Rahandusministeerium
Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium
Siseministeerium
Riigikantselei 30.06.2021 nr 1-4/21/2815-14
Vastus Vabariigi Valitsuse 25.06.2020 määruse nr 51
muutmise eelnõule esitatud kommentaaride osas
Austatud koostööpartnerid ja huvigrupid
Täname teid arvamuse esitamise eest Vabariigi Valitsuse 25.06.2020 määruse nr 51 „Merel, Narva
jõel ja Peipsi järvel ohtlike ning kahjulike ainete käitlemise kord“ muutmise eelnõule.
Keskkonnaministeeriumi seisukohtadega esitatud arvamuste osas saate tutvuda lisatud märkuste
tabelis.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Tõnis Mölder
Minister
Lisa: Märkuste tabel
Teadmiseks: AS Eesti Gaas, MTÜ Eesti Sadamate Liit, Eesti Gaasiliit, Navest Agency OÜ, Harku
Vallavalitsus, Eesti Keskkonnaühenduste Koda, AS Baltic Marine Bunker, AS NT
Bunkering, Marine Energy Solutions OÜ, Starbunker OÜ, Tallinna Linnakantselei,
Lohusalu Poolsaare Selts MTÜ
Agni Kaldma, 626 2956
[email protected]
Narva maantee 7a/ Tallinn 15172/ 626 2802/
[email protected]/ www.envir.ee/
Registrikood 70001231
MÄRKUSTE TABEL
Nr Märkuse esitaja Märkus Märkusega arvestamine
1 Rahandusministeerium Seletuskirjas on toodud, et muudatusega kaasnevad Mittearvestatud. Merereostustõrjevõimekuse
kulud reostustõrjevõimekuse ja järelevalvevõimekuse suurendamise kulud kaasnevad
suurendamisel. Palume täiendada seletuskirja infoga, Siseministeeriumi haldusalas, Politsei- ja
millisele riigiasutusele, mis aastal, mis mahus lisakulud Piirivalveametile ning järelevalvevõimekuse
tekivad ning kuidas on planeeritud need katta. suurendamise kulud kaasnevad nii
Siseministeeriumi haldusalas Politsei-ja
Piirivalveametile, Keskkonnaministeeriumi
haldusalas Keskkonnaametile kui ka
Majandus- ja Kommunikatsiooniameti
haldusalas Transpordiametile. Nimetatud
ministeeriumid teevad vastavalt Vabariigi
Valitsuse kabinetotsusele koostöös
ettepanekud merekasutusega kaasnevate
tasude ülevaatamise tulemustest ja
ettepanekud selle parandamiseks Vabariigi
Valitsusele oktoobriks 2021.
1 Siseministeerium Teeme ettepaneku eelnõu punktist 11, millega Arvestatud. Eelnõu muudetud ja seletuskiri
muudetakse § 6 lõiget 3, jätta välja viide riigipiiri osaliselt muudetud. Alles on jäetud, kuid
seadusele ning sõnastada lõige järgnevalt: ümber sõnastatud lk 5 II lõik, kuna
„(3) Käitlemiseks annab loa Politsei- ja Piirivalveamet riigipiiriseaduse lahti selgitamine on vajalik
elektroonilise mereinfosüsteemi kaudu kooskõlastatult edaspidiste väärtõlgenduste ärahoidmiseks.
Keskkonnaametiga.“;
Samuti palume seletuskirjast jätta välja kõik lõigud (lk
5, I ja II lõik), mis puudutavad riigipiiri seadust, kuna
antud eelnõu reguleerib ohtlike ja ainete käitlemist
keskkonnakaitse eesmärkidel. Riigipiiri seadus
reguleerib riigipiiri ületamist ja piirikontrolli ning
eeltoodust tulenevalt ei ole keskkonnakaitse tagamiseks
õige viidata riigipiiri seadusele.
2 Eelnõu punkti 13, mis puudutab § 7 lõike 1 punkti 6 Arvestatud. Eelnõu ja seletuskiri muudetud.
muudatust uue sõnastuse kohaselt võib merel käitlemist
alustada alles siis, kui vähemalt üks laev on kindlalt
ankrus ja laevad on nõuetekohaselt haalatud. Palume
asendada sõna merel sõnaga sisemerel.
Eeltoodust tulenevalt teeme ettepaneku sõnastada
eelnõu 13 punkt, mis puudutab § 7 lõige 1 punkti 1
muudatust järgmiselt:
„(6) Sisemerel võib käitlemist alustada alles siis, kui
vähemalt üks laev on kindlalt ankrus ja laevad on
nõuetekohaselt haalatud.“;
Kui käitlemist teostatakse sisemerel määratud
ankrualadel, siis peab vähemalt üks laevadest olema
ankurdatud, et vähendada ohtu madalikule triivimisel.
Kuid määruse muudatuste kohaselt võib laevalt laevale
ümberlaadumise (edaspidi STS) operatsioone, teha
territoriaalmerel või majandusvööndis, kus STS
operatsiooni võib oluliselt mõjutada avamere lainetus ja
tuuled ning laeva ankurdamisel meresügavus. Teatud
puhkudel on ohutum teha STS operatsioone liikvel
olles kui ankrus olles. Sellest tulenevalt piiraks ühe
laeva ankurdamise kohustuse ainult sisemerega.
3 Täiendavalt juhime tähelepanu, et käesolevas Arvestatud. Keskkonnaministeerium on
sõnastuses keelab eelnõu STS operatsioonide vastava analüüsi tellinud.
teostamise sisemeres, kuid lubab kogu ülejäänud Eesti
merealal. Meie hinnangul tuleks STS operatsioonide
lubamiseks kogu Eesti merealal teostada vastavad
keskkonna- ja mõjuanalüüsid.
1 Majandus- ja Eelnõu punktiga 2 lisatavas uues punktis 5 lisada Arvestatud. Lisatud.
Kommunikatsiooniministeerium sulgudes olev (ship to ship - STS) pärast sõnu „laevalt
laevale“. Praegusel juhul ei ole inglise keelne vaste
täielik sellele eelnevale eestikeelsele terminile „laevalt
laevale ümberlaadimine“. Eelnõusse termini praegusel
kujul jättes tuleb inglise keelne vaste sulgudes avaldada
järgmiselt: „(ship to ship transfer – STS transfer)“;
2 Eelnõu punkti 4 järel täiendada eelnõud § 3 uue lõikega Mittearvestatud. Veeldatud gaasi erisus ei
41: sisaldunud VV kabinetotsuses, mille kohaselt
„41) Sisemerel võib veeldatud gaasi käidelda laevalt ei saa lubada laevalt laevale ümberlaadimist
laevale ümberlaadimise eesmärgil määruse lisas 2 sisemeres ühegi erisusega.
nimetatud ankrualadel.“. Vastavalt tuleb muuta ja
täiendada ka eelnõu seletuskirja – sissejuhatavas osas
täiendada laevalt laevale veeldatud gaasi
ümberlaadimise erisusega sisemerel, eelnõu sisu ja
võrdleva analüüsi osas muuta olemasolevat selgitust ja
täiendada vastavalt uue punkti lisamisega eelnõusse,
seletuskirja mõjude osas välja tuua veeldatud gaasi
laevalt laevale ümberlaadimise mõjud kõikides
valdkondades. Märgime, et veeldatud gaasi laevalt
laevale ümberlaadimise lubamine väljaspool sadamat
on vajalik, kuna meile teadaolevalt puuduvad sadamatel
veeldatud gaasi käitlemiseks sobiv infrastruktuur ja
torustikud ning mahutid. Samuti on veeldatud gaasi
heite korral merereostuse oht välistatud, kuna veeldatud
gaas õhuga kokkupuutel aurustuks ja hajuks atmosfääri.
Seega oletuslik kahju merekeskkonnale ega
meresõiduohutusele ei erine laevade ja meresõidu
tavapärasest toimimisest.
3 Eelnõu punkti 11 § 6 lõige 3 sõnastust tuleks täiendada Arvestatud. Vastavalt SiM ettepanekule on
riigipiiri seaduse paragrahvi numbriga, sarnaselt nagu viide riigipiiriseadusele eelnõust eemaldatud.
esitatud määruse § 2 lõikes 3 on tehtud „…veeseaduse
§ 71 lõikes 3…“; või alternatiivselt kustutada järgmised
sõnad: „vastavalt riigipiiriseadusele“. Vastava viite ja
täpsustava selgituse saab lisada seletuskirja. Kuna
määrusega kehtestatakse kord, siis selle sisus ei ole vaja
korrata juba seadusega kehtestatut või sellele viidata.
4 Eelnõu punkti 14 § 10 lõige 3 sõnastust tuleks muuta, Arvestatud osaliselt. Lõige ongi isikustamata,
kuna viitega § 6 lg 1 peaks teavituse tegema laev või § 6 lg 1 viidatakse vaid teavitatavate asutuste
agent, selles lõikes nimetatud asutustele, mis võib osas.
tekitada täitjale segadust – kõige kiiremini saaks sellise
informatsiooni edasi anda käitlemises osalev laev,
seetõttu võib lõige olla isikustamata; samuti võib need
asutused uuesti nimetada. Selle näitlikustamiseks teeme
sõnastusettepaneku: „3) Käitlemise peatamisest ja
lõpetamisest teavitatakse elektroonilise
mereinfosüsteemi kaudu, või kui see ei ole võimalik,
siis telefoni või e-posti teel Politsei- ja Piirivalveametit,
Keskkonnaametit ja Transpordiametit, kus teated
registreeritakse“.
5 Eelnõu lisas 2 esitatud tabelist kustutada terve veerg Mittearvestatud. Õigusselguse huvides
pealkirjaga „Lubatud tegevus“. Ankrualadel nimetatud peame vajalikuks, et lubatud tegevused
lubatud tegevused ei ole vajalik eraldi välja tuua, kuna oleksid selgelt välja toodud ka lisatud tabelis.
neid tegevusi reguleeritakse määruse tekstis, 3.
paragrahvis.
6 Seletuskirjas määruse mõjude osa sissejuhatavas osas Arvestatud. Seletuskirja sõnastust muudetud.
viimases lauses asendada sõna „de-punkerdamine“
eelnõus märgitud terminoloogiaga „laeva punkerdatud
kütusest vabastamine“. Sama asendus teha ka
keskkonnamõjude osa neljandas lõigus.
1 Navest Agency OÜ STS operatsioonide keelamine on lubamatu Mittearvestatud. Nõustume, et tegemist võib
ettevõtlusvabaduse piiramine. olla ettevõtlusvabaduse piiramisega. Samas ei
piirata tegevust väljaspool sisemerd, kus see
on reguleeritud rahvusvaheliste reeglitega.
2 STS operatsioonide keelamine määrusega on seadusest Mittearvestatud. Oleme teile ka varem
tuleneva volitusnormi piiride ületamine. selgitanud, et Veeseaduse § 143 lg 7 sätestab
tõepoolest, et Vabariigi Valitsuse määrusega
määratakse kord. „Kord“ ei ole väga täpselt
sisustatud mõiste, kuid Riigikohus on seda
määratlenud RKPHK 25. juuni 2009. a lahendi
kohtuasjas nr 3-4-1-3-09. Selle kohaselt
tõlgendab Riigikohus, et kord tähendab
seaduses sisalduva üldkorra tehnilist
täpsustamist (RKPJK 24. detsembri 2002.
aasta otsus kohtuasjas nr 3-4-1-10-02, punkt
25) ning korra kehtestamiseks antud
volitusnorm ei hõlma volitust kehtestada
seadusega võrreldes täiendavaid sisulisi
piiranguid. Selleks seaduseks tuleb siinkohal
lugeda rahvusvaheline laevade põhjustatava
merereostuse vältimise konventsiooni
(MARPOL), mis kehtestab üldreeglid laevalt
laevale ohtlike ainete operatsioonide
teostamiseks. Need üldreeglid ei sätesta
ümberlaadimise koha osas midagi, seega ei
kehtestata VeeS § 143 lg 7 volitusnormi alusel
antud määrusega täiendavaid sisulisi
piiranguid, vaid määratakse kord, mis sisaldab
ka kohta ohtlike ja kahjulike ainete merel
ümberlaadimiseks. Ka käesoleva eelnõuga
muudetava Vabariigi Valitsuse määrusega nr
51 on määratud kohad, kus tohib
ümberlaadimisi teha ning seda ei ole
kehtestatud seaduses. Eelnõuga muudetavas
määruses sätestatud kohad on osutunud
keskkonnahoiust lähtuvalt ebasobivateks ning
määruse muudatusega soovitakse
keskkonnaohutust suurendada. Põhiseaduslike
õiguste ja vabaduste, sh ettevõtlusvabaduse,
riive on keskkonnakaalutlustel lubatav ega ole
põhiseadusevastane.
3 Eelnõu seletuskirjast ei nähtu STS operatsioonide Mittearvestatud. STS operatsioonide
keelamise põhistust. sisemerel piiramise peamine põhjus on
avalikkuse üldine vastuseis. See nähtub ka
eelnõu seletuskirjast.
4 STS operatsioonide keelamine rikub õiguspärase ootuse Mittearvestatud. Mööname, et muudetav
põhimõtet. regulatsioon võib riivata õiguspärast ootust.
Kuid selle kaalub üle ülekaalukas avalik huvi.
5 STS operatsioonide keelamine rikub võrdse kohtlemise Mittearvestatud. Leiame, et ümberlaadimise
põhimõtet. ja punkerdamise näol ei ole tegemist
samaväärsete majandustegevustega.
6 Leiame, et määruse eelnõu tuleks sellisel kujul jätta Arvestatud. Keskkonnaministeerium plaanib
vastu võtmata ning alustada uuesti kavandatava merel toimuvate tegevuste regulatsioonide
regulatsiooni arutelu. Seejuures märgime, et meie ülevaatamist.
huviks ei ole viia läbi ohtlikke operatsioone Tallinna
lahel. Nii nagu sadamates
suuremahuliste STS operatsioonide läbiviimine ei ole
käitlejatele atraktiivne, ei ole see atraktiivne ka selliselt,
et see toimuks randade või elurajoonide läheduses.
Soovime alustada mõistlikku dialoogi selles küsimuses,
kus ja kuidas leida sobivad alad STS operatsioonide
teostamiseks nii, et ei ole rikutud ettevõtjate huvid ja
õigused, samas oleks tagatud ohutus ja keskkonna
kaitse.
1 EKO Leiame, et ohtlike ainete käitlemine võiks toimuda vaid Mittearvestatud. Seletuskirjas on põhjalikult
sadamates, arvestades merel käitlemisega kaasnevaid selgitatud reguleeritavate tegevuste olemust.
keskkonnariske. Ohtlike ainete käitlemine on sadamates
lubatud ning merel lubatud käitlemisega
kaasnevaid keskkonnariske arvestades.
2 STS operatsioonide või punkerdamise lubamine või Mittearvestatud. Märkus ei ole arusaadav.
mitte lubamine jääb meie hinnangul selle määruse Muudetav määrus käsitleb ohtlike ainete
reguleerimisalast välja, kuivõrd määrustega saab käitlemise korda.
täpsustada vaid seaduse regulatsiooni ning veeseaduse
säte, mille alusel määrus kehtestatakse, sätestab
saasteainete merre heitmise keelu.
1 AS Eesti Gaas Määruse õiguslikuks aluseks olev volitusnorm Mittearvestatud. § 143 reguleerib
(veeseaduse § 143) reguleerib kitsalt saasteainete saasteainete merre heitmist. Laevalt laevale
merreheitmist, mida on § 143 lg-s 1 defineeritud kui tehtavate ümberlaadimiste käigus võivad
aine merre laskmist. Võttes arvesse asjaolu, et sattuda saasteained, sh vedelal kujul olev gaas,
veeldatud maagaasi (edaspidi LNG) ei ole võimalik merre, mistõttu annab sama paragrahvi lõige 7
merre lasta (ei lekke ega väljapumpamise teel), väljub Vabariigi Valitsusele volitusnormi nendeks
LNG käitlemise reguleerimine muudetavas määruses tegevusteks korra kehtestamiseks.
volitusnormi piirest ja tegelikkuses ka VeeS enda
reguleerimisalast.
2 Kuna isegi LNG lekke korral ei ole mere kaitsealade ja Mittearvestatud. Kavandatud muudatused ei
hoiualade kahjustamine võimalik, ei tohiks määrus kahjusta seadusega kaitstud huvi rohkem kui
kuidagi piirata LNG punkerdamist ega STS- normi legitiimse eesmärgiga saab põhjendada.
operatsioone. Selline piiramine oleks vastuolus
põhiseadusest lähtuva proportsionaalsuse printsiibiga,
millest tuleneb, et ettevõtlusvabaduse piirangud ei tohi
kahjustada seadusega kaitstud huvi või õigust rohkem,
kui seda normi legitiimse eesmärgiga saab põhjendada.
Seejuures saab seletuskirjas toodud mõjude analüüsi
lugedes teha pigem järelduse, et eelnõu on mitmete
negatiivsete, kuid väga üksikute positiivsete mõjudega,
mistõttu ei vasta selle kehtestamine proportsionaalsuse
põhimõttele.
3 Pealegi ei ole ettevõtlusvabaduse piiranguid võimalik Mittearvestatud. Kavandatavate
seada määrusega. Põhiseaduse §-s 31 on kirjutatud: muudatustega kehtestatakse nõuded tegevuste
„Eesti kodanikel on õigus tegelda ettevõtlusega /…/. keskkonnaohutuse tagamiseks, mitte ei
Seadus võib sätestada selle õiguse kasutamise kehtestata ettevõtlusele piiranguid.
tingimused ja korra. /…/.“. Sellest sättest tuleneb
selgelt, et ettevõtlusvabadusele saab seada piiranguid
vaid seadusega ning mitte määrusega. Pealegi tuleb
arvestada, et VeeS § 143 lg-st 7 tuleneb volitus vaid
korra (st protseduuri) kehtestamiseks, mitte tegevuse
lubamiseks või keelamiseks.
4 Oleme veendumusel, et ohtlike ja kahjulike ainete Mittearvestatud. Määrus ei nõua Politsei- ja
sadamas käitlemine ei peaks mingil juhul vajama Piirivalveameti ega Keskkonnaameti luba
Politsei- ja Piirivalveameti ning Keskkonnaameti luba. sadamas toimuvateks tegevusteks. Merel
Sadam on eraldatud ala, kus reostustõrjevõimekuse on toimuvaks STS tegevuseks on vaja PPA ja
taganud sadamaoperaator ning just sadamaoperaator on Keskkonnaameti luba ning selleks vajalik
kompetentne otsustama käitlemise sobivuse üle. etteteatamistähtaeg 72 tundi on valitud
Riiklike ametite kaasamine on asjakohane vähem haldusorgani toimevõimekuse tagamiseks.
kontrollitud piirkondades, st väljaspool sadamaid.
Veelgi enam, punkerdamisi toimub igapäevaselt ja
oluliselt lühema planeerimisaja, kui 72 tundi, jooksul.
Punkerdamisaja ja – koha muutmise vajadus võib
tekkida ootamatult, nt ilmastikuolude muutumise tõttu.
Politsei- ja Piirivalveameti ning Keskkonnaameti
teavitamine ja luba peaksid olema vajalikud ainult STS-
operatsioonide korral, mitte igaks punkerdamiseks.
Seetõttu palume määruse § 6 lõiked 1 ja 3 kujundada
selliselt, et need kehtivad vaid sadamavälistele STS-
operatsioonidele ning ei kehtiks punkerdamisele ega
ohtlike ja kahjulike ainete käitlemisele sadamas.
5 Määruse § 6 lg 3 näeb ette loa taotlemise kohustuse Mittearvestatud. PPA lähtub loa
kahelt riigiasutuselt. Teisalt puuduvad määrusest loa väljastamisel Riigipiiri seadusest, mille
andmise ja andmata jätmise alused. Sellest võib teha kohaselt on PPA-l õigus loa andmisest
kaks võimalikku järeldust: a) riigiasutustel puudub keelduda, kui Eesti merealale sisenemine ja
võimalus loa andmisest keelduda, kuna keeldumise seal tehtavad tegevused ei ole Eestis kehtivate
õiguslikke aluseid ei ole sätestatud; b) riigiasutustele on õigusaktidega kooskõlas. Kavandatavate
antud võimalus täieliku suvaotsuse tegemiseks, mis on muudatustega lisatakse PPA loa andmisele
vastuolus põhiseaduse ja Riigikohtu praktikaga. Iga loa eeltingimus, milleks on Keskkonnaameti
andmine on oma olemuselt haldusmenetlus. Seega allub kooskõlastus. Keskkonnaamet kooskõlastab
see küll haldusmenetluse seadusele, kuid antud loa nimetatud tegevuse keskkonnaohutuse aspekti
puhul on õiguskindluse tagamiseks vajalikud silmas pidades.
täiendavad menetlusreeglid, eelkõige loa menetlemise
tähtaeg. Igasugune ohtlike ja kahjulike ainete STS-
operatsioon lepitakse laevade vahel reeglina kokku juba
palju varem ning punkerdamine pigem hiljem, kui 72
tundi enne sündmuse toimumist. Kuidas saavad laevad
selliseid kokkuleppeid teha, kui neil puudub kindlus,
kas neil operatsiooni lubatakse läbi viia või mitte?
6 Palume teil eelnõu veelkord üle vaadata ja välistada Mittearvestatud. Kavandatavate
eelnõu reguleerimisalast (või vähemalt muudatustega ei keelata LNG operatsioone,
käitlemispiirangute alt) LNG, kui aine, mille käitlemine vaid kehtestatakse, kus neid tohib läbi viia.
ei saa merereostust põhjustada. Tulenevalt reostusohu LNG on keskkonnaohtlik aine, millest võib
puudumisest ei peaks olema keelatud ei LNG STS- tuleneda oht keskkonnale ja inimese tervisele.
operatsioonid, ega LNG punkerdamine. Kui LNG satub merre, tekib veepinnal gaasi ja
vee segu, mis aurustudes võib plahvatada ning
põhjustada sissehingamisel tervisekahjustusi.
1 Raivi Vihvelin (eraisik) Palun avaldada ka punkerdamise ankrualad kaardil. Arvestatud. Avaldame.
Tänan südamest STS keelustamise eest rannikumerel.
Määruse lõpu sõnastus on segane jättes mulje, et
tulevikus võidakse STS uuesti lubada
1 Eesti Sadamate Liit Käesoleva määruseelnõu dokumentide juurde oleks Arvestatud. Lisame.
tulnud see Eksperthinnang kindlasti lisada. Raske on
eelnõu kooskõlastajatel ja meilgi mõista määruseelnõu
lisas nr. 2 tehtud otsust ankrualade valiku kohta. Eelnõu
kooskõlastamisel tuleb ju kooskõlastada ka selle lisad.
2 Väidetakse, et sisemerel StS keelamine võib tuua kaasa Mittearvestatud. Tegemist on riigipiiri jt
StS operatsioonide ülemineku kaugemale, Eesti seonduvate seaduste vale tõlgendamisega,
territoriaalmerele. See väide on ekslik, sest vastavalt mida oleme ka varem selgitanud.
Riigipiiri seadusele on StS keelatud territoriaalmerel
samaväärselt, nagu sisemerel. Igal juhul on Eestil õigus
reguleerida oma territoriaalmere režiimi iseseisva
õigusriigina kõige otstarbekamal viisil, arvestades ka
teiste Euroopa riikide praktikat selles küsimuses.
Seoses sellega juhime tähelepanu EL liikmesriikide
õiguslikele StS piirangutele ja tavadele, mis viimasel
ajal on kehtestatud Põhjamerel Lääne-Euroopa
mereriikide merealadel. Rannikuriigid on keelanud StS
operatsioonid tankeritega sisemerel ja 12 meremiili
tsoonis ehk territoriaalmerel.
Lähtudes Riigipiiri seadusest on Eestis see piirang
seadusega juba kehtestatud. Riigiasutused, kelle
haldusalas on vastav haldusjärelevalve, peaksid selle
nõude täitmist ka tagama... seega kirjeldatav StS
üleminek territoriaalmerele on ebatõenäoline, kuid see
jääks kindlasti Valitsuse ja Riigikogu otsustada.
Igasugune omaalgatuslik tegevus Eesti
territoriaalmerel, millele viidatakse seletuskirjas, on
ebaseaduslik.
3 Lk. 6, keskkonnamõju hindamisel kirjutatakse, et Arvestatud. Järelevalvet teostatakse.
täiendavate tankerite tulekuga sadamatesse suureneb
sadamates välisõhu saaste lämmastiku ja väävliühendite
näol. Soovime meelde tuletada, et IMO on kehtestanud
laevade kütustele väga ranged lämmastiku, CO2 ja
väävlisisalduse nõuded, mida Eesti sadamaid
külastavad kaubalaevad kindlasti täidavad. Sadamate
huvides on, et riigiasutused teostaks selles osas tõhusat
haldusjärelevalvet.
4 Mereõiguse tunnustatud regulatsioonidega tagatakse Arvestatud. Keskkonnaministeerium plaanib
kaubalaevade rahumeelne läbisõiduõigus, kuid mitte jätkata koostööd teiste asutustega, et vaadata
sisemere ankrualade hõivamine. Sooviksime, et MKM, üle merel tehtavate tegevuste üldised
Siseministeerium, Keskkonnaministeerium ja regulatsioonid.
Riigikogu annaksid tegevusele õigusliku hinnangu ja
vajadusel ka täpsema regulatsiooni
5 Lk. 7 kirjutatakse ekslikult, et merealadel vedelkütuste Mittearvestatud. Eesti sadamates puudub
StS peatamine piirab keskkonnasäästlike kütuseliikide LNG käitlemise võimekus.
vedu Eestisse. Viidatakse veeldatud maagaasi LNG
kättesaadavuse piirangule. Tegemist on lihtsalt
korraldatava logistikaülesandega, mis on Eestile
kahtlemata jõukohane.
6 Lk. 8 käsitletakse julgeoleku mõju. Oletatakse, et StS Mittearvestatud. Tegemist on seaduste vale
liikumine sisemerelt avamerele (peetakse silmas tõlgendamisega.
territoriaalmerd ja mereala majandusvööndit), suureneb
seal raskesti kontrollitav StS tegevus. Kordame, StS on
Eesti territoriaalmerel seadusega keelatud. Ka näiteks
Põhjamere rannikuriigid on StS suunanud sisemerest
vähemalt 12 meremiili eemale.
7 Lk. 8 kirjutatakse, et ohtlike ja kahjulike ainete merel Mittearvestatud. Mööname, et Eesti sadamad
käitlemise piiramine avaldab kaudset mõju ka sellest tegevusest suurt kasu ei saa, ent
energiajulgeolekule, sest kui piiratakse teatud tegemist on ühe logistilise aspektiga kaupade
energiakandjate nagu nafta ja gaas kättesaadavaks transiidis.
tegemist StS käitlusmeetodil, siis piirataks sellega
vedelkütuse kättesaadavust ka iseenda tarbeks, kui meil
selline siseriiklik vajadus peaks tekkima. See väide on
äärmiselt kummaline. Eestis on piisavalt
kütuseterminale erinevates Eesti piirkondades, mis
suudavad mistahes kütuseliike vastu võtta, pikaajaliselt
säilidada ning tarbijatele väljastada, sealhulgas ka
riigireservina. Tundub, et päriselt ei mõisteta StS
tegevuse logistikat. Selles osalevad ju vaid välisriikide
laevad ja tehingupartnerid ning lastitavad kütused ei ole
Eesti tarbijatega kuidagi seotud. Kui oleks, tuleks
kaubalaev otse sadamasse, et hoiustada vedelkütus
vastavates kaldamahutites. StS merel on selle väite
puhul täielikult välistatud logistiline tegevus.
8 Seletuskirjas viidatakse rahvusvahelistele Mittearvestatud. Seisukoha alus on
õigusaktidele, mis reguleerivad ka StS protseduure. regulatsioonide vale tõlgendamine.
Kuid ka siin tuleb täpselt käsitleda reguleerimisala
eesmärki. Ja kindlasti ka seda, et konkreetselt StS puhul
puudub riigi kohustus seda tegevust lubada ka siis, kui
riik on seonduva konventsiooniga ühinenud. Tegemist
on võimalusega ja täpsustavate regulatsioonidega...
kuid mitte kohustusega.
9 Seletuskirja lk. 8 kirjutatakse, et StS merel on teatud Arvestatud. Oleme tutvunud.
ettevõtjate arvates progressiivne ja arenev, kasumlik Keskkonnaministeeriumi majandustulemi
majandustegevus. Keskkonnaministeeriumil tasuks arvutused ja veeteedetasude arvestus on
selles küsimuses tutvuda Eesti valdkondlike liitude ja hinnangulised, täpsemate andmete olemasolul
assotsiatsioonide seisukohtadega. Need oleme nõus nendega arvestama.
organisatsioonid koondavad paljusid sadamaid,
terminale, logistikaettevõtjaid, kaubaekspediitoreid ja
muid seonduvaid ettevõtjaid. Selletuskirjas viidatakse
paarile huvitatud ettevõtjale, jättes mainimata enamiku
logistikaettevõtete seisukohti, mis nende paariga ei
ühti. Väärad on eelnõu seletuskirjas ka majandustulemi
arvutused ja ka riikliku veeteedetasu arvutus.
10 Muuhulgas kirjutatakse, et StS peatamine toob kaasa Arvestatud osaliselt. Seletuskirjas on
sadamates vedelkütuse käitlemise suurenemise ning riigipoolse reostustõrjevõimekuse ja
sellega seonduvalt reostusohu kasvu. Väidetavalt tuleb järelevalvevõimekuse suurendamise vajadus
riigil täiendavalt soetada spetsiifilist välja toodud seoses tegevuste tõenäolise
reostustõrjetehnikat. liikumisega sisemerest väljapoole.
Otseselt StS lõpetamisega seonduvalt, puudub Haldusjärelevalvevõimekuse parandamiseks
igasugune vajadus reostustõrje erivahendite ja on Keskkonnaministeerium algatanud uuringu
võimekuse suurendamise järele, nagu väidetakse laevandusega seotud tegevuste
seletuskirjas. Parandada tuleb pigem vastavate asutuste keskkonnamõju hindamiseks.
haldusjärelevalvet mistahes omaalgatuslike tegevuste
suhtes Eesti merealal, mis võivad põhjustada
keskkonnareostust. Riigiasutustel tuleks suunata
tähelepanu sisemerel, territoriaalmerel ja ka
majandusvööndis toimuvale.
11 Eesti Sadamate Liit teeb ettepaneku eelnõu Mittearvestatud. Seletuskiri on määrusega
kooskõlastusmenetlus peatada ja viia eelnõu seletuskiri vastavuses. Määruse sisu on ohtlike ainete
vastavusse määruse sätetega. Vastavalt õigusloome käitlemine, sh laevalt laevale ümberlaadimine
põhialustele peab seletuskiri olema õigusakti ja sellega seotud tegevuste piiramine
lahutamatu osa. Seletuskiri peaks käsitlema määruse sisemeres. Seletuskiri käsitleb ainult määruse
regulatsioone, mitte tegema oletusi StS peatamise muudetavat osa, mitte kogu määrust.
tagajärgede kohta, sest StS ei ole käesoleva määruse
objektiks. Määruse seletuskiri ei pea StS asjaoludele
keskenduma
12 Teeme ettepaneku kustutada määruse eelnõu paragrahvi Mittearvestatud. VeeS volitusnorm on antud
2 punkt 5. Laevalt laevale ümberlaadimine (ship to ship ohtlike ainete käitlemise korra ja nõuete
- STS) ei ole käesoleva määruse objektiks. StS ei ole kehtestamiseks. STS tegevus on ohtlike ainete
ühegi Eesti seaduse reguleerimisalaks. Veeseadus, käitlemine.
mille alusel käesolev määruse eelnõu kehtestatakse, ei
anna Vabariigi Valitsusele volitusnormi kehtestada
laevalt laevale ümberlaadimise (ship to ship – StS)
reguleerimiseks õigussätet mistahes viisil, ka StS
defineerimiseks mitte.
13 Teeme Keskkonnaministeeriumile ettepaneku kirjutada Mittearvestatud. Tegemist on 11
uue kooskõlastusringi läbiviimiseks määruse nr. 51 paragrahvist koosneva määrusega, mitte
muudatustega terviktekst. Mahukate muudatuste korral mahuka õigusaktiga.
õigusaktis on õigusloome heaks tavaks anda
kooskõlastamiseks õigusakti eelnõu terviktekst, mitte
muudatuste pikk loetelu, millega töötamiseks tuleb
igaühel endal koostada käepärane eelnõu töödokument.
1 Eesti Gaasiliit LNG ei ole reostusohtlik ega toksiline. Euroopa Mittearvestatud. Käesoleva aasta märtsis on
Parlamendi ja Nõukogu määruse nr 1272/2008 lisa 1 HELCOM võtnud vastu mere ohtlike ja
loetleb 4 kategooriat, mille alusel ainete ohtlikkust kahjulike ainete reostustõrje juhendi, mille
klassifitseerida: füüsikalised ohud (näiteks: tule- ja kohaselt käsitletakse LNG-d ohtliku ainena.
plahvatusoht), oht tervisele (näiteks: toksilisus, Merereostus on veeseaduse kohaselt
ärritavus, söövitavus), oht keskkonnale (näiteks: oht inimtegevuse tagajärjel ainete, energia ja muu
veeorganismidele) ja muud ohud. Hoolimata LNG sellise otsene või kaudne õhku või
kuulumisest ohtlike ainete hulka, on vastava määruse merekeskkonda juhtimine või sattumine.
lisa 6 tabelis 3 metaani kohta märgitud vaid üks
ohukategooria: tegemist on tuleohtliku ainega. Ohtu
tervisele või keskkonnale ei ole tuvastatud. Ainus
tuvastatud ohukategooria pigem toetab LNG STS-
operatsioonide suunamist väljaspoole sadamaid, mitte
sadamatesse sisse.
2 Kui LNG peaks mingil erakorralisel põhjusel lekkima, Mittearvestatud. Vt eelmine vastus.
ei ole merereostuse tekkimine kuidagi võimalik, sest
soojusega kokku puutudes LNG koheselt aurustub ning
lendub. LNG ei jää vette reostusena hulpima, veega ei
segune, samuti ei valgu ega vaju vette. Sellest
tulenevalt puudub ka igasugune vajadus kasutada LNG
lekke puhul riigi või ka sadama reostustõrjelaevu või
muid ressursse reostuse kõrvaldamiseks., sest
merereostust lihtsalt ei teki.
3 Ettepanek: paragrahv 5 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt: Mittearvestatud. Selline säte oli eelnõu
eelmises versioonis ning esitatud eelnõu sellist
„(2) Laevaliikluse korraldamise süsteemi tööpiirkonnas sätet ei sisalda. Veeldatud maagaasile tehtud
on ohtlike ja kahjulike ainete käitlemine lubatud erisus ei sisaldunud VV kabinetotsuses.
navigatsiooniteabes avaldatud ankrualadel, välja
arvatud ankrualal, mis kattub osaliselt või täielikult
kaitstava loodusobjekti alaga ning ankrualal, kus
kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise
keskkonnamõju kaitstaval loodusobjektil. Veeldatud
maagaasi (LNG) käitlemine laevaliikluse korraldamise
süsteemi tööpiirkonnas on lubatud kõigil
navigatsiooniteabes avaldatud ankrualadel.“.
4 Ettepanek: paragrahvi 12 täiendatakse lõikega 2 Mittearvestatud. Selline säte oli eelnõu
järgmises sõnastuses: eelmises versioonis ning esitatud eelnõu sellist
sätet ei sisalda.
„(2) Ohtlike ja kahjulike ainete käitlemine, välja
arvatud punkerdamine, on keelatud Eesti Vabariigi
sisemeres mereala ruumilise planeeringu
kehtestamiseni, kuid mitte kauem kui 2022. aasta 1.
märtsini. Käesolevas lõikes sätestatu ei kehti veeldatud
maagaasi (LNG) käitlemisele.“.
1 Punkerdamisettevõtted Punkerdamisalade vähendamine 19-lt alalt 6-le alale on Mittearvestatud. Majanduse reguleerimine ei
ebasobiv lahendus ning kahjustab majandust. ole käesoleva määruse eesmärk.
2 Seletuskirja lk-l 1 on märgitud, et sobivamate Osaliselt arvestatud. Merealade
ankrualade valikuks teostati merekeskkonnast lähtuv planeeringust on STS-alade määramine välja
ekspertiis ning selle kohaselt vähendatakse jäetud ega ole planeeringulahenduse osa.
punkerdamiseks sobilike ankrualade arvu 19-lt 6-le. Analüüsi lisame eelnõu juurde. Ankrualade
Siinkohal juhime tähelepanu, et 2020. a mereala moodustamise peamine eesmärk on laevade
planeeringu seletuskirja kohaselt on määratud veetavate ankrus seismine.
kaupade laevalt laevale (Ship to Ship) üleandmiseks ja
sellega seonduva kontrolli teostamiseks STS-alad. STS-
alad kattuvad olemasolevate ankrualadega Tallinna
lahes. Nendel aladel on lubatud nii veetava kauba
üleandmine laevalt laevale kui ka laevade
punkerdamine. Täiendavalt on lisatud, et punkerdamine
toimub ka sadamates ja põhjendatud vajaduse korral –
nt kui sadamasse või STS-alale on liialt pikk vahemaa,
mille läbimine toob kaasa täiendava riski - mujal
merealal. Eeltoodust järeldub, et riik on oma
käsitlustes ebajärjekindel, isegi võib öelda, et
sõnamurdlik ning jääb arusaamatuks, miks kõnealuse
määruse ettevalmistamisel läbiviidud mingisugust
analüüsi ei ole huvigruppidele tutvustatud ning miks ei
ole see avalikkusele kättesaadav. Ankrualade
moodustamisel oli silmas peetud, et nendel merealadel
toimub ka punkerdamine. Eelnõu seletuskirjas sisaldub
seega valeväide, et algselt ei olnudki kõik 19 ankruala
punkerdamiseks ette nähtud.
3 Tulenevalt varasemast käsitlusest keskkonnalastes Mittearvestatud. Keskkonnaministeerium
eelnõudes on rakendatud nn ettevaatusprintsiipi, mille tellis täiendava hinnangu merel toimuvate
kohaselt on tegevuste läbiviimine lubatud siis, kui tegevuste ohtude kohta, millest tulenevalt
võetakse kohased (proportsionaalsed) meetmed määruse eelnõus kirjeldatud seisukohale jõuti.
keskkonnariskide vähendamiseks võimalikult suures
ulatuses. Tegevuste keelamine tuginedes
ettevaatuspõhimõttele võib olla põhjendatud vaid siis,
kui keskkonnahäiringu mõju vähendamiseks ei ole
muid proportsionaalseid meetmeid. Arusaamatu on ka
see, kuidas punkerdamiseks ettenähtud ankrualade
oluline vähendamine üldse saab keskkonnariski merel
vähendada. Eelnõu seletuskirjast ei ole võimalik sellele
küsimusele vastust leida.
4 Peame ebasobivaks määruse kaudset mõju, mille Arvestatud. Ka eelnõu mõju hinnangus jõuti
tulemusena tegelikkuses suunatakse punkerdamine ja samadele järeldusetele.
STS operatsioonid välja ankrualadelt territoriaalmerre.
Punkerdamine on planeeritud ankrualadele just
seetõttu, et seal on selleks sobivamad ohutumad
ilmastikuolud võrreldes territoriaalmerega ja seal on
võimalik reostuse korral kiiremini reageerida. Sellisele
kaudsele mõjule osutab ka eelnõu seletuskiri ise. Seega
seletuskiri tegelikult ei toeta määruse eelnõud sisuliselt,
vaid vastupidiselt on seal öeldud, et määruse eelnõus
toodud lahendused on pigem valed ja ohtu
suurendavad.
5 Statistika, millele on ka seletuskirjas viidatud, ei näita, Mittearvestatud. Keskkonnaministeerium on
et punkerdamine oleks tegelikult niivõrd suure punkerdamisoperatsioonide olemusest teadlik
keskkonnariskiga tegevus, et vajaks üldse riigipoolseid ning sellele tuginedes on ka vastav õigusruum
täiendavaid piiranguid. Nõustuda ei saa sellega, et kujundatud.
räägitakse ohust keskkonnale abstraktselt ja sellises
toonis nagu võiks kas kogu või suurem osa
punkrilaevas olevast kütusest kuidagi merre sattuda
punkerdamisel. See oht eksisteerib ainult laevade
kokkupõrke korral või laeva karile või madalikule
sõitmisel. Punkerdamise käigus on merre sattuda võiv
reostus piiratud kogusega, mis on pumpamise hetkel
voolikus. Kogu operatsiooni jälgitakse visuaalselt,
juhul kui ka voolik puruneb, siis peatatakse koheselt
pumpamine ja suletakse klapid. Reostus ei satu mitte
otse merre, vaid laeva tekile, kus see koheselt ka
lokaliseeritakse. Oleme seisukohal, et punkerdamine ei
oma erinevalt paljude teiste majandustegevustega
tegelikult üldse mingit otsest keskkonnamõju, küsimus
on ainult võimalikus ohus ehk riskis, mille vältimiseks
võetud meetmeid ei ole analüüsitud ning statistikat, mis
näitab, et reostuse oht on üliväike või olematu, on
ignoreeritud. Sisulise analüüsi asemel on kasutatud
argumenti, et laevade nägemine silmapiiril sisendab
inimestesse ohutunnet ning ilmselt on just sellest
argumendist lähtuvalt siis ka piiratud oluliselt
punkerdamiseks lubatud ankrualasid. Seejuures puudub
vastav küsitlus või muu allikas, mis tõendaks, et
laevade reidil nägemine tõepoolest inimestes ohutunnet
tekitab. Isegi kui sellel väitel oleks mingi alus, siis
inimestes võivad hirmu tekitada ka lennukid, rongid,
autod, suuremad ja väiksemad loomad, kuid ei ole
teada, et varasemalt oleks riik seda lugenud
ülekaalukaks huviks, et majandustegevusi piirama
asuda.
6 Punkerdamisettevõtted ei poolda STS operatsioonide Mittearvestatud. Käesoleva määruse eesmärk
täielikku keelamist, kuna vedelkütuse ümberlaadimine ei ole reguleerida majandust.
on logistiline lahendus, mis võib olla äärmiselt vajalik
ka meie tegevuses punkerdamisteenuse osutamisel.
Lahendus, mille järgi punkrilaev peab tingimata võtma
kütuse kaldaterminalist, muudab punkerdamise oluliselt
kallimaks ja seeläbi piirab oluliselt punkerdamist Eesti
vetes ja omab seeläbi kahjulikku mõju majandusele.
Seda, et see piirang omaks mingit positiivset mõju
keskkonnakaitse aspektist, statistika ei kinnita, sest
õnnetuse ja reostuse tekke ohu statistiliseks
suurenemiseks peaks punkerdamiste arv Eesti vetes
tõusma sellise numbrini, mis tegelikkuses ei saa
toimuda nõudluse puudumise tõttu.
7 Oluline on rõhutada seda, et STS operatsioonis Mittearvestatud. Käesoleva määruse eesmärk
osalevad laevad kasutavad pea alati ei ole majanduse reguleerimine.
punkerdamisteenust, seeläbi toob STS operatsioon
tellimusi juurde punkerdajatele ning olulist kasu Eesti
majandusele. STS operatsioonide keelamine koos niigi
kõrgete sadamatasudega, mistõttu laevad Eesti
sadamaid ei külasta, seevastu toob Eesti majandusele
kahju. Nõustume STS operatsioonide läbiviijate
avaldatud seisukohaga, et STS ei hakka kunagi
toimuma sadamates ega saa seeläbi tuua kasu Eesti
majandusele. Eesti sadamad ei ole tehniliselt valmis
ülisuurte tankerite vastuvõtuks ja STS operatsiooni
teostamiseks.
8 STS operatsiooniga sadamas kaasnevad gaasid tühja Mittearvestatud. Võtame info teadmiseks.
laeva täispumpamisel, mis kontsentreeritult linna või
asula läheduses rikub inimeste tervist ja elukeskkonda,
täiendavalt võib tekitada plahvatusohu. See on peamisi
põhjusi, lisaks sadamatasudele, miks STS operatsioone
ei teostata sadamates. Kui merel tekkiva reostuse
saaksid lokaliseerida Eesti ja Soome merereostustõrje
valmidusega laevad, siis võimaliku reostuse
kogunemisel sadamabasseinis kaide vahel ei ole üldse
selge, kuidas sadam suudab selle reostuse oma
sadamabasseinist kätte saada ja millise aja jooksul.
Resotustõrjelaevad ei saa sadamabasseinis efektiivselt
reostust kokku korjata, selle pikaaegne lokaliseeritus
sadamabasseinis tekitab täiendava õhusaaste. Avamerel
reostuse tekkel toimub ka teatav lagunemine ja
aurustumine, selle protsessi suunamine sadamabasseini
eeldab võimekust see sealt kiiresti ja efektiivselt kokku
korjata. Juhul, kui tegu on reostusega, mis vajub ka
põhja (raskemad kütteõlid) siis on see sadamabasseinis
tegelikult kordades hullemate keskkonda mõjutavate ja
majanduslike tagajärgedega kui avamerel. Selge ei ole
see, kas sadamad, kes toetavad STS operatsioonide
viimist sadamatesse, on mõelnud läbi kõik sellega
kaasnevad aspektid.
9 Punkerdamisest etteteatamisaeg 72 tundi ei ole reaalses Mittearvestatud. Etteteatamistähtaeg 72 tundi
elus täidetav. Määruse eelnõu näeb ette kavandatavast on valitud haldusorgani toimevõimekuse
punkerdamisest etteteatamise 72 tundi. Selline tagamiseks.
etteteatamisaeg ei ole kuidagi mõistlik. Laevadele
tellitakse punkerdamine oluliselt lühema
etteteatamisega. 72-tunniga on põhimõtteliselt võimalik
jõuda Läänemere ühest otsast teise näiteks Ust-Lugast
Taani väinadesse. Laevade sadamakülastus (lossimine
ja lastimine) piirdub enamasti 24-tunniga. Möödasõitev
laev otsustab punkerdamise tihti tellida seoses sellega,
et ta peab tulema tormivarju, peatuma või kiirust maha
võtma, sest sihtsadamas ei vabane kaikoht planeeritud
ajal. Sellise 72-tunnise etteteatamisaja kohta puudub
seletuskirjas põhjendus, samas reaalselt ei ole
punkerdamisel seda nõuet võimalik täita. Seletuskirjast
ei nähtu, mis on hetkel kehtiva ja toimiva korra juures
puuduseks ning miks tuleb hetkel kehtivat
etteteatamiskorda muuta ettevõtjate kahjuks.
10 Veeseaduse § 143 lg 7 (volitusnorm määruse nr 51 Mittearvestatud. Käesoleva määrusega
vastuvõtmiseks valitsuse poolt) sätestab, et Vabariigi kehtestataksegi kahjulike ainete käitlemise
Valitsuse määrusega määratakse kahjulike ainete kord, nagu volitusnorm ette näeb.
käitlemise kord. Seega valitsus saab sätestada
tingimused ja korra tegevuse läbiviimiseks, kuid vastav
säte ei anna valitsusele õigust majandustegevuse
keelamiseks või oluliseks piiramiseks.
11 Ettevõtlusvabadust riivab iga abinõu, mis takistab, Mittearvestatud. Mööname, et kavandatavad
kahjustab või kõrvaldab mõne ettevõtlusega seotud muudatused võivad halvendada varem
tegevuse (vt RKPJKo 28.04.2000, 3-4-1-6-00). kehtinud raamistikku ettevõtjale ebasoodsas
Ettevõtlusvabaduse kaitseala on riivatud juba siis, kui suunas, kuid nimetatud piirangud on seatud
avalik võim mõjutab seda vabadust ebasoodsalt – nt kõrgendatud avalikku huvi silmas pidades.
halvendatakse varem kehtinud õigusraamistikku (vt
RKPJKo 06.03.2002, 3-4-1-1-02; RKPJKo 16.12.2013,
3-4-1-27-13).
Riigikohtu lahendi nr 3-3-1-41-06 p 22 järgi on
Riigikohus oma praktikas korduvalt rõhutanud
põhimõtet, et PS § 3 lõike 1 esimesest lausest ja §-st 11
tulenevalt tohib põhiõiguste ja vabaduste piiranguid
kehtestada ainult seadusjõulise õigusaktiga.
12 Leiame, et määruse kehtestamine sellisel kujul on Mittearvestatud. Kavandatavad muudatused
läbimõtlemata, palume selle menetlemine peatada ja ei riiva ettevõtlusvabadust, vaid seavad
alustada konsultatsioone punkerdajatega oluliste ettevõtlusele keskkonnanõuded.
asjaolude väljaselgitamiseks, et ühiselt jõuda
tasakaalustatud ning peamise huvigrupi õigusi ja
ettvõtlusvabadust mitte riivava regulatsioonini.
1 Harku Vallavalitsus Määruse seletuskirja kohaselt kaasnevad määruse Osaliselt arvestatud. Merereostuse
muudatusega kulud reostustõrjevõimekuse kompensatsioonimehhanismid ei ole
suurendamisele. Samas ei ole eelnõus käsitletud käesoleva määruse reguleerimisala, kuid KeM
merereostustõrje fondi loomise võimalust. Oleme tegeleb ka edaspidi keskkonnatasude süsteemi
jätkuvalt arvamusel, et lähtuda tuleb „saastaja maksab“ ülevaatamisega.
põhimõttest ja luua nn õlifond.
1 Tallinna Keskkonna- ja Ettepanekuid eelnõule ei ole.
Kommunaalamet ning linna
õigusteenistus.
1 Lohusalu Poolsaare Selts Toetame, et määruse nr 51 muudatuse eelnõu välistab
eeldatava ebasoodsa mõju tekkeriski hoiualadele
arvestades, et tegu on tugeva avaliku huvi, inimese ning
looduse otsest heaolu tagava otsusega.
2 Eesti kui ajalooline mereriik peab tagama kõrge
hoiualade kaitsetaseme, hindama riske
põhjamaade praktikatest lähtuvalt ning seetõttu toetame
määruse nr 51. muudatuseelnõud.