EstonianPolice_MigrationAdvice
From: EstonianPolice_MigrationAdvice
Sent: reede, 29. jaanuar 2021 08:58
To:
[email protected]
Subject: Renditöö deposiidist
Lugupeetud renditööd vahendavad tööandjad!
Nõustajatele on tulnud väga palju küsimusi tööandjatelt, kes tegelevad renditöö vahendusega, seoses
deposiitkonto summa arvutamisega. Seega saadame teile mõned täpsustused ja selgitused regulatsiooni ja
menetluspraktika kohta.
Enne 01.07.2020 kehtinud välismaalaste seaduse (VMS) redaktsiooni kohaselt oli renditööd vahendaval
ettevõttel (tööandjal) kohustus omada Eesti krediidiasutuses deposiitkontol vahendeid vähemalt kümne
protsendi ulatuses kogu enda ettevõtte töötasufondist. Kuna nõue oli seatud kogu ettevõtte töötasufondile, mis
suurte ettevõtete puhul tähendas väga suurt summat, kontrollis PPA selle olemasolu ühe kuu töötasufondi
pealt ning ei arvestatud välismaalasele antava elamisloa või lühiajalise töötamise perioodi pikkust, kuigi
seadus oleks seda võimaldanud.
01.07.2020 muutus deposiidinõude sõnastust VMS-i, mille kohaselt renditöö võib registreerida lühiajalise
töötamisena või tähtajalise elamisloa töötamiseks anda renditöötajana, kui tööandjal on Eesti krediidiasutuses
deposiitkontol raha vähemalt 10% konkreetse välismaalase töötasufondist, mitte enam tööandja kogu
töötasufondist (VMS § 106 lg 8 ja § 1761 lg 2). Deposiidikonto peab olema avatud Eestis registreeritud
krediidiasutuses krediidiasutuste seaduse tähenduses ning deposiidis peab olema vahendeid kehtestatud
määras kogu lühiajalise töötamise või tähtajalise elamisloa aja jooksul (VMS § 106 lg 9 ja 1761 lg 3). Kui
seaduses tehti muudatus ja nõue kehtestati konkreetse välismaalase töötasufondile, hakkas PPA
deposiidinõuet arvestama välismaalasele antava staatuse kehtivusaja järgi.
Kui renditöö vahendajana tegutseval ettevõttel on mitu välismaalast, keda renditöötajana tööle vahendatakse,
tuleb renditööettevõttel iga välismaalase töötasufondist panna 10% deposiiti. Deposiidis peab olema
vahendeid kogu Eestis lühiajalise töötamise aja jooksul ja kogu tähtajalise elamisloa kehtivusaja jooksul.
Kuna elamisluba võidakse anda mitmeks aastaks, siis on PPA seadnud mõistlikuks piiriks 12 kuu töötasufondi
deposiidi arvestamisel.
Seega, kui tööandjal on 5 välismaalast, kes planeeritult töötavad Eestis 12 kuud, siis ongi nõutud, et
deposiitkontole tuleb panna 5 välismaalase 12 kuu töötasufondist 10%. Kui aga soovitakse välismaalast
Eestisse näiteks 2 aastaks tööle vormistada, siis deposiidi nõude täitmise kontrollimisel piirdub PPA 12 kuu
töötasufondist 10% deposiidiga.
Taustaks tasub teada, et 2016. aastal, kui renditöö regulatsioon VMS-is kehtima hakkas, oli deposiidinõude
kehtestamise eesmärgiks tagada, et tööandjal oleksid piisavad vahendid tööjõu rentimisega tekkivate
kohustuste täitmiseks ja välismaalasele töötasu välja maksmiseks. Deposiidi nõude täitmise menetluspraktika
kujundamisel on PPA lähtunud selle sätte eesmärgist.
Tervitades
Migratsiooninõustajad
1
2
02.07.2020
Infokiri muudatustest välismaalaste seaduses (VMS
(VMS)
VMS) alates 01.07.2020
Antud infokirjas anname teile ülevaate 01.07.2020 jõustunud VMS-i muudatustest. Peamiseks
suuremaks muudatuseks võib lugeda diginomaadi viisa loomist, mis võimaldab Eestis töötada
viisa alusel välismaalasel, kelle töö ei sõltu tema asukohast. Lisaks sätestatakse kutsuja
kohustused tööandjale, kes registreerib välismaalase lühiajalise Eestis töötamise ning
korrastatakse pikaajalise viisa taotlemise protsessi.
Jõustunud muudatuste eesmärk on lahendada praktikas ilmnenud kitsaskohad välismaalaste
Eestis elamist ja töötamist puudutavas regulatsioonis.
1. Uus reisi eesmärk – viisa kaugtöö eesmärgil
Koos moodsate infotehnoloogiliste võimalustega on üha rohkem levinud eluviis, kus töötatakse
veebipõhiselt ja seetõttu reisitakse selle käigus eri riikides ringi. Välismaalasi, kes töötavad
asukohast sõltumatult, elavad eri paikades, omamata alalist elukohta või elupaika, kutsutakse
diginomaadideks. Diginomaadi viisa võimaldab viisa alusel Eestis töötada välismaalasel,
kelle töö ei sõltu tema asukohast. Diginomaadi viisa võib anda nii lühi- (C-tüüpi) kui
pikaajalise (D-tüüpi) viisana. Diginomaadi viisa taotlemisel rakenduvad viisa andmise üldised
tingimused. Kuigi olemuslikult on tegemist turismi ühe vormina, ei ole tegemist klassikalise
turismiga, vaid töötamisega välisriigis asuva ettevõtte kasuks.
Viisa taotlemiseks lisati täiendav reisi eesmärk, milleks on viisa kaugtöö eesmärgil ehk
diginomaadi viisa. Vastaval alusel viisa taotluse saab esitada nii Eesti saatkonnas kui PPA-s.
Pikaajalise viisa andmise või sellest keeldumise Eestis otsustab PPA 30 tööpäeva jooksul
taotluse menetlusse võtmisest arvates (VMS § 625 lõige 1).
Kaugtöö tegemise eesmärgil viisa saanud välismaalase lühiajalist Eestis töötamist ei ole vaja
PPA-s registreerida, kuna neil on otse seadusest tulenev õigus Eestis töötada (VMS § 105 lõige
4 punkt 7).
NB! Kuigi seadusemuudatused jõustusid alates 01.07.2020, siis kahjuks diginomaadi viisat
puudutavaid rakendusakte ei ole tänaseks jõustatud. Kuni rakendusaktide jõustumiseni ei ole
kahjuks võimalik diginomaadi viisataotlusi esitada. Eelduslikult saab nimetatud taotlusi hakata
esitama alates 15.07.2020 ning juhul, kui nimetatud kuupäeva osas peaks toimuma muudatusi,
siis teavitame teid sellest täiendavalt.
2. Lisandusid viisa andmisest keeldumise ja kehtetuks tunnistamise alused
VMS § 65 (viisa andmisest keeldumise alused) lõike 2 loetellu lisandus kaks täiendavat
keeldumise alust (punktid 8 ja 9):
8) on põhjendatud alus kahelda selle tööandja, õppeasutuse, praktika võimaldaja või muu isiku
usaldusväärsuses, kelle juurde välismaalane tuleb;
9) vähemalt üks tingimus, mis on viisa andmiseks nõutav, ei ole täidetud.
02.07.2020
VMS § 78 (viisa tühistamise ja kehtetuks tunnistamise alused) lõike 2 loetellu lisandus kaks
täiendavat viisa tühistamise ja kehtetuks tunnistamise alust (punktid 10 ja 11):
10) on põhjendatud alus kahelda selle tööandja, õppeasutuse, praktika võimaldaja või muu
isiku usaldusväärsuses, kelle juurde välismaalane tuleb;
11) esineb viisa andmisest või viisaga määratud viibimisaja pikendamisest keeldumise aluseks
olev asjaolu.
3. Muud peamised muudatused viisa/viibimisaja pikendamise menetluses
Täpsustati teise Schengeni liikmesriigi viisa ja elamisloaga Eestis viibimise lubatud aja sätet
(VMS § 44 lõige 3):
Schengeni konventsiooni liikmesriigi pädeva asutuse antud elamisloa või pikaajalise viisa
alusel võib Eestis viibida kuni 90 kalendripäeva 180 päeva jooksul.
Muudeti pikaajalise viisa andmise tingimuste sõnastust (VMS § 62 lõige 2) ja sätestati, et
viisa võib anda, kui välismaalasel:
1) on kehtiv reisidokument;
2) tema Eesti pikaajalise viisa taotlemise eesmärk on põhjendatud;
3) tal on piisavad rahalised vahendid, et katta majutus- ja viibimiskulud Eestis viibimise ajal
ning tagasi pöörduda oma päritoluriiki või transiidiriiki.
Täpsustati, kes võivad PPA-s pikaajalise viisa taotluse esitada (VMS § 911 lõige 1) -
välismaalane, kes viibib Eestis ajutiselt välismaalaste seaduse § 43 lõige 1 punktides 1–4 ja
6–10 nimetatud alusel.
4. Usaldusväärsuse hindamine
VMS-i lisandus § 402, mille kohaselt võib PPA anda hinnangu välismaalase Eestisse kutsuja
ebausaldusväärsuse kohta eelhaldusaktiga. VMS-i kohaselt keeldutakse välismaalase
lühiajalise töötamise registreerimisest või töötamiseks elamisloa andmiseks, kui on põhjust
kahelda tööandja usaldusväärsuses. Samuti keeldutakse õppimiseks elamisloa andmisest, kui
on põhjust kahelda õppeasutuse usaldusväärsuses. Ka viisa taotlemisel või viibimisaja
pikendamisel kontrollitakse välismaalase kutsuja tausta.
Vastava hinnangu võib anda tööandja, õppeasutuse, praktika võimaldaja või muu isiku
ebausaldusväärsuse kohta, kui välismaalane tuleb isiku juurde või kui isikule kohalduvad
VMS-is sätestatud kutsuja kohustused.
Hinnang kutsuja ebausaldusväärsuse kohta võidakse anda kehtivusajaga kuni üks aasta.
Kui PPA on andnud eelhaldusaktiga hinnangu, et kustuja on ebausaldusväärne, siis sellel alusel
on PPA-l võimalik edaspidi lühiajalise Eestis töötamise registreerimise ja tähtajalise elamisloa
taotlused jätta läbivaatamata. Samas on endiselt võimalik, et ebausaldusväärsus tuvastatakse
ühe konkreetse taotluse menetluse raames ja selle tõttu keeldutakse vastava loa andmisest.
02.07.2020
5. Deposiidi nõuded renditöö puhul
VMS-is muudeti deposiidinõude sõnastust ning VMS § 106 lõike 8 ja § 1761 lõike 2 kohaselt
renditöö võib registreerida lühiajalise töötamisena või tähtajalise elamisloa töötamiseks võib
anda töötamiseks renditöötajana, kui tööandjal on deposiidis raha vähemalt 10% konkreetse
välismaalase töötasufondist, mitte tööandja kogu töötasufondist. Kui renditöö vahendajana
tegutseval ettevõttel on mitu välismaalast, keda renditöötajana tööle vahendatakse, tuleb
renditööettevõttel iga välismaalase töötasufondist panna 10% deposiiti.
NB! 10% konkreetse välismaalase töötasufondist peab püsima deposiidis välismaalase kogu
Eestis staatuse kehtivusaja ning tööandja peab olema igal hetkel valmis seda PPA-le tõendama.
6. Kutsuja kohustused lühiajalise töötamise puhul
VMS § 1062 muudeti ja sõnastati viisil, et tööandjal ja praktika võimaldajal, kelle juures
välismaalase lühiajaline töötamine registreeriti, on VMS tähenduses kutsuja kohustused.
Kui välismaalase lühiajaline töötamine registreeritakse VMS § 107 lõike 12 punktis 10
sätestatud tingimustel lähetatud töötaja töötamisena, kohaldatakse kutsuja kohustusi Eestis
registreeritud ettevõttele, kelle juurde välismaalane tööle lähetatakse.
7. Ettevõtjasiseselt üleviidud töötaja erisused
VMS § 107 täiendati lõikega 31 ja VMS § 178 täiendati lõikega 21 ning sätestati, et
ettevõtjasiseselt üleviidud töötajale võib maksta töötasu ka väljaspool Euroopa Liidu
liikmesriiki olev äriühing.
Lisaks täiendati VMS § 181 lõiget 2 punktiga 5 ja sätestati, et ettevõtjasiseselt üleviidud
töötaja puhul ei pea tööandja taotlema Eesti Töötukassalt luba välismaalase tööle võtmiseks.
8. Elamisloa töötamiseks andmisest keeldumine ettevõtte pankroti või
likvideerimise korral
Seni kehtinud VMS andis haldusorganile (PPA) õiguse keelduda lühiajalise töötamise
registreerimisest, kui tööandja või kasutajaettevõtja suhtes on algatatud pankrotimenetlus või
likvideerimine, välja on kuulutatud ettevõtte pankrot või tööandjal või kasutajaettevõtjal
puudub tegelik majandustegevus. Töötamiseks antava elamisloa puhul aga sellist üldalust
elamisloa andmisest keeldumiseks kehtestatud ei olnud. Õigusselguse huvides oli mõistlik
sarnaselt lühiajalise töötamise regulatsiooniga sätestada eraldi keeldumise alus töötamiseks
antava elamisloa puhul, kui tööandja suhtes on käimas pankrotiga seotud kohtumenetlus- või
pankrotimenetlus või likvideerimine või kui tööandjal puudub tegelik majandustegevus.
Eeltoodust tulenevalt täiendati VMS § 180 lõiget 2 punktiga 41, mille kohaselt tähtajalise
elamisloa töötamiseks andmisest võib keelduda, kui on algatatud tööandja või kasutajaettevõtja
likvideerimine, kohus on võtnud tööandja või kasutajaettevõtja suhtes esitatud
pankrotiavalduse menetlusse ja otsustanud ajutise halduri nimetamise, välja on kuulutatud
02.07.2020
tööandja või kasutajaettevõtja pankrot, tööandja või kasutajaettevõtja suhtes esitatud
pankrotiavalduse menetlus lõpeb raugemisega pankrotti välja kuulutamata või tööandjal või
kasutajaettevõtjal puudub tegelik majandustegevus.
NB! Samal põhjusel täpsustati VMS § 108 lõike 11 punkti 3 sõnastust lühiajalise töötamise
registreerimise keeldumise aluste osas.
9. Investeeringu nõuete ühtlustamine
Seni oli VMS-is ettevõtjate kapitali ja investeeringu nõue reguleeritud kolmel eri viisil:
1) tippspetsialisti tööandjale;
2) elamisluba ettevõtluseks üldtingimustel ja
3) elamisluba ettevõtluseks suurinvestorile.
Seetõttu ühtlustati investeeringu nõuded VMS-is läbivalt, sealhulgas, kui taotletakse
elamisluba ettevõtluseks või töötamiseks tippspetsialistina.
VMS § 192 lõige 2 sõnastust muudeti viisil, et välismaalasel, kellel on osalus äriühingus, peab
olema vähemalt 65 000 eurot investeeritud Eesti äriühingu osakapitali, mille eest on soetatud
ja Eestis põhivarana arvele võetud kinnisvara, masinaid või seadmeid.
VMS 1973 täiendati lõikega 11, millega täpsustati otseinvesteeringu mõistet.
VMS-is sätestatud otseinvesteeringu hulka loetakse investeering osakapitali, mille eest on
soetatud ja põhivarana arvele võetud kinnisvara, masinaid või seadmeid või mille eest on tehtud
investeeringuid teistesse Eesti äriregistrisse kantud äriühingutesse, millel on tegelik
majandustegevus Eestis, või investeerimisfondide seaduse alusel loodud või asutatud
investeerimisfondi.
10.Täpsustused Balti Kaitsekolledžile ja Eesti Diplomaatide Koolile
Täiendati VMS § 162 lõike 1 punkti 6, millega võimaldatakse anda elamisluba õppimiseks ka
Välisministeeriumi toetatud koolitusasutuses. Selle sätte puhul on silmas peetud
diplomaatide kooli, mida osaliselt rahastab Välisministeerium.
Lisaks täiendati VMS § 168 lõiget 1, millega laiendati piisava õppekeele oskuse nõue ka
välislepingu alusel asutatud õppeasutuse õppekava või Välisministeeriumi toetatud
koolitusasutuse täienduskoolituse alusel õppimiseks. Välislepingu alusel asutatud
õppeasutuse puhul on tegemist ainult selliste õppeasutusega, mille asutamisleping on Eesti
Vabariigile siduv – see tähendab Riigikogu poolt ratifitseeritavat lepingut ning selle sätte puhul
on silmas peetud Balti Kaitsekolledžit.
/*
Evelin Lopman Teie 15.02.2021 nr 7-4/210264/2100902
Õiguskantsleri Kantselei
[email protected] Meie 09.03.2021 nr 1.2-5/10-3
Kohtu 8
15193, Tallinn
Vastus deposiidi nõude osas
Lugupeetud Evelin Lopman
Vastuseks Teie pöördumisele selgitame välismaalaste seaduses kehtestatud deposiidi nõude
rakendamist ja seaduse muudatusega seonduvat. Renditöö mõiste ja deposiidi nõue jõustusid
välismaalaste seaduses 2016. aastal. Deposiidi nõue kohaldub välismaalase lühiajalise töötamise
registreerimisele ja töötamiseks elamisloa taotlemisel, kui tegu on tööjõurendiga tegeleva
ettevõttega, kes kutsub välismaalase Eestisse eesmärgiga rentida teda teistele ettevõtetele.
Vahemikul 01.01.2016- 30.06.2020 sätestas välismaalaste seaduse § 106 lg 8 ja § 1761 lg 2, et
tööandjal peab olema „deposiidis vahendid vähemalt kümne protsendi ulatuses töötasufondist“.
Välismaalaste seaduse § 106 lg 9 ja § 1761 lg 3 täpsustavad, et deposiidis peab olema vahendeid
kogu lühiajalise töötamise või elamisloa kehtivuse aja jooksul. Vastavalt seaduse muutmise eelnõu
seletuskirjale, oli deposiidi nõude kehtestamise eesmärgiks tagada renditööga seotud nõuete ja
kohustuste katmine. Seletuskirjas on veel täpsustatud, et „deposiidi nõue võimaldab täita
sanktsioonide direktiivist tuleneva liikmesriikide kohustuse tagada vajalike meetmete olemasolu,
et välismaalasele oleks tagatud töötasu maksmine.“ Kuna esialgses sõnastuses oli deposiidinõue
10% ettevõtte töötasufondist, siis selle arvestamisel tuli aluseks võtta ettevõtte kogu töötajaskonna
(sh Eesti kodanikud, kes ettevõttes töötasid) töötasufond, mitte ainult konkreetse
palgatava välismaalase töötasu. Arvestades, et tööjõurendiga tegelevas ettevõttes võib tööl olla
väga palju inimesi, siis leidsime, et proportsionaalne on arvestada nõuet ettevõtte kogu
töötajaskonna ühe kuu palgafondist 10% iga palgatava välismaalase kohta. Juhul, kui oleksime
lisaks arvesse võtnud välismaalasele taotletava lühiajalise töötamise või elamisloa kehtivusaega,
oleks nõue muutunud ebaproportsionaalselt suureks. Probleem, mis praktikas antud nõude puhul
esines, seisnes selles, et ettevõtete palgafondid olid väga erineva suurusega ja seega tekkis ka
ebavõrdne olukord, kus suure töötajaskonnaga ettevõte pidi suurema summa deposiiti panema ühe
välismaalase palkamiseks kui väiksema töötajaskonnaga ettevõte. Selle tõttu tegi ka Politsei- ja
Piirivalveamet korduvalt aastate jooksul ettepaneku muuta vastav nõue välismaalase töötasu
põhiseks.
Eelmisel aastal võeti vastu välismaalaste seaduse muudatus ja muuhulgas muudeti deposiidi nõuet,
muudatused jõustusid 01.07.2020. Kehtiva välismaalaste seaduse § 106 lg 8 ja § 1761 lg 2
sätestavad, et tööandjal peab olema „deposiidis vahendid vähemalt kümne protsendi ulatuses
välismaalase töötasufondist.“ Seaduse muutmise seletuskirjas on uuesti välja toodud, et renditöö
vahendajatele lisanõuete seadmise eesmärk on vältida võimalikku töörände regulatsiooni
väärkasutamist ja olukorda, kus rendiettevõttel pole raha töötasu maksta. Muudatust põhjendati
Pärnu mnt 139 kliendiinfo 612 3000
[email protected] registrikood 70008747
15060 TALLINN faks 612 3009 www.politsei.ee
muuhulgas asjaoluga, et kogu töötajaskonna töötasufondilt deposiidi arvestamine võib mõne
ettevõtte jaoks deposiidinõude liiga suureks ajada ning seega peaks arvestamise aluseks olema
konkreetse välismaalase töötasufond.
Muudatuse jõustumisel hakkasime arvestama deposiidi nõuet konkreetse välismaalase
töötasufondilt võttes aluseks taotletava lühiajalise töötamise perioodi töötasufondi. Näiteks, kui
välismaalast soovitakse tööle vormistada 6 kuuks, siis vastavalt kuue kuu töötasufondilt 10%. Kui
välismaalast soovitakse tööle maksimaalseks 12 kuuks registreerida, siis 12 kuu töötasufondilt.
Kui oleksime seaduse muutmisel jätkuvalt arvestanud deposiidinõuet vaid välismaalase ühe kuu
töötasufondilt 10%, siis oleks antud nõue kaotanud oma eesmärgi (summas tähendaks see umbes
200 eurot, mis ei aitaks kuidagi tagada, et tööandjal oleksid piisavad vahendid välismaalasele
töötasu väljamaksmiseks ja kohustuste täitmiseks). Leidsime, et proportsionaalne on arvestada
10% nõuet planeeritava töötamise perioodi töötasufondilt, mis tähendab maksimaalse lühiajalise
töötamise perioodi registreerimisel umbes ühe kuu palga ulatuses deposiidi seadmist. Kuigi
elamisluba on võimalik töötamiseks taotleda ka pikemaks perioodiks kui 12 kuud, siis jällegi
proportsionaalsuse põhimõtet ja deposiidi nõude eesmärki silmas pidades seadsime deposiidi
ülempiiriks 12 kuu töötasufondi.
Välismaalaste seaduses ei ole sätestatud, mis perioodi töötasufondist 10% deposiiti tuleb
arvestada, seega on see jäetud haldusorgani sisustada. Perioodi sisustamisel on Politsei- ja
Piirivalveamet lähtunud vastava nõude eesmärgist ja proportsionaalsusest. Deposiidi nõude
arvestamist rakendame ühetaoliselt kõikide tööandjate puhul. Leiame, et tänane praktika, kus
deposiidi nõude arvestamisel võetakse aluseks välismaalase planeeritava töötamise periood, kuid
mitte rohkem kui 12 kuud, on proportsionaalne ja aitab tagada deposiidi nõude eesmärki, et
tööandjal oleks piisavad varud töötajale töötasu maksmise tagamiseks. Renditöö on töötamise
kategooria, mille puhul riik on pidanud vajalikuks kaitsta töötajaid täiendavate meetmetega.
Halduspraktika kujundamisel ja seaduse sätete rakendamisel praktikas konsulteerime regulaarselt
poliitikakujundajaga, kelleks antud juhul on siseministeerium.
Tavapäraselt kinnitab tööandja lühiajalise töötamise registreerimise taotluse (siseministri
04.12.2015 määruse nr 67 § 6 lg 2) või elamisloa kutse (siseministri 12.01.2017 määruse nr 7 § 14
lg 4) allkirjastamisega, et vajalikus ulatuses deposiit on seatud ning eraldi seda dokumentaalselt
tõendama ei pea. Kuna hiljuti seadus muutus, siis selleks, et teadlikkus muutunud nõudest leviks
ja kinnistuks, on hetkel sellele menetluste raames rohkem tähelepanu pööratud – tööandjaid
teavitatud ning deposiidi olemasolu tõendamist palutud. Kui oleme veendunud, et teadlikkus on
tekkinud, ei ole meil vaja seda jooksvalt enam menetluste raames igakordselt kontrollida ja saame
vajadusel riikliku järelevalve tegemisel veenduda, et töötamise tingimused on täidetud.
Tööandjate informeerimiseks, mis tingimustel ja kuidas välismaalasi tööle võtta, sh
seadusandluses ja menetluspraktikas toimuvate muudatuste kohta, oleme juba alates 2017. aastast
kasutanud migratsiooninõustajaid. Migratsiooninõustajad korraldavad regulaarselt infopäevi,
vastavad igapäevaselt telefoni ja emaili teel laekuvatele pöördumistele ning kasutavad infolisti, et
saata laiali olulist infot. Tööandjatele loodud infolistiga on liitunud ligi 400 inimest ja nende seas
ka erinevad tööandjate katusorganisatsioonid ja esindusliidud, kes omakorda infot oma kanalite
kaudu edasi saadavad. Välismaalaste seaduse 01.07.2020 jõustunud muudatustest (sh deposiidi
nõude osas) teavitasid migratsiooninõustajad, edastades listi infokirja. Deposiidi nõude
selgitamiseks saadeti selle aasta jaanuaris täiendav kiri. Lisasime mõlemad teavitused vastusele.
Arvestades välismaalaste seaduses sätestatud nõuete rohkust, ei ole mõeldav, et kõik detailid saaks
ammendavalt kodulehel lahti seletatud. Detailsema informatsiooni saavad nii välismaalased kui
2
tööandjad, kui küsivad PPA-st nõu või kui esitavad taotluse, siis juba selle taotluse menetlemise
käigus.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Margit Ratnik
arendusosakond, identiteedi ja staatuste büroo
büroo juhataja
Lisa:
1. Infokiri 01.07.2020 välismaalaste seaduse muudatuste kohta
2. Täiendav infokiri deposiidinõude selgitamiseks 29.01.2021
Liis Valk, 6123360,
[email protected]
3