Tuuleparkide
meelsusuuring
Koostööpakkumus
Kantar Emor
Karin Preegel
01.juuni 2021
Kiirülevaade koostööpakkumisest
Tuuleparkide EESMÄRK:
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Teemad meelsuse kaardistusel:
Üldine energeetikaalaste teemade
meelsusuuring soovib erapooletut teadmist elanike tuuleparkide
meelsuse kohta. Eesti energia- ja kliimapoliitika
teadlikkus ja meelsus
Tuuleenergiaga seotud teemad (sh
üheks eesmärgiks on taastuvelektri osa meretuulepargid)
suurendamine, kus suur potentsiaal on Kliima
Uuringu eesmärgiks Eesti elanike tuuleenergial. Uuringu eesmärgiks on saada
Mõju kohalikule, riiklikule sotsiaalsele ja
hoiakute ja meelsuse kaardistus teadmine, kuidas Eesti elanikud näevad
majanduskeskkonnale
taastuvenergia ning tuuleparkide energiatootmise vajadust Eestis, rajatavaid ja
olemasolevaid tuuleparke ja Eesti võimalusi Ankeedis vabade kommentaaride võimalus.
teemal. Tagasihoidlik sisend VÄLJUND:
tuuleenergia arendamisel (maismaal kui merel).
kogutakse ettevõtetelt. Erapooletu Oluline on ka analüüsida vastuseisu põhjuseid Analüütiline aruanne (ppt/word ja pdf
teadmine antud teemal on sisendiks ning leida viisid, kuidas neid oleks võimalik formaadis)
edasiste tuuleenergia plaanide jaoks. leevendada. Algandmed (SPSS või Excel)
Senise laia valimi põhjal elanike Lõplik ankeet
meelsuse kohta teadmise puudumine MEETOD: Uuringu suuline esitlus
pidurdab valdkonna arengut. Kombineeritud meetod:
kvantitatiivne veebiküsitlus (CAWI) AJAKAVA:
kvalitatiivsed fookusgrupid (FG) Ankeedi kinnitus: 16.08.2021
Lisainfo: Küsitlustöö: 30.08-10.09.2021
Karin Preegel SIHTRÜHM: Fookusgrupiintervjuud 13.09-08.10.2021
Kantar Emor Esinduslik Eesti elanike valim (vanuses 15-84) Vahearuanne: 08.10.2021
Uuringuekspert Tuuleparkide läheduses elavad inimesed Lõpparuanne: hiljemalt 26.11.2021
[email protected]
Perspektiivsete tuuleparkide läheduses
Esitlus: kokkuleppel
56 225 360 elavad inimesed
Kõrvalfookusena mõned energeetikavaldkonna
ettevõtted
INVESTEERING:
© Emor AS 2
25 300 eurot + käibemaks 20%
Sisukord
1 Pakkuja lühitutvustus 4
2 Uuringu taust ja eesmärk 7
3 Uuringu sihtrühm ja metoodika 13
4 Andmete analüüs 28
5 Tegevuskava ja ajaplaan 31
6 Väljund 36
7 Meeskond 39
8 Maksumus 45
9 Lisad 48
© Emor AS 3
1
Pakkuja lühitutvustus
Pakkuja lühitutvustus
AS Emor on 1990. aastal loodud turundus- ja sotsiaaluuringute, konsultatsioonide ja analüüsiteenuste pakkuja. AS Emor kuulub
maailma juhtiva teabe- ja konsultatsioonifirma Kantar üleilmsesse kontserni. Alates 2016. aastast tegutseb AS Emor
kaubamärgi Kantar Emor all.
Kantar Emor pakub mitmekülgseid uuringulahendusi, konsultatsiooni ja andmete mõtestamist ning Kantari rahvusvahelisi
teenuseid. Firmal on 30 aasta pikkune kogemus nii era-, avalikus kui ka mittetulundussektoris teabepartneriks olemisel. Aasta
jooksul teeme üle kahesaja uuringu- ja analüüsiprojekti, mille tarbeks viisime näiteks ainuüksi 2020. aastal läbi 256 665
veebiintervjuud (CAWI), 55 516 telefoniintervjuud (CATI) ja 704 personaalset näost-näkku intervjuud (CAPI).
Kantar Emori tegevus on kooskõlas ESOMAR/ICC turundus- ja sotsiaaluuringute korraldamise rahvusvaheliste reeglitega.
ESOMAR-i memorandumile alla kirjutanud firmade nimed on avaldatud ESOMAR kodulehel (http://www.esomar.org).
© Emor AS © Emor AS 5
Uuringu põhimeeskond
Kantar Emori põhimeeskond käesoleva uuringu läbiviimisel
Meeskonnaliige Roll meeskonnas
Karin Preegel Uuringu planeerimine ja juhtimine, ankeedi täiendamine, suhtlemine teiste
1. Projektijuht ja analüütik meeskonnaliikmete ja Hankijaga, tulemuste analüüs ja aruande koostamine, tulemuste
Tööstaaž uuringute juhtimisel/ teostamisel AS Emoris 2 aastat esitlemine.
Jaanika Hämmal
Projektijuhi toetamine administratiivsetes teemades, sh ankeedi täiendamine ja testimine,
2. Projektijuhi abi ja analüütik
suhtlus tootmise projektijuhtidega, tulemuste analüüs ja aruande osade koostamine
Tööstaaž analüütiku/eksperdina kokku 17 aastat
Alje Roopärg
Andmespetsialist: küsitlusprogrammide koostamine ja testimine, andmefailide
3. Andmespetsialist
moodustamine, statistiline andmetöötlus.
tööstaaž AS Emoris 14 aastat
Margit Puskar Kvalitatiivuuringu andmekogumise projektijuht vastutab fookusgruppide korraldusliku osa
4. Andmekogumise projektijuht eest (osalejate värbamine, konfidentsiaalsuskokkulepete sõlmimine, meeldetuletused
tööstaaž AS Emoris 13 aastat osalejatele jne). Lisaks koordineerimisele viib läbi ka intervjuusid.
© Emor AS © Emor AS 6
2
Uuringu taust ja eesmärk
Tellija: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM)
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) strateegiliste
eesmärkide hulka kuulub ettevõtlikkust ja innovatsiooni soosiva riigi,
efektiivse ja turvalise transpordisüsteemi, areneva infoühiskonna kõrval ka
keskkonnasõbralik ja põhjendatud hinnaga energiavarustus.
Eesti energia- ja kliimapoliitika eesmärkides on planeeritud 2030.aastaks
jõuda taastuvelektri vähemalt 40%-lise osatähtsuseni elektri summaarsest
lõpptarbimisest. Taastuvateks loetakse mitte-fossiilkütused, sh tuule-,
päikese-, hüdro- ja puitkütused. Arvestades kohalikke tuuletingimusi ning
geograafilist asukohta on tuuleenergia suure kasvupotentsiaaliga.
Taastuvelektri projektide vahel konkurentsi hoogustamise eelduseks on
regulatiivsete tingimuste selgus ning arendusalade piisavus. Tuuleparkide
rajamisel tuleb arvestada:
riigikaitseliste kõrguspiirangutega (tuuleparkide jaoks sobiliku maismaa
osa kasvab lähiaastatel 14%-lt 60%-ni),
looduskaitseliste piirangutega,
konkreetse elektrivõrgu konfiguratsioonist tulenevate liitumiskuludega,
kohalike kogukondade poolse võimaliku vastuseisuga.
Uute tuuleparkide rajamisel on oluline roll kohaliku kogukonna meelsusel ja poolehoiul. Tuuleparkide arendusse on kaasatud
mitmed, ka vastandliku motivatsiooniga, huvipooled. Vastav teadmine on oluline osa uuringu konteksti mõistmisest.
Eesti riiklik energia- ja kliimakava aastani 2030 (REKK 2030)
https://ec.europa.eu/energy/sites/ener/files/documents/ee_final_necp_main_ee.pdf © Emor AS 8
Huvipooled
*valik ärihuvipooltest, lisaks mitmed teised
Kes saab millist kasu ning kelle ja mille arvelt?
Elanikud
Energia Import vs
hind eksport
Äri- ja
majandus Energia-
Energia varustatus
huvi
allikas
Kliima- ja
energia- Riigi-
eesmärgid kaitse
Ettevõtted TUULEENERGIA Avalik sektor Kesk- Häiringud
konna- vs
kaitse hüvitised
Kohalik vs
riigitasand
Kohalik
kasu
Keskkonna-
kaitse
ühendused MTÜ Hiiu Tuul (kodanikualgatus);
Piirsalu ja Seljaküla elanikud jt Noarootsi tuuleenergia MTÜ; MTÜ Paldiski
**valik keskkonnakaitse huvipooltest, lisaks mitmed teised Toetusgrupp; MTÜ Hanila Toetusgrupp,
MTÜ Viru-Nigula valla Toetusgrupp jt
© Emor AS 9
Mõned varasemad analüüsid ning seotud materjalid
Tuuleparkide ning energeetika valdkonnas on olulisel kohal arengudokumendid, nende
hulgas ka REKK, mis mh laiema trendina kajastavad taastuvate energiaallikate
olulisuse kasvu.
Varasemalt on MKM-i uuringud ja analüüsid käsitlenud energeetikat üldiselt, sh
energiatõhusust, elektriturgu, soojusmajandust ja taastuvenergiat. Tuulepargi
projektidega seoses on teostatud keskkonnamõju hindamisi (KMH), 2010.aastal
hinnati kombineeritud meetodil ka Läänemaa tuulikuparkide mõju lähialade elanikele
(OÜ Saar Poll & Adepte Ekspert). Küsitlusest selgus, et enamik vastajatest (74%)
peavad tuuleenergia tootmist Eestis vajalikuks. Samas oma elukoha naabruses
asuvatele tuulikuparkidele ollakse pigem vastu (44%) või suhtutakse neisse
erapooletult (36%). Negatiivselt poolelt tõi iga teine vastaja välja, et pelgab tuulikute
tööle hakkamisega kaasnevat müra. Tuulepargi positiivseid mõjusid toovad vastajad
välja harvem, siiski iga viies nimetab asjaolu, et rohelise energia osakaal tõuseb.
Murettekitav on see, et 2/3 küsitletutest hindas tuulepargi rajamisele eelnenud
informeerimist ebapiisavaks.
Hiljutises (2021) kohalike omavalitsuste küsitluses hindas 48% vastanud KOV
esindajatest kohalike suhtumist taastuvenergia tootmisüksustesse pigem positiivseks,
2020.aastal Praxise koostatud Kohaliku kasu instrumentide35% neutraalseks
analüüs ning 15% pigem
käsitleb taluvushuvi negatiivseks.
rahvusvahelise praktika näidetena ka tuuleparkide
arendamist. Taanis on kompensatsioonimehannismid reguleeritud nelja meetmena: 1) rahalise kompensatsiooni skeem (ingl compensation
scheme) lähinaabritele, 2) kaasomandiskeem (ingl coownership scheme), 3) kogukonna kompensatsiooniskeem (nn roheline skeem) (ingl
community benefit scheme (green scheme)), 4) tagatisfond (ingl guarantee fund). Analüüsis rõhutatakse, et elanike nõusoleku saamine on
suurem juhul kui elanikud on kaasatud projekti kavandamisse, neil on head võimalused osalemiseks (sh piisav teavitus), elanikud saavad
mõjutada arendusega seotud otsuseid ning rajatise käitamisel säilib kogukonna seotus (nt kogukonna liikmed osalevad turbiinide hoolduses). Seni
on tuuleparkide ning kogukonna kasu vahel ressursside vahendamiseks loodud mittetulundusühinguid nt Paldiskis, Noarootsis, Hanilas, Viru-
Nigulas.
See teave on üheks uuringu planeerimise, läbiviimise ning tulemuste rakendamise lähtekohaks.
Täiendavaid näiteid varasematest uuringutest LISAs © Emor AS 10
Uuringu taust ja eesmärk
UURINGU TAUST
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi energeetika tegevusvaldkonda raamistab
Eesti riiklik energia- ja kliimakava aastani 2030. REKK eesmärkide seas on sõnastatud ka järgnev: taastuvenergia osakaal
energia summaarsest lõpptarbimisest peab aastal 2030 olema vähemalt 42%. Plaanitava uuringu kontekstis on fookuses üks
võimalik taastuvenergia allikas: tuuleenergia.
UURINGU EESMÄRK
Tuuleparkide arendus sarnaselt teistele suuremahulistele (tööstus)arendustele võib kaasa tuua olulist mõju kohalikele
kogukondadele. Inimesed väljendavad üha häälekamalt vastuseisu. Majandustegevusega kaasnevate võimalike negatiivsete
mõjude kompenseerimise ja kogukondadelt häiringuid tekitavale ettevõtlusele nõusoleku saavutamise temaatika on maailmas
üha enam päevakorda tõusnud. Käesoleva uuringu eesmärgiks on saada erapooletu teadmine Eesti elanike
meelsusest tuuleenergia osas.
© Emor AS © Emor AS 11
Mis see uuring annab?
Erapooletu kaardistuse Eesti elanike meelsusest tuuleparkide
osas,
Teadmise olulistest tuuleparkidele vastuseisu põhjustest,
Elanike hinnangud, kuidas tuuleparkide negatiivseid mõjusid
leevendada,
Põgusa sissevaate ettevõtete meelsusesse,
Võimaluse edaspidi läbi viia võrdlevaid tuuleparkide meelsuse
kordusuuringuid.
© Emor AS 12
3
Uuringu sihtrühm ja
metoodika
Uuringu metoodika
Uuring koosneb kvantitatiivsest ning kvalitatiivsest osast.
Esimeses osas, vanuseliselt esindusliku Eesti elanike küsitlusega
kogutakse infot selle kohta kuidas nähakse potentsiaalsetes tuuleparkide
arenduspiirkondades energiatootmise vajadust Eestis, rajatavaid ja
olemasolevaid tuuleparke ning Eesti võimalusi tuuleenergia arendamisel.
Kaardistatakse ka olulisemad vastuseisu põhjendused ning eelistatud
leevendusmeetmed.
Teises osas, intervjuudena, kogukondade meelsuse mõistmine
(olemasolevate tuuleparkide vahetus läheduses elavate inimeste ja ettevõtete
ning perspektiivsetes asukohtades elavate inimeste) erinevate tuulikutüüpide
(mere- ja maismaa) ja kohalike omavalitsuste lõikes. Selle töölõigu käigus on
eesmärgiks ka osalejatele taastuvenergeetikast ning tuulikuparkidest
teadmiste jagamine. Kvalitatiivne uuring annab vastused sisulistele
küsimustele: miks ja kuidas. Ettevõtete sisend kogutakse intervjuudega.
© Emor AS © Emor AS 14
Uuringu sihtrühm
Veebiküsitlus 1200 Eesti elaniku seas, vanuses 15-84. Küsitlus viiakse läbi eesti ja vene keeles. Küsitlusankeedi pikkus ca 30
küsimust, see võimaldab teemat erinevatest aspektidest avada. Tulemusi on võimalik võrrelda piirkondade ning sotsiaal-
demograafilise tausta (vanus, sugu, rahvus) lõikes. Suur valim võimaldab esinduslikku analüüsi ka siis kui jätta kõrvale
tuuleenergeetika mõistes perspektiivitud Kagu-Eesti piirkonnad.
Fookusgrupiintervjuud tuuleparkide läheduses elavate inimestega. Pakume värbamiskriteeriumite (nt ankeedis: elukoha/valla
küsimus või kas elate tuulepargi läheduses?) alusel sobivatele veebiküsitlusele vastanutele võimalust osaleda
fookusgrupiintervjuudes. Lisaks kasutame värbamiseks Facebook`i abi. Viime läbi 5 FG-d, kus igaühes osaleb 4-5 inimest, kattes
erinevaid sihtgruppe ja arvamuste tüüpe. Lõplikud valiku kriteeriumid lepitakse kokku Hankijaga. Üks vestlus viiakse läbi vene
keeles. Vestluse kestvus ca 1,5h.
kaks olemasolevate tuuleparkide läheduses elavate negatiivselt meelestatud inimestega (nt Esivere, Aseriaru, Salme/Läätsa)*;
üks olemasolevate tuuleparkide läheduses elavate positiivselt meelestatud inimestega (nt Hanila/Virtsu, Aulepa, Paldiski)*;
üks perspektiivsete (ja/või laiendavate) tuuleparkide läheduses elavate inimestega (nt Liivi/Kihnu; Hiiumaa; Saaremaa; Lääne-
Nigula: Risti, Seljaküla, Piirsalu; Pärnumaa: Paikuse, Saarde; Virumaa: Vaivara, Purtse, Varja, Aidu)*;
üks otsustamata/neutraalselt meelestatud inimestega (nt mistahes piirkonnast värbamisankeedi järgi)*.
• Tuuleparkide/piirkondade nimetused on indikatiivsed ning esialgsed viidates kohale, kus tõenäoliselt sobivaid vastajaid leida. Plaanis ei
ole läbi viia konkreetse tuulepargi piirkonna elanikke rühmavestlust. Vestlusel osalejate koosseis formuleerub värbamisankeedi põhjal © Emor AS 15
ning täpsed kriteeriumid lepitakse kokku Hankijaga.
3.1
Kvantitatiivuuring
Uurimisteemad ja elanikkonna küsitluse küsimused (1/3)
1. TEADLIKKUS JA MEELSUS ÜLDISELT 2.1 TUULEPARKIDE MÕJU ELANIKE 2.2 TUULEPARKIDE
HEAOLULE LEEVENDUSMEETMED
Milline on Eesti elanike üldine teadlikus ja meelsus Kuidas Eesti elanikud hindavad tuulepargi Kuidas suurendada Eesti elanike tuuleparkide
taastuvenergia suunal ning kas see mõjutab inimeste (asukoha) mõju personaalsele heaolule? taluvushuvi?
personaalseid tarbimisotsuseid?
Kuivõrd oluline on vastaja jaoks elektri tootmise asukoht
Kuivõrd vajalik on vastaja hinnangul Kuivõrd olulised on vastaja hinnangul
ehk asjaolu, et elekter oleks toodetud Eestis? tuuleenergeetika erinevatele huvipooltele? pakutavad/plaanitavad
Milliseks hindab vastaja tuuleparkide mõju leevendusmeetmed (nt. kohaliku kasu
Kuivõrd oluline on vastaja jaoks elektri toomise allikas
isiklikule heaolule? raames häiringute eest kompensatsioon,
ehk see millest tarbitav elekter toodetud on?
Kuivõrd mõjutavad tuulepargid vastaja sotsiaaltaristu korrastamine või mingid
Millisest allikast (päike, tuul, põlevkivi, import, muud meetmed, mida vastaja peab
tuumaenergia) toodetud elektrit vastaja eelistab? hinnangul lähedal elavate inimeste tervist?
oluliseks)?
Võimalik lisada täiendavaid aspekte:
Kuivõrd oluline on tuulepargi tekitatav
visuaalne häiring (nt. varjutus)?
Milline oleks vastaja suhtumine, kui ta
Kas vastaja on teadlik elektritasu komponentidest saaks homme teada, et tema kodu lähedale
(elektrienergia, võrgutasu, aktsiis ja taastuvenergia
Kuivõrd oluline on tuulepargi tekitatav müra?
kavandatakse tuuleparki?
tasu)? Võimalik lisada täiendavaid aspekte:
Millistel tingimustel oleks vastaja nõus
Kuivõrd oluline on vastaja jaoks elektri hind? Vastaja elukoha kaugus lähimast tuulepargist tuulepargi lähedal elama?
Kui heaks hindab vastaja enda teadmisi Millistest allikatest pärineb infot tuuleparkide Võimalik täiendavalt vormistada:
taastuvenergeetika arengute/poliitika/potentsiaali teemal? mõju kohta?
Negatiivsete mõjude ning
Kas vastaja on teinud konkreetseid tarbimisotsuseid, Kuivõrd oluline on tuulepargi tekitatavad leevendusmeetmete olulisuse ning
mis on seostatavad taastuvenergia teemaga katkestused mobiilisides? piisavuse hindamine valikuna/paketina (vt
(erimärgise/sertifikaadiga elektripaketi valimine, koduste Kuivõrd mõjutab tuulepark vastaja igapäevaelu LISA „valikuvõimaluste kaardistamine“)
päikesepaneelide või väiketuuliku püstitamine, (nt kalastamisel)?
elektrisõiduki soetamine vm).
*Miks ja kuidas küsimustele annab sügavamad vastused kvalitatiivuuring, fookusgrupiintervjuud. © Emor AS 17
Uurimisteemad ja elanikkonna küsitluse küsimused (2/3)
3. KLIIMA EHK MÕJU LOODUSELE 4.1 MÕJU KOHALIKULE SOTSIAAL- 4.2 MÕJU RIIKLIKULE SOTSIAAL- JA
JA MAJANDUSKESKKONNALE MAJANDUSKESKKONNALE
Milliseid ohte ning võimalusi näevad Eesti elanikud Milliseid seosed näevad Eesti (kohalikud) Milliseid seosed näevad Eesti elanikud tuuleparkide ja
tuuleparkide rajamisel looduskeskkonnale? Millistest elanikud tuuleparkide ja piirkonna majanduselu (piirkonna) majanduselu vahel? Kuidas Eesti elanikud
allikatest informatsioon pärineb? vahel? Millised võimalusi näevad kohalikud hindavad tuuleparkide mõju energiajulgeolekule? Milline on
elanikud sissetulekute ja KOV maksutulu Eesti elanike ootus elektrienergia impordi ja ekspordi
Milliseks hindab vastaja tuuleparkide mõju edendamiseks? tasakaalule?
taimedele, loomadele, lindudele?
Kuivõrd oluline on vastaja hinnangul Kuivõrd olulised on vastaja jaoks energiajulgeolek ja
Milliseks hindab vastaja tuuleparkide mõju
kohaliku kasu mudel ehk tasu piirkonnas energiavarustuskindlus?
põhjavee reservile ja maavarade
elavatele inimestele ja KOV-dele Milline peaks vastaja hinnangul olema elektrienergia
kasutusvõimalustele?
taluvushuvi suurendamisel? impordi ja ekspordi tasakaal?
Milliseks hindab vastaja tuuleparkide mõju
Milline peaks vastaja hinnangul olema Võimalik lisada täiendavaid aspekte:
erinevatele looduskeskkondadele (olenevalt
kohaliku kasu mudelist laekuvate
tuulepargi asukohast: meri, rannik, soo, mets, Kuivõrd õiglaseks peab vastaja valitud piirkonda
vahendite suurus ja jagunemine?
põld, lagendik, tööstus/aheraine taaskasutusala)? tuulepargi rajamist?
Kuivõrd oluline on vastaja jaoks
Võimalik lisada täiendavaid aspekte: Milliseks hindab vastaja valmidust lubada tuuleparke
tuuleparkidega seoses rajatav taristu?
Milliseks hindab vastaja tuuleparkide mõju üldiselt vs oma elukoha lähedusse?
Kuivõrd olulised on vastaja jaoks
mereelustikule, sh kaladele? Missugusest allikast (nt ministeeriumist, KOV-lt,
tuuleparkidega seoses loodavad
arendajalt, asutusest, ühingust vms) ootab vastaja
töökohad?
rohkem infot?
Kuivõrd oluline on vastaja jaoks, et
tuulepargi arendaja on kui kohalik tootja,
kes panustab kohaliku elu edendamisse?
*Miks ja kuidas küsimustele annab sügavamad vastused kvalitatiivuuring, fookusgrupiintervjuud. © Emor AS 18
Uurimisteemad ja elanikkonna küsitluse küsimused (3/3)
Täpne küsitlusankeet lepitakse kokku uuringu käivitamisel koostöös MKMiga.
Käesolev pakkumine arvestab sellega, et ankeet sisaldab valdavas enamuses skaalahinnanguid ning ca 6-8 vaba
vastusega küsimust.
Vastajalt oodatakse kõigi teemade hindamist: üldine teadlikkus, mõju heaolule ja leevendusmeetmed, mõju loodusele,
kohalik kasu ja mõju riiklikule sotsiaal- ja majanduskeskkonnale.
Ettepanekuid ankeedi muudatusteks ja täiendusteks saame teha peale projekti avakoosolekul täpsema infovajaduse
läbi arutamist.
© Emor AS 19
Küsitlusuuringu üldkogum ja valim
ÜLDKOGUM JA SIHTRÜHM
Uuringu üldkogumi moodustavad Eesti Vabariigi alalised elanikud
vanuses 15 – 84 (Statistikaameti andmetel seisuga 01.01.2020. a kokku
1073326 inimest). Rahvastikustatistika põhineb rahvaloenduse ja
registreeritud rahvastikumuutuste andmetel. Uuringu sihtrühma moodustavad
kõik vastavaealised üldkogumi liikmed.
VALIM
Uuringu valimi proportsionaalse mudeli koostamisel arvestame üldkogumi
struktuuri vastaja elukoha (maakond), vanuse, soo ja rahvuse lõikes. Kuna
ESA statistikas puudub eelistatud suhtluskeele tunnus, ei ole seda võimalik
valimi mudeli koostamisel arvestada, kuid suhtluskeele taustaküsimust on
siiski võimalik kasutada tulemuste analüüsimisel. Valimi moodustame
“isekaaluvana”, st kasutame üldkogumi proportsionaalset mudelit, kus kõikidel
üldkogumisse kuuluvatel inimestel on võrdne võimalus vastajaks sattuda.
Uuringu valimi suuruseks on vähemalt 1200 vastajat, kes on leitud juhuvaliku
meetodil. Üldkogumi struktuur ja planeeritud valimijaotuse tabel on esitatud
järgmisel slaidil.
© Emor AS © Emor AS 20
Üldkogumi struktuur ja planeeritud valimijaotus
15-84a Abs.arv (ESA 01.01.2020) 15-84a Abs.arv (ESA 01.01.2020)
5 Lõuna-
2 Põhja- 3 Lääne- Eesti 5 Lõuna-
Eesti Eesti (Hiiu, (Põlva, 6 Virumaa 3 Lääne- Eesti
(Harju, Lääne, 4 Tartu pk Valga, (Ida-Viru, Eesti (Hiiu, (Põlva,
Järva, Pärnu, (Jõgeva, Viljandi, Lääne- 2 Põhja-Eesti Lääne, 4 Tartu pk Valga, 6 Virumaa
1 Tallinn Rapla) Saare) Tartu) Võru) Viru) KOKKU (Harju, Järva, Pärnu, (Jõgeva, Viljandi, (Ida-Viru,
1 Tallinn Rapla) Saare) Tartu) Võru) Lääne-Viru) KOKKU
SUGU x
VANUS 15-24a mees 20726 11096 7174 9563 6945 9001 64505 SUGU x
VANUS 15-24a mees 23 12 8 11 8 10 72
25-34a mees 35086 15280 10492 13406 9831 11720 95815
35-49a mees 47120 28262 15161 18686 13512 19574 142315 25-34a mees 39 17 12 15 11 13 107
50-64a mees 33507 21457 15372 15680 14303 20536 120855 35-49a mees 53 31 17 21 15 22 159
65-74a mees 16131 9004 7095 6857 6749 9995 55831 50-64a mees 37 24 17 18 16 23 135
75-84a mees 8541 4339 3793 4111 3583 4194 28561 65-74a mees 18 10 8 8 8 10 62
15-24a naine 21474 9849 6466 9325 6239 7995 61348
75-84a mees 10 5 4 4 4 5 32
25-34a naine 36251 13329 8675 12348 7267 8908 86778
15-24a naine 24 11 7 10 7 10 69
35-49a naine 49484 24982 13257 18284 11221 17721 134949
25-34a naine 41 15 10 14 8 9 97
50-64a naine 42566 21286 16358 17252 14680 23682 135824
65-74a naine 27250 12453 9793 9979 8936 15685 84096 35-49a naine 55 28 15 20 13 20 151
75-84a naine 19436 8520 8001 8503 7253 10736 62449 50-64a naine 48 24 18 19 16 27 152
RAHVUS eestlane 183285 146120 110654 120957 101328 60177 722521 65-74a naine 30 14 11 11 10 18 94
muu 174287 33737 10983 23037 9191 99570 350805 75-84a naine 22 10 9 10 8 11 70
ASULATÜÜ
P 1 pealinn 357572 357572 RAHVUS eestlane 205 163 124 135 114 67 808
2 suur linn 0 31624 72950 0 72934 177508 muu 195 38 12 26 10 111 392
3 muu linn 46838 26280 13441 48693 46702 181954 ASULATÜÜP 1 pealinn 400 0 0 0 0 0 400
4 maa-asula 133019 63733 57603 61826 40111 356292
2 suur linn 0 0 35 82 0 82 199
KOKKU: 357572 179857 121637 143994 110519 159747 1073326
3 muu linn 0 52 30 15 55 51 203
4 maa-asula 0 149 71 64 69 45 398
KOKKU: 400 201 136 161 124 178 1200
© Emor AS © Emor AS 21
Küsitlustöö protsess
Kvantitatiivse uuringu küsitlustöö viiakse läbi CAWI meetodil (CAWI – Computer Assisted Web Interviewing), veebiintervjuudena.
Teoreetilise valimijaotuse alusel koostatakse vastamiskutsete saajate baas ehk valim Kantar Emori vastajate paneelist, mis sisaldab juhuvaliku
teel värvatud ca 50 000 kontakti. Veebiküsitluse kaudu on võimalik tabada ka muidu suhteliselt raskesti kättesaadavat nooremat vanuserühma.
Kogutakse Eesti elanike vanuseliselt esinduslik andmestik. Kogu Eesti elanikkonna arvamuste kaardistamiseks küsitletakse kõigi piirkondade
elanikke (1200 vastust). Analüüsi silmas pidades arvestatakse andmekogumisel perspektiivselt tuuleparkide rajamiseks sobivat maismaa-ala, kust
jäävad välja Jõgeva-, Tartu-, Põlva- ja Võrumaa piirkond (200 vastust). See tähendab, et tuuleparkide rajamiseks sobivate piirkondade elanike
vastuseid kogutakse piisavalt esindusliku analüüsi koostamiseks (1000 vastust). Pidevalt küsitluse vastamismäära vanusegruppides ning
piirkondade lõikes jälgides on võimalik Hankija ja Pakkuja kooskõlastusel jooksvalt otsustada täiendavate sammude vajalikkus planeeritud valimi
kokkusaamiseks. Ad hoc küsitlus annab konkreetsete parameetritega valimil andmekogumise jaoks enam paindlikkust, näiteks oleme arvestanud
sotsiaalmeedias täiendava värbamisega, samuti on võimalik valimi parameetritele kvoote seada ning nende täitmiseks vajadusel küsitlusaega
pikendada.
Veebiküsitluseks kasutame tarkvaraprogrammi NIPO Nfield. Küsimustikku on sisse programmeeritud suunamised, filtrid, roteerimised ja
vastuste loogilisuse kontroll, mis kõik tagavad küsitluse vigadeta toimumise. Programm välistab ka korduva küsimustiku täitmise ühe ja sama
vastaja poolt. Ankeedi täitmisel on olemas SSL turvaühendus, mis tagab vastuste konfidentsiaalsuse.
Elanike huvi tuuleparkide meelsuse küsitlusele vastata suurendab teema huvitatavus, aktuaalsus, uudiskajastused, lähedane seotus
tuuleparkidega. Uuringukutses on oluline märkida ka see, mis kogutud teabest edasi saab. Näiteks kui vastuseid kasutatakse poliitikakujundamise
sisendina, annab see kindluse, et antud tagasiside on väärtustatud ning oluline. Võimalusel märkida kutsesse kust teema kohta edaspidi infot
saab.
Kantar Emor saadab kõikidele valimi liikmetele e-posti teel kutse osaleda uuringus ning vastata läbi ankeedilingi küsitlusele. Küsitluse täitmist on
võimalik katkestada ja hiljem jätkata. E-posti teel laekunud unikaalne ankeedilink teeb vastamise lihtsaks, mugavaks, kasutajasõbralikuks nii
arvutis kui nutiseadmes. Unikaalne ankeedilink võimaldab hiljem edastada meeldetuletusi vaid nendele valimi liikmetele, kes ei ole veel
uuringule vastanud. Esimene meeldetuletus saadetakse umbes nädala pärast küsitluse algust neile, kes veel ei ole oma arvamust avaldanud.
Teine meeldetuletus saadetakse umbes 5 päeva enne planeeritud küsitluse lõppu.
© Emor AS 22
Kantar Emori andmekogumise kvaliteet
Iga analüüsi aluseks on kvaliteetselt kogutud andmed
Spetsiaalne veebiküsitluseks kasutatav tarkvaraprogramm NIPO Nfield ning arvuti teel juhitud intervjueerimise süsteemi kasutamine võimaldab:
ꟷ programmeerida keerukaid intervjuusid koos vajalike filtrite, suunamiste, loogilisuse kontrollide ja veateadetega, mille tulemusel välditakse
küsitlemise protsessis tekkida võivaid andmelünki ja vigast andmebaasi;
ꟷ automaatsete protsesside kaudu korrektselt rakendada erinevaid valimitüüpe ning kontrollida valimi proportsioone;
ꟷ jälgida igapäevaselt uuringu kulgu (valimi täituvus erinevates lõigetes) ning probleemide ilmnemisel reageerida operatiivselt ja paindlikult.
© Emor AS © Emor AS 23
3.2
Kvalitatiivuuring
Kvalitatiivne andmekogumine: fookusgrupiintervjuud (1/2)
Kvalitatiivne andmekogumine võimaldab saada vastused küsimusele miks, kuidas, mis põhjustel ehk mõista probleemi olemust.
Fookusgrupi intervjuud annavad vastuse uurimisküsimusele: millised on olulised vastuseisu põhjused ning kuidas neid on võimalik leevendada?
Hankematerjalides toodud teemadest vajavad iseäranis kvalitatiivset lähenemist järgmised küsimused:
tuuleenergeetika vajalikkuse olulisus ning kaardistamine (miks, kelle jaoks jms);
millistest allikatest informatsioon pärineb ja kuidas luuakse personaalne tõlgendus; (vt ka LISA fookusgrupi teema näide)
kuidas mõtestab kohalik elanik otseseid ja kaudseid seoseid piirkonna majanduseluga. Kuidas nähakse võimalusi kohaliku majanduselu ja
seeläbi kohalike sissetulekute ja kohaliku omavalitsusemaksutulu edendamiseks.
Andmekogumine toimub vestluskava alusel. Kava koostamisel on aluseks põhilised meelsusuuringu teemapunktid (teadlikkus, mõju isiklikule
heaolule, keskkonnale, majandusarengule ja kohalikule kasule) ning sügavuti seisukohtade põhjendused.
Vestluskavasse on võimalik mõttetekitajatena lõimida temaatilist infot ehk vestluse käigus suurendada osalejate teadlikkust taastuvenergeetikast.
Arutelu ergutamiseks on plaanis erinevate seisukohtade kaardistamiseks kasutada valikueksperimendist ajendatud vormi info edastamisel (vt
LISAs „valikuvõimaluste kaardistamine“). Valikueksperimendi omaduste ja tasemete koosseis määratakse koostöös Hankija ning vajadusel
energeetika eksperdiga. Eksperdi või ekspertide valikul lähtutakse valdkondlikust kompetentsist ning jälgitakse võimalikku huvide
tasakaalustatust.
Rühmavestluses kujuneb ühine seisukoht optimaalseima lahenduse osas ning tekib võimalus sügavuti mõista erinevate komponentide olulisust,
mis omakorda sisustab täpsemalt elanikele vastuvõetavat tuuleparkide taluvuspaketti.
© Emor AS 25
Kvalitatiivne andmekogumine: fookusgrupiintervjuud (2/2)
Kvalitatiivsed rühmavestlused viime läbi veebiplatvormi kasutades (Zoom või Teams), kus on tagatud vestluse läbi viimiseks vajalikud
funktsioonid, sh projektiivsete metoodikate rakendamine kui ka aruteluvormide mitmekesisus (nt lühikesed paarisarutelud/ülesanded).
Veebiplatvormi kasutamine võimaldab paindlikku osalemist olenemata asukohast ning on end varasemate kogemuste põhjal tõestanud kui
efektiivne koostööplatvorm.
Kokku teostame 5 rühmavestlust.
Olukorras, kus rühmavestlused toimuvad veebi vahendusel, soovitame need läbi viia väiksema osalejate arvuga gruppides ca 4-5
osalejaga. Plaanime neli vestlust läbi viia eesti keeles, kus võivad osaleda ka vene emakeelega inimesed, kes suudavad ennast eesti keeles
piisavalt hästi väljendada. Grupi puhul on oluline osalejate kogemus ning meelsus, jälgime piirkondlikku mitmekesisust, et kaetud oleks nii mere-
kui maismaa, aga ka Põhja-, Lääne- ning saarte elanikud. Lisaks viime läbi ühe vestluse vene keeles, et olulise, Kirde-Eesti tuuleparkide
arendusala elanikel, oleks mugavaim võimalus antud teemal kaasa rääkida ning kogutavat andmepilti laiendada. Vt ptk 3 Uuringu sihtrühm ja
metoodika (esialgsed tuuleparkide/piirkondade nimetused)
Ühe rühmavestluse kestvuseks on planeeritud 1,5 tundi ning intervjuud viib läbi vastava erikoolituse saanud ja suure praktilise
töökogemusega moderaator.
Vestlused toimuvad pool-struktureeritud intervjuu vormis, kus moderaator lähtub paika pandud teemadest ja põhiküsimustest, kuid vastavalt
vestluse kulgemisele võib esitada jooksvalt lisaküsimusi ning muuta vestlusteemade järjekorda. Täiendavalt ergutatakse osalejaid mõtlema ning
arutlema ettevalmistatud materjalide info ning valikueksperimendi võtmes mõttetekitajatega.
Vastajad värvatakse Kantar Emori vastajate paneelist, täpsemalt ankeetküsitlusele vastanute ning osalemiskriteeriumitele vastanud ning
osalemiseks nõusoleku andnud inimeste seast. Osalejatega vestleb meie kvalitatiivse andmekogumise projektijuht telefoni teel, veendudes, et
tegemist on rühma sobiva vastajaga ning avatud suhtlejaga.
© Emor AS
Kvalitatiivne andmekogumine: intervjuud ettevõtetega
Tuulepargid mõjutavad kohalikku elu mitmest küljest ning üheks
osapooleks on ka ettevõtted. Poolehoidu või vastumeelsust võivad
põhjustada erinevad tegurid. Üks ettevõtteid iseloomustav kriteerium
on tegevusala (nt turism, teenindus,
põllumajandus/kalandus/metsandus, logistika, kinnisvaraalane
tegevus, tootmine, energeetika), mis suuresti määrab organisatsiooni
vajadused, võimalused ning ootused tegevuskeskkonnale.
Eesti Majanduse Tegevusalade Klassifikaatori (EMTAK) järgi on D
valdkonnas (Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga
varustamine) enam kui 2-töötajaga kokku 103 ettevõtet. Nende
ettevõtete seast intervjueeritavad lepitakse kokku koostöös
Hankijaga.
Ettevõtete meelsus on plaanitavas uuringus kõrvalfookus,
arvestades, et põhitähelepanu on elanike meelsuse uurimisel.
Plaanis on läbi viia 3-5 intervjuud ettevõtetega laiendamaks elanike
andmete vaadet.
Vestluskavas on teemad kohandatud vastavalt sihtrühmale, sh
võimaliku kasu osas ettevõtetele nn rohetoetused.
© Emor AS 27
4
Andmete analüüs
Andmeanalüüs: üldised põhimõtted
Kuidas me kogutud andmeid töötleme ja analüüsime?
CAWI meetodi puhul toimub andmekogumine jooksvalt otse arvutisse ning selle käigus rakendatakse küsitlusprogrammi automaatseid
kontrollimehhanisme.
Andmeanalüütik kontrollib, korrastab ja kirjeldab andmebaasi ning moodustab andmete kaalutunnuse, et valim vastaks elanikkonna
proportsioonidele. Kaalutunnuse moodustamise aluseks on valimi teoreetiline jaotus. Moodustatakse küsitlusankeedi täpsusega
uuringutulemuste üksikkirjete andmebaas SPSS-is, mis võimaldab ka Hankijal endal edaspidi andmete analüüsi teostada. Andmebaas on
anonüümne ning ei sisalda vastaja isikut tuvastada võimaldavaid tunnuseid.
Andmeanalüüsis kasutame professionaalseid andmeanalüüsi pakette SPSS ja Galileo, mis võimaldavad kõiki statistilisi andmeanalüüsi viise,
mis antud uuringuülesande puhul vajalik. Tulemuste esitluses (järelduste tegemisel) arvestatakse eelkõige Hii-ruut statistiku (tulemuste
usalduspiire arvestav statistik) põhjal eristuvaid tunnused.
Uuringu tulemused esitame analüütilise aruandena, mis sisaldab üldistusi ja põhijäreldusi uuringu-tulemustest illustreerituna
joonisdiagrammidega. Tulemuste puhul näidatakse analüüsis:
koondtulemus (mis peegeldab kogu elanikkonna suhtumist, hoiakuid ja käitumist),
tulemused analüüsilõigetes (nt sotsiaal-demograafilistes – vanus, piirkond ja muude huvipakkuvate taustatunnuste lõikes - nt
tuuleparkide vajalikkuse hinnangu järgi; tuuleparkide või perspektiivsete tuuleparkide läheduses elamise järgi). Tulemuste puhul
analüüsitakse nii erinevusi vastuste jaotuses kui keskmistes hinnangutes. Erinevused Hii-ruut statistiku alusel.
MKMi ootustele vastava aruande koostamiseks lepime aruande struktuuri ja ülesehituse eelnevalt kokku.
Lisaanalüüsi võimalus kasutades TRI*M metoodikat (vt Lisa).
Eesmärknäitaja ning tegurite korrelatsioonanalüüsi põhjal võimalik eristada olulisemad tegurid vähemolulistest. See omakorda võimaldab välja
tuua peamised tähelepanupunktid põhinedes oluliste ja vähemoluliste tegurite suhtelisele analüüsile, st. vaatame keskmisest kõrgemalt ja
madalamalt hinnatud tegureid eesmärknäitaja seisukohast oluliste aspektide kogumis. Käesoleva valimi puhul ebamõistlik, perspektiiviks
edaspidi.
© Emor AS © Emor AS 29
Kantar Emori andmeanalüüsi kvaliteet
Kuidas tagame andmeanalüüsi kvaliteedi?
Andmeanalüüsi kvaliteedi kindlustavad järgmised tegevused läbi kogu andmetöötlusprotsessi:
• Moodustunud andmefailide loogilisuse kontroll (ja juba eelnevat programmeeritud ankeedi loogikad). Muuhulgas analüüsitakse näiteks seda,
kuivõrd suures mahus on antud „ei oska öelda“ vastuseid. Vajadusel välistame selliste vastustega küsimustikud andmebaasist, kus vastused
on valdavalt “ei oska öelda”.
• Küsitlustöö käigus kujunenud valimi sotsiaaldemograafilist struktuuri soo, vanuse, rahvuse/ suhtluskeele ja elukoha lõikes võrdleme
vastavate statistiliste näitajatega üldkogumi (ESA 2019 rahvastikunäitajad) kohta ning vajadusel kaalume sellele vastavaks elanike statistika
suhtes.
• Professionaalsete andmeanalüüsi pakettide SPSS ja Galileo kasutamine.
• Kogenud andmeanalüütikud ja projektijuhid.
• Hankijaga tema vajaduste läbiarutamine tulemuste esituse osas.
• Tulemuste esitluses (järelduste tegemisel) arvestatakse eelkõige Hii-ruut statistiku (tulemuste usalduspiire arvestav statistik) põhjal eristuvaid
tunnused.
© Emor AS © Emor AS 30
5
Tegevuskava ja ajaplaan
Üldine tegevuskava
Ettevalmistus Andmekogumine Analüüs
Pakkumuse edukaks osutumise korral Uuringu järgmiseks etapiks on andmete Andmekogumisele järgneb statistiline
kohtuvad Pakkuja ja Tellija esimesel sobival kogumine ehk küsitlustöö (veebiküsitlus andmeanalüüs ning fookusgrupiintervjuude
võimalusel selleks, et arutada koos üle veel (CAWI)) ning kvalitatiivne andmekogumine teemade analüüs, mis koondatakse
uuringu eesmärgid, uurimisküsimused, (fookusgrupiintervjuud, intervjuud terviklikuks analüütiliseks aruandeks, milles
metoodika ja ajakava. Pärast ankeedi lõplikku ettevõtetega) esitatakse uuringu tulemused ja kokkuvõte.
kinnitamist algab küsitlustöö ettevalmistus. Vahearuande esitab Emor Hankijale oktoobris
Kantar Emoril on võimalik küsitluse edenemist 2021, Hankija-poolse tagasiside põhjal
Ettevalmistav kohtumine võib toimuda nii igapäevaselt väga täpselt jälgida ja täiendatud lõpparuanne esitatakse hiljemalt
veebi teel kui näost-näkku (sõltuvalt probleemide ilmnemisel kohe operatiivselt novembris 2021.
vajadusest ja olukorrast). Eeldatavalt pärast reageerida, et tagada andmekogumise kõrge
lepingu sõlmimist juulis või augustis 2021. kvaliteet. Pidev jälgimine võimaldab ka Uuringu lõpetab tulemuste tutvustamine
otsustada täiendavate meetodite rakendamise taastuvenergiaga seotud organisatsioonide
vajaduse. esindajatele.
Veebiküsitlusel intervjuul osalemiseks sobivad
ning nõusoleku andnud elanikud kutsutakse
fookusgrupiintervjuudele, lepitakse kokku
sobiv aeg. Lisaks intervjuud ettevõtetega.
© Emor AS 32
Üldine ajaplaan
Orienteeruvalt saab lähtuda järgmisest. Ettepanek täpsema ajakava osas on esitatud järgmisel slaidil, lõplik ajakava lepitakse kokku Hankijaga.
Andmefaili koostamine,
Kohtumine Hankijaga, ankeedi arutelu, andmeanalüüs, tabeltöötlus,
täiendamine ja kinnitamine, küsitluse Andmekogumine: Andmekogumine: Lõpparuande Uuringu tulemuste
ettevalmistus ja programmeerimine, valimi baasi veebiküsitlus fookusgrupiintervjuud graafilised tööd, esialgne esitamine esitlus
intervjuu teemade ülevaade –
moodustamine vahearuanne
Ca 2 nädalat (kvant) + 3-5 nädalat pärast ühel korral Hankijale
Ca 2 nädalat 3-4 nädalat Ca 3 nädalat
2 nädalat (kvali) vahearuande esitamist sobival ajal
AJAKAVA Ajakavas on arvestatud suvepuhkustega ning
Ankeedi kinnitamine: 16.august 2021 tööde alguseks on planeeritud augustikuud.
Avakohtumisel (võimalik ka Teams/Zoom teel)
Ankeedi programmeerimine ja testimine: 17. – 27.august 2021 määratakse projekti kontaktisikud, kes
Küsitlustöö: 30.august – 10.september 2021 suhtlevad projekti töö etappide ajal
regulaarselt. Jooksvates küsimustes e-posti
Fookusgrupiintervjuud: 13.september – 08.oktoober 2021 ja/või telefoni teel. Projekti kulgemise
Andmete analüüs ja vahearuanne: 08.oktoober 2021 hindamiseks vähemalt 2 nädala tagant
(virtuaalselt) kohtudes. Eesmärgiks on
Lõpparuanne: hiljemalt 26.november 2021 võimalike probleemkohtade võimalikult varane
Tulemuste esitlus: kokkuleppel märkamine ning lahendamine.
33
© Emor AS © Emor AS
Millal me seda teeme?
Esialgne ettepanek ajakavast nädala täpsusega
Hankija ja Pakkuja
/Hankija ja Pakkuja töökohtumised # # # # # # # # # #
töökohtumised
Avakohtumine nädal 31
09.08.2021 nädal 32
Ankeedi kinnitus nädal 33
16.08.2021 nädal 33-34
nädal 34; 37-38
Küsitlustöö nädal 35-36
30.08.-10.09.2021 nädal 37-40
Intervjuud
september-oktoober
Vahearuanne nädal 40
08.10.2021 nädal 41-42
nädal 42-45
Tagasiside koosolek
28.10.2021 nädal 43
Lõpparuanne nädal 47
26.11.2021 nädal 48-49
nädal 48-51 (hiljemalt)
Vajadusel edastatav eraldi Excelina. © Emor AS 34
Vahearuanne
Mida sellest oodata?
Eduka projekti tuumaks on läbimõeldud sisu ehk metoodika, Vahearuande esitamisele järgneb Hankija tagasiside (15
hästi planeeritud tegevused ehk ajakava ning nende täitmise tööpäeva jooksul) ning sellele omakorda kohtumine (20
jälgimine, mis suuresti tugineb sujuvale Hankija ning Pakkuja tööpäeva jooksul vahearuande esitamisest). Kohtumisel on
koostööle. fookuses vahearuande tagasiside ning võimalus
Pidades silmas Hankepäringus toodud ootusi ajakavale analüüsiraporti jaoks oluliste tähelepanekute tegemiseks.
(vahearuanne kvantitatiivse kui ka kvalitatiivse andmekogumise Vajadusel määratakse täiendavate tööde sisu ja maht ning
põhjal 8 nädalat pärast lepingu sõlmimist) on andmekogumise viiakse need ellu enne lõppraporti esitamist ( 4 kuud lepingu
tegevusi plaanitud võimaluste piires paralleelselt, vestluskava sõlmimisest).
valmistatakse ette juba koos ankeedi koostamisega ning Hankija kooskõlastab Pakkuja vahearuande, esitades
viimistletakse lõplikult vahetult enne intervjuusid. vajadusel täiendavaid suuniseid. Järgmiste sammudena
Fookusgruppidesse värbamist alustatakse küsitlusuuringu viimistleb ning esitab Pakkuja lõpparuande, lepitakse kokku
toimumise ajal. uuringuesitlused ning Hankija võtab vastu lõpparuande (5
Küsitlustöö lõpeb orienteeruvalt kuu aega enne vahearuande kuud lepingu sõlmimisest).
esitamist, planeeritud on piisavalt aega andmetöötluseks, Vahearuande esitamisele eelnevad kui ka järgnevad projekti
jooniste ning kokkuvõtete tegemiseks. Paralleelselt toimub kontaktisikute regulaarsed kohtumised, kus on võimalus
kvalitatiivne andmekogumine ning vahearuandesse jõuab avatult suhelda nii tekkinud ideede kui murekohtade teemal.
esmane sisend intervjuude teemadest. Pärast vahearuande
esitamist on plaanis vastavalt Hankija tagasisidele oluliselt
täiendada kvalitatiivse raporteerimise osa. Vajadusel lisades infot
ka kvantitatiivse ehk küsitlusosa aruandesse.
© Emor AS 35
6
Väljund
Milline on uuringu väljund?
Uuringu väljunditeks MKMi jaoks on:
hangitud tööde teostamine, sh ettevalmistus-metoodika,
andmekogumine (kvantitatiivne + kvalitatiivne), vahearuanne, lõplik
uuringuaruanne, suuline esitlus.
analüütiline aruanne PowerPoint või Word formaadis eesti keeles,
samuti .pdf formaadis; aruanne sisaldab küsitlustulemusi graafikute ja
tabelite vormis, kvalitatiivse osa teemade ülevaadet ning terviklikku
tulemuste analüüsi ja järeldusi. Aruandes on ka ülevaade
andmekogumise läbiviimisest;
küsitluse toorandmed Excel või SPSS formaadis;
fookusgruppide ja intervjuude lühikokkuvõtted;
uuringu läbiviimiseks kasutatud küsimustik ning vestluskava;
tulemuste suuline esitlus ühel korral.
Raporti koostavad Kantar Emori kogenud eksperdid ja konsultandid. Leiame, et hea
uuringuaruanne ei ole ümberjutustus. Oluline on välja tuua seosed erinevate teemade ja
tulemuste vahel, kasutada asjakohaseid analüüsitehnikaid ning luua sünergiat varasemate
aruannete või uurija teadmistega.
Meie konsultantide tööd iseloomustab täielikkus (aruanne peab sisaldama ülevaadet kogu
uuringu protsessist), sisutihedus (tekst peab olema konkreetne ja sisutihe),
lugejasõbralikkus (aruanne peab arvestama lugeja infovajadusega), erapooletus ning
objektiivsus.
© Emor AS 37
Kuidas panna paika edasised tegevusplaanid?
Teadmine
milline on Eesti elanike energeetikaalane, sh taastuvenergia teemal,
teadlikkus, üldine meelsus ja eelistused,
milliseks hindavad Eesti elanikud tuulepargi asukoha ja personaalse mõju
erinevaid aspekte (müra, visuaalne häiring, leevendusmeetmed),
millistel tingimustel Eesti elanikud on nõus tuuleparkide lähedal elama,
millised on olulised vastuseisu põhjused ning kuidas neid on võimalik
leevendada,
milliseid ohte ja võimalusi seoses tuuleparkidega näevad Eesti elanikud
looduskeskkonnale,
milliseid seoseid Eesti elanikud näevad tuuleparkide ning majanduselu
arengu ning laiemalt kohaliku kasu vahel
on aluseks edasiste tegevusplaanide koostamisele Eesti energia- ja
kliimakava eesmärkide saavutamise teel.
Uuring panustab kaasava poliitikakujundamise rakendamisse, kogudes tagasisidet laialt Eesti elanikkonna valimilt ning kvalitatiivse andmekogumise abil analüüsides
sügavuti seisukohtade põhjendusi. Fookusgrupiintervjuud võimaldavad erinevate seisukohtade sünteesi rühmavestluse käigus, samuti vestluskava osana teema kohta
info edastamist osalejatele.
Kogutud info võimaldab edaspidi terviklikult või kitsama fookusega läbi viia kordusuuringuid, jälgimaks ette võetud tegevuste mõju meelsuse muutustele.
© Emor AS 38
7
Kantar Emori
uuringumeeskond ja
varasemad kogemused
Uuringu põhimeeskond ja nende rollid
Lisaks tabelis märgitud spetsialistidele-projektijuhtidele panustavad uurimistöö valmimisse enam kui 70 h ulatuses
valimispetsialist (elanike ja ettevõtete valimid), veebiküsitluste koordineerimisega ning avatud vastuste kodeerimisega tegelev
tootmise projektijuht, jooniste viimistlemisse graafikaspetsialist, fookusgrupiintervjuude (sh vene keeles) läbiviimisesse ning
stenogrammide koostamisse andmekogumise ja kliendiväljundite spetsialist, aruande keeletoimetamisse
kommunikatsioonispetsialist ning vajadusel oleme arvestanud konsultatsiooniga energeetikaspetsialistilt.
Meeskonnaliige Roll meeskonnas Vastutus Töö maht (tundides)
Karin Preegel küsitlus + analüüs 18 h
Uuringu planeerimine ja juhtimine, ankeedi ja Uuringu planeerimine, kõigi
Projektijuht ja analüütik fookusgrupid + analüüs 30 h
vestluskava koostamine, fookusgruppide ja ülesannete täitmine, sh
1. Tööstaaž uuringute juhtimisel/ ettevõtete intervjuud + analüüs 16 h
intervjuude läbiviimine, tulemuste analüüs ja aruande aruande valmimine, suhtlus
teostamisel AS Emoris 2 aastat, aruandlus + esitlus + muu 34 h
koostamine, tulemuste esitlemine, suhtlus Hankijaga. Hankijaga
uuringute valdkonnas 5 aastat 98 h
Jaanika Hämmal Projektijuhi toetamine administratiivsetes teemades, Meeskonnasise
Projektijuhi abi ja analüütik sh ankeedi ja vestluskava täiendamine ja testimine, tööülesannete selguse
2. ettevalmistus + aruandlus + muu 26 h
Tööstaaž analüütiku/eksperdina suhtlus tootmise projektijuhtidega, tulemuste analüüs tagamine, projektijuhi
kokku 17 aastat ja aruande osade koostamine toetamine
Alje Roopärg Andmespetsialist: küsitlusprogrammide koostamine
3. Andmespetsialist ja testimine, andmefailide moodustamine, andmete Kvaliteetne veebiküsitlus küsitlus 21 h
Tööstaaž AS Emoris 14 aastat kaalumine, statistiline andmetöötlus.
Kvalitatiivuuringu andmekogumise projektijuht
Margit Puskar vastutab fookusgruppide korraldusliku osa eest
4. Andmekogumise projektijuht (osalejate värbamine, konfidentsiaalsuskokkulepete Fookusgruppide toimumine fookusgrupid + intervjuud 70 h
tööstaaž AS Emoris 13 aastat sõlmimine, meeldetuletused osalejatele jne). Lisaks
koordineerimisele viib läbi ka intervjuusid.
© Emor AS © Emor AS 40
Meeskonnaliikmete lühivormis CV ja kogemus: projektijuht Karin Preegel
Nimi: Karin Preegel
Haridus: Kõrgem, magistri kraad (MA) sotsioloogia erialal
Institutsioon Tartu Ülikool
Ajavahemik 2007–2015
Magistrikraad sotsioloogias
Omandatud kvalifikatsioon
Bakalaureusekraad sotsioloogias (kõrvaleriala: sotsiaaltöö ja sotsiaalpoliitika)
TÖÖKOGEMUS:
Aeg Organisatsioon Ametikoht Peamised ülesanded/vastutusala
Projektijuht ja uuringuekspert. Tööülesannete lühikirjeldus: uuringuprojektide koordineerimine,
2019 tänaseni AS Emor Uuringuekspert klientide nõustamine ja läbirääkimised; uuringudisain ja läbiviimine, sh uuringu metoodika valik,
ankeetide väljatöötamine, andmete analüüs ja uuringuaruannete koostamine ja esitlemine.
OSKA valdkonnuuringute meeskonnas projektijuhtimine, aruande koostamine, (kvalitatiivne)
2016-2019 SA Kutsekoda Koordinaator andmekogumine, analüüs, tulemuste esitlemine. Kutsesüsteemi koordinaator, kutsenõukogu töö
koordineerimine.
2014-2015 Praxis nooremanalüütik Uuringuprojekti andmete kogumise koordineerimine, analüüsi ja aruande valmimises osalemine
Karin Preegel omab enam kui 5-aastast kogemust uuringute läbiviimisel.
Uuringu projektijuhi ülesandeks on uuringu ettevalmistamine, suhtlus kõikide osapooltega, uuringu tulemuste analüüs, analüütiku juhendamine, raportite ja esitlusfailide koostamine.
KOGEMUS UURINGUTE LÄBIVIIMISEL VIIMASE KAHE AASTA JOOKSUL:
„Äriklientide uuring“, tellija finantsvaldkonna erafirma, CATI, 2020, Baltikum
„Finantskäitumise uuring“, tellija finantsvaldkonna erafirma, CATI, 2020, Eesti
„Ettevõtete olukord ja hoiakud seoses COVID-19 pandeemiaga“, tellija Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, CAWI, mai 2020, juuni 2020
„Partnerite rahulolu-uuring“, tellija Riigi Kinnisvara AS, CAWI+CATI 2019, 2020
„Koostööpartnerite rahulolu-uuring“, tellija Elektrilevi AS, CAWI+CATI, 2020
„Klientide ja koostööpartnerite rahulolu-uuring“, tellija Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus, CAWI+CATI, 2020
„Riigiportaali eesti.ee kasutaja rahulolu analüüs“, tellija Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, CAWI+CATI, mai 2020, juuni 2020
© Emor AS © Emor AS 41
Meeskonnaliikmete lühivormis CV ja kogemus: projektijuhi abi Jaanika Hämmal
Nimi: Jaanika Hämmal
Haridus: Kõrgem, teadusmagistri kraad (MA) sotsioloogias
Institutsioon Kesk-Euroopa Ülikool, õppekava akrediteeritud Lancasteri Ülikoolis
Ajavahemik 2002-2003
Omandatud kvalifikatsioon Magistrikraad majandussotsioloogias (with merit)
Institutsioon Tartu Ülikool
Ajavahemik 1998-2002
Omandatud kvalifikatsioon Bakalaureusekraad sotsioloogias (cum laude)
TÖÖKOGEMUS:
Aeg Organisatsioon Ametikoht Peamised ülesanded/vastutusala
2003-tänaseni AS Emor Uuringuekspert Projektijuht ja uuringuekspert sotsiaal- ja avaliku arvamuse uuringute valdkonnas.
Tööülesanded: uuringuprojektide koordineerimine, klientide nõustamine ja läbirääkimised;
uuringudisain ja läbiviimine, sh uuringu metoodika valik, ankeetide väljatöötamine, andmete
analüüs, uuringuaruannete koostamine ja esitlemine.
KOGEMUS UURINGUTE LÄBIVIIMISEL VIIMASE KAHE AASTA JOOKSUL:
Jaanika Hämmalil on 16-aastane kogemus uuringute läbiviimisel. Muuhulgas on ta olnud järgmiste antud hankega sarnaste uuringute projektijuht:
Päästeameti tellimusel alates 2010. aastast iga kahe aasta tagant läbi viidud indeksuuringud: „Kodu hädaolukorraks valmisoleku indeksi uuring“, „Veeohutusalase
teadlikkuse indeksi uuring“ ning „Tuleohutusealase teadlikkuse indeksi uuring“. Uuringute eesmärgiks on selgitada välja, milline on täisealise elanikkonna teadmised,
hoiakud ja käitumine vastavatel teemadel. Tulemusi kasutatakse teavitustöö efektiivsuse hindamisel. Uuringute väljundiks on küsitlustulemuste protsentjaotused ja nende põhjal
arvutatud indeksite süsteem (neli alamindeksit ja üks koondindeks). Kõik uuringud on läbi viidud kombineerides telefoni- ja veebiintervjuusid. Jaanika Hämmal on olnud vastavate
uuringute projektijuht aastatel 2013-2016 ja 2019-2021.
Riigikantselei tellimusel alates 2008. aastast seitsmel korral läbiviidud „Oma riigi tunnetuse uuring“, mis mõõdab Eesti elanike riigitunnetust nii abstraktse kuuluvustunde
tasandil kui läbi konkreetsete indikaatorite. Jaanika Hämmal töötas vastava uuringu indikaatorid ja ankeedi välja 2008. aastal ning on olnud vastavate uuringute projektijuht 2008.
ja 2019. aastal. Uuring kombineeris veebiintervjuusid silmast-silma küsitlusega.
Sotsiaalministeeriumi ja Haigekassa tellimusel läbi viidud uuring „Eesti elanike hinnangud tervisele ja arstiabile“. Jaanika oli uuringute projektijuht aastatel 2014-2016, 2020-
2021. Uuring kombineerib veebi ja telefoni.
Tartu Ülikooli koordineeritud „Eesti elanike koroonaseire“ uuringumeeskonna liige, 2020.aasta aprillist 2021.aasta aprillini on läbi viidud 16 uuringulainet, ühe uuringulaine
valimiks ca 3000 vastajat, andmekogumine veebi- ning telefoni-intervjuudena.
42
© Emor AS © Emor AS
Meeskonnaliikmete lühivormis CV ja kogemus: andmespetsialist Alje Roopärg
Nimi: Alje Roopärg
Haridus Kõrgem, bakalaureus (võrdsustatud magistrikraadiga)
Institutsioon Tallinna Tehnikaülikool
Ajavahemik 1987–1992
Omandatud kvalifikatsioon Bakalaureusekraad, Majandusinformaatika eriala, majandusinsener (Cum laude)
TÖÖKOGEMUS:
Aeg Organisatsioon Ametikoht Peamised ülesanded/vastutusala
2006–tänaseni AS Emor Andmetöötlus-spetsialist CATI, CAWI ja TAPI küsitlusprogrammide koostamine, testimine ja vastav seadistamine
küsitlustööks, vastutus kvaliteetse andmetöötlemise eest SPSS-s. Keskmiselt 30-50 projekti
andmetöötlust aastas
2006 TATA Grupp OÜ Projektijuht Fotostuudio käimalükkamine; arvete koostamine; organiseerimistööd jne
2005–2006 AS Saku Õlletehas Müügianalüütik Müügiandmete töötlemine ja analüüs ProClaritys ja Excelis
2003–2005 OÜ Energiamynt/ TATA Projektijuht Projekti elluviimine, programmeerimine, andmete töötlemine
Grupp OÜ
1995–2003 Mustamäe Linnaosa- Andmetöötlusspetsialist, FoxPros programmeerimine, andmebaaside haldamine, andmete analüüs; andmete töötlemine,
valitsus/ Mustamäe andmebaasi aruannete koostamine MS Accessis, andmete ülekandmised, töötlemine Excelis, Wordis
Kinnisvara-haldus administraator
(reorg)/ Minu Vara
1992–1995 IRU Soojus-elektrijaam Programmeerija Programmeerimine Dbase III-s
KOGEMUS UURINGUTE LÄBIVIIMISEL VIIMASE KAHE AASTA JOOKSUL:
Alje Roopärg omab kogemust uuringute andmespetsialist/analüütikuna üle 13 aasta. Viimase kahe aasta jooksul on ta olnud andmespetsialist/analüütik enam kui 80
uuringuprojektis, kus oli tegemist Eesti elanikkonna esindusliku uuringuga. Sealhulgas:
„Eesti elanike maksutahte uuring 2018“, tellija Maksu- ja Tolliamet, CAWI+CATI, sügis 2018.
„Pankade ja finantsteenuste tuntus ja kasutamine“, tellija erafirma, kevad 2019, Baltikum.
„Tuleohutusealase teadlikkuse indeksi uuring“, tellija Päästeamet, CAWI + CATI, 2018, 2020, Eesti
„Elanikkonna veeohutusalase teadlikkuse indeksuuring“, tellija Päästeamet, CAWI + CATI, 2019, Eesti
„Kodu hädaolukorraks valmisoleku indeksuuring“, tellija Päästeamet, CAWI + CATI, 2019, 2021 (ettevalmistuses) Eesti
„Eesti Haigekassa usaldusväärsus ja elanikkonna rahulolu tervishoiusüsteemiga“, tellija Haigekassa, CAWI + CATI, 2018, 2019, 2020 Eesti
© Emor AS © Emor AS 43
Meeskonnaliikmete lühivormis CV ja kogemus: andmekogumise projektijuht
Margit Puskar
Nimi: Margit Puskar
Haridus: Kutsekeskharidus
Institutsioon Tallinna 32. kutsekeskkool
Ajavahemik 1987-1990
Omandatud kvalifikatsioon Kutsekeskharidus, õmbleja
TÖÖKOGEMUS:
Aeg Organisatsioon Ametikoht Peamised ülesanded/vastutusala
2008– tänaseni AS Emor Kvalitatiivuuringute Kvalitatiivuuringute projektijuht: fookusgrupp-intervjuude, süvaintervjuude, vaatluste ja
tootmise projektijuht teeninduskvaliteedi uuringute küsitlustöö juhtimine (osalejate värbamine, vaatlejate koolitamine,
küsitlustöö haldamine).
Keskmiselt 20 projekti aastas
KOGEMUS UURINGUTE LÄBIVIIMISEL VIIMASE KAHE AASTA JOOKSUL:
Kantar Emori kvalitatiivuuringute andmekogumise projektijuht koordineerib aastas keskmiselt 20 projekti. Nende hulgas fookusgruppide ja intervjuude koordineerimist
sealhulgas:
„COVID-19 haiguse vastu vaktsineerimise vastased argumendid, hirmud ja infovajadus“, Tellija Sotsiaalministeerium, 2021
„Diili repositsioneerimise vastavus sihtrühma ootustele“, Tellija Telia Eesti, 2021
„Erakonna valijaskonna fookusgrupid“, eraklient, 2021
„Ülemiste Keskuse rentnike teeninduskvaliteedi vaatlused“ 2015-2020, Tellija Ülemiste Center OÜ (mahus 1240 hindamist aastas)
„Selveri kaupluste teenindustaseme kaardistamine“ (2007-2014) Tellija AS Selver (teeninduse hindamised viidi läbi iga kuu 44 Selveris)
© Emor AS © Emor AS 44
8
Maksumus
Milline on uuringu läbiviimise maksumus?
Uuringu kogumaksumus on 25 300 eurot + km (koos käibemaksuga 30 360 eurot)
Maksumus sisaldab kõiki hanke eesmärgi saavutamiseks vajalikke tegevusi:
uuringu ettevalmistus
küsitlusankeedi koostamine, tõlkimine, koordineerimine, programmeerimine, testimine, valimi ettevalmistamine;
vestluskava koostamine, vajadusel koostöös eksperdiga, tõlkimine, värbamine;
andmekogumise läbiviimine
uuringukutsete ja meeldetuletuste väljasaatmine, vajadusel lisavärbamine Facebook`i kaudu, jooksev vastamise
jälgimine, vastajatugi;
fookusgruppide koordineerimine/kokkuleppimine, läbiviimine, stenogrammide koostamine, tõlkimine;
ettevõtete intervjuude koordineerimine, läbiviimine, stenogrammide koostamine;
aruande koostamine
andmetöötlus, graafilised tööd;
fookusgrupi- ja ettevõtete intervjuude teemade kokkuvõte;
terviklik analüütiline aruanne eesti keeles;
tulemuste suuline esitlus
Projekti hinnas sisalduvad kinkekaardid vastajate ning osalejate tänamiseks panustamise eest.
Pakkumus kehtib 1.septembrini 2021.
© Emor AS 46
Kantar on pika ajalooga KONTAKT JA LISAINFO:
usaldusväärne partner
strateegilise teabe Karin Preegel
Kantar Emor,
pakkumisel ja Uuringuekspert
mõtestamisel.
[email protected]
Tel: 56 225360
100 riiki, üle 30 000 töötaja – Kantari
globaalne kogemus.
30 aastat kogemust Eesti inimeste
mõistmisel.
9
LISA
Lisa loend
1 Tuuleparkide alad 50
2 Elanikkonna küsitlus (hankepäringus) 51
3 Uurimisküsimused lisavõimalus: Küsitlustulemuste võrdlus 52
4 Elanike meelsuse tuvastamiseks võimalik kasutada lähenemist, mis kaardistab erinevad 53
valikuvõimalused
5 Esialgne näide võimalike valikuomadustega (1/2) 54
6 Esialgne näide võimalike valikuomadustega (2/2) 55
7 Valikueksperiment – näide 1 56
8 Valikueksperiment – näide 1 57
9 Tingimuslik väärtustamine - näiteid 58
10 Fookusgrupiintervjuus võimalik süvitsi minemise teema - näide 59
11 NÄIDE: Millele pöörata erilist tähelepanu? Kus on olukord hea? (1/2) 60
12 NÄIDE: Millele pöörata erilist tähelepanu? Kus on olukord hea? (2/2) 61
13 Võimalikud riskid ja nende maandamine 62
Tuuleparkide alad
Joonis 1. Tuuleparkide arendamiseks sobilikud alad Joonis 2. Kompensatsioonimeetmete rakendamisel Joonis 3. Eesti ja Pärnu mereala planeeringu
maismaal. Alad oranžis on praegused võimalikus vabanev Mandri-Eesti ala (heleroheline) käsitleb kogu potentsiaalsed tuuleenergeetika alad. Joonisel välja
arendusalad (150m kõrgusepiiriga). Ala rohelises on Eesti territooriumi, koosmõjus juba varem otsustatud toodud roosa viirutusega.
kompensatsioonimeetme järgselt lisanduv tuuleenergeetika Kirde-Eesti kompensatsioonimeetmetega
arendusala, mis Kaitseministeeriumi hinnangul valideeritud (tumeroheline).Antud ala vabaneb kõrguspiirangutest
2024. aastal. eeldatavalt 2025. aastal.
*Hankepäringus esitatud olemasolevate ja perspektiivsete tuuleparkide alad
© Emor AS 50
Elanikkonna küsitlus (hankepäringus)
2.2.1 Üldine 2.2.2 Tuuleenergiaga seotud teemad 2.2.3 Kliima 2.2.4 Mõju kohalikule, riiklikule
energeetikaalaste teemade (sh meretuulepargid) sotsiaalsele ja majanduskeskkonnale
teadlikkus ja meelsus
Eesmärk on mõista, milline on Eesmärk on mõista, milliseks hindab valim Eesmärk on mõista, milliseid ohte Eesmärk on mõista, kuidas mõtestab kohalik
valimi üldine teadlikus ja tuulepargi asukoha ja personaalse mõju ning võimalusi nähakse elanik otseseid ja kaudseid seoseid piirkonna
meelsus taastuvenergia suunal erinevaid aspekte: tuuleparkide rajamisel majanduseluga. Kuidas nähakse võimalusi
ja kas see mõjutab nende
looduskeskkonnale. Samuti on kohaliku majanduselu ja seeläbi kohalike
personaalseid tarbimisotsuseid. Tuuleenergeetika vajalikkuse olulisus ning
Valim peaks kaardistama vaid tähtis mõista, millistest allikatest sissetulekute ja kohaliku
kaardistamine (miks, kelle jaoks jms); informatsioon pärineb ja kuidas omavalitsusemaksutulu edendamiseks.
taastuvenergeetika tootmisi.
Isiklik heaolu; luuakse personaalne tõlgendus.
Kas valimi jaoks on oluline, Kohaliku kasu mudel ehk tasu
Tervisega seotud arvamused;
et tarbitav elekter oleks Taimed, loomad, linnud; piirkonnas elavatele inimestele ja
Visuaalne häiring (nt. varjutus);
toodetud Eestis? Põhjavesi ja maavarad; kohalikule omavalitsusele – olulisus,
Müra;
Kas valimi jaoks on oluline, instrumendist laekuvate vahendite
Erinevad looduskeskkonnad.
millest nende tarbitav Leevendusmeetmete olulisus (nt. kohaliku suurus ja jagunemine;
elekter toodetud on? kasu raames häiringute eest Rajatav taristu;
kompensatsioon, sotsiaaltaristu
Millisest allikast toodetud Töökohtade loomine;
korrastamine või mingid muud meetmed,
elektrit eelistatakse? – Tuulepargi arendaja kui kohalik tootja,
mida vastaja peab oluliseks).
päike, tuul, põlevkivi, kes panustab kohaliku elu edendamisse;
tuuma, import? Milline oleks valimi suhtumine, kui nad
saaksid homme teada, et nende kodu Energiajulgeolek ja
lähedale kavandatakse tuuleparki? energiavarustuskindlus;
Millistel tingimustel ollakse nõus tuulepargi Elektrienergia impordi ja ekspordi
lähedal elama? tasakaal.
© Emor AS 51
Uurimisküsimused lisavõimalus: Küsitlustulemuste võrdlus
Tuginedes varasemal, 2010.aastal Läänemaal Aulepa-Vanaküla, Esivere-Tooma ning Virtsu tuuleparkide lähialade
elanike seas läbiviidud küsitlusele on võimalik teatud küsimustes koguda võrreldavaid andmeid. Näiteks:
Kuidas Te praegu suhtute Kas läheduses olev tuulikupark häirib Millised olid peamised allikad, Milliseid positiivseid mõjusid Te
sellesse, et Teie elukoha Teid mingil viisil? Kui jah, siis kuidas? kust Te saite infot tuulikupargi lootsite tuulikupargi rajamisest?
naabruses asub tuulikupark? Jah, tuulikud tekitavad müra rajamise ja sellega kaasneda Rohelise energia osakaal tõuseb
Täiesti poolt Ei häiri võivate mõjude kohta? Muu
Pigem poolt Jah, tuulikud on inetud, rikuvad vaadet Sõpradelt, sugulastelt, Kohalike teede seisund paraneb
Ei poolt ega vastu naabritelt
Jah, tuulikud põhjustavad valguse Tuulikutega kaasneb mulle otsene
Pigem vastu vilkumist, varjutust Meediast (ajalehtedest, majanduslik tulu
televisioonist, raadiost)
Täiesti vastu Jah, muul viisil Tuulikud rikastavad maastikuvaateid
Kohaliku omavalitsuse
Raske öelda Jah, tuuliku tiivikutelt peegeldub valgust Piirkonna majandus elavneb
spetsialistilt
Kuivõrd tuulikute poolt tekitatav heli MITTE ÜHTKI
Kui vajalik Teie arvates on Tuulikupargi arendajalt
Eestis tuuleenergia tootmine?Teid häirib? Internetist
Raske öelda
Väga vajalik Üldse ei häiri Milliseid negatiivseid mõjusid Te
Avalike arutelude käigus
Pigem ei häiri kartsite seoses tuulikupargi
Pigem vajalik planeerijalt ja keskkonnamõju
Pigem häirib rajamisega? /---/osa variantidest/---/
Pigem ei ole vajalik hindajalt
Väga häirib Kinnisvara ja maa hinnad langevad
Üldse ei ole vajalik Mujalt
Tuulikud põhjustavad tervisehäireid
Raske öelda Kas Teile tundub, et Teil on seoses EI SAANUD ÜLDSE INFOT
Linnud ja/või nahkhiired võivad hukkuda
tuulikupargi läheduses elamisega
tekkinud mingeid uusi tervisehäireid? Raadio, TV jt seadmete levi on häiritud
OÜ Saar poll ja OÜ Adepte Ekspert. (2010) Läänemaa tuulikuparkide mõjud lähialade elanikele
© Emor AS 52
https://maakonnaplaneering.ee/documents/2845826/18637010/6_Laanemaa_tuulikuparkide_mojud_lahialade_elanikele.pdf/090f053a-de9a-4bdd-91d7-7fb6e71a7c03
Elanike meelsuse tuvastamiseks võimalik kasutada lähenemist, mis kaardistab
erinevad valikuvõimalused
Väärtuslik informatsioon peitub elanike valmiduses tuuleparke Esialgne näide võimalike omaduste hinnangute
taluda. Selleks tuleb selgitada, missugustel tingimustel see
elanikele vastuvõetav on. Valikueksperimendi (choice olulisuse tasemetega
experiments/conjoint analysis) lähenemisel on võtmeks Omadus Tase 1 Tase 2 Tase 3
omaduste (attribute) ning tasemete (levels) kaardistus.
enam kui
Sisulise info kogumine eeldab põhjalikku ettevalmistust, kus Tuulepargi asukoht 1000m 501-1000m kuni 500m
valdkonna ekspertide osalusel pannakse paika uuritavad kõrgus
omadused ning tasemed. Olenevalt uuringutöös Tuulepargi tuulikute kõrgus 65m kõrgus 150m kõrgus 220m
realiseeruvast lahendusest (küsitluse ankeet ja/või
Visuaalne häiring (hinnang) Oluline Neutraalne Väheoluline
fookusgrupiintervjuude vestluskava) on valikuvõimaluste
kaardistusest tulenevat lähenemist võimalik kasutada. Müra (hinnang) Oluline Neutraalne Väheoluline
Küsitlusel kogutud info on võimalik kvantitatiivselt analüüsida, Mõju tervisele (hinnang) Oluline Neutraalne Väheoluline
kvalitatiivne lähenemine võimaldab põhjenduste osas veelgi
Mõju elusloodusele (hinnang) Oluline Neutraalne Väheoluline
enam süvitsi minemist.
Tuuleenergeetika vajalikkus
Erinevates tuuleparkide meelsus- ning taluvushuvi uuringutes (hinnang) Oluline Neutraalne Väheoluline
on seda lähenemist edukalt rakendatud.
Leevendusmeetmed (hinnang) Oluline Neutraalne Väheoluline
© Emor AS 53
Esialgne näide võimalike valikuomadustega (1/2)
Tegelik täiendatud valikuomaduste koosseis määratakse koostöös Hankijaga
Üldine teadlikkus ja meelsus Kliima
Eelistatud elektri Elektritootmise
allikas asukoht Mõju elusloodusele Mõju
(linnud, loomad, kalad, looduskeskkonnale
päike Eesti taimed) põhjavesi
tuul lähiriigid positiivne maavarad
põlevkivi kaugemad riigid neutraalne kasutatav maa-ala
tuumaenergia negatiivne
import
Tuuleenergiaga seotud
teemad (sh meretuulepargid)
Mõju elukeskkonnale Isiklik heaolu (tervisele) Mõju kohalikule, riiklikule sotsiaalsele
(visuaalne häiring sh võimalikud uued ja majanduskeskkonnale
varjutus; müra sh tervisehäireid (unehäired,
vibratsioon) peavalu, stress, väsimus) Tuulepargi Kohalik kasu
oluline/suur mõju tervisele puudub arendaja häringute kompensatsioon
väheoluline/väike kohalik tootja sotsiaaltaristu korrastamine
ühisprojekt muud meetmed
Elektri hind Isiklik heaolu
välismaa kontsern
senisest soodsam (ühendused, leviaugud)
senisest kallim võimalikud probleemid Lisaväärtus Energiajulgeolek
seadmete leviga
töökohad varustuskindlus suureneb
mõju puudub
atraktiivne sihtkoht varustuskindlus väheneb
© Emor AS 54
Esialgne näide võimalike valikuomadustega (2/2)
Tegelik täiendatud valikuomaduste koosseis määratakse koostöös Hankijaga
Valik a Valik b
Eelistatud elektri allikas Import + tuuleenergia Põlevkivi + tuuleenergia
Elektritootmise asukoht Lähiriigid Eesti
Mõju elukeskkonnale (müra, varjutus) Väike Suur
Elektri hind Kallim Soodsam
Isiklik heaolu (tervis) Mõju puudub Võimalikud uued tervisehäired
Isiklik heaolu (ühendused) Probleemid seadmete leviga Mõju puudub
Mõju elusloodusele Neutraalne Negatiivne
Mõju looduskeskkonnale - Kasutatav maa-ala
Arendaja Välismaa kontsern Kohalik tootja
Kohalik kasu Muud meetmed Sotsiaaltaristu korrastamine
Energiajulgeolek Varustuskindlus väheneb Varustuskindlus suureneb
© Emor AS 55
Valikueksperiment – näide 1
Public preferences for the Swiss electricity system after the nuclear phase-out: A choice experiment (2019)
Šveitsis viidi energeetika teemal
läbi valikueksperiment (choice
experiment), kus elanikele anti
teatud tingimuste loetelu
(ekspertide koostatud) koos n-ö
tasemetega ning küsiti
stsenaariumite eelistust. Järgnes
vastuste skoorimine
(olulisuse/kaalu järgi) ning
segmenteerimine (teatud
hoiakutega elanikegrupid).
Plum, Christiane & Olschewski, Roland & Jobin, Marilou & van Vliet, Oscar, 2019. "Public preferences for the Swiss
electricity system after the nuclear phase-out: A choice experiment," Energy Policy, Elsevier, vol. 130(C), pages 181-196. © Emor AS 56
https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S0301421519302277
Valikueksperiment – näide 2
Willingness to accept local wind energy development: Does the compensation mechanism matter? (2016)
Main findings:
• Local resistance to wind development depends on the
compensation mechanism.
• Households prefer public compensation to private
compensation.
• This result may be explained by under-provision of local
public goods.
García, Jorge H. & Cherry, Todd L. & Kallbekken, Steffen & Torvanger, Asbjørn, 2016. "Willingness to accept local wind
© Emor AS 57
energy development: Does the compensation mechanism matter?," Energy Policy, Elsevier, vol. 99(C), pages 165-173.
https://www.sciencedirect.com/science/article/abs/pii/S0301421516305110
Tingimuslik väärtustamine - näiteid
Ökosüsteemi teenuste osas viiakse läbi tingimusliku väärtustamise meetodil (contingent valuation)
uuringuid, kus küsitakse mh maksevalmidust (willingness to pay WTP). See sisend võib oluliselt
mõjutada otsust näiteks elektrijaama vms ehituseks juhul kui elanikud hindavad looduskeskkonda
kõrgemalt (ehk juhul kui tootmisüksus ei kaalu üles tunnetatud looduskeskkonna väärtuse kadu).
Võimaldab hinnata eelkõige maastikuga seotud tunnetust – kuivõrd muutuv maastik on vastuvõetav,
kuivõrd suureks kahjuks/kuluks, seda hinnatakse?
Varasemalt on Eestis läbi viidud näiteks järgmisi uuringuid:
Kätlin Ehvert, magistrikraad, 2013, (juh) Aija Kosk, Lahemaa rahvuspargi ökosüsteemiteenused,
Tallinna Ülikool, Matemaatika ja Loodusteaduste Instituut.
https://www.etis.ee/Portal/Mentorships/Display/6a6bd7d1-ff17-4d58-aa1f-8b5958c7f962
Kerti Saega, magistrikraad, 2017, (juh) Nele Nutt, Eesti mõisaparkide ökosüsteemiteenuste
majandusliku väärtuse hinnang, Tallinna Tehnikaülikool, Maastikudisaini eriala.
https://digikogu.taltech.ee/et/Item/cf30a2e1-958a-4d11-bb56-ca5b544994a0
(2012) Elustiku kaitse Emajõe vanajõgedes Alam-Pedja NATURA 2000 kaitsealal
https://www.loodushoid.ee/HAPPYFISH_LIFE__projekt_Elusti_15
© Emor AS 58
Fookusgrupiintervjuus võimalik süvitsi minemise teema - näide
Varasemalt uuringutes ilmnenud oluline rajatiste aktsepteerimist mõjutav
teema on informeeritus. Värske Eurobarometer uuring viitab
usaldustaseme tõusule elanikkonna hulgas, kusjuures tähelepanuväärselt
kõrge on usaldus raadio ning televisiooni vastu.
Fookusgrupis on võimalik informeerituse teemal lähtuda näiteks järgmistest
küsimustest:
Kust olete saanud infot taastuvenergeetika kohta?
Hinnang informeerituse piisavusele
Milliseid infoallikaid peate usaldusväärseteks?
Nimetage olulisi kõneisikuid. Kas ja miks peate neid usaldusväärseks?
Missugusest allikast (nt ministeeriumilt, KOV-lt, arendajalt, asutusest,
ühingust vms) ootaksite rohkem infot?
Mida saaks teadlikkuse parandamiseks teha?
Missugust kommunikatsiooni (sisu, vorm, aeg/sagedus) eelistaksite?
Spontaanselt, mis teil esimesena seostub kui mõtlete tuuleparkide peale?
Kuidas teie hinnangul tuuleparkidega seotud teemasid meedias
kajastatakse: positiivselt/negatiivselt/neutraalselt? Palun tooge mõni näide!
https://www.err.ee/1608210826/kantar-emor-usaldus-meedia-vastu-on-kasvanud © Emor AS 59
NÄIDE: Millele pöörata erilist tähelepanu? Kus on olukord hea? (1/2)
Tulemuste analüüsil keskendume kõige olulisematele asjadele, et tuua välja võtmetugevused ja nõrkused.
TRI*M mudel on välja töötatud kliendisuhete tugevuse mõõtmiseks, kus vaadeldakse
Hoia / Kaalu Rõhuta eesmärknäitaja (üldine rahulolu) ning konkreetsete tegurite seoseid. TRI*M mudel
+ sobib kasutamiseks olukorras, kus vastajal on uuritavaga kogemus (st vaid
Vähemeristuvad Olulised tuuleparkide läheduses elavad inimesed) ning vastajate arv on analüüsi teostamiseks
tugevused tugevused piisav.
kompetentsus suhtlus Kliendisuhete tugevuse seisukohalt olulisemad tegurid paiknevad maatriksil paremal
projektijuhiga pool ja vähemolulised vasakul. Olulisuse hindamiseks kasutatakse
korrelatsioonianalüüsi. Analüüs keskendub keskmisest olulisematele teguritele.
HINNANG
info liikumine Analüüs vaatleb suhtelisi hinnanguid: võrreldes konkreetsele tegurile antud
probleemide hinnangut sellega, kuidas kliendid hindasid kõiki ülejäänud valdkondi. Selline analüüs
lahendamise võimaldab kõige paremini välja tuua tegevuse prioriteedid nii siis, kui kõik hinnangud
kiirus on suhteliselt kõrged kui ka siis, kui ollakse kõigis valdkondades kriitilised.
VÕTMETUGEVUSED ARENGUPRIORITEEDID TEISESED ARENGUKOHAD
Vähemolulised Kriitilised
nõrkused nõrkused
- MÕJU +
Jälgi Arenda
Keskmisest kõrgemad Keskmisest madalamad Keskmised hinded
Jälgi Arenda hinded kliendisuhteid hinded kliendisuhteid oluliselt kliendisuhteid oluliselt
Alla keskmise Keskmine Üle keskmise
oluliselt mõjutavates tegurites mõjutavates tegurites mõjutavates tegurites
© Emor AS © Emor AS 60
NÄIDE: Millele pöörata erilist tähelepanu? Kus on olukord hea? (2/2)
Võimalik näide tuuleparkide meelsuse teemal
Hoia/ Kaalu Rõhuta
+
A01 Olen teadlik Eesti taastuvenergia potentsiaalist A07 Olulised tugevused,
mida rõhutada!
A02 Eelistan tarbida elektrit taastuvenergia allikatest
A03 Tuuleparkide läheduses elamine on tervisele ohutu
A02
A04 Leevendusmeetmed on piisavad
Rahulolu
Olen tuulepargi arendajalt saanud piisavalt informatsiooni rajatise A01
A05
kohta
A03 A05
A06 Tuuleparkide rajamise keskkonnamõjud on mõistlikult maandatud
Olulised nõrkused,
A04
A07 Tuuleparkidest saavutatav energiavarustuskindlus on oluline mis vajavad
tähelepanu esimese
A06 prioriteedina!
Hankija huvi korral on võimalik küsitlusankeet üles ehitada tugevuste-nõrkuste seosanalüüsi põhjal. See
võimaldab kvantitatiivse osa põhjal eristada olulisemad tegurid ebaolulisematest ning pöörata rõhku just - Mõju kliendisuhetele +
nendele aspektidele, mis on elanike jaoks kõige kriitilisemad. Jälgi Arenda
Tugevuste-nõrkuste analüüsi võimalus käesoleval juhul pigem informatiivne, sest plaanitava uuringu raames Võimalik eesmärknäitaja sõnastus: Kui rahul Te
jääb sobivata vastajate hulk liiga väikeseks. Võimalus tasub kaalumist edaspidi, kui fookuses on suurem olete taastuvenergia kasutuselevõtuga Eestis? /
juba olemasoleva kogemusega sihtrühm ning Hankija sooviks on lisateave keskmistele hinnangutele. Kui oluline on Teile taastuvenergia?
5 Täiesti rahul /Äärmiselt oluline
TRI*M 4 Üldiselt rahul /Väga oluline
3 Pigem rahul /Üsna oluline
80 Oluliselt alla keskmise Alla keskmise Keskmine Üle keskmise Oluliselt üle keskmise
2 Pigem ei ole rahul /Pigem ei ole oluline
1 Pole üldse rahul /Pole üldse oluline
© Emor AS © Emor AS 61
Võimalikud riskid ja
nende maandamine
Riskid ja nende maandamine (1/3)
Uuringu võimalikud riskid Maandamisvõimalused Vastutav isik
AS Emori
Kvantitatiivsele küsitlusele ei vasta Küsitlustööd planeerib kogenud veebiküsitlustööde juht. Uuringu valimi täitumise jaoks
veebiküsitlustöö juht
piisav arv sihtgrupi esindajaid või arvestatakse vajalikul määral aega ning igapäevaselt jälgitakse vastamismäära. Vajadusel
Kaja Ruuben /
küsitlustöö võtab kavandatust reageeritakse operatiivselt. Vajadusel reageerimine tähendab ka valimi gruppides vastamise
projektijuht Karin
kauem aega jälgimist ning vajadusel täiendavate meetodite rakendamist.
Preegel
Projekti ajakava on projektiplaanis põhjalikult läbi mõeldud ning see räägitakse läbi ka projekti
Pakkumuse ajakava ei pea enam avakohtumisel, et Hankijal ja Pakkujal oleks tegevustest ja neile kuluvast ajast ühine arusaam.
Projektijuht
paika, kuna mõni muu tegevus on Projektijuht jälgib ajakavast kinni pidamist. Vajadusel rakendatakse varajast teavitamist
Karin Preegel
võtnud kavandatust kauem aega võimalikest viivitustest ning ennetavat reageerimist, kaasates uuringusse teisi
kvalifitseerumisnõuetele vastavaid analüütikuid (kooskõlastades see enne uuringu Hankijaga).
AS Emori spetsialistid (uuringueksperdid, konsultandid, uuringujuhid ja analüütikud) on võimelised
üksteise töid vajadusel üle võtma ja kaasa aitama ootamatute probleemide või tõrgete esinemisel.
Seega on võimalik ühe töötaja lahkumise korral talle asendaja määrata. Sel juhul toimub projekti
üleandmine uuele inimesele, mille käigus viib senine projektijuht uue projektijuhi (või
Projektijuht, analüütik või
andmetöötleja) projekti detailidega kurssi. Lisaks on projekti dokumentatsioon olemas firma
küsitlustööde koordinaator AS Emori juhataja Karin
infosüsteemis ja serveris, mis võimaldab projekti seisust kiire ülevaate saamist.
lahkuvad pikemaks ajaks või Niinas
Tööjaotuse ja tähtaegade selge läbirääkimine ja täpsustamine projekti algfaasis.
jäädavalt töölt ja/või projektist
Detailse projekti tegevuskava koostamine ja sellest kinnipidamine.
Avatud kommunikatsioon nii uuringumeeskonna siseselt kui Hankijaga.
Regulaarne tagasiside ja varajane asendamine. Sisemise lisatööjõuressursi kaasamine.
Meeskonnatööle orienteeritus.
© Emor AS © Emor AS 63
Riskid ja nende maandamine (2/2)
Uuringu võimalikud riskid Maandamisvõimalused Vastutav isik
Ankeedi programmeerimisel lähtutakse ankeedis kirjeldatud filtritest, ülehüpetest jmt.
Projektijuht Karin Preegel /
Ankeedi programmeerimisel Programmeeritud ankeedi vastavust kontrollib ja testib lisaks programmeerijale ka
Andmetöötlus-spetsialist Alje
esinevad vead projektijuht. Programmeerimistöödega tegeleb valdkonnas kogenud spetsialist. Soovi
Roopärg
korral on ka Hankijal võimalik ankeeti eelnevalt testida.
Andmebaasi koostamisel, kontrollimisel ja statistilisel andmeanalüüsil kasutatakse
Vigade esinemine andmete kogenud analüütikut/andmetöötlejat. Analüütik ja uuringu projektijuht arutavad omavahel Andmetöötlus-spetsialist Alje
statistilisel analüüsil vajaliku analüüsi sisu läbi. Roopärg
Andmete analüüsil kasutatakse professionaalset andmetöötlustarkvara.
Tagamaks planeeritud osalejate arvu hoiab projektijuht inimestega tihedat ühendust, nii
vesteldes eesootavast arutelust telefoni teel kui saates juhised ja meeldetuletused e-
postiga. Enne osalemist nõustub osaleja ka konfidentsiaalsustingimustega, suurendades Kvalitatiivse andmekogumise
Fookusgruppide värbamine
seega osaleja pühendumust antud lubadust täita. Osalejate motiveerimiseks on tänuks projektijuht Margit Puskar
ebaõnnestub
ette nähtud kinkekaardid. Ootamatute/viimasel hetkel eemale jäänute asendamiseks on
värvatuid väikese varuga ning vajadusel kutsutakse osalema järgmine nõusoleku andnud
inimene.
Aruande koostamine võtab Vältimaks vigu aruande koostamisel ning suuremahulist ümbertegemise vajadust
Projektijuht Karin Preegel
rohkem aega, kui ajakava arutatakse analüüsi vajadus ning põhitulemuste esitus Hankijaga täpselt läbi.
võimaldab Täiendavate analüüsiga seotud soovide korral, vastavad kokkulepped.
© Emor AS © Emor AS 64
Riskid ja nende maandamine (3/3)
Uuringu võimalikud riskid Maandamisvõimalused Vastutav isik
Ühine planeerimine ja projekti rakendamise seire.
Projektijuht Karin Preegel
Ajakavast ei peeta kinni Varane teavitamine võimalikest viivitustest ning ennetav reageerimine.
Vajadusel läbirääkimised varasemate kokkulepete täiendamiseks või muutmiseks.
Kõik uuringumeeskonna
Kõik projektis osalevad meeskonnaliikmed on tutvunud hanke lähteülesandega ja uuringu
liikmed ei ole kursis
pakkumusega. Uuringu projektijuht vastutab projekti avakohtumistel täpsustatud detailide
Pakkumuses toodud ja/või
ja jooksvalt saadud info edastamise eest asjassepuutuvatele meeskonnaliikmetele. Projektijuht Karin Preegel
Lepinguga sõlmitud
Projekt on kirjeldatud AS Emori infosüsteemis, millele on ligipääs kõigil
tegevuste ja neile seeläbi
meeskonnaliikmetel. Vastavalt muutunud infole ajakohastatakse ka infosüsteemi.
langevate ülesannetega
Lõpptulemusele esitatavaid Avatud kommunikatsioon ja teavitamine.
Projektijuht Karin Preegel
nõudeid ei ole täitja poolt Järjepidev suhtlus ja tagasisidestamine Tellijaga.
mõistetud õigesti Hankija kaasatus planeerimistegevustesse.
Avatud kommunikatsioon.
Uuringu planeerimine toimub koostöös Hankijaga, kellega arutatakse enne raporti
Hankija ei jää uuringu koostamist läbi ka analüüsi vajadused ja uuringu tulemuste esitamise viis. Projektijuht Karin Preegel
väljundiga rahule Ajakavas on planeeritud aeg pakkumuses kirjeldatu ja Hankija ootuste läbirääkimisteks ja
kooskõlastamiseks.
Pakkuja lähtub eeldusest, et hanke sisu ei muutu hanke käigus.
© Emor AS © Emor AS 65
Hankeleping nr
Tallinn
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, registrikood 70003158, asukoht Suur-
Ameerika 1, 10122 Tallinn, mida esindab põhimääruse alusel kantsler Ando Leppiman (edaspidi
Tellija),
ja
aktsiaselts Emor, registrikood 10076576, asukoht Maakri 21, 10145 Tallinn, mida esindab
põhikirja alusel juhatuse liige Karin Niinas (edaspidi Täitja), keda edaspidi nimetatakse ka eraldi
Pool ja ühiselt Pooled
sõlmisid käesoleva hankelepingu (edaspidi Leping) alljärgnevas:
1. Üldsätted
1.1 Lepingu eesmärgiks on reguleerida Poolte suhteid, õigusi, kohustusi ning vastutust Lepingu
objektiks oleva uuringu „Tuuleparkide meelsusuuring“ (edaspidi Töö) teostamisel järgides
Lepingus ja hanke alusdokumentides ja nende lisades sätestatud tingimusi.
1.2 Pooled juhinduvad omavaheliste suhete reguleerimisel Lepingust ning Lepinguga
reguleerimata küsimustes Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest.
1.3 Leping sõlmitakse Tellija korraldatud väikehanke 1 „Tuuleparkide meelsusuuring“
tulemusena ning vastavuses hanke alusdokumentidele ning Täitja poolt esitatud edukaks
tunnistatud pakkumusele.
1.4 Poolte esindajad kinnitavad, et neil on kõik õigused ja volitused sõlmida Leping esindatava
nimel ning nad ei tea ühtegi takistust Lepinguga võetud ja selles sätestatud kohustuste
täitmiseks.
1.5 Mõisted Tellija ja Täitja hõlmavad kõiki Tellijaga või Täitjaga töö- või teenistussuhetes
olevaid isikuid, aga samuti kõiki teisi isikuid, keda Tellija või Täitja on kaasanud teise Poole
nõusolekul Lepingu täitmisse.
1.6 Täitja esindaja kinnitab, et tal on tehniline kompetentsus ja võimalused täita Leping
professionaalselt ja nõuetekohaselt.
1.7 Lepingu dokumendid koosnevad käesolevast Lepingust, hanke alusdokumentidest, nende
Lisadest ja Täitja pakkumusest.
1.8 Käesoleva Lepingu allakirjutamise hetkel on Lepingule lisatud:
1.8.1 Lisa 1 –Lähteülesanne;
1.8.2 Lisa 2 – Pakkumus.
2. Lepingu objekt, Töö teostamise tähtaeg ja Tööde üleandmine
2.1 Lepingu objektiks on uuring „Tuuleparkide meelsusuuring“, mida töövõtja kohustub tegema
vastavalt Lepingus ja Lepingu lisas sätestatud tingimustele. Töö eesmärgiks on saada
erapooletu teadmine Eesti elanike meelsusest tuuleenergia osas.
2.2 Täitja teostab Töö kolmes etapis, Täitja esitab:
2.2.1 Vahearuande 8 nädalat pärast Lepingu sõlmimist;
2.2.2 Lõpparuande mustandi hiljemalt neli kuud pärast Lepingu sõlmimist;
1
ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri ning majandus- ja taristuministri 09.10.2017. a käskkirjaga
(registreeritud dokumendihaldussüsteemis 03.10.2017. a) nr 1.1-1/17-199 kinnitatud „Majandusja
Kommunikatsiooniministeeriumi hankekord“ § 8, leitav:
https://www.mkm.ee/sites/default/files/mkm_2017_hankekord_1.pdf
2
2.2.3 Lõpparuande hiljemalt viis kuud pärast Lepingu sõlmimist;
2.2.4 Lõpparuannet tutvustatakse taastuvenergiaga seotud organisatsioonide esindajatele.
Presentatsiooni kestvuseks on kuni 2 tundi.
2.3 Tööde üleandmisel allkirjastavad Pooled üleandmise-vastuvõtmise akti (edaspidi Akt)
digitaalselt ühes eksemplaris.
2.4 Tellija kohustub Töö üle vaatama 10 tööpäeva jooksul ning alates Töö üleandmisest 10
tööpäeva jooksul Täitjale teatama, kui see ei vasta Lepingu tingimustele. Töö Lepingu
tingimustele mittevastavuse korral osutab Tellija konkreetsetele puudusele Töös ja määrab
mõistliku tähtaja selle kõrvaldamiseks või uue, Lepingu tingimustele vastava Töö
esitamiseks. Kümme tööpäeva jooksul kirjaliku teate mittesaatmisel loetakse Töö Tellija
poolt heaks kiidetuks.
2.5 Täitja arvestab Töö teostamise käigus Tellija antud juhistega ning kõrvaldab Tellija
nõudmisel Töös esinevad puudused Tellija määratud tähtajaks.
3. Tasu suurus, väljamaksmise tähtaeg ja kord
3.1 Lepingu maksumus on kakskümmend viis tuhat kolmsada (25 300) eurot, millele lisandub
käibemaks 20% summas viis tuhat kuuskümmend (5060) eurot ja tasutakse pärast
lõpparuande esitamist ning vastuvõtmist Tellija poolt.
3.2 Peale Akti allkirjastamist esitab Täitja arve Tööde teostamise eest.
3.3 Täitja esitab arve Tööde eest tasumiseks peale Akti kahepoolset allkirjastamist.
3.4 Tellija tasub arve 30 päeva jooksul arvates Täitja esitatud arve kättesaamisest.
3.5 Täitja esitab Tellijale arve masintöödeldaval kujul, vastavalt kehtivale e-arve juhendile1.
Arvele märgitakse Tellija dokumendiregistris registreeritud Lepingu number ja Lepingus
nimetatud Tellija volitatud esindaja.
4. Vastutus
4.1 Lepingut rikkunud Pool on kohustatud tekkinud kahjud teisele Poolele hüvitama.
4.2 Juhul, kui Täitja ei esita Tellijast mitteolenevatel põhjustel tähtajaks tellitud Tööd, on
Tellijal õigus nõuda Täitjalt leppetrahvi 0,15% Töö maksumusest päevas iga viivitatud
päeva eest. Tellijal on õigus leppetrahvi summa võrra vähendada Täitjale Töö eest
tasumisele kuuluvat summat.
4.3 Muude kohustuste rikkumise korral on Tellijal õigus esitada nõue rikkumise
kõrvaldamiseks, andes Täitjale rikkumise kõrvaldamiseks 10 päeva. Kui Täitja ei täida
nõuet selleks antud tähtaja jooksul, on Tellijal õigus nõuda Täitjalt leppetrahvi 10% Lepingu
maksumusest.
4.4 Juhul, kui Töö mittevastavuse korral ei kõrvalda Täitja puudusi või ei esita uut,
nõuetekohaselt teostatud Tööd Tellija poolt punkti 2.2 kohaselt nimetatud tähtajaks, on
Tellijal õigus alandada kokkulepitud Töö maksumust kuni 30% ja/või Lepingust taganeda
ning nõuda tekitatud kahju hüvitamist.
4.5 Tellija kohustub nõuetekohaselt teostatud ja tema poolt heakskiidetud Töö eest arve
mitteõigeaegse tasumise korral maksma Täitjale viivist 0,03% õigeaegselt tasumata
summalt iga tasumisega viivitatud päeva eest. Viivise arvestamist alustatakse
viieteistkümnendast päevast ning arvestatakse iga viivitatud päeva eest, kuid mitte kauem
kui kuuskümmend päeva.
4.6 Lepingus sätestatud viiviste ja leppetrahvide tasumine ei vabasta Pooli Lepingust tulenevate
muude kohustuste täitmisest.
1
Masintöödeldava algdokumendi juhendi kehtestamine lisa E-arve juhend
https://www.riigiteataja.ee/akt/123042019008
3
5. Vääramatu jõud
5.1 Pooled vastutavad kohustuste rikkumise eest, välja arvatud juhul, kui rikkumine on
vabandatav. Eeldatakse, et rikkumine ei ole vabandatav. Kohustuse rikkumine on
vabandatav, kui selle on põhjustanud prognoosimatud või Poole tegevusest olenematud
asjaolud (vääramatu jõud). Vääramatu jõud on asjaolu, mida Pool ei saanud mõjutada ja
mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta Lepingu sõlmimise ajal
selle asjaoluga arvestaks, seda väldiks, takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks.
5.2 Vääramatu jõu esinemise korral muutuvad Lepingus nimetatud tähtajad perioodi võrra,
mille jooksul vääramatu jõu tegurid takistavad Lepingu täitmist.
5.3 Pool, kes rikub kohustust vääramatu jõu asjaolude tõttu, peab vääramatu jõu asjaoludest ja
nende mõjust viivitamata teatama teisele Poolele pärast seda, kui Pool sai teada või pidi
teada saama vääramatu jõu asjaoludest. Poolel on kohustus võtta tarvitusele kõik võimalikud
abinõud vääramatu jõu asjaolude ning nende tagajärjel tekitatava kahju vältimiseks või mõju
vähendamiseks. Pool on kohustatud jätkama oma lepinguliste kohustuste täitmist niipea, kui
vääramatu jõu asjaolud on kõrvaldatud.
6. Teabe vahetamine
6.1 Pooled kohustuvad teist Poolt teavitama kõikidest asjaoludest, mis võivad mõjutada või
takistada Lepingus sätestatud kohustuste täitmist või õiguste realiseerimist.
6.2 Kõik Lepingu täitmisega või Lepingust tulenevate vaidlustega seotud teated ja info on
ametlikult ning kooskõlas Lepinguga esitatud, kui nimetatud teated on Poolele edastatud
kirjalikult (sh digitaalallkirjaga elektrooniliselt), edastatud e-kirjaga ja selle kättesaamise
kohta on esitatud kinnituskiri või antud teisele Poolele üle allkirja vastu Lepingus märgitud
aadressil või aadressil, mille Pool on pärast Lepingu sõlmimist kirjalikult teatanud.
6.3 Kirjalikus vormis peavad olema eelkõige Poolte poolt Lepingu lõpetamise avaldused,
samuti Poole nõue teisele Poolele, mis esitatakse tulenevalt Lepingu rikkumisest.
Informatiivset teadet võib edasi anda nii e-kirjaga kui ka telefoni teel.
6.4 Kõigist muudatustest Lepingus nimetatud andmetes teatatakse teisele Poolele 2 tööpäeva
jooksul muudatuste tegemisest arvates.
7. Lepingu jõustumine, muutmine ja lõpetamine
7.1 Käesolev Leping jõustub pärast Lepingu mõlemapoolset allakirjutamist ja kehtib kuni
Poolte võetud kohustuste nõuetekohase täitmiseni.
7.2 Lepingut võib muuta Poolte kokkuleppel kooskõlas riigihangete seaduses sätestatud
reeglitega.
7.3 Pooltel on õigus Lepingust taganeda või Leping üles öelda juhul, kui teine Pool rikub
oluliselt Lepingust tulenevaid kohustusi. Lepingu võib üles öelda koheselt pärast seda, kui
teine Pool ei täida Lepingujärgseid kohustusi ning ei ole Lepingu rikkumist kõrvaldanud 10
päeva jooksul arvates temale Lepingu rikkumise lõpetamise nõude esitamisest.
8. Vaidluste lahendamine
8.1 Kõik Lepingu täitmisest, muutmisest, lõpetamisest või vastutuse kohaldamisest tulenevad
vaidlusküsimused lahendatakse läbirääkimiste teel.
8.2 Kui läbirääkimistega kokkulepet ei saavutata, lahendatakse vaidlus Eesti Vabariigi
õigusaktidega sätestatud korras Tellija asukohajärgses kohtus. Lepingu sisu puhul
kohaldatakse Eesti Vabariigis kehtivaid õigusakte.
8.3 Lepingu tõlgendamisel lähtutakse Poolte ühisest tegelikust tahtest, isegi kui see erineb
sõnade tavapärasest tähendusest. Kui Poolte ühist tegelikku tahet ei õnnestu kindlaks teha,
tuleb Lepingut tõlgendada nii, nagu teise Poolega samasugune mõistlik isik pidi Lepingut
samade asjaolude esinemise korral mõistma.
4
8.4 Lepingu tingimust tuleb tõlgendada koos Lepingu teiste tingimustega, andes igaühele neist
tähenduse, mis lähtub Lepingu kui terviku tähendusest. Lepingu tingimuste tõlgendamisel
eelistatakse tõlgendust, mis muudab Lepingu tingimuse seaduslikuks või kehtivaks.
9. Muud sätted
9.1 Kumbki Pool ei tohi käesolevast Lepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi anda üle
kolmandale isikule ilma teise Poole nõusolekuta.
9.2 Lepingu alusel saadud teave on konfidentsiaalne ega kuulu avaldamisele kolmandatele
isikutele. Lepinguga seonduva konfidentsiaalse informatsiooni avaldamine kolmandatele
isikutele on lubatud vaid teise Poole eelneval kirjalikul nõusolekul. Lepingus sätestatud
konfidentsiaalsuse nõue ei laiene informatsiooni avaldamisele Poole audiitoritele,
advokaatidele ja pankadele ning juhtudel, kui Pool on õigusaktidest tulenevalt kohustatud
informatsiooni avaldama. Täitja on teadlik, et Leping on avalik, välja arvatud osades, mis
on märgitud avaliku teabe seadusest tulenevatel alustel asutusesiseseks kasutamiseks.
9.3 Leping on allkirjastatud digitaalselt.
9.4 Töö on teos autoriõiguse seaduse mõistes.
9.5 Varaliste õiguste loovutamine:
9.5.1 Täitja loovutab Tellijale kõik Tööga seonduvad autoriõiguse varalised õigused alates
Töö vastuvõtmisest Tellija poolt. Täitjal ei ole õigust anda Tellijale loovutatud
õigustega samasuguseid õigusi kolmandatele isikutele;
9.5.2 Täitja kinnitab, et tal on õigus Tellijale neid üle anda ning juhul, kui kolmandad isikud
esitavad Tellijale seoses nende õigustega mingeid nõudmisi, hüvitab Täitja Tellijale
kõik sellistest nõudmistest tulenevad kahjud ja kulud;
9.5.3 tasu varaliste õiguste loovutamise eest sisaldub Lepingu punktis 3 nimetatud tasus.
9.6 Tellijal on õigus kasutada Tööd (teost) ja muid Töö tulemusi igal viisil, sh avaldada,
levitada, reprodutseerida, esitada, muuta või täiendada ilma territoriaalsete piiranguteta, sh
üldkasutatavas arvutivõrgus. Samuti võib Tellija kasutada teost viisil, mis toob kaasa või
võib kaasa tuua teose või selle osade olulises mahus töötlemise. Teose või selle osade
avalikustamisel, refereerimisel ja/või viitamisel kohustub Tellija viitama Täitjale. Tasu
isiklike õiguste kasutusõiguse eest sisaldub Lepingu punktis 3 nimetatud tasus.
9.7 Täitja võib jätta endale materjalide ja andmete koopiad, kuid ilma Tellija eelneva kirjaliku
nõusolekuta ei tohi ta neid kasutada Lepinguga mitte seotud eesmärkidel, välja arvatud
teadus- ja õppetöös.
9.8 Täitja on teadlik, et Leping on avalik.
10. Poolte volitatud esindajad
10.1 Tellija volitatud esindaja Lepingu tingimuste täitmisel ja kontrollimisel ja Töö
vastuvõtmisel on Kristo Kaasik, telefon +372 625 6465, e-post:
[email protected].
10.2 Täitja volitatud esindaja Lepingu tingimuste täitmisel ja kontrollimisel ja Töö üleandmisel
on Karin Preegel, telefon +372 626 8500, e-post:
[email protected].
10.3 Tellija volitatud esindajal on õigus esindada Tellijat kõikides Lepinguga seotud küsimustes,
välja arvatud Lepingu muutmine, tähtajalise Lepingu ühepoolne lõpetamine ning
leppetrahvi, viivise ja/või kahjude hüvitamise nõude esitamine.
10.4 Juhul, kui Tellija või Täitja asendab oma esindaja teisega, teatab ta sellest teisele Poolele
vastavalt punktis 6 sätestatule.
Täitja: Tellija:
(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)
Karin Niinas Ando Leppiman
5
Majandus-ja Kommunikatsiooniministeerium
Tuuleparkide meelsusuuring
Lähteülesanne
1. Taastuvenergeetika ja tuuleparkide hetkeseis Eestis
Energia tootmine taastuvatest allikatest on kasulik nii keskkonnale kui ka majandusele. Nii Eesti
kui ka Euroopa Liidu tasandil on seatud ambitsioonikad eesmärgid taastuvenergia osatähtsuse
suurendamiseks, asendades kõrge kasvuhoonegaaside heitega seadmed taastuvenergia
seadmetega, et seeläbi meie energiavajadusi keskkonnasäästlikult katta. Eesti riiklikus energia- ja
kliimakavas on planeeritud 2030. aastaks jõuda vähemalt 40%-lise1 osatähtsuseni elektri
summaarsest lõpptarbimisest (~2,6 TWh, ~1GW). 2019. aastal moodustas taastuvelektri
osatähtsus elektri summaarsest lõpptarbimisest 22% (toodang ~2,2 TWh)2. Seega peab
taastuvelektri tootmine kasvama vähemalt kaks korda võrreldes 2020. aastaga. Teel
kliimaneutraalse ühiskonna poole on vaja seda osatähtsust suurendada veelgi ja võimalikult
kiiresti.
2020. aastal toodeti Eestis taastuvelektrit ~2,2 TWh ning see moodustas 46,4% Eesti
elektritoodangust ja kattis ~25% tarbimisest. Tuuleenergia andis 2020. aastal 37% taastuvenergia
kogutoodangust (0,82 TWh).
Tuuleenergia tootmisseadmetesse investeerimine on kulutõhus viis taastuvelektrit toota3 ning
seetõttu on tuuleenergia suurima kasvupotentsiaaliga, arvestades Eesti soodsaid tuuletingimusi ja
geograafilist asukohta. Selleks, et saaksime tuuleenergiast tarbijate jaoks parima hinnaga
taastuvelektrit, on projektide vahel vaja hoogustada konkurentsi. Selle jaoks peavad olema nii
tuuleparkide rajamist soodustavad regulatiivsed tingimused kui ka piisavad arendusalad.
Riigikaitseliste kõrguspiirangute (vt joonis 1) tõttu on tuuleparkide arendamiseks sobilik ainult
14% Eesti maismaast (6500 km2), seejuures rakenduvad ka kõnealusel maa-alal täiendavad
kitsendused, nt looduskaitselistel põhjendustel. 2019. aasta novembris ja 2021. aasta aprillis
Vabariigi Valitsuse poolt tehtud otsustega investeeritakse riigikaitseliste kõrguspiirangute
leevendamiseks õhuseirevõimekuse parandamisse ja seeläbi muutub 2025. aastaks tuuleparkide
rajamiseks sobilikuks ligi 60% maismaast. (vt joonis 2). Lisaks riigikaitselistele
kõrguspiirangutele tuuleparkide rajamisel tuleb arvestada ka looduskaitseliste piirangute,
konkreetse elektrivõrgu konfiguratsioonist tulenevate liitumiskuludega ning kohalike
kogukondade poolse võimaliku vastuseisuga, mistõttu on valdkonnaüleste kompromisside
leidmine tuuleenergia arendamiseks Eestis võtmetähtsusega.
1
https://ec.europa.eu/energy/sites/ener/files/documents/ee_final_necp_main_ee.pdf
2
https://ec.europa.eu/eurostat/web/energy/data/shares
3
Iga maismaale installeeritud GW toob majandusse 2,5 miljardit eurot ja 2,1 miljardit eurot toob iga merele
installeeritud GW. https://windeurope.org/data-and-analysis/product/wind-energy-and-economic-recovery-in-
europe/
Joonis 1. Tuuleparkide arendamiseks sobilikud alad maismaal.4
4
Alad oranžis on praegused võimalikus arendusalad (150m kõrgusepiiriga). Ala rohelises on
kompensatsioonimeetme järgselt lisanduv tuuleenergeetika arendusala, mis Kaitseministeeriumi hinnangul
valideeritud 2024. aastal.
Joonis 2. Kompensatsioonimeetmete rakendamisel vabanev Mandri-Eesti ala (heleroheline)
käsitleb kogu Eesti territooriumi, koosmõjus juba varem otsustatud Kirde-Eesti
kompensatsioonimeetmetega (tumeroheline).Antud ala vabaneb kõrguspiirangutest eeldatavalt
2025. aastal.
Joonis 3. Eesti ja Pärnu mereala planeeringu potentsiaalsed tuuleenergeetika alad. Joonisel välja
toodud roosa viirutusega.
Tuulikud on ehituslikult kõrgkonstruktsioonid ja nad asuvad valdavalt avatud maastikul. Viimane
kümnend on näidanud, et uute taastuvenergial põhinevate tootmiste tekkel on väga oluline roll
kohalikul kogukonnal, nende meelsusel ja poolehoiul. Näiteks on viimased suuremad tuulepargid
rajatud ~10 aastat tagasi ja praegu menetluses olevad tuulepargid on erinevatel põhjustel rajamata
jäänud. Üheks kitsaskohaks on nii-öelda “mitte minu tagahoovis” suhtumine (NIMBY). Inimeste
hinnangud tuulikute maastikureostuse suhtes on tüüpiliselt individuaalset laadi – kui ühed
huvigrupid hindavad mõne tuuliku asukoha ebasobivaks, võivad teised inimesed omada
vastupidist arvamust. Visuaalne mõju on eelkõige seotud maastiku esteetilise väärtuse ja selle
kaitsmisega. Visuaalse mõju ulatus sõltub asukoha avatusest ja eksponeeritusest. Olulist rolli
mängib siin tõenäoliselt ka n-ö harjumuspärasus, sest erinevalt näiteks Taanist ei ole Eestis veel
üles kasvanud ühtegi põlvkonda, kelle vaates oleks tegemist normaalse igapäeva elu osaks oleva
energeetikavaldkonna arendusega.
Kui Eesti maismaal on tuuleenergia potentsiaal rajada hinnanguliselt täiendavalt ~1,5 GW
tuuleparke, siis merealade potentsiaal on 7+ GW. Seetõttu, kui soovime, et kliimaneutraalset
elektrit toodetaks Eestis ning see looks siin ühiskondlikku kasu, on oluline nii maismaa- kui
ka meretuuleparkide rajamine.
2. Meelsusuuringu eesmärk ja nõuded metoodikale
2.1. Eesmärk
Ettevõtlus võib endaga kaasa tuua olulist mõju ja kogukonnad on üha häälekamad nii oma
seisukohtade kui ka vajadusel vastuseisu väljendades. Majandustegevusega kaasnevate võimalike
negatiivsete mõjude kompenseerimise ja kogukondadelt häiringuid tekitavale ettevõtlusele
nõusoleku saavutamise temaatika on maailmas üha enam päevakorda tõusnud. Sellest tulenevalt
on käesoleva uuringu eesmärgiks saada erapooletu teadmine Eesti elanike meelsusest
tuuleenergia osas.
Uuring peab käsitlema endas nii kvantitatiivset kui ka kvalitatiivset osa. Esimene osa hõlmab
endas laia küsimustikku, kus on valimisse võetud suur hulk Eestis elavaid inimesi. Valimis peavad
olema esindatud erinevad vanusegrupid. Tulemusena saadakse ülevaade, kuidas näevad Eesti
elanikud ning potentsiaalsetes tuuleparkide arenduspiirkondades (st vahetult mõjutatud isikud)
energiatootmise vajadust Eestis, rajatavaid ja olemasolevaid tuuleparke ja Eesti võimalusi
tuuleenergia arendamisel (sh nii maismaal kui ka merel). Lisaks saadakse teadmine, mis on
olulisemad vastuseisu põhjendused ning kuidas neid oleks neid võimalik leevendada.
Teine osa uuringust aitab kaardistada kohaliku kogukonna meelsust taastuvenergeetika ja
tuuleparkide osas. Uuring käsitleb olemasolevate tuuleparkide vahetus läheduses elavate inimeste
meelsust erinevate tuulikutüüpide ja kohalike omavalitsuste lõikes. Oluline on küsimustiku
läbiviimisel ka küsimustiku vastajale anda teadmisi taastuvenergeetikast ning tuulikuparkidest, et
tõsta inimeste kompetentsi taastuvenergeetika teemade osas. Lisaks tuleb intervjuusid läbi
inimestega, kes elavad perspektiivsetes asukohtades, kuhu tulevikus on võimalik tuulikuparke
rajada. Valimi suurus peab olema esinduslik ning see tuleb eelnevalt kokku leppida töö Hankijaga.
2.2. Ülesanded
Hankija nägemus teemadest, mida katta tuuleparkide meelsusuuringu läbiviimisel, on esitatud
alljärgnevalt.
2.2.1 Üldine energeetikaalaste teemade teadlikkus ja meelsus
Eesmärk on mõista, milline on valimi üldine teadlikus ja meelsus taastuvenergia suunal ja kas see
mõjutab nende personaalseid tarbimisotsuseid. Valim peaks kaardistama vaid taastuvenergeetika
tootmisi.
Kas valimi jaoks on oluline, et tarbitav elekter oleks toodetud Eestis?
Kas valimi jaoks on oluline, millest nende tarbitav elekter toodetud on?
Millisest allikast toodetud elektrit eelistatakse? – päike, tuul, põlevkivi, tuuma, import?
2.2.2 Tuuleenergiaga seotud teemad (sh meretuulepargid)
Eesmärk on mõista, milliseks hindab valim tuulepargi asukoha ja personaalse mõju erinevaid
aspekte:
Tuuleenergeetika vajalikkuse olulisus ning kaardistamine (miks, kelle jaoks jms);
Isiklik heaolu;
Tervisega seotud arvamused;
Visuaalne häiring (nt. varjutus);
Müra;
Leevendusmeetmete olulisus (nt. kohaliku kasu raames häiringute eest kompensatsioon,
sotsiaaltaristu korrastamine või mingid muud meetmed, mida vastaja peab oluliseks).
Milline oleks valimi suhtumine, kui nad saaksid homme teada, et nende kodu lähedale
kavandatakse tuuleparki?
Millistel tingimustel ollakse nõus tuulepargi lähedal elama?
2.2.3 Kliima
Eesmärk on mõista, milliseid ohte ning võimalusi nähakse tuuleparkide rajamisel
looduskeskkonnale. Samuti on tähtis mõista, millistest allikatest informatsioon pärineb ja kuidas
luuakse personaalne tõlgendus.
Taimed, loomad, linnud;
Põhjavesi ja maavarad;
Erinevad looduskeskkonnad.
2.2.4 Mõju kohalikule, riiklikule sotsiaalsele ja majanduskeskkonnale
Eesmärk on mõista, kuidas mõtestab kohalik elanik otseseid ja kaudseid seoseid piirkonna
majanduseluga. Kuidas nähakse võimalusi kohaliku majanduselu ja seeläbi kohalike sissetulekute
ja kohaliku omavalitsusemaksutulu edendamiseks.
Kohaliku kasu mudel ehk tasu piirkonnas elavatele inimestele ja kohalikule omavalitsusele
– olulisus, instrumendist laekuvate vahendite suurus ja jagunemine;
Rajatav taristu;
Töökohtade loomine;
Tuulepargi arendaja kui kohalik tootja, kes panustab kohaliku elu edendamisse;
Energiajulgeolek ja energiavarustuskindlus;
Elektrienergia impordi ja ekspordi tasakaal.
Oluline roll on uuringus küsimustiku loomisel (neutraalselt sõnastatud küsimused, piisavad
vastusevariandid, asjatundlik küsimustiku vorm) ning intervjuude läbiviimisel. Oluline on
küsimustiku puhul vastuste põhjendused ja kaardistus.Juhul, kui küsitluse käigus selgub
tuuleparkide suhtes vastumeelsus, on oluline, et seda kaardistataks ja saadaks põhjendused, millest
on vastumeelsus tingitud. Oluline on ka jätta võimalus vastajal sõnastada oma vastus, kui välja
pakutud vastusevariandid talle ei sobi.
2.3. Nõuded metoodikale
2.3.1 Ülesehitus
Pakkumuses oodatakse Pakkuja omapoolset nägemust tuuleparkide meelsusuuringu
ülesehitusest (sh küsimustiku esialgsest ülesehitusest), mis lähtub Hankija kirjeldusest (ptk
2.2) väljatoodust, Hankija soovidest ning toob välja endapoolsed võimalikud täiendused.
Meelsusuuringu lõplik ülesehitus ja sisupunktid tuleb kooskõlastada Hankijaga.
2.3.2 Intervjuud
Meelsusuuringu koostamisel tuleb suhelda tuuleparkide vahetus läheduses elavate inimestega (sh
planeeritud maismaa-ja meretuuletuuleparkide vahetus läheduses) ja ettevõtetega. Kohtuda
vähemalt kahekümne tuulepargi läheduses elava inimesega ja viia läbi intervjuu kaardistamaks
nende meelsust tuuleparkide osas. Lisaks tuleb intervjuusid läbi inimestega, kes elavad
perspektiivsetes asukohtades, kuhu tulevikus on võimalik tuulikuparke rajada (vt joonis 1,2,3).
Oluline on, et intervjuusid viiakse läbi erinevates valdades asuvate tuulikuparkide vahetus
läheduses olevate inimeste seas. Pakkujal tuleb eelnevalt Hankijaga kooskõlastada kohtumiseks
planeeritud intervjuu vorm ja küsimused.
3. Pakkumuskutsega hangitavad tegevused
Pakkuja esitab pakkumuses:
1. nägemuse tuuleparkide meelsusuuringu ülesehitusest, küsitluse sisust, et läbi viia parim
meelsusuuring;
2. tegevusplaani, kus kirjeldab omapoolse nägemuse, kuidas Pakkuja planeerib tegevusi läbi
viia (vastavalt punktis 2.2 toodule);
3. milliseid piirkondi ja kui paljusid inimesi soovitakse küsitluse läbi viimisel kaasata ning
mis piirkondades viiakse läbi intervjuud;
4. kirjelduse metoodikast, mis peab võimaldama täita meelsusuuringu eesmärki ning andma
vastused teemapunktides käsitletule.
Pakkujalt hangitakse järgmised tegevused ja tulemused:
1. Ettevalmistus: pakkumuses esitatud metoodika kooskõlastamine ja kinnitamine
Hankijaga, lähtudes hankedokumendis kirjeldatud eesmärkidest.
2. Küsitluse ja intervjuude läbiviimine: viiakse läbi vastavalt pakkumuses esitatud ja
Hankijaga kooskõlastatud metoodikale, arvestades hankedokumendis toodud
eesmärki, sisu ja tulemusi. Oluline on eelnevalt teemad, küsimustiku sisu ja muu
oluline kooskõlastada töö hankijaga sh töö teostaja initsiatiivil viia läbi koosolek
hankijaga.
3. Vahearuanne: vahearuande koostamine. Antakse ülevaade töö Hankijale küsimustiku
ja intervjuude tulemustest ning kuidas vormistatakse lõpparuanne. Hankija
kooskõlastab eduka Pakkuja tööde vahearuande ning esitab vajadusel täiendavaid
suuniseid.
5. Valmis meelsusuuring: Pakkuja esitab uuringu korrektselt vormistatult ja keeleliselt
toimetatult. Meelsusuuring vormistatakse eesti keeles elektrooniliselt muudetavas
(soovitatavalt docx) ning mittemuudetavas (soovitatavalt pdf) vormis. Tellija esitab
vajadusel omapoolsed märkused ja ettepanekud ning otsustab uuringu heakskiitmise.
6. Meelsusuuringu tulemuste tutvustamine: uuringu tulemuste tutvustamine
taastuvenergiaga seotud organisatsioonide esindajatele. Presentatsiooni kestvuseks on
kuni 2 tundi.
4. Ajakava
Tööde vastuvõtmise tähtajaks on mitte hiljem kui 5 kuud pärast lepingu sõlmimist.
Pakkuja koostab uuringu läbiviimise täpse ajakava ja esitab selle Hankijale koos
pakkumusega. Allolevalt on toodud Hankija üldised ootused ajakavale.
Avakoosolek: toimub vahetult pärast hanke lepingu allkirjastamist. Avakoosolekul
tutvustab Pakkuja analüüsi läbiviijaid ning Hankija omapoolset meeskonda. Hankija
selgitab ootusi uuringule ning Pakkuja tutvustab enda poolset metoodikat, kuidas
meelsusuuring läbi viiakse sh. teemade kirjeldus. Lepitakse kokku lõplik töö läbiviimise
metoodika ning omavaheline infovahetus.
Vahearuanne: vastavalt metoodikale tehtud töö kirjeldus antakse üle mitte hiljem kui 8
nädalat pärast lepingu sõlmimist. Hankijal on aega anda tagasisidet pakkujale vahearuande
esialgse versiooni kohta maksimaalselt 15 tööpäeva jooksul. Peale esialgse versiooni
esitamist toimub Pakkuja initsiatiivil 20 tööpäeva jooksul koosolek, kus antakse tagasiside
uuringu läbiviijale.
Lõplik analüüs: Tööde vastuvõtmise tähtajaks on mitte hiljem kui 5 kuud pärast lepingu
sõlmimist. Selleks, et tagada tööde õigeaegne vastuvõtmine, esitab Pakkuja lõpparuande
mustandi Tellijale tagasisidestamiseks hiljemalt 4 kuud pärast lepingu sõlmimist. Vastu
võtmisele minev lõpparuanne peab olema korrektselt vormistatud ja keeleliselt toimetatud
nint vastama käesolevas lähteülesandes ning Pakkuja poolt esitatud pakkumises seatud
eesmärkidele. Lõpparuanne esitatakse elektrooniliselt muudetavas (soovitavalt .docx) ja
mittemuudetavas (soovitavalt pdf) vormis koos kõigi seotud lisadega (sh andmed .xlsx
kujul).
Vajadusel võib Pakkuja lisada ajakavasse täiendavad arutelusid Hankija ja Pakkuja vahel.
5. Pakkumuse hind
Pakkumuse maksumus peab sisaldama kõiki meelsusuuringu läbiviimiseks ja koostamiseks
vajalikke kulusid, makse ja makseid. Hankija esitab pakkumuse lõpliku maksumuse ehk uuringu
läbiviimise kogumaksumuse koos kõikide teenuse osutamiseks vajalike kulude, maksude (sh
käibemaksuga) ja maksetega.
Hankijal on õigus lükata tagasi pakkumus, mille maksumus ületab Hankija eelarvelisi võimalusi.
Tegemist on lihthankega, mis lähtub RHS §14 lõige 1 punkt 1 piirmäärast.
6. Pakkumuse esitamine
Pakkumus tuleb esitada pakkumuskutses esitatud tähtajaks. Hankija annab selgitusi eesti keeles.
Pakkumus on vormistatud eesti keeles. Pakkumus peab kehtima esitamistähtajast vähemalt 90
päeva jooksul.
Pakkumuses tuleb esitada:
Pakkuja arusaam meelsusuuringu koostamise eesmärgist Hankija vajadustest lähtuvalt;
Uuringu esialgne ülesehitus, teemapunktide ja tegevusplaani kirjeldus;
Tegevuste ajakava (nädalase täpsusega);
Pakkuja nägemus koostööst Hankijaga;
Pakkuja ekspertrühma kirjeldust, kus on iga liikme kohta välja toodud käesolevas projektis
täidetavad ülesanded, vastutus ja töötundide maht. Juhul kui tegemist on
ühispakkumusega, siis näidatakse ekspertrühma kirjelduses ära ühispakkujate tööjaotus ja
vastutus;
6.1. Nõuded varasemate avaliku arvamuse uuringute läbiviimise kogemusele
Pakkuja omab töö teostamiseks vähemalt kaheliikmelist ekspertrühma. Pakkuja pakutud
ekspertrühma peavad kuuluma minimaalselt:
Analüütik-projektijuht, kes vastutab kõikide tellitavate teenuste ettevalmistamise,
läbiviimise ja analüüsimise eest;
Üks ekspert, kellel on sotsioloogiliste või sotsiaalpsühholoogiliste uuringute läbiviimise
tegemise eelnev kogemus ja vastav taust (varasem avaliku uuringu läbiviimise kogemus);
Pakkuja võib esitada alternatiivse nägemuse meeskonnaliikmetest lisaks
hankedokumentides kavandatud liikmetele.
Üks uurimisrühma liige võib vastata mitmele projektimeeskonna kvalifikatsiooninõudele.
Pakkuja esitab ekspertrühma liikmete CV-d koos tegevuste kirjeldusega. Pakkuja on kohustatud
kasutama lepingu täitmisel pakkumuses nimetatud ekspertrühma liikmeid või Hankija eelneval
nõusolekul spetsialiste, kellel on vähemalt samaväärne kvalifikatsioon ja kogemused.
6.2. Nõuded pakkujale
Pakkuja peab vastama järgmistele tingimustele:
Pakkuja esitab kirjaliku kinnituse Riigihangete seaduse § 95 lg 1 ja 4 sätestatud
hankemenetlusest kõrvaldamise aluste puudumist;
Pakkuja peab omama hankelepingu täitmiseks vajalikke intellektuaalse omandi õigusi
(litsentse). Pakkuja (sh iga ühises pakkumuses osaleja) esitab koos pakkumusega kinnituse,
et tal on kõik hankelepingu täitmiseks vajalikud intellektuaalse omandi õigused ja tasub
vajalike litsentside eest ise;
Kui pakkumuse esitavad mitu Pakkujat ühiselt, peavad nad hankemenetlusega seotud
toimingute tegemiseks volitama enda hulgast esindaja.
7. Pakkumuste hindamine
7.1 Lähteülesande mõistmine annab kuni 60 väärtuspunkti. Lähteülesande mõistmist hindab
hankekomisjon p-des 7.1-7.3 esitatud alakriteeriumide alusel:
7.1.1. Tööde kirjeldus kuni 25 vääruspunkti:
Suurepärane (25 punkti) - saab pakkumus hindeks juhul, kui planeeritud tööd on kirjeldatud
detailselt, tegevused on loogiliselt järjestatud, põhjendatud ning eesmärgipärased;
Hea (15 punkti) - saab pakkumus hindeks juhul, kui planeeritud tööd on kirjeldatud detailselt, kuid
tegevused vajavad kohandamist järjestuse osas, tegevused on põhjendatud ning eesmärgipärased;
Rahuldav (10 punkti) - saab pakkumus hindeks juhul, kui planeeritud tööd on kirjeldatud üldiselt,
tegevused ei ole loogiliselt järjestatud, kuid on põhjendatud ja/või eesmärgipärased;
Mitterahuldav (0 punkti) - saab pakkumus hindeks juhul, kui planeeritud tööd on kirjeldatud
üldiselt, tegevused ei ole loogilises järjestuses ega vasta uuringu eesmärkidele. Pakkumusest
nähtub, et pakkuja ei ole uuringu eesmärgi saavutamisele mõelnud. Pakkumuse põhjal ei ole
võimalik aru saada, kas uuringuga jõutakse tulemuseni;
7.1.2. Metoodika valik kuni 25 väärtuspunkti:
Suurepärane (25 punkti) - saab pakkumus hindeks juhul, kui kirjeldatud metoodika on
eesmärgipärane, pakkumuses lahti kirjutatud ning metoodika valik on põhjendatud selgelt ja
arusaadavalt;
Hea (15 punkti) - saab pakkumus hindeks juhul, kui kirjeldatud metoodika vastab üldiselt
eesmärgile, pakkumuses osaliselt lahti kirjutatud ning metoodika valik on põhjendatud selgelt ja
arusaadavalt;
Rahuldav (10 punkti) - saab pakkumus hindeks juhul, kui metoodika on pakkumuses kirjeldatud
üldiselt ja metoodika valik ei ole piisavalt selgelt ja arusaadavalt põhjendatud;
Mitterahuldav (0 punkti) - saab pakkumus hindeks juhul, kui uuringu metoodika abil ei ole
võimalik saavutada soovitud tulemust. Pakkuja ei ole pakutud lahendusi omalt poolt selgitanud.
7.1.3 Tööde ajakava kuni 10 väärtuspunkti
Suurepärane (10 punkti) - saab pakkumus hindeks juhul, kui tööde ajakava on detailne,
põhjendatud ja realistlik ning konkreetsete tööde teostamiseks arvestatud ajamaht on optimaalne;
Rahuldav (5 punkti) - saab pakkumus hindeks juhul, kui tööde ajakava on üldine, kuid realistlik
ning konkreetsete tööde teostamiseks arvestatud ajamaht on üldiselt sobiv;
Mitterahuldav (0 punkti) - saab pakkumus hindeks juhul, kui tööde ajakava on liiga üldine,
mistõttu ei ole võimalik hinnata selle realistlikust ning konkreetsete tööde teostamiseks arvestatud
ajamaht ei ole piisav ja/või seda ei ole võimalik hinnata;
7.2 Pakkumuse kogumaksumus – kuni 40 väärtuspunkti.
Pakkumuse maksumuse väärtuspunktide määramisel saavutab maksimaalsed väärtuspunktid kõige
odavam pakkumus. Teised saavad 40-st võimalikust punktist sama suhtarvu võrra vähem punkte,
mille võrra nende pakkumus on kõige odavamast pakkumusest kallim. Väärtuspunktid
arvutatakse: “punktimäär” = “kõige odavam pakkumuse maksumus” / “hinnatava pakkumuse
maksumus” × 40.
7.3 Pakkumuste hindamine.
7.3.1 Erinevate kriteeriumite alusel saadud punktid liidetakse kokku ja saadakse pakkumust
iseloomustav väärtuspunktide summa. Arvutuste tulemused ümardatakse kahe komakoha
täpsusega.
7.3.2 Edukaks tunnistatakse pakkumus, mis sai hindamise tulemusel kõrgeima summeeritud
punktisumma. Hindamisel annab komisjon punkte ühiselt, konsensuse alusel.
7.3.3 Kui on mitu ühesuguse punktisummaga pakkumust, siis hankeleping sõlmitakse Pakkujaga,
kes kogus lähteülesande mõistmise eest rohkem punkte.
7.3.4 Pakkumust, mille hindamisel on vähemalt ühe alakriteeriumi hinne mitterahuldav, ei
tunnistata edukaks.
8. Pakkumuste tagasilükkamine
Hankijal on õigus lükata tagasi kõik pakkumused, mille maksumused ületavad hanke eeldatava
maksumuse ülempiiri. Hankija jätab endale õiguse tunnistada hange kehtetuks, kui hanke
toimumise ajal on Hankijale saanud teatavaks uued asjaolud, mis välistavad või muudavad
ebaotstarbekaks hanke lõpuleviimise hankedokumendis sätestatud korras.
9. Autoriõigused
Kõik analüüsi käigus saadud, koostatud või kogutud andmed ning muud materjalide varalised
õigused (näiteks küsimustikud, intervjuude kokkuvõtted, juhendid, lisaandmed) antakse üle
Hankijale. Hankijal on õigus analüüsi tulemusena loodud teoste (analüüsitulemused,
poliitikasoovitused jne) kasutamisele ja avalikustamisele viidates töö teostajale. Lisaks on
Hankijal õigus kaardistuse raames loodud teoste (analüüsitulemused, poliitikasoovitused jne)
muutmisele ja täiendamisele, viidates töö teostajale ning kooskõlastades sisulised muudatused
eelnevalt töö teostajaga.
10. Leping
Hankeleping sõlmitakse pakkumuste soodsaima pakkumuse teinud pakkujaga.