dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Andmekaitse Inspektsioon
Väljaminev kiriAvalik

Vastus nõudekirjale

Andmekaitse Inspektsioon · 2. mai 2023
Viit
2.1.-5/23/650-2
Registreeritud
2. mai 2023
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
2.1 Menetluse korraldamine
Sari
2.1.-5 Õigusaktide tõlgendamisega seonduvad selgitustaotlused, märgukirjad, kirjavahetus (01.03.2024 suletud - ümber tõstetud 2.2-9, 2.2-10 ja 2.3-8 sarjadesse)
Toimik
2.1.-5/2023
Vastutaja
Terje Enula (Andmekaitse Inspektsioon)

Failid

  • 📎2.1.-523650-2 02.05.2023 Väljaminev kiri.bdoc364 KB

Sisu (failidest)

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST Lp Terje Eipre Teie 13.03.2023 nr 3-9.2/9 Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda [email protected] Meie 02.05.2023 nr 2.1.-5/23/650-2 Vastus nõudekirjale Andmekaitse Inspektsioon sai Teie pöördumise, millest nähtuvalt on pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 59 lõike 2 punkti 7 ja lõike 3 järgi Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda (edaspidi koda) kohustatud koja veebilehel avalikustama pankrotihaldurite nimekirja, millesse on muu hulgas kantud ka andmed pankrotimenetluste kohta, milles pankrotihaldurina tegutsemise õiguse saanud isik on kinnitatud halduriks. Pöördumisest nähtuvalt puudutab see ka pankrotistunud füüsiliste isikute andmeid, mis on küll kättesaadavad väljaandes „Ametlikud Teadaanded“, kuid koja veebilehel avaldamisega muutuksid need avalikuks ilma täiendavate kasutajapoolsete tegevusteta andmete leidmiseks. Soovite teada, kas eelnimetatud säte on piisavaks aluseks pankrotistunud füüsiliste isikute nime ja isikukoodi avaldamiseks pankrotimenetluste andmete seas. Isikuandmete avaldamisest veebilehel Esmalt selgitame, et isikuandmete töötlemisel tuleb alati järgida EL isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) artiklis 5 toodud isikuandmete töötlemise põhimõtteid, milleks muu hulgas on seaduslikkuse põhimõte. Selle põhimõtte järgi peab igasugune isikuandmete töötlemine olema alati seaduslik. Selleks, et töötlemine oleks seaduslik, peab olema täidetud vähemal üks IKÜM artikkel 6 lõikes 1 toodud tingimus ehk esinema õiguslik alus isikuandmete töötlemiseks. Antud juhul saab õiguslikuks aluseks olla IKÜM artikkel 6 lõike 1 punkt c ehk juriidilise kohustuse täitmine. Sama artikli lõike 3 punkti b järgi tuleb IKÜM artikkel 6 lõike 1 punkt c osas isikuandmete töötlemise alus kehtestada siseriikliku õigusega. Lisaks sätestab eelviidatud IKÜM säte, et selles õiguslikus aluses määratakse kindlaks isikuandmete töötlemise eesmärk. See õiguslik alus võib sisaldada erisätteid, sealhulgas üldtingimusi, mis reguleerivad vastutava töötleja poolt isikuandmete töötlemise seaduslikkust, töötlemisele kuuluvate andmete liiki, asjaomaseid andmesubjekte, üksuseid, kellele võib isikuandmeid avaldada, ja avaldamise põhjuseid, eesmärgi piirangut, säilitamise aega ning isikuandmete töötlemise toiminguid ja -menetlusi, sealhulgas meetmeid seadusliku ja õiglase töötlemise tagamiseks.1 1 IKÜM põhjenduspunktis 45 on samuti muu hulgas märgitud järgmist: [k]ui töödeldakse vastavalt vastutava töötleja juriidilisele kohustusele /…/, peaks töötlemise alus olema sätestatud liidu või liikmesriigi õigusaktis. /…/ Samuti peaks töötlemise eesmärk olema kindlaks määratud liidu või liikmesriigi õigusaktis. Lisaks võiks nimetatud õigusaktis olla sätestatud käesoleva määruse üldtingimused, millega reguleeritakse isikuandmete töötlemise seaduslikkust, kehtestatakse tingimused vastutava töötleja kindlaksmääramiseks, töötlemisele kuuluvate Tatari 39, 10134 Tallinn Telefon 627 4135 Registrikood 70004235 E-post [email protected] www.aki.ee Seega näeb IKÜM ette, et nii isikuandmete töötlemise eesmärk kui ka töötlemisele kuuluvate isikuandmete liik tuleb määrata siseriikliku õigusega kehtestatud õiguslikus aluses. PankrS § 59 lõige 1 näeb ette koja haldurite kutsekogu juhatuse kohustuse kanda pärast haldurina tegutsemise õiguse saamist isik pankrotihaldurite nimekirja ning lõige 3 paneb kojale kohustuse nimekirja pidada ning avalikkusele kättesaadavalt veebilehel kuvada. Lisaks loetleb PankrS § 59 lõige 2 ka andmekoosseisu, mida nimekiri peab halduri kohta sisaldama, sh vastavalt punktile 7 andmeid pankrotimenetluse kohta, milles ta on kinnitatud halduriks. Samas ei nähtu seadusest, milliseid andmeid täpsemalt punkti 7 puhul silmas on peetud. PankrS § 59 lõike 3 järgi kehtestatakse nimekirja pidamise kord koja põhikirjas. Koja veebilehel oleva põhikirja § 49 lõige 2 loetleb andmekoosseisu, mis pankrotihaldurite nimekirja halduri kohta märgitakse, sh punkt 7 loetleb pankrotimenetluse kohta nimekirja kantavad andmed, milleks on ka füüsilise isiku nimi ja isikukood, kelle pankrotimenetluses nimekirja kantud haldur on haldurina kinnitatud. Kuna pankrotimenetluse kohta kogutav andmekoosseis, mis sisaldab isikuandmeid ja peaks seetõttu olema IKÜM-st lähtuvalt kehtestatud seaduse tasandil, on jäetud koja otsustada, siis ei ole selline andmetöötlus kooskõlas IKÜM-ga. Tegelikult puudub PankrS-s säte, mis võimaldaks pankrotistunud füüsilise isiku nime ja isikukoodi kogumist ja avalikkusele kättesaadavalt koja veebilehel kuvamist. Lisaks, nagu juba eelnevalt selgitatud, tuleb isikuandmete töötlemisel alati järgida isikuandmete töötlemise põhimõtteid, sh IKÜM artikkel 5 lõike 1 punktides b ja e toodud eesmärgikohasuse ja minimaalsuse põhimõtteid. Nende kahe põhimõtte kohaselt tohib isikuandmeid koguda täpselt ja selgelt kindlaksmääratud eesmärkidel ning ainult ulatuses, mis on vajalik nende eesmärkide täitmiseks. Nõudekirjas toodust nähtuvalt on koda saanud maksejõuetuse teenistuse juhatajalt seisukoha, et pankrotimenetluse kohta kogutavate andmete avalikuks tegemine aitab nii teenistuse juhatajal kui ka kohtunikel hinnata iga konkreetse pankrotihaldurina tegutsemise õiguse saanud isiku koormatust pankrotimenetluses. Seega on avalikustamise eesmärk seotud pigem sellega, et võimaldada saada ülevaadet pankrotihaldurite koormatusest ning mingit tähtsust ei oma see, kelle osas konkreetselt pankrotimenetlust on alustatud. Andmekogudest Ühtlasi palusite selgitada, kas PankrS § 59 lõige 2 punkt 7 ja lõige 3 on piisavaks aluseks uue andmekogu asutamiseks või kas koja veebilehel avaldatavat asjakohast andmekogumit saab üldse lugeda andmekoguks. Andmekogude asutamist ja pidamist reguleerib avaliku teabe seadus (AvTS), mille § 431 lõike 1 järgi on andmekogu riigi, omavalitsusasutuse, avalik-õigusliku juriidilise isiku või muu avalikke ülesandeid täitva isiku infosüsteemis töödeldavate korrastatud andmete kogum, mis asutatakse ja mida kasutatakse seaduses või selle alusel antud õigusaktis sätestatud ülesannete täitmiseks. Seega tuleb andmekogu asutada seaduse või selle alusel antud õigusaktiga, sealjuures peaks seaduses olev volitusnorm sisaldama nii andmekogu eesmärki, sinna kogutavate isikuandmete loetelu, andmete säilitamise tähtaega jms. Teie poolt viidatud sätted ei ole piisavaks aluseks uue andmekogu asutamiseks. isikuandmete liik, asjaomased andmesubjektid, üksused, kellele võib andmeid avaldada, eesmärgi piirangud, säilitamise aeg ja muud meetmed seadusliku ja õiglase töötlemise tagamiseks. /…/ 2 (3) AvTS § 3 lõike 1 järgi on avalik teave mis tahes viisil ja mis tahes teabekandjale jäädvustatud ja dokumenteeritud teave, mis on saadud või loodud seaduses või selle alusel antud õigusaktides sätestatud avalikke ülesandeid täites. Siinjuures märgime, et kindlasti ei moodusta avalik teave automaatselt andmekogu, isegi kui see on korrastatud andmete kogum. Seega võiks pankrotihaldurite nimekirja pidamise puhul öelda, et tegemist on pigem üldise avaliku teabe töötlemisega. Loodame, et selgitustest on abi. Lugupidamisega Terje Enula jurist peadirektori volitusel 3 (3)
Allikas: Andmekaitse Inspektsioon dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel