Lp Olle Koop Teie: 27.03.2023 nr F1.1-8.1/196
Revisjonikomisjoni esimees
Meie 10.05.2023 nr 2.1-5/23/795-3
Tallinna Linnavolikogu Kantselei
E-post:
[email protected]
Vastus selgitustaotlusele
Andmekaitse Inspektsioon sai Tallinna Linnavolikogu Kantselei selgitustaotluse, milles palute
inspektsiooni seisukohta revisjoniakti andmetele juurdepääsupiirangu kehtestamise
põhjendatuse ja õiguspärasuse osas.
Oma pöördumises palute inspektsiooni selgitusi nelja küsimuse osas. Vastame neile esitamise
järjekorras:
1. Kas ja millistel põhjendustel on revisjoniaktis avaliku sektori haridusjuhile määratud
ettekirjutuse tähtajaks täitmata jätmise eest rakendatud sunnivahendite info ainult
asutusesiseseks määramisel asjakohane juurdepääsupiirangu alusena kasutada AvTS § 35
lg 1 p 12?
Vastus: Kuna AvTS § 35 lg 1 p 12 alusel piirangu kehtestamise puhul on tegemist teabevaldaja
kaalutlusotsusega, siis mingit kindlat loetelu siin põhjuste kohta anda ei saa. Igat
dokumenti/olukorda tuleb lähtuvalt dokumendi sisust eraldi hinnata. Samuti tuleb teabevaldajal
hinnata, kas ja milliseid tagajärgi võib sellise teabe avalikustamine isikule kaasa tuua.
Samuti tuleb kaaluda, kas antud juhul on avalikkuse huvi teabe saamiseks suurem, (siin ei tohi
segamini ajada avalikku huvi ja uudishimu) kui isiku õigus temaga seotud andmete
privaatsusele. Mida rohkem andmeid ja mida kauem avalikustatakse, seda suurem on riive.
Piiripealsetel juhtudel tuleb tugevamini kaitsta õigust isiku eraelu puutumatusele.
2. Kas avaliku sektori haridusasutuse juhile riikliku järelevalveasutuse (Keeleamet) poolt
seadusest tulenevate nõuete korduva eiramise eest määratud ettekirjutuste ja nende täitmata
jätmise eest määratud sunnivahendite info kajastamisel revisjoniaktis on andmekaitse vaates
mingeid selgeid takistusi ja kui, siis milles need seisnevad?
Vastus: Nagu iga isikuandmete töötlemise puhul tuleb ka revisjoniaktides ja muudes
dokumentides isikuandmete kajastamisel lähtuda eesmärgikohasuse ja minimaalsuse
põhimõttest (IKÜM art 5 lg 1 punktid b ja c). Antud juhul nähtub revisjoniaktist, et
kontrollülesandeks oli Tallinna Linnamäe Vene Lütseumi tegevuse seaduslikkuse ja
otstarbekuse kontroll aastatel 2020 – 2021. Kui ettekirjutus näitab direktori vastavust
keeleseaduses sätestatud nõuetele, siis jääb arusaamatuks, mis eesmärki täidab kontrollaktis
kooli direktorile kui füüsilisele isikule määratud sunniraha, sh selle suuruse avalikustamine ehk
Tatari tn 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 /
[email protected] / www.aki.ee
Registrikood 70004235
kuidas see on kooskõlas isikuandmete töötlemise eesmärgipärasuse ja minimaalsuse
põhimõttega.
3. Kas avaliku sektori haridusasutuse juhile määratud ettekirjutuste ja nende täitmata jätmise
eest määratud sunnivahendite info eelnevat ja korduvat kajastamist meediaväljaannetes
võiks lugeda piisavaks avalikustamiseks, mistõttu samasisulise teabe hilisemat kajastamist
revisjoniaktis ei tuleks pidada antud isiku eraelu puutumatust oluliselt kahjustavaks
teabeks?
Vastus: Asutused, otsustades dokumentidele piirangu kehtestamise vajadust, ei saa üldjuhul
lähtuda ajakirjanduses avaldatust, vaid peaks lähtuma dokumendi sisust. Näiteks kui
ajakirjandus on avalikustanud kellegi eriliigilisi andmeid, kas siis isiku nõusolekul või on
ajakirjandus need kusagilt mujalt saanud, siis ei saa asutus (kui ta on oma ülesannete täitmise
käigus saanud samad eriliigilised andmed) avalikustada neid põhjusel, et ajakirjandus on neid
juba avalikustanud.
4. Kas ja millised argumendid toetavad avaliku sektori asutuse tegevuse seaduslikkuse
kontrolli tulemusi kajastavas revisjoniaktis sama asutuse juhile seadusest tulenevate
nõuete eiramise tõttu määratud ettekirjutuste ja nende täitmata jätmise eest määratud
sunnivahendite teabe lugemist oluliselt füüsilise isiku eraelu puutumatust ja/või
ebaproportsionaalselt tema mainet kahjustavaks teabeks?
Vastus: Vt vastust nr 1. Lisaks soovite inspektsiooni seisukohta, kas antud juhul on piirangu
kehtestamine õiguspärane või mitte. Kuna AvTS § 35 lg 1 p 12 alusel piirangu kehtestamisel
on tegemist kaalutlusotsusega, siis ei saa inspektsioon asuda siin teabevaldaja asemele ning
otsustada/kaalutleda, kas antud dokumendis kajastuvatele andmete piirangu kehtestamine on
vajalik või mitte. Selleks, et hinnata kaalutlusotsuse puhul piirangu põhjendatust on vaja ka
teada, mille alusel mingi seisukohani on jõutud. Antud juhul ühtegi argumentatsiooni Te
esitanud ei ole. Seda enam, et inspektsioonil oli juurdepääs dokumendile kujul, kus teave, mille
osas selgitusi küsite, oli kinni kaetud. Seega ei ole inspektsioonile teada, millised andmeid
sisaldavad kinnikaetud read dokumendis. Nagu nähtub revisjoniaktist, siis olete kehtestanud
dokumendis kinnikaetud osale piirangu AvTS § 35 lg 1 p 12 alusel. Seega pidite juba eelnevalt
ka hindama, kuidas kinnikaetud andmete avalikustamine riivab isiku eraelu puutumatust.
Märgite ka oma pöördumises, et revisjoniaktis ettekirjutuste ja sunnivahendite osas toodud info
pärines kontrolli käigus Tallinna Haridusametilt ametliku päringu alusel saadud vastusest. Ehk
siis teiselt ametiasutuselt saadud kirjast. Seega tuleks kontrollida, kas, mis alusel ja millisele
osale dokumendist on Haridusamet kehtestanud piirangu. Kui mingitele andmetele on piirang
kehtestatud näiteks teise asutuse poolt, siis tuleb Teil sellest kinni pidada (AvTS § 38 lg 3).
Andmekaitse Inspektsioon järelevalveasutusena ei saa asutuse eest dokumentidele piirangute
kehtestamise üle otsustada ega anda hinnanguid ilma Teie põhjendusi/seisukohti piirangu
kehtestamise või kehtestamata jätmise osas teadmata. Kuigi meil pole võimlik anda hinnangut,
kas antud juhul on piirangu kehtestamine õiguspärane, loodan siiski, et saime oma selgitustega
Teile abiks olla.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Elve Adamson
jurist
peadirektori volitusel
2 (2)