Ülle Madise
Õiguskantsler
.03.2021 nr 2-3/14-138
Kirjaliku küsimuse edastamine
Austatud pr Madise
Edastan Teile Riigikogu liikme Ruuben Kaalepi esitatud kirjaliku küsimuse.
Palun Teil vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse §-le 148 saata Riigikogu
juhatusele DHXi kaudu kirjalik digitaalselt allkirjastatud vastus 10 tööpäeva jooksul arvates
küsimuse edastamisest.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Henn Põlluaas
Lisa: kirjalik küsimus kahel lehel
Eneli Illaru
631 6332,
[email protected]
P r. Ülle Madise Õiguskantsler 8 .03.2021 Riigikogu liikme k irjalik küsimus Eesti Vabariigi põhiseaduse rakendamise seaduse tõlgendamisest Austatud õiguskantsler, Esitasin käesoleva aasta 17. veebruaril majandus- ja taristuministrile kirjaliku küsimuse „Valga–Tõrva–Abja raudtee ehitamise kohta“, mis puudutas 1939. aastal Riigikogu poolt vastu võetud Valga–Tõrva–Abja raudtee ehitamise seadust ja selle kehtivust või mittekehtivust praegusel ajal. Nentisin kirjaliku küsimuse sissejuhatuses, et kuna seaduse vastuvõtmisele järgnenud aastal algas Eestis Nõukogude okupatsioon, jäi Valga–Tõrva–Abja raudtee ehitamine pooleli ja seda ei ole lõpetatud tänaseni. Samas avaldasin arvamust, et kuna Riigikogu ei ole Valga–Tõrva–Abja raudtee ehitamise seadust kunagi tühistanud, kehtib see tänaseni, ning seaduse mittekehtivust ei saa põhjendada uue põhiseaduse vastuvõtmisega 1992. aastal, kuna senise praktika kohaselt ei tühistanud uue põhiseaduse kehtimahakkamine ei 1934. ega 1938. aastal varasemaid seadusi. 3 . märtsil ant ud vastuses ütleb majandus- ja taristuminister, et seadus ei ole kehtiv tulenevalt Eesti Vabariigi põhiseaduse rakendamise seaduse (PSRS) §-st 2, viidates põhiseaduse kommenteeritud väljaandele, mille kohaselt PSRS kehtestas normi, millega 1940. aasta okupatsiooni eelset õiguslikku olukorda ei taastatud ja lähtuti olemasolevast ühiskonnast ning riigi institutsioonidest. Sellega seonduvalt palun Teil koos õiguslike põhjendustega vastata järgnevaile küsimustele: PSRS § 2 sätestab, et põhiseaduse jõustumise ajal toiminud õigusaktid, mis ei olnud põhiseaduse ega PSRS- ga vastuolus, jäid kehtima. Samas puudub PSRS-s igasugune viide, et teised varasemate põhiseaduste alusel vastu võetud õigusaktid, mis ei pruugi de facto liigituda põhiseaduse jõustumise ajal toiminud õigusaktide hulka, kuid ei pruugi olla ka nendega vastuolus, oleks tunnistatud kehtetuks. Millise õigusakti alusel ja millise põhiseadusliku institutsiooni poolt on toimunud selliste õigusaktide kehtetuks tunnistamine? Kas põhiseaduse kommenteeritud väljaandes toodud sedastus , et „1940. a alanud okupatsiooni eelset õiguslikku olukorda ei taastatud“ tähendab automaatselt, et PSRS tunnistab kehtetuks eranditult kõik varasemate Riigikogu koosseisude poolt vastu võetud õigusaktid, isegi kui neis puudub vastuolu põhiseaduse jõustumise ajal toiminud õigusaktidega? Kas põhiseaduse kommenteeritud väljaandes toodud PSRS § 2 sellist tõlgendust saab Teie hinnangul pidada ainumõeldavaks ja vaieldamatuks, alternatiivseid tõlgendusvõimalusi arvestamata ? Kas niivõrd fundamentaalselt olulise riigiõigusliku küsimuse juures saab rahulduda selgitusega, et varasemate seadusandlike aktide kehtetuks tunnistamis eks piisab PSRS § 2 mõtte ühest tõlgendusviisist, isegi kui seadus seda otsesõnu ei sätesta? /allkirjastatud digitaalselt/ Lugupidamisega Ruuben Kaalep Riigikogu liige