Vastus selgitustaotlusele

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST Lp Aleksandra Bolšakova Teie 10.04.2023 nr Stabimer Õigusbüroo OÜ [email protected] Meie 11.05.2023 nr 2.1.-5/23/893-2 Vastus selgitustaotlusele Andmekaitse Inspektsioon sai Teie pöördumise, milles kirjutate: Kaupluses on paigaldatud kaamera helisalvestisega müügisaalis. 1. Palun andke teada, kas piisab sellest, et kaupluse sissepääsu uksel on paigaldatud kleeps pildiga/hoiatusega, et kaupluses toimub videovalve? Või peab olema näidatud ka muu täiendav infot - nt et toimub ka helisalvestus? 2. Palun andke teada, kas on võimalik töölepingus ette näha, et tööandjal on õigus kaamerasalvestust kasutada selle avastamiseks, et töötaja kahjustab tööandja majanduslike huve - st levitab müügisaalis kolmandatele isikutele konfidentsiaalset infot; manipuleerib kliendikaartidega/kassaga (kui on põhjendatud kahtlus konkreetse töötaja suhtes, siis läbi vaadata kaamera salvestusi tema suhtes konkreetsete juhtumise osas)? Märgime, et inspektsioonile ei nähtu, kas ja millisel seaduslikul alusel ja õiguspärasel eesmärgil oleks võimalik poes kasutada helisalvestavaid kaameraid. Kaamerate, aga eriti koos helisalvestistega kaamerate, puhul on tegemist inimesi vägagi riivava meetmega, mille kasutamise eesmärgid peavad olema väga kaalukad. Konkreetsel juhul tekib aga kaks peamist probleemkohta, mille tõttu ei ole helisalvestiste kasutamine lubatud: 1) töötajad (klienditeenindajad) oleksid terve tööaja nii kaamera kui ka helisalvestise kontrolli all. Töötajate järjepidev jälgimine sellisel viisil on aga keelatud. 2) kaamerate ja helisalvestiste kasutamine selleks, et lahendada tekkinud arusaamatusi üksikute klientidega/töötajatega, ei ole õigustatud. Kaamerate kasutamine sellisel eesmärgil on ülemäärane, arvestades eelkõige sellega, et probleemid üksikute klientidega/töötajatega ei kaalu üles seda, et jälgida kaameratega kõiki kliente ning kuulata nende vestlusi. Sellest lähtuvalt on keelatud ka helisalvestise kasutamine. Samuti tuleb igasuguse isikuandmete töötlemise puhul, sh kaamerate kasutamise osas, lähtuda isikuandmete töötlemise põhimõtetest (vt IKÜM artikkel 5). Kaamerate kasutamine (näiteks isikute või vara kaitse eesmärgil) on võimalik isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) artikkel 6 lg 1 punkti f (õigustatud huvi) alusel. Õigustatud huvi hindamine toimub kolmeastmelise skeemi järgi: I aste - isikuandmete töötleja või kolmandate isikute huvid ja nende kaalukus. II aste - andmesubjekti õigused ja huvid ning kaalukus. III aste - vastanduvate huvide kaalumine - esialgne hinnang + vajadusel täiendavad kaitsemeetmed lõplik hinnang. Kui vastutaval töötlejal on huvi mingite isikuandmete töötlemise vastu, ei tähenda see automaatselt, et ta saab tugineda õigustatud huvi alusele. Vastutava töötleja huvi õigustatus on vaid lähtepunkt ehk üks elementidest, mida tuleb analüüsida ning see, kas Tatari 39, 10134 Tallinn Telefon 627 4135 Registrikood 70004235 E-post [email protected] www.aki.ee õigustatud huvi alusele saab tugineda, sõltubki tasakaalustamise tulemusest. Seejuures peab arvestama, et õigustatud huvil põhineva andmetöötluse korral tuleb arvestada ka inimeste võimalike vastuväidetega (vt IKÜM artikkel 21). Täpsemalt on võimalik õigustatud huvi kohta ning vastuväite esitamise kohta lugeda inspektsiooni juhendist õigustatud huvi. Samuti peab kogu andmetöötlus vastama isikuandmete töötlemise põhimõtetele (IKÜM artikkel 5). Seejuures rõhutame, et vastutav töötleja (pood) peab esitama inimesele ka kogu IKÜM artiklis 13 sätestatud teabe. Sh olukorras, kus isikuandmete töötlemine põhineb artikkel 6 lõige 1 punktil f, tuleb esitada ka teave vastutava töötleja või kolmanda isiku õigustatud huvide kohta (vt IKÜM artikkel 13 lg 1 punkt d). Ehk andmekaitsetingimustesse tuleb lisada kas õigustatud huvi analüüs või vähemalt teave, et inimesel on õigus küsida õigustatud huvi analüüsi (nt kirjutades e-posti aadressile). Täpsemalt on võimalik selles osas lugeda ka Artikli 29 tööruhma suuniseid läbipaistvuse kohta. Õigustatud huvi osas teabe andmist on käsitletud leheküljel 36. Kui aga kaamerate osas on võimalik teha õigustatud huvi analüüs ning selle tulemusel hinnata, kas kaamerate kasutamine on õigustatud ning mis ulatuses, siis kaamerate kasutamine koos helisalvestisega ei ole inspektsiooni hinnangul õigustatud. Üksikud juhtumid ei õigusta kõikide klientide ja töötajate vestluste salvestamist. Eelnevast tulenevalt selgitamegi, et ettevõttel tuleb endal teha selgeks kaamerate kasutamise tingimused ning neid järgida (sh peab kaamerate kasutamiseks olema õiguslik alus). Lisaks märgimegi, et tööandja ei saa võtta töötajalt töölepinguga nõusolekut, et teda jälgitakse (vt isikuandmete juhendit töösuhtes), sest sellisel juhul ei ole töötajal valikut, kas ta soovib nõustuda isikuandmete töötlemisega või mitte, ning see ei ole lubatud. Lisainformatsioonil leiate Andmekaitse Inspektsiooni juhendiest: juhend kaamerate kasutamise kohta ning isikuandmete juhend töösuhetes. Loodan, et minu selgitustest on abi. Lugupidamisega Liina Kroonberg juristi assistent peadirektori volitusel 2 (2)