Teema: Seisukoha küsimine – Tallinna-Saku liivamaardla, Viimsi metskond 9
Kaitsevägi
Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus
30.05.2017 nr 12-1/17/2347
Seisukoha küsimine – Tallinna-Saku
liivamaardla, Viimsi metskond 9
AS Silikaat esitas Maa-ametile 02.05.2017 uuringuaruande Tallinna-Saku
liivamaardla passiivse tarbevaru 60. ploki aktiivseks tarbevaruks
osalise ümberhindamise kohta. Aruandes tehakse ettepanek hinnata ümber
kinnisasjale Viimsi metskond 9 (katastritunnus 71801:001:0123) jääv
ehitusliiva 60. ploki varu.
Palun Riigi Kaitseinvesteeringute Keskusel ja Kaitseväel hinnata
kavandatava tegevuse võimalikku mõju Männiku harjutusvälja töövõimele
ning sellest lähtuvalt esitada Kaitseministeeriumile arvamus taotluse
kohta hiljemalt 15.06.2017.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kusti Salm
Kaitseinvesteeringute osakonna juhataja
Lisa:
Maa-ameti 30.05.2017 kiri
Tuuli Vors 717 0165
[email protected]
<mailto:
[email protected]>
*** AMETIALASEKS KASUTAMISEKS ***
Selles e-kirjas sisalduv teave (kaasa arvatud manused) on mõeldud
ametialaseks kasutamiseks ning seda võivad kasutada vaid e-kirja
adressaadid. E-kirjas sisalduvat teavet ei tohi ilma saatja selgelt
väljendatud loata edasi saata ega mistahes viisil kõrvalistele isikutele
avaldada. Juhul, kui Te olete saanud käesoleva e-kirja eksituse tõttu,
teavitage sellest koheselt saatjat ning kustutage e-kiri oma arvutist.
This e-mail and any attachments may contain confidential and privileged
information. If you are not the intended recipient, please notify the
sender immediately by return e-mail, delete this e-mail and destroy any
copies. Any dissemination or use of this information by a person other
than the intended recipient is unauthorized and may be illegal.
Kaitseministeerium
[email protected] [Registreerimise kuupäev] nr [Registreerimisnumber] 3491230 295275 0 0 Seisukoha küsimine AS Silikaat esitas Maa-ametile 02.05.2017 uuringuaruande Tallinna-Saku liivamaardla passiivse tarbevaru 60. ploki aktiivseks tarbevaruks osalise ümberhindamise kohta. Aruandes tehakse ettepanek hinnata ümber kinnisasjale Viimsi metskond 9 (katastritunnus 71801:001:0123) jääv ehitusliiva 60. ploki varu. Ümberhindamiseks esitatud varuplokid asuvad olemasoleva Männiku liivakarjääri (maavara kaevandamise luba nr KMIN-135) mäeeraldise idapoolsema lahustüki keskel, olles karjääriga ümbritsetud kõikidest külgedest. Maavaravaru on passiivne juhul, kui selle kaevandamine ja kasutamine on õigusaktide kohaselt keelatud või ei ole selle kaevandamine ja kasutamine keskkonnakaitse vajadust arvestades võimalik. Muul juhul on maavaravaru aktiivne. Ümberhindamiseks esitatud varuplokid kattuvad täielikult riigikaitselise ehitise Männiku harjutusväli piiranguvööndiga. Palume K aitseministeeriumi arvamust AS Silikaat poolt esitatud 60. ploki ümberhindamise uuringuaruandes kirjeldatud ehitusliiva kaevandamise võimaluse kohta. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tambet Tiits peadirektor Lisad: Tallinna-Saku liivamaardla passiivse tarbevaru ploki 60 osalise ümberhindamise seletuskiri Tallinna-Saku liivamaardla passiivse tarbevaru ploki 60 osalise ümberhindamise plaan 80010 9582785 Reeli Silman 665 0795
[email protected] 0 0 Reeli Silman 665 0795
[email protected] Tallinna-Saku liivamaardla passiivse tarbevaru ploki 60 osalise ümberhindamise läbilõiked
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Tallinna-Saku liivamaardla passiivse tarbevaru
ploki 60 osalise ümberhindamise seletuskiri
(varu seisuga 01.03.2017)
Töö nr 17/1827
Tallinn 2017
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Tallinna-Saku liivamaardla passiivse tarbevaru ploki 60
osalise ümberhindamise seletuskiri 2
Kinnitan:
Meelis Peetris ...........................
Juhatuse liige
Ümberhindamise seletuskirja koostas:
Ole Sein ...........................
Diplomeeritud mäeinsener
Kutsetunnistus nr 084510
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Tallinna-Saku liivamaardla passiivse tarbevaru ploki 60
osalise ümberhindamise seletuskiri 3
ANNOTATSIOON
Tallinna-Saku liivamaardla passiivse tarbevaru ploki 60 osalise ümberhindamise
seletuskiri (varu seisuga 01.10.2010).
Aruanne ühes köites, teksti 18 lk, 2 graafilist lisa, digitaalsed lisad 1 CD’l. OÜ
Inseneribüroo STEIGER, aadress: Männiku tee 104, 11216 Tallinn, 2010.
Tallinna-Saku liivamaardla passiivse tarbevaru plokk 60 asub Harju maakonnas, Saku
vallas, Männiku liivakarjääri idapoolse lahustüki keskel olles karjääriga ümbritsetud
kõikidest külgedest. Ploki pindala on 15,53 ha. 1996. a käsitleti plokki 60
kaitsemetsana ja hinnati passiivse tarbevaruna. Tänase seisuga puudub
vastavaeesmärgiline kaitseala ning kuivõrd plokk külgneb kolmest küljest
projekteeritava I ja II kaitsekategooria liigi elupaigaga, siis soovib AS Silikaat
koostöös liigieksperdiga kujundada plokist täiendava elupaiga kompromissala. Ala
loomisega on võimalik parendada kaitsealuste liikide elutingimusi väljaspool Männiku
liivakarjääri, saada kasutamiseks parema kvaliteediga materjali ning jätta Männiku
liivakarjääri madalama kvaliteediga osad täiendavaks kaitsealaks.
Käesolev töö tehti kameraaltööna 1975 aasta uuringu aruande ja 1996. aastal koostatud
Tallinn-Saku liivamaardla varu revisjoni alusel. Seletuskirja koostamiseks kasutati
olemasolevate uuringute puuraukude andmeid. Uuringuaegne geoloogiline ja
topograafiline situatsioon ei ole ajas muutunud.
Passiivse tarbevaruploki koguvaru on 2 444 tuh m³, mis soovitakse ümber hinnata
järgnevalt:
- Ehitusliiva aktiivne tarbevaru plokis 60 (veepealne) 683 tuh m³;
- Ehitusliiva aktiivne tarbevaru plokis 124 (veealune) 676 tuh m³;
- Ehitusliiva passivne tarbevaru plokis 125 (veealune) 1 085 tuh m³;
Ülaltoodud maavara varu esitatakse kinnitamiseks Maa-ametile.
Võtmesõnad: Harju maakond, Saku vald, Tallinn-Saku liivamaardla, ehitusliiv,
täiteliiv, aktiivne tarbevaru, passiivne tarbevaru.
Koostas: Ole Sein
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Tallinna-Saku liivamaardla passiivse tarbevaru ploki 60
osalise ümberhindamise seletuskiri 4
SISUKORD
1. SISSEJUHATUS .................................................................................... 5
1.1 Ümberhindamise põhjus....................................................................................... 5
1.2 Veealuse ploki valik ............................................................................................. 6
1.3 Ala üldiseloomustus ............................................................................................. 6
2. TÖÖDE METOODIKA JA MAHUD.................................................. 7
2.1 Kameraaltööd ....................................................................................................... 7
3. GEOLOOGILINE UURITUS, GEOLOOGILINE EHITUS JA
MAAVARA KVALITEET ................................................................... 8
3.1 Varasem uuritus ................................................................................................... 8
3.2 Geoloogiline ehitus .............................................................................................. 8
3.3 Maavara kvaliteet ................................................................................................. 9
4. HÜDROGEOLOOGILISED TINGIMUSED................................... 10
5. VARU ARVUTUS................................................................................ 11
6. MÄENDUSLIKUD TINGIMUSED ................................................... 12
7. KESKKONNAKAITSE ...................................................................... 13
8. KOKKUVÕTE ..................................................................................... 15
9. KASUTATUD KIRJANDUS .............................................................. 16
TEKSTILISAD
1. Varu arvutuse tulemused ....................................................................................... 17
2. Varu arvutuse plokkide piiripunktide koordinaadid ja pindalad ........................... 19
Keskkonnaministri käskkiri varu kinnitamise kohta
DIGITAALSED LISAD
1. 1975. a uuringu kvaliteediplokkide plaan
2. 1975. a uuringu puuraukude detailkirjeldused
3. 1975. a uuringu granulomeetria tabelid
4. 1996. a varu revisjoni koondtabel
5. Männiku VIII liivakarjääri kaevandamise loa taotlus koos graafiliste lisadega
6. Riinu Rannap’i arvamus
GRAAFILISED LISAD
1. Topograafiline ja varu arvutuse plaan. Mõõtkava 1 : 1000
2. Geoloogilised läbilõiked I-I’ ja II-II’. Mõõtkava H 1 : 1000 ja V 1 : 200
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Tallinna-Saku liivamaardla passiivse tarbevaru ploki 60
osalise ümberhindamise seletuskiri 5
1. SISSEJUHATUS
Käesolevas seletuskirjas esitatakse andmed, millega täpsustatakse Tallinna-Saku
liivamaardla (registrikaart nr 0109) passiivse tarbevaru ploki 60 kasutamiskõlblikkuse
määramise aluseid ja keskkonnakaitseliselt kasutatava varu kogust.
Geoloogilises informatsioonis on tuginetud varasemalt tehtud töödele. Topograafilist
mudelit on täiendatud Maa-ameti LIDAR andmetega.
Kameraaltöö tegi ja seletuskirja koostas diplomeeritud mäeinsener Ole Sein. Töö
tulemused esitatakse käesolevas seletuskirjas, vastav geoloogiline informatsioon on
toodud maa-ala topograafilisel ja varu arvutuse plaanil mõõtkavas 1 : 1 000,
geoloogilistel läbilõigetel ja digitaalsetes lisades.
1.1 Ümberhindamise põhjus
1996. a varu revisjoni käigus käsitleti metsakvartalit 112 hoiumetsana ja kuivõrd
kvaliteetse ehitusmaterjali nõudlus oli tänasest oluliselt väiksem, kinnitati ploki
ehitusliiva varu passiivse tarbevaruna (plokk 60). Tänase seisuga puudub hoiumetsa
terminil seadusandlik tähendus ning ploki alal asub Keskkonnaregistri andmetel
registreeritud III kaitsekategooria kaitsealuse liigi Falco subbuteo (lõopistrik)
esinemisala, kus kehtib looduskaitseseaduses §55 sätestatud isendikaitse.
Keskkonnaregistris on märge, et tegemist on antud alal tõenäolise pesitsejaga.
Männiku piirkonna peamine kaitse-eesmärk on I kaitsekategooria kaitsealuse liigi kõre
ja II kaitsekategooria kaitsealuse liigi kivisisalik elupaigad. Plokk 60 külgneb
projekteeritava elupaigaga vahetult kolmest küljest. Külgneva elupaiga osa pindala on
17,7 ha. Tulenevalt kõnealuse elupaiga piirkonnas (Männiku liivakarjääri piires)
asuvast madalakvaliteetse liiva levialast on AS Silikaat teinud Keskkonnaametile
taotluse Männiku liivakarjääri kaevandamise loa lisa nr 5 muutmiseks ja nimetatud ala
laiendamiseks ~4,5 ha võrra1.
Arvestades, et tänase seisuga ei täida passiivne plokk piirkonna kõrgeima kategooria
kaitsealuse liigi elupaiga tingimustest lähtuvalt enda keskkonnakaitselist eesmärki on
AS Silikaat koostöös liigiekspert Riinu Rannap’iga välja töötanud lahenduse täiendava
kaitseala loomiseks ja kõrgema kvaliteediga liiva kaevandamiseks (kaevandamine
15,53 ha suurusel alal, kaitseala moodustamine 9,55 ha suurusele alale, kaevandamine
veetasemest madalamal 5,98 ha suurusel alal). Kaevandamise loa taotluse menetlemise
jätkamiseks on seetõttu vajalik tarbevaru aktiivseks hindamine.
Kõre- ja kivisisaliku elupaigad on liivased ja lagedad alad, kus asuvad kõredele
sobivad kudemisveekogud. Kaitseala moodustamine kaevandamistöid tegemata ei ole
võimalik.
Veealuse aktiivse tarbevaru määramine on vajalik kvaliteetse tarbevaru maksimaalseks
ressursisäästlikuks kasutamiseks, Männiku liivakarjääri katvate kaitseala osade ja
kavandatava tegevuse maksumuse kompenseerimiseks. Võimalikud kaevandamisalad
1
Laiendamise käigus taotletakse ka teisel mäeeraldise osal 1,54 ha suuruse alal piirangu kaotamist
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Tallinna-Saku liivamaardla passiivse tarbevaru ploki 60
osalise ümberhindamise seletuskiri 6
on välja valitud koostöös liigiekspert Riinu Rannap’iga, kelle arvamus tööle on lisatud.
(digitaalne lisa 5).
1.2 Veealuse ploki valik
Veealune aktiivse tarbevaru plokk on piiritletud lähtuvalt loogilisest kaitseala loomise
võimalikkusest ja 1975. a uuringus määratud kvaliteetse ehitusliiva levialast (digitaalne
lisa 1). Välja on jäetud ploki täiteliiva osad ja osa ehitusliivas mis on vajalik kaitseala
laiendamiseks.
1.3 Ala üldiseloomustus
Kõnealune ala asub kinnistul Viimsi metskond 9 (katastritunnus
71801:001:0123) ja külgneb kõikidest suundadest Männiku liivakarjääri (kaevandaja
AS Silikaat, kaevandamise luba nr KMIN-135) idapoolse lahustüki kinnistuga
Männiku liivakarjäär (katastritunnus 71801:001:0182).
Alal asub III kategooria kaitsealuse liigi, lõopistriku, esinemiseala ja see külgneb
kolmest küljest osaliselt olemasoleva ja projekteeritava I kaitsekategooria kaitsealuse
liigi kõre ja II kategooria kaitsealuse liigi kivisisalik püsielupaigaga. Männiku
liivakarjääri territooriumil asuv Raku järv on tekkinud kaevandamise tulemusena ja ei
sea kaevandamisele täiendavaid piiranguid. Ala on metsastatud.
Ala põhjaosa abs kõrgused jäävad abs kõrguste 47 - 48 m vahemikku. Maapind on
tasase tõusuga lõuna suunas, kus maapinna abs kõrgused ulatuvad kõrguseni 50,8 m.
Ala on igalt küljelt ümbritsetud töötava mäeeraldisega ning muud tundlikud objektid
puuduvad. Kaitsealused liigid, eelkõige kõrgema kategooria liigid, on karjäärist
tulenevast liivasest ja madalate veekogudega aladest otseses sõltuvuses ja senine
praktika on kinnitanud kaevandamise ja liikide elutsemise sümbioosi.
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Tallinna-Saku liivamaardla passiivse tarbevaru ploki 60
osalise ümberhindamise seletuskiri 7
2. TÖÖDE METOODIKA JA MAHUD
2.1 Kameraaltööd
Ümberhinnatava ploki varu on varasemalt kinnitatud ehitusliiva tarbevaruna, mistõttu
puudub vajadus maavara kvaliteedi ja kvantiteedi täiendavaks hindamiseks.
Üldise geoloogilise ehituse iseloomustamiseks on kasutatud varem tehtud uuringu
puuraugu andmeid ja laborikatsete tulemusi. Puuraukude asukohad on ära toodud varu
arvutuse plaanil (graafiline lisa 1). Kameraaltööde käigus töödeldi läbi ala kohta kogu
olemasolev, laboriuuringute andmed ja geoloogilised kirjeldused ning vormistati
üldinfoga uued graafilised lisad. Detailne info on kättesaadav varasematest
uuringuaruannetest (vt ptk 3).
Lähtuvalt varu arvele võtmise praktikast eraldati välja veepealse varu plokk (veetase
abs 42,7 m) ja veealuse varu plokid (aktiivne ja passiivne). Arvestades, et maapind on
tasane ja uuringupuuraukude tihedus valdavalt 50 m, siis piisab maapinna ja lamami
kõrgusmudeli loomiseks olemasolevatest andmetest. Suure puuraukude tiheduse tõttu
on korrektne ka 1996. a keskmiste paksuste põhjal tehtud varu arvutus.
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Tallinna-Saku liivamaardla passiivse tarbevaru ploki 60
osalise ümberhindamise seletuskiri 8
3. GEOLOOGILINE UURITUS, GEOLOOGILINE EHITUS JA
MAAVARA KVALITEET
3.1 Varasem uuritus
Ümberhinnatav plokk jääb keskkonnaregistri maardlate nimistus arvel olevale
Tallinna-Saku liivamaardlale (registrikaardi nr 109). Geoloogilisi uuringuid on
Tallinna-Saku maardlas tehtud Keskkonnaregistri maardlate nimistu andmeil 31.
korral. Uuringud jäävad aastatesse 1951 - 2014. Uuringuid ja varu arvutusi on tehtud
maardlas sageli metsakvartalite kaupa, ~10 - 15 ha suurustel aladel (Remmel, 1971;
Remmel, 1975; Remmel jt, 1976; Remmel jt, 1986 jt). Ainult 1960 - 61. a uuring
(Kivimägi, 1962) haaras enam kui pool maardlast.
Tallinna-Saku liivamaardla geoloogiline tüüpläbilõige on uuringute alusel järgmine:
- 0,1 - 0,8 m, keskmiselt 0,5 m – kasvukiht;
- 2,0 - 28,5 m, keskmiselt 10,6 m – väga peene- kuni peeneteraline liiv; keskmiselt
9,0 m – ülipeeneteraline liiv, täiteliiv.
Maardlal levib segateraline pruun, kollane või hall päevakivi kvartsiitliiv, milles esineb
kohati savi, aleuriidi või kruusa vahekihte või läätsi. Segateralise liiva lamamiks on
maardla idaosas jämepurrurikas (lokaal) moreen või aluspõhjaline kivim. Liiva üldised
näitajad on järgmised: peenusmoodul 1,3 - 2,6; savi- ja tolmuosakeste sisaldus kuni 5
%; kruusa (>5 mm osakesed) sisaldus 2 - 5 (kohati >15 %). Geoloogilistel läbilõigetel
karjääri esindavate puuraukude originaalkirjeldused on lisatud taotluse digitaalsetele
materjalidele.
Varu ümberhindamise aruanne tugineb järgnevatele aruannetele:
- Tallinna liivamaardla (kvartalid 55, 56, 65, 66, 63, 62, 61, 60 ja 49)
täiendavatest uuringutöödest, S. Remmel, Keila, 1975. a. (Eesti Geoloogiafondi
arhiivinumber 3349);
- Tallinn-Saku liivamaardla varu revisjon, R. Sinisalu, Tallinn, 1996. a (Eesti
Geoloogiafondi arhiivinumber 5548).
Täiendavalt on Männiku liivakarjäärist kuni 50 m kaugusel jäävaid puurauke käsitletud
Tallinna-Saku liivamaardla Männiku liivakarjääri ala ehitusliiva osalise
ümberhindamise ja täiteliiva arvele võtmise seletuskirjas (varu seisuga 01.10.2010),
OÜ Inseneribüroo STEIGER, Tallinn, 2010. a (Eesti Geoloogiafondi arhiivinumber
8258).
3.2 Geoloogiline ehitus
Maardla geoloogiline ehitus on küllaltki muutlik. Ploki 60 uuringupuuraukude võrk on
valdavalt 50 x 50 m va väikesel osal ploki põhjaosas kus kaugeim vahemaa on 140 x
200 m. Maapinna reljeef on tasase tõusuga põhja suunas.
Kattekihi moodustab kasvukiht ja selle all lasuv huumusesegune kruusateradega
orgaanikarikas liiv. Kihi paksus on 0,7 - 1,0 m. Senise kaevandamise praktika kohaselt
on teada, et ala läbib kirde edelasuunaliselt katendi all lasuva, kvaliteedinõuetele
mittevastava, peeneteralise liiva kiht, mille lamam võib põhjaosas ulatuda kuni
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Tallinna-Saku liivamaardla passiivse tarbevaru ploki 60
osalise ümberhindamise seletuskiri 9
veetasemeni (so 5,0 m maapinnast). Katendi keskmine paksus 1996. a revisjoni põhjal
on 1,46 (~1,5 m).
1975. a uuringuga on ploki piires välja eraldatud neli plokki (I – täiteliiv, II –
ehitusliiv, III – betooni- ja ehitusliiv ja IV – täiteliiv). Toonased määrangud on tehtud
tuginedes kõrgematele kvaliteedinõuetele kui tänased ehitusliiva nõuded. 1996. a
revisjoni ja OÜ Inseneribüroo STEIGER Männiku liivakarjääris tehtud
ümberhindamise aruande (käsitles suurema osa ploki puuraukudest) kohaselt on kogu
maavara, lamamini, vastavuses ehitusliiva nõuetele.
3.3 Maavara kvaliteet
Sarnaselt kogu maardla ehitusele muutub liiv sügavuse suunas tihedamaks ja
peeneteralisemaks, olles vahetult enne lamamit ka savikas. Savi- ja tolmuosakeste
sisaldus jääb valdavalt 2 % piiresse, olles üksikutes puuraukudes 3 - 4 %. Liiva
peensusmoodul on valdavalt üle 2,1 ja jääb alla 2,0 vaid üksikutes puuraukudes.
Kruusa sisaldus on valdavalt alla 5 %, kuid ulatub paiguti ka 8 - 10 %. Puuraukude
detailsed kirjeldused ja proovide tulemused on toodud digitaalses lisas olevates
originaalandmetes (digitaalsed lisad 2 ja 3).
Moodustatavates aktiivse tarbevaru plokkides leviv maavara on kasutatav betooni
toormena.
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Tallinna-Saku liivamaardla passiivse tarbevaru ploki 60
osalise ümberhindamise seletuskiri 10
4. HÜDROGEOLOOGILISED TINGIMUSED
Männiku liivikul, millel Tallinna-Saku liivamaardla asub, levib ligi 60 km2 suurusel
alal jääjõe liivade veekiht, mis jätkub erineva geneesiga liivadega seotud veekihina
kuni mereni.
Veekihi paksus liivikul sõltub maapinna reljeefist ja liivalasundi alumise pinna
sügavusest. Kihi tüsedus kahaneb liiviku äärealade suunas. Kogu liiviku alal toitub
põhjavesi sademetest. Põhjavee toitumine on kõige intensiivsem avatud liivaaladel,
seejärel liivapinnasega metsaladel ning kõige väiksem rabaaladel. Filtratsioonivool
toimub peamiselt põhja (Ülemiste järve) ja lääne (Pääsküla jõe) suunas. Väheoluline
põhjavee vool toimub ka lõuna ja ida suunas. Looduslikes oludes paiknes veetase
liivades 1 - 3 m sügavusel maapinnast järgides maapinna reljeefi. Seoses liiva
kaevandamisega on veetase liiviku lõunaosas langenud 4 - 6 m-ni maapinnast. (Kupits,
2008).
Raku järve veetase on stabiliseerunud vastavalt 42,5 - 43,0 m (keskmine 42,7 m) ning
Männiku järves 44,5 - 45,0 m (keskmine 44,9 m) tasemel. Männiku karjäärijärved
toituvad järvepinnale ja lähiümbrusele langevast sademe- ja lumesulaveest.
OÜ Eesti Geoloogiakeskus andmetel Kvaternaari veekompleksis Männiku karjääride
piirkonnas keemilisi muutusi ei ole. Sama allika andmetel mõjutavad veekompleksi
taset liiva tootvad karjäärid ja vee väljavool Raku järve kaudu Ülemiste järve.
AS Tallinna Vesi andmetel näitavad pinnavee analüüsid, et vee kvaliteet Männiku
järvistus on hea ja kaevandamine sellele kahjuliku mõju ei ole avaldanud.
Männiku raba ei kuulu valdavalt järvistu valgalasse. Siit voolab pinnavesi idast ja
lõunast kraavide kaudu välja. Põhjavee vool karjääride suunas võib toimuda suuremalt
alalt kui maapealne valgala, seda eriti Raku järvest lõuna poole jääval rabaosal.
Metsakuivendamise eesmärgil on rajatud kaevandusala ida- ja lõunaosasse kraavide
võrk.
Kvaternaari veekompleksi all lasuva Ordoviitsium-Kambriumi veekompleksis
Männiku liivakarjääride piirkonnas alanduslehtrit ei ole. Liiva kaevandamine allpool
veetaset Männiku liivakarjääris on toimunud käesoleva ajani ning seda plaanib
arendaja jätkata ka edaspidi ilma karjäärivee kõrvaldamiseta.
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Tallinna-Saku liivamaardla passiivse tarbevaru ploki 60
osalise ümberhindamise seletuskiri 11
5. VARU ARVUTUS
Varu arvutuse aluseks on topoplaan mõõtkavas 1 : 1 000 (graafiline lisa 1) ja
kameraaltööna varasemate geoloogiliste välitööde puuraukude geoloogilised
kirjeldused ja laboratoorsete määrangute andmed.
Ümberhindamise eelne passiivse tarbevaru ploki 60 koguvaru, pindalal 15,53 ha, on
seisuga 01.03.2017. a 2 444 tuh m³. Kogu varu moodustab ehitusliiv. Varu on
arvutatud keskmiste paksuste meetodil.
Käesoleva töö raames on varu arvutamiseks kasutatud mudelarvutust. Modeleerimiseks
on kasutatud triangulatsiooni interpoleerimismeetodit (tarkvara PowerCivil for Baltics
v8i). Arvutuste tulemused on toodud tekstilisas 1. Mudelarvutuse tulemusena on
koguvaru plokis 2 427 tuh m³. Varu erinevus keskmise paksuse teel arvutatust on 0,7
%, mis tuleneb metoodikate erinevusest ja kinnitatud varu koguse võib lugeda õigeks.
Ümberhinnatavate aktiivse tarbevaru plokkide varu on arvutatud mudelarvutuse teel
ning allesjääva passiivse tarbevaru kogus lahutustehtena koguvarust. Varu arvutuse
vahepiiriks on võetud veetase abs kõrgusel 42,7 m.
Varu arvutuse käigus eraldati välja järgnevad plokid:
- Veepealne aktiivne tarbevaru pindalal 15,53 ha (plokk 60 aT) - 683 tuh m³
- Veealune aktiivne tarbevaru pindalal 5,98 ha (plokk 124 aT) - 676 tuh m³
- Veealune passiivne tarbevaru pindalal 9,55 ha, plokk 125 pT - 1 085 tuh m³
Kattepinnase kogus on 262 tuh m³ ja selle keskmine paksus 1,7 m. Erinevused
võrreldes 1996. a bilansilise arvutusega (keskmine 1,46) tulenevad tõenäoliselt
täpsematest maapinna kõrgusandmetest.
Tabel 5.1 Varu jagunemise koondtabel
Katendi Kasuliku Katendi Kasuliku
Pindala,
Plokk paksus, kihi maht, materjali Maavara
ha
m paksus, m tuh m3 maht, tuh m3
60 aT 15,53 1,5 4,4 262 683 EL
124 aT 5,98 11,3 - 676 EL
125 pT 9,55 11,4 - 1 085 EL
Kokku 15,53 1,5 15,7 262 2 444 EL
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Tallinna-Saku liivamaardla passiivse tarbevaru ploki 60
osalise ümberhindamise seletuskiri 12
6. MÄENDUSLIKUD TINGIMUSED
Mäenduslikud tingimused maavara karjääriviisiliseks kaevandamiseks on üldiselt
soodsad. Tulenevalt külgneva Männiku liivakarjääri pikaajalisest ekspluatatsioonist on
aja jooksul valminud kogu mäetööde tegemiseks vajalik infrastruktuur. Ehitatud on
juurdepääsuteed, karjääriseadmete remonditöökoda, tagatud elektrivarustus, valve jms.
Samuti on viimaste aastate tegevus kogunenud käsitletava ala lähipiirkonda.
Vastavalt liiva paiknemisele ja pinnasevee tasemele toimub mäeeraldise piires maavara
kaevandamine kahel viisil – klassikaline karjääriviisiline kaevandamine ülalpool
veetaset ja hüdrokaevandamine vee alt. Veepealse ja veealuse varu ühisaladel
kaevandatakse kvaliteedi tõstmise eesmärgil ka veepealset varu hüdrokaevandamise
teel. Tehnoloogia on välja kujunenud ning ennast õigustanud.
Katendi paksus ulatub kuni 5 meetrini, olles keskmiselt 1,4 - 1,5 m, kuid kuna tegemist
on liivase materjaliga ei ole selle teisaldamine keeruline. Kasuliku kihi paksus
veepealses osas on 4,4 m ja veealuses osas 11,3 m. Lamami reljeef veealuse
kaevandamise alal on küllalti ühtlane.
Veepealse varu väljamisel toimub maavara kaevandamine astanguliselt ning kaevis
laetakse otse kalluritele. Materjal on võimalik väljata ühe astanguga. Veealuse varu
kaevandamiseks kasutatakse diiselenergial töötavat pinnasepumpa. Pinnasepumbaga
pumbatakse pulp (vee ja kaevise segu) mööda monteeritud torustikku
hüdropuistangusse, kustkohast vesi valgub kaevude kaudu tagasi veekogusse. Saadava
liiva kvaliteedi parandamiseks (kivide eraldamiseks) kasutatakse pumpamise
tehnoloogilises ahelas koonussõela. Liivakaardid moodustatakse tasasele alale
(eeldatavalt Männiku liivakarjääri) piirates need eelnevalt paari meetri kõrguse valliga.
Puistangu täitumisel kuni vallini, moodustatakse pumbatud materjalist uued vallid ning
pumpamist jätkatakse. Tsüklit korratakse. Valmis puistang jäetakse 3 kuni 4 nädalaks
nõrguma ja ning seejärel saab kaevist realiseerida. Liiva laadimisel kasutatakse
ettevõtte masinapargis olevaid ekskavaatoreid ning rataslaadureid.
Liiva väljavedu karjäärist toimub autotranspordiga. Männiku liivakarjääris on rajatud
teedevõrk, millest osa on asfalteeritud. Juurdesõiduteed põhiteelt laadimiskohtadele
rajatakse sobivast täitematerjalist (silikaatkivimurd, killustik, kruus) või
betoonplaatidest. Vajalike teede rajamine on tagatud vastavate masinate ja
mehhanismidega (buldooser, skreeper, torupaigaldaja, liikuv remonditöökoda jne)
Karjäär on varustatud teekastmise tehnikaga, mida kasutatakse kuival perioodil
teekatete niisutamiseks, tolmu ja muude kergelt lenduvate ainete tõrjeks.
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Tallinna-Saku liivamaardla passiivse tarbevaru ploki 60
osalise ümberhindamise seletuskiri 13
7. KESKKONNAKAITSE
Maavara kaevandamisega mõjutatakse alati suuremal või vähemal määral keskkonda.
Kaevandamisega kaasneb maastiku pöördumatu muutus ja taimkatte hävinemine.
Mäeeraldise piires looduslik maastik hävib, kuid selle kvalitatiivne muutus on taastatav
hilisema korrastamisega. Käesoleva ümberhindamise eesmärgiks on
kompromisslahendus mäenduse ja keskkonna vahel, mille käigus soovitakse väljata
kõrgeima kvaliteediga ehitusliiva ja kujundada kaitsealuste liikide elupaika selliselt, et
see seoks endaga vähemkvaliteetse maavara.
Tehtavate töödega laieneb kaitsealaks sobilik ala 9,55 ha võrra ja Raku järv 5,98 ha
võrra. Kohese korrastamisega tagatakse kaitsealal liikidele parimad võimalikud
elutingimused. Järve laiendamine võib mõjutada veekvaliteeti ja veekogude veetaset.
Vahetult kaevandamiskohas muutub vesi häguseks kõige peenematest tolmu- ja
saviosakeste fraktsioonidest. Need peenosad pärinevad sellest samast kaevandatavast
materjalist. Häguse vee levik ehk settimine veekogu põhja tagasi toimub puistangu
lähiümbruses. See tegevus ei lisa reostust veekogusse. Toimub samast keskkonnast
pärit oleva materjali tagasisettimine.
Seoses veealuse varu kaevandamisega ja maapinna lähenemisega veetasemele
suureneb veereostuse oht. On tõenäoline, et masinate/seadmete avarii käigus võib
sattuda pinnasesse diiselkütust ja/või määrdeaineid. Selle vältimiseks tuleb hoolega
jälgida masinate tehnilist seisundit ja nende remonti teha selleks ettenähtud kohas.
Tallinna-Saku liivamaardlas tehtud keskkonnamõju hindamise aruannete
(„AS Baltifalt, OÜ C.B.A., AS Kiirkandur ja AS Teede REV-2 taotletavatel
mäeeraldistel Tallinn-Saku liivamaardlas kavandatava liiva kaevandamisega kaasneva
keskkonnamõju hindamise aruanne“, 2004, „AS Silikaat taotletaval Männiku 2
mäeeraldisel Tallinna - Saku liivamaardlas kavandatava liiva kaevandamisega
kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne“, 2005 ja Tallinna-Saku liivamaardla
Männiku liivakarjääri süvendamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne“,
2014) kohaselt liiva kaevandamine allpool veetaset vee kvaliteedile ja veetasemele
olulisi muutusi kaasa ei too. Tallinn-Saku liivamaardlas on tööstuslikult kaevandatud
juba ligikaudu 60 aastat ja kujunenud veekogude kvaliteet on hea, siis ei ole otsest
põhjust eeldada selle halvenemist ka tulevikus. Vajalik on jälgida karjääris kujunevate
veekogude taset perioodiliselt.
Ala on kõikidest külgedest ümbritsetud töötava karjääriga ja täiendavat töötsoonist
välja levivat müra- ja tolmukoormust ei tekitata.
I ja II kaitsekategooria liikide elupaikada loomisel on oht, et hävineb III kategooria
kaitsealuse liigi Falco subbuteo (lõopistrik) esinemisala. LKS §55 lõike 6 kohaselt on
kaitsealuse loomaliigi isendi püüdmine ja tahtlik häirimine paljunemise, poegade
kasvatamise, talvitumise ning rände ajal on keelatud. Eelnevast lähtuvalt on
kaevandamine alal lubatud, küll aga tuleb tegevuste alustamisel arvestada ajaliste
piirangutega, mis arvestavad antud liigi pesitsemise ning poegade üleskasvatamise
ajaga. Kaevandamise loa taotlemisel tuleb seada vastavad ajalised piirangud.
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Tallinna-Saku liivamaardla passiivse tarbevaru ploki 60
osalise ümberhindamise seletuskiri 14
Senine kaevandamine on näidanud, et avatud liivaalad (vahetult taotletavast alast
põhjasuunas) on sobilikud III teistele kaitsekategooria lindudele (nõmmelõoke,
väiketüll). Männiku liivakarjääri ala on pindalaliselt väga suur, kuid mäetöid tehakse
korraga piiratud alal, siis mitmete kaitsealuste liikide esinemine piirkonnas on
tõestuseks, et senine kaevandamise intensiivsus on sobiv ning just tehnoloogiline
maastik antud liikidele sobiv (Keskkonnaministeeriumi käskkiri 12.04.2012 nr 323).
Liiva kaevandamise tehnoloogilises protsessis ei teki jääkprodukte, mille ladustamine
ja kõrvaldamine nõuab erilahendusi. Kogu kaevandatud toodang realiseeritakse
erinevate kauba nomenklatuuridena või kasutatakse ettevõtte oma tootmises. Samuti
kasutatakse liivast väljasõelutud kruusa fraktsioonid ja kivid karjääriteede ehitusel või
maastikukujundamiseks korrastamisel. Karjääris ei ole purusteid ja seega ei teki
purustusjääke.
Mäetöö käigus eemaldatav katend ning maavara ladustatakse ajutistes puistangutes.
Jäätmeid kaevandamisel ei tekitata.
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Tallinna-Saku liivamaardla passiivse tarbevaru ploki 60
osalise ümberhindamise seletuskiri 15
8. KOKKUVÕTE
Tallinn-Saku liivamaardla passiivse tarbevaru ploki 60 varu hinnati 2017. a uurimistöö
tulemuste alusel ümber järgmistes kogustes ja pindaladel:
Ehitusliiv
- veepealne plokk 60 aT – 683 tuh m3 (15,53 ha);
- veealune plokk 124 aT – 676 tuh m3 (5,98 ha);
- veealune plokk 125 pT – 1 085 tuh m3 (9,55 ha).
Ülaltoodud varu kogused esitatakse Maa-ametile kinnitamiseks ja Keskkonnaregistris
arvele võtmiseks seisuga 01.03.2017.
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Tallinna-Saku liivamaardla passiivse tarbevaru ploki 60
osalise ümberhindamise seletuskiri 16
9. KASUTATUD KIRJANDUS
1. Remmel, S., 1975. Aruanne Tallinna liivamaardla täiendavatest uuringutöödest.
Keila.
2. Sinisalu, R., 1996. Tallinn-Saku liivamaardla varu revisjon. Tallinn.
3. Jassik, E., Kotenjov, R, 2010. Tallinna-Saku liivamaardla Männiku liivakarjääri
ala ehitusliiva osalise ümberhindamise ja täiteliiva arvele võtmise seeletuskiri
(varu seisuga 01.10.2010). Tallinn.
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Tallinna-Saku liivamaardla passiivse tarbevaru ploki 60
osalise ümberhindamise seletuskiri 17
Varu arvutuse tulemused
Passiivse tarbevaru ploki 60 kontrollarvutus, 15,53 ha
Original Surface: Lasum
Description:
Preference: Default
Type: Existing
Design Surface: Lamam
Description:
Preference: Default
Type: Existing
Cut Factor: 1.00
Fill Factor: 1.00
Cut: 2427082.7 cu m
Fill: 0.0 cu m
Net: 2427082.7 cu m
Kattepinnas, 15,53 ha
Original Surface: lidar+pa
Description:
Preference: Default
Type: Existing
Design Surface: Lasum
Description:
Preference: Default
Type: Existing
Cut Factor: 1.00
Fill Factor: 1.00
Cut: 262221.8 cu m
Fill: 2.5 cu m
Net: 262219.3 cu m
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Tallinna-Saku liivamaardla passiivse tarbevaru ploki 60
osalise ümberhindamise seletuskiri 18
Veetasemest, 42,7 m, kõrgemal asuv varu, 15,53 ha, plokk 60 aT
Original Surface: Lasum
Description:
Preference: Default
Type: Existing
Design Surface: 42.7
Description:
Preference: Default
Type: Existing
Cut Factor: 1.00
Fill Factor: 1.00
Cut: 682601.0 cu m
Fill: 0.0 cu m
Net: 682601.0 cu m
Veealune aktiivne tarbebevaru, 5,98 ha, plokk 124 aT
Original Surface: 42.7
Description:
Preference: Default
Type: Existing
Design Surface: Lamam
Description:
Preference: Default
Type: Existing
Cut Factor: 1.00
Fill Factor: 1.00
Cut: 676232.6 cu m
Fill: 0.0 cu m
Net: 676232.6 cu m
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Tallinna-Saku liivamaardla passiivse tarbevaru ploki 60
osalise ümberhindamise seletuskiri 19
Plokkide piiripunktid ja koordinaadid
Ploki 60 aT (veepealne) piiripunktide koordinaadid
Nr X Y
1 6 580 345,39 542 656,43
2 6 580 363,87 542 908,47
3 6 579 752,16 542 957,90
4 6 579 728,13 542 709,09
5 6 579 972,41 542 687,06
Pindala 15,53 ha
Ploki 124 aT (veealune) piiripunktide koordinaadid
3 6 579 752,16 542 957,90
4 6 579 728,13 542 709,09
12 6 579 855,48 542 697,61
11 6 579 850,00 542 745,57
10 6 579 853,89 542 816,83
9 6 579 906,29 542 813,39
8 6 579 909,33 542 866,45
7 6 580 210,95 542 841,47
6 6 580 218,36 542 920,23
Pindala 5,98 ha
Ploki 125 aT (veealune)
piiripunktide koordinaadid
Nr X Y
1 6 580 345,39 542 656,43
2 6 580 363,87 542 908,47
6 6 580 218,36 542 920,23
7 6 580 210,95 542 841,47
8 6 579 909,33 542 866,45
9 6 579 906,29 542 813,39
10 6 579 853,89 542 816,83
11 6 579 850,00 542 745,57
12 6 579 855,48 542 697,61
5 6 579 972,41 542 687,06
Pindala 9,55 ha