dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
LepingAvalik

Leping

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 8. juuli 2021
Viit
17-10/17-0460/4234
Registreeritud
8. juuli 2021
Dokumendi liik
Leping
Funktsioon
17 Energeetikaalase tegevuse korraldamine
Sari
17-10 Energeetikaprojektide toimikud (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
17-10/17-0460
Vastutaja
Kristo Kaasik

Failid

  • 📎17-1017-04604234 08.07.2021 Leping (1).asice8198 KB

Sisu (failidest)

Tuuleparkide meelsusuuring Koostööpakkumus Kantar Emor Karin Preegel 01.juuni 2021 Kiirülevaade koostööpakkumisest Tuuleparkide EESMÄRK: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Teemad meelsuse kaardistusel:  Üldine energeetikaalaste teemade meelsusuuring soovib erapooletut teadmist elanike tuuleparkide meelsuse kohta. Eesti energia- ja kliimapoliitika teadlikkus ja meelsus  Tuuleenergiaga seotud teemad (sh üheks eesmärgiks on taastuvelektri osa meretuulepargid) suurendamine, kus suur potentsiaal on  Kliima Uuringu eesmärgiks Eesti elanike tuuleenergial. Uuringu eesmärgiks on saada  Mõju kohalikule, riiklikule sotsiaalsele ja hoiakute ja meelsuse kaardistus teadmine, kuidas Eesti elanikud näevad majanduskeskkonnale taastuvenergia ning tuuleparkide energiatootmise vajadust Eestis, rajatavaid ja olemasolevaid tuuleparke ja Eesti võimalusi Ankeedis vabade kommentaaride võimalus. teemal. Tagasihoidlik sisend VÄLJUND: tuuleenergia arendamisel (maismaal kui merel). kogutakse ettevõtetelt. Erapooletu Oluline on ka analüüsida vastuseisu põhjuseid  Analüütiline aruanne (ppt/word ja pdf teadmine antud teemal on sisendiks ning leida viisid, kuidas neid oleks võimalik formaadis) edasiste tuuleenergia plaanide jaoks. leevendada.  Algandmed (SPSS või Excel) Senise laia valimi põhjal elanike  Lõplik ankeet meelsuse kohta teadmise puudumine MEETOD:  Uuringu suuline esitlus pidurdab valdkonna arengut. Kombineeritud meetod:  kvantitatiivne veebiküsitlus (CAWI) AJAKAVA:  kvalitatiivsed fookusgrupid (FG)  Ankeedi kinnitus: 16.08.2021 Lisainfo:  Küsitlustöö: 30.08-10.09.2021 Karin Preegel SIHTRÜHM:  Fookusgrupiintervjuud 13.09-08.10.2021 Kantar Emor Esinduslik Eesti elanike valim (vanuses 15-84)  Vahearuanne: 08.10.2021 Uuringuekspert  Tuuleparkide läheduses elavad inimesed  Lõpparuanne: hiljemalt 26.11.2021 [email protected]  Perspektiivsete tuuleparkide läheduses  Esitlus: kokkuleppel 56 225 360 elavad inimesed  Kõrvalfookusena mõned energeetikavaldkonna ettevõtted INVESTEERING: © Emor AS 2 25 300 eurot + käibemaks 20% Sisukord 1 Pakkuja lühitutvustus 4 2 Uuringu taust ja eesmärk 7 3 Uuringu sihtrühm ja metoodika 13 4 Andmete analüüs 28 5 Tegevuskava ja ajaplaan 31 6 Väljund 36 7 Meeskond 39 8 Maksumus 45 9 Lisad 48 © Emor AS 3 1 Pakkuja lühitutvustus Pakkuja lühitutvustus AS Emor on 1990. aastal loodud turundus- ja sotsiaaluuringute, konsultatsioonide ja analüüsiteenuste pakkuja. AS Emor kuulub maailma juhtiva teabe- ja konsultatsioonifirma Kantar üleilmsesse kontserni. Alates 2016. aastast tegutseb AS Emor kaubamärgi Kantar Emor all. Kantar Emor pakub mitmekülgseid uuringulahendusi, konsultatsiooni ja andmete mõtestamist ning Kantari rahvusvahelisi teenuseid. Firmal on 30 aasta pikkune kogemus nii era-, avalikus kui ka mittetulundussektoris teabepartneriks olemisel. Aasta jooksul teeme üle kahesaja uuringu- ja analüüsiprojekti, mille tarbeks viisime näiteks ainuüksi 2020. aastal läbi 256 665 veebiintervjuud (CAWI), 55 516 telefoniintervjuud (CATI) ja 704 personaalset näost-näkku intervjuud (CAPI). Kantar Emori tegevus on kooskõlas ESOMAR/ICC turundus- ja sotsiaaluuringute korraldamise rahvusvaheliste reeglitega. ESOMAR-i memorandumile alla kirjutanud firmade nimed on avaldatud ESOMAR kodulehel (http://www.esomar.org). © Emor AS © Emor AS 5 Uuringu põhimeeskond Kantar Emori põhimeeskond käesoleva uuringu läbiviimisel Meeskonnaliige Roll meeskonnas Karin Preegel Uuringu planeerimine ja juhtimine, ankeedi täiendamine, suhtlemine teiste 1. Projektijuht ja analüütik meeskonnaliikmete ja Hankijaga, tulemuste analüüs ja aruande koostamine, tulemuste Tööstaaž uuringute juhtimisel/ teostamisel AS Emoris 2 aastat esitlemine. Jaanika Hämmal Projektijuhi toetamine administratiivsetes teemades, sh ankeedi täiendamine ja testimine, 2. Projektijuhi abi ja analüütik suhtlus tootmise projektijuhtidega, tulemuste analüüs ja aruande osade koostamine Tööstaaž analüütiku/eksperdina kokku 17 aastat Alje Roopärg Andmespetsialist: küsitlusprogrammide koostamine ja testimine, andmefailide 3. Andmespetsialist moodustamine, statistiline andmetöötlus. tööstaaž AS Emoris 14 aastat Margit Puskar Kvalitatiivuuringu andmekogumise projektijuht vastutab fookusgruppide korraldusliku osa 4. Andmekogumise projektijuht eest (osalejate värbamine, konfidentsiaalsuskokkulepete sõlmimine, meeldetuletused tööstaaž AS Emoris 13 aastat osalejatele jne). Lisaks koordineerimisele viib läbi ka intervjuusid. © Emor AS © Emor AS 6 2 Uuringu taust ja eesmärk Tellija: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) strateegiliste eesmärkide hulka kuulub ettevõtlikkust ja innovatsiooni soosiva riigi, efektiivse ja turvalise transpordisüsteemi, areneva infoühiskonna kõrval ka keskkonnasõbralik ja põhjendatud hinnaga energiavarustus. Eesti energia- ja kliimapoliitika eesmärkides on planeeritud 2030.aastaks jõuda taastuvelektri vähemalt 40%-lise osatähtsuseni elektri summaarsest lõpptarbimisest. Taastuvateks loetakse mitte-fossiilkütused, sh tuule-, päikese-, hüdro- ja puitkütused. Arvestades kohalikke tuuletingimusi ning geograafilist asukohta on tuuleenergia suure kasvupotentsiaaliga. Taastuvelektri projektide vahel konkurentsi hoogustamise eelduseks on regulatiivsete tingimuste selgus ning arendusalade piisavus. Tuuleparkide rajamisel tuleb arvestada:  riigikaitseliste kõrguspiirangutega (tuuleparkide jaoks sobiliku maismaa osa kasvab lähiaastatel 14%-lt 60%-ni),  looduskaitseliste piirangutega,  konkreetse elektrivõrgu konfiguratsioonist tulenevate liitumiskuludega,  kohalike kogukondade poolse võimaliku vastuseisuga. Uute tuuleparkide rajamisel on oluline roll kohaliku kogukonna meelsusel ja poolehoiul. Tuuleparkide arendusse on kaasatud mitmed, ka vastandliku motivatsiooniga, huvipooled. Vastav teadmine on oluline osa uuringu konteksti mõistmisest. Eesti riiklik energia- ja kliimakava aastani 2030 (REKK 2030) https://ec.europa.eu/energy/sites/ener/files/documents/ee_final_necp_main_ee.pdf © Emor AS 8 Huvipooled *valik ärihuvipooltest, lisaks mitmed teised Kes saab millist kasu ning kelle ja mille arvelt? Elanikud Energia Import vs hind eksport Äri- ja majandus Energia- Energia varustatus huvi allikas Kliima- ja energia- Riigi- eesmärgid kaitse Ettevõtted TUULEENERGIA Avalik sektor Kesk- Häiringud konna- vs kaitse hüvitised Kohalik vs riigitasand Kohalik kasu Keskkonna- kaitse ühendused MTÜ Hiiu Tuul (kodanikualgatus); Piirsalu ja Seljaküla elanikud jt Noarootsi tuuleenergia MTÜ; MTÜ Paldiski **valik keskkonnakaitse huvipooltest, lisaks mitmed teised Toetusgrupp; MTÜ Hanila Toetusgrupp, MTÜ Viru-Nigula valla Toetusgrupp jt © Emor AS 9 Mõned varasemad analüüsid ning seotud materjalid Tuuleparkide ning energeetika valdkonnas on olulisel kohal arengudokumendid, nende hulgas ka REKK, mis mh laiema trendina kajastavad taastuvate energiaallikate olulisuse kasvu. Varasemalt on MKM-i uuringud ja analüüsid käsitlenud energeetikat üldiselt, sh energiatõhusust, elektriturgu, soojusmajandust ja taastuvenergiat. Tuulepargi projektidega seoses on teostatud keskkonnamõju hindamisi (KMH), 2010.aastal hinnati kombineeritud meetodil ka Läänemaa tuulikuparkide mõju lähialade elanikele (OÜ Saar Poll & Adepte Ekspert). Küsitlusest selgus, et enamik vastajatest (74%) peavad tuuleenergia tootmist Eestis vajalikuks. Samas oma elukoha naabruses asuvatele tuulikuparkidele ollakse pigem vastu (44%) või suhtutakse neisse erapooletult (36%). Negatiivselt poolelt tõi iga teine vastaja välja, et pelgab tuulikute tööle hakkamisega kaasnevat müra. Tuulepargi positiivseid mõjusid toovad vastajad välja harvem, siiski iga viies nimetab asjaolu, et rohelise energia osakaal tõuseb. Murettekitav on see, et 2/3 küsitletutest hindas tuulepargi rajamisele eelnenud informeerimist ebapiisavaks. Hiljutises (2021) kohalike omavalitsuste küsitluses hindas 48% vastanud KOV esindajatest kohalike suhtumist taastuvenergia tootmisüksustesse pigem positiivseks, 2020.aastal Praxise koostatud Kohaliku kasu instrumentide35% neutraalseks analüüs ning 15% pigem käsitleb taluvushuvi negatiivseks. rahvusvahelise praktika näidetena ka tuuleparkide arendamist. Taanis on kompensatsioonimehannismid reguleeritud nelja meetmena: 1) rahalise kompensatsiooni skeem (ingl compensation scheme) lähinaabritele, 2) kaasomandiskeem (ingl coownership scheme), 3) kogukonna kompensatsiooniskeem (nn roheline skeem) (ingl community benefit scheme (green scheme)), 4) tagatisfond (ingl guarantee fund). Analüüsis rõhutatakse, et elanike nõusoleku saamine on suurem juhul kui elanikud on kaasatud projekti kavandamisse, neil on head võimalused osalemiseks (sh piisav teavitus), elanikud saavad mõjutada arendusega seotud otsuseid ning rajatise käitamisel säilib kogukonna seotus (nt kogukonna liikmed osalevad turbiinide hoolduses). Seni on tuuleparkide ning kogukonna kasu vahel ressursside vahendamiseks loodud mittetulundusühinguid nt Paldiskis, Noarootsis, Hanilas, Viru- Nigulas. See teave on üheks uuringu planeerimise, läbiviimise ning tulemuste rakendamise lähtekohaks. Täiendavaid näiteid varasematest uuringutest LISAs © Emor AS 10 Uuringu taust ja eesmärk UURINGU TAUST Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi energeetika tegevusvaldkonda raamistab Eesti riiklik energia- ja kliimakava aastani 2030. REKK eesmärkide seas on sõnastatud ka järgnev: taastuvenergia osakaal energia summaarsest lõpptarbimisest peab aastal 2030 olema vähemalt 42%. Plaanitava uuringu kontekstis on fookuses üks võimalik taastuvenergia allikas: tuuleenergia. UURINGU EESMÄRK Tuuleparkide arendus sarnaselt teistele suuremahulistele (tööstus)arendustele võib kaasa tuua olulist mõju kohalikele kogukondadele. Inimesed väljendavad üha häälekamalt vastuseisu. Majandustegevusega kaasnevate võimalike negatiivsete mõjude kompenseerimise ja kogukondadelt häiringuid tekitavale ettevõtlusele nõusoleku saavutamise temaatika on maailmas üha enam päevakorda tõusnud. Käesoleva uuringu eesmärgiks on saada erapooletu teadmine Eesti elanike meelsusest tuuleenergia osas. © Emor AS © Emor AS 11 Mis see uuring annab? Erapooletu kaardistuse Eesti elanike meelsusest tuuleparkide osas, Teadmise olulistest tuuleparkidele vastuseisu põhjustest, Elanike hinnangud, kuidas tuuleparkide negatiivseid mõjusid leevendada, Põgusa sissevaate ettevõtete meelsusesse, Võimaluse edaspidi läbi viia võrdlevaid tuuleparkide meelsuse kordusuuringuid. © Emor AS 12 3 Uuringu sihtrühm ja metoodika Uuringu metoodika Uuring koosneb kvantitatiivsest ning kvalitatiivsest osast. Esimeses osas, vanuseliselt esindusliku Eesti elanike küsitlusega kogutakse infot selle kohta kuidas nähakse potentsiaalsetes tuuleparkide arenduspiirkondades energiatootmise vajadust Eestis, rajatavaid ja olemasolevaid tuuleparke ning Eesti võimalusi tuuleenergia arendamisel. Kaardistatakse ka olulisemad vastuseisu põhjendused ning eelistatud leevendusmeetmed. Teises osas, intervjuudena, kogukondade meelsuse mõistmine (olemasolevate tuuleparkide vahetus läheduses elavate inimeste ja ettevõtete ning perspektiivsetes asukohtades elavate inimeste) erinevate tuulikutüüpide (mere- ja maismaa) ja kohalike omavalitsuste lõikes. Selle töölõigu käigus on eesmärgiks ka osalejatele taastuvenergeetikast ning tuulikuparkidest teadmiste jagamine. Kvalitatiivne uuring annab vastused sisulistele küsimustele: miks ja kuidas. Ettevõtete sisend kogutakse intervjuudega. © Emor AS © Emor AS 14 Uuringu sihtrühm Veebiküsitlus 1200 Eesti elaniku seas, vanuses 15-84. Küsitlus viiakse läbi eesti ja vene keeles. Küsitlusankeedi pikkus ca 30 küsimust, see võimaldab teemat erinevatest aspektidest avada. Tulemusi on võimalik võrrelda piirkondade ning sotsiaal- demograafilise tausta (vanus, sugu, rahvus) lõikes. Suur valim võimaldab esinduslikku analüüsi ka siis kui jätta kõrvale tuuleenergeetika mõistes perspektiivitud Kagu-Eesti piirkonnad. Fookusgrupiintervjuud tuuleparkide läheduses elavate inimestega. Pakume värbamiskriteeriumite (nt ankeedis: elukoha/valla küsimus või kas elate tuulepargi läheduses?) alusel sobivatele veebiküsitlusele vastanutele võimalust osaleda fookusgrupiintervjuudes. Lisaks kasutame värbamiseks Facebook`i abi. Viime läbi 5 FG-d, kus igaühes osaleb 4-5 inimest, kattes erinevaid sihtgruppe ja arvamuste tüüpe. Lõplikud valiku kriteeriumid lepitakse kokku Hankijaga. Üks vestlus viiakse läbi vene keeles. Vestluse kestvus ca 1,5h.  kaks olemasolevate tuuleparkide läheduses elavate negatiivselt meelestatud inimestega (nt Esivere, Aseriaru, Salme/Läätsa)*;  üks olemasolevate tuuleparkide läheduses elavate positiivselt meelestatud inimestega (nt Hanila/Virtsu, Aulepa, Paldiski)*;  üks perspektiivsete (ja/või laiendavate) tuuleparkide läheduses elavate inimestega (nt Liivi/Kihnu; Hiiumaa; Saaremaa; Lääne- Nigula: Risti, Seljaküla, Piirsalu; Pärnumaa: Paikuse, Saarde; Virumaa: Vaivara, Purtse, Varja, Aidu)*;  üks otsustamata/neutraalselt meelestatud inimestega (nt mistahes piirkonnast värbamisankeedi järgi)*. • Tuuleparkide/piirkondade nimetused on indikatiivsed ning esialgsed viidates kohale, kus tõenäoliselt sobivaid vastajaid leida. Plaanis ei ole läbi viia konkreetse tuulepargi piirkonna elanikke rühmavestlust. Vestlusel osalejate koosseis formuleerub värbamisankeedi põhjal © Emor AS 15 ning täpsed kriteeriumid lepitakse kokku Hankijaga. 3.1 Kvantitatiivuuring Uurimisteemad ja elanikkonna küsitluse küsimused (1/3) 1. TEADLIKKUS JA MEELSUS ÜLDISELT 2.1 TUULEPARKIDE MÕJU ELANIKE 2.2 TUULEPARKIDE HEAOLULE LEEVENDUSMEETMED Milline on Eesti elanike üldine teadlikus ja meelsus Kuidas Eesti elanikud hindavad tuulepargi Kuidas suurendada Eesti elanike tuuleparkide taastuvenergia suunal ning kas see mõjutab inimeste (asukoha) mõju personaalsele heaolule? taluvushuvi? personaalseid tarbimisotsuseid?  Kuivõrd oluline on vastaja jaoks elektri tootmise asukoht  Kuivõrd vajalik on vastaja hinnangul  Kuivõrd olulised on vastaja hinnangul ehk asjaolu, et elekter oleks toodetud Eestis? tuuleenergeetika erinevatele huvipooltele? pakutavad/plaanitavad  Milliseks hindab vastaja tuuleparkide mõju leevendusmeetmed (nt. kohaliku kasu  Kuivõrd oluline on vastaja jaoks elektri toomise allikas isiklikule heaolule? raames häiringute eest kompensatsioon, ehk see millest tarbitav elekter toodetud on?  Kuivõrd mõjutavad tuulepargid vastaja sotsiaaltaristu korrastamine või mingid  Millisest allikast (päike, tuul, põlevkivi, import, muud meetmed, mida vastaja peab tuumaenergia) toodetud elektrit vastaja eelistab? hinnangul lähedal elavate inimeste tervist? oluliseks)? Võimalik lisada täiendavaid aspekte:  Kuivõrd oluline on tuulepargi tekitatav visuaalne häiring (nt. varjutus)?  Milline oleks vastaja suhtumine, kui ta  Kas vastaja on teadlik elektritasu komponentidest saaks homme teada, et tema kodu lähedale (elektrienergia, võrgutasu, aktsiis ja taastuvenergia  Kuivõrd oluline on tuulepargi tekitatav müra? kavandatakse tuuleparki? tasu)? Võimalik lisada täiendavaid aspekte:  Millistel tingimustel oleks vastaja nõus  Kuivõrd oluline on vastaja jaoks elektri hind?  Vastaja elukoha kaugus lähimast tuulepargist tuulepargi lähedal elama?  Kui heaks hindab vastaja enda teadmisi  Millistest allikatest pärineb infot tuuleparkide Võimalik täiendavalt vormistada: taastuvenergeetika arengute/poliitika/potentsiaali teemal? mõju kohta?  Negatiivsete mõjude ning  Kas vastaja on teinud konkreetseid tarbimisotsuseid,  Kuivõrd oluline on tuulepargi tekitatavad leevendusmeetmete olulisuse ning mis on seostatavad taastuvenergia teemaga katkestused mobiilisides? piisavuse hindamine valikuna/paketina (vt (erimärgise/sertifikaadiga elektripaketi valimine, koduste  Kuivõrd mõjutab tuulepark vastaja igapäevaelu LISA „valikuvõimaluste kaardistamine“) päikesepaneelide või väiketuuliku püstitamine, (nt kalastamisel)? elektrisõiduki soetamine vm). *Miks ja kuidas küsimustele annab sügavamad vastused kvalitatiivuuring, fookusgrupiintervjuud. © Emor AS 17 Uurimisteemad ja elanikkonna küsitluse küsimused (2/3) 3. KLIIMA EHK MÕJU LOODUSELE 4.1 MÕJU KOHALIKULE SOTSIAAL- 4.2 MÕJU RIIKLIKULE SOTSIAAL- JA JA MAJANDUSKESKKONNALE MAJANDUSKESKKONNALE Milliseid ohte ning võimalusi näevad Eesti elanikud Milliseid seosed näevad Eesti (kohalikud) Milliseid seosed näevad Eesti elanikud tuuleparkide ja tuuleparkide rajamisel looduskeskkonnale? Millistest elanikud tuuleparkide ja piirkonna majanduselu (piirkonna) majanduselu vahel? Kuidas Eesti elanikud allikatest informatsioon pärineb? vahel? Millised võimalusi näevad kohalikud hindavad tuuleparkide mõju energiajulgeolekule? Milline on elanikud sissetulekute ja KOV maksutulu Eesti elanike ootus elektrienergia impordi ja ekspordi  Milliseks hindab vastaja tuuleparkide mõju edendamiseks? tasakaalule? taimedele, loomadele, lindudele?  Kuivõrd oluline on vastaja hinnangul  Kuivõrd olulised on vastaja jaoks energiajulgeolek ja  Milliseks hindab vastaja tuuleparkide mõju kohaliku kasu mudel ehk tasu piirkonnas energiavarustuskindlus? põhjavee reservile ja maavarade elavatele inimestele ja KOV-dele  Milline peaks vastaja hinnangul olema elektrienergia kasutusvõimalustele? taluvushuvi suurendamisel? impordi ja ekspordi tasakaal?  Milliseks hindab vastaja tuuleparkide mõju  Milline peaks vastaja hinnangul olema Võimalik lisada täiendavaid aspekte: erinevatele looduskeskkondadele (olenevalt kohaliku kasu mudelist laekuvate tuulepargi asukohast: meri, rannik, soo, mets,  Kuivõrd õiglaseks peab vastaja valitud piirkonda vahendite suurus ja jagunemine? põld, lagendik, tööstus/aheraine taaskasutusala)? tuulepargi rajamist?  Kuivõrd oluline on vastaja jaoks Võimalik lisada täiendavaid aspekte:  Milliseks hindab vastaja valmidust lubada tuuleparke tuuleparkidega seoses rajatav taristu?  Milliseks hindab vastaja tuuleparkide mõju üldiselt vs oma elukoha lähedusse?  Kuivõrd olulised on vastaja jaoks mereelustikule, sh kaladele?  Missugusest allikast (nt ministeeriumist, KOV-lt, tuuleparkidega seoses loodavad arendajalt, asutusest, ühingust vms) ootab vastaja töökohad? rohkem infot?  Kuivõrd oluline on vastaja jaoks, et tuulepargi arendaja on kui kohalik tootja, kes panustab kohaliku elu edendamisse? *Miks ja kuidas küsimustele annab sügavamad vastused kvalitatiivuuring, fookusgrupiintervjuud. © Emor AS 18 Uurimisteemad ja elanikkonna küsitluse küsimused (3/3) Täpne küsitlusankeet lepitakse kokku uuringu käivitamisel koostöös MKMiga. Käesolev pakkumine arvestab sellega, et ankeet sisaldab valdavas enamuses skaalahinnanguid ning ca 6-8 vaba vastusega küsimust. Vastajalt oodatakse kõigi teemade hindamist: üldine teadlikkus, mõju heaolule ja leevendusmeetmed, mõju loodusele, kohalik kasu ja mõju riiklikule sotsiaal- ja majanduskeskkonnale. Ettepanekuid ankeedi muudatusteks ja täiendusteks saame teha peale projekti avakoosolekul täpsema infovajaduse läbi arutamist. © Emor AS 19 Küsitlusuuringu üldkogum ja valim ÜLDKOGUM JA SIHTRÜHM Uuringu üldkogumi moodustavad Eesti Vabariigi alalised elanikud vanuses 15 – 84 (Statistikaameti andmetel seisuga 01.01.2020. a kokku 1073326 inimest). Rahvastikustatistika põhineb rahvaloenduse ja registreeritud rahvastikumuutuste andmetel. Uuringu sihtrühma moodustavad kõik vastavaealised üldkogumi liikmed. VALIM Uuringu valimi proportsionaalse mudeli koostamisel arvestame üldkogumi struktuuri vastaja elukoha (maakond), vanuse, soo ja rahvuse lõikes. Kuna ESA statistikas puudub eelistatud suhtluskeele tunnus, ei ole seda võimalik valimi mudeli koostamisel arvestada, kuid suhtluskeele taustaküsimust on siiski võimalik kasutada tulemuste analüüsimisel. Valimi moodustame “isekaaluvana”, st kasutame üldkogumi proportsionaalset mudelit, kus kõikidel üldkogumisse kuuluvatel inimestel on võrdne võimalus vastajaks sattuda. Uuringu valimi suuruseks on vähemalt 1200 vastajat, kes on leitud juhuvaliku meetodil. Üldkogumi struktuur ja planeeritud valimijaotuse tabel on esitatud järgmisel slaidil. © Emor AS © Emor AS 20 Üldkogumi struktuur ja planeeritud valimijaotus 15-84a Abs.arv (ESA 01.01.2020) 15-84a Abs.arv (ESA 01.01.2020) 5 Lõuna- 2 Põhja- 3 Lääne- Eesti 5 Lõuna- Eesti Eesti (Hiiu, (Põlva, 6 Virumaa 3 Lääne- Eesti (Harju, Lääne, 4 Tartu pk Valga, (Ida-Viru, Eesti (Hiiu, (Põlva, Järva, Pärnu, (Jõgeva, Viljandi, Lääne- 2 Põhja-Eesti Lääne, 4 Tartu pk Valga, 6 Virumaa 1 Tallinn Rapla) Saare) Tartu) Võru) Viru) KOKKU (Harju, Järva, Pärnu, (Jõgeva, Viljandi, (Ida-Viru, 1 Tallinn Rapla) Saare) Tartu) Võru) Lääne-Viru) KOKKU SUGU x VANUS 15-24a mees 20726 11096 7174 9563 6945 9001 64505 SUGU x VANUS 15-24a mees 23 12 8 11 8 10 72 25-34a mees 35086 15280 10492 13406 9831 11720 95815 35-49a mees 47120 28262 15161 18686 13512 19574 142315 25-34a mees 39 17 12 15 11 13 107 50-64a mees 33507 21457 15372 15680 14303 20536 120855 35-49a mees 53 31 17 21 15 22 159 65-74a mees 16131 9004 7095 6857 6749 9995 55831 50-64a mees 37 24 17 18 16 23 135 75-84a mees 8541 4339 3793 4111 3583 4194 28561 65-74a mees 18 10 8 8 8 10 62 15-24a naine 21474 9849 6466 9325 6239 7995 61348 75-84a mees 10 5 4 4 4 5 32 25-34a naine 36251 13329 8675 12348 7267 8908 86778 15-24a naine 24 11 7 10 7 10 69 35-49a naine 49484 24982 13257 18284 11221 17721 134949 25-34a naine 41 15 10 14 8 9 97 50-64a naine 42566 21286 16358 17252 14680 23682 135824 65-74a naine 27250 12453 9793 9979 8936 15685 84096 35-49a naine 55 28 15 20 13 20 151 75-84a naine 19436 8520 8001 8503 7253 10736 62449 50-64a naine 48 24 18 19 16 27 152 RAHVUS eestlane 183285 146120 110654 120957 101328 60177 722521 65-74a naine 30 14 11 11 10 18 94 muu 174287 33737 10983 23037 9191 99570 350805 75-84a naine 22 10 9 10 8 11 70 ASULATÜÜ P 1 pealinn 357572 357572 RAHVUS eestlane 205 163 124 135 114 67 808 2 suur linn 0 31624 72950 0 72934 177508 muu 195 38 12 26 10 111 392 3 muu linn 46838 26280 13441 48693 46702 181954 ASULATÜÜP 1 pealinn 400 0 0 0 0 0 400 4 maa-asula 133019 63733 57603 61826 40111 356292 2 suur linn 0 0 35 82 0 82 199 KOKKU: 357572 179857 121637 143994 110519 159747 1073326 3 muu linn 0 52 30 15 55 51 203 4 maa-asula 0 149 71 64 69 45 398 KOKKU: 400 201 136 161 124 178 1200 © Emor AS © Emor AS 21 Küsitlustöö protsess Kvantitatiivse uuringu küsitlustöö viiakse läbi CAWI meetodil (CAWI – Computer Assisted Web Interviewing), veebiintervjuudena. Teoreetilise valimijaotuse alusel koostatakse vastamiskutsete saajate baas ehk valim Kantar Emori vastajate paneelist, mis sisaldab juhuvaliku teel värvatud ca 50 000 kontakti. Veebiküsitluse kaudu on võimalik tabada ka muidu suhteliselt raskesti kättesaadavat nooremat vanuserühma. Kogutakse Eesti elanike vanuseliselt esinduslik andmestik. Kogu Eesti elanikkonna arvamuste kaardistamiseks küsitletakse kõigi piirkondade elanikke (1200 vastust). Analüüsi silmas pidades arvestatakse andmekogumisel perspektiivselt tuuleparkide rajamiseks sobivat maismaa-ala, kust jäävad välja Jõgeva-, Tartu-, Põlva- ja Võrumaa piirkond (200 vastust). See tähendab, et tuuleparkide rajamiseks sobivate piirkondade elanike vastuseid kogutakse piisavalt esindusliku analüüsi koostamiseks (1000 vastust). Pidevalt küsitluse vastamismäära vanusegruppides ning piirkondade lõikes jälgides on võimalik Hankija ja Pakkuja kooskõlastusel jooksvalt otsustada täiendavate sammude vajalikkus planeeritud valimi kokkusaamiseks. Ad hoc küsitlus annab konkreetsete parameetritega valimil andmekogumise jaoks enam paindlikkust, näiteks oleme arvestanud sotsiaalmeedias täiendava värbamisega, samuti on võimalik valimi parameetritele kvoote seada ning nende täitmiseks vajadusel küsitlusaega pikendada. Veebiküsitluseks kasutame tarkvaraprogrammi NIPO Nfield. Küsimustikku on sisse programmeeritud suunamised, filtrid, roteerimised ja vastuste loogilisuse kontroll, mis kõik tagavad küsitluse vigadeta toimumise. Programm välistab ka korduva küsimustiku täitmise ühe ja sama vastaja poolt. Ankeedi täitmisel on olemas SSL turvaühendus, mis tagab vastuste konfidentsiaalsuse. Elanike huvi tuuleparkide meelsuse küsitlusele vastata suurendab teema huvitatavus, aktuaalsus, uudiskajastused, lähedane seotus tuuleparkidega. Uuringukutses on oluline märkida ka see, mis kogutud teabest edasi saab. Näiteks kui vastuseid kasutatakse poliitikakujundamise sisendina, annab see kindluse, et antud tagasiside on väärtustatud ning oluline. Võimalusel märkida kutsesse kust teema kohta edaspidi infot saab. Kantar Emor saadab kõikidele valimi liikmetele e-posti teel kutse osaleda uuringus ning vastata läbi ankeedilingi küsitlusele. Küsitluse täitmist on võimalik katkestada ja hiljem jätkata. E-posti teel laekunud unikaalne ankeedilink teeb vastamise lihtsaks, mugavaks, kasutajasõbralikuks nii arvutis kui nutiseadmes. Unikaalne ankeedilink võimaldab hiljem edastada meeldetuletusi vaid nendele valimi liikmetele, kes ei ole veel uuringule vastanud. Esimene meeldetuletus saadetakse umbes nädala pärast küsitluse algust neile, kes veel ei ole oma arvamust avaldanud. Teine meeldetuletus saadetakse umbes 5 päeva enne planeeritud küsitluse lõppu. © Emor AS 22 Kantar Emori andmekogumise kvaliteet Iga analüüsi aluseks on kvaliteetselt kogutud andmed Spetsiaalne veebiküsitluseks kasutatav tarkvaraprogramm NIPO Nfield ning arvuti teel juhitud intervjueerimise süsteemi kasutamine võimaldab: ꟷ programmeerida keerukaid intervjuusid koos vajalike filtrite, suunamiste, loogilisuse kontrollide ja veateadetega, mille tulemusel välditakse küsitlemise protsessis tekkida võivaid andmelünki ja vigast andmebaasi; ꟷ automaatsete protsesside kaudu korrektselt rakendada erinevaid valimitüüpe ning kontrollida valimi proportsioone; ꟷ jälgida igapäevaselt uuringu kulgu (valimi täituvus erinevates lõigetes) ning probleemide ilmnemisel reageerida operatiivselt ja paindlikult. © Emor AS © Emor AS 23 3.2 Kvalitatiivuuring Kvalitatiivne andmekogumine: fookusgrupiintervjuud (1/2) Kvalitatiivne andmekogumine võimaldab saada vastused küsimusele miks, kuidas, mis põhjustel ehk mõista probleemi olemust. Fookusgrupi intervjuud annavad vastuse uurimisküsimusele: millised on olulised vastuseisu põhjused ning kuidas neid on võimalik leevendada? Hankematerjalides toodud teemadest vajavad iseäranis kvalitatiivset lähenemist järgmised küsimused:  tuuleenergeetika vajalikkuse olulisus ning kaardistamine (miks, kelle jaoks jms);  millistest allikatest informatsioon pärineb ja kuidas luuakse personaalne tõlgendus; (vt ka LISA fookusgrupi teema näide)  kuidas mõtestab kohalik elanik otseseid ja kaudseid seoseid piirkonna majanduseluga. Kuidas nähakse võimalusi kohaliku majanduselu ja seeläbi kohalike sissetulekute ja kohaliku omavalitsusemaksutulu edendamiseks. Andmekogumine toimub vestluskava alusel. Kava koostamisel on aluseks põhilised meelsusuuringu teemapunktid (teadlikkus, mõju isiklikule heaolule, keskkonnale, majandusarengule ja kohalikule kasule) ning sügavuti seisukohtade põhjendused. Vestluskavasse on võimalik mõttetekitajatena lõimida temaatilist infot ehk vestluse käigus suurendada osalejate teadlikkust taastuvenergeetikast. Arutelu ergutamiseks on plaanis erinevate seisukohtade kaardistamiseks kasutada valikueksperimendist ajendatud vormi info edastamisel (vt LISAs „valikuvõimaluste kaardistamine“). Valikueksperimendi omaduste ja tasemete koosseis määratakse koostöös Hankija ning vajadusel energeetika eksperdiga. Eksperdi või ekspertide valikul lähtutakse valdkondlikust kompetentsist ning jälgitakse võimalikku huvide tasakaalustatust. Rühmavestluses kujuneb ühine seisukoht optimaalseima lahenduse osas ning tekib võimalus sügavuti mõista erinevate komponentide olulisust, mis omakorda sisustab täpsemalt elanikele vastuvõetavat tuuleparkide taluvuspaketti. © Emor AS 25 Kvalitatiivne andmekogumine: fookusgrupiintervjuud (2/2) Kvalitatiivsed rühmavestlused viime läbi veebiplatvormi kasutades (Zoom või Teams), kus on tagatud vestluse läbi viimiseks vajalikud funktsioonid, sh projektiivsete metoodikate rakendamine kui ka aruteluvormide mitmekesisus (nt lühikesed paarisarutelud/ülesanded). Veebiplatvormi kasutamine võimaldab paindlikku osalemist olenemata asukohast ning on end varasemate kogemuste põhjal tõestanud kui efektiivne koostööplatvorm. Kokku teostame 5 rühmavestlust. Olukorras, kus rühmavestlused toimuvad veebi vahendusel, soovitame need läbi viia väiksema osalejate arvuga gruppides ca 4-5 osalejaga. Plaanime neli vestlust läbi viia eesti keeles, kus võivad osaleda ka vene emakeelega inimesed, kes suudavad ennast eesti keeles piisavalt hästi väljendada. Grupi puhul on oluline osalejate kogemus ning meelsus, jälgime piirkondlikku mitmekesisust, et kaetud oleks nii mere- kui maismaa, aga ka Põhja-, Lääne- ning saarte elanikud. Lisaks viime läbi ühe vestluse vene keeles, et olulise, Kirde-Eesti tuuleparkide arendusala elanikel, oleks mugavaim võimalus antud teemal kaasa rääkida ning kogutavat andmepilti laiendada. Vt ptk 3 Uuringu sihtrühm ja metoodika (esialgsed tuuleparkide/piirkondade nimetused) Ühe rühmavestluse kestvuseks on planeeritud 1,5 tundi ning intervjuud viib läbi vastava erikoolituse saanud ja suure praktilise töökogemusega moderaator. Vestlused toimuvad pool-struktureeritud intervjuu vormis, kus moderaator lähtub paika pandud teemadest ja põhiküsimustest, kuid vastavalt vestluse kulgemisele võib esitada jooksvalt lisaküsimusi ning muuta vestlusteemade järjekorda. Täiendavalt ergutatakse osalejaid mõtlema ning arutlema ettevalmistatud materjalide info ning valikueksperimendi võtmes mõttetekitajatega. Vastajad värvatakse Kantar Emori vastajate paneelist, täpsemalt ankeetküsitlusele vastanute ning osalemiskriteeriumitele vastanud ning osalemiseks nõusoleku andnud inimeste seast. Osalejatega vestleb meie kvalitatiivse andmekogumise projektijuht telefoni teel, veendudes, et tegemist on rühma sobiva vastajaga ning avatud suhtlejaga. © Emor AS Kvalitatiivne andmekogumine: intervjuud ettevõtetega Tuulepargid mõjutavad kohalikku elu mitmest küljest ning üheks osapooleks on ka ettevõtted. Poolehoidu või vastumeelsust võivad põhjustada erinevad tegurid. Üks ettevõtteid iseloomustav kriteerium on tegevusala (nt turism, teenindus, põllumajandus/kalandus/metsandus, logistika, kinnisvaraalane tegevus, tootmine, energeetika), mis suuresti määrab organisatsiooni vajadused, võimalused ning ootused tegevuskeskkonnale. Eesti Majanduse Tegevusalade Klassifikaatori (EMTAK) järgi on D valdkonnas (Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine) enam kui 2-töötajaga kokku 103 ettevõtet. Nende ettevõtete seast intervjueeritavad lepitakse kokku koostöös Hankijaga. Ettevõtete meelsus on plaanitavas uuringus kõrvalfookus, arvestades, et põhitähelepanu on elanike meelsuse uurimisel. Plaanis on läbi viia 3-5 intervjuud ettevõtetega laiendamaks elanike andmete vaadet. Vestluskavas on teemad kohandatud vastavalt sihtrühmale, sh võimaliku kasu osas ettevõtetele nn rohetoetused. © Emor AS 27 4 Andmete analüüs Andmeanalüüs: üldised põhimõtted Kuidas me kogutud andmeid töötleme ja analüüsime? CAWI meetodi puhul toimub andmekogumine jooksvalt otse arvutisse ning selle käigus rakendatakse küsitlusprogrammi automaatseid kontrollimehhanisme. Andmeanalüütik kontrollib, korrastab ja kirjeldab andmebaasi ning moodustab andmete kaalutunnuse, et valim vastaks elanikkonna proportsioonidele. Kaalutunnuse moodustamise aluseks on valimi teoreetiline jaotus. Moodustatakse küsitlusankeedi täpsusega uuringutulemuste üksikkirjete andmebaas SPSS-is, mis võimaldab ka Hankijal endal edaspidi andmete analüüsi teostada. Andmebaas on anonüümne ning ei sisalda vastaja isikut tuvastada võimaldavaid tunnuseid. Andmeanalüüsis kasutame professionaalseid andmeanalüüsi pakette SPSS ja Galileo, mis võimaldavad kõiki statistilisi andmeanalüüsi viise, mis antud uuringuülesande puhul vajalik. Tulemuste esitluses (järelduste tegemisel) arvestatakse eelkõige Hii-ruut statistiku (tulemuste usalduspiire arvestav statistik) põhjal eristuvaid tunnused. Uuringu tulemused esitame analüütilise aruandena, mis sisaldab üldistusi ja põhijäreldusi uuringu-tulemustest illustreerituna joonisdiagrammidega. Tulemuste puhul näidatakse analüüsis:  koondtulemus (mis peegeldab kogu elanikkonna suhtumist, hoiakuid ja käitumist),  tulemused analüüsilõigetes (nt sotsiaal-demograafilistes – vanus, piirkond ja muude huvipakkuvate taustatunnuste lõikes - nt tuuleparkide vajalikkuse hinnangu järgi; tuuleparkide või perspektiivsete tuuleparkide läheduses elamise järgi). Tulemuste puhul analüüsitakse nii erinevusi vastuste jaotuses kui keskmistes hinnangutes. Erinevused Hii-ruut statistiku alusel. MKMi ootustele vastava aruande koostamiseks lepime aruande struktuuri ja ülesehituse eelnevalt kokku. Lisaanalüüsi võimalus kasutades TRI*M metoodikat (vt Lisa). Eesmärknäitaja ning tegurite korrelatsioonanalüüsi põhjal võimalik eristada olulisemad tegurid vähemolulistest. See omakorda võimaldab välja tuua peamised tähelepanupunktid põhinedes oluliste ja vähemoluliste tegurite suhtelisele analüüsile, st. vaatame keskmisest kõrgemalt ja madalamalt hinnatud tegureid eesmärknäitaja seisukohast oluliste aspektide kogumis. Käesoleva valimi puhul ebamõistlik, perspektiiviks edaspidi. © Emor AS © Emor AS 29 Kantar Emori andmeanalüüsi kvaliteet Kuidas tagame andmeanalüüsi kvaliteedi? Andmeanalüüsi kvaliteedi kindlustavad järgmised tegevused läbi kogu andmetöötlusprotsessi: • Moodustunud andmefailide loogilisuse kontroll (ja juba eelnevat programmeeritud ankeedi loogikad). Muuhulgas analüüsitakse näiteks seda, kuivõrd suures mahus on antud „ei oska öelda“ vastuseid. Vajadusel välistame selliste vastustega küsimustikud andmebaasist, kus vastused on valdavalt “ei oska öelda”. • Küsitlustöö käigus kujunenud valimi sotsiaaldemograafilist struktuuri soo, vanuse, rahvuse/ suhtluskeele ja elukoha lõikes võrdleme vastavate statistiliste näitajatega üldkogumi (ESA 2019 rahvastikunäitajad) kohta ning vajadusel kaalume sellele vastavaks elanike statistika suhtes. • Professionaalsete andmeanalüüsi pakettide SPSS ja Galileo kasutamine. • Kogenud andmeanalüütikud ja projektijuhid. • Hankijaga tema vajaduste läbiarutamine tulemuste esituse osas. • Tulemuste esitluses (järelduste tegemisel) arvestatakse eelkõige Hii-ruut statistiku (tulemuste usalduspiire arvestav statistik) põhjal eristuvaid tunnused. © Emor AS © Emor AS 30 5 Tegevuskava ja ajaplaan Üldine tegevuskava Ettevalmistus Andmekogumine Analüüs Pakkumuse edukaks osutumise korral Uuringu järgmiseks etapiks on andmete Andmekogumisele järgneb statistiline kohtuvad Pakkuja ja Tellija esimesel sobival kogumine ehk küsitlustöö (veebiküsitlus andmeanalüüs ning fookusgrupiintervjuude võimalusel selleks, et arutada koos üle veel (CAWI)) ning kvalitatiivne andmekogumine teemade analüüs, mis koondatakse uuringu eesmärgid, uurimisküsimused, (fookusgrupiintervjuud, intervjuud terviklikuks analüütiliseks aruandeks, milles metoodika ja ajakava. Pärast ankeedi lõplikku ettevõtetega) esitatakse uuringu tulemused ja kokkuvõte. kinnitamist algab küsitlustöö ettevalmistus. Vahearuande esitab Emor Hankijale oktoobris Kantar Emoril on võimalik küsitluse edenemist 2021, Hankija-poolse tagasiside põhjal Ettevalmistav kohtumine võib toimuda nii igapäevaselt väga täpselt jälgida ja täiendatud lõpparuanne esitatakse hiljemalt veebi teel kui näost-näkku (sõltuvalt probleemide ilmnemisel kohe operatiivselt novembris 2021. vajadusest ja olukorrast). Eeldatavalt pärast reageerida, et tagada andmekogumise kõrge lepingu sõlmimist juulis või augustis 2021. kvaliteet. Pidev jälgimine võimaldab ka Uuringu lõpetab tulemuste tutvustamine otsustada täiendavate meetodite rakendamise taastuvenergiaga seotud organisatsioonide vajaduse. esindajatele. Veebiküsitlusel intervjuul osalemiseks sobivad ning nõusoleku andnud elanikud kutsutakse fookusgrupiintervjuudele, lepitakse kokku sobiv aeg. Lisaks intervjuud ettevõtetega. © Emor AS 32 Üldine ajaplaan Orienteeruvalt saab lähtuda järgmisest. Ettepanek täpsema ajakava osas on esitatud järgmisel slaidil, lõplik ajakava lepitakse kokku Hankijaga. Andmefaili koostamine, Kohtumine Hankijaga, ankeedi arutelu, andmeanalüüs, tabeltöötlus, täiendamine ja kinnitamine, küsitluse Andmekogumine: Andmekogumine: Lõpparuande Uuringu tulemuste ettevalmistus ja programmeerimine, valimi baasi veebiküsitlus fookusgrupiintervjuud graafilised tööd, esialgne esitamine esitlus intervjuu teemade ülevaade – moodustamine vahearuanne Ca 2 nädalat (kvant) + 3-5 nädalat pärast ühel korral Hankijale Ca 2 nädalat 3-4 nädalat Ca 3 nädalat 2 nädalat (kvali) vahearuande esitamist sobival ajal AJAKAVA Ajakavas on arvestatud suvepuhkustega ning Ankeedi kinnitamine: 16.august 2021 tööde alguseks on planeeritud augustikuud. Avakohtumisel (võimalik ka Teams/Zoom teel) Ankeedi programmeerimine ja testimine: 17. – 27.august 2021 määratakse projekti kontaktisikud, kes Küsitlustöö: 30.august – 10.september 2021 suhtlevad projekti töö etappide ajal regulaarselt. Jooksvates küsimustes e-posti Fookusgrupiintervjuud: 13.september – 08.oktoober 2021 ja/või telefoni teel. Projekti kulgemise Andmete analüüs ja vahearuanne: 08.oktoober 2021 hindamiseks vähemalt 2 nädala tagant (virtuaalselt) kohtudes. Eesmärgiks on Lõpparuanne: hiljemalt 26.november 2021 võimalike probleemkohtade võimalikult varane Tulemuste esitlus: kokkuleppel märkamine ning lahendamine. 33 © Emor AS © Emor AS Millal me seda teeme? Esialgne ettepanek ajakavast nädala täpsusega Hankija ja Pakkuja /Hankija ja Pakkuja töökohtumised # # # # # # # # # # töökohtumised Avakohtumine nädal 31 09.08.2021 nädal 32 Ankeedi kinnitus nädal 33 16.08.2021 nädal 33-34 nädal 34; 37-38 Küsitlustöö nädal 35-36 30.08.-10.09.2021 nädal 37-40 Intervjuud september-oktoober Vahearuanne nädal 40 08.10.2021 nädal 41-42 nädal 42-45 Tagasiside koosolek 28.10.2021 nädal 43 Lõpparuanne nädal 47 26.11.2021 nädal 48-49 nädal 48-51 (hiljemalt) Vajadusel edastatav eraldi Excelina. © Emor AS 34 Vahearuanne Mida sellest oodata? Eduka projekti tuumaks on läbimõeldud sisu ehk metoodika, Vahearuande esitamisele järgneb Hankija tagasiside (15 hästi planeeritud tegevused ehk ajakava ning nende täitmise tööpäeva jooksul) ning sellele omakorda kohtumine (20 jälgimine, mis suuresti tugineb sujuvale Hankija ning Pakkuja tööpäeva jooksul vahearuande esitamisest). Kohtumisel on koostööle. fookuses vahearuande tagasiside ning võimalus Pidades silmas Hankepäringus toodud ootusi ajakavale analüüsiraporti jaoks oluliste tähelepanekute tegemiseks. (vahearuanne kvantitatiivse kui ka kvalitatiivse andmekogumise Vajadusel määratakse täiendavate tööde sisu ja maht ning põhjal 8 nädalat pärast lepingu sõlmimist) on andmekogumise viiakse need ellu enne lõppraporti esitamist ( 4 kuud lepingu tegevusi plaanitud võimaluste piires paralleelselt, vestluskava sõlmimisest). valmistatakse ette juba koos ankeedi koostamisega ning Hankija kooskõlastab Pakkuja vahearuande, esitades viimistletakse lõplikult vahetult enne intervjuusid. vajadusel täiendavaid suuniseid. Järgmiste sammudena Fookusgruppidesse värbamist alustatakse küsitlusuuringu viimistleb ning esitab Pakkuja lõpparuande, lepitakse kokku toimumise ajal. uuringuesitlused ning Hankija võtab vastu lõpparuande (5 Küsitlustöö lõpeb orienteeruvalt kuu aega enne vahearuande kuud lepingu sõlmimisest). esitamist, planeeritud on piisavalt aega andmetöötluseks, Vahearuande esitamisele eelnevad kui ka järgnevad projekti jooniste ning kokkuvõtete tegemiseks. Paralleelselt toimub kontaktisikute regulaarsed kohtumised, kus on võimalus kvalitatiivne andmekogumine ning vahearuandesse jõuab avatult suhelda nii tekkinud ideede kui murekohtade teemal. esmane sisend intervjuude teemadest. Pärast vahearuande esitamist on plaanis vastavalt Hankija tagasisidele oluliselt täiendada kvalitatiivse raporteerimise osa. Vajadusel lisades infot ka kvantitatiivse ehk küsitlusosa aruandesse. © Emor AS 35 6 Väljund Milline on uuringu väljund? Uuringu väljunditeks MKMi jaoks on:  hangitud tööde teostamine, sh ettevalmistus-metoodika, andmekogumine (kvantitatiivne + kvalitatiivne), vahearuanne, lõplik uuringuaruanne, suuline esitlus.  analüütiline aruanne PowerPoint või Word formaadis eesti keeles, samuti .pdf formaadis; aruanne sisaldab küsitlustulemusi graafikute ja tabelite vormis, kvalitatiivse osa teemade ülevaadet ning terviklikku tulemuste analüüsi ja järeldusi. Aruandes on ka ülevaade andmekogumise läbiviimisest;  küsitluse toorandmed Excel või SPSS formaadis;  fookusgruppide ja intervjuude lühikokkuvõtted;  uuringu läbiviimiseks kasutatud küsimustik ning vestluskava;  tulemuste suuline esitlus ühel korral. Raporti koostavad Kantar Emori kogenud eksperdid ja konsultandid. Leiame, et hea uuringuaruanne ei ole ümberjutustus. Oluline on välja tuua seosed erinevate teemade ja tulemuste vahel, kasutada asjakohaseid analüüsitehnikaid ning luua sünergiat varasemate aruannete või uurija teadmistega. Meie konsultantide tööd iseloomustab täielikkus (aruanne peab sisaldama ülevaadet kogu uuringu protsessist), sisutihedus (tekst peab olema konkreetne ja sisutihe), lugejasõbralikkus (aruanne peab arvestama lugeja infovajadusega), erapooletus ning objektiivsus. © Emor AS 37 Kuidas panna paika edasised tegevusplaanid? Teadmine  milline on Eesti elanike energeetikaalane, sh taastuvenergia teemal, teadlikkus, üldine meelsus ja eelistused,  milliseks hindavad Eesti elanikud tuulepargi asukoha ja personaalse mõju erinevaid aspekte (müra, visuaalne häiring, leevendusmeetmed),  millistel tingimustel Eesti elanikud on nõus tuuleparkide lähedal elama,  millised on olulised vastuseisu põhjused ning kuidas neid on võimalik leevendada,  milliseid ohte ja võimalusi seoses tuuleparkidega näevad Eesti elanikud looduskeskkonnale,  milliseid seoseid Eesti elanikud näevad tuuleparkide ning majanduselu arengu ning laiemalt kohaliku kasu vahel on aluseks edasiste tegevusplaanide koostamisele Eesti energia- ja kliimakava eesmärkide saavutamise teel. Uuring panustab kaasava poliitikakujundamise rakendamisse, kogudes tagasisidet laialt Eesti elanikkonna valimilt ning kvalitatiivse andmekogumise abil analüüsides sügavuti seisukohtade põhjendusi. Fookusgrupiintervjuud võimaldavad erinevate seisukohtade sünteesi rühmavestluse käigus, samuti vestluskava osana teema kohta info edastamist osalejatele. Kogutud info võimaldab edaspidi terviklikult või kitsama fookusega läbi viia kordusuuringuid, jälgimaks ette võetud tegevuste mõju meelsuse muutustele. © Emor AS 38 7 Kantar Emori uuringumeeskond ja varasemad kogemused Uuringu põhimeeskond ja nende rollid Lisaks tabelis märgitud spetsialistidele-projektijuhtidele panustavad uurimistöö valmimisse enam kui 70 h ulatuses valimispetsialist (elanike ja ettevõtete valimid), veebiküsitluste koordineerimisega ning avatud vastuste kodeerimisega tegelev tootmise projektijuht, jooniste viimistlemisse graafikaspetsialist, fookusgrupiintervjuude (sh vene keeles) läbiviimisesse ning stenogrammide koostamisse andmekogumise ja kliendiväljundite spetsialist, aruande keeletoimetamisse kommunikatsioonispetsialist ning vajadusel oleme arvestanud konsultatsiooniga energeetikaspetsialistilt. Meeskonnaliige Roll meeskonnas Vastutus Töö maht (tundides) Karin Preegel küsitlus + analüüs 18 h Uuringu planeerimine ja juhtimine, ankeedi ja Uuringu planeerimine, kõigi Projektijuht ja analüütik fookusgrupid + analüüs 30 h vestluskava koostamine, fookusgruppide ja ülesannete täitmine, sh 1. Tööstaaž uuringute juhtimisel/ ettevõtete intervjuud + analüüs 16 h intervjuude läbiviimine, tulemuste analüüs ja aruande aruande valmimine, suhtlus teostamisel AS Emoris 2 aastat, aruandlus + esitlus + muu 34 h koostamine, tulemuste esitlemine, suhtlus Hankijaga. Hankijaga uuringute valdkonnas 5 aastat 98 h Jaanika Hämmal Projektijuhi toetamine administratiivsetes teemades, Meeskonnasise Projektijuhi abi ja analüütik sh ankeedi ja vestluskava täiendamine ja testimine, tööülesannete selguse 2. ettevalmistus + aruandlus + muu 26 h Tööstaaž analüütiku/eksperdina suhtlus tootmise projektijuhtidega, tulemuste analüüs tagamine, projektijuhi kokku 17 aastat ja aruande osade koostamine toetamine Alje Roopärg Andmespetsialist: küsitlusprogrammide koostamine 3. Andmespetsialist ja testimine, andmefailide moodustamine, andmete Kvaliteetne veebiküsitlus küsitlus 21 h Tööstaaž AS Emoris 14 aastat kaalumine, statistiline andmetöötlus. Kvalitatiivuuringu andmekogumise projektijuht Margit Puskar vastutab fookusgruppide korraldusliku osa eest 4. Andmekogumise projektijuht (osalejate värbamine, konfidentsiaalsuskokkulepete Fookusgruppide toimumine fookusgrupid + intervjuud 70 h tööstaaž AS Emoris 13 aastat sõlmimine, meeldetuletused osalejatele jne). Lisaks koordineerimisele viib läbi ka intervjuusid. © Emor AS © Emor AS 40 Meeskonnaliikmete lühivormis CV ja kogemus: projektijuht Karin Preegel Nimi: Karin Preegel Haridus: Kõrgem, magistri kraad (MA) sotsioloogia erialal Institutsioon Tartu Ülikool Ajavahemik 2007–2015 Magistrikraad sotsioloogias Omandatud kvalifikatsioon Bakalaureusekraad sotsioloogias (kõrvaleriala: sotsiaaltöö ja sotsiaalpoliitika) TÖÖKOGEMUS: Aeg Organisatsioon Ametikoht Peamised ülesanded/vastutusala Projektijuht ja uuringuekspert. Tööülesannete lühikirjeldus: uuringuprojektide koordineerimine, 2019 tänaseni AS Emor Uuringuekspert klientide nõustamine ja läbirääkimised; uuringudisain ja läbiviimine, sh uuringu metoodika valik, ankeetide väljatöötamine, andmete analüüs ja uuringuaruannete koostamine ja esitlemine. OSKA valdkonnuuringute meeskonnas projektijuhtimine, aruande koostamine, (kvalitatiivne) 2016-2019 SA Kutsekoda Koordinaator andmekogumine, analüüs, tulemuste esitlemine. Kutsesüsteemi koordinaator, kutsenõukogu töö koordineerimine. 2014-2015 Praxis nooremanalüütik Uuringuprojekti andmete kogumise koordineerimine, analüüsi ja aruande valmimises osalemine Karin Preegel omab enam kui 5-aastast kogemust uuringute läbiviimisel. Uuringu projektijuhi ülesandeks on uuringu ettevalmistamine, suhtlus kõikide osapooltega, uuringu tulemuste analüüs, analüütiku juhendamine, raportite ja esitlusfailide koostamine. KOGEMUS UURINGUTE LÄBIVIIMISEL VIIMASE KAHE AASTA JOOKSUL:  „Äriklientide uuring“, tellija finantsvaldkonna erafirma, CATI, 2020, Baltikum  „Finantskäitumise uuring“, tellija finantsvaldkonna erafirma, CATI, 2020, Eesti  „Ettevõtete olukord ja hoiakud seoses COVID-19 pandeemiaga“, tellija Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, CAWI, mai 2020, juuni 2020  „Partnerite rahulolu-uuring“, tellija Riigi Kinnisvara AS, CAWI+CATI 2019, 2020  „Koostööpartnerite rahulolu-uuring“, tellija Elektrilevi AS, CAWI+CATI, 2020  „Klientide ja koostööpartnerite rahulolu-uuring“, tellija Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus, CAWI+CATI, 2020  „Riigiportaali eesti.ee kasutaja rahulolu analüüs“, tellija Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, CAWI+CATI, mai 2020, juuni 2020 © Emor AS © Emor AS 41 Meeskonnaliikmete lühivormis CV ja kogemus: projektijuhi abi Jaanika Hämmal Nimi: Jaanika Hämmal Haridus: Kõrgem, teadusmagistri kraad (MA) sotsioloogias Institutsioon Kesk-Euroopa Ülikool, õppekava akrediteeritud Lancasteri Ülikoolis Ajavahemik 2002-2003 Omandatud kvalifikatsioon Magistrikraad majandussotsioloogias (with merit) Institutsioon Tartu Ülikool Ajavahemik 1998-2002 Omandatud kvalifikatsioon Bakalaureusekraad sotsioloogias (cum laude) TÖÖKOGEMUS: Aeg Organisatsioon Ametikoht Peamised ülesanded/vastutusala 2003-tänaseni AS Emor Uuringuekspert Projektijuht ja uuringuekspert sotsiaal- ja avaliku arvamuse uuringute valdkonnas. Tööülesanded: uuringuprojektide koordineerimine, klientide nõustamine ja läbirääkimised; uuringudisain ja läbiviimine, sh uuringu metoodika valik, ankeetide väljatöötamine, andmete analüüs, uuringuaruannete koostamine ja esitlemine. KOGEMUS UURINGUTE LÄBIVIIMISEL VIIMASE KAHE AASTA JOOKSUL: Jaanika Hämmalil on 16-aastane kogemus uuringute läbiviimisel. Muuhulgas on ta olnud järgmiste antud hankega sarnaste uuringute projektijuht:  Päästeameti tellimusel alates 2010. aastast iga kahe aasta tagant läbi viidud indeksuuringud: „Kodu hädaolukorraks valmisoleku indeksi uuring“, „Veeohutusalase teadlikkuse indeksi uuring“ ning „Tuleohutusealase teadlikkuse indeksi uuring“. Uuringute eesmärgiks on selgitada välja, milline on täisealise elanikkonna teadmised, hoiakud ja käitumine vastavatel teemadel. Tulemusi kasutatakse teavitustöö efektiivsuse hindamisel. Uuringute väljundiks on küsitlustulemuste protsentjaotused ja nende põhjal arvutatud indeksite süsteem (neli alamindeksit ja üks koondindeks). Kõik uuringud on läbi viidud kombineerides telefoni- ja veebiintervjuusid. Jaanika Hämmal on olnud vastavate uuringute projektijuht aastatel 2013-2016 ja 2019-2021.  Riigikantselei tellimusel alates 2008. aastast seitsmel korral läbiviidud „Oma riigi tunnetuse uuring“, mis mõõdab Eesti elanike riigitunnetust nii abstraktse kuuluvustunde tasandil kui läbi konkreetsete indikaatorite. Jaanika Hämmal töötas vastava uuringu indikaatorid ja ankeedi välja 2008. aastal ning on olnud vastavate uuringute projektijuht 2008. ja 2019. aastal. Uuring kombineeris veebiintervjuusid silmast-silma küsitlusega.  Sotsiaalministeeriumi ja Haigekassa tellimusel läbi viidud uuring „Eesti elanike hinnangud tervisele ja arstiabile“. Jaanika oli uuringute projektijuht aastatel 2014-2016, 2020- 2021. Uuring kombineerib veebi ja telefoni.  Tartu Ülikooli koordineeritud „Eesti elanike koroonaseire“ uuringumeeskonna liige, 2020.aasta aprillist 2021.aasta aprillini on läbi viidud 16 uuringulainet, ühe uuringulaine valimiks ca 3000 vastajat, andmekogumine veebi- ning telefoni-intervjuudena. 42 © Emor AS © Emor AS Meeskonnaliikmete lühivormis CV ja kogemus: andmespetsialist Alje Roopärg Nimi: Alje Roopärg Haridus Kõrgem, bakalaureus (võrdsustatud magistrikraadiga) Institutsioon Tallinna Tehnikaülikool Ajavahemik 1987–1992 Omandatud kvalifikatsioon Bakalaureusekraad, Majandusinformaatika eriala, majandusinsener (Cum laude) TÖÖKOGEMUS: Aeg Organisatsioon Ametikoht Peamised ülesanded/vastutusala 2006–tänaseni AS Emor Andmetöötlus-spetsialist CATI, CAWI ja TAPI küsitlusprogrammide koostamine, testimine ja vastav seadistamine küsitlustööks, vastutus kvaliteetse andmetöötlemise eest SPSS-s. Keskmiselt 30-50 projekti andmetöötlust aastas 2006 TATA Grupp OÜ Projektijuht Fotostuudio käimalükkamine; arvete koostamine; organiseerimistööd jne 2005–2006 AS Saku Õlletehas Müügianalüütik Müügiandmete töötlemine ja analüüs ProClaritys ja Excelis 2003–2005 OÜ Energiamynt/ TATA Projektijuht Projekti elluviimine, programmeerimine, andmete töötlemine Grupp OÜ 1995–2003 Mustamäe Linnaosa- Andmetöötlusspetsialist, FoxPros programmeerimine, andmebaaside haldamine, andmete analüüs; andmete töötlemine, valitsus/ Mustamäe andmebaasi aruannete koostamine MS Accessis, andmete ülekandmised, töötlemine Excelis, Wordis Kinnisvara-haldus administraator (reorg)/ Minu Vara 1992–1995 IRU Soojus-elektrijaam Programmeerija Programmeerimine Dbase III-s KOGEMUS UURINGUTE LÄBIVIIMISEL VIIMASE KAHE AASTA JOOKSUL: Alje Roopärg omab kogemust uuringute andmespetsialist/analüütikuna üle 13 aasta. Viimase kahe aasta jooksul on ta olnud andmespetsialist/analüütik enam kui 80 uuringuprojektis, kus oli tegemist Eesti elanikkonna esindusliku uuringuga. Sealhulgas:  „Eesti elanike maksutahte uuring 2018“, tellija Maksu- ja Tolliamet, CAWI+CATI, sügis 2018.  „Pankade ja finantsteenuste tuntus ja kasutamine“, tellija erafirma, kevad 2019, Baltikum.  „Tuleohutusealase teadlikkuse indeksi uuring“, tellija Päästeamet, CAWI + CATI, 2018, 2020, Eesti  „Elanikkonna veeohutusalase teadlikkuse indeksuuring“, tellija Päästeamet, CAWI + CATI, 2019, Eesti  „Kodu hädaolukorraks valmisoleku indeksuuring“, tellija Päästeamet, CAWI + CATI, 2019, 2021 (ettevalmistuses) Eesti  „Eesti Haigekassa usaldusväärsus ja elanikkonna rahulolu tervishoiusüsteemiga“, tellija Haigekassa, CAWI + CATI, 2018, 2019, 2020 Eesti © Emor AS © Emor AS 43 Meeskonnaliikmete lühivormis CV ja kogemus: andmekogumise projektijuht Margit Puskar Nimi: Margit Puskar Haridus: Kutsekeskharidus Institutsioon Tallinna 32. kutsekeskkool Ajavahemik 1987-1990 Omandatud kvalifikatsioon Kutsekeskharidus, õmbleja TÖÖKOGEMUS: Aeg Organisatsioon Ametikoht Peamised ülesanded/vastutusala 2008– tänaseni AS Emor Kvalitatiivuuringute Kvalitatiivuuringute projektijuht: fookusgrupp-intervjuude, süvaintervjuude, vaatluste ja tootmise projektijuht teeninduskvaliteedi uuringute küsitlustöö juhtimine (osalejate värbamine, vaatlejate koolitamine, küsitlustöö haldamine). Keskmiselt 20 projekti aastas KOGEMUS UURINGUTE LÄBIVIIMISEL VIIMASE KAHE AASTA JOOKSUL: Kantar Emori kvalitatiivuuringute andmekogumise projektijuht koordineerib aastas keskmiselt 20 projekti. Nende hulgas fookusgruppide ja intervjuude koordineerimist sealhulgas:  „COVID-19 haiguse vastu vaktsineerimise vastased argumendid, hirmud ja infovajadus“, Tellija Sotsiaalministeerium, 2021  „Diili repositsioneerimise vastavus sihtrühma ootustele“, Tellija Telia Eesti, 2021  „Erakonna valijaskonna fookusgrupid“, eraklient, 2021  „Ülemiste Keskuse rentnike teeninduskvaliteedi vaatlused“ 2015-2020, Tellija Ülemiste Center OÜ (mahus 1240 hindamist aastas)  „Selveri kaupluste teenindustaseme kaardistamine“ (2007-2014) Tellija AS Selver (teeninduse hindamised viidi läbi iga kuu 44 Selveris) © Emor AS © Emor AS 44 8 Maksumus Milline on uuringu läbiviimise maksumus? Uuringu kogumaksumus on 25 300 eurot + km (koos käibemaksuga 30 360 eurot) Maksumus sisaldab kõiki hanke eesmärgi saavutamiseks vajalikke tegevusi:  uuringu ettevalmistus  küsitlusankeedi koostamine, tõlkimine, koordineerimine, programmeerimine, testimine, valimi ettevalmistamine;  vestluskava koostamine, vajadusel koostöös eksperdiga, tõlkimine, värbamine;  andmekogumise läbiviimine  uuringukutsete ja meeldetuletuste väljasaatmine, vajadusel lisavärbamine Facebook`i kaudu, jooksev vastamise jälgimine, vastajatugi;  fookusgruppide koordineerimine/kokkuleppimine, läbiviimine, stenogrammide koostamine, tõlkimine;  ettevõtete intervjuude koordineerimine, läbiviimine, stenogrammide koostamine;  aruande koostamine  andmetöötlus, graafilised tööd;  fookusgrupi- ja ettevõtete intervjuude teemade kokkuvõte;  terviklik analüütiline aruanne eesti keeles;  tulemuste suuline esitlus Projekti hinnas sisalduvad kinkekaardid vastajate ning osalejate tänamiseks panustamise eest. Pakkumus kehtib 1.septembrini 2021. © Emor AS 46 Kantar on pika ajalooga KONTAKT JA LISAINFO: usaldusväärne partner strateegilise teabe Karin Preegel Kantar Emor, pakkumisel ja Uuringuekspert mõtestamisel. [email protected] Tel: 56 225360 100 riiki, üle 30 000 töötaja – Kantari globaalne kogemus. 30 aastat kogemust Eesti inimeste mõistmisel. 9 LISA Lisa loend 1 Tuuleparkide alad 50 2 Elanikkonna küsitlus (hankepäringus) 51 3 Uurimisküsimused lisavõimalus: Küsitlustulemuste võrdlus 52 4 Elanike meelsuse tuvastamiseks võimalik kasutada lähenemist, mis kaardistab erinevad 53 valikuvõimalused 5 Esialgne näide võimalike valikuomadustega (1/2) 54 6 Esialgne näide võimalike valikuomadustega (2/2) 55 7 Valikueksperiment – näide 1 56 8 Valikueksperiment – näide 1 57 9 Tingimuslik väärtustamine - näiteid 58 10 Fookusgrupiintervjuus võimalik süvitsi minemise teema - näide 59 11 NÄIDE: Millele pöörata erilist tähelepanu? Kus on olukord hea? (1/2) 60 12 NÄIDE: Millele pöörata erilist tähelepanu? Kus on olukord hea? (2/2) 61 13 Võimalikud riskid ja nende maandamine 62 Tuuleparkide alad Joonis 1. Tuuleparkide arendamiseks sobilikud alad Joonis 2. Kompensatsioonimeetmete rakendamisel Joonis 3. Eesti ja Pärnu mereala planeeringu maismaal. Alad oranžis on praegused võimalikus vabanev Mandri-Eesti ala (heleroheline) käsitleb kogu potentsiaalsed tuuleenergeetika alad. Joonisel välja arendusalad (150m kõrgusepiiriga). Ala rohelises on Eesti territooriumi, koosmõjus juba varem otsustatud toodud roosa viirutusega. kompensatsioonimeetme järgselt lisanduv tuuleenergeetika Kirde-Eesti kompensatsioonimeetmetega arendusala, mis Kaitseministeeriumi hinnangul valideeritud (tumeroheline).Antud ala vabaneb kõrguspiirangutest 2024. aastal. eeldatavalt 2025. aastal. *Hankepäringus esitatud olemasolevate ja perspektiivsete tuuleparkide alad © Emor AS 50 Elanikkonna küsitlus (hankepäringus) 2.2.1 Üldine 2.2.2 Tuuleenergiaga seotud teemad 2.2.3 Kliima 2.2.4 Mõju kohalikule, riiklikule energeetikaalaste teemade (sh meretuulepargid) sotsiaalsele ja majanduskeskkonnale teadlikkus ja meelsus Eesmärk on mõista, milline on Eesmärk on mõista, milliseks hindab valim Eesmärk on mõista, milliseid ohte Eesmärk on mõista, kuidas mõtestab kohalik valimi üldine teadlikus ja tuulepargi asukoha ja personaalse mõju ning võimalusi nähakse elanik otseseid ja kaudseid seoseid piirkonna meelsus taastuvenergia suunal erinevaid aspekte: tuuleparkide rajamisel majanduseluga. Kuidas nähakse võimalusi ja kas see mõjutab nende looduskeskkonnale. Samuti on kohaliku majanduselu ja seeläbi kohalike personaalseid tarbimisotsuseid.  Tuuleenergeetika vajalikkuse olulisus ning Valim peaks kaardistama vaid tähtis mõista, millistest allikatest sissetulekute ja kohaliku kaardistamine (miks, kelle jaoks jms); informatsioon pärineb ja kuidas omavalitsusemaksutulu edendamiseks. taastuvenergeetika tootmisi.  Isiklik heaolu; luuakse personaalne tõlgendus.  Kas valimi jaoks on oluline,  Kohaliku kasu mudel ehk tasu  Tervisega seotud arvamused; et tarbitav elekter oleks  Taimed, loomad, linnud; piirkonnas elavatele inimestele ja  Visuaalne häiring (nt. varjutus); toodetud Eestis?  Põhjavesi ja maavarad; kohalikule omavalitsusele – olulisus,  Müra;  Kas valimi jaoks on oluline, instrumendist laekuvate vahendite  Erinevad looduskeskkonnad. millest nende tarbitav  Leevendusmeetmete olulisus (nt. kohaliku suurus ja jagunemine; elekter toodetud on? kasu raames häiringute eest  Rajatav taristu; kompensatsioon, sotsiaaltaristu  Millisest allikast toodetud  Töökohtade loomine; korrastamine või mingid muud meetmed, elektrit eelistatakse? –  Tuulepargi arendaja kui kohalik tootja, mida vastaja peab oluliseks). päike, tuul, põlevkivi, kes panustab kohaliku elu edendamisse; tuuma, import?  Milline oleks valimi suhtumine, kui nad saaksid homme teada, et nende kodu  Energiajulgeolek ja lähedale kavandatakse tuuleparki? energiavarustuskindlus;  Millistel tingimustel ollakse nõus tuulepargi  Elektrienergia impordi ja ekspordi lähedal elama? tasakaal. © Emor AS 51 Uurimisküsimused lisavõimalus: Küsitlustulemuste võrdlus Tuginedes varasemal, 2010.aastal Läänemaal Aulepa-Vanaküla, Esivere-Tooma ning Virtsu tuuleparkide lähialade elanike seas läbiviidud küsitlusele on võimalik teatud küsimustes koguda võrreldavaid andmeid. Näiteks: Kuidas Te praegu suhtute Kas läheduses olev tuulikupark häirib Millised olid peamised allikad, Milliseid positiivseid mõjusid Te sellesse, et Teie elukoha Teid mingil viisil? Kui jah, siis kuidas? kust Te saite infot tuulikupargi lootsite tuulikupargi rajamisest? naabruses asub tuulikupark? Jah, tuulikud tekitavad müra rajamise ja sellega kaasneda Rohelise energia osakaal tõuseb Täiesti poolt Ei häiri võivate mõjude kohta? Muu Pigem poolt Jah, tuulikud on inetud, rikuvad vaadet Sõpradelt, sugulastelt, Kohalike teede seisund paraneb Ei poolt ega vastu naabritelt Jah, tuulikud põhjustavad valguse Tuulikutega kaasneb mulle otsene Pigem vastu vilkumist, varjutust Meediast (ajalehtedest, majanduslik tulu televisioonist, raadiost) Täiesti vastu Jah, muul viisil Tuulikud rikastavad maastikuvaateid Kohaliku omavalitsuse Raske öelda Jah, tuuliku tiivikutelt peegeldub valgust Piirkonna majandus elavneb spetsialistilt Kuivõrd tuulikute poolt tekitatav heli MITTE ÜHTKI Kui vajalik Teie arvates on Tuulikupargi arendajalt Eestis tuuleenergia tootmine?Teid häirib? Internetist Raske öelda Väga vajalik Üldse ei häiri Milliseid negatiivseid mõjusid Te Avalike arutelude käigus Pigem ei häiri kartsite seoses tuulikupargi Pigem vajalik planeerijalt ja keskkonnamõju Pigem häirib rajamisega? /---/osa variantidest/---/ Pigem ei ole vajalik hindajalt Väga häirib Kinnisvara ja maa hinnad langevad Üldse ei ole vajalik Mujalt Tuulikud põhjustavad tervisehäireid Raske öelda Kas Teile tundub, et Teil on seoses EI SAANUD ÜLDSE INFOT Linnud ja/või nahkhiired võivad hukkuda tuulikupargi läheduses elamisega tekkinud mingeid uusi tervisehäireid? Raadio, TV jt seadmete levi on häiritud OÜ Saar poll ja OÜ Adepte Ekspert. (2010) Läänemaa tuulikuparkide mõjud lähialade elanikele © Emor AS 52 https://maakonnaplaneering.ee/documents/2845826/18637010/6_Laanemaa_tuulikuparkide_mojud_lahialade_elanikele.pdf/090f053a-de9a-4bdd-91d7-7fb6e71a7c03 Elanike meelsuse tuvastamiseks võimalik kasutada lähenemist, mis kaardistab erinevad valikuvõimalused Väärtuslik informatsioon peitub elanike valmiduses tuuleparke Esialgne näide võimalike omaduste hinnangute taluda. Selleks tuleb selgitada, missugustel tingimustel see elanikele vastuvõetav on. Valikueksperimendi (choice olulisuse tasemetega experiments/conjoint analysis) lähenemisel on võtmeks Omadus Tase 1 Tase 2 Tase 3 omaduste (attribute) ning tasemete (levels) kaardistus. enam kui Sisulise info kogumine eeldab põhjalikku ettevalmistust, kus Tuulepargi asukoht 1000m 501-1000m kuni 500m valdkonna ekspertide osalusel pannakse paika uuritavad kõrgus omadused ning tasemed. Olenevalt uuringutöös Tuulepargi tuulikute kõrgus 65m kõrgus 150m kõrgus 220m realiseeruvast lahendusest (küsitluse ankeet ja/või Visuaalne häiring (hinnang) Oluline Neutraalne Väheoluline fookusgrupiintervjuude vestluskava) on valikuvõimaluste kaardistusest tulenevat lähenemist võimalik kasutada. Müra (hinnang) Oluline Neutraalne Väheoluline Küsitlusel kogutud info on võimalik kvantitatiivselt analüüsida, Mõju tervisele (hinnang) Oluline Neutraalne Väheoluline kvalitatiivne lähenemine võimaldab põhjenduste osas veelgi Mõju elusloodusele (hinnang) Oluline Neutraalne Väheoluline enam süvitsi minemist. Tuuleenergeetika vajalikkus Erinevates tuuleparkide meelsus- ning taluvushuvi uuringutes (hinnang) Oluline Neutraalne Väheoluline on seda lähenemist edukalt rakendatud. Leevendusmeetmed (hinnang) Oluline Neutraalne Väheoluline © Emor AS 53 Esialgne näide võimalike valikuomadustega (1/2) Tegelik täiendatud valikuomaduste koosseis määratakse koostöös Hankijaga Üldine teadlikkus ja meelsus Kliima Eelistatud elektri Elektritootmise allikas asukoht Mõju elusloodusele Mõju (linnud, loomad, kalad, looduskeskkonnale päike Eesti taimed) põhjavesi tuul lähiriigid positiivne maavarad põlevkivi kaugemad riigid neutraalne kasutatav maa-ala tuumaenergia negatiivne import Tuuleenergiaga seotud teemad (sh meretuulepargid) Mõju elukeskkonnale Isiklik heaolu (tervisele) Mõju kohalikule, riiklikule sotsiaalsele (visuaalne häiring sh võimalikud uued ja majanduskeskkonnale varjutus; müra sh tervisehäireid (unehäired, vibratsioon) peavalu, stress, väsimus) Tuulepargi Kohalik kasu oluline/suur mõju tervisele puudub arendaja häringute kompensatsioon väheoluline/väike kohalik tootja sotsiaaltaristu korrastamine ühisprojekt muud meetmed Elektri hind Isiklik heaolu välismaa kontsern senisest soodsam (ühendused, leviaugud) senisest kallim võimalikud probleemid Lisaväärtus Energiajulgeolek seadmete leviga töökohad varustuskindlus suureneb mõju puudub atraktiivne sihtkoht varustuskindlus väheneb © Emor AS 54 Esialgne näide võimalike valikuomadustega (2/2) Tegelik täiendatud valikuomaduste koosseis määratakse koostöös Hankijaga Valik a Valik b Eelistatud elektri allikas Import + tuuleenergia Põlevkivi + tuuleenergia Elektritootmise asukoht Lähiriigid Eesti Mõju elukeskkonnale (müra, varjutus) Väike Suur Elektri hind Kallim Soodsam Isiklik heaolu (tervis) Mõju puudub Võimalikud uued tervisehäired Isiklik heaolu (ühendused) Probleemid seadmete leviga Mõju puudub Mõju elusloodusele Neutraalne Negatiivne Mõju looduskeskkonnale - Kasutatav maa-ala Arendaja Välismaa kontsern Kohalik tootja Kohalik kasu Muud meetmed Sotsiaaltaristu korrastamine Energiajulgeolek Varustuskindlus väheneb Varustuskindlus suureneb © Emor AS 55 Valikueksperiment – näide 1 Public preferences for the Swiss electricity system after the nuclear phase-out: A choice experiment (2019) Šveitsis viidi energeetika teemal läbi valikueksperiment (choice experiment), kus elanikele anti teatud tingimuste loetelu (ekspertide koostatud) koos n-ö tasemetega ning küsiti stsenaariumite eelistust. Järgnes vastuste skoorimine (olulisuse/kaalu järgi) ning segmenteerimine (teatud hoiakutega elanikegrupid). Plum, Christiane & Olschewski, Roland & Jobin, Marilou & van Vliet, Oscar, 2019. "Public preferences for the Swiss electricity system after the nuclear phase-out: A choice experiment," Energy Policy, Elsevier, vol. 130(C), pages 181-196. © Emor AS 56 https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S0301421519302277 Valikueksperiment – näide 2 Willingness to accept local wind energy development: Does the compensation mechanism matter? (2016) Main findings: • Local resistance to wind development depends on the compensation mechanism. • Households prefer public compensation to private compensation. • This result may be explained by under-provision of local public goods. García, Jorge H. & Cherry, Todd L. & Kallbekken, Steffen & Torvanger, Asbjørn, 2016. "Willingness to accept local wind © Emor AS 57 energy development: Does the compensation mechanism matter?," Energy Policy, Elsevier, vol. 99(C), pages 165-173. https://www.sciencedirect.com/science/article/abs/pii/S0301421516305110 Tingimuslik väärtustamine - näiteid Ökosüsteemi teenuste osas viiakse läbi tingimusliku väärtustamise meetodil (contingent valuation) uuringuid, kus küsitakse mh maksevalmidust (willingness to pay WTP). See sisend võib oluliselt mõjutada otsust näiteks elektrijaama vms ehituseks juhul kui elanikud hindavad looduskeskkonda kõrgemalt (ehk juhul kui tootmisüksus ei kaalu üles tunnetatud looduskeskkonna väärtuse kadu). Võimaldab hinnata eelkõige maastikuga seotud tunnetust – kuivõrd muutuv maastik on vastuvõetav, kuivõrd suureks kahjuks/kuluks, seda hinnatakse? Varasemalt on Eestis läbi viidud näiteks järgmisi uuringuid: Kätlin Ehvert, magistrikraad, 2013, (juh) Aija Kosk, Lahemaa rahvuspargi ökosüsteemiteenused, Tallinna Ülikool, Matemaatika ja Loodusteaduste Instituut. https://www.etis.ee/Portal/Mentorships/Display/6a6bd7d1-ff17-4d58-aa1f-8b5958c7f962 Kerti Saega, magistrikraad, 2017, (juh) Nele Nutt, Eesti mõisaparkide ökosüsteemiteenuste majandusliku väärtuse hinnang, Tallinna Tehnikaülikool, Maastikudisaini eriala. https://digikogu.taltech.ee/et/Item/cf30a2e1-958a-4d11-bb56-ca5b544994a0 (2012) Elustiku kaitse Emajõe vanajõgedes Alam-Pedja NATURA 2000 kaitsealal https://www.loodushoid.ee/HAPPYFISH_LIFE__projekt_Elusti_15 © Emor AS 58 Fookusgrupiintervjuus võimalik süvitsi minemise teema - näide Varasemalt uuringutes ilmnenud oluline rajatiste aktsepteerimist mõjutav teema on informeeritus. Värske Eurobarometer uuring viitab usaldustaseme tõusule elanikkonna hulgas, kusjuures tähelepanuväärselt kõrge on usaldus raadio ning televisiooni vastu. Fookusgrupis on võimalik informeerituse teemal lähtuda näiteks järgmistest küsimustest: Kust olete saanud infot taastuvenergeetika kohta? Hinnang informeerituse piisavusele Milliseid infoallikaid peate usaldusväärseteks? Nimetage olulisi kõneisikuid. Kas ja miks peate neid usaldusväärseks? Missugusest allikast (nt ministeeriumilt, KOV-lt, arendajalt, asutusest, ühingust vms) ootaksite rohkem infot? Mida saaks teadlikkuse parandamiseks teha? Missugust kommunikatsiooni (sisu, vorm, aeg/sagedus) eelistaksite? Spontaanselt, mis teil esimesena seostub kui mõtlete tuuleparkide peale? Kuidas teie hinnangul tuuleparkidega seotud teemasid meedias kajastatakse: positiivselt/negatiivselt/neutraalselt? Palun tooge mõni näide! https://www.err.ee/1608210826/kantar-emor-usaldus-meedia-vastu-on-kasvanud © Emor AS 59 NÄIDE: Millele pöörata erilist tähelepanu? Kus on olukord hea? (1/2) Tulemuste analüüsil keskendume kõige olulisematele asjadele, et tuua välja võtmetugevused ja nõrkused. TRI*M mudel on välja töötatud kliendisuhete tugevuse mõõtmiseks, kus vaadeldakse Hoia / Kaalu Rõhuta eesmärknäitaja (üldine rahulolu) ning konkreetsete tegurite seoseid. TRI*M mudel + sobib kasutamiseks olukorras, kus vastajal on uuritavaga kogemus (st vaid Vähemeristuvad Olulised tuuleparkide läheduses elavad inimesed) ning vastajate arv on analüüsi teostamiseks tugevused tugevused piisav. kompetentsus suhtlus Kliendisuhete tugevuse seisukohalt olulisemad tegurid paiknevad maatriksil paremal projektijuhiga pool ja vähemolulised vasakul. Olulisuse hindamiseks kasutatakse korrelatsioonianalüüsi. Analüüs keskendub keskmisest olulisematele teguritele. HINNANG info liikumine Analüüs vaatleb suhtelisi hinnanguid: võrreldes konkreetsele tegurile antud probleemide hinnangut sellega, kuidas kliendid hindasid kõiki ülejäänud valdkondi. Selline analüüs lahendamise võimaldab kõige paremini välja tuua tegevuse prioriteedid nii siis, kui kõik hinnangud kiirus on suhteliselt kõrged kui ka siis, kui ollakse kõigis valdkondades kriitilised. VÕTMETUGEVUSED ARENGUPRIORITEEDID TEISESED ARENGUKOHAD Vähemolulised Kriitilised nõrkused nõrkused - MÕJU + Jälgi Arenda Keskmisest kõrgemad Keskmisest madalamad Keskmised hinded Jälgi Arenda hinded kliendisuhteid hinded kliendisuhteid oluliselt kliendisuhteid oluliselt Alla keskmise Keskmine Üle keskmise oluliselt mõjutavates tegurites mõjutavates tegurites mõjutavates tegurites © Emor AS © Emor AS 60 NÄIDE: Millele pöörata erilist tähelepanu? Kus on olukord hea? (2/2) Võimalik näide tuuleparkide meelsuse teemal Hoia/ Kaalu Rõhuta + A01 Olen teadlik Eesti taastuvenergia potentsiaalist A07 Olulised tugevused, mida rõhutada! A02 Eelistan tarbida elektrit taastuvenergia allikatest A03 Tuuleparkide läheduses elamine on tervisele ohutu A02 A04 Leevendusmeetmed on piisavad Rahulolu Olen tuulepargi arendajalt saanud piisavalt informatsiooni rajatise A01 A05 kohta A03 A05 A06 Tuuleparkide rajamise keskkonnamõjud on mõistlikult maandatud Olulised nõrkused, A04 A07 Tuuleparkidest saavutatav energiavarustuskindlus on oluline mis vajavad tähelepanu esimese A06 prioriteedina! Hankija huvi korral on võimalik küsitlusankeet üles ehitada tugevuste-nõrkuste seosanalüüsi põhjal. See võimaldab kvantitatiivse osa põhjal eristada olulisemad tegurid ebaolulisematest ning pöörata rõhku just - Mõju kliendisuhetele + nendele aspektidele, mis on elanike jaoks kõige kriitilisemad. Jälgi Arenda Tugevuste-nõrkuste analüüsi võimalus käesoleval juhul pigem informatiivne, sest plaanitava uuringu raames Võimalik eesmärknäitaja sõnastus: Kui rahul Te jääb sobivata vastajate hulk liiga väikeseks. Võimalus tasub kaalumist edaspidi, kui fookuses on suurem olete taastuvenergia kasutuselevõtuga Eestis? / juba olemasoleva kogemusega sihtrühm ning Hankija sooviks on lisateave keskmistele hinnangutele. Kui oluline on Teile taastuvenergia? 5 Täiesti rahul /Äärmiselt oluline TRI*M 4 Üldiselt rahul /Väga oluline 3 Pigem rahul /Üsna oluline 80 Oluliselt alla keskmise Alla keskmise Keskmine Üle keskmise Oluliselt üle keskmise 2 Pigem ei ole rahul /Pigem ei ole oluline 1 Pole üldse rahul /Pole üldse oluline © Emor AS © Emor AS 61 Võimalikud riskid ja nende maandamine Riskid ja nende maandamine (1/3) Uuringu võimalikud riskid Maandamisvõimalused Vastutav isik AS Emori Kvantitatiivsele küsitlusele ei vasta Küsitlustööd planeerib kogenud veebiküsitlustööde juht. Uuringu valimi täitumise jaoks veebiküsitlustöö juht piisav arv sihtgrupi esindajaid või arvestatakse vajalikul määral aega ning igapäevaselt jälgitakse vastamismäära. Vajadusel Kaja Ruuben / küsitlustöö võtab kavandatust reageeritakse operatiivselt. Vajadusel reageerimine tähendab ka valimi gruppides vastamise projektijuht Karin kauem aega jälgimist ning vajadusel täiendavate meetodite rakendamist. Preegel Projekti ajakava on projektiplaanis põhjalikult läbi mõeldud ning see räägitakse läbi ka projekti Pakkumuse ajakava ei pea enam avakohtumisel, et Hankijal ja Pakkujal oleks tegevustest ja neile kuluvast ajast ühine arusaam. Projektijuht paika, kuna mõni muu tegevus on Projektijuht jälgib ajakavast kinni pidamist. Vajadusel rakendatakse varajast teavitamist Karin Preegel võtnud kavandatust kauem aega võimalikest viivitustest ning ennetavat reageerimist, kaasates uuringusse teisi kvalifitseerumisnõuetele vastavaid analüütikuid (kooskõlastades see enne uuringu Hankijaga). AS Emori spetsialistid (uuringueksperdid, konsultandid, uuringujuhid ja analüütikud) on võimelised üksteise töid vajadusel üle võtma ja kaasa aitama ootamatute probleemide või tõrgete esinemisel. Seega on võimalik ühe töötaja lahkumise korral talle asendaja määrata. Sel juhul toimub projekti üleandmine uuele inimesele, mille käigus viib senine projektijuht uue projektijuhi (või Projektijuht, analüütik või andmetöötleja) projekti detailidega kurssi. Lisaks on projekti dokumentatsioon olemas firma küsitlustööde koordinaator AS Emori juhataja Karin infosüsteemis ja serveris, mis võimaldab projekti seisust kiire ülevaate saamist. lahkuvad pikemaks ajaks või Niinas Tööjaotuse ja tähtaegade selge läbirääkimine ja täpsustamine projekti algfaasis. jäädavalt töölt ja/või projektist Detailse projekti tegevuskava koostamine ja sellest kinnipidamine. Avatud kommunikatsioon nii uuringumeeskonna siseselt kui Hankijaga. Regulaarne tagasiside ja varajane asendamine. Sisemise lisatööjõuressursi kaasamine. Meeskonnatööle orienteeritus. © Emor AS © Emor AS 63 Riskid ja nende maandamine (2/2) Uuringu võimalikud riskid Maandamisvõimalused Vastutav isik Ankeedi programmeerimisel lähtutakse ankeedis kirjeldatud filtritest, ülehüpetest jmt. Projektijuht Karin Preegel / Ankeedi programmeerimisel Programmeeritud ankeedi vastavust kontrollib ja testib lisaks programmeerijale ka Andmetöötlus-spetsialist Alje esinevad vead projektijuht. Programmeerimistöödega tegeleb valdkonnas kogenud spetsialist. Soovi Roopärg korral on ka Hankijal võimalik ankeeti eelnevalt testida. Andmebaasi koostamisel, kontrollimisel ja statistilisel andmeanalüüsil kasutatakse Vigade esinemine andmete kogenud analüütikut/andmetöötlejat. Analüütik ja uuringu projektijuht arutavad omavahel Andmetöötlus-spetsialist Alje statistilisel analüüsil vajaliku analüüsi sisu läbi. Roopärg Andmete analüüsil kasutatakse professionaalset andmetöötlustarkvara. Tagamaks planeeritud osalejate arvu hoiab projektijuht inimestega tihedat ühendust, nii vesteldes eesootavast arutelust telefoni teel kui saates juhised ja meeldetuletused e- postiga. Enne osalemist nõustub osaleja ka konfidentsiaalsustingimustega, suurendades Kvalitatiivse andmekogumise Fookusgruppide värbamine seega osaleja pühendumust antud lubadust täita. Osalejate motiveerimiseks on tänuks projektijuht Margit Puskar ebaõnnestub ette nähtud kinkekaardid. Ootamatute/viimasel hetkel eemale jäänute asendamiseks on värvatuid väikese varuga ning vajadusel kutsutakse osalema järgmine nõusoleku andnud inimene. Aruande koostamine võtab Vältimaks vigu aruande koostamisel ning suuremahulist ümbertegemise vajadust Projektijuht Karin Preegel rohkem aega, kui ajakava arutatakse analüüsi vajadus ning põhitulemuste esitus Hankijaga täpselt läbi. võimaldab Täiendavate analüüsiga seotud soovide korral, vastavad kokkulepped. © Emor AS © Emor AS 64 Riskid ja nende maandamine (3/3) Uuringu võimalikud riskid Maandamisvõimalused Vastutav isik Ühine planeerimine ja projekti rakendamise seire. Projektijuht Karin Preegel Ajakavast ei peeta kinni Varane teavitamine võimalikest viivitustest ning ennetav reageerimine. Vajadusel läbirääkimised varasemate kokkulepete täiendamiseks või muutmiseks. Kõik uuringumeeskonna Kõik projektis osalevad meeskonnaliikmed on tutvunud hanke lähteülesandega ja uuringu liikmed ei ole kursis pakkumusega. Uuringu projektijuht vastutab projekti avakohtumistel täpsustatud detailide Pakkumuses toodud ja/või ja jooksvalt saadud info edastamise eest asjassepuutuvatele meeskonnaliikmetele. Projektijuht Karin Preegel Lepinguga sõlmitud Projekt on kirjeldatud AS Emori infosüsteemis, millele on ligipääs kõigil tegevuste ja neile seeläbi meeskonnaliikmetel. Vastavalt muutunud infole ajakohastatakse ka infosüsteemi. langevate ülesannetega Lõpptulemusele esitatavaid Avatud kommunikatsioon ja teavitamine. Projektijuht Karin Preegel nõudeid ei ole täitja poolt Järjepidev suhtlus ja tagasisidestamine Tellijaga. mõistetud õigesti Hankija kaasatus planeerimistegevustesse. Avatud kommunikatsioon. Uuringu planeerimine toimub koostöös Hankijaga, kellega arutatakse enne raporti Hankija ei jää uuringu koostamist läbi ka analüüsi vajadused ja uuringu tulemuste esitamise viis. Projektijuht Karin Preegel väljundiga rahule Ajakavas on planeeritud aeg pakkumuses kirjeldatu ja Hankija ootuste läbirääkimisteks ja kooskõlastamiseks. Pakkuja lähtub eeldusest, et hanke sisu ei muutu hanke käigus. © Emor AS © Emor AS 65 Hankeleping nr Tallinn Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, registrikood 70003158, asukoht Suur- Ameerika 1, 10122 Tallinn, mida esindab põhimääruse alusel kantsler Ando Leppiman (edaspidi Tellija), ja aktsiaselts Emor, registrikood 10076576, asukoht Maakri 21, 10145 Tallinn, mida esindab põhikirja alusel juhatuse liige Karin Niinas (edaspidi Täitja), keda edaspidi nimetatakse ka eraldi Pool ja ühiselt Pooled sõlmisid käesoleva hankelepingu (edaspidi Leping) alljärgnevas: 1. Üldsätted 1.1 Lepingu eesmärgiks on reguleerida Poolte suhteid, õigusi, kohustusi ning vastutust Lepingu objektiks oleva uuringu „Tuuleparkide meelsusuuring“ (edaspidi Töö) teostamisel järgides Lepingus ja hanke alusdokumentides ja nende lisades sätestatud tingimusi. 1.2 Pooled juhinduvad omavaheliste suhete reguleerimisel Lepingust ning Lepinguga reguleerimata küsimustes Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest. 1.3 Leping sõlmitakse Tellija korraldatud väikehanke 1 „Tuuleparkide meelsusuuring“ tulemusena ning vastavuses hanke alusdokumentidele ning Täitja poolt esitatud edukaks tunnistatud pakkumusele. 1.4 Poolte esindajad kinnitavad, et neil on kõik õigused ja volitused sõlmida Leping esindatava nimel ning nad ei tea ühtegi takistust Lepinguga võetud ja selles sätestatud kohustuste täitmiseks. 1.5 Mõisted Tellija ja Täitja hõlmavad kõiki Tellijaga või Täitjaga töö- või teenistussuhetes olevaid isikuid, aga samuti kõiki teisi isikuid, keda Tellija või Täitja on kaasanud teise Poole nõusolekul Lepingu täitmisse. 1.6 Täitja esindaja kinnitab, et tal on tehniline kompetentsus ja võimalused täita Leping professionaalselt ja nõuetekohaselt. 1.7 Lepingu dokumendid koosnevad käesolevast Lepingust, hanke alusdokumentidest, nende Lisadest ja Täitja pakkumusest. 1.8 Käesoleva Lepingu allakirjutamise hetkel on Lepingule lisatud: 1.8.1 Lisa 1 –Lähteülesanne; 1.8.2 Lisa 2 – Pakkumus. 2. Lepingu objekt, Töö teostamise tähtaeg ja Tööde üleandmine 2.1 Lepingu objektiks on uuring „Tuuleparkide meelsusuuring“, mida töövõtja kohustub tegema vastavalt Lepingus ja Lepingu lisas sätestatud tingimustele. Töö eesmärgiks on saada erapooletu teadmine Eesti elanike meelsusest tuuleenergia osas. 2.2 Täitja teostab Töö kolmes etapis, Täitja esitab: 2.2.1 Vahearuande 8 nädalat pärast Lepingu sõlmimist; 2.2.2 Lõpparuande mustandi hiljemalt neli kuud pärast Lepingu sõlmimist; 1 ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri ning majandus- ja taristuministri 09.10.2017. a käskkirjaga (registreeritud dokumendihaldussüsteemis 03.10.2017. a) nr 1.1-1/17-199 kinnitatud „Majandusja Kommunikatsiooniministeeriumi hankekord“ § 8, leitav: https://www.mkm.ee/sites/default/files/mkm_2017_hankekord_1.pdf 2 2.2.3 Lõpparuande hiljemalt viis kuud pärast Lepingu sõlmimist; 2.2.4 Lõpparuannet tutvustatakse taastuvenergiaga seotud organisatsioonide esindajatele. Presentatsiooni kestvuseks on kuni 2 tundi. 2.3 Tööde üleandmisel allkirjastavad Pooled üleandmise-vastuvõtmise akti (edaspidi Akt) digitaalselt ühes eksemplaris. 2.4 Tellija kohustub Töö üle vaatama 10 tööpäeva jooksul ning alates Töö üleandmisest 10 tööpäeva jooksul Täitjale teatama, kui see ei vasta Lepingu tingimustele. Töö Lepingu tingimustele mittevastavuse korral osutab Tellija konkreetsetele puudusele Töös ja määrab mõistliku tähtaja selle kõrvaldamiseks või uue, Lepingu tingimustele vastava Töö esitamiseks. Kümme tööpäeva jooksul kirjaliku teate mittesaatmisel loetakse Töö Tellija poolt heaks kiidetuks. 2.5 Täitja arvestab Töö teostamise käigus Tellija antud juhistega ning kõrvaldab Tellija nõudmisel Töös esinevad puudused Tellija määratud tähtajaks. 3. Tasu suurus, väljamaksmise tähtaeg ja kord 3.1 Lepingu maksumus on kakskümmend viis tuhat kolmsada (25 300) eurot, millele lisandub käibemaks 20% summas viis tuhat kuuskümmend (5060) eurot ja tasutakse pärast lõpparuande esitamist ning vastuvõtmist Tellija poolt. 3.2 Peale Akti allkirjastamist esitab Täitja arve Tööde teostamise eest. 3.3 Täitja esitab arve Tööde eest tasumiseks peale Akti kahepoolset allkirjastamist. 3.4 Tellija tasub arve 30 päeva jooksul arvates Täitja esitatud arve kättesaamisest. 3.5 Täitja esitab Tellijale arve masintöödeldaval kujul, vastavalt kehtivale e-arve juhendile1. Arvele märgitakse Tellija dokumendiregistris registreeritud Lepingu number ja Lepingus nimetatud Tellija volitatud esindaja. 4. Vastutus 4.1 Lepingut rikkunud Pool on kohustatud tekkinud kahjud teisele Poolele hüvitama. 4.2 Juhul, kui Täitja ei esita Tellijast mitteolenevatel põhjustel tähtajaks tellitud Tööd, on Tellijal õigus nõuda Täitjalt leppetrahvi 0,15% Töö maksumusest päevas iga viivitatud päeva eest. Tellijal on õigus leppetrahvi summa võrra vähendada Täitjale Töö eest tasumisele kuuluvat summat. 4.3 Muude kohustuste rikkumise korral on Tellijal õigus esitada nõue rikkumise kõrvaldamiseks, andes Täitjale rikkumise kõrvaldamiseks 10 päeva. Kui Täitja ei täida nõuet selleks antud tähtaja jooksul, on Tellijal õigus nõuda Täitjalt leppetrahvi 10% Lepingu maksumusest. 4.4 Juhul, kui Töö mittevastavuse korral ei kõrvalda Täitja puudusi või ei esita uut, nõuetekohaselt teostatud Tööd Tellija poolt punkti 2.2 kohaselt nimetatud tähtajaks, on Tellijal õigus alandada kokkulepitud Töö maksumust kuni 30% ja/või Lepingust taganeda ning nõuda tekitatud kahju hüvitamist. 4.5 Tellija kohustub nõuetekohaselt teostatud ja tema poolt heakskiidetud Töö eest arve mitteõigeaegse tasumise korral maksma Täitjale viivist 0,03% õigeaegselt tasumata summalt iga tasumisega viivitatud päeva eest. Viivise arvestamist alustatakse viieteistkümnendast päevast ning arvestatakse iga viivitatud päeva eest, kuid mitte kauem kui kuuskümmend päeva. 4.6 Lepingus sätestatud viiviste ja leppetrahvide tasumine ei vabasta Pooli Lepingust tulenevate muude kohustuste täitmisest. 1 Masintöödeldava algdokumendi juhendi kehtestamine lisa E-arve juhend https://www.riigiteataja.ee/akt/123042019008 3 5. Vääramatu jõud 5.1 Pooled vastutavad kohustuste rikkumise eest, välja arvatud juhul, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et rikkumine ei ole vabandatav. Kohustuse rikkumine on vabandatav, kui selle on põhjustanud prognoosimatud või Poole tegevusest olenematud asjaolud (vääramatu jõud). Vääramatu jõud on asjaolu, mida Pool ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta Lepingu sõlmimise ajal selle asjaoluga arvestaks, seda väldiks, takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks. 5.2 Vääramatu jõu esinemise korral muutuvad Lepingus nimetatud tähtajad perioodi võrra, mille jooksul vääramatu jõu tegurid takistavad Lepingu täitmist. 5.3 Pool, kes rikub kohustust vääramatu jõu asjaolude tõttu, peab vääramatu jõu asjaoludest ja nende mõjust viivitamata teatama teisele Poolele pärast seda, kui Pool sai teada või pidi teada saama vääramatu jõu asjaoludest. Poolel on kohustus võtta tarvitusele kõik võimalikud abinõud vääramatu jõu asjaolude ning nende tagajärjel tekitatava kahju vältimiseks või mõju vähendamiseks. Pool on kohustatud jätkama oma lepinguliste kohustuste täitmist niipea, kui vääramatu jõu asjaolud on kõrvaldatud. 6. Teabe vahetamine 6.1 Pooled kohustuvad teist Poolt teavitama kõikidest asjaoludest, mis võivad mõjutada või takistada Lepingus sätestatud kohustuste täitmist või õiguste realiseerimist. 6.2 Kõik Lepingu täitmisega või Lepingust tulenevate vaidlustega seotud teated ja info on ametlikult ning kooskõlas Lepinguga esitatud, kui nimetatud teated on Poolele edastatud kirjalikult (sh digitaalallkirjaga elektrooniliselt), edastatud e-kirjaga ja selle kättesaamise kohta on esitatud kinnituskiri või antud teisele Poolele üle allkirja vastu Lepingus märgitud aadressil või aadressil, mille Pool on pärast Lepingu sõlmimist kirjalikult teatanud. 6.3 Kirjalikus vormis peavad olema eelkõige Poolte poolt Lepingu lõpetamise avaldused, samuti Poole nõue teisele Poolele, mis esitatakse tulenevalt Lepingu rikkumisest. Informatiivset teadet võib edasi anda nii e-kirjaga kui ka telefoni teel. 6.4 Kõigist muudatustest Lepingus nimetatud andmetes teatatakse teisele Poolele 2 tööpäeva jooksul muudatuste tegemisest arvates. 7. Lepingu jõustumine, muutmine ja lõpetamine 7.1 Käesolev Leping jõustub pärast Lepingu mõlemapoolset allakirjutamist ja kehtib kuni Poolte võetud kohustuste nõuetekohase täitmiseni. 7.2 Lepingut võib muuta Poolte kokkuleppel kooskõlas riigihangete seaduses sätestatud reeglitega. 7.3 Pooltel on õigus Lepingust taganeda või Leping üles öelda juhul, kui teine Pool rikub oluliselt Lepingust tulenevaid kohustusi. Lepingu võib üles öelda koheselt pärast seda, kui teine Pool ei täida Lepingujärgseid kohustusi ning ei ole Lepingu rikkumist kõrvaldanud 10 päeva jooksul arvates temale Lepingu rikkumise lõpetamise nõude esitamisest. 8. Vaidluste lahendamine 8.1 Kõik Lepingu täitmisest, muutmisest, lõpetamisest või vastutuse kohaldamisest tulenevad vaidlusküsimused lahendatakse läbirääkimiste teel. 8.2 Kui läbirääkimistega kokkulepet ei saavutata, lahendatakse vaidlus Eesti Vabariigi õigusaktidega sätestatud korras Tellija asukohajärgses kohtus. Lepingu sisu puhul kohaldatakse Eesti Vabariigis kehtivaid õigusakte. 8.3 Lepingu tõlgendamisel lähtutakse Poolte ühisest tegelikust tahtest, isegi kui see erineb sõnade tavapärasest tähendusest. Kui Poolte ühist tegelikku tahet ei õnnestu kindlaks teha, tuleb Lepingut tõlgendada nii, nagu teise Poolega samasugune mõistlik isik pidi Lepingut samade asjaolude esinemise korral mõistma. 4 8.4 Lepingu tingimust tuleb tõlgendada koos Lepingu teiste tingimustega, andes igaühele neist tähenduse, mis lähtub Lepingu kui terviku tähendusest. Lepingu tingimuste tõlgendamisel eelistatakse tõlgendust, mis muudab Lepingu tingimuse seaduslikuks või kehtivaks. 9. Muud sätted 9.1 Kumbki Pool ei tohi käesolevast Lepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi anda üle kolmandale isikule ilma teise Poole nõusolekuta. 9.2 Lepingu alusel saadud teave on konfidentsiaalne ega kuulu avaldamisele kolmandatele isikutele. Lepinguga seonduva konfidentsiaalse informatsiooni avaldamine kolmandatele isikutele on lubatud vaid teise Poole eelneval kirjalikul nõusolekul. Lepingus sätestatud konfidentsiaalsuse nõue ei laiene informatsiooni avaldamisele Poole audiitoritele, advokaatidele ja pankadele ning juhtudel, kui Pool on õigusaktidest tulenevalt kohustatud informatsiooni avaldama. Täitja on teadlik, et Leping on avalik, välja arvatud osades, mis on märgitud avaliku teabe seadusest tulenevatel alustel asutusesiseseks kasutamiseks. 9.3 Leping on allkirjastatud digitaalselt. 9.4 Töö on teos autoriõiguse seaduse mõistes. 9.5 Varaliste õiguste loovutamine: 9.5.1 Täitja loovutab Tellijale kõik Tööga seonduvad autoriõiguse varalised õigused alates Töö vastuvõtmisest Tellija poolt. Täitjal ei ole õigust anda Tellijale loovutatud õigustega samasuguseid õigusi kolmandatele isikutele; 9.5.2 Täitja kinnitab, et tal on õigus Tellijale neid üle anda ning juhul, kui kolmandad isikud esitavad Tellijale seoses nende õigustega mingeid nõudmisi, hüvitab Täitja Tellijale kõik sellistest nõudmistest tulenevad kahjud ja kulud; 9.5.3 tasu varaliste õiguste loovutamise eest sisaldub Lepingu punktis 3 nimetatud tasus. 9.6 Tellijal on õigus kasutada Tööd (teost) ja muid Töö tulemusi igal viisil, sh avaldada, levitada, reprodutseerida, esitada, muuta või täiendada ilma territoriaalsete piiranguteta, sh üldkasutatavas arvutivõrgus. Samuti võib Tellija kasutada teost viisil, mis toob kaasa või võib kaasa tuua teose või selle osade olulises mahus töötlemise. Teose või selle osade avalikustamisel, refereerimisel ja/või viitamisel kohustub Tellija viitama Täitjale. Tasu isiklike õiguste kasutusõiguse eest sisaldub Lepingu punktis 3 nimetatud tasus. 9.7 Täitja võib jätta endale materjalide ja andmete koopiad, kuid ilma Tellija eelneva kirjaliku nõusolekuta ei tohi ta neid kasutada Lepinguga mitte seotud eesmärkidel, välja arvatud teadus- ja õppetöös. 9.8 Täitja on teadlik, et Leping on avalik. 10. Poolte volitatud esindajad 10.1 Tellija volitatud esindaja Lepingu tingimuste täitmisel ja kontrollimisel ja Töö vastuvõtmisel on Kristo Kaasik, telefon +372 625 6465, e-post: [email protected]. 10.2 Täitja volitatud esindaja Lepingu tingimuste täitmisel ja kontrollimisel ja Töö üleandmisel on Karin Preegel, telefon +372 626 8500, e-post: [email protected]. 10.3 Tellija volitatud esindajal on õigus esindada Tellijat kõikides Lepinguga seotud küsimustes, välja arvatud Lepingu muutmine, tähtajalise Lepingu ühepoolne lõpetamine ning leppetrahvi, viivise ja/või kahjude hüvitamise nõude esitamine. 10.4 Juhul, kui Tellija või Täitja asendab oma esindaja teisega, teatab ta sellest teisele Poolele vastavalt punktis 6 sätestatule. Täitja: Tellija: (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Karin Niinas Ando Leppiman 5 Majandus-ja Kommunikatsiooniministeerium Tuuleparkide meelsusuuring Lähteülesanne 1. Taastuvenergeetika ja tuuleparkide hetkeseis Eestis Energia tootmine taastuvatest allikatest on kasulik nii keskkonnale kui ka majandusele. Nii Eesti kui ka Euroopa Liidu tasandil on seatud ambitsioonikad eesmärgid taastuvenergia osatähtsuse suurendamiseks, asendades kõrge kasvuhoonegaaside heitega seadmed taastuvenergia seadmetega, et seeläbi meie energiavajadusi keskkonnasäästlikult katta. Eesti riiklikus energia- ja kliimakavas on planeeritud 2030. aastaks jõuda vähemalt 40%-lise1 osatähtsuseni elektri summaarsest lõpptarbimisest (~2,6 TWh, ~1GW). 2019. aastal moodustas taastuvelektri osatähtsus elektri summaarsest lõpptarbimisest 22% (toodang ~2,2 TWh)2. Seega peab taastuvelektri tootmine kasvama vähemalt kaks korda võrreldes 2020. aastaga. Teel kliimaneutraalse ühiskonna poole on vaja seda osatähtsust suurendada veelgi ja võimalikult kiiresti. 2020. aastal toodeti Eestis taastuvelektrit ~2,2 TWh ning see moodustas 46,4% Eesti elektritoodangust ja kattis ~25% tarbimisest. Tuuleenergia andis 2020. aastal 37% taastuvenergia kogutoodangust (0,82 TWh). Tuuleenergia tootmisseadmetesse investeerimine on kulutõhus viis taastuvelektrit toota3 ning seetõttu on tuuleenergia suurima kasvupotentsiaaliga, arvestades Eesti soodsaid tuuletingimusi ja geograafilist asukohta. Selleks, et saaksime tuuleenergiast tarbijate jaoks parima hinnaga taastuvelektrit, on projektide vahel vaja hoogustada konkurentsi. Selle jaoks peavad olema nii tuuleparkide rajamist soodustavad regulatiivsed tingimused kui ka piisavad arendusalad. Riigikaitseliste kõrguspiirangute (vt joonis 1) tõttu on tuuleparkide arendamiseks sobilik ainult 14% Eesti maismaast (6500 km2), seejuures rakenduvad ka kõnealusel maa-alal täiendavad kitsendused, nt looduskaitselistel põhjendustel. 2019. aasta novembris ja 2021. aasta aprillis Vabariigi Valitsuse poolt tehtud otsustega investeeritakse riigikaitseliste kõrguspiirangute leevendamiseks õhuseirevõimekuse parandamisse ja seeläbi muutub 2025. aastaks tuuleparkide rajamiseks sobilikuks ligi 60% maismaast. (vt joonis 2). Lisaks riigikaitselistele kõrguspiirangutele tuuleparkide rajamisel tuleb arvestada ka looduskaitseliste piirangute, konkreetse elektrivõrgu konfiguratsioonist tulenevate liitumiskuludega ning kohalike kogukondade poolse võimaliku vastuseisuga, mistõttu on valdkonnaüleste kompromisside leidmine tuuleenergia arendamiseks Eestis võtmetähtsusega. 1 https://ec.europa.eu/energy/sites/ener/files/documents/ee_final_necp_main_ee.pdf 2 https://ec.europa.eu/eurostat/web/energy/data/shares 3 Iga maismaale installeeritud GW toob majandusse 2,5 miljardit eurot ja 2,1 miljardit eurot toob iga merele installeeritud GW. https://windeurope.org/data-and-analysis/product/wind-energy-and-economic-recovery-in- europe/ Joonis 1. Tuuleparkide arendamiseks sobilikud alad maismaal.4 4 Alad oranžis on praegused võimalikus arendusalad (150m kõrgusepiiriga). Ala rohelises on kompensatsioonimeetme järgselt lisanduv tuuleenergeetika arendusala, mis Kaitseministeeriumi hinnangul valideeritud 2024. aastal. Joonis 2. Kompensatsioonimeetmete rakendamisel vabanev Mandri-Eesti ala (heleroheline) käsitleb kogu Eesti territooriumi, koosmõjus juba varem otsustatud Kirde-Eesti kompensatsioonimeetmetega (tumeroheline).Antud ala vabaneb kõrguspiirangutest eeldatavalt 2025. aastal. Joonis 3. Eesti ja Pärnu mereala planeeringu potentsiaalsed tuuleenergeetika alad. Joonisel välja toodud roosa viirutusega. Tuulikud on ehituslikult kõrgkonstruktsioonid ja nad asuvad valdavalt avatud maastikul. Viimane kümnend on näidanud, et uute taastuvenergial põhinevate tootmiste tekkel on väga oluline roll kohalikul kogukonnal, nende meelsusel ja poolehoiul. Näiteks on viimased suuremad tuulepargid rajatud ~10 aastat tagasi ja praegu menetluses olevad tuulepargid on erinevatel põhjustel rajamata jäänud. Üheks kitsaskohaks on nii-öelda “mitte minu tagahoovis” suhtumine (NIMBY). Inimeste hinnangud tuulikute maastikureostuse suhtes on tüüpiliselt individuaalset laadi – kui ühed huvigrupid hindavad mõne tuuliku asukoha ebasobivaks, võivad teised inimesed omada vastupidist arvamust. Visuaalne mõju on eelkõige seotud maastiku esteetilise väärtuse ja selle kaitsmisega. Visuaalse mõju ulatus sõltub asukoha avatusest ja eksponeeritusest. Olulist rolli mängib siin tõenäoliselt ka n-ö harjumuspärasus, sest erinevalt näiteks Taanist ei ole Eestis veel üles kasvanud ühtegi põlvkonda, kelle vaates oleks tegemist normaalse igapäeva elu osaks oleva energeetikavaldkonna arendusega. Kui Eesti maismaal on tuuleenergia potentsiaal rajada hinnanguliselt täiendavalt ~1,5 GW tuuleparke, siis merealade potentsiaal on 7+ GW. Seetõttu, kui soovime, et kliimaneutraalset elektrit toodetaks Eestis ning see looks siin ühiskondlikku kasu, on oluline nii maismaa- kui ka meretuuleparkide rajamine. 2. Meelsusuuringu eesmärk ja nõuded metoodikale 2.1. Eesmärk Ettevõtlus võib endaga kaasa tuua olulist mõju ja kogukonnad on üha häälekamad nii oma seisukohtade kui ka vajadusel vastuseisu väljendades. Majandustegevusega kaasnevate võimalike negatiivsete mõjude kompenseerimise ja kogukondadelt häiringuid tekitavale ettevõtlusele nõusoleku saavutamise temaatika on maailmas üha enam päevakorda tõusnud. Sellest tulenevalt on käesoleva uuringu eesmärgiks saada erapooletu teadmine Eesti elanike meelsusest tuuleenergia osas. Uuring peab käsitlema endas nii kvantitatiivset kui ka kvalitatiivset osa. Esimene osa hõlmab endas laia küsimustikku, kus on valimisse võetud suur hulk Eestis elavaid inimesi. Valimis peavad olema esindatud erinevad vanusegrupid. Tulemusena saadakse ülevaade, kuidas näevad Eesti elanikud ning potentsiaalsetes tuuleparkide arenduspiirkondades (st vahetult mõjutatud isikud) energiatootmise vajadust Eestis, rajatavaid ja olemasolevaid tuuleparke ja Eesti võimalusi tuuleenergia arendamisel (sh nii maismaal kui ka merel). Lisaks saadakse teadmine, mis on olulisemad vastuseisu põhjendused ning kuidas neid oleks neid võimalik leevendada. Teine osa uuringust aitab kaardistada kohaliku kogukonna meelsust taastuvenergeetika ja tuuleparkide osas. Uuring käsitleb olemasolevate tuuleparkide vahetus läheduses elavate inimeste meelsust erinevate tuulikutüüpide ja kohalike omavalitsuste lõikes. Oluline on küsimustiku läbiviimisel ka küsimustiku vastajale anda teadmisi taastuvenergeetikast ning tuulikuparkidest, et tõsta inimeste kompetentsi taastuvenergeetika teemade osas. Lisaks tuleb intervjuusid läbi inimestega, kes elavad perspektiivsetes asukohtades, kuhu tulevikus on võimalik tuulikuparke rajada. Valimi suurus peab olema esinduslik ning see tuleb eelnevalt kokku leppida töö Hankijaga. 2.2. Ülesanded Hankija nägemus teemadest, mida katta tuuleparkide meelsusuuringu läbiviimisel, on esitatud alljärgnevalt. 2.2.1 Üldine energeetikaalaste teemade teadlikkus ja meelsus Eesmärk on mõista, milline on valimi üldine teadlikus ja meelsus taastuvenergia suunal ja kas see mõjutab nende personaalseid tarbimisotsuseid. Valim peaks kaardistama vaid taastuvenergeetika tootmisi.  Kas valimi jaoks on oluline, et tarbitav elekter oleks toodetud Eestis?  Kas valimi jaoks on oluline, millest nende tarbitav elekter toodetud on?  Millisest allikast toodetud elektrit eelistatakse? – päike, tuul, põlevkivi, tuuma, import? 2.2.2 Tuuleenergiaga seotud teemad (sh meretuulepargid) Eesmärk on mõista, milliseks hindab valim tuulepargi asukoha ja personaalse mõju erinevaid aspekte:  Tuuleenergeetika vajalikkuse olulisus ning kaardistamine (miks, kelle jaoks jms);  Isiklik heaolu;  Tervisega seotud arvamused;  Visuaalne häiring (nt. varjutus);  Müra;  Leevendusmeetmete olulisus (nt. kohaliku kasu raames häiringute eest kompensatsioon, sotsiaaltaristu korrastamine või mingid muud meetmed, mida vastaja peab oluliseks).  Milline oleks valimi suhtumine, kui nad saaksid homme teada, et nende kodu lähedale kavandatakse tuuleparki?  Millistel tingimustel ollakse nõus tuulepargi lähedal elama? 2.2.3 Kliima Eesmärk on mõista, milliseid ohte ning võimalusi nähakse tuuleparkide rajamisel looduskeskkonnale. Samuti on tähtis mõista, millistest allikatest informatsioon pärineb ja kuidas luuakse personaalne tõlgendus.  Taimed, loomad, linnud;  Põhjavesi ja maavarad;  Erinevad looduskeskkonnad. 2.2.4 Mõju kohalikule, riiklikule sotsiaalsele ja majanduskeskkonnale Eesmärk on mõista, kuidas mõtestab kohalik elanik otseseid ja kaudseid seoseid piirkonna majanduseluga. Kuidas nähakse võimalusi kohaliku majanduselu ja seeläbi kohalike sissetulekute ja kohaliku omavalitsusemaksutulu edendamiseks.  Kohaliku kasu mudel ehk tasu piirkonnas elavatele inimestele ja kohalikule omavalitsusele – olulisus, instrumendist laekuvate vahendite suurus ja jagunemine;  Rajatav taristu;  Töökohtade loomine;  Tuulepargi arendaja kui kohalik tootja, kes panustab kohaliku elu edendamisse;  Energiajulgeolek ja energiavarustuskindlus;  Elektrienergia impordi ja ekspordi tasakaal. Oluline roll on uuringus küsimustiku loomisel (neutraalselt sõnastatud küsimused, piisavad vastusevariandid, asjatundlik küsimustiku vorm) ning intervjuude läbiviimisel. Oluline on küsimustiku puhul vastuste põhjendused ja kaardistus.Juhul, kui küsitluse käigus selgub tuuleparkide suhtes vastumeelsus, on oluline, et seda kaardistataks ja saadaks põhjendused, millest on vastumeelsus tingitud. Oluline on ka jätta võimalus vastajal sõnastada oma vastus, kui välja pakutud vastusevariandid talle ei sobi. 2.3. Nõuded metoodikale 2.3.1 Ülesehitus Pakkumuses oodatakse Pakkuja omapoolset nägemust tuuleparkide meelsusuuringu ülesehitusest (sh küsimustiku esialgsest ülesehitusest), mis lähtub Hankija kirjeldusest (ptk 2.2) väljatoodust, Hankija soovidest ning toob välja endapoolsed võimalikud täiendused. Meelsusuuringu lõplik ülesehitus ja sisupunktid tuleb kooskõlastada Hankijaga. 2.3.2 Intervjuud Meelsusuuringu koostamisel tuleb suhelda tuuleparkide vahetus läheduses elavate inimestega (sh planeeritud maismaa-ja meretuuletuuleparkide vahetus läheduses) ja ettevõtetega. Kohtuda vähemalt kahekümne tuulepargi läheduses elava inimesega ja viia läbi intervjuu kaardistamaks nende meelsust tuuleparkide osas. Lisaks tuleb intervjuusid läbi inimestega, kes elavad perspektiivsetes asukohtades, kuhu tulevikus on võimalik tuulikuparke rajada (vt joonis 1,2,3). Oluline on, et intervjuusid viiakse läbi erinevates valdades asuvate tuulikuparkide vahetus läheduses olevate inimeste seas. Pakkujal tuleb eelnevalt Hankijaga kooskõlastada kohtumiseks planeeritud intervjuu vorm ja küsimused. 3. Pakkumuskutsega hangitavad tegevused Pakkuja esitab pakkumuses: 1. nägemuse tuuleparkide meelsusuuringu ülesehitusest, küsitluse sisust, et läbi viia parim meelsusuuring; 2. tegevusplaani, kus kirjeldab omapoolse nägemuse, kuidas Pakkuja planeerib tegevusi läbi viia (vastavalt punktis 2.2 toodule); 3. milliseid piirkondi ja kui paljusid inimesi soovitakse küsitluse läbi viimisel kaasata ning mis piirkondades viiakse läbi intervjuud; 4. kirjelduse metoodikast, mis peab võimaldama täita meelsusuuringu eesmärki ning andma vastused teemapunktides käsitletule. Pakkujalt hangitakse järgmised tegevused ja tulemused: 1. Ettevalmistus: pakkumuses esitatud metoodika kooskõlastamine ja kinnitamine Hankijaga, lähtudes hankedokumendis kirjeldatud eesmärkidest. 2. Küsitluse ja intervjuude läbiviimine: viiakse läbi vastavalt pakkumuses esitatud ja Hankijaga kooskõlastatud metoodikale, arvestades hankedokumendis toodud eesmärki, sisu ja tulemusi. Oluline on eelnevalt teemad, küsimustiku sisu ja muu oluline kooskõlastada töö hankijaga sh töö teostaja initsiatiivil viia läbi koosolek hankijaga. 3. Vahearuanne: vahearuande koostamine. Antakse ülevaade töö Hankijale küsimustiku ja intervjuude tulemustest ning kuidas vormistatakse lõpparuanne. Hankija kooskõlastab eduka Pakkuja tööde vahearuande ning esitab vajadusel täiendavaid suuniseid. 5. Valmis meelsusuuring: Pakkuja esitab uuringu korrektselt vormistatult ja keeleliselt toimetatult. Meelsusuuring vormistatakse eesti keeles elektrooniliselt muudetavas (soovitatavalt docx) ning mittemuudetavas (soovitatavalt pdf) vormis. Tellija esitab vajadusel omapoolsed märkused ja ettepanekud ning otsustab uuringu heakskiitmise. 6. Meelsusuuringu tulemuste tutvustamine: uuringu tulemuste tutvustamine taastuvenergiaga seotud organisatsioonide esindajatele. Presentatsiooni kestvuseks on kuni 2 tundi. 4. Ajakava Tööde vastuvõtmise tähtajaks on mitte hiljem kui 5 kuud pärast lepingu sõlmimist.  Pakkuja koostab uuringu läbiviimise täpse ajakava ja esitab selle Hankijale koos pakkumusega. Allolevalt on toodud Hankija üldised ootused ajakavale.  Avakoosolek: toimub vahetult pärast hanke lepingu allkirjastamist. Avakoosolekul tutvustab Pakkuja analüüsi läbiviijaid ning Hankija omapoolset meeskonda. Hankija selgitab ootusi uuringule ning Pakkuja tutvustab enda poolset metoodikat, kuidas meelsusuuring läbi viiakse sh. teemade kirjeldus. Lepitakse kokku lõplik töö läbiviimise metoodika ning omavaheline infovahetus.  Vahearuanne: vastavalt metoodikale tehtud töö kirjeldus antakse üle mitte hiljem kui 8 nädalat pärast lepingu sõlmimist. Hankijal on aega anda tagasisidet pakkujale vahearuande esialgse versiooni kohta maksimaalselt 15 tööpäeva jooksul. Peale esialgse versiooni esitamist toimub Pakkuja initsiatiivil 20 tööpäeva jooksul koosolek, kus antakse tagasiside uuringu läbiviijale.  Lõplik analüüs: Tööde vastuvõtmise tähtajaks on mitte hiljem kui 5 kuud pärast lepingu sõlmimist. Selleks, et tagada tööde õigeaegne vastuvõtmine, esitab Pakkuja lõpparuande mustandi Tellijale tagasisidestamiseks hiljemalt 4 kuud pärast lepingu sõlmimist. Vastu võtmisele minev lõpparuanne peab olema korrektselt vormistatud ja keeleliselt toimetatud nint vastama käesolevas lähteülesandes ning Pakkuja poolt esitatud pakkumises seatud eesmärkidele. Lõpparuanne esitatakse elektrooniliselt muudetavas (soovitavalt .docx) ja mittemuudetavas (soovitavalt pdf) vormis koos kõigi seotud lisadega (sh andmed .xlsx kujul). Vajadusel võib Pakkuja lisada ajakavasse täiendavad arutelusid Hankija ja Pakkuja vahel. 5. Pakkumuse hind Pakkumuse maksumus peab sisaldama kõiki meelsusuuringu läbiviimiseks ja koostamiseks vajalikke kulusid, makse ja makseid. Hankija esitab pakkumuse lõpliku maksumuse ehk uuringu läbiviimise kogumaksumuse koos kõikide teenuse osutamiseks vajalike kulude, maksude (sh käibemaksuga) ja maksetega. Hankijal on õigus lükata tagasi pakkumus, mille maksumus ületab Hankija eelarvelisi võimalusi. Tegemist on lihthankega, mis lähtub RHS §14 lõige 1 punkt 1 piirmäärast. 6. Pakkumuse esitamine Pakkumus tuleb esitada pakkumuskutses esitatud tähtajaks. Hankija annab selgitusi eesti keeles. Pakkumus on vormistatud eesti keeles. Pakkumus peab kehtima esitamistähtajast vähemalt 90 päeva jooksul. Pakkumuses tuleb esitada:  Pakkuja arusaam meelsusuuringu koostamise eesmärgist Hankija vajadustest lähtuvalt;  Uuringu esialgne ülesehitus, teemapunktide ja tegevusplaani kirjeldus;  Tegevuste ajakava (nädalase täpsusega);  Pakkuja nägemus koostööst Hankijaga;  Pakkuja ekspertrühma kirjeldust, kus on iga liikme kohta välja toodud käesolevas projektis täidetavad ülesanded, vastutus ja töötundide maht. Juhul kui tegemist on ühispakkumusega, siis näidatakse ekspertrühma kirjelduses ära ühispakkujate tööjaotus ja vastutus; 6.1. Nõuded varasemate avaliku arvamuse uuringute läbiviimise kogemusele Pakkuja omab töö teostamiseks vähemalt kaheliikmelist ekspertrühma. Pakkuja pakutud ekspertrühma peavad kuuluma minimaalselt:  Analüütik-projektijuht, kes vastutab kõikide tellitavate teenuste ettevalmistamise, läbiviimise ja analüüsimise eest;  Üks ekspert, kellel on sotsioloogiliste või sotsiaalpsühholoogiliste uuringute läbiviimise tegemise eelnev kogemus ja vastav taust (varasem avaliku uuringu läbiviimise kogemus);  Pakkuja võib esitada alternatiivse nägemuse meeskonnaliikmetest lisaks hankedokumentides kavandatud liikmetele. Üks uurimisrühma liige võib vastata mitmele projektimeeskonna kvalifikatsiooninõudele. Pakkuja esitab ekspertrühma liikmete CV-d koos tegevuste kirjeldusega. Pakkuja on kohustatud kasutama lepingu täitmisel pakkumuses nimetatud ekspertrühma liikmeid või Hankija eelneval nõusolekul spetsialiste, kellel on vähemalt samaväärne kvalifikatsioon ja kogemused. 6.2. Nõuded pakkujale Pakkuja peab vastama järgmistele tingimustele:  Pakkuja esitab kirjaliku kinnituse Riigihangete seaduse § 95 lg 1 ja 4 sätestatud hankemenetlusest kõrvaldamise aluste puudumist;  Pakkuja peab omama hankelepingu täitmiseks vajalikke intellektuaalse omandi õigusi (litsentse). Pakkuja (sh iga ühises pakkumuses osaleja) esitab koos pakkumusega kinnituse, et tal on kõik hankelepingu täitmiseks vajalikud intellektuaalse omandi õigused ja tasub vajalike litsentside eest ise;  Kui pakkumuse esitavad mitu Pakkujat ühiselt, peavad nad hankemenetlusega seotud toimingute tegemiseks volitama enda hulgast esindaja. 7. Pakkumuste hindamine 7.1 Lähteülesande mõistmine annab kuni 60 väärtuspunkti. Lähteülesande mõistmist hindab hankekomisjon p-des 7.1-7.3 esitatud alakriteeriumide alusel: 7.1.1. Tööde kirjeldus kuni 25 vääruspunkti: Suurepärane (25 punkti) - saab pakkumus hindeks juhul, kui planeeritud tööd on kirjeldatud detailselt, tegevused on loogiliselt järjestatud, põhjendatud ning eesmärgipärased; Hea (15 punkti) - saab pakkumus hindeks juhul, kui planeeritud tööd on kirjeldatud detailselt, kuid tegevused vajavad kohandamist järjestuse osas, tegevused on põhjendatud ning eesmärgipärased; Rahuldav (10 punkti) - saab pakkumus hindeks juhul, kui planeeritud tööd on kirjeldatud üldiselt, tegevused ei ole loogiliselt järjestatud, kuid on põhjendatud ja/või eesmärgipärased; Mitterahuldav (0 punkti) - saab pakkumus hindeks juhul, kui planeeritud tööd on kirjeldatud üldiselt, tegevused ei ole loogilises järjestuses ega vasta uuringu eesmärkidele. Pakkumusest nähtub, et pakkuja ei ole uuringu eesmärgi saavutamisele mõelnud. Pakkumuse põhjal ei ole võimalik aru saada, kas uuringuga jõutakse tulemuseni; 7.1.2. Metoodika valik kuni 25 väärtuspunkti: Suurepärane (25 punkti) - saab pakkumus hindeks juhul, kui kirjeldatud metoodika on eesmärgipärane, pakkumuses lahti kirjutatud ning metoodika valik on põhjendatud selgelt ja arusaadavalt; Hea (15 punkti) - saab pakkumus hindeks juhul, kui kirjeldatud metoodika vastab üldiselt eesmärgile, pakkumuses osaliselt lahti kirjutatud ning metoodika valik on põhjendatud selgelt ja arusaadavalt; Rahuldav (10 punkti) - saab pakkumus hindeks juhul, kui metoodika on pakkumuses kirjeldatud üldiselt ja metoodika valik ei ole piisavalt selgelt ja arusaadavalt põhjendatud; Mitterahuldav (0 punkti) - saab pakkumus hindeks juhul, kui uuringu metoodika abil ei ole võimalik saavutada soovitud tulemust. Pakkuja ei ole pakutud lahendusi omalt poolt selgitanud. 7.1.3 Tööde ajakava kuni 10 väärtuspunkti Suurepärane (10 punkti) - saab pakkumus hindeks juhul, kui tööde ajakava on detailne, põhjendatud ja realistlik ning konkreetsete tööde teostamiseks arvestatud ajamaht on optimaalne; Rahuldav (5 punkti) - saab pakkumus hindeks juhul, kui tööde ajakava on üldine, kuid realistlik ning konkreetsete tööde teostamiseks arvestatud ajamaht on üldiselt sobiv; Mitterahuldav (0 punkti) - saab pakkumus hindeks juhul, kui tööde ajakava on liiga üldine, mistõttu ei ole võimalik hinnata selle realistlikust ning konkreetsete tööde teostamiseks arvestatud ajamaht ei ole piisav ja/või seda ei ole võimalik hinnata; 7.2 Pakkumuse kogumaksumus – kuni 40 väärtuspunkti. Pakkumuse maksumuse väärtuspunktide määramisel saavutab maksimaalsed väärtuspunktid kõige odavam pakkumus. Teised saavad 40-st võimalikust punktist sama suhtarvu võrra vähem punkte, mille võrra nende pakkumus on kõige odavamast pakkumusest kallim. Väärtuspunktid arvutatakse: “punktimäär” = “kõige odavam pakkumuse maksumus” / “hinnatava pakkumuse maksumus” × 40. 7.3 Pakkumuste hindamine. 7.3.1 Erinevate kriteeriumite alusel saadud punktid liidetakse kokku ja saadakse pakkumust iseloomustav väärtuspunktide summa. Arvutuste tulemused ümardatakse kahe komakoha täpsusega. 7.3.2 Edukaks tunnistatakse pakkumus, mis sai hindamise tulemusel kõrgeima summeeritud punktisumma. Hindamisel annab komisjon punkte ühiselt, konsensuse alusel. 7.3.3 Kui on mitu ühesuguse punktisummaga pakkumust, siis hankeleping sõlmitakse Pakkujaga, kes kogus lähteülesande mõistmise eest rohkem punkte. 7.3.4 Pakkumust, mille hindamisel on vähemalt ühe alakriteeriumi hinne mitterahuldav, ei tunnistata edukaks. 8. Pakkumuste tagasilükkamine Hankijal on õigus lükata tagasi kõik pakkumused, mille maksumused ületavad hanke eeldatava maksumuse ülempiiri. Hankija jätab endale õiguse tunnistada hange kehtetuks, kui hanke toimumise ajal on Hankijale saanud teatavaks uued asjaolud, mis välistavad või muudavad ebaotstarbekaks hanke lõpuleviimise hankedokumendis sätestatud korras. 9. Autoriõigused Kõik analüüsi käigus saadud, koostatud või kogutud andmed ning muud materjalide varalised õigused (näiteks küsimustikud, intervjuude kokkuvõtted, juhendid, lisaandmed) antakse üle Hankijale. Hankijal on õigus analüüsi tulemusena loodud teoste (analüüsitulemused, poliitikasoovitused jne) kasutamisele ja avalikustamisele viidates töö teostajale. Lisaks on Hankijal õigus kaardistuse raames loodud teoste (analüüsitulemused, poliitikasoovitused jne) muutmisele ja täiendamisele, viidates töö teostajale ning kooskõlastades sisulised muudatused eelnevalt töö teostajaga. 10. Leping Hankeleping sõlmitakse pakkumuste soodsaima pakkumuse teinud pakkujaga.
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →