dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Õiguskantsleri Kantselei
Sissetulev kiriAvalik

Siseministeerium_vastus

Õiguskantsleri Kantselei · 16. märts 2021
Viit
7-4/210253/2101774
Registreeritud
16. märts 2021
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Siseministeerium
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
7 Järelevalve põhiõiguste ja -vabaduste järgimise üle
Sari
7-4 Isiku kaebuse alusel riigiorgani või -asutuse tegevuse kontroll
Toimik
7-4/210253
Vastutaja
Kristiina Albi (Õiguskantsleri Kantselei, Õiguskorra kaitse osakond)

Failid

  • 📎Siseministeerium, 15.03.2021.asice517 KB

Sisu (failidest)

Pr Kristiina Albi Teie: 11.02.2021 nr Õiguskantsleri Kantselei Meie: 15.03.2021 nr 11-1/16-2 Kolmandatest riikidest pärit meremeeste töötamine Eesti lipu all sõitvatel laevadel Austatud pr Kristiina Albi Eesti lipu all sõitvatel laevadel välismaalastest meremeeste töötamise temaatika tõstatus Eesti laevandussektori konkurentsivõime tõstmise töögrupi töö raames, mille eesmärk oli suurendada Eesti riigilipu all sõitvate laevade arvu. Siseministeerium andis vastava seisukoha eelpoolnimetatud töögrupile ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile tuginedes välismaalaste seadusele (edaspidi VMS). VMS § 112 sätestab, et tähtajaline elamisluba on välismaalasele antav luba Eestisse elama asumiseks ja Eestis elamiseks vastavalt VMS-is sätestatud ja elamisloaga kindlaks määratud tingimustele. Sellest tulenevalt, kui välismaalasest laevapere liige töötab Eesti lipu all sõitval laeval, mille sadamad asuvad peamiselt väljaspool Eestit ning välismaalasel ei ole töö iseloomu tõttu vajalik Eestisse elama asuda või Eestis elada, puudub vajadus taotleda elamisluba. Kui välismaalane viibib Eestis pikemalt või asub Eestisse elama, on vajalik taotleda vastavalt viisat või elamisluba Eestis viibimiseks või Eestis elamiseks VMS-is sätestatud korras. VMS § 117 lõikes 1 on sätestatud tähtajalise elamisloa andmise üldtingimused, sama lõike punkti 2 kohaselt peab välismaalasel olema tegelik elukoht Eestis. Peale elamisloa saamist on välismaalasel kohustus registreerida elukoht hiljemalt ühe kuu jooksul alates Eestisse sisenemisest (VMS § 121 lõige 1) ning välismaalasel peab olema registreeritud elukoht kogu tähtajalise elamisloa kehtivusaja jooksul (VMS § 121 lõige 3). Elukoha registreerimise nõude üheks eesmärgiks on, et välismaalane kasutaks elamisluba eesmärgipäraselt ja ka tegelikult elaks Eestis. Kui nõuda laevapere liikmetelt, kes ei asu kunagi Eestisse elama, töötamise ajal Eesti lipu all sõitval laeval viisat või elamisluba, tekib olukord, kus laevapere liige, kellel ei ole vajalik tulla Eestisse või teistesse Schengeni riikidesse, omab Schengeni riigi viisat või elamisluba, mida tal tegelikkuses ei ole vajalik kasutada. Lisaks sellele, et välismaalasel ei pruugi olla vajalik Eesti viisa või elamisloa olemasolu, vastutaks Eesti selle välismaalase eest, kui ta on jäänud ebaseaduslikult mõnda Euroopa Liidu (edaspidi EL) liikmesriiki. Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee Registrikood 70000562 Samuti ei ole elamisloa või viisa taotlemine mõistlik olukorras, kus välismaalasest laevapere liige töötab laeval, mis sõidab peamiselt välisvetes ning ei pruugi üldse sattuda Eestisse või teistesse EL riikidesse. Viisa või elamisloa taotlemiseks on välismaalasel vaja minna Eesti välisesindusse või Politsei- ja Piirivalveameti teenindusse, et esitada vastav taotlus, hõivata biomeetrilised andmed ning hiljem saada kätte vastav dokument. Eesti välisesinduste võrgustik koos viisa taotlemise võimalustega ei ole eriti suur, mistõttu viisa või elamisloa taotlemine tekitab täiendavat aja- ja finantskulu ettevõtetele ja välismaalasest laevapere liikmetele, sest välismaalased peavad reisima loa taotlemiseks ja kättesaamiseks, sõltuvalt välismaalase asukohast, mõnikord pika vahemaa ja läbima mitut muud riiki. Seetõttu võib ettevõtetel tekkida täiendavaid takistusi olukorras, kus on vaja värvata personali kiiresti. Eesti viisat või Eesti elamisluba ei ole vaja ka välismaalasest laevapere liikme liikumisel laeva või laevalt maha, sest laevapere liikmete liikumisele rakendub erikord ning kohalduvad vastava riigi, kus laev hetkel viibib, õigusaktid. Laevapere liikmete liikumine on reguleeritud Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni konventsiooni nr 108 „Meremeeste riiklike isikut tõendavate dokumentide kohta“, mis reguleerib konventsiooniga ühinenud riikides laevapere liikmete transiiti sadamas viibiva või sadamasse saabuva laevale või laevast mahatulemisel ja liikumisel oma elukohariiki. Eestis on laevapere liikmete laevale minek ja laevalt mahatulek sätestatud riigipiiri seaduse alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 13. augusti 2002. a määrusega nr 268 „Laevapereliikmete Eestisse lubamise kord“. Sõltumata viisa või elamisloa nõude puudumisest laeval töötamiseks, säilib Eestil ülevaade, kes töötab laevas või saabub Eestisse kui laevapere liige. Lisaks eelpoolnimetatud laevapere liikmete Eestisse lubamise korrale on Vabariigi Valitsuse 19. mai 2004. a määrusega nr 194 kehtestatud „Laevade ja väikelaevade sisemerre, sadamatesse ning piiriveekogude Eestile kuuluvatesse vetesse sisenemise ja neist väljumise kord“, mille § 1 lõike 1 kohaselt on laevaagent või laeva kapten kohustatud Politsei- ja Piirivalveametit ja teisi asjaomaseid asutusi teavitama määruses sätestatud tähtaja jooksul laeva saabumisest sadamasse või laeva lahkumisest sadamast. Koos teavitamisega on ettenähtud ka kindlaksmääratud dokumendid, mis tuleb esitada ja mille hulgas on ka laeva munsterroll (laevapere liikmete nimekiri) ja reisijate nimekiri (Vabariigi Valitsuse 19. mai 2004. a määruse nr 194 § 4 lõike 1 punkt 2), mis võimaldab Eesti riigiasutustel õigeaegselt reageerida ja kontrollida sadamatesse sisenevaid või väljuvaid laevu ja laevapere liikmeid. Laevapere liikmete piirikontroll toimub kõikides EL-i ja Schengeni riikides ühetaoliselt, sadama asukohariigil on kohustus kontrollida Schengeni alasse sisenevaid ja alast lahkuvaid laevapere liikmeid vastavalt Schengeni piirieeskirjades sätestatud tingimustele. EL-i sisenemisel peab laevapere liikmel olema kaasas munsterroll ning sisenemisel kontrollitakse laeva saabumist või laeva olemasolu EL riikide sadamas1. Laevapere liikmete tööle võtmisel Eesti lipu all sõitvale laevale kehtib meretööseadus (edaspidi MSTS) ja töölepingu seadus ning töötamisel peab laevapere liikmed reeglina kandma Maksu- ja Tolliameti töötajate registrisse. MSTS § 8 lõike 3 punkt 5 annab meretöölepingu sõlmimisel võimaluse nõuda välismaalase elamis- või tööluba juhul, kui need on välismaalasel olemas. Vastavalt VMS § 286 lõikele 1 on tööandjal kohustus kontrollida, et tema juures töötaval välismaalasel oleks Eestis viibimiseks õiguslik alus ning sama paragrahvi lõike 3 kohaselt on tööandjal keelatud sõlmida lepingut välismaalasega, kellel puudub Eestis viibimiseks või töötamiseks seaduslik alus, kui VMS ei sätesta teisiti. Nimetatud sätete eesmärgiks on anda tööandjale õigus nõuda dokumente, kui välismaalane elab või töötab Eestis. Nimetatud sätte eesmärgiks ei ole ega ole kunagi olnud seada piirangut, et Eesti lipu all sõitval laeval tohivad 1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/399, 9. märts 2016, mis käsitleb isikute üle piiri liikumist reguleerivaid liidu eeskirju (Schengeni piirieeskirjad), lisa VI punkt 3 ja lisa VIII punkt 3, https://eur- lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32016R0399&from=ET 2 (4) töötada üksnes Eesti elamisluba omavad välismaalased. Sellise piirangu seadmine, võrreldes teiste valdkondadega, oleks nii õiguslikust kui praktilisest vaatest küsitav. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Ruth Annus osakonnajuhataja 3 (4) Harry Kattai 6125080 [email protected] 4 (4)
Allikas: Õiguskantsleri Kantselei dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel