Saaremaa Vallavalitsus Teie 17.10.2022 nr 5-2/5858-1
[email protected] Meie 08.11.2022 nr 15-3/8290-2
Arvamus Tagaranna küla Haldi,
Kallase ja Mere detailplaneeringule
Saaremaa Vallavalitsus esitas Rahandusministeeriumile vastavalt planeerimisseaduse
(edaspidi PlanS) § 133 lõikele 1 Tagaranna külas Haldi, Kallase ja Mere detailplaneeringu
(edaspidi detailplaneering) arvamuse avaldamiseks.
Detailplaneering algatati Saaremaa Vallavalitsuse 29.06.2021 korraldusega nr 2-3/1173.
Planeeringuala suurus on 7,9 ha ja planeeringuala hõlmab Haldi (katastritunnus
48301:001:0487), Kallase (katastritunnus 48301:001:0486) ja Mere (katastritunnus
48301:001:0485) katastriüksuseid. Detailplaneeringu eesmärgiks on planeeringualas
asuvatele katastriüksustele ehitusõiguse määramine elamute ja abihoonete püstitamiseks,
liikluskorralduse põhimõtete määramine ning tehnovõrkude, trasside ja tehnorajatiste asukoha
määramine.
Planeeringualal kehtib Mustjala Vallavolikogu 23.01.2004 otsusega nr 7 kehtestatud Ninase
poolsaare üldplaneering (edaspidi üldplaneering). Kogu üldplaneeringu ala on üldplaneeringu
seletuskirja peatüki 4.2 kohaselt detailplaneeringu kohustusega ala. Üldplaneeringuga on
planeeringualale määratud kaitsehaljastuse maa juhtotstarve ranna ehituskeeluvööndi ulatuses
ja ülejäänud osas puhke-haljasmaa juhtotstarve. Kaitsehaljastuse ala tuleb üldplaneeringu
seletuskirja peatüki 4.3 kohaselt säilitada, lubades ainult sanitaarraiet. Vastavalt
üldplaneeringu seletuskirja peatükile 4.2 on ehitustegevus lubatud ainult ehitusaladel ja
sadama-aladel, ülejäänud aladel tuleb säilitada rohumaad, karjamaad, metsamaad või
lookooslused. Saaremaa Vallavalitsus on seisukohal, et puhke-haljasmaa juhtotstarbele
ehitusõiguse määramine ei ole vastuolus üldplaneeringuga, kuna tegemist ei ole juhtotstarbe
ulatusliku muutmisega ning detailplaneeringut käsitletakse üldplaneeringu kohase
detailplaneeringuna.
Tutvunud esitatud materjalidega, märgime järgmist:
1. Detailplaneeringu seletuskirja lähteandmetes ja peatükis „Alal kehtivate planeeringute
kohane piirkonna areng“ on viidatud Saare maakonna teemaplaneeringule „Asustust
ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused” (kehtestatud Saare maavanema
28.04.2008 korraldusega nr 474) ning tuuakse välja, et planeeringuala jääb vastavalt
teemaplaneeringule rohevõrgustiku alale. Juhime tähelepanu, et Saare
maakonnaplaneering 2030+ (edaspidi maakonnaplaneering) on kehtestatud
riigihalduse ministri 27.04.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/94 ning teemaplaneering
„Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused” on kantud
maakonnaplaneeringu lahendusse. Maakonnaplaneeringu ruumiliste väärtuste kaardi
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
alusel asub planeeringuala rohevõrgustikus ja väärtuslikul maastikul. Palume
detailplaneeringu seletuskirjas viidata maakonnaplaneeringule ja tuua välja
planeeritava tegevuse vastavus maakonnaplaneeringule.
2. Detailplaneeringu algatamise korralduses on vallavalitsus seisukohal, et tegemist on
üldplaneeringu kohase detailplaneeringuga, kuna tegemist ei ole maakasutuse
juhtotstarbe ulatusliku muutmisega. Samas on välja toodud, et detailplaneeringuga
tuleb üldplaneeringu puhke-haljasmaa juhtotstarve muuta suvilate ja puhke-
haljasmaaks. Selgitame, et PlanS § 142 lg 1 p 1 kohaselt loetakse üldplaneeringu
põhilahenduse muutmiseks üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarbe
ulatuslikku muutmist. Juhtotstarbe ulatuslik muutmine ei ole seaduse tasandil üheselt
sätestatud, küll aga on seda käsitletud kehtiva PlanS seletuskirjas (leitav Riigikogu
lehelt, eelnõu 571 SE, esimese lugemise seletuskiri, lk 128), kus on toodud, et
juhtotstarve on üldplaneeringuga määratav maa-ala kasutamise valdav (üle 51%)
otstarve, mis annab kogu määratud piirkonnale edaspidise maakasutuse põhisuunad.
Seega ei saa detailplaneeringuga muuta ulatuslikult üldplaneeringu juhtotstarvet, va
juhul, kui detailplaneeringut menetletakse üldplaneeringut muutva
detailplaneeringuna. Kui kohalik omavalitsus soovib detailplaneeringuga teha
ettepanekut üldplaneeringu juhtotstarbe ulatuslikuks muutmiseks, tuleb
detailplaneeringut edasi menetleda üldplaneeringut muutva detailplaneeringuna ja
koostada keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Lisaks palume
seletuskirjas täpsustada, kuidas on ehitusõiguse määramine puhke-haljasmaa
juhtotstarbega alale kooskõlas üldplaneeringuga, kui üldplaneeringu seletuskirja
kohaselt on ehitustegevus puhke-haljasmaa juhtotstarbega alal keelatud.
3. Detailplaneeringu seletuskirja peatükis „Planeeringuala ja selle mõjuala analüüs ning
ruumilise arengu eesmärgid“ puudub sisuline planeeringuala ja selle mõjuala analüüs.
Vastavalt PlanS § 3 lõikele 3 tuleb lisaks esitada planeeringuala mõjuala analüüsil
põhinevad järeldused ja ruumilise arengu eesmärgid, nende saavutamiseks valitud
planeeringulahenduse kirjeldus ning valiku põhjendused. Peatüki täiendamisel
soovitame tutvuda Rahandusministeeriumi poolt koostatud nõuannete kogumikuga
detailplaneeringute koostamiseks, mis on kasutamiseks kättesaadav veebiaadressil
https://planeerimine.ee/dp/noustik.
4. Detailplaneeringu seletuskirja peatükis „Juurdepääs ja parkimine“ on toodud
tingimused planeeritava juurdepääsutee rajamiseks 21101 Tõlli-Mustjala-Tagaranna
teelt üle eraomandis olevate Vahuranna, Mäemetsa, Kajumaa, Rannamaa ja Kiti
kinnisasjade. Planeeritavat juurdepääsuteed planeeringualasse määratud ei ole.
Märgime, et vastavalt PlanS § 3 lõikele 1 on planeering konkreetse planeeringuala
kohta koostatav terviklik ruumilahendus, millega määratakse seaduses sätestatud
juhtudel maakasutus- ja ehitustingimused. Kuna detailplaneeringuga on seatud
juurdepääsutee ehitamiseks tingimused ning peatükis „Planeeringu elluviimise
tegevuskava“ tuleb huvitatud isiku poolt enne hoonetele ehituslubade taotlemist
juurdepääsutee rajada, palume kaaluda planeeringuala suurendamist ja juurdepääsutee
määramist planeeringualasse.
5. Vastavalt keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 38 lõikele 7 peab kohaliku
omavalitsuse üksus planeeringutega tagama avaliku juurdepääsu kallasrajale.
Planeeringualal asub kallasrada, kuid juurdepääs selleni on määramata
2
planeeringujoonisel ning teema on käsitlemata seletuskirjas. Palume
detailplaneeringuga tagada juurdepääs kallasrajale.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kaia Sarnet
regionaalvaldkonna asekantsler
Katrin Kuusk 6113155
[email protected]
3