Andmekaitse Inspektsioon
Tatari t 39, 10134 Tallinn
Justiitsministeerium
Suur-Ameerika t 1, 10122 Tallinn
Rahandusministeerium
Suur-Ameerika t 1, 10122 Tallinn
Finantsinspektsioon
Sakala t 4, 15030 Tallinn
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet
Endla t 10A, 10122 Tallinn
28.10. 2022 nr 46
Pangaliidu pöördumine seoses Andmekaitse Inspektsiooni juhendiga „Maksehäirete
avaldamine“
Andmekaitse Inspektsioon (edaspidi Inspektsioon) on 03. oktoobril 2022 kinnitanud juhendi
„Maksehäirete avaldamine“ (edaspidi Juhend). Juhendi väljaandmisest on Inspektsioon avalikkust
teavitanud 06. oktoobril 2022 pressiteatega, mis on avaldatud ka Inspektsiooni kodulehel.
Juhendi punktis 1 on sätestatud: „Käesolev juhend selgitab maksehäireandmete avaldamisega seotud
õigusi ja kohustusi, mis tulenevad isikuandmete kaitse üldmäärusest (IKÜM) ja isikuandmete kaitse
seadusest (IKS).“ Kuigi Inspektsioon on öelnud, et tegemist on uuendatud maksehäirete avaldamise
juhendiga, on Pangaliidu hinnangul loodud sisuliselt uus raamistik. Uue juhendiga muudetakse oluliselt
pikaaegset praktikat nii maksehäirete maksehäireregistrile edastamise, registris avaldamise kui ka
registrist pärimise osas.
Pangaliit toob välja olulisemad probleemkohad, mis kaasnevad Pangaliidu liikmetele juhendi
rakendamisega:
- Rakendussätete puudumise tõttu on juba täna tekkinud olukord, kus maksehäireregistris
avaldatud maksehäired ei vasta Juhendis ettenähtud põhimõtetele, mis võib kaasa tuua
arvukalt võlgike pöördumisi ja vaidlusi, sh võlgnike kaebusi Inspektsioonile. Mõistlik
rakendusaeg on vajalik kõigile võlausaldajatele ja registripidajatele, et tagada tegevuse
vastavus juhendile;
- uute suuniste kehtestamine toob kaasa olukorra, kus turuosalised võivad loobuda maksehäirete
avaldamisest, mistõttu halveneb krediidiriski hindamise kvaliteet, mis omakorda võib kaasa tuua
vastutustundliku laenamise põhimõtete kohase täitmise võimatust pankade ja teiste
krediidiandjate jaoks.
Inspektsioon on nii Juhendis kui pressiteates välja toonud, et Juhendi valmimisse oli kõrvuti teiste
huvipooltega kaasatud ka Eesti Pangaliit ning et huvipooled aitasid seisukohti ühtsemaks kujundada ja
selgesõnalisemalt esitada. Inspektsioon küll andis Pangaliidule võimaluse edastada Juhendi kavandi
Maakri 30, Tallinn 10145
T +372 611 6567
[email protected] pangaliit.ee
osas oma seisukohad ja muudatusettepanekud, kuid kahjuks ei ole Inspektsioon Pangaliidu
ettepanekutega arvestanud ja arvestamata jätmist põhjendanud.
Pangaliit esitab järgnevalt oma seisukohad.
1. Juhendi õiguslik mõju
Isikuandmete kaitse seaduse (IKS) § 56 lg 2 sätestab Inspektsiooni pädevuse. Muuhulgas on
Inspektsiooni ülesandeks suurendada üldsuse, vastutavate töötlejate ja volitatud töötlejate teadlikkust
ning arusaamist isikuandmete töötlemisel esinevatest ohtudest, töötlemise kohta kehtivatest normidest
ja kaitsemeetmetest ning isikuandmete töötlemisega seotud õigustest. Nimetatud ülesande täitmiseks
on Inspektsioonil õigus anda välja soovituslikke juhiseid.
Pangaliidu hinnangul ei ole Inspektsioon Juhendit uuendades jäänud seaduses sätestatud
volitusnormide raamesse ega ole piirdunud kehtivate normide selgitamisega, vaid on sisustanud uued
õigusnormid, näiteks: maksehäirete avaldamist reguleerib täna siseriiklikul tasandil IKS § 10. Nimetatud
sätte kehtiv regulatsioon annab võimaluse avaldada maksehäireid võlgnevuse summast olenemata,
samuti ei kohusta kehtiv seadus maksehäire avaldamisel eraldi näitama võlgnevuse põhinõuet ja
kõrvalnõudeid. Inspektsioon on aga Juhendis avaldanud, et alla 100 eurose põhivõlaga võlgn evuste
avaldamine maksehäiretena ei ole põhjendatud, samuti et võlgnevuse avaldamine põhinõuet ja
kõrvalnõudeid eristamata võib olla puudutatud andmesubjekti õiguste ja huvide riivet raskendavaks
asjaoluks. Eeltoodust nähtub, et erinevalt kehtivast õigusest võib Inspektsiooni hinnangul võlgnevusi
edaspidi maksehäiretena avaldada üksnes põhinõuet ja kõrvalnõudeid eristades ning tingimusel, et
põhivõla suuruseks on vähemalt 100 eurot.
Pangaliit on seisukohal, et Inspektsioon ei ole Juhendi uuendamisel arvestanud kõigi osapoolte huvide
ja vajadustega proportsionaalselt. Juhendi järgimine tähendaks praktikas seda, et maksehäireregistri
kasutamine muutub ebaefektiivseks ja põhjendamatult kalliks, mistõttu maksehäireregistreid haldavad
ettevõtted võivad sellisest äritegevusest sootuks loobuda. See aga ohustab omakorda vastutustundliku
laenamise põhimõtte nõuetekohast järgimist krediidiandjate poolt.
Juhend näeb ette, et maksehäireregister peab nii enne maksehäire avaldamist kui ka enne maksehäire
päringupõhist edastamist sisuliselt maksehäire alusdokumente kontrollima ning suutma hiljem
tõendada, et ta eelnimetatud kontrollimiskohustust täitis. Kohustuse mittetäitmine on põhjendatud
üksnes juhul, kui eriregulatsioonid keelavad võlausaldajal võla alusdokumente edastada (nt
krediidiasutuste seaduse (KAS) § 88 lõige 3 loeb võlatoimiku pangasaladuseks, mille edastamine
kolmandatele isikutele on keelatud).
Pangaliidu hinnangul võib eelkirjeldatud nõue põhjustada olukorra, kus maksehäireregistris avaldatakse
üksnes piiratud hulga võlausaldajate poolt edastatud maksehäireid, kuna suur arv võlausaldajaid ei
soovi registripidajale esitada võlgnevuse alusdokumente. See moonutab tegelikku olukorda
võlaandmete osas ja õõnestab tehingukäibe usaldusväärsust.
Vastutustundliku laenamise kohustuse täitmiseks peaksid krediidiandjad kasutama võimalust, et
tõendid võlgnevuste puudumise ja varasema maksekäitumise kohta hangivad võlgnikud ise. Selline
lahendus oleks äärmiselt mitteusaldusväärne, kuna võlgnikel oleks võimalus esitada ebaõigeid või mitte
täielikke tõendeid, mistõttu võidakse krediiti anda selleks mitteõigustatud isikutele. Sellest tulenevalt
võib makseraskustes isikute arv oluliselt suureneda.
Juhend näeb võrreldes varasemaga ette mitmeid uusi ja täiendavaid kohustusi nii võlausaldajatele kui
maksehäireregistri pidajatele. Et tagada tegevuse vastavus Juhendis sätestatule, peavad nii
võlausaldajad kui registripidajad tegema mitmeid märkimisväärseid ressurssi nõudvaid
infotehnoloogilisi arendusi, muudatusi oma protsessides, sise-eeskirjades, koolitama töötajaid jmt.
Lisaks tuleb muuta täna kehtivaid lepinguid maksehäireregistri pidajate ja võlausaldajate vahel. Need
on kõik aeganõudvad tegevused, mille lahendamiseks on vaja kokku leppida mõistlik aeg.
Eelkirjeldatud protsessiga kaasneks krediidiandjate kulude kasv, mis kliendi suhtes väljenduks
omakorda laenu kogukulu kasvus.
Pangaliit on juba Juhendi kavandi osas antud tagasisides tähelepanu juhtinud Juhendis esinevatele
sisulistele vigadele. Juhendi punktis 2.6. on märgitud: „Seetõttu on IKS-s sätestatud võlaandmete
töötlemise tähtaeg, ehk keelatud on töödelda andmeid, kui kohustuse rikkumise lõppemisest on
möödunud vähem kui 30 päeva või rohkem kui viis aastat.“ Selline seisukoht on vastuolus IKS §-s 10
sätestatuga. Nimelt keelab IKS § 10 lg 2 p 4 võlaandmete edastamise, kui lepingu rikkumisest on
möödunud vähem kui 30 päeva.
2. Juhendi vastuvõtmisest teavitamine ja Juhendi jõustumine
Vaatamata sellele, et Inspektsioon on Pangaliitu Juhendis nimetanud „Juhendi valmimisse kaasatud
huvipooleks“ ning Inspektsioon on teadlik, kuivõrd olulises ulatuses Juhend Pangaliidu liikmeid
puudutab, ei pidanud Inspektsioon vajalikuks teavitada Pangaliitu vahetult Juhendi kinnitamisest.
Pangaliit sai Juhendi vastuvõtmisest teada Inspektsiooni pressiteate vahendusel samaaegselt
avalikkusega. Selline käitumine ei ole kindlasti vastavuses Riigikantselei poolt avaldatud hea kaasamise
tavaga1 kui kõigile riigiasutustele adresseeritud soovituste koguga.
Pangaliit Juhendi olulise huvigrupina eeldas, et Inspektsioon teavitab Pangaliitu Juhendi kehtima
hakkamisest ette, nii nagu seda teeb praktikas näiteks Finantsinspektsioon.
Juhend ei sisalda rakendussätteid, sh märget Juhendi jõustumise aja kohta. Pangaliit järeldab, et
Juhend kehtib kõigi osapoolte suhtes selle avaldamise hetkest alates. Segadust tekitab asjaolu, et
Inspektsioon on pressiteates viidanud Juhendi üleminekuperioodile. Samas ei nähtu ei Juhendist endast
ega pressiteatest, kui pikk nimetatud üleminekuperiood on ja kellele ning millises osas see kohaldub.
AS Creditinfo Eesti on Pangaliidule avaldanud, et Inspektsioon on AS-le Creditinfo Eesti andnud
tegevuse Juhendiga vastavusse viimiseks aega kuni 1. detsembrini 2022.
Olukord, kus nn üleminekuperiood on vaikimisi antud üksnes maksehäireregistri pidajale ja sellest ei ole
võlausaldajaid ega võlgnikke teavitatud, tekitab mitmeid probleeme. Sealhulgas ei ole arusaadav,
kuidas peaks hetkel käituma võlausaldaja, kui tema poole pöördub võlgnik nõudega kehtiv maksehäire
kustutada, kuna selle avaldamine ei vasta Juhendis toodud nõuetele – võlgnevuse summa on väiksem
kui 100 eurot ning eristatud ei ole põhivõlga ja kõrvalnõudeid. Ehk rakendussätete puudumine võib
suurendada ka Inspektsiooni halduskoormust kaebuste arvu kasvamise tõttu.
Rakendussätete puudumine suurendab oluliselt nii maksehäireregistri pidajate kui võlausaldajate
tegevuse vastavuse riski selles osas, mis puudutab maksehäireregistris juba avaldatud ja eeskätt
lõppenud maksehäirete vastavusse viimist Juhendi nõuetega. Kõnealune tegevus nõuab nii
registripidajatelt kui võlausaldajatelt märkimisväärset ressurssi, kuna avaldatud maksehäireid saab
olemasolevate tehniliste lahenduste ja andmevahetuse juures muuta üksnes manuaalselt. Arvestades
maksehäireregistrites avaldatud maksehäirete arvu ei ole avaldatud maksehäirete Juhendi nõuetega
vastavusse viimine kindlasti võimalik maksehäireregistritele antud üleminekuperioodi jooksul.
1
Kaasamise hea tava: https://www.riigikantselei.ee/kaasamise-hea-tava
Arvestades, et Juhend näeb võrreldes varasema juhendiga ja kehtiva IKS-ga ette mitmeid uusi ja
täiendavaid kohustusi nii võlausaldajatele kui maksehäireregistri pidajatele, on Juhendi kohene kehtivus
vastuolus kaasamise hea tavaga kui ka analoogia korras hea õigusloome ja normitehnika eeskirjaga
(kuigi tegemist ei ole õigusaktiga). Nagu käesoleva kirja punktis 1 märgitud, tähendab tegevuse
vastavusse viimine nii võlausaldajate kui registripidajate jaoks mitmeid olulisi arendustegevusi, sh IT
arendusi.
Pangad on oma arendusplaanid, sh IT arenduste plaanid teinud nii jooksva kui ka järgmise aasta osas.
Mõistetavalt on pangad valmis oma plaane tegevuse vastavuse eesmärkidel ümber vaatama ja
muutma, kuid see on aega nõudev protsess, mistõttu maksehäiretega seotud arendustegevustega
alustamine ei ole lõppeva aasta sees reaalne.
Inspektsioon peaks olema Pangaliidu ja teiste huvigruppide varasema tagasiside põhjal teadlik, kuivõrd
ressurssinõudvaid (arendus)tegevusi Juhendis kajastatud Inspektsiooni uued seisukohad puudutatud
osapooltele kaasa toovad. Seetõttu on hädavajalik kehtestada mõistliku pikkusega üleminekuperiood.
Pangaliit soovib juhtida tähelepanu, et Juhendi kohene kehtima hakkamine on loonud olukorra, kus täna
on nii maksehäireregistrite kui ka kõigi võlausaldajate tegevus vastuolus Juhendis sätestatuga. Ainus
võimalus tegevuse mittevastavuse riskide maandamiseks oleks hetkel maksehäireregistrite tegevuse
ajutine peatamine, mis tooks kaasa märkimisväärseid riske kogu finantssektorile, aga ka
finantsstabiilsusele laiemas mõttes.
3. Pangaliidu kaasamine
8. aprillil 2022 toimus Inspektsiooni, Pangaliidu ja AS-i Creditinfo Eesti kohtumine maksehäirete
avaldamise teemal.
3.juunil 2022 edastas Inspektsioon Juhendi kavandi Pangaliidule ülevaatamiseks ja
kommenteerimiseks. Pangaliit saatis Inspektsioonile oma põhjaliku tagasiside (lisatud käesolevale
kirjale) 27. juunil 2022. Pangaliit oli seisukohal, et Juhendi vastuvõtmine selle kavandis toodud sisuga
vajab muutmist, ei arvesta kõigi osapoolte huve ning muudab maksehäireregistri kasutamise
ebaefektiivseks. Pangaliit rõhutas juba tookord, et Juhendi kehtestamine kavandis toodud kujul võib
kaasa tuua mitmeid negatiivseid tagajärgi, sh mõjutada oluliselt vastutustundliku laenamise kohustuse
nõuetekohast täitmist. Pangaliit tegi Inspektsioonile ettepaneku kohtumiseks ning ühiseks aruteluks, et
tagada Juhendi koostamisel kõigi osapoolte huvide ja vajadustega arvestamine mõistlikus ja
proportsionaalses ulatuses.
Inspektsioon ei ole andnud tagasisidet Pangaliidu ettepanekute osas, ei ole vastanud Juhendiga seotud
Pangaliidu küsimustele, küsinud Pangaliidult täiendavaid selgitusi ega reageerinud ka Pangaliidu
ettepanekule täiendava kohtumise ja sisulise arutelu osas.
Pangaliidu hinnangul on kahetsusväärne, et Inspektsioon ei ole Juhendi koostamisel lähtunud ülal
viidatud Riigikantselei poolt avaldatud kaasamise heast tavast - kaasamisega hea tava mõttes ei saa
olla tegemist, kui Juhendi vastuvõtmine tuleb kaasatud huvipoolele üllatusena. Inspektsioon ei ole
Juhendis arvestanud Pangaliidu seisukohtade ja ettepanekutega, samuti ei anna Juhend sisulisi
vastuseid Pangaliidu poolt Inspektsioonile adresseeritud küsimustele.
Pangaliidule on arusaadav ja mõistetav, et Inspektsiooni eesmärgiks Juhendi kehtestamisel on olnud
eeskätt tagada võimalikult väike riive maksehäirest puudutatud eraisikute õigustele, vabadustele ja
huvidele. Samas on Pangaliit Inspektsioonile selgitanud, kuivõrd suurt riski tähendab maksehäirete
töötlemisel sisuliselt uue raamistiku loomine krediidiandjate kohustusele järgida vastutustundliku
laenamise põhimõtet. Pangaliidul oli siiski ootus, et Inspektsioon oleks Pangaliidu kui Juhendi ühe
suurima ja olulisema huvirühmaga täiendavalt sisuliselt arutanud, kuidas oleks võimalik samaaegselt
eraisikute võimalikult väikese riivega vähendada võlausaldajatele ja maksehäirete pärijatele kaasnevaid
riske ja kahjulikke tagajärgi.
Nagu eespool öeldud, on Juhendi vastuvõtmine kaasamise hea tava ning hea õigusloome ja
normitehnika eeskirjas sisalduvaid põhimõtteid eirates loonud olukorra, kus võlausaldajate ja
maksehäireregistri pidajate tegevus ei vasta täna Inspektsiooni uutele seisukohtadele.
4. Ettepanekud
Kokkuvõttes on Juhendi vastuvõtmisega Pangaliidu hinnangul muudetud maksehäireandmete sisu,
vorm ja töötlemine ebamõistlikuks ja tekitatud olukord, kus võib oluliselt kannatada maksehäirete
kättesaadavus. Samas ei soovi pangad oma tegevuses olla vastuolus pädevate asutuste poolt
kehtestatud suunistega.
Eeltoodust tulenevalt teeb Pangaliit järgmised ettepanekud:
1. Kutsuda kiireloomuliselt novembrikuu esimesel poolel kokku ümarlaud, kus osalevad nii
Inspektsiooni, Pangaliidu, Justiitsministeeriumi, Rahandusministeeriumi, Finantsinspektsiooni,
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalveameti kui ka teiste huvigruppide esindajad. Ümarlaua
eesmärgiks on anda pooltele võimalus selgitada oma seisukohti ning arutada neid sisuliselt,
selleks et leida lahendused, mis arvestaksid kõikide osapoolte huvide ja vajadustega.
2. Täiendada Juhendit mõistlike rakendussätetega, arvestades huvigruppide võimekust ja
võimalusi Juhendis sätestatud kohustuste täitmiseks vajalike arendustegevuste teostamisel.
3. Kaaluda IKS § 10 muutmist nii maksehäireandmete edastamise, avaldamise kui ka päringute
osas. Pangaliit soovib siinkohal märkida, et 8. aprillil k.a aset leidnud kohtumisel märkis ka
Inspektsioon, et on pöördunud Justiitsministeeriumi poole ettepanekuga IKS § 10 muutmiseks.
4. Kaaluda maksehäirete avaldamise reguleerimist hetkel väljatöötamiskavatsusena avaldatud
krediiditeabe jagamise seaduses.
Lugupidamisega,
/allkirjastatud digitaalselt/
Katrin Talihärm
Tegevdirektor
Lisa: Pangaliidu seisukohad seoses maksehäirete avaldamise juhendi kavandiga, edastatud
Inspektsioonile 27.06.2022.
Maksehäirete avaldamine
Andmekaitse inspektsiooni juhendi kavand
Andmekaitse inspektsioon (AKI) esitas Pangaliidule (PL) arvamuse avaldamiseks maksehäirete
avaldamise juhendi projekti. PL töötas AKI poolt esitatud dokumendi läbi ning nõustub, et kõnealuse
juhendi olemasolu on vajalik, samuti on selles käsitletud kõik olulised teemad. Teisalt leiab PL, et juhend
vajaks siiski mõningat muutmist ja täiendamist.
Esiteks võiks juhendi selgemalt struktureerida, kuivõrd dokumendis on keeruline eristada, millised
juhised kohalduvad andmete avaldajale ning millised andmete saatjale. Sellest tulenevalt teeb PL
ettepaneku koostada eraldiseisev mõistete punkt, mis paigutatakse juhendis pärast sisukorda.
Kõnealune mõistete punkt aitaks kaasa, et kõik lõppkasutajad tõlgendavad juhendis selgitatut ühtviisi
ning vältida olukorda, kus juhendit rakendatakse erinevalt.
PL teine ettepanek on üle vaadata juhendi sõnakasutus. Leiame, et juhend peaks kirjeldama lubatud
tegevuste piire ehk seda, mis on lubatud, mitte seda, mis on keelatud. Samuti palub PL vältida
väljendeid, mille sisulist tähendust pole selgitatud („väike võlg“, “lühike viivitus“, „ponnistama“ jmt).
Muidu võib tekkida olukord, kus juhendi kasutajad tõlgendavad mõisteid erinevalt. See omakorda loob
aluse vale praktika kujunemisele maksehäiretele avaldamisel. Eelnimetatud väljendite kasutamisel
palub PL nende sisu juhendis selgitada. Lisaks leiame, et juhendit ning selle kasutajaid ei tohiks
koormata üleliigse teabega: põhimõtete selgitamisel võiks viidata üksnes seadusele, mitte
kohtulahenditele, ning võlgnike ei peaks suunama erinevatele lehtedele, mis võivad ajas muutuda.
Järgnevalt PL muudatusettepanekud ning täiendavad küsimused teemade kaupa.
1. Juhendi eesmärk ja reguleerimisala
Tehingukäibe usaldusväärsuse huvides lubab isikuandmete kaitse seadus maksehäire- ehk
võlaandmete avaldamist teistele isikutele ilma inimese enda nõusolekuta. Teiste isikute kaitset halbade
tehingute tegemise eest loetakse kaalukamaks kui võlgniku eraelu kaitset. Siiski püüab seadus ära
hoida ka võlgnike üleliigset kahjustamist. Käesolev juhend selgitab maksehäireandmete avaldamisega
seotud õigusi ja kohustusi, mis tulenevad isikuandmete kaitse üldmäärusest (IKÜM) ja isikuandmete
kaitse seadusest (IKS).
Maksehäireandmeteks loetakse teavet selle kohta, kellel on kelle suhtes maksetähtaja ületanud võlg,
kui suur see on, millal see tekkis ning mis liiki tehinguga on tegemist. Maksehäireandmeteks loetakse
ka eraisikust võlglase nime ja sünniaega, kui need andmed on maksehäire avaldaja poolt välja toodud.
PL: Maksehäire andmed – juhendis on nimetatud, et maksehäire andmeteks loetakse ka isiku nime ja
sünniaega. Lisaks sellele on maksehäire andmeteks isikukood. Ettepanek on selguse huvides see
juhendis välja tuua.
Võlasuhte rikkumisega seotud isikuandmete osas tuleb täpsustada, et kuigi IKS § 10 pealkiri räägib
võlasuhtest ning võlasuhte mõiste tuleneb võlaõigusseaduse § 2 lõikest 1, siis IKS-i seletuskirjast
lähtuvalt tuleb IKS § 10 mõttes vaadata võlasuhte mõistet kitsamalt, ehk võlasuhte all peetakse silmas
üksnes lepingulisi rikkumisi. Nimetatud sätte reguleerimise vajadus tuleb soovist tagada võimalus
isikute finantsilise usaldusvääruse ehk krediidivõimelisuse hindamiseks – olemas on praktiline vajadus
selleks, et oleks võimalik hinnata lepingupoole usaldusväärsust lepinguliste suhete täitmisel.
PL: Mõiste “lepingulised rikkumised” – juhendi kohaselt tuleb IKS § 10 mõttes pidada võlasuhteks
üksnes lepingulisi rikkumisi. Keeleliselt korrektne oleks öelda, et võlasuhte rikkumiseks tuleb pidada
üksnes lepingulisi rikkumisi. Lisaks on ettepanek juhendis täpsustavalt välja tuua, et lepingulise suhte
alusel tekkinud viivised kuuluvad IKS § 10 mõjualasse.
Juhend on suunatud nii maksehäireandmete avaldajatele (andmetöötlejatele); inimestele, kelle andmeid
avaldatakse (võlgnikele ehk andmesubjektidele); kui ka maksehäireandmete küsijatele-saajatele.
Juhend ei puuduta juriidiliste isikute maksehäireandmete avaldamist. Juriidilistel isikutel ei ole eraelu ja
seetõttu nende andmeid IKÜM ega IKS ei kaitse.
PL: Seoses juhendi skoobiga tekkis küsimus, kas ka eraisikust võlausaldajal on võimalik võlasuhte
rikkumise andmeid avaldada?
2. Millal võib maksehäireandmeid avaldada?
PL: Teeme ettepaneku muuta punkti pealkirja järgnevalt „Maksehäirete avaldamise põhimõtted“
Võlausaldaja võib võlaandmete avaldamist korraldada kolmel viisil:
1) avaldades ise oma võlgnike maksehäireandmeid (olles vastutav töötleja),
2) kasutades edastamiseks volitatud töötlejat, kes tegutseb vastutava töötleja ülesandel, tema
juhiste alusel ja tema vastutusel, pakkudes vastutavale töötlejale eeskätt tehnilist teenust,
3) edastades andmed teisele ettevõtjale, kelle tegevusalaks on maksehäireteabe müük oma nimel
ja vastutusel ning kes on ise vastutav töötleja.1
Olukordades, kus võlausaldaja ei avalda võlaandmeid ise (variandid 2 ja 3), tuleb andmete edastamisel
eristada kaht eri etappi: (I) võlausaldaja poolt andmete edastamist maksehäireregistrile ning (II)
maksehäireregistri poolt andmete avaldamist päringu tegijale. Esimene etapp toimub IKÜM artikkel 6
lõike 1 p f ehk õigustatud huvi alusel ning sellele järgnev andmete avaldamine päringute teostajatele
toimub IKS § 10 alusel.
PL: Punkti 2 viimane lause „Esimene etapp toimub IKÜM artikkel 6 lõike 1 p f ehk õigustatud huvi alusel
ning sellele järgnev andmete avaldamine päringute teostajatele toimub IKS § 10 alusel.“ Lause esimene
pool räägib isikuandmete töötlemisest õigustatud huvi alusel ja teine lausepool isikuandmete
töötlemisest IKS alusel – viimasest jääb mulje, nagu sätestaks IKS § 10 iseseisva õigusliku aluse
isikuandmete töötlemiseks. Kõik isikuandmete töötlemise õiguslikud alused on sätestatud IKÜM artikkel
6 lõikes 1 ning kohaliku õigusega ei saa isikuandmete töötlemiseks täiendavaid õiguslikke aluseid ette
näha. IKS § 10 on sätestatud tingimused, millistele isikuandmete töötlemine peab vastama.
2.1. Andmete edastamine maksehäireregistrile õigustatud huvi alusel
IKÜM artikkel 6 lõike 1 p-s f on ette nähtud kolm tingimust, mis kõik peavad täidetud olema, et
võlaandmete edastamine maksehäireregistrile oleks lubatud:
1) vastutaval töötlejal või andmeid saaval kolmandal isikul on õigustatud huvi;
2) isikuandmete töötlemine on vajalik õigustatud huvi teostamiseks;
3) vastutava töötleja või andmeid saava kolmanda isiku huve ei kaalu üles kaitstava
andmesubjekti ehk võlgniku põhiõigused ja -vabadused.
Selle hindamine toimub kolmeastmelise skeemi järgi:
I aste – isikuandmete töötleja või kolmandate isikute huvid ja nende kaalukus;
II aste – andmesubjekti õigused ja huvid ning kaalukus;
III aste – vastanduvate huvide kaalumine – nende esialgne hinnang ning vajadusel täiendavad
kaitsemeetmed, lõplik hinnang.
1 Vastutav töötleja määrab andmete töötlemise (sh avalikustamise) eesmärgid ja vahendid. Volitatud töötleja
töötleb andmeid vastutava töötleja nimel. Vt isikuandmete kaitse üldmääruse artikkel 4.
Veendumine, kas õigustatud huvi alusel on lubatav võlaandmeid edastada, on vastutava töötleja
ülesanne. Vastutav töötleja peaks läbipaistval moel viima läbi isikuandmete töötleja ja andmesubjekti
vastanduvate huvide kaalumise ning olema võimeline oma otsust põhjendama. Andmetöötlusest
tuleneva võimaliku ulatusliku ja intensiivse riive korral võib olla vajalik koostada kirjalik
andmekaitsealane mõjuhinnang (IKÜM art 35).
Õigustatud huvi hindamisest saab täpsemalt lugeda Andmekaitse Inspektsiooni õigustatud huvi
juhendist.
2.2. Andmete avaldamine IKS § 10 alusel
Õigus oma võlgniku maksehäireandmeid avaldada ei tähenda nende avalikustamist piiramatule arvule
tuvastamata isikutele (internetis, ajalehes, kortermaja teadetetahvlil, ettevõtte kodulehel jne).
Nii sätestab IKS § 10 lõige 1, et võlasuhte rikkumisega seotud isikuandmete avaldamine kolmandale
isikule ja edastatud andmete töötlemine kolmanda isiku poolt on lubatud andmesubjekti
krediidivõimelisuse hindamise või muul samasugusel eesmärgil ning üksnes juhul, kui täidetud on kõik
kolm tingimust:
1) andmetöötleja on kontrollinud, et andmete edastamiseks on õiguslik alus;
2) andmetöötleja on kontrollinud andmete õigsust;
3) andmeedastus on registreeritud (säilitades teavet, kellele ja mida edastati).
Sõltumata eelnevast, ei ole lubatud andmeid töödelda, kui:
1) tegemist on eriliiki isikuandmetega;
2) tegemist on andmetega süüteo toimepanemise või selle ohvriks langemise kohta enne avalikku
kohtuistungit või õigusrikkumise asjas otsuse langetamist või asja menetluse lõpetamist;
3) see kahjustaks ülemäära andmesubjekti õigusi või vabadusi;
4) lepingu rikkumisest on möödunud vähem kui 30 päeva;
5) kohustuse rikkumise lõppemisest on möödunud rohkem kui viis aastat.
Maksehäireregister võib päringute teostajatele andmete avaldamisel tugineda ka IKÜM artikkel 6 lõike
1 punktile f ehk õigustatud huvile, kuid sisuliselt nõuab see vähemalt samaväärsete meetmete võtmist
kui IKS §-l 10 põhinev võlaandmete töötlemine. Lisaks tuleb arvestada, et õigustatud huvile tuginedes
võib andmetöötlus suurema tõenäosusega osutada andmesubjekti liigselt kahjustavaks ja seega
lubamatuks. Erinevalt IKS §-st 10 ei näe IKÜM art 6 lg 1 p f ette sõnaselgeid piiranguid andmete
avaldamisele (st andmeid ei tohi edastada varem kui 30 päeva möödumisel kohustuse rikkumisest või
rohkem kui viie aasta jooksul pärast rikkumise lõppemist). Nendest tingimustest kõrvalekaldumine
suurendab tõenäosust, et vastandlike huvide kaalumisel ei osutuks andmetöötleja või andmete saaja
huvid kaalukamaks võlgniku eraelu puutumatusele osaks saava riive tõsidusest, näiteks kui
võlaandmeid hakatakse avaldama juba loetud päevad pärast võlgnevuse tekkimist.
2.3. Andmete avaldamine isiku krediidivõimelisuse hindamise eesmärgil
PL: Punkti pealkiri räägib andmete avaldamisest krediidivõime hindamise eesmärgil, samas punkti sisus
räägitakse andmete töötlemisest ka muul sarnasel eesmärgil, nt maksekäitumise hindamine või tööle
värbamisel tausta uurimine. Pealkiri ei vasta punkti sisule. Teeme ettepaneku muuta alapunkti pealkirja.
Maksehäirete puhul tuleb silmas pidada, et võlgnevuse esinemisel tuleb võlausaldajal võla tasumise
saavutamiseks kasutada eeskätt võlaõigusseaduses loetletud õiguskaitsevahendeid, millest üheks on
kohustuse täitmise nõudmine. Isikute maksehäireandmete avaldamine üksnes survemeetmena võla
tasumise saavutamiseks ei ole lubatav.
Survestamisega maksehäireandmete avaldamise kaudu võib olla tegemist näiteks olukorras, kus
andmesubjektile rõhutatakse, et pärast võlgnevuse täielikku tasumist kustutatakse kõik
maksehäireandmed koheselt registrist. Sellisel juhul on kaheldav, kas andmeid avaldati üldse
krediidivõimelisuse hindamiseks, kuna kolmandatel isikutel pole äsja lõppenud võlgnevusest olenemata
võimalik isiku negatiivse maksekäitumise kohta infot saada.
Inspektsioon rõhutab, et andmetöötleja peab olema ka pärast andmete avaldamise lõpetamist valmis
põhjendama, kuidas andmete avaldamine täitis isiku krediidivõimelisuse hindamise või muud sarnast
eesmärki. Krediidivõimelisuse all tuleb mõista võimet oma rahalisi kohustusi täita. Muu sarnane eesmärk
võib olla lepingulistes suhetes maksekäitumise hindamine.
Tööandjad ei või kõigi tööle kandideerijate maksehäireid kontrollida; kõne alla võivad tulla töötajad
ametikohtadel, kus on rahaline vastutus. Igasugused uudishimust ja isiklikust huvist kantud päringud ei
ole lubatud.
PL: IKS § 10 sätestab, et maksehäireid võib avaldada krediidivõimelisuse hindamise eesmärgil, aga ka
muul samasugusel eesmärgil. Viimati nimetatud eesmärgi alla kvalifitseerub näiteks maksehäirete
pärimine taustakontrolli tegemise eesmärgil, maksehäireid töödeldakse ka rahapesu ja terrorismi
rahastamise seaduse kontekstis pettuste tuvastamiseks jmt. Võlaandmeid töödeldakse ka erinevates
seadusega (krediidiandjate ja -vahendajate seadus, kindlustustegevuse seadus, makseasutuste ja e-
raha asutuste seadus jmt) ettenähtud sobivusmenetlustes juhtide ja töötajate sobivuse hindamise
eesmärgil.
Isikuandmete kaitse seaduse eelnõu teiseks lugemiseks koostatud seletuskirjas on märgitud: „Praktikas
kasutatakse võlasuhte rikkumisega seotud infot lisaks krediidivõimelisuse hindamisele ka muudel
juhtudel, näiteks isiku usaldusväärsuse hindamiseks tööle kandideerimisel või enne temaga
lepingulistesse suhetesse astumist, samuti laenusaajate maksehäirete või üürnike maksevõime
kontrollimiseks. Krediidivõimelisuse hindamine on oluline ja kaitseb avalikku huvi, kuid ka muud
eelnevalt toodud näited lähtuvad avalikust huvist ning on seetõttu sama kaaluka eesmärgiga.“
Kõnealune punkt võikski laiemalt rääkida võlaandmete töötlemise erinevatest eesmärkidest. Hetkel
jätab sõnastus mulje, nagu võlaandmeid saaks põhiosas kasutada üksnes krediidivõime hindamiseks.
Teksti teises lõigus toodud survestamise näide ei ole asjakohane. Selline selgitus võib luua
andmesubjektides eelduse, et nii on võimalik sõlmida kokkuleppeid.
Mis puutub hinnangusse, et maksehäireandmete töötlemine on põhjendatud töötajate taustakontrolli
tegemisel üksnes nende ametikohtade osas, mis on seotud rahalise vastutusega, siis sooviksime teada,
millele inspektsioon sellise hinnangu andmisel tugineb. Finantsasutused, sh pangad müüvad usaldust.
Seega on teatud juhtudel ka nendel ametikohtadel, millistega ei seondu otsene rahaline või materiaalne
vastutus, põhjendatud taustakontrolli tegemine ja sel eesmärgil ka maksehäireandmete töötlemine.
Nagu eespool välja toodud, siis teatud juhtudel on selline taustakontroll ette nähtud ka seadusega, nt
krediidiasutuste seaduse, kindlustustegevuse seaduse jmt. seadustega ettenähtud sobivusmenetluse
raames. Tööandja vastutava töötlejana saab igakordselt ise hinnata, kas maksehäireandmete pärimine
taustakontrollis on põhjendatud või ei. Selliste andmete pärimine võib teatud juhtudel toimuda ka töötaja
nõusoleku alusel.
2.4. Andmete edastamise õigusliku aluse kontrollimine
Andmetöötlejal on kohustus enne võlaandmete edastamist kontrollida, kas konkreetsel andmete pärijal
esineb selleks õiguslik alus. Arvestades, et IKS § 10 lubab andmeid töödelda isiku krediidivõimelisuse
hindamise (või muul sarnasel) eesmärgil, tuleks andmetöötlejal eeskätt tuvastada, et andmete pärijal
on reaalne kavatsus isikuga lepingulistesse suhetesse astuda. Õigusliku aluse kontrollimiseks ei piisa
viitamisest lepingu sõlmimise hüpoteetilisele võimalusele tulevikus. Õigusliku aluse sisulise
kontrollimisega ei ole tegemist ka siis, kui andmete pärijal palutakse õigusliku aluse kinnitamiseks teha
linnuke vastavasse kastikesse ning seejärel andmed väljastataksegi.
Andmete edastamise õiguslikus aluses veendumiseks saab andmetöötleja tugineda vabalt valitud
tõenditele, mis juhtumi asjaolusid arvestades kättesaadavad on. Oluline on, et andmetöötleja suudaks
tõendada, et kontrollis andmete edastamise õiguslikku alust sisuliselt juba enne seda, kui ta andmed
väljastas (või otsustas need väljastamata jätta). Maksehäireregister otsustab ise, kas ta säilitab tõendeid
või sõlmib võlausaldaja ja andmete pärijaga muid kokkuleppeid, näiteks et tõendid tuleb esitada
maksehäireregistri nõudmisel ühe päeva jooksul. Siiski peab maksehäireregister nii enne avaldamist kui
ka enne andmete edastamist tõendeid kontrollima ja tegema märkmeid tõendite kohta, näiteks
laenutaotluse number ja kuupäev, et tagantjärele oleks võimalik kontrollida, kas maksehäireregister
reaalselt tõendeid kontrollis. Tõendamist õigusliku aluse ja andmete õigsuse osas nõuab IKÜM art 5 ja
see on maksehäireregistri kui vastutava töötleja kohustus.
Lisaks on oluline, et IKS § 10 nõuete täidetust kontrollib maksehäireregister enne iga üksikut päringut.
See tähendab, et piisavaks kontrollmeetmeks ei saa lugeda seda, kui maksehäireregister palub
andmete pärijal juba enne päringute tegemist (nt kasutajakonto loomisel) päringute tegemise eesmärki
selgitada. Sellisel juhul ei ole tegemist üksikjuhtumi kontrolliga.
Kui maksehäireregister ei suuda iga maksehäire andmete õigsust ja iga üksikut andmete päringut
kontrollida ja tõendada, vastutab maksehäireregister IKÜM-i ja IKS-i järgi väärteo korras. Trahvi suuruse
määramisel omavad tähtsust asjaolud, kas maksehäireregister on võtnud meetmeid rikkumiste ära
hoidmiseks.
PL: Krediidiandjad teevad päringuid maksehäireregistrisse massiliselt, enamik automaatselt. On
keeruline ette kujutada, kuidas oleks maksehäireregistril praktikas võimalik igakordselt tuvastada, et
päringut tegeval krediidiandjal on reaalne kavatsus isikuga lepingulistesse suhetesse astuda.
Krediidiandjate tegevus on reguleeritud seadusega ja päringuid maksehäireregistrisse tehaksegi üksnes
eesmärgipäraselt, st krediidivõimelisuse hindamise või muul samasugusel eesmärgil.
Lisaks on keeruline ette kujutada, mis laadi tõendeid saab krediidiandja üldse maksehäireregistrile selle
tõenduseks esitada, sest kogu kliendi kohta teadaolev info (välja arvatud info kohustuste täitmise
korrektsuse kohta) on pangasaladus.
Krediidiandjate puhul võiks lugeda päringute tegemise põhjendatuks, kui krediidiandja ja
maksehäireregistri pidaja vahel sõlmitavas koostöölepingus on päringute tegemise protsess kirjeldatud.
Päringute tegemine logitakse, mistõttu saab vajadusel logide alusel tagantjärele hinnata päringu
eesmärgipärasust.
Lisaks, et sisuliselt hinnata õigusliku aluse olemasolu, on vaja teada teise ettevõtte ehk andmete pärija
protsesse jmt. Arvestades, et päringut tegeval ettevõttel (andmete saajal), kes on iseseisev vastutav
töötleja, on õigus maksehäireregistrisse päringuid teha üksnes õigusliku aluse olemasolul, võib
maksehäireregistri pidaja poolt õigusliku aluse kohta tõendite kogumine teatud juhtudel rikkuda andmete
töötlemise minimaalsuse põhimõtet (nt kui andmete pärimise õiguslikuks aluseks on lepingu täitmise
eesmärk, siis inspektsiooni seisukoha järgi on andmete edastajal, kellel on andmete saaja osas
õigusliku aluse kontrollimise kohustus, vaja veenduda ka selles asjaolus, et leping tõesti on sõlmitud.
See eeldab aga näiteks digiallkirjastatud lepingudokumentide küsimist ja salvestamist).
Eraldi küsimus on selles, kuidas saab andmetöötleja sisuliselt hinnata, kas teise andmetöötleja poolt
määratud õiguslik alus andmete töötlemiseks on õige või mitte. Sellist hinnangut saab anda ikkagi
üksnes järelevalveasutus ehk Andmekaitse Inspektsioon. Inspektsioon saab anda hinnangu, et
andmete töötlemine ei toimu õigel alusel.
2.5. Andmete õigsuse kontrollimine
Võlaandmete avaldaja peab IKS §-st 10 tulenevalt veenduma ka selles, et avaldatavad andmed oleksid
õiged. Erinevalt eelmises alapeatükis käsitletud päringu tegemise õigustatuse kontrollimisest on siin
tegemist võlaandmete enda kontrollimisega.
Kui riigi registritest võetavate kehtivate andmete osas saab reeglina eeldada, et need andmed on õiged
(nt maksuvõlg Maksu- ja Tolliameti ees), siis eraõiguslikelt isikutelt saadud võlaandmete puhul tuleb
nende andmete õigsust enne kolmandatele isikutele edastamist kindlasti kontrollida.
Riigikohus on selles osas täpsustanud, et maksehäireregistri pidaja peab kontrollima võlausaldaja
edastatud maksehäireteadet piisava põhjalikkusega, kui tal oli selline kohustus (mis tuleneb IKS §-st
10) ja ka võimalus. Sealjuures ei piisa üksnes algselt edastajalt võla olemasolu üleküsimisest, vaid
vastutaval töötlejal peavad olema täpsemad andmed, mis võlgnevuse olemasolu kinnitaksid. 2
2
Vt täpsemalt seisukohti Riigikohtu Tsiviilkolleegiumi 13.03.2019 otsusest nr 2-17-1026 (punkt 24).
Võlgnevuse olemasolu kindlakstegemisel tuleb lähtuda võlaõigusseaduse (VÕS) §-s 82 toodud alustest.
Oluline on silmas pidada, et ainuüksi arve väljastamine üldreeglina ei tõenda võlasuhte ega võlgnevuse
olemasolu ning ka vastupidi – arve mittesaamine ei ole õigustuseks jätta kasutatud teenuse eest
tasumata.3 Kui väidetav võlgnevus on tekkinud teenuse osutamisest, tuleks registripidajal välja nõuda
näiteks teenuse osutamist tõendav liitumisleping; kui võlgnevus on tekkinud müügilepingust, siis
võimalusel asja üleandmisakt, garantiipaberid vms. Määrav tähtsus võib olla ka poolte lepingueelsete
läbirääkimiste käigus peetud kirjavahetusel, millest selgub, millal ja milliseid kohustusi võlgnik täitma
kohustus ning kas ta on neid rikkunud.
Praktikas on levinud juhud, kus väidetav võlgnevus on tekkinud tarbijaga sidevahendi abil sõlmitud
lepingu rikkumisest. Sellisel juhul eeldab inspektsioon maksehäireregistrilt VÕS §-st 542 lähtumist ehk
maksehäiret võib avaldada siis, kui võlausaldaja on tõendanud püsival andmekandjal kinnitatud tarbija
tahet olla seotud telefoni teel võetud kohustustega. Kui aga sellised rikkumist tõendavad
dokumendid puuduvad, ei ole andmetöötlejal võimalik tõendada andmete õigsust ja siis tuleks
kas loobuda andmete edastamisest või rakendada täiendavaid kaitsemeetmeid (vt ptk 3).
Praktikas on maksehäirete avaldajad välja toonud, et võlaandmete õigsust ei ole saadud kontrollida,
kuna eriregulatsioonid keelavad võlausaldajal võla alusdokumente edastada (nt krediidiasutuste
seaduse (KAS) § 88 lõige 3 loeb võlatoimiku pangasaladuseks, mille edastamine kolmandatele isikutele
on keelatud). Sellises olukorras tuleks aga lähtuda ülal viidatud Riigikohtu juhistest, millest tuleneb, et
olukorras, kus andmetöötlejal on kohustus võlaandmete õigsust kontrollida (IKS § 10), saab selle
täitmata jätta üksnes siis, kui kohustuse täitmine pole võimalik ehk tekib kohustuste kollisioon. Kui ühtegi
juriidilist takistust võlaandmete õiguse kontrollimiseks ei esine, tuleb kohustust täita ehk võlaandmete
õigsust sisuliselt kontrollida.
Maksehäireregister võib pangasaladuse saada vaid siis, kui lepingus on punkt maksehäireregistrile kui
kolmandale isikule edastamise kohta (KAS § 88 lg 3 p 2). Kui võlasuhe on kaetud pangasaladusega,
siis ei võiks maksehäireregistrile üldse infot selle võlasuhtega seonduvalt edastada. Kui
maksehäireregistril siiski pole õigust pangasaladusele juurde pääseda, st võlgnikuga sõlmitud lepingut
saada, siis peab ta vähemalt kontrollima ja fikseerima, mis kuupäeval leping sõlmiti, lepingu nr jms.
Silmas tuleb pidada, et kui vaidlus jõuab Andmekaitse Inspektsiooni, siis võib inspektsioon IKÜM-i
ülimuslikkusest 4 artikli 58 lg 1 p e alusel ka pangasaladusele juurde pääseda.
2.6. Andmete avaldamise aeg
Kuna kohustuse rikkumine ei ole isikut püsivalt negatiivselt iseloomustav fakt, siis ei tohi selle kohaseid
isikuandmeid töödelda (sh koguda, säilitada ja edastada) tähtajatult. Lühike viivitus võlakohustuste
täitmisel võib tuleneda mõjuvatest põhjustest ning olukorras, kus rikkumine koheselt heastatakse, oleks
isiku järgmise viie aasta jooksul ebausaldusväärse lepingupartnerina kajastamine ilmselt ebamõistlikult
kahjustav.
PL: Kuivõrd lühikest viivitust ei avaldata (maksehäiret avaldame alates 45. võlapäevast) ei ole lause
asjakohane, teeme ettepaneku eemaldada.
Seetõttu on IKS-s sätestatud võlaandmete töötlemise tähtaeg, ehk keelatud on töödelda andmeid, kui
kohustuse rikkumise lõppemisest on möödunud vähem kui 30 päeva või rohkem kui viis aastat.
PL: Kuna seaduse mõte on juhendis eksitavalt sõnastatud, siis teeme ettepaneku muuta sõnastust
järgnevalt:
3
Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 14.03.2008 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-5-08, p 14.
4
Euroopa Kohus on ühendatud kohtuasjades C-10/97 kuni C-22/97, Ministero delle Finanze vs. IN.CO.GE.'90,
[1998] ECR I-6307 sätestanud, et Euroopa Liidu õiguse ülimuslikkus on kohaldamise ülimuslikkus, mis tähendab,
et Euroopa Liidu õigusega vastuolus olev siseriiklik õigus tuleb jätta kohaldamata. Euroopa Kohtu seisukohale
on viidanud ka Riigikohus oma üldkogu lahendi 3-4-1-1-05 punktis 49.
„Seetõttu on IKS-is sätestatud võlasuhte rikkumisega seotud isikuandmete (edaspidi: võlaandmed)
kolmandatele isikutele avaldamise aeg – keelatud on töödelda andmeid, kui lepingu rikkumisest on
möödunud vähem kui 30 päeva ning kohustuse rikkumise lõppemisest (võla tasumine) on
möödunud rohkem kui viis aastat.“
Kuna aegumist reguleerib tsiviilseadustiku üldosa seaduse 10.ptk (TsÜS) ning juhend ise aegumist
reguleerida ei saa, siis saab juhendis maksimaalselt olla kirjas, et ilmselgelt aegunud nõuet ei tohi
avaldada. Aegumistähtaegade puhul on palju erisusi ning aegumisega seonduvaid asjaolusid hinnata
või aegumise kohaldamise vaidlusi saab lahendada kohtus – see on kohtu pädevuses.
Teeme ettepaneku aegumise selgitamisel juhendis viidata üksnes seadusele ning vältida võlgnike
koormamist erinevate linkidega, mis võivad ajas muutuda.
Ettepanek liigitada punkti 2.6 sisu ülevaatlikult neljaks alateema punktiks:
1. Võlaandmete avaldamine, kui võlg on tasumata.
2. Võlaandmete avaldamine, kui võlg on tasutud või kehtiva maksehäire avaldamine on lõpetatud.
3. Võlaandmete avaldamine, kui võlg jäeti tasumata ja kolmeaastane aegumistähtaeg on
möödunud.
4. Võlaandmete avaldamine, kui võlg jäeti tasumata ja kümneaastane aegumistähtaeg on
möödunud.
- Võlaandmete avaldamine, kui võlg on tasumata ning nõue pole aegunud
PL: Ettepanek muuta pealkirja – „Võlaandmete avaldamine, kui võlg on tasumata“ ja selgitav tekst võiks
olla lühike ja konkreetne: Kui lepingu rikkumisest on möödunud rohkem kui 30 päeva, võib võlaandmeid
avaldada, kuni võlg on tasutud.
Mida pikema aja jooksul toimub isikuandmete töötlemine, sh edastamine, seda intensiivsemalt riivab
see andmesubjekti põhiõigusi, eelkõige eraelu puutumatust, ning seda kaalukam peab olema andmete
kolmandatele isikutele edastamise vajadus (vt RKHKo, 21.12.2011, nr 3-3-1-70-11, p-d 21-22).
Võlaandmete töötlemise näol ei ole tegemist mitte ainult majanduslike, vaid ka andmesubjekti eraelu
puutumatuse seisukohalt kaalukate asjaoludega. Välistatud ei ole siinjuures see, et ka enne
võlaandmete maksimaalse tähtaja saabumist võib andmete edastamine olla andmesubjekti
õigustatud huve ülemäära kahjustav.
PL: Lõigu viimase lause mõte jääb arusaamatuks. Ettepanek lisada selguse huvides sõna „avaldamise“
(kui maksimaalse tähtaja all on mõeldud IKS-is märgitud viite aastat kohustuse rikkumise lõppemisest).
IKS § 10 lg 2 p-s 5 nimetatud viieaastane tähtaeg on seega võimalik maksimaalne, mitte automaatne
aeg võlaandmete avaldamiseks pärast kohustuse rikkumise lõppemist (ehk võla tasumist). Konkreetne
ajaperiood, mille jooksul võlaandmeid avaldatakse, tuleb määrata iga juhtumi asjaolude pinnalt. Võla
tasumise seisukohast kehtib küll range „võlg on võlg“ põhimõte ning kõik võlad tuleb tasuda, kuid
võlaandmete avaldamise pikkuse valikul tuleb arvestada rikkumise tõsidust ning andmete
avaldamisega kaasnevat riivet konkreetse andmesubjekti eraelu puutumatusele.
Asjakohasteks kriteeriumiteks osutuvad tavaliselt maksehäire suurus, selle tekkimise aeg, isiku üldine
maksekäitumine ehk tema ülejäänud maksehäirete arv, võlgniku suhtlus võlausaldajaga nõude
sissenõudmise ajal (püüdlus teha osamakseid, jõuda kompromissile või vastupidi võlgnevuse
tasumisest kõrvalehoidmine), aga ka võlausaldaja ponnistused võla sissenõudmiseks (vt täpsemalt
alapeatükki 2.7).
Seega tuleb iga maksehäire avaldamise aeg määrata konkreetse rikkumise ja andmesubjekti üldiselt
kirjeldavate omaduste pinnalt, kusjuures andmetöötleja peab olema valmis andmete avaldamise
pikkust põhjendama. Võlaandmete avaldamine maksimaalses määras viie aasta jooksul on lubatud
vaid kõige tõsisemate võlakohustuste rikkumiste korral.
PL: Järgmisena võiks olla kirjeldatud võlaandmete avaldamise põhimõte olukorras, kui võlg on tasutud
või kehtiva maksehäire avaldamine on lõpetatud.
Punkti/teema/lõigu pealkiri „Võlaandmete avaldamine, kui võlg on tasutud või kehtiva maksehäire
avaldamine on lõpetatud“
AKI:
IKS § 10 lg 2 p-s 5 nimetatud viieaastane tähtaeg on seega võimalik maksimaalne, mitte automaatne
aeg võlaandmete avaldamiseks pärast kohustuse rikkumise lõppemist (ehk võla tasumist). Konkreetne
ajaperiood, mille jooksul võlaandmeid avaldatakse, tuleb määrata iga juhtumi asjaolude pinnalt. Võla
tasumise seisukohast kehtib küll range „võlg on võlg“ põhimõte ning kõik võlad tuleb tasuda, kuid
võlaandmete avaldamise pikkuse valikul tuleb arvestada rikkumise tõsidust ning andmete avaldamisega
kaasnevat riivet konkreetse andmesubjekti eraelu puutumatusele.
Võlaandmete avaldamine maksimaalses määras viie aasta jooksul on lubatud vaid kõige tõsisemate
võlakohustuste rikkumiste korral.
PL: Teeme ettepaneku kaaluda lause „Konkreetne ajaperiood, mille jooksul võlaandmeid avaldatakse,
tuleb määrata iga juhtumi asjaolude pinnalt.“ kustutamist, kuna seda järgida on
võimatu – krediidiandjatel on võimatu hinnata asjaolusid ilma, et võlgnik neid ise initsiatiivi üles näidates
meile avaldaks.
„ …vaid kõige tõsisemate võlakohustuste rikkumiste korral“ – Kuidas sisustada „tõsidust“? Palun lisage
näited või selgitage, millised on kriteeriumid.
Võlausaldajal on keeruline hinnata, kui palju on teisi maksehäireid (puudub õiguslik alus selliseid
andmepäringuid teha). Saame lähtuda üksnes summa suurusest ning kehtiva võlgnevuse avaldamise
perioodi pikkusest. Selleks palume juhendis avaldada AKI selged põhimõtted, mida järgida.
Alternatiiviks ettepaneku tegemine seaduse muutmiseks selliselt, et viie aasta pikkuse perioodi
tõlgendamisel ei oleks eriarvamusi.
- Võlaandmete avaldamine, kui võlg jäeti tasumata, kuid nõue aegus 3 aasta jooksul
PL: Ettepanek muuta pealkirja sõnastust - Võlaandmete avaldamine, kui võlg jäeti tasumata ja
kolmeaastane aegumistähtaeg on möödunud.
IKS § 10 lg 2 p 5 sätestab, et võlaandmeid ei ole lubatud koguda ja kolmandale isikule edastada, kui
kohustuse rikkumise lõppemisest on möödunud rohkem kui viis aastat. Inspektsiooni hinnangul
rakendub selline viieaastane tähtaeg ka aegunud nõuete avaldamisele, kuna vastupidisel juhul võiks
nõudeid, mida aegumistähtaja jooksul ei tasutud, lõpmatuseni avaldama jääda. Ka Riigikohus on
kinnitanud, et see ei oleks proportsionaalne (vt RKHKo, 21.12.2011, nr 3- 3-1-70-11).
Kuna IKS § 10 kontekstis kuuluvad avaldamisele lepingulised nõuded, on nende aegumistähtajaks
reeglina kolm aastat (tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 146 lg 1). Seega olukorras, kus võlg
jäeti tasumata, kuid nõue aegus kolme aasta jooksul, on võlaandmeid IKS § 10 kohaselt õigustatud
avalikustada aegumise tähtaja jooksul, millele võib IKS § 10 lg 2 p 5 kohaselt lisanduda maksimaalselt
viis aastat (nn 3 + 5 reegel).
Siiski kehtib aegunud nõuete puhul võlaandmete avaldamiseks täiendavaid nõudeid. Lisaks sellele, et
aegumisele lisanduva andmete avalikustamise ajaperioodi väljaselgitamiseks tuleb andmetöötlejal
arvestada samade kriteeriumidega, nagu aegumata nõuete puhulgi (võlgnevuse suurus, isiku
maksekäitumine jms; vt ülal), kehtib aegunud nõuete osas tingimus, et võlaandmeid võib
maksimaalses ulatuses (viis aastat pärast aegumist) avaldada üksnes siis, kui võlausaldaja
astus aegumistähtaja jooksul aktiivseid samme võlgnevuse sissenõudmiseks. Vastupidisel juhul
kujuneks andmete avaldamisest taas survemeede võlgade sissenõudmiseks, ilma et võlausaldaja oleks
aegumise jooksul üritanud kasutada talle võlaõigusseadusega võimaldatud õiguskaitsevahendeid.
Ka kohtupraktikas on kinnitatud, et sellise täitmata lepingulise kohustuse puhul, mida võlausaldaja ei
ole mingil põhjusel soovinud või suutnud üldise tehingulise aegumistähtaja jooksul võlgnikult sisse
nõuda, ei ole võlgniku isikuandmete jätkuv avaldamine maksehäireregistris alles pärast nõude aegumist
maksimaalses võimalikus määras põhjendatud.5
PL: Palume mitte märkida reegleid „3+5“ või „10+5“, sest see eksitab võlgnikku, kuna ei eksisteeri ühte
üldist nõuete aegumistähtaega. Sellist reeglit ei saa juhendiga kehtestada, kuna aegumine võib
seadusest tulenevalt katkeda ning alata uuesti.
Kolmeaastase aegumise arvestust ei saa iga kord alustada esialgse võlgnevuse tekkimisest, kuna nt
iga osalise tasumisega või muu seaduses kirjeldatud teoga aegumine katkeb ja kolmeaastase
aegumistähtaja kulgemine algab uuesti. Avaldatud võla alguse kuupäevast ei saa teha automaatset
järeldust, et nõue on aegunud 3 aastaga, tuleb teada täpsemaid asjaolusid.
- Võlaandmete avaldamine, kui võlg jäeti tasumata, kuid nõue aegus 10 aasta jooksul
PL: Teeme ettepaneku muuta pealkirja sõnastus - Võlaandmete avaldamine, kui võlg jäeti tasumata ja
kümneaastane aegumistähtaeg on möödunud.
Kui andmetöötleja soovib aegunud nõudel põhinevaid võlaandmeid avaldada kauem kui 3 + 5 reegli
järgi, tuleb tal aegumise erisätete eeldusi tõendada.
TsÜS § 146 lg 4 kohaselt on nõude aegumistähtaeg 10 aastat, kui kohustusi rikuti tahtlikult. Kohustuse
tahtliku rikkumisega TsÜS § 146 lg 4 tähenduses on tegemist juhul, kui lepingupool soovib õigusvastast
tagajärge ja käitub tahtlikult heade kommete vastaselt. Selline tegu võib olla kas aktiivne või passiivne.
Esimesel juhul rikub isik kohustust tahtlikult heade kommete vastase tegevusega, teisel juhul
tegevusetusega. Ainuüksi kohustuse täitmata jätmine (ka tahtlikult) ei ole aegumise instituudi eesmärke
arvestades TsÜS § 146 lg 4 kohaldamiseks piisav (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-79-09, p 11).
Seega ei sätesta TsÜS § 146 lg 4 tahtluse eeldust, mistõttu ei saa ka andmetöötleja ega Andmekaitse
Inspektsioon eeldada kohustuste tahtlikku rikkumist võlgniku poolt. Samuti ei tõenda seda üksnes
asjaolu, et võlg jäeti aegumistähtaja jooksul tasumata. Võlaandmete avaldamiseks 10 aasta jooksul
pärast nõude sissenõutavaks muutumist, millele võib lisanduda maksimaalselt 5 aastat (nn 10 + 5
reegel), peab andmetöötleja seega tuginema konkreetsetele faktidele, mis kinnitaksid võlasuhte
tahtlikku rikkumist.
Lisaks rakendub TsÜS § 157 lg 1 kohaselt 10-aastane aegumistähtaeg jõustunud kohtulahendiga
tunnustatud nõudele või muust täitedokumendist tulenevale nõudele. Ka sellisel juhul tuleb 10-aastase
aegumistähtaja kohaldumist andmetöötlejal tõendada kas jõustunud kohtulahendi või muu
täitedokumendi abil. 6
Seega aegunud (kuid tasumata) nõuete puhul kehtib eeldus, et need aegusid 3 aasta jooksul pärast
sissenõutavaks muutumist ning pärast aegumist võib võlaandmeid jätkuvalt avaldada maksimaalselt 5
aasta jooksul (3 + 5 reegel). Nõue muutub sissenõutavaks arvele märgitud makse tähtpäeva järgmisel
päeval, aegumine algab TsÜS § 147 lõike 3 kohaselt arve väljastamise kalendriaasta järgneval
esimesel jaanuaril. 7 Teatud juhtudel võib nõuet avaldada 10-aastasele aegumistähtajale järgnevalt kuni
5 aasta jooksul (10 + 5 reegel), kuid sellisel juhul tuleb TsÜS-i erisätete ehk 10-aastase aegumistähtaja
eeldusi tõendada. Füüsilise isiku pankroti puhul kohalduvad aegumistähtajad pankrotiseaduses
sätestatud erisustega.
PL: Ka nn 10+5 reegel ei saa olla maksimumi reegel – võlgnikud võivad seda ekslikult pidada
absoluutseks reegliks, kuid see ei ole tegelikkusele vastav. Kuigi aegumistähtaeg algab nõude
5
Harju Maakohtu otsus 2-20-10157, p 33.
6
Kohtulahendiga tunnustatud nõuete aegumisest saab lugeda: https://kpkoda.ee/nouete-aegumine-
kaitumisjuhis-volast-vabanemiseks/
7
Aegumise tähtaja arvutamise kohta loe täpsemalt siit: https://www.juristaitab.ee/et/minu-vastu-algatatud-
kohtumenetlus/aegumine
sissenõutavaks muutumisega (võlgnevuse alguse kuupäev), võib juhtuda, et võlausaldaja saab
õiguslikult tagatud nõuet maksma panna oluliselt kauem.
Näide alustades jõustunud kohtuotsuse staadiumist: Jõustunud kohtuotsusega tunnustatud nõude,
samuti kohtulikust kokkuleppest või muust täitedokumendist tuleneva nõude aegumistähtaeg on 10
aastat. Aegumistähtaeg algab kohtuotsuse jõustumisest ning aegumine katkeb ja algab uuesti
täitedokumendi täitmiseks esitamisega. Kui selle kümne aasta sees nt üheksandal aastal kuulutatakse
välja võlgniku pankrot (kestab nt 3 aastat) ja pärast pankrotimenetluse lõpetamist alustatakse
kohustustest vabastamise menetlus (kestab nt 5 aastat) ning võlgnikku ei vabastata kohustustest, saab
pankrotimenetluse lõpetamise määruse kui täitedokumendi anda täitmisele ning täita järjekordselt
kümme aastat.
Võlausaldajal peab olema õigus võlasuhte rikkumisega seotud isikuandmeid avaldada seni, kuni
võlausaldaja ei ole kaotanud õigust võlga nõuda ning kindlasti sel ajal, kui nõue on õiguslikult tagatud
ka riigi poolt (n-ö „kehtiv“ võlgnevus) ja seda sõltumata võlgnevuse alguse kuupäevast. Kui võlgnevus
on sissenõutav ega ole aegunud, võib edastada/avaldada ning võlgnevuse alguse (esialgset) kuupäeva
ei saa lugeda „avaldamistähtaja“ alguseks.
Ettepanek 4. alateema punkti lühemaks sõnastuseks.
4. Võlaandmete avaldamine, kui võlg jäeti tasumata ja kümneaastane aegumistähtaeg on möödunud
Lisaks rakendub võlaandmete avaldamisel TsÜS § 157 lg 1 kohaselt 10-aastane aegumistähtaeg
jõustunud kohtulahendiga tunnustatud nõudele või muust täitedokumendist tulenevale nõudele.
Füüsilise isiku pankroti puhul kohalduvad aegumistähtajad pankrotiseaduses sätestatud erisustega.
2.7. Andmesubjekti ülemäärase kahjustamise keeld
PL: Teeme ettepaneku asendada punkti pealkiri järgnevalt – „Andmesubjekti ülemäärase
kahjustamise hindamine“. Põhjuseks toodud punkti tegelik sisu, mis toob andmesubjekti ülemäärase
kahjustamise näited. Leiame, et antud punktis peavad olema vastutavale töötlejale ja tarbijale
arusaadavad piirid ja selgitused, mille põhjal toimub andmesubjekti ülemäärase kahjustamise
hindamine. Teie poolt loodud punktide 2.7.1 - 2.7.3 struktuur on loogiline, kuid allpool toome mõned
näited, kus meie hinnangul võiks sisu täpsustada.
Sõltumata IKS §-s 10 nimetatud tähtaegadest kohustab säte täiendavalt hindama, ega andmete
edastamine ei kahjusta andmesubjekti õigusi või vabadusi ülemääraselt. Kuigi seda kohustust
rõhutatakse eraldi IKS § 10 lg 2 punktis 3, on see põhimõte tuletatav ka IKÜM artiklitest 5 ja 6.
Andmesubjekti huvide kahjustamise hindamisel võlaandmete avaldamise kontekstis tuleb asjaolusid
sisustada märksa laiemalt, kui vaid krediidivõimelisuse hindamise ja vastutustundliku laenamise
põhimõtte rakendamise seisukohast. Tegemist ei ole mitte ainult majanduslike, vaid ka andmesubjekti
eraelu puutumatuse seisukohalt kaalukate asjaoludega (vt Tallinna Ringkonnakohtu otsust tsiviilasjas
nr 2-16-17964 punkti 14). Praktikas kasutatakse võlasuhte rikkumisega seotud infot lisaks isiku
krediidivõimelisuse hindamisele ka muudel sarnastel juhtudel ning võlaandmetele on ligipääs kõikidel
isikutel, kes suudavad andmete avaldajale enda õigustatud huvi põhjendada (nt potentsiaalsel tööandjal
või mõnel muul lepingupartneril kui laenuandja).
PL: Tallinna Ringkonna otsuse osaline tsiteerimine ei ole antud juhul asjakohane, kuna see puudutab
ühte maksehäire avaldamise olukorda, mis kohalduks aegumise korral. Sissejuhatus aga peaks andma
üldisemad juhised andmesubjekti ülemäärase kahjustamise hindamise korral. Mittekrediidiandjatest
maksehäire avaldajatele võib selline sissejuhatus olla eksitav.
Samas võib andmesubjekti põhiõiguste ülemäärane kahjustamine seisneda ka edastatavate andmete
sisus. Näiteks ei või edastada andmeid, mis lepingu rikkumise seisukohast on ilmselt ebaolulised või
asjassepuutumatud (pilt, subjektiivsed hinnangud). Seejuures kahjustab andmesubjekti ka ebaõigete
andmete edastamine. Seega võlaandmete õiguse kontrollimise kohustuse eiramine võib kaasa tuua ka
andmesubjekti huvide ülemäärase kahjustamise, mille eest vastutab andmetöötleja.
Maksehäire avaldamise viis, kestus ja andmete sisu võivad olla riivet raskendavad asjaolud, mis
muudavad kogu avaldamise inimest ülemääraselt kahjustavaks. Näiteks, kui ei tooda välja võlgnevusi
erinevate võlausaldajate kaupa või kui ei eristata põhivõlga kõrvalnõuetest. Inspektsiooni hinnangul
tuleb maksehäire avaldada igal juhul nii, et selgelt on eristatud ja välja toodud iga põhivõla
suurus.
PL: Erinevate võlausaldajate kaupa kuvamise näide jääb arusaamatuks, kuna kui peetakse silmas
näiteks ühe võlausaldaja poolt avaldatud summeritud võlgnevust, mis tuleneb erinevatest lepingulistest
suhetest. Kas saame õigesti aru, et suunis oleks avaldada üks kirje ühe lepingulise suhte rikkumise
kohta?
Põhivõla ja kõrvalnõuete eristamine koosmõjus summalise piirangu kehtestamisega toob praktikas
kaasa väga palju probleeme, mis lõpptulemusena halvendavad turuolukorda, suurendavad tarbijate
võlakoormust ning halvendavad üldist maksekäitumist. PL argumendid on järgnevad:
• maksehäireregistri eesmärk on anda infot võlgnevuste/võlglaste kohta selleks, et
krediidiandjatel oleks võimalik täita kohustust järgida vastutustundliku laenamise
põhimõtet ning võtta krediidivõimelisuse hindamisel arvesse varasemat
maksekohustuste täitmise korrektsust (maksekäitumist). Sellest eesmärgist lähtudes ei
oma võlgnevuse avaldamine eraldiseisvate komponentidena tähtsust, sest
krediidivõimelisuse hindamisel on oluline nii maksehäire fakt kui ka võlgnevuste
summa.
• tarbimislaenude puhul sätestab seadus, kuidas ebapiisavate maksete korral võlgnevusi
tasuda - põhiosa (alates varasemast võlgnevusest) loetakse tasutuks esimeses
järjekorras, seejärel intress jt maksed. Samuti tuleb arvesse võtta annuiteetgraafiku
eripära, mis on kõige levinum graafikutüüp turul – tagasimakse perioodi 1. pooles
makstakse peamiselt intressimakseid ja tagastatava laenu põhiosa on väga väike.
Toodud näited iseloomustavad, et kui maksehäireregister hakkab põhiosa võlgnevust
näitama eraldi kõrvalnõuetest, siis tagajärjeks võib olla ebaõige arusaam kliendi
maksevõimelisusest. Seadus ei erista lepingu lõpetamise hoiatuste saatmisel või
lõpetamisel põhiosa ja intressivõlga.
• võlgnikule võib põhinõude ja kõrvalnõuete eraldi väljatoomine anda vale signaali, et
kõrvalnõuded ei ole nii olulised.
• tarbijast võlgnikul on õigus nõuda ja võlausaldajal kohustus anda registrile kõik
maksehäire detailid, sh millest võlg koosneb. Võlgnikul on alati võimalik võlausaldaja
poole pöörduda, kui tal peaks tekkima küsimusi. Kui AKI praktikas kerkinud probleemiks
on põhivõla ja kõrvalnõuete detailse arvestuse mitteavaldamine võlausaldaja poolt, siis
selle lahendamiseks peaks kehtestama täiendavad nõuded võlaõigusseaduses.
• PL hinnangul ei vähenda võlgnevuse osade eraldi väljatoomine esitatavate kaebuste
hulka. Halduskoormust vähendaks pigem see, kui kaebuse menetlusse võtmise
eelduseks oleks eelnev pöördumine võlausaldaja poole või kaebused edastatakse
võlausaldajale, kes jagaks selgitusi otse tarbijale. Lisaks võiks maksehäireregister
avaldamisel lisada üleskutse küsimuste korral pöörduda võlausaldaja poole.
• maksehäireregistri poolt võlgnevuse eraldi summadena avaldamine võimendab
võimalikku tarbija segadust, kuna maksehäireregister avaldab summad vahemikena.
• täiendav halduskoormus nii võlausaldajale kui maksehäireregistrile.
• täiendavad kulud IT-arendustele, mis teeb juhise rakendamise võimalikkuse lähiajal
küsitavaks.
Lisaks eelnevale tuleb andmesubjekti ülemäärase kahjustamise hindamisel arvesse võtta võlga,
võlgnikku ja võlausaldajat iseloomustavaid asjaolusid.
2.7.1 Võlga iseloomustavad asjaolud:
Inspektsiooni hinnangul ei peaks sarnaselt maksuvõlgade regulatsiooniga (MKS § 14 lg 5)
maksehäireregistrisse jõudma väiksemad kui 100 euro suuruse põhivõlaga võlgnevused.
Ülemäärase kahjustamise hindamisel on oluline ka võlgnevuste arv – kui ühes maksehäireregistris on
inimese kohta vaid üks võlgnevus, on tõenäoline, et võlgu jäämine ei ole seda inimest püsivalt
iseloomustav käitumine ja maksehäire avaldamine või aastaid avaldamine on inimest sellisel juhul
ülemäära kahjustav.
Samuti viitab võlgnevuse vähemalt kolme aasta tagune tekkimise aeg ja uute võlgnevuste puudumine,
et inimene on ilmselt oma maksekäitumist muutnud.
Lisaks tuleb kaalumisel arvesse võtta võlgnevuse suurust – ilmselgelt ei ole võrreldavad olukorrad, kus
võlgnikul on tasumata jäänud paari kuu arve mõne kommunaalteenuse eest ja tuhandetesse eurodesse
ulatuva tarbimis- või muu laenu maksmata jätmine.
Kokkuvõtlikult – kui tegemist on aastate taguse väikese võlaga ning see on ainus võlgniku võlg,
siis seda suurem on riive võlgniku õigusele ja ülemäärane kahjustamine on väga tõenäoline.
PL: Meie hinnangul ei ole antud lävend 100 eurot asjakohane järgnevatel põhjustel:
• maksuvõlgade sissenõudemenetlust ei saa võrrelda krediidiasutuste
sissenõudemenetlustega. Viidatud säte summeerib kõik maksuvõlad, kuid juhise järgi
ei saaks nt üks krediidiandja andmesubjekti võlgnevusi summeerida. Krediidiasutustele
kohalduvad väga ranged regulatsioonid portfelli kvaliteedi hoidmisel, mistõttu ollakse
väga motiveeritud võla kiirest sissenõudmisest, olenemata võla suurusest. Näiteks,
menetlevad pangad ka alla 10-euroseid võlgnevusi.
• turul on tarbijatele pakutavateks enamlevinud väikefinantseerimise laenutoodeteks,
järelmaks, „buy now, pay later“ jt sama tüüpi tooted, mille kuumakse/põhiosa võib jääda
alla 100 euro. Kohtute praktika võlgade ümberkujundamise menetlustes kinnitab seda
näidet, kuna seal kujundatakse valdavas enamuses ümber just eelpool mainitud
kohustusi. Kui seada summaline piirang teie poolt pakutud summas, siis see looks kõik
võimalused vastutustundetuks laenamiseks, üle laenamiseks ja krediidiandjate
viivislaenude portfelli suurenemiseks.
• lisaks on turul levinud krediitkaardi tüübiks ainult intressimaksetel põhinev toode, mille
põhiosa tagastatakse lepingu lõppemisel ning põhiosa kuvamise nõue ei võimaldaks
taolist võlga kuvada, kuna põhiosa tasumise tähtaeg ei ole saabunud.
• põhiosa maksepuhkusega lepingute korral ei oleks samuti võimalik kuvada tekkinud
intressivõlgnevust.
• võlaõigusseaduse alusel saab lepingu tarbijaga üles öelda, kui ta jääb võlgu kolme
järjestikuse osamaksega (osaliselt või täielikult) ja olukorras, kus 3 osamakse summa
on alla 100 euro, muutub nõue sissenõutavaks, kuid avaldada sellist maksehäiret selle
lävendi reegliga ei tohiks. Kui taolisel võlgnikul on ühes pangas mitu alla 100-eurost
maksehäiret või on temal erinevaid kohustusi eri võlausaldajate juures, saab ta võtta
endale piiramatult täiendavaid kohustusi, kuna maksehäire ei ole avalikustatav.
Pangaliidu ettepanek on jätkata maksehäirete avaldamist täna turul kehtivate parameetrite
alusel, milleks on:
• võlgnevus on vähemalt 30 eurot;
• võlgnevus võib koosneda põhinõudest ja kõrvalnõuetest, mis avaldatakse ühe
võlasummana;
• lepingu rikkumine on kestnud vähemalt 45 päeva (s.t. ei kehti eeldus, et minimaalselt
piirmääraks kehtestatud summa peab olema olnud võlgnevuses 45 päeva);
• võlgnevuse esimeseks päevaks on maksepäevale, millal makse jäi tasumata, järgnev
päev;
2.7.2 Võlgnikku iseloomustavad asjaolud:
Võlgnikku iseloomustavateks asjaoludeks on mh võla tasumise aeg ning võlgniku käitumine.
Võla tasumise aeg – inimene maksis võla kohe peale maksehäire avalikustamist ära, sest sai
võlgnevusest teada alles maksehäire avalikustamisel või uue laenu taotlemisel, kus selgus, et tal on
maksehäire.
Võlgniku käitumine – kas ta on teinud võlausaldajaga koostööd ja pakkunud välja võimalusi võla
tasumiseks, sh püüdnud võlga osamaksetena tasuda.
Siiski pelgalt asjaolu, et inimene on võla ära tasunud, ei tähenda, et maksehäire avalikustamine tuleb
kohe lõpetada. Ülemäärast kahjustamist tuleb hinnata inimese endaga seotud eluliste asjaolude
kogumis.
PL: ülemäärase kahjustamise hinnangut ei ole võimalik teostada pakutud kriteeriumite alusel. Näiteks,
võla avaldamise hetkel ei saa hinnata võla tasumise aja faktorit, kuna maksehäire avaldamisel ei ole
võlg tasutud. Samuti pole võimalik andmepäringu tegijal kontrollida võlgniku koostöövõimet teise
võlausaldajaga ja selle asjaoluga ei ole võimalik andmete edastamise otsustamise hetkel arvestada.
Võlgnikuni info jõudmine võlausaldajalt eeldab õigete kontaktandmete olemasolu. Üldjuhul on
kontaktandmete uuendamine võlgniku kohustus. Näiteks krediidiasutustele esitatavate KYC (know your
customer) ja AML (rahepesuvastased nõuded) nõuete valguses ei piisa algandmetest, mida hangitakse
lepingulise suhte loomisel. Seega, kui võlgnik ei täida oma kohustust, ei jõua ka võlainfo temani
õigeaegselt. Ehk võlgnikku iseloomustavaks asjaoluks on mh temapoolsete teavitamiskohustuste
eiramine.
2.7.3 Võlausaldajat iseloomustavad asjaolud:
Sissenõudmine – milliseid jõupingutusi on võlausaldaja enne maksehäire avalikustamist teinud?
Maksehäire avalikustamine ei saa olla võla tasumise sunnimehhanism. Näiteks kas võlausaldaja on
püüdnud võlga sisse nõuda, sh kas ta on esitanud maksekäsu kiirmenetluse ava lduse, kuid vastuväite
saamisel hagi esitamisest loobunud. Sh aegunud nõude puhul – riigikohus on aegunud võlgnevuse
avalikustamist pidanud õiguspäraseks, kui võlausaldaja on teinud jõupingutusi võla sissenõudmiseks.
Samuti on oluline, kas võlausaldaja on eksinud võlgniku andmetega nii, et võlgnik ei ole võlausaldaja
teateid võlausaldajast tulenevatel põhjustel kätte saanud (nt vigased kontaktandmed).
2.8. Andmesubjekti teavitamine võlaandmete avaldamisest
Andmesubjekti teavitamist isikuandmete töötlemisest reguleerivad IKÜM artiklid 12-14. IKÜM artiklites
13 ja 14 on välja toodud, mida peab inimesele antav teave minimaalselt sisaldama. Võlaandmete
avaldamisel tuleb eeskätt lähtuda siiski artiklist 14, kuna reeglina ei koguta võlaandmeid inimeselt
endalt.
Meenutame, et võlaandmeid võib võlausaldaja avaldada ise, kasutada volitatud töötleja platvormi või
edastada andmed maksehäireregistrit pidavale teisele ettevõttele.
IKÜM artikkel 14 lõigetes 1 ja 2 sätestatud teave tuleb andmesubjektile edastada mõistliku aja jooksul,
kuid hiljemalt ühe kuu jooksul peale isikuandmete saamist või kui isikuandmeid kavatsetakse avaldada
teisele vastuvõtjale, siis hiljemalt andmete esimese avaldamise ajal (vt IKÜM artikkel 14 lõige 3).
Erisused, mis võimaldavad võlgniku aktiivsest teavitamisest mööda minna, tulenevad IKÜM artikkel 14
lõikest 5. Võlaandmete kontekstis võivad osutuda asjakohaseks järgmised punktid:
a) andmesubjektil on see teave juba olemas;
b) selle teabe esitamine osutub võimatuks või eeldaks ebaproportsionaalseid jõupingutusi.
Punkti a alusel saab andmete avaldaja võlgniku teavitamata jätta näiteks siis, kui võlausaldaja ja
andmete avaldaja isikud ei lange kokku ning võlausaldaja on isikut juba teavitanud, millisele
maksehäireregistrile andmed avaldamiseks edastatakse. Teavitusele tuleb lisada ka vastava
maksehäireregistri andmekaitsetingimused, muidu ei ole täidetud IKÜM art 14 tuleneva teavitamise sisu
nõuded. Võlausaldaja teavitamine ja andmete avaldamine peavad siiski ka sellisel juhul ajalises seoses
olema.
Lubatud ei ole olukord, kus algses laenulepingus viidatakse võimalusele, et võlgnevuse
tekkimisel võidakse andmed edastada maksehäireregistrile avaldamiseks, kuid näiteks aastate
möödumisel, kui võlgnevus reaalselt tekib ja andmed avaldatakse, isikut sellest enam ei teavitata.
Sellisel juhul ei oleks andmetöötlus isikule ettenähtav ega läbipaistev. Näiteks ei pruugi võlgnik üldse
teada, et ta võlgu on (arve on edastatud vigasele aadressile, võlgnik on eksinud tasumisel arve
summaga). Olukorras, kus võlgnik isegi ei tea, et ta on võlgu, on sellise võlgnevuse maksehäireregistris
avaldamine lubamatu. Igal juhul peab võlausaldaja enne maksehäireregistrile konkreetse
võlgnevuse edastamist võlgnikku teavitama. Kui võlausaldaja ise võlgnikku ei teavita, on
teavitamise kohustus maksehäireregistril võlgnevuse andmete saamisel.
Ka siis, kui võlg loovutatakse ja tekib uus võlausaldaja, peab uus võlausaldaja uue vastutava töötlejana,
kellel on ka oma töötlemise eesmärk ja tingimused, võlgnikku teavitama uuest võlausaldajast ja oma
andmekaitsetingimustest.
Punkt b saaks teavitamata jätmise aluseks olla eelkõige olukorras, kus andmetöötlejal puuduvad
konkreetse füüsilise isiku kontaktandmed. Seejuures inspektsiooni hinnangul ei peaks andmete
avalikustajad koguma täiendavaid isikuandmeid üksnes selleks, et täita aktiivse teavitamise kohustust.
See on mõistagi asjakohane üksnes juhul, kui võlaandmete avaldaja ei lange kokku võlausaldaja
isikuga, kes vähemalt mingil hetkel võlgnikuga kontakti on omanud. Kui aga andmete avaldajal on
füüsilise isiku kontaktandmed olemas, tuleb inimest andmetöötlusest teavitada ning tegemist
pole võimatu või ebaproportsionaalse jõupingutusega. Seoses maksehäireregistri kohustusega
kontrollida talle edastatud maksehäire andmete õigsust dokumentaalsete tõendite alusel, on suur
tõenäosus, et nendes dokumentides sisalduvad ka võlgniku kontaktandmed. Maksehäireregister võib
seada tingimuse, et võlausaldaja esitab koos maksehäireandmetega võlgniku kontaktid teavitamiseks
või nõuda võlausaldajalt tõendit, et võlausaldaja on ise võlgnikku vahetult enne maksehäireregistrile
edastamist sellest teavitanud (IKÜM art 14 lg 5 p a). Ka Riigikohtu praktikas on kinnitatud, et kui
võlausaldaja ei ole võlgnikku maksehäire avaldamisest teavitanud, peab seda tegema
maksehäireregistri pidaja. 8
PL: Krediidiandjad saavad võlgnikku teavitada, millisele maksehäireregistrile võlaandmed edastati, kuid
ei saa ega pea edastama konkreetse maksehäireregistri andmekaitsetingimusi. See kohustus on
maksehäireregistril kui eraldi vastutaval töötlejal, kes peab tagama, et andmesubjekti on teavitatud
andmete töötlemise tingimustest (IKÜM artikkel 14). Krediidiandjad saavad vajadusel oma teavituses
viidata, et vastava maksehäireregistri andmekaitsetingimused on kättesaadavad maksehäireregistri
kodulehel. Andmekaitsetingimuste edastamise koormuse panemine krediidiandjatele on
ebaproportsionaalne ja kätkeb endas muu hulgas riski, et andmesubjekt saab mitteajakohased
andmekaitsetingimused, sest ajakohastatud tingimused ei ole veel krediidiandjani jõudnud.
8
Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 13.03.2019 otsus tsiviilasjas nr 2-17-1026, p 30.
2.9. Täiendavad kaitsemeetmed
Olukorras, kus andmete pärija õigustatud huvi päringu tegemiseks ja mõju andmesubjekti õigustele ja
vabadustele on üsna ühesuured (piiripealsed), võib olla vajalik rakendada täiendavaid kaitsemeetmeid,
et leevendada riivet andmesubjekti õigustele. Kui eelkontroll võlaandmete saamise õigusliku aluse
tuvastamiseks on olnud nõrk, tuleb seda kindlasti tasakaalustada kogumis teiste meetmetega.
Näiteks võib täiendavate kaitsemeetmetena käsitleda veelgi suuremat läbipaistvust, inimese üldist ja
tingimusteta nõudeõigust töötlemine lõpetada ja meetmeid andmesubjektide võimu suurendamiseks. 9
Kaitsemeetmed peavad olema kajastatud mh õigustatud huvi analüüsis, tuues välja millist põhiõiguse
riivet kaitsemeede leevendab. Andmesubjekti jaoks peab võlaandmete avaldaja selgitama selgelt ja
arusaadavalt põhjusi, miks ta leiab, et tema (või kliendi) õigustatud huvid on kaalukamad kui
andmesubjekti huvid või põhiõigused ja -vabadused. See teave tuleb andmesubjektile ka lihtsalt
kättesaadavaks teha.
Täiendava kaitsemeetmena ei saa käsitleda seda, et inimesel on võimalus küsida ja saada teavet enda
kohta käivate andmete osas konkreetsele e-posti aadressile kirjutades. Selle nõude täitmine on
tavapärane IKÜM-st tulenev kohustus.
3. Andmesubjekti õigused ja andmetöötleja kohustused maksehäire avaldamise ajal
Ka maksehäire avaldamise kui isikuandmete töötlemise puhul näeb IKÜM inimesele ette õiguse esitada
erinevaid taotlusi. 10 Andmetöötleja peab inimest nendest õigusest informeerima hiljemalt siis, kui inimest
esmakordselt isikuandmete töötlemisest teavitatakse. Juba seepärast ei saa lugeda andmesubjekti
piisavaks teavitamiseks seda, kui algses laenulepingus pelgalt viidatakse, et võlgnevuse tekkimisel
võidakse andmed edastada registripidajale avaldamiseks. Andmesubjekti teavitamine peab olema
ammendav ning sisaldama kõiki viiteid andmesubjekti õiguste teostamise korrale. IKÜM art 21 lg 4
alusel tuleb vastuväite esitamise õigus selgelt eraldi välja tuua ja selgitada, mis juhtudel ja kuidas
vastuväite esitada saab.
Lisaks sellele, et andmetöötleja peab inimest tema andmete töötlemisest teavitama ja esitama
töötlemisega seotud olulisema info (teavituse täpsem sisu on reguleeritud IKÜM artiklites 13-14), on
inimesel õigus:
- Küsida andmetöötlejalt kinnitust, kas tema andmeid töödeldakse ning tutvuda tema kohta
käivate andmetega ning töötlemisega seotud teabega (teabe täpsem sisu IKÜM art 15 lõikes 1)
ja saada andmetest koopia.
- Nõuda tema kohta käivate ebaõigete andmete parandamist (IKÜM art 16). Praktikas on ilmselt
lihtne parandada ebatäpsusi ilmselgetes andmetes nagu isiku nimi, kuid keerukam maksehäiret
puudutavate detailide osas nagu võlgnevuse suurus jms, kuivõrd need võivad olla vaieldavad
ning lõplik tõde võib selguda alles kohtumenetluse käigus. Seepärast omavadki inspektsioonis
läbiviidava kaebemenetluse käigus olulisust just maksehäire õigsust tõendavad nõude
alusdokumendid.
Kui maksehäire avaldamise ajal andmed muutuvad (nt võlgnik on võlgnevust vähendanud),
tuleb andmetöötlejal andmed ajakohastada 30 päeva jooksul alates andmete muutumisest.
Vajadusel peab maksehäireregistri pidaja võlausaldajale võlgniku andmete muutumisest, sh
võlgnevuse suuruse muutumisest, teavitamise kohustuse lepingus ette nägema.
- Nõuda oma isikuandmete töötlemise piiramist (IKÜM art 18) – näiteks ajaks kuni andmetöötleja
parandab ebaõiged isikuandmed või vaatab läbi vastuväidet. Töötlemise piiramise nõude
saamisel tuleb andmetöötlejal seda maksehäireregistris selgelt väljendada ning rakendada
vajalikke tehnilisi vahendeid (kõrvaldada andmed ajutiselt veebisaidilt, muuta andmed
mittetöödeldavaks vms; IKÜM pp 67). Seega peaks piiramise nõude esitanud andmesubjekti
9
A29 töörühma arvamus 06/2014, lk 42 (viide 2)
10
IKS § 10 ei näe ette erisusi IKÜM-st tulenevatele andmesubjekti õigustele.
suhtes uute päringute tegemisel nähtuma, et tema võlgnevus on vaidlustatud ning ligipääs
võlgnevuse täpsematele andmetele peaks olema takistatud.
- Nõuda oma isikuandmete kustutamist (IKÜM art 17). Kustutamist võib nõuda art 17 lõikes 1
ettenähtud juhtudel. Kustutamist saab nõuda eelkõige siis, kui avalikustamine on olnud
ebaseaduslik ehk kui mingi IKS § 10 eeldus on täitmata (art 17 lg 1 p d). Näiteks siis, kui
maksehäire avaldaja pole andmete õigsust kontrollitud. Kui inimene tugineb art 17 lg 1 punktile
c ehk leiab, et maksehäire avalikustamine on üldiselt ebaõiglane, siis tuleb sellist taotlust
käsitleda vastuväitena art 21 tähenduses.
- Esitada enda andmete töötlemise osas vastuväide (IKÜM art 21). Vastuväite eesmärk on anda
isikule võimalus põhjendada, miks võlaandmete töötlemine teda ülemääraselt kahjustab ka siis,
kui maksehäire ise on avaldatud IKS § 10 nõudeid järgides. Seepärast näeb IKÜM art 21 lg 1
ette, et vastuväide peab olema esitatud andmesubjekti konkreetsest olukorrast lähtudes ning
see peaks sisaldama just selle andmesubjektiga seotud elulisi asjaolusid ja põhjendusi.
Vastuväite esitamine on põhjendatud seega olukorras, kus sama maksehäire kellegi teise
suhtes avaldamine võiks olla õiguspärane, kuid konkreetse andmesubjekti osas tooks see
kaasa tema õiguste ja vabaduste ülemäärase kahjustamise.
Vastuväite saamisel peab andmetöötleja IKÜM artikli 21 kohaselt hindama ja tõendama, kas inimese
konkreetset olukorda arvestades esinevad andmetöötlejal mõjuvad õiguspärased põhjused
isikuandmete edasiseks töötlemiseks. Kui selliseid põhjuseid pole, tuleb andmetöötlus lõpetada ning
juba töödeldud isikuandmed kustutada.11 Lisaks on inimesel õigus nõuda koos vastuväite esitamisega
oma andmete töötlemise peatamist ajaks, mil hinnatakse tema esitatud vastuväidet (IKÜM artikkel 18
lõike 1 punkt d).
Andmetöötleja peab inimese taotluse saamisel lähtuma selle sisust, mitte pealkirjast. Näiteks kui
inimene nõuab kustutamist, kuid tegelikult on sisu vastuväide, siis ei saa vastuväidet sisuliselt
hindamata jätta.
Kõigi selliste taotluste saamise puhul peab andmetöötleja kontrollima pöörduja isikusamasust ja
vajadusel nõudma temalt täiendavat teavet isikusamasuse kohta, sest nimetatud taotlusi saab igaüks
esitada vaid enda andmete kohta. Kui andmetöötleja ei saa pöörduja isikusamasuses veenduda, tuleb
taotluse täitmisest keelduda ja seda põhjendada, mitte aga jätta pöördujale vastamata. Kõigile
taotlustele peab andmetöötleja vastama hiljemalt ühe kuu jooksul (IKÜM art 12 lg 3).
Igasugune andmetöötlust puudutav nõue, sh vastuväide, tuleb esmalt esitada maksehäire
avaldajale. Alles siis, kui keeldutakse taotlust täitmast või sellele ei vastata, tuleks pöörduda kas
Andmekaitse Inspektsiooni või kohtusse. Inspektsiooni pöördumisel soovitame kasutada
sekkumistaotluse vormi ning kindlasti tuleks sellele lisada kogu võlgniku ja maksehäire avaldaja vahel
peetud kirjavahetus ning muud asjakohased materjalid. Samuti tuleb pöördumine isikusamasuse
tuvastamiseks (digi)allkirjastada.
Kui Andmekaitse Inspektsioon võtab kaebuse menetlusse, saab ta teha andmetöötlejale ettekirjutusi,
määrata sunniraha, rakendada töötleja kulul asendustäitmist ning alustada väärteomenetlust. Neid
meetmeid on inspektsioonil võimalik rakendada vaid Eestis asuvate andmetöötlejate suhtes. Teistes
Euroopa Liidu liikmesriikides asuvate andmetöötlejate suhtes viiakse menetlus läbi vastava liikmesriigi
andmekaitseasutuse juhtimisel. Väljaspool Euroopa Liitu asuvate andmetöötlejate rikkumiste korral on
Andmekaitse Inspektsiooni võimalused piiratud, kuna puuduvad sunnimehhanismid.
PL: Juhendi punkt 3 all on sätestatud, et andmete töötlemise piiramise nõude esitanud andmesubjekti
suhtes peab uute päringute tegemisel nähtuma, et tema võlgnevus on vaidlustatud ning ligipääs
võlgnevuse täpsematele andmetele peaks olema takistatud. Juhendis ei täpsustata, millised on need
„võlgnevuse täpsemad andmed“. Samuti ei käsitleta juhendis lähemalt vaidlustatud maksehäire
küsimust. Vaidlustatud maksehäire andmete pärimise osas on Pangaliit edastanud Andmekaitse
11
Vastuväite hindamise kohta saab täpsemalt lugeda õigustatud huvi juhendist.
Inspektsioonile 6. aprillil 2022 oma seisukohad ja põhjendused. Oleme jätkuvalt seisukohal, et
vaidlustatud maksehäire detailinfot on pankadele vaja vastutustundliku laenamise põhimõtete ja muude
krediidiasutusele kehtestatud kohustuste täitmiseks.
Kokkuvõte
Pangaliit on seisukohal, et juhendi projekt vajab mõningast muutmist. Seejuures on oluline, et
juhend arvestaks kõikide osapoolte huvidega ning ei oleks ebaproportsionaalselt kaldu ühe
osapoole kasuks. Samuti on juhendi projektis määratud andmete avaldajale ja päringu tegijale
juhised, mille rakendamisel muutub maksehäireregistri kasutamine ebaefektiivseks. Eelnimetatu
viib omakorda olukorrani, kus eraõiguslik register ei soovi põhjendatult sellise äritegevusega
enam jätkata.
Lisaks eelnevale võib maksehäire registri kulude tõus, mis võib teoks saada, kui registrile
lisatakse mitmeid lisategevusi, mõjutada registri teenuste hinda. See võib omakorda mõjutada
laenu hinda, kuna ka kulud krediidivõimelisuse hindamisele kasvavad.
Krediiditeabe seaduse või muu krediiditeabe saamist reguleeriva õigusakti puudumine mõjutab
negatiivselt andmete läbipaistvat töötlemist. Tarbijakrediidi- ja hüpoteekkrediidi direktiivid
nõuavad juurdepääsu andmebaasidele ja kui Eestis kaoks regulatsioonide puudumise või
normide tõlgenduse tõttu need vähesed andmebaasid, pärsiks selline olukord krediidi siseturul
vastutustundlikku laenamist ja piiraks ligipääsu välisturult sootuks.
Lähtuvalt eelnevast teeb PL ettepaneku korralda kohtumine, mille raames saavad nii AKI kui PL
selgitada oma seisukohti. Seeläbi saame üheskoos töötada välja juhendi, mis lähtub kõikide
osapoolte huvidest ning vajadustest.