dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Väljaminev kiriAvalik

„Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–2035“ kinnitamine

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 1. juuli 2021
Viit
2-5/20-0186/4087
Registreeritud
1. juuli 2021
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Funktsioon
2/S Õigusalane teenindamine
Sari
2-5 Ministeeriumis algatatud VV istungi protokolli märgitavate otsuste eelnõud
Toimik
2-5/20-0186
Vastutaja
Martti Kalvik (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Majandusarengu valdkond, Majandusarengu osakond)

Failid

  • 📎Vabariigi Valitsuse protokollilise otsuse (1).asice3828 KB

Sisu (failidest)

Riigikantselei 1.07.2021 nr 8-1/20/1647-33 Vabariigi Valitsuse protokollilise otsuse eelnõu esitamine valitsuse istungi päevakorda Esitame Vabariigi Valitsuse istungi päevakorda Vabariigi Valitsuse protokollilise otsuse „„Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–2035“ kinnitamine“ eelnõu vastavalt Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2019. a määrusele nr 117 „Valdkonna arengukava ja programmi koostamise, elluviimise, aruandluse, hindamise ja muutmise kord“. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Liina Kersna Andres Sutt haridus- ja teadusminister ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Lisad: 1. VV_protokolliline_otsus_eelnõu_TAIE arengukava.docx 2. TAIE arengukava_21.06.2021.pdf 3. TAIE arengukava_LISAD_21.06.2021.pdf 4. TAIE arengukava eelnõu seletuskiri_21.10.2020.docx 5. Seletuskirja lisa_kooskõlastustabel_21.10.2020.docx 6. TAIE arengukava eelnõu lisamaterjal_fookusvaldkondade teemalehed.docx Hella Lood 735 4055 [email protected] Munga 18/ 50088 Tartu/ 735 0222/ [email protected]/ www.hm.ee/ Registrikood 70000740 Seletuskirja lisa Kooskõlastustabel Kommentaarid ja ettepanekud esitasid Riigikantselei, Rahandusministeerium, Keskkonnaministeerium , Siseministeerium, Kultuuriministeerium, Sotsiaalministeerium, SA Eesti Teadusagentuur , Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus , Startup Estonia , Eesti Keele Instituut , Eesti Kirjandusmuuseum , Tartu Ülikool, Tallinna Ülikool, Tallinna Tehnikaülikool, Eesti Maaülikool , Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu, Eesti Teaduste Akadeemia , Eesti Tööandjate Keskliit , Estonian Private Equity and Venture Capital Association ( EstVCA) , Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit , Eesti Elektritööstuse Liit , Eesti Linnade ja Valdade Liit , Eesti Kaubandus-Tööstuskoda . Ettepaneku /märkuse esitaja E ttepanek /märkus Haridus- ja Teadusministeeriumi ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi seisukoht 1. Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus Sissejuhatuses väljatoodud probleemid on kõik asjakohased, ent parema loetavuse huvides võiks neid veidi süstematiseerida/skemaatilisena esitleda, nagu Lisa 1 puhul. HTM/MKM Arvestatud osaliselt. Valdkonna probleemide kirj eldus ja järjestus on üle vaadatud. Valdkonna probleeme kirjeldav peatükk põhineb suures osas lisas 1 esitatud arenguvajaduste ülevaatel ja struktuuril, ent loetelu on täiendatud ja probleemide kogumit põhiteksti peatükis tuleks vaadata tervikuna, kuna seal toodud probleeme lahendatakse erinevates suundades, mille vahel tekib koosmõju. 2. Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus Mõõdikud: Ettevõtete investeeringud mittemateriaalsesse põhivarasse on hetkel Eestis pigem ebakorrektselt mõõdetud ega pruugi kajastada seda, mis arengukava tegelikuks eesmärgiks (goodwill jms). MKM Teadmiseks võetud . 3. Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus Mõõdikud: Teadmussiirde tegevussuunas võib täiendavalt kaaluda mõne väljundindikaatori lisamist, mis puudutab intellektuaalomandi temaatikat (patenditaotlused, patendid, registreeritud kaubamärgid, brändid jms) ning lepinguliste koostööprojektide arvu TA asutuste ja ettevõtete vahel (nt teadusasutused raporteerivad lepinguid ettevõtetega HTM-le). HTM / MKM Teadmiseks võetud . Kaalume vastavate mõõdikute kasutamist programmide ja meetmete tasandil. 4. Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus Mõõdikud: Teadussüsteemi tegevussuuna eesmärgi osas võiks olla kaetud ka rahvusvahelisuse aspekt, nagu see on välja toodud arengukava kolme suuna kirjelduses. HTM Mitte arvestatud. Rahvusvahelisuse aspekt on kaetud indikaatoriga „ Positiivselt evalveeritud TA- asutuste lepingulise teadus- ja arendustegevuse maht akadeemilise töötaja kohta “ (muudetud vastavalt kooskõlastusringilt tulnud tagasisidele). Indikaator näitab mh konkurentsivõimet rahvusvahelises TA-tegevuses ( sh osalemist EL raamprogrammis) . On eelduseks, et mõõdiku sihttase saavutatakse tänu üldiselt kasvavale teadushalduse võimekusele, sh teadusasutuste võimekusele osaleda rahvusvahelises koostöös (sh saada nt Euroopa raamprogrammi toetusi). Rahvusvahelistumise indikaatori kasutamist kaalume programmi de ja meetmete tasandil. 5. Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus Mõõdikud: Teaduse mitmekesisuse hindamisel ja tagamisel peaks veenduma, et ei tekiks vastuolu fookuste seadmisega (TAIE fookusvaldkonnad), sest prioritiseerimisel võivad need olla vastukäivad eesmärgid. HTM Teadmiseks võetud. TAIE fookusvaldkonnad toovad kokku ettevõtjad, teadlased ja avaliku sektori, et otsida lahendusi konkreetsetele probleemidele, sh eelisarendada teatud valdkondi. Tegemist on fokusseeritud tegevustega, mis samal ajal ei tähenda n-ö horisontaalsete tegevustega (sh teaduse mitmekesisuse tagamine) vastuollu minemist. 6. Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus Mõõdikud: Ettevõtluse tegevussuunas võib täiendavalt kaaluda ekspordi mitmekesisuse väljundindikaatori lisamist (võimalus rõhuda ekspordi/majanduse komplekssusele: https://oec.world/en/rankings/country/eci/ või eksporditurgude mitmekesisusele/ekspordi kontsentratsioonile) MKM Arvestatud osaliselt . Arengukavasse on lisatud ekspordi mahu mõõdik. 7. Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus Mõõdikud: Ettevõtluskeskkonna indikeerimiseks on välja pakutud Doing Business indeks. Kuigi indeks hõlmab endas peaaegu kõiki maailma majandusi, on selle esmane funktsioon indikeerida siirdemajanduste ja arenguriikide võimalusi oma regulatsioonide kohendamiseks (sellest ka väljaandja: Maailmapank). See võib anda mainekujunduslikult vale signaali, kui me selle indeksi oma riiklikuks prioriteediks seame. Alternatiividena võib kaaluda WEFi ( http://www3.weforum.org/docs/WEF_TheGlobal CompetitivenessReport2019.pdf ) ja IMD (https://www.imd.org/wcc/world-competitiveness- centerrankings/world-competitiveness-ranking-2019/) vastavaid indekseid. MKM Teadmiseks võetud . MKM seirab erinevaid indekseid, kuid D oing B usiness väljendab nendest kõige paremini ettevõtluskesk k onna konkurentsivõimet. 8. Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus Mõõdikud: Ettevõtluskeskkonna tegevussuuna all on väga suurt tähelepanu pälvinud regionaalne aspekt – hetkel üks kahest mõõdikust. Tekib küsimus, kuivõrd realistlik on eesmärgi täitmine 39%-lt 59%-ni? Tegemist on väga suure regionaalstrateegilise muutusega, mis vajab täiendavat tähelepanu. Millised on need instrumendid, et soovitud eesmärki täita, sest tegevussuundade kirjelduste alt nii jõulist sekkumist välja ei loe? MKM Teadmiseks võetud. Arengukavasse on lisatud ekspordi mahu mõõdik. Arengukava t egevus s uunad hõlmavad tegevus i , mis aitavad kaasa ettevõtluse arengu le kõigis regioonides. 9. Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus Teadmussiire: Ühiskondliku mõju kasvatamise plokis (1.3) võiks täiendavalt käsitleda ka missioonipõhist lähenemist (nt fookusvaldkondade lõikes ettevõtluskonkursside läbiviimine). HTM/MKM Arvestatud osaliselt . T eadmussiirde suuna tegevuste hulgas on nimetatud temaatilised TA programmid TAIE fookusvaldkondades, mille sisustamine tugineb ettevõtlikul avastusprotsessil , järgides miss i oonipõhise innovatsiooni põhimõtteid. S eejuures katavad TA programmid väga erinevaid tegevusi fookusvaldkondade arendamiseks , ent see puudutab juba programmide j a meetmete tasandit 10. Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus Teadmussiire: Iduettevõtluse ökosüsteemi arendamise all võiks käsitleda tehnoloogiaettevõtete asemel ka laiemalt teadmusmahukaid ettevõtteid (1.4.2). MKM Arvestatud. Tegevussuuna sõnastust on täpsustatud. 1 1 . Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus Teadmussiire: Täiendavalt võiks kaaluda regionaalmeedet stiilis, et “50% Harju- ja Tartumaa-välise ettevõtte magistriõpingute stipendiumist, mille lõputöö raames lahendatakse ettevõtte jaoks akuutne probleem, kaetakse riigieelarvest“. Taust: olemasolev meede toimib Saare- ja Pärnumaal, kus 50% 500 eurosest kuustipendiumist katab omavalitsus, kui lepingu sõlmib ettevõte. Selle raames seotakse bakalaureusetudeng või magistrant ettevõttega stuudiumi ajal ja lõputöö ettevõtte tellimusel tegemiseks. Eesmärk aidata ettevõtetega siduda kõrgharitud kaadrit ja luua tudengi kaudu koostöölink ettevõtte ja kõrgkooli vahel (osaku põhimõtte rakendus). Nende kokkulepete ettevalmistamisel kohtasime iga kõrgkooli erinevaid reegleid ja omavalitsuste ootusi (näiteks delegeeris Pärnu maksete teostamise arenduskeskusele). Suur halduskoormus programmile, mis võiks toimida üleriigiliselt, arvestades makrohuvi kasvatada väärtusahelas kõiki ettevõtteid sõltumata asukohast. Siinkohal oleks mõistlik läbi mõelda süsteem, kus ettevõttesse (kes maksis pool stipist) tööle mitte asuv tudeng peab näiteks mingi osa sellest summast tagastama vms. Tööl olemise kohustus võiks võrduda kahekordse nominaalse õpiajaga (magistrantuuri puhul 4a). HTM/ MKM Mitte arvesta tud . TAIE a rengukava raames pole eraldiseisvaid regionaalmeetmeid kavas ellu viia . TAIE arengukava üks tegevussuundi teadmussiirde osas puudutab ettevõtlusdoktorantuuri toetamise jätkamist , samuti toetatakse sektoritevahelist mobiilsust . Ettepanek puudutab Eesti haridusvaldkonna arengukava 2021-2035 tegevusi , mis näevad mh ette ettevõtete ja õppeasustuste koostöö suurenemist, sh ettevõtlus magistrantuuri ja - doktorantuuri osas . Võimalik ud koostöökoh ad ja meetmed lepitakse täpsemalt kokku programmides. 12. Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus Teadussüsteem: Täiendavalt võiks ehk ära märkida võimalused riiklikuks toeks õppida välismaa ülikoolides erialadel, mille ülalpidamine Eestis on kulukas ning keeruline. HTM Mitte arvesta tud . Võimalused õppida välisülikoolides erialadel, mille ülalpidamine Eestis on kulukas ja keeruline, on TAIE arengukavas kaetud t eadussüsteemi suuna doktoriõppe tegevustega . Bakalaureuse- ja magistritaseme õpingute ja mobiilsusega seonduv puudutab Eesti haridusvaldkonna arengukava 2021-2035 tegevusi , mille kohaselt luuakse meetmed õpp ijate hulgas väheatraktiivsete, kuid ühiskonnas vajalike ja suuremat lisandväärtust loovate erialade omandamiseks , sh välismaal. 13. Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus Teadussüsteem: Täiendava võimalusena teadmussiirdeks võiks olla lühiajalised nanokraadid, mis toetab nii ümberõpet kui täiendõpet (nt fookusvaldkondadesse ümberõppeks). HTM Mitte arvestatud. Ettepanek puudutab Eesti haridusvaldkonna arengukava 2021-2035, mille keskne põhimõte on lähtumine õppijast, sh luues õppijale tingimused ja võimalused väiksematest osadest koosneva (nt nanokraadid, koolitusampsud jms) ning õppija vajadustele ja võimetele vastava hariduse omandamiseks. 14. Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus Teadussüsteem: Fookusvaldkondade kontekstis on kindlasti väga oluline ka korrektse erialakeele juurutamine (nii eesti kui inglise keel). HTM Teadmiseks võetud. E esti keele areng ut kõrgharidus- ja teaduskeelena, sh eestikeelse oskussõnavara loomise ja kasutamisega kõikides teadus- ja eluvaldkondades, ning eestikeelse kõrghariduse ja teaduskeele säilitamise ja arendamisega seonduvat käsitletakse Eesti keelevaldkonna arengukava s 2035. 15. Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus Teadussüsteem: Teadusinfrastruktuuri kättesaadavus ettevõtetele on kindlasti meie jaoks väga oluline ning seda tuleks eraldi toonitada (2.2.2) . HTM Arvestatud. Sõnastust vastavalt teadmussiirde suunas täiendatud. 16. Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus Ettevõtluskeskkon d (3.1.): Ettevõtluskeskkonna arendamisel võiks olla ära märgitud ka sõna „järjepidevalt“, sest tegemist ei ole ülesandega, mille puhul võiks eeldada, et see kunagi valmis saab. MKM Arvestatud. 17. Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus Ettevõtluskeskkon d (3.1.): 2035. aastaks on veelgi teravamalt üles kerkinud tööjõutemaatika (vananev elanikkond, välistööjõud). Seda tuleks ilmselt ka TAIE arengukava kontekstis adresseerida. MKM Arvestatud osaliselt . Eeskätt tööjõuturu ja tööjõu ettevalmistamise küsimustega tegele vad Eesti haridusvaldkonna arengukava 2021-2035 ja Heaolu arengukava 2016-2023. 18. Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus Ettevõtluskeskkon d (3.1.): 2035. aastaks on veelgi teravamalt üles kerkinud keskkonnatemaatika (roheline kliimapoliitika), kuidas seda adresseeritakse TAIE arengukava kontekstis? HTM / MKM Keskkonnatemaatika (roheline kliimapoliitika) on seotud konkreetsete tegevustega (nt madalsüsiniku- ja ringmajandusele ülemineku toetamine) ja seda arvestat i ka TAIE fookusvaldkondade määratlemisel (sh seoses Euroopa rohelise kokkuleppega, ÜRO säästva arengu eesmärkidega) , mille alusel töötatakse hiljem välja temaatilised TA programmid. Vastav viide madalsüsiniku- ja ringmajandusele ülemineku toetamisele on olemas teadmussiirde suuna tegevuste all. 19. Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus Ettevõtluskeskkon d (3.1.): Milliseid instrumente on punktis 3.1.2 täpsemalt silmas peetud? Kas MAK-id või laiemalt? Vajaks võib-olla täiendavat lahtikirjutamist, mida selle punkti all täpsemalt ette võetakse. Täiendavalt võiks mainitud saada järjepidev koostöömudeli arendamine ministeeriumite-MAKide-KOVide vahel. MKM Teadmiseks võetud. Sõnastus on täpsustatud. 20. Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus Ettevõtluskeskkon d (3.1.): Samuti vajaksid täiendavat lahtikirjutamist punktid 3.1.6-7, mis on hetkel väga üldsõnaliselt välja toodud. MKM Teadmiseks võetud. Arvestame ettevõtluskeskkonna programmi koostamisel. 21. Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus Ettevõtluskeskkon d (3.1.): Eraldi on ära tähistatud üks programm – e-residentsus (3.1.8). Kas tuleks loetleda üles ka teised programmid? MKM Arvestatud . Work in Estonia pr o gramm lisatud. 22. Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus Lisandväärtus ja ekspordivõimekus (3.2.): Siinkohal võiks täiendavalt mainitud olla ka välistippspetsialistide kaasamine, nt toetame ettevõtete rahvusvahelistumist, sh äridiplomaatia ja välistippspetsialistide kaasamise kaudu, ning Eesti kuvandi sihipärase edendamise ja turundamise kaudu MKM Arvestatud osaliselt . Lisatud viide Work in Estonia programmile. 23. Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus Lisandväärtus ja ekspordivõimekus (3.2.): Ühe teoreetilise mõttekohana, kas TAIE arengukava katusmõisteks ei võiks olla mitte tootlikkus kui veidi üldisem ja abstraktsem mõiste, mille alla mahutub ka lisandväärtus. MKM Arvestatud . Tootlikkuse kasv on TAIE arengukava üks peami si eesmärk e . 24. Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus Lisandväärtus ja ekspordivõimekus (3.2.): 3.2.2. all (või kuskil mujal sobivas kohas) võiks olla ära mainitud ka turismivaldkond. Siis oleks seda hiljem võimalik otseselt siduda töösoleva turismiprogrammiga, mis leiab mainimist üksnes lisas. MKM Teadmiseks võetud. Seos turismiprogrammi on toodud arengukava lisas. 25. Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus Lisandväärtus ja ekspordivõimekus (3.2.): Mida on täpsemalt mõeldud „hüvitamise“ all punktis 3.2.5 ? MKM Arvestatud. Sõnastus muudetud. 26. Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus Investeeringu d (3.3.): Võiks kaaluda riskide jagamist kaheks eraldi alapunktiks – esimene, mis käsitleb välisinvestori riskide maandamist investeeringu tegemisel ning teine, mis käsitleb riigi sõelumismehhanismi ning julgeolekuriske. MKM Teadmiseks võetud. Tegevused täpsustuvad programmides. 27. Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus Soovime kindlasti aktiivselt panustada TAIE fookusvaldkondade seadmise protsessi. HTM/MKM Teadmiseks võetud . EAS on olnud protsessi olulise partnerina kaasatud. 28. Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus Eelarve prognoosi osas leiame, et jätkustsenaariumi korral on programmide jaotus liiga kinni tänases struktuuris. Isegi juhul, kui teadusrahastust ei õnnestu tõsta eesmärgiks seatud 1%-ni, on teadmussiirde roll ajas kindlasti kasvav, millele viitab ka kogu käesolev dokument. HTM/MKM Teadmiseks võetud . Arengukava eelarve prognoosi aluseks on Vabariigi Valitsuse otsus tõsta 2021. aastal teaduse rahastus tasemele 1% SKP-st . Sellest tulenevalt jääb arengukavasse vaid varasemalt esitatud arengustsenaarium. Teadussüsteemi puhul on samuti oluline fookus teadmussiirdel ja teaduse mõju kasvatamisel. Seega ei ole korrektne teadmusiirde kulusid siduda vaid teadmussiirde programmiga. T eadussüsteemi rahastus t toetab ka teadmussiirde suund ja selle rahastus ning vastupidi . 29. Eesti Elektritööstuse Liit Ühtse mõiste sisu kasutamine . Arengukavas on kasutatud l aialdaselt mõisteid TAI (teadus- ja arendustegevus, innov a tsioon) ja TAIE (teadus- ja arendustegevus, innovatsioon, ettevõtlus) ning näiteks ka sissejuhatavas tekstis (lk 2) annab antud mõistete asutamine aktsendi või põhitähelepanu TAI mõistele ja sisule, vähendades samal ajal ettevõtluse ja majanduse tähtsust ning sidususe vajadust. TAIE strateegia eesmärgiks on tervikliku ja kestva süsteemi loomine ning tekstiline osa peaks seda ka toetama, sest strateegia eesmärk on tõhus koostöö süsteemses lähenemises. Me peame mõistma, et ettevõtlus toimib ja toodab riigile lisandväärtust ka ilma Eesti teadus- ja arendustegevuse panuseta. Samas peame aru saama, et kumbki ei saa efektiivselt ühiskonna heaks tegutseda ilma teise olemasoluta ning seetõttu ei ole mõistlik ühte teisele eelistada ning prioriteetsena välja tuua. Strateegia tekst peab suutma luua koostööl põhineva selgepiirilise siduvuse mõistmise. HTM/MKM Osaliselt arvestatud. TAI ja TAIE mõisteid on tekstis kasutatud lähtuvalt lausete või tekstilõikude kontekstist. Läbivalt TAI asendamine TAIE-ga ei ole seda arvestades adekvaatne . TAI ja TAIE mõistete kasutamine tekstis on üle vaadatud ja muudetud, kus see on kohane. TAI mõiste kasutamisega ei ole mõeldud vähendada ettevõtluse ja majanduse rolli arengukavas. 30. Eesti Elektritööstuse Liit Peamised probleemid teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse valdkonnas . TAIE strateegia toob ühe põhilisema probleemina välja (lk 4), et iduettevõtluse ökosüsteem ei ole jätkusuutlik ning iduettevõtluse potentsiaal innovatsiooni eestvedajana ei ole realiseerunud. Antud probleemi käsitlemine sellises võtmes on liiga kitsas. Eestis on enamik iduettevõtteid tegutsemas IT või tarkvara teenuse arendamise valdkonnas kuivõrd seal on uue toote/teenuse väljaarendamise kulud teiste tegevusaladega võrreldes väiksemad. Selle tõttu on probleemkäsitlusest välja jäänud suurima lisandväärtuse potensiaaliga valdkond - Eesti tööstussektor. Samuti on jäänud tähelepanuta teadus- ja arendustegevuse asutuste ning ülikoolide eestvedaja roll innovatsiooni tekitamises ja rakendamises. Eelkõige peab riigi enda teadus- ja arendustegevuse süsteem võimeline olema innovatsiooni eestvedajaks riigis ning iduettevõtetele tuleb luua võimalus kasutada teadussüsteemi väljundeid, mis seotud eelkõige Eesti ühiskonna ja majanduse vajadustega või mis toodaksid suuremat lisandväärtust riigile. Piiratud ressursside tingimustes on vajalik luua innovatsiooniks soodne keskkond kõikidele ettevõtetele ning avaliku raha kasutamine peab olema eesmärgistatud ja tulemuslik, samuti peab riigi teadus- ja arendustegevus olema seotud Eesti majandusega, et tekkivat teadmussiiret ja innovatsiooni oleks võimalik läbi ettevõtluse muundada lisandväärtuseks. MKM Teadmiseks võetud . Arengukava käsitleb kogu ettevõtlus t, sh tööstust. Arengukava fookus on teadmussiirdel, mis seob Eesti ettevõtluse TA nõudluse ja Eesti teadussüsteemi TA pakkumise. 31. Eesti Elektritööstuse Liit Tugevused ja arenguvõimalused . TAIE strateegia toob välja (lk 5), et üheks tugevuseks ja arenguvõimaluseks on iduettevõtlust soosiv ettevõtluskeskkond ja iduettevõtete edulood. Nagu eelmises punktis toodule siis peame mõistma, et soodne keskkond ehk konkutrentsivõimelised tingimused on olulised igasugusele ettevõtlusele olenemata selle tüübist ning iduettevõtlus on tavalise innovatsiooniprotsessi üks osa, mitte asi iseeneses või eraldiseisev tase. Eelkõige peab TAIE süsteemi vaatlema innovatsiooniprotsessi terviklikult ja süsteemselt. Riik peab suutma suunata oma teadus- ja arendustegevuse süsteemi väljundeid olemasoleva ettevõtluse raamidesse ehk teadustegevus saaks läbi innovatsiooni muutuda lisandväärtuseks. Juhul kui teadussüsteem ei suuda luua aluseid innovatsiooni tekkeks majanduses ja ühiskonnas siis ei teki ka innovatsiooni või selle arendamist lisandväärtuseks. MKM Teadmiseks võtud. Arengukava käsitleb kogu ettevõtlus t, sh tööstust. Innovatsioon ei ole üksnes teadussüsteemi väljundi põhine, vaid sünnib suuresti ka ettevõtlussektori siseselt. Teadussüsteemi väljundid ei o le olulised mitte üksnes ettevõtlusele, vaid ühiskonnale laiemalt ( sh nt tervishoid, haridus, keskkonnamuutused ) . 32. Eesti Elektritööstuse Liit Arengukava eesmärk ja kolm suunda – TAIE strateegia toob välja (lk 7), et arvestades Eesti TAI süsteemi ja ettevõtluse a renguvajadusi siis seatakse arengukavas alaeesmärk - Eesti teadus on kõrgetasemeline, mõjus ja mitmekesine. Antud punkti juures puudub sõnaselgelt kirjutatud vajadus, et Eesti teadus peab piiratud ressursside tingimustes olema seotud ka Eesti ühiskonna vajadustega, sealjuures majanduse vajadustega. Ettepanek on, et Eesti teadus on kõrgetasemeline, mõjus, mitmekesine ja ühiskonda panustav . HTM Mitte arvestatud . Sõna „mõjus“ kajastab teadussüsteemi panust nii majandusse kui ühiskonda. 33. Eesti Elektritööstuse Liit TAIE strateegia toob välja (lk 10), et teadmussiirde mõõdikud on teadlaste ja inseneride arv ettevõtlussektoris ning kasumitaotluseta erasektoris ja ettevõtete investeeringud mittemateriaalsesse põhivarasse osakaaluna SKPst. Leiame, et antud kahe mõõdikuga ei ole võimalik anda või antakse moonutatud tulemus. Teadmussiirde mõõtmiseks olevad mõõdikud peavad olema spetsiifilised, mõõdetavad, praktilised, usaldusväärsed, õigeaegsed ja tõhusad. Hetkel puudub Eestis vajalik kvalitatiivne teadmussiirde mõõtmise mudel ning TAIE strateegia eesmärgiks peab olema toimiva mudel väljatöötamine ja usaldusväärsete ning kasutatavate andmete tekitamine HTM/ MKM Teadmiseks võetud. Arengukava tasandil jätkame pakutud kahe mõõdikuga, kuid kaalume uue mõõdiku väljatöötamist t eadmussiirde programmi jaoks . Arengukava mõõdikud on valitud rahvusvaheliselt võrreldavate mõõdikute hulgast ning need vastavad juba praegu SMART-kriteeriumi tele . 34. Eesti Elektritööstuse Liit TAIE strateegia toob välja (lk 10), et ettevõtluskeskkonda hinnatakse Eesti positsiooniga Doing Business indeksis ja väljaspool Harjumaad loodud SKP elaniku kohta EL-27 keskmisest. Teeme ettepaneku välja töötada TAIE strateegia raames spetsiifiline ettevõtluskekkonna võrdlus regiooni naaberriikidega ja konkurentriikidega. Kuivõrd soodsama positsiooni ja konkurentsivõimelisema aluse annab riigi maksukeskkond siis peame ennast võrdlema teiste ettevõtluskeskkondadega, eelkõige maksukeskkonnaga. Me peame leidma vastuse küsimustele - kuidas ja milliste maksumeetmetega soodustatakse teadus- ja arendustegevust ning innovatsiooni ettevõtluses, millised maksuvabad koostöö mudelid on loodud? Kindlasti peaks olema võimalik võrdlusmudeli välja töötamise protsessis antud võrdlusmaterjali algandmeid laiendada ja täiendada, et tõsta kvaliteeti ja usaldusväärsust. MKM Mitte arvestatud. Mõõdikud täpsustuvad programmi tasemel. 35. Eesti Elektritööstuse Liit TAIE strateegia toob välja punktis 4 (lk 12), et suurendame iduettevõtluse investeeringuid ja tagame investeeringud skaleeritavatele iduettevõtetele. Antud juhul tuleb selgelt mõista, et riik ei saa olla avaliku raha kasutamisel riskikapitali jagaja rollis. Riik saab luua eelkõige keskkonna ja mõistlikud regulatsioonid iduettevõtetele, mitte aga jagada avalikku raha riskantsetele investeeringutele, mille kasu ei ole ennustatav. Sellega tekitab riik turutõrkeid toimival erakapitali kaasamise turul ja ning ebavõrdsust ettevõtluses innovatsiooni käsitlemisel. Juhul kui riik soovib luua spetsiifilised struktuurimudelid innovatsiooni rakendamiseks ja rahastamiseks siis peaks olema need strateegias ka detailselt kirjeldatud. MKM Teadmiseks võetud. 36. Eesti Elektritööstuse Liit TAIE strateegia lisad toob välja (lk 8), et iduettevõtluse ökosüsteem ei ole jätkusuutlik ja iduettevõtluse potentsiaal innovatsiooni vedurina vajab arendamist. Peamised väljakutsed on, et iduettevõtetel napib jätkuvalt kõrge kvalifikatsiooniga tööjõudu ning avalike teenuste korraldus ja elukeskkond ei ole välistalentidele atraktiivne. Leiame, et marginaalsuse kasutamine üldistuse tegemiseks peaks olema TAIE strateegias välistatud. Me viitasime ka eelnevates punktides asjaolu, et riigi teadussüsteem ise peab olema innovatsiooni vedur ja sisendi andja ettevõtlusele innovatsiooni protsessi ning soodsa keskkonna peab riik looma kõikidele ettevõtetele olenemata tema tüübist, samas arvastades iduettevõtluse suurt riski ja toimivat riskikapitali turgu. Kvalifitseeritud tööjõu proble e m on Eesti majanduses laialdane kuivõrd riigi h aridussüsteem ei suuda tagada vajalikku tööjõudu või valmistatakse ette tööjõudu, mis ei ole seotud tööjõuturu vajadustega. Põhilisena peame välja tooma asjaolu, et kvalifitseeritud välistööjõu kasutamisel on tehtud iduettevõtlusele juba aastaid erandeid ning maksusoodustusi, kuid järelikult ei ole küsimus mitte elukeskkonnas ja avalikes teenustes, vaid iduettevõtetes töö mitteatraktiivses iseloomus ja madalas palgatasemes. Kvalifitseeritud tööjõu küsimuses tuleb riigil hinnata erandite tõhusust ja vajadust ning analüüsida selle vajadust kogu ettevõtluse spektris ning mitte lähtuma TAIE strateegias marginaalsusest. Tööstussektoris ei ole kunagi olnud probleeme välistalentide iseseisva leidmisega või avalike sektori teenuste ja elukeskkonna kvaliteediga, pigem on probleem kodumaiste talentide olemasolus. MKM Teadmiseks võetud . Arengukava käsitleb ettevõtlust tervikuna lisaks iduettevõtlusele . 37. Eesti Keele Instituut K uigi praeguse eelnõu järgi on veel 2035. aastalgi planeeritud teadus- ja arendustegevuste kulutustele osakaaluna SKT-st vaid 1%, pooldame esimesel võimalusel selle tõstmist. HTM Teadmiseks võetud. 38. Eesti Kirjandusmuuseum Arengukava aluseks on põhjalik analüüs, dokumendis on välja toodud väga olulised probleemid Eesti teaduses, nt see, et teadlase elukutse on kaotamas populaarsust, nähakse ka põhjuseid, mis peituvad teadlase täielikus ebakindluses tuleviku suhtes. Ei ole vähimatki kindlust, et töökoht säilib pärast uurimisteema lõppu, kuna teaduse rahastamise järjepidevus on sattunud väga tugeva löögi alla. Kahjuks ei näita arengukava teid, kuidas tagatakse teaduse jätkusuutlik rahastamine ning teadlase elukutse väärtustamine. HTM Teadmiseks võetud. Arengukavas adresseerivad seda probleemi teadussüsteemi suunas nii teaduse rahastamise mahu tagamine kui akadeemilise karjäärimudeli väljatöötamine ja juurutamine, samuti ühiskonna teadlikkus e suurendamine teaduse rollist ja väärtusest. Teadlase elukutse väärtustamine tõuseb teaduse mõjukuse kasvu kaudu. 39. Eesti Kirjandusmuuseum Arengukavast selgub, et teaduse rahastamist aastani 2035 suurendada ei kavatseta. Võimalik lisanduv raha läheb mujale, eelkõige siis teadmussiirdele ettevõtluses. Ülimalt kõnekas on arengukava lk 20 leiduv eelarve prognoos kahe stsenaariumi järgi. Esimene stsenaarium lähtub eeldusest, et mitte teaduse (TA), vaid TAIE rahastamine jõuab 2024. aastaks 1%-ni SKP-st. Teine stsenaarium lähtub eeldusest, et teaduse rahastamise protsent ei kasva, vaid jääb 0,75 % juurde. Esimese stsenaariumi kohaselt lisandub TAIE rahastamisele lähiaastatel olemasolevast üks kolmandik. Kui me aga vaatame mõlema tabeli esimest rida – Teadussüsteemi programm (HTM), siis selgub, et aastaks 2035 ei olegi planeeritud teaduse rahastamise tegelikku suurendamist. 1% puhul aastaks 2024 oleks see 3140 mln EUR ja praeguse taseme juures 0,75% oleks see 3032 mln EUR. Selliselt planeeritud kasv teadusele on olematu, selle napigi, mis lisandub, sööb ära inflatsioon. Teadusele lisaks on 15 aasta peale planeeritud 108 mln EUR, samas kui rahastamise suurendamine 0,75%-lt 1%-ni SKP-st eeldab et suurenemine oleks 1011 mln EUR, mis teeks kokku 4043 ml EUR. Samas ei ole selge, kas 1 %-ni jõudmist aastaks 2024 on üldse tõsiselt võetud, kuna mõõdikute hulgas (lk 10) on riigieelarvest kavandatud TA kulutused osakaaluna SKP-st plaanitud jõuda sihttasemeni 1% alles 2035. aastal. Sellise rahastamisprognoosi juures ei ole võimalik säilitada ei teadlaskonda ega tagada ei doktorikraadiga teadlaste juurdekasvu ega teaduse valdkondlikku mitmekesisust. HTM Mitte arvestatud. Arenguk a va eelarve prognoosi aluseks on Vabariigi Valitsuse otsus tõsta 2021. aastal teaduse rahastus tasemele 1% SKP-st . Sellest tulenevalt jääb arengukavasse vaid varasemalt esitatud arengustsenaarium. 1% hoidmine tähendab, et TAI rahastamine kasvab samas tempos SKP-ga , mille tulemusel TAI rahastamise maht kasvab . Samuti juhime tähelepanu asjaolule, et ei ole korrektne tead ussüsteemi kulusid siduda vaid teadu ssüsteemi programmiga, teadussüsteemi rahastus t toetab ka teadmussiirde suund ja selle rahastus . 40. Eesti Kirjandusmuuseum Valdkondliku mitmekesisuse mõiste on arengukavas lahti mõtestamata. Ei piisa, kui viidata jumala seisusesse tõstetud Frascati käsiraamatu kuuele valdkonnale. Iga sellise valdkonna sees on tohutu mitmekesisus. Tunnistatakse küll valdkondade eripära (lk 5) ning öeldakse, et „Eesti väiksusest hoolimata on vaja tegelda kõigi valdkondadega, sh hariduse, eesti keele ja kultuuri säilitamise ja arendamisega“. Oluline on meelde tuletada, et Frascati käsiraamatus ei ole sellist valdkonda nagu eesti keel ja kultuur, on humanitaarteadused. Veelgi enam, Frascati käsiraamatus ei ole isegi sellist eriala nagu eesti keel ja kultuur, on mingi imelik eriala uurali-altai keeled ja kirjandus (uurali-altai keelkonda arvati olevat 19. sajandil, tänapäeval on selline arvamus teaduse prügikastis), aga samas on seal eriala friisi keel ja kirjandus. HTM Teadmiseks võetud. Valdkondliku mitmekesisuse mõõdik on hetkel väljatöötamisel, kuid tulenevalt selle ajakavast valmib tulemus hiljem ning selle tõttu kasutatakse teaduse mitmekesisuse mõõdikut teadussüsteemi programmis , mitte arengukava tasandil . Eesmärgina on teaduse mitmekesisus aga siiski väga oluline ning jääb nõnda ka teadussüsteemi alaeesmärgi sõnastusse. 41. Eesti Kirjandusmuuseum Arengukava kõige suurem puudus on selles, et see ei fokusseeri selgelt Eesti-uuringutele ja Eestile vajalikele uuringutele, räägitakse küll innovatsioonist ja teadmussiirdest ettevõtlusesse, aga sellest ei piisa ei teaduse ega rahvusriigi edukaks toimimiseks. HTM Teadmiseks võetud. TAIE üks fookusvaldkondi on „Elujõuline Eesti ühiskond, keel ja kultuuriruum“ . 42. Eesti Linnade ja Valdade Liit Laiemas plaanis on ehk regionaalne aspekt ja arenguvajadused leidnud siiski pisut vähe käsitlust või kui, siis peamiselt suunitlusega teadmusmahuka ja kõrge lisandväärtusega ettevõtluse kasvuks väljaspool Harjumaad (ka arengukava ühe mõõdikuna vaadeldakse väljaspool Harjumaad loodud SKP kasvu elaniku kohta). Rahvusvahelises plaanis on oluline võrrelda ka pealinnaregiooni ja teiste suuremate linnapiirkondade rahvusvahelist majanduslikku konkurentsivõimet, võttes arvesse suuremate linnapiirkondade mõju ettevõtluse arengule ning innovatsiooni rakendamisele tänu inimeste, organisatsioonide ja kompetentside kriitilise massi olemasolule ning oluliste kasvukeskuste (Tallinn-Helsingi) lähedusele. Võimalik, et piirkondlikke eripärasid arvestatakse edaspidi arengukava fookusvaldkondade (sh nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondade) seadmisel ning tegevusprogrammide koostamisel. MKM Teadmiseks võetud. 43. Eesti Linnade ja Valdade Liit Teeme ettepaneku lisada a rengukava sse (lk 14) „Tegevussuunad toetava ettevõtluskeskkonna loomiseks“ järgmine punkt: „1.10 rajame kogu riiki katva kiire interneti(valguskaabli baasil) ühenduse võrgu.“ Selgitus: võimalda maks ka keskustest kaugemal uute ja innovaatiliste tehnoloogiate kasutuselevõtmist ja arendamist on vajalik kiire, stabiilse ja töökindla internetivõrgu tagamine. MKM Mitte arvestatud TAIE arengukava kontekstis, a rvestatakse infoühiskonna arengukava koostamisel. 44. Eesti Maaülikool TAIE eelnõu on koostatud COVID-19 kriisi eelsel ajal. Eelnõu vajaks täiendamist kriisi ajal ilmnenud probleemidele lahenduste tagamise aspektist, esile tuleks tõsta teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni rolli ühiskonna toimepidevuse ja julgeoleku (sh toidujulgeoleku) tagamisel. Väga vähe on käsitletud isiku rolli ning tema tõekspidamiste muutmise vajadusi ja võimalusi ühiskonna ees seisvate proovikivide ületamiseks, olgu tegu kliimamuutuste vastu astumise või terviseprobleemide lahendamisega. HTM/MKM Teadmiseks võetud. Seletuskirja lisatud peatükk COVID-19 kriisi mõjude käsitlemiseks. Kuivõrd TAIE arengukava seab üldised sihid valdkonna arenguks järgmiseks 15 aastaks ega keskendu otseselt kriiside le (ei COVID-19 ega ka tulevikus aset leida võivate teiste le kriiside le ) , jäävad a rengukavas kirjeldatavad strateegilised sihid ja tegevussuunad kehti ma kriisidest sõltumata . Nii kriise kui nendega toimetulekuks vajalikke konkreetseid tegevusi on samuti keeruline ette näha ega saa arengukavas ära kirjeldada järgmiseks 15 aastaks, seega pole vastavate tegevussuundade või tegevuste sissekirjutamine asjakohane. Inimeste käitumise aspektid ja ühiskonna toimepidevus on osa fookusvaldkonnast „Elujõuline Eesti ühiskond, keel ja kultuuriruum“ . 45. Eesti Maaülikool Eelnõu tesktist: Mitmed traditsioonilised ressursi- ja tööjõumahukad tegevusalad piirkondades, mis võiksid lisandväärtuse kasvades anda suurema tulu SKP-sse, on olnud innovatsiooni rakendamisel tagasihoidlikud ega ole suutnud oma kasvupotentsiaali ära kasutada. Kommentaar: Eelnõu käitleb küll ringmajandust, kuid ei too esile taastuval ressursil põhineva bio- ja ringmajanduse koostoimet, mis võiks anda Eestile konkurentsieelise. Bio- ja ringmajanduse arendamine, koos selle juurde käivate ärimudelite innovatsiooniga ning ettevõtete rahastamisvõimaluste tagamisega (finantsinstrumendid) loob võimaluse piirkondlike arenguerinevuste vähendamiseks, mis on üks TAIE eesmärk. B io- ja ringmajandus peaks saama üheks TAIE fookusvaldkondadest. See on oluline ka EL roheleppe kontekstis ning rahvusvahelise teaduskoostöö seisukohast. HTM/MKM Teadmiseks võetud. TAIE viis fookusvaldkon da on määratletud, kuid nende täpsem sisu (t eekaardid , nišid jm) pannakse paika alt-üles osalusprotsesside kaudu . Biomajanduse teadmuspõhine arendamine on ka Põllumajanduse ja kalanduse arengukava 2030 fookuses. 46. Eesti Maaülikool Eelnõu lk 5: Eesti väiksusest hoolimata on vaja tegeleda kõigi valdkondadega, sh hariduse, eesti keele ja kultuuri säilitamise ja arendamisega. Kommentaar: See on väga oluline aspekt, kusjuures kultuuri ja hariduse kõrval vääriks rõhutamist mitmekesise ettevõtluse, riigi julgeoleku ja haritud tööjõu vajadustega arvestamine kõigis majandussektorites ja seetõttu peame vähemalt heal rahvusvahelisel tasemel teadus- ja arendustöö toe tagama ka väiksemates valdkondades. Oluline on leida mõistlik tasakaal valdkondade eelisarendamise ja valdkondliku mitmekesisuse tagamise vahel. Seda, kas TAI mitmekesisus on tagatud, ei saa mõõta ainuüksi rahvusvahelise ekspertrühma arvamuse alusel. Üks võimalus seda hinnata on valdkondlike ministeeriumide/vastavate ühiskonna sektorite ja valdkondade TAI mahtude alusel. HTM Mitte arvestatud. Pakutud mõõdik arvestab vaid valdkondlike ministeeriumi de sihistatud TAI rahastamisega, kuid jätab arvesse võtmata kõrgharidussektori enda otsused. Valdkondlike ministeeriumi d e osa TAI rahastamisest Eestis jääb alla 20%, mistõttu see indikaator ei peegeldada teaduse valdkondlik k u mitmekesisus t . 47. Eesti Maaülikool Eelnõu lk 7: Arengukava raskuskese on kolmandal, teadmussiirde suunal. See ei tähenda teaduse või ettevõtluse tähtsuse vähenemist. Vastupidi, ühiskondlikele väljakutsetele lahenduste leidmine eeldab tugevat teadmusbaasi ning head keskkonda ettevõtluseks, mille kaudu teaduse ja innovatsiooni tulemusi rakendada ning toodete ja teenuste lisandväärtust kasvatada. Kommentaar: Nõustume, et sellise sõnastusega rõhutame vajadust teaduse ja ettevõtluse senisest tõhusama omavahelise sidususe järele, toetamaks teadusmahuka, kõrge lisandväärtusega toodete ja teenuste arendamist. Samas peitub siin teatud oht, et ressursside koondamisega teadmussiirdesse peatub teadmiste loomiseks vajalik areng – koondades ressursse pealisehitusse, jääb tugevdamata vundament. Selline kogemus on põllumajandusteaduste valdkonnas, kus on märkimisväärselt panustatud teadmussiirde arendamisse ja loodud hästi toimivad pikaajalised teadmussiirde programmid, aga väga vähe on jäänud võimalusi, et uusi teadmisi luua ja seda nii alusuuringutes kui neile rajatud rakendusuuringutes. Tunnustame, et TAIE strateegias on sellele tähelepanu juhitud ning peame vajalikuks rõhutada, et teadmusbaasi kasvatamise võimalused kasvaksid, mitte ei kahaneks. HTM Teadmiseks võetud. 48. Eesti Maaülikool Eelnõu lk 7: Arengukava raskuskese on kolmandal, teadmussiirde suunal. Selles suunas kavandatavate tegevuste tulemusena otsitakse teadussüsteemi ja ettevõtlussektori koostoimes lahendusi Eesti ühiskonna arenguvajadustele. Kommentaar: Teadmussiirde programmide puhul on väga oluline tagada, et ka teadmussiirde tegevuse käigus tekkinud küsimustele ja probleemidele oleks võimalik leida lahendusi. Vaja on paralleelseid seoseid võimaldavat ja sidusat rakendusuuringute programmi. Teadmussiire ning alus- ja rakendusuuringud peavad käima käsikäes ning tagatud peavad olema võimalused nende vastastikustuseks järjepidevaks koostoimeks. Teadustulemusi tuleb enam ettevõtlusesse siirata, kuid teadmussiirde käigus selguvad ka uued uurimisvajadused ja probleemid, mis vajavad lahendust. Süsteem peab ette nägema ka võimalused vastavateks uuteks uuringuteks ja teadus- ja arendus ning innovatsioonitegevusteks. Vastasel korral jääb teadmussiire vaid ühesuunaliseks ja ei anna palju kasu. HTM/MKM Teadmiseks võetud. Olulisel kohal on teadusasutuste endi strateegilised otsused uurimissuundade arendamiseks , mis on kantud ühiskonna TAI nõudlusest. Rakendusuuringute programm on kavandamisel. 49. Eesti Maaülikool Tähelepanek: Dokumendis on juttu nii vastutusvaldkondadest kui fookusvaldkondadest. Samas on mitmeid nö horisontaalseid teemasid, mis haakuvad enamiku vastutus- ja fookusvaldkondadega. Nende nn horisontaalsete teemade seas on ka ettevõtlus, ärimudelite arendamine ja rakendamine, juhtimine, koostöövõimekus, rahastamise küsimused jne. Oluline on arendada ka nende horisontaalsete teemade käsitlemise võimekust teiste vastutus- ja fookusvaldkondade sees ja seda kogu TAI tegevuste ulatuses. HTM/MKM Teadmiseks võetud. 50. Eesti Maaülikool Eelnõu lk 8: Teadmussiirde suuna ülesanne on tagada teadussüsteemi ja ettevõtluskeskkonna koostoime, et nii teadus kui ka ettevõtlus toimiksid paremini ühiskonna ja majanduse hüvanguks. Komm entaar : Leiame, et siin oleks asjakohane eraldi rõhutada keskkonnahoidu, teeme ettepanku sõnastada lause järgnevalt: Teadmussiirde suuna ülesanne on tagada teadussüsteemi ja ettevõtluskeskkonna koostoime, et nii teadus kui ka ettevõtlus toimiksid paremini ühiskonna, majanduse ja keskkonna hüvanguks . HTM /MKM Arvestatud osaliselt. Tekstis välja t oodud seosed ühiskonna teiste süsteemidega, sh arvestades keskkonnahoi du . TAIE fookusvaldkon dade määrat l emisel on arvestatud ÜRO säästva arengu eesmärk ide, Euroopa rohelise kokkuleppe ja globaalsete suundumustega, sh kliima ja keskkonna osas . 51. Eesti Maaülikool Eelnõu lk 8: Kujundada tuleb selline ettevõtlus- ja ärikeskkond, mis hoiaks ja meelitaks ligi võimekaid ettevõtjaid, investeeringuid ja talente, soosiks kõrge lisandväärtusega toodete ja teenuste eksporti, uutele turgudele sisenemist ning toetaks Eesti ettevõtluse, eriti tööstussektori konkurentsivõime kasvu, sh tõusu väärtusahelates. Kommentaar: Leiame et dokumendis tervikuna on liiga vähe globaalsete probleemidele lahendust pakkuvatele säästva arengu, bio- ja ringmajanduse ning rohemajanduse printsiipidele tähelepanu juhtimist. Teeme ettepaneku sõnastada lause järgnevalt: Kujundada tuleb selline ettevõtlus- ja ärikeskkond, mis hoiaks ja meelitaks ligi võimekaid ettevõtjaid, investeeringuid ja talente, soosiks kõrge lisandväärtusega toodete ja teenuste eksporti, uutele turgudele sisenemist ning toetaks Eesti ettevõtluse, eriti tööstussektori konkurentsivõime kasvu, sh tõusu väärtusahelates, arvestades säästva arengu eesmärke. MKM Arvestatud. 52. Eesti Maaülikool Eelnõu lk 11: Tegevussuunad eesmärkide saavutamiseks Alaeesmärk: Eesti areng tugineb teadmuspõhistele ja innovaatilistele lahendustele. 1. Kasvatame ettevõtete teadmussiirde võimekust. Kommentaar: Selle alapealkirja all on loetletud näiteks: 1.4. soodustame ettevõtete automatiseerimist, sh digitaliseerimist ning tehisintellekti ja robootikaga seotud tehnoloogiate kasutamist ettevõtete protsesside ja tarneahelate efektiivsemaks muutmiseks ning toodete ja teenuste lisandväärtuse suurendamiseks; 1.5. stimuleerime madalsüsiniku- ja ringmajandusele üleminekut ning sobivate tehnoloogiate kasutuselevõttu ettevõtetes; Leiame, et siin toodu ei ole teadmussiire, vaid tehnoloogiasiire. Tehnoloogiasiirde küsimusi võiks kajastada pigem tegevuses 3. Suurendame teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni ühiskondlikku ja majanduslikku mõju, all. Teadmusiirde puhul puudub ka vajadus kajastada seda eraldi punktides ettevõtete ja teadusasutuste/kõrgkoolide kontekstis, kuivõrd on tegemist ühiste eesmärkide ja koostööga. HTM/ MKM Teadmiseks võetud. Teadmussiire hõlmab tehnoloogiasiiret ning kavandatud sekkumised ei ole seotud ainuüksi tehnoloogiasiirdega . 53. Eesti Maaülikool 2. Kasvatame teadusasutuste ja kõrgkoolide teadmussiirde võimekust. Kommentaar: Selle alapealkirja all peaks olema loetletud teadusasutuste ja kõrgkoolidega seotud tegevused, aga näiteks punkt 2.3. sobiks paremini punkti 1 alla. Spin-off-mudeli ja intellektuaalomandi loomise rõhutamine ei ole selle arengukava raames enam vajalik, sest spin-off mudel ja intellektuaalomandiga seonduv on Eesti teadusasutustele ja kõrgkoolidele hästi tuntud ning neid on püütud rakendada juba üle kahekümne aasta. Teadus- ja arendustegevuse valdavalt projektipõhise rahastamise kontekstis ei ole veel ühe projektipõhise mudeli rakendamine tulemuslik ja suurendab vaid akadeemiliste töötajate koormust ja pingeid. Teeme ettepaneku sõnastada alapunktid järgnevalt: Selleks: 2.1. loome teadusasutustele ja kõrgkoolidele võimalused oma teadmussiirde teadmiste ja oskuste täiendamiseks, juhtimiseks ja rakendamiseks, sh aitame arendada teadushalduse teenuseid ning asutustevahelist koostööd teadmussiirde teenuste arendamisel ja pakkumisel; Viia punkti 1. alla. 2.3. võimendame teadusasutuste ja ettevõtete koostööd suure lisandväärtusega toodete ja teenuste arendamisel; 2.2. loome paremad võimalused teadlaste jt akadeemiliste töötajate liikumiseks akadeemilise, avaliku ja erasektori vahel; 2.3. jätkame ettevõtlusdoktorantuuri toetamist teadusasutuste ja ettevõtete koostöö edendamiseks; 2.4. parandame kapitali kättesaadavust teadusasutustest ja kõrgkoolidest välja kasvavatele alustavatele ettevõtetele; 2.5. toetame rakendusuuringuid ja soodustame erakapitali suuremat kaasamist teadusasutuste ja kõrgkoolide tegevuste k aasrahastamisse, sh rakendusuuringute läbiviimisel; HTM / MKM Arvestatud osaliselt. Vaatamata senistele toetustele ei ole spin-off - süsteem ülikoolides tulemusliku lt käivitunud. Tegemist ei ole projektipõhise toetusega, vaid jätkusuutliku ja tulemusliku süsteemi arendamisega. Teadushalduse teenuste kvaliteedi tõ u s samal ajal vähendab koormust akadeemilistele töötajatele. Spin-off ’ id pakuvad pigem akadeemilistele töötajatele võimalust, mitte ei ole kohustus. Punkti 2.1. osas mitte arvestatud erinevates punktide s välja toodud info koondamise ettepanekuga, et tuua välja erinevad teadmussiirde tegevuste fookused. Punkt 2.3. on seotud teadusasutuste tulemuste viimisega ettevõtlusesse ja seega on igati kohane p . 2 all. Ettevõtete TA - põhine tootearendus leiab käsitlust t eadmussiirde suuna p 1. 4 . ja 1. 5 . all . 54. Eesti Maaülikool Redaktsiooniline parandus: Lisa lk 13. Hydrogen Technologies – see peaks olema tõlgitud kui vesinikutehnoloogiad (praegu on kirjas hüdrogeentehnoloogiad). MKM Arvestatud. 55. Eesti Era- ja Riskikapitali Assotsiatsioon (EstVCA) Täna näeme oluliste kitsaskohtadena muuhulgas järgmisi: Eestis on vähe ettevõtteid, millel oleks oluline kaitstav intellektuaalomand. Muuhulgas on Eestis väga vähe materjaliteaduse, eluteaduste või nendega seonduvates valdkondades tegutsevaid ettevõtjaid, kellesse erainvestorid oleksid valmis investeerima. Ühelt poolt on ülikoolide ja teaduasutuste võimekus teadustöö tulemuste kommertsialiseerimiseks väike ning teiselt poolt napib ettevõtjatel kapitali, oskuseid ning võrgustikku ülikoolide ja teadusasutuste intellektuaalomandi baasil siirdeettevõtete ( spin-off ) edukaks loomiseks ja kasvatamiseks. Kapitali pakkumine antud valdkonnas on puudulik, kuna investorite jaoks on riskid suuremad (toodete ja teenuste arendustsüklid on pikemad) ning napib ka kontakte rahvusvaheliste investoritega. Üks võimalik lahendus antud turutõrke adresseerimiseks võiks olla spetsiaalselt teatud valdkonnale (näiteks materjaliteadus, tervisetehnoloogia, eluteadused) spetsialiseeruva era- ja riskikapitalifondi loomine, millesse Eesti riik teeb nurgakiviinvesteeringu. Laiemalt on kapitali pakkumine piiratud kõigi kõrgtehnoloogiliste/teadmismahukate ettevõtete eelseemne ja seemnefaasis ehk faasis kus toote/teenuse turusobivust ei ole vee võimalik hinnata. Riiklikult pakutakse küll teadus- ja arendustegevuse grante ning toetusi, kuid need on kas liigselt teadustegevusele suunatud või liiga väikeses mahus (arendusosak, prototüübi toetus), et võimaldada jõuda ettevõttel arengutasemeni, kus ta saaks kaasata piisavat erakapitali ja/või kogenud ettevõtjaid oma meeskonda.. Ülikoolide teadustegevuse eesmärk peaks olema pikaajalise majanduskasvu toetamine. Ettevõtjad ei oska aga piisavalt tellida ülikoolidelt ja teadusasutustelt sisendit sellises vormis ja mudeli alusel, mis tagaks antud sisendi kommertsialiseerimise parimad võimalused. Ülikoolid omalt poolt peaksid oluliselt rohkem soodustama spin-off ide tekkimist; neil puudub kogemus ja oskus teenida sellest õiglast tulu sobiva ärilise mudeli alusel. Teadusasutuste väljund on kohati ettevõtjatele sobimatu, puudub piisava intensiivsusega vastastikune koostöö. /…/ teeme ettepaneku täiendada TAIE dokumendi osa „Tegevussuunad teadmussiirde soodustamiseks“ järgmiste tegevustega: - aitame suurendada kapitali pakkumist teadusmahukatele kõrgtehnoloogiat arendavatele ettevõtetele, kes tegutsevad valdkondades, kus erakapitali pakkumine turul ei ole ettevõtete arengu tagamiseks piisav, näiteks materjaliteaduste ning eluteaduste valdkonnas ; - edendame ülikoolide koostööd era- ja riskikapitali tööstusharuga, sh aitame viia ülikoolide üldistesse õppeprogrammidesse kui ka spetsiifilisemalt teadlasteni detailsemat teadmist era- ja riskikapitali valdkonna spetsiifikast ja võimalustest. HTM/ MKM Arvestatud. 1. ettepanek u alusel sõnastust täiendatud . Mitte arvesta tud 2. ettepaneku puhul. „Edendame ülikoolide koostööd era- ja riskikapitali tööstusharuga“ on arengukava tasandi jaoks liialt kitsas teema ja tegevus ning puudutab programmide ja meetmete tasandit. Ülikoolide teadmussiirde võimekuste kasvatamine ja teadushaldusteenuste kvaliteedi kasvatamine on välja toodud teadussüsteemi suuna tegevustes. Ü likoolide üldised õppeprogrammid on seotud Eesti haridus valdkonna arengukava 2021-2035 tegevus tega . Konkreetse id valdkondi ja erialasid ei tooda arengukavas eraldi esile , ent materjaliteadus, tervisetehnoloogia ja eluteadused puudutavad ka TAIE fookusvaldkond i . 56. SA Eesti Teadusagentuur Kõige üldisem tähelepanek. Eesti teaduse senise arengu üheks eduteguriks on olnud teaduse põhiväärtuse- selle kõrge taseme ning eesliiniteaduse tähtsuse rõhutamine. Kõikides varasemates strateegiates on see väärtus olnud kesksel kohal. Praeguses strateegia projektis on teadus asetunud pigem instrumendi rolli ning põhirõhk on sellel, kuidas teadus ühe tööriistana ühiskonna arengule kaasa aitab. Teaduse kui loometegevuse enda arendamise vajadust ja selleks selgepiiriliselt kavandatavaid tegevusi ei ole kavandatud. Kõrgetasemelise teaduse edendamise tegevustest puudub viide teaduse tippkeskustele. HTM Teadmiseks võetud. Kooskõlastusele saadetud arengukava eelnõu versioonis oli Teadussüsteemi suuna p. 1.6. all silmas peetud tippteadust, sh tippkeskuste tegevust. Viide tippteadusele teadussüsteemi suuna alla selgemalt lisatud . 57. SA Eesti Teadusagentuur Tegevused on esitatud „meie“-vormis: kasvatame, tõstame toetame jne. ETAg-i arvates ei ole sellise vormi kasutamine riiklikus strateegias asjakohane, sest „meie“ ei ole siin identifitseeritav. Ettepanek: loobuda läbivalt „meie“ vormist ja asendada see neutraalse vormiga. HTM/MKM Arvestatud. 58. SA Eesti Teadusagentuur Arengukava on väga üldsõnaline, mistõttu ei ole selge, kuidas ambitsioonikate eesmärkideni jõuda kavatsetakse. Kuigi esimese probleemina on välja toodud inimeste nappus, piirdub doktoriõppe tegevussuund vaid tõhususe ja atraktiivsuse kasvatamisega. Teadlaste arvu üle kolme korra kordistamiseks erasektoris ja järelkasvu tagamiseks avalikus sektoris, ei ole see ilmselgelt piisav. HTM Teadmiseks võetud. Inimeste nappuse ja teadlaste ning inseneride arvu suurendamise küsimust ei käsitleta arengukavas ainult doktoriõppe kaudu. Põhitekstis on ikoonidega märgistatud neli läbivat kategooriat arengukava tegevus suundade eristamiseks, mill est tulenevalt on näha, et inimressursiga seotud tegevusi on kavandatud kõigisse kolme suunda (teadussüsteem, teadmussiire, ettevõtluskeskkond). 59. SA Eesti Teadusagentuur Hästi toimival innovatsiooni tugisüsteemil on suur roll nii ettevõttete kui ka teadusasutuste arengus. Eestis on märkimisväärselt investeeritud innovatsiooni tugisüsteemi - tehnoloogia arenduskeskustesse ja kompetentsikeskustesse, arendatud teadusparke, pooltööstuslikke laboreid ja inkubatsioonikeskuseid. Dokumendis ei selgu, millisena soovime innovatsioonisüsteemi aastal 2035 näha ja kuidas sinna jõutakse. MKM Teadmiseks võetud. Innovatsiooni tugisüsteemi arendamine on käsitletud teadmussiirde suuna punktis 1.3 . 60. SA Eesti Teadusagentuur Teaduseetika ja avatud teaduse teemad on jäänud liigselt varju ja lahustunud muude teemade seas. Pole selgelt aru saada, kuidas kujuneb vastutus teaduseetika ja avatud teaduse edendamise eest. Kas teaduseetika riiklik süsteem tekib teadusasutuste ja kõrgkoolide tegevuse tagajärjel (p.1.3), või kujundab seda riik? Kas avatud teaduse korralduslik osa on vajalik vaid selleks, et „tõsta inimeste teadlikkust teadussaavutustest ja nende mõjust ühiskonna arengule“? HTM Teadmiseks võetud. Teaduseetika ja avatud teaduse osas lisatud eraldi punktid t eadussüsteemi suuna alla. Avatud teadus on vajalik selleks, et soodustada teadustulemuste levikut ja laiemat kasutuselevõttu. Teadus ee tika korraldus e detailid ei o le arengukava tasandi teema , vaid vajab kokkuleppimist TAKS - i läbirääkimiste käigus. 61. SA Eesti Teadusagentuur Lk 6 on peamiste väljakutsete all kirjas, et “Rahvusvaheline teaduskoostöö ei ole temaatiliselt piisavalt fokusseeritud ja mõjusamaks osaluseks on vaja strateegilisemaid valikuid.” Nõustume, et rahvusvaheline teaduskoostöö ei ole (riigi poolt) temaatiliselt piisavalt fokusseeritud ja mõjusamaks osaluseks on vaja strateegilisemaid valikuid. Samas leiame, et rahvusvaheline koostöö ei saa kuidagi olla eraldiseisev Eesti TAI poliitika seatud suundadest. Aga selle kohta tõdetakse samas dokumendis (lk 10), et „Eesti TAI poliitikas ei ole konsensust selles osas, millistele suurtele tulevikusuundadele ja väljakutsetele Eesti peaks keskenduma, milles oma eeliseid välja arendama ning milliste tulevikuväljakutsete lahendamisele tuleks TAI ja ettevõtluse ühised jõupingutused suunata.“ Teeme ettepaneku siduda selle väljakutse lahendus üldiste strateegiliste suundadega (nende olemasoluga). Samuti on oluline selgelt välja tuua, et selle väljakutse lahendamist - prioriteetide seadmist ja strateegiliste valikute langetamist - ei saa oodata teadlastelt, see on ministeeriumide ülesanne ja riigi roll. HTM Arvestatud. Täpsustatud sõnastust , lisatud viide TAIE fooku s valdkondadele. 