Teie 08.02.2021 nr 6-1/210168/2100751
Õiguskantsleri Kantselei
Meie 08.03.2021 nr 10-2/841
[email protected]
Vastus päringule
Austatud õiguskantsler
08.02.21 registreeriti Justiitsministeeriumis Õiguskantsleri Kantselei pöördumine, milles teavitatakse,
et õiguskantsleri poole pöörduti avaldusega, milles osutatakse tunnistajate erinevale kohtlemisele
menetlusega seotud kulude hüvitamisel süüteomenetluses ja tsiviilkohtumenetluses. Erinev
kohtlemine seisneb selles, et tsiviilkohtumenetluses makstakse tunnistajatasu ehk hüvitist saamata
jäänud töötasu või muu püsiva sissetuleku eest ka juhul, kui tunnistaja ei ole seoses tunnistuse
andmisega sissetulekut kaotanud või kui tal sissetulek puudub (kui tunnistaja on töötu). Sellisel juhul
makstakse tunnistajatasu madalaima määra järgi ehk Vabariigi Valitsuse poolt määrusega „Töötasu
alammäära kehtestamine“ kehtestatud tunnitasu alammääras (TsMS § 152 lg-d 1 ja 4).
Süüteomenetluses ei näe aga seadus (KrMS § 178) ette tunnistajatasu maksmist tunnistajale, kes on
töötu ehk ei oma püsivat sissetulekut. Pöördumises leitakse, et vormiline erinevus menetluste liigis ei
õigusta tunnistajate erinevat kohtlemist. Mõlemal juhul on tunnistaja kaasamise eesmärgiks koguda
asja õigeks lahendamiseks vajalikke tõendeid, seetõttu on eri menetlusliikides tunnistajad võrreldavad
isikute rühmad, keda tuleb kohelda võrdselt, kui erinevaks kohtlemiseks puudub mõistlik ja asjakohane
põhjus (PS § 12). Pöördumises palutakse selgitada, kas ja millega on põhjendatud, et erinevalt
tsiviilkohtumenetlusest ei maksta süüteomenetluses püsivat sissetulekut mitteomavale tunnistajale
tunnistajatasu.
Justiitsministri hinnangul on erisus põhjendatud.
Kriminaalmenetluses hüvitatakse vastavalt KrMS § 178 lg-le 4 tunnistajale, kellele ei säilitata töökohal
palka, menetleja kutsel ilmumise korral kogu töölt eemalviibitud aja eest tema keskmine palk tööandja
tõendi alusel. Kui tunnistaja ei esita tööandja tõendit, arvutatakse hüvitis töölt eemalviibitud aja eest,
lähtudes kehtivast miinimumpalgast. Tsiviilkohtumenetluses sätestavad TsMS § 152 lg 1 esimene ja
teine lause, et tunnistajale makstakse tunnistajatasu ning tunnistajatasu on hüvitis saamata jäänud
töötasu või muu püsiva sissetuleku eest. Täiendavalt makstakse TsMS § 152 lg 4 kohaselt
tunnistajatasu (madalaima määra järgi) ka sellisele tunnistajale, kellel sissetulek puudub.
Kriminaalmenetluses samasisuline säte puudub.
Tsiviilkohtumenetlus on suunatud eraõiguslike vaidluste lahendamisele. Eraõiguslikke vaidlusi
lahendab riik eelkõige selleks, et vältida nõuete omavolilist läbisurumist üksikisikute vahel.
Tunnistajate kaasamine tsiviilkohtumenetlusse tähendab sisuliselt kolmandate isikute kaasamist
eravaidluse lahendamisse (vt TsMS § 251 lg 1). Et kohus vaidlust siiski efektiivselt lahendada saaks,
on tunnistaja kohtu korraldusel kohustatud isiklikult ilmuma (TsMS § 254). Seadusandja on
otsustanud, et tunnistaja ajakulu tema kohustamisel riigi sunni ähvardusel (TsMS § 252 p 4)
eraõiguslikku vaidlusesse sekkuma on kompenseeritud tunnistajapalgaga. Selline kompensatsioon
tagab muuhulgas tunnistaja õiguste riive proportsionaalsuse.
Kriminaalmenetluse eesmärk ei ole lahendada eravaidlusi, vaid seal peab kohus selgitama, kas keegi
on toime pannud kuriteo, so kahjustanud olulist õigushüve. Kriminaalmenetluses tõe väljaselgitamine
on oluline üldine huvi ja isikul on kohustus taluda tema suhtes kriminaalmenetluse toimingute tegemist
ning põhiõiguste piiranguid (RKÜKo 31.08.2011 nr 3-3-1-35-10, p 67). Kriminaalmenetluses ei ole
tunnistaja seega üksnes abikäsi eraõigusliku probleemi lahendamiseks, vaid tunnistaja kohustus kohtu
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 /
[email protected] / www.just.ee
Registrikood 70000898
kutsel ilmuda järgib kaalukamat legitiimset eesmärki olulise üldise huvi kaitsel (vrd ka nt KrMS § 170
lg-s 3 sätestatud alus kuriteo pealtnägija – so tunnistaja – kinni pidamiseks isikusamasuse
tuvastamiseks). Eeltoodust tulenevalt leian, et kuigi tunnistaja õiguste riive intensiivsus (kohustus
ilmuda kohtu/menetleja juurde ning anda tõeseid ütlusi) on sama sõltumata menetlusliigist, õigustab
kaalukama olulise üldise huvi kaitse eesmärk erisust seadusandja poolt valitud
kompensatsioonimeetmetes.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Maris Lauri
minister
Andra Laurand 620 8142
[email protected]
Markus Kärner 620 8124
[email protected]