dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Õiguskantsleri Kantselei
Väljaminev kiriAvalik

Keskkonnaministeerium_päring

Õiguskantsleri Kantselei · 22. märts 2021
Viit
6-1/210517/2101953
Registreeritud
22. märts 2021
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Keskkonnaministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
6 Järelevalve õigustloovate aktide põhiseaduslikkuse ja seaduslikkuse üle
Sari
6-1 Isiku avalduse alusel seaduse põhiseaduspärasuse kontroll
Toimik
6-1/210517
Vastutaja
Evelin Lopman (Õiguskantsleri Kantselei, Ettevõtluskeskkonna osakond)

Failid

  • 📎6-12105172101953 22.03.2021 Väljaminev kiri.bdoc396 KB

Sisu (failidest)

Hr Tõnis Mölder Teie nr Keskkonnaministeerium [email protected] Meie 22.03.2021 nr 6-1/210517/2101953 Jäätmeseaduse § 983 rakenduspraktikast Austatud minister Õiguskantslerile esitati avaldus, milles seati kahtluse alla jäätmeseaduse (JäätS) § 983 põhiseaduspärasus. Viidatud norm näeb ette jäätmete ladustamiseks loa taotlemisel kohustuse esitada krediidi- või finantseerimisasutuse või kindlustusandja garantii või finantstagatist tõendava dokument ladustatavate jäätmete käitlemise korraldamise ja käitlemise kulude katmiseks. Garantii või finantstagatis peab katma kõikide taotletud ladustatavate jäätmete käitlemise korraldamise ja käitlemise kulud ning olemas olema kogu jäätmete ladustamise aja jooksul (JäätS § 983 lg 2). Garantii või finantstagatise puudumisel on jäätmete ladustamine keelatud (JäätS § 983 lg 3). Garantii või finantstagatise väärtus peab moodustama vähemalt 115 protsenti taotletud ladustatavate jäätmete käitlemise korraldamise ja käitlemise kulude eeldatavast summast (JäätS § 983 lg 4). Seadusest nähtub, et garantii või finantstagatise väärtus peab olema vähemalt 115 protsenti jäätmete käitlemise korraldamise ja käitlemise kulude eeldatavast summast, kuid mingeid täpsemaid juhiseid kohustuse suuruse arvutamiseks seaduses ei anta (erinevalt nt JäätS §-st 985). Keskkonnaamet on selleks andnud ise juhised ning põhimõtteliselt välja töötanud hinnakirja, millest lähtudes tuleks siis seaduses sätestatud kohustuse suurus kindlaks määrata. Kohtupraktikas on mitmeid näited, mil sarnastes olukordades on peetud normi põhiseadusega vastuolus olevaks, kuna rahalise kohustuse elemendid ei ole kindlaks määratud seadusega (vt nt kohtuasju nr 3-4-1- 2-98, nr 3-4-1-8-02, nr 3-4-1-10-00, nr 3-4-1-22-03 ja nr 3-4-1-18-07). Antud juhul on rahalise kohustuse üksikasjad määratud kindlaks Keskkonnaameti veebilehel antud juhistega. JäätS § 983 kohaldamise osas on tekkinud küsimusi, millele vastamiseks palun Teie abi. 1. Kas JäätS § 983 sätestatud garantii või finantstagatise seadusele vastav suurus määratakse praktikas lähtudes Keskkonnaameti juhistest, mis on kättesaadavad veebilehel https://www.keskkonnaamet.ee/et/eesmargid- tegevused/jaatmed/keskkonnaluba/finantstagatis-jaatmete-ladustamiseks? Kui ei määrata, siis palun selgitage, kuidas kohustuse rahaline suurus kindlaks määratakse? Palun viidake asjakohastele õigusnormidele. 2. Kas Keskkonnaameti juhis Teie hinnangul vastab PS § 113 senisele rakenduspraktikale ning avalik-õigusliku rahalise kohustuse elemendid on piisavalt sätestatud seaduses? Palun 2 põhjendage ja tooge välja, millest lähtudes garantii/finantstagatise suurus kindlaks määratakse ning viidake asjakohasele õigusnormile, millest rahalise kohustuse komponendid lähtuvad. 3. Miks on garantii saajaks Keskkonnaamet? 4. Palun kirjeldage, kuidas garantii/finantstagatise sissenõudmine menetluslikult toimub. Kas algab haldusmenetlus, mille käigus tekkinud vaidluse lahendab halduskohus või peetakse läbirääkimisi ja vaidlused lahendab maakohus? 5. Kuidas Keskkonnaamet garantiina saadud raha kasutab, kui ilmneb, et keskkonnaloa omaja ei täida enda kohustusi? Palun tooge välja normid, millest lähtudes Keskkonnaamet garantii osas tegutseb, kui selgub, et loas sätestatud kohustusi ei täideta. 6. Kui loa omaja ei täida talle loaga pandud kohustusi, siis kas need kohustused loetakse täidetuks garantiiga, vt võlaõigusseaduse § 155 lg 4 p 1? 7. Kas garantii või finantstagatise andnud isiku suhtes saab rakendada sunniraha, et ta täidaks loast tulenevaid kohustusi, mis on tagatud garantii või finantstagatisega? Palun selgitage nende erinevate õiguskorda tagavate abinõude rakendamise juhtumeid ning kuidas neid üksteisest peaks eristama. 8. Kas garantii või finantstagatise andnud isiku suhtes saab algatada väärteomenetluse? Palun selgitage nende erinevate õiguskorda tagavate abinõude rakendamise juhtumeid ning kuidas neid üksteisest peaks eristama. Kui nendele rakenduslikele küsimustele on vastused olemas, siis vajadusel palun selgitusi ka Riigikogu keskkonnakomisjonilt. Palun Teil võimalusel vastata hiljemalt 14.05.2021. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Madise Evelin Lopman 693 8431 [email protected]
Allikas: Õiguskantsleri Kantselei dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel