Setomaa Vallavalitsus
Teie 01.06.2022 nr 7-5/1059
[email protected]
Meie 04.11.2022 nr 15-3/4848-5
Setomaa valla üldplaneeringu
heakskiitmine
Austatud vallavanem Raul Kudre
Setomaa Vallavalitsus esitas 01.06.2022 kirjaga nr 7-5/1059 Setomaa valla üldplaneeringu
(edaspidi üldplaneering) Rahandusministeeriumile planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 90
lõike 1 alusel heakskiidu saamiseks. Üldplaneeringu menetlemise dokumendid esitas vallavalitsus
paberkandjal Rahandusministeeriumi regionaalhalduse osakonna Kagu-Eesti talitusele
03.06.2022.
Rahandusministeerium küsis 07.08.2022 kirjaga nr 15-3/4848-2 täiendavat informatsiooni,
sealhulgas palus ministeerium esitada avaliku väljapaneku ajal esitatud kirjalikud arvamused ja
vallavalitsuse põhjendatud seisukohad arvamuste arvestamata jätmise kohta. Setomaa
Vallavalitsus esitas 19.08.2022 kirjas nr 7-5/1059-2 täiendavad selgitused ja edastas avaliku
väljapaneku ajal esitatud kirjalikud arvamused, mida üldplaneeringu koostamise ajal ei arvestatud
ja Setomaa Vallavalitsuse vastuskirjad arvamuste esitajatele.
Vallavalitsus esitas 25.10.2022 Rahandusministeeriumile korrigeeritud üldplaneeringu
seletuskirja, milles ärakuulamise tulemusena on täiendatud üldplaneeringu elluviimise peatükki
ja lisatud kokkulepete sõlmimise nõue erateede avalikuks kasutamiseks ning mõistete peatükis on
täpsustatud kohaliku tähtsusega sõidutee mõistet. Keskkonnaameti 23.09.2022 kirjaga
7-13/22/18709 antud nõusolekust lähtuvalt on vallavalitsus täpsustanud Värska aleviku Värska
lahe idakalda ehituskeeluvööndi vähendamise ulatust Kalda tn 16 osas joonisel 8 ja seletuskirjas
kalda ehituskeeluvööndi peatükis.
PlanS § 90 lõike 3 kohaselt üldplaneeringule heakskiidu andmise otsustamisel on valdkonna eest
vastutava ministri1 pädevuses:
keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) menetluse ja üldplaneeringu
õigusaktidele ning maakonnaplaneeringule vastavuse kontrollimine;
maakonnaplaneeringu muutmiseks nõusoleku andmine, kui üldplaneering sisaldab
vastavat ettepanekut;
üldplaneeringu avalikul väljapanekul kirjalikke arvamusi esitanud isikute, kelle arvamusi
üldplaneeringu koostamisel ei arvestatud ja üldplaneeringu koostamise korraldaja
ärakuulamine. Kui nimetatud isikud ärakuulamisel kokkulepet ei saavuta, esitab
riigihalduse minister nendele oma kirjaliku seisukoha arvestamata jäänud arvamuste
kohta (PlanS § 90 lg 4).
1 Ruumilise planeerimise alase tegevuse korraldamise ja järelevalve valdkonna eest vastutav minister on
peaministri 27.01.2021 vastu võetud korralduse nr 8 „Ministrite pädevus ministeeriumi juhtimisel ja ministrite
vastutusvaldkonnad“ punkti 10 kohaselt riigihalduse minister.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
1. Üldplaneeringu ja KSH menetluse vastavus õigusaktidele
Üldplaneering ja selle KSH algatati Setomaa Vallavolikogu 27.09.2018 otsusega nr 41.
Üldplaneeringu ja KSH koostamisel on lähtutud Võru maakonnaplaneeringust 2030+ ja Põlva
maakonnaplaneeringust 2030+, kuna maakonnaplaneeringute koostamise ajal jäid haldusreformi
eelsed vallad (Meremäe, Mikitamäe, Misso, Värska vald), millest Setomaa vald moodustati, kahte
maakonda.
Üldplaneering on koostatud kogu Setomaa valla territooriumile. Üldplaneeringu eesmärgiks on
valla territooriumi ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemine ning maa-alade
otstarbekaima ja jätkusuutlikuima kasutusviisi leidmine, võttes aluseks olemasolevate ja
perspektiivsete ressursside parima kasutusviisi.
Ruumilise arengu eesmärkide ja visiooni elluviimiseks on üldplaneeringus: määratud
planeeringuala kasutamis- ja ehitustingimused, sh projekteerimistingimuste andmise aluseks
olevad tingimused; määratud maakasutuse juhtotstarbed; antud suunised infrastruktuuri
valdkonnale; lahendatud teised Setomaa Vallavalitsuse hinnangul asjakohased üldplaneeringu
ülesanded, et luua ruumilised eeldused valla strateegiliseks arenguks.
Üldplaneeringu koostamisel on juhindutud PlanS-s sätestatud üldplaneeringu ülesannetest.
Setomaa valla ruumilise arengu põhimõtete väljatöötamisel on arvestatud nii valla ruumiliste
vajaduste kui maakonna ruumilise arengu suundumustega, arvestades seejuures kohalikku
omapära ja tulevikuväljavaateid. Arvestatud on asjaomaste asutuste ja isikute põhjendatud
seisukohtadega.
Üldplaneeringu koostamisega paralleelselt viidi läbi KSH. Selles on selgitatud, kirjeldatud ja
hinnatud üldplaneeringu elluviimisega kaasnevat olulist keskkonnamõju, vajadusel on välja
töötatud vastavad mõjude leevendusmeetmed, arvestades üldplaneeringu eesmärke ja käsitletavat
planeeringuala. Planeeringulahenduse koostamisel on KSH tulemustega arvestatud.
Üldplaneeringu elluviimisega ei kaasne olulist ega piiriülest keskkonnamõju.
Üldplaneeringu ja KSH algatamisest teavitati ajalehes Lõunaleht 04.10.2018, valla veebilehel
02.10.2018 ja Ametlikes Teadaannetes 02.10.2018. Koostöötegijaid ja kaasatavaid teavitas
vallavalitsus kirjalikult 22.10.2018. Üldplaneeringu lähteseisukohad ja KSH väljatöötamise
kavatsus (edaspidi VTK) esitati 04.01.2019 koostöötegijatele ja kaasatavatele ettepanekute
saamiseks. Üldplaneeringu lähteseisukohad ja KSH VTK avalikustati valla kodulehel detsembris
2019 koos tabeliga, mis sisaldas koostöötegijate ja kaasatavate esitatud ettepanekuid.
Üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu avalik väljapanek toimus 12.10.–11.11.2020. Teated
avaliku väljapaneku kohta, sealhulgas väljapaneku toimumise ja arvamuste esitamise võimaluse
kohta, avaldati ajalehes Lõunaleht 24.09.2020, vallalehes Setomaa septembris 2020 ja valla
veebilehel 29.09.2020. Üldplaneeringu ja KSH eelnõuga oli võimalik avaliku väljapaneku ajal
tutvuda Värska raamatukogus, Meremäe teeninduspunktis, Mikitamäe teeninduspunktis ning
valla veebilehel. Avaliku väljapaneku tulemuste avalikud arutelud toimusid 15.12.2020
Mikitamäe teeninduspunktis, 16.12.2020 Värska kultuurikeskuses ning 17.12.2020 Obinitsa
külakeskuses. Informatsioon avalikul väljapanekul esitatud ettepanekutest ja avalike arutelude
toimumisest avaldati vallalehes Setomaa novembris 2020, ajalehes Lõunaleht 26.11.2020 ja valla
veebilehel 30.11.2020. Koostöötegijaid ja kaasatavaid teavitati vallavalitsuse 30.11.2020 kirjaga.
Üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu kooskõlastasid tingimusteta Kaitseministeerium,
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, Terviseamet, Põllumajandus- ja Toiduamet,
2
Keskkonnaamet, Võru Vallavalitsus. Üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu kooskõlastasid
tingimustega Keskkonnaministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Maa-amet,
Maaeluministeerium, Muinsuskaitseamet ning Transpordiamet. Kohalik omavalitsus on nende
asutustega teinud koostööd ning arvestanud seatud tingimustega. Vallavalitsuse seisukohad
kooskõlastustes olevatele märkustele ja arvamustele on kajastatud koostöötabelis ja avalikustatud
valla kodulehel. Kooskõlastamise taotlusele jätsid vastamata Siseministeerium, Päästeamet,
Veeteede amet, Politsei- ja Piirivalveamet, Räpina Vallavalitsus, Rõuge Vallavalitsus.
Mittevastanuid võib PlanS § 85 lõike 2 alusel lugeda planeeringu vaikimisi kooskõlastanuteks.
Üldplaneering võeti vastu ja KSH aruanne tunnistati nõuetele vastavaks Setomaa Vallavolikogu
23.09.2021 otsusega nr 19. Üldplaneeringu avalik väljapanek korraldati ajavahemikul 15.10.–
02.12.2021. Materjalidega sai tutvuda Setomaa vallavalitsuses, Meremäe ja Mikitamäe
teeninduspunktis ning valla veebilehel. Üldplaneeringu vastuvõtmisest ja üldplaneeringu avaliku
väljapaneku toimumisest teavitati koostöötegijaid ja kaastavaid vallavalitsuse kirjaga 12.10.2021.
Teated üldplaneeringu avaliku väljapaneku toimumisest avaldati ajalehes Lõunaleht 14.10.2021
ja valla veebilehel 12.10.2021.
Üldplaneeringu avaliku väljapaneku jooksul esitati 8 arvamuskirja. Vallavalitsus edastas oma
kirjalikud seisukohad arvamusi esitanud isikutele ajavahemikul 09.12.–20.12.2021.
Üldplaneeringu avaliku väljapaneku tulemuste avalik arutelu toimus 14.01.2021 Värska
kultuurikeskuses. Avaliku arutelu toimumisest teavitati koostöötegijaid ja kaasatavaid 27.12.2021
kirjaga. Teated avalike arutelude toimumise kohta avaldati ajalehes Lõuna-Eesti Postimees
29.12.2021 ning valla veebilehel. Avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste alusel tehti
üldplaneeringus vajalikud muudatused. Informatsioon avaliku väljapaneku ja arutelu tulemuste
kohta avaldati ajalehtedes Lõunaleht 10.02.2022, Lõuna-Eesti Postimees 11.02.2022 ning valla
veebilehel.
Üldplaneeringu koostamist korraldas Setomaa Vallavalitsus. Üldplaneeringu ja KSH koostas
Skepast & Puhkim OÜ. Koostajatena märgitud konsultandid ja KSH juhtekspert vastavad PlanS-
s ning keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimise seaduses sätestatud nõuetele.
Setomaa Vallavolikogu 23.09.2021 otsusega nr 19 vastuvõetud üldplaneeringu alusel taotles
Setomaa Vallavalitsus 15.10.2021 kirjaga Keskkonnametilt kalda ehituskeeluvööndi
vähendamist. Keskkonnaameti 26.11.2021 kirjast lähtuvalt täpsustati 15.12.2021 kirjaga taotlust
ja ühtlasi täiendati avalikul väljapanekul esitatud ettepanekute osas. Setomaa Vallavalitsuse
07.02.2022 kirjaga täiendati ehituskeeluvööndi vähendamise taotlust Värska lahe idakaldal
ehitustegevuse suunamiseks vastuvõetud üldplaneeringu alusel. Keskkonnaamet andis osalise
nõusoleku kalda ehituskeeluvööndi vähendamiseks 15.03.2022 kirjaga nr 7-13/21/21995-8.
Üldplaneeringu seletuskirja peatükis 4.15. „Kalda ehituskeeluvöönd“ on selgitatud ja põhjendatud
ehituskeeluvööndite vähendamisi, lähtuvalt Keskkonnaameti antud nõusolekust.
Üldplaneeringuga ehituskeeluvööndi vähendamise teemat kajastati valla kodulehel. Setomaa
Vallavalitsuse 13.04.2022 kirjaga teavitati Värska lahe idakaldaga piirnevate maade omanikke
alates Silla tn 6-st kuni Kalda tn 16-ni ehituskeeluvööndi vähendamise ulatuse kohta ning selgitati,
millest lähtuvalt täpsustati taotlust ehituskeeluvööndi vähendamiseks veekaitsevööndi piirini, kiri
sisaldas ka viidet Keskkonnaameti otsusega tutvumise võimaluse kohta valla kodulehel.
Rahandusministeerium on seisukohal, et üldplaneeringus on kohaliku omavalitsuse väärtustest ja
vajadustest lähtudes lahendatud PlanS-s ettenähtud asjakohased üldplaneeringu ülesanded.
Planeeringulahendus on kaalutletud ja põhjendatud ning lähtuvalt arenguvajadustest on seatud
põhimõtted ning maakasutus- ja ehitustingimused ruumilise keskkonna arenguks. Üldplaneeringu
3
koostamisel on arvestatud kehtivate õigusaktidega ning lähtutud PlanS §-s 75 üldplaneeringu
sisule esitatavatest nõuetest.
Üldplaneeringu ja KSH menetlus on läbi viidud PlanS-s sätestatud avaliku menetluse nõudeid
järgides. Planeeringumaterjalid saab lugeda kooskõlastatuks kõikide asjakohaste valitsusasutuste
ja piirnevate kohaliku omavalitsuse üksustega, tuginedes taotlusele mittevastanute puhul PlanS §
85 lõikele 2.
2. Üldplaneeringu vastavus maakonnaplaneeringule
PlanS § 55 lõike 2 kohaselt on maakonnaplaneering üldplaneeringu koostamise alus. Setomaa
valla üldplaneeringu aluseks on Põlva maavanema 18.08.2017 korraldusega nr 1-1/17/676
kehtestatud Põlva maakonnaplaneering 2030+ ja riigihalduse ministri 13.04.2018 käskkirjaga nr
1.1-4/81 kehtestatud Võru maakonnaplaneering 2030+, milles on seatud suunised ja tingimused
üldplaneeringu koostamiseks.
Üldplaneeringu ülesannete lahendamisel on täpsustatud maakonnaplaneeringutes toodud
suuniseid ja tingimusi. Võru ja Põlva maakonnaplaneeringuid 2030+ on täpsustatud järgmiste
teemade osas: asustuse ja keskuste võrgustik, roheline võrgustik. Lähtudes
maakonnaplaneeringust on määratud väärtuslikud maastikud ja väärtuslikud põllumajandusmaad.
Maakonnaplaneeringute täpsustusi on käsitletud üldplaneeringu seletuskirja vastavate teemade
peatükkides.
Asustuse arengu suunamisel on maakonnaplaneeringu keskuste hierarhiale lisaks
määratud väikekeskuse tasand: Võõpsu, Beresje, Lüübnitsa, Matsuri ja Luhamaa-Määsi
külakeskuste piirkonnad. Piirkondi on peetud oluliseks keskuste võrgustiku osana
üldplaneeringus käsitleda, kuna neisse on koondunud keskmisest rohkem asustust ja
üldjuhul on olemas ühine tehniline taristu.
Rohelise võrgustiku struktuurielementide paiknemise ja kasutustingimuste osas on
täpsustatud rohevõrgustiku tugialade ja rohekoridoride piire, arvestades maastiku
iseloomu, et rohevõrgustiku alad sobituksid paremini looduslike aladega ja kattuksid
vähem asustatud aladega. Rohevõrgustiku koosseisu on hõlmatud ka nn sinivõrgustik
(jõed, ojad ja järved ning nende kallastel olev loodusliku taimestiku vöönd).
Üldplaneeringu rohevõrgustiku lahendus tugineb Setomaa valla rohevõrgustiku
analüüsile.
Maakonnaplaneeringust lähtudes on määratud väärtuslike maastike piirid, arvestades
maastiku iseloomu ja üldplaneeringu täpsusastet. Väärtuslike maastike piire on
täpsustatud Tuderna-Hanikase ning Piusa-Obinitsa väärtuslike maastike aladel, et vältida
nende omavahelist kattumist.
Maakonnaplaneeringust lähtudes ja arvestades kohalikke vajadusi ja valla ruumilist
arengut on määratud väärtuslikud põllumajandusmaad täpsustades väärtusliku
põllumajandusmaa kaardikihi. Väärtusliku põllumajandusmaana käsitletakse vähemalt 2
ha suuruseid põllumassiive, mille mullaviljakuse boniteet on maakonna keskmine ja
sellest kõrgem. Massiividest on lõigatud välja õuealad, hooned ning ETAK-i2
vooluveekogude, puittaimestiku, tehnovõrkude ja teede kihi objektidele genereeritud
puhvertsoonid ning üldplaneeringuga kavandatud muu juhtotstarbega maakasutuse alad.
Rahandusministeeriumi hinnangul on täpsustused asjakohased ja ei muuda Võru
maakonnaplaneeringu 2030+ ja Põlva maakonnaplaneeringu 2030+ põhilahendust.
2 Eesti topograafia andmekogu (ETAK)
4
3. Maakonnaplaneeringu muutmiseks nõusoleku andmine, kui üldplaneering sisaldab
vastavat ettepanekut
PlanS § 55 lõike 2 kohaselt on maakonnaplaneering üldplaneeringu koostamise alus. PlanS § 75
lõike 3 kohaselt võib üldplaneeringuga teha ettepaneku maakonnaplaneeringu muutmiseks.
Vastavalt PlanS § 90 lõike 3 punktile 3 annab riigihalduse minister heakskiidu andmise
otsustamisel nõusoleku maakonnaplaneeringu muutmiseks või keeldub sellest, kui üldplaneering
sisaldab maakonnaplaneeringu muutmise ettepanekut.
Võru maakonnaplaneeringu 2030+ muutmist on käsitletud üldplaneeringu seletuskirja
peatükkides 6.8 „Seosed maakonnaplaneeringuga“ ja 4.5 „Miljööväärtuslik ala“.
Üldplaneering teeb ettepaneku Võru maakonnaplaneeringuga määratud miljööväärtuslike alade
hulgast välja arvata Meremäe ja Tsirgu külad ning lisada Tääglova ja Napi külad. Üldplaneeringu
peatükis 4.5 „Miljööväärtuslik ala“ on selgitatud, et välja arvatud piirkonnad ei oma enam
miljööväärtuslikku potentsiaali ja lisatud on külad millel seda on. Ettepanek tugineb
üldplaneeringu raames koostatud Setomaa valla Meremäe-Obinitsa piirkonna ja Luhamaa nulga
miljööväärtuslike alade uuringule, mis on üldplaneeringu lisa nr 5. Uuring täpsustab Võru
maakonnaplaneeringuga määratud miljööväärtuslikke alasid ning uuris ka haldusreformi järgseid
varasemalt käsitlemata alasid Setomaa valla piires. Uuring käsitleb miljööväärtuslikke alasid
täpsemalt, põhjendades nende valikut, määratledes alade piirid ning tuues välja planeerimis- ja
hoonestamispõhimõtted.
Rahandusministeeriumi hinnangul on üldplaneeringuga tehtav Võru maakonnaplaneeringu 2030+
muutmise ettepanek kaalutletud ja põhjendatud. Kaalutlused ja põhjendused on toodud
üldplaneeringu peatükis 4.5 „Miljööväärtuslik ala“. Rahandusministeerium nõustub Võru
maakonnaplaneeringu 2030+ muutmise ettepanekuga.
Kui üldplaneering sisaldab ettepanekut maakonnaplaneeringu muutmiseks ja heakskiidu andja on
ettepanekuga nõustunud, siis kantakse muudatus maakonnaplaneeringusse 30 päeva jooksul
pärast üldplaneeringu kehtestamist (PlanS § 91 lg 6). Seetõttu tuleb Setomaa Vallavalitsusel koos
üldplaneeringu kehtestamise teatega esitada Rahandusministeeriumile ka kehtestatud
üldplaneeringu materjalid masinloetaval kujul, sh ruumiandmed digitaalsel kujul.
4. Rahandusministeeriumi seisukohad üldplaneeringu avalikul väljapanekul esitatud ja
arvestamata jäänud arvamuste kohta
Üldplaneeringu avaliku väljapaneku (15.10.–02.12.2021) kestel esitati kirjalikke arvamusi
üldplaneeringu lahenduse kohta. Setomaa Vallavalitsus vastas kirjalikult kõigile arvamustele
(09.12.–20.12.2021) ning korraldas avaliku arutelu 14.01.2021 Värska kultuurikeskuses. Avaliku
arutelu järgselt ei jõutud kokkuleppele Ester Aasna poolt üldplaneeringu avaliku väljapaneku ajal
esitatud arvamuste osas.
Meelis Järvemägi ja Silvi Laanetu ei nõustunud Setomaa Vallavalitsuse kirjaga 13.04.2022 nr 7-
5/750 saadetud teavitusega, mis sisaldas selgitusi üldplaneeringuga Värska aleviku, Värska lahe
idakalda piirkonna ehituskeeluvööndi vähendamisest ja Keskkonnaameti sellekohast otsust.
Tegemist ei olnud avalikul väljapanekul esitatud arvamusega, kuna avalikustamise perioodil ei
olnud neil teavet Keskkonnaameti otsuse kohta, mis puudutab ehituskeeluvööndi määramist
Värska alevikus Pikk tn 1a, Pikk tn 1b ja Silla 2 katastriüksustel
Tulenevalt PlanS § 90 lõike 3 punktist 2 korraldas Rahandusministeerium üldplaneeringu avalikul
väljapanekul kirjalikke arvamusi esitanud isiku ja kohaliku omavalitsuse esindajate seisukohtade
5
ärakuulamise 31.08.2022 regionaalhalduse osakonna Võru kontoris. Ärakuulamisel osalesid Ester
Aasna, Setomaa Vallavalitsuse esindaja, Keskkonnaameti esindajad Märt Öövel, Stella Miil ja
Anne Sula ja Rahandusministeeriumi ametnikud.
Ärakuulamisele olid kutsustud ka Meelis Järvemägi ja Silvi Laanetu, kes esitasid
ehituskeeluvööndit puudutavad vastuväited peale avalikustamise perioodi lõppemist. Seejuures
lähtuti asjaolust, et avaliku väljapaneku käigus polnud neil võimalust arvamuse avaldamiseks,
kuna alles pärast avalikku väljapanekut tegi Keskkonnaamet otsuse Värska alevikus
ehituskeeluvööndi vähendamise kohta (Keskkonnaameti 15.03.2022 kiri nr 7-13/21/21995-8).
Ärakuulamisel nõustus Ester Aasna vallavalitsuse esindaja poolt antud selgitustega viiest
ettepanekust kolme osas. Need olid: üldplaneeringus Mäe-Engeli katastriüksusele määratud
väärtuslik põllumajandusmaa ja selle kasutusvõimalused, nõudega, et Miikse külas Sepa
katastriüksusele ehitamise soovi korral tuleb teha koostööd Transpordiameti ja
Keskkonnaametiga, samuti üldplaneeringus arheoloogiatundliku ala kajastamisega, mis tuleneb
Muinsuskaitseameti poolt antud sisendist. Ärakuulamise protokoll on lisatud kirjale.
Vastavalt PlanS § 90 lõikele 4 annab riigihalduse minister kirjaliku seisukoha üldplaneeringu
avalikul väljapanekul Ester Aasna arvestamata jäetud arvamuste kohta, mille osas ärakuulamise
tulemusena vaidlevad osapooled ‒ arvamuse esitaja ja kohaliku omavalitsuse esindaja,
kokkuleppele ei jõudnud. Samuti Meelis Järvemäe ja Silvi Laanetu kirjades toodu kohta, mis
seonduvad Värska alevikus Värska lahe ehituskeeluvööndi vähendamisega.
4.1. Ester Aasna esitatud arvamused
4.1.1. Ester Aasna ei nõustu, et temale kuuluvatele kinnistutele Engelimäe ja Mäe-Engeli on
üldplaneeringu kaardil märgitud avalikult kasutatav tee. Antud kinnistute piires on eratee ja
kinnistu omanikuna maksab ta riigile ka maa väljaostuhinda, mis hõlmab kogu kinnistut. Eramaa
on puutumatu ning üldplaneeringuga ei saa määrata kitsendusi, millest maaomanik midagi ei tea
ja kooskõlastused puuduvad.
Setomaa Vallavalitsus selgitas, et tegemist on Meremäe valla ajast valla teeregistris oleva
kohaliku maanteega numbriga 4600050 ja nimetusega Kitsõ‒Engli järv. Selle kohta on olemas
Meremäe vallavolikogu otsus. Valdade ühinemisel 2017. aastal anti teeregistrid üle, kuid kõikide
omanikega lepinguid ei ole veel sõlmitud, sellega Setomaa vallavalitsus jõudumööda tegeleb.
Setomaa vallas on võetud vastu eraldi kord, kuidas avalikke teid määratakse ja kuidas omanikega
lepinguid sõlmitakse. Üldplaneeringuga teid avalikku kasutusse ei määrata. Antud tee
kasutamiseks on avalik huvi. Teed kasutavad piirivalve ametnikud ja see on vajalik ka teistele
maaomanikele juurdepääsuks. Täna teostab vald teele hooldust. Tegemist on avaliku huviga, mis
kaalub üles erahuvi.
Ärakuulamise järgselt esitas vallavalitsus 31.08.2022 Rahandusministeeriumile täiendavalt
Meremäe Vallavolikogu 28.10.2004 otsuse nr 34 „Kohalike maanteede nimekirja kinnitamine“,
mille kohaselt on tee nr 4600050 nimetusega Kitsõ‒Engli järv kinnitatud nimekirja. Kohaliku
maanteena märgitud tee läbib Engelimäe ja Mäe-Engeli kinnistuid.
Rahandusministeerium märgib, et vallavalitsus on arvamuse esitajale selgitanud, millest lähtuvalt
Engelimäe ja Mäe-Engeli kinnistuid läbiv tee on üldplaneeringus näidatud kohaliku tähtsusega
sõiduteena (kohaliku maanteena) ning selle avalikuks kasutamiseks tuleb kohalikul omavalitsusel
maaomanikuga sõlmida leping, mis toimub eraldi menetlusega ega kuulu üldplaneeringu
koostamise juurde. Vallavalitsus on välja toonud, et avalik huvi tee kasutamiseks seisneb
juurdepääsu tagamises teistele maaomanikele ja on vajalik riigikaitseliste ülesannete täitmiseks.
6
Ärakuulamise tulemusena on vallavalitsus täiendanud üldplaneeringu seletuskirja peatükki 7.
„Üldplaneeringu elluviimine“, kus kokkulepete sõlmimine erateede avalikuks kasutamiseks
määramise punkti on lisatud: Teede osas, mis on üldplaneeringus näidatud kohaliku tähtsusega
sõiduteena, kuid mis on eraomandis ning millel puuduvad maaomanikuga nõuetekohased avalikku
kasutust tagavad varasemad kokkulepped, tuleb üldplaneeringu elluviimisel vastavad
kokkulepped sõlmida. Üldplaneeringu elluviimisel lähtub omavalitsus eksisteerivast avalikust
huvist, erahuvist ja ruumilisest situatsioonist. Juhul, kui üldplaneeringu elluviimisel ilmneb, et
erakinnistu omanik(ud) ei nõustu ühelgi tingimusel teed avalikuks kasutamiseks lubama ning tee
kasutamise osas on kaalukas avalik huvi, võib omavalitsus rakendada kinnisasja avalikes huvides
omandamise seaduses toodud haldusmenetlust.
Üldplaneeringu joonistel 1, 3 ja 4 toodud kohaliku tähtsusega sõidutee mõistet on selguse huvides
täpsustatud seletuskirja peatükis 9. „Mõisted“ järgmiselt: Kohaliku tähtsusega sõidutee on
üldplaneeringu kontekstis mootorsõidukiga läbitav tee, mis teenindab kohalikku liiklust hoolimata
tee omandivormist. Tegu ei ole kohaliku teega ehitusseadustiku tähenduses. Teede kajastamise
aluseks on endiste vallavolikogude kohalike maanteede nimekirjade kinnitamise otsused ning
Maa-ametist saadud teede kaardikiht seisuga 1.02.2022, mis on informatiivse tähendusega.
Rahandusministeerium on seisukohal, et üldplaneeringust on üheselt arusaadav, et Engelimäe ja
Mäe-Engeli kinnistuid läbiva Kitsõ‒Engli järv tee puhul on tegemist Meremäe Vallavolikogu
28.10.2004 otsuses nr 34 „Kohalike maanteede nimekirja kinnitamine“ loetletud kohaliku
maanteega, mis on sellisena kajastatud ka Setomaa valla üldplaneeringus.
Rõhutame üldplaneeringu seletuskirjas toodut, mille kohaselt on eratee avaliku kasutamise
eelduseks maaomanikuga lepingu sõlmimine. Eratee avalikuks kasutamiseks määramiseks peab
riigil või kohalikul omavalitsusel olema õigus teealuse maa kasutamiseks tulenevalt piiratud
asjaõigusest. Kui maa omanik ei ole nõus leppima kokku piiratud asjaõiguse seadmises, on riigil
või kohalikul omavalitsusel asjaõiguse omandamiseks õigus taotleda sundvalduse seadmist.
Setomaa Vallavolikogu 23.09.2021 otsusega nr 19 on üldplaneeringu vastu võtnud ja
vastuvõtmisega kinnitanud, et üldplaneering vastab õigusaktidele ja on koostatud vastavuses valla
ruumilise arengu eesmärkidega ning üldplaneeringu koostamisel on võetud arvesse
keskkonnamõju strateegilise hindamise tulemusi (PlanS 86 lg 2). Sellega on vallavolikogu
pidanud planeeringulahendust, sh Kitsõ‒Engli järv kohaliku maantee fikseerimist üldplaneeringus
kohaliku tähtsusega sõiduteena sobivaks ja otstarbekaks.
Üldplaneeringu sisulise lahenduse otstarbekuse üle on kaalutlusõiguse alusel ainupädev otsustama
kohalik omavalitsus, käesoleval juhul Setomaa Vallavolikogu. Kohalik omavalitsus peab
kaalutlusõiguse alusel hindama, milline on otsuste mõju kinnistu omaniku õigustele, sh
omandiõigusele ning kas piirangute seadmine on põhjendatav ülekaaluka avaliku huviga.
Rahandusministeeriumi hinnangul kohalik omavalitsus on põhjendanud üldplaneeringu lahenduse
valikut ning sellega täitnud haldusmenetluse seaduse § 4 lõikes 1 seatud kaalutlemise kohustuse.
Antud selgitused ja põhjendused on asjakohased. Järgitud on PlanS § 10 lõikes 1 sätestatud
planeerimise põhimõtet, mille kohaselt peab planeerimisalase tegevuse korraldaja tasakaalustama
erinevaid huve, sealhulgas avalikke huve ja väärtusi, kaaluma neid vastavalt planeerimise
põhimõtetele ja planeeringu eesmärkidele ning lõimima need planeeringulahendusse.
4.1.2. Ester Aasna on välja toonud, et maakonnaplaneeringu kaardil on loodusrada, mis jääb tema
kinnistule, aga seoses väljareklaamitud loodusrajaga puuduvad kokkulepped selles osas, kes
vastutab loodusraja tuleohutuse, prügimajanduse, parkimise korralduse eest. Setomaa valla
kaardil seda ei ole, aga viide on maakonnaplaneeringule.
7
Setomaa Vallavalitsus selgitas, et üldplaneeringus ei ole ümber Engli järve matka ja terviserada
kavandatud ja üldplaneeringuga ei lahendata ka puhkealade tuleohutuse, prügimajanduse ja
parkimise korraldust.
Rahandusministeerium nõustub kohaliku omavalitsusega ja lisab, et üldplaneeringu joonis 3
„Tehniline taristu“ kajastab avalikes huvides rajatud matka- ja terviseradasid ning seletuskirja
peatükis 5.1.5 seatakse tingimused uute radade kavandamiseks. Engli järve ümbruses matka ja
terviserada üldplaneeringuga kavandatud ei ole.
Võru maakonnaplaneeringus 2030+ on kajastatud RMK loodusrajad, kuid ümber Engli järve
loodusrada ei ole näidatud. Arvamuse esitaja poolt nimetatud matka- ja terviserada ümber Engli
järve oli näidatud 2014. aastal kehtestatud teemaplaneeringus „Võrumaa kergliikusteed ja
loodusrajad, mis on tunnistatud kehtetuks seoses Võru maakonnaplaneeringu 2030+
kehtestamisega3 2018. aastal.
4.2.Värska alevikus ehituskeeluvööndi (EKV) vähendamisega seotud arvamused
Meelis Järvemägi tõi välja, et Värska alevikus Pikk tn 1a ja Pikk tn 1b ei ole EKV vähendamine
toimunud vastuvõetud ja avalikul väljapanekul esitatud väljakujunenud ehitusjoone kohaselt.
Samuti soovib ta selgitusi, mida toob kaasa ehituskeeluvööndi vähendamine 20 meetrini
kaldajoonest olemasolevate ehitiste osas, mis jäävad EKV-sse.
Silvi Laanetu tõi välja, et EKV-d ei ole määratletud Värska aleviku idakalda veepiiriga aladel
ühtse printsiibi alusel ja plaanil ei ole kajastatud Silla 2 kõiki ehitisi.
Setomaa Vallavalitsus selgitas, et EKV vähendamine on Värska alevikus toimunud alates Silla tn
6-st kuna sellel alal on kehtestatud detailplaneering ja eraldi on alal välja toodud tähistatult kaks
ehitist: kuur ja laululava. Edasi on piirkonnas ehituskeeluvööndi vähendamine toimunud
Keskkonnaameti otsusega ühtlaselt 20 meetrini.
EKV vähendamisega seonduv protsess oli järgnev: Keskkonnaametile esitati 15.10.2021 kirjaga
taotlus EKV vähendamiseks vastu võetud Setomaa üldplaneeringu alusel, kus vald püüdis määrata
ehitusjoont olemasolevate ehitiste alusel (tegemist on tiheasutusalaga). Taotluse menetlemisel
Keskkonnaametis selgus vajadus taotluse täpsustamiseks. Vald täiendas EKV vähendamise
taotlust Keskkonnaametile kahel korral. Viimases täiendatud taotluses (Setomaa Vallavalituse
07.02.2022 kiri nr 7-5/2021-5) oli ettepanek teha Värska lahe idakaldale ühtlane
ehituskeeluvöönd, mis tagaks võrdse kohtlemise kaldaäärsete kinnistute omanike suhtes.
Uue üldplaneeringuga läheb olukord kõigi jaoks paremaks. Praegu kehtivas Värska valla
üldplaneeringus on EKV laius 50 meetrit, uue üldplaneeringuga määratakse see 20 meetrini
kaldast. Erisus on ainult kahes kohas ja põhjendatult: Kalda tänaval on hoonestamata krundid,
millele ei lubata rajada elu- ja äri hooneid, kuna on maapinna kõrguslik erinevus ja kevadeti on
üleujutusoht ning Silla tn 6-st alates, kuna sellel alal on kehtestatud detailplaneering. Nõusoleku
andmine EKV vähendamiseks on Keskkonnaameti pädevuses ja sellega on kohalik omavalitsus
antud üldplaneeringu puhul arvestanud.
Silla tn 2 kinnistu omanik soovis, et ehitusjoone määramisel oleks aluseks võetud lehtla. Kuna
lehtla on rajatud enne loodukaitseseadust ja jääb praegu EKV-sse. Olemasolevate ja seaduslikel
3
Riigihalduse ministri käskkiri 13.04.2018 nr 1.1-4/81 „Maakonnaplaneeringu kehtestamine Võru maakonnas
Antsla vallas, Rõuge vallas, Võru linnas ning osaliselt Setomaa vallas ja Võru vallas“
https://maakonnaplaneering.ee/maakonna-planeeringud/vorumaa/voru-mp-2030/ .
8
väikeehitistel, mis on rajatud enne looduskaitseseadust, lammutuskohustust ei ole, kuid neid
ehitisi ei saa võtta aluseks ehitusjoone määramisel, et anda võimalus uute hoonete püstitamiseks.
Ärakuulamisel Keskkonnaameti ametnikud märkisid, et esialgselt oli väljakujunenud
ehitusjooneks vallal joon, mis arvestas väikeehitisi. Keskkonnaministeeriumi kui valdkonna eest
vastutava ministeeriumi tõlgendusele tuginedes ei ole selline lähenemine õige ja ehitusjoone
määramise aluseks on hoonestus, mitte väikeehitised. Sarnast hinnangut on sisaldanud ka mitmed
teemat käsitlenud kohtuotsused. Keskkonnaameti otsuse kohaselt EKV vähendamine 20 meetrini
ühtib veekaitsevööndi piiriga. Olemasolevate ehitiste, mis jäävad EKV-sse ja ka
veekaitsevööndisse ning on õiguslikul alusel rajatud, kasutust, rekonstrueerimist ja ühekordset
laiendamist 33% ulatuses algsest mahust ei keelata.
Rahandusministeerium on seisukohal, et kohalik omavalitsus on kaalunud ja põhjendanud
üldplaneeringu lahenduse valikut ning sellega täitnud haldusmenetluse seaduse § 4 lõikes 1 seatud
kaalutlemise kohustuse. Antud selgitused ja põhjendused on asjakohased. Peipsi järve osaks oleva
Värska lahe kalda EKV vähendamine vastavalt looduskaitseseaduse § 40 lõikele 3 on
Keskkonnaameti pädevuses ning Rahandusministeeriumil puudub alus Keskkonnaameti
seisukoha õigsuses kahelda.
Keskkonnaamet on 15.03.2022 kirjaga nr 7-13/21/21995-8 andnud Setomaa üldplaneeringu
lahendusele osalise nõusoleku EKV vähendamiseks. Kirja punkt 19 käsitleb Värska alevikus EKV
vähendamist veekaitsevööndi piirini (20 meetrini kaldajoonest). Punktis 19.4 on selgitatud EKV
vähendamine veekaitsevööndi piirini ei mõjuta EKV-sse jäävate õiguslikul alusel rajatud (sh
ajalooliste) ehitiste edasist kasutust ning kuni kolmandiku osas ühekordset laiendamist (LKS § 38
lg 4 p 5).
Kohalik omavalitsus on 13.04.2022 kirjaga teavitanud arvamuse esitajaid Meelis Järvemägi ja
Silvi Laanetu`t ja teisi puudutatud Värska lahe idakalda kinnistuomanikke Keskkonnaameti
otsusest ehituskeeluvööndi vähendamise osas ja asjakohaselt selgitanud ning põhjendanud
09.02.2022 kirjaga tehtud taotluse täpsustamist.
31.08.2022 toimunud Setomaa üldplaneeringu kohta esitatud arvamuste ärakuulamisel paluti
Keskkonnaametil täpsustada Kalda tn 16 katastriüksusel EKV vähendamise ulatust.
Keskkonnaamet 23.09.2022 kirjas nr 7-13/22/18709 on täpsustanud Setomaa valla üldplaneeringu
alusel antud EKV vähendamise nõusolekut ja nõustunud ehituskeeluvööndi vähendamisega
veekaitsevööndini Kalda tn 16 katastriüksuse õuemaal ja sellega olemuslikult sarnasel loodusliku
rohumaa kõlvikul.
Tuginedes Keskkonnaameti 23.09.2022 kirjas antud nõusolekule EKV vähendamise ulatuse osas
Kalda tn 16 katastriüksusel on vallavalitsus sisse viinud täpsustuse üldplaneeringu seletuskirja
peatükki 4.15. Kalda ehituskeeluvöönd punkti 13 ja joonisele 8 „Värska aleviku Värska lahe
idakalda ehituskeeluvöönd“.
4. Kokkuvõte
PlanS § 4 kohaselt on planeerimisalase tegevuse korraldamine kohaliku omavalitsuse pädevuses,
kes peab tagama maa-alale vastavate planeeringute, sh üldplaneeringu olemasolu. Üldplaneeringu
sisulise lahenduse otstarbekuse üle on kaalutlusõiguse alusel ainupädev otsustama kohalik
omavalitsus, kelle pädevuses on kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse kohaselt kohaliku elu
küsimuste, sh ruumilise planeerimise iseseisev ja lõplik korraldamine Seega juhul, kui
planeeringulahendus ei ole vastuolus kehtivate seaduste ja muude õigusaktidega on erinevate
9
huvide arvesse võtmisel ning üldplaneeringuga kavandatavate maakasutus- ja ehitustingimuste
ruumilise sobivuse üle otsustajaks kohalik omavalitsus.
Heakskiidu andja saab kontrollida üldplaneeringu kooskõla maakonnaplaneeringuga ning
õigusaktidega, kuid ei saa planeerimisautonoomiat omava omavalitsuse eest otsustada
planeeringulahenduse otstarbekuse (sh piirkonna keskkonda sobivuse) ja vajaduse üle. Kohalik
omavalitsus peab kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega võimalusel vältima
planeeringulahenduse kujundamisel ka planeeringulahendusest huvitatud isikute subjektiivselt
õiguste riivamist. Kuna kohaliku omavalitsuse peamiseks eesmärgiks planeerimisel on säästva ja
tasakaalustatud ruumilise arengu kujundamine, siis on paratamatu, et alati ei pruugi olla võimalik
arvestada kõikide planeeringulahendusest huvitatud isikute soovidega. Kohalikul omavalitsusel
on õigus planeeringu avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemusel planeeringut parandada ja
täiendada, mistõttu kujuneb iga konkreetse planeeringu lõplik lahendus välja alles vahetult enne
selle kehtestamist.
Rahandusministeeriumile esitatud planeeringumaterjalidest lähtuvalt on arvamusi esitanud isikud
olnud teadlikud planeeringulahendusest ning saanud väljendada oma seisukohti planeeringu
koostamise käigus. Seda tõendab arvamuste esitamine üldplaneeringu avalikul väljapanekul.
Arvamuste arvesse võtmise kohta on kohalik omavalitsus andnud oma seisukohad. Seega on
arvamusi esitanud isikud saanud kasutada oma õigusi üldplaneeringu koostamisel ja seeläbi olnud
planeeringu koostamisse kaasatud, mis on vastavuses PlanS-s ettenähtud avalikkuse kaasamise ja
teavitamise põhimõttega. Avalikkust on teavitatud üldplaneeringu algatamisest, vastuvõtmisest
ning avalikustamisest PlanS-s ette nähtud korras ning järgitud on ka teisi avaliku menetluse
nõudeid.
Üldplaneeringu ja KSH koostamisel on arvestatud PlanS-s sätestatud menetluse nõuetega ning
lähtutud üldplaneeringu sisule esitatavatest nõuetest. Lahendatud on kõik PlanS § 75 lg-s 1 toodud
asjakohased ülesanded. Üldplaneering ja KSH aruanne on kooskõlastatud asjaomaste
valitsusasutuste ja naaberomavalitsustega. Üldplaneeringu koostamisel on arvestatud kehtivate
maakonnaplaneeringutega.
Üldplaneeringu kehtestamine kuulub kohaliku omavalitsuse volikogu pädevusse (PlanS § 91 lg
1). Seega antud juhul otsustab Setomaa Vallavolikogu, kas üldplaneeringu lahendus tagab
võimalikult paljude ühiskonnaliikmete vajaduste ja huvide (sh ka avalikul väljapanekul arvamusi
esitanud isikute huvide) arvestamise. Palun kohalikul omavalitsusel üldplaneeringu kehtestamise
otsustamisel ja otsuse vormistamisel arvestada, et kehtestamise otsus peab olema motiveeritud
ning juhul, kui motivatsioon esitatakse selle mahukuse tõttu mõnes teises dokumendis, peavad
haldusaktis olema ära toodud vähemalt põhimotiivid. Kui tehakse viide mõnele teisele
dokumendile, siis peab lõppkokkuvõttes olema arusaadav, milline selles dokumendis sisalduv
informatsioon kujutab endast osa haldusakti põhjendusest. HMS § 56 vastaselt haldusakti
motiveerimata jätmine tähendab üldjuhul selle haldusakti õigusvastasust ning on haldusakti
tühistamise aluseks. Palun eelmärgitud motiveerimise põhimõtetega arvestada, sh vajadusel
täiendavaid põhjendusi kehtestamise otsuses esitada.
Lähtudes riigihalduse ministri pädevuse piiridest ja võttes aluseks PlanS § 90 lõike 2, annan
heakskiidu Setomaa valla üldplaneeringule ning tagastan planeeringu kohalikule
omavalitsusele edasiseks menetlemiseks ja kehtestamise üle otsustamiseks.
Juhin tähelepanu, et riigihalduse ministri heakskiitu üldplaneeringule ei saa pidada
eelhaldusaktiks. Tegemist on HMS § 16 lõike 1 kohase siduva iseloomuga kooskõlastusega, mis
10
on menetlustoiming, mitte iseseisev haldusakt. Nagu muidki menetlustoiminguid, saab sellist
kooskõlastust reeglina vaidlustada üksnes koos lõpliku haldusaktiga4.
Planeeringulahendusega jätkuvalt mittenõustumisel on planeeringu avalikul väljapanekul
arvamusi esitanud isikutel võimalik, kohaliku omavalitsusega kohtuväliselt kokkuleppele
mittejõudmisel, pöörduda oma subjektiivsete õiguste kaitseks halduskohtusse
halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. Kehtestatud üldplaneeringu vaidlustamist
reguleerib PlanS § 94.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Riina Solman
riigihalduse minister
Lisa: Ärakuulamise protokoll
Lisaadressaadid:
Keskkonnaamet
E. Aasna,
M. Järvemägi,
S. Laanetu
Ülle Luuk 715 5835
[email protected]
4
RKHKo 3-3-1-12-07
11