artikkel 2 punkt i jah Eelnõu § 10
Artikkel 2 punkt j jah Eelnõu § 7 lõige 1
Artikkel 2 punkt k jah Eelnõu § 8; VÕS80
§ 205¹
Artikkel 2 punkt l jah Eelnõu § 11
Artikkel 2 punkt m jah Eelnõu § 9
Artikkel 2 punkt n jah Eelnõu §12
Artikkel 2 punkt o jah Eelnõu § 3 lõige 6
Artikkel 2 punkt p jah Eelnõu § 6 lõige 1
Artikkel 3 lõige 1 jah Eelnõu § 19 lõige 2 ja
lõige 4
Artikkel 3 lõige 2 jah Eelnõu § 19 lõige 7
Artikkel 3 lõige 3 jah Eelnõu § 18 lõige 1 ja
lõige 2
Artikkel 3 lõige 4 jah Eelnõu § 18 lõige 4 ja
lõige 5
Artikkel 4 ei Valikut ei kohaldata
Artikkel 5 jah Eelnõu § 12 lõige 3
Artikkel 5 viimane taane jah Eelnõu § 18 lõige 4 ja
lõige 5
Artikkel 6 lõige 1 jah Eelnõu § 7 lõige 2
Artikkel 6 lõige 2 jah Eelnõu § 19 lõige 8, § 20
lõige 4
Artikkel 6 lõige 3 jah Eelnõu § 120 lõige 5,
FELS § 49 lõige 2 ja § 50
lõige 1, FIS81 § 46¹ lõige
4.
Artikkel 7 jah Eelnõu § 19 lõige 3,
lõige 5, lõige 6 ja lõige 7,
§ 20 lõige 3 ja lõige 3,
79
Väärtpaberituru seadus.
80
Võlaõigusseadus
81
Finantsinspektsiooni seadus.
70
PankrS82 § 18 lõige 5 ja
§ 109 lõige 2
Artikkel 8 jah Eelnõu § 7 lõige 3
Artikkel 9 lõige 1 punkt a jah Eelnõu § 22 lõige 2
punkt 1
Artikkel 9 lõige 1 punkt b jah Eelnõu § 22 lõige 2
punkt 2
Artikkel 9 lõige 1 punkt c jah Eelnõu § 22 lõige 2
punkt 3
Artikkel 9 lõige 1 punkt d jah Eelnõu § 22 lõige 2
punkt 4
Artikkel 9 lõike 1 viimane taane jah Eelnõu § 22 lõige 1
Artikkel 9 lõige 2 jah Eelnõu § 22 lõige 4
Artikkel 10 lõige 1 esimene taane Ei vaja eraldi ülevõtmist Üle võetud direktiivi 2009/44/EÜ
ülevõtmise eelnõuga.
Artikkel 10 lõige 1 teine taane jah Eelnõu § 16 lõige 5
Artikkel 10 lõige 1 kolmas taane ei Valikut ei kohaldata
Artikkel 10 lõige 1 viimane taane jah Eelnõu § 17 lõige 1
Artikkel 10 lõige 2 Ei vaja ülevõtmist Üle võetud direktiivi 2009/44/EÜ
ülevõtmise eelnõuga.
Artikkel 10a lõige 1 Ei vaja eraldi ülevõtmist - Artiklis viidatud määrus (EL) nr
1095/2010 on otsekohalduv
õigusakt
Artikkel 10a lõige 2 Ei vaja eraldi ülevõtmist - Artiklis viidatud määrus (EL) nr
1095/2010 on otsekohalduv
õigusakt
Artikkel 11 ei - Direktiivi sätted jõustati Eesti
ühinemisel Euroopa Liiduga.
Artikkel 12 ei - Säte ei näe ette kohustusi
lepinguriikidele
Artikkel 12a ei - Säte ei näe ette kohustusi
lepinguriikidele. Direktiivi
ülevaatamise säte.
Artikkel 13 ei - Sätestab direktiivi jõustumise.
Artikkel 14 ei - Sätestab direktiivi adressaadid
82
Pankrotiseadus.
71
Lisa 2. Märkuste tabel makse- ja arveldussüsteemide seaduse eelnõu seletuskirja juurde
Märkuste tabel
Makse- ja arveldussüsteemide seaduse eelnõu seletuskirja juurde
NR Ettepaneku sisu Arvestatud/mitte- Rahandusministeeriumi
arvestatud/osaliselt märkused
arvestatud
selgitatud/
teadmiseks võetud
Eesti Pank
1 § 1 lõige 1. Soovitame jätta lõike 1 seaduse Arvestatud Eelnõu on vastavalt ettepanekule
reguleerimisala määratlusest („Käesolev seadus muudetud.
reguleerib arveldussüsteemis makse- ja
väärtpaberitehingute arveldamist, kohustuste
täitmiseks antud tagatiste kaitset maksejõuetuse
korral, maksesüsteemi arveldussüsteemina
tunnustamist ning makse- ja arveldussüsteemide
järelevaatamist“) välja sõnad „kohustuste
täitmiseks antud“. Kohustuste täitmise tagamise
eesmärk kuulub tagatise mõistesse ja ei vaja eraldi
rõhutamist sättes, mis piiritleb seaduse
reguleerimisala. Selline täpsustus võib isegi
ajendada tõlgenduse, et kaitstud on ainult algusest
peale kindla kohustusega seotud tagatised, mis on
eksitav. Ühtlasi soovitame kaaluda, kas
„maksesüsteemi“ tähenduse peaks selguse huvides
täpsustama (näiteks tehes viite MERAS § 3 lõikele
4 või isegi tuues maksesüsteemi definitsiooni
käesolevasse seadusesse).
2 § 2 lõige 1 punkt 1. Soovitame sõnastada punkt Arvestatud Eelnõu on vastavalt ettepanekule
järgmiselt: „1) maksesüsteemile, mille teenuste osaliselt muudetud, mh kasutatakse
osutamist korraldava isiku (edaspidi maksesüsteemi eelnõus (alates 2. ptk) sama isiku
korraldaja) peakontor või tema juhatuse või seda tähistamiseks „maksesüsteemi
asendava organi asukoht ja tegevuskoht on Eestis;“. korraldaja“ mõistet.
„Teenuse osutamise eest vastutava isiku“ tähendus
pole selge. Vastutus võib ulatuda kaugemale kui
maksesüsteemi korraldaja ülesanded, ka võib
teenuse eest vastutajaid olla mitu. § 13 lõike 1
põhjal on ilmne, et sisuliselt on mõeldud
maksesüsteemi korraldajat. Seega võib vastava
määratluse ettepoole tuua ja selgemalt sõnastada.
3 § 3 lõige 1 punkt 1. Soovitame sõnastada punkti Arvestatud Eelnõu on vastavalt ettepanekule
järgmiselt: „1) arveldussüsteemi suhtes muudetud.
kohaldatakse osalejate kokkuleppel Euroopa
Majanduspiirkonna lepinguriigi (edaspidi
lepinguriik) õigust, kus asub vähemalt ühe osaleja
peakontor;“. Sõnastus „osalejate valitud“ võib olla
eksitav, sest enamasti valimisprotseduur puudub ja
osalejad otsustavad korraldaja pakutud lahenduse
aktsepteerimise üle. Aktsept tuleb osalejate
kokkuleppega kinnitada. Eesti õiguse eraldi esile
tõstmine on lauseehituslikult keeruline ja pole ka
vajalik. Sellel oleks ainult mittenormatiivse
selgituse tähendus, mis pole seaduses tavaks.
72
4 § 3 lõige 2. Lõike alguses („Arveldussüsteemiks Arvestatud Eelnõust on § 3 lõige 2 sellisel
loetakse ka kolmanda riigi maksesüsteemi…“) jääb kujul välja jäetud ja selle asemel
selgusetuks, kes on „arveldussüsteemiks lugemise“ on eelnõu § 2 (kohaldamisala)
kohta siduva arvamuse andmiseks õigustatud. täiendatud lõikega 4, milles
Soovitav on ka täpsustada, millised normid täpsustatakse, et Eesti osaleja
(eeldatavalt eelnõu 3. peatükk) niisugusele maksejõuetuse korral seoses
maksesüsteemile kohalduvad, sest kõiki SFD ja osalemisega kolmanda riigi
Eesti õiguse raames tegutseva arveldussüsteemi maksesüsteemis, kui sellele
reegleid ei saa kolmanda riigi maksesüsteemile maksesüsteemile kohalduvad
rakendada. Kui selliste süsteemide osalejate huve nõuded on olulises osas
tahetakse kaitsta, peaks asjakohaste süsteemide võrdväärsed Euroopa Parlamendi
loetelu olema avalik. Et tunnustamisel on ja nõukogu direktiivi 98/26/EÜ
õiguslikud tagajärjed, tuleks määrata, milline asutus arvelduse lõplikkuse kohta
vastava otsuse teeb ja millises vormis. Eelnõus makse- ja
pakutud sõnastuse seadustamisel on võimalik, et väärtpaberiarveldussüsteemides
otsus sätte kohaldamise üle tehakse alles kohtu- või (EÜT L 166, 11.06.1998, lk 45–
maksejõuetusmenetluses. Kuigi formaalselt 50) sätestatud nõuetega,
seaduslik, näib selline lahendus minevat lahku kohaldatakse käesoleva seaduse §
õigusselguse nõudest. Osalejatel ega nende 19 lõigetes 2–7 ja §-s 22
tehingupartneritel poleks kindlust, milline on nende sätestatut.
tegelik olukord maksejõuetusmenetluses. Ka oleks Samuti täiendatakse § 19 lõikega
neil keeruline asjakohasele kolmanda riigi 11, mis näeb ette, et kolmanda
maksesüsteemile tõendada, et nende maksed on riigi maksesüsteemis osalev isik,
SFD reeglite kohaselt kaitstud, selline tõendamine kelle suhtes on algatatud Eesti
on aga sageli liitumise eeltingimus. õiguse alusel
maksejõuetusmenetlus, või
ajutine pankrotihaldur,
pankrotihaldur või
moratooriumihaldur esitab pärast
maksejõuetusmenetluse
algatamist taotluse eelnimetatud
isiku ülekandekorralduste ja
nende täitmiseks antud tagatiste
suhtes käesoleva seaduse § 19
lõigetes 2–7 ja §-s 22 sätestatu
kohaldamiseks, kui sellele
maksesüsteemile kohalduvad
nõuded on olulises osas
võrdväärsed Euroopa Parlamendi
ja nõukogu direktiivi 98/26/EÜ
nõuetega.
Selgitame, et eelnõu koostamisel
on olnud oluline säilitada KAS §
87 lõikes 2 sedastatud põhimõte,
mis võimaldab käsitada
maksesüsteemina ka kolmanda
riigi maksesüsteeme, kui need on
SFD nõuetega võrdväärseid.
Turuosalistel on õiguspärane
ootus, et seadusega ettenähtu jääb
ka uue seadusega kehtima. Ka
SFD preambulapunkt 7 viitab
võimalusele, et lepinguriik võib
ette näha, et SFD kohast kaitset
tagatistele ja tasaarvestustele võib
lepinguriik kohaldada ka oma
73
osalejate suhtes, kui nad osalevad
mõne kolmanda riigi nn
võrdväärses maksesüsteemis.
Eelnõu ei näe ette eraldi
protseduuri kolmanda riigi
maksesüsteemi võrdväärsuse
hindamiseks ja oleme lähtunud
eeldusest, et seda teeb eelkõige
huvitatud isik ise ehk süsteemiga
liituda sooviv turuosaline. Oleme
arvestanud ka sellega, et praktikas
võidakse teha otsus sätte
kohaldamise üle alles
maksejõuetusmenetluses.
Euroopa komisjon on alustanud
SFD ülevaatmist, kus üheks eraldi
teemaks on kolmandate riikide
maksesüsteemid ja nende käsitlus,
mis tõusetus eelkõige UK
väljaastumisega liidust. Siin
soovivad enamik lepinguriike
ühtlustatud lähenemist ja
protseduuri võrdväärsuse
hindamiseks (sh tsentraalne
hindamine).
ELi ülese kokkuleppe
saavutamine võib tuua selles
teemas suurema selguse.
Eelnõu koostamisel on kaalutud
ka varianti, kas kolmanda riigi
maksesüsteemiga liitumisel peaks
Finantsinspektsioonil olema
suurem roll. See tõstatas
omakorda küsimuse, mil määral
saab inspektsioonile panna mõne
maksesüsteemi hindaja rolli
(maksesüsteemidele ei ole EL-s
kehtestatud teenuse osutamiseks
maksesüsteemi korraldaja
tegevusloa kohustust) ja kaheldi,
kas vastava pädevuse loomine
Finantsinspektsiooni juures oleks
praktiline ja põhjendatud,
mistõttu sellest loobuti.
5 § 3 lõige 4. Soovitame täiendada lõiget sõnadega „ja Arvestatud Eelnõud on vastavalt täiendatud.
Eesti Pank on kokkulepet arveldussüsteemina
tunnustanud“. Muidu võib vaidlus kokkuleppe
olemuse üle tekkida alles maksejõuetusmenetluse
staadiumis.
6 § 13 lõige 6. Soovitame sõnastada lõike viimase osa Arvestatud Eelnõud on vastavalt täiendatud.
„kes on Eesti Panga nõudel kohustatud esitama
käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmed ja
dokumendid“. Sõnastus „kes esitab vajadusel“ jätab
lahtiseks, kes sellist vajadust hindab ja kuidas Eesti
Pank dokumentidele ligi pääseb, kui maksesüsteemi
korraldaja nende esitamist vajalikuks ei pea.
74
7 § 15 lõige 1. Soovitame sõnastada lõike järgmiselt: Arvestatud Eelnõud on vastavalt muudetud.
„(1) Arveldussüsteemi toimimist, sealhulgas
ülekandekorralduste andmist ja täitmist,
reguleeritakse arveldussüsteemi reeglitega“.
Reeglite kehtestamise korra selgitamine pole selles
kontekstis vajalik. Kehtestamine peaks tähendama,
et korraldaja saab reeglid otsusega kehtima panna.
Praktikas hakkavad reeglid osaleja suhtes tavaliselt
kehtima siis, kui ta on sõlminud vastava lepingu või
kokkuleppe.
8 § 15 lõike 2 punkt 4. Soovitame ühtlustamise Arvestatud Eelnõud on vastavalt muudetud.
huvides kasutada „arveldamise“ asemel „täitmise“,
jätta välja sõnad „ning kord“ ja sõnastada punkt
järgmiselt:
„4) ülekandekorralduste alusel tekkinud nõuete ja
kohustuste täitmise kord, sealhulgas
ülekandekorralduste töötlemise ajakava ja
ülekandekorralduste täitmise kord tehnilise rikke
või süsteemis osaleja kohustuste täitmata jätmisest
tuleneva arveldussüsteemi toimimise häiringu
juhuks;“. Ülekandekorralduste alusel tekkinud
nõuete ja kohustuste arveldamise üldine kord on
nimetatud lõike algul. Lõike viimase osa eesmärk
on sätestada ülekandekorralduste täitmise reeglid
juhuks, kui esineb rike või osaleja tegevusest
tingitud toimimishäire.
9 § 15 lõike 2 punkt 5. Soovitame jätta välja punkt 5. Arvestatud Eelnõust välja jäetud.
Kohustus sätestada süsteemi reeglites
ülekandekorralduste täitmise kord sisaldub juba
eelnevas punktis.
10 § 16 lõige 2. Soovitame sõnastada lõike algus Arvestatud Eelnõud on vastavalt muudetud.
„Süsteemi korraldaja rakendab arveldussüsteemi
reeglid…“. Süsteemi korraldajal on
arveldussüsteemi reeglite kehtestamise õigus siis,
kui ta on vastava pädevusega asutus (nt Eesti Pank).
Muul juhul aktsepteeritakse reeglid enamasti
lepinguga.
11 § 17 lõige 6. Õiguskindluse huvides on soovitav Arvestatud Kuivõrd § 17 lõikes 3 on
selgemalt määrata, milline on lõikes nimetatud keeldumiste põhjused loetletud, ei
„põhjendatud juhtum“, mis samas ei vasta ole lõike 6 säilitamine sellisel
paragrahvi lõikes 3 määratletule. Muidu on kujul iseenesest vajalik. Samuti ei
süsteemi korraldajal keeruline sel alusel oma huve ole normitehniliselt vajalik ette
kaitsta. näha eraldi lõiget keeldumise
põhjendamise kohta, mis on
otstarbekas ette näha lõikes 5 teise
lausena.
12 § 17 lõige 8. Soovitame lisada järgneva punkti 3: „3) Arvestatud Eelnõud on vastavalt täiendatud.
maksesüsteemide suhtes, mille korraldajaks on
Eesti Pank, lepinguriigi keskpank või Euroopa
Keskpank.“ Keskpangad võivad korraldada
maksesüsteeme, mis ei ole arveldussüsteemid.
Selliste maksesüsteemide eesmärk on keskpanga
ülesannete täitmine, mitte turul konkureerimine või
tulu teenimine. Seega peab keskpangale jääma
õigus reguleerida maksesüsteemidele juurdepääsu
nii, et see tema ülesannetega sobituks. (Sarnane
75
välistus kehtib ka praegu, käesoleva sättega uude
seadusse ümber paigutatava VÕS § 710 lg 4 p 1
alusel.)
13 § 19 lõige 4. Soovitame asendada sõnad „käesoleva Arvestatud Eelnõud on vastavalt muudetud.
paragrahvi lõikes 2 nimetatud isiku suhtes“
sõnadega „süsteemis osaleja, süsteemiühenduses
osaleja või süsteemiühenduse korraldaja suhtes“.
Viidatav lõige 2 nimetab peale eelnimetatute ka
„kolmandaid isikuid“, mis muudaks üldise viite
tähenduse ebaselgeks.
14 § 19 lõige 5. Soovitame sõnastada järgmiselt: Arvestatud Kirjaviga parandatud
„(5) Süsteemis või süsteemiühenduses osaleja
pankroti korral ei kuulu käesoleva paragrahvi
lõigetes 2 ja 4 nimetatud ülekandekorralduse
täitmise tulemusel süsteemis või
süsteemiühenduses osaleja omandist välja läinud
vara tema pankrotivara hulka.“
15 § 19 lõige 8. Pankrotist või moratooriumist Arvestatud Eelnõud on vastavalt muudetud.
teavitatav asutus peaks olema Eesti Pank, sest Eesti
Pangal on eelnõu § 19 lõike 9 ja § 20 lõike 5
kohaselt vastava teabe viivitamata edastamise
kohustus. Finantsinspektsiooni teavitamise
kohustuse säilitamine või sellest loobumine tuleb
otsustada vastavalt otstarbekusele. Parandada tuleb
sõna „pankroti“ vigane kuju (esineb korduvalt).
16 § 19 lõige 9. Parandada keeleliselt: „teiste Arvestatud Eelnõus on viga parandatud.
lepinguriikide“ (eelnõus: „teistele lepinguriigi“).
17 Soovitame kasutada eelnõu § 23 asemel sama Arvestatud/ Eelnõud on vastavalt
paragrahvi alternatiivset sõnastust järgnevalt: selgitatud alternatiivsele ettepanekule
„§ 23. Eesti Panga ülesanded makse- ja (ettepanekule 1) muudetud.
arveldussüsteemide järelevaatamisel
(1) Eesti Pank vaatab käesolevas peatükis sätestatud Mõistame Eesti Panga muret, mis
korras arveldussüsteemide ja maksesüsteemide on seotud nende järelevaatamise
(edaspidi koos süsteemid) järele. ülesandega ja võimalusega seda
(2) Eesti Pank järelevaatajana: valdkonda ebavajalikult nn üle
1) kogub teavet Eestis makseteenuseid pakkuvate reguleerida. Selgitame, et eelnõu
isikute osalemise üle süsteemides, sealhulgas koostamisel oli eesmärgiks tagada
süsteemides, mille suhtes kohaldatakse teise Eesti Pangale võimalus saada
lepinguriigi või kolmanda riigi õigust; võimalikult lai ülevaade sellest,
2) analüüsib süsteemide ülesehitust, toimimist ja milliseid maksesüsteeme meie
riske; turuosalised maksete
3) võib anda juhiseid või soovitusi süsteemide arveldamiseks kasutavad.
ülesehituse parandamiseks, maksete edastamise ja Maksesüsteemide üle
vastuvõtmise efektiivsemaks korraldamiseks, järelevaatamine sõltub aga
riskide vähendamiseks ning makseteenuste konkreetse maksesüsteemi
toimepidevuse tagamiseks; 4) annab hinnanguid tegevuse suurusest ja mõjust
süsteemide reeglite ja põhimõtete kohta. maksekeskkonnale, mis ei mõjuta
(3) Eesti Pank võib kehtestada süsteemide iseenesest Eesti Panga õigust
järelevaatamise täpsemad tingimused või korra, koguda teavet mistahes suurusega
sealhulgas süsteemide kohta esitamisele kuuluvate maksesüsteemi tegevuse kohta.
andmete loetelu, esitamise perioodilisuse ja Järelevaatamise ulatus (nt
edastamise vormi. võimalus teha süsteemi paremaks
76
(4) Ülevaate järelevaatamise aluseks olevatest korraldamiseks soovitusi või anda
nõuetest avaldab Eesti Pank oma veebilehel.“ juhiseid) sõltub Eesti Panga
diskretsioonist. Eelnõu
Eelnõus kavandatud kujul on § 23 range ja seda on eesmärgiks ei ole kitsendada Eesti
keeruline kohaldada, sattumata põhimõttelisse Panga järelevaatamise võimalusi
vaidlusse nõuete proportsionaalsuse üle. Teisalt või vastupidi, kohustada järele
puuduks neil normidel (vähemalt käesoleval ajal) vaatama ka neid maksesüsteeme,
regulatiivne mõju, sest Eestis pole § 23 lõike 2 mille üle järelevaatamine ei oleks
nõuetele vastavaid maksesüsteeme. Subjekti Eesti Panga hinnangul
üldistest nõuetest rangemale korrale allutamine on põhjendatud.
reeglina vaieldav ja suurendab õiguslikku riski. Iseenesest asjaolu, et Eestis pole
Teatud maksesüsteemide korraldajate jaoks § 23 lõike 2 nõuetele vastavaid
erinõuete kehtestamine on omane pigem maksesüsteeme, ei saaks
järelevalvele kui järelevaatamisele ning võib olla siinkohal olla määravaks. Pigem
vastuolus ka Euroopa Liidu maksevahendajate on siin küsimus selles, kas selleks
jaoks tasase mänguväljaku loomise sihiga. on potentsiaali tulevikus.
Lepingute või kokkulepete (vt eelnõu § 23 lõiked 3 Siiski, välja pakutud alternatiivne
ja 9) sõlmimiseks, kui need on kooskõlas Eesti sõnastus ehk nn lühem versioon §-
Panga ülesannetega ja kolmandate isikute õigusi ei st 23, eelkõige selle välja pakutud
piira, pole eraldi sätet vaja. § 23 alternatiivne lõike 2 punktid 1 ja 3 ning lõikes
sõnastus ei nõua oluliste maksesüsteemide Eesti 3 sisalduv volitusnorm alamakti
Panga määrusega tunnustamist ja neile erinõuete kehtestamiseks, annab piisavalt
kehtestamist. Sätte reguleerimisala on eelnõus selgelt edasi järelevaatamise
pakutust laiem, haarates kõik maksesüsteemid. olemuse ja selle eesmärgid,
Sellega järgib pakutud sõnastus Eesti Panga seaduse säilitades samal ajal diskretsiooni
§ 242 lg 2 põhimõtteid, lisades üksikasju ja olulise teostamiseks vajaliku
delegatsiooninormi maksesüsteemide paindlikkuse.
järelevaatamist täpsustava määruse kehtestamiseks. Saame ettepanekuga arvestada,
Alternatiivi kasutamisel tuleb kindlasti loobuda sest järelevaatamise osa
eelnõu § 23 lg 7 kohasest Eesti Panga õigusest kavandamisel oluliseks peetud
kehtestada määrusega nõudeid süsteemi korraldaja põhimõtete rakendamist see meie
ja maksesüsteemi korraldaja tegevuse ning hinnangul ei pärsi.
organisatsioonilise ülesehituse kohta. Nagu
eelnevas juba öeldud, oleks nii ulatuslikku
sekkumist isegi kitsendatud subjektide ringi jaoks
raske õigustada.
18 Ettepanekud § 23 eelnõus pakutud sõnastuse kohta. Mittearvestatud Tegemist alternatiivse
Järgnevaid ettepanekuid tuleks arvestada juhul, kui sõnastusettepanekuga. Arvestatud
§ 23 lühemat versiooni ei aktsepteerita. eelmises punktis (tabelis nr 17)
a) lõiked 1 ja 2 Soovitame sõnastada lõike 1 ja lõike kajastatud ettepanekuid.
2 sissejuhatava lõigu järgmiselt: „(1) Eesti Pank
vaatab käesolevas peatükis sätestatud korras
arveldussüsteemide ja käesoleva paragrahvi lõike 5
punkti 4 kohaselt kehtestatud järelevaatamise all
olevate süsteemide loetelus nimetatud
maksesüsteemide (edaspidi koos süsteemid) järele.
Muude maksesüsteemide järelevaatamine toimub
Eesti Panga seaduse § 242 alusel. (2) Eesti Pank
võtab maksesüsteemi käesoleva peatüki kohasele
järelevaatamisele, kui see on Eesti finantsturu
stabiilsuse ja toimepidevuse tagamisel
proportsionaalne ja põhjendatud, eelkõige kui: [ ]“
Eelnõu § 23 lg 1 kohaselt „Eesti Pank vaatab
arveldussüsteemide ja käesolevas peatükis
sätestatud juhul maksesüsteemide (edaspidi koos
süsteemid) järele“. Eesti Panga EPS § 242 tulenev
õigus maksesüsteemide järele vaadata on laiem,
77
hõlmates kõik maksesüsteemid. See on ka
põhjendatud, sest eesmärk on toetada kogu maksete
turu usaldusväärset toimimist. Eelnõu § 23 kohased
vahendid (täpsemate nõuete kehtestamine
süsteemidele ja nende korraldajatele, süsteemide
analüüsimine ja nende põhimõtete ning reeglite
hindamine) on vajalikud eelkõige nende
maksesüsteemide järele vaatamiseks, mis on turu
toimimise seisukohal eriti olulised (täidavad § 23 lg
2 sätestatud nõuded). Hetkel selliseid
maksesüsteeme ei ole. Seega võib § 23 jõustumine
kavandatud kujul viia paradoksaalsele olukorrale,
kus järelevaatamise nõuete vormilist täiustamist
võib tõlgendada kui arveldussüsteemiks
mitteolevate maksesüsteemide järelevaatamise
kaotamist. Soovitame muuta järelevaatamise sätteid
nii, et Eesti Panga õigus teostada maksesüsteemide
üle üldist järelevaatamist oleks ka edaspidi
vaidlusteta tagatud. (Pakutud muudatus püüab
vältida täiendavate mõistete sissetoomist, aga
võimalikud on ka teistsugused variandid, alati
eeldusel et need selgelt tagavad Eesti Panga
üldisema järelevaatamise õiguse säilimise.) b) lõige
3 Soovitame sõnastada lõike järgmiselt: „(3) Eesti
Pank võib süsteemi järelevaatamisel osaleda ka
kokkuleppel teise riigi pädeva asutuse või Euroopa
Keskpangaga, kui järelevaatamine on Eesti Panga
hinnangul vajalik või oluline Eestis makseteenuseid
pakkuvate isikute arveldusteenuste toimepidevuse
tagamiseks.“ Täpsustus taotleb suuremat selgust ja
on kooskõlas soovitustega lõigete 1 ja 2
muutmiseks. Õigem on rääkida järelevaatamisel
osalemisest, sest järelevaatamist täiesti üle võtta
kokkuleppega ei saa. Euroopa Keskpangale on
eraldi osutatud, sest see võib olla pädev asutus,
olemata ühegi riigi asutus. Eelnõu viidet „lõikes 2
nimetatud juhule“ on raske tõlgendada, pealegi ei
kirjelda see järelevaatamisele võtmise vajaduse
hindamise aluseid niikuinii ammendavalt, vaid
ainult osaliselt („sealhulgas“). C) lõige 4 Soovitame
sõnastada lõige järgmiselt: „(4) Eesti Pank võib
kehtestada süsteemide järelevaatamise täpsemad
tingimused, sealhulgas süsteemide kohta
esitamisele kuuluvate andmete loetelu, esitamise
perioodilisuse ja edastamise vormi.“ Lõikele lisatud
tekst on üle toodud lõike 7 volitusnormist.
Muudatuse eesmärk on eraldada volitusnormid a)
süsteemide järelevaatamise ja b) süsteemide
korraldajate tegevuse reguleerimise kohta. Eelnõus
räägitakse “tingimuste ja korra” kehtestamisest.
Tingimuste ja korra eraldamiseks ei näi olevat
selget mõistelist alust. Täpsustavate sätete puhul on
„tingimused“ kohasem termin kui „kord“, mis
eeldaks terviklikku regulatsiooni. 6/8 d) lõige 5
punktid 3 ja 4 Soovitame sõnastada punkti
järgmiselt: „3) annab hinnanguid süsteemide
reeglite ja põhimõtete kohta; 4) kehtestab käesoleva
78
peatüki kohase järelevaatamise all olevate
süsteemide loetelu.“ Eelnõu sõnastus („kiidab heaks
süsteemide reeglid ja põhimõtted“) eeldaks, et
süsteemide reeglite ja põhimõtete heaks kiitmine on
eraldi haldustoiming. Järelevaatamise eesmärke
arvestades on sobivam, kui vaadatakse süsteemi
järele tervikuna, mitte ei atesteerita selle reegleid
eraldi. Viimane variant tähendaks nii süsteemide
korraldajatele kui Eesti Pangale põhjendamatut
halduskoormust. Maksesüsteemi reeglite ja
põhimõtete kohta hinnangu andmine on ka
protseduur, mida Eesti Pank viib läbi MERAS § 15
lõike 1 punkti 18 alusel. E) lõige 6 Soovitame
täiendada lõiget viitega eelnõu § 16 lõike 4 punktile
4 järgmiselt: „(6) Käesoleva peatüki kohasele
järelevaatamisele võetud maksesüsteemi reeglite ja
korraldaja suhtes kohaldatakse käesoleva seaduse §-
des 15 ja 16 arveldussüsteemi reeglite ja süsteemi
korraldaja kohustuste kohta sätestatut, välja arvatud
§ 15 lõike 2 punktis 6 ja § 16 lõike 4 punktides 4 ja
5 sätestatut.“ Maksesüsteemi korraldajalt ei eeldata
süsteemi liikmete arvelduskontode pidamist. Lõike
alguse muutmine: vt selgitusi lõigete 1 ja 2 juurde.
F) lõige 7 Soovitame sõnastada lõike järgmiselt:
„(7) Eesti Pank võib kehtestada täpsemad nõuded
süsteemi korraldaja ja maksesüsteemi korraldaja
tegevuse ning organisatsioonilise ülesehituse
kohta.“ Selgitus: vt selgitust lõike 4 muutmise
kohta. G) lõige 9 Soovitame lõike välja jätta. See
peaks igal juhul olema fakultatiivne („Eesti Pank ja
süsteemide korraldajad võivad leppida kokku…“);
samuti on tekstis ühildumisviga. Kokkuleppe
sõlmimise absoluutne kohustus on jäik ja samas ei
tagaks ikkagi järelevaatamise eesmärkide
saavutamist, sest süsteemide korraldajad ei tarvitse
nõustuda Eesti Panga poolt vajalikuks hinnatud
tingimustega. Kuid vabatahtlikke kokkuleppeid
Eesti Panga ülesannete täitmise korraldamiseks on
võimalik sõlmida ka ilma spetsiaalse sätteta.
19 Eelnõu § 24 lõige 4. Lõige on raskesti loetav ja selle Arvestatud Eelnõud on vastavalt muudetud.
lauseteks liigendamine pole õnnestunud. Sõnad
„vajaduse korral“ võivad tekitada küsimuse, kuidas
vajadust hinnata, pealegi on juhtumid, mille puhul
lõiget kohaldada, samas lõikes kirjeldatud.
Soovitame jagada lõike punktideks ja sõnastada
järgnevalt:
„(4) Eesti Pank võib teha Finantsinspektsioonile
ettepaneku süsteemis osalemisega seotud riskide
maandamiseks järgmistel juhtudel:
1) süsteem, milles osaleb Eestis asutatud
makseteenuse pakkuja või välisriigi makseteenuse
pakkuja filiaal Eestis ei vasta käesoleva seaduse või
muu õigusakti nõuetele või rahvusvaheliselt
tunnustatud tavadele;
2) Eesti Pangale esitatud dokumentide ja andmete
põhjal võib asuda seisukohale, et süsteemi
79
usaldusväärne ja tõhus toimimine ei ole küllaldaselt
tagatud;
3) süsteemi korraldajast või süsteemis osalejast
tulenevalt ei ole süsteemi järelevaatamine piisavalt
tagatud.“.
20 Eelnõu § 26 lõige 4. Soovitame sõnastada Arvestatud Eelnõud on muudetud ja § 4
asjaõigusseaduse § 314¹ lõike 1 punkti 4 järgmiselt: lõigetele 1 ja 2 viidatud.
„4) makse- ja arveldussüsteemide seaduse § 4 lõikes
1 nimetatud süsteemi korraldaja ja lõikes 2
nimetatud väärtpaberiarveldussüsteemi
korraldaja;“.
Süsteemi korraldaja nimetamata jätmine võib
tekitada segadust, eriti kui süsteemiühenduse
korraldaja ja väärtpaberiarveldussüsteemi
korraldaja on nimetatud.
21 Eelnõu § 27 punkt 1. Soovitame täiendada Eesti Arvestatud Eelnõud on vastavalt muudetud.
Panga seaduse § 19¹ „Arveldused Eesti Pangas“
esimese lõike esimest lauset järgmiselt: „(1) Eesti
Pank võib toimida maksesüsteemide, sealhulgas
makse- ja arveldussüsteemide seaduses määratletud
arveldussüsteemide korraldajana, kui see on Eesti
Panga ülesannete täitmiseks vajalik“. Mõistagi on
iga (raha)arveldussüsteem ka maksesüsteem, kuid
teisalt on need süsteemid käesoleva seadusega
mõisteliselt eraldatud. Muudatuse eesmärgiks on
sätestada vaieldamatult Eesti Panga õigus
arveldussüsteeme korraldada, pidades silmas et säte
saab olema Eesti Panga hallatava arveldussüsteemi
(praegu TARGET2-Eesti, alates 2022. aasta
novembrist TARGET-Eesti) tingimuste
kehtestamise delegatsiooninormiks.
22 Eelnõu § 27 punkt 2. Soovitame sõnastada EPS § Arvestatud Eelnõud on vastavalt muudetud.
242 lõike 2 punkti 4 järgmiselt:
„4) õigusaktides sätestatud juhtudel annab
hinnanguid maksesüsteemide toimimise põhimõtete
ja reeglite kohta;“ a) Pärast EPS § 242 jõustumist
(19.05.2014) on 13.01.2018 jõustunud selles silmas
peetud MERAS § 15 lõike 1 punkti 18 uus sõnastus.
Selles ei räägita enam maksesüsteemide reeglite ja
põhimõtete heaks kiitmisest, vaid ainult neile
hinnangu andmisest: („kui taotleja soovib tegeleda
maksesüsteemi haldamisega, Eesti Panga hinnang
selle maksesüsteemi toimimise tehniliste,
majanduslike ja juriidiliste põhimõtete ning
maksesüsteemi tööd korraldavate reeglite kavandi
kohta.“)
b) Eelnõus punkti 4 lõppu lisatud norm
süsteemiriski seisukohalt oluliste maksesüsteemide
tunnustamisest on soovitav esitada eraldi punktina
6. Tegu on põhimõtteliselt erinevate pädevustega;
punktide kaupa eraldamine muudaks ka neile
punktidele tehtud viited selgemaks.
23 Eelnõu § 27 punkt 3. Soovitame sõnastada EPS Arvestatud Eelnõud on vastavalt muudetud.
paragrahvi 242 lõike 2 punkti 5 järgmiselt: „5)
sõlmib õigusaktides sätestatud juhtudel
kokkuleppeid järelevaatamise korraldamiseks.“.
Algne sõnastus („järelevaatamise paremaks
80
korraldamiseks“) tähendaks sisuliselt, et
kokkuleppe saab sõlmida juhul kui järelevaatamist
on vaja korraldada senisest paremini. Sõlmida on
vaja siiski pigem kokkuleppeid koostöö korralduse
üle, ilma et leping tingimata tähendaks kvalitatiivset
muudatust järelevaatamise tasemes.
24 Eelnõu § 27, lõpp Soovitame lisada EPS paragrahvi Arvestatud Alternatiivse sõnastusettepaneku
242 lõikele 2 punkt 6 järgmiselt: „6) õigusaktides arvestamisega seoses (§ 23) on
sätestatud juhtudel tunnustab süsteemiriski EPS § 242 lg 2 punkt 6 eelnõust
seisukohalt olulisi maksesüsteeme.“. 8/8 välja jäetud.
(allkirjastatud digitaalselt) Selgitused: vt ka selgitus
§ 27 punkti 3 muutmise kohta, selgituse punkt b.
„Õigusaktides sätestatud juhtudel“ ettepoole
viimine on põhjendatud sellega, et eelnõus pakutud
sõnajärje („tunnustab õigusaktides sätestatud
juhtudel süsteemiriski seisukohalt olulisi
maksesüsteeme“) korral võib seda mõista nii, et
seaduses peavad näidatud olema mitte tunnustamise
juhud, vaid juhul mil maksesüsteemid on
süsteemiriski tekkimise seisukohalt olulised.
(Märkust tuleks arvestada ka siis, kui sõnastus jääb
lõike 2 punkti 4 koosseisu.) NB! Punkti 6 lisamine
on vajalik ainult siis, kui ei kasutata § 23
alternatiivset varianti.
25 Eelnõu § 29 ja järgnevad. Eelnõus on enamasti Arvestatud Muudetavates seadustes kohas,
kasutatud sõnastust, et arveldussüsteemidena kus see on asjakohane, on
mõeldakse “makse- ja arveldussüsteemide seaduses viidatud makse- ja
määratletud arveldussüsteeme”. See on arveldussüsteemide seadusele.
põhjendatud, sest „arveldussüsteemi“ keeleline
tähendus ulatub seaduses defineeritust kaugemale.
Kui „arveldussüsteemi“ kasutatakse eelnõu mõistes
ja seda ei ole muudetavates seadustes mõistena
defineeritud, on soovitav kasutada ka selle ja
järgnevate seaduste (kindlustustegevuse seadus,
krediidiasutuste seadus, pankrotiseadus)
arveldussüsteemile viitavates sätetes täpsustavat
viidet makse- ja arveldussüsteemide seadusele.
Finantsinspektsioon
1 Normitehnilised märkused § 5 lg 2, § 13 lg 4, § 16 Arvestatud Eelnõus on vead parandatud.
lõiked 1 ja 4, § 19 lg 8.
2 Eelnõu § 24 lõike 1 esimeses lauses on sätestatud Eesti Mittearvestatud Et vältida vaidlusi ja erinevaid
Panga õigus edastada Finantsinspektsioonile tõlgendusi Finantsinspektsiooni
maksesüsteemi arveldussüsteemina tunnustamise ja järelevalvetegevuse ja sellega
süsteemide järelevaatamise eesmärgil kogutud teavet, seotud teabe vahetamise ulatuse ja
dokumente ja muid andmeid. Finantsinspektsiooni mahu üle, soovime sätte eelnõus
hinnangul on vastav õigus kaetud Eesti Panga seaduse säilitada.
§ 41 lõikega 3, mille kohaselt Finantsinspektsioonil on
õigus saada Eesti Pangalt oma ülesannete täitmiseks
vajalikke andmeid. Samuti toetab seda
Finantsinspektsiooni seaduse § 48 lõige 1, mille
kohaselt on Finantsinspektsioonil õigus taotluse alusel
saada Eesti Pangalt teavet, mis on vajalik
Finantsinspektsiooni ülesannete täitmiseks.
81
3 Eelnõu § 24 lõike 2 kohaselt sõlmivad Eesti Pank ja Arvestatud § 24 lõike 2 sõnastust on
Finantsinspektsioon koostöökokkuleppe, millega muu muudetud (uus lõige 1):
hulgas määravad vastutuse ulatuse makse- ja (1) Eesti Pank teeb
arveldussüsteemide järelevaatamise ülesande täitmisel. järelevaatamisel koostööd
Samas eelnõu § 23 lõike 1 kohaselt vaatab Eesti Pank Finantsinspektsiooniga. Eesti
arveldussüsteemide ja maksesüsteemide järele. Panga järelevaatamise ülesande
Seetõttu tekib küsimus, et kui seadusest tulenevalt paremaks täitmiseks võib Eesti
teostab järelevaatamist Eesti Pank, siis kuidas saab Pank sõlmida
koostöökokkuleppes määrata vastutuse ulatust Eesti Finantsinspektsiooniga
Panga ja Finantsinspektsiooni vahel. Vastutust peab koostöökokkuleppe, milles
kandma ikkagi see asutus, kellele on seadusega vastav lepitakse kokku järelevaatamise
ülesanne pandud. ülesande täitmiseks vajaliku teabe
vahetamise tingimused, osapoolte
Lõikes 2 sätestatud Eesti Panga ja Finantsinspektsiooni ülesannete jaotamine ning muud
kohustus sõlmida koostöökokkulepe võiks olla täitmisega seotud olulised
sätestatud pigem võimalusena kui kohustusena. Samuti tingimused.
võiks säte olla üldisem ja mitte piiritleda liigselt
asjaosaliste võimalusi võimaliku koostöökokkuleppe
sõlmimisel. Selgitused, mida koostöökokkuleppe võiks
endas sisaldada, võiksid olla esitatud seaduse eelnõu
seletuskirjas vastava paragrahvi juures.
Lõike 2 viimases lauses on kasutatud sõnastust
„makse- ja arveldussüsteemide“, mille saaks asendada
eelnõu § 23 lõikes 1 esitatud lühendiga „süsteemide“.
4 § 24 lõige 3 räägib läbivalt „süsteemist“, mis tulenevalt Arvestatud Seletuskirja on korrigeeritud, kuid
eelnõu § 23 lõikest 1 tähendab makse- ja kohas kus mainitakse süsteemseid
arveldussüsteemi. Seletuskirjas viidatakse aga lõike 3 riske on seletuskirjas
juures üksnes arveldussüsteemile. Kui lõikes 3 „arveldussüsteemi“ kasutamine
peetakse silmas vaid arveldussüsteeme, siis tuleks põhjendatud.
vastav muudatus ka eelnõus teha.
5 § 23 lõige 4 sisaldab Eesti Panga ettepanekut Arvestatud KAS § 103 lg 1, MERAS § 100 lg
Finantsinspektsioonile riskide maandamiseks, mille 1, VPTS § 234 lg 1 täiendatud
tulemusel võib eelnõu seletuskirja kohaselt uute punktidega, millega nähakse
Finantsinspektsioonil tekkida vajadus ettekirjutuse ette uus alus ettekirjutuse
tegemiseks. Finantsinspektsioon leiab, et kuigi eelnõu tegemiseks, kui Eesti Pank on
seletuskirjas on öeldud, et krediidiasutuste seadusega teinud ettepaneku meetmete
on juba antud mitte ammendav loetelu ettekirjutuse võtmiseks makse- ja
tegemiseks, siis Finantsinspektsioon, kui rakendaja, arveldussüsteemide seaduses
soovib, et Finantsinspektsiooni seaduses nimetatud sätestatud juhul.
asjakohastes eriseadustes oleks käesoleval juhul
konkreetsem alus ja viide makse- ja
arveldussüsteemide seaduse eelnõule. Eeltoodu loob
selge õigusliku aluse ettekirjutuse tegemiseks lõikes 4
sätestatud juhul.
Lisaks eeltoodule on küsimus selle kohta, et kuigi
eelnõu § 24 lõike 4 juures on seletuskirjas räägitud
üksnes krediidiasutuste seadusest, siis kas tuleks
arvestada ka makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse
ning väärtpaberituru seadusega. Kui nii, siis tuleks ka
nendes seadustes luua Finantsinspektsioonile vastav
õiguslik alus ettekirjutuse tegemiseks lõikes 4
sätestatud juhul.
6 Eelnõu § 31 punkti 2 ja 3 osas võiks mõelda, kuna Arvestatud MERAS § 82 lõike 10 muudatus
Eesti Pank on järelevaataja rollis, siis punktis 2 esitatud eelnõust välja jäetud. Sama
täiendus lisada makseasutuste ja e-raha asutuste paragrahvi lõike 11 muudatus
seaduse § 82 lõike 11 juurde, mis juba sätestab Eesti sõnastatud alljärgnevalt:
82
Panga õiguse nõuda Eesti Panga seadusest tulenevate 2) paragrahvi 82 lõiget 11
ülesannete täitmiseks täiendavaid ühekordseid või täiendatakse pärast sõnu „Eesti
regulaarseid aruandeid. Panga seadusest“ tekstiosaga „,
või makse- ja arveldussüsteemide
seadusest“.
7 Eelnõu § 36 punkti 2 osas võiks sarnaselt eespool Selgitatud (Vastav märkus eelnõus pärast
tooduga (kommentaar eelnõu § 31) anda Eesti Pangale, muudatusi vastavalt § 35 p 2
kui järelevaatajale, laiem õigus nõuda täiendavaid kohta) Eelnõuga muudetakse
andmeid või selgitusi investeerimisühingu osalemise VPTS § 108 (enne eelnõus
kohta arveldussüsteemis, sealhulgas välisriigi vastavalt § 230) uute lõigetega 8
arveldussüsteemis. ja 9 järgmiselt:
„(8) Inspektsioonil on järelevalve
teostamiseks õigus nõuda
investeerimisühingult täiendavaid
andmeid või selgitusi
investeerimisühingu osalemise
kohta arveldussüsteemide
seaduses sätestatud
arveldussüsteemis, sealhulgas
välisriigi arveldussüsteemis ja
maksesüsteemis.
(9) Eesti Pangal on Eesti Panga
seadusest ning makse- ja
arveldussüsteemide seadusest
tulenevate ülesannete täitmiseks
õigus nõuda
investeerimisühingult regulaarset
lisaaruandlust. Aruandluse sisu,
esitamise perioodilisuse, korra ja
tähtajad kehtestab Eesti Pank.“.
Sellest tulenevalt võib Eesti Pank
ette näha täiendava aruandluse.
Täiendavate õiguste andmiseks
Eesti Pangale puudub praktiline
vajadus.
Eesti Pangaliit
1 § 7 lg 3. Palume selgitust, mis olukorras see säte Arvestatud ja Eelnõud on vastavalt ettepanekule
rakendub (kelle maksejõuetuse korral?) ja kas see selgitatud muudetud. Paragrahvi 7 lõige (3)
säte ka tagatistega seonduvat peaks reguleerima. uus sõnastus:
Lisaks peaks silmas pidama, et Eestis ei ole (3) Arveldussüsteemis osaleja
saneerimine ega moratoorium defineeritud läbi maksejõuetuse korral
maksejõuetuse, seega teeme ettepaneku kasutada kohaldatakse tema
defineeritud maksejõuetusmenetlust; süsteemile arveldussüsteemis osalemisest
kohalduva maksejõuetust reguleeriva õiguse tulenevatele õigustele ja
asendada lihtsalt kohalduva õigusega, et mitte olla kohustustele arveldussüsteemile
olukorra tekkimisel sarnases kas-on-või-ei-ole- kohalduvat õigust.
maksejõuetus küsimuse ees. Teeme ettepaneku
sõnastada järgmiselt: „Arveldussüsteemis osaleja Paragrahvi 7 lõikes 3
maksejõuetusemenetluse korral kohaldatakse tema määratletakse
süsteemis osalemisest tulenevatele õigustele ja „maksejõuetusmenetlus“
kohustustele süsteemile kohalduvat õigust.“ Seda käesoleva seaduse tähenduses.
lähenemist toetab ka seletuskiri: Tegemist on SFD Sellega võetakse üle SFD artikli 2
artikli 8 põhimõttega, mille kohaselt punkt j. Õiguslikud tagajärjed
83
maksejõuetusmenetluse algatamise korral süsteemis nähakse ette seaduses tagapool, vt
osaleja vastu määratakse kõnealuse osaleja § 22.
osalemisest tulenevad või sellega seotud õigused ja
kohustused seda süsteemi reguleeriva õigusega.
2 § 9 tagatis, § 21 tagatisvahendid, § 22 tagatiste Arvestatud Eelnõus § 9 (tagatist) vastavalt
kaitse. osaliselt ja ettepanekule
Tagasiostu asemel teeme ettepaneku kasutada ka selgitatud („tagasiostueesõiguse müük“)
muudes regulatsioonides kasutatud pikemat täiendatud.
väljakirjutust: „tagasiostuõigusega müük“. Palume
selgitust, kas tagatisena saaks kasutada ka Selgitame, et kirjanduses
võlaõiguslikku garantiid või on mõeldud, et see viidatakse finantstagatistele kui
tagatis antakse alati nö vara vormis. KAS § „cash and financial instruments“,
114/PankrS § 18 ja § 109 täiendusi arvestades võib kuid võimalus tagada kohustusi
eeldada, et tagatiseks sobiks pigem ainult süsteemis ei ole piiratud üksnes
finantstagatis (AÕS § 314¹ kohane), sest ainult seda finantstagatisega (nagu ka
saaks tagatise andmise korral moratooriumi seletuskirjas selgitatud, siis SFD-
olukorras realiseerida või pankrotimenetluses s on tagatise määratlus laiem).
kiiremini realiseerida. Milliseid tagatisi süsteemis
Palume selgitust, kes otsustab tagatise piisavuse üle aktsepteeritakse, sõltub
(eeskätt kui tagatise saajaks on Eesti Pank vms, kui lõppkokkuvõttes süsteemi
vastavaid süsteemireegleid ei ole kehtestatud). reeglitest.
Teeme ettepaneku lisada § 9 p 2 juurde üldsõnaliselt Tagatise kaitse ulatus ei piirdu
ka tagatava kohustuse kirjelduse. § 22 Palume üksnes finantstagatisega.
selgitust, kas selles sättes kasutatakse mõistet Tagatisvahendite fondi arvel
„süsteem“, mis on defineeritud alles §-s 23 laieneb täidetakse kohustused, mis on
ka §-le 22. Palume selgitust, kelle tekkinud enne pankroti algatamist
maksejõuetusmenetlust § 22 lg-s 1 silmas peetakse. ning tagatisvahendite fondi tasutu
Leiame, et selgemaks võiks kirjutada lg 1 ja lg 2 ei kuulu pankrotivara hulka.
omavaheline seos ja üle vaadata lg 4 sõnastus – kas
lg 2 nimetatud isikud võivad olla ka tagatise saajad, Mõiste „süsteem“ kasutamine
kes on nende nimel tegutsevad isikud, lisada lõppu eelnõus:
viide ka keskdepositooriumile. § 23 lõiget 1 on täiendatud selguse
(4) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud huvides järgmiselt: (käesolevas
isikutele (kommentaar: seal loetletud tagatiste peatükis edaspidi koos
andjad?) on tagatiseks antud väärtpaberid või süsteemid). Siiski juhime
väärtpaberitest tulenevad õigused ja nende nimel tähelepanu, et §-s 22 kasutatakse
(kelle täpsemalt?) tegutsevate isikute või „süsteemi korraldaja“ ja
kolmandate isikute õigus sellele tagatisele on „süsteemis osaleja“ mõisteid,
registreeritud lepinguriigis asuvas registris, mitte „süsteemi“ mõistet.
arvelduskontol (kas siin peetakse silmas selles Tagatava kohustuse kirjelduse
seaduses defineeritud arvelduskontot?) või lisamise ettepanekut ei pea
keskdepositooriumis, määratakse väärtpaberitega põhjendatuks, sest sõnastus
seotud õigused ja nõuded kindlaks selle lepinguriigi vastab muus osas SFD art 2
õiguse alusel, kus vastavat arvelduskontot (vt punktile m.
eelmine küsimus) või registrit (lisada: või
keskdepositooriumit) peetakse Paragrahvi 22 lõige 4 muudetud
alljärgnevalt:
(4) Kui tagatiseks on väärtpaberid
või nendest tulenevad õigused,
määratakse tagatise saajate ja
nende nimel tegutsevate isikute
väärtpaberitega seotud õigused ja
nõuded kindlaks selle lepinguriigi
õiguse alusel, kus vastavat
arvelduskontot, registrit või
keskdepositooriumit peetakse.
84
3 § 11 arvelduskonto. Seletuskirjas on küll Arvestatud Eelnõu muutmisettepanekut ei ole
selgitusena toodud, ka et „Tegemist ei ole osaliselt arvestatud. Seletuskirja on
maksekontoga VÕS § 709 lõike 4 tähenduses. täiendatud.
Käesoleva seaduse tähenduses antakse Selgitame, et enamikes teistes
ülekandekorraldused üksnes selliste tehingute seadustes, kus arvelduskontot
täitmiseks, mis sooritatakse makse- või kasutatakse pigem maksekonto
väärtpaberiarveldussüsteemides süsteemi osalejate tähenduses, ei ole
vahel“ ning mööname, et kuigi tegemist ei ole VÕS „arvelduskonto“ defineeritud.
mõistes maksekontoga, siis antud seaduses Arvestades, et käesoleva seaduse
antaksegi arvelduskontole tähendus ja see ei ole kohaldamisala on spetsiifiline
kuidagi vastuolus maksekonto mõistega. Siiski, (see ei ole suunatud laiemale
kuna tavakäibes kasutatakse arvelduskonto mõistet ringile, sh ei puuduta tarbijaid) ja
pigem maksekonto tähenduses ja seetõttu võib arveldukontole on antud
mõiste tekitada segadust, siis võiks kaaluda selle käesolevas seaduses ka kindel
asendamist mõne teise mõistega (nt tähendus, siis usume, et see ei
„süsteemikonto“). Sellisel juhul ei teki mitmeti tekita arusaamatusi.
mõistetavust tavakäibes kasutatava arvelduskonto Kuna tegemist on SFD mõistega,
mõiste/mõttega. Eeltoodu valguses palume kaaluda siis on eesmärk järgida
mõiste ringi nimetamist. Seletuskirja lk 33 § 11 võimalikult täpselt mõiste sisu,
„Arvelduskonto on käesoleva seaduse tähenduses mis viitab rahaliste vahendite või
konto, mida kasutatakse makse- ja väärtpaberite hoidmisele ja
väärtpaberiarveldussüsteemides osalejad rahaliste ülekandekorralduste
vahendite või väärtpaberite hoidmiseks ning arveldamisele.
omavaheliste maksete arveldamiseks.“ Leiame, et
täna ei tohiks olla seal viidet väärtpaberitele, sest Seletuskirjas viimane tekstilõik
väärtpaberikonto ei ole täna arvelduskonto, see on üle viidud „arvelduspäeva“
täielikult eksitav. Tulenevalt eeltoodust palume mõiste selgituse juurde, kuhu see
eemaldada seletuskirjas viide väärtpaberitele. ka paremini sobib ja
„arvelduskonto“ viimast
tekstilõiku muudetud järgmiselt:
„Kuigi tavapäraselt kasutatakse
seadustes arvelduskontot (ka
pangakonto) just maksekonto
tähenduses, on arvelduskontole
käesoleva seaduse tähenduses
antud teistsugune, so SFD-st
tulenev arvelduskonto tähendus.
See on konto, mida kasutavad
makse- ja
väärtpaberiarveldussüsteemides
osalejad rahaliste vahendite või
väärtpaberite hoidmiseks ning
omavaheliste tehingute
arveldamiseks. Tegemist ei ole
maksekontoga VÕS § 709 lõike 4
tähenduses, millega on üle võetud
makseteenuste direktiivi vastav
maksekonto määratlus. Käesoleva
seaduse tähenduses antakse
ülekandekorraldused üksnes
selliste tehingute täitmiseks, mis
sooritatakse makse- või
väärtpaberiarveldussüsteemides
süsteemi osalejate vahel.
Maksekonto avatakse aga
85
makseteenuse pakkuja kliendile
makseteenuse pakkuja juures,
mida reguleerib vastavalt
võlaõigusseadus.“.
4 § 12 arvelduspäeva definitsioon. Arvelduspäev on Arvestatud Seletuskirja on korrigeeritud ja
defineeritud ka VÕS § 709 lg 10 – „(10) osaliselt. viiteviga parandatud.
Arvelduspäev on päev, mil maksja makseteenuse Seletuskirjas on selgitatud, et
pakkuja või maksetehingu täitmisega seotud saaja tegemist ei ole samatähenduslike
makseteenuse pakkuja, sealhulgas maksevahendaja, mõistetega ja selgitatud, mille
on maksetehingu tegemiseks vajalikuks arvelduseks poolest need erinevad. Ka antud
avatud.“ Kuna eelnõus on arvelduspäeva kasutatud juhul usume, et kuna käesolev
ainult üks kord § 19 lg-s 4, siis võiks loobuda seadus on piisavalt spetsiifiline
dubleeriva mõiste loomisest ja sõnastada see oma kohaldamisala poolest, siis
periood vastavalt § 19 lg-s 4. Alternatiivina võiks probleeme tekkida ei tohiks.
kasutada mõisteks sõna „süsteemipäev“. Vastavalt Seadus on üles ehitatud
seletuskirjas toodule, on „VÕS § 710 lõikes 9 põhimõttel, et SFD mõisted on
arvelduspäeva mõiste avatud läbi makseteenuse nimetatud seaduse alguses,
pakkuja valmisoleku võtta vastu ja täita mistõttu ei ole põhjendatud avada
maksetehinguga seotud arveldusi. Arvelduspäev osade mõistete sisu seaduses
(SFD-s tõlgitud kui pangapäev) on ajaperiood, mis tagapool.
hõlmab arveldussüsteemi või süsteemiühenduse
päevaseid ja öiseid arveldusteenuseid ja sisaldab
kõiki selle tegevustsükli jooksul toimuvaid
sündmusi.“ Täiendavalt on seletuskirjas selgitatud,
et „Käesolev sätte sõnastus nimetab sõnaselgelt ka
öised arveldusi ja hõlmab kõiki süsteemi
tegevustsükli jooksul toimuvaid sündmusi.“ Juhime
tähelepanu, et seletuskirja lk 33 vale VÕS § viide.
Kui vastavalt seletuskirjale on ka antud mõiste
tähendus VÕS ja eelnõu osas erinev, siis kas seda
on üldse võimalik selliselt ühildada. Nimelt ka siin
võib see tuua kaasa täiendava segaduse nö mõiste
kasutamisel, kus praktikas on lähtuvalt VÕS § 709
lg-st 9 makseteenuse pakkuja arvelduspäeva
mõistes maksjaga kokku leppinud
5 § 13 lg 1 p 3) süsteemi juhatuse ja nõukogu liikmete Mittearvestatud Eesti Pank kui järelevaataja ei
andmed Läbipaistvuse huvides võiks kaaluda lisada teosta täiendavat isikute
punkti 3 analoogselt KAS/VPTS sätestatud taustakontrolli (korraldajal ei ole
nõuetega: „ning muud juhtide usaldusväärsust ja tegevusloakohustust).
käesoleva seaduse nõuetele vastavust kinnitavad
dokumendid, mida taotleja peab oluliseks esitada;“
Lisaks tekkis küsimus, kas süsteemi korraldavas
äriühingus olulist osalust omava(te) isiku(te)
andmeid ja tausta ei soovita teada? Asjakohane
oleks EVKS (Väärtpaberite registri pidamise
seadus–Riigi Teataja) §-ga 28 analoogne säte.
6 § 15 lg 2. Teeme ettepaneku lisada isikuandmete Mittearvestatud Ettepanek näeb ette Eesti Pangale
töötlemise kord ja süsteemi üle tehtava sisekontrolli täiendavaid kohustusi, mida
põhimõtted. käesoleva eelnõuga ei ole
kavandatud.
7 § 16 lg 5 p 1. Leiame, et kui sama tähtaja jooksul Arvestatud Eelnõus on § 16 lõike 5 punkti 1
peaks teatama ka iga süsteemi osaleja või kaudse sõnastust täpsustatud järgmiselt:
osaleja lisandumisest või lahkumisest, siis selle
„1) iga süsteemis osaleja või
peaks otsesemalt sätestama
kaudse osaleja ärinime, asukoha
aadressi ja kontaktandmed osaleja
86
liitumisest arvates, samuti kõik
eelnimetatud andmetes tehtud
muudatused, sealhulgas süsteemis
osalejate kohta vastavast
muudatusest teadasaamisest
arvates;“
8 § 17 lg 1. Palume selgitust, kes on see isik, kelle Selgitatud SFD artikli 10 lõike 1 viimane
nõudel peab liige teavet andma tekstiosa viitab siin nn igaühe
õigusele saada põhjendatud huvi
olemasolu korral teavet – an
institution shall, on request,
inform anyone with legitimate
interest – niisiis on ammendavalt
isikute või huvi aluste loetelu
ettenägemine siinkohal pea
võimatu. Üldjuhul teabe küsija
peab põhjendama oma huvi ja
teabe andja peab seda alust
hindama (nt isik soovib saada
juurdepääsu arveldusteenustele
läbi osaleva liikme vms).
9 § 18 lg 3. Teeme ettepaneku muuta sõnastust Arvestatud Eelnõus muudetud sõnastust
„tagasivõetamatuse aeg“ osas, kuna lg 2 kasutab „tagasivõetamatuse aeg“
„tagasivõtmatuks lugemise“ terminit: (3) Süsteemi muudetud „pärast
korraldajale edastatud ja vastuvõetud tagasivõetamatuks muutumist“
ülekandekorraldust ei või süsteemis osaleja ega k.a kasutatakse läbivalt (sõltuvalt
kolmas isik alates ülekandekorralduse kontekstist) vastuvõetuks või
tagasivõetamatuks lugemisestse ajast tagasi võtta tagasivõetamatuks lugemist.
ega muuta. Toimingud, mis on tehtud pärast
tagasivõetamatuks lugemist se aega eesmärgiga
muuta või tühistada antud ülekandekorraldus, on
tühised. Muutmist võib vajada ka lg 4 ja 5.
10 § 19. Teeme ettepaneku lisada iga süsteemis või Selgitatud Vastav kohustus on ette nähtud §
süsteemiühenduses osaleja kohustus teavitada 19 lõikes 8. Osaleja
süsteemi või -ühenduse korraldajat tema suhtes maksejõuetusest teavitamine on
algatatud maksejõuetusmenetlusest. reguleeritud ka täiendavalt
süsteemi reeglitega.
11 Eelnõu § 30. Krediidiasutuste seaduse muutmine ja Arvestatud ja Eelnõu § 33, millega muudetakse
kolme uue lõike lisamine: 3) paragrahvi 87 selgitatud VÕSi on vastavalt muudetud:
täiendatakse lõigetega 5.2–.56 järgmises
1) paragrahvi 709 lõige 19
sõnastuses: „(5.2) Krediidiasutus rakendab
muudetakse ja sõnastatakse
meetmeid, et hinnata makse- ja arveldussüsteemi,
järgmiselt:
mille liikmeks ta otseselt või kaudselt on,
usaldusväärsust ja liikmeks olemisega kaasnevat „(19) Käesolevat jagu ei
mõju makse- ja arveldusteenuste toimimisele. (5.3) kohaldata maksetehingutele, mis
Krediidiasutus rakendab meetmeid, et tagada tehakse maksesüsteemide,
makse- ja arveldussüsteemi liikmeks olemise sealhulgas makse- ja
tingimuste täitmine ning pidev juurdepääs makse- ja arveldussüsteemide seaduses
arveldusteenustele. Krediidiasutus tagab, et tema nimetatud arveldussüsteemide
osalemine makse- ja arveldussüsteemis ei kahjusta vahendusel.“;
klientide huve ega makse- ja arveldussüsteemi, KAS § 87 lisatav lõikes 53 on
mille liikmeks ta otseselt või kaudselt on, mõeldud arveldusteenuseid
järjepidevat toimimist. (5.4) Käesoleva paragrahvi makse- ja arveldussüsteemide
lõigetes 52–53 sätestatut kohaldatakse ka makse- ja seaduse eelnõu § 15 lg 2 p 1
arveldusteenuste suhtes, mis on krediidiasutusele tähenduses ehk arveldamist
vajalikud elutähtsa teenuse osutamiseks.
87
Seletuskiri: “Uue lõikega nähakse krediidiasutusele süsteemis. Makseteenuste
kohustus rakendada meetmeid hindamaks regulatsiooni ei kohaldata
arveldussüsteemi, mille liikmeks ta otseselt või arveldustele makse- ja
kaudselt on, usaldusväärsust ja liikmeks olemisega arveldussüsteemi kaudu, kuid
kaasnevat mõju makse- ja arveldusteenuste arveldusteenustele juurdepääs ja
toimimisele. Samuti peab pank rakendama arveldamine süsteemides on
meetmeid, et tagada makse- ja arveldussüsteemi eelduseks makseteenuste
liikmeks olemise tingimuste täitmine ja pideva osutamiseks. Niisiis uus säte
juurdepääsu makseja arveldusteenustele ja et tema makseteenustele eraldiseisvalt
osalemine arveldussüsteemis ei kahjusta klientide nõudeid ei kehtesta.
huve ega arveldussüsteemi järjepidevat toimimist. Makseteenuste regulatsioon
Need põhimõtted on olulised ka makse- ja tuleneb PSD2st. Ka seletuskiri
arveldusteenuste suhtes, mis on krediidiasutusele meie hinnangul vastupidist
vajalikud elutähtsa teenuse osutamiseks.” tõlgendust ei toeta.
Palume seadusandjal seletuskirjas selgitada,
Selgitame, et uued lõiked KASi
millised need meetmed on ja kui, siis nende
on lisatud eeldusel, et
kohaldumise nii olemasolevatele kui uuele
krediidiasutused arveldamisel
liikmelisusele. Lõike 54osas jääb ebaselgeks, kas
makse- ja arveldussüsteemides
meetmeid tuleb rakendada ka teenustele (maksed ja
täidavad juba täna kokkulepitud
kaardimaksed) eraldiseisvalt, kui neid teenuseid ei
tingimusi ja arveldavad vastavalt
osutata süsteemi kaudu. Palume seda täiendavalt
süsteemi reeglitele, sh teevad seda
selgitada seletuskirjas.
liitumisel mõne süsteemiga ka
Lisaks palume selgitust, kas ja mis ulatuses
pärast käesoleva seaduse
kohalduvad süsteemidele AML/CTF nõuded.
jõustumist. Mõeldud on
Süsteemi liikmeks võib mh olla avalik-õiguslik
meetmeid, mida tulenevalt
juriidiline isik või riigi asutatud sihtasutus, kellele
süsteemi tingimuste/reeglite
RahaPTS ei kohaldu.
täitmiseks tuleb kohaldada (nt
õiguslikke kui infotehnoloogilisi
(IT) meetmeid).
Selgitame, et RahaPTS nõuded
süsteemide suhtes kohalduvad
niivõrd kuivõrd need on
kohustatud isikute (süsteemis
osalejate) äritegevuse osaks
(kokkulepped arveldusteenuste
kasutamiseks). Kõik isikud, kes
saavad potentsiaalselt
süsteemides osaleda, ei ole
kohustatud isikud RahaPTSi
tähenduses, kuid ilmselt on siin
oluline ka see, kuidas süsteemi
korraldaja ise rahvusvahelisi
rahapesu ja terrorismi rahastamise
tõkestamise põhimõtteid järgib.
Korraldajal peavad olema ette
nähtud adekvaatsed sise-
eeskirjad ja nende rakendamise
(kontroll)meetmed erinevate
riskide jaoks.
12 Eelnõu § 34. Arvestatud (Vastavalt muudatustele eelnõus
Kehtiv VÕS § 710 sätestab maksesüsteemidele nüüd eelnõu § 33)
juurdepääsu tagamise kohustuse. Vastavalt eelnõule Eelnõu § 33 muudatused:
muudetakse VÕS paragrahvi 713 lõige 5 ja
2) paragrahvi 713 lõige 5
sõnastatakse järgmiselt:
muudetakse ja sõnastatakse
„(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatut ei
järgmiselt:
kohaldata makse- ja arveldussüsteemidele.“
88
Sealjuures makse- ja arveldussüsteemide mõistet
„(5) Käesoleva paragrahvi lõikes
VÕS-s defineeritud ei ole, samuti ei ole
4 sätestatut ei kohaldata
muudatusettepanekutes esitatud, et VÕS viitaks
maksesüsteemidele, sealhulgas
makse- ja arveldussüsteemide seadusele.
makse- ja arveldussüsteemide
Täiendavalt on jäetud VÕS-s muutmata § 726 lg 6,
seaduses sätestatud
milles on tagasiviide: Käesoleva seaduse § 710
arveldussüsteemidele.“;
lõikes 2 sätestatud maksesüsteemi osaleja võib
maksejuhise tagasi võtta maksesüsteemile Lisatud VÕS § 726 lõike 6
kohaldatavates õigusaktides ja tüüptingimustes muudatus järgmiselt:
määratud ajal. „(6) Maksesüsteemis, sealhulgas
makse- ja arveldussüsteemide
seaduses nimetatud
arveldussüsteemis osaleja võib
maksejuhise tagasi võtta ajal, mis
on määratud makse- või
arveldussüsteemile
kohaldatavates õigusaktides ja
tüüptingimustes.“;
13 Juhime tähelepanu, et tähelepanuta on jäänud viide Arvestatud Eelnõud on vastavalt täiendatud.
VÕS § 709 lg 19 - Käesolevat jagu ei kohaldata
krediidiasutuste seaduse § 87 lõikes 2 nimetatud
maksesüsteemi ning väärtpaberituru seaduse § 213
lõikes 1 ja § 2131 lõikes 1 nimetatud
väärtpaberiarveldussüsteemi või süsteemiühenduse
vahendusel teostatavatele maksetehingutele.
Justiitsministeerium
1 Eelnõu § 31 p 4. Palume täpsustada, kas artiklites Arvestatud Eelnõud on vastavalt
3–6 sätestatud nõudeid on võimalik rikkuda ka ettepanekule muudetud.
ühekaupa, nt artikli 3 nõudeid ja artikli 4 nõudeid Selgitame, et ELi vastava artikli
eraldi või on rikkumine võimalik vaid kõigi nelja nõudeid on võimalik rikkuda ka
nõude puhul korraga. Kui rikutakse nt ainult artikli eraldi. Samuti ei näe eelnimetatud
4 nõudeid, siis isikut tegelikult karistada ei saa, sest määrus ette, et karistusi peab
praegu väljapakutud sõnastuse kohaselt tuleb saama kohaldada juhul, kui
rikkuda kõiki nõudeid korraga. Kui nõudeid on rikkumised esinevad üheaegselt.
võimalik rikkuda ka eraldi, siis tuleks kasutada Väärteokoosseis on vastavalt
sõnastust „artiklites 3, 4, 5 või 6 sätestatud nõuete ettepanekule parandatud. Võetud
rikkumise eest“. arvesse ettepanekut võimaldada
rikkumise korral kohaldada
Täiendavalt avaldame kahtlust, kas juriidilise isiku juriidilisele isikule rahatrahvi
maksimaalne karistusmäär kuni 32 000 eurot vastab maksimaalselt lubatud määras, so
EL määrusega seatud eesmärkidele. kuni 400 000 eurot.
Karistusseadustiku üldosa § 47 võimaldab väärteo
eest kohaldada kuni 400 000 euro suurust
rahatrahvi.
2 Eelnõu § 32 (PankrS muutmine) – juhime Arvestatud SanS muutmine eelnõu §-s 33.
tähelepanu, et sarnase sisuga säte sisaldub ka
saneerimisseaduse § 112 lõikes 1.
Justiitsministeeriumi hinnangul tuleb ka need SanS
sätted MASS rakendussätete hulgas muuta. Palume
SanS § 112 lg 1 üle vaadata ning muudatused
eelnõule lisada.
89
3 Arvestatud
Märkus mõjude kohta: Soovitame seletuskirja
sisukokkuvõtte osas seal praegu toodud eesmärkide
loend asendada seletuskirja p-s 2.4. loetletud
eesmärkidega 1 – 5 ning lugeda asendatava osa
punktid a) – c) lahendusettepanekuteks. Sellega
seotult juhime tähelepanu sellele, et ka seletuskirja
p 2.4. toodud esimeses lauses seatakse eelnõu
eesmärgiks puuduste kõrvaldamine kehtivas
regulatsioonis. Märgime, et puuduste kõrvaldamine
saab olla üksnes eesmärkideni jõudmise vahend,
mitte aga omaette eesmärk.
4 Arvestatud Eraldi on hinnatud mõju
Märkus mõjude kohta: Seletuskirja p 2.2. viitab
Finantsinspektsioonile (sihtgrupp
eelnõule eelnenud väljatöötamiskavatsusele ning
4).
sellega seoses ka Finantsinspektsiooni ettepanekule
anda koostatava eelnõu seletuskirjas täiendavaid
selgitusi, milline saab plaanitavas seaduses olema
ameti järelevalve ulatus maksesüsteemide haldamisega
seonduvalt. Finantsinspektsioon palus seda arvesse
võtta ka mõjude hindamisel. Me ei märganud, et
seletuskirjas oleks mõju Finantsinspektsioonile eraldi
käsitletud, mistõttu palume seletuskirja vastavalt
täiendada. Samuti palume hinnata, kas ja kui siis
milline mõju avaldub eelnõuga kavandatavate
muudatustega Rahandusministeeriumile.
5 Arvestatud Seletuskirja on täiendatud
Märkus mõjude kohta: Palume eraldi lõiguna lisada
seletuskirja mõjude osasse lühidalt põhjendatud
hinnang üldisele halduskoormuse muutumisele –
kas seaduseelnõuga kavandatavate muudatuste
tulemusena see kasvab, kahaneb või jääb samale
tasemele. Halduskoormuse muutumist tuleb hinnata
nii füüsiliste isikute kui ka erinevate ettevõtjate
gruppide vaatest ja arvestades nende erinevaid rolle.
Sinna juurde palume lisada ka riigiasutuste
töökoormuse muutumise koondhinnang koos
lühikese põhjendusega.
6 Arvestatud Eelnõud vastavalt korrigeeritud ja
Palume arvesse võtta ka käesoleva kirja lisades
seletuskirja on täiendatud.
esitatud normitehnilised, keele- ja mõjude
märkused.
90