dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Õiguskantsleri Kantselei
Sissetulev kiriAvalik

AS Hoolekandeteenused Valkla Kodu_vastus

Õiguskantsleri Kantselei · 1. märts 2021
Viit
7-9/201584/2101297
Registreeritud
1. märts 2021
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
AS Hoolekandeteenused Valkla Kodu
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
7 Järelevalve põhiõiguste ja -vabaduste järgimise üle
Sari
7-9 Omaalgatuslik muu riigist alamalseisva avalik-õigusliku juriidilise isiku või asutuse või avalikke ülesandeid täitva eraisiku, organi või asutuse tegevuse kontroll
Toimik
7-9/201584
Vastutaja
Eva Lillemaa (Õiguskantsleri Kantselei, Kontrollkäikude osakond)

Failid

  • 📎AS Hoolekandeteenused Valkla Kodu, 01.03.2021.bdoc387 KB

Sisu (failidest)

Õiguskantsleri Kantselei Kohtu 8 Teie 15.02.2021 nr 7-9/201584/2100920 15092 Tallinn [email protected] Meie 01.03.2021nr 2020/RJ-1/11643-11 111111nrNTnr9NR15.02.20219/201584/21009 Lp Õiguskantsler 20 15.02.2021 Vastuskiri: AS Hoolekandeteenused Valkla Kodu kontrollkäik Tänan Õiguskantsleri nõunikke ja tervishoiueksperti külastuse ning tähelepanekute eest. Enamusega tehtud tähelepanekutest oleme nõus ja võtame edaspidises töös arvesse, siiski peame vajalikuks anda osade teemade puhul ka omapoolsed selgitused ja seisukohad. 1.Eraldamine ja selle dokumenteerimine Oleme nõus põhimõttega, et seadus lubab isiku eraldusruumi paigutada korraga kuni kolmeks tunniks järjest. Samuti nõustume, et eraldusruumi paigutamise dokumentatsiooni täitmisel ja põhjendamisel, miks kasutasime sellist äärmusliku ja tavapäratut meedet, oleksime pidanud olema põhjalikumad. Dokumentatsioonis ei ole tõepoolest ära toodud kõiki olulisi asjaolusid, mis need kaks juhtumit tingisid. 19.02.2020 juhtumis nimetatud kliendi puhul võtsime ühendust tema raviarstiga, kellega konsulteerisime ja palusime kaaluda kliendi statsionaarsele ravile võtmist, kuid psühhiaater kinnitas, et kahjuks on see hetkel välistatud, kuna momendil puuduvad haiglas selleks igasugused võimalused ja vabad kohad. Lisaks keeldus ka klient ise oma osakonda tagasi minemast ja nõudis ise, et ta jäätaks eraldusruumi ning oli nõus vaid tualeti külastusega. Töötajad püüdsid teda veenda oma osakonda ja tuppa minema, kuid see ei andnud kahjuks tulemusi. Kuna töötajatel puudus selline varasem praktika, so kus klient ei soovi eraldusruumist lahkuda, siis tegid nad otsuse lubada kliendil sinna jääda. 04.10.2020 nimetatud klient tulenevalt oma diagnoosist matkis kaasklientide käitumist ning eelnevatel päevadel küsis kõigilt töötajatel, et kui ta teeb midagi halba, kas siis saab haiglasse või vanglasse. Rääkis, et ta tahab minna vanglasse. Esimene eraldamine ei andnud tulemust ja peale kolme tunni möödumist avaldas klient jätkuvalt soovi minna, kas haiglasse või vanglasse. Varasemate konsultatsioonide Registrikood 10399457 Telefon 677 1250 AS Hoolekandeteenused KMKR nr EE100077315 [email protected] Merimetsa tee 1 www.hoolekandeteenused.ee 10614 Tallinn põhjal teiste spetsialistidega teadsime, et kliendi sellekohase käitumise toetamine ei ole kliendi huvides. Seetõttu otsustati kliendi eraldamist peale temaga toimunud vestlust jätkata. Teise eraldamise järel klient rahunes ja vabandas kaaskliendi eest, keda oli eelnevalt rünnanud. Käsitleme neid eraldamisi kahe eraldi juhtumina. 2. Tegevusjuhendajate arv, kvalifikatsioon ja tegevused Tegevusjuhendaja töötasu on täna kohtumäärusega teenusel keskmiselt 1285€ bruto kuus. Väiksema palgaga ei ole õnnestunud Valklasse personali palgata. See tähendab, et teenuse osutajana on meil jätkuvalt keeruline leida tööturult kvalifitseeritud tööjõudu, kelle püsivalt suurenevale palgaootusele suudame vastata. Selle leevendamiseks nagu ka seetõttu, et töötajate haridusnõuded on muutunud, oleme aktiivselt koolitanud töötajaid, kelle puhul näeme potentsiaali töösuhte jätkamiseks ka peale Valkla Kodu sulgemist. Siiski eelistavad mitmed töötajad võimaluse korral pigem koondamise läbi töösuhte lõpetamist kui jätkamist. Sektori eripärast tulenevalt on tööjõu voolavus küllalt kõrge (16 %), mis tähendab, et uute töötajate koolitamise investeeringud on samuti kõrged, eriti arvestades et palkame suures osas töötajaid, kelle koolitamisega ise tegeleme, ostes seejuures koolitused sisse eraturult. Lisaks tööoskuste koolitamisele tegeleme aktiivselt ka lisaoskuste õpetamisega, näiteks 2020 viisime kõigile töötajatele läbi igakuise enesekaitsekoolituse. Vabariigi Valitsus on öelnud, et lähiaastatel teenuste hinnad ei tõuse, mistõttu pole reaalne ka rohkem töötajaid klientide teenindamiseks värvata. Töötajate palgakulu moodustab täna teenuse hinnast 70,3% ja selle osakaalu suurendamine pole võimalik. Näiteks 2020 aastal oli teenuseüksuse kahjum -233 tuh € ja see oli 11,4% teenuse hinnast, ehk meie pingutused on juba praegu suuremad kui võimalused. Seega ei ole töötajate arvu tõstmine praeguste teenuste hindade juures võimalik, sest riigi poolt kohtumäärusega teenuse eest makstav tasu lihtsalt ei võimalda värvata ja rakendada oluliselt suuremas arvus tegevusjuhendajaid. Ka on küsimus selles, missugune on siis piisav arv tegevusjuhendajaid? Teenuse osutajana oleme lähtunud seadusest ning taganud seaduses nõutud arvu tegevusjuhendajaid. Kus võimalik ja vajalik oleme lisanud ka täiendava töötaja või mitu, sest meiegi huvi on, et pakutav teenus oleks kvaliteetne ja klientidele tagatakse turvaline keskkond. Siiski ei ole ilmselt mõistlik ega võimalik olukord, kus iga kliendi kohta on üks tegevusjuhendaja, vaja on leida toimiv tasakaal seaduse nõuete ja tegelike vajaduste ning võimaluste vahel. Töötajate kompetentsusnõude täitmise osas teeme pidevat tööd. Ettevõttes on aasta alguses kinnitatud koolitusplaan, selle alusel suuname töötajad nii kohustuslikele kui ka täiendavatele koolitustele, sh klienditöö metoodilised sise- ja väliskoolitused teenuse kvaliteedi tõstmiseks. 2 Töötajate turvalisuse tagamiseks ning riskide vähendamiseks, ostame sisse turvateenust ning majas viibib lisaks päevasele julgestustöötajale, ööpäevaringselt turvatöötaja. Turvatöötaja aitab turvalisust ja ohutust tagada ka öisel ajal, mil töötajaid on majas vähem. Valkla Kodus ei ole ühelgi kliendil keelatud lähedaste ega eeskostjatega suhtlemist, kuid eestkostjate või politsei sellekohaste pöördumiste korral on mõnedel klientidel piiratud suhtlemist. Näiteks on kliente, kes võivad ühe päeva jooksul oma lähedasi mitmeid kordi tülitada ja esitada ebareaalseid nõudmisi, kas mingite esemete või hüvede saamise eesmärgil. Sellisel juhul on nende klientide välismaailmaga suhtlemist vastavalt piiratud, kuid ähvardamised suhtlemisega piiramise osas ei ole Valkla Kodus aktsepteeritavad. Seejuures tuleb tegevusjuhendajatel selgitada alati ka klientidele, miks ja millised kokkulepped eestkostjatega on sõlmitud. On ka kliente, kes on teinud kaaskodanikele kõnesid ähvardades erinevate vägivallaaktidega. Esinenud on juhtumeid, kus väljaspool hoolekodu olev isik ärgitab või kutsub mõnel muul viisil esile situatsioone, mis kahjustab kliendi või tema kaasklientide huve. Üldjuhul peab Valkla Kodu samuti oluliseks lähedussuhete olemasolu ja tugevdamist, millest on teadlikud ja mida oma tegevuses rakendavad ka tegevusjuhendajad. Huvitegevuse vähenemine oli ajutine osalt ning tingitud ühe meistri pikaaegsele töövõimetuslehele jäämisega. Alates 10.01.21 on tegevusjuhendaja- meistri ametikoht taas täidetud ja toimuvad aktiivsed korrapärased tegevused. Lisaks on mitmete tegevuste sh rehabilitatsiooni ja saalitegevuste läbiviimisel andnud väikese tagasilöögi COVID- 19. Sellele vaatamata osales 2020 IV kvartalis kokku 64 klienti, nendest:  tegevusteraapia 64 kl  loovteraapia 14 kl  muusikateraapia 8 kl  liikumisteraapia 21 kl (psühholoogi teenus läbi liikumise)  Psühholoogi individuaalne nõustamine 3 kl  sotsiaaltöötaja nõustamine 15 kl  ratsutamisteraapia 32 kl (viib läbi kliiniline psühholoog) Paljud kliendid osalesid mitmes teraapias. Rehabilitatsiooniteenuste osa on osadel klientidel toimunud vähenemisi seoses rahastuse vähenemisega. 3. Olmetingimused ja tervisekaitsenõuded Tegeleme järjepidevalt ja igapäevaselt klientide poolt lõhutud mööbli jms asendamise ja parandamisega. Meil on kliente, kes järjepidevalt lõhuvad ja eemaldavad oma toast kõik elektriseadmed ja/või mööbli. Vaatamata sellele 3 püüame need mõistliku aja jooksul normaalse inimväärse olukorra taastada ja asendada lõhutud asjad. Toas, kus valgustid külastushetkel puudusid, elas klient, kes korduvalt eemaldas oma toast kõik elektriseadmed, kuid oleme alati paari päeva jooksul valgustuse taastanud. Võtame õiguskantsleri soovitusi arvesse ning proovime parandada olmetingimusi ja järgida tervisekaitsenõudeid ning pöörame suuremat tähelepanu sellele, et hooldekodu elanikele oleksid tagatud ohutud ja inimväärsed elamistingimused. 5. Õendusabiteenus Oleme teadlikud, et õendustoiminguid tohib teha abiõde vaid teise tervishoiutöötaja juhendamisel. Räägime kindlasti selles osas läbi õendusteenuse osutajaga. Märgime, et alates 2019 aasta teisest poolest oleme oma uutes hankedokumentides välja toonud, et teenust tohib osutada vaid tervishoiutöötajate registrisse kantud isik. Õendusteenuste mahu osas jääme endiselt eriarvamusele ja meie seisukohad ei ole muutunud. Viitame siinkohal meie eelmisele vastusele nr 2019/RJ-1/736-6 20.09.2019. Erihoolekandeteenusel olevaid inimesi ei tohi samastada eakate üldhoolduses viibivate tõsiste somaatiliste terviseprobleemidega inimestega, kellel igapäevane meditsiiniline abi on hädavajalik. Erihoolekande, mis on eelkõige mõeldud tööealistele inimestele, peamine eesmärk on õpetada inimest elama koos oma puude või haigusega, leida kompenseerivaid tegevusi (nt mõtestatud vaba aeg) ja tuua inimene individuaalse isiksusena oma haigusest ettepoole. Sellise diagnoosiga inimeste puhul ei ole õige pidevalt seostada nende haavatavust haige olemisega. Suur osa, so ligi 51% meie klientidest on kaasasündinud vaimse alaarenguga, mida meditsiiniteenustega ravida ei saa. Ülejäänud ligi 49% klientidest on muude psüühikahäiretega (valdavalt skisofreeniaga) ning selle haigusega igapäevaselt toime tulemiseks on vajalik tarvitada regulaarselt antipsühhootikume (vajavad aastas sõltuvalt inimesest 2-4 korral vaimse tervise õe ja psühhiaatrikonsultatsioone ja ravimiretseptide pikendamist). Märgime, et tänases SHSis on õendusabiteenus jäänud sisse nn inertsina nõukogude perioodist, kui antud teema oli tervishoiu ja mitte sotsiaalvaldkonna koordineerida, teenuse reaalset vajadust välja selgitamata. Nõukogudeaegseid kogemusi uurides oli õe kohalolu vajalik klientide agressiooni maha surumiseks tugevatoimeliste ravimitega. Oleme juhtinud sellele Sotsiaalministeeriumi tähelepanu ja teinud omapoolseid ettepanekuid SHS-i muutmiseks, et õendusteenuse vajaduse ja mahu määra hindamine oleks teenusosutaja pädevuses. Oleme nõus, et kohtumäärusega tahtevastane ööpäevaringne hooldusteenus on ainuke erihoolekandeteenus, kus õendusteenuse osutaja kohalolu on reaalselt 4 vajalik. Valkla kodus on õendusteenuse osutaja peamiseks ülesandeks ravimite olemasolu tagamine, haavaabi andmine võimalike enesevigastamiste puhul ja süsteravimite manustamine. Samuti on neil inimestel vajalik tihedam kontakt psühhiaatriga (mida õendusteenuse osutaja korraldab), et raviskeeme korrigeerida, aga ka seal pole teenuse mahu vajadus oluliselt suurem, kui praegu on. Valkla kodus oleme arvestanud iga kliendile kuus 3 tundi õe teenust, mis katab tegeliku vajaduse. Pigem näeme vajadust tõsta oma töötajate kvalifikatsiooni meditsiiniteadmiste osas, et neil oleks oskus igapäevaselt märgata muutusi klientide tervise ja käitumise osas ning siis vastava spetsialistiga ühendust võtta. Oleme selleks loonud videokoolituse, mille läbides on inimesel juures algteadmised psühhopatoloogiast ja ravisoostumusest. Lisaks märgime, et SHS § 102 lg 6 ja 7 viitavad "kättesaadavusele", mille tähendust pole üheski õigusaktis sisustatud. Teenuseosutajana oleme selle sisustanud sellistelt, et kliendile on tagatud tervishoiuteenus, kui klient seda vajab, elik kliendile on tagatud kättesaadavus. Nii on see ju ka tavalise inimese puhul, kes meditsiinilise probleemi korral pöördub oma perearsti või -õe juurde. Meie hinnangul ei tähenda „kättesaadavus“ ka erihoolekandeasutuses seda, et õde teeb nn istumise tunde, vaid õendusabiteenuse raames oleme ostnud õendusabiteenuse osutajalt kohalolu ja päriselt kliendi või töötaja heaks tegutsemist. Meie töötajad on teadlikud, millisel juhul pöörduda ja helistada kiirabisse, perearsti nõuandetelefonile, kliendi perearstile/pereõele/psühhiaatrile või valvepsühhiaatrile. Seega oleme aastaid jälginud õendusteenuse tegelikku vajadust. Meie klientide näol on tegemist vaimsete probleemidega isikutega, kelle somaatiline tervis ei ole halvem kui keskmisest Eesti elanikust. Seega on mõistlik paljusid kliendi tervisega seotud probleeme lahendada perearsti ja -õe teenuse abil, mida oleme ka teinud. Kui asuda seisukohale, et kättesaadavus võrdub reaalse kohapeal olemisega, siis toome Teile asja illustreerimiseks näite 83 kliendi kohta, kellest näiteks 24 on vaimupuudega ja 59 on psüühikahäirega. Toodud näite puhul peaks õde Valklas kohapeal viibima kokku 608,1 tundi. Ühe vaimupuudega kliendi kohta õe teenuse maksumus ühes kuus oleks sellisel juhul minimaalselt 72,7 eurot (õendusteenuse miinimumhind 17 eurot/h) ja psüühikahäirega kliendi puhul oleks see 145,7 eurot (õendusteenuse miinimumhind 17 eurot/h).Psüühikahäirega kliendi puhul on see 7,41% teenuse mahu maksumusest ja vaimupuudega kliendi puhul on see osakaal vastavalt 3,7%. Meie hinnangul on see ebaproportsionaalselt suur osa praegu kehtivast riigi poolt makstavast teenuse hinnast, mis ööpäevaringse erihooldusteenuse puhul on 1966 eurot. Hetkel kehtiv hinnakujundus võimaldab ühe kliendi nn pearahast kulutada õendusteenusele 51 eurot kuus, mis teeb 2,59% teenuse hinnast. Seejuures täpsustame, et õendusteenuse miinimumhinnaks oleme võtnud 17 eurot seetõttu, et alates 5 01.04.2020 tõusis õe/ämmaemanda tunnipalk 8 euroni ja võib eeldada, et tõuseb lähiajal veelgi seoses pooleliolevate kollektiivlepingu läbirääkimistega. Seega kui arvesta õendusteenuse osutajal juurde tööjõukulud, koolitused, tööks vajalikud vahendid ja kulutused motiveerimaks töötajaid, siis kahjuks alla välja toodud summa teenusepakkujad hankel ei osale. Korraldasime hankeid aastal 2020 üksustesse teenusepakkujate leidmiseks ning ühel hankel näiteks kolmest osalejast kaks pakkusid miinimum tunnihinnaks vastavalt 36 ja 44,19eurot. Võttes need hinnad aluseks oleks psüühikahäirega kliendi puhul õendusteenuse maksumus ühes kuus 378,6 eurot, mis oleks 19,25 % teenuse pearahast. Kokkuvõtvalt mööname, et juba aastaid olete juhtinud tähelepanu ebapiisavale töötajate arvule, ebapiisavale töötajate kvalifikatsioonile, keskkonnatingimuste parandamisele jne. Teenuse osutajana oleme alati põhjalikult kaalunud, kuidas riigi poolt tellitava ja rahastavata teenuse puhul kulusid teha nii, et suudaksime pakkuda võimalikult parimat teenust, seejuures pakkuda klientidele turvalist elukeskkonda. Iga pearaha tõusu korral oleme teinud pigem otsuse see raha suunata personalikuludesse, et palgata miinimumnõudest suuremal hulgal töötajaid ja neid koolitada. Õendusteenus, mis dubleerib suures osas pereõe teenust, on meie hinnangul nõutud mahus tagatud ning klientide vajadused on piisavalt rahuldatud. Juhul kui leiate, et see nii ei ole, siis palume võimalust teemat täpsemalt arutada, et vajadusel teha ettepanekuid seaduse muutmiseks või täpsustamiseks. Siinkohal palume Õiguskantsleri toetust ka teenushindade küsimuses, kuivõrd nõustume suures osas kriitikaga, mis puudutab tegevusjuhendajate arvu. Samas ei saa me nõustuda sellega, et riik kehtestab tegevusjuhendajate miinimumarvu nõude, millest lähtub ka teenuse hinna kehtestamisel, samas teenuse kvaliteedi puhul nõuab oluliselt kõrgema standardi täitmist. See ei ole teenuse osutaja suhtes õige ega õiglane. Lugupidamisega Elge Härma Valkla Kodu juht AS Hoolekandeteenused Elge Härma 5185363 [email protected] 6
Allikas: Õiguskantsleri Kantselei dokumendiregister →