Ekspertiis Põlva Vallavalitsuse innovatsioonihankele „Põlva nutitee“
Tellija: Riigihangete ja riigiabi osakond, Rahandusministeerium
Tellija esindaja: Madli Juhani
Ekspert: Ermo Täks, PhD, Modern Systems Analysis OÜ
Lähteülesanne
Lähteülesanne esitati temaatilises kirjavahetuses 30.09.2022 tellija esindaja ja eksperdi vahel
järgmisel kujul: „Palume Teilt hinnangut Põlva Vallavalitsuse poolt soetatava nutitee määratlemise
kohta kas väljatöötatava innovatiivse lahendusena või siis pigem mitte innovatiivse lahendusena
(juhul kui seesugust lahendust on võimalik turult soetada ning ka lahenduse seadistamisega seotud
arendusteenust ei saa pidada innovatiivseks). Sooviksime vastust küsimusele, kas Põlva
Vallavalitsuse poolt hangitav nutitee lahendus (teede liikluskorraldusseadmete ostmine koos vajaliku
arendusteenuse tellimisega) on käsitletav innovaatiliste asjade ostmisena / innovaatilise
arendusteenuse tellimisena, mida ei ole võimalik rahuldada turul juba olemasolevate asjade ja
teenuste hankimisega.“
Ekspertiisiks esitatud dokumendid:
249723 AD-Põlva nutitee.pdf
Nutitee eskiis (1) Põlva VV.pdf
Põlva VV vastus.pdf
Turuanaluus Põlva VV nutitee.pdf
Hindamise aluseks on meili teel edastatud dokument nimega „EK teatis Innovatsioonihangete
suunised.pdf“ ja seal lk 5 märgitud järgmised lõigud:
„Innovatsioonihanked“ viitavad mis tahes hangetele, millel on üks või mõlemad
järgmistest omadustest:
...
innovatsiooni tulemuste hankimine.
...
Teisel juhul tegutseb avaliku sektori hankija valmislahenduse hankimise asemel
esimese kasutajana ning hangib toote, teenuse või protsessi, mis on turul uus
ning millel on olulisel määral uudsed omadused.
Esimeste kasutajate all mõeldakse turul esimest 20 % klientidest, kes ostavad uue
või oluliselt täiustatud toote, teenuse või protsessi. See hõlmab selliste toodete,
teenuste või protsesside hankimist, mida on väikeses ulatuses juba tutvustatud
ning mis on peaaegu või väikeses koguses juba turule lastud, aga mida ei ole turul
veel laialdaselt omaks võetud. Samuti hõlmab see olemasolevaid lahendusi, mida
hakatakse kasutama uuel ja uuenduslikul viisil.
Piirangud ja tingimused ekspertiisi läbiviimiseks.
Ekspert peab oma kurvastuseks nentima, et Põlva VV hanke liigitamiseks kvantitatiivne meetod (st.
hanke teostaja kuuluvus 20% esmakasutajate hulka) ei sobi, sest tegemist ei ole analüütilise
kategooria hulka kuuluva näitajaga. Nimelt ei ole hetkel võimalik määratleda taotleja kuulumist ei
esimeste ega viimaste kasutajate hulka, sest et toote lõplik kasutajate arv ei ole teada. Seetõttu
lähtus ekspert hinnangu andmisel kvalitatiivsetest tunnustest, milleks kõnealuse hanke puhul on:
... mis on turul uus ning millel on olulisel määral uudsed omadused
... mida on väikeses ulatuses juba tutvustatud ning mis on peaaegu või väikeses koguses juba
turule lastud, aga mida ei ole turul veel laialdaselt omaks võetud.
... mida hakatakse kasutama uuel ja uuenduslikul viisil.
Innovatsiooni puhul tuleb veel rõhutada asjaolu, et seda mõõdetakse regionaalses kontekstis.
Teisisõnu on määratluses termin „turg“, mis võib olla käsitletud globaalses, Euroopa või Eesti
kontekstis.
Analüüs
Kõnealuse eksperthinnangu teostamise meetodiks oli kirjandusallikate analüüs, mille tulemustele
tuginedes kujundati lõplik hinnang.
Maailma turuolukorra hindamiseks kasutati ühe mõõdikuna teaduspublikatsioonide arvu. Üks
sagedasti kasutatav lähenemine on temaatiliste teaduspublikatsioonide sageduse määramine
huvipakkuval teemal. Teadusportaalis Scopus andis päring, mis sisaldas otsisõna „smart AND road
AND technology“, 2878 publikatsiooni, mis ajas jagunesid vastavalt joonisele 1. Tegemist ei ole päris
adekvaatse mõõdikuga, kuna teadus ennetab mõnevõrra eespool tavaelus ellu viidavast
innovatsioonitegevusest (teoreetilised uuringud eelnevad ajaliselt majanduslikult tasuvate
uuenduste rakendamisele), kuid annab hea pildi teema aktuaalsusest. Aastani 2020 on selliste
publikatsioonide arv kasvanud eksponentsiaalselt, mis eksperdi veendumuse kohaselt on hea
indikaator selliste lahenduste uudsuse hindamiseks. Järelikult võib liigitada Põlva VV hange
globaalses mastaabis järjest enam teadusuuringu rahastust kaasavate projektide hulka.
Publikatsioonide arv
500
450
400
350
300
250
200
150
100
50
0
1985 1990 1995 2000 2005 2010 2015 2020 2025
Joonis 1. Nutitee terminit (ing. k. smart road technology ) sisaldavate teaduspublikatsioonide arv aastate lõikes
Sarnaseid projekte on globaalses mastaabis tehtud varem. Üheks selliseks näiteks on USA-s,
Colorado osariigis Denveris teostatud nutitee projekt, mis sisaldab teekattesse lisatud andureid,
luues niiviisi nn. nutiteekatte. Projekt kuulub 2018 aastal alguse saanud Colorado osariigi nutitee
initsiatiivi koosseisu1. Siiski on tegemist ühe esimese sellelaadse katsetusega, mis esitatud
hindamiskriteeriumide kohaselt ei välista Põlva VV ette valmistatud projekti kuulumist innovatiivsete
projektide hulka (st. tegemist on lahendusega, mida on väikeses ulatuses juba tutvustatud ning mis
on peaaegu või väikeses koguses juba turule lastud, aga mida ei ole turul veel laialdaselt omaks
võetud.)
Euroopa kontekstis püüti hinnata erinevate lahenduste hulka ja nende sarnasust Põlva VV hanke
kirjeldusele. Termin „nutitee“ annab laialdase valiku erinevatest lähenemistest, hõlmates
elektrisõidukite laadimisvõrke, innovatiivseid transpordisüsteeme, isesõitvate transpordiliikide
kasutuselevõttu, valdavalt Targa Linna lahenduste raames2. Samas ka erinevate nutiandurite
kasutuselevõttu ning seeläbi toetatud liikluskorraldust3. Lisaks vaadeldi erinevaid projekte, mis on
saanud EL finantseeringu 253 miljoni ulatuses. Eestis ajavahemikus 2014-2020 läbi viidud 21
erinevast projektist puudutas intelligentseid transportteenuseid vaid 1 project (Dynamic traffic and
truck parking management)4,5. Kõnealused projektid rahastati Euroopa Ühendamise Rahastu
(Connecting Europe Facility, CEF) on ELi peamine rahastamisvahend, mille eesmärk on edendada
majanduskasvu, tööhõivet ja konkurentsivõimet sihipäraste taristuinvesteeringute kaudu Euroopa
tasandil. CEF Transport toetab innovatsiooni transpordisüsteemis, et parandada infrastruktuuri
kasutamist, vähendada transpordi keskkonnamõju, suurendada energiatõhusust ja suurendada
ohutust. Selline rahastusviis toetab eksperdi arvamust, et sarnane Põlva VV Nutitee hange kuulub
Euroopa Liidu kontekstis innovatiivsete projektide hulka.
Eesti konteksti ei tea ekspert ühtegi teist sarnast lahendust, mis Eestis sellisel kujul teostatud juba
oleks. Kaude toetab seda väidet veebiväljaannetes „Tehnikamaailm“ 30.03.2022 ja „Uudis.net“
avaldatud uudisenupukesed, milles väidetakse järgmist: „Põlva rajab aasta lõpuks 14 nutikast
ülekäigurajast ja kuuest autode keskmise kiiruse mõõtmise pilootseadmest koosneva Eesti esimese
nutitee.“6,7.
Kokkuvõte
Ekspertiisi saadetud Põlva Vallavalitsuse hange „Põlva Nutitee“ kuulub innovatiivsete lahenduste
hulka ja seda kolmest erinevast turu kontekstist lähtuvalt: globaalses, üle-Euroopalise ja Eesti
konteksti. Ehkki turul võib leida mõningaid nutitee komponentide pakkujaid, siis ekspert ei suutnud
tuvastada ühtegi müüdavat terviklahendust, mis vastaks Põlva Vallavalitsuse nõuetele.
1
Designing a Smarter Road for Colorado. https://www.wsp.com/en-us/insights/smart-pavement-pilot-project
2
Smart transportation essential for smart cities, https://www.theexplorer.no/stories/smart-cities2/smart-
transportation-essential-for-smart-cities
3
Smart Road Technology: Digital Highways Of The Future, https://vrioeurope.com/en/smart-road-technology-
digital-highways-of-the-future/
4
CONNECTING EUROPE FACILITY (CEF) – Transport grants 2014-2020
https://ec.europa.eu/inea/sites/default/files/eu_investment_in_transport_in_estonia.pdf
5
Dynamic traffic and truck parking management, https://trimis.ec.europa.eu/project/dynamic-traffic-and-
truck-parking-management
6
Põlva saab Eesti esimese nutitee. https://tehnikamaailm.ee/artikkel/polva-saab-eesti-esimese-nutitee
7
14 tarka ülekäigurada ja autokiiruse mõõtmise seadmed: Põlvasse rajatakse Eesti esimese nutitee.
https://uudis.net/4085319
Teie 12.09.2022
Riigihangete vaidlustuskomisjon Meie 01.11.2022 nr 12.2-1/7306-5
[email protected]
Järelevalvemenetluse alustamata
jätmine
Austatud Angelika Timusk
Edastasite Rahandusministeeriumile 12.09.2022 kirjaga nr 12.2-10/120 riigihangete seaduse
(edaspidi: RHS) § 195 lg 10 alusel riikliku järelevalve teostamise taotluse (edaspidi:
järelevalveteade) seoses RHS-i rikkumise kahtlusega Põlva Vallavalitsuse (edaspidi: hankija)
innovatsioonipartnerluse menetlusega läbiviidavas riigihankes „Põlva nutitee“ (viitenumber
249723). Riigihangete vaidlustuskomisjoni (edaspidi: vaidlustuskomisjon) hinnangul on
riigihankes nr 249723 ilmnenud asjaolud, mis ei võimalda riigihanget jätkata.
Vaidlustuskomisjon märgib järelevalveteates (kokkuvõtlikult) järgmist: „/…/ Hankijal on
õigus innovatsioonipartnerluse menetluse kasutamiseks vaid juhul, kui tal on tekkinud vajadus
innovaatiliste asjade ja/või teenuste järele ja taotletav eesmärk ei ole avatud või piiratud
hankemenetlusega saavutatav. /…/ Iga hankija soovide kohaselt valmistatav asi ega hankija
vajadusi arvestav arendus- või ehitustöö ei ole käsitletav innovaatilise toote, teenuse või
ehitustööna, sh ei tee asja, lahendust või ehitustööd innovaatiliseks asjaolu, et sellist (veel)
Eestis kasutusel ei ole. Turul olemasolevate asjade, teenuste või ehitustööde hankimisel, isegi
kui seda tehakse Eestis esimest korda või esmakordses koosluses, ei ole tegemist
innovatsioonipartnerlusega. /…/ Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et (riigihanke nr 249723)
RHAD ei erista innovatsioonipartnerlusele omast arendusprotsessi hilisemast asja/teenuse
hankimise protsessessist. /…/Seega on RHAD-ist nähtav Riigihanke eesmärgina üksnes
asja/teenuse hankimise protsess (hangitakse nutitee lahendust kui lõpp-produkti), kuid mitte
selle (innovaatilise) asja/teenuse arendusprotsess /…/“.
RHS § 205 lg 2 teise lause kohaselt küsib Rahandusministeerium vajaduse korral
järelevalvemenetluse alustamise otsustamiseks hankijalt selgitusi ja kogub lähteandmeid.
Kuna Rahandusministeeriumi hinnangul ei olnud järelevalveteate alusel selge, kas
järelevalveteates esineb RHS-i rikkumine, pöördus Rahandusministeerium 14.09.2022 kirjaga
nr 12.2-1/7306-2 „Järelevalvemenetluse alustamise otsustamiseks selgituste küsimine“
hankija poole ja palus selgitusi riigihanke nr 249723 hankemenetluse liigi
(innovatsioonipartnerlus) valiku kohta.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
Hankija edastas omapoolsed selgitused Rahandusministeeriumile 21.09.2022 kirjas nr 7-8/22-
39-9 „Vastused järelevalvemenetluse algatamise otsustamiseks esitatud küsimustele.“
Hankija selgitused olid kokkuvõtlikult järgmised: „Riigihanke nr 249723 korraldamisel
juhinduti mh Euroopa Komisjoni teatisest „Innovatsioonihangete suunised“, millest lähtudes
esitas hankija nutitee rahastamise taotluse Ettevõtluse ja innovatsiooni sihtasutusele, mis sai
positiivse otsuse. Projekti rahastati innovatsiooni edendavate hangete toetamise programmist.
Hankija selgitas, et avatud või piiratud hankemenetlus ei oleks hankija jaoks soovitud
tulemust taganud, kuna avatud hankemenetlusega oleks piiratud vajadusel läbirääkimiste
võimalust ning konkurentsipõhise läbirääkimistega hanke puhul oleks piiratud võimalus luua
partnerlus mitme pakkujaga. /…/ Enne rahastustaotluse esitamist koostas hankija põhjaliku ja
ülevaatliku turuanalüüsi, mille peamine küsimus oli, kas hankija vajadustele vastavat teenust
saab hankida otse turult ehk siis piiratud hankemenetluse alusel või peab sobiva lahenduse
välja töötama. Turuanalüüsi läbiviimisel juhinduti EAS-i innovatsioonihangete juhendist. /…/
Hankija on koostanud hanke alusdokumendid ning kehtestanud seal funktsionaalsed
miinimumnõuded, millele peab pakkumus vastama. See ei tähenda kaugeltki seda, et hankija
on nutitee lahenduse kui lõpp-produkti täpselt kirjeldanud. Põlva Vallavalitsus on soovinud
saada uuenduslikku lahendust. Arendusprotsessi vajadusest on aru saanud kõik pakkujad ning
selle üle vaidlust ei ole. Samuti ei ole arendustegevuse vajadust kahtluse alla seadnud projekti
rahastaja ega hankemenetluse hindamisprotsessis osalenud eksperdid./…/“
Rahandusministeerium märgib, et RHS § 48 lg 2 kohaselt on hankijal õigus luua
innovatsioonipartnerlus, kui tal on tekkinud vajadus selliste innovaatiliste asjade, teenuste või
ehitustööde järele, mida ei ole võimalik rahuldada turul juba olemasolevate asjade, teenuste
või ehitustööde hankimisega. Innovatsioonipartnerlus luuakse eesmärgiga välja töötada
innovaatilisi asju, teenuseid või ehitustöid ning neid hankida hankija ja
innovatsioonipartnerluses osalejate vahel kokkulepitud kvaliteedi ja hinnaga.
Riigihangete seaduse kommenteeritud väljaandes on RHS § 48 lõike 2 kohta käivas
kommentaaris märgitud, et „igal juhul tuleb küsimus, kas hangitavad asjad, teenused või
ehitustööd on RHS § 48 lg 2 mõttes innovaatilised, lahendada iga kord eraldi, võttes arvesse
konkreetse kaasuse asjaolusid. Esmahinnangu annab selles küsimuses hankija ise, korraldades
selleks vajadusel eelnevalt turu-uuringu.“ Hankija koostas enne riigihanke nr 249723
korraldamist turuanalüüsi, mille edastas Rahandusministeeriumile. Turuanalüüsi p 2.1 on
märgitud: „Põlva valla soovile (nutitee) vastavat lahendust turult ei leia. Turul on olemas meie
soovitava lahenduse riistvara komponendid ja alasüsteemid eraldiseisvalt, aga nende kokku
liitmine ei anna meile vajaminevat tarka ja kuluefektiivset süsteemi ehk ei taga nutitee eelpool
loetletud funktsionaalsust“.
Tuvastamaks, kas täidetud on RHS § 48 lg 2 sätestatud eeldused innovatsioonipartnerluse
hankemenetluse liigi valimiseks, tuleb Rahandusministeeriumi hinnangul analüüsida, kas
Põlva Vallavalitsuse poolt hangitav nutitee lahendus (teede liikluskorraldusseadmete ostmine
koos vajaliku arendusteenuse tellimisega) on käsitletav innovaatiliste asjade
ostmisena/innovaatilise arendusteenuse tellimisena, mida ei ole võimalik rahuldada turul juba
olemasolevate asjade ja teenuste hankimisega. Rahandusministeerium otsustas antud
küsimusele vastuse saamiseks pöörduda eksperthinnangu saamiseks vastava valdkonna
asjatundja Tallinna Tehnikaülikooli Tarkvarateaduse instituudi dotsendilt Ermo Täks’i poole.
28.10.2022 edastas Ermo Täks Rahandusministeeriumile eksperthinnangu (lisatud kirjale),
milles jõudis järgmisele kokkuvõtlikule järeldusele: „Ekspertiisi saadetud Põlva
Vallavalitsuse hange „Põlva Nutitee“ kuulub innovatiivsete lahenduste hulka ja seda kolmest
erinevast turu kontekstist lähtuvalt: globaalsest, üle-Euroopalisest ja Eesti kontekstis. Ehkki
2
turul võib leida mõningaid nutitee komponentide pakkujaid, siis ekspert ei suutnud tuvastada
ühtegi müüdavat terviklahendust, mis vastaks Põlva Vallavalitsuse nõuetele.“
Võttes arvesse eksperthinnangus esitatud seisukohta, mille kohaselt on riigihanke nr 249723
esemeks olev Põlva nutitee lahendus käsitletav innovatiivsena, on Rahandusministeerium
seisukohal, et riigihanke nr 249723 korraldamiseks valitud hankemenetluse liik
(innovatsioonipartnerlus) vastab RHS § 48 lg-s 2 sätestatud eeldustele.
Täiendavalt peame vajalikuks selgitada seonduvalt järelevalveteates märgituga järgmist.
Rahandusministeeriumi hinnangul on hankija RHS § 48 lg 2 alusel õigustatud korraldama
innovatsioonipartnerluse menetluse juhtudel, kui riigihanke ese vastab RHS § 48 lg-s 2 nõutud
eeldustele. Eeldustele vastavuse korral ei ole hankijal Rahandusministeeriumi hinnangul vaja
täiendavalt analüüsida, kas innovatiivset lahendust oleks võimalik osta/tellida mõne teise
hankemenetluse tulemusena. Direktiivi 2014/24/EL artikli 31 lg 2 kohaselt on
innovatsioonipartnerluse eesmärk innovatiivsete toodete, teenuste või ehitustööde
väljatöötamine ning selle tulemusena saadud asjade, teenuste või ehitustööde hilisem ostmine,
tingimusel et need on avaliku sektori hankija ja osalejate vahel kokku lepitud kvaliteedi ja
hinnaga.
Euroopa Komisjoni praktilise suunitlusega teatises „Innovatsioonihangete suunised“ (2021/C
267/01)1 p-s 4.2.3.4. on selgitatud innovatsioonipartnerluse kohta järgmist:
„Innovatsioonipartnerlust iseloomustab peamiselt see, et innovatsioon toimub lepingu
täitmise ajal“.
Seonduvalt järelevalveteates esitatud arvamusega, mille kohaselt „turul olemasolevate asjade,
teenuste või ehitustööde hankimisel, isegi kui seda tehakse Eestis esimest korda või
esmakordses koosluses, ei ole tegemist innovatsioonipartnerlusega“ selgitame, et direktiivi
2014/24/EL artikli 2 lg 1 p-s 22 on innovatsioon määratletud järgmiselt – uue või
märkimisväärselt täiustatud toote, teenuse või protsessi, sealhulgas tootmis- või
ehitusprotsessi (kuid mitte ainult), uue turustusviisi või uue organisatsioonilise meetodi
kasutuselevõtt äritavades, töökorralduses või välissuhetes, muu hulgas eesmärgiga aidata
lahendada ühiskondlikke probleeme või toetada aruka, jätkusuutliku ja kaasava
majanduskasvu strateegiat „Euroopa 2020”. Seega kvalifitseeruvad innovatiivseks lisaks
uutele lahendustele ka märkimisväärselt täiustatud tooted, teenused või protsessid.
Vaidlustuskomisjoni hinnangul on riigihanke nr 249723 alusdokumendist nähtav riigihanke
eesmärgina üksnes asja/teenuse hankimise protsess (hangitakse nutitee lahendust kui lõpp-
produkti), kuid mitte selle (innovaatilise) asja/teenuse arendusprotsessi.
Rahandusministeeriumi hinnangul on innovatiivse lahenduse väljatöötamine teisisõnu selle
loome- ehk arendusprotsess, mis toimub innovatsioonipartnerluses hankelepingu täitmise ajal.
Ermo Täksi poolt koostatud eksperthinnangus on märgitud: „Ehkki turul võib leida mõningaid
nutitee komponentide pakkujaid, siis ekspert ei suutnud tuvastada ühtegi müüdavat
terviklahendust, mis vastaks Põlva Vallavalitsuse nõuetele“.
Arvestades eeltoodud põhjendusi, ei alusta Rahandusministeerium RHS § 206 lg 1 p 3 alusel
riigihanke nr 249723 korraldamise üle järelevalvemenetlust, kuna Rahandusministeeriumi
hinnangul ei esine riigihankes nr 249723 järelevalveteates osundatud rikkumist, mille
tulemusena ei oleks võimalik riigihanke menetlust jätkata.
1
Euroopa Komisjoni teatis „Innovatsioonihangete suunised“: Komisjoni teatis — Innovatsioonihangete
suunised (europa.eu)
3
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kristel Mesilane
osakonnajuhataja
Lisa: Eksperthinnang, 3 lk
Lisaadressaat: Põlva Vallavalitsus
Madli Juhani 6113931
[email protected]
4