dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Pöördumine

Rahandusministeerium · 1. november 2022
Viit
1.4-1/8660-1
Registreeritud
1. november 2022
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Eesti Pangaliit MTÜ
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
1.4 TEABE AVALIKUSTAMINE JA SUHTEKORRALDUS
Sari
1.4-1 Teabenõuded, selgitustaotlused, märgukirjad
Toimik
1.4-1/2022
Vastutaja
Siiri Tõniste (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Finants- ja maksupoliitika valdkond, Finantsteenuste poliitika osakond)
Lahendamise tähtaeg
21. november 2022

Failid

  • 📎PL pöördumine AKI maksehäire juhendi osas 28.10.2022.asice495 KB

Sisu (failidest)

Andmekaitse Inspektsioon Tatari t 39, 10134 Tallinn Justiitsministeerium Suur-Ameerika t 1, 10122 Tallinn Rahandusministeerium Suur-Ameerika t 1, 10122 Tallinn Finantsinspektsioon Sakala t 4, 15030 Tallinn Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet Endla t 10A, 10122 Tallinn 28.10. 2022 nr 46 Pangaliidu pöördumine seoses Andmekaitse Inspektsiooni juhendiga „Maksehäirete avaldamine“ Andmekaitse Inspektsioon (edaspidi Inspektsioon) on 03. oktoobril 2022 kinnitanud juhendi „Maksehäirete avaldamine“ (edaspidi Juhend). Juhendi väljaandmisest on Inspektsioon avalikkust teavitanud 06. oktoobril 2022 pressiteatega, mis on avaldatud ka Inspektsiooni kodulehel. Juhendi punktis 1 on sätestatud: „Käesolev juhend selgitab maksehäireandmete avaldamisega seotud õigusi ja kohustusi, mis tulenevad isikuandmete kaitse üldmäärusest (IKÜM) ja isikuandmete kaitse seadusest (IKS).“ Kuigi Inspektsioon on öelnud, et tegemist on uuendatud maksehäirete avaldamise juhendiga, on Pangaliidu hinnangul loodud sisuliselt uus raamistik. Uue juhendiga muudetakse oluliselt pikaaegset praktikat nii maksehäirete maksehäireregistrile edastamise, registris avaldamise kui ka registrist pärimise osas. Pangaliit toob välja olulisemad probleemkohad, mis kaasnevad Pangaliidu liikmetele juhendi rakendamisega: - Rakendussätete puudumise tõttu on juba täna tekkinud olukord, kus maksehäireregistris avaldatud maksehäired ei vasta Juhendis ettenähtud põhimõtetele, mis võib kaasa tuua arvukalt võlgike pöördumisi ja vaidlusi, sh võlgnike kaebusi Inspektsioonile. Mõistlik rakendusaeg on vajalik kõigile võlausaldajatele ja registripidajatele, et tagada tegevuse vastavus juhendile; - uute suuniste kehtestamine toob kaasa olukorra, kus turuosalised võivad loobuda maksehäirete avaldamisest, mistõttu halveneb krediidiriski hindamise kvaliteet, mis omakorda võib kaasa tuua vastutustundliku laenamise põhimõtete kohase täitmise võimatust pankade ja teiste krediidiandjate jaoks. Inspektsioon on nii Juhendis kui pressiteates välja toonud, et Juhendi valmimisse oli kõrvuti teiste huvipooltega kaasatud ka Eesti Pangaliit ning et huvipooled aitasid seisukohti ühtsemaks kujundada ja selgesõnalisemalt esitada. Inspektsioon küll andis Pangaliidule võimaluse edastada Juhendi kavandi Maakri 30, Tallinn 10145 T +372 611 6567 [email protected] pangaliit.ee osas oma seisukohad ja muudatusettepanekud, kuid kahjuks ei ole Inspektsioon Pangaliidu ettepanekutega arvestanud ja arvestamata jätmist põhjendanud. Pangaliit esitab järgnevalt oma seisukohad. 1. Juhendi õiguslik mõju Isikuandmete kaitse seaduse (IKS) § 56 lg 2 sätestab Inspektsiooni pädevuse. Muuhulgas on Inspektsiooni ülesandeks suurendada üldsuse, vastutavate töötlejate ja volitatud töötlejate teadlikkust ning arusaamist isikuandmete töötlemisel esinevatest ohtudest, töötlemise kohta kehtivatest normidest ja kaitsemeetmetest ning isikuandmete töötlemisega seotud õigustest. Nimetatud ülesande täitmiseks on Inspektsioonil õigus anda välja soovituslikke juhiseid. Pangaliidu hinnangul ei ole Inspektsioon Juhendit uuendades jäänud seaduses sätestatud volitusnormide raamesse ega ole piirdunud kehtivate normide selgitamisega, vaid on sisustanud uued õigusnormid, näiteks: maksehäirete avaldamist reguleerib täna siseriiklikul tasandil IKS § 10. Nimetatud sätte kehtiv regulatsioon annab võimaluse avaldada maksehäireid võlgnevuse summast olenemata, samuti ei kohusta kehtiv seadus maksehäire avaldamisel eraldi näitama võlgnevuse põhinõuet ja kõrvalnõudeid. Inspektsioon on aga Juhendis avaldanud, et alla 100 eurose põhivõlaga võlgn evuste avaldamine maksehäiretena ei ole põhjendatud, samuti et võlgnevuse avaldamine põhinõuet ja kõrvalnõudeid eristamata võib olla puudutatud andmesubjekti õiguste ja huvide riivet raskendavaks asjaoluks. Eeltoodust nähtub, et erinevalt kehtivast õigusest võib Inspektsiooni hinnangul võlgnevusi edaspidi maksehäiretena avaldada üksnes põhinõuet ja kõrvalnõudeid eristades ning tingimusel, et põhivõla suuruseks on vähemalt 100 eurot. Pangaliit on seisukohal, et Inspektsioon ei ole Juhendi uuendamisel arvestanud kõigi osapoolte huvide ja vajadustega proportsionaalselt. Juhendi järgimine tähendaks praktikas seda, et maksehäireregistri kasutamine muutub ebaefektiivseks ja põhjendamatult kalliks, mistõttu maksehäireregistreid haldavad ettevõtted võivad sellisest äritegevusest sootuks loobuda. See aga ohustab omakorda vastutustundliku laenamise põhimõtte nõuetekohast järgimist krediidiandjate poolt. Juhend näeb ette, et maksehäireregister peab nii enne maksehäire avaldamist kui ka enne maksehäire päringupõhist edastamist sisuliselt maksehäire alusdokumente kontrollima ning suutma hiljem tõendada, et ta eelnimetatud kontrollimiskohustust täitis. Kohustuse mittetäitmine on põhjendatud üksnes juhul, kui eriregulatsioonid keelavad võlausaldajal võla alusdokumente edastada (nt krediidiasutuste seaduse (KAS) § 88 lõige 3 loeb võlatoimiku pangasaladuseks, mille edastamine kolmandatele isikutele on keelatud). Pangaliidu hinnangul võib eelkirjeldatud nõue põhjustada olukorra, kus maksehäireregistris avaldatakse üksnes piiratud hulga võlausaldajate poolt edastatud maksehäireid, kuna suur arv võlausaldajaid ei soovi registripidajale esitada võlgnevuse alusdokumente. See moonutab tegelikku olukorda võlaandmete osas ja õõnestab tehingukäibe usaldusväärsust. Vastutustundliku laenamise kohustuse täitmiseks peaksid krediidiandjad kasutama võimalust, et tõendid võlgnevuste puudumise ja varasema maksekäitumise kohta hangivad võlgnikud ise. Selline lahendus oleks äärmiselt mitteusaldusväärne, kuna võlgnikel oleks võimalus esitada ebaõigeid või mitte täielikke tõendeid, mistõttu võidakse krediiti anda selleks mitteõigustatud isikutele. Sellest tulenevalt võib makseraskustes isikute arv oluliselt suureneda. Juhend näeb võrreldes varasemaga ette mitmeid uusi ja täiendavaid kohustusi nii võlausaldajatele kui maksehäireregistri pidajatele. Et tagada tegevuse vastavus Juhendis sätestatule, peavad nii võlausaldajad kui registripidajad tegema mitmeid märkimisväärseid ressurssi nõudvaid infotehnoloogilisi arendusi, muudatusi oma protsessides, sise-eeskirjades, koolitama töötajaid jmt. Lisaks tuleb muuta täna kehtivaid lepinguid maksehäireregistri pidajate ja võlausaldajate vahel. Need on kõik aeganõudvad tegevused, mille lahendamiseks on vaja kokku leppida mõistlik aeg. Eelkirjeldatud protsessiga kaasneks krediidiandjate kulude kasv, mis kliendi suhtes väljenduks omakorda laenu kogukulu kasvus. Pangaliit on juba Juhendi kavandi osas antud tagasisides tähelepanu juhtinud Juhendis esinevatele sisulistele vigadele. Juhendi punktis 2.6. on märgitud: „Seetõttu on IKS-s sätestatud võlaandmete töötlemise tähtaeg, ehk keelatud on töödelda andmeid, kui kohustuse rikkumise lõppemisest on möödunud vähem kui 30 päeva või rohkem kui viis aastat.“ Selline seisukoht on vastuolus IKS §-s 10 sätestatuga. Nimelt keelab IKS § 10 lg 2 p 4 võlaandmete edastamise, kui lepingu rikkumisest on möödunud vähem kui 30 päeva. 2. Juhendi vastuvõtmisest teavitamine ja Juhendi jõustumine Vaatamata sellele, et Inspektsioon on Pangaliitu Juhendis nimetanud „Juhendi valmimisse kaasatud huvipooleks“ ning Inspektsioon on teadlik, kuivõrd olulises ulatuses Juhend Pangaliidu liikmeid puudutab, ei pidanud Inspektsioon vajalikuks teavitada Pangaliitu vahetult Juhendi kinnitamisest. Pangaliit sai Juhendi vastuvõtmisest teada Inspektsiooni pressiteate vahendusel samaaegselt avalikkusega. Selline käitumine ei ole kindlasti vastavuses Riigikantselei poolt avaldatud hea kaasamise tavaga1 kui kõigile riigiasutustele adresseeritud soovituste koguga. Pangaliit Juhendi olulise huvigrupina eeldas, et Inspektsioon teavitab Pangaliitu Juhendi kehtima hakkamisest ette, nii nagu seda teeb praktikas näiteks Finantsinspektsioon. Juhend ei sisalda rakendussätteid, sh märget Juhendi jõustumise aja kohta. Pangaliit järeldab, et Juhend kehtib kõigi osapoolte suhtes selle avaldamise hetkest alates. Segadust tekitab asjaolu, et Inspektsioon on pressiteates viidanud Juhendi üleminekuperioodile. Samas ei nähtu ei Juhendist endast ega pressiteatest, kui pikk nimetatud üleminekuperiood on ja kellele ning millises osas see kohaldub. AS Creditinfo Eesti on Pangaliidule avaldanud, et Inspektsioon on AS-le Creditinfo Eesti andnud tegevuse Juhendiga vastavusse viimiseks aega kuni 1. detsembrini 2022. Olukord, kus nn üleminekuperiood on vaikimisi antud üksnes maksehäireregistri pidajale ja sellest ei ole võlausaldajaid ega võlgnikke teavitatud, tekitab mitmeid probleeme. Sealhulgas ei ole arusaadav, kuidas peaks hetkel käituma võlausaldaja, kui tema poole pöördub võlgnik nõudega kehtiv maksehäire kustutada, kuna selle avaldamine ei vasta Juhendis toodud nõuetele – võlgnevuse summa on väiksem kui 100 eurot ning eristatud ei ole põhivõlga ja kõrvalnõudeid. Ehk rakendussätete puudumine võib suurendada ka Inspektsiooni halduskoormust kaebuste arvu kasvamise tõttu. Rakendussätete puudumine suurendab oluliselt nii maksehäireregistri pidajate kui võlausaldajate tegevuse vastavuse riski selles osas, mis puudutab maksehäireregistris juba avaldatud ja eeskätt lõppenud maksehäirete vastavusse viimist Juhendi nõuetega. Kõnealune tegevus nõuab nii registripidajatelt kui võlausaldajatelt märkimisväärset ressurssi, kuna avaldatud maksehäireid saab olemasolevate tehniliste lahenduste ja andmevahetuse juures muuta üksnes manuaalselt. Arvestades maksehäireregistrites avaldatud maksehäirete arvu ei ole avaldatud maksehäirete Juhendi nõuetega vastavusse viimine kindlasti võimalik maksehäireregistritele antud üleminekuperioodi jooksul. 1 Kaasamise hea tava: https://www.riigikantselei.ee/kaasamise-hea-tava Arvestades, et Juhend näeb võrreldes varasema juhendiga ja kehtiva IKS-ga ette mitmeid uusi ja täiendavaid kohustusi nii võlausaldajatele kui maksehäireregistri pidajatele, on Juhendi kohene kehtivus vastuolus kaasamise hea tavaga kui ka analoogia korras hea õigusloome ja normitehnika eeskirjaga (kuigi tegemist ei ole õigusaktiga). Nagu käesoleva kirja punktis 1 märgitud, tähendab tegevuse vastavusse viimine nii võlausaldajate kui registripidajate jaoks mitmeid olulisi arendustegevusi, sh IT arendusi. Pangad on oma arendusplaanid, sh IT arenduste plaanid teinud nii jooksva kui ka järgmise aasta osas. Mõistetavalt on pangad valmis oma plaane tegevuse vastavuse eesmärkidel ümber vaatama ja muutma, kuid see on aega nõudev protsess, mistõttu maksehäiretega seotud arendustegevustega alustamine ei ole lõppeva aasta sees reaalne. Inspektsioon peaks olema Pangaliidu ja teiste huvigruppide varasema tagasiside põhjal teadlik, kuivõrd ressurssinõudvaid (arendus)tegevusi Juhendis kajastatud Inspektsiooni uued seisukohad puudutatud osapooltele kaasa toovad. Seetõttu on hädavajalik kehtestada mõistliku pikkusega üleminekuperiood. Pangaliit soovib juhtida tähelepanu, et Juhendi kohene kehtima hakkamine on loonud olukorra, kus täna on nii maksehäireregistrite kui ka kõigi võlausaldajate tegevus vastuolus Juhendis sätestatuga. Ainus võimalus tegevuse mittevastavuse riskide maandamiseks oleks hetkel maksehäireregistrite tegevuse ajutine peatamine, mis tooks kaasa märkimisväärseid riske kogu finantssektorile, aga ka finantsstabiilsusele laiemas mõttes. 3. Pangaliidu kaasamine 8. aprillil 2022 toimus Inspektsiooni, Pangaliidu ja AS-i Creditinfo Eesti kohtumine maksehäirete avaldamise teemal. 3.juunil 2022 edastas Inspektsioon Juhendi kavandi Pangaliidule ülevaatamiseks ja kommenteerimiseks. Pangaliit saatis Inspektsioonile oma põhjaliku tagasiside (lisatud käesolevale kirjale) 27. juunil 2022. Pangaliit oli seisukohal, et Juhendi vastuvõtmine selle kavandis toodud sisuga vajab muutmist, ei arvesta kõigi osapoolte huve ning muudab maksehäireregistri kasutamise ebaefektiivseks. Pangaliit rõhutas juba tookord, et Juhendi kehtestamine kavandis toodud kujul võib kaasa tuua mitmeid negatiivseid tagajärgi, sh mõjutada oluliselt vastutustundliku laenamise kohustuse nõuetekohast täitmist. Pangaliit tegi Inspektsioonile ettepaneku kohtumiseks ning ühiseks aruteluks, et tagada Juhendi koostamisel kõigi osapoolte huvide ja vajadustega arvestamine mõistlikus ja proportsionaalses ulatuses. Inspektsioon ei ole andnud tagasisidet Pangaliidu ettepanekute osas, ei ole vastanud Juhendiga seotud Pangaliidu küsimustele, küsinud Pangaliidult täiendavaid selgitusi ega reageerinud ka Pangaliidu ettepanekule täiendava kohtumise ja sisulise arutelu osas. Pangaliidu hinnangul on kahetsusväärne, et Inspektsioon ei ole Juhendi koostamisel lähtunud ülal viidatud Riigikantselei poolt avaldatud kaasamise heast tavast - kaasamisega hea tava mõttes ei saa olla tegemist, kui Juhendi vastuvõtmine tuleb kaasatud huvipoolele üllatusena. Inspektsioon ei ole Juhendis arvestanud Pangaliidu seisukohtade ja ettepanekutega, samuti ei anna Juhend sisulisi vastuseid Pangaliidu poolt Inspektsioonile adresseeritud küsimustele. Pangaliidule on arusaadav ja mõistetav, et Inspektsiooni eesmärgiks Juhendi kehtestamisel on olnud eeskätt tagada võimalikult väike riive maksehäirest puudutatud eraisikute õigustele, vabadustele ja huvidele. Samas on Pangaliit Inspektsioonile selgitanud, kuivõrd suurt riski tähendab maksehäirete töötlemisel sisuliselt uue raamistiku loomine krediidiandjate kohustusele järgida vastutustundliku laenamise põhimõtet. Pangaliidul oli siiski ootus, et Inspektsioon oleks Pangaliidu kui Juhendi ühe suurima ja olulisema huvirühmaga täiendavalt sisuliselt arutanud, kuidas oleks võimalik samaaegselt eraisikute võimalikult väikese riivega vähendada võlausaldajatele ja maksehäirete pärijatele kaasnevaid riske ja kahjulikke tagajärgi. Nagu eespool öeldud, on Juhendi vastuvõtmine kaasamise hea tava ning hea õigusloome ja normitehnika eeskirjas sisalduvaid põhimõtteid eirates loonud olukorra, kus võlausaldajate ja maksehäireregistri pidajate tegevus ei vasta täna Inspektsiooni uutele seisukohtadele. 4. Ettepanekud Kokkuvõttes on Juhendi vastuvõtmisega Pangaliidu hinnangul muudetud maksehäireandmete sisu, vorm ja töötlemine ebamõistlikuks ja tekitatud olukord, kus võib oluliselt kannatada maksehäirete kättesaadavus. Samas ei soovi pangad oma tegevuses olla vastuolus pädevate asutuste poolt kehtestatud suunistega. Eeltoodust tulenevalt teeb Pangaliit järgmised ettepanekud: 1. Kutsuda kiireloomuliselt novembrikuu esimesel poolel kokku ümarlaud, kus osalevad nii Inspektsiooni, Pangaliidu, Justiitsministeeriumi, Rahandusministeeriumi, Finantsinspektsiooni, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalveameti kui ka teiste huvigruppide esindajad. Ümarlaua eesmärgiks on anda pooltele võimalus selgitada oma seisukohti ning arutada neid sisuliselt, selleks et leida lahendused, mis arvestaksid kõikide osapoolte huvide ja vajadustega. 2. Täiendada Juhendit mõistlike rakendussätetega, arvestades huvigruppide võimekust ja võimalusi Juhendis sätestatud kohustuste täitmiseks vajalike arendustegevuste teostamisel. 3. Kaaluda IKS § 10 muutmist nii maksehäireandmete edastamise, avaldamise kui ka päringute osas. Pangaliit soovib siinkohal märkida, et 8. aprillil k.a aset leidnud kohtumisel märkis ka Inspektsioon, et on pöördunud Justiitsministeeriumi poole ettepanekuga IKS § 10 muutmiseks. 4. Kaaluda maksehäirete avaldamise reguleerimist hetkel väljatöötamiskavatsusena avaldatud krediiditeabe jagamise seaduses. Lugupidamisega, /allkirjastatud digitaalselt/ Katrin Talihärm Tegevdirektor Lisa: Pangaliidu seisukohad seoses maksehäirete avaldamise juhendi kavandiga, edastatud Inspektsioonile 27.06.2022. Maksehäirete avaldamine Andmekaitse inspektsiooni juhendi kavand Andmekaitse inspektsioon (AKI) esitas Pangaliidule (PL) arvamuse avaldamiseks maksehäirete avaldamise juhendi projekti. PL töötas AKI poolt esitatud dokumendi läbi ning nõustub, et kõnealuse juhendi olemasolu on vajalik, samuti on selles käsitletud kõik olulised teemad. Teisalt leiab PL, et juhend vajaks siiski mõningat muutmist ja täiendamist. Esiteks võiks juhendi selgemalt struktureerida, kuivõrd dokumendis on keeruline eristada, millised juhised kohalduvad andmete avaldajale ning millised andmete saatjale. Sellest tulenevalt teeb PL ettepaneku koostada eraldiseisev mõistete punkt, mis paigutatakse juhendis pärast sisukorda. Kõnealune mõistete punkt aitaks kaasa, et kõik lõppkasutajad tõlgendavad juhendis selgitatut ühtviisi ning vältida olukorda, kus juhendit rakendatakse erinevalt. PL teine ettepanek on üle vaadata juhendi sõnakasutus. Leiame, et juhend peaks kirjeldama lubatud tegevuste piire ehk seda, mis on lubatud, mitte seda, mis on keelatud. Samuti palub PL vältida väljendeid, mille sisulist tähendust pole selgitatud („väike võlg“, “lühike viivitus“, „ponnistama“ jmt). Muidu võib tekkida olukord, kus juhendi kasutajad tõlgendavad mõisteid erinevalt. See omakorda loob aluse vale praktika kujunemisele maksehäiretele avaldamisel. Eelnimetatud väljendite kasutamisel palub PL nende sisu juhendis selgitada. Lisaks leiame, et juhendit ning selle kasutajaid ei tohiks koormata üleliigse teabega: põhimõtete selgitamisel võiks viidata üksnes seadusele, mitte kohtulahenditele, ning võlgnike ei peaks suunama erinevatele lehtedele, mis võivad ajas muutuda. Järgnevalt PL muudatusettepanekud ning täiendavad küsimused teemade kaupa. 1. Juhendi eesmärk ja reguleerimisala Tehingukäibe usaldusväärsuse huvides lubab isikuandmete kaitse seadus maksehäire- ehk võlaandmete avaldamist teistele isikutele ilma inimese enda nõusolekuta. Teiste isikute kaitset halbade tehingute tegemise eest loetakse kaalukamaks kui võlgniku eraelu kaitset. Siiski püüab seadus ära hoida ka võlgnike üleliigset kahjustamist. Käesolev juhend selgitab maksehäireandmete avaldamisega seotud õigusi ja kohustusi, mis tulenevad isikuandmete kaitse üldmäärusest (IKÜM) ja isikuandmete kaitse seadusest (IKS). Maksehäireandmeteks loetakse teavet selle kohta, kellel on kelle suhtes maksetähtaja ületanud võlg, kui suur see on, millal see tekkis ning mis liiki tehinguga on tegemist. Maksehäireandmeteks loetakse ka eraisikust võlglase nime ja sünniaega, kui need andmed on maksehäire avaldaja poolt välja toodud. PL: Maksehäire andmed – juhendis on nimetatud, et maksehäire andmeteks loetakse ka isiku nime ja sünniaega. Lisaks sellele on maksehäire andmeteks isikukood. Ettepanek on selguse huvides see juhendis välja tuua. Võlasuhte rikkumisega seotud isikuandmete osas tuleb täpsustada, et kuigi IKS § 10 pealkiri räägib võlasuhtest ning võlasuhte mõiste tuleneb võlaõigusseaduse § 2 lõikest 1, siis IKS-i seletuskirjast lähtuvalt tuleb IKS § 10 mõttes vaadata võlasuhte mõistet kitsamalt, ehk võlasuhte all peetakse silmas üksnes lepingulisi rikkumisi. Nimetatud sätte reguleerimise vajadus tuleb soovist tagada võimalus isikute finantsilise usaldusvääruse ehk krediidivõimelisuse hindamiseks – olemas on praktiline vajadus selleks, et oleks võimalik hinnata lepingupoole usaldusväärsust lepinguliste suhete täitmisel. PL: Mõiste “lepingulised rikkumised” – juhendi kohaselt tuleb IKS § 10 mõttes pidada võlasuhteks üksnes lepingulisi rikkumisi. Keeleliselt korrektne oleks öelda, et võlasuhte rikkumiseks tuleb pidada üksnes lepingulisi rikkumisi. Lisaks on ettepanek juhendis täpsustavalt välja tuua, et lepingulise suhte alusel tekkinud viivised kuuluvad IKS § 10 mõjualasse. Juhend on suunatud nii maksehäireandmete avaldajatele (andmetöötlejatele); inimestele, kelle andmeid avaldatakse (võlgnikele ehk andmesubjektidele); kui ka maksehäireandmete küsijatele-saajatele. Juhend ei puuduta juriidiliste isikute maksehäireandmete avaldamist. Juriidilistel isikutel ei ole eraelu ja seetõttu nende andmeid IKÜM ega IKS ei kaitse. PL: Seoses juhendi skoobiga tekkis küsimus, kas ka eraisikust võlausaldajal on võimalik võlasuhte rikkumise andmeid avaldada? 2. Millal võib maksehäireandmeid avaldada? PL: Teeme ettepaneku muuta punkti pealkirja järgnevalt „Maksehäirete avaldamise põhimõtted“ Võlausaldaja võib võlaandmete avaldamist korraldada kolmel viisil: 1) avaldades ise oma võlgnike maksehäireandmeid (olles vastutav töötleja), 2) kasutades edastamiseks volitatud töötlejat, kes tegutseb vastutava töötleja ülesandel, tema juhiste alusel ja tema vastutusel, pakkudes vastutavale töötlejale eeskätt tehnilist teenust, 3) edastades andmed teisele ettevõtjale, kelle tegevusalaks on maksehäireteabe müük oma nimel ja vastutusel ning kes on ise vastutav töötleja.1 Olukordades, kus võlausaldaja ei avalda võlaandmeid ise (variandid 2 ja 3), tuleb andmete edastamisel eristada kaht eri etappi: (I) võlausaldaja poolt andmete edastamist maksehäireregistrile ning (II) maksehäireregistri poolt andmete avaldamist päringu tegijale. Esimene etapp toimub IKÜM artikkel 6 lõike 1 p f ehk õigustatud huvi alusel ning sellele järgnev andmete avaldamine päringute teostajatele toimub IKS § 10 alusel. PL: Punkti 2 viimane lause „Esimene etapp toimub IKÜM artikkel 6 lõike 1 p f ehk õigustatud huvi alusel ning sellele järgnev andmete avaldamine päringute teostajatele toimub IKS § 10 alusel.“ Lause esimene pool räägib isikuandmete töötlemisest õigustatud huvi alusel ja teine lausepool isikuandmete töötlemisest IKS alusel – viimasest jääb mulje, nagu sätestaks IKS § 10 iseseisva õigusliku aluse isikuandmete töötlemiseks. Kõik isikuandmete töötlemise õiguslikud alused on sätestatud IKÜM artikkel 6 lõikes 1 ning kohaliku õigusega ei saa isikuandmete töötlemiseks täiendavaid õiguslikke aluseid ette näha. IKS § 10 on sätestatud tingimused, millistele isikuandmete töötlemine peab vastama. 2.1. Andmete edastamine maksehäireregistrile õigustatud huvi alusel IKÜM artikkel 6 lõike 1 p-s f on ette nähtud kolm tingimust, mis kõik peavad täidetud olema, et võlaandmete edastamine maksehäireregistrile oleks lubatud: 1) vastutaval töötlejal või andmeid saaval kolmandal isikul on õigustatud huvi; 2) isikuandmete töötlemine on vajalik õigustatud huvi teostamiseks; 3) vastutava töötleja või andmeid saava kolmanda isiku huve ei kaalu üles kaitstava andmesubjekti ehk võlgniku põhiõigused ja -vabadused. Selle hindamine toimub kolmeastmelise skeemi järgi: I aste – isikuandmete töötleja või kolmandate isikute huvid ja nende kaalukus; II aste – andmesubjekti õigused ja huvid ning kaalukus; III aste – vastanduvate huvide kaalumine – nende esialgne hinnang ning vajadusel täiendavad kaitsemeetmed, lõplik hinnang. 1 Vastutav töötleja määrab andmete töötlemise (sh avalikustamise) eesmärgid ja vahendid. Volitatud töötleja töötleb andmeid vastutava töötleja nimel. Vt isikuandmete kaitse üldmääruse artikkel 4. Veendumine, kas õigustatud huvi alusel on lubatav võlaandmeid edastada, on vastutava töötleja ülesanne. Vastutav töötleja peaks läbipaistval moel viima läbi isikuandmete töötleja ja andmesubjekti vastanduvate huvide kaalumise ning olema võimeline oma otsust põhjendama. Andmetöötlusest tuleneva võimaliku ulatusliku ja intensiivse riive korral võib olla vajalik koostada kirjalik andmekaitsealane mõjuhinnang (IKÜM art 35). Õigustatud huvi hindamisest saab täpsemalt lugeda Andmekaitse Inspektsiooni õigustatud huvi juhendist. 2.2. Andmete avaldamine IKS § 10 alusel Õigus oma võlgniku maksehäireandmeid avaldada ei tähenda nende avalikustamist piiramatule arvule tuvastamata isikutele (internetis, ajalehes, kortermaja teadetetahvlil, ettevõtte kodulehel jne). Nii sätestab IKS § 10 lõige 1, et võlasuhte rikkumisega seotud isikuandmete avaldamine kolmandale isikule ja edastatud andmete töötlemine kolmanda isiku poolt on lubatud andmesubjekti krediidivõimelisuse hindamise või muul samasugusel eesmärgil ning üksnes juhul, kui täidetud on kõik kolm tingimust: 1) andmetöötleja on kontrollinud, et andmete edastamiseks on õiguslik alus; 2) andmetöötleja on kontrollinud andmete õigsust; 3) andmeedastus on registreeritud (säilitades teavet, kellele ja mida edastati). Sõltumata eelnevast, ei ole lubatud andmeid töödelda, kui: 1) tegemist on eriliiki isikuandmetega; 2) tegemist on andmetega süüteo toimepanemise või selle ohvriks langemise kohta enne avalikku kohtuistungit või õigusrikkumise asjas otsuse langetamist või asja menetluse lõpetamist; 3) see kahjustaks ülemäära andmesubjekti õigusi või vabadusi; 4) lepingu rikkumisest on möödunud vähem kui 30 päeva; 5) kohustuse rikkumise lõppemisest on möödunud rohkem kui viis aastat. Maksehäireregister võib päringute teostajatele andmete avaldamisel tugineda ka IKÜM artikkel 6 lõike 1 punktile f ehk õigustatud huvile, kuid sisuliselt nõuab see vähemalt samaväärsete meetmete võtmist kui IKS §-l 10 põhinev võlaandmete töötlemine. Lisaks tuleb arvestada, et õigustatud huvile tuginedes võib andmetöötlus suurema tõenäosusega osutada andmesubjekti liigselt kahjustavaks ja seega lubamatuks. Erinevalt IKS §-st 10 ei näe IKÜM art 6 lg 1 p f ette sõnaselgeid piiranguid andmete avaldamisele (st andmeid ei tohi edastada varem kui 30 päeva möödumisel kohustuse rikkumisest või rohkem kui viie aasta jooksul pärast rikkumise lõppemist). Nendest tingimustest kõrvalekaldumine suurendab tõenäosust, et vastandlike huvide kaalumisel ei osutuks andmetöötleja või andmete saaja huvid kaalukamaks võlgniku eraelu puutumatusele osaks saava riive tõsidusest, näiteks kui võlaandmeid hakatakse avaldama juba loetud päevad pärast võlgnevuse tekkimist. 2.3. Andmete avaldamine isiku krediidivõimelisuse hindamise eesmärgil PL: Punkti pealkiri räägib andmete avaldamisest krediidivõime hindamise eesmärgil, samas punkti sisus räägitakse andmete töötlemisest ka muul sarnasel eesmärgil, nt maksekäitumise hindamine või tööle värbamisel tausta uurimine. Pealkiri ei vasta punkti sisule. Teeme ettepaneku muuta alapunkti pealkirja. Maksehäirete puhul tuleb silmas pidada, et võlgnevuse esinemisel tuleb võlausaldajal võla tasumise saavutamiseks kasutada eeskätt võlaõigusseaduses loetletud õiguskaitsevahendeid, millest üheks on kohustuse täitmise nõudmine. Isikute maksehäireandmete avaldamine üksnes survemeetmena võla tasumise saavutamiseks ei ole lubatav. Survestamisega maksehäireandmete avaldamise kaudu võib olla tegemist näiteks olukorras, kus andmesubjektile rõhutatakse, et pärast võlgnevuse täielikku tasumist kustutatakse kõik maksehäireandmed koheselt registrist. Sellisel juhul on kaheldav, kas andmeid avaldati üldse krediidivõimelisuse hindamiseks, kuna kolmandatel isikutel pole äsja lõppenud võlgnevusest olenemata võimalik isiku negatiivse maksekäitumise kohta infot saada. Inspektsioon rõhutab, et andmetöötleja peab olema ka pärast andmete avaldamise lõpetamist valmis põhjendama, kuidas andmete avaldamine täitis isiku krediidivõimelisuse hindamise või muud sarnast eesmärki. Krediidivõimelisuse all tuleb mõista võimet oma rahalisi kohustusi täita. Muu sarnane eesmärk võib olla lepingulistes suhetes maksekäitumise hindamine. Tööandjad ei või kõigi tööle kandideerijate maksehäireid kontrollida; kõne alla võivad tulla töötajad ametikohtadel, kus on rahaline vastutus. Igasugused uudishimust ja isiklikust huvist kantud päringud ei ole lubatud. PL: IKS § 10 sätestab, et maksehäireid võib avaldada krediidivõimelisuse hindamise eesmärgil, aga ka muul samasugusel eesmärgil. Viimati nimetatud eesmärgi alla kvalifitseerub näiteks maksehäirete pärimine taustakontrolli tegemise eesmärgil, maksehäireid töödeldakse ka rahapesu ja terrorismi rahastamise seaduse kontekstis pettuste tuvastamiseks jmt. Võlaandmeid töödeldakse ka erinevates seadusega (krediidiandjate ja -vahendajate seadus, kindlustustegevuse seadus, makseasutuste ja e- raha asutuste seadus jmt) ettenähtud sobivusmenetlustes juhtide ja töötajate sobivuse hindamise eesmärgil. Isikuandmete kaitse seaduse eelnõu teiseks lugemiseks koostatud seletuskirjas on märgitud: „Praktikas kasutatakse võlasuhte rikkumisega seotud infot lisaks krediidivõimelisuse hindamisele ka muudel juhtudel, näiteks isiku usaldusväärsuse hindamiseks tööle kandideerimisel või enne temaga lepingulistesse suhetesse astumist, samuti laenusaajate maksehäirete või üürnike maksevõime kontrollimiseks. Krediidivõimelisuse hindamine on oluline ja kaitseb avalikku huvi, kuid ka muud eelnevalt toodud näited lähtuvad avalikust huvist ning on seetõttu sama kaaluka eesmärgiga.“ Kõnealune punkt võikski laiemalt rääkida võlaandmete töötlemise erinevatest eesmärkidest. Hetkel jätab sõnastus mulje, nagu võlaandmeid saaks põhiosas kasutada üksnes krediidivõime hindamiseks. Teksti teises lõigus toodud survestamise näide ei ole asjakohane. Selline selgitus võib luua andmesubjektides eelduse, et nii on võimalik sõlmida kokkuleppeid. Mis puutub hinnangusse, et maksehäireandmete töötlemine on põhjendatud töötajate taustakontrolli tegemisel üksnes nende ametikohtade osas, mis on seotud rahalise vastutusega, siis sooviksime teada, millele inspektsioon sellise hinnangu andmisel tugineb. Finantsasutused, sh pangad müüvad usaldust. Seega on teatud juhtudel ka nendel ametikohtadel, millistega ei seondu otsene rahaline või materiaalne vastutus, põhjendatud taustakontrolli tegemine ja sel eesmärgil ka maksehäireandmete töötlemine. Nagu eespool välja toodud, siis teatud juhtudel on selline taustakontroll ette nähtud ka seadusega, nt krediidiasutuste seaduse, kindlustustegevuse seaduse jmt. seadustega ettenähtud sobivusmenetluse raames. Tööandja vastutava töötlejana saab igakordselt ise hinnata, kas maksehäireandmete pärimine taustakontrollis on põhjendatud või ei. Selliste andmete pärimine võib teatud juhtudel toimuda ka töötaja nõusoleku alusel. 2.4. Andmete edastamise õigusliku aluse kontrollimine Andmetöötlejal on kohustus enne võlaandmete edastamist kontrollida, kas konkreetsel andmete pärijal esineb selleks õiguslik alus. Arvestades, et IKS § 10 lubab andmeid töödelda isiku krediidivõimelisuse hindamise (või muul sarnasel) eesmärgil, tuleks andmetöötlejal eeskätt tuvastada, et andmete pärijal on reaalne kavatsus isikuga lepingulistesse suhetesse astuda. Õigusliku aluse kontrollimiseks ei piisa viitamisest lepingu sõlmimise hüpoteetilisele võimalusele tulevikus. Õigusliku aluse sisulise kontrollimisega ei ole tegemist ka siis, kui andmete pärijal palutakse õigusliku aluse kinnitamiseks teha linnuke vastavasse kastikesse ning seejärel andmed väljastataksegi. Andmete edastamise õiguslikus aluses veendumiseks saab andmetöötleja tugineda vabalt valitud tõenditele, mis juhtumi asjaolusid arvestades kättesaadavad on. Oluline on, et andmetöötleja suudaks tõendada, et kontrollis andmete edastamise õiguslikku alust sisuliselt juba enne seda, kui ta andmed väljastas (või otsustas need väljastamata jätta). Maksehäireregister otsustab ise, kas ta säilitab tõendeid või sõlmib võlausaldaja ja andmete pärijaga muid kokkuleppeid, näiteks et tõendid tuleb esitada maksehäireregistri nõudmisel ühe päeva jooksul. Siiski peab maksehäireregister nii enne avaldamist kui ka enne andmete edastamist tõendeid kontrollima ja tegema märkmeid tõendite kohta, näiteks laenutaotluse number ja kuupäev, et tagantjärele oleks võimalik kontrollida, kas maksehäireregister reaalselt tõendeid kontrollis. Tõendamist õigusliku aluse ja andmete õigsuse osas nõuab IKÜM art 5 ja see on maksehäireregistri kui vastutava töötleja kohustus. Lisaks on oluline, et IKS § 10 nõuete täidetust kontrollib maksehäireregister enne iga üksikut päringut. See tähendab, et piisavaks kontrollmeetmeks ei saa lugeda seda, kui maksehäireregister palub andmete pärijal juba enne päringute tegemist (nt kasutajakonto loomisel) päringute tegemise eesmärki selgitada. Sellisel juhul ei ole tegemist üksikjuhtumi kontrolliga. Kui maksehäireregister ei suuda iga maksehäire andmete õigsust ja iga üksikut andmete päringut kontrollida ja tõendada, vastutab maksehäireregister IKÜM-i ja IKS-i järgi väärteo korras. Trahvi suuruse määramisel omavad tähtsust asjaolud, kas maksehäireregister on võtnud meetmeid rikkumiste ära hoidmiseks. PL: Krediidiandjad teevad päringuid maksehäireregistrisse massiliselt, enamik automaatselt. On keeruline ette kujutada, kuidas oleks maksehäireregistril praktikas võimalik igakordselt tuvastada, et päringut tegeval krediidiandjal on reaalne kavatsus isikuga lepingulistesse suhetesse astuda. Krediidiandjate tegevus on reguleeritud seadusega ja päringuid maksehäireregistrisse tehaksegi üksnes eesmärgipäraselt, st krediidivõimelisuse hindamise või muul samasugusel eesmärgil. Lisaks on keeruline ette kujutada, mis laadi tõendeid saab krediidiandja üldse maksehäireregistrile selle tõenduseks esitada, sest kogu kliendi kohta teadaolev info (välja arvatud info kohustuste täitmise korrektsuse kohta) on pangasaladus. Krediidiandjate puhul võiks lugeda päringute tegemise põhjendatuks, kui krediidiandja ja maksehäireregistri pidaja vahel sõlmitavas koostöölepingus on päringute tegemise protsess kirjeldatud. Päringute tegemine logitakse, mistõttu saab vajadusel logide alusel tagantjärele hinnata päringu eesmärgipärasust. Lisaks, et sisuliselt hinnata õigusliku aluse olemasolu, on vaja teada teise ettevõtte ehk andmete pärija protsesse jmt. Arvestades, et päringut tegeval ettevõttel (andmete saajal), kes on iseseisev vastutav töötleja, on õigus maksehäireregistrisse päringuid teha üksnes õigusliku aluse olemasolul, võib maksehäireregistri pidaja poolt õigusliku aluse kohta tõendite kogumine teatud juhtudel rikkuda andmete töötlemise minimaalsuse põhimõtet (nt kui andmete pärimise õiguslikuks aluseks on lepingu täitmise eesmärk, siis inspektsiooni seisukoha järgi on andmete edastajal, kellel on andmete saaja osas õigusliku aluse kontrollimise kohustus, vaja veenduda ka selles asjaolus, et leping tõesti on sõlmitud. See eeldab aga näiteks digiallkirjastatud lepingudokumentide küsimist ja salvestamist). Eraldi küsimus on selles, kuidas saab andmetöötleja sisuliselt hinnata, kas teise andmetöötleja poolt määratud õiguslik alus andmete töötlemiseks on õige või mitte. Sellist hinnangut saab anda ikkagi üksnes järelevalveasutus ehk Andmekaitse Inspektsioon. Inspektsioon saab anda hinnangu, et andmete töötlemine ei toimu õigel alusel. 2.5. Andmete õigsuse kontrollimine Võlaandmete avaldaja peab IKS §-st 10 tulenevalt veenduma ka selles, et avaldatavad andmed oleksid õiged. Erinevalt eelmises alapeatükis käsitletud päringu tegemise õigustatuse kontrollimisest on siin tegemist võlaandmete enda kontrollimisega. Kui riigi registritest võetavate kehtivate andmete osas saab reeglina eeldada, et need andmed on õiged (nt maksuvõlg Maksu- ja Tolliameti ees), siis eraõiguslikelt isikutelt saadud võlaandmete puhul tuleb nende andmete õigsust enne kolmandatele isikutele edastamist kindlasti kontrollida. Riigikohus on selles osas täpsustanud, et maksehäireregistri pidaja peab kontrollima võlausaldaja edastatud maksehäireteadet piisava põhjalikkusega, kui tal oli selline kohustus (mis tuleneb IKS §-st 10) ja ka võimalus. Sealjuures ei piisa üksnes algselt edastajalt võla olemasolu üleküsimisest, vaid vastutaval töötlejal peavad olema täpsemad andmed, mis võlgnevuse olemasolu kinnitaksid. 2 2 Vt täpsemalt seisukohti Riigikohtu Tsiviilkolleegiumi 13.03.2019 otsusest nr 2-17-1026 (punkt 24). Võlgnevuse olemasolu kindlakstegemisel tuleb lähtuda võlaõigusseaduse (VÕS) §-s 82 toodud alustest. Oluline on silmas pidada, et ainuüksi arve väljastamine üldreeglina ei tõenda võlasuhte ega võlgnevuse olemasolu ning ka vastupidi – arve mittesaamine ei ole õigustuseks jätta kasutatud teenuse eest tasumata.3 Kui väidetav võlgnevus on tekkinud teenuse osutamisest, tuleks registripidajal välja nõuda näiteks teenuse osutamist tõendav liitumisleping; kui võlgnevus on tekkinud müügilepingust, siis võimalusel asja üleandmisakt, garantiipaberid vms. Määrav tähtsus võib olla ka poolte lepingueelsete läbirääkimiste käigus peetud kirjavahetusel, millest selgub, millal ja milliseid kohustusi võlgnik täitma kohustus ning kas ta on neid rikkunud. Praktikas on levinud juhud, kus väidetav võlgnevus on tekkinud tarbijaga sidevahendi abil sõlmitud lepingu rikkumisest. Sellisel juhul eeldab inspektsioon maksehäireregistrilt VÕS §-st 542 lähtumist ehk maksehäiret võib avaldada siis, kui võlausaldaja on tõendanud püsival andmekandjal kinnitatud tarbija tahet olla seotud telefoni teel võetud kohustustega. Kui aga sellised rikkumist tõendavad dokumendid puuduvad, ei ole andmetöötlejal võimalik tõendada andmete õigsust ja siis tuleks kas loobuda andmete edastamisest või rakendada täiendavaid kaitsemeetmeid (vt ptk 3). Praktikas on maksehäirete avaldajad välja toonud, et võlaandmete õigsust ei ole saadud kontrollida, kuna eriregulatsioonid keelavad võlausaldajal võla alusdokumente edastada (nt krediidiasutuste seaduse (KAS) § 88 lõige 3 loeb võlatoimiku pangasaladuseks, mille edastamine kolmandatele isikutele on keelatud). Sellises olukorras tuleks aga lähtuda ülal viidatud Riigikohtu juhistest, millest tuleneb, et olukorras, kus andmetöötlejal on kohustus võlaandmete õigsust kontrollida (IKS § 10), saab selle täitmata jätta üksnes siis, kui kohustuse täitmine pole võimalik ehk tekib kohustuste kollisioon. Kui ühtegi juriidilist takistust võlaandmete õiguse kontrollimiseks ei esine, tuleb kohustust täita ehk võlaandmete õigsust sisuliselt kontrollida. Maksehäireregister võib pangasaladuse saada vaid siis, kui lepingus on punkt maksehäireregistrile kui kolmandale isikule edastamise kohta (KAS § 88 lg 3 p 2). Kui võlasuhe on kaetud pangasaladusega, siis ei võiks maksehäireregistrile üldse infot selle võlasuhtega seonduvalt edastada. Kui maksehäireregistril siiski pole õigust pangasaladusele juurde pääseda, st võlgnikuga sõlmitud lepingut saada, siis peab ta vähemalt kontrollima ja fikseerima, mis kuupäeval leping sõlmiti, lepingu nr jms. Silmas tuleb pidada, et kui vaidlus jõuab Andmekaitse Inspektsiooni, siis võib inspektsioon IKÜM-i ülimuslikkusest 4 artikli 58 lg 1 p e alusel ka pangasaladusele juurde pääseda. 2.6. Andmete avaldamise aeg Kuna kohustuse rikkumine ei ole isikut püsivalt negatiivselt iseloomustav fakt, siis ei tohi selle kohaseid isikuandmeid töödelda (sh koguda, säilitada ja edastada) tähtajatult. Lühike viivitus võlakohustuste täitmisel võib tuleneda mõjuvatest põhjustest ning olukorras, kus rikkumine koheselt heastatakse, oleks isiku järgmise viie aasta jooksul ebausaldusväärse lepingupartnerina kajastamine ilmselt ebamõistlikult kahjustav. PL: Kuivõrd lühikest viivitust ei avaldata (maksehäiret avaldame alates 45. võlapäevast) ei ole lause asjakohane, teeme ettepaneku eemaldada. Seetõttu on IKS-s sätestatud võlaandmete töötlemise tähtaeg, ehk keelatud on töödelda andmeid, kui kohustuse rikkumise lõppemisest on möödunud vähem kui 30 päeva või rohkem kui viis aastat. PL: Kuna seaduse mõte on juhendis eksitavalt sõnastatud, siis teeme ettepaneku muuta sõnastust järgnevalt: 3 Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 14.03.2008 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-5-08, p 14. 4 Euroopa Kohus on ühendatud kohtuasjades C-10/97 kuni C-22/97, Ministero delle Finanze vs. IN.CO.GE.'90, [1998] ECR I-6307 sätestanud, et Euroopa Liidu õiguse ülimuslikkus on kohaldamise ülimuslikkus, mis tähendab, et Euroopa Liidu õigusega vastuolus olev siseriiklik õigus tuleb jätta kohaldamata. Euroopa Kohtu seisukohale on viidanud ka Riigikohus oma üldkogu lahendi 3-4-1-1-05 punktis 49. „Seetõttu on IKS-is sätestatud võlasuhte rikkumisega seotud isikuandmete (edaspidi: võlaandmed) kolmandatele isikutele avaldamise aeg – keelatud on töödelda andmeid, kui lepingu rikkumisest on möödunud vähem kui 30 päeva ning kohustuse rikkumise lõppemisest (võla tasumine) on möödunud rohkem kui viis aastat.“ Kuna aegumist reguleerib tsiviilseadustiku üldosa seaduse 10.ptk (TsÜS) ning juhend ise aegumist reguleerida ei saa, siis saab juhendis maksimaalselt olla kirjas, et ilmselgelt aegunud nõuet ei tohi avaldada. Aegumistähtaegade puhul on palju erisusi ning aegumisega seonduvaid asjaolusid hinnata või aegumise kohaldamise vaidlusi saab lahendada kohtus – see on kohtu pädevuses. Teeme ettepaneku aegumise selgitamisel juhendis viidata üksnes seadusele ning vältida võlgnike koormamist erinevate linkidega, mis võivad ajas muutuda. Ettepanek liigitada punkti 2.6 sisu ülevaatlikult neljaks alateema punktiks: 1. Võlaandmete avaldamine, kui võlg on tasumata. 2. Võlaandmete avaldamine, kui võlg on tasutud või kehtiva maksehäire avaldamine on lõpetatud. 3. Võlaandmete avaldamine, kui võlg jäeti tasumata ja kolmeaastane aegumistähtaeg on möödunud. 4. Võlaandmete avaldamine, kui võlg jäeti tasumata ja kümneaastane aegumistähtaeg on möödunud. - Võlaandmete avaldamine, kui võlg on tasumata ning nõue pole aegunud PL: Ettepanek muuta pealkirja – „Võlaandmete avaldamine, kui võlg on tasumata“ ja selgitav tekst võiks olla lühike ja konkreetne: Kui lepingu rikkumisest on möödunud rohkem kui 30 päeva, võib võlaandmeid avaldada, kuni võlg on tasutud. Mida pikema aja jooksul toimub isikuandmete töötlemine, sh edastamine, seda intensiivsemalt riivab see andmesubjekti põhiõigusi, eelkõige eraelu puutumatust, ning seda kaalukam peab olema andmete kolmandatele isikutele edastamise vajadus (vt RKHKo, 21.12.2011, nr 3-3-1-70-11, p-d 21-22). Võlaandmete töötlemise näol ei ole tegemist mitte ainult majanduslike, vaid ka andmesubjekti eraelu puutumatuse seisukohalt kaalukate asjaoludega. Välistatud ei ole siinjuures see, et ka enne võlaandmete maksimaalse tähtaja saabumist võib andmete edastamine olla andmesubjekti õigustatud huve ülemäära kahjustav. PL: Lõigu viimase lause mõte jääb arusaamatuks. Ettepanek lisada selguse huvides sõna „avaldamise“ (kui maksimaalse tähtaja all on mõeldud IKS-is märgitud viite aastat kohustuse rikkumise lõppemisest). IKS § 10 lg 2 p-s 5 nimetatud viieaastane tähtaeg on seega võimalik maksimaalne, mitte automaatne aeg võlaandmete avaldamiseks pärast kohustuse rikkumise lõppemist (ehk võla tasumist). Konkreetne ajaperiood, mille jooksul võlaandmeid avaldatakse, tuleb määrata iga juhtumi asjaolude pinnalt. Võla tasumise seisukohast kehtib küll range „võlg on võlg“ põhimõte ning kõik võlad tuleb tasuda, kuid võlaandmete avaldamise pikkuse valikul tuleb arvestada rikkumise tõsidust ning andmete avaldamisega kaasnevat riivet konkreetse andmesubjekti eraelu puutumatusele. Asjakohasteks kriteeriumiteks osutuvad tavaliselt maksehäire suurus, selle tekkimise aeg, isiku üldine maksekäitumine ehk tema ülejäänud maksehäirete arv, võlgniku suhtlus võlausaldajaga nõude sissenõudmise ajal (püüdlus teha osamakseid, jõuda kompromissile või vastupidi võlgnevuse tasumisest kõrvalehoidmine), aga ka võlausaldaja ponnistused võla sissenõudmiseks (vt täpsemalt alapeatükki 2.7). Seega tuleb iga maksehäire avaldamise aeg määrata konkreetse rikkumise ja andmesubjekti üldiselt kirjeldavate omaduste pinnalt, kusjuures andmetöötleja peab olema valmis andmete avaldamise pikkust põhjendama. Võlaandmete avaldamine maksimaalses määras viie aasta jooksul on lubatud vaid kõige tõsisemate võlakohustuste rikkumiste korral. PL: Järgmisena võiks olla kirjeldatud võlaandmete avaldamise põhimõte olukorras, kui võlg on tasutud või kehtiva maksehäire avaldamine on lõpetatud. Punkti/teema/lõigu pealkiri „Võlaandmete avaldamine, kui võlg on tasutud või kehtiva maksehäire avaldamine on lõpetatud“ AKI: IKS § 10 lg 2 p-s 5 nimetatud viieaastane tähtaeg on seega võimalik maksimaalne, mitte automaatne aeg võlaandmete avaldamiseks pärast kohustuse rikkumise lõppemist (ehk võla tasumist). Konkreetne ajaperiood, mille jooksul võlaandmeid avaldatakse, tuleb määrata iga juhtumi asjaolude pinnalt. Võla tasumise seisukohast kehtib küll range „võlg on võlg“ põhimõte ning kõik võlad tuleb tasuda, kuid võlaandmete avaldamise pikkuse valikul tuleb arvestada rikkumise tõsidust ning andmete avaldamisega kaasnevat riivet konkreetse andmesubjekti eraelu puutumatusele. Võlaandmete avaldamine maksimaalses määras viie aasta jooksul on lubatud vaid kõige tõsisemate võlakohustuste rikkumiste korral. PL: Teeme ettepaneku kaaluda lause „Konkreetne ajaperiood, mille jooksul võlaandmeid avaldatakse, tuleb määrata iga juhtumi asjaolude pinnalt.“ kustutamist, kuna seda järgida on võimatu – krediidiandjatel on võimatu hinnata asjaolusid ilma, et võlgnik neid ise initsiatiivi üles näidates meile avaldaks. „ …vaid kõige tõsisemate võlakohustuste rikkumiste korral“ – Kuidas sisustada „tõsidust“? Palun lisage näited või selgitage, millised on kriteeriumid. Võlausaldajal on keeruline hinnata, kui palju on teisi maksehäireid (puudub õiguslik alus selliseid andmepäringuid teha). Saame lähtuda üksnes summa suurusest ning kehtiva võlgnevuse avaldamise perioodi pikkusest. Selleks palume juhendis avaldada AKI selged põhimõtted, mida järgida. Alternatiiviks ettepaneku tegemine seaduse muutmiseks selliselt, et viie aasta pikkuse perioodi tõlgendamisel ei oleks eriarvamusi. - Võlaandmete avaldamine, kui võlg jäeti tasumata, kuid nõue aegus 3 aasta jooksul PL: Ettepanek muuta pealkirja sõnastust - Võlaandmete avaldamine, kui võlg jäeti tasumata ja kolmeaastane aegumistähtaeg on möödunud. IKS § 10 lg 2 p 5 sätestab, et võlaandmeid ei ole lubatud koguda ja kolmandale isikule edastada, kui kohustuse rikkumise lõppemisest on möödunud rohkem kui viis aastat. Inspektsiooni hinnangul rakendub selline viieaastane tähtaeg ka aegunud nõuete avaldamisele, kuna vastupidisel juhul võiks nõudeid, mida aegumistähtaja jooksul ei tasutud, lõpmatuseni avaldama jääda. Ka Riigikohus on kinnitanud, et see ei oleks proportsionaalne (vt RKHKo, 21.12.2011, nr 3- 3-1-70-11). Kuna IKS § 10 kontekstis kuuluvad avaldamisele lepingulised nõuded, on nende aegumistähtajaks reeglina kolm aastat (tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 146 lg 1). Seega olukorras, kus võlg jäeti tasumata, kuid nõue aegus kolme aasta jooksul, on võlaandmeid IKS § 10 kohaselt õigustatud avalikustada aegumise tähtaja jooksul, millele võib IKS § 10 lg 2 p 5 kohaselt lisanduda maksimaalselt viis aastat (nn 3 + 5 reegel). Siiski kehtib aegunud nõuete puhul võlaandmete avaldamiseks täiendavaid nõudeid. Lisaks sellele, et aegumisele lisanduva andmete avalikustamise ajaperioodi väljaselgitamiseks tuleb andmetöötlejal arvestada samade kriteeriumidega, nagu aegumata nõuete puhulgi (võlgnevuse suurus, isiku maksekäitumine jms; vt ülal), kehtib aegunud nõuete osas tingimus, et võlaandmeid võib maksimaalses ulatuses (viis aastat pärast aegumist) avaldada üksnes siis, kui võlausaldaja astus aegumistähtaja jooksul aktiivseid samme võlgnevuse sissenõudmiseks. Vastupidisel juhul kujuneks andmete avaldamisest taas survemeede võlgade sissenõudmiseks, ilma et võlausaldaja oleks aegumise jooksul üritanud kasutada talle võlaõigusseadusega võimaldatud õiguskaitsevahendeid. Ka kohtupraktikas on kinnitatud, et sellise täitmata lepingulise kohustuse puhul, mida võlausaldaja ei ole mingil põhjusel soovinud või suutnud üldise tehingulise aegumistähtaja jooksul võlgnikult sisse nõuda, ei ole võlgniku isikuandmete jätkuv avaldamine maksehäireregistris alles pärast nõude aegumist maksimaalses võimalikus määras põhjendatud.5 PL: Palume mitte märkida reegleid „3+5“ või „10+5“, sest see eksitab võlgnikku, kuna ei eksisteeri ühte üldist nõuete aegumistähtaega. Sellist reeglit ei saa juhendiga kehtestada, kuna aegumine võib seadusest tulenevalt katkeda ning alata uuesti. Kolmeaastase aegumise arvestust ei saa iga kord alustada esialgse võlgnevuse tekkimisest, kuna nt iga osalise tasumisega või muu seaduses kirjeldatud teoga aegumine katkeb ja kolmeaastase aegumistähtaja kulgemine algab uuesti. Avaldatud võla alguse kuupäevast ei saa teha automaatset järeldust, et nõue on aegunud 3 aastaga, tuleb teada täpsemaid asjaolusid. - Võlaandmete avaldamine, kui võlg jäeti tasumata, kuid nõue aegus 10 aasta jooksul PL: Teeme ettepaneku muuta pealkirja sõnastus - Võlaandmete avaldamine, kui võlg jäeti tasumata ja kümneaastane aegumistähtaeg on möödunud. Kui andmetöötleja soovib aegunud nõudel põhinevaid võlaandmeid avaldada kauem kui 3 + 5 reegli järgi, tuleb tal aegumise erisätete eeldusi tõendada. TsÜS § 146 lg 4 kohaselt on nõude aegumistähtaeg 10 aastat, kui kohustusi rikuti tahtlikult. Kohustuse tahtliku rikkumisega TsÜS § 146 lg 4 tähenduses on tegemist juhul, kui lepingupool soovib õigusvastast tagajärge ja käitub tahtlikult heade kommete vastaselt. Selline tegu võib olla kas aktiivne või passiivne. Esimesel juhul rikub isik kohustust tahtlikult heade kommete vastase tegevusega, teisel juhul tegevusetusega. Ainuüksi kohustuse täitmata jätmine (ka tahtlikult) ei ole aegumise instituudi eesmärke arvestades TsÜS § 146 lg 4 kohaldamiseks piisav (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-79-09, p 11). Seega ei sätesta TsÜS § 146 lg 4 tahtluse eeldust, mistõttu ei saa ka andmetöötleja ega Andmekaitse Inspektsioon eeldada kohustuste tahtlikku rikkumist võlgniku poolt. Samuti ei tõenda seda üksnes asjaolu, et võlg jäeti aegumistähtaja jooksul tasumata. Võlaandmete avaldamiseks 10 aasta jooksul pärast nõude sissenõutavaks muutumist, millele võib lisanduda maksimaalselt 5 aastat (nn 10 + 5 reegel), peab andmetöötleja seega tuginema konkreetsetele faktidele, mis kinnitaksid võlasuhte tahtlikku rikkumist. Lisaks rakendub TsÜS § 157 lg 1 kohaselt 10-aastane aegumistähtaeg jõustunud kohtulahendiga tunnustatud nõudele või muust täitedokumendist tulenevale nõudele. Ka sellisel juhul tuleb 10-aastase aegumistähtaja kohaldumist andmetöötlejal tõendada kas jõustunud kohtulahendi või muu täitedokumendi abil. 6 Seega aegunud (kuid tasumata) nõuete puhul kehtib eeldus, et need aegusid 3 aasta jooksul pärast sissenõutavaks muutumist ning pärast aegumist võib võlaandmeid jätkuvalt avaldada maksimaalselt 5 aasta jooksul (3 + 5 reegel). Nõue muutub sissenõutavaks arvele märgitud makse tähtpäeva järgmisel päeval, aegumine algab TsÜS § 147 lõike 3 kohaselt arve väljastamise kalendriaasta järgneval esimesel jaanuaril. 7 Teatud juhtudel võib nõuet avaldada 10-aastasele aegumistähtajale järgnevalt kuni 5 aasta jooksul (10 + 5 reegel), kuid sellisel juhul tuleb TsÜS-i erisätete ehk 10-aastase aegumistähtaja eeldusi tõendada. Füüsilise isiku pankroti puhul kohalduvad aegumistähtajad pankrotiseaduses sätestatud erisustega. PL: Ka nn 10+5 reegel ei saa olla maksimumi reegel – võlgnikud võivad seda ekslikult pidada absoluutseks reegliks, kuid see ei ole tegelikkusele vastav. Kuigi aegumistähtaeg algab nõude 5 Harju Maakohtu otsus 2-20-10157, p 33. 6 Kohtulahendiga tunnustatud nõuete aegumisest saab lugeda: https://kpkoda.ee/nouete-aegumine- kaitumisjuhis-volast-vabanemiseks/ 7 Aegumise tähtaja arvutamise kohta loe täpsemalt siit: https://www.juristaitab.ee/et/minu-vastu-algatatud- kohtumenetlus/aegumine sissenõutavaks muutumisega (võlgnevuse alguse kuupäev), võib juhtuda, et võlausaldaja saab õiguslikult tagatud nõuet maksma panna oluliselt kauem. Näide alustades jõustunud kohtuotsuse staadiumist: Jõustunud kohtuotsusega tunnustatud nõude, samuti kohtulikust kokkuleppest või muust täitedokumendist tuleneva nõude aegumistähtaeg on 10 aastat. Aegumistähtaeg algab kohtuotsuse jõustumisest ning aegumine katkeb ja algab uuesti täitedokumendi täitmiseks esitamisega. Kui selle kümne aasta sees nt üheksandal aastal kuulutatakse välja võlgniku pankrot (kestab nt 3 aastat) ja pärast pankrotimenetluse lõpetamist alustatakse kohustustest vabastamise menetlus (kestab nt 5 aastat) ning võlgnikku ei vabastata kohustustest, saab pankrotimenetluse lõpetamise määruse kui täitedokumendi anda täitmisele ning täita järjekordselt kümme aastat. Võlausaldajal peab olema õigus võlasuhte rikkumisega seotud isikuandmeid avaldada seni, kuni võlausaldaja ei ole kaotanud õigust võlga nõuda ning kindlasti sel ajal, kui nõue on õiguslikult tagatud ka riigi poolt (n-ö „kehtiv“ võlgnevus) ja seda sõltumata võlgnevuse alguse kuupäevast. Kui võlgnevus on sissenõutav ega ole aegunud, võib edastada/avaldada ning võlgnevuse alguse (esialgset) kuupäeva ei saa lugeda „avaldamistähtaja“ alguseks. Ettepanek 4. alateema punkti lühemaks sõnastuseks. 4. Võlaandmete avaldamine, kui võlg jäeti tasumata ja kümneaastane aegumistähtaeg on möödunud Lisaks rakendub võlaandmete avaldamisel TsÜS § 157 lg 1 kohaselt 10-aastane aegumistähtaeg jõustunud kohtulahendiga tunnustatud nõudele või muust täitedokumendist tulenevale nõudele. Füüsilise isiku pankroti puhul kohalduvad aegumistähtajad pankrotiseaduses sätestatud erisustega. 2.7. Andmesubjekti ülemäärase kahjustamise keeld PL: Teeme ettepaneku asendada punkti pealkiri järgnevalt – „Andmesubjekti ülemäärase kahjustamise hindamine“. Põhjuseks toodud punkti tegelik sisu, mis toob andmesubjekti ülemäärase kahjustamise näited. Leiame, et antud punktis peavad olema vastutavale töötlejale ja tarbijale arusaadavad piirid ja selgitused, mille põhjal toimub andmesubjekti ülemäärase kahjustamise hindamine. Teie poolt loodud punktide 2.7.1 - 2.7.3 struktuur on loogiline, kuid allpool toome mõned näited, kus meie hinnangul võiks sisu täpsustada. Sõltumata IKS §-s 10 nimetatud tähtaegadest kohustab säte täiendavalt hindama, ega andmete edastamine ei kahjusta andmesubjekti õigusi või vabadusi ülemääraselt. Kuigi seda kohustust rõhutatakse eraldi IKS § 10 lg 2 punktis 3, on see põhimõte tuletatav ka IKÜM artiklitest 5 ja 6. Andmesubjekti huvide kahjustamise hindamisel võlaandmete avaldamise kontekstis tuleb asjaolusid sisustada märksa laiemalt, kui vaid krediidivõimelisuse hindamise ja vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamise seisukohast. Tegemist ei ole mitte ainult majanduslike, vaid ka andmesubjekti eraelu puutumatuse seisukohalt kaalukate asjaoludega (vt Tallinna Ringkonnakohtu otsust tsiviilasjas nr 2-16-17964 punkti 14). Praktikas kasutatakse võlasuhte rikkumisega seotud infot lisaks isiku krediidivõimelisuse hindamisele ka muudel sarnastel juhtudel ning võlaandmetele on ligipääs kõikidel isikutel, kes suudavad andmete avaldajale enda õigustatud huvi põhjendada (nt potentsiaalsel tööandjal või mõnel muul lepingupartneril kui laenuandja). PL: Tallinna Ringkonna otsuse osaline tsiteerimine ei ole antud juhul asjakohane, kuna see puudutab ühte maksehäire avaldamise olukorda, mis kohalduks aegumise korral. Sissejuhatus aga peaks andma üldisemad juhised andmesubjekti ülemäärase kahjustamise hindamise korral. Mittekrediidiandjatest maksehäire avaldajatele võib selline sissejuhatus olla eksitav. Samas võib andmesubjekti põhiõiguste ülemäärane kahjustamine seisneda ka edastatavate andmete sisus. Näiteks ei või edastada andmeid, mis lepingu rikkumise seisukohast on ilmselt ebaolulised või asjassepuutumatud (pilt, subjektiivsed hinnangud). Seejuures kahjustab andmesubjekti ka ebaõigete andmete edastamine. Seega võlaandmete õiguse kontrollimise kohustuse eiramine võib kaasa tuua ka andmesubjekti huvide ülemäärase kahjustamise, mille eest vastutab andmetöötleja. Maksehäire avaldamise viis, kestus ja andmete sisu võivad olla riivet raskendavad asjaolud, mis muudavad kogu avaldamise inimest ülemääraselt kahjustavaks. Näiteks, kui ei tooda välja võlgnevusi erinevate võlausaldajate kaupa või kui ei eristata põhivõlga kõrvalnõuetest. Inspektsiooni hinnangul tuleb maksehäire avaldada igal juhul nii, et selgelt on eristatud ja välja toodud iga põhivõla suurus. PL: Erinevate võlausaldajate kaupa kuvamise näide jääb arusaamatuks, kuna kui peetakse silmas näiteks ühe võlausaldaja poolt avaldatud summeritud võlgnevust, mis tuleneb erinevatest lepingulistest suhetest. Kas saame õigesti aru, et suunis oleks avaldada üks kirje ühe lepingulise suhte rikkumise kohta? Põhivõla ja kõrvalnõuete eristamine koosmõjus summalise piirangu kehtestamisega toob praktikas kaasa väga palju probleeme, mis lõpptulemusena halvendavad turuolukorda, suurendavad tarbijate võlakoormust ning halvendavad üldist maksekäitumist. PL argumendid on järgnevad: • maksehäireregistri eesmärk on anda infot võlgnevuste/võlglaste kohta selleks, et krediidiandjatel oleks võimalik täita kohustust järgida vastutustundliku laenamise põhimõtet ning võtta krediidivõimelisuse hindamisel arvesse varasemat maksekohustuste täitmise korrektsust (maksekäitumist). Sellest eesmärgist lähtudes ei oma võlgnevuse avaldamine eraldiseisvate komponentidena tähtsust, sest krediidivõimelisuse hindamisel on oluline nii maksehäire fakt kui ka võlgnevuste summa. • tarbimislaenude puhul sätestab seadus, kuidas ebapiisavate maksete korral võlgnevusi tasuda - põhiosa (alates varasemast võlgnevusest) loetakse tasutuks esimeses järjekorras, seejärel intress jt maksed. Samuti tuleb arvesse võtta annuiteetgraafiku eripära, mis on kõige levinum graafikutüüp turul – tagasimakse perioodi 1. pooles makstakse peamiselt intressimakseid ja tagastatava laenu põhiosa on väga väike. Toodud näited iseloomustavad, et kui maksehäireregister hakkab põhiosa võlgnevust näitama eraldi kõrvalnõuetest, siis tagajärjeks võib olla ebaõige arusaam kliendi maksevõimelisusest. Seadus ei erista lepingu lõpetamise hoiatuste saatmisel või lõpetamisel põhiosa ja intressivõlga. • võlgnikule võib põhinõude ja kõrvalnõuete eraldi väljatoomine anda vale signaali, et kõrvalnõuded ei ole nii olulised. • tarbijast võlgnikul on õigus nõuda ja võlausaldajal kohustus anda registrile kõik maksehäire detailid, sh millest võlg koosneb. Võlgnikul on alati võimalik võlausaldaja poole pöörduda, kui tal peaks tekkima küsimusi. Kui AKI praktikas kerkinud probleemiks on põhivõla ja kõrvalnõuete detailse arvestuse mitteavaldamine võlausaldaja poolt, siis selle lahendamiseks peaks kehtestama täiendavad nõuded võlaõigusseaduses. • PL hinnangul ei vähenda võlgnevuse osade eraldi väljatoomine esitatavate kaebuste hulka. Halduskoormust vähendaks pigem see, kui kaebuse menetlusse võtmise eelduseks oleks eelnev pöördumine võlausaldaja poole või kaebused edastatakse võlausaldajale, kes jagaks selgitusi otse tarbijale. Lisaks võiks maksehäireregister avaldamisel lisada üleskutse küsimuste korral pöörduda võlausaldaja poole. • maksehäireregistri poolt võlgnevuse eraldi summadena avaldamine võimendab võimalikku tarbija segadust, kuna maksehäireregister avaldab summad vahemikena. • täiendav halduskoormus nii võlausaldajale kui maksehäireregistrile. • täiendavad kulud IT-arendustele, mis teeb juhise rakendamise võimalikkuse lähiajal küsitavaks. Lisaks eelnevale tuleb andmesubjekti ülemäärase kahjustamise hindamisel arvesse võtta võlga, võlgnikku ja võlausaldajat iseloomustavaid asjaolusid. 2.7.1 Võlga iseloomustavad asjaolud: Inspektsiooni hinnangul ei peaks sarnaselt maksuvõlgade regulatsiooniga (MKS § 14 lg 5) maksehäireregistrisse jõudma väiksemad kui 100 euro suuruse põhivõlaga võlgnevused. Ülemäärase kahjustamise hindamisel on oluline ka võlgnevuste arv – kui ühes maksehäireregistris on inimese kohta vaid üks võlgnevus, on tõenäoline, et võlgu jäämine ei ole seda inimest püsivalt iseloomustav käitumine ja maksehäire avaldamine või aastaid avaldamine on inimest sellisel juhul ülemäära kahjustav. Samuti viitab võlgnevuse vähemalt kolme aasta tagune tekkimise aeg ja uute võlgnevuste puudumine, et inimene on ilmselt oma maksekäitumist muutnud. Lisaks tuleb kaalumisel arvesse võtta võlgnevuse suurust – ilmselgelt ei ole võrreldavad olukorrad, kus võlgnikul on tasumata jäänud paari kuu arve mõne kommunaalteenuse eest ja tuhandetesse eurodesse ulatuva tarbimis- või muu laenu maksmata jätmine. Kokkuvõtlikult – kui tegemist on aastate taguse väikese võlaga ning see on ainus võlgniku võlg, siis seda suurem on riive võlgniku õigusele ja ülemäärane kahjustamine on väga tõenäoline. PL: Meie hinnangul ei ole antud lävend 100 eurot asjakohane järgnevatel põhjustel: • maksuvõlgade sissenõudemenetlust ei saa võrrelda krediidiasutuste sissenõudemenetlustega. Viidatud säte summeerib kõik maksuvõlad, kuid juhise järgi ei saaks nt üks krediidiandja andmesubjekti võlgnevusi summeerida. Krediidiasutustele kohalduvad väga ranged regulatsioonid portfelli kvaliteedi hoidmisel, mistõttu ollakse väga motiveeritud võla kiirest sissenõudmisest, olenemata võla suurusest. Näiteks, menetlevad pangad ka alla 10-euroseid võlgnevusi. • turul on tarbijatele pakutavateks enamlevinud väikefinantseerimise laenutoodeteks, järelmaks, „buy now, pay later“ jt sama tüüpi tooted, mille kuumakse/põhiosa võib jääda alla 100 euro. Kohtute praktika võlgade ümberkujundamise menetlustes kinnitab seda näidet, kuna seal kujundatakse valdavas enamuses ümber just eelpool mainitud kohustusi. Kui seada summaline piirang teie poolt pakutud summas, siis see looks kõik võimalused vastutustundetuks laenamiseks, üle laenamiseks ja krediidiandjate viivislaenude portfelli suurenemiseks. • lisaks on turul levinud krediitkaardi tüübiks ainult intressimaksetel põhinev toode, mille põhiosa tagastatakse lepingu lõppemisel ning põhiosa kuvamise nõue ei võimaldaks taolist võlga kuvada, kuna põhiosa tasumise tähtaeg ei ole saabunud. • põhiosa maksepuhkusega lepingute korral ei oleks samuti võimalik kuvada tekkinud intressivõlgnevust. • võlaõigusseaduse alusel saab lepingu tarbijaga üles öelda, kui ta jääb võlgu kolme järjestikuse osamaksega (osaliselt või täielikult) ja olukorras, kus 3 osamakse summa on alla 100 euro, muutub nõue sissenõutavaks, kuid avaldada sellist maksehäiret selle lävendi reegliga ei tohiks. Kui taolisel võlgnikul on ühes pangas mitu alla 100-eurost maksehäiret või on temal erinevaid kohustusi eri võlausaldajate juures, saab ta võtta endale piiramatult täiendavaid kohustusi, kuna maksehäire ei ole avalikustatav. Pangaliidu ettepanek on jätkata maksehäirete avaldamist täna turul kehtivate parameetrite alusel, milleks on: • võlgnevus on vähemalt 30 eurot; • võlgnevus võib koosneda põhinõudest ja kõrvalnõuetest, mis avaldatakse ühe võlasummana; • lepingu rikkumine on kestnud vähemalt 45 päeva (s.t. ei kehti eeldus, et minimaalselt piirmääraks kehtestatud summa peab olema olnud võlgnevuses 45 päeva); • võlgnevuse esimeseks päevaks on maksepäevale, millal makse jäi tasumata, järgnev päev; 2.7.2 Võlgnikku iseloomustavad asjaolud: Võlgnikku iseloomustavateks asjaoludeks on mh võla tasumise aeg ning võlgniku käitumine. Võla tasumise aeg – inimene maksis võla kohe peale maksehäire avalikustamist ära, sest sai võlgnevusest teada alles maksehäire avalikustamisel või uue laenu taotlemisel, kus selgus, et tal on maksehäire. Võlgniku käitumine – kas ta on teinud võlausaldajaga koostööd ja pakkunud välja võimalusi võla tasumiseks, sh püüdnud võlga osamaksetena tasuda. Siiski pelgalt asjaolu, et inimene on võla ära tasunud, ei tähenda, et maksehäire avalikustamine tuleb kohe lõpetada. Ülemäärast kahjustamist tuleb hinnata inimese endaga seotud eluliste asjaolude kogumis. PL: ülemäärase kahjustamise hinnangut ei ole võimalik teostada pakutud kriteeriumite alusel. Näiteks, võla avaldamise hetkel ei saa hinnata võla tasumise aja faktorit, kuna maksehäire avaldamisel ei ole võlg tasutud. Samuti pole võimalik andmepäringu tegijal kontrollida võlgniku koostöövõimet teise võlausaldajaga ja selle asjaoluga ei ole võimalik andmete edastamise otsustamise hetkel arvestada. Võlgnikuni info jõudmine võlausaldajalt eeldab õigete kontaktandmete olemasolu. Üldjuhul on kontaktandmete uuendamine võlgniku kohustus. Näiteks krediidiasutustele esitatavate KYC (know your customer) ja AML (rahepesuvastased nõuded) nõuete valguses ei piisa algandmetest, mida hangitakse lepingulise suhte loomisel. Seega, kui võlgnik ei täida oma kohustust, ei jõua ka võlainfo temani õigeaegselt. Ehk võlgnikku iseloomustavaks asjaoluks on mh temapoolsete teavitamiskohustuste eiramine. 2.7.3 Võlausaldajat iseloomustavad asjaolud: Sissenõudmine – milliseid jõupingutusi on võlausaldaja enne maksehäire avalikustamist teinud? Maksehäire avalikustamine ei saa olla võla tasumise sunnimehhanism. Näiteks kas võlausaldaja on püüdnud võlga sisse nõuda, sh kas ta on esitanud maksekäsu kiirmenetluse ava lduse, kuid vastuväite saamisel hagi esitamisest loobunud. Sh aegunud nõude puhul – riigikohus on aegunud võlgnevuse avalikustamist pidanud õiguspäraseks, kui võlausaldaja on teinud jõupingutusi võla sissenõudmiseks. Samuti on oluline, kas võlausaldaja on eksinud võlgniku andmetega nii, et võlgnik ei ole võlausaldaja teateid võlausaldajast tulenevatel põhjustel kätte saanud (nt vigased kontaktandmed). 2.8. Andmesubjekti teavitamine võlaandmete avaldamisest Andmesubjekti teavitamist isikuandmete töötlemisest reguleerivad IKÜM artiklid 12-14. IKÜM artiklites 13 ja 14 on välja toodud, mida peab inimesele antav teave minimaalselt sisaldama. Võlaandmete avaldamisel tuleb eeskätt lähtuda siiski artiklist 14, kuna reeglina ei koguta võlaandmeid inimeselt endalt. Meenutame, et võlaandmeid võib võlausaldaja avaldada ise, kasutada volitatud töötleja platvormi või edastada andmed maksehäireregistrit pidavale teisele ettevõttele. IKÜM artikkel 14 lõigetes 1 ja 2 sätestatud teave tuleb andmesubjektile edastada mõistliku aja jooksul, kuid hiljemalt ühe kuu jooksul peale isikuandmete saamist või kui isikuandmeid kavatsetakse avaldada teisele vastuvõtjale, siis hiljemalt andmete esimese avaldamise ajal (vt IKÜM artikkel 14 lõige 3). Erisused, mis võimaldavad võlgniku aktiivsest teavitamisest mööda minna, tulenevad IKÜM artikkel 14 lõikest 5. Võlaandmete kontekstis võivad osutuda asjakohaseks järgmised punktid: a) andmesubjektil on see teave juba olemas; b) selle teabe esitamine osutub võimatuks või eeldaks ebaproportsionaalseid jõupingutusi. Punkti a alusel saab andmete avaldaja võlgniku teavitamata jätta näiteks siis, kui võlausaldaja ja andmete avaldaja isikud ei lange kokku ning võlausaldaja on isikut juba teavitanud, millisele maksehäireregistrile andmed avaldamiseks edastatakse. Teavitusele tuleb lisada ka vastava maksehäireregistri andmekaitsetingimused, muidu ei ole täidetud IKÜM art 14 tuleneva teavitamise sisu nõuded. Võlausaldaja teavitamine ja andmete avaldamine peavad siiski ka sellisel juhul ajalises seoses olema. Lubatud ei ole olukord, kus algses laenulepingus viidatakse võimalusele, et võlgnevuse tekkimisel võidakse andmed edastada maksehäireregistrile avaldamiseks, kuid näiteks aastate möödumisel, kui võlgnevus reaalselt tekib ja andmed avaldatakse, isikut sellest enam ei teavitata. Sellisel juhul ei oleks andmetöötlus isikule ettenähtav ega läbipaistev. Näiteks ei pruugi võlgnik üldse teada, et ta võlgu on (arve on edastatud vigasele aadressile, võlgnik on eksinud tasumisel arve summaga). Olukorras, kus võlgnik isegi ei tea, et ta on võlgu, on sellise võlgnevuse maksehäireregistris avaldamine lubamatu. Igal juhul peab võlausaldaja enne maksehäireregistrile konkreetse võlgnevuse edastamist võlgnikku teavitama. Kui võlausaldaja ise võlgnikku ei teavita, on teavitamise kohustus maksehäireregistril võlgnevuse andmete saamisel. Ka siis, kui võlg loovutatakse ja tekib uus võlausaldaja, peab uus võlausaldaja uue vastutava töötlejana, kellel on ka oma töötlemise eesmärk ja tingimused, võlgnikku teavitama uuest võlausaldajast ja oma andmekaitsetingimustest. Punkt b saaks teavitamata jätmise aluseks olla eelkõige olukorras, kus andmetöötlejal puuduvad konkreetse füüsilise isiku kontaktandmed. Seejuures inspektsiooni hinnangul ei peaks andmete avalikustajad koguma täiendavaid isikuandmeid üksnes selleks, et täita aktiivse teavitamise kohustust. See on mõistagi asjakohane üksnes juhul, kui võlaandmete avaldaja ei lange kokku võlausaldaja isikuga, kes vähemalt mingil hetkel võlgnikuga kontakti on omanud. Kui aga andmete avaldajal on füüsilise isiku kontaktandmed olemas, tuleb inimest andmetöötlusest teavitada ning tegemist pole võimatu või ebaproportsionaalse jõupingutusega. Seoses maksehäireregistri kohustusega kontrollida talle edastatud maksehäire andmete õigsust dokumentaalsete tõendite alusel, on suur tõenäosus, et nendes dokumentides sisalduvad ka võlgniku kontaktandmed. Maksehäireregister võib seada tingimuse, et võlausaldaja esitab koos maksehäireandmetega võlgniku kontaktid teavitamiseks või nõuda võlausaldajalt tõendit, et võlausaldaja on ise võlgnikku vahetult enne maksehäireregistrile edastamist sellest teavitanud (IKÜM art 14 lg 5 p a). Ka Riigikohtu praktikas on kinnitatud, et kui võlausaldaja ei ole võlgnikku maksehäire avaldamisest teavitanud, peab seda tegema maksehäireregistri pidaja. 8 PL: Krediidiandjad saavad võlgnikku teavitada, millisele maksehäireregistrile võlaandmed edastati, kuid ei saa ega pea edastama konkreetse maksehäireregistri andmekaitsetingimusi. See kohustus on maksehäireregistril kui eraldi vastutaval töötlejal, kes peab tagama, et andmesubjekti on teavitatud andmete töötlemise tingimustest (IKÜM artikkel 14). Krediidiandjad saavad vajadusel oma teavituses viidata, et vastava maksehäireregistri andmekaitsetingimused on kättesaadavad maksehäireregistri kodulehel. Andmekaitsetingimuste edastamise koormuse panemine krediidiandjatele on ebaproportsionaalne ja kätkeb endas muu hulgas riski, et andmesubjekt saab mitteajakohased andmekaitsetingimused, sest ajakohastatud tingimused ei ole veel krediidiandjani jõudnud. 8 Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 13.03.2019 otsus tsiviilasjas nr 2-17-1026, p 30. 2.9. Täiendavad kaitsemeetmed Olukorras, kus andmete pärija õigustatud huvi päringu tegemiseks ja mõju andmesubjekti õigustele ja vabadustele on üsna ühesuured (piiripealsed), võib olla vajalik rakendada täiendavaid kaitsemeetmeid, et leevendada riivet andmesubjekti õigustele. Kui eelkontroll võlaandmete saamise õigusliku aluse tuvastamiseks on olnud nõrk, tuleb seda kindlasti tasakaalustada kogumis teiste meetmetega. Näiteks võib täiendavate kaitsemeetmetena käsitleda veelgi suuremat läbipaistvust, inimese üldist ja tingimusteta nõudeõigust töötlemine lõpetada ja meetmeid andmesubjektide võimu suurendamiseks. 9 Kaitsemeetmed peavad olema kajastatud mh õigustatud huvi analüüsis, tuues välja millist põhiõiguse riivet kaitsemeede leevendab. Andmesubjekti jaoks peab võlaandmete avaldaja selgitama selgelt ja arusaadavalt põhjusi, miks ta leiab, et tema (või kliendi) õigustatud huvid on kaalukamad kui andmesubjekti huvid või põhiõigused ja -vabadused. See teave tuleb andmesubjektile ka lihtsalt kättesaadavaks teha. Täiendava kaitsemeetmena ei saa käsitleda seda, et inimesel on võimalus küsida ja saada teavet enda kohta käivate andmete osas konkreetsele e-posti aadressile kirjutades. Selle nõude täitmine on tavapärane IKÜM-st tulenev kohustus. 3. Andmesubjekti õigused ja andmetöötleja kohustused maksehäire avaldamise ajal Ka maksehäire avaldamise kui isikuandmete töötlemise puhul näeb IKÜM inimesele ette õiguse esitada erinevaid taotlusi. 10 Andmetöötleja peab inimest nendest õigusest informeerima hiljemalt siis, kui inimest esmakordselt isikuandmete töötlemisest teavitatakse. Juba seepärast ei saa lugeda andmesubjekti piisavaks teavitamiseks seda, kui algses laenulepingus pelgalt viidatakse, et võlgnevuse tekkimisel võidakse andmed edastada registripidajale avaldamiseks. Andmesubjekti teavitamine peab olema ammendav ning sisaldama kõiki viiteid andmesubjekti õiguste teostamise korrale. IKÜM art 21 lg 4 alusel tuleb vastuväite esitamise õigus selgelt eraldi välja tuua ja selgitada, mis juhtudel ja kuidas vastuväite esitada saab. Lisaks sellele, et andmetöötleja peab inimest tema andmete töötlemisest teavitama ja esitama töötlemisega seotud olulisema info (teavituse täpsem sisu on reguleeritud IKÜM artiklites 13-14), on inimesel õigus: - Küsida andmetöötlejalt kinnitust, kas tema andmeid töödeldakse ning tutvuda tema kohta käivate andmetega ning töötlemisega seotud teabega (teabe täpsem sisu IKÜM art 15 lõikes 1) ja saada andmetest koopia. - Nõuda tema kohta käivate ebaõigete andmete parandamist (IKÜM art 16). Praktikas on ilmselt lihtne parandada ebatäpsusi ilmselgetes andmetes nagu isiku nimi, kuid keerukam maksehäiret puudutavate detailide osas nagu võlgnevuse suurus jms, kuivõrd need võivad olla vaieldavad ning lõplik tõde võib selguda alles kohtumenetluse käigus. Seepärast omavadki inspektsioonis läbiviidava kaebemenetluse käigus olulisust just maksehäire õigsust tõendavad nõude alusdokumendid. Kui maksehäire avaldamise ajal andmed muutuvad (nt võlgnik on võlgnevust vähendanud), tuleb andmetöötlejal andmed ajakohastada 30 päeva jooksul alates andmete muutumisest. Vajadusel peab maksehäireregistri pidaja võlausaldajale võlgniku andmete muutumisest, sh võlgnevuse suuruse muutumisest, teavitamise kohustuse lepingus ette nägema. - Nõuda oma isikuandmete töötlemise piiramist (IKÜM art 18) – näiteks ajaks kuni andmetöötleja parandab ebaõiged isikuandmed või vaatab läbi vastuväidet. Töötlemise piiramise nõude saamisel tuleb andmetöötlejal seda maksehäireregistris selgelt väljendada ning rakendada vajalikke tehnilisi vahendeid (kõrvaldada andmed ajutiselt veebisaidilt, muuta andmed mittetöödeldavaks vms; IKÜM pp 67). Seega peaks piiramise nõude esitanud andmesubjekti 9 A29 töörühma arvamus 06/2014, lk 42 (viide 2) 10 IKS § 10 ei näe ette erisusi IKÜM-st tulenevatele andmesubjekti õigustele. suhtes uute päringute tegemisel nähtuma, et tema võlgnevus on vaidlustatud ning ligipääs võlgnevuse täpsematele andmetele peaks olema takistatud. - Nõuda oma isikuandmete kustutamist (IKÜM art 17). Kustutamist võib nõuda art 17 lõikes 1 ettenähtud juhtudel. Kustutamist saab nõuda eelkõige siis, kui avalikustamine on olnud ebaseaduslik ehk kui mingi IKS § 10 eeldus on täitmata (art 17 lg 1 p d). Näiteks siis, kui maksehäire avaldaja pole andmete õigsust kontrollitud. Kui inimene tugineb art 17 lg 1 punktile c ehk leiab, et maksehäire avalikustamine on üldiselt ebaõiglane, siis tuleb sellist taotlust käsitleda vastuväitena art 21 tähenduses. - Esitada enda andmete töötlemise osas vastuväide (IKÜM art 21). Vastuväite eesmärk on anda isikule võimalus põhjendada, miks võlaandmete töötlemine teda ülemääraselt kahjustab ka siis, kui maksehäire ise on avaldatud IKS § 10 nõudeid järgides. Seepärast näeb IKÜM art 21 lg 1 ette, et vastuväide peab olema esitatud andmesubjekti konkreetsest olukorrast lähtudes ning see peaks sisaldama just selle andmesubjektiga seotud elulisi asjaolusid ja põhjendusi. Vastuväite esitamine on põhjendatud seega olukorras, kus sama maksehäire kellegi teise suhtes avaldamine võiks olla õiguspärane, kuid konkreetse andmesubjekti osas tooks see kaasa tema õiguste ja vabaduste ülemäärase kahjustamise. Vastuväite saamisel peab andmetöötleja IKÜM artikli 21 kohaselt hindama ja tõendama, kas inimese konkreetset olukorda arvestades esinevad andmetöötlejal mõjuvad õiguspärased põhjused isikuandmete edasiseks töötlemiseks. Kui selliseid põhjuseid pole, tuleb andmetöötlus lõpetada ning juba töödeldud isikuandmed kustutada.11 Lisaks on inimesel õigus nõuda koos vastuväite esitamisega oma andmete töötlemise peatamist ajaks, mil hinnatakse tema esitatud vastuväidet (IKÜM artikkel 18 lõike 1 punkt d). Andmetöötleja peab inimese taotluse saamisel lähtuma selle sisust, mitte pealkirjast. Näiteks kui inimene nõuab kustutamist, kuid tegelikult on sisu vastuväide, siis ei saa vastuväidet sisuliselt hindamata jätta. Kõigi selliste taotluste saamise puhul peab andmetöötleja kontrollima pöörduja isikusamasust ja vajadusel nõudma temalt täiendavat teavet isikusamasuse kohta, sest nimetatud taotlusi saab igaüks esitada vaid enda andmete kohta. Kui andmetöötleja ei saa pöörduja isikusamasuses veenduda, tuleb taotluse täitmisest keelduda ja seda põhjendada, mitte aga jätta pöördujale vastamata. Kõigile taotlustele peab andmetöötleja vastama hiljemalt ühe kuu jooksul (IKÜM art 12 lg 3). Igasugune andmetöötlust puudutav nõue, sh vastuväide, tuleb esmalt esitada maksehäire avaldajale. Alles siis, kui keeldutakse taotlust täitmast või sellele ei vastata, tuleks pöörduda kas Andmekaitse Inspektsiooni või kohtusse. Inspektsiooni pöördumisel soovitame kasutada sekkumistaotluse vormi ning kindlasti tuleks sellele lisada kogu võlgniku ja maksehäire avaldaja vahel peetud kirjavahetus ning muud asjakohased materjalid. Samuti tuleb pöördumine isikusamasuse tuvastamiseks (digi)allkirjastada. Kui Andmekaitse Inspektsioon võtab kaebuse menetlusse, saab ta teha andmetöötlejale ettekirjutusi, määrata sunniraha, rakendada töötleja kulul asendustäitmist ning alustada väärteomenetlust. Neid meetmeid on inspektsioonil võimalik rakendada vaid Eestis asuvate andmetöötlejate suhtes. Teistes Euroopa Liidu liikmesriikides asuvate andmetöötlejate suhtes viiakse menetlus läbi vastava liikmesriigi andmekaitseasutuse juhtimisel. Väljaspool Euroopa Liitu asuvate andmetöötlejate rikkumiste korral on Andmekaitse Inspektsiooni võimalused piiratud, kuna puuduvad sunnimehhanismid. PL: Juhendi punkt 3 all on sätestatud, et andmete töötlemise piiramise nõude esitanud andmesubjekti suhtes peab uute päringute tegemisel nähtuma, et tema võlgnevus on vaidlustatud ning ligipääs võlgnevuse täpsematele andmetele peaks olema takistatud. Juhendis ei täpsustata, millised on need „võlgnevuse täpsemad andmed“. Samuti ei käsitleta juhendis lähemalt vaidlustatud maksehäire küsimust. Vaidlustatud maksehäire andmete pärimise osas on Pangaliit edastanud Andmekaitse 11 Vastuväite hindamise kohta saab täpsemalt lugeda õigustatud huvi juhendist. Inspektsioonile 6. aprillil 2022 oma seisukohad ja põhjendused. Oleme jätkuvalt seisukohal, et vaidlustatud maksehäire detailinfot on pankadele vaja vastutustundliku laenamise põhimõtete ja muude krediidiasutusele kehtestatud kohustuste täitmiseks. Kokkuvõte Pangaliit on seisukohal, et juhendi projekt vajab mõningast muutmist. Seejuures on oluline, et juhend arvestaks kõikide osapoolte huvidega ning ei oleks ebaproportsionaalselt kaldu ühe osapoole kasuks. Samuti on juhendi projektis määratud andmete avaldajale ja päringu tegijale juhised, mille rakendamisel muutub maksehäireregistri kasutamine ebaefektiivseks. Eelnimetatu viib omakorda olukorrani, kus eraõiguslik register ei soovi põhjendatult sellise äritegevusega enam jätkata. Lisaks eelnevale võib maksehäire registri kulude tõus, mis võib teoks saada, kui registrile lisatakse mitmeid lisategevusi, mõjutada registri teenuste hinda. See võib omakorda mõjutada laenu hinda, kuna ka kulud krediidivõimelisuse hindamisele kasvavad. Krediiditeabe seaduse või muu krediiditeabe saamist reguleeriva õigusakti puudumine mõjutab negatiivselt andmete läbipaistvat töötlemist. Tarbijakrediidi- ja hüpoteekkrediidi direktiivid nõuavad juurdepääsu andmebaasidele ja kui Eestis kaoks regulatsioonide puudumise või normide tõlgenduse tõttu need vähesed andmebaasid, pärsiks selline olukord krediidi siseturul vastutustundlikku laenamist ja piiraks ligipääsu välisturult sootuks. Lähtuvalt eelnevast teeb PL ettepaneku korralda kohtumine, mille raames saavad nii AKI kui PL selgitada oma seisukohti. Seeläbi saame üheskoos töötada välja juhendi, mis lähtub kõikide osapoolte huvidest ning vajadustest.
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel