Taimar Peterkop
Riigikantselei Meie 02.11.2022 nr 11-3.1/8732-1
[email protected]
Eesti seisukohad Euroopa Liidu
majandus- ja rahandusministrite
nõukogu (ECOFIN) 11. novembri
2022. a istungil
Austatud härra Peterkop
Esitame Vabariigi Valitsusele heakskiitmiseks Eesti seisukohad Euroopa Liidu majandus- ja
rahandusküsimuste nõukogu 11. novembri 2022. a istungil.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Annely Akkermann
Rahandusminister
Lisad:
1. Eesti seisukohad Euroopa Liidu majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu 12. novembri
2021. a istungil – 8 lehel
2. Protokollilise otsuse eelnõu – 1 lehel
Kristiina Abel 611 3406,
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
ÜLEVAADE
Saaja: Vabariigi Valitsus
Esitaja: Rahandusministeerium
Kuupäev: 3. november 2022. aasta
Teema: Eesti seisukohad Euroopa Liidu majandus- ja rahandusküsimuste /
eelarve nõukogu 11. novembri 2022. a istungil
Sissejuhatus
Majandus- ja rahandusküsimuste/eelarve nõukogu istungi päevakorras on Euroopa Liidu 2023.
aasta eelarve. Selleks toimub Euroopa Parlamendi ja nõukogu lepituskomitee koosolek.
Lepitusprotseduur algas 25. oktoobril ja lepituskomitee1 ülesanne on 21 päeva kestva
lepitusperioodi jooksul (mis lõpeb 14. novembri südaööl) koostada nõukogu ja parlamendi
seisukohtade põhjal 2023. aasta Euroopa Liidu eelarve eelnõu ühistekst. Seejärel annab
eelarvele lõpliku heakskiidu parlamendi täiskogu.
Vabariigi Valitsuse protokollilise otsuse eelnõu ja seletuskirja on koostanud
rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna nõunik Taavi Kimmel (
[email protected],
611 3768) ning kooskõlastanud eelarvepoliitika asekantsler Sven Kirsipuu
(
[email protected], 611 3515).
Eestit esindab nõukogu istungil Eesti suursaadik Euroopa Liidu juures Aivo Orav.
Eelarveprotseduur
Iga-aastased eelarveläbirääkimised algavad mais-juunis kui Euroopa Komisjon (komisjon)
esitab järgmise aasta eelarveprojekti. Eelarve koostamisel lähtub komisjon nii 2014-2020 kui
ka 2021-2027 pikaajalise eelarve (MFF2) finantsprogrammeerimisest ning arvestab veebruaris-
märtsis esitatud nõukogu ning parlamendi eelarvesuunistega. Juunis-juulis analüüsib
ettepanekut nõukogu eelarvekomitee ning lepib kokku nõukogu seisukoha ehk ettepanekud
eelarveprojekti muutmiseks. Enamasti on need eelarve mahtu vähendavad. Euroopa Parlament
arutab eelarve üle septembris-oktoobris ning esitab omakorda ettepanekud nõukogu seisukoha
muutmiseks. Tavapäraselt on need eelarvemahtu suurendavad. Kuna kahe eelarvepädeva
institutsiooni seisukohad on erinevad, algatatakse 21-päevane lepitusprotseduur, mille lõpuks
tuleks jõuda kokkuleppele. Kui kokkulepet ei saavutata, peab komisjon esitama uue
eelarveprojekti. Kui ka selles ei jõuta kokkuleppele piisavalt vara, et parlament saaks eelarve
kinnitada aasta viimasel täiskogul detsembris, tuleb järgmist aastat alustada eelmise aasta
eelarve alusel. See tähendab, et komisjon võib iga kuu kasutada 1/12 eelmise aasta kinnitatud
eelarve mahust. Praktikas ei ole seda siiski kordagi juhtunud.
Eelarve vastuvõtmiseks peab seda nõukogus toetama riikide kvalifitseeritud häälteenamus ja
parlamendi täiskogul liikmete lihthäälteenamus.
1 Lepituskomitee koosneb EL nõukogu liikmetest või nende esindajatest ja võrdsest arvust Euroopa Parlamenti
(EP) esindavatest liikmetest. Ühise teksti vastuvõtmine toimub nõukogus kvalifitseeritud häälteenamusega ja EP
esindajate häälteenamusega.
2
Multi-annual Financial Framework
1
Euroopa Liidu 2023. aasta eelarve
Euroopa Komisjon esitas EL 2023. aasta eelarveprojekti nõukogule ja parlamendile
arutamiseks ning seisukoha võtmiseks 7. juunil 2022. Tegemist on seitsmeaastase pikaajalise
eelarve kolmanda aasta eelarvega. Eelarve ettepaneku kogumaht oli 185,6 miljardit eurot
(+2,05% võrreldes 2022) kulukohustustena3 ja 166,3 miljardit eurot maksetena4 (-2,54%
võrreldes aastaga 2022). 2023. aasta eelarvega kaasatakse muuhulgas investeeringuid Ukraina
täiendavaks toetamiseks ja Euroopa strateegilise autonoomia suurendamiseks. Lisaks toetatakse
majanduse jätkuvat taastumist ning kindlustatakse kestlikkust. Esikohal on keskkonnahoidlikud
ja digilahendustele suunatud investeeringud ning kriisidest tingitud pakilised vajadused.
Eelarve kajastab ELi poliitilisi prioriteete, mis on keskse tähtsusega kestliku taastumise
tagamisel ja Euroopa vastupanuvõime suurendamisel. Seepärast teeb komisjon ettepaneku
eraldada (kulukohustuste assigneeringutena):
- 103,5 miljardit eurot taaste- ja vastupidavusrahastu raames toetustena taasterahastust
NextGenerationEU (NGEU), et toetada koroonaviiruse pandeemia järgset majanduse
taastamist ja kasvu ning tegeleda Ukrainas toimuvast sõjast tingitud probleemidega;
- 53,6 miljardit eurot ühisele põllumajanduspoliitikale ning 1,1 miljardit eurot Euroopa
Merendus- Kalandus- ja Vesiviljelusfondile, Euroopa põllumajandustootjatele ja
kaluritele, kuid ka selleks, et suurendada põllumajandus-, toidu- ja kalandussektori
vastupidavust ning pakkuda kriisiohjamiseks vajalikku manööverdamisruumi
olukorras, kus prognoositakse üleilmset toiduainete nappust;
- 46,1 miljardit eurot regionaalarengule ja ühtekuuluvusele, et toetada majanduslikku,
sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust, ning rohepöörde ja liidu prioriteetsete
projektide jaoks vajalikule taristule;
- 14,3 miljardit eurot meie partnerite ja huvide toetamiseks maailmas, millest 12 miljardit
eurot naabruspoliitika, arengu- ja rahvusvahelise koostöö rahastamisvahendi
(Globaalne Euroopa) raames, 2,5 miljardit eurot ühinemiseelse abi rahastamisvahendi
(IPA III) jaoks ja 1,6 miljardit eurot humanitaarabiks;
- 13,6 miljardit eurot teadusuuringutele ja innovatsioonile, millest 12,3 miljardit eurot
liidu juhtivale teadusprogrammile Euroopa horisont. Programm saaks taasterahastust
NGEU toetustena täiendavalt 1,8 miljardit eurot;
- 4,8 miljardit eurot Euroopa strateegilisteks investeeringuteks, millest 341 miljonit eurot
programmi InvestEU olulisemate prioriteetide jaoks (teadusuuringud ja innovatsioon,
rohe ja digipööre, tervishoiusektor ja strateegilised tehnoloogiad), 2,9 miljardit eurot
Euroopa ühendamise rahastule, et parandada piiriülest taristut, ning 1,3 miljardit eurot
programmile Digitaalne Euroopa, et kujundada liidu digitaalset tulevikku. Programm
InvestEU saaks taasterahastust NGEU täiendavalt 2,5 miljardit eurot;
- 4,8 miljonit eurot inimeste, sotsiaalse sidususe ja väärtuste tarbeks, millest 3,5 miljardit
eurot programmile Erasmus+, et luua inimestele haridus- ja liikuvusvõimalusi, 325
3
Summad, mille ulatuses on võimalik kohustusi võtta, nt lepinguid sõlmida.
4
Väljamakstavad summad, millest sõltub ka riikide sissemaksete vajadus konkreetsel aastal.
2
miljonit eurot kunstnike ja loovisikute toetamiseks kogu Euroopas ning 212 miljonit
eurot õiguse, õiguste ja väärtuste edendamiseks;
- 2,3 miljardit eurot keskkonna- ja kliimameetmetele, millest 728 miljonit eurot
programmile LIFE, et toetada kliimamuutuste leevendamist ja nendega kohanemist,
ning 1,5 miljardit eurot õiglase ülemineku fondile, et roheüleminekust saaksid kasu
kõik. Õiglase ülemineku fond saaks taasterahastust NGEU toetustena täiendavalt 5,4
miljardit eurot;
- 2,2 miljardit eurot kosmosevaldkonna kulutustele, peamiselt Euroopa
kosmoseprogrammile, mis koondab liidu meetmeid selles strateegilises valdkonnas;
- 2,1 miljardit eurot meie piiride kaitseks, millest 1,1 miljardit eurot integreeritud
piirihalduse fondile ja 839 miljonit eurot (ELi panus kokku) Euroopa Piiri- ja
Rannikuvalve Ametile (Frontex);
- 1,6 miljardit eurot rändega seotud kulutusteks, millest 1,4 miljardit eurot on ette nähtud
rändajate ja varjupaigataotlejate toetamiseks kooskõlas ELi väärtuste ja prioriteetidega;
- 1,2 miljardit eurot kaitsevaldkonna küsimuste lahendamiseks, millest 626 miljonit eurot
kaitsevõime arendamise ja teadusuuringute toetamiseks Euroopa Kaitsefondi raames
ning 237 miljonit eurot sõjaväelise liikuvuse toetamiseks;
- 927 miljonit eurot ühtse turu sujuva toimimise tagamiseks, sealhulgas 593 miljonit eurot
ühtse turu programmile ja ligikaudu 200 miljonit eurot pettusevastase võitluse,
maksunduse ja tollivaldkonna tegevuseks;
- 732 miljonit eurot programmile EL tervise heaks, et tagada tervisealane reageerimine
inimeste vajadustele, ning 147 miljonit eurot liidu elanikkonnakaitse mehhanismile
(rescEU), mis võimaldab kriisi korral kiiresti operatiivabi anda;
- 689 miljonit eurot julgeolekule, millest 310 miljonit eurot Sisejulgeolekufondile, et
võidelda terrorismi, radikaliseerumise, organiseeritud kuritegevuse ja
küberkuritegevuse vastu;
- 138 miljonit eurot turvalisteks satelliidiühendusteks, mis eraldatakse liidu uue
programmi, liidu turvalise ühenduvuse programmi raames;
- Eelarvevahendid Euroopa kiipide määruse jaoks tehakse kättesaadavaks programmi
Euroopa horisont raames ja teiste programmide vahendite ümberpaigutamisega.
Komisjon esitas 5. oktoobril 2023. aasta eelarve paranduskirja, millega lisas eelarvele 758,3
miljonit eurot kulukohustustena ja 2,394 miljardit maksetena. Lisaks tavapärasele
põllumajanduskulude prognooside uuendusele on eelarvemahu suurenemise peamisteks
põhjusteks täiendavad meetmed Venemaa sõja ja selle tagajärgedega tegelemiseks Ukrainas, sh
humanitaarabi Ukrainale (150 miljonit eurot) ja Erasmus+ raames toetus Ukraina noorte
põgenike hariduseks (100 miljonit eurot) ning liikmesriikide kaitseinvesteeringute toetamise
algatus (157 miljonit eurot). Tulenevalt ühtekuuluvuspoliitika fondide õigusraamistiku
muudatustega (FAST-CARE ettepanek) suurendatud ettemaksetest liikmesriikidele,
suurendatakse komisjoni parandusettepanekuga 1,743 miljardi euro võrra
ühtekuuluvuspoliitika fondide makseid. Intressimäärade kiire tõusu tõttu finantsturgudel
suurenevad Euroopa NGEU intressikulud komisjoni hinnangul järgmisel aastal 450 miljoni
eurot (juunis oli intressikuludeks planeeritud 1 miljard eurot). Intresside lisakulu soovib
3
komisjon katta Ühtsest varuinstrumendist (SMI) mitmeaastase finantsraamistiku rubriigist 2b
(Vastupidavus ja väärtused).
NGEU täiendab 2023. a. aastaeelarve kulukohustusi hinnanguliselt veel 113,9 miljardi euroga.
Taasterahastust eraldatakse 103,5 miljardit eurot, millega toetatakse koroonaviiruse pandeemia
järgset majanduse taastamist ning tagatakse suutlikkus reageerida praegustele ja tulevastele
kriisidele nagu sõda Ukrainas. NGEU kulusid rahastatakse kapitaliturgudelt võetavatest
laenudest.
Lisaks on komisjon välja töötamas lahendust 2023. aastal Ukraina rahaliseks toetamiseks
makrofinantsabi laenude ning tagastamatute toetuste vormis mahus 18 miljardit eurot. Laenusid
saaks tagada üle pikaajalise eelarve lagede eelarve puhvri arvelt ja see riikide sissemakseid ei
suurendaks. Toetused vajaksid tõenäoliselt riikidelt sihtotstarbelisi sissemakseid, sest eelarve
eelnõu sellega veel ei arvesta.
Komisjoni ja nõukogu vahel on erimeelsused seoses kiibimääruse ettepaneku5 rahastamisega,
mis jaguneks komisjoni hinnangul Euroopa Horisondi (teadus- ja innovatsioonitegevused, 1,65
miljardit eurot) ja Digitaalse Euroopa (energiavõimsuste tõstmine, 1,65 miljardit eurot) vahel.
Lisaks soovib komisjon suurendada Digitaalse Euroopa 400 miljoni euro võrra Euroopa
Horisondi vahenditest, seda hoolimata mitmeaastase finantsraamistiku piiratud ressurssidest.
Nõukogu ei nõustu komisjoni kavandatud vahendite ümberpaigutamisega ja on seisukohal, et
uusi algatusi tuleks rahastada uutest rahalistest vahenditest. Kiibimäärusega püütakse lähiajal
jõuda üldise lähenemiseni, kokkuleppe üheks variandiks on ka 400 miljoni euro ulatuses
kiibimääruse eelarve vähendamine.
Nõukogu võttis 9. septembril oma seisukoha EL 2023. aasta üldeelarve kohta. Nõukogu
hinnangul ei ole komisjoni esitatud eelnõus arvestatud vajadustega, mis on seotud Venemaa
Ukraina-vastase sõjalise agressiooniga ja selle võimaliku majandusliku, sotsiaalse ja
humanitaarmõjuga, millele lisanduvad muud tegurid nagu kõrge inflatsioon (ja sellega seotud
intressimäärade kasv). Seda arvesse võttes leidis nõukogu, et eelarvesse jäetud kasutatavat varu
on vaja märkimisväärselt suurendada, et tagada eelarve piisav paindlikkus.
Kulusid kärbiti muuhulgas rubriigis 1 (Ühtne turg, innovatsioon ja digitaalvaldkond) 1,234
miljardi euro ulatuses:
- Euroopa horisont -663,2 miljonit eurot,
- InvestEU programm -177,6 miljonit eurot,
- Digitaalse Euroopa Programm -180 miljonit eurot,
- Rahvusvaheline katsetermotuumareaktor (ITER) - 120 miljonit eurot,
- Kosmose programm (EL turvaline ühendus) -80 mln eurot.
5
Komisjon esitas 8. veebruaril 2022. aastal kiibimääruse ettepaneku, millega soovitakse tagada ELi tarnekindlus,
vastupanuvõime ja tehnoloogiline juhtpositsioon pooljuhttehnoloogia ja -rakenduste valdkonnas. Kiibimäärusega
tugevdatakse Euroopa konkurentsi- ja vastupanuvõimet ning see toetab digi- ja rohepöörde elluviimist.
4
Lisaks vähendati rubriigis 2b (Vastupidavus ja väärtused) kulusid 237,6 miljoni võrra (sh
terviseprogrammis EL tervise heaks 197 miljonit eurot) ja rubriigis 4 (Ränne ja piirihaldus)
Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti Frontex eelarvet 50 miljoni euro võrra.
Kokkuvõttes vähendas nõukogu komisjoni eelnõus esitatud eelarve üldmahtu kulukohustustes
1,641 miljardi euro ning maksekohustustes 530 miljoni euro võrra.
Euroopa Parlament võttis Euroopa Liidu 2023. aasta eelarve kohta seisukoha 19. oktoobril
2022, milles ei nõustunud peaaegu mitte ühegi nõukogu tehtud kärpega ja suurendas komisjoni
eelnõus esitatud kulukohustuste mahtu 1,7 miljardi euro võrra6 ning maksekohustusi 1,34
miljardi euro võrra. Lähtuvalt erakordselt keerukatest väljakutsetest (Ukrainas toimuva sõja
otsesed ja kaudsed tagajärjed, kõrge inflatsioon, kõrged energiahinnad ja varustuskindlusega
seotud riskid ning halvenevad majandusväljavaated) suurendas parlament
rahastamisettepanekuid järgmiste prioriteetide jaoks:
Ukrainas toimuv sõda ja selle tagajärjed - komisjoni eelnõule lisati 853 miljonit eurot:
- Erasmus+ toetuse tõstmist 200 miljoni euroni (rubriik 2b - Vastupidavus ja väärtused)
- Humanitaarabi suurendamine (HUMA) 250 miljoni euroni (rubriik 6 - Naabrus ja
maailm),
- varjupaiga-, rände- ja integratsioonifondile (AMIF) 100 miljonit eurot (rubriik 4 - Ränne
ja piirihaldus),
- Euroopa solidaarsuskorpus (ESC) - nõukogu 4 miljoni euro kärpele vastab parlament 8
miljoni euro lisamisega (rubriik 2b - Vastupidavus ja väärtused),
- piirihaldus- ja viisainstrumendile (BMVI) 25 miljonit eurot (rubriik 4 - Ränne ja
piirihaldus),
- naabrus-, arengu- ja rahvusvahelise koostöö rahastamisvahendile (NDICI) 162 miljonit
eurot (rubriik 6 - Naabrus ja maailm),
- Euroopa Kaitsefondile (EDF) 31 miljonit eurot ja sõjaväelise liikuvuse jaoks 50 miljonit
eurot (rubriik 5 - Julgeolek ja kaitse);
energia ja kliima - täiendava 533 miljoni euroga soovib parlament suurendada
energiasõltumatust ning aidata kodanikel ja väikese ja keskmise suurusega ettevõtetel toime
tulla suurte energiaarvetega, toetades samal ajal bioloogilist mitmekesisust ja üleminekut
keskkonnahoidlikule majandusele. Peamised energia ja kliima rahastamisettepanekud
hõlmavad:
- Euroopa horisont - nõukogu 663,2 miljoni euro kärpele vastab parlament programmi
tugevdamisega 311,2 miljoni euro võrra (rubriik 1 - Ühtne turg, innovatsioon ja
digitaalvaldkond),
- Euroopa ühendamise rahastu (CEF) - nõukogu 5 miljoni euro kärpele vastab
parlament transpordisektorile 60 miljoni euro ja energiasektorile 30 miljonit euro
eraldamisega (rubriik 1 - Ühtne turg, innovatsioon ja digitaalvaldkond),
- Keskkonna ja kliimameetmete programm (LIFE) - nõukogu 45 miljoni euro kärpele
vastab parlament programmi tugevdamisega 60 miljoni euro võrra (rubriik 3 -
Loodusvarad ja keskkond);
6
Sealhulgas neljas rubriigis ületavad kulukohustused rubriigi eelarve lagesid (rubriik 2a - Majanduslik, sotsiaalne
ja territoriaalne ühtekuuluvus, rubriik 3 - Loodusvarad ja keskkond, rubriik 4 - Ränne ja piirihaldus, rubriik 7 -
Euroopa avalik haldus)
5
Pandeemia õppetunnid – parlament taastas nõukogu 200 miljoni euro suuruse kärpe
terviseprogrammis EL tervise heaks ja lisas 25 miljonit eurot, kuna COVID-19 pandeemia ei
ole veel lõppenud. Peamised prioriteedid hõlmavad järgmist:
- Loov Euroopa programm – nõukogu 9,1 miljoni euro kärpele vastab parlament 12
miljonit euro ulatuses suurendamisega (rubriik 2b - Vastupidavus ja väärtused),
- Digitaalse Euroopa Programm – Parlament taastas nõukogu 180 miljoni euro suuruse
kärpe, lisades 251,2 miljonit eurot (rubriik 2b - Vastupidavus ja väärtused).
Erinevus komisjoni 2023 eelnõust
Eelarverubriigid 2023 eelarve- Parandus- Nõukogu Parlamendi
Kulukohustused projekt, sh kiri 1 positsioon positsioon
paranduskiri 1
mln eurot
1 Ühtne turg, innovatsioon ja 21 567,6 0 -1 234,6 701,0
digitaalvaldkond
2a Majanduslik, sotsiaalne ja 62 953,0 0 0 3,5
territoriaalne ühtekuuluvus
2b Vastupidavus ja väärtused 7 755,1 591,4 -237,6 304,4
3 Loodusvarad ja keskkond 57 222,6 0 -45 67,9
4 Ränne ja piirihaldus 3 727,3 0 -50 80,4
5 Julgeolek ja kaitse 2 058,1 157 -11,7 81,2
6 Naabrus ja maailm 16 931,9 150 0 465
7 Euroopa avalik haldus 11 308,7 -140,1 -62,5 -1,4
Kulukohustused rubriikides 183 494,3 758,3 -1 641,4 1 702,1
Erivahendid 2 855,2 0 0 0
Mittetemaatilised erivahendid 1 271,1 756,8 -62,5 1 313,0
Paindlikkusinstrument 822,1 306,8 -62,5 494,9
Ühtne varuinstrument (SMI) 450,0 450,0 0 875,4
Kulukohustused kokku 186 349,4 758,3 -1 641,1 1 702,1
Tabel. Euroopa komisjoni, nõukogu ja parlamendi ettepanekud 2023 EL eelarveks
Lisaks soovib parlament suurendada halduskulude eelarverubriiki luues endale juurde 52
püsivat ametikohta ja 116 täiendavat akrediteeritud parlamendiliikme assistendi töökohta. Seda
lisaks eelmisel aastal loodud 142 püsivale ametikohale ning 180 lepingulisele ametikohale.
Parlament viitab töökohtade arvu suurendamisel küberturvalisusega seotud töökoormuse
kasvule. Koos järgmise aasta palgakulude indekseerimise ja üldkulude kasvuga tähendaks see
79,8 miljonit eurot täiendavat eelarvekulu. Samas on nõukogu seisukohal, et halduskulude
6
puhul tuleb tagada täielik kooskõla mitmeaastase finantsraamistiku määrusega ja järgida
mitmeaastases finantsraamistikus sätestatud iga-aastaste kulude ülemmäärasid. Parlamendi
taotlus halduskulude tõstmiseks suurendaks aastate lõikes veelgi parlamendi halduskulude
trajektoori kõrvalekallet nõukogu ja teiste institutsioonide omast. Järgides nn aumeeste
kokkuleppe7 põhimõtteid, sealhulgas institutsioonilist tasakaalu parlamendi ja nõukogu vahel,
kutsub nõukogu parlamenti üles järgima nõukogu poolt võetud lähenemisviisi ning tagama
rubriigi 7 (Euroopa avalik haldus) ülemmäärast kinnipidamise. Nõukogu keskendub nendele
elementidele Euroopa Liidu 2023. aasta eelarve üle peetavatel läbirääkimistel.
Komisjon tegi juunis ELi 2023. aasta eelarveprojektis ettepaneku kasutada rubriigis 7 kõrgete
inflatsioonimäärade tõttu kasvavate kulude katteks 62,5 miljonit euro ulatuses
paindlikkusinstrumendi vahendeid, kuid nõukogu sellega ei nõustunud. Komisjoni
parandusettepanekus oktoobris hinnati järgmise aasta palgakasv (6,9% a/a, 1,7pp madalam
juuni hinnangust) aeglasemaks ning paindlikkusinstrumendi kasutamine ei ole enam vajalik.
Lepituskomitee
Nõukogu ja parlamendi seisukohad erinevad 3,34 miljardit kulukohustuste ja 1,87 miljardit
eurot maksekohustustes. 2023. aasta eelarve taustal vajab kokkulepet ka 2022. aasta
paranduseelarve nr 5 (täiendavad meetmed Venemaa sõja tagajärgedega tegelemiseks
Ukrainas, EL kodanikukaitse mehhanismi tugevdamine ning omavahendite ülelaekumise
tasaarveldus).
Eesti huvides on, et 2023. a eelarve saaks sel aastal vastu võetud ning oleme lepituskohtumisel
valmis kompromissideks, et leida parlamendiga ühine arvamus. Parlamendi ettepanekutest
saaksime toetada Venemaa Ukraina-vastase sõjalise agressiooni ja selle tagajärgedega seotud
kulu- ja maksekohustuste suurendamist (parlamendi ettepanekul vastavalt 853 ja 357 miljoni
euro võrra). Halduskuludes tuleks jõuda kompromissile, mis ei seaks ohtu järgnevate aastate
rahastamisvõimalusi 2021-2027 eelarve piires. Parlamendi järjekordne taotlus endale uute
ametikohtade loomiseks ohustaks institutsioonilise tasakaalu põhimõtet, seda eelkõige
olukorras, kus EL eelarvesätete järgimiseks tuleks vähendada kõigi institutsioonide
halduskulusid.
Eesti riigi eelarvesse on 2023. aastaks kavandatud EL eelarve makseteks 372,35 miljonit eurot
(+2,05% võrreldes aastaga 2022). Eesti makse EL eelarvesse suureneb võrreldes 2022. aasta
eelarvega peamiselt tulenevalt Ukraina täiendavast toetamisest ning struktuurivahendite
suurematest ettemaksetest Ukraina põgenike toetamiseks. Samuti makstakse EL eelarvesse
75% kogutud tollimaksudest ning võrreldes 2022. aasta eelarvega suureneb EL makse
tollimaksude osas 10 miljoni euro võrra. Lähtudes parlamendi maksekohustuste seisukohast
suureneks Eesti sissemakse EL eelarvesse järgmisel aastal ca 3-4 miljoni euro võrra. Eesti
sissemakse suurus selgub, kui eelarve maksekohustuste maht on kokku lepitud. Enamasti
lepitakse kokku komisjoni ettepanekuga sarnane või veidi madalam maksekohustuste tase.
7
Traditsiooniline kokkulepe, et nõukogu ei tee parlamendi kuludes muudatusi.
7
Eesti seisukohad:
- Peame tähtsaks õigeaegse kokkuleppe saavutamist Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa
Parlamendi vahel Euroopa Liidu 2023. aasta eelarve suhtes, et tagada Euroopa Liidu
poliitikate stabiilne ja viivitusteta rahastamine.
- Peame oluliseks Euroopa Liidu 2023. aasta eelarves vahendite eraldamist Ukraina igakülgseks
abistamiseks ja Ukrainas toimuva sõja majandusliku, sotsiaalse ja humanitaarmõjuga seotud
tagajärgedega tegelemiseks.
- Peame tähtsaks kaitsekulutuste suurendamist, millega arendatakse kaitsevõimet ning
toetatakse teadusuuringuid Euroopa Kaitsefondi raames ja toetatakse sõjaväelist liikuvust.
- Võime kaaluda Euroopa Parlamendi ettepanekut suurendada transpordi- ja energiasektoris
Euroopa ühendamise rahastu programmi eelarvemahtu.
- Halduskulude puhul peame oluliseks lahendust, mis ei ohustaks kulude jätkusuutlikkust
Euroopa Liidu pikaajalise eelarve 2021-2027 raames. Lepituskomitee läbirääkimistel toetame
nõukogu tugevat reservatsiooni Euroopa Parlamendi kulude eelarvestuse ja 2023. aasta
ametikohtade loetelu suhtes.
8
EELNÕU
VABARIIGI VALITSUS
ISTUNGI PROTOKOLL
Tallinn, Stenbocki maja november 2022 nr
Päevakorrapunkt nr
Eesti seisukohad Euroopa Liidu majandus- ja rahandusküsimuste / eelarve nõukogu
11. novembri 2022. a istungil
Kiita heaks järgmised rahandusministri esitatud seisukohad Euroopa Liidu majandus- ja
rahandusküsimuste / eelarve nõukogu 11. novembri 2022. a istungil:
- Peame tähtsaks õigeaegse kokkuleppe saavutamist Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa
Parlamendi vahel Euroopa Liidu 2023. aasta eelarve suhtes, et tagada Euroopa Liidu
poliitikate stabiilne ja viivitusteta rahastamine.
- Peame oluliseks Euroopa Liidu 2023. aasta eelarves vahendite eraldamist Ukraina
igakülgseks abistamiseks ja Ukrainas toimuva sõja majandusliku, sotsiaalse ja
humanitaarmõjuga seotud tagajärgedega tegelemiseks.
- Peame tähtsaks kaitsekulutuste suurendamist, millega arendatakse kaitsevõimet ning
toetatakse teadusuuringuid Euroopa Kaitsefondi raames ja toetatakse sõjaväelist
liikuvust.
- Võime kaaluda Euroopa Parlamendi ettepanekut suurendada transpordi- ja
energiasektoris Euroopa ühendamise rahastu programmi eelarvemahtu.
- Halduskulude puhul peame oluliseks lahendust, mis ei ohustaks kulude jätkusuutlikkust
Euroopa Liidu pikaajalise eelarve 2021-2027 raames. Lepituskomitee läbirääkimistel
toetame nõukogu tugevat reservatsiooni Euroopa Parlamendi kulude eelarvestuse ja
2023. aasta ametikohtade loetelu suhtes.
Kaja Kallas
Peaminister Taimar Peterkop
Riigisekretär