Jelena Karzetskaja Teie 22.02.2021 nr JK – 22022021
Inimõiguste Teabekeskus
[email protected] Meie 02.03.2021 nr 5-3/2101130
Lugupeetud proua Karzetskaja
Palusite teavet lepitusmenetluste, diskrimineerimisjuhtumite ja kolmanda sektoriga tehtava koostöö
kohta ning küsisite, milliseid kodakondsusprobleeme on õiguskantsler 2020. aastal lahendanud.
Vastan Teile esitatud küsimuste järjekorras.
1. Õiguskantsler ei algatanud 2020. aastal ühtegi lepitusmenetlust.
2. Möödunud aastal lahendas õiguskantsler 15 avaldust, milles inimesed kaebasid diskrimineerimise
üle. Nende hulgas oli neli avaldust, mis puudutasid diskrimineerimist seksuaalse sättumuse tõttu,
neli soo, kaks rahvuse või etnilise päritolu, üks puude, üks vanuse, üks keele ning kaks muu tunnuse
tõttu.
Võrdse kohtlemise probleemide ja diskrimineerimise kohta esitatud avaldustest saab põhjaliku
ülevaate õiguskantsleri 2020. aasta tegevuse aruandest.
Õiguskantsleril paluti veel hinnata MTÜ Tartu Üliõpilasküla tava anda majutuskohtade taotlemisel
eelisõigus välisüliõpilastele. Niisugust põhimõtet rakendades lähtub Tartu Üliõpilasküla teadmisest,
et välisüliõpilastel on keerulisem Tartus elukohta leida kui Eesti üliõpilastel. Õiguskantsler leidis, et
ühiselamukohtade eelisjärjekorras välisüliõpilastele jagamine ei ole proportsionaalne meede, sest
sama eesmärgi võib saavutada ka nii, et sellega ei kaasne kohalike üliõpilaste ebasoodsamat
kohtlemist.
Õiguskantsleri poole pöördus ka meeskinnipeetav, kellelt vangla oli ära võtnud habeme või juuste
korrastamiseks vajalikud vahendid, sest vangla kodukord näeb sellised vahendid ette ainult
naiskinnipeetavatele. Õiguskantsler leidis, et asjade äravõtmine üksnes formaalsel põhjusel ei ole
õiguspärane. Õiguskantsler palus vanglal muuta kodukorda selliselt, et see võimaldaks lahendada
avaldaja olukorraga sarnaseid juhtumeid õiguspäraselt.
3. Kodakondsusega seotud küsimusi on põhjalikult käsitletud õiguskantseri 2020. aasta tegevuse
aruande peatükis „Kodanikud ja välismaalased“.
Lisaks selles peatükis kirjeldatule pöörduti õiguskantsleri poole ka üldisemate küsimustega Eesti
kodakondsuse taotlemise kohta. Näiteks küsiti õiguskantslerilt, kuidas saavad kodakondsuse
saamiseks vajaliku keeleeksami teha inimesed, kelle tervislik seisund ei võimalda nõutud tingimusi
täielikult täita.
2
4. Õiguskantsler teeb tihedalt koostööd kodanikeorganisatsioonidega. Kodanikeorganisatsioonid ja
erialaspetsialistid saavad panustada õiguskantsleri töösse ka inimõiguste nõukoja ja puuetega
inimeste õiguste nõukoja kaudu. 2020. aasta kevadel andsid nõukodade liikmed õiguskantslerile
teada eriolukorraga seotud probleemidest ning jagasid ka muud olulist infot nende valdkonnas
toimuva kohta.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Olari Koppel
asetäitja-nõunik, õiguskantsleri kantselei direktor
õiguskantsleri volitusel
Kertti Pilvik 6938434
[email protected]