Rahandusministeerium · 4. november 2022
Sisu (failidest)
KÄSKKIRI
04.11.2022 nr 199
Kohaliku ja regionaalse arendusvõimekuse
tõstmiseks toetuse andmine
Käskkiri kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja
siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõike 2 alusel.
1. Üldsätted
1.1. Käskkirjaga reguleeritakse toetuse andmist Eesti riigi 2022.–2025. aasta eelarvestrateegia
tulemusvaldkonna „Tõhus riik“ regionaalpoliitika programmi regionaalarengu meetme
tegevuse „Regionaalpoliitika, piirkondade ja piiriülese koostöö areng“ tulemuste
saavutamiseks.
1.2. Käskkirjaga panustatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja
siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) § 3 lõike 2
alusel Vabariigi Valitsuse kinnitatud „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava
perioodiks 2021–2027“ (edaspidi rakenduskava) poliitikaeesmärgi „Inimestele lähedasem
Eesti“ erieesmärkide „Tervikliku ja kaasava sotsiaalse, majandusliku ja keskkonnaalase
arengu, kultuuri, looduspärandi, säästva turismi ja julgeoleku soodustamine
linnapiirkondades“ ning „Tervikliku ja kaasava sotsiaalse, majandusliku ja keskkonnaalase
kohaliku arengu, kultuuri, looduspärandi, säästva turismi ja julgeoleku soodustamine mujal
kui linnapiirkondades“ saavutamisse.
1.3. Toetuse andmisel ei ole tegemist riigiabi ega vähese tähtsusega abiga Euroopa Liidu
toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 ning konkurentsiseaduse § 33 tähenduses.
2. Rakendusasutus, rakendusüksus ja elluviijad
2.1. Rakendusasutus on Rahandusministeerium (edaspidi rakendusasutus).
2.2. Rakendusüksus on Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi rakendusüksus).
2.3. ÜSS2021–2027 § 2 punkti 4 tähenduses elluviija on punktides 5.1 ja 5.2 nimetatud
tegevuste korral Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi elluviija RTK) ning punktis 5.3
nimetatud tegevuse korral Rahandusministeeriumi kohalike omavalitsuste finantsjuhtimise
osakond (edaspidi elluviija RAM). Elluviijat RTK ja elluviija RAM nimetatakse koos
elluviijad.
3. Toetuse andmise eesmärk
3.1. Toetuse andmise eesmärk on suurendada kohaliku ja regionaalse tasandi võimekust
kavandada piirkondlikku arengut, kavandada ja viia ellu maakonna arengustrateegia ja
kohaliku omavalitsuse arengukava eesmärke ning korraldada teenuste, elu- ja
ettevõtluskeskkonna ning linnaruumi arengut.
3.2. Käskkirja rakendamisel arvestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr
2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa
Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-,
Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja
Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes
kohaldatavad finantsreeglid (ELT L 231, 30.6.2021, lk 159–706), artiklis 9 nimetatud
horisontaalsete põhimõtetega.
3.3. Käskkiri on seotud Riigikogu 12. mai 2021. a otsuse „Riigi pikaajalise arengustrateegia
„Eesti 2035“ heakskiitmine“ (edaspidi „Eesti 2035“) aluspõhimõtetega ja riigivalitsemise sihi
alasihiga „Eesti on inimesekeskne riik“. Aluspõhimõtete hoidmist ja sihi saavutamist,
tasakaalustatud regionaalset arengut, soolist võrdõiguslikkust, võrdseid võimalusi ning
ligipääsetavust toetaval moel mõõdetakse „Eesti 2035“ tegevuskava näitajatega
„Omavalitsuse teenustega rahulolu“, „Soolise võrdõiguslikkuse indeks“ ja „Ligipääsetavuse
näitaja“. Käskkirjaga panustatakse võrdsete võimaluste, soolise võrdõiguslikkuse ja
ligipääsetavuse edendamisse, käsitledes neid teemasid koolituste ja muude arendustegevuste
raames ning tagades tegevustele ligipääsetavuse erivajadustega inimestele.
4. Sihtrühm
Toetatavate tegevuste sihtrühma kuuluvad:
4.1. kohaliku omavalitsuse üksuste ametiasutuste ametnikud ja töötajad ning hallatavate
asutuste töötajad;
4.2. valla- ja linnavolikogu liikmed, valla- ja linnavalitsuse liikmed ning vallavanemad ja
linnapead;
4.3. maakondlike ja üleriigilise kohaliku omavalitsuse üksuste liitude töötajad ja juhatuse
liikmed;
4.4. maakondlike arenduskeskuste töötajad ja juhatuse liikmed;
4.5. riigiasutuste ametnikud ja töötajad;
4.6. mittetulundusühenduste töötajad ja liikmed, sealhulgas juhatuse liikmed.
5. Toetatavad tegevused
Käskkirja raames toetatakse kolme eraldiseisvat tegevussuunda:
5.1. koolitus- ja arendustegevused kohaliku ja regionaalse tasandi osapoolte
arendussuutlikkuse tõstmiseks, sealhulgas:
5.1.1 õppevisiidid ja stažeerimine Eestis ja teistes Euroopa Liidu liikmesriikides;
5.1.2 õppematerjalide, juhendite, metoodikate ja mudelite väljatöötamine;
5.1.3 teavitustegevused;
5.2. eksperdirühmade tegevused, kui on vaja leida lahendused riigi ja omavalitsuste
koostöös lahendamist vajavatele strateegilistele küsimustele ja kui eksperdirühma loomise
eesmärk tuleneb strateegias „Eesti 2035“ või Euroopa Nõukogu riigipõhistes soovitustes
kirjeldatud arenguvajadustest või strateegilistest prioriteetidest ning kui eksperdirühma
tegevus on suunatud kohaliku ja regionaalse tasandi teenuste, elu- või ettevõtluskeskkonna
paremale korraldamisele, sealhulgas:
5.2.1 eksperdirühma juhtimine ja administreerimine;
5.2.2 õppematerjalide, juhendite, metoodikate ja mudelite väljatöötamine;
5.2.3 uuringute, analüüside ja küsitluste läbiviimine;
5.2.4 koolitus- ja arendustegevused;
5.2.5 teavitustegevused;
5.3. kohalike avalike teenuste tasemete hindamise töövahendi minuomavalitsus.fin.ee
arendamisega seotud tegevused, mille tulemusena suureneb teadlikkus kohalike avalike
teenuste tasemetest ning mille teenuse tasemete seire- ja võrdlusinfo aitab kohaliku
omavalitsuse üksustel planeerida täpsemalt teenuste edasist arendamist ja suunata kohaliku
omavalitsuse üksusi osutama heaolu suurendavaid, kvaliteetsemaid ja kõigile
kättesaadavamaid teenuseid ning riigi tasandil kvaliteetsemalt ja tulemuslikumalt kavandada
valdkondlikke poliitikaid, sekkumis- ja toetusmeetmeid, sealhulgas:
5.3.1 andmete kogumine, kvaliteedi hindamine ja vajadusel selle parandamine;
5.3.2 andmete analüüsimine, andmetevaheliste seoste otsimine teenustasemete info ja
erinevate andmekogude vahel, juhtimislaudade tegemine, analüüside alusel kokkuvõtte
raportite ja artiklite koostamine ning nende avalikustamine;
5.3.3 teenustasemete hindamise metoodika testimine ja edasiarendamine koostöös
ministeeriumide, riigiasutuste, kohaliku omavalitsuse üksuste, üleriigilise kohaliku
omavalitsuse liidu ning muude partnerite ja huvigruppidega;
5.3.4 juhendmaterjalide koostamine teenustasemete info kasutamiseks;
5.3.5 konsultatsioonide pidamine partneritega;
5.3.6 koolitus- ja arendustegevuste läbiviimine ja korraldamine;
5.3.7 teenustasemete veebirakenduse haldamine ja edasiarendamine ning arendustööde
koordineerimine;
5.3.8 järelhindamine teenustasemete info rakendamisest kohalike teenuste arendamisel ja
vajadusel parendusettepanekute esitamine;
5.3.9 teenustasemete info kommunikeerimine avalikkuses, sealhulgas reklaamklippide ja
trükiste kaudu;
5.3.10 teenustasemete kasutuse edendamine ja laiendamine;
5.3.11 teenustasemete mõõdikute integreerimine riigi tegevuspõhise eelarve mõõdikutega;
5.3.12 metoodika kujundamine, kuidas teenustasemete info toetaks kohaliku omavalitsuse
üksuste tulemuspõhist eelarvestamist;
5.3.13 muude teenustasemete projekti elluviimiseks vajalikud tegevused;
5.3.14 teavitustegevused.
6. Toetatavate tegevuste korraldus
6.1. Punktis 5.1 nimetatud koolitus- ja arendustegevusi korraldatakse järgmiselt:
6.1.1 elluviija RTK viib teenuseosutaja leidmiseks läbi riigihanked, sõlmib lepingud, jälgib
nende täitmist ja arveldab teenuseosutajaga;
6.1.2 rakendusasutus annab sisulise panuse riigihangete lähteülesande koostamisse ja osaleb
pakkumuste hindamises;
6.1.3 koolitusteemade valimisel võetakse arvesse asjassepuutuvate uuringute tulemusi ja
eksperdihinnanguid ning valdkonna eest vastutavate ministeeriumide, Eesti Linnade ja
Valdade Liidu ning teiste teemaga seotud poolte arvamusi ja ettepanekuid.
6.2. Punktis 5.2 nimetatud eksperdirühmade tegevusi korraldatakse järgmiselt:
6.2.1 eksperdirühm luuakse rakendusasutuse algatusel ning valdkonna eest vastutav minister
kinnitab käskkirjaga eksperdirühma eesmärgi, oodatavad tulemused ja ajakava;
6.2.2 eksperdirühma tegevuse tulemusena töötatakse välja lahendused eksperdirühma
eesmärgi saavutamiseks, määratakse kindlaks edaspidised tegevused ning vajaduse korral
esitatakse ettepanekud õigusaktide ja teiste poliitikadokumentide algatamiseks või
muutmiseks ja uue institutsionaalse korralduse kehtestamiseks; vajadusel tellitakse
eksperdirühma tööks vajalikud uuringud, ekspertiisid, juhendid ja muu; eksperdirühma töö
tulemuste tutvustamiseks viiakse vajadusel läbi koolitus- ja arendustegevused;
6.2.3 rakendusasutus juhendab eksperdirühma sisuliselt, sealhulgas korraldavad
eksperdirühma juht ja elluviija RTK eksperdirühma töö tehnilise poole, valmistavad vajadusel
ette lepingud ja jälgivad nende täitmist, viivad läbi riigihanked, arveldavad teenuse
osutajatega ning korraldavad aruandluse.
6.3. Punktis 5.3 nimetatud kohalike avalike teenuste tasemete töövahendi
minuomavalitsus.fin.ee arendamisega seotud tegevusi teevad Rahandusministeeriumi
koosseisus töötavad spetsialistid. Vajadusel viib elluviija RAM abistavate teenuste osutajate
leidmiseks läbi riigihanked.
7. Tulemused
Rahastatavate tegevuste seireks ja hindamiseks kasutatakse järgmisi näitajaid:
Jr Tegevus Näitaja Näitaja Näitaja Baa Sihttas Sihttas Selgitav teave
k liik nimi mõõtühik s- e 2024 e 2029
nr tase
1 Koolitus- ja Väljund- Uute Programmid N/A 8 20 Loendatakse uusi unikaalseid
arendustegevu näitaja arenguprogr väljatöötatud arenguprogramme.
sed ammide arv Arenguprogramm on kindla
teema ja suunitlusega ühe- või
mitmepäevane
koolitusprogramm, mis võib
hõlmata erinevaid õppimise
formaate, nagu
klassiruumikoolitus, töötuba,
nõustamine, konverents või
muu.
Tulemus- Arenguprogr Osalejate arv 0 N/A 2000 Loetakse arenguprogrammi
näitaja ammi läbinud inimeste arvu
läbinud kumulatiivselt, sh soo alusel
osalejate arv esitatuna. Kui sama inimene
(ametialase osaleb kahes erinevas
kompetentsu programmis, loetakse ta ära
se kaks korda. Arenguprogramm
tõstmiseks) loetakse läbituks, kui inimene
on osalenud vähemalt 75%
arenguprogrammi mahust.
2 Eksperdirühm Projekti Eksperdirüh Eksperdi- 0 1 2 Loetakse kokku
ade tegevused spetsiifili made arv rühmade arv eksperdirühmade arv.
ne
väljund-
näitaja
3 Kohalike Väljund- Integreeritud Projektide 0 1 1 Projekt loetakse integreerituks,
avalike näitaja territoriaalse arv kui see vastab vähemalt ühele
teenuste arengu järgmistest tingimustest:
tasemete projektid 1) projekt hõlmab erinevaid
töövahendi sektoreid;
juurutamine 2) projekt hõlmab erinevaid
haldusterritooriume;
3) projekt integreerib mitut
tüüpi sidusrühmi.
8. Tegevuste abikõlblikkuse periood
Tegevuste abikõlblikkuse periood on 2022. aasta 1. novembrist 2029. aasta 31. augustini.
9. Tegevuste eelarve ja osalustasu
9.1. Rahastatavate tegevuste kogueelarve on 2 142 857 eurot, mida rahastatakse Euroopa
Liidu struktuurifondide vahenditest nii, nagu on kirjeldatud allolevas tabelis.
Jrk Tegevus EL EL toetuse osakaal Riiklik Tegevuse
nr toetuse tegevuse kaasfinantseering, abikõlblik
summa, abikõlblikust eurot kogumaksumus,
eurot kogumaksumusest, eurot
%
1 1. Koolitus- ja 1 244 092 70 533 182 1 777 274
arendustegevused
2.
Eksperdirühmade
tegevused
2 3. Kohalike 255 908 70 109 675 365 583
avalike teenuste
tasemete
töövahendi
juurutamine
KOKKU 1 500 000 70 642 857 2 142 857
9.2. Elluviijal RTK on õigus koguda tegevustes osalejatelt osalustasu. Elluviija RTK peab
arvet osalustasuks kogutavate vahendite üle.
10. Kulude abikõlblikkus
10.1. Abikõlblikud on kulud, mis on tehtud kooskõlas käesolevas käskkirjas ja Vabariigi
Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus-
ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised
tingimused” (edaspidi ühendmäärus) §-des 15–17 sätestatuga.
10.2. Abikõlblikud on punktis 3 nimetatud eesmärgi ja punktis 7 nimetatud tulemuste
saavutamiseks ning punktis 5 nimetatud tegevusteks vajalikud järgmised kulud:
10.2.1 koolitus- ja arendustegevuste läbiviijate ning eksperdirühma juhi ja eksperdirühma
liikmete personalikulud vastavalt ühendmääruse §-le 16;
10.2.2 koolitus- ja arendustegevuste ja eksperdirühma töö korraldamise kulud, sealhulgas
ruumide ja tehnika rent, toitlustuse, majutuse ja ligipääsetavuse tagamisega seotud kulud,
lähetuse kulud ning muud tegevusteks vajalikud kulud;
10.2.3 transpordikulu, sealhulgas invatranspordi kulu;
10.2.4 programmide, õppematerjalide, juhendite, metoodikate ja mudelite väljatöötamise,
uuendamise ja avaldamisega seotud kulud;
10.2.5 uuringute, analüüside, ekspertiiside ja küsitluste tegemise ning nende tulemuste
tutvustamise ja avalikustamise kulud;
10.2.6 suulise ja kirjaliku tõlke, sealhulgas viipekeele ja kirjeldustõlke kulu;
10.2.7 trükiste kulud;
10.2.8 teavitamisega seotud kulud, sealhulgas veebidisain vastavalt Vabariigi Valitsuse 12.
mai 2022. a määrusele nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika
fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine”;
10.2.9 elluviija RTK personalikulud vastavalt ühendmääruse §-le 16 ja kaudsed kulud 15
protsenti ühtse määra alusel, arvutatuna otsestest personalikuludest vastavalt ühendmääruse
§-le 21;
10.2.10 elluviija RAM personalikulud vastavalt ühendmääruse §-le 16 ja kaudsed kulud 2,2
protsenti ühtse määra alusel, arvutatuna otsestest personalikuludest vastavalt ühendmääruse
§-le 21.
10.3. Punktis 5.3 nimetatud tegevuste korral on abikõlblikud lisaks järgmised kulud:
10.3.1. infotehnoloogiliste lahenduste kulud, sealhulgas veebirakenduse
minuomavalitsus.fin.ee arenduskulud ja selle arendamise ajal tekkivad arendusega otseselt
seotud hoolduskulud;
10.3.2. tarkvara litsentside kulu ja veebipõhiste tarkvaralahenduste teenustasud;
10.3.3. teenustasemete info teavitamise kulud, sealhulgas reklaamklippide kulud ja
omavalitsuste tunnustamiseks vajalike meenete kulud.
10.4. Käibemaks on abikõlblik, kui on võimalik selgelt näidata, et vastavalt käibemaksu
reguleerivatele õigusaktidele ei ole tegevuste raames tasutud käibemaksust õigust maha arvata
sisendkäibemaksu või käibemaksu tagasi taotleda ning käibemaksu ei hüvitata ka muul moel.
10.5. Tulumaksuseaduse § 48 lõike 4 tähenduses erisoodustusena käsitatav kulu ja sellelt
tasutavad maksud on abikõlblikud üksnes käskkirjas nimetatud abikõlblike kulude puhul.
10.6. Lisaks ühendmääruse §-s 17 nimetatud abikõlbmatutele kuludele on abikõlbmatud
järgmised kulud:
10.6.1 seadmete soetamise ja põhivara kulumiga seotud kulud;
10.6.2 kulud, mis ei ole kooskõlas rahastatavate tegevuste eesmärkidega.
10.7. Rahastatava tegevuse raames ei toetata tegevusi, mille suhtes on toetus käsitatav
riigiabina Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses.
11. Toetuse maksmise tingimused ja kord
11.1. Toetust makstakse vastavalt ühendmääruse §-dele 24–26 ja 33.
11.2. Toetust makstakse tegelike kulude alusel vastavalt ühendmääruse §-le 27 ja ühtse määra
alusel projekti kaudsete kulude katteks arvestatuna otsestest personalikuludest vastavalt
ühendmääruse § 28 lõikele 3.
11.3. Elluviijad esitavad kuludokumendid e-toetuse keskkonna kaudu.
11.4. Viimased kuludokumendid esitatakse hiljemalt koos lõpparuandega. Viimane makse
tehakse pärast seda, kui rakendusüksus on lõpparuande kinnitanud.
12. Elluviijate kohustused
12.1. Elluviijatele kohalduvad ühendmääruse §-des 10 ja 11 toetuse saajale sätestatud
kohustused. Lisaks on elluviijad kohustatud:
12.1.1 kasutama toetust sihtotstarbeliselt ja hoolitsema selle eest, et kõik toetusest hüvitatavad
kulud aitavad kaasa rahastatava tegevuse eesmärgi saavutamisele, on toetatavate tegevustega
otseselt seotud ja abikõlblikud;
12.1.2 koostama ja esitama punktis 13 nimetatud aruanded ning esitama rakendusüksusele
tähtajaks nõutud teabe;
12.1.3 järgima hankimisel riigihangete seadust ja ühendmääruse § 11 lõigetes 1 ja 2 sätestatut.
13. Tegevuste seire
13.1. Elluviijad esitavad e-toetuse keskkonna kaudu seirearuande kord aastas 31. detsembri
seisuga ja vajadusel sagedamini rakendusüksuse määratud tähtajaks.
13.2. Seirearuanne sisaldab ülevaadet tegevustest ning väljund- ja tulemusnäitajate
saavutamisest, elluviija hinnangut tegevuste tulemuslikkusele ja võimalikele riskikohtadele
ning muud toetuse rakendamisega seotud teavet.
13.3. Rakendusasutusel ja -üksusel on õigus küsida elluviijatelt igal ajal meetme edenemise
ja tulemuste kohta lisateavet ning elluviijad on kohustatud selle teabe esitama.
14. Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord
14.1. Finantskorrektsiooni otsuse teeb rakendusüksus vastavalt ÜSS2021_2027 §-le 28 ja
ühendmääruse §-dele 34–38.
14.2. Toetus makstakse tagasi vastavalt ÜSS2021_2027 §-dele 29 ja 30.
14.3. Rakendusasutus vähendab finantskorrektsiooni otsuse alusel toetuse andmise tingimuste
käskkirjaga kinnitatud abikõlblike kulude eelarvet vastavalt ühendmääruse § 37 lõikele 4.
(allkirjastatud digitaalselt)
Riina Solman
riigihalduse minister