Kadri Vilgats Teie 15.02.2021 nr
Nõustamis- ja koolituskeskus Papaver
[email protected] Meie 25.03.2021 nr 16-5/210528/2102071
Lapse abistamine ja andmekaitse
Austatud Kadri Vilgats
Küsisite, millisel õiguslikul alusel toimub lapse isikuandmete (sh delikaatsete) töötlemine sotsiaalse
rehabilitatsiooni teenuse määramisel ja teenuse osutamisel.
Valla- või linnavalitsus, Sotsiaalkindlustusamet ja Politsei- ja Piirivalveamet on haldusorganid,
kellel on lubatud abivajava lapse isikuandmeid töödelda, kui seda tehakse seaduses ettenähtud
avalike ülesannete ja kohustuste täitmiseks. See õigus ei laiene automaatselt nende haldusorganite
lepingupartneritele, sh teenuseosutajatele.
Selleks et valla- või linnavalitsus saaks abivajavale lapsele või perele teenust pakkuda, tuleb lapselt
või perelt küsida teenuse saamise kohta nõusolek, v.a juhul, kui seaduse alusel on teenust võimalik
osutada lapse ja pere tahtest olenemata. Sama põhimõte kehtib siis, kui teenust pakub
Sotsiaalkindlustusamet. Valla- või linnavalitsus ja Sotsiaalkindlustusamet võivad lapse
isikuandmeid edastada teenuseosutajale, kui teabe edastamise kohustuse näeb ette seadus või kui
laps ja/või tema seaduslik esindaja on andnud selleks nõusoleku. Selle kohta võib lähemalt lugeda
juhendist „Abivajavast lapsest teatamine ja andmekaitse“ (lk 22−23).
Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse vajaduse üle otsustamise ja teenuse osutamiseks vajalike
andmete töötlemise reeglid on kirjas sotsiaalhoolekande seaduses (SHS) ja sotsiaalkaitseministri
määruses. Teenuse taotlemisel ja määramisel töödeldakse isikuandmeid inimese enda nõusolekul,
teenuse osutamisel seaduse alusel.
Teenuse taotlemiseks esitab kas abivajava lapse seaduslik esindaja või temaga kokkuleppel kohalik
omavalitsus Sotsiaalkindlustusametile kohaliku omavalitsuse hinnangu teenusevajaduse kohta ja
lapse juhtumiplaani (määruse § 2 lõiked 2 ja 3). Järelikult saab kohalik omavalitsus teenust taotleda
ning selleks lapse ja tema pere andmeid Sotsiaalkindlustusametile edastada juhul, kui vanem on
sellega nõus. Sotsiaalkaitseministri määruse § 2 lõige 5 sätestab, et need andmed hõlmavad lapse
demograafilisi andmeid (sh sotsiaalne staatus ja elukorraldus) ning andmeid seni rakendatud
abimeetmete (teenused ja muu abi ning hinnang neile) ja toimetuleku kohta (nt kognitiivsed
võimed).
Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse saamise taotluses peab vanem kinnitama, et ta nõustub lapse
(delikaatsete) isikuandmete edastamisega teenuseosutajale, selleks et saaks tuvastada
2
teenusevajaduse ja teenuse määrata (määruse § 2 lg 2 ja lg 4 p 6). Õiguskantsleri nõunik küsis
praktika kohta selgitusi Sotsiaalkindlustusameti esindajatelt. Selgus, et praegu isikuandmete
edastamiseks kirjalikku kinnitust lapsevanematelt ei võeta. Juhtisime Sotsiaalkindlustusameti
tähelepanu rikkumisele, mida asutus möönis ja lubas lähiajal kõrvaldada.
Teenuse osutamiseks on vaja lapse ja tema seadusliku esindaja ning teenuseosutaja kokkulepet
(SHS § 56 lg 1 p 1). Teenuse osutamise käigus võib isikuandmeid töödelda selles ulatuses, mis on
vajalik teenuse osutamiseks, õigusaktide alusel (st ilma eraldi nõusolekuta). Teenuse osutamiseks
on vajalik rehabilitatsiooniplaan või tegevuskava (SHS § 56 lg 3). Teenuseosutaja peab koostama
või täiendama neid dokumente lapse ja tema seadusliku esindaja osalusel (SHS §-d 67 ja 69). Neis
dokumentides sisalduvad andmed on loetletud määruse §-s 3. Teenuse andmestiku koostamine ja
säilitamine on reguleeritud määruse §-s 5.
Loodan, et neist selgitustest on abi.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Andres Aru
laste ja noorte õiguste osakonna juhataja-õiguskantsleri nõunik
õiguskantsleri volitusel
Margit Sarv 6938424
[email protected]