62. SA Eesti Teadusagentuur Teadussüsteemi eesmärgi „Eesti teadus on kõrgetasemeline, mõjus ja mitmekesine“ juures on ühe indikaatorina pakutud TA korralise evalveerimise käigus välisekspertide poolt antud hinnang Frascati valdkondades tehtava teadus- ja arendustegevuse mitmekesisusele. Palume arengukava kavandamisel arvestada, et kuigi korralise evalveerimise süsteemi saab sisse viia muudatusi, toimub korralise evalveerimise raames hindamine asutuste kaupa Frascati valdkondade lõikes ja protsess pole disainitud hindama teadussüsteemi tervikuna. Valdkonna süvakaardistuseks võiks kaaluda sihtevalveerimise meedet. Korralise evalveerimise taotlemine pole asutustele kohustuslik ning kuigi 2024. a vooru raames on oodata kõiki suuremaid TA asutusi, siis kõiki Eesti TA mitmekesisusse panustavaid asutusi ei pruugita hinnata või ei pruugi kõik asutused taotleda hindamist kõigis oma TA valdkondades. Korralise evalveerimise raames saaks põhimõtteliselt küsida välisekspertidelt, millistesse alamvaldkondadesse selle asutuse TA konkreetses valdkonnas panustab. See eeldab ekspertidelt palju suuremat töömahtu ning eelkõige eeldab see, et mitmekesisus on sisustatud, välja on töötatud, milline on Eesti jaoks soovitud mitmekesisus, millisel valdkondlikul tasemel mitmekesisust vaadatakse (kas Frascati alamvaldkonnad või muu käsitlus), millega võrreldes mitmekesisust hinnatakse, kas piisav mitmekesisus eksisteerib võrreldes mitmekesisusega maailmas või võrreldes Eesti soovitud mitmekesisusega vms. HTM Teadmiseks võetud. Valdkondliku mitmekesisuse mõõdik on hetkel väljatöötamisel, kuid tulenevalt selle ajakavast valmib tulemus hiljem ning selle tõttu kasutatakse teaduse mitmekesisuse mõõdikut teadussüsteemi programmis, mitte arengukava tasandil. Eesmärgina on teaduse mitmekesisus aga siiski väga oluline ning jääb nõnda ka teadussüsteemi alaeesmärgi sõnastusse. 63. SA Eesti Teadusagentuur Juhtimine. Ühe olulise puudusena on TAIE lisas toodud välja, et TAI süsteemis ei ole selgelt määratletud asutuste rollid ja vastutus. Kirjeldatud juhtimisskeemid (TAIE ja fookusvaldkondade) seda probleemi ei lahenda. TAIE juhtimise struktuur on puudulik ja kohmakas, sisaldab dubleerimist (näiteks TAN-is ja TAIE-s ministrid) ning osapoolte rollid ja vastutus on ebaselge. TAIE juhtimises osalevad Vabariigi Valitsus, ministeeriumid, TAN, TAIE juhtkomisjon, koordinatsioonikogu. Lisaks on lisas 6 toodud välja TAIE fookusvaldkondade juhtimisskeem, kus märgitud fookusvaldkondade juhtkogud. Dokumendi juhtimist kirjeldavas osas jääb ebaselgeks erinevate kogude tööjaotus ja vastutus. Teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduses (TAKS) on kirjas, et teadus- ja arendustegevuse eest vastutab Vabariigi Valitsus ja teda nõustab Teadus- ja Arendusnõukogu. Seletuskiri ei anna teavet selle kohta, et see võiks muutuda. Seetõttu jääb ebaselgeks TAIE juhtkomisjoni roll. Ülesannete loetelust (arutab, annab hinnangu, teeb vajaduse korral ettepanekuid, arvestab TAN-i soovitustega) võib järeldada, et tal on samuti nõuandev roll. Kuid kellele ta nõu annab, on ebaselge. Võib ainult oletada, et TAIE juhtkomisjon on nõuandjaks majandus- ja kommunikatsiooniministrile ning haridus- ja teadusministrile, asendades siiani toimivad innovatsioonipoliitika (IPK) ja teaduspoliitika (TPK) komisjonid. Kui see nii on, siis joonisel 3 tuleb TAIE juhtkomisjon paigutada õigesse kohta. Kas IPK ja TPK praegused ülesanded lähevad täies mahus üle TAIE juhtkomisjonile? Dokumendist ei selgu ka, mis rolli täidab Riigikantselei TAN-i ja TAIE juhtkomisjoni vahel. TAKS-is on muuhulgas kirjas, et Vabariigi Valitsus kinnitab riiklikud teadus- ja arendusprogrammid vastavalt riigi arengukavadele, tagab ministeeriumide vahelise koostöö teadus- ja arenduspoliitika elluviimisel. Juhtimise kirjeldustest ei selgu, kuidas toimub programmide juhtimine. Kas nende juhtimiseks moodustatakse eraldi kogud? Juhtimisskeemidest ei selgu, milline on ETAg-i ja EAS-i roll. Teeme ettepaneku, et mõlema asutuse esindajad oleksid TAIE juhtkomisjonis ja koordinatsioonikogus esindatud. Kokkuvõttes vajab juhtimine ja selle korraldus tõsist läbi mõtlemist, et see arvestaks riigi halduskorraldust, oleks tõhus ja osapoolte vastutus ja rollid selgelt määratletud. HT M/MKM Teadmiseks võetud. TAN on peaministri (Vabariigi Valitsuse) nõuandev kogu ja TAIE juhtkomisjon on vastutavate ministrite (HTM, MKM) tasandi juhtorgan . Juhtimine on 3-tasandiline: TAN (peaministri tasand), TAIE juhtkomisjon (vastutavate ministeeriumide HTM, MKM tasand), TAI koordinatsioonikogu (teised ministeeriumid , ETAg, EAS ). Erinevate tasandite tööjaotus ja vastutus on toodud joonisel 3 . Programme juhib TAIE juhtkomitee. Põhiteksti ja seletuskirja on lisatud vii de TPK, IPK ja nutika spetsialiseerumise juhtkomi tee asemele loodava TAIE juhtkomisjoni kohta . TAIE juhtkomisjoni t oimevõime tagamise eesmärgil on selle liikmete arv piiratud. Ministeeriumid ja partnerid, kes ei ole TAIE juhtkomisjonis esindatud, osalevad arengukava rakendamises teisel moel, nt TAI koordinatsioonikogu ja TAIE fookusvaldkondade osalusprotsesside kaudu (vastavalt täiendatud seletuskirja) . ETAg ja EAS hakkavad kuuluma TAI koordinatsioonikogusse , muudetud vastavalt põhiteksti ja joonist 3 . Tõstatatud küsimused TAN - i, IPK j a TPK ülesannetest ja rollist ei ole arengukava küsimus, vaid puudutab TAI süsteemi üldist juhtimist, mida reguleerib TAKS. TAI süsteemi juhtimine , sh erinevate osapoolte rollid vaadatakse üle TAKS -i uuendamise käigus. 64. SA Eesti Teadusagentuur TA põhiliste instrumentide arengut puudutav tegevussuund, sõnastada täpsemalt. Lk. 12, P.1.1. sõnastus tekstis: tagame teadussüsteemi toimimiseks vajalike rahastamise põhiinstrumentide mahu. Jälgime, et säiliks teaduse kõrge tase ja valdkondlik mitmekesisus; Uus sõnastus ettepanek: Kujundada TA põhilised rahastusinstrumendid (uurimistoetused ja baasfinantseerimine) koostoimivaks ja TAI süsteemi kestlikkust kindlustavaks, tagades nende mahu kasvu kooskõlaliselt TA rahastamise mahu kasvuga. Arendada baasfinantseerimise ja mõnede teiste praegu eraldiseisvate rahastusinstrumentide alusel välja asutuste tegevustoetuste süsteem, mis ülikoolide puhul on ühendatud kõrghariduse tegevustoetusega. Põhjendus: Praegune sõnastus ei väljenda, milles seisneb ja kui suur on muutus võrreldes tänase olukorraga. HTM Arvestatud osaliselt. Pakutud sõnastus on arengukava tasandi jaoks liialt detailne , kuid sell kohta l isatud punkt teadussüsteemi suuna alla. Rahastamisküsimusi arutatakse eraldi TAKS-i muutmise käigus. 65. SA Eesti Teadusagentuur Doktoriõppe tegevussuuna sõnastust täiendada teadlaste Eestisse pöördumise toetamisega Lk 13. P. 1.4. sõnastus tekstis: jätkame doktoriõppe tõhususe ja atraktiivsuse kasvatamist teadlaste ja inseneride järelkasvu silmas pidades; Uus sõnastus ettepanek: jätkatakse doktoriõppe tõhususe ja atraktiivsuse kasvatamist ning teadlaste Eestisse pöördumise toetamist inseneride ja teadlaste järelkasvu silmas pidades; Põhjendus: TAIE üks mõõdik - teadlaste ja inseneride arvu kolmekordistamine erasektoris, nõuab lisaks doktoriõppe tõhustamisele tähelepanu pööramist ka noorte talentide Eestisse toomisele, nagu seda on edukalt tehtud käesoleval perioodil. HTM Arvestatud. Teadussüsteemi suuna all sõnastust vastavalt muudetud. 66. SA Eesti Teadusagentuur Koostöö tegevussuuna sõnastust täpsustada. Lk 13. P. 1.6 sõnastus tekstis: jätkame teadusrühmade asutuseülese koostöö toetamist ja interdistsiplinaarsuse mõju suurendamist Eesti arengule olulistes valdkondades; Uus sõnastus ettepanek: Jätkatakse teaduse tippkeskuste ja teadusrühmade asutuseülese koostöö toetamist Eesti arengule olulistes valdkondades. Põhjendus: Alaeesmärk Eesti Teadus on kõrgetasemeline, mõjus ja mitmekesine (lk 12). Loetletud tegevused eesmärgi saavutamiseks on suunatud teaduse kõrgetasemelisuse üksikute instrumentide kirjeldusele. Puudub viide alusteaduste olulisusele ja teaduse tippkeskustele. Sõnastus on äärmiselt ebamäärane ja ei kata ühemõtteliselt tippkeskuste teemat. Arusaamatu on see, mis viisil „jätkatakse interdistsiplinaarsuse mõju suurendamist“. HTM Arvestatud. Teadussüsteemi suuna all sõnastust vastavalt muudetud. 67. SA Eesti Teadusagentuur Täiendada tegevussuuna teadusasutuste baasvõimekuse tagamiseks sõnastust (lk 12). Ettepanek: sõnastada tegevussuunale 1. eraldi kaks lisapunkti. Teaduseetika korralduse ja järelvalvesüsteemi loomise kohta ning avatud teaduse toetamise kohta. HTM Arvestatud. Teaduseetika ja avatud teaduse osas lisatud eraldi punktid t eadussüsteemi suuna alla . 68. SA Eesti Teadusagentuur Täiendada tegevussunda teadusasutuste ja teadlaste rahvusvahelises koostöös juhtrolli sõnastust. Lk 13. P. 3.3. sõnastus tekstis: loome stiimuleid teadusasutustele ja teadlastele juhtrolli võtmiseks rahvusvahelistes võrgustikes, programmides ja partnerlustes, sh koostööks kolmandate riikidega; Uus sõnastus ettepanek: luuakse stiimuleid teadusasutustele, nende tugistruktuuridele ja teadlastele juhtrolli võtmiseks rahvusvahelistes võrgustikes, programmides ja partnerlustes, sh koostööks kolmandate riikidega; Põhjendus: nõustume, et Eesti teadlaste võimekus ja võimalused võtta juhtroll konsortsiumide moodustajana ja projektide koordineerijatena vajab tugevdamist, ning selle eesmärgiga annab ETAg ettevalmistustoetusi lävendi ületanud raamprogrammi projektitaotluste koordinaatoritele. Samas on teadusasutused probleemina sageli välja toonud pigem kompetentse administratiivse toe puudumise asutuses - rahvusvahelise konsortsiumi koordinaatori roll eeldab, et raamprogrammi tingimustega oleksid hästi kursis ka asutuse raamatupidajad, juristid jms tugiteenused. HTM Arvestatud. Teadussüsteemi suuna all sõnastust vastavalt muudetud. 69. SA Eesti Teadusagentuur Lk 20 osa Rahastamine. Teadusleppes oli ette nähtud 1% rahastamismäära saavutamine kolme aastaga. Viide teadusleppele kirjapandud kujul on ebatäpne. Ettepanek eemaldada viide teadusleppele või sõnastada see ümber näiteks sel viisil: „ Kuigi 2018.a 19. detsembri teadusleppes ette nähtud TA rahastamise eesmärgid jäid täitmata, arvestab arengukava selle leppe kaugemate eesmärkidega . HTM Arvestatud. 70. Eesti Kaubandus-Tööstuskoda Arengukavas lk 5 on kirjeldatud hetkeolukorda peatükis Praegune olukord ja väljakutse. Selle alapunktis Tugevused ja arenguvõimalused on ühe tugevusena toodud: Toimiv ja arenev TAI süsteem ning ettevõtlussektor . Koja hinnangul võiks seda lauset täpsustada ja tuua selgemalt välja, mida selle all on mõeldud. Lisaks tekitas küsimusi tugevusena kirjeldatud alljärgnev sõnastus: TAI süsteemi valmidus ja võimekus areneda, võimekus investeeringuid edukalt ära kasutada ja ellu rakendada. Kas võiks selgitada, kirjeldada, millest tuleneb see konkreetne tugevus? HTM/MKM Arvestatud. Lähtuvalt partnerite tagasisidest on muudetud peatüki sisu ja fookust, milleks on valdkonna olemasolevad tugevuse d. 71 . Eesti Kaubandus-Tööstuskoda TAIE mõõdikud on toodud lk 10. Mõõdikute tabelis ja lk 20 peatükis Rahastamine on toodud, et TAIE täidab 18. detsembril 2018. a sõlmitud ühiskondlikus leppes kirjeldatud kohustusi. Teadus- ja arendustegevuse rahastamine riigi- ja kohalikust eelarvest tõstetakse vastavalt leppele 2024. aastaks tasemele 1% SKP-st ja edaspidi hoitakse seda vähemalt sel tasemel. Koja hinnangul tuleks see eesmärk, 1% SKP-st, saavutada juba varem. See aitaks ka motiveerida erasektorit panustama rohkem teadus- ja arendustegevusse. Lisaks ennustavad analüütikud aastal 2020 Eesti sisemajanduse kogutoodangu vähenemist, mistõttu on ka seda eesmärki lihtsam täita. HTM Teadmiseks võetud. Eelarve prognoosi aluseks on Vabariigi Valitsuse otsus tõsta 2021. aastal teaduse rahastus tasemele 1% SKP-st (varasemalt esitatud kui arengustsenaarium), mida nägi ette ka teaduslepe. 72. Eesti Kaubandus-Tööstuskoda TAIE mõõdikutes on ettevõtluskeskkonna indikaatoriks Eesti positsioon Doing Business indeksis (hetkel 18., sihttase aastaks 2035 TOP 5-s). Kaubanduskoda juhib tähelepanu, et Doing Business indeks ei pruugi omada väga head ülevaadet ettevõtluskeskkonnast. Varasemast on meil olnud teada ka põhjendatud kahtluseid indeksi metoodikaga ja sisendiga manipuleerimisest. Võimalik, et põhjendatum oleks kasutada mõõdikuna mitme indeksi kombineeritud väärtust. MKM Teadmiseks võetud. 73. Eesti Kaubandus-Tööstuskoda TAIE lk 12 on välja toodud, et teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni ühiskondliku ja majandusliku mõju suurendamiseks on vaja soodustada uute ettevõtlusvormide kasutuselevõttu ja innovatsiooni toetavaid tegevusi, sh turgu loovate tingimustega eksperimenteerimist (p.3.6). Mida on uute ettevõtlusvormide all täpsemalt silmas peetud? Kas uusi idufirmasid või juriidilises mõttes uusi ettevõtlusvorme? MKM Teadmiseks võetud. Selgitus: ei ole mõeldud jur iidilises mõttes ettevõtlu s vorme , vaid uusi ärimudeleid , nt jagamismajandus jms . 74. Eesti Kaubandus-Tööstuskoda Samal lk 12 on välja toodud eraldi konkreetsed tegevused, kuidas arendada edasi iduettevõtluse ökosüsteemi. Koda pooldab igati iduettevõtluse arendamist, kuid ära ei tohiks unustada ka olemasolevate ettevõtete innovaatilisemaks muutmise olulisust. Seda võiks TAIEs olla rohkem rõhutatud ja mainitud. MKM Arvestatud. Olemasolevate ettevõtete innovaatilisemaks muutmine on läbivalt arengukava üheks prioriteediks ning vastavad tegevused sisalduvad tegevussuunas „1. Kasvatatakse ettevõtete TAI-mahukust ja teadmussiirde võimekust.“ T egevuste loetelu on oluliselt täiendatud. 75. Eesti Kaubandus-Tööstuskoda Täpsustamist vajab fookusvaldkondade/missioonide juhtimismudelis erasektori kaasamise vorm. HTM /MKM Teadmiseks võetud. TAIE fookusvaldkondade juhtimis es osaleb erasektor nii TAIE juhtkomisjoni töös (ettevõtluse esindajad) kui TAIE fookusvaldkondade osalusprotsessides . Nõnda on see kajastatud ka arengukava põhitekstis juhtimist ja korraldust puudutavas peatükis. Töökorralduse ja osalemise detailsemad küsimused ei puuduta arengukava tasandit. 76. Eesti Kaubandus-Tööstuskoda TAIE tegevussuunad võiks olla sõnastatud konkreetsemate, mõõdetavate eesmärkidena. HTM/MKM Mitte arvesta tud . Arengukava kolm suunda on sõnastatud vastavalt SMART tingimustele ja on mõõdetavad valitud mõõdikutega , tegevussuundade tasandi mõõdikud ei ole arengukava tasandi seisukohalt asjakohased ning puudutavad programmide ja meetmete tasandit. 77. Eesti Kaubandus-Tööstuskoda Mõjude hindamist ei ole TAIE põhitekstis ega ka Lisas 5 põhjalikult kajastatud. Näiteks ei ole üldse mainitud mõjuna majandusliku lisandväärtuse kasvu ja sellest tulenevat mõju riigi maksudele. Lisaks on vaja rohkem rõhutada mõju nn traditsioonilise majanduse ettevõtetele, kus tootlikkuse kasvatamise potentsiaal on tagasihoidlikum. MKM Arvesta tud. Mõjude kirjeldust täiendatud . 78. Eesti Kaubandus-Tööstuskoda Kaubanduskoja hinnangul on oluline, et TAIE eesmärke ja tegevussuundi arvestaksid ka haridusvaldkonna arengukavad. HTM Teadmiseks võetud. TAIE arengukava on kooskõlas Eesti haridusvaldkonna arengukavaga 2021-2035 ning vastupidi . 79. Keskkonnaministeerium KeM avaldab soovi loodava teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava (edaspidi TAIE arengukava) juhtkomisjoni liikmeks saada. KeMil on märkimisväärne teadus- ja arendustegevuse (edaspidi TA) rahastamise mahu osakaal ning leiame, et TAIE arengukava elluviimisel on keskkonnavaldkonna kaasatus ülimalt oluline nii globaalsel tasandil väljakutsete lahendamisel, ühiskonna kestliku arengu tagamisel kui ka järgneva kümnendi mitmete globaalsete ja ELi strateegiate väljatöötamisel ja rakendamisel (nt Euroopa roheline kokkulepe, kliimaseadus, tööstusstrateegia jne). HTM Arvestatud. TAIE juhtkomisjoni t oimev õime tagamise eesmärgil on selle liikmete arv piiratud. Juhtkomisjoni kaastakse nelja suurima valdkondliku TAI rahastamise mahuga ministeeriumi esindajad , nende ministeeriumide hulka kuulub ka Keskkonnaministeerium . 80. Keskkonnaministeerium Ettepanek on tuua välja TAIE Lisas 2 Arengukava strateegiline raamistik peatükis „Riiklikud strateegilised lähtekohad“ maapõuepoliitika arengudokument „ Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050 ", kuivõrd TAIE arengukava käsitleb ühe globaalse mõjutegurina ka loodusvarade nappuse süvenemise ning tuuakse välja olulisena tõhustada ressursikasutust ning arendada ja kasutusele võtta uusi materjale. Samuti on esile toodud vajadus edendada riigi üleminekut ringmajandusele. HTM/MKM Arvestatud. 81. Keskkonnaministeerium Märgime, et keskkonnasõbralike tehnoloogiate kasutuselevõttu soodustav ettevõtluskeskkond aitab kaasa elurikkuse säilitamisele ja kaitsele. Seetõttu palume arengukava täiendada keskkonnasäästliku ettevõtluskeskkonna põhimõtetega. MKM Arvestatud . Tegevused hõlmavad keskkonnasõbralike tehnoloogiate kasutusele võttu (madalsüsiniku tehnoloogiad, ringmajandus jt) 82. Keskkonnaministeerium Oleme arvamusel, et kohaliku ressursi väärindamine ning läbi selle lisandväärtuse tõstmine on arengukavas jäänud piisava tähelepanuta, mis omab olulisust ringmajanduse toimimisel. HTM/MKM Teadmiseks võetud. Kohaliku ressursi väärindamine on ära toodud arengukava lisades (lisa 2, 5, 6 ), samuti jätkatakse TAIE fookusvaldkondade raames ressursside väärindami se valdkonn aga , sh jäätmete väärindamisega . 83. Keskkonnaministeerium Põhjalikult on kirjeldatud teadmussiirde olulisust ettevõtlussektori edukuse kasvatamisel läbi TA komponendi, kuid mõnevõrra jääb selgusetuks vastassuunaline kompensatsiooni mehhanism teadmussiirde toetavast efektist teadusele. Märgime, et teadmussiirde eesmärk ei saa olla pelgalt ühesuunaline. HTM Arvestatud. Vastavalt täiendatud arengukava põhiteksti. 84. Keskkonnaministeerium Palume täiendada arengukava Lisa 1 lk 4 viimast lõiku lausega „ Senisest enam on tarvis tähelepanu pöörata kliimamuutusest tingitud mõjudega kohanemisele. “ Lõik: Kliimamuutused jätkuvad ja keskkonnaseisund halveneb. Rahvusvaheliselt on kokku lepitud kliimapoliitika eesmärkides, mis toob ka Eesti ettevõtjatele kaasa surve muuta tootmismudeleid keskkonnasõbralikumaks ja vähendada tootmisheidet. Püsib vajadus mõista paremini kliimamuutuste põhjuseid ja looduskeskkonna kohanemisprotsesse. Senisest enam on tarvis tähelepanu pöörata kliimamuutusest tingitud mõjudega kohanemisel HTM/MKM Arvestatud. 85. Keskkonnaministeerium Palume kaaluda sõnastuse muutmist TAIE arengukava põhiteksti sissejuhatuses, lk 2, esimeses lõigus „kliimamuutuste vastu astumine“. Toodud sõnastus omab protestivat alatooni ning ei ole sisuliselt korrektne. Kliimamuutuste kontekstis saame rääkida kliimamuutuste mõju leevendamisest ja kliimamuutuste mõjuga kohanemisest . HTM/MKM Arvestatud. 86. Keskkonnaministeerium Kuna tegemist on pikema perioodi sihtide seadmisega, tegevuste suunamisega ning sisustamisega ja arvestades 19. detsembril 2018. a allkirjastatud teaduslepet, mis sõnastas eesmärgiks 1%-ni jõudmise kolme aastaga, aastaks 2022, siis märgime, et käesoleva arengukava raames seatud sihttase 1% aastaks 2024 ning selle hoidmine vähemalt sellel tasemel järgmised 10 aastat ei ole piisavalt ambitsioonikas, teadust parendav ega atraktiivsust suurendav. TAIE arengukava põhitekstis oleva arengukava mõõdikute tabelis toodud üldeesmärgi sihttase 1% aastaks 2035 on fikseeritud ega väljenda rahastuse võimalikku suurendamist teadussektorile 10 aasta jooksul. Palume viia sihttase kooskõlla tekstis tooduga ehk „1%“ asendada „≥1%“. HTM Arvestatud. Muudatus sisse viidud arengukava põhiteksti ja lisasse 3. 87. Keskkonnaministeerium Palume TAIE arengukava põhiteksti lk 3 sõnastust „tegeleda kliimamuutustega kohanemisega, riskiennetuse ja katastroofidele vastupidavuse suurendamisega“ korrigeerida ning asendada „ tegeleda kliimamuutuste mõjude kohanemisega ja leevendamisega, mis mh suurendab riskiennetuse ja katastroofidele vastupidavust “. HTM/MKM Arvestatud. Sõnastuses oli kasutatud Euroopa Semestri riigipõhiste soovituste originaal sõnastust , ent sõnastuse muutmine ei muuda antud juhul soovituste sisu. 88. Keskkonnaministeerium TAIE arengukava põhitekstis lk 5 toodud tugevuste ja arenguvõimaluste juures jääb mõnevõrra selgusetuks, kas väljatoodud loetelu käsitleb tugevusi ja nende arenguvõimalusi, või tugevusi ja valdkondi, mis vajavad järele aitamist, kuid omavad potentsiaali. Arusaamatu on tugevuste ja arenguvõimaluste käsitlemine koos, loetelust ei tule välja, milliseid muutujaid on vaja arendada. HTM/MKM Teadmiseks võetud . Lähtuvalt partnerite tagasisidest on muudetud peatüki sisu ja fookust, milleks on valdkonna olemasolevad tugevuse d. 89. Keskkonnaministeerium Märgime, et tekstis kasutatav sõnastus suund lk 7 on mõnevõrra eksitav, kuna suund eeldab suuna võtmist, kuid antud juhul on tegemist vahenditega eesmärgi saavutamiseks ja vahendid ei saa olla otseselt suunavad. HTM/MKM Teadmiseks võetud. T egemist on tegevuste kogumiga e esmärgi saavutamiseks. Eesmärk annab tegevuste le suuna. 90. Keskkonnaministeerium TAIE arengukava põhiteksti lk 11 p 1 (kasvatame ettevõtete teadmussiirde võimekust) on kirjeldatud ettevõtete TAI kohast teadlikkuse tõstmist ja valmisolekut teadmussiirde vastuvõtuks ning selleks soodsate tingimuste loomist. P 1 korral ei ole tegemist teadmussiirde tegevustega. MKM Teadmiseks võetud. T eadmussiirde võimekus on üheks oluliseks eelduseks ja osaks teadmussiirde protsessis. 91. Keskkonnaministeerium TAIE arengukava põhiteksti lk 12 p 3.3 korral palume tausta selgitust, kuidas planeeritud alameesmärgi tegevust kavatsetakse ellu viia. HTM Täpsemad tegevused kavandatakse programmi ja meetme te tasandil. Pla anis on jätkata teadus- ja arendusnõunike võrgustiku arendamisega, TAI koordinatsioonikogu tegevustega, RITA1 tüüpi ministeeriumi de üleste strateegiliste uuringute kavandamisega . Viide strateegilistele uuringutele lisatud. 92. Keskkonnaministeerium TAIE arengukava põhiteksti lk 12 p 1.1 juures palume kaaluda sõnastuse korrigeerimist järgmiselt: tekst „tagame teadussüsteemi toimimiseks vajalike rahastamise põhiinstrumentide mahu. Jälgime, et säiliks teaduse kõrge tase ja valdkondlik mitmekesisus“ asendada „ tagame teadussüsteemi toimimiseks vajalike rahastamise põhiinstrumentide mahu, et tagada teaduse kõrge tase ja valdkondlik mitmekesisus “. HTM Arvestatud . Viidatud punktis sõnastust muudetud. Keskkonnaministeerium Palume selgitust, miks käsitletakse eraldi teadlasi ja insenere. HTM Teadlased ja insenerid on statisti kas kasutatav kategooria ( vt nt Statistikaamet) . Teadlaste ja inseneride alla käivad kõik teaduskraadiga või kõrgharidusdiplomiga isikud, kes tegelevad professionaalidena alus- ja rakendusuuringutega või teevad katse- ja arendustöid uute teadmiste, toodete, protsesside, meetodite ja süsteemide loomiseks; kõik TA-ga seotud õppejõud, samuti teadusasutuste ja nende allüksuste juhid, kes kavandavad või korraldavad teaduslik-tehnilisi projekte; algupäraste uuringutega tegelevad doktorandid ja magistrandid. Siia ei kuulu teaduri või inseneri ametikohal töötavad kõrghariduseta isikud, rutiinsete analüüside tegijad, bibliograafid, programmeerijad jt, keda liigitatakse tehnikuteks. 93. Keskkonnaministeerium Palume selgitust TAIE arengukava põhiteksti lk 13 p 1.6 kohta. Kas antud punkti all mõeldakse ühe asutusesisest erivaldkondade vahelist koostöö toetamist interdistsiplinaarsuse suurendamiseks või asutuste vahelist koostöö toetamist. Kuidas asutusesisene interdistsiplinaarsuse suurendamine suhestub asutuste vahelisse interdistsiplinaarsusesse. HTM Mõeldud on nii asutusesisest kui asutustevahelist interdistsiplinaarsust. 94. Keskkonnaministeerium Märgime, et laborite akrediteerimine on vastavuse hindamine ja tõendamine kolmanda osapoole poolt. Akrediteeritakse labori poolt määratletud teatud kindlate katsemetoodika/standardi osas. Akrediteeritakse juba toimunud ja jätkuvalt toimuvat tegevust, mitte eeldust toimimiseks, seetõttu teaduslabori tööle omane loomeprotsess/innovatsioon ei pruugi alluda akrediteerimiskriteeriumitele sh nt samaaegne teadustaristu kasutamine teadustööks ja akrediteeritud metoodika tarbeks. HTM Teadmiseks võetud. 95. Keskkonnaministeerium Juhime tähelepanu keelelisele erinevusele arengukava dokumendis: Ühtlustada võiks lühendi HPC tõlke - arengukava põhitekstis on: „HPC – suure jõudlusega andmetöötluse võimekus“. Arengukava lisas 7 aga HPC märgitud kui „kõrgjõudlusega arvutusvõimsus“. HTM Arvestatud. Arengukavas läbivalt kasutatud „kõrgjõudlusega arvutusvõimsus“. 96. Keskkonnaministeerium „European Green De a l“ mõistet on kolmes erinevas dokumendis (põhitekst, seletuskiri, lisad) kasutatud erinevalt: Euroopa roheline lepe (nt põhitekst lk 7), Euroopa roheline kokkulepe (nt lisa lk 14), rohelepe (nt lisa lk 14, seletuskiri lk 6), roheline lepe (nt lisa lk 6). Õige oleks kasutada läbivalt „Euroopa roheline kokkulepe“. HTM /MKM Arvestatud. „ Euroopa roheline kokkulepe “ kasutatud läbivalt arengukava põhitekstis, lisades ja seletuskirjas. 97. Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu tutvus TAIE arengukavaga ning leidis, et võrreldes varasemate versioonidega ei ole arengukavas kasvanud rakendusuuringute ega kõrgkoolide rõhuasetus ning see on enamjaolt suunatud ülikoolidele (teadusasutused) käsitlemata rakenduskõrgkoole. Samas on rakendusuuringute ja ettevõtetega koostöö tegemise võimekus rakenduskõrgkoolides olemas ning mitmed rakenduskõrgkoolid on teatud valdkondade (erialade) teadus- ja arendustegevuse eestvedajad nii Eestis kui rahvusvaheliselt. Samuti on viidatud kõrghariduse kvaliteedile läbi teadustegevuse, mis tegelikkuses puudutab kõiki kõrgkoole (nii ülikoole kui rakenduskõrgkoole). K uigi tegemist on üldiseid suundasid käsitleva arengukavaga, leiame, et võiks olla rohkem konkreetsust tegevussuundades lisaks arengukava mõõdikute all toodule. HTM Teadmiseks võetud. Ettev õ tjat e va j adustest lähtuvad rakendusuuringud on selgelt teadmussiirde suuna üheks nurgakiviks ning selle tegevuse raames ei ole kavas piirata rakendusuuringute pakkumist ainuüksi positiivselt evalveeritud teadusasutustega. 98. Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu Tulenevalt vajadusest rakendusuuringute järele ning erialase töökogemusega ja uurimistöö võimekusega õppejõudude olemasolust rakenduskõrgkoolides on mõistlik üleüldises teadusressursside nappuses kaasata uuringutesse kõik rakenduskõrgkoolid (RKRN 8 liikmeskõrgkooli + ülejäänud), mitte piirata nende osalemist evalveerimise eeltingimuse täitmise nõudega vaid teadvustada neid alates riiklikest võrgustikest ja institutsioonidest. HTM Teadmiseks võetud. EL struktuurifondide meetmete planeerimisel on kavas arvesta da rakenduskõrgkoolide kui sihtrühmaga. Siiski, evalveerimine on teadustöö kvaliteedi kriteerium, millest ei ole kavas taganeda. Rakenduskõrgkoolidele on avatud võimalus osaleda evalveerimises. Positiivse evalveerimise korral avanevad kõik teadussüsteemi toetusmeetmed ka rakenduskõrgkoolidele. 99. Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu Suur osa rakendusuuringutest toimub suurtes ettevõtetes, senised meetmed ei soodusta VKE rakendusuuringuid/innovatsiooni – VKEd ei ole olemasolevatest meetmetest ja nende kasutusvaldkondadest piisavalt teadlikud, neil puudub kompetents ja ressurss taotleda. Arengukava mainib selle olulisust, kuid mõõdikute tegevussuundades ei ole mainitud VKE toetusmeetmete olemasolu, nende hankimise teavitust ega toetust. MKM Arvestatud osaliselt . Meetmete kujundamisel arvestatakse nii suurte ettevõtete, kui VKE-de vajadusi ja eripärasid. 100 Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu Suurendamaks kõrgkoolide ja ettevõtjate omavahelist koostööd ja teadustöö tulemuste rakendamist ettevõtluses on vajalik tagada laiem riiklik rahastus. Täpsustada ja garanteerida innovatsiooniagentuuri roll ettevõtete ja kõrgkoolide koostöö ja teadmussiirde edendamises ning rakendusuuringute läbiviimises. MKM Teadmiseks võetud. 101. Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu Arengukava mõõdikud teadmussiirde programmi osas on ambitsioonikad, kuid eelarve prognoosi vaadates jätkustenaariumi korral (rahastamine 0,75% SKP-st) võrreldes arengustsenaariumiga (1% SKP-st) on rahaline maht sisuliselt kaks korda väiksem. Kahel teisel programmil nii suur see erinevus pole. On küll oluline hoida teaduse rahastamine (teadussüsteemi programm) 0,75% juures, kuid see rahastus meile hetkel ei kohaldu. HTM/MKM Teadmiseks võetud. 102. Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu Valdkonna arenguvajadused ja probleemid (lk 2) alajaotuses asendada sõna „ülikoolides“ sõnaga „kõrgkoolides“ ehk „nüüdisajastada ja „profileerida“ teadus- ja arendustegevust ülikoolides, et parandada nende innovatsioonivõimekust ja kvaliftseeritud kõrgetasemelise tööjõu ettevalmistamist vastavalt ühiskonna vajadustele“. HTM Arvestatud. Sõnastuses oli kasutatud Peer Review of the Estonian Research and Innovation System: Final Report (Under the Horizon 2020 Policy Support Facility) raportis (2019) toodud soovituste originaal sõnastust („universities“) , ent antud kontekstis ei muuda sõnastuse muutmine soovituste sisu. 103. Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu Üheks peamiseks probleemiks teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse valdkonnas (lk 3) on toodud inimeste nappus, kes oskaksid ja tahaksid tegeleda teadus- ja arendustegevusega. Teadlaskarjääri mitteatraktiivsus on seotud sellega, et rakenduskõrgkoolides puudub rahastus ja seega neis kõrgkoolides töötavatel PhD kraadiga inimestel puudub samaväärne väljund teadustegevuses. HTM Teadmiseks võetud. Teadussüsteemi meetmete rakendamisel on eelduseks asutuse teadustulemu s te kõrge tase. Rakenduskõrgkoolidele on avatu d võimalus osaleda evalveerimises. Positiivse evalveerimise korral avanevad kõik teadussüsteemi toetusmeetmed ka rakenduskõrgkoolidele. 104. Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu Globaalsed suundumused alajaotuses (lk 6) lisada rahvastiku kasvu ja vananemise juurde ka rahvatervisega seonduv. HTM/MKM Mitte arvestatud. Viide rahvatervisele on vastava globaalse suundumuse all välja toodud arengukava lisas 1. 105. Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu Tegevussuunad toetava ettevõtluskeskkonna loomiseks (lk 14) alajaotuse punkt 1.6 lisada interprofessionaalsus. MKM Arvestatud . Viide i nterprofessionaalsus ele lisatud. 106. Siseministeerium TAIE eesmärkide taustal soovime märkida, et me ei vaja alati vaid läbimurdelist ja väga teadusmahukat innovatsiooni, paljud oodatavad ja vajaliku innovaatilised lahendused võivad olla rakenduslikumat laadi (näiteks toote või teenus kõrgem kvaliteet, väiksem ressursikulu jpm). Sellise innovatsiooni edendamise suutlikkus on ka rakenduskõrgkoolidel ning sellest tulenevalt võiks arengukavas selgemalt välja tuua ka rakenduskõrgkoolide suurem kaasatus innovatsiooni edendamisele, avaliku sektori teenuste arengule ning samamoodi ka toena poliitikakujundajatele. HTM Teadmiseks võetud. Rakenduskõrgkoole arengukavas eraldi välja ei tooda, kasutatakse viidet kõrgkoolidele, mis hõlmavad ka rakenduskõrgkoole . 107. Siseministeerium Teeme ettepaneku täiendada arengukava konkreetsemate suundade ja tegevustega, mis puudutab avaliku sektori-sisest innovatsiooni, sh käsitleda innovatsiooni laiemalt kui e-riik ja digi-innovatsioon - kuidas tuua innovaatilist lähenemist sellesse, kuidas riigiasutused toimivad, millised on tööprotsessid, millised on ametnike võimekused/kompetentsid, asutuste tööprotsessid, kuidas arendatakse teenuseid, tooteid jms. HTM/MKM Mitte arvestatud. Innovatsiooni definitsioon on arengukava põhitekstis toodud ja see hõlmab tooteinnovatsiooni, turuinnovatsiooni, protsessiinnovatsiooni, organisatsiooniinnovatsiooni ja personaliinnovatsiooni. Seega, kui arengukavas kasutatakse mõistet „innovatsioon“, on selle all mõeldud kõike ülal nimetatut . Mõiste ei ole piiritletud sektoriga. Riigi, sh kohalike omavalitsuste pädevust ja rolli TA tellija ja uuenduste eestvedajana käsitleb t eadmussiirde suuna p. 3.5. 108. Startup Estonia Tarkvarapõhine iduettevõtluse ökosüsteem on hästi arenenud, kuid see ei aita vajalikul määral kaasa teadus- ja tehnoloogiapõhiste iduettevõtete tekkeks ja kasvuks. Seetõttu leiame, et järgmise arengukava fookus peab olema ka teadus- ja tehnoloogiapõhise iduettevõtluse ökosüsteemi arendamisele, mis loob eeldused konkurentsivõimelise teadus- ja tehnoloogiapõhise ettevõtluse tekkeks ning pikas perspektiivis aluse Eesti globaalse tuntuse suurendamiseks ka teadus- ja tehnoloogiapõhise idusektori poolest, mis lisaks suudab märkimisväärsel hulgal luua kõrgemat lisandväärtusega töökohti Eestisse. MKM Arvesta tud . 109. Startup Estonia TAIE raames algselt kaardistatud turutõrkeid ja arenguvajadusi on meie hinnangul eeltoodud infost vajalik täiendada järgmiselt: Eestis on välja arenemata teadus- ja tehnoloogiapõhiste ettevõtete teket ja kasvu soodustav ökosüsteem (teenuseid pakkuvad organisatsioonid kui ka rahastus), mis arengufaaside üleselt toetaks teadus- ja tehnoloogiapõhiste iduettevõtete loomist, nende arendamist kommertsialiseeritavaks ning olulise kasvu saavutamist rahvusvahelistel turgudel. Meie hinnangul ja läbiviidud uuringutele tuginedes ei ole seega mitte ainult kasvufaasi jõudnud teadus- ja tehnoloogiamahukate ettevõtete rahastusvõimalused Eestis võrreldes alustamisfaasiga tagasihoidlikud, vaid puudulik on rahastus ja vajalikud tugiteenused arengufaaside üleselt. MKM Mitte arvestatud. Arengukava põhitekstis toodud valdkonna probleemide kirjeldus põhineb suures osas lisal 1, kus on lühendatud kujul taasesitatud probleemid, mida detailsemalt käsitleti arengukava koostamise ettepanekus (heaks kiidetud Vabariigi Valitsuse poolt 12.09.2019). Lisa 1 seega enam väljakutsetega ei täiendata. 110. Startup Estonia Lähtudes eeltoodust ja võttes arvesse TAIE arengukavas seatud eesmärke, on meie hinnangul vajalik TAIE raames eesmärgistada detailsemalt teadmussiirde suunalisi tegevusi - ülikoolide potentsiaal on täna rakendamata, kuid nende roll on teadus- ja tehnoloogiapõhise ökosüsteemi tekkel ülioluline. Ülikoolide efektiivse kaasamise eelduseks on meie hinnangul konkreetsete teadmussiirde teemaliste eesmärkide seadmine. HTM Mitte arvestada. Arengukavas on välja toodud mõõdikud kõigile kolmele suunale, tegevussuundade tasandi mõõdikud ei ole arengukava tasandi seisukohalt asjakohased, sest puudutavad programmide ja meetmete tasandit. 111. Startup Estonia Arvestades ülikoolide senist riiklikku tellimust ja seatud eesmärke, peame oluliseks TAIE arengukavas strateegiliste teadmussiirde eesmärkide alameesmärke seada ülikoolidele järgmiselt: ● tegevussuuna tulemusena mõõdetakse ülikooli osalusega spin-off ettevõtete arvukust (seejuures ülikooli osalus võib väljenduda nii otseses osaluses kui ka spin-off meeskonda on kaasatud ülikooli töötajad/teadlased/tudengid) ● laiemaks eesmärgiks teadmussiirde suunal on pikaajaliselt jätkusuutliku turupõhise kommertsialiseerimise mudeli rakendamine ülikoolides. HTM Arvestatud osaliselt. Arengukavas on välja toodud mõõdikud kõigile kolmele suunale, tegevussuundade tasandi mõõdikud ei ole arengukava tasandi seisukohalt asjakohased, kuna puudutavad programmide ja meetmete tasandit. Arengukava mõõdikutesse ei ole ülikooli osalusega spin-off ettevõtete arvu seega mitte sisse arvat ud , kuid kaalume kasutamist programmi ja/või meetmete tasandi indikaatorina. Täiendatud spin-offe puudutava punkti sõnastust t eadmussiirde suuna all. 112. Startup Estonia Rõhutame globaalselt kompetentsivõimelise talendi hoidmist ja ligi meelitamist ning selle tugevamat sissekirjutamist ka TAIE strateegia tegevussuunda toetava ettevõtluskeskkonna loomiseks, mis aitaks tagada punkt 2 “kasvatame kõrgema kõrgema lisandväärtuse loomise ja ekspordi võimekust” seatud eesmärke läbi rahvusvaheliselt tunnustatud ja innovatiivse keskkonna, mis on talentidele atraktiivne ja mitmekesine. MKM Teadmiseks võetud. 113. Tallinna Tehnikaülikool Strateegiline fookus. Euroopa Liidu (EL) tulevased poliitikad lähtuvad suuresti roheleppe ja digipaketi eesmärkidest (nn kaksiküleminek). Nende ümber koonduvad kõik ülejäänud algatused, nt ringmajanduse tegevuskava, tehisintellekti valge raamat ja EL-i uus tööstusstrateegia. Kuna kaksiküleminekul on niivõrd kandev roll kogu poliitika kujundamise protsessis ning see üleminek on väga tihedalt seotud ka TAI võimekustega, siis teeme ettepaneku, et seosed roheleppe ja digipaketiga oleksid selgemalt ja strateegilisemalt esile toodud ka TAIE arengukavas. Üks võimalus nende seoste tekitamiseks on fookusvaldkondade seadmisel. Soovime, et fookusvaldkondade seadmisel tuleks kindlasti esile ka seos arengukava eesmärgiga (ühiskondlike väljakutsete lahendamine, tootlikkuse kasvatamine) ning et TAN-i roll selles protsessis kujuneks sisuliseks. HTM/MKM Arvestatud osaliselt. Viited Euroopa rohelisele kokkuleppele on juba olemas nii arengukava põhitekstis (sh TAIE fookusvaldkondade peatükis) kui lisas 2. Viide EL digipaketile lisatud arengukava põhiteksti strateegiliste lähtealuste peatükki, digipaketti on käsitletud lisas 2 . 114 . Tallinna Tehnikaülikool Rahastamine. Eesti majandusstruktuur peab muutuma teadmiste ja innovatsioonimahukamaks. Erinevates analüüsides, hinnangutes ja tulevikusoovitustes tõdetakse, et tavapärasest lähenemisviisist enam ei piisa. Ei piisa selleks, et välja tulla keskmise sissetuleku lõksust. See aga tähendab, et TAI tuleb seada kesksele kohale meie poliitikavalikutes. Kaksikülemineku eesmärgiks on oluliselt muuta seni kehtivaid „käitumismustreid“ ning need reformid on võimalik realiseerida üksnes toetudes mahukale TA tegevusele, mis omakorda nõuab suuremaid ressursse. Seetõttu on TAIE arengukava rahastamisel ülimalt oluline, et rakenduks nn esimene stsenaarium ehk TAIE rahastamine jõuab 2024. aastaks 1% SKP-st. Arengukava tegevuste rahastamine võiks olla kokku lepitud ja fikseeritud suuremas ulatuses, st et rahastamise suunamine ei jääks üksnes iga-aastaste eelarveotsuste tasemele. HTM Teadmiseks võetud. Eelarve prognoosi aluseks on Vabariigi Valitsuse otsus tõsta 2021. aastal teaduse rahastus tasemele 1% SKP-st (varasemalt esitatud kui arengustsenaarium), mida nägi ette ka teaduslepe. Arengukavas seatud sihttase 1% ei tähenda, et teadussüsteemi rahastus ei tohiks tõusta sellest kõrgemale. 115. Tallinna Tehnikaülikool Tulevased toetusmeetmed. 2021-2035 TAIE on neljas vastava valdkonna strateegia, mis tähendab, et meil on olemas kolme eelneva strateegia kogemused, rakendatud meetmete tulemuslikkus, vajalikud olukorrakirjeldused globaalsetest ja piirkondlikest trendidest, tunnetus valitsevatest probleemidest ja ootustest ning ülevaade meie tugevustest, nõrkustest ja võimalustest. Seega, kui TAIE strateegia baasil liigutakse edasi konkreetsete toetusmeetmete planeerimise juurde, siis võiks lähtuda sellest, et sekkumiskohti oleks vähem, need oleksid mõjusamad ning seotud ühiskondlike arenguvajaduste lahendamisega. HTM/MKM Teadmiseks võetud. 116. Tallinna Tehnikaülikool Innovatsioonibaasi laiendamine. Eesti kontekstis on tööstussektoril võtmeroll tootlikkuse kasvatamisel, samas, vaadates meie töötleva tööstuse sektori tootlikkust või lisandväärtust, võime järeldada, et sektor pole mehhaniseerimise/automatiseerimise/robotiseerimisega piisavalt kaasa läinud. Järelikult, kui me räägime tööstusstrateegiate edendamisest ja selle tagajärjel tekkivast kasust majandusele, siis peaksime kindlustama, et sellesse protsessi on kaasatud ka tööstussektori/erasektori TA investeeringud. Paraku on meie ettevõtjate TA mahukus ja absorbeerimisvõime madal. Seetõttu toetame EL initsiatiive, mille raames luuakse akadeemilise, avaliku ja erasektori partnerlusi erinevate valdkondade raames. EL tasandil on hetkel planeerimisel mitmed partnerlused, milles osalemist saaks kasutada kui võimalust tegemaks aktiivsemat TAI alast koostööd erasektoriga. Seetõttu teeme ettepaneku, et TAIE raames võiks riigi tasandil toetada osalemist järgmistes partnerlustes/võrgustikes: 1) Driving Urban Transitions to a Sustainable Future 2) Clean Energy Transition 3) A climate neutral, sustainable and productive Blue Economy 4) European Partnership on Innovative SMEs. Tegemist on nn kaasfinantseeritavate partnerlustega, mis eeldavad liikmesriikidelt teatud rahaliste ressursside panustamist. Lisaks nendele on kavandamisel ka muud tüüpi partnerlused, mille osas loodame samuti liikmesriikide tuge. HTM/MKM Teadmiseks võetud. Partnerlustes osalemise otsustamine ja toetamine ei puuduta TAIE arengukava tasandit, arengukava tasandil ei võeta vastu otsuseid partnerlustes osalemise kohta. Partnerlustes osalemise temaatika on kaetud osaluskava protsessiga. Partnerlused puudutavad konkreetsete meetmete planeerimist, millega tegeletakse pärast arengukava kinnitamist. 117. Tallinna Tehnikaülikool Monitooring ja andmed. Leiame, et arengukava monitooring ning erinevate andmete kogumine ja pideva regulaarsusega avalikult kõigile kättesaadavaks tegemine (eesmärgi, t egevussuuna/programmi, toetusmeetme, fookusvaldkonna vms kaupa), võimalikult kasutajasõbralikul ja visuaalsel viisil, on väga oluline element arengukava rakendamise juures. See võimaldab kõigil osapooltel ning avalikkusel jälgida toimuvaid arenguid, olla kõigil samas infoväljas, lähtuda samadest eeldusest ning pidada laiemat debatti TA arengute üle. Seega, „reaalajas“ arengukavaga seotud informatsiooni kogumine ja kuvamine peaks olema samuti üheks arengukava rakendamise kindlaks osaks. Lihtsa vaevaga võiks selguda, kui palju, millise prioriteedi alt, mille jaoks, millal, kellele jne vahendeid eraldi. Selline IT- alane lahendus (eraldiseisev TAIE koduleht) aitaks suuresti kaasa ka protsesside juhtimisele ja kommunikatsiooni korraldamisele. Siiamaani on olnud vastavate andmete kompaktne kuvamine ja kättesaamine keeruline, mille pinnalt on tekkinud ka erinevad tõlgendused ja arusaamised asjade tegelikust seisust HTM/MKM Teadmiseks võetud. Kaalume erinevaid võimalusi TAIE arengukavaga seotud informatsiooni ja andmete paremaks esitamiseks veebis . Arengukava seire on oluline osa TAIE juhtimisstruktuurist ning selle väljatöötamiseks on algatatud arendustegevused. 118. Tallinna Ülikool Lisatud TAIE rahastamise prognoos jääb isegi optimistlikuma, nö arengustsenaariumi puhul tagasihoidlikuks arvestades, et seame visioone mitte ainult aastani 2024 vaid aastani 2035. Samuti ei käsitleta selgesõnaliselt oodatavat erasektori panust TAIE rahastamisel ning selle panuse suurendamiseks planeeritavaid samme. HTM/MKM Teadmiseks võetud. Eelarve prognoosi aluseks on Vabariigi Valitsuse otsus tõsta 2021. aastal teaduse rahastus tasemele 1% SKP-st (varasemalt esitatud kui arengustsenaarium). Arengukavas seatud sihttase 1% ei tähenda, et teadussüsteemi rahastus ei tohiks tõusta sellest kõrgemale. Sihttase me 1% SKP - st hoidmine tähendab, et riigi TAI rahastamine kasvab proportsionaalselt SKP-ga. Ootusi e rasektori panuse osas väljenda vad mõõdik „ TA kulutuste tase SKP-st “ sihttasemega 2% ja vastavad tegevussuun ad t eadmussiirde ja e ttevõtluskeskkonna suuna all. 119. Tallinna Ülikool Arengukava ei käsitle piisavalt selgelt meetmeid, mis aitavad tagada „Eesti ühiskonna kestlikkust“ ning lahendada Eesti ühiskonna ees seisvaid nn “suuri väljakutseid“ ehk vajadust lahendada suuri sotsiaal-majanduslikke probleeme, nt elanikkonna vananemine, keskkonnateemad, kliimaneutraalsus, HIV/AIDS, sotsiaalne ebavõrdsus jne. HTM/MKM Teadmiseks võetud. Eesti ühiskonna ees seisvate väljakutsete lahendamine on seotud teadussüsteemi mõjususe kasvatamisega ning t eadmussiirde suun a tegevustega , mh käivitatakse temaatilised TA programmid TAIE fookusvaldkondade toetamiseks ning kasvatatakse ministeeriumi d e valdkondliku TA kavandamise ja elluviimise võimekust ( vastavad punktid teadmussiirde suuna all ). 120. Tallinna Ülikool Strateegia põhifookus on suunatud kiire (ja lühiajalise?) tootlikkuse ja lisandväärtuse kasvule, palju tähelepanu on pööratud ettevõtete arengutakistuste ületamisele, vähem selgelt on adresseeritud ülikoolide tõrkekohad ettevõtetega koostööks. Arengukava eesmärk panustada teadmus/tehnosiirdesse on arusaadav, kuid mõistet tuleks uuendada - see ei ole lineaarne protsess (ülikoolist ettevõtetesse ja vastupidi) vaid paljudest osapooltega ökosüsteem, kus toimub koosloome. Siinkohal kumab jätkuvalt läbi suunatus tehingupõhisusele (contract research), kuid riigi ülesanne peaks täna olema toetada koostööd, et tekiks usaldus, traditsioon ja harjumus. HTM/MKM Teadmiseks võetud. Arengukavas on silmas peetud pikaajalist ja järjepidevat tootlikkuse kasvu ning mõeldud teadmusringlust, mitte lineaarset protsessi , vastavalt täiendatud põhiteksti sõnastust. Koostööd ja koosloomet toetavad kõikides suundades kavandatud tegevused, kuid Teadmussiirde suund on keskendunud just peamiselt koosloome ja koostöö toetamisele. Peame oluliseks , et koostöö viiks ka reaalsete tulem usteni , mil le üheks mõõdikuks on lepingulise koostöö maht. 121. Tallinna Ülikool Käsitlus on jätkuvalt liiga tehnokraatlik - ootame suuremat rõhuasetust organisatsioonilisele ja sotsiaalsele innovatsioonile. Ettevõtete tootlikkus ei tulene ainult uuest/uudsest tootest või teenusest, vaid ka inimese arendamisest organisatsioonis. HTM/MKM Teadmiseks võetud. Innovatsiooni definitsioon on arengukava põhitekstis ära toodud ja see hõlmab tooteinnovatsiooni, turuinnovatsiooni, protsessiinnovatsiooni, organisatsiooniinnovatsiooni ja personaliinnovatsiooni. Seega, kui arengukavas on kasutatud mõistet „innovatsioon“, on selle all mõeldud kõike ülal nimetatut. Täiendatud vastava puntki sõnastust t eadmussiirde suuna all. 122. Tallinna Ülikool TAIE põhidokument - Lk 4 Lõik „Eesti ettevõtete võimekus …“, lõik „TjaA ning ettevõtluse arengus on suured erinevused …“ ning lõik „Mitmed traditsioonilisi …“ sisuliselt kordavad üksteist, sest kõigil kolmel juhul on juttu maapiirkondade võimkusest innovatsiooni rakendada. - Lk 10: „Ettevõtete ja välisallikate rahastatud TA-tegevuse osakaal kasumitaotluseta institutsionaalsete sektorite TA kuludest“ – ei ole loogiline ettevõtete ja välisallikate rahastamist ühe näitajana käsitleda - Lk 11: „kujundame innovatsiooni toetava õigus- ja maksusüsteemi“ on tervitatav eesmärk, aga käsitlemata jäävad mitmed piirangud, mis seonduvad nt hangete süsteemi ja EL riigiabi raamistiku ning nendest tuleneva bürokraatiaga. Eesti peab seisma hea selle eest, et reeglid, mis on kohased suurtele EL tööstusriikidele, ei pärsiks teistsuguse majanduse ökosüsteemiga väikeriikide innovatsiooni. - Lk 11 – „innovatsiooni soodustavad teenused“ – jääb ebaselgeks, millised need teenused on? - Lk 12 „..suuremat stabiilsust pakkuva akadeemilise karjääri mudeli“ – et karjäärimudeliga suuremat stabiilsust pakkuda on vaja suurendada stabiilse rahastuse osakaalu, sest akadeemiliste töötajate jaoks on küsimus paljuski selles, kuidas on võimalik projektipõhisust vähendada ja tagada pikaajalisem stabiilne püsirahastus. - Lk 12 p 3 (nt 3.5) oleks sobiv koht anda suunis riigi ja kohaliku tasandi asutustele ülikoolide üleste T&A hangete/projektide algatamiseks. Kaude on seda ilmselt silmas peetud lk 11 p 2.2. HTM / MKM Teadmiseks võetud. Sõnastust on täpsustatud. - Arengukava mõõdik „ Positiivselt evalveeritud TA-asutuste lepingulise teadus- ja arendustegevuse maht akadeemilise töötaja kohta“ (muudetud vastavalt kooskõlastusringilt tulnud tagasisidele) “ väljendab teaduse mõjukus, TA-alast koostööd erasektoriga ja konkurentsivõime rahvusvahelises TA-tegevuses. - Innovatsiooni toetava õigus- ja maksusüsteemi ning innovatsiooni soodustavate teenuste puhul sõnastust täpsustatud - Stabiilne akadeemiline karjäärimudel ei sõltu üksnes rahatusest, vaid ka nt regulatiivsest keskkonnast, sellest, kuidas toimub töö tulemuslikkuse hindamine jms. - Ülikoolideülene koostöö riigi või kohalike omavalitsuste tellimuste täitmisel ei ole eesmärk omaette, vaid peab olema kantud vajadusest konkreetse tulemuse või mõju saavutamis e ks . Seetõttu ei pea vajaliku k s anda riigi või koh a like omavalitsuste asutustele täiendavaid sellekohasei d suuniseid. 123. Tallinna Ülikool Lisad - lk 2 „Aasia keele ja kultuuri uuringud ning Aasia ärikeskkonna tundmine muutuvad olulisemaks …“ – Aasias on siiski rohkem kui üks keel ja üks kultuur ning ärikeskkonnad varieeruvad riigiti samuti tugevalt. - lk 8 2. “Iduettevõtetel napib jätkuvalt kõrge kvalifikatsiooniga tööjõudu …” - See on otsene Eesti kodakondsuspoliitikast tulenev kitsaskoht, mis ei soosi (kõrgelt kvalifitseeritud) võõrtööjõu kaasamist Eesti ettevõtluse arendamiseks. Oluline on vaadata suurt pilti ning teha muudatusi ka vastavates valdkondlikes poliitikates. HTM/MKM Teadmiseks võetud. Aasia keelte, kultuuride ja ärikeskkondade osas märkust arvestatud. 124. Eesti Tööandjate Keskliit, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit 1) Üldiselt võiks rahulduda olemasoleva visiooniga, kuid selle arengukava põhiväärtust ühiskonnale väljendab ja seetõttu tuleks edaspidi pigem rõhutada TAIE üldeesmärki: Eesti teadus, arendustegevus, innovatsioon ja ettevõtlus suurendavad koostoimes Eesti ühiskonna heaolu ja majanduse tootlikkust, pakkudes konkurentsivõimelisi ja kestlikke lahendusi Eesti ja maailma arenguvajadustele. 2) Arengukava eesmärk ja alaeesmärgid on asjakohased. Arengukava võiks ühiskonna jaoks kujuneda väärtuslikumaks, kui teadmussiirde eesmärk tõesti hoitakse põhieesmärgina. Meie hinnangul võiks pakutud üldeesmärk olla TAIE visioon, kuna selgitab kõige paremini, mida tavapärase teaduskeskkonna ja ettevõtluskeskkonna arendamise kõrval tuleks teha teisiti. HTM/MKM Mitte arvestatud. Teadmussiirde alaeesmärk on arengukava üldeesmärgina liiga kitsas, ent nagu selgitatud nii põhitekstis kui seletuskirjas, on t eadmussiirde suund arengukava eripäraks ja fookuseks. 125. Eesti Tööandjate Keskliit, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit Analüüsida tuleks ka TAIE visiooni ja eesmärkide seotust Eesti 2035 strateegiaga HTM/MKM Teadmiseks võetud. TAIE arengukava seosed Eesti pikaajalise arengu strateegiaga „Eesti 2035“ on käsitletud arengukava lisas 2. 126. Eesti Tööandjate Keskliit, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit Punkti 1 teadmussiirde suuna selgituse juurde võiks lisada ühiskonna suurima ootuse arengukavale: „ ja käivitab olulisel määral Eesti majanduse lisandväärtuse kasvu “? HTM/MKM Arves tatud . Arengukava kolme suuna kirjelduses on sõnastust vastavalt täiendatud. 127. Eesti Tööandjate Keskliit, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit Mittemateriaalse põhivara investeeringud on kindlasti oluline näitaja, aga ei kata üks-ühele teadmussiirde investeeringuid, erasektor huvituks, mitu % suur- ja kesk-ettevõtetest teeb TAI investeeringuid tasemel 2% käibest. MKM Teadmiseks võetud. Arvestame programmide koostamisel. 128. Eesti Tööandjate Keskliit, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit Teeme ettepaneku asendada „TA korralise evalveerimise käigus välisekspertide poolt antud hinnang Frascati valdkondades tehtava teadus- ja arendustegevuse mitmekesisusele“ ülikoolide tulemuse paranemisega mõnes konkreetses rahvusvahelises edetabelis. HTM Mitte arvestatud. Ülikoolide positsioon rahvusvahelises edetabelis ei peegelda teaduse valdkondlikku mitmekesisust. 129. Eesti Tööandjate Keskliit, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit L isada Teadussüsteemi alla punkt 4. ‘Suurendame oluliselt teadlaste ja inseneride osakaalu”. Tegevussuundade all on paljud sellega seonduvad tegevused välja toodud (doktoriõppe rahastamise reform, noorteadlased jne) aga TAI inimeste puudujääk on piisavalt oluline, et see eraldi punktina kõrgemal tasemel välja tuua. HTM A rvestatud osaliselt . Eraldiseisva punktina tegevussuundadesse sissekirjutamine dubleerib sisu mõttes teisi juba välja toodud tegevusi (doktoriõpe ja noor emteaduri positsioon, mobiilsusvõimalused , teadlaste tagasipöördumine ja välisteadlaste toomine Eestisse jms). 130. Eesti Tööandjate Keskliit, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit Peame heaks mõõdikuks European Innovation Scoreboard’i, aga kuna tegu on pigem katusmõõdikuga, siis ta sobiks kas üldeesmärgi juurde või üldse toetavaks mõõdikuks, et hinnata innovatsiooni ökosüsteemi arenguid tervikuna naabritega võrreldes. MKM Arvestatud. 131. Eesti Tööandjate Keskliit, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit Kuna fookusvaldkonna mõiste on täna nii teadus kui ettevõtlussektoris ebaselge, siis teeme ettepaneku „fookusvaldkondade valik“ ümber nimetada „missioonide valikuks“ tuues seeläbi arengukavasse selgemalt sisse arusaamise, mida tähendab ambitsioon, et era- ja teaduse koostöös lahendatakse ühiskonna ees seisvaid probleeme – need probleemid tulekski TAIE kontekstis sõnastada selgeteks missioonideks. Ühtlasi teeme ettepaneku teadmussiirde programm (sammas) nimetada ümber missiooni programmiks (sambaks). Eelkirjeldatu kohta esitame täpsema mudeli eraldiseisva ettepanekuna maikuu keskpaigas. HTM/MKM Mitte arvestatud. „Missioonid“ on mitmetähenduslik termin, samuti ei kataks „missioonid“ kõiki t eadmussiirde sambas praegu kavandatud tegevusi. Teadmussiirde suuna sisu on seotud igasuguse siirdega, sh horisontaalsega, mitte ainult seoses konkreetsete valdkondade või fookustega. 132. Eesti Tööandjate Keskliit, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit Täpsustamist vajab fookusvaldkondade/missioonide juhtimismudelis erasektori kaasamise vorm. HTM/MKM Teadmiseks võetud. TAIE fookusvaldkondade juhtimismudelis osaleb erasektor nii TAIE juhtkomisjoni töös (ettevõtluse esindajad) kui fookus valdkond ade osalusprotsessides . Nõnda on see kajastatud ka arengukava põhitekstis juhtimist ja korraldust puudutavas peatükis. Põhitekstis on täpsustatud, et TAIE juhtkomisjoni hakkavad kuuluma Eesti Kaubandus-Tööstuskoja ja Eesti Tööandjate Keskl iidu esindajad. Töökorralduse ja osalemise detailsemad küsimused ei puuduta arengukava tasandit. 133 . Eesti Tööandjate Keskliit, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit Kui fookusvaldkonnad / missioonid on hästi sõnastatud, siis on sõnastatud tegevussuunad üldjoontes piisavad. Siiski on üldine ootus ettevõtlussektoril, et need oleksid sõnastatud konkreetsemate, mõõdetavate eesmärkidena. Siiski on tegevussuunana puudu TAI inimesed (kuigi mõõdiku tasemel on kenasti olemas). Näiteks TAI arengut ei toimu, kui ei ole kvalifitseeritud töötajaid ja teadlasi. Seega võiks sõnastada sel puhul eesmärgi – „suurendame teadlaste arvu erasektoris ja akadeemias 4,5-ni 1000 elaniku kohta“. HTM/MKM Teadmiseks võetud. Lähtuvalt arengukava loogikast ei sõnastata suundade alla eraldi mõõdetavaid eesmärke. Teadmussiirde suuna mõõdiku d on põhitekstis toodud. Tegevussuundade tasemel seatakse mõõdikud programmide ja meetmete tasandil. 134. Eesti Tööandjate Keskliit, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit Mõjude hindamine ei ole arengukava põhitekstis kuigi põhjalikult kajastatud ning ka Lisas 5 toodud loetelud on vaid kirjeldavad ja tegelikku mõju olulistes valdkondades sealt välja ei loe. Näiteks põhitekstis ei ole üldse mainitud mõjuna majandusliku lisandväärtuse kasvu ja sellest tulenevat mõju riigi maksudele. Oleks oodanud põhimõõdikute muutusest tingitud mõju arvutusi – näiteks kuidas võiks tööjõutootlikkuse kasv EL keskmisest 78%-lt 110%-le mõjuda riigi täiendavate maksulaekumistena ja/või mis oleks mõju SKP-le või majanduskasvule. MKM Arvestatud. Sõnastust täpsustatud. 135. Eesti Tööandjate Keskliit, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit Redaktsioonilised vead: a. TAIE põhidokument lk 16 näitab arengukava juhtimise kõrgeimaks organiks TAIE juhtkomisjoni, lisa lk 25 räägib Juhtrühmast ja samuti on struktuuri joonised erinevad. b. Põhitekstis ega lisades ei ole selge erasektori kaasamise mudel. TAIE eesmärkides on investeeringute sihttase SKP-st 1% riigilt ja 2% erasektorist. Selle saavutamiseks oleks loogiline joonistada kõrvale ka erasektori kaasamise mudel – hetkel on selge, et 5 erasektori esindajat on TAIE juhtkomisjonis, aga mitte see, kuidas on tagatud sektorite laiapõhjaline kaasatus või esinduslikkus. Tööandjate Keskliit on loonud erialaliitude ülese Innovatsiooni Käivituskoja. Koos erialaliitude esindajatega kuulub Innovatsiooni Käivituskotta juba üle 50 ettevõtlussektori esindaja. Teeme ettepaneku, et see organ võiks soovitada Juhtkomisjoni 3 erasektori liiget 5-st. Innovatsiooni Käivituskoda võtab oma ülesandeks erialaliitude üleselt ettevõtlussektori kaasamise. Perspektiivis soovitame TAIE juhtkomisjoni ja TAN-i ühendada, kujundades neist kokku sisuline ja kaasav koostöövorm, kooskõlas TAIE eesmärkidega. c. TAIE lisa 6 (lisade lk 34) toob täiendavalt välja Fookusvaldkondade Juhtkogul põhineva juhtimismudeli, ka seal oleks vaja erasektori kaasamine läbi mõelda. HTM/MKM a. Kõrgeimaks organiks arengukava tasemel on TAIE juhtkomisjon, nagu põhidokumendis on välja toodud. Lisas 4 on ära toodud arengukava ettevalmistamise protsessis ja kaasamisüritustel osalenud partnerid (protsessi juhtiv juhtrühm ja partneritest koosnev töörühm), mis ei puuduta TAIE juhtimismudelit. b. TAIE juhtkomisjoni ja TAN-i ei saa ühendada, kuna TAIE juhtkomisjon on valdkonna arengukava tasandi kogu , mis on ette nähtud V abariigi V alitsuse määrusega. TAN on valitsuse peaministri nõuandev kogu teadus- ja arendusküsimustes . Tööandjate Keskliit saab olema esindatud TAIE juhtkomisjonis ning kindlasti teeme TAIE meetmete rakendamisel lisaks tihedat koostööd Innovatsiooni Käivituskoja ga. c. TAIE fookusvaldkondade juhtimismudelis osaleb erasektor nii TAIE juhtkomisjoni töös ( ettevõtluse esindajad) kui fookus valdkon dade osalusprotsesside kaudu . Nõnda on see kajastatud ka arengukava põhitekstis juhtimist ja korraldust puudutavas peatükis. Põhitekstis on täpsustatud, et TAIE juhtkomisjoni hakkavad kuuluma Eesti Kaubandus-Tööstuskoja ja Eesti Tööandjate Keskl iidu esindajad. Töökorralduse ja osalemise detailsemad küsimused ei puuduta arengukava tasandit. 136. Eesti Tööandjate Keskliit, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit Peame hästi oluliseks, et lisaks käesolevale arengukavale arvestaksid samu eesmärke ka haridusjuhid ning haridusvaldkonna arengukavad. Erialaspetsialistide, inseneride ja teadlaste koolitusmaht ja õppekavade sisu peab vastama TAIE eesmärkidele ja fookusteemadele. See on TAIE eesmärkide saavutamise üks olulisemaid eeldusi. HTM Teadmiseks võetud. Eesti haridusvaldkonna arengukava 2021-2035 arvestab muu hulgas TAIE fookusvaldkondade , sh nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondade ga. 137. Kultuuriministeerium Leiame, et arengukava keskendub läbivalt majanduslikele eesmärkidele, sõnastatult teadmistepõhisele majandusele, innovatsioonile, erasektorile ja äritegevusele. See on kahtlemata oluline, kuid kujundades tänapäeva Eesti teadus- ja arendustegevusi (TA) on oluline välja tuua TA seoseid eesti keele ja kultuuriga. Seetõttu teeme ettepaneku täiendada visiooni sõnastust järgmiselt: „Eesti kohanemisvõimeline teadmuspõhine ühiskond, kus mõistetakse teaduse, arendustegevuse ja innovatsiooni vajalikkust, teadmus on ringluses ning teadustöö tulemusi kasutatakse loovalt ja oskuslikult Eesti sotsiaalse ja majandusliku heaolu ja keele ning kultuuri kestlikkuse hüvanguks.“ HTM Arvestatud. 138. Kultuuriministeerium Arengukava ei kajasta humanitaarvaldkonda, mis on kahetsusväärne. Humanitaarvaldkonnale on kogu dokumentatsioonis viidatud ainult kahes kohas, arengukava lk-l 10 allviitena ja arengukava lisades (lk-l 1) allviitena. Mõlema allviite puhul on tegemist selgitusega, et OECD Frascati klassifikaatori järgi jagunevad teadusvaldkonnad ja -erialad kuueks valdkonnaks: (1) loodusteadused, (2) tehnika ja tehnoloogia, (3) arsti- ja terviseteadused, (4) põllumajandusteadused ja veterinaaria, (5) sotsiaalteadused, (6) humanitaarteadused ja kunstid. Leiame, et see on vastuolus arengukava kõigi kolme arengukava suuna (teadussüsteemi, teadmussiirde ja ettevõtluskeskkonna) eesmärkide sõnastuse ja elluviimisega tulevikus: 1. teadussüsteemi baasvõimekuse tagamise tegevussuuna eesmärgiga pöörata senisest rohkem tähelepanu nii teaduse mitmekesisuse tagamisele kui ka teaduse mõju kasvatamisele (seletuskiri lk 5); 2. teadmussiirde soodustamise eesmärgiga suurendada TA sotsiaalmajanduslikku mõju ühiskondlike väljakutsete lahendamisel (seletuskiri lk 4); 3. toetava ettevõtluskeskkonna loomise tegevussuuna eesmärgiga rakendada vastutustundliku ettevõtluse põhimõtteid ja kasvatada lisandväärtust. HTM Arvestatud. Arengukava tasandil ei keskenduta eraldi teadusvaldkonda de ega eriala de väljatoomisele lähtuvalt klassifikaatoritest . „ Elujõuline Eesti ühiskond, keel ja kultuur iruum“ on üks TAIE fookusvaldkon da dest . Eesti keele ja kultuuri arendamise vajadusele on lisatud vii de põhiteksti ja t eadussüsteemi tegevussuundade alla. 139. Kultuuriministeerium Seni kehtivas Eesti teadus- ja arendustegevuse strateegias „Teadmistepõhine Eesti 2014-2020“ on sõnastatud peamised sihid, kaasa arvatud esimeses punktis, mis rõhutab, et eesti teadus peab tegelema ka eesti kultuuri uurimisega: „2.1. Tagada eesti keele, ajaloo ja kultuuri kõrge teadusliku tasemega uuringute toetamine ning keeletehnoloogiliste lahenduste arendamine ning soodustada nende võimalikult laialdast rakendamist. “ Teeme ettepaneku see põhimõte lisada ka järgmisse arengukavva. Peame oluliseks teaduse laiemat rolli ühiskonna kirjeldamisel, kultuuri uurimisel ja arendamisel, mis on vahepealsel perioodil tähelepanu alt välja jäänud. Praegusest arengudokumendist jääb kõlama viimasel ajal levinuma hakanud seisukoht nagu oleks teaduse peamiseks ülesandeks olla majandusarengu mootor, millega ei saa nõustuda. HTM Arvestatud. Teadussüsteemi tegevussuundade alla lisatud eraldi punkt. 140. Kultuuriministeerium Samuti peame oluliseks arengukava eelnõu joonisel 1 rõhutada TA tegevuste toetamise kaudu ühiskonna kui sotsiaalse ja kultuurilise mudeli teenimist laiemalt. Eesti keele ja kultuuri uurimisega saab süvendatult tegeleda ainut Eestis. Kui riigil on kohustusi teadusasutuste stabiilsel ja piisaval finantseerimisel, siis peaksid kuuluvama nende hulka ka eesti keele ja kultuuriga tegelevad uurimisasutused läbi stabiilse baasrahastuse. HTM Arvestatud osaliselt . Joonis t ei ole tekstilise info paisutamise vältimiseks muudetud, kuid p õhiteksti on lisatud vastavad viited. Eesti keele, ajaloo ja kultuuri osas lisatud t eadussüsteemi tegevussuundade alla eraldi punkt. Samuti on TAIE üks fookusvaldkondi „Elujõuline Eesti ühiskond, keel ja kultuuriruum“. 141. Kultuuriministeerium Juhime tähelepanu, et ettevõtlus tähendab arengukava eelnõu mõttes ainult ettevõtete tegevust, kuid peaks hõlmama kõiki teadusvaldkondi/-erialasid ning ettevõtlust laiemas tähenduses, sõltumata sektorist ja omandi- või juriidilisest vormist. Ettevõtlusega tegeleb mitte ainult erasektor, vaid ka riigiasutused, riigi sihtasutused, kolmanda sektori asutused ning kultuuri- ja spordiasutused. Seepärast on oluline neid tekstis esile tuua. Näiteks järgmises lõigus mainitakse ainult erasektorit ning sõnastust peaks eelpool viidatu põhjal laiendama: „Vabariigi Valitsus kiitis teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava (edaspidi TAIE arengukava) väljatöötamise ettepaneku heaks 12. septembril 2019. Käesoleva arengukava keskmes on riiklikus strateegias „Eesti 2035“ sõnastatud arenguvajaduste lahendamine ning tootlikkuse ja lisandväärtuse kasv, milleni jõudmiseks soodustatakse erasektori TA investeeringute kasvu“ (lk 2). Ka järgmises lõigus peaks lisama laienduse „ettevõtete ja teiste asutuste ning organisatsioonide“: „Luua innovatsiooniagentuur, mis toetaks ettevõtete suutlikkust rakendada teadus- ja arendustegevust ühiskonna ja majanduse arenguvajaduste lahendamiseks.“ (lk 3). Järgmiseski lõigus keskendutakse üksnes ettevõtete toetamisele, välistades sellega teisi TAI-ga seotud olulisi sektoreid ja organisatsioone: „[…] Ettevõtluse suund tagab teadusmahuka ettevõtluse kasvu ja sellise ettevõtluskeskkonna kujundamise, mis soodustab lisandväärtuse suurenemist. Kujundada tuleb selline ettevõtlus- ja ärikeskkond, mis hoiaks ja meelitaks ligi võimekaid ettevõtjaid, investeeringuid ja talente, soosiks kõrge lisandväärtusega toodete ja teenuste eksporti, uutele turgudele sisenemist ning toetaks Eesti ettevõtluse, eriti tööstussektori konkurentsivõime kasvu, sh tõusu väärtusahelates.“ (lk 8). MKM Teadmiseks võetud. A rengukava on suunatud ettevõtlusele laiemas tähenduses ning ei käsitle spetsiifiliselt äriühinguid. 142. Kultuuriministeerium Teeme ettepaneku järgmises lõigus mainida, et vastavaid lahendusi on vaja muu hulgas kultuuriasutustel ja riigiasutustel, kes ei ole ainult tellijad, vaid ka TAI loojad: „1.4. soodustame ettevõtete automatiseerimist, sh digitaliseerimist ning tehisintellekti ja robootikaga seotud tehnoloogiate kasutamist ettevõtete protsesside ja tarneahelate efektiivsemaks muutmiseks ning toodete ja teenuste lisandväärtuse suurendamiseks;“ (lk 11). MKM Mitte arvestatud. Riigiasutuste j t digitaliseerimine on hõlmatud teistes arengukavades , mh infoühiskonna arengukava s . 143. Kultuuriministeerium Leiame, et järgmises lõigus on oluline mainida, et ettevõtlusdoktorantuuri toetamist vajavad ka teised ülalmainitud sektorid ja organisatsioonid: „2.5. jätkame ettevõtlusdoktorantuuri toetamist teadusasutuste ja ettevõtete koostöö edendamiseks;“ (lk 11). HTM Arvestatud. Sõnastuses ei olnud mõeldud kitsalt erasektorit, viidatud oli ettevõtetele, kuid s õnastust on t eadmussiirde suuna all vastavalt märkusele muudetud üldisemaks. 144. Kultuuriministeerium Loomemajandusele viidatakse dokumendi alguses (nt lk-l 3 riigipõhine soovitus; lk-l 5 valdkonna eripärad), kuid hiljem väikeettevõtlusega seonduv ei adresseeri kultuuri- ja loomesektorit. Palume luua seosed. MKM Mitte arvestatud. Tulenevalt arengukava loogikast ei tooda eraldi välja majandushar usid ega -sektoreid. 145. Kultuuriministeerium Arengukava teksti on kohati raske lugeda ning see ei moodusta tervikut. Teeme ettepaneku koostada arengukava lühiversioon umbes 10–15 leheküljel, et sellega välja tuua kõik vastuolud, mis on arengukava tekstis, ning kirjutada strateegiliselt olulised osad välja ilma ebavajalikku väljatoomata. HTM/MKM Mitte arvestatud. Arengukava on koostatud lähtuvalt V abariigi V alitsuse määruse s esitatud nõuete st ning sisaldab kõiki määruses ette nähtud osi. Vähemolulisem lisainfo on juba koondatud lisadesse. Arengukava teksti kärpimine vähendaks sekkumisvajaduste, eesmärkide ja tegevuste kui terviku jälgitavust ja mõistetavust . 146. Kultuuriministeerium Praeguse olukorra ja väljakutsete peatükis (lk-l 3) ei selgitata, millise valdkonna arenguvajadustest ja probleemidest räägitakse. Teadus- ja arendustegevus, innovatsioon, ettevõtlus ei ole üks valdkond. HTM/MKM Teadmiseks võetud. Valdkonna p robleeme kirjeldav peatükk põhineb suures osas lisas 1 esitatud arenguvajaduste ülevaatel. Probleemide kogum it põhiteksti peatükis tuleks vaadata tervikuna, kuna seal toodud probleeme lahenda takse erinevates suundade koosmõjus. Valdkondadeülene lähenemine on üks käesoleva arengukava peamisi lähtekohti. 147. Kultuuriministeerium Puudu on konkreetne pilt või lõik selle kohta, millist „Eesti 2035“ strateegilist sihti või arenguvajadust kirjutis saavutada aitab. Kuna senistes strateegiadokumentides on sarnane seostamine tehtud, peab seda tegema ka selles arengukavas. HTM /MKM A rvestatud. Põhiteksti lisatud lühike lõik „Eesti 2035“ kohta, täpsemad seosed jäävad käsitletuks lisas 2. Täiendused tehtud arengukava kolme suunda kirjeldaval joonisel . 148. Kultuuriministeerium Kuna arengukava seob kokku kolm valdkonda (TA, innovatsioon, ettevõtlus), on esmatähtis nende kolme valdkonna sümbioosina sündiv „ideaalolukord“ tulevikus. See oleks üks ja ühine suur siht, mille poole ühise pingutustega pürgitakse. Visioon (lk-l 7) püüab suurt sihti eelkõige esimeses lauses välja tuua, kuid paraku peegeldub kõigist kolmest lausest, et TAI on „ding an sich“, mis ei ole nii. Nii TAI kui ka ettevõtlus on omaette valdkonnad. Selguse huvides on oluline, et arengusihid on sõnastatud üheselt mõistetavatena, sõltumata sellest, millisesse arengukava sihtgrupi alagruppi (st teadlane, insener, arendaja, ettevõtja jne) lugeja kuulub või millist rolli ta ühiskonnas täidab. HTM /MKM Teadmiseks võetud. Kolme valdkonda ühendab arengukava üldeesmärk. 149. Kultuuriministeerium Arengukavas on puudu analüüs seniste valdkondlike arengudokumentide (eelkõige „Eesti ettevõtluse kasvustrateegia“ ja „Teadmistepõhine Eesti“) elluviimisest ja selle tulemuslikkusest. Tekstis leidub hulga seni tehtu kordamist ehk väljundipõhist kirjeldust, mis ei selgita, kuidas saab samu asju tehes jõuda arengukava tulemusteni. HTM /MKM Arvestatud. Ülevaade valdkondlike arengukavade „Eesti ettevõtluse kasvustrateegia“ ja „Teadmistepõhine Eesti“ elluviimisest ja tulemuslikkusest oli tehtud arengukava väljatöötamise kavatsuses ( Vabariigi Valitsuse poolt heaks kiidetud 12.09.2019 ). Lisa 1 on täiendatud värske ülevaatega arengukavade mõõdikute osas , ent info dubleerimise vältimiseks seda teemat uuesti süvitsi ei käsitleta. Üldeesmärgi saavutamiseks on m h vajalik seni tulemuslike tegevustega jätkata või laiendada ning muuta neid tegevusi, mis ei ole seni piisavalt mõju avaldanud , või kavandada uusi tegevusi, mida seni ei olegi tehtud. 150. Kultuuriministeerium Kolme samba lähenemine (teadussüsteem, ettevõtluskeskkond ja nende vahel paiknev teadmussiire), millele arengukava on üles ehitatud, on arusaadav. Joonis 1 (lk-l 9) oli varasemas arengukava tööversioonis parem, sest näitas sammaste omavahelist ühildumist. Joonis oleks parem, kui kajastaks, kuidas kõnealused sambad ühiskonna vastavaid osi toetavad HTM Teadmiseks võetud. Kommentaari põhjal jääb selgusetuks , mis on „ühiskonna vastavad osad“. 151. Kultuuriministeerium Arengukava all on joonis kolme programmiga (joonis 6 lk-l 19), millest ei selgu seos riigi tegevuspõhise eelarvestamise (TERE) programmidega. Palume luua seosed. HT M /MKM Mitte arvestatud. Arengukava on aluseks uute TERE programmide loomise le . Seoste loomine kehtivate TERE programmidega ei ole seega asjakohane. 152. Kultuuriministeerium Sissejuhatav osa (st esimesed 6 lk) on pikk ja kirjutatud ebaühtlaselt. Kõige olulisemani jõuab lugeja alles 7. leheküljel. Sissejuhatus võiks olla 4–5 lehekülge ning sisalduv info peaks olema kontsentratsioon sellest, mida lisades põhjalikumalt kirjeldatakse. HTM Mitte arvestatud. Vastavalt V abariigi V alitsuse määrusele peab arengukava dokument sisaldama olukorra analüüsi põhijäreldusi ja strateegilist tausta , mis on esitatud praeguse olukorra ja väljakutsete peatükis. See osa on vajalik, et arengukava lugeja ja kasutaja mõistaks visiooni ja eesmärkide seadmise põhjuseid ning sekkumiste vajadusi. 153. Kultuuriministeerium Kõige olulisemad ja dokumendis läbivalt kasutatavad mõisted tuleb esimestel lehekülgedel lahti seletada. Mõistete loend (lk 21–22) on toodud eraldi, kuid tavapraktika kohaselt avatakse terminite sisu kirjutise alguses. Lisaks vajavad mõned teisedki olulised mõisted lahti seletamist (nt iduettevõtlus, TAI süsteem, teadussüsteem, (tööjõu)tootlikkus jne). HTM/MKM Arvestatud. Mõistete ja lühendite loend on tõstetud dokumendi algusse. Lisatud mõisted „iduettevõte“, „TAI süsteem“, „teadussüsteem“. 154. Kultuuriministeerium Mõõdikute tabel (lk 10) võiks olla kuvatud mõjude hindamise peatükis (lk 15). Ka sisus vajaksid mõned mõõdikud kriitilist ülevaatamist ja korrigeerimist, sest kõik neist ei ole seatud sihtide ja planeeritud tegevustega seostatavad. HTM/MKM Mitte arvestada. Mõjude peatükk kirjeldab arengukava mõjude sellist poolt, mis pole mõõdikutega otseselt mõõdetavad. Arengukava mõõdetavad tulemused (mõjud) on toodud mõõdikute peatükis ja lähemalt käsitletud lisas 3. 155. Kultuuriministeerium Arengukavas peaks kajastama ka seost spordi valdkonna arengustrateegiaga „Eesti spordipoliitika põhialused aastani 2030“, sest arengukava lisas on öeldud: „Arengukava ja teiste arengukavade siduv element on igas valdkonnas toimuv teadus- ja arendustegevus, innovatsioon ning ettevõtlus“ (lk 18). Ka spordi valdkonnas on TAI rakendamine oluline ja seda peab toetama. HTM /MKM Arvestatud. Viide dokumendile „ Eesti spordipoliitika põhialused aastani 2030 “ lisatud lisasse 2. Valdkondliku TA toetamine on vastavalt TAKS - ile valdkondliku ministeeriumi ülesanne. 15 6 . Kultuuriministeerium Seletuskirja loetelu 3. ja 4. punkti (lk-l 7) rahastamisstsenaariumide juures on toodud, et esimese rahastamisstsenaariumi juhul (kui rahastus jääb 0,75% SKP-st) jagunevad HTM-i vahendid teadussüsteemi programmi 80% ja teadmussiirde programmi 20%. Teise stsenaariumi juhul (kui rahastus on 1% SKP-st) vastupidi, st HTM-i rahastus jaguneb 20% teadussüsteemi programmi ja 80% teadmussiirde programmi. Palume arvutuse loogikat selgitada ja seda seletuskirjas kajastada. HTM Arvestatud. Arengukava eelarve prognoosi aluseks on Vabariigi Valitsuse otsus tõsta 2021. aastal teaduse rahastus tasemele 1% SKP-st. Sellest tulenevalt jääb arengukavasse vaid varasemalt esitatud arengustsenaarium. Selgitus proportsioonide jagunemise kohta lisatud seletuskirja. Ühtlasi soovime tähelepanu juhtida asjaolule, et ei ole korrektne tead ussüsteemi ja teadmussi irde rahastust siduda vaid konkreetse programmiga. Teadussüsteemi rahastust toetab ka teadmussiirde suund ja selle rahastus ning vastupidi. 15 7 . Tartu Ülikool Eelnõus on alusteaduste roll paraku vähe tähelepanu saanud. Arengukava on tugevalt ettevõtluse ja teadmussiirde fookusega. Samas juhime tähelepanu, et arendused ja rakendused kerkivad tugevast alusteadusest. Samuti on alusteadus vajalik kõrghariduse kvaliteedi ja valdkondliku mitmekesisuse kindlustamiseks. Ka käesolev pandeemia ning kriis tõestavad, et tugev alusteaduslik baas on riigi strateegiliseks toimetulekuks hädavajalik (sh näiteks bioohutuse ja bioturvalisuse alal). Teeme ettepaneku alusuuringute roll selgemalt ja tugevamalt sisse tuua. HTM Teadmiseks võetud. Vii ted alusuuringutele arengukava teksti lisatud . 15 8 . Tartu Ülikool TAIE kavandis on öeldud, et toetatakse õppe ja teadustöö suuremat sidustamist ning tagatakse teadussüsteemi toimimiseks vajalike rahastamise põhiinstrumentide maht. Samas pole öeldud, mida sellega konkreetselt silmas peetakse ja kuidas sidustamist saavutatakse. Teeme ettepaneku eelnõu täiendada. HTM Mitte arvestada. Arengukava määratleb üldised strateegilised sihid ja tegevussuunad, konkreetsemad tegevused ja nende rahastamise maht puudutavad arengukava rakendamist ehk programmide ja meetmete tasandit. 15 9 . Tartu Ülikool Doktoriõppes teeme ettepaneku, et strateegia seaks eesmärgiks doktorantide/nooremteadurite staatuse küsimuse lahendamise koos neile sissetuleku tagamisega vähemalt Eesti keskmise palga tasemel. Doktorikoolide rahastus peaks edaspidi olema doktoriõppe riigieelarvelise põhirahastuse sees. Doktoriõppes on lubatud jätkata tõhususe ja atraktiivsuse kasvatamist teadlaste ja inseneride järelkasvu silmas pidades. Samuti on seatud ambitsioonikas eesmärk erasektori teadlaste arvu kolmekordistada. Samas on võrreldes senise TAI strateegiaga 2014–2020 jäetud välja eesmärk jõuda 300 doktorikraadi kaitsmisteni aastas. Teeme ettepaneku riiklikul tasandil sellest eesmärgist kindlasti mitte loobuda. Ilma täiendavate doktoriteta ei ole võimalik täita TAIE ambitsioonikat eesmärki tõsta erasektori teadlaste arvu üle 3 korra. HTM Arvestatud osaliselt. Doktorantide palgataseme fikseerimine arengukavas analoogselt õpetajate palgaga, nagu seda on tehtud Eesti haridusvaldkonna arengukavas 2021-2035 on üks võimalik viis doktoriõppe atraktiivsuse kasvatamiseks ja noorteadlaste järelkasvu kindlustamiseks. Selle kõrval on teisi võimalikke lahendusi ning sobivaima poliitikainstrumendi valik peab jääma seadusloome protsessi tasemele. Teadussüsteemi suuna all vastavas punktis sõnastust täiendatud, lisatud viide doktorantide üleviimisele nooremteaduri positsioonile koos sotsiaalsete tagatiste ja sissetuleku kindlustamisega. Ehkki mõõdikut doktorikraadi kaitsmiste arvu kohta pole arengukavasse sisse arvatud, pole sellest eesmärgist riigi tasandil loobutud. Kaalume selle mõõdiku kasutamist programmide ja meetmete tasandil. 160. Tartu Ülikool Strateegiast on puudu välisteadlaste Eestisse värbamine ja neile siiatulekuks atraktiivsete võimaluste loomine. Eesti TAI süsteemi peamise probleemina on eelnõus rõhutatud inimeste puudust. TAIE kavandi järgi pakutakse Eesti teadlaskonnale võimalusi enesetäienduseks välismaal ja koostööks tipptasemel rahvusvaheliste partneritega. Samas on täiesti käsitlemata mobiilsuse suund välismaalt Eestisse. Teeme ettepaneku lisada mobiilsusvõimalused välisteadlaste Eestisse värbamiseks (sh järeldoktorid ning tippteadlase toetused ja välisteadlaste värbamine otse erasektorisse) . Välisteadlasi vajavad nii akadeemiline sektor, et hoida rahvusvahelist töökeskkonda kui ka erasektor, et täita teadlaste arvu kasvu eesmärki. Ainult kohalike teadlaste arvelt pole erasektori TA-töötajate üle 3-kordne kasv realistlik . HTM Arvestatud. Sõnastust täiendatud vastavalt t eadmussiirde suuna ja teadussüsteemi suuna all. 161. Tartu Ülikool Teaduse tippkeskused on Eesti teadusmaastikul väga olulised asutuste vahelise koostöö ja tippkvaliteedi tagamiseks. Tippkeskused seostuvad selgelt ka eelpool nimetatud alusteaduste tähtsusega. Kahetsusväärselt pole strateegia eelnõus tippkeskusi mainitud. Teeme ettepaneku lisada strateegiasse teaduse tippkeskuste toetamise ning planeerida nende rahastus kas tõukefondidest või riigieelarvest. HTM Arvestatud. Muudetus sõnastust t eadussüsteemi all. 162. Tartu Ülikool Soovitame lisada tegevuste hulka teadusasutuste võrgustiku korrastamise. Strateegiaperiood on pikk (kuni 2035) ning selle aja jooksul on kindlasti vaja Eesti teadusasutusi konsolideerida, et püsida rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline ning luua kriitilist massi ning õppe ja teaduse kvaliteeti ühiskonna teenimiseks. HTM Arvestatud. Täiendatud sõnastust t eadussüsteemi suuna a ll. 163. Tartu Ülikool Teaduseetika ja teaduse hea tava süsteemi kujundamisel on vaja leida riigi tasemel püsiv lahendus eetikakomiteede riiklikuks korralduseks ja rahastamiseks . HTM Teadmiseks võetud. Teaduseetika ja avatud teaduse osas lisatud eraldi punktid t eadussüsteemi suuna alla. 164. Tartu Ülikool Lisaks „andmearhiivide ja -kogude tegevuse jätkumise ning juurdepääsu tagamisele olulisematele teadusandmebaasidele“ tuleb samal määral tagada ka teadusraamatukogude tegevuse jätkamine ja arendamine. Eriti tähtis eesti keele ja kultuuri arendamise ja uurimise jätkumise seisukohalt on raamatukogude komplekteerimistöö tagamine Eesti-alaste teavikute osas. HTM Arvestatud. Täiendatud sõnastust t eadussüsteemi suuna all. 165. Tartu Ülikool Strateegia kavandis on öeldud, et Eesti väiksusest hoolimata on vaja tegeleda kõigi valdkondadega, sh hariduse, eesti keele ja kultuuri säilitamise ja arendamisega. Samas pole strateegia tegevustes kirjeldatud, mida nende eesmärkide täitmiseks konkreetselt ette võetakse. Eestikeelse teaduse ja kõrghariduse kestlikkuse tagamiseks on hädavajalik riigipoolse rahastamise kasv, et tõsta akadeemilise karjääri atraktiivsust Eesti noorte seas. Lahendusena näeme akadeemilise karjääri atraktiivsuse tõstmist alates doktorantide/nooremteadurite rahastamisest kuni õppejõudude/teadlaste konkurentsivõimelise palgataseme kindlustamiseni. Teeme ettepaneku täiendada sõnastust selliselt, et tagatakse Eesti kultuuri, ajaloo ja keele alaste uuringute kõrge tase, milleks toetatakse nende rahvusvahelise konkurentsivõime kasvu koos võrdlevate ja rahvusüleste uuringutega . HTM Arvestatud. Teadussüsteemi suuna alla l isatud vastav punkt . 166. Tartu Ülikool TAN otsustas sügisel seada uue TAIE strateegia prioriteediks Eesti 2035 arenguvajaduste lahendamise. Muuhulgas andis TAN ülesande kavandada järgmise perioodi tõukefondide kasutamine lähtuvalt Eesti 2035 pikaajalistest arenguvajadustest, planeerides eraldi ressursi ministeeriumite ülese TAI tegevuse rahastamiseks. Teeme ettepaneku TAIE eelnõu täiendada ja viia TAN-i otsused ellu. Leiame, et planeeritud koordinatsioonikogu on liiga leebe meede ega saavuta tegelikult ühiskonna arenguvajaduste lahendamist, kui ministeeriumite ülese TAI tegevuseks eraldi ressurssi ei planeerita. HTM Arvestatud. Ministeeriumide TA-alase võimekuse kasvatamine ja ministeeriumideülese TAI tegevuse toetamine on kajastatud t eadmussiirde suuna all , lisatud täpsustus, et jätkatakse valdkondadeüleste strateegiliste RITA1 tüüpi uuringutega riigile olulistel teemadel . 167. Tartu Ülikool Teadmussiirde sammas peaks palju tugevamalt käsitlema teadmussiiret ja sidemete tugevdamist ühiskonna teiste süsteemidega, sh haridussüsteem, sotsiaalsüsteem, tervishoiusüsteem jt. Praegu on teadmussiire tugevalt ettevõtluse fookusega, kuid teaduse side teiste poliitikavaldkondadega vajab samuti olulist tihendamist. Praegusest kriisist saab näitena tuua tervishoiusüsteemi ja teaduse üliolulise sideme, mida on vaja tugevdada riikliku bioohutuse ja bioturvalisuse kindlustamiseks. Teeme ettepaneku seada teadmussiirde suuna ülesandeks „ tagada teadussüsteemi, ettevõtluskeskkonna ning ühiskonna teiste süsteemide (nt tervishoid, haridus, kultuur, sotsiaalsüsteem jm) koostoime selliselt, et teadus- ja arendustegevuse väljundid leiaksid eri valdkondades rakendust Eesti ühiskonna ja majanduse hüvanguks “. HTM /MKM Arvestatud. Muudatused vastavalt sisse viidud põhiteksti ja seletuskirja. 168. Tartu Ülikool Taastuvenergia ja rohemajandus on strateegias väga tagasihoidlikult käsitletud. Samas on tegemist valdkonnaga, mis on prioriteetne järgmise EL eelarve perioodil ning lähema 10–15 aasta jooksul selle valdkonna olulisus ainult kasvab. See teema haakub ka Eesti 2035 arenguvajaduste, EL roheleppe ja kliimaeesmärkidega. HTM /MKM Teadmiseks võetud. Taastuvenergia ja rohemajandus on konkreetsed valdkonnad, mida arengukava tas andil eraldi sisse ei tooda. Viited EL rohelisele kokkuleppele ja kliimaeesmärkidele on esitatud arengukava põhitekstis (strateegiadokumendid) kui lisades, samuti o li E uroopa roheline kokkulepe üks TAIE fookusvaldkondade määratlemise lähtekohti. 169. Tartu Ülikool Teadmussiirde samba üldkirjeldus käsitleb ülikoolide rolli ebapiisavalt ja ühekülgselt. Ülikoolides tehtav teadmussiire vajab oluliselt rohkem ressursse ja tähelepanu, kui vaid tugimeeskonna koolitus ja võrgustamine. Selleks, et „käsitleda teadust, arendustegevust, innovatsiooni ja ettevõtlust ühises strateegilises raamistikus ning luua nende valdkondade vahel senisega võrreldes rohkem sünergiat ja sidusust“ (lk 2) ei tohi ära unustada tasakaalustatud arendust kõikide osapoolte vahel (ettevõtted, ettevõtluse tugi-organisatsioonid, ministeeriumid ja nende allasutused, kõrgkoolid, TA asutused jne). Uuenduslikud ideed ja tehnoloogiad, mida ettevõtlusesse siirata, pärinevad tugevast baasteadusest. Samas, selleks, et teadmised ja tehnoloogia jõuaksid ettevõtetega TA koostöösse ja teiseneksid ka uuteks ettevõteteks (spin-offideks), ei piisa üksnes baasteadustest. Vaja on tugevdada rakendusuuringu ja eksperimentaalarenduse etappi, mis aitaks baasteadust edasi arendada rakenduslikumaks, turulähedasemaks ja ettevõtetele kättesaadavamaks. HTM /MKM Teadmiseks võetud. Rakendusuuringud ja eksperimentaalarendused on t eadmussiirde suuna alla sisse kirjutatud. 170. Tartu Ülikool Teeme ettepaneku muuta peatükk „Kasvatame teadusasutuste ja kõrgkoolide teadmussiirde võimekust“ konkreetsemaks. Punkt 2.1. sõnastuses „loome võimalused oskuste täiendamiseks“ ei ole selge, missugustest võimalustest on jutt. Pigem peaks rääkima teadmussiirde meeskondade tugevdamisest ning teadmussiirde tegevuste laiendamisest, lisades sinna tegevuse, millega toetatakse ja laiendatakse intellektuaalomandi kaitse võimalusi ja võimekust . Punkt 2.2. puhul võiks konkreetsemalt välja tuua Adapteri rolli tugevdamise ja jätkamise, mis ei seisne ainult teenuste pakkumises, vaid kõikide ettevõtjate arendussoovide ja probleemipüstituste kiires käsitlemises ja nõustamises. Punkt 2.3. puhul võiks konkreetsemalt rõhutada vajadust suurendada arendusgrantide (proof-of-concept) rahastusmahte madalal tehnoloogia valmidusastmel (TRL 2, 3) olevatele tehnoloogiatele, aidates ja toetades teadusasutustel arendada olemasolevate teadustulemuste edasiarendamist tasemeni, mis viiks väljatöötatud lahenduse kasutuselevõtmiseni ja positiivse mõjuni ühiskonnas. Punkt 2.5. juures võiks lisada ka ettevõtlusmagistratuuri, mida Tartu Ülikoolis on edukalt rakendatud (nt arvutiteaduse instituudis). Punkt 2.6. kuulub pigem lk 12 peatükk 4 alla. Punktid 2.7. ja 2.8. võiks siduda üheks tervikuks. HTM Arvestatud osaliselt. p. 2.1. osas arvestatud. p. 2.2. Adapter on üks väga konkreetne näide, mille väljatoomist arengukava tasandil välditakse. L isa tud viide „Adapter-tüüpi tegevus tele “ . p. 2.3. arendusgrandid märksõnana lisatud Arengukavas on seatud strateegilised sihid ja kavandatud tegevussuunad 15 aastaks, detailsemad sekkumised ja toetusmeetmed kujundatakse programmide tasandil. Näiteks võib osutuda vajalikuks Adapter kujundada ümber ülikoolide omandis olevaks rakendusuuringute keskuseks vms. Seetõttu ei toeta ka arendusgrandi rahastamise mahu suurendamise väljatoomist strateegia tasandil. p. 2.5. magistrantuur, k.a ettevõtlusmagistrantuur puudutab Eesti haridusvaldkonna arengukava 2021-2035 tegevusi . p. 2.6. osas mitte arvestatud, kuna sihtrühmast tulenevalt on loogilisem tegevuse paiknemine t eadmussiirde suuna p. 2 all, kapitali kättesaadavuse parandamine üleüldiselt alustavatele ettevõtetele on MKM tegevus. p. 2.7. ja 2.8. osas arvestatud. 171. Tartu Ülikool Peatükk 3 osas (lk 12) on võtmeküsimuseks, kuidas mõõta TA tegevuse ja innovatsiooni majanduslikku mõju, sh ülikoolide teadmusiirde tegevuste majanduslikku mõju. Vastava metoodika väljaarendamine ja rakendamine on kindlasti asjakohane. HTM /MKM Teadmiseks võetud. Mõõdikute seadmine tuleb uuesti teemaks arengukava programmide ja meetmete ettevalmistamisel. 172. Tartu Ülikool Teeme ettepaneku muuta peatükk „Arendame edasi innovatsiooni ökosüsteemi“ konkreetsemaks. Punkt 4.1. puhul vaid keskendumisest ei piisa, rääkima peaks toetamisest. Just tugevatest innovatsiooni ökosüsteemidest, samuti riiklikust poliitikast sõltub see, kas iduettevõtted jäävad Eestisse või leiavad parema koha mujal maailmas. Punktis 4.2. pole arusaadav, mis valdkonnast on jutt. Punktis 4.9. võiks nimetada ’kõigis tööstus- ja majandusharudes’, mitte ’teistes’. Iduettevõtluse ökosüsteemi arendamise, eriti teadusmahuka ettevõtluse arendamise, juures on ka ülikoolidel oluline ja selge roll. Teeme ettepaneku lisada strateegiasse punkt „ toetame ja soodustame teadusasutustes ja kõrgkoolides teadus- ja tehnoloogiamahukate ettevõtete teket, loome ülikoolides tehnoloogiaettevõtete arengu esimeseks etapiks soodsa keskkonna “. Kaaluma peab mõtet hinnata teadusmahukate ettevõtete teket ja majanduslikku mõju mõõdikuna ülikoolide tegevuse rahastusmudelis. MKM Arvestatud. 173. Tartu Ülikool Üldtasandil on mainitud piirkondliku arendustöö vajalikkust, kuid selle rakendusmehhanism jääb ebaselgeks. Ettevõtted on praegu mitmes plaanis restuktureerumas ja just väikefirmadele tuleks rohkem tähelepanu pöörata. SF vahehindamisel tuli ilmsiks, et TAI meetmete mõju (nt. loovmeetmed, NUTIKAS) ei ole Harju- ja Tartumaalt välja jõudnud. Kohalike omavalitsuste võimekus TAI tegevustes osaleda on väga erinev. Teeme ettepaneku tuua sisse regionaalse innovatsioonisüsteemi arendustegevused ja meetmed, sh teadusparkide ja inkubaatorite toetused. Samuti soovitame tugevdada KOV-ide TAI-alast pädevust, pannes neile konkreetsed kohustused ja tagades vastava eelarve. MKM Teadmiseks võetud. Kohalikul tasandil näeme kandvat rolli maakondlikel arenduskeskustel ning regionaalsetel kompetentsikeskustel. 174. Tartu Ülikool Vaatamata sellele, et teadus- ja arendustegevuse rahastamise eesmärki 3% SKP-st pole õnnestunud seni saavutada, peame äärmiselt oluliseks, et 3% TA rahastamise eesmärk püsiks ka uue strateegia eesmärgina. Teeme ettepaneku lisada strateegiasse reaalne ressurssidega kaetud samm-sammuline plaan, kuidas jõuda riiklike teadusinvesteeringute tasemeni 1% SKPst aastaks 2024. Tartu Ülikool ei toeta riigipoolse rahastamise külmutamist senisel 0,75% tasemel, kuna siis pole strateegia ambitsioonikad eesmärgid saavutatavad ning teadussüsteem ei suuda täita kõiki ühiskonna ja ettevõtluse ootusi, mis talle on seatud. Riigi investeeringute kasv on vajalik muuhulgas tõukefondide kasvava omafinantseeringu katmiseks. HTM Mitte arvesta tud . Arengukavas on esitatud eelarve prognoos vastavalt arengukavadele koostamisele esitatud nõuetele . Arengukava eelarve prognoosi aluseks on Vabariigi Valitsuse otsus tõsta 2021. aastal teaduse rahastus tasemele 1% SKP-st . Sellest tulenevalt jääb arengukavasse vaid varasemalt esitatud arengustsenaarium. Reaalne samm - sammuline plaan teadusrahastuse suurendamiseks ja kaetus ressurssidega sõltub Vabariigi Valitsuse otsustest , mis tehakse Riigi e elarvestrateegia (RES) raames. 175. Tartu Ülikool Rahastamine: Käesoleva majanduskriisi kontekstis (mis võib ka järgneva 15 aasta jooksul korduda) on oluline käsitleda ka kolmandat nn musta stsenaariumit, kui TAI süsteemi peaks tabama kärped. TAIE strateegia peaks selgelt ütlema, et teadussüsteemi baasvõimekuse nominaalne rahastamine säilitatakse ka majanduslanguse tingimustes . HTM /MKM Mitte arvesta tud . Arengukavas on esitatud eelarve prognoos vastavalt arengukavadele koostamisele esitatud nõuetele . Arengukava eelarve prognoosi aluseks on Vabariigi Valitsuse otsus tõsta 2021. aastal teaduse rahastus tasemele 1% SKP-st . Sellest tulenevalt jääb arengukavasse vaid varasemalt esitatud arengustsenaarium. Arengukava ei näe ette eritegevusi või -lähenemist kriiside puhuks, mille kestvus ja olemus on piiratud, sh ei näe ette kärpestsenaariumi, mida on raske ette ennustada. Kärpevajaduste tekkimisel saab oma seisukohad programmide muudatusteks esitada TAIE juhtkomisjon, kes saab arvesse võtta kärpe konteksti ja sellel ajal valitsevaid raamtingimusi ja rõhuasetusi. 176. Tartu Ülikool Juhtimine 3 tasandi kaudu (TAN, TAIE juhtkomisjon, koordinatsioonikogu), millele lisandub TAIE fookusvaldkondade, sh nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondade juhtimismudel, on keeruline ja põhjustab vastutuse hajumist. Seda pole küll otseselt mainitud, kuid jääb mulje, et TAIE juhtkomisjoni loomisel on plaan teaduspoliitika komisjon ja innovatsioonipoliitika komisjon sellisel kujul lõpetada? Kui jah, siis tuleks see selgelt kirja panna. Uuel perioodil ei peaks erinevate nõuandvate kogude ega otsustuskogude arv tõusma (küll aga võib neid ümber korraldada). HTM /MKM Arvestatud. Vastav viide TPK , IPK ja nutika spetsialiseerumise juhtkomitee töö ümberkorraldamisele ja selle baasil TAIE juhtkomisjoni moodustamisele on lisatud arengukava juhtimise ja k orralduse peatükki ja seletuskirja . TAI juhtimisega seotud küsimusi arutatakse eraldi TAKS-i muutmise käigus. 177. Tartu Ülikool Teadlaste ja inseneride arv ettevõtlussektoris ja kasumitaotluseta erasektoris (1000 elaniku kohta) peaks seniselt 1,33-lt kasvama 4,53-ni, mis teeb kasvuks üle 3 korra. See on saavutatav vaid olukorras, kus seatakse prioriteediks inimressursi arendamine ning seda rahastatakse jõuliselt. Sektorite vahelisest mobiilsusest selleks ei piisa. Samuti eeldab see rahvusvahelise mobiilsuse suuremat toetamist (ka erasektorisse). HTM/ MKM Teadmiseks võetud. Inimressursi küsimuste käsitlemiseks arengukavas on kavandatud erinevaid tegevusi, mis puudutavad nii teadussüsteemi, teadmussiirde kui ettevõtluskeskkonna suunda. Mõõdiku sihttaseme täitmine ei piirdu ainult sektoritevahelise mobiilsuse toetamisega. Põhitekstis on ikoonidega märgistatud neli läbivat kategooriat arengukava tegevuste eristamiseks, mill est tulenevalt on näha, et inimressursiga seotud tegevusi on kavandatud kõigisse kolme suunda (teadussüsteem, teadmussiire, ettevõtluskeskkond). 178. Tartu Ülikool 10% maailmas enamtsiteeritud teadusartikli hulka kuuluvate Eesti artiklite osakaalu sihttasemeks on senise 9,99 asemel seatud 12,5. Juhime tähelepanu, et Tartu Ülikoolil (mis moodustab ca pool Eesti avaliku sektori teadusest) viimase viie aasta 10% enim viidatud publikatsioonide osakaal oli 2019.aastaks tõusnud 16,1 -ni. Teeme ettepaneku TAIE strateegia vastava indikaatori ambitsiooni ja 2035 sihttaset oluliselt tõsta. HTM Mitte arvestatud. Indikaatori sihttase põhineb European Innovation Scoreboard’i andmestikul. Riikide vastavad näitajad varieeruvad aastate lõi kes vähesel määral, seega on sihttaseme 12,5% saavutamine vägagi ambitsioonikas eesmärk . Mõõdiku sihttaseme tausta on lähemalt kirjeldatud lisas 3. TÜ andmeallikat ja metoodikat ei ole välja toodud. 179. Eesti Teaduste Akadeemia On mõistetav, et TAIE arengukavas on olulisel kohal innovatsiooni ja eriti uue aspektina lisandunud ettevõtluse käsitlus. Kahetsusväärselt on tagaplaanile jäänud tippteaduse vajalikkus, nt pole isegi mainitud teaduse tippkeskusi, mille kaudu Eestisse tuleb arvestatav osa innovatsioonis ja rahvusvaheliselt konkurentsivõimelises ettevõtluses rakendatavast teadmusest. Teaduste akadeemia on veendunud, et Eesti- taoliste riikide majanduse edu ei ole võimalik ilma tippteaduse toeta ning et tippteadus (nii alus- kui ka rakendusteadus) on innovatsioonile tugineva majandusarengu eeldus. Kõrgel tasemel teadus loob usalduse, millele ettevõtete ja ülikoolide partnerlus tugineb. Piisava taseme puudumisel Eestis otsivad innovatsiooni väärtustavad ettevõtted tugeva teadustasemega partnereid mujalt üle maailma. Pigem on meie probleemiks tippteaduse vähene sidusus innovatsiooni ja majandusega, mida teadmussiirde klassikalised võtted ei pruugi kompenseerida: tippteadusest ei jõua tulemused piisavalt kiiresti rakendusteni. Selle sidususe tekitamiseks on tõenäoliselt vaja eraldi meetmeid, mis ei pruugi küll olla arengukava koostisosa. Teisisõnu, tarka tellijat on vaja kasvatada. Eelnõus on ka alusteaduste roll paraku vähe tähelepanu saanud. Arendused ja rakendused kerkivad tugevast alusteadusest. Ka on alusteadus vajalik kõrghariduse kvaliteedi ja valdkondliku mitmekesisuse kindlustamiseks. Kroonviiruse pandeemia kulg on näidanud, et tugev alusteaduslik baas (nt bioohutuse ja bioturvalisuse alal, aga ka matemaatiliste meetodite vallas) on riigi strateegiliseks toimetulekuks hädavajalik. Seetõttu soovitame alusuuringute rolli arengukavas selgemalt esile tuua. HTM Arvestatud. Lisatud viited tippteadusele, tippkeskustele, alusteadustele arengukava kolme suuna kirjelduses ja teadussüsteemi tegevussuundade all a. 180. Eesti Teaduste Akadeemia Kuigi seda tüüpi strateegiad ei pea üldiselt käsitlema üksikuid sündmusi ja nende mõju ühiskonna ning majanduse arengule, on nii globaalne kliimakriis kui ka kroonviiruse kriis tõenäoliselt erakordselt suure ja pikaajalise mõjuga nii teadus- kui ka ettevõtlusmaastikule. Üks tõenäolisemaid pikaajalisi stsenaariume on mõningane tootmise, tarneahelate ja töökohtade paiknemise deglobaliseerumine. Akadeemia arvates on mõistlik TAIE arengukavas teataval määral käsitleda kohalike tarneahelate tähtsust, lokaalseid ettevõtluskeskkondi ja kaugtöötehnoloogiaid. Seetõttu soovitame kaaluda nn roheleppe ja Covid-19 pandeemia lühi- ja pikaajaliste mõjude käsitlemist teaduse ja innovatsiooni ökosüsteemidele kas arengukava või selle lisade raames. HTM /MKM Arvesta tud osaliselt . Seletuskirja lisatud peatükk COVID-19 kriisi mõjude käsitlemiseks. Arengukava mõjud keskkonna vaatest on käsitletud lisas 5, samuti on arengukava koostamisel arvestatud globaalsete suundumustega, sh kliima ja keskkonna vallas. K liimakriisi, sh E uroopa rohelise kokkuleppe mõjusid ei käsitleta arengukavas eraldiseisvalt, kuid seda arvesta t i TAIE fookusvaldkondade määratlemisel. 181. Eesti Teaduste Akadeemia Akadeemia ei pea aktsepteeritavaks, et Eesti riigi jaoks olemuslikult tähtsad aspektid, nagu eesti keel ja kultuur ning nendega seonduvad teadusharud, on mainitud ainult ühes kõrvallauses lk 5. Kui Eesti visioon 2035. aastaks on kohanemisvõimeline teadmuspõhine ühiskond, siis seda saab saavutada ainult sidusas ühiskonnas. Sidusat ühiskonda ei saa tekitada ilma laiaulatuslike alusuuringuteta sotsiaal- ja humanitaarteadustes. Praegune lause eesti keele ja kultuuri kohta on kitsas ja probleemi komplekssust mittetajuv. TAIE arengukava ei tohiks olla isegi näivas vastuolus põhiseaduse preambulaga, mis ütleb, et riik peab „tagama eesti rahvuse ja kultuuri säilimise läbi aegade“. Kindlasti tuleb muuta dokumendi tonaalsust selles aspektis. Praegu jääb pigem mulje, et kurdetakse selle üle, et niigi väikeses ja õhukeses riigis peame veel keele ja kultuuriga ka tegelema, ennast ja oma nappe vahendeid killustama. HTM Arvestatud. Teadussüsteemi suuna alla l isatud eraldi punkt . 182. Eesti Teaduste Akadeemia Torkab silma, et TAIE arengukavas on vähe tähelepanu pööratud haridusega ja üldisemalt inimfaktoriga seotud aspektidele. Osalt on see mõistetav, kuna paralleelselt hakkab toimima ka Eesti haridusstrateegia aastani 2035, kus riigi konkurentsivõime on üks kolmest aluspõhimõttest väärtuste ja ühiskonna sidususe kõrval. Kuna arengukavasid on palju, soovitame TAIE arengukavas lühidalt selgitada, et seda teemat käsitletakse teises strateegias. HTM Arvestatud. Lisatud vastav viide arengukava põhiteksti ja seletuskirja . 183. Eesti Teaduste Akadeemia Teataval määral on haridust käsitletud teadussüsteemi baasvõimekuse tagamise aspektis fookusega doktoriõppele. Eesti senise TAI strateegia raames oli selline lähenemine (vähemalt tinglikult) aktsepteeritav. TAIE arengukava raamistikus on see teaduste akadeemia hinnangul ebapiisav. Maailma tippülikoolid käsitlevad üha enam doktoranti noore teadlasena, kelle ettevalmistuse lihvimine annab innovatsioonile vundamendi ja jätkusuutlikkuse. Seetõttu soovitame käsitluse rõhuasetust muuta ning lähtuda sellest, et doktorant on inimene, keda valmistatakse ette lahendama keerulisi reaalseid probleeme teaduslike meetoditega. Doktoriõpe peaks samuti (või isegi eelkõige) valmistama doktorikraadi omanikke ette töötamaks ettevõtluses. HTM Arvestatud. Teadussüsteemi suuna all sõnastust täiendatud, lisatud viide doktorantide üleviimisele noor em tead uri positsioonile. 184. Eesti Teaduste Akadeemia Märgime, et ka ettevõtted peavad haridusega seotud aspekte tähtsateks. Näiteks kuue aasta taguses dokumendis „Tööandjate manifest“ (mis on ka praegu aktuaalne) hinnatakse Eesti (ettevõtete) olulisimaks väljakutseks haridust. Manifest rõhutab: „Teadmismahuka majandusega ühiskonnaks saamiseks vajab Eesti kõrgetasemelisi tehnoloogiainvesteeringuid. Nende saamiseks peab Eesti ette koolitama tippspetsialistide baasi.“ See seisukoht on kooskõlas ka Euroopa uue tööstusstrateegiaga „A new Industrial Strategy for Europe“ (10.03.2020), mis rõhutab, et konkurentsivõimeline tööstus sõltub kvalifitseeritud töötajatest. Teadaolevalt on 70% Euroopa ettevõtetel probleeme kvalifitseeritud töötajate leidmisega, mis omakorda on takistuseks investeeringute saamisel. Euroopa tööstusstrateegias on oluline osa pühendatud nii kõrg- kui ka kutseharidusega töötajate oskustele, täiend- ja ümberõppele. Eesti ei ole selles osas kuigi heas seisus1, mistõttu vajame kindlasti selle aspekti sisukamat käsitlust ja olukorra parandamisele suunatud strateegilisi otsuseid. Isegi kui haridusstrateegias on neid aspekte käsitletud, on mõistlik vastavat temaatikat TAIE arengukavas lühidalt ja vajadusel koos viidetega kajastada. HTM /MKM Mitte arvestada. Ettepanek puudutab haridusvaldkonna käsitlemist, mis ei ole TAIE arengukava fookus ja on kaetud Eesti haridusvaldkonna arengukavas 2021-2035.Vastav viide selle kohta on lisatud arengukava põhiteksti. Eesti haridusvaldkonna arengukava 2021-2035 kolmanda strateegilise eesmärgi ühe tegevussuunda fookus on suuremat lisandväärtust loovate oskuste arendamine ning täiendus- ja ümberõppevõimaluste suurendamine, sh pakkuda enam kutse- ja kõrgharidusõpet ning täiendus- ja ümberõppevõimalusi nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondades ja ühiskonnas eelisarendamist vajavates valdkondades. 185. Eesti Teaduste Akadeemia Mõõdikud lk 10 on jõulised ja ambitsioonikad, kuid mõned neist tõenäoliselt saavutamatud. Raske on loota, et nominaalne tööjõutootlikkus kasvaks 15 aastaga märksa kõrgemale EL-27 keskmisest või väljaspool Harjumaad loodud SKP elaniku kohta ulatuks 59%ni EL-27 keskmisest. MKM Teadmiseks võetud. 186. Eesti Teaduste Akadeemia Teadlaste ja inseneride arvu järsk kasvatamine ettevõtlussektoris ja kasumitaotluseta erasektoris on kindlasti vajalik, kuid keerukas ülesanne. Sihttaseme (4,53 tuhande elaniku kohta ehk ligikaudu 5500) saavutamine eeldab vähemalt 300 teadlase ja inseneri lisandumist kõnesolevatesse sektoritesse igal aastal. Tehniliselt ei ole see võimatu. Oleks loogiline, et neist >50% oleks doktorikraadi või sellele vastava kvalifikatsiooniga. Kõrgharidusmaastikku välja kurnamata oleks selleks vajalik ligikaudu 450 doktorikraadi kaitsmist aastas. Selline koormus vajab kas kõrgharidussüsteemi märgatavat tugevdamist või intensiivset spetsialistide juurdevoolu teistest riikidest. Neid alternatiive tuleks arengukavas puudutada. HTM/MKM Arvestatud. Inimressursi küsimuste käsitlemiseks arengukavas on kavandatud erinevaid tegevusi, mis puudutavad nii teadussüsteemi, teadmussiirde kui ettevõtluskeskkonna suunda. Mõõdiku sihttaseme täitmine ei sõltu ainult doktorikraadi kaitsmistest. Põhitekstis on ikoonidega märgistatud neli läbivat kategooriat arengukava tegevuste eristamiseks, mill est tulenevalt on näha, et inimressursiga seotud tegevusi on kavandatud kõigisse kolme suunda (teadussüsteem, teadmussiire, ettevõtluskeskkond). 187. Eesti Teaduste Akadeemia Doktorikraad pole mitte lihtsalt diplom. Nagu ülal mainitud, on doktoriõppe sisu selles, et ollakse valmis lahendama keerulisi (ka reaalseid) probleeme teaduslike meetoditega – mis ongi Peter Druckeri innovatsiooni definitsiooni sisu. Selles kontekstis torkab silma, et doktoriõppe tõhususe ja atraktiivsuse kasvatamise ning teadlaste ja inseneride järelkasvu olulisuse rõhutamise kõrval on võrreldes senise TAI strateegiaga 2014–2020 jäetud välja eesmärk jõuda konkreetse arvu doktorikraadide kaitsmiseni aastas. Mõistlik viis doktoriõppe tulemuslikkuse tõstmiseks on doktorantide kui oma põlvkonna koorekihi ja tulevaste ettevõtluse ja majanduse vedurite sissetuleku ja sotsiaalsete tagatiste küsimuse lahendamine koos sissetuleku tagamisega vähemalt Eesti keskmise palga tasemel. Sellele peavad lisanduma meetmed doktorikraadi prestiižsuse tagamiseks ühiskonnas. Väljaspool akadeemilist sfääri peetakse doktorikraadi omamist pigem karjääri takistavaks näitajaks. Kuni see aspekt ei muutu, ei ole alust oodata hüpet ei doktoriõppe kvantiteedi ega kvaliteedi osas. HTM Teadmiseks võetud. Doktorantide palgataseme fikseerimine arengukavas analoogselt õpetajate palgaga, nagu seda on tehtud Eesti haridusvaldkonna arengukavas 2021-2035 on üks võimalik viis doktoriõppe atraktiivsuse kasvatamiseks ja noorteadlaste järelkasvu kindlustamiseks. Selle kõrval on teisi võimalikke lahendusi ning sobivaima poliitikainstrumendi valik peab jääma seadusloome protsessi tasemele. T eadussüsteemi suuna all sõnastust täiendatud, lisatud viide doktorantide üleviimisele noor emteaduri positsioonile koos sotsiaalsete tagatiste ja sissetuleku kindlustamisega. 188. Eesti Teaduste Akadeemia Ei saa nõustuda dokumendi lk 2 teises lõigus vaikimisi, kuid üheselt väljendatud seisukohaga, nagu oleks teadus- ja arendustegevus riigi jaoks kuluartikkel. Näiteks öeldakse lk 2, rida 11– 12: „riigi kulutused teadusele ja arendustegevusele ei ole suurendanud kõrge lisandväärtusega toodete ja teenuste eksporti ega aidanud tõsta tootlikkust soovitud mahus”. TAIE arengukava peaks rõhutama, et teadus- ja arendustegevusse tehakse investeeringuid. Muidugi ei anna kõik investeeringud loodetud tulemusi ja teadus- ja arendustegevuse puhul on olemuslikult tegemist kõrge riskiga investeeringutega. Samuti on eksitavalt mõistetav sõnastus „ei ole suurendanud kõrge lisandväärtusega toodete ja teenuste eksporti“, sest sõnad „soovitud mahus“ seostuvad ennekõike tootlikkuse tõstmisega. HTM Arvestatud. 189. Eesti Teaduste Akadeemia Lk 2 rida 3–4 alt meenutatakse „18. detsembril 2018. a sõlmitud ühiskondlikku kokkulepet“. Tegelikult sõlmiti see 19. detsembril 2018. Sama ebatäpsus kordub ka joonisel 2, leheküljel 20 ja kõnesoleva dokumendi seletuskirjas. Kõnesoleva kokkuleppe allkirjastasid erakondade, teadusasutuste, teadlaste esindusorganisatsioonide ja ettevõtlusorganisatsioonide ametlikud esindajad vabariigi presidendi juuresolekul. Seetõttu on tegemist juriidilist jõudu omava dokumendiga ning seda tuleks nimetada lihtsalt teadusleppeks. HTM Arvestatud. Muudetud vastavalt tekstis ja joonisel. 190. Eesti Teaduste Akadeemia Lk 3, rida 8 jm allpool mainitakse nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondi. Mõistame sellise viite vajadust kummardusena mõnedele teistele programmdokumentidele. Siiski soovitame sellised viited välja jätta, kuna vastav kategooria on mõneti kunstlik ja ei pruugi püsida aktuaalsena. Mõttekas on selle kategooria säilitamine vaid lk 18, kus on juttu praegustest kasvuvaldkondadest, millest lähtutakse kuni TAIE fookusvaldkondade kinnitamiseni. HTM /MKM Mitte arvesta tud . Tegemist on Euroopa Semestri riigipõhiste soovituste ja Peer Review of the Estonian Research and Innovation System: Final Report (Under the Horizon 2020 Policy Support Facility) raportis välja toodud soovitustega originaalsõnastuses. 191. Eesti Teaduste Akadeemia Probleemide kirjeldus lk 3–5 on adekvaatne, kuid kesiselt struktureeritud ja ebaveenvalt järjestatud. Globaalsete probleemide peegeldus vaheldub kohalike kitsaskohtade nimistu ja Euroopa Liidu puuduste esitlemisega. HTM /MKM Arvestatud. Valdkonna p robleemi d e kirj eldus ja järjestus on üle vaadatud. Valdkonna probleeme kirjeldav peatükk põhineb suures osas lisas 1 esitatud arenguvajaduste ülevaatel ja struktuuril, ent loetelu on täiendatud ja p robleemide kogumit põhiteksti peatükis tuleks vaadata tervikuna, kuna seal toodud probleeme lahendatakse erinevates suundades, mille vahel tekib koosmõju. 192. Eesti Teaduste Akadeemia Lk 4, rida 12: arvatavasti peab olema „areneda”. HTM Arvestatud. 193. Eesti Teaduste Akadeemia Lk 7, arengukava alaeesmärk 3 mainib ainult „kõrgema lisandväärtusega toodete ja teenuste eksporti”. Neid tooteid ja teenuseid peaks ennekõike nautima Eesti inimesed. Soovitame lisada mõned sõnad, et ei jääks vale muljet. MKM Teadmiseks võetud. 194. Eesti Teaduste Akadeemia Lk 8 ilmub teksti vajadus „Teadus ja kõrgharidus tuleb paremini sidustada“. Eespool paiknevas probleemide nimistus seda pole ja kõrgharidust mainitakse strateegias siin esimest korda. Tegelikult on Eestis teadus ja kõrgharidus suurepäraselt sidustatud. Lõviosa tegevteadlastest on õppejõud ja praktiliselt kõik õppejõud on haaratud teadustöösse. Eesti teadus- ja innovatsioonisüsteemi rahvusvahelise hindamise aruanne2 (vt ka allviide 1 arengukava lk 3) tõi esile hoopis teise probleemi: et ülikoolid ei ole suutnud täita oma nn kolmandat missiooni. Seetõttu peame kõnesoleva väite sõnastamist strateegilise eesmärgina ebaadekvaatseks ja tegelikkust moonutavaks. Samas, muidugi on õige, et „valdkonnas tehtava teaduse kvaliteet tagab kõrgharidusõppe kvaliteedi ning see omakorda tööjõu ettevalmistamise, sh võimeka teadlaskonna järelkasvu.“ Seetõttu soovitame joonise 1 vasakul all servas kujutatud jutupunkt „Teaduse ja kõrghariduse seotus“ asendada näiteks järgmisega: „Kõrghariduse ja ühiskonna sidusus“. Sõnad „mida on vaja arengukava eesmärgi elluviimiseks“ infokastis lk 9 soovitame asendada sõnadega „arengukava eesmärgi saavutamiseks“. Sõna „elluviimine“ on selles kontekstis sisutühi. HTM Mitte arvesta tud . Kõrghariduse ja ühiskonna sidusus puudutab Eesti haridusvaldkonna arengukava 2021-2035 tegevusi . Vastav viide lisatud arengukava põhitek s ti ja seletuskirja . 195. Eesti Teaduste Akadeemia Lk 9 infokastis lause „TAIE mõju kasvatatakse Eesti ühiskonna arenguvajaduste lahendamisele suunatud fookusvaldkondade seadmise kaudu“ tundub sisutu ja pigem eksitav. Pole ka selge, kas eesmärgiks on TAIE mõju kasv või Eesti ees seisvate ülesannete lahendamine. Lk 9, rida 5 alt: parandada kirjaviga „teadlasti“. Lk 12, punkt 3.3: kustutada sõna „tegevuste“. Lk 12 punktis 1.1 sõna „Jälgime“ ei ole asjakohane. Mõte on ilmselt järgmine: „tagame teadussüsteemi toimimiseks vajalike rahastamise põhiinstrumentide mahu selliselt [või: nõnda], et säiliks teaduse kõrge tase ja valdkondlik mitmekesisus“. HTM /MKM Arvestatud. 196. Eesti Teaduste Akadeemia Punkti 1.2 teaduseetikat käsitlevasse teksti soovitame lisada viite vajadusele laiendada teaduseetika käsitlus teadus- ja arendusasutuste institutsionaalsele tegevusele (nt nii, nagu seda soovitab ALLEA teaduseetika komitee). HTM Arvestatud . Teaduseetika osas lisatud eraldi punkt t eadussüsteemi suuna alla . 197. Eesti Teaduste Akadeemia Punkt 1.5 on võrdlemisi vähese kandvusega. Suurem osa vastavast koostööst sünnib teadlaste omavaheliste kontaktide ja võrgustike kaudu. Riigi materiaalse toetuse roll selles on marginaalne. HTM Teadmiseks võetud. Riik on seni toetanud rahvusvahelist koostööd märkimisväärselt nt Mobilitas+ programmi kaud u ja plaanib seda ka edaspidi teha. 198. Eesti Teaduste Akadeemia Punkt 1.7: tundub, et on mõeldud sõnu „uuenduslike ettevõtmiste“. „Uuenduslik ettevõte“ on praktiliselt sisutühi, sest ettevõtte toimimismudeli uuendamine üldiselt ei ole piisav rahvusvahelistes väärtusahelates oluliselt kõrgemale kohale jõudmiseks. MKM Arvestatud. 199. Eesti Teaduste Akadeemia Punkt 2.4: Eesti teadusinfosüsteemi (ETIS) rõhutamine selles kontekstis ei ole strateegiale kohane tase; pigem viitab teadusagentuuri sisuturunduse edukusele. HTM Mitte arvesta tud . ETIS on Eesti teadussüsteemi keskne register ja sellel on strateegiline tähtsus. 200. Eesti Teaduste Akadeemia Punkt 2.5 ja allpool lk 22 sõnaseletus: HPC ei ole pelgalt „suure jõudlusega andmetöötluse võimekus“ ning sellisena ei anna edasi väljendi High Performance Computing sisu. HTM Teadmiseks võetud. Arengukavas läbivalt kasutatud „kõrgjõudlusega arvutusvõimsus“ . 201. Eesti Teaduste Akadeemia Punkti 3.3 sõnastus „rahvusvahelise teaduskoostöö prioriteetide ja otsustusmehhanismide kindlaksmääramiseks jätkame strateegilise osaluskava koostamist ja selle seiresüsteemi kujundamist“ ei ole veenev. Vihje seiresüsteemile on teadlaskonna jaoks üldiselt demotiveeriv. See on ka valdkond, kus prioriteetide määratlemine ühe riigi seisukohtadest lähtudes on libe tee. Suur osa rahvusvahelisest koostööst taandub praegu rahvusvahelise ja/või välismaise teadusraha toomisele Eestisse. Iga piirang selles valdkonnas on äärmiselt ebasoovitatav. Arvatavasti on mõeldud selliseid valdkondi ja tegevusi, millesse riik eksplitsiitselt panustab. Soovitame see punkt ümber sõnastada. HTM Arvestatud. 202. Eesti Teaduste Akadeemia Lk 14, punkt 1.4: eestikeelsed sõnad „ettevõtete üleminek“ on mitmeti mõistetavad, mistõttu võiks kaaluda nt sõnada „uutele ärimudelitele“ vms lisamist. Lk 14, punkt 1.5 on ilmselt vales kohas ning ei sobi paiknema ettevõtlusele suunatud meetmete vahel. Lk 15, tabeli ülemises parempoolses lahtris korduvad sõnad „Arendustegevuse ja innovatsiooni tulemusena sünnivad uu[ds]ed lahendused“. Kaks lauset tuleks ühendada. Lk 15, tabeli parempoolse veeru ülalt teises lahtris paikneva teksti lõpus tuleks kustutada sõnad „kõigis poliitikavaldkondades“ või vähemalt sõnaosa „poliitika“, mis siin on asjakohatu. Joonisel 2 on mullikese „26. nov. 2019 TAN“ all tekstis „arenguava“. Joonisel 3 peab sõna „Kommunikatsiooni“ järel olema sidekriips/poolitusmärk. Joonise 4 tekstikasti „TAIE juhtkomisjon“ kõige alumises jutupunktiks oleks loogiline kasutada sõna „soovitustega“ mitmuses. Lk 19, rida 5 alt: sõnad „arengukava perioodil“ võib kustutada. Kontekstist on selge, et vahehindamised tehakse arengukava kehtimise ajal. Järgnevates ridades võiks tekst olla kompaktsem, sh sõnad „esimene / teine vahehindamine“ ei peaks korduma. Lk 22, sõnaseletuses „Teaduse rahastamise põhiinstrumendid“ tuleks kohmakad sõnad „mille võib jagada kolmeks sõltuvalt rahastuse sihtrühmast“ asendada neutraalse väljendiga, nt: „,mis praegu jagunevad kolme kategooriasse“ vms. HTM/MKM Arvestatud. Teadmiseks võetud MKMi osas punkt 1.4 ei tähenda üleminekut uutele ärimudelitele. 203. Riigikantselei 1. Palume sissejuhatuses põhjendada, miks on arengukava pikkuseks valitud tavapäratult pikk periood - 15 aastat. Vabariigi Valitsuse määruses „Valdkonna arengukava ja programmi koostamise, elluviimise, aruandluse, hindamise ja muutmise kord“ soovitatakse arengukava kestuseks 7–10 aastat. HTM /MKM Arvestatud. 204. Riigikantselei 2. Palume eesmärkide juures esile tuua, kuidas arengukava aitab saavutada riigi strateegilisi sihte, lähtudes strateegia „Eesti 2035“ tööversioonist. HTM /MKM Arvestatud. Põhiteksti lisatud viide „Eesti 2035“ strateegilistesse sihtidesse panustamise kohta, täpsemad seosed jäävad käsitletuks lisas 2. 205. Riigikantselei 3. Palume lisada arengukava rakendamise peatükki (lk 18) ja samuti joonisele 6 strateegia „Eesti 2035“. HTM /MKM Arvestatud. 206. Riigikantselei 4. Arengukava lisas 5 on selgitatud, kuidas TAIE arengukava panustab ÜRO säästva arengu eesmärkide saavutamisse. Palume lisaks arengukava põhitekstis väga lühidalt kirjeldada, kuidas arengukava eesmärkide saavutamise kaudu aidatakse kaasa ÜRO säästva arengu eesmärkide saavutamisele. HTM /MKM Arvestatud. 207. Riigikantselei 5. Palume lisast 5 ÜRO säästva arengu eesmärkidesse panustamise analüüs eraldi lisasse tõsta, mis lihtsustaks selle info leidmist. HTM /MKM Arvestatud. 208. Riigikantselei 6. Lk 18 on kirjeldatud, kuidas programme luuakse ja kellega neid enne kinnitamist arutatakse. Palume ette näha programmide sisu arutamine ka teiste väga seotud ministeeriumidega, kelle esindajaid juhtkomisjonis ei ole (nt Maaeluministeerium, Kultuuriministeerium jne). HTM/MKM Arvestame . Teised ministeeriumid osalevad programmide väljatöötamisel TAI koordinatsioonikogu ja teiste osalusvormide kaudu (vt täiendust seletuskirjas) . 209. Riigikantselei 7. Palume arengukavas ja seletuskirjas esile tuua, kuidas on arengukava koordinatsiooni ja elluviimisse kaasatud teised ministeeriumid, kelle esindajad ei hakka juhtkomisjoni kuuluma, kuid kelle tegevustega TAIE arengukava tugevalt seostub (nt Maaeluministeerium, Kultuuriministeerium, Keskkonnaministeerium). HTM/MKM Arvestatud. Täiendatud arengukava seletuskirja. TAIE juhtkomisjoni hakkavad kuuluma nelja suurima valdkondliku TAI rahastamise mahuga ministeeriumi esindajad. Praeguse seisuga on nende ministeeriumide seas Sotsiaalministeerium, Maaeluministeerium, Kaitseministeerium ja Keskkonnaministeerium . Teised ministeeriumid, kelle esindajad ei hakka TAIE juhtkomisjoni kuuluma, kuid kelle tegevustega TAIE arengukava tugevalt seostub, osalevad arengukava elluviimises TAI koordinatsioonikogu ja TAIE fookusvaldkondade osalusprotsesside kaudu , aga ka muude osalusvormide kaudu (nt kirjalik konsultatsioon, kooskõlastus ringid ) . 210. Riigikantselei 8. Palume täiendada mõjude hindamist (lisa 5) infoga sihtgruppide arvulise suuruse kohta. HTM/ MKM Arvestatud. Täiendatud lisa 5. 211. Riigikantselei 9. Palume fookusvaldkondade valiku lähtealuste hulgas esile tuua ka temaatilised prioriteedid, mille kasutamist Euroopa Horisondi strateegilise planeerimise protsessis Teadus- ja Arendusnõukogu 13. veebruari 2019. a istungil toetas. HTM /MKM Mitte arvestatud . Tegemist oli temaatilis te prioritee tidega E uroopa H orisondi läbirääkimisteks ning tulenevalt nende prioriteetide kasutamise spetsiifilisest kontekstist ei ole ne id arengukava tasandil asjakohane sisse tuua . 212. Riigikantselei 10. Lisas 2 on toodud arengukava strateegiline raamistik ja seosed EL strateegiliste dokumentidega, kuid see on pigem kirjandus ülevaate stiilis, loomata seoseid TAIE eesmärkidega. Palume peale lisa 2 kirjeldata arengukava põhitekstis kokkuvõtlikult, millised on valdkonna olulisemad eesmärgid EL suunal. HTM /MKM Arvestatud. Muudetud lisa 2 ja lisatud kokkuvõte arengukava põhiteksti. 213. Riigikantselei 11. Sealjuures ei ole EL dokumentidest arvestatud visioonidokumentidega Euroopa digituleviku kujundamise, Euroopa andmestrateegia ja tehisintellekti valge raamatu kohta. Arvestades nende dokumentide olulist potentsiaalset mõju, palume nendega ka TAIEs arvestada. MKM Arvestatud. 214. Riigikantselei 12. Arengukava lk 4 viidatakse peamiste TAI valdkonna probleemide hulgas, et EL ettevõtluskeskkond ja siseturg on killustunud, siseturu terviklikus toimimises esineb tõrkeid, EL õigusruum ei soodusta ettevõtete piiriülest teenuste ja toodete pakkumist, ning et loodud võimalused pole piisavalt rakendunud. Tegemist on hinnangulise ja liialt üldistatud probleemipüstitusega, mis paljudes valdkondades ei vasta tõele. Palume seda probleemi täpsustada ja selgitada, millel sellised järeldused põhinevad. MKM Arvestatud . Täiendatud arengukava põhiteksti ning lisatud viide Euroopa Komisjoni ühtse turu tõke s tamise tuvastamise ja kõrvaldamise raportile, kus on konkreetseid ettevõtjate probleeme adresseeritud. 215. Riigikantselei 13. Arengukava lisas 1 on väljakutsena mainitud, et riigiabi reeglid piiravad struktuurivahendite toel rajatud nüüdisaegse teadustaristu kasutuse avamist. Samas pole arengukavas tegevussuunda, mis aitaks selle probleemi lahendamisele kaasa. Palume see lisada. HTM Mitte arvestatud. Riigiabi regulatsioonist tulenevad piirangud võivad mõjutada teadustaristu avamise ulatust, kuid r iigiabi reeglite kavandamine on riigi halduspoliitika küsimus ja peab olema lahendatud õigusriigi tulemusvaldkonna kontekstis. 216. Riigikantselei 14. Tegevussuunad on esitatud kohati ebaühtlase detailsusastmega. Palume täpsustada järgmiste tegevussuundade sisu (lk 14), sest vastasel juhul on tegemist väga palju hõlmavate loosungitega ja lugeja ei mõista, mis on Eesti järgmise 15 aasta fookus neis valdkondades: „kujundame paindliku ja ajakohase õigusruumi, arvestades seejuures EL siseturgu, maksukeskkonda ning töö- ja lepingusuhteid,“ „seisame EL siseturu tervikliku ja tõrgeteta toimimise eest.“ MKM. Arvestatud . Tegevussuundades kajastatud tegevuste kirjeldust on ühtlustatud ja kirjutatud konkreetsemaks. Põhimõte "seisame EL siseturu tervikliku ja tõrgeteta toimimise eest" tõstetud arengukava strateegiliste lähtekohtade peatükki. 217. Riigikantselei 15. Soovitame seletuskirjas täiendavalt esile tuua, kas ja kuidas on COVID-19 haigust põhjustava viiruse levikust tingitud eriolukord ning selle pikemaajalised mõjud omakorda mõjutanud TAIE arengukava planeeritavaid tegevussuundi ning vajaduse korral arengukava sellest tulenevalt täiendada. HTM/ MKM Arvestatud. Seletuskirja lisatud peatükk COVID-19 kriisi mõjude käsitlemiseks. 218. Rektorite Nõukogu /…/ Rektorite Nõukogu peab doktorantuuri astunute valikut samaväärseks õpetajaametisse asumisega. See tähendab, et pikemas perspektiivis peavad ka riigi loodavad doktorantide palgatingimused olema õpetajatele pakutavaga võrdsed. Me ei alahinda kindlasti teisi väljakutseid, mis arengukava eelnõus on kirjas. Küll aga tahame Haridus- ja Teadusministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ning Vabariigi Valitsusele südamele panna, et Eesti kõrgharidus- ja teadussüsteem on täpselt nii hea, nagu selle süsteemi moodustavad inimesed ja nende järelkasv on praegu ohus. Kavandatava arengukavaga saaks soovi korral lahenduse ette näha ning piisava kindluse olemasolul saaks juba tänastele magistriõppe üliõpilastele paremat perspektiivi pakkuda. See on teie kätes. HTM Teadmiseks võetud. Doktorantide palgataseme fikseerimine arengukavas analoogselt õpetajate palgaga, nagu seda on tehtud Eesti haridusvaldkonna arengukavas 2021-2035 on üks võimalik viis doktoriõppe atraktiivsuse kasvatamiseks ja noorteadlaste järelkasvu kindlustamiseks. Selle kõrval on teisi võimalikke lahendusi ning sobivaima poliitikainstrumendi valik peab jääma seadusloome protsessi tasemele. Teadussüsteemi suuna all on sõnastust siiski täiendatud, lisatud viide doktorantide üleviimisele nooremteaduri positsioonile koos sotsiaalsete tagatiste ja sissetuleku kindlustamisega. 219. Sotsiaalministeerium Innovatsioonis peitub võti Eesti edasiseks arenguhüppeks, mistõttu on väga oluline seda soodustava keskkonna loomine. Arenguhüppe toetamise kõrval peitub innovatsioonis ka võimalus vähendada ebavõrdsust – seda näiteks tervises, inimeste sotsiaalmajanduslikus toimetulekus, teenuste kättesaadavuse parendamises jne. Innovatsiooni tekkimine ja rakendamine, eriti ettevõtluses , eeldab oskustega tööjõudu ja töötajate oskuste uuendamist. Palume arengukavas selle olulisus välja tuua ja samuti kaaluda meetmeid, mis julgustaksid tegema suuremas mahus investeeringuid oskuste uuendamiseks. HTM/ MKM Arvestatud osaliselt . Ettevõtete innovatsioonialaste kompetentside kasvatamine sisaldub tegevus suundade kirjelduses. Arengukava on kooskõlas Eesti haridusvaldkonna arengukavaga 2021-2035 , kus on käsitletud hariduse ja oskuste teemad . Selle kohta on vastav viide lisatud arengukava põhiteksti ja seletuskirja . Samuti käsitletakse tööturu küsimusi Heaolu arengukavas 2016-2023 ning neid küsimusi TAIE arengukava ei puuduta. 220. Sotsiaalministeerium Innovatsiooni edendamiseks on oluline toetada ka sotsiaalset ettevõtlust, mis on tihti sotsiaalsete muutuste mootoriks, pakkudes uuenduslikke lahendusi, edendades kaasavat tööturgu ja kõikidele kättesaadavaid sotsiaalteenuseid. Sotsiaalse ettevõtluse arendamine on üks eesmärke ka Euroopa Liidu tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni programmis, kuna see moodustab lahutamatu osa Euroopa pluralistlikust sotsiaalturumajandusest ning on lahutamatu osa konvergentsi suurendamisel. Eelnevale tuginedes palume, et arengukava ettevõtluskeskkonda puudutavates peatükkides käsitleksite eraldi ka sotsiaalse ettevõtluse temaatikat. MKM Arvestatud osaliselt. Arengukava käsitleb laiemalt ettevõtete vastutustundlikkust , sh sotsiaalset rolli. 221. Sotsiaalministeerium Me ei nõustu arengukava lisas toodud väitega, et valdkondlikus poliitikakujunduses ei väärtustata piisavalt teaduspõhist lähenemist. Pigem näeme, et probleemiks on teaduse rahastussüsteem, mistõttu sellist teadustegevust, mida saaks poliitika kujundamises kasutada, tehakse liiga vähe. Teaduse rahastussüsteemi oleks tarvis muuta selliselt, et see toetaks teadlaste ja avaliku sektori koostööd – see peaks olema püsivam ja jätkusuutlikum. Samuti vajaks väljaarendamist süstemaatilise koostöö vorm teadus- ja arendusasutuste ning poliitikakujundajate vahel ning seda nii riiklikul kui kohalikul tasandil. HTM Teadmiseks võetud. Teadlaste ja avaliku sektori koostöö toetamise le keskendub t eadmussiirde suund ja selle tegevussuunad, sh kavandatavad temaatilised TA programmid. V aldkondliku TA rahastam i s e kavandamine on iga valdkondliku ministeeriumi vastutusel. Juhul kui see on ministeeriumile prioriteet, peaks see kajastuma ka ministeeriumi riigieelarve taotlustes. 222. Sotsiaalministeerium Lisaks teeb meile muret, et arengukava näeb teadus- ja arendustegevust eelkõige majandusarengu ja ettevõtluse teenistuses, aga varju jäävad vähemalt sama olulised teemad nagu inimeste üldine heaolu, tervis, kultuur, keel, lõimumine, soolise võrdõiguslikkus jne. Kuigi välja on toodud, et strateegia teadmussiirde suuna ülesanne on tagada teadussüsteemi ja ettevõtluskeskkonna koostoime, et nii teadus kui ka ettevõtlus töötaksid paremini ühiskonna ja majanduse hüvanguks ning lahendaks ühiskonna arenguvajadusi, siis ei ole arengukavas seatud indikaatoreid, mis võimaldaksid mõõta teadus- ja arendustegevuse ühiskondlikku mõju. Lisaks on ebaselge, kuidas toimub mitut valdkonda hõlmavate ühiskonnaprobleemide puhul vajalike teadusuuringute koordineerimine ja rahastamine. Meie hinnangul on oluline, et ka valdkonnaüleste teadus- ja arendustegevuste rahastamispõhimõtted ning koostöömudelid oleksid laiapindselt kokku lepitud. HTM Teadmiseks võetud. Arengukavas on oluline koht teaduse mitmekesisusel ( t eadussüsteemi suund) ja teadussüsteemi sidususel ühiskonna, sh majandusega ( t eadmussiirde suund), millest lähtuvalt on majandusarengu ja ettevõtluse kõrval sama olulised ka sellised teemad nagu inimeste üldine heaolu, tervis, keel ja kultuur jne. Valdkonnaüleste strateegiliste teadusuuringute koordineerimise ja rahastamise puhul jätkatakse seniste tegevuste ja põhimõtetega , l isaks kutsutakse ellu TA I koordinatsioonikogu ( vt teadmussiirde suuna tegevused). Kolme suuna kirjeldust täiendatud. 223. Sotsiaalministeerium Eesti teadus- ja innovatsioonitegevuses ei ole sooaspektiga arvestamine veel rutiin ning spetsiifilisi sooaspektile keskenduvaid uuringuid ja arendusi tehakse väga harva. Selleks, et teadus- ja arendustegevus vastaks parimail moel ühiskonna, sh kõigi ühiskonnaliikmete vajadustele, on oluline soolise võrdõiguslikkuse aspektile senisest enam ja süstemaatilisemalt tähelepanu pöörata. Sooküsimusega tuleb arvestada lisaks teadus- ja innovatsioonitegevuse vormile ka selle sisus. See on oluline eesmärk ka Euroopa Liidu teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammis „Euroopa horisont“ aastateks 2020–2027, kus rõhutatakse, et programmi tegevused peavad olema suunatud soolise ebavõrdsuse kõrvaldamisele ning naiste ja meeste vahelisele võrdsusele teadus- ja innovatsioonitegevuses. Sooküsimus tuleks sobival viisil ühendada teadus- ja innovatsioonitegevuse sisuga ning seda peaks tegema kõigis uuringuetappides. Samuti tuleb austada põhiõigusi ja järgida eelkõige Euroopa Liidu põhiõiguste hartas tunnustatud põhimõtteid. HTM /MKM Teadmiseks võetud. 224. Sotsiaalministeerium Soolise võrdõiguslikkuse edendamiseks on oluline, et teadus- ja arendustegevusega seotud otsustuskogudes, hindamiskomisjonides, ekspertrühmades jmt pöörataks rohkem tähelepanu nende koosseisude soolisele tasakaalule. Kogudes, mis otsustavad teadus- ja arendustegevuse prioriteetide, rahastamise jmt üle on oluline asjaomase teadus- ja innovatsioonivaldkonna olukorda arvestades püüelda nende liikmeskonna soolise tasakaalu poole. HTM/MKM Teadmiseks võetud. Püüdleme otsustuskogude, komisjonide ja ekspertrühmade koosseisude puhul soolise tasakaalu poole. Vastav viide o li sellele toodud ka mõjude analüüsis (lisa 5 ). 225. Sotsiaalministeerium Vajalik on vähendada ka soolist segregatsiooni täppisteaduste, tehnoloogia ja inseneeria (STEM) valdkonnas. Euroopa Liidu tööstusstrateegia rõhutab vajadust julgustada ja võimestada naisi STEM erialadele õppima tulema, et suurendada insenerialadel töötavate naiste osakaalu tööstussektoris. Soolise segregatsiooni vähendamine STEM erialade hariduses ja tööturul toetab arengukavas viidatud vajadust valmistada ette kõrgetasemelist ühiskonna vajadustele vastavat tööjõudu ning toetab globaalse väljakutsena välja toodud vananeva ja kahaneva rahvastiku tingimustes olemasoleva inimressursi tõhusat kasutamist. Soolise segregatsiooni vähendamine teaduses ja innovatsioonis nõuab teadlikku ja sihitud tegutsemist, mistõttu on oluline sellele ka arengukava kontekstis tähelepanu pöörata. HTM Teadmiseks võetud. Arengukavas sätestatakse üldised strateegilised sihid ja tegevussuunad. Soolise segregatsiooni vähendamine STEM erialade hariduses on programmide ja meetmete tasandi küsimus ning puudutab teisi arengukavasid (nt Eesti haridusvaldkonna arengukava 2021-2035). 226. Sotsiaalministeerium Samuti on vajalik soolise võrdõiguslikkuse aspektile pöörata enam tähelepanu ka ettevõtluskeskkonna toetamisel ja arendamisel. Arengukavas on toetava ettevõtluskeskkonna loomiseks välja toodud tegevussuund, mille kohaselt „pakutakse tuge ettevõtlusega alustamiseks ning ettevõtete tugisüsteemi ja võrgustike arendamiseks kõigis Eesti piirkondades“. Rõhutame, et ettevõtlusega alustamise toetamisel tuleb pöörata tähelepanu naiste osakaalu suurendamisele ettevõtjate hulgas, sh vajadusel eri tüüpi toetusmeetmete pakkumisele naissoost ettevõtjate toetamiseks. Naiste toetamist ettevõtluse alustamisel ja ettevõtete arendamisel rõhutavad ka Euroopa Liidu väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete strateegia ning tööstusstrateegia. MKM Teadmiseks võetud. Oluline on iga alustav ettevõte, sõltumata ettevõtte asutaja soolistest, vanuselistest jm eripäradest. 227. Sotsiaalministeerium Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arendamisele keskenduv strateegia peaks rohkem keskenduma ühiskonna ees seisvate väljakutsete, sh demograafiliste ja sotsiaalsete väljakutsete lahendamisele, mistõttu peame oluliseks Sotsiaalministeeriumi kaasamist strateegia juhtkomiteesse. HTM/MKM Arvestatud. TAIE juhtkomisjoni kaastakse nelja suurima valdkondliku TAI rahastamise mahuga ministeeriumi esindajad, nende ministeeriumide hulka kuulub praeguse seisuga ka Sotsiaalministeerium . 228. Rahandusministeerium Arengukava üldeesmärgi üheks indikaatoriks on valitud „riigieelarves kavandatud TA kulutuste osakaal SKP-st“. Oleme välja toonud ka varasemalt, et kui sellise sellise indikaatori hoidmine üldeesmärgi juures on oluline, siis teeme ettepaneku kaaluda sõna „kulutused“ asendamist „rahastamisega“, kuna riigieelarves planeeritakse valdkondade rahastamine, mis alati ei tähenda sellises mahus kulutuste tegemist. Kuna indikaator oma olemuselt rõhutab riigieelarves olevaid vahendeid, mis juba eos tähendab tulevikku vaatavat pilti (eelarve + „kavandatud“), siis oleks selline täpsustus selgem. Kui aga on mõeldud, et soovitakse edaspidi seirata riigieelarve täitmise juures TA kulutusi, siis ka see on võimalik, kuid praegusi süsteeme arvestades vägagi raskendatud (kuna suuremas mahus ei eristata riigieelarve täitmise juures konkreetselt teadus- ja arendustegevuse kulutustega seotud täitmist). Sellise indikaatori lisamise vajadust ja võimalust saab kaaluda edaspidi näiteks TAIE arengukava seire arutluste juures. HTM Arvestatud. Vastavalt muudetud mõõdiku sõnastust põhitekstis ja lisas 3. 229. Rahandusministeerium Teadmussiirde tegevussuuna punkti 1 „Kasvatame ettevõtete teadmussiirde võimekust“ alapunkti 1.6 puhul on välja toodud, et kujundatakse innovatsiooni toetav õigus- ja maksusüsteem. Juhime tähelepanu, et maksupoliitika kujundamine peaks jääma maksustamist puudutavatesse strateegilistesse dokumentidesse. Sama kehtiks ka õiguspoliitiliste tegevuste kujundamise kohta. Seega paluksime arengukavas välja tuua viide sellele.“ Ei leidnud viidet (alamärkust) sellele. MKM Arvestatud. Vastav alamärkus põhiteksti lisatud. 230. Rahandusministeerium Uue sisendina on „Eelarve prognoosi“ peatükki lisandunud täiendatud lause „Teadusrahastuses saavutatakse 2021. aastaks tase 1% SKP-st ning rahastust hoitakse edaspidi vähemalt samal tasemel .“ Kuna arengukava periood on aastani 2035 ning vastavaid otsuseid riigi eelarvepoliitikas tehakse riigieelarve ja riigi eelarvestrateegia protsessides igal aastal (vastavalt võimalustele ja vajadustele), siis palume sõnastada antud lause järgmiselt: „Teadusrahastuses saavutatakse 2021. aastaks tase 1% SKP-st ning rahastust hoitakse vastavalt riigi rahanduspoliitilistele võimalustele edaspidi vähemalt samal tasemel“. HTM/MKM Arvestatud. 231. Rahandusministeerium Kuna TAIE arengukava teadlik panus kõigi Eesti piirkondade ettevõtluse lisandväärtuse ja panuse suurendamisele riigi majanduskasvus on regionaalpoliitiliselt väga oluline oleme teinud varem ettepaneku lisada strateegia alaeesmärgi 1 täiendava tegevussuunana: „soodustame regionaalse innovatsioonipotentsiaali realiseerimist ja ettevõtete TA võimekuse kasvatamist piirkondlike ettevõtete, ülikoolide regionaalsete kolledžite, regionaalsete kompetentsikeskuste, maakondlike arenduskeskuste teenuste toel koostöös kohalike omavalitsuste ja nende koostööorganisatsioonidega“ . Olete selgitanud, et regionaalse ettevõtluse arendamist sh tugisüsteemi ja koostööd käsitletakse arengustrateegias ettevõtluskeskkonna arendamise tegevussuuna raames. Samas ei puuduta mainitud tegevussuunad praeguses sõnastuses nimetatud osapooli hõlmava tugisüsteemi koostööd ja panust ettevõtete TA võimekuse kasvatamisel. Selleks teeme ettepaneku lisada vastav tegevus alaeesmärgi 1 eraldi tegevusena (lk 11) või täiendada alaeesmärgi 3 tegevuse esimese alategevuse sõnastust järgnevalt: „pakutakse tuge ettevõtlikkuse kasvatamiseks, ettevõtlusega alustamiseks, ettevõtete lisandväärtuse ja TA võimekuse kasvatamiseks ning selleks ettevõtete tugisüsteemi ja võrgustike arendamiseks erinevates Eesti piirkondades“. MKM Arvestatud. Vastavalt ettepanekule t äiendatud sõnastust ettevõtluskeskkonna suuna p. 1.1. all. 232. Rahandusministeerium Oleme teinud ettepaneku täiendada alaeesmärgi 1 tegevussuuna „kasvatatakse teadusasutuste ja kõrgkoolide teadmussiirde võimekust“ tegevusi viisil, et need hõlmaksid ka ülikoolide regionaalseid kolledžeid. Ei saa nõustuda ettepanekuga mittearvestamise põhjenduses toodud selgitusega, et regionaalsete kolledžite areng saab toimuda vaid siis, kui riik neid subsideerib (mis aga ei saa toimuda TAIE arengukava raames). Ülikoolide regionaalsete kolledžite panust ja võimekust piirkondlike ettevõtete innovatsiooni ja TA siirde toetamisel polekski TAIE kontekstis asjakohane toetada nende subsideerimise vaid eelkõige TAIE ja selle programmide alusel rakendatavate toetusmeetmete jm tugitegevuste raames. Selleks peame väga vajalikuks, et ülikoolide regionaalsed kolledžid oleksid samuti TAIE nimetatud tegevussuuna puhul vähemasti abikõlbulikud. HTM Teadmiseks võetud. Ülikoolide regionaalsed kolledžid on ülikoolide lahutamatud osad (struktuuriüksused) , mitte eraldiseisvad asutused, ja seega igati „abikõlbulikud“. Regionaalsete kolledžite roll i osas teadmussiirdes on oluline märkida, et tähtis on laiem vaade, mis ei piirdu vaid regionaalsete kolledžitega, st tähtis on ülikoolide koostöö piirkondlike arendusinstitutsioonidega , olgu need siis kolledžid, MAK - id, klastrid vms . 233. Rahandusministeerium Peame väga oluliseks eelnõu lisamaterjalis „Fookusvaldkondade teemalehed“ piirkondlike ressursside väärindamise fookusvaldkonna puhul märgitut, et ehkki eelnevalt kokku lepitud alateemadeks on olnud puidu, toidu ja maavarade väärindamine, peaks valdkonnas kaaluma kohalike ressursside konteksti laiendamist, nt Eestis tekkivale teisesele toormele ja jäätmetele. Peame piirkondlike ressursside väärindamise fookusvaldkonnas vajadusel selle alamvaldkondade laiendamist (sh valdkonna teadlaste, ettevõtjate ja poliitikakujundajate koosloomes sündinud ettepanekute tulemusel) väga vajalikuks paindlikkuseks. Nt leiame, et nimetatud fookusvaldkonnast ei tohiks kõrvale jääda Saaremaa jaoks strateegilise tähtsusega majanduse kasvuvaldkonnana määratletud meremajanduse ja merega seotud ressursside väärindamise suund. HTM/MKM Teadmiseks võetud. 234. Rahandusministeerium Teeme ettepaneku tuua TAIE strateegias arenguvajadusena välja ülikoolide regionaalsete kolledžite rolli võimestamine ülikoolide teaduse ja innovatsiooni viimisel piirkondades tegutsevate ettevõteteni ning nende teadus- ja arendusvõimekuse kasvatamisel, eelkõige piirkondade majanduse kasvuvaldkondades. Sobilik koht selleks oleks nt selle Lisas 1 „Arendustegevuse ja innovatsiooni arenguvajadused“ all. HTM/MKM Mitte arvestatud. Ülikoolide regionaalsete kolledžite ja kõrgkoolide rolli on käsitletud arengukava mõjude hindamisel (lisa 5). Lisas 1 on lühendatud kujul taasesitatud TAIE valdkonna probleemide kirjeldus, mida detailsemalt käsitleti arengukava koostamise ettepanekus (heaks kiidetud Vabariigi Valitsuse poolt 12.09.2019). Seda osa enam väljakutsetega ei täiendata. 235. Rahandusministeerium Eelnõu seletuskirja lk 8. on märgitud, et o luline osa NS strateegia juhtimises on ettevõtlikul avastusprotsessil, millesse on kaasatud ettevõtete, teadus- ja arendusasutuste, kodanikuühiskonna ja avaliku sektori esindajad (quadruple helix). Peame väga vajalikuks, et ettevõtliku avastusprotsessi juhtimises ja fookusvaldkondade juhtimise koosloomeprotsessides kaasataks edaspidi piirkondlike ressursside väärindamise fookusvaldkonnas ka regionaalsel tasandil nutika spetsialiseerumise võtmepartnereid (piirkondlikud ülikoolide kolledžid, regionaalsed kompetentsikeskused, maakondlikud arenduskeskused, RMi regionaalarengu osakond). HTM/MKM Teadmiseks võetud. Ettevõtlik avastusprotsess on oluline ennekõike ettevõtlussektori kaasamiseks, mitte avaliku sektori koostöö instrument, k uid kindlasti hoiame mainitud sihtrühmi infoväljas ja pakume osalemisvõimalusi . 236. Rahandusministeerium Eelnõu seletuskirjas lk 3. on öeldud: „Samuti ei käsitleta arengukavas eraldiseisvalt ettevõtlust või TA-tegevust kitsamates valdkondades (nt põllumajandus ja kalandus, mida käsitleb Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava 2030) ega regionaalarengu (piirkondliku ettevõtluse ja ettevõtluskeskkonna arengu) küsimusi, millele keskendub TERE regionaalarengu programm“. Sellest sõnastusest jääb eksitav mulje, nagu TAIE strateegia ei tegeleks üldse piirkondliku ettevõtluse ja ettevõtluskeskkonna arendamisega, olles sellega ka vastuolus strateegia tegeliku sisuga. Teeme ettepaneku teine pool lausest välja võtta, või sõnastada see ümber viisil „… ega neid piirkondliku ettevõtluse ja ettevõtluskeskkonna arendamise tegevusi, mida käsitleb juba TERE regionaalarengu programm“. Arvestatud. SA Archimedes Kooskõlastanud märkusteta Estonian Business School Kooskõlastanud märkusteta Eesti Elektritööde Ettevõtjate Liit Kooskõlastanud märkusteta center 274320 0 0 TAIE fookusvaldkondade teemalehed I. Digilahendused igas eluvaldkonnas T eadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse toel luuakse, pakutakse ja kasutatakse digilahendusi igas eluvaldkonnas; kasutatakse andmemajandust uute ärivõimaluste loomiseks; kindlustatakse turvaline küberruum. right 66675 Seosed strateegiliste lähtealustega „Eesti 2035“ a renguvajaduste valdkonnad: läbivalt kõik valdkonnad, eriti ettevõtluskeskkond, kultuuriruum ja elukeskkond, julgeolek ja turvalisus , riigivalitsemine NS kasvuvaldkond: jah EL tasand : EL digipöörde eesmärgid, IPCEI väärtusahelad ÜRO säästva arengu eesmärgid: eelkõige tööhõive ja majanduskasvu, tööstuse, uuenduse ja taristu, rahumeelse ja kaasava ühiskonna ja üleilmse koostöö eesmärgid Globaalsed suundumuse d : muutuv tehnoloogia , muutuvad ärimudelid ja muutuv töö olemus , poliitiliste süsteemide ja riigivalitsemise muutumine, rahvusvaheliste konfliktide ning julgeolekuohtude olemuse muutumine 0 0 Seosed strateegiliste lähtealustega „Eesti 2035“ a renguvajaduste valdkonnad: läbivalt kõik valdkonnad, eriti ettevõtluskeskkond, kultuuriruum ja elukeskkond, julgeolek ja turvalisus , riigivalitsemine NS kasvuvaldkond: jah EL tasand : EL digipöörde eesmärgid, IPCEI väärtusahelad ÜRO säästva arengu eesmärgid: eelkõige tööhõive ja majanduskasvu, tööstuse, uuenduse ja taristu, rahumeelse ja kaasava ühiskonna ja üleilmse koostöö eesmärgid Globaalsed suundumuse d : muutuv tehnoloogia , muutuvad ärimudelid ja muutuv töö olemus , poliitiliste süsteemide ja riigivalitsemise muutumine, rahvusvaheliste konfliktide ning julgeolekuohtude olemuse muutumine 1. Valdkonna valiku põhjendus Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) horisontaalselt läbi teiste sektorite valiti nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondade hulka 2014 ‒ 2020 perioodi TAI strateegia e ttevalmist ami s e käigus . IKT valdkonna arendamine on jätkuvalt oluline, kuna see on annab olulise panuse nii Eesti ühiskonna (e-riik) ja majanduse toimimiseks kui ka globaalses vaates (nutikate lahenduste ja e-teenuste eksport, küberturvalisus , tehisintellekti rakendamine jms ). V iimastel aastatel on teadus- ja arendustegevuses keskendutud põhiliselt järgmistele valdkondadele: Tehisintellekt ja masinõppimine – innovaatilised lahendused automatiseeritud süsteemide loomiseks, sh tervishoiusüsteemis (nt e-tervise ja personaalmeditsiini IKT-põhised lahendused), samuti e-riigi lahendustes. Andmeteadus ja suurandmed – kasutajakeskse e-riigi lahendused, sh asjade interneti, robootika, tööstuse automatiseerimise, tervishoiu jm valdkonnas. Robotite-inimeste koostöö ja asjade internet tööstuses, sh tööstuse digitaliseerimisel ja protsesside optimeerimisel. Tarkvara usaldusväärsus, sh tarkvara korrektsuse, ohutuse, ressursikasutuse analüüsimise, analüüside tulemuste sertifitseerimise ja sertifikaatide sõltumatu kontrolli meetodite ja tööriistade meetmed (nt e-valitsemise ja avalike teenustega seoses). Tarkade asjade internet, sh hõlmates nii seadmeid ja tehnilisi lahendusi kui ka muudatusi protsessides (nt tootmisprotsessides) ja inimeste igapäevases käitumises (nt terviseandmed). Riistvara ja süsteemide turvalisus ja usaldatavus , küberkaitse – küberohtudega seotud turvalisusprobleemide lahendamine (nt energeetika-, side-, finants- , transpordi- ja julgeolekuvaldkonnas). Digipööre ja elukestev õpe, sh käsitledes lisaks infotehnoloogilisele mõõtmele ka sotsiaalset, kultuurilist ja väärtuste mõõdet digilahenduste väljatöötamisel ja kasutamisel elukestvas õppes, organisatsioonide digiküpsuse hindamisel ja arendamisel ning digiuuenduste omaksvõtul hariduses ja ettevõtluses. 2. Eesti tugevused ja arenguvõimalused Majanduslik mõõde: IKT sektori roll Eesti majanduses on märkimisväärne – umbes 5% ettevõtluses hõivatute koguarvuga luuakse ligi 8% ettevõtluses tekkivast lisandväärtusest, makstakse üle 6% kõigist Eesti ettevõtete poolt kinnipeetavatest ja makstavatest maksudest ja maksetest ning toodetakse 11% meie ekspordist. Riigi tasandil on oluline e-teenuste arendamine ja eksport teistesse riikidesse, mis annab Eestile maailmas unikaalse positsiooni selle valdkonna eestvedajana. Nutika spetsialiseerumise kasvualade uuring (2019) seiras kasvuala „ IKT horisontaalselt läbi teiste sektorite “ edenemist niššide kaupa ja osutas kõigi majanduse tegevusaladega võrreldes keskmisest kiiremale majanduskasvule. Teadus lik mõõde: s uurem osa IKT - alasest teadus- ja arendustegevusest on koondunud TÜ-sse ja TTÜ-sse ( vastutavad ka IKT - alase kõrghariduse eest ), l isaks neile TLÜ, STACC OÜ ning Cybernetica AS. Kõige enam on IKT- ga seotud teadlasi TTÜ-s (üle 200 töökoha), TÜ-s on umbes 150 IKT teadlase töökohta. Aastas avalda vad IKT- ga seotud teadlas ed üle 200 teaduspublikatsiooni, millest ligikaudu kuuendik kuulub 10% maailma mõjukamate publikatsioonide hulka. -118745 186690 0 0 II. Tervisetehnoloogiad ja - teenused T eadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse toel arendatakse ja pakutakse mõjusamaid ja kättesaadavamaid tervishoiuteenuseid; p anustatakse patsiendikesksema ja tõendu s põhisema ravi ja ennetustöö pakkumisse , arendatakse personaalseid terviseteenuseid; suurendatakse tervishoiu ekspordipotentsiaali. 2862580 55245 Seosed strateegiliste lähtealustega „Eesti 2035“ a renguvajaduste valdkonnad: tervis ja eluiga NS kasvuvaldkond: jah EL tasand : EL missioonid, IPCEI väärtusahelad ÜRO säästva arengu eesmärgid: tervis ja heaolu Globaalsed suundumuse d : kasvav ja vananev rahvastik 0 0 Seosed strateegiliste lähtealustega „Eesti 2035“ a renguvajaduste valdkonnad: tervis ja eluiga NS kasvuvaldkond: jah EL tasand : EL missioonid, IPCEI väärtusahelad ÜRO säästva arengu eesmärgid: tervis ja heaolu Globaalsed suundumuse d : kasvav ja vananev rahvastik 1. Fookusvaldkonna valiku põhjendus Tervishoiusektor koos sotsiaalhoolekandega hõlmab Eesti majandusest 4% . Sarnaselt teiste arenenud riikidega seisab Eesti silmitsi kasvavate tervishoiukulutustega, mis on seotud struktuursete muutustega rahvastikus, krooniliste ja nakkushaiguste kasvu (sh nakkushaiguste epideemiad/pandeemiad ) ning uute kallite ravimeetodite ja tervisetehnoloogiate kasutuselevõtuga. Ka keskkonna- ja kliimamuutused ning nendega kohanemine mõjuta vad inimeste tervist ja heaolu ning või vad lähiaastatel avaldada lisa survet riikide sotsiaal- ja tervishoiusüsteemidele. Tervisetehnoloogia ja - teenuste valdkonna arendamisel on potentsiaalselt kõrge sotsiaal-majanduslik mõju. Eestil on innovaatiliste ja kõrget lisandväärtust pakkuvate tehnoloogiliste lahendustega võimalik haarata välisturgudel turuliidri positsioon, kuna paljud riigid otsivad tervishoiusüsteemi jätkusuutlikkuse tagamiseks uusi ärimudeleid ja tehnoloogilisi lahendusi. Ühtlasi annab valdkond panuse ühiskonna väljakutsete (sh „Eesti 2035“ arenguvajaduste) lahendamisse, võimaldades parandada tervishoiuteenuste kättesaadavust ja kvaliteeti ning vähendada tervishoiutöötajate töökoormust. Innovaatilised lahendused personaalmeditsiini valdkonnas annavad lisaks võimaluse liikuda ravimeditsiinist ennetava meditsiini poole, tagades inimeste pikema tervena elatud eluea ja tervishoiu kestliku rahastamise. Ü ha olulisemaks muutub patsiendikeskne ja individuaalne lähenemine (personaalmeditsiin, geenivaramu), suurandmeanalüütilised lahendused ning tervisemajandus, mis keskendub inimeste tervise ja eluea pikendamisele uute tervisetehnoloogiate ja - teenuste kasutuselevõtu kaudu . Eestil on tänu oma väiksusele, mobiilsusele ja tehnoloogilisele avatusele võimalik kujuneda innovaatilise tervishoiu teerajajaks . 2. Eesti tugevused ja arenguvõimalused Majanduslik mõõde: n utika spetsialiseerumise kasvualade uuring (2019) seiras tervisetehnoloogiate kasvuala edenemist e-tervise ja punase biotehnoloogia niššidena ning osutas võrreldes kõigi majanduse tegevusaladega keskmisest kiiremale majanduskasvule. Teaduslik mõõde: Eesti tugevused tervisetehnoloogia ja - teenuste valdkonnas põhinevad tipptasemel biomeditsiini ja biotehnoloogia alasel teadusel, tugeval ja innovaatilisel IKT sektoril, riiklikel digitaalsetel taristutel (x-tee, digilugu) ning paindlikul riigikorraldusel, mis võimaldab uusi lahendusi kiiresti kasutusele võtta. Eesti potentsiaal on seotud eelkõige e-lahenduste (sh suurandmelahenduste) väljatöötamisega, uute tehnoloogiate juurutamisega ning personaalmeditsiini arendamise ja rakendamisega . Võimalik on märkimisväärne arenguhüpe, kui biomeditsiini ja biotehnoloogiaid siduda kliinilise meditsiiniga. Samuti väljendub potentsiaal andmemajanduse, sh intell igentsete andmehaldussüsteemide ja tehisintellekti rakendamise s ning selliste tervist edendavate tehnoloogiate ja teenuste väljatöötamise s , mis oleksid rakendatavad ka väljaspool Eestit. Võimalikud fookused oleksid järgmised: andmete kasutami se ja automatiseeritud otsustustoe lahendus ed meditsiinisüsteemis; uute teenuste integreerimi ne igapäevameditsiini , nt e-tervise ja personaalmeditsiini rakendamine ; erateenuste turule tule ku toetamine riigi teenuste kõrval , suurendades selle kaudu ka inimeste omaosalust tervise säilitamisel ja tugevdamisel . T ervisetehnoloogiate ja -teenuste teaduskompetents paikneb Eesti suuremates ülikoolides (TÜ, TTÜ , TLÜ), TA - asutustes (KBFI, TAI), teadus-arenduskeskustes (TFTAK, TervisTAK ), kolmes teaduse tippkeskuses ( genoomika ja siirdemeditsiini tippkeskus, molekulaarse rakutehnoloogia tippkeskus, IT tippkeskus EXCITE) ning eraettevõtetes. Olulisema d kompetentsikeskus ed on T Ü genoomika instituut koos instituudi koosseisu kuuluva Eesti Geenivaramuga, mis on maailmas juhtpositsioonil geeniandmetel põhineva personaalmeditsiini arendamises . Eestis tegutsevad tugevad teadus- ja arendustegevusele toetuvad meditsiiniasutused: TÜ Kliinikum ja Põhja-Eesti Regionaalhaigla. Üha enam areneb ka tervisetehnoloogiat ega seotud infotehnoloogia T Ü arvu ti teaduse instituudis ja T TÜ tervisetehnoloogiate instituudis. -88265 -93345 0 0 III. Kohalike r essursside väärindamine T eadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse toel väärindatakse kohalikke ressursse kestlikult, e lurikkusega arvestav alt ja kõrge ressursitootlikkusega, keskendudes nii esmasele kui ka sekundaarsele toormele ning v õimendades bio - ja ringmajandust . right 19050 Seosed strateegiliste lähtealustega „Eesti 2035“ a renguvajaduste valdkonnad: ettevõtluskeskkond, elurikkus ja keskkond NS kasvuvaldkond: jah EL tasand : Euroopa roheline kokkulepe , EL missioonid ÜRO säästva arengu eesmärgid: nälja kaotamise, jätkusuutliku energia, tööhõive ja majanduskasvu, säästva tootmise ja tarbimise eesmärgid Globaalsed suundumuse d : loodusvarade nappus, kliimamuutused jätkuvad ja keskkonnaseisund halveneb 0 0 Seosed strateegiliste lähtealustega „Eesti 2035“ a renguvajaduste valdkonnad: ettevõtluskeskkond, elurikkus ja keskkond NS kasvuvaldkond: jah EL tasand : Euroopa roheline kokkulepe , EL missioonid ÜRO säästva arengu eesmärgid: nälja kaotamise, jätkusuutliku energia, tööhõive ja majanduskasvu, säästva tootmise ja tarbimise eesmärgid Globaalsed suundumuse d : loodusvarade nappus, kliimamuutused jätkuvad ja keskkonnaseisund halveneb 1. Fookusvaldkonna valiku põhjendus Perioodil 2014‒2020 on keskendutud kolmele teemale: puidu, toidu ja maapõueressursside väärindamine . Nende teemade valikul lähtut i vajadusest maksimaalselt väärindada Eestis leiduva t tooraine t , anda toorainele kõrgeim majanduslik lisandväärtus ning töötada välja ja võtta kasutusele tooraine t sääst vad ja keskkonda kõige vähem koormava d tehnoloogia d . Maapõueressursside puhul on oluline ka täiendavalt kaardistada ja uurida Eestis leiduva id ressursse ja välja selgitada nende kasutuselevõtu võimalus i . Ehkki eelnevalt kokku lepitud alateemad on olnud puidu, toidu ja maavarade väärindamine , peaks valdkonnas kaaluma kohalike ressursside konteksti laiendamist nt Eestis tekkivale teisesele toormele ja jäätmetele . 2. Eesti tugevused ja arenguvõimalused Majanduslik mõõde: Puidusektoris luuakse 3,5% ettevõtluses hõivatute koguarvu ga üle 4% ettevõtluses tekkivast lisandväärtusest ja toodetakse ligi 17% Eesti ekspordist. Eesti puidutööstus keskendub peamiselt puidu mehaanilisele väärindamisele , kuid puidu keemiline ja molekulaarne kõrge tootlikkusega töötlemine Eestis sisuliselt puudub. Samas kasvab maailmas tselluloosikiust toodete turumaht märgatavalt iga aastaga, jätkuvalt p rognoositakse biokeemia toodete maailmaturu kasvu. Puidutöötlemise valdkonnas tegutseb Eestis ligikaudu 1000 ettevõtet ning sektor annab tööd rohkem kui 15 000 inimesele, peamiselt siiski puidu mehaanilise töötlemise valdkonnas. Puidu keemilise töötlemisega tegelevad peamiselt kaks suurt ettevõtet : Estonian Cell AS ning Horizon Tselluloosi ja Paberi AS. Toidusektorid ehk põllumajanduse, kalanduse ja toiduainetööstuse sektorid annavad umbes 5% Eestis loodud lisandväärtusest ning seal töötab ligikaudu 6% hõivatutest. Toiduainetööstuse valdkonnas tegutseb Eestis üle 500 ettevõtte ja sektor annab tööd rohkem kui 15 000 inimesele. Valdkonna ettevõtete summaarne müügitulu oli 2017. aastal 2,1 miljardit eurot, mis moodustas 3,5% kõigi Eesti ettevõtete müügitulust. Toiduainetööstus moodustab ligi 15% kogu töötlevast tööstusest ning ettevõtted tootsid 2017. aastal kokku 1,506 mld euro eest toodangut, millest 33% eksporditi. Valdkonnas on enim mikro- ja väikeettevõtteid. Keskmised ja suured ettevõtted moodustavad sektori ettevõtetest umbes 13%, kuid teenivad üle 80% sektori müügitulust ja annavad tööd ligi 80% - le kogu sektori töötajaskonnast. Sektori suurettevõtete hulka kuuluvad AS Balbiino, AS Eesti Pagar, AS Liviko, Saku Õlletehase AS, Kulinaaria OÜ, Lunden Food OÜ, AS A. Le Coq, AS Farmi Piimatööstus, Orkla Eesti AS, Premia Tallinna Külmhoone AS, Valio Eesti AS, HKScan Estonia AS. Eesti t oiduain e tetööstuse ettevõtted tegelevad peamiselt tootearendusega ning teadus- ja arendustegevus toimub enamasti välismaistele ettevõtetele kuuluvates ettevõtetes väljaspool Eestit. Maapõueressurssidega tegelevate ettevõtete arv moodustab vaid 0,2% Eesti ettevõtetest, kuid töötajate arv on 3,65% Eesti ettevõtetes töötajatest. Valdkonna ettevõtete summaarne müügitulu oli 2017. aastal 2,4 miljardit eurot, mis moodustas 4% kõigi Eesti ettevõtete müügitulust. Suurettevõtted moodustavad maapõueressursse väärindavate st ettevõtetest alla 10% , aga nende müügitulu moodustab 74% kogu sektori müügitulust. Peamiseks väärindatavaks maapõueressursiks on olnud põlevkivi, mille osatähtsus tulevikus langeb. Teisi maapõueressursse on suhteliselt vähe uuritud ning seetõttu ei ole Eestis ka arvestatavas mahus teisi kohalikke maavarasid väärindavaid ettevõtteid. Eestil on erinevaid maapõueressursse, mille järele on maailmas nõudlus. E ttevõtete orienteerumist teadus- ja arendustegevusele pärsib ebakindlus maapõueressursside kättesaadavuse osas . Maapõueressursside väärindamise puhu l on riigil suur roll uuringute telli ja ja prioriteetide seadjana . L isaks kohalike ressursside kasutamisele peaks tõstma ka teisese toorme ja jäätmete r essursitootlikkus t . Euroopa tööstusettevõtete kuludest moodustavad väljaminekud toormele keskmiselt 40%. Koos energia ja veega on see 50% tootmise kogukuludest. Rahalises väljenduses On Eesti ressursikasutuse poolest võrreldes paljud e EL riikidega tagasihoidliku l tasemel . Kodumaine materjalitootlikkus (SKP ja kodumaise toormekasutuse suhe) oli Eestis 2018. aastal 0,47 euro/kg, vrd EL keskmine 2,09 euro/kg. Näitaja sõltub oluliselt riigi kohalike ressursside ühikukaalust, sest ka näiteks samuti puidurikastes, kuid ka maavararikastes ja keskkonnasäästlikes Soome (1,34) ja Rootsi (1,87) ressursitootlikkus on alla EL keskmise. Sarnaselt kohaliku esmase toorme maksimaalsele väärindamisele saaks ka teisest tooret ja Eestis tekkivaid jäätmeid käsitada kohaliku ressursi na , mis võimaldaks vähendada sõltuvust nende materjalide impordist. Fookuses on arendada Eesti majanduses juba ringlevale teisesele toormele ja jäätmevoogudele (nt plast, tekstiil, metallid, mineraalsed jäätmed) nutikas ja lisandväärtust tõstev kohalik kasutus. 2018. aastal Eestis taaskasutati , st võeti materjalina uuesti kasutusse 41% jäätmetest. Kui juurde arvestada ka see, et nende materjalide täiendav väärindamine vähendab kulusid jäätmekäitlusele, on teadus-arendustegevus selles valdkonnas nii majanduslikust kui ka keskkonna aspektist p aljulubav suund. Ka seni on läbi KIK keskkonnaprogrammi toetatud mitmeid mahukaid materjaliteaduse ja jäätmete väärindamise projekte, kuid se ll e mee tm e võimalused on süsteemse muutuse ellu kutsumise ks piiratud . Nutika spetsialiseerumise kasvualade uuring (2019) seiras ressursside väärindami s e kasvuala niš š i de na energia- ja ressursitõhusust ehitusel ja ehitistes, puitu ehituses, nano - ja pinnakattetehnoloogiaid, põlevkivi keemiatööstuses ja toidutoorme väärindamist ning osutas võrreldes kõigi majanduse tegevusaladega mitmekesistele majanduskasvu tulemuste le . Küsi tav usi tekitasid viiest nišist üks – nano - ja pinnakattetehnoloogiad . Energia- ja ressursitõhususes ehitusel ning põlevkivis keemiatööstuses vähenesid müügitulu ja töötajate arv muutuste tõttu suurettevõtetes . Teaduslik mõõde: ku igi Eesti teadlased on mitmes ressursside väärindamisega seotud valdkonnas maailma tipus, ei jõua teadustulemused majandusse , vaid jäävad pidama madalamate tehnoloogia valmidusastmete juurde ( T VT ) . Web of Science’i andmetel on Eesti teadlased maailma 50% juhtriikide mõjukuse keskmise suhtes edukamad üheksas ressursside väärindamis ega seotud valdkonnas, sh molekulaarbioloogias ja geneetikas, füüsikas, taime- ja loomateaduses, ökoloogias, farmakoloogias ja toksikoloogias, bioloogias ja biokeemias ning mikrobioloogias. Samas jäävad maailma keskmisele alla sellised Eesti teadusvaldkonnad nagu põllumajandusteadused, keemia, maateadused, inseneriteadus ja materjaliteadus. Ettevõtja te vajadused toorme vääri ndamise alastele teadus- ja arendusuuringutele kasvavad. P uidu valdkonnas kasvab vajadus p uidu keemilise ks väärindamise ks , ku s liigutakse maailm as järgmiste teemade poole: p uidusuhkrud ja ligniin, nende kasutamine bioprotsessides , fermentatsioonides, et toota tööstuslikke vaheprodukte; l igniini kasutamine materjali- ja keemiatööstuses toormena; l igniini konversioon jätkuastmete vaheproduktideks ning nende kasutamine spetsiifilisemas keemia- ja materjalitööstuses; f ossiilsetel toorainetel põhinevate toodete asendamine puidu derivaatidega. Puidu väärindamise uurimisega on seotud neli TA-asutust , kus on esindatud nii puidu mehaanilise kui keemilise töötlemise uurimisteemad. Puidu keemilise väärindamisega seotud kompetents on peamiselt kahes suuremas ülikoolis – TÜ ja TTÜ, aga ka EMÜ-s ja EKA-s , kuid senine teadusvõimekus on tagasihoidlik ja uurimisrühmad väikesed. Maailmaturu suundumused toiduressursi väärindamises on järgmised : tark tootmine ja protsessiinnovatsioon – kõrgem tootlikkus ja täielik väärindamine ressursitõhusa tootmise, sh tehnoloogiliste protsesside optimeerimise ja sobiva tooraine leidmise kaudu; toidu ja toidutoorme komponentide innovaatiline väärindamine ; põllumajanduses keskkonnasõbralike ja mahemajanduslike tootmismeetodite rakendamine , täppisviljeluse rakendamine ja raiskamise vähendamine toidusüsteemis ning tekkivate jäätmete väärindamine ; sünteetiliste pestitsiidide ja mineraal väetiste asendamine alternatiivsete pestitsiidide ja väetistega; pakendid – keskkonnasõbralikkus, taaskasutatavate materjalide kasutamine pakendites; tarbijavajaduste muutused – madalama soola-, suhkru- ja rasvasisaldusega tooted, maitse säilimine, loomse proteiini asendamine taimse ga ; toiduohutus – IT - lahendused toidu turvalisuse ja toiduainete liikumise seiramiseks, mikroobide ja antibiootikumide resistentsus. Toidu väärindamise valdkonnaga on seotud kuus TA-asutust (TÜ, TTÜ, EMÜ, KBFI, TFTAK, BioCC ). Avalikkusele kõige tuntum näide valdkonna teadus- ja arendustegevusest ning selle rakenduslikust väljundist on piimatoodete väärindamine Lactobacillus fermentum ME-3 tüvega (TÜ teadlased). Maavarade valdkonnas on vaja kaardista da ja uurida nii olemasolevaid ja kasut atavaid kui ka potentsiaalseid ja praegu veel kasutamata maapõueressursse nagu fosforiit ja haruldased muldmetallid. Eesti maapõueressursside uurimise vajadus tuleneb maailmamajanduse orienteerumisest süsinikumahukuse vähendamisele . Seetõttu kasvab kiiresti nõudlus taastuvenergeetika seadmete, s h kõrgtehnoloogiliste metallide, iseäranis akumetallide ja elektrolüüserite komponentide järele . Taastuvenergeetika ja akumetallide seisukohalt on kriitilised elemendid Ga , In, Se , Te, haruldased muldmetallid, Co , Li , V, Mo , Cu ja Mn , aga ka plaatinarühma elemendid. Et ressursid on piiratud, prognoositakse lähikümnenditel nende elementide nõudluse ja hinna kiiret kasv u . Maavarade väärindamise uurimisega on otseselt seotud kaks TA-asutust (TTÜ ja TÜ) ja Eesti Geoloogiateenistus . Rohkem seniseid teadus projekte on seotud põlevkivi- ja põlevkivi keemia ja keemiatehnika alamvaldkonnaga. Teisese toorme ja jäätmete kvaliteet n e kasutuselevõt t on üle- euroopaline väljakutse. Kui keskenduda Eestis selliste lahendus te loomisele , mis oleksid atraktiivsed ja huvipakkuvad mitte ainult Eesti kontekstis, vaid ka mujal , on Eestil potentsiaal muut uda neis suundade s kompetentsi- ja arenduskeskuseks. Lisaks konkreetsetele jäätmevoogudele lahenduste leidmisele on tegu ka targa disaini küsimus ega . E Li ja rahvusvahelised strateegilised tulevikusuunad selles valdkonnas suunavad lõpetama ohtlike ainete kasutamis t ja otsima kemikaalivab u lahendus i (rohelise ja jätkusuutliku keemia printsiipide ning safe by design põhimõtete rakendamine). Eesmär k on mõelda juba tootearenduse etapis kogu toote olelusringi peale, sest kui toote disainifaasis on materjali lisatud ohtlikke aineid, piirab see jäätmeetapis ressursi taaskasutust. Eestis oleks selle suuna puhul atraktiivne piirkond Ida-Virumaa, kuna seal tekib suures koguses mineraalseid jäätmeid, mi lle kasutuselevõtu arendamiseks on samuti endiselt vaja TA- tegevuse panust . P otentsiaali oleks ka nt tekstiilijäätmete , plastijäätmete jt teiseste ressursside osas piirkondliku tegevuse arendamiseks . Teisese toorme ja jäätmete kasutusvõimaluste arendamisega on seotud olnud TTÜ, TÜ, EMÜ, KBFI ja TKTK. -139700 -67945 0 0 IV . Nutikad ja kestlikud energialahendused T eadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse toel toodab Eesti energiat kliimaneutraalselt; muutub Eesti energiakasutus tõhusamaks ja ressursisäästlikumaks; panustatakse energia varustuskindluse tagamisse. right 94615 Seosed strateegiliste lähtealustega „Eesti 2035“ a renguvajaduste valdkonnad: ettevõtluskeskkond, elurikkus ja keskkond, kultuuriruum ja elukeskkond NS kasvuvaldkond: jah EL tasand : EL kliimaeesmärgid ja Euroopa roheline kokkulepe, IPCEI väärtusahelad , EL missioonid ÜRO säästva arengu eesmärgid: jätkusuutlik energia, tööhõive ja majanduskasv, tööstus, uuendus ja taristu, jätkusuutlikud linnad ja asumid, säästev tootmine ja tarbimine, kliimamuutuste vastased meetmed Globaalsed suundumuse d : kliimamuutuste jätkumine ja keskkonnaseisundi halvenemine, loodusvarade nappus 0 0 Seosed strateegiliste lähtealustega „Eesti 2035“ a renguvajaduste valdkonnad: ettevõtluskeskkond, elurikkus ja keskkond, kultuuriruum ja elukeskkond NS kasvuvaldkond: jah EL tasand : EL kliimaeesmärgid ja Euroopa roheline kokkulepe, IPCEI väärtusahelad , EL missioonid ÜRO säästva arengu eesmärgid: jätkusuutlik energia, tööhõive ja majanduskasv, tööstus, uuendus ja taristu, jätkusuutlikud linnad ja asumid, säästev tootmine ja tarbimine, kliimamuutuste vastased meetmed Globaalsed suundumuse d : kliimamuutuste jätkumine ja keskkonnaseisundi halvenemine, loodusvarade nappus 1. Fookusvaldkonna valiku põhjendus Maailm seisab silmitsi kliimamuutuste ja keskkonnaseisundi halvenemisega ning see mõjutab ka meie elukvaliteeti, loodust ja majanduskeskkonda. Eesti majandus on üks heitemahukam Euroopas – ühe SKP euro kohta on kaks korda rohkem kasvuhoonegaaside heidet kui EL - is keskmiselt ( 2017. aastal ). Samuti kuulub Eesti kõige enam energiat kuluta va te EL riikide hulka , olles Euroopas kõrgel teisel kohal ja jäädes rohkem kui neli korda alla Euroopa energiatõhususe liidritele (Iirimaa, Taani, Luksemburg, Itaalia). S eega mõjutab E L kava jõuda 2050. aastaks kliimaneutraalsuseni otseselt ka Eesti valikuid – tõsta tuleb nii energiatõhusust kui leida vähema süsiniku heitega energiatootmis e võimalusi. Määrava tähtsusega on üleminek praeguselt fossiilkütusel põhinevalt energiamudelilt erinevatel taastuvatel allikatel põhinevale energeetikale koos nutikate võrkude ja salvestusvõimalustega, arvestades samal ajal varustuskindluse ja energiajulgeoleku vajadustega. Seejuures on oluline suurendada tootmisprotsesside energiatõhusust, et siduda Eesti SKP kasv lahti energiatarbimise kasvust. Eesti energiapöörde toetamiseks on Eesti teadlastel ja ettevõtetel vaja olla tehnoloogiaarenduste eesliinil. Selleks vajalikud TAI tegevused hõlmavad nii uute tehnoloogiliste lahenduste arendamist ja katsetamist, uutel tehnoloogiatel tuginevate toodete ja teenuste arendamist kui sotsiaalset innovatsiooni ühiskonna käitumistavade muutmiseks. Rahvusvahelise energiaagentuuri kohaselt investeerivad riigid energiasäästlike tehnoloogiate arendamisesse ca 30 miljardit dollarit aastas ja need investeeringud kasvavad aastas keskmiselt 5 ‒ 7 %. Lig i 80% investeeringutest on seotud madalsüsiniku energiatehnoloogiate arendamisega: taastuvenergeetika, tuumaenergeetika, vesinikuenergeetika, energia salvestusvõimalused ja nutikad võrgud. Investeeringud kasvavad kõige kiiremini just taastuvenergia lahenduste vallas. Erasektori TA investeeringud on kasvanud kõige enam energiasäästliku transpordi osas (peamiselt elektriautod ja nende laadimislahendused ) , neile järgnevad energiasalvestus, vesinikuenergeetika ja kütteelementide arenduse, päikese- ja bioenergeetika valdkonnad. Seega on a rendatavatel lahendustel kõrge äripotentsiaal ka välja s pool Eestit, kuna sarnaste probleemidega seisvad silmitsi kõik maailma riigid. EL prognoosib TAI kasvu ja läbimurdeid taastuvenergeetika valdkonnas ennekõike järgmistes valdkondades: energiatõhususe ga, sh säästliku energiakasutusega seotud meetodid ja lahendused ( sh hoonete energiatõh u sus ); energiasalvestusvõimalused , sh patareid ja vesinikupõhised kütuseelemendid ; n utikate võrkude arendamine , sh nõudluse ja pakkumise juhtimine, plokiahela tehnoloogiate rakendamine , kombineeritud energialahendused; t ehisliku fotosünteesi uuringud ja bioenergia ( energy harvesting ) . 2. Eesti tugevused ja arenguvõimalused Kuigi Eesti ei ole suuteline investeerima suurriikidega võrreldavaid summasid , on Eesti eelisteks väiksus, paindlikkus ja kiirus. Eesti saab pakkuda nn sand-box tüüpi lahendusi, kus laborikatsetused läbinud prototüüpe testitakse reaalelu keskkonnas väikesel skaalal näiteks mõnes kohalikus omavalitsuses ning edu korral on võimalik leitud lahendusi paindlikult võimendada. Selleks on aga vaja olla arendustegevus e eesliinil ning kursis värskeimate teadussaavutuste ja tehnoloogiaarendustega . Majanduslik mõõde: Balti energiatehnoloogiate stsenaariumi d e (Lindroos et al. 2018) kohaselt on Eestil hea taastuvenergeetika arendamise potentsiaal ja piisavad kohalikud ressursid, et t oota suurem osa kasutatavast energiast taastuvatest allikatest. Samal ajal oleks võimalik energeetikalahenduste elektripõhiseks muutmisel, taastuvate energiaallikate kasutamise ning ehitiste energiatõhususe tõstmise abil kuni viis korda vähendada energiakasutuse efektiivsust toodetud SKP ühikute kohta. Fossiilkütuste kasutamis t vähendavate lahenduste arendamine ja kasutuselevõtt aitaks kaasa ka Eesti energiasõltumatuse säilitamisele ja varustuskindluse tagamisele. T arga ja säästliku energiatehnoloogia lahendustest on edu saavutamas mitmed Eestist alguse saanud iduettevõtted , nt Roofit Solar , Skeleton , Elcogen jt. Teaduslik mõõde: n utikate ja säästvate energialahendustega , sh gaasfermentatsiooni, vesinikutehnoloogiate, kütuselementide ja nutikate võrkude uurimise ja arendamisega tegeletakse nii T Ü-s , T TÜ-s kui E MÜ-s . Ülikoolides on olemas võimalused kombineerida kõik i põhilisi taastuvenergia genereerimise, mu undamise ja salvestamise viise, arendatakse energia juhtimiseks ja salvestamiseks sobilikke uudseid materjale. Energiatõhususe vallas tegutseb liginullenergiahoonete ehitusele keskendunud ehituse tippkeskus. Loodu s - ja tehnikateaduste kõrval on Eestis tugev keskkonnateadlaste koolkond , mitmed Eesti keskkonnateadlased kuuluvad maailma juhtivate teadlaste hulka. See pakub võimalusi kombineerida tehnoloogilisi arendusi teadmistega keskkonnamuutuste st ning leida uusi nutikaid keskkonnaga arvestavaid lahendusi. center -53340 0 0 V. E lujõuline E esti ühiskon d, keel ja kultuuriruum T eadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse toel on Eesti rahvus, keel ja kultuuriruum elujõuline ja arenev; kujundatakse Eesti riigivalitsemine inimeseke sksemaks , teadm iste põhi semaks ja tõhus amaks; omandavad Eesti inimestel teadmis i , oskus i ja hoiaku i d, mis võimaldavad teostada end isiklikus elus, töös ja ühiskonnas ning toetavad Eesti elu edendamist ja säästvat arengut ; areneb majandus ja tehnoloogia inimesekeskselt ja arvestab sotsiaal-kultuuriliste mõjudega . right 78105 Seosed strateegiliste lähtealustega „Eesti 2035“ a renguvajaduste valdkonnad: rahvastik, inimeste tervis ja eluiga, ühiskond ja võimalused, õppimisvõimalused, kultuuriruum ja elukeskkond, julgeolek ja turvalisus ning riigivalitsemine NS kasvuvaldkond: e i, kuid toetab oma sotsiaal-kultuurilise mõõtmega NS kasvuvaldkondade potentsiaali realiseerumist EL tasand: - ÜRO säästva arengu eesmärgid: kultuuriruumi elujõulisus, kvaliteetne haridus , rahumeel s e ja kaasava ühiskonna areng , kuid ka soolise võrdõiguslikkuse ja ebavõrdsuse vähendamise eesmärgid Globaalsed suundumuse d : muutuv ad tehnoloogia d, muutuvad ärimudelid ja töö olemus , rahvastikumuutused , muutuvad poliitilised süsteemid ja riigivalitsemine, ränne ja linnastumine 0 0 Seosed strateegiliste lähtealustega „Eesti 2035“ a renguvajaduste valdkonnad: rahvastik, inimeste tervis ja eluiga, ühiskond ja võimalused, õppimisvõimalused, kultuuriruum ja elukeskkond, julgeolek ja turvalisus ning riigivalitsemine NS kasvuvaldkond: e i, kuid toetab oma sotsiaal-kultuurilise mõõtmega NS kasvuvaldkondade potentsiaali realiseerumist EL tasand: - ÜRO säästva arengu eesmärgid: kultuuriruumi elujõulisus, kvaliteetne haridus , rahumeel s e ja kaasava ühiskonna areng , kuid ka soolise võrdõiguslikkuse ja ebavõrdsuse vähendamise eesmärgid Globaalsed suundumuse d : muutuv ad tehnoloogia d, muutuvad ärimudelid ja töö olemus , rahvastikumuutused , muutuvad poliitilised süsteemid ja riigivalitsemine, ränne ja linnastumine 1. Valdkonna valiku põhjendus Nii globaalse kui riigi tasandi muutused avavad kaks perspektiivi. Ühest küljest eeldavad need lisaks innovaatiliste lahenduste ja tehnoloogiate väljatöötamisele ja rakendamisele ka muutust ühiskonna toimimismudelites ning inimeste käitumis- ja mõtteviisides . Näiteks eeldab toimetulek kliimamuutuste ja keskkonnaseisundi halvenemisega muutust tarbimis-harjumustes, ulatuslik digitehnoloogiate ja e-teenuste rakendamine , samuti inimes te ja masinate järjest suurem seotus ning automatiseer i mine tööturul nõuab seniste oskuste ja teadmiste profiili ümberkujundamist ning hariduspoliitilist reageerimist jne . Teisest küljest toovad globaalsed ja riigi tasandi muutused omakorda kaasa muutusi ühiskonna (hariduse, kultuuri, tööelu, sotsiaalsfääri, kodanikuühiskonna jm) toimimises, kitsamas mõttes käitumismustrites, väärtussüsteemis jne. Sotsiaal-kultuuriline aspekt ja ühiskonna avatus muutustele ja innovatsioonile on oluline eeldus nii majanduskasvu ja rahvusvaheliselt suurema konkurentsivõime saavutamiseks kui ka globaalsemate muutuste elluviimiseks (sh digi- ja rohepööre). Ühiskondlike protsesside ja inimeste käitumismustrite tundmine on arengu mõistmise ja toetamise vältimatu eeldus kõikides eluvaldkondades (ja teistes fookusvaldkondades). V astutus uurida kõrgel tasemel eesti keele, kultuuri ja ajalooga seotud teemasid ja uurimis tulemusi mõtestada lasub ennekõike Eesti riigil – see on ühelt poolt moraalne vastutus, aga teisalt on teemasid ja rõhuasetusi, mis üldises globaalses konkurentsis ei leia kajastamist või ei osutu edukaks. Eesti uuringu tel on teadussüsteemis topeltroll : ühelt poolt peavad tulemused jõudma tagasi ühiskond a ja olema sisendiks n t haridussüsteemi s , teisalt tuleb olla konkurentsivõimeline rahvusvahelises teadusmaailmas. Elujõulise Eesti valdkond hõlmab erinevaid eluvaldkondi ja teemasid, mida ühendab asjaolu, et need keskenduvad otseselt Eesti ühiskonnale, eesti rahvusele ja kultuuriruumile. Valdkonna arendamine on Eesti ühiskonna ja riigi toimimise seisukohalt vajalik ka siis, kui sel puudub majanduslik väärtus ja potentsiaal. Valdkon na uuringud on oluli sed Eesti riigi ja ühiskonna, eesti rahvuse ja keele püsimajäämiseks ja arenguks, sh Eesti ühiskonna toimimismudelite uurimiseks, ühiskonna arenguvajaduste lahendamiseks ning globaalsete arengusuundumust e ga kohanemise toetamiseks . Valdkonna uuringutel on tugev sotsiaal-kultuuriline mõõde: valdkonna teadustöö tulemused annavad sisendit nt meie haridussüsteemile ja avalike le teenuste le ning toetavad mh majandusliku ja NS kasvuvaldkondade potentsiaali realiseerumist. Fookus on sotsiaalteaduste, humanitaarteaduste ja kunstide valdkon na ( alus ) uuringu tel , mis teenivad Eesti riigi ja ühiskonna, eesti keele ja kultuuri püsimajäämise ja arengu eesmärke, s h e esti keele ja kultuuri uuringud. Kultuuriruum ja kultuuripärand, sh keeletehnoloogia arendamiseks ja rakendamiseks vajalikud keeleteaduslikud uuringud ; h aridus- ja kasvatusteaduslikud uuringud muutuvale maailmale vastavate õppimisviiside ja vormide arendamiseks, haridusvaldkonna ja tööturu vajaduste seostamiseks, sh vajalikud alusuuringud õppevara ja -metoodika arendamiseks ja rakendamiseks jms ; ü hiskonna- ja rahvastiku-uuringud, sh valdkonna (alus)teaduste panus ühiskonna toimimismudelite uurimis se, rahvastiku, sotsiaalvaldkonna, tööelu , heaolu, ühiskonna sidususe, inimarengu jms probleem ide lahendamiseks ning mh ühiskonna toimepidevuse ja kriisidega toimetuleku võime kasvatamiseks . 2. Eesti tugevused ja arenguvõimalused Majanduslik mõõde : majanduslik mõõde ja potentsiaal väljendub otseselt loomemajanduses , kuid ka kaudsemalt, nt ühiskonna üldisemas valmisolekus kohaneda digi- ja rohepöördega, millel on selged majanduslikud väljundid, ning kitsamalt nt keeletehnoloogiliste lahenduste rakendamises kodaniku ja riigi vahelise suhtluse (avalike teenuste) tõhustamisel, teenuste kvaliteedi kasvus ettevõtete ja kliendi tasandil jne. Muus osas toetavad Eesti uuringud riigi ja ühiskonna toimimist ja kestlikkust, samuti teadustöö tulemuste rakendamist ja majandusliku potentsiaali realiseerumist teistes valdkondades (nt sotsiaalteaduste oluline roll selles, et toetada uudsete tehnoloogiate rakendamis t, keelevaldkonna alusuuringud keeletehnoloogia rakendamiseks, samuti sisend haridussüsteemi, avalikesse teenustesse jne). Elujõulise E est i ühiskonna, keele ja kultuuriruumi valdkonna tegevused on teiste fookusvaldkondade sihtide saavutamise eeldus ja alus. T eadus lik mõõde : teiste fookusvaldkondadega võrreldes on Eesti uuringute valdkonnas oluline roll humanitaar- ja kunsti- ning sotsiaalteadustel. Valdkonna t eadusasutused ja uurimisrühmad: e esti keel ja kultuur – T Ü , T LÜ , E KA , E MTA , E KI , KirMus , ETA UTKK , ERM h aridus- ja kasvatusteadused – T Ü , T LÜ ühiskonna- ja rahvastiku-uuringud – TÜ, TLÜ, TTÜ Vabariigi Valitsuse protokollilise otsuse „ Teadus- ja arendustegevuse , innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–2035 kinnitami n e “ eelnõu seletuskiri Sissejuhatus ja eesmärk Lähtudes riigieelarve seaduse § 20 l õikest 2 ja kooskõlas Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2019. a määrusega nr 117 „Valdkonna arengukava ja programmi koostamise, elluviimise, aruandluse, hindamise ja muutmise kord “ , esitavad Haridus- ja Teadusministeerium ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Vabariigi Valitsusele kinnitamiseks teadus- ja arendustegevuse , innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–2035 (edaspidi TAIE arengukava ) . Ü hise arengukava koostamise ülesande andis Vabariigi Valitsus Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile (MKM) ja Haridus- ja Teadusministeeriumile (HTM) 7. juunil 2018. a. Perioodil 2014 –2020 käsitlesid eelnimetatud poliitikavaldkondi Eesti ettev õ tluse kasvustrateegia 2014–2020 (MKM vastutusalas) ning Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia 2014–2020 „ Teadmistep õ hine Eesti “ (HTM vastutusalas). Vabariigi Valitsus kiitis arengukava väljatöötamise ettepaneku heaks 12. septembril 2019. 11. mail 2020 a. esitasid ministeeriumid, Riigikantselei ning siht- ja sidusrühmad arengukava eelnõule oma kommentaarid ja ettepanekud . 27. oktoobril 2020 a. esitasid haridus- ja teadusminister ning väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister partnerite ja huvipoolte ning valdkondlike komisjonide ettepanekute põhjal koostatud arengukava eelnõu Vabariigi Valitsusele menetlemiseks. 29. oktoobri 2020 a kabinetinõupidamisel otsustas Vabariigi Valitsus kiita heaks arengukava eelnõu ja saata need arutamiseks Riigikogule. 14. detsembril 2020 a. arutati arengukava Riigikogu kultuuri- ja majanduskomisjoni ühisistungil. 19. mail 2021 a. toimus arengukava ar utelu Riigikogu suures saalis. Arengukava on koostatud 15 aastaks, kuna valdkonnas vajalikud struktuursed muutused eeldaval järjekindlust ja püsivust poliitikasihtides, kavandatavate poliitikameetmete tulemused ja mõju ilmneb pikemaajaliselt Arengukava kestus on kooskõlas Eesti pikaajalise arengustrateegiaga „Eesti 2035“ ja HTM ja MKM teiste TAIE arengukavaga seotud arengukavade (haridus-, keele- ja noortevaldkonna arengukavad) kestusega. Arengukava koostamisel on arvesse võetud globaalseid suundumusi; valdkonna tugevusi ja eripärasid; valdkonna praegust olukorda ja arenguvajadusi kirjeldavaid uuringuid, analüüse ja statistikat; kooskõla teistes strateegiates ja arengukavades , sh Euroopa Liidu strateegilistes alusdokumentides seatud eesmärkidega ; valdkon na komisjonide suuniseid; erakondade, teadusasutuste, teadlaste ja ettevõtlusorganisatsioonide esindajate vahel 19 . detsembril 2018. a sõlmitud Eesti teaduslepet teaduse, arendustegevuse ja innovatsiooni arengu kindlustamiseks; siht- ja sidusrühmade tagasisidet ja ettepanekuid. Arengukava põhidokumen t koosneb järgmistest osadest : arengukavas kasutatud mõisted ja lühendid; praegune olukord ja väljakutsed; visioon; arengukava eesmärk ja kolm suun d a; arengukava mõõdikud; tegevussuunad eesmärkide saavutamiseks; arengukava mõjude hindamine; arengukava koostamise protsess ja kaasamine; juhtimine ja korraldus; eelarve prognoos . Arengukava l on järgmised lisad: Lisa 1. Ülevaade teaduse, arendustegevuse, innovatsiooni ja ettevõtluse olukorrast ; Lisa 2. Arengukava strateegiline raamistik ; Lisa 3. Mõõdikute metoodika ja allikad ; Lisa 4. Arengukava koostamise protsess ja kaasamine ; Lisa 5. Arengukava mõjude hindamine ; Lisa 6. Arengukava panustamine ÜRO saatva arengu eesmärkide täitmisse; Lisa 7 . Arengukava elluviimisega seotud muud dokumendid . Arengukava elluviimist juhi vad võrdsetel alustel Haridus- ja T eadusministeerium (HTM) ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM) . Arengukava eelnõu ja seletuskirja on koostanud Haridus- ja T eadusministeeriumi kõrghariduse ja teaduse asekantsler Indrek Reimand ( [email protected] , tel 735 0208 ), teadusosakonna juhataja Katrin Pihor ( [email protected] , tel 735 0170 ), teadusosakonna peaekspert Hella Lood ( [email protected] , tel 735 4055) , rahandusosakonna finantsala peaekspert Pirkko Külanurm ( [email protected] , tel 735 0161 ) ja EL ja rahsvusvahelise koostöö osakonna peaekspert Sandra Preiman ( [email protected] , tel 735 4046 ) ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi majandusarengu asekantsler Viljar Lubi ( [email protected] , tel 625 6370 ), majandusarengu osakonna juhataja Sille Kraam ( [email protected] , tel 625 6495 ) ja majandusarengu osakonna nõunik Martti Kalvik ( [email protected] , tel 625 6464 ) , kaubanduse ja teenuste talituse juhataja Joonas Pärenson ( [email protected] , tel 639 7661 ) . Eelnõu juriidilise ekspertiisi tegi Haridus- ja Teadusministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Tiina Silem ( [email protected] , tel 735 4066 ). Arengukava eelnõu on keeleliselt toimetanud Inga Kukk ( [email protected] , tel 735 4027 ) . 2. Eelnõu sisu Esimeses peatükis on selgitatud arengukava põhitekstis ja lisades kasutatud mõisted ja lühendid. Teises peatükis on lühidalt esitatud TAIE valdkonna praegune olukord ja väljakutsed ning arengukava rahvusvahelised ja riiklikud strateegilised lähte kohad . Põhjalikumalt käsitleti TAIE valdkonna olukorda ja probleeme, sh eelmiste arengukavade ( Eesti ettevõtluse kasvustrateegias 2014–2020 , Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegias 2014–2020 „Teadmistepõhine Eesti“ ) tulemus i TAIE arengukava väljatöötamise kavatsuses, mille Vabariigi Valitsus kiitis heaks 12. septembril 2019. a. Selle tõttu on arengukavas vastavad osad taasesitatud lühendatud kujul ning eelnevate arengukavade kohta on esitatud kokkuvõte vaid mõõdikute täitmise osas. Lõplik hinnang arengukavade rakendamisele antakse alles pärast arengukavade perioodi lõppu. Seosed teiste riiklike arengukavadega . J uhime tähelepanu sellele , et inimressursiga seotud teemasid nagu üksikisiku areng ja arendamine, hariduse ja tööturu (ettevõtete) vajaduste vastavus , hariduse ja ühiskonna sidusus, alus-, üld-, kutse- , kõrg- ja huvihariduse ning täiend- ja ümberõppe süsteemist tulev järelkasv ettevõtlus se ja teadus-arendustegevusse , ettevõtlikkuse arendamine jm haridusteemad on käsitletud Eesti haridusvaldkonna arengukavas 2021-2035 ning tööhõive ja töö turu küsimused, kvalifitseeritud tööjõu , töötajate oskuste täiendami se jm teemad on käsitletud Heaolu arengukavas 2016-2023 , mistõttu TAIE arengukava nei d ei käsitle . Samuti ei käsitleta arengukavas eraldiseisvalt ettevõtlus t või TA-tegevus t kitsamates valdkondades (nt põllumajandus ja kalandus, mida käsitleb Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava 2030) ega neid piirkondliku ettevõtluse ja ettevõtluskeskkonna arendamise tegevusi , mida käsitleb TERE regionaalarengu programm . TAIE arengukava käsitleb teadus- ja arendustegevust, innovatsiooni ja ettevõtlust üleüldiselt. Seosed teiste arengukavadega on lähemalt kirjeldatud arengukava lisas 2 . Kolmandas peatükis on kirjeldatud arengukava visioon. Neljandas peatükis on esitatud TAIE arengukava eesmärk ja tegevussuunad . Arengukava ülesehitus järgib loogikat, mille kohaselt : taga takse ühelt poolt teadussüsteemi baasvõimekus, mis on vajalik ühiskonna toimimiseks , sh kvaliteetse kõrghariduse pakkumiseks ( t eadussüsteemi suund ) ; taga takse ettevõtluskeskkon d , mis soosib kõrge lisandväärtusega rahvusvaheliselt konkurentsivõimelise ettevõtluse arengut (ettevõtluskeskkonna suund) ; l uuakse sünergiat ja lisandväärtust teadussüsteemi , ettevõtlussektori ja riigi ühistegevustes , sh Eesti arenguvajadustele foku s seeritud valdkondades, mille kaudu sünnivad uued teadmusmahukad lahendused nii riigile kui uued ärivõimalused ettevõtlussektorile ( t eadmussiirde suund ) . Arengukava eesmärk : E esti teadus, arendustegevus, innovatsioon ja ettevõtlus suurendavad koostoimes Eesti ühiskonna heaolu ja majanduse tootlikkust, pakkudes konkurentsivõimelisi ja kestlikke lahendusi Eesti ja maailma arenguvajadustele. Arvestades Eesti TAI süsteemi ja ettevõtluse arenguvajadusi, seatakse arengukavale kolm alaeesmär ki ja nende elluviimiseks on kujundatud kolm suun da , millel on oma ülesanded: Alaeesmärk Arengukava suund Suuna kirjeldus 1 . Eesti areng tugineb teadmuspõhistele ja innovaatilistele lahendustele. T eadmussiire Teadmussiirde suuna ülesan ne on tagada teadussüsteemi , ettevõtluskeskkonna ja ühiskonna teiste süsteemide (nt haridus, kultuur, tervishoid, keskkonnahoid jm) koostoime, et nii teadus kui ka ettevõtlus toimi k sid paremini ühiskonna ja majanduse hüvanguks. Suund loob sünergia teaduse ja ettevõtluse vahel ning vähendab teaduse eraldatust ühiskonnast j a majandusest, võimendades nii TAI ühiskondlikku kasu (tõhusust) ja kutsudes esile vajalikke muutusi. 2 . Eesti teadus on kõrgetasemeline, mõjus ja mitmekesine. T eadussüsteem H orisontaalne, teadussüsteemi toimimist tagava keskkonna loomise ja baas võimekuse kasvatamise suund. T eadussüsteemi suuna raames tagatakse Eesti teaduse üldine toimevõime. 3. Eesti ettevõtluskeskkond soodustab ettevõtlikkust ja teadmusmahuka ettevõtluse kasvu, kõrgema lisandväärtusega toodete ja teenuste loomist ja eksporti ning investeeringuid kõigis Eesti piirkondades . Ettevõtluskeskkond Horisontaalne, ettevõtlus keskkonna arendamise ja baas võimekuse kasvatamise suund. Ettevõtluskeskkonna suuna ülesan ne on tagada arenev ettevõtlust ja ettevõtlikkust soosiv keskkond. Kolme suuna koosmõju s kutsu takse esile kolm suuremat muutust : TAIE lahendab ühiskonna arenguvajadusi; t eaduse ja teadlaste mõjusus ja mõjukus kasvab ; ettevõtlus muutub TAI-mahukam aks . Vastavalt Teadus- ja Arendusnõukogu (TAN) suunistele on käesoleva arengukava keskmes Eesti pikaajalise arengu strateegia „Eesti 2035“ arenguvajaduste lahendamine ning tootlikkuse ja lisandväärtuse kasv , milleni jõudmiseks soodusta takse erasektori teadus- ja arendustegevuse investeeringute kasvu. Arengukava iseloomustab v arasemast tugevam fookus teaduse ja teadlaste mõju kasvatamisele ning teadustulemuste kasutamisele Eesti arenguvajaduste lahendamisel, tegemata järeleandmisi teaduse kvaliteedis ; e ttevõtete toetamisel nihkub fookus ekspordimahukuselt teadmusmahukusele ja innovatsioonile, lisandväärtuse kasvatamisele ; a rengukava tegevuste raskuskese on teadmusiirde suunal, kus kavandatavate tegevuste tulemusena otsitakse teadussüsteemi ja ettevõtlussektori koostoimes lahendusi Eesti ühiskonna arenguvajadustele. Viiendas peatükis on esitatud arengukava mõõdikud koos alg- ja sihttasemega. Kuuendas peatükis on kirjeldatud tegevussuun di eesmärkide täitmiseks. Arengukava näol on tegemist visioonidokumendiga, mille eesmärgiks ei ole kõikide valdkonda puudutavate tegevuste ja märksõnade detailne loetlemine, samuti mitte konkreetsete valdkondade, sektorite, majandusharude vms esiletoomine, vaid üldise lähenemise, olulisemate suundumuste ja rõhuasetuste sõnastamine . Seega on e sitatud vaid olulisemad tegevussuunad ja jäetud e sitamata sellised tegevused, mille rõhutamine ei ole arengukava lähenemist arvestades tähtis või mille suhtes ei planeerita suuremaid muutusi. Detailsemate tegevuste, valdkondade, sektorite, majandusharude jms käsitlemine toimub programmide ja meetmete tasandil. Tegevussuundade lõikes on tekstis eraldi esile toodud neli läbivat kategooriat , et paremini edasi anda arengukava tegevuste kooskõlalisust ja tervikpilti (nt inimressurssi puudutavad tegevused on kavandatud nii teadussüsteemi, teadmussiirde kui ettevõtluskeskkonna suunda): i deed (sh info, võrgustikud, koostöö) ; i nimesed ( sh teadmised ja oskused, erialane areng, koolitus, järelkasv, spetsialistid, tööjõud ) ; t aristu (aparatuur, laborid , andmebaasid, taristu teenused jm) ; k eskkond ( sh asutused ja institutsionaalne keskkond, süsteemid, tegevuskavad, juhtimine, seire, teenused, rahastus jms). Tegevussuunad teadmussiirde soodustamiseks Kasvata takse ettevõtete TAI-mahukust ja teadmussiirde võimekust. Kasvata takse teadusasutuste ja kõrgkoolide teadmussiirde võimekust. Suurenda takse teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni ühiskondlikku ja majanduslikku mõju. Arendatakse teadus- ja tehnoloogiamahukat iduettevõtluse ökosüsteemi . A rengukava ga peetakse silmas seda, et kõik ühiskonna TA vajadused oleks kaetud (sh nt eesti keele ja kultuuri valdkond). Selleks, et meil oleks piisvalt suutlikkust ja teadlasi, kes Eesti arengvajadusi lahendada aitaks, plaani takse jätkata TA temaatiliste programmidega Eesti arengu seisukohast olulistes valdkondades (TAIE fookusvaldkondades, vt allpool) . TA sotsiaalmajandusliku mõju suurendamiseks ühiskondlike väljakutsete lahendamise l tuleb viia TA koordinatsioon riigis uuele tasemele . M inisteeriumid peavad valdkonnale vajalikku teadus- ja arendustegevust planeerima ja rahastama, kuid vaja on tihedamat koostöö d ja koordin eerimist , et TA - tegevustest tekiks vajalik sünergia (nt madalsüsiniktehnoloogiate kasutuselevõtt vajab nii MKM, HTM, Keskkonnaministeeriumi kui Maaeluministeeriumi koostööd). Teiste ministeeriumi d e TA- tegevus on kaasatud, kui see puudutab pakkumise ja keskkonna kujundamise poolt, valdkonna TA nõudlus e poolt peaks iga ministeerium ise kujundama. Kuigi teadmussiirde suurim murekoh t on ettevõtete võimekus teadustulemusi kohandada ja kasutusele võtta , on oluli ne tõsta ka teadusasutuste teadmu s siirde teenuste kvalitee ti , et rohkem värskeid ideid jõuaks konkreetsete rakendusteni ja areneks edasi edukateks äriettevõteteks. Ehkki a rengukava fookus on teaduse mõjukuse ja teadmussiirde tugevdamisel , ei toimu see kindlasti teaduse tipptaseme ja alusuuringute arvelt või seda ohustades. Vastupidi , ühiskondlikele väljakutsetele lahenduste leidmine ja teadmussiirde toimimine eeldab tugevat, tipptasemel (alusuuringute) teadmusbaasi. Seetõttu pöörab arengukava erilist tähelepanu teadlastele atraktiivse töökeskkonna kujundamisele ning teadlaste järelkasvu kindlustamisele. Eesti majanduse pikaajalise konkurentsivõime tagamiseks peab tõstma Eesti ettevõtete teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni (TAI) mahukust. Selleks pea b suurendam a ettevõtete teadlik k ust TAI - tegevuste võimalustest ning kujundama innovatsiooni toetava keskkonna. Tuleb luua TAI-mahuka majanduse arendamiseks vajalik tugis üsteem . Vabariigi Valitsus on heaks kiitnud Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse ümberkujundamise Innovatsiooniagentuuriks. Ettevõtete arendusvõimekuse toetamiseks l uuakse ettevõtjate vajadustest lähtuv rakendusuuringute ja eksperimentaalarenduste programm. Eesti on olnud edukas idu ettevõtete kasvulava . Arendatakse iduettevõtluse ökosüsteemi konkurentsivõimet , keskendutakse i duettevõtete teadus- ja tehnoloogimahukuse kasvatamisele, sh aktiveeri des vajalikud investeerimisfondid. Suurendatakse avaliku sektori pädevust ja rolli TA I tellija ja algatajana. Toetatakse turgu loovate tingimustega eksperimenteerimist (nt Accelerate Estonia programm). Arengukavas on silmas peetud pikaajalist ja järjepidevat tootlikkuse kasvu ning mõeldud teadmusringlust , mitte lineaarset (tehnoloogiakeskset) protsessi teadussüsteemist ettevõtlusesse. Selles kontekstis toetab teadmussiire mitte ainult teadustöö tulemuste rakendumist ettevõtluses ja majanduse hüvanguks, vaid ka teaduse mõjususe ja mõjukuse kasvu ja ühiskonna arenguvajadustele vastavate strateegilis te uurimissuund ade kujundamist, samuti teadussüsteemi atraktiivsuse kasvu . Koostööd ja koosloomet toetavad kõikides suundades kavandatud tegevused, kuid teadmussiirde suund on keskendunud just peamiselt koosloome ja koostöö toetamisele. Tegevussuunad teadussüsteemi baasvõimekuse tagamiseks Hoi takse teaduse kõrget taset, võimalda takse teadusasutustel ja teadlaskonnal oma võimekust kasvatada. Kindlusta takse teadustaristu kvalitee t ja kättesaadavus ning toeta takse taritust avamist ühiskasutuseks. Taga takse võimalused rahvusvaheliseks teaduskoostööks. V õrreldes teadmussiirde ja ettevõtluskeskkonna suunaga , ei ole uue arengukavaga plaanis teadussüsteemi suunal s uuri muutusi ellu viia , ent teaduse kõrge taseme kõrval pööra takse senisest rohkem tähelepanu nii teaduse mitmekesisuse tagamisele kui teaduse mõju kasvatamisele. Näiteks investeeringute tegemise asemel teadustaristusse on tähelepanu teenuste arendamisel ja taristu avamisel väliseks kasutuseks, teadusasutuste teadushalduse võimekuse kasvul jms. Teaduse populariseerimise kõrval pööra takse rohkem tähelepanu teadustulemuste kommunikatsioonile ja kättesaadavusele, et värskemad teadustulemused oleksid laiemale avalikkusele teada. Oluline on kasvatada t eadlaskarjääri atraktiivsus t , toetades teadustöö mitmekülgsust arvestava akadeemilise karjäärimudeli juurutamist. Samuti on vaja suurendada kogu ühiskonnas nõudlust doktorikraadi eeldatavate töökohtade järele ja tagada selleks sobiva d töötajad, ennekõike väljaspool akadeemilist sektorit. Selleks on teadussüsteemi poolelt plaanis minna edasi doktoriõppe rahastamise reformiga ja toetada ülikoole doktoriõppe sisu arendamisel. Tagada tuleb ligipääs teadlaste tööks vajaliku le teadustari s tule. Selleks on tarvis kindlustada olemasoleva taristu kvalitee ti , arendada teenus eid , mille abil muuta taristu kasutus laialdasemaks ja seeläbi tuua juurde uusi rahastamisallikaid . Kindlasti tuleb kasutada ka kõiki rahvusvahelise koostöö võimalusi, mis annavad Eesti teadlastele juurdepääsu vajalikule teadustaristule. Oluline on rahvusvahelistes koostöövõrgustikes osalemine, mis tagab ühelt poolt ligipääsu aktuaalsele teadustööle ja värsketele teadustulemustele ning võimaldab oma teadustulemusi rahvusvahelise kogukon na ga jagada, teiselt poolt pakub aga ka rahalist võimendust Eesti TA- alastele investeeringutele. Tegevussuunad toetava ettevõtluskeskkonna loomiseks 1. Arenda takse konkurentsivõimelist ja tarka ettevõtlus - ja tarbimis keskkonda. 2. Kasvata takse kõrgema lisandväärtuse loomise ja ekspordi võimekust. 3. Stimuleeri takse tehnoloogia- ja arendusmahukate investeeringute tegemist. Ettevõtluse arendamisel peab Eesti ettevõtjatele looma parema ja nüüdisaegsema ettevõtluskeskkonna. Soositakse uute ärimudelite ja reaalajamajanduse arendamist ning rakendamist. Toetatakse vastutustundliku ettevõtluse põhimõtete rakendamist ja juhtimiskvaliteedi kasvu. Parandatakse ettevõtete finantseerimisvõimaluste kättesaadavust (sh piirkonniti ). Ettevõtete toetamisel nihkub fookus ekspordimahukuselt teadmusmahukusele ja innovatsioonile ning lisandväärtuse kasvatamisele. Jätkatakse äridiplomaatia strateegia ja tööstuse rohelise raamatu eesmärkide elluviimist. Suurendatakse Eesti võimekust kaasata tehnoloogia- ja arendusmahukaid välisinvesteeringuid. Suuremahuliste investeeringute ga seotud riskide maandamiseks kujundatakse sobiv maksu- ja regulatiivne keskkond koos vajaliku tugisüsteemiga . TAIE fookusvaldkonnad T eadmussiirde suunal lasub arengukava raskuskese, kuna selles suunas kavandatavate tegevuste tulemusena otsitakse teadussüsteemi, ettevõtlussektori ja riigi koostoimes lahendusi Eesti ühiskonna arenguvajadustele. Selles osas tehakse varasemast selgemaid valdkondlikke valikuid. Euroopa Komisjon ja väliseksperdid on Eestile ette heitnud TAI poliitika vähest fokusseeritust. Seetõttu on kavas kasvatada erinevate TA-tegevuste koosmõju TAIE fookusvaldkondade kaudu. TAIE fookusvaldkonnad on Eesti arenguvajaduste ja -võimaluste täitmisele panustavad riigi, ettevõtete ja teadusasutuste koostöös eelisarendatavad teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ja ettevõtluse valdkonnad. Eelisarendamine tähendab eesmärgi seadmist nende valdkondade senisest suuremale osatähtsuse kasvule Eesti majanduses ja arenguvajaduste rahuldamisel ning selleks vajaliku teadus- ja arendustegevuse täiendavat toetamist riigi poolt. Ettevõtluse ja majandusliku arengupotentsiaaliga TAIE fookusvaldkonnad on ühtlasi Eesti nutika spetsialiseerumise valdkonnad , mis on aluseks nutika spetsialiseerumise vahendite planeerimiseks struktuurivahenditest. Fookusvaldkondade määratlemise aluseks olid muu hulgas Eesti pikaajalises arengu strateegias „Eesti 2035“ sõnastatud arenguvajadused, praegused nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkonnad, EL strateegilised lähtealused (nt EL missioonid, digipöörde eesmärgid, Euroopa roheline kokkulepe, IPCEI väärtusahelad), ÜRO säästva arengu eesmärgid ja globaalsed suundumused, mis mõjutavad Eesti ühiskonna arengut. TAIE fookusvaldkondi arutati TPK, IPK ja TAN koosolekutel. TAN 29. septembri 2020. a otsusega soovitatid Vabariigi Valitsusel kiita heaks järgmised fookusvaldkonnad: digilahendused igas eluvaldkonnas; tervisetehnoloogiad ja -teenused; kohalike ressursside väärindamine; nutikad ja kestlikud energialahendused; e lujõuline Eesti ühiskond, keel ja kultuuriruum. Neli esimest fookusvaldkonda on ühtlasi ettevõtluse ja majandusliku arengupotentsiaaliga TAIE fookusvaldkonnad ehk nutika spetsialiseerumise valdkonnad. Fookusvaldkonnad panustavad ühelt poolt Eesti arenguvajaduste lahendamisse, teisalt võimaldavad paremini ära kasutada Eesti ettevõtluse ja teaduse tugevusi, on kõrge ärilise potentsiaaliga või globaalselt suure mõjuga. Fookusvaldkonnad ei ole sektoraalsed, vaid arenguvajaduse või -võimaluse kesksed ning interdistsiplinaarsed, põhinevad eri valdkondade ja sektorite vahelisel (akadeemiline, era- ja avalik sektor) koostööl. Fookusvaldkondade teemalehed on esitatud arengukava lisamaterjalis. Fookusvaldkondade määratlemine, juhtimine ja seire on osa TAIE arengukava juhtimisest ja seirest. Fookusvaldkondade tegevusi korraldatakse ülalt-alla ja alt-üles suunamise kombineerimisel. Igale fookusvaldkonnale seatud eesmärgid, oodatavad tulemused ja mõõdikud fikseeritakse TAIE juhtkomisjoni otsustena, fookusvaldkondade kitsamad teemavaldkonnad (nišid) ja te ekaardid määratletakse aga teadlaskonna, ettevõtete ja poliitikakujundajate koosloome tulemusel alt-üles initsiatiividena. Fookusvaldkondi rahastatakse ettevõtlusmeetmete ja teadussüsteemi baasrahastamise kaudu üldistel alustel ning riik võimendab arengut täiendavate, ainult fookusvaldkondadele suunatud meetmete kaudu (sh EL struktuurivahenditest NS valdkondadele suunatud rahastus). EL struktuurivahendite kasutamise eeltingimus on nutika spetsialiseerumise (NS) strateegia ja selle juhtimismehhanismi olemasolu . NS strateegia seisukohalt on oluline luua juhtimismehhanism ning määrata kindlaks sellega seotud asutuste ja juhtorganite ülesanded ning vastutus NS strateegia arendamisel, rakendamise koordineerimisel ja seirel. Oluline osa NS strateegia juhtimises on ettevõtlikul avastusprotsessil, millesse on kaasatud ettevõtete, teadus- ja arendusasutuste, kodanikuühiskonna ja avaliku sektori esindajad ( quadruple helix ). Ettevõtliku avastusprotsessi roll NS strateegia rakendamisel on kindlaks määrata prioriteetsed valdkonnad, pidevalt jälgida nende arengut ja vajaduse korral valdkonnad ümber vaadata. Käesolevas arengukavas kirjeldatakse struktuurivahendite kasutamise eeltingimusena sätestatud NS valdkondi ja juhtimismudelit. NS valdkonnad on ettevõtluse ja majandusliku arengupotentsiaaliga TAIE fookusvaldkonnad , seega on NS valdkondade juhtimine ja seire osa TAIE arengukava juhtimisest ja seirest (vt juhtimise ja korralduse peatükk). Seitsmendas peatükis on käsitletud arengukava üldmõjusid . Arengukava s planeeritavad tegevused moodustavad TAIE -t terviklikult arendava süsteemi , milles tegevused on üksteisega läbi põimunud , teineteist täiendavad ja avaldavad seega mõju koos toimes. Detailsem mõjude analüüs on esitatud l isa s 5 . Kaheksandas peatükis antakse ülevaade arengukava koostamise ja kaasamise protsessist. Üheksandas peatükis antakse ülevaade arengukava juhtimisest ja korraldusest. Arengukava juhtimismudel on kirjeldatud põhiteksti juhtimise ja korralduse peatükis . Arengukava juhtimise, elluviimise ja tulemusaruandluse eest vastutavad võrdsetel alustel HTM ja MKM ning teised ministeeriumid oma valdkonna piires. Arengukava elluviimist toetab valdkonna arengukava juhtkomisjon (TAIE juhtkomisjon). TAIE juhtkomisjon luuakse Teaduspoliitika Komisjoni (TPK) , Innovatsioonipoliitika Komisjoni (IPK) ja nutika spetsialiseerumise juhtkomitee asemele. Kom isjonide arvu vähendamine ja funktsioonide koondamine ühte komisjoni teenib TAIE valdkonna juhtimise korrastamis e eesmärki. Selle tulemusena võib oodata suuremat sidusust, meetmete koosmõju ja eesmärkide tõhusamat ja mõjusamat saavutamist. TPK ja IPK roll ja ülesanded vaadatakse üle teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse ( TAKS ) uuendamise käigus. Kuni TAKS-i muudatuste jõustumiseni täidavad TAIE juhtkomisjoni ülesandeid TPK ja IPK. TAIE j uhtkomisjoni kaastakse Rahandusministeerium ja nelja suurima valdkondliku TAI rahastamise mahuga ministeeriumi esindajad, nende ministeeriumide hulka kuulu vad praeguse seisuga Sotsiaalministeerium, Maaeluministeerium, Kaitseministeerium ja Keskkonnaministeerium . Juhtkomisjon arvestab oma töös Teadus- ja Arendusnõukogu (TAN) soovitustega. TAIE juhtkomisjoni tõhusa ja mõjusa töövõime tagamiseks on komisjoni liikmete arv hoitud võimalikult väike . Teised ministeeriumid ja partnerid, kelle esindajad ei hakka TAIE juhtkomisjoni kuuluma, kuid kelle tegevustega TAIE arengukava tugevalt seostub, osalevad arengukava elluviimises eelkõige TAI koordinatsioonikogu tegevuse kaudu; TAIE fookusvaldkondade osalemisprotsesside kaudu, muude osalusformaatide kaudu (nt kaasamise hea tava, kirjalikud konsultatsioonid, kooskõlastusringid). HTM ja MKM koordineeri vad ministeeriumide TAI- tegevuse kavandamist ja elluviimist TAI koordinatsioonikogu kaudu. TAI koordinatsioonikogu tööd juhivad HTM kõrghariduse ja teaduse asekantsler ja MKM majandusarengu asekantsler vastavalt sellele, millised teemad on parasjagu käsitlemisel. TAIE fookusvaldkondade juhtimine ja seire on osa TAIE arengukava juhtimisest ja seirest. Fookusvaldkondade tegevusi korraldatakse ülalt-alla ja alt-üles suunamise kombineerimisel. Igale fookusvaldkonnale seatud eesmärgid, oodatavad tulemused ja mõõdikud fikseeritakse TAIE juhtkomisjoni otsustena, fookusvaldkondade kitsamad teemavaldkonnad (nišid) ja te ekaardid määratletakse aga teadlaskonna, ettevõtete ja poliitikakujundajate koosloome tulemusel alt-üles osalusprotsesside kaudu . Fookusvaldkondade tehnilise toe, nõustamise ja järjepideva seire korraldavad HTM ja MKM vajadusel koostöös oma allasutustega (ETAg, EAS). Ettevõtjate esindajad on kaasatud TAIE juhtkomisjoni (sh Eesti K aubandus-Tööstuskoja ja Eesti Tööandjate Keskliidu esindajad) ning osalevad TAIE fookusvaldkondade osalusprotsessides. TAIE arengukava viiakse ellu kolme programmi kaudu: teadmussiirde programm (HTM - i ja MKM - i ühisprogramm) ; teadussüsteemi programm (HTM); ettevõtluskeskkonna programm (MKM) . Arengukava alusel luuakse uued programmid , mistõttu ei ole asjakohane luua seoseid kehtivate riigi tegevuspõhise eelarvestamise ( TERE ) programmidega . Kümnendas peatükis esitatakse arengukava maksumuse prognoos. Tegemist on indikatiivsete summade ja jaotusega program mide vahel. Tulenevalt Vabariigi Valitsuse otsusest viia teaduse rahastamine 2021. aastast tasemele 1% SKP-st on arengukava rahastamiskava aluseks varasemalt eelnõus esitatud arengustsenaarium. Arengukava maksumuse prognoos i tegemisel on võrreldes kooskõlastusringile saadetud eelnõuga kasut ud Rahandusministeeriumi 20 20 . aasta sügisel avaldatud pikaajalist majandusprognoosi kuni aastani 2070 ja kevadist SKP prognoosi riigieelarve strateegia ( RES ) 2022-2025 perspektiivis , mistõttu prognoosi tulemus põhitekstis esitatud tabelis on muutunud . P rognoosis ei ole arvestatud ühekordselt eraldatavaid kriisimeetmete lisavahendeid. Lähtutakse eeldusest, et teadussüsteemi baasvõimekuse nominaalne rahastamine säilitatakse ka majanduslanguse tingimustes. Eelarve prognoos on indikatiiv ne . Arengukavas seatud sihttase 1% ei tähenda, et teadussüsteemi rahastus ei tohiks tõusta sellest kõrgemale. Samuti ei saa t eadussüsteemi suunda (ja rahastust) lahus vaadata t eadmussiirde suunast, s . t . teadussüsteemi suunatakse raha ka teadmussiirde tegevuste ja eelarve kaudu. Arvutuste aluseks on võetud RES 2022-2025 ja teiste ministeeriumide TA vahendite summad vastavalt 2021. a kevadel esitatud infole . Alates 2024. aastast on HTM arvutuste aluseks võetud 2023. aasta andmed, millest on maha arvestatud perioodi 2014-202 0 EL struktuurifondide vahendid. Prognoosi on korrigeeritud vastavalt perioodi 2021-2027 EL struktuurifondi vahendite jaotusele. Eelarve prognoosi arvestuse aluseks on Vabariigi Valitsuse otsus tõsta teaduse rahastamis e tase 2021. aastal tasemele 1% SKP-st, nagu oli ka teadusleppes kokkulepitud rahastuse mah t . Selleks, et hoida teaduse rahastamine 1% juures, jagunevad lisavahendid järgmises proportsioonis: HTM 40%, MKM 40% ja muud asutused 20%. Lisavahendite proportsionaalse jagunemise aluseks on TAN 13. veebruari 2019. a otsus. Indikatiivses prognoosis on teadussüsteemi ja teadmussiirde programmi vaheliste proportsioonide jagunemine tinglikult arvestatud teadmussiirde suuna kasuks (arvestusega, et teadmusiirde suund on arengukava raskuskese), kuid tegelikkuses kujunevad proportsioonid programmide vahel vastavalt TAIE prioriteete arvestavatele rahastusotsustele. TAIE arengukava maksumuse prognoos ei sisalda teiste ministeeriumide valdkondliku TA vahendeid, mida aga samal ajal arvestatakse rahastuse osakaalu arvestamisel SKP-st. Samuti ei sisalda TAIE arengukava maksumuse prognoos muude asutuste 20% lisavahendeid. Ettevõtluskeskkonna programmi maksumuse prognoosi koostamisel on lähtutud RES 2020-2023 ja programmis „Konkurentsivõimeline ettevõtluskeskkond aastateks 2020–2023“ kavandatud vahendite keskmisest mahust ning EL struktuurivahendite perioodi 2021-2027 kavandatud vahendite jaotuse ettepanekust. Eelnõu koosneb kahest punktist. Punktiga 1 kinnitatakse teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–2035 . Punkti 2 kohaselt avalda vad HTM ja MKM punktis 1 nimetatud dokumendi ministeeriumi kodulehel. 3. Protokollilise otsuse mõjud Arengukava elluviimisega suurendatakse teadus- ja arendustegevus t , innovatsiooni ja ettevõtlust siduva lähenemisega Eesti ühiskonna heaolu ja majanduse tootlikkust, pakkudes konkurentsivõimelisi ja kestlikke lahendusi Eesti ja maailma arenguvajadustele. Teaduse kõrge tase ja sidusus ühiskonna , sh majanduse vajadustega loob eeldused teadmiste kasvuks, kvaliteetsemaks hariduseks ning tõhusamaks ja asjakohasemaks poliitikaks. Teaduspõhise lähenemine kaudu mõistetakse paremini probleemide põhjuseid ja osatakse leida mõjusamaid lahendusi. Nii on võimalik suurendada positiivseid mõjusid ja vähendada negatiivseid mõjusid kõigis poliitikavaldkondades. Arendustegevuse ja innovatsiooni tulemusena sünnivad uudsed lahendused, mis võimaldavad ühelt poolt lahendada ühiskonna vajadusi väiksema ressursikuluga, teisalt pakuvad võimalusi toodete ja teenuste kvaliteedi tõstmiseks . Arendustegevuse ja innovatsiooni tulemusena sünnivad uued lahendused, mis parandavad ühiskonna toimimist, majanduslikku konkurentsivõimet, kestlikku arengut ja üldist heaolu. Ettevõtluskeskkonna arendamise tulemusena luuakse eeldused majandusarenguks suurema tootlikkuse ja lisandväärtuse kasvu abil . Eesti ettevõtted teenivad kõrge lisandväärtusega toodetest ja teenustest rohkem tulu ; ettevõtjad on pädevad, ettevõtted on hästi juhitud ja efektiivsed; Eesti majandus on rahvusvaheliselt lõimunud ja uuendus lik . Detail sem m õjude analüüs valdkondade kaupa on esitatud arengukava lisas 5 . COVID-19 viiruse levikust tingitud mõjud arengukavale ja selle elluviimisele Arengukava kontekstis võib välja tuua mõningad kriisi (pikemaajalised) negatiivsed mõjud, eelkõige seoses muutustega ettevõtluses ja majanduses. COVID-19 viiruse levikust tingitud kriisile järgneb tõenäoliselt majanduslangus, ettevõtete arv väheneb ja tegevust jätkavad ettevõtted keskenduvad eelkõige ellujäämisele, mitte TA investeeringutele, katkeda võivad teatud tarneahelad jms. Sellised mõjud avalduvad eeldatavasti arengukava perioodi alguses, kuid olukord pärast seda taastub. Eriolukord on tähtsustanud digipädevuste ja e-lahenduste rolli (nt e-kaubandus, teenuste ümberkujundamine), võimend anud nõudlus t innovaatiliste lahenduste järele ja sellest tulenevalt soodustanud nende intensiivsem at ja kiirem at väljatöötami st ja kasutusele võtmi st. Samuti on avaldunud sellised mõjud nagu teadlikkuse kasv teaduse ja teadlaste olulisest rollist ja väärtuslikust panusest ühiskondlike probleemide lahendamisel (sh alusuuringute tähtsus), teaduse ja teadlaste hea maine kinnistamine ja teadlaste suurem väärtustamine koostööpartneritena, paindlikkus olemasolevate ressursside suunamisel konkreetsetele probleemidele lahenduste leidmiseks (rahastuse ümbersuunamine, meetmete kohandamine, suunatud TA-tegevused), rahvusvahelise koostöö tähtsuse tõus (nt infovahetus ja kogemuste jagamine, rahvusvahelised seiresüsteemid, osalemine rahvusvahelistes algatustes ja uuringutes, andmete kogumises jms). Arengukava käsitleb valdkonna üldisi strateegilisi eesmärke ja tegevus suundi järgmiseks 15 aastaks, olenemata üksiksündmustest, mida on keeruline ette ennustada. COVID-19 viiruse levikust tingitud eriolukord ja selle tagajärjed ei muuda arengukavas seatud eesmärke ega tegevussuundi. Erisekkumisi seoses käesoleva kriisiga ega ka võimalike järgnevatega ei ole sellest tulenevalt arengukavasse kavandatud. Nii kriise kui nendega toimetulekuks vajalikke konkreetseid tegevusi on samuti keeruline ette näha ega saa ära kirjeldada järgmiseks 15 aastaks, seega pole vastavate tegevussuundade või tegevuste sissekirjutamine arengukavasse asjakohane, ent COVID-19 õppetunde ja valmisolekut kriisi(de)le reageerimiseks võetakse arvesse programmide ja meetmete kavandamise tasandil . 4. Protokollilise otsuse rakendamise kulud Arengukava rahastatakse riigieelarvest ja täiendavalt E L struktuurivahenditest . 5. Protokollilise otsuse jõustumine Protokolliline otsus jõustub üld ises korras. 6. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu esita t i kooskõlastamiseks ministeeriumi d ele ja Riigikantseleile ning arvamuse avaldamiseks järgmistele siht- ja sidusrühmade esindajatele: SA Eesti Teadusagentuur, SA Archimedes, Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus, SA Kred E x, SA Kutsekoda, Maaelu Edendamise Sihtasutus, Startup Estonia, Statistikaamet, Riigikogu A renguseire Keskus, Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut, AS Toidu- ja Fermentatsioonitehnoloogia Arenduskeskus, BioCC OÜ, Ees t i Keele Instituut, Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti Rahva Muuseum, Eesti Taimekasvatuse Instituut, Estonian Business School, Protobios OÜ, STACC OÜ, Tervise Arengu Instituut, Tervisetehnoloogiate Arenduskeskus AS, Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, Cybernetica AS, Tartu Ülikool, Tallinna Ülikool, Tallinna Tehnikaülikool, Eesti Maaülikool, Eesti Kun s tiakadeemia, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, R ektorite Nõukogu, Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu, Eesti Teaduste Akadeemia, Eesti Noorte Teaduste Akadeemia, Eesti Tööandjate Keskliit, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, MTÜ Teenusmajandus e K oda, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon, Eesti Äriinglite Assotsiatsioon (EstBan), Estonian Private Equity and Venture Capital Association (EstVCA), Finance Estonia, Eesti Pangaliit, Eesti Meretööstuse Liit, Eesti Elektroonikatööstuse Liit, Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit, Eesti Keemiatööstuse Liit, Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit, Eesti Logistika ja Ekspedeerimise Assotsiatsioon, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit, Eesti Puitmajaliit, Eesti Arhitektide Liit , Eesti Trüki- ja Pakenditööstuse Liit, Eesti Kaupmeeste Liit, Eesti Plastitööstuse Liit, Eesti Mööblitootjate Liit, Eesti Mäetööstuse Ettevõtete Liit, Eesti Rõiva- ja Tekstiililiit, Eesti Toiduainetööstuse Liit, Eesti Masinatööstuse Liit, Eesti E-kaubanduse Liit, Eesti Elektritööstuse Liit, Eesti Elektritööde Ettevõtjate Liit , Eesti Kaitsetööstuse Liit, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda, Eestimaa Talupidajate Keskliit, Mahepõllumajanduse Koostöökogu, MTÜ M aakondlik ud A renduskeskus ed , Eesti Linnade ja Valdade Liit, AS Metrosert, SA Eesti Akrediteerimiskeskus, Eesti Standardikeskus , Vastutustundliku Ettevõtluse Foorum, Eesti Haridusfoorum . Ülevaade laekunud ettepanekutest ja nendega arvestamisest on esitatud seletuskirja lisas . Riigikogu kultuuri- ja majanduskomisjoni 14. detsembri 2020. a ning Riigikogu täissaali 19. mai 2021. a arutelu tulemusena arengukava eelnõule muudatusettepanekuid ei tehtud. Eelnõus on tehtud vaid tehnilisi muudatusi (statistiliste andmete ja eelarve prognoos i uuendamine , TAIE fookusvaldkondade teemalehed koos sihtide sõnastusega ). Liina Kersna Andres Sutt haridus- ja teadusminister väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–2035 Foto: Erik Riikoja TAIE arengukava 2021-2035 ÜLDEESMÄRK: Eesti teadus, arendustegevus, innovatsioon ja ettevõtlus suurendavad koostoimes Eesti ühiskonna heaolu ja majanduse tootlikkust, pakkudes konkurentsivõimelisi ja kestlikke lahendusi Eesti ja maailma arenguvajadustele • Riigieelarves kavandatud TA rahastamine osakaaluna SKP-st MÕÕDIKUD: • Erasektori TA kulutuste tase SKP-st • Koht Euroopa innovatsiooni tulemustabelis • Nominaalne tööjõutootlikkus EL keskmisest Teadussüsteem Teadmussiire Ettevõtluskeskkond Eesti ettevõtluskeskkond soodustab ettevõtlikkust ning Eesti teadus on Eesti areng tugineb teadmusmahuka ettevõtluse kõrgetasemeline, mõjus ja teaduspõhistele ja teket ja kasvu, kõrgema mitmekesine innovaatilistele lahendustele lisandväärtusega toodete ja teenuste loomist ja eksporti ning investeeringuid kõigis Eesti piirkondades Tegevussuunad Tegevussuunad Tegevussuunad Teaduse kõrge taseme hoidmine, teadusasutuste ja teadlaskonna Teadusasutuste ja ettevõtete Konkurentsivõimelise ja targa arengu tagamine teadmussiirde võimekuse kasvatamine ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonna arendamine Teadustaristu kvaliteedi ja TAI ühiskondliku ja majandusliku mõju kättesaadavuse kindlustamine tugevdamine Kõrgema lisandväärtuse loomise ja ekspordi võimekuse suurendamine Võimalused rahvusvaheliseks Teadus- ja tehnoloogiamahuka teaduskoostööks iduettevõtluse ökosüsteemi Tehnoloogia- ja arendusmahukate arendamine investeeringute soodustamine Mõõdikud: Mõõdikud: Mõõdikud: 10% maailmas enamtsiteeritud Teadlaste ja inseneride arv Eesti positsioon Doing Business indeksis teadusartikli hulka kuuluvate Eesti artiklite ettevõtlussektoris ja kasumitaotluseta Kaupade ja teenuste eksport osakaal erasektoris Väljaspool Harjumaad loodud SKP elaniku Positiivselt evalveeritud TA-asutuste Ettevõtete investeeringud kohta EL keskmisest lepingulise teadus- ja arendustegevuse mittemateriaalsesse põhivarasse maht akadeemilise töötaja kohta osakaaluna SKP-st Eelarve 2 828 mln € Eelarve 3 361 mln € Eelarve 1 708 mln € SUURIMAD MUUTUSED • TAIE lahendab ühiskonna arenguvajadusi • Teaduse ja teadlaste mõjusus ja mõjukus kasvab • Ettevõtlus muutub TAI-mahukamaks Sisukord 4 Arengukavas kasutatavad mõisted ja lühendid 6 Sissejuhatus 7 Praegune olukord ja väljakutsed Valdkonna arenguvajadused ja probleemid Valdkonna tugevused ja eripärad Arengukava strateegilised lähtekohad 11 Visioon 12 Arengukava eesmärk ja kolm suunda 15 Arengukava mõõdikud 16 Tegevussuunad eesmärkide saavutamiseks Tegevussuunad teadmussiirde soodustamiseks Tegevussuunad teadussüsteemi baasvõimekuse tagamiseks Tegevussuunad toetava ettevõtluskeskkonna loomiseks 21 Arengukava mõjude hindamine 22 Arengukava koostamise protsess ja kaasamine 22 Juhtimine ja korraldus 26 Eelarve prognoos 3 Arengukavas kasutatavad mõisted ja lühendid Alusuuringud – teoreetilised ja eksperimentaalsed uuringud uute teadmiste saamiseks nähtuste ja sündmuste põhialuste kohta, seadmata eesmärgiks nende teadmiste kohe rakendamist. Arendustegevus – uuringute ja kogemuste kaudu saadud teadmiste rakendamine uute materjalide, toodete ja seadmete tootmiseks, protsesside, süsteemide ja teenuste juurutamiseks või nende oluliseks täiustamiseks. Eksperimentaalarendus – tootearenduse osa, millega luuakse uut teadmist uurimistegevusega saadud teadmiste ja praktiliste kogemuste baasil. Loodud teadmist kasutatakse uute või olemasolevate toodete, teenuste või protsesside arendamiseks või täiustamiseks. Ettevõtlus – iseseisev majandus- või kutsetegevus, mille eesmärk on tulu saamine kauba tootmisest, vahendamisest või müümisest, teenuse osutamisest või muust tegevusest, sh loomingulisest või teaduslikust tegevusest. Ettevõtlustegevused erinevad olulisel määral, olenevalt loodud ettevõtte tüübist. Ettevõtluse tugisüsteem – ettevõtetele suunatud süsteemsed tegevused, mis toetavad ettevõtlusega alustamist ja tegelemist, nt nõustamine, koolitusprogrammid, info kättesaadavus ja juurdepääs võrgustikele, ligipääs investeeringutele ja finantseerimisvõimalused, tehniline tugi jm teenused. Evalveerimine – teadus- ja arendusasutuse tegevuse taseme (sealhulgas teadusteema juhtide, põhitäitjate, teadusteema täitmise tulemuste, teadusteema täitmiseks vajaliku materiaalse baasi) rahvusvaheline hindamine vastavas teadus- ja arendustegevuse valdkonnas, lähtudes selle valdkonna rahvusvaheliselt tunnustatud teadus- ja arendustegevuse tasemest. Iduettevõte – ingl k start-up, Eestis registreeritud äriühingule kuuluv majandusüksus, mille eesmärk on välja töötada ja käivitada globaalse kasvupotentsiaaliga, innovaatiline ja korratav ärimudel, mis aitab oluliselt kaasa Eesti ettevõtluskeskkonna arengule. Innovatsioon – uute ideede ja teadmiste kasutamine uudsete lahenduste rakendamiseks. Innovatsioon hõlmab toodete ja teenuste väljatöötamist ja uuendamist (tooteinnovatsioon), turgude hõivamist ja laiendamist (turuinnovatsioon), uute tootmis-, tarne- ja müügimeetodite loomist ja juurutamist (protsessiinnovatsioon), uuendusi juhtimises ja töökorralduses (organisatsiooniinnovatsioon) ning töötingimuste ja personali oskuste arendamist (personaliinnovatsioon). Kvaliteeditaristu – tarbijatele ohutute ja usaldusväärsete toodete ja teenuste tagamise süsteem, mis hõlmab akrediteerimist, sertifitseerimist ehk vastavushindamist, metroloogiat, standardimist ja turujärelevalvet ning aitab kaasa kaupade vabale liikumisele, vähendades võimalikest tehnilistest kaubandustõketest tulenevaid takistusi. Tooted ja teenused peavad vastama kõigile kohustuslikele nõuetele, mis tulevad Eesti või Euroopa Liidu õigusaktidest. Kui Eesti tooted ja teenused vastavad nõuetele, pääsevad nad lihtsamalt nii sise- kui ka välisturgudele ning selle kaudu suureneb Eesti ettevõtjate konkurentsivõime. 4 Nutikas spetsialiseerumine – Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitikas kasutusel olev eksperimenteerimist ja pidevat otsinguprotsessi toetav kohapõhine lähenemine selliste ettevõtlusvaldkondade väljaselgitamiseks, millel on keskmisest suurem kasvupotentsiaal ja loodav lisandväärtus ning võimalus teadus- ja arendustegevuse investeeringute kaasabil saavutada suurem regionaalne konkurentsieelis. Nutika spetsialiseerumise raskuskese on kaasaval ettevõtlikul avastusprotsessil ning alt-üles initsiatiivide toetamisel. Rakendusuuringud – algupärased uuringud uute teadmiste saamiseks ja rakendamiseks kindlas valdkonnas suhteliselt lühikese aja jooksul. TAIE fookusvaldkonnad – Eesti arenguvajaduste ja -võimaluste täitmisse panustavad riigi, ettevõtete ja teadusasutuste koostöös eelisarendatavad teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ja ettevõtluse valdkonnad. Ettevõtluse ja majandusliku arengupotentsiaaliga TAIE fookusvaldkonnad on ühtlasi Eesti nutika spetsialiseerumise valdkonnad EL tõukefondide vahendite kavandamiseks. TAI süsteem – terviklik süsteem, mis hõlmab teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni organisatsioonistruktuuri ja toimimispõhimõtteid, sh riiklikku valitsemismudelit, teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooniga tegelevaid asutusi ja inimesi ning rahastamissüsteemi. Teaduse rahastamise põhiinstrumendid – teadussüsteemi toimimiseks vajalikud rahastusallikad, mis jagunevad kolme kategooriasse: teadlastele (sh uurimisrühmadele) suunatud uurimistoetused (grandid), TA-asutustele suunatud teadus- ja arendustegevuse toetus (baasfinantseerimine või tegevustoetus) ning TA keskkonna toimimiseks tehtavad kulutused. Teadussüsteem – terviklik süsteem, mis hõlmab teadus- ja arendustegevuse organisatsioonistruktuuri ja toimimispõhimõtteid, sh riiklikku valitsemismudelit, teadus- ja arendustegevusega tegelevaid asutusi ja inimesi ning rahastamissüsteemi. Teadustegevus – isiku loomevabadusel põhinev tegevus, mille eesmärk on saada teadusuuringute abil uusi teadmisi inimese, looduse ja ühiskonna ning nende vastastikuse toime kohta. EAS – Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus OECD – Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon EL – Euroopa Liit RES – riigieelarve strateegia ELPOL – Euroopa Liidu poliitika prioriteedid RM – Rahandusministeerium ERDF – Euroopa Regionaalarengu Fond SA ETAg – Sihtasutus Eesti Teadusagentuur HPC – kõrgjõudlusega arvutusvõimsus, SKP – sisemajanduse koguprodukt ingl High Performance Computing TA – teadus- ja arendus(-tegevus, -asutus) HTM – Haridus- ja Teadusministeerium TAI – teadus- ja arendustegevus ning innovatsioon IKT – info- ja kommunikatsioonitehnoloogia TAIE – teadus- ja arendustegevus, innovatsioon IPCEI – Euroopa Komisjoni üleeuroopalist huvi pakkuvate ning ettevõtlus tähtsate projektide strateegiline foorum, ingl TAN – Teadus- ja Arendusnõukogu Strategic Forum for Important Projects for TPK – Teaduspoliitika Komisjon Common European Interest VKE – väike- ja keskmise suurusega ettevõte IPK – Innovatsioonipoliitika Komisjon VV – Vabariigi Valitsus MKM – Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ÜRO – Ühinenud Rahvaste Organisatsioon NS – nutikas spetsialiseerumine 5 Sissejuhatus Teadus- ja arendustegevus ning innovatsioon (edaspidi Vabariigi Valitsus kiitis teadus- ja arendustegevuse, TAI) on majanduskasvu ja ettevõtluse arengu võti. innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava (edaspidi Investeeringud teadusesse ja arendustegevusse TAIE arengukava) väljatöötamise ettepaneku heaks loovad uusi, tarku ja kõrgema sissetulekuga töökohti, 12. septembril 2019. Käesoleva arengukava keskmes suurendavad lisandväärtust ning toetavad pikaajalist on Eesti pikaajalises arengustrateegias „Eesti 2035“ majanduskasvu. TAI on oluline ka ühiskonna ees sõnastatud arenguvajaduste lahendamine ning seisvate proovikivide ületamiseks ning ühiskonna tootlikkuse ja lisandväärtuse kasv, milleni jõudmiseks heaolu ja sidususe kasvuks, olgu tegu kliimamuutuste soodustatakse erasektori TA investeeringute kasvu. mõju leevendamise ja selle mõjuga kohanemise, terviseprobleemide lahendamise või vaesusega Arengukava on koostatud 15 aastaks, kuna valdkonnas võitlemisega. Kiired muutused tehnoloogias, vajalikud struktuursed muutused eeldavad järjekindlust digiteerimine ja tehisintellekti areng suurendavad veelgi ja püsivust poliitikasihtides ning kavandatavate vajadust teaduse ja arendustegevuse järele ning avavad poliitikameetmete tulemused ja mõju ilmnevad pikema uusi võimalusi ettevõtluseks. aja jooksul. Arengukava kestus on kooskõlas Eesti pikaajalise arengustrateegiaga „Eesti 2035“ ja HTM ja Nii Euroopa Liit (EL), Majanduskoostöö ja Arengu MKM teiste TAIE arengukavaga seotud arengukavade Organisatsioon (OECD) kui Rahvusvaheline Valuutafond (haridus-, keele- ja noortevaldkonna) kestusega. (IMF) on juhtinud tähelepanu, et Eesti peaks suurendama TAIE poliitika mõjusust, sest riigi investeeringud teadus- ja arendustegevusse ei ole soovitud mahus suurendanud Arengukava koostamisel on arvesse võetud kõrge lisandväärtusega toodete ja teenuste eksporti ega aidanud tõsta tootlikkust. • globaalseid suundumusi; • valdkonna tugevusi ja eripärasid; Seetõttu on Eestis vaja käsitleda teadust, • valdkonna praegust olukorda ja arenguvajadusi arendustegevust, innovatsiooni ja ettevõtlust ühises kirjeldavaid uuringuid, analüüse ja statistikat; strateegilises raamistikus ning luua nende valdkondade • kooskõla teistes strateegiates ja arengukavades, vahel senisega võrreldes rohkem sünergiat ja sidusust. sh EL strateegilistes alusdokumentides seatud Uue arengukavaga kujundatakse Eesti eeldusi, tingimusi eesmärkidega; ja vajadusi arvestav TAI ja ettevõtluse poliitika, mis aitaks • valdkonna komisjonide suuniseid; teadmusmahuka ühiskonna arendamise ja tootlikkuse • erakondade, teadusasutuste, teadlaste ja kasvu kiirendamise kaudu kaasa Eesti kestlikkusele ja ettevõtlusorganisatsioonide esindajate vahel 19. elanike heaolu kasvule. detsembril 2018. a sõlmitud Eesti teaduslepet teaduse, arendustegevuse ja innovatsiooni arengu Ühise arengukava koostamise ülesande andis kindlustamiseks; Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile • siht- ja sidusrühmade tagasisidet ja ettepanekuid. (MKM) ning Haridus- ja Teadusministeeriumile (HTM) Vabariigi Valitsus. Perioodil 2014–2020 käsitleti neid poliitikavaldkondi Eesti ettevõtluse kasvustrateegias 2014–2020 (MKM vastutusalas) ning Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegias 2014– 2020 „Teadmistepõhine Eesti“ (HTM vastutusalas). 6 Praegune olukord ja väljakutsed Valdkonna arenguvajadused ja probleemid Arengukava eesmärkide ja kavandatavate sekkumiste aluseks olevad arenguvajadused toetuvad perioodil 2011–2019 tehtud analüüsides ja aruannetes esitatud hinnangutele, järeldustele ja soovitustele (vt lisa 1), samuti arengukava kaasamisseminaridelt saadud sisendile valdkonna arenguvajaduste ja vajalike olulisimate muutuste kohta (vt lisa 4). Eesti TAI süsteemi rahvusvahelise hindamise kohaselt¹ on Eesti TAI süsteemi arenguks vaja • kindlustada TAI oluline roll riigi poliitikas koos avaliku sektori TAI rahastamise tõusuga 1%-ni SKP-st ja edaspidi hoida rahastus vähemalt samal tasemel; • määrata kindlaks TAI valdkonna temaatilised prioriteedid, mis toetaksid ühiskonna arenguvajaduste lahendamist ja nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondi; • luua innovatsiooniagentuur, mis toetaks ettevõtete suutlikkust rakendada teadus- ja arendustegevust ühiskonna ja majanduse arenguvajaduste lahendamiseks; • tugevdada teadmust vahendavate organisatsioonide (nt ülikoolide tehnosiirdekeskused ja regionaalsed kompetentsikeskused) rolli innovatsioonis; • nüüdisajastada ja „profileerida“ teadus- ja arendustegevust kõrgkoolides, et parandada nende innovatsioonivõimekust ja kvaliftseeritud kõrgetasemelise tööjõu ettevalmistamist vastavalt ühiskonna vajadustele. Riigipõhistes analüüsides ja investeerimissoovitustes² on esile toodud, et Eestis tuleks • edendada teadus- ja innovatsioonisuutlikkust ning tipptehnoloogia kasutuselevõttu; • edendada ettevõtlussektori digiteerimist; • edendada väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete kasvupotentsiaali ja konkurentsivõimet; • aidata ettevõtetel arendada nutikaks spetsialiseerumiseks, tööstuse ümberkorraldamiseks ja ettevõtluseks vajalikke oskusi; • edendada energiatõhususe meetmeid ja taastuvenergiat; • edendada üleminekut ringmajandusele; • tegeleda kliimamuutuste mõjudega kohanemisega ja nende leevendamisega, mis mh suurendab riskiennetusvõimet ja katastroofidele vastupidavust; • suunata investeeringuid ühtlasemaks piirkondlikuks arenguks ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete paremaks ligipääsuks avaliku sektori toetustele ja laenukapitalile, eriti maapiirkondades³. Peamised probleemid teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse valdkonnas on järgmised: • Eestis napib inimesi, kes oskaksid ja tahaksid tegeleda teadus- ja arendustegevusega. Teadlaskarjäär ei ole Eestis atraktiivne: doktorikraadiga töötajaid napib, uurimisrühmad on väikesed, doktoriõpe ei ole atraktiivne, uurimisrühmade rahastus on ebakindel ja teadustöötajate karjääriteed välja kujunemata. Projektipõhisus ja suur konkurentsisurve tingivad ajude äravoolu ning pärsivad teadlaste ja inseneride järelkasvu. See seab ohtu teaduse kõrge taseme ja valdkondliku mitmekesisuse, mis on hädavajalik Eesti ühiskonna kestlikuks arenguks. • EL tõukefondide toel loodud kõrge tasemega teadustaristu majandamine ei ole jätkusuutlik. Teadustaristu kasutamine ettevõtluse ja avaliku sektori teenindamiseks on piiratud, napib akrediteeritud laboreid. • Rahvusvahelise teadus- ja arenduskoostöö potentsiaal ei ole maksimaalselt ära kasutatud. 1 Peer Review of the Estonian Research and Innovation System: Final Report (Under the Horizon 2020 Policy Support Facility), aruanne (2019). [link] 2 Euroopa Liidu Euroopa Semestri raames tehtud struktuurireformide elluviimise ning makromajandusliku tasakaalustamatuse ennetamise ja korrigeerimise edusammude hinnang ja analüüside tulemused, aruanne Eesti kohta (2020). 3 [link] 7 • Eesti ühiskonna ees seisvate proovikivide lahendamisel kasutatakse liiga vähe teadustulemusi ja teadlasi. TAI poliitika ei ole piisavalt mõjus, et toetada majanduslike ja ühiskondlike eesmärkide saavutamist, sh majandusstruktuuri muutmist. • Teadustöö tulemused ei leia rakendust ettevõtluses. Eestis sünnib vähe läbimurdelist innovatsiooni. Ülikoolidel ja ettevõtjatel napib motivatsiooni ja võimekust teha koostööd, ettevõtetesse ei palgata TA-spetsialiste. Teadussuunad on kasvanud lahku majandusest ja ühiskonnast ning seetõttu on TAI ühiskondlik kasu (tõhusus) väike. • Eestis on välja arenemata teadus- ja tehnoloogiapõhiste ettevõtete teket ja kasvu soodustav ökosüsteem (teenuseid pakkuvad organisatsioonid kui ka rahastus), mis arengufaaside üleselt toetaks teadus- ja tehnoloogiapõhiste iduettevõtete loomist, nende arendamist kommertsialiseeritavaks ning olulise kasvu saavutamist rahvusvahelistel turgudel. • Riigi roll innovaatiliste lahenduste eestvedajana ja innovatsiooninõudluse kujundajana on tagasihoidlik. • Eesti ettevõtete võimekus uusi ärimudeleid, teadmisi ja tehnoloogiaid kohandada ja kasutusele võtta on vähene. Väljaspool suuremaid linnapiirkondi napib kõrgelt kvalifitseeritud tööjõudu ja ambitsioonikaid innovatsioonile orienteeritud ettevõtjaid. • Mitmed traditsioonilised ressursi- ja tööjõumahukad tegevusalad piirkondades, mis võiksid lisandväärtuse kasvades anda suurema tulu SKP-sse, on olnud innovatsiooni rakendamisel tagasihoidlikud ega ole suutnud oma kasvupotentsiaali ära kasutada. • Eesti majandust iseloomustab madal tulutase ja kesine koht rahvusvahelistes väärtusahelates. Kõrge lisandväärtusega tooteid ja teenuseid eksporditakse võrdlemisi vähe ning seetõttu on Eesti toodete ja teenuste rahvusvaheline tuntus väike. • Ettevõtluskeskkonna teenused ei ole piisavalt automatiseeritud ega kasutajast lähtuvalt (sündmuspõhiselt ja proaktiivselt) disainitud ja arendatud, samuti ei kasutata uudseid lahendusi (tehisintellekt, reaalajas toimivad teenused), mistõttu on ettevõtja halduskoormus suur. Eestil on risk jääda väikese lisandväärtusega allhankeriigiks, EL aeglase kasvutempoga liikmeks. • Eesti ei ole piisavalt integreeritud EL ühtse turuga ega kasuta selle potentsiaali, et pakkuda soodsat keskkonda ekspordiambitsiooniga ettevõtjatele ja parandada seeläbi Eesti ettevõtete konkurentsivõimet rahvusvahelises kaubanduses4. • Eesti võime meelitada kõrge lisandväärtusega välisinvesteeringuid on vähene. • Teadus- ja arendustegevuse ning ettevõtluse arengus on suured riigisisesed erinevused, eelkõige suuremate linnapiirkondade ja muude piirkondade vahel (nt ettevõtlusaktiivsus ja SKP, ettevõtete tootlikkuse ja konkurentsivõime näitajad, kapitalile ligipääs ning tööjõu kättesaadavus ja oskused). See mõjub pärssivalt nii piirkondlikule konkurentsivõimele kui kogu riigi majandusarengule tervikuna. • TAI süsteem on killustunud, süsteemi osaliste vastutus ja ülesanded ei moodusta ühtset tervikut. Valdkondliku TA vajaduste väljaselgitamise ning nende lahendamise juhtimise ja koordineerimise võimekus on ebaühtlane, TAIE poliitika kujundajate omavaheline koostöö on nõrk. Teadusasutuste vaheline koostöö on nõrk ja ühistegevustest tekkivat sünergiat ei kasutata. • Eesti TAIE poliitikas ei ole konsensust selles osas, millistele suurtele tulevikusuundadele ja väljakutsetele Eesti peaks keskenduma, milles oma eeliseid välja arendama ning milliste tulevikuväljakutsete lahendamisele tuleks TAI ja ettevõtluse valdkonna ühised jõupingutused suunata. Põhjalikum arenguvajaduste analüüs on esitatud lisas 1. 4 Euroopa Komisjon (2020). Ühtse turu tõkete tuvastamine ja kõrvaldamine [link] 8 Valdkonna tugevused ja eripärad Peamised tugevused, millele toetuda Eesti TAIE arendamisel • Eestis on kõrge haridustase, paindlik tööturg, tugevad institutsioonid (sh ülikoolid, regionaalsed kompetentsikeskused), soodne ettevõtluskeskkond ning arenenud digiühiskond, mis väljendub tõhusates ja hästi toimivates e-riigi lahendustes. Erinevates rahvusvahelistes konkurentsivõime edetabelites asub Eesti üsna kõrgel kohal5. • Eesti teadus on kvaliteetne, mitmekesine ja rahvusvaheliselt heal tasemel. Eestis tegutsevad tugevad ja arenevad teadusrühmad, teadusasutustes on tagatud nüüdisaegne töökeskkond, sh heal tasemel teadustaristu. Teadlased ja teadusasutused osalevad aktiivselt rahvusvahelistes teadusvõrgustikes, sh Euroopa Teadusruumi algatustes ja ühistes teadustaristutes. • Eestis on iduettevõtlust soosiv ettevõtluskeskkond ja iduettevõtted on olnud edukad. Iduettevõte sektori panus majandusse laiemalt on kasvanud. • Eesti tugevus on väiksus, paindlikkus ja ühiskonna tehnoloogiline avatus, mis soosib innovaatiliste lahenduste väljatöötamist ja rakendamist (sh laborikatsetused läbinud prototüüpide testimist reaalelu keskkonnas väiksemal skaalal ja edu korral lahenduste paindlikku võimendamist). Valdkonna eripärad, millega TAIE arendamisel arvestada • Väikeses riigis puudub paljudes valdkondades kriitiline mass teadlasi ja insenere, mis seab valdkonna teadus- ja arendustegevusele piirangud. Eesti väiksusest hoolimata on vaja tegeleda kõigi valdkondadega, sh hariduse, tervise, sotsiaalsüsteemi, keskkonnahoiu, eesti keele ja kultuuri säilitamise ja arendamisega. • Lisandväärtust ja hõivet loovad suuresti väikesed ja keskmised ettevõtted, sh mikroettevõtted, kuid suure osa ekspordimahust moodustavad ja TA-tegevusse panustavad vähesed suurettevõtjad. Eestis on vähe suurettevõtteid, kes ise oma sektoris innovatsioonivõrgustikke algatavad ja arendavad. • Eesti majanduskasvu jaoks mängib kaupade ja teenuste eksport väga tähtsat rolli, sest majanduse avatus ja ekspordi osatähtsus SKP-st on suur. Eesti ekspordis domineerivad tööjõumahukad valdkonnad, mis on aga üha süveneva palgasurve tõttu tugeva löögi all. Eesti avatud majandus on vastuvõtlik väliskeskkonna muutustele. Foto: Erik Riikoja 9 Arengukava strateegilised lähtekohad Arengukava koostamisel on arvestatud globaalsete suundumuste ja strateegilistest dokumentidest tulenevate lähtekohtadega, mida on lähemalt käsitletud lisades 1 ja 2. Arengukava elluviimisega seotud lisadokumendid on esitatud lisas 7. GLOBAALSED SUUNDUMUSED • Muutuv tehnoloogia, ärimudelid, töö olemus • Muutuvad jõujooned • Loodusvarade nappus • Kliimamuutused • Kasvav ja vananev rahvastik RAHVUSVAHELISED JA EL LÄHTEKOHAD • ÜRO ja EL säästva arengu eesmärgid • IPCEI väärtusahelad • EL kliimaeesmärgid ja Euroopa roheline kokkulepe • EL struktuurivahendite raamistik • „Euroopa Horisont“ • ELPOL • EL tööstusstrateegia ja digipakett RIIKLIKUD LÄHTEKOHAD • „Eesti 2035“ • Välispoliitika arengukava 2030 • Haridusvaldkonna arengukava 2021-2035 • Äridiplomaatia strateegia • Tööstuspoliitika roheline raamat • Teised arengukavad • Ekspordipoliitika põhialused TAIE ARENGUKAVA 2021-2035 TAIE valdkonna olulisemad eesmärgid EL suunal on Ettevõtluskeskkonna kontekstis aitab arengukava kooskõlas Eesti Euroopa Liidu poliitika prioriteetidega saavutada Euroopa tööstusstrateegia eesmärki (ELPOL)6. Arengukava on tihedalt seotud eelkõige muuta EL tööstus konkurentsivõimelisemaks rohe- ja majandusliku baasi arendamise ning kliimaneutraalse, digipöörde ehk nn kaksikpöörde kaudu, kasutades ära digitaalse, rohelise, õiglase ja sotsiaalse Euroopa andmete ja uute tehnoloogiate rakendamise võimalusi. rajamisega seotud prioriteetidega. Seistakse selle eest, Arengukava tegevused aitavad mitmekesistada et juurdepääs rahvusvahelistes teadmusvõrgustikes strateegiliselt olulisi tarneahelaid ning tarneriskide ja algatustes osalemiseks ning rahastusvõimalused maandamiseks vähendada sõltuvust kolmandatest oleksid EL tasandil avatud ja läbipaistvad ning et riikidest. Arengukava toetab EL väike- ja keskmise toimiks koostöö keskuste ja äärealade vahel. Et tõsta suurusega ettevõtete strateegia eesmärki aidata teaduse tipptaset ja konkurentsivõimet ka väiksemates väike- ja keskmise suurusega ettevõtetel juhtida digi- ja ja keskustest kaugemal paiknevates riikides nagu rohemajandusele üleminekut, samuti soodustatakse Eesti, peetakse oluliseks just sektoritevahelist ja ettevõtete keskendumist innovatsioonile ja piiriülest koostööd, mobiilsust, avatust ja kaasatust digitehnoloogiatele. Toetatakse ligipääsu hargmaiste ning osalusbarjääride kaotamist, kuna see võimaldab kontsernide tarneahelatele ning seistakse EL ühtsele teadmiste liikumist ja õppimist TAI erinevate osapoolt turule sisenemise tõkete ja piirangute vähendamiste vahel. eest, et soodustada ekspordiambitsiooniga ettevõtjate piiriülest tegevust. 5 Eesti Pank (2020). Eesti Konkurentsivõime ülevaade 2020 [link] 6 Vabariigi Valitsuse Eesti EL poliitika prioriteedid aastateks 2020–2021 (ELPOL) heaks 21. novembril 2019. a [link] 10 Visioon Aastal 2035 …on Eesti kohanemisvõimeline teadmuspõhine ühiskond, kus mõistetakse teaduse, arendustegevuse ja innovatsiooni vajalikkust, teadmus on ringluses ning teadustöö tulemusi kasutatakse loovalt, oskuslikult ja keskkonda säästvalt Eesti sotsiaalse ja majandusliku heaolu ning eesti keele ja kultuuri kestlikkuse hüvanguks. …saavutavad Eesti teadlased silmapaistvaid tulemusi, on ühiskonnas nii ettevõtjatele kui ka poliitikakujundajatele hinnatud partnerid ning rahvusvahelistes teadmusvõrgustikes aktiivsed ja tunnustatud osalejad. …on kõikjal Eestis head rahvusvaheliselt konkurentsivõimelised tingimused suure lisandväärtusega ettevõtluseks. Ettevõtlussektori kasvuvedur on teaduspõhine arendustegevus ja innovatsioon. Eesti on kogu maailmas tuntud uute tehnoloogiliste lahenduste väljatöötaja ja kasutusele võtjana. Foto: EAS 11 Arengukava eesmärk ja kolm suunda Üldeesmärk: Eesti teadus, arendustegevus, innovatsioon ja ettevõtlus suurendavad koostoimes Eesti ühiskonna heaolu ja majanduse tootlikkust, pakkudes konkurentsivõimelisi ja kestlikke lahendusi Eesti ja maailma arenguvajadustele. Arvestades Eesti TAI süsteemi ja ettevõtluse arenguvajadusi, seatakse arengukavas järgmised alaeesmärgid: 1. Eesti areng tugineb teadmuspõhistele ja innovaatilistele lahendustele. 2. Eesti teadus on kõrgetasemeline, mõjus ja mitmekesine. 3. Eesti ettevõtluskeskkond soodustab ettevõtlikkust ning teadmusmahuka ettevõtluse teket ja kasvu, kõrgema lisandväärtusega toodete ja teenuste loomist ja eksporti ning investeeringuid kõigis Eesti piirkondades. Arengukava visiooni ja eesmärki on võimalik saavutada vaid alaeesmärkide sünergias. Seetõttu on arengukavas kavandatud kolm suunda (teadussüsteemi, teadmussiirde ja ettevõtluskeskkonna suund), mis kõik täidavad sidusas ja terviklikus lähenemises oma ülesannet (vt joonis 1). Kaks suunda – teadussüsteemi ja ettevõtluskeskkonna suund – on nn horisontaalsed, eeldusi loovad suunad, mille ülesanne on tagada Eestis teadussüsteemi ja ettevõtluse toimimiseks vajalikud tingimused ja pädevused. Arengukava raskuskese on kolmandal, teadmussiirde suunal. Selles suunas kavandatavate tegevuste tulemusena otsitakse teadussüsteemi ja ettevõtlussektori koostoimes lahendusi Eesti ühiskonna arenguvajadustele. See ei tähenda teaduse või ettevõtluse tähtsuse vähenemist. Vastupidi, ühiskondlikele väljakutsetele lahenduste leidmine eeldab tugevat teadmusbaasi, sh alusuuringuid, ning head keskkonda ettevõtluseks, mille kaudu teaduse ja innovatsiooni tulemusi rakendada ning toodete ja teenuste lisandväärtust kasvatada. Teadmussiirde suuna ülesanne on tagada teadussüsteemi, ettevõtluskeskkonna ning ühiskonna teiste süsteemide (nt tervishoid, haridus, kultuur, sotsiaalsüsteem, keskkonnahoid jm) koostoime selliselt, et eri valdkondades loodud uued teadmised, tehnoloogiad ja ideed leiaksid oskuslikult ja loovalt rakendust kestliku ühiskonna ja majanduse hüvanguks, sh suurendades ühiskonna üldist vastupanu- ja kohanemisvõimet kriisiolukordades ja globaalsete muutustega toimetulekuks. Silmas on peetud pikaajalist ja järjepidevat tootlikkuse kasvu ning teadmusringlust, mitte lineaarset (tehnoloogiakeskset) protsessi teadussüsteemist ettevõtlusse. Selles kontekstis toetab teadmussiire mitte ainult teadustulemuste rakendamist ettevõtluses ja majanduse hüvanguks, vaid ka teaduse mõjususe kasvu ja ühiskonna arenguvajadustele vastavate strateegiliste uurimissuundade kujundamist. Teadmussiirde suund tegeleb otseselt järgmiste probleemidega Eesti TAIE valdkonnas: • teadustöö tulemused ei leia ühiskonnas piisavalt rakendust, TAI poliitika ei ole piisavalt mõjus, et toetada ühiskondlike ja majanduslike eesmärkide saavutamist; • Eesti ettevõtete TAI mahukus ning võimekus teadustulemusi kohandada ja kasutusele võtta on väike, puudub ettevõtete innovatsioonivõimekuse kasvu toetav süsteem; • Eestil tuleb teha valikuid ja TAIE poliitikat tulemuslikumalt suunata7; • TAIE süsteemi osaliste (ministeeriumid, ettevõtete esindusorganisatsioonid, teadusasutused jt) koostöö ja koordinatsioon on nõrk. 7 ingl policy directionality 12 Teadmussiirde suund vähendab teaduse eraldatust majandusest ja ühiskonnast, võimendades TAI ühiskondlikku kasu (tõhusust) ja kutsudes esile vajalikke muutusi, sh käivitades olulisel määral Eesti majanduse lisandväärtuse kasvu. Struktuursete muutuste esilekutsumine eeldab teaduse, ettevõtluse ja poliitikakujundamise koosmõju ning tegevuste ja rahaliste vahendite koondumist. Seetõttu on arengukava eesmärkide saavutamiseks keskse tähendusega TAIE fookusvaldkonnad, s.o Eesti arenguvajadustele ja -võimalustele vastavad riigi, ettevõtete ja teadusasutuste koostöös eelisarendatavad teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ja ettevõtluse valdkonnad. Eelisarendamine tähendab, et eesmärgiks seatakse nende valdkondade osatähtsuse kasv Eesti majanduses, sh ekspordis ja arenguvajaduste rahuldamisel, ning selleks vajalikku teadus- ja arendustegevust toetab riik täiendavalt. TAIE fookusvaldkonnad on järgmised: • digilahendused igas eluvaldkonnas; • tervisetehnoloogiad ja -teenused; • kohalike ressursside väärindamine; • nutikad ja kestlikud energialahendused; • elujõuline Eesti ühiskond, keel ja kultuuriruum. Neli esimest fookusvaldkonda on ühtlasi ettevõtluse ja majandusliku, sh ekspordi arengupotentsiaaliga TAIE fookusvaldkonnad ehk nutika spetsialiseerumise valdkonnad. Fookusvaldkonnad annavad ühelt poolt panuse Eesti arenguvajaduste lahendamisse ning teisalt võimaldavad paremini ära kasutada Eesti ettevõtluse ja teaduse tugevusi. Nad on kõrge ärilise potentsiaaliga või globaalselt suure mõjuga. Fookusvaldkonnad ei ole sektoraalsed, vaid arenguvajaduse või -võimaluse kesksed ja interdistsiplinaarsed ning põhinevad eri valdkondade ja sektorite (akadeemiline, era- ja avalik sektor) koostööl. Teadussüsteemi suuna ülesanne on tagada Eesti teaduse toimevõime. Ühiskonna teadmuspõhise arengu ja majanduskasvu vältimatu eeltingimus on kõrgetasemeline, arenev ja valdkondlikult mitmekesine teadussüsteem. Selleks tuleb tagada teadusasutuste strateegiline areng, sh jätkata uute teadmiste, tehnoloogiate ja ideede loomiseks vajalike alusuuringute rahastamist, parandada teadlaste enesetäiendusvõimalusi ja töötingimuste konkurentsivõimet, seista hea teadlaskonna juurdekasvu eest, võimaldada kasutada heal tasemel teadustaristut ja osaleda rahvusvahelises teadmusringluses ning kindlustada uute teadmiste ja ideede jõudmine kõrgharidusõppesse ja selle kaudu tööturule. Ettevõtluskeskkonna suuna ülesanne on tagada ettevõtlust soosiv keskkond kõigis Eesti piirkondades. Sihiks on kujundada tingimused, mis looksid soodsa pinnase uute äriideede kasvuks ja ettevõtete konkurentsivõime tõstmiseks kogu Eestis, sh toimiva kvaliteeditaristu abil. Ettevõtluse suund toetab teadusmahuka ettevõtluse kasvu ja sellise ettevõtluskeskkonna kujundamist, mis soodustab lisandväärtuse suurenemist. Kujundada tuleb selline ettevõtluskeskkond, mis hoiaks ja meelitaks ligi võimekaid ettevõtjaid, investeeringuid ja talente, soosiks kõrge lisandväärtusega toodete ja teenuste eksporti ja uutele turgudele sisenemist ning toetaks Eesti ettevõtluse, eriti tööstussektori konkurentsivõime kasvu, sh tõusu väärtusahelates, arvestades säästva arengu eesmärke. Eritähelepanu tuleb pöörata tootmisvõimsuste ja ekspordimahtude suurendamisele, et ettevõtjate poolt juba tehtud ja rahastatud teadusuuringute tulemusena valminud innovaatilised tehnoloogilised lahendused (nt töötlevas tööstuses, energeetikas, meditsiinis) jõuaksid kiiresti rakendusse majanduses (nt katsetehased). Selleks tuleb piisavas mahus kasutada nii riigieelarvelisi kui struktuuritoetuste vahendeid. Arengukava annab panuse Eesti pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ kõigi viie strateegilise sihi täitmisse ja aitab kaasa ÜRO säästva arengu eesmärkide täitmisele (vt täpsemalt lisa 2 ja lisa 6). Arengukavaga seotud haridus- ja tööjõuteemasid käsitletakse Eesti haridusvaldkonna arengukavas 2021-2035 ja heaolu arengukavas 2016-2023. 13 Kolme suuna koosmõjus kutsutakse arengukava eesmärgi saavutamiseks esile kolm suuremat muutust. 1. TAIE lahendab ühiskonna arenguvajadusi. TAIE aitab saavutada ühiskondlikke ja majanduslikke eesmärke. Tõhusad ja mõjusad lahendused ühiskonna arenguvajadustele saavutatakse mh tegevustega TAIE fookusvaldkondades. 2. Teaduse ja teadlaste mõjusus ja mõjukus kasvab. Teadussüsteem on tugevalt seotud ühiskonna ja majandusega. Toimib tõhus teadmussiire. Teadust ja teadlasi väärtustatakse ühiskonnas kõrgelt, teadusasutused ja teadlased on võimekad ja hinnatud partnerid nii ettevõtjatele, ühiskondlike väljakutsete lahendamisel kui poliitikate kujundamisel. 3. Ettevõtlus muutub TAI-mahukamaks. Sihiks on saavutada teadmus- ja tehnoloogiamahuka ettevõtluse kasv ning suurem lisandväärtus ja sellest tulenevalt kõrgem sissetulekute ja heaolu tase kõikjal Eestis. Eesti 2035 strateegilised sihid INIMENE ÜHISKOND MAJANDUS ELUKESKKOND RIIGIVALITSEMINE ÜRO säästva arengu eesmärgid TEADMUSSIIRE TAI ühiskondliku kasu võimendamine • Tegevused TAIE fookusvaldkondades • Teadmussiirde võimekuse toetamine • TAIE süsteemi osaliste koostöö ja koordinatsioon TAIE TEADUSSÜSTEEM 2035 ETTEVÕTLUSKESKKOND Teadussüsteemi baasvõimekus Teadus- ja tehnoloogiamahukat ettevõtlust soosiv ettevõtluskeskkond • Teadusasutuste ja teadlaskonna areng, konkurentsivõimelised töötingimused ja • Ettevõtluse rahvusvaheline järelkasv konkurentsivõime • Teadustaristu • Kõrgema lisandväärtuse loomine ja • Rahvusvaheline koostöö ekspordivõimekus • Sidus teadus- ja kõrgharidussüsteem • Tehnoloogia- ja arendusmahukad (välis)investeeringud 14 Arengukava mõõdikud TAIE arengukava indikaatorid Sihttase Eesmärk Indikaator Selgitus Mõõtühik Baastase Võrdlusaasta 2035 Riigieelarves Riigile TA olulisust kavandatud TA peegeldav TA- % 0,75 2019 ≥18 rahastamine mahukuse näitaja osakaaluna SKP-st ÜLDEESMÄRK: Eesti ühiskonna Erasektori TA Erasektori TA- heaolu ja majanduse % 0,86 2019 2 kulutuste tase SKP-st mahukuse näitaja tootlikkuse suurendamine, pakkudes Töötaja kohta loodud konkurentsivõimelisi Nominaalne keskmine majanduslik ja kestlikke lahendusi tööjõutootlikkus EL-27 lisandväärtus kui % 78,7 2019 110 Eesti ja maailma keskmisest majanduskasvu arenguvajadustele peegeldaja Koht Euroopa Koht Tugev Innovat- Innovatsioonisüsteemi innovatsiooni tulemus- inno- 2020 siooni tulemuslikkuse näitaja tulemustabelis rühmas vaator liider Teadmiste Teadlaste ja inseneride kasutuselevõttu Arv 1000 arv ettevõtlussektoris soosivate teadmiste elaniku 1,47 2019 4,53 TEADMUSSIIRE: ja kasumitaotluseta ja oskustega inimeste kohta Eesti areng tugineb erasektoris arv väljaspool teadmuspõhistele kõrgharidussektorit ja innovaatilistele Ettevõtete lahendustele Teadmuse investeeringud rakendamist soosivad % 2,7 6 mittemateriaalsesse 2019 investeeringud (mln/mld) (760 mln) (3,2 mld) põhivarasse9 osakaaluna SKP-st 10% maailmas Teaduse kõrge tase, enamtsiteeritud rahvusvaheline teadusartikli hulka konkurentsivõime, % 8,4 2020 12,5 kuuluvate Eesti teaduse akadeemiline TEADUSSÜSTEEM: artiklite osakaal mõju Eesti teadus on kõrgetasemeline, Positiivselt Teaduse mõjukus, mõjus ja evalveeritud TA-alane koostöö mitmekesine TA- asutuste erasektoriga, Maht lepingulise teadus- ja 26 730 2019 50 000 konkurentsivõime eurodes arendustegevuse rahvusvahelises TA- maht akadeemilise tegevuses töötaja kohta ETTEVÕTLUS- KESKKOND: Hinnang Eesti Eesti positsioon Doing Koht ede- Eesti Eesti ettevõtluskeskkonna 18 2020 Business indeksis tabelis TOP-5 ettevõtluskeskkond konkurentsivõimele soodustab ettevõtlikkust ning Hinnang Eesti teadmusmahuka Kaupade ja teenuste ettevõtete mld eurot 19 2020 43 ettevõtluse teket eksport rahvusvahelisele ja kasvu, kõrgema konkurentsivõimele lisandväärtusega toodete ja teenuste Väljaspool Harjumaad loomist ja eksporti loodud SKP elaniku ning investeeringuid Regionaalne mõõde % 41 2020 59 kohta EL-27 kõigis Eesti keskmisest piirkondades Mõõdikute sisu ja metoodikat on lähemalt kirjeldatud lisas 3. 8 Aastaks 2021 1% SKP-st, edasi >= 1% SKP-st, vt ka eelarve prognoosi peatükk 9 Ettevõtete investeeringud mittemateriaalsesse põhivarasse sisaldavad Statsitikaameti kategoriseeringu (RAA0062) järgi tööjõukulusid, investeeringuid ja muid jooksvaid kulusid. 15 Tegevussuunad eesmärkide saavutamiseks Taristu Ideed sh aparatuur, laborid, andmebaasid, taristu sh info, võrgustikud, koostöö teenused jm Keskkond Inimesed sh asutused ja institutsionaalne keskkond, sh teadmised ja oskused, erialane areng, süsteemid, tegevuskavad, juhtimine, seire, koolitus, järelkasv, spetsialistid, tööjõud teenused, rahastus jms Tegevussuunad teadmussiirde soodustamiseks Alaeesmärk: Eesti areng tugineb teadmuspõhistele ja innovaatilistele lahendustele. 1. Suurendatakse ettevõtete TAI-mahukust ja teadmussiirde võimekust. Selleks: 1.1. arendatakse teenuseid, et suurendada ettevõtete teadlikkust TAI vajalikkusest ja võimalustest, sh jagades innovatsioonialast teavet (analüüsid ja turuseire), korraldades infoüritusi ning kaasates valdkondlikke eksperte ja koostöökogusid; 1.2. suurendatakse ettevõtete TAI võimekust, sh innovatsiooniks vajalike pädevuste arendamise, kvalifitseeritud tööjõu palkamise toe ja ettevõtjatele vajalike koostöövõrgustike arendamise kaudu; 1.3. arendatakse innovatsiooni (sh toote-, turu-, protsessi-, organisatsiooni-, personaliinnovatsiooni) soodustavaid teenuseid ja kujundatakse ettevõtetele vajalik tugisüsteem (mh kvaliteeditaristu, nõustamine lepingute sõlmimisel ja intellektuaalomandi käsitlemiseks ning tugi toodetele vajalike sertifikaatide saamiseks); 1.4. luuakse ettevõtete vajadustest lähtuv rakendusuuringute ja eksperimentaalarenduse programm, mille kaudu selgitakse välja ettevõtete TA-tegevustega seotud ärivõimalused (äriliselt rakendatavad TA-tegevuste projektid) ja leitakse ettevõttele sobivad TA-partnerid Eestist või välismaalt; 1.5. ätkatakse ettevõtete olemasolevate ja uute tehnoloogiate, toodete, teenuste, protsesside ja personali arendamist, tootmise innovatsiooni, müügi- ja turundustegevuse arendamist jms; 1.6. toetatakse ettevõtete osalemist rahvusvahelistes (CERN, ESA jt) ja EL-ülestes partnerlustes ja võrgustikes; 1.7. ettevõtete ja TA-asutuste koostöö ja ettevõtete innovatsioonivõimekuse suurendamiseks pakutakse innovatsiooni- ja arendusosakuid; 1.8. algatatakse DIH¹0 keskuste loomine, et tagada Eesti ettevõtete juurdepääs tehnoloogiatele, mille arendamist on EL rahastanud piiriüleste koostöövõrgustike raamides, ja toetada ettevõtteid tehnoloogia kasutuselevõtul; 1.9. soodustatakse ettevõtete automatiseerimist digitaliseerimise teekaardi koostamise ja sellel olevate investeeringute rahastamise kaudu, sh toetatakse digitaliseerimist ning tehisintellekti ja robootikaga seotud tehnoloogiate kasutamist ettevõtete protsesside ja tarneahelate efektiivsemaks muutmiseks ning toodete ja teenuste lisandväärtuse suurendamiseks; 1.10. toetatakse üleminekut lineaarselt majandusmudelilt ringmajandusele, ettevõtete ärimudelite kohandamist madalsüsiniku- ja ringmajanduse põhimõtetele vastavaks ning jätkusuutlike ja keskkonda säästvate tehnoloogiate arendamist ja kasutuselevõttu ettevõtetes; 1.11. kujundatakse innovatsiooni toetav regulatiivne ja maksusüsteem¹¹. 10 Ingl k Digital Innovation Hub 11 Maksu- ja õiguspoliitika kujundamine on seotud maksustamist ja õiguspoliitilisi tegevusi käsitlevate strateegiliste dokumentide ja tegevuskavadega. 16 2. Suurendatakse teadusasutuste ja kõrgkoolide teadmussiirde võimekust. Selleks: 2.1. luuakse teadusasutustele ja kõrgkoolidele võimalused oma teadmussiirde tegevuste laiendamiseks, teadmussiirde teenuste arendamiseks ning teadmussiirde teadmiste ja oskuste täiendamiseks teadusasutuste töötajate hulgas, sh spin-off-ettevõtluse ja teadmuse jätkusuutliku turupõhise kommertsialiseerimise mudeli arendamiseks ning intellektuaalomandi kaitse võimaluste ja võimekuse parandamiseks, sh korrastades selleteemalist õigusruumi; 2.2. aidatakse teadusasutustel ja kõrgkoolidel arendada kvaliteetseid teadushalduse teenuseid, sh soodustatakse asutustevahelist koostööd teadmussiirde teenuste vahendamisel ja pakkumisel (nt Adapter-tüüpi tegevustes); 2.3. parandatakse teadustaristu kättesaadavust ja taristuteenuste pakkumist välistele kasutajatele (sh ettevõtetele), seejuures soodustatakse asutustevahelist koostööd taristu arendamisel (nt ühislaborid); 2.4. võimendatakse teadusasutuste, kõrgkoolide ja ettevõtete koostööd suure lisandväärtusega toodete ja teenuste arendamisel, sh arendusgrantide (proof-of-concept) kaudu; 2.5. luuakse paremad võimalused teadlaste jt akadeemiliste töötajate liikumiseks akadeemilise, avaliku ja erasektori vahel nii Eestis kui rahvusvaheliselt; 2.6. toetatakse Eesti osalemist rahvusvahelistes teadmusvõrgustikes, sh tipptasemel teadlaste värbamist Eestisse; 2.7. jätkatakse ettevõtlusdoktorantuuri toetamist; 2.8. parandatakse kapitali kättesaadavust teadusasutustest ja kõrgkoolidest välja kasvavatele alustavatele ettevõtetele; 2.9. toetatakse rakendusuuringuid ja eksperimentaalarendusi, soodustades erakapitali suuremat kaasamist teadusasutuste ja kõrgkoolide tegevuste kaasrahastamisse. 3. Tugevdatakse teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni ühiskondlikku ja majan- duslikku mõju. Selleks: 3.1. töötatakse välja ja viiakse ellu temaatilised programmid teadus- ja arendusvõimekuse tagamiseks TAIE fookusvaldkondades ning võetakse TAIE fookusvaldkondi arvesse TAIE ja teiste avalikus sektoris elluviidavate poliitikameetmete juures, kus see on kohane; 3.2. kujundatakse tõhus Eesti arenguvajaduste, teaduse ja ettevõtluse tugevuste ja arenguvõimalustega arvestav nutika spetsialiseerumise juhtimise ja seire süsteem; 3.3. suurendatakse ministeeriumide võimekust ja vastutust teaduse ja arendustegevuse alal, sh jätkatakse teadus- ja arendusnõunike võrgustiku ja poliitikavaldkondade üleste strateegiliste uuringute toetamist; 3.4. käivitatakse teadus- ja arendustegevuse koordinatsioonikogu valdkondliku teadus- ja arendustegevuse tõhusamaks juhtimiseks operatiivtasandil; 3.5. suurendatakse riigi, sh kohalike omavalitsuste pädevust ja rolli teadus- ja arendustööde tellija ning uuenduste eestvedajana, sh innovatiivsete riigihangete kaudu; 3.6. soodustatakse uute ettevõtlusvormide kasutuselevõttu ja innovatsiooni toetavaid tegevusi, sh turgu loovate tingimustega eksperimenteerimist; 3.7. suurendatakse riigiettevõtete TA investeeringuid riigi eesmärgistatud osaluspoliitika kaudu. 17 4. Arendatakse teadus- ja tehnoloogiamahukat iduettevõtluse ökosüsteemi. Selleks: 4.1. kasvatatakse iduettevõtluse ökosüsteemi konkurentsvõimet ning teadus- ja tehnoloogiamahukust; 4.2. luuakse teadus- ja tehnoloogiamahukate ettevõtete arenguks vajalik keskkond, mis toetaks teadus- ja tehnoloogiapõhiste iduettevõtteid kõigis ettevõtte arengufaasides, iduettevõtete loomist ja arendamist ning olulise kasvu saavutamist rahvusvahelistel turgudel; 4.3. suurendatakse iduettevõtluse investeeringuid ja sidusust TAIE fookusvaldkondadega; 4.4. aktiveeritakse eelseemne- ja seemnefaasi investeeringutega turgu teadus- ja tehnoloogiamahukates sektorites, sh aidatakse suurendada kapitali pakkumist teadusmahukatele kõrgtehnoloogiat arendavatele ettevõtetele, mille puhul turul ei pakuta piisavalt erakapitali ettevõtete arengu tagamiseks; 4.5. toetatakse iduettevõtete innovatsiooni ning intellektuaalomandi loomist ja rakendamist kõigis majandusharudes; 4.6. töötatakse välja ja rakendatakse tõhus ja vajaduspõhine iduettevõtluse seiresüsteem. Tegevussuunad teadussüsteemi baasvõimekuse tagamiseks Alaeesmärk: Eesti teadus on kõrgetasemeline, mõjus ja mitmekesine. 1. Hoitakse teaduse kõrget taset, võimaldatakse teadusasutustel ja teadlaskonnal oma võimekust suurendada. Selleks: 1.1. tagatakse teadussüsteemi toimimiseks vajalike rahastamise põhiinstrumentide maht selleks, et säiliks teaduse kõrge tase ja valdkondlik mitmekesisus ning teadusasutuste strateegiliste eesmärkide täitmine oleks toetatud; 1.2. rahastusinstrumentide koostoime ja teadussüsteemi kestlikkuse kindlustamiseks kujundatakse asjakohased rahastamise põhiinstrumendid (sh baasfinantseerimine) ümber teadusasutuste tegevustoetuseks; 1.3. toetatakse teadusasutuste ja kõrgkoolide strateegilist arengut, sh keskendumist oma vastusvaldkondade arendamisele, õppe- ja teadustöö sidustamist, tugiteenuste kvaliteedi tõstmist ja asutuste konkurentsivõimet tõstvate struktuursete muudatuste tegemist (sh teadusasutuste võrgustiku korrastamiseks); 1.4. aidatakse teadusasutustel ja kõrgkoolidel välja töötada ja juurutada paindlik, võrdseid võimalusi (sh soolist võrdõiguslikkust) ja akadeemilise töö mitmekesisust arvestav, mitmekülgset arengut ja suuremat stabiilsust pakkuv akadeemilise karjääri mudel; 1.5. jätkatakse doktoriõppe tõhususe ja atraktiivsuse kasvatamist, sh doktorantide liikumist nooremteaduri positsioonile, kindlustades neile sotsiaalsed tagatised ja sissetuleku, ning järeldoktorantuuri ja teadlaste (sh välisteadlaste ja järeldoktorite) Eestisse pöördumise toetamist; 1.6. jätkatakse tippteaduse (sh teaduse tippkeskuste) ja teadusrühmade interdistsiplinaarse ja asutuseülese koostöö toetamist Eesti arengule olulistes valdkondades; 1.7. tagatakse eesti keele, ajaloo ja kultuuri kõrge teadusliku tasemega uuringute toetamine ning keeletehnoloogiliste lahenduste arendamine ja soodustatakse nende võimalikult laialdast rakendamist; 1.8. pakutakse teadlaskonnale võimalusi enesearenguks, sh mobiilsuse toetamise ja tipptasemel rahvusvaheliste partneritega koostöö tegemise ja teadmusvõrgustikes osalemise võimaluste kaudu; 1.9. koostöös teadusasutuste ja teadlasorganisatsioonidega kujundatakse teaduseetika korralduse ja järelevalve süsteem; 1.10. toetatakse avatud teaduse¹² põhimõtete rakendamist, et parandada teadustulemuste ja andmete kättesaadavust ja kasutamist nii teadlaste, ettevõtjate kui kodanike poolt; 1.11. soodustatakse teadustulemuste laiemat kättesaadavust ja levitamist, et tõsta inimeste teadlikkust teadussaavutustest ja nende mõjust ühiskonna arengule, toetatakse teaduse ja teadushariduse populariseerimist ning jätkatakse Eesti teaduse ja teadlaste saavutuste ning ettevõtete rahvusvahelist tutvustamist. 12 ingl Open Science 18 2. Kindlustatakse teadustaristu kättesaadavus ja kvaliteet ning toetatakse taristu avamist ühiskasutuseks. Selleks: 2.1. planeeritakse riikliku tähtsusega teadustaristu investeeringuid korrapäraselt uuendatava tegevuskava alusel ja tagatakse juurdepääs riiklikult olulistele rahvusvahelistele teadustaristutele; 2.2. aidatakse teadustaristu haldajaid jätkusuutliku majandamismudeli väljatöötamisel ja juurutamisel, sh toetades taristu teenuste väljaarendamist ja rakendamist ning laborite akrediteerimist, et avada teadustaristu ühiskasutuseks nii ettevõtjatele kui avalikule sektorile; 2.3. soodustatakse teadustaristu ühisarendusi koostöös erasektoriga; 2.4. jätkatakse kesksete teaduse infosüsteemide, sh Eesti Teadusinfosüsteemi (ETIS) nüüdisajastamist, kindlustatakse andmearhiivide ja -kogude ning teadusraamatukogude tegevuse jätkumine ning juurdepääs olulisematele teadusandmebaasidele; 2.5. töötatakse välja avatud teaduse ja kõrgjõudlusega arvutusvõimsuse¹³ tagamise põhimõtted ja tegevuskava, kindlustades vajalikud repositooriumid ja teenused. 3. Tagatakse võimalused rahvusvaheliseks teaduskoostööks. Selleks: 3.1. luuakse stiimuleid teadusasutustele, nende tugistruktuuridele ja teadlastele juhtrolli võtmiseks rahvusvahelistes võrgustikes, programmides ja partnerlustes, sh koostööks kolmandate riikidega; 3.2. pakutakse tuge teaduskoostöö raames välisettevõtetega koostööprojektide ettevalmistamiseks ja teadustulemuste ekspordiks, arendatakse teadusrühmade võimekust täita kõrgtehnoloogilisi tellimusi; 3.3. rahvusvahelise teaduskoostöö prioriteetide ja otsustusmehhanismide kindlaksmääramiseks jätkatakse strateegilise osaluskava koostamist ja seiret kooskõlas TAIE fookusvaldkondadega. Tegevussuunad toetava ettevõtluskeskkonna loomiseks Alaeesmärk: Eesti ettevõtluskeskkond soodustab ettevõtlikkust ning teadmusmahuka ettevõtluse teket ja kasvu, kõrgema lisandväärtusega toodete ja teenuste loomist ja eksporti ning investeeringuid kõigis Eesti piirkondades. 1. Arendatakse konkurentsivõimelist ja tarka ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonda. Selleks: 1.1. pakutakse tuge ettevõtlikkuse kasvatamiseks, ettevõtlusega alustamiseks, ettevõtete lisandväärtuse ja TA-võimekuse suurendamiseks ning selleks vajaliku ettevõtete tugisüsteemi ja võrgustike arendamiseks erinevates Eesti piirkondades; 1.2. tugevdatakse kohalike omavalitsuste ja maakondlike arenduskeskuste rolli ettevõtluskeskkonna arendamisel ja selleks vajalike tingimuste loomisel; 1.3. soositakse uute ärimudelite, sh ringmajanduse ja vastutustundliku ettevõtluse põhimõtete rakendamist ettevõtjate juhtimiskultuuris teavitustöö, koolitustegevuse, auditite läbiviimise toetamise ja ning vastutustundliku ettevõtluse teekaardi koostamise kaudu; 1.4. tõstetakse ettevõtjate teadlikkust nn kaksikpöördest¹4 ning ettevõtete üleminekust¹5 ning pakutakse tugiteenuseid, et soodustada tehnoloogia uuendamist, parimate võimalike tehnoloogiate kasutamist, juhtimiskvaliteedi tõusu ja põlvkondade vahetust; 1.5. kujundatakse tarbijate harjumusi tarbida säästlikult ja targalt; 1.6. vähendatakse ettevõtjate halduskoormust, mh pakkudes ettevõtjatele avalikke teenuseid ühtse digivärava kaudu võimalikult proaktiivselt ja nende ärisündmustest lähtuvalt ning soodustades reaalajamajanduse arengut ja rakendamist; 1.7. soodustatakse digikaubandust (e-kaubandus, platvormmajandus, jagamismajandus) ja ringmajandust, et parandada Eesti mikro- ning väike- ja keskmise suurusega ettevõtete 13 ingl High Performance Computing 14 Digi- ja rohepööre kestlikule ja digitaalsele majandusele üleminekuks 15 ingl business transfer 19 konkurentsivõimet rahvusvahelises kaubanduses; 1.8. arendatakse ja laiendatakse e-residentsuse programmi, et kutsuda uusi ettevõtteid Eestisse ja Eesti kaudu tegutsema; 1.9. Eesti ettevõtjatele vajalike tippspetsialistide leidmiseks jätkatakse programmi Work in Estonia rakendamist ning arendatakse tõhusat interprofessionaalset talendipoliitikat¹6; 1.10. ettevõtluse toetamisel ja teenuste pakkumisel seatakse sisse ühtne kliendihaldus; 1.11. OSKA¹7 partnerluse kaudu rakendatakse tegevusi, mis soodustavad ettevõtjate ja haridusasutuste koostööd kõigil haridustasemetel, ning toetatakse (tööstus)ettevõtetele vajalike spetsialistide koolitamist. 2. Suurendatakse kõrgema lisandväärtuse loomise ja ekspordi võimekust. Selleks: 2.1. toetatakse parimate võimalike tehnoloogiate kasutamist tööstusettevõtetes ning soodustatakse nüüdisaegsetel tehnoloogiatel põhinevate ärimudelite kasutuselevõttu, võimaldades mh diagnoosida ja auditeerida kitsaskohti ning kaasata ettevõttesse rahvusvahelise kogemusega eksperte ja tippspetsialiste välismaalt; 2.2. soodustatakse Eestis juba väljaarendatud TAI-mahukate toodete ja tehnoloogiate ekspordi kasvu ning luuakse eeldused uute toodete ja teenuste arendamiseks ja müügiks kõrgema lisandväärtusega valdkondades ja turgudel, toetatakse ettevõtteid kvaliteeditaristu teenuste kaudu ja aidatakse sihtturul vajalike sertifikaatide ja müügilubade hankimise toetamisega, soodustatakse ettevõtetevahelist koostööd ja ühistegevust ekspordimahu kasvatamiseks; 2.3. arendatakse ettevõtjate võimekust juhtida terviklikult müüki ja turundust, et siseneda rahvusvahelistele turgudele ja seal püsida (nt seminaride, koolituste, kasvu- ja arenguprogrammide kaudu), sh arvestades e-kaubanduse võimalusi; 2.4. toetatakse ettevõtete kasvu ja laienemist olemasolevatel ja uutel eksporditurgudel, sh vajalike kontaktide leidmise, välisesindajate võrgustiku, messidel osalemise, nõustamise, sihtturupõhiste kompleksteenuste-toetuste, finantsinstrumentide jms kaudu; 2.5. soodustatakse ettevõtete investeeringuid uute geograafiliste ja tooteturgude hõivamiseks; 2.6. suurendatakse Eesti ettevõtete rahvusvahelist nähtavust, sh äridiplomaatia ning Eesti kuvandi sihipärase edendamise ja turundamise kaudu; 2.7. tugevdatakse Eesti integreeritust EL ühtse turuga, vähendatakse kaubandustõkkeid ja liigset halduskoormust, et soodustada ekspordiambitsiooniga ettevõtjate piiriülest tegevust (sh avaliku halduse digiteerimine, parem teabevahetus ja nõustamine). 3. Stimuleeritakse tehnoloogia- ja arendusmahukate investeeringute tegemist. Selleks: 3.1. parandatakse ettevõtete finantseerimisvõimaluste (kapitali) kättesaadavust, sh tõmbekeskustest eemal asuvates piirkondades; 3.2. maandatakse järjepidevalt tehnoloogia- ja arendusmahukate välisinvesteeringutega seotud riske, sh tööjõu kättesaadavuse osas, suunatakse haridusasutustesse ettevõtete vajadustest lähtuvat infot, toetatakse sobivate spetsialistide väljaõpet ülikoolides, vajaliku taristu arendamist (võrguga liitumine, tööstuspargid, transpordivõimalused) ja koostööd omavalitsustega; 3.3. toetatakse tehnoloogia- ja arendusmahukate investeeringute kaasamist eelkõige TAIE fookusvaldkondades; 3.4. kujundatakse konkurentsivõimeline ja paindlik investeerimiskeskkond kõigis Eesti piirkondades, sh tagades sobivad finantseerimisvõimalused, ning suunatakse rohkem ressurssi ja toetusi regioonidesse, et Eesti areneks majanduslikult senisest võrdsemalt; 3.5. kujundatakse investeeringuid soodustav regulatiivne ja maksusüsteem koos vajaliku tugisüsteemiga, sh analüüsitakse Eesti investeerimiskeskkonda ja analüüside alusel arendatakse Eesti kui investeeringute sihtriigi ärikeskkonda (nt energiahinna korrigeerimine suurtootjatele, elamislubade menetlemise kiirus jms). 16 Interprofessionaalne talendipoliitika põhineb erinevate spetsialistide koostööl. 17 Tööjõuvajaduse seire- ja prognoosisüsteem, mille eesmärk on anda kõigis majandussektorites terviklikku infot selle kohta, kui palju ja milliste oskustega inimesi vajatakse järgmise viie kuni kümne aasta jooksul. OSKA uuringuid kasutatakse mh majandusvaldkondade toetamisel, eelkõige tööjõu kättesaadavuse parandamise kaudu. 20 Arengukava mõjude hindamine Arengukava alaeesmärk 1.1. Üldmõju avaldumine Arendustegevuse ja innovatsiooni tulemusena sünnivad uued ja uudsed lahendused, mis võimaldavad ühelt poolt Teadmussiire: Eesti areng tugineb lahendada ühiskonna vajadusi väiksema ressursikuluga, teaduspõhistele ja innovaatilistele teisalt pakuvad võimalusi toodete ja teenuste kvaliteedi lahendustele tõstmiseks, ja parandavad ühiskonna toimimist, majanduslikku konkurentsivõimet, kestlikku arengut ja üldist heaolu. Teaduse kõrge tase ja sidusus ühiskonna, sh majanduse vajadustega loob eeldused teadmiste kasvuks, kvaliteetsemaks hariduseks ning tõhusamaks ja Teadussüsteem: Eesti teadus on asjakohasemaks poliitikaks. Teaduspõhise lähenemise kaudu kõrgetasemeline, mõjus ja mitmekesine mõistetakse paremini probleemide põhjuseid ja osatakse leida mõjusamaid lahendusi. Nii on võimalik suurendada positiivseid mõjusid ja vähendada negatiivseid mõjusid kõigis valdkondades. Ettevõtluskeskkonna arendamise tulemusena luuakse Ettevõtluskeskkond: Eesti ettevõtlus- eeldused majandusarenguks suurema tootlikkuse ja keskkond soodustab ettevõtlikkust ning lisandväärtuse kasvu abil. Eesti ettevõtted teenivad kõrge teadmusmahuka ettevõtluse teket ja lisandväärtusega toodetest ja teenustest rohkem tulu; kasvu, kõrgema lisandväärtusega toodete ettevõtjad on pädevad, ettevõtted on hästi juhitud ja ja teenuste loomist ja eksporti ning efektiivsed; Eesti majandus on rahvusvaheliselt lõimunud ja investeeringuid kõigis Eesti piirkondades uuenduslik. Arengukava mõjude detailsem analüüs on esitatud lisas 5. Foto: Renee Altrov Foto: Renee Altrov 21 Arengukava koostamise protsess ja kaasamine Arengukava koostamiseks moodustati HTM ja MKM Partnereid kaasati arengukava koostamisse strateegia esindajatest strateegia juhtrühm, kuhu kuulusid töörühma kaudu (vt lisa 4). Töörühma kuulusid nii HTM, MKM, Riigikantselei ja Rahandusministeeriumi teadusüsteemi partnerid (evalveeritud teadusasutused, (RM) esindajad. Juhtrühma juhtis HTM poolelt teadlaste ühenduste esindajad) kui ettevõtluse teadusosakonna juhataja ja MKM poolelt partnerid (haruliidud) ning partnerid asjassepuutuvatest majandusarengu osakonna juhataja. ministeeriumidest ja asutustest. Töörühma liikmete ülesanne oli anda tagasisidet juhtrühma ettevalmistatud Juhtrühma ülesanne oli ette valmistada arengukava materjalidele, juhtida tähelepanu oma valdkonna dokument ja korraldada koostöö partneritega, lähtudes vajadustele ning teha ettepanekuid arengukava Teaduspoliitika Komisjoni (TPK), Innovatsioonipoliitika eesmärkide, indikaatorite ja poliitikavalikute osas. Komisjoni (IPK) ning Teadus- ja Arendusnõukogu Valdkonna arenguvajadusi ja vajalikke kriitilisi muutusi (TAN) suunistest ning järgides kaasamise head tava. arutati kaasamisseminaridel, kus osales üle 70 partneri Arengukava ettevalmistamise protsessi on lähemalt esindaja. kirjeldatud lisas 4. Juhtimine ja korraldus Juhtimine ja koordinatsioon • Arengukava juhtimise, elluviimise ja tulemusaruandluse eest vastutavad võrdsetel alustel HTM ja MKM ning teised ministeeriumid oma valdkonna piires (vt joonis 1). • Arengukava elluviimiseks luuakse Teaduspoliitika Komisjoni, Innovatsioonipoliitika Komisjoni ja nutika spetsialiseerumise juhtkomitee asemele valdkonna arengukava juhtkomisjon (TAIE juhtkomisjon). TAIE juhtkomisjoni kuuluvad Rektorite Nõukogu esindaja, Eesti Teaduste Akadeemia esindaja, kolm haridus- ja teadusministri nimetatud liiget teadusasutustest, Eesti Kaubandus-Tööstuskoja esindaja, Eesti Tööandjate Keskliidu esindaja, kolm välismajanduse ja infotehnoloogia ministri nimetatud ettevõtluse esindajat, Rahandusministeeriumi esindaja, Riigikantselei esindaja ja nelja suurima valdkondliku TAI rahastamise mahuga ministeeriumi esindajad. Lisaks nimetab kumbki minister juhtkomisjoni ühe sõltumatu TAIE valdkonna eksperdi. Juhtkomisjoni tööd juhivad vaheldumisi haridus- ja teadusminister ning väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister. TAIE juhtkomisjon arutab igal aastal enne tulemusaruannete esitamist arengukava programmide elluviimist, annab hinnangu arengukava rakendamisele ja teeb vajaduse korral arengukava rakendajatele elluviimise ja muutmisega seotud ettepanekuid (vt joonis 2). • Juhtkomisjon arvestab oma töös Teadus- ja Arendusnõukogu (TAN) soovitustega. • Riigi teadus- ja arendustegevuse kavandamist ja elluviimist koordineeritakse TAI koordinatsioonikogu kaudu. Iga ministeerium nimetab koordinatsioonikogusse ministeeriumi haldusala TA-tegevuse eest vastutava isiku (nt teadusnõunik), kes esindab oma ministeeriumi arengukava tegevuste koordineerimisel, osaleb arengukava programmide koostamises ning vahetab riigieelarve planeerimisprotsessis, ülevaadete ja aruannete koostamisel TA-teemalist teavet. Lisaks kuuluvad koordinatsioonikogusse SA Eesti Teadusagentuuri ja Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse esindajad. Koordinatsioonikogu tööd juhivad HTM kõrghariduse ja teaduse asekantsler ja MKM majandusarengu asekantsler vastavalt sellele, millised teemad on päevakorras. Koordinatsioonikogul on õigus esitada ettepanekuid ja tõstatada küsimusi nii TAIE juhtkomisjonile kui TAN-ile arutamiseks ning anda tagasisidet TAN-ile ja TAIE juhtkomisjonile esitatavate materjalide kohta. • Partnerorganisatsioone ja huvirühmi kaasatakse arengukava elluviimisse kaasamise hea tava kohaselt. Arengukavaga seotud teavet avaldatakse HTM ja MKM veebilehtedel. 22 RIIGIKOGU VABARIIGI VALITSUS Teadus- ja Arendusnõukogu (TAN) TAIE juhtkomisjon Majandus- ja TAI Haridus- ja Valdkondlikud Kommunikatsiooni- Teadusministeerium ministeeriumid koordinatsioonikogu ministeerium SA ETAg EAS SA KredEx Rakendusüksused Joonis 1. TAIE arengukava juhtimisstruktuur TAN TAIE juhtkomisjon Koordinatsioonikogu nõustab Vabariigi Valitsust: • seirab arengukava edenemist • koordineerib riigi TA-tegevuste kavandamist ja elluviimist • TA poliitiliste eesmärkide • annab soovitusi arengukava ja operatiivtasandil, sh uuringute seadmisel programmide muutmiseks tellimist ja koostööd • TA arengukava osas • teeb ettepanekud hindamisteks teadusasutustega ja tõhustamiskavadeks • rahvusvahelise TA koostöö osas • vahetab infot • hindab TAIE fookusvaldkondade ministeeriumide TA-kavade ja • TA rahastamise osas edenemist ja teeb ettepanekuid rahastamisplaanide kohta • riigile oluliste TA-tegevuste ja nende muutmise kohta • annab sisendit arengukava projektide algatamisel • arvestab TAN soovitustega elluviimise küsimustes, sh • riigi TA-asutuste loomise, teeb ettepanekuid TAN ja ümberkorraldamise või juhtkomisjoni päevakorra ja sulgemise osas materjalide osas • kujundab seisukohad juhtkomisjoni ja TAN soovituste elluviimiseks 2 ministrit + 18 liiget 5 HTM poolt Juhib HTM/MKM 5 MKM poolt Valdkondlikud RM, 4 valdkondlikku ministeeriumid, ministeeriumi Riigikantselei Riigikantselei ETAg, EAS 2 sõltumatut eksperti Joonis 2. TAIE juhtimisstruktuuri osaliste rollijaotus 23 Rakendamine TAIE arengukava viib ellu Eesti pikaajalist arengustrateegiat „Eesti 2035“. Arengukava rakendatakse programmide kaudu (joonis 3). Programmides esitatakse ajakava ja vastutajate kaupa tegevused ja nende nelja (1 + 3) aasta maksumus. TAIE arengukava viiakse ellu kolme programmi kaudu: • teadmussiirde programm; • teadussüsteemi programm; • ettevõtluskeskkonna programm. Programmid koostatakse riigieelarve strateegia (RES) planeerimise käigus ja vaadatakse üle igal aastal, et tagada kooskõla muutuva väliskeskkonna ja RES-iga. Programmis määratakse arengukava alaeesmärkide saavutamiseks poliitikainstrumendid, tegevused, mõõdikud ja rahastamiskava. Programmide sisu arutavad juhtkomisjon ning teadussüsteemi ja teadmussiirde programmi puhul ka TAN enne RES-i kinnitamist. Programme täpsustatakse vajaduse korral pärast riigieelarve kinnitamist. Teadussüsteemi programmi kinnitab haridus- ja teadusminister, ettevõtluskeskkonna programmi kinnitavad väliskaubandus- ja infotehnoloogia- ning majandus- ja taristuminister ning teadmusiirde programmi kinnitavad haridus- ja teadusminister ning väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister. Teiste arengukavade ja programmide raames kavandatavatele TAI tegevustele ja nende eelarvetaotlustele annab enne RES-i kinnitamist hinnangu HTM, konsulteerides TAIE juhtkomisjoni ja TAN-iga. EESTI 2035 TAIE ARENGUKAVA Valitsuse tegevusprogramm (4 a) Programm 1 Programm 2 Programm 3 TEADUSSÜSTEEM TEADMUSSIIRE ETTEVÕTLUSKESKKOND (HTM) (HTM+MKM) (MKM) Riigi eelarvestrateegia (1+3 a) Riigieelarve Joonis 3. Arengukava rakendamise skeem 24 Aruandlus, seire ja hindamine TAIE arengukava kohta antakse aru tulemusvaldkonna aruandluse raames programmide kaupa ja vajaduspõhiste hindamiste abil. Arengukava programmide täitmise kohta koostavad HTM ja MKM koos igal aastal arengukava tulemusaruande. Tulemusaruandes antakse ülevaade arengukava täitmisest, sh fookusvaldkondade edenemisest, ning tehakse vajaduse korral arengukava täiendamise ja muutmise ettepanekuid. Tulemusaruannet tutvustatakse TAIE juhtkomisjonile ja TAN-ile. Juhtkomisjon annab valdkonna arengukavaga seotud tulemusaruande põhjal soovitusi valdkonna arengukava eesmärkide elluviimisega seotud programmide algatamiseks, muutmiseks või lõpetamiseks ning teeb ettepanekuid hindamisteks ja tõhustamiskavade koostamiseks. Tulemusaruande koostamise käigus koondab HTM koostöös Statistikaametiga informatsiooni teiste ministeeriumide TA-tegevuste ja rahakasutuse kohta vastavalt OECD metoodikale¹8. Arvestades, et teadus- ja arendustegevuse mõju ei ole sageli kvantifitseeritav ning seda mõjutavad teiste poliitikavaldkondade tegevused ja valikud, on arengukava eesmärkide ja mõju hindamiseks vaja kasutada nii kvalitatiivset kui kvantitatiivset analüüsi. Seetõttu on arengukava eesmärkide täitmise hindamiseks kavandatud vähemalt kaks vahehindamist. Esimesel vahehindamisel antakse hinnang tegevuste asjakohasusele ja rakendamise tõhususele. Vahehindamine korraldatakse rakenduskava perioodi esimeses pooles, kuid mitte varem kui neli aastat pärast arengukava jõustumist. Teisel vahehindamisel hinnatakse arengukava tegevuste tulemuslikkust ja mõju. Vahehindamine korraldatakse vähemalt kolm aastat enne arengukava perioodi lõppu. TAIE juhtkomisjonil on õigus teha ettepanekuid täiendavateks hindamisteks, sh valitud poliitikainstrumentide ja tegevuste hindamiseks. Rahastamine TAIE arengukava arvestab 19. detsembril 2018. a sõlmitud Eesti teadusleppe eesmärkide ja leppes kirjeldatud kohustustega. TA rahastamine riigi- ja kohalikust eelarvest tõstetakse sellest tulenevalt 2021. aastal tasemele 1% SKP-st ja rahastustaset hoitakse edaspidi vähemalt samal tasemel. Valitsuse rahastatavate erasektori TA kulutuste osakaalu hoitakse vähemalt 2019. a saavutatud tasemel (0,12% SKP-st). Strateegia tegevuste rahastamiseks kasutatakse EL tõukefondide vahendeid eelkõige struktuursete muutuste elluviimiseks ning seni riigi maksutuludest mitterahastatud tegevuste elluviimiseks jt tõukefonde käsitlevates õigusaktides sõnastatud eesmärkide saavutamiseks. Järk-järgult hakatakse püsirahastust nõudvat tegevust toetama maksutuludest. TA kulutuste osakaal on seotud sellega, kuidas tervikuna järgitakse eesmärki rahastada teadus- ja arendustegevust tasemel 1% SKP-st. Rahastustaset hoitakse ja valdkondadele eraldatakse lisavahendeid riigi eelarvestrateegia ja riigieelarve protsesside kaudu, hoides tasakaalu riigi rahanduspoliitiliste võimaluste ja vajaduste vahel. 18 ingl government budget appropriations or outlays allocated to R&D, GBAORD 25 Eelarve prognoos TAIE rahastamine alates 2021. aastast 1% SKP-st* Teadusrahastuses saavutatakse 2021. aastaks tase 1% SKP-st ning rahastust hoitakse vastavalt riigi rahanduspoliitilistele võimalustele edaspidi vähemalt samal tasemel. Arengukava eelarve prognoosis esitatud 1% SKP-st ei tähenda, et teadusrahastuse tase ei võiks tõusta sellest kõrgemale. TAIE arengukava 1.1. Rahastus 2021-2035 (mln EUR) Teadussüsteemi programm (HTM) 2 828 Teadmussiirde programm (HTM+MKM) 3 361, sh HTM 2 024 + MKM 1 337 Ettevõtluskeskkonna programm (MKM) 1 708 TAIE arengukava rahastamine kokku 7 897 * TAIE arengukava rahastamiskavale lisaks rahastavad valdkondlikku TA-tegevust teised ministeeriumid oma arengukavade raames. Teiste ministeeriumide valdkondliku TA kulud ei ole TAIE arengukava rahastamise stsenaariumidesse sisse arvatud. Lähtutakse eeldusest, et teadussüsteemi baasvõimekuse nominaalne rahastamine säilitatakse ka majanduslanguse tingimustes. Foto: Renee Altrov 26 Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–2035 Lisad Lisa 1. Ülevaade teaduse, arendustegevuse, innovatsiooni ja ettevõtluse olukorrast 2 Globaalsed arengusuunad Eelmiste arengukavade rakendamise tulemused Valdkonnas tehtud uuringud ja analüüsid Rahvusvahelised soovitused Eesti TAIE arendamiseks Suunised valdkonna komisjonidelt Teadussüsteemi arenguvajadused Arendustegevuse ja innovatsiooni arenguvajadused Ettevõtluskeskkonna arenguvajadused TAI süsteemi juhtimist puudutavad väljakutsed Lisa 2. Arengukava strateegiline raamistik 11 Arengukavaga seotud rahvusvahelised ja Euroopa Liidu strateegilised lähtekohad Riiklikud strateegilised lähtekohad Lisa 3. Mõõdikute metoodika ja allikad 17 Lisa 4. Arengukava koostamise protsess ja kaasamine 22 Arengukava koostamise protsess Arengukava juht- ja töörühmas esindatud organisatsioonid Lisa 5. Arengukava mõjude hindamine 25 Lisa 6. Arengukava panus ÜRO säästva arengu eesmärkide täitmisse 31 Lisa 7. Arengukava elluviimisega seotud muud dokumendid 33 1 Lisa 1. Ülevaade teaduse, arendustegevuse, innovatsiooni ja ettevõtluse olukorrast Globaalsed arengusuunad Arengukava koostamisel on arvestatud Eesti pikaajalises strateegias „Eesti 2035“ esile tõstetud Eestit mõjutavate globaalsete arengusuundadega, mida on täiendatud haridusstrateegia visiooniloome protsessis ekspertide poolt esile tõstetuga¹. Tehnoloogia muutub järjest kiiremini, samuti muutuvad ärimudelid ja töö olemus. Konkurentsis püsimiseks on tar- vis kasutuses olevaid lahendusi pidevalt uuendada ning tulla välja uutega. Ettevõtetele loovad muutused uusi ärivõi- malusi, aga nende kasutamine eeldab võimet (ressursse, oskusi) uusi tehnoloogiaid kasutusele võtta, valmisolekut pidevalt juurde õppida ja ärimudeleid kohandada, võimet teha rahvusvahelist koostööd ja leida oma koht muutuvates globaalsetes väärtusahelates. See omakorda eeldab kursis püsimist teaduse ja tehnoloogia uusimate arengutega nii teaduses kui ka haridussüsteemis. Üha olulisemaks muutub andmete kasutamine, sh andmemajandus ja küberkaitse, mis ühelt poolt pakuvad uusi ärivõimalusi, teisalt aga nõuavad üha põhjalikumaid teadmisi ja oskusi. Automaatsed tootmistehnoloogiad võivad kaasa tuua muutusi tootmise globaalses paiknemises. Probleemseks võib osutuda ini- meste võime uute tehnoloogiatega kohaneda. Ettevõtete ja teadusasutuste vahel tuleb leida uusi koostöövorme, mis oleksid kiired ja paindlikud. Väikesel riigil tuleb teha valikuid ja poliitikat täpsemalt suunata (nn directionality). Loodusvarade nappus süveneb. Seetõttu on üha olulisem tõhustada ressursikasutust ning arendada ja kasutusele võtta uusi materjale ja tehnoloogiaid, mille abil rahuldada inimkonna kasvavaid vajadusi ilma planeeti liigselt koor- mamata. Järjest olulisemaks muutuvad ringmajandusele tuginevad ärimudelid. Lääneriikides on tarbimismustrid muutumas, tarbijad hindavad üha enam keskkonnasõbralikke ja ressursitõhusaid tooteid, mis omakorda loob eeldusi innovatsiooniks. Maailma rahvastik kasvab ja vananeb. Aasia keskklassi kasv toob kaasa tarbimise tuntava kasvu. Lääneriikides muu- tuvad tarbijate eelistused, väärtustatakse enam tervislikke ja kohalikke tooteid, personaliseeritud terviseteenuseid. Se- nisest enam tuleb pöörata tähelepanu tervena elatud eluea tõstmisele ja elukvaliteedi taseme säilitamisele vanemas eas, mis eeldab terviseuuringute, -teenuste ja -toodete arendamist. Rahvusvahelised institutsioonid nõrgenevad, riikidevahelised jõujooned muutuvad, Aasia tugevneb. Võimalik pro- tektsionismi kasv muudab oluliselt ettevõtete müügivõimalusi ja konkurentsitingimusi. Aasia keelte ja kultuuride uu- ringud ning Aasia ärikeskkondade tundmine muutuvad olulisemaks. Kliimamuutused jätkuvad ja keskkonnaseisund halveneb. Rahvusvaheliselt on kokku lepitud kliimapoliitika eesmär- kides, mis toob ka Eesti ettevõtjatele kaasa surve muuta tootmismudeleid keskkonnasõbralikumaks ja vähendada tootmisheidet. Püsib vajadus mõista paremini kliimamuutuste põhjuseid ja looduskeskkonna kohanemisprotsesse. Senisest enam on tarvis tähelepanu pöörata kliimamuutusest tingitud mõjudega kohanemisele. 1 Alapeatükk tugineb Eesti haridus- ja teadusstrateegia 2021-2035 protsessis koostatud materjalidele (Konkurentsivõime visioon, 04.03.2019) [link] 2 Eelmiste arengukavade rakendamise tulemused Perioodil 2014–2020 käsitleti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse poliitikavaldkondi Eesti ette- võtluse kasvustrateegias 2014–2020 (MKM vastutusalas) ning Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegias 2014–2020 „Teadmistepõhine Eesti“ (HTM vastutusalas). Lõplik hinnang arengukavade rakendamisele esitatakse pärast arengukavade lõppemist, ent ülevaade arengukavade eesmärkide saavutamise kohta esitati TAIE arengukava koostamise ettepanekus². Järgnevas esitatakse uuesti vaid ülevaade mõõdikute täitmise kohta. Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia 2014–2020 „Teadmistepõhine Eesti“ Mõõdik Sihttase 2020 Hetkeseis ÜLDEESMÄRGID Teadus- ja arendustegevuse investeeringute tase, osakaal SKP-st 3% 1,61% (2019) sh erasektori TA investeeringute tase, osakaal SKP-st 2% 0,86% (2019) Ettevõtete tootlikkus töötaja kohta EL-27 keskmisest 80% 78,7% (2019) Koht Innovaatilise Liidu tulemustabelis 10 11 (2020) I alaeesmärk: Eesti teadus on kõrgetasemeline ja mitmekesine Doktorikraadi kaitsmiste arv õppeaastas 300 221 (2019/2020. õa) 10% maailmas enamtsiteeritud teadusartikli hulka kuuluvate Eesti 11% 8,4% (2020) kõrgetasemeliste artiklite osakaal Kõrgetasemeliste artiklite arv miljoni elaniku kohta 1600 1827 (2019) II alaeesmärk: teadus- ja arendustegevus toimib Eesti ühiskonna ja majanduse huvides Erasektori finantseeritud avaliku sektori teadus- ja arendustegevuse 7% 6,9% (2019) kulutuste osakaal Sotsiaalmajanduslikele rakendustele (v.a akadeemilised uuringud) 40% 38% (2019) suunatud kulutuste osakaal riigieelarves planeeritud TA eraldistest III alaeesmärk: TA muudab majandusstruktuuri teadmistemahukamaks Kõrgtehnoloogiliste toodete ja teenuste osakaal ekspordis 15% 11,5% (2018) Kõrg- ja keskkõrgtehnoloogiliste sektorite hõive osakaal koguhõives 9% 8,9% (2020) IV alaeesmärk: Eesti on rahvusvahelises TAI alases koostöös aktiivne ja nähtav Eesti edukus EL teadus- ja arendustegevuse raamprogrammis Horisont 100% 240% (2020) 2020: võidetud lepingute maht elaniku kohta EL keskmisest Rahvusvaheliselt koordineeritud uurimistöö osakaal riigi rahastatud TA-s 3% 3,02% (2019) 2 Vabariigi Valitsuse poolt heaks kiidetud 12. septembril 2019 [link] 3 Eesti ettevõtluse kasvustrateegia 2014–2020 Mõõdik Sihttase 2020 Hetkeseis ÜLDEESMÄRGID Tõsta tootlikkust töötaja kohta, EL keskmisest 80% 78,7% (2019) Tõsta tööhõive määra vanusegrupis 20-64 76% 78,9% (2020) I alaeesmärk: Eesti elanikud on ettevõtlikud ning ettevõtted ambitsioonikad Kolm aastat varem loodud ettevõtete arv, mille käive on suurem kui 1600 1568 (2019) 125 000 € (kolme aasta keskmisena) Ettevõtete arv, kus töötab vähemalt 20 töötajat 4000 3714 (2019) II alaeesmärk: Eesti ettevõtted toodavad efektiivselt kõrge lisandväärtusega tooteid ja pakuvad innovaatilisi teenuseid Erasektori T&A kulutuste osakaal SKP-st 2% 0,68% (2019) Müügitulu uutest või oluliselt muudetud toodetest või teenustest (suhe 18% 13% (2018) kogu müügitulusse) Tunnitootlikkus EL-27 keskmisest 65% 65,3% (2019) III alaeesmärk: Eesti ettevõtted on aktiivsed eksportijad Eesti osatähtsus maailmakaubanduses 0,11% 0,096% (2019) Eksportööride arv 15 700 16 023 (2020) väärtuse kasv kiirem EL keskmine +14,8%, Eesti Toote keskmise ekspordihinna muutus kui EL-is keskmiselt +3,8% (2020) IV alaeesmärk: ettevõtted hindavad Eestit tegutsemiskeskkonnana kõrgelt Eesti positsioon maailma konkurentsivõime edetabelis 25 31 (2019) Eesti positsioon Doing Business edetabelis 15 18 (2020) Ligipääs laenukapitalile 3,8 4,3 (2019) V alaeesmärk: Eesti ettevõtted on globaalsetes kasvuvaldkondades konkurentsivõimelised Innovatsioonialast koostööd teinud ettevõtete arv 780 1413 (2018) 4 Valdkonnas tehtud uuringud ja analüüsid Arengukava koostamisel toetuti perioodil 2011–2019 tehtud uuringutes ja analüüsides esitatud hinnangutele, järeldustele ja soovitustele. Kasutatud on järgmisi allikaid: • Peer Review of the Estonian Research and Innovation System: Final Report (Under the Horizon 2020 Policy Support Facility), aruanne (2019)³; • Euroopa Liidu Euroopa Semestri raames tehtud struktuurireformide elluviimise ning makromajandusliku tasakaalustamatuse ennetamise ja korrigeerimise edusammude hinnang ja analüüside tulemused, aruanne Eesti kohta (2020); • SA Eesti Teadusagentuuri läbiviidud või tellitud uuringud ja TAI poliitika seire uuringud (valminud perioodil 2014–2019)4; • nutika spetsialiseerumisega seotud uuringud ja ülevaated (valminud perioodil 2017-2020)5; • Eesti ettevõtete uuendusmeelsus ja innovatsiooni toetamise võimalused (2015)6; • majandusarengu töögrupi raport (2016)7; • tööstuspoliitika roheline raamat (2017)8; • kõrghariduse ja teaduse pikaajalise rahastamise kava rakkerühma raport ja Vabariigi Valitsuse kinnitatud tegvuskava (2018)9; • ettevõtluse ja innovatsiooni valdkonna tõhustamiskava (2018)¹0; • tootlikkuse arengustsenaariumid 2035 (sh globaalsete ja lokaalsete väärtusahelate uuring) (2018)¹¹. Rahvusvahelised soovitused Eesti TAIE arendamiseks Arengukava väljatöötamisel on arvesse võetud rahvusvaheliste ekspertide hinnanguid ja soovitusi. Esile võib tuua poliitika toetusvahendi (Policy Support Facility) raportis „Peer Review of the Estonian Research and Innovation System“ ja Euroopa Semestri raames antud riigipõhiseid soovitusi. Väliseksperdid on esile toonud viis peamist soovitust: 1. kindlustada TAI oluline roll riigi poliitikas koos avaliku sektori TAI rahastamise tõusuga 1%-ni SKP-st ja edaspidi hoida rahastus vähemalt samal tasemel; 2. määrata kindlaks TAI valdkonna temaatilised prioriteedid, mis toetaksid ühiskonna arenguvajaduste lahendamist ja nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondi; 3. luua innovatsiooniagentuur, mis toetaks ettevõtete suutlikkust rakendada teadus- ja arendustegevust ühiskonna ja majanduse arenguvajaduste lahendamiseks; 4. tugevdada teadmust vahendavate organisatsioonide (nt ülikoolide tehnosiirdekeskused ja regionaalsed kompetentsikeskused) rolli innovatsioonis; 5. nüüdisajastada ja „profileerida“ teadus- ja arendustegevust ülikoolides, et parandada nende innovatsioonivõimekust ja kvaliftseeritud kõrgetasemelise tööjõu ettevalmistamist vastavalt ühiskonna vajadustele. 3 [link] 4 Ülevaade Eesti Teadusagentuuri kodulehel [link] 5 Ülevaade Eesti Teadusagentuuri kodulehel [link] 6 [link] 7 [link] 8 [link] 9 [link] 10 [link] 11 [link] 5 EL Euroopa Semestri raames antud hinnangute kohaselt tuleb Eestis keskenduda järgmistele tegevustele: • edendada teadus- ja innovatsioonisuutlikkust ning tipptehnoloogia kasutuselevõttu: • parandada innovatsioonitulemusi ja soodustada tootlikkuse kasvu nutika spetsialiseerumise valdkondades; • suurendada nutika spetsialiseerumise valdkondades uuendusmeelsete ettevõtete arvu; • tugevdada teaduse ja innovatsiooni pakkumist, suurendades teadussüsteemi ligitõmbavust, konkurentsivõimet ja jätkusuutlikkust ning mitmekesistades rakendusuuringute valdkondi; • toetada ülikoolide ja ettevõtete teaduskoostööd, võimaldades tehnosiiret, turustada teadustulemusi ning suurendada klastrite ja kompetentsikeskuste suutlikkust ja rolli; • edendada digitaliseerimist: • soodustada IKT (sh digitaliseerimine, turundus ja e-kaubandus) kasutuselevõttu väikestes ja keskmise suurusega ettevõtetes; • suurendada avaliku sektori suutlikkust analüüsida ja turvaliselt hallata ava- ja suurandmeid; • suurendada ja parandada avalike e-teenuste kasutajasõbralikkust, mh piiriüleses kontekstis; • edendada väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete kasvupotentsiaali ja konkurentsivõimet: • muuta nende tegevus rahvusvahelisemaks, et nad saaksid liikuda ülemaailmses väärtusahelas ülespoole; • suurendada väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete tootlikkust ja kasvupotentsiaali; • edendada ettevõtlust ja suurendada idufirmade püsimajäämise määra; • teha kindlaks uued eksporditurud ja soodustada osalemist rahvusvahelistes koostöövõrgustikes ja -klastrites. • aidata ettevõtetel arendada vajalikke oskusi nutikaks spetsialiseerumiseks, tööstuse ümberkorraldamiseks ja ettevõtluseks: • pakkuda väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele ning teadusasutustele sihipärast koolitust juhtimisoskuste, innovatsiooni ja tehnoloogilise ülemineku vallas ning ümberõpet nutika spetsialiseerumise valdkondades; • suurendada ülikoolide ja TA asutuste suutlikkust parandada uurimisprojektide majanduslikku elujõulisust ja vastavust turu vajadustele, sh soodustades teadlaste liikumist TA asutuste ja ettevõtete vahel; • parandada digitaaloskuste taset ettevõtetes, et suurendada nende tootlikkust; • edendada energiatõhususe meetmeid ja taastuvenergiat, sh vahendada ettevõtete energiatarbimist, parandades väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete energiatõhusust, toetada üleminekut taastuvenergiale; • edendada üleminekut ringmajandusele; • tegeleda kliimamuutustega kohanemisega, riskiennetuse ja katastroofidele vastupidavuse suurendamisega. Suunised valdkonna komisjonidelt Lisaks analüüsidele ja uuringutele ning kooskõla leidmisele teiste teemakohaste strateegiatega on arengukava väljatöötamisel lähtutud valdkonna komisjonide – Innovatsioonipoliitika Komisjoni (IPK), Teaduspoliitika Komisjoni (TPK) ning Teadus- ja Arendusnõukogult (TAN) suunistest. Olulisematena võib esile tuua järgmised: • panna teadus- ja arendustegevuses senisest enam rõhku Eesti ettevõtluse ja ühiskonna arengu toetamisele, arengukava ülesandeks seada Eesti pikaajalises arengustrateegias „Eesti 2035“ sõnastatud arenguvajaduste lahendamine; • koostatava uue arengukava põhifookus suunata tootlikkuse ja lisandväärtuse kasvule nii lühikeses, keskmises kui ka pikas perspektiivis, soodustades selleks erasektori TA investeeringute kasvu; • tõhustada valdkonna juhtimise korraldust ning vaadata üle ministeeriumide roll ja vastutus; • soodustada teadlaste ja inseneride liikumist ülikoolide, ettevõtete ja avaliku sektori vahel; • teha strateegilisi valikuid koos vajalike rahastamisotsustega; 6 • leida viise teadus- ja arendustegevuse tellimuste täpsemaks defineerimiseks; • parandada erasektori innovatsioonivõimet; • võtta arvesse poliitika toetusvahendi (Policy Support Facility) raportis „Peer Review of the Estonian Research and Innovation System“ esitatud soovitusi; • arvestada arengukava ja selle programmide väljatöötamisel ÜRO säästva arengu eesmärkide, EL kliimaeesmärkide ja Euroopa roheline kokkuleppega (European Green Deal). Järgnevalt on kirjeldatud valdkonna arenguvajadusi, mis on välja selgitatud uuringute ja analüüside põhjal ning siht- ja sidusrühmade tagasiside kaudu. Siht- ja sidusrühmade kaasamisseminaridel osales üle 70 partneri esindaja (vt lisa 4). TAIE valdkonna arenguvajadusi käsitleti põhjalikumalt 12. septembril 2019. a heaks kiidetud arengukava väljatöötamise kavatsuses ning siinkohal taasesitatakse ülevaade vaid lühendatud kujul. Teadussüsteemi arenguvajadused Teadlaskarjäär ei ole Eestis atraktiivne ja teaduse kõrge taseme hoidmine ei ole tagatud. Peamised väljakutsed 1. Puudub erinevaid arenguteid võimaldav ja stabiilsust pakkuv karjäärimudel, konkurentsisurve on suur (uurimistoetused), teadlaskarjääri jätkumine sõltub järgmise projektitaotluse edukusest, ebaõnnestumise korral puudub nö pehme maandumine. 2. Teadustöö kvaliteeti hinnatakse üksnes publikatsioonide põhjal, teadlase edukuse määrab publikatsioonide klassifikatsioon ja arv, teadlaste töö mõju teisi aspekte nagu teadmussiire, osalemine õppetöös, nõustamistegevus jms arvestatakse vähe. 3. Eesti teadussüsteem ei ole talentidele atraktiivne keskkond: väikesed uurimisrühmad, vähene rahastus ja karjääriteede ebakindlus sunnivad andekaid noori otsima võimalusi jätkata karjääri maailma tippteaduskeskustes. 4. Vaja on välja töötada ja rakendada sektoritevahelist teadmiste ja kogemuste liikuvust toetav ja motiveeriv karjäärimudel. 5. Puudub toimiv spin-off-mudel. Teaduspõhiste iduettevõtete edulood oleks tugevaks motivaatoriks üliõpilastele ja teaduritele ning väärtustaks teadustööd ja teadus- ja arendustöötaja tegevust ka erasektori tööandjate hulgas. Tõukefondide vahendite toel rajatud nüüdisaegse teadustaristu (laborid, seadmed) majandamise mudel ei ole jätkusuutlik. Peamised väljakutsed 1. Kasutajaid on vähe: teadustaristu kasutus on ebaühtlane ja paljud seadmed on alakasutatud. 2. Amortisatsioon on kiire: teadusaparatuur vananeb TA enda kiire arengu tõttu kiiresti, st 5-7 aasta pärast võib osa seadmeid olla moraalselt vananenud. 3. Praegune rahastamismudel ei ole jätkusuutlik, sest ei soosi taristu tõhusat majandamist ja reservide loomist taristu uuendamiseks tulevikus. 4. Riigiabi reeglid piiravad kasutuse avamist: majandustegevus soetatud taristu abil peab mahtuma teadus- ja arendustegevuse riigiabi erandi piiridesse ning see pärsib teadusasutuste initsiatiivi tasuliste teenuste pakkumisel. 5. Ettevõtluse ja avaliku sektori TA-asutuste vastastikune mittemõistmine: ettevõtted ei ole pakutavatest laboriteenustest teadlikud ja kui on, siis ootavad kiireid, tõhusaid ja konkurentsivõimelisi teenuseid, teadusasutused ei ole valmis osutama teenuseid omavahenditest. Turureeglite alusel teenuste pakkumiseks on potentsiaalne turg liiga väike. 6. Laborid ei ole akrediteeritud või neil puudub õigus osutada ettevõtetele vajalikke sertifitseerimisteenuseid: kui Eestis vajaliku akrediteeringu või sertifitseerimise õigusega labor puudub, ostavad ettevõtjad teenuse välisriikidest. 7 Eesti ühiskonna ees seisvate väljakutsete lahendamisel kasutatakse liiga vähe teadustulemusi ja teadlasi. Peamised väljakutsed 1. Ühiskonnaliikmete, sh ettevõtjate teadlikkus teadussüsteemi potentsiaalsest mõjust ühiskonna arengule nii hariduse, teadmussiirde kui teadustulemuste kaudu on ebapiisav ja teadussaavutustega ei olda kursis. 2. Ühiskonnaliikmete, sh ettevõtjate oskus uurimisküsimusi püstitada ja teadustulemusi kasutada on vähene. 3. Teadussüsteemi valmisolek tegeleda Eesti ettevõtetele vajalike teemadega on vähene. Ettevõtjad on sunnitud tegema laborikatsetusi ja sertifitseerimisi ekspordi sihtturgudel. 4. Valdkondlikus poliitikakujunduses ei väärtustata teaduspõhist lähenemist piisavalt. 5. Vähe teadvustatakse, et teadus on kvaliteetse kõrghariduse eeldus. 6. Valdkondade vaheline TA koostöö on nõrk ja tegevus killustatud. Rahvusvahelise teadus- ja arenduskoostöö potentsiaal ei ole maksimaalselt ära kasutatud. Peamised väljakutsed 1. Rahvusvaheline teaduskoostöö ei ole temaatiliselt piisavalt fokusseeritud ja mõjusamaks osaluseks on vaja strateegilisemaid valikuid. 2. Eesti teadlaste aktiivsus konsortsiumide moodustajana ja projektide koordineerijatena on väike, tugevdamist vajab teadlaste võimekus ja võimalused võtta juhtroll ning kaasata uusi sihtrühmi. 3. Rahvusvahelises teadustaristus osaledes ei kasutata taristu võimalusi maksimaalselt. 4. Teaduse eksport (teadusasutuste lepinguline koostöö välisettevõtetega) on vähene. 5. Puuduvad selged kriteeriumid ja otsustusmehhanismid kolmandate riikidega tehtava teaduskoostöö toetamiseks. Arendustegevuse ja innovatsiooni arenguvajadused Eesti ettevõtete võimekus (nii ambitsioonikus, oskused kui rahastamine) uusi teadmisi ja tehnoloogiaid kohandada ja kasutusele võtta on väike. Peamised väljakutsed 1. Erasektori investeeringud teadusse ja arendustegevusse on väikesed ja piirduvad väheste ettevõtetega. Suurettevõtteid ja keskmise suurusega ettevõtteid, kellel on sisemisi ressursse (inimesed, finantsvahendid) TAI-ga tegelemiseks, on Eestis vähe. 2. Eesti ettevõtete immateriaalse põhivara osakaal koguinvesteeringutest on madal. Digitaliseerimisega seotud tehnoloogiate kasutusvõimalusi ettevõtete lisandväärtuse kasvatamiseks on vaja suurendada. 3. Eesti maksusüsteem ei motiveeri ettevõtjate TA investeeringuid. 4. Eesti ettevõtete osalemine ja positsioon globaalsetes ja lokaalsetes väärtusahelates on tagasihoidlik. Puudujääke on muu hulgas teadlikus tootearenduses, töötajate koolituses, organisatsiooni ja äriprotsesside arendamises, brändiarenduses, disainis ning teadus- ja arendustegevuses. 5. TA kogemuste ja teadmistega töötajate ja inseneride hulk väljaspool akadeemilist sektorit on väike, doktoriõppes valmistatakse ette akadeemiliseks karjääriks ning ei anta piisavalt erasektoris vajalikke teadmisi ja oskusi. 6. Ettevõtted ei näe TAI rolli oma ärimudelis, neil on vähe kogemusi TAI rakendamisel ning napib võimekust (sh rahalist) ja teadmisi arenguhüppeks vajaliku TAI kaasamiseks. 7. Ettevõtete koostöö (välis)ülikoolide jt TA pakkujatega, sh akadeemilise ja erasektori vaheline mobiilsus on vähene. 8. Ringmajanduse põhimõtteid rakendatakse ja võimalusi kasutatakse vähe. 8 Teadustöö tulemused ei leia rakendust ettevõtluses. Eestis sünnib vähe läbimurdelist innovatsiooni. Peamised väljakutsed 1. Ettevõtetele ei pakuta institutsionaalsetel, taristu ja töötajatega seotud põhjustel piisavalt vajalikke rakendusuuringuid ja arendustegevust. 2. Teadussüsteem ja akadeemiline karjäär on akadeemiliste saavutuste (sh publikatsioonid, patendid) keskne, teadmiste siiret ja rakenduslikkust väärtustatakse vähe ning seetõttu keskenduvad teadlased akadeemilistele tulemustele. 3. Teadusinfo (nii alus- kui ka rakendusuuringute osas) ei ole kasutataval kujul laiemale avalikkusele, sh ettevõtjatele kättesaadav, ettevõtjate teadlikkus teadustulemustest on vähene, teadusandmed ei ole ligipääsetavad. 4. Intellektuaalomandi loomise, juhtimise ja rakendamise alased teadmised ja oskused nii ettevõtetes kui teadusasutustes on vähesed. 5. Eesti intellektuaalomandi kaitse keskkond ei vasta tänapäeva väljakutsetele. 6. Ülikoolide tehnosiirdekeskuste võimekus loodud teadmisi tulusalt vahendada on tagasihoidlik ja süsteem killustatud. Iduettevõtluse ökosüsteem ei ole jätkusuutlik ja iduettevõtluse potentsiaal innovatsiooni vedurina vajab arendamist. Peamised väljakutsed 1. Kasvufaasi jõudnud teadus- ja tehnoloogiamahukate ettevõtete rahastusvõimalused on Eestis võrreldes alustamisfaasiga tagasihoidlikud. 2. Iduettevõtetel napib jätkuvalt kõrge kvalifikatsiooniga tööjõudu, eriti kogenud ja laia kontaktivõrgustikuga juh- te. 3. Avalike teenuste (nt tervishoid, üldharidus) korraldus ja elukeskkond ei ole välistalentidele atraktiivne. Riigi roll innovaatiliste lahenduste eestvedaja ja innovatsiooninõudluse kujundajana on tagasihoidlik. Peamised väljakutsed 1. Riigi roll innovatsiooninõudluse kujundajana on nõrk (sh uusi ärimudeleid soosivad õigusaktid, innovatsiooni edendavad hanked, riigiettevõtete TA kohustused, doktorikraadiga tööjõu väärtustamine riigisektoris). Puudub TA investeeringuid ja inimressursi rakendamist soosiv horisontaalne poliitika ja maksusüsteem. 2. Õigusaktid, sh ettevõtluskeskkonna regulatsioonid, ja tööturu vähene paindlikkus ei soodusta uudsete lahenduste ja uute ettevõtlusvormide kasutuselevõttu. 3. Riik ei kasuta piisavalt poliitikameetmeid, et kujundada innovatsiooninõudlust tekitavat keskkonda (nt vähese ressursimahukusega tehnoloogiate arendamine, ringmajanduse toetamine, kvaliteeditaristu arendamine jms). Ettevõtluskeskkonna arenguvajadused Ettevõtluskeskkonna rahvusvahelise konkurentsivõime areng on aeglustunud. Peamised väljakutsed 1. Ettevõtetele kehtestatud nõuete hulk ei ole proportsioonis ettevõtte suurusega ning loodud ei ole piisavaid võimalusi täita nõudeid automatiseeritult ja reaalajas. 2. Ettevõtted rakendavad vähe tänapäevaseid juhtimisvõtteid. 3. Ettevõtted kasutavad ja rakendavad nii ettevõttesisestes kui ka -välistes protsessides vähe digitaalseid lahendusi. 4. Ettevõtluskultuur (vähe vastutustundlikke ettevõtteid jms) ei soodusta Eesti ettevõtluskeskkonna rahvusvahelise usaldusväärsuse ja maine kasvu. 5. Turuosaliste (haruliidud, klastrid, tarbijad jne) vaheline koostöö ja partnerlus on vähene. 9 6. EL siseturg ei toimi tõhusalt, EL õiguskeskkond ei soodusta ettevõtete piiriülest teenuste ja toodete pakkumist. 7. Ettevõtete finantseerimisvõimaluste (kapitali) kättesaadavus on piiratud, sh tõmbekeskustest eemal asuvates piirkondades. 8. Spetsialiste on raske leida. 9. Ettevõtlikkus vajab jätkuvalt arendamist ja toetamist, et soodustada ambitsioonikamate äriideede teket. 10. Riik peab tagama ettevõtluskeskkonna avalike teenuste kasutajate vajadustest lähtuva disaini, digitaliseerituse ja automatiseerituse, sh kasutama uudseid lahendusi (tehisintellekt, sündmuspõhised, proaktiivsed, reaalajas teenused). Eesti majandust iseloomustab kõrge lisandväärtusega toodete ja teenuste võrdlemisi väike eksport ning sellest tuleneb Eesti toodete-teenuste vähene rahvusvaheline tuntus. Peamised väljakutsed 1. Ettevõtetel on väike võimekus tuvastada turusignaale, mis ütleksid, milliseid tooteid-teenuseid on turule vaja. 2. Ettevõtete tooteportfellis on kõrgema lisandväärtusega toodetel-teenustel väike osakaal. 3. Ettevõtete teadlikkus riigi pakutavatest teenustest ekspordibarjääride ületamiseks (vabakaubanduslepped, turuülevaated jne), sh teadlikkus kaubandusmeetmete reeglitest (tehnilised tõkked, tehnilised normid, stan- dardid, vastavushindamise menetlused, subsiidiumid, erinevad tolliprotseduurid) ja koguselistest piirangu- test (impordikvoodid, litsentsid) on vähene. 4. Ekspordikanalite ja sihtriikide mitmekesisus on väike (e-kaubanduse võimalusi kasutatakse vähe; turuosalis- tel napib julgust ja teadlikkust). 5. Avaliku ja erasektori koostöö ekspordi suurendamisel ei ole sihipärane. 6. Eesti kui tugeva tööstusriigi tuntus ja maine välisturgudel on madal. Eesti võime meelitada kõrge lisandväärtusega välisinvesteeringuid on vähene. Peamised väljakutsed 1. Tootmise sisendkulud ei ole referentsriikidega võrreldes konkurentsivõimelised. 2. Välisinvesteeringute TA intensiivsus on madal ja need on vähe seotud kohalike ressursside väärindamisega. 3. Kohalikud omavalitsused ei ole maksutulu jaotuse tõttu välisinvesteeringute ligitõmbamisest huvitatud. 4. Transpordiühendused (sh rahvusvahelised) on ebapiisavad. 5. Ettevõtetele vajalikke tippspetsialiste napib. TAI süsteemi juhtimist puudutavad väljakutsed Peamised väljakutsed 1. TAI süsteem on killustunud ning süsteemi osaliste (HTM, MKM, teised ministeeriumid, ülikoolid, riigi ja avalik- õiguslikud TA asutused, erasektori TA asutused, kompetentsikeskused, teaduspargid) vastutus ja ülesanded ei moodusta ühtset tervikut. TAI süsteemi korralduses on vaja tagada, et kõikide süsteemi osaliste vastutus ja ülesanded oleks üheselt ja selgelt defineeritud. Vajaduse korral tuleb üle vaadata asjakohased õigusaktid ja ümber kujundada institutsionaalne struktuur. 2. TAI poliitika kujundajate omavaheline koostöö ja koordinatsioon on nõrk. Teadmusühiskonna ülesehitamine eeldab, et teadus, arendustegevus ja innovatsioon toimivad kõigi poliitikavaldkondade arengumootorina. Ebapiisav koordineeritus omakorda toob kaasa tegevuste killustumise: eri osalised võivad TAI poliitikat kujundada ja tõlgendada erinevalt. Sünergia loomiseks ja mõju suurendamiseks on vaja süsteemi osaliste (ministeeriumid, rakendusüksused, ettevõtete esindusorganisatsioonid, teadusasutused jt) koostööd tõhusalt koordineerida ja kindlaks määrata osaliste vastutus. 3. Teadusasutuste vaheline spetsialiseerumine ja koostöö on nõrk. Kui kõrghariduses on saavutatud ülikoolide spetsialiseerumine nn vastutusvaldkondade lõikes, siis teaduses ja arendustegevuses ei ole sellist lähenemist seni rakendatud. Ressursikasutuse tõhustamise huvides tuleb jätkata teadusasutuste võrgu konsolideerimisega ja leida võimalused TA asutuste, sh ülikoolide TAI tegevuste profileerimiseks, suuremaks koostööks ja tõhusamaks ressursikasutuseks, sh ülikoolide üleste teenuste (nt Adapter) arendamiseks. 4. Eesti TAI poliitikas ei ole konsensust selles osas, millistele suurtele tulevikusuundadele ja väljakutsetele Eesti peaks keskenduma, milles oma eeliseid välja arendama ning milliste tulevikuväljakutsete lahendamisele tuleks TAI ja ettevõtluse ühised jõupingutused suunata. 10 Lisa 2. Arengukava strateegiline raamistik Arengukavaga seotud rahvusvahelised ja Euroopa Liidu strateegilised lähtekohad Eesti EL poliitika prioriteetides aastateks 2020-2021 (ELPOL)¹² on sätestatud, et Euroopa üleilmse konkurentsivõime säilitamiseks ja tõstmiseks peab kasvama innovatsioonivõime ja teadmismahuka majanduse osakaal. TAIE arengukava on tihedalt seotud eelkõige majandusliku baasi arendamise ning kliimaneutraalse, rohelise, õiglase ja sotsiaalse Euroopa rajamisega seotud prioriteetidega. Arengukava teadmussiirde suund seab sihiks Eesti teadussüsteemi, ettevõtluse ja riigi tegevuste parema koostoime, et tagada ettevõtete innovatsioonivõimekuse kasv ning teadustulemuste suurem mõju ühiskonnale ja majandusele. Ettevõtluskeskkonna suund keskendub teadusmahuka ettevõtluse kasvule. Seda silmas pidades on ”Euroopa horisondi” kolmanda samba ”Avatud innovatsioon” alla kuuluva Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi (EIT)¹³ tegevuste elluviimisel Eesti seisnud selle eest, et olemasolevad ja loodavad teadmis- ja innovaatikakogukonnad (KIC-id), mis arendavad ettevõtlus- ja innovatsioonivõimekust hariduse, ettevõtluse ja teadusuuringute lõimimise teel, oleksid avatumad uutele ja väiksema innovatsioonivõimekusega partneritele. Eesti on hetkel esindatud kaheksas tegutsevas KIC-is. Käimasolevatel läbirääkimistel Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituuti käsitleva määruse¹4 ning selle strateegilise innovatsioonikava üle aastateks 2021–2027¹5 on Eesti seisnud selle eest, et EIT KIC-id oleksid edaspidi uutele partneritele avatumad ja lihtsamini juurdepääsetavad. Oluline on, et innovatsiooni soodustavale rahastamisele oleks EL tasandil tagatud avatud ja läbipaistev juurdepääs ning et toimiks koostöö keskuste ja äärealade vahel. Arengukava kolm suunda – teadussüsteemi, teadmussiirde ja ettevõtluskeskkonna suund –astuvad põhimõtteliselt ühte sammu EL teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi ”Euroopa horisont”¹6 eesmärkide ja suundadega ning Euroopa teadusruumi (ERA) laiemate prioriteetide ja eesmärkidega. Raamprogrammi eesmärk on toetada tipptasemel teadmiste ja tehnoloogiate loomist, suurendada teadusuuringute ja innovatsiooni mõju ühiskonnale ja majandusele, soodustades uuenduslike lahenduste kasutuselevõttu, ning tegeleda suunatult üleilmsete probleemidega, tõstes seejuures Euroopa ja liikmesriikide konkurentsivõimet maailmas. Arengukava teadussüsteemi suunal on eesmärgiks seatud teaduse kõrge tase, mille eelduseks on muu hulgas teadlaste võimalus osaleda rahvusvahelises koostöös ning kasutada heal tasemel teadustaristut. Et tõsta teaduse tipptaset ja konkurentsivõimet ka väiksemates ja keskustest kaugemal paiknevates riikides nagu Eesti, peetakse raamprogammi elluviimisel oluliseks just sektoritevahelist ja piiriülest koostööd, mobiilsust, avatust ja kaasatust ning osalusbarjääride kaotamist, kuna see võimaldab teadmiste liikumist ja õppimist TAI erinevate osapoolt vahel. Ka uut Euroopa teadusruumi käsitlevas Euroopa Komisjoni teatises¹7 pannakse rõhku sellele, et teaduslik tipptase oleks kõigile liikmesriikidele paremini kättesaadav ning et tugevad teadus- ja innovatsioonisüsteemid oleksid Euroopas ühtlasemalt jaotunud. Arengukava üks siht on suurendada TAI poliitika mõjusust, et teadus ja innovatsioon toetaksid selgemalt ühiskondlikke ja majanduslikke eesmärke. Teadustulemuste tulemuslikum jõudmine majandusse ja rakendamine ühiskonna hüvanguks on laiema eesmärgina esile toodud ka uue Euroopa teadusruumi kontseptsioonis. Konkreetsemalt toetatakse teadus- ja innovatsioonipoliitika eesmärkide selgemat sidumist ühiskondlike väljakutsetega ”Euroopa horisondi” raames, mille teisest sambast ”Üleilmsed probleemid ja tööstuse konkurentsivõime” toetatakse teadus- ja arenduskoostööprojekte ühiskondlike väljakutsete lahendamiseks ja tööstuse juhtpositsiooni toetavatel teemadel. See lähenemisviis tähtsustab ka EL säästva arengu strateegia ja ÜRO säästva arengu eesmärkide¹8 saavutamist. Praegused EL säästva arengu põhimõtted lähtuvad 2006. aastal uuendatud EL säästva arengu strateegiast¹9. Säästva 12 Vabariigi Valitsuse Eesti EL poliitika prioriteedid aastateks 2020–2021 heaks 21. novembril 2019. a. 13 [link] 14 [link] 15 [link] 16 [link] 17 [link] 18 ÜRO deklaratsioon „Muudame maailma: säästva arengu tegevuskava aastaks 2030“ võeti vastu 25. septembril 2015. Deklaratsioonis on sätestatud 17 kestliku arengu eesmärki, millele Eestis lisati põhiseaduse preambuli ja strateegia „Säästev Eesti 21“ alusel 18. eesmärk: Eesti kultuuri elujõulisus. Kestliku arengu eesmärkidega on seotud ka Euroopa roheline kokkulepe. 19 [link] 11 arengu strateegia määrab kindlaks seitse peamist väljakutset koos ülesannete, tegevuseesmärkide ja meetmetega: kliimamuutused ja puhas energia, säästev transport, säästev tarbimine ja tootmine, loodusressursside säilitamine ja haldamine, rahvatervis, sotsiaalne kaasatus, demograafia ja ränne, ülemaailmne vaesus ja säästva arengu alased väljakutsed. Need väljakutsed on ühtlasi heas kooskõlas ÜRO säästva arengu eesmärkidega. Üks üleilmne probleem, millele TAI peaks lahendusi pakkuma, on kahtlemata kliimamuutused. Euroopa Liidu kliimaseadusega (European Climate Law)²0 on seatud eesmärgiks saavutada aastaks 2050 kliimaneutraalsus. Euroopa roheline kokkulepe (European Green Deal)²¹ läheneb sellele eesmärgile valdkondadeüleselt, nähes ette uue, ressursikasutusest lahutatud majanduskasvu strateegia. Kuna vajadus uudsete lahenduste järele on Euroopa rohelise kokkuleppe kontekstis valdkonnaülene, täidavad teadusuuringud ja innovatsioon kokkuleppe eesmärkide elluviimisel keskset rolli. ELPOL prioriteetides aastateks 2020-2021 märgitakse, et üleminek kliimaneutraalsust toetavale majandusele aastaks 2050 loob meie ettevõtetele ja kodanikele palju uusi võimalusi, kuid paneb nad ka proovile. TAIE fookusvaldkondade määratlemisel võeti muu hulgas lähtekohaks globaalsed suundumused (sh kliimaprobleemid), mainitud EL strateegilised lähtekohad ja ÜRO säästva arengu eesmärgid. EL digipakett Komisjoni digipaketi „Digiajastule vastav Euroopa“ eesmärk on kindlustada, et EL pöörab digiülemineku enda kasuks ja haarab kõigis digivaldkondades juhtiva rolli. Digiüleminek mõjutab juba praegu elu ja töötingimusi ning loob uusi võimalusi ühenduse pidamiseks, suhtlemiseks, äritegevuseks ja ühiskonnaprobleemide lahendamiseks, mh seoses kliimamuutuste ja rohelisele majandusele üleminekuga. Digipakett koosneb Euroopa digituleviku kujundamise strateegiast, Euroopa andmestrateegiast ja tehisintellekti valgest raamatust. EL digituleviku strateegia eesmärk on tagada, et digiüleminekust saaksid kasu inimesed ja ettevõtjad, ning aidata Euroopal saada 2050. aastaks kliimaneutraalseks. Euroopa andmestrateegia siht on luua andmete ühtne turg, et võimaldada andmetel EL piires ja valdkondade vahel vabalt liikuda ning seeläbi tõsta EL majanduse konkurentsivõimet ja muuta EL andmepõhise ühiskonna liidriks. Andmete laialdasem koosvõime ja kasutusele võtmine annab võimaluse uute teenuste ja toodete väljatöötamiseks ning ka EL turujõu suurendamiseks globaalsel tasandil. Tehisintellekti valges raamatus kirjeldab Euroopa Komisjon usaldusväärse tehisintellekti raamistikku, mis põhineb tipptasemel ja usaldusel ning mille eesmärk on julgustada Euroopas uute tehnoloogiate arendamist, ettevõtjate kaasamist ja kodanike usalduse suurendamist nende tehnoloogiate ulatuslikumaks kasutamiseks. TAIE annab otsese panuse EL digipaketi eesmärkide saavutamisse. Digitaliseerimine ning digitaalsete tehnoloogiate arendamine ja rakendamine on arengukava tegevussuundades kesksel kohal, mh on TAIE fookusvaldkonnaks digilahenduste rakendamise soodustamine igas eluvaldkonnas. Euroopa Liidu tööstusstrateegia tervikpakett EL tööstusstrateegia tervikpakett²² hõlmab kolme suuremat valdkonda: tööstus, väiksed ja keskmise suurusega ettevõtted ning siseturg. Euroopa tööstuse juhtpositsiooni säilitamiseks soovib Euroopa Komisjon uue tööstusstrateegiaga täita kolme peamist prioriteeti: säilitada Euroopa tööstuse ülemaailmne konkurentsivõime ja võrdsed võimalused nii kodus kui ka globaalselt, muuta Euroopa 2050. aastaks kliimaneutraalseks ja kujundada Euroopa digitaalne tulevik. Strateegia sätestab Euroopa tööstuse ümberkujundamise peamised suunad ja pakub välja tulevased meetmed. • EL siseturu tugevdamiseks esitas komisjon 10. märtsil 2020. a EL siseturu edasiarendamist puudutavad jõustamise tegevuskava, siseturu tõkete aruande ning väike- ja keskmise suurusega ettevõtete strateegia ning kavatseb jätkata Euroopa andmestrateegia tegevusi EL andmemajanduse edendamiseks. • Intellektuaalomandi tegevuskava eesmärk on säilitada tehnoloogiline suveräänsus, edendada globaalseid võrdseid võimalusi, võidelda paremini intellektuaalomandi varguste vastu ja kohandada õigusraamistikku roheliste ja digitaalsete üleminekutega. 20 [link] 21 [link] 22 [link] 12 • EL konkurentsieeskirjade läbivaatamine, sh ühinemise kontrolli ja riigiabi suuniste sobivuse kontrollimine, peaks tagama EL reeglite sobivuse kiiresti muutuvas olukorras, kus majandus muutub üha enam digitaalseks, peab muutuma rohelisemaks ja arenema ringimajanduse suunas. • Ausa konkurentsi tagamiseks kodu- ja välismaal võtab Euroopa Komisjon lisaks kaubanduse kaitsemehhanismide maksimaalsele kasutamisele 2020. a keskpaigaks vastu valge raamatu, et käsitleda välistoetuste põhjustatud moonutavat mõju ühtsel turul ning tegeleda juurdepääsuga EL riigihangetele ja rahastamisele. Välissubsiidiumide õigusakti ettepaneku esitab komisjon 2021. aastal, samal ajal tugevdatakse Maailma Kaubandusorganisatsioonis tööstussubsiidiume käsitlevaid ülemaailmseid eeskirju ja luuakse vastastikune juurdepääs kolmandate riikide riigihangetele. • Meetmed energiamahukate tööstusharude moderniseerimiseks ja dekarboniseerimiseks, säästva ja aruka liikuvuse tööstuste toetamiseks, energiatõhususe edendamiseks, praeguste CO2 lekke vähendamise vahendite tugevdamiseks ja vähese süsinikdioksiidiheitega energia piisavaks tarnimiseks konkurentsivõimelise hinnaga (sh Õiglase Ülemineku Fond, piiri kohandusmehhanism, strateegia säästvaks ja targaks mobiilsuseks, ühtse Euroopa energia andmeruumi edasiarendamine jm). • Euroopa tööstusliku ja strateegilise autonoomia suurendamine, tagades esmatähtsate toorainete tarnimise kriitiliste toorainete ja farmaatsiatoodete tegevuskavaga, mis põhineb EL uuel farmaatsiastrateegial, ning toetades strateegiliste digitaalsete taristute ja peamiste võimalike tehnoloogiate väljatöötamist. • Ringmajanduse suunal esitab Euroopa Komisjon ringmajanduse tegevuskava, kuid kavandab meetmeid ka akude, tekstiili ja elektroonika osas. • Puhta vesiniku liit (Clean Hydrogen Alliance), et kiirendada tööstuse dekarboniseerimist ja säilitada tööstuse juhtpositsioon, millele järgnevad madala süsinikusisaldusega tööstusharude ning tööstuslike pilvede ja platvormide ning toorainete liidud (Alliances on Low-Carbon Industries and on Industrial Clouds and Platforms). • Täiendavad keskkonnahoidlikke riigihankeid käsitlevad õigusaktid ja juhised. • Uuendatud fookus innovatsioonile, investeeringutele (sh Euroopa Horisondi PPP-d²³) ja oskustele. Lisaks analüüsib komisjon süstemaatiliselt tööstuse ökosüsteemide riske ja vajadusi. Selle analüüsi tarbeks teeb komisjon tihedat koostööd loodava Tööstusfoorumiga (Industrial Forum), mis koosneb tööstuse esindajatest, sh väikeste ja keskmise suurusega ettevõtetest, suurettevõtetest, sotsiaalpartneritest, teadlastest ja liikmesriikide ning EL institutsioonide esindajatest. Vajaduse korral kutsutakse konkreetsete sektorite eksperte oma teadmisi jagama ja jätkatakse komisjoni iga-aastaste tööstuspäevadega. IPCEI väärtusahelad Euroopa Liidu strateegilistes ühishuvides väärtusahelad on sekkumisloogika, mille kohaselt liikmesriikide ja erasektori esindajad lepivad kokku need tehnoloogiad, mille ühine arendamine on Euroopa Liidu majanduse konkurentsivõime seisukohalt võtmetähtsusega. Määratletud on kuus nn IPCEI (Important Projects for Common European Interest) väärtusahelat²4. Neist kõigil on suur potentsiaal kaasa aidata Euroopa rohelisele ja digitaalsele muutusele, et edendada Euroopa tööstuse konkurentsivõimet. Uued väärtusahelad leppis 2018. aastal kokku IPCEI strateegiline foorum ja nendeks on tark tervis (Smart Health), küberturvalisus (Cybersecurity), iseseisvad sõidukid (Autonomous Vehicles), vesinikutehnoloogiad (Hydrogen Technologies), madalsüsiniktehnoloogiad (Low-carbon Industry) ja asjade internet (Industrial Internet of Things). IPCEI väärtusahelad olid olulised TAIE fookusvaldkondade määramisel. Euroopa Liidu tõukefondide vahendid Käesoleva arengukava tegevuste rahastamiseks kasutatakse EL tõukefondide vahendeid. Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooniga on eeskätt seotud Euroopa Regionaalarengu Fond (ERDF). Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtlusega seotud tegevusi on kavas toetada ühtekuuluvuspoliitika eesmärgi 1 „Nutikam Euroopa“ raames, mille vahendite kasutamise eeltingimus on nutika spetsialiseerumise strateegia ja selle juhtimismehhanismi olemasolu. Nutika spetsialiseerumise strateegia seisukohalt on oluline luua juhtimismehhanism ning määrata kindlaks sellega seotud asutuste ja juhtorganite ülesanded ja vastutus nutika spetsialiseerumise strateegia arendamisel, rakendamise koordineerimisel ja seirel. Nutika spetsialiseerumise strateegia rakendamises on oluline osa ettevõtlikul avastusprotsessil, millesse on kaasatud ettevõtete, teadus- ja arendusasutuste, kodanikuühiskonna ja avaliku sektori 23 Ingl Contractual Public-Private Partnerships 24 [link] 13 esindajad (quadruple helix). Ettevõtlikus avastusprotsessis määratakse kindlaks prioriteetsed valdkonnad, jälgitakse pidevalt nende arengut ja vajaduse korral vaadatakse valdkonnad ümber. Käesolevas arengukavas kirjeldatakse tõukefondide vahendite kasutamise eeltingimusena sätestatud nutika spetsialiseerumise valdkondi ja juhtimist (vt juhtimise ja korralduse peatükk). Riiklikud strateegilised lähtekohad Eesti pikaajalises arengustrateegias „Eesti 2035“ kirjeldatakse Eesti olulisemaid valdkonnaüleseid arenguvajadusi. Need arenguvajadused olid olulised TAIE fookusvaldkondade määramisel. Strateegias „Eesti 2035“ sõnastatud arenguvajaduste lahendamine on käesoleva arengukava oluline osa. Arengukava kolmest suunast on eelkõige teadmussiirde suund see, mis tagab teadussüsteemi, ettevõtluse ja riigi koostoime ühiskonna ja majanduse hüvanguks, arvestades „Eesti 2035“ arengustrateegias esitatud arenguvajadusi. „Eesti 2035“ toob esile üheksa olulisemat arenguvajaduste valdkonda: rahvastik, inimeste tervis ja eluiga, ühiskond ja võimalused, õppimisvõimalused, ettevõtluskeskkond, elurikkus ja keskkond, kultuuriruum ja elukeskkond, julgeolek ja turvalisus ning riigivalitsemine. Arenguvajaduste lahendamiseks on esitatud viis strateegilist sihti. TAIE arengukava annab panuse kõikide „Eesti 2035“ strateegiliste sihtide saavutamisse. „Eesti 2035“ strateegiline siht 1.1. TAIE arengukava panus Selle strateegilise sihiga on seotud eelkõige teadussüsteemi ja ettevõtluse, aga ka teadmussiirde suund: • Kõrghariduse ja teaduse seotus, ettevõtlusdoktorantuuri toetamine, eestikeelse eriala- ja teaduskeele arendamine Inimene. Eestis elavad arukad, tegusad • Nüüdisaegsete ärimudelite ja töövormide kasutuselevõtt ja sobivad ja tervist hoidvad inimesed. tehnoloogilised lahendused • Targaks ettevõtluseks vajalikud oskused ja Eesti kui atraktiivse talendikeskkonna kujundamine • Teaduse populariseerimine, sh loodus- ja täppisteaduste ning loovusõppe valdkonnas Selle strateegilise sihiga on seotud eelkõige teadussüsteemi ja teadmussiirde suund: • Sotsiaal-, tervise- ja töövaldkonna teenuste arendamine, mida toetab tõenduspõhiste digitaalsete lahenduste kasutuselevõtmine ja andmekogude Ühiskond. Eesti ühiskond on hooliv, ühendamine koostöömeelne ja avatud. • Personaalmeditsiini lahendused, sh geeni- ja terviseandmete kaasamine tõenduspõhistesse otsuseprotsessidesse nii ravimeditsiinis kui ennetustegevuses ja sobivad digilahendused Selle strateegilise sihiga on eelkõige seotud teadmussiirde ja ettevõtluse suund: • Uued lahendused ettevõtete TAI soodustamiseks, sh innovatsiooniteenused Majandus. Eesti majandus on tugev, ja -toetused ettevõtetele, sektoritevaheline mobiilsus, rakendusuuringud ja uuendusmeelne ja vastutustundlik. eksperimentaalarendused • Ettevõtete digitaliseerimise ja automatiseerimise toetamine, reaalajamajanduse Indikaatorid: tööjõu tootlikkus rakendamine osakaaluna EL keskmisest, TA kulud • Eesti majandusele oluliste valdkondade võimekuse suurendamine (tegevused erasektoris, ressursitootlikkus TAIE fookusvaldkondades, sh nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondades) • Paindliku majanduskeskkonna kujundamine, mis soodustab uuendusmeelset ja vastutustundlikku ettevõtlust ja ausat konkurentsi, sh väljaspool Harjumaad • Madalsüsiniku- ja ringmajandusele ülemineku toetamine Selle strateegilise sihiga on seotud teadussüsteemi, teadmussiirde ja ettevõtluse suund: • Uuenduslike tehnoloogiate arendamine ja rakendamine elukeskkonna arendamiseks, sh infotehnoloogia vallas Elukeskkond. Eestis on kõigi vajadusi • Elukeskkonna tark planeerimine ühiskonna vajaduste, rahvastiku muutuste, tervise arvestav, turvaline ja kvaliteetne ja keskkonnahoiuga arvestades, mh integreerides tehnoloogilisi ja majanduslikke elukeskkond. lahendusi • TA panus kultuuripärandi valdkonnas • Kohaliku ressursi väärindamine • TAI panus ohutu, keskkonnahoidliku, konkurentsivõimelise, vajaduspõhise ja jätkusuutliku transpordi- ja energiataristu kujundamisse 14 „Eesti 2035“ strateegiline siht 1.1. TAIE arengukava panus Selle strateegilise sihiga on seotud teadussüsteemi, teadmussiirde ja ettevõtluse suund: • Avalike teenuste kvaliteedi tõus ja bürokraatia vähenemine, sh riiklike teenuste pakkumine ettevõtjatele ühtse digivärava kaudu ja reaalajamajanduse rakendamine, kvaliteetsemad teenused ja tugisüsteem ettevõtetele Riigivalitsemine. Eesti on (innovatsiooniagentuuri loomine) uuendusmeelne, usaldusväärne ja • TAI panus Eesti kui digiriigi arendamisse, sh andmemajanduse ja küberturvalisuse inimesekeskne riik. valdkonnas • Suurendatakse teadussüsteemi atraktiivsust, konkurentsivõimet ja jätkusuutlikkust, sh teadushalduse ja teadmussiirde ning teadustulemuste kommunikatsiooni võimekust • Innovatsiooni soosiva õigus- ja maksukeskkonna kujundamine Haridusvaldkonna arengukava 2035. Teaduse ja kõrghariduse sidusus tagab kõrghariduse ja tööjõu ettevalmistamise kõrge kvaliteedi. Kõrghariduse kvaliteet omakorda sõltub selles valdkonnas tehtava teaduse kvaliteedist. Käesolev arengukava on seotud haridusvaldkonna arengukava kõikide strateegiliste eesmärkide elluviimisega, sh järgmiste tegevustega: haridussüsteemi tõenduspõhine arendamine, eri valdkondade teadlaste kaasatus haridusprotsesside ja -poliitika kujundamisse; innovatsioonivõimekuse suurendamine ja koostöö tõhustamine õppeasutuste ja tööturu (ettevõtete) vahel innovaatiliste arendustegevuste alal; hariduse ning teadus- ja arendustegevuse kaudu ettevõtete osaluse toetamine globaalsetes väärtusahelates, sh tipptehnoloogiate loomisel ja kasutuselevõtul; loodus- ja täppisteaduste ning tehnoloogia valdkonna populariseerimine ning loodus- ja täppisteaduste ning loovusainete (huvi)haridus; OSKA süsteemi²5 arendamine; seos TAIE fookusvaldkondadega, eelkõige nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondade kontekstis; ettevõtlusõpe. Ettevõtlikkuse ja ettevõtluse soodustamine haridussüsteemis on haridusvaldkonna arengukavas käsitletud ettevõtlusõppe tõhustamise kaudu. Ettevõtluspädevust arendatakse kõikidel haridustasemetel ja -liikides ning täienduskoolitusvõimaluste ja paindlike õpivõimaluste abil soodustatakse täiskasvanute tööturupotentsiaali tõhusamat rakendamist, sh ettevõtlusega alustamist. Üldisemal tasandil on haridusvaldkonna arengukava seotud (kõrg)hariduse ja tööturu vajaduste vastavuse ning kvalifitseeritud tööjõu küsimustega, alus-, üld-, kutse-, täiend- ja ümberõppe ning huvihariduse süsteemist tuleva järelkasvuga teadus-arendustegevusse ja ettevõtlusesse, samuti käsitleb haridusvaldkonna arengukava üksikisiku arengu ja arendamise ning spetsiifilisemalt ettevõtlikkuse soodustamise küsimusi, millele TAIE arengukava ei keskendu. Noortevaldkonna arengukava 2035. Välja võib tuua järgmised seosed käesoleva arengukavaga: noortevaldkonna tõenduspõhine arendamine, eri valdkondade teadlaste kaasatus valdkonna poliitika kujundamisse, sh teadustulemuste kasutamine noortele suunatud sekkumiste ja teenuste arendamisel; ettevõtlikkus ja ettevõtlusõpe, teaduse populariseerimine ja teadus(huvi)haridus, seejuures loodus- ja täppisteaduste ning loovusõppe huvialadega tegelemise soodustamine. Eesti keelevaldkonna arengukava 2035. Käesolev arengukava on seotud eelkõige eesti keele kui kõrgharidus- ja teaduskeele arenguga, sh eestikeelse oskussõnavara loomise ja kasutamisega kõikides teadus- ja eluvaldkondades, ning eestikeelse kõrghariduse ja teaduskeele säilitamise ja arendamisega. Toetame arengukava raames eesti keele, ajaloo ja kultuuri kõrge teadusliku tasemega uuringuid ja keeletehnoloogiliste lahenduste väljatöötamist. Heaolu arengukava 2016-2023. Heaolu arengukava käsitleb tööturu ja tööelu küsimusi, mis on olulised eelkõige kvalifitseeritud tööjõu ja järelkasvu tagamise seisukohalt teadus- ja arendustegevuse ning ettevõtluse jaoks. Tööstuspoliitika roheline raamat. Tööstuspoliitika rohelise raamatu peamine eesmärk on suurendada Eesti tööstuse konkurentsivõimet. Eesmärgi saavutamiseks on rohelise raamatu fookuses järgmised valdkonnad: tööstuse 25 Tööjõuvajaduse seire- ja prognoosisüsteem, mille eesmärk on anda kõigis majandussektorites terviklikku infot selle kohta, kui palju ja milliste oskustega inimesi vajatakse järgmise viie kuni kümne aasta jooksul. Hariduspoliitikas aitab OSKA kavandada koolituskohtade arvu ja tutvustada noortele tööturuvõimalusi. Tööturupoliitikas kasutatakse OSKA uuringuid töötuse ennetamisele ja oskuste arendamisele suunatud tööturuteenuste väljatöötamisel ja osutamisel ning majanduspoliitikas majandusvaldkondade toetamisel, eelkõige tööjõu kättesaadavuse parandamise kaudu. 15 digitaliseerimine, teadus- ja arendustegevus, finantsvahendite kättesaadavus, tööjõud, taristu, loodusressursid ning regulatiivne keskkond. Käesolev arengukava on seotud tööstuspoliitika rohelise raamatu kõikide võtmevaldkondadega. Eesti ekspordipoliitika põhialused. Dokument on üheks lähtealuseks arengukava ekspordipoliitikaga seotud tegevuste kavandamisel. Eesti äridiplomaatia strateegia. Dokument on üheks lähtealuseks arengukava ekspordipoliitikaga seotud tegevuste kavandamisel. Välispoliitika arengukava 2030. Dokument on üheks lähtealuseks arengukava ekspordipoliitika ja välismajandussuhetega seotud tegevuste kavandamisel. Kooskõla teiste arengukavadega: Eesti riiklik energia- ja kliimakava aastani 2030 Rahvastiku tervise arengukava 2030 Energiamajanduse arengukava aastani 2030 Kultuuripoliitika põhialused aastani 2030 Eesti Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030 spordipoliitika põhialused aastani 2030 Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050 Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021–2035 Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani Infoühiskonna arengukava 2030 2030 Riigikaitse arengukava 2017–2026 Kliimapoliitika põhialused aastani 2050 Siseturvalisuse arengukava 2030 Põllumajanduse ja kalanduse arengukava 2030 Rahvastiku ja sidusa ühiskonna arengukava 2030 Metsanduse arengukava aastani 2030 • TAIE arengukava panustab teadmiste- ja tõenduspõhisuse aluspõhimõtte läbivasse rakendamisse. Teaduse kõrge tase ja sidusus ühiskonna, sh majanduse vajadustega loob eeldused teadmiste kasvuks, kvaliteetsemaks hariduseks ja tõhusamaks ning asjakohasemaks valdkondlikuks poliitikaks. Teaduspõhise lähenemine kaudu mõistetakse paremini valdkonna probleemide põhjuseid ja osatakse leida mõjusamaid lahendusi. Nii on võimalik suurendada positiivseid mõjusid ja vähendada negatiivseid mõjusid kõigis poliitikavaldkondades. • TAIE arengukava ja teiste arengukavade siduv element on igas valdkonnas tehtav teadus- ja arendustegevus, toimuv innovatsioon ning valdkonna ettevõtlus. 16 Lisa 3. Mõõdikute metoodika ja allikad ÜLDEESMÄRK: Eesti teadus, arendustegevus, innovatsioon ja ettevõtlus suurendavad koostoimes Eesti ühiskonna heaolu ja majanduse tootlikkust, pakkudes konkurentsivõimelisi ja kestlikke lahendusi Eesti ja maailma arenguvajadustele Mõõdik 1. Riigieelarves kavandatud TA rahastamine osakaaluna SKP-st (Statistikaamet) Mõõdiku lühikirjeldus: teadus- ja arendustegevuse (TA) rahastamise osatähtsus riigi sisemajanduse koguproduktis on riigile TA olulisust peegeldav TA-mahukuse näitaja. Kulutusi mõõdetakse osakaaluna SKP-st. Sihttaseme seadmise eeldused: sihttase on seatud, pidades silmas EL poolt sihina kasutatavat TA kulude jagunemist, kus erasektori panus on 2% SKP-st ja avaliku sektori panus 1% SKP-st. Seni ei ole Eesti veel sellele tasemele küündinud ning EL-is ületas 2018. aastal seda taset vaid kaks riiki, kuid pikas perspektiivis peab sihttaseme poole liikuma. TA-intensiivsuse puhul on märgitud, et seda võib ühelt poolt käsitada teadussüsteemi sisendina, teisalt väljendab see valdkonda suunatavate vahendite kaudu TA-tegevuse olulisust ühiskonnas ja riigis. Sihttase 2035: ≥1%²6 Viimane teada olev tase: 0,75% (2019) Mõõdik 2. Erasektori TA kulutuste tase SKP-st (Statistikaamet) Mõõdiku lühikirjeldus: mõõdetakse ettevõtlussektori (Business Enterprise Research and Development, BERD) tehtavad kulutusi teadus- ja arendustegevusele Frascati käsiraamatu²7 mõistes. Kulutusi mõõdetakse osakaaluna SKP-st. Sihttaseme seadmise eeldused: sihttase on seatud, pidades silmas EL poolt sihina kasutatavat TA kulude jagunemist, kus erasektori panus 2% SKP-st ja avaliku sektori panus 1% SKP-st. Seni ei ole Eesti veel sellele tasemele küündinud ning EL-is ületas 2018. aastal seda taset vaid kaks riiki, kuid pikas perspektiivis peab sihttaseme poole liikuma. Sihttase 2035: 2% Viimane teada olev tase: 0,86% (2019) 26 Aastaks 2021 1% SKP-st, edasi >= 1% SKP-st, vt ka eelarve prognoosi peatükk 27 [link] 17 Mõõdik 3. Eesti tööjõu tootlikkus EL keskmisest (Eurostat²8) Mõõdiku lühikirjeldus: Eesti tööjõuturu hõivenäitaja (79,5%) on selgelt parem kui see näitaja EL liikmesriikides²9, jäädes alla vaid Rootsile – seega saab Eesti tulevane majanduskasv ennekõike lähtuda tööjõutootlikkuse kasvust ja/või suuremast välise tööjõu kaasamisest. Tööjõutootlikkuse mõõdik näitab, kui suur on Eestis ühe töötaja kohta loodud lisandväärtus, võrrelduna 27 Euroopa Liidu liikmesriigi keskmise näitajaga. Kõik kandidaatriigid on keskmi- sest oluliselt madalama tootlikkuse tasemega ning nende liitumine vähendaks keskmist taset, kuid kandidaatriikide väiksuse tõttu mitte oluliselt. Sihttaseme seadmise eeldused: sihttaseme seadmisel on eeldatud, et jätkub lähenemine Eesti ning Soome ja Rootsi vahel, samuti on eeldatud, et strateegia tulemusel suudab Eesti ületada EL-27 keskmist tootlikkuse kasvu. Baasstsenaariumiks on Rahandusministeeriumi pikaajaline prognoos aastani 2070, millele tuginedes kasvab tootlikkus aastaks 2035 83,5 tuhande euroni ühe hõivatu kohta ehk 102%. Et Eesti saavutaks 110% taseme EL-27 keskmisest, võib EL-27 keskmine tootlikkus samal perioodil kasvada 50%. Kokkuvõttes on eeldatud, et Eesti suudab tootlikkust kasvatada rohkem kui 2,1% aastas kiiremini kui EL-27 keskmiselt. Sihttase 2035: 110% EL-27 keskmisest Viimane teada olev tase: 78,7% EL-27 keskmisest (2019) Mõõdik 4. Koht Euroopa innovatsiooni tulemustabelis (Euroopa Komisjon³0) Mõõdiku lühikirjeldus: Euroopa innovatsiooni tulemustabelis esitatakse võrdlev hinnang teadusuuringute ja innovatsiooni tulemuslikkuse kohta ELi liikmesriikides ja teatavates kolmandates riikides ning nende teadus- ja innovatsioonisüsteemide tugevate ja nõrkade külgede kohta. Innovatsiooni tulemustabeli mõõtmisraamistikus eristatakse nelja peamist tegevusliiki, mis hõlmavad kümmet innovatsioonitegevuse valdkonda ja kokku 27 näitajat. Liikmesriigid on jaotatud nelja tulemusrühma, võttes aluseks keskmised tulemusnäitajad, mis on arvutatud ühendnäitaja ehk innovatsiooni koondindeksi põhjal. Luksemburg, Madalmaad, Rootsi, Soome ja Taani on innovatsiooniliidrid, kelle innovatsioonitulemuslikkus ületab märkimisväärselt ELi keskmist. Eesti paigutub koos Austria, Belgia, Iirimaa, Portugali, Prantsusmaa ja Saksamaaga tugevate innovaatorite rühma. Sihttaseme seadmise eeldused: Eesti teadus on rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline ning tulevikku suunatud, aga teadus- ja arendustegevuse panus ettevõtete tootlikkuse kasvu on väike. TAIE eesmärk on vähendada teaduse ja ettevõtluse vahelist lõhet ning stimuleerida erasektori investeeringuid teadus- ja arendustegevusse. See on eeldus, et tõusta oluliselt innovatsiooni tulemustabelis ja jõuda innovatsiooniliidrite sekka. Sihttase 2035: innovatsiooniliider Viimane teadaolev tase: tugev innovaator, 11. koht (2020) 28 Eurostat, Tabel: Nominal labour productivity per person employed [link] 29 Eurostat:tesem010 30 [link] 18 TEADMUSSIIRE: Eesti areng tugineb teadmuspõhistele ja innovaatilistele lahendustele. Mõõdik 1. Ettevõtete investeeringud mittemateriaalsesse põhivarasse osakaaluna SKP-st (Statistikaamet³¹) Mõõdiku lühikirjeldus: mõõdetakse ettevõtete investeeringuid mittemateriaalsesse põhivarasse rahvamajanduse arvepidamise põhjal. Põhivara on tootmisprotsessis toodanguna toodetud materiaalne või immateriaalne vara, mida on tootmisprotsessis korduvalt või pidevalt üle ühe aasta kasutatud. Sihttaseme seadmise eeldused: sihttaseme seadmisel on eeldatud, et Eesti jõuab aastaks 2035 Põhjamaade tasemele. 2018. aastal jäi näitaja neis riikides 4 ja 7,1% vahele. Kui Eesti soovib oma tootlikkust tõsta, peavad suuremad investeeringuid mittemateriaalsesse põhivarasse kasvama. Sihttase 2035: 6% Viimane teada olev tase: 2,7% (760 mln) (2019) Mõõdik 2. Teadlaste ja inseneride arv ettevõtlussektoris ja kasumitaotluseta erasektoris (Statistikaamet³²) Mõõdiku lühikirjeldus: mõõdetakse täistööajaga teadlaste ja inseneride arvu ettevõtlussektoris ja kasumitaotluseta erasektoris tuhande elaniku kohta. Riigisektor jäetakse arvestusest välja, pidades silmas riigi TA-asutusi. Sihttaseme seadmise eeldused: koos märgatava TA investeeringute kasvuga erasektoris on oodata ka sektoris töötavate teadlaste ja inseneride arvu kasvu. Sihttaseme seadmisel on eeldatud, et teadlaste ja inseneride arv kasvab proportsionaalselt TA kuludega. Sihttase 2035: 4,53 Viimane teada olev tase: 1,47 (2019) TEADUSSÜSTEEM: Eesti teadus on kõrgetasemeline, mõjus ja mitmekesine. Mõõdik 1. 10% maailmas enamtsiteeritud teadusartikli hulka kuuluvate Eesti artiklite osakaal (Euroopa innovatsiooni tulemustabel³³) Mõõdiku lühikirjeldus: Eesti TA-asutustega seotud teadusartiklite osakaal maailma 10% enamtsiteeritavate publikatsioonide arvust väljendab Eesti teadussüsteemi kõrget taset. Sihttaseme seadmise eeldused: teaduspublikatsioonid on oluline pidepunkt, mille kaudu väljendub teadlase, asutuse või teadussüsteemi kvaliteet ja kõrge tase. Eesti TA-asutustega seotud teadusartiklite osakaal maailmas enamtsiteeritavate artiklite seas näitab Eesti teadlaste uurimistöö kõrget kvaliteeti ja mõjukust. Sihttase 12,5% on 2018. a andmetel riikide edetabelis umbes 7.–9. koha piirimaal, sihiks on jõuda näitaja poolest EL riikide esimese kolmandiku hulka. Sihttase 2035: 12,5% Viimane teada olev tase: 8,4% (2020) 31 Statistikaamet RAA0062 32 Statistikaamet TD01 33 European Innovation Scoreboard 19 Mõõdik 2. Positiivselt evalveeritud TA-asutuste lepingulise teadus- ja arendustegevuse maht aka- deemilise töötaja kohta (baasfinantseerimise alusandmed, Statistikaamet³4) Mõõdiku lühikirjeldus: mõõdik näitab TA-asutuste osalemist ühiskonna ees seisvate ülesannete lahendamises koostöös erasektoriga ja rahvusvaheliste partneritega. See iseloomustab ühelt poolt TA-asutuste valmisolekut pakkuda erasektorile vajalikke konkurentsivõimelisi teenuseid ja teisalt näitab Eesti TA-asutuste tegevuste asjakohasust rahvusvahelistes teadmusvõrgustikes. Mõõdetakse positiivselt evalveeritud TA-asutuste baasfinantseerimise alusandmete põhjal absoluutmahus (kooskõlas baasfinanseerimise tingimuste ja korraga kehtestatud piirangutega) ning arvestatakse akadeemilise töötaja kohta. Mõõdik ei ole rahvusvaheliselt võrreldav, kuna riikide andmestikud kas puuduvad või ei ole võrreldavad. Sihttaseme seadmise eeldused: lepingulise TA-tegevuse maht ilmestab TA-asutuste tegevuse ja kompetentsi vastavust ühiskonna ja erasektori vajadustele. Täpsemalt läheb arvesse TA-asutuste siseriiklike ja rahvusvaheliste teadus- ja arendustegevuse grantide (uurimis- ja arendustoetuste) ning teadus- ja arendustegevusega otseselt seotud lepingute tulu ning litsentside, patentide ja kaitstud taimesortide müügi tulu. Hõlmatud on TA-tegevuse kulud, mille rahastajad on erasektor ja välisallikad (sh EL raamprogramm jt rahastajad). Eeldatakse, et lepingulise TA-tegevuse maht kasvab ja sihttaseme seadmisel on eeldatud, et see kasvab proportsionaalselt üldiste TA-kulude kasvuga. Samuti on eelduseks, et mõõdiku sihttase saavutatakse tänu üldiselt paremale teadushalduse võimekusele, teadusasutuste võimekusele pakkuda ettevõtetele vajalikke teenuseid ja osaleda rahvusvahelises koostöös, sh saada nt Euroopa raamprogrammi toetusi. Lepingute mahtu arvestatakse akadeemiliste töötajate (teadlaste ja inseneride) täistööaja ekvivalendi kohta, et tasakaalustada töötajate arvu kasvust tingitud muutused. Eeldatakse, et lepingulise koostöö tulubaas TA-asutustes akadeemilise töötaja kohta suureneb ligi kaks korda. Sihttase 2035: 50 000 eurot aastas Viimane teada olev tase: 26 730 eurot (2019) ETTEVÕTLUSKESKKOND: Eesti ettevõtluskeskkond soodustab ettevõtlikkust ning teadmusmahuka ettevõtluse teket ja kasvu, kõrgema lisandväärtusega toodete ja teenuste loomist ja eksporti ning investeeringuid kõigis Eesti piirkondades. Mõõdik 1. Eesti positsioon Maailmapanga Doing Business´i indeksis (World Bank³5) Mõõdiku lühikirjeldus: Doing Business kirjeldab objektiivsetele kriteeriumidele tuginedes, kuivõrd toetavat keskkonda suudab iga riik ettevõtetele pakkuda. Mõõdik koosneb kuuest laiemast temaatilisest kategooriast, mida on kirjeldatud kümne kitsama ettevõtte tegevust käsitleva alakriteeriumi kaudu. Indeksi loogika on stsenaariumipõhine, st riikide kõrvutustes on võrdlevalt kajastatud peamisi ettevõtte elukaarega seotud samme ja tegevusi. Kirjeldatud on ettevõtte asutamise lihtsust (ettevõtte asutamisega seotud juriidiliste toimingute kiirus ja lihtsus), tegevuseks vajalikele rajatistele ligipääsu (ehitusload, rajatiste ehitamine ja liitumine kohaliku taristuvõrguga), finantseerimisvõimalusi (ligipääsetavad rahastusallikad ja väikeosanike juriidiline kaitse), ettevõtte käigushoidmise lihtsust (maksusüsteemi lihtsus ja ligipääs välisturgudele) ning turvalist ettevõtluskeskkonda (lepingute jõustamine/austamine ja pankrotimenetlusprotsessi õiglus). Doing Business´i indeksi alusandmestiku moodustavad peamiselt stsenaariumipõhised tagasisideküsitlused. Sihttaseme seadmise eeldused: Konkurentsivõimeline ettevõtluskeskkond on üks arengukava üldeesmärgi täitmise eeldusi. Kuna edetabel mõõdab ettevõtte kulusid ja erinevateks tehinguteks kuluvat aega, on riigil võimalik neid näitajaid otseselt mõjutada. Sihttase 2035: 5. koht Viimane teada olev tase: 18. koht (2020) 34 Statistikaamet TD071, teadlased ja insenerid kõrgharidussektoris, täistööaja ekvivalent 35 Maailmapank, Doing Business Project, [link] 20 Mõõdik 2. Väljaspool Harjumaad loodud SKP elaniku kohta EL keskmisest (Eurostat³6) Mõõdiku lühikirjeldus: Eurostat loeb Eesti puhul metropoli piirkonnaks Harjumaad koos Tallinnaga ja kõik ülejäänud piirkonnad jäävad metropolist väljapoole. Mõõdik mõõdab piirkonnas loodud SKP-d ühe elaniku kohta ning suhestab selle EL-27 keskmisesse. Sihttaseme seadmise eeldused: Mõõdiku seadmisel on seatud eesmärk, et Eesti maapiirkondades kasvab SKP ühe elaniku kohta kiiremini kui EL-27s keskmiselt. Teadlikult ei ole seatud eesmärgiks tootlikkuse kiirem kasv Eesti maapiirkondades võrreldes pealinna piirkonnaga, kuna siis piisaks eesmärgi täitmiseks sellest, kui Tallinna ja Harjumaa ettevõtetel läheks kehvasti. Sihttase 2035: 59% EL-27 keskmisest Viimane teada olev tase: 41% (2020) Mõõdik 3. Kaupade ja teenuste eksport (Statistikaamet) Mõõdiku lühikirjeldus: Mõõdetakse Eesti kaupade ja teenuste eksporti rahvamajanduse arvepidamise alusel jooksevhindades. Sihttaseme seadmise eeldused: Sihttase on seatud, pidades silmas Eesti tootlikkuse eesmärki aastaks 2035. Kuna Eesti siseturg on piiratud, tuleb lisandväärtuse kiiremaks suurendamiseks leida rohkem võimalusi välisturgudel. Kuigi viimastel aastatel on Eestis kaupade ja teenuste ekspordi osakaal SKP-s vähenenud, eeldatakse tootlikkuse sihtmärgi saavutamiseks, et vähenemine pöördub kasvule. Sihttase 2035: 43 mld eurot Viimane teada olev tase: 19 mld eurot (2020) 36 Eurostat met_10r_3gdp 21 Lisa 4. Arengukava koostamise protsess ja kaasamine Arengukava koostamise protsess Ühise arengukava 7. juuni 2018 juuni 2021 koostamise ülesanne HTM-ile Arengukava kinnitamine VV VV ja MKM-ile „Koostatava uue arengukava põhifookus suunata tootlikkuse ja lisandväärtuse 29. okt VV, Arengukava eelnõu kasvule nii lühikeses, 27. juuni 2018 19. mai heakskiitmine ja Riigikogule keskmises kui ka pikas TAN Riigikogu arutamiseks esitamine perspektiivis, selleks erasektori TA investeeringute kasvu soodustades.“ Teaduslepe: avaliku sektori TAI 19. dets 2018 18. aug, TAIE fookusvaldkondade rahastamise tõus 1% SKPst 29. sept TAN arutelu ja heakskiit 1%-ni SKP-st Kaasamisseminar: Kooskõlastus arengukavale valdkonna 21. märts 2019 11. mai 2020 ministeeriumidelt ning siht- ja arenguvajadused sidusrühmadelt Täiendavad suunised Kaasamisseminar: arengukava koostamiseks, 5. veebr 2020 arengukava eesmärgid ja 11. juuni 2019 sh sidumine säästliku TAN lahendusteed arengu, kliimaeesmärkide ja roheleppega Täiendavad suuniseid Kaasamisseminar: arengukava koostamiseks, sh 14. aug 2019 4. dets 2019 kriitilised muutused Eesti 2035 arenguvajaduste TAN eesmärkide täitmiseks lahendamine Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse 12. sept 2019 26. nov 2019 Täiendavad suuniseid arengukava 2021–2035 VV TAN arengukava koostamiseks koostamise ettepaneku heakskiit 22 Arengukava juht- ja töörühmas esindatud organisatsioonid Haridus- ja Teadusministeeriumi esindajad Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindajad Juhtrühm Riigikantselei esindaja Rahandusministeeriumi esindajad Töörühm Ministeeriumid, riigiasutused ja Maaeluministeerium sihtasutused Sotsiaalministeerium Kaitseministeerium Siseministeerium Kultuuriministeerium Keskkonnaministeerium Välisministeerium SA Eesti Teadusagentuur Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus SA KredEx SA Kutsekoda Maaelu Edendamise Sihtasutus Startup Estonia Statistikaamet Riigikogu Arenguseire Keskus Evalveeritud teadusasutused Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut AS Toidu- ja Fermentatsioonitehnoloogia Arenduskeskus BioCC OÜ Eesti Keele Instituut Eesti Kirjandusmuuseum Eesti Rahva Muuseum Eesti Taimekasvatuse Instituut Estonian Business School Protobios OÜ STACC OÜ Tervise Arengu Instituut Tervisetehnoloogiate Arenduskeskus AS Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus Cybernetica AS Ülikoolid Tartu Ülikool Tallinna Ülikool Tallinna Tehnikaülikool Eesti Maaülikool Eesti Kunstiakadeemia Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia Katusorganisatsioonid Rektorite Nõukogu Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu Eesti Teaduste Akadeemia Eesti Noorte Teaduste Akadeemia Ettevõtjate katusorganisatsioonid Eesti Tööandjate Keskliit Eesti Kaubandus-Tööstuskoda Teenusmajanduse Koda Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon Eesti Äriinglite Assotsiatsioon (EstBan) Estonian Private Equity and Venture Capital Association (EstVCA) 23 Töörühm Haruliidud Finance Estonia Eesti Pangaliit Eesti Meretööstuse Liit Eesti Elektroonikatööstuse Liit Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit Eesti Arhitektide Liit Eesti Keemiatööstuse Liit Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit Eesti Logistika ja Ekspedeerimise Assotsiatsioon Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit Eesti Puitmajaliit Eesti Trüki- ja Pakenditööstuse Liit Eesti Kaupmeeste Liit Eesti Plastitööstuse Liit Eesti Mööblitootjate Liit Eesti Mäetööstuse Ettevõtete Liit Eesti Rõiva- ja Tekstiililiit Eesti Toiduainetööstuse Liit Eesti Masinatööstuse Liit Eesti E-kaubanduse Liit Eesti Elektritööstuse Liit Eesti Elektritööde Ettevõtjate Liit Eesti Kaitsetööstuse Liit Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda Eestimaa Talupidajate Keskliit Mahepõllumajanduse Koostöökogu Muud organisatsioonid MTÜ maakondlike arenduskeskuste võrgustik Eesti Linnade ja Valdade Liit AS Metrosert SA Eesti Akrediteerimiskeskus MTÜ Eesti Standardikeskus Vastutustundliku Ettevõtluse Foorum Eesti Haridusfoorum 24 Lisa 5. Arengukava mõjude hindamine Arengukava mõjud ilmnevad peamiselt järgmistes sihtrühmades: 21 positiivselt evalveeritud TA- 1. Teadus- ja arendusasutused, kõrgkoolid ja nendes töötavad teadustöötajad, asutust, sh sh teadlased, insenerid ja õppejõud³7; eraldi rühmana võib välja tuua 5 riigiasutust doktorandid – paremad arengu- ja karjäärivõimalused, teadlaskonna 8 avalik-õiguslikku järelkasvu tagamine, parem positsioon ühiskonnas (TA-spetsialistide kui 8 eraõiguslikku tööjõu ja koostööpartnerite hindamine). 19 kõrgkooli, sh 7 ülikooli, sh 1 eraõiguslik 12 rakenduskõrgkooli, sh 5 eraõiguslikku Ligikaudu 9500 teadustöötajat³8 7300 teadlast ja inseneri³9 4300 õppejõudu40 2300 doktoranti4¹ 200 nooremteadurit 2. Ettevõtted, ettevõtete juhid ja töötajad. Ettevõtete hulgas saab esile tuua 137 980 ettevõtet järgmise jaotuse: a) uuenduslikud TA-intensiivsed või selle potentsiaali ja 280 TA-mahukat ettevõtet huviga (idu)ettevõtted; b) uuenduslikud, kuid mitte TA-intensiivsed (idu) 1144 iduettevõtet ettevõtted, nt uusi ärimudeleid kasutavad ettevõtted; c) nn traditsioonilise majanduse ettevõtted, kus tootlikkuse kasvatamise potentsiaal on tagasihoidlikum. Selles sihtrühmas on eritähelepanu all just kahte esimesse rühma kuuluvad ettevõtted, kellel on arengukavas planeeritud tegevustest kõige enam võita. Arengukava võimalikud kõrvalmõjud on seotud eelkõige kolmandasse rühma kuuluvate ettevõtetega (ettevõtte konkurentsieelise kaotamine, töökohtade kadumine). 11 ministeeriumi 3. Poliitikakujundajad ja poliitika rakendajad, sh kohalikud omavalitsused – 79 kohalikku omavalitsust, sh 15 tänu koostööle teadlastega ja TAI rakendamisele on võimalik kujundada ja linna ja 64 valda ellu viia tõhusamaid ja asjakohasemaid poliitikaid, paremini tegeleda ühis- konna arenguvajadustega, kujundada ja pakkuda kvaliteetsemaid avalikke teenuseid. Kogu rahvastik 4. Laiemalt mõjutab arengukava majanduskasvu, heaolu kasvu ja ühiskonna kestliku arengu kaudu kogu rahvastikku. 37 Teadustöötajate, teadlaste ja inseneride ning õppejõudude sihtrühmade vahel esineb kattuvusi, nt teadlased töötavad samal ajal ka õppejõududena. 38 Töötaja on seotud TA-ga, kui vähemalt 10% tema tööajast kulub nimetatud tegevusele. TA-ga seotud töötajad jagunevad kolme kategooriasse: teadlased ja insenerid, tehnikud, teenindav personal ehk abitööjõud (töölised, ametnikud, sekretärid), kes osaleb TA projektides või on otseselt nendega seotud. 39 Kõik teaduskraadiga või kõrgharidusdiplomiga isikud, kes tegelevad professionaalidena alus- ja rakendusuuringutega või teevad katse- ja arendustöid uute teadmiste, toodete, protsesside, meetodite ja süsteemide loomiseks; kõik TA-ga seotud õppejõud, samuti teadusasutuste ja nende allüksuste juhid, kes kavandavad või korraldavad teaduslik-tehnilisi projekte; algupäraste uuringutega tegelevad doktorandid ja magistrandid. Siia ei kuulu teaduri või inseneri ametikohal töötavad kõrghariduseta isikud, rutiinsete analüüside tegijad, bibliograafid, programmeerijad jt, keda liigitatakse tehnikuteks. 40 Professor, dotsent, lektor, vanemassistent, assistent, vanemõpetaja, õpetaja, instruktor, juhtivteadur, vanemteadur, teadur, nooremteadur, muu (sh administratiivtöötaja). 41 Doktorandid töötavad ka nooremteaduritena. 25 Mõjuvaldkond TAIE arengukava Sotsiaalsed ja demograafilised Teadussüsteem: mõjud • Tänu uuele akadeemilise karjääri mudelile suureneb teadlaskarjääri atraktiivsus. Noored valivad suurema tõenäosusega teadlase või inseneri karjääri. Noored talendid jäävad suurema tõenäosusega Eestiga seotuks. Teadlaskonna paindlikumad karjäärivõimalused, mitmekülgsete teadmiste ja oskuste omandamine ja rakendamine tööelus suurendab teadlaste rahulolu tööga. Samuti muudab see Eesti teadussüsteemi atraktiivsemaks (välis)talentidele – hoiab meie talente Eestis või meelitab välismaalt talente Eestisse (TA-tegevuse kõrge tase ja teadlaskonna järelkasv). • Teadlaskonna järelkasvu toetamine doktorantide nooremteaduri positsiooni, sotsiaalsete garantiide ja sissetuleku kindlustamise kaudu muudab teadlaskarjääri atraktiivsemaks ja kindlustab doktoriõpingute lõpuleviimise, mis tagab vajaliku doktorikraadiga tööjõu nii akadeemilises kui ka erasektoris jt sektorites. • Ametikohtade täitmisel, toetuste eraldamisel ja otsustuskogudes jälgitakse võrdsete võimaluste, sh soolise tasakaalu tagamist. • Arengukava mõjutab otseselt teadmuspõhise ühiskonna arengut. Teaduse kõrge tase ja sidusus ühiskonna vajadustega loob eeldused teadmiste kasvuks, kvaliteetsemaks hariduseks, eestikeelse teaduse ja kõrghariduse kestlikkuse tagamiseks ning tõhusamaks ja asjakohasemaks poliitikaks. Võimalikud kõrvalmõjud: Paindlikud karjääri- ja enesetäiendamise võimalused mujal sektorites võivad tingida talentide siirdumise teadussüsteemist teistesse sektoritesse ja ametitesse. Teadlaskonna järelkasvu tagamiseks on vaja suurendada teadussüsteemi stabiilsust ja teadlaste kohakindlust, suurendades teadusrahastust. Teadmussiire: • Paremad võimalused liikumiseks sektorite vahel tagavad teadlaskonna ja ettevõtjate enesetäienduse ja paindliku karjääritee, mis suurendab teadlaskonna rahulolu tööga ning hoiab meie talente Eestis (TA-tegevuse kõrge tase ja teadlaskonna järelkasv). Eeldatavasti kasvab erasektoris nõudlus TA töötajate järele ning nii erasektoris kui ka teistes sektorites luuakse rohkem TA töökohti. Selle kaudu rakenduvad teadustöö tulemused paremini ettevõtluses, aga ka teistes sektorites (selgem tegelemine ühiskonna vajadustega, teadmuspõhise ühiskonna areng). Teadlased on kõrgelt hinnatud partnerid ja töötajad sõltumata sektorist. • Arengukava fookusvaldkonnad on mh seotud nutika spetsialiseerumise kasvualadega, mis fokusseeritult edendavad teadmuspõhist majandusarengut ja suurendavad Eesti rahvusvahelist konkurentsieelist, mille üldisem mõju on Eesti ühiskonna ja rahva elukvaliteedi, heaolu ja kestlikkuse kasvatamine (sh paremad töövõimalused ja suurem tööhõive). • Arengukaval on otsene positiivne mõju teadmuspõhise ühiskonna arengule, eelkõige suurema teadmussiirdevõimekuse kaudu nii pakkumise (teadussüsteem) kui nõudluse (ettevõtluskeskkond) poolelt. Sünnivad uudsed lahendused, mis võimaldavad ühelt poolt lahendada ühiskonna vajadusi väiksema ressursikuluga, teisalt pakuvad võimalusi toodete ja teenuste kvaliteedi tõstmiseks, parandavad ühiskonna toimimist, majanduse konkurentsivõimet, kestlikku arengut ja üldist heaolu. Võimalikud kõrvalmõjud: Teadus- ja arendustegevuse aktiivsuse kasv erasektoris võib kaasa tuua uued karjääri- ja enesetäiendamise võimalused mujal sektorites ning teadlaste lahkumise akadeemilisest sektorist, seades nii ohtu akadeemilise järelkasvu. Teadlaskonna järelkasvu tagamiseks on vaja suurendada teadussüsteemi stabiilsust ja teadlaste kohakindlust, suurendades teadusrahastust. 26 Mõjuvaldkond TAIE arengukava Sotsiaalsed ja demograafilised Ettevõtluskeskkond: mõjud • • Uued oskused ja parem võimekus ettevõtlussektoris – juhtide uued oskused, nüüdisaegsete juhtimismudelite ja vastutustundliku ettevõtluse põhimõtete rakendamine, paremad oskused turgude analüüsimiseks, toodete ja teenuste arendamiseks ning müügi- ja turunduse terviklikuks juhtimiseks rahvusvahelistele turgudele sisenemisel. Uute oskuste ja teadmiste rakendamisel kasvab ettevõtlussektori üldine konkurentsivõime ja tootlikkus, mis on majanduskasvu alus. • • Majanduses toimuvate struktuursete muudatuste ja majanduskasvu üldisem mõju on Eesti ühiskonna ja rahva elukvaliteedi, heaolu ja kestlikkuse kasvatamine (sh paremad töövõimalused ja suurem tööhõive). • • Uuenevas (idu)ettevõtluskeskkonnas soositakse uusi ettevõtlus- ja töövorme, mis muudavad töökeskkonna atraktiivsemaks oskustööjõule, suurendavad tööjõu rahulolu ja võimaldavad hoida meie talente Eestis või meelitada välismaalt talente Eestisse (leevendus oskustööjõu nappusele). Võimalikud kõrvalmõjud: Majanduses toimuvate struktuursete muutuste tõttu väheneb vajadus lihtsa ja rutiinse töö tegijate järele, mis suurendab vajadust ümber- ja täiendusõppeks ning toob kaasa ümberõppekulude kasvu. Kõrge tootlikkuse tase muudab Eesti atraktiivsemaks välismaa talentidele, suureneb vajadus nende integreerimiseks ühiskonda, vajadus teenuste ja tugisüsteemi järele. Riigi julgeolek ja rahvusvahelised • Arengukava toetab Eesti rahvusvaheliste kohustuste täitmist TAIE valdkonnas. suhted Jätkub TAIE-alane koostöö teiste riikidega, liikmelisus rahvusvahelistes organisatsioonides, partnerlustes, programmides ja taristutes. Arengukava toetab Eesti võimalikke TAIE valdkonna läbirääkimispositsioone ja -strateegiat Euroopa Liidu tasandil. • Arengukava tegevustel on soodne mõju Eesti ettevõtete tegevusele välisturgudel ja ekspordi valdkonnas, Eesti välismajandussuhetes, oluliste majanduspartneritega lepingute sõlmimisele, mis tagab välisinvesteeringute turule pääsu ja Eesti huvide kaitse. Kasvab ettevõtlussektori üldine konkurentsivõime ja tootlikkus, mis on majanduskasvu alus. • TA-tegevus avaldab soodsat mõju Eesti kaitsetööstuse ettevõtete konkurentsivõimele. TAIE eesmärkide saavutamine loob eelduse Eesti kaitsevõime suurendamiseks SKP kasvu kaudu. Majandus Teadussüsteem: • Teadustaristu teenuste arendamine avab taristu ettevõtluskoostööks, muudab taristu majandamismudeli jätkusuutlikumaks ning võimaldab ettevõtetel kasutada Eesti taristut teadus- ja arendustegevuseks. Ettevõtted ei pea tellima vajalikke teenuseid välismaalt. Vajaliku võimekuse ja teenuste olemasolu Eestis vähendab ettevõtete jaoks teenuste mujalt tellimisega seotud lisakulusid ning annab panuse Eesti majandusse. • Teadusvõimekuse arendamine loob eeldused kõrgelt haritud nüüdisaegsete oskuste ja teadmistega tööjõu ettevalmistamiseks ning ettevõtetele vajaliku alus- ja rakendusteadmuse pakkumiseks. • Arengukava annab panuse infoühiskonna teenuste kasutamise ja kättesaadavuse parandamisse (avatud teadus, teaduse infosüsteemide, andmebaaside jms avatus kasutamiseks teadlaskonnale ja laiemale ühiskonnale, sh ettevõtjatele), mis tagab vajaliku toe loodud teadmuse ja taristu rakendumiseks laiemalt ühiskonna ja majanduse hüvangut silmas pidades. • Teadussüsteemi baasvõimekuse arendamine suurendab teadmussiirde ja ühiskonna arenguvajaduste, sh majanduslike arenguvajaduste lahendamise võimekust. 27 Mõjuvaldkond TAIE arengukava Majandus Teadmussiire: • Arengukava mõjutab otseselt teadmuspõhise ühiskonna arengut, eelkõige suurendades teadmussiirde võimekust nii pakkumise (teadussüsteem) kui nõudluse (ettevõtluskeskkond) poolelt. Sünnivad uudsed lahendused, mis võimaldavad ühelt poolt lahendada ühiskonna vajadusi väiksema ressursikuluga, teisalt pakuvad võimalusi toodete ja teenuste kvaliteedi tõstmiseks, parandavad ühiskonna toimimist, majanduse konkurentsivõimet, kestlikku arengut ja üldist heaolu. • Arengukava avaldab soodsat mõju innovatsioonile (rakendusuuringud, eksperimentaalarendus, iduettevõtlus) ja investeeringutele TA-sse, samuti ettevõtete koostööle TA asutuste ja kõrgkoolidega. Suureneb ettevõtete TA- mahukus, edeneb innovatsioon, uute tootmismeetodite, toodete ja teenuste väljatöötamine, uurimis- ja arendustegevus, sh arendusnõunike tegevuse kaudu haruliitudes. Ettevõtjate aktiivsus TA kasutamisel kasvab, TA asutuste ja kõrgkoolide aktiivsus teadmussiirde võimendamisel kasvab. Selle kaudu on võimalik lahendada ühiskonna vajadusi väiksema ressursikuluga, tõsta toodete ja teenuste kvaliteeti, parandada ühiskonna toimimist, majanduse konkurentsivõimet, kestlikku arengut ja üldist heaolu. • Arengukava fookusvaldkonnad on mh seotud nutika spetsialiseerumise kasvualadega, mis fokusseeritult edendavad teadmuspõhist majandusarengut ning suurendavad Eesti rahvusvahelist konkurentsieelist, mille üldisem mõju on Eesti ühiskonna ja rahva elukvaliteedi tõus, heaolu ja kestlikkuse suurenemine. Ettevõtluskeskkond: • Arengukava tegevused mõjutavad soodsalt ettevõtluskeskkonda ja ettevõtete tegevust, sh konkurentsi ja turu toimivust, väikeettevõtlust ja alustavaid ettevõtteid, investeeringuid ja innovatsiooni. See toob kaasa suuremad kasumid, kõrgema palgaga töökohad ja Eesti konkurentsivõime suurenemise välisturgudel. • Ettevõtjate võimekus kaasata kapitali finantsturgudelt suureneb. Arengukava mõjutab soodsalt äritegevuse aktiivsust ja erasektori TA investeeringuid, tõstab ettevõtete rahvusvahelist konkurentsivõimet. Ettevõtete rahvusvahelistumine hoogustub (nt elavneb ettevõtete eksporditegevus, suurenevad sissetulevad ja väljaminevad investeeringud). • Arengukava tegevustel on soodne mõju innovatsiooni toetava ettevõtluskeskkonna kujundamisele, sh soodsa maksu- ja õigusruumi kujundamisele, samuti väheneb halduskoormus: avalikke teenuseid pakutakse ettevõtjale ühtse digivärava kaudu võimalikult proaktiivselt ja nende ärisündmustest lähtuvalt. Teenuste pakkumine ühtse digivärava kaudu vähendab teenuste killustatust ettevõtjate jaoks. Ettevõtjate jaoks kindlustatakse püsiv ja järjepidev bürokraatia vähendamine, sh reaalajamajanduse rakendamise kaudu, mis suurendab ettevõtjate rahulolu avalike teenuste ja tugisüsteemiga ning muudab ettevõtluskeskkonna atraktiivsemaks välistalentidele ja ‑investeeringutele. • Arengukava tegevustel on soodne mõju infoühiskonna teenuste kasutamisele ja kättesaadavusele. Soodustatakse ettevõtete automatiseerimist, sh digitaliseerimist ning tehisintellekti ja robootikaga seonduvate tehnoloogiate kasutamist ettevõtete tarneahelate efektiivsuse suurendamiseks ja toodete lisandväärtuse kasvatamiseks. Võimalikud kõrvalmõjud: Ettevõtete digitaliseerimine ja automatiseerimine toovad kaasa teatud töökohtade kadumise. Riski maandatakse täiendus- ja ümberõppe soodustamise, uute paindlike töövormide rakendamise ja OSKA süsteemi kaudu. 28 Mõjuvaldkond TAIE arengukava Keskkond • Arengukava mõju elu- ja looduskeskkonnale avaldub teadusrühmade tegevuse ning selle valdkonna uuringute kaudu: valdkonnas toimuva kohta luuakse vajalikku uut teadmist, mis on teadmuspõhise keskkonnapoliitika kujundamise aluseks. Kõrgem teaduslik tase aitab suuremate tootmismahtude juures vähendada kahjulikke mõjusid looduskeskkonnale. Loodusressursse saab kasutada säästlikumalt ja nende kasutamisega kaasneb suurem lisandväärtus. • ÜRO säästva arengu eesmärkide ja EL keskkonnapoliitikatega, sh Euroopa rohelise kokkuleppe ja kliimaneutraalsuse eesmärkidega arvestamine on arengukava üks põhialuseid, millest lähtutakse ka TAIE fookusvaldkondade seadmisel. • Arengukava mõjud on seotud loodusressursside tarbimise (sh panus kohaliku ressursi väärindamisse) ja osoonikihti kahandavate heitgaaside vähendamisega, samuti avaldub soodne mõju keskkonnariskide, sh kliimamuutuse tõenäosuse või ulatuse vähendamise, keskkonnariskideks valmistumise ja nendega kohanemise kaudu (valdkonnas toimuv teadus- ja arendustöö, tehnoloogiate areng ja innovatsioon). • Ettevõtluses soodustatakse üleminekut madalsüsiniku- ja ringmajandusele. Koos sellega väheneb jääkide ja reostuse teke ning kahaneb surve keskkonnale. Võimalikud kõrvalmõjud Majanduse kiire kasvuga kasvab ka energiatarbimine, mis on majanduskasvust siiski aeglasem. Suuremat energiatarbimist on võimalik katta taastuvate energiaallikate või tuumaenergiaga, mistõttu mõju keskkonnale minimiseeritakse. Regionaalareng • Regionaalne mõju avaldub TA asutuste, kõrgkoolide ning nende kolledžite regionaalse paiknemise ning nende kui kohalike kompetentsikeskuste rolli kaudu (ka väljaspool Tallinna ja Tartut), mis vähendab piirkondade vahelist ebavõrdsust. Asetsemine eri piirkondades võimaldab teadusasutustel, kõrgkoolidel ja nende kolledžitel teha kohalike ettevõtete ja omavalitsustega koostööd, mis aitab edendada kohalikku elu ja piirkonna majanduskasvu. Eelkõige just ülikoolide regionaalsetel kolledžitel ja rakenduskõrgkoolidel on oluline roll teaduse ja innovatsiooni viimisel piirkondades tegutsevate ettevõteteni ja ettevõtete TA-võimekuse suurendamisel regioonides eeskätt piirkonnale olulistes tulevikku suunatud valdkondades (piirkondlikud ettevõtluse kasvuvaldkonnad). • Arengukava toetab Eesti eri piirkondade majandusarengut ja konkurentsivõime tõusu. Paranevad töövõimalused ettevõtluses ja ettevõtjatele vajalike teenuste parem kättesaadavus tõmbekeskustest eemal. Ettevõtluskeskkonna arendamisel luuakse vajaduse korral piirkondlikke erisusi, tagatakse tugi ettevõtlusega alustamiseks ja piirkondlike ettevõtete arendamiseks, toetatakse piirkondliku ettevõtluse tugisüsteemi tegevust ja arendamist, samuti ettevõtluse arenguks vajalike finantseerimisvõimaluste kättesaadavust tõmbekeskustes eemal. Koostöös kohalike omavalitsustega kujundatakse konkurentsivõimeline ja paindlik investeerimiskeskkond piirkondades, sh tagades finantseerimisvõimalused, sobiv maksu- ja õiguskeskkond. Selle kaudu väheneb piirkondade vaheline ebavõrdsus, edendatakse kohalikku elu ja majanduskasvu. • Arengukava mõjutab Eesti ettevõtete tegutsemist välisturgudel, soodustab sisenemist rahvusvahelistele turgudele ning kasvu ja laienemist olemasolevatel ja uutel eksporditurgudel, suurendades nii sidusust EL siseturu ja EL kui regiooni arenguga. • Mõju avaldub ka Eesti konkurentsivõime üldises kasvus regionaalse koostöö kaudu ülejäänud Euroopaga (TAIE-alane rahvusvaheline koostöö). Võimalik kõrvalmõju Kuna teadustööd tehakse teadusasutuste ja ülikoolide paiknemise tõttu peamiselt suuremates keskustes (Tartu, Tallinn), siis toob see kaasa mõningase piirkondlike erisuste säilimise ja võimaliku suurenemise. Kuigi teadusrahastus koondub peamiselt linnadesse, kus on suured TA-asutused ja ülikoolid, jõuab selle kasulik mõju kaasneva efektina ka teistesse piirkondadesse. 29 Mõjuvaldkond TAIE arengukava Riigiasutuste ja kohaliku • Mõju avaldub TA asutuste ja kõrgkoolide ning nende kolledžite ja ettevõtete omavalitsuse ülesanded ja võimaliku koostöö kaudu kohalike omavalitsustega. See soodustab kohalike töökorraldus omavalitsuste võimekuse ja osatähtsuse kasvu (kohalikud omavalitsused kui hinnatud ja võimekad partnerid ettevõtete ja TA-asutuste jaoks, kohalikud omavalitsused kui TAI tellijad) ning toetab kohaliku elu edendamist ja piirkondade arenguvajaduste lahendamist. • Suureneb ministeeriumide TA võimekus ning paraneb valdkondlik TA korraldus ja koordinatsioon, sh tänu teadusnõunike tegevusele ministeeriumides. Suureneb riigi kui TAI tellija ja algataja roll – riik juhib TAIE arengut eri valdkondades. Sellel on soodne mõju teadmuspõhisele poliitikakujundamisele ja tervikuna Eesti ühiskonna arenguvajaduste lahendamisele teadussüsteemi ja ettevõtlussektori koostöös. • Luuakse Innovatsiooniagentuur (ülesandeid täidab Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus MKM haldusalas), mis tagab teenuste kõrgema kvaliteedi ja kättesaadavuse ettevõtjate jaoks. See omakorda toetab ja tõhustab ettevõtete tegevust, sh suurendab TAI-mahukust ja lisandväärtuse loomist. • Koostöös maakondlike arenduskeskuste ja kohalike omavalitsustega (kohalikud partnerid innovatsiooni- ja ettevõtluspoliitika kujundamisel ja teostamisel) kujundatakse konkurentsivõimeline ja paindlik investeerimiskeskkond piirkondades. See vähendab piirkondlikke erinevusi ja ebavõrdust, suurendab sidusust ja loob paremad eeldused üldiseks heaolu kasvuks kõigis Eesti piirkondades. • Erasektori kasvavate investeeringute kaudu TA-sse hakkab perioodi teises poolest vähenema surve ja koormus riigieelarvele. • Sündmuspõhiste teenuste ja digivärava kasutusele võtmine eeldab senisest suuremat koostööd nii riigiasutuste kui ka kohalike omavalitsuste vahel, mistõttu tõuseb ja ühtlustub avalike teenuste osutamise ja juhtimise tase. 30 Lisa 6. Arengukava panus ÜRO säästva arengu eesmärkide täitmisse Arengukava mõjud ilmnevad peamiselt järgmistes sihtrühmades: TAIE panus ÜRO säästva arengu eesmärk TAIE panus eesmärgi täitmisse TAIE otsene panus Eesmärk 4. Tagada kõikidele kaasav ja õiglane Teadussüsteemi suund: teaduse ja kõrghariduse kvaliteetne haridus ning elukestva õppe sidusus tagab kõrghariduse ja tööjõu võimalused ettevalmistamise kõrge kvaliteedi Eesmärk 7. Tagada taskukohane, usaldusväärne, Teadussüsteemi, teadmussiirde, säästev ja kaasaegne energia kõikidele ettevõtluskeskkonna suund: panus taastuvenergia, puhta energia teadusuuringute ja tehnoloogia kättesaadavuse parandamisse Eesmärk 8. Toetada jätkusuutlikku, kaasavat ja Eelkõige ettevõtluskeskkonna ja teadmussiirde, säästvat majandusarengut ning tagada kõikidele aga ka teadussüsteemi suund: majanduskasvu inimestele inimväärne töö säilitamine, tootlikkuse kasv (tehnoloogia Indikaatorid: sisemajanduse koguprodukti uuendamine, innovatsioon, kõrgem reaalkasv, ressursitootlikkus, tööjõutootlikkus lisandväärtus), ettevõtlus ja innovatsioon. Mikro-, väike- ja keskmise suurusega ettevõtete tegevuse toetamine, finantsteenuste kättesaadavus. Ressursitõhusus tarbimises ja tootmises Eesmärk 9. Ehitada vastupidav taristu, toetada Teadussüsteemi, teadmussiirde, kaasavat ja säästvat industrialiseerimist ning ettevõtluskeskkonna suund: innovatsiooni innovatsiooni ja TA edendamine, TA kulutuste ja töötajate Indikaatorid: kulutused TA-tegevusele, hõive arvu suurendamine. Kvaliteetne ja avatud TA-tegevuses teadustaristu. Kaasava ja säästva tööstuse edendamine. Keskkonnahoidlike tehnoloogiate kasutamine. Info ja sidetehnoloogia kättesaadavuse parandamine, sh IKT valdkonna arendamine Eesmärk 11. Muuta linnad ja asulad kaasavaks, Teadussüsteemi, teadmussiirde, turvaliseks, vastupidavaks ja säästvaks ettevõtluskeskkonna suund: TAI panus nt jäätmekäitluse, kliimamuutustega kohanemise, ressursitõhususe, piirkondade targa planeerimise valdkonnas Eesmärk 12. Tagada säästev tarbimine ja Eelkõige teadmussiirde ja ettevõtluskeskkonna, tootmine aga ka teadussüsteemi suund: loodusvarade säästev majandamine ja tõhus kasutamine. Ressursside väärindamine. Jäätmetekke vähendamine, ringlussevõtt ja taaskasutus Eesmärk 13. Võtta kiiresti meetmeid Teadussüsteemi, teadmussiirde, kliimamuutuste ja nende mõjuga võitlemiseks ettevõtluskeskkonna suund: ettevõtjate keskkonnasõbralikumad tootmismudelid ja tootmisheite vähendamine (madalsüsiniku- ja ringmajandusele ülemineku toetamine). Püsib vajadus mõista paremini kliimamuutuste põhjuseid ja looduskeskkonna kohanemisprotsesse (teadustöö) Eesmärk 17. Tugevdada tegevuskava Teadussüsteemi, teadmussiirde, rakendamise meetodeid ja taaselustada säästva ettevõtluskeskkonna suund: rahvusvaheline arengu alane ülemaailmne partnerlus koostöö TAIE alal, keskkonnahoidlike tehnoloogiate arendamine, IKT kasutamise soodustamine, teadmussiire. Väliskaubandussuhted. Avaliku ja erasektori ning kodanikuühiskonna ühistegevused: koostöö TAIE süsteemi osalejate vahel 31 TAIE panus ÜRO säästva arengu eesmärk TAIE panus eesmärgi täitmisse TAIE Eesmärk 2. Kaotada nälg, saavutada toiduga Teadussüsteemi, teadmussiirde, (potentsiaalne) kindlustatus ja parem toitumine ning toetada ettevõtluskeskkonna suund: tooted ja panus konkreetses säästvat põllumajandust teenused, juurdepääs turule, tootlikkuse kasv, valdkonnas Eesmärk 3. Tagada kõikidele vanuserühmadele teadusuuringud ja arendustegevus, teadmussiire, hea tervis ja heaolu innovatsioon ja tehnoloogiline areng konkreetses Eesmärk 6. Tagada kõikidele joogivesi ja sektoris või valdkonnas (nt põllumajandus, tervis, kanalisatsioon ning veevarude säästev looduskeskkond, eesti keel ja kultuur jm) majandamine Eesmärk 14. Kaitsta ja kasutada säästvalt ookeane, meresid ja mere elusressursse, et saavutada säästev areng Eesmärk 15. Kaitsta ja taastada maismaa ökosüsteeme ning propageerida nende säästvat kasutamist; majandada metsi säästvalt, võidelda kõrbestumisega ning peatada ja pöörata ümber pinnase halvenemine ja bioloogilise mitmekesisuse hävimine Eesmärk 18. Eesti kultuuriruumi elujõulisus TAIE kaudsemad Eesmärk 1. Kaotada kõikjal vaesus mis tahes Teadussüsteemi, teadmussiirde, mõjud kujul ettevõtluskeskkonna suund: üldine majandus- ja Eesmärk 5. Saavutada sooline võrdõiguslikkus heaolu kasv ning teadmuspõhise ühiskonna ning suurendada naiste ja tütarlaste mõjuvõimu areng, mis aitab kaasa säästva arengu Eesmärk 10. Vähendada ebavõrdsust nii riikide eesmärkide täitmisele sees kui ka nende vahel Eesmärk 16. Toetada rahumeelseid ja kaasavaid ühiskondi, et saavutada säästev areng; tagada õiguskaitse kõikidele ning luua kõikidel tasanditel tõhusad, vastutustundlikud ja kaasavad institutsioonid 32 Lisa 7. Arengukava elluviimisega seotud muud dokumendid TAIE fookusvaldkondade teemalehed. Fookusvaldkondade teemalehed kirjeldavad täpsemalt fookusvaldkondade sisu, neile seatud eesmärke, oodatavaid tulemusi ja mõõdikuid. Fookusvaldkondade teemalehed täienevad vastavalt sellele, millised valdkondade eesmärgid, oodatavad tulemused ja mõõdikud fikseeritakse TAIE juhtkomisjoni otsustena ning kuidas määratletakse kitsamad teemavaldkonnad (nišid) ning tegevuskavad teadlaskonna, ettevõtete ja poliitikakujundajate koosloome tulemusel alt-üles osalusprotsesside kaudu. Riiklik teadustaristu teekaart4². Eesti teadustaristu teekaart sisaldab loetelu uutest või nüüdisajastamist vajavatest riiklikult olulistest teadustaristu üksustest. Teekaart on pikaajaline (10–20 aasta perspektiiviga) planeerimisvahend. Teekaarti täiendatakse regulaarselt (3–4 aasta tsükliga), et arvestada muutuvaid vajadusi ja võimalusi. Viimane teekaart on Vabariigi Valitsuse korraldusega kinnitatud 2019. aastal. Euroopa Liidu partnerlustes osalemise strateegiline raamistik4³. Euroopa Liidu partnerlustes osalemise strateegilise raamistiku eelnõu kinnitati Vabariigi Valitsuse korraldusega 2015. aastal. Osaluskava eesmärk on määrata riigi osaluse põhimõtted EL partnerlustes, kirjeldada valikute tegemise otsustusprotsessi ja osapoolte rollijaotust. Avatud teaduse põhimõtted (koostamisel). Avatud teadus tähistab vaba juurdepääsu elektroonilisele teadusinfole, esmajoones publikatsioonidele ja teadusandmetele, mille loomiseks ja avaldamiseks on kasutatud avalikke vahendeid. Avatud teaduse põhimõtted kinnitatakse viies valdkonnas: 1) teaduspublikatsioonide vaba kättesaadavus; 2) avatud teadusandmed; 3) avatud teadusega seotud kommunikatsioon ja oskused; 4) taristu ning 5) teadustöö hindamine. Lisaks sõnastatakse avatud teaduse kui teemavaldkonna juhtimise ja koordineerimise skeem. Eesti kõrgjõudlusega arvutusvõimsuse tegevuskava (koostamisel). Kõrgjõudlusega arvutusvõimsus (edaspidi HPC) ja andmetöötlus on tänapäeval oluline pea igal teadusalal, moodustades eksperimentide ja teooria kõrval teaduse kolmanda samba. HPC võimekuse tagamine ja arendamine on Eesti teadus- ja arendustegevuse ning IKT ja muu kõrgtehnoloogilise ettevõtluse seisukohast strateegilise tähtsusega. Tegevuskavas esitatakse HPC valdkonna tulevikuvisioon ja -tegevused. Teaduskommunikatsiooni strateegia 2020–2035 „Eesti teab“44. Teaduskommunikatsiooni strateegia toetab „Eesti 2035“, teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse strateegia 2035 ning haridus-, noorte- ja keelestrateegiate eesmärkide saavutamist ning on sisendiks Euroopa Liidu programmiperioodi 2021–2027 meetmete kavandamisel. Kõrghariduse ja teaduse rahvusvahelistumise põhimõtted aastani 2035 (koostamisel). Uues haridusvaldkonna arengukavas ning teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukavas aastani 2035 jäävad rahvusvahelistumine ja rahvusvaheline konkurents nii kõrghariduse kui teaduse valdkonnas olulisteks teemadeks. Kõrgharidus- ja teadusruum on üha avatum ning rahvusvahelistumine on kujunenud üheks olulisemaks kõrgharidus- ja teaduspoliitika mõjutajaks. Dokumendi eesmärk on seoses uue strateegiaperioodiga sätestada nii kõrghariduse kui ka teaduse rahvusvahelistumise põhimõtted, millega toetada haridus- ja teadusvaldkonna arengukavade elluviimist. 42 [link] 43 [link] 44 [link] 33 Reaalajamajanduse visioon 2020-202745. Reaalajamajanduse visiooni eesmärk on viia ellu struktuurne muudatus ettevõtte haldamisel ja majandamisel, parandades andmekvaliteeti ja rakendades digitehnoloogiaid, sh tehisintellekti ja plokiahela tehnoloogiaid tegevuste automatiseerimiseks. Tegevused lähtuvad ettevõtte elukaarest ja annavad panuse ettevõtluskeskkonna arengusse. Välisspetsialistide kaasamise tegevuskava 2017+ põhisuunad46. Välisspetsialistide kaasamise tegevuskava peamine eesmärk on suurendada Eesti atraktiivsust töö- ja elukoha sihtriigina, kus Eestile vajalikel inimestel – nii välismaalastel kui välismaal elavatel eestlastel – on huvi Eestisse tööle tulla, nende värbamine ja tööle asumine on lihtne ning Eestis on neile sobivad töö- ja elamistingimused. Eesti kosmosepoliitika ja programm 2020-2027. Eesti kosmoseprogrammi eesmärk on võimaldada tehnoloogiapõhise ettevõtluse arengut Eestis ja selle tulemusena suurendada toodete ja teenuste eksporti, arendada haridust ja teadust. Oluline on parandada Eesti ettevõtete positsiooni tarneahelates ja aidata kaasa peatöövõtjate tekkele Eestis. Turismiprogramm (koostamisel). Turismivaldkonna programmiga kujundatakse Eesti eeldusi, tingimusi ja vajadusi arvestav turismiettevõtluse poliitika, mis aitab turismiteenuste ekspordi ja lisandväärtuse kasvu kaudu kaasa Eesti kestlikkusele ja elanike heaolu kasvule. Programmiga määratakse kindlaks turismivaldkonna strateegilised eesmärgid ja prioriteetsed tegevused nende elluviimiseks. 45 [link] 46 [link] 34 EELNÕU 30 . 06 .202 1 PROTOKOLLILINE OTSUS Tallinn, Toompea juuni 20 2 1 „ Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–2035 “ kinnitamine Vastavalt rii gieelarve seaduse § 20 lõikele 2 ja kooskõlas Vabariigi Valitsuse 19 . detsembri 20 19 . a määrusega nr 117 „ Valdkonna arengukava ja programmi koostamise, elluviimise, aruandluse, hindamise ja muutmise kord “: K innitada „ Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–2035 “ . 2. Haridus- ja Teadusministeeriumil ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil avaldada punktis 1 nimetatud dokument ministeeriumi veebilehel. Kaja Kallas peaminister Taimar Peterkop riigisekretär
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel