Taimar Peterkop
Riigikantselei Meie 02.11.2022 nr 11-3.1/8733-1
[email protected]
Eesti seisukohad 7. novembri 2022. a
eurorühma kohtumisel ja 8. novembri 2022. a
majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu istungil
Austatud härra Peterkop
Esitame Vabariigi Valitsusele heakskiitmiseks Eesti seisukohad 7. novembri 2022. a
eurorühma kohtumisel ja 8. novembri 2022. a majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu
istungil.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Annely Akkermann
Rahandusminister
Lisad:
1. Eesti seisukohad 7. novembri 2022. a eurorühma kohtumisel ja 8. novembri 2022. a
majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu istungil – 7 lehel
2. Protokollilise otsuse eelnõu – 1 lehel
Andres Kuningas 611 3759,
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
Saaja: Vabariigi Valitsus
Esitaja: Rahandusministeerium
Kuupäev: 31. oktoober 2022. aasta
Teema: Eesti seisukohad eurorühma 7. novembri 2022. a kohtumisel ja
Euroopa Liidu majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu
8. novembri 2022. a istungil
SISSEJUHATUS
Eurorühma kohtumisel arutatakse euroala majandusolukorra ja eelarvemeetmete üle, mida
riigid on rakendanud kõrgete energiahindadega toimetulekuks. Komisjon annab ülevaate
euroala riikide poolt esitatud 2023. a eelarvekavade edasisest protsessist ja koordinatsioonist.
Eurorühma pangandusliidu formaadi kohtumisel annavad regulaarse ülevaate finantssektori
olukorrast EL ühtse pangandusjärelevalve ja ühtse kriisilahendusasutuse juhid.
Majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu kohtumisel on kavas kokku leppida EL Nõukogu
positsioonides, mis puudutavad raskeveokimaksu kohustusliku rakendamise muutmist
vabatahtlikuks ning muudatusi EL kapitalinõuete määruses ja direktiivis rakendamaks
rahvusvahelisi Basel III pangandusjärelevalve standardeid ELis. Samuti võetakse vastu iga-
aastased EL Nõukogu järeldused EL statistikasüsteemi kohta.
Tavapäraselt arutatakse ka sõja majanduslikke ja rahanduslikke mõjusid ning antakse ülevaade
taastekavade rakendamise seisust. Euroopa Eelarvenõukogu on avaldanud 2022. aastaaruande,
mida kohtumisel tutvustab ja mille üle mõtteid vahetatakse. Euroopa Komisjon ja eesistujariik
Tšehhi annavad ülevaate oktoobris toimunud G20 rahandusministrite ja keskpankade
presidentide ning IMFi ja Maailmapanga kohtumistest. Kavas on ka regulaarne ülevaade
finantsteenuste õigusaktide menetluse ja ülevõtmise seisust.
Ülevaate on koostanud rahandusministeeriumi Euroopa Liidu ja rahvusvahelise koostöö
osakonna juhataja Andres Kuningas (
[email protected], 611 3759). Ülevaate on
kooskõlastanud rahandusministeeriumi välissuhete nõunik Märten Ross (
[email protected],
611 3195).
Eestit esindab eurorühmas ja Ecofinis rahandusminister Annely Akkermann.
EURORÜHM
1. Euroala majandusarengud
Euroopa Komisjon ja Euroopa Keskpank teevad ülevaate euroala majanduse viimastest
arengutest ja väljavaadetest. Komisjon tutvustab peamisi suundumusi uuendatud
majandusprognoosis, mis avaldatakse 11. novembril. Kindlustunde indeksid on languses,
majanduskasv aeglustub ning inflatsioonisurve on visa taanduma. Ka Euroopa Keskpank osutas
oma septembrikuises prognoosis, et mitmed negatiivse stsenaariumi riskid on euroalal
realiseerumas, suurendades majanduslanguse riski. Energiakriis süvendab inflatsioonisurvet.
Positiivsetest arengutest on toormete ja eriti gaasi hind suvistest tippudest alla tulnud. Selle
1
põhjuseks on nii Euroopa gaasihoidlate täitumine, soodsad ilmastikuolud kui ka kogu
maailmamajanduse kasvutempo aeglustumine.
Oktoobris kiirenes euroala inflatsioon 10,7 protsendile ning Euroopa Keskpank oktoobris
baasintressimäärasid teist korda järjest 75 baaspunkti võrra. Sellega on euroala
baasintressimäärad alates juulist kerkinud 200 baaspunkti võrra. Tõus ilmselt jätkub, sest ka
alusinflatsioon, millest on välja võetud energia ja toidukaupade hindade mõju, püsib kõrge
(oktoobris 6,4%). Majanduslanguse riskid euroalal kasvavad ja kasvupotentsiaal kannatab.
Üks põhisõnumeid on jätkuvalt, et rahapoliitika ja eelarvepoliitika ei tohiks inflatsiooni
ohjeldamisel töötada teineteisele vastu. Vastasel juhul on kohanemise hind kõrgem.
2. Euroala eelarvekavade protsess ja koordinatsioon
Käivitunud on liikmesriikide eelarvekavade hindamine. Komisjon annab ülevaate, milline pilt
nendest avaneb. Numbreid mõjutab kõrge inflatsioon, mis suurendab tulusid ja kiirendab
nominaalkasvu. Energiameetmete osas on palju ebakindlust, kuna ajutisena planeeritud
meetmed võivad pikeneda ja vastavad eelarvekulud sellega suureneda, kui energia hind jääb ka
tuleval aastal kõrgeks. Liikmesriikide investeeringuid aitavad rahastada taastekava vahendid,
mille puhul on oluline silmas pidada, et investeeringuteks oleksid vahendid ka kaugemas vaates.
Oluline on taastada eelarves puhvreid võimalikeks tulevasteks šokkideks, mis eeldab
kulutamise prioriteetide üle vaatamist, toetusmeetmete paremat sihtimist ja täiendavate tulude
leidmist. Ministritel on võimalus arutleda, kuidas eelarvepoliitikat euroalal paremini
koordineerida. Pikemalt on eelarveteemade arutelu plaanis eurorühma kohtumisel detsembris.
3. Eelarvemeetmed kõrgete energiahindade leevendamiseks
Ministrid jätkavad oktoobri alguses (3.10) eurorühma kohtumisel eelarvelisi toetusmeetmeid
käsitlenud ühisavalduse1 valguses arutelu ja kogemuste jagamist, kuidas energiahindade järsu
tõusu ja inflatsiooni mõju elanikele ja ettevõtetele leevendada. Komisjon teeb värske ülevaate
rakendatud abinõudest, andes hinnangu, kuivõrd need on lähtunud soovitustest mida on lisaks
Euroopa Komisjonile ja Euroopa Keskpangale rõhutanud ka rahvusvahelised institutsioonid
nagu Rahvusvaheline Valuutafond ja OECD – toetused peavad olema hästi sihitud ja suunatud
enim haavatavatele ühiskonnagruppidele ning olema ajutised, et mitte ohtu seada riigi
rahanduse jätkusuutlikkust. Eelmise hinnangu järgi ei olnud 80% meetmetest sihitud ning 70%
olid hinnameetmed, mis summutasid stiimulit suuremale kokkuhoiule. Need meetmed on väga
kulukad olukorras, kus riikide võlakoormus on juba kõrge. Ka Euroopa ühise laenamise hind
on tõusnud. Kasvab surve toetada ettevõtteid, mis riikide koordineerimata toetusmeetmete
korral seab ohtu ühisturu toimimise kui see killustub. Oktoobri lõpus valmis komisjonil uus
hinnang, mida ministritele tutvustatakse. Riigipõhiste soovituste täitmise hindamisel, kus üks
soovitus oli hoida eelarvepoliitika 2022. a neutraalne, võtab komisjon arvesse vaid sihistatud
leevendusmeetmeid.
1
https://www.consilium.europa.eu/en/press/press-releases/2022/10/03/eurogroup-statement-on-
the-fiscal-policy-response-to-high-energy-prices-and-inflationary-pressures/
2
4. Ülevaade rahvusvahelistest kohtumistest
Ministrid saavad ülevaate oktoobris Washingtonis toimunud Rahvusvahelise Valuutafondi ja
Maailmapanga aastakoosolekutest ning arenenud tööstusriikide ühenduse G7 kohtumistest.
5. Muud teemad
Itaalia rahandusminister Giancarlo Giorgetti tutvustab Itaalia uue valitsuse prioriteete ja plaane.
Tutvustust oodatakse ka Eesti uuelt rahandusministrilt.
6. Pangandusliidu formaat: ühtse pangandusjärelevalve ja ühtse kriisilahendusasutuse
juhtide ülevaated
Eurorühma pangandusliidu formaadis kuulatakse ära ühtse pangandusjärelevalve ja ühtse
kriisilahendusasutuse juhtide Andrea Enria ja Elke Königi korralised ülevaated
pangandussektori olukorrast praeguses keerulises geopoliitilises ja makromajanduslikus
keskkonnas.
Euroopa pangandussektori seis on praegu üldiselt hea nii kapitaliseerituse kui ka likviidsuse
poolest ning viivislaenude mahud on vähenenud. Samas mõjutab Venemaa agressioon Ukraina
vastu, millest on saanud ulatuslik makromajanduslikšokk, ka finantsturge. Seda eelkõige varade
kvaliteedi ja võimalike järskude hinnakorrektsioonide ning kasvanud volatiilsuse kaudu,
millega pangad on surve all mitmelt poolt. Esimesi märke on krediidiriski kasvust. Lisaks on
suur hulk riske väljaspool pangandussektorit nagu tuletisinstrumente kasutavad elektrimüüjad.
Kõik see nõuab järelevalvelt suurt tähelepanu ja turuosalistelt muuhulgas ka riskijuhtimise
võimekuse tõstmist.
MAJANDUS- JA RAHANDUSKÜSIMUSTE NÕUKOGU
1. Raskeveokimaks
- Poliitiline kokkulepe
2022. a kevadel jõudis EL lõpuks kokkuleppele teekasutustasude rakendamises. Vastav osa
direktiivist võeti vastu ja liikmesriigid peavad selle 8 aasta jooksul ellu viima.
Raskeveokimaksu osa jäi lahendamata ja on nüüd tühistamiseks laual. Selline oli ka ettepanek
2018. aastal, mis oli osa liikuvuse paketist.
Eesti seisukohad nende ettepanekute kohta kinnitati liikuvuse paketi seisukohtade raames
2018. aastal. Need seisukohad toetasid kohustusliku raskeveokimaksu miinimummääradest ja
raskeveokimaksu kehtestamise kohustusest loobumist võimalikult kiiresti.
Liikmesriigid sellegipoolest kokkuleppele ei jõudnud; maks jäi jõusse ja Eesti pidi seda
rakendama. Raskeveokimaks hakkas Eestis kehtima 2018.a. Eesti kogub maksust stabiilselt 5–
6 miljonit eurot aastas. Eesistuja riik on nüüd raskeveokimaksu kohustuse kaotamise käsile
võtnud ning ettepanek, millega maksu miinimum viiakse nullini (st soovijatel jääb võimalus
maksu rakendada) on ministritele kokkuleppe saamiseks esitada. Eesti ei ole oma seisukohta
muutnud ning tuginedes Vabariigi Valitsuse 8. veebruari 2018. a istungil kinnitatud Eesti
seisukohtadele liikuvuse paketi teemaksusamba eelnõude kohta, sh Nõukogu direktiivi, millega
3
muudetakse direktiivi 1999/62/EÜ (raskete kaubaveokite maksustamise kohta teatavate
infrastruktuuride kasutamise eest) teatavaid sõidukite maksustamist käsitlevaid sätteid, saame
eesistuja riigi ettepanekuga nõustuda.
2. Basel III pangandusnõuete rakendamine
- EL Nõukogu üldine lähenemine
27.10.2021. a avaldas komisjon panganduspaketi ettepanekud, mille eesmärk on tagada ELi
pankade suurem vastupidavus võimalike tulevaste majandusšokkide suhtes, aidates ühtlasi
Euroopal taastuda COVID-19 pandeemiast ja liikuda kliimaneutraalsuse suunas. Eesmärk on
täielikult rakendada Basel III kokkulepe, mis sõlmiti Baseli pangandusjärelevalve komitees ELi
ja G20 partnerite vahel, et muuta pangad võimalike majandusvapustuste suhtes
vastupidavamaks. ECOFINi kohtumisel on eesmärk kinnitada panganduspaketi määruse ja
direktiivi muutmise kompromissettepanekute nõukogu üldine lähenemisviis, et Rootsi saaks
oma EL eesistumise ajal 2023. a I poolaastal alustada kolmepoolseid läbirääkimisi Euroopa
Parlamendiga.
Panganduspaketiga tehakse peamiselt järgmised muudatused:
1) pankade kapitalinõuded muudetakse riskipõhisemaks, mis võib kapitalinõudeid mõnevõrra
suurendada (Euroopa Komisjoni hinnangul on kapitalinõuete tõus aastaks 2030 keskmiselt
vähem kui 9%);
2) pankadele pannakse selge kohustus võtta arvesse rohkem keskkonnaga, sotsiaalseid ja
üldjuhtimisega seotud riske;
3) pangajuhtidele seatud nõudeid täpsustatakse, kolmandate riikide filiaalidele kehtivaid
nõudeid täpsustatakse ja järelevalveasutuste volitusi ühtlustatakse EL tasemel.
Suur osa nimetatud muudatustest tulenevad globaalsetest (Rahvusvahelise Baseli
Pangajärelevalve Komitee) standarditest. Samas on panganduspaketi muudatustes arvestatud
EL pangandussektori eripärasid. Läbirääkimiste raames esitatud täiendavad ettepanekud
Euroopa Komisjoni ettepanekute täiendamiseks või muutmiseks on olnud Eestile üldjoontes
sobivad. Muudatused võtavad arvesse proportsionaalsuse põhimõtet ja ei too reaalsektorile
kaasa põhjendamatut rahastamise kulu kasvu ja piiranguid. Läbirääkimistes oleme pidanud
kõige olulisemateks kahte teemat. Esiteks seda, et usaldatavusnormatiividel põhinevate
kapitali- ja kriisilahendusnõuete rakendamine pangagrupi erinevatel konsolideerimistasanditel
oleks riskipõhine. Muuhulgas peavad säilima finantsstabiilsuse kindlustamise võimalused
tütarettevõtte asukohariigis. Teiseks oleme kaitsnud seisukohta, et pankade juhtide sobivuse ja
nõuetele vastavuse kehtivad põhimõtted täidavad eesmärki ning on piisavad selleks, et tagada
juhtide kompetentsus ning põhimõtted ei nõua seega olulist harmoneerimist EL tasandil.
Panganduspaketi läbirääkimistes ja EL nõukogu üldise lähenemisviisi kinnitamisel lähtume
Vabariigi Valitsuse poolt heaks kiidetud seisukohtadest: Vabariigi Valitsuse 17. veebruari
2022. a ja Riigikogu EL asjade komisjoni 11. märtsi 2022. a kinnitatud Eesti seisukohad
kapitalinõuete direktiivi ja kapitalinõuete määruse eelnõude kohta. Saame EL nõukogu
eesistujariigi Tšehhi kompromissettepanekuid kapitalinõuete direktiivi ja kapitalinõuete
määruse muutmiseks EL nõukogu üldise lähenemisviisi kinnitamisel toetada.
4
3. Euroopa Eelarvenõukogu 2022. a aruanne
- Tutvustus, arutelu
Euroopa Eelarvenõukogu kuuendas aruandes tehakse tagasivaade ELi eelarve
juhtimisraamistiku rakendamisele 2021. aastal ning soovitatakse ettepanekuid EL
eelarveraamistiku parandamiseks.
Raporti peamiste sõnumitena tuuakse välja, et pärast järsku majanduslangust toimus
2021. aastal erakorraliselt järsk taastumine. ELi reaalne SKP jõudis 2021. aasta lõpuks
pandeemiaeelsele tasemele. Töötuse määr vähenes rekordmadalale, inflatsioon hakkas
kiirenema. Eelarve puudujääk vähenes 2020. aastaga võrreldes 1/3 võrra. Oodatust suuremaid
tulusid kasutasid riigid hädaolukorra meetmete laiendamiseks ja kulude suurendamiseks. Selle
tulemusena euroala eelarvetoetused kasvasid, olles niigi juba väga kõrgel tasemel. Euroala
eelarve olukord peegeldab, et eelarvepoliitika osutus ekspansiivseks ja majandustsüklit
võimendavaks. Samas tehti poliitilisi otsuseid märkimisväärse ebamäärasuse tingimustes. Ka
Eesti seisukoht 2020. a oli, et ka parima stsenaariumi kohaselt on taastumine 2021. aastal
osaline ning vähemalt osade meetmetega oleks mõistlik jätkata.
Euroopa Eelarvenõukogu kutsub komisjoni ja liikmesriike üles naasma reeglitel põhineva
eelarveraamistiku juurde ja kiiresti uues majandusjuhtimise reeglistikus kokku leppima.
Eelarvenõukogu ettepanekud baseeruvad eelmise aasta raporti soovitustel, esiteks reformida
stabiilsuse ja kasvu pakt (SGP) ja teiseks luua keskne fiskaalvõimekus. Eelarvenõukogu peab
oluliseks tähelepanu pööramist poliitikavigadele ja nende ülekandumisele teistesse riikidesse;
järelevalvet soovitakse muuta enam diferentseerituks; riigid, kelle võlg on selgelt üle 60%,
peaksid leppima komisjoniga kokku 3–5-aastase võlavähendusplaani; järelevalve peaks
toimuma läbi riikide fiskaalraamistike seire ja reeglid/järelevalve peaksid jääma riigisiseseks.
Komisjoni rolliks oleks raamistiku auditeerimine ja 3% SKPst eelarvepuudujäägi ületamise
puhul vastava menetluse algatamine. Eelarvenõukogu toob välja, et luua tuleks parem
kaitseinvesteeringutele ja lisaks mõelda kaitsele suurte šokkide eest ehk luua keskne
fiskaalvõimekus, nt fondi näol, kust riigid saaks täiendavalt raskes olukorras kindlatel
tingimustel laenata.
Eesti on toetanud eelarvereeglite ja majanduspoliitika koordineerimise eesmärki saavutada heas
korras riigi rahandus koos jätkusuutliku võlatasemega. Seda aitab tagada eelarvepoliitika
reeglite arusaadavus, ajakohasus ning nende rakendamise järjepidevus. Reeglid peaksid
suunama riike majanduskasvu aegadel puhvreid koguma ja ülemäärast võlga vähendama, et
kindlustada vahendid stabiliseerivate meetmete rakendamiseks majanduslanguse ja kriisi
perioodidel.
Lähtume arutelus Vabariigi Valitsuse poolt heaks kiidetud seisukohtadest:
Vabariigi Valitsuse 4. novembri 2020. a ja Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni
5. novembri 2021. a istungil heaks kiidetud „Eesti seisukohad eurorühma 8. novembri 2021. a
kohtumisel ja Euroopa Liidu majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu 9. novembri 2021. a
istungil“. Vabariigi Valitsuse 3. märtsil 2022. aastal kinnitatud seisukohad Euroopa Komisjoni
teatise „COVID-19-järgne ELi majandus – tagajärjed majanduse juhtimisele“ kohta.
5
4. EL Nõukogu järeldused EL statistikasüsteemi kohta
- Heakskiitmine
EL Nõukogu järeldustes tunnustatakse Euroopa Statistikasüsteemi ja Euroopa Keskpankade
süsteemi, kes on taganud kõrge kvaliteetiga ametliku statistika avaldamise ka COVIDi ajal
arvestades seejuures suurt ja kasvavat nõudlust statistika kasutajate poolt. Vaja on ka uut ja
ajakohast statistikat, mis on seotud sõjast tulenevate mõjudega Euroopa majandusele ja
ühiskonnale (energia, pakkumisahelad, migratsioon ja tööjõuturud). Ühtlasi kutsutakse
järeldustes üles Euroopa Statistikasüsteemi pakkuma vajalikku tuge Ukraina statistikaametile.
Ametliku statistika tootjatele on oluline ligipääs uutele andmeallikatele, seetõttu oodatakse
komisjonilt ka Euroopa statistikamääruse EL 223/2009 ülevaatamist. Kasvava statistika
avaldamisega on oluline tagada piisavad inim- ja finantsressursid nii Eurostatis kui ka riiklikes
statistikaasutustes.
Nõukogu toob järeldustes positiivsena välja, et Euroopa peamiste majandusindikaatorite
kvaliteet ja makromajanduslike tasakaalustamatuste protseduuri statistika kvaliteet on jätkuvalt
paranenud. Edusamme on tehtud statistiliste näitajate ja teabe esitamisel EL kestlike
arengueesmärkide rakendamise järelevalves Euroopa poolaasta protsessis ja arvestatud EL
roheleppest tulenevate täiendavate teabenõuete vajadusi eelkõige energia-, kliimamuutuste-,
keskkonnaarvepidamiste-, transpordi- ja kestliku rahastamise statistika valdkondades.
Nõukogu rõhutab järeldustes eriti energia statistika õigeaegse esitamise olulisust, selleks on
vaja energiastatistika määruse muudatuste kiiret rakendamist.
Ettevõtlusstatistika esitamine on samuti paranenud tänu Euroopa ettevõtlusstatistika määruse
rakendamisele, eelkõige, mis puudutab uusi andmeallikaid (nt mikroandmed ELi-siseste
toodete ekspordis liikmesriikide vahel). Järeldustes tuuakse välja demograafilise- ja
sotsiaalstatistika olulisus, eriti õigeaegse tööjõukulu statistika avaldamine ja vajadus arendada
digiplatvormi töötajatega seotud statistikat. Kinnisvara ja eluaseme statistika valdkonnas
arutatakse, kuidas paremini kajastada eluasemekulude panust inflatsiooni ja tehakse tööd
parandamaks ärikinnisvara indikaatoreid. Nõukogu rõhutab järeldustes, et rahvamajanduse
arvepidamise statistikasüsteemi ülevaatusel tehtud soovitusi tuleks arvesse võtta, et parandada
vastavust Euroopa statistika tegevusjuhendile ja tõsta statistika kvaliteeti.
Seisukohad:
- Toetame Euroopa Liidu Nõukogu järeldusi Euroopa statistikasüsteemi kohta.
- Peame vajalikuks, et statistikaasutustel oleks õigus erasektoris tekkivaid andmeid
ametliku statistika tegemisel ja avalikes huvides andmete jagamiseks kasutada, tehes
seda läbipaistvalt ja andmeesitajate jaoks vähekoormavalt. Toetame selleks statistika-
asutuste õiguste ja kohustuste reguleerimist Euroopa riikliku statistika määruses.
- Soovime, et Euroopa statistikasüsteemis saaks statistikaasutuste vahel andmeid
vahetada eeldusel, et selleks on loodud üleeuroopalised metoodikad ja turvalised
tehnoloogilised lahendused.
6
5. Muud teemad
- Antakse ülevaade G20 rahandusministrite ja keskpankade presidentide
kohtumisest ning Maailmapanga ja IMFi aastakoosolekust, mis toimusid oktoobris
Washingtonis.
- Kavas on regulaarne ülevaade finantsteenuste õigusaktide menetluse ja ülevõtmise
seisust.
- Komisjonil on palutud tutvustada USA valitsuse niinimetatud inflatsiooni
alandamise seadust (Inflation Reduction Act), mis pakub ettevõtetele erinevaid
riiklikke toetusi tingimusel, et investeeringud ja äritegevus toimub USAs. Paketis on
muuhulgas meetmed, mis ärgitavad ameeriklasi elektriautode soetamisel eelistama
kodumaiseid mudeleid. ELi riigid – sealhulgas suure autotööstusega Prantsusmaa ja
Saksamaa – leiavad, et tegemist on ebaausa konkurentsiga, mis võib Euroopalt nõuda
omapoolseid vastusamme. Lisaks autotööstusele kahjustab USA seadus mitmete
Euroopa taastuvenergia sektori toodete konkurentsivõimet (patareid,
vesinikuenergeetika jne).
- Aruteluta on kavas kinnitada äriühingute maksustamise käitumisjuhendi uuendatud
mandaat. Viimati arutati teemat 2021. a detsembri Ecofini kohtumisel, kus Eesti ja
Ungari ei saanud mandaadi uuendamisega nõustuda. Äriühingute maksustamise
käitumisjuhend on 1997.a sõlmitud poliitiline kokkulepe, millega EL liikmesriigid on
nõustunud ära muutma ja tulevikus mitte kehtestama kahjulikke maksumeetmeid. Kui
liikmesriik otsustab anda maksusoodustuse äriühingutele, tehes sellega erandi oma
üldiselt kehtivast tulumaksusüsteemist, tuleb sellest teavitada käitumisjuhendi
töörühma. Euroopa komisjoni abiga koostatud kirjelduse alusel hindab töörühm, kas
kehtestatud meede vastab kokkulepitud kriteeriumidele. Alates selle moodustamisest on
töörühm hinnanud ligi 400 liikmesriikide (sh nende sõltlasterritooriumide)
maksumeedet, neist kahjulikuks loetud on umbes veerand. Alates 2017. aastast tegeleb
töörühm ka kolmandate riikide maksumeetmete hindamisega, mille alusel kantakse
kahjulikke maksumeetmete kaotamisega mittenõustunud riigid ELi musta nimekirja.
Detsembris 2019 algatati Taani ja Saksamaa eestvedamisel arutelu kokkuleppe
muutmiseks, eesmärgiga lisada hinnatavate meetmete hulka ka liikmesriikide
maksusüsteemide üldised sätted, mis võimaldavad piiriüleses olukorras tulumaksu
täielikult vältida. Eestis kehtiva tulumaksusüsteemi kaitseks on ettepanekus selgitatud,
et kasumi maksustamise ajalist erinevust kasumi jaotamisel põhinevates
tulumaksusüsteemides ei loeta üldiseks sätteks, mis võimaldab tulumaksu tasumist
vältida. 2022. aasta oktoobris esitas Tšehhi eesistuja muudetud mandaadi laiendamise
teksti, kus rõhutatakse Komisjoni abistavat rolli ning otsustamisõiguse puudumist.
Seega on meie 2021. a detsembris vastuseisu põhjused ära langenud ning saame
ettepanekuga nõustuda.
7
EELNÕU
VABARIIGI VALITSUS
ISTUNGI PROTOKOLL
Tallinn, Stenbocki maja november 2022 nr
Päevakorrapunkt nr
Eesti seisukohad Euroopa Liidu majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu 8. novembri
2022. a istungil
Kiita heaks järgmised rahandusministri esitatud seisukohad Euroopa Liidu majandus- ja
rahandusküsimuste nõukogu 8. novembri 2022. a istungil:
1. EL nõukogu järeldused EL statistikasüsteemi kohta
- Toetame Euroopa Liidu Nõukogu järeldusi Euroopa statistikasüsteemi kohta.
- Peame vajalikuks, et statistikaasutustel oleks õigus erasektoris tekkivaid andmeid
ametliku statistika tegemisel ja avalikes huvides andmete jagamiseks kasutada, tehes
seda läbipaistvalt ja andmeesitajate jaoks vähekoormavalt. Toetame selleks statistika-
asutuste õiguste ja kohustuste reguleerimist Euroopa riikliku statistika määruses.
- Soovime, et Euroopa statistikasüsteemis saaks statistikaasutuste vahel andmeid
vahetada eeldusel, et selleks on loodud üleeuroopalised metoodikad ja turvalised
tehnoloogilised lahendused.
Kaja Kallas
Peaminister Taimar Peterkop
Riigisekretär