dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Vastus

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 1. juuli 2021
Viit
2-9/21-0041/3485
Registreeritud
1. juuli 2021
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Keskkonnaministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
2/S Õigusalane teenindamine
Sari
2-9 Teiste asutuste poolt kooskõlastamiseks saadetud VV määruste eelnõud
Toimik
2-9/21-0041
Vastutaja
Kadi Saks (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Transpordi valdkond, Meremajandusosakond)
Lahendamise tähtaeg
31. juuli 2021

Failid

  • 📎Vastus Vabariigi Valitsuse 25.06.2020 määruse nr 51 muutmise eelnõule esitatud kommentaaride osas.asice559 KB

Sisu (failidest)

Rahandusministeerium Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Siseministeerium Riigikantselei 30.06.2021 nr 1-4/21/2815-14 Vastus Vabariigi Valitsuse 25.06.2020 määruse nr 51 muutmise eelnõule esitatud kommentaaride osas Austatud koostööpartnerid ja huvigrupid Täname teid arvamuse esitamise eest Vabariigi Valitsuse 25.06.2020 määruse nr 51 „Merel, Narva jõel ja Peipsi järvel ohtlike ning kahjulike ainete käitlemise kord“ muutmise eelnõule. Keskkonnaministeeriumi seisukohtadega esitatud arvamuste osas saate tutvuda lisatud märkuste tabelis. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tõnis Mölder Minister Lisa: Märkuste tabel Teadmiseks: AS Eesti Gaas, MTÜ Eesti Sadamate Liit, Eesti Gaasiliit, Navest Agency OÜ, Harku Vallavalitsus, Eesti Keskkonnaühenduste Koda, AS Baltic Marine Bunker, AS NT Bunkering, Marine Energy Solutions OÜ, Starbunker OÜ, Tallinna Linnakantselei, Lohusalu Poolsaare Selts MTÜ Agni Kaldma, 626 2956 [email protected] Narva maantee 7a/ Tallinn 15172/ 626 2802/ [email protected]/ www.envir.ee/ Registrikood 70001231 MÄRKUSTE TABEL Nr Märkuse esitaja Märkus Märkusega arvestamine 1 Rahandusministeerium Seletuskirjas on toodud, et muudatusega kaasnevad Mittearvestatud. Merereostustõrjevõimekuse kulud reostustõrjevõimekuse ja järelevalvevõimekuse suurendamise kulud kaasnevad suurendamisel. Palume täiendada seletuskirja infoga, Siseministeeriumi haldusalas, Politsei- ja millisele riigiasutusele, mis aastal, mis mahus lisakulud Piirivalveametile ning järelevalvevõimekuse tekivad ning kuidas on planeeritud need katta. suurendamise kulud kaasnevad nii Siseministeeriumi haldusalas Politsei-ja Piirivalveametile, Keskkonnaministeeriumi haldusalas Keskkonnaametile kui ka Majandus- ja Kommunikatsiooniameti haldusalas Transpordiametile. Nimetatud ministeeriumid teevad vastavalt Vabariigi Valitsuse kabinetotsusele koostöös ettepanekud merekasutusega kaasnevate tasude ülevaatamise tulemustest ja ettepanekud selle parandamiseks Vabariigi Valitsusele oktoobriks 2021. 1 Siseministeerium Teeme ettepaneku eelnõu punktist 11, millega Arvestatud. Eelnõu muudetud ja seletuskiri muudetakse § 6 lõiget 3, jätta välja viide riigipiiri osaliselt muudetud. Alles on jäetud, kuid seadusele ning sõnastada lõige järgnevalt: ümber sõnastatud lk 5 II lõik, kuna „(3) Käitlemiseks annab loa Politsei- ja Piirivalveamet riigipiiriseaduse lahti selgitamine on vajalik elektroonilise mereinfosüsteemi kaudu kooskõlastatult edaspidiste väärtõlgenduste ärahoidmiseks. Keskkonnaametiga.“; Samuti palume seletuskirjast jätta välja kõik lõigud (lk 5, I ja II lõik), mis puudutavad riigipiiri seadust, kuna antud eelnõu reguleerib ohtlike ja ainete käitlemist keskkonnakaitse eesmärkidel. Riigipiiri seadus reguleerib riigipiiri ületamist ja piirikontrolli ning eeltoodust tulenevalt ei ole keskkonnakaitse tagamiseks õige viidata riigipiiri seadusele. 2 Eelnõu punkti 13, mis puudutab § 7 lõike 1 punkti 6 Arvestatud. Eelnõu ja seletuskiri muudetud. muudatust uue sõnastuse kohaselt võib merel käitlemist alustada alles siis, kui vähemalt üks laev on kindlalt ankrus ja laevad on nõuetekohaselt haalatud. Palume asendada sõna merel sõnaga sisemerel. Eeltoodust tulenevalt teeme ettepaneku sõnastada eelnõu 13 punkt, mis puudutab § 7 lõige 1 punkti 1 muudatust järgmiselt: „(6) Sisemerel võib käitlemist alustada alles siis, kui vähemalt üks laev on kindlalt ankrus ja laevad on nõuetekohaselt haalatud.“; Kui käitlemist teostatakse sisemerel määratud ankrualadel, siis peab vähemalt üks laevadest olema ankurdatud, et vähendada ohtu madalikule triivimisel. Kuid määruse muudatuste kohaselt võib laevalt laevale ümberlaadumise (edaspidi STS) operatsioone, teha territoriaalmerel või majandusvööndis, kus STS operatsiooni võib oluliselt mõjutada avamere lainetus ja tuuled ning laeva ankurdamisel meresügavus. Teatud puhkudel on ohutum teha STS operatsioone liikvel olles kui ankrus olles. Sellest tulenevalt piiraks ühe laeva ankurdamise kohustuse ainult sisemerega. 3 Täiendavalt juhime tähelepanu, et käesolevas Arvestatud. Keskkonnaministeerium on sõnastuses keelab eelnõu STS operatsioonide vastava analüüsi tellinud. teostamise sisemeres, kuid lubab kogu ülejäänud Eesti merealal. Meie hinnangul tuleks STS operatsioonide lubamiseks kogu Eesti merealal teostada vastavad keskkonna- ja mõjuanalüüsid. 1 Majandus- ja Eelnõu punktiga 2 lisatavas uues punktis 5 lisada Arvestatud. Lisatud. Kommunikatsiooniministeerium sulgudes olev (ship to ship - STS) pärast sõnu „laevalt laevale“. Praegusel juhul ei ole inglise keelne vaste täielik sellele eelnevale eestikeelsele terminile „laevalt laevale ümberlaadimine“. Eelnõusse termini praegusel kujul jättes tuleb inglise keelne vaste sulgudes avaldada järgmiselt: „(ship to ship transfer – STS transfer)“; 2 Eelnõu punkti 4 järel täiendada eelnõud § 3 uue lõikega Mittearvestatud. Veeldatud gaasi erisus ei 41: sisaldunud VV kabinetotsuses, mille kohaselt „41) Sisemerel võib veeldatud gaasi käidelda laevalt ei saa lubada laevalt laevale ümberlaadimist laevale ümberlaadimise eesmärgil määruse lisas 2 sisemeres ühegi erisusega. nimetatud ankrualadel.“. Vastavalt tuleb muuta ja täiendada ka eelnõu seletuskirja – sissejuhatavas osas täiendada laevalt laevale veeldatud gaasi ümberlaadimise erisusega sisemerel, eelnõu sisu ja võrdleva analüüsi osas muuta olemasolevat selgitust ja täiendada vastavalt uue punkti lisamisega eelnõusse, seletuskirja mõjude osas välja tuua veeldatud gaasi laevalt laevale ümberlaadimise mõjud kõikides valdkondades. Märgime, et veeldatud gaasi laevalt laevale ümberlaadimise lubamine väljaspool sadamat on vajalik, kuna meile teadaolevalt puuduvad sadamatel veeldatud gaasi käitlemiseks sobiv infrastruktuur ja torustikud ning mahutid. Samuti on veeldatud gaasi heite korral merereostuse oht välistatud, kuna veeldatud gaas õhuga kokkupuutel aurustuks ja hajuks atmosfääri. Seega oletuslik kahju merekeskkonnale ega meresõiduohutusele ei erine laevade ja meresõidu tavapärasest toimimisest. 3 Eelnõu punkti 11 § 6 lõige 3 sõnastust tuleks täiendada Arvestatud. Vastavalt SiM ettepanekule on riigipiiri seaduse paragrahvi numbriga, sarnaselt nagu viide riigipiiriseadusele eelnõust eemaldatud. esitatud määruse § 2 lõikes 3 on tehtud „…veeseaduse § 71 lõikes 3…“; või alternatiivselt kustutada järgmised sõnad: „vastavalt riigipiiriseadusele“. Vastava viite ja täpsustava selgituse saab lisada seletuskirja. Kuna määrusega kehtestatakse kord, siis selle sisus ei ole vaja korrata juba seadusega kehtestatut või sellele viidata. 4 Eelnõu punkti 14 § 10 lõige 3 sõnastust tuleks muuta, Arvestatud osaliselt. Lõige ongi isikustamata, kuna viitega § 6 lg 1 peaks teavituse tegema laev või § 6 lg 1 viidatakse vaid teavitatavate asutuste agent, selles lõikes nimetatud asutustele, mis võib osas. tekitada täitjale segadust – kõige kiiremini saaks sellise informatsiooni edasi anda käitlemises osalev laev, seetõttu võib lõige olla isikustamata; samuti võib need asutused uuesti nimetada. Selle näitlikustamiseks teeme sõnastusettepaneku: „3) Käitlemise peatamisest ja lõpetamisest teavitatakse elektroonilise mereinfosüsteemi kaudu, või kui see ei ole võimalik, siis telefoni või e-posti teel Politsei- ja Piirivalveametit, Keskkonnaametit ja Transpordiametit, kus teated registreeritakse“. 5 Eelnõu lisas 2 esitatud tabelist kustutada terve veerg Mittearvestatud. Õigusselguse huvides pealkirjaga „Lubatud tegevus“. Ankrualadel nimetatud peame vajalikuks, et lubatud tegevused lubatud tegevused ei ole vajalik eraldi välja tuua, kuna oleksid selgelt välja toodud ka lisatud tabelis. neid tegevusi reguleeritakse määruse tekstis, 3. paragrahvis. 6 Seletuskirjas määruse mõjude osa sissejuhatavas osas Arvestatud. Seletuskirja sõnastust muudetud. viimases lauses asendada sõna „de-punkerdamine“ eelnõus märgitud terminoloogiaga „laeva punkerdatud kütusest vabastamine“. Sama asendus teha ka keskkonnamõjude osa neljandas lõigus. 1 Navest Agency OÜ STS operatsioonide keelamine on lubamatu Mittearvestatud. Nõustume, et tegemist võib ettevõtlusvabaduse piiramine. olla ettevõtlusvabaduse piiramisega. Samas ei piirata tegevust väljaspool sisemerd, kus see on reguleeritud rahvusvaheliste reeglitega. 2 STS operatsioonide keelamine määrusega on seadusest Mittearvestatud. Oleme teile ka varem tuleneva volitusnormi piiride ületamine. selgitanud, et Veeseaduse § 143 lg 7 sätestab tõepoolest, et Vabariigi Valitsuse määrusega määratakse kord. „Kord“ ei ole väga täpselt sisustatud mõiste, kuid Riigikohus on seda määratlenud RKPHK 25. juuni 2009. a lahendi kohtuasjas nr 3-4-1-3-09. Selle kohaselt tõlgendab Riigikohus, et kord tähendab seaduses sisalduva üldkorra tehnilist täpsustamist (RKPJK 24. detsembri 2002. aasta otsus kohtuasjas nr 3-4-1-10-02, punkt 25) ning korra kehtestamiseks antud volitusnorm ei hõlma volitust kehtestada seadusega võrreldes täiendavaid sisulisi piiranguid. Selleks seaduseks tuleb siinkohal lugeda rahvusvaheline laevade põhjustatava merereostuse vältimise konventsiooni (MARPOL), mis kehtestab üldreeglid laevalt laevale ohtlike ainete operatsioonide teostamiseks. Need üldreeglid ei sätesta ümberlaadimise koha osas midagi, seega ei kehtestata VeeS § 143 lg 7 volitusnormi alusel antud määrusega täiendavaid sisulisi piiranguid, vaid määratakse kord, mis sisaldab ka kohta ohtlike ja kahjulike ainete merel ümberlaadimiseks. Ka käesoleva eelnõuga muudetava Vabariigi Valitsuse määrusega nr 51 on määratud kohad, kus tohib ümberlaadimisi teha ning seda ei ole kehtestatud seaduses. Eelnõuga muudetavas määruses sätestatud kohad on osutunud keskkonnahoiust lähtuvalt ebasobivateks ning määruse muudatusega soovitakse keskkonnaohutust suurendada. Põhiseaduslike õiguste ja vabaduste, sh ettevõtlusvabaduse, riive on keskkonnakaalutlustel lubatav ega ole põhiseadusevastane. 3 Eelnõu seletuskirjast ei nähtu STS operatsioonide Mittearvestatud. STS operatsioonide keelamise põhistust. sisemerel piiramise peamine põhjus on avalikkuse üldine vastuseis. See nähtub ka eelnõu seletuskirjast. 4 STS operatsioonide keelamine rikub õiguspärase ootuse Mittearvestatud. Mööname, et muudetav põhimõtet. regulatsioon võib riivata õiguspärast ootust. Kuid selle kaalub üle ülekaalukas avalik huvi. 5 STS operatsioonide keelamine rikub võrdse kohtlemise Mittearvestatud. Leiame, et ümberlaadimise põhimõtet. ja punkerdamise näol ei ole tegemist samaväärsete majandustegevustega. 6 Leiame, et määruse eelnõu tuleks sellisel kujul jätta Arvestatud. Keskkonnaministeerium plaanib vastu võtmata ning alustada uuesti kavandatava merel toimuvate tegevuste regulatsioonide regulatsiooni arutelu. Seejuures märgime, et meie ülevaatamist. huviks ei ole viia läbi ohtlikke operatsioone Tallinna lahel. Nii nagu sadamates suuremahuliste STS operatsioonide läbiviimine ei ole käitlejatele atraktiivne, ei ole see atraktiivne ka selliselt, et see toimuks randade või elurajoonide läheduses. Soovime alustada mõistlikku dialoogi selles küsimuses, kus ja kuidas leida sobivad alad STS operatsioonide teostamiseks nii, et ei ole rikutud ettevõtjate huvid ja õigused, samas oleks tagatud ohutus ja keskkonna kaitse. 1 EKO Leiame, et ohtlike ainete käitlemine võiks toimuda vaid Mittearvestatud. Seletuskirjas on põhjalikult sadamates, arvestades merel käitlemisega kaasnevaid selgitatud reguleeritavate tegevuste olemust. keskkonnariske. Ohtlike ainete käitlemine on sadamates lubatud ning merel lubatud käitlemisega kaasnevaid keskkonnariske arvestades. 2 STS operatsioonide või punkerdamise lubamine või Mittearvestatud. Märkus ei ole arusaadav. mitte lubamine jääb meie hinnangul selle määruse Muudetav määrus käsitleb ohtlike ainete reguleerimisalast välja, kuivõrd määrustega saab käitlemise korda. täpsustada vaid seaduse regulatsiooni ning veeseaduse säte, mille alusel määrus kehtestatakse, sätestab saasteainete merre heitmise keelu. 1 AS Eesti Gaas Määruse õiguslikuks aluseks olev volitusnorm Mittearvestatud. § 143 reguleerib (veeseaduse § 143) reguleerib kitsalt saasteainete saasteainete merre heitmist. Laevalt laevale merreheitmist, mida on § 143 lg-s 1 defineeritud kui tehtavate ümberlaadimiste käigus võivad aine merre laskmist. Võttes arvesse asjaolu, et sattuda saasteained, sh vedelal kujul olev gaas, veeldatud maagaasi (edaspidi LNG) ei ole võimalik merre, mistõttu annab sama paragrahvi lõige 7 merre lasta (ei lekke ega väljapumpamise teel), väljub Vabariigi Valitsusele volitusnormi nendeks LNG käitlemise reguleerimine muudetavas määruses tegevusteks korra kehtestamiseks. volitusnormi piirest ja tegelikkuses ka VeeS enda reguleerimisalast. 2 Kuna isegi LNG lekke korral ei ole mere kaitsealade ja Mittearvestatud. Kavandatud muudatused ei hoiualade kahjustamine võimalik, ei tohiks määrus kahjusta seadusega kaitstud huvi rohkem kui kuidagi piirata LNG punkerdamist ega STS- normi legitiimse eesmärgiga saab põhjendada. operatsioone. Selline piiramine oleks vastuolus põhiseadusest lähtuva proportsionaalsuse printsiibiga, millest tuleneb, et ettevõtlusvabaduse piirangud ei tohi kahjustada seadusega kaitstud huvi või õigust rohkem, kui seda normi legitiimse eesmärgiga saab põhjendada. Seejuures saab seletuskirjas toodud mõjude analüüsi lugedes teha pigem järelduse, et eelnõu on mitmete negatiivsete, kuid väga üksikute positiivsete mõjudega, mistõttu ei vasta selle kehtestamine proportsionaalsuse põhimõttele. 3 Pealegi ei ole ettevõtlusvabaduse piiranguid võimalik Mittearvestatud. Kavandatavate seada määrusega. Põhiseaduse §-s 31 on kirjutatud: muudatustega kehtestatakse nõuded tegevuste „Eesti kodanikel on õigus tegelda ettevõtlusega /…/. keskkonnaohutuse tagamiseks, mitte ei Seadus võib sätestada selle õiguse kasutamise kehtestata ettevõtlusele piiranguid. tingimused ja korra. /…/.“. Sellest sättest tuleneb selgelt, et ettevõtlusvabadusele saab seada piiranguid vaid seadusega ning mitte määrusega. Pealegi tuleb arvestada, et VeeS § 143 lg-st 7 tuleneb volitus vaid korra (st protseduuri) kehtestamiseks, mitte tegevuse lubamiseks või keelamiseks. 4 Oleme veendumusel, et ohtlike ja kahjulike ainete Mittearvestatud. Määrus ei nõua Politsei- ja sadamas käitlemine ei peaks mingil juhul vajama Piirivalveameti ega Keskkonnaameti luba Politsei- ja Piirivalveameti ning Keskkonnaameti luba. sadamas toimuvateks tegevusteks. Merel Sadam on eraldatud ala, kus reostustõrjevõimekuse on toimuvaks STS tegevuseks on vaja PPA ja taganud sadamaoperaator ning just sadamaoperaator on Keskkonnaameti luba ning selleks vajalik kompetentne otsustama käitlemise sobivuse üle. etteteatamistähtaeg 72 tundi on valitud Riiklike ametite kaasamine on asjakohane vähem haldusorgani toimevõimekuse tagamiseks. kontrollitud piirkondades, st väljaspool sadamaid. Veelgi enam, punkerdamisi toimub igapäevaselt ja oluliselt lühema planeerimisaja, kui 72 tundi, jooksul. Punkerdamisaja ja – koha muutmise vajadus võib tekkida ootamatult, nt ilmastikuolude muutumise tõttu. Politsei- ja Piirivalveameti ning Keskkonnaameti teavitamine ja luba peaksid olema vajalikud ainult STS- operatsioonide korral, mitte igaks punkerdamiseks. Seetõttu palume määruse § 6 lõiked 1 ja 3 kujundada selliselt, et need kehtivad vaid sadamavälistele STS- operatsioonidele ning ei kehtiks punkerdamisele ega ohtlike ja kahjulike ainete käitlemisele sadamas. 5 Määruse § 6 lg 3 näeb ette loa taotlemise kohustuse Mittearvestatud. PPA lähtub loa kahelt riigiasutuselt. Teisalt puuduvad määrusest loa väljastamisel Riigipiiri seadusest, mille andmise ja andmata jätmise alused. Sellest võib teha kohaselt on PPA-l õigus loa andmisest kaks võimalikku järeldust: a) riigiasutustel puudub keelduda, kui Eesti merealale sisenemine ja võimalus loa andmisest keelduda, kuna keeldumise seal tehtavad tegevused ei ole Eestis kehtivate õiguslikke aluseid ei ole sätestatud; b) riigiasutustele on õigusaktidega kooskõlas. Kavandatavate antud võimalus täieliku suvaotsuse tegemiseks, mis on muudatustega lisatakse PPA loa andmisele vastuolus põhiseaduse ja Riigikohtu praktikaga. Iga loa eeltingimus, milleks on Keskkonnaameti andmine on oma olemuselt haldusmenetlus. Seega allub kooskõlastus. Keskkonnaamet kooskõlastab see küll haldusmenetluse seadusele, kuid antud loa nimetatud tegevuse keskkonnaohutuse aspekti puhul on õiguskindluse tagamiseks vajalikud silmas pidades. täiendavad menetlusreeglid, eelkõige loa menetlemise tähtaeg. Igasugune ohtlike ja kahjulike ainete STS- operatsioon lepitakse laevade vahel reeglina kokku juba palju varem ning punkerdamine pigem hiljem, kui 72 tundi enne sündmuse toimumist. Kuidas saavad laevad selliseid kokkuleppeid teha, kui neil puudub kindlus, kas neil operatsiooni lubatakse läbi viia või mitte? 6 Palume teil eelnõu veelkord üle vaadata ja välistada Mittearvestatud. Kavandatavate eelnõu reguleerimisalast (või vähemalt muudatustega ei keelata LNG operatsioone, käitlemispiirangute alt) LNG, kui aine, mille käitlemine vaid kehtestatakse, kus neid tohib läbi viia. ei saa merereostust põhjustada. Tulenevalt reostusohu LNG on keskkonnaohtlik aine, millest võib puudumisest ei peaks olema keelatud ei LNG STS- tuleneda oht keskkonnale ja inimese tervisele. operatsioonid, ega LNG punkerdamine. Kui LNG satub merre, tekib veepinnal gaasi ja vee segu, mis aurustudes võib plahvatada ning põhjustada sissehingamisel tervisekahjustusi. 1 Raivi Vihvelin (eraisik) Palun avaldada ka punkerdamise ankrualad kaardil. Arvestatud. Avaldame. Tänan südamest STS keelustamise eest rannikumerel. Määruse lõpu sõnastus on segane jättes mulje, et tulevikus võidakse STS uuesti lubada 1 Eesti Sadamate Liit Käesoleva määruseelnõu dokumentide juurde oleks Arvestatud. Lisame. tulnud see Eksperthinnang kindlasti lisada. Raske on eelnõu kooskõlastajatel ja meilgi mõista määruseelnõu lisas nr. 2 tehtud otsust ankrualade valiku kohta. Eelnõu kooskõlastamisel tuleb ju kooskõlastada ka selle lisad. 2 Väidetakse, et sisemerel StS keelamine võib tuua kaasa Mittearvestatud. Tegemist on riigipiiri jt StS operatsioonide ülemineku kaugemale, Eesti seonduvate seaduste vale tõlgendamisega, territoriaalmerele. See väide on ekslik, sest vastavalt mida oleme ka varem selgitanud. Riigipiiri seadusele on StS keelatud territoriaalmerel samaväärselt, nagu sisemerel. Igal juhul on Eestil õigus reguleerida oma territoriaalmere režiimi iseseisva õigusriigina kõige otstarbekamal viisil, arvestades ka teiste Euroopa riikide praktikat selles küsimuses. Seoses sellega juhime tähelepanu EL liikmesriikide õiguslikele StS piirangutele ja tavadele, mis viimasel ajal on kehtestatud Põhjamerel Lääne-Euroopa mereriikide merealadel. Rannikuriigid on keelanud StS operatsioonid tankeritega sisemerel ja 12 meremiili tsoonis ehk territoriaalmerel. Lähtudes Riigipiiri seadusest on Eestis see piirang seadusega juba kehtestatud. Riigiasutused, kelle haldusalas on vastav haldusjärelevalve, peaksid selle nõude täitmist ka tagama... seega kirjeldatav StS üleminek territoriaalmerele on ebatõenäoline, kuid see jääks kindlasti Valitsuse ja Riigikogu otsustada. Igasugune omaalgatuslik tegevus Eesti territoriaalmerel, millele viidatakse seletuskirjas, on ebaseaduslik. 3 Lk. 6, keskkonnamõju hindamisel kirjutatakse, et Arvestatud. Järelevalvet teostatakse. täiendavate tankerite tulekuga sadamatesse suureneb sadamates välisõhu saaste lämmastiku ja väävliühendite näol. Soovime meelde tuletada, et IMO on kehtestanud laevade kütustele väga ranged lämmastiku, CO2 ja väävlisisalduse nõuded, mida Eesti sadamaid külastavad kaubalaevad kindlasti täidavad. Sadamate huvides on, et riigiasutused teostaks selles osas tõhusat haldusjärelevalvet. 4 Mereõiguse tunnustatud regulatsioonidega tagatakse Arvestatud. Keskkonnaministeerium plaanib kaubalaevade rahumeelne läbisõiduõigus, kuid mitte jätkata koostööd teiste asutustega, et vaadata sisemere ankrualade hõivamine. Sooviksime, et MKM, üle merel tehtavate tegevuste üldised Siseministeerium, Keskkonnaministeerium ja regulatsioonid. Riigikogu annaksid tegevusele õigusliku hinnangu ja vajadusel ka täpsema regulatsiooni 5 Lk. 7 kirjutatakse ekslikult, et merealadel vedelkütuste Mittearvestatud. Eesti sadamates puudub StS peatamine piirab keskkonnasäästlike kütuseliikide LNG käitlemise võimekus. vedu Eestisse. Viidatakse veeldatud maagaasi LNG kättesaadavuse piirangule. Tegemist on lihtsalt korraldatava logistikaülesandega, mis on Eestile kahtlemata jõukohane. 6 Lk. 8 käsitletakse julgeoleku mõju. Oletatakse, et StS Mittearvestatud. Tegemist on seaduste vale liikumine sisemerelt avamerele (peetakse silmas tõlgendamisega. territoriaalmerd ja mereala majandusvööndit), suureneb seal raskesti kontrollitav StS tegevus. Kordame, StS on Eesti territoriaalmerel seadusega keelatud. Ka näiteks Põhjamere rannikuriigid on StS suunanud sisemerest vähemalt 12 meremiili eemale. 7 Lk. 8 kirjutatakse, et ohtlike ja kahjulike ainete merel Mittearvestatud. Mööname, et Eesti sadamad käitlemise piiramine avaldab kaudset mõju ka sellest tegevusest suurt kasu ei saa, ent energiajulgeolekule, sest kui piiratakse teatud tegemist on ühe logistilise aspektiga kaupade energiakandjate nagu nafta ja gaas kättesaadavaks transiidis. tegemist StS käitlusmeetodil, siis piirataks sellega vedelkütuse kättesaadavust ka iseenda tarbeks, kui meil selline siseriiklik vajadus peaks tekkima. See väide on äärmiselt kummaline. Eestis on piisavalt kütuseterminale erinevates Eesti piirkondades, mis suudavad mistahes kütuseliike vastu võtta, pikaajaliselt säilidada ning tarbijatele väljastada, sealhulgas ka riigireservina. Tundub, et päriselt ei mõisteta StS tegevuse logistikat. Selles osalevad ju vaid välisriikide laevad ja tehingupartnerid ning lastitavad kütused ei ole Eesti tarbijatega kuidagi seotud. Kui oleks, tuleks kaubalaev otse sadamasse, et hoiustada vedelkütus vastavates kaldamahutites. StS merel on selle väite puhul täielikult välistatud logistiline tegevus. 8 Seletuskirjas viidatakse rahvusvahelistele Mittearvestatud. Seisukoha alus on õigusaktidele, mis reguleerivad ka StS protseduure. regulatsioonide vale tõlgendamine. Kuid ka siin tuleb täpselt käsitleda reguleerimisala eesmärki. Ja kindlasti ka seda, et konkreetselt StS puhul puudub riigi kohustus seda tegevust lubada ka siis, kui riik on seonduva konventsiooniga ühinenud. Tegemist on võimalusega ja täpsustavate regulatsioonidega... kuid mitte kohustusega. 9 Seletuskirja lk. 8 kirjutatakse, et StS merel on teatud Arvestatud. Oleme tutvunud. ettevõtjate arvates progressiivne ja arenev, kasumlik Keskkonnaministeeriumi majandustulemi majandustegevus. Keskkonnaministeeriumil tasuks arvutused ja veeteedetasude arvestus on selles küsimuses tutvuda Eesti valdkondlike liitude ja hinnangulised, täpsemate andmete olemasolul assotsiatsioonide seisukohtadega. Need oleme nõus nendega arvestama. organisatsioonid koondavad paljusid sadamaid, terminale, logistikaettevõtjaid, kaubaekspediitoreid ja muid seonduvaid ettevõtjaid. Selletuskirjas viidatakse paarile huvitatud ettevõtjale, jättes mainimata enamiku logistikaettevõtete seisukohti, mis nende paariga ei ühti. Väärad on eelnõu seletuskirjas ka majandustulemi arvutused ja ka riikliku veeteedetasu arvutus. 10 Muuhulgas kirjutatakse, et StS peatamine toob kaasa Arvestatud osaliselt. Seletuskirjas on sadamates vedelkütuse käitlemise suurenemise ning riigipoolse reostustõrjevõimekuse ja sellega seonduvalt reostusohu kasvu. Väidetavalt tuleb järelevalvevõimekuse suurendamise vajadus riigil täiendavalt soetada spetsiifilist välja toodud seoses tegevuste tõenäolise reostustõrjetehnikat. liikumisega sisemerest väljapoole. Otseselt StS lõpetamisega seonduvalt, puudub Haldusjärelevalvevõimekuse parandamiseks igasugune vajadus reostustõrje erivahendite ja on Keskkonnaministeerium algatanud uuringu võimekuse suurendamise järele, nagu väidetakse laevandusega seotud tegevuste seletuskirjas. Parandada tuleb pigem vastavate asutuste keskkonnamõju hindamiseks. haldusjärelevalvet mistahes omaalgatuslike tegevuste suhtes Eesti merealal, mis võivad põhjustada keskkonnareostust. Riigiasutustel tuleks suunata tähelepanu sisemerel, territoriaalmerel ja ka majandusvööndis toimuvale. 11 Eesti Sadamate Liit teeb ettepaneku eelnõu Mittearvestatud. Seletuskiri on määrusega kooskõlastusmenetlus peatada ja viia eelnõu seletuskiri vastavuses. Määruse sisu on ohtlike ainete vastavusse määruse sätetega. Vastavalt õigusloome käitlemine, sh laevalt laevale ümberlaadimine põhialustele peab seletuskiri olema õigusakti ja sellega seotud tegevuste piiramine lahutamatu osa. Seletuskiri peaks käsitlema määruse sisemeres. Seletuskiri käsitleb ainult määruse regulatsioone, mitte tegema oletusi StS peatamise muudetavat osa, mitte kogu määrust. tagajärgede kohta, sest StS ei ole käesoleva määruse objektiks. Määruse seletuskiri ei pea StS asjaoludele keskenduma 12 Teeme ettepaneku kustutada määruse eelnõu paragrahvi Mittearvestatud. VeeS volitusnorm on antud 2 punkt 5. Laevalt laevale ümberlaadimine (ship to ship ohtlike ainete käitlemise korra ja nõuete - STS) ei ole käesoleva määruse objektiks. StS ei ole kehtestamiseks. STS tegevus on ohtlike ainete ühegi Eesti seaduse reguleerimisalaks. Veeseadus, käitlemine. mille alusel käesolev määruse eelnõu kehtestatakse, ei anna Vabariigi Valitsusele volitusnormi kehtestada laevalt laevale ümberlaadimise (ship to ship – StS) reguleerimiseks õigussätet mistahes viisil, ka StS defineerimiseks mitte. 13 Teeme Keskkonnaministeeriumile ettepaneku kirjutada Mittearvestatud. Tegemist on 11 uue kooskõlastusringi läbiviimiseks määruse nr. 51 paragrahvist koosneva määrusega, mitte muudatustega terviktekst. Mahukate muudatuste korral mahuka õigusaktiga. õigusaktis on õigusloome heaks tavaks anda kooskõlastamiseks õigusakti eelnõu terviktekst, mitte muudatuste pikk loetelu, millega töötamiseks tuleb igaühel endal koostada käepärane eelnõu töödokument. 1 Eesti Gaasiliit LNG ei ole reostusohtlik ega toksiline. Euroopa Mittearvestatud. Käesoleva aasta märtsis on Parlamendi ja Nõukogu määruse nr 1272/2008 lisa 1 HELCOM võtnud vastu mere ohtlike ja loetleb 4 kategooriat, mille alusel ainete ohtlikkust kahjulike ainete reostustõrje juhendi, mille klassifitseerida: füüsikalised ohud (näiteks: tule- ja kohaselt käsitletakse LNG-d ohtliku ainena. plahvatusoht), oht tervisele (näiteks: toksilisus, Merereostus on veeseaduse kohaselt ärritavus, söövitavus), oht keskkonnale (näiteks: oht inimtegevuse tagajärjel ainete, energia ja muu veeorganismidele) ja muud ohud. Hoolimata LNG sellise otsene või kaudne õhku või kuulumisest ohtlike ainete hulka, on vastava määruse merekeskkonda juhtimine või sattumine. lisa 6 tabelis 3 metaani kohta märgitud vaid üks ohukategooria: tegemist on tuleohtliku ainega. Ohtu tervisele või keskkonnale ei ole tuvastatud. Ainus tuvastatud ohukategooria pigem toetab LNG STS- operatsioonide suunamist väljaspoole sadamaid, mitte sadamatesse sisse. 2 Kui LNG peaks mingil erakorralisel põhjusel lekkima, Mittearvestatud. Vt eelmine vastus. ei ole merereostuse tekkimine kuidagi võimalik, sest soojusega kokku puutudes LNG koheselt aurustub ning lendub. LNG ei jää vette reostusena hulpima, veega ei segune, samuti ei valgu ega vaju vette. Sellest tulenevalt puudub ka igasugune vajadus kasutada LNG lekke puhul riigi või ka sadama reostustõrjelaevu või muid ressursse reostuse kõrvaldamiseks., sest merereostust lihtsalt ei teki. 3 Ettepanek: paragrahv 5 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt: Mittearvestatud. Selline säte oli eelnõu eelmises versioonis ning esitatud eelnõu sellist „(2) Laevaliikluse korraldamise süsteemi tööpiirkonnas sätet ei sisalda. Veeldatud maagaasile tehtud on ohtlike ja kahjulike ainete käitlemine lubatud erisus ei sisaldunud VV kabinetotsuses. navigatsiooniteabes avaldatud ankrualadel, välja arvatud ankrualal, mis kattub osaliselt või täielikult kaitstava loodusobjekti alaga ning ankrualal, kus kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju kaitstaval loodusobjektil. Veeldatud maagaasi (LNG) käitlemine laevaliikluse korraldamise süsteemi tööpiirkonnas on lubatud kõigil navigatsiooniteabes avaldatud ankrualadel.“. 4 Ettepanek: paragrahvi 12 täiendatakse lõikega 2 Mittearvestatud. Selline säte oli eelnõu järgmises sõnastuses: eelmises versioonis ning esitatud eelnõu sellist sätet ei sisalda. „(2) Ohtlike ja kahjulike ainete käitlemine, välja arvatud punkerdamine, on keelatud Eesti Vabariigi sisemeres mereala ruumilise planeeringu kehtestamiseni, kuid mitte kauem kui 2022. aasta 1. märtsini. Käesolevas lõikes sätestatu ei kehti veeldatud maagaasi (LNG) käitlemisele.“. 1 Punkerdamisettevõtted Punkerdamisalade vähendamine 19-lt alalt 6-le alale on Mittearvestatud. Majanduse reguleerimine ei ebasobiv lahendus ning kahjustab majandust. ole käesoleva määruse eesmärk. 2 Seletuskirja lk-l 1 on märgitud, et sobivamate Osaliselt arvestatud. Merealade ankrualade valikuks teostati merekeskkonnast lähtuv planeeringust on STS-alade määramine välja ekspertiis ning selle kohaselt vähendatakse jäetud ega ole planeeringulahenduse osa. punkerdamiseks sobilike ankrualade arvu 19-lt 6-le. Analüüsi lisame eelnõu juurde. Ankrualade Siinkohal juhime tähelepanu, et 2020. a mereala moodustamise peamine eesmärk on laevade planeeringu seletuskirja kohaselt on määratud veetavate ankrus seismine. kaupade laevalt laevale (Ship to Ship) üleandmiseks ja sellega seonduva kontrolli teostamiseks STS-alad. STS- alad kattuvad olemasolevate ankrualadega Tallinna lahes. Nendel aladel on lubatud nii veetava kauba üleandmine laevalt laevale kui ka laevade punkerdamine. Täiendavalt on lisatud, et punkerdamine toimub ka sadamates ja põhjendatud vajaduse korral – nt kui sadamasse või STS-alale on liialt pikk vahemaa, mille läbimine toob kaasa täiendava riski - mujal merealal. Eeltoodust järeldub, et riik on oma käsitlustes ebajärjekindel, isegi võib öelda, et sõnamurdlik ning jääb arusaamatuks, miks kõnealuse määruse ettevalmistamisel läbiviidud mingisugust analüüsi ei ole huvigruppidele tutvustatud ning miks ei ole see avalikkusele kättesaadav. Ankrualade moodustamisel oli silmas peetud, et nendel merealadel toimub ka punkerdamine. Eelnõu seletuskirjas sisaldub seega valeväide, et algselt ei olnudki kõik 19 ankruala punkerdamiseks ette nähtud. 3 Tulenevalt varasemast käsitlusest keskkonnalastes Mittearvestatud. Keskkonnaministeerium eelnõudes on rakendatud nn ettevaatusprintsiipi, mille tellis täiendava hinnangu merel toimuvate kohaselt on tegevuste läbiviimine lubatud siis, kui tegevuste ohtude kohta, millest tulenevalt võetakse kohased (proportsionaalsed) meetmed määruse eelnõus kirjeldatud seisukohale jõuti. keskkonnariskide vähendamiseks võimalikult suures ulatuses. Tegevuste keelamine tuginedes ettevaatuspõhimõttele võib olla põhjendatud vaid siis, kui keskkonnahäiringu mõju vähendamiseks ei ole muid proportsionaalseid meetmeid. Arusaamatu on ka see, kuidas punkerdamiseks ettenähtud ankrualade oluline vähendamine üldse saab keskkonnariski merel vähendada. Eelnõu seletuskirjast ei ole võimalik sellele küsimusele vastust leida. 4 Peame ebasobivaks määruse kaudset mõju, mille Arvestatud. Ka eelnõu mõju hinnangus jõuti tulemusena tegelikkuses suunatakse punkerdamine ja samadele järeldusetele. STS operatsioonid välja ankrualadelt territoriaalmerre. Punkerdamine on planeeritud ankrualadele just seetõttu, et seal on selleks sobivamad ohutumad ilmastikuolud võrreldes territoriaalmerega ja seal on võimalik reostuse korral kiiremini reageerida. Sellisele kaudsele mõjule osutab ka eelnõu seletuskiri ise. Seega seletuskiri tegelikult ei toeta määruse eelnõud sisuliselt, vaid vastupidiselt on seal öeldud, et määruse eelnõus toodud lahendused on pigem valed ja ohtu suurendavad. 5 Statistika, millele on ka seletuskirjas viidatud, ei näita, Mittearvestatud. Keskkonnaministeerium on et punkerdamine oleks tegelikult niivõrd suure punkerdamisoperatsioonide olemusest teadlik keskkonnariskiga tegevus, et vajaks üldse riigipoolseid ning sellele tuginedes on ka vastav õigusruum täiendavaid piiranguid. Nõustuda ei saa sellega, et kujundatud. räägitakse ohust keskkonnale abstraktselt ja sellises toonis nagu võiks kas kogu või suurem osa punkrilaevas olevast kütusest kuidagi merre sattuda punkerdamisel. See oht eksisteerib ainult laevade kokkupõrke korral või laeva karile või madalikule sõitmisel. Punkerdamise käigus on merre sattuda võiv reostus piiratud kogusega, mis on pumpamise hetkel voolikus. Kogu operatsiooni jälgitakse visuaalselt, juhul kui ka voolik puruneb, siis peatatakse koheselt pumpamine ja suletakse klapid. Reostus ei satu mitte otse merre, vaid laeva tekile, kus see koheselt ka lokaliseeritakse. Oleme seisukohal, et punkerdamine ei oma erinevalt paljude teiste majandustegevustega tegelikult üldse mingit otsest keskkonnamõju, küsimus on ainult võimalikus ohus ehk riskis, mille vältimiseks võetud meetmeid ei ole analüüsitud ning statistikat, mis näitab, et reostuse oht on üliväike või olematu, on ignoreeritud. Sisulise analüüsi asemel on kasutatud argumenti, et laevade nägemine silmapiiril sisendab inimestesse ohutunnet ning ilmselt on just sellest argumendist lähtuvalt siis ka piiratud oluliselt punkerdamiseks lubatud ankrualasid. Seejuures puudub vastav küsitlus või muu allikas, mis tõendaks, et laevade reidil nägemine tõepoolest inimestes ohutunnet tekitab. Isegi kui sellel väitel oleks mingi alus, siis inimestes võivad hirmu tekitada ka lennukid, rongid, autod, suuremad ja väiksemad loomad, kuid ei ole teada, et varasemalt oleks riik seda lugenud ülekaalukaks huviks, et majandustegevusi piirama asuda. 6 Punkerdamisettevõtted ei poolda STS operatsioonide Mittearvestatud. Käesoleva määruse eesmärk täielikku keelamist, kuna vedelkütuse ümberlaadimine ei ole reguleerida majandust. on logistiline lahendus, mis võib olla äärmiselt vajalik ka meie tegevuses punkerdamisteenuse osutamisel. Lahendus, mille järgi punkrilaev peab tingimata võtma kütuse kaldaterminalist, muudab punkerdamise oluliselt kallimaks ja seeläbi piirab oluliselt punkerdamist Eesti vetes ja omab seeläbi kahjulikku mõju majandusele. Seda, et see piirang omaks mingit positiivset mõju keskkonnakaitse aspektist, statistika ei kinnita, sest õnnetuse ja reostuse tekke ohu statistiliseks suurenemiseks peaks punkerdamiste arv Eesti vetes tõusma sellise numbrini, mis tegelikkuses ei saa toimuda nõudluse puudumise tõttu. 7 Oluline on rõhutada seda, et STS operatsioonis Mittearvestatud. Käesoleva määruse eesmärk osalevad laevad kasutavad pea alati ei ole majanduse reguleerimine. punkerdamisteenust, seeläbi toob STS operatsioon tellimusi juurde punkerdajatele ning olulist kasu Eesti majandusele. STS operatsioonide keelamine koos niigi kõrgete sadamatasudega, mistõttu laevad Eesti sadamaid ei külasta, seevastu toob Eesti majandusele kahju. Nõustume STS operatsioonide läbiviijate avaldatud seisukohaga, et STS ei hakka kunagi toimuma sadamates ega saa seeläbi tuua kasu Eesti majandusele. Eesti sadamad ei ole tehniliselt valmis ülisuurte tankerite vastuvõtuks ja STS operatsiooni teostamiseks. 8 STS operatsiooniga sadamas kaasnevad gaasid tühja Mittearvestatud. Võtame info teadmiseks. laeva täispumpamisel, mis kontsentreeritult linna või asula läheduses rikub inimeste tervist ja elukeskkonda, täiendavalt võib tekitada plahvatusohu. See on peamisi põhjusi, lisaks sadamatasudele, miks STS operatsioone ei teostata sadamates. Kui merel tekkiva reostuse saaksid lokaliseerida Eesti ja Soome merereostustõrje valmidusega laevad, siis võimaliku reostuse kogunemisel sadamabasseinis kaide vahel ei ole üldse selge, kuidas sadam suudab selle reostuse oma sadamabasseinist kätte saada ja millise aja jooksul. Resotustõrjelaevad ei saa sadamabasseinis efektiivselt reostust kokku korjata, selle pikaaegne lokaliseeritus sadamabasseinis tekitab täiendava õhusaaste. Avamerel reostuse tekkel toimub ka teatav lagunemine ja aurustumine, selle protsessi suunamine sadamabasseini eeldab võimekust see sealt kiiresti ja efektiivselt kokku korjata. Juhul, kui tegu on reostusega, mis vajub ka põhja (raskemad kütteõlid) siis on see sadamabasseinis tegelikult kordades hullemate keskkonda mõjutavate ja majanduslike tagajärgedega kui avamerel. Selge ei ole see, kas sadamad, kes toetavad STS operatsioonide viimist sadamatesse, on mõelnud läbi kõik sellega kaasnevad aspektid. 9 Punkerdamisest etteteatamisaeg 72 tundi ei ole reaalses Mittearvestatud. Etteteatamistähtaeg 72 tundi elus täidetav. Määruse eelnõu näeb ette kavandatavast on valitud haldusorgani toimevõimekuse punkerdamisest etteteatamise 72 tundi. Selline tagamiseks. etteteatamisaeg ei ole kuidagi mõistlik. Laevadele tellitakse punkerdamine oluliselt lühema etteteatamisega. 72-tunniga on põhimõtteliselt võimalik jõuda Läänemere ühest otsast teise näiteks Ust-Lugast Taani väinadesse. Laevade sadamakülastus (lossimine ja lastimine) piirdub enamasti 24-tunniga. Möödasõitev laev otsustab punkerdamise tihti tellida seoses sellega, et ta peab tulema tormivarju, peatuma või kiirust maha võtma, sest sihtsadamas ei vabane kaikoht planeeritud ajal. Sellise 72-tunnise etteteatamisaja kohta puudub seletuskirjas põhjendus, samas reaalselt ei ole punkerdamisel seda nõuet võimalik täita. Seletuskirjast ei nähtu, mis on hetkel kehtiva ja toimiva korra juures puuduseks ning miks tuleb hetkel kehtivat etteteatamiskorda muuta ettevõtjate kahjuks. 10 Veeseaduse § 143 lg 7 (volitusnorm määruse nr 51 Mittearvestatud. Käesoleva määrusega vastuvõtmiseks valitsuse poolt) sätestab, et Vabariigi kehtestataksegi kahjulike ainete käitlemise Valitsuse määrusega määratakse kahjulike ainete kord, nagu volitusnorm ette näeb. käitlemise kord. Seega valitsus saab sätestada tingimused ja korra tegevuse läbiviimiseks, kuid vastav säte ei anna valitsusele õigust majandustegevuse keelamiseks või oluliseks piiramiseks. 11 Ettevõtlusvabadust riivab iga abinõu, mis takistab, Mittearvestatud. Mööname, et kavandatavad kahjustab või kõrvaldab mõne ettevõtlusega seotud muudatused võivad halvendada varem tegevuse (vt RKPJKo 28.04.2000, 3-4-1-6-00). kehtinud raamistikku ettevõtjale ebasoodsas Ettevõtlusvabaduse kaitseala on riivatud juba siis, kui suunas, kuid nimetatud piirangud on seatud avalik võim mõjutab seda vabadust ebasoodsalt – nt kõrgendatud avalikku huvi silmas pidades. halvendatakse varem kehtinud õigusraamistikku (vt RKPJKo 06.03.2002, 3-4-1-1-02; RKPJKo 16.12.2013, 3-4-1-27-13). Riigikohtu lahendi nr 3-3-1-41-06 p 22 järgi on Riigikohus oma praktikas korduvalt rõhutanud põhimõtet, et PS § 3 lõike 1 esimesest lausest ja §-st 11 tulenevalt tohib põhiõiguste ja vabaduste piiranguid kehtestada ainult seadusjõulise õigusaktiga. 12 Leiame, et määruse kehtestamine sellisel kujul on Mittearvestatud. Kavandatavad muudatused läbimõtlemata, palume selle menetlemine peatada ja ei riiva ettevõtlusvabadust, vaid seavad alustada konsultatsioone punkerdajatega oluliste ettevõtlusele keskkonnanõuded. asjaolude väljaselgitamiseks, et ühiselt jõuda tasakaalustatud ning peamise huvigrupi õigusi ja ettvõtlusvabadust mitte riivava regulatsioonini. 1 Harku Vallavalitsus Määruse seletuskirja kohaselt kaasnevad määruse Osaliselt arvestatud. Merereostuse muudatusega kulud reostustõrjevõimekuse kompensatsioonimehhanismid ei ole suurendamisele. Samas ei ole eelnõus käsitletud käesoleva määruse reguleerimisala, kuid KeM merereostustõrje fondi loomise võimalust. Oleme tegeleb ka edaspidi keskkonnatasude süsteemi jätkuvalt arvamusel, et lähtuda tuleb „saastaja maksab“ ülevaatamisega. põhimõttest ja luua nn õlifond. 1 Tallinna Keskkonna- ja Ettepanekuid eelnõule ei ole. Kommunaalamet ning linna õigusteenistus. 1 Lohusalu Poolsaare Selts Toetame, et määruse nr 51 muudatuse eelnõu välistab eeldatava ebasoodsa mõju tekkeriski hoiualadele arvestades, et tegu on tugeva avaliku huvi, inimese ning looduse otsest heaolu tagava otsusega. 2 Eesti kui ajalooline mereriik peab tagama kõrge hoiualade kaitsetaseme, hindama riske põhjamaade praktikatest lähtuvalt ning seetõttu toetame määruse nr 51. muudatuseelnõud.
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel