dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Eesti seisukohad 7. novembri 2022. a eurorühma kohtumisel ja 8. novembri 2022. a majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu istungil

Rahandusministeerium · 2. november 2022
Viit
11-3.1/8733-1
Registreeritud
2. november 2022
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Riigikantselei
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
11 RAHVUSVAHELINE SUHTLEMINE JA KOOSTÖÖ
Sari
11-3.1 EL institutsioonide otsustusprotsessidega seotud dokumendid (eelnõud, töögruppide materjalid, õigustiku ülevõtmise tähtajad) (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
11-3.1/2022
Vastutaja
Kristiina Abel (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Euroopa Liidu ja rahvusvahelise koostöö osakond)

Failid

  • 📎11-3.18733-1 02.11.2022 Väljaminev kiri.asice1718 KB

Sisu (failidest)

Taimar Peterkop Riigikantselei Meie 02.11.2022 nr 11-3.1/8733-1 [email protected] Eesti seisukohad 7. novembri 2022. a eurorühma kohtumisel ja 8. novembri 2022. a majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu istungil Austatud härra Peterkop Esitame Vabariigi Valitsusele heakskiitmiseks Eesti seisukohad 7. novembri 2022. a eurorühma kohtumisel ja 8. novembri 2022. a majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu istungil. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Annely Akkermann Rahandusminister Lisad: 1. Eesti seisukohad 7. novembri 2022. a eurorühma kohtumisel ja 8. novembri 2022. a majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu istungil – 7 lehel 2. Protokollilise otsuse eelnõu – 1 lehel Andres Kuningas 611 3759, [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 Saaja: Vabariigi Valitsus Esitaja: Rahandusministeerium Kuupäev: 31. oktoober 2022. aasta Teema: Eesti seisukohad eurorühma 7. novembri 2022. a kohtumisel ja Euroopa Liidu majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu 8. novembri 2022. a istungil SISSEJUHATUS Eurorühma kohtumisel arutatakse euroala majandusolukorra ja eelarvemeetmete üle, mida riigid on rakendanud kõrgete energiahindadega toimetulekuks. Komisjon annab ülevaate euroala riikide poolt esitatud 2023. a eelarvekavade edasisest protsessist ja koordinatsioonist. Eurorühma pangandusliidu formaadi kohtumisel annavad regulaarse ülevaate finantssektori olukorrast EL ühtse pangandusjärelevalve ja ühtse kriisilahendusasutuse juhid. Majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu kohtumisel on kavas kokku leppida EL Nõukogu positsioonides, mis puudutavad raskeveokimaksu kohustusliku rakendamise muutmist vabatahtlikuks ning muudatusi EL kapitalinõuete määruses ja direktiivis rakendamaks rahvusvahelisi Basel III pangandusjärelevalve standardeid ELis. Samuti võetakse vastu iga- aastased EL Nõukogu järeldused EL statistikasüsteemi kohta. Tavapäraselt arutatakse ka sõja majanduslikke ja rahanduslikke mõjusid ning antakse ülevaade taastekavade rakendamise seisust. Euroopa Eelarvenõukogu on avaldanud 2022. aastaaruande, mida kohtumisel tutvustab ja mille üle mõtteid vahetatakse. Euroopa Komisjon ja eesistujariik Tšehhi annavad ülevaate oktoobris toimunud G20 rahandusministrite ja keskpankade presidentide ning IMFi ja Maailmapanga kohtumistest. Kavas on ka regulaarne ülevaade finantsteenuste õigusaktide menetluse ja ülevõtmise seisust. Ülevaate on koostanud rahandusministeeriumi Euroopa Liidu ja rahvusvahelise koostöö osakonna juhataja Andres Kuningas ([email protected], 611 3759). Ülevaate on kooskõlastanud rahandusministeeriumi välissuhete nõunik Märten Ross ([email protected], 611 3195). Eestit esindab eurorühmas ja Ecofinis rahandusminister Annely Akkermann. EURORÜHM 1. Euroala majandusarengud Euroopa Komisjon ja Euroopa Keskpank teevad ülevaate euroala majanduse viimastest arengutest ja väljavaadetest. Komisjon tutvustab peamisi suundumusi uuendatud majandusprognoosis, mis avaldatakse 11. novembril. Kindlustunde indeksid on languses, majanduskasv aeglustub ning inflatsioonisurve on visa taanduma. Ka Euroopa Keskpank osutas oma septembrikuises prognoosis, et mitmed negatiivse stsenaariumi riskid on euroalal realiseerumas, suurendades majanduslanguse riski. Energiakriis süvendab inflatsioonisurvet. Positiivsetest arengutest on toormete ja eriti gaasi hind suvistest tippudest alla tulnud. Selle 1 põhjuseks on nii Euroopa gaasihoidlate täitumine, soodsad ilmastikuolud kui ka kogu maailmamajanduse kasvutempo aeglustumine. Oktoobris kiirenes euroala inflatsioon 10,7 protsendile ning Euroopa Keskpank oktoobris baasintressimäärasid teist korda järjest 75 baaspunkti võrra. Sellega on euroala baasintressimäärad alates juulist kerkinud 200 baaspunkti võrra. Tõus ilmselt jätkub, sest ka alusinflatsioon, millest on välja võetud energia ja toidukaupade hindade mõju, püsib kõrge (oktoobris 6,4%). Majanduslanguse riskid euroalal kasvavad ja kasvupotentsiaal kannatab. Üks põhisõnumeid on jätkuvalt, et rahapoliitika ja eelarvepoliitika ei tohiks inflatsiooni ohjeldamisel töötada teineteisele vastu. Vastasel juhul on kohanemise hind kõrgem. 2. Euroala eelarvekavade protsess ja koordinatsioon Käivitunud on liikmesriikide eelarvekavade hindamine. Komisjon annab ülevaate, milline pilt nendest avaneb. Numbreid mõjutab kõrge inflatsioon, mis suurendab tulusid ja kiirendab nominaalkasvu. Energiameetmete osas on palju ebakindlust, kuna ajutisena planeeritud meetmed võivad pikeneda ja vastavad eelarvekulud sellega suureneda, kui energia hind jääb ka tuleval aastal kõrgeks. Liikmesriikide investeeringuid aitavad rahastada taastekava vahendid, mille puhul on oluline silmas pidada, et investeeringuteks oleksid vahendid ka kaugemas vaates. Oluline on taastada eelarves puhvreid võimalikeks tulevasteks šokkideks, mis eeldab kulutamise prioriteetide üle vaatamist, toetusmeetmete paremat sihtimist ja täiendavate tulude leidmist. Ministritel on võimalus arutleda, kuidas eelarvepoliitikat euroalal paremini koordineerida. Pikemalt on eelarveteemade arutelu plaanis eurorühma kohtumisel detsembris. 3. Eelarvemeetmed kõrgete energiahindade leevendamiseks Ministrid jätkavad oktoobri alguses (3.10) eurorühma kohtumisel eelarvelisi toetusmeetmeid käsitlenud ühisavalduse1 valguses arutelu ja kogemuste jagamist, kuidas energiahindade järsu tõusu ja inflatsiooni mõju elanikele ja ettevõtetele leevendada. Komisjon teeb värske ülevaate rakendatud abinõudest, andes hinnangu, kuivõrd need on lähtunud soovitustest mida on lisaks Euroopa Komisjonile ja Euroopa Keskpangale rõhutanud ka rahvusvahelised institutsioonid nagu Rahvusvaheline Valuutafond ja OECD – toetused peavad olema hästi sihitud ja suunatud enim haavatavatele ühiskonnagruppidele ning olema ajutised, et mitte ohtu seada riigi rahanduse jätkusuutlikkust. Eelmise hinnangu järgi ei olnud 80% meetmetest sihitud ning 70% olid hinnameetmed, mis summutasid stiimulit suuremale kokkuhoiule. Need meetmed on väga kulukad olukorras, kus riikide võlakoormus on juba kõrge. Ka Euroopa ühise laenamise hind on tõusnud. Kasvab surve toetada ettevõtteid, mis riikide koordineerimata toetusmeetmete korral seab ohtu ühisturu toimimise kui see killustub. Oktoobri lõpus valmis komisjonil uus hinnang, mida ministritele tutvustatakse. Riigipõhiste soovituste täitmise hindamisel, kus üks soovitus oli hoida eelarvepoliitika 2022. a neutraalne, võtab komisjon arvesse vaid sihistatud leevendusmeetmeid. 1 https://www.consilium.europa.eu/en/press/press-releases/2022/10/03/eurogroup-statement-on- the-fiscal-policy-response-to-high-energy-prices-and-inflationary-pressures/ 2 4. Ülevaade rahvusvahelistest kohtumistest Ministrid saavad ülevaate oktoobris Washingtonis toimunud Rahvusvahelise Valuutafondi ja Maailmapanga aastakoosolekutest ning arenenud tööstusriikide ühenduse G7 kohtumistest. 5. Muud teemad Itaalia rahandusminister Giancarlo Giorgetti tutvustab Itaalia uue valitsuse prioriteete ja plaane. Tutvustust oodatakse ka Eesti uuelt rahandusministrilt. 6. Pangandusliidu formaat: ühtse pangandusjärelevalve ja ühtse kriisilahendusasutuse juhtide ülevaated Eurorühma pangandusliidu formaadis kuulatakse ära ühtse pangandusjärelevalve ja ühtse kriisilahendusasutuse juhtide Andrea Enria ja Elke Königi korralised ülevaated pangandussektori olukorrast praeguses keerulises geopoliitilises ja makromajanduslikus keskkonnas. Euroopa pangandussektori seis on praegu üldiselt hea nii kapitaliseerituse kui ka likviidsuse poolest ning viivislaenude mahud on vähenenud. Samas mõjutab Venemaa agressioon Ukraina vastu, millest on saanud ulatuslik makromajanduslikšokk, ka finantsturge. Seda eelkõige varade kvaliteedi ja võimalike järskude hinnakorrektsioonide ning kasvanud volatiilsuse kaudu, millega pangad on surve all mitmelt poolt. Esimesi märke on krediidiriski kasvust. Lisaks on suur hulk riske väljaspool pangandussektorit nagu tuletisinstrumente kasutavad elektrimüüjad. Kõik see nõuab järelevalvelt suurt tähelepanu ja turuosalistelt muuhulgas ka riskijuhtimise võimekuse tõstmist. MAJANDUS- JA RAHANDUSKÜSIMUSTE NÕUKOGU 1. Raskeveokimaks - Poliitiline kokkulepe 2022. a kevadel jõudis EL lõpuks kokkuleppele teekasutustasude rakendamises. Vastav osa direktiivist võeti vastu ja liikmesriigid peavad selle 8 aasta jooksul ellu viima. Raskeveokimaksu osa jäi lahendamata ja on nüüd tühistamiseks laual. Selline oli ka ettepanek 2018. aastal, mis oli osa liikuvuse paketist. Eesti seisukohad nende ettepanekute kohta kinnitati liikuvuse paketi seisukohtade raames 2018. aastal. Need seisukohad toetasid kohustusliku raskeveokimaksu miinimummääradest ja raskeveokimaksu kehtestamise kohustusest loobumist võimalikult kiiresti. Liikmesriigid sellegipoolest kokkuleppele ei jõudnud; maks jäi jõusse ja Eesti pidi seda rakendama. Raskeveokimaks hakkas Eestis kehtima 2018.a. Eesti kogub maksust stabiilselt 5– 6 miljonit eurot aastas. Eesistuja riik on nüüd raskeveokimaksu kohustuse kaotamise käsile võtnud ning ettepanek, millega maksu miinimum viiakse nullini (st soovijatel jääb võimalus maksu rakendada) on ministritele kokkuleppe saamiseks esitada. Eesti ei ole oma seisukohta muutnud ning tuginedes Vabariigi Valitsuse 8. veebruari 2018. a istungil kinnitatud Eesti seisukohtadele liikuvuse paketi teemaksusamba eelnõude kohta, sh Nõukogu direktiivi, millega 3 muudetakse direktiivi 1999/62/EÜ (raskete kaubaveokite maksustamise kohta teatavate infrastruktuuride kasutamise eest) teatavaid sõidukite maksustamist käsitlevaid sätteid, saame eesistuja riigi ettepanekuga nõustuda. 2. Basel III pangandusnõuete rakendamine - EL Nõukogu üldine lähenemine 27.10.2021. a avaldas komisjon panganduspaketi ettepanekud, mille eesmärk on tagada ELi pankade suurem vastupidavus võimalike tulevaste majandusšokkide suhtes, aidates ühtlasi Euroopal taastuda COVID-19 pandeemiast ja liikuda kliimaneutraalsuse suunas. Eesmärk on täielikult rakendada Basel III kokkulepe, mis sõlmiti Baseli pangandusjärelevalve komitees ELi ja G20 partnerite vahel, et muuta pangad võimalike majandusvapustuste suhtes vastupidavamaks. ECOFINi kohtumisel on eesmärk kinnitada panganduspaketi määruse ja direktiivi muutmise kompromissettepanekute nõukogu üldine lähenemisviis, et Rootsi saaks oma EL eesistumise ajal 2023. a I poolaastal alustada kolmepoolseid läbirääkimisi Euroopa Parlamendiga. Panganduspaketiga tehakse peamiselt järgmised muudatused: 1) pankade kapitalinõuded muudetakse riskipõhisemaks, mis võib kapitalinõudeid mõnevõrra suurendada (Euroopa Komisjoni hinnangul on kapitalinõuete tõus aastaks 2030 keskmiselt vähem kui 9%); 2) pankadele pannakse selge kohustus võtta arvesse rohkem keskkonnaga, sotsiaalseid ja üldjuhtimisega seotud riske; 3) pangajuhtidele seatud nõudeid täpsustatakse, kolmandate riikide filiaalidele kehtivaid nõudeid täpsustatakse ja järelevalveasutuste volitusi ühtlustatakse EL tasemel. Suur osa nimetatud muudatustest tulenevad globaalsetest (Rahvusvahelise Baseli Pangajärelevalve Komitee) standarditest. Samas on panganduspaketi muudatustes arvestatud EL pangandussektori eripärasid. Läbirääkimiste raames esitatud täiendavad ettepanekud Euroopa Komisjoni ettepanekute täiendamiseks või muutmiseks on olnud Eestile üldjoontes sobivad. Muudatused võtavad arvesse proportsionaalsuse põhimõtet ja ei too reaalsektorile kaasa põhjendamatut rahastamise kulu kasvu ja piiranguid. Läbirääkimistes oleme pidanud kõige olulisemateks kahte teemat. Esiteks seda, et usaldatavusnormatiividel põhinevate kapitali- ja kriisilahendusnõuete rakendamine pangagrupi erinevatel konsolideerimistasanditel oleks riskipõhine. Muuhulgas peavad säilima finantsstabiilsuse kindlustamise võimalused tütarettevõtte asukohariigis. Teiseks oleme kaitsnud seisukohta, et pankade juhtide sobivuse ja nõuetele vastavuse kehtivad põhimõtted täidavad eesmärki ning on piisavad selleks, et tagada juhtide kompetentsus ning põhimõtted ei nõua seega olulist harmoneerimist EL tasandil. Panganduspaketi läbirääkimistes ja EL nõukogu üldise lähenemisviisi kinnitamisel lähtume Vabariigi Valitsuse poolt heaks kiidetud seisukohtadest: Vabariigi Valitsuse 17. veebruari 2022. a ja Riigikogu EL asjade komisjoni 11. märtsi 2022. a kinnitatud Eesti seisukohad kapitalinõuete direktiivi ja kapitalinõuete määruse eelnõude kohta. Saame EL nõukogu eesistujariigi Tšehhi kompromissettepanekuid kapitalinõuete direktiivi ja kapitalinõuete määruse muutmiseks EL nõukogu üldise lähenemisviisi kinnitamisel toetada. 4 3. Euroopa Eelarvenõukogu 2022. a aruanne - Tutvustus, arutelu Euroopa Eelarvenõukogu kuuendas aruandes tehakse tagasivaade ELi eelarve juhtimisraamistiku rakendamisele 2021. aastal ning soovitatakse ettepanekuid EL eelarveraamistiku parandamiseks. Raporti peamiste sõnumitena tuuakse välja, et pärast järsku majanduslangust toimus 2021. aastal erakorraliselt järsk taastumine. ELi reaalne SKP jõudis 2021. aasta lõpuks pandeemiaeelsele tasemele. Töötuse määr vähenes rekordmadalale, inflatsioon hakkas kiirenema. Eelarve puudujääk vähenes 2020. aastaga võrreldes 1/3 võrra. Oodatust suuremaid tulusid kasutasid riigid hädaolukorra meetmete laiendamiseks ja kulude suurendamiseks. Selle tulemusena euroala eelarvetoetused kasvasid, olles niigi juba väga kõrgel tasemel. Euroala eelarve olukord peegeldab, et eelarvepoliitika osutus ekspansiivseks ja majandustsüklit võimendavaks. Samas tehti poliitilisi otsuseid märkimisväärse ebamäärasuse tingimustes. Ka Eesti seisukoht 2020. a oli, et ka parima stsenaariumi kohaselt on taastumine 2021. aastal osaline ning vähemalt osade meetmetega oleks mõistlik jätkata. Euroopa Eelarvenõukogu kutsub komisjoni ja liikmesriike üles naasma reeglitel põhineva eelarveraamistiku juurde ja kiiresti uues majandusjuhtimise reeglistikus kokku leppima. Eelarvenõukogu ettepanekud baseeruvad eelmise aasta raporti soovitustel, esiteks reformida stabiilsuse ja kasvu pakt (SGP) ja teiseks luua keskne fiskaalvõimekus. Eelarvenõukogu peab oluliseks tähelepanu pööramist poliitikavigadele ja nende ülekandumisele teistesse riikidesse; järelevalvet soovitakse muuta enam diferentseerituks; riigid, kelle võlg on selgelt üle 60%, peaksid leppima komisjoniga kokku 3–5-aastase võlavähendusplaani; järelevalve peaks toimuma läbi riikide fiskaalraamistike seire ja reeglid/järelevalve peaksid jääma riigisiseseks. Komisjoni rolliks oleks raamistiku auditeerimine ja 3% SKPst eelarvepuudujäägi ületamise puhul vastava menetluse algatamine. Eelarvenõukogu toob välja, et luua tuleks parem kaitseinvesteeringutele ja lisaks mõelda kaitsele suurte šokkide eest ehk luua keskne fiskaalvõimekus, nt fondi näol, kust riigid saaks täiendavalt raskes olukorras kindlatel tingimustel laenata. Eesti on toetanud eelarvereeglite ja majanduspoliitika koordineerimise eesmärki saavutada heas korras riigi rahandus koos jätkusuutliku võlatasemega. Seda aitab tagada eelarvepoliitika reeglite arusaadavus, ajakohasus ning nende rakendamise järjepidevus. Reeglid peaksid suunama riike majanduskasvu aegadel puhvreid koguma ja ülemäärast võlga vähendama, et kindlustada vahendid stabiliseerivate meetmete rakendamiseks majanduslanguse ja kriisi perioodidel. Lähtume arutelus Vabariigi Valitsuse poolt heaks kiidetud seisukohtadest: Vabariigi Valitsuse 4. novembri 2020. a ja Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni 5. novembri 2021. a istungil heaks kiidetud „Eesti seisukohad eurorühma 8. novembri 2021. a kohtumisel ja Euroopa Liidu majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu 9. novembri 2021. a istungil“. Vabariigi Valitsuse 3. märtsil 2022. aastal kinnitatud seisukohad Euroopa Komisjoni teatise „COVID-19-järgne ELi majandus – tagajärjed majanduse juhtimisele“ kohta. 5 4. EL Nõukogu järeldused EL statistikasüsteemi kohta - Heakskiitmine EL Nõukogu järeldustes tunnustatakse Euroopa Statistikasüsteemi ja Euroopa Keskpankade süsteemi, kes on taganud kõrge kvaliteetiga ametliku statistika avaldamise ka COVIDi ajal arvestades seejuures suurt ja kasvavat nõudlust statistika kasutajate poolt. Vaja on ka uut ja ajakohast statistikat, mis on seotud sõjast tulenevate mõjudega Euroopa majandusele ja ühiskonnale (energia, pakkumisahelad, migratsioon ja tööjõuturud). Ühtlasi kutsutakse järeldustes üles Euroopa Statistikasüsteemi pakkuma vajalikku tuge Ukraina statistikaametile. Ametliku statistika tootjatele on oluline ligipääs uutele andmeallikatele, seetõttu oodatakse komisjonilt ka Euroopa statistikamääruse EL 223/2009 ülevaatamist. Kasvava statistika avaldamisega on oluline tagada piisavad inim- ja finantsressursid nii Eurostatis kui ka riiklikes statistikaasutustes. Nõukogu toob järeldustes positiivsena välja, et Euroopa peamiste majandusindikaatorite kvaliteet ja makromajanduslike tasakaalustamatuste protseduuri statistika kvaliteet on jätkuvalt paranenud. Edusamme on tehtud statistiliste näitajate ja teabe esitamisel EL kestlike arengueesmärkide rakendamise järelevalves Euroopa poolaasta protsessis ja arvestatud EL roheleppest tulenevate täiendavate teabenõuete vajadusi eelkõige energia-, kliimamuutuste-, keskkonnaarvepidamiste-, transpordi- ja kestliku rahastamise statistika valdkondades. Nõukogu rõhutab järeldustes eriti energia statistika õigeaegse esitamise olulisust, selleks on vaja energiastatistika määruse muudatuste kiiret rakendamist. Ettevõtlusstatistika esitamine on samuti paranenud tänu Euroopa ettevõtlusstatistika määruse rakendamisele, eelkõige, mis puudutab uusi andmeallikaid (nt mikroandmed ELi-siseste toodete ekspordis liikmesriikide vahel). Järeldustes tuuakse välja demograafilise- ja sotsiaalstatistika olulisus, eriti õigeaegse tööjõukulu statistika avaldamine ja vajadus arendada digiplatvormi töötajatega seotud statistikat. Kinnisvara ja eluaseme statistika valdkonnas arutatakse, kuidas paremini kajastada eluasemekulude panust inflatsiooni ja tehakse tööd parandamaks ärikinnisvara indikaatoreid. Nõukogu rõhutab järeldustes, et rahvamajanduse arvepidamise statistikasüsteemi ülevaatusel tehtud soovitusi tuleks arvesse võtta, et parandada vastavust Euroopa statistika tegevusjuhendile ja tõsta statistika kvaliteeti. Seisukohad: - Toetame Euroopa Liidu Nõukogu järeldusi Euroopa statistikasüsteemi kohta. - Peame vajalikuks, et statistikaasutustel oleks õigus erasektoris tekkivaid andmeid ametliku statistika tegemisel ja avalikes huvides andmete jagamiseks kasutada, tehes seda läbipaistvalt ja andmeesitajate jaoks vähekoormavalt. Toetame selleks statistika- asutuste õiguste ja kohustuste reguleerimist Euroopa riikliku statistika määruses. - Soovime, et Euroopa statistikasüsteemis saaks statistikaasutuste vahel andmeid vahetada eeldusel, et selleks on loodud üleeuroopalised metoodikad ja turvalised tehnoloogilised lahendused. 6 5. Muud teemad - Antakse ülevaade G20 rahandusministrite ja keskpankade presidentide kohtumisest ning Maailmapanga ja IMFi aastakoosolekust, mis toimusid oktoobris Washingtonis. - Kavas on regulaarne ülevaade finantsteenuste õigusaktide menetluse ja ülevõtmise seisust. - Komisjonil on palutud tutvustada USA valitsuse niinimetatud inflatsiooni alandamise seadust (Inflation Reduction Act), mis pakub ettevõtetele erinevaid riiklikke toetusi tingimusel, et investeeringud ja äritegevus toimub USAs. Paketis on muuhulgas meetmed, mis ärgitavad ameeriklasi elektriautode soetamisel eelistama kodumaiseid mudeleid. ELi riigid – sealhulgas suure autotööstusega Prantsusmaa ja Saksamaa – leiavad, et tegemist on ebaausa konkurentsiga, mis võib Euroopalt nõuda omapoolseid vastusamme. Lisaks autotööstusele kahjustab USA seadus mitmete Euroopa taastuvenergia sektori toodete konkurentsivõimet (patareid, vesinikuenergeetika jne). - Aruteluta on kavas kinnitada äriühingute maksustamise käitumisjuhendi uuendatud mandaat. Viimati arutati teemat 2021. a detsembri Ecofini kohtumisel, kus Eesti ja Ungari ei saanud mandaadi uuendamisega nõustuda. Äriühingute maksustamise käitumisjuhend on 1997.a sõlmitud poliitiline kokkulepe, millega EL liikmesriigid on nõustunud ära muutma ja tulevikus mitte kehtestama kahjulikke maksumeetmeid. Kui liikmesriik otsustab anda maksusoodustuse äriühingutele, tehes sellega erandi oma üldiselt kehtivast tulumaksusüsteemist, tuleb sellest teavitada käitumisjuhendi töörühma. Euroopa komisjoni abiga koostatud kirjelduse alusel hindab töörühm, kas kehtestatud meede vastab kokkulepitud kriteeriumidele. Alates selle moodustamisest on töörühm hinnanud ligi 400 liikmesriikide (sh nende sõltlasterritooriumide) maksumeedet, neist kahjulikuks loetud on umbes veerand. Alates 2017. aastast tegeleb töörühm ka kolmandate riikide maksumeetmete hindamisega, mille alusel kantakse kahjulikke maksumeetmete kaotamisega mittenõustunud riigid ELi musta nimekirja. Detsembris 2019 algatati Taani ja Saksamaa eestvedamisel arutelu kokkuleppe muutmiseks, eesmärgiga lisada hinnatavate meetmete hulka ka liikmesriikide maksusüsteemide üldised sätted, mis võimaldavad piiriüleses olukorras tulumaksu täielikult vältida. Eestis kehtiva tulumaksusüsteemi kaitseks on ettepanekus selgitatud, et kasumi maksustamise ajalist erinevust kasumi jaotamisel põhinevates tulumaksusüsteemides ei loeta üldiseks sätteks, mis võimaldab tulumaksu tasumist vältida. 2022. aasta oktoobris esitas Tšehhi eesistuja muudetud mandaadi laiendamise teksti, kus rõhutatakse Komisjoni abistavat rolli ning otsustamisõiguse puudumist. Seega on meie 2021. a detsembris vastuseisu põhjused ära langenud ning saame ettepanekuga nõustuda. 7 EELNÕU VABARIIGI VALITSUS ISTUNGI PROTOKOLL Tallinn, Stenbocki maja november 2022 nr Päevakorrapunkt nr Eesti seisukohad Euroopa Liidu majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu 8. novembri 2022. a istungil Kiita heaks järgmised rahandusministri esitatud seisukohad Euroopa Liidu majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu 8. novembri 2022. a istungil: 1. EL nõukogu järeldused EL statistikasüsteemi kohta - Toetame Euroopa Liidu Nõukogu järeldusi Euroopa statistikasüsteemi kohta. - Peame vajalikuks, et statistikaasutustel oleks õigus erasektoris tekkivaid andmeid ametliku statistika tegemisel ja avalikes huvides andmete jagamiseks kasutada, tehes seda läbipaistvalt ja andmeesitajate jaoks vähekoormavalt. Toetame selleks statistika- asutuste õiguste ja kohustuste reguleerimist Euroopa riikliku statistika määruses. - Soovime, et Euroopa statistikasüsteemis saaks statistikaasutuste vahel andmeid vahetada eeldusel, et selleks on loodud üleeuroopalised metoodikad ja turvalised tehnoloogilised lahendused. Kaja Kallas Peaminister Taimar Peterkop Riigisekretär
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel