dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Regionaalsete arengulepete ja regionaalsete nõukogude pilootprojektis osalemine

Rahandusministeerium · 4. november 2022
Viit
14-1/8828-1
Registreeritud
4. november 2022
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
MTÜ Lääne-Viru Omavalitsuste Liit, SA Järvamaa, SA Jõgevamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskus, MTÜ Lääne-Viru Omavalitsuste Liit, MTÜ Põlvamaa Omavalitsuste Liit, MTÜ Raplamaa Omavalitsuste Liit, MTÜ Tartumaa Omavalitsuste Liit, Tartu Linnavalitsus, SA Valgamaa Arenguagentuur, MTÜ Viljandimaa Omavalitsuste Liit, SA Võrumaa Arenduskeskus, SA Põlvamaa Arenduskeskus, SA Viljandimaa Arenduskeskus, SA Tartumaa Ärinõuandla, SA Lääne-Viru Arenduskeskus, SA Raplamaa Arendus ja Ettevõtluskeskus
Saabumis/saatmisviis
e-post, DVK
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Funktsioon
14 KOHALIK OMAVALITSUSTE ARENDAMINE, REGIONAALARENGU NING REGIONAALHALDUSE KAVANDAMINE JA KOORDINEERIMINE
Sari
14-1 Kirjavahetus kohalike omavalitsuste ja regionaalhalduse küsimustes
Toimik
14-1/2022
Vastutaja
Mikk Lõhmus (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Regionaalvaldkond, Kohalike omavalitsuste poliitika osakond)

Failid

  • 📎14-18828-1 04.11.2022 Väljaminev kiri.asice1039 KB

Sisu (failidest)

LÜHIMEMO (01.11.2022) Regionaalsete arengulepete ja nõukogude pilootprojekt Kellelt: Mikk Lõhmus, Rahandusministeeriumi kohaliku omavalitsuse poliitika osakonna nõunik, [email protected] Sulev Valner, Rahandusministeeriumi kohaliku omavalitsuse poliitika osakonna nõunik, [email protected] Lahendatav probleem Eesti kandev probleem on regionaalne ebavõrdsus, mille üheks indikaatoriks on suur vahe Harjumaa ja väljaspool Harjumaa piirkonda saavutatavas SKP-s võrreldes EL keskmisega. Kui soovida, et ka mujal kui pealinna regioonis elu areneks ja SKP kasvaks, tuleb otsida ja toetada iga piirkonna konkurentsivõimet ja arengueeldusi. Pilootprojekti eesmärk on välja selgitada, kas ühest maakonnast suurema regiooni majanduse(ettevõtluse) arengule suunatud arengulepe oleks tõhusam viis piirkondade vajadusi teadvustada ja konkurentsivõimet tõsta. Pilootprojekt põhineb eeldusel, et senised poliitikakujundamise instrumendid ei anna regionaalse arengu tagamisel ja ebavõrdsuse vähendamisel ühiskonna ootustele vastavaid tulemusi ning ilma tegudeta jäävad strateegiadokumentides (eeskätt Eesti 20351, TAIE 2021-20352 jt) ja tegevuskavades (RETK3) sätestatud eesmärgid täitmata. Arengulepe ja regionaalne nõukogu oli valik mitme alternatiivi hulgast (kooskõlastamisprotsess, riigi ja KOV eelarveläbirääkimised, maakondlikud arengustrateegiad), valikut toetas omavalitsusliitude tellimusel läbi viidud ja ESF rahastatud uuring „Eesti regionaaltasandi arengu analüüs“. 4 Pilootprojektidega testime ühtlasi teadlaste ja ekspertide pakutud mudelit. Vabariigi Valitsus andis 31.03.2022 heakskiidu? regionaalsete arengulepete ja nõukogude pilootprojekti ettevalmistamiseks 1-2 tervikliku regiooni lõikes. Arengulepe ja regionaalne nõukogu Arenguleppega lepivad keskvalitsus (ministeeriumid), kohalik omavalitsus (MARO-d) ja partnerid (ettevõtjad, ülikoolid jt) lähtudes riiklikest strateegiadokumentidest koosloomes kokku regiooni fookusvaldkonnad (prioriteetsed ettevõtlusvaldkonnad) ning nutika spetsialiseerumise fookused. Arengulepe on sisendiks valdkonnapoliitikate edasisele kujundamisele ja meetmete disainimisele ning ka osapoolte tegevuse pikaajalisele suunamisele, sh investeeringute rahastamisele. Seega on arenguleppe eesmärkideks sisustada ja suunata:  riigieelarvelisi vahendeid valdkonnapoliitikate ja ministeeriumite programmide kaudu, mis on mõeldud vastava piirkonna majanduse konkurentsivõime arendamiseks;  kõiki EL struktuurifondide käesoleva perioodi (2021-2027) piirkondade ettevõtluse konkurentsivõime toetamise meetmeid selles osas, mida erinevad ministeeriumid oma valdkonnas veel kujundada/mõjutada saavad;  järgmise EL rahastusperioodi (2028-…) prioriteetide ja meetmete kujundamist, mis puudutavad regionaalse ettevõtluse konkurentsvõime arendamist;  KOV-ide poolt (nt maakondlikult) rahastatavaid tegevusi regiooni majanduse ja ettevõtluskeskkonna arendamiseks.  Teiste arenguleppe partnerite rahastavaid tegevusi regiooni majanduse ja ettevõtluskeskkonna arendamiseks. Leppe ettevalmistamise ja hilisema täitmise seirega tegeleb regionaalne nõukogu koos oma tugistruktuuriga. 1 Eesti pikaajalise strateegia “Eesti 2035” https://valitsus.ee/strateegia-eesti-2035-arengukavad-ja-planeering/strateegia 2 Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–2035 https://www.hm.ee/et/TAIE-2035 3 Regionaalse arengu tegevuskava https://www.fin.ee/media/7012/download 4 https://www.hol.ee/eesti-regionaaltasandi-analuus-536 Regionaalse nõukogu kui aruteluareeni rolliks on korraldada ja koordineerida arenguleppe koosloomelist koostamist ja kokkulepete saavutamist, regiooni väärtuspakkumise väljatöötamist ning arenguleppe seiret ning vajadusel uuendamist. Nõukogusse kuuluvad ministeeriumide, MARO5-de, ülikoolide esindajad ja eksperdid, kokku ca 15 inimest. Nõukogu koosseisu täpne disain sõltub regioonist ja selle kinnitab riigihalduse minister käskkirjaga. Nõukogu disainil lähtutakse põhimõttest, et keskvalitsuse, KOV ja teiste osapoolte vahekord nõukogus on samaväärne, nõukogu liige ei ole seotud oma organisatsiooni esindamisega. Pilootprojekti eestvedaja on Rahandusministeerium ning selle kohalike omavalitsuste poliitika osakond (KOPO) koostöös regionaalarengu osakonnaga (REGO). Pilootpiirkonnale määratakse RAM projektijuht (Kesk-Eesti- Rainer Eidemiller, REGO Urmas Kase, Lõuna-Eesti – Sulev Valner, REGO- Eedi Sepp). Seotud ministeeriumid määravad oma kontaktisikud ja koostavad regiooni vaate. Arenguleppe sisuliseks koostamiseks otsitakse esimeses järjekorras huvitatud spetsialiste eelkõige MAROdes, KOVides, MAK-ides vm kohalikes kompetentsikeskustes olemasolevate teenistujate ja kompetentsi baasil. Missugused pilootpiirkonnad tulevad? Lähtume NUTS 3 piirkondadest, esialgu on lähtudes kohapealsest tahtest välja valitud 2 pilootpiirkonda:  Kesk-Eesti: Järva maakond, Lääne-Viru maakond ja Rapla maakond  Lõuna-Eesti: Jõgeva maakond, Põlva maakond, Tartu maakond, Valga maakond, Viljandi maakond* ja Võru maakond * Viljandi ja Jõgeva maakonna osas on võimalik ka kuulumine Kesk-Eesti piirkonda. Mõlema pilootpiirkonna osas koostatakse projektijuhi poolt konkreetne piirkonnapõhine pilootprojekti kava. Esialgu jäävad kõrvale järgmised piirkonnad: (1) Lääne-Eesti- Hiiu maakond, Lääne maakond, Pärnu maakond ja Saare maakond (2) Ida-Virumaa (Ida-Viru programmi, Ida-Viru tegevuskava ning õiglase ülemineku kava kõrvale veel regionaalse arenguleppe tegemise idee võib seal praegu segadust tekitada) (3) Harjumaa (ei vaja tingimata riigi poolt lisatähelepanu, kuna on niigi kõige kõrgema SKP-ga piirkond). Lisa 1 Etapid ja ajakava Tegevus Orienteeruv aeg Kalender 1. Arenguleppe ettevalmistavad tegevused 3 kuud -31.12.2022 2. Arenguleppe koostamine 4 kuud 01.01.2023-30.04.2023 3. Arenguleppe konsultatsioon ja kooskõlastamine 6 kuud 01.04.2023-31.10.2023 4. Arenguleppe avalikustamine ja avalikud arutelud 1 kuu 01.11.2023-30.11.2023 5. Arenguleppe allkirjastamine 12.2023 6. Arenguleppe seire* 01.01.2024- Vaheetapp 31.12.2025 * tuleb arvestada, et majanduse konkurentsivõime kasvule suunatud tegevused ja investeeringud on üldreeglina pikaajalised, mõjud eesmärgile võivad avalduda 10 - 15 aasta jooksul (nt õppekavade väljaarendamine koos kriitilise hulga kvalifitseeritud inimeste koolitamisega jms), seega on oluline pikaajaline seire. Lisa 2 Osapoolte kasu Miks riigil seda regionaalsete lepete ja nõukogude kihti lisaks kõigele olemasolevale vaja on? Üldine rahulolematus riigi senise vähese regionaalse vaate ja valdkondlike poliitikate nn silotornistumise (kapseldumise) osas. Arengulepete ja regionaalsete nõukogude kaudu pakume süsteemset kahepoolse tagasisidestamise võimalust juhuslikult kujuneva piirkondliku poliitika asemel. Üldeesmärk on tugevdada piirkondade arengupotentsiaali võimestamisega kogu Eesti ühtlasemat arengut, saavutada riiklike strateegiadokumentide (Eesti 2023, TAIE 2035) eesmärkide täitmine, see ei ole nullsumma mäng, kus ühe 5 MARO- maakonna arendusorganisatsioon. piirkonna areng käiks kellegi teise arvel. Kõik osapooled on ühise laua taga ning võtavad selged omapoolsed kohustused tegevusteks ja nende rahastamiseks. Avaliku poliitika läbipaistvus ja usaldusväärsus suureneb (avalike investeeringute tõhususe suurendamine läbi koordinatsiooni ja ametkondlike/valdkondlike silotornide lammutamise ning läbi parema nähtavuse avalikkusele – kodanikele/ettevõtetele/kolmandale sektorile) Regionaalsete arengulepete mehhanism ei dubleeri varasemaid riiklike regionaalseid tegevuskavasid (Ida- Virumaa ja Kagu-Eesti tegevuskavad aastani 2030), mis koondavad eeskätt keskvalitsuse tegevusi nende vähemarenenud piirkondade peamiste arenguväljakutsete lahendamisel. Miks regioonidel seda vaja on? Regioonid saavad senisest suurema võimaluse kaasa rääkida nii keskvalitsuse poliitikate kujundamisel kui nende plaanidest õigeaegse info kätte saamisel. Avaneb kanal, mille kaudu täna maakonna arengustrateegiates kokku lepitud piirkondlikud vajadused saaksid selgema väljundi riigi valdkonnapoliitikatesse ning leppida kokku, et ka keskvalitsus arvestab tegevuste sh investeeringute kavandamisel ja suunamisel kohaliku ja regionaalse tasandi jaoks oluliste prioriteetidega. Laiema vaatega regionaalsed arengulepped ei tohiks seejuures vastanduda maakondlikule koostööle ega seda lihtsalt dubleerida. Ei ole nii, et üks või teine. Maakondlikel arengustrateegiatel on põhimõtteliselt teistsugune vajalik roll, olles eelkõige piirkonna KOVide vaheliste kokkulepete otsimise koht. Keskvalitsuse eri harude poliitikate mõjutamine ja koordineerimine väljub praeguste maakondlike strateegiate võimusest. MTÜ Lääne-Viru Omavalitsuste Liit [email protected] Meie 04.11.2022 nr 14-1/8828-1 Regionaalsete arengulepete ja regionaalsete nõukogude pilootprojektis osalemine Rahandusministeerium algatas majanduse konkurentsivõime arendamisele suunatud regionaalsete arengulepete ja nõukogude pilootprojekti ettevalmistamise 1-2 tervikliku regiooni lõikes. Antud pilootprojekt tugineb 2018. aastal 8 omavalitsusliidu tellimusel läbi viidud ja ESF rahastatud uuringus „Eesti regionaaltasandi arengu analüüs“ välja käidud ettepanekutel. Pilootprojektidega testime teadlaste ja ekspertide pakutud mudelit. Tänaseks on selgumas pilootpiirkonnad (Lõuna-Eesti ja Kesk-Eesti) ning pilootprojekti fookus ja esialgne ajakava (vt lisatud memo). Pilootprojekti eestvedaja on Rahandusministeeriumi kohalike omavalitsuste poliitika osakond koostöös regionaalarengu osakonnaga. Kesk-Eesti pilootprojekti projektijuht on Rainer Eidemiller, e-post: [email protected] ning Lõuna-Eesti pilootprojektil Sulev Valner, e- post [email protected]. Palume igal maakonna arendusorganisatsioonil teavitada Rahandusministeeriumit oma osalemisest Kesk-Eesti või Lõuna-Eesti pilootprojektis ning nimetada omapoolne projekti kontaktisik hiljemalt 18. novembriks 2022. Kui teil on selleks ajaks olemas ettepanek regionaalse nõukogu liikme nimetamiseks piirkonna poolt, siis võite ka selle edastada. Edastame antud kirja teadmiseks nendele maakonna arenduskeskustele, kes ei ole maakondlikud arendusorganisatsioonid. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Riina Solman riigihalduse minister Lisa(d): 1. Lühimemo arengulepped Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 Lisaadressaadid: SA Järvamaa SA Jõgevamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskus MTÜ Lääne-Viru Omavalitsuste Liit MTÜ Põlvamaa Omavalitsuste Liit MTÜ Raplamaa Omavalitsuste Liit MTÜ Tartumaa Omavalitsuste Liit Tartu Linnavalitsus SA Valgamaa Arenguagentuur MTÜ Viljandimaa Omavalitsuste Liit SA Võrumaa Arenduskeskus SA Põlvamaa Arenduskeskus SA Viljandimaa Arenduskeskus SA Tartumaa Ärinõuandla SA Lääne-Viru Arenduskeskus SA Raplamaa Arendus ja Ettevõtluskeskus Mikk Lõhmus 611 3183 [email protected] 2
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →