Sotsiaalkaitseministri määruse „Sotsiaalministri ja sotsiaalkaitseministri määruste
muutmine“ eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Eelnõu kehtestatakse riikliku pensionikindlustuse seaduse (RPKS) § 24 lõike 10, § 27 lõike 3 ja §
39 alusel. Eelnõuga tehakse rakenduslikud ja tehnilised muudatused rakendusmäärustes.
1.2. Määruse ettevalmistaja
Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi pensionipoliitika ja piiriülese
sotsiaalkindlustuse osakonna nõunik Liidia Soontak (
[email protected], 626 9236) koostöös
Sotsiaalkindlustusameti ametnike Katre Palli ja Katrin Vällinguga.
Eelnõu juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Ethel
Bubõr (
[email protected], 626 9738).
1.3. Märkused
Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga.
Eelnõu on seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses ja
vastavat mõju on hinnatud seletuskirja neljandas osas.
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu kehtestatakse RPKS § 24 lõike 10, § 27 lõike 3 ja § 39 alusel.
Eelnõu koosneb kolmest sättest.
Paragrahviga 1 muudetakse sotsiaalministri 12. novembri 2012. a määrust nr 43 „Pensionilisa
taotlemisel esitatavate dokumentide loetelu“.
Punktiga 1 täiendatakse paragrahvi 2 lõiget 3 punktidega 4 ja 5 järgmises sõnastuses:
„4) isik on teadmata kadunud ja politsei on tema suhtes algatanud teadmata kadunud isiku
asukoha tuvastamise menetluse;
5) isikule on pension juba määratud ja ta ei ole taotlenud riikliku pensionikindlustuse seaduse § 24
lõikes 11 sätestatud pensionilisa ega § 28 lõike 2 punktis 12 sätestatud pensioniõiguslikku staaži.“.
Pensionilisa taotlemisel tuleb esitada teise õigustatud isiku kirjalik nõusolek. Kehtiva määruse
kohaselt ei nõuta teise õigustatud isiku kirjalikku nõusolekut nendel juhtudel, mil isik on surnud või
kui teiselt vanemalt on enne lapse 8-aastaseks saamist vanema õigused või lapse
isikuhooldusõigus täielikult ära võetud, samuti juhtumil, mil isiku elu- ja viibimiskohta ei ole võimalik
kindlaks teha. Lisaks eelnevale täiendatakse määruse eelnõu uute sätetega, mil teise õigustatud
isiku kirjalikku nõusolekut ei nõuta. Nendeks säteteks on:
1) isik on teadmata kadunud ja politsei on tema suhtes algatanud teadmata kadunud isiku asukoha
tuvastamise menetluse;
2) isikule on pension juba määratud ja ta ei ole taotlenud riikliku pensionikindlustuse seaduse § 24
lõikes 11 sätestatud pensionilisa ega § 28 lõike 2 punktis 12 sätestatud pensioniõiguslikku staaži.
Esimese eelnimetatud punkti kohaselt pensionilisa taotlejal puudub teave teise õigustatud isiku
asukoha kohta ning seetõttu ei ole võimalik temalt nõuda kirjalikku nõusolekut. Teise punkti
kohaselt on isikule pension juba määratud ning ta ei ole omal valikul pensionisoodustusi taotlenud.
Pensioni taotlemiseks avalduse esitamisel on avalduses toodud lahtrid, mida pensionisoodustuse
taotlemiseks on vaja täita. Nende täitmata jätmisel on tegemist inimese valikuga
pensionisoodustuse saamiseks ning seetõttu arvestatakse, et inimene ei ole eelnimetatud
pensionisoodustusi soovinud.
Punktiga 2 täiendatakse paragrahvi 2 lõiget 4 punktiga 4 ja sätestatakse, et kui politsei on
algatanud isiku suhtes teadmata kadunuks tunnistamise menetluse, esitab pensionilisa taotleja
Politsei- ja Piirivalveameti tõendi vastava menetluse kohta. Kuivõrd Sotsiaalkindlustusametile ei
ole vastav info andmekogudest kättesaadav, tuleb tõend esitada pensionilisa taotlejal.
Paragrahviga 2 muudetakse sotsiaalministri 27. detsembri 2012. a määrust nr 59
„Pensioniõigusliku staaži tõendamiseks vajalike dokumentide loetelu, nõuded dokumentidele ja
pensioniõigusliku staaži arvestamise erisused“.
Punktiga 1 sõnastatakse paragrahvi 11 lõike 1 punkt 7 järgmiselt:
„7) muud asjakohased dokumendid.“. Tegemist on keelelise parandusega, millega punkti sisu ei
muudeta.
Punktiga 2 täiendatakse paragrahvi 11 lõigetega 5-7 järgmises sõnastuses:
„(5) Kuni lapse 3-aastaseks saamiseni väikelapse eest hoolitsemise aja arvamiseks ühe õigustatud
isiku pensioniõigusliku staaži hulka kinnitavad õigustatud isikud, kelle pensioniõigusliku staaži
hulka arvatakse väikelapse eest hoolitsemise aeg. Seda väljendab kirjalik kinnitus väikelapse eest
hoolitsemise ajast loobumise kohta.
(6) Kui õigustatud isikud ei esita käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud kinnitust, jagatakse
õigustatud isikute ühine hoolitsemise aeg nende vahel võrdselt.
(7) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud kirjalikku kinnitust ei nõuta:
1) käesoleva määruse § 15 lõike 3 punktides 1, 2 ja 4 nimetatud juhtudel;
2) juhul, kui õigustatud isikult on enne lapse 3-aastaseks saamist vanema hooldusõigus või lapse
isikuhooldusõigus täielikult ära võetud;
3) käesoleva määruse § 15 lõikes 4 nimetatud dokumentide esitamisel.“.
RPKS § 28 lõike 2 punkt 7 alusel arvatakse pensioniõigusliku staaži hulka emal, isal, vanema
abikaasal, eestkostjal või lapse tegelikul hooldajal väikelapse eest hoolitsemise aeg kuni lapse
kolmeaastaseks saamiseni. Üldjuhul tuleks pensioniõigusliku staaži hulka arvata hoolitsemise aeg
sellel õigustatud isikul, kes intensiivselt lapse eest hoolitses ning seetõttu ei saanud töötada või oli
lapsehoolduspuhkusel. Samas on võimalikud juhtumid, mil kuni kolmeaastase lapse eest
hoolitsesid samal ajal mõlemad vanemad, näiteks õppurid.
Ka kohtupraktikast nähtub, et RPKS § 28 lg 2 p-s 7 kasutatud mõistet „lapse eest hoolitsemine“
tuleb käsitada erinevalt mõistest „lapse kasvatamine“. Hoolitsemise all peab konkreetne norm
silmas midagi intensiivsemat, kui vaid lapsega seonduvate kulude võimalikku tasumist või temaga
koolivaheajal koos olemist.
Nendel juhtumitel, mil üks vanematest oli lapsehoolduspuhkusel ja teine vanem samal ajal töötas,
tuleb eeldada, et lapsehoolduspuhkusel viibiv vanem hoolitses intensiivselt lapse eest ja
hoolitsemise aeg tuleks arvata tema pensioniõigusliku staaži hulka. Teine vanem, kes samal ajal
töötas, hoolitses samuti lapse eest, kuid seda pärast oma tööaega, ning tema pensioniõigusliku
staaži hulka arvatakse töötamise aeg. Kui mõlemad vanemad ei töötanud, vaid näiteks õppisid,
kinnitavad nad, kelle pensioniõigusliku staaži hulka arvatakse väikelapse eest hoolitsemise aeg.
Nendel juhtumitel, mil õigustatud isikud ei esita kirjalikku kinnitust, jagatakse õigustatud isikute
ühine hoolitsemise aeg nende vahel võrdselt.
Teatud tingimustel ei saa kirjalikku kinnitust nõuda. Nendeks on juhtumid, mil isik on surnud, isik
on teadmata kadunud ja politsei on tema suhtes algatanud teadmata kadunud isiku asukoha
tuvastamise menetluse ning isiku elu- ja viibimiskohta ei ole võimalik rahvastikuregistri andmete
alusel kindlaks määrata. Tegemist on samade juhtumitega, mida rakendatakse ka lapse vähemalt
kaheksa aastat kasvatamise aja arvamiseks pensioniõigusliku staaži hulka. Juhul, kui õigustatud
isikult on enne lapse 3-aastaseks saamist vanema hooldusõigus või lapse isikuhooldusõigus
täielikult ära võetud, ei nõuta temalt kirjalikku kinnitust. Eelnõu sätestab ka dokumendid, mida
esitatakse juhtumitel, mil kirjalikku kinnitust ei nõuta. Nendeks on samad dokumendid, mida
esitatakse ka lapse kasvatamise aja taotlemisel teise õigustatud isiku nõusolekuta. Sel juhul
esitatakse isiku surma tõendav dokument, kui selle kohta ei ole andmeid rahvastikuregistris,
Politsei- ja Piirivalveameti tõend selle kohta, ei isik on teadmata kadunud ja tema suhtes on
algatatud teadmata kadunud isiku asukoha tuvastamise menetlus. Samuti esitatakse eelnõu
punktis 4 sätestatud dokument - kohtuotsus vanemalt vanema õiguste või lapse
isikuhooldusõiguse täielikult äravõtmise kohta, kui selle kohta ei ole andmeid rahvastikuregistris.“
Punktiga 3 tunnistatakse kehtetuks paragrahvi 15 lõike 3 punktid 5 ja 6 ning § 15 lõike 4 punkt 4.
Kehtiva määruse paragrahv 15 lõike 3 punktid 5 ja 6 sätestavad, mil teise isiku nõusolekut ei küsita.
Nendeks on: isik ei vasta Sotsiaalkindlustusameti päringule nõusoleku saamise kohta ning säte,
mil isiku pensioniõigus ei ole veel tekkinud. Tuginedes Sotsiaalkindlustusameti halduspraktikale,
selgub, et eelnimetatud sätted on pensionitaotlejatele ebaselged ja võivad tulevikus põhjustada
vaidlusi, millest tulenevalt tuleb pensionilisa või pensioniõigusliku staaži määramised uuest läbi
vaadata ja lahendada. Seetõttu vastavad sätted tühistatakse ning pensionisoodustuste osas tuleb
küsida teise õigustatud isiku nõusolekut, vältimaks hilisemaid arusaamatusi. Nõusoleku
mittesaamisel jagatakse pensionisoodustused võrdselt.
Paragrahv 15 lõike 4 punktis 4 nimetatud Politsei- ja Piirivalveameti tõendit isiku asukoha
kindlakstegemise võimatuse kohta ei ole vaja esitada, kuivõrd Sotsiaalkindlustusamet näeb
vastavaid andmeid rahvastikuregistrist. Seetõttu vastav säte tunnistatakse kehtetuks.
Punktiga 4 täiendatakse paragrahvi 15 lõiget 4 punktiga 5 järgmises sõnastuses:
„5) lõike 3 punktis 3 sätestatud juhul – kohtuotsus vanemalt vanema õiguste või lapse
isikuhooldusõiguse täielikult äravõtmise kohta, kui selle kohta ei ole andmeid rahvastikuregistris.“
Nimetatud dokument on vajalik, kui soovitakse lapse kasvatamise aega arvata oma
pensioniõigusliku staaži hulka teise vanema nõusolekuta. Kui isik taotleb lapse vähemalt 8 aastat
kasvatamise aja arvamist oma pensioniõigusliku staaži hulka, tuleb tal lisaks muudele
dokumentidele antud olukorras esitada ka kohtuotsus vanema õiguste või lapse isikuhoolduse
täielikult äravõtmise kohta.
Paragrahviga 3 muudetakse sotsiaalkaitseministri 12. detsembri 2016. a määrust nr 70 „Riikliku
pensioni määramise, ümberarvutamise ja maksmise juhend“. Määruse § 9 täiendatakse uue
lõikega 12 järgmises sõnastuses:
„(12) Kui pensioniõiguse tekkeks on arvestatud pensionistaaži hulka väikelapse eest hoolitsemise
aeg või lapse kasvatamise aeg, ei saa seda pensionistaaži hulka arvestatud aega pärast pensioni
määramise otsuse tegemist anda teisele õigustatud isikule.“.
Praktikas on juhtumeid, mil inimese vanaduspensioniõigus staažinõudega vähemalt 15 aastat või
paindliku vanaduspensioni õigus staažinõudega 20 – 40 aastat täitub koos väikelapse eest
hoolitsemise ajaga või lapse kasvatamise ajaga. Neid aastaid arvesse võtmata puuduks inimesel
pensioniõiguse jaoks vajaminev pensionistaaž. Seega inimese pensioniõigus tekib töötamise ning
väikelapse eest hoolitsemise ja lapse kasvatamise aja põhjal. Pärast pensioni määramist
pensionär jätkab töötamist mitmel järgneval aastal ja tema pensionistaaž suureneb ning ületab
nüüd pensioniõiguse jaoks nõutud staaži ja ta enam ei vajaks pensioniõiguse jaoks lapse eest
hoolitsemise või kasvatamise aega. Kuid olukorras, mil nimetatud aeg oli vajalik pensioniõiguse
tekkeks, ei saa seda aega üle anda teisele õigustatud isikule. Näiteks lapse isa taotleb
vanaduspensioni ja nõutav 15-aastane pensionistaaž täitub, arvestades lapse vähemalt
kaheksa aastat kasvatamise eest antavat kaheaastast pensioniõiguslikku staaži.
Kooskõlas isa ja ema kokkuleppega soovib lapse ema hiljem kasutada eelnimetatud
pensioniõiguslikku staaži. Kuid olukorras, mil nimetatud aeg oli vajalik isa pensioniõiguse
tekkeks, ei saa seda aega üle anda teisele õigustatud isikule.
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Tulenevalt Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELTL) artikli 4 lõike 2 punktist b on EL-il
liikmesriikidega jagatud pädevus sotsiaalpoliitika valdkonnas. ELTL artikli 48 kohaselt on EL-il
õigus reguleerida liikmesriikide sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimist liidu territooriumil.
Sellele tuginedes on Euroopa Parlament ja nõukogu vastu võtnud EL-i koordinatsioonimääruse ja
selle rakendusmääruse. Eelnõu ei muuda koordinatsioonimääruses ega selle rakendusmääruses
sätestatud põhimõtteid ning on vastavuses Euroopa Liidu õigusega.
4. Määruse mõjud
Eelnõu eesmärk on aidata kaasa pensioni määramise rakendamise lihtsusele ning muuta
rakendusliku iseloomuga sätted senisest selgemaks, täpsustades halduspraktikat küsimustes, mis
puudutavad pensionilisa ning pensioniõigusliku staaži tuvastamist ja pensioni maksmist.
Pensioni määramisel töödeldakse pensioni taotlejate, õigustatud isikute ja nende laste andmeid,
mis on vajalikud pensioni määramise otsuse tegemiseks. Eelnõuga tehtavad muudatused näevad
ette Politsei- ja Piirivalveameti tõendi ja kohtuotsuse esitamise, kuid vastavad sätted on vaid
täpsustava iseloomuga, kuna ka täna on Sotsiaalkindlustusametil õigus küsida pensioni taotlejalt
haldusmenetluses tähtsust omavaid tõendeid, mis ei ole Sotsiaalkindlustusametile muul viisil
kättesaadavad. Kokkuvõtlikult ei too määruse muudatused kaasa muudatusi isikuandmete
töötlemises.
Muudatustega ei kaasne pensionitaotlejatele ega Sotsiaalkindlustusametile kohanemisraskusi ega
ebasoovitavat mõju.
5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise
eeldatavad tulud
Eelnõus esitatud muudatused mõjutavad riigiasutustest peamiselt Sotsiaalkindlustusametit.
Sotsiaalkindlustusamet puutub erinevate toetuste ja hüvitiste määramisega kokku iga päev.
Eelnõuga tehakse selguse eesmärgil vaid rakenduslikke täpsustusi ning eelnõuga tehtavate
muudatuste mõju ulatust ja mõju avaldumise sagedust võib hinnata väikeseks.
Eelnõuga ei kaasne uusi kulutusi ja eelnõu rakendamine ei eelda tulusid.
6. Määruse jõustumine
Eelnõu jõustub üldises korras.
7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile ja arvamuse avaldamiseks
Sotsiaalkindlustusametile.
EELNÕU
25.10.2022
MINISTRI MÄÄRUS
Nr
Sotsiaalministri ja sotsiaalkaitseministri määruste
muutmine
Määrus kehtestatakse riikliku pensionikindlustuse seaduse § 24 lõike 10, § 27 lõike 3 ja § 39
alusel.
§ 1. Sotsiaalministri 12. novembri 2012. a määruse nr 43 „Pensionilisa taotlemisel
esitatavate dokumentide loetelu“ muutmine
Sotsiaalministri 12. novembri 2012. a määruses nr 43 „Pensionilisa taotlemisel esitatavate
dokumentide loetelu“ tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 2 lõiget 3 täiendatakse lõigetega 4 ja 5 järgmises sõnastuses:
„4) isik on teadmata kadunud ja politsei on tema suhtes algatanud teadmata kadunud isiku
asukoha tuvastamise menetluse;
5) isikule on pension juba määratud ja ta ei ole taotlenud riikliku pensionikindlustuse seaduse
§ 24 lõikes 11 sätestatud pensionilisa ega § 28 lõike 2 punktis 12 sätestatud pensioniõiguslikku
staaži.“;
2) paragrahvi 2 lõiget 4 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses:
„ 4) käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 4 sätestatud juhul – Politsei- ja Piirivalveameti tõend
selle kohta, et isik on teadmata kadunud ja politsei on tema suhtes algatanud teadmata
kadunud isiku tuvastamise menetluse.“.
§ 2. Sotsiaalministri 27. detsembri 2012. a määruse nr 59 „Pensioniõigusliku staaži
tõendamiseks vajalike dokumentide loetelu, nõuded dokumentidele ja
pensioniõigusliku staaži arvestamise erisused“ muutmine
Sotsiaalministri 27. detsembri 2012. a määruses nr 59 „Pensioniõigusliku staaži tõendamiseks
vajalike dokumentide loetelu, nõuded dokumentidele ja pensioniõigusliku staaži arvestamise
erisused“ tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 11 lõike 1 punkt 7 sõnastatakse järgmiselt:
„7) muud asjakohased dokumendid.“;
2) paragrahvi 11 täiendatakse lõigetega 5-7 järgmises sõnastuses:
„(5) Kuni lapse 3-aastaseks saamiseni väikelapse eest hoolitsemise aja arvamiseks ühe
õigustatud isiku pensioniõigusliku staaži hulka kinnitavad õigustatud isikud, kelle
pensioniõigusliku staaži hulka arvatakse väikelapse eest hoolitsemise aeg. Seda väljendab
kirjalik kinnitus väikelapse eest hoolitsemise ajast loobumise kohta.
(6) Kui õigustatud isikud ei esita käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud kinnitust, jagatakse
õigustatud isikute ühine hoolitsemise aeg nende vahel võrdselt.
(7) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud kirjalikku kinnitust ei nõuta:
1) käesoleva määruse § 15 lõike 3 punktides 1, 2 ja 4 nimetatud juhtudel;
2) juhul, kui õigustatud isikult on enne lapse 3-aastaseks saamist vanema hooldusõigus või
lapse isikuhooldusõigus täielikult ära võetud;
3) käesoleva määruse § 15 lõikes 4 nimetatud dokumentide esitamisel.“;
3) paragrahvi 15 lõike 3 punktid 5 ja 6 ning § 15 lõike 4 punkt 4 tunnistatakse kehtetuks;
4) paragrahvi 15 lõiget 4 täiendatakse punktiga 5 järgmises sõnastuses:
„5) lõike 3 punktis 3 sätestatud juhul – kohtuotsus vanemalt vanema õiguste või lapse
isikuhooldusõiguse täielikult äravõtmise kohta, kui selle kohta ei ole andmeid
rahvastikuregistris.“.
§ 3. Sotsiaalkaitseministri 12. detsembri 2016. a määruse nr 70 „Riikliku pensioni
määramise, ümberarvutamise ja maksmise juhend“ muutmine
Sotsiaalkaitseministri 12. detsembri 2016. a määruse nr 70 „Riikliku pensioni määramise,
ümberarvutamise ja maksmise juhend“ § 9 täiendatakse lõikega 12 järgmises sõnastuses:
„(12) Kui pensioniõiguse tekkeks on arvestatud pensionistaaži hulka väikelapse eest
hoolitsemise aeg või lapse kasvatamise aeg, ei saa seda pensionistaaži hulka arvestatud aega
pärast pensioni määramise otsuse tegemist anda teisele õigustatud isikule.“.
(allkirjastatud digitaalselt)
Signe Riisalo
sotsiaalkaitseminister
(allkirjastatud digitaalselt)
Maarjo Mändmaa
kantsler
Rahandusministeerium Meie 03.11.2022 nr 1.2-2/145-1
Eelnõu kooskõlastamine
Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks sotsiaalkaitseministri määruse eelnõu
„Sotsiaalministri ja sotsiaalkaitseministri määruste muutmine“ koos seletuskirjaga.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Signe Riisalo
sotsiaalkaitseminister
Lisa:
1) eelnõu
2) seletuskiri
Liidia Soontak 6269 236
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 /
[email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952
EISi teade
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine.
Eelnõu toimik: SOM/22-1320 - Sotsiaalministri ja sotsiaalkaitseministri määruste
muutmine
Kohustuslikud kooskõlastajad: Rahandusministeerium
Kooskõlastajad:
Arvamuse andjad:
Kooskõlastamise tähtaeg: 17.11.2022 23:59
Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/e1a3b09c-a1a2-416f-8e56-625c55b177b5
Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/e1a3b09c-a1a2-416f-8e56-625c55b177b5?activity=1
Eelnõude infosüsteem (EIS)
https://eelnoud.valitsus.ee/main