dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Äriseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse 713 SE (äriühingute piiriülene liikumine) eelnõu

Rahandusministeerium · 1. november 2022
Viit
1.1-11/8659-1
Registreeritud
1. november 2022
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Finantsinspektsioon
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
1.1 ÜLDJUHTIMINE JA ÕIGUSALANE TEENINDAMINE
Sari
1.1-11 Ettepanekud ja arvamused ministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta
Toimik
1.1-11/2022
Vastutaja
Kristiina Kubja (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Finants- ja maksupoliitika valdkond, Finantsteenuste poliitika osakond)
Lahendamise tähtaeg
21. november 2022

Failid

  • 📎Kiri 31.10.2022 nr 5-8 6371-2.asice927 KB

Sisu (failidest)

Annely Akkermann 31.10.2022 nr 5-8/6371-2 Rahandusminister Rahandusministeerium [email protected] [email protected] Äriseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse 713 SE (äriühingute piiriülene liikumine) eelnõu Lugupeetud Annely Akkermann Riigikogu õiguskomisjon edastas 13.10.2022 Finantsinspektsioonile Riigikogu menetluses oleva Vabariigi Valitsuse poolt 10.10.2022 algatatud äriseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse 713 SE eelnõu (edaspidi Eelnõu), paludes Finantsinspektsioonilt seisukohta Eelnõus kavandatud muudatustele. 28.10.2022 teavitasime Riigikogu õiguskomisjoni, et Finantsinspektsioon jääb Justiitsministeeriumile 20.06.2022 kirjas nr 5-8/3598-1 (edaspidi Kiri) puntides 1 ja 2 esitatud arvamuse ja muudatusettepanekute juurde. Nimetatud Kirjaga edastasime Justiitsministeeriumile Finantsinspektsiooni ettepanekud ja arvamuse Eelnõus kavandatud muudatustele, mis jäid Eelnõu koostamisel suuremas osas arvestamata. Käesoleva kirjaga soovime teavitada Rahandusministeeriumi, et Finantsinspektsiooni hinnangul vajavad Eelnõuga sätestatavad muudatused ja antavad võimalused täiendavat analüüsi, kuivõrd tegemist on väga oluliste ja põhimõtteliste muudatustega, mis võivad avaldada mõju nii tarbijate ja investorite huvide kaitsele kui ka efektiivse järelevalve teostamisele. Eeltoodust tulenevalt leiab Finantsinspektsioon, et äriühingute piiriülese liikumisega seonduvad muudatused ja nende mõju finantssektorile vajavad täiendavat hindamist ning vajadusel asjakohaste muudatuste tegemist finantsinspektsiooni seaduses nimetatud eriseadustesse. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Siim Tammer juhatuse liige Lisa: Finantsinspektsiooni 20.06.2022 kiri nr 5-8/3598-1 Justiitsministeeriumile Alesja Gorbunova [email protected] Maris Lauri Teie 27.05.2022 nr 8-1/3984 justiitsminister Meie 20.06.2022 nr 5-8/3598-1 Justiitsiministeerium [email protected] Äriseadustiku jt seaduste muutmise seaduse eelnõu (äriühingute piiriülene liikumine) Lugupeetud Maris Lauri Täname, et pöördusite Finantsinspektsiooni poole äriseadustiku jt seaduste muutmise seaduse eelnõu (edaspidi eelnõu) arvamuse avaldamiseks. Meil on järgnevad tähelepanekud, millega palume eelnõu menetlemisel arvestada. Direktiivi 2019/2121 põhjenduspunkti 57 kohaselt ei mõjuta käesolev direktiiv liidu õiguse kohaldamist, mis reguleerib krediidivahendusettevõtjaid ja teisi finantsettevõtjaid, ega vastavalt kõnealusele liidu õigusele kehtestatud liikmesriigi õigusnormide kohaldamist. Leiame, et eelnõuga sätestatavad täiendavad muudatused ja antavad võimalused on niivõrd olulised ning põhimõttelised, et vajavad eraldi analüüsi ning vastava valdkonna ekspertide kaasamist. Eelnevast tulenevalt leiame ja teeme ettepaneku täiendava analüüsi läbi viimiseks ning finantssektori eriseadustes erisuste kohaldamiseks, kuivõrd lähenemine, et kui riigisiseselt on ümberkujundamine, ühinemine või jagunemine lubatud, peaks see olema lubatud igal juhul ka piiriüleselt, ei ühti igakordselt finantssektori vajaduste ja nõuetega. 1. Piiriülene ümberkujundamine Eelnõu § 5041 lg 1 kohaselt võib Eesti äriregistrisse kantud osaühingut või aktsiaseltsi ümber kujundada lepinguriigi õigusele alluvaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2017/1132/EÜ II lisas nimetatud piiratud vastutusega äriühinguks, mille registrijärgne asukoht, juhatuse asukoht või peamine tegevuskoht on pärast ümberkujundamist lepinguriigis (edaspidi piiriülene ümberkujundamine). Krediidiasutuste seaduses (edaspidi KAS), investeerimisfondide seaduses (edaspidi IFS), makseasutuste ja e-raha asutuste seaduses (edaspidi MERAS) on ümberkujundamine keelatud. Väärtpaberituru seaduses (edaspidi VPTS) hetkel puudub regulatsioon ümberkujundamise kohta. Kindlustustegevuse seaduse (edaspidi KindlTS) § 138 kohaselt võib aktsiaseltsist või Euroopa äriühingust kindlustusandja ümber kujundada aktsiaseltsiks või Euroopa äriühinguks. Krediidiandjate ja –vahendajate seaduse (edaspidi KAVS) § 61 alusel on ümberkujundamine lubatud osaühingust aktsiaseltsiks. Üksnes Eesti konteksti arvestades on viidatud regulatsioonid asjakohased. Piiriülese ümberkujundamise eesmärk on Eesti äriühing kujundada ümber lepinguriigi äriühinguks. Arvestades finantssektori erisusi, ei ole praktikas krediidiandja ümberkujundamine võrreldav nn tavalise äriühingu ümberkujundamise protsessiga. Näiteks krediidiandja puhul peavad olema kaitstud klientide huvid, kuid piiriülese ümberkujundamise käigus võivad klientide huvid saada kahjustada, olukorras kus lepinguriigi krediidiandja ei kuulu järelevalve alla. Krediidiandjate ja –vahendajate regulatsioon ei ole üle-Euroopaliselt sarnane, mistõttu puudub krediidiandjatele ja –vahendajatele näiteks ka klassikaline passportimise süsteem. Kui piiriülene ümberkujundamine lubatakse, on võimalik viia kõik krediidiandja ja –vahendaja tarbijakrediidilepingud teise lepinguriiki, kus on erinev tarbijakaitse tase ja krediidiandjatele ja –vahendajatele kehtestatud regulatsioon. Kas ja kuidas sellises olukorras järelevalve välja hakkab nägema, on praeguses eelnõus analüüsimata. Sama kehtib kindlustusandjate puhul, mis on reguleeritud valdkond ja kus klientide huvid ja nende kaitse on üks finantsjärelevalve teostamise eesmärkidest. Eelnevast tulenevalt ei peaks Finantsinspektsiooni hinnangul olema lubatud piiriülene ümberkujundamine nii kindlustusandjate ning krediidiandjate ja –vahendajate puhul, sest tarbijate huvid või klientide ei ole piisavalt kaitstud. Nagu eespool märkisime, vajab piiriülese liikumise regulatsioon reguleeritud finantssektoris põhjalikku analüüsi, mida praeguses lühikeses eelnõu ülevaatamise etapis ei ole Finantsinspektsioonil võimalik teha. Kui eelnõuga liigutakse praegusel kujul edasi, siis meie esmasel hinnangul oleks vajalik teha vähemalt järgmised muudatused: 1) KindlTS § 138 lisada täiendav teine lause, et kindlustusandja piiriülene ümberkujundamine ei ole lubatud; 2) KAVS § 61 lisada täiendav teine lause, et krediidiandja või -vahendaja piiriülene ümberkujundamine ei ole lubatud; 3) VPTS § 114 muuta selliselt, et selgelt oleks öeldud, et investeerimisühingu ümberkujundamine ei ole lubatud; 4) IFS § 379 lõikesse 2 tuleks lisada täpsustus, et fondivalitseja piiriülene ümberkujundamine ei ole lubatud, sest hetkel kehtiv keeld on vaid aktsiaseltsi ümberkujundamiseks. Tegevusloaga väikefondivalitseja võib olla osaühingu vormis ja kehtiv IFS ei keela osaühingut ümber kujundada aktsiaseltsiks. See aga jätab võimaluse tõlgenduseks, et ka piiriülene ümberkujundamine on lubatud. 2. Piiriülene jagunemine Eelnõu § 4771 lg 1 kohaselt võib Eesti äriregistrisse kantud osaühing või aktsiaselts jaguneda jaotumise või eraldumise teel selliselt, et omandav ühing on lepinguriigi õigusele alluv Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2017/1132/EÜ äriühinguõiguse teatavate aspektide kohta (ELT L 169, 30.06.2017, lk 46-127) II lisas nimetatud piiratud vastutusega äriühing, mille registrijärgne asukoht, juhatuse asukoht või peamine tegevuskoht on pärast jagunemist lepinguriigis (edaspidi piiriülene jagunemine). Jagunemine on keelatud KindlTS-s, IFS-s (nii fond kui fondivalitseja), VPTS-s ja MERAS-s. Jagunemine on lubatud KAS-s ja KAVS-s ning üksnes Eesti konteksti arvestades on viidatud regulatsioonid asjakohased. Krediidiasutuste piiriülese jagunemise võimaldamine KAS-s sätestatud tingimustel vajab täiendavat analüüsi ning selle lubamisel võib vajalikuks osutuda erinõuete kehtestamine krediidiasutuse piiriülese jagunemise korral. Krediidiandjate ja –vahendajate jagunemisel antakse üle vähemalt osa oma varast, mis võib tähendada ka kogu krediidiportfelli või osa sellest. Seega on Eesti tarbijate krediidilepingud võimalik piirülese jagunemise korral üle viia mõnda liikmesriiki ning punktis 1 toodud põhjustel on võimalik, et tarbijate huvid võivad saada kahjustada. Meie esmasel hinnangul ei ole piiriülese jagunemise lubamine krediidiandjate ja –vahendajate puhul Finantsinspektsiooni hinnangul asjakohane, mistõttu tuleks muuta kehtivat seadust (KAVS § 63), et krediidiandja või –vahendaja piiriülene jagunemine ei oleks lubatud. 3. Eelnõuga väärtpaberituru seaduse muutmine Eelnõuga muudetakse VPTS-i ning keelatakse investeerimisühingu piiriülene ühinemine, jagunemine ja ümberkujundamine. Seda põhjendatakse direktiivi 2019/2121 ülevõtmisega. Täpsemalt on seletuskirjas seda põhjendatud järgmiselt: Direktiivi kohaselt piiriülest ühinemist ei kohaldata selliste ühinemiste/jagunemiste suhtes, milles osaleb selline äriühing, mille eesmärk on investeerida üldsuse poolt sellesse paigutatud vahendid ühiselt riskihajutamise põhimõttel ning mille osasid või aktsiaid võib nende omanike nõudmisel otseselt või kaudselt selle äriühingu varade arvel tagasi võtta või välja maksta. Selliste tagasivõtmiste või väljamaksetega on 2/3 võrdsustatud toimingud, millega äriühing soovib tagada, et tema osade või aktsiate kurss ei erineks olulisel määral tema varade netoväärtusest. Eelnõu kohaselt on sellised asutused käsitatavad investeerimisühinguna. Finantsinspektsioon selle käsitlusega ei saa nõustuda. Esitatud kirjeldus (ennekõike osas mille osasid või aktsiaid võib nende omanike nõudmisel otseselt või kaudselt selle äriühingu varade arvel tagasi võtta või välja maksta) ei vasta meie hinnangul VPTS-s sätestatud investeerimisteenuse sisule. Kuivõrd investeerimisteenused on ülesehitatud klientide ja investeerimisühingu varade lahususe põhimõttel, siis seetõttu ei ole teenuse osutaja varadest klientide nõuete hüvitamine võimalik. Klientide nõuete katteks peab olema eraldatud varade kogum, mida hoitakse eraldi investeerimisühingu varadest. VPTS näeb ette investeerimisteenusena küll oma arvel kauplemise, kuid selle sisu ei ole investeerimisühingu vastu esitatud nõuete lunastamine. Eelnevast tulenevalt ei ole meie hinnangul VPTS-i muudatused põhjendatud. Kuivõrd käesoleva kirja punktis 1 teeme ettepaneku mitte lubada investeerimisühingu ümberkujundamist ning kuna juba kehtiva seaduse kohaselt investeerimisühingu jagunemine ei ole lubatud, siis ei ole põhjendatud ega vajalik eraldi rõhutada ka piiriülese jagunemise keeldu. Piiriülene ühinemine on täna kehtivas VPTS-s lubatud ja vastavad erisused kehtestatud. Tuginedes eeltoodule teeme ettepaneku eelnõus sätestatud kujul VPTS-i mitte muuta. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Siim Tammer juhatuse liige Liisa Nikkarinen 668 0531 [email protected] 3/3
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel