Saatja: Katrin Haug </o=JM/ou=Exchange Administrative Group (FYDIBOHF23SPDLT)/cn=Recipients/cn=c8272ac3a4fd4c4b917edb7b2eb23b20-Katrin Haug>
Saaja: '
[email protected]'
Teema: FW: Delfi päring
Tere, Iris
Täname küsimuste eest.
Andmekaitse Inspektsiooni jaoks muutub ettevõtete trahvimine andmekaitse nõuete rikkumise eest oluliselt lihtsamaks, kui jõustuvad Euroopa Liidu õigusest tulenevad muudatused, tõi välja advokaadibüroo Hedman isikuandmete kaitse ekspert Andres Ojaver. Trahvimäär võib ulatuda 20 miljoni euroni ning teatud juhtudel seda isegi ületada.
* Uurin, kui suur ning oluline muudatus see Teie hinnangul on?
* Kui suured on seni Eestis määratud trahvid olnud?
* Miks seda muudatust vaja oli?
* Kas Eestis on hetkel andmete rikkumisega probleeme?
Trahvimäärades sisulist muudatust ei toimu – ikka on ülempiiriks kuni 20 miljonit eurot või kuni 2% ettevõtte ülemaailmsest käibest. Muudatusega kõrvaldati ebakõla isikuandmete kaitse seaduse ja karistusseadustiku vahel – viimane viitas seni, et maksimaalne trahvimäär on 400 000 eurot, esimene aga 20 miljonit.
Miljonitrahvid on siiski mõeldud rahvusvaheliste suurettevõtete (nt Google, Meta) ohjeldamiseks, mitte mõne väikse või keskmise suurusega kohaliku ettevõtte kiusamiseks. Seni on Eestis ainult ühele juriidilisele isikule rahatrahv määratud, see aga on kohtus vaidlustatud. Kõige suurem jõustunud trahv on seega füüsilisele isikule tehtud trahv summas ca 400 eurot. Eesti õigussüsteem on paraku selline, kus juriidilist isikut ei ole kuigi lihtne vastutusele võtta – kõigepealt tuleb leida konkreetne füüsiline isik, kes on teo toime pannud või midagi tegemata jätnud ja seejärel tuleb vaadata, kas ta on seda teinud juriidilise isiku huvides. See tähendab, et väärteomenetlus tuleb alustada ka mõne töötaja suhtes enne, kui on selge, kas lisaks temale või tema asemel saab karistada ka tema tööandjat. Novembrist jõustuv seadusemuudatus peaks selle seose leidmist pisut lihtsustama.
Lisaks toob seadusemuudatus kaasa isikuandmete kaitse seaduses sätestatud väärtegude puhul väärteo aegumise pikenemise kahelt aastalt kolmele. Aegumine algab teo toime panemisest ja nii kohtuväline menetleja kui ka kohus peavad aegumistähtaja jooksul suutma asja lõpuni menetleda. Peale aegumist enam väärtegu edasi menetleda ei saa ja menetlus tuleb lõpetada. Kuivõrd Andmekaitse Inspektsioon peab ülepiirilistes menetlustes (nt kui Saksamaa kodanik kaebab Bolti tegevuse peale) tegema koostööd ka teiste Euroopa Liidu riikide inspektsioonidega, on lisaaeg väga vajalik – teatavasti ei toimu rahvusvaheline suhtlus sama kiiresti kui siseriiklik.
Andmekaitse nõuete rikkumisi esineb kindlasti – iseasi, kui suure probleemina seda ühiskonnas tunnetatakse. Näiteks peaks iga asutus ja ettevõte, kes midagi inimeste andmetega teeb, võimalikult selgelt ja lihtsalt avaldama infot, mis andmed neil on, milleks kasutavad, kui kaua säilitavad, kellele edastavad. Selget ja inimkeelest infot leiab aga väheste ettevõtete ja asutuste veebilehtedelt.
Pahatihti viitab selge ülevaate puudumine sellele, et ettevõte või asutus ise ka ei tea, mis andmed tal on ja mida nendega teeb. See viib reeglina selleni, et töötajaid ei ole vastavalt koolitatud ja teadmatusest antakse andmeid kellelegi, kel pole selleks õigust või toimuvad suisa suured andmelekked.
Parimate soovidega
Katrin Haug
Avalike suhete nõunik
[email protected] <mailto:
[email protected]>
+372 667 2708
ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST
Tatari 39 | 10134 Tallinn | Eesti
LinkedIn <https://www.linkedin.com/company/estonian-data-protection-inspectorate/> I Facebook <https://www.facebook.com/andmekaitseinspektsioon/?locale=et_EE> I Youtube <https://www.youtube.com/@andmekaitse>
<http://www.aki.ee/>