dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Rahandusministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Eesti seisukohad Euroopa Liidu majandus- ja rahandusministrite nõukogu / eelarve (ECOFIN) 11. novembri 2022. a istungil

Rahandusministeerium · 2. november 2022
Viit
11-3.1/8732-1
Registreeritud
2. november 2022
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Riigikantselei
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
11 RAHVUSVAHELINE SUHTLEMINE JA KOOSTÖÖ
Sari
11-3.1 EL institutsioonide otsustusprotsessidega seotud dokumendid (eelnõud, töögruppide materjalid, õigustiku ülevõtmise tähtajad) (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
11-3.1/2022
Vastutaja
Kristiina Abel (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Euroopa Liidu ja rahvusvahelise koostöö osakond)

Failid

  • 📎11-3.18732-1 02.11.2022 Väljaminev kiri.asice1408 KB

Sisu (failidest)

Taimar Peterkop Riigikantselei Meie 02.11.2022 nr 11-3.1/8732-1 [email protected] Eesti seisukohad Euroopa Liidu majandus- ja rahandusministrite nõukogu (ECOFIN) 11. novembri 2022. a istungil Austatud härra Peterkop Esitame Vabariigi Valitsusele heakskiitmiseks Eesti seisukohad Euroopa Liidu majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu 11. novembri 2022. a istungil. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Annely Akkermann Rahandusminister Lisad: 1. Eesti seisukohad Euroopa Liidu majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu 12. novembri 2021. a istungil – 8 lehel 2. Protokollilise otsuse eelnõu – 1 lehel Kristiina Abel 611 3406, [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 ÜLEVAADE Saaja: Vabariigi Valitsus Esitaja: Rahandusministeerium Kuupäev: 3. november 2022. aasta Teema: Eesti seisukohad Euroopa Liidu majandus- ja rahandusküsimuste / eelarve nõukogu 11. novembri 2022. a istungil Sissejuhatus Majandus- ja rahandusküsimuste/eelarve nõukogu istungi päevakorras on Euroopa Liidu 2023. aasta eelarve. Selleks toimub Euroopa Parlamendi ja nõukogu lepituskomitee koosolek. Lepitusprotseduur algas 25. oktoobril ja lepituskomitee1 ülesanne on 21 päeva kestva lepitusperioodi jooksul (mis lõpeb 14. novembri südaööl) koostada nõukogu ja parlamendi seisukohtade põhjal 2023. aasta Euroopa Liidu eelarve eelnõu ühistekst. Seejärel annab eelarvele lõpliku heakskiidu parlamendi täiskogu. Vabariigi Valitsuse protokollilise otsuse eelnõu ja seletuskirja on koostanud rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna nõunik Taavi Kimmel ([email protected], 611 3768) ning kooskõlastanud eelarvepoliitika asekantsler Sven Kirsipuu ([email protected], 611 3515). Eestit esindab nõukogu istungil Eesti suursaadik Euroopa Liidu juures Aivo Orav. Eelarveprotseduur Iga-aastased eelarveläbirääkimised algavad mais-juunis kui Euroopa Komisjon (komisjon) esitab järgmise aasta eelarveprojekti. Eelarve koostamisel lähtub komisjon nii 2014-2020 kui ka 2021-2027 pikaajalise eelarve (MFF2) finantsprogrammeerimisest ning arvestab veebruaris- märtsis esitatud nõukogu ning parlamendi eelarvesuunistega. Juunis-juulis analüüsib ettepanekut nõukogu eelarvekomitee ning lepib kokku nõukogu seisukoha ehk ettepanekud eelarveprojekti muutmiseks. Enamasti on need eelarve mahtu vähendavad. Euroopa Parlament arutab eelarve üle septembris-oktoobris ning esitab omakorda ettepanekud nõukogu seisukoha muutmiseks. Tavapäraselt on need eelarvemahtu suurendavad. Kuna kahe eelarvepädeva institutsiooni seisukohad on erinevad, algatatakse 21-päevane lepitusprotseduur, mille lõpuks tuleks jõuda kokkuleppele. Kui kokkulepet ei saavutata, peab komisjon esitama uue eelarveprojekti. Kui ka selles ei jõuta kokkuleppele piisavalt vara, et parlament saaks eelarve kinnitada aasta viimasel täiskogul detsembris, tuleb järgmist aastat alustada eelmise aasta eelarve alusel. See tähendab, et komisjon võib iga kuu kasutada 1/12 eelmise aasta kinnitatud eelarve mahust. Praktikas ei ole seda siiski kordagi juhtunud. Eelarve vastuvõtmiseks peab seda nõukogus toetama riikide kvalifitseeritud häälteenamus ja parlamendi täiskogul liikmete lihthäälteenamus. 1 Lepituskomitee koosneb EL nõukogu liikmetest või nende esindajatest ja võrdsest arvust Euroopa Parlamenti (EP) esindavatest liikmetest. Ühise teksti vastuvõtmine toimub nõukogus kvalifitseeritud häälteenamusega ja EP esindajate häälteenamusega. 2 Multi-annual Financial Framework 1 Euroopa Liidu 2023. aasta eelarve Euroopa Komisjon esitas EL 2023. aasta eelarveprojekti nõukogule ja parlamendile arutamiseks ning seisukoha võtmiseks 7. juunil 2022. Tegemist on seitsmeaastase pikaajalise eelarve kolmanda aasta eelarvega. Eelarve ettepaneku kogumaht oli 185,6 miljardit eurot (+2,05% võrreldes 2022) kulukohustustena3 ja 166,3 miljardit eurot maksetena4 (-2,54% võrreldes aastaga 2022). 2023. aasta eelarvega kaasatakse muuhulgas investeeringuid Ukraina täiendavaks toetamiseks ja Euroopa strateegilise autonoomia suurendamiseks. Lisaks toetatakse majanduse jätkuvat taastumist ning kindlustatakse kestlikkust. Esikohal on keskkonnahoidlikud ja digilahendustele suunatud investeeringud ning kriisidest tingitud pakilised vajadused. Eelarve kajastab ELi poliitilisi prioriteete, mis on keskse tähtsusega kestliku taastumise tagamisel ja Euroopa vastupanuvõime suurendamisel. Seepärast teeb komisjon ettepaneku eraldada (kulukohustuste assigneeringutena): - 103,5 miljardit eurot taaste- ja vastupidavusrahastu raames toetustena taasterahastust NextGenerationEU (NGEU), et toetada koroonaviiruse pandeemia järgset majanduse taastamist ja kasvu ning tegeleda Ukrainas toimuvast sõjast tingitud probleemidega; - 53,6 miljardit eurot ühisele põllumajanduspoliitikale ning 1,1 miljardit eurot Euroopa Merendus- Kalandus- ja Vesiviljelusfondile, Euroopa põllumajandustootjatele ja kaluritele, kuid ka selleks, et suurendada põllumajandus-, toidu- ja kalandussektori vastupidavust ning pakkuda kriisiohjamiseks vajalikku manööverdamisruumi olukorras, kus prognoositakse üleilmset toiduainete nappust; - 46,1 miljardit eurot regionaalarengule ja ühtekuuluvusele, et toetada majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust, ning rohepöörde ja liidu prioriteetsete projektide jaoks vajalikule taristule; - 14,3 miljardit eurot meie partnerite ja huvide toetamiseks maailmas, millest 12 miljardit eurot naabruspoliitika, arengu- ja rahvusvahelise koostöö rahastamisvahendi (Globaalne Euroopa) raames, 2,5 miljardit eurot ühinemiseelse abi rahastamisvahendi (IPA III) jaoks ja 1,6 miljardit eurot humanitaarabiks; - 13,6 miljardit eurot teadusuuringutele ja innovatsioonile, millest 12,3 miljardit eurot liidu juhtivale teadusprogrammile Euroopa horisont. Programm saaks taasterahastust NGEU toetustena täiendavalt 1,8 miljardit eurot; - 4,8 miljardit eurot Euroopa strateegilisteks investeeringuteks, millest 341 miljonit eurot programmi InvestEU olulisemate prioriteetide jaoks (teadusuuringud ja innovatsioon, rohe ja digipööre, tervishoiusektor ja strateegilised tehnoloogiad), 2,9 miljardit eurot Euroopa ühendamise rahastule, et parandada piiriülest taristut, ning 1,3 miljardit eurot programmile Digitaalne Euroopa, et kujundada liidu digitaalset tulevikku. Programm InvestEU saaks taasterahastust NGEU täiendavalt 2,5 miljardit eurot; - 4,8 miljonit eurot inimeste, sotsiaalse sidususe ja väärtuste tarbeks, millest 3,5 miljardit eurot programmile Erasmus+, et luua inimestele haridus- ja liikuvusvõimalusi, 325 3 Summad, mille ulatuses on võimalik kohustusi võtta, nt lepinguid sõlmida. 4 Väljamakstavad summad, millest sõltub ka riikide sissemaksete vajadus konkreetsel aastal. 2 miljonit eurot kunstnike ja loovisikute toetamiseks kogu Euroopas ning 212 miljonit eurot õiguse, õiguste ja väärtuste edendamiseks; - 2,3 miljardit eurot keskkonna- ja kliimameetmetele, millest 728 miljonit eurot programmile LIFE, et toetada kliimamuutuste leevendamist ja nendega kohanemist, ning 1,5 miljardit eurot õiglase ülemineku fondile, et roheüleminekust saaksid kasu kõik. Õiglase ülemineku fond saaks taasterahastust NGEU toetustena täiendavalt 5,4 miljardit eurot; - 2,2 miljardit eurot kosmosevaldkonna kulutustele, peamiselt Euroopa kosmoseprogrammile, mis koondab liidu meetmeid selles strateegilises valdkonnas; - 2,1 miljardit eurot meie piiride kaitseks, millest 1,1 miljardit eurot integreeritud piirihalduse fondile ja 839 miljonit eurot (ELi panus kokku) Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ametile (Frontex); - 1,6 miljardit eurot rändega seotud kulutusteks, millest 1,4 miljardit eurot on ette nähtud rändajate ja varjupaigataotlejate toetamiseks kooskõlas ELi väärtuste ja prioriteetidega; - 1,2 miljardit eurot kaitsevaldkonna küsimuste lahendamiseks, millest 626 miljonit eurot kaitsevõime arendamise ja teadusuuringute toetamiseks Euroopa Kaitsefondi raames ning 237 miljonit eurot sõjaväelise liikuvuse toetamiseks; - 927 miljonit eurot ühtse turu sujuva toimimise tagamiseks, sealhulgas 593 miljonit eurot ühtse turu programmile ja ligikaudu 200 miljonit eurot pettusevastase võitluse, maksunduse ja tollivaldkonna tegevuseks; - 732 miljonit eurot programmile EL tervise heaks, et tagada tervisealane reageerimine inimeste vajadustele, ning 147 miljonit eurot liidu elanikkonnakaitse mehhanismile (rescEU), mis võimaldab kriisi korral kiiresti operatiivabi anda; - 689 miljonit eurot julgeolekule, millest 310 miljonit eurot Sisejulgeolekufondile, et võidelda terrorismi, radikaliseerumise, organiseeritud kuritegevuse ja küberkuritegevuse vastu; - 138 miljonit eurot turvalisteks satelliidiühendusteks, mis eraldatakse liidu uue programmi, liidu turvalise ühenduvuse programmi raames; - Eelarvevahendid Euroopa kiipide määruse jaoks tehakse kättesaadavaks programmi Euroopa horisont raames ja teiste programmide vahendite ümberpaigutamisega. Komisjon esitas 5. oktoobril 2023. aasta eelarve paranduskirja, millega lisas eelarvele 758,3 miljonit eurot kulukohustustena ja 2,394 miljardit maksetena. Lisaks tavapärasele põllumajanduskulude prognooside uuendusele on eelarvemahu suurenemise peamisteks põhjusteks täiendavad meetmed Venemaa sõja ja selle tagajärgedega tegelemiseks Ukrainas, sh humanitaarabi Ukrainale (150 miljonit eurot) ja Erasmus+ raames toetus Ukraina noorte põgenike hariduseks (100 miljonit eurot) ning liikmesriikide kaitseinvesteeringute toetamise algatus (157 miljonit eurot). Tulenevalt ühtekuuluvuspoliitika fondide õigusraamistiku muudatustega (FAST-CARE ettepanek) suurendatud ettemaksetest liikmesriikidele, suurendatakse komisjoni parandusettepanekuga 1,743 miljardi euro võrra ühtekuuluvuspoliitika fondide makseid. Intressimäärade kiire tõusu tõttu finantsturgudel suurenevad Euroopa NGEU intressikulud komisjoni hinnangul järgmisel aastal 450 miljoni eurot (juunis oli intressikuludeks planeeritud 1 miljard eurot). Intresside lisakulu soovib 3 komisjon katta Ühtsest varuinstrumendist (SMI) mitmeaastase finantsraamistiku rubriigist 2b (Vastupidavus ja väärtused). NGEU täiendab 2023. a. aastaeelarve kulukohustusi hinnanguliselt veel 113,9 miljardi euroga. Taasterahastust eraldatakse 103,5 miljardit eurot, millega toetatakse koroonaviiruse pandeemia järgset majanduse taastamist ning tagatakse suutlikkus reageerida praegustele ja tulevastele kriisidele nagu sõda Ukrainas. NGEU kulusid rahastatakse kapitaliturgudelt võetavatest laenudest. Lisaks on komisjon välja töötamas lahendust 2023. aastal Ukraina rahaliseks toetamiseks makrofinantsabi laenude ning tagastamatute toetuste vormis mahus 18 miljardit eurot. Laenusid saaks tagada üle pikaajalise eelarve lagede eelarve puhvri arvelt ja see riikide sissemakseid ei suurendaks. Toetused vajaksid tõenäoliselt riikidelt sihtotstarbelisi sissemakseid, sest eelarve eelnõu sellega veel ei arvesta. Komisjoni ja nõukogu vahel on erimeelsused seoses kiibimääruse ettepaneku5 rahastamisega, mis jaguneks komisjoni hinnangul Euroopa Horisondi (teadus- ja innovatsioonitegevused, 1,65 miljardit eurot) ja Digitaalse Euroopa (energiavõimsuste tõstmine, 1,65 miljardit eurot) vahel. Lisaks soovib komisjon suurendada Digitaalse Euroopa 400 miljoni euro võrra Euroopa Horisondi vahenditest, seda hoolimata mitmeaastase finantsraamistiku piiratud ressurssidest. Nõukogu ei nõustu komisjoni kavandatud vahendite ümberpaigutamisega ja on seisukohal, et uusi algatusi tuleks rahastada uutest rahalistest vahenditest. Kiibimäärusega püütakse lähiajal jõuda üldise lähenemiseni, kokkuleppe üheks variandiks on ka 400 miljoni euro ulatuses kiibimääruse eelarve vähendamine. Nõukogu võttis 9. septembril oma seisukoha EL 2023. aasta üldeelarve kohta. Nõukogu hinnangul ei ole komisjoni esitatud eelnõus arvestatud vajadustega, mis on seotud Venemaa Ukraina-vastase sõjalise agressiooniga ja selle võimaliku majandusliku, sotsiaalse ja humanitaarmõjuga, millele lisanduvad muud tegurid nagu kõrge inflatsioon (ja sellega seotud intressimäärade kasv). Seda arvesse võttes leidis nõukogu, et eelarvesse jäetud kasutatavat varu on vaja märkimisväärselt suurendada, et tagada eelarve piisav paindlikkus. Kulusid kärbiti muuhulgas rubriigis 1 (Ühtne turg, innovatsioon ja digitaalvaldkond) 1,234 miljardi euro ulatuses: - Euroopa horisont -663,2 miljonit eurot, - InvestEU programm -177,6 miljonit eurot, - Digitaalse Euroopa Programm -180 miljonit eurot, - Rahvusvaheline katsetermotuumareaktor (ITER) - 120 miljonit eurot, - Kosmose programm (EL turvaline ühendus) -80 mln eurot. 5 Komisjon esitas 8. veebruaril 2022. aastal kiibimääruse ettepaneku, millega soovitakse tagada ELi tarnekindlus, vastupanuvõime ja tehnoloogiline juhtpositsioon pooljuhttehnoloogia ja -rakenduste valdkonnas. Kiibimäärusega tugevdatakse Euroopa konkurentsi- ja vastupanuvõimet ning see toetab digi- ja rohepöörde elluviimist. 4 Lisaks vähendati rubriigis 2b (Vastupidavus ja väärtused) kulusid 237,6 miljoni võrra (sh terviseprogrammis EL tervise heaks 197 miljonit eurot) ja rubriigis 4 (Ränne ja piirihaldus) Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti Frontex eelarvet 50 miljoni euro võrra. Kokkuvõttes vähendas nõukogu komisjoni eelnõus esitatud eelarve üldmahtu kulukohustustes 1,641 miljardi euro ning maksekohustustes 530 miljoni euro võrra. Euroopa Parlament võttis Euroopa Liidu 2023. aasta eelarve kohta seisukoha 19. oktoobril 2022, milles ei nõustunud peaaegu mitte ühegi nõukogu tehtud kärpega ja suurendas komisjoni eelnõus esitatud kulukohustuste mahtu 1,7 miljardi euro võrra6 ning maksekohustusi 1,34 miljardi euro võrra. Lähtuvalt erakordselt keerukatest väljakutsetest (Ukrainas toimuva sõja otsesed ja kaudsed tagajärjed, kõrge inflatsioon, kõrged energiahinnad ja varustuskindlusega seotud riskid ning halvenevad majandusväljavaated) suurendas parlament rahastamisettepanekuid järgmiste prioriteetide jaoks: Ukrainas toimuv sõda ja selle tagajärjed - komisjoni eelnõule lisati 853 miljonit eurot: - Erasmus+ toetuse tõstmist 200 miljoni euroni (rubriik 2b - Vastupidavus ja väärtused) - Humanitaarabi suurendamine (HUMA) 250 miljoni euroni (rubriik 6 - Naabrus ja maailm), - varjupaiga-, rände- ja integratsioonifondile (AMIF) 100 miljonit eurot (rubriik 4 - Ränne ja piirihaldus), - Euroopa solidaarsuskorpus (ESC) - nõukogu 4 miljoni euro kärpele vastab parlament 8 miljoni euro lisamisega (rubriik 2b - Vastupidavus ja väärtused), - piirihaldus- ja viisainstrumendile (BMVI) 25 miljonit eurot (rubriik 4 - Ränne ja piirihaldus), - naabrus-, arengu- ja rahvusvahelise koostöö rahastamisvahendile (NDICI) 162 miljonit eurot (rubriik 6 - Naabrus ja maailm), - Euroopa Kaitsefondile (EDF) 31 miljonit eurot ja sõjaväelise liikuvuse jaoks 50 miljonit eurot (rubriik 5 - Julgeolek ja kaitse); energia ja kliima - täiendava 533 miljoni euroga soovib parlament suurendada energiasõltumatust ning aidata kodanikel ja väikese ja keskmise suurusega ettevõtetel toime tulla suurte energiaarvetega, toetades samal ajal bioloogilist mitmekesisust ja üleminekut keskkonnahoidlikule majandusele. Peamised energia ja kliima rahastamisettepanekud hõlmavad: - Euroopa horisont - nõukogu 663,2 miljoni euro kärpele vastab parlament programmi tugevdamisega 311,2 miljoni euro võrra (rubriik 1 - Ühtne turg, innovatsioon ja digitaalvaldkond), - Euroopa ühendamise rahastu (CEF) - nõukogu 5 miljoni euro kärpele vastab parlament transpordisektorile 60 miljoni euro ja energiasektorile 30 miljonit euro eraldamisega (rubriik 1 - Ühtne turg, innovatsioon ja digitaalvaldkond), - Keskkonna ja kliimameetmete programm (LIFE) - nõukogu 45 miljoni euro kärpele vastab parlament programmi tugevdamisega 60 miljoni euro võrra (rubriik 3 - Loodusvarad ja keskkond); 6 Sealhulgas neljas rubriigis ületavad kulukohustused rubriigi eelarve lagesid (rubriik 2a - Majanduslik, sotsiaalne ja territoriaalne ühtekuuluvus, rubriik 3 - Loodusvarad ja keskkond, rubriik 4 - Ränne ja piirihaldus, rubriik 7 - Euroopa avalik haldus) 5 Pandeemia õppetunnid – parlament taastas nõukogu 200 miljoni euro suuruse kärpe terviseprogrammis EL tervise heaks ja lisas 25 miljonit eurot, kuna COVID-19 pandeemia ei ole veel lõppenud. Peamised prioriteedid hõlmavad järgmist: - Loov Euroopa programm – nõukogu 9,1 miljoni euro kärpele vastab parlament 12 miljonit euro ulatuses suurendamisega (rubriik 2b - Vastupidavus ja väärtused), - Digitaalse Euroopa Programm – Parlament taastas nõukogu 180 miljoni euro suuruse kärpe, lisades 251,2 miljonit eurot (rubriik 2b - Vastupidavus ja väärtused). Erinevus komisjoni 2023 eelnõust Eelarverubriigid 2023 eelarve- Parandus- Nõukogu Parlamendi Kulukohustused projekt, sh kiri 1 positsioon positsioon paranduskiri 1 mln eurot 1 Ühtne turg, innovatsioon ja 21 567,6 0 -1 234,6 701,0 digitaalvaldkond 2a Majanduslik, sotsiaalne ja 62 953,0 0 0 3,5 territoriaalne ühtekuuluvus 2b Vastupidavus ja väärtused 7 755,1 591,4 -237,6 304,4 3 Loodusvarad ja keskkond 57 222,6 0 -45 67,9 4 Ränne ja piirihaldus 3 727,3 0 -50 80,4 5 Julgeolek ja kaitse 2 058,1 157 -11,7 81,2 6 Naabrus ja maailm 16 931,9 150 0 465 7 Euroopa avalik haldus 11 308,7 -140,1 -62,5 -1,4 Kulukohustused rubriikides 183 494,3 758,3 -1 641,4 1 702,1 Erivahendid 2 855,2 0 0 0 Mittetemaatilised erivahendid 1 271,1 756,8 -62,5 1 313,0 Paindlikkusinstrument 822,1 306,8 -62,5 494,9 Ühtne varuinstrument (SMI) 450,0 450,0 0 875,4 Kulukohustused kokku 186 349,4 758,3 -1 641,1 1 702,1 Tabel. Euroopa komisjoni, nõukogu ja parlamendi ettepanekud 2023 EL eelarveks Lisaks soovib parlament suurendada halduskulude eelarverubriiki luues endale juurde 52 püsivat ametikohta ja 116 täiendavat akrediteeritud parlamendiliikme assistendi töökohta. Seda lisaks eelmisel aastal loodud 142 püsivale ametikohale ning 180 lepingulisele ametikohale. Parlament viitab töökohtade arvu suurendamisel küberturvalisusega seotud töökoormuse kasvule. Koos järgmise aasta palgakulude indekseerimise ja üldkulude kasvuga tähendaks see 79,8 miljonit eurot täiendavat eelarvekulu. Samas on nõukogu seisukohal, et halduskulude 6 puhul tuleb tagada täielik kooskõla mitmeaastase finantsraamistiku määrusega ja järgida mitmeaastases finantsraamistikus sätestatud iga-aastaste kulude ülemmäärasid. Parlamendi taotlus halduskulude tõstmiseks suurendaks aastate lõikes veelgi parlamendi halduskulude trajektoori kõrvalekallet nõukogu ja teiste institutsioonide omast. Järgides nn aumeeste kokkuleppe7 põhimõtteid, sealhulgas institutsioonilist tasakaalu parlamendi ja nõukogu vahel, kutsub nõukogu parlamenti üles järgima nõukogu poolt võetud lähenemisviisi ning tagama rubriigi 7 (Euroopa avalik haldus) ülemmäärast kinnipidamise. Nõukogu keskendub nendele elementidele Euroopa Liidu 2023. aasta eelarve üle peetavatel läbirääkimistel. Komisjon tegi juunis ELi 2023. aasta eelarveprojektis ettepaneku kasutada rubriigis 7 kõrgete inflatsioonimäärade tõttu kasvavate kulude katteks 62,5 miljonit euro ulatuses paindlikkusinstrumendi vahendeid, kuid nõukogu sellega ei nõustunud. Komisjoni parandusettepanekus oktoobris hinnati järgmise aasta palgakasv (6,9% a/a, 1,7pp madalam juuni hinnangust) aeglasemaks ning paindlikkusinstrumendi kasutamine ei ole enam vajalik. Lepituskomitee Nõukogu ja parlamendi seisukohad erinevad 3,34 miljardit kulukohustuste ja 1,87 miljardit eurot maksekohustustes. 2023. aasta eelarve taustal vajab kokkulepet ka 2022. aasta paranduseelarve nr 5 (täiendavad meetmed Venemaa sõja tagajärgedega tegelemiseks Ukrainas, EL kodanikukaitse mehhanismi tugevdamine ning omavahendite ülelaekumise tasaarveldus). Eesti huvides on, et 2023. a eelarve saaks sel aastal vastu võetud ning oleme lepituskohtumisel valmis kompromissideks, et leida parlamendiga ühine arvamus. Parlamendi ettepanekutest saaksime toetada Venemaa Ukraina-vastase sõjalise agressiooni ja selle tagajärgedega seotud kulu- ja maksekohustuste suurendamist (parlamendi ettepanekul vastavalt 853 ja 357 miljoni euro võrra). Halduskuludes tuleks jõuda kompromissile, mis ei seaks ohtu järgnevate aastate rahastamisvõimalusi 2021-2027 eelarve piires. Parlamendi järjekordne taotlus endale uute ametikohtade loomiseks ohustaks institutsioonilise tasakaalu põhimõtet, seda eelkõige olukorras, kus EL eelarvesätete järgimiseks tuleks vähendada kõigi institutsioonide halduskulusid. Eesti riigi eelarvesse on 2023. aastaks kavandatud EL eelarve makseteks 372,35 miljonit eurot (+2,05% võrreldes aastaga 2022). Eesti makse EL eelarvesse suureneb võrreldes 2022. aasta eelarvega peamiselt tulenevalt Ukraina täiendavast toetamisest ning struktuurivahendite suurematest ettemaksetest Ukraina põgenike toetamiseks. Samuti makstakse EL eelarvesse 75% kogutud tollimaksudest ning võrreldes 2022. aasta eelarvega suureneb EL makse tollimaksude osas 10 miljoni euro võrra. Lähtudes parlamendi maksekohustuste seisukohast suureneks Eesti sissemakse EL eelarvesse järgmisel aastal ca 3-4 miljoni euro võrra. Eesti sissemakse suurus selgub, kui eelarve maksekohustuste maht on kokku lepitud. Enamasti lepitakse kokku komisjoni ettepanekuga sarnane või veidi madalam maksekohustuste tase. 7 Traditsiooniline kokkulepe, et nõukogu ei tee parlamendi kuludes muudatusi. 7 Eesti seisukohad: - Peame tähtsaks õigeaegse kokkuleppe saavutamist Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Parlamendi vahel Euroopa Liidu 2023. aasta eelarve suhtes, et tagada Euroopa Liidu poliitikate stabiilne ja viivitusteta rahastamine. - Peame oluliseks Euroopa Liidu 2023. aasta eelarves vahendite eraldamist Ukraina igakülgseks abistamiseks ja Ukrainas toimuva sõja majandusliku, sotsiaalse ja humanitaarmõjuga seotud tagajärgedega tegelemiseks. - Peame tähtsaks kaitsekulutuste suurendamist, millega arendatakse kaitsevõimet ning toetatakse teadusuuringuid Euroopa Kaitsefondi raames ja toetatakse sõjaväelist liikuvust. - Võime kaaluda Euroopa Parlamendi ettepanekut suurendada transpordi- ja energiasektoris Euroopa ühendamise rahastu programmi eelarvemahtu. - Halduskulude puhul peame oluliseks lahendust, mis ei ohustaks kulude jätkusuutlikkust Euroopa Liidu pikaajalise eelarve 2021-2027 raames. Lepituskomitee läbirääkimistel toetame nõukogu tugevat reservatsiooni Euroopa Parlamendi kulude eelarvestuse ja 2023. aasta ametikohtade loetelu suhtes. 8 EELNÕU VABARIIGI VALITSUS ISTUNGI PROTOKOLL Tallinn, Stenbocki maja november 2022 nr Päevakorrapunkt nr Eesti seisukohad Euroopa Liidu majandus- ja rahandusküsimuste / eelarve nõukogu 11. novembri 2022. a istungil Kiita heaks järgmised rahandusministri esitatud seisukohad Euroopa Liidu majandus- ja rahandusküsimuste / eelarve nõukogu 11. novembri 2022. a istungil: - Peame tähtsaks õigeaegse kokkuleppe saavutamist Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Parlamendi vahel Euroopa Liidu 2023. aasta eelarve suhtes, et tagada Euroopa Liidu poliitikate stabiilne ja viivitusteta rahastamine. - Peame oluliseks Euroopa Liidu 2023. aasta eelarves vahendite eraldamist Ukraina igakülgseks abistamiseks ja Ukrainas toimuva sõja majandusliku, sotsiaalse ja humanitaarmõjuga seotud tagajärgedega tegelemiseks. - Peame tähtsaks kaitsekulutuste suurendamist, millega arendatakse kaitsevõimet ning toetatakse teadusuuringuid Euroopa Kaitsefondi raames ja toetatakse sõjaväelist liikuvust. - Võime kaaluda Euroopa Parlamendi ettepanekut suurendada transpordi- ja energiasektoris Euroopa ühendamise rahastu programmi eelarvemahtu. - Halduskulude puhul peame oluliseks lahendust, mis ei ohustaks kulude jätkusuutlikkust Euroopa Liidu pikaajalise eelarve 2021-2027 raames. Lepituskomitee läbirääkimistel toetame nõukogu tugevat reservatsiooni Euroopa Parlamendi kulude eelarvestuse ja 2023. aasta ametikohtade loetelu suhtes. Kaja Kallas Peaminister Taimar Peterkop Riigisekretär
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →