EELNÕU
11.10.2022
MINISTRI KÄSKKIRI
nr
Sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri
27. märtsi 2015. a käskkirja nr 57
„Tööturuteenuste osutamine töövõimereformi
sihtrühmale“ muutmine
Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 16 lõike 1 alusel ning kooskõlas
sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 27. märtsi 2015. a käskkirja nr 57
„Tööturuteenuste osutamine töövõimereformi sihtrühmale“ kinnitatud toetuse andmise
tingimuste punktiga 7.5.2 teen toetuse andmise tingimustes järgmised muudatused:
1. Asendan punkti 1.2.4 tabeli järgmise tabeliga:
Summa Osakaal
1 ESFi toetus 96 900 541 85%
2 Riiklik kaasfinantseering 0 0
3 Omafinantseering 17 100 095 15%
4 TAT eelarve kokku 114 000 636 100%
2. Täiendan punkti 2.1.2.1 järgmiselt:
„Tööturukoolitusele saab siseneda kuni 31.12.2022.“.
3. Täiendan punkti 2.1.2.2 järgmiselt:
„Kvalifikatsiooni saamise toetust saab taotleda kuni 31.12.2022.“.
4. Täiendan punkti 2.1.7.3 lausega järgmiselt:
„Töölesõidu toetust saab taotleda kuni 31.12.2022.“.
5. Sõnastan punkti 2.1.8 alapunkti 1 järgmiselt:
„1) tööturuteenuste osutamine 01.01.2016–31.12.2022, punktides 2.1.2.1, 2.1.2.2, 2.1.2.3,
2.1.3.1, 2.1.3.2, 2.1.4.1, 2.1.4.3, 2.1.4.5, 2.1.5.1.1, 2.1.5.1.2, 2.1.5.1.3, 2.1.5.2, 2.1.6.1,
2.1.6.2, 2.1.6.3, 2.1.6.5, 2.1.7.11, 2.1.7.21 ja 2.1.7.3 sätestatud tööturuteenuste osutamine kuni
31.12.2023;“.
2
6. Asendan punkti 3 tabeli järgmise tabeliga:
Näitaja Näitaja nimetus (viide Baas- Siht- Täitmine Sihttase Selgitus
TAT punktile, tase tase (2020) (2023)
missugusest (2018)
tegevusest kujuneb)
Rakenduskava Vähenenud töövõimega 0 20 770 32 231 43 153 Tegevuste 2.1 ja
väljundnäitajad inimesed, kes on 2.2 tulemusnäitaja
(TAT saanud töövõimereformi
tulemusnäitaja) vahendusel teenuseid
TAT-spetsiifilised Tegevused 2.1 ja 2.2. Tööturuteenused vähenenud töövõimega inimestele ning tööandjate
väljundi- ja toetamine
tulemusnäitajad
Väljundinäitaja Vähenenud töövõimega 0 20 770 32 231 43 153 Panustab otseselt
inimesed, kes on rakenduskava
saanud töövõimereformi väljundinäitajasse
vahendusel teenuseid
Tulemusnäitaja Töötavad inimesed, 0 1458 2 615* 5 938 Panustab otseselt
kelle töövõimet hinnati rakenduskava
osaliseks ning kes on tulemusnäitajasse
säilitanud oma töökoha
12 kuu möödumisel
peale hindamist
Tulemusnäitaja Mittetöötavad inimesed, 0 4 927 7 311* 14 499 Panustab otseselt
kelle töövõimet hinnati rakenduskava
osaliseks ning kes on tulemusnäitajasse
liikunud hõivesse 12 kuu
möödumisel peale
hindamist
*Tulemusnäitaja on 2016-2019 teenustel osalenute kohta
7. Asendan toetuse andmise tingimuste lisa 1 vormi B „TAT eelarve kulukohtade kaupa“
käesoleva käskkirja lisa 1 vormiga B „TAT eelarve kulukohtade kaupa“ (lisatud).
(allkirjastatud digitaalselt)
Peep Peterson
tervise- ja tööminister
(allkirjastatud digitaalselt)
Signe Riisalo
sotsiaalkaitseminister
KINNITATUD
sotsiaalministri 30.09.2019
käskkirjaga nr 61
MUUDETUD
sotsiaalministri 12.12.2020
käskkirjaga nr 120
MUUDETUD
sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 10.06.2021
käskkirjaga nr 70
MUUDETUD
sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 17.02.2022
käskkirjaga nr 36
MUUDETUD
sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri …….12.2022
käskkirjaga nr ……
Tööturuteenuste osutamine töövõimereformi sihtrühmale
Toetuse andmise tingimuste abikõlblikkuse periood
01.08.2015–31.12.2023
Rakendusasutus
Sotsiaalministeerium
Rakendusüksus
Riigi Tugiteenuste Keskus
Toetuse saaja
Eesti Töötukassa
SISUKORD
1. TAT KIRJELDUS ................................................................................................................................................................. 3
1.1. SEOS RAKENDUSKAVAGA ......................................................................................................................................................... 3
1.1.1. PRIORITEETNE SUUND ......................................................................................................................................................... 3
1.1.2. PRIORITEETSE SUUNA ALAEESMÄRK ........................................................................................................................................ 3
1.1.3. MEETME NIMETUS ............................................................................................................................................................. 3
1.1.4. MEETME EESMÄRK ............................................................................................................................................................. 3
1.2. TAT ................................................................................................................................................................................... 3
1.2.1. TAT EESMÄRK ................................................................................................................................................................... 3
1.2.2. TAT TULEMUS ................................................................................................................................................................... 3
1.2.3. TAT VAJALIKKUSE PÕHJENDUS .............................................................................................................................................. 3
1.2.4. EELARVE ........................................................................................................................................................................... 4
1.2.5. MÕISTED .......................................................................................................................................................................... 4
2. TEGEVUSE KIRJELDUS TULEMUSTE SAAVUTAMISEKS ....................................................................................................... 5
2.1. TÖÖTURUTEENUSED VÄHENENUD TÖÖVÕIMEGA ISIKUTELE ............................................................................................................ 5
2.2. TÖÖANDJA TOETAMINE ........................................................................................................................................................ 13
3. NÄITAJAD ...................................................................................................................................................................... 14
4. TAT MÕJU LÄBIVATELE TEEMADELE .............................................................................................................................. 15
5. SEOS PRIORITEETSE SUUNA TEISTE MEETMETE, TAT-DE JA AVATUD TAOTLUSVOORUDEGA ......................................... 16
6. SEOS VALDKONDLIKE ARENGUKAVADEGA..................................................................................................................... 18
7. TAT RAKENDAMINE ....................................................................................................................................................... 18
7.1. TOETUSE SAAJA KOHUSTUSED ................................................................................................................................................ 18
7.2. ABIKÕLBLIKUD JA MITTEABIKÕLBLIKUD KULUD ........................................................................................................................... 18
7.3. RIIGIABI JA VÄHESE TÄHTSUSEGA ABI ....................................................................................................................................... 21
7.4. TOETUSE MAKSMINE ............................................................................................................................................................ 22
7.5. TAT MUUTMINE ................................................................................................................................................................. 24
7.6. TOETUSE KASUTAMISEGA SEOTUD TEABE JA SEIREARUANNETE ESITAMINE ....................................................................................... 25
7.7. FINANTSKORREKTSIOONID ..................................................................................................................................................... 25
8. RISKIDE HINDAMINE ...................................................................................................................................................... 25
2
Toetuse andmise tingimuste (edaspidi TAT) kirjeldus on koostatud perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse
seaduse (edaspidi struktuuritoetuse seadus) § 16 lõike 1 alusel.
1. TAT kirjeldus
1.1. Seos rakenduskavaga
1.1.1. Prioriteetne suund
Tööturule juurdepääsu parandamine ja tööturult väljalangemise ennetamine.
1.1.2. Prioriteetse suuna alaeesmärk
Vähenenud töövõimega inimeste osalemine tööturul ja tööhõives on suurenenud ja tööealise elanikkonna
töövõime vähenemine on pidurdunud.
TAT panustab otseselt rakenduskava tulemusnäitajatesse:
1) töötavad inimesed, kelle töövõimet hinnati osaliseks ning kes on säilitanud oma töökoha 12 kuu
möödumisel peale hindamist;
2) mittetöötavad inimesed, kelle töövõimet hinnati osaliseks ning kes on liikunud hõivesse 12 kuu
möödumisel peale hindamist.
1.1.3. Meetme nimetus
Töövõime toetamise skeemi loomine ja juurutamine.
1.1.4. Meetme eesmärk
Tööealiste töövõime säilitamine ja parandamine, sh tööandja toetamine töötingimuste edendamisel,
vähenenud töövõimega inimeste tööturul osalemise suurendamine ja varase pensionile jäämise
ärahoidmine. Töövõime toetamise skeemi jätkusuutlikkuse tagamine.
1.2. TAT
1.2.1. TAT eesmärk
TAT tegevuste eesmärk on vähenenud töövõimega inimeste tööturule aitamine ja seal püsimise
toetamine, inimeste olemasoleva töövõime säilitamine ja parandamine, vähenenud töövõimega inimeste
töötuks jäämise ennetamine aktiivsete tööturumeetmete abil.
1.2.2. TAT tulemus
TAT tulemusena on aktiivsete tööturumeetmete abil vähenenud töövõimega inimesi tööturule aidatud ja
toetatud nende tööturul püsimist ning säilitatud ja parandatud nende töövõimet.
1.2.3. TAT vajalikkuse põhjendus
2016. aastast rakendatava töövõimereformi eesmärk on suurendada pikaajalise tervisekahjustusega ja
puudega inimeste osalemist tööturul, pakkudes senisest rohkem tuge töötamiseks ja igapäevaelus
toimetulekuks. Uue töövõime toetamise süsteemi loomise ajendiks oli ühelt poolt tööealiste pikaajalise
3
tervisekahjustusega ja puudega inimeste madal tööhõivemäär ja kõrge mitteaktiivsuse määr (2013. a oli
sihtrühma tööhõivemäär Statistikaameti tööjõu-uuringu andmetel 43%, mitteaktiivseid oli 49%, tööd otsis
8%, sh neist vaid 2% otsis tööd aktiivselt töötukassa abil). Teisalt kasvas püsiva töövõime kaotusega ja
sellega seoses töövõimetuspensioni saavate 16–62-aastaste arv, ulatudes töövõimereformi
rakendamise eel enam kui 98 000 inimeseni (üle 11% samaealisest elanikkonnast). Kuigi püsiv töövõime
kaotus määrati ka enne 2016. aasta töövõimereformi tähtajaliselt, jäi süsteemist väljumine
tagasihoidlikuks. Püsiva töövõimetuse korral makstavate hüvitiste adekvaatse taseme ja jätkusuutliku
rahastamise tagamiseks oli vältimatult vajalik süsteemi reformida.
Töövõimereformiga muudeti töövõime hindamise põhimõtteid ja vähenenud töövõime korral makstava
rahalise toetuse tingimusi. Töövõime hindamise metoodika alusel hinnatakse kehtivas süsteemis
tööealistel pikaajalise tervisekahjustusega ja puudega inimestel püsiva töövõime kaotuse asemel säilinud
töövõimet (töövõime võib olla täielik, osaline või puuduv). Töövõimetuspensioni asemel makstakse
töövõimetoetust, mille saamise õigus on osalise töövõimega inimestel seotud aktiivsusnõuete (õppimine,
töötamine, töö otsimine jms) täitmisega. Sihtrühma tööturule aitamiseks on laiendatud nii
tööturumeetmete kui ka sotsiaalteenuste valikut ja kättesaadavust, mille tulemusel on kasvanud
vähenenud töövõimega inimeste aktiivsus tööturul.
2018. aastaks on vähenenud töövõimega inimeste tööhõivemäär kasvanud 51%ni ja töötus 12,5%ni.
2019. aasta esimesel poolaastal (kuus keskmiselt) oli töötuna arvel 11 460 vähenenud töövõimega töötut.
Töötukassa prognoosi järgi suureneb vähenenud töövõimega registreeritud töötute arv mõnevõrra kuni
2021. aastani, mil lõpeb töövõimereformi üleminekuperiood. 2021. aastal on kuus keskmiselt arvel ligi
13 500 vähenenud töövõimega registreeritud töötut. Alates 2022. aastast hakkab vähenenud töövõimega
registreeritud töötute arv küll mõnevõrra vähenema (2022. aastal 13 400, 2023. aastal 13 100), kuid on
jätkuvalt suur. Seega on sihtrühmale tööturuteenuste osutamise jätkamine vajalik, et toetada sihtrühma
töölerakendumist.
Käesoleva TAT alusel osutatakse vähenenud töövõimega inimeste töölerakendamiseks ja töötamise
toetamiseks nii kõiki olemasolevaid kui ka uusi tööturuteenuseid. Vähenenud töövõimega inimesed,
kes on seoses töövõimereformiga töötukassa uus kliendirühm, saavad vastavalt vajadusele kasutada
kõiki tööturuteenuseid, mida töötukassa osutab registreeritud töötutele, tööotsijatele ja töötajatele. Teiste
sihtrühmadega võrreldes osutatakse vähenenud töövõimega inimestele soodsamatel tingimustel
palgatoetuse teenust, varasemast soodsamaks on muudetud ka tööruumide ja -vahendite kohandamise
ning tugiisikuga töötamise teenuse tingimusi. Uute teenustena katsetatakse TAT raames mobiilset
nõustamist koolist tööle liikumise toetamiseks, kogemusnõustamist, tööalast rehabilitatsiooni, kaitstud
töö teenust, töölesõidu toetust ja saatja sõidukulu hüvitamist. Lisaks pakutakse tööandjatele nõustamist
vähenenud töövõimega inimeste värbamiseks ja töötamise toetamiseks ettevõttes.
1.2.4. Eelarve
Summa Osakaal
1 ESFi toetus 96 900 541 85%
2 Riiklik kaasfinantseering 0 0
3 Omafinantseering 17 100 095 15%
4 TAT eelarve kokku 114 000 636 100%
1.2.5. Mõisted
Vähenenud töövõimega isik on isik,
4
- kellel on tuvastatud osaline töövõime või töövõime puudumine töövõimetoetuse seaduse alusel või
- kes on tunnistatud püsivalt töövõimetuks riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel, sealhulgas isik,
kelle riiklike elatusrahade seaduse alusel määratud invaliidsusgrupp on loetud vastavaks püsivale
töövõimetusele, või
- kellel on määratud puue puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse alusel.
Tööotsija on isik, kes on Eesti Töötukassas (edaspidi töötukassa) tööotsijana arvele võetud.
Koondamisteatega tööotsija on isik, kes on saanud teate töö- või teenistussuhte lõpetamise kohta
koondamise tõttu ning on töötukassas tööotsijana arvele võetud.
Õppiv tööotsija on isik, kes õpib õppeasutuses statsionaarses õppes või täiskoormusega õppes (kaasa
arvatud akadeemilisel puhkusel viibiv isik) ning on töötukassas tööotsijana arvele võetud.
Töötu on isik, kes on töötukassas töötuna arvele võetud.
[Kehtib alates 01.09.2020.]
Õppiv töötu on isik, kes õpib täiskoormusega või kutseõppes statsionaarses õppes (kaasa arvatud
akadeemilisel puhkusel viibiv isik) ning on töötukassas töötuna arvele võetud.
[Kehtib alates 01.09.2020.]
Töötaja on isik, kes on hõivatud tööturuteenuste ja -toetuste seaduse (edaspidi TTTS) § 6 lõike 5
punktides 3–51 nimetatud tegevusega.
Töötamine on TTTS § 6 lõike 5 punktides 3–51 nimetatud tegevusega hõivatud olemine.
Tööleasumine on TTTS § 6 lõike 5 punktides 3–51 nimetatud tegevusega alustamine.
2. Tegevuse kirjeldus tulemuste saavutamiseks
2.1. Tööturuteenused vähenenud töövõimega isikutele
Vähenenud töövõimega isikutele osutatakse järgmisi tööturuteenuseid:
2.1.1. Koolist tööle liikumise toetamine
2.1.1.1. Mobiilne nõustamine koolist tööle liikumise toetamiseks
Mobiilne nõustamine (MOBI) on suunatud vähenenud töövõimega õppijatele kutse- või kõrgkoolis
eesmärgiga toetada nende sujuvat liikumist koolist tööle.
MOBI sisuks on õppijate tööotsingualane teavitamine ja nõustamine, neile tööturu olukorra, kohalike
tööandjate võimaluste ja töötukassa töölesaamist toetavate teenuste tutvustamine. MOBI sessiooni sisu
ja ülesehitus sõltub osalejate vajadustest. Lisaks korraldatakse MOBI raames vajaduse korral
individuaalset või grupinõustamist (näiteks karjäärinõustamine). Vastavalt vajadusele kaasatakse
õppijatega kohtumistesse teisi spetsialiste, kohaliku omavalitsuse esindajaid, tööandjaid jt.
Sihtrühm: vähenenud töövõimega isikud, kes õpivad kutse- või kõrgkoolis
5
2.1.2. Tööalaste teadmiste ja oskuste arendamine
2.1.2.1. Tööturukoolitus
Tööturukoolitus on tööalaste teadmiste ja oskuste andmine või täiendamine, et soodustada tööleasumist.
Töötukassa tellib vajaliku koolituse või võimaldab koolitust koolituskaardi alusel. Koolituskaardi alusel
valib isik talle individuaalses tööotsimiskavas kokku lepitud koolitusvajadusele vastava tööturukoolituse
töötukassa kvalifitseeritud koolitajate nimekirja kantud koolitajate pakutavate koolituste seast.
Koolituskaardi alusel võimaldatakse eesti keele koolitust, mis valmistab ette eesti keele tasemeeksamiks
või A1-taseme saavutamiseks.
Tööturukoolitusele saab siseneda kuni 31.12.2022.
2.1.2.2. Kvalifikatsiooni saamise toetamine
Kvalifikatsiooni saamise toetamine on kvalifikatsiooni tõendava dokumendi, sealhulgas kutse- või
pädevustunnistuse ja mootorsõiduki juhtimise õigust tõendava dokumendi saamisega seotud kulu ja
riigilõivu kulu tasumine isiku eest.
Kvalifikatsiooni saamise toetust saab taotleda kuni 31.12.2022.
Sihtrühm (tegevused 2.1.2.1–2.1.2.2): vähenenud töövõimega isikud, kes on töötud (sh õppivad töötud)
või koondamisteatega tööotsijad
2.1.2.3. Tööpraktika
Tööpraktika on töölesaamiseks vajalike teadmiste ja oskuste ning töökogemuse andmine tööandja
juures.
Sihtrühm: vähenenud töövõimega isikud, kes on töötud (v.a õppivad töötud) või koondamisteatega
tööotsijad
Isikule, kes on töötuna arveloleku ajal suunatud punktis 2.1.2.1 või 2.1.2.2 nimetatud tööturuteenust
saama, jätkatakse tööturuteenuse osutamist ka pärast töötuna arveloleku lõpetamist, kui töötuna
arvelolek on lõpetatud TTTS § 6 lõike 5 punktides 2–7 sätestatud asjaoludel või § 7 lõike 1 punkti 7
alusel.
Isikule, kes on töötuna arveloleku ajal suunatud punktis 2.1.2.3 nimetatud tööturuteenust saama,
jätkatakse tööturuteenuse osutamist ka pärast töötuna arveloleku lõpetamist, kui töötuna arvelolek on
lõpetatud TTTS § 6 lõike 5 punktis 2 sätestatud asjaolul.
Koondamisteatega tööotsijale, kes on töö- või teenistussuhte ajal suunatud punktides 2.1.2.1–2.1.2.3
nimetatud tööturuteenust saama, osutatakse seda tööturuteenust ka pärast töö- või teenistussuhte
lõppemist.
2.1.3. Ettevõtluse toetamine
2.1.3.1. Ettevõtluse alustamise toetus
6
Ettevõtluse alustamise toetus on rahaline toetus oma ettevõtte loomiseks.
Sihtrühm: vähenenud töövõimega isikud, kes on töötud (sh õppivad töötud) või koondamisteatega
tööotsijad
Koondamisteatega tööotsijale, kes on töö- või teenistussuhte ajal esitanud avalduse ettevõtluse
alustamise toetuse saamiseks, võib taotletud toetust anda ka pärast töö- või teenistussuhte lõppemist.
2.1.3.2. Ettevõtluse toetamise teenus
Ettevõtluse toetamise teenus on ettevõtte tegevusvaldkonnaga seotud koolituse ja individuaalse
mentorluse kulu hüvitamine ning isiku nõustamine mentorklubis eesmärgiga toetada tema äriplaani
elluviimist ja jätkusuutlikkust.
Teenust osutatakse isikule kahe aasta jooksul ettevõtluse alustamise toetuse saamisest. Töötukassa
toetuseta ettevõtlusega alustanud vähenenud töövõimega isikule osutatakse teenust kahe aasta jooksul
ettevõtlusega alustamisest, juhul kui isik on ettevõtlusega alustamisele eelnenud kuuekuulise
ajavahemiku sees olnud töötuna arvel ja töötuna arvelolek on lõpetatud. Ettevõtlusega alustamiseks
loetakse äriühingu või füüsilisest isikust ettevõtjana registreerimist äriregistris.
Sihtrühm: vähenenud töövõimega isikud, kes on saanud TAT alusel ettevõtluse alustamise toetust või
on alustanud ettevõtlusega töötukassa toetuseta
2.1.4. Töövõime ja töötamise toetamine
2.1.4.1. Tööalane rehabilitatsioon
Tööalane rehabilitatsioon on vähenenud töövõimega isiku tööeluks ettevalmistamine, tema tööle
asumise või töötamise toetamine.
Tööalase rehabilitatsiooni teenust osutatakse vastavalt vähenenud töövõimega isiku individuaalsetele
vajadustele eelkõige, kui:
1) tal on tegutsemisel puude või terviseseisundi tõttu mitmeid takistusi (näiteks liikumisel, suhtlemisel,
nägemisel) ning ta vajab korraga mitme spetsialisti ehk rehabilitatsioonimeeskonna abi;
2) tema töölesaamise või töötamise takistusi ei ole võimalik ületada teiste, üksikute tööturu-, sotsiaal- või
tervishoiuteenuste osutamisega.
Tööalane rehabilitatsioon hõlmab eelkõige:
1) puude või tervisehäirega toimetulekuks vajalike oskuste ja töövõime arendamist (näiteks liikumine,
suhtlemine, igapäevaelu korraldamine ja toimingud, sümptomite kontroll, abivahendite kasutamine) ning
nõustamist (näiteks motivatsiooni ja enesekindluse suurendamine, puude või tervisehäirega
kohanemine), et valmistada isikut ette tööotsinguteks ja tööeluks;
2) töölesaamist ja töötamist toetavaid tegevusi (näiteks sobiva töö väljaselgitamine, töökoha
kohandamise või abivahendite vajaduse hindamine ja lahenduste pakkumine, tööeluga kohanemise
toetamine, töövõtete õpetamine vastavalt puudele või tervisehäirele, tööandja, juhtide ja töökollektiivi
nõustamine), et suurendada isiku töövõimet ja töötamise väljavaateid või aidata hoida töökohta.
Tööalase rehabilitatsioonina pakutakse sotsiaalhoolekande seaduse § 57 alusel kehtestatud
rehabiliteerivaid tegevusi (need on füsioterapeudi, tegevusterapeudi, loovterapeudi, logopeedi,
eripedagoogi, kogemusnõustaja, psühholoogi, sotsiaaltöötaja ja õe individuaal- ja grupiteenused ning
7
arsti individuaalteenus), mis on vajalikud vähenenud töövõimega isiku tööle asumiseks või töötamise
jätkamiseks.
Tööalase rehabilitatsiooni kestus sõltub isiku individuaalsetest vajadustest, kuid on üldjuhul kuni üks
aasta.
Sihtrühm: vähenenud töövõimega (v.a puuduva töövõimega) isikud, kes
- on arvele võetud töötuna (sh õppiv töötu) või
- on arvele võetud tööotsijana ning töötavad või omandavad põhi-, üldkesk-, kutse- või kõrgharidust või
- ei ole arvele võetud töötu või tööotsijana, kuid töötavad või omandavad põhi-, üldkesk-, kutse- või
kõrgharidust
Tööalase rehabilitatsiooni teenust ei osutata isikule, kes on noorem kui 16-aastane, jõudnud
vanaduspensioniikka või saab ennetähtaegset vanaduspensioni või vanaduspensioni ootel oleva
päästeteenistuja toetust, ega isikule, kellel on õigus saada sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust või kellele
osutatakse sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust sotsiaalhoolekande seaduse alusel.
2.1.4.2. [KEHTETU alates 01.01.2020]
2.1.4.3. Töötamiseks vajaliku abivahendi tasuta kasutada andmine
Töötamiseks vajaliku abivahendi tasuta kasutada andmine on sellise abivahendi võimaldamine, milleta
isikul ei ole puudest või terviseseisundist tulenevalt võimalik tööülesandeid täita. Töötamiseks vajalikuks
abivahendiks ei loeta vahendit, mis on puudest või terviseseisundist olenemata vajalik tööülesannete
täitmiseks või on isikule vajalik igapäevaeluga toimetulekuks.
Sihtrühm: vähenenud töövõimega isikud, kes on töötud (sh õppivad töötud), koondamisteatega
tööotsijad, õppivad tööotsijad või töötajad
2.1.4.4. [KEHTETU alates 01.01.2020]
2.1.4.5. Tugiisikuga töötamine
Tugiisikuga töötamine on abi ja juhendamine töötamisel tulenevalt isiku puudest või terviseseisundist.
Tugiisikuga töötamise teenust osutatakse vähenenud töövõimega isikule, kes asub tööle või töötab.
Tugiisikuga töötamise teenust osutatakse isikule kuni 12 kuu jooksul teenuse kasutamise alustamisest
arvates. Põhjendatud vajaduse korral võib isikule teenust osutada korduvalt, sealhulgas sama tööandja
juures ja samal ametikohal töötamiseks.
Teenust osutatakse isiku eeldatavast töötamise ajast järgmises mahus:
- 50% ulatuses, kui isik vajab abi igal töönädalal paljudes tegevustes;
- 75% ulatuses, kui isik vajab abi igal tööpäeval enamikus tegevustes;
- 100% ulatuses, kui isik vajab abi igal tööpäeval kõigis tegevustes.
Sihtrühm: vähenenud töövõimega isikud, kes on töötud (sh õppivad töötud), koondamisteatega
tööotsijad, õppivad tööotsijad või töötajad
2.1.5. Töölesaamise takistuste kõrvaldamine
2.1.5.1. Nõustamisteenused
8
2.1.5.1.1. Tööklubi
Tööklubi on tööotsingunõustamine eesmärgiga valmistada osalejaid ette töö otsimiseks ja tööeluks, anda
ülevaade tööturu olukorrast ja töövõimalustest juhendatud klubilise tegevuse vormis. Tööklubis
osalemine võimaldab jagada kogemusi ning saada tuge teistelt tööotsijatelt ja juhendajalt. Tööklubi
tegevusi juhendab sobiva ettevalmistusega tööklubi juhendaja.
Tööklubi tegevusteks on näiteks kohaliku tööturu olukorra ja erinevate töötamise võimaluste
tutvustamine; töö otsimise kanalite tutvustamine ja juhendamine nende kasutamisel; tööle
kandideerimiseks vajalike dokumentide koostamise õpetamine ning tööle kandideerimise harjutamine;
nõustamine tööalaste valikute tegemisel; sotsiaalsete oskuste ja isikuomaduste arendamine (sealhulgas
meeskonnatöö, stressiga toimetulek, enesekindlus); tööandjatega kohtumine ja ettevõtete külastamine.
Sihtrühm: vähenenud töövõimega isikud
2.1.5.1.2. Psühholoogiline, võla- või sõltuvusnõustamine
Psühholoogiline, võla- või sõltuvusnõustamine on nõustamine töökaotuse ja töötusega seotud
psühholoogiliste, võla- või sõltuvusprobleemide lahendamiseks eesmärgiga toetada töö otsimist,
tööturuteenuste kasutamist ja töölesaamist.
Töötukassa tellib isikule vajaliku nõustamise või võimaldab tal valida sobiva nõustaja töötukassa
kvalifitseeritud teenuseosutaja juures.
Sihtrühm: vähenenud töövõimega isikud, kes on töötud (sh õppivad töötud) või koondamisteatega
tööotsijad
Isikule, kes on töötuna arveloleku ajal suunatud käesolevas punktis nimetatud tööturuteenust saama,
jätkatakse tööturuteenuse osutamist ka pärast töötuna arveloleku lõpetamist, kui töötuna arvelolek on
lõpetatud TTTS § 6 lõike 5 punktides 2–7 sätestatud asjaoludel või § 7 lõike 1 punkti 7 alusel.
Koondamisteatega tööotsijale, kes on töö- või teenistussuhte ajal suunatud käesolevas punktis nimetatud
tööturuteenust saama, osutatakse seda tööturuteenust ka pärast töö- või teenistussuhte lõppemist.
2.1.5.1.3. Kogemusnõustamine
Kogemusnõustamine on sarnase puude või tervisehäirega isikute vahel toimuv teadmiste ja kogemuste
vahetus ning nõustamine eesmärgiga toetada puude või tervisehäirega toimetulekut, suurendada
motivatsiooni ja enesekindlust ning valmistada ette tööotsinguteks ja tööeluks.
Töötukassa tellib isikule vajaliku kogemusnõustamise teenuse või võimaldab tal valida sobiva
kogemusnõustaja töötukassa kvalifitseeritud teenuseosutaja juures.
Sihtrühm: vähenenud töövõimega isikud, kes on töötud (sh õppivad töötud), koondamisteatega
tööotsijad, õppivad tööotsijad või töötajad
2.1.5.2. Individuaalsed lahendused
9
Individuaalsed lahendused on tööturuteenusel osalemise, tööleasumise või töötamise jätkamisega
seotud täiendavate kulude, sealhulgas hoolduskulu ja isiku erivajadusest tingitud kulu hüvitamine või
tasumine.
Individuaalse lahendusena võib:
- vähenenud töövõimega töötule hüvitada või tema eest tasuda tööturuteenuse kasutamisega ja
tööleasumisega seotud täiendavad kulud, eelkõige hooldusteenuse kulu ja isiku erivajadusest tingitud
muu kulu;
- vähenenud töövõimega töötajale hüvitada või tema eest tasuda töötamise jätkamisega seotud puudest
või terviseseisundist tingitud lisakulud;
- tööandjale hüvitada vähenenud töövõimega töötaja tööalase koolitusega seotud lisakulud, mis on
tingitud töötaja puudest või terviseseisundist (eelkõige viipekeeletõlgi kulu).
Sihtrühm: vähenenud töövõimega isikud, kes on töötud (sh õppivad töötud) või töötajad, kelle
töölesaamine või töötamise jätkamine on raskendatud pikaajalise töötuse, erivajaduste või muude eriliste
takistuste tõttu; tööandjad, kelle juures töötavad vähenenud töövõimega isikud
2.1.6. Töövalmiduse toetamine
2.1.6.1. Proovitöö
Töövahenduse teenuse osutamisel võib töötukassa leppida tööandjaga kokku tööle kandideeriva
vähenenud töövõimega isiku osalemise proovitöös. Proovitöö annab isikule võimaluse pakutaval
töökohal töötamist järele proovida ning tööandjal tema sobivuses veenduda. Proovitööl täidab
vähenenud töövõimega isik selle ametikoha tööülesandeid, millele ta kandideerib, ning tutvub ettevõtte
töötajate, töötingimuste ja -kultuuriga. Proovitöö maksimaalne kestus on üks päev.
Sihtrühm: vähenenud töövõimega isikud, kes on töötud (sh õppivad töötud) või tööotsijad (sh õppivad
ja koondamisteatega tööotsijad)
2.1.6.2. Tööharjutus
Tööharjutus hõlmab tööharjumuse taastamist või esmase tööharjumuse omandamist, ettevalmistust
tööotsinguteks ja töölkäimiseks.
Tööharjutus koosneb üldjuhul tööotsingule keskendunud grupitööst (näiteks motiveerimine,
sotsialiseerimine, töö otsimist ja töötamist toetavate sotsiaalsete oskuste õpetamine) ning praktilistest
tegevustest, mis ei nõua erialaseid teadmisi ja milleks vajalikud oskused omandatakse tööharjutuse
käigus. Tööharjutuse kestus on kuni kuus kuud.
2.1.6.3. Vabatahtlik töö
Vabatahtlikus töös osalemine annab uusi teadmisi, oskusi ja kogemusi, arendab sotsiaalseid suhteid ning
aitab ette valmistada tööeluks. Vabatahtlik töö võib hõlmata osalemist tegevustes, mida viiakse ellu
peamiselt avalikes huvides ja ühiskonna heaks (näiteks kultuuri, hariduse, sotsiaaltöö, keskkonnakaitse,
ühistegevuse või muus avaliku huviga seotud valdkonnas). Vabatahtlik töö võib olla ka ettevõtete
korraldatud heategevuslikes tegevustes osalemine.
2.1.6.4. [KEHTETU alates 01.01.2020]
10
Sihtrühm (tegevused 2.1.6.2–2.1.6.3): vähenenud töövõimega isikud, kes on töötud (v.a õppivad
töötud)
2.1.6.5. Kaitstud töö
Kaitstud töö eesmärk on vähenenud töövõimega isiku ettevalmistamine avatud tööturule tööle saamiseks
(iseseisvalt või tugiisikuga), toetamine tööle asumisel ja avatud tööturul töötamise algusperioodil.
Töötamine kaitstud tingimustes tähendab, et vähenenud töövõimega isikul võimaldatakse teha
võimetekohaseid tööülesandeid talle sobivas töökeskkonnas ja jõukohases töötempos. Isikule tagatakse
sealjuures vajalikus ulatuses juhendamine, nõustamine ja abi.
Töötukassa kaudu korraldatava kaitstud töö teenuse kestus on kuni kaks aastat, mis jaguneb etappideks.
I etapis toimub vähenenud töövõimega isiku töösuutlikkuse hindamine, tööoskuste õpetamine ja
harjutamine, sobivate tööde leidmine. II etapis töötab vähenenud töövõimega isik kaitstud tingimustes,
kuid samal ajal nõustatakse ja toetatakse teda, et ta leiaks töö avatud tööturul. III etapis liigub vähenenud
töövõimega isik kaitstud tingimustega töölt avatud tööturule, teenuseosutaja tugi väheneb järk-järgult.
Vähenenud töövõimega isiku eest, kes on eelnevalt töötanud kaitstud tingimustes, makstakse tööandjale
avatud tööturule töölerakendamisel palgatoetust vastavalt punktile 2.2.1.
Sihtrühm: vähenenud töövõimega isikud, kes on töötud (v.a kui töövõime puudub)
Isik, kes on suunatud kaitstud tööle ja kellel teenuse saamise ajal tuvastatakse puuduv töövõime, võib
jätkuvalt saada kaitstud töö teenust.
[KEHTIB KUNI 31.12.2020]
2.1.6.5 Kaitstud töö
Kaitstud töö eesmärk on vähenenud töövõimega isiku ettevalmistamine avatud tööturule tööle saamiseks
(iseseisvalt või tugiisikuga), toetamine tööle asumisel ja avatud tööturul töötamise algusperioodil.
Teenuse raames hinnatakse vähenenud töövõimega isiku töösuutlikkust, õpetatakse ja harjutatakse
tööoskusi, vajaduse korral korraldatakse töötamine kaitstud tingimustes, toetatakse sotsiaalsete
probleemide lahendamisel ning aidatakse leida sobiv töö avatud tööturul.
Töötamine kaitstud töö tingimustes tähendab, et vähenenud töövõimega isikul võimaldatakse teha
võimetekohaseid tööülesandeid talle sobivas töökeskkonnas ja jõukohases töötempos. Isikule tagatakse
sealjuures vajalikus ulatuses juhendamine, nõustamine ja abi.
Avatud tööturule tööle asudes toetatakse isikut töökeskkonnaga kohanemisel, tööülesannete õppimisel
ja probleemide lahendamisel ning nõustatakse tööandjat ja kolleege.
Kaitstud töö teenuse kestus on kuni kaks aastat.
Vähenenud töövõimega isiku eest, kes on eelnevalt töötanud kaitstud tingimustes, makstakse tööandjale
avatud tööturule töölerakendamisel palgatoetust vastavalt punktile 2.2.1.
Sihtrühm: vähenenud töövõimega isikud, kes on töötud (v.a kui töövõime puudub)
11
Isik, kes on suunatud kaitstud tööle ja kellel teenuse saamise ajal tuvastatakse puuduv töövõime, võib
jätkuvalt saada kaitstud töö teenust.
[KEHTIB ALATES 01.01.2021]
2.1.7. Rahalised toetused tööturuteenustes osalemiseks ja tööleasumiseks
2.1.7.1. Stipendium
Sihtrühm: vähenenud töövõimega isikud, kes
- on töötud ja osalevad tööturukoolitusel, tööpraktikal, tööharjutusel, vabatahtlikus töös või kaitstud tööl;
- on õppivad töötud ja osalevad tööturukoolitusel
[KEHTIB KUNI 31.12.2022]
2.1.7.11. Stipendium
Sihtrühm: vähenenud töövõimega isikud, kes on töötud ja osalevad tööharjutuse või kaitstud töö
teenusel
[KEHTIB ALATES 01.01.2023]
2.1.7.2. Sõidu- ja majutustoetus
Sihtrühm: vähenenud töövõimega isikud, kes
- osalevad tööalase rehabilitatsiooni teenusel;
- on töötud ja osalevad tööturukoolitusel, kvalifikatsiooni saamise toetamise, tööpraktika, tööklubi,
psühholoogilise, võla- või sõltuvusnõustamise, kogemusnõustamise, proovitöö, tööharjutuse,
vabatahtliku töö või kaitstud töö teenusel;
- on õppivad töötud ja osalevad tööturukoolituse, kvalifikatsiooni saamise toetamise, tööklubi,
psühholoogilise, võla- või sõltuvusnõustamise, kogemusnõustamise või proovitöö teenusel
[KEHTIB KUNI 31.12.2022]
2.1.7.21. Sõidu- ja majutustoetus
Sihtrühm: vähenenud töövõimega isikud, kes
- on töötud ja osalevad tööklubi, psühholoogilise, võla- või sõltuvusnõustamise, kogemusnõustamise,
tööharjutuse või kaitstud töö teenusel;
- on õppivad töötud ja osalevad tööklubi, psühholoogilise, võla- või sõltuvusnõustamise või
kogemusnõustamise teenusel
[KEHTIB ALATES 01.01.2023]
2.1.7.3. Töölesõidu toetus
Töölesõidu toetuse eesmärk on osaliselt hüvitada töölesõiduga seotud lisakulud, mis on vähenenud
töövõimega isikul tingitud sellest, et ta ei saa puude või terviseseisundi tõttu kasutada tööl käimiseks
ühistransporti (v.a taksot). Töölesõiduga seotud lisakulud hüvitatakse, kui see on vajalik vähenenud
töövõimega isiku tööle asumiseks või töötamise jätkamiseks.
12
Töölesõidu toetust saab taotleda kuni 31.12.2022.
Sihtrühm: vähenenud töövõimega töötajad, kes ei saa puude või terviseseisundi tõttu kasutada tööl
käimiseks ühistransporti (v.a taksot)
2.1.7.4. [KEHTETU alates 01.01.2020]
2.1.8. Tegevuse 2.1 üldajaraam
1) tööturuteenuste osutamine 01.01.2016–31.12.2022, punktides 2.1.2.1, 2.1.2.2, 2.1.2.3, 2.1.3.1,
2.1.3.2, 2.1.4.1, 2.1.4.3, 2.1.4.5, 2.1.5.1.1, 2.1.5.1.2, 2.1.5.1.3, 2.1.5.2, 2.1.6.1, 2.1.6.2, 2.1.6.3, 2.1.6.5,
2.1.7.11, 2.1.7.21 ja 2.1.7.3 sätestatud tööturuteenuste osutamine kuni 31.12.2023;
2) ettevalmistavad tegevused, sh tööturuteenuste hangete ettevalmistamine ja tegemine 01.08.2015–
31.12.2023.
2.2. Tööandja toetamine
Tööandjale, kes võtab või on tööle võtnud vähenenud töövõimega isiku, osutatakse järgmisi vähenenud
töövõimega isiku töötamist toetavaid tööturuteenuseid:
2.2.1. Palgatoetus
Palgatoetus on tööandjale vähenenud töövõimega isiku töölerakendamiseks makstav toetus.
Lisaks TTTS § 18 lõike 2 punktides 3 ja 4 sätestatule makstakse tööandjale palgatoetust sellise
vähenenud töövõimega töötu töölerakendamisel, kes on olnud töötuna arvel järjest vähemalt kuus kuud.
Lisaks makstakse palgatoetust tööandjale, kes avatud tööturu tingimustes rakendab tööle vähenenud
töövõimega isiku, kes on eelnevalt töötanud käesoleva TAT punktis 2.1.6.5 nimetatud või
sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 21.07.2015 käskkirjaga nr 115 „Töövõimereformi
sihtrühma töövõimelisuse tõstmine ja nende töötamise soodustamine“ kinnitatud toetuse andmise
tingimuste punktis 2.1.1 sätestatud kaitstud tingimustes. Palgatoetust ei maksta kaitstud töö tingimustes
töötamisel.
Sihtrühm: tööandjad, kes võtavad tähtajatu või vähemalt kuuekuulise tähtajalise töölepingu alusel tööle
vähenenud töövõimega isiku, kes on:
- töötu ja kes on vahetult enne tööleasumist töötuna arvel olnud järjest vähemalt kuus kuud või
- vahetult enne avatud tööturule tööleasumist töötanud käesoleva TAT punktis 2.1.6.5 nimetatud või
sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 21.07.2015 käskkirjaga nr 115 „Töövõimereformi
sihtrühma töövõimelisuse tõstmine ja nende töötamise soodustamine“ kinnitatud toetuse andmise
tingimuste punktis 2.1.1 sätestatud kaitstud tingimustes või
- nimetatud TTTS § 18 lõike 2 punktides 3–4
2.2.2. Tööruumide ja -vahendite kohandamine
Tööruumide ja -vahendite kohandamine seisneb tööandja ehitise, ruumi, töökoha või töövahendi
vähenenud töövõimega isikule ligipääsetavaks ja kasutatavaks muutmises. Töökohaks võib olla ka isiku
eluruum, kui see on kokku lepitud tema töötegemise kohana ning kohandus on vajalik töö tegemiseks.
Tööruumide ja -vahendite kohandamise teenust osutatakse, kui vähenenud töövõimega isik asub tööle
või töötab tähtajatult või tähtajaliselt, kestusega vähemalt kaks aastat.
13
Põhjendatud vajaduse korral võib ühele vähenenud töövõimega isikule teenust osutada korduvalt,
kohaldamata TTTS § 20 lõikes 6 sätestatud kolmeaastast piirangut.
Sihtrühm:
- tööandjad, kes võtavad või on tööle võtnud vähenenud töövõimega isiku;
- vähenenud töövõimega isikud, kes on töötud (sh õppivad töötud), koondamisteatega tööotsijad,
õppivad tööotsijad, töötajad
2.2.3. [KEHTETU alates 01.01.2020]
2.2.4. Tööandja teavitamine ja nõustamine
Tööandjatele teavitusürituste ja nõustamise korraldamine vähenenud töövõimega isikute töötamise
toetamise võimalustest. Tööandja nõustamine vähenenud töövõimega isikute tööülesannete
kohandamisel ja ümberkujundamisel vastavalt töötaja töövõimele.
Sihtrühm: tööandjad
2.2.5. Tegevuse 2.2 üldajaraam
1) tööturuteenuste osutamine 01.01.2016–31.12.2023;
2) ettevalmistavad tegevused, sh tööturuteenuste hangete ettevalmistamine ja tegemine 01.08.2015–
31.12.2023.
3. Näitajad
Näitaja Näitaja nimetus (viide Baas- Siht- Täitmine Sihttase Selgitus
TAT punktile, tase tase (2020) (2023)
missugusest (2018)
tegevusest kujuneb)
Rakenduskava Vähenenud töövõimega 0 20 770 32 231 43 153 Tegevuste
väljundnäitajad (TAT inimesed, kes on 2.1 ja 2.2
tulemusnäitaja) saanud töövõimereformi tulemusnäit
vahendusel teenuseid aja
TAT-spetsiifilised Tegevused 2.1 ja 2.2. Tööturuteenused vähenenud töövõimega inimestele ning
väljundi- ja tööandjate toetamine
tulemusnäitajad
Väljundinäitaja Vähenenud töövõimega 0 20 770 32 231 43 153 Panustab
inimesed, kes on otseselt
saanud töövõimereformi rakenduska
vahendusel teenuseid va
väljundinäit
ajasse
Tulemusnäitaja Töötavad inimesed, 0 1458 2 615* 5 938 Panustab
kelle töövõimet hinnati otseselt
osaliseks ning kes on rakenduska
säilitanud oma töökoha va
12 kuu möödumisel tulemusnäit
peale hindamist ajasse
14
Tulemusnäitaja Mittetöötavad inimesed, 0 4 927 7 311* 14 499 Panustab
kelle töövõimet hinnati otseselt
osaliseks ning kes on rakenduska
liikunud hõivesse 12 kuu va
möödumisel peale tulemusnäit
hindamist ajasse
*Tulemusnäitaja on 2016-2019 teenustel osalenute kohta
4. TAT mõju läbivatele teemadele
TAT mõjutab (märkida ristiga, nii „jah“ kui „ei“ vastuse korral tuleb selgituses vastust argumenteeritult
põhjendada):
Regionaalareng jah ei
Selgitus: TAT tegevused toetavad kõigi Eesti piirkondade ühtlasemat arengut. Töövõimetuspensionäride
arv maakondades on erinev. Nendes piirkondades, kus töövõimetuspensionäride arv on suurem, on ka
mitteaktiivsete inimeste arv suurem ja seega ka tööeas ülalpeetavate hulk suurem1. TAT tegevused
aitavad tööle rakenduda vähenenud töövõimega isikutel, kellel seni on tööturul osalemine olnud
raskendatud, vähendades seeläbi mitteaktiivsust ja aidates kaasa maakondade majandusliku ja
sotsiaalse toimetulekuvõime paranemisele.
Keskkonnahoid ja kliima jah ei
Selgitus: TAT tegevused ei mõjuta keskkonnahoidu ja kliimat ega oma keskkonnahoiule toetavat mõju,
samuti ei ole ette nähtud tegevustega keskkonnaseisundi muutust, s.o paranemist või halvenemist.
Infoühiskond jah ei
Selgitus: TAT alusel osutatavad teenused mõjutavad kaudselt infoühiskonda. TAT alusel osutatakse
tööturukoolituse teenust, mille raames ei ole välistatud vähenenud töövõimega isikute IKT oskusi
arendavad koolitused. Samuti arendatakse töötukassa infotehnoloogilisi lahendusi.
Riigivalitsemine jah ei
Selgitus: TAT toetavad tõhusa ja tervikliku riigivalitsemise edendamise eesmärki. Praegune
töövõimetuspensionite maksmise süsteemi ülesehitus on ebaefektiivne. Töövõimetutele inimestele
rakendatakse üksnes passiivseid meetmeid, makstakse hüvitisi ja võimaldatakse soodustusi. Uues
töövõime toetamise süsteemis suunatakse tähelepanu sellele, mida vähenenud töövõimega isikud on
suutelised tegema ning aidatakse neil leida sobivat tööd. Seeläbi suureneb tööjõus osalemise määr ja
suureneb riigi maksutulu. Töövõime arendamisega seonduvad teenused koonduvad osaliselt töötukassa
pädevusse, mis omakorda võimaldab terviklikku lähenemist – nii töövõime hindamine, sobiva töö
leidmise toetamine teenuste osutamisega kui ka toetuse maksmine toimub ühes asutuses.
Võrdsed võimalused2
Sooline võrdsus (kas TAT lõpptulemus mõjutab meeste ja naiste olukorda ühiskonnas)3 jah ei
Selgitus (täidetakse eitava vastuse korral):
1 Statistikaameti andmebaas
2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikkel 7. Meeste ja naiste võrdõiguslikkuse edendamine ja
mittediskrimineerimine.
3 Soolise võrdsuse tagamine tähendab naiste ja meeste võrdseid õigusi, kohustusi, võimalusi ja vastutust kõikides
eluvaldkondades. Kõik poliitikavaldkonnad, mis lõpptulemusena mõjutavad inimeste olukorda ühiskonnas, mõjutavad ka naisi
ja mehi.
15
Alljärgnev osa täidetakse „jah“ vastuse korral
TAT sisaldab tegevusi, mis panustavad otseselt soolise võrdõiguslikkuse edendamisse jah ei
TAT panustab soolise võrdõiguslikkuse edendamisse sooküsimuste lõimimisega4 TAT-de
ettevalmistamisse, rakendamisse ja seiresse jah ei
Selgitus, kuidas on TAT-s rakendatud sooküsimuste lõimimist: TAT raames pakutavad teenused on
soostereotüüpidest vabad. Tegevuste kavandamisel ja elluviimisel võetakse arvesse meeste ja naiste
erinevat olukorda, vajadusi ja huve.
Võrdne kohtlemine jah ei
Kirjeldada, kuidas on TAT ettevalmistamise ja rakendamise ajal tagatud:
a) erinevas vanuses inimeste võrdne kohtlemine
TAT alusel osutatakse tööturuteenuseid erinevas vanuses inimestele. Üldjuhul on teenused tööealistele
(16–vanaduspensioniiga), kuid töötavatele inimestele mõeldud teenuseid osutatakse vanusest
sõltumata.
b) puudega inimeste võrdne kohtlemine, sh kirjeldada, kas ja milliseid tegevusi võetakse TAT-s ette
puudega inimestele juurdepääsu tagamiseks
Käesoleva TAT kõik tegevused on suunatud puudega inimeste toetamiseks. Neile osutatakse TAT alusel
tööturuteenuseid, mis toetavad nende töövõimet ja aktiivset ühiskonnas osalemist. Olemasolevatele
tööturuteenustele on lisaks välja töötatud uued tööturuteenused, nagu tööalane rehabilitatsioon, kaitstud
töö, töölesõidu toetus ja saatja sõidukulu hüvitamine ning kogemusnõustamine, mis on kõik suunatud
puudest ja tervisehäirest tingitud töötamise takistuste kõrvaldamisele või leevendamisele. Lisaks
tagatakse puudega inimestele vajaduse korral töötamiseks vajalik abivahend, tugiisik, tööruumide ja -
vahendite kohandamine, tööintervjuul abistamine.
c) võrdne kohtlemine sõltumata inimese soost, rassist või rahvuslikust kuuluvusest, usutunnistusest
või veendumusest või seksuaalsest sättumusest5.
Kõiki inimesi koheldakse võrdselt ega diskrimineerita sõltumata tema soost, rassist, rahvuslikust
kuuluvusest, usutunnistusest või veendumusest või seksuaalsest sättumusest. TAT sihtrühmale
osutatakse tööturuteenuseid nende individuaalsetest vajadustest lähtuvalt.
5. Seos prioriteetse suuna teiste meetmete, TAT-de ja avatud taotlusvoorudega
Käesolev TAT on otseselt seotud:
a) meetme 3.1 sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 14.11.2014 käskkirjaga nr 207 "Töövõime
süsteemi toetavad tegevused" kinnitatud toetuse andmise tingimustes nimetatud tegevustega. Mõlemad
TAT-d panustavad töövõimereformi elluviimisse ja edukasse rakendamisse. TAT „Töövõime süsteemi
toetavad tegevused“ alusel arendatakse ja katsetatakse töövõime hindamise metoodikat ja koolitatakse
spetsialiste metoodika kasutusele võtmiseks. Samuti arendatakse nimetatud TAT alusel andmevahetust
4 Programmi ettevalmistamisel, rakendamisel ja seires võetakse arvesse naiste ja meeste erinevat olukorda ja vajadusi ning
hinnatakse mõju naiste ja meeste sotsiaal-majanduslikule olukorrale ühiskonnas selleks, et tagada ühtmoodi kasu nii naistele
kui meestele ning kaotada ebavõrdsus.
5 Tegevuste kirjelduses tuua välja tunnus (sugu, rass/rahvus, usuline veendumus või seksuaalne sättumus)
16
erinevate organisatsioonide infosüsteemide vahel. Lisaks korraldatakse TAT alusel teavitustegevust, mis
on oluline vähenenud töövõimega isikute, tööandjate ja ühiskonna informeerimiseks töövõimereformist
ning positiivsete hoiakute kujundamiseks vähenenud töövõimega inimeste töötamise suhtes;
b) meetme 3.1 sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 03.12.2014 käskkirjaga nr 219 "Töövõimet
hoidva ja säästva töökeskkonna arendamine" kinnitatud toetuse andmise tingimustes nimetatud
tegevustega. Nimetatud TAT eesmärk on tööandjate ja töötajate teavitamine töövõime hoidmise ja
säilitamise võimalustest ning nende toetamine töökeskkonna edendamisel teavitus-, nõustamis-,
koolitus- ja kaasamistegevuste kaudu, ennetades tööl tervisekahjustuste tekkimist või süvenemist ning
seeläbi töövõime vähenemist;
c) meetme 3.1 sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 21.07.2015 käskkirjaga nr 115
„Töövõimereformi sihtrühma töövõimelisuse tõstmine ja nende töötamise soodustamine“ kinnitatud
toetuse andmise tingimustes nimetatud tegevustega, milleks on vähenenud töövõimega inimestele
vajadustele vastavate isiklike abivahendite võimaldamine ja viipekeele tõlgi teenuse arendamine ning
pikaajalise kaitstud töö teenuse pakkumine. Kui vähenenud töövõimega inimestele on õigel ajal tagatud
nende vajadustele vastavad isiklikud abivahendid või viipekeele tõlgi teenuse kättesaadavus, toetab see
nende iseseisvat toimetulekut ja aktiivsust, sealhulgas tööotsinguid ja tööleasumist. Pikaajaline kaitstud
töö on võimalus tööelus osaleda neile vähenenud töövõimega inimestele, kes ei ole suutelised töötama
avatud tööturu tingimustes. Nimetatud TAT täiendab ja toetab töötukassa tegevusi vähenenud
töövõimega inimeste tööleaitamiseks, võimaldades seostada hoolekande- ja tööturuteenuseid vastavalt
individuaalsetele vajadustele.
TAT on kaudselt seotud meetme 2.3 tervise- ja tööministri 09.01.2015 käskkirjaga nr 5 "Kainem ja tervem
Eesti" kinnitatud toetuse andmise tingimustes nimetatud tegevustega. TAT tegevuste eesmärk on
vähendada alkoholi liigtarvitavate inimeste osakaalu tööealise elanikkonna hulgas. TAT alusel
rakendatavate tegevustega ennetatakse alkoholi liigtarvitamist, mis on üheks suureks töövõime languse
põhjustajaks. TAT alusel osutatakse inimestele abi, mille tulemusel on nad võimelised tööd otsima ja
tööturule suunduma.
Meetme 2.2 sotsiaalkaitseministri 27.03.2015 käskkirjaga nr 58 „Tööturul osalemist toetavad
hoolekandeteenused“ kinnitatud toetuse andmise tingimustes nimetatud tegevused toetavad
erivajadustega ja vähenenud töövõimega isikute igapäevaeluga hakkamasaamist ja osalemist tööturul.
TAT alusel osutatud integreeritud tugiteenused toetavad tööturule suundumist ja seal püsimist. Nendeks
tugiteenusteks on nt abivahendi- ja keskkonna kohandamise alane nõustamine ja
rehabilitatsiooniprogrammid. Ilma vajalike sotsiaalteenusteta ei ole käesoleva TAT sihtrühm võimeline
ühiskonnas aktiivne olema ega ka tööd otsima ja tööturule suunduma.
Samuti toetavad töövõime langusega inimeste tööhõivet meetme 3.2 tervise- ja tööministri 04.12.2014
käskkirjaga nr 222 „Tööturuteenuste osutamine tagamaks paremaid võimalusi hõives osalemiseks“
kinnitatud toetuse andmise tingimustes nimetatud tegevused. Tegevustest täidavad seda eesmärki
noortele, sh vähenenud töövõimega noortele suunatud tegevused. Lisaks on TAT eesmärk
vanaduspensioniealiste tööotsijate töölesaamise toetamine, mh neile tööruumide ja -vahendite
kohandamine ning tööks vajaliku abivahendi tasuta kasutada andmine.
Meetme 3.2 raames planeeritud avatud taotlusvoor on suunatud halva kvalifikatsiooniga isikute oskuste
parandamisele, pikemat aega tööturult eemal olevate isikute kaasamisele ja multiprobleemidega isikute
tööturule aitamisele. Avatud taotlusvooru projektides pakutavad tegevused on oluliseks täienduseks TAT
tegevustele, et aidata tööturul nõrgemas positsioonis inimesi, kes pole veel töötukassa vaatevälja
jõudnud ja kes võivad olla vähenenud töövõimega.
17
6. Seos valdkondlike arengukavadega
Euroopa 2020 on Euroopa Liidu strateegia, mille eesmärk on aidata ELi liikmesriikidel majanduskriisist
tugevamana väljuda ja muuta EL aruka, jätkusuutliku ja kaasava majandusega liiduks, kus on kõrge
tööhõive, tootlikkuse ja sotsiaalse ühtekuuluvuse tase. Sellest tulenevalt on üheks viiest seatud
eesmärgiks, et aastaks 2020 on 75% elanikkonnast vanuses 20–64 aastat tööga hõivatud.
Konkurentsivõime kavas Eesti 2020 on seatud mitmeid hõivega seotud eesmärke, mille saavutamisse
käesoleva TAT tegevused panustavad. Käesoleva TAT tegevused panustavad eelkõige tööjõus
osalemise määra suurendamisse (vanuserühmas 15–64) 75%-ni. Eesti 2020 konkurentsivõime kavas on
eesmärgiks võetud töövõimetuse süsteemi reform, mis tagaks süsteemi jätkusuutlikkuse – sealjuures
säilitaks ja parandaks tööealise elanikkonna töövõimet, ennetaks töötust ja töövõime vähenemist ning
toetaks inimese tööturule naasmist. Selle eesmärgi saavutamist toetab käesolev TAT otseselt, kuna
kirjeldatud tegevusi kasutatakse nimetatud reformi sihtrühmale tööle aitamiseks. Samuti on
konkurentsivõime kava eesmärk ennetada töötust ning lühendada töötuse kestust aktiivsete
tööturumeetmete mõju suurendamise abil, mida TAT tegevused toetavad.
7. TAT rakendamine
7.1. Toetuse saaja kohustused
Toetuse saajale kohalduvad lisaks käesolevas TAT-s sätestatule struktuuritoetuse seaduses ja selle
alusel kehtestatud õigusaktides toetuse saajale sätestatud kohustused. Ühtlasi on toetuse saaja
kohustatud:
7.1.1 esitama rakendusasutusele (edaspidi RA) TAT järgmis(t)e eelarveaasta(te) eelarve kulukohtade
kaupa (lisa 1 vorm B) kinnitamiseks jooksva aasta 1. novembriks;
7.1.2 esitama punktis 7.1.1 nimetatud dokumendid peale nende kinnitamist viie tööpäeva jooksul
rakendusüksusele (edaspidi RÜ);
7.1.3 esitama RA nõudmisel TAT eelarve jagunemise aastate ja eelarveartiklite kaupa;
7.1.4 rakendama TAT-d vastavalt kinnitatud eelarvele;
7.1.5 esitama RA-le TAT eelarve täitmise aruande iga kuu 10. kuupäevaks eelmise kuu kohta RA poolt
väljatöötatud vormil;
7.1.6 esitama RÜ-le järgneva eelarveaasta väljamaksete prognoosi kümne tööpäeva jooksul pärast vormi
B kinnitamist. Esimese eelarveaasta väljamaksete prognoos tuleb esitada 15 tööpäeva jooksul TAT
kinnitamisest;
7.1.7 esitama korrigeeritud prognoosi järele jäänud eelarveaasta kohta, kui punktis 7.4 nimetatud
maksetaotlus erineb rohkem kui ¼ võrra punktis 7.1.6 nimetatud prognoosist.
7.2. Abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud
7.2.1. Kulu on abikõlblik, kui see on põhjendatud, tekib vastavalt Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014.
a määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise,
toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi ühendmäärus) § 2
lõigetele 3 ja 4 ning makstakse vastavalt lõikele 5 ning on kooskõlas Euroopa Liidu ja Eesti õigusega.
7.2.2. Abikõlblikeks kuludeks loetakse käesolevas TAT-s nimetatud tegevuste elluviimiseks vajalikud
kulud, mis vastavad ühendmääruses ning käesolevas TAT-s sätestatud tingimustele.
7.2.3. TAT alusel osutatakse teenuseid ja makstakse toetusi TTTS-s ning selle alusel kehtestatud
õigusaktides sätestatud põhimõtetel, tingimustel ja korras, kui TAT-s ei ole sätestatud teisiti.
18
7.2.4. Muu hulgas on abikõlblikud kulud:
7.2.4.1 tegevuste 2.1 ja 2.2 sihtrühma kuuluvale vähenenud töövõimega isikule või tööandjale TTTS §-
des 13, 15, 17–21, 23, 34 ja 36 nimetatud ja tingimustel tehtud kulud ning §-s 21 nimetatud teenuse
osutamisega seotud kulud (eelkõige eksperdihinnangute koostamise, abivahendite transpordi,
seadistuse, paigalduse, hoolduse, remondi kulud);
7.2.4.2 tegevuse 2.1.2.1 sihtrühma kuuluvale vähenenud töövõimega isikule koolituskaardi alusel
võimaldatava koolituse kulu kuni 2500 eurot (koos käibemaksuga) ühe isiku kohta kahe aasta jooksul;
7.2.4.3 tegevuse 2.1.2.2 sihtrühma kuuluva vähenenud töövõimega isiku eest makstav kvalifikatsiooni
tõendava dokumendi, sealhulgas kutse- või pädevustunnistuse ja mootorsõidukijuhi juhtimise õigust
tõendava dokumendi saamisega seotud kulu ja riigilõivu kulu;
7.2.4.4 tegevuse 2.1.3.1 sihtrühma kuuluvale vähenenud töövõimega isikule makstav ettevõtluse
alustamise toetus kuni 6000 eurot, välja arvatud maa ja kinnisvara ostuks. Isikule, kes esitas ettevõtluse
alustamise toetuse saamiseks taotluse hiljemalt 31.12.2020, makstakse toetust kuni 31.12.2020 kehtinud
ettevõtluse toetuse ülemmäära alusel;
7.2.4.5 tegevuse 2.1.3.2 sihtrühma kuuluvale vähenenud töövõimega isikule hüvitatav koolituse ja
individuaalse mentorluse kulu kokku kuni 2500 eurot (koos käibemaksuga), sealhulgas individuaalse
mentorluse kulu kuni 1250 eurot (koos käibemaksuga), ning isikule osutatava mentorklubi teenuse kulu.
Koolituse ja individuaalse mentorluse kulu hüvitatakse kuni 31.12.2022;
7.2.4.6 tegevuse 2.1.4.1 sihtrühma kuuluvale vähenenud töövõimega isikule võimaldatava tööalase
rehabilitatsiooni kulu kuni 1800 eurot (koos käibemaksuga) ühe isiku kohta kalendriaastas. Põhjendatud
juhul, kui isikul on puudest või tervisehäirest tingitult suurem tööalase rehabilitatsiooni vajadus, võib
tööalase rehabilitatsiooni kulu hüvitada suuremas ulatuses, lähtuvalt puudest või tervisehäirest tingitud
rehabilitatsioonivajaduse kulu mõistlikkusest;
7.2.4.7 [KEHTETU alates 01.01.2020]
7.2.4.8 tegevuse 2.1.4.5 sihtrühma kuuluvale vähenenud töövõimega isikule osutatava tugiisikuga
töötamise teenuse eest TTTS § 23 lõike 6 kohaselt kehtestatud tunnitasu määra alusel makstav tasu.
Teenuse tasu arvestatakse vähenenud töövõimega isiku iga töötatud päeva eest, korrutades tunnitasu
määra kaheksaga (keskmine töötundide arv päevas täistööajaga töötamisel) ning teenuse osutamise
halduslepingus kindlaks määratud vähenenud töövõimega isiku tööaja (töökoormuse) ja talle osutatava
teenuse mahuga (50, 75 või 100%). Vähenenud töövõimega isiku tööaja (töökoormuse) arvutamisel
lähtutakse sellest, et täistööajaga töötamise aeg on 40 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul.
Teenuse tasu ei maksta rohkem kui 22 päeva eest ühes kalendrikuus;
7.2.4.9 tegevuse 2.1.5.1.1 sihtrühma kuuluvale vähenenud töövõimega isikule osutatava tööklubi
teenuse kulu;
7.2.4.10 tegevuse 2.1.5.1.2 sihtrühma kuuluvale vähenenud töövõimega isikule osutatava
psühholoogilise, sõltuvus- ja võlanõustamise teenuse osutamise kulu.
Kui isik valib talle sobiva nõustaja töötukassa kvalifitseeritud teenuseosutajate nimekirjast, tasutakse
isiku eest:
- psühholoogilise nõustamise kulu kuni 50 eurot (koos käibemaksuga) ühe nõustamiskorra kohta, kuid
mitte rohkem kui 500 eurot (koos käibemaksuga) ühe kalendriaasta jooksul;
- sõltuvusnõustamise kulu kuni 50 eurot (koos käibemaksuga) ühe nõustamiskorra kohta, kuid mitte
rohkem kui 500 eurot (koos käibemaksuga) ühe kalendriaasta jooksul;
- võlanõustamise kulu kuni 30 eurot (koos käibemaksuga) ühe nõustamiskorra kohta, kuid mitte rohkem
kui 300 eurot (koos käibemaksuga) ühe kalendriaasta jooksul.
Põhjendatud juhul, kui isikul on tema olukorrast tulenevalt suurem nõustamise vajadus, võib
nõustamiskordade arvu suurendada ja tasuda nõustamise kulu eeltoodud ülemmääradest suuremas
summas (jõustub 01.07.2021);
7.2.4.11 tegevuse 2.1.5.1.3 sihtrühma kuuluvale vähenenud töövõimega isikule osutatava
kogemusnõustamise teenuse kulu. Kui isik valib talle sobiva kogemusnõustaja töötukassa kvalifitseeritud
teenuseosutajate nimekirjast, tasutakse kogemusnõustamise kulu isiku eest kuni 40 eurot (koos
19
käibemaksuga) ühe nõustamiskorra kohta, kokku kuni kümne nõustamiskorra ulatuses kalendriaastas.
Põhjendatud juhul, kui isikul on puudest või tervisehäirest tingitult suurem kogemusnõustamise vajadus,
võib kogemusnõustamise kulu tasuda suuremas ulatuses, lähtuvalt puudest või tervisehäirest tingitud
nõustamise vajaduse kulu mõistlikkusest;
7.2.4.12 tegevuse 2.1.5.2 sihtrühma kuuluvale vähenenud töövõimega isikule hüvitatavad või tema eest
tasutavad tööturuteenuse kasutamiseks, tööleasumiseks või töötamise jätkamiseks vajalikud täiendavad
kulud, sealhulgas erivajadusest tingitud kulu ja hoolduskulu;
7.2.4.13 tegevuse 2.1.5.2 sihtrühma kuuluvale tööandjale hüvitatav vähenenud töövõimega töötaja
tööalase koolitusega seotud lisakulu, mis on tingitud töötaja puudest või terviseseisundist;
7.2.4.14 tegevuse 2.1.6.2 sihtrühma kuuluvale vähenenud töövõimega isikule kuni kuuekuulise
kestusega tööharjutuse teenuse osutamise kulu;
7.2.4.15 tegevuse 2.1.6.5 sihtrühma kuuluvale vähenenud töövõimega isikule kuni kaheaastase
kestusega kaitstud töö teenuse osutamise kulu;
7.2.4.16 TAT punktis 2.1.7.1 nimetatud sihtrühmale tööturukoolitusel, tööpraktikal, tööharjutusel,
vabatahtlikus töös või kaitstud tööl osalemise korral makstav stipendium vastavalt TTTS §-s 35
sätestatule;
7.2.4.17 TAT punktis 2.1.7.2 nimetatud sihtrühmale tööturukoolitusel, kvalifikatsiooni saamise toetamisel,
tööpraktikal, tööalasel rehabilitatsioonil, tööklubis, psühholoogilisel, võla- või sõltuvusnõustamisel,
kogemusnõustamisel, proovitööl, tööharjutusel, vabatahtlikus töös või kaitstud tööl osalemise korral
makstav sõidu- ja majutustoetus vastavalt TTTS §-s 37 sätestatule;
7.2.4.18 TAT punktis 2.1.7.3 nimetatud vähenenud töövõimega isikule sõidukulu hüvitamiseks makstav
töölesõidu toetus standardiseeritud ühikuhinna alusel määras 0,93 eurot kilomeetri kohta, kuid kõige
rohkem 26 eurot ühe päeva eest ning kõige rohkem 300 eurot kuus. Sõidukulu hüvitatakse vähenenud
töövõimega isiku tööle asumisest või töötamise korral vajaduse tekkimisest kuni 12 kuu eest kolme aasta
jooksul, kuid mitte kauem kui 31.12.2023. Sõidukulu hüvitamiseks arvestatakse töölesõidu toetust iga
töötatud päeva eest vähenenud töövõimega isiku elu- ja töökoha lühima kahekordse vahemaa alusel.
Vahemaad alla 500 meetri ei arvestata. Töötukassa ei hüvita vähenenud töövõimega isiku töölesõidu
kulu osas, mille isikule hüvitab kohalik omavalitsus. Töötukassa kontrollib kohalikust omavalitsusest, kas
ja millises määras on isikule töölesõidu kulu hüvitatud;
7.2.4.19 [KEHTETU alates 01.01.2020]
7.2.4.20 TAT punktis 2.2.1 nimetatud vähenenud töövõimega isiku tööle võtmisel makstakse palgatoetust
12 kuu eest töötaja tööle asumisest arvates, kuid mitte kauem kui 31.12.2023. Tähtajalise, vähemalt
kuuekuulise tähtajalise töölepingu korral makstakse palgatoetust töösuhte kestusest poole aja vältel, kuid
mitte rohkem kui 12 kuu eest ja mitte kauem kui 31.12.2023. Palgatoetuse suuruseks on 50% töötaja
palgakulust, kuid kõige rohkem 50% palgatoetuse halduslepingus sätestatud töötaja ühe kuu eeldatavast
töötasust ning mitte rohkem kui töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud töötasu alammäär.
Palgatoetust ei maksta pikema aja jooksul kui 24 kuud halduslepingu sõlmimisest arvates. Töötukassa
nõuab palgatoetuse täies ulatuses tagasi, kui töösuhe lõpetatakse tööandja algatusel enne kahe aasta
möödumist töölepingu sõlmimisest või vähemalt kuuekuulise tähtajaga töösuhe lõpetatakse tööandja
algatusel enne tähtaega, välja arvatud juhul, kui töötajaga on tööleping üles öeldud töölepingu seaduse
§ 88 lõike 1 alusel;
7.2.4.21 tegevuse 2.2.2 sihtrühma kuuluva vähenenud töövõimega isiku tööruumide ja -vahendite
kohandamisel tööandjale hüvitatav kulu 50–100% kohanduse maksumusest. Tööruumide ja -vahendite
kohanduse maksumuse arvestamisel lähtutakse vähenenud töövõimest tingitud töötamise takistuse
kõrvaldamise kulu mõistlikkusest. Töötukassa nõuab töökoha kohandamise kulu täies ulatuses tagasi,
kui:
7.2.4.21.1 tööle asunud vähenenud töövõimega töötu töö- või teenistussuhe lõpeb tööandja algatusel
enne kahe aasta möödumist töölepingu sõlmimisest või ametikohale nimetamisest, välja arvatud juhul,
kui töötaja tööleping öeldi üles töölepingu seaduse § 88 lõike 1 alusel või ametnik vabastati teenistusest
avaliku teenistuse seaduse § 92 lõike 1, § 93 lõike 1 või § 94 lõike 1 alusel, või kui muu TTTS § 6 lõike
20
5 punktides 3–51 nimetatud töötamine lõpeb mõjuva põhjuseta enne kahe aasta möödumist nimetatud
töötamise alustamisest või
7.2.4.21.2 vähenenud töövõimega töötaja tähtajatu töö- või teenistussuhe lõpeb tööandja algatusel enne
kahe aasta möödumist tööruumide ja -vahendite kohandamise halduslepingu sõlmimisest, välja arvatud
juhul, kui töötaja tööleping öeldi üles töölepingu seaduse § 88 lõike 1 alusel või ametnik vabastati
teenistusest avaliku teenistuse seaduse § 92 lõike 1, § 93 lõike 1 või § 94 lõike 1 alusel, või kui muu
TTTS § 6 lõike 5 punktides 3–51 nimetatud töötamine lõpeb mõjuva põhjuseta enne kahe aasta
möödumist tööruumide ja –vahendite kohandamise halduslepingu sõlmimisest või
7.2.4.21.3 vähenenud töövõimega töötaja tähtajaline töö- või teenistussuhe lõpeb tööandja algatusel
enne tähtaja saabumist, välja arvatud juhul, kui töötaja tööleping öeldi üles töölepingu seaduse § 88 lõike
1 alusel või ametnik vabastati teenistusest avaliku teenistuse seaduse § 92 lõike 1, § 93 lõike 1 või § 94
lõike 1 alusel, või kui muu TTTS § 6 lõike 5 punktides 3–51 nimetatud tähtajaline töötamine lõpeb mõjuva
põhjuseta enne tähtaja saabumist. Kohandamise kulu ei nõuta tagasi, kui tähtajalise töö- või
teenistussuhte või muu tähtajalise töötamise lõpetamise ajal on tööruumide ja -vahendite kohandamise
halduslepingu sõlmimisest möödunud enam kui kaks aastat;
7.2.4.22 [KEHTETU alates 01.01.2020];
7.2.4.23 tegevuse 2.2.4 sihtrühma kuuluva tööandja teavitamise ja nõustamise kulud.
7.3. Riigiabi ja vähese tähtsusega abi
7.3.1. TAT punktis 2.1.3 nimetatud ettevõtluse alustamise toetuse ja ettevõtluse toetamise, punktis
2.1.4.5 nimetatud tugiisikuga töötamise, punktis 2.1.5.2 nimetatud tööandjale individuaalsete lahenduste,
punktis 2.2.1 nimetatud palgatoetuse ning punktis 2.2.2 nimetatud tööruumide ja -vahendite
kohandamise teenuse osutamine on vähese tähtsusega abi, mida antakse kooskõlas komisjoni
määrusega (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108
kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8), komisjoni määrusega (EL)
nr 1408/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese
tähtsusega abi suhtes põllumajandussektoris (ELT L 352, 24.12.2013, lk 9–17), ning komisjoni
määrusega (EL) nr 717/2014, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108
kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes kalandus- ja vesiviljelussektoris (ELT L 190, 28.06.2014, lk
45–54).
7.3.2. TAT punktis 2.1.4.5 nimetatud tugiisikuga töötamise, punktis 2.2.1 nimetatud palgatoetuse ning
punktis 2.2.2 nimetatud tööruumide ja -vahendite kohandamise teenuse osutamine on riigiabi, mida
antakse kooskõlas komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise
kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1-78)
artiklitega 32 ja 34 juhul, kui:
1) punktides 7.3.4 – 7.3.8 viidatud vähese tähtsusega abi ülemmäär on täitunud ja
2) isik, kelle tööle asumise või töö säilimise toetamiseks abi antakse, vastab TAT punktides 2.1.4.5 ja
2.2.2 sätestatud tööturuteenuse osutamisel komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 artikli 2 punktis 3
sätestatule ning TAT punktis 2.2.1 sätestatud tööturuteenuse osutamisel komisjoni määruse (EL) nr
651/2014 artikli 2 punktis 4 sätestatule.
7.3.3. Riigiabi ei anta ettevõtjale, kellele Euroopa Komisjoni eelneva otsuse alusel, millega abi on
tunnistatud ebaseaduslikuks ja ühisturuga kokkusobimatuks, on esitatud seni täitmata korraldus abi
tagasimaksmiseks, välja arvatud juhul, kui tegemist on abikavaga, millega korvatakse teatavate
loodusõnnetuste tekitatud kahju.
7.3.4. Ühele ettevõtjale komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 kohaselt antud vähese tähtsusega abi
kogusumma koos TAT alusel taotletava abiga peab olema kooskõlas TTTS § 24 lõikes 3 sätestatuga.
21
7.3.5. Ühele ettevõtjale komisjoni määruse (EL) nr 1408/2013 kohaselt antud vähese tähtsusega abi
kogusumma koos TAT alusel taotletava abiga peab olema kooskõlas TTTS § 24 lõikes 4 sätestatuga.
7.3.6. Ühele ettevõtjale komisjoni määruse (EL) nr 717/2014 kohaselt antud vähese tähtsusega abi
kogusumma koos TAT alusel taotletava abiga peab olema kooskõlas TTTS § 24 lõikes 5 sätestatuga.
7.3.7. Kui taotleja on saanud vähese tähtsusega abi komisjoni määruse (EL) nr 360/2012 Euroopa Liidu
toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid
osutavatele ettevõtjatele antava vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 114, 26.04.2012, lk 8‒13) alusel,
peab talle nimetatud määruse ja komisjoni määruse nr 1407/2013 kohaselt antud vähese tähtsusega abi
kogusumma koos käesoleva TAT alusel taotletava toetusega olema kooskõlas TTTS § 24 lõikes 8
sätestatuga.
7.3.8. Kui teenust osutatakse maanteetranspordi valdkonnas tegutsevale rendi või tasu eest kaupu
vedavale ettevõtjale, peab talle antud vähese tähtsusega abi kogusumma koos TAT alusel taotletava
abiga olema kooskõlas TTTS § 24 lõikes 7 sätestatuga.
7.3.9. Vähese tähtsusega abi suuruse arvestamisel loetakse üheks ettevõtjaks sellised isikud, kes on
omavahel seotud komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 artikli 2 lõike 2 kohaselt.
7.3.10. Vähese tähtsusega abi andmisel võetakse arvesse komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 artiklis
5 sätestatud erinevateks eesmärkideks antava vähese tähtsusega abi kumuleerimisreegleid.
7.3.11. Vähese tähtsusega abi ei anta komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 artikli 1 punkti 1
alapunktides c–e, komisjoni määruse (EL) nr 1408/2013 artikli 1 punktis 1 ja komisjoni määruse (EL) nr
717/2014 artikli 1 punktis 1 nimetatud valdkondadele ega tegevustele.
7.3.12. Riigiabi ei anta raskustes olevale ettevõtjale Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 artikli
2 punkti 18 tähenduses, kui viidatud Euroopa Komisjoni määrusega ei ole sätestatud teisiti ja vastava
erandi rakendamine on kooskõlas tööturuteenuse osutamise muude tingimustega.
7.3.13. Abi andja säilitab vähese tähtsusega abi ja riigiabi andmist käsitlevaid andmeid kümne aasta
jooksul alates päevast, mil käesoleva TAT alusel anti viimast korda vähese tähtsusega abi või riigiabi.
7.4. Toetuse maksmine
7.4.1. Toetuse maksmine toimub vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-dele 28–30 ja selle alusel
kehtestatud õigusaktidele.
7.4.2. Toetust makstakse ühendmääruse § 14 lõike 1 punktide 1 ja 2 alusel, arvestades ühendmääruse
§ 14 lõigetes 2–6 sätestatut, või ühendmääruse § 18 lõike 1 punktide 1 ja 2 või lõike 2 alusel, arvestades
ühendmääruse § 18 lõigetes 2–3 ja 5–13 sätestatut.
7.4.3. Enne esimese maksetaotluse esitamist peab toetuse saaja esitama RÜ-le:
7.4.3.1 väljavõtte oma raamatupidamise sise-eeskirjast, milles on kirjeldatud, kuidas TAT kulusid ja
tasumist eristatakse raamatupidamises muudest TAT rakendaja kuludest;
7.4.3.2 koopia hankekorrast;
7.4.3.3 lühikirjelduse TAT rakendamisega seotud dokumentide algatamise, viseerimise ja kinnitamise
kohta ning vajaduse korral allkirjaõigusliku isiku poolt edasivolitatud õiguste korral vastavad volituste
koopiad.
22
7.4.4. Punktis 7.4.3 nimetatud dokumente ei pea esitama, kui toetuse saaja on varasema TAT
rakendamisel nimetatud dokumendid esitanud ja neid ei ole enne uue TAT rakendamist muudetud.
Toetuse saaja esitab RÜ-le sellekohase kirjaliku kinnituse.
7.4.5. Maksetaotlusi võib esitada kõige harvem üks kord kvartalis ja kõige sagedamini üks kord kuus.
7.4.6. Toetus makstakse toetuse saajale välja struktuuritoetuse seaduse § 29 lõike 8 alusel kehtestatud
korras RÜ-le esitatud maksetaotluse alusel struktuuritoetuse registri kaudu registris oleval vormil.
Esimesele maksetaotlusele lisatakse kõik konkreetse taotluse aluseks olevate kuludokumentide koopiad.
Kui esimene taotlus on ettemaksetaotlus, siis lisatakse esimese ettemakse kasutamise aruandega kõik
konkreetse ettemakse kasutamise aruande aluseks olevate kuludokumentide ja tasumist tõendavate
dokumentide koopiad.
7.4.7. Toetus makstakse välja vastavalt TAT-s nimetatud toetuse osakaalule abikõlblikest kuludest ja
mitte rohkem, kui määratud toetuse summa.
7.4.8 RÜ-l on õigus maksetaotluse või ettemakse kasutamise aruande menetlemine osaliselt või täielikult
peatada, kui:
7.4.8.1 maksetaotluses või ettemakse kasutamise aruandes esineb puudusi;
7.4.8.2 toetuse kasutamisega seotud kohustus on täitmata;
7.4.8.3 kulu abikõlblikkus ei ole üheselt selge;
7.4.8.4 ilmnenud asjaolude põhjal on kahtlus, et toetuse saaja ei suuda viia ettenähtud ajaks TAT-d ellu
või saavutada kavandatud tulemust;
7.4.8.5 maksetaotlusega taotletavat toetuse summat on võimalik struktuuritoetuse seaduse § 48 lõike 3
kohaselt tasaarveldada struktuuritoetuse seaduse § 30 lõigete 5 ja 6 alusel väljamaksmisele mittekuuluva
või finantskorrektsiooni otsuse kavandis nimetatud tagasimaksmisele kuuluva toetusega.
7.4.9. Kui maksetaotluse või ettemakse kasutamise aruande kontrollimisel ilmneb, et toetuse saajal on
maksetaotluses nimetatud kuluga seotud kohustus või nõue täitmata või maksetaotluses esineb puudus,
mida on võimalik kõrvaldada RÜ määratud tähtaja jooksul, võib RÜ määrata kohustuse ja nõude
täitmiseks ning puuduse kõrvaldamiseks uue tähtaja. Kui puudus kõrvaldatakse või kohustus või nõue
täidetakse määratud tähtaja jooksul, loetakse, et maksetaotlus või ettemakse kasutamise aruanne on
esitatud puudusteta ja kohustus või nõue on täidetud.
7.4.10. Korraldusasutus võib kontrollida kulude abikõlblikkust, sealjuures kulu abikõlblikuks lugemise
aluseks olevat teavet, dokumente ja muid tõendeid. Korraldusasutus võib kohustada RÜ-d maksetaotluse
või ettemakse kasutamise aruande menetluse osaliselt või täielikult peatama struktuuritoetuse § 30 lõikes
4 nimetatud juhtudel.
7.4.11. Korraldusasutus keelab RÜ-l toetuse väljamaksmise või ettemakse kasutamise aruandes
nimetatud kulu abikõlblikuks arvamise, kui kulu ei ole abikõlblik. Korraldusasutus võib keelata toetuse
maksmise struktuuritoetuse seaduse § 30 lõikes 6 nimetatud juhtudel.
7.4.12. Viimane maksetaotlus esitatakse hiljemalt koos TAT lõpparuandega. Kui toetuse saajale on
toetus välja makstud ettemaksena, esitatakse ettemakse kasutamise aruanne koos nõutud kulu- ja
maksedokumentidega hiljemalt koos lõpparuandega. Viimane väljamakse tasutud kuludokumentide
alusel tehakse pärast lõpparuande kinnitamist RA poolt.
7.4.13. Ettemaksete tegemisel ei või ettemaksetena välja maksta viimast 5 protsenti määratud toetusest.
23
7.5. TAT muutmine
7.5.1. Kui ilmneb vajadus TAT tegevusi, tulemusi, eelarvet, näitajaid või TAT abikõlblikkuse perioodi
muuta, esitab toetuse saaja RA-le põhjendatud taotluse.
7.5.2. RA vaatab punktis 7.5.1 viidatud muudatuse taotluse läbi 25 tööpäeva jooksul alates taotluse
kättesaamisest ja teeb otsuse TAT muutmise taotluse kohta pärast punktis 7.5.4 nimetatud RÜ poolt
edastatud ettepanekut ja punktis 7.5.8 nimetatud kooskõlastamist.
7.5.3. Puuduste esinemise korral annab RA toetuse saajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Taotluse
menetlemise tähtaega võib pikendada puuduste kõrvaldamiseks ettenähtud tähtaja võrra.
7.5.4. RA edastab muutmise taotluse pärast läbivaatamist arvamuse avaldamiseks RÜ-le. RÜ-l on õigus
teha muudatuste kohta ettepanekuid. RÜ esitatavate ettepanekute tähtaeg kooskõlastatakse RA-ga
muudatuste sisust ja ulatusest lähtuvalt.
7.5.5. RÜ võib toetuse saajale või RA-le teha ettepanekuid TAT eelarve muutmiseks, kui TAT
seirearuandes esitatud andmetest või muudest asjaoludest selgub, et muudatuste tegemine on vajalik
TAT eduka elluviimise tagamiseks.
7.5.6. TAT muutmist ei saa taotleda sagedamini kui üks kord kuue kuu jooksul, välja arvatud juhul, kui
on olemas RA ja RÜ nõusolek.
7.5.7. RA võib TAT-d muuta, kui selgub, et muudatuste tegemine on vajalik TAT edukaks elluviimiseks
või toetuse saajal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata. Kui TAT rakendamisel
on kalendriaasta lõpu seisuga tekkinud eelarveliste vahendite jääk, on RA-l õigus vähendada TAT
kogueelarvet kalendriaasta kasutamata jäänud eelarve summa ulatuses.
7.5.8. TAT muutmine kooskõlastatakse korraldusasutusega, valdkondlikku komisjoni kuuluva
rakendusasutusega ning teiste rakendusasutustega, kes vastutavad sama prioriteetse suuna meetme,
meetme tegevuse või meetme tegevuste kogumi rakendamise eest.
7.5.9. TAT muutmiseks punkti 7.5.1 tähenduses ei loeta järgmist:
7.5.9.1 punktis 7.1.1 nimetatud järgmis(t)e eelarveaasta(te) eelarve kulukohtade kaupa (edaspidi
eelarve) esitamine;
7.5.9.2 lisa 1 vormis B näidatud toetuse ja omafinantseeringu muutumine aastate kaupa tingimusel, et
TAT kogutoetuse summa ja määr ei muutu.
7.5.10. RA vaatab punktis 7.1.1 nimetatud eelarve läbi 20 tööpäeva jooksul ning puuduste mitteesinemise
korral esitab punkti 7.5.8 kohaselt kooskõlastamisele. Peale kooskõlastamist esitab RA eelarve ministrile
kinnitamiseks.
7.5.11. Eelarves puuduste esinemise korral annab RA toetuse saajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks.
Eelarve menetlemise tähtaega võib pikendada puuduste kõrvaldamiseks ette nähtud tähtaja võrra.
7.5.12. Eelnevalt RA-ga kirjalikult kooskõlastades ei eelda TAT muutmist konkreetse(te) aasta(te) eelarve
muutmine tingimusel, et TAT kogutoetuse summa ja osakaal ei muutu, kui:
7.5.12.1 kinnitatud eelarve kuluridasid ei muudeta ühe kalendriaasta jooksul kumulatiivselt rohkem kui
15% ja
7.5.12.2 muudatuste summa ei ületa ühe kalendriaasta jooksul kumulatiivselt 10 000 eurot.
24
7.5.13. Peale punktis 7.5.12 nimetatud muudatuste kooskõlastust esitab toetuse saaja viie tööpäeva
jooksul muudetud eelarve koos RA kooskõlastusega RÜ-le.
7.6. Toetuse kasutamisega seotud teabe ja aruannete esitamine
7.6.1. Toetuse saaja esitab RÜ-le TAT vahearuande koos lisadega e-toetuse keskkonna kaudu üldjuhul
iga aasta 20. jaanuariks ja 15. juuniks. Kui keskkonna töös esineb tehniline viga, mis takistab aruande
tähtaegset esitamist, loetakse aruande esitamise tähtajaks järgmine tööpäev peale vea kõrvaldamist. Kui
TAT tegevuste alguse ja esimese vahearuande esitamise tähtpäeva vahe on vähem kui neli kuud,
esitatakse vahearuanne järgmiseks tähtpäevaks. TAT tegevustes osalejate aruanne tuleb esitada RÜ-le
kvartali lõpu seisuga kvartalile järgneva teise nädala lõpuks. 30. juuni seisuga tegevustes osalejate
aruande võib edastada nelja nädala jooksul.
7.6.2. Toetuse saaja esitab RÜ-le TAT lõpparuande e-toetuse keskkonna kaudu kõige hiljem 17. jaanuaril
2024. Kui keskkonna töös esineb tehniline viga, mis takistab aruande tähtaegset esitamist, loetakse
aruande esitamise tähtajaks järgmine tööpäev peale vea kõrvaldamist.
7.6.3. Kui vahearuande ja lõpparuande esitamise vahe on vähem kui kuus kuud, esitatakse vaid
lõpparuanne.
7.6.4. RÜ kontrollib 20 tööpäeva jooksul vahe- või lõpparuande (edaspidi koos aruanne) laekumisest,
kas TAT aruanne on vormikohane ja nõuetekohaselt täidetud.
7.6.5. Kui vahearuandes puudusi ei esine, kinnitab RÜ TAT vahearuande.
7.6.6. Vahearuandes puuduste esinemise korral annab RÜ toetuse saajale vähemalt kümme tööpäeva
puuduste kõrvaldamiseks ning RÜ kinnitab TAT vahearuande viie tööpäeva jooksul peale puuduste
kõrvaldamist.
7.6.7. Kui lõpparuandes puudusi ei esine, teavitab RÜ viie tööpäeva jooksul RA-d nõuetekohase
lõpparuande esitamisest. RA-l on õigus esitada viie tööpäeva jooksul omapoolsed seisukohad RÜ-le. Kui
RA hinnangul lõpparuandes puudusi ei esine, kinnitab RÜ lõpparuande.
7.6.8. Lõpparuandes puuduste esinemise korral annab RÜ toetuse saajale vähemalt kümme tööpäeva
puuduste kõrvaldamiseks.
7.6.9. TAT aruandes kajastatav info tuleb e-toetuse keskkonna aruande vormilt.
7.7. Finantskorrektsioonid
7.7.1. Finantskorrektsioone teeb RÜ vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-dele 45–47.
7.7.2. Toetuse tagasimaksmine toimub vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-dele 48–49.
8. Riskide hindamine
Riskid: Tegevused riskide maandamiseks:
1. Selliste tööturuteenuste pakkujate 1. Enne TAT jõustumist potentsiaalsete
vähesus, kes suudavad vajalikus teenuseosutajatega
mahus ja üle Eesti tööturuteenuseid koostöökohtumised, mille raames
selgitatakse uute tööturuteenuste sisu
25
osutada vähenenud töövõimega ja eesmärke, et teenusepakkujad
isikutele. oleksid valmis nimetatud teenuseid
2. Selliste ekspertide vähesus, kellelt osutama. Ettevalmistavat koostööd
tellida töötamiseks vajaliku tehakse teenusepakkujatega üle Eesti
abivahendi vajaduse ja/või ja valmistatakse teenuseturgu
tööruumide ja võimalikult laialdaselt ette.
-vahendite kohandamise vajaduse 2. Enne TAT jõustumist aktiivne koostöö
hinnangut, ekspertiisi. eri valdkondade spetsialistide ja
3. Tööandjate vähene valmisolek asutustega üle Eesti, et tagada nende
vähenenud töövõimega isikuid tööle valmisolek töötukassale
võtta. eksperdihinnangut pakkuda.
4. Pikka aega tööturult eemal olnud 3. Tööandjate teadlikkuse suurendamine
vähenenud töövõimega isikute ja informeerimine töötukassa
vähene valmisolek suunduda pakutavatest toetavatest teenustest.
tööturule. Aktiine koostöö tööandjatega uute
koostöökokkulepete sõlmimiseks,
teavitusürituste korraldamine,
töömessidel info jagamine. Tööandjate
teenusekonsultantide rolli
suurendamine nende töös vähenenud
töövõimega isikutele töökohti leida.
4. Vähenenud töövõimega isikutega
tegelevad juhtumiskorraldajad, kes on
hästi ette valmistatud, koolitatud,
teadlikud sihtrühmast ja nende
eripärast ning oskavad inimesi
motiveerida tööturule suunduma,
aitavad kindlaks teha vähenenud
töövõimega inimese tugevad ja nõrgad
küljed ning leida ja pakkuda neile
sobivaid töökohti.
Lisa:
TAT finantsplaan ja eelarve kulukohtade kaupa – lisa 1 vorm B
26
Sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri käskkirja „Sotsiaalkaitseministri ning
tervise- ja tööministri 27. märtsi 2015. a käskkirja nr 57 „Tööturuteenuste osutamine
töövõimereformi sihtrühmale“ muutmine“ eelnõu seletuskiri
I. Sissejuhatus
Muudatusega pikendatakse osade teenuste osutamist 2022. aasta eelarves tekkinud jäägi -
3,3 miljoni euro – arvelt 2023. aasta lõpuni ning vastavalt suurendatakse näitajate
sihttasemeid. Samuti vähendatakse eelarve kogumahtu.
Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi tööhõive osakonna nõunik Kelli
Ilisson (tel 626 9197,
[email protected]) ja nutika arengu toetamise osakonna peaspetsialist
Jüri Lõssenko (tel 626 9186,
[email protected]) ning Eesti Töötukassa juhatuse liige Sirlis
Sõmer-Kull (tel 614 8511,
[email protected]), juriidilise osakonna juhataja Ira
Songisepp (tel 614 8520,
[email protected]), tööotsijate ja tööandjate teenuste
osakonna juhataja Katrin Liivamets (tel 614 8599,
[email protected]),
analüüsiosakonna vanemanalüütik Angela Poolakese (tel 614 8547,
[email protected]) ja raamatupidamis- ja finantsosakonna finantsjuht Vilma
Mand (tel 614 8589,
[email protected]).
Eelnõu juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Piret
Eelmets (tel 626 9128,
[email protected]).
Märkused:
Eelnõu ei ole seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses.
Seletuskiri kirjeldab ainult eelnõus nimetatud TAT muudatusi.
II. TAT muudatuste sisu
Eelnõu punktiga 1 muudetakse TAT punktis 1.2.4 TAT eelarvet (kehtiv abikõlblike vahendite
summa on 114 060 604 eurot), mida vähendatakse kokku 59 968 euro võrra (sh Euroopa
Sotsiaalfondi (ESF) toetust 50 972 euro võrra ja omafinantseeringut 8 996 euro võrra. Eelarvet
vähendatakse, et viia see kooskõlla struktuuritoetuse registris olevaga vastavalt
rakendusüksuse koostatud finantskorrektsiooni otsusele nr 11.4-13/0601. TAT eelarve on
muutmisjärgselt kokku 114 000 636 eurot (sh ESFi toetus 96 900 541 eurot ja
omafinantseering 17 100 095 eurot). Omafinantseering kaetakse töötuskindlustuse
vahenditest. Tegevuste rahastamist pärast TAT vahendite lõppemist analüüsitakse ning
vajadusel tagatakse rahastamine teistest allikatest.
Eelnõu punktidega 2–4 täpsustatakse, et kvalifikatsiooni saamise ja töölesõidu toetust
saab taotleda ning tööturukoolitusele saab siseneda kuni 2022. aasta lõpuni. 2022. aasta
jooksul koolitusele sisenenud inimestele ning kvalifikatsiooni saamise ja töölesõidu toetust
taotlenute puhul jätkatakse ülesvõetud kohustuste täitmist kuni 2023. aasta lõpuni. Peale TAT
eelarve ammendumist jätkatakse tööturukoolituse ja kvalifikatsiooni saamise toetuse
maksmist sihtrühmale tööturuteenuste ja -toetuste sihtkapitali vahenditest. Töölesõidu toetuse
maksmine siis aga lõpetatakse, kuna toetuse eesmärk oli töövõimereformi üleminekuaastatel
toetada lisaks kohaliku omavalitsuse meetmele täiendavalt inimeste tööleminekut.
Üleminekuperiood on lõppenud, mistõttu peaksid inimesed vajaduse korral tööle sõitmiseks
sotsiaaltranspordi teenust edaspidi saama üksnes kohalikust omavalitsusest.
Punktiga 5 sätestatakse teenuseid, mida rahastatakse TAT eelarvest täielikult või osaliselt
2023. aastal. Täies mahus rahastatakse järgmisi teenuseid ja nende teenustega seotud toetusi
teenusel osalemiseks:
Tööalane rehabilitatsioon
Kaitstud töö
Töötamiseks vajaliku abivahendi andmine
Tugiisikuga töötamine
Töölesõidu toetus (2022. aasta taotlused)
Kogemusnõustamine
Palgatoetus
Tööruumide ja -vahendite kohandamine
Tööandja teavitamine ja nõustamine
Teiste teenuste vajaduse prognoositav kulu 2023. aastal on 1,7 miljonit eurot, millest TAT
eelarvest on võimalik finantseerida 0,56 miljonit. See tähendab, et prognoosi järgi on võimalik
rahastada esimene kolmandik aastast järgmisi teenuseid ja nendel teenustel osalemisega
seotud toetusi1:
Tööpraktika
Ettevõtluse alustamise toetus ja teenused
Tööharjutus
Tööklubi
Nõustamisteenused
Individuaalsed lahendused
Vabatahtlik töö
Proovitöö
Nimetatud teenuste ülejäänud osa rahastatakse tööhõiveprogrammist.
Punktiga 6 tõstetakse näitajate 2023. aasta sihttasemeid seoses ülalpool nimetatud teenuste
osutamise jätkumisega. Väljundinäitaja „vähenenud töövõimega inimesed, kes on saanud
töövõimereformi vahendusel teenuseid“ sihttase tõuseb arvult 42 372 arvuni 43 153.
Tulemusnäitaja „töötavad inimesed, kelle töövõimet hinnati osaliseks ning kes on säilitanud
oma töökoha 12 kuu möödumisel peale hindamist“ sihttase tõuseb arvult 5 773 arvuni 5 938.
Tulemusnäitaja „mittetöötavad inimesed, kelle töövõimet hinnati osaliseks ning kes on liikunud
hõivesse 12 kuu möödumisel peale hindamist“ sihttase tõuseb arvult 13 291 arvuni 14 499.
Punktiga 7 asendatakse lisa 1 vorm B „TAT eelarve kulukohtade kaupa“ käesoleva käskkirja
lisa 1 vormiga B „TAT eelarve kulukohtade kaupa“.
1
vabatahtliku töö ja proovitöö kulu kajastub real „Toetused teenusel osalemiseks“.
Kehtiv Uus Muutus
2022 2023 2022 2023 2022 2023
Üldiste tööturuteenuste osutamine 5 718 611 1 297 894 4 301 555 439 476 -1 417 056 -858 418
tööturukoolitus, kvalifikatsiooni
saamise toetamine 3 841 351 3 037 763 -803 588
tööpraktika 646 555 324 284 131 583 -322 271 131 583
ettevõtluse alustamise toetus 361 730 385 450 286 650 87 624 -75 080 -297 826
ettevõtluse toetamise teenus 26 303 26 540 15 000 4 794 -11 303 -21 746
tööharjutus 406 350 439 276 232 358 79 344 -173 992 -359 932
tööklubi 58 316 60 639 21 381 8 069 -36 935 -52 570
psühholoogiline, võla- ja
sõltuvusnõustamine 328 006 334 939 356 356 110 317 28 350 -224 622
individuaalsed lahendused 50 000 51 050 27 763 17 745 -22 237 -33 305
Spetsiifiliste tööturuteenuste osutamine 8 968 517 3 961 705 7 788 025 7 875 086 -1 180 492 3 913 381
tööalane rehabilitatsioon 5 112 450 4 353 436 5 243 072 -759 014 5 243 072
kaitstud töö 870 293 904 583 507 781 532 652 -362 512 -371 931
töötamiseks vajaliku abivahendi
andmine 125 000 141 806 65 000 100 000 -60 000 -41 806
tugiisikuga töötamine 360 000 372 000 320 720 399 713 -39 280 27 713
töölesõidu toetus 2 271 276 2 297 283 2 366 354 1 391 987 95 078 -905 296
kogemusnõustamine 229 498 246 033 174 733 207 663 -54 765 -38 370
Tööandja toetamine 4 251 018 4 519 519 4 083 249 4 450 709 -167 769 -68 810
palgatoetus 4 000 934 4 256 596 3 868 165 4 217 269 -132 769 -39 327
tööruumide ja -vahendite
kohandamine 125 000 135 212 90 000 100 000 -35 000 -35 212
tööandja teavitamine ja nõustamine 125 084 127 711 125 084 133 440 0 5 729
Toetused teenusel osalemiseks 1 224 060 142 458 833 455 393 628 -390 605 251 170
KOKKU TEENUSTELE 20 162 206 9 921 576 17 006 284 13 158 899 -3 155 922 3 237 323
III. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu on vastavuses Euroopa Liidu õigusega.
Eelnõu koostamisel on arvestatud järgmiste Euroopa Liidu õigusaktidega:
1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1303/2013, 17. detsember 2013, millega
kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi,
Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa
Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi,
Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning
tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006;
2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1304/2013, 17. detsember 2013, mis
käsitleb Euroopa Sotsiaalfondi ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr
1081/2006;
3) komisjoni määrus (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu
artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes;
4) komisjoni määrus (EL) nr 1408/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu
artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes põllumajandussektoris;
5) komisjoni määrus (EL) nr 2019/316, millega muudetakse määrust (EL) nr 1408/2013, milles
käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese
tähtsusega abi suhtes põllumajandussektoris;
6) komisjoni määrus (EL) nr 717/2014, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu
artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes kalandus- ja vesiviljelussektoris.
IV. TAT muudatuste mõjud
Eelnõuga pikendatakse osa TAT tegevuste elluviimise perioodi ühe aasta võrra ning
lõpetatakse osa teenuste osutamine selleks, et TAT raames pakkuda sihitumat abi vähenenud
töövõimega inimestele, kes vajavad kõige enam toetust. Töölesõidu toetuse osutamise
lõpetamisel vabanevad vahendid kasutatakse vähenenud töövõimega inimestele TAT raames
teiste teenuste pakkumise jätkamiseks.
V. TAT muudatuste jõustumine
Käskkiri jõustub üldises korras
VI. TAT muudatuste kooskõlastamine
Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks
Rahandusministeeriumile ja e-posti kaudu Riigi Tugiteenuste Keskusele ning arvamuse
avaldamiseks Eesti Töötukassale.
Rahandusministeerium Meie 01.11.2022 nr 1.2-2/141-1
Riigi Tugiteenuste Keskus
Eelnõu kooskõlastamine
Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja
tööministri käskkirja „Sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 27. märtsi 2015. a
käskkirja nr 57 „Tööturuteenuste osutamine töövõimereformi sihtrühmale“ muutmine“ eelnõu.
Eelnõu hõlmab perioodi 2014–2020 ühtekuuluvuspoliitika rakenduskava prioriteetse suuna
„Tööturule juurdepääsu parandamine ja tööturult väljalangemise ennetamine“ meetme 3.1
„Töövõime toetamise skeemi loomine ja juurutamine“ tegevust 3.1.1 „Töövõime toetamise
reformi sihtrühmale tööturuteenuste ja neid toetavate teenuste arendamine, juurutamine ja
osutamine, et säilitada töökohta või leida uut tööd“.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Peep Peterson
tervise- ja tööminister
(allkirjastatud digitaalselt)
Signe Riisalo
sotsiaalkaitseminister
Lisad:
1. Käskkirja eelnõu;
2. Toetuse andmise tingimused;
3. Eelnõu seletuskiri;
4. Eelarve (toetuse andmise tingimuste lisa).
Lisaadressaat:
Eesti Töötukassa
Jüri Lõssenko 626 9186
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 /
[email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952
EISi teade
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine.
Eelnõu toimik: SOM/22-1328 - Sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri
27. märtsi 2015. a käskkirja nr 57
„Tööturuteenuste osutamine töövõimereformi
sihtrühmale“ muutmine
Kohustuslikud kooskõlastajad: Rahandusministeerium
Kooskõlastajad:
Arvamuse andjad:
Kooskõlastamise tähtaeg: 18.11.2022 23:59
Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/2261a14c-25a3-4dff-8060-68b6bb7e2378
Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/2261a14c-25a3-4dff-8060-68b6bb7e2378?activity=1
Eelnõude infosüsteem (EIS)
https://eelnoud.valitsus.ee/main