dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Õiguskantsleri Kantselei
Väljaminev kiriAvalik

Riigikogu liige Ruuben Kaalep_vastus

Õiguskantsleri Kantselei · 22. märts 2021
Viit
10-2/210575/2101961
Registreeritud
22. märts 2021
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
R. l. R. K., Riigikogu Kantselei
Saabumis/saatmisviis
e-post, DVK
Funktsioon
10 Riigikogu liikme pöördumise läbivaatamine
Sari
10-2 Riigikogu liikme kirjalik küsimus ja seotud kirjavahetus
Toimik
10-2/210575
Vastutaja
Liina Lust-Vedder (Õiguskantsleri Kantselei, Õiguskorra kaitse osakond)

Failid

  • 📎10-22105752101961 22.03.2021 Väljaminev kiri.bdoc383 KB

Sisu (failidest)

Riigikogu liige Ruuben Kaalep Teie 08.03.2021 nr 2-3/14-138 [email protected] Meie 22.03.2021 nr 10-2/210575/2101961 Austatud härra Ruuben Kaalep Tänan Teid küsimast Eesti Vabariigi esimese iseseisvusperioodi ajal kehtestatud õigusaktide kehtivuse või kehtetuse kohta seoses Eesti Vabariigi põhiseaduse rakendamise seaduse (PSRS) § 2 tõlgendamisega. Teie küsimusepüstitus on põhimõtteliselt õige. Esimese iseseisvusperioodi ajal kehtestatud õigusaktide kehtivus või kehtetus on õigusteoreetiliselt keeruline küsimus. Ei ole vaidlust selle üle, et perioodil, mil Eesti Vabariik oli NSVL-i poolt okupeeritud, ei kohaldatud esimese iseseisvusperioodi ajal kehtestatud õigusakte. Õigusaktide kehtivus ja kohaldatavus (toimivus) on aga erinevad asjad. On kehtivaid õigusakte, mida ei kohaldata. Näiteks Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) § 123 lg 2 alusel tuleb jätta kohaldamata riigisisene õigusakt, mis on vastuolus Riigikogu poolt ratifitseeritud välislepinguga. Mittekohaldumisest iseenesest ei tulene õigusakti kehtetuks muutumist. Sellegipoolest tuleb nõustuda Teie poolt viidatud PS kommenteeritud väljaande koostajate lõppjäreldusega, et PSRS §-st 2 nähtub, et okupatsioonile eelnevat õiguslikku olukorda ei taastatud (O. Kask, R. Narits, P. Roosma. PSRS § 2 komm 2. – Ü. Madise jt (toim.) Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. 5. vlj. 2020). PSRS § 2 mõtteks on olnud jätkata okupatsiooni ajal kehtestatud õigusaktide kohaldamisega niivõrd, kuivõrd need on põhiseadusega kooskõlas või sellega kooskõlla viidavad, ja jätta seega ühtlasi kohaldamata esimese iseseisvusperioodi ajal kehtestatud õigusaktid. Põhiseaduse kehtestamisel ei olekski olnud mõeldav rakendada korraga kaht omavahel ulatuslikult vastuolus olevat õiguskorda – esimese iseseisvusperioodi ajal kehtestatud õigusakte ja sellele järgnenud okupatsiooni ajal kehtestatud õigusakte. Põhiseaduse väljatöötajatel tuli teha valik ja see väljendub PSRS § 2 sõnastuses, milles on juttu just toimivate õigusaktide pinnalt jätkamisest (muide, sarnase tulemuse annab üldpõhimõte lex posterior derogat legi priori ehk hilisem norm astub varasema asemele). Eesti rahvas on selle valiku rahvahääletusel põhiseaduse ja selle rakendamise seaduse heakskiitmisega kinnitanud. On vaieldav, kas sellest tuleb ühtlasi järeldada esimese iseseisvusperioodi ajal kehtestatud õigusaktide kehtetust või on see üksnes nende kohaldamist välistav norm. Praktilises mõttes ei olene selle keerulise küsimuse vastusest aga midagi, sest õiguslikke tagajärgi saab kaasa tuua üksnes õigusakt, mille kohaldamine on kõrgemal seisva õigusega ette nähtud (vähemalt seni, kuni see kõrgemal seisev õigus ise kehtib). 2 Esimese iseseisvusperioodi ajal kehtestatud õigusaktid jätkasid taasiseseisvumise järel toimimist ainult siis, kui need olid taasiseseisvumise järel jõustunud õigusaktiga toimivaks muudetud (vt näiteks Vabariigi Valitsuse 28. aprilli 1992. a määruse nr 128 "Kaitseliidu kohast riigi kaitsesüsteemis" p 6). Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Madise Koopia: Riigikogu juhatus Liina Lust-Vedder 693 8429 [email protected]
Allikas: Õiguskantsleri Kantselei dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel