dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Andmekaitse Inspektsioon
Väljaminev kiriAvalik

Arvamuse avaldamine vangistusseaduse, karistusseadustiku ja kriminaalhooldusseaduse muutmise seaduse eelnõule

Andmekaitse Inspektsioon · 8. mai 2023
Viit
1.2.-4/23/1012-2
Registreeritud
8. mai 2023
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Justiitsministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1.2 Asjaajamine
Sari
1.2.-4 Arvamused õigusaktide eelnõude kohta (01.03.2024 tõstetud sarja 2.3-4)
Toimik
1.2.-4/2023
Vastutaja
Merili Koppel (Andmekaitse Inspektsioon)

Failid

  • 📎1.2.-4231012-2 08.05.2023 Väljaminev kiri.bdoc427 KB

Sisu (failidest)

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST Lp Kalle Laanet Teie 24.04.2023 nr 8-1/2986 Justiitsministeerium [email protected] Meie 08.05.2023 nr 1.2.-4/23/1012-2 Arvamuse avaldamine eelnõule Täname, et edastasite Andmekaitse Inspektsioonile arvamuse avaldamiseks vangistusseaduse, karistusseadustiku ja kriminaalhooldusseaduse muutmise seaduse eelnõu (vangistusseaduse kaasajastamine ja digilahenduste kasutusele võtmine). Edastatud eelnõu osas on Andmekaitse Inspektsioonil järgmised märkused. - Biomeetriliste andmete töötlemine Eelnõuga täiendatakse vangistusseaduse (VangS) § 311 lg-ga 3, mis käsitleb internetile juurdepääsu võimaldamise eesmärgil kinnipeetava isiku näokujutise või sõrmejälje andmete töötlemist vanglateenistuse poolt. Eelnõu seletuskirja lk-l 12 põhjendatakse, et andmete töötlemise õiguslikuks aluseks on isiku vabatahtlik nõusolek isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) art 9 lg 1 p a tähenduses. Märgitakse, et nõusoleku vabatahtlikuseks peab olema võimalik otsustada ka mittebiomeetrilise alternatiivi kasuks. Samuti, et isik võib oma nõusoleku igal hetkel tagasi võtta, mis toimub samas vormis nõusoleku andmisega. Toome esiteks välja, et sarnaselt töösuhetega, mis oma alluvuselt on ebavõrdsete jõupositsioonidega alluvussuhted, on diskuteeritav, kas kinnipidamisasutuses viibiv isik saab enda (biomeetriliste) isikuandmete töötlemiseks anda täielikult vabatahtlikku nõusolekut. Seda isegi siis, kui andmete töötlemise viisi osas esineb mittebiomeetriline alternatiiv. Kinnipeetaval puudub tegelikult võimalus valida enamiku isikusamasuse tuvastamise võimaluste kasuks, mis on ülejäänud elanikkonnal. Kinnipeetaval tekib võimalus otsustada biomeetria kasuks sellepärast, et üldkasutatavate autentimisvõimaluste kasuks ei ole võimalik otsustada. Seega vajaks kinnipeetava nõusoleku vabatahtlikkuse võimalus täiendavat analüüsi. Lisaks soovitame arvestada, et kui lähtuda seisukohast, et biomeetrilisi andmeid töödeldaks antud kontekstis nõusoleku alusel, mida on võimalik igal ajal tagasi võtta, kaasneb sellega ka juba varasemalt töödeldud andmete kustutamise kohustus vastavalt IKÜM art 17 lg 1 p-le b. Igal puhul peaks aga eelnõule olema lisatud IKÜM art 35 lg 3 p b kohane mõjuhinnang, kui soovitakse töödelda biomeetrilisi andmeid. Mõjuhinnangus peavad olema toodud vähemalt Tatari 39, 10134 Tallinn Telefon 627 4135 Registrikood 70004235 E-post [email protected] www.aki.ee IKÜM art 35 lg-s 7 viidatud analüüs. Hetkel eelnõu seletuskirjas mõjuhinnangut esitatud ei ole, palume selles osas eelnõud täiendada. - Kambriterminali vahendusel (heli)salvestamine Eelnõuga täiendatakse VangS § 45 lg-ga 3, mille kohaselt on vanglateenistusel õigus kinnipeetava kambris paikneva kambriterminali vahendusel tehtud kõnesid salvestada. Seletuskirja kohaselt (lk 14) on kambriterminal elektrooniline konsool, mille abil saab kinnipeetav kuulata raadiot ning vanglateenistus suhelda kinnipeetavaga; samuti aitab see hinnata hädaabikutsungitele reageerimist ning lahendada nn sõna sõna vastu olukordade pinnalt tekkinud vaidlusi. Tekkinud salvestist käsitletakse asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabena ning seda säilitatakse vajaduse äralangemiseni, kuid mitte kauem kui aasta. Leiame, et eelnõu materjalidest ei selgu üheselt, kas kasutusele võetav kambriterminal on salvestamist võimaldav seadeldis, mis aktiveerib salvestamise režiimi teatud hetkel (pärast hädaabikutsungi või kõne tegemist) või toimub tegelikult pidev häälsalvestamine (sõna sõna vastu olukordade lahendamine, milline olukord eelduslikult ei teki ainult hädaabikutsungite järgselt). Selgitame, et salvestamisseadmed on ühed isiku privaatsusõigust enim riivata võivad tehnilised vahendid ning seda eriti kinnipidamisasutuste kontekstis, kus isik viibib enda kambris, kus asub ka salvestamisseade, enamiku ajast. Seepärast on eelnõus oluline täpsustada, millal täpsemalt seadeldis salvestamist alustab ja millal selle lõpetab või kas reaalsuses võimaldab seadeldis pidevat helisalvestamist. See eeldab ka seadme kasutamise eesmärkide ammendavalt loetlemist. Antud hetkel selgub seletuskirjast üksnes see, et „konsool võimaldab kuulata raadiot, kontakteeruda vanglaametnikega jms“ (seletuskirja lk 22, p 4) ehk teisisõnu ei selgu seadme täpsed kasutusvõimalused ega -eesmärgid. Kui tehniliselt peaks toimima pidev salvestamine, siis juhime tähelepanu, et sel juhul toimub kinnipeetava suhtes sisuliselt lausjälgimine (isik on kaamera vaateväljas enamiku ajast). Kuna isiku privaatsusõigust loetakse inimõiguseks 1, võib selline olukord tekitada küsimusi meetme proportsionaalsusest. Ühtlasi juhime tähelepanu, et kaamerate kasutamise osas on Andmekaitse Inspektsioon andnud 2021. aastal välja juhendi. Juhendis on inspektsioon väljendanud enda hinnangut, et ka riigiasutustes võib eriseaduses esineva aluse korral riikliku järelevalve erimeetmena kasutada kaameraid, kuid sellisel juhul võib see salvestada üksnes pilti, mitte heli. Antud eelnõu kontekstis ei ole küll tegemist KorS § 34 kohase avalikus kohas toimuvat jälgiva seadmestikuga, kuid riive intensiivsust arvestades palume siiski eelnõu seletuskirjas tuua põhjendus, miks planeeritava kambriterminali kasutamine ilma helisalvestamise funktsioonita eesmärki ei võimaldaks saavutada (ja seeläbi, millal täpsemalt toimub seadme vahendusel helisalvestamine). Nimetatud juhendis on inspektsioon avaldanud ka seisukohta, et salvestiste säilitamise tähtajad peaksid olema minimaalsed ning et säilitada võib vaid kuni seadme kasutamise eesmärgi täitumiseni, kusjuures säilitamise tähtaeg tuleb iga konkreetse eesmärgi puhul eraldi kindlaks määrata. Isikuandmed tuleks enamikel juhtudel kustutada – ideaaljuhul automaatselt – mõne päeva pärast. Mida pikem on säilitamisaeg (eriti kui see on pikem kui 72 tundi), seda rohkem tuleb põhjendada eesmärgi õiguspärasust ja säilitamise vajalikkust. Seega palume lisada eelnõu 1 ÜRO 1948. aasta inimõiguste ülddeklaratsioon ning 1950. aasta Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon hõlmavad privaatsusõigust või eraelu puutumatust, mis on aluseks andmekaitsele. 2 (3) seletuskirja põhjendus, miks on eelnõuga taotletavate eesmärkide saavutamiseks vajalik salvestisi säilitada kuni üks aasta. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Pille Lehis peadirektor Koostanud: Merili Koppel [email protected] 3 (3)
Allikas: Andmekaitse Inspektsioon dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel