dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Andmekaitse Inspektsioon
Väljaminev kiriAvalik

Vastus selgitustaotlusele

Andmekaitse Inspektsioon · 23. mai 2023
Viit
2.1.-5/23/924-2
Registreeritud
23. mai 2023
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Tallinna Inglise Kolledž
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
2.1 Menetluse korraldamine
Sari
2.1.-5 Õigusaktide tõlgendamisega seonduvad selgitustaotlused, märgukirjad, kirjavahetus (01.03.2024 suletud - ümber tõstetud 2.2-9, 2.2-10 ja 2.3-8 sarjadesse)
Toimik
2.1.-5/2023
Vastutaja
Liina Kroonberg (Andmekaitse Inspektsioon)

Failid

  • 📎Vastus selgitustaotlusele.pdf393 KB

Sisu (failidest)

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST Lp Vahur Kask Teie 13.04.2023 nr Tallinna Inglise Kolledž [email protected] Meie 23.05.2023 nr 2.1.-5/23/924-2 Vastus selgitustaotlusele Andmekaitse Inspektsioon sai Teie pöördumise seoses andmetöötlusega koolipsühholoogi töös. Näiteks küsimused õpilastelt: 1. soovin koolipsühholoogi juures käia, kuid ma ei taha, et mu vanemad sellest teada saaks. Kas lapsel (alaealisel) on õigus pöörduda psühholoogi ja/või vaimse tervise spetsialisti poole, ilma sellest vanemaid informeerimata? 2. kas ma pean küsima ema-isa nõusolekut, kui tahan minna arsti (näit. psühhiaatri) vastuvõtule? 3. kas vanematel on õigus minult nõuda, et räägiksin neile oma diagnoosist? või sellest, mida terapeudi, psühholoogi vi psühhiaatriga rääkisin-arutasin? Sooviksite konsulteerida isikuandmete töötlemisest koolipsühholoogi töös. Selgitame, et Eesti Vabariigis pole psühholoogi nimetuse kasutamine õigusaktidega määratletud. Koolipsühholoogide kvaliteedi, eetika, koolituste ja eriala arendamise eest hoolitsevad vastavad ühingud, näiteks Eesti Koolipsühholoogide Ühing. Oluline on, et kõik see, millest psühholoogi või nõustajaga räägitakse, jääb vestluses osalenud inimeste vahele. Eraelu puudutavate ja ka muude isikuandmete saladust kaitseb isikuandmete kaitse seadus ja isikuandmete kaitse üldmäärus. Alaealiste puhul siiski eelduslikult langetab otsustusi isikuandmete töötlemise osas eelkõige lapse seaduslik esindaja, reeglina lapsevanem. See hõlmab lapsevanema õigust saada isikuandmete töötlejalt ka alaealise isikuandmeid. Tõsi, alaealiste puhul tuleks siiski igakordselt hinnata ka lapse huvisid. Lapse õiguste konventsioon annab lapsele õiguse ise oma õigusi teostada ja kohustusi kanda. See tähendab, et lapse arenedes kasvab tema iseotsustamise õigus ning vastutuse ulatus. Seni, kuni laps ei ole ise võimeline oma õigusi teostama, teevad seda tema eest vanemad või eestkostja. Lapse õiguste konventsiooni üks peamistest põhimõtetest on seada last puudutavates otsustes alati esikohale lapse huvid. Lapse huvide esikohale seadmine tähendab muuhulgas lapse ärakuulamist ja lapse arvamusega arvestamist. Siinkohal saabki järeldada, et lapsele avalikku teenust osutavad kolmandad isikud ei ole vabastatud vanemale (kas ühele või mõlemale) last puudutava info andmise kohustusest, kui vanem lapse seadusliku esindajana sellist infot taotleb, kuid siinkohal tuleb arvestada mitmete asjaoludega (näiteks kui lapse suhted vanemaga on põhjus psühholoogi juurde pöördumiseks või muud juhud). Isikuandmete kaitse üldmääruse artikkel 15 järgi peab isikuandmete töötleja andmesubjekti soovil tegema talle teatavaks tema kohta käivad isikuandmed. Lapse kui Tatari 39, 10134 Tallinn Telefon 627 4135 Registrikood 70004235 E-post [email protected] www.aki.ee andmesubjekti õigusi teostab tema nimel hooldusõiguslik lapsevanem, kuid tuleb arvestada, et lapsevanemal pole lapse kohta andmete saamise õigust, kui see kahjustaks lapse õigusi ja huve. Koolipsühholoogi ametijuhendi punkti 4.2 alusel on koolipsühholoogil õigus vastavalt lapse parimatele huvidele, seadusandlusele ja tööeetikale otsustada, millist informatsiooni jagada. Tegemist on õigusega, mitte kohustusega. Andmete edastamisel on oluline arvestada andmetöötluse üldpõhimõtetega. Isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) art 5 lg 1 p a sätestab, et isikuandmete töötlemine peab olema seaduslik ja andmesubjektile läbipaistev; samuti tohib isikuandmeid koguda üksnes kindlaksmääratud õiguspärastel eesmärkidel (art 5 lg 1 p b) ning koguda tuleb eesmärgi seisukohalt võimalikult vähe andmeid (art 5 lg 1 p c). Seda, millisel õiguslikul alusel ja eesmärgil andmetöötlust läbi viiakse, peab IKÜM art 5 lg 2 kohaselt selgitama ja tõendama andmetöötleja (ehk koolipsühholoog) ise. Praktikas ongi tõusetunud näiteks küsimus, kas alaealisel on õigus varjata oma terviseandmeid oma vanemate eest. Eeltoodust tulenevalt sõltub alaealise tahteavalduse kehtivus tema terviseandmete sulgemiseks vanemate ees konkreetsest juhtumist. Üldjuhul saab alaealise eest tahteavaldusi esitada tema seaduslik vanem, kuid kui lapse huvide kaitsmine on kaalukam, on alaealise tahteavaldusega arvestamine asjakohane. Seetõttu on võimalik keelduda ka alaealise lapse isikuandmete väljastamisest, kui see võib kahjustada last. Näiteks võib lapsevanem olla lapse abivajaduse põhjustaja, kui toimub temapoolne lapse väärkohtlemine või lapse erivajaduste eiramine. Eelneva saab kokku võtta, et kõik oleneb konkreetsetest asjaoludest. Omavahelisi vestluseid eelduslikult ei ole vaja avaldada eestkostjatele, samas fakti, et laps käib psühholoogi juures, ei ole alust vanematele mitte avaldada. Rohkem informatsiooni leiab Andmekaitse Inspektsiooni veebilehelt (isikuandmed sotsiaalhoolekande-ja tervishoiusektoris). Oleme seisukohal, et viidatud teema vajaks paremat reguleerimist ka seadusandja poolt. Omalt poolt tõstatame teema aruteludes Õiguskantsleri ja ministeeriumitega. Lugupidamisega Liina Kroonberg juristi assistent peadirektori volitusel 2 (2)
Allikas: Andmekaitse Inspektsioon dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel