Henno Nurmsalu Teie 20.01.2021 nr
Nurmsalu Õigusabi OÜ
[email protected] Meie 01.03.2021 nr 18-1/210259/2101274
Alushariduse seaduse eelnõu
Lugupeetud Henno Nurmsalu
Küsisite oma esindatavate nimel õiguskantsleri arvamust alushariduse seaduse eelnõu (edaspidi
eelnõu) kohta. Tõite välja mitmeid eelnõu sätteid, kus näete võimalikku vastuolu põhiseadusega.
Teie põhiküsimus on, kas riik võib kontrollida nende koolieast nooremate laste arengut ja hariduse
omandamist, kes ei käi koolieelses lasteasutuses.
Haridus- ja Teadusministeeriumilt saadud info kohaselt kavatsetakse eelnõu kooskõlastuse käigus
tehtud muudatusettepanekuid ja esitatud seisukohti eelnõu töögrupis põhjalikult arutada ning
muudetud eelnõu uuesti osapooltega kooskõlastada. Seda arvestades pole otstarbekas analüüsida
Teie küsimuste aluseks olnud eelnõu versiooni üksikuid sätteid, vaid selgitada põhiseadust.
Lapsel on õigus arengule ja haridusele.1 Põhiseaduse § 27 lõikest 4 tuleneb riigi kohustus kaitsta
lapse huve (vt ka lapse õiguste konventsiooni art 18 lg 2 ja art 19 lg 2). Neid sätteid arvestades
saab pidada lubatavaks, et riik jälgib (kontrollib) lapse arengut ja hariduse omandamist ka siis, kui
vanem on otsustanud anda lapsele alusharidust (teatud teadmised, oskused, vilumused ja
käitumisnormid) kodus.
Põhiseaduse järgi loob haridussüsteemi, sh alushariduse omandamise õigusliku raamistiku ja
määrab antava hariduse sisu, riigi hariduspoliitilisi valikuid silmas pidades Riigikogu, kellel on
süsteemi loomisel ulatuslik kaalutlusõigus. Põhiseaduse § 37 lõige 3, mille järgi on laste hariduse
valikul otsustav sõna vanematel, ei tähenda vanemate absoluutset valikuvabadust, vaid vanema
õigust teha valikuid riigi loodud haridussüsteemi raames (võrdle ka inimõiguste ja põhivabaduste
kaitse konventsiooni (EIÕK) esimese lisaprotokolli artikli 2 esimene lause ja nt nn Belgia
keelekaasus, I osa, B, punktid 2−5 (lk 27−29)).
Hariduse sisu üle otsustades peab riik austama vanemate õigust võimaldada lastele nende endi
usuliste ja filosoofiliste veendumustega kooskõlas olev haridus. Riik ei või ka sekkuda vanemate
ja laste vahelisse suhtesse ilma mõjuva põhjuseta (inimõiguste ja põhivabaduste kaitse
1
Vt lapse õiguste konventsiooni (LÕK) art 6 p 2, art 29 p 1a, Lapse Õiguste Komitee üldkommentaar nr 7
„Implementing child rights in early childhood“, p 28, milles on öeldud, et õigus haridusele algab sünnist ja on tihedalt
seotud väikelaste õigusega maksimaalsele arengule (art 6.2); hariduse definitsiooni ja alushariduse tagamise kohta
LÕK-s vt käsiraamatu lk 411, 425, 438.
2
konventsiooni artikkel 8 ja esimese lisaprotokolli artikkel 2, põhiseaduse § 27 lg 1). Teisalt peab
riik hoolitsema selle eest, et lapse arengut toetades ja teda õpetades lähtuksid vanemad lapse
parimatest huvidest, looksid lapsele vajalikud tingimused teadmiste ja oskuste omandamiseks, mis
aitaksid lapsel tänapäeva ühiskonnas toime tulla (vt ka LÕK art 3 lg 1, art 18 lg 1, Lapse Õiguste
Komitee üldkommentaar nr 1 „The aims of education“, p 9).
Loodan, et selgitus on Teile abiks.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Ülle Madise
Aigi Kivioja 6938428
[email protected]