dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Õiguskantsleri Kantselei
Sissetulev kiriAvalik

Politsei- ja Piirivalveamet_vastus

Õiguskantsleri Kantselei · 9. märts 2021
Viit
7-4/210264/2101540
Registreeritud
9. märts 2021
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Politsei- ja Piirivalveamet
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
7 Järelevalve põhiõiguste ja -vabaduste järgimise üle
Sari
7-4 Isiku kaebuse alusel riigiorgani või -asutuse tegevuse kontroll
Toimik
7-4/210264
Vastutaja
Karolin Soo (Õiguskantsleri Kantselei, Ettevõtluskeskkonna osakond)

Failid

  • 📎Politsei- ja Piirivalveamet_vastus.asice413 KB

Sisu (failidest)

EstonianPolice_MigrationAdvice From: EstonianPolice_MigrationAdvice Sent: reede, 29. jaanuar 2021 08:58 To: [email protected] Subject: Renditöö deposiidist Lugupeetud renditööd vahendavad tööandjad! Nõustajatele on tulnud väga palju küsimusi tööandjatelt, kes tegelevad renditöö vahendusega, seoses deposiitkonto summa arvutamisega. Seega saadame teile mõned täpsustused ja selgitused regulatsiooni ja menetluspraktika kohta. Enne 01.07.2020 kehtinud välismaalaste seaduse (VMS) redaktsiooni kohaselt oli renditööd vahendaval ettevõttel (tööandjal) kohustus omada Eesti krediidiasutuses deposiitkontol vahendeid vähemalt kümne protsendi ulatuses kogu enda ettevõtte töötasufondist. Kuna nõue oli seatud kogu ettevõtte töötasufondile, mis suurte ettevõtete puhul tähendas väga suurt summat, kontrollis PPA selle olemasolu ühe kuu töötasufondi pealt ning ei arvestatud välismaalasele antava elamisloa või lühiajalise töötamise perioodi pikkust, kuigi seadus oleks seda võimaldanud. 01.07.2020 muutus deposiidinõude sõnastust VMS-i, mille kohaselt renditöö võib registreerida lühiajalise töötamisena või tähtajalise elamisloa töötamiseks anda renditöötajana, kui tööandjal on Eesti krediidiasutuses deposiitkontol raha vähemalt 10% konkreetse välismaalase töötasufondist, mitte enam tööandja kogu töötasufondist (VMS § 106 lg 8 ja § 1761 lg 2). Deposiidikonto peab olema avatud Eestis registreeritud krediidiasutuses krediidiasutuste seaduse tähenduses ning deposiidis peab olema vahendeid kehtestatud määras kogu lühiajalise töötamise või tähtajalise elamisloa aja jooksul (VMS § 106 lg 9 ja 1761 lg 3). Kui seaduses tehti muudatus ja nõue kehtestati konkreetse välismaalase töötasufondile, hakkas PPA deposiidinõuet arvestama välismaalasele antava staatuse kehtivusaja järgi. Kui renditöö vahendajana tegutseval ettevõttel on mitu välismaalast, keda renditöötajana tööle vahendatakse, tuleb renditööettevõttel iga välismaalase töötasufondist panna 10% deposiiti. Deposiidis peab olema vahendeid kogu Eestis lühiajalise töötamise aja jooksul ja kogu tähtajalise elamisloa kehtivusaja jooksul. Kuna elamisluba võidakse anda mitmeks aastaks, siis on PPA seadnud mõistlikuks piiriks 12 kuu töötasufondi deposiidi arvestamisel. Seega, kui tööandjal on 5 välismaalast, kes planeeritult töötavad Eestis 12 kuud, siis ongi nõutud, et deposiitkontole tuleb panna 5 välismaalase 12 kuu töötasufondist 10%. Kui aga soovitakse välismaalast Eestisse näiteks 2 aastaks tööle vormistada, siis deposiidi nõude täitmise kontrollimisel piirdub PPA 12 kuu töötasufondist 10% deposiidiga. Taustaks tasub teada, et 2016. aastal, kui renditöö regulatsioon VMS-is kehtima hakkas, oli deposiidinõude kehtestamise eesmärgiks tagada, et tööandjal oleksid piisavad vahendid tööjõu rentimisega tekkivate kohustuste täitmiseks ja välismaalasele töötasu välja maksmiseks. Deposiidi nõude täitmise menetluspraktika kujundamisel on PPA lähtunud selle sätte eesmärgist. Tervitades Migratsiooninõustajad 1 2 02.07.2020 Infokiri muudatustest välismaalaste seaduses (VMS (VMS) VMS) alates 01.07.2020 Antud infokirjas anname teile ülevaate 01.07.2020 jõustunud VMS-i muudatustest. Peamiseks suuremaks muudatuseks võib lugeda diginomaadi viisa loomist, mis võimaldab Eestis töötada viisa alusel välismaalasel, kelle töö ei sõltu tema asukohast. Lisaks sätestatakse kutsuja kohustused tööandjale, kes registreerib välismaalase lühiajalise Eestis töötamise ning korrastatakse pikaajalise viisa taotlemise protsessi. Jõustunud muudatuste eesmärk on lahendada praktikas ilmnenud kitsaskohad välismaalaste Eestis elamist ja töötamist puudutavas regulatsioonis. 1. Uus reisi eesmärk – viisa kaugtöö eesmärgil Koos moodsate infotehnoloogiliste võimalustega on üha rohkem levinud eluviis, kus töötatakse veebipõhiselt ja seetõttu reisitakse selle käigus eri riikides ringi. Välismaalasi, kes töötavad asukohast sõltumatult, elavad eri paikades, omamata alalist elukohta või elupaika, kutsutakse diginomaadideks. Diginomaadi viisa võimaldab viisa alusel Eestis töötada välismaalasel, kelle töö ei sõltu tema asukohast. Diginomaadi viisa võib anda nii lühi- (C-tüüpi) kui pikaajalise (D-tüüpi) viisana. Diginomaadi viisa taotlemisel rakenduvad viisa andmise üldised tingimused. Kuigi olemuslikult on tegemist turismi ühe vormina, ei ole tegemist klassikalise turismiga, vaid töötamisega välisriigis asuva ettevõtte kasuks. Viisa taotlemiseks lisati täiendav reisi eesmärk, milleks on viisa kaugtöö eesmärgil ehk diginomaadi viisa. Vastaval alusel viisa taotluse saab esitada nii Eesti saatkonnas kui PPA-s. Pikaajalise viisa andmise või sellest keeldumise Eestis otsustab PPA 30 tööpäeva jooksul taotluse menetlusse võtmisest arvates (VMS § 625 lõige 1). Kaugtöö tegemise eesmärgil viisa saanud välismaalase lühiajalist Eestis töötamist ei ole vaja PPA-s registreerida, kuna neil on otse seadusest tulenev õigus Eestis töötada (VMS § 105 lõige 4 punkt 7). NB! Kuigi seadusemuudatused jõustusid alates 01.07.2020, siis kahjuks diginomaadi viisat puudutavaid rakendusakte ei ole tänaseks jõustatud. Kuni rakendusaktide jõustumiseni ei ole kahjuks võimalik diginomaadi viisataotlusi esitada. Eelduslikult saab nimetatud taotlusi hakata esitama alates 15.07.2020 ning juhul, kui nimetatud kuupäeva osas peaks toimuma muudatusi, siis teavitame teid sellest täiendavalt. 2. Lisandusid viisa andmisest keeldumise ja kehtetuks tunnistamise alused VMS § 65 (viisa andmisest keeldumise alused) lõike 2 loetellu lisandus kaks täiendavat keeldumise alust (punktid 8 ja 9): 8) on põhjendatud alus kahelda selle tööandja, õppeasutuse, praktika võimaldaja või muu isiku usaldusväärsuses, kelle juurde välismaalane tuleb; 9) vähemalt üks tingimus, mis on viisa andmiseks nõutav, ei ole täidetud. 02.07.2020 VMS § 78 (viisa tühistamise ja kehtetuks tunnistamise alused) lõike 2 loetellu lisandus kaks täiendavat viisa tühistamise ja kehtetuks tunnistamise alust (punktid 10 ja 11): 10) on põhjendatud alus kahelda selle tööandja, õppeasutuse, praktika võimaldaja või muu isiku usaldusväärsuses, kelle juurde välismaalane tuleb; 11) esineb viisa andmisest või viisaga määratud viibimisaja pikendamisest keeldumise aluseks olev asjaolu. 3. Muud peamised muudatused viisa/viibimisaja pikendamise menetluses Täpsustati teise Schengeni liikmesriigi viisa ja elamisloaga Eestis viibimise lubatud aja sätet (VMS § 44 lõige 3): Schengeni konventsiooni liikmesriigi pädeva asutuse antud elamisloa või pikaajalise viisa alusel võib Eestis viibida kuni 90 kalendripäeva 180 päeva jooksul. Muudeti pikaajalise viisa andmise tingimuste sõnastust (VMS § 62 lõige 2) ja sätestati, et viisa võib anda, kui välismaalasel: 1) on kehtiv reisidokument; 2) tema Eesti pikaajalise viisa taotlemise eesmärk on põhjendatud; 3) tal on piisavad rahalised vahendid, et katta majutus- ja viibimiskulud Eestis viibimise ajal ning tagasi pöörduda oma päritoluriiki või transiidiriiki. Täpsustati, kes võivad PPA-s pikaajalise viisa taotluse esitada (VMS § 911 lõige 1) - välismaalane, kes viibib Eestis ajutiselt välismaalaste seaduse § 43 lõige 1 punktides 1–4 ja 6–10 nimetatud alusel. 4. Usaldusväärsuse hindamine VMS-i lisandus § 402, mille kohaselt võib PPA anda hinnangu välismaalase Eestisse kutsuja ebausaldusväärsuse kohta eelhaldusaktiga. VMS-i kohaselt keeldutakse välismaalase lühiajalise töötamise registreerimisest või töötamiseks elamisloa andmiseks, kui on põhjust kahelda tööandja usaldusväärsuses. Samuti keeldutakse õppimiseks elamisloa andmisest, kui on põhjust kahelda õppeasutuse usaldusväärsuses. Ka viisa taotlemisel või viibimisaja pikendamisel kontrollitakse välismaalase kutsuja tausta. Vastava hinnangu võib anda tööandja, õppeasutuse, praktika võimaldaja või muu isiku ebausaldusväärsuse kohta, kui välismaalane tuleb isiku juurde või kui isikule kohalduvad VMS-is sätestatud kutsuja kohustused. Hinnang kutsuja ebausaldusväärsuse kohta võidakse anda kehtivusajaga kuni üks aasta. Kui PPA on andnud eelhaldusaktiga hinnangu, et kustuja on ebausaldusväärne, siis sellel alusel on PPA-l võimalik edaspidi lühiajalise Eestis töötamise registreerimise ja tähtajalise elamisloa taotlused jätta läbivaatamata. Samas on endiselt võimalik, et ebausaldusväärsus tuvastatakse ühe konkreetse taotluse menetluse raames ja selle tõttu keeldutakse vastava loa andmisest. 02.07.2020 5. Deposiidi nõuded renditöö puhul VMS-is muudeti deposiidinõude sõnastust ning VMS § 106 lõike 8 ja § 1761 lõike 2 kohaselt renditöö võib registreerida lühiajalise töötamisena või tähtajalise elamisloa töötamiseks võib anda töötamiseks renditöötajana, kui tööandjal on deposiidis raha vähemalt 10% konkreetse välismaalase töötasufondist, mitte tööandja kogu töötasufondist. Kui renditöö vahendajana tegutseval ettevõttel on mitu välismaalast, keda renditöötajana tööle vahendatakse, tuleb renditööettevõttel iga välismaalase töötasufondist panna 10% deposiiti. NB! 10% konkreetse välismaalase töötasufondist peab püsima deposiidis välismaalase kogu Eestis staatuse kehtivusaja ning tööandja peab olema igal hetkel valmis seda PPA-le tõendama. 6. Kutsuja kohustused lühiajalise töötamise puhul VMS § 1062 muudeti ja sõnastati viisil, et tööandjal ja praktika võimaldajal, kelle juures välismaalase lühiajaline töötamine registreeriti, on VMS tähenduses kutsuja kohustused. Kui välismaalase lühiajaline töötamine registreeritakse VMS § 107 lõike 12 punktis 10 sätestatud tingimustel lähetatud töötaja töötamisena, kohaldatakse kutsuja kohustusi Eestis registreeritud ettevõttele, kelle juurde välismaalane tööle lähetatakse. 7. Ettevõtjasiseselt üleviidud töötaja erisused VMS § 107 täiendati lõikega 31 ja VMS § 178 täiendati lõikega 21 ning sätestati, et ettevõtjasiseselt üleviidud töötajale võib maksta töötasu ka väljaspool Euroopa Liidu liikmesriiki olev äriühing. Lisaks täiendati VMS § 181 lõiget 2 punktiga 5 ja sätestati, et ettevõtjasiseselt üleviidud töötaja puhul ei pea tööandja taotlema Eesti Töötukassalt luba välismaalase tööle võtmiseks. 8. Elamisloa töötamiseks andmisest keeldumine ettevõtte pankroti või likvideerimise korral Seni kehtinud VMS andis haldusorganile (PPA) õiguse keelduda lühiajalise töötamise registreerimisest, kui tööandja või kasutajaettevõtja suhtes on algatatud pankrotimenetlus või likvideerimine, välja on kuulutatud ettevõtte pankrot või tööandjal või kasutajaettevõtjal puudub tegelik majandustegevus. Töötamiseks antava elamisloa puhul aga sellist üldalust elamisloa andmisest keeldumiseks kehtestatud ei olnud. Õigusselguse huvides oli mõistlik sarnaselt lühiajalise töötamise regulatsiooniga sätestada eraldi keeldumise alus töötamiseks antava elamisloa puhul, kui tööandja suhtes on käimas pankrotiga seotud kohtumenetlus- või pankrotimenetlus või likvideerimine või kui tööandjal puudub tegelik majandustegevus. Eeltoodust tulenevalt täiendati VMS § 180 lõiget 2 punktiga 41, mille kohaselt tähtajalise elamisloa töötamiseks andmisest võib keelduda, kui on algatatud tööandja või kasutajaettevõtja likvideerimine, kohus on võtnud tööandja või kasutajaettevõtja suhtes esitatud pankrotiavalduse menetlusse ja otsustanud ajutise halduri nimetamise, välja on kuulutatud 02.07.2020 tööandja või kasutajaettevõtja pankrot, tööandja või kasutajaettevõtja suhtes esitatud pankrotiavalduse menetlus lõpeb raugemisega pankrotti välja kuulutamata või tööandjal või kasutajaettevõtjal puudub tegelik majandustegevus. NB! Samal põhjusel täpsustati VMS § 108 lõike 11 punkti 3 sõnastust lühiajalise töötamise registreerimise keeldumise aluste osas. 9. Investeeringu nõuete ühtlustamine Seni oli VMS-is ettevõtjate kapitali ja investeeringu nõue reguleeritud kolmel eri viisil: 1) tippspetsialisti tööandjale; 2) elamisluba ettevõtluseks üldtingimustel ja 3) elamisluba ettevõtluseks suurinvestorile. Seetõttu ühtlustati investeeringu nõuded VMS-is läbivalt, sealhulgas, kui taotletakse elamisluba ettevõtluseks või töötamiseks tippspetsialistina. VMS § 192 lõige 2 sõnastust muudeti viisil, et välismaalasel, kellel on osalus äriühingus, peab olema vähemalt 65 000 eurot investeeritud Eesti äriühingu osakapitali, mille eest on soetatud ja Eestis põhivarana arvele võetud kinnisvara, masinaid või seadmeid. VMS 1973 täiendati lõikega 11, millega täpsustati otseinvesteeringu mõistet. VMS-is sätestatud otseinvesteeringu hulka loetakse investeering osakapitali, mille eest on soetatud ja põhivarana arvele võetud kinnisvara, masinaid või seadmeid või mille eest on tehtud investeeringuid teistesse Eesti äriregistrisse kantud äriühingutesse, millel on tegelik majandustegevus Eestis, või investeerimisfondide seaduse alusel loodud või asutatud investeerimisfondi. 10.Täpsustused Balti Kaitsekolledžile ja Eesti Diplomaatide Koolile Täiendati VMS § 162 lõike 1 punkti 6, millega võimaldatakse anda elamisluba õppimiseks ka Välisministeeriumi toetatud koolitusasutuses. Selle sätte puhul on silmas peetud diplomaatide kooli, mida osaliselt rahastab Välisministeerium. Lisaks täiendati VMS § 168 lõiget 1, millega laiendati piisava õppekeele oskuse nõue ka välislepingu alusel asutatud õppeasutuse õppekava või Välisministeeriumi toetatud koolitusasutuse täienduskoolituse alusel õppimiseks. Välislepingu alusel asutatud õppeasutuse puhul on tegemist ainult selliste õppeasutusega, mille asutamisleping on Eesti Vabariigile siduv – see tähendab Riigikogu poolt ratifitseeritavat lepingut ning selle sätte puhul on silmas peetud Balti Kaitsekolledžit. /* Evelin Lopman Teie 15.02.2021 nr 7-4/210264/2100902 Õiguskantsleri Kantselei [email protected] Meie 09.03.2021 nr 1.2-5/10-3 Kohtu 8 15193, Tallinn Vastus deposiidi nõude osas Lugupeetud Evelin Lopman Vastuseks Teie pöördumisele selgitame välismaalaste seaduses kehtestatud deposiidi nõude rakendamist ja seaduse muudatusega seonduvat. Renditöö mõiste ja deposiidi nõue jõustusid välismaalaste seaduses 2016. aastal. Deposiidi nõue kohaldub välismaalase lühiajalise töötamise registreerimisele ja töötamiseks elamisloa taotlemisel, kui tegu on tööjõurendiga tegeleva ettevõttega, kes kutsub välismaalase Eestisse eesmärgiga rentida teda teistele ettevõtetele. Vahemikul 01.01.2016- 30.06.2020 sätestas välismaalaste seaduse § 106 lg 8 ja § 1761 lg 2, et tööandjal peab olema „deposiidis vahendid vähemalt kümne protsendi ulatuses töötasufondist“. Välismaalaste seaduse § 106 lg 9 ja § 1761 lg 3 täpsustavad, et deposiidis peab olema vahendeid kogu lühiajalise töötamise või elamisloa kehtivuse aja jooksul. Vastavalt seaduse muutmise eelnõu seletuskirjale, oli deposiidi nõude kehtestamise eesmärgiks tagada renditööga seotud nõuete ja kohustuste katmine. Seletuskirjas on veel täpsustatud, et „deposiidi nõue võimaldab täita sanktsioonide direktiivist tuleneva liikmesriikide kohustuse tagada vajalike meetmete olemasolu, et välismaalasele oleks tagatud töötasu maksmine.“ Kuna esialgses sõnastuses oli deposiidinõue 10% ettevõtte töötasufondist, siis selle arvestamisel tuli aluseks võtta ettevõtte kogu töötajaskonna (sh Eesti kodanikud, kes ettevõttes töötasid) töötasufond, mitte ainult konkreetse palgatava välismaalase töötasu. Arvestades, et tööjõurendiga tegelevas ettevõttes võib tööl olla väga palju inimesi, siis leidsime, et proportsionaalne on arvestada nõuet ettevõtte kogu töötajaskonna ühe kuu palgafondist 10% iga palgatava välismaalase kohta. Juhul, kui oleksime lisaks arvesse võtnud välismaalasele taotletava lühiajalise töötamise või elamisloa kehtivusaega, oleks nõue muutunud ebaproportsionaalselt suureks. Probleem, mis praktikas antud nõude puhul esines, seisnes selles, et ettevõtete palgafondid olid väga erineva suurusega ja seega tekkis ka ebavõrdne olukord, kus suure töötajaskonnaga ettevõte pidi suurema summa deposiiti panema ühe välismaalase palkamiseks kui väiksema töötajaskonnaga ettevõte. Selle tõttu tegi ka Politsei- ja Piirivalveamet korduvalt aastate jooksul ettepaneku muuta vastav nõue välismaalase töötasu põhiseks. Eelmisel aastal võeti vastu välismaalaste seaduse muudatus ja muuhulgas muudeti deposiidi nõuet, muudatused jõustusid 01.07.2020. Kehtiva välismaalaste seaduse § 106 lg 8 ja § 1761 lg 2 sätestavad, et tööandjal peab olema „deposiidis vahendid vähemalt kümne protsendi ulatuses välismaalase töötasufondist.“ Seaduse muutmise seletuskirjas on uuesti välja toodud, et renditöö vahendajatele lisanõuete seadmise eesmärk on vältida võimalikku töörände regulatsiooni väärkasutamist ja olukorda, kus rendiettevõttel pole raha töötasu maksta. Muudatust põhjendati Pärnu mnt 139 kliendiinfo 612 3000 [email protected] registrikood 70008747 15060 TALLINN faks 612 3009 www.politsei.ee muuhulgas asjaoluga, et kogu töötajaskonna töötasufondilt deposiidi arvestamine võib mõne ettevõtte jaoks deposiidinõude liiga suureks ajada ning seega peaks arvestamise aluseks olema konkreetse välismaalase töötasufond. Muudatuse jõustumisel hakkasime arvestama deposiidi nõuet konkreetse välismaalase töötasufondilt võttes aluseks taotletava lühiajalise töötamise perioodi töötasufondi. Näiteks, kui välismaalast soovitakse tööle vormistada 6 kuuks, siis vastavalt kuue kuu töötasufondilt 10%. Kui välismaalast soovitakse tööle maksimaalseks 12 kuuks registreerida, siis 12 kuu töötasufondilt. Kui oleksime seaduse muutmisel jätkuvalt arvestanud deposiidinõuet vaid välismaalase ühe kuu töötasufondilt 10%, siis oleks antud nõue kaotanud oma eesmärgi (summas tähendaks see umbes 200 eurot, mis ei aitaks kuidagi tagada, et tööandjal oleksid piisavad vahendid välismaalasele töötasu väljamaksmiseks ja kohustuste täitmiseks). Leidsime, et proportsionaalne on arvestada 10% nõuet planeeritava töötamise perioodi töötasufondilt, mis tähendab maksimaalse lühiajalise töötamise perioodi registreerimisel umbes ühe kuu palga ulatuses deposiidi seadmist. Kuigi elamisluba on võimalik töötamiseks taotleda ka pikemaks perioodiks kui 12 kuud, siis jällegi proportsionaalsuse põhimõtet ja deposiidi nõude eesmärki silmas pidades seadsime deposiidi ülempiiriks 12 kuu töötasufondi. Välismaalaste seaduses ei ole sätestatud, mis perioodi töötasufondist 10% deposiiti tuleb arvestada, seega on see jäetud haldusorgani sisustada. Perioodi sisustamisel on Politsei- ja Piirivalveamet lähtunud vastava nõude eesmärgist ja proportsionaalsusest. Deposiidi nõude arvestamist rakendame ühetaoliselt kõikide tööandjate puhul. Leiame, et tänane praktika, kus deposiidi nõude arvestamisel võetakse aluseks välismaalase planeeritava töötamise periood, kuid mitte rohkem kui 12 kuud, on proportsionaalne ja aitab tagada deposiidi nõude eesmärki, et tööandjal oleks piisavad varud töötajale töötasu maksmise tagamiseks. Renditöö on töötamise kategooria, mille puhul riik on pidanud vajalikuks kaitsta töötajaid täiendavate meetmetega. Halduspraktika kujundamisel ja seaduse sätete rakendamisel praktikas konsulteerime regulaarselt poliitikakujundajaga, kelleks antud juhul on siseministeerium. Tavapäraselt kinnitab tööandja lühiajalise töötamise registreerimise taotluse (siseministri 04.12.2015 määruse nr 67 § 6 lg 2) või elamisloa kutse (siseministri 12.01.2017 määruse nr 7 § 14 lg 4) allkirjastamisega, et vajalikus ulatuses deposiit on seatud ning eraldi seda dokumentaalselt tõendama ei pea. Kuna hiljuti seadus muutus, siis selleks, et teadlikkus muutunud nõudest leviks ja kinnistuks, on hetkel sellele menetluste raames rohkem tähelepanu pööratud – tööandjaid teavitatud ning deposiidi olemasolu tõendamist palutud. Kui oleme veendunud, et teadlikkus on tekkinud, ei ole meil vaja seda jooksvalt enam menetluste raames igakordselt kontrollida ja saame vajadusel riikliku järelevalve tegemisel veenduda, et töötamise tingimused on täidetud. Tööandjate informeerimiseks, mis tingimustel ja kuidas välismaalasi tööle võtta, sh seadusandluses ja menetluspraktikas toimuvate muudatuste kohta, oleme juba alates 2017. aastast kasutanud migratsiooninõustajaid. Migratsiooninõustajad korraldavad regulaarselt infopäevi, vastavad igapäevaselt telefoni ja emaili teel laekuvatele pöördumistele ning kasutavad infolisti, et saata laiali olulist infot. Tööandjatele loodud infolistiga on liitunud ligi 400 inimest ja nende seas ka erinevad tööandjate katusorganisatsioonid ja esindusliidud, kes omakorda infot oma kanalite kaudu edasi saadavad. Välismaalaste seaduse 01.07.2020 jõustunud muudatustest (sh deposiidi nõude osas) teavitasid migratsiooninõustajad, edastades listi infokirja. Deposiidi nõude selgitamiseks saadeti selle aasta jaanuaris täiendav kiri. Lisasime mõlemad teavitused vastusele. Arvestades välismaalaste seaduses sätestatud nõuete rohkust, ei ole mõeldav, et kõik detailid saaks ammendavalt kodulehel lahti seletatud. Detailsema informatsiooni saavad nii välismaalased kui 2 tööandjad, kui küsivad PPA-st nõu või kui esitavad taotluse, siis juba selle taotluse menetlemise käigus. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Margit Ratnik arendusosakond, identiteedi ja staatuste büroo büroo juhataja Lisa: 1. Infokiri 01.07.2020 välismaalaste seaduse muudatuste kohta 2. Täiendav infokiri deposiidinõude selgitamiseks 29.01.2021 Liis Valk, 6123360, [email protected] 3
Allikas: Õiguskantsleri Kantselei dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel