dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus
Sissetulev kiriAvalik

Kiri

Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus · 31. mai 2017
Viit
4-3/17/1674
Registreeritud
31. mai 2017
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Kaitseministeerium
Saabumis/saatmisviis
E-post
Funktsioon
- -
Sari
- -
Toimik
- -

Failid

  • 📎20170530_Seisukoha küsimine Tallinna-Saku liivamaardla Viimsi metskond 9.msg33 KB
  • 📎Maaameti 30.05.2017 kiri.bdoc2403 KB

Sisu (failidest)

Teema: Seisukoha küsimine – Tallinna-Saku liivamaardla, Viimsi metskond 9 Kaitsevägi Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus 30.05.2017 nr 12-1/17/2347 Seisukoha küsimine – Tallinna-Saku liivamaardla, Viimsi metskond 9 AS Silikaat esitas Maa-ametile 02.05.2017 uuringuaruande Tallinna-Saku liivamaardla passiivse tarbevaru 60. ploki aktiivseks tarbevaruks osalise ümberhindamise kohta. Aruandes tehakse ettepanek hinnata ümber kinnisasjale Viimsi metskond 9 (katastritunnus 71801:001:0123) jääv ehitusliiva 60. ploki varu. Palun Riigi Kaitseinvesteeringute Keskusel ja Kaitseväel hinnata kavandatava tegevuse võimalikku mõju Männiku harjutusvälja töövõimele ning sellest lähtuvalt esitada Kaitseministeeriumile arvamus taotluse kohta hiljemalt 15.06.2017. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kusti Salm Kaitseinvesteeringute osakonna juhataja Lisa: Maa-ameti 30.05.2017 kiri Tuuli Vors 717 0165 [email protected] <mailto:[email protected]> *** AMETIALASEKS KASUTAMISEKS *** Selles e-kirjas sisalduv teave (kaasa arvatud manused) on mõeldud ametialaseks kasutamiseks ning seda võivad kasutada vaid e-kirja adressaadid. E-kirjas sisalduvat teavet ei tohi ilma saatja selgelt väljendatud loata edasi saata ega mistahes viisil kõrvalistele isikutele avaldada. Juhul, kui Te olete saanud käesoleva e-kirja eksituse tõttu, teavitage sellest koheselt saatjat ning kustutage e-kiri oma arvutist. This e-mail and any attachments may contain confidential and privileged information. If you are not the intended recipient, please notify the sender immediately by return e-mail, delete this e-mail and destroy any copies. Any dissemination or use of this information by a person other than the intended recipient is unauthorized and may be illegal. Kaitseministeerium [email protected] [Registreerimise kuupäev] nr [Registreerimisnumber] 3491230 295275 0 0 Seisukoha küsimine AS Silikaat esitas Maa-ametile 02.05.2017 uuringuaruande Tallinna-Saku liivamaardla passiivse tarbevaru 60. ploki aktiivseks tarbevaruks osalise ümberhindamise kohta. Aruandes tehakse ettepanek hinnata ümber kinnisasjale Viimsi metskond 9 (katastritunnus 71801:001:0123) jääv ehitusliiva 60. ploki varu. Ümberhindamiseks esitatud varuplokid asuvad olemasoleva Männiku liivakarjääri (maavara kaevandamise luba nr KMIN-135) mäeeraldise idapoolsema lahustüki keskel, olles karjääriga ümbritsetud kõikidest külgedest. Maavaravaru on passiivne juhul, kui selle kaevandamine ja kasutamine on õigusaktide kohaselt keelatud või ei ole selle kaevandamine ja kasutamine keskkonnakaitse vajadust arvestades võimalik. Muul juhul on maavaravaru aktiivne. Ümberhindamiseks esitatud varuplokid kattuvad täielikult riigikaitselise ehitise Männiku harjutusväli piiranguvööndiga. Palume K aitseministeeriumi arvamust AS Silikaat poolt esitatud 60. ploki ümberhindamise uuringuaruandes kirjeldatud ehitusliiva kaevandamise võimaluse kohta. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tambet Tiits peadirektor Lisad: Tallinna-Saku liivamaardla passiivse tarbevaru ploki 60 osalise ümberhindamise seletuskiri Tallinna-Saku liivamaardla passiivse tarbevaru ploki 60 osalise ümberhindamise plaan 80010 9582785 Reeli Silman 665 0795 [email protected] 0 0 Reeli Silman 665 0795 [email protected] Tallinna-Saku liivamaardla passiivse tarbevaru ploki 60 osalise ümberhindamise läbilõiked OÜ Inseneribüroo STEIGER Tallinna-Saku liivamaardla passiivse tarbevaru ploki 60 osalise ümberhindamise seletuskiri (varu seisuga 01.03.2017) Töö nr 17/1827 Tallinn 2017 OÜ Inseneribüroo STEIGER Tallinna-Saku liivamaardla passiivse tarbevaru ploki 60 osalise ümberhindamise seletuskiri 2 Kinnitan: Meelis Peetris ........................... Juhatuse liige Ümberhindamise seletuskirja koostas: Ole Sein ........................... Diplomeeritud mäeinsener Kutsetunnistus nr 084510 OÜ Inseneribüroo STEIGER Tallinna-Saku liivamaardla passiivse tarbevaru ploki 60 osalise ümberhindamise seletuskiri 3 ANNOTATSIOON Tallinna-Saku liivamaardla passiivse tarbevaru ploki 60 osalise ümberhindamise seletuskiri (varu seisuga 01.10.2010). Aruanne ühes köites, teksti 18 lk, 2 graafilist lisa, digitaalsed lisad 1 CD’l. OÜ Inseneribüroo STEIGER, aadress: Männiku tee 104, 11216 Tallinn, 2010. Tallinna-Saku liivamaardla passiivse tarbevaru plokk 60 asub Harju maakonnas, Saku vallas, Männiku liivakarjääri idapoolse lahustüki keskel olles karjääriga ümbritsetud kõikidest külgedest. Ploki pindala on 15,53 ha. 1996. a käsitleti plokki 60 kaitsemetsana ja hinnati passiivse tarbevaruna. Tänase seisuga puudub vastavaeesmärgiline kaitseala ning kuivõrd plokk külgneb kolmest küljest projekteeritava I ja II kaitsekategooria liigi elupaigaga, siis soovib AS Silikaat koostöös liigieksperdiga kujundada plokist täiendava elupaiga kompromissala. Ala loomisega on võimalik parendada kaitsealuste liikide elutingimusi väljaspool Männiku liivakarjääri, saada kasutamiseks parema kvaliteediga materjali ning jätta Männiku liivakarjääri madalama kvaliteediga osad täiendavaks kaitsealaks. Käesolev töö tehti kameraaltööna 1975 aasta uuringu aruande ja 1996. aastal koostatud Tallinn-Saku liivamaardla varu revisjoni alusel. Seletuskirja koostamiseks kasutati olemasolevate uuringute puuraukude andmeid. Uuringuaegne geoloogiline ja topograafiline situatsioon ei ole ajas muutunud. Passiivse tarbevaruploki koguvaru on 2 444 tuh m³, mis soovitakse ümber hinnata järgnevalt: - Ehitusliiva aktiivne tarbevaru plokis 60 (veepealne) 683 tuh m³; - Ehitusliiva aktiivne tarbevaru plokis 124 (veealune) 676 tuh m³; - Ehitusliiva passivne tarbevaru plokis 125 (veealune) 1 085 tuh m³; Ülaltoodud maavara varu esitatakse kinnitamiseks Maa-ametile. Võtmesõnad: Harju maakond, Saku vald, Tallinn-Saku liivamaardla, ehitusliiv, täiteliiv, aktiivne tarbevaru, passiivne tarbevaru. Koostas: Ole Sein OÜ Inseneribüroo STEIGER Tallinna-Saku liivamaardla passiivse tarbevaru ploki 60 osalise ümberhindamise seletuskiri 4 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS .................................................................................... 5 1.1 Ümberhindamise põhjus....................................................................................... 5 1.2 Veealuse ploki valik ............................................................................................. 6 1.3 Ala üldiseloomustus ............................................................................................. 6 2. TÖÖDE METOODIKA JA MAHUD.................................................. 7 2.1 Kameraaltööd ....................................................................................................... 7 3. GEOLOOGILINE UURITUS, GEOLOOGILINE EHITUS JA MAAVARA KVALITEET ................................................................... 8 3.1 Varasem uuritus ................................................................................................... 8 3.2 Geoloogiline ehitus .............................................................................................. 8 3.3 Maavara kvaliteet ................................................................................................. 9 4. HÜDROGEOLOOGILISED TINGIMUSED................................... 10 5. VARU ARVUTUS................................................................................ 11 6. MÄENDUSLIKUD TINGIMUSED ................................................... 12 7. KESKKONNAKAITSE ...................................................................... 13 8. KOKKUVÕTE ..................................................................................... 15 9. KASUTATUD KIRJANDUS .............................................................. 16 TEKSTILISAD 1. Varu arvutuse tulemused ....................................................................................... 17 2. Varu arvutuse plokkide piiripunktide koordinaadid ja pindalad ........................... 19 Keskkonnaministri käskkiri varu kinnitamise kohta DIGITAALSED LISAD 1. 1975. a uuringu kvaliteediplokkide plaan 2. 1975. a uuringu puuraukude detailkirjeldused 3. 1975. a uuringu granulomeetria tabelid 4. 1996. a varu revisjoni koondtabel 5. Männiku VIII liivakarjääri kaevandamise loa taotlus koos graafiliste lisadega 6. Riinu Rannap’i arvamus GRAAFILISED LISAD 1. Topograafiline ja varu arvutuse plaan. Mõõtkava 1 : 1000 2. Geoloogilised läbilõiked I-I’ ja II-II’. Mõõtkava H 1 : 1000 ja V 1 : 200 OÜ Inseneribüroo STEIGER Tallinna-Saku liivamaardla passiivse tarbevaru ploki 60 osalise ümberhindamise seletuskiri 5 1. SISSEJUHATUS Käesolevas seletuskirjas esitatakse andmed, millega täpsustatakse Tallinna-Saku liivamaardla (registrikaart nr 0109) passiivse tarbevaru ploki 60 kasutamiskõlblikkuse määramise aluseid ja keskkonnakaitseliselt kasutatava varu kogust. Geoloogilises informatsioonis on tuginetud varasemalt tehtud töödele. Topograafilist mudelit on täiendatud Maa-ameti LIDAR andmetega. Kameraaltöö tegi ja seletuskirja koostas diplomeeritud mäeinsener Ole Sein. Töö tulemused esitatakse käesolevas seletuskirjas, vastav geoloogiline informatsioon on toodud maa-ala topograafilisel ja varu arvutuse plaanil mõõtkavas 1 : 1 000, geoloogilistel läbilõigetel ja digitaalsetes lisades. 1.1 Ümberhindamise põhjus 1996. a varu revisjoni käigus käsitleti metsakvartalit 112 hoiumetsana ja kuivõrd kvaliteetse ehitusmaterjali nõudlus oli tänasest oluliselt väiksem, kinnitati ploki ehitusliiva varu passiivse tarbevaruna (plokk 60). Tänase seisuga puudub hoiumetsa terminil seadusandlik tähendus ning ploki alal asub Keskkonnaregistri andmetel registreeritud III kaitsekategooria kaitsealuse liigi Falco subbuteo (lõopistrik) esinemisala, kus kehtib looduskaitseseaduses §55 sätestatud isendikaitse. Keskkonnaregistris on märge, et tegemist on antud alal tõenäolise pesitsejaga. Männiku piirkonna peamine kaitse-eesmärk on I kaitsekategooria kaitsealuse liigi kõre ja II kaitsekategooria kaitsealuse liigi kivisisalik elupaigad. Plokk 60 külgneb projekteeritava elupaigaga vahetult kolmest küljest. Külgneva elupaiga osa pindala on 17,7 ha. Tulenevalt kõnealuse elupaiga piirkonnas (Männiku liivakarjääri piires) asuvast madalakvaliteetse liiva levialast on AS Silikaat teinud Keskkonnaametile taotluse Männiku liivakarjääri kaevandamise loa lisa nr 5 muutmiseks ja nimetatud ala laiendamiseks ~4,5 ha võrra1. Arvestades, et tänase seisuga ei täida passiivne plokk piirkonna kõrgeima kategooria kaitsealuse liigi elupaiga tingimustest lähtuvalt enda keskkonnakaitselist eesmärki on AS Silikaat koostöös liigiekspert Riinu Rannap’iga välja töötanud lahenduse täiendava kaitseala loomiseks ja kõrgema kvaliteediga liiva kaevandamiseks (kaevandamine 15,53 ha suurusel alal, kaitseala moodustamine 9,55 ha suurusele alale, kaevandamine veetasemest madalamal 5,98 ha suurusel alal). Kaevandamise loa taotluse menetlemise jätkamiseks on seetõttu vajalik tarbevaru aktiivseks hindamine. Kõre- ja kivisisaliku elupaigad on liivased ja lagedad alad, kus asuvad kõredele sobivad kudemisveekogud. Kaitseala moodustamine kaevandamistöid tegemata ei ole võimalik. Veealuse aktiivse tarbevaru määramine on vajalik kvaliteetse tarbevaru maksimaalseks ressursisäästlikuks kasutamiseks, Männiku liivakarjääri katvate kaitseala osade ja kavandatava tegevuse maksumuse kompenseerimiseks. Võimalikud kaevandamisalad 1 Laiendamise käigus taotletakse ka teisel mäeeraldise osal 1,54 ha suuruse alal piirangu kaotamist OÜ Inseneribüroo STEIGER Tallinna-Saku liivamaardla passiivse tarbevaru ploki 60 osalise ümberhindamise seletuskiri 6 on välja valitud koostöös liigiekspert Riinu Rannap’iga, kelle arvamus tööle on lisatud. (digitaalne lisa 5). 1.2 Veealuse ploki valik Veealune aktiivse tarbevaru plokk on piiritletud lähtuvalt loogilisest kaitseala loomise võimalikkusest ja 1975. a uuringus määratud kvaliteetse ehitusliiva levialast (digitaalne lisa 1). Välja on jäetud ploki täiteliiva osad ja osa ehitusliivas mis on vajalik kaitseala laiendamiseks. 1.3 Ala üldiseloomustus Kõnealune ala asub kinnistul Viimsi metskond 9 (katastritunnus 71801:001:0123) ja külgneb kõikidest suundadest Männiku liivakarjääri (kaevandaja AS Silikaat, kaevandamise luba nr KMIN-135) idapoolse lahustüki kinnistuga Männiku liivakarjäär (katastritunnus 71801:001:0182). Alal asub III kategooria kaitsealuse liigi, lõopistriku, esinemiseala ja see külgneb kolmest küljest osaliselt olemasoleva ja projekteeritava I kaitsekategooria kaitsealuse liigi kõre ja II kategooria kaitsealuse liigi kivisisalik püsielupaigaga. Männiku liivakarjääri territooriumil asuv Raku järv on tekkinud kaevandamise tulemusena ja ei sea kaevandamisele täiendavaid piiranguid. Ala on metsastatud. Ala põhjaosa abs kõrgused jäävad abs kõrguste 47 - 48 m vahemikku. Maapind on tasase tõusuga lõuna suunas, kus maapinna abs kõrgused ulatuvad kõrguseni 50,8 m. Ala on igalt küljelt ümbritsetud töötava mäeeraldisega ning muud tundlikud objektid puuduvad. Kaitsealused liigid, eelkõige kõrgema kategooria liigid, on karjäärist tulenevast liivasest ja madalate veekogudega aladest otseses sõltuvuses ja senine praktika on kinnitanud kaevandamise ja liikide elutsemise sümbioosi. OÜ Inseneribüroo STEIGER Tallinna-Saku liivamaardla passiivse tarbevaru ploki 60 osalise ümberhindamise seletuskiri 7 2. TÖÖDE METOODIKA JA MAHUD 2.1 Kameraaltööd Ümberhinnatava ploki varu on varasemalt kinnitatud ehitusliiva tarbevaruna, mistõttu puudub vajadus maavara kvaliteedi ja kvantiteedi täiendavaks hindamiseks. Üldise geoloogilise ehituse iseloomustamiseks on kasutatud varem tehtud uuringu puuraugu andmeid ja laborikatsete tulemusi. Puuraukude asukohad on ära toodud varu arvutuse plaanil (graafiline lisa 1). Kameraaltööde käigus töödeldi läbi ala kohta kogu olemasolev, laboriuuringute andmed ja geoloogilised kirjeldused ning vormistati üldinfoga uued graafilised lisad. Detailne info on kättesaadav varasematest uuringuaruannetest (vt ptk 3). Lähtuvalt varu arvele võtmise praktikast eraldati välja veepealse varu plokk (veetase abs 42,7 m) ja veealuse varu plokid (aktiivne ja passiivne). Arvestades, et maapind on tasane ja uuringupuuraukude tihedus valdavalt 50 m, siis piisab maapinna ja lamami kõrgusmudeli loomiseks olemasolevatest andmetest. Suure puuraukude tiheduse tõttu on korrektne ka 1996. a keskmiste paksuste põhjal tehtud varu arvutus. OÜ Inseneribüroo STEIGER Tallinna-Saku liivamaardla passiivse tarbevaru ploki 60 osalise ümberhindamise seletuskiri 8 3. GEOLOOGILINE UURITUS, GEOLOOGILINE EHITUS JA MAAVARA KVALITEET 3.1 Varasem uuritus Ümberhinnatav plokk jääb keskkonnaregistri maardlate nimistus arvel olevale Tallinna-Saku liivamaardlale (registrikaardi nr 109). Geoloogilisi uuringuid on Tallinna-Saku maardlas tehtud Keskkonnaregistri maardlate nimistu andmeil 31. korral. Uuringud jäävad aastatesse 1951 - 2014. Uuringuid ja varu arvutusi on tehtud maardlas sageli metsakvartalite kaupa, ~10 - 15 ha suurustel aladel (Remmel, 1971; Remmel, 1975; Remmel jt, 1976; Remmel jt, 1986 jt). Ainult 1960 - 61. a uuring (Kivimägi, 1962) haaras enam kui pool maardlast. Tallinna-Saku liivamaardla geoloogiline tüüpläbilõige on uuringute alusel järgmine: - 0,1 - 0,8 m, keskmiselt 0,5 m – kasvukiht; - 2,0 - 28,5 m, keskmiselt 10,6 m – väga peene- kuni peeneteraline liiv; keskmiselt 9,0 m – ülipeeneteraline liiv, täiteliiv. Maardlal levib segateraline pruun, kollane või hall päevakivi kvartsiitliiv, milles esineb kohati savi, aleuriidi või kruusa vahekihte või läätsi. Segateralise liiva lamamiks on maardla idaosas jämepurrurikas (lokaal) moreen või aluspõhjaline kivim. Liiva üldised näitajad on järgmised: peenusmoodul 1,3 - 2,6; savi- ja tolmuosakeste sisaldus kuni 5 %; kruusa (>5 mm osakesed) sisaldus 2 - 5 (kohati >15 %). Geoloogilistel läbilõigetel karjääri esindavate puuraukude originaalkirjeldused on lisatud taotluse digitaalsetele materjalidele. Varu ümberhindamise aruanne tugineb järgnevatele aruannetele: - Tallinna liivamaardla (kvartalid 55, 56, 65, 66, 63, 62, 61, 60 ja 49) täiendavatest uuringutöödest, S. Remmel, Keila, 1975. a. (Eesti Geoloogiafondi arhiivinumber 3349); - Tallinn-Saku liivamaardla varu revisjon, R. Sinisalu, Tallinn, 1996. a (Eesti Geoloogiafondi arhiivinumber 5548). Täiendavalt on Männiku liivakarjäärist kuni 50 m kaugusel jäävaid puurauke käsitletud Tallinna-Saku liivamaardla Männiku liivakarjääri ala ehitusliiva osalise ümberhindamise ja täiteliiva arvele võtmise seletuskirjas (varu seisuga 01.10.2010), OÜ Inseneribüroo STEIGER, Tallinn, 2010. a (Eesti Geoloogiafondi arhiivinumber 8258). 3.2 Geoloogiline ehitus Maardla geoloogiline ehitus on küllaltki muutlik. Ploki 60 uuringupuuraukude võrk on valdavalt 50 x 50 m va väikesel osal ploki põhjaosas kus kaugeim vahemaa on 140 x 200 m. Maapinna reljeef on tasase tõusuga põhja suunas. Kattekihi moodustab kasvukiht ja selle all lasuv huumusesegune kruusateradega orgaanikarikas liiv. Kihi paksus on 0,7 - 1,0 m. Senise kaevandamise praktika kohaselt on teada, et ala läbib kirde edelasuunaliselt katendi all lasuva, kvaliteedinõuetele mittevastava, peeneteralise liiva kiht, mille lamam võib põhjaosas ulatuda kuni OÜ Inseneribüroo STEIGER Tallinna-Saku liivamaardla passiivse tarbevaru ploki 60 osalise ümberhindamise seletuskiri 9 veetasemeni (so 5,0 m maapinnast). Katendi keskmine paksus 1996. a revisjoni põhjal on 1,46 (~1,5 m). 1975. a uuringuga on ploki piires välja eraldatud neli plokki (I – täiteliiv, II – ehitusliiv, III – betooni- ja ehitusliiv ja IV – täiteliiv). Toonased määrangud on tehtud tuginedes kõrgematele kvaliteedinõuetele kui tänased ehitusliiva nõuded. 1996. a revisjoni ja OÜ Inseneribüroo STEIGER Männiku liivakarjääris tehtud ümberhindamise aruande (käsitles suurema osa ploki puuraukudest) kohaselt on kogu maavara, lamamini, vastavuses ehitusliiva nõuetele. 3.3 Maavara kvaliteet Sarnaselt kogu maardla ehitusele muutub liiv sügavuse suunas tihedamaks ja peeneteralisemaks, olles vahetult enne lamamit ka savikas. Savi- ja tolmuosakeste sisaldus jääb valdavalt 2 % piiresse, olles üksikutes puuraukudes 3 - 4 %. Liiva peensusmoodul on valdavalt üle 2,1 ja jääb alla 2,0 vaid üksikutes puuraukudes. Kruusa sisaldus on valdavalt alla 5 %, kuid ulatub paiguti ka 8 - 10 %. Puuraukude detailsed kirjeldused ja proovide tulemused on toodud digitaalses lisas olevates originaalandmetes (digitaalsed lisad 2 ja 3). Moodustatavates aktiivse tarbevaru plokkides leviv maavara on kasutatav betooni toormena. OÜ Inseneribüroo STEIGER Tallinna-Saku liivamaardla passiivse tarbevaru ploki 60 osalise ümberhindamise seletuskiri 10 4. HÜDROGEOLOOGILISED TINGIMUSED Männiku liivikul, millel Tallinna-Saku liivamaardla asub, levib ligi 60 km2 suurusel alal jääjõe liivade veekiht, mis jätkub erineva geneesiga liivadega seotud veekihina kuni mereni. Veekihi paksus liivikul sõltub maapinna reljeefist ja liivalasundi alumise pinna sügavusest. Kihi tüsedus kahaneb liiviku äärealade suunas. Kogu liiviku alal toitub põhjavesi sademetest. Põhjavee toitumine on kõige intensiivsem avatud liivaaladel, seejärel liivapinnasega metsaladel ning kõige väiksem rabaaladel. Filtratsioonivool toimub peamiselt põhja (Ülemiste järve) ja lääne (Pääsküla jõe) suunas. Väheoluline põhjavee vool toimub ka lõuna ja ida suunas. Looduslikes oludes paiknes veetase liivades 1 - 3 m sügavusel maapinnast järgides maapinna reljeefi. Seoses liiva kaevandamisega on veetase liiviku lõunaosas langenud 4 - 6 m-ni maapinnast. (Kupits, 2008). Raku järve veetase on stabiliseerunud vastavalt 42,5 - 43,0 m (keskmine 42,7 m) ning Männiku järves 44,5 - 45,0 m (keskmine 44,9 m) tasemel. Männiku karjäärijärved toituvad järvepinnale ja lähiümbrusele langevast sademe- ja lumesulaveest. OÜ Eesti Geoloogiakeskus andmetel Kvaternaari veekompleksis Männiku karjääride piirkonnas keemilisi muutusi ei ole. Sama allika andmetel mõjutavad veekompleksi taset liiva tootvad karjäärid ja vee väljavool Raku järve kaudu Ülemiste järve. AS Tallinna Vesi andmetel näitavad pinnavee analüüsid, et vee kvaliteet Männiku järvistus on hea ja kaevandamine sellele kahjuliku mõju ei ole avaldanud. Männiku raba ei kuulu valdavalt järvistu valgalasse. Siit voolab pinnavesi idast ja lõunast kraavide kaudu välja. Põhjavee vool karjääride suunas võib toimuda suuremalt alalt kui maapealne valgala, seda eriti Raku järvest lõuna poole jääval rabaosal. Metsakuivendamise eesmärgil on rajatud kaevandusala ida- ja lõunaosasse kraavide võrk. Kvaternaari veekompleksi all lasuva Ordoviitsium-Kambriumi veekompleksis Männiku liivakarjääride piirkonnas alanduslehtrit ei ole. Liiva kaevandamine allpool veetaset Männiku liivakarjääris on toimunud käesoleva ajani ning seda plaanib arendaja jätkata ka edaspidi ilma karjäärivee kõrvaldamiseta. OÜ Inseneribüroo STEIGER Tallinna-Saku liivamaardla passiivse tarbevaru ploki 60 osalise ümberhindamise seletuskiri 11 5. VARU ARVUTUS Varu arvutuse aluseks on topoplaan mõõtkavas 1 : 1 000 (graafiline lisa 1) ja kameraaltööna varasemate geoloogiliste välitööde puuraukude geoloogilised kirjeldused ja laboratoorsete määrangute andmed. Ümberhindamise eelne passiivse tarbevaru ploki 60 koguvaru, pindalal 15,53 ha, on seisuga 01.03.2017. a 2 444 tuh m³. Kogu varu moodustab ehitusliiv. Varu on arvutatud keskmiste paksuste meetodil. Käesoleva töö raames on varu arvutamiseks kasutatud mudelarvutust. Modeleerimiseks on kasutatud triangulatsiooni interpoleerimismeetodit (tarkvara PowerCivil for Baltics v8i). Arvutuste tulemused on toodud tekstilisas 1. Mudelarvutuse tulemusena on koguvaru plokis 2 427 tuh m³. Varu erinevus keskmise paksuse teel arvutatust on 0,7 %, mis tuleneb metoodikate erinevusest ja kinnitatud varu koguse võib lugeda õigeks. Ümberhinnatavate aktiivse tarbevaru plokkide varu on arvutatud mudelarvutuse teel ning allesjääva passiivse tarbevaru kogus lahutustehtena koguvarust. Varu arvutuse vahepiiriks on võetud veetase abs kõrgusel 42,7 m. Varu arvutuse käigus eraldati välja järgnevad plokid: - Veepealne aktiivne tarbevaru pindalal 15,53 ha (plokk 60 aT) - 683 tuh m³ - Veealune aktiivne tarbevaru pindalal 5,98 ha (plokk 124 aT) - 676 tuh m³ - Veealune passiivne tarbevaru pindalal 9,55 ha, plokk 125 pT - 1 085 tuh m³ Kattepinnase kogus on 262 tuh m³ ja selle keskmine paksus 1,7 m. Erinevused võrreldes 1996. a bilansilise arvutusega (keskmine 1,46) tulenevad tõenäoliselt täpsematest maapinna kõrgusandmetest. Tabel 5.1 Varu jagunemise koondtabel Katendi Kasuliku Katendi Kasuliku Pindala, Plokk paksus, kihi maht, materjali Maavara ha m paksus, m tuh m3 maht, tuh m3 60 aT 15,53 1,5 4,4 262 683 EL 124 aT 5,98 11,3 - 676 EL 125 pT 9,55 11,4 - 1 085 EL Kokku 15,53 1,5 15,7 262 2 444 EL OÜ Inseneribüroo STEIGER Tallinna-Saku liivamaardla passiivse tarbevaru ploki 60 osalise ümberhindamise seletuskiri 12 6. MÄENDUSLIKUD TINGIMUSED Mäenduslikud tingimused maavara karjääriviisiliseks kaevandamiseks on üldiselt soodsad. Tulenevalt külgneva Männiku liivakarjääri pikaajalisest ekspluatatsioonist on aja jooksul valminud kogu mäetööde tegemiseks vajalik infrastruktuur. Ehitatud on juurdepääsuteed, karjääriseadmete remonditöökoda, tagatud elektrivarustus, valve jms. Samuti on viimaste aastate tegevus kogunenud käsitletava ala lähipiirkonda. Vastavalt liiva paiknemisele ja pinnasevee tasemele toimub mäeeraldise piires maavara kaevandamine kahel viisil – klassikaline karjääriviisiline kaevandamine ülalpool veetaset ja hüdrokaevandamine vee alt. Veepealse ja veealuse varu ühisaladel kaevandatakse kvaliteedi tõstmise eesmärgil ka veepealset varu hüdrokaevandamise teel. Tehnoloogia on välja kujunenud ning ennast õigustanud. Katendi paksus ulatub kuni 5 meetrini, olles keskmiselt 1,4 - 1,5 m, kuid kuna tegemist on liivase materjaliga ei ole selle teisaldamine keeruline. Kasuliku kihi paksus veepealses osas on 4,4 m ja veealuses osas 11,3 m. Lamami reljeef veealuse kaevandamise alal on küllalti ühtlane. Veepealse varu väljamisel toimub maavara kaevandamine astanguliselt ning kaevis laetakse otse kalluritele. Materjal on võimalik väljata ühe astanguga. Veealuse varu kaevandamiseks kasutatakse diiselenergial töötavat pinnasepumpa. Pinnasepumbaga pumbatakse pulp (vee ja kaevise segu) mööda monteeritud torustikku hüdropuistangusse, kustkohast vesi valgub kaevude kaudu tagasi veekogusse. Saadava liiva kvaliteedi parandamiseks (kivide eraldamiseks) kasutatakse pumpamise tehnoloogilises ahelas koonussõela. Liivakaardid moodustatakse tasasele alale (eeldatavalt Männiku liivakarjääri) piirates need eelnevalt paari meetri kõrguse valliga. Puistangu täitumisel kuni vallini, moodustatakse pumbatud materjalist uued vallid ning pumpamist jätkatakse. Tsüklit korratakse. Valmis puistang jäetakse 3 kuni 4 nädalaks nõrguma ja ning seejärel saab kaevist realiseerida. Liiva laadimisel kasutatakse ettevõtte masinapargis olevaid ekskavaatoreid ning rataslaadureid. Liiva väljavedu karjäärist toimub autotranspordiga. Männiku liivakarjääris on rajatud teedevõrk, millest osa on asfalteeritud. Juurdesõiduteed põhiteelt laadimiskohtadele rajatakse sobivast täitematerjalist (silikaatkivimurd, killustik, kruus) või betoonplaatidest. Vajalike teede rajamine on tagatud vastavate masinate ja mehhanismidega (buldooser, skreeper, torupaigaldaja, liikuv remonditöökoda jne) Karjäär on varustatud teekastmise tehnikaga, mida kasutatakse kuival perioodil teekatete niisutamiseks, tolmu ja muude kergelt lenduvate ainete tõrjeks. OÜ Inseneribüroo STEIGER Tallinna-Saku liivamaardla passiivse tarbevaru ploki 60 osalise ümberhindamise seletuskiri 13 7. KESKKONNAKAITSE Maavara kaevandamisega mõjutatakse alati suuremal või vähemal määral keskkonda. Kaevandamisega kaasneb maastiku pöördumatu muutus ja taimkatte hävinemine. Mäeeraldise piires looduslik maastik hävib, kuid selle kvalitatiivne muutus on taastatav hilisema korrastamisega. Käesoleva ümberhindamise eesmärgiks on kompromisslahendus mäenduse ja keskkonna vahel, mille käigus soovitakse väljata kõrgeima kvaliteediga ehitusliiva ja kujundada kaitsealuste liikide elupaika selliselt, et see seoks endaga vähemkvaliteetse maavara. Tehtavate töödega laieneb kaitsealaks sobilik ala 9,55 ha võrra ja Raku järv 5,98 ha võrra. Kohese korrastamisega tagatakse kaitsealal liikidele parimad võimalikud elutingimused. Järve laiendamine võib mõjutada veekvaliteeti ja veekogude veetaset. Vahetult kaevandamiskohas muutub vesi häguseks kõige peenematest tolmu- ja saviosakeste fraktsioonidest. Need peenosad pärinevad sellest samast kaevandatavast materjalist. Häguse vee levik ehk settimine veekogu põhja tagasi toimub puistangu lähiümbruses. See tegevus ei lisa reostust veekogusse. Toimub samast keskkonnast pärit oleva materjali tagasisettimine. Seoses veealuse varu kaevandamisega ja maapinna lähenemisega veetasemele suureneb veereostuse oht. On tõenäoline, et masinate/seadmete avarii käigus võib sattuda pinnasesse diiselkütust ja/või määrdeaineid. Selle vältimiseks tuleb hoolega jälgida masinate tehnilist seisundit ja nende remonti teha selleks ettenähtud kohas. Tallinna-Saku liivamaardlas tehtud keskkonnamõju hindamise aruannete („AS Baltifalt, OÜ C.B.A., AS Kiirkandur ja AS Teede REV-2 taotletavatel mäeeraldistel Tallinn-Saku liivamaardlas kavandatava liiva kaevandamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne“, 2004, „AS Silikaat taotletaval Männiku 2 mäeeraldisel Tallinna - Saku liivamaardlas kavandatava liiva kaevandamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne“, 2005 ja Tallinna-Saku liivamaardla Männiku liivakarjääri süvendamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne“, 2014) kohaselt liiva kaevandamine allpool veetaset vee kvaliteedile ja veetasemele olulisi muutusi kaasa ei too. Tallinn-Saku liivamaardlas on tööstuslikult kaevandatud juba ligikaudu 60 aastat ja kujunenud veekogude kvaliteet on hea, siis ei ole otsest põhjust eeldada selle halvenemist ka tulevikus. Vajalik on jälgida karjääris kujunevate veekogude taset perioodiliselt. Ala on kõikidest külgedest ümbritsetud töötava karjääriga ja täiendavat töötsoonist välja levivat müra- ja tolmukoormust ei tekitata. I ja II kaitsekategooria liikide elupaikada loomisel on oht, et hävineb III kategooria kaitsealuse liigi Falco subbuteo (lõopistrik) esinemisala. LKS §55 lõike 6 kohaselt on kaitsealuse loomaliigi isendi püüdmine ja tahtlik häirimine paljunemise, poegade kasvatamise, talvitumise ning rände ajal on keelatud. Eelnevast lähtuvalt on kaevandamine alal lubatud, küll aga tuleb tegevuste alustamisel arvestada ajaliste piirangutega, mis arvestavad antud liigi pesitsemise ning poegade üleskasvatamise ajaga. Kaevandamise loa taotlemisel tuleb seada vastavad ajalised piirangud. OÜ Inseneribüroo STEIGER Tallinna-Saku liivamaardla passiivse tarbevaru ploki 60 osalise ümberhindamise seletuskiri 14 Senine kaevandamine on näidanud, et avatud liivaalad (vahetult taotletavast alast põhjasuunas) on sobilikud III teistele kaitsekategooria lindudele (nõmmelõoke, väiketüll). Männiku liivakarjääri ala on pindalaliselt väga suur, kuid mäetöid tehakse korraga piiratud alal, siis mitmete kaitsealuste liikide esinemine piirkonnas on tõestuseks, et senine kaevandamise intensiivsus on sobiv ning just tehnoloogiline maastik antud liikidele sobiv (Keskkonnaministeeriumi käskkiri 12.04.2012 nr 323). Liiva kaevandamise tehnoloogilises protsessis ei teki jääkprodukte, mille ladustamine ja kõrvaldamine nõuab erilahendusi. Kogu kaevandatud toodang realiseeritakse erinevate kauba nomenklatuuridena või kasutatakse ettevõtte oma tootmises. Samuti kasutatakse liivast väljasõelutud kruusa fraktsioonid ja kivid karjääriteede ehitusel või maastikukujundamiseks korrastamisel. Karjääris ei ole purusteid ja seega ei teki purustusjääke. Mäetöö käigus eemaldatav katend ning maavara ladustatakse ajutistes puistangutes. Jäätmeid kaevandamisel ei tekitata. OÜ Inseneribüroo STEIGER Tallinna-Saku liivamaardla passiivse tarbevaru ploki 60 osalise ümberhindamise seletuskiri 15 8. KOKKUVÕTE Tallinn-Saku liivamaardla passiivse tarbevaru ploki 60 varu hinnati 2017. a uurimistöö tulemuste alusel ümber järgmistes kogustes ja pindaladel: Ehitusliiv - veepealne plokk 60 aT – 683 tuh m3 (15,53 ha); - veealune plokk 124 aT – 676 tuh m3 (5,98 ha); - veealune plokk 125 pT – 1 085 tuh m3 (9,55 ha). Ülaltoodud varu kogused esitatakse Maa-ametile kinnitamiseks ja Keskkonnaregistris arvele võtmiseks seisuga 01.03.2017. OÜ Inseneribüroo STEIGER Tallinna-Saku liivamaardla passiivse tarbevaru ploki 60 osalise ümberhindamise seletuskiri 16 9. KASUTATUD KIRJANDUS 1. Remmel, S., 1975. Aruanne Tallinna liivamaardla täiendavatest uuringutöödest. Keila. 2. Sinisalu, R., 1996. Tallinn-Saku liivamaardla varu revisjon. Tallinn. 3. Jassik, E., Kotenjov, R, 2010. Tallinna-Saku liivamaardla Männiku liivakarjääri ala ehitusliiva osalise ümberhindamise ja täiteliiva arvele võtmise seeletuskiri (varu seisuga 01.10.2010). Tallinn. OÜ Inseneribüroo STEIGER Tallinna-Saku liivamaardla passiivse tarbevaru ploki 60 osalise ümberhindamise seletuskiri 17 Varu arvutuse tulemused Passiivse tarbevaru ploki 60 kontrollarvutus, 15,53 ha Original Surface: Lasum Description: Preference: Default Type: Existing Design Surface: Lamam Description: Preference: Default Type: Existing Cut Factor: 1.00 Fill Factor: 1.00 Cut: 2427082.7 cu m Fill: 0.0 cu m Net: 2427082.7 cu m Kattepinnas, 15,53 ha Original Surface: lidar+pa Description: Preference: Default Type: Existing Design Surface: Lasum Description: Preference: Default Type: Existing Cut Factor: 1.00 Fill Factor: 1.00 Cut: 262221.8 cu m Fill: 2.5 cu m Net: 262219.3 cu m OÜ Inseneribüroo STEIGER Tallinna-Saku liivamaardla passiivse tarbevaru ploki 60 osalise ümberhindamise seletuskiri 18 Veetasemest, 42,7 m, kõrgemal asuv varu, 15,53 ha, plokk 60 aT Original Surface: Lasum Description: Preference: Default Type: Existing Design Surface: 42.7 Description: Preference: Default Type: Existing Cut Factor: 1.00 Fill Factor: 1.00 Cut: 682601.0 cu m Fill: 0.0 cu m Net: 682601.0 cu m Veealune aktiivne tarbebevaru, 5,98 ha, plokk 124 aT Original Surface: 42.7 Description: Preference: Default Type: Existing Design Surface: Lamam Description: Preference: Default Type: Existing Cut Factor: 1.00 Fill Factor: 1.00 Cut: 676232.6 cu m Fill: 0.0 cu m Net: 676232.6 cu m OÜ Inseneribüroo STEIGER Tallinna-Saku liivamaardla passiivse tarbevaru ploki 60 osalise ümberhindamise seletuskiri 19 Plokkide piiripunktid ja koordinaadid Ploki 60 aT (veepealne) piiripunktide koordinaadid Nr X Y 1 6 580 345,39 542 656,43 2 6 580 363,87 542 908,47 3 6 579 752,16 542 957,90 4 6 579 728,13 542 709,09 5 6 579 972,41 542 687,06 Pindala 15,53 ha Ploki 124 aT (veealune) piiripunktide koordinaadid 3 6 579 752,16 542 957,90 4 6 579 728,13 542 709,09 12 6 579 855,48 542 697,61 11 6 579 850,00 542 745,57 10 6 579 853,89 542 816,83 9 6 579 906,29 542 813,39 8 6 579 909,33 542 866,45 7 6 580 210,95 542 841,47 6 6 580 218,36 542 920,23 Pindala 5,98 ha Ploki 125 aT (veealune) piiripunktide koordinaadid Nr X Y 1 6 580 345,39 542 656,43 2 6 580 363,87 542 908,47 6 6 580 218,36 542 920,23 7 6 580 210,95 542 841,47 8 6 579 909,33 542 866,45 9 6 579 906,29 542 813,39 10 6 579 853,89 542 816,83 11 6 579 850,00 542 745,57 12 6 579 855,48 542 697,61 5 6 579 972,41 542 687,06 Pindala 9,55 ha
Allikas: Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel