Saatja: Taavi Aas <
[email protected]>
Saadetud: 08.07.2021 11:02
Adressaat: MKM info <
[email protected]>
Teema: FW: Looduskaitseseaduse eelnõu KEM20-0469 seisukohad EMPL
From: Henrik Välja - EMPL <
[email protected]> Sent: Thursday, July 8,
2021 11:01 AMTo:
[email protected];
[email protected]; Taavi Aas <
[email protected]>;
[email protected]; Maris Lauri <
[email protected]>; Jaak Aab
<
[email protected]>; HTM minister <
[email protected]>Cc: Raul Kirjanen
<
[email protected]>; Jaan Lindmäe
<
[email protected]>Subject: Looduskaitseseaduse eelnõu KEM20-0469
seisukohad EMPL
Austatud ministrid ja Riigikogu Keskkonnakomisjoni esinaine,
Edastan teile manuses Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu seisukohad
seoses Looduskaitseseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga
KEM20-0469
Lugupidamisega,
Henrik Välja
Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit
E-post:
Mobiil: +372 526 10 14
Kontor: +372 656 7643
Toompuiestee 24, 10149 Tallinn
Tõnis Mölder Keskkonnaministeerium Meie 0 8 .07.2021
[email protected] Yoko Alender Riigikogu Keskkonnakomisjon
[email protected] Taavi Aas Majandus-ja kommunikatsiooniministeerium
[email protected] Urmas Kruuse Maaeluministeerium
[email protected] Maris Lauri Justiitsministeerium
[email protected] Jaak Aab Rahandusministeerium
[email protected] Liina Kersna Haridus- ja teadusministeerium
[email protected] eesti metsa- ja puidutööstuse liidu Seisukohad seoses Looduskaitseseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (KEM 20-0469) Keskkonnaministeerium avalikustas 02.07.2021 Eelnõude Infosüsteemis ministeeriumitele kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks „Looduskaitseseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (KEM 20-0469) (edaspidi Eelnõu) ja ei andnud ettevõtjatele võimalust seisukohtade avaldamiseks. Kuivõrd ministeeriumitele anti 7 päeva Eelnõule kooskõlastuste andmiseks, esitab Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit (edaspidi EMPL ) kõigile kooskõlastust kü situd ministeeriumitele oma seisukohad. Kokkuvõte Eelnõu menetlus ei ole olnud kooskõlas kehtiva õigusega. Tulenevalt 22.12.2011 vastu võetud Vabariigi Valitsuse määrusest nr 180 “Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ (edaspidi HÕNTE ) § 66 lg-st 1 peavad kõik eelnõud lähtuma hea õigusloome ja normitehnika eeskirjast ning järgima eeskätt väljatöötamiskavatsuse kohta sätestatud nõudeid täies mahus. Metsandust puudutavate muudatusettepanekute puhul ei ole HÕNTE nõudeid järgitud, sh väljatöötamiskavatsust koostatud. Eelnõu seletuskirjas 3 leheküljel esitatud seisukoht, mille kohaselt enamike punktide korral ei olnud väljatöötamiskavatsus nõutav, kuna nende sätete rakendamisega ei kaasne olulist õiguslikku ega muud olulist mõju , ei ole kooskõlas vabariigi valitsuse asjakohase määrusega, mille kohaselt seaduseelnõu väljatöötamiskavatsus ei ole muuhulgas nõutav, kui eelnõu menetlus peab olema põhjendatult kiireloomuline või seaduse rakendamisega ei kaasne olulist õiguslikku muudatust või muud olulist mõju. Antud juhul pole tegemist põhjendatult kiireloomulise eelnõu menetlusega ning Eelnõu muudatuste jõustumisel kaasnevad EMPL-i ettevõtetele sellised piirangud, mis toovad kaasa tööseisakutest põhjustatud olulise kahju ning täiendavate laoplatside projekteerimise ja väljaehitamisega kaasnevad märkimisväärse kulu. Tähelepanuta ei saa jätta ka uute laoplatside ehituslubade menetlemiseks vajaminevat aega. Eelnõu ei ole käsitletav kiireloomulisena tulenevalt erakorralisest põhjusest (COVID-19, looduskatastroofid jne), mistõttu Eelnõu väljatöötamiskavatsuse nõuet tuleb täita. Eelnõuga kaasneb ainuüksi metsandust puudutavate muudatuste jõustumisel nii Riigimetsa Majandamise Keskuse (edaspidi RMK ) kui ka erametsa omanikele aastas kokku vähemalt 8 miljoni euro suurune kahju. Seega on väljatöötamiskavatsuse koostamine, sh erinevate lahenduste võrdlemine, vältimatult vajalik, sest kavandatavatel muudatusettepanekutel on oluline negatiivne mõju kogu sektorile ning sellest tulenevalt ka Eesti Vabariigi riigieelarvele. Metsandust puudutavate probleemide lahendamine peab olema kooskõlas Metsanduse Arengukavaga aastani 2030 (edaspidi MAK 2030 ), mis on alles koostamisel ning seetõttu ei ole kinnitatud riigi strateegilisi eesmärke metsanduse arengukavaga seonduvalt. Eelnõu seletuskirja 5 leheküljel konstateeritakse fakti, et Teadusliku andmed metsaraiete peatamise mõju kohta pesitsusperioodil on puudulikud . Seega on Eelnõu edasine menetlemine ennatlik enne Metsanduse Arengukava valmimist, vajalike uuringute tegemist ning HÕNTEga kooskõlas oleva väljatöötamiskavatsuse koostamist. Eelnõu on nii formaalselt kui ka materiaalselt vastuolus Eesti Vabariigi põhiseaduse §-dega 10, 11, 13, 14, 31 ja 32. Eelnõu § 1 punktiga 2 on kavandatud raierahu kehtestamine kaitstavatel aladel perioodil 15.04.-15.07 (kolm kuud). Raierahu reguleerimine seaduse tasandil ei ole vajalik. Juba hetkel kehtib kõigis metsades RMK poolt väljakuulutatav raierahu perioodil 15.05-15.0 6 (kaks kuud). Tegemist on tavaga, mida järgivad kõik vastutustundlikud metsaomanikud. Muudatusettepaneku põhjuseks ei ole asjaolu, et kahe kuulist raiarahu tava rikutaks. Raierahu rikkumise eest ei ole EMPL-ile teadaolevalt ühetegi metsaomanikku raierahu rikkumise eest karistatud. Keskonnaministeeriumi Looduskaitseosakonna juhataja asekantsleri ülesannetes Taimo Aasma kirjas EMPL-ile 30.06.2021 tõdetakse, et Keskkonnaamet (edaspidi KeA ) on 2021 aastal peatanud alla kolmandiku menetluses olevates juhtumitest, mis moodustab üle Eesti 30-40 raiet. Seega tegemist ei ole ka ülemäärase halduskoormusega, mistõttu raierahu regul eerimine seaduse tasandil halduskoormuse vähendamise eesmärgil on mitte vajalik. Raierahu absoluutne keeld kõikidel kaitsealadel seab metsaomanikud põhjendamatult keerulisse olukorda. Üle 14% Eesti metsadest on range kaitse all, kus igasugune raietegevus on keelatud. Üle 11% metsadest on piiranguvööndi metsad, kus majandustegevus on piiratud ning raie tuleb alati kooskõlastada keskkonnaametiga. Pindalalise kaitsega metsade puhul saab kaitse-eeskirjaga täiendavaid piiranguid kehtestada ning seda ei ole vaja reguleerida seadusega. Lisaks on Keskkonnaministeerium töötanud välja juhendmaterjali kevad-suviste raiete tegemiseks ning minister on 02.06.2021 välja andnud KeA-le Looduskaitseseaduse §55 lg 6 1 tõlgenduse ja sätestatud nõuete tagamise selgitused, mida järgides on võimalik säästa pesitsevaid linde ja mõistlikult metsi majandada. Eelnõu seletuskirja kohaselt on kevadise raierahu kehtestamisel oluline positiivne mõju keskkonnale. Arusaamatuks jääb, mida peetakse silmas olulise positiivse mõju all, kui samas seletuskirjas on väide, et kõnealustel aladel toimub alla 6% kogu Eesti lubatud raietest. Kui võtta lisaks arvesse asjaolu, et lubatud raietest jääb realiseerimata keskmiselt 50%, on mõju keskkonnale veelgi väiksem. Arvestades, et raiete aktiivsus on kevadisel perioodil madal siis hinnanguliselt tehakse kaitsealade piiranguvööndites kavandatava raierahu ajal alla 1% raietest. EMPL on seisukohale, et sellisel territooriumil raiete keelamisel ei saa olla olulist positiivset mõju keskkonnale ning kehtestatava piirangu tegelikku mõju tuleks sisuliselt hinnata. Peab märkima, et Eesti ilmastikuoludes võib kevadine kuiv aeg olla ainukeseks metsapindasid mittekahjustavaks raieajaks. Kui sellel perioodil mõistlikult ja säästvalt toimetada, ei ole absoluutse raiekeelu kehtestamine kuidagi põhjendatud. Eelnõu seletuskirjas on sotsiaalmajanduslike mõjude kohta kirjutatud: Sotsiaalmajanduslikku võimalikku negatiivset mõju vähendab asjaolu, et uuringute kohaselt pooldab 95% erametsaomanikest kevadist raierahu. Seletuskirjas on viidatud võimalikule negatiivsele mõjule, samas ei selgu kui suur see on. Täiesti hindamata on jäänud regionaalsed mõjud piirkondades, kus inimesed elavad suure territooriumiga kaitsealadel, näiteks rahvusparkides. Samuti ei ole hinnatud mõju tööhõivele. Eelnõu seletuskirja kohaselt ei ole pesitsusaegne raierahu kaitsealadel, hoiualadel ja püsielupaikades majanduslikus mõttes olulise mõjuga, samuti ei saa kavandatav piirang olla olulise mõjuga linnustiku arvukusele nende tööde väikese mahu tõttu. Samas ei saa tähelepanuta jätta, et ka kaitsealadel elavad inimesed tahavad oma metsast puitu varuda ja noore metsa eest hoolt kanda ning mõnele metsaomanikule on kavandatav raierahu aeg ainuke võimalus raiega tegeleda. Seega võib Eelnõuga kehtestatav piirang avaldada väga olulist mõju osadele maaomanikele ja ettevõtetele. Kaitsealade piiranguvööndites esinevate metsakahjustuste ennetamiseks ja tõrjeks on eelnõu koostajad toonud sisse erandi, mis lubab keskkonnaameti ettekirjutuse kohaselt ka raierahu perioodil raiet. Metsakahjustuste ärahoidmine ja nende leviku tõkestamine eeldab maaomanike ja riigi vahelist koostööd ja usaldust. Tänase praktika kohaselt esitab metsaomanik kahjustuste kohta metsateatise millele järgneb metsakaitseekspertiis. Eelnõu kohaselt järgneb metsaomaniku metsakahjustustest teavitamisele riigipoolne ettekirjutuse tegemine ja ähvardused sunnivahendite rakendamiseks. Selline riigipoolne usaldamatus ja ähvardamine võib viia selleni, et metsaomanikud sanktsioonide hirmus jätavad kahjustuste teatised esitamata ja ohtlike metsakahjustuste levikute ei tõkestata. Ettepanek on võimaldada kiireloomulisi raieid (kuuse-kooreüraski tõrjeks püünispuude langetamine ja kollete likvideerimine) ka metsaomaniku esitatud metsakahjustuste teatiste ning metsakaitseekspertiisi alusel ilma ettekirjutist tegemata. Eeltoodus t tulenevalt on EMPL seisukohal , et senise kahe kuu pikkuse raierahu pikendamine ei ole vajalik . Linnurahu kõigil kaitstavatel loodusobjektidel kehtestamise põhjuseks ei saa olla asjaolu, et Keskkonnaregistri puudulikud andmed ei võimalda täita KeA-l metsateatiste menetluses põhjendamiskohustust. Just metsateatiste menetlustes tuleb arvestada iga konkreetse ala kaitseväärtusega. Seetõttu ei ole halduskoormuse suurenemise vältimiseks eesmärgipärane uue piirangu kehtestamine kõikidel kaitstavatel loodusobjektidel sõltumata nende kaitse-režiimist, sest see piiraks nii võimalusi metsade majandamiseks piirkondades, kus see on ka kaitse-eeskirjaga lubatud. Antud juhul on muudatus ilmselgelt ebaproportsionaalne, sest menetluse kvaliteeti on võimalik parandada ka Keskkonnaregistri andmekogu täiendamisega. Eelnõu §-ga 4 on kavandatud metsaseaduse (MS) muutmine, millega vähendatakse mitme eraldise piires paikneva lageraielangi maksimumpindala seitsmelt hektarilt viiele. Eelnõu seletuskirja lk 30 kohaselt on muudatus vajalik, kuna metsandusega seotud rahulolu-uuringute on välja toonud, et lageraie ning suured pindalad on üks probleemkohti. Küsitluse tulemused ei tähenda, et tegemist on probleemiga, mida peaks seaduse tasandil reguleerima. Samuti ei selgu, miks on valitud uueks piiranguks 5 ha suurune lageraielank. Kavandatav muudatus ei ole proportsionaalne, kuivõrd eelduslikult on võimalik suurendada teatud sihtrühmade rahulolu metsandust puudutavates küsimustes ka muul moel kui intensiivse eraomandi piiranguga. Ka Maaülikooli uuring kinnitab , et raielankidega seotud probleemide lahendamiseks on olemas leebemaid meetmeid. Lageraie majandusmetsas on põhjendatud, tegu on efektiivse meetodiga, sest metsa uuenemine algab sedasi palju kiiremini. Kui lank on võetud puudest lagedaks, on seal rohkem valgust, aga looduses teatavasti kõik taimed konkureerivad toitainete, õhu ja valguse käes. Reeglina enamus lageraielanke ka uuendatakse. Eelnõu seletuskirjast ei selgu, milline on muudatuse tegelik sotsiaalmajanduslik mõju Eestile makromajanduse tähenduses. RMK majandatavate metsade lankide suuruse vähendamise tulemusel on kasumi vähenemist hinnatud 4 miljonile eurole. Samas on jäänud hindamata, millised on mõjud raieteenust osutavatele ettevõtetele, kui palju nende mittetootlikud kulud suurenevad ja kuidas mõjub ülestöötamise kallinemine puidutarbijatele. Erametsades on küpsete metsade osatähtsus endiselt suur, nende uuendamiseks tehtavad uuendusraied s.h. lageraied peavad olema majanduslikult tasuvad. Samas piirkonnas 5-aastase intervalliga väiksemate lankide raiumisel ei ole pikas perspektiivis looduskeskkonnale positiivset mõju, sest metsamaastiku ilme pärast uuenemist 10 aastaga ühtlustub, samas põhjustab lühikese intervalliga tehtav raie piirkonnas häiringuid nii elanikkonnale kui ka metsaelustikule. EMPL liikmeid mõjutavad otseselt raierahu ja raielangi piirangutega seotud muudatusettepanekud. Samas on formaalselt õigusvastased ka seadusega kavandatavad muudatused seoses vastutusega. Eelnõuga on kavandatud mitmete vastutusjuhtumite puhul trahvimäärade oluline tõstmine isegi rohkem kui 100 korda. Sel juhul peab olema selgelt arusaadav, milliste eluliste asjaolude esinemisel ja mil viisil käitumine on keelatud. Käesoleval juhul ei ole õigusselguse nõue täidetud. Samuti on ebaproportsionaalsed kogu loodusliku linnustiku kaitseks kavandatud sätted (LKS § 55 lg 6 2 ja § 74 10 ), mille jõustumisel oleks karistatav mistahes linnuliigi häirimine (segamine) mistahes ajal ja viisil. Euroopa Liidu õigusest ei tulene, et kogu inimtegevus peaks lindude heaolu nimel lõppema. Linnudirektiiviga on rangemate kaitsemeetmete kehtestamine nõutud üksnes direktiivi lisas 1 nimetatud haruldaste ja väljasuremisohus olevate linnuliikide suhtes, mitte iga varblase, tuvi või kajaka kaitseks. EMPL ei tolereeri seaduste rikkumist, aga esitatud kujul vastutuse määrade tõstmine on ebaproportsionaalselt suur ja võib ka tahtmatult toimunud eksimuse korral tuua enesega kaasa maaomaniku ja ettevõtte jaoks üle jõu käivad karistused. Eelnõu seletuskirja kohaselt ei ole kehtivas LKS-s juriidilisele isikule kehtestatud karistusmäärad kooskõlas aja jooksul toimunud muudatustega majanduses ning elatustasemes, mistõttu pole kaalutud süüteokoosseisude juures, milline oleks teo raskuse ja keskkonnamõjuga vastavuses olev karistus. Kui kehtivas LKS-e § 71 kohaselt on kaitstava loodusobjekti kaitsenõuete rikkumise eest juriidilisele isikule määratav rahatrahv kuni 3200 eurot, siis LKS muutmise eelnõuga tõusevad trahvimäärad 300 tuhande euroni. Selline ligi 100 kordne trahvimäärade tõus ei kajasta aja jooksul toimunud muudatusi majanduses ja elatustasemes objektiivselt. Ka eelnõu seletuskirjast ei selgu, milliseid majandusnäitajaid on sellise tulemuse saamisel kasutatud. 2. Eelnõu koostamisel kasutatud uuringud ei asenda seadusega sätestatud õigusloomeprotsessi Eelnõu seletuskirja 3 leheküljel on eelnõu koostaja asutud seisukohale, et enamike punktide korral ei olnud väljatöötamiskavatsus nõutav . EMPL ei nõustu sellese käsitlusega. HÕNTE kohaselt algab iga seaduseelnõu õigusloomeprotsess väljatöötamiskavatsuse koostamisest ja selle avalikkusele esitamisest. Alles seejärel asutakse sisulise osa juurde, mille juurde käib muuhulgas alati võimalike lahenduste hindamine, mõjude analüüs jne. Metsandust puudutavate oluliste muudatuste osas ei ole Eelnõu raames väljatöötamiskavatsust koostatud, mh viitab sellele Justiitsministeeriumi 14.08.2020 kiri nr 8-2/4083 ning Justiitsministeeriumi tööplaan . Tööplaani aga ka Eelnõu kohaselt on osade muudatusettepanekute aluseks 2016. aastal koostatud väljatöötamiskavatsus, milles käsitleti muuhulgas ostueesõiguse kaotamist, vastutussätete muutmist ja liigikaitse sätted. Puudub vaidlus, et 2016. aasta väljatöötamiskavatsus ei saanudki analüüsida selliseid probleeme, millele on juhitud tähelepanu alles 2021 aastal. Järelikult ei ole Eelnõu menetlus olnud kooskõlas kehtiva õigusega. Eelnõu seletuskiri viitab mitme metsandust puudutava muudatusettepaneku juures uuringutele , mis on tellitud varem Metsanduse Arengukava koostamise raames. Selle arengukava koostamise protsess ei asenda õigusloomeprotsessi. Metsanduse Arengukava algatati Vabariigi Valitsuse poolt 10.01.2019 ja MAK 2030 pole siiani vastu võetud. MS § 7 kohaselt on Metsanduse Arengukava iga kümne aasta jaoks koostatav metsandust käsitletav arengukava, milles määratakse metsanduse arengu eesmärgid ja kirjeldatakse nende saavutamiseks vajalikke meetmeid ja vahendeid, milles praegu puudub selgus. Käesoleval juhul on väljatöötamiskavatsuse koostamine vältimatult vajalik, kuivõrd kavandatakse olulisi valdkondlikke muudatusi, sh piiranguid, mille majanduslik mõju on igal aastal vähemalt 8 miljonit eurot . Tegemist on üliolulise majandusliku mõjuga, mis mõjutab ka laekumisi riigieelarvesse. Seega tuleb koostada väljatöötamiskavatsus, milles peavad sisalduma lahendamist vajavate küsimuste võimalikud lahendused, võimalike lahenduste võrdlus ja eelistatav lahendus, valitud lahenduse sobivus kehtivasse õiguskorda ja küsimuse lahendus Eestiga sarnase ühiskonnakorralduse ning õigussüsteemiga riikides . Kui eelnõu koostamisele oleks eelnenud eelmainitud küsimuste lahendamine, siis oleks kaalutud erinevaid meetmeid Eelnõu seletuskirjas märgitud probleemide lahendamiseks. Eelnõu väljatöötajad ei ole väitnud ega esitanud tõendeid, et valitud eesmärke (KeA halduskoormuse vähendamine, huvigruppide rahulolu suurendamine, lindude kaitsmine, trahvimäärade tõus) ei oleks võimalik saavutada kavandatust leebemate vahenditega. Sellist tõendusmaterjali käesolevas Eelnõus esitatud pole. Tuleb korrata, et puuduvad Eelnõu puhul HÕNTE § 1 lg-s 2 viidatud asjaolud, mille kohaselt ei oleks selle seaduseelnõu puhul väljatöötamiskavatsuse koostamine nõutav. HÕNTE § 1 lg 2 lubab väljatöötamiskavatsuse koostamata jätta vaid erandlikel juhtudel. Eelnõu käsitlemiseks kiireloomulisena võiks olla üksnes välistest asjaoludest tulenev erakorraline põhjus, näiteks vajadus lahendada mõnda erakordset kriisisituatsiooni (Covid-19, looduskatastroof jne). KeA halduskoormuse vähendamine ja huvigruppide rahulolu saavutamise vajadus ei kvalifitseeru erakordseks kriisisituatsiooniks, mille korral seaduseelnõu väljatöötamine pole nõutav. Eeltoodud põhjustel tuleb asuda seisukohale, et Eelnõu menetlus on vastuolus kehtiva seadusega. Kui Eelnõu koostajad on siiski seisukohal, et MAK 2030 protsess asendab väljatöötamiskavatsust, siis tuleks Eelnõu koostajal selgitada, kus selle koostamise raames valminud dokumendis või 2016. aastal koostatud väljatöötamiskavatsuses on Eelnõuga kavandatud LKS § 14 lg 2, § 55 lg 6 2 , § 74 10 ja MS § 29 lg 11 muutmise kohta esitatud Määruse nr 180 lg-s 1 nimetatud teave ja põhjendused: valdkond või lahendamist vajav probleem (edaspidi ka küsimus) ja sihtrühm; eesmärk; küsimuse võimalikud lahendused, võimalike lahenduste võrdlus ja eelistatav lahendus ; valitud lahenduse sobivus kehtivasse õiguskorda; küsimuse lahendus Eestiga sarnase ühiskonnakorralduse ja õigussüsteemiga riikides ; kavandatava regulatsiooni kirjeldus ja ülesehitus, sealhulgas regulatsiooni tasandi kindlaksmääramine, eelnõu eeldatav valmimise aeg ja regulatsiooni soovitav kehtivusaeg; millised olulised mõjud, lähtudes nende esinemise sagedusest, ulatusest, sihtrühma suurusest ja ebasoovitavate mõjude riskist, võivad seaduse rakendamisega kaasneda; kuidas kaasnevaid olulisi mõjusid analüüsitakse ja põhjendus, milliseid kaasnevaid mõjusid ei analüüsita; seaduseelnõu edasise väljatöötamise tegevuskava; muu küsimuse lahendamisel tähtsust omav asjaolu. EMPL palub eelnimetatud küsimusi käsitleda avaliku teabe seaduse § 6 tähenduses teabenõudena. 3. Raierahu pikkust ei ole vaja pikendada ega reguleerida metsaseaduse muudatusega Eelnõu § 1 punktiga 2 on kavandatud raierahu kehtestamine kaitstavatel aladel perioodil 15.04.-15.07 (kolm kuud). Kehtiva õigusega ei ole raierahu seadusega kehtestat ud, kuid seni on RMK rakendanud metsades raierahu perioodil 15.04-15.06 (kaks kuud). Praktikas on see aastaid toiminud ning sellest peavad kinni kõik vastutustundlikud ja hoolsad metsaomanikud. Eelnõu seletuskirja lk 5 kohaselt on Teaduslikud andmed metsaraiete peatamise mõju kohta pesitsusperioodil puudulikud . Eelnõu kohaselt ei ole raierahu mittejärgimine muudatusettepaneku põhjuseks. Uuringute kohaselt pooldab 95% erametsaomanikest kevadist raierahu. Järelikult kehtib juba käesoleval hetkel sisuliselt kirjutamata reegel, mille kohaselt on kõigis metsades keelatud kahe kuu jooksul raietööde teostamine ja raierahu seadusega reguleerimiseks puudub vajadus. Lähtudes sellest, et praktikas järgitav kahekuune raierahu on juba aastaid kehtinud, on tegemist tavaga tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 2 lg 1 tähenduses ehk juba olemasoleva õiguse allikaga. Selleks, et mingisugune käitumine muutuks tavaks, peab olema kehtiv õiguslik veendumus. Tavale kui õiguse allikale TsÜS § 2 lg 1 tähenduses viitavad ka mitmed seadused – ehitusseadustik, krediidiasutuste seaduses head pangandustavad, ühingu juhtimise head tavad, finantsinspektsiooni seaduses finantsjärelevalves rahvusvaheliselt tunnustatud tavad, advokatuuriseaduses head tavad, Eesti Rahvusringhäälingu seaduses ajakirjanduse tavad, raudteeseaduses raudteeveo head tavad jne. Seega on õiguslik veendumus tava osas olemas ning puudub vajadus seda tava täiendavalt seaduse tasandil reguleerida . Raierahu pikendamine võrreldes hetkel kehtiva tavaga riivab oluliselt ettevõtlusvabadust, kuna sellega muudetakse ettevõtlusega tegelemise tingimusi oluliselt ebasoodsamaks võrreldes seni kehtinud reeglitega . 2017–2019 moodustasid kaitsealadele, hoiualadele ja püsielupaikadesse metsateatistega lubatud kõikide raieviiside pindalad kogu Eesti peale lubatud raiete pindalast alla 8%. Tegemist on olulise mõjuga, sest paljude erametsaomanike maad paiknevad kogu ulatuses kaitsealusel maal. Järelikult väheneb muudatusettepanekuga veelgi see aeg, mil metsaomanikul on võimalik tegeleda metsamajandamise töödega. Seega riivab eelnõu regulatsioon ka omandipõhiõigust PS § 32 tähenduses. PS § 32 kaitse ulatub nii asjadele (kinnis- ja vallasasjad) kui ka rahaliselt hinnatavatele õigustele ja nõuetele, seal hulgas rahale. Põhiõiguste riive on sobiv vahend eesmärgi saavutamiseks üksnes siis, kui see aitab mingil moel kaasa eesmärgi saavutamisele. Sobivuse seisukohalt on vaieldamatult ebaproportsionaalne abinõu, mis ühelgi juhul ei soodusta eesmärgi saavutamist. Eelnõu eelmise seletuskirja kohaselt kehtestatakse raierahu seadusega sisuliselt KeA halduskoormuse suurenemise vältimiseks: „ Linnurahu on vaja sätestada õigusaktiga, et KeA ei peaks iga üksikut otsust põhjendama, sest see suurendaks halduskoormust “ . „Metsateatise menetlemisel seab KeA pesitsusaegse häirimise vältimiseks raiele alati ajalise piirangu pesitsusperioodiks, kui raiesse kavandatud alale jääb keskkonnaregistri andmetel kaitsealuse linnuliigi elupaik ning andmed on usaldusväärsed . Kaitsestaatuseta liikide kohta keskkonnaregistris andmed puuduvad, samas on nende seas väheneva arvukusega liike, mille arvukuse stabiliseerimine on eeldatavasti võimalik ilma neid liike kaitse alla võtmata ning nende jaoks spetsiaalseid kaitstavaid alasid loomata, rakendades üldiseid kaitse põhimõtteid (metsaomanikud tagavad pesitsusaegse häirimatuse).“ Järelikult ei ole muudatusettepaneku põhjuseks soov vältida KeA põhjendamiskohustuse suurenemist metsateatiste menetlemisel . Sel põhjusel ei ole kavandatud muudatus sobiv eesmärgi saavutamiseks. Õigusakti tasandil raierahu kehtestamisega ei kao ära haldusorgani põhjendamiskohustus metsateatiste menetlemisel. Põhjendamiskohustus on iga õiguspärase haldusakti eelduseks (HMS § 54). Eelnõu seletuskiri selgitab täiendavalt, et muudatus on vajalik ka selleks, et seadusega sätestada linnurahu kaitstavatel aladel kui linnustiku ja ka muu loodusliku mitmekesisuse seisukohast just kõige olulisematel aladel. Raierahu tagamine on vajalik direktiivi 2009/147/EÜ (nn linnudirektiiv) täitmise tagamiseks, mille artiklid 5 ja 6 kehtestavad üldise keelud seoses looduslikult esinevate linnuliikide kaitsmisega. Täiesti ebaõige on väide, et linnudirektiiv seab range kaitsekohustuse mistahes linnuliikidele . Tõepoolet käsitleb direktiiv kõiki looduslikult esinevaid linnuliike (artikkel 1). Samas ranged kaitsemeetmed (artikkel 5) on kehtestatud üksnes linnudirektiivi lisas 1 nimetatud hävimisohus olevatele linnuliikidele. Kõigi teiste looduslikult esinevate linnuliikide osas kehtib üksnes kohustus hoida liikide arvutust tasemel, mis vastab eelkõige ökoloogilistele, teaduslikele ja kultuurilistele nõuetele, arvestades samal ajal majanduslikke ja puhkeaja veetmisega seotud vajadusi (artikkel 2). Looduslikult esinevate liikide elupaikade kaitseks ei pea liikmesriigid kehtestama uusi piirangud, vaid eeskätt looma kaitsealasid ja biotoope ning hoidma elupaiku vastavalt nende ökoloogilistele vajadustele. Samas isegi kui meede (uute piirangute kehtestamine) oleks sobiv eesmärgi saavutamiseks, siis tuleb abinõu vajalikkuse hindamisel analüüsida, kas eesmärki ei ole võimalik saavutada mõne teise, kuid isikut vähem koormava abinõuga, mis on vähemalt sama efektiivne kui esimene. Põhiõiguste riive on vajalik üksnes juhul, kui eesmärki ei ole võimalik saavutada mõnda teist, põhiõigusi vähem piiravat meedet kasutades. Täiendava piirangu kehtestamine linnudirektiivi artiklis 2 nimetatud eesmärgi saavutamiseks ei ole vajalik. Eelnõu seletuskirja kohaselt mõjutab metsatööde teostamine linnustiku, kuid samas ei ole väidetud, et kõigi linnuliikide arvukus oleks just sel põhjusel märkimisväärselt vähenenud. Samuti on arusaamatu, miks Eelnõuga on kavandatud raierahu kehtestamine kõigil kaitse alla võetud kaitstavatel loodusobjektidel (LKS § 4) - kaitsealad; hoiualad; püsielupaigad, kaitstavad looduse üksikobjektid ja kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavad loodusobjektid (maastik, väärtuslik põllumaa, park, haljasala jne). Keskkonnaagentuuri kohaselt oli Eestis 2019. aasta lõpu seisuga 3923 kaitstavat loodusobjekti kogupindalaga 1 611 297 ha, mis moodustab pea 23% Eesti pindalast . Järelikult hakkab piirang kehtima sõltumata ala kaitse-eesmärgist. Sellise uue üle-eestilise piirangu kehtestamine ei ole vajalik, kuivõrd igal kaitstaval loodusobjektil on oma kaitse-eesmärk. Kõik kaitsealad ei ole kehtestatud konkreetselt elustiku, sh lindude kaitseks. Loodusobjekti kaitse alla võtmisel määratakse alati konkreetse ala kaitse alla võtmise eesmärk ning seaduses sätestatud juhtudel kehtestatakse ala kaitsekord (kaitse-eeskiri) ehk keelatud ja lubatud tegevuste loetelu (LKS § 11). Sel põhjusel ongi kõige eesmärgipärasem olemasolev olukord, kus konkreetse ala kaitse-eesmärke on võimalik arvestada individuaalselt metsateatise menetluses, sh sätestada täiendavaid tingimusi raieala ja raieaja piiramiseks jne. Antud juhul on metsaomanikele oluliselt leebem lahendus see, kui parandatakse keskkonnaregistri andmekogu. Selliselt paraneb haldusmenetluste kvaliteet, kuivõrd KeA-l on metsateatise menetluses ligipääs uuematele ning kvaliteetsematele andmetele. Metsaomanike õiguste riivet arvestades on tegemist oluliselt leebema piiranguga, mida ei ole kuidagi Eelnõu koostamise raames analüüsitud. Alternatiivselt oleks võimalik kuulutada välja RMK poolt pikem raierahu ka üksnes nendel kaitsealadel, mille kaitse-eesmärgiks on linnudirektiivi lisas 1 nimetatud lindude kaitse . Ka seda varianti ei ole Eelnõu raames analüüsitud. Seda enam, et ka Eelnõu seletuskirja 7 leheküljel on asutud seisukohale, et kaitsestaatuseta liikide arvukuse stabiliseerimine on eeldatavasti võimalik ilma neid liike kaitse alla võtmata ning nende jaoks spetsiaalseid kaitstavaid alasid loomata, rakendades üldisi kaitse põhimõtteid (metsaomanikud tagavad pesitsusaegse häirimatuse). Eelnõu koostaja peab järgima põhimõtet, et kui meede on vajalik ja sobiv lindude kaitsmiseks, tuleks täiendavalt analüüsida abinõu mõõdukust. Selleks tuleb kaaluda ühelt poolt isiku põhiõigustesse sekkumise ulatust ja intensiivsust ning avaliku huvi kaalukust. Riive intensiivsust iseloomustab, kui palju muudatus isikuid mõjutab. Eesmärk kaitsta looduslikult esinevaid linde ei kaalu automaatselt üle metsaomanike õigusi . Sellele viitab ka loodusdirektiivi artikkel 2. Järelikult arvestades, et valitud eesmärgi saavutamise puhul ei ole analüüsitud erinevaid lahendusi , ei ole Eelnõus valitud meede oma olulise mõju tõttu mõõdukas meede. Õiguskantsler Ülle Madise oma andnud hinnangu oma 05.07. 2021 kirjas ( https://www.oiguskantsler.ee/sites/default/files/field_document2/Looduskaitseseaduse%20rakendamine_0.pdf ) looduskaitseseaduse rakendamise kohta ja punktis 9 leiab kokkuvõtteks: Kuivõrd raietööde tegemise eeldus on metsateatise registreerimine, tuleb KeA-l tagada üheaegselt nii isikute õiguste kaitse kui ka järgida looduskaitseseaduse nõudeid. Näiteks võib raietöid piirata juba metsateatise registreerimisel . Sama kirja punktis 11 tõdeb õiguskantsler Ülle Madise: Halduspraktikat, kus metsateatise kehtivus peatatakse või tehakse LoKS §7 lõike 1 punkti 3 alusel ettekirjutus vaid siis, kui KeA-le on esitatud kaebus või teavitatud ametit raietöödest lindude pesitsemise ajal, ei saa pidada hea halduse põhimõttega kooskõlas olevaks. See ei vasta ka võrdse kohtlemise põhimõttele ning piirab ettevõtlusvabadust. Lubades mõnel ettevõtjal lindude pesitsusajal teha raietöid ja teisel mitte, kuigi sama liiki raie on kavandatud sama liiki metsas, loob riik osale ettevõtjatest konkurentsieelise. Kokkuvõttes on kavandatav muudatusettepanek ebaproportsionaalne. Juba hetkel kehtib tavana RMK poolt v äljakuulutatav raierahu Eesti metsades kaks kuud. Tegemist on piiranguga, mida järgivad kõik vastutustundlikud metsaomanikud. Õigusaktidega väljakujunenud raierahu perioodi pikendamine on oluline piirang, mis mõjutab lisaks kaitsealadel asuvate metsade omanikele ka kõiki teisi kaitstavatel loodusobjektidel tegutsevaid isikuid. Tegemist ei ole proportsionaalse muudatusega, kuivõrd eelnõuga kavandatavat eesmärki on võimalik saavutada ka leebemate vahenditega. 4. Raielangi suuruse vähendamine seitsmelt hektarilt viiele hektarile riivab ebaproportsionaalselt eraomanike õigusi Eelnõu §-ga 4 on kavandatud MS § 29 lg 11 muutmine, millega vähendatakse mitme eraldise piires paikneva lageraielangi maksimumpindala seitsmelt hektarilt viiele. Seni kehtinud langi piirang lubab teatud kasvukohatüübist sõltuvate eranditega teha mitme eraldise piires asuvat lageraiet kuni seitsmel hektaril. Muudatusega vähendatakse maksimaalset lageraielangi pindala viiele hektarile ning kaotatakse erand kasvukohatüüpidele, kus oli lubatud kuni viie hektari suurused lageraied. Tegemist on väga olulise valdkondliku muudatusega . Riigimetsa näitel on seadusemuudatusest mõjutatud 18% raietest. Ainuüksi RMK on hinnanud seatavate langipiirangute maksimaalseks majanduslikuks mõjuks kasumi vähenemist 4 miljoni euro võrra aastas. RMK riigimetsa ja erametsa osakaal Eesti metsades on enam-vähem sama. Samas arvestades metsaomandi killustatust (enamik metsaomandist on alla 5 ha) võib eeldada, et mitme eraldise piiresse jääva lageraielangi pindala vähendamine mõjutab majanduslikult negatiivsemalt just erametsaomanikke, kuna nende kinnistud ja seega ka metsaeraldised on väiksemad kui riigimetsades. Viimaste aastate andmete alusel puudutaks muudatus umbes 10-12% lageraie teatisi esitanud erametsaomanikest. Järelikult on tegemist olulise omandiõiguse (PS § 32) ja ettevõtlusvabaduse (PS § 31) riivega. Muudatusettepanek ei ole kooskõlas PS §-ga 11, mille kohaselt õigusi ja vabadusi tohib piirata ainult kooskõlas põhiseadusega. Eelnõu seletuskirja kohaselt on muudatus vajalik, kuna metsandusega seotud rahulolu-uuringud on toonud välja, et lageraie ja lageraiealade suured pindalad on üks probleemkohti. Üksnes valdkondliku rahulolu uuringule tuginedes ei ole võimalik kavandada sellise olulise majandusliku mõjuga muudatust. PS §-st 11 tuleneb samuti nõue, et õiguste ja vabaduste piirangud peavad olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega tohi moonutada piiratavate õiguste ja vabaduste olemust. Kasutatud vahendid peavad olema proportsionaalsed soovitud eesmärgiga. Isegi kui valitud meede on sobiv, tuleb abinõu vajalikkuse hindamisel analüüsida, kas eesmärki ei ole võimalik saavutada mõne teise, kuid isikut vähem koormava abinõuga, mis on vähemalt sama efektiivne kui esimene. Asjaolu, et rahulolu-uuringus toodi välja vastumeelsus lageraiealade pindalade osas, ei tähenda veel seda, et tegemist on probleemiga, mida peaks seaduse tasandil reguleerima. Sealjuures oli nimetatud rahuolu-uuringu eesmärgiks üksnes käsitleda erinevate sihtgruppide murekohti, mille lahendamisele saab MAK2030 teadlikult tähelepanu pöörata. Järelikult on tegemist teemaga, millele ei peaks otsima lahendusi just seaduse muudatuse kaudu. Sealjuures tuleb arvestada, et mitmed huvirühmad on nõudnud igasuguse metsaraie keelustamist ning sel põhjusel ei pruugi tegemist olla muudatusettepanekuga, mis aitab saavutada metsandusega seotud huvigruppide seisukohtade vastuolude leevendamise. Vastuseis metsandussektori tegevusele säilib vaatamata sellele, kui suur on lageraielangi ala. Samuti ei selgu Eelnõust, miks on valitud uueks piiranguks konkreetselt 5 ha suurune lageraielank. Ka Eelnõu seletuskirjas viidatud Eesti Maaülikooli koostatud uuring „Metsade majandamisel eraldisepõhise langi pindala rakendamise mõju analüüs“ ei ole sellist soovitust välja toonud. Vastupidi, uuring selgitab, et Raiehooajal 2009/2010 oli nii RMK majandatavates metsades kui ka erametsades ühe eraldisega lageraielangi keskmine suurus 1,5 hektarit. Sealjuures ei tohi eraldisepõhist majandamist käsitleda kui kohustust, vaid kui lubatud võimalust. Suurte lankidega seotud riske ja negatiivseid mõjusid on võimalik vähendada metsaomanike nõustamise ja juhendmaterjalide koostamisega. Järelikult ei ole välistatud, et Eelnõuga taotletavat eesmärki on võimalik saavutada ka näiteks 6,5 hektari suuruse või 6 hektari suuruse lageraie alaga. Eelnõu seletuskirjast ei selgu, milline on muudatuse tegelik sotsiaalmajanduslik mõju Eestile makromajanduse tähenduses. RMK majandatavate metsade lankide suuruse vähendamise tulemusel on kasumi vähenemist hinnatud 4 miljonile eurole. Samas on jäänud hindamata, millised on mõjud raieteenust osutavatele ettevõtetele, kui palju nende mittetootlikud kulud suurenevad ja kuidas mõjub ülestöötamise kallinemine puidutarbijatele. Erametsades on küpsete metsade osatähtsus endiselt suur, nende uuendamiseks tehtavad uuendusraied s.h. lageraied peavad olema majanduslikult tasuvad. Samas piirkonnas 5-aastase intervalliga väiksemate lankide raiumisel ei ole pikas perspektiivis looduskeskkonnale positiivset mõju, sest metsamaastiku ilme pärast uuenemist 10 aastaga ühtlustub, samas põhjustab lühikese intervalliga tehtav raie piirkonnas häiringuid nii elanikkonnale kui ka metsaelustikule. Kokkuvõtlikult, lageraielangi alade piiramine, võttes arvesse selle intensiivset mõju ning eelduslikult ka täiendavate lahenduste olemasolu, ei ole proportsionaalne taotletava eesmärgi suhtes ning on seetõttu ebavajalik . 5. Linnustiku kaitse ja Vastutuse sätted on vastuolus õigusselguse põhimõttega Eelnõu on formaalselt põhiseadusvastane, sest kavandatavad sätted ei taga õigusselgust ja õiguskindlust (PS § 10, 13, 14). Eelnõuga kavandatakse LKS täiendamine § 55 lõikega 6 2 , mis sätestab, et erinevate tegevuste kavandamisel ja elluviimisel, sh raidmete purustamisel ja teisaldamisel, tuleb vältida käesoleva paragrahvi lõikes 6 1 sätestatud nõuete rikkumist st looduslikult esinevate lindude häirimist ning pesade ja munade hävitamist ja kahjustamist või pesade kõrvaldamist. Sellega seoses on Eelnõuga kavandatud ka uus säte, mis reguleerib vastutust (LKS §-ga 74 17 ), mille kohaselt looduslikult esinevate lindude ning nende pesade ja munade tahtliku häirimise, hävitamise ja kahjustamise või pesade kõrvaldamise eest karistatakse füüsilist isikut edaspidi rahatrahviga kuni 150 trahviühikut. Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, karistatakse rahatrahviga kuni 15 000 eurot. Eelnõust ei selgu, mida peetakse silmas tahtliku häirimise all, kas mõeldud on ainult raidmete purustamist ja teisaldamist või kätkeb see ka muude tegevustega seotud ohtusid linde häirida. Näiteks põllumajanduses sööda varumine on seotud samuti aladega, kus linnud võivad pesitseda. Paraku ei selgu eelnõu seletuskirjast millised on sellise regulatsiooni positiivsed mõjud keskkonnale ja negatiivsed sotsiaalmajanduslikud mõjud. Tegemist on oluliste muudatusettepanekutega, sest võrreldes hetkel kehtiva seadusega (LKS § 7 4 3 ), on edaspidi keelatud ka l ooduslikult leviva linnu, tema pesa ja munade häirimine. Eesti Keele Sõnaraamatu kohaselt tähendab häirima segama, eksitama; tasakaalu, normaalseisundit v. meelerahu rikkuma . Järelikult tuleb muudatusettepanekute jõustumisel arvesse võtta, et mistahes linnuliigi segamisel mistahes viisil tuleb edaspidi arvestada trahviga. Kavandatav muudatus võib olla linnukaitse seisukohalt sobiv eesmärgi saavutamiseks, kuid mitte mingil juhul ei ole see vajalik ning mõõdukas võrreldes piirangu intensiivsuse ning mõjuga normi adressaatidele. Ei siseriiklikud õigusaktid ega ka Euroopa Liidu õigusaktid ning seda tõlgendav kohtupraktika ei nõua, et kogu inimtegevus peab kõigi võimalike linnuliikide heaolu nimel lõppema . Vastupidi, kehtiv loomakaitseseadus § 10 sätestab kriteeriumid, mil loomade, sh lindude hukkamine on lubatav. Ka linnudirektiiv seab artikliga 5 ja 6 ranged kaitsekohustused üksnes direktiivi lisas 1 nimetatud linnuliikidele (haruldased ja väljasuremisohus liigid), mitte kõikide looduslikult esinevate linnuliikide suhtes. Sealjuures ka lisas 1 nimetatud linnuliikide suhtes ei ole keelatud mistahes lindude, pesade ja munade häirimine vaid üksnes tahtlik häirimine . Seega on ka Euroopa Liidu õiguse kohaselt inimtegevus mõistlikes piires võimalik, kui sellega ei kaasne ülemäärane haruldaste lindude kahjustamine. Eelnõu koostajad ei ole selgitanud, miks lindude kaitse ei ole võimalik kehtiva regulatsiooniga . Samuti ei ole Eelnõu koostajad selgitanud, kas taotletavat eesmärki on võimalik saavutada leebemate vahenditega, muuhulgas teadlikkuse tõstmise või ka häirimise puhul väärteovastutuse asemel haldussunni kohaldamisel. Sealjuures on Eelnõu koostajad seletuskirjas küll viidanud Justiitsministeeriumi varasemale seisukohale, et LKS muutmisel tuleks analüüsida vastutussätete otstarbekust ning haldussunni kohaldamist väärteovastutuse asemel, kuid selgitavad siiski väärteovastutuse kohaldamise mõistlikkust sellega, et piirangu rikkumisel ei ole protsessi enam haldussunni abil võimalik tagasi pöörata. Selgusetuks jääb, kuidas selline käsitlus sobib kokku LKS § 55 lg-s 6 2 ning LKS § 74 17 nimetatud linnu, tema pesa ning munade häirimisega, mis on loomult kestev tegevus ning mis iseenesest ei too kaasa kindlat tagajärge. Kuivõrd just häirimise lõpetamine rikkuja poolt võiks olla selle sätte eesmärk, siis sobiks selle eesmärgi täitmiseks kõige paremini just haldussunni rakendamine. Selline lähenemine aitaks sätte adressaatidel paremini mõista ka seda, millist tegevust peetakse sättest tulenevalt häirimiseks, kuna kohese trahvi asemel oleks neil võimalik esmase hoiatuse järel oma käitumist korrigeerida. Õiguskantsler Ülle Madise 05.07.2021 kirjas looduskaitseseaduse rakendamise kohta tõdeb ta kirja punktis 5, et Looduskaitseseadusega on direktiivist üle võetud üldised , kategoorilised ja peaaegu kõiki majandussektoreid hõlmavad keelud . Pole teada, kas Riigikogu on kaalunud, kuidas saavutada direktiivi eesmärgid ehk ökoloogiliste, teaduslike ja kultuuriliste nõuete täitmine, arvestades samal ajal majanduslike ja puhkeaja veetmisega seotud vajadustega. Riigikogul tuleks siiski analüüsida, kas direktiivist rangema kaitserežiimi rakendamine on sedavõrd kaalukas avalik huvi, millega saab õigustada raietööde või ka mistahes tegevuse täielikku keelustamist iga linnupesa kaitseks . Euroopa kohtu otsust ja sellega seotud kohtujuristi arvamust tuleb põhjalikult analüüsida, et Euroopa Liidu direktiiviga sätestatud eesmärgid saaksid täidetud riigisiseseid huve ja vajadusi silmas pidades. Eraldi vajab tähelepanu ka loodusdirektiiv ning selles ette nähtud erandid ja nende rakendamise võimalused (vt kohtujuristi arvamus, uurida tasub ka naaberriikide seadusandlust ja Rootsis koostatud analüüsi). EMPL ei nõustu Eelnõu seletuskirjas toodud seisukohaga, mille kohaselt loomastiku tahtlik häirimine hõlmab ka kaudset tahtlust. Linnudirektiiv, mis on ka LKSi linnustiku kaitset käsitlevate sätete aluseks, keelab lindude tahtliku häirimise niivõrd, kuivõrd selline häirimine on direktiivi eesmärkide seisukohalt oluline . LKSi regulatsiooni kehtestamisel ja rakendamisel keskendutakse eelkõige sellistele häiringutele, mis mõjutavad Eesti linnustiku soodsa seisundi saavutamist. Üheks selliseks kaashäiringuks on metsaraie. Igasuguste, erinevaid häiringuid põhjustavate tegevuste keelustamine on selgelt ebaproportsionaalne . Tahtlik häirimine LKS kontekstis peab olema Eelnõu seletuskirjas selgelt ja üheselt mõistetavalt lahti kirjutatud. EMPL on seisukohale, et LKS mõttes saab tahtlik häirimine toimuda ainult otsese tahtlusega. Kaudne tahtlus loomastiku tahtliku häirimise korral mistahes ajal ja kohas on välistatud. Tahtliku häirimine on võimalik ainult otsese tahtlusega, mil loomastiku häirija soovib oma tegevuse või tegevusetusega häirida selliselt fauna esindajat, mis toob kaasa looma või linnu hukkumise või sünni ära jäämise. Loomastiku tahtlik häirija peab aru saama oma tegude või tegevusetusega põhjustaud kahjulikest tagajärgedest loomastikule ning soovima selle saabumist. Kui metsas jalutav loodusesõber pahaaimamatult häirib emaslooma selliselt, et see hülgab oma pojad , on tegemist kaudse tahtlusega ning sel juhul ei saa olla tegemist tahtliku häirimisega. Heina niitmisel või kaarutamisel hukkub tahtmatult palju põllulinde ja hävib pesades sündimata lindudega mune. Seda ei peeta tahtlikus häirimiseks, sest loomasööda tegija ei soovi otsese tahtlusega lindude hukkumist. Samasugune on olukord liikluses ja energeetikas. Loomastiku t ahtliku häirimise korral kaudse tahtluse kohaldamine viiks absurdse olukorrani, kus igaüks, kes puutub kokku elava loodusega võib osutuda tahtmatult kurjategijaks, sest häiris reeglina tegelikult tahmatult loomas tikku. Kõiki looduses toimetavaid olendeid, sealhulgas inimesi, tuleb kohelda võrdselt. Seetõttu on õiglane suhtuda kõigisse metsaga kokku puutuvatesse inimestes ühte moodi. Põllul töötav söödavaruja ei ole ühiskonnale ohtlikum kui loomastikku häiriv loodusesõber või metsa korrastav metsaomanik. Kaudse tahtluse kohaldamine loomastiku tahtliku häirimise korral peab olema välistatud ka sel põhjusel, et Eelnõuga karmistatakse tahtliku häirimise eest ettenähtud karistusi ülisuurte rahatrahvideni. Hinnangu andmine küsimusele kas teo toimepanija sooritas kuriteo otsese või kaudse tahtlusega kuulub igas õigusriigis ainult kohtu kompetentsi. Sõltuvalt sellest, kas tegemist oli otsese või kaudse tahtlusega määrab kohus karistuse, mis on oma raskusastmest tulenevalt on tuntavalt erinev. Ka seetõttu ei saa Eesti Vabariigis tahtliku häirimise tahtluse astme (otsene või kaudne tahtlus) määramine kuuluda KeA pädevusse. Seega ainult otsese tahtlusega loomastiku tahtliku häirimise korral on keskkonnametil õigus sekkuda häirijate tegevusse ja esitada ettekirjutusi tahtliku häirimise tegevuse peatamiseks või süüteo alustamiseks. K uivõrd keeruline on kaudse ja otsese tahtluse eristamine , kinnita vad ka Riigikohtu lahendi 3-1-1-128-06 punktid 9 ja 10: Riigikohtu kriminaalkolleegium on senises praktikas korduvalt selgitanud, et isiku käitumise subjektiivsele küljele antav hinnang tuleb lahendada tahtluse intellektuaalse ja voluntatiivse külje eristamise kaudu (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus asjas nr 3-1-1-142-05 - RT III, 2006, 8, 70). Subjektiivse külje tuvastamisel on abipakkuvateks kriteeriumiteks ka isiku teoeelne- ja järgne käitumine, samuti tema teo objektiivne avaldumine, kuid nimetatud asjaolusid tuleb arvestada rangelt individualiseeritult konkreetset kriminaalasja silmas pidades. Iseäranis tuleb arvestada seda, et kaudse tahtluse ja kergemeelsuse korral on subjektiivse külje intellektuaalne moment kokkulangev, st vältimatult tuleb eluohtliku tervisekahjustuse tekitamisel analüüsida, kas kehavigastuse tekitamisel möönis teo toimepanija kannatanu surma saabumist enda tegevuse tulemina või lootis, et see ei saabu (vt siinjuures ka Riigikohtu poolt kohtuasjas nr 3-1-1-124-03 - RT III, 2003, 32, 328 tehtud otsuses märgitut). Otsuses nr 3-1-1-142-05 on Riigikohtu kriminaalkolleegium seejuures toonitanud, et isegi siis, kui on tuvastatud, et isik sai täiel määral aru enda teo ohtlikkusest, ei tähenda see automaatselt, et isik oleks arvestanud võimaliku raske tagajärje saabumisega ning sellega sisimas ka nõustunud (p 23). Ka väliselt eluohtliku teo toimepanemise korral on seega arvestatav argument, et tegelikkuses lootis teo toimepanija võimalikuna ära tuntud tagajärge vältida. Lootus, et selline tagajärg - konkreetne ja vahetu oht elule, mis on lähedal võimalikule surmale - ei saabu, peab Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsusest nr 3-1-1-142-05 tulenevalt olema aga isiku üldist elukogemust ja teospetsiifikat silmas pidades adekvaatne, st see peab tuginema isiku poolt ära tuntud asjaoludele, mis lubavad tal mõistlikult uskuda, et tema poolt loodud oht ei realiseeru tagajärjes. Lootus tagajärje mittesaabumisele peab olema tõsimeelne, mis tähendab, et see toetub konkreetsetele asjaoludele ega ole sõltuvuses tema poolt mittekontrollitavast juhuslikkusest. Eeltoodud põhjustel on võimalik LKS § 55 kasutatavat mõistet „t ahtlik häirimine“ käsitleda ainult otsese tahtlusena , milline seisukoht vajab ammendavat ja üheselt mõistetavat selgitamist ka Eelnõu seletuskirjas. Oluliseks muudatuseks on ka see, et Eelnõuga on kavandatud kõigi vastutust reguleerivate sätete juures trahvimäärade hüppeline tõus. Selliselt t õuseks näiteks varasemalt LKS §-s 74 4 sätestatud tegude juriidilistele isikutele kohaldatav trahvimäära ülempiir LKS §-de 74 12 ning 74 13 puhul 153,85 korda ning LKS § 74 17 puhul 69,23 korda . Eelnõu seletuskirjas on välja toodud, et hüppeliselt kasvavate trahvimäärade üheks eesmärgiks on mõjuda ka preventatiivse heidutusmeetmena, kuid ebaselgeks jääb, kuidas saab isik hoiduda seaduserikkumisest juhul, kui keskmisele mõistlikule inimesele ei ole nende sätete puhul selge isegi see, mida täpselt säte piirab ning mille eest karistus määratakse. right 1848485 Pilt SEQ Pilt \* ARABIC 1 - Erinaceus algirus (ka Atelerix algirus) 0 0 Pilt SEQ Pilt \* ARABIC 1 - Erinaceus algirus (ka Atelerix algirus) right 10795 0 0 Näiteks viitavad vastutuse osas kavandatavad LKS §-d 74 20 , 74 21 ning 74 25 Nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ (edaspidi Direktiiv ) lisa IV punktidele a ja b. Nende sätete a a dressaadile ei ole tagatud õigusselgus ega -kindlus, kuivõrd direktiivi lisa IV punkt a ning b on koostatud erialaseid eriteadmisi nõudvas vormis ning on peamiselt ladina keeles (vt ka Pilt 2). Seeläbi ei ole ka kõige seadusekuulekamal inimesel võimalik selgelt aru saada, millised kitsendused on seadusandja tema tegevusele seadnud ning milliseid piiranguid on tal kohustus järgida. right 170077 0 0 Näiteks on Direktiivi lisa IV punktis a esimesena välja toodud imetaja liiginimega Erinaceus algirus (laiemalt tuntud liiginimega Atelerix algirus , mis süvendab segadust veelgi) (vt Pilt 1 ja 2). Mitte ainult ei ole tavainimesele esmapilgul arusaamatu, mis loomaga on tegu, vaid ka pikemal uurimisel jääb selgusetuks see, kas kõnealune siililiik üldse Eestis elutseb, millised võiksid olla tema elu-, puhke- ning paljunemiskohad jne. On mõeldamatu, et keskmisel inimesel on oskused ning teadmised Direktiivi lisades leiduva pea 320 erineva ladinakeelse loomanimetuse (millest paljud hõlmavad endas tervet sugukonda, mitte vaid ühte liiki) ning üle 600 taimenimetuse identifitseerimiseks ning mõistmiseks. Seda enam, et lisas ei sisaldu nimetatud loomade ning taimede elu- ja kasvupaikasid. Isegi juhul, kui isik on võimeline mõistma nimekirjas toodud taime- ning loomanimesid, jääb endiselt arusaamatuks, milliseid alasid on seadusandja silmas pidanud näiteks isendite selgelt märgatavte paljunemis- või puhkekohtade all. right 75565 Pilt SEQ Pilt \* ARABIC 2 - Väljavõte Nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ lisast IV 0 0 Pilt SEQ Pilt \* ARABIC 2 - Väljavõte Nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ lisast IV Euroopa Kohus on asjas AS Pimix (C-146/11) leidnud, et Eesti siseriiklikus õiguses ei saa tugineda sätetele, mis ei ole sätete jõustumise hetkeks nõuetekohaselt eesti keeles avaldatud. Seega on ka EL õigusega ilmselgelt vastuolus olukord, kus seaduse adressaadile on sätte tõlgendamiseks saadaval vaid ladina keeles avaldatud nimekiri, mille mõistmine toob endaga ebamõistliku lisapingutuse . Eeltoodust tulenevalt on selge, et nii lindude kaitse kui ka vastutuse sätete kavandatavate muudatuste Eelnõus esitatud kujul rakendamine on vastuolus PS §-st 10, § 13 lg-st 2 ning §-st 14 tulenevate õigusselguse ning õiguskindluse põhimõtetega. Eelnõu koostajad ei ole piisaval määral avanud erinevate muudatustes sisalduvate mõistete sisu ning on võtnud kasutusele ebaproportsionaalselt karmid ja riivavad meetmed ilma, et piisavalt oleks analüüsitud nende tagajärgi või efektiivsust. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Raul Kirjanen Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit Juhatuse esimee s