dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Loksa linna Mere tn 31 ja 33 kinnistute detailplaneering

Rahandusministeerium · 8. november 2022
Viit
15-3/7951-3
Registreeritud
8. november 2022
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Loksa Linnavalitsus
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
15 PLANEERINGUTE KORRALDAMINE JA JÄRELEVALVE (PLO, REHO)
Sari
15-3 KOV planeeringutega seotud kirjavahetus
Toimik
15-3/2022
Vastutaja
Lea Teeääre (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Regionaalvaldkond, Ruumilise planeerimise osakond)
Lahendamise tähtaeg
8. detsember 2022

Failid

  • 📎Rahandusministeerium_08112022.asice1037 KB

Sisu (failidest)

LOKSA LINNAVALITSUS Kaia Sarnet Teie 24.10.2022 nr 15-3/7951-2 regionaalvaldkonna asekantsler Rahandusministeerium Meie 08.11.2022 nr 7-2/1239/2022-1 Loksa linna Mere tn 31 ja 33 kinnistute detailplaneering Austatud Kaia Sarnet Rahandusministeerium esitas 24.10.2022 kirjaga nr 15-3/7951-2 Loksa linna Mere tn 31 ja 33 üldplaneeringut muutva detailplaneeringu menetlemise kohta mitmeid märkusi ja nõudmisi, millistega Loksa Linnavalitsus kui planeerimisalase tegevuse korraldaja paraku ei saa kõikides punktides nõustuda. Siinjuures palume edaspidiste arusaamatuste vältimiseks anda hinnang ning selgitused, kas oleme Planeerimisseadust valesti tõlgendanud ning kus oleme detailplaneeringu menetlemisel vigu teinud. Edastame oma seisukohad teie kirjas esitatud punktide järjekorras: 1. Rahandusministeerium juhtis 07.07.2021 kirjas nr 14-11/4419-2 tähelepanu, et PlanS § 4 lõike 2 punkti 5 kohaselt on planeerimisalase tegevuse korraldaja ülesandeks, lisaks keskkonnamõju strateegilise hindamise korraldamisele, planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste majanduslike, kultuuriliste, sotsiaalsete ja looduskeskkonnale avalduvate mõjude hindamine. Esitatud detailplaneeringu materjalidest ei nähtu, et asjakohaseid mõjusid oleks hinnatud. Palun kohalikul omavalitsusel lisada detailplaneeringu seletuskirja vastav peatükk. 1. Loksa Linnavolikogu otsuse eelnõu „Loksa linna Mere tn 31 ja 33 kinnistute detailplaneeringu algatamine, lähteülesande kinnitamine ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise algatamata jätmine“ mahus oli eelnõu lisaks „Loksa linna Mere tn 31 ja 33 kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkuse hinnang (eelhinnang)“ (edaspidi KSH eelhinnang). KSH eelhinnangu mahus oli käsitletud ka teie kirjas mainitud teemad. Täpsustuseks viitame KSH eelhinnangu punktile 4. Tegevusega eeldatavalt kaasnev mõju ja selle alapunktidele. Küsime, kas need teemad oleksime tõesti pidanud kopeerima ka seletuskirja mahtu või piisab kui need on käsitletud ülalmainitud lisas 2? 2. Detailplaneeringu eelnõu avalik väljapanek toimus ajavahemikul 07.03-05.04.2022, mille kestel kirjalikke arvamusi ega ettepanekuid detailplaneeringu kohta ei esitatud. Detailplaneeringu eelnõu avaliku väljapaneku tulemuste avalikku arutelu ei korraldatud. PlanS § 83 lõikest 1 lähtuvalt korraldatakse üldplaneeringut muutva detailplaneeringu (seda teksti kehtivas Planeerimisseaduses ei ole). Selle asemel on üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande…) eelnõu avaliku väljapaneku tulemuste avalik arutelu 45 Aadress E-post Telefon Koduleht Registrikood Tallinna tn 45 [email protected] 603 1253 www.loksalinn.ee 75013457 74806 Loksa Harju maakond päeva jooksul pärast avaliku väljapaneku lõppemist kohaliku omavalitsuse üksuse keskuses ja valla suuremate asulate keskustes. Seega on avaliku väljapaneku tulemuste avaliku arutelu korraldamine nõutav. Eeltoodust erinevalt on pärast detailplaneeringu vastuvõtmist toimuva avaliku arutelu puhul nähtud ette, et avaliku arutelu korraldamine ei ole nõutav, kui detailplaneeringu kohta ei esitatud avaliku väljapaneku kestel kirjalikke arvamusi või kui kõik kirjalikult esitatud arvamused on arvesse võetud (PlanS § 88 lõige 2). Seega võimaldab planeerimisseadus avaliku arutelu korraldamisest loobuda üksnes vastuvõetud üldplaneeringut muutva detailplaneeringu avaliku väljapaneku järgselt juhul, kui kirjalikke arvamusi ei ole esitatud või nendega on arvestatud. Eeltoodust tulenevalt palun kohalikul omavalitsusel korraldada PlanS § 83 nõuetele vastav detailplaneeringu eelnõu avaliku väljapaneku tulemusi tutvustav avalik arutelu enne planeeringu vastuvõtmist. Vastavalt PlanS § 83 lõikele 2 tuleb detailplaneeringu eelnõu avaliku arutelu toimumisest teavitada PlanS § 127 lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikuid ja asutusi, sealhulgas Rahandusministeeriumi ning Mere tn 18 ja 18a kinnistute omanikke. 2. Mere tn 31 ja 33 detailplaneeringu menetlemisele oleme lähtunud PlanS § 142. „Üldplaneeringut muutev detailplaneering“, kus lõige 3 ütleb, et „…Kui üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisel on nõutav keskkonnamõju strateegilise hindamise korraldamine, lähtutakse detailplaneeringu menetlemisel üldplaneeringu menetlemisele ettenähtud nõuetest“. Käesoleval juhul aga keskkonnamõju strateegilise hindamise järele vajadus puudus. Seega rakendub PlanS § 136. „Detailplaneeringu avaliku väljapaneku tulemuste avalik arutelu“ lõige 2, kus „…Avaliku arutelu korraldamine ei ole nõutav, kui detailplaneeringu kohta ei esitatud avaliku väljapaneku kestel kirjalikke arvamusi või kui kõik kirjalikult esitatud arvamused on arvesse võetud.“. 3. PlanS § 142 lõike 2 kohaselt rakendatakse üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisele üldplaneeringu koostamisele ettenähtud menetlust. Koostööle ja kaasamisele kohaldatakse detailplaneeringu koostamisele ettenähtud nõudeid. Seega tuleb üldplaneeringut muutvat detailplaneeringut menetleda nagu üldplaneeringut, välja arvatud koostöö ja kaasamise osas. (Vt vastust käesoleva kirja p 2). PlanS § 77 lõige 5 sätestab, et üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamisest teavitatakse 30 päeva jooksul algatamisest arvates valla- või linnalehes, samuti maakonnalehes või üleriigilise levikuga ajalehes, mille on kohaliku omavalitsuse üksus määranud valla või linna ametlike teadete avaldamise kohaks. Kui teavitamine ei ole valla- või linnalehe ilmumissageduse tõttu 30 päeva jooksul võimalik, avaldatakse teade valla- või linnalehes esimesel võimalusel, samuti teavitatakse 30 päeva jooksul algatamisest arvates maakonnalehes. Kui kohaliku omavalitsuse üksusel valla- või linnaleht puudub, avaldatakse teade 30 päeva jooksul planeeringu algatamisest arvates planeeringuala maakonnalehes. PlanS § 77 lõige 6 sätestab, et teade üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamisest avaldatakse Ametlikes Teadaannetes ja planeeringu koostamise korraldaja veebilehel 14 päeva jooksul algatamisest arvates. Antud juhul on 02.12.2020 algatatud detailplaneeringu vastav teade ilmunud 21.01.2022 ajalehes Harju Elu ning Ametlikes Teadaannetes 10.01.2022, seega hiljem kui planeerimisseaduses ette nähtud. Palun kohalikul omavalitsusel olla planeeringu menetlemisel tähelepanelikum seaduses sätestatud tähtaegade osas. 3. Võtame märkuse teadmiseks ja arvestamiseks vaatamata asjaolule, et Vabariigi Valitsuse korraldusega kehtestud COVID-19 karantiin võeti maha alles juunis 2022. 4. Detailplaneeringu lähteseisukohtade peatükis 9 on nimetatud nõutavad koostöö tegijad ja kooskõlastajad: Päästeamet, Transpordiamet, tehnovõrkude valdajad, tehniliste tingimuste väljastajad, kinnistu omanik, maaomanikud ja maakasutajad, kelle maale teid ja/või tehnovõrke planeeritakse või kelle maakasutust kitsendatakse ehk siis puudutatud isikud. PlanS § 142 lõike 4 alusel ja lähtudes Vabariigi Valitsuse 17.12.2015 määruses nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused“ sätestatust ning arvestades riigihalduse ministri 11.11.2021 käskkirja nr 153 punktis 2 antud volitust palun teha koostööd ja kooskõlastada detailplaneering Terviseametiga, kuna planeeringuga käsitletakse tervisekaitse- nõuete rakendamist, sealhulgas müra ja vibratsiooni küsimusi. 4. Kuigi on detailplaneeringu lahenduses tõesti mainitud ajutisi müra ja vibratsiooni häiringuid (väljavõte DP seletuskirjast: …Samuti võib ehitustegevusega suurenev liiklussagedus ja sellest tekkiv müra võib olla häiriv. Aga see on ajutine. Tänapäevastele nõuetele vastavad uute hoonete konstruktsioonid võimaldavad siseruumides tagada vajalikul tasemel tingimused, kus teelt tulenev müra ja vibratsioon ei kahjusta elanike tervist. Tsitaadi lõpp) ei ole Loksa Linnavalitsusel tülikas kooskõlastada detailplaneering ka Terviseametiga. Loksa Linnavolikogu otsuses „Loksa linna Mere tn 31 ja 33 kinnistute detailplaneeringu algatamine, lähteülesande kinnitamine ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise algatamata jätmine„ lisas 2 on alapunktid 4.1.3 Mõju õhule ja 4.1.4 Mõju kliimale, loodab Loksa Linnavalitus, et Lennuametiga kooskõlastamine ei ole vajalik. Kokkuvõtteks viitame Haldusmenetluse seaduse § 5 lõikele 2 kus on öeldud, et „… Haldusmenetlus viiakse läbi eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi isikutele.“ Lisad: 1. Rahandusministeeriumi kiri 1_15-37951-2 24.10.2022 2. Loksa Linnavalitsuse otsus Loksa linna Mere tn 31 ja 33 kinnistute detailplaneeringute algatamine Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Värner Lootsmann linnapea Aleksander Skolimowski Loksa linna arhitekt-ehitusnõunik [email protected] Loksa Linnavolikogu 02.12.2021 otsusega nr 28 „Loksa linna Mere tn 31 ja 33 kinnistute detailplaneeringu algatamine, lähteülesande kinnitamine ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise algatamata jätmine„ LISA 2 LOKSA LINNA MERE TN 31 JA 33 KINNISTUTE DETAILPLANEERINGU KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE VAJALIKKUSE HINNANG (EELHINNANG) Metoodika Kavandatava tegevuse keskkonnamõju olulisuse hinnang on antud lähtudes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse ja planeerimisseaduse kohaselt (edaspidi KeHJS ja PlanS). Hinnangus on arvestatud ka keskkonnaekspert Riin Kutsari poolt koostatud eelhindamise teostamise juhist. Keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise vajalikkust tuleb kaaluda ja anda eelhinnang vastavalt KeHJS § 33 lg 2 punktile 1 ja 3 ning PlanS § 124 lg 6 ja § 142 lg 6. KeHJS § 33 lg 3 kohaselt otsustatakse keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkuse üle lähtudes strateegilise planeerimisdokumendi iseloomust ja sisust, strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega kaasnevast keskkonnamõjust ja eeldatavalt mõjutatavast alast. Sama paragrahvi lõike 6 kohaselt tuleb hindamise vajalikkuse üle otsustamisel enne otsuse tegemist küsida seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt, edastades neile seisukoha võtmiseks KeHJS § 33 lõike 3 punktides 1 ja 2 ning lõigetes 4 ja 5 nimetatud kriteeriumide alusel tehtud otsuse eelnõu. 1. STRATEEGILISE PLANEERIMISDOKUMENDI JA KAVANDATAVA TEGEVUSE LÜHIKIRJELDUS Detailplaneeringu koostamisest huvitatud isik Triin Viljasaar esitas taotluse detailplaneeringu koostamise algatamiseks Loksa linnas asuval Mere tn 31 ja Mere tn 33 kinnistul. Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on Mere tn 31 ja Mere tn 33 elamumaa kavandamine ja ehitustingimuste väljastamine. Planeeringuala hõlmab Loksa linna kinnistuid Mere tn 31 (katastritunnusega 42401:001:0082, sihtotstarbega maatulundusmaa 100%, suurusega 2905 m2) ja Mere tn 33 (katastritunnusega 42401:001:0083, sihtotstarbega maatulundusmaa 100%, suurusega 3186 m2). 2. SEOTUS TEISTE STRATEEGILISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA 2.1 Missugusel määral mõjutab strateegiline planeerimisdokument teisi strateegilisi planeerimisdokumente, arvestades nende kehtestamise tasandit: Harju maakonnaplaneering 2030+: Harju maakonnaplaneering 2030+ on kehtestatud riigihalduse ministri 09.04.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/78. Maakonnaplaneeringus on määratud rohelise võrgustiku alad ning selle kohaselt ei asu Mere tn 31 ega Mere tn 33 kinnistu rohevõrgustiku alal. Seega kavandatav tegevus ei ole vastuolus Harju maakonnaplaneeringuga 2030+. Kehtiva Loksa linna üldplaneeringu (kehtestatud Loksa Linnavolikogu 14.05.2009 otsusega nr 38, edaspidi üldplaneering) kohaselt paikneb planeeritav maa-ala tiheasustusalas. Kehtiva üldplaneeringu kohane juhtotstarve on parkmetsaga integreeritavate kuurortehitiste arenguala. Algatatav detailplaneering on üldplaneeringu kehtivat juhtotstarvet muutev. Üldplaneeringu muutmine on põhjendatud, kuna alates üldplaneeringu kehtestamisest siiani ei ole nimetatud maa- ala üldplaneeringu juhtotstarbe kohaselt kasutusele võetud. Seega võib eeldada, et käesoleva 1 detailplaneeringu algatamisega on Loksa Linnavolikogu veendunud, et kahe so kokku 6091 m2 suuruste kinnistute sihtotstarbe muutmine elamumaaks ja neile üldplaneeringu kohase ehitusõiguse määramine elamu ja neid teenindavate abihoonete rajamiseks ei muuda Loksa linna üldplaneeringut mahus ja viisil, et üldplaneeringuga kavandatud eesmärkide realiseerimine selle tõttu ei oleks edaspidi võimalik. Ka on uute elamumaade kavandamine on kehtiva üldplaneeringu üheks eesmärkidest. Loksa linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2020-2032 kohaselt kuulub ala ÜVK piirkonda. Vee-ja kanalisatsiooni torustike valmidus on Mere tänaval planeeritava maaüksuse läheduses olemas. 2.2 Strateegilise planeerimisdokumendi, sealhulgas jäätmekäitluse või veekaitsega seotud planeerimisdokumendi tähtsus Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete ülevõtmisel KeHJS on sätestatud põhimõte, et kui detailplaneeringuga planeeritakse võimalikku olulist keskkonnamõju kaasa toovat tegevust või sellega muudetakse kõrgemalseisvat strateegilist planeerimisdokumenti (üldplaneeringut), siis tuleb kaaluda keskkonnamõjude strateegilise hindamise teostamist. Põhimõte kaaluda keskkonnamõju strateegilise hindamise teostamist on kooskõlas ka Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktidega, sest vastava põhimõtte sätestab ka Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2011/92/EL. Samuti tuleb rakendada detailplaneeringu menetluses Euroopa Liidu keskkonnaalastes õigusaktides sätestatud säästvuse, ettevaatlikkuse ja vältimise põhimõtteid. Detailplaneeringu realiseerumisel ei minda vastuollu Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktidega. 2.3 Strateegilise planeerimisdokumendi asjakohasus ja olulisus keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse Väljavõte Loksa linna arengukavast: Loksa linna keskkonna põhiväärtusteks on selgepiiriline asustusstruktuur, kus korruselamud on koondunud linnakeskuse ümber ja väikeelamud peaasjalikult Nõmme linnaossa mere pool Valgejõge. Kaht peamist elamuala eraldab ja seob Valgejõe kallastel paiknev roheala koos parkmetsaga. Loksa linnaehituslik väärtus seisneb unikaalses loodusmiljöö ja linnamiljöö maastikulises põimumises, mis loob eeldused kuurordilaadse linnakeskkonna arendamiseks. Loksa linna eesmärgiks on looduskeskkonna säästev kasutamine ja arendamine, linna veekogude keskkonnakvaliteedi tagamine, haljas- ja puhkealade heakorrastamine. Linnaruumi otstarbekas kasutamine ja mitmekesiste eluaseme valikuvõimaluste loomine, arvestades linna ajaloolisi ja kultuurilisi väärtusi. Eeskujuliku ja kaasaegse jäätmemajanduse arendamine ning puhta linnakeskkonna tagamine. 3. MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS Planeeringuala hõlmab Loksa linna naaber kinnistuid Mere tn 31 (katastritunnusega 42401:001:0082, sihtotstarbega maatulundusmaa 100%, suurusega 2905 m2) ja Mere tn 33 (katastritunnusega 42401:001:0083, sihtotstarbega maatulundusmaa 100%, suurusega 3186 m2). Ehitisregistri andmetel ei asu planeeringualal ega ka kõrval kinnistutel ehitisi. Vastavalt Maa-ameti kaardirakendusele ei asu kinnistul ega selle lähiümbruses kultuurimälestisi. Planeeringuala läbib avalikult kasutatava tee kaitsevöönd. Planeeringuala piirneb järgmiste kinnistutega: Mere tänav L1 (42401:001:0134, transpordimaa 100%); 11284 Mere tänav (42401:002:0014, transpordimaa 100%). 2 Täiendavalt piirneb: Mere tn 33 kinnistuga Mere tn 35 (42401:001:0108, sihtotstarbeta maa 100%); Mere tn 31 kinnistuga Mere tn 23 (42401:001:0103, sihtotstarbeta maa 100%). Vaadeldav ala paikneb Põhja-Eesti rannikumadalikul. Maa-ameti geoloogia kaardirakenduse järgi avaneb aluspõhjas Lontova kihistu Cm1ln. Kambriumi ladestu Terre-Neuve ladestiku Lontova kihistu rohekashall, violetne või kirju savi aleuroliidi ja liivakivi vahekihtidega. Alal on settena peenliiv. Valdav on purdsete valdava terasuurusega 0,063...0,5 mm, milles võib peenemat ja/või jämedamat fraktsiooni leiduda <50% sette mahust. Mere tn 31 ja Mere tn 33 kinnistud on kaetud segametsaga (peamiselt mänd). Maa-ameti mullakaardi alusel leidub alal leede-glei mullad (LG), happelised mullad. Maapinna kõrgusmärgid jäävad 4,5-5 m piiresse. Vastavalt Harjumaa pinnase radooniriski kaardile on planeeritaval alal normaalse radoonisisaldusega pinnas (10 - 30 kBq/m3). Planeeringuala asub suhteliselt kaitstud põhjaveega alal. Lähimad registrisse kantud puurkaevud keskkonnaregistri koodidega PRK0000677 ja PRK0000730 asuvad ca 350m kaugusel. Puurkaevu sanitaarkaitseala planeeringualani ei ulatu. Maavarasid ja muid loodusvarasid antud alal ei esine. Kavandatav tegevus ei too kaasa muutusi maavarade kasutuses. Planeeringualal ja selle läheduses puuduvad Natura 2000 võrgustiku alad (EELIS, 08.04.2021). Planeeringualast 325m kaugusel asub kaitstav loodusobjekt Lathyrus japonicus subsp. maritimus (rand-seahernes) kuid antud planeering sellele mõju ei avalda. Rand-seaherne kasvukoha ligiduses töid ei teostata ja kinnistu edasise kasutamisega ei kaasne ohustatavat tegevust. 4. TEGEVUSEGA EELDATAVALT KAASNEV MÕJU 4.1 Strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega seotud keskkonnaprobleemid 4.1.1 Mõju pinnasele Ehitamise käigus avaldatakse pinnasele olulist negatiivset mõju. Mõjud on lokaalsed, lühiajalised ja pöördumatud (hoonete, tehnovõrkude rajamine). Mõju kasvupinnasele on oluline, kuid negatiivset mõju kasvupinnasele saab vähendada kasvupinnase eemaldamisega, ladustamisega kuhilates ja selle hilisema kasutamisega haljastustöödel. Kaevanditest eemaldatud pinnast saab kasutada (sõltuvalt materjalist) osaliselt kohapeal täite- ja tasandustöödel. Kaevanditest eemaldatud pinnase koguste ja hilisema käitlemise kohta info puudub. Täpne mõju suurus ja ulatus ei ole teada, kuid see ei ole oluliselt negatiivne. Tööde käigus võib sõltuvalt kaevetööde sügavusest, ilmastikutingimustest ja kasutatavast tehnoloogiast, ehitusaladele koguneda sademe- ja pinnavett. Kui liigvee kogumisel ja ärajuhtimisel jälgitakse reostamise vältimiseks seadmete ja masinate ning keskkonnale ohtlike ainete hoidmise ja kasutamise nõudeid, on oht looduskeskkonna reostamiseks väike. 4.1.2 Mõju veestikule Olmereoveed suunatakse ühiskanalisatsiooni. Ühisveevärgiga liitumisel ei ole oodata joogivee nõuetele mittevastavust või veetarbimisest tulenevat olulist keskkonnamõju. Tekkiv reovesi puhastatakse käitlemisjaamas nõuetekohaselt, sellega ei kaasne reoveega olulist keskkonnamõju planeeritaval alal. Eelistada tuleb lahendusi, mis võimaldavad sademeveest vabaneda selle tekkekohas, vältides sademevee reostumist. Veeseaduse § 129 lg-s 3 ei käsitleta sademeveest vabanemiseks kasutatavaid looduslähedasi lahendusi (nagu rohealasid, viibetiike, vihmaaedasid, 3 imbkraave ja muid lahendusi, mis võimaldavad sademeveest vabaneda eelkõige maastikukujundamise kaudu, vältides sademevee reostumist) sademevee suublasse juhtimisena. Sademeveest vabanemiseks kaaluda just eelnimetatud looduslähedasi lahendusi. Elamu ning abihoonete rajamisega ei kaasne eeldatavalt olulist mõju põhja- ja pinnaveele. Kavandatava tegevusega eeldatavalt nõrgvett ei kaasne. Kinnistutel ning nende lähiümbruses teadaolevalt jäätmeid ladestatud ei ole ning pinnase reostust ei esine. 4.1.3 Mõju õhule Eeldatav mõju õhule on lühiajaline ehitustööde perioodil, kui kasutatakse tehnikat, mille töös hoidmisel toimub saasteainete paiskumine õhku ning edaspidi hoonete ekspluatatsiooniperioodil kütteseadmed. Õhusaaste on tõenäoline ehitustegevuse protsessis ehitusmasinate kasutuse tõttu. Peamiseks õhusaaste allikaks võib olla hoonete soojavarustus, mille lahendamisel kaaluda keskkonnasäästlikke tehnoloogiaid. Detailplaneeringu elluviimisega kaasnevad mõjud (õhusaaste, valgusreostus, müra, vibratsioon), mis võivad tekitada ohtu inimese tervisele ei suurene määral, mida saab pidada oluliseks. Samuti on õnnetuste esinemise tõenäosus väike. 4.1.4 Mõju kliimale Kavandatava ehitustegevusega kaasneb ehitusmaterjalide tootmine ja tarbimine, mille käigus emiteeritakse muuhulgas õhku kasvuhoonegaase. Arvestades tegevuse mahtu ei ole oodata sellest tingituna olulist mõju kliimamuutustele. Hoonete kasutusega kaasneb energia tarbimine nii kütte- kui elektrilahendustes. Arvestades tegevuse mahtu ei ole oodata sellest tingituna olulist mõju kliimamuutustele. 4.1.5 Mõju jäätmetekkele Ehitustegevuse käigus tekib väga erinevas koguses jäätmeid. Osa neist saab kasutada kohapeal, osa suunata uuesti kasutusse ja osa läheb utiliseerimisele. Olmejäätmeid tekib ehitustegevuse käigus eeldatavalt vähe. Tekkivate jäätmete koguseid ei ole teada. Hoonete kasutamisel tekivad eeldatavalt põhiliselt pakendijäätmed, biolagunevad- ja olmejäätmed. Ehitusega kaasnevad jäätmed viiakse taaskasutusse. Oluline mõju puudub. Jäätmete kogumise, veo, hoidmise, taaskasutamise ja kõrvaldamise korraldus, nende tegevustega seotud tehnilised nõuded ning jäätmetest tervisele ja keskkonnale põhjustatud ohu vältimise või vähendamise meetmed on sätestatud jäätmehoolduseeskirjaga. Konkreetsed tegevused on välja toodud jäätmehoolduseeskirjas. Tegevuse jäätmete- ja energiamahukust on võimalik piirata kasutades parimaid võimalikke tehnoloogiaid. Nõuetekohasel käitlemisel ei ületa jäätmetest tekkinud mõju eeldatavalt piirkonna keskkonnataluvust. 4.2 Oht inimese tervisele või keskkonnale Planeeritava elluviimisega ei kaasne eeldatavalt ohtu inimese tervisele või keskkonnale, sh ei muutu õnnetuste esinemise tõenäosus. Detailplaneeringu elluviimise järgselt täiendavate avariiolukordade tekkimist ette ei ole näha. Oht inimese tervisele avaldub hoonete rajamise ehitusprotsessis. Õnnetuste vältimiseks tuleb kinni pidada ehitusprojektis ning tööohutust määravates dokumentides esitatud nõuetest. Ehitusprotsessis tuleb kasutada vaid kvaliteetseid ehitusmaterjale ning ehitusmasinaid tuleb hooldada, et vältida võimalikku keskkonnareostust nt lekete näol. Töötajad peavad olema spetsiaalse hariduse ja teadmistega. Nii on võimalik vältida ka ohtu keskkonnale, mis võib tekkida, kui töötajad ei ole kompetentsed. Detailplaneeringu elluviimise järgselt on võimalik, et esineb avariiolukordasid, mille tulemusena reostub või saastub pinnas, pinnavesi, põhjavesi, õhk. Võimalikud avariiolukorrad ja nende vältimise meetmed või nende korral käitumise lahendused on vajalik planeerimismenetluses läbi kaaluda. Reostusohtu pinnasele, pinna- ja põhjaveele võib põhjustada mõni suurem ja pikemaajaline avarii reoveetrassidega. 4 4.3 Mõju suurus ja ruumiline ulatus sh geograafiline ala ja eeldatavalt mõjutatav elanikkond Detailplaneeringu elluviimisega kaasnevad mõjud on seotud uute hoonete ehitamisega ning võimalikud mõjud on eelkõige ehitusaegsed ajutised häiringud (nt ehitusaegne müra, vibratsioon) ja nende ulatus piirneb peamiselt planeeringuala ja lähialaga. Hilisema vibratsiooni kohta eelhinnangu tegemisel teave puudub. Ehitusmüra piirväärtusena rakendatakse elamualadel kella 21.00–7.00 asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset- päeval 50 dB ja öösel 40 dB. Alus keskkonnaministri 16.12.2016 nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid”. Hoonete projekteerimisel lähtuda Eesti Standard EVS 842:2003 „Ehitise heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest“. Lähimad elamud paiknevad planeeringualast 300m kaugusel. Sellest tulenevalt ehitusperioodil elanike heaolu ei vähene olulisel määral. Detailplaneeringuga kavandatu elluviimise mõju suurus ja ruumiline ulatus ei ole suur ning piirdub enamike tegurite osas planeeringualaga. 4.4 Eeldatavalt mõjutatava ala väärtus ja tundlikkus, sh looduslikud iseärasused, kultuuripärand ja intensiivne maakasutus Kavandatav tegevus ei avalda eeldatavalt olulist mõju ala väärtusele ja tundlikkusele. Vastavalt Maa-ameti kaardirakendusele ei asu planeeringualas kultuurimälestisi. 4.5 Mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja Natura 2000 võrgustiku alale Planeeringualal ja selle läheduses puuduvad Natura 2000 võrgustiku alad (EELIS, 08.04.2021). Planeeringualast 325m kaugusel asub kaitstav loodusobjekt Lathyrus japonicus subsp. maritimus (rand-seahernes) kuid antud planeering sellele mõju ei avalda. Rand-seaherne kasvukoha ligiduses töid ei teostata ja kinnistu edasise kasutamisega ei kaasne ohustatavat tegevust. 4.6 Mõju võimalikkus, kestus, sagedus ja pöörduvus, sealhulgas kumulatiivne ja piiriülene mõju Mõju avaldub eelkõige looduskeskkonnale ning lühiajalisel ehitusperioodil, mil kasutatakse ehitusmasinaid hoonete ja rajatiste püstitamiseks. Planeeringuga kaasnevad mõjud on eeldatavalt väikesed ja kinnistupõhised. Kavandataval tegevusel puudub eeldatavalt kumulatiivne ja piirülene mõju. 5. ASJAOMASTE ASUTUSTE SEISUKOHAD KeHJS § 33 lg 6 kohaselt on KSH algatamise vajalikkuse kohta küsitud arvamust Keskkonnaametilt, kes oma 07.07.2021 kirjas nr 6-5/21/13113-2 asus seisukohale, et planeeritava tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulist keskkonnamõju ning keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) algatamine ei ole eeldatavalt vajalik. Detailplaneeringu lähteseisukohtadele Keskkonnaametil ettepanekuid ei ole. 6. KOKKUVÕTE Kavandatav tegevus ei avalda olulist mõju ning ei põhjusta keskkonnas pöördumatuid muudatusi, ei sea eeldatavalt ohtu inimese tervist, heaolu, kultuuripärandit ega vara. Kuna kavandatava tegevuse mõju suurus ja ruumiline ulatus ei ole ümbritsevale keskkonnale ohtlik ega ületa keskkonna vastupanu- ning taastumisvõimet, siis oluline keskkonnamõju puudub. Võttes aluseks, et detailplaneeringuga kavandatakse elamute rajamist, võib planeeringuga kaasnevaid keskkonnamõjusid lugeda väheoluliseks, mistõttu puudub vajadus KSH menetluse algatamiseks Mere tn 31 ja Mere tn 33 kinnistu osas. Loksa Linnavalitsusele teadaolevast informatsioonist tulenevalt saab järeldada, et kavandatava tegevusega ei kaasne olulist keskkonnamõju ning KSH algatamine ei ole eeldatavalt vajalik. Keskkonnatingimustega arvestamine on võimalik planeerimisseaduse § 126 lõike 1 punkti 12 kohaselt detailplaneeringu menetluse käigus. 5 7. EELHINNANGUGA TUTVUMISE AEG JA KOHT Eelhinnang kuulub detailplaneeringu vastuvõtmise ja avalikustamise materjalide hulka ning eelhinnanguga on võimalik tutvuda detailplaneeringu materjalide väljapaneku juures (Loksa linna kodulehel ja dokumendiregistris). Karin Ilves Loksa Linnavalitsus Arendus- ja keskkonnanõunik registrikood: 75013457 [email protected] [email protected] +372 5304 8333 603 1253 6 LOKSA LINNAVOLIKOGU OTSUS Loksa linn 02. detsember 2021 nr 28 Loksa linna Mere tn 31 ja 33 kinnistute detailplaneeringu algatamine, lähteseisukohtade kinnitamine ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise algatamata jätmine Triin Viljasaar on 26.04.2021 esitanud taotluse, millega soovib algatada detailplaneeringu Loksa linnas kinnistutel Mere tn 31 ja Mere tn 33. Planeeringu eesmärgiks on planeeringuala kinnistute sihtotstarbe muutmine, kinnistute hoonestusala ja ehitusõiguse määramine, liikluskorralduse põhimõtete määramine, tehnorajatiste ja –võrkude planeerimine, haljastuse ja heakorra põhimõtete ning servituutide vajaduse määramine. Planeeringuala hõlmab Loksa linna kinnistuid Mere tn 31 (katastritunnusega 42401:001:0082, sihtotstarbega maatulundusmaa 100%, suurusega 2905 m2) ja Mere tn 33 (katastritunnusega 42401:001:0083, sihtotstarbega maatulundusmaa 100%, suurusega 3186 m2). Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on Mere tn 31 ja Mere tn 33 maatulundusmaade sihtotstarbe muutmine elamumaadeks ja nendele ehitustingimuste määramine. Kehtiva Loksa linna üldplaneeringu (kehtestatud 14. mai 2009 Loksa Linnavolikogu otsusega nr 38, edaspidi üldplaneering) kohaselt paikneb planeeritav maa-ala parkmetsaga integreeritavate kuurordiehitiste arengualal. Üldplaneeringus on ala (juhtotstarbega AH) ette nähtud sanatooriumite, puhkekodude või tervisekeskuste ehitamiseks tingimusel, et krundi minimaalsuurus on 1 ha ja kõrghaljastuse osakaal 70 %. Vastavalt kehtivale Loksa linna üldplaneeringule on uute moodustatavate väikeelamu kruntide suuruseks lubatud minimaalselt 1500 m2, hooneid võib rajada maksimaalselt ehitisealuse pinnaga kokku 250 m2, maksimaalse lubatud kõrgusega kuni 11 m. Kõrghaljastusega kruntidel tuleb säilitada selle osakaal 30% krundi pindalast. Algatatava detailplaneeringuga kavandatakse muuta kehtiva üldplaneeringu põhilahendust üldplaneeringus määratud juhtotstarbe osas ja riigitee kaitsevööndi (üldplaneeringus 50 m). Valdavalt riigile ja omavalitsusele kuuluvatele maaüksustele on vastavalt kehtivale üldplaneeringule määratud parkmetsaga integreeritavate kuurordiehitiste arenguala. Vastavalt planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 142 lg 1 võib detailplaneering põhjendatud vajaduse korral sisaldada kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduste muutmise ettepanekut. Teadaolevalt ei ole alates üldplaneeringu kehtestamisest siiani nimetatud maa-ala üldplaneeringu juhtotstarbe kohaselt kasutusele võetud. Seega võib eeldada, et käesoleva detailplaneeringu algatamisega on Loksa Linnavolikogu veendunud, et kahe so kokku 6091 m2 suuruste kinnistute sihtotstarbe muutmine elamumaaks ja neile üldplaneeringu kohase ehitusõiguse määramine elamu ja neid teenindavate abihoonete rajamiseks, ei muuda Loksa linna üldplaneeringut mahus ja viisil, et üldplaneeringuga kavandatud eesmärkide realiseerimine selle tõttu ei oleks edaspidi võimalik. Pigem toob algatatava detailplaneeringu realiseerimine piirkonda elu ja turvalisust ja toetab üle Mere tänava varem kehtestatud Mere tänav 18 detailplaneeringuga (Loksa Linnavolikogu 17. juuni 2021 kehtestamise otsus nr 15) moodustatud kolme elamumaa sihtotstarbega krundiga kavandatut. Avalikkuse huvides on, et koostöös Mere tn 18 detailplaneeringuga kavandatud taristuga on võimalik varustada tehnovõrkudega ka kavandatava detailplaneeringu ala ehitisi. Samas, teatud tingimustel, on vajaduse tekkimisel võimalik liita sama taristuga ka üldplaneeringu kohaseid ehitisi so parkmetsaga integreeritavaid kuurordiehitisi. Lähtuvalt asjaolust, et planeeringuala piirneb Mere tänavaga, (riigitee 11284, Mere tee), on detailplaneeringu koostamisel arvestatud, et olemasolev ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringute (müra, vibratsioon, õhusaaste) kaitseks tuleb kavandada vajadusel leevendavad meetmed. Riigitee omanik (Transpordiamet) ei võta endale kohustusi planeeringuga kavandatud leevendusmeetmete rakendamiseks. Samuti ei võta Transpordiamet endale kohustusi planeeringuga seotud rajatiste väljaehitamiseks. Kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks. Riigiteega liitumise või ristumiskoha ümberehituse korral (Ehitusseadustik (edaspidi EhS) § 99 lg 3) annab nõuded projektile Transpordiamet ja ristmike ehitusprojekte võib koostada vaid vastavat pädevust omav isik (EhS § 24 lg 2 p 2). Linnavalitsuse arendus- ja keskkonnanõuniku koostatud eelhinnangu (otsuse lisa nr 2) kohaselt ei ole detailplaneeringu kontekstis ette näha planeeringuga kaasnevaid negatiivseid keskkonnamõjusid. Vastavalt PlanS § 124 lg 6 ja PlanS § 142 lg 6 kohaselt tuleb nimetatud detailplaneeringu koostamisel anda eelhinnang ja kaaluda keskkonnamõju strateegilise hindamise vajadust (edaspidi KSH), lähtudes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 33 lg 4, 5 ja 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest. Lähtuvalt KeHJS § 33 lõike 2 punktist 1 tuleb vajadusel keskkonnamõju strateegiliselt hinnata, kui tehakse muudatusi üldplaneeringusse ja punktist 3, kui koostatakse detailplaneering PlanS § 142 lõike 1 punktis 1 või 3 sätestatud juhul. Lähtuvalt PlanS § 124 lõikest 6 ja § 142 lõikest 6 ning KeHJS § 33 lõike 2 punktist 1 ja 3 ning § 35 lõikest 6 viidi üldplaneeringut muutva detailplaneeringu KSH vajaduse tuvastamiseks läbi KeHJS § 33 lõigetes 3-5 esitatud kriteeriumitel põhinev eelhinnang (vt Lisa 2), mille kohaselt KSH läbiviimine detailplaneeringu koostamisel ei ole eeldatavalt vajalik, kuna planeeritava tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulist keskkonnamõju. Kui detailplaneeringu koostamise käigus selgub KSH vajadus, tuleb algatada KSH koostamine. Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS) kohaselt ei jää planeeringualale looduskaitseseaduse alusel kaitstavaid loodusobjekte. Planeeritava tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulisi kahjulikke tagajärgi nagu vee-, pinnase- või õhusaastatus, jäätmeteke, müra, vibratsioon või valgus-, soojus-, kiirgus- ja lõhnareostus. Kavandatud tegevus ei avalda olulist mõju ning ei põhjusta keskkonnas pöördumatuid muudatusi, ei sea ohtu inimese tervist, heaolu, kultuuripärandit ega vara. Eelhinnang võimaldab järeldada, et KSH läbiviimine DP koostamisel kinnistutele Mere tn 31 ja 33 ei ole vajalik. Kuna antud detailplaneeringu puhul on tegemist Loksa linna üldplaneeringut muutva detailplaneeringuga, küsis Loksa Linnavalitsus Keskkonnaametilt ja Rahandusministeeriumilt, kas algatatava detailplaneeringu koostamise käigus Mere tn 31 ja 33 territooriumile konkreetse kavandatava tegevuse korral on vajalik koostada keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH). Keskkonnaamet on 07.07.2021 oma kirjas nr 6-5/21/13113-2 seisukohal, et planeeritava tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulist keskkonnamõju ning keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) algatamine ei ole eeldatavalt vajalik. Detailplaneeringu lähteseisukohtadele Keskkonnaametil ettepanekuid ei ole. Aluseks võttes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lg 1, planeerimisseaduse § 124 lg 6, lg 10, § 128 lg 1 ja lg 5, § 142 lg 6, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lg 2 p 3, lg 6, § 35 lg 6 ning Loksa Linnavolikogu 14.05.2009 otsuse nr 38 „Loksa linna üldplaneeringu kehtestamine“, Loksa Linnavolikogu o t s u s t a b: 1. Algatada detailplaneering Loksa linnas kinnistutel Mere tn 31, katastritunnusega 42401:001:0082, kinnistu suurusega on 2905 m² ning Mere tn 33, katastritunnusega 42401:001:0083, kinnistu suurusega on 3186 m². Mõlema kinnistu sihtotstarve on 100 % maatulundusmaa. 2. Kinnitada punktis 1 nimetatud detailplaneeringu lähteseisukohad vastavalt lisale 1. 3. Jätta algatamata Mere tn 31 ja 33 detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine, kuna detailplaneeringu elluviimisega kaasnevad tegevused ei oma olulist keskkonnamõju (eelhinnang, lisa 2). 4. Teavitada 14 päeva jooksul detailplaneeringu algatamisest ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmisest tähtkirjaga Keskkonnaametit ja avaldada teade otsuse vastuvõtmisest Ametlikes Teadaannetes, Loksa kandi ajalehes „Loksa Elu“ ja Loksa linna kodulehel. 5. Otsus jõustub teatavakstegemisel. 6. Loksa Linnakantseleil avalikustada otsus Loksa linna põhimääruse § 9 lõikes 1 sätestatud korras. 7. Otsuse peale võib esitada Loksa Linnavolikogule 30 päeva jooksul vaide haldusmenetluse seaduses sätestatud korras, arvates otsuse teadasaamise päevast või päevast, mil oleks pidanud otsusest teada saama või kaebuse Tallinna Halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud tähtaegadel ja korras. /allkirjastatud digitaalselt/ Rein Heina volikogu esimees Lisa 1. Lähteseisukohad detailplaneeringu koostamiseks Mere tn 31 ja Mere tn 33 kinnistutel Loksa linnas Lisa 2. Loksa linna Mere tn 31 ja 33 kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkuse hinnang (eelhinnang) Loksa Linnavolikogu 02. detsember 2021 otsuse nr 28 „Loksa linna Mere tn 31 ja 33 kinnistute detailplaneeringu algatamine, lähteseisukohtade kinnitamine ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise algatamata jätmine“ LISA 1 LÄHTESEISUKOHAD DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISEKS MERE TN 31 ja 33 KINNISTUTEL LOKSA LINNAS 1. ÜLDANDMED 1.1 Detailplaneeringu nimetus: Mere tn 31 ja 33 kinnistute detailplaneering Loksa linnas 1.2 Kinnistute omanik: Triin Viljasaar 1.3 Kinnistute pindala: Mere tn 31, 2905 m2; Mere tn 33, 3186 m2 1.4 Katastritunnused: Mere tn 31, 42401:001:0082, Mere tn 33, 42401:001:0083 1.5 Kinnistute maakasutuse sihtotstarve: 100% maatulundusmaad 2. LÄHTESEISUKOHTADE KOOSTAMISE ALUSED 2.1 Loksa linna üldplaneering 2009 2.2 Planeerimisseadus 01.07.2015 2.3 Muud planeerimistegevust reguleerivad seadused ja seadustest tulenevad õigusaktid 3. DETAILPLANEERINGU EESMÄRK 3.1 planeeringuala kinnistute sihtotstarbe muutmine; 3.2 kinnistute hoonestusala määramine; 3.3 kinnistute ehitusõiguse määramine; 3.4 hoonete ja rajatiste toimimiseks vajalike ehitiste, sealhulgas tehnovõrkude ja -rajatiste ning avalikule teele juurdepääsuteede võimaliku asukoha määramine; 3.5 ehitiste ehituslike tingimuste määramine; 3.6 ehitiste ehituslike tingimuste määramine; 3.7 liikluskorralduse põhimõtete määramine; 3.8 haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete määramine; 3.9 kuritegevuse riski vähendavate tingimuste määramine; 3.10 müra-, vibratsiooni-, saasteriski- ja insolatsioonitingimusi ning muid keskkonnatingimusi tagavate nõuete seadmine; 3.11 Vajadusel ettepanekute tegemine notariaalsete lepingute sõlmimiseks. Planeeringu ülesanne on kinnistutele ehitusõiguse seadmine. Maa sihtotstarbed on hetkel maatulundusmaa ja need muudetakse elamumaaks. Kuna antud DP puhul on tegemist Loksa linna üldplaneeringut muutva planeeringuga, algatab planeeringu Loksa Linnavolikogu, tuginedes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 3, § 33 ja § 35 keskkonnamõju hindamise eelhinnangu eesmärgiga välja selgitada, kas DP koostamise käigus Mere tn 31 ja 33 territooriumile konkreetse kavandatava tegevuse korral on vajalik keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH). 4. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ÜLESANNE 4.1 Kinnistute sihtotstarbe muutmine 4.2 Kruntide ehitusõiguse määramine 4.3 Juurdepääsutee(de), liikluskorralduse ja tehnovarustuse lahendamine 4.4 Heakorrastuse ja haljastuse lahendamine 4.5 Kõigi vajalike piirangute ja servituutide määramine 1 5. ARVESTAMISELE KUULUVAD VAREM KOOSTATUD PROJEKTID 5.1 Loksa linna üldplaneering. 6. OLEMASOLEVAD GEODEETILISED ALUSPLAANID JA GEOLOOGILISED UURIMISTÖÖD 6.1 Digitaalne Eesti põhikaart M 1:10 000. 7. NÕUTAVAD GEODEETILISED ALUSPLAANID JA GEOLOOGILISED UURIMISTÖÖD 7.1 Detailplaneeringu aluskaardiks mõõdistada digitaalselt topo-geodeetiline alusplaan. Mõõdistus peab kajastama planeeritava maaüksuse ümber olevat 15,0 m laiust ala ning naaberkinnistutel asuvat hoonestust. Topogeodeetiline alusplaan koos uurimistöö aruandega esitada kooskõlastamiseks Loksa Linnavalitsusele. 8 NÕUDED KOOSTATAVALE DETAILPLANEERINGULE 8.1 Detailplaneering koostada topogeodeetilisel alusplaanil mõõtkavas M 1:500 (mitte vanem kui kaks aastat) ja peab kajastama olemasolevat olukorda: katastriüksuse piire, olemasolevat hoonestust, rajatisi sh tehnovõrke, haljastust ning maastiku kõrguslikku mõõdistust. 8.2 Detailplaneering koostada planeerimisseaduses ette nähtud mahus ja kaardimaterjal vormistada vastavalt Riigihalduse ministri 17.10.2019 määrusele nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“. 8.3 Hoonetele esitatavad olulisemad arhitektuursed ja ehituslikud nõuded esitada planeeringu kruntimise ja ehitusõiguse plaanil ehk põhijoonisel ja seletuskirjas. Ehitusõigus esitada iga planeeritava krundi peal, tabelina. Ehitusõigus sisaldab alljärgnevaid andmeid: 8.3.1 Kavandatud kruntide kasutamise sihtotstarvet; 8.3.2 Kavandatavate hoonete lubatud maksimaalset arvu krundil; 8.3.3 Kavandatavate hoonete lubatud maksimaalset kõrgust meetrites; 8.3.4 Kavandatavate hoonete lubatud maksimaalse ehitusaluse pinna arvestus peab vastama Majandus- ja taristuministri 05.06.2015 määrusele nr 57 „Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused“. 8.4 Detailplaneeringu mahus esitada kontaktvööndi analüüs, milles esitada nägemus antud perspektiivse elamupiirkonna (planeeritava ala ning ala naaberkinnistute) liiklusskeemi, hoonestuste asetuse, mahtu ning tüüpide osas. 8.5 Detailplaneeringuga kavandatav tehnovarustus: 8.5.1 Tehnovõrkude projekteerimisel peab lähtuma võrguvaldajate poolt väljastatud tehnilistest tingimustest või valla keskkonnaspetsialisti ettepanekutest; 8.5.2 Tehnovõrkude koondplaanil näidata ära kõik planeeritud tehnovõrgud (kaablid, torustikud ja liinid) koos vajalike liiniservituutide või kaitsevööndite ära näitamisega võimalusel koondplaanil ja/või põhijoonisel. Vajalikud võimsused esitada seletuskirjas; 8.5.3 Lahendada vertikaalplaneerimine ning sade- ja drenaaživee ära juhtimine. Planeeringuga mitte halvendada naaberaladelt vee ära juhtimise võimalusi. 8.6 Detailplaneeringu seletuskirjas ning joonistel tuua välja leevendusmeetmed Mere tn -lt tuleneva võimaliku müra tõkestamiseks planeeritavatele elamukruntidele. Alal kasvavat metsa ning männinoorendikku säilitada maksimaalselt. 8.7 Detailplaneeringuga teha ettepanekud kinnisomandi kitsenduste ja servituutide seadmiseks: tee-, liini-, veejuhtimisservituudid jms, määrates nende ulatus ning kanda planeeringu põhijoonisele. 8.8 Detailplaneeringuga lahendada kruntide heakord ning anda lahendus jäätmekäitluse (kogumine, sorteerimine, äravedu) kohta. 2 8.9 Juhul, kui detailplaneeringu menetlemise kestel ilmnevad täiendavad asjaolud, on vallavalitsusel õigus nõuda detailplaneeringu koostamisest huvitatud isikult keskkonnamõju strateegilise hindamise koostamist. 9 NÕUTAVAD DETAILPLANEERINGU KOOSKÕLASTUSED 9.1 Päästeameti Põhja päästekeskus; 9.2 Transpordiamet; 9.3 Tehnovõrkude valdajad, tehniliste tingimuste väljastajad; 9.4 Kinnistu omanik; 9.5 Need maaomanikud ja maakasutajad, kelle maale teid ja/või tehnovõrke planeeritakse või kelle maakasutust kitsendatakse ehk siis puudutatud isikud. 10 DETAILPLANEERINGU KEHTESTAMISEKS VAJALIKUD TOIMINGUD 10.1 Loksa Linnavalitsusega sõlmida koostamise ja korraldamise finantseerimise leping koheselt pärast algatamise otsuse laekumist taotlejale. 10.2 Detailplaneeringu eskiis esitatakse Loksa Linnavalitsusele tutvumiseks ja vajadusel korrektuuride tegemiseks. 10.3 Linnavalitsusele esitatud eskiis peab sisaldama vähemalt: 10.3.1 Detailplaneeringu koostamiseks ja korraldamiseks sõlmitud finantseerimislepingut; 10.3.2 Väljavõtet üldplaneeringust; 10.3.3 Planeeritava maa-ala kontaktvööndi analüüsi; 10.3.4 Eskiisi seletuskirja; 10.3.5 Eskiisi põhijoonist, mis sisaldab: hoonestuskava, põhimõttelist liikluskorraldust; põhimõttelist haljastuse, tehnovarustuse, heakorra lahendust; 10.3.6 Kavandatavat keskkonda illustreerivat materjali. 10.4 Vajadusel korrigeeritud detailplaneeringu eskiis esitada Loksa Linnavalitsusele tutvumiseks ja avaliku arutelu korraldamiseks. Loksa Linnavalitsusele korraldab detailplaneeringu avaliku arutelu. Vastav teade ilmub maakonnalehes Sõnumitooja, Loksa linna lehes „Loksa Elu“ ning linna kodulehel www.loksalinn.ee. 10.5 Kõigi kooskõlastustega detailplaneering esitatakse vastavasisulise avaldusega Loksa Linnavolikogule vastuvõtmiseks hiljemalt kahe aasta jooksul alates lähteülesande kinnitamise kuupäevast. Vastuvõtmiseks esitatud planeeringu kaust peab lisaks planeeringu seletuskirjale ning joonistele sisaldama detailplaneeringu lahendusi illustreerivat materjali, kooskõlastuste koondtabelit, väljavõtteid linnalehest Loksa Elu ja maakonnalehest Sõnumitooja, detailplaneeringu koostamise ja korraldamise finantseerimise lepingut. Väljapanekuks esitab planeerija alljärgneva detailplaneeringu materjali: situatsiooniskeemi, põhijoonise ning illustratiivse materjali kokku murdmata kujul (ühes eksemplaris). Mõjuvatel põhjustel võib taotleda detailplaneeringu esitamise tähtaja pikendamist, kuid mitte hiljem kui 1 kuu enne detailplaneeringu vastuvõtmiseks esitamise tähtaega. 10.6 Loksa Linnavalitsus korraldab detailplaneeringu avaliku väljapaneku. Vastav teade ilmub maakonnalehes Sõnumitooja ning linna kodulehel www.loksalinn.ee. 10.7 Avalikul väljapanekul esitatud ettepanekute ning vastuväidete põhjal korraldab Loksa Linnavalitsus detailplaneeringu avaliku arutelu. Vastav teade ilmub maakonnalehes Sõnumitooja ning linna kodulehel www.loksalinn.ee. 10.8 Vajadusel toimub notariaalsete võlaõiguslike lepingute sõlmimine enne detailplaneeringu kehtestamist. 10.9 Loksa Linnavolikogule kehtestamiseks esitatud planeeringu kausta peab olema köidetud kehtestamisele kuuluv planeeringu materjal: seletuskiri ning joonised. Eraldi lisamaterjalina peab köite koosseisus olema detailplaneeringu menetlusdokumendid-kirjad ja koosolekute 3 protokollid, väljavõtted linnalehest „Loksa Elu“ ja maakonnalehest „Sõnumitooja“, Loksa Linnavolikogu poolt väljastatud haldusaktid, väljavõte kehtivast üldplaneeringust, lisana koostatud eksperthinnangud, väljastatud tehnilised tingimused, detailplaneeringu koostamise ja korraldamise finantseerimise leping, koondtabel kooskõlastustega ja illustreeriv materjal. 10.10 Pärast detailplaneeringu kehtestamist Loksa Linnavolikogus esitab planeerija Loksa Linnavalitsusele planeeringu materjalidest kaks koopiat paberkandjal ning ühe eksemplari digitaalselt CD-l. Üks planeeringu kaust kuulub pärast kehtestamist omanikule tagastamisele koos kehtestamise otsusega. 10.11 Originaalkooskõlastustega detailplaneering kuulub Loksa Linnavalitsuses arhiveerimisele. Lähteülesande koostas: Aleksander Skolimowski Loksa linnaarhitekt-ehitusnõunik 4 Värner Lootsmann Teie 04.10.2022 nr 7-2/1175/2022 Loksa Linnavalitsus Meie 24.10.2022 nr 15-3/7951-2 [email protected] Loksa linna Mere tänava 31 ja 33 kinnistute detailplaneering Austatud linnapea Loksa Linnavalitsus esitas Rahandusministeeriumile 04.10.2022 kirjaga nr 7-2/1175/2022 Loksa linna Mere tn 31 ja 33 kinnistute detailplaneeringu (A&T ARHITEKTID OÜ töö nr PL-01-21/DP, edaspidi detailplaneering) planeerimisseaduse (edaspidi ka PlanS) § 142 lõike 4 alusel täiendavate asutuste ja isikute määramiseks, kellega tuleb detailplaneeringu koostamise käigus koostööd teha või keda tuleb planeeringu koostamisse kaasata. Detailplaneeringu koostamine algatati, kinnitati detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegiline hindamine jäeti algatamata Loksa Linnavolikogu 02.12.2021 otsusega nr 28. Planeeritav maa-ala, suurusega u 0,7 ha, paikneb Loksa linna edelapoolses osas, riigitee 11284 Mere tee (edaspidi Mere tänav) ääres metsaga kaetud alal. Planeeritav ala hõlmab Mere tn 31 kinnistut (katastritunnus 42401:001:0082, pindala 2905 m², sihtotstarve maatulundusmaa) ja Mere tn 33 kinnistut (katastritunnus 42401:001:0083, pindala 3186 m², sihtotstarve maatulundusmaa). Juurdepääs planeeritavale alale on ette nähtud Mere tänavalt. Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on Mere tn 31 ja Mere tn 33 kinnistute maatulundusmaade sihtotstarbe muutmine elamumaaks ja nendele ehitustingimuste määramine. Detailplaneeringus kavandatakse kummalegi krundile kuni kolme hoone (elamu ja kaks abihoonet, ehitisealune pind kokku 250 m2) ehitamist. Loksa Linnavolikogu 14.05.2009 otsusega nr 38 kehtestatud üldplaneeringu (edaspidi üldplaneering) kohaselt paikneb planeeritav maa-ala parkmetsaga integreeritavate kuurordiehitiste arengualal. Üldplaneeringus on ala (AH) ette nähtud sanatooriumite, puhkekodude või tervisekeskuste ehitamiseks tingimusel, et krundi minimaalsuurus on 1 ha ja kõrghaljastuse osakaal 70 %. Detailplaneeringuga soovitakse muuta senine maatulundusmaa maakasutuse sihtotstarve elamumaaks ning seega tehakse ettepanek üldplaneeringu muutmiseks maakasutuse juhtotstarbe osas. Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 Tutvunud esitatud materjalidega, märgin järgmist: 1. Rahandusministeerium juhtis 07.07.2021 kirjas nr 14-11/4419-2 tähelepanu, et PlanS § 4 lõike 2 punkti 5 kohaselt on planeerimisalase tegevuse korraldaja ülesandeks, lisaks keskkonnamõju strateegilise hindamise korraldamisele, planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste majanduslike, kultuuriliste, sotsiaalsete ja looduskeskkonnale avalduvate mõjude hindamine. Esitatud detailplaneeringu materjalidest ei nähtu, et asjakohaseid mõjusid oleks hinnatud. Palun kohalikul omavalitsusel lisada detailplaneeringu seletuskirja vastav peatükk. 2. Detailplaneeringu eelnõu avalik väljapanek toimus ajavahemikul 07.03-05.04.2022, mille kestel kirjalikke arvamusi ega ettepanekuid detailplaneeringu kohta ei esitatud. Detailplaneeringu eelnõu avaliku väljapaneku tulemuste avalikku arutelu ei korraldatud. PlanS § 83 lõikest 1 lähtuvalt korraldatakse üldplaneeringut muutva detailplaneeringu eelnõu avaliku väljapaneku tulemuste avalik arutelu 45 päeva jooksul pärast avaliku väljapaneku lõppemist kohaliku omavalitsuse üksuse keskuses ja valla suuremate asulate keskustes. Seega on avaliku väljapaneku tulemuste avaliku arutelu korraldamine nõutav. Eeltoodust erinevalt on pärast detailplaneeringu vastuvõtmist toimuva avaliku arutelu puhul nähtud ette, et avaliku arutelu korraldamine ei ole nõutav, kui detailplaneeringu kohta ei esitatud avaliku väljapaneku kestel kirjalikke arvamusi või kui kõik kirjalikult esitatud arvamused on arvesse võetud (PlanS § 88 lõige 2). Seega võimaldab planeerimisseadus avaliku arutelu korraldamisest loobuda üksnes vastuvõetud üldplaneeringut muutva detailplaneeringu avaliku väljapaneku järgselt juhul, kui kirjalikke arvamusi ei ole esitatud või nendega on arvestatud. Eeltoodust tulenevalt palun kohalikul omavalitsusel korraldada PlanS § 83 nõuetele vastav detailplaneeringu eelnõu avaliku väljapaneku tulemusi tutvustav avalik arutelu enne planeeringu vastuvõtmist. Vastavalt PlanS § 83 lõikele 2 tuleb detailplaneeringu eelnõu avaliku arutelu toimumisest teavitada PlanS § 127 lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikuid ja asutusi, sealhulgas Rahandusministeeriumi ning Mere tn 18 ja 18a kinnistute omanikke. 3. PlanS § 142 lõike 2 kohaselt rakendatakse üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisele üldplaneeringu koostamisele ettenähtud menetlust. Koostööle ja kaasamisele kohaldatakse detailplaneeringu koostamisele ettenähtud nõudeid. Seega tuleb üldplaneeringut muutvat detailplaneeringut menetleda nagu üldplaneeringut, välja arvatud koostöö ja kaasamise osas. PlanS § 77 lõige 5 sätestab, et üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamisest teavitatakse 30 päeva jooksul algatamisest arvates valla- või linnalehes, samuti maakonnalehes või üleriigilise levikuga ajalehes, mille on kohaliku omavalitsuse üksus määranud valla või linna ametlike teadete avaldamise kohaks. Kui teavitamine ei ole valla- või linnalehe ilmumissageduse tõttu 30 päeva jooksul võimalik, avaldatakse teade valla- või linnalehes esimesel võimalusel, samuti teavitatakse 30 päeva jooksul algatamisest arvates maakonnalehes. Kui kohaliku omavalitsuse üksusel valla- või linnaleht puudub, avaldatakse teade 30 päeva jooksul planeeringu algatamisest arvates planeeringuala maakonnalehes. 2 PlanS § 77 lõige 6 sätestab, et teade üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamisest avaldatakse Ametlikes Teadaannetes ja planeeringu koostamise korraldaja veebilehel 14 päeva jooksul algatamisest arvates. Antud juhul on 02.12.2020 algatatud detailplaneeringu vastav teade ilmunud 21.01.2022 ajalehes Harju Elu ning Ametlikes Teadaannetes 10.01.2022, seega hiljem kui planeerimisseaduses ette nähtud. Palun kohalikul omavalitsusel olla planeeringu menetlemisel tähelepanelikum seaduses sätestatud tähtaegade osas. 4. Detailplaneeringu lähteseisukohtade peatükis 9 on nimetatud nõutavad koostöö tegijad ja kooskõlastajad: Päästeamet, Transpordiamet, tehnovõrkude valdajad, tehniliste tingimuste väljastajad, kinnistu omanik, maaomanikud ja maakasutajad, kelle maale teid ja/või tehnovõrke planeeritakse või kelle maakasutust kitsendatakse ehk siis puudutatud isikud. PlanS § 142 lõike 4 alusel ja lähtudes Vabariigi Valitsuse 17.12.2015 määruses nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused“ sätestatust ning arvestades riigihalduse ministri 11.11.2021 käskkirja nr 153 punktis 2 antud volitust palun teha koostööd ja kooskõlastada detailplaneering Terviseametiga, kuna planeeringuga käsitletakse tervisekaitsenõuete rakendamist, sealhulgas müra ja vibratsiooni küsimusi. Kuna detailplaneeringus tehakse ettepanek muuta planeeritaval alal Loksa linna üldplaneeringut, palun vastavalt PlanS § 142 lõikele 5 ja § 90 lõikele 1 esitada detailplaneering enne kehtestamist Rahandusministeeriumile heakskiidu saamiseks. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kaia Sarnet regionaalvaldkonna asekantsler Lea Teeääre 715 5802 [email protected] 3
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel