Pr Kristiina Albi Teie: 11.02.2021 nr
Õiguskantsleri Kantselei
Meie: 15.03.2021 nr 11-1/16-2
Kolmandatest riikidest pärit meremeeste
töötamine Eesti lipu all sõitvatel laevadel
Austatud pr Kristiina Albi
Eesti lipu all sõitvatel laevadel välismaalastest meremeeste töötamise temaatika tõstatus Eesti
laevandussektori konkurentsivõime tõstmise töögrupi töö raames, mille eesmärk oli suurendada
Eesti riigilipu all sõitvate laevade arvu.
Siseministeerium andis vastava seisukoha eelpoolnimetatud töögrupile ning Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumile tuginedes välismaalaste seadusele (edaspidi VMS). VMS §
112 sätestab, et tähtajaline elamisluba on välismaalasele antav luba Eestisse elama asumiseks ja
Eestis elamiseks vastavalt VMS-is sätestatud ja elamisloaga kindlaks määratud tingimustele.
Sellest tulenevalt, kui välismaalasest laevapere liige töötab Eesti lipu all sõitval laeval, mille
sadamad asuvad peamiselt väljaspool Eestit ning välismaalasel ei ole töö iseloomu tõttu vajalik
Eestisse elama asuda või Eestis elada, puudub vajadus taotleda elamisluba. Kui välismaalane
viibib Eestis pikemalt või asub Eestisse elama, on vajalik taotleda vastavalt viisat või elamisluba
Eestis viibimiseks või Eestis elamiseks VMS-is sätestatud korras.
VMS § 117 lõikes 1 on sätestatud tähtajalise elamisloa andmise üldtingimused, sama lõike
punkti 2 kohaselt peab välismaalasel olema tegelik elukoht Eestis. Peale elamisloa saamist on
välismaalasel kohustus registreerida elukoht hiljemalt ühe kuu jooksul alates Eestisse
sisenemisest (VMS § 121 lõige 1) ning välismaalasel peab olema registreeritud elukoht kogu
tähtajalise elamisloa kehtivusaja jooksul (VMS § 121 lõige 3). Elukoha registreerimise nõude
üheks eesmärgiks on, et välismaalane kasutaks elamisluba eesmärgipäraselt ja ka tegelikult
elaks Eestis. Kui nõuda laevapere liikmetelt, kes ei asu kunagi Eestisse elama, töötamise ajal
Eesti lipu all sõitval laeval viisat või elamisluba, tekib olukord, kus laevapere liige, kellel ei ole
vajalik tulla Eestisse või teistesse Schengeni riikidesse, omab Schengeni riigi viisat või
elamisluba, mida tal tegelikkuses ei ole vajalik kasutada. Lisaks sellele, et välismaalasel ei
pruugi olla vajalik Eesti viisa või elamisloa olemasolu, vastutaks Eesti selle välismaalase eest,
kui ta on jäänud ebaseaduslikult mõnda Euroopa Liidu (edaspidi EL) liikmesriiki.
Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 /
[email protected] / www.siseministeerium.ee
Registrikood 70000562
Samuti ei ole elamisloa või viisa taotlemine mõistlik olukorras, kus välismaalasest laevapere
liige töötab laeval, mis sõidab peamiselt välisvetes ning ei pruugi üldse sattuda Eestisse või
teistesse EL riikidesse. Viisa või elamisloa taotlemiseks on välismaalasel vaja minna Eesti
välisesindusse või Politsei- ja Piirivalveameti teenindusse, et esitada vastav taotlus, hõivata
biomeetrilised andmed ning hiljem saada kätte vastav dokument. Eesti välisesinduste võrgustik
koos viisa taotlemise võimalustega ei ole eriti suur, mistõttu viisa või elamisloa taotlemine
tekitab täiendavat aja- ja finantskulu ettevõtetele ja välismaalasest laevapere liikmetele, sest
välismaalased peavad reisima loa taotlemiseks ja kättesaamiseks, sõltuvalt välismaalase
asukohast, mõnikord pika vahemaa ja läbima mitut muud riiki. Seetõttu võib ettevõtetel tekkida
täiendavaid takistusi olukorras, kus on vaja värvata personali kiiresti.
Eesti viisat või Eesti elamisluba ei ole vaja ka välismaalasest laevapere liikme liikumisel laeva
või laevalt maha, sest laevapere liikmete liikumisele rakendub erikord ning kohalduvad vastava
riigi, kus laev hetkel viibib, õigusaktid. Laevapere liikmete liikumine on reguleeritud
Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni konventsiooni nr 108 „Meremeeste riiklike isikut
tõendavate dokumentide kohta“, mis reguleerib konventsiooniga ühinenud riikides laevapere
liikmete transiiti sadamas viibiva või sadamasse saabuva laevale või laevast mahatulemisel ja
liikumisel oma elukohariiki. Eestis on laevapere liikmete laevale minek ja laevalt mahatulek
sätestatud riigipiiri seaduse alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 13. augusti 2002. a määrusega
nr 268 „Laevapereliikmete Eestisse lubamise kord“.
Sõltumata viisa või elamisloa nõude puudumisest laeval töötamiseks, säilib Eestil ülevaade, kes
töötab laevas või saabub Eestisse kui laevapere liige. Lisaks eelpoolnimetatud laevapere
liikmete Eestisse lubamise korrale on Vabariigi Valitsuse 19. mai 2004. a määrusega nr 194
kehtestatud „Laevade ja väikelaevade sisemerre, sadamatesse ning piiriveekogude Eestile
kuuluvatesse vetesse sisenemise ja neist väljumise kord“, mille § 1 lõike 1 kohaselt on
laevaagent või laeva kapten kohustatud Politsei- ja Piirivalveametit ja teisi asjaomaseid asutusi
teavitama määruses sätestatud tähtaja jooksul laeva saabumisest sadamasse või laeva
lahkumisest sadamast. Koos teavitamisega on ettenähtud ka kindlaksmääratud dokumendid,
mis tuleb esitada ja mille hulgas on ka laeva munsterroll (laevapere liikmete nimekiri) ja
reisijate nimekiri (Vabariigi Valitsuse 19. mai 2004. a määruse nr 194 § 4 lõike 1 punkt 2), mis
võimaldab Eesti riigiasutustel õigeaegselt reageerida ja kontrollida sadamatesse sisenevaid või
väljuvaid laevu ja laevapere liikmeid. Laevapere liikmete piirikontroll toimub kõikides EL-i ja
Schengeni riikides ühetaoliselt, sadama asukohariigil on kohustus kontrollida Schengeni alasse
sisenevaid ja alast lahkuvaid laevapere liikmeid vastavalt Schengeni piirieeskirjades sätestatud
tingimustele. EL-i sisenemisel peab laevapere liikmel olema kaasas munsterroll ning
sisenemisel kontrollitakse laeva saabumist või laeva olemasolu EL riikide sadamas1.
Laevapere liikmete tööle võtmisel Eesti lipu all sõitvale laevale kehtib meretööseadus (edaspidi
MSTS) ja töölepingu seadus ning töötamisel peab laevapere liikmed reeglina kandma Maksu-
ja Tolliameti töötajate registrisse. MSTS § 8 lõike 3 punkt 5 annab meretöölepingu sõlmimisel
võimaluse nõuda välismaalase elamis- või tööluba juhul, kui need on välismaalasel olemas.
Vastavalt VMS § 286 lõikele 1 on tööandjal kohustus kontrollida, et tema juures töötaval
välismaalasel oleks Eestis viibimiseks õiguslik alus ning sama paragrahvi lõike 3 kohaselt on
tööandjal keelatud sõlmida lepingut välismaalasega, kellel puudub Eestis viibimiseks või
töötamiseks seaduslik alus, kui VMS ei sätesta teisiti. Nimetatud sätete eesmärgiks on anda
tööandjale õigus nõuda dokumente, kui välismaalane elab või töötab Eestis. Nimetatud sätte
eesmärgiks ei ole ega ole kunagi olnud seada piirangut, et Eesti lipu all sõitval laeval tohivad
1
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/399, 9. märts 2016, mis käsitleb isikute üle piiri liikumist
reguleerivaid liidu eeskirju (Schengeni piirieeskirjad), lisa VI punkt 3 ja lisa VIII punkt 3, https://eur-
lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32016R0399&from=ET
2 (4)
töötada üksnes Eesti elamisluba omavad välismaalased. Sellise piirangu seadmine, võrreldes
teiste valdkondadega, oleks nii õiguslikust kui praktilisest vaatest küsitav.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Ruth Annus
osakonnajuhataja
3 (4)
Harry Kattai 6125080
[email protected]
4 (4)