ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST
Põltsamaa vallavalitsus Meie 08.05.2023 nr 2.1.-4/23/428-1123-1
[email protected]
Tähelepanu juhtimine
Andmekaitse Inspektsioon käis 02.05.2023 vaatlejana kaasas Riigi Infosüsteemide Ameti
kontrollkäigul Põltsamaa vallavalitsuses. Vaatluse käigus ilmnes, et vallavalitsusel on praktika,
kus lahkunud töötaja e-postkast küll suletakse (st kirju ei saa välja saata), kuid antakse enne
mingiks perioodiks kasutada kogu ulatuses teisele töötajale.
Vaatleja rollist lähtuvalt me küll ei alusta vallavalitsuse suhtes menetlust, aga toome välja, mida
vallavalitsus peaks tegema ja juhime tähelepanu järgnevale.
Esmalt selgitame, et isikuandmed on mis tahes andmed tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku
kohta. Seega on isikuandmeteks ka nimeline e-posti aadress ja seal sisalduvad kirjad, mis
sisaldavad töötaja ja teiste isikute andmeid.
Isikuandmeid tohib töödelda üksnes siis, kui selleks on mõni isikuandmete kaitse üldmääruse1
artiklis 6 nimetatud seaduslik alus. Üldjuhul antakse töötajale nimeline e-posti aadress töölepingus
ettenähtud ülesannete täitmiseks. Pärast töösuhte lõppu ei ole töötaja nimelise e-posti aadressi
töötlemiseks enam algset seadusest tulenevat alust (leping on lõppenud).
Endiste töötajate nimelised e-postkastid tuleb koheselt pärast töösuhte lõppu sulgeda ja neid võib
erandkorras hoida lahti (kirju vastu võtta) üksnes juhul, kui selleks on töötaja andnud eelneva
vabatahtliku nõusoleku, selleks on reaalne vajadus ja see toimub väga lühikest aega. Ka sel juhul
peab olema tagatud, et ei rikutaks sõnumisaladust ega eraelu puutumatust (käsitleme seda teemat
vastuses hiljem).
Juhul, kui asutuses on mõned ametikohad, mille puhul aadressi sulgemine võib segada
töökorraldust, siis soovitame kaaluda isikute nimeliste aadresside asemel kasutada ametikohast
tulenevat e-posti aadressi (nt
[email protected]).
Seega, nõusoleku puudumisel, tuleb pärast töösuhte lõppu isiku nimeline e-posti aadress
koheselt sulgeda (järgnevast päevast alates), sest puudub õiguslik alus ja vajadus
isikuandmete edasiseks töötlemiseks.
Vastasel juhul on töötajal õiguspärane ootus, et tema e-post ei jää avatuks ega selle sisu saa
avalikuks kolmandatele isikutele.
Juhime tähelepanu, et kui e-postkastide avatuna hoidmine ning töösuhte lõppemise korral selle
teisele töötajale üle andmine on reguleeritud asutuse sisekorraeeskirjades (vms muus
dokumendis), millele töötaja on andnud oma allkirja, ei saa seda käsitleda nõusolekuna üldmääruse
mõttes. Näiteks võib tekkida olukord, kus töötaja tunneb, et kui ta ei ole nõus sellise
sisekorraeeskirja punktiga, kas temaga sel juhul siis töösuhe ikka vormistatakse. Seega ei saa antud
1
Euroopa parlamendi ja nõukogu isikuandmete kaitse üldmäärus (EL) 2016/679.
Tatari tn 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 /
[email protected] / www.aki.ee / registrikood 70004235
olukorras olla lõpuni kindel, et tegemist on vabatahtliku nõusolekuga. Samuti rõhutame siinkohal
uuesti, et e-postkasti kogu ulatuses üle andmine ei ole põhjendatud ning seda võib teha, kui selleks
on töötaja andnud eelneva vabatahtliku nõusoleku, selleks on reaalne vajadus ja see toimub väga
lühikest aega.
Järgnevalt käsitleme suletud e-posti aadressilt (sh arhiveeritud kirjade) andmete töötlemist.
Tööandja poolt töötajale eraldatud e-postkastist kirjade vaatamine ei ole välistatud, aga see peab
olema eelnevalt reguleeritud, sh millistel asjaoludel seda teha tohib, kes toimingu teeb, kuidas
toiming tehakse (sh vormistatakse), millal toiming tehakse ja kuidas töötajat sellest teavitatakse.
Kirjade vaatamine võib olla teatud põhjendatud juhtudel vajalik, aga iga andmetöötleja peab
eelnevalt töötajaid teavitama, mis on need juhud, et nad teaksid sellega arvestada. Sellised reeglid
tuleb kehtestada kirjalikult (näiteks töökorralduse reeglites). Samad reeglid kehtivad ka pärast
töösuhte lõppu. Kui see eelnevalt reguleeritud ei ole, siis ei ole tööandjal õigust töötaja e-
postkastist andmeid vaadata.
Lisaks tuleb täpsustada töösuhte lõppemise korral töötaja poolt tööga seotud dokumentatsiooni, sh
e-postkasti sisu üleandmise nõuet selliselt, et see selgelt hõlmaks ka töötaja e-postkastis olevaid
tööalaseid kirju.
Korrektse regulatsiooni ja õigusliku aluse2 olemasolul saab tööandja teatud juhtudel säilitada ja
lugeda töökohustuste täitmisega seotud e-kirju, mis on töösuhte (lepingu) ajal töötaja tööalase e-
posti aadressi kaudu liikunud. Kuid sel juhul peab lähtuma vajaduspõhisest info otsimisest,
mis on vältimatult vajalik mingi konkreetse avaliku ülesande täitmiseks ning millega
kaasneb kõige väiksem oht töötaja põhiõiguste riivele. Kindlasti ei tähenda see seda, et
lahkunud töötaja e-postkasti võib täies ulatuses anda kolmandale isikule kasutamiseks. Riive ohu
vähendamiseks saab näiteks, kui on teada, et töötajale on saadetud e-kiri, pöörduda saatja poole
ning paluda tal kiri uuesti teisele e-posti aadressile saata. Vajalikke kirju otsides tuleks võimalikult
kitsalt määratleda otsimiskriteeriumid - kindel ajavahemik, kuupäev, adressaat või pealkiri.
Küll aga ei ole õigust töötaja erakirju avada ega lugeda. Isikliku kirjavahetuse hulka tuleb
arvata ka töötajate vaheline kirjavahetus, mis ei seondu tööülesannete täitmisega. Selleks, et
vältida või vähendada tõenäosust, et erakirju loetakse, tulebki kehtestada korrektsed reeglid e-
postkasti kasutamiseks. Näiteks kokku leppida, et erakirjadele tehakse eraldi kaust ja pärast
töösuhte lõppemist kustutab töötaja need postkastist.
Siiski peab arvestama, et kuigi töötajal ei ole mingit üldist õigust töö e-posti isiklikul eesmärgil
kasutamiseks, on tavapärane praktika, et töötajad kasutavad tööandja domeeniga e-posti aadresse
muuhulgas ka oma erakirjade saatmiseks ja saamiseks (nt kolleegide omavaheline tööga
mitteseotud vestlus, sh kasutades riigiasutuse või kohtuga suhtlemisel kontaktandmetena).
Paljudel juhtudel kasutavad töötajad töö e-posti isiklikuks otstarbeks mugavuse, aja kokkuhoiu ja
turvalisuse tõttu (töö e-posti loetakse reeglina iga päev või lausa terve päeva jooksul, mistõttu pole
vaja erapostkasti pidevalt sisse logida, et kontrollida, ega pole uusi kirju tulnud). Isegi, kui töötaja
ei kasuta e-posti aadressi isiklikuks otstarbeks, peab tööandja siiski arvestama, et sinna
võivad paratamatult sattuda isikliku sisuga kirjad, sest kunagi ei saa 100% välistada
sissetulevaid erakirju, kolleegide kirjad üksteisele võivad olla eraviisilise sisuga ning kirjad võivad
olla eraviisilise sisuga ka ainult osaliselt.
Eeskirjadega ei saa tööandja siiski kehtestada selliseid piiranguid ega luua endale õigusi, mis
on põhiseaduse või teiste seadustega (eeskätt isikuandmete kaitse seadusega) vastuolus.
Näiteks ei saa tööandja endale kehtestada õigust rikkuda töötaja erakirjade sõnumisaladust või
eraelu puutumatust. Samuti tuleb selliste eeskirjade kehtestamisel austada töötaja inimväärikust.
Eeskirjade kehtestamine ei vabasta tööandjat kohustuste täitmisest ega võimalikust vastutusest
2
Avaliku sektori asutused saavad õigusliku alusena kasutada ainult üldmääruse artikkel 6 lg 1 p e) ehk isikuandmete
töötlemine on vajalik avalikes huvides oleva ülesande täitmiseks või vastutava töötleja avaliku võimu teostamiseks.
Artikkel 6 välistab punkti f) ehk õigustatud huvi kasutamise avaliku sektori asutuste puhul.
2 (3)
ebaseadusliku tegevuse eest.
Kuid alati eksisteerib oht, et töötaja eraelu puutumatust või sõnumisaladust rikutakse tahtmatult.
Mida vähem on tööandja rakendanud preventiivseid meetmeid (reguleerinud e-posti vaatamist)
seda suurem on tööandja risk töötaja ja töötajaga kirjavahetuses olevate kolmandate isikute
isikuandmete töötlemiseks ja nende sõnumisaladuse või eraelu puutumatuse rikkumiseks. Kui
töötaja erakirjad ei ole mingil moel eristatud või tähistatud ning tööandja poolt eraldatud
domeeniga e-posti aadressi kasutamine eraotstarbel ei ole ka mitte mingil moel piiratud, on
tõenäosus eraelu puutumatuse riiveks väga suur. Sellisest postkastist näiteks kuupäeva või
ajavahemiku alusel otsingu tegemisel võib valikusse sattuda suure tõenäosusega ka erakirju. Juba
ainuüksi erakirjade saatmise või saamise kohta andmete vaatamine kujutab endast eraelu
puutumatuse riivet. Kui tööandja ei ole kehtestanud ka mitte mingeid reegleid selle kohta, kas ja
kuidas toimub tööandja poolt töötaja e-postkastist info hankimine või töökohustuste rikkumiste
menetlemine, ei erine töötaja õiguspärane ootus erasuhtluse privaatsusele tema muudest e-
postkastidest. Asjaolu, et erinevalt erapostkastidest asuvad sellised e-kirjad tööandjale
ligipääsetavas kohas, ei anna õigustust nende uurimiseks.
Muidugi võib töösuhe lõppeda ka ootamatult ja sellisel viisil, et töötajaga ei ole võimalik enam
midagi kokku leppida (nt töötaja surm, konflikt). Seetõttu oleks soovitav e-postkasti sulgemisega
(ja sealt vajaliku info mujale salvestamisega) seotud asjaolud reguleerida töökorraldus eeskirjades,
sh kajastada konkreetsed juhud ja võimalusel töökohad, mil on vaja postkast avatuna hoida.
Eraldi rõhutame, et avaliku teabe seadusest tulenevalt on teabevaldaja kohustatud pidama arvestust
tema valduses olevate dokumentide üle3. See tähendab, et kõik dokumendid, mis on asutus loonud
ning mis on asutusse saabunud ning on seotud avalike ülesannete täitmisega tuleb asutuse
dokumendiregistris registreerida. Sel juhul ei teki ka probleemi, et lahkuv töötaja ei anna vajalikku
teavet üle. Lisaks tasub muu olulise teabe osas kokku leppida, et töötajad tõstavad olulised kirjad
juba töösuhte ajal kokkulepitud kohta (nt ühiskettale).
Kokkuvõtlikult, kui e-postkasti avatuna hoidmiseks lahkuv töötaja nõusolekut ei anna ning ühtegi
teist õiguslikku alust ei ole, tuleb e-postkast koheselt pärast töösuhte lõppemist sulgeda. Vastasel
juhul töödeldakse töötaja ja potentsiaalselt ka kolmandate isikute isikuandmeid ilma õigusliku
aluseta.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kirsika Kuutma
jurist
peadirektori volitusel
3
Avaliku teabe seadus § 9 lg 2 p 2 ja § 12 lg 1.
3 (3)