dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Andmekaitse Inspektsioon
Väljaminev kiriAvalik

Tähelepanu juhtimine

Andmekaitse Inspektsioon · 8. mai 2023
Viit
2.1.-4/23/428-1123-1
Registreeritud
8. mai 2023
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Põltsamaa Vallavalitsus
Saabumis/saatmisviis
DVK, e-post
Funktsioon
2.1 Menetluse korraldamine
Sari
2.1.-4 Inspektsiooni algatatud järelevalvemenetluse toimikud
Toimik
2.1.-4/23/428
Vastutaja
Kirsika Kuutma (Andmekaitse Inspektsioon)

Failid

  • 📎2.1.-423428-1123-1 08.05.2023 Väljaminev kiri.bdoc496 KB

Sisu (failidest)

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST Põltsamaa vallavalitsus Meie 08.05.2023 nr 2.1.-4/23/428-1123-1 [email protected] Tähelepanu juhtimine Andmekaitse Inspektsioon käis 02.05.2023 vaatlejana kaasas Riigi Infosüsteemide Ameti kontrollkäigul Põltsamaa vallavalitsuses. Vaatluse käigus ilmnes, et vallavalitsusel on praktika, kus lahkunud töötaja e-postkast küll suletakse (st kirju ei saa välja saata), kuid antakse enne mingiks perioodiks kasutada kogu ulatuses teisele töötajale. Vaatleja rollist lähtuvalt me küll ei alusta vallavalitsuse suhtes menetlust, aga toome välja, mida vallavalitsus peaks tegema ja juhime tähelepanu järgnevale. Esmalt selgitame, et isikuandmed on mis tahes andmed tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku kohta. Seega on isikuandmeteks ka nimeline e-posti aadress ja seal sisalduvad kirjad, mis sisaldavad töötaja ja teiste isikute andmeid. Isikuandmeid tohib töödelda üksnes siis, kui selleks on mõni isikuandmete kaitse üldmääruse1 artiklis 6 nimetatud seaduslik alus. Üldjuhul antakse töötajale nimeline e-posti aadress töölepingus ettenähtud ülesannete täitmiseks. Pärast töösuhte lõppu ei ole töötaja nimelise e-posti aadressi töötlemiseks enam algset seadusest tulenevat alust (leping on lõppenud). Endiste töötajate nimelised e-postkastid tuleb koheselt pärast töösuhte lõppu sulgeda ja neid võib erandkorras hoida lahti (kirju vastu võtta) üksnes juhul, kui selleks on töötaja andnud eelneva vabatahtliku nõusoleku, selleks on reaalne vajadus ja see toimub väga lühikest aega. Ka sel juhul peab olema tagatud, et ei rikutaks sõnumisaladust ega eraelu puutumatust (käsitleme seda teemat vastuses hiljem). Juhul, kui asutuses on mõned ametikohad, mille puhul aadressi sulgemine võib segada töökorraldust, siis soovitame kaaluda isikute nimeliste aadresside asemel kasutada ametikohast tulenevat e-posti aadressi (nt [email protected]). Seega, nõusoleku puudumisel, tuleb pärast töösuhte lõppu isiku nimeline e-posti aadress koheselt sulgeda (järgnevast päevast alates), sest puudub õiguslik alus ja vajadus isikuandmete edasiseks töötlemiseks. Vastasel juhul on töötajal õiguspärane ootus, et tema e-post ei jää avatuks ega selle sisu saa avalikuks kolmandatele isikutele. Juhime tähelepanu, et kui e-postkastide avatuna hoidmine ning töösuhte lõppemise korral selle teisele töötajale üle andmine on reguleeritud asutuse sisekorraeeskirjades (vms muus dokumendis), millele töötaja on andnud oma allkirja, ei saa seda käsitleda nõusolekuna üldmääruse mõttes. Näiteks võib tekkida olukord, kus töötaja tunneb, et kui ta ei ole nõus sellise sisekorraeeskirja punktiga, kas temaga sel juhul siis töösuhe ikka vormistatakse. Seega ei saa antud 1 Euroopa parlamendi ja nõukogu isikuandmete kaitse üldmäärus (EL) 2016/679. Tatari tn 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 / [email protected] / www.aki.ee / registrikood 70004235 olukorras olla lõpuni kindel, et tegemist on vabatahtliku nõusolekuga. Samuti rõhutame siinkohal uuesti, et e-postkasti kogu ulatuses üle andmine ei ole põhjendatud ning seda võib teha, kui selleks on töötaja andnud eelneva vabatahtliku nõusoleku, selleks on reaalne vajadus ja see toimub väga lühikest aega. Järgnevalt käsitleme suletud e-posti aadressilt (sh arhiveeritud kirjade) andmete töötlemist. Tööandja poolt töötajale eraldatud e-postkastist kirjade vaatamine ei ole välistatud, aga see peab olema eelnevalt reguleeritud, sh millistel asjaoludel seda teha tohib, kes toimingu teeb, kuidas toiming tehakse (sh vormistatakse), millal toiming tehakse ja kuidas töötajat sellest teavitatakse. Kirjade vaatamine võib olla teatud põhjendatud juhtudel vajalik, aga iga andmetöötleja peab eelnevalt töötajaid teavitama, mis on need juhud, et nad teaksid sellega arvestada. Sellised reeglid tuleb kehtestada kirjalikult (näiteks töökorralduse reeglites). Samad reeglid kehtivad ka pärast töösuhte lõppu. Kui see eelnevalt reguleeritud ei ole, siis ei ole tööandjal õigust töötaja e- postkastist andmeid vaadata. Lisaks tuleb täpsustada töösuhte lõppemise korral töötaja poolt tööga seotud dokumentatsiooni, sh e-postkasti sisu üleandmise nõuet selliselt, et see selgelt hõlmaks ka töötaja e-postkastis olevaid tööalaseid kirju. Korrektse regulatsiooni ja õigusliku aluse2 olemasolul saab tööandja teatud juhtudel säilitada ja lugeda töökohustuste täitmisega seotud e-kirju, mis on töösuhte (lepingu) ajal töötaja tööalase e- posti aadressi kaudu liikunud. Kuid sel juhul peab lähtuma vajaduspõhisest info otsimisest, mis on vältimatult vajalik mingi konkreetse avaliku ülesande täitmiseks ning millega kaasneb kõige väiksem oht töötaja põhiõiguste riivele. Kindlasti ei tähenda see seda, et lahkunud töötaja e-postkasti võib täies ulatuses anda kolmandale isikule kasutamiseks. Riive ohu vähendamiseks saab näiteks, kui on teada, et töötajale on saadetud e-kiri, pöörduda saatja poole ning paluda tal kiri uuesti teisele e-posti aadressile saata. Vajalikke kirju otsides tuleks võimalikult kitsalt määratleda otsimiskriteeriumid - kindel ajavahemik, kuupäev, adressaat või pealkiri. Küll aga ei ole õigust töötaja erakirju avada ega lugeda. Isikliku kirjavahetuse hulka tuleb arvata ka töötajate vaheline kirjavahetus, mis ei seondu tööülesannete täitmisega. Selleks, et vältida või vähendada tõenäosust, et erakirju loetakse, tulebki kehtestada korrektsed reeglid e- postkasti kasutamiseks. Näiteks kokku leppida, et erakirjadele tehakse eraldi kaust ja pärast töösuhte lõppemist kustutab töötaja need postkastist. Siiski peab arvestama, et kuigi töötajal ei ole mingit üldist õigust töö e-posti isiklikul eesmärgil kasutamiseks, on tavapärane praktika, et töötajad kasutavad tööandja domeeniga e-posti aadresse muuhulgas ka oma erakirjade saatmiseks ja saamiseks (nt kolleegide omavaheline tööga mitteseotud vestlus, sh kasutades riigiasutuse või kohtuga suhtlemisel kontaktandmetena). Paljudel juhtudel kasutavad töötajad töö e-posti isiklikuks otstarbeks mugavuse, aja kokkuhoiu ja turvalisuse tõttu (töö e-posti loetakse reeglina iga päev või lausa terve päeva jooksul, mistõttu pole vaja erapostkasti pidevalt sisse logida, et kontrollida, ega pole uusi kirju tulnud). Isegi, kui töötaja ei kasuta e-posti aadressi isiklikuks otstarbeks, peab tööandja siiski arvestama, et sinna võivad paratamatult sattuda isikliku sisuga kirjad, sest kunagi ei saa 100% välistada sissetulevaid erakirju, kolleegide kirjad üksteisele võivad olla eraviisilise sisuga ning kirjad võivad olla eraviisilise sisuga ka ainult osaliselt. Eeskirjadega ei saa tööandja siiski kehtestada selliseid piiranguid ega luua endale õigusi, mis on põhiseaduse või teiste seadustega (eeskätt isikuandmete kaitse seadusega) vastuolus. Näiteks ei saa tööandja endale kehtestada õigust rikkuda töötaja erakirjade sõnumisaladust või eraelu puutumatust. Samuti tuleb selliste eeskirjade kehtestamisel austada töötaja inimväärikust. Eeskirjade kehtestamine ei vabasta tööandjat kohustuste täitmisest ega võimalikust vastutusest 2 Avaliku sektori asutused saavad õigusliku alusena kasutada ainult üldmääruse artikkel 6 lg 1 p e) ehk isikuandmete töötlemine on vajalik avalikes huvides oleva ülesande täitmiseks või vastutava töötleja avaliku võimu teostamiseks. Artikkel 6 välistab punkti f) ehk õigustatud huvi kasutamise avaliku sektori asutuste puhul. 2 (3) ebaseadusliku tegevuse eest. Kuid alati eksisteerib oht, et töötaja eraelu puutumatust või sõnumisaladust rikutakse tahtmatult. Mida vähem on tööandja rakendanud preventiivseid meetmeid (reguleerinud e-posti vaatamist) seda suurem on tööandja risk töötaja ja töötajaga kirjavahetuses olevate kolmandate isikute isikuandmete töötlemiseks ja nende sõnumisaladuse või eraelu puutumatuse rikkumiseks. Kui töötaja erakirjad ei ole mingil moel eristatud või tähistatud ning tööandja poolt eraldatud domeeniga e-posti aadressi kasutamine eraotstarbel ei ole ka mitte mingil moel piiratud, on tõenäosus eraelu puutumatuse riiveks väga suur. Sellisest postkastist näiteks kuupäeva või ajavahemiku alusel otsingu tegemisel võib valikusse sattuda suure tõenäosusega ka erakirju. Juba ainuüksi erakirjade saatmise või saamise kohta andmete vaatamine kujutab endast eraelu puutumatuse riivet. Kui tööandja ei ole kehtestanud ka mitte mingeid reegleid selle kohta, kas ja kuidas toimub tööandja poolt töötaja e-postkastist info hankimine või töökohustuste rikkumiste menetlemine, ei erine töötaja õiguspärane ootus erasuhtluse privaatsusele tema muudest e- postkastidest. Asjaolu, et erinevalt erapostkastidest asuvad sellised e-kirjad tööandjale ligipääsetavas kohas, ei anna õigustust nende uurimiseks. Muidugi võib töösuhe lõppeda ka ootamatult ja sellisel viisil, et töötajaga ei ole võimalik enam midagi kokku leppida (nt töötaja surm, konflikt). Seetõttu oleks soovitav e-postkasti sulgemisega (ja sealt vajaliku info mujale salvestamisega) seotud asjaolud reguleerida töökorraldus eeskirjades, sh kajastada konkreetsed juhud ja võimalusel töökohad, mil on vaja postkast avatuna hoida. Eraldi rõhutame, et avaliku teabe seadusest tulenevalt on teabevaldaja kohustatud pidama arvestust tema valduses olevate dokumentide üle3. See tähendab, et kõik dokumendid, mis on asutus loonud ning mis on asutusse saabunud ning on seotud avalike ülesannete täitmisega tuleb asutuse dokumendiregistris registreerida. Sel juhul ei teki ka probleemi, et lahkuv töötaja ei anna vajalikku teavet üle. Lisaks tasub muu olulise teabe osas kokku leppida, et töötajad tõstavad olulised kirjad juba töösuhte ajal kokkulepitud kohta (nt ühiskettale). Kokkuvõtlikult, kui e-postkasti avatuna hoidmiseks lahkuv töötaja nõusolekut ei anna ning ühtegi teist õiguslikku alust ei ole, tuleb e-postkast koheselt pärast töösuhte lõppemist sulgeda. Vastasel juhul töödeldakse töötaja ja potentsiaalselt ka kolmandate isikute isikuandmeid ilma õigusliku aluseta. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kirsika Kuutma jurist peadirektori volitusel 3 Avaliku teabe seadus § 9 lg 2 p 2 ja § 12 lg 1. 3 (3)
Allikas: Andmekaitse Inspektsioon dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel