dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Sotsiaalministri ja sotsiaalkaitseministri määruste muutmine

Rahandusministeerium · 4. november 2022
Viit
1.1-11/8797-1
Registreeritud
4. november 2022
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Sotsiaalministeerium
Saabumis/saatmisviis
EIS
Funktsioon
1.1 ÜLDJUHTIMINE JA ÕIGUSALANE TEENINDAMINE
Sari
1.1-11 Ettepanekud ja arvamused ministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta
Toimik
1.1-11/2022
Vastutaja
Elo Piksarv (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Eelarvepoliitika valdkond, Riigieelarve osakond, Strateegia talitus)
Lahendamise tähtaeg
17. november 2022

Failid

  • 📎1.2-2145-1 03.11.2022 Õigusakti eelnõu.asice628 KB
  • 📎Kooskõlastatavad dokumendid.txt1 KB

Sisu (failidest)

Sotsiaalkaitseministri määruse „Sotsiaalministri ja sotsiaalkaitseministri määruste muutmine“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Eelnõu kehtestatakse riikliku pensionikindlustuse seaduse (RPKS) § 24 lõike 10, § 27 lõike 3 ja § 39 alusel. Eelnõuga tehakse rakenduslikud ja tehnilised muudatused rakendusmäärustes. 1.2. Määruse ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi pensionipoliitika ja piiriülese sotsiaalkindlustuse osakonna nõunik Liidia Soontak ([email protected], 626 9236) koostöös Sotsiaalkindlustusameti ametnike Katre Palli ja Katrin Vällinguga. Eelnõu juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Ethel Bubõr ([email protected], 626 9738). 1.3. Märkused Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga. Eelnõu on seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses ja vastavat mõju on hinnatud seletuskirja neljandas osas. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu kehtestatakse RPKS § 24 lõike 10, § 27 lõike 3 ja § 39 alusel. Eelnõu koosneb kolmest sättest. Paragrahviga 1 muudetakse sotsiaalministri 12. novembri 2012. a määrust nr 43 „Pensionilisa taotlemisel esitatavate dokumentide loetelu“. Punktiga 1 täiendatakse paragrahvi 2 lõiget 3 punktidega 4 ja 5 järgmises sõnastuses: „4) isik on teadmata kadunud ja politsei on tema suhtes algatanud teadmata kadunud isiku asukoha tuvastamise menetluse; 5) isikule on pension juba määratud ja ta ei ole taotlenud riikliku pensionikindlustuse seaduse § 24 lõikes 11 sätestatud pensionilisa ega § 28 lõike 2 punktis 12 sätestatud pensioniõiguslikku staaži.“. Pensionilisa taotlemisel tuleb esitada teise õigustatud isiku kirjalik nõusolek. Kehtiva määruse kohaselt ei nõuta teise õigustatud isiku kirjalikku nõusolekut nendel juhtudel, mil isik on surnud või kui teiselt vanemalt on enne lapse 8-aastaseks saamist vanema õigused või lapse isikuhooldusõigus täielikult ära võetud, samuti juhtumil, mil isiku elu- ja viibimiskohta ei ole võimalik kindlaks teha. Lisaks eelnevale täiendatakse määruse eelnõu uute sätetega, mil teise õigustatud isiku kirjalikku nõusolekut ei nõuta. Nendeks säteteks on: 1) isik on teadmata kadunud ja politsei on tema suhtes algatanud teadmata kadunud isiku asukoha tuvastamise menetluse; 2) isikule on pension juba määratud ja ta ei ole taotlenud riikliku pensionikindlustuse seaduse § 24 lõikes 11 sätestatud pensionilisa ega § 28 lõike 2 punktis 12 sätestatud pensioniõiguslikku staaži. Esimese eelnimetatud punkti kohaselt pensionilisa taotlejal puudub teave teise õigustatud isiku asukoha kohta ning seetõttu ei ole võimalik temalt nõuda kirjalikku nõusolekut. Teise punkti kohaselt on isikule pension juba määratud ning ta ei ole omal valikul pensionisoodustusi taotlenud. Pensioni taotlemiseks avalduse esitamisel on avalduses toodud lahtrid, mida pensionisoodustuse taotlemiseks on vaja täita. Nende täitmata jätmisel on tegemist inimese valikuga pensionisoodustuse saamiseks ning seetõttu arvestatakse, et inimene ei ole eelnimetatud pensionisoodustusi soovinud. Punktiga 2 täiendatakse paragrahvi 2 lõiget 4 punktiga 4 ja sätestatakse, et kui politsei on algatanud isiku suhtes teadmata kadunuks tunnistamise menetluse, esitab pensionilisa taotleja Politsei- ja Piirivalveameti tõendi vastava menetluse kohta. Kuivõrd Sotsiaalkindlustusametile ei ole vastav info andmekogudest kättesaadav, tuleb tõend esitada pensionilisa taotlejal. Paragrahviga 2 muudetakse sotsiaalministri 27. detsembri 2012. a määrust nr 59 „Pensioniõigusliku staaži tõendamiseks vajalike dokumentide loetelu, nõuded dokumentidele ja pensioniõigusliku staaži arvestamise erisused“. Punktiga 1 sõnastatakse paragrahvi 11 lõike 1 punkt 7 järgmiselt: „7) muud asjakohased dokumendid.“. Tegemist on keelelise parandusega, millega punkti sisu ei muudeta. Punktiga 2 täiendatakse paragrahvi 11 lõigetega 5-7 järgmises sõnastuses: „(5) Kuni lapse 3-aastaseks saamiseni väikelapse eest hoolitsemise aja arvamiseks ühe õigustatud isiku pensioniõigusliku staaži hulka kinnitavad õigustatud isikud, kelle pensioniõigusliku staaži hulka arvatakse väikelapse eest hoolitsemise aeg. Seda väljendab kirjalik kinnitus väikelapse eest hoolitsemise ajast loobumise kohta. (6) Kui õigustatud isikud ei esita käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud kinnitust, jagatakse õigustatud isikute ühine hoolitsemise aeg nende vahel võrdselt. (7) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud kirjalikku kinnitust ei nõuta: 1) käesoleva määruse § 15 lõike 3 punktides 1, 2 ja 4 nimetatud juhtudel; 2) juhul, kui õigustatud isikult on enne lapse 3-aastaseks saamist vanema hooldusõigus või lapse isikuhooldusõigus täielikult ära võetud; 3) käesoleva määruse § 15 lõikes 4 nimetatud dokumentide esitamisel.“. RPKS § 28 lõike 2 punkt 7 alusel arvatakse pensioniõigusliku staaži hulka emal, isal, vanema abikaasal, eestkostjal või lapse tegelikul hooldajal väikelapse eest hoolitsemise aeg kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni. Üldjuhul tuleks pensioniõigusliku staaži hulka arvata hoolitsemise aeg sellel õigustatud isikul, kes intensiivselt lapse eest hoolitses ning seetõttu ei saanud töötada või oli lapsehoolduspuhkusel. Samas on võimalikud juhtumid, mil kuni kolmeaastase lapse eest hoolitsesid samal ajal mõlemad vanemad, näiteks õppurid. Ka kohtupraktikast nähtub, et RPKS § 28 lg 2 p-s 7 kasutatud mõistet „lapse eest hoolitsemine“ tuleb käsitada erinevalt mõistest „lapse kasvatamine“. Hoolitsemise all peab konkreetne norm silmas midagi intensiivsemat, kui vaid lapsega seonduvate kulude võimalikku tasumist või temaga koolivaheajal koos olemist. Nendel juhtumitel, mil üks vanematest oli lapsehoolduspuhkusel ja teine vanem samal ajal töötas, tuleb eeldada, et lapsehoolduspuhkusel viibiv vanem hoolitses intensiivselt lapse eest ja hoolitsemise aeg tuleks arvata tema pensioniõigusliku staaži hulka. Teine vanem, kes samal ajal töötas, hoolitses samuti lapse eest, kuid seda pärast oma tööaega, ning tema pensioniõigusliku staaži hulka arvatakse töötamise aeg. Kui mõlemad vanemad ei töötanud, vaid näiteks õppisid, kinnitavad nad, kelle pensioniõigusliku staaži hulka arvatakse väikelapse eest hoolitsemise aeg. Nendel juhtumitel, mil õigustatud isikud ei esita kirjalikku kinnitust, jagatakse õigustatud isikute ühine hoolitsemise aeg nende vahel võrdselt. Teatud tingimustel ei saa kirjalikku kinnitust nõuda. Nendeks on juhtumid, mil isik on surnud, isik on teadmata kadunud ja politsei on tema suhtes algatanud teadmata kadunud isiku asukoha tuvastamise menetluse ning isiku elu- ja viibimiskohta ei ole võimalik rahvastikuregistri andmete alusel kindlaks määrata. Tegemist on samade juhtumitega, mida rakendatakse ka lapse vähemalt kaheksa aastat kasvatamise aja arvamiseks pensioniõigusliku staaži hulka. Juhul, kui õigustatud isikult on enne lapse 3-aastaseks saamist vanema hooldusõigus või lapse isikuhooldusõigus täielikult ära võetud, ei nõuta temalt kirjalikku kinnitust. Eelnõu sätestab ka dokumendid, mida esitatakse juhtumitel, mil kirjalikku kinnitust ei nõuta. Nendeks on samad dokumendid, mida esitatakse ka lapse kasvatamise aja taotlemisel teise õigustatud isiku nõusolekuta. Sel juhul esitatakse isiku surma tõendav dokument, kui selle kohta ei ole andmeid rahvastikuregistris, Politsei- ja Piirivalveameti tõend selle kohta, ei isik on teadmata kadunud ja tema suhtes on algatatud teadmata kadunud isiku asukoha tuvastamise menetlus. Samuti esitatakse eelnõu punktis 4 sätestatud dokument - kohtuotsus vanemalt vanema õiguste või lapse isikuhooldusõiguse täielikult äravõtmise kohta, kui selle kohta ei ole andmeid rahvastikuregistris.“ Punktiga 3 tunnistatakse kehtetuks paragrahvi 15 lõike 3 punktid 5 ja 6 ning § 15 lõike 4 punkt 4. Kehtiva määruse paragrahv 15 lõike 3 punktid 5 ja 6 sätestavad, mil teise isiku nõusolekut ei küsita. Nendeks on: isik ei vasta Sotsiaalkindlustusameti päringule nõusoleku saamise kohta ning säte, mil isiku pensioniõigus ei ole veel tekkinud. Tuginedes Sotsiaalkindlustusameti halduspraktikale, selgub, et eelnimetatud sätted on pensionitaotlejatele ebaselged ja võivad tulevikus põhjustada vaidlusi, millest tulenevalt tuleb pensionilisa või pensioniõigusliku staaži määramised uuest läbi vaadata ja lahendada. Seetõttu vastavad sätted tühistatakse ning pensionisoodustuste osas tuleb küsida teise õigustatud isiku nõusolekut, vältimaks hilisemaid arusaamatusi. Nõusoleku mittesaamisel jagatakse pensionisoodustused võrdselt. Paragrahv 15 lõike 4 punktis 4 nimetatud Politsei- ja Piirivalveameti tõendit isiku asukoha kindlakstegemise võimatuse kohta ei ole vaja esitada, kuivõrd Sotsiaalkindlustusamet näeb vastavaid andmeid rahvastikuregistrist. Seetõttu vastav säte tunnistatakse kehtetuks. Punktiga 4 täiendatakse paragrahvi 15 lõiget 4 punktiga 5 järgmises sõnastuses: „5) lõike 3 punktis 3 sätestatud juhul – kohtuotsus vanemalt vanema õiguste või lapse isikuhooldusõiguse täielikult äravõtmise kohta, kui selle kohta ei ole andmeid rahvastikuregistris.“ Nimetatud dokument on vajalik, kui soovitakse lapse kasvatamise aega arvata oma pensioniõigusliku staaži hulka teise vanema nõusolekuta. Kui isik taotleb lapse vähemalt 8 aastat kasvatamise aja arvamist oma pensioniõigusliku staaži hulka, tuleb tal lisaks muudele dokumentidele antud olukorras esitada ka kohtuotsus vanema õiguste või lapse isikuhoolduse täielikult äravõtmise kohta. Paragrahviga 3 muudetakse sotsiaalkaitseministri 12. detsembri 2016. a määrust nr 70 „Riikliku pensioni määramise, ümberarvutamise ja maksmise juhend“. Määruse § 9 täiendatakse uue lõikega 12 järgmises sõnastuses: „(12) Kui pensioniõiguse tekkeks on arvestatud pensionistaaži hulka väikelapse eest hoolitsemise aeg või lapse kasvatamise aeg, ei saa seda pensionistaaži hulka arvestatud aega pärast pensioni määramise otsuse tegemist anda teisele õigustatud isikule.“. Praktikas on juhtumeid, mil inimese vanaduspensioniõigus staažinõudega vähemalt 15 aastat või paindliku vanaduspensioni õigus staažinõudega 20 – 40 aastat täitub koos väikelapse eest hoolitsemise ajaga või lapse kasvatamise ajaga. Neid aastaid arvesse võtmata puuduks inimesel pensioniõiguse jaoks vajaminev pensionistaaž. Seega inimese pensioniõigus tekib töötamise ning väikelapse eest hoolitsemise ja lapse kasvatamise aja põhjal. Pärast pensioni määramist pensionär jätkab töötamist mitmel järgneval aastal ja tema pensionistaaž suureneb ning ületab nüüd pensioniõiguse jaoks nõutud staaži ja ta enam ei vajaks pensioniõiguse jaoks lapse eest hoolitsemise või kasvatamise aega. Kuid olukorras, mil nimetatud aeg oli vajalik pensioniõiguse tekkeks, ei saa seda aega üle anda teisele õigustatud isikule. Näiteks lapse isa taotleb vanaduspensioni ja nõutav 15-aastane pensionistaaž täitub, arvestades lapse vähemalt kaheksa aastat kasvatamise eest antavat kaheaastast pensioniõiguslikku staaži. Kooskõlas isa ja ema kokkuleppega soovib lapse ema hiljem kasutada eelnimetatud pensioniõiguslikku staaži. Kuid olukorras, mil nimetatud aeg oli vajalik isa pensioniõiguse tekkeks, ei saa seda aega üle anda teisele õigustatud isikule. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Tulenevalt Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELTL) artikli 4 lõike 2 punktist b on EL-il liikmesriikidega jagatud pädevus sotsiaalpoliitika valdkonnas. ELTL artikli 48 kohaselt on EL-il õigus reguleerida liikmesriikide sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimist liidu territooriumil. Sellele tuginedes on Euroopa Parlament ja nõukogu vastu võtnud EL-i koordinatsioonimääruse ja selle rakendusmääruse. Eelnõu ei muuda koordinatsioonimääruses ega selle rakendusmääruses sätestatud põhimõtteid ning on vastavuses Euroopa Liidu õigusega. 4. Määruse mõjud Eelnõu eesmärk on aidata kaasa pensioni määramise rakendamise lihtsusele ning muuta rakendusliku iseloomuga sätted senisest selgemaks, täpsustades halduspraktikat küsimustes, mis puudutavad pensionilisa ning pensioniõigusliku staaži tuvastamist ja pensioni maksmist. Pensioni määramisel töödeldakse pensioni taotlejate, õigustatud isikute ja nende laste andmeid, mis on vajalikud pensioni määramise otsuse tegemiseks. Eelnõuga tehtavad muudatused näevad ette Politsei- ja Piirivalveameti tõendi ja kohtuotsuse esitamise, kuid vastavad sätted on vaid täpsustava iseloomuga, kuna ka täna on Sotsiaalkindlustusametil õigus küsida pensioni taotlejalt haldusmenetluses tähtsust omavaid tõendeid, mis ei ole Sotsiaalkindlustusametile muul viisil kättesaadavad. Kokkuvõtlikult ei too määruse muudatused kaasa muudatusi isikuandmete töötlemises. Muudatustega ei kaasne pensionitaotlejatele ega Sotsiaalkindlustusametile kohanemisraskusi ega ebasoovitavat mõju. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Eelnõus esitatud muudatused mõjutavad riigiasutustest peamiselt Sotsiaalkindlustusametit. Sotsiaalkindlustusamet puutub erinevate toetuste ja hüvitiste määramisega kokku iga päev. Eelnõuga tehakse selguse eesmärgil vaid rakenduslikke täpsustusi ning eelnõuga tehtavate muudatuste mõju ulatust ja mõju avaldumise sagedust võib hinnata väikeseks. Eelnõuga ei kaasne uusi kulutusi ja eelnõu rakendamine ei eelda tulusid. 6. Määruse jõustumine Eelnõu jõustub üldises korras. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile ja arvamuse avaldamiseks Sotsiaalkindlustusametile. EELNÕU 25.10.2022 MINISTRI MÄÄRUS Nr Sotsiaalministri ja sotsiaalkaitseministri määruste muutmine Määrus kehtestatakse riikliku pensionikindlustuse seaduse § 24 lõike 10, § 27 lõike 3 ja § 39 alusel. § 1. Sotsiaalministri 12. novembri 2012. a määruse nr 43 „Pensionilisa taotlemisel esitatavate dokumentide loetelu“ muutmine Sotsiaalministri 12. novembri 2012. a määruses nr 43 „Pensionilisa taotlemisel esitatavate dokumentide loetelu“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 2 lõiget 3 täiendatakse lõigetega 4 ja 5 järgmises sõnastuses: „4) isik on teadmata kadunud ja politsei on tema suhtes algatanud teadmata kadunud isiku asukoha tuvastamise menetluse; 5) isikule on pension juba määratud ja ta ei ole taotlenud riikliku pensionikindlustuse seaduse § 24 lõikes 11 sätestatud pensionilisa ega § 28 lõike 2 punktis 12 sätestatud pensioniõiguslikku staaži.“; 2) paragrahvi 2 lõiget 4 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses: „ 4) käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 4 sätestatud juhul – Politsei- ja Piirivalveameti tõend selle kohta, et isik on teadmata kadunud ja politsei on tema suhtes algatanud teadmata kadunud isiku tuvastamise menetluse.“. § 2. Sotsiaalministri 27. detsembri 2012. a määruse nr 59 „Pensioniõigusliku staaži tõendamiseks vajalike dokumentide loetelu, nõuded dokumentidele ja pensioniõigusliku staaži arvestamise erisused“ muutmine Sotsiaalministri 27. detsembri 2012. a määruses nr 59 „Pensioniõigusliku staaži tõendamiseks vajalike dokumentide loetelu, nõuded dokumentidele ja pensioniõigusliku staaži arvestamise erisused“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 11 lõike 1 punkt 7 sõnastatakse järgmiselt: „7) muud asjakohased dokumendid.“; 2) paragrahvi 11 täiendatakse lõigetega 5-7 järgmises sõnastuses: „(5) Kuni lapse 3-aastaseks saamiseni väikelapse eest hoolitsemise aja arvamiseks ühe õigustatud isiku pensioniõigusliku staaži hulka kinnitavad õigustatud isikud, kelle pensioniõigusliku staaži hulka arvatakse väikelapse eest hoolitsemise aeg. Seda väljendab kirjalik kinnitus väikelapse eest hoolitsemise ajast loobumise kohta. (6) Kui õigustatud isikud ei esita käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud kinnitust, jagatakse õigustatud isikute ühine hoolitsemise aeg nende vahel võrdselt. (7) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud kirjalikku kinnitust ei nõuta: 1) käesoleva määruse § 15 lõike 3 punktides 1, 2 ja 4 nimetatud juhtudel; 2) juhul, kui õigustatud isikult on enne lapse 3-aastaseks saamist vanema hooldusõigus või lapse isikuhooldusõigus täielikult ära võetud; 3) käesoleva määruse § 15 lõikes 4 nimetatud dokumentide esitamisel.“; 3) paragrahvi 15 lõike 3 punktid 5 ja 6 ning § 15 lõike 4 punkt 4 tunnistatakse kehtetuks; 4) paragrahvi 15 lõiget 4 täiendatakse punktiga 5 järgmises sõnastuses: „5) lõike 3 punktis 3 sätestatud juhul – kohtuotsus vanemalt vanema õiguste või lapse isikuhooldusõiguse täielikult äravõtmise kohta, kui selle kohta ei ole andmeid rahvastikuregistris.“. § 3. Sotsiaalkaitseministri 12. detsembri 2016. a määruse nr 70 „Riikliku pensioni määramise, ümberarvutamise ja maksmise juhend“ muutmine Sotsiaalkaitseministri 12. detsembri 2016. a määruse nr 70 „Riikliku pensioni määramise, ümberarvutamise ja maksmise juhend“ § 9 täiendatakse lõikega 12 järgmises sõnastuses: „(12) Kui pensioniõiguse tekkeks on arvestatud pensionistaaži hulka väikelapse eest hoolitsemise aeg või lapse kasvatamise aeg, ei saa seda pensionistaaži hulka arvestatud aega pärast pensioni määramise otsuse tegemist anda teisele õigustatud isikule.“. (allkirjastatud digitaalselt) Signe Riisalo sotsiaalkaitseminister (allkirjastatud digitaalselt) Maarjo Mändmaa kantsler Rahandusministeerium Meie 03.11.2022 nr 1.2-2/145-1 Eelnõu kooskõlastamine Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks sotsiaalkaitseministri määruse eelnõu „Sotsiaalministri ja sotsiaalkaitseministri määruste muutmine“ koos seletuskirjaga. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Signe Riisalo sotsiaalkaitseminister Lisa: 1) eelnõu 2) seletuskiri Liidia Soontak 6269 236 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: SOM/22-1320 - Sotsiaalministri ja sotsiaalkaitseministri määruste muutmine Kohustuslikud kooskõlastajad: Rahandusministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 17.11.2022 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/e1a3b09c-a1a2-416f-8e56-625c55b177b5 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/e1a3b09c-a1a2-416f-8e56-625c55b177b5?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel