Õiguskantsleri Kantselei
Kohtu 8 Teie 15.02.2021 nr 7-9/201584/2100920
15092 Tallinn
[email protected] Meie 01.03.2021nr 2020/RJ-1/11643-11
111111nrNTnr9NR15.02.20219/201584/21009
Lp Õiguskantsler 20 15.02.2021
Vastuskiri: AS Hoolekandeteenused Valkla Kodu kontrollkäik
Tänan Õiguskantsleri nõunikke ja tervishoiueksperti külastuse ning
tähelepanekute eest. Enamusega tehtud tähelepanekutest oleme nõus ja võtame
edaspidises töös arvesse, siiski peame vajalikuks anda osade teemade puhul ka
omapoolsed selgitused ja seisukohad.
1.Eraldamine ja selle dokumenteerimine
Oleme nõus põhimõttega, et seadus lubab isiku eraldusruumi paigutada korraga
kuni kolmeks tunniks järjest. Samuti nõustume, et eraldusruumi paigutamise
dokumentatsiooni täitmisel ja põhjendamisel, miks kasutasime sellist äärmusliku ja
tavapäratut meedet, oleksime pidanud olema põhjalikumad. Dokumentatsioonis ei
ole tõepoolest ära toodud kõiki olulisi asjaolusid, mis need kaks juhtumit tingisid.
19.02.2020 juhtumis nimetatud kliendi puhul võtsime ühendust tema raviarstiga,
kellega konsulteerisime ja palusime kaaluda kliendi statsionaarsele ravile võtmist,
kuid psühhiaater kinnitas, et kahjuks on see hetkel välistatud, kuna momendil
puuduvad haiglas selleks igasugused võimalused ja vabad kohad. Lisaks keeldus
ka klient ise oma osakonda tagasi minemast ja nõudis ise, et ta jäätaks
eraldusruumi ning oli nõus vaid tualeti külastusega. Töötajad püüdsid teda veenda
oma osakonda ja tuppa minema, kuid see ei andnud kahjuks tulemusi. Kuna
töötajatel puudus selline varasem praktika, so kus klient ei soovi eraldusruumist
lahkuda, siis tegid nad otsuse lubada kliendil sinna jääda. 04.10.2020 nimetatud
klient tulenevalt oma diagnoosist matkis kaasklientide käitumist ning eelnevatel
päevadel küsis kõigilt töötajatel, et kui ta teeb midagi halba, kas siis saab
haiglasse või vanglasse. Rääkis, et ta tahab minna vanglasse. Esimene
eraldamine ei andnud tulemust ja peale kolme tunni möödumist avaldas klient
jätkuvalt soovi minna, kas haiglasse või vanglasse. Varasemate konsultatsioonide
Registrikood 10399457 Telefon 677 1250 AS Hoolekandeteenused
KMKR nr EE100077315
[email protected] Merimetsa tee 1
www.hoolekandeteenused.ee 10614 Tallinn
põhjal teiste spetsialistidega teadsime, et kliendi sellekohase käitumise toetamine
ei ole kliendi huvides. Seetõttu otsustati kliendi eraldamist peale temaga toimunud
vestlust jätkata. Teise eraldamise järel klient rahunes ja vabandas kaaskliendi
eest, keda oli eelnevalt rünnanud. Käsitleme neid eraldamisi kahe eraldi
juhtumina.
2. Tegevusjuhendajate arv, kvalifikatsioon ja tegevused
Tegevusjuhendaja töötasu on täna kohtumäärusega teenusel keskmiselt 1285€
bruto kuus. Väiksema palgaga ei ole õnnestunud Valklasse personali palgata. See
tähendab, et teenuse osutajana on meil jätkuvalt keeruline leida tööturult
kvalifitseeritud tööjõudu, kelle püsivalt suurenevale palgaootusele suudame
vastata. Selle leevendamiseks nagu ka seetõttu, et töötajate haridusnõuded on
muutunud, oleme aktiivselt koolitanud töötajaid, kelle puhul näeme potentsiaali
töösuhte jätkamiseks ka peale Valkla Kodu sulgemist. Siiski eelistavad mitmed
töötajad võimaluse korral pigem koondamise läbi töösuhte lõpetamist kui
jätkamist. Sektori eripärast tulenevalt on tööjõu voolavus küllalt kõrge (16 %), mis
tähendab, et uute töötajate koolitamise investeeringud on samuti kõrged, eriti
arvestades et palkame suures osas töötajaid, kelle koolitamisega ise tegeleme,
ostes seejuures koolitused sisse eraturult. Lisaks tööoskuste koolitamisele
tegeleme aktiivselt ka lisaoskuste õpetamisega, näiteks 2020 viisime kõigile
töötajatele läbi igakuise enesekaitsekoolituse. Vabariigi Valitsus on öelnud, et
lähiaastatel teenuste hinnad ei tõuse, mistõttu pole reaalne ka rohkem töötajaid
klientide teenindamiseks värvata. Töötajate palgakulu moodustab täna teenuse
hinnast 70,3% ja selle osakaalu suurendamine pole võimalik. Näiteks 2020 aastal
oli teenuseüksuse kahjum -233 tuh € ja see oli 11,4% teenuse hinnast, ehk meie
pingutused on juba praegu suuremad kui võimalused. Seega ei ole töötajate arvu
tõstmine praeguste teenuste hindade juures võimalik, sest riigi poolt
kohtumäärusega teenuse eest makstav tasu lihtsalt ei võimalda värvata ja
rakendada oluliselt suuremas arvus tegevusjuhendajaid. Ka on küsimus selles,
missugune on siis piisav arv tegevusjuhendajaid? Teenuse osutajana oleme
lähtunud seadusest ning taganud seaduses nõutud arvu tegevusjuhendajaid. Kus
võimalik ja vajalik oleme lisanud ka täiendava töötaja või mitu, sest meiegi huvi on,
et pakutav teenus oleks kvaliteetne ja klientidele tagatakse turvaline keskkond.
Siiski ei ole ilmselt mõistlik ega võimalik olukord, kus iga kliendi kohta on üks
tegevusjuhendaja, vaja on leida toimiv tasakaal seaduse nõuete ja tegelike
vajaduste ning võimaluste vahel.
Töötajate kompetentsusnõude täitmise osas teeme pidevat tööd. Ettevõttes on
aasta alguses kinnitatud koolitusplaan, selle alusel suuname töötajad nii
kohustuslikele kui ka täiendavatele koolitustele, sh klienditöö metoodilised sise- ja
väliskoolitused teenuse kvaliteedi tõstmiseks.
2
Töötajate turvalisuse tagamiseks ning riskide vähendamiseks, ostame sisse
turvateenust ning majas viibib lisaks päevasele julgestustöötajale,
ööpäevaringselt turvatöötaja. Turvatöötaja aitab turvalisust ja ohutust tagada ka
öisel ajal, mil töötajaid on majas vähem.
Valkla Kodus ei ole ühelgi kliendil keelatud lähedaste ega eeskostjatega
suhtlemist, kuid eestkostjate või politsei sellekohaste pöördumiste korral on
mõnedel klientidel piiratud suhtlemist. Näiteks on kliente, kes võivad ühe päeva
jooksul oma lähedasi mitmeid kordi tülitada ja esitada ebareaalseid nõudmisi, kas
mingite esemete või hüvede saamise eesmärgil. Sellisel juhul on nende klientide
välismaailmaga suhtlemist vastavalt piiratud, kuid ähvardamised suhtlemisega
piiramise osas ei ole Valkla Kodus aktsepteeritavad. Seejuures tuleb
tegevusjuhendajatel selgitada alati ka klientidele, miks ja millised kokkulepped
eestkostjatega on sõlmitud. On ka kliente, kes on teinud kaaskodanikele kõnesid
ähvardades erinevate vägivallaaktidega. Esinenud on juhtumeid, kus väljaspool
hoolekodu olev isik ärgitab või kutsub mõnel muul viisil esile situatsioone, mis
kahjustab kliendi või tema kaasklientide huve. Üldjuhul peab Valkla Kodu samuti
oluliseks lähedussuhete olemasolu ja tugevdamist, millest on teadlikud ja mida
oma tegevuses rakendavad ka tegevusjuhendajad.
Huvitegevuse vähenemine oli ajutine osalt ning tingitud ühe meistri pikaaegsele
töövõimetuslehele jäämisega. Alates 10.01.21 on tegevusjuhendaja- meistri
ametikoht taas täidetud ja toimuvad aktiivsed korrapärased tegevused. Lisaks on
mitmete tegevuste sh rehabilitatsiooni ja saalitegevuste läbiviimisel andnud
väikese tagasilöögi COVID- 19. Sellele vaatamata osales 2020 IV kvartalis kokku
64 klienti, nendest:
tegevusteraapia 64 kl
loovteraapia 14 kl
muusikateraapia 8 kl
liikumisteraapia 21 kl (psühholoogi teenus läbi liikumise)
Psühholoogi individuaalne nõustamine 3 kl
sotsiaaltöötaja nõustamine 15 kl
ratsutamisteraapia 32 kl (viib läbi kliiniline psühholoog)
Paljud kliendid osalesid mitmes teraapias. Rehabilitatsiooniteenuste osa on osadel
klientidel toimunud vähenemisi seoses rahastuse vähenemisega.
3. Olmetingimused ja tervisekaitsenõuded
Tegeleme järjepidevalt ja igapäevaselt klientide poolt lõhutud mööbli jms
asendamise ja parandamisega. Meil on kliente, kes järjepidevalt lõhuvad ja
eemaldavad oma toast kõik elektriseadmed ja/või mööbli. Vaatamata sellele
3
püüame need mõistliku aja jooksul normaalse inimväärse olukorra taastada ja
asendada lõhutud asjad. Toas, kus valgustid külastushetkel puudusid, elas klient,
kes korduvalt eemaldas oma toast kõik elektriseadmed, kuid oleme alati paari
päeva jooksul valgustuse taastanud.
Võtame õiguskantsleri soovitusi arvesse ning proovime parandada olmetingimusi
ja järgida tervisekaitsenõudeid ning pöörame suuremat tähelepanu sellele, et
hooldekodu elanikele oleksid tagatud ohutud ja inimväärsed elamistingimused.
5. Õendusabiteenus
Oleme teadlikud, et õendustoiminguid tohib teha abiõde vaid teise
tervishoiutöötaja juhendamisel. Räägime kindlasti selles osas läbi õendusteenuse
osutajaga. Märgime, et alates 2019 aasta teisest poolest oleme oma uutes
hankedokumentides välja toonud, et teenust tohib osutada vaid tervishoiutöötajate
registrisse kantud isik.
Õendusteenuste mahu osas jääme endiselt eriarvamusele ja meie seisukohad ei
ole muutunud. Viitame siinkohal meie eelmisele vastusele nr 2019/RJ-1/736-6
20.09.2019. Erihoolekandeteenusel olevaid inimesi ei tohi samastada eakate
üldhoolduses viibivate tõsiste somaatiliste terviseprobleemidega inimestega, kellel
igapäevane meditsiiniline abi on hädavajalik. Erihoolekande, mis on eelkõige
mõeldud tööealistele inimestele, peamine eesmärk on õpetada inimest elama koos
oma puude või haigusega, leida kompenseerivaid tegevusi (nt mõtestatud vaba
aeg) ja tuua inimene individuaalse isiksusena oma haigusest ettepoole. Sellise
diagnoosiga inimeste puhul ei ole õige pidevalt seostada nende haavatavust haige
olemisega. Suur osa, so ligi 51% meie klientidest on kaasasündinud vaimse
alaarenguga, mida meditsiiniteenustega ravida ei saa. Ülejäänud ligi 49%
klientidest on muude psüühikahäiretega (valdavalt skisofreeniaga) ning selle
haigusega igapäevaselt toime tulemiseks on vajalik tarvitada regulaarselt
antipsühhootikume (vajavad aastas sõltuvalt inimesest 2-4 korral vaimse tervise
õe ja psühhiaatrikonsultatsioone ja ravimiretseptide pikendamist). Märgime, et
tänases SHSis on õendusabiteenus jäänud sisse nn inertsina nõukogude
perioodist, kui antud teema oli tervishoiu ja mitte sotsiaalvaldkonna koordineerida,
teenuse reaalset vajadust välja selgitamata. Nõukogudeaegseid kogemusi uurides
oli õe kohalolu vajalik klientide agressiooni maha surumiseks tugevatoimeliste
ravimitega. Oleme juhtinud sellele Sotsiaalministeeriumi tähelepanu ja teinud
omapoolseid ettepanekuid SHS-i muutmiseks, et õendusteenuse vajaduse ja
mahu määra hindamine oleks teenusosutaja pädevuses.
Oleme nõus, et kohtumäärusega tahtevastane ööpäevaringne hooldusteenus on
ainuke erihoolekandeteenus, kus õendusteenuse osutaja kohalolu on reaalselt
4
vajalik. Valkla kodus on õendusteenuse osutaja peamiseks ülesandeks ravimite
olemasolu tagamine, haavaabi andmine võimalike enesevigastamiste puhul ja
süsteravimite manustamine. Samuti on neil inimestel vajalik tihedam kontakt
psühhiaatriga (mida õendusteenuse osutaja korraldab), et raviskeeme
korrigeerida, aga ka seal pole teenuse mahu vajadus oluliselt suurem, kui praegu
on.
Valkla kodus oleme arvestanud iga kliendile kuus 3 tundi õe teenust, mis katab
tegeliku vajaduse. Pigem näeme vajadust tõsta oma töötajate kvalifikatsiooni
meditsiiniteadmiste osas, et neil oleks oskus igapäevaselt märgata muutusi
klientide tervise ja käitumise osas ning siis vastava spetsialistiga ühendust võtta.
Oleme selleks loonud videokoolituse, mille läbides on inimesel juures
algteadmised psühhopatoloogiast ja ravisoostumusest.
Lisaks märgime, et SHS § 102 lg 6 ja 7 viitavad "kättesaadavusele", mille
tähendust pole üheski õigusaktis sisustatud. Teenuseosutajana oleme selle
sisustanud sellistelt, et kliendile on tagatud tervishoiuteenus, kui klient seda vajab,
elik kliendile on tagatud kättesaadavus. Nii on see ju ka tavalise inimese puhul,
kes meditsiinilise probleemi korral pöördub oma perearsti või -õe juurde. Meie
hinnangul ei tähenda „kättesaadavus“ ka erihoolekandeasutuses seda, et õde teeb
nn istumise tunde, vaid õendusabiteenuse raames oleme ostnud
õendusabiteenuse osutajalt kohalolu ja päriselt kliendi või töötaja heaks
tegutsemist. Meie töötajad on teadlikud, millisel juhul pöörduda ja helistada
kiirabisse, perearsti nõuandetelefonile, kliendi perearstile/pereõele/psühhiaatrile
või valvepsühhiaatrile. Seega oleme aastaid jälginud õendusteenuse tegelikku
vajadust. Meie klientide näol on tegemist vaimsete probleemidega isikutega, kelle
somaatiline tervis ei ole halvem kui keskmisest Eesti elanikust. Seega on mõistlik
paljusid kliendi tervisega seotud probleeme lahendada perearsti ja -õe teenuse
abil, mida oleme ka teinud.
Kui asuda seisukohale, et kättesaadavus võrdub reaalse kohapeal olemisega, siis
toome Teile asja illustreerimiseks näite 83 kliendi kohta, kellest näiteks 24 on
vaimupuudega ja 59 on psüühikahäirega. Toodud näite puhul peaks õde
Valklas kohapeal viibima kokku 608,1 tundi. Ühe vaimupuudega kliendi kohta õe
teenuse maksumus ühes kuus oleks sellisel juhul minimaalselt 72,7 eurot
(õendusteenuse miinimumhind 17 eurot/h) ja psüühikahäirega kliendi puhul oleks
see 145,7 eurot (õendusteenuse miinimumhind 17 eurot/h).Psüühikahäirega
kliendi puhul on see 7,41% teenuse mahu maksumusest ja vaimupuudega kliendi
puhul on see osakaal vastavalt 3,7%. Meie hinnangul on see
ebaproportsionaalselt suur osa praegu kehtivast riigi poolt makstavast teenuse
hinnast, mis ööpäevaringse erihooldusteenuse puhul on 1966 eurot. Hetkel kehtiv
hinnakujundus võimaldab ühe kliendi nn pearahast kulutada õendusteenusele 51
eurot kuus, mis teeb 2,59% teenuse hinnast. Seejuures täpsustame, et
õendusteenuse miinimumhinnaks oleme võtnud 17 eurot seetõttu, et alates
5
01.04.2020 tõusis õe/ämmaemanda tunnipalk 8 euroni ja võib eeldada, et tõuseb
lähiajal veelgi seoses pooleliolevate kollektiivlepingu läbirääkimistega. Seega kui
arvesta õendusteenuse osutajal juurde tööjõukulud, koolitused, tööks vajalikud
vahendid ja kulutused motiveerimaks töötajaid, siis kahjuks alla välja toodud
summa teenusepakkujad hankel ei osale. Korraldasime hankeid aastal 2020
üksustesse teenusepakkujate leidmiseks ning ühel hankel näiteks kolmest
osalejast kaks pakkusid miinimum tunnihinnaks vastavalt 36 ja 44,19eurot. Võttes
need hinnad aluseks oleks psüühikahäirega kliendi puhul õendusteenuse
maksumus ühes kuus 378,6 eurot, mis oleks 19,25 % teenuse pearahast.
Kokkuvõtvalt mööname, et juba aastaid olete juhtinud tähelepanu ebapiisavale
töötajate arvule, ebapiisavale töötajate kvalifikatsioonile, keskkonnatingimuste
parandamisele jne. Teenuse osutajana oleme alati põhjalikult kaalunud, kuidas
riigi poolt tellitava ja rahastavata teenuse puhul kulusid teha nii, et suudaksime
pakkuda võimalikult parimat teenust, seejuures pakkuda klientidele turvalist
elukeskkonda. Iga pearaha tõusu korral oleme teinud pigem otsuse see raha
suunata personalikuludesse, et palgata miinimumnõudest suuremal hulgal
töötajaid ja neid koolitada. Õendusteenus, mis dubleerib suures osas pereõe
teenust, on meie hinnangul nõutud mahus tagatud ning klientide vajadused on
piisavalt rahuldatud. Juhul kui leiate, et see nii ei ole, siis palume võimalust teemat
täpsemalt arutada, et vajadusel teha ettepanekuid seaduse muutmiseks või
täpsustamiseks. Siinkohal palume Õiguskantsleri toetust ka teenushindade
küsimuses, kuivõrd nõustume suures osas kriitikaga, mis puudutab
tegevusjuhendajate arvu. Samas ei saa me nõustuda sellega, et riik kehtestab
tegevusjuhendajate miinimumarvu nõude, millest lähtub ka teenuse hinna
kehtestamisel, samas teenuse kvaliteedi puhul nõuab oluliselt kõrgema standardi
täitmist. See ei ole teenuse osutaja suhtes õige ega õiglane.
Lugupidamisega
Elge Härma
Valkla Kodu juht
AS Hoolekandeteenused
Elge Härma 5185363
[email protected]
6