dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Rahandusministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Järelevalvemenetluse alustamata jätmine

Rahandusministeerium · 1. november 2022
Viit
12.2-1/7306-5
Registreeritud
1. november 2022
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Riigihangete vaidlustuskomisjon, Põlva Vallavalitsus
Saabumis/saatmisviis
DVK, e-post
Funktsioon
12.2 RIIGIHANGETEALANE TEGEVUS
Sari
12.2-1 Riigihangetealane kirjavahetus riigiasutuste, kohalike omavalitsuste, organisatsioonide ja kodanikega
Toimik
12.2-1/2022
Vastutaja
Madli Juhani (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Halduspoliitika valdkond, Riigihangete ja riigiabi osakond)

Failid

  • 📎12.2-17306-5 01.11.2022 Väljaminev kiri.asice1233 KB

Sisu (failidest)

Ekspertiis Põlva Vallavalitsuse innovatsioonihankele „Põlva nutitee“ Tellija: Riigihangete ja riigiabi osakond, Rahandusministeerium Tellija esindaja: Madli Juhani Ekspert: Ermo Täks, PhD, Modern Systems Analysis OÜ Lähteülesanne Lähteülesanne esitati temaatilises kirjavahetuses 30.09.2022 tellija esindaja ja eksperdi vahel järgmisel kujul: „Palume Teilt hinnangut Põlva Vallavalitsuse poolt soetatava nutitee määratlemise kohta kas väljatöötatava innovatiivse lahendusena või siis pigem mitte innovatiivse lahendusena (juhul kui seesugust lahendust on võimalik turult soetada ning ka lahenduse seadistamisega seotud arendusteenust ei saa pidada innovatiivseks). Sooviksime vastust küsimusele, kas Põlva Vallavalitsuse poolt hangitav nutitee lahendus (teede liikluskorraldusseadmete ostmine koos vajaliku arendusteenuse tellimisega) on käsitletav innovaatiliste asjade ostmisena / innovaatilise arendusteenuse tellimisena, mida ei ole võimalik rahuldada turul juba olemasolevate asjade ja teenuste hankimisega.“ Ekspertiisiks esitatud dokumendid:  249723 AD-Põlva nutitee.pdf  Nutitee eskiis (1) Põlva VV.pdf  Põlva VV vastus.pdf  Turuanaluus Põlva VV nutitee.pdf Hindamise aluseks on meili teel edastatud dokument nimega „EK teatis Innovatsioonihangete suunised.pdf“ ja seal lk 5 märgitud järgmised lõigud: „Innovatsioonihanked“ viitavad mis tahes hangetele, millel on üks või mõlemad järgmistest omadustest: ...  innovatsiooni tulemuste hankimine. ... Teisel juhul tegutseb avaliku sektori hankija valmislahenduse hankimise asemel esimese kasutajana ning hangib toote, teenuse või protsessi, mis on turul uus ning millel on olulisel määral uudsed omadused. Esimeste kasutajate all mõeldakse turul esimest 20 % klientidest, kes ostavad uue või oluliselt täiustatud toote, teenuse või protsessi. See hõlmab selliste toodete, teenuste või protsesside hankimist, mida on väikeses ulatuses juba tutvustatud ning mis on peaaegu või väikeses koguses juba turule lastud, aga mida ei ole turul veel laialdaselt omaks võetud. Samuti hõlmab see olemasolevaid lahendusi, mida hakatakse kasutama uuel ja uuenduslikul viisil. Piirangud ja tingimused ekspertiisi läbiviimiseks. Ekspert peab oma kurvastuseks nentima, et Põlva VV hanke liigitamiseks kvantitatiivne meetod (st. hanke teostaja kuuluvus 20% esmakasutajate hulka) ei sobi, sest tegemist ei ole analüütilise kategooria hulka kuuluva näitajaga. Nimelt ei ole hetkel võimalik määratleda taotleja kuulumist ei esimeste ega viimaste kasutajate hulka, sest et toote lõplik kasutajate arv ei ole teada. Seetõttu lähtus ekspert hinnangu andmisel kvalitatiivsetest tunnustest, milleks kõnealuse hanke puhul on: ... mis on turul uus ning millel on olulisel määral uudsed omadused ... mida on väikeses ulatuses juba tutvustatud ning mis on peaaegu või väikeses koguses juba turule lastud, aga mida ei ole turul veel laialdaselt omaks võetud. ... mida hakatakse kasutama uuel ja uuenduslikul viisil. Innovatsiooni puhul tuleb veel rõhutada asjaolu, et seda mõõdetakse regionaalses kontekstis. Teisisõnu on määratluses termin „turg“, mis võib olla käsitletud globaalses, Euroopa või Eesti kontekstis. Analüüs Kõnealuse eksperthinnangu teostamise meetodiks oli kirjandusallikate analüüs, mille tulemustele tuginedes kujundati lõplik hinnang. Maailma turuolukorra hindamiseks kasutati ühe mõõdikuna teaduspublikatsioonide arvu. Üks sagedasti kasutatav lähenemine on temaatiliste teaduspublikatsioonide sageduse määramine huvipakkuval teemal. Teadusportaalis Scopus andis päring, mis sisaldas otsisõna „smart AND road AND technology“, 2878 publikatsiooni, mis ajas jagunesid vastavalt joonisele 1. Tegemist ei ole päris adekvaatse mõõdikuga, kuna teadus ennetab mõnevõrra eespool tavaelus ellu viidavast innovatsioonitegevusest (teoreetilised uuringud eelnevad ajaliselt majanduslikult tasuvate uuenduste rakendamisele), kuid annab hea pildi teema aktuaalsusest. Aastani 2020 on selliste publikatsioonide arv kasvanud eksponentsiaalselt, mis eksperdi veendumuse kohaselt on hea indikaator selliste lahenduste uudsuse hindamiseks. Järelikult võib liigitada Põlva VV hange globaalses mastaabis järjest enam teadusuuringu rahastust kaasavate projektide hulka. Publikatsioonide arv 500 450 400 350 300 250 200 150 100 50 0 1985 1990 1995 2000 2005 2010 2015 2020 2025 Joonis 1. Nutitee terminit (ing. k. smart road technology ) sisaldavate teaduspublikatsioonide arv aastate lõikes Sarnaseid projekte on globaalses mastaabis tehtud varem. Üheks selliseks näiteks on USA-s, Colorado osariigis Denveris teostatud nutitee projekt, mis sisaldab teekattesse lisatud andureid, luues niiviisi nn. nutiteekatte. Projekt kuulub 2018 aastal alguse saanud Colorado osariigi nutitee initsiatiivi koosseisu1. Siiski on tegemist ühe esimese sellelaadse katsetusega, mis esitatud hindamiskriteeriumide kohaselt ei välista Põlva VV ette valmistatud projekti kuulumist innovatiivsete projektide hulka (st. tegemist on lahendusega, mida on väikeses ulatuses juba tutvustatud ning mis on peaaegu või väikeses koguses juba turule lastud, aga mida ei ole turul veel laialdaselt omaks võetud.) Euroopa kontekstis püüti hinnata erinevate lahenduste hulka ja nende sarnasust Põlva VV hanke kirjeldusele. Termin „nutitee“ annab laialdase valiku erinevatest lähenemistest, hõlmates elektrisõidukite laadimisvõrke, innovatiivseid transpordisüsteeme, isesõitvate transpordiliikide kasutuselevõttu, valdavalt Targa Linna lahenduste raames2. Samas ka erinevate nutiandurite kasutuselevõttu ning seeläbi toetatud liikluskorraldust3. Lisaks vaadeldi erinevaid projekte, mis on saanud EL finantseeringu 253 miljoni ulatuses. Eestis ajavahemikus 2014-2020 läbi viidud 21 erinevast projektist puudutas intelligentseid transportteenuseid vaid 1 project (Dynamic traffic and truck parking management)4,5. Kõnealused projektid rahastati Euroopa Ühendamise Rahastu (Connecting Europe Facility, CEF) on ELi peamine rahastamisvahend, mille eesmärk on edendada majanduskasvu, tööhõivet ja konkurentsivõimet sihipäraste taristuinvesteeringute kaudu Euroopa tasandil. CEF Transport toetab innovatsiooni transpordisüsteemis, et parandada infrastruktuuri kasutamist, vähendada transpordi keskkonnamõju, suurendada energiatõhusust ja suurendada ohutust. Selline rahastusviis toetab eksperdi arvamust, et sarnane Põlva VV Nutitee hange kuulub Euroopa Liidu kontekstis innovatiivsete projektide hulka. Eesti konteksti ei tea ekspert ühtegi teist sarnast lahendust, mis Eestis sellisel kujul teostatud juba oleks. Kaude toetab seda väidet veebiväljaannetes „Tehnikamaailm“ 30.03.2022 ja „Uudis.net“ avaldatud uudisenupukesed, milles väidetakse järgmist: „Põlva rajab aasta lõpuks 14 nutikast ülekäigurajast ja kuuest autode keskmise kiiruse mõõtmise pilootseadmest koosneva Eesti esimese nutitee.“6,7. Kokkuvõte Ekspertiisi saadetud Põlva Vallavalitsuse hange „Põlva Nutitee“ kuulub innovatiivsete lahenduste hulka ja seda kolmest erinevast turu kontekstist lähtuvalt: globaalses, üle-Euroopalise ja Eesti konteksti. Ehkki turul võib leida mõningaid nutitee komponentide pakkujaid, siis ekspert ei suutnud tuvastada ühtegi müüdavat terviklahendust, mis vastaks Põlva Vallavalitsuse nõuetele. 1 Designing a Smarter Road for Colorado. https://www.wsp.com/en-us/insights/smart-pavement-pilot-project 2 Smart transportation essential for smart cities, https://www.theexplorer.no/stories/smart-cities2/smart- transportation-essential-for-smart-cities 3 Smart Road Technology: Digital Highways Of The Future, https://vrioeurope.com/en/smart-road-technology- digital-highways-of-the-future/ 4 CONNECTING EUROPE FACILITY (CEF) – Transport grants 2014-2020 https://ec.europa.eu/inea/sites/default/files/eu_investment_in_transport_in_estonia.pdf 5 Dynamic traffic and truck parking management, https://trimis.ec.europa.eu/project/dynamic-traffic-and- truck-parking-management 6 Põlva saab Eesti esimese nutitee. https://tehnikamaailm.ee/artikkel/polva-saab-eesti-esimese-nutitee 7 14 tarka ülekäigurada ja autokiiruse mõõtmise seadmed: Põlvasse rajatakse Eesti esimese nutitee. https://uudis.net/4085319 Teie 12.09.2022 Riigihangete vaidlustuskomisjon Meie 01.11.2022 nr 12.2-1/7306-5 [email protected] Järelevalvemenetluse alustamata jätmine Austatud Angelika Timusk Edastasite Rahandusministeeriumile 12.09.2022 kirjaga nr 12.2-10/120 riigihangete seaduse (edaspidi: RHS) § 195 lg 10 alusel riikliku järelevalve teostamise taotluse (edaspidi: järelevalveteade) seoses RHS-i rikkumise kahtlusega Põlva Vallavalitsuse (edaspidi: hankija) innovatsioonipartnerluse menetlusega läbiviidavas riigihankes „Põlva nutitee“ (viitenumber 249723). Riigihangete vaidlustuskomisjoni (edaspidi: vaidlustuskomisjon) hinnangul on riigihankes nr 249723 ilmnenud asjaolud, mis ei võimalda riigihanget jätkata. Vaidlustuskomisjon märgib järelevalveteates (kokkuvõtlikult) järgmist: „/…/ Hankijal on õigus innovatsioonipartnerluse menetluse kasutamiseks vaid juhul, kui tal on tekkinud vajadus innovaatiliste asjade ja/või teenuste järele ja taotletav eesmärk ei ole avatud või piiratud hankemenetlusega saavutatav. /…/ Iga hankija soovide kohaselt valmistatav asi ega hankija vajadusi arvestav arendus- või ehitustöö ei ole käsitletav innovaatilise toote, teenuse või ehitustööna, sh ei tee asja, lahendust või ehitustööd innovaatiliseks asjaolu, et sellist (veel) Eestis kasutusel ei ole. Turul olemasolevate asjade, teenuste või ehitustööde hankimisel, isegi kui seda tehakse Eestis esimest korda või esmakordses koosluses, ei ole tegemist innovatsioonipartnerlusega. /…/ Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et (riigihanke nr 249723) RHAD ei erista innovatsioonipartnerlusele omast arendusprotsessi hilisemast asja/teenuse hankimise protsessessist. /…/Seega on RHAD-ist nähtav Riigihanke eesmärgina üksnes asja/teenuse hankimise protsess (hangitakse nutitee lahendust kui lõpp-produkti), kuid mitte selle (innovaatilise) asja/teenuse arendusprotsess /…/“. RHS § 205 lg 2 teise lause kohaselt küsib Rahandusministeerium vajaduse korral järelevalvemenetluse alustamise otsustamiseks hankijalt selgitusi ja kogub lähteandmeid. Kuna Rahandusministeeriumi hinnangul ei olnud järelevalveteate alusel selge, kas järelevalveteates esineb RHS-i rikkumine, pöördus Rahandusministeerium 14.09.2022 kirjaga nr 12.2-1/7306-2 „Järelevalvemenetluse alustamise otsustamiseks selgituste küsimine“ hankija poole ja palus selgitusi riigihanke nr 249723 hankemenetluse liigi (innovatsioonipartnerlus) valiku kohta. Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 Hankija edastas omapoolsed selgitused Rahandusministeeriumile 21.09.2022 kirjas nr 7-8/22- 39-9 „Vastused järelevalvemenetluse algatamise otsustamiseks esitatud küsimustele.“ Hankija selgitused olid kokkuvõtlikult järgmised: „Riigihanke nr 249723 korraldamisel juhinduti mh Euroopa Komisjoni teatisest „Innovatsioonihangete suunised“, millest lähtudes esitas hankija nutitee rahastamise taotluse Ettevõtluse ja innovatsiooni sihtasutusele, mis sai positiivse otsuse. Projekti rahastati innovatsiooni edendavate hangete toetamise programmist. Hankija selgitas, et avatud või piiratud hankemenetlus ei oleks hankija jaoks soovitud tulemust taganud, kuna avatud hankemenetlusega oleks piiratud vajadusel läbirääkimiste võimalust ning konkurentsipõhise läbirääkimistega hanke puhul oleks piiratud võimalus luua partnerlus mitme pakkujaga. /…/ Enne rahastustaotluse esitamist koostas hankija põhjaliku ja ülevaatliku turuanalüüsi, mille peamine küsimus oli, kas hankija vajadustele vastavat teenust saab hankida otse turult ehk siis piiratud hankemenetluse alusel või peab sobiva lahenduse välja töötama. Turuanalüüsi läbiviimisel juhinduti EAS-i innovatsioonihangete juhendist. /…/ Hankija on koostanud hanke alusdokumendid ning kehtestanud seal funktsionaalsed miinimumnõuded, millele peab pakkumus vastama. See ei tähenda kaugeltki seda, et hankija on nutitee lahenduse kui lõpp-produkti täpselt kirjeldanud. Põlva Vallavalitsus on soovinud saada uuenduslikku lahendust. Arendusprotsessi vajadusest on aru saanud kõik pakkujad ning selle üle vaidlust ei ole. Samuti ei ole arendustegevuse vajadust kahtluse alla seadnud projekti rahastaja ega hankemenetluse hindamisprotsessis osalenud eksperdid./…/“ Rahandusministeerium märgib, et RHS § 48 lg 2 kohaselt on hankijal õigus luua innovatsioonipartnerlus, kui tal on tekkinud vajadus selliste innovaatiliste asjade, teenuste või ehitustööde järele, mida ei ole võimalik rahuldada turul juba olemasolevate asjade, teenuste või ehitustööde hankimisega. Innovatsioonipartnerlus luuakse eesmärgiga välja töötada innovaatilisi asju, teenuseid või ehitustöid ning neid hankida hankija ja innovatsioonipartnerluses osalejate vahel kokkulepitud kvaliteedi ja hinnaga. Riigihangete seaduse kommenteeritud väljaandes on RHS § 48 lõike 2 kohta käivas kommentaaris märgitud, et „igal juhul tuleb küsimus, kas hangitavad asjad, teenused või ehitustööd on RHS § 48 lg 2 mõttes innovaatilised, lahendada iga kord eraldi, võttes arvesse konkreetse kaasuse asjaolusid. Esmahinnangu annab selles küsimuses hankija ise, korraldades selleks vajadusel eelnevalt turu-uuringu.“ Hankija koostas enne riigihanke nr 249723 korraldamist turuanalüüsi, mille edastas Rahandusministeeriumile. Turuanalüüsi p 2.1 on märgitud: „Põlva valla soovile (nutitee) vastavat lahendust turult ei leia. Turul on olemas meie soovitava lahenduse riistvara komponendid ja alasüsteemid eraldiseisvalt, aga nende kokku liitmine ei anna meile vajaminevat tarka ja kuluefektiivset süsteemi ehk ei taga nutitee eelpool loetletud funktsionaalsust“. Tuvastamaks, kas täidetud on RHS § 48 lg 2 sätestatud eeldused innovatsioonipartnerluse hankemenetluse liigi valimiseks, tuleb Rahandusministeeriumi hinnangul analüüsida, kas Põlva Vallavalitsuse poolt hangitav nutitee lahendus (teede liikluskorraldusseadmete ostmine koos vajaliku arendusteenuse tellimisega) on käsitletav innovaatiliste asjade ostmisena/innovaatilise arendusteenuse tellimisena, mida ei ole võimalik rahuldada turul juba olemasolevate asjade ja teenuste hankimisega. Rahandusministeerium otsustas antud küsimusele vastuse saamiseks pöörduda eksperthinnangu saamiseks vastava valdkonna asjatundja Tallinna Tehnikaülikooli Tarkvarateaduse instituudi dotsendilt Ermo Täks’i poole. 28.10.2022 edastas Ermo Täks Rahandusministeeriumile eksperthinnangu (lisatud kirjale), milles jõudis järgmisele kokkuvõtlikule järeldusele: „Ekspertiisi saadetud Põlva Vallavalitsuse hange „Põlva Nutitee“ kuulub innovatiivsete lahenduste hulka ja seda kolmest erinevast turu kontekstist lähtuvalt: globaalsest, üle-Euroopalisest ja Eesti kontekstis. Ehkki 2 turul võib leida mõningaid nutitee komponentide pakkujaid, siis ekspert ei suutnud tuvastada ühtegi müüdavat terviklahendust, mis vastaks Põlva Vallavalitsuse nõuetele.“ Võttes arvesse eksperthinnangus esitatud seisukohta, mille kohaselt on riigihanke nr 249723 esemeks olev Põlva nutitee lahendus käsitletav innovatiivsena, on Rahandusministeerium seisukohal, et riigihanke nr 249723 korraldamiseks valitud hankemenetluse liik (innovatsioonipartnerlus) vastab RHS § 48 lg-s 2 sätestatud eeldustele. Täiendavalt peame vajalikuks selgitada seonduvalt järelevalveteates märgituga järgmist. Rahandusministeeriumi hinnangul on hankija RHS § 48 lg 2 alusel õigustatud korraldama innovatsioonipartnerluse menetluse juhtudel, kui riigihanke ese vastab RHS § 48 lg-s 2 nõutud eeldustele. Eeldustele vastavuse korral ei ole hankijal Rahandusministeeriumi hinnangul vaja täiendavalt analüüsida, kas innovatiivset lahendust oleks võimalik osta/tellida mõne teise hankemenetluse tulemusena. Direktiivi 2014/24/EL artikli 31 lg 2 kohaselt on innovatsioonipartnerluse eesmärk innovatiivsete toodete, teenuste või ehitustööde väljatöötamine ning selle tulemusena saadud asjade, teenuste või ehitustööde hilisem ostmine, tingimusel et need on avaliku sektori hankija ja osalejate vahel kokku lepitud kvaliteedi ja hinnaga. Euroopa Komisjoni praktilise suunitlusega teatises „Innovatsioonihangete suunised“ (2021/C 267/01)1 p-s 4.2.3.4. on selgitatud innovatsioonipartnerluse kohta järgmist: „Innovatsioonipartnerlust iseloomustab peamiselt see, et innovatsioon toimub lepingu täitmise ajal“. Seonduvalt järelevalveteates esitatud arvamusega, mille kohaselt „turul olemasolevate asjade, teenuste või ehitustööde hankimisel, isegi kui seda tehakse Eestis esimest korda või esmakordses koosluses, ei ole tegemist innovatsioonipartnerlusega“ selgitame, et direktiivi 2014/24/EL artikli 2 lg 1 p-s 22 on innovatsioon määratletud järgmiselt – uue või märkimisväärselt täiustatud toote, teenuse või protsessi, sealhulgas tootmis- või ehitusprotsessi (kuid mitte ainult), uue turustusviisi või uue organisatsioonilise meetodi kasutuselevõtt äritavades, töökorralduses või välissuhetes, muu hulgas eesmärgiga aidata lahendada ühiskondlikke probleeme või toetada aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegiat „Euroopa 2020”. Seega kvalifitseeruvad innovatiivseks lisaks uutele lahendustele ka märkimisväärselt täiustatud tooted, teenused või protsessid. Vaidlustuskomisjoni hinnangul on riigihanke nr 249723 alusdokumendist nähtav riigihanke eesmärgina üksnes asja/teenuse hankimise protsess (hangitakse nutitee lahendust kui lõpp- produkti), kuid mitte selle (innovaatilise) asja/teenuse arendusprotsessi. Rahandusministeeriumi hinnangul on innovatiivse lahenduse väljatöötamine teisisõnu selle loome- ehk arendusprotsess, mis toimub innovatsioonipartnerluses hankelepingu täitmise ajal. Ermo Täksi poolt koostatud eksperthinnangus on märgitud: „Ehkki turul võib leida mõningaid nutitee komponentide pakkujaid, siis ekspert ei suutnud tuvastada ühtegi müüdavat terviklahendust, mis vastaks Põlva Vallavalitsuse nõuetele“. Arvestades eeltoodud põhjendusi, ei alusta Rahandusministeerium RHS § 206 lg 1 p 3 alusel riigihanke nr 249723 korraldamise üle järelevalvemenetlust, kuna Rahandusministeeriumi hinnangul ei esine riigihankes nr 249723 järelevalveteates osundatud rikkumist, mille tulemusena ei oleks võimalik riigihanke menetlust jätkata. 1 Euroopa Komisjoni teatis „Innovatsioonihangete suunised“: Komisjoni teatis — Innovatsioonihangete suunised (europa.eu) 3 Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kristel Mesilane osakonnajuhataja Lisa: Eksperthinnang, 3 lk Lisaadressaat: Põlva Vallavalitsus Madli Juhani 6113931 [email protected] 4
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →