LOKSA LINNAVALITSUS
Kaia Sarnet Teie 24.10.2022 nr 15-3/7951-2
regionaalvaldkonna asekantsler
Rahandusministeerium Meie 08.11.2022 nr 7-2/1239/2022-1
Loksa linna Mere tn 31 ja 33 kinnistute detailplaneering
Austatud Kaia Sarnet
Rahandusministeerium esitas 24.10.2022 kirjaga nr 15-3/7951-2 Loksa linna Mere tn 31 ja 33
üldplaneeringut muutva detailplaneeringu menetlemise kohta mitmeid märkusi ja nõudmisi,
millistega Loksa Linnavalitsus kui planeerimisalase tegevuse korraldaja paraku ei saa kõikides
punktides nõustuda. Siinjuures palume edaspidiste arusaamatuste vältimiseks anda hinnang ning
selgitused, kas oleme Planeerimisseadust valesti tõlgendanud ning kus oleme detailplaneeringu
menetlemisel vigu teinud.
Edastame oma seisukohad teie kirjas esitatud punktide järjekorras:
1. Rahandusministeerium juhtis 07.07.2021 kirjas nr 14-11/4419-2 tähelepanu, et PlanS § 4 lõike
2 punkti 5 kohaselt on planeerimisalase tegevuse korraldaja ülesandeks, lisaks keskkonnamõju
strateegilise hindamise korraldamisele, planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste
majanduslike, kultuuriliste, sotsiaalsete ja looduskeskkonnale avalduvate mõjude hindamine.
Esitatud detailplaneeringu materjalidest ei nähtu, et asjakohaseid mõjusid oleks hinnatud. Palun
kohalikul omavalitsusel lisada detailplaneeringu seletuskirja vastav peatükk.
1. Loksa Linnavolikogu otsuse eelnõu „Loksa linna Mere tn 31 ja 33 kinnistute detailplaneeringu
algatamine, lähteülesande kinnitamine ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise algatamata
jätmine“ mahus oli eelnõu lisaks „Loksa linna Mere tn 31 ja 33 kinnistute detailplaneeringu
keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkuse hinnang (eelhinnang)“ (edaspidi KSH
eelhinnang). KSH eelhinnangu mahus oli käsitletud ka teie kirjas mainitud teemad. Täpsustuseks
viitame KSH eelhinnangu punktile 4. Tegevusega eeldatavalt kaasnev mõju ja selle
alapunktidele. Küsime, kas need teemad oleksime tõesti pidanud kopeerima ka seletuskirja mahtu
või piisab kui need on käsitletud ülalmainitud lisas 2?
2. Detailplaneeringu eelnõu avalik väljapanek toimus ajavahemikul 07.03-05.04.2022, mille kestel
kirjalikke arvamusi ega ettepanekuid detailplaneeringu kohta ei esitatud. Detailplaneeringu
eelnõu avaliku väljapaneku tulemuste avalikku arutelu ei korraldatud.
PlanS § 83 lõikest 1 lähtuvalt korraldatakse üldplaneeringut muutva detailplaneeringu (seda
teksti kehtivas Planeerimisseaduses ei ole). Selle asemel on üldplaneeringu ja keskkonnamõju
strateegilise hindamise aruande…) eelnõu avaliku väljapaneku tulemuste avalik arutelu 45
Aadress E-post Telefon Koduleht Registrikood
Tallinna tn 45
[email protected] 603 1253 www.loksalinn.ee 75013457
74806 Loksa
Harju maakond
päeva jooksul pärast avaliku väljapaneku lõppemist kohaliku omavalitsuse üksuse keskuses ja
valla suuremate asulate keskustes. Seega on avaliku väljapaneku tulemuste avaliku arutelu
korraldamine nõutav.
Eeltoodust erinevalt on pärast detailplaneeringu vastuvõtmist toimuva avaliku arutelu puhul
nähtud ette, et avaliku arutelu korraldamine ei ole nõutav, kui detailplaneeringu kohta ei esitatud
avaliku väljapaneku kestel kirjalikke arvamusi või kui kõik kirjalikult esitatud arvamused on
arvesse võetud (PlanS § 88 lõige 2).
Seega võimaldab planeerimisseadus avaliku arutelu korraldamisest loobuda üksnes vastuvõetud
üldplaneeringut muutva detailplaneeringu avaliku väljapaneku järgselt juhul, kui kirjalikke
arvamusi ei ole esitatud või nendega on arvestatud.
Eeltoodust tulenevalt palun kohalikul omavalitsusel korraldada PlanS § 83 nõuetele vastav
detailplaneeringu eelnõu avaliku väljapaneku tulemusi tutvustav avalik arutelu enne planeeringu
vastuvõtmist. Vastavalt PlanS § 83 lõikele 2 tuleb detailplaneeringu eelnõu avaliku arutelu
toimumisest teavitada PlanS § 127 lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikuid ja asutusi, sealhulgas
Rahandusministeeriumi ning Mere tn 18 ja 18a kinnistute omanikke.
2. Mere tn 31 ja 33 detailplaneeringu menetlemisele oleme lähtunud PlanS § 142.
„Üldplaneeringut muutev detailplaneering“, kus lõige 3 ütleb, et „…Kui üldplaneeringu
põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisel on nõutav
keskkonnamõju strateegilise hindamise korraldamine, lähtutakse detailplaneeringu
menetlemisel üldplaneeringu menetlemisele ettenähtud nõuetest“. Käesoleval juhul aga
keskkonnamõju strateegilise hindamise järele vajadus puudus. Seega rakendub PlanS § 136.
„Detailplaneeringu avaliku väljapaneku tulemuste avalik arutelu“ lõige 2, kus „…Avaliku arutelu
korraldamine ei ole nõutav, kui detailplaneeringu kohta ei esitatud avaliku väljapaneku kestel
kirjalikke arvamusi või kui kõik kirjalikult esitatud arvamused on arvesse võetud.“.
3. PlanS § 142 lõike 2 kohaselt rakendatakse üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut
sisaldava detailplaneeringu koostamisele üldplaneeringu koostamisele ettenähtud menetlust.
Koostööle ja kaasamisele kohaldatakse detailplaneeringu koostamisele ettenähtud nõudeid. Seega
tuleb üldplaneeringut muutvat detailplaneeringut menetleda nagu üldplaneeringut, välja arvatud
koostöö ja kaasamise osas. (Vt vastust käesoleva kirja p 2).
PlanS § 77 lõige 5 sätestab, et üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise
algatamisest teavitatakse 30 päeva jooksul algatamisest arvates valla- või linnalehes, samuti
maakonnalehes või üleriigilise levikuga ajalehes, mille on kohaliku omavalitsuse üksus määranud
valla või linna ametlike teadete avaldamise kohaks. Kui teavitamine ei ole valla- või linnalehe
ilmumissageduse tõttu 30 päeva jooksul võimalik, avaldatakse teade valla- või linnalehes esimesel
võimalusel, samuti teavitatakse 30 päeva jooksul algatamisest arvates maakonnalehes. Kui
kohaliku omavalitsuse üksusel valla- või linnaleht puudub, avaldatakse teade 30 päeva jooksul
planeeringu algatamisest arvates planeeringuala maakonnalehes.
PlanS § 77 lõige 6 sätestab, et teade üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise
algatamisest avaldatakse Ametlikes Teadaannetes ja planeeringu koostamise korraldaja
veebilehel 14 päeva jooksul algatamisest arvates.
Antud juhul on 02.12.2020 algatatud detailplaneeringu vastav teade ilmunud 21.01.2022 ajalehes
Harju Elu ning Ametlikes Teadaannetes 10.01.2022, seega hiljem kui planeerimisseaduses ette
nähtud. Palun kohalikul omavalitsusel olla planeeringu menetlemisel tähelepanelikum seaduses
sätestatud tähtaegade osas.
3. Võtame märkuse teadmiseks ja arvestamiseks vaatamata asjaolule, et Vabariigi Valitsuse
korraldusega kehtestud COVID-19 karantiin võeti maha alles juunis 2022.
4. Detailplaneeringu lähteseisukohtade peatükis 9 on nimetatud nõutavad koostöö tegijad ja
kooskõlastajad: Päästeamet, Transpordiamet, tehnovõrkude valdajad, tehniliste tingimuste
väljastajad, kinnistu omanik, maaomanikud ja maakasutajad, kelle maale teid ja/või tehnovõrke
planeeritakse või kelle maakasutust kitsendatakse ehk siis puudutatud isikud. PlanS § 142 lõike 4
alusel ja lähtudes Vabariigi Valitsuse 17.12.2015 määruses nr 133 „Planeeringute koostamisel
koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused“ sätestatust ning arvestades
riigihalduse ministri 11.11.2021 käskkirja nr 153 punktis 2 antud volitust palun teha koostööd ja
kooskõlastada detailplaneering Terviseametiga, kuna planeeringuga käsitletakse tervisekaitse-
nõuete rakendamist, sealhulgas müra ja vibratsiooni küsimusi.
4. Kuigi on detailplaneeringu lahenduses tõesti mainitud ajutisi müra ja vibratsiooni häiringuid
(väljavõte DP seletuskirjast: …Samuti võib ehitustegevusega suurenev liiklussagedus ja sellest
tekkiv müra võib olla häiriv. Aga see on ajutine. Tänapäevastele nõuetele vastavad uute hoonete
konstruktsioonid võimaldavad siseruumides tagada vajalikul tasemel tingimused, kus teelt tulenev
müra ja vibratsioon ei kahjusta elanike tervist. Tsitaadi lõpp) ei ole Loksa Linnavalitsusel tülikas
kooskõlastada detailplaneering ka Terviseametiga.
Loksa Linnavolikogu otsuses „Loksa linna Mere tn 31 ja 33 kinnistute detailplaneeringu
algatamine, lähteülesande kinnitamine ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise algatamata
jätmine„ lisas 2 on alapunktid 4.1.3 Mõju õhule ja 4.1.4 Mõju kliimale, loodab Loksa Linnavalitus,
et Lennuametiga kooskõlastamine ei ole vajalik.
Kokkuvõtteks viitame Haldusmenetluse seaduse § 5 lõikele 2 kus on öeldud, et „…
Haldusmenetlus viiakse läbi eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja kiirelt,
vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi isikutele.“
Lisad:
1. Rahandusministeeriumi kiri 1_15-37951-2 24.10.2022
2. Loksa Linnavalitsuse otsus Loksa linna Mere tn 31 ja 33 kinnistute detailplaneeringute
algatamine
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Värner Lootsmann
linnapea
Aleksander Skolimowski
Loksa linna arhitekt-ehitusnõunik
[email protected]
Loksa Linnavolikogu 02.12.2021 otsusega nr 28
„Loksa linna Mere tn 31 ja 33 kinnistute detailplaneeringu algatamine, lähteülesande
kinnitamine ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise algatamata jätmine„
LISA 2
LOKSA LINNA MERE TN 31 JA 33 KINNISTUTE DETAILPLANEERINGU
KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE VAJALIKKUSE HINNANG
(EELHINNANG)
Metoodika
Kavandatava tegevuse keskkonnamõju olulisuse hinnang on antud lähtudes keskkonnamõju
hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse ja planeerimisseaduse kohaselt (edaspidi KeHJS
ja PlanS). Hinnangus on arvestatud ka keskkonnaekspert Riin Kutsari poolt koostatud
eelhindamise teostamise juhist.
Keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise vajalikkust tuleb kaaluda ja anda eelhinnang
vastavalt KeHJS § 33 lg 2 punktile 1 ja 3 ning PlanS § 124 lg 6 ja § 142 lg 6. KeHJS § 33 lg 3
kohaselt otsustatakse keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkuse üle lähtudes strateegilise
planeerimisdokumendi iseloomust ja sisust, strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega
kaasnevast keskkonnamõjust ja eeldatavalt mõjutatavast alast. Sama paragrahvi lõike 6 kohaselt
tuleb hindamise vajalikkuse üle otsustamisel enne otsuse tegemist küsida seisukohta kõigilt
asjaomastelt asutustelt, edastades neile seisukoha võtmiseks KeHJS § 33 lõike 3 punktides 1 ja 2
ning lõigetes 4 ja 5 nimetatud kriteeriumide alusel tehtud otsuse eelnõu.
1. STRATEEGILISE PLANEERIMISDOKUMENDI JA KAVANDATAVA TEGEVUSE
LÜHIKIRJELDUS
Detailplaneeringu koostamisest huvitatud isik Triin Viljasaar esitas taotluse detailplaneeringu
koostamise algatamiseks Loksa linnas asuval Mere tn 31 ja Mere tn 33 kinnistul.
Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on Mere tn 31 ja Mere tn 33 elamumaa kavandamine ja
ehitustingimuste väljastamine. Planeeringuala hõlmab Loksa linna kinnistuid Mere tn 31
(katastritunnusega 42401:001:0082, sihtotstarbega maatulundusmaa 100%, suurusega 2905 m2)
ja Mere tn 33 (katastritunnusega 42401:001:0083, sihtotstarbega maatulundusmaa 100%,
suurusega 3186 m2).
2. SEOTUS TEISTE STRATEEGILISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA
2.1 Missugusel määral mõjutab strateegiline planeerimisdokument teisi strateegilisi
planeerimisdokumente, arvestades nende kehtestamise tasandit:
Harju maakonnaplaneering 2030+: Harju maakonnaplaneering 2030+ on kehtestatud
riigihalduse ministri 09.04.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/78. Maakonnaplaneeringus on määratud
rohelise võrgustiku alad ning selle kohaselt ei asu Mere tn 31 ega Mere tn 33 kinnistu
rohevõrgustiku alal. Seega kavandatav tegevus ei ole vastuolus Harju maakonnaplaneeringuga
2030+.
Kehtiva Loksa linna üldplaneeringu (kehtestatud Loksa Linnavolikogu 14.05.2009 otsusega nr
38, edaspidi üldplaneering) kohaselt paikneb planeeritav maa-ala tiheasustusalas. Kehtiva
üldplaneeringu kohane juhtotstarve on parkmetsaga integreeritavate kuurortehitiste arenguala.
Algatatav detailplaneering on üldplaneeringu kehtivat juhtotstarvet muutev. Üldplaneeringu
muutmine on põhjendatud, kuna alates üldplaneeringu kehtestamisest siiani ei ole nimetatud maa-
ala üldplaneeringu juhtotstarbe kohaselt kasutusele võetud. Seega võib eeldada, et käesoleva
1
detailplaneeringu algatamisega on Loksa Linnavolikogu veendunud, et kahe so kokku 6091 m2
suuruste kinnistute sihtotstarbe muutmine elamumaaks ja neile üldplaneeringu kohase
ehitusõiguse määramine elamu ja neid teenindavate abihoonete rajamiseks ei muuda Loksa linna
üldplaneeringut mahus ja viisil, et üldplaneeringuga kavandatud eesmärkide realiseerimine selle
tõttu ei oleks edaspidi võimalik. Ka on uute elamumaade kavandamine on kehtiva üldplaneeringu
üheks eesmärkidest.
Loksa linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2020-2032 kohaselt
kuulub ala ÜVK piirkonda. Vee-ja kanalisatsiooni torustike valmidus on Mere tänaval planeeritava
maaüksuse läheduses olemas.
2.2 Strateegilise planeerimisdokumendi, sealhulgas jäätmekäitluse või veekaitsega seotud
planeerimisdokumendi tähtsus Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete
ülevõtmisel
KeHJS on sätestatud põhimõte, et kui detailplaneeringuga planeeritakse võimalikku olulist
keskkonnamõju kaasa toovat tegevust või sellega muudetakse kõrgemalseisvat strateegilist
planeerimisdokumenti (üldplaneeringut), siis tuleb kaaluda keskkonnamõjude strateegilise
hindamise teostamist. Põhimõte kaaluda keskkonnamõju strateegilise hindamise teostamist on
kooskõlas ka Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktidega, sest vastava põhimõtte sätestab ka
Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2011/92/EL.
Samuti tuleb rakendada detailplaneeringu menetluses Euroopa Liidu keskkonnaalastes
õigusaktides sätestatud säästvuse, ettevaatlikkuse ja vältimise põhimõtteid. Detailplaneeringu
realiseerumisel ei minda vastuollu Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktidega.
2.3 Strateegilise planeerimisdokumendi asjakohasus ja olulisus keskkonnakaalutluste
integreerimisel teistesse valdkondadesse
Väljavõte Loksa linna arengukavast:
Loksa linna keskkonna põhiväärtusteks on selgepiiriline asustusstruktuur, kus korruselamud on
koondunud linnakeskuse ümber ja väikeelamud peaasjalikult Nõmme linnaossa mere pool
Valgejõge. Kaht peamist elamuala eraldab ja seob Valgejõe kallastel paiknev roheala koos
parkmetsaga. Loksa linnaehituslik väärtus seisneb unikaalses loodusmiljöö ja linnamiljöö
maastikulises põimumises, mis loob eeldused kuurordilaadse linnakeskkonna arendamiseks.
Loksa linna eesmärgiks on looduskeskkonna säästev kasutamine ja arendamine, linna veekogude
keskkonnakvaliteedi tagamine, haljas- ja puhkealade heakorrastamine. Linnaruumi otstarbekas
kasutamine ja mitmekesiste eluaseme valikuvõimaluste loomine, arvestades linna ajaloolisi ja
kultuurilisi väärtusi. Eeskujuliku ja kaasaegse jäätmemajanduse arendamine ning puhta
linnakeskkonna tagamine.
3. MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS
Planeeringuala hõlmab Loksa linna naaber kinnistuid Mere tn 31 (katastritunnusega
42401:001:0082, sihtotstarbega maatulundusmaa 100%, suurusega 2905 m2) ja Mere tn 33
(katastritunnusega 42401:001:0083, sihtotstarbega maatulundusmaa 100%, suurusega 3186 m2).
Ehitisregistri andmetel ei asu planeeringualal ega ka kõrval kinnistutel ehitisi. Vastavalt Maa-ameti
kaardirakendusele ei asu kinnistul ega selle lähiümbruses kultuurimälestisi. Planeeringuala läbib
avalikult kasutatava tee kaitsevöönd.
Planeeringuala piirneb järgmiste kinnistutega:
Mere tänav L1 (42401:001:0134, transpordimaa 100%);
11284 Mere tänav (42401:002:0014, transpordimaa 100%).
2
Täiendavalt piirneb:
Mere tn 33 kinnistuga Mere tn 35 (42401:001:0108, sihtotstarbeta maa 100%);
Mere tn 31 kinnistuga Mere tn 23 (42401:001:0103, sihtotstarbeta maa 100%).
Vaadeldav ala paikneb Põhja-Eesti rannikumadalikul. Maa-ameti geoloogia kaardirakenduse järgi
avaneb aluspõhjas Lontova kihistu Cm1ln. Kambriumi ladestu Terre-Neuve ladestiku Lontova
kihistu rohekashall, violetne või kirju savi aleuroliidi ja liivakivi vahekihtidega. Alal on settena
peenliiv. Valdav on purdsete valdava terasuurusega 0,063...0,5 mm, milles võib peenemat ja/või
jämedamat fraktsiooni leiduda <50% sette mahust. Mere tn 31 ja Mere tn 33 kinnistud on kaetud
segametsaga (peamiselt mänd). Maa-ameti mullakaardi alusel leidub alal leede-glei mullad (LG),
happelised mullad.
Maapinna kõrgusmärgid jäävad 4,5-5 m piiresse.
Vastavalt Harjumaa pinnase radooniriski kaardile on planeeritaval alal normaalse
radoonisisaldusega pinnas (10 - 30 kBq/m3).
Planeeringuala asub suhteliselt kaitstud põhjaveega alal. Lähimad registrisse kantud puurkaevud
keskkonnaregistri koodidega PRK0000677 ja PRK0000730 asuvad ca 350m kaugusel. Puurkaevu
sanitaarkaitseala planeeringualani ei ulatu.
Maavarasid ja muid loodusvarasid antud alal ei esine. Kavandatav tegevus ei too kaasa muutusi
maavarade kasutuses.
Planeeringualal ja selle läheduses puuduvad Natura 2000 võrgustiku alad (EELIS, 08.04.2021).
Planeeringualast 325m kaugusel asub kaitstav loodusobjekt Lathyrus japonicus subsp. maritimus
(rand-seahernes) kuid antud planeering sellele mõju ei avalda. Rand-seaherne kasvukoha ligiduses
töid ei teostata ja kinnistu edasise kasutamisega ei kaasne ohustatavat tegevust.
4. TEGEVUSEGA EELDATAVALT KAASNEV MÕJU
4.1 Strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega seotud keskkonnaprobleemid
4.1.1 Mõju pinnasele
Ehitamise käigus avaldatakse pinnasele olulist negatiivset mõju. Mõjud on lokaalsed, lühiajalised
ja pöördumatud (hoonete, tehnovõrkude rajamine). Mõju kasvupinnasele on oluline, kuid
negatiivset mõju kasvupinnasele saab vähendada kasvupinnase eemaldamisega, ladustamisega
kuhilates ja selle hilisema kasutamisega haljastustöödel. Kaevanditest eemaldatud pinnast saab
kasutada (sõltuvalt materjalist) osaliselt kohapeal täite- ja tasandustöödel. Kaevanditest
eemaldatud pinnase koguste ja hilisema käitlemise kohta info puudub. Täpne mõju suurus ja ulatus
ei ole teada, kuid see ei ole oluliselt negatiivne. Tööde käigus võib sõltuvalt kaevetööde
sügavusest, ilmastikutingimustest ja kasutatavast tehnoloogiast, ehitusaladele koguneda sademe-
ja pinnavett. Kui liigvee kogumisel ja ärajuhtimisel jälgitakse reostamise vältimiseks seadmete ja
masinate ning keskkonnale ohtlike ainete hoidmise ja kasutamise nõudeid, on oht
looduskeskkonna reostamiseks väike.
4.1.2 Mõju veestikule
Olmereoveed suunatakse ühiskanalisatsiooni. Ühisveevärgiga liitumisel ei ole oodata joogivee
nõuetele mittevastavust või veetarbimisest tulenevat olulist keskkonnamõju. Tekkiv reovesi
puhastatakse käitlemisjaamas nõuetekohaselt, sellega ei kaasne reoveega olulist keskkonnamõju
planeeritaval alal. Eelistada tuleb lahendusi, mis võimaldavad sademeveest vabaneda selle
tekkekohas, vältides sademevee reostumist. Veeseaduse § 129 lg-s 3 ei käsitleta sademeveest
vabanemiseks kasutatavaid looduslähedasi lahendusi (nagu rohealasid, viibetiike, vihmaaedasid,
3
imbkraave ja muid lahendusi, mis võimaldavad sademeveest vabaneda eelkõige
maastikukujundamise kaudu, vältides sademevee reostumist) sademevee suublasse juhtimisena.
Sademeveest vabanemiseks kaaluda just eelnimetatud looduslähedasi lahendusi. Elamu ning
abihoonete rajamisega ei kaasne eeldatavalt olulist mõju põhja- ja pinnaveele. Kavandatava
tegevusega eeldatavalt nõrgvett ei kaasne. Kinnistutel ning nende lähiümbruses teadaolevalt
jäätmeid ladestatud ei ole ning pinnase reostust ei esine.
4.1.3 Mõju õhule
Eeldatav mõju õhule on lühiajaline ehitustööde perioodil, kui kasutatakse tehnikat, mille töös
hoidmisel toimub saasteainete paiskumine õhku ning edaspidi hoonete ekspluatatsiooniperioodil
kütteseadmed. Õhusaaste on tõenäoline ehitustegevuse protsessis ehitusmasinate kasutuse tõttu.
Peamiseks õhusaaste allikaks võib olla hoonete soojavarustus, mille lahendamisel kaaluda
keskkonnasäästlikke tehnoloogiaid. Detailplaneeringu elluviimisega kaasnevad mõjud (õhusaaste,
valgusreostus, müra, vibratsioon), mis võivad tekitada ohtu inimese tervisele ei suurene määral,
mida saab pidada oluliseks. Samuti on õnnetuste esinemise tõenäosus väike.
4.1.4 Mõju kliimale
Kavandatava ehitustegevusega kaasneb ehitusmaterjalide tootmine ja tarbimine, mille käigus
emiteeritakse muuhulgas õhku kasvuhoonegaase. Arvestades tegevuse mahtu ei ole oodata sellest
tingituna olulist mõju kliimamuutustele. Hoonete kasutusega kaasneb energia tarbimine nii kütte-
kui elektrilahendustes. Arvestades tegevuse mahtu ei ole oodata sellest tingituna olulist mõju
kliimamuutustele.
4.1.5 Mõju jäätmetekkele
Ehitustegevuse käigus tekib väga erinevas koguses jäätmeid. Osa neist saab kasutada kohapeal,
osa suunata uuesti kasutusse ja osa läheb utiliseerimisele. Olmejäätmeid tekib ehitustegevuse
käigus eeldatavalt vähe. Tekkivate jäätmete koguseid ei ole teada. Hoonete kasutamisel tekivad
eeldatavalt põhiliselt pakendijäätmed, biolagunevad- ja olmejäätmed. Ehitusega kaasnevad
jäätmed viiakse taaskasutusse. Oluline mõju puudub. Jäätmete kogumise, veo, hoidmise,
taaskasutamise ja kõrvaldamise korraldus, nende tegevustega seotud tehnilised nõuded ning
jäätmetest tervisele ja keskkonnale põhjustatud ohu vältimise või vähendamise meetmed on
sätestatud jäätmehoolduseeskirjaga. Konkreetsed tegevused on välja toodud
jäätmehoolduseeskirjas. Tegevuse jäätmete- ja energiamahukust on võimalik piirata kasutades
parimaid võimalikke tehnoloogiaid. Nõuetekohasel käitlemisel ei ületa jäätmetest tekkinud mõju
eeldatavalt piirkonna keskkonnataluvust.
4.2 Oht inimese tervisele või keskkonnale
Planeeritava elluviimisega ei kaasne eeldatavalt ohtu inimese tervisele või keskkonnale, sh ei
muutu õnnetuste esinemise tõenäosus.
Detailplaneeringu elluviimise järgselt täiendavate avariiolukordade tekkimist ette ei ole näha. Oht
inimese tervisele avaldub hoonete rajamise ehitusprotsessis. Õnnetuste vältimiseks tuleb kinni
pidada ehitusprojektis ning tööohutust määravates dokumentides esitatud nõuetest.
Ehitusprotsessis tuleb kasutada vaid kvaliteetseid ehitusmaterjale ning ehitusmasinaid tuleb
hooldada, et vältida võimalikku keskkonnareostust nt lekete näol. Töötajad peavad olema
spetsiaalse hariduse ja teadmistega. Nii on võimalik vältida ka ohtu keskkonnale, mis võib tekkida,
kui töötajad ei ole kompetentsed.
Detailplaneeringu elluviimise järgselt on võimalik, et esineb avariiolukordasid, mille tulemusena
reostub või saastub pinnas, pinnavesi, põhjavesi, õhk. Võimalikud avariiolukorrad ja nende
vältimise meetmed või nende korral käitumise lahendused on vajalik planeerimismenetluses läbi
kaaluda. Reostusohtu pinnasele, pinna- ja põhjaveele võib põhjustada mõni suurem ja
pikemaajaline avarii reoveetrassidega.
4
4.3 Mõju suurus ja ruumiline ulatus sh geograafiline ala ja eeldatavalt mõjutatav elanikkond
Detailplaneeringu elluviimisega kaasnevad mõjud on seotud uute hoonete ehitamisega ning
võimalikud mõjud on eelkõige ehitusaegsed ajutised häiringud (nt ehitusaegne müra, vibratsioon)
ja nende ulatus piirneb peamiselt planeeringuala ja lähialaga. Hilisema vibratsiooni kohta
eelhinnangu tegemisel teave puudub. Ehitusmüra piirväärtusena rakendatakse elamualadel kella
21.00–7.00 asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset- päeval 50 dB ja öösel 40 dB. Alus
keskkonnaministri 16.12.2016 nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme
mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid”. Hoonete projekteerimisel lähtuda Eesti Standard
EVS 842:2003 „Ehitise heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest“.
Lähimad elamud paiknevad planeeringualast 300m kaugusel. Sellest tulenevalt ehitusperioodil
elanike heaolu ei vähene olulisel määral. Detailplaneeringuga kavandatu elluviimise mõju suurus
ja ruumiline ulatus ei ole suur ning piirdub enamike tegurite osas planeeringualaga.
4.4 Eeldatavalt mõjutatava ala väärtus ja tundlikkus, sh looduslikud iseärasused,
kultuuripärand ja intensiivne maakasutus
Kavandatav tegevus ei avalda eeldatavalt olulist mõju ala väärtusele ja tundlikkusele. Vastavalt
Maa-ameti kaardirakendusele ei asu planeeringualas kultuurimälestisi.
4.5 Mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja Natura 2000 võrgustiku alale
Planeeringualal ja selle läheduses puuduvad Natura 2000 võrgustiku alad (EELIS, 08.04.2021).
Planeeringualast 325m kaugusel asub kaitstav loodusobjekt Lathyrus japonicus subsp. maritimus
(rand-seahernes) kuid antud planeering sellele mõju ei avalda. Rand-seaherne kasvukoha ligiduses
töid ei teostata ja kinnistu edasise kasutamisega ei kaasne ohustatavat tegevust.
4.6 Mõju võimalikkus, kestus, sagedus ja pöörduvus, sealhulgas kumulatiivne ja piiriülene
mõju
Mõju avaldub eelkõige looduskeskkonnale ning lühiajalisel ehitusperioodil, mil kasutatakse
ehitusmasinaid hoonete ja rajatiste püstitamiseks.
Planeeringuga kaasnevad mõjud on eeldatavalt väikesed ja kinnistupõhised. Kavandataval
tegevusel puudub eeldatavalt kumulatiivne ja piirülene mõju.
5. ASJAOMASTE ASUTUSTE SEISUKOHAD
KeHJS § 33 lg 6 kohaselt on KSH algatamise vajalikkuse kohta küsitud arvamust
Keskkonnaametilt, kes oma 07.07.2021 kirjas nr 6-5/21/13113-2 asus seisukohale, et planeeritava
tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulist keskkonnamõju ning keskkonnamõju strateegilise
hindamise (edaspidi KSH) algatamine ei ole eeldatavalt vajalik. Detailplaneeringu
lähteseisukohtadele Keskkonnaametil ettepanekuid ei ole.
6. KOKKUVÕTE
Kavandatav tegevus ei avalda olulist mõju ning ei põhjusta keskkonnas pöördumatuid muudatusi,
ei sea eeldatavalt ohtu inimese tervist, heaolu, kultuuripärandit ega vara. Kuna kavandatava
tegevuse mõju suurus ja ruumiline ulatus ei ole ümbritsevale keskkonnale ohtlik ega ületa
keskkonna vastupanu- ning taastumisvõimet, siis oluline keskkonnamõju puudub. Võttes aluseks,
et detailplaneeringuga kavandatakse elamute rajamist, võib planeeringuga kaasnevaid
keskkonnamõjusid lugeda väheoluliseks, mistõttu puudub vajadus KSH menetluse algatamiseks
Mere tn 31 ja Mere tn 33 kinnistu osas.
Loksa Linnavalitsusele teadaolevast informatsioonist tulenevalt saab järeldada, et kavandatava
tegevusega ei kaasne olulist keskkonnamõju ning KSH algatamine ei ole eeldatavalt vajalik.
Keskkonnatingimustega arvestamine on võimalik planeerimisseaduse § 126 lõike 1 punkti 12
kohaselt detailplaneeringu menetluse käigus.
5
7. EELHINNANGUGA TUTVUMISE AEG JA KOHT
Eelhinnang kuulub detailplaneeringu vastuvõtmise ja avalikustamise materjalide hulka ning
eelhinnanguga on võimalik tutvuda detailplaneeringu materjalide väljapaneku juures (Loksa linna
kodulehel ja dokumendiregistris).
Karin Ilves Loksa Linnavalitsus
Arendus- ja keskkonnanõunik registrikood: 75013457
[email protected] [email protected]
+372 5304 8333 603 1253
6
LOKSA LINNAVOLIKOGU
OTSUS
Loksa linn 02. detsember 2021 nr 28
Loksa linna Mere tn 31 ja 33 kinnistute
detailplaneeringu algatamine, lähteseisukohtade
kinnitamine ja keskkonnamõjude strateegilise
hindamise algatamata jätmine
Triin Viljasaar on 26.04.2021 esitanud taotluse, millega soovib algatada detailplaneeringu Loksa
linnas kinnistutel Mere tn 31 ja Mere tn 33. Planeeringu eesmärgiks on planeeringuala kinnistute
sihtotstarbe muutmine, kinnistute hoonestusala ja ehitusõiguse määramine, liikluskorralduse
põhimõtete määramine, tehnorajatiste ja –võrkude planeerimine, haljastuse ja heakorra põhimõtete
ning servituutide vajaduse määramine.
Planeeringuala hõlmab Loksa linna kinnistuid Mere tn 31 (katastritunnusega 42401:001:0082,
sihtotstarbega maatulundusmaa 100%, suurusega 2905 m2) ja Mere tn 33 (katastritunnusega
42401:001:0083, sihtotstarbega maatulundusmaa 100%, suurusega 3186 m2). Detailplaneeringu
koostamise eesmärgiks on Mere tn 31 ja Mere tn 33 maatulundusmaade sihtotstarbe muutmine
elamumaadeks ja nendele ehitustingimuste määramine.
Kehtiva Loksa linna üldplaneeringu (kehtestatud 14. mai 2009 Loksa Linnavolikogu otsusega nr
38, edaspidi üldplaneering) kohaselt paikneb planeeritav maa-ala parkmetsaga integreeritavate
kuurordiehitiste arengualal. Üldplaneeringus on ala (juhtotstarbega AH) ette nähtud
sanatooriumite, puhkekodude või tervisekeskuste ehitamiseks tingimusel, et krundi
minimaalsuurus on 1 ha ja kõrghaljastuse osakaal 70 %.
Vastavalt kehtivale Loksa linna üldplaneeringule on uute moodustatavate väikeelamu kruntide
suuruseks lubatud minimaalselt 1500 m2, hooneid võib rajada maksimaalselt ehitisealuse pinnaga
kokku 250 m2, maksimaalse lubatud kõrgusega kuni 11 m. Kõrghaljastusega kruntidel tuleb
säilitada selle osakaal 30% krundi pindalast.
Algatatava detailplaneeringuga kavandatakse muuta kehtiva üldplaneeringu põhilahendust
üldplaneeringus määratud juhtotstarbe osas ja riigitee kaitsevööndi (üldplaneeringus 50 m).
Valdavalt riigile ja omavalitsusele kuuluvatele maaüksustele on vastavalt kehtivale
üldplaneeringule määratud parkmetsaga integreeritavate kuurordiehitiste arenguala.
Vastavalt planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 142 lg 1 võib detailplaneering põhjendatud
vajaduse korral sisaldada kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduste muutmise ettepanekut.
Teadaolevalt ei ole alates üldplaneeringu kehtestamisest siiani nimetatud maa-ala üldplaneeringu
juhtotstarbe kohaselt kasutusele võetud. Seega võib eeldada, et käesoleva detailplaneeringu
algatamisega on Loksa Linnavolikogu veendunud, et kahe so kokku 6091 m2 suuruste kinnistute
sihtotstarbe muutmine elamumaaks ja neile üldplaneeringu kohase ehitusõiguse määramine elamu
ja neid teenindavate abihoonete rajamiseks, ei muuda Loksa linna üldplaneeringut mahus ja viisil,
et üldplaneeringuga kavandatud eesmärkide realiseerimine selle tõttu ei oleks edaspidi võimalik.
Pigem toob algatatava detailplaneeringu realiseerimine piirkonda elu ja turvalisust ja toetab üle
Mere tänava varem kehtestatud Mere tänav 18 detailplaneeringuga (Loksa Linnavolikogu 17. juuni
2021 kehtestamise otsus nr 15) moodustatud kolme elamumaa sihtotstarbega krundiga kavandatut.
Avalikkuse huvides on, et koostöös Mere tn 18 detailplaneeringuga kavandatud taristuga on
võimalik varustada tehnovõrkudega ka kavandatava detailplaneeringu ala ehitisi. Samas, teatud
tingimustel, on vajaduse tekkimisel võimalik liita sama taristuga ka üldplaneeringu kohaseid
ehitisi so parkmetsaga integreeritavaid kuurordiehitisi.
Lähtuvalt asjaolust, et planeeringuala piirneb Mere tänavaga, (riigitee 11284, Mere tee), on
detailplaneeringu koostamisel arvestatud, et olemasolev ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud
häiringute (müra, vibratsioon, õhusaaste) kaitseks tuleb kavandada vajadusel leevendavad
meetmed. Riigitee omanik (Transpordiamet) ei võta endale kohustusi planeeringuga kavandatud
leevendusmeetmete rakendamiseks. Samuti ei võta Transpordiamet endale kohustusi
planeeringuga seotud rajatiste väljaehitamiseks. Kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille
koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile
nõusoleku saamiseks. Riigiteega liitumise või ristumiskoha ümberehituse korral (Ehitusseadustik
(edaspidi EhS) § 99 lg 3) annab nõuded projektile Transpordiamet ja ristmike ehitusprojekte võib
koostada vaid vastavat pädevust omav isik (EhS § 24 lg 2 p 2).
Linnavalitsuse arendus- ja keskkonnanõuniku koostatud eelhinnangu (otsuse lisa nr 2) kohaselt ei
ole detailplaneeringu kontekstis ette näha planeeringuga kaasnevaid negatiivseid
keskkonnamõjusid.
Vastavalt PlanS § 124 lg 6 ja PlanS § 142 lg 6 kohaselt tuleb nimetatud detailplaneeringu
koostamisel anda eelhinnang ja kaaluda keskkonnamõju strateegilise hindamise vajadust (edaspidi
KSH), lähtudes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi
KeHJS) § 33 lg 4, 5 ja 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest.
Lähtuvalt KeHJS § 33 lõike 2 punktist 1 tuleb vajadusel keskkonnamõju strateegiliselt hinnata,
kui tehakse muudatusi üldplaneeringusse ja punktist 3, kui koostatakse detailplaneering PlanS §
142 lõike 1 punktis 1 või 3 sätestatud juhul. Lähtuvalt PlanS § 124 lõikest 6 ja § 142 lõikest 6 ning
KeHJS § 33 lõike 2 punktist 1 ja 3 ning § 35 lõikest 6 viidi üldplaneeringut muutva
detailplaneeringu KSH vajaduse tuvastamiseks läbi KeHJS § 33 lõigetes 3-5 esitatud kriteeriumitel
põhinev eelhinnang (vt Lisa 2), mille kohaselt KSH läbiviimine detailplaneeringu koostamisel ei
ole eeldatavalt vajalik, kuna planeeritava tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulist keskkonnamõju.
Kui detailplaneeringu koostamise käigus selgub KSH vajadus, tuleb algatada KSH koostamine.
Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS) kohaselt ei jää planeeringualale looduskaitseseaduse alusel
kaitstavaid loodusobjekte.
Planeeritava tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulisi kahjulikke tagajärgi nagu vee-, pinnase- või
õhusaastatus, jäätmeteke, müra, vibratsioon või valgus-, soojus-, kiirgus- ja lõhnareostus.
Kavandatud tegevus ei avalda olulist mõju ning ei põhjusta keskkonnas pöördumatuid muudatusi,
ei sea ohtu inimese tervist, heaolu, kultuuripärandit ega vara. Eelhinnang võimaldab järeldada, et
KSH läbiviimine DP koostamisel kinnistutele Mere tn 31 ja 33 ei ole vajalik.
Kuna antud detailplaneeringu puhul on tegemist Loksa linna üldplaneeringut muutva
detailplaneeringuga, küsis Loksa Linnavalitsus Keskkonnaametilt ja Rahandusministeeriumilt, kas
algatatava detailplaneeringu koostamise käigus Mere tn 31 ja 33 territooriumile konkreetse
kavandatava tegevuse korral on vajalik koostada keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH).
Keskkonnaamet on 07.07.2021 oma kirjas nr 6-5/21/13113-2 seisukohal, et planeeritava
tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulist keskkonnamõju ning keskkonnamõju strateegilise
hindamise (edaspidi KSH) algatamine ei ole eeldatavalt vajalik. Detailplaneeringu
lähteseisukohtadele Keskkonnaametil ettepanekuid ei ole.
Aluseks võttes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lg 1, planeerimisseaduse § 124 lg 6,
lg 10, § 128 lg 1 ja lg 5, § 142 lg 6, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi
seaduse § 33 lg 2 p 3, lg 6, § 35 lg 6 ning Loksa Linnavolikogu 14.05.2009 otsuse nr 38 „Loksa
linna üldplaneeringu kehtestamine“, Loksa Linnavolikogu
o t s u s t a b:
1. Algatada detailplaneering Loksa linnas kinnistutel Mere tn 31, katastritunnusega
42401:001:0082, kinnistu suurusega on 2905 m² ning Mere tn 33, katastritunnusega
42401:001:0083, kinnistu suurusega on 3186 m². Mõlema kinnistu sihtotstarve on 100 %
maatulundusmaa.
2. Kinnitada punktis 1 nimetatud detailplaneeringu lähteseisukohad vastavalt lisale 1.
3. Jätta algatamata Mere tn 31 ja 33 detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline
hindamine, kuna detailplaneeringu elluviimisega kaasnevad tegevused ei oma olulist
keskkonnamõju (eelhinnang, lisa 2).
4. Teavitada 14 päeva jooksul detailplaneeringu algatamisest ja keskkonnamõju strateegilise
hindamise algatamata jätmisest tähtkirjaga Keskkonnaametit ja avaldada teade otsuse
vastuvõtmisest Ametlikes Teadaannetes, Loksa kandi ajalehes „Loksa Elu“ ja Loksa linna
kodulehel.
5. Otsus jõustub teatavakstegemisel.
6. Loksa Linnakantseleil avalikustada otsus Loksa linna põhimääruse § 9 lõikes 1 sätestatud
korras.
7. Otsuse peale võib esitada Loksa Linnavolikogule 30 päeva jooksul vaide haldusmenetluse
seaduses sätestatud korras, arvates otsuse teadasaamise päevast või päevast, mil oleks
pidanud otsusest teada saama või kaebuse Tallinna Halduskohtule halduskohtumenetluse
seadustikus sätestatud tähtaegadel ja korras.
/allkirjastatud digitaalselt/
Rein Heina
volikogu esimees
Lisa 1. Lähteseisukohad detailplaneeringu koostamiseks Mere tn 31 ja Mere tn 33 kinnistutel
Loksa linnas
Lisa 2. Loksa linna Mere tn 31 ja 33 kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise
hindamise vajalikkuse hinnang (eelhinnang)
Loksa Linnavolikogu 02. detsember 2021 otsuse nr 28
„Loksa linna Mere tn 31 ja 33 kinnistute detailplaneeringu algatamine, lähteseisukohtade
kinnitamine ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise algatamata jätmine“
LISA 1
LÄHTESEISUKOHAD DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISEKS
MERE TN 31 ja 33 KINNISTUTEL LOKSA LINNAS
1. ÜLDANDMED
1.1 Detailplaneeringu nimetus: Mere tn 31 ja 33 kinnistute detailplaneering Loksa linnas
1.2 Kinnistute omanik: Triin Viljasaar
1.3 Kinnistute pindala: Mere tn 31, 2905 m2; Mere tn 33, 3186 m2
1.4 Katastritunnused: Mere tn 31, 42401:001:0082, Mere tn 33, 42401:001:0083
1.5 Kinnistute maakasutuse sihtotstarve: 100% maatulundusmaad
2. LÄHTESEISUKOHTADE KOOSTAMISE ALUSED
2.1 Loksa linna üldplaneering 2009
2.2 Planeerimisseadus 01.07.2015
2.3 Muud planeerimistegevust reguleerivad seadused ja seadustest tulenevad õigusaktid
3. DETAILPLANEERINGU EESMÄRK
3.1 planeeringuala kinnistute sihtotstarbe muutmine;
3.2 kinnistute hoonestusala määramine;
3.3 kinnistute ehitusõiguse määramine;
3.4 hoonete ja rajatiste toimimiseks vajalike ehitiste, sealhulgas tehnovõrkude ja -rajatiste
ning avalikule teele juurdepääsuteede võimaliku asukoha määramine;
3.5 ehitiste ehituslike tingimuste määramine;
3.6 ehitiste ehituslike tingimuste määramine;
3.7 liikluskorralduse põhimõtete määramine;
3.8 haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete määramine;
3.9 kuritegevuse riski vähendavate tingimuste määramine;
3.10 müra-, vibratsiooni-, saasteriski- ja insolatsioonitingimusi ning muid keskkonnatingimusi
tagavate nõuete seadmine;
3.11 Vajadusel ettepanekute tegemine notariaalsete lepingute sõlmimiseks.
Planeeringu ülesanne on kinnistutele ehitusõiguse seadmine. Maa sihtotstarbed on hetkel
maatulundusmaa ja need muudetakse elamumaaks. Kuna antud DP puhul on tegemist Loksa
linna üldplaneeringut muutva planeeringuga, algatab planeeringu Loksa Linnavolikogu,
tuginedes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 3, § 33 ja § 35
keskkonnamõju hindamise eelhinnangu eesmärgiga välja selgitada, kas DP koostamise käigus
Mere tn 31 ja 33 territooriumile konkreetse kavandatava tegevuse korral on vajalik
keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH).
4. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ÜLESANNE
4.1 Kinnistute sihtotstarbe muutmine
4.2 Kruntide ehitusõiguse määramine
4.3 Juurdepääsutee(de), liikluskorralduse ja tehnovarustuse lahendamine
4.4 Heakorrastuse ja haljastuse lahendamine
4.5 Kõigi vajalike piirangute ja servituutide määramine
1
5. ARVESTAMISELE KUULUVAD VAREM KOOSTATUD PROJEKTID
5.1 Loksa linna üldplaneering.
6. OLEMASOLEVAD GEODEETILISED ALUSPLAANID JA GEOLOOGILISED
UURIMISTÖÖD
6.1 Digitaalne Eesti põhikaart M 1:10 000.
7. NÕUTAVAD GEODEETILISED ALUSPLAANID JA GEOLOOGILISED
UURIMISTÖÖD
7.1 Detailplaneeringu aluskaardiks mõõdistada digitaalselt topo-geodeetiline alusplaan.
Mõõdistus peab kajastama planeeritava maaüksuse ümber olevat 15,0 m laiust ala ning
naaberkinnistutel asuvat hoonestust. Topogeodeetiline alusplaan koos uurimistöö
aruandega esitada kooskõlastamiseks Loksa Linnavalitsusele.
8 NÕUDED KOOSTATAVALE DETAILPLANEERINGULE
8.1 Detailplaneering koostada topogeodeetilisel alusplaanil mõõtkavas M 1:500 (mitte vanem
kui kaks aastat) ja peab kajastama olemasolevat olukorda: katastriüksuse piire,
olemasolevat hoonestust, rajatisi sh tehnovõrke, haljastust ning maastiku kõrguslikku
mõõdistust.
8.2 Detailplaneering koostada planeerimisseaduses ette nähtud mahus ja kaardimaterjal
vormistada vastavalt Riigihalduse ministri 17.10.2019 määrusele nr 50 „Planeeringu
vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“.
8.3 Hoonetele esitatavad olulisemad arhitektuursed ja ehituslikud nõuded esitada planeeringu
kruntimise ja ehitusõiguse plaanil ehk põhijoonisel ja seletuskirjas. Ehitusõigus esitada iga
planeeritava krundi peal, tabelina. Ehitusõigus sisaldab alljärgnevaid andmeid:
8.3.1 Kavandatud kruntide kasutamise sihtotstarvet;
8.3.2 Kavandatavate hoonete lubatud maksimaalset arvu krundil;
8.3.3 Kavandatavate hoonete lubatud maksimaalset kõrgust meetrites;
8.3.4 Kavandatavate hoonete lubatud maksimaalse ehitusaluse pinna arvestus peab vastama
Majandus- ja taristuministri 05.06.2015 määrusele nr 57 „Ehitise tehniliste andmete
loetelu ja arvestamise alused“.
8.4 Detailplaneeringu mahus esitada kontaktvööndi analüüs, milles esitada nägemus antud
perspektiivse elamupiirkonna (planeeritava ala ning ala naaberkinnistute) liiklusskeemi,
hoonestuste asetuse, mahtu ning tüüpide osas.
8.5 Detailplaneeringuga kavandatav tehnovarustus:
8.5.1 Tehnovõrkude projekteerimisel peab lähtuma võrguvaldajate poolt väljastatud
tehnilistest tingimustest või valla keskkonnaspetsialisti ettepanekutest;
8.5.2 Tehnovõrkude koondplaanil näidata ära kõik planeeritud tehnovõrgud (kaablid,
torustikud ja liinid) koos vajalike liiniservituutide või kaitsevööndite ära näitamisega
võimalusel koondplaanil ja/või põhijoonisel. Vajalikud võimsused esitada seletuskirjas;
8.5.3 Lahendada vertikaalplaneerimine ning sade- ja drenaaživee ära juhtimine.
Planeeringuga mitte halvendada naaberaladelt vee ära juhtimise võimalusi.
8.6 Detailplaneeringu seletuskirjas ning joonistel tuua välja leevendusmeetmed Mere tn -lt
tuleneva võimaliku müra tõkestamiseks planeeritavatele elamukruntidele. Alal kasvavat
metsa ning männinoorendikku säilitada maksimaalselt.
8.7 Detailplaneeringuga teha ettepanekud kinnisomandi kitsenduste ja servituutide
seadmiseks: tee-, liini-, veejuhtimisservituudid jms, määrates nende ulatus ning kanda
planeeringu põhijoonisele.
8.8 Detailplaneeringuga lahendada kruntide heakord ning anda lahendus jäätmekäitluse
(kogumine, sorteerimine, äravedu) kohta.
2
8.9 Juhul, kui detailplaneeringu menetlemise kestel ilmnevad täiendavad asjaolud, on
vallavalitsusel õigus nõuda detailplaneeringu koostamisest huvitatud isikult
keskkonnamõju strateegilise hindamise koostamist.
9 NÕUTAVAD DETAILPLANEERINGU KOOSKÕLASTUSED
9.1 Päästeameti Põhja päästekeskus;
9.2 Transpordiamet;
9.3 Tehnovõrkude valdajad, tehniliste tingimuste väljastajad;
9.4 Kinnistu omanik;
9.5 Need maaomanikud ja maakasutajad, kelle maale teid ja/või tehnovõrke planeeritakse või
kelle maakasutust kitsendatakse ehk siis puudutatud isikud.
10 DETAILPLANEERINGU KEHTESTAMISEKS VAJALIKUD TOIMINGUD
10.1 Loksa Linnavalitsusega sõlmida koostamise ja korraldamise finantseerimise leping
koheselt pärast algatamise otsuse laekumist taotlejale.
10.2 Detailplaneeringu eskiis esitatakse Loksa Linnavalitsusele tutvumiseks ja vajadusel
korrektuuride tegemiseks.
10.3 Linnavalitsusele esitatud eskiis peab sisaldama vähemalt:
10.3.1 Detailplaneeringu koostamiseks ja korraldamiseks sõlmitud finantseerimislepingut;
10.3.2 Väljavõtet üldplaneeringust;
10.3.3 Planeeritava maa-ala kontaktvööndi analüüsi;
10.3.4 Eskiisi seletuskirja;
10.3.5 Eskiisi põhijoonist, mis sisaldab: hoonestuskava, põhimõttelist liikluskorraldust;
põhimõttelist haljastuse, tehnovarustuse, heakorra lahendust;
10.3.6 Kavandatavat keskkonda illustreerivat materjali.
10.4 Vajadusel korrigeeritud detailplaneeringu eskiis esitada Loksa Linnavalitsusele
tutvumiseks ja avaliku arutelu korraldamiseks. Loksa Linnavalitsusele korraldab
detailplaneeringu avaliku arutelu. Vastav teade ilmub maakonnalehes Sõnumitooja, Loksa
linna lehes „Loksa Elu“ ning linna kodulehel www.loksalinn.ee.
10.5 Kõigi kooskõlastustega detailplaneering esitatakse vastavasisulise avaldusega Loksa
Linnavolikogule vastuvõtmiseks hiljemalt kahe aasta jooksul alates lähteülesande kinnitamise
kuupäevast. Vastuvõtmiseks esitatud planeeringu kaust peab lisaks planeeringu seletuskirjale
ning joonistele sisaldama detailplaneeringu lahendusi illustreerivat materjali, kooskõlastuste
koondtabelit, väljavõtteid linnalehest Loksa Elu ja maakonnalehest Sõnumitooja,
detailplaneeringu koostamise ja korraldamise finantseerimise lepingut. Väljapanekuks esitab
planeerija alljärgneva detailplaneeringu materjali: situatsiooniskeemi, põhijoonise ning
illustratiivse materjali kokku murdmata kujul (ühes eksemplaris).
Mõjuvatel põhjustel võib taotleda detailplaneeringu esitamise tähtaja pikendamist, kuid mitte
hiljem kui 1 kuu enne detailplaneeringu vastuvõtmiseks esitamise tähtaega.
10.6 Loksa Linnavalitsus korraldab detailplaneeringu avaliku väljapaneku. Vastav teade
ilmub maakonnalehes Sõnumitooja ning linna kodulehel www.loksalinn.ee.
10.7 Avalikul väljapanekul esitatud ettepanekute ning vastuväidete põhjal korraldab Loksa
Linnavalitsus detailplaneeringu avaliku arutelu. Vastav teade ilmub maakonnalehes
Sõnumitooja ning linna kodulehel www.loksalinn.ee.
10.8 Vajadusel toimub notariaalsete võlaõiguslike lepingute sõlmimine enne detailplaneeringu
kehtestamist.
10.9 Loksa Linnavolikogule kehtestamiseks esitatud planeeringu kausta peab olema köidetud
kehtestamisele kuuluv planeeringu materjal: seletuskiri ning joonised. Eraldi lisamaterjalina
peab köite koosseisus olema detailplaneeringu menetlusdokumendid-kirjad ja koosolekute
3
protokollid, väljavõtted linnalehest „Loksa Elu“ ja maakonnalehest „Sõnumitooja“, Loksa
Linnavolikogu poolt väljastatud haldusaktid, väljavõte kehtivast üldplaneeringust, lisana
koostatud eksperthinnangud, väljastatud tehnilised tingimused, detailplaneeringu koostamise
ja korraldamise finantseerimise leping, koondtabel kooskõlastustega ja illustreeriv materjal.
10.10 Pärast detailplaneeringu kehtestamist Loksa Linnavolikogus esitab planeerija Loksa
Linnavalitsusele planeeringu materjalidest kaks koopiat paberkandjal ning ühe eksemplari
digitaalselt CD-l. Üks planeeringu kaust kuulub pärast kehtestamist omanikule tagastamisele
koos kehtestamise otsusega.
10.11 Originaalkooskõlastustega detailplaneering kuulub Loksa Linnavalitsuses
arhiveerimisele.
Lähteülesande koostas:
Aleksander Skolimowski
Loksa linnaarhitekt-ehitusnõunik
4
Värner Lootsmann Teie 04.10.2022 nr 7-2/1175/2022
Loksa Linnavalitsus Meie 24.10.2022 nr 15-3/7951-2
[email protected]
Loksa linna Mere tänava 31 ja 33
kinnistute detailplaneering
Austatud linnapea
Loksa Linnavalitsus esitas Rahandusministeeriumile 04.10.2022 kirjaga nr 7-2/1175/2022
Loksa linna Mere tn 31 ja 33 kinnistute detailplaneeringu (A&T ARHITEKTID OÜ töö nr
PL-01-21/DP, edaspidi detailplaneering) planeerimisseaduse (edaspidi ka PlanS) § 142 lõike
4 alusel täiendavate asutuste ja isikute määramiseks, kellega tuleb detailplaneeringu
koostamise käigus koostööd teha või keda tuleb planeeringu koostamisse kaasata.
Detailplaneeringu koostamine algatati, kinnitati detailplaneeringu lähteseisukohad ja
keskkonnamõju strateegiline hindamine jäeti algatamata Loksa Linnavolikogu 02.12.2021
otsusega nr 28.
Planeeritav maa-ala, suurusega u 0,7 ha, paikneb Loksa linna edelapoolses osas, riigitee 11284
Mere tee (edaspidi Mere tänav) ääres metsaga kaetud alal. Planeeritav ala hõlmab Mere tn 31
kinnistut (katastritunnus 42401:001:0082, pindala 2905 m², sihtotstarve maatulundusmaa) ja
Mere tn 33 kinnistut (katastritunnus 42401:001:0083, pindala 3186 m², sihtotstarve
maatulundusmaa). Juurdepääs planeeritavale alale on ette nähtud Mere tänavalt.
Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on Mere tn 31 ja Mere tn 33 kinnistute
maatulundusmaade sihtotstarbe muutmine elamumaaks ja nendele ehitustingimuste
määramine. Detailplaneeringus kavandatakse kummalegi krundile kuni kolme hoone (elamu
ja kaks abihoonet, ehitisealune pind kokku 250 m2) ehitamist.
Loksa Linnavolikogu 14.05.2009 otsusega nr 38 kehtestatud üldplaneeringu (edaspidi
üldplaneering) kohaselt paikneb planeeritav maa-ala parkmetsaga integreeritavate
kuurordiehitiste arengualal. Üldplaneeringus on ala (AH) ette nähtud sanatooriumite,
puhkekodude või tervisekeskuste ehitamiseks tingimusel, et krundi minimaalsuurus on 1 ha
ja kõrghaljastuse osakaal 70 %. Detailplaneeringuga soovitakse muuta senine
maatulundusmaa maakasutuse sihtotstarve elamumaaks ning seega tehakse ettepanek
üldplaneeringu muutmiseks maakasutuse juhtotstarbe osas.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
Tutvunud esitatud materjalidega, märgin järgmist:
1. Rahandusministeerium juhtis 07.07.2021 kirjas nr 14-11/4419-2 tähelepanu, et PlanS § 4
lõike 2 punkti 5 kohaselt on planeerimisalase tegevuse korraldaja ülesandeks, lisaks
keskkonnamõju strateegilise hindamise korraldamisele, planeeringu elluviimisega kaasnevate
asjakohaste majanduslike, kultuuriliste, sotsiaalsete ja looduskeskkonnale avalduvate mõjude
hindamine. Esitatud detailplaneeringu materjalidest ei nähtu, et asjakohaseid mõjusid oleks
hinnatud. Palun kohalikul omavalitsusel lisada detailplaneeringu seletuskirja vastav peatükk.
2. Detailplaneeringu eelnõu avalik väljapanek toimus ajavahemikul 07.03-05.04.2022, mille
kestel kirjalikke arvamusi ega ettepanekuid detailplaneeringu kohta ei esitatud.
Detailplaneeringu eelnõu avaliku väljapaneku tulemuste avalikku arutelu ei korraldatud.
PlanS § 83 lõikest 1 lähtuvalt korraldatakse üldplaneeringut muutva detailplaneeringu eelnõu
avaliku väljapaneku tulemuste avalik arutelu 45 päeva jooksul pärast avaliku väljapaneku
lõppemist kohaliku omavalitsuse üksuse keskuses ja valla suuremate asulate keskustes. Seega
on avaliku väljapaneku tulemuste avaliku arutelu korraldamine nõutav.
Eeltoodust erinevalt on pärast detailplaneeringu vastuvõtmist toimuva avaliku arutelu puhul
nähtud ette, et avaliku arutelu korraldamine ei ole nõutav, kui detailplaneeringu kohta ei
esitatud avaliku väljapaneku kestel kirjalikke arvamusi või kui kõik kirjalikult esitatud
arvamused on arvesse võetud (PlanS § 88 lõige 2).
Seega võimaldab planeerimisseadus avaliku arutelu korraldamisest loobuda üksnes
vastuvõetud üldplaneeringut muutva detailplaneeringu avaliku väljapaneku järgselt juhul, kui
kirjalikke arvamusi ei ole esitatud või nendega on arvestatud.
Eeltoodust tulenevalt palun kohalikul omavalitsusel korraldada PlanS § 83 nõuetele vastav
detailplaneeringu eelnõu avaliku väljapaneku tulemusi tutvustav avalik arutelu enne
planeeringu vastuvõtmist. Vastavalt PlanS § 83 lõikele 2 tuleb detailplaneeringu eelnõu
avaliku arutelu toimumisest teavitada PlanS § 127 lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikuid ja asutusi,
sealhulgas Rahandusministeeriumi ning Mere tn 18 ja 18a kinnistute omanikke.
3. PlanS § 142 lõike 2 kohaselt rakendatakse üldplaneeringu põhilahenduse muutmise
ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisele üldplaneeringu koostamisele ettenähtud
menetlust. Koostööle ja kaasamisele kohaldatakse detailplaneeringu koostamisele ettenähtud
nõudeid. Seega tuleb üldplaneeringut muutvat detailplaneeringut menetleda nagu
üldplaneeringut, välja arvatud koostöö ja kaasamise osas.
PlanS § 77 lõige 5 sätestab, et üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise
algatamisest teavitatakse 30 päeva jooksul algatamisest arvates valla- või linnalehes, samuti
maakonnalehes või üleriigilise levikuga ajalehes, mille on kohaliku omavalitsuse üksus
määranud valla või linna ametlike teadete avaldamise kohaks. Kui teavitamine ei ole valla-
või linnalehe ilmumissageduse tõttu 30 päeva jooksul võimalik, avaldatakse teade valla- või
linnalehes esimesel võimalusel, samuti teavitatakse 30 päeva jooksul algatamisest arvates
maakonnalehes. Kui kohaliku omavalitsuse üksusel valla- või linnaleht puudub, avaldatakse
teade 30 päeva jooksul planeeringu algatamisest arvates planeeringuala maakonnalehes.
2
PlanS § 77 lõige 6 sätestab, et teade üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise
algatamisest avaldatakse Ametlikes Teadaannetes ja planeeringu koostamise korraldaja
veebilehel 14 päeva jooksul algatamisest arvates.
Antud juhul on 02.12.2020 algatatud detailplaneeringu vastav teade ilmunud 21.01.2022
ajalehes Harju Elu ning Ametlikes Teadaannetes 10.01.2022, seega hiljem kui
planeerimisseaduses ette nähtud. Palun kohalikul omavalitsusel olla planeeringu menetlemisel
tähelepanelikum seaduses sätestatud tähtaegade osas.
4. Detailplaneeringu lähteseisukohtade peatükis 9 on nimetatud nõutavad koostöö tegijad ja
kooskõlastajad: Päästeamet, Transpordiamet, tehnovõrkude valdajad, tehniliste tingimuste
väljastajad, kinnistu omanik, maaomanikud ja maakasutajad, kelle maale teid ja/või
tehnovõrke planeeritakse või kelle maakasutust kitsendatakse ehk siis puudutatud isikud.
PlanS § 142 lõike 4 alusel ja lähtudes Vabariigi Valitsuse 17.12.2015 määruses nr 133
„Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused“
sätestatust ning arvestades riigihalduse ministri 11.11.2021 käskkirja nr 153 punktis 2 antud
volitust palun teha koostööd ja kooskõlastada detailplaneering Terviseametiga, kuna
planeeringuga käsitletakse tervisekaitsenõuete rakendamist, sealhulgas müra ja vibratsiooni
küsimusi.
Kuna detailplaneeringus tehakse ettepanek muuta planeeritaval alal Loksa linna
üldplaneeringut, palun vastavalt PlanS § 142 lõikele 5 ja § 90 lõikele 1 esitada detailplaneering
enne kehtestamist Rahandusministeeriumile heakskiidu saamiseks.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kaia Sarnet
regionaalvaldkonna asekantsler
Lea Teeääre 715 5802
[email protected]
3