dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Arvamus

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 2. juuli 2021
Viit
1.1-14/21-0081/4130-1
Registreeritud
2. juuli 2021
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
AS Eesti Gaas
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
1.1/S Ministeeriumi juhtimine
Sari
1.1-14/S Kirjavahetus ministeeriumi tegevuse ja juhtimise korraldamisega seotud küsimustes (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.1-14/21-0081
Vastutaja
Rein Vaks (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Energeetika ja maavarade valdkond, Energeetikaosakond)
Lahendamise tähtaeg
1. august 2021

Failid

  • 📎Arvamus_MKM-le_statistikaga_kauplemise_reeglite_kirjelduse_kohta_01_07_2021.asice77 KB
  • 📎E-kiri.pdf63 KB

Sisu (failidest)

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium [email protected] 0 2 .0 7 .20 2 1 nr 3-1/ 152-21 Arvamus k ü tuste transpordisektoris tarbimisse andmise t õ enditega kauplemise ä rireeglitele Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on , seonduvalt vedelkütuse seadusest tuleneva nõudega kaubelda kütuste transpordisektoris tarbimisse andmise tõenditega (edaspidi statistika ) peamiselt digitaalse keskkonna vahendusel , ette valmistamas biokütuse ja elektrienergia statistikaga kauplemise korra ( edaspidi määrus) e elnõud ja kauplemise digitaalselt keskkonda ning sõnastanud nende tausta ja põhisisu . Selleks, et digitaalse keskkonna (edaspidi kauplemisplatvorm) loomine ei oleks asjatu , on selle toimimismehhanismide eelnev kirjeldamine ja praktikat omavate turuosalistega läbiarutamine oluline . Tagamaks parimat tulemust soovime tõstatada järgmised küsimused ning teha järgmised ettepaneku d. Eeldusel, et väljapakutud lahenduse realiseerimiseks ei ole plaanis muuda kehtivaid seaduseid, on arvamuse avaldamiseks saadetud dokumendi koostamisel tehtud üks fundamentaalne viga . Ei ole arvesse võetud asjaolu, et vedelkütuse seaduses (VKS) reguleeritud statistika ja atmosfääriõhu kaitse seaduses (AÕKS) reguleeritud aruandlus on olemuselt erinevad tooted ning kumma legi neist kohaldub oma õiguslik raamistik. Kuigi VKS näeb ette kauplemisplatvormi loomis e ja annab ministrile volitusnormi statistikaga kauplemise korra kehtestamiseks , ei kohaldu ükski neist sätetest AÕKSI alusel esitatavale aruandlusele. Seega ei saa aruandlust reguleerida VKSi alusel antavas määruses ega arvesse võtta kauplemisplatvormi reeglite kehtestamisel . Äärmisel juhul võib aruandlus olla tehingupoole poolt initsieerituna nö lisakaubaks statistikale. Eelnevaga seonduvalt juhime tähelepanu ka sellele, et määruses ja kauplemisplatvormil ei saa nimetada statistika t ja aruandlus t muude terminitega, kui AÕKS-st ja VKS-st tuleneb. Samuti puudub õiguslik alus piirata määrusega või infosüsteemiga kauplejate ringi , sh eelkauplemises osalejate ringi . Millest tulenevalt ei saa kauplejate hulgast välistada isikuid, kes ei ole tarnijad VKSi mõttes. Tundub, et õigusloojatel ja erinevatel turuosalistel on erinev arusaam kauplemisplatvormi eesmärgist . Ehk et vastamata on küsimus: „Millist probleemi lahendatakse?“. Sellest tulenevad ka kardinaalselt erinevad seisukohad platvormi kujundamise suunal. Seetõttu teeme ettepaneku sõnastada platvormi eesmärk sõnaselgelt, misjärel on turuosalistel kindlasti lihtsam ühist keelt leida. Üks põhiprintsiip, millest on juttu olnud juba paar aastat tagasi, on fakt, et kuna vedelkütusemüüjad peavad täitma oma kohustuse aasta lõikes, peavad nad statistika soetamist planeerima ette pikalt. Vale planeerimise korral ähvardaks neid trahv kuni 10 miljonit eurot. Statistika ostmine spot -tehingutena saab olla pelgalt koguste korrigeerimise vahend, mitte osa aastase normi täitmise planeerimisest. Spot -tehingu korral ei ole ju kunagi teada kas ja millise hinnaga on võimalik statistikat soetada. Samamood i , pikaajaliste lepingutega , soetatakse meie andmetel normi täitmiseks ka vedelaid biokütuseid. Lisaks vedelkütusemüüjatele vajavad stabiilsust ja pikemat planeerimist ka taastuvenergia (biometaani, päikese- ja tuuleelektri) tootjad. Kui aga taastuvenergia transporti suunaja ei tea kas ja millise hinnaga tal õnnestub statistika võõrandada, ei saa ta võtta endale riski taastuvenergiatootjaga pikaajalise lepingu sõlmimiseks. Kolmandaks tekib küsimus kauplemisplatvormi olemusest ja selle pidaja rollist . Meie arusaamist mööda saab platvormi pidajaks Elering AS . Võimalik on vaadata seda kahtepidi : a) kauplemisplatvorm töötab börsi põhimõttel, sealjuures on Elering tehingute tagaja ning raha ja kauba vahetamise teostaja ; b) kauplemisplatvorm on eelkõige andmete kogumise ja avalikustamise koht, Eleringi roll on tagada keskkonna tehniline toimivus . Avalike suuliste konsultatsioonide käigus on öeldud, et börsi rolli kauplemisplatvorm ei võta. Samas ei nähtu esitatud dokumendist, kuidas saavad enampakkumise kaudu koostööks sunnitud ostja ja müüja olla kindlad, et koostöö vastab ausa kauplemise reeglitele ja soovitavatele lepingutingimustele. Sõltub ju pakutav hind kauba omadustest ja lepingutingimustest. T avapärasel kauplemisel lepitakse lisaks kogusele ja hinnale kokku ka muud lepingutingimused, eelkõige sellised mis mõjutavad hinda ja poolte riske . Nendeks on maksetingimused, leppetrahvid, taganemise alused jms. See peab olema võimalik ka kauplemisplatvormi kaudu kauplemisel. Arvestades, et enampakkumisel olulist andmevahetust ei toimu, peab tingimused määrama müüja . Ostjal on siis alati õigus otsustada, kas pakkumine teha või millise hinnaga teha. Eelkauplemise korral peab tingimused samuti kokku leppima, kuid võimalik on vabam suhtlus. Müüja peaks lepingutingimustes ette nägema lisaks maksetähtaja , statistika ülekandmise tähtaja, viivise ning taganemise alused. Kusjuures ei saa kuidagi nõustuda dokumendi p 3.7 toodud ettepanekuga, et platvorm ise asub lepingut (nii eelkauplemise, kui enampakkumise käigus sõlmitud lepingut) rikkunud poolt sanktsioneerima. Kas ja milliseid õiguskaitsevahendeid kasutada, saab otsustada ainult lepingupartner. Ning kuidas aitaks kauplemisplatvormi kohaldatud sanktsioon kahju kannatanud osapoolt? Nt vedelkütusemüüjat, kes on saanud riigilt trahvi statistikanõuete rikkumise eest? Ei ole võimalik ka dokumendi p-s 3.4 välja pakutud lahendus, et eelkokkuleppega kaetud statistika läheb üle automaatselt . Sellel on mitmeid takistusi. Alati ei ole kogus määratud kindla arvuga, vaid seotud mõne tingimusega. Tingimuse täitmist on küll võimalik kontrollida, kuid seda ei saa teha masin. Teiseks ei oleks õiglane, kui statistika vahetaks omanikku enne, kui on selge, et tasu statistika eest on makstud. Kuna börsile omast rolli kauplemisplatvorm võtta ei soovi, peab tasu laekumise üle kontrollima statistika müüja. Kolmandaks tuleb võtta arvesse, et koos statistikaga müüdav õigus aruandlusele võib KHG vaatest omada erinevat kaalu ning masinal puudub info millise tasemega aruandluse müük kokku lepiti. Neljandaks tuleb arvesse võtta, et sellist automaatset statistika üleminekut seadus ette ei näe, mistõttu ei ole see lubatud. Eelkauplemise käigus tehtav tehing peab olema muudetav ja lõpetatav , enampakkumise käigus tehtav tehing peab olema vähemalt lõpetatav . Lepingupooled teevad tehinguid mõnikord pikka aega ette, samas turg ja poolte vajadused võivad muutuda. Poolte kokkuleppel on muudatusi alati võimalik teha ning see võimalus peab jääma ka kauplemisplatvormis. Näiteks juhul, kui ostja soovib mõne koguse hilisemat tarnet ja müüja sellega nõustub, siis võidakse kokku leppida tarneaja muutmises ja teistsuguses hinnas. Lepingu lõpetamise õigus on oluline juhtudel, kui üks pooltest oma kohustusi ei täida . Teisel poolel peab olema võimalus tehingust taganeda ning saada tagasi kaup või raha. Selleks saab müüja kehtestada lepingu tingimustes maksega hilinemise maksimaalse tähtaja, mille möödudes saab müüja taganeda ning statistika uuesti turule paisata. Kaasaegses maailmas on väga oluline oma partneri tausta tundmine. Muuhulgas peab vältima rahvusvaheliste sanktsioonide rikkumist , st tehingute tegemist, millega rikutaks rahvusvahelisi sanktsioone. Rahvusvahelis t sanktsiooni rikkudes tehtud tehing on tühine ning võib kaasa tuua sanktsioone ka lepingupoolele. Palume mõelda läbi, kuidas tagatakse sanktsioone rikkuvate tehingute välistamine. Tehingu võib teha seaduslik või volitatud esindaja kaudu. Esindusõiguseta tehtud tehing on TsÜS § 129 lg 1 kohaselt tühine. Palume läbi mõelda, kuidas tagatakse tehingu tegemine ainult esindusõiguslike isikute kaudu . Läbi tuleks mõelda, kuidas saaks välistada turu pahatahtlik moonutamine nt tühjade ostupakkumiste tegemise teel . Statistika on ajakriitiline kaup , oluline on selle tekkimise kalendriaasta. Peaks olema välistatud olukorrad, kus üks pakkuja pidevalt teeb parima ostupakkumise, kuid seda ei realiseeri, st tasu ära ei maksa. Sellisel t võtaks ta teistelt ostjatelt võimaluse seda osa statistikast omandada. Dokumendis on küll välja pakutud, et pahatahtlikule käitumisele järgneb sanktsioon, kuid milline oleks sanktsiooni õiguslik alus? Haldusmenetluses peab iga otsus, eriti aga negatiivne, omama õiguslikku alust. Dokumendi koostajatel on oluline mõista, et kauplemisplatvormi iga tegevus on oma olemuselt haldusmenetlus . Sellest tulenevalt peab igal toimingul olema õiguslik alus. Samuti tuleb kõik negatiivsed toimingud ja otsused puudutatud isikule põhjalikult põhjendada , st lisaks automatiseerimisele on pidevalt vajalik ka inimese osalus . Mingil juhul ei ole võimalik eelkauplemisele täiendavate ajaliste piirangute panemine . Ajaline piirang on juba seaduses sätestatud. VKS § 2 2 lg 2 kohaselt on eelkauplemisele avatud kogu statistika, mis ei ole selle tekkimise hetkeks müüdud. Ilmselgelt võimatu (nii teoreetiliselt kui praktiliselt) on dokumendi p 3.10 välja pakutud ostueesõiguse teostamine suvalise isiku poolt , kes sooviks maksta suuremat hinda, kui eelkokkuleppes on kokku lepitud. Eelkokkulepe on leping, st kahe poole vaheline siduv kokkulepe, millesse ei saa suvaliselt astuda kolmas isik. Eesti õiguskorras on ostueesõiguse kohta küll üksikuid näiteid, kuid need kõik on kehtestatud seadusega. Praktikas on võimatu pakkuda suuremat hinda hinnast mida sa ei tea. Kauplemisplatvormil ei avalikustata konkreetse eelkokkuleppe hinda, vaid kajastatakse keskmist hinda. Seega ei saa kolmas isik kuidagi eelkokkuleppe hinnast teadlik olla. Kuigi müüjal võiks olla hea meel kõrgema hinna üle, kaoks ostjatel statistika ostmise huvi täielikult, kui nad ei saa ks oma tegevuses arvestada kehtivate lepingutega. Tasub meenutada, et t arbimisse lubatud biokütuse osakaalu kohustuse täitmata jätnud vedelkütusemüüjat ähvardab rahatrahv kuni 10 miljonit eurot. Töödokumendis t nähtub, et platvorm avalikustab eelkokkulepete käigus müüdud statistika hinna . Juhime tähelepanu, et esitatav andmehulk on juba ammendavalt määratletud VKS § 2 2 lõikes 3 : kokkuleppe sõlminud isikute nimed, statistiliselt ülekantav koguenergia kogus megadžaulides ja ajavahemik, mille jooksul üks tarnija teisele statistilise ülekande teeb. Hinna märkimist seadus ette ei näe . Ka praktiliselt oleks hinna märkimine teostamatu . Hinna sisestamisel ei saa piirduda vaid ühe arvu sisestamise võimalustega. Pe a ks olema võimalik määrata fikseeritud hind või valemipõhine hind . Praktikas kasutatakse enam just valemipõhist hinda, kusjuures selle väljund eurodes võib kuude kau pa erineda . Dokumendi lisas toodud andmekoosseisud ei tundu põhjendatud . Kuigi just transpordis tarbimisse antud elektri puhul teeb VKS väga olulist vahet elektri tootmise viisil, ei ole selliste andmete esitamine lisa kohaselt kohustuslik. Teisalt on biometaani kohta koostatud põhjalik ankeet, millest enamus ei ole statistika omaduste määramisel relevantne ja seonduvad pigem AÕKSI alusel kaubeldava aruandlusega. Esmapilgul tundub, et tegelikult ei peaks enamikku neist andmetest sisestama statistika müüja, vaid andmed võiksid edasi kanduda vastavalt aluseks olevatele sertifikaatidele. Täpsemalt Proof of Sustainabilitylt päritolutunnistusele ja sellelt edasi statistikasse. Riigipoolse jälgitavuse tagamiseks ja topeltkauplemise välistamiseks võiks lisaks para m eetritele edasi kanduda ka sertifikaadi number. Toetame töödokumendis pakutud mõtet, et platvormi avalikus osas avalda takse enampakkumiste käigus kujunenud hindade keskmine . Peamiselt selles pidi ju kauplemisplatvormi kasutegur väljenduma. Nagu eelnevalt selgitatud , ei lepita e elkauplemise käigus reeglina kokku konkreetset hinda, vaid hinna kujunemise valemeid , mida ei ole seetõttu võimalik ühte keskmisesse numbrisse panna . Kuna statistika on homogeenne kaup , on ka loogiline, et avaldatakse kõigi enampakkumiste hindade keskmine, olenemata statistika tekkimise allikast (biometaan, elekter, vedelkütus). Kas saame õigesti aru, et avaldamisele kuulub konkreetsel kuul tehtud tehingute keskmine hind , olenemata statistika tekkimise või ülekandmise ajast? Kõhklusi tekitab olukord, kus ühes kuus on statistikat enampakkumisele pannud vaid üks või kaks müüjat. Keskmise hinna avalikustamine sellises olukorras rikub õigust ärisaladuse kaitse le ning võib viia turumoonutusteni. Lisaks tuleb arvestada, et hind kujuneb vastavalt konkreetse tehingu ajahetkele, maksetingimustele ja KHG eriväärtusele, mis võivad erinevatel tehingutel olla erinevad. Loodame, et saime olla abiks kauplemisreeglite kehtestamisel ning osaleme hea meelega edasistes aruteludes, et jõuda parima tulemuseni. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Raul Kotov juhatuse liige Saatja: <[email protected]> Saadetud: 02.07.2021 12:15 Adressaat: MKM info <[email protected]> Teema: Arvamus kütuste transpordisektoris tarbimisse andmise tõenditega kauplemise ärireeglitele TereTeile on saadetud ASi Eesti Gaas dokumendihaldussüsteemi kaudu dokument pealkirjaga"Arvamus kütuste transpordisektoris tarbimisse andmise tõenditega kauplemise ärireeglitele", mis on registreeritud 02.07.2021 numbriga 3-1/152-21.LugupidamisegaTiivi Lindjuhatuse abiAS Eesti [email protected]
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel