ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST
Lp Kalle Laanet Teie 24.04.2023 nr 8-1/2986
Justiitsministeerium
[email protected] Meie 08.05.2023 nr 1.2.-4/23/1012-2
Arvamuse avaldamine eelnõule
Täname, et edastasite Andmekaitse Inspektsioonile arvamuse avaldamiseks vangistusseaduse,
karistusseadustiku ja kriminaalhooldusseaduse muutmise seaduse eelnõu (vangistusseaduse
kaasajastamine ja digilahenduste kasutusele võtmine). Edastatud eelnõu osas on Andmekaitse
Inspektsioonil järgmised märkused.
- Biomeetriliste andmete töötlemine
Eelnõuga täiendatakse vangistusseaduse (VangS) § 311 lg-ga 3, mis käsitleb internetile
juurdepääsu võimaldamise eesmärgil kinnipeetava isiku näokujutise või sõrmejälje andmete
töötlemist vanglateenistuse poolt. Eelnõu seletuskirja lk-l 12 põhjendatakse, et andmete
töötlemise õiguslikuks aluseks on isiku vabatahtlik nõusolek isikuandmete kaitse üldmääruse
(IKÜM) art 9 lg 1 p a tähenduses. Märgitakse, et nõusoleku vabatahtlikuseks peab olema
võimalik otsustada ka mittebiomeetrilise alternatiivi kasuks. Samuti, et isik võib oma nõusoleku
igal hetkel tagasi võtta, mis toimub samas vormis nõusoleku andmisega.
Toome esiteks välja, et sarnaselt töösuhetega, mis oma alluvuselt on ebavõrdsete
jõupositsioonidega alluvussuhted, on diskuteeritav, kas kinnipidamisasutuses viibiv isik saab
enda (biomeetriliste) isikuandmete töötlemiseks anda täielikult vabatahtlikku nõusolekut. Seda
isegi siis, kui andmete töötlemise viisi osas esineb mittebiomeetriline alternatiiv. Kinnipeetaval
puudub tegelikult võimalus valida enamiku isikusamasuse tuvastamise võimaluste kasuks, mis
on ülejäänud elanikkonnal. Kinnipeetaval tekib võimalus otsustada biomeetria kasuks
sellepärast, et üldkasutatavate autentimisvõimaluste kasuks ei ole võimalik otsustada. Seega
vajaks kinnipeetava nõusoleku vabatahtlikkuse võimalus täiendavat analüüsi.
Lisaks soovitame arvestada, et kui lähtuda seisukohast, et biomeetrilisi andmeid töödeldaks
antud kontekstis nõusoleku alusel, mida on võimalik igal ajal tagasi võtta, kaasneb sellega ka
juba varasemalt töödeldud andmete kustutamise kohustus vastavalt IKÜM art 17 lg 1 p-le b.
Igal puhul peaks aga eelnõule olema lisatud IKÜM art 35 lg 3 p b kohane mõjuhinnang, kui
soovitakse töödelda biomeetrilisi andmeid. Mõjuhinnangus peavad olema toodud vähemalt
Tatari 39, 10134 Tallinn Telefon 627 4135
Registrikood 70004235 E-post
[email protected] www.aki.ee
IKÜM art 35 lg-s 7 viidatud analüüs. Hetkel eelnõu seletuskirjas mõjuhinnangut esitatud ei ole,
palume selles osas eelnõud täiendada.
- Kambriterminali vahendusel (heli)salvestamine
Eelnõuga täiendatakse VangS § 45 lg-ga 3, mille kohaselt on vanglateenistusel õigus
kinnipeetava kambris paikneva kambriterminali vahendusel tehtud kõnesid salvestada.
Seletuskirja kohaselt (lk 14) on kambriterminal elektrooniline konsool, mille abil saab
kinnipeetav kuulata raadiot ning vanglateenistus suhelda kinnipeetavaga; samuti aitab see
hinnata hädaabikutsungitele reageerimist ning lahendada nn sõna sõna vastu olukordade pinnalt
tekkinud vaidlusi. Tekkinud salvestist käsitletakse asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud
teabena ning seda säilitatakse vajaduse äralangemiseni, kuid mitte kauem kui aasta.
Leiame, et eelnõu materjalidest ei selgu üheselt, kas kasutusele võetav kambriterminal on
salvestamist võimaldav seadeldis, mis aktiveerib salvestamise režiimi teatud hetkel (pärast
hädaabikutsungi või kõne tegemist) või toimub tegelikult pidev häälsalvestamine (sõna sõna
vastu olukordade lahendamine, milline olukord eelduslikult ei teki ainult hädaabikutsungite
järgselt).
Selgitame, et salvestamisseadmed on ühed isiku privaatsusõigust enim riivata võivad tehnilised
vahendid ning seda eriti kinnipidamisasutuste kontekstis, kus isik viibib enda kambris, kus asub
ka salvestamisseade, enamiku ajast. Seepärast on eelnõus oluline täpsustada, millal täpsemalt
seadeldis salvestamist alustab ja millal selle lõpetab või kas reaalsuses võimaldab seadeldis
pidevat helisalvestamist.
See eeldab ka seadme kasutamise eesmärkide ammendavalt loetlemist. Antud hetkel selgub
seletuskirjast üksnes see, et „konsool võimaldab kuulata raadiot, kontakteeruda
vanglaametnikega jms“ (seletuskirja lk 22, p 4) ehk teisisõnu ei selgu seadme täpsed
kasutusvõimalused ega -eesmärgid. Kui tehniliselt peaks toimima pidev salvestamine, siis juhime
tähelepanu, et sel juhul toimub kinnipeetava suhtes sisuliselt lausjälgimine (isik on kaamera
vaateväljas enamiku ajast). Kuna isiku privaatsusõigust loetakse inimõiguseks 1, võib selline
olukord tekitada küsimusi meetme proportsionaalsusest.
Ühtlasi juhime tähelepanu, et kaamerate kasutamise osas on Andmekaitse Inspektsioon andnud
2021. aastal välja juhendi. Juhendis on inspektsioon väljendanud enda hinnangut, et ka
riigiasutustes võib eriseaduses esineva aluse korral riikliku järelevalve erimeetmena kasutada
kaameraid, kuid sellisel juhul võib see salvestada üksnes pilti, mitte heli. Antud eelnõu
kontekstis ei ole küll tegemist KorS § 34 kohase avalikus kohas toimuvat jälgiva seadmestikuga,
kuid riive intensiivsust arvestades palume siiski eelnõu seletuskirjas tuua põhjendus, miks
planeeritava kambriterminali kasutamine ilma helisalvestamise funktsioonita eesmärki ei
võimaldaks saavutada (ja seeläbi, millal täpsemalt toimub seadme vahendusel helisalvestamine).
Nimetatud juhendis on inspektsioon avaldanud ka seisukohta, et salvestiste säilitamise tähtajad
peaksid olema minimaalsed ning et säilitada võib vaid kuni seadme kasutamise eesmärgi
täitumiseni, kusjuures säilitamise tähtaeg tuleb iga konkreetse eesmärgi puhul eraldi kindlaks
määrata. Isikuandmed tuleks enamikel juhtudel kustutada – ideaaljuhul automaatselt – mõne
päeva pärast. Mida pikem on säilitamisaeg (eriti kui see on pikem kui 72 tundi), seda rohkem
tuleb põhjendada eesmärgi õiguspärasust ja säilitamise vajalikkust. Seega palume lisada eelnõu
1
ÜRO 1948. aasta inimõiguste ülddeklaratsioon ning 1950. aasta Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse
konventsioon hõlmavad privaatsusõigust või eraelu puutumatust, mis on aluseks andmekaitsele.
2 (3)
seletuskirja põhjendus, miks on eelnõuga taotletavate eesmärkide saavutamiseks vajalik
salvestisi säilitada kuni üks aasta.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Pille Lehis
peadirektor
Koostanud:
Merili Koppel
[email protected]
3 (3)