Saatja: Pille Lehis </O=JM/OU=EXCHANGE ADMINISTRATIVE GROUP (FYDIBOHF23SPDLT)/CN=RECIPIENTS/CN=36E4D8A0515C46ADAFCA0B09C7B5716A-PILLE LEHIS>
Saaja:
[email protected], Katrin Haug, Maria-Elisa Tuulik, Liisa Ojangu
Teema: FW: Vastused AKI Maalehele
Austatud hr Sikk
Tänan veelkord, et olete andmekaitse küsimused südameasjaks võtnud ja neid kajastate. Allpool annan vastused teie viimases mulle adresseeritud kirjas tõstatud küsimustele.
* kas AKI peab tõesti mõistlikuks ähvardada vargusi tõrjuda soovivaid kaupmehi kuni ... 20 miljoni eurose trahviga (mis pole ka esimene ähvardamise kord kui mõelda Oleg Grossi aasta tagusele ähvardamisele ühe valesti paigutatud valvekaamera eest)?
Oleme püüdnud igasugust ähvardamist vältida ja olla alati nõustavas ning abistavas rollis. Kui ajakirjanik küsib meilt, millised on seaduses sätestatud maksimum trahvimäärad, siis oleme sunnitud numbriliselt ka vastama, sest tegemist on faktiküsimusega. Küll aga rõhutasime konkreetsel juhul just vastupidist, et me ei ole pidanud selliseid trahve kunagi tegema. Mõistan, et suured numbrid pealkirjas on ligitõmbavad, kuid samas pean ääretult kahetsusväärseks, et seetõttu kujunes sõnum väikeettevõtjaid hirmutavaks, mida meie pole kunagi soovinud saavutada. Samas on riigil kohustus olla läbipaistev ja riigi tegevus peab olema ettenähtav ehk antud juhul peab Andmekaitse Inspektsioon (AKI) avaldama, millised reaktsioonid ja sanktsioonid võivad võimalikele rikkumistele järgneda. See aga ei tähenda, et igale sellisele selgitusele järgneb karistus, eriti veel maksimummääras karistus – miljonitrahvid on mõeldud eelkõige suurte rahvusvaheliste ettevõtete (nt sotsiaalmeediaplatvormid) ohjeldamiseks. Ettevõtjale potentsiaalselt määratava trahvi suurus sõltub väga mitmetest konkreetse juhtumi ja ettevõttega seotud asjaoludest, mistõttu konkreetsete numbrite väljatoomine teie poolt kirjeldatud juhtumi puhul pole isegi võimalik. Peame tõenäoliseks, et sellise esmakordse rikkumise korral reageeriksime hoopis ettekirjutusega rikkumine kõrvaldada, mitte trahviga.
* kas varaste nimede avaldamise eest 20 miljoni euroga trahvimise ähvardus tõstab inimeste õiguskuulekust või pigem hävitab seda?
Leian, et õiguskuulekust tänases ühiskonnas suunab rohkem avalikkuse arvamus ja hoiakud. On väga tänuväärne, et meedia on võtnud sellise olulise teema oma huviorbiiti. Oleme oma ühiskondlikus arengus sealmaal, et tegelikult soovib enamik andmetöötlejaid ise õiguskuulekalt käituda ja seetõttu ei ole ähvardamine vajalik. Nii nagu ei ole vajalik minna tagasi keskaega ja seaduserikkujaid avalikult häbistada (varastest fotosid avalikustada), ühtlasi ei ole vajalik ka avaldajaid selle eest ähvardada, vaid eelistame alati valida esmalt selgitustöö.
* kas varaste nimede avaldamise eest 20 miljoni euroga trahvimise ähvardus tõstab inimeste usku Eesti Vabariiki kui õigusriiki või pigem hävitab seda?
Eesti inimestel ja ettevõtetel on õigus teada, milliseid sanktsioone privaatsuspõhimõtetega vastuolus tegutsemine võib kaasa tuua. Seejuures ka teada, et nende trahvide välja mõistmine ei ole enamasti vajalik, kuna ühiskond reguleerib end ise juba piisavalt hästi.
* millised seadusi ja kuidas tuleks Eestis Teie arvates muuta-täiustada, et oma vara kaitsvat kaupmeest ei ähvardataks ilmselgelt ja ebamõistlikult ülisuure rahatrahviga, vaid ta saaks efektiivsemalt kauplusevarguste vastu võidelda?
Õigusriigis ei saa me hakata rakendama omakohut ja häbiposti. Aga just seda oleks kaupluste poolt „mustade nimekirjade“ loomine ja avaldamine, ainuüksi selle pinnalt, kes nende kaupluses korduva vargusega vahele on jäänud. See läheb vastuollu lisaks andmekaitse seadustele ka süütuse presumptsiooni põhimõttega ja arenenud ühiskonna põhimõtetega, kus isikute süüdi mõistmiseks on teised instrumendid.
* mille konkreetsega soovib ja suudab AKI lisaks arusaamatuna tunduvale hirmutamisele poeomanikke aidata, et mingigi osa täna ära varastatavast enam kui 10 miljonist eurost ikka alles jääks?
AKI on kõikide kaameravalve kasutajate tarbeks teinud põhjaliku juhendmaterjali, kuidas andmekaitsereeglitega kooskõlas kaameravalvet korraldada, sh mugava abivahendi kaameravalve sildi loomiseks. AKI on seni ja ka edaspidi kaamerate kasutajaid ja muid andmetöötlejaid nõustanud andmekaitsenõuetega kooskõla saavutamiseks. AKI tegevus ei ole suunatud karistamisele, vaid teadlikkuse tõstmisele, karistamine on viimane meede, kui nõustamine ei ole andmetöötleja tegevust muutnud.
Edu ja kõike paremat
Pille Lehis
Peadirektor
Andmekaitse Inspektsioon