Välisministeerium
[email protected] Meie 01.11.2022 nr 1.1-10.1/8655-1
"Eesti Vabariigi valitsuse ja Šveitsi Liidunõukogu vahelise
Euroopa Liidus majanduslike ja sotsiaalsete erinevuste
vähendamiseks Euroopa Liidu valitud liikmesriikidele mõeldud
Šveitsi teise toetuse rakendamise raamkokkulepe” edastamine
Vabariigi Valitsuse istungile esitamiseks
Austatud härra Reinsalu
Rahandusministeerium edastab „Eesti Vabariigi valitsuse ja Šveitsi Liidunõukogu vahelise
Euroopa Liidus majanduslike ja sotsiaalsete erinevuste vähendamiseks Euroopa Liidu valitud
liikmesriikidele mõeldud Šveitsi teise toetuse rakendamise raamkokkuleppe“ eelnõu ja
seletuskirja ning nendega kaasnevad lisad Vabariigi Valitsuse istungile esitamiseks.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Annely Akkermann
rahandusminister
Lisad:
VV korraldus
Seletuskiri
Koostööprogrammi raamkokkulepe
Koostööprogrammi raamkokkuleppe Lisa 1
Regulatsioon
Koostööprogrammi raamkokkulepe inglise keeles
Koostööprogrammi raamkokkuleppe Lisa 1 inglise keeles
Regulatsioon inglise keeles
Kristiina Tuisk
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
EESTI VABARIIGI VALITSUSE
ja
ŠVEITSI LIIDUNÕUKOGU
vaheline
EUROOPA LIIDUS MAJANDUSLIKE JA SOTSIAALSETE
ERINEVUSTE VÄHENDAMISEKS EUROOPA LIIDU VALITUD
LIIKMESRIIKIDELE MÕELDUD ŠVEITSI TEISE TOETUSE
RAKENDAMISE
RAAMKOKKULEPE
EESTI VABARIIGI VALITSUS (edaspidi Eesti)
ja
ŠVEITSI LIIDUNÕUKOGU (edaspidi Šveits),
edaspidi koos pooled,
ARVESTADES Šveitsi solidaarsust Euroopa Liidu (EL) püüdlustega vähendada
majanduslikke ja sotsiaalseid erinevusi Euroopa Liidus;
OLLES VÕTNUD KOHUSTUSE vähendada veelgi majanduslikke ja sotsiaalseid erinevusi
Euroopa Liidus ja Eestis;
TUGINEDES poolte edukale koostööle Eesti üleminekuprotsessis, mille tulemuseks oli Eesti
ühinemine Euroopa Liiduga, ning laienenud Euroopa Liidule mõeldud Šveitsi toetuse raames;
JAGADES JA EDENDADES demokraatia, õigusriigi ja poliitilise pluralismi põhiväärtusi;
AUSTADES JA KAITSTES inimõigusi, inimväärikust ja põhivabadusi;
VIIDATES Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kestliku arengu eesmärkidele;
VÕTTES ARVESSE poolte sõbralikke suhteid;
SOOVIDES neid suhteid ja poolte viljakat koostööd veelgi tugevdada;
VIIDATES Euroopa Liidu ja Šveitsi vahelisele Euroopa Liidus majanduslike ja sotsiaalsete
erinevuste vähendamiseks ning rändealaseks koostööks mõeldud Šveitsi toetust käsitlevale
vastastikuse mõistmise memorandumile, mis kirjutati alla 30. juunil 2022 kogusummas
1 302 000 000 (üks miljard kolmsada kaks miljonit) Šveitsi franki, mis eraldatakse Euroopa
Liidu valitud liikmesriikidele koostööks ühtekuuluvuse ja rände valdkonnas (edaspidi Šveitsi
teine toetus);
ARVESTADES koostööd rände valdkonnas kuni 200 000 000 (kahesaja miljoni) Šveitsi frangi
suuruse Šveitsi teise toetuse raames;
PIDADES SILMAS koostööd ühtekuuluvusvaldkonnas kuni 1 102 000 000 (ühe miljardi
ühesaja kahe miljoni) Šveitsi frangi suuruse Šveitsi teise toetuse raames,
lepivad kokku järgmises.
Artikkel 1. Mõisted
Raamkokkuleppes kasutatakse järgmisi mõisteid:
toetus – maksimaalne tagastamatu rahaline toetus, mille Šveits raamkokkuleppe alusel Eestile
annab;
raamkokkuleppe lisa 1 – Eesti ja Šveitsi kokku lepitud toetuse temaatiline ja geograafiline jaotus
ning erireeglid, samuti kohustuste ja ülesannete jagamine vastavalt Eesti-Šveitsi
koostööprogrammi rakendamise ja toetusmeetmetega seotud üksustele;
vastastikuse mõistmise memorandum – Euroopa Liidu ja Šveitsi vaheline Euroopa Liidus
majanduslike ja sotsiaalsete erinevuste vähendamiseks ning rändealaseks koostööks mõeldud
2
Šveitsi toetust käsitlev vastastikuse mõistmise memorandum, mis kirjutati alla 30. juunil 2022
kogusummas 1 302 000 000 (üks miljard kolmsada kaks miljonit) Šveitsi franki, mis eraldatakse
Euroopa Liidu valitud liikmesriikidele koostööks ühtekuuluvuse ja rände valdkonnas;
riiklik koordineerimisüksus – Eesti riiklik avalik-õiguslik üksus, mis on määratud tegutsema Eesti
nimel Eesti-Šveitsi koostööprogrammi rakendamisel;
programm – programmikomponentide sidus kogum, mis viiakse ellu kooskõlas partnerriigi
riiklike prioriteetide, poliitika või strateegiatega ja toetuse abil ning mis hõlmab ühtset igakülgset
üldiste eesmärkidega rakendus- ja eelarveraamistikku. Programmiga võib kaasneda poliitiline
dialoog;
projekt – toetuse abil ellu viidavate tegevuste terviklik jada, mille eesmärk on saavutada
kokkulepitud eesmärgid ja tulemused ning mis ei ole programmi osa;
regulatsioon – Šveitsi välja antud regulatsioon, milles käsitletakse ühtekuuluvusvaldkonnas
antava Šveitsi teise toetuse rakendamist ning mis sisaldab Eesti-Šveitsi koostööprogrammi
rakendamise üldeeskirju ja -menetlust;
toetusmeede – üldmõiste, mis tähendab konkreetset projekti, programmi või tehnilist abi Eesti-
Šveitsi koostööprogrammi raames;
toetusmeetme leping – poolte ja vajaduse korral täiendavate lepingupoolte kokkulepe
toetusmeetme rakendamise kohta;
Eesti-Šveitsi koostööprogramm – kahepoolne programm raamkokkuleppe rakendamiseks;
tehniline abi – osa koostööprogrammi raames antavast toetusest toetusmeetmete
ettevalmistamiseks ning koostööprogrammi tõhusaks ja tulemuslikuks rakendamiseks.
Artikkel 2. Õigusraamistik
1. Ühtekuuluvusvaldkonnas antava Šveitsi teise toetuse rakendamise õigusraamistiku moodustab
raamkokkulepe koos järgmiste dokumentidega:
a) regulatsioon ja selle hilisemad muudatused;
b) toetusmeetme lepingud või muud poolte kokkulepped, mis tulenevad raamkokkuleppest, ja
c) mis tahes tegevuskorrad või suunised, mille Šveits on vastu võtnud pärast Eestiga
konsulteerimist.
2. Kui nende dokumentide vahel esineb vastuolusid/lahknevusi, kohaldatakse eespool märgitud
tähtsuse järjekorda.
Artikkel 3. Eesmärgid ja põhimõtted
1. Eesti-Šveitsi koostööprogrammi üldeesmärk on aidata kaasa majanduslike ja sotsiaalsete
erinevuste vähendamisele Euroopa Liidus ja Eestis, tuginedes Šveitsi ning Euroopa Liidu ja selle
liikmesriikide kahepoolsetele suhetele ning neid veelgi tugevdades.
2. Pooled valivad toetusmeetmed, mis aitavad kaasa üldeesmärgi saavutamisele ja mis (välja
arvatud tehnilise abi puhul) edendavad vähemalt üht Šveitsi teise toetuse viiest eesmärgist, mis on:
3
a) majanduskasvu ja sotsiaalse dialoogi edendamine, (noorte) töötuse vähendamine;
b) rände haldamine ja lõimumise toetamine. Avaliku ohutuse ja julgeoleku suurendamine;
c) keskkonna ja kliima kaitsmine;
d) sotsiaalsüsteemide tugevdamine;
e) kodanikuosalus ja läbipaistvus.
3. Toetusmeetmed, välja arvatud tehniline abi, määratakse vähemalt ühele regulatsioonis
sätestatud temaatilisele koostöövaldkonnale, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled
seavad toetusele temaatilise prioriteedi. Seepärast lepivad pooled omavahel kokku piiratud arvus
teemavaldkondades, mis saavad Eesti-Šveitsi koostööprogrammi raames raamkokkuleppe lisa 1
alusel toetust.
4. Pooled soosivad partnerlussuhteid ning eksperditeadmiste vahetamist Eesti ja Šveitsi osalejate
vahel.
5. Toetusmeetmete puhul arvestatakse sotsiaalset kaasatust ja tagatakse keskkonnasäästlikkus.
6. Kõiki Eesti-Šveitsi koostööprogrammi meetmeid rakendatakse kooskõlas raamkokkuleppe
lisas 1 ja regulatsioonis sätestatud eesmärkide, põhimõtete, strateegiliste suundade ning
geograafilise ja temaatilise rõhuasetusega.
Artikkel 4. Finantsraamistik
1. Šveits annab Eestile toetust kuni 26 000 000 (kakskümmend kuus miljonit) Šveitsi franki,
pidades silmas kokkulepitud teemavaldkondi ja geograafilist jaotust ning lähtudes
raamkokkuleppe lisas 1 määratud soovituslikust jaotusest.
2. Lõikes 1 nimetatud toetus ei sisalda Šveitsi kulutusi Eesti-Šveitsi koostööprogrammi
juhtimiskuludele ega Šveitsi eksperditeadmiste ja partnerlusfondi ühtekuuluvusvahendite fondile.
Viimane on Šveitsi hallatav fond, mille eesmärk on muuta Šveitsi eksperditeadmised
kättesaadavaks Euroopa Liidu valitud liikmesriikidele, tagada toetusmeetmete kvaliteet ja
jätkusuutlikkus, tugevdada kahepoolseid suhteid ning edendada Eesti ja Šveitsi partnerlussuhteid.
3. Toetusmeetmetest hüvitatavate kulude rahastamiskõlblikkuse periood, mis on määratud
kindlaks regulatsiooni 6. peatükis, lõpeb 3. detsembril 2029 (kaasa arvatud). Selle kuupäevani
kasutamata jäänud vahendeid Eesti enam kasutada ei saa.
4. Toetust tuleks Eesti-Šveitsi koostööprogrammi raames, välja arvatud Šveitsi juhtimiskuludeks
ning Šveitsi eksperditeadmiste ja partnerlusfondi katteks reserveeritud summad, anda
tagastamatute toetuste või soodustingimustel eraldatavate rahaliste vahenditena, näiteks
krediidiliinidena, tagatisskeemidena, omakapitali ja võlakohustuste osalusena ning laenudena.
5. Toetusest makstavad vahendid ei tohi ületada 60% toetusmeetmest hüvitatavatest
rahastamiskõlblikest kuludest, välja arvatud:
a) projektid või programmid, mis saavad riiklikelt, piirkondlikelt või kohalikelt asutustelt
eelarveeraldistena lisarahastust ning mille puhul ei või toetusest makstavad vahendid ületada 85%
rahastamiskõlblikest kogukuludest;
4
b) valitsusväliste organisatsioonide rakendatavad projektid või programmid, mida võib rahastada
rohkem kui 60% ulatuses või täielikult toetuse arvelt;
c) tehniline abi, mida võib rahastada rohkem kui 60% ulatuses või täielikult toetuse arvelt;
d) toetusmeetmed krediidiliinidena, tagatisskeemidena, omakapitali ja võlakohustuste osalusena
ning erasektorile antavate laenudena, mida võib rahastada rohkem kui 60% ulatuses või isegi
täielikult toetuse arvelt.
6. Eesti tagab kohaldatavate riigiabi ja riigihangete eeskirjade järgimise.
Artikkel 5. Toetusmeetmete põhimõtted
1. Toetusmeetmeid rakendatakse kooskõlas artiklis 2 sätestatud õigusraamistikuga.
2. Eesti vastutab selliste toetusmeetmete väljatöötamise eest, mis on
a) asjakohased ja kooskõlas riiklike prioriteetidega;
b) tuvastatud vajaduste täitmisel tulemuslikud;
c) rakendamisel teostatavad ja tõhusad;
d) eeldatavasti mõjusad;
e) mõeldud jätkusuutliku kasu loomiseks.
3. Eesti hoidub muust struktuuri- ja/või ühtekuuluvusfondist, näiteks Euroopa fondidest, Euroopa
Majanduspiirkonna finantsmehhanismist või Norra finantsmehhanismist, toetatava
toetusmeetme mis tahes osa dubleerimisest ja/või kattumisest.
4. Iga toetusmeetme kiidab kõigepealt heaks Eesti ja seejärel Šveits.
5. Iga toetusmeetme suhtes kohaldatakse toetusmeetme lepingut.
6. Pooled peavad toetusmeetmete ja toetuse seiret, hindamist ja auditeerimist väga tähtsaks. Pool
jagab viivitamata kasulikku teavet, mida soovib teine pool. Pooled tagavad Eesti-Šveitsi
koostööprogrammi tulemusliku koordineerimise ja seire.
7. Šveitsil või tema nimel tegutsema määratud kolmandal isikul on õigus vaadelda, seirata,
kontrollida, auditeerida ja hinnata toetusmeetmete rakendamisega seotud tegevusi ja menetlust,
kui Šveits seda vajalikuks peab. Eesti esitab kogu teabe ja dokumentatsiooni ning annab abi,
mida võidakse nõuda või mis on tarvilik, et Šveits saaks seda õigust kasutada.
8. Eesti-Šveitsi koostööprogrammi tulemusliku rakendamise tagamiseks peavad artiklis 6
nimetatud pädevad asutused aastakoosolekuid. Koosolekute eesmärk on vaadata läbi Eesti-
Šveitsi koostööprogrammi raames tehtud edusamme, leppida kokku vajalikes rakendatavates
meetmetes ja luua foorum kahepoolset huvi pakkuvate küsimuste arutamiseks.
Artikkel 6. Pädevad asutused
1. Eesti on volitanud riiklikku avalik-õiguslikku üksust tegutsema Eesti nimel riikliku
koordineerimisüksusena (vt raamkokkuleppe lisa 1). Riiklikul koordineerimisüksusel lasub
üldine vastutus Eesti-Šveitsi koostööprogrammi eesmärkide saavutamise ning selle
rakendamise eest kooskõlas raamkokkuleppega.
2. Šveits on volitanud oma Välisministeeriumi, mis tegutseb Šveitsi Arengu- ja Koostööameti
(SDC) kaudu, ning Majandus, Haridus- ja Teadusministeeriumi, mis tegutseb Riikliku
Majandusasjade Sekretariaadi (SECO) kaudu, esindama Šveitsi Eesti-Šveitsi
5
koostööprogrammi rakendamisel. Toetusmeetmed jagatakse kas Šveitsi Arengu- ja
Koostööametile või Riiklikule Majandusasjade Sekretariaadile nende asjakohaste
pädevusvaldkondade järgi.
Artikkel 7. Vastutus
Šveitsi vastutus Eesti-Šveitsi koostööprogrammi eest piirdub vahendite eraldamisega kooskõlas
asjakohaste toetusmeetme lepingutega. Šveits ei võta praegu ega tulevikus vastutust Eesti,
toetusmeetmega seotud ühegi avalik-õigusliku või eraõigusliku üksuse ega ühegi kolmanda isiku
ees.
Artikkel 8. Ühine huvi
Poolte ühine huvi on ennetada korruptsiooni ja võidelda korruptsiooni vastu, mis ohustab head
valitsemistava ja arenguks vajalike ressursside nõuetekohast kasutamist ning seab ohtu ka hindadel
ja kvaliteedil põhineva ausa ja avatud konkurentsi hankemenetluses. Seepärast lepivad pooled
kokku oma jõupingutuste ühendamises võitluses korruptsiooni vastu ning kinnitavad eelkõige, et
mis tahes isikule suunatud otsest või kaudset sooduspakkumist, kingitust, makset, tasu või muud
hüve, mille eesmärk on saada raamkokkuleppe alusel või selle täitmise perioodil mingi volitus või
leping, käsitatakse ebaseadusliku toimingu või korruptiivse tegevusena. Iga selline toiming on
piisav põhjus raamkokkuleppe ja asjakohase toetusmeetme lepingu lõpetamiseks, hanke või selle
tulemusel sõlmitud lepingu tühistamiseks või kohaldatava õigusega ettenähtud muu
proportsionaalse parandusmeetme võtmiseks. Pooled teavitavad teineteist viivitamata
ebaseadusliku toimingu või korruptiivse tegevuse põhjendatud kahtlusest.
Artikkel 9. Muudatused
1. Kõik raamkokkuleppe muudatused sõlmitakse poolte omavahelisel kokkuleppel kirjalikult.
2. Olenemata lõikest 1 võib raamkokkuleppe lisa 1 muuta artiklis 6 nimetatud pädevate asutuste
omavahelisel kokkuleppel nendevahelise kirjavahetuse teel.
Artikkel 10. Lõppsätted
1. Raamkokkuleppe lisa 1 on raamkokkuleppe lahutamatu osa.
2. Raamkokkulepe jõustub kuupäeval, mil saadakse kätte viimane kirjalik teade, mis kinnitab
mõlema poole asjakohase heakskiitmismenetluse lõpuleviimist. Kokkulepet kohaldatakse
kuupäevani, mil saadakse kätte viimane kirjalik teade, mis kinnitab, et mõlemad pooled on täitnud
kõik oma kohustused. Olenemata eeltoodust kohaldavad pooled raamkokkulepet ja selle lisa 1
ajutiselt alates kuupäevast, mil mõlemad pooled raamkokkuleppele alla kirjutavad.
3. Kõik vaidlused, mis võivad tuleneda raamkokkuleppe kohaldamisest, lahendatakse
diplomaatiliste läbirääkimiste käigus.
4. Pool võib raamkokkuleppe igal ajal lõpetada, teatades sellest kirjalikult kuus kuud ette. Enne
sellise otsuse tegemist peavad pooled nõu lõpetamise põhjuste üle.
5. Raamkokkuleppe lõpetamise korral jäävad selle sätted enne raamkokkuleppe lõpetamist
sõlmitud asjakohaste toetusmeetme lepingute suhtes kehtima. Pooled teevad otsuse lõpetamise
muude tagajärgede kohta omavahelisel kokkuleppel.
6
Alla kirjutatud [kuupäev] [koht] kahes ingliskeelses originaaleksemplaris.
Eesti Vabariigi valitsuse nimel Šveitsi Liidunõukogu nimel
7
FRAMEWORK AGREEMENT
between
THE SWISS FEDERAL COUNCIL
and
THE GOVERNMENT OF THE REPUBLIC OF
ESTONIA
On
THE IMPLEMENTATION OF THE SECOND SWISS
CONTRIBUTION TO SELECTED MEMBER STATES OF
THE EUROPEAN UNION TO REDUCE ECONOMIC AND
SOCIAL DISPARITIES WITHIN THE EUROPEAN UNION
THE SWISS FEDERAL COUNCIL (hereinafter referred to as “Switzerland”)
and
THE GOVERNMENT OF THE REPUBLIC OF ESTONIA (hereinafter referred to as
“Estonia”),
hereinafter collectively referred to as the “Parties",
NOTING the solidarity of Switzerland with the endeavours of the European Union (EU) to
reduce economic and social disparities within the EU;
COMMITTED to further reducing the economic and social disparities within the EU and within
Estonia;
BUILDING upon the successful cooperation between the Parties during Estonia’s transition
process leading to its accession to the EU and in the framework of the Swiss contribution to
the enlarged EU;
SHARING AND PROMOTING the fundamental values of democracy, the rule of law and
political pluralism;
RESPECTING AND DEFENDING human rights, human dignity and fundamental freedoms;
REFERRING to the United Nations Sustainable Development Goals;
HAVING regard to the friendly relations between the Parties;
DESIRING to further strengthen these relations and the fruitful cooperation between the
Parties;
REFERRING to the “Memorandum of Understanding between the European Union and
Switzerland on a contribution by Switzerland towards reducing economic and social
disparities and for cooperation in the area of migration in the European Union” signed on
30.06.2022 for a total amount of CHF 1,302,000,000 (one billion three hundred and two million
Swiss francs) to selected EU Member States for cooperation in the areas of cohesion and
migration (hereinafter referred to as the “second Swiss Contribution”);
NOTING the cooperation in the area of migration of up to CHF 200,000,000 (two hundred
million Swiss francs) under the second Swiss Contribution;
IN VIEW of the cooperation in the area of cohesion of up to CHF 1,102,000,000 (one billion
one hundred and two million Swiss francs) under the second Swiss Contribution.
hereby agree as follows:
2
Article 1 – Definitions
For the purposes of this Framework Agreement:
“Contribution” means the maximum non-refundable financial contribution granted by Switzerland
to Estonia under this Framework Agreement;
“Country-Specific Set-Up” (Annex 1) means the thematic and geographic allocations of the
Contribution and specific rules agreed between Switzerland and Estonia as well as the attribution
of responsibilities and tasks to entities involved in the implementation of the Swiss-Estonian
Cooperation Programme and in Support Measures respectively;
“Memorandum of Understanding” means the Memorandum of Understanding between the
European Union and Switzerland on a contribution by Switzerland towards reducing economic
and social disparities and for cooperation in the area of migration in the European Union” signed
on 30.06.2022 for a total amount of CHF 1,302,000,000 (one billion three hundred and two million
Swiss francs) to selected EU Member States for cooperation in the areas of cohesion and
migration;
"National Coordination Unit" means the national public entity of Estonia designated to act on its
behalf for the implementation of the Swiss-Estonian Cooperation Programme.
“Programme” means a coherent set of Programme Components carried out in line with national
priorities, policies or strategies of the Partner State with the support of the Contribution comprising
a single comprehensive implementation and budget framework with overarching goals. A
Programme may be accompanied by a policy dialogue;
“Project” means an indivisible series of activities, carried out with the support of the Contribution,
which is aimed at achieving agreed objectives and outcomes and is not part of a Programme;
“Regulations” means the Regulations on the implementation of the second Swiss Contribution in
the area of cohesion issued by Switzerland and containing the general rules and procedures on
the implementation of the Swiss-Estonian Cooperation Programme;
“Support Measure” is used as generic term and means a specific Project, Programme or
Technical Support within the framework of the Swiss-Estonian Cooperation Programme;
“Support Measure Agreement” means an agreement between the Parties and, if need be,
additional contracting parties, on the implementation of a Support Measure;
“Swiss-Estonian Cooperation Programme” means the bilateral programme for the implementation
of this Framework Agreement;
“Technical Support” means part of the Contribution provided under the Cooperation Programme
for the preparation of Support Measures and for the efficient and effective implementation of the
Cooperation Programme.
3
Article 2 – Legal Framework
1. This Framework Agreement, together with the following documents, constitutes the legal
framework of the implementation of the second Swiss Contribution in the area of cohesion:
(a) the Regulations and subsequent amendments thereof;
(b) Support Measure Agreements, or other agreements between the Parties, resulting from the
Framework Agreement; and
(c) any operational procedures or guidelines adopted by Switzerland after consultation with
Estonia.
2. In the event of conflicts/contradictions between the provisions of these instruments, the
aforementioned order of precedence shall apply.
Article 3 – Objectives and Principles
1. The overall objective of the Swiss-Estonian Cooperation Programme is to contribute to the
reduction of the economic and social disparities within the EU and within Estonia, building upon
and further strengthening the bilateral relations between Switzerland and the EU and its Member
States.
2. The Parties shall select Support Measures that contribute to the achievement of the overall
objective and which, with the exception of Technical Support, contribute to at least one of the five
objectives of the second Swiss Contribution, which are to:
a) promoting economic growth and social dialogue, reducing (youth) unemployment;
b) managing migration and supporting integration. Increasing public safety and security;
c) protecting the environment and the climate;
d) strengthening of social systems;
e) civic engagement and transparency.
3. Support Measures, with the exception of Technical Support and unless otherwise agreed upon
by the Parties, shall be assigned to at least one thematic area of cooperation, as set out in the
Regulations. The Parties shall achieve a thematic concentration for the Contribution. Therefore,
the Parties shall mutually agree on a limited number of thematic areas to receive support under
the Swiss-Estonian Cooperation Programme, as set out in the Country-Specific Set-Up.
4. The Parties shall encourage partnerships and the exchange of expertise between actors from
Estonia and Switzerland.
5. Support Measures shall respect social inclusion and ensure environmental sustainability.
6. All actions under the Swiss-Estonian Cooperation Programme shall be implemented in line with
the objectives, principles, strategic directions, geographical and thematic focus as outlined in the
Country-Specific Set Up and the Regulations.
4
Article 4 – Financial Framework
1. Switzerland agrees to grant a Contribution to Estonia of up to CHF 26 000 000 (twenty six
million Swiss francs) with reference to the agreed thematic areas and geographic allocation and
according to the indicative allocation defined in the Country Specific Set-Up.
2. The Contribution in paragraph 1 does not include expenditures of Switzerland for the
management costs of the “Swiss-Estonian Cooperation Programme” and for the “Swiss Expertise
and Partnership Fund Cohesion”. The latter shall be a fund administered by Switzerland, aimed
at making Swiss expertise available to selected EU Member States, ensuring the quality and
sustainability of Support Measures, strengthening bilateral relations and fostering partnerships
between Switzerland and Estonia.
3. The period of eligibility of expenditures from Support Measures, as defined in Chapter 6 of the
Regulations, ends on 3 December 2029, inclusive. Funds not used until this date shall no longer
be available to Estonia.
4. Under the Swiss-Estonian Cooperation Programme, with the exception of the amounts
reserved for Swiss management costs and the Swiss Expertise and Partnership Fund, the
Contribution should be provided in the form of non-refundable grants or concessional financial
facilities such as credit lines, guarantee schemes, equity, debt participation, and loans.
5. The financing from the Contribution shall not exceed 60% of the eligible expenditures from the
Support Measure, except for:
a) Projects or Programmes receiving additional financing in the form of budget allocations
from national, regional or local authorities, in which case the financing from the
Contribution may not exceed 85% of the total eligible expenditures;
b) Projects or Programmes implemented by non-governmental organisations, which may be
financed to a degree higher than 60% or fully by the Contribution;
c) Technical Support, which may be financed to a degree higher than 60% or fully by the
Contribution;
d) Support Measures in the form of credit lines, guarantee schemes, equity and debt
participation and loans to the private sector, which may be financed to a degree higher
than 60% or even fully by the Contribution.
6. Estonia shall ensure compliance with applicable rules on state aid and public procurement.
Article 5 – Principles for Support Measures
1. Support Measures shall be implemented in accordance with the legal Framework pursuant to
Article 2.
2. Estonia is responsible for the identification of Support Measures, which are
a. relevant and in line with national priorities;
b. effective in addressing the identified needs;
5
c. feasible and efficient to implement;
d. expected to have impact;
e. designed to create sustainable benefits.
3. Estonia shall avoid any duplication of and/or overlap with any part of a Support Measure which
is receiving support from any other structural and/or cohesion funds, such as the European
Funds, the European Economic Area Financial Mechanism or the Norwegian Financial
Mechanism, as the case may be.
4. Each Support Measure shall be approved first by Estonia and then by Switzerland.
5. Each Support Measure shall be subject to a Support Measure Agreement.
6. The Parties attach high importance to the monitoring, evaluation and auditing of the Support
Measures and the Contribution. Each Party shall share, without delay, any useful information
requested by the other party. The Parties shall ensure effective coordination and monitoring of
the Swiss-Estonian Cooperation Programme.
7. Switzerland, or any third party appointed to act on its behalf, shall have the right to visit,
monitor, review, audit and evaluate all activities and procedures related to the implementation
of the Support Measures as deemed appropriate by Switzerland. Estonia shall provide any and
all information, assistance and documentation, which may be requested or useful, to allow
Switzerland to exercise such right.
8. In order to ensure effective implementation of the Swiss-Estonian Cooperation Programme,
the Competent Authorities referred to in Article 6 shall hold annual meetings. The purpose of
such meetings shall be to review the progress achieved in the Swiss-Estonian Cooperation
Programme, agree on any necessary measures to be taken, and provide a forum for discussion
of issues of bilateral interest.
Article 6 – Competent Authorities
1. Estonia has authorised a national public entity to act on its behalf as the National Coordination
Unit (see Country-Specific Set-Up). The National Coordination Unit shall have overall
responsibility for reaching the objectives of the Swiss-Estonian Cooperation Programme as well
as for its implementation in accordance with this Framework Agreement.
2. Switzerland has authorised the Federal Department of Foreign Affairs, acting through the Swiss
Agency for Development and Cooperation (SDC), and the Federal Department of Economic
Affairs, Education and Research, acting through the State Secretariat for Economic Affairs
(SECO), to act on its behalf for the implementation of the Swiss-Estonian Cooperation
Programme. Support Measures are assigned to either the SDC or SECO in line with their
respective fields of competence.
6
Article 7 – Liability
The responsibility of Switzerland with regard to the Swiss-Estonian Cooperation Programme is
limited to providing funds in accordance with the relevant Support Measure Agreements. No
liability to Estonia, to any public or private entity involved in a Support Measure or to any third
parties is or will be assumed by Switzerland.
Article 8 – Common Concern
The Parties share a common concern to prevent and fight against corruption, which jeopardises
good governance and the proper use of resources needed for development, and, in addition,
endangers fair and open competition in procurement procedures based upon price and quality.
The Parties therefore agree to combine their efforts to fight corruption and, in particular, agree
that any offer, gift, payment, remuneration or benefit of any kind whatsoever, made to
whomsoever, directly or indirectly, with a view to being awarded a mandate or contract under this
Framework Agreement, or during the performance hereof, will be construed as an illegal act or
corrupt practice. Any act of this kind constitutes sufficient grounds for terminating this Framework
Agreement and the relevant Support Measure Agreement, cancelling the procurement or resulting
award, or taking any other proportionate corrective measure laid down by applicable law. The
Parties shall promptly inform each other of any well-founded suspicion of an illegal act or corrupt
practice.
Article 9 – Amendments
1. Any amendment to this Framework Agreement shall be made in writing with the mutual
agreement of the Parties.
2. Notwithstanding paragraph 1 above, the Country-Specific Set-Up may be amended by mutual
agreement of the Competent Authorities referred to in Article 6 through an exchange of letters
between them.
Article 10 – Final Provisions
1. The Country-Specific Set-Up (Annex 1) shall form an integral part of this Framework
Agreement.
2. This Framework Agreement shall enter into force on the date of receipt of the last written
notification confirming the completion by both Parties of their respective approval procedures.
This Agreement shall apply until the date of receipt of the last written notification confirming that
both Parties have fulfilled all their obligations. Regardless of the previous, the Parties shall
provisionally apply this Framework Agreement and the Annex 1 hereto commencing on the date
on which this Framework Agreement is signed by both Parties.
3. Any dispute which may result from the application of this Framework Agreement shall be
resolved by diplomatic means.
7
4. This Framework Agreement may be terminated at any time by one of the Parties giving six
months’ prior written notice. Prior to making such a decision, the Parties shall enter into
consultation regarding the reasons for the termination.
5. In the event of termination of this Framework Agreement, its provisions shall continue to apply
to the relevant Support Measure Agreements concluded before the termination of this Framework
Agreement. The Parties shall decide by mutual agreement on any other consequences of the
termination.
Signed in [Place] on [Date], in two original copies in the English language.
For the Swiss Federal Council For the Government of the Republic of
Estonia
8
Annex 1
COUNTRY-SPECIFIC SET-UP
FRAMEWORK AGREEMENT
between
THE SWISS FEDERAL COUNCIL
and
THE GOVERNMENT OF THE REPUBLIC OF
ESTONIA
On
THE IMPLEMENTATION OF THE SECOND SWISS
CONTRIBUTION TO SELECTED MEMBER STATES OF
THE EUROPEAN UNION TO REDUCE ECONOMIC AND
SOCIAL DISPARITIES WITHIN THE EUROPEAN UNION
1. General provisions
1.1. This Country-Specific Set-Up is an integral part of the Framework Agreement between the
Swiss Federal Council (hereinafter referred to as “Switzerland”) and the Government of the
Republic of Estonia (hereinafter referred to as “Estonia”) on the implementation of the
second Swiss Contribution to selected Member States of the EU to reduce economic and
social disparities within the EU (hereinafter referred to as the “Framework Agreement”).
1.2. For the purposes of this Country-Specific Set-Up, the definitions in the Framework
Agreement shall apply.
1.3. This Country-Specific Set-Up lays down the thematic and geographic allocations of the
Contribution and the specific rules agreed between Switzerland and Estonia, as well as the
attribution of responsibilities and tasks to entities involved in the implementation of the
Swiss-Estonian Cooperation Programme and in Support Measures respectively.
1.4. For specific rules and procedures not provided in the Country Specific Set-Up, the
provisions of Regulations shall apply.
2. Roles and responsibilities for the Swiss – Estonian Cooperation
Programme
2.1. National Coordination Unit
The Partner State has authorized the State Shared Service Centre (hereinafter SSSC) Grants
Development Department to act on its behalf as National Coordination Unit of the Swiss –
Estonian Cooperation Programme.
The SSSC is administrated by the Ministry of Finance of the Republic of Estonia. The Grants
Development Department is directly subordinated to the Deputy Director General of the SSSC,
who shall act as the Head of the National Coordination Unit. In its role as Head of the National
Coordination Unit, the Deputy Director General of the SSSC is directly accountable to the Minister
of Public Administration.
The Grants Development Department of the SSSC is also responsible for the coordination and
management of the European Structural Investment Funds and other foreign investments (e.g.
Norwegian Financial Mechanism and the European Economic Area Financial Mechanism)
The role and responsibilities of the National Coordination Unit are set out in the Regulations. In
addition, the National Coordination Unit shall fulfill the tasks of the Paying Authority.
Page 2 of 8
2.2. Paying Authority
The Paying Authority is the SSSC. The roles and responsibilities of the Paying Authority are set
out in the Regulations.
The National Coordination Unit takes on the tasks of the Paying Authority. Adequate functional
separation of tasks of the National Coordination Unit and the Paying Authority shall be ensured.
The Grants Payment Department shall fulfil the tasks of the Paying Authority. The Grants
Payment Department is directly subordinated to the Deputy Director General of the SSSC.
The Grants Payment Department of the SSSC is responsible for the financial management of the
European Structural Investment Funds and other foreign assistance (e.g. Norwegian and EEA
Grants).
2.3. Audit Authority
The Audit Authority is the Financial Control Department of the Ministry of Finance of the Republic
of Estonia. The roles and responsibilities of the Audit Authority are set out in the Regulations.
The Financial Control Department carries out the functions of the Audit Authority for the European
Structural Investment Funds and other foreign assistance. The head of the Financial Control
Department shall be the head of the Audit Authority. The Financial Control Department is
accountable to the Secretary-General of the Ministry of Finance of the Republic of Estonia, which
again is accountable to the Minister of Finance concerning the responsibilities carried out by the
Audit Authority. The Audit Authority shall be functionally independent of the National Coordination
Unit. The roles and responsibilities of the Audit Authority are stipulated in the Regulation.
Page 3 of 8
3. Parameters of cooperation
3.1. Thematic allocation
Indicative allocation of
the Contribution
Specific objective & thematic area [in CHF millions]
1. Promoting economic growth and social dialogue, reducing (youth) unemployment
(i) Vocational and professional education and training 0
(ii) Research and innovation 0
(iii) Financing for micro, small and medium-sized enterprises 0
2. Managing migration and supporting integration. Increasing public safety and security
(iv) Migration management and promoting integration measures 18.60
(v) Improving public safety and security 0
3. Protecting the environment and the climate
(vi) Energy efficiency and renewable energy 0
(vii) Public transport 0
(viii) Water and waste-water management 0
(ix) Waste management 0
(x) Nature conservation and biodiversity 6.93
4. Strengthening of social systems
(xi) Health and social protection 0
(xii) Minorities and socially disadvantaged groups 0
5. Civic engagement and transparency
(xiii) Civic engagement and transparency 0
6. Technical support
(xiv) Technical Assistance Fund 0.39
(xv) Support Measure Preparation Fund 0.08
Total allocation 26.0
Any unused balances in all the Support Measure of the Swiss-Estonian Cooperation Programme
may be transferred to any other approved Support Measure provided the feasibility until the end
of the eligibility period, by mutual agreement (e.g. confirmed in the minutes of meetings or by
correspondence) between the Competent Authorities mentioned in Article 6 of the Framework
Page 4 of 8
Agreement in the course of the implementation of the Swiss-Estonian Cooperation Programme.
For the consequent modification of the Support Measure, Article 4.12 Regulations shall apply.
Page 5 of 8
3.2. Pre-specified parameters per thematic area
(iv) Migration management and promoting integration measures
Support Measure name Supporting Social Inclusion
Support Measure type Programme
Objectives The programme sets out to implement the vision of
the national strategy “Estonia 2035” and “Cohesive
Estonia Strategy 2030” with the aim to unify value
systems and strengthen people’s cultural, social and
economic connection with the country.
Strategic Focus The programme renders integration support in four
areas:
- Cultural and linguistic integration: Opportunities for
practicing Estonian, improvement of the cultural
integration between different communities, media
literacy and parental counselling on adaption and
integration.
- Strengthening social systems and child protection
thereby also addressing the specific needs of
migrants and refugees.
- Preparation of Estonian educational institutions and
professionals and youth work specialists to work with
children of migrants and refugees with the goal of
facilitating their economic inclusion and work
prospects, including professional recognition.
- Civil society: to strengthen civil society through civic
engagement and CSO action, focusing on social
inclusion of migrants and refugees through social
innovation.
Swiss indicative Commitment 18.6 million CHF
Project or Programme Operator Ministry of Culture
Public institutions, private sector and civil society
Swiss Support Measure Partner(s)
organisations with relevant expertise and experience
in the integration of migrants in Switzerland.
Other specificities related to the The Ministry of Social Affairs, the Ministry of
Support Measure Education and Research and the Ministry of Interior
will act as programme component operators.
Page 6 of 8
(ix) Nature conservation and biodiversity
Support Measure name Bio-Diversity Programme
Support Measure type Programme
Objectives Development of innovative monitoring and
assessment solutions for endangered species and
habitats listed in the EU Habitats and Birds Directive.
Strategic Focus The programme sets out to contribute to the
improvement and preservation of conservation status
of species and habitats through decision-making that
relies on high-quality data, including innovative
monitoring solutions. Further, the programme will add
to the development of existing systems in order to
ensure data transition between different systems and
to make environmental data more accessible. The
project will build up and validate a digital toolset for
the governance of the system and carry out
evaluations of management effectiveness for
protected areas. The intervention will build on the
results of various past and ongoing initiatives, like
applied research projects on nature conservation in
relation to climate change and on existing state
monitoring and planning systems for protected areas.
Swiss indicative Commitment 6.93 million CHF
Project or Programme Operator Ministry of Environment
Public institutions, private sector and civil society
Swiss Support Measure Partner(s)
organisations in Switzerland with relevant expertise
and experience in biodiversity.
Other specificities related to the
Support Measure
4. Partner State specific rules and procedures
Switzerland and Estonia agree to the following specific provisions in derogation/modification/
complement/specification of the regulations:
To complement Article 3.5 of the Regulation it shall be agreed that the National Coordination
Unit takes on the tasks of the Paying Authority. Adequate functional separation of tasks shall
be ensured.
The following paragraph replaces Art 4.5 paragraph 1 of the Regulations: The Partner State
shall arrange a transparent and fair selection process for Projects or Programme
Page 7 of 8
Components. For this purpose the Partner State may establish or use existing national
committee for governing areas.
The following paragraph of Art. 4.11 paragraph 3 b) shall be deleted: The SCO shall not
have the right to vote.
The following paragraph replaces Art 4.11 Paragraph 3 c) of the Regulations: Decision-
making in the Support Measure Steering Committee shall be based on consensus by the
members with voting rights.
To complement Articles 8.3.3 and 8.3.4 there is mutual understanding that the accounts where
the advance payments are held are e-Treasury accounts that do not generate interest.
The following paragraph replaces Article 8.4 Paragraph 2 of the Regulations: The Paying
Authority shall convert the total of all expenditures incurred in the given reimbursement period
into Swiss francs at the future exchange rate given by the Estonian State Treasury on the day
of submitting the Reimbursement Request.
The following paragraph replaces Art 11.4 Paragraph 2. of the Regulations: Before the
proposed financial correction is applied, it may be proposed by the NCU to Switzerland. If
Switzerland disagrees with the proposed financial correction over 10 000 CHF, Switzerland
shall enter into a dialogue with the NCU within one month of receiving the proposal. The NCU
may take into consideration the concerns of Switzerland.
The following paragraph replaces Art 7.2 Paragraph 1 a) of the Regulations:
a) Switzerland requests a copy of relevant parts of the tender documents for non-objection
and to engage in substantive technical exchange prior to the commencement of the
procurement procedure. As a result of this assessment, Switzerland may recommend
adjustments to the tender documents. These recommendations may be taken into account
and the SCO shall be informed accordingly;
In the event of a conflict between the Regulations and these specific provisions, the specific
provisions of this Annex shall prevail.
Page 8 of 8
EESTI VABARIIGI VALITSUSE
ja
ŠVEITSI LIIDUNÕUKOGU
vahelise
EUROOPA LIIDUS MAJANDUSLIKE JA SOTSIAALSETE
ERINEVUSTE VÄHENDAMISEKS EUROOPA LIIDU VALITUD
LIIKMESRIIKIDELE MÕELDUD ŠVEITSI TEISE TOETUSE
RAKENDAMISE
RAAMKOKKULEPPE
lisa 1
RIIGIPÕHINE STRUKTUUR
1. Üldsätted
1.1. Raamkokkuleppe lisa 1 (riigipõhine struktuur) on Eesti Vabariigi valitsuse (edaspidi Eesti)
ja Šveitsi Liidunõukogu (edaspidi Šveits) vahelise Euroopa Liidus majanduslike ja
sotsiaalsete erinevuste vähendamiseks Euroopa Liidu valitud liikmesriikidele mõeldud
Šveitsi teise toetuse rakendamise raamkokkuleppe (edaspidi raamkokkulepe) lahutamatu
osa.
1.2. Raamkokkuleppe lisas 1 kasutatakse raamkokkuleppes sätestatud mõisteid.
1.3. Raamkokkuleppe lisas 1 sätestatakse Eesti ja Šveitsi kokku lepitud toetuse temaatiline ja
geograafiline jaotus ning erireeglid, samuti kohustuste ja ülesannete jagamine vastavalt
Eesti-Šveitsi koostööprogrammi rakendamise ja toetusmeetmetega seotud üksustele.
1.4. Erireeglite ja -menetluse puhul, mida ei ole sätestatud raamkokkuleppe lisas 1, kohaldatakse
regulatsiooni sätteid.
2. Ülesanded ja kohustused Eesti-Šveitsi koostööprogrammi raames
2.1. Riiklik koordineerimisüksus
Partnerriik on volitanud Riigi Tugiteenuste Keskuse (edaspidi keskus) toetuste arendamise
osakonda tegutsema partnerriigi nimel Eesti-Šveitsi koostööprogrammi riikliku
koordineerimisüksusena.
Keskust haldab Eesti Vabariigi Rahandusministeerium. Toetuste arendamise osakond allub
vahetult keskuse peadirektori asetäitjale, kes tegutseb riikliku koordineerimisüksuse juhina.
Riikliku koordineerimisüksuse juhina on keskuse peadirektori asetäitja vahetult
aruandekohustuslik riigihalduse ministri ees.
Keskuse toetuste arendamise osakond vastutab ka Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide
ning muude välisinvesteeringute (näiteks Norra finantsmehhanismi ja Euroopa
Majanduspiirkonna finantsmehhanismi) koordineerimise ja juhtimise eest.
Riikliku koordineerimisüksuse ülesanded ja kohustused on sätestatud regulatsioonis. Lisaks täidab
riiklik koordineerimisüksus makseasutuse ülesandeid.
Lk 2 (8)
2.2. Makseasutus
Makseasutusena tegutseb keskus. Makseasutuse ülesanded ja kohustused on sätestatud
regulatsioonis.
Makseasutuse ülesanded võtab enda peale riiklik koordineerimisüksus. Tagada tuleb riikliku
koordineerimisüksuse ja makseasutuse ülesannete piisav funktsionaalne eraldamine.
Makseasutuse ülesandeid täidab toetuste maksete osakond. Toetuste maksete osakond allub
vahetult keskuse peadirektori asetäitjale.
Keskuse toetuste maksete osakond vastutab Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide ning muu
välisabi (näiteks Norra ja Euroopa Majanduspiirkonna toetuste) finantsjuhtimise eest.
2.3. Auditeerimisüksus
Auditeerimisüksusena tegutseb Eesti Vabariigi Rahandusministeeriumi finantskontrolli osakond.
Auditeerimisüksuse ülesanded ja kohustused on sätestatud regulatsioonis.
Finantskontrolli osakond täidab Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide ning muu välisabi
puhul auditeerimisüksuse funktsioone. Auditeerimisüksuse juht on finantskontrolli osakonna
juhataja. Finantskontrolli osakond on aruandekohustuslik Eesti Vabariigi Rahandusministeeriumi
kantsleri ees, kes on auditeerimisüksuse täidetavate kohustuste puhul omakorda
aruandekohustuslik rahandusministri ees. Auditeerimisüksus on riiklikust koordineerimisüksusest
funktsionaalselt sõltumatu. Auditeerimisüksuse ülesanded ja kohustused on sätestatud
regulatsioonis.
Lk 3 (8)
3. Koostöö parameetrid
3.1. Temaatiline jaotus
Toetuse soovituslik
jaotus
Konkreetne eesmärk ja teemavaldkond
[miljonites Šveitsi
frankides]
1. Majanduskasvu ja sotsiaalse dialoogi edendamine, (noorte) töötuse vähendamine
i) Kutse- ja erialane haridus ja koolitus 0
ii) Teadusuuringud ja innovatsioon 0
iii) Mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate rahastamine 0
2. Rände haldamine ja lõimumise toetamine. Avaliku ohutuse ja julgeoleku
suurendamine
iv) Rände haldamine ja lõimimismeetmete edendamine 18,60
v) Avaliku ohutuse ja julgeoleku parandamine 0
3. Keskkonna ja kliima kaitsmine
vi) Energiatõhusus ja taastuvenergia 0
vii) Ühistransport 0
viii) Vee- ja reoveemajandus 0
ix) Jäätmekäitlus 0
x) Looduskaitse ja elurikkus 6,93
4. Sotsiaalsüsteemide tugevdamine
xi) Tervis ja sotsiaalkaitse 0
xii) Vähemusrahvused ja sotsiaalselt ebasoodsas olukorras olevad 0
rühmad
5. Kodanikuosalus ja läbipaistvus
xiii) Kodanikuosalus ja läbipaistvus 0
6. Tehniline abi
xiv) Tehnilise abi fond 0,39
xv) Toetusmeetme ettevalmistamise fond 0,08
Kogueraldis 26,0
Eesti-Šveitsi koostööprogrammi toetusmeetme kogu kasutamata osa võib raamkokkuleppe
artiklis 6 nimetatud pädevate asutuste vahel Eesti-Šveitsi koostööprogrammi rakendamise käigus
sõlmitud kokkuleppe alusel (näiteks koosolekute kinnitatud protokollide alusel või kirjavahetuse
teel) kanda üle muusse heakskiidetud toetusmeetmesse, tingimusel et see on teostatav kuni
Lk 4 (8)
rahastamiskõlblikkuse perioodi lõpuni. Toetusmeetme sellekohase muudatuse suhtes kohaldatakse
regulatsiooni artiklit 4.12.
Lk 5 (8)
3.2. Eelnevalt määratud parameetrid teemavaldkonna kohta
iv) Rände haldamine ja lõimimismeetmete edendamine
Toetusmeetme nimi Sotsiaalse kaasatuse toetamine
Toetusmeetme liik Programm
Eesmärgid Programmi abil soovitakse viia ellu riikliku strateegia
„Eesti 2035“ ja „Sidusa Eesti arengukava 2030“
eesmärk, et ühendada väärtussüsteeme ning tugevdada
inimeste kultuurilist, sotsiaalset ja majanduslikku
sidet riigiga.
Strateegiline rõhuasetus Programmi raames toetatakse lõimumist neljas
valdkonnas:
- kultuuriline ja keeleline lõimumine: eesti keele
praktiseerimise võimalused, kultuurilise lõimumise
parandamine erinevate kogukondade vahel,
meediapädevus ning lapsevanemate nõustamine
kohanemise ja lõimumise alal;
- sotsiaalsüsteemide ja lastekaitse tugevdamine,
tegeledes seejuures ka rändajate ja pagulaste
erivajadustega;
- Eesti haridusasutuste ja spetsialistide ning
noorsootöö spetsialistide ettevalmistamine tööks
rändajate ja pagulaste lastega, et soodustada nende
majanduslikku kaasatust ja tööväljavaateid,
sealhulgas ametialast tunnustamist;
- kodanikuühiskond: tugevdada kodanikuühiskonda
kodanikuosaluse ja kodanikuühiskonna
organisatsioonide tegevuse kaudu, keskendudes
rändajate ja pagulaste sotsiaalsele kaasamisele
sotsiaalse innovatsiooni teel.
Šveitsi soovituslik rahaeraldis 18,6 miljonit Šveitsi franki
Projekti- või programmioperaator Kultuuriministeerium
Riigiasutused, erasektor ja kodanikuühiskonna
Šveitsi toetusmeetme partner(id)
organisatsioonid, kellel on asjakohased
eksperditeadmised ja kogemused rändajate lõimimise
alal Šveitsis.
Toetusmeetmega seotud muud Programmikomponentide operaatoritena hakkavad
eripärad tegutsema Sotsiaalministeerium, Haridus- ja
Teadusministeerium ning Siseministeerium.
Lk 6 (8)
ix) Looduskaitse ja elurikkus
Toetusmeetme nimi Elurikkuse programm
Toetusmeetme liik Programm
Eesmärgid Uuenduslike seire- ja hindamislahenduste
väljatöötamine Euroopa Liidu elupaikade ja linnustiku
kaitse direktiivis loetletud ohustatud liikide ja
elupaikade jaoks.
Strateegiline rõhuasetus Programmi eesmärk on aidata kaasa liikide ja
elupaikade seisundi parandamisele ja säilitamisele;
kvaliteetsetele andmetele, sealhulgas uuenduslikele
seirelahendustele, tuginevate otsuste tegemise kaudu.
Peale selle täiendab programm olemasolevate
süsteemide arendamist, et tagada andmesiire erinevate
süsteemide vahel ning muuta keskkonnaandmed
paremini kättesaadavaks. Projektiga luuakse ja
valideeritakse digitaalsed tööriistad süsteemi
haldamiseks ning hinnatase kaitsealade juhtimise
tulemuslikkust. Sekkumine tugineb erinevate
varasemate ja käimasolevate algatusprojektide
tulemustele, näiteks rakendusuuringute projektid
looduskaitse kohta seoses kliimamuutustega ning
kaitsealade olemasolevate riiklike seire- ja
planeerimissüsteemide kohta.
Šveitsi soovituslik rahaeraldis 6,93 miljonit Šveitsi franki
Projekti- või programmioperaator Keskkonnaministeerium
Šveitsi riigiasutused, erasektor ja kodanikuühiskonna
Šveitsi toetusmeetme partner(id)
organisatsioonid, kellel on asjakohased
eksperditeadmised ja kogemused elurikkuse vallas.
Toetusmeetmega seotud muud
eripärad
4. Partnerriigi erireeglid ja -menetlus
Eesti ja Šveits lepivad regulatsiooni erandi/muudatuse/täienduse/täpsustuse kehtestamiseks kokku
järgmistes erisätetes.
Regulatsiooni artikli 3.5 täiendamiseks lepitakse kokku, et riiklik koordineerimisüksus võtab
enda peale makseasutuse ülesanded. Tagada tuleb ülesannete piisav funktsionaalne
eraldamine.
Regulatsiooni artikli 4.5 lõige 1 asendatakse järgmise lõikega: Partnerriik korraldab projektide
või programmikomponentide puhul läbipaistva ja õiglase valikuprotsessi. Selleks võib
partnerriik moodustada valdkondade juhtimiseks riikliku komitee või kasutada olemasolevat
riiklikku komiteed.
Lk 7 (8)
Järgmine regulatsiooni artikli 4.11 lõike 3 punkt b kustutatakse: Šveitsi toetuste bürool ei ole
hääleõigust.
Regulatsiooni artikli 4.11 lõike 3 punkt c asendatakse järgmise punktiga: otsuste tegemine
toetusmeetme juhtkomitees põhineb hääleõiguslike liikmete konsensusel.
Artiklite 8.3.3 ja 8.3.4 täiendamiseks valitseb vastastikune arusaam, et kontod, millel hoitakse
ettemakseid, on e-riigikassa kontod, mis ei teeni intressi.
Regulatsiooni artikli 8.4 lõige 2 asendatakse järgmise lõikega: Makseasutus konverteerib
asjakohasel hüvitisperioodil kantud kõikide kulude kogusumma Šveitsi frankidesse Eesti
Riigikassa määratud tuleviku vahetuskursi alusel, mis kehtib hüvitistaotluse esitamise päeval.
Regulatsiooni artikli 11.4 lõige 2 asendatakse järgmise lõikega: Enne kavandatava
finantskorrektsiooni kohaldamist võib riiklik koordineerimisüksus teha Šveitsile sellekohase
ettepaneku. Kui Šveits ei nõustu kavandatava finantskorrektsiooniga, mis ületab
10 000 Šveitsi franki, alustab Šveits riikliku koordineerimisüksusega dialoogi ühe kuu jooksul
alates ettepaneku saamisest. Riiklik koordineerimisüksus võib võtta arvesse Šveitsi
mureküsimusi.
Regulatsiooni artikli 7.2 lõike 1 punkt a asendatakse järgmise punktiga:
a) taotleb Šveits enne hankemenetluse algust pakkumisdokumentide asjakohaste osade
eksemplari edasiste vastuväidete puudumise tagamiseks ja sisulises tehnilises teabevahetuses
osalemiseks. Hindamise tulemusel võib Šveits esitada soovitusi pakkumisdokumentide
muudatuste kohta. Neid soovitusi võib arvesse võtta ja vajaduse korral teavitatakse sellest
Šveitsi toetuste bürood;
Regulatsiooni ja siinsete erisätete vahel esineva vastuolu korral on ülimuslikud selle lisa erisätted.
Lk 8 (8)
FINAL 6.5.2022 (clean version)
REGULATIONS
On
THE IMPLEMENTATION OF THE SECOND SWISS
CONTRIBUTION TO SELECTED MEMBER STATES OF
THE EUROPEAN UNION TO REDUCE ECONOMIC AND
SOCIAL DISPARITIES WITHIN THE EUROPEAN UNION
Chapter 1 General provisions....................................................................................5
Article 1.1 Scope of the Regulations ....................................................................... 5
Article 1.2 General principles ................................... Error! Bookmark not defined.
Article 1.3 Legal framework .................................................................................... 5
Article 1.4 Definitions .............................................................................................. 5
Chapter 2 Objectives and allocation principles .......................................................7
Article 2.1 Overall objective .................................................................................... 7
Article 2.2 Objectives .............................................................................................. 7
Article 2.3 Thematic areas ...................................................................................... 7
Article 2.4 Mainstreaming social inclusion ............................................................... 8
Article 2.5 Mainstreaming climate change mitigation and adaptation measures ...... 9
Article 2.6 Geographic allocation ............................................................................ 9
Article 2.7 Bilateral relations, partnerships and Swiss Experts ................................ 9
Article 2.8 Reallocations between Support Measures ........................................... 10
Chapter 3 Management and control ........................................................................10
Article 3.1 General provisions ............................................................................... 10
Article 3.2 Designation of national entities in the Partner State ............................. 11
Article 3.3 National Coordination Unit ................................................................... 11
Article 3.4 Intermediate Bodies ............................................................................. 12
Article 3.5 Paying Authority ................................................................................... 12
Article 3.6 Audit Authority...................................................................................... 12
Article 3.7 Swiss authorities .................................................................................. 12
Article 3.8 Swiss Expertise and Partnership Fund Cohesion ................................. 13
Article 3.9 Annual meetings .................................................................................. 13
Article 3.10 Periodic meetings ................................................................................ 13
Article 3.11 Reporting at the level of the Cooperation Programme .......................... 13
Chapter 4 Support Measures ...................................................................................14
Article 4.1 Identification of Support Measures and Executing Agencies ................ 14
Article 4.2 Identification of Swiss Support Measure Partners ................................ 15
Article 4.3 Policy dialogue ..................................................................................... 15
Article 4.4 Stakeholder consultations .................................................................... 15
Article 4.5 Advisory Committees ........................................................................... 16
Article 4.6 Calls for proposal ................................................................................. 16
Article 4.7 Preparation of proposal and approval process ..................................... 17
Article 4.8 Support Measure Agreement ............................................................... 18
Article 4.9 Support Measure Implementation Agreement ...................................... 19
Article 4.10 Partnership Agreements with Swiss Support Measure Partner(s) ........ 19
Page 2 of 42
Article 4.11 Support Measure Steering Committee ................................................. 20
Article 4.12 Modification of Support Measures ........................................................ 21
Article 4.13 Annual Support Measure Reports ........................................................ 22
Article 4.14 Support Measure Completion Reports ................................................. 23
Article 4.15 Post-completion obligations ................................................................. 23
Article 4.16 Suspension and Termination of a Support Measure Agreement........... 24
Chapter 5 Technical Support ...................................................................................24
Article 5.1 Forms of Technical Support ................................................................. 24
Article 5.2 Purpose of Technical Support .............................................................. 25
Article 5.3 Establishment and management of Technical Support ......................... 25
Article 5.4 Reporting on Technical Support ........................................................... 25
Chapter 6 Eligibility of expenditures.......................................................................25
Article 6.1 General principles regarding the eligibility of expenditures ................... 25
Article 6.2 Eligible expenditures under Projects and Programme Components ..... 26
Article 6.3 Eligibility of expenditures under the Support Measure Preparation
Fund 27
Article 6.4 Eligibility of management expenditures incurred by Programme
Operators 27
Article 6.5 Eligibility of expenditures under the Technical Assistance Fund ........... 29
Article 6.6 Ineligible/excluded costs ...................................................................... 30
Article 6.7 Standard scales of unit costs ............................................................... 30
Article 6.8 Proof of expenditures ........................................................................... 30
Chapter 7 Procurement ............................................................................................31
Article 7.1 Principles ............................................................................................. 31
Article 7.2 Responsibility for procurement ................ Error! Bookmark not defined.
Article 7.3 Role of Switzerland .............................................................................. 31
Chapter 8 Payment transactions .............................................................................32
Article 8.1 Pre-financing by the Partner State ....................................................... 32
Article 8.2 Reimbursement of expenditures........................................................... 32
Article 8.3 Advance payments............................................................................... 33
Article 8.4 Currencies ........................................................................................... 34
Chapter 9 Audits.......................................................................................................34
Article 9.1 Audits of the management and control systems at the level of the
Cooperation Programme............................................................................................. 35
Article 9.2 Audits of Support Measures ................................................................. 35
Article 9.3 Audit strategy and reporting on audits .................................................. 36
Article 9.4 Additional audits ................................................................................... 37
Chapter 10 Monitoring and evaluation ......................................................................37
Page 3 of 42
Article 10.1 Monitoring and evaluation plan ............................................................ 37
Article 10.2 Monitoring missions ............................................................................. 37
Article 10.3 Evaluations by the Partner State .......................................................... 38
Article 10.4 Evaluations by Switzerland .................................................................. 38
Chapter 11 Irregularities ............................................................................................38
Article 11.1 Definition of Irregularities...................................................................... 38
Article 11.2 Responsibilities related to Irregularities ................................................ 38
Article 11.3 Reporting of Irregularities ..................................................................... 39
Article 11.4 Financial corrections ............................................................................ 40
Chapter 12 Corrective measures by Switzerland .....................................................40
Article 12.1 Reasons for corrective measures ......................................................... 40
Article 12.2 Corrective measures ............................................................................ 41
Chapter 13 Information and communication ............................................................41
Article 13.1 Dissemination of information in the Partner State ................................. 41
Article 13.2 Responsibilities of the NCU .................................................................. 41
Article 13.3 Responsibilities of the Executing Agencies .......................................... 42
Chapter 14 Final provisions ......................................................................................42
Article 14.1 Language ................................................ Error! Bookmark not defined.
Article 14.2 Amendments ........................................................................................ 42
Article 14.3 Waiver.................................................................................................. 42
Page 4 of 42
Chapter 1 General provisions
Article 1.1 Scope of the Regulations
These Regulations lay down the general rules and procedures for the Cooperation Programmes
under the second Swiss Contribution to selected Member States of the EU to reduce economic
and social disparities within the EU (hereinafter referred to as the “second Swiss Contribution in
the area of cohesion”).
Article 1.2 Legal framework
The legal framework as defined in the Framework Agreement shall apply.
Article 1.3 Definitions
For the purposes of these Regulations, the following terms have the following meanings:
a) “Advisory Committee”: a committee established by the Partner State in a thematic area to
assess and validate the selection of proposals for Projects or Programme Components
identified by calls for proposals;
b) “Audit Authority”: the national public entity designated by the Partner State with overall
responsibility for auditing within the Cooperation Programme;
c) “Competent Authorities”: the authorities defined in Article 6 of the Framework Agreement;
d) “Contribution”: the maximum non-refundable financial contribution granted by Switzerland
under the Framework Agreement (as defined in the Framework Agreement);
e) “Cooperation Programme”: the bilateral programme of the Partner State and Switzerland
for the implementation of the Framework Agreement (as defined in the Framework
Agreement);
f) “Country-Specific Set-Up” (Annex 1 of the Framework Agreement): the thematic and
geographic allocations of the Contribution and specific rules agreed between the Partner
State and Switzerland as well as the attribution of responsibilities and tasks to entities
involved in implementation of the Cooperation Programme and in Support Measures
respectively (as defined in the Framework Agreement);
g) “Executing Agency”: umbrella term for Project Operators and Programme Operators;
h) “Framework Agreement”: the agreement between Switzerland and the Partner State on the
implementation of the second Swiss Contribution to selected member states of the
European Union to reduce economic and social disparities within the European Union;
i) “Intermediate Body”: any public or private legal entity which acts under the responsibility of
the National Coordination Unit (NCU) or which carries out duties on behalf of the NCU in
relation to Executing Agencies;
j) “National Coordination Unit (NCU)”: the national public entity designated by the Partner
State to act on its behalf for the implementation of the Cooperation Programme (as defined
in the Framework Agreement);
k) “Partner State”: the recipient State of the Contribution;
l) “Partnership Agreement”: an agreement between the Executing Agency or a Programme
Component Operator and the Swiss Support Measure Partner(s) governing the cooperation
between the parties in the implementation of a particular Support Measure;
Page 5 of 42
m) “Paying Authority”: the national public entity designated by the Partner State with
responsibility for exerting appropriate financial control over the Cooperation Programme;
n) “Programme”: a coherent set of Programme Components carried out in line with national
priorities, policies or strategies of the Partner State with the support of the Contribution
comprising a single comprehensive implementation and budget framework with
overarching goals. A Programme may be accompanied by a policy dialogue (as defined in
the Framework Agreement);
o) “Programme Component”: a series of activities carried out with the support of the
Contribution, which is aimed at achieving agreed objectives and outcomes for the
respective Programme;
p) “Programme Operator”: any public or private sector legal entity having responsibility for
preparing and managing a Programme;
q) “Programme Component Operator”: any public or private sector legal entity whom the
Programme Operator entrusts the responsibility for preparing and implementing a
Programme Component;
r) “Project”: an indivisible series of activities, carried out with the support of the Contribution,
which is aimed at achieving agreed objectives and outcomes and is not part of a
Programme (as defined in the Framework Agreement);
s) “Project Operator”: any public or private sector legal entity having responsibility for
preparing and implementing a Project;
t) “Regulations”: the Regulations on the implementation of the second Swiss Contribution in
the area of cohesion issued by Switzerland and containing the general rules and
procedures on the implementation of the Cooperation Programme (this document);
u) Swiss Agency for Development and Cooperation (SDC): the Swiss authority defined in
Article 6 of the Framework Agreement;
State Secretariat for Economic Affairs (SECO): the Swiss authority defined in Article 6 of
the Framework Agreement;
v) “Support Measure”: is used as generic term and means a Project, Programme or Technical
Support within the framework of the Cooperation Programme;
w) “Support Measure Agreement”: agreement between the Competent Authorities and, if need
be, additional contracting parties, on the implementation of a Support Measure (as defined
in the Framework Agreement);
x) “Support Measure Implementation Agreement”: an agreement between the NCU and the
Project Operator or Programme Operator and, if need be, additional contracting parties,
governing the implementation of a particular Support Measure;
y) “Support Measure Steering Committee”: a committee established by the NCU responsible
for overseeing and steering the implementation of a Support Measure;
z) “Swiss Contribution Office (SCO)”: the principal contact point for the NCU for the
Cooperation Programme;
aa) “Swiss Support Measure Partner”: an individual or legal entity, who or which is familiar with
the relevant Swiss experiences or approaches and is actively involved in and effectively
contributing to the implementation of a Support Measure;
bb) “Technical Support”: part of the Contribution provided under the Cooperation Programme
for the preparation of Support Measures and for the efficient and effective implementation
of the Cooperation Programme.
Page 6 of 42
Chapter 2 Objectives and principles
Article 2.1 Overall objective
With reference to the Framework Agreement, the overall objective of the Cooperation
Programme is to contribute to the reduction of the economic and social disparities within the EU
and within the Partner State, building upon and further strengthening the bilateral relations
between Switzerland and the Partner State.
Article 2.2 Objectives
1. In view of achieving the overall objective set out in Article 2.1, Support Measures, with the
exception of Technical Support, shall contribute to one or several of the following objectives
(as defined in the Framework Agreement):
a) promoting economic growth and social dialogue, reducing (youth) unemployment;
b) managing migration and supporting integration. Increasing public safety and security;
c) protecting the environment and the climate;
d) strengthening of social systems;
e) civic engagement and transparency.
2. The achievement of the objectives shall be monitored and measured against the indicators
mutually agreed between the Partner State and Switzerland. For each objective,
Switzerland will define core indicators valid for the entire second Swiss Contribution.
Article 2.3 General principles
All actions under the second Swiss Contribution in the area of cohesion shall
a) aim to achieve sustainable development, long-term economic growth, social cohesion and
environmental protection;
b) respect the need for including socially and economically disadvantaged groups in the
opportunities and benefits of development;
c) respect human dignity and equality, including with regard to gender;
d) respect, whenever possible, the need to include considerations of subsidiarity and
decentralisation;
e) follow the principles of cooperation and consensus;
f) follow the principles of good governance and the proper use of resources and shall respect
fair and open competition;
g) prevent and avoid conflict of interests. A conflict of interest is deemed to be present when a
person involved in an action has direct or indirect interests that are or appear to be
incompatible with the impartial and/or objective exercise of the functions related to the
action. Such interests may be related to economic interests, political or national affinities,
family or emotional ties, or any other shared interests liable to influence the impartial and
objective performance of the person involved in an action;
Page 7 of 42
h) be guided by zero tolerance towards corruption. Special emphasis shall be given to
transparent and open communication at all levels.
Article 2.4 Thematic areas
1. Within each objective defined under Article 2.2 paragraph 1, Support Measures covering
the following thematic areas may be financed through the Contribution:
a) Promoting economic growth and social dialogue, reducing (youth) unemployment
(i) Vocational and professional education and training
(ii) Research and innovation
(iii) Financing for micro, small and medium-sized enterprises
b) Managing migration and supporting integration. Increasing public safety and security
(iv) Providing support to migration management and promoting integration measures
(v) Improving public safety and security
c) Protecting the environment and the climate
(vi) Energy efficiency and renewable energy
(vii) Public transport
(viii) Water and waste-water management
(ix) Waste management
(x) Nature conservation and biodiversity
d) Strengthening of social systems
(xi) Health and social protection
(xii) Minorities and socially disadvantaged groups
e) Civic engagement and transparency
2. The Partner State shall propose a selection of thematic areas for cooperation based on its
strategic priorities as defined in national and regional development plans as well as on any
other strategic development plans deemed relevant (such as national implementation plans
for the United Nations Sustainable Development Goals).
3. The Partner State shall ensure complementarity of the Cooperation Programme with
programmes financed by the European Union or by the EEA/EFTA states Norway,
Liechtenstein and Iceland. The complementarity may be financial in nature by selecting
thematic areas where external funding is insufficient, or of a thematic nature by selecting
thematic areas not supported by the above-mentioned donors.
4. The Partner State and Switzerland shall mutually decide on the specific thematic areas
supported by the Contribution. These shall be listed in the Country-Specific Set-Up.
Article 2.5 Mainstreaming social inclusion
1. Social inclusion shall be mainstreamed as a cross-cutting theme in the thematic areas
listed in Article 2.4 paragraph 1.
Page 8 of 42
2. Social inclusion is defined as the process of improving the ability and opportunity to take
part in society and the dignity of people who are disadvantaged based on their identity,
including gender, age, ethnicity, religion, language, disability, place of residence etc.
3. Support Measures shall make the best use of their potential to foster social inclusion.
Groups disadvantaged based on their identity (cf. paragraph 2) and the underlying
exclusion factors relating to the proposed Support Measure shall be identified and taken
into account in identifying, preparing and implementing the Support Measures.
Article 2.6 Mainstreaming climate change mitigation and adaptation measures
1. Climate change mitigation and adaption measures shall be mainstreamed as a cross-
cutting theme in the thematic areas listed in Article 2.4 paragraph 1.
2. Climate change mitigation measures shall promote the mitigation of greenhouse gas
emissions. Adaptation measures shall strengthen the ability of the Partner State to deal
with the impacts of climate change.
3. Support Measures shall make the best use of their potential to include climate change
mitigation and adaptation measures. Corresponding factors relating to the proposed
Support Measure shall be identified and taken into account in identifying, preparing and
implementing the Support Measures.
Article 2.7 Geographic allocation
1. Partner States with more than two NUTS 2 Regions shall ensure that at least 50% of the
Contribution is allocated to less-favoured regions. Support Measures with national
character and nationwide beneficiaries shall be accounted for ex ante according to the
proportion of the population in less-favoured regions.
2. The territorial units, based on the European nomenclature of territorial units for statistics
level 2 (NUTS 2, NUTS 2021 classification), shall be considered as regions. A region shall
be considered as less-favoured if its gross domestic product per capita, expressed in
purchasing power standards, lies below the corresponding Partner State’s average.
3. Among all less-favoured regions in a Partner State, focus-regions shall be selected based
on the latest available statistical data and listed in the Country-Specific Set-Up.
4. The Partner State and Switzerland shall mutually agree on the selection of the focus-
regions referred to in paragraph 1 above.
Article 2.8 Bilateral relations, partnerships and Swiss Experts
1. Actions under the second Swiss Contribution in the area of cohesion shall strengthen
bilateral relations and fruitful cooperation between the Partner State and Switzerland
through partnerships and the exchange of expertise between actors in the Partner State
and in Switzerland.
2. Partnerships shall foster closer ties between the Partner State and Switzerland at national
and sub-national levels as well as between cities, municipalities, universities, research
institutions, schools, non-governmental organisations, other involved institutions and
people. Partnerships shall especially be encouraged in thematic areas in which there is a
mutual interest.
Page 9 of 42
3. Swiss expertise may be involved in the Cooperation Programme to promote the quality and
sustainability of the Support Measures and contribute to improved policies and the
strengthening of institutions in the Partner State.
Article 2.9 Reallocations between Support Measures
The Partner State and Switzerland may decide by mutual consent to reduce the amount
allocated to a Support Measure and reallocate this amount to one or several other Support
Measures. The respective Support Measures are modified in accordance with Article 4.12.
Chapter 3 Management and control
Article 3.1 General provisions
1. The Partner State shall have overall responsibility for reaching the objectives of the
Cooperation Programme, for ensuring the co-financing of Support Measures and for the
management and control of the Cooperation Programme.
2. For this purpose, the Partner State shall establish a management and control system
providing for checks and balances and respecting the principles of objectivity, transparency
and accountability.
3. The Partner State shall assign tasks to national entities involved in the management and
control of the Cooperation Programme. The Partner State shall ensure an effective
coordination between all national entities involved in the management and control system.
4. The management and control system shall provide for:
a) Monitoring and reporting systems that ensure the efficient and effective steering of the
Cooperation Programme;
b) Reliable accounting, monitoring and financial reporting systems;
c) Procedures for ensuring the correctness and regularity of expenses;
d) Systems and procedures ensuring the prevention and the fight against corruption and
Irregularities, as defined in chapter 11;
e) Systems and procedures ensuring traceability and adequate audit trails;
f) Protection of collected, stored and processed data arising from the Cooperation
Programme in accordance with EU and Partner State laws.
5. Correspondence between the Partner State and Switzerland shall be conducted primarily
by electronic means.
6. All communication between the Partner State and Switzerland shall be in English. Original
documents (in languages other than English) sent to Switzerland shall be accompanied by
an English translation. The Partner State shall bear the responsibility for the accuracy of
the translation.
Page 10 of 42
Article 3.2 Designation of national entities in the Partner State
Unless otherwise agreed in the Country-Specific Set-Up, the Partner State shall assign
responsibilities and tasks for the Cooperation Programme to the following national entities:
a) National Coordination Unit
b) Intermediate Body or Intermediate Bodies
c) Paying Authority
d) Audit Authority
Article 3.3 National Coordination Unit
1. The National Coordination Unit (NCU) as competent authority shall have overall
responsibility for reaching the objectives of the Cooperation Programme and shall be
accountable to Switzerland in accordance with the Framework Agreement.
2. The NCU shall be the contact point for Switzerland for matters regarding the Cooperation
Programme.
3. The NCU shall be responsible for the identification, planning, approval by the Partner State,
monitoring, financial management, controlling, evaluation, visibility, reporting and post-
completion monitoring of Support Measures.
4. The NCU shall ensure the adoption of the documents necessary for all the Partner State’s
entities involved in the Cooperation Programme to assume their respective responsibilities
and execute their respective tasks, according to the legal framework pursuant to Article 2 of
the Framework Agreement.
5. The NCU shall ensure that all the Partner State’s entities involved in the Cooperation
Programme are fully aware of their responsibilities resulting from the legal framework
pursuant to Article 2 of the Framework Agreement and that they are capable of carrying out
the tasks assigned to them. For this purpose, the NCU shall organise information and
capacity building events as necessary.
6. The NCU shall ensure the quality and progress of the Support Measures. To this end, the
NCU shall on a regular basis assess risks arising during the Cooperation Programme and
shall take all necessary measures to mitigate the risks.
7. The NCU shall coordinate the Cooperation Programme with the programmes of other
donors as well as with the national strategies and their implementation.
8. The NCU shall ensure the efficient and correct use of funds and compliance with the
applicable legislation, in particular state aid rules.
9. The NCU shall ensure the provision of co-financing by the Partner State.
10. The NCU shall encourage partnerships and the exchange of expertise between the
relevant Executing Agency and Swiss partners or experts, where appropriate.
11. The NCU may delegate its tasks to Intermediate Bodies or other entities. Regardless of
such delegation of tasks, the responsibility for the performance of these tasks remains with
the NCU.
Page 11 of 42
Article 3.4 Intermediate Bodies
1. Intermediate Bodies (if set up by the Partner State) may assume tasks delegated to them
by the NCU, according to Article 3.3 paragraph 11.
2. For Programmes, no Intermediate Bodies shall be set up. The Programme Operators may
assume tasks delegated to them by the NCU.
Article 3.5 Paying Authority
1. The Paying Authority shall exert appropriate financial control over the Cooperation
Programme applying the standards and procedures of the Partner State for public funds. It
shall, in particular, ensure that the NCU, Intermediate Bodies and Executing Agencies also
apply the standards and procedures of the Partner State for public funds.
2. The Paying Authority is responsible for executing payment transactions on behalf of the
Partner State.
3. For the execution of payment transactions, the Paying Authority shall after the signing of
the Framework Agreement, open a separate bank account, to which Switzerland shall
transfer reimbursements from the Contribution.
4. The costs of the Swiss administration and costs associated with the Swiss Expertise and
Partnership Fund Cohesion, as referred to in Article 4 paragraph 2 of the Framework
Agreement, shall not be managed through this account but are managed by Switzerland
itself.
Article 3.6 Audit Authority
1. The Audit Authority is responsible for preparing an audit strategy and for performing audits
to verify the effective functioning of the Partner State’s management and control system(s)
in relation to the Cooperation Programme as well as audits of the Support Measures.
2. The Audit Authority is a national public entity functionally independent of the NCU, Paying
Authority and Executing Agencies.
3. The Audit Authority shall ensure that the audits comply with internationally accepted audit
standards.
4. The Audit Authority and Switzerland mutually agree whether the Audit Authority will perform
the audits itself or select in a procurement one or several independent and certified
auditor(s) to perform the audits on its behalf.
Article 3.7 Swiss authorities
1. The Competent Authorities on the side of Switzerland are defined in the Framework
Agreement Article 6 paragraph 2.
2. Switzerland may establish a Swiss Contribution Office (SCO) in the Embassy of
Switzerland in the Partner State. In this case, the SDC and SECO will primarily act through
the SCO, which shall be the principal contact point for the NCU for the Cooperation
Programme. If Switzerland does not establish a SCO in the Partner State, the headquarters
of the SDC and SECO will assume the role of the SCO in accordance with their respective
Page 12 of 42
fields of competence. In these cases, references to SCO made in these Regulations mean
that the headquarters of the SDC and SECO are responsible.
Article 3.8 Swiss Expertise and Partnership Fund Cohesion
1. The “Swiss Expertise and Partnership Fund Cohesion” is a fund aimed at making Swiss
expertise available to selected EU Member States, promoting the quality and sustainability
of Support Measures, fostering partnerships and strengthening bilateral relations between
Switzerland and selected EU Member States. This fund shall be administered by
Switzerland.
2. In general, activities that make Swiss expertise available, that promote the quality and
sustainability of Support Measures, that strengthen bilateral relations and foster bilateral
partnerships shall be included in the Support Measure budget. Switzerland may deploy
funding from the “Swiss Expertise and Partnership Fund Cohesion” in a subsidiary manner,
for cases where the listed aims cannot be achieved or financed through the Support
Measures directly.
Article 3.9 Annual meetings
1. The Partner State and Switzerland shall conduct annual meetings for the purpose of
ensuring that the Cooperation Programme is effective, discussing and approving the
Annual Cooperation Programme Report (see Article 3.11), assessing progress made and
any risks involved, presenting the milestones for the upcoming year, and taking decisions
regarding the overall Cooperation Programme.
2. The NCU is responsible for the organisation of the annual meeting. It shall consult the SCO
on the organisation, the contents, the agenda, the participants and other organisational and
logistical matters. The NCU shall submit the draft agenda and list of participants to the
SCO no later than 15 working days before the annual meeting.
3. The NCU may invite a representative from the Office of the European Commission in the
Partner State and a representative of the EEA / Norway Grants as observers. The
Intermediate Bodies, the Executing Agencies or other institutions and persons may be
invited to the annual meetings whenever considered necessary by the NCU and/or by
Switzerland.
4. The NCU shall prepare minutes recording the decisions taken at the annual meeting and
submit these to the SCO within 15 working days of the date of the annual meeting. The
minutes shall be approved by the NCU and the SDC/SECO. Final minutes shall be shared
with all participants invited to the annual meeting.
Article 3.10 Periodic meetings
The Competent Authorities shall maintain, directly or through the SCO, regular dialogue with
each other by holding periodic meetings. If required, other stakeholders may be included in
such meetings.
Article 3.11 Reporting at the level of the Cooperation Programme
1. The NCU shall submit the Annual Cooperation Programme Report to the SCO no later than
30th of April of the year following the reporting period. The structure and content of the
Page 13 of 42
Annual Cooperation Programme Report shall be in accordance with the template provided
by Switzerland and shall be discussed and approved at the annual meeting (see Article 3.9
paragraph 1).
2. Within six months of the final reimbursement by Switzerland to the Partner State under the
Framework Agreement but not later than six months after the period of eligibility of
expenditures as defined in Article 4 paragraph 3 of the Framework Agreement, the Partner
State shall submit a Cooperation Programme Completion Report to the SCO assessing the
accomplishment of the objective of the Framework Agreement and a final financial
statement on the use of the Contribution, based on the audits of the Support Measures.
The structure and content of the Cooperation Programme Completion Report shall be in
accordance with the template provided by Switzerland.
3. Switzerland shall respond to the Cooperation Programme Completion Report no later than
two months after the date of receipt by issuing a letter of acknowledgement.
Chapter 4 Support Measures
Article 4.1 Identification of Support Measures and Executing Agencies
1. The Partner State shall identify Support Measures in line with the thematic areas and the
geographic allocation agreed in the Country-Specific Set-Up.
2. Switzerland may provide suggestions for Support Measures and Programme Components
to the Partner State.
3. Projects shall, in principle, be identified by the NCU through calls for proposals, which shall
be organised in accordance with Article 4.6, or by way of direct selection. Projects may
already be identified in the Country-Specific Set-Up.
4. Programme Components that are selected after the conclusion of the Support Measure
Agreement are approved by the Support Measure Steering Committee if not otherwise
specified in the Support Measure Agreement.
5. Programmes shall, in principle, be identified in the Country-Specific Set-Up. Furthermore,
some Programme Components may be identified in the Country-Specific Set-Up. All other
Programme Components shall be identified by the Programme Operators through calls for
proposals, which shall be organised in accordance with Article 4.6, or by way of direct
selection.
6. Programme Operators shall be identified, in principle, in the Country-Specific Set-Up. If this
is not the case, the Partner State and Switzerland shall agree on whether the NCU or
Switzerland selects and mandates a Programme Operator. If the Partner State and
Switzerland decide to select and mandate a Programme Operator later, e.g. by conducting
a competitive procedure, the Competent Authorities shall agree on the procedure.
7. The Programme Operator shall be competent in the relevant thematic area(s).
8. The Partner State shall take every reasonable measure to prevent any conflicts of interest,
as defined in Article 2.3 g), from occurring during the identification of Support Measures
and Executing Agencies. If a conflict of interest nevertheless occurs, the Partner State shall
take all the necessary measures to prevent such a situation from compromising the
integrity and the objectivity of the selection process.
Page 14 of 42
Article 4.2 Identification of Swiss Support Measure Partners
1. The Partner State and Switzerland shall assess the opportunities of involving Swiss
Support Measure Partners in thematic areas or in specific Support Measures, in
accordance with Article 2.8. If such opportunities are deemed to exist, the relevant thematic
areas and specific Support Measures shall be listed in the Country-Specific Set-Up,
together with a general characterization of potential Swiss Support Measure Partners or, if
already mutually agreed the name of the Swiss Support Measure Partners. This shall allow
to mutually agree upon and directly appoint Swiss Support Measure Partners.
2. The Partner State and in particular the Executing Agencies bear the responsibility to
identify suitable Swiss Support Measure Partners. Switzerland may facilitate this
identification.
3. If the names of the Swiss Support Partners are not listed in the Country-Specific Set-Up,
the Swiss Support Measure Partners shall be identified during the Support Measure
preparation process. If relevant, calls for proposals shall take this aspect into account (see
Article 4.6 paragraph 2 d).
4. Together with the second-stage Support Measure proposal (see Article 4.7), a draft
Partnership Agreement shall be submitted. The NCU shall verify that the Partnership
Agreement complies with Article 4.10.
5. The names of the Swiss Support Measure Partners shall, in principle, be listed in the
Support Measure Agreement (see Article 4.8).
6. Afterwards, during the implementation of the Support Measure, the involvement of
additional Swiss Support Measure Partners remains possible without an amendment of the
Support Measure Agreement.
Article 4.3 Policy dialogue
1. The necessity of a policy dialogue shall be agreed between the Partner State and
Switzerland during the identification and approval process for a Support Measure.
2. The needs and objectives for a policy dialogue shall be described in the Support Measure
proposal.
3. In principle, if the Executing Agency is a national public sector legal entity, this entity shall
be in charge of the policy dialogue on behalf of the Partner State. In all other cases, the
Support Measure Agreement shall clearly specify the entity or entities in charge of the
policy dialogue. NCU may also be entrusted with policy dialogue functions.
4. The NCU shall, if necessary, facilitate the policy dialogue under Support Measures for
which a policy dialogue has been agreed.
Article 4.4 Stakeholder consultations
1. Relevant stakeholders shall be consulted regarding the Support Measure proposal. The
stakeholder consultation is part of the Support Measure preparation process and ideally
takes place before the second-stage submission of the Support Measure proposal, as
referred to in Article 4.7 paragraph 3.
Page 15 of 42
2. The purpose of the stakeholder consultation is to allow stakeholders to
a) assess the relevance, feasibility and inclusiveness, as defined in Article 2.5, of the Support
Measures; and
b) make recommendations for their improvement.
3. The stakeholder consultation shall be based on a meaningful participation by the main
stakeholders, such as relevant national, regional and local authorities, academic
institutions, civil society and private sector organisations.
4. The entity convening and conducting the stakeholder consultation shall be agreed between
the Partner State and Switzerland.
5. The results of the stakeholder consultations shall be an integral part of the second-stage
Support Measure proposal.
Article 4.5 Advisory Committees
1. The Partner State shall arrange a transparent and fair selection process for Projects or
Programme Components. For this purpose, Advisory Committees may be established.
2. The purpose of the Advisory Committees is to assess and validate the selection of
proposals for Projects or Programme Components identified with calls for proposals
conducted in accordance with Article 4.6.
3. The aforementioned purpose of the Advisory Committees shall be achieved by assessing
and validating
a) ex ante the call for proposals documentation, including the selection criteria; and
b) ex post the selection process conducted.
4. The Advisory Committees shall be composed of a limited and meaningful number of
representatives from the NCU, either the relevant Intermediate Bodies or Programme
Operators, relevant ministries, regional and local authorities, academic institutions, as well
as civil society and private sector organisations. The composition of the Advisory
Committees shall allow a balanced, complementary and diversified representation of the
various interests in a thematic area. Before formalising the membership of the Advisory
Committees, the SCO shall be consulted on the composition of the Advisory Committees.
5. The NCU shall convene, conduct and chair Advisory Committees.
6. The SCO, or any third party appointed by it, shall have the right to participate as an
observer in the meetings of the Advisory Committees.
Article 4.6 Call for proposals
1. In accordance with Article 4.1 paragraphs 3 and 5, the NCU may organise calls for Project
proposals and Programme Operators may organise calls for Programme Component
proposals.
2. The calls for proposal referred to in paragraph 1 shall:
a) be widely publicised with a view to reaching all potential applicants. Relevant media at
national, regional and local levels, as well as specialised publications and web-based tools,
Page 16 of 42
shall be used as appropriate. Any limitations with regard to publication shall be agreed with
Switzerland;
b) include a clear and reasonable deadline for the submission of proposals, which shall be at
least two months from the date on which the announcement is published;
c) clearly specify the eligibility criteria for applicants and any restrictions, limitations or
exclusions that may apply;
d) specify in detail the selection criteria, including, if relevant for the Project or the Programme
Component, criteria for assessing how partnerships between actors in the Partner State
and in Switzerland are foreseen to contribute to achieve the objectives of the Project or the
Programme Component;
e) clearly define what kind of expenditures are eligible;
f) contain a description of the selection process and the decision-making bodies;
g) provide a clear reference or a link to the application form;
h) clearly state the total financial amount available through the call, the minimum and
maximum financial amount of a single grant, as well as the co-financing requirements;
i) provide clear references to further information, including a reference to these Regulations
as well as other documentation relevant to the call.
3. Calls shall be published on the website of the NCU and, if applicable, on the website of the
relevant Intermediate Body or Programme Operator in the language(s) of the Partner State
and in English.
4. Switzerland shall be informed about calls for proposals at least 10 working days in advance
of their publication and, at the same time, be provided with the final text of each call.
Switzerland reserves the right to publish information about the calls for proposals on Swiss
websites.
5. The SCO, or any third party appointed by it, shall have the right to participate in any
proposal evaluation committee meeting as observer. The NCU shall announce to the SCO
dates of proposal evaluation committee meetings no later than five working days prior to
such meetings.
6. The SCO shall have the right to request a copy of the proposal evaluation report. The
requested documents shall be submitted no later than 20 working days after the request.
Article 4.7 Preparation of proposal and approval process
1. For each identified Support Measure, a Support Measure proposal shall be prepared using
the template provided by Switzerland. Support Measure proposals shall be submitted to the
SCO.
2. Each Support Measure shall be approved first by the Partner State and then by
Switzerland.
3. The approval process by Switzerland for a Support Measure is, in principle, a two-stage
process. The first stage ends with a decision in principle. If the decision is positive, a final
decision is taken in the second stage.
Page 17 of 42
4. The first-stage proposal shall essentially outline the Support Measure’s overall framework
and its general design. The second-stage proposal shall contain detailed information on the
objectives and scope of the Support Measure, and the process and resources to achieve
them. Additionally, for Programmes, the first-stage proposal shall describe any pre-defined
Programme Components, and the main selection criteria where the Programme
Components have not yet been defined. The second stage proposal shall at least outline
the detailed conditions of eligibility and procedures to identify, select, implement and
monitor the Programme Components.
5. Switzerland recommends that second-stage Support Measure Proposals are submitted
before the end of 2024 in order to ensure the full implementation of the Support Measure.
6. In both stages of the approval process, Switzerland may decide whether the Support
Measure proposal is a) approved without conditions, b) approved with conditions, or c) not
approved. The NCU shall ensure that the conditions put forward by Switzerland, if any, are
met.
7. During the preparation of the Support Measure proposals, the NCU may contact the SCO
for informal consultations.
8. The first-stage proposal may contain a request for financial support for the preparation of
the second-stage proposal from the Support Measure Preparation Fund (see Chapter 5).
9. On submitting the Support Measure proposal in the second stage, the Partner State shall
provide confirmation that the first-stage conditions, if any, have been met.
10. Without prejudice to the assessment carried out by the Partner State for its approval of the
Support Measure under paragraph 2, Switzerland may carry out its own assessment of the
Support Measure as part of the first-stage and/or second-stage approval process.
Article 4.8 Support Measure Agreement
1. The Support Measure Agreement shall be concluded between the NCU and the SDC or
SECO, as applicable and, if need be, additional contracting parties. The NCU is
responsible for preparing the draft Support Measure Agreement based on the template
provided by Switzerland, and shall take into account the contents of the approved Support
Measure proposal and any conditions put forward by Switzerland.
2. The Support Measure Agreement shall set out the terms and conditions governing the
Support Measure, i.e. the duration of the Support Measure and the budget allocation,
including the financial allocation provided by Switzerland and by national, regional or local
authorities of the Partner State. It shall also define the specific roles and responsibilities of
national authorities, Executing Agencies and any other entities (including, where
applicable, Swiss Support Measure Partners) involved in the implementation of the Support
Measure.
3. The NCU and the SDC, or SECO, as the case may be, shall strive to finalise the draft
Support Measure Agreement within two months after the final approval of the Support
Measure by Switzerland. The NCU shall send a draft of the Support Measure Agreement to
Switzerland ideally together with the Support Measure proposal in the second stage, but
not later than one month later.
4. The Partner State and Switzerland shall ensure that their respective approval processes
are conducted efficiently.
Page 18 of 42
Article 4.9 Support Measure Implementation Agreement
1. With the exception of the Technical Support, based on the Support Measure Agreement,
the NCU shall conclude a Support Measure Implementation Agreement with the Executing
Agency and, if applicable and sought, with the Intermediate Body.
2. The Support Measure Implementation Agreement shall set out the terms and conditions of
grant assistance as well as the roles and responsibilities of the respective parties. It shall,
in particular, include provisions that ensure that the Executing Agency undertakes to
comply fully with the provisions constituting the legal framework of the Cooperation
Programme, as set out in Article 1.22 of the Framework Agreement, which are relevant for
the implementation of the Project or Programme, including any obligation that continues to
apply after the Project or Programme has been completed. An explicit reference to these
Regulations shall be included. It may also contain provisions that refer to any Swiss
Support Measure partnership or the involvement of Swiss experts, if relevant.
Article 4.10 Partnership Agreements with Swiss Support Measure Partner(s)
1. If a Support Measure is implemented in partnership with Swiss Support Measure
Partner(s), as defined in Article 1.3aa) and identified in accordance with Article 4.2, the
Executing Agency or the Programme Component Operator shall sign a Partnership
Agreement with the Swiss Support Measure Partner(s).
2. The Partnership Agreement shall contain, inter alia, the following:
a) provisions setting out the roles and responsibilities of the Executing Agency or the
Programme Component Operator and the Swiss Support Measure Partner(s);
b) provisions setting out the financial arrangements, including, but not limited to, which
expenditures the Swiss Support Measure Partner(s) can be reimbursed from the Support
Measure budget and how eligible expenditures incurred by the Swiss Support Measure
Partner(s) will be effectively verified and reimbursed by the Executing Agency or the
Programme Component Operator. Eligibility of expenditures for relevant travel,
accommodation and subsistence allowances for Swiss Support Measure Partner(s) and the
verification thereof shall be in line with the Swiss Support Measure Partners’ respective
directive and/or common Swiss practice;
c) currency exchange rules for such expenditure and the reimbursement thereof. The Swiss
Support Measure Partner(s) shall not bear any exchange rate risks;
d) specific audit provisions;
e) a detailed budget;
f) provisions setting out the reporting obligations of the Swiss Support Measure Partner(s)
towards the Executing Agency or the Programme Component Operator;
g) provisions stipulating the applicable law and place of jurisdiction. Unless otherwise agreed
in the Partnership Agreement, Swiss law shall apply and the place of jurisdiction for any
dispute or claim arising out of or in connection with the Partnership Agreement shall be
Switzerland. The parties shall, before going to court, try to settle disputes or claims by
amicable manner or with the assistance of the NCU and the SDC/SECO.
3. The Partnership Agreement shall be in English.
Page 19 of 42
4. Unless otherwise agreed in the relevant Support Measure Agreement, the eligibility of
expenditures incurred by Swiss Support Measure Partner(s) is subject to the same
limitations as would apply if the expenditures were incurred by the Executing Agency or the
Programme Component Operator. Simplified rules for the verification of eligible
expenditures incurred by Swiss Support Measure Partner(s) may be agreed between the
Partner State and Switzerland and set out in the relevant Support Measure Agreement.
5. The Executing Agency or the Programme Component Operator shall ensure the timely
submission of inputs from the Swiss Support Measure Partner(s) for its annual reporting.
6. The Swiss Support Measure Partner(s) shall not be subject to any co-financing obligation.
Article 4.11 Support Measure Steering Committee
1. For each Support Measure, with the exception of the Technical Support, the NCU shall, in
principle, establish a Steering Committee. The Support Measure Steering Committee shall:
a) supervise the progress of implementation and make suggestions for improvements;
b) approve the Programme Components in accordance with Articles 4.1 and 4.6;
c) approve in accordance with Article 4.12 paragraphs 5 and 6, any modifications to the
Support Measure based on the proposal by the Executing Agency;
d) comply with any other tasks assigned in the Support Measure Agreement.
2. In general, the Support Measure Steering Committee shall be composed of the following
members:
a) the NCU as Chair;
b) if applicable, the Intermediate Body as Deputy Chair;
c) the Project Operator or Programme Operator as Secretary;
d) the SCO;
e) if appropriate, any other public or private sector entity from the Partner State and/or from
Switzerland with a close thematic, financial or operational connection to the Support
Measure.
3. The exact composition of the Support Measure Steering Committee and the voting rights of
its members shall be defined in the relevant Support Measure Agreement, taking into
account that
a) the Project Operator or Programme Operator shall not have the right to vote;
b) the SCO shall not have the right to vote;
c) the NCU and the SCO shall have the right to veto any decision taken by the Support
Measure Steering Committee.
4. The Support Measure Agreement shall define the quorum of the Support Measure Steering
Committee.
5. Each member of the Support Measure Steering Committee with voting right shall have one
vote. The Support Measure Steering Committee shall strive for reaching consensus
Page 20 of 42
Otherwise, a simple majority shall be necessary for decisions. In case the votes are even,
the chair has a casting vote.
6. The Support Measure Steering Committee shall meet at least once a year. Additional
meetings may be held, if deemed necessary or useful, at the request of at least one
member of the Support Measure Steering Committee. In exceptional cases and in-between
Steering Committees, a written procedure may be employed to conduct a Support Measure
Steering Committee meeting.
7. The Secretary of the Support Measure Steering Committee shall:
a) organise meetings of the Support Measure Steering Committee. Invitations, including the
preliminary agenda and relevant documents, shall be sent no later than ten working days
prior to the meeting to all members of the Support Measure Steering Committee;
b) draft minutes of the meetings recording the decisions of the Support Measure Steering
Committee, consult all members on the draft and distribute the finalised minutes no later
than 20 working days after the meeting to all members of the Support Measure Steering
Committee.
Article 4.12 Modification of Support Measures
1. Support Measures may be modified, in particular, in one or more of the following cases:
a) in order to respond to unforeseen relevant events in the Partner State;
b) in order to mitigate risks and/or difficulties in implementation;
c) in order to contribute to enhance the impact of the Support Measure.
2. With reference to paragraph 1c), the scope of a Support Measure may only be extended if
the additional scope is relevant and in line with the objectives of the Support Measure. In
order to allow the additional scope to be implemented, the additional impact must be
significant, additional management cost must be proportionate to the additional impact and
it must be feasible to implement the additional scope before the end of the period of
eligibility of expenditures as defined in Article 4 paragraph 3 of the Framework Agreement.
3. The Executing Agency shall describe and justify the modification as well as the likely
impact on the budget, risks, outputs and outcomes of the Support Measure.
4. Any modification of a Support Measure is subject to prior approval first by the Partner State
and then by Switzerland, unless
a) the Support Measure Agreement explicitly stipulates otherwise; or
b) the modification lies in the competence of the Support Measure Steering Committee in
accordance with paragraphs 5 or 6.
5. The Support Measure Steering Committee is entitled to modify Projects, provided that the
following conditions are cumulatively met:
a) the modification shall not contradict with the agreed outputs and outcomes of the Project;
b) the modification must not change the duration of the Project;
Page 21 of 42
c) funds reallocated between different budget items due to the modification must be less than
25 % of the budget for the Project and less than CHF one million. Modifications may not be
split with the intention of circumventing this restriction;
d) the modification must not be a consequence of any Irregularity, as defined in Chapter 11.
6. The Support Measure Steering Committee is entitled to modify Programme Components,
provided that the following conditions are cumulatively met:
a) the modification shall not contradict with the agreed outputs and outcomes of the
Programme;
b) the modification must not change the duration of the Programme;
c) the financial consequences of the modification must be within the following limits:
(i) for reallocations within one Programme Component: funds reallocated between
different budget items must be less than 25% of the initial budget of the Programme
Component and less than CHF one million;
(ii) for reallocations among Programme Components: no Programme Component may
receive reallocated funds of more than 25% of its initial budget or of more than CHF
one million;
(iii) modifications may not be split with the intention of circumventing this restriction;
d) the modification must not be a consequence of any Irregularity, as defined in Chapter 11.
7. With regard to Programmes, the Support Measure Steering Committee may, in accordance
with paragraph 6, decide to change the duration of Programme Components.
8. If the modification of a Support Measure is not subject to approval first by the Partner State
and then by Switzerland in accordance with paragraphs 4 the modification shall be
formalised through the minutes of the Support Measure Steering Committee. Otherwise,
the modification shall be formalised by way of an amendment to the Support Measure
Agreement.
9. If the modification of a Support Measure is formalised through the minutes of the Steering
Committee in accordance with paragraph 8, Switzerland shall be informed about the
modification by means of the next Reimbursement Request under Article 8.2 paragraph 3
and the next Annual Support Measure Report under Article 4.13.
Article 4.13 Annual Support Measure Reports
1. The Executing Agency shall prepare an Annual Support Measure Report. The Annual
Support Measure Report shall provide information on the results achieved in the period
under review and on the operational and financial status of the Support Measure. The
Annual Support Measure Report shall be based on the template provided by Switzerland.
2. For Programmes, the Annual Support Measure Report shall consolidate the results
achieved and the current status at the Programme level.
3. The reporting period for the Annual Support Measure Report is one calendar year, with the
exception of the first report. For Support Measure Agreements that are signed in the first
half of the year, the first report shall cover the period from the date on which the Support
Measure Agreement is signed until the end of the calendar year concerned. For Support
Page 22 of 42
Measure Agreements that are signed in the second half of the year, the first report shall
cover the period from the date on which the Support Measure Agreement is signed until the
end of the following year.
4. The Annual Support Measure Report must be received by the SCO no later than three
months after the end of the reporting period.
5. No Annual Support Measure Report is due for the calendar year in which the Support
Measure is completed. The Support Measure Completion Report, as referred to in Article
4.14, shall include the corresponding information for the relevant period.
Article 4.14 Support Measure Completion Reports
1. The Executing Agency shall prepare a Support Measure Completion Report. The Support
Measure Completion Report shall compare actual with planned results and expenditures
for the whole of the implementation period for the Support Measure. The report shall also
describe good practices and lessons learnt based on the template provided by Switzerland.
2. For Programmes, the Support Measure Completion Report is consolidated at the
Programme level only.
3. Support Measure Completion Reports must be received by the SCO not later than six
months after the completion of the Support Measure.
Article 4.15 Post-completion obligations and ownership of assets
1. The NCU shall ensure that all relevant documents relating to Support Measures are kept
for 10 years after the completion of the Support Measure.
2. Unless otherwise agreed upon in the Support Measure Agreement, the NCU shall ensure
that equipment, installations or buildings financed by the Contribution, during the
implementation of a Support Measure and for a period of at least five years after
completion of the Project or Programme Component,
a) are operated and used according to the objectives of the Support Measure;
b) are properly insured against losses such as fire, theft or other normally insurable
incidents; and
c) are properly maintained by setting aside enough resources for this purpose.
3. Unless otherwise agreed, the NCU shall ensure that buildings acquired, constructed,
renovated or upgraded cannot be sold, rented out or mortgaged for at least five years after
completion of the Support Measure.
4. Switzerland has neither responsibility for nor obligation to ensure the maintenance and the
repair of assets (operating assets as well as equipment, installations and buildings)
financed by the Contribution; or to undertake any measures for ensuring the safety and
protection of persons, equipment, installations, or all objects on site or in the vicinity.
5. Switzerland shall assume no liability whatsoever in connection with the assets financed by
the Contribution.
Page 23 of 42
6. For the duration of the Support Measure, the assets procured under the Contribution shall
remain at the unrestricted disposal of the Support Measure and shall not be diverted
without prior written approval of Switzerland.
7. The use and the ownership of assets financed by the Contribution shall be determined in
the Support Measure Agreement or between the NCU and SDC or SECO at the end of the
Support Measure. The Executing Agency can propose the transfer of assets ownership to a
third party. The NCU and SDC or SECO shall approve in written this transfer. The entity
receiving these assets shall contractually commit to fulfilling the obligations set out in
paragraph 2
8. If for any reason the Support Measure should have to be discontinued prematurely, the
NCU and SDC or SECO shall decide in writing upon the use and ownership of the assets
financed by the Contribution.
9. The property of the results of the activities performed with the support of the Contribution
and all property rights (intangible property rights and related rights and entitlements shall
be determined in the Support Measure Agreement. Should these intellectual property rights
generate profits, the NCU and Switzerland shall reach an agreement on the use of this
income.
Article 4.16 Suspension and Termination of a Support Measure Agreement
1. A Support Measure Agreement can be suspended by one of the contracting parties if it
considers that its aims can no longer be achieved or that the other contracting party is not
meeting its obligations, by giving the other contracting party a written notice on the
grounds.
2. A Support Measure Agreement can be terminated:
a) by mutual agreement between the contracting parties, or
b) by one of the contracting parties upon a three-month prior written notice containing its
justification.
3. Prior to the notice on the suspension or termination, the contracting parties shall enter into
a dialogue to ensure that the decision is based on an objective appraisal.
4. The contracting parties shall decide by mutual agreement on any consequences of the
suspension or termination. Article 4.14 and 4.15 shall be applied.
Chapter 5 Technical Support
Article 5.1 Forms of Technical Support
Technical Support provided through the Cooperation Programme comprises the “Support
Measure Preparation Fund” and the “Technical Assistance Fund”.
Page 24 of 42
Article 5.2 Purpose of the Support Measure Preparation Fund and Technical
Assistance Fund
1. The Support Measure Preparation Fund aims to finance the preparation of second-stage
Support Measure proposals and the management expenditures incurred by Programme
Operators in relation to the preparation of Programmes.
2. The Technical Assistance Fund contributes to the efficient and effective implementation of
the Cooperation Programme by covering expenditures, as specified in Article 6.5, which
are incurred by the national entities referred to in Article 3.2.
Article 5.3 Establishment and management of Technical Support
1. The approval process outlined in Article 4.7 does not apply to the Technical Support
referred to in Article 5.1. The parameters of the Technical Support shall be defined through
negotiations between the Partner State and Switzerland.
2. Using the template provided by Switzerland, the NCU and the SDC or/and SECO shall
conclude a Technical Support Agreement establishing the Support Measure Preparation
Fund and the Technical Assistance Fund. The Technical Support referred to in Article 5.1 is
managed by the NCU.
Article 5.4 Reporting on Technical Support
1. For the Technical Support, the NCU shall once a year, at the latest by the end of October,
submit to the SCO for discussion and approval a detailed annual plan and budget for the
following year. For the first year, this submission shall occur within one month after the
signature of the Technical Support Agreement. The NCU shall demonstrate the relevance,
appropriateness and proportionality of the proposed expenditures.
2. By way of derogation from Article 4.13, there shall be no annual reporting for the Technical
Support. The NCU shall submit a Technical Support Completion Report following the
format and procedures set forth in Article 4.14.
Chapter 6 Eligibility of expenditures
Article 6.1 General principles regarding the eligibility of expenditures
1. Eligible expenditures from Support Measures are those incurred within the Support
Measure, which cumulatively meet the following criteria:
a) they are incurred between (and inclusive) the first and final dates of eligibility of a Support
Measure as specified in the Support Measure Agreement;
b) they are connected with the subject of the Support Measure and they are indicated in the
detailed budget of the Support Measure;
c) they are proportionate and necessary for the preparation and implementation of the
Support Measure;
d) they incur within the period of eligibility as defined in the Framework Agreement;
Page 25 of 42
e) they are solely used for the purpose of achieving the objective(s) of the Support Measure
and its expected outcome(s), in a manner consistent with the principles of the economical
conduct of business and effective use of financial resources;
f) they are identifiable and verifiable, in particular through being recorded in the accounting
records of the Executing Agency, determined according to the applicable accounting
standards of the country where the Executing Agency is established and according to
generally accepted accounting principles; and
g) they comply with the requirements of applicable tax and social legislation of the Partner
State.
2. Expenditures are deemed to have been incurred when the subject matter has been
delivered (in the case of goods) or performed (in the case of services and work), invoiced
and paid. Exceptionally, when the subject matter has been delivered or performed in the
final month of eligibility of expenditures, expenditures are also deemed to have been
incurred within the dates of eligibility if the invoice has been issued in the month directly
following the completion of the eligibility period and paid within the 30 calendar days from
the date of issue.
3. Eligibility of expenditures for controls, reporting, auditing and evaluation ends four months
after Support Measure completion and not later than 3 December 2029.
4. The Executing Agency’s internal accounting and auditing procedures must permit direct
reconciliation of the expenditures and revenue declared in respect of the Support Measure
with the corresponding accounting statements and supporting documents.
Article 6.2 Eligible expenditures under Projects and Programme Components
1. The eligible expenditures for Projects and Programme Components are those expenditures
that are identified by the Executing Agency, in accordance with its accounting principles
and usual internal rules, as specific expenditures directly linked to the implementation of
the Project or the Programme Component and which can therefore be booked to it directly.
To be eligible, such expenditures shall have been foreseen in the Project and/or
Programme component budget. The following expenditures are eligible, provided that they
fulfil the criteria set forth in Article 6.1:
a) costs due to contracts awarded for the purpose of carrying out the Project or the
Programme Component, provided that the awarding of the contracts complies with the
applicable rules on public procurement and these Regulations;
b) expenditures for the acquisition, construction, renovation and upgrades of buildings under
the conditions set out in Articles 4.15 and 6.6 and to the extent explicitly authorized in the
Support Measure Agreement;
c) costs arising directly from requirements defined in the Support Measure Agreement for
Projects or Programme Components;
d) costs of consumables and supplies, provided that they are identifiable and assigned to the
Support Measure;
e) travel, accommodation and subsistence allowances for staff taking part in the Project or the
Programme Component.
Page 26 of 42
2. Costs for the staff assigned to implementing Projects or Programme Components,
comprising actual salaries plus social security charges and other statutory costs included in
the remuneration, are in principle eligible if the respective functions or tasks are
incremental and demonstrably required for implementing the Support Measure and
accordingly agreed with Switzerland in the budget of the Support Measure Agreement or
foreseen in the Programme Component budget.
Article 6.3 Eligibility of expenditures under the Support Measure Preparation
Fund
1. The following expenditures are eligible for support under the Support Measure Preparation
Fund provided that they fulfil the criteria set out in Article 6.1:
a) financial contribution for the preparation of second-stage proposals for a Project. Such
financial contribution may be requested on submitting a first-stage Project proposal.
Switzerland shall assess whether this request is eligible and shall notify its decision
together with its first-stage decision. When notifying its decision, Switzerland may suggest
to further discuss and mutually agree on the terms of reference for preparatory services;
To be eligible, such financial contribution shall cover expenditures for services that
cumulatively meet the following conditions:
(i) the services must be provided for the preparation of Project proposals that are to be
submitted to Switzerland for second-stage approval;
(ii) the services must be provided by technical or legal experts external to the applicant,
whose expertise supplements the expertise of the applicant;
(iii) the deliverables of the services are:
documents/studies that are necessary to complement the Support Measure
proposal by the applicant, e.g. feasibility studies, environmental impact
assessments; or
draft tender documents for goods and services to be procured as part of the
proposed Support Measure.
b) financial contribution for expenditures of the Programme Operators related to the
preparation of Programmes, as set out in Article 6.4 paragraphs 1a) to d). Such financial
contribution shall be submitted to the SCO for approval.
2. The period of eligibility of expenditures incurred in the Support Measure Preparation Fund
runs from the establishment of the Support Measure Preparation Fund under Article 5.3
paragraph 2 in principle until the conclusion of the respective Support Measure Agreement
or the date defined in the communication by Switzerland of the rejection of the respective
Support Measure proposal.
Article 6.4 Eligibility of management expenditures incurred by Programme
Operators
1. The following categories of management expenditures of a Programme Operator are
eligible:
Page 27 of 42
a) directly relating to the preparation of the Programme, including the development of the
Programme design, the results framework and stakeholder consultations;
b) for the preparation of the implementation of the Programme, including the development of
procedures for Programme Components selection and financial flows;
c) for the selection of Programme Components, including costs of external experts and the
cost associated with meetings and appeals;
d) for assisting possible applicants and Programme Component Operators in complying with
the requirements set by the Programme Operator for Programme Component applications
and/or the implementation of Programme Components;
e) for promotional and information activities, including calls for proposals and information work
during the application period as well as information events to share experiences and best
practices;
f) for verification of incurred expenditure, approval of payments and transfer of payments to
Programme Component Operators;
g) for monitoring Programme Components, conducting reviews and evaluations of the
Programme or its Components, to assess the Programme’s impact, relevance and
sustainability;
h) for audits other than those set out in Article 9.1, Article 9.2 and Article 9.4 and on-the-spot
verification of Programme Components;
i) relating to the obligation to report to Switzerland or the national entities in the Partner State
under Article 3.2;
j) associated with organising and running the Support Measure Steering Committee;
k) for charges relating to the establishment and operation of bank accounts required under
these Regulations or the Support Measure Agreement, including the costs of incoming and
outgoing transfers;
2. Management expenditures of a Programme Operator
a) incurred before the entry into force of the Support Measure Agreement may be eligible
under the Support Measure Preparation Fund under Article 6.3;
b) incurred until the date defined in the communication of the rejection of a Support Measure
proposal may be eligible under the Support Measure Preparation Fund under Article 6.3;
c) incurred between the first and final date of eligibility of the Programme concerned, as
specified in the Support Measure Agreement, may be eligible under this Programme. The
maximum eligible management expenditures per Programme shall be agreed in the
relevant Support Measure Agreement.
3. The allocation of resources must be optimised in relation to current needs. Delays may
require the reallocation of staff to other tasks outside the Support Measure in order to avoid
unnecessarily burdening the management budget.
4. Costs for the Programme Operator staff assigned to manage the Programme, comprising
actual salaries plus social security charges and other statutory costs included in the
remuneration, are in principle eligible if the respective functions or tasks are incremental
Page 28 of 42
and demonstrably required for implementing the Support Measure and accordingly agreed
with Switzerland in the budget of the Support Measure Agreement.
Article 6.5 Eligibility of expenditures under the Technical Assistance Fund
1. Expenditures for the following tasks are eligible for support under the Technical Assistance
Fund provided that they satisfy the criteria set out in Article 6.1:
a) expenditures on meetings with the Swiss authorities within the framework of the
Cooperation Programme, including expenditures related to travel, accommodation and
subsistence of participants;
b) expenditures on meetings of committees established and stakeholder consultations
conducted within the framework of the Cooperation Programme, in case such expenditures
are not already budgeted under the Support Measure;
c) expenditures for publishing calls for proposals for Support Measures;
d) expenditures on information events, exchange of experience and capacity building with a
view to ensuring that the staff of the NCU, Intermediate Bodies, Paying Authority, Audit
Authority and Executing Agencies are fully aware of their responsibilities and capable of
fulfilling the tasks assigned to them, including expenditures related to travel,
accommodation and subsistence of participants;
e) expenditures on technical consulting and legal services for the review of Support Measure
proposals;
f) expenditures on technical consulting and legal services for the review of tender documents;
g) expenditures on technical consulting services for the monitoring of Support Measures,
including expenditures relating to on-the-spot verifications of Support Measures;
h) expenditures associated with reviews, evaluations and capitalisation processes at the level
of the Cooperation Programme or in a thematic area;
i) expenditures on audits of the Support Measures and audits of the management and control
systems at the level of the Cooperation Programme carried out by independent and
certified auditors appointed by the Audit Authority;
j) expenditures on services to ensure the visibility of the Cooperation Programme;
k) translation and interpretation costs;
l) expenditures on additional equipment for the authorities listed in Article 3.2, including
software specifically procured for the implementation of the Cooperation Programme;
m) expenditures in the Partner State on salaries, social security contributions and other
statutory costs in respect of public officials of the national entities referred to in Article 3.2,
or in respect of experts with the necessary, specific legal or technical expertise, who are
temporarily assigned to carry out additional tasks exclusively for the Cooperation
Programme.
2. Contributions from the Swiss Contribution to the expenditure under paragraph 1 shall not
exceed 1.5% of the total Contribution to the respective Beneficiary State, except for
Beneficiary States receiving 2% or less of the total financial contribution from the second
Page 29 of 42
Swiss Contribution in the area of cohesion where Switzerland may approve a higher
amount.
3. The amount shall be fixed in the Technical Support Agreement between the NCU and the
SDC or SECO.
Article 6.6 Ineligible/excluded costs
The following costs shall not be considered eligible:
a) interest on debt, debt service charges and late payment charges;
b) charges for financial transactions and other purely financial costs, except costs related to
accounts required by the NCU, the Paying Authority or laid down by the applicable law and
the costs of financial services required under the Support Measure Agreement;
c) provisions for losses or potential future liabilities;
d) exchange rate losses other than those due to the involvement of Swiss partners;
e) expenditure for the acquisition of land;
f) value added tax, which is abstractly recoverable, by whatever means, even if, de facto, the
beneficiary does not itself recover the value added tax;
g) costs that are covered by other sources;
h) fines, penalties, indemnities or other related compensation, including lost profit and costs of
litigation, except where litigation is an integral and necessary component for achieving the
outcomes of the Support Measure; and
i) excessive or reckless expenditure.
Article 6.7 Standard scales of unit costs
The Partner State may propose to Switzerland the application of standard scales of unit costs,
lump sums and overhead flat rates within certain Support Measures in view of an economic use
of financial resources. If Switzerland agrees with the proposal, the applicable rules shall be
defined in the corresponding Support Measure.
Article 6.8 Proof of expenditures
1. Executing Agencies shall provide evidence of costs incurred by presenting receipted
invoices, or alternatively by providing accounting documents of equivalent probative value.
2. The NCU shall ensure that the requirements for submitting proof of expenditure are
specified in the relevant Support Measure Implementation Agreements.
3. The NCU, or other institutions entrusted by it, shall check the invoices and supporting
documents received from the Executing Agencies, verify the adequacy of the
documentation, to the extent necessary to obtain reasonable assurance as to the legality
and regularity of the underlying transactions.
Page 30 of 42
Chapter 7 Procurement
Article 7.1 Principles
Any procurement of services, goods and construction under the Cooperation Programme by
any public or private sector entity of the Partner State shall be conducted in compliance with the
applicable law of the Partner State and EU legal acts on public procurement. In particular, the
principles of transparency, equal treatment, competition and economic use of the Contribution
shall be applied for procurements. To ensure that these principles are given practical effect, the
Partner State shall in particular:
a) select the most advantageous tenders in order to ensure that the procured work, supplies
and services are of high quality. Except where there are good reasons to use another
approach, a multi-criteria selection approach shall be applied taking into account a well-
balanced set of quality and cost award criteria. Quality criteria shall integrate, if purposeful,
best practice regarding socially responsible public procurement and green public
procurement, according to the recommendations of the European Commission;
b) observe the highest ethical standards and avoid any conflict of interest during the
procurement process and the performance of contracts. Adequate and effective means to
prevent illegal and corrupt practices shall be applied such as the second-pair-of-eyes
principle, selection criteria ensuring the integrity of contractors, the signature of conflict of
interest declarations by public officials involved in the procurement, proper justifications for
the use of non-competitive procedures and integrity clauses in the tender documents and
procurement contracts. No offers, gifts, payments or benefits of any kind, which could be
construed as an inducement or reward for the award or performance of procurement
contracts, shall be accepted.
Article 7.2 Role of Switzerland
1. During the approval procedure for Support Measures as stipulated in Article 4.7 and, where
applicable, during the subsequent approval procedure for Programme Components and
amendments to Support Measures resulting in additional procurements, Switzerland will
select from the public procurements put forward in the respective proposals those
procurements for which:
a) Switzerland requests a copy of relevant parts of the tender documents (including draft
contracts) for non-objection prior to the commencement of the procurement procedure. For
such cases, the NCU shall submit the relevant parts of tender documents to the SCO for an
assessment to be completed within 25 working days. As a result of this assessment,
Switzerland may recommend adjustments to the tender documents. These
recommendations may be taken into account and the SCO shall be informed accordingly;
b) a notice with basic information on the tender, based on the template provided by
Switzerland, is requested for the announcement of the tender in Switzerland. The notice
shall be submitted to the SCO no later than five working days before publication of the
tender in order to allow an announcement of the tender in Switzerland shortly after the
announcement of the tender in the Partner State;
c) Switzerland requests an English translation of the tender documents to be made available
to bidders.
Page 31 of 42
In its selection, Switzerland will focus on public procurements above 500’000 CHF, but
could also include smaller public procurements for studies to be financed under the
Support Measure Preparation Fund.
2. The SCO, or any third party appointed by it, shall have the right to participate in any tender
evaluation committee meeting as an observer. The NCU shall announce to Switzerland the
dates of the tender evaluation committee meetings no later than five working days prior to
the meetings.
3. The SCO shall have the right to request a copy of the evaluation report and of all or parts of
concluded contracts. The requested documents shall be submitted at the latest 20 working
days after the request.
4. The NCU shall ensure that records of all procurement procedures are retained in
accordance with the law of the Partner State. The NCU shall provide any and all
information pertaining to the awarding procedures, in addition to the documents listed
above, which Switzerland may reasonably request.
Chapter 8 Payment transactions
Article 8.1 Pre-financing by the Partner State
1. In principle, all expenditures in the Cooperation Programme shall be pre-financed by the
Partner State.
2. In principle, the Partner State shall pay the expenditures incurred, as specified in Article 6.1
paragraph 2, by an Executing Agency under the Partner State’s budget procedure, having
due regard to the stipulations regarding expenditures eligibility in Chapter 6 and the
relevant Support Measure Agreement, before seeking any reimbursement of expenditures
from Switzerland. The conditions for possible exceptions to this principle and the
corresponding procedures are set out in Article 8.3.
Article 8.2 Reimbursement of expenditures
1. Switzerland shall reimburse the Partner State for eligible expenditures incurred in Support
Measures based on Reimbursement Requests submitted by the Paying Authority.
2. In relation to Reimbursement Requests the Paying Authority shall:
a) check the conformity of the Reimbursement Request with the financial stipulations, in
particular the co-financing rate, set out in the relevant Support Measure Agreement;
b) ensure that sufficient information for the certification of the Reimbursement Request is
received and check the compliance of the Reimbursement Request with the information
available to the Paying Authority;
c) confirm that the co-financing of the Partner State has been provided in accordance with the
relevant Support Measure Agreement;
d) confirm that based on the information available to Paying Authority no double-financing
could be identified;
e) ensure that recoverable VAT is not included in the Reimbursement Request as eligible
expense;
Page 32 of 42
f) keep accounts of all Reimbursement Requests submitted to Switzerland.
3. Reimbursement Requests shall include information on the financial status of the Support
Measures and on the activities undertaken in the period under review. Reimbursement
Requests shall be based on the template provided by Switzerland.
4. Reimbursement Requests shall cover reimbursement periods. Apart from the first and the
last reimbursement periods applying to a Support Measure, reimbursement periods last six
months or integer multiples of six months. The reimbursement periods are January to June
(01.01. to 30.06.) and July to December (01.07. to 31.12.). Unless the Support Measure
starts on the first day of a reporting period, the first reimbursement period runs from the
date of signing of the Support Measure Agreement to the end of the following
reimbursement period. The last reimbursement period runs from the end of the penultimate
reimbursement period to the end of the Support Measure, unless the Support Measure
ends on the last day of a reporting period.
5. Reimbursement Requests must be submitted to the SCO at the latest within three months
of the end of the relevant reimbursement period. The last Reimbursement Request must be
submitted to the SCO not later than six months after the completion of the Support
Measure. Provided that Switzerland agrees with the Reimbursement Request, it transfers
the requested amount within 30 days.
6. Where no expenditures were incurred in a reimbursement period, no Reimbursement
Request shall be submitted. A Reimbursement Request shall first be submitted after a
reimbursement period in which expenditures were incurred. This Reimbursement Request
shall cover all previous reimbursement periods not yet covered by a Reimbursement
Request.
7. In exceptional cases, the Partner State and Switzerland may agree that reimbursement
periods cover a different number of months or integer multiples thereof.
8. Switzerland may declare expenditures ineligible and cancel a reimbursement, if:
a) either a Reimbursement Request has not been received by Switzerland within twelve
months of the end of the reimbursement period in which the expenditures have been
incurred by the Executing Agency, respectively in the case of Technical Support, by the
national entities referred to in Article 3.2;
b) or a Reimbursement Request has not been received by Switzerland by 3 June 2030.
9. The approval by Switzerland of the Support Measure Completion Report, submitted in
accordance with Article 4.14, and the fulfilment of all obligations with regard to the financial
auditing of a Support Measure under Chapter 9 are preconditions for the reimbursement by
Switzerland of expenditures included in the final Reimbursement Request relating to a
Support Measure.
10. The payment by Switzerland of a requested reimbursement constitutes the approval of the
Reimbursement Request.
Article 8.3 Advance payments
1. In exceptional cases, e.g. for Support Measures benefiting civil society organisations or
other institutions with similar limitations for pre-financing, or for activities performed by
Swiss Support Measure Partners, Switzerland may notwithstanding Article 8.1 paragraph 2,
pre-finance or reimburse advance payments by the Partner State to Executing Agencies.
Page 33 of 42
Such advance payments were to be agreed in the relevant Support Measure Agreement
and subject to paragraphs 2 and 3 and to the provision of sufficient proof for the execution
of the advance payment by the Partner State and to the provision of the Partner State’s co-
financing in accordance with the respective Support Measure Agreement.
2. Advance payments shall not cover the entire Swiss co-financing of all eligible expenditures
of a Support Measure. A certain amount shall be retained until the provision of the Support
Measure Completion Report under Article 4.14. The amount thus retained shall be
proportionate to the Support Measure budget and the financial capacity of the Executing
Agency and be stipulated in the Support Measure Agreement.
3. For Support Measures for which Switzerland reimburses advance payments, a final
balance shall be calculated
a) as the total reported eligible expenditures of the Support Measures;
b) after deduction of:
(i) the total of the previously reimbursed expenditures (advance payments and non-
advance payments);
(ii) interest earned due to the advance payments on bank accounts of Project Operators
or Programme Operators; and
(iii) in the case of Programmes, any funds reimbursed from Programme Component
Operators to Programme Operators that have not been reallocated to other
Programme Components or refunded to Switzerland.
4. The final balance shall be calculated and reported in the final Reimbursement Request. In
the case of a negative final balance
a) the Partner State shall transfer to Switzerland the amount owed to Switzerland within one
month of Switzerland approving the final Reimbursement Request;
b) any interest earned on bank accounts of Project Operators or Programme Operators
between the date of submission of the final Reimbursement Request and the date of the
transfer to Switzerland shall be included in the transfer.
Article 8.4 Currencies
1. All reimbursements made by Switzerland to the Partner State shall be in Swiss francs.
2. The Paying Authority shall convert the total of all expenditures incurred in the given
reimbursement period into Swiss francs at the daily exchange rate of the Partner State’s
national bank effective on the last working day of the reimbursement period.
3. Switzerland is not responsible or liable for any losses resulting from exchange rate
fluctuations.
Chapter 9 Audits
Page 34 of 42
Article 9.1 Audits of the management and control systems at the level of the
Cooperation Programme
1. The main objective of the audits at systems level is to obtain assurance that the
management and control system(s) in the Partner State are functioning effectively and in
compliance with the Framework Agreement and national law of the Partner State.
2. The audits shall cover in particular:
a) the definition of the functions of the entities involved in the management and control of the
Cooperation Programme and the allocation of functions within each entity;
b) compliance with the principle of separation of functions between and within such entities;
c) the procedures and embedded controls for ensuring the correctness and regularity of
expenditures;
d) the reliability of the accounting, monitoring and financial reporting;
e) the reporting and monitoring systems where the responsible entity entrusts the execution of
tasks to another entity;
f) the system to ensure that all documents regarding expenditures and audits are held to
ensure an adequate audit trail;
g) the procedures ensuring that the rules on public procurement are correctly applied (see
Chapter 7);
h) the procedures for preventing, detecting, reporting, correcting and prosecuting Irregularities
(see Chapter 11).
3. The audit should be carried out in accordance with national system audit requirements,
which are generally applicable for funds of the European Union or EEA / Norway Grants.
The management and control systems of the NCU, Intermediate Bodies and the Paying
Authority shall be audited at least once.
Article 9.2 Audits of Support Measures
1. The auditor is required to examine and conclude on the following matter:
(i) Accuracy, completeness and veracity of the accounts;
(ii) Legality and regularity of expenditure;
(iii) Existence, adequacy and effectiveness of the management and control system.
2. In exceptional cases Switzerland and the Partner State may agree to rely for the audit of
both the financial regularity and the internal control system on statutory financial external
audit reports in accordance with ISA.
3. The first audits of the management and control systems of the Programme Operators shall,
in principle, be performed before the first Swiss reimbursement under the Support Measure
Agreement, in respect of which the Programme Operator assumes management and
control functions, is made.
4. For the purpose of point (ii) of paragraph 1, the declared expenditure shall be audited
based on a representative sample and, as a general rule, on statistical sampling methods.
Page 35 of 42
The size of the sample shall be sufficient to enable the Audit Authority to draw up a valid
audit opinion.
A non-statistical sampling method may be used on the professional judgment of the Audit
Authority, to be duly justified in the audit strategy, in accordance with internationally
accepted audit standards and in any case where the number of Projects or Programme
Components for a year is insufficient to allow the use of a statistical method.
The non-statistical sampling method shall cover a minimum of 10% of Projects or
Programme Components for which expenditure has been declared during a year and a
minimum of 15% of the expenditure which has been declared during a year.
Article 9.3 Audit strategy and reporting on audits
1. The Audit Authority shall prepare an audit strategy for the Cooperation Programme. The
audit strategy shall inter alia confirm the functional independence of the Audit Authority,
explain the risk assessment, set out the audit methodology including materiality thresholds,
the sampling method for audits and the indicative planning of audits to ensure that audits
are spread evenly throughout the implementation period.
2. The audit strategy shall be submitted to Switzerland within nine months of the signature of
the Framework Agreement for approval. It shall be updated annually as appropriate and be
submitted to the SCO by the end of each calendar year. Switzerland may provide
comments.
3. The Audit Authority shall submit to Switzerland not later than 31 March of the year following
the reporting period an Annual Audit Report setting out the findings of the audits carried out
in accordance with the audit strategy as well as the measures taken to remedy
shortcomings. The structure and content of the Annual Audit Report shall be in line with the
template provided by Switzerland. The signed auditor’s opinion shall be attached to the
Annual Audit Report.
4. The reporting period for the Annual Audit Report is the previous accounting year (running
from 1 July to 30 June), with the exception of the first report. The first report shall cover the
period from the date on which the Framework Agreement is signed until the 30 June of the
following year.
5. The Project Operators and Programme Operators shall provide information in their Annual
Support Measure Reports on all the audits concerning their Support Measure carried out
during the reporting year, their main findings and the progress in implementing eventual
corrective measures addressing detected shortcomings.
6. The NCU shall provide information in the Annual Cooperation Programme Report of all the
audits on the Partner State level carried out during the reporting year, their main findings
and the progress in implementing eventual corrective measures addressing detected
shortcomings.
7. Together with the submission of the Support Measure Completion Report, the Audit
Authority shall submit to Switzerland a closure declaration assessing the validity of the
application for payment of the final balance claimed in the Support Measure Completion
Reports.
Page 36 of 42
Article 9.4 Additional audits
1. The Audit Authority may perform additional audits concerning the Cooperation Programme
in accordance with the law of the Partner State, at its own expense. The Audit Authority
informs Switzerland about the conclusions and recommendations of such audits in its
Annual Audit Report.
2. Switzerland has the right to carry out or arrange for additional audits to be performed,
including procurement, forensic, financial audits and to verify the effective functioning of the
management and control systems. This includes the right to perform a review of the Audit
Authority’s audit working papers. The NCU shall ensure that the auditors are accompanied
by the relevant personnel, receive the necessary assistance and unimpeded access to all
the information, documents, persons, locations and facilities relevant for the audit, during
the implementation of the Support Measure and for a period of 10 years following
completion of the Support Measure in line with the period defined for record-keeping in
Article 4.15 paragraph 1.
Chapter 10 Monitoring and evaluation
Article 10.1 Monitoring and evaluation plan
1. The NCU shall establish a comprehensive monitoring and evaluation plan that outlines
planned monitoring missions as well as reviews and evaluations of specific Support
Measures or thematic areas. Furthermore, the plan shall include an evaluation of the
overall Cooperation Programme to be conducted between 2026 and 2028.
2. The NCU shall present its monitoring and evaluation plan in its first Annual Cooperation
Programme Report.
3. In the following Annual Cooperation Programme Reports the NCU shall inform Switzerland
about any updates to and the progress in implementing the monitoring and evaluation plan
and provide the summarised results of the evaluations carried out during the reporting
period. During the annual meeting, the progress and the planning shall be discussed and
agreed between the NCU and Switzerland.
4. The NCU and Switzerland shall jointly agree on specific Support Measures which shall be
monitored or/and evaluated post-completion.
Article 10.2 Monitoring missions
1. The NCU shall carry out risk-based on-site monitoring missions to monitor the progress
towards the outputs and outcomes according to agreed indicators, baselines and targets. It
shall involve the necessary technical experts as appropriate in such missions.
2. Without prejudice to the monitoring carried out by the NCU and the Executing Agencies,
Switzerland, or any third party appointed by it, shall have the right to visit the Support
Measures, conduct a comprehensive assessment, and shall be granted full access to all
documents and information related to the Support Measures. The SCO shall inform the
NCU about any planned monitoring mission two weeks in advance. The NCU shall, upon
request, ensure that the representatives of Switzerland are accompanied by the relevant
personnel and are provided with the necessary assistance.
Page 37 of 42
Article 10.3 Evaluations by the Partner State
1. The Partner State shall organise the resources and expertise necessary to carry out
evaluations at the levels of the Cooperation Programme or thematic areas.
2. Evaluations shall be carried out by external experts or entities independent of the NCU, the
Paying Authority, the Intermediate Bodies and the Executing Agencies. The evaluations
shall adhere to the DAC/OECD standards.
3. Switzerland, or any third party appointed by it, shall have the right to participate in any
evaluation commissioned by the Partner State, in particular those realised at the levels of
the Cooperation Programme, thematic areas or Programmes. The extent and type of
participation will be agreed between the Partner State and Switzerland on a case-by-case
basis.
4. The Partner State shall submit its management response together with the evaluation
report to the SCO within three months of completion of the evaluation.
Article 10.4 Evaluations by Switzerland
Switzerland has the right to carry out evaluations of the Cooperation Programme, selected
sectors or specific Support Measures, during and after their implementation. For evaluations
during the implementation of the Cooperation Programme, the NCU shall, upon request by
Switzerland, ensure that the evaluators are accompanied by the relevant personnel and receive
all the information needed as well as the necessary assistance.
Chapter 11 Irregularities
Article 11.1 Definition of Irregularities
1. An “Irregularity” shall mean any breach wilfully or negligently of the legal framework of the
second Swiss Contribution, as outlined in Article 2 of the Framework Agreement, or of any
provision of the applicable law and regulations, which has led or could lead to prejudicing
the planning or implementation of the Cooperation Programme and/or cause any financial,
damage.
2. Irregularities may include, but are not limited to, unjustified utilisation of funds, corruption,
theft, embezzlement, fraud or other crimes against property, documents forgery, undue
acceptance of a gift or other advantage, unresolved conflict of interest, violation of codes of
conduct, sexual exploitation, abuse and harassment (SEAH)1, concealment of pertinent
information, use and/or disclosure of sensitive information, violations of public procurement
rules. Minor and non-recurring administrative mistakes resulting from unintentional
negligent behaviour are not Irregularities.
Article 11.2 Responsibilities related to Irregularities
1. The NCU shall make every effort possible to prevent, detect, and remedy Irregularities
occurring within the framework of the Cooperation Programme. Any suspected and actual
1 Consistent with UNGA Resolution A/RES/73/148 for the definition of sexual harassment and UNSG Bulletin
ST/SGB/2003/13 for the definition of sexual exploitation and abuse.
Page 38 of 42
incidents of Irregularities shall be investigated promptly and efficiently and properly
remedied, including making financial corrections that may be appropriate in accordance
with Article 11.4.
2. The NCU ensures that SEAH is not tolerated. The NCU will take all reasonable and
adequate steps to prevent SEAH of any person linked to the Cooperation Programme by
employees of the NCU, the involved Agencies and the Executing Agencies. The NCU will
respond appropriately if reports of SEAH arise, ensuring safety of the affected person(s),
and applying principles of safety, confidentiality, respect, and non-discrimination.
The NCU ensures that any agreements with the Executing Agencies that relate to the
execution of the Support Measures comply with these obligations.
3. Switzerland reserves the right to demand specific and/or additional measures to prevent,
detect and remedy Irregularities.
4. The NCU shall establish a complaint mechanism that shall be capable of effectively
receiving, processing and deciding on complaints about suspected or actual Irregularities in
relation to the Cooperation Programme.
5. Information on how to submit a complaint shall be prominently placed on the website of the
NCU. The Partner State and the NCU shall take appropriate measures to protect the
privacy of whistle-blowers.
6. Any complaints involving suspected or actual Irregularities shall be reported to the SCO in
accordance with Article 11.3. Upon request, the NCU shall submit a list of all the
complaints received to the SCO.
7. The NCU shall, upon request by Switzerland, examine complaints that were received by
Switzerland.
8. The Partner State shall be liable for any financial loss and/or any other damage resulting
from Irregularities that have occurred within the framework of the Cooperation Programme.
Article 11.3 Reporting of Irregularities
1. The NCU shall immediately report to the SCO all suspected or actual cases of Irregularities
if any of the following conditions apply:
a) the Irregularity involves allegations of an act or omission which constitutes a criminal
offence under the applicable law;
b) the Irregularity poses a threat to the successful implementation of the Cooperation
Programme or of a Support Measure and/or indicates the presence of serious
mismanagement affecting the use of the Contribution;
2. In all other cases, the NCU shall report new suspected or actual Irregularities to the SCO
on a quarterly basis, i.e. within two months of the end of each quarter.
3. The NCU shall use the report template, provided by Switzerland, to report suspected or
actual Irregularities. As well as reporting new Irregularities, the NCU shall report to the
SCO, by updating the report form, on the progress made and/or measures taken in
investigating and remedying previously reported Irregularities. Switzerland has the right to
request at any time additional information on the progress made in the investigation and
correction of Irregularities.
Page 39 of 42
4. The records relating to all detected Irregularities shall be held by the NCU. The NCU shall
promptly provide detailed and documented information on Irregularities upon request by
Switzerland.
Article 11.4 Financial corrections
1. In accordance with Article 11.2, in the event of an Irregularity, the NCU shall clarify whether
a withdrawal of funding from the relevant Support Measure (financial correction) is
necessary. If it is necessary, the NCU shall determine the amount of the financial
correction, applying the principle of proportionality, taking into account specific
circumstances and, in particular, the nature and gravity of the Irregularity identified. In this
context, the NCU shall also take into consideration the impact of the Irregularity on both the
affected Support Measure and the Executing Agency, and the reputation of Switzerland.
2. Before the proposed financial correction is applied, it shall be proposed by the NCU to
Switzerland. If Switzerland disagrees with the proposed financial correction, Switzerland
shall enter into a dialogue with the NCU within one month of receiving the proposal. The
NCU shall take into account the concerns of Switzerland.
3. If the amount of the agreed financial correction has already been paid by Switzerland, the
amount of the financial correction shall be deducted from the next Reimbursement Request
for the Support Measure in question. If this is not possible, the Partner State shall repay the
amount of the financial correction to Switzerland within three months of the decision on the
financial correction being made.
Chapter 12 Corrective measures by Switzerland
Article 12.1 Reasons for corrective measures
Switzerland is entitled to take proportional corrective measures in accordance with Article 12.2 if
one or more of the following applies:
a) in the case of suspected or actual Irregularities, as defined in Article 11.1, which have been
identified either by the Partner State or by Switzerland;
b) there is a serious deficiency in the management and control systems established by the
Partner State for the Cooperation Programme;
c) there is a serious deficiency in the management of a Support Measure;
d) information, reports and documents requested in accordance with Chapter 4, Chapter 7,
Chapter 9 and Chapter 10 have not been provided;
e) a demand for reimbursement by the Partner State related to any type of assistance in the
Partner State and financed by the Contribution in accordance with Article 11.4 has not
been complied with by the Partner State;
f) information on complaints and Irregularities requested by Switzerland in accordance with
Article 11.3 has not been provided or is incomplete;
g) a Support Measure or a national authority, Executing Agency or any other entity involved in
the implementation of a Support Measure violates or risks violating fundamental European
values, such as principles of democracy, the rule of law, political pluralism, human rights,
human dignity and fundamental freedoms; or the general principles listed in Article 2.3;
Page 40 of 42
h) delays in the implementation of a Support Measure make it impossible to fully implement
the Support Measure within the eligibility period defined in Article 4 paragraph 3 of the
Framework Agreement;
i) any other serious breach of the legal framework applying to the Swiss Contribution has
occurred.
Article 12.2 Corrective measures
1. If one or more of the cases set forth in Article 12.1 applies, Switzerland is entitled to take
measures including, but not limited to:
a) suspending or stopping reimbursements immediately;
b) instructing the Partner State to stop payments under the Cooperation Programme;
c) asking for repayment of paid reimbursements at any stage of the respective Support
Measure;
d) cancelling all or part of the Contribution.
2. Switzerland shall, in written form, communicate to the NCU its intention to take actions
under paragraph 1. Except for urgent cases, the NCU shall be given the opportunity to
provide its views before Switzerland takes its final decision on the measures to be taken.
3. If Switzerland asks for repayment under paragraph 1c), the Partner State shall repay the
amount concerned to Switzerland within three months of receiving the request from
Switzerland.
Chapter 13 Information and communication
Article 13.1 Dissemination of information in the Partner State
1. The Partner State shall widely disseminate information on the Cooperation Programme to
the public. The wider public in the Partner State shall be informed about the Cooperation
Programme in general, the funding provided by Switzerland as well as the Support
Measures and their results.
2. All the communication related to the Cooperation Programme shall be in line with the
Communication and Information Manual provided by Switzerland.
Article 13.2 Responsibilities of the NCU
The NCU shall have the following responsibilities in relation to communication:
a) developing a communication concept and presenting it to Switzerland in its first Annual
Cooperation Programme Report;
b) coordinating and supporting all communication activities with regard to the Cooperation
Programme in the Partner State;
c) publishing the information specified in the Communication and Information Manual in the
language(s) of the Partner State and in English on a website dedicated to the Cooperation
Programme or – if agreed with Switzerland – on the website of the NCU;
d) providing information material and professional pictures and videos for communication
activities in Switzerland;
Page 41 of 42
e) ensuring that the Executing Agencies fulfil their obligations under Article 13.3;
f) ensuring that the logo of the Swiss Cooperation Programme and the logo of the Swiss
Confederation are correctly used on all the information and communication material related
to the Cooperation Programme;
g) informing Switzerland about upcoming events in advance, so that possible Swiss
participation can be arranged;
h) organising, in consultation with Switzerland, a launching and a closing event for the
Cooperation Programme with outreach and visibility to the broader public.
Article 13.3 Responsibilities of the Executing Agencies
1. The Executing Agencies shall ensure that all beneficiaries are aware of the support
provided by the Swiss Cooperation Programme.
2. The Executing Agencies shall ensure that the Swiss support is explicitly visible at all
construction sites, on physical objects, on infrastructure, in publications and other
information materials related to the Support Measure and the Cooperation Programme.
3. Each Executing Agency shall plan and implement communication activities that include at
least a launching and a closing event for each Project and Programme. The communication
activities shall be described in the Support Measure proposal. A budget line for
communication activities shall be included in the Support Measure budget.
Chapter 14 Final provisions
The Regulations are communicated to each Partner State before the signature of the
Framework Agreement.
Article 14.1 Amendments
1. The present Regulations may be amended by the Competent Authorities of Switzerland
referred to in Article 6 paragraph 2 of the Framework Agreement. Any amendment to the
Regulations shall be subject to prior consultation with the Partner State.
2. Switzerland shall transmit the amended version of the Regulations to each Partner State at
least 30 days before such amendments take effect.
Article 14.2 Waiver
1. Switzerland may in specific cases and in response to exceptional or new circumstances,
agree with a Partner State to waive the application of any particular provisions of these
Regulations or any guidelines adopted by Switzerland, where this is necessary for the
achievement of the results of the Cooperation Programme and/or a particular Support
Measure.
2. Prior the agreement to apply a waiver, Switzerland will examine whether an amendment of
the provision concerned in these Regulations would be more appropriate.
Page 42 of 42
LÕPLIK 6.5.2022 (puhas versioon)
EUROOPA LIIDUS MAJANDUSLIKE JA SOTSIAALSETE
ERINEVUSTE VÄHENDAMISEKS EUROOPA LIIDU VALITUD
LIIKMESRIIKIDELE MÕELDUD ŠVEITSI TEISE TOETUSE
RAKENDAMISE
REGULATSIOON
1. peatükk Üldsätted ....................................................................................................... 5
Artikkel 1.1 Regulatsiooni kohaldamisala .....................................................................5
Artikkel 1.2 Õigusraamistik ........................................................................................... 5
Artikkel 1.3 Mõisted ......................................................................................................5
2. peatükk Eesmärgid ja põhimõtted ............................................................................ 7
Artikkel 2.1 Üldeesmärk ................................................................................................ 7
Artikkel 2.2 Eesmärgid ..................................................................................................7
Artikkel 2.3 Üldpõhimõtted ........................................................................................... 7
Artikkel 2.4 Teemavaldkonnad ......................................................................................8
Artikkel 2.5 Sotsiaalse kaasatuse süvalaiendamine ....................................................... 8
Artikkel 2.6 Kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemise meetmete
süvalaiendamine ................................................................................................................9
Artikkel 2.7 Geograafiline jaotus ...................................................................................9
Artikkel 2.8 Kahepoolsed suhted, partnerlussuhted ja Šveitsi eksperdid ......................9
Artikkel 2.9 Toetusmeetmete vaheline ümberjaotamine..............................................10
3. peatükk Juhtimine ja kontroll ................................................................................. 10
Artikkel 3.1 Üldsätted ..................................................................................................10
Artikkel 3.2 Riiklike üksuste määramine partnerriigis ................................................10
Artikkel 3.3 Riiklik koordineerimisüksus ....................................................................11
Artikkel 3.4 Vahendusasutused ....................................................................................11
Artikkel 3.5 Makseasutus ............................................................................................. 11
Artikkel 3.6 Auditeerimisüksus....................................................................................12
Artikkel 3.7 Šveitsi ametiasutused ...............................................................................12
Artikkel 3.8 Šveitsi eksperditeadmiste ja partnerlusfondi ühtekuuluvusvahendite
fond 12
Artikkel 3.9 Aastakoosolekud ...................................................................................... 13
Artikkel 3.10 Korralised koosolekud .............................................................................13
Artikkel 3.11 Aruandlus koostööprogrammi tasandil ....................................................13
4. peatükk Toetusmeetmed .......................................................................................... 13
Artikkel 4.1 Toetusmeetmete ja elluviivate asutuste kindlaksmääramine ...................14
Artikkel 4.2 Šveitsi toetusmeetme partnerite kindlaksmääramine ............................... 14
Artikkel 4.3 Poliitiline dialoog ..................................................................................... 15
Artikkel 4.4 Konsulteerimine sidusrühmadega ............................................................ 15
Artikkel 4.5 Nõuandekomiteed ....................................................................................15
Artikkel 4.6 Taotlusvoorud .......................................................................................... 16
Artikkel 4.7 Taotluse koostamine ja heakskiitmise protsess........................................17
Artikkel 4.8 Toetusmeetme leping ...............................................................................17
Artikkel 4.9 Toetusmeetme rakendamise leping .......................................................... 18
Artikkel 4.10 Partnerluslepingud Šveitsi toetusmeetme partneri(te)ga ......................... 18
Artikkel 4.11 Toetusmeetme juhtkomitee ......................................................................19
Artikkel 4.12 Toetusmeetmete muutmine ......................................................................20
Artikkel 4.13 Toetusmeetmete aastaaruanded ............................................................... 21
Artikkel 4.14 Toetusmeetmete lõpparuanded ................................................................ 22
Artikkel 4.15 Lõpetamisjärgsed kohustused ja vara omandiõigus .................................22
Artikkel 4.16 Toetusmeetme lepingu peatamine ja lõpetamine .....................................23
5. peatükk Tehniline abi ............................................................................................... 23
Artikkel 5.1 Tehnilise abi vormid ................................................................................23
Artikkel 5.2 Toetusmeetme ettevalmistamise fondi ja tehnilise abi fondi eesmärk .....23
Artikkel 5.3 Tehnilise abi loomine ja haldamine ......................................................... 23
Artikkel 5.4 Tehnilise abiga seotud aruandlus ............................................................. 24
6. peatükk Kulude rahastamiskõlblikkus ................................................................... 24
Artikkel 6.1 Kulude rahastamiskõlblikkuse üldpõhimõtted .........................................24
Artikkel 6.2 Projektide ja programmikomponentide rahastamiskõlblikud kulud ........25
Artikkel 6.3 Kulude rahastamiskõlblikkus toetusmeetme ettevalmistamise fondi
raames 25
Artikkel 6.4 Programmioperaatorite kantud halduskulude rahastamiskõlblikkus .......26
Artikkel 6.5 Kulude rahastamiskõlblikkus tehnilise abi fondi raames......................... 27
Artikkel 6.6 Rahastamiskõlbmatud/välistatud kulud ...................................................28
Artikkel 6.7 Ühikuhindade standardiseeritud astmik ...................................................28
Artikkel 6.8 Kulude tõendamine ..................................................................................28
7. peatükk Hanked ........................................................................................................ 29
Artikkel 7.1 Põhimõtted ............................................................................................... 29
Artikkel 7.2 Šveitsi roll ................................................................................................ 29
8. peatükk Maksetehingud ........................................................................................... 30
Artikkel 8.1 Partnerriigi poolne eelrahastamine .......................................................... 30
Artikkel 8.2 Kulude hüvitamine ...................................................................................30
Artikkel 8.3 Ettemaksed ............................................................................................... 31
Artikkel 8.4 Vääringud .................................................................................................32
9. peatükk Auditid ........................................................................................................ 32
Artikkel 9.1 Juhtimis- ja kontrollisüsteemide auditid koostööprogrammi tasandil .....32
Artikkel 9.2 Toetusmeetmete auditid ...........................................................................33
Artikkel 9.3 Auditistrateegia ja auditite aruandlus....................................................... 33
Artikkel 9.4 Lisaauditid................................................................................................ 34
10. peatükk Seire ja hindamine ..................................................................................... 34
Artikkel 10.1 Seire- ja hindamiskava .............................................................................34
Artikkel 10.2 Seiretoimingud ......................................................................................... 35
Artikkel 10.3 Partnerriigi poolne hindamine..................................................................35
Artikkel 10.4 Šveitsipoolne hindamine ..........................................................................35
11. peatükk Regulatsiooni rikkumine ........................................................................... 35
Artikkel 11.1 Rikkumise määratlus ................................................................................35
Artikkel 11.2 Rikkumisega seotud kohustused .............................................................. 36
Artikkel 11.3 Rikkumisest teatamine .............................................................................36
Artikkel 11.4 Finantskorrektsioonid ..............................................................................37
12. peatükk Šveitsi võetavad parandusmeetmed ......................................................... 37
Artikkel 12.1 Parandusmeetmete põhjused ....................................................................37
Artikkel 12.2 Parandusmeetmed ....................................................................................38
13. peatükk Teave ja teavitustegevus ............................................................................ 38
Artikkel 13.1 Teabe levitamine partnerriigis .................................................................38
Artikkel 13.2 Riikliku koordineerimisüksuse kohustused .............................................39
Artikkel 13.3 Elluviivate asutuste kohustused ............................................................... 39
14. peatükk Lõppsätted .................................................................................................. 39
Artikkel 14.1 Muudatused .............................................................................................. 39
Artikkel 14.2 Loobumine ............................................................................................... 39
1. peatükk Üldsätted
Artikkel 1.1 Regulatsiooni kohaldamisala
Regulatsioonis sätestatakse koostööprogrammide üldeeskirjad ja -menetlus Euroopa Liidus
majanduslike ja sotsiaalsete erinevuste vähendamiseks Euroopa Liidu valitud liikmesriikidele
mõeldud Šveitsi teise toetuse raames (edaspidi ühtekuuluvusvaldkonnas antav Šveitsi teine
toetus).
Artikkel 1.2 Õigusraamistik
Kohaldatakse raamkokkuleppes kindlaks määratud õigusraamistikku.
Artikkel 1.3 Mõisted
Regulatsioonis on järgmistel mõistetel järgmine tähendus:
a) nõuandekomitee – partnerriigi poolt teemavaldkonnas moodustatud komitee, mille eesmärk
on hinnata taotlusvoorude põhjal kindlaks määratud projektide või
programmikomponentide taotluste valikut ja see kinnitada;
b) auditeerimisüksus – partnerriigi määratud riiklik avalik-õiguslik üksus, millel lasub üldine
vastutus koostööprogrammi raames auditeerimise eest;
c) pädevad asutused – raamkokkuleppe artiklis 6 määratletud asutused;
d) toetus – maksimaalne tagastamatu rahaline toetus, mille Šveits annab raamkokkuleppe
alusel (nagu on määratletud raamkokkuleppes);
e) koostööprogramm – partnerriigi ja Šveitsi kahepoolne programm raamkokkuleppe
rakendamiseks (nagu on määratletud raamkokkuleppes);
f) raamkokkuleppe lisa 1 – partnerriigi ja Šveitsi kokku lepitud toetuse temaatiline ja
geograafiline jaotus ning erireeglid, samuti kohustuste ja ülesannete jagamine üksustele,
mis osalevad vastavalt koostööprogrammi ja toetusmeetmete rakendamises (nagu on
määratletud raamkokkuleppes);
g) elluviiv asutus – projekti- ja programmioperaatorite üldmõiste;
h) raamkokkulepe – Šveitsi ja partnerriigi vaheline Euroopa Liidus majanduslike ja
sotsiaalsete erinevuste vähendamiseks Euroopa Liidu valitud liikmesriikidele mõeldud
Šveitsi teise toetuse rakendamise kokkulepe;
i) vahendusasutus – avalik-õiguslik või eraõiguslik juriidiline isik, mis tegutseb riikliku
koordineerimisüksuse vastutusel või täidab elluviivate asutustega seotud ülesandeid
riikliku koordineerimisüksuse nimel;
j) riiklik koordineerimisüksus – riiklik avalik-õiguslik üksus, mille partnerriik on määranud
tegutsema partnerriigi nimel koostööprogrammi rakendamisel (nagu on määratletud
raamkokkuleppes);
k) partnerriik – toetust saav riik;
l) partnerlusleping – elluviiva asutuse või programmikomponendi operaatori ja Šveitsi
toetusmeetme partneri(te) leping, mis reguleerib poolte koostööd konkreetse toetusmeetme
rakendamisel;
m) makseasutus – partnerriigi määratud riiklik avalik-õiguslik üksus, mis vastutab
koostööprogrammi üle asjakohase finantskontrolli tegemise eest;
n) programm – programmikomponentide sidus kogum, mis viiakse ellu kooskõlas partnerriigi
riiklike prioriteetide, poliitika või strateegiatega ja toetuse abil ning mis hõlmab ühtset
igakülgset üldiste eesmärkidega rakendus- ja eelarveraamistikku. Programmiga võib
kaasneda poliitiline dialoog (nagu on määratletud raamkokkuleppes);
o) programmikomponent – toetuse abil ellu viidavate tegevuste jada, mille eesmärk on
saavutada asjakohase programmi kokkulepitud eesmärgid ja tulemused;
p) programmioperaator – avaliku või erasektori juriidiline isik, mis vastutab programmi
ettevalmistamise ja haldamise eest;
q) programmikomponendi operaator – avaliku või erasektori juriidiline isik, kellele
programmioperaator usaldab programmikomponendi ettevalmistamise ja rakendamise;
r) projekt – toetuse abil ellu viidavate tegevuste terviklik jada, mille eesmärk on saavutada
kokkulepitud eesmärgid ja tulemused ning mis ei ole programmi osa (nagu on määratletud
raamkokkuleppes);
s) projektioperaator – avaliku või erasektori juriidiline isik, mis vastutab projekti
ettevalmistamise ja rakendamise eest;
t) regulatsioon – Šveitsi välja antud regulatsioon, milles käsitletakse
ühtekuuluvusvaldkonnas antava Šveitsi teise toetuse rakendamist ning mis sisaldab
koostööprogrammi rakendamise üldeeskirju ja -menetlust (käesolev dokument);
u) Šveitsi Arengu- ja Koostööamet (SDC) – Šveitsi asutus, mis on määratletud
raamkokkuleppe artiklis 6;
Riiklik Majandusasjade Sekretariaat (SECO) – Šveitsi asutus, mis on määratletud
raamkokkuleppe artiklis 6;
v) toetusmeede – kasutatakse üldmõistena ja tähendab koostööprogrammi raames projekti,
programmi või tehnilist abi;
w) toetusmeetme leping – pädevate asutuste ja vajaduse korral täiendavate lepingupoolte
leping toetusmeetme rakendamise kohta (nagu on määratletud raamkokkuleppes);
x) toetusmeetme rakendamise leping – riikliku koordineerimisüksuse ja projekti- või
programmioperaatori ning vajaduse korral täiendavate lepingupoolte leping, mis reguleerib
konkreetse toetusmeetme rakendamist;
y) toetusmeetme juhtkomitee – toetusmeetme rakendamise järelevalve ja juhtimise eest
vastutav komitee, mille on moodustanud riiklik koordineerimisüksus;
z) Šveitsi toetuste büroo (SCO) – koostööprogrammi peamine kontaktpunkt riikliku
koordineerimisüksuse jaoks;
aa) Šveitsi toetusmeetme partner – füüsiline või juriidiline isik, kes on kursis Šveitsi
asjakohaste kogemuste või lähenemisviisidega ning osaleb aktiivselt toetusmeetme
rakendamises ja aitab sellele tulemuslikult kaasa;
bb) tehniline abi – osa koostööprogrammi raames antavast toetusest toetusmeetmete
ettevalmistamiseks ning koostööprogrammi tõhusaks ja tulemuslikuks rakendamiseks.
2. peatükk Eesmärgid ja põhimõtted
Artikkel 2.1 Üldeesmärk
Raamkokkuleppe alusel on koostööprogrammi üldeesmärk aidata kaasa majanduslike ja
sotsiaalsete erinevuste vähendamisele Euroopa Liidus ja partnerriigis, tuginedes Šveitsi ja
partnerriigi kahepoolsetele suhetele ning neid veelgi tugevdades.
Artikkel 2.2 Eesmärgid
1. Pidades silmas artiklis 2.1 sätestatud üldeesmärgi saavutamist, aitavad toetusmeetmed, välja
arvatud tehniline abi, saavutada ühte või mitut järgmist eesmärki (nagu on määratletud
raamkokkuleppes):
a) majanduskasvu ja sotsiaalse dialoogi edendamine, (noorte) töötuse vähendamine;
b) rände haldamine ja lõimimise toetamine. Avaliku ohutuse ja julgeoleku suurendamine;
c) keskkonna ja kliima kaitsmine;
e) sotsiaalsüsteemide tugevdamine;
f) kodanikuosalus ja läbipaistvus.
2. Eesmärkide saavutamist jälgitakse ja mõõdetakse partnerriigi ja Šveitsi kokkulepitud
näitajate alusel. Šveits määrab iga eesmärgi puhul kindlaks põhinäitajad, mis kehtivad
Šveitsi kogu teise toetuse kohta.
Artikkel 2.3 Üldpõhimõtted
Kõikide tegevustega, mis on seotud ühtekuuluvusvaldkonnas antava Šveitsi teise toetusega,
a) püütakse saavutada kestlik areng, pikaajaline majanduskasv, sotsiaalne ühtekuuluvus ja
keskkonnakaitse;
b) austatakse vajadust kaasata sotsiaalselt ja majanduslikult ebasoodsas olukorras olevaid
rühmi, et nad saaksid osa arenguvõimalustest ja -eelistest;
c) austatakse inimväärikust ja võrdõiguslikkust, sealhulgas seoses sooga;
d) austatakse võimaluse korral vajadust võtta arvesse subsidiaarsuse ja detsentraliseerimise
kaalutlusi;
e) järgitakse koostöö ja konsensuse põhimõtteid;
f) järgitakse hea valitsemistava ja ressursside nõuetekohase kasutamise põhimõtteid ning
austatakse ausat ja avatud konkurentsi;
g) ennetatakse ja välditakse huvide konflikti. Huvide konflikt esineb olukorras, kus tegevusega
seotud isikul on otsesed või kaudsed huvid, mis on või näivad olevat kokkusobimatud
tegevusega seotud funktsioonide erapooletu ja/või objektiivse täitmisega. Sellised huvid
võivad olla seotud majanduslike huvide, poliitiliste või rahvuslike eelistuste, perekondlike
või emotsionaalsete sidemete või muude ühiste huvidega, mis võivad mõjutada tegevusega
seotud isiku erapooletut ja objektiivset sooritust;
h) juhindutakse täisleppimatusest korruptsiooni suhtes. Erilist tähelepanu pööratakse kõigil
tasanditel toimuvale läbipaistvale ja avatud teabevahetusele.
Artikkel 2.4 Teemavaldkonnad
1. Artikli 2.2 lõikes 1 määratletud iga eesmärgi raames võib toetuse kaudu rahastada
toetusmeetmeid, mis hõlmavad järgmisi teemavaldkondi:
a) majanduskasvu ja sotsiaalse dialoogi edendamine, (noorte) töötuse vähendamine:
i) kutse- ja erialane haridus ja koolitus;
ii) teadusuuringud ja innovatsioon;
iii) mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate rahastamine;
b) rände haldamine ja lõimumise toetamine. Avaliku ohutuse ja julgeoleku suurendamine:
iv) rände haldamise toetamine ja lõimimismeetmete edendamine;
v) avaliku ohutuse ja julgeoleku parandamine;
c) keskkonna ja kliima kaitsmine:
vi) energiatõhusus ja taastuvenergia;
vii) ühistransport;
viii) vee- ja reoveemajandus;
ix) jäätmekäitlus;
x) looduskaitse ja elurikkus;
d) sotsiaalsüsteemide tugevdamine:
xi) tervis ja sotsiaalkaitse;
xii) vähemusrahvused ja sotsiaalselt ebasoodsas olukorras olevad rühmad;
e) kodanikuosalus ja läbipaistvus.
2. Partnerriik pakub koostööks välja teemavaldkondade valiku, lähtudes oma strateegilistest
prioriteetidest, mis on määratletud riiklikes ja piirkondlikes arengukavades, aga ka muudes
asjakohaseks peetavates strateegilistes arengukavades (näiteks Ühinenud Rahvaste
Organisatsiooni kestliku arengu eesmärkidega seotud riiklikud rakenduskavad).
3. Partnerriik tagab koostööprogrammi vastastikuse täiendavuse Euroopa Liidu või Euroopa
Majanduspiirkonna / Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni riikide Norra, Liechtensteini
ja Islandi rahastatavate programmidega. Vastastikune täiendavus võib olla rahalist laadi,
valides teemavaldkonnad, kus välisrahastamine on ebapiisav, või temaatilist laadi, valides
teemavaldkonnad, mida ülalnimetatud rahastajad ei toeta.
4. Partnerriik ja Šveits otsustavad koos konkreetsete teemavaldkondade üle, mida toetusega
rahastatakse. Need loetletakse raamkokkuleppe lisas 1.
Artikkel 2.5 Sotsiaalse kaasatuse süvalaiendamine
1. Sotsiaalset kaasatust süvalaiendatakse läbiva teemana artikli 2.4 lõikes 1 loetletud
teemavaldkondade raames.
2. Sotsiaalne kaasatus on määratletud kui protsess, mis parandab ühiskonnas osalemise võimet
ja võimalusi ning nende inimeste väärikust, kes on ebasoodsas olukorras oma identiteedi,
sealhulgas soo, vanuse, etnilise päritolu, usu, keele, puude, elukoha jne tõttu.
3. Toetusmeetmete puhul kasutatakse parimal viisil ära nende potentsiaal sotsiaalse kaasatuse
edendamiseks. Toetusmeetmete kindlaksmääramisel, ettevalmistamisel ja rakendamisel
tehakse kindlaks ja võetakse arvesse rühmad, mis on ebasoodsas olukorras identiteedi tõttu
(vt lõige 2), ja aluseks olevad tõrjutuse tegurid, mis on seotud kavandatava toetusmeetmega.
Artikkel 2.6 Kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemise meetmete
süvalaiendamine
1. Kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemise meetmeid süvalaiendatakse läbiva
teemana artikli 2.4 lõikes 1 loetletud teemavaldkondade raames.
2. Kliimamuutuste leevendamise meetmed soodustavad kasvuhoonegaaside heitkoguste
vähendamist. Kohanemismeetmed tugevdavad partnerriigi võimet tulla toime
kliimamuutuste mõjudega.
3. Toetusmeetmete puhul kasutatakse parimal viisil ära nende potentsiaal kliimamuutuse
leevendamise ja nendega kohanemise meetmete kaasamiseks. Toetusmeetmete
kindlaksmääramisel, ettevalmistamisel ja rakendamisel tehakse kindlaks ja võetakse arvesse
kavandatava toetusmeetmega seotud asjakohased tegurid.
Artikkel 2.7 Geograafiline jaotus
1. Partnerriigid, kus on rohkem kui kaks NUTS 2. tasandi piirkonda, tagavad, et vähemalt 50%
toetusest eraldatakse vähem soodsatele piirkondadele. Riikliku iseloomuga toetusmeetmed
ja üleriigilised toetusesaajad arvestatakse eelnevalt elanikkonna osakaalu põhjal vähem
soodsates piirkondades.
2. Piirkondadena käsitatakse territoriaalüksusi, mis põhinevad Euroopa ühise statistiliste
territoriaalüksuste liigituse 2. tasandil (NUTS 2. tasand, NUTS 2021 liigitus). Piirkonda
peetakse vähem soodsaks, kui selle sisemajanduse koguprodukt elaniku kohta jääb ostujõu
standardis väljendatuna alla asjaomase partnerriigi keskmise näitaja.
3. Partnerriigi kõigist vähem soodsatest piirkondadest valitakse viimaste olemasolevate
statistiliste andmete põhjal sihtpiirkonnad ja need loetletakse raamkokkuleppe lisas 1.
4. Partnerriik ja Šveits lepivad omavahel kokku lõikes 1 nimetatud sihtpiirkondade valikus.
Artikkel 2.8 Kahepoolsed suhted, partnerlussuhted ja Šveitsi eksperdid
1. Ühtekuuluvusvaldkonnas antava Šveitsi teise toetuse raames elluviidavad tegevused
tugevdavad partnerriigi ja Šveitsi kahepoolseid suhteid ja viljakat koostööd partnerriigi ja
Šveitsi osalejate partnerluse ja eksperditeadmiste vahetamise kaudu.
2. Partnerlussuhted edendavad tihedamaid sidemeid partnerriigi ja Šveitsi vahel riiklikul ja
piirkondlikul tasandil, aga ka linnade, omavalitsuste, ülikoolide, teadusasutuste, koolide,
valitsusväliste organisatsioonide, muude kaasatud institutsioonide ja inimeste vahel.
Partnerlussuhteid soodustatakse eelkõige teemavaldkondades, mille vastu on vastastikune
huvi.
3. Koostööprogrammi võivad olla kaasatud Šveitsi eksperditeadmised, et parandada
toetusmeetmete kvaliteeti ja jätkusuutlikkust ning aidata kaasa poliitika edendamisele ja
institutsioonide tugevdamisele partnerriigis.
Artikkel 2.9 Toetusmeetmete vaheline ümberjaotamine
Partnerriik ja Šveits võivad omavahelise kokkuleppe alusel otsustada toetusmeetmele eraldatud
summat vähendada ja jaotada see summa ümber ühele või mitmele muule toetusmeetmele.
Asjakohaseid toetusmeetmeid muudetakse kooskõlas artikliga 4.12.
3. peatükk Juhtimine ja kontroll
Artikkel 3.1 Üldsätted
1. Partnerriigil lasub üldine vastutus koostööprogrammi eesmärkide saavutamise,
toetusmeetmete kaasrahastamise tagamise ning koostööprogrammi juhtimise ja kontrolli
eest.
2. Selleks loob partnerriik juhtimis- ja kontrollisüsteemi, mis tagab kontrolli ja tasakaalu ning
vastab objektiivsuse, läbipaistvuse ja vastutuse põhimõtetele.
3. Partnerriik määrab ülesanded koostööprogrammi juhtimise ja kontrolliga seotud riiklikele
üksustele. Partnerriik tagab tulemusliku koordineerimise kõigi juhtimis- ja
kontrollisüsteemiga seotud riiklike üksuste vahel.
4. Juhtimis- ja kontrollisüsteem näeb ette:
a) seire- ja aruandlussüsteemid, mis tagavad koostööprogrammi tõhusa ja tulemusliku
juhtimise;
b) usaldusväärsed raamatupidamis-, seire- ja finantsaruandlussüsteemid;
c) kulude õigsuse ja korrektsuse tagamise korra;
d) süsteemid ja menetluse, mis tagavad korruptsiooni ja 11. peatükis määratletud
rikkumisjuhtumite ennetamise ning nende vastu võitlemise;
e) süsteemid ja menetluse, mis tagavad jälgitavuse ja piisavad kontrolljäljed;
f) koostööprogrammist tulenevate kogutud, säilitatud ja töödeldud andmete kaitse kooskõlas
Euroopa Liidu ja partnerriikide seadustega.
5. Partnerriigi ja Šveitsi vaheline kirjavahetus toimub peamiselt elektrooniliselt.
6. Kogu teabevahetus partnerriigi ja Šveitsi vahel toimub inglise keeles. Šveitsi saadetavatele
originaaldokumentidele (mis ei ole inglise keeles) tuleb lisada tõlge inglise keelde.
Partnerriik vastutab tõlke õigsuse eest.
Artikkel 3.2 Riiklike üksuste määramine partnerriigis
Kui raamkokkuleppe lisas 1 ei ole kokku lepitud teisiti, määrab partnerriik koostööprogrammiga
seotud kohustused ja ülesanded järgmistele riiklikele üksustele:
a) riiklik koordineerimisüksus;
b) vahendusasutus või vahendusasutused;
c) makseasutus;
d) auditeerimisüksus.
Artikkel 3.3 Riiklik koordineerimisüksus
1. Riiklik koordineerimisüksus kui pädev asutus kannab üldist vastutust koostööprogrammi
eesmärkide saavutamise eest ja annab Šveitsile aru kooskõlas raamkokkuleppega.
2. Riiklik koordineerimisüksus on koostööprogrammiga seotud küsimustes Šveitsi jaoks
kontaktpunkt.
3. Riiklik koordineerimisüksus vastutab partnerriigi poolse toetusmeetmete
kindlaksmääramise, kavandamise ja heakskiitmise eest ning toetusmeetmete seire,
finantsjuhtimise, kontrolli, hindamise, nähtavuse, aruandluse ja elluviimise järgse seire eest.
4. Riiklik koordineerimisüksus tagab selliste dokumentide vastuvõtmise, mis on vajalikud
selleks, et kõik koostööprogrammi kaasatud partnerriigi üksused saaksid võtta oma
asjakohaseid kohustusi ja täita oma ülesandeid kooskõlas raamkokkuleppe artiklis 2
sätestatud õigusraamistikuga.
5. Riiklik koordineerimisüksus tagab, et kõik koostööprogrammi kaasatud partnerriigi üksused
on täielikult teadlikud oma kohustustest, mis tulenevad raamkokkuleppe artiklis 2 sätestatud
õigusraamistikust, ja et nad on võimelised täitma neile määratud ülesandeid. Selleks
korraldab riiklik koordineerimisüksus vajaduse korral teabe- ja suutlikkuse suurendamise
üritusi.
6. Riiklik koordineerimisüksus tagab toetusmeetmete kvaliteedi ja edenemise. Selleks hindab
riiklik koordineerimisüksus korrapäraselt koostööprogrammi käigus tekkivaid riske ja
rakendab kõiki vajalikke meetmeid riskide maandamiseks.
7. Riiklik koordineerimisüksus viib koostööprogrammi kooskõlla nii teiste rahastajate
programmidega kui ka riiklike strateegiatega ja nende rakendamisega.
8. Riiklik koordineerimisüksus tagab rahaliste vahendite tõhusa ja korrektse kasutamise ning
kehtivate õigusaktide, eelkõige riigiabi eeskirjade järgimise.
9. Riiklik koordineerimisüksus tagab partnerriigi kaasrahastamise.
10. Riiklik koordineerimisüksus edendab vajaduse korral partnerlussuhteid ja eksperditeadmiste
vahetamist asjaomase elluviiva asutuse ja Šveitsi partnerite või ekspertide vahel.
11. Riiklik koordineerimisüksus võib oma ülesandeid delegeerida vahendusasutustele või
muudele üksustele. Olenemata ülesannete delegeerimisest vastutab nende ülesannete
täitmise eest riiklik koordineerimisüksus.
Artikkel 3.4 Vahendusasutused
1. Vahendusasutused (kui need on asutanud partnerriik) võivad võtta ülesandeid, mille riiklik
koordineerimisüksus on neile kooskõlas artikli 3.3 lõikega 11 delegeerinud.
2. Programmide puhul ei moodustata ühtegi vahendusasutust. Programmioperaatorid võivad
võtta endale ülesandeid, mille on neile delegeerinud riiklik koordineerimisüksus.
Artikkel 3.5 Makseasutus
1. Makseasutus teeb koostööprogrammi üle asjakohast finantskontrolli, kohaldades partnerriigi
standardeid ja menetlust, mis käsitlevad avalikke vahendeid. Eelkõige hoolitseb
makseasutus selle eest, et ka riiklik koordineerimisüksus, vahendusasutused ja elluviivad
asutused kohaldavad partnerriigi standardeid ja menetlust, mis käsitlevad avalikke
vahendeid.
2. Makseasutus vastutab maksetehingute tegemise eest partnerriigi nimel.
3. Maksetehingute tegemiseks avab makseasutus pärast raamkokkuleppele alla kirjutamist
eraldi pangakonto, millele Šveits kannab toetusest tulenevad hüvitised.
4. Šveitsi halduskulusid ning Šveitsi eksperditeadmiste ja partnerlusfondi
ühtekuuluvusvahendite fondiga seotud kulusid, millele on viidatud raamkokkuleppe artikli 4
lõikes 2, selle konto kaudu ei hallata, vaid neid haldab Šveits ise.
Artikkel 3.6 Auditeerimisüksus
1. Auditeerimisüksus vastutab auditistrateegia koostamise ja auditite tegemise eest, et
kontrollida koostööprogrammiga seotud partnerriigi juhtimis- ja kontrollisüsteemi(de)
tulemuslikku toimimist, samuti toetusmeetmete auditite eest.
2. Auditeerimisüksus on riiklik avalik-õiguslik üksus, mis on riiklikust
koordineerimisüksusest, makseasutusest ja elluviivatest asutustest funktsionaalselt
sõltumatu.
3. Auditeerimisüksus tagab auditite vastavuse rahvusvaheliselt tunnustatud auditistandarditele.
4. Auditeerimisüksus ja Šveits lepivad omavahel kokku, kas auditeerimisüksus viib auditid
läbi ise või valib hanke raames ühe või mitu sõltumatut ja sertifitseeritud audiitorit, kes
teevad auditeid tema nimel.
Artikkel 3.7 Šveitsi ametiasutused
1. Šveitsi pädevad asutused on määratletud raamkokkuleppe artikli 6 lõikes 2.
2. Šveits võib partnerriigi Šveitsi saatkonnas asutada Šveitsi toetuste büroo (SCO). Sel juhul
tegutsevad Šveitsi Arengu- ja Koostööamet ning Riiklik Majandusasjade Sekretariaat
peamiselt Šveitsi toetuste büroo kaudu, mis on koostööprogrammi peamine kontaktpunkt
riikliku koordineerimisüksuse jaoks. Kui Šveits ei asuta partnerriigis Šveitsi toetuste
bürood, täidavad Šveitsi Arengu- ja Koostööameti ning Riikliku Majandusasjade
Sekretariaadi peakorterid Šveitsi toetuste büroo ülesandeid nende vastavate
pädevusvaldkondade põhjal. Sellistel juhtudel tähendavad regulatsioonis sisalduvad viited
Šveitsi toetuste büroole, et vastutajad on Šveitsi Arengu- ja Koostööameti ning Riikliku
Majandusasjade Sekretariaadi peakorterid.
Artikkel 3.8 Šveitsi eksperditeadmiste ja partnerlusfondi ühtekuuluvusvahendite
fond
1. Šveitsi eksperditeadmiste ja partnerlusfondi ühtekuuluvusvahendite fond on fond, mille
eesmärk on teha Šveitsi eksperditeadmised kättesaadavaks Euroopa Liidu valitud
liikmesriikidele, parandada toetusmeetmete kvaliteeti ja jätkusuutlikkust, edendada
partnerlussuhteid ning tugevdada kahepoolseid sidemeid Šveitsi ja Euroopa Liidu valitud
liikmesriikide vahel. Seda fondi haldab Šveits.
2. Üldiselt kaasatakse toetusmeetme eelarvesse tegevused, mis teevad Šveitsi
eksperditeadmised kättesaadavaks, parandavad toetusmeetmete kvaliteeti ja
jätkusuutlikkust, tugevdavad kahepoolseid sidemeid ning edendavad kahepoolseid
partnerlussuhteid. Šveits võib kasutada Šveitsi eksperditeadmiste ja partnerlusfondi
ühtekuuluvusvahendite fondi vahendeid täiendavalt juhtudel, mil loetletud eesmärke ei ole
võimalik toetusmeetmete kaudu otse saavutada ega rahastada.
Artikkel 3.9 Aastakoosolekud
1. Partnerriik ja Šveits peavad aastakoosolekuid, et tagada koostööprogrammi tulemuslikkus,
arutada koostööprogrammi aastaaruannet (vt artikkel 3.11) ja see kinnitada, hinnata tehtud
edusamme ja seonduvaid riske, esitada eelseisva aasta vahe-eesmärgid ning võtta vastu
koostööprogrammi puudutavad otsused.
2. Aastakoosoleku korraldamise eest vastutab riiklik koordineerimisüksus. Riiklik
koordineerimisüksus peab Šveitsi toetuste bürooga nõu korralduse, sisu, päevakorra ja
osalejate üle ning muudes korralduslikes ja logistilistes küsimustes. Riiklik
koordineerimisüksus esitab Šveitsi toetuste büroole päevakorra projekti ja osalejate
nimekirja hiljemalt 15 tööpäeva enne aastakoosolekut.
3. Riiklik koordineerimisüksus võib vaatlejateks kutsuda esindaja Euroopa Komisjoni
esindusest partnerriigis ja Euroopa Majanduspiirkonna / Norra toetuste esindaja.
Vahendusasutusi, elluviivaid asutusi või muid institutsioone ja isikuid võib kutsuda
aastakoosolekutele alati, kui riiklik koordineerimisüksus ja/või Šveits seda vajalikuks
peavad.
4. Riiklik koordineerimisüksus koostab aastakoosolekul tehtud otsuste protokolli ja esitab selle
Šveitsi toetuste büroole 15 tööpäeva jooksul pärast aastakoosoleku toimumise kuupäeva.
Protokolli kiidavad heaks riiklik koordineerimisüksus ning Šveitsi Arengu- ja Koostööamet
/ Riiklik Majandusasjade Sekretariaat. Lõplik protokoll edastatakse kõikidele
aastakoosolekule kutsutud osalejatele.
Artikkel 3.10 Korralised koosolekud
Pädevad asutused peavad otse või Šveitsi toetuste büroo kaudu üksteisega korrapärast dialoogi,
korraldades korralisi koosolekuid. Vajaduse korral võidakse nimetatud koosolekutele kaasata ka
muid sidusrühmi.
Artikkel 3.11 Aruandlus koostööprogrammi tasandil
1. Riiklik koordineerimisüksus esitab koostööprogrammi aastaaruande Šveitsi toetuste büroole
hiljemalt aruandeperioodile järgneva aasta 30. aprillil. Koostööprogrammi aastaaruande
ülesehitus ja sisu peavad vastama Šveitsi esitatud vormile ning seda arutatakse ja see
kinnitatakse aastakoosolekul (vt artikli 3.9 lõige 1).
2. Kuue kuu jooksul pärast seda, kui Šveits on raamkokkuleppe alusel teinud partnerriigile
viimase väljamakse, kuid mitte hiljem kui kuus kuud pärast raamkokkuleppe artikli 4
lõikes 3 määratletud kulude rahastamiskõlblikkuse perioodi, esitab partnerriik Šveitsi
toetuste büroole koostööprogrammi lõpparuande, milles hinnatakse raamkokkuleppe
eesmärgi täitmist, aga ka toetuse kasutamist käsitleva lõpliku finantsaruande, mis põhineb
toetusmeetmete audititel. Koostööprogrammi lõpparuande ülesehitus ja sisu peavad vastama
Šveitsi esitatud vormile.
3. Šveits vastab koostööprogrammi lõpparuandele hiljemalt kaks kuud pärast selle
kättesaamise kuupäeva, väljastades asjakohase kinnistuskirja.
4. peatükk Toetusmeetmed
Artikkel 4.1 Toetusmeetmete ja elluviivate asutuste kindlaksmääramine
1. Partnerriik määrab toetusmeetmed kindlaks kooskõlas raamkokkuleppe lisas 1 kokkulepitud
teemavaldkondade ja geograafilise jaotusega.
2. Šveits võib esitada partnerriigile ettepanekuid toetusmeetmete ja programmikomponentide
kohta.
3. Põhimõtteliselt määrab projektid kindlaks riiklik koordineerimisüksus kooskõlas
artikliga 4.6 korraldatavate taotlusvoorude põhjal või otsevaliku teel. Projektid võib
kindlaks määrata juba raamkokkuleppe lisas 1.
4. Programmikomponendid, mis valitakse pärast toetusmeetme lepingu sõlmimist, kinnitab
toetusmeetme juhtkomitee, kui toetusmeetme lepingus ei ole sätestatud teisiti.
5. Programmid määratakse põhimõtteliselt kindlaks raamkokkuleppe lisas 1. Peale selle võib
raamkokkuleppe lisas 1 määrata kindlaks mõne programmikomponendi. Kõik muud
programmikomponendid määravad kindlaks programmioperaatorid kooskõlas artikliga 4.6
korraldatavate taotlusvoorude põhjal või otsevaliku teel.
6. Programmioperaatorid määratakse põhimõtteliselt raamkokkuleppe lisas 1. Kui see nii ei
ole, lepivad partnerriik ja Šveits kokku, kas programmioperaatori valib ja talle annab
volituse riiklik koordineerimisüksus või Šveits. Kui partnerriik ja Šveits otsustavad
programmioperaatori valida ja talle volituse anda hiljem, näiteks konkursimenetluse
korraldamise teel, lepivad pädevad asutused asjakohases menetluses kokku.
7. Programmioperaator peab olema pädev asjaomas(t)es teemavaldkonnas (-valdkondades).
8. Partnerriik võtab kõik mõistlikud meetmed, et vältida artikli 2.3 punktis g määratletud
huvide konflikti tekkimist toetusmeetmete ja elluviivate asutuste kindlaksmääramise ajal.
Kui huvide konflikt siiski tekib, võtab partnerriik kõik vajalikud meetmed tagamaks, et
selline olukord ei kahjusta valikuprotsessi usaldusväärsust ja objektiivsust.
Artikkel 4.2 Šveitsi toetusmeetme partnerite kindlaksmääramine
1. Partnerriik ja Šveits hindavad võimalusi kaasata Šveitsi toetusmeetme partnereid
teemavaldkondadesse või konkreetsetesse toetusmeetmetesse kooskõlas artikliga 2.8. Kui
sellised võimalused on olemas, loetletakse asjaomased teemavaldkonnad ja konkreetsed
toetusmeetmed raamkokkuleppe lisas 1 koos võimalike Šveitsi toetusmeetme partnerite
üldiseloomustusega või Šveitsi toetusmeetme partnerite nimedega, kui neis on juba
omavahel kokku lepitud. See võimaldab Šveitsi toetusmeetme partnerites omavahel kokku
leppida ja neid otse määrata.
2. Sobivate Šveitsi toetusmeetme partnerite kindlaksmääramise eest vastutavad partnerriik ja
eelkõige elluviivad asutused. Šveits võib partnerite kindlaksmääramist hõlbustada.
3. Kui Šveitsi toetusmeetme partnerite nimed ei ole loetletud raamkokkuleppe lisas 1,
määratakse Šveitsi toetusmeetme partnerid toetusmeetme ettevalmistamise käigus. Kui see
on asjakohane, võetakse seda aspekti arvesse taotlusvoorudes (vt artikli 4.6 lõike 2
punkti d).
4. Koos toetusmeetme teise etapi taotlusega (vt artikkel 4.7) esitatakse partnerluslepingu
kavand. Riiklik koordineerimisüksus kontrollib partnerluslepingu vastavust artiklile 4.10.
5. Šveitsi toetusmeetme partnerite nimed loetletakse põhimõtteliselt toetusmeetme lepingus (vt
artikkel 4.8).
6. Seejärel on toetusmeetme rakendamise käigus võimalik kaasata täiendavaid Šveitsi
toetusmeetme partnereid, muutmata seejuures toetusmeetme lepingut.
Artikkel 4.3 Poliitiline dialoog
1. Partnerriik ja Šveits lepivad toetusmeetme kindlaksmääramise ja heakskiitmise käigus
kokku poliitilise dialoogi vajalikkuses.
2. Poliitilise dialoogi vajalikkust ja eesmärke kirjeldatakse toetusmeetme taotluses.
3. Kui elluviiv asutus on riiklik avaliku sektori juriidiline isik, vastutab poliitilise dialoogi eest
partnerriigi nimel see isik. Kõigil muudel juhtudel täpsustatakse poliitilise dialoogi eest
vastutav üksus või üksused sõnaselgelt toetusmeetme lepingus. Poliitilise dialoogiga seotud
funktsioonid võib usaldada ka riiklikule koordineerimisüksusele.
4. Riiklik koordineerimisüksus hõlbustab vajaduse korral poliitilist dialoogi toetusmeetmete
puhul, mille suhtes on poliitiline dialoog kokku lepitud.
Artikkel 4.4 Konsulteerimine sidusrühmadega
1. Toetusmeetme taotluse üle konsulteeritakse asjaomaste sidusrühmadega. Sidusrühmadega
konsulteerimine on osa toetusmeetme ettevalmistamise protsessist ja ideaaljuhul toimub see
enne toetusmeetme taotluse esitamist teises etapis, nagu on viidatud artikli 4.7 lõikes 3.
2. Sidusrühmadega konsulteerimise eesmärk on võimaldada sidusrühmadel
a) hinnata toetusmeetmete asjakohasust, teostatavust ja kaasavust, nagu on määratletud
artiklis 2.5, ja
b) anda soovitusi toetusmeetmete parandamiseks.
3. Sidusrühmadega konsulteerimine põhineb peamiste sidusrühmade, näiteks asjaomaste
riiklike, piirkondlike ja kohalike ametiasutuste, akadeemiliste institutsioonide,
kodanikuühiskonna ja erasektori organisatsioonide, sisulisel osalemisel.
4. Partnerriik ja Šveits lepivad kokku, milline üksus kutsub kokku ja korraldab konsultatsiooni
sidusrühmadega.
5. Sidusrühmadega konsulteerimise tulemused on toetusmeetme teise etapi taotluse lahutamatu
osa.
Artikkel 4.5 Nõuandekomiteed
1. Partnerriik korraldab projektide või programmikomponentide puhul läbipaistva ja õiglase
valikuprotsessi. Selleks võib moodustada nõuandekomiteesid.
2. Nõuandekomiteede eesmärk on hinnata projektide või programmikomponentide selliste
taotluste valikut, mis on määratud kindlaks kooskõlas artikliga 4.6 korraldatavate
taotlusvoorude põhjal, ja kinnitada see valik.
3. Nõuandekomiteede eelnimetatud eesmärk saavutatakse seeläbi, et hinnatakse ja kinnitatakse
järgmist:
a) ennetavalt – taotlusvoorude dokumentatsioon, sealhulgas valikukriteeriumid, ja
b) tagantjärele – korraldatud valikuprotsess.
4. Nõuandekomiteed koosnevad piiratud ja põhjendatud arvust riikliku koordineerimisüksuse,
kas asjaomaste vahendusasutuste või programmioperaatorite, asjaomaste ministeeriumide,
piirkondlike ja kohalike ametiasutuste, akadeemiliste institutsioonide, aga ka
kodanikuühiskonna ja erasektori organisatsioonide esindajatest. Nõuandekomiteede
koosseis peab võimaldama erinevate huvide tasakaalustatud, üksteist täiendavat ja
mitmekülgset esindatust teemavaldkonnas. Enne nõuandekomiteede koosseisu vormistamist
konsulteeritakse nende koosseisu üle Šveitsi toetuste bürooga.
5. Nõuandekomiteed kutsub kokku ning neid juhib ja juhatab riiklik koordineerimisüksus.
6. Šveitsi toetuste bürool või tema määratud kolmandal isikul on õigus osaleda
nõuandekomiteede koosolekutel vaatlejana.
Artikkel 4.6 Taotlusvoorud
1. Kooskõlas artikli 4.1 lõigetega 3 ja 5 võib riiklik koordineerimisüksus korraldada projektide
taotlusvoore ja programmioperaatorid korraldada programmikomponentide taotlusvoore.
2. Lõikes 1 nimetatud taotlusvoorud:
a) on laialdaselt avalikustatud, et need jõuaksid kõigi potentsiaalsete taotlejateni. Vajaduse
korral kasutatakse asjakohaseid riikliku, piirkondliku ja kohaliku tasandi meediakanaleid,
samuti eriväljaandeid ja veebipõhiseid tööriistu. Kõik avalikustamist puudutavad piirangud
lepitakse kokku Šveitsiga;
b) sisaldavad taotluste esitamiseks selget ja mõistlikku tähtaega, mis on vähemalt kaks kuud
alates kuulutuse avaldamise kuupäevast;
c) määravad selgelt kindlaks taotlejate rahastamiskõlblikkuse kriteeriumid ning kõik
kitsendused, piirangud või välistused, mida võidakse kohaldada;
d) täpsustavad üksikasjalikult valikukriteeriumid, sealhulgas kriteeriumid, mille alusel
hinnatakse, kuidas partnerriigi ja Šveitsi osalejate partnerlussuhted peaksid kaasa aitama
projekti või programmikomponendi eesmärkide saavutamisele, kui see on projekti või
programmikomponendi puhul asjakohane;
e) määravad selgelt kindlaks, millised kulud on rahastamiskõlblikud;
f) sisaldavad valikuprotsessi ja otsuseid tegevate asutuste kirjeldust;
g) sisaldavad selget viidet või linki taotlusvormile;
h) sisaldavad selgelt taotlusvooru kaudu saadaolevat rahalist kogusummat, ühekordse toetuse
minimaalset ja maksimaalset rahalist summat, aga ka kaasrahastamise nõudeid;
i) sisaldavad selgeid viiteid lisateabele, sealhulgas viidet regulatsioonile ja muudele
taotlusvooruga seotud dokumentidele.
3. Taotlusvoore käsitlev teave avaldatakse riikliku koordineerimisüksuse veebisaidil ja
vajaduse korral asjaomase vahendusasutuse või programmioperaatori veebisaidil partnerriigi
keel(t)es ja inglise keeles.
4. Šveitsi teavitatakse taotlusvoorudest vähemalt kümme tööpäeva enne nende avalikustamist
ja samal ajal edastatakse Šveitsile iga taotlusvooru lõplik tekst. Šveits jätab endale õiguse
avaldada teavet taotlusvoorude kohta Šveitsi veebisaitidel.
5. Šveitsi toetuste bürool või tema määratud kolmandal isikul on õigus osaleda taotluste
hindamise komitee koosolekul vaatlejana. Riiklik koordineerimisüksus teatab Šveitsi
toetuste büroole taotluste hindamise komitee koosolekute kuupäevad hiljemalt viis tööpäeva
enne nimetatud koosolekuid.
6. Šveitsi toetuste bürool on õigus küsida ühte taotluse hindamise aruande eksemplari.
Soovitud dokumendid esitatakse hiljemalt 20 tööpäeva pärast sellekohase taotluse saamist.
Artikkel 4.7 Taotluse koostamine ja heakskiitmise protsess
1. Iga kindlaksmääratud toetusmeetme kohta koostatakse toetusmeetme taotlus, kasutades
Šveitsi esitatud vormi. Toetusmeetme taotlused esitatakse Šveitsi toetuste büroole.
2. Iga toetusmeetme kiidab kõigepealt heaks partnerriik ja seejärel Šveits.
3. Šveitsipoolne toetusmeetme heakskiitmise protsess koosneb sisuliselt kahest etapist.
Esimene etapp lõpeb põhimõttelise otsusega. Kui otsus on positiivne, tehakse lõplik otsus
teises etapis.
4. Esimese etapi taotluses kirjeldatakse põhiliselt toetusmeetme üldist raamistikku ja selle
üldist ülesehitust. Teise etapi taotlus sisaldab üksikasjalikku teavet toetusmeetme
eesmärkide ja ulatuse ning nende saavutamiseks vajalike protsesside ja ressursside kohta.
Lisaks kirjeldatakse esimese etapi taotluses programmide puhul kõiki eelnevalt määratletud
programmikomponente ja peamisi valikukriteeriume, kui programmikomponente ei ole veel
määratletud. Teise etapi taotluses esitatakse vähemalt üksikasjalikud rahastamiskõlblikkuse
tingimused ning menetlus programmikomponentide kindlaksmääramiseks, valimiseks,
rakendamiseks ja seireks.
5. Šveits soovitab toetusmeetme teise etapi taotlused esitada enne 2024. aasta lõppu, et tagada
toetusmeetme täielik rakendamine.
6. Heakskiitmise protsessi mõlemas etapis võib Šveits otsustada, kas a) toetusmeetme taotlus
kiidetakse heaks tingimusteta, b) toetusmeetme taotlus kiidetakse heaks tingimustega või c)
toetusmeetme taotlust ei kiideta heaks. Riiklik koordineerimisüksus tagab, et Šveitsi esitatud
tingimused on nende olemasolul täidetud.
7. Toetusmeetme taotluste koostamise ajal võib riiklik koordineerimisüksus võtta ühendust
Šveitsi toetuste bürooga mitteametlikuks konsulteerimiseks.
8. Esimese etapi taotlus võib sisaldada toetusmeetme ettevalmistamise fondist eraldatava
rahalise toetuse taotlust teise etapi taotluse koostamiseks (vt 5. peatükki).
9. Toetusmeetme taotluse esitamisel teises etapis annab partnerriik kinnituse, et esimese etapi
tingimused on nende olemasolul täidetud.
10. Ilma et see piiraks partnerriigi poolt toetusmeetme lõike 2 kohaseks heakskiitmiseks
läbiviidud hindamist, võib Šveits toetusmeedet esimese ja/või teise etapi heakskiitmise
protsessi osana ise hinnata.
Artikkel 4.8 Toetusmeetme leping
1. Toetusmeetme leping sõlmitakse riikliku koordineerimisüksuse ning asjakohasel juhul
Šveitsi Arengu- ja Koostööameti või Riikliku Majandusasjade Sekretariaadi ning vajaduse
korral täiendavate lepingupoolte vahel. Riiklik koordineerimisüksus vastutab toetusmeetme
lepingu kavandi ettevalmistamise eest Šveitsi esitatud vormi alusel ning võtab arvesse
toetusmeetme heakskiidetud taotluse sisu ja Šveitsi esitatud tingimusi.
2. Toetusmeetme lepingus sätestatakse toetusmeedet reguleerivad tingimused, st toetusmeetme
kestus ja eelarveeraldis, sealhulgas Šveitsi ja partnerriigi riiklike, piirkondlike või kohalike
ametiasutuste antav rahaeraldis. Samuti määratakse selles kindlaks toetusmeetme
rakendamisega seotud riiklike ametiasutuste, elluviivate asutuste ja muude üksuste
(sealhulgas vajaduse korral Šveitsi toetusmeetme partnerite) konkreetsed ülesanded ja
kohustused.
3. Riiklik koordineerimisüksus ning Šveitsi Arengu- ja Koostööamet või Riikliku
Majandusasjade Sekretariaat püüavad toetusmeetme lepingu kavandi lõplikult vormistada
kahe kuu jooksul pärast seda, kui Šveits on toetusmeetme lõplikult heaks kiitnud. Riiklik
koordineerimisüksus saadab toetusmeetme lepingu kavandi Šveitsi ideaaljuhul koos
toetusmeetme teise etapi taotlusega, kuid hiljemalt üks kuu hiljem.
4. Partnerriik ja Šveits tagavad, et nende asjakohased heakskiitmise protsessid viiakse läbi
tõhusalt.
Artikkel 4.9 Toetusmeetme rakendamise leping
1. Riiklik koordineerimisüksus sõlmib toetusmeetme lepingu alusel elluviiva asutusega ning
vajaduse ja sellekohase soovi korral vahendusasutusega toetusmeetme rakendamise lepingu,
välja arvatud tehnilise abi puhul.
2. Toetusmeetme rakendamise lepingus sätestatakse toetuse andmise tingimused ning
asjaomaste poolte ülesanded ja kohustused. Eelkõige sisaldab see sätteid, mis tagavad, et
elluviiv asutus kohustub täielikult järgima sätteid, mis moodustavad kooskõlas
raamkokkuleppe artikliga 1.22 koostööprogrammi õigusraamistiku ja mis on asjakohased
projekti või programmi rakendamisel, sealhulgas kõiki kohustusi, mis jäävad kehtima ka
pärast projekti või programmi lõpuleviimist. Juurde lisatakse sõnaselge viide
regulatsioonile. See võib sisaldada ka sätteid, mis viitavad vajaduse korral Šveitsi
toetusmeetme partnerlusele või Šveitsi ekspertide kaasamisele.
Artikkel 4.10 Partnerluslepingud Šveitsi toetusmeetme partneri(te)ga
1. Kui toetusmeedet rakendatakse koostöös artikli 4.2 kohaselt kindlaks määratud Šveitsi
toetusmeetme partneri(te)ga, nagu on määratletud artikli 1.3 punktis bb, kirjutab elluviiv
asutus või programmikomponendi operaator Šveitsi toetusmeetme partneri(te)ga alla
partnerluslepingule.
2. Partnerlusleping sisaldab muu hulgas järgmist:
a) sätted, milles määratakse kindlaks elluviiva asutuse või programmikomponendi operaatori
ja Šveitsi toetusmeetme partneri(te) ülesanded ja kohustused;
b) sätted, milles määratakse kindlaks finantskorraldus, muu hulgas see, milliseid kulusid saab
Šveitsi toetusmeetme partneri(te)le toetusmeetme eelarvest hüvitada ning kuidas Šveitsi
toetusmeetme partneri(te) kantud rahastamiskõlblikke kulusid tulemuslikult kontrollitakse ja
kuidas elluviiv asutus või programmikomponendi operaator neid hüvitavad. Šveitsi
toetusmeetme partneri(te) asjakohase sõidu-, majutus- ja elamistoetuse kulude
rahastamiskõlblikkus ja nende kontrollimine peab olema kooskõlas Šveitsi toetusmeetme
partnerite sellekohase juhendiga ja/või Šveitsis üldlevinud tavaga;
c) nimetatud kulude ja nende hüvitamise valuutavahetuse eeskirjad. Šveitsi toetusmeetme
partner(id) ei kanna vahetuskursiriske;
d) auditi erisätted;
e) üksikasjalik eelarve;
f) sätted, milles määratakse kindlaks Šveitsi toetusmeetme partneri(te) aruandluskohustused
elluviiva asutuse või programmikomponendi operaatori ees;
g) kohaldatavat õigust ja kohtualluvust käsitlevad sätted. Kui partnerluslepingus ei ole kokku
lepitud teisiti, kohaldatakse Šveitsi õigust ning partnerluslepingust tulenevad või sellega
seotud vaidlused või nõuded lahendatakse Šveitsi kohtutes. Enne kohtusse pöördumist
püüavad pooled lahendada vaidlused või nõuded rahumeelselt või riikliku
koordineerimisüksuse ning Šveitsi Arengu- ja Koostööameti / Riikliku Majandusasjade
Sekretariaadi abiga.
3. Partnerlusleping koostatakse inglise keeles.
4. Kui asjakohases toetusmeetme lepingus ei ole kokku lepitud teisiti, kehtivad Šveitsi
toetusmeetme partneri(te) kantud kulude rahastamiskõlblikkusele samad piirangud, mis
kehtiksid juhul, kui kulusid oleks kandnud elluviiv asutus või programmikomponendi
operaator. Partnerriik ja Šveits võivad kokku leppida Šveitsi toetusmeetme partneri(te)
kantud rahastamiskõlblike kulude kontrollimise lihtsustatud eeskirjades ning need
sätestatakse asjakohases toetusmeetme lepingus.
5. Elluviiv asutus või programmikomponendi operaator tagab Šveitsi toetusmeetme
partneri(te) sisendandmete õigeaegse esitamise iga-aastaseks aruandluseks.
6. Kaasrahastamise kohustus Šveitsi toetusmeetme partneri(te)le ei kehti.
Artikkel 4.11 Toetusmeetme juhtkomitee
1. Riiklik koordineerimisüksus moodustab juhtkomitee põhimõtteliselt iga toetusmeetme
jaoks, välja arvatud tehniline abi. Toetusmeetme juhtkomitee:
a) teeb järelevalvet rakendamise edusammude üle ja esitab parendusettepanekuid;
b) kinnitab programmikomponendid kooskõlas artiklitega 4.1 ja 4.6;
c) kinnitab kooskõlas artikli 4.12 lõigetega 5 ja 6 kõik toetusmeetme muudatused, mis
põhinevad elluviiva asutuse taotlusel;
d) täidab muid toetusmeetme lepinguga määratud ülesandeid.
2. Üldjuhul koosneb toetusmeetme juhtkomitee järgmistest liikmetest:
a) riiklik koordineerimisüksus kui esimees;
b) vajaduse korral vahendusasutus kui aseesimees;
c) projektioperaator või programmioperaator kui sekretär;
d) Šveitsi toetuste büroo;
e) vajaduse korral avaliku või erasektori muu selline üksus partnerriigist ja/või Šveitsist, millel
on toetusmeetmega tihe temaatiline, rahaline või tegevuslik seos.
3. Toetusmeetme juhtkomitee täpne koosseis ja selle liikmete hääleõigused määratakse
kindlaks asjakohases toetusmeetme lepingus, arvestades, et
a) projekti- või programmioperaatoril ei ole hääleõigust;
b) Šveitsi toetuste bürool ei ole hääleõigust;
c) riiklikul koordineerimisüksusel ja Šveitsi toetuste bürool on vetoõigus toetusmeetme
juhtkomitee iga otsuse suhtes.
4. Toetusmeetme juhtkomitee kvoorumi nõuded määratakse kindlaks toetusmeetme lepingus.
5. Toetusmeetme juhtkomitee igal hääleõiguslikul liikmel on üks hääl. Toetusmeetme
juhtkomitee püüab jõuda konsensuseni. Vastasel juhul on otsuste tegemiseks vajalik
lihthäälteenamus. Häälte võrdse jagunemise korral on esimehel otsustav hääl.
6. Toetusmeetme juhtkomitee tuleb kokku vähemalt kord aastas. Lisakoosolekuid võib pidada,
kui seda peetakse vajalikuks või kasulikuks ja kui seda on nõudnud vähemalt üks
toetusmeetme juhtkomitee liige. Erandjuhtudel ja juhtkomiteede vahel võib toetusmeetme
juhtkomitee koosoleku korraldamiseks kasutada kirjalikku menetlust.
7. Toetusmeetme juhtkomitee sekretär:
a) korraldab toetusmeetme juhtkomitee koosolekuid. Kutsed koos esialgse päevakorra ja
asjassepuutuvate dokumentidega saadetakse hiljemalt kümme tööpäeva enne koosoleku
toimumist toetusmeetme juhtkomitee kõigile liikmetele;
b) koostab koosolekute protokollid, kuhu kantakse toetusmeetme juhtkomitee otsused,
konsulteerib protokolli kavandi üle kõigi liikmetega ja edastab lõplikult vormistatud
protokollid hiljemalt 20 tööpäeva pärast koosoleku toimumist toetusmeetme juhtkomitee
kõigile liikmetele.
Artikkel 4.12 Toetusmeetmete muutmine
1. Toetusmeetmeid võib muuta eelkõige ühel või mitmel järgmisel juhul:
a) selleks, et reageerida ettenägematutele asjakohastele sündmustele partnerriigis;
b) riskide ja/või rakendamisel esinevate raskuste leevendamiseks;
c) toetusmeetme mõju suurendamiseks.
2. Viidates lõike 1 punktile c võib toetusmeetme ulatust laiendada üksnes juhul, kui lisaulatus
on asjakohane ja kooskõlas toetusmeetme eesmärkidega. Lisaulatuse rakendamise
võimaldamiseks peab täiendav mõju olema märkimisväärne, täiendavad halduskulud peavad
olema proportsionaalsed lisamõjuga ning lisaulatuse rakendamine peab olema teostatav
enne raamkokkuleppe artikli 4 lõikes 3 kindlaks määratud kulude rahastamiskõlblikkuse
perioodi lõppu.
3. Elluviiv asutus kirjeldab ja põhjendab muudatust ning selle tõenäolist mõju toetusmeetme
eelarvele, riskidele, väljunditele ja tulemustele.
4. Toetusmeetme muudatuse peab eelnevalt heaks kiitma partnerriik ja seejärel Šveits, välja
arvatud juhul, kui
a) toetusmeetme lepingus on sõnaselgelt sätestatud teisiti või
b) muudatus on kooskõlas lõigetega 5 või 6 toetusmeetme juhtkomitee pädevuses.
5. Toetusmeetme juhtkomiteel on õigus projekte muuta, eeldusel et järgmised tingimused on
kumulatiivselt täidetud:
a) muudatus ei tohi olla vastuolus projekti kokkulepitud väljundite ja tulemustega;
b) muudatusega ei tohi muuta projekti kestust;
c) muudatuse tõttu erinevate eelarvepunktide vahel ümber jaotatud vahendite suurus peab
olema alla 25% projekti eelarvest ja alla ühe miljoni Šveitsi frangi. Muudatusi ei tohi jagada
osadeks, et sellest piirangust kõrvale hoida;
d) muudatus ei tohi olla 11. peatükis määratletud rikkumise tagajärg.
6. Toetusmeetme juhtkomiteel on õigus programmikomponente muuta, eeldusel et järgmised
tingimused on kumulatiivselt täidetud:
a) muudatus ei tohi olla vastuolus programmi kokkulepitud väljundite ja tulemustega;
b) muudatusega ei tohi muuta programmi kestust;
c) muudatuse rahalised tagajärjed peavad jääma järgmistesse piiridesse:
i) ümberjaotamine ühe programmikomponendi piires: erinevate eelarvepunktide vahel
ümberjaotatud vahendite suurus peab olema alla 25% programmikomponendi esialgsest
eelarvest ja alla ühe miljoni Šveitsi frangi;
ii) ümberjaotamine programmikomponentide vahel: ükski programmikomponent ei tohi
saada ümberjaotatud vahendeid rohkem kui 25% ulatuses esialgsest eelarvest või
rohkem kui üks miljon Šveitsi franki;
iii) muudatusi ei tohi jagada osadeks, et sellest piirangust kõrvale hoida;
d) muudatus ei tohi olla 11. peatükis määratletud rikkumise tagajärg.
7. Programmide puhul võib toetusmeetme juhtkomitee kooskõlas lõikega 6 otsustada muuta
programmikomponentide kestust.
8. Kui toetusmeetme muudatust ei pea kooskõlas lõikega 4 kõigepealt heaks kiitma partnerriik
ja seejärel Šveits, vormistatakse muudatus toetusmeetme juhtkomitee protokolliga. Vastasel
juhul vormistatakse muudatus toetusmeetme lepingu muutmise teel.
9. Kui toetusmeetme muutmine vormistatakse juhtkomitee protokolliga kooskõlas lõikega 8,
teavitatakse Šveitsi muudatusest artikli 8.2 lõike 3 kohase järgmise hüvitistaotlusega ja
toetusmeetme järgmise aastaaruandega, mida käsitletakse artiklis 4.13.
Artikkel 4.13 Toetusmeetmete aastaaruanded
1. Elluviiv asutus koostab toetusmeetme aastaaruande. Toetusmeetme aastaaruanne sisaldab
teavet vaadeldaval perioodil saavutatud tulemuste ning toetusmeetme tegevus- ja
finantsseisundi kohta. Toetusmeetme aastaaruanne põhineb Šveitsi esitatud vormil.
2. Programmide puhul koondab toetusmeetme aastaaruanne saavutatud tulemused ja
hetkeseisu programmi tasandil.
3. Toetusmeetme aastaaruande aruandeperiood on üks kalendriaasta, välja arvatud esimene
aruanne. Esimesel poolaastal alla kirjutatud toetusmeetme lepingute puhul hõlmab esimene
aruanne ajavahemikku toetusmeetme lepingu allakirjutamise kuupäevast kuni asjaomase
kalendriaasta lõpuni. Toetusmeetme lepingute puhul, mis kirjutatakse alla aasta teises
pooles, hõlmab esimene aruanne ajavahemikku toetusmeetme lepingu allakirjutamise
kuupäevast kuni järgmise aasta lõpuni.
4. Toetusmeetme aastaaruanne peab Šveitsi toetuste büroole laekuma hiljemalt kolm kuud
pärast aruandeperioodi lõppu.
5. Toetusmeetme lõppemise kalendriaasta kohta toetusmeetme aastaaruannet ei esitata. Teavet
asjaomase perioodi kohta sisaldab artiklis 4.14 nimetatud toetusmeetme lõpparuanne.
Artikkel 4.14 Toetusmeetmete lõpparuanded
1. Elluviiv asutus koostab toetusmeetme lõpparuande. Toetusmeetme lõpparuandes
võrreldakse toetusmeetme kogu rakendamise perioodi tegelikke ja kavandatud tulemusi ning
kulusid. Aruandes kirjeldatakse ka Šveitsi esitatud vormi alusel head tava ja saadud
õppetunde.
2. Programmide puhul on toetusmeetme lõpparuanne konsolideeritud üksnes programmi
tasandil.
3. Toetusmeetmete lõpparuanded peavad Šveitsi toetuste büroole laekuma hiljemalt kuus kuud
pärast toetusmeetme lõppemist.
Artikkel 4.15 Lõpetamisjärgsed kohustused ja vara omandiõigus
1. Riiklik koordineerimisüksus tagab, et toetusmeetmetega seotud kõiki asjakohaseid
dokumente säilitatakse kümme aastat pärast toetusmeetme lõppemist.
2. Kui toetusmeetme lepingus ei ole kokku lepitud teisiti, tagab riiklik koordineerimisüksus, et
toetusmeetme rakendamise ajal ja vähemalt viie aasta jooksul pärast projekti või
programmikomponendi lõppemist on toetusest rahastatavate seadmete, paigaldiste või
ehitiste puhul täidetud järgmised tingimused:
a) neid käitatakse ja kasutatakse toetusmeetme eesmärkide kohaselt;
b) need on nõuetekohaselt kindlustatud kahjujuhtumite, näiteks tulekahju, varguse või
muude tavapäraste kahjujuhtumite, vastu ja
c) need on korralikult hooldatud, milleks eraldatakse piisavalt ressursse.
3. Kui ei ole kokku lepitud teisiti, tagab riiklik koordineerimisüksus, et soetatud, ehitatud,
renoveeritud või ümberehitatud ehitisi ei saa müüa, välja üürida ega hüpoteekida vähemalt
viie aasta jooksul pärast toetusmeetme lõppemist.
4. Šveitsil ei ole vastutust ega kohustust tagada toetusest rahastatava vara (tegevusega seotud
vara ning seadmete, paigaldiste ja ehitiste) hooldust ega remonti ega rakendada meetmeid,
et tagada inimeste, seadmete, paigaldiste või kõigi objektil või selle läheduses asuvate
objektide kaitse.
5. Šveits ei vastuta mingil viisil toetusest rahastatava vara eest.
6. Toetusmeetme kehtivuse ajal jääb toetuse abil hangitud vara toetusmeetmega kindlalt
seotuks ja seda ei saa ilma Šveitsi eelneva kirjaliku nõusolekuta mingil viisil üle anda.
7. Toetusest rahastatava vara kasutamine ja omandiõigus määratakse kindlaks toetusmeetme
lepingus või riikliku koordineerimisüksuse ning Šveitsi Arengu- ja Koostööameti või
Riikliku Majandusasjade Sekretariaadi vahel toetusmeetme lõppedes. Elluviiv asutus võib
teha ettepaneku vara omandiõiguse üleandmiseks kolmandale isikule. Riiklik
koordineerimisüksus ning Šveitsi Arengu- ja Koostööamet või Riiklik Majandusasjade
Sekretariaat kiidavad omandiõiguse üleandmise kirjalikult heaks. Varad saav üksus
kohustub lepinguga täitma lõikes 2 sätestatud kohustusi.
8. Kui toetusmeede tuleb mingil põhjusel ennetähtaegselt katkestada, teevad riiklik
koordineerimisüksus ning Šveitsi Arengu- ja Koostööamet või Riiklik Majandusasjade
Sekretariaat kirjaliku otsuse toetusest rahastatava vara kasutamise ja omandiõiguse kohta.
9. Toetuse abil ellu viidud tegevuste tulemustest tulenev vara ja kõik varalised õigused
(immateriaalse varaga seotud õigused ja sellega kaasnevad õigused) määratakse kindlaks
toetusmeetme lepingus. Kui intellektuaalomandi õiguste tulemusel tekib kasum, lepivad
selle tulu kasutamises kokku riiklik koordineerimisüksus ja Šveits.
Artikkel 4.16 Toetusmeetme lepingu peatamine ja lõpetamine
1. Lepingupool võib toetusmeetme lepingu peatada, kui ta leiab, et selle eesmärke ei ole
enam võimalik saavutada või et teine lepingupool ei täida oma kohustusi, teatades peatamise
põhjustest teisele lepingupoolele kirjalikult.
2. Toetusmeetme lepingu saab lõpetada:
a) lepingupoolte omavahelisel kokkuleppel või
b) üks lepingupool, teatades sellest koos põhjendusega kirjalikult kolm kuud ette.
3. Enne peatamise või lõpetamise teate esitamist alustavad lepingupooled dialoogi
tagamaks, et otsus põhineb objektiivsel hinnangul.
4. Peatamise või lõpetamise tagajärgede üle otsustavad lepingupooled omavahelisel
kokkuleppel. Kohaldatakse artikleid 4.14 ja 4.15.
5. peatükk Tehniline abi
Artikkel 5.1 Tehnilise abi vormid
Koostööprogrammi kaudu pakutav tehniline abi hõlmab „Toetusmeetme ettevalmistamise fondi“
ja „Tehnilise abi fondi“.
Artikkel 5.2 Toetusmeetme ettevalmistamise fondi ja tehnilise abi fondi eesmärk
1. Toetusmeetme ettevalmistamise fondi eesmärk on rahastada toetusmeetmete teise etapi
taotluste koostamist ja halduskulusid, mida programmioperaatorid on kandnud programmide
ettevalmistamisel.
2. Tehnilise abi fond aitab kaasa koostööprogrammi tõhusale ja tulemuslikule rakendamisele,
kattes artiklis 6.5 nimetatud kulud, mida on kandnud artiklis 3.2 nimetatud riiklikud
üksused.
Artikkel 5.3 Tehnilise abi loomine ja haldamine
1. Artiklis 5.1 nimetatud tehnilise abi suhtes ei kohaldata artiklis 4.7 kirjeldatud heakskiitmise
protsessi. Tehnilise abi parameetrid määratakse kindlaks partnerriigi ja Šveitsi vahel
peetavate läbirääkimiste käigus.
2. Kasutades Šveitsi esitatud vormi, sõlmivad riiklik koordineerimisüksus ning Šveitsi
Arengu- ja Koostööamet ja/või Riikliku Majandusasjade Sekretariaat tehnilise abi lepingu,
millega luuakse toetusmeetme ettevalmistamise fond ja tehnilise abi fond. Artiklis 5.1
nimetatud tehnilist abi haldab riiklik koordineerimisüksus.
Artikkel 5.4 Tehnilise abiga seotud aruandlus
1. Riiklik koordineerimisüksus esitab tehnilise abi kohta kord aastas, hiljemalt oktoobri lõpuks,
Šveitsi toetuste büroole arutamiseks ja kinnitamiseks üksikasjaliku aastaplaani ja järgmise
aasta eelarve. Esimesel aastal esitatakse see ühe kuu jooksul pärast tehnilise abi lepingule
alla kirjutamist. Riiklik koordineerimisüksus peab tõendama kavandatavate kulude olulisust,
asjakohasust ja proportsionaalsust.
2. Erandina artiklist 4.13 ei esitata tehnilise abi kohta aastaaruannet. Riiklik
koordineerimisüksus esitab tehnilise abi lõpparuande, järgides artiklis 4.14 sätestatud
vormingut ja menetlust.
6. peatükk Kulude rahastamiskõlblikkus
Artikkel 6.1 Kulude rahastamiskõlblikkuse üldpõhimõtted
1. Toetusmeetmetest hüvitatavad rahastamiskõlblikud kulud on toetusmeetme raames tehtud
kulud, mis vastavad kumulatiivselt järgmistele kriteeriumidele:
a) need on tekkinud toetusmeetme lepingus nimetatud toetusmeetme rahastamiskõlblikkuse
esimese ja viimase kuupäeva (kaasa arvatud) vahel;
b) need on seotud toetusmeetme teemaga ja need on esitatud toetusmeetme üksikasjalikus
eelarves;
c) need on proportsionaalsed ja vajalikud toetusmeetme ettevalmistamiseks ja rakendamiseks;
d) need tekivad raamkokkuleppes kindlaks määratud rahastamiskõlblikkuse perioodi jooksul;
e) neid kasutatakse üksnes toetusmeetme eesmärgi (eesmärkide) ja oodatava(te) tulemus(t)e
saavutamiseks viisil, mis on kooskõlas säästliku ettevõtluse ja rahaliste vahendite
tulemusliku kasutamise põhimõtetega;
f) need on eristatavad ja kontrollitavad, eelkõige selle kaudu, et neid on kajastatud elluviiva
asutuse raamatupidamisdokumentides, mis on kindlaks määratud kooskõlas elluviiva
asutuse asukohariigi kehtivate raamatupidamisstandarditega ja üldtunnustatud
raamatupidamispõhimõtetega, ja
g) need vastavad partnerriigis kehtivate maksustamist ja sotsiaalvaldkonda käsitlevate
õigusaktide nõuetele.
2. Kulud loetakse kantuks, kui objekt on üle antud (kauba puhul) või tehtud (teenuste ja tööde
puhul), arve esitatud ja tasutud. Erandkorras, kui objekt on üle antud või tehtud kulude
rahastamiskõlblikkuse viimasel kuul, loetakse kulud samuti kantuks rahastamiskõlblikkuse
kuupäevade piires, kui arve on väljastatud rahastamiskõlblikkuse perioodi lõppemisele
vahetult järgneval kuul ja tasutud 30 kalendripäeva jooksul pärast selle väljastamine
kuupäeva.
3. Kontrolli, aruandluse, auditeerimise ja hindamisega seotud kulude rahastamiskõlblikkuse
periood lõpeb neli kuud pärast toetusmeetme lõppemist ja hiljemalt 3. detsembril 2029.
4. Elluviiva asutuse sisemine raamatupidamis- ja auditeerimiskord peab võimaldama
toetusmeetme kohta deklareeritud kulude ja tulude otsest kooskõlastavat võrdlemist
sellekohaste raamatupidamisaruannete ja tõendavate dokumentidega.
Artikkel 6.2 Projektide ja programmikomponentide rahastamiskõlblikud kulud
1. Projektide ja programmikomponentide rahastamiskõlblikud kulud on kulud, mille elluviiv
asutus on oma raamatupidamispõhimõtete ja tavapäraste sise-eeskirjade kohaselt määranud
konkreetseteks kuludeks, mis on otseselt seotud projekti või programmikomponendi
rakendamisega ja mida saab sellest tulenevalt otse selliste kuludena kirjendada.
Rahastamiskõlblikkuse tagamiseks peavad need kulud olema ette nähtud projekti ja/või
programmikomponendi eelarves. Rahastamiskõlblikud on järgmised kulud, eeldusel et need
vastavad artiklis 6.1 sätestatud kriteeriumidele:
a) kulud, mis tulenevad projekti või programmikomponendi elluviimiseks sõlmitud
lepingutest, eeldusel et lepingute sõlmimine on kooskõlas kehtivate riigihankereeglite ja
selle regulatsiooniga;
b) ehitiste soetamise, ehitamise, renoveerimise ja ümberehitamise kulud artiklites 4.15 ja 6.6
sätestatud tingimustel ning toetusmeetme lepingus sõnaselgelt lubatud ulatuses;
c) kulud, mis tulenevad otseselt nõuetest, mis on kehtestatud projekte või
programmikomponente käsitlevas toetusmeetme lepingus;
d) tarbekaupade ja tarvikute kulud, kui need on eristatavad ja hõlmatud toetusmeetmega;
e) projektis või programmikomponendis osaleva personali sõidu-, majutus- ja elamiskulud.
2. Projektide või programmikomponentide rakendamisega seotud personali kulud, mis
koosnevad tegelikust töötasust, millele lisanduvad sotsiaalkindlustusmaksed ja muud
töötasuga kaasnevad seadusjärgsed kulud, on põhimõtteliselt rahastamiskõlblikud, kui
vastavad funktsioonid või ülesanded täiendavad toetusmeetme rakendamist ning on selleks
tõendatult vajalikud ning nendes on toetusmeetme lepingu eelarves Šveitsiga kokku lepitud
või need on ette nähtud programmikomponendi eelarves.
Artikkel 6.3 Kulude rahastamiskõlblikkus toetusmeetme ettevalmistamise fondi
raames
1. Toetusmeetme ettevalmistamise fondi puhul on rahastamiskõlblikud järgmised kulud,
eeldusel et need vastavad artiklis 6.1 sätestatud kriteeriumidele:
a) rahaline toetus projekti teise etapi taotluste koostamiseks. Sellist rahalist toetust võib
taotleda esimese etapi projektitaotluse esitamisel. Šveits hindab, kas taotlus on
rahastamiskõlblik ja teatab oma otsusest koos esimese etapi otsusega. Oma otsusest
teatamisel võib Šveits teha ettepaneku arutada täiendavalt ettevalmistavate teenuste
lähtetingimusi ja leppida nendes omavahel kokku.
Rahastamiskõlblikkuse tagamiseks peab rahaline toetus katma selliste teenuste kulud, mis
vastavad kumulatiivselt järgmistele tingimustele:
i) teenuseid tuleb osutada nende projektitaotluste koostamiseks, mis esitatakse Šveitsile
teises etapis heaks kiitmiseks;
ii) teenuseid peavad osutama taotlejaga mitteseotud tehnilised või õiguseksperdid, kelle
eksperditeadmised täiendavad taotleja teadmisi;
iii) teenuste tulemused on:
dokumendid/uuringud, mis on vajalikud taotleja esitatava toetusmeetme taotluse
täiendamiseks, näiteks teostatavusuuringud, keskkonnamõju hinnangud, või
kavandatava toetusmeetme osana hangitavate kaupade ja teenuste
hankedokumentide kavandid;
b) rahaline toetus programmioperaatorite kantavate ja programmide ettevalmistamisega seotud
kulude katteks, nagu on sätestatud artikli 6.4 lõike 1 punktides a–d. Selline rahaline toetus
esitatakse heakskiitmiseks Šveitsi toetuste büroole.
2. Toetusmeetme ettevalmistamise fondi raames kantud kulude rahastamiskõlblikkuse periood
kestab põhimõtteliselt toetusmeetme ettevalmistamise fondi moodustamisest kooskõlas
artikli 5.3 lõikega 2 kuni asjakohase toetusmeetme lepingu sõlmimiseni või kuupäevani, mis
on märgitud Šveitsi esitatud teatises toetusmeetme asjakohase taotluse tagasilükkamise
kohta.
Artikkel 6.4 Programmioperaatorite kantud halduskulude rahastamiskõlblikkus
1. Rahastamiskõlblikud on programmioperaatori halduskulud, mis kuuluvad järgmistesse
kategooriatesse:
a) programmi ettevalmistamisega, sealhulgas programmi kavandi, tulemuste raamistiku ja
sidusrühmadega konsulteerimisega, otseselt seotud kulud;
b) programmi rakendamise ettevalmistamisega, sealhulgas programmikomponentide valimise
ja rahavoogude menetluse väljatöötamisega, seotud kulud;
c) programmikomponentide valimisega seotud kulud, sealhulgas välisekspertide kulud ning
koosolekute ja kaebustega seotud kulud;
d) kulud, mida kantakse võimalike taotlejate ja programmikomponentide operaatorite
abistamiseks programmioperaatori poolt programmikomponentide rakendustele ja/või
programmikomponentide rakendamisele seatud nõuete täitmisel;
e) müügiedendus- ja teavitustegevuse kulud, sealhulgas taotlusvoorude ja teabetööga seotud
kulud taotlusperioodi jooksul, aga ka teabeürituste kulud kogemuste ja hea tava jagamiseks;
f) kulud, mis on kantud kulude kontrollimiseks, maksete kinnitamiseks ja maksete
ülekandmiseks programmikomponentide operaatoritele;
g) kulud, mis on kantud seoses programmikomponentide seire, programmi või selle
komponentide kontrollimise ja hindamisega ning programmi mõju, asjakohasuse ja
jätkusuutlikkuse hindamisega;
h) artiklites 9.1, 9.2 ja 9.4 sätestatud audititest erinevate auditite ning programmikomponentide
kohapealse kontrolli kulud;
i) kulud seoses kohustusega anda aru Šveitsile või partnerriigi riiklikele üksustele artikli 3.2
alusel;
j) toetusmeetme juhtkomitee töö korraldamise ja juhtimisega seotud kulud;
k) kulud, mis tulenevad regulatsioonis või toetusmeetme lepingus nõutud pangakontode
avamise ja kasutamisega seotud tasudest, sealhulgas sisse- ja väljamaksete kulud.
2. Programmioperaatori halduskulud
a) mis kantakse enne toetusmeetme lepingu jõustumist, võivad artikli 6.3 alusel olla
rahastamiskõlblikud toetusmeetme ettevalmistamise fondist;
b) mis kantakse toetusmeetme taotluse tagasilükkamise teatises märgitud kuupäevani, võivad
artikli 6.3 alusel olla rahastamiskõlblikud toetusmeetme ettevalmistamise fondist;
c) mis kantakse toetusmeetme lepingus nimetatud asjaomase programmi
rahastamiskõlblikkuse esimese ja viimase kuupäeva vahel, võivad olla selle programmi
raames rahastamiskõlblikud. Maksimaalsed rahastamiskõlblikud halduskulud programmi
kohta lepitakse kokku asjakohases toetusmeetme lepingus.
3. Ressursside jaotus peab olema optimeeritud hetkevajaduste põhjal. Viivitustega võib
kaasneda vajadus määrata töötajad ümber muudele toetusmeetme välistele ülesannetele, et
vältida halduseelarve asjatut koormamist.
4. Programmi haldamiseks määratud programmioperaatori töötajate kulud, mis koosnevad
tegelikust töötasust, millele lisanduvad sotsiaalkindlustusmaksed ja muud töötasuga
kaasnevad seadusjärgsed kulud, on põhimõtteliselt rahastamiskõlblikud, kui vastavad
funktsioonid või ülesanded täiendavad toetusmeetme rakendamist ning on selleks tõendatult
vajalikud ning nendes on toetusmeetme lepingu eelarves Šveitsiga kokku lepitud.
Artikkel 6.5 Kulude rahastamiskõlblikkus tehnilise abi fondi raames
1. Tehnilise abi fondi puhul on rahastamiskõlblikud järgmiste ülesannetega seotud kulud,
eeldusel et need vastavad artiklis 6.1 sätestatud kriteeriumidele:
a) kulud, mis on seotud koostööprogrammi raames Šveitsi ametiasutustega peetud
kohtumistega, sealhulgas osalejate sõidu-, majutus- ja elamiskulud;
b) kulud, mis on seotud koostööprogrammi raames moodustatud komiteede koosolekutega ja
sidusrühmadega peetavate konsultatsioonidega, kui need kulud ei ole juba kantud
toetusmeetme eelarvesse;
c) toetusmeetmete taotlusvoorude avalikustamise kulud;
d) kulud seoses teabeüritustega, kogemuste vahetamisega ja suutlikkuse suurendamisega
tagamaks, et riikliku koordineerimisüksuse, vahendusasutuste, makseasutuse,
auditeerimisüksuse ja elluviivate asutuste töötajad on täielikult teadlikud oma kohustustest
ja on võimelised täitma neile määratud ülesandeid, sealhulgas osalejate sõidu-, majutus- ja
elamiskulud;
e) toetusmeetme taotluste läbivaatamisega seotud tehnilise konsultatsiooni ja õigusteenuste
kulud;
f) hankedokumentide läbivaatamisega seotud tehnilise konsultatsiooni ja õigusteenuste kulud;
g) toetusmeetmete seirega seotud tehniliste konsultatsiooniteenuste kulud, sealhulgas
toetusmeetmete kohapealse kontrolliga seotud kulud;
h) kontrollimise, hindamise ja kapitaliseerimisprotsessidega seotud kulud koostööprogrammi
tasandil või teemavaldkonna raames;
i) kulud seoses toetusmeetmete audititega ning koostööprogrammi tasandi juhtimis- ja
kontrollisüsteemide audititega, mille korraldavad auditeerimisüksuse määratud sõltumatud
ja sertifitseeritud audiitorid;
j) koostööprogrammi nähtavuse tagamiseks osutatavate teenuste kulud;
k) kirjaliku ja suulise tõlke kulud;
l) artiklis 3.2 loetletud ametiasutuste kulud seoses lisaseadmetega, sealhulgas
koostööprogrammi rakendamiseks spetsiaalselt hangitud tarkvaraga;
m) kulud, mis on partnerriigis seotud töötasuga, sotsiaalkindlustusmaksetega ja muude
seadusjärgsete kuludega artiklis 3.2 nimetatud riiklike üksuste ametnike puhul või
ekspertide puhul, kellel on vajalikud valdkondlikud õiguslikud või tehnilised
eksperditeadmised ja kes on ajutiselt määratud täitma lisaülesandeid üksnes
koostööprogrammi heaks.
2. Šveitsi toetus, mis eraldatakse lõike 1 kohaste kulude katmiseks, ei tohi ületada 1,5%
asjaomasele toetust saavale riigile antava toetuse kogusummast, välja arvatud toetust saavad
riigid, mis saavad 2% või vähem ühtekuuluvusvaldkonnas antava Šveitsi teise toetuse
rahalisest kogusummast, mille puhul võib Šveits kiita heaks suurema summa.
3. Summa määratakse kindlaks riikliku koordineerimisüksuse ning Šveitsi Arengu- ja
Koostööameti või Riikliku Majandusasjade Sekretariaadi tehnilise toe lepingus.
Artikkel 6.6 Rahastamiskõlbmatud/välistatud kulud
Rahastamiskõlblikeks ei peeta järgmisi kulusid:
a) võlaintressid, võlateeninduskulud ja viivised;
b) finantstehingute tasud ja muud puhtalt rahalised kulud, välja arvatud kulud, mis on seotud
riikliku koordineerimisüksuse või makseasutuse nõutavate või kehtivas õiguses ette nähtud
kontodega, ning toetusmeetme lepingu alusel nõutavate finantsteenuste kulud;
c) kahjueraldised või eraldised võimalike tulevaste kohustuste katteks;
d) vahetuskursikahju, välja arvatud kahju, mis tuleneb Šveitsi partnerite kaasamisest;
e) maa soetamiseks kantud kulud;
f) käibemaks, mis on abstraktselt mis tahes vahendite arvelt tagastatav, isegi kui toetusesaaja
ise faktiliselt käibemaksu tagasi ei saa;
g) kulud, mis kaetakse muudest allikatest;
h) trahvid, sunniraha, hüvitised või muud sellega seotud hüvitatavad summad, sealhulgas
saamata jäänud kasum ja kohtuvaidluste kulud, välja arvatud juhul, kui kohtuvaidlus on
toetusmeetme tulemuste saavutamiseks lahutamatu ja vajalik, ja
i) ülemäärased või ebamõistlikud kulud.
Artikkel 6.7 Ühikuhindade standardiseeritud astmik
Partnerriik võib teha Šveitsile ettepaneku kohaldada teatavate toetusmeetmete raames
ühikuhindade standardiseeritud astmikku, ühekordseid makseid ja kindlamääralisi makseid,
pidades silmas rahaliste ressursside säästlikku kasutamist. Kui Šveits ettepanekuga nõustub,
määratakse kohaldatavad eeskirjad kindlaks asjakohases toetusmeetmes.
Artikkel 6.8 Kulude tõendamine
1. Elluviivad asutused peavad tõendama kantud kulusid, esitades neile edastatud arved või
teise võimalusena samaväärse tõendusjõuga raamatupidamisdokumendid.
2. Riiklik koordineerimisüksus tagab, et kulusid tõendavate dokumentide esitamise nõuded on
kindlaks määratud asjakohastes toetusmeetme rakendamise lepingutes.
3. Riiklik koordineerimisüksus või tema volitatud muud asutused kontrollivad elluviivatelt
asutustelt saadud arveid ja tõendavaid dokumente ning vajalikul määral dokumentatsiooni
piisavust, et veenduda mõistlikul määral alustehingute seaduslikkuses ja korrektsuses.
7. peatükk Hanked
Artikkel 7.1 Põhimõtted
Kõik teenuste, kaupade ja ehitushanked, mille partnerriigi avaliku või erasektori üksused
koostööprogrammi raames läbi viivad, korraldatakse kooskõlas partnerriigis kohaldatava
õigusega ja Euroopa Liidu õigusaktidega riigihangete kohta. Eelkõige kohaldatakse hangete
suhtes läbipaistvuse, võrdse kohtlemise, konkurentsi ja toetuse säästliku kasutamise põhimõtteid.
Nende põhimõtete praktilise mõju tagamiseks teeb partnerriik eelkõige järgmist:
a) valib välja soodsaimad pakkumused, et tagada hangitud tööde, asjade ja teenuste hea
kvaliteet. Kui ei ole mõjuvaid põhjuseid teistsuguse lähenemisviisi kasutamiseks,
kohaldatakse mitmel kriteeriumil põhinevat valikumeetodit, võttes arvesse tasakaalustatud
kvaliteedi ja kulukriteeriumide kogumit. Kvaliteedikriteeriumid peavad vajaduse korral
lõimima sotsiaalselt vastutustundlike riigihangete ja keskkonnahoidlike riigihangete head
tava kooskõlas Euroopa Komisjoni soovitustega;
b) järgib rangeimaid eetikastandardeid ja väldib mis tahes huvide konflikti hankemenetluse ja
lepingute täitmise ajal. Ebaseadusliku ja korruptiivse tegevuse ärahoidmiseks tuleb
rakendada piisavaid ja tulemuslikke vahendeid, näiteks nelja silma põhimõtet, töövõtjate
ausust tagavaid valikukriteeriume, hankega seotud riigiametnike poolt huvide konflikti
deklaratsioonide allkirjastamist, nõuetekohaseid põhjendusi konkurentsi välistava menetluse
ja aususe kohustuse klauslite kasutamise kohta hankedokumentides ja hankelepingutes.
Vastu ei võeta ühtegi sooduspakkumist, kingitust, makset ega hüve, mida võiks tõlgendada
stiimuli või tasuna hankelepingute sõlmimise või täitmise eest.
Artikkel 7.2 Šveitsi roll
1. Artiklis 4.7 sätestatud toetusmeetmete heakskiitmise menetluse ning vajaduse korral
programmikomponentide ja toetusmeetmete muudatuste hilisema heakskiitmise menetluse
käigus, mille tulemuseks on lisahanked, valib Šveits asjakohastes taotlustes esitatud
riigihangete hulgast hanked, mille puhul:
a) taotleb Šveits enne hankemenetluse algust pakkumisdokumentide asjakohaste osade
(sealhulgas lepingute kavandite) eksemplari edasiste vastuväidete puudumise tagamiseks.
Sellistel juhtudel esitab riiklik koordineerimisüksus pakkumisdokumentide asjakohased
osad Šveitsi toetuste büroole hindamiseks, mis viiakse lõpule 25 tööpäeva jooksul.
Hindamise tulemusel võib Šveits esitada soovitusi pakkumisdokumentide muudatuste kohta.
Neid soovitusi võib arvesse võtta ja vajaduse korral teavitatakse sellest Šveitsi toetuste
bürood;
b) nõutakse Šveitsis hanke väljakuulutamiseks hanke põhiteavet sisaldavat teadet, mis põhineb
Šveitsi esitatud vormil. Teade esitatakse Šveitsi toetuste büroole hiljemalt viis tööpäeva
enne hanke avalikustamist, et Šveitsis oleks võimalik hange välja kuulutada vahetult pärast
hanke väljakuulutamist partnerriigis;
c) taotleb Šveits pakkumisdokumentide ingliskeelse tõlke kättesaadavaks tegemist pakkujatele.
Šveits keskendub oma valikuprotsessis 500 000 Šveitsi franki ületavatele riigihangetele,
kuid võib kaasata ka väiksemas summas riigihankeid uuringute jaoks, mida rahastatakse
toetusmeetme ettevalmistamise fondi raames.
2. Šveitsi toetuste bürool või tema määratud kolmandal isikul on õigus osaleda vaatlejana
pakkumuste hindamise komitee koosolekul. Riiklik koordineerimisüksus teatab Šveitsile
pakkumuste hindamise komitee koosolekute kuupäevad hiljemalt viis tööpäeva enne
koosolekuid.
3. Šveitsi toetuste bürool on õigus nõuda hindamisaruande ja sõlmitud lepingute või nende
osade koopiat. Nõutud dokumendid esitatakse hiljemalt 20 tööpäeva pärast sellekohase
nõude saamist.
4. Riiklik koordineerimisüksus tagab, et kõikide hankemenetluste dokumente säilitatakse
kooskõlas partnerriigi õigusega. Peale eespool loetletud dokumentide esitab riiklik
koordineerimisüksus kogu lepingu sõlmimise menetlusega seotud teabe, mida Šveits võib
põhjendatult nõuda.
8. peatükk Maksetehingud
Artikkel 8.1 Partnerriigi poolne eelrahastamine
1. Põhimõtteliselt eelrahastab koostööprogrammi kõiki kulusid partnerriik.
2. Põhimõtteliselt tasub partnerriik eelarvemenetluse raames artikli 6.1 lõikes 2 nimetatud
kulud, mida elluviiv asutus on kandnud, võttes nõuetekohaselt arvesse 6. peatükis ja
asjakohases toetusmeetme lepingus sätestatud kulude rahastamiskõlblikkuse sätteid, enne
nimetatud kulude hüvitamise taotlemist Šveitsilt. Selle põhimõtte võimalike erandite
tingimused ja asjakohane menetlus on sätestatud artiklis 8.3.
Artikkel 8.2 Kulude hüvitamine
1. Šveits hüvitab partnerriigile toetusmeetmetega seotud rahastamiskõlblikud kulud
makseasutuse esitatud hüvitistaotluste alusel.
2. Seoses hüvitistaotlustega teeb makseasutus järgmist:
a) kontrollib hüvitistaotluse vastavust asjakohases toetusmeetme lepingus sätestatud
finantstingimustele, eelkõige kaasrahastamise määrale;
b) veendub, et hüvitistaotluse tõendamiseks on saadud piisavalt teavet, ja kontrollib
hüvitistaotluse vastavust makseasutuse käsutuses olevale teabele;
c) kinnitab, et partnerriigi kaasrahastamine on toimunud asjakohase toetusmeetme lepingu
kohaselt;
d) kinnitab, et makseasutuse käsutuses oleva teabe põhjal ei tuvastatud topeltrahastamist;
e) tagab, et tagastatav käibemaks ei sisaldu hüvitistaotluses rahastamiskõlbliku kuluna;
f) peab arvestust kõigi Šveitsile esitatud hüvitistaotluste kohta.
3. Hüvitistaotlused peavad sisaldama teavet toetusmeetmete rahalise seisu ja vaadeldaval
perioodil tehtud tegevuste kohta. Hüvitistaotlused põhinevad Šveitsi esitatud vormil.
4. Hüvitistaotlused hõlmavad hüvitisperioode. Hüvitisperioodid kestavad kuus kuud või kuue
kuu täisarvkordse perioodi, välja arvatud toetusmeetme puhul kehtiv esimene ja viimane
hüvitisperiood. Hüvitisperioodid on jaanuar–juuni (01.01–-30.06) ja juuli–detsember
(01.07–31.12). Kui toetusmeede ei alga aruandeperioodi esimesel päeval, kulgeb esimene
hüvitisperiood toetusmeetme lepingu allkirjastamise kuupäevast kuni järgmise
hüvitisperioodi lõpuni. Viimane hüvitisperiood kestab eelviimase hüvitisperioodi lõpust
toetusmeetme lõpuni, välja arvatud juhul, kui toetusmeede lõpeb aruandeperioodi viimasel
päeval.
5. Hüvitistaotlused tuleb esitada Šveitsi toetuste büroole kolme kuu jooksul pärast asjaomase
hüvitisperioodi lõppu. Viimane hüvitistaotlus tuleb esitada Šveitsi toetuste büroole hiljemalt
kuus kuud pärast toetusmeetme lõppemist. Kui Šveits nõustub hüvitistaotlusega, kannab ta
taotletud summa üle 30 päeva jooksul.
6. Kui hüvitisperioodil kulusid ei kantud, hüvitistaotlust ei esitata. Hüvitistaotlus esitatakse
esmalt pärast hüvitisperioodi, mil kulusid kanti. Hüvitistaotlus hõlmab kõiki varasemaid
hüvitisperioode, mida hüvitistaotluses veel hõlmatud ei ole.
7. Erandjuhtudel võivad partnerriik ja Šveits kokku leppida, et hüvitisperioodid hõlmavad
erinevat kuude arvu või nende täisarvkordset perioodi.
8. Šveits võib kuulutada kulud rahastamiskõlbmatuks ja tühistada hüvitise, kui:
a) Šveits ei ole saanud hüvitistaotlust kaheteistkümne kuu jooksul pärast selle hüvitisperioodi
lõppu, mille jooksul on kulusid kandnud elluviiv asutus või tehnilise abi puhul artiklis 3.2
nimetatud riiklikud üksused;
b) või ei ole Šveits hüvitistaotlust saanud 3. juuniks 2030.
9. Artikli 4.14 kohaselt esitatud toetusmeetme lõpparuande heakskiitmine Šveitsi poolt ja kõigi
9. peatüki kohaste toetusmeetme finantsauditiga seotud kohustuste täitmine on
eeltingimused, et Šveits hüvitaks toetusmeetmega seotud lõplikus hüvitistaotluses
sisalduvad kulud.
10. Taotletud hüvitise tasumine Šveitsi poolt tähendab hüvitistaotluse heakskiitmist.
Artikkel 8.3 Ettemaksed
1. Erandjuhtudel, näiteks toetusmeetmete puhul, mis on mõeldud kodanikuühiskonna
organisatsioonidele või muudele institutsioonidele, millel on sarnased eelrahastamise
piirangud, või Šveitsi toetusmeetme partnerite tegevuste puhul, võib Šveits olenemata
artikli 8.1 lõikest 2 eelrahastada või hüvitada elluviivatele asutustele ettemakseid, mille on
teinud partnerriik. Ettemaksed tuleb eelnevalt kokku leppida asjaomases toetusmeetme
lepingus ning kooskõlas lõigetega 2 ja 3 ning nende puhul tuleb esitada piisavad tõendid
ettemakse tegemise kohta partnerriigi poolt ja partnerriigi kaasrahastamise tagamise kohta
asjakohase toetusmeetme lepingu alusel.
2. Ettemaksed ei hõlma toetusmeetme kõigi rahastamiskõlblike kulude Šveitsipoolset
kaasrahastamist täiel määral. Teatud summat hoitakse kuni toetusmeetme lõpparuande
esitamiseni kooskõlas artikliga 4.14. Kinnipeetav summa peab olema proportsionaalne
toetusmeetme eelarve ja elluviiva asutuse finantssuutlikkusega ning olema sätestatud
toetusmeetme lepingus.
3. Toetusmeetmete puhul, mille korral Šveits ettemaksed hüvitab, arvutatakse lõppjääk
a) toetusmeetmete raames esitatud rahastamiskõlblike kulude kogusummana;
b) pärast järgmise mahaarvamist:
i) varem hüvitatud kulude kogusumma (ettemaksed ja maksed, mis ei ole ettemaksed);
ii) intress, mis on saadud projektioperaatorite või programmioperaatorite pangakontodele
tehtud ettemaksete arvelt, ja
iii) programmide puhul programmikomponentide operaatoritelt programmioperaatoritele
hüvitatud vahendid, mida ei ole muudele programmikomponentidele ümber jaotatud
või Šveitsile tagasi makstud.
4. Lõppjääk arvutatakse ja esitatakse lõplikus hüvitistaotluses. Negatiivse lõppjäägi korral
a) kannab partnerriik Šveitsile võlgnetava summa Šveitsile üle ühe kuu jooksul pärast seda, kui
Šveits on lõpliku hüvitistaotluse heaks kiitnud;
b) arvatakse ülekande hulka kogu intress, mis on teenitud projekti- või programmioperaatorite
pangakontodel olevatelt summadelt lõpliku hüvitistaotluse esitamise kuupäeva ja Šveitsile
tehtava ülekande kuupäeva vahelisel perioodil.
Artikkel 8.4 Vääringud
1. Kõik Šveitsi poolt partnerriigile tasutud hüvitised on Šveitsi frankides.
2. Makseasutus konverteerib asjakohasel hüvitisperioodil kantud kõikide kulude kogusumma
Šveitsi frankidesse hüvitisperioodi viimasel tööpäeval kehtiva partnerriigi keskpanga
päevakursi alusel.
3. Šveits ei vastuta vahetuskursi kõikumisest tuleneva kahju eest.
9. peatükk Auditid
Artikkel 9.1 Juhtimis- ja kontrollisüsteemide auditid koostööprogrammi tasandil
1. Süsteemitasandi auditite peamine eesmärk on veenduda, et partnerriigi juhtimis- ja
kontrollisüsteem(id) toimib (toimivad) tulemuslikult ning on kooskõlas raamkokkuleppe ja
partnerriigi riigisisese õigusega.
2. Auditid hõlmavad eelkõige järgmist:
a) koostööprogrammi juhtimise ja kontrolliga seotud üksuste funktsioonide
kindlaksmääramine ning funktsioonide jaotus igas üksuses;
b) funktsioonide eraldamise põhimõtte järgimine üksuste vahel ja sees;
c) kulude õigsuse ja korrektsuse tagamise menetlus ja manustatud kontrollid;
d) raamatupidamise, seire ja finantsaruandluse usaldusväärsus;
e) aruandlus- ja seiresüsteemid, mille puhul vastutav üksus usaldab ülesannete täitmise teisele
üksusele;
f) süsteem, mis tagab kulusid ja auditeid käsitlevate kõikide dokumentide säilitamise, et tagada
piisav kontrolljälg;
g) menetlus, mis tagab riigihangete eeskirjade nõuetekohase kohaldamise (vt 7. peatükk);
h) rikkumiste ennetamise, tuvastamise, parandamise, nendest teatamise ja nende eest
vastutusele võtmise kord (vt 11. peatükk).
3. Audit tuleks läbi viia kooskõlas riiklike süsteemiauditi nõuetega, mida tavaliselt
kohaldatakse Euroopa Liidu või Euroopa Majanduspiirkonna / Norra toetuste puhul.
Riikliku koordineerimisüksuse, vahendusasutuste ja makseasutuse juhtimis- ja
kontrollisüsteeme auditeeritakse vähemalt üks kord.
Artikkel 9.2 Toetusmeetmete auditid
1. Audiitor on kohustatud analüüsima järgmisi asjaolusid ja tegema nende kohta järeldusi:
i) raamatupidamise täpsus, täielikkus ja tõepärasus;
ii) kulude seaduslikkus ja korrektsus;
iii) juhtimis- ja kontrollisüsteemi olemasolu, piisavus ja tulemuslikkus.
2. Erandjuhtudel võivad Šveits ja partnerriik kokku leppida, et tuginevad nii finantskorrektsuse
kui ka sisekontrollisüsteemi auditeerimisel seadusjärgsetele finantsalastele välisauditi
aruannetele kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (ISA).
3. Programmioperaatorite juhtimis- ja kontrollisüsteemide esimesed auditid tehakse
põhimõtteliselt enne Šveitsi esimese hüvitise tasumist toetusmeetme lepingu alusel, mille
puhul programmioperaator täidab juhtimis- ja kontrollifunktsioone.
4. Lõike 1 punkti ii kohaldamisel auditeeritakse deklareeritud kulusid esindava valimi ja
üldjuhul statistiliste valimimeetodite alusel. Valimi suurus peab olema piisav, et
auditeerimisüksus saaks koostada kehtiva auditiarvamuse.
Mittestatistilist valimimeetodit võib kasutada auditiüksuse kutsealasel otsustusel, mis peab
olema auditistrateegias nõuetekohaselt põhjendatud, kooskõlas rahvusvaheliselt tunnustatud
auditistandarditega ja igal juhul siis, kui projektide või programmikomponentide arv aastas
ei ole piisav statistilise meetodi kasutamiseks.
Mittestatistiline valimimeetod hõlmab vähemalt 10% projektidest või
programmikomponentidest, mille kohta on aasta jooksul kulusid deklareeritud, ja vähemalt
15% aasta jooksul deklareeritud kuludest.
Artikkel 9.3 Auditistrateegia ja auditite aruandlus
1. Auditeerimisüksus koostab koostööprogrammi auditistrateegia. Auditistrateegia peab muu
hulgas kinnitama auditeerimisüksuse funktsionaalset sõltumatust, selgitama riskihinnangut,
sätestama auditi metoodika, sealhulgas olulisuse künnised, auditite valimimeetodi ja auditite
soovitusliku planeerimise, et tagada auditite ühtlane jaotus kogu rakendamisperioodi vältel.
2. Auditistrateegia esitatakse Šveitsile heakskiitmiseks üheksa kuu jooksul pärast
raamkokkuleppele allakirjutamist. Seda ajakohastatakse igal aastal vajadust mööda ja see
esitatakse Šveitsi toetuste büroole iga kalendriaasta lõpuks. Šveits võib esitada selle kohta
kommentaare.
3. Auditeerimisüksus esitab Šveitsile hiljemalt aruandeperioodile järgneva aasta 31. märtsiks
auditi aastaaruande, milles on esitatud auditistrateegia kohaselt tehtud auditite
tähelepanekud ning puuduste kõrvaldamiseks võetud meetmed. Auditi aastaaruande
ülesehitus ja sisu peavad vastama Šveitsi esitatud vormile. Audiitori allkirjastatud arvamus
lisatakse auditi aastaaruandele.
4. Auditi aastaaruande aruandeperiood on eelnev aruandeaasta (1. juulist 30. juunini), välja
arvatud esimene aruanne. Esimene aruanne hõlmab ajavahemikku raamkokkuleppe
allakirjutamise kuupäevast kuni järgmise aasta 30. juunini.
5. Projekti- ja programmioperaatorid esitavad oma toetusmeetmete aastaaruannetes teabe
toetusmeetmega seotud kõigi auditite kohta, mis on tehtud aruandeaasta jooksul, nende
peamiste tähelepanekute kohta ja avastatud puuduste kõrvaldamiseks lõplike
parandusmeetmete võtmisel tehtud edusammude kohta.
6. Riiklik koordineerimisüksus esitab koostööprogrammi aastaaruandes teabe aruandeaasta
jooksul partnerriigi tasandil läbi viidud kõigi auditite kohta, nende peamiste tähelepanekute
kohta ja avastatud puuduste kõrvaldamiseks lõplike parandusmeetmete võtmisel tehtud
edusammude kohta.
7. Koos toetusmeetme lõpparuandega esitab auditeerimisüksus Šveitsile lõpetamise
deklaratsiooni, milles hinnatakse toetusmeetme lõpparuannetes esitatud lõppjäägi tasumise
taotluse kehtivust.
Artikkel 9.4 Lisaauditid
1. Auditeerimisüksus võib omal kulul teha koostööprogrammi puudutavaid lisaauditeid
kooskõlas partnerriigi õigusega. Auditeerimisüksus teavitab Šveitsi selliste auditite
järeldustest ja soovitustest oma auditi aastaaruandes.
2. Šveitsil on õigus teha või korraldada lisaauditeid, sealhulgas hanke-, kohtuekspertiisi- ja
finantsauditeid, ning kontrollida juhtimis- ja kontrollisüsteemide tulemuslikku toimimist.
See hõlmab õigust vaadata läbi auditeerimisüksuse auditi tööpaberid. Riiklik
koordineerimisüksus tagab, et audiitoreid saadavad asjaomased töötajad, et nad saavad
vajalikku abi ja et neil on takistamatu juurdepääs auditi jaoks olulisele teabele,
dokumentidele, isikutele, asukohtadele ja rajatistele toetusmeetme rakendamise ajal ja
kümne aasta jooksul pärast toetusmeetme lõppemist, lähtudes perioodist, mis on määratud
dokumentide säilitamiseks artikli 4.15 lõikes 1.
10. peatükk Seire ja hindamine
Artikkel 10.1 Seire- ja hindamiskava
1. Riiklik koordineerimisüksus koostab tervikliku seire- ja hindamiskava, milles kirjeldatakse
kavandatud seiretoiminguid ning konkreetsete toetusmeetmete või teemavaldkondade
läbivaatamist ja hindamist. Lisaks sisaldab kava aastatel 2026–2028 läbiviidavat üldise
koostööprogrammi hindamist.
2. Riiklik koordineerimisüksus esitab oma seire- ja hindamiskava oma esimeses
koostööprogrammi aastaaruandes.
3. Järgmistes koostööprogrammi aastaaruannetes teavitab riiklik koordineerimisüksus Šveitsi
kõigist seire- ja hindamiskava uuendustest ja rakendamise edusammudest ning esitab
aruandeperioodi jooksul tehtud hindamiste kokkuvõtlikud tulemused. Aastakoosolekul
arutatakse edusamme ja planeerimist ning riiklik koordineerimisüksus ja Šveits sõlmivad
sellekohased kokkulepped.
4. Riiklik koordineerimisüksus ja Šveits lepivad ühiselt kokku konkreetsetes toetusmeetmetes,
mille suhtes tehakse seiret ja/või mida hinnatakse pärast nende toetusmeetmete lõppemist.
Artikkel 10.2 Seiretoimingud
1. Riiklik koordineerimisüksus viib läbi riskipõhiseid kohapealseid seiretoiminguid, et jälgida
väljundite ja tulemuste saavutamist kooskõlas kokkulepitud näitajate, lähtetasemete ja
eesmärkidega. Riiklik koordineerimisüksus kaasab toimingutesse tarviduse korral vajalikud
tehnilised eksperdid.
2. Ilma et see piiraks riikliku koordineerimisüksuse ja elluviivate asutuste tehtavat seiret, on
Šveitsil või tema määratud kolmandal isikul õigus kontrollida toetusmeetmetega seonduvat,
viia läbi igakülgne hindamine ning talle antakse täielik juurdepääs kõikidele
toetusmeetmetega seotud dokumentidele ja teabele. Šveitsi toetuste büroo teavitab riiklikku
koordineerimisüksust igast kavandatud seiretoimingust kaks nädalat ette. Riiklik
koordineerimisüksus tagab soovi korral, et Šveitsi esindajaid saadab asjakohane personal ja
et neile osutatakse vajalikku abi.
Artikkel 10.3 Partnerriigi poolne hindamine
1. Partnerriik tagab ressursid ja eksperditeadmised, mis on vajalikud hindamise läbiviimiseks
koostööprogrammi või teemavaldkondade tasandil.
2. Hindamisi korraldavad väliseksperdid või riiklikust koordineerimisüksusest,
makseasutusest, vahendusasutustest ja elluviivatest asutustest sõltumatud üksused.
Hindamised peavad vastama Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni arenguabi
komitee / Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni standarditele.
3. Šveitsil või tema määratud kolmandal isikul on õigus osaleda partnerriigi tellitud
hindamises, eelkõige koostööprogrammi, teemavaldkondade või programmide tasandil
tehtud hindamises. Osalemise ulatuse ja liigi lepivad partnerriik ja Šveits kokku iga kord
eraldi.
4. Partnerriik esitab oma juhtkonna vastuse koos hindamisaruandega Šveitsi toetuste büroole
kolme kuu jooksul pärast hindamise lõpetamist.
Artikkel 10.4 Šveitsipoolne hindamine
Šveitsil on õigus hinnata koostööprogrammi, valitud sektoreid või konkreetseid toetusmeetmeid
nende rakendamise ajal ja pärast seda. Koostööprogrammi rakendamise ajal toimuvate
hindamiste puhul tagab riiklik koordineerimisüksus Šveitsi taotlusel, et hindajaid saadab
asjakohane personal ning et nad saavad kogu vajaliku teabe ja abi.
11. peatükk Regulatsiooni rikkumine
Artikkel 11.1 Rikkumise määratlus
1. Rikkumine tähendab Šveitsi teise toetuse raamkokkuleppe artiklis 2 kirjeldatud
õigusraamistiku tahtlikku või hooletut rikkumist või kehtivate õigusnormide mis tahes sätte
rikkumist, mis on kahjustanud või võib kahjustada koostööprogrammi kavandamist või
rakendamist ja/või mis on põhjustanud või võib põhjustada rahalist kahju.
2. Rikkumine võib muu hulgas hõlmata rahaliste vahendite põhjendamatut kasutamist,
korruptsiooni, vargust, omastamist, pettust või muid varavastaseid kuritegusid, dokumentide
võltsimist, kingituse või muu eelise lubamatut vastuvõtmist, lahendamata huvide konflikti,
käitumisjuhendi rikkumist, seksuaalset ärakasutamist, kuritarvitamist ja ahistamist (SEAH)1,
asjakohase teabe varjamist, tundliku teabe kasutamist ja/või avalikustamist, riigihangete
eeskirjade rikkumist. Tahtmatust hooletust käitumisest tulenevad väiksemad ja kordumatud
haldusvead ei ole rikkumisjuhtumid.
Artikkel 11.2 Rikkumisega seotud kohustused
1. Riiklik koordineerimisüksus teeb kõik endast oleneva, et vältida, avastada ja heastada
koostööprogrammi raames esinevaid rikkumisjuhtumeid. Kõiki võimalikke ja tegelikke
rikkumisjuhtumeid uuritakse kiiresti ja tõhusalt ning need kõrvaldatakse nõuetekohaselt,
sealhulgas tehakse finantskorrektsioone, mis võivad olla asjakohased kooskõlas
artikliga 11.4.
2. Riiklik koordineerimisüksus tagab, et seksuaalse ärakasutamise, kuritarvitamise ja
ahistamisega ei lepita. Riiklik koordineerimisüksus rakendab kõik mõistlikud ja piisavad
meetmed, et vältida koostööprogrammiga seotud isikute seksuaalset ärakasutamist,
kuritarvitamist ja ahistamist riikliku koordineerimisüksuse, kaasatud asutuste ja elluviivate
asutuste töötajate poolt. Riiklik koordineerimisüksus reageerib seksuaalse ärakasutamise,
kuritarvitamise ja ahistamise teadete korral asjakohaselt, tagades puudutatud isiku(te)
ohutuse ning rakendades ohutuse, konfidentsiaalsuse, austuse ja mittediskrimineerimise
põhimõtteid.
Riiklik koordineerimisüksus tagab, et kõikides lepingutes elluviivate asutustega, mis on
seotud toetusmeetmete elluviimisega, järgitakse neid kohustusi.
3. Šveits jätab endale õiguse nõuda konkreetseid ja/või lisameetmeid rikkumisjuhtumite
ennetamiseks, avastamiseks ja heastamiseks.
4. Riiklik koordineerimisüksus loob kaebuste esitamise mehhanismi, mis on suuteline
tulemuslikult vastu võtma ja menetlema kaebusi ning tegema otsuseid kaebuste üle, mis on
esitatud koostööprogrammiga seotud võimalike või tegelike rikkumiste kohta.
5. Teave kaebuse esitamise võimaluste kohta peab olema riikliku koordineerimisüksuse
veebisaidil selgelt nähtaval kohal. Partnerriik ja riiklik koordineerimisüksus rakendavad
asjakohaseid meetmeid, et kaitsta rikkumisest teatajate privaatsust.
6. Kõikidest kaebustest, mis on seotud võimaliku või tegeliku rikkumisega, teatatakse Šveitsi
toetuste büroole kooskõlas artikliga 11.3. Nõudmise korral esitab riiklik
koordineerimisüksus Šveitsi toetuste büroole kõigi saadud kaebuste nimekirja.
7. Riiklik koordineerimisüksus vaatab Šveitsi taotlusel läbi Šveitsile laekunud kaebused.
8. Partnerriik vastutab koostööprogrammi raames toimunud rikkumisjuhtumitest tuleneva
rahalise kahju ja/või muu kahju eest.
Artikkel 11.3 Rikkumisest teatamine
1. Riiklik koordineerimisüksus teatab viivitamata Šveitsi toetuste büroole kõigist võimalikest
või tegelikest rikkumisjuhtumitest, kui täidetud on ükskõik milline järgmistest tingimustest:
1
Kooskõlas Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Peaassamblee resolutsiooniga
A/RES/73/148 seksuaalse ahistamise määratluse kohta ja Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni
peasekretäri bülletääniga ST/SGB/2003/13 seksuaalse ärakasutamise ja kuritarvitamise
määratluse kohta.
a) rikkumine hõlmab väiteid teo või tegevusetuse kohta, mis on kohaldatava õiguse kohaselt
kuritegu;
b) rikkumine ohustab koostööprogrammi või toetusmeetme edukat rakendamist ja/või viitab
toetuse kasutamist mõjutavale tõsisele juhtimisveale.
2. Kõigil muudel juhtudel teatab riiklik koordineerimisüksus uutest võimalikest või tegelikest
rikkumisjuhtumitest Šveitsi toetuste büroole kord kvartalis, st kahe kuu jooksul pärast iga
kvartali lõppu.
3. Riiklik koordineerimisüksus kasutab võimalikust või tegelikust rikkumisest teatamiseks
Šveitsi esitatud teatamisvormi. Lisaks uutest rikkumisjuhtumitest teatamisele annab riiklik
koordineerimisüksus Šveitsi toetuste büroole teatamisvormi ajakohastades aru ka varem
teatatud rikkumisjuhtumite uurimisel ja kõrvaldamisel tehtud edusammudest ja/või võetud
meetmetest. Šveitsil on õigus nõuda igal ajal lisateavet rikkumisjuhtumite uurimise ja
heastamise edusammude kohta.
4. Kõikide avastatud rikkumisjuhtumitega seotud dokumente säilitab riiklik
koordineerimisüksus. Riiklik koordineerimisüksus esitab Šveitsi nõudmisel viivitamata
üksikasjaliku ja dokumenteeritud teabe rikkumisjuhtumite kohta.
Artikkel 11.4 Finantskorrektsioonid
1. Kooskõlas artikliga 11.2 selgitab riiklik koordineerimisüksus rikkumisjuhtumi korral välja,
kas asjaomase toetusmeetme vahendite äravõtmine (finantskorrektsioon) on vajalik.
Vajaduse korral määrab riiklik koordineerimisüksus kindlaks finantskorrektsiooni summa,
kohaldades proportsionaalsuse põhimõtet, võttes arvesse konkreetseid asjaolusid ning
eelkõige tuvastatud rikkumise laadi ja raskust. Sellega seoses võtab riiklik
koordineerimisüksus arvesse ka rikkumise mõju nii puudutatud toetusmeetmele kui ka
elluviivale asutusele, aga ka Šveitsi mainele.
2. Enne kavandatava finantskorrektsiooni kohaldamist teeb riiklik koordineerimisüksus
Šveitsile sellekohase ettepaneku. Kui Šveits kavandatava finantskorrektsiooniga ei nõustu,
alustab Šveits riikliku koordineerimisüksusega dialoogi ühe kuu jooksul alates ettepaneku
saamisest. Riiklik koordineerimisüksus võtab arvesse Šveitsi mureküsimusi.
3. Kui Šveits on kokkulepitud finantskorrektsiooni summa juba tasunud, arvatakse
finantskorrektsiooni summa maha järgmisest kõnealuse toetusmeetme hüvitistaotlusest. Kui
see ei ole võimalik, maksab partnerriik finantskorrektsiooni summa Šveitsile tagasi kolme
kuu jooksul alates finantskorrektsiooni otsuse tegemisest.
12. peatükk Šveitsi võetavad parandusmeetmed
Artikkel 12.1 Parandusmeetmete põhjused
Šveitsil on õigus rakendada proportsionaalseid parandusmeetmeid kooskõlas artikliga 12.2, kui
esineb üks või mitu järgmistest asjaoludest:
a) artiklis 11.1 määratletud võimalikud või tegelikud rikkumisjuhtumid, mille on tuvastanud
kas partnerriik või Šveits;
b) tõsine puudus juhtimis- ja kontrollisüsteemides, mille partnerriik on loonud
koostööprogrammi jaoks;
c) tõsine puudus toetusmeetme haldamisel;
d) 4. peatüki , 7. peatüki , 9. peatüki ja 10. peatüki kohaselt nõutud teavet, aruandeid ja
dokumente ei ole esitatud;
e) partnerriik ei ole täitnud partnerriigi hüvitise nõuet, mis on seotud mis tahes liiki abiga
partnerriigis ja mida rahastatakse toetusest kooskõlas artikliga 11.4;
f) Šveitsi poolt artikli 11.3 alusel nõutud teavet kaebuste ja rikkumisjuhtumite kohta ei ole
esitatud või see on puudulik;
g) toetusmeede või riiklik asutus, elluviiv asutus või toetusmeetme rakendamisega seotud muu
üksus rikub või võib rikkuda Euroopa põhiväärtusi, näiteks demokraatia, õigusriigi,
poliitilise pluralismi põhimõtteid, inimõigusi, inimväärikust ja põhivabadusi, või artiklis 2.3
loetletud üldpõhimõtteid;
h) viivitused toetusmeetme rakendamisel muudavad toetusmeetme täieliku rakendamise
raamkokkuleppe artikli 4 lõikes 3 nimetatud rahastamiskõlblikkuse perioodi jooksul
võimatuks;
i) toime on pandud Šveitsi toetuse suhtes kohaldatava õigusraamistiku mis tahes muu tõsine
rikkumine.
Artikkel 12.2 Parandusmeetmed
1. Artiklis 12.1 sätestatud ühe või mitme juhtumi korral on Šveitsil õigus rakendada meetmeid,
muu hulgas järgmisi meetmeid:
a) hüvitiste viivitamatu peatamine või lõpetamine;
b) partnerriigile korralduse andmine koostööprogrammi raames tehtavate maksete tegemise
lõpetamiseks;
c) makstud hüvitiste tagasimaksmise nõudmine asjakohase toetusmeetme mis tahes etapis;
d) kogu toetuse või selle osa tühistamine.
2. Šveits teatab riiklikule koordineerimisüksusele kirjalikult oma kavatsusest rakendada lõike 1
kohaseid meetmeid. Kui arvata välja kiireloomulised juhud, antakse riiklikule
koordineerimisüksusele võimalus esitada oma seisukohad, enne kui Šveits võtab vastu
lõpliku otsuse rakendatavate meetmete kohta.
3. Kui Šveits taotleb tagasimaksmist lõike 1 punkti c alusel, maksab partnerriik asjaomase
summa Šveitsile tagasi kolme kuu jooksul pärast Šveitsi sellekohase taotluse saamist.
13. peatükk Teave ja teavitustegevus
Artikkel 13.1 Teabe levitamine partnerriigis
1. Partnerriik levitab koostööprogrammi käsitlevat teavet laialdaselt avalikkusele. Partnerriigi
üldsust teavitatakse üldiselt koostööprogrammist ning Šveitsi rahalistest vahenditest, aga ka
toetusmeetmetest ja nende tulemustest.
2. Koostööprogrammiga seotud kogu teavitustegevus peab olema kooskõlas Šveitsi esitatud
teavitus- ja teabekäsiraamatuga.
Artikkel 13.2 Riikliku koordineerimisüksuse kohustused
Riiklikul koordineerimisüksusel on seoses teavitustegevusega järgmised kohustused:
a) töötada välja teavituskontseptsioon ja esitleda seda Šveitsile oma esimeses
koostööprogrammi aastaaruandes;
b) koordineerida ja toetada koostööprogrammiga seotud teavitustegevust partnerriigis;
c) avaldada teavitus- ja teabekäsiraamatus nimetatud teave partnerriigi keel(t)es ja inglise
keeles koostööprogrammi jaoks loodud veebisaidil või Šveitsiga sõlmitud kokkuleppe korral
riikliku koordineerimisüksuse veebisaidil;
d) esitada Šveitsi läbiviidavaks teavitustegevuseks teabematerjali ning professionaalseid pilte
ja videoid;
e) tagada, et elluviivad asutused täidavad oma kohustusi kooskõlas artikliga 13.3;
f) tagada Šveitsi koostööprogrammi logo ja Šveitsi Konföderatsiooni logo korrektne
kasutamine kõikidel koostööprogrammiga seotud teabe- ja teavitusmaterjalidel;
g) teavitada Šveitsi eelseisvatest sündmustest ette, et Šveitsil oleks võimalik neil osaleda;
h) korraldada Šveitsiga konsulteerides koostööprogrammi ava- ja lõpuüritus, mis hõlmab
laiemat avalikkust ja on nähtav.
Artikkel 13.3 Elluviivate asutuste kohustused
1. Elluviivad asutused tagavad, et kõik toetusesaajad on Šveitsi koostööprogrammist antavast
toetusest teadlikud.
2. Elluviivad asutused tagavad, et Šveitsi toetus on selgelt nähtav kõikidel ehitusobjektidel,
füüsilistel objektidel, taristul, väljaannetes ja muudes teabematerjalides, mis on seotud
toetusmeetme ja koostööprogrammiga.
3. Iga elluviiv asutus kavandab ja viib ellu teavitustegevust, mis hõlmab vähemalt iga projekti
ja programmi algus- ja lõpuüritust. Teavitustegevust kirjeldatakse toetusmeetme taotluses.
Toetusmeetme eelarvesse lisatakse teavitustegevuse eelarverida.
14. peatükk Lõppsätted
Regulatsioon edastatakse igale partnerriigile enne raamkokkuleppele alla kirjutamist.
Artikkel 14.1 Muudatused
1. Regulatsiooni võivad muuta raamkokkuleppe artikli 6 lõikes 2 nimetatud Šveitsi pädevad
asutused. Regulatsiooni iga muudatuse puhul tuleb eelnevalt konsulteerida partnerriigiga.
2. Šveits edastab regulatsiooni muudetud versiooni igale partnerriigile vähemalt 30 päeva enne
muudatuste jõustumist.
Artikkel 14.2 Loobumine
1. Šveits võib erijuhtudel ja vastusena erandlikele või uutele asjaoludele partnerriigiga kokku
leppida regulatsiooni mis tahes konkreetsete sätete või Šveitsi vastuvõetud suuniste
kohaldamisest loobumises, kui see on vajalik koostööprogrammi ja/või konkreetse
toetusmeetme tulemuste saavutamiseks.
2. Enne loobumise kohaldamise kokkuleppe sõlmimist uurib Šveits, kas regulatsiooni
sellekohase sätte muutmine oleks asjakohasem.
Vabariigi Valitsuse korralduse „Eesti Vabariigi valitsuse ja Šveitsi Liidunõukogu vahelise
Euroopa Liidus majanduslike ja sotsiaalsete erinevuste vähendamiseks Euroopa Liidu valitud
liikmesriikidele mõeldud Šveitsi teise toetuse rakendamise raamkokkulepe” eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
Euroopa Liit ja Šveitsi Liidunõukogu allkirjastasid 30. juunil 2022. a vastastikuse mõistmise
memorandumi majanduslike ja sotsiaalsete erinevuste vähendamise koostööprogrammi loomiseks.
Koostööprogrammi raames on Euroopa Liiduga (edaspidi EL) ühinenud riikidel võimalik kasutada
Šveitsi toetust majanduslike ja sotsiaalse erinevuse vähendamiseks.
Koostööprogrammi elluviimiseks sõlmib Šveits iga abisaava riigiga kahepoolse raamkokkuleppe,
millega määratakse kindlaks toetuse kasutamise kord ja tingimused liikmesriigis, toetuse kavandamise
ja haldamise reeglid ja menetlus ning rahastatavad valdkonnad. Eestiga sõlmitakse “Eesti Vabariigi
valitsuse ja Šveitsi Liidunõukogu vahelise Euroopa Liidus majanduslike ja sotsiaalsete erinevuste
vähendamiseks Euroopa Liidu valitud liikmesriikidele mõeldud Šveitsi teise toetuse rakendamise
raamkokkulepe” (edaspidi kokkulepe). Kokkuleppele on kavas alla kirjutada 21. novembril 2022. a
Tallinnas.
Eestile aastatel 2021–2027 antava tagastamatu välisabi suurus on 26 miljonit Šveitsi franki, millest
Šveitsi halduskulude mahaarvamise järel jääb reaalselt kasutamiseks 25,53 miljonit Šveitsi franki ehk
sõltuvalt vahetuskursist ligikaudu 26 miljonit eurot.
Vastavalt 26. mai 2022. a Vabariigi Valitsuse poolt heaks kiidetud otsusele, toetab Šveits kahepoolse
koostööprogrammi raames järgmiste valdkondade rahastamist:
1. Sotsiaalne kaasatus (peavastutaja: kultuuriministeerium (KUM); kaasvastutajad:
sotsiaalministeerium (SOM), siseministeerium (SIM), haridus – ja teadusministeerium
(HTM)), mille raames tehakse kättesaadavamaks lõimumisteenused (sh keeleõpe,
lapsevanemate nõustamine, meediakirjaoskuse suurendamine). Samuti panustatakse
sotsiaalvaldkonna ja lastekaitseteenuste arendamisse. Seda nii läbi olemasoleva ja
lisatööjõu koolitamise kui ka õppekavade uuendamise ja kompetentsimudelite välja
töötamise kaudu, et tagada valdkonnas töötavate spetsialistide jätkusuutlik pealekasv,
pädevus ja tööks vajalikud oskused. Toetatakse Eesti õpetajate/tugispetsialistide ja
koolimeeskondade ettevalmistust ja kasvatatakse koolide võimekust muukeelsetest
peredest pärit laste toetamisel, sh keelekümbluse metoodika rakendamisel. Valmistatakse
ette noorsootöötajaid, kes tegelevad sõjapõgenikest lastega ning toetatakse nende noortega
tehtavat tööd. Koolitatakse (viiakse kvalifikatsiooninõuetele vastavaks) ka Ukrainast tulnud
haridus – ja tervishoiuvaldkonna spetsialiste, kes soovivad edaspidi töötada Eesti
haridusasutustes või tervishoiu - või hoolekandeasutustes. Lisaks panustatakse
kodanikuühiskonna tugevdamisse. Loetletu kaudu panustatakse erineva keele ja
kultuuritaustaga inimeste, sh pöörates erilist tähelepanu Ukraina sõjapõgenikele, suunatud
tegevuste toetamisse ja nende ühiskonda lõimimisse. Fookuses on nii kiiresti lahendamist
vajavad väljakutsed (nt meditsiinitöötajate kvalifikatsioon), kuid ka pikemas perspektiivis
vajalikud tegevused (nt sotsiaaltöötajate ja lastekaitseteenuste arendamine).
2. Keskkonnahoid ehk bioloogilise mitmekesisuse toetamine (vastutav ministeerium:
keskkonnaministeerium (KEM)), mille raames töötatakse välja uudsed seirelahendused.
Uudsete lahenduste kaudu panustatakse kvaliteetsete andmete kogumisse ning liikide
kaitsestaatuse parandamisse ja säilitamisse. Samuti arendatakse juba olemasolevaid
süsteeme, et tagada süsteemide koosvõimelisus ning muuta keskkonnaandmed erinevatele
osapooltele paremini kättesaadavaks.
Nimetatud valdkondades elluviidavate programmide, projektide ja nendega kaasnevate tegevuste
suhtes lepivad Eesti ja Šveitsi riigiasutused edaspidi kokku programmilepingutes. Sotsiaalse kaasatuse
programmi peavastutajaks on kultuuriministeerium, kuid iga programmi alaprojekti taotlemise ja
sisulise elluviimise eest vastutab valdkonna poliitika eest vastutav ministeerium.
Keskkonnaprogrammi taotluse ja sisulise ellu viimise eest vastutab keskkonnaministeerium. Kogu
Eesti-Šveitsi koostööprogrammi ettevalmistamist ja elluviimist Eestis koordineerib
rahandusministeerium.
Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu ja seletuskirja koostasid rahandusministeeriumi riigieelarve
osakonna välisvahendite talituse nõunik Kristiina Tuisk (
[email protected]) välisvahendite talituse
juhataja Triin Tomingas (
[email protected]). Kokkuleppe eelnõu tõlkis ja toimetas eesti keelde
Luisa Tõlkebüroo vandetõlk Marika Borovikova Lisaks on kokkulepet ja sellega seotud dokumente
toimetanud välisministeeriumi juristid René Värk (
[email protected]) ja Carmel Tellis
(
[email protected]).
2. Eelnõu eesmärk, sisu ja võrdlev analüüs
Korralduse eelnõu koosneb kahest punktist.
Korralduse eelnõu esimese punkti kohaselt kiidab Vabariigi Valitsus heaks kokkuleppe eelnõu.
Kokkuleppe eesmärk on määrata kindlaks kahe riigi kohustused Eesti-Šveitsi koostööprogrammi
elluviimisel ning luua alus välisabi andmiseks ja kasutamiseks. Kokkuleppega lepivad Eesti Vabariigi
valitsus ja Šveitsi liidunõukogu kokku koostööprogrammi mahus, välisabi kasutamise perioodis ja
tingimustes, välisabi andmise tüüpides (projektid, programmid ja toetusfondid) ning rahastatavates
valdkondades.
Kokkulepe on välisleping välissuhtlemisseaduse (VSS) § 3 punkti 2 tähenduses. VSSi §-s 20 on
nimetatud, mis juhul peab välislepingu ratifitseerima Riigikogus. Kuna kokkuleppe sõlmimine ei too
kaasa ühtegi nimetatud paragrahvis kirjeldatud olukorda, siis ei ole selle ratifitseerimine vajalik.
1. Kokkulepe ei ole vastuolus ei Eesti Vabariigi põhiseaduse ega teiste seadustega, mistõttu selle
sõlmimisel ei teki vajadust Eesti seadusi muuta ega kehtetuks tunnistada.
2. Kokkulepe ei pane Eesti Vabariigi valitsusele uusi varalisi kohustusi. Nii Rahandus-
ministeeriumile kui ka teistele ministeeriumidele toob Eesti-Šveitsi koostööprogrammi raken-
damine kindlasti kaasa lisatööd ning -tööjõukulusid, samuti nn kontorikulusid. Otseselt
programmiga seotud kulud on võimalik katta programmide eelarvest. Kaudsed tegevused on
aga ministeeriumide seadusest tulenev ülesanne ning kulud kaetakse ministeeriumidele
riigieelarves ettenähtud vahendite arvelt.
3. Programmi rakendamiseks on ette nähtud kaks fondi – toetusmeetme ettevalmistamise
fond (80 000 Šveitsi franki) ja tehnilise abi fond (390 000 Šveitsi franki). Esimene on mõeldud
ministeeriumitele ning Riigi Tugiteenuste Keskusele programmide ette valmistamiseks, teine
aga toetusmeetmete üleste kohustuslike administreerimiskulude katteks (nt auditeerimine,
järelevalve, aruandlus, teavitamine, hindamine, aastakoosolekud, tõlkekulud, IT süsteemi
ülalpidamine, kohtumised doonoritega, partnerite kaasamine, tõlked jmt). Kuna Šveitsi poolt
ette tehnilise abi fondis ette nähtud eelarve ei olnud piisav, siis otsustati 06.09.2022.a.
valitsuskabineti istungil Eesti riigi poolne kaasfinantseering (982 627 eurot).
Kokkuleppe eelnõu koosneb kolmest dokumendist – regulatsioonist, raamkokkuleppe põhitekstist ja
selle lisast. Põhitekstis lepitakse kokku Eesti-Šveitsi koostööprogrammi maht, eesmärgid, toetuse
andmise viisid, kokkuleppe elluviimises osalevad isikud, kokkuleppe täitmise peamised põhimõtted
ning järelevalve teostamise kord. Lisas aga Eestile eraldatava tagastamatu abi temaatiline ning
eelarveline jaotus; programmide üldised eesmärgid ning partnerriigile kohalduvad erireeglid.
Artiklis 1 (mõisted) sätestatakse kokkuleppes kasutatavad mõisted ja terminid.
Artiklis 2 (õigusraamistik) nimetatakse raamkokkuleppe õigusliku raamistiku moodustavad
dokumendid.
Artiklis 3 (eesmärgid ja põhimõtted) sätestatakse koostööprogrammi eesmärgid. Eesti Vabariigi
valitsus ja Šveitsi liidunõukogu kohustuvad kaasa aitama laienenud ELis majanduslike ja sotsiaalsete
erinevuste vähendamisele kahepoolselt kokku lepitud projektide elluviimise kaudu. Lisaks tuuakse
artiklis välja valdkonnad millesse toetusmeetmed peavad panustama. Nendeks on:
a) majanduskasvu ja sotsiaalse dialoogi edendamine, (noorte) töötuse vähendamine;
b) rände haldamine ja lõimumise toetamine. Avaliku ohutuse ja julgeoleku suurendamine;
c) keskkonna ja kliima kaitsmine;
d) sotsiaalsüsteemide tugevdamine;
e) kodanikuosalus ja läbipaistvus.
Lisaks tuuakse välja, et toetusmeetmetes arvestatakse sotsiaalset kaasatust ja tagatakse
keskkonnasäästlikkus.
Artiklis 4 (finantsraamistik) sätestatakse toetuse üldsumma. Kokkuleppega annab Šveitsi
Liidunõukogu Eesti Vabariigi valitsusele aastatel 2022–2029 kasutada 26 miljonit Šveitsi franki ehk
ligi 26 miljonit eurot. Lisaks on artiklis välja toodud, et määratletud toetusmeetmete kulude
abikõlblikkuse periood lõpeb 3. detsembril 2029. a. Selleks kuupäevaks kasutamata vahendid ei ole
enam Eestile kättesaadavad.
Üldjuhul peab toetuse saaja kaasrahastama projekti 40% ulatuses projekti kogukuludest, kuid juhul,
kui projekti kaasrahastus kaetakse riigieelarve vahenditest, võib toetuse määr ulatuda kuni 85%-ni
projekti kogukuludest. Vabaühenduste elluviidavad projektid ja tehniline abi võivad olla kuni 100%
kaetud toetusega.
Artiklis 5 (toetusmeetmete põhimõtted) sätestatakse toetuse kasutamise vormid ja toetuse määrad.
Kokkuleppe raames saab rahastada projekte, programme, toetusfonde ja projektide ettevalmistamist.
Samuti kirjeldatakse üldisel tasemel toetusmeetmete lepingute sõlmimise, järelevalve ja koosolekute
korraldamise protsessid. Lisaks sätestatakse toetusmeetmete elluviimise üldpõhimõtted. Üldiselt ei tohi
kokkuleppe alusel rahastatavad projektid kattuda ei sisuliselt ega ka rahaliselt teistest
rahastamisallikatest rahastatavate projektidega. Kokkuleppe elluviimisega seotud kirjavahetus ning
dokumendid koostatakse inglise keeles. Iga meetme elluviimiseks sõlmivad Eesti ja Šveitsi
riigiasutused eraldi toetusmeetme lepingu, milles sätestatakse meetme elluviimise tingimused ja
ülesanded. Täpsemad kokkuleppe elluviimise tingimused on toodud raamkokkuleppe regulatsioonis,
mis on raamkokkuleppe lahutamatu osa.
Käesolevas artiklis lepitakse kokku ka iga-aastaste aastakoosolekute korraldamises. Kokkuleppe
pooled korraldavad iga-aastaseid kohtumisi, et tagada Eesti-Šveitsi koostööprogrammi tõhus
elluviimine. Eestit esindab kohtumisel Rahandusministeerium.
Artiklis 6 (pädevad asutused) nimetatakse kokkuleppe elluviimise korraldamiseks pädevad asutused.
Eesti-Šveitsi koostööprogrammi elluviimist korraldavad Eestis Rahandusministeerium ja Riigi
Tugiteenuste Keskus (RTK) ning Šveitsis Välisministeerium, mis tegutseb Šveitsi Arengu- ja
Koostööameti (SDC) kaudu, ning Majandus, Haridus- ja Teadusministeeriumi, mis tegutseb Riikliku
Majandusasjade Sekretariaadi (SECO) kaudu. Toetusmeetmed jagatakse kas Šveitsi Arengu- ja
Koostööametile või Riiklikule Majandusasjade Sekretariaadile nende asjakohaste pädevusvaldkondade
järgi.
Artiklis 7 (vastutus) tuuakse välja, et Šveitsi vastutus Šveitsi-Eesti koostööprogrammi osas piirdub
raha eraldamisega vastavalt asjakohastele toetusmeetme lepingutele. Šveits ei võta praegu ega
tulevikus endale vastutust Eesti, toetusmeetmega seotud avaliku või eraõigusliku üksuse ega
kolmandate isikute ees.
Artiklis 8 (ühine huvi) lepivad pooled kokku hea haldustava kasutamises, kõikide meetmete
kasutuselevõtus korruptsiooni vältimiseks ning vahendite asjakohases kasutamises.
Artiklis 9 (muudatused) sätestatakse raamkokkuleppe muudatuste sõlmimise reeglid.
Artiklis 10 (lõppsätted) reguleeritakse raamkokkuleppe jõustumise ning samuti selle lõpetamise
tingimused. Raamkokkulepe jõustub pärast selle allakirjutamist kuupäeval, mil saabub viimane teatis,
mis kinnitab mõlema poole vastavate heakskiitmismenetluste lõpuleviimist. Üks pooltest võib
raamkokkuleppe igal ajal lõpetada, teatades sellest kirjalikult kuus kuud ette.
Kokkuleppe lisa 1 sätestab rahastatavad valdkonnad ning ligikaudse rahajaotuse valdkondade vahel.
Rahastatavad valdkonnad töötas välja rahandusministeerium teistelt ministeeriumidelt saadud
ettepanekute alusel ning need on kinnitatud ka Šveitsi Liidunõukogu poolt. Rahastatavad valdkonnad
ning rahaliste vahendite jagunemine valdkondade vahel oli ka Vabariigi Valitsuse kabinetiistungi
päevakorras 06. septembril 2022, kus rahastatavad valdkonnad ning rahaline jaotus ka heaks
kiideti. Eesti-Šveitsi koostööprogrammi eelarve jaotus on järgmine:
Eesti Panga keskmine frangi
1,036081 Šveitsi toetus
kurss eurodes
Programmioperaator /
Toetusmeede / toetusmeetme komponent CHF EUR %
komponendi operaator
Kultuuriministeerium Sotsiaalse kaasatuse suurendamine 18 600 000 19 271 107 79%
Kultuuriministeerium Lõimumisteenused 6 756 229 7 000 000 85%
Sotsiaalministeerium Sotsiaal- ja lastekaitse 5 791 053 6 000 000 70%
Haridus- ja Teadusministeerium Haridus- ja tervishoiutöötajate täiendõpe 5 018 913 5 200 000 85%
Siseministeerium Kodanikuühiskonna tugevdamine 1 033 806 1 071 107 70%
Keskkonnaministeerium Bioloogilise mitmekesisuse programm 6 930 000 7 180 041 85%
Riigi Tugiteenuste Keskus Tehnilise abi fond 390 000 404 072 41,12%
Riigi Tugiteenuste Keskus Toetusmeetmete ettevalmistamise fond 80 000 82 886 100%
KOKKU 26 000 000 26 938 106 79,31%
Tabelis välja toodud eelarvele lisanduv riikliku kaasfinantseeringu hinnanguline summa on vastavalt
26. mail 2022 tehtud otsusele 5 865 310 eurot. Koostööprogrammi regulatsiooni järgi võib see
erinevate meetmete lõikes varieeruda 40%-st kuni 0%-ni. On teada, et ettevõtteid soovitakse toetada
maksimaalselt 60%-lise toetusmääraga ning vabaühenduste ning kodanikuühiskonna tegevuste toetus
võib põhjendatud juhtudel olla kuni 100%. Täpsed toetusmäärad ja summad lepitakse kokku Šveitsiga
sõlmitavas kahepoolses programmilepingus ning korrigeeritakse järgmises RES/RE protsessis.
Lisaks otsustati kabinetiistungil, et programmi rakendatakse maksimaalselt kuni 2027.a. lõpuni. Seda
põhjusel, et hinnanguliselt on fondi rakendamise tehnilise abi aastane kulu ca 220-230 tuhat eurot,
millele lisanduvad toetusmeetmete juhtimiskulud.
Hinnanguline horisontaalse tehnilise abi kulu viie-, kuue- ja seitsmeaastase rakendusperioodi korral on
järgmine:
Toetusmeetmete Tehnilise abi fondi Šveitsi toetusmaht Riiklik kaasfinantseeringu
rakendusperiood eelduslik vajadus (EUR, indikatiivselt) vajadus (EUR)
2023-2029 1 431 599 404 072 1 027 527
2023-2028 1 202 173 404 072 798 102
2023-2027 982 627 404 072 578 556
Seetõttu leiti, et väikese eelarvega (ca 26,9 miljonit eurot), aga kõrgete rakendamiskuludega programm
tuleb lühema ajaperioodi peale planeerida. Tuginedes tabelis toodud kulude analüüsile otsustati, et
projektid ja toetusmeetmed tuleb ette valmistada hiljemalt 2023. aasta juuni lõpuks ning rakendada
maksimaalselt kuni 2027. aasta lõpuni.
Raamkokkuleppe lahutamatuks osaks on ka regulatsioon, kus sätestatakse täpsemalt Eesti-Šveitsi
koostööprogrammi elluviimise tingimused. Kokkuleppes lepitakse kokku projektide rahastamise
taotlemise kord, projektide koostamisele esitatavad nõuded, projektide elluviimise kord (sh järelevalve,
seire, auditite läbiviimise ja aruandluse kord), maksete tegemise kord (sh rikkumised ja tagasimaksed).
Samuti määratakse kindlaks kõikide projektiosaliste ülesanded ja kohustused ning ministeeriumide,
lõppkasusaajate ning Šveitsi poole kohustused.
Korralduse eelnõu teises punktis volitatakse rahandusministrit kokkuleppele alla kirjutama.
Kokkulepe sõlmitakse Šveitsi frankides ning Šveits eraldab Eestile koostööprogrammi vahendid
Šveitsi frankides, kuid Eestis hakkavad toetuse saajad toetustena saadud vahendeid kasutama eurodes.
Seega siseriiklikult võetakse kohustusi ja tehakse kulusid eurodes. Šveitsi frangi kurss euro suhtes on
viimasel aastal olnud pidevas muutuses (languses), mistõttu otsustati 06.09.2022.a toimunud
kabinetiistungil, et otstarbekas arvestada indikatiivsed toetusmeetme mahud eurodesse viimase aasta
kaalutud keskmise kursiga, ehk 1 CHF= 1,036081 EUR. Projektide ja programmide elluviimiseks
sõlmitavates lepingutes määratakse kindlaks abiks saadav summa nii Šveitsi frankides kui ka eurodes
lepingu sõlmimise kuupäeva vahetuskursiga. See annab toetuse saajale kindluse, et ta võib arvestada
lepingus nimetatud summaga eurodes. Rakendusperioodi vältel konverteeritakse tehtud kulud Šveitsi
frankidesse maksetaotluse esitamise kuupäeval riigikassa antud kursiga. Ujuvast vahetuskursist
tulenev kõikumine võib sel juhul tekitada probleeme vaid viimase projekti viimase makse puhul, kus
riik peab võtma riski ja arvestama vajadusega teatud summa toetuse saajale kompenseerida. See
kompensatsioonisumma ei ole kindlasti märkimisväärne, kuid teatud riskina tuleb Riigikassal sellega
arvestada. Nimetatud riskist tulenev kompensatsioon tuleb planeerida riigieelarvesse, kuid kuna praegu
ei ole teada projektide maksimaalne kestvus, siis ei ole ka teada, millal võiks toimuda viimase projekti
viimane makse. Seega peab Rahandusministeerium võimalikuks kompensatsiooniks vajamineva
summa planeerima hiljemalt 2026. aasta eelarvesse, aga projektide kestvusaja selgudes saab plaane
täpsustada.
Eelnõu on kooskõlas Eesti Vabariigi põhiseadusega ja asjaomaste seadustega.
3. Eelnõu terminoloogia
Korralduse ega kokkuleppe eelnõus ei kasutata uusi ega võõrkeelseid termineid.
4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Kokkuleppe sõlmimise aluseks on Euroopa Ühenduse ja Šveitsi liidunõukogu vahel 30. juunil 2022. a
sõlmitud vastastikuse mõistmise memorandum koostööprogrammi loomiseks. Vastastikuse mõistmise
memorandumi alusel on välja valitud riikidel võimalik kasutada Šveitsi Konföderatsiooni toetust
majandusliku ja sotsiaalse erinevuse vähendamiseks muu ELiga võrreldes. Iga abisaava liikmesriigiga
sõlmitakse eraldi raamkokkulepe koostööprogrammi elluviimiseks.
5. Korralduse mõjud
Korraldus loob võimaluse kokkuleppe allkirjastamiseks ja paneb aluse Eesti-Šveitsi
koostööprogrammi rakendamisele. Kokkuleppe alusel uusi õigusakte ei kehtestata. Koostöö-
programmi rakendatakse VSS § 8 lõike 4 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 10. mai 2007. a
määruse nr 140 „Euroopa Liidu toetuse ja välisabi taotlemise ning kasutamise tingimused ja kord”
ning VSS § 8 lõike 5 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2006. a määruse nr 278
„Toetuse tagasinõudmise ja tagasimaksmise ning toetuse andmisel ja kasutamisel toimunud
rikkumisest teabe edastamise tingimused ja kord” kohaselt.
Kokkuleppe rakendamine aastatel 2022–2027 annab Eestile võimaluse investeerida valdkondadesse,
kuhu välisabi või riigieelarvelisi investeeringuid ei ole planeeritud. Kasu kokkuleppe elluviimisest
peaks viie aasta pärast olema nähtav ja tuntav kõikidele Eesti elanikele.
6. Korralduse rakendamiseks vajalikud kulutused ja korralduse rakendamise eeldatavad tulud
Kokkuleppe sõlmimisel annab Šveits Eestile aastatel 2022–2029 tagastamatut välisabi suuruses 26
miljonit Šveitsi franki, millest Šveitsi halduskulude mahaarvamise järel jääb reaalselt kasutamiseks
sõltuvalt vahetuskursist umbes 25,9 miljonit eurot.
Kokkulepe ei pane Eesti Vabariigi valitsusele uusi varalisi kohustusi. Võimalikud kulutused tekivad
kaasrahastamise ulatuses ehk ligikaudu 5 865 310 eurot. Mis puudutab toetuse tagasimaksmist
võimalike rikkumiste korral, siis tegemist on oletusliku varalise kohustusega, mis ei ole kokkuleppe
ratifitseerimise aluseks. Eesti täidab kaasrahastamise kohustust selliselt, et vahendid nähakse perioodil
2023–2027 ette konkreetse aasta riigieelarves, kusjuures riigiasutused peavad toetust taotlema sellise
arvestusega, et kaasrahastamise osa jääks riigieelarves ettenähtud summade piiresse ega ületaks oma
eelarves ettenähtud vahendeid.
7. Rakendusaktid
Kokkulepet täidetakse kooskõlas riigieelarve seaduse, välissuhtlemisseaduse, võlaõigusseaduse,
riigihangete seaduse ja teiste seadustega. Eesti-Šveitsi koostööprogrammi vahendite puhul on tegemist
välisabiga ning välisabi taotlemine, kasutamine, tagasinõudmine ja tagasimaksmine toimub VSSi § 8
lõike 4 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 10. mai 2007. a määruse nr 140 „Euroopa Liidu toetuse
ja välisabi taotlemise ning kasutamise tingimused ja kord” ja § 8 lõike 5 alusel kehtestatud Vabariigi
Valitsuse 22. detsembri 2006. a määruse nr 278 „Toetuse tagasinõudmise ja tagasimaksmise ning
toetuse andmisel ja kasutamisel toimunud rikkumisest teabe edastamise tingimused ja kord” kohaselt.
8. Jõustumine
Korraldus jõustub üldises korras.
Kokkulepe jõustub artikli 11 lõike 5 järgi kuupäeval, mil kumbki pool on teatanud kokkuleppe
heakskiitmise menetluse lõpuleviimisest.
9. Eelnõu kooskõlastamine
Eelnõu ja sellega kaasnevad dokumendid esitati eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks
sotsiaalministeeriumile, siseministeeriumile, keskkonnaministeeriumile, kultuuriministeeriumile,
haridus- ja teadusministeeriumile ning välisministeeriumile. Kõik nimetatud ministeeriumid
kooskõlastasid eelnõu ja sellega kaasnevad dokumendid.
EELNÕU
VABARIIGI VALITSUS
KORRALDUS
“Eesti Vabariigi valitsuse ja Šveitsi Liidunõukogu vahelise
Euroopa Liidus majanduslike ja sotsiaalsete erinevuste
vähendamiseks Euroopa Liidu valitud liikmesriikidele
mõeldud Šveitsi teise toetuse rakendamise raamkokkulepe”
eelnõu heakskiitmine ja volituse andmine
Välissuhtlemisseaduse § 16 ja § 17 lõike 2 alusel:
1. Kiita heaks “Eesti Vabariigi valitsuse ja Šveitsi Liidunõukogu vahelise laienenud Euroopa
Liidus majanduslike ja sotsiaalsete erinevuste vähendamise Eesti ja Šveitsi
koostööprogrammi rakendamise raamkokkuleppe” eelnõu.
2. Volitada rahandusministrit kirjutama Vabariigi Valitsuse nimel alla punktis 1 nimetatud
raamkokkuleppele.
Kaja Kallas
Peaminister
Taimar Peterkop
Riigisekretär