Riigikogu liige Ruuben Kaalep Teie 08.03.2021 nr 2-3/14-138
[email protected]
Meie 22.03.2021 nr 10-2/210575/2101961
Austatud härra Ruuben Kaalep
Tänan Teid küsimast Eesti Vabariigi esimese iseseisvusperioodi ajal kehtestatud õigusaktide
kehtivuse või kehtetuse kohta seoses Eesti Vabariigi põhiseaduse rakendamise seaduse (PSRS) § 2
tõlgendamisega.
Teie küsimusepüstitus on põhimõtteliselt õige. Esimese iseseisvusperioodi ajal kehtestatud
õigusaktide kehtivus või kehtetus on õigusteoreetiliselt keeruline küsimus.
Ei ole vaidlust selle üle, et perioodil, mil Eesti Vabariik oli NSVL-i poolt okupeeritud, ei
kohaldatud esimese iseseisvusperioodi ajal kehtestatud õigusakte. Õigusaktide kehtivus ja
kohaldatavus (toimivus) on aga erinevad asjad. On kehtivaid õigusakte, mida ei kohaldata. Näiteks
Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) § 123 lg 2 alusel tuleb jätta kohaldamata riigisisene õigusakt,
mis on vastuolus Riigikogu poolt ratifitseeritud välislepinguga. Mittekohaldumisest iseenesest ei
tulene õigusakti kehtetuks muutumist.
Sellegipoolest tuleb nõustuda Teie poolt viidatud PS kommenteeritud väljaande koostajate
lõppjäreldusega, et PSRS §-st 2 nähtub, et okupatsioonile eelnevat õiguslikku olukorda ei taastatud
(O. Kask, R. Narits, P. Roosma. PSRS § 2 komm 2. – Ü. Madise jt (toim.) Eesti Vabariigi
põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. 5. vlj. 2020). PSRS § 2 mõtteks on olnud jätkata
okupatsiooni ajal kehtestatud õigusaktide kohaldamisega niivõrd, kuivõrd need on põhiseadusega
kooskõlas või sellega kooskõlla viidavad, ja jätta seega ühtlasi kohaldamata esimese
iseseisvusperioodi ajal kehtestatud õigusaktid. Põhiseaduse kehtestamisel ei olekski olnud
mõeldav rakendada korraga kaht omavahel ulatuslikult vastuolus olevat õiguskorda – esimese
iseseisvusperioodi ajal kehtestatud õigusakte ja sellele järgnenud okupatsiooni ajal kehtestatud
õigusakte. Põhiseaduse väljatöötajatel tuli teha valik ja see väljendub PSRS § 2 sõnastuses, milles
on juttu just toimivate õigusaktide pinnalt jätkamisest (muide, sarnase tulemuse annab
üldpõhimõte lex posterior derogat legi priori ehk hilisem norm astub varasema asemele). Eesti
rahvas on selle valiku rahvahääletusel põhiseaduse ja selle rakendamise seaduse heakskiitmisega
kinnitanud.
On vaieldav, kas sellest tuleb ühtlasi järeldada esimese iseseisvusperioodi ajal kehtestatud
õigusaktide kehtetust või on see üksnes nende kohaldamist välistav norm. Praktilises mõttes ei
olene selle keerulise küsimuse vastusest aga midagi, sest õiguslikke tagajärgi saab kaasa tuua
üksnes õigusakt, mille kohaldamine on kõrgemal seisva õigusega ette nähtud (vähemalt seni, kuni
see kõrgemal seisev õigus ise kehtib).
2
Esimese iseseisvusperioodi ajal kehtestatud õigusaktid jätkasid taasiseseisvumise järel toimimist
ainult siis, kui need olid taasiseseisvumise järel jõustunud õigusaktiga toimivaks muudetud (vt
näiteks Vabariigi Valitsuse 28. aprilli 1992. a määruse nr 128 "Kaitseliidu kohast riigi
kaitsesüsteemis" p 6).
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Ülle Madise
Koopia: Riigikogu juhatus
Liina Lust-Vedder 693 8429
[email protected]