ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST
Lp Vahur Kask Teie 13.04.2023 nr
Tallinna Inglise Kolledž
[email protected] Meie 23.05.2023 nr 2.1.-5/23/924-2
Vastus selgitustaotlusele
Andmekaitse Inspektsioon sai Teie pöördumise seoses andmetöötlusega koolipsühholoogi töös.
Näiteks küsimused õpilastelt:
1. soovin koolipsühholoogi juures käia, kuid ma ei taha, et mu vanemad sellest teada saaks. Kas
lapsel (alaealisel) on õigus pöörduda psühholoogi ja/või vaimse tervise spetsialisti poole, ilma
sellest vanemaid informeerimata?
2. kas ma pean küsima ema-isa nõusolekut, kui tahan minna arsti (näit. psühhiaatri) vastuvõtule?
3. kas vanematel on õigus minult nõuda, et räägiksin neile oma diagnoosist? või sellest, mida
terapeudi, psühholoogi vi psühhiaatriga rääkisin-arutasin?
Sooviksite konsulteerida isikuandmete töötlemisest koolipsühholoogi töös.
Selgitame, et Eesti Vabariigis pole psühholoogi nimetuse kasutamine õigusaktidega
määratletud. Koolipsühholoogide kvaliteedi, eetika, koolituste ja eriala arendamise eest
hoolitsevad vastavad ühingud, näiteks Eesti Koolipsühholoogide Ühing. Oluline on, et kõik see,
millest psühholoogi või nõustajaga räägitakse, jääb vestluses osalenud inimeste vahele. Eraelu
puudutavate ja ka muude isikuandmete saladust kaitseb isikuandmete kaitse seadus ja
isikuandmete kaitse üldmäärus.
Alaealiste puhul siiski eelduslikult langetab otsustusi isikuandmete töötlemise osas eelkõige
lapse seaduslik esindaja, reeglina lapsevanem. See hõlmab lapsevanema õigust saada
isikuandmete töötlejalt ka alaealise isikuandmeid. Tõsi, alaealiste puhul tuleks siiski igakordselt
hinnata ka lapse huvisid. Lapse õiguste konventsioon annab lapsele õiguse ise oma õigusi
teostada ja kohustusi kanda. See tähendab, et lapse arenedes kasvab tema iseotsustamise õigus
ning vastutuse ulatus. Seni, kuni laps ei ole ise võimeline oma õigusi teostama, teevad seda tema
eest vanemad või eestkostja. Lapse õiguste konventsiooni üks peamistest põhimõtetest on
seada last puudutavates otsustes alati esikohale lapse huvid. Lapse huvide esikohale
seadmine tähendab muuhulgas lapse ärakuulamist ja lapse arvamusega arvestamist.
Siinkohal saabki järeldada, et lapsele avalikku teenust osutavad kolmandad isikud ei ole
vabastatud vanemale (kas ühele või mõlemale) last puudutava info andmise kohustusest, kui
vanem lapse seadusliku esindajana sellist infot taotleb, kuid siinkohal tuleb arvestada mitmete
asjaoludega (näiteks kui lapse suhted vanemaga on põhjus psühholoogi juurde pöördumiseks või
muud juhud). Isikuandmete kaitse üldmääruse artikkel 15 järgi peab isikuandmete töötleja
andmesubjekti soovil tegema talle teatavaks tema kohta käivad isikuandmed. Lapse kui
Tatari 39, 10134 Tallinn Telefon 627 4135
Registrikood 70004235 E-post
[email protected] www.aki.ee
andmesubjekti õigusi teostab tema nimel hooldusõiguslik lapsevanem, kuid tuleb arvestada, et
lapsevanemal pole lapse kohta andmete saamise õigust, kui see kahjustaks lapse õigusi ja huve.
Koolipsühholoogi ametijuhendi punkti 4.2 alusel on koolipsühholoogil õigus vastavalt lapse
parimatele huvidele, seadusandlusele ja tööeetikale otsustada, millist informatsiooni jagada.
Tegemist on õigusega, mitte kohustusega.
Andmete edastamisel on oluline arvestada andmetöötluse üldpõhimõtetega. Isikuandmete kaitse
üldmääruse (IKÜM) art 5 lg 1 p a sätestab, et isikuandmete töötlemine peab olema seaduslik ja
andmesubjektile läbipaistev; samuti tohib isikuandmeid koguda üksnes kindlaksmääratud
õiguspärastel eesmärkidel (art 5 lg 1 p b) ning koguda tuleb eesmärgi seisukohalt võimalikult
vähe andmeid (art 5 lg 1 p c). Seda, millisel õiguslikul alusel ja eesmärgil andmetöötlust läbi
viiakse, peab IKÜM art 5 lg 2 kohaselt selgitama ja tõendama andmetöötleja (ehk
koolipsühholoog) ise.
Praktikas ongi tõusetunud näiteks küsimus, kas alaealisel on õigus varjata oma terviseandmeid
oma vanemate eest. Eeltoodust tulenevalt sõltub alaealise tahteavalduse kehtivus tema
terviseandmete sulgemiseks vanemate ees konkreetsest juhtumist. Üldjuhul saab alaealise eest
tahteavaldusi esitada tema seaduslik vanem, kuid kui lapse huvide kaitsmine on kaalukam, on
alaealise tahteavaldusega arvestamine asjakohane. Seetõttu on võimalik keelduda ka alaealise
lapse isikuandmete väljastamisest, kui see võib kahjustada last. Näiteks võib lapsevanem olla
lapse abivajaduse põhjustaja, kui toimub temapoolne lapse väärkohtlemine või lapse erivajaduste
eiramine.
Eelneva saab kokku võtta, et kõik oleneb konkreetsetest asjaoludest. Omavahelisi vestluseid
eelduslikult ei ole vaja avaldada eestkostjatele, samas fakti, et laps käib psühholoogi juures, ei
ole alust vanematele mitte avaldada.
Rohkem informatsiooni leiab Andmekaitse Inspektsiooni veebilehelt (isikuandmed
sotsiaalhoolekande-ja tervishoiusektoris).
Oleme seisukohal, et viidatud teema vajaks paremat reguleerimist ka seadusandja poolt. Omalt
poolt tõstatame teema aruteludes Õiguskantsleri ja ministeeriumitega.
Lugupidamisega
Liina Kroonberg
juristi assistent
peadirektori volitusel
2 (2)