Kristi Peegel Teie 17.02.2021 nr
MTÜ Eesti Laste ja
Noorte Diabeedi Ühing Meie 22.03.2021 nr 16-4/210533/2101954
[email protected]
Austatud Kristi Peegel
Pöördusite õiguskantsleri poole murega, et halduskohtumenetluses tehtud sotsiaalvaldkonda
puudutavad kohtulahendid jäävad tihti avalikustamata ja seetõttu ei ole inimestel võimalik tutvuda
kohtupraktikaga.
Tänan Teid olulise küsimuse eest.
Kohtumenetluse avalikkuse põhimõte hõlmab ka kohtuotsuse avalikku kuulutamist ja aitab tagada
õigust õiglasele kohtumenetlusele. Avalikkusel peab olema võimalik tutvuda kohtupraktikaga ja
üldjuhul peaksid kohtuotsused olema kõigile kättesaadavad. See tähendab, et kohtumenetluse
avalikkust ja kohtuotsuste avaldamist peaks piirama nii vähe kui võimalik.
Samas lubab Eesti Vabariigi põhiseaduse § 24 piirata kohtumenetluse avalikkust ja kohtuotsuste
avalikustamist, kui see on kohtu hinnangul vajalik näiteks alaealise või eraelu kaitsmiseks.
Seetõttu on Riigikogu loonud menetlusseadustikes võimalused kohtuotsuse avalikustamist piirata,
näiteks võib menetluses osaleva inimese nime kohtuotsuses asendada initsiaalidega. Mõnikord ei
piisa aga nime asendamisest initsiaalidega või eraeluliste andmete eemaldamisest kohtuotsusest,
kui kohtuotsuse kontekst võimaldab siiski inimese identifitseerida. Niisugusel juhul on
põhjendatud kohtuotsuse avaldamata jätmine. Ometi ei tähenda see, et mõne valdkonna
kohtuotsuseid üldse ei avalikustata.
Sama teema kerkis umbes aasta tagasi, seda arutati 5. veebruaril 2020 toimunud ümarlaual, mis
käsitles kohtumenetluse avalikkust. Selgus, et sotsiaalvaldkonda puudutavad kohtulahendid ei
olnud tõesti üldsusele kättesaadavad, kuid seda praktikat lubati muuta. Pärast Teie avalduse
saamist võtsime ühendust nii Tallinna Halduskohtu kui ka Tallinna Ringkonnakohtu esimehega ja
uurisime, mida on probleemi lahendamiseks ette võetud. Mõlema kohtu praktika on praeguseks
muutunud. Tallinna Ringkonnakohtus vaadati tagantjärele üle ka kuni viie aasta tagused
sotsiaalvaldkonna kohtulahendid.
Niisiis ei tohiks kohtulahendite kättesaadavuses süsteemset probleemi olla, kuid mure on tõesti
nende kohtuasjade pärast, mille menetlus on täielikult kinniseks kuulutatud. Nimelt lubab
halduskohtumenetluse seadustiku § 175 lõige 4 eraelu puutumatuse kahjustamise vältimiseks jätta
kohtuotsuse avaldamata, kui seda taotleb andmesubjekt või seda otsustab kohus omal algatusel.
Selle sätte puhul on tegemist kaalutlusotsusega – kohtunik võib avaldada otsuse eraelu
puutumatust kahjustavate andmeteta, avaldada üksnes resolutsiooni või siis otsust üldse mitte
avaldada.
2
Nii Tallinna Halduskohtu esimees kui ka Tallinna Ringkonnakohtu esimees jagasid meie
seisukohta, et kohtunikud peaksid ka sellistel juhtudel siiski kaaluma, kas oleks võimalik
avalikustada kohtuotsuse see osa, mis puudutab õigusnormide tõlgendamist või õiguslikke
põhjendusi. Vastasel juhul ei ole võimalik tutvuda kohtupraktikaga. Mõlema kohtu esimehe
kinnitusel on see sõnum kohtunikele edastatud. Teie avalduses viidatud Tallinna Ringkonnakohtu
lahendid on nüüdseks ka avalikult kättesaadavad.
Tõstatasime küsimuse ka kohtute haldamise nõukoja istungil 19. märtsil 2021, kui arutati
kohtumenetluse avalikkuse suurendamiseks ettevalmistatava eelnõuga seotud teemasid. Istungil
osalejad nõustusid, et üldsusel on õigus tutvuda ka tundlikumates valdkondades tehtud
kohtuotsustega ja õigusnormide tõlgendustega. Riigikohtu halduskolleegiumi esimees lubas selle
küsimuse üles võtta ka halduskohtute ümarlauanõupidamisel.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Ülle Madise
Marju Agarmaa 693 8447
[email protected]