Väljaminev kiriAvalik
Vastus selgitustaotlusele
Andmekaitse Inspektsioon · 11. mai 2023
- Viit
- 2.1.-5/23/921-2
- Registreeritud
- 11. mai 2023
- Dokumendi liik
- Väljaminev kiri
- Adressaat
- S.T
- Saabumis/saatmisviis
- e-post
- Funktsioon
- 2.1 Menetluse korraldamine
- Sari
- 2.1.-5 Õigusaktide tõlgendamisega seonduvad selgitustaotlused, märgukirjad, kirjavahetus (01.03.2024 suletud - ümber tõstetud 2.2-9, 2.2-10 ja 2.3-8 sarjadesse)
- Toimik
- 2.1.-5/2023
- Vastutaja
- Liina Kroonberg (Andmekaitse Inspektsioon)
Sisu (failidest)
ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST
Teie 12.04.2023 nr
Meie 11.05.2023 nr 2.1.-5/23/921-2
Vastus selgitustaotlusele
Andmekaitse Inspektsioon sai Teie pöördumise, milles kirjutate:
Tekkis küsimus, mis puudutab isikuandmeid:
Näiteks olukord, kus inimene soovis esitada õigusrikkumise osas kaebuse, kuid talle on teada isik
vaid nägu pidi ja tema töö- ning elukoht, kuid nime ei ole võimalik teada saada, sest ka isik ise
keeldub enda nime avaldamast. Ja inimene pöördub isiku tööandja poole küsimusega, kas X
nimega töötaja elab X aadressil. Kas ja kui palju võib ettevõte väljastada infot töötaja
isikutuvastuse kohta saabunud sellise päringu osas
Kuna inspektsioonil ei ole täpsemad asjaolud teada (sh milline rikkumine, kas see toimus tööajal
ning muu), siis saame selgitada, et isikuandmeteks on igasugune teave tuvastatud või tuvastatava
füüsilise isiku kohta. Isikuandmete kaitse üldmäärus1 sätestab, et isikuandmete töötlemine peab
olema seaduslik ja andmesubjektile läbipaistev; samuti tohib isikuandmeid koguda üksnes
kindlaksmääratud õiguspärastel eesmärkidel2 ning koguda tuleb eesmärgi seisukohalt võimalikult
vähe andmeid3. Seda, millisel õiguslikul alusel ja eesmärgil andmetöötlust läbi viiakse, peab
isikuandmete kaitse üldmääruse4 kohaselt selgitama ja tõendama eelkõige andmetöötleja
ise. Kui andmetöötluseks puudub õiguslik alus, siis andmeid töödelda ei tohi.
Eelnevast tulenevalt on Andmekaitse Inspektsioon seisukohal, et viidatud asjaolude pinnalt
puudub ettevõttel alus isikuandmete avaldamiseks kolmandatele isikutele. Siinkohal tuleks
näiteks kõne alla, et kui kaebus puudutab tööajal tehtut, siis saab kaebaja tööandjale
konkreetemalt aega ja olukorda kirjeldada ja tööandja tuvastab ise, milline tema töötaja
rikkumise korda saatis ja otsustab mida temaga edasi teeb. Vajadusel saab kaebaja pöörduda ka
politsei poole, kes saab vajadusel nõuda andmed välja juba võimaliku menetluse raames.
Loodan, et minu selgitustest on abi.
Lugupidamisega
Liina Kroonberg
juristi assistent
peadirektori volitusel
1
IKÜM art 5 lg 1 p a
2
IKÜM art 5 lg 1 p b
3
IKÜM art 5 lg 1 p c
4
IKÜM art 5 lg 2
Tatari 39, 10134 Tallinn Telefon 627 4135
Registrikood 70004235 E-post [email protected] www.aki.ee