Justiitsministeeriumi ja tema valitsemisala asutuste 2021. aasta eelarve kinnitamine

07.01.2021 nr 1 MINISTRI KÄSKKIRI Justiitsministeeriumi ja tema valitsemisala asutuste 2021. aasta eelarve kinnitamine Riigieelarve seaduse § 31 lõike 2, Vabariigi Valitsuse seaduse § 49 lõike 1 punktide 1 ja 9, Vabariigi Valitsuse 23.12.1996 määrusega nr 319 ”Justiitsministeeriumi põhimääruse kinnitamine” kinnitatud „Justiitsministeeriumi põhimääruse“ punkti 18 alapunktide 1 ja 10 alusel ning kooskõlas 2021. aasta riigieelarve seadusega. 1. Kinnitan käesoleva käskkirjaga: 1.1. Justiitsministeeriumi 2021. aasta eelarve (lisa 1); 1.2. Prokuratuuri 2021. aasta eelarve (lisa 2); 1.3. Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi 2021. aasta eelarve (lisa 3); 1.4. Registrite ja Infosüsteemide Keskuse 2021. aasta eelarve (lisa 4); 1.5. I ja II astme kohtute 2021. aasta eelarved (lisa 5); 1.6. Vanglate 2021. aasta eelarved (lisa 6); 1.7. Andmekaitse Inspektsiooni 2021. aasta eelarve (lisa 7); 1.8. Patendiameti 2021. aasta eelarve (lisa 8); 1.9. Konkurentsiameti 2021. aasta eelarve (lisa 9). 2. Valitsemisala asutuste juhtidel kinnitada asutuse 2021. aasta eelarve detailne jaotus ja esitada see kahe nädala jooksul arvates käskkirja jõustumisest: 2.1. Riigi Tugiteenuste Keskusele e-posti aadressile [email protected] ning 2.2. Justiitsministeeriumi eelarve- ja strateegiatalituse finantsanalüütikule e-posti aadressile [email protected], välja arvatud vanglate eelarve jaotus, mis tuleb esitada Justiitsministeeriumi vanglate osakonna nõuniku Deili Jurjevi e-posti aadressile [email protected] või teda asendavale isikule. 3. Kinnitan vanglate 2021. aasta eesmärgid eelarve kasutamiseks (lisa 10). (allkirjastatud digitaalselt) Raivo Aeg Justiitsminister Lisad: Lisa 1 – Justiitsministeeriumi eelarve Lisa 2 – Prokuratuuri eelarve Lisa 3 – Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi eelarve Lisa 4 – Registrite ja Infosüsteemide Keskuse eelarve Lisa 5 – Kohtute eelarved Lisa 6 – Vanglate eelarved Lisa 7 – Andmekaitse Inspektsiooni eelarve Lisa 8 – Patendiameti eelarve Lisa 9 – Konkurentsiameti eelarve Lisa 10 – Vanglate 2021. aasta eesmärgid eelarve kasutamiseks  Lisa 10 Vanglate eesmärgid eelarve kasutamiseks Kinnitatud käskkirjaga Nr Eesmärgi sõnastus 2021 JM talitus Eesmärgi täitja 2021 Hindamissagedus 2021 1 Juhtumikorraldus peab olema dokumenteeritud ja karistusaja planeerimine riskidest lähtuv ning vastama kohtlemismudelile. Kohtlemismudel ei laiene erigruppidele (alaealised ja noored, seksuaalkurjategijad, TÜT Üksuse eesmärk Kaks korda aastas sõltlased, naised ning avavangla vangid). Hindamisel arvestatakse järgmisi aspekte: • Kinnipeetava riskihindamine on koostatud vastavalt õigusaktidele, riskihindamise õpikule ja õigeaegselt – 25% (täidetud, kui riskihindamine on vähemalt 70% ulatuses korrektne) • ITK’s planeeritud tegevused vastavad kinnipeetava kohtlemismudelile, põhjusriskidele ning kehtivatele õigusaktidele (põhjusriskid maandatud enne TEV’i; korrektsed AVO kuupäevad; kinnistavad ja motiveerivad vestlused on kajastatud; kogu karistusaeg on planeeritud, arvestades aastast ja kvartaalset planeeringut). Karistusaja planeerimisel on kaastatud kaplanit, kui isikul on huvi usuliseks tegevuseks – 20% • ITK on koostatud õigeaegselt ja täitmine toimub vastavalt planeeritule, kinnipeetavast mittesõltuvad muudatused/takistused on kajastatud täitmismärgetes ning juhtumikorraldaja poolsete eksimuste/muudatuste ja uute asjaolude esinemisel on ITK-d korrigeeritud - 10% • Kinnipeetava jooksvate probleemidega (sh dokumendid, eluase, perekond) on tegeletud ja info kajastub korrektselt päevikukannetes ning vabanemiseelne tegevus on kaardistatud, sh tugiisiku ja majutusteenuse kaalumine ja Eesti Töötukassa töövõime hindamine (peab olema kajastatud RH-s) – 15% • AVO lahter kajastab ITK-st tulenevat avavanglasse paigutamise kuupäeva, märgitud on kaasaegne sobivuse staatus JAH/EI ja sobivuse/mittesobivuse kommentaar, AVO menetlus on teostatud õigeaegselt ning sobivuse/mittesobivuse muutumisel on lahter uuendatud. Juhul, kui paigutamine viibib on registris olemas sellekohane märge – 5% • ITK vestlused on läbi viidud ja päevikus on olemas sellekohased märked ja vestlus kajastab täitmisperioodil toimunud läbiviidud tegevusi, motivatsiooni, tulevasi tegevusi ja üldist igapäevast käekäiku - 5% • Täitmismärked on sisestatud registrisse 5 tööpäeva jooksul, vastavalt kehtivale korrale. Täitmismärked tehakse täitmiskava kommentaaridesse planeeritud tegevuse täitmise alustamisest, täitmisest, täitmata jätmisest, täitmisest keeldumisest, planeeritud tegevuse katkestamisest või tegevuse täitmiseks määratud tähtaja möödumisest - 5% • Kinnipeetavate TEV iseloomustus on koostatud vastavalt määrusele, vastavalt ettenähtud korrale ning on vangla hinnangu andmisel arvestatud TEV-toetuskorda - 15% •Eesmärgi täitmiseks on vaja minimaalselt täita lävendikriteeriumid: kõrgeim ohutase on õigesti määratud, avavanglasse ümberpaigutamise kuupäevad on korrektsed, ITK on koostatud vastavalt kohtlemismudelile, individuaalses täitmiskavas planeeritut täidetakse, TEV/KJKK iseloomustuses on õigesti kajastatud vangla poolne toetus vabastamisele, korduvad riskihindamised ja ITK-d peavad olema koostatud tähtaegselt. 70% saavutamisel loetakse ühe juhtumi puhul eesmärk täidetuks. Valim moodustub kõigist üksuse kinnipeetavatest (sh alla aastase vangistusega kinnipeetavad). VO edastab kontrollgrupi valimi vanglale 4 nädalat enne poolaasta lõppu ning vangla edastab oma kommentaarid nädal enne poolaasta lõppu. Eesmärgi 100%-line täitmine annab 5 plusspunkti, eesmärgi 70% ulatuses täitmine annab 3 plusspunkti, miinuspunkte ei anta. Teise poolaasta eesmärgi mittetäitmine nullib kogu põhitegevuse tulemuse. Juhtumikorralduse kvaliteedi kontrollimiseks võetakse eesmärkide hindamise raames igast üksusest valimisse vähemalt kuus juhtumit. Kontaktisikute töö kvaliteeti hinnatakse vastavalt täidetud juhtumite arvule. Täitmata eesmärgi eest vastutab üksuse juht. Eesmärgi täitmata jätmise korral hinnatakse järgmise perioodi kestel suuremat valimit selle üksuse eelmise perioodi juhtumitest ning tuvastatakse kvaliteediprobleemi ulatus. 2 Tagada toimiv juhtumikorralduslik lähenemine avavanglas. TÜT Üksuse eesmärk Kaks korda aastas Kõikide avavanglas viibivate kinnipeetavate puhul on karistusaja planeerimisel arvestatud järgmiste valdkondadega: • Kinnipeetava riskihindamine on koostatud vastavalt õigusaktidele, riskihindamise õpikule ja õigeaegselt – 15% (täidetud, kui riskihindamine on vähemalt 70% ulatuses korrektne) • Kinnipeetav on paigutatud AVO-sse viie tööpäeva jooksul peale avavanglasse ümberpaigutamise käskkirja koostamist. Juhul, kui paigutus viibib on sellekohased märked registrisse kantud (sh. on põhjus kajastatud ka TÜT abitabelis) – 10% • Kinnipeetav on avavanglas hõivatud tööga, sh. päevikus on fikseeritud tegevused töökoha leidmiseks/kutsenõustamiseks – 10% • ITK täitmine toimub vastavalt planeeritule, vajadusel on muudatused kajastatud täitmismärgetes. Kinnipeetavale on planeeritud taasühiskonnastavad tegevused ja toimuvad kinnises vabanemiseelselt planeeritud riskipõhised jätkutegevused/sotsiaalprogrammid. Varasemate kinnises vanglas läbiviidud tegevustele on planeeritud vajalikud jätkutegevused (sh sõltuvusprobleemide korral toimub pidev jätkutöö ja nõustamine) - 15% • Kinnipeetava jooksvate probleemidega (sh dokumendid, eluase, pere, riikliku pensioni või toetuse saamise võimalused ja toimingud selle taotlemiseks) ja vabanemiseelse tegevusega (sh tugiisik ja majutusteenus, Eesti Töötukassa töövõime hindamine- kajastus RH-s, koostöö omavalitsusega, sõltuvusalane tegevus vangistusejärgselt) on tegeletud ja info kajastub korrektselt päevikukannetes – 15% • Sotsiaalvõrgustikuga seotud tegevused -10% • Rahalised kohustused, majanduslik toimetuleku oskus -10% • Kinnipeetavad teevad tegevusi maksimaalsel võimalikul määral iseseisvalt -15% Eesmärgi täitmiseks on vaja minimaalselt täita lävendikriteeriumid: korduvad riskihindamised ja ITK-d on koostatud õigeaegselt, kõrgeim ohutase on õigesti määratud, individuaalses täitmiskavas planeeritut täidetakse, TEV/KJKK iseloomustuses on õigesti kajastatud vangla poolne toetus vabastamisele. Eesmärk loetakse juhtumipõhiselt täidetuks, kui täitmise määr on 70%. Eesmärgi 100%-line täitmine annab 5 plusspunkti, eesmärgi 70% ulatuses täitmine annab 3 plusspunkti, miinuspunkte ei anta. Teise poolaasta eesmärgi mittetäitmine nullib kogu põhitegevuse tulemuse. Juhtumikorralduse kvaliteedi kontrollimiseks võetakse eesmärkide hindamise raames igast üksusest valimisse vähemalt kuus juhtumit. Kontaktisikute töö kvaliteeti hinnatakse vastavalt täidetud juhtumite arvule. Täitmata eesmärgi eest vastutab üksuse juht. Eesmärgi täitmata jätmise korral hinnatakse järgmise perioodi kestel suuremat valimit selle üksuse eelmise perioodi juhtumitest ning tuvastatakse kvaliteediprobleemi ulatus. 3 Tagada toimiv juhtumikorralduslik lähenemine kriminaalhoolduses. TÜT Üksuse eesmärk Kaks korda aastas Juhtumikorraldus peab olema dokumenteeritud ja karistusaja planeerimine riskidest lähtuv ning vastama kohtlemismudelile. Uued ja korduvad hoolduskavad lähtuvad karistusaja planeerimisel kohtlemismudelist ja Kriminaalhoolduse standarditest. Kohtlemismudel ei laiene spetsialiseerunud gruppidele (alaealised ja noored, asenduskaristusel olevad sõltlased, üldkasuliku töö sooritajad). Hindamisel arvestatakse järgmisi aspekte: • Kriminaalhooldusaluse riskid ja ohutase on hinnatud korrektselt - 20% (täidetud, kui riskihindamine on vähemalt 70% ulatuses korrektne) • Hoolduskava on koostatud vastavalt kohtlemismudelile ja põhiriski maandavad tegevused on planeeritud esmasteks - 10% • Hoolduskava täitmine toimub vastavalt hoolduskavas planeeritule, muudatused kajastuvad täitmismärgetes või päevikus - 15% • Võrgustikutöö toimub vastavalt kohtlemismudelile (sh MAPPA on korraldatud vastavalt kontseptsioonile) ning info kajastub päevikukannetes - 10% • Kodukülastused on läbi viidud vastavalt kohtlemismudelile - 10% • Iga kriminaalhooldusaluse kohta on olemas minimaalselt kaks kontaktisikut - 5% • Jooksvate probleemidega (nt dokumendid, eluase, pere) on tegeletud ja info kajastub päevikukannetes - 15% • Rikkumistele on reageeritud vastavalt standarditele ja õigusaktidele - 15% Eesmärgi täitmiseks on vaja minimaalselt täita lävendikriteeriumid: kõrgeim ohutase on õigesti määratud; rikkumisele, mis eeldab erakorralise ettekande koostamist, on vastavalt reageeritud; peamise sekkumistegevusega (nt sotsiaalprogramm või ravi) on alustatud tähtaegselt või kajastub vangiregistri päevikus sekkumise mittetäitmise sisulised põhjused. 70% saavutamisel loetakse ühe juhtumi puhul eesmärk täidetuks. Juhtumikorralduse eesmärk loetakse osakonna puhul täidetuks, kui 70% kontrollitavatest juhtumitest on täidetud (nt 5’st juhtumist 2 on täidetud, üksuse eesmärk täidetud 40%).Valim moodustub kõigist osakonna kriminaalhooldusalustest. VO edastab kontrollgrupi valimi vanglale 4 nädalat enne poolaasta lõppu ning vangla edastab oma kommentaarid üks nädal enne poolaasta lõppu. Eesmärgi 100%-line täitmine annab 5 plusspunkti, eesmärgi 70% ulatuses täitmine annab 3 plusspunkti, miinuspunkte ei anta. Teise poolaasta eesmärgi mittetäitmine nullib kogu põhitegevuse tulemuse. 4 Tagada noorte ja alaealiste hooldusaluste toimiv juhtumikorralduslik lähenemine kriminaalhoolduses. TÜT Üksuse eesmärk Kaks korda aastas Juhtumikorraldus peab olema dokumenteeritud ja karistusaja planeerimine riskidest lähtuv. Uued ja korduvad hoolduskavad lähtuvad karistusaja planeerimisel Kriminaalhoolduse standarditest. Hindamisel arvestatakse järgmisi aspekte: • Kriminaalhooldusaluse riskid ja ohutase on hinnatud korrektselt - 20% (täidetud, kui riskihindamine on vähemalt 70% ulatuses korrektne) • Hoolduskava on planeeritud korrektselt ja põhiriski maandavad tegevused on planeeritud esmasteks – 10% • Hoolduskava täitmine toimub vastavalt hoolduskavas planeeritule, muudatused kajastuvad täitmismärgetes või päevikus - 15% • Võrgustikutöö toimub (sh MAPPA on korraldatud vastavalt kontseptsioonile) ning info kajastub päevikukannetes - 10% • Kodukülastused on läbi viidud vähemalt kord kvartalis, probleemide ilmnedes on kodukülastuse tegemise vajadust hinnatud, vajadusel läbi viidud ja info kajastub korrektselt päevikukannetes. Toetava pereliikme või lähedase täiskasvanuga on kontaktis oldud vähemalt korra kuus - 10% • Iga kriminaalhooldusaluse kohta on olemas minimaalselt kaks kontaktisikut - 5% • Jooksvate probleemidega (nt dokumendid, eluase, pere) on tegeletud ja info kajastub päevikukannetes - 15% • Rikkumistele on reageeritud vastavalt standarditele ja õigusaktidele - 15% Eesmärgi täitmiseks on vaja minimaalselt täita lävendikriteeriumid: kõrgeim ohutase on õigesti määratud; rikkumisele, mis eeldab erakorralise ettekande koostamist, on vastavalt reageeritud; peamise sekkumistegevusega (nt sotsiaalprogramm või ravi) on alustatud tähtaegselt või kajastub vangiregistri päevikus sekkumise mittetäitmise sisulised põhjused. 70% saavutamisel loetakse ühe juhtumi puhul eesmärk täidetuks. Juhtumikorralduse eesmärk loetakse üksuse puhul täidetuks, kui 70% kontrollitavatest juhtumitest on täidetud (nt 5’st juhtumist 2 on täidetud, üksuse eesmärk täidetud 40%).Valim moodustub kõigist üksuse kriminaalhooldusalustest. VO edastab kontrollgrupi valimi vanglale 4 nädalat enne poolaasta lõppu ning vangla edastab oma kommentaarid üks nädal enne poolaasta lõppu. Eesmärgi 100%-line täitmine annab 5 plusspunkti, eesmärgi 70% ulatuses täitmine annab 3 plusspunkti, miinuspunkte ei anta. Teise poolaasta eesmärgi mittetäitmine nullib kogu põhitegevuse tulemuse. 5 Naissoost kinnipeetavaid koheldakse vastavalt naiskinnipeetavate kohtlemismudelile ning kehtivatele õigusaktidele. TÜT Üksuse eesmärk Kaks korda aastas Hindamisel arvestatakse järgmisi aspekte: • Kinnipeetava riskihindamine on koostatud korrektselt– 25% (täidetud, kui riskihindamine on vähemalt 70% ulatuses korrektne) • ITK’s planeeritud tegevused peavad vastama kinnipeetava kohtlemismudelile, põhjusriskidele ning kehtivatele õigusaktidele (põhjusriskid maandatud enne TEV’i, korrektsed AVO kuupäevad). Karistusaja planeerimisel on kaastatud kaplanit, kui isikul on huvi usuliseks tegevuseks – 20% • ITK täitmine toimub vastavalt planeeritule, vajadusel on muudatused kajastatud täitmismärgetes ning ITK’d on korrigeeritud - 10% • Jooksvate probleemidega (nt dokumendid, eluase, pere) on tegeletud ja vabanemiseelne tegevus (nt tugiisik, majutusteenus, KOV teavitus, ühenduse võtmine kodukoha kogudusega isiku usulises tegevuses jätkamiseks) on tehtud ning info kajastub päevikukannetes – %10 • AVO lahter on vangiregistris täidetud korrektselt ja AVO menetlus on teostatud õigeaegselt. Juhul, kui paigutamine viibib vms, siis on registris olemas sellekohane märge - 5% • Sisukad ITK vestlused on läbi viidud ja päevikus on olemas sellekohased märked – 5% • Sisukad täitmismärked on sisestatud registrisse 5 tööpäeva jooksul, vastavalt kehtivale korrale. Täitmismärked tehakse täitmiskava kommentaaridesse planeeritud tegevuse täitmise alustamisest, täitmisest, täitmata jätmisest, täitmisest keeldumisest, planeeritud tegevuse katkestamisest või tegevuse täitmiseks määratud tähtaja möödumisest - 5% • Kinnipeetavate TEV iseloomustused on koostatud korrektselt ja põhjalikult, vastavalt ettenähtud korrale ning vangla hinnangu andmisel on arvestatud TEV-toetuskorda - 10%. • Vastavuse olemasolul on isik suunatud SRO-sse - 10% Eesmärgi täitmiseks on vaja minimaalselt täita lävendikriteeriumid: kõrgeim ohutase on õigesti määratud, avavangla kuupäevad on korrektsed, individuaalses täitmiskavas planeeritut täidetakse, TEV/KJKK iseloomustuses on õigesti kajastatud vangla poolne toetus vabastamisele. 70% saavutamisel loetakse ühe juhtumi puhul eesmärk saavutatuks. Valim moodustub kõigist üksuse kinnipeetavatest (sh alla aastase vangistusega kinnipeetavad). VO edastab kontrollgrupi valimi vanglale 4 nädalat enne hindamisperioodi lõppu ning vangla edastab oma kommentaarid ühe nädala enne hindamisperioodi lõppu. 100%-line eesmärgi täitmine annab 5 plusspunkti, eesmärgi 70% ulatuses täitmine annab 3 plusspunkti, miinuspunkte ei anta. Teise poolaasta eesmärgi mittetäitmine nullib kogu põhitegevuse tulemuse. Eesmärk rakendub Tallinna Vangla V üksusele. Juhtumikorralduse kvaliteedi kontrollimiseks võetakse eesmärkide hindamise raames igast üksusest valimisse vähemalt kuus juhtumit. Kontaktisikute töö kvaliteeti hinnatakse vastavalt täidetud juhtumite arvule. Täitmata eesmärgi eest vastutab üksuse juht. Eesmärgi täitmata jätmise korral hinnatakse järgmise perioodi kestel suuremat valimit selle üksuse eelmise perioodi juhtumitest ning tuvastatakse kvaliteediprobleemi ulatus. 6 Seksuaalkurjategijate kohtlemine toimub vastavalt seksuaalkurjategijate kohtlemise mudelile ning õigusaktidele. TÜT Üksuse eesmärk Kaks korda aastas Hindamisel arvestatakse järgmisi aspekte: • Kinnipeetava riskihindamine on koostatud korrektselt ja tähtaegselt (vähemalt aasta jooksul eelmisest riskihindamisest või tavariskihindamise tähtajal esmase hindamise puhul) nii tavariskihindamisvahendiga kui ka spetsiifiliste mõõdikutega (Static+Stable), riskihindamised on omavahel kooskõlas. 25% (täidetud, kui riskihindamine on vähemalt 70% ulatuses korrektne, sh vastuolusid riskihindamistes loetakse faktivigadeks) • ITK’s planeeritud tegevused peavad vastama kinnipeetava kohtlemismudelile, põhjusriskidele ning kehtivatele õigusaktidele (põhjusriskid maandatud enne TEV’i, korrektsed AVO kuupäevad). Karistusaja planeerimisel on kaastatud kaplanit, kui isikul on huvi usuliseks tegevuseks – 20% • ITK täitmine toimub vastavalt planeeritule, vajadusel on muudatused kajastatud täitmismärgetes ja ITK korrigeeritud 10% • Motivatsioon põhiriskiga tegeleda on välja selgitatud ja dokumenteeritud 10% • AVO lahter on vangiregistris täidetud korrektselt ja AVO menetlus on teostatud õigeaegselt. Juhul, kui paigutamine viibib vms, siis on registris olemas sellekohane märge - 5% • Jooksvate probleemidega (nt dokumendid, eluase, pere) on tegeletud ja vabanemiseelne tegevus (nt tugiisik, majutusteenus, KOV teavitus) on tehtud ning info kajastub päevikukannetes – %10 • Sisukad ITK vestlused on läbi viidud ja päevikus on sellekohased märked 5% • Täitmismärked on põhjalikud ja sisestatud registrisse 5 tööpäeva jooksul, vastavalt kehtivale korrale. Täitmismärked tehakse täitmiskava kommentaaridesse planeeritud tegevuse täitmise alustamisest, täitmisest, täitmata jätmisest, täitmisest keeldumisest, planeeritud tegevuse katkestamisest või tegevuse täitmiseks määratud tähtaja möödumisest 5% • TEV iseloomustus on koostatud korrektselt ja põhjalikult, vastavalt ettenähtud korrale ning vangla hinnangu andmisel on arvestatud TEV-toetuskorda - 10% Eesmärgi täitmiseks on vaja minimaalselt täita lävendikriteeriumid: kõrgeim ohutase on õigesti määratud, avavangla kuupäevad on korrektsed, individuaalses täitmiskavas planeeritut täidetakse, TEV/KJKK iseloomustuses on õigesti kajastatud vangla poolne toetus vabastamisele. 70% saavutamisel loetakse ühe juhtumi puhul eesmärk saavutatuks. Valim moodustub kõigist üksuse kinnipeetavatest (sh alla aastase vangistusega kinnipeetavad). Madala riskihindamise tulemusega seksuaalkurjategijate puhul hinnatakse vaid riskihindamise punkti. VO edastab kontrollgrupi valimi vanglale 4 nädalat enne hindamisperioodi lõppu ning vangla edastab oma kommentaarid ühe nädala enne hindamisperioodi lõppu. Eesmärgi 100%-line täitmine annab 5 plusspunkti. 70 %-line täitmine annab 3 plusspunkti. Teise poolaasta eesmärgi mittetäitmine nullib kogu põhitegevuse tulemuse. Eesmärk kehtib Tartu Vangla IV üksusele. Juhtumikorralduse kvaliteedi kontrollimiseks võetakse eesmärkide hindamise raames igast üksusest valimisse vähemalt kuus juhtumit. Kontaktisikute töö kvaliteeti hinnatakse vastavalt täidetud juhtumite arvule. Täitmata eesmärgi eest vastutab üksuse juht. Eesmärgi täitmata jätmise korral hinnatakse järgmise perioodi kestel suuremat valimit selle üksuse eelmise perioodi juhtumitest ning tuvastatakse kvaliteediprobleemi ulatus. 7 Uimastisõltlaste kohtlemine toimub vastavalt vangla uimastipreventsiooni kontseptsioonile ja kehtivatele õigusaktidele. TÜT Üksuse eesmärk Kaks korda aastas Hindamisel arvestatakse järgmisi aspekte: • Kinnipeetava riskihindamine on koostatud korrektselt – 25% (täidetud, kui riskihindamine on vähemalt 70% ulatuses korrektne) • ITK’s planeeritud tegevused peavad vastama kinnipeetava vangla uimastipreventsiooni kontseptsioonile, põhjusriskidele ning kehtivatele õigusaktidele (põhjusriskid maandatud enne TEV’i, korrektsed AVO kuupäevad). Karistusaja planeerimisel on kaastatud kaplanit, kui isikul on huvi usuliseks tegevuseks – 20% • ITK täitmine toimub vastavalt planeeritule, vajadusel on muudatused kajastatud täitmismärgetes ning ITK’d on korrigeeritud - 10% • Kinnipeetava uimastisõltuvusest loobumise motivatsioon on hinnatud ja dokumenteeritud. 10% • Jooksvate probleemidega (nt dokumendid, eluase, pere) on tegeletud ja vabanemiseelne tegevus (nt tugiisik, majutusteenus, KOV teavitus) on tehtud ning info kajastub päevikukannetes – 10% • AVO lahter on vangiregistris täidetud korrektselt ja AVO menetlus on teostatud õigeaegselt. Juhul, kui paigutamine viibib vms, siis on registris olemas sellekohane märge - 5% • Sisukad ITK vestlused on läbi viidud ja päevikus on olemas sellekohased märked – 5% • Täitmismärked on põhjalikud ja sisestatud registrisse 5 tööpäeva jooksul, vastavalt kehtivale korrale. Täitmismärked tehakse täitmiskava kommentaaridesse planeeritud tegevuse täitmise alustamisest, täitmisest, täitmata jätmisest, täitmisest keeldumisest, planeeritud tegevuse katkestamisest või tegevuse täitmiseks määratud tähtaja möödumisest - 5% • Kinnipeetavate TEV iseloomustused on koostatud korrektselt ja põhjalikult, vastavalt ettenähtud korrale ning vangla hinnangu andmisel on arvestatud TEV-toetuskorda - 10%. Eesmärgi täitmiseks on vaja minimaalselt täita lävendikriteeriumid: kõrgeim ohutase on õigesti määratud, avavanglasse ümberpaigutamise kuupäevad on korrektsed, individuaalses täitmiskavas planeeritut täidetakse, TEV/KJKK iseloomustuses on õigesti kajastatud vangla poolne toetus vabastamisele. 70% saavutamisel loetakse ühe juhtumi puhul eesmärk saavutatuks. Valim moodustub kõigist üksuse kinnipeetavatest (sh alla aastase vangistusega kinnipeetavad). VO edastab kontrollgrupi valimi vanglale 4 nädalat enne hindamisperioodi lõppu ning vangla edastab oma kommentaarid ühe nädala enne hindamisperioodi lõppu. Eesmärgi 100%-line täitmine annab 5 plusspunkti. 70 %-line täitmine annab 3 plusspunkti. Teise poolaasta eesmärgi mittetäitmine nullib kogu põhitegevuse tulemuse. Täitmata eesmärgi eest vastutab üksuse juht. Eesmärgi täitmata jätmise korral hinnatakse järgmise perioodi kestel suuremat valimit selle üksuse eelmise perioodi juhtumitest ning tuvastatakse kvaliteediprobleemi ulatus. Eesmärk kehtib Tartu Vangla I üksusele 8 Kõikide vahistatute narkosõltuvus ja sellest vabanemise motivatsioon on välja selgitatud ja dokumenteeritud ning tagatud on narkosõltlaste kohtlemine vastavalt Viru/Tallinna vangla vahistatutest sõltlaste TÜT Üksuse eesmärk Kaks korda aastas kohtlemise kontseptsioonile. Eesmärgi 100%-line täitmine annab 3 plusspunkti. Miinuspunkte ei anta. 9 Tagada noorte ja alaealiste kinnipeetavate juhtumikorraldus vanglas. TÜT Üksuse eesmärk Kaks korda aastas Hindamisel arvestatakse järgmisi aspekte: • Kinnipeetava riskihindamine on koostatud vastavalt õigusaktidele, riskihindamise õpikule ja õigeaegselt – 15% (täidetud, kui riskihindamine on vähemalt 70% ulatuses korrektne) • Kinnipeetava karistusaeg on planeeritud korrektselt, tegevused vastavad kinnipeetava põhjusriskidele ning kehtivatele õigusaktidele (põhjusriskid maandatud enne TEV’i, korrektsed AVO kuupäevad). Karistusaja planeerimisel on kaastatud kaplanit, kui isikul on huvi usuliseks tegevuseks – 20% • ITK täitmine toimub vastavalt planeeritule, vajadusel on muudatused kajastatud täitmismärgetes ning ITK korrigeeritud - 10% • Igal alaealisel ja noorel kinnipeetaval on vangiregistri päevikus fikseeritud elukoha aadress, toetava perekonnaliikme või lähedase täiskasvanu andmed ning päevik kajastab vajalikke ettevalmistustöid pere või toetava täiskasvanu juurde vabanemiseks. Inspektor-kontaktisik on igakuiselt vestelnud noore toetava isikuga ning vestlused on korrektset fikseeritud päevikus. - 10%. • Vabanemiseelne tegevus on kaardistatud, kinnipeetavale on vajadusel pakutud tugiisikut/majutusteenust, alustatud Eesti Töötukassa töövõime hindamist (peab kajastuma RH-s) ning isiku usulise tegevuse jätkumiseks on kaplan võtnud ühendust isiku kodukohajärgse kogudusega – 5%. AVO lahter kajastab ITK-st tulenevat avavanglasse paigutamise kuupäeva, märgitud on kaasaegne sobivuse staatus JAH/EI ja sobivuse/mittesobivuse kommentaar, AVO menetlus on teostatud õigeaegselt ning sobivuse/mittesobivuse muutumisel on lahter uuendatud. Juhul, kui paigutamine viibib on registris olemas sellekohane märge – 5% • ITK vestlused on läbi viidud igakuiselt ja päevikus on olemas sellekohased märked ja vestlus kajastab täitmisperioodil toimunud läbiviidud tegevusi, motivatsiooni, tulevasi tegevusi ja üldist igapäevast käekäiku – 5% • ITK täitmismärked on põhjalikud ja sisestatud registrisse 5 tööpäeva jooksul, vastavalt kehtivale korrale – 5%. • Kinnipeetava TEV iseloomustus on koostatud korrektselt ja põhjalikult, vastavalt ettenähtud korrale ning on vangla hinnangu andmisel arvestanud uut TEV-toetuskorda ning kohustuslikku vabastamist – 15%. Eesmärgi täitmiseks on vaja minimaalselt täita lävendikriteeriumid: korduvad riskihindamised ja ITK-d peavad olema koostatud tähtaegselt, kõrgeim ohutase on õigesti määratud, avavanglasse ümberpaigutamise kuupäevad on korrektsed, individuaalses täitmiskavas planeeritut täidetakse, TEV/KJKK iseloomustuses on õigesti kajastatud vangla poolne toetus vabastamisele. 70% saavutamisel loetakse ühe juhtumi puhul eesmärk saavutatuks. Valim moodustub kõigist üksuse kinnipeetavatest (sh alla aastase vangistusega kinnipeetavad). VO edastab kontrollgrupi valimi vanglale 4 nädalat enne hindamisperioodi lõppu ning vangla edastab oma kommentaarid ühe nädala enne hindamisperioodi lõppu. Eesmärgi 100%-line täitmine annab 5 plusspunkti. 70 %-line täitmine annab 3 plusspunkti. Teise poolaasta eesmärgi mittetäitmine nullib kogu põhitegevuse tulemuse. Juhtumikorralduse kvaliteedi kontrollimiseks võetakse eesmärkide hindamise raames igast üksusest valimisse vähemalt kuus juhtumit. Kontaktisikute töö kvaliteeti hinnatakse vastavalt täidetud juhtumite arvule. Täitmata eesmärgi eest vastutab üksuse juht. Eesmärgi täitmata jätmise korral hinnatakse järgmise perioodi kestel suuremat valimit selle üksuse eelmise perioodi juhtumitest ning tuvastatakse kvaliteediprobleemi ulatus. 10 Tagada kinnipeetavate ravi samal tasemel ravikindlustatud isikutega, lähtudes meditsiinilisest prioriteetsusest ja raha otstarbeka kasutamise põhimõttest. Täiendavalt tuleb tagada: TÜT Üldeesmärk Kaks korda aastas 1. esmane tervisekontroll hiljemalt saabumise päeval; 2. naiskinnipeetavate günekoloogiline läbivaatus vastavalt sooviavaldusele; 3. vanglas viibivate laste meditsiiniline teenindamine; 4. Ennetada nakkushaiguste vanglasisest levikut õigeaegse diagnoosimise ja nõustamise teel: • tuberkuloosi vanglasisese leviku vältimine: o Kõigile kinnipeetavatele on tehtud esimese 5 tööpäeva jooksul alates isiku paigutamisest vanglasse kohustuslik radiograafiline uuring o täiendava radiograafilise uuringu läbi viimise sagedus kord aastas • HIV-i vanglasisese leviku vältimine: o Kõigile kinnipeetavatele, kes ei ole HIV-ga nakatunud ja ei ole kontrollimisest keeldunud on ühe nädala jooksul pärast vanglasse saabumist tehtud HIV proov ja teostatud testimiseelne nõustamine o HIV-kordustest on tehtud kord aastas o HIV proovist keeldujad kutsutakse korduvale vastuvõtule hiljemalt 1 kuu pärast. Kui keeldujaks on esmastestitav kinnipeetav, kutsutakse ta uuesti vastuvõtule hiljemalt 1 kuu pärast, taaskordsel keeldumisel uuesti hiljemalt 1 kuu pärast ning kui kinnipeetav keeldub testimisest ka 3. korral, kutsutakse ta testimisele uuesti 3 kuu pärast (3-kuuline periood kehtib ka edasiste korduvate keeldumiste korral). Kui keeldujaks on korduvtestitav kinnipeetav, kutsutakse ta uuesti vastuvõtule hiljemalt 1 kuu pärast ning taaskordsel keeldumisel hiljemalt 1 aasta pärast (1-aastaline periood kehtib ka edasiste korduvate keeldumiste korral). HIV proovist on keeldujaid alla 1% aasta jooksul vanglas viibinud kinnipeetavate üldarvust o Kinnipeetavaid on nõustatud ja teavitatud allkirja vastu positiivsest HIV tulemusest 2 nädala jooksul pärast vastuse vanglasse jõudmist. -Kõigile ARV-ravi vajavatele kinnipeetavatele on tagatud püsiv ja vajalik ravi ning jälgimine • C-hepatiidi vanglasisese leviku vältimine o Kõigile riskirühma (narkomaan, HIV+, MSM, prostitutsiooni kaasatud) kuuluvatele kinnipeetavatele, kel puudub varasem C-hepatiidi diagnoos ja kes ei ole kontrollimisest keeldunud, teostatakse C-hepatiidi analüüs ja nõustamine nädala jooksul pärast vanglasse saabumist o C-hepatiidi analüüsist keeldujad kutsutakse korduvale vastuvõtule hiljemalt 1 kuu pärast o Esmase positiivse C-hepatiidi analüüsi tulemuse korral teostatakse viiruse olemasolu kinnitavad analüüsid ning kinnipeetavaid on nõustatud ja teavitatud allkirja vastu positiivsest C-hepatiidi tulemusest 1 kuu jooksul pärast diagnoosi kinnitava analüüsi vastuse vanglasse jõudmist. o C-hepatiidi ravi on tagatud vastavalt ravijuhistele • B-viirushepatiidi vastane vaktsineerimine o Riskirühma (narkomaan, HIV+ ja prostitutsiooni kaasatud) kuuluvate BVH mittepõdenute ja vaktsineerimisega nõustunud kinnipeetavate vaktsineerimine. 5. Täisproteeside ootejärjekord ei tohi olla pikem kui 6 kuud alates kinnipeetava vajaduse diagnoosimisest proteeside kättesaamiseni. 11 Tagada välismaalastest kinnipeetavate juhtumikorraldus vanglas. TÜT Üksuse eesmärk Kaks korda aastas Hindamisel arvestatakse: 1. Välismaalaste koordinaatorit on teavitatud üksusesse paigutatud välismaalastest kahe tööpäeva jooksul alates paigutamisest ning välismaalaste koordinaatorit on informeeritud kõigist ajaoludest, mis võivad mõjutada välismaalase väljasaatmist (üksus peab teadma oma välismaalasi ja üksus peab välismaalastega seoses suhtlema välismaalaste koordinaatoriga) – 10%; 2. Välismaalasest kinnipeetava Eestist väljasaatmise võimalikkust on hinnatud maatriksi järgi 6 tööpäeva jooksul alates kinnipeetava lõplikust paigutamisest (sh alla aastase karistusajaga kinnipeetavad) – 20%; 3. Kui välismaalane on hinnatud väljasaadetavaks ning tal on elamisluba, siis on esitatud PPA-le elamisloa kehtetuks tunnistamise taotlus ühe kuu jooksul alates väljasaadetavaks hindamisest– 10%; 4. Peale elamisloa kehtetuks tunnistamise otsust on kinnipeetavale koostatud RH ning ITK vastavalt kehtivale korrale. Muudatused on sisse viidud arvestades välismaalaste kohtlemise erisusi – 15%; 5. TEV iseloomustus peab olema kooskõlas väljasaatmismenetluse dokumentidega ning vangla hinnangu andmisel on arvestatud välismaalaste TEV toetuskorraga. Enne TEV iseloomustuse edastamist kohtule on kontrollitud, et iseloomustuses kajastub info väljasaatmise kohta ning vangla on teinud ettepaneku KrMS § 426 lg-s 3 sätestatu kohaldamiseks – 15%; 6. Avavanglasse ei ole paigutatud mitte ühtegi kinnipeetavat, kes on põgenemisriskiga tulenevalt Siseministeeriumi otsusega kohaldatud sissesõidukeelust või tema suhtes tehtud väljasaatmisotsusest või sellest, et vangla on kinnipeetava hinnanud väljasaadetavaks ning kinnipeetav on teadlik, et tema suhtes on algatatud menetlus elamisloa kehtetuks tunnistamiseks, isiku väljasaatmiseks ja sissesõidukeelu kohaldamiseks. Teiste välismaalaste (kes on hinnatud väljasaadetavaks) sobivust avavanglasse paigutamisel on hoolikalt kaalutud – 15%. 7. Aruandluse pidamine välismaalaste kohta, kelle elamisloa tühistamiseks on tehtud ettepanek PPA-le ja kelle lisakaristusena väljasaatmise taotlemisettepanek on saadetud prokuratuurile. Kui PPA tagasiside pole piisavalt põhjendatud, siis teavitada sellest VO-d – 15%. 90% saavutamisel loetakse ühe juhtumi puhul eesmärk täidetuks. 80% saavutamisel loetakse tulemusüksuse puhul eesmärk täidetuks. Eesmärgi 100%-line täitmine annab 5 plusspunkti, eesmärgi 80% ulatuses täitmine annab 3 plusspunkti, miinuspunkte ei anta. 12 ÜKT tööandjate usaldusväärsuse kontroll. TÜT Üksuse eesmärk Üks kord aastas Fookuses on ÜKT tööandjad (Tallinn - 30 tööandjat, Tartu - 15 tööandjat, Viru - 15 tööandjat). Valim peab sisaldama ka piirkonna väikeseid tööandjaid. Iga tööandja juurde tehakse reeglina vähemalt 10 kontrollkäiku (5 kontrollkäiguga võib piirduda vaid siis kui 5 esmast järjestikust kontrollkäiku ühe tööandja juurde on andnud perfektsed tulemused). Kontrollkäike ei tohi teha järjestikustel kuupäevadel. Tööandjaga lõpetatakse koostöö, kui ÜKT-lane ei ole tööl, aga KRHO-d ei ole sellest ettenähtud korras teavitatud. Piirmääraks on 30% ning leping peab olema lõpetatud hinnatava perioodi lõpuks (31.12.2021). Eesmärgi 100%-line täitmine annab 3 plusspunkti, 80%-line saavutamine 2 plusspunkti, miinuspunkte ei anta. 13 Tagada elektroonilise valve eesmärgipärane läbiviimine. TÜT Üksuse eesmärk Kaks korda aastas Ajakava kohased liikumised on põhjendatud ja kooskõlas 1/3 põhimõttega. Põhjendused kajastuvad KIR-i tööpäevikus – 30% • Ajakava sisaldab EJ määruse § 8 lg-s 3 loetletud osi ja annab ülevaate hooldusaluse asukohast – 10% • Valitud seade aitab koostatud ajakava arvesse võttes järelevalvet tagada – 10% • Vähemalt 1x kolme kuu jooksul on teostatud ajakava täitmise füüsiline kontroll ning selle toimumise aeg, koht ja tulemused kajastuvad KIR-i tööpäevikus – 10% • Kõik häiretega seotud asjaolud on välja selgitatud ning need kajastuvad KIR-i tööpäevikus (ka see, miks ametnik mõnda häiret rikkumisena ei käsitle). Rikkumistele on EJ määruse nõuetele vastavalt reageeritud – 30% • Ametnik on ajakavad korrektselt EV süsteemi sisestanud - 10% 70% saavutamisel loetakse ühe juhtumi puhul eesmärk täidetuks. Eesmärk loetakse üksuse puhul täidetuks, kui 70% kontrollitavatest juhtumitest on täidetud (nt. 5-st juhtumist 2 on täidetud, üksuse eesmärk täidetud 40%). Eesmärgi alamkriteeriumitele saab anda hinnangu "Jah" või "Ei". Kui ühe alamkriteeriumi lõikes esineb kuni kaks pisemat viga, võib alamkriteeriumi hinnata JAH-iks. Rohkemate pisivigade esinemisel või kasvõi ühe suurema vea esinemisel tuleb alamkriteerium hinnata EI-ks. Kui kasvõi ühele jämedale rikkumisele ei ole nõuetekohaselt reageeritud, loetakse eesmärk juhtumipõhiselt automaatselt mittetäidetuks. 14 Tagada, et kõik kinnipeetavad, kellel kohtuotsuse jõustumise järgne karistus 01.01.2021 seisuga on pikem kui üks aasta ja kes pole hõivatud õppetööga (sh riigikeel), peavad olema hõivatud kalendriaasta TÜT Üksuse eesmärk Üks kord aastas jooksul: minimaalselt 3 kuud 0,1 koormusega või minimaalselt 1 kuu 0,5 koormusega oskustööga või vangla poolt pakutaval ametikohal majandustööga, reaalselt peab olema töötatud vähemalt 30 tundi. Tööst süülise keeldumise puhul peab olema määratud distsiplinaarkaristus ning tööst süülise keeldumise ja uue tööle asumise korralduse andmise vahe ei tohi olla pikem kui üks kuu. Töötamise katkemine AVO-sse ümberpaigutamise, TEV-iga vabanemise korral miinuspunkte ei anna. Õppesse suunanute puhul (keskharidus, kutseharidus, riigikeel A1, A2, B1, B2, C1 tasemel) võib töökoormus olla väiksem ja tööperiood olla lühem, kuid mitte vähem kui 20 tundi reaalset osalemist oskustöödel või vangla poolt pakutaval ametikohal majandustöödel. Kinnipeetava esimene tööhõive vanglas on alati sektori koristamine vähemalt 30 tundi. Sellele järgneb toidujagamine vastavalt tähestikulisele järjekorrale või muu tööhõive, kuni järjekord tähestikulises toidujagajate nimekirjas jõuab temani. Toidujagajana töötab üks kinnipeetav vähemalt 150 (naiskinnipeetav vähemalt 75) ja maksimaalselt 1000 tundi ning toidujagamisele järgnev töökoht samal kalendriaastal ei tohi olla sektori koristamine. Kinnipeetav, keda ei saa toidujagajaks määrata põhjustel, et ta ei nõustu andma toidukäitleja tervisetõendiks vajalikke analüüse või kelle liikumine vanglas on piiratud VangS § 69 alusel tulenevalt tema ohtlikkusest teistele isikutele - kantakse tema järjekorra saabudes toidujagajate nimekirja koos asjakohase põhjendusega, miks isik toidujagajana ei töötanud. Samasisuline kommentaar tuleb kanda KIR Päevikusse. Toidujagajana töötamise eesmärk ei laiene Viru vangla tugevdatud järelevalvega üksusele. Eesmärgi 100%-line täitmine annab 5 plusspunkti. Iga mittetäitmine võtab maha 5 plusspunktist 1 punkti, kuid miinuseid ei anta rohkem kui 5. 15 Tagada, et Viru vanglas ja Tartu vanglas 20%, Tallinna vanglas 15% vahistatutest oleksid kalendriaasta jooksul hõivatud üld-või kutsehariduse omandamisega, riigikeele tasemekursusel osalemisega, TÜT Üksuse eesmärk Üks kord aastas oskustööga või minimaalselt 1 kuu pikkuse ja 0,1 koormusega vangla poolt pakutaval ametikohal majandustööga. Hindamisel võetakse arvesse 15-20% vahistatute arvust seisuga 01.01.2021. Vahistatud on hõivatud eesmärgipäraselt. 100%-line eesmärgi täitmine annab 5 plusspunkti. Miinuspunkte ei anta. 16 Suurendada tugevdatud järelevalvet vajavate kinnipeetavate tööhõivet. Esimene hindamisperiood 01.01.2021-30.06.2021. Teine hindamisperiood 01.07.2021-31.12.2021. Hindamisperioodi alguses esitab II TÜT Üksuse eesmärk Kaks korda aastas üksus tööga hõivatud kinnipeetavate nimekirja. 0,5 plusspunkti saab, kui hindamisperioodi jooksul lisandub hindamisperioodi alguses tööga hõivatud kinnipeetavate nimekirja UUS kinnipeetav. Hindamisperioodi jooksul korduvalt hõivatud kinnipeetavad plusspunkte ei anna. Iga lisanduv kinnipeetav annab 0,5 plusspunkti. Miinuspunkte ei anta. 17 Tagada, et kõik kinnipeetavad, kelle eesti keele oskuse tase on 0 (ei oska üldse) kuni B1, suunatakse esmajärjekorras õppima riigikeelt, programmid viiakse läbi eesti keeles (st mitte enne vajaliku taseme TÜT Üksuse eesmärk Üks kord aastas keeleoskuse saavutamist). ITK-sse planeeritakse riigikeele õpe ühe taseme kaupa vastavalt kinnipeetaval olemas olevast tasemest kuni B2 tasemeni. Kui kinnipeetav ei soovi õppida, siis motiveeritakse teda riigikeele õppes osalema ning kajastatakse motiveerivate vestluste kokkuvõtted KIR Päevikus. Need kinnipeetavad, kes ei jõua TEV saabumise ajaks keeleõpet ja/või programme läbida, jätkavad õppimist ja programmide läbimist kriminaalhooldusel viibimise ajal. Kinnipeetavad, kellele tulenevalt nende vaimsest võimekusest, planeeritakse läbi viia läbi lihtsustatud ning struktureeritud sotsiaaloskuste õpet (nn Värav), ei pea enne põhitegevusi vastavat eesti keele taset saavutama ning saavad ITK tegevusi läbida ka vene keeles. Eesmärk kehtib Tallinna vangla V üksusele ja Tartu vangla V üksusele. 18 Kaasata 01. juuliks 2021 kriminaalhooldusosakondadesse kaheksa täiskoormusele võrduva koormusega vabatahtlikku kriminaalhooldusabilist, sh: TÜT Üksuse eesmärk Kaks korda aastas Tartu KRHO - 2 Viru KRHO - 1 Ida-Harju KRHO - 2 Lääne-Harju KRHO - 2 Pärnu KRHO - 1 Pärast eelnimetatud kuupäeva tagada kriminaalhooldusabiliste arvu säilimine vähemalt samal tasemel. 19 Tallinna ja Tartu vangla koosseisus tõstetakse mõlemas vanglas teistelt ametikohtadelt ümber nelja nooremkriminaalhooldusametniku kohad, kes kaheliikmeliste meeskondadena hakkavad alates 01.04.2021 TÜT Üldeesmärk ja üksuse Kaks korda aastas läbi viima hooldusaluste täiendavaid alkoholi- ja narkojoobe kontrolle Tallinna ja Tartu linnas ning lähiümbruses. Kontrollid viiakse läbi igapäevaselt töövälisel ajal, st õhtusel ajal (ajavahemikus 17:00 – 22:00) eesmärk ja nädalavahetusel (ajavahemikus 8:00 – 22:00) arvestades optimaalset sõidutrajektoori ja võimalusel linnaosapõhisust (nt Kopli, Lasnamäe, Annelinn jne). Kui hooldusalust ei tabata ja kontrolli läbi viia ei saa, korratakse kontrolli järgmise sama piirkonna kontrollkäigu ajal. Kui isik jääb ka korduvate kontrollide käigus tabamatuks või tuvastatakse tahtlik kõrvalehoidumine kontrollist, reageerib ametnik vastavalt juhtumile ja otsustab kriminaalhoolduse edasise kulgemise. 20 Tulenevalt suure osa riigikeele kursuste ära jäämisest 2020.a tuleb alates 01.01.2021 suunata riigikeele õppesse kõik kinnipeetavad, kellel kohtuotsuse jõustumise järgne karistus 01.01.2021 või hilisema TÜT Üksuse eesmärk Üks kord aastas seisuga on pikem kui üks aasta ning kelle keeletase on kuni B1. Õppima tuleb suunata ka kinnipeetavad, kellel ITK I osas või praegusel täitmisperioodil (ITK II osa) ei ole riigikeele õpet planeeritud. ITK tuleb viia vastavusse täitmisperioodi möödumisel (uue ITK koostamisel). Õppima suunamise kohta tuleb teha täitmismärge ja päevikukanne. Kinnipeetavaid peab motiveerima riigikeeles osalema ning vestluste kokkuvõtted tuleb kajastada KIR päevikus. Üksuse poolt riigikeele õppesse suunatutest 65% peavad olema planeeritud kursustele, mis algavad II ja III kvartalis. 21 Enne kinnipeetava vabastamist vestleb kaplan kinnipeetavaga, kes on kinnitanud oma kuulumist kindlasse usuühendusse ning tema nõusolekul teavitab kinnipeetava elukohajärgset kogudust tema Peakaplan Üldeesmärk Kaks korda aastas vabanemisest. Kaks korda aastas tehakse andmete analüüs KIR-i kirjete põhjal. Kontrollitakse kas poolaasta jooksul vabanenud vangil (kes on oma usulist identiteeti kinnitanud KIRis) on olemas märge usulise kuuluvuse andmereal - soovib/ei soovi kodukoha järgse koguduse/usuühenduse teavitamist. Juhul kui soovib, siis peab KIR-is olema märgitud koguduse/usuühenduse nimi; kuupäev ja vestlust läbi viinud kaplani nimi. 22 Välistada vangide põgenemine kinnisest vanglast või kinnises vanglas paikneva vangi põgenemine vanglateenistuse järelevalve alt väljaspool vanglat. Eesmärk on 2021.a. täidetud, kui ei ole toimunud: vangi KTT Üldeesmärk ja üksuse Igakuine jälgimine, üksusel põgenemist kinnisest vanglast ega kinnises vanglas paikneva vangi tagasipöördumata jätmist lühiajaliselt väljasõidult. Üksus vastutab vangi üksuse järelevalve alt pääsemise eest, JVO (üldvangla) perimeetri eesmärk hinnatakse kaks korda aastas ületamise eest. Väljaspool vanglat toimunud põgenemise korral vastutab üksus, mille koosseisu kuulub saatemeeskonna ülem. Eesmärgi mitte täitmine nullib kõik põhitegevuse eesmärgi plusspunktid. 23 Vanglas tehakse plaanilisi läbiotsimisi. Iga kamber ja muud ruumid, kus kinnipeetavad viibivad, peavad olema läbi otsitud vähemalt üks kord 2 kuu jooksul. Kartser ja lukustatud kambrid ning Viru vangla II KTT Üldeesmärk ja üksuse Igakuine jälgimine, üksusel üksuse ruumid, kus vangid viibivad, otsitakse läbi vähemalt kord kuus. Eesmärk loetakse täidetuks, kui vähemalt 99,00% läbiotsimisele kuuluvatest ruumidest on läbi otsitud. Eesmärgi täitmine annab üksuse eesmärk hinnatakse kaks korda aastas territooriumi tervikuna läbi otsivale üksusele 2 plusspunkti. Kui läbiotsimise teevad mitu üksust üheskoos, siis antakse 1 punkt üksusele ja 1 punkt teda abistavale üksusele. Eesmärgi mitte täitmine annab vastutavale üksusele 2 miinuspunkti. 24 Vangla peab leitud keelatud esemete kohta arvestust vastavalt justiitsministeeriumi juhistele. Eesmärk on täidetud, kui (1) kinnises vanglas ei leita vangide valdusest narkootikume, narkootilisi või KTT Üldeesmärk ja üksuse Kaks korda aastas psühhotroopseid ravimeid, alkoholi, mobiiltelefone, tuli-, gaasi-, pneumorelvi või nende osasid, laskemoona, relvamulaaže, relvamakette, lõhkeainet ega lõhkekeha ning (2) teiste vanglasse toimetatud ja vangi eesmärk valdusest leitud julgeolekut ohustavate keelatud esemete (vastavalt justiitsministeeriumi esitatud nimekirjale) arv on väiksem kui 2020. aastal ning (3) vangla poolt vangile jagatud ravimite arv on poolaastas väiksem, kui 0,11 ravimiühikut 1 kinnipeetava kohta üksuses (vangide arv fikseeritakse iga kuu, millest võetakse aritmeetiline keskmine). Kui üksusel on eesmärk täidetud, saab üksus 5 punkti. I kategooria keelatud eseme leidmine annab -5 punkti. Kui I kategooria keelatud esemeid ei leitud, siis II kategooria keelatud esemete puhul -1 punkti iga kategooria mitte täitmise eest (viiest). Kui leiti I kategooria keelatud esemeid, arvestatakse miinuspunkte -5st. Kui vangla poolt jagatud ravimeid leitakse poolaasta jooksul rohkem, saab üksus -1p iga 0,01 rohkem leitud ravimiühiku eest. 0,18 ravimiühiku leidmine 1 vangi kohta poolaastas nullib kogu põhitegevuse eesmärkidest saadud tulemuse. 25 Tagada valmisolek hädaolukordadeks. Eesmärgi täitmiseks tuleb: KTT 25.1 Vähemalt 1 väliõppuse korraldamise võimaldamine igas vanglas ja ametnike määramine korraldamaks õppust teises vanglas. Väliõppuste aja määrab ja selle korraldamist koordineerib KTT (sealhulgas KTT Üldeesmärk ja üksuse Üks kord aastas kooskõlastab õppuse materjalid), õppuse teostab KTT poolt määratud vangla ning õppuse asukoha vangla määrab korraldajatele kontaktisikuks ühe vanglaametniku. Hinnang tulemusele esitatakse KTT-le enne eesmärk (JVO) kinnitamist kooskõlastamiseks. Eesmärgi täitmine annab 5 plusspunkti, mitte täitmine 5 miinuspunkti. 25.2 Vähemalt 1 staabiõppuse korraldamine igas vanglas vangla enda poolt (vangla määratud teemal ning ulatuses). Õppuse materjalid tuleb kooskõlastada hiljemalt 2 nädalat enne toimumist KTT-ga. Hinnang KTT Üldeesmärk ja üksuse Üks kord aastas tulemusele esitatakse KTT-le teadmiseks 2 nädala jooksul pärast õppuse toimumist. Eesmärgi täitmine annab 3 plusspunkti, mitte täitmine 3 miinuspunkti. eesmärk (JVO) 25.3 Kontrollida ametnike valmisolekut erinevatele olukordadele reageerimisel. Selleks tuleb vanglal lavastada ametnikele erinevaid olukordi või püstitada neile ülesandeid erinevate olukordade lahendamiseks. KTT Üldeesmärk ja üksuse Kvartaalne, üksusel hinnatakse Kontrollimise kava tuleb esitada vähemalt 2 nädalat enne kontrolli algust kooskõlastamiseks KTT-le. Tulemused esitatakse KTT-le hiljemalt 2 nädalat pärast viimase kontrolli tegemist: eesmärk (JVO) kaks korda aastas 25.4 Lavastada kord kvartalis erinevaid vangide või õigusrikkujate poolt põhjustatud ohuolukordi (vähemalt 10 vangla eripäradest lähtuvat olukorda) ning mõõta ametnike reageerimiskiirust ja hinnata lahendamise KTT Üldeesmärk ja üksuse Kvartaalne, üksusel hinnatakse oskusi nende lahendamisel. Eesmärgi täitmine annab 3 plusspunkti, mitte täitmine 3 miinuspunkti. eesmärk (JVO) kaks korda aastas 25.5 Kontrollida pääsla ametnike poolt tehtavate toimingute vastavust õigusaktidele (selle kohta ei ole tarvis saata KTT-le kontrollimise kava). Tallinna vanglal tuleb kontrollida vähemalt viiel korral pärast vangla KTT Üldeesmärk ja üksuse Kvartaalne, üksusel hinnatakse kolimist järgnevate toimingute vastavust õigusaktidele: a) vanglasse sisenemise ja väljumise alusdokumentide ja lubade kontroll, b) vanglasse sisenemisel ja väljumisel isikute tuvastamine, sissepääsu eesmärk (JVO) kaks korda aastas alusdokumendi hoiulevõtt, külastajakaartide väljastamine, saatja määramine ja toimingute nõuetekohane registreerimine, c) vanglasse sisenevate isikute tehnikavahendite ja nende lubade kontroll , d) isikute ja sõidukite (sh veoste) läbiotsimine ja saatedokumentide kontroll, e) relvadega sisenemine ja relvade ajutine hoiulevõtt. Eesmärgi täitmine annab 2 plusspunkti, mitte täitmine 2 miinuspunkti. 25.6 Kontrollida turvasüsteemide (videovalve-, läbipääsu-, isikukaitse-, ATS jms süsteemid) toimimist ning ametnike oskust neid kasutada. Tallinna vanglal lavastada pärast vangla kolimist erinevaid sündmusi või KTT Üldeesmärk ja üksuse Kvartaalne, üksusel hinnatakse püstitada turvasüsteemide kasutamisega seotud ülesandeid ning mõõta ametnike reageerimiskiirust ja hinnata lahendamise oskusi nende lahendamisel. Eesmärgi täitmine annab 2 plusspunkti, mitte täitmine 2 eesmärk (JVO) kaks korda aastas miinuspunkti. kehtib Tallinna ja Tartu Vanglale 26 Tagada, et relvastatud üksuse liikmetest on ööpäevaringselt teenistuses vähemalt 3 liiget. Eesmärk loetakse täidetuks ka juhul, kui teist või kolmandat relvastatud üksuse liiget asendab vastavalt 2 või 4 KTT Üldeesmärk ja üksuse Igakuine jälgimine, üksusel vanglavälise saatmisõigusega ametnikku, kellel on muuhulgas õigus teha meessoost vangidele täielikku läbiotsimist või ametiabi andjate hulka kuuluvat ametnikku, kes on läbinud massiohje ja esmareageerija eesmärk hinnatakse kaks korda aastas koolituse. Üksus annab oma panuse üldvangla eesmärgi täitmisele ööpäevases vahetuses töötavate nõuetele vastavate ametnikega. Üksuse eesmärgi täitmise hindamisel võetakse arvesse (iga kuu 15. kuupäeva seisuga) igas üksuses ööpäevases vahetuses töötavate relvastatud üksuse liikmete ning eesmärgi sõnastuses toodud nõuetele vastavate saatjate ning ametiabi andjate arvu. Iga nõuetele vastavat ametnikku kajastatakse vaid ühes kategoorias järgmise pingerea alusel: RÜ liige, saatja, ametiabi andja. Üksuse eesmärk on täidetud, kui iga kümne üksuse koosseisu koha kohta on üksuses vähemalt 1 RÜ liige (annab 3 punkti) ja/või iga kolme koha kohta 1 saatja/ametiabi andja (annab 2 punkti). Iga ametnik rohkem annab vastavalt +2 ja +1 punkti. Maksimum punktide summa eesmärgi täitmise eest on 7. Kui RÜ liikmeid on alla eesmärgis seatud lävendi, võetakse nad arvesse vanglaväliste saatjate kategoorias. 27 I ja II klassi valvuritele (edaspidi ametnik) viia läbi ohjeldusmeetmete (käe- ja jalaraudade) ning teenistusrelvade (teleskoopnuia ja gaasipihusti) kasutamise treeninguid vastavalt juhendile „vanglaametnike KTT Üldeesmärk ja üksuse Igakuine jälgimine, üksusel koolitustasemed ja grupeerimine“. Nimetatud ametnike (sh uute ametnike) oskused peavad vastama Vahetu sunni kasutamise oskuste standardile vanglateenistuses. Eesmärk loetakse täidetuks ka juhul, kui eesmärk hinnatakse kaks korda aastas uued ametnikud töötavad oskuste omandamiseni juhendaja käe all ja juhul, kui ametniku oskuste kontrollimisel selgub, et tema oskused ei vasta standardile, kuid ametnik suudab ühe kuu jooksul (teenistussuhte peatumise korral pikeneb vastav aeg peatumise võrra) edukalt läbida korduskontrolli. Kui ka korduskontrolli tulemusena on ametniku oskused ebapiisavad, tuleb ametnik suunata treeningule, vabastades ta kõigist tööülesannetest kuni positiivse tulemuse saavutamiseni. Kui ametnik on vabastatud kehaliste katsete sooritamisest või vahetu sunni kasutamise treeningust, siis peab ametniku perearst vormistama ametniku töövõimetuslehele kuni vabastuse lõppemiseni. Eesmärgi täitmine annab üksusele 5 punkti. Iga viga annab -2 punkti (viiest). Üldvangla puhul on eesmärk täidetud, kui aasta jooksul kolme ametniku osas pole eesmärki täidetud. 28 Kinnises vanglas paikneva vangi põgenemise vältimiseks vanglateenistuse järelevalve alt väljaspool vanglat peavad vangide vanglaväliseid saatmisi teostama üksnes selleks eriväljaõppe (tulirelva, KTT Üldeesmärk ja üksuse Igakuine jälgimine, JVO-l teleskoopnuia, erivahendi, ohjeldusmeetmete, saatmise teoreetilised ning taktikalised alused) saanud vanglaametnikud või relvastatud üksuse liikmed. Eesmärgi 100%-line täitmine annab 5 plusspunkti. Iga eesmärk hinnatakse kord poolaastas eesmärkidega vastuolus saatmine annab -2 (viiest). 29 Vanglate kvaliteedijuhtimise süsteemi mõõdikud on loodud 2021. aasta lõpuks. Asekantsler Üldeesmärk Üks kord aastas 30 Edastada vangla poolt menetletava kriminaalasja (milles pole vaja teha jälitustoiminguid) materjalid prokuratuuri hiljemalt kolme kuu jooksul pärast kriminaalmenetluse alustamist, v.a juhul, kui menetluses on KTT Üldeesmärk Kvartaalne määratud ekspertiis või menetlusosaline on kuulutatud tagaotsitavaks. Nendel juhtudel tuleb vanglal materjalid prokuratuuri saata hiljemalt kaks kuud pärast ekspertiisi valmimist või tagaotsitava isiku tabamist. Materjalide prokuratuuri saatmisel tähtaja kulgemine peatub ajast, mil materjalid jõudsid prokuratuuri. Tähtaja kulgemine jätkub ajast, mil materjalid on kohtueelse uurimise jätkamiseks jõudnud tagasi vanglasse, v.a juhtumid, kus prokuratuuri suunistel tehakse täiendavaid toiminguid, mille tegemise vajadust ei pidanud vangla ette nägema. Mitme kriminaalasja ühendamise korral arvestatakse tähtaega hilisema menetluse järgi. 31 Vanglas toimepandud väärtegudes peab olema menetlus lõpule viidud kahe kuu jooksul menetluse alustamisest. Erandiks on menetlused, milles on määratud ekspertiis või kus pole tabatud menetlusosalist. KTT Üldeesmärk, v.a Viru III üksus Kvartaalne Nendel juhtudel peab olema menetlus lõpule viidud ühe kuu jooksul pärast isiku tabamist või ekspertiisi valmimist. Kui väärteos ei ole võimalik teo toimepanijat tuvastada, peavad kõik tema tuvastamiseks tehtavad toimingud olema tehtud 2 kuu jooksul menetluse alustamisest. 32 Seoses vanglateenistuse rolliga laiapindses riigikaitses ja politseile ametiabi andmisega avaliku korra tagamiseks suurendada ametiabi andvate ametnike oskusi ja ettevalmistust läbi Politsei ja Piirivalveameti KTT Üldeesmärk Üks kord aastas ning Kaitseliidu korraldatavate koolituste VO-ga kokkulepitud mahus. 33 Üksuste vahelisi ümberpaigutamisi ei ole, v.a vahistatud, lukustatud kambrid, kartser, 21 aastaseks saanud motivatsiooniprogrammist välja langenud vangi ümberpaigutamine täiskasvanute sektsiooni, KTT Üksuse eesmärk Kaks korda aastas paigutamine avavanglasse. 100%-line eesmärgi täitmine annab 5 plusspunkti. Iga mitte ettenähtud paigutamine annab 2 miinuspunkti (nullist) üksusele kuskohalt vang ära paigutati. 34 Konflikti tagajärjel ei paigutata ümber kannatanut ega asetata teda pärast konflikti kehvematesse tingimustesse kui ründajat. KTT Üksuse eesmärk Kaks korda aastas Iga valesti tehtud paigutuse või kehvematesse tingimustesse asetamise eest saab 5 miinuspunkti. 35 Üksuse ametniku mittereageerimine kuritegelikule subkultuurilisele ilmingule vangide hulgas (nt nõrgemate vangide teadlik tõrjumine (nt kambrikaaslase kambrist tõrjumine ilma konfliktita), teiste vangide seas KTT Üksuse eesmärk Kaks korda aastas mitte aktsepteeritud toidujagaja vm rolliga vangi teadlik väljavahetamine, telefoni järjekordade sisse seadmine vangide poolt, teise vangi kohustuste täitmine (nt koristamine, pesu pesemine jms), nõrgema TÜT vangi vara jagamine tugevamaga jne). SKT ÕAT 36 Ametnike poolt vangide suhtes toimepandud vägivallakuritegusid ega vägivallategude eest distsiplinaarkorras karistamisi, samuti diststsiplinaarkorras karistamisi vangide solvamise või alandamise eest ei ole. SKT Üksuse eesmärk Kaks korda aastas Mõõdetakse jooksva aasta jõustunud lahendeid ja vabastamisi. Eetikaomisjoni otsusel võib üksuse tulemustasu vähendada kuni 20% protsenti juhul kui üksuse ametnik on toime pannud teenistusalase süüteo, mille eest ta on teenistusest vabastatud või teda ei ole teenistusest vabastatud, kuna ta ise on esitanud lahkumisavalduse. 37 Vangla kohta 100 ametiabi andjale tulirelva väljaõppe andmine. Eesmärk on täidetud, kui aasta lõpuks on vähemalt sajal ametiabi andjal minimaalselt ühe tulirelva kandmise õigus. KTT Üldeesmärk Üks kord aastas 38 Kontrollida ametnike poolt tehtavate järelevalvetoimingute nõuetele vastavust (KTT-le kontrolli kava ei ole vaja esitada). Selleks tuleb vanglal kontrollida vähemalt viiel korral järgnevate järelevalvetoimingute KTT Üksuse eesmärk Kaks korda aastas vastavust nõuetele: a) loenduse läbiviimine, b) ravimite jagamine, c) kinnipeetava läbiotsimine, d) ringkäikude teostamine valvepiirkonnas, e) vangide saatmine vanglas, f) objekti läbiotsimine, g) vangide toitlustamine, h) kirjavahetus (kontrollida tuleb toiminguid ühe osakonna ulatuses - s.t nt loenduse korral kontrollitakse ühe ametniku tegevust loenduse läbiviimisel korraga ühes osakonnas). Peale kontrolltoiminguid tuleb esitada KTT-le kontrolli tulemused kokkulepitud kujul. Eesmärgi täitmine annab +5 punkti, mitte täitmine -5 punkti. 39 Kohtumenetluse eesmärk ÕAT Üldeesmärk Üks kord aastas Kohtus vaieldavates asjades tuleb vanglal saavutada positiivne lõpptulemus. Üldvangla eesmärk on täitmata, kui vangla kaotab kalendriaastas jõustunud kohtuasjadest rohkem kui 8% (asjad, mille kohus lahendas otsusega). Eesmärgi täitmise arvutamisel ei võeta negatiivsena arvesse neid kaotatud kohtuasju, milles vangla võtab kaebuse I astmes õigeks, sõlmib põhjendatud juhul kompromissi või milles oli kokku lepitud vajaduses saada asjas kohtu seisukoht. 40 Haldusmenetluse eesmärk KTT Üksuse eesmärk Kaks korda aastas Iga tehtud viga haldusakti andmisel või toimingu sooritamisel, mida ei ole üksus kuni vaidemenetluse lõppemiseni parandanud, annab -3 punkti (viiest). Iga rahuldatud või osaliselt rahuldatud kahju hüvitamise taotlus annab -2 punkti (viiest). Eesmärgi vigadeta täitmine annab 5 punkti. 41 I ja II klassi valvuri ametikohtade koguvakantsis tuleb saavutada 1. detsembri seisuga järgmine tase: ÕAT Üldeesmärk Üks kord aastas Viru vanglal 2021. aastal 22%; 2022. aastal mitte rohkem kui 16%; Tallinna vanglal 2021. aastal 30%; 2022. aastal mitte rohkem kui 27%; Tartu vanglal säilitada 2021. aastal 21%; 2022. aastal 21%. 42 I ja II klassi valvuri ametikohtade täitmisel tuleb saavutada: ÕAT Üldeesmärk Üks kord aastas Tartu: 50% värvatutest on kuni 25-aastased mehed; Viru: vähemalt 15 värvatutest on kuni 25-aastased mehed; Tallinn: vähemalt 30 värvatutest on kuni 25-aastased mehed ja naisteüksusesse (V üksus) värvatud kuni 25-aastased naised. 43 Tõsta üksuses I ja II klassi valvurite arvu, kellel on erialane haridus ning tööks piisavad oskused erivahendite ja relvade kasutamise osas ning piisav kehaline ettevalmistus. Eesmärk on kõikidele ÕAT Üksuse eesmärk Kaks korda aastas hindamiskriteeriumitele vastavate I ja II klassi valvurite arvu säilitamine ja juurdekasv võrreldes 31.12.2020. a seisuga ja jooksva arvestuse pidamine. Arvestatakse põhikohal töötavaid ametnikke. Miinusena ei arvestata edutamist. Arvulise taseme säilitamine annab 5 plusspunkti. Kõikidele hindamiskriteeriumitele vastavate ametnike lisandumine 1 plusspunkti. Vähenemine 1 miinuspunkti (vähenemisena ei arvestata edutamist (vanemvalvuriks või inspektoriks muusse üksusesse ja inspektoriks samas üksuses) ning liikumist keerulisemate ülesannetega üksusesse (saateüksus, teistest vanglatest Viru vanglasse, Viru Vangla siseselt II ja III üksusesse, avavanglasse, naisvalvurite liikumine vangla sees, Tartu Vangla siseselt III üksusesse). 44 Viru vangla ei värba 2021. aastast alates naissoost valvureid. Naissoost valvureid on siiski lubatud teenistusse võtta järgmistel juhtudel: ÕAT Üldeesmärk Üks kord aastas *võtame teenistusse tagasi erialase haridusega naissoost valvurid; *naissoost valvuritel on võimalus liikuda teenistusesiseselt; *võimalik on siseneda läbi eelkoolituse; *JVO-sse praegu naisvalvuritega täidetud ametikohtade täitmiseks, kelle ülesannete hulka kuulub naisvangide või naiskülastajate läbiotsimine ja eeltoodud punktide kaudu ei ole võimalik ametikohta täita. Tartu vangla ei värba 2021. aastast alates naissoost valvureid. Naissoost valvureid on siiski lubatud teenistusse võtta järgmistel juhtudel: *võtame teenistusse tagasi erialase haridusega naissoost valvurid; *naissoost valvuritel on võimalus liikuda teenistusesiseselt; *võimalik on siseneda läbi eelkoolituse. Tallinna vangla ei värba 2021. aastast alates naissoost valvureid. Naissoost valvureid on siiski lubatud teenistusse võtta järgmistel juhtudel: *võtame teenistusse tagasi erialase haridusega naissoost valvurid; *naissoost valvuritel on võimalus liikuda teenistusesiseselt; *võimalik on siseneda läbi eelkoolituse; *naissoost vangidega tegelevasse üksusesse (Tallinna Vangla viies üksus); *JVO-sse ja AVO-sse praegu naisvalvuritega täidetud ametikohtade täitmiseks, kelle ülesannete hulka kuulub naisvangide või naiskülastajate läbiotsimine ja eeltoodud punktide kaudu ei ole võimalik ametikohta täita. 45 Riigi põhiväärtustele mittevastavate teenistujate tuvastamisel sellistele juhtumitele reageerimine. ÕAT Üldeesmärk ja üksuse Üks kord aastas, üksusel Hindamisel arvestatakse järgmiseid aspekte: SKT eesmärk hinnatakse kaks korda aastas Värbamisel ei värvata selliseid inimesi või väikeste ebakõlade/väärarusaamade puhul juhitakse tähelepanu. KTT Juba teenistuses olijate puhul tuvastatakse väärtuste hälvetega teenistujad: TÜT a. ei ignoreerita viiteid erinevate väärtustega teenistujatele (juhul, kui keegi annab teada sellistest juhtumitest); b. juhitakse väärtustele tähelepanu väikeste ebakõlade korral (registreeritakse vastavad vestlused – protokollitud vestlus ja korraldus käitumise korrigeerimiseks); c. täielikult vastuoluliste väärtuste korral hinnatakse teenistussuhte jätkamise võimalusi (nn distsiplinaarkorras). Juhtumi tuvastamine nullib kogu personalieesmärkide tulemuse. Saatja: <[email protected]> Saadetud: 07.01.2021 15:22 Adressaat: Tallinna Ringkonnakohus info <[email protected]>; Harjumk info <[email protected]>; Talhk info <[email protected]>; virumk.info <[email protected]>; Tarturk info <[email protected]>; Tartumk info <[email protected]>; registriosakond <[email protected]>; Tartu HK Tartuhk info <[email protected]>; Pärnumk info <[email protected]> Teema: Justiitsministeeriumi ja tema valitsemisala asutuste 2021. aasta eelarve kinnitamine Manused: 1 07.01.2021 Käskkiri.bdoc Tere! Teile on saadetud Justiitsministeeriumi dokumendihaldussüsteemi Delta kaudu dokument. Pealkiri: Justiitsministeeriumi ja tema valitsemisala asutuste 2021. aasta eelarve kinnitamine Registreerimise kuupäev: 07.01.2021 Registreerimise number: 1. Suur-Ameerika 1, 10122, Tallinn Tel. 620 8100, Faks 620 8109 e-mail: [email protected] www.just.ee