dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Ministri määrusAvalik

Meremeeste registri põhimäärus

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 8. juuli 2021
Viit
43
Registreeritud
8. juuli 2021
Dokumendi liik
Ministri määrus
Funktsioon
1.1/S Ministeeriumi juhtimine
Sari
1.1-18/S Ministri määrused (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.1-18/2021
Vastutaja
Gerli Ehte

Failid

  • 📎43 08.07.2021 Ministri määrus.asice1072 KB

Sisu (failidest)

MÄÄRUS 08.07.2021 nr 43 Meremeeste registri põhimäärus Määrus kehtestatakse meresõiduohutuse seaduse § 29 lõike 5 alusel. § 1. Andmekogu nimetus Andmekogu nimetus on meremeeste register, inglise keeles Estonian Seafarers’ Register. § 2. Andmekogu eesmärk (1) Andmekogu pidamise eesmärk on laevapere liikmete, lootside, laevaliikluse korraldamise süsteemi ja raadioside operaatorite kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide ning lootsitasõidu lubade taotlemise ja nende väljastamise aluseks olevate andmete ning tehtud otsuste elektrooniline talletamine, süstematiseerimine ja asjaomaste asutuste vahel vahetamine ning nende andmete alusel järelevalve teostamine. (2) Andmekogu peetakse meremeeste väljaõppe, diplomeerimise ja vahiteenistuse aluste rahvusvahelise konventsiooni reegel I/2 punktides 14–16 sätestatud kohustuste täitmiseks. § 3. Andmekogu vastutav töötleja Andmekogu vastutav töötleja on Transpordiamet. § 4. Andmekogu pidamine (1) Andmekogu peetakse digitaalse andmekoguna. (2) Andmekogu alusandmed on elektroonilised või paberkandjal. Paberkandjal alusdokumentide andmed kantakse andmekogusse elektrooniliselt. (3) Andmekogu on liidestatud riigi infosüsteemide andmevahetuskihiga. (4) Andmete turbeaste on keskmine (M) ja andmekogu turvaklass on K2T2S2. § 5. Andmekogusse kantavad andmed Andmekogu koosneb järgmistest andmestikest: 1) laevapere liikmete andmestik; 2) lootside andmestik; 3) laevaliikluse korraldamise süsteemi operaatorite andmestik; 4) raadioside operaatorite andmestik; 5) lootsitasõidu luba omavate isikute andmestik. 2 § 6. Laevapere liikmete andmestik (1) Meremehe kohta kantakse laevapere liikmete andmestikku järgmised andmed: 1) dokumendi taotleja ees- ja perekonnanimi, kodakondsus, isikukood, sünniaeg, sünniriik, elukoht dokumendi taotlemise kuupäeval, postiaadress, telefoninumber, elektronposti aadress, näokujutis ja allkirjakujutis, isikut tõendava dokumendi nimetus ja number; 2) taotluse esitamise põhjus, taotluse number, esitamise kuupäev ja taotletava dokumendi kättetoimetamise viis, volitatava isiku nimi ja isikukood, kui taotleja volitab teist isikut dokumenti vastu võtma; 3) eriharidust tõendava lõpudokumendi liik, eriala nimetus, number, väljastamise kuupäev ning mereõppeasutuse nimi, registrikood ja kontaktandmed; 4) meresõiduohutuse seaduse § 20 lõike 1 alusel kehtestatud määruses sätestatud meresõidupraktika tõendi andmed; 5) meresõiduohutuse seaduse § 26 lõike 7 alusel kehtestatud määruses sätestatud tervisetõendi andmed; 6) Eesti õigusaktide tundmise tõendi väljastaja nimi ja registrikood; 7) täienduskoolitust tõendava tunnistuse nimetus, number, väljastamise kuupäev, väljastaja nimi ja registrikood, kehtivuse kuupäev; 8) mereõppeasutuse eksamiprotokolli kantud eksami nimetus, sooritamise kuupäev ja tulemus, eksamiprotokolli väljastaja nimi ja registrikood ning väljastamise kuupäev; 9) Transpordiameti eksamiprotokolli number, olemasoleva diplomi või tunnistuse nimetus ja number, töökoht ja amet, eksami nimetus, sooritamise kuupäev, eksamikomisjoni otsus, eksamikomisjoni liikmete ees- ja perekonnanimed; 10) meresõiduohutuse seaduse § 20 lõike 1 alusel kehtestatud määruses sätestatud meresõidudiplomi, kutsetunnistuse, kinnituslehe ja soodusloa ning nimetatud dokumendi duplikaadi andmed ning dokumendi kättetoimetamise kuupäev; 11) riigilõivu tasumise ja laekumise kohta toimingu nimetus, makseviis, summa, laekumise kuupäev, riigilõivu tasumist tõendava dokumendi number, maksja nimi; 12) otsuse, millega meresõidudiplomi, kutsetunnistuse, kinnituslehe või soodusloa väljastamisest on keeldutud, dokumendi kehtivus on peatatud või see on kehtetuks tunnistatud, teinud asutuse nimi, otsuse number ja kuupäev ning dokumendi kehtivuse peatamise kuupäev ja tähtaeg ja kehtetuks tunnistamise kuupäev. (2) Lõike 1 punktis 2 nimetatud taotluse esitamise põhjuseks on järgmiste dokumentide taotlemine: 1) meresõidudiplom; 2) kutsetunnistus; 3) kinnitusleht; 4) soodusluba; 5) punktides 1–4 nimetatud dokumendi duplikaat. (3) Siseveelaeva laevapere liikme kohta kantakse laevapere liikmete andmestikku järgmised andmed: 1) lõike 1 punktides 1, 3, 5, 7, 8 ja 11 nimetatud andmed; 2) lõike 1 punktis 2 nimetatud taotluse andmed diplomi, kutsetunnistuse, kinnituslehe või nimetatud dokumendi duplikaadi väljastamiseks; 3) meresõiduohutuse seaduse § 20 lõike 2 alusel kehtestatud määruses sätestatud teenistuslehe andmed; 4) meresõiduohutuse seaduse § 20 lõike 2 alusel kehtestatud määruses sätestatud diplomi, kutsetunnistuse, kinnituslehe ja nimetatud dokumendi duplikaadi andmed ning dokumendi kättetoimetamise kuupäev; 5) lõike 1 punktis 12 nimetatud otsuse andmed, millega diplomi, kutsetunnistuse või kinnituslehe väljastamisest on keeldutud, dokumendi kehtivus on peatatud või see on kehtetuks tunnistatud. § 7. Lootside andmestik Lootside andmestikku kantakse järgmised andmed: 1) paragrahvi 6 lõike 1 punktides 1, 3, 5 ja 11 nimetatud andmed; 2) paragrahvi 6 lõike 1 punktis 2 nimetatud taotluse andmed kutsetunnistuse väljastamiseks või selle pikendamiseks või kutsetunnistuse duplikaadi väljastamiseks; 3) meresõiduohutuse seaduse § 581 lõike 8 alusel kehtestatud määruses sätestatud praktilise 3 lootsimise tõendi andmed; 4) piirangutega raadioside operaatori (ROC), radarnavigatsiooni ja automaatradarmärkuri (ARPA) ning elektronkaartide kuva- ja informatsioonisüsteemi (ECDIS) kasutamise kursuse tunnistuste nimetus, number, väljastamise kuupäev, väljastaja nimi ja registrikood, kehtivuse kuupäev; 5) inglise keele oskuse tõendi nimetus, number, väljastamise kuupäev, väljastaja nimi ja registrikood, kehtivuse kuupäev; 6) meresõiduohutuse seaduse § 581 lõike 8 alusel kehtestatud määruses sätestatud eksamiprotokolli andmed; 7) meresõiduohutuse seaduse § 581 lõike 8 alusel kehtestatud määruses sätestatud kutsetunnistuse ja selle duplikaadi andmed ning dokumendi kättetoimetamise kuupäev; 8) paragrahvi 6 lõike 1 punktis 12 nimetatud otsuse andmed, millega kutsetunnistuse väljastamisest on keeldutud, dokumendi kehtivus on peatatud või see on kehtetuks tunnistatud. § 8. Laevaliikluse korraldamise süsteemi operaatorite andmestik Laevaliikluse korraldamise süsteemi operaatorite andmestikku kantakse järgmised andmed: 1) paragrahvi 6 lõike 1 punktides 1, 8 ja 11 nimetatud andmed; 2) paragrahvi 6 lõike 1 punktis 2 nimetatud taotluse andmed kutsetunnistuse, teenistusraamatu või teenistusraamatu kinnituslehe või nimetatud dokumendi duplikaadi väljastamiseks; 3) kutsekoolituse läbimist tõendava dokumendi nimetus, number, väljastamise kuupäev, väljastaja nimi ja registrikood, kehtivuse kuupäev; 4) meresõiduohutuse seaduse § 51 lõike 5 alusel kehtestatud määruses sätestatud kutsetunnistuse, teenistusraamatu ja teenistusraamatu kinnituslehe ja nimetatud dokumendi duplikaadi andmed ning dokumendi kättetoimetamise kuupäev; 5) paragrahvi 6 lõike 1 punktis 12 nimetatud otsuse andmed, millega kutsetunnistuse väljastamisest on keeldutud, dokumendi kehtivus on peatatud või see on kehtetuks tunnistatud. § 9. Raadiosideoperaatorite andmestik Raadiosideoperaatorite andmestikku kantakse järgmised andmed: 1) paragrahvi 6 lõike 1 punktides 1, 7 ja 11 nimetatud andmed; 2) paragrahvi 6 lõike 1 punktis 2 nimetatud taotluse andmed piirangutega raadiosideoperaatori ja raadiosideoperaatori tunnistuse, kinnituslehe või nimetatud dokumendi duplikaadi väljastamiseks; 3) meresõiduohutuse seaduse § 20 lõike 1 alusel kehtestatud määruses sätestatud piirangutega raadiosideoperaatori ja raadiosideoperaatori tunnistuse, kinnituslehe ja nimetatud dokumendi duplikaatide andmed ning dokumendi kättetoimetamise kuupäev; 4) paragrahvi 6 lõike 1 punktis 12 nimetatud otsuse andmed, millega piirangutega raadiosideoperaatori ja raadiosideoperaatori tunnistuse väljastamisest on keeldutud, dokumendi kehtivus on peatatud või on see kehtetuks tunnistatud. § 10. Lootsitasõidu luba omavate isikute andmestik Lootsitasõidu luba omavate isikute andmestikku kantakse järgmised andmed: 1) paragrahvi 6 lõike 1 punktis 10 nimetatud andmed; 2) lootsitasõidu loa taotleja nimi, registrikood, postiaadress, kontaktisiku telefoninumber ja elektronposti aadress; 3) lootsitasõidu loale kantava isiku ees- ja perekonnanimi, isikukood, sünniaeg, sünniriik, elukoht dokumendi taotlemise kuupäeval ning postiaadress ka telefoninumber, elektronposti aadress, ametikoht ja allkirjakujutis; 4) paragrahvi 6 lõike 1 punktis 2 nimetatud taotluse andmed lootsitasõidu loa väljastamiseks või selle pikendamine või lootsitasõidu loa duplikaadi väljastamiseks; 5) meresõiduohutuse seaduse § 571 lõike 9 alusel kehtestatud määruses sätestatud sadama külastuste arvestuslehe andmed; 6) meresõiduohutuse seaduse § 571 lõike 9 alusel kehtestatud määruses sätestatud eksamiprotokolli kantavad andmed; 7) meresõiduohutuse seaduse § 571 lõike 9 alusel kehtestatud määruses sätestatud lootsitasõidu loa ja selle duplikaadi andmed ning dokumendi kättetoimetamise kuupäev; 8) paragrahv 6 lõike 1 punktis 12 nimetatud otsuse andmed, millega lootsitasõidu loa väljastamisest on keeldutud, dokumendi kehtivus on peatatud või on see kehtetuks tunnistatud. 4 § 11. Andmete andmekogusse esitamine ja kandmine (1) Taotluse ja sellega koos esitatavad andmed esitab andmekogusse dokumendi taotleja või õigusaktis nimetatud muu isik. (2) Tervisetõendi andmed esitab andmekogusse tervisekontrolli tegija. Tervisetõendi andmed võib andmekogusse esitada ka dokumendi taotleja või sisestada vastutav töötleja dokumendi taotleja edastatud tervisetõendi alusel. (3) Eksamiprotokolli andmed esitab mereõppeasutus andmekogusse viie tööpäeva jooksul eksami toimumisest arvates. (4) Andmed esitatakse andmekogusse veebipõhise kasutajaliidese kaudu või riigi infosüsteemide andmevahetuskihi kaudu teisest riigi andmekogust või sisestab andmed vastutav töötleja. (5) Transpordiameti eksamiprotokolli, väljastatud dokumendi, riigilõivu tasumise ja otsuse andmed kannab vastutav töötleja andmekogusse kahe tööpäeva jooksul eksami toimumisest, dokumendi väljastamisest, riigikassast riigilõivu laekumise andmete saamisest või otsuse tegemisest arvates. (6) Paberkandjal esitatud alusdokumendi andmed kannab vastutav töötleja andmekogusse ühe tööpäeva jooksul dokumendi saamisest arvates. (7) Paberkandjal esitatud alusdokument tagastatakse selle esitajale, kui dokumentide esitaja on selleks soovi avaldanud. Kui dokumendi esitaja ei ole soovinud paberkandjal esitatud alusdokumendi tagastamist, hävitatakse see ühe kuu jooksul pärast taotluse lahendamist. § 12. Andmevahetus teiste andmekogudega Andmekogu vastutaval töötlejal on õigusaktiga talle pandud ülesannete täitmiseks õigus esitada päringuid ja saada andmeid teisest riigi andmekogust riigi infosüsteemide andmevahetuskihi kaudu järgmiselt: 1) rahvastikuregistrist füüsilise isiku nimi, isikukood ja kodakondsuse andmed; 2) äriregistrist juriidilise isiku nimi ja registrikood ning seadusjärgse esindaja nimi ja esindusõiguse ulatus; 3) isikut tõendavate dokumentide andmekogust näokujutis ja allkirjakujutis; 4) Eesti hariduse infosüsteemist haridust tõendavate dokumentide andmed. § 13. Andmete õigsus (1) Andmekogusse esitatud andmete õigsuse eest vastutab andmete esitaja. (2) Kui vastutav töötleja avastab andmekogus ebaõigeid või puudulikke andmeid või kui andmete esitaja on esitanud avalduse andmete muutmiseks, teeb vastutav töötleja andmekogus paranduse hiljemalt järgmisel tööpäeval nendest teadasaamise päevast või avalduse esitamisest arvates. (3) Vastutaval töötlejal on õigus kontrollida esitatud andmete ja dokumentide õigsust, nõuda täiendavate andmete, dokumentide või selgituste esitamist, andes selleks andmete esitajale mõistliku tähtaja. (4) Kui andmete esitaja avaldus andmete muutmiseks ei ole põhjendatud või kui ta ei esita talle vastutava töötleja poolt antud tähtajaks täiendavaid andmeid, dokumente või selgitusi, jätab vastutav töötleja avalduse rahuldamata ja põhjendab seda kirjalikult. § 14. Andmete logimine (1) Andmete andmekogusse kandmine, muutmine, kustutamine, andmete vaatamine ja nende väljastamine logitakse. (2) Andmete andmekogusse kandmise, muutmise ja kustutamise kannete kohta säilitatakse logis 5 kande sisu, kuupäev, kellaaeg ja kande tegija nimi. (3) Andmete vaatamise kohta säilitatakse logis andmete vaatamise kuupäev, kellaaeg ja andmeid vaadanud isiku nimi. (4) Andmete andmekogust väljastamise kohta säilitatakse logis andmete väljastamise kuupäev, kellaaeg, andmeid väljastanud isiku nimi ja andmete saaja nimi. § 15. Juurdepääs andmekogule ja andmekogusse kantud andmetele (1) Andmekogusse on võimalik veebi kaudu esitada päringuid väljastatud dokumentide kehtivuse kohta. (2) Andmekogus töödeldavatele ja lõikes 1 nimetamata andmetele on isikul juurdepääs üksnes endaga seotud andmete või tema esitatud dokumendi väljastamise taotluse ulatuses. (3) Riigiasutusel on juurdepääs talle õigusaktiga antud ülesannete täitmiseks vajalikele andmetele. (4) Juurdepääs andmekogus töödeldavatele andmetele võimaldatakse otseligipääsuna veebipõhise kasutajaliidese kaudu pärast isiku tuvastamist ja autoriseerimist. (5) Juurdepääs andmekogusse andmete esitamiseks ja neis muudatuste tegemiseks võimaldatakse veebipõhise kasutajaliidese kaudu andmekogu kasutamise õiguse andmisega. Vastutav töötleja määratleb kasutamise õiguse andmisel juurdepääsu ulatuse. (6) Andmekogu vastutaval töötlejal on õigus andmekogus töödeldavaid andmeid edastada Rahvusvahelisele Mereorganisatsioonile, Euroopa Komisjonile ja avaliku ülesande täitmiseks teise riigi pädevale asutusele Euroopa Liidu õigusakti või välislepingu alusel. § 16. Andmete säilitamine (1) Andmekogus töödeldavate andmete säilitamisel lähtutakse järgmistest tähtaegadest: 1) väljastatud dokumendi, millel on kehtivusaeg, ja dokumentide taotlemisega seotud andmeid ning elektroonilisi alusdokumente, säilitatakse 10 aastat dokumendi väljastamisest arvates; 2) väljastatud dokumendi, millel ei ole kehtivusaega ja meresõidupraktika andmeid säilitatakse 50 aastat dokumendi väljastamisest või meresõidupraktika andmete andmekogusse sisestamisest arvates; 3) paragrahvis 14 nimetatud logi säilitatakse kolm aastat logi loomisest arvates. (2) Andmed hävitatakse lõikes 1 sätestatud tähtaja möödumisel. (3) Vastutav töötleja võib statistilistel eesmärkidel rakendada andmete hävitamise asemel andmete anonüümseks muutmist tagasikodeerimist mittevõimaldaval viisil. § 17. Andmekogu lõpetamine Andmekogu lõpetamisel otsustatakse andmete teise andmekogusse või riiklikku arhiivi üleandmine või nende hävitamisele kuulumine ja üleandmise või hävitamise tähtaeg. § 18. Määruse kehtetuks tunnistamine Majandus- ja kommunikatsiooniministri 10. jaanuari 2003. a määrus nr 1 „Meremeeste registri asutamise, pidamise ja likvideerimise kord” tunnistatakse kehtetuks. (allkirjastatud digitaalselt) Taavi Aas majandus- ja taristuminister 6 (allkirjastatud digitaalselt) Ando Leppiman kantsler Majandus- ja taristuministri määruse „Meremeeste registri põhimäärus“ eelnõu seletuskiri Lisa Kooskõlastustabel Märkuse või ettepaneku esitaja, märkus Kommentaar Haridus- ja Teadusministeerium Teeme ettepaneku sõnastada eelnõu § 12 Arvestatud. punkt 5 järgmiselt: Eelnõu § 12 punkti 5 tekst vastavalt „5) Eesti hariduse infosüsteemist haridust ettepanekule muudetud. tõendavate dokumentide andmed.“. Sotsiaalministeerium Registri eesmärgist jääb mulje, et rõhk on Osaliselt arvestatud. andmete kogumisel ja talletamisel ning Volitusnormi järgi ei ole andmete töötlemise järelevalvet tehakse muuseas selle juures. . eesmärk lihtsalt nende kogumine ja Andmete töötlemise eesmärk ei saa olla talletamine – normi teksti tuleb lugeda kogumine ja talletamine iseenesest vaid seda tervikuna: talletada võib üksnes selliseid tehakse mingi tegevuse jaoks – kui see on andmeid, mis on seotud sättes nimetatud järelevalve, siis see ongi töötlemise kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide ja eesmärgiks. Palun kaaluge registri eesmärgi lubade taotlemisega ja on nende väljastamise ümbersõnastamist. aluseks, samuti talletatakse tehtud otsuseid. Sätte seletuskirja on täpsustatud, et tuua paremini eelnimetatud põhimõte välja. Eelnõu § 11 lõike 3 alusel, kui tervise Osaliselt arvestatud. infosüsteemis (TIS) andmeid ei ole, edastab Säte on viidud 11 lõikeks 2 ning andmete need tervishoiuteenuse osutaja (TTO). Üks registrisse esitamise tähtaeg TTO-le on päev andmete edastamiseks võib olla liiga eelnõust välja jäetud. Siiski on TTO-l lühike. Vähemalt esituskirjas ei nähtu, et see võimalus ja mõistlik kasutada meremeeste oleks ka vastavatele erialaseltsidele registrit tervisetõendi koostamiseks ja kooskõlastamiseks edastatud, nt väljastamiseks, kui ta ei tee seda TIS kaudu. Töötervishoiuarstide Seltsile. See on TTO-le mugavam variant kui mõne muu tekstitöötlusprogrammi kasutamine, kuna süsteem vormistab vastavalt sisestatud andmetele tervisetõendi ise, samuti ei pea seda sellisel juhul täiendavalt meremeeste registrisse sisestama/laadima. Olukorras, kus TTO vormistab tervisetõendi meremeeste registris, ei ole registrisse andmete sisestamise tähtaega vaja ette näha. Siiski märgime, et ühepäevane tähtaeg andmete sisestamiseks ei oleks TTO-le õiguskorras midagi uut, kuna sarnane kohustus seoses tervisetõenditega on sätestatud ka liiklusseaduse § 175 lõikes 6. Eelnõu § 12 punkt 4 sätestab, et Osaliselt arvestatud. andmeandjaks on ka tervise infosüsteem TIS-i andmete edastamise alusnormiks on (TIS-ist tervisetõendi andmed). MSOS § 29 lg 3, mille kohaselt võib vastutav Andmevahetus TIS-ga ei saa toimuda lihtsalt töötleja meremeeste registri pidamise põhimääruse muudatusega. Antud juhul on eesmärgi täitmiseks töödelda muu seaduse määrus vastuolus seadusega. Terviseandmete alusel teistesse andmekogudesse kogutud andmetöötlus on reguleeritud TTKS-i sättes isikuandmeid, sealhulgas põhjendatud juhul 593. TIS-i delikaatsuse ja eripära tõttu terviseandmeid. Seaduse seletuskirja (andmed ei teki tavapärase haldusmenetluse kohaselt on selle all mõeldud mh vastavate käigus vaid patsiendi-teenuse osutaja arendustööde teostamisel võimalust usaldussuhte raames) on ka selle tulevikus saada tervise infosüsteemist juurdepääsud ja edastamine, erinev. meremehe tervisetõendi andmed. Seega on Tehnilise poole pealt ei ole normi terviseandmete andmetöötlus eelnimetatud sissetoomine samuti reaalselt lahendatud ehk sätte alusel lubatav, misjuures rõhutame, et realiseeritav, sest kõik tõendid ei ole meremeeste registri kaudu ei soovita digitõendina realiseeritud. See protsess on ligipääsu rohkematele andmetele kui vaid alles käimas ja reaalse teostuseni pole veel tervisekontrolli tulemusena vormistatava jõudnud. Seega ei ole norm täna rakendatav tervisetõendi andmetele. (arendusi pole tehtud ei tõendiga, Samas, kuna tehnilise poole pealt ei ole andmekoguga keskselt ega ka TTO-de infosüsteemide liidestamine täna veel infosüsteemis). võimalik, jäetakse liidestus tervise infosüsteemiga käesolevas etapis määruse tekstist välja. Andmete säilitamine – 50 aastat on üsna Arvestatud. suure riivega (ehk senine 75>50), mille kohta Seletuskirjas on toodud, et selline tähtaeg (75 tegelikult sisulist põhjendust ei leia (järgneb aastat) ei ole põhjendatud ja seetõttu on selgitus tähtajaga andmete kohta aga säte on säilitamise tähtaega lühendatud. Hindamisel tähtajatute andmete kohta)(§ 16 lg 1). lähtuti laevapere liikmete aktiivsest tööeast millal isikutel on nõudlus enda dokumentide uuendamiseks (kaotatud, kasutuskõlbmatuks muutunud). Andmete säilitamise regulatsiooni on eelnõus muudetud ning 50 aastat säilitatakse üksnes kehtivusajata väljastatud dokumentide andmeid ning samuti meresõidupraktika andmeid. Riigi Infosüsteemi Amet Eelnõu § 4 lg 1 järgi peetakse meremeeste Arvestatud. registrit ühetasandilise infotehnoloogilise Eelnõu § 4 lg 1 muudetud ning eemaldatud andmebaasina. Seejuures pole eelnõu viide tasandilisusele. Uus § 4 lg 1 tekst on seletuskirjas selgitatud mida selle all „Andmekogu peetakse digitaalse mõeldakse. /…/ Teeme ettepaneku andmekoguna.“. eemaldada eelnõust viide tasandilisusele või kui eelnõud selles osas ei muudeta, siis täiendada seletuskirja mida konkreetsel juhul „ühetasandilise infotehnoloogilise andmebaasi“ all silmas peetakse. Eelnõu § 4 lg 4 järgi on andmekogu Arvestatud. turvaklass K2T2S1 (seletuskirja märgitu Turvaklass on muudetud ja sätestatud kui kohaselt aga K2T1S2 ning pikemalt antud K2T2S2. Seletuskirjas olnud viide selgituse järgi K2T2S1). /…/ Presidendile turvaklassi säilimisele kustutatud. väljakuulutamiseks esitatud Andmekaitse Inspektsiooni selgitustest meresõiduohutuse seaduse § 29 lg 3 ning tulenevalt on füüsilise isiku kordumatuks kõnealuse eelnõu (§ 6 lg 1 p 1, § 10 p 3, § 12 tuvastamiseks kasutatavad biomeetrilised p 3) kohaselt töödeldakse andmekogus ka andmed ennekõike sõrmejälje-, peopesajälje- biomeetrilisi andmeid, mis on isikuandmete ja silmaiirisekujutised. Biomeetrilised kaitse üldmääruse (IKÜM) artikkel 9 lg 1 andmed meresõiduohutuse seaduse kohaselt eriliiki isikuandmed. Selliste tähenduses on näokujutis, allkiri ja andmete töötlemisel peaks ISKE allkirjakujutis. Andmekogu üldine turvatase rakendusjuhendi kohaselt andmete vastab nõutud turvatasemele, mille osas on konfidentsiaalsuse turvaosaklass olema süsteemile läbi viidud nii ISKE audit kui ka vähemalt S2. Eelnõu seletuskirjast ei nähtu, turvatestimised. et oleks läbi viidud uus andmekogu andmete riskianalüüs ja turvaklassi määramine. Kehtiva turvaklassi säilitamise kohta pole ka esitatud ühtki mõistetavat selgitust. Palume eelnõu seletuskirja täiendada selgitusega kas on läbi viidud uus andmekogus töödeldavate andmete riskianalüüs ja turvaklassi määramine ning miks on otsustatud jätta turvaklass muutmata. Andmekaitse Inspektsioon Eelnõu §-ga 3 sätestatakse, et andmekogu Teadmiseks võetud. vastutav töötleja on Transpordiamet. Sama Märgime, et seaduse sätte taasesitamine sätestab juba meresõiduohutuse seaduse määruses on HÕNTE § 59 lõike 2 kohaselt (edaspidi MSOS) § 29 lõige 2, seega on see lubatav ning täiendavalt näeb AvTS § 435 seadust dubleeriv säte. lõige 1 ette, et andmekogu põhimääruses sätestatakse muuhulgas andmekogu vastutav töötleja. Erinevates kehtivates andmekogu põhimäärustes on vastutav töötleja nimetatud sellest hoolimata, et see on juba sätestatud ka seaduses. Eelnõu §-ga 4 sätestatakse andmekogu Osaliselt arvestatud pidamise viis. Märgime, et pigem tuleks säte Sätte pealkirja ei muudeta, kuna see sisaldab nimetada andmekogu ülesehitusena. Lõike 1 ka andmete turbeastet ja andmekogu osas: Infosüsteemi peetakse ühetasandilise turvaklassi (lõige 4), mis ei ole ja mida ka infotehnoloogilise andmekoguna. Kui neid muudes õigusaktides ei käsitleta andmekogu on, siis siia tuleks kirja panna ülesehituse osana. alaminfosüsteemid, sh andmelao ja arhiivi Lõike 1 tekst on muudetud. Uus § 4 lg 1 tekst olemasolu ning selguse huvides võiks on „Andmekogu peetakse digitaalse loetleda ka rakendused, nt kasutajatele andmekoguna.“. mõeldud iseteeninduskeskkond. Andmekogul ei ole arhiivi ja andmeladu. AvTS ei nõua iseteeninduskeskkonna nimetamist. Eelnõu § 5 pealkiri on Andmekogu Arvestatud. ülesehitus, sätte sisu on aga andmekogu Sätte pealkiri muudetud kui „Andmekogusse andmekoosseisude loetlemine kategooriate kantavad andmed“. kaupa. Seega ei ole pealkiri täpne. Mis puudutab MSOS § 29 lõiget 3 /…/, siis Mittearvestatud. juhime tähelepanu, et isikuandmete kaitse MKM ei nõustu märkuses esitatuga, justkui üldmääruse (IKÜM) art 9 lg 2 punkt g näeb saaks MSOS § 29 lõike 3 alusel justkui küll ette eriliigiliste isikuandmete töötlemise eriliigilisi isikuandmeid koguda ka pelgalt õiguse siseriikliku õiguse alusel, kuid nende andmete talletamise eesmärgil. Sätet sätestab sellisele siseriiklikule sättele ka tuleb lugeda tervikuna: talletada võib üksnes teatud nõudmised: töötlemine on selliseid andmeid, mis on seotud sättes proportsionaalne saavutatava eesmärgiga, nimetatud kvalifikatsiooni tõendavate austab isikuandmete kaitse õiguse olemust ja dokumentide ja lubade taotlemisega ja on on tagatud sobivad ja konkreetsed meetmed nende väljastamise aluseks, samuti andmesubjekti põhiõiguste ja huvide talletatakse tehtud otsuseid. Säte ei anna kaitseks. Paraku ei vasta MSOS § 29 lõige 3 Transpordiametile õigust koguda kõikides IKÜM-i sellistele nõuetele. teistes andmekogudes olevaid isikuandmeid, Kuivõrd meremeeste registri pidamise vaid üksnes neid, mis on seotud dokumentide eesmärk on kõnealuse eelnõu sõnastuse järgi ja lubade taotlemise ja väljastamisega. laevapere liikmete, lootside, laevaliikluse korraldamise süsteemi ja raadioside operaatorite kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide ning lootsitasõidu lubade taotlemise ja nende väljastamise aluseks olevate andmete ning tehtud otsuste elektrooniline talletamine, süstematiseerimine ja asjaomaste asutuste vahel vahetamine ning nende andmete alusel järelevalve teostamine, siis võiks MSOS § 29 lõike 3 sõnastuse alusel justkui eriliigilisi isikuandmeid koguda ka pelgalt nende andmete talletamise eesmärgil. Seega on MSOS § 29 lõige 3 liiga üldise sõnastusega, jättes mh Transpordiametile õiguse koguda kõikides teistes andmekogudes olevaid isikuandmeid. /…/ MSOS § 29 lõikega 3 on aga seadusega täitevvõimule jäetud sisuliselt piiramatu volitus kõikidest riigi andmekogudest isikuandmeid koguda. See ei ole aktsepteeritav. Eelnõu § 6 lg 1 punktiga 5 nähakse ette, et Teadmiseks võetud. laevapere liikmete andmestikku kantakse ka MSOS § 26 lõike 7 alusel kehtestatud määrus MSOS § 26 lõike 7 alusel kehtestatud vajab kaasajastamist. Eelnõu on vastavas määruses sätestatud tervisetõendi andmed. osas muudetud ning tervisekontrolli tegija Samas viidatud määruse § 12-13 kohustus esitada tervisetõend meremeeste reguleerivad seda, kellele tervisekontrolli registrile on tekstist välja jäetud, kuid tegija tõendi väljastab või kui kaua säilitab, sätestatakse võimalus tervisekontrolli kuid neis sätetes ei ole mainitud, et tegijale sisestada tervisetõendi andmed tervisetõend tuleb esitada ka meremeeste andmekogusse. registri andmekogule, nagu näeb ette eelnõu 11 lõige 3. Seega üks määrus näeb tervisekontrolli tegijale laiemad andmete väljastamise kohustused kui teine. Eelnõu § 16 seletuskirjas selgitatakse, et Teadmiseks võetud. andmekogusse kantud andmete elektroonilisi Seletuskirja täpsustatud. alusdokumente säilitatakse vastavalt vastutava töötleja asjaajamises kehtestatud ette nähtud säilitustähtaegadega. Säilitustähtaja möödumisel antakse need õigusaktide kohaselt avalikku arhiivi või otsustatakse nende hävitamine. Andmete arhiivis olemine tähendab jätkuvalt andmete töötlemist, millele peab samuti olema ette nähtud tähtaeg. Peab selguma, mida arhiiv sisuliselt tähendab (kas on teistsugused juurdepääsuõigused) ning miks seda üldse vaja on. Andmekogu arhiiv ei ole samatähenduslik arhiiviseaduse arhiiviga. Seoses andmekogus andmete Arvestatud säilitustähtaegadega, mis ilma kehtivusajata Täpsustatud, et 50 aastat säilitatakse väljastatud dokumentide puhul on lausa 50 kehtivusajata dokumentide ja aastat, soovitame veel kord analüüsida, kas meresõidupraktika andmeid. tõepoolest on nii kaua vaja säilitada kõiki andmeid – taotlemisega seotud andmeid ja kõiki elektroonilisi alusdokumente või saaks kuni säilitamistähtaja lõpuni säilitada siiski väiksemat andmekoosseisu. Eesti Töötervishoiuarstide Selts Eelnõust ei selgu, kas tõendite väljastamine Paberkandjal tõendid jäävad kehtima, peab kohe määruse jõustumisel muutuma tõendite vorm ei kuulu käesoleva määruse ainult digitaalseks või jääb reguleerimisalasse. TTO-le ei sätestata üleminekuperiood, mil paralleelselt kehtivad määrusega kohustust, vaid luuakse võimalus paberkandjal tõendid ja digitaalselt tervisetõendi vormistamiseks meremeeste väljastatud tõendid. Seletuskirja alusel registri infosüsteemis, mistõttu ei ole jõustub määrus üldkorras. ETTAS hinnangul üleminekuperiood antud juhul vajalik. oleks otstarbekas rakendada Transpordiamet on valmis TTO-sid üleminekuperiood. Ühtlasi teeb ETTAS infosüsteemi kasutamise osas nõustama ja ettepaneku digitaalse süsteemi pilootimiseks koolitama. ühe või kahe töötervishoiuasutusega, et vähendada võimalike ettenägematute tõrgete tekkimise riski täies mahus süsteemi kasutusele võtmisel. Kui tervisekontrolli meremehe tervisetõendi Teadmiseks võetud saamiseks pöördub isik, keda ei ole registris, siis ei tohi jääda arsti ülesandeks isiku Tänase praktika kohaselt ei vormista andmetega tegelemine, et ta saaks registrisse patsiendi visiidiga seotud esmast bürokraatiat kantud. Arsti vastuvõtt on ajaliselt piiratud enamasti arst, vaid see on tavaliselt ning kindlasti ei ole otstarbekas kasutada asutusesisese töökorraldusega teisiti arsti aega mittemeditsiiniliste andmete reguleeritud (vastuvõtulaua registraator, sisestamiseks erinevatesse süsteemidesse. assistent vms). Meremeeste register ei piira tänase töökorralduse jätkumist ning võimaldab tervisetõendi väljastamise ettevalmistavad tööd, sh ka dokumendi väljatrüki teha meditsiiniasutuse teistel töötajatel. Meremehe registri infosüsteemi kasutamine töötervishoiuarstile on vabatahtlik, kuid soovitatav, kuna see annab meremehe dokumendile valideerimise võimaluse. Tulevikus on plaanis meremeeste registri infosüsteemi ja tervise infosüsteemi vahelise liidestuse loomine. Tervishoiuteenuse osutajatel on kohustus Tulevikus on plaanis meremeeste registri ja esitada vastuvõttude andmed tervise tervise infosüsteemi vahelise liidestuse infosüsteemi. Registris tõendi vormistamine loomine. nõuab arstilt kahes erinevas süsteemis opereerimist. Ettepanek on võimalikult kiiresti luua tehnilised lahendused, kus arst saab tõendi vormistada tervishoiu infosüsteemis, pärides sinna vajalikud andmed meremeeste registrist ning registrisse automaatselt saata taotlejale väljastatud tõendi (sarnaselt mootorsõidukijuhi tõeni edastamiseks Maanteeametile). Kas ja kuidas planeeritakse muuta Tervisedeklaratsiooni (meremehe digitaalseks meremehe tervisedeklaratsioon? tervisekontrolli kaardi) vorm ei kuulu käesoleva määruse reguleerimisalasse. Uue süsteemi poolt genereeritav väljundvorm täidab ära kõik määruses toodud nõuded ning lisab digitaalset valideerimist võimaldavad andmeobjektid. Meremeeste registri infosüsteem on vastavuses rahvusvahelisel tasandil ettevalmistatavate põhimõtetega, mille jõustamist valmistatakse ette rahvusvahelistes organisatsioonides. Paragrahvis 11 sätestatakse, et tervisetõendi Meremees saab esitada infosüsteemi tõendi andmed esitab andmekogusse andmed ning nende vastavust esitatava tervisekontrolli tegija või dokumendi taotleja tõendi koopiale kontrollib registripidaja, või sisestab vastutav töötleja dokumendi enne tõendi autoriseerimist. taotleja edastatud tervisetõendi alusel. Seletuskirja alusel võib meremees ise esitada registrisse tõendi andmed ja tõendi koopia. Kas registris on vastutav töötleja, kes kontrollib meremehe enda poolt sisestatud andmete õigsust, võrreldes neid esitatud tõendi koopiaga? 05.07.2021 Majandus- ja taristuministri määruse „Meremeeste registri põhimäärus“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Määrus kehtestatakse meresõiduohutuse seaduse (edaspidi MSOS) § 29 lõike 5 alusel. Eelnõu kehtestatakse seoses meresõiduohutuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega1, millega muudetakse meremeeste registri regulatsiooni. Meremeeste register on asutatud aastal 2003 ja on siiani olnud andmekogu, kuhu kogutakse vaid meremeeste andmeid. MSOS muudatusega laiendatakse meremeeste registri pidamise eesmärki ja nähakse ette, et andmekogusse kogutakse laevapere liikmete, lootside, laevaliikluse korraldamise süsteemi ja raadioside operaatorite kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide ning lootsitasõidu lubade taotlemise ja nende väljastamise aluseks olevaid andmeid. Uuendatud andmekogu ja kaasajastud andmetöötlus muudavad laevapere liikmete ja teiste isikute kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide taotlemise menetluse keskkonnasõbralikumaks ja operatiivsemaks. Registritoiminguid hakatakse tegema veebipõhisel platvormil koos väliste liidestustega teistesse registritesse. Samuti võimaldab uuenenud andmekogu rakendada andmete ühekordse küsimise põhimõtet (once only principe). Andmeid saavad andmekoguse esitada lisaks registripidajale ka laevapere liikmed, reederid, mereõppeasutused ja tervisekontrolli tegijad. Uuenenud meremeeste registri vahendusel on Transpordiametil valmidus väljastada kvalifikatsioone tõendavaid dokumente ka elektroonsel kujul. Meremeeste registri sisuline ja tehniline uuendamine on üheks osaks Eesti laevanduse konkurentsivõime tõstmise projektist. Meremeeste registri pidamist reguleerib majandus- ja kommunikatsiooniministri 10.01.2003. a määrus nr 1 “Meremeeste registri asutamise, pidamise ja likvideerimise kord“, mis tunnistatakse käesoleva määrusega kehtetuks. Määruse eelnõu ja seletuskirja koostasid Transpordiameti meremeeste diplomeerimise osakonna juhataja Raul Tell (e-post: [email protected], tel: 6205704), sama osakonna nõunik Anti Hirvoja (e-post: [email protected], tel: 6205705) ja vaneminspektor Hannes Vask (e-post: [email protected], tel: 6205545), infotehnoloogia osakonna projektijuht Meelis Zujev (e-post: [email protected], tel: 5123623) ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi meremajandusosakonna juhataja Jaak Viilipus (e-post: [email protected]; tel: 6256491) ja endise merendustalituse juhataja Katrin Andre (teenistussuhe lõppenud) ning keeletoimetuse tegi sama osakonna juhataja Jaak Viilipus (e-post: [email protected]; tel: 6256491) ja Katrin Andre (teenistussuhe lõppenud). Eelnõu õiguslikku korrektsust kontrollis Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Anne-Ly Normak (e-post: anne- [email protected], tel: 7153403). 1 Eelnõu on Riigikogus läbinud esimese lugemise, teine lugemine toimub 05.05.2021. Seadus jõustub meremeeste registrit puudutavas osas kavandatult 01.06.2021. Eelnõu materjalid on kättesaadavad: https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/c15b4e13-c0f6-444c-9f8d- 22fdf2f97d44/Meres%C3%B5iduohutuse%20seaduse%20muutmise%20ja%20sellega%20seonduvalt%20teiste %20seaduste%20muutmise%20seadus 1 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koostamisel on lähtutud avaliku teabe seaduse (AvTS) § 435 lõikest 1, mis näeb ette, et andmekogu põhimääruses sätestatakse andmekogu pidamise kord, sealhulgas andmekogu vastutav töötleja ja vajaduse korral volitatud töötleja, andmekogusse kogutavate andmete koosseis, andmeandjad ja vajaduse korral muud andmekogu pidamisega seotud korralduslikud küsimused. Eelnõu koosneb 18 paragrahvist. Paragrahvis 1 on toodud andmekogu ametlik nimetus eesti ja inglise keeles. Andmekogu nimetus on meremeeste register, inglise keeles Estonian Seafarers’ Register. Paragrahv 2 sätestab andmekogu eesmärgi vastavalt MSOS § 29 lõikele 1 (01.06.2021 jõustunud redaktsioonis). Sisuliselt on andmekogu eesmärgiks laevapere liikmete, lootside, laevaliikluse korraldamise süsteemi ja raadioside operaatorite kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide ning lootsitasõidu lubade taotlemise ja nende väljastamise aluseks olevate andmete kogumine nende alusel otsuste tegemiseks, samuti eelnimetatud andmete ja otsuste elektrooniline talletamine, süstematiseerimine ja asjaomaste asutuste vahel vahetamine ning nende andmete alusel järelevalve teostamine. Andmekogu peetakse lisaks ka väljaõppe, diplomeerimise ja vahiteenistuse aluste konventsiooni (edaspidi STCW konventsioon) lisa reegli I/2 punktidest 14-16 tulenevate kohustuste täitmiseks. STCW konventsioon näeb ette, et osalisriigid kohustuvad pidama registrit või registreid kaptenite, laevaohvitseride ja vajaduse korral reakoosseisu liikmete kõigi tunnistuste ja kinnituslehtede kohta, mis on välja antud, mille kehtivusaeg on lõppenud või mis on pikendatud, peatatud või tühistatud või mis on kuulutatud kaotatuks või hävinuks, samuti väljaantud soodustuslubade kohta. Samuti peavad osalisriigid tegema kättesaadavaks tunnistusi, kinnituslehti ja soodustuslube käsitlevad andmed teistele osalisriikidele ning reederitele, kes taotlevad selliste tunnistuste autentsuse ja kehtivuse kontrolli, mille on esitanud neile meremehed, kes taotlevad reegli I/10 kohaselt tunnistuse tunnustamist või otsivad laeval tööd. Viidatud teave peab olema kättesaadav inglise keeles ja elektrooniliselt. Paragrahv 3 kohaselt on andmekogu vastutav töötleja Transpordiamet. Vastavalt AvTS § 434 lõikele 1 korraldab vastutav töötleja andmekogu kasutusele võtmist, teenuste ja andmete haldamist ning vastutab andmekogu haldamise seaduslikkuse ja andmekogu arendamise eest. Andmekogul ei ole volitatud töötlejaid. Paragrahvis 4 sätestatakse andmekogu pidamise põhimõtted ning registri turbeaste ja andmete turvaklass. Andmekogu on täielikult elektrooniline ja võimaldab kasutada automatiseeritud andmetöötlust. Andmekogu peetakse digitaalse andmekoguna. Andmekogu pidamisel kasutatakse automatiseeritud andmetöötlust. Andmekogu alusandmed on elektroonilised või paberkandjal. Paberkandjal alusdokumentide andmed kantakse andmekogusse elektrooniliselt vastavalt määruse §-s 11 sätestatule. 2 Andmekogu on liidestatud riigi infosüsteemide andmevahetuskihiga X-tee, mis võimaldab andmevahetust riigi teiste andmekogudega, nagu äriregister, rahvastikuregister jne. Andmekogu andmete turvaaste on keskmine (M) ja andmekogu turvaklass on K2T2S2. Andmekogu andmete keskmine turbeaste ja turvaklass on määratud kooskõlas Vabariigi Valitsuse 20.12.2007. a määrusega nr 252 „Infosüsteemide turvameetmete süsteem ja ISKE (infosüsteemide kolmeastmelise etalonturbe süsteem) rakendamise juhendiga. Andmekogu turvaklass seab andmekogu vastutavale töötajale ISKE rakendamise juhendist lähtuvalt kindlad kohustused andmekogu turvalisuse tagamisel. Turvaklass koosneb kolmest turvaosaklassist: - andmete käideldavuse turvaosaklass (K2) määratleb 99% töökindluse nõude ja väiksem kui 99,9% aastas ning maksimaalne lubatud ühekordse katkestuse pikkus teenuse töö ajal kuni 4 tundi (st ühekordse katkestuse pikkus võib olla vahemikus väiksem või võrdne 4 tunniga ja suurem kui 1 tund); - andmete tervikluse turvaosaklass (T2) määratleb nõude, mille kohaselt peab info allikas, selle muutmise ja hävitamise fakt olema tuvastatavad, - vajalik on info õigsuse, täielikkuse ja ajakohasuse perioodiline kontroll; - andmete konfidentsiaalsuse turvaosaklass (S2) määratleb nõude, mille kohaselt on info kasutamine lubatud ainult teatud kindlatele kasutajate gruppidele ning juurdepääs teabele on lubatud juurdepääsu taotleva isiku õigustatud huvi korral. Paragrahvis 5 on sätestatud andmekogusse kantavad andmed ehk andmestikud, millest andmekogu koosneb. Andmekogu koosneb viiest andmestikust: 1) laevapere liikmete andmestik; 2) lootside andmestik; 3) laevaliikluse korraldamise süsteemi operaatorite andmestik; 4) raadioside operaatorite andmestik; 5) lootsitasõidu luba omavate isikute andmestik. Ühte andmestikku on koondatud ühe isikute grupi, näiteks meremeeste või lootside, kvalifikatsiooni dokumendi taotlemisel esitatavad andmed ja väljastatava dokumendi andmed, samuti dokumendiga seotud otsuste ehk haldusaktide andmed. Transpordiamet väljastab MSOS ja selle alusel kehtestatud õigusaktide alusel ca 60 erinevat kvalifikatsiooni tõendavat dokumenti. Igasse andmestikku koondatavate andmete koosseis on sätestatud määruse §-des 6-10. AVTS § 436 lg 4 kohaselt antakse õiguslik tähendus seadusega. Kuna seadusega ei ole andmekogus töödeldavatele andmetele antud õiguslikku tähendust, on andmekogus töödeldavatel andmetel on informatiivne ja statistiline tähendus. Paragrahvis 6 sätestatakse laevapere liikmete andmestikku kogutavate andmete koosseis. Laevapere liikmete andmestiku kogutakse nii meremeeste (lõige 1) kui ka siseveelaeva laevapere liikmete (lõige 2) andmed. Meremeeste kohta andmekogusse kogutavate andmete koosseis tuleneb MSOSist ja selle § 20 lõike 1 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 20.06.2013. a määrusest nr 96 „Laevapere liikmete koolitus- ja kvalifikatsiooninõuded ning diplomeerimise kord“ (edaspidi VV määrus nr 96). Lõikes 1 on loetletud andmed, mida kogutakse laevapere liikme kohta tema taotluste menetlemise käigus ja mis on vajalikud talle rahvusvaheliselt tunnustatud kvalifikatsiooni tõendava dokumendi väljastamiseks. Kui andmete koosseis on juba mõnes muus õigusaktis määratletud, siis on andmekoosseisu puhul viidatud vastavale õigusaktile. Kogutavateks andmeteks on: 1) taotleja isiku- ja kontaktandmete loetelu, näokujutis ja allkirjakujutis ning isikut tõendava dokumendi nimetus ja number; 2) andmed dokumendi taotluse kohta; 3 3) haridust ja täienduskoolituse läbimist tõendavate dokumentide andmed; 4) meresõidupraktika andmed, mis on määratletud VV määruses nr 96; 5) tervisetõendi andmed, mis on määratletud MSOS § 26 lõike 7 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 16.03.2005 määruse nr 51 „Meretöölepingu sõlmimist taotleva isiku, laevapere liikme, mereõppeasutuses õppija ja mereõppeasutusse õppima asuja tervisenõuded, tervisekontrolli kord ning tervisetõendite vormid“ (edaspidi VV määrus nr 51) lisas 4 või 5, vastavalt sõidupiirkonnale; 6) Eesti õigusaktide tundmise tõendi andmed; 7) mereõppeasutuse ja Transpordiameti eksamiprotokolli andmed; 8) väljastatud dokumentide - meresõidudiplomi, kutsetunnistuse, kinnituslehe ja soodusloa ning nende duplikaatide andmed, mis on määratletud VV määruses nr 96, ning dokumendi kättetoimetamise kuupäev ehk postiteenuse osutajale üleandmise kuupäev; 9) punktis 8 nimetatud dokumendi väljastamise taotluse läbivaatamise eest ettenähtud riigilõivu tasumise ja laekumise andmed; 10) otsuse andmed, millega punktis 8 nimetatud dokumendi väljastamisest on keeldutud, kehtivus peatatakse või tunnistatakse see kehtetuks. Siseveelaeva laevapere liikme kohta andmekogusse kogutavate andmete koosseis tuleneb MSOSist ja selle § 20 lõike 2 alusel kehtestatud majandus- ja kommunikatsiooniministri 12.02.2003. a määrusest nr 35 „Siseveelaeva laevapere liikmete koolitus- ja kvalifikatsiooninõuded, diplomeerimise kord ning diplomite ja kutsetunnistuste vormid“ (edaspidi MKM määrus nr 35). Lõikes 2 on loetletud andmed, mida kogutakse siseveelaeva laevapere liikme kohta tema taotluste menetlemise käigus ja mis on vajalikud talle kvalifikatsiooni tõendava dokumendi väljastamiseks. Kui andmete koosseis on juba mõnes muus õigusaktis määratletud, siis on andmekoosseisu puhul viidatud vastavale õigusaktile. Kuna mitmed andmekoosseisud kattuvad lõikes 1 sätestatud andmekoosseisudega, siis on lõikes 2 neile viidatud. Kogutavateks andmeteks on: 1) taotleja isiku- ja kontaktandmete loetelu, näokujutis ja allkirjakujutis ning isikut tõendava dokumendi nimetus ja number; 2) andmed dokumendi taotluse kohta; 3) haridust ja täienduskoolituse läbimist tõendavate dokumentide andmed; 4) teenistuslehe andmed, mis on määratletud MKM määruse nr 35 lisas 2; 5) tervisetõendi andmed, mis on määratletud VV määruse nr 51 lisas 4; 6) mereõppeasutuse eksamiprotokolli andmed; 7) väljastatud dokumentide - diplomi, kutsetunnistuse, kinnituslehe ning nende duplikaatide andmed, mis on määratletud MKM määruses nr 35, ning dokumendi kättetoimetamise kuupäev; 8) punktis 7 nimetatud dokumendi väljastamise taotluse läbivaatamise eest ettenähtud riigilõivu tasumise ja laekumise andmed; 9) otsuse andmed, millega punktis 7 nimetatud dokumendi väljastamisest on keeldutud, kehtivus peatatakse või tunnistatakse see kehtetuks. Paragrahvis 7 sätestatakse lootside andmestikku kogutavate andmete koosseis. Lootside kohta andmekogusse kogutavate andmete koosseis tuleneb MSOSist ja selle § 581 lõike 8 alusel kehtestatud majandus- ja kommunikatsiooniministri 11.01.2012. a määrusest nr 4 „Lootsi kvalifikatsiooniastme taotlemise, lootsi kutsetunnistuse väljaandmise ja lootsikandidaadi ja lootsi eksamineerimise kord ning lootsieriala õppekava“ (edaspidi MKM määrus nr 4). Kui andmete koosseis on juba mõnes muus õigusaktis määratletud, siis on andmekoosseisu puhul 4 viidatud vastavale õigusaktile. Kuna mitmed andmekoosseisud kattuvad § 6 lõikes 1 sätestatud andmekoosseisudega, siis on §-s 7 neile viidatud. Kogutavateks andmeteks on: 1) taotleja isiku- ja kontaktandmete loetelu, näokujutis ja allkirjakujutis ning isikut tõendava dokumendi nimetus ja number; 2) andmed dokumendi taotluse kohta; 3) haridust tõendavate dokumentide andmed; 4) praktilise lootsimise tõendi andmed, mis on määratletud MKM määruse nr 4 lisas 1; 5) tervisetõendi andmed, mis on määratletud VV määruse nr 51 lisas 4; 6) piirangutega raadioside operaatori (ROC), radarnavigatsiooni ja automaatradarmärkuri (ARPA) ning elektronkaartide kuva- ja informatsioonisüsteemi (ECDIS) kasutamise kursuse tunnistuste andmed; 7) inglise keele oskuse tõendi andmed; 8) Transpordiameti eksamiprotokolli andmed; 9) väljastatud dokumentide - kutsetunnistuse ja selle duplikaadi andmed, mis on määratletud MKM määruses nr 4, ning dokumendi kättetoimetamise kuupäev; 10) punktis 9 nimetatud dokumendi väljastamise taotluse läbivaatamise eest ettenähtud riigilõivu tasumise ja laekumise andmed; 11) otsuse andmed, millega punktis 9 nimetatud dokumendi väljastamisest on keeldutud, kehtivus peatatakse või tunnistatakse see kehtetuks. Paragrahvis 8 sätestatakse laevaliikluse korraldamise süsteemi (VTS) operaatorite andmestikku kogutavate andmete koosseis. VTS operaatorite kohta andmekogusse kogutavate andmete koosseis tuleneb MSOSist ja selle § 51 lõike 5 alusel kehtestatud majandus- ja kommunikatsiooniministri 15.05.2003. a määrusest nr 89 „Laevaliikluse korraldamise süsteemi operaatori koolitus- ja kvalifikatsiooninõuded, kutsetunnistuse vorm ja väljastamise kord ning operaatori atesteerimise kord“ (edaspidi MKM määrus nr 89). Kui andmete koosseis on juba mõnes muus õigusaktis määratletud, siis on andmekoosseisu puhul viidatud vastavale õigusaktile. Kuna mitmed andmekoosseisud kattuvad § 6 lõikes 1 sätestatud andmekoosseisudega, siis on §-s 8 neile viidatud. Kogutavateks andmeteks on: 1) taotleja isiku- ja kontaktandmete loetelu