dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Õiguskantsleri Kantselei
Sissetulev kiriAvalik

Justiitsministeerium_vastus

Õiguskantsleri Kantselei · 8. märts 2021
Viit
6-1/210168/2101483
Registreeritud
8. märts 2021
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Justiitsministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
6 Järelevalve õigustloovate aktide põhiseaduslikkuse ja seaduslikkuse üle
Sari
6-1 Isiku avalduse alusel seaduse põhiseaduspärasuse kontroll
Toimik
6-1/210168
Vastutaja
Arno Tuisk (Õiguskantsleri Kantselei, Õiguskorra kaitse osakond)

Failid

  • 📎Justiitsministeerium_vastus.bdoc326 KB

Sisu (failidest)

Teie 08.02.2021 nr 6-1/210168/2100751 Õiguskantsleri Kantselei Meie 08.03.2021 nr 10-2/841 [email protected] Vastus päringule Austatud õiguskantsler 08.02.21 registreeriti Justiitsministeeriumis Õiguskantsleri Kantselei pöördumine, milles teavitatakse, et õiguskantsleri poole pöörduti avaldusega, milles osutatakse tunnistajate erinevale kohtlemisele menetlusega seotud kulude hüvitamisel süüteomenetluses ja tsiviilkohtumenetluses. Erinev kohtlemine seisneb selles, et tsiviilkohtumenetluses makstakse tunnistajatasu ehk hüvitist saamata jäänud töötasu või muu püsiva sissetuleku eest ka juhul, kui tunnistaja ei ole seoses tunnistuse andmisega sissetulekut kaotanud või kui tal sissetulek puudub (kui tunnistaja on töötu). Sellisel juhul makstakse tunnistajatasu madalaima määra järgi ehk Vabariigi Valitsuse poolt määrusega „Töötasu alammäära kehtestamine“ kehtestatud tunnitasu alammääras (TsMS § 152 lg-d 1 ja 4). Süüteomenetluses ei näe aga seadus (KrMS § 178) ette tunnistajatasu maksmist tunnistajale, kes on töötu ehk ei oma püsivat sissetulekut. Pöördumises leitakse, et vormiline erinevus menetluste liigis ei õigusta tunnistajate erinevat kohtlemist. Mõlemal juhul on tunnistaja kaasamise eesmärgiks koguda asja õigeks lahendamiseks vajalikke tõendeid, seetõttu on eri menetlusliikides tunnistajad võrreldavad isikute rühmad, keda tuleb kohelda võrdselt, kui erinevaks kohtlemiseks puudub mõistlik ja asjakohane põhjus (PS § 12). Pöördumises palutakse selgitada, kas ja millega on põhjendatud, et erinevalt tsiviilkohtumenetlusest ei maksta süüteomenetluses püsivat sissetulekut mitteomavale tunnistajale tunnistajatasu. Justiitsministri hinnangul on erisus põhjendatud. Kriminaalmenetluses hüvitatakse vastavalt KrMS § 178 lg-le 4 tunnistajale, kellele ei säilitata töökohal palka, menetleja kutsel ilmumise korral kogu töölt eemalviibitud aja eest tema keskmine palk tööandja tõendi alusel. Kui tunnistaja ei esita tööandja tõendit, arvutatakse hüvitis töölt eemalviibitud aja eest, lähtudes kehtivast miinimumpalgast. Tsiviilkohtumenetluses sätestavad TsMS § 152 lg 1 esimene ja teine lause, et tunnistajale makstakse tunnistajatasu ning tunnistajatasu on hüvitis saamata jäänud töötasu või muu püsiva sissetuleku eest. Täiendavalt makstakse TsMS § 152 lg 4 kohaselt tunnistajatasu (madalaima määra järgi) ka sellisele tunnistajale, kellel sissetulek puudub. Kriminaalmenetluses samasisuline säte puudub. Tsiviilkohtumenetlus on suunatud eraõiguslike vaidluste lahendamisele. Eraõiguslikke vaidlusi lahendab riik eelkõige selleks, et vältida nõuete omavolilist läbisurumist üksikisikute vahel. Tunnistajate kaasamine tsiviilkohtumenetlusse tähendab sisuliselt kolmandate isikute kaasamist eravaidluse lahendamisse (vt TsMS § 251 lg 1). Et kohus vaidlust siiski efektiivselt lahendada saaks, on tunnistaja kohtu korraldusel kohustatud isiklikult ilmuma (TsMS § 254). Seadusandja on otsustanud, et tunnistaja ajakulu tema kohustamisel riigi sunni ähvardusel (TsMS § 252 p 4) eraõiguslikku vaidlusesse sekkuma on kompenseeritud tunnistajapalgaga. Selline kompensatsioon tagab muuhulgas tunnistaja õiguste riive proportsionaalsuse. Kriminaalmenetluse eesmärk ei ole lahendada eravaidlusi, vaid seal peab kohus selgitama, kas keegi on toime pannud kuriteo, so kahjustanud olulist õigushüve. Kriminaalmenetluses tõe väljaselgitamine on oluline üldine huvi ja isikul on kohustus taluda tema suhtes kriminaalmenetluse toimingute tegemist ning põhiõiguste piiranguid (RKÜKo 31.08.2011 nr 3-3-1-35-10, p 67). Kriminaalmenetluses ei ole tunnistaja seega üksnes abikäsi eraõigusliku probleemi lahendamiseks, vaid tunnistaja kohustus kohtu Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected] / www.just.ee Registrikood 70000898 kutsel ilmuda järgib kaalukamat legitiimset eesmärki olulise üldise huvi kaitsel (vrd ka nt KrMS § 170 lg-s 3 sätestatud alus kuriteo pealtnägija – so tunnistaja – kinni pidamiseks isikusamasuse tuvastamiseks). Eeltoodust tulenevalt leian, et kuigi tunnistaja õiguste riive intensiivsus (kohustus ilmuda kohtu/menetleja juurde ning anda tõeseid ütlusi) on sama sõltumata menetlusliigist, õigustab kaalukama olulise üldise huvi kaitse eesmärk erisust seadusandja poolt valitud kompensatsioonimeetmetes. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Maris Lauri minister Andra Laurand 620 8142 [email protected] Markus Kärner 620 8124 [email protected]
Allikas: Õiguskantsleri Kantselei dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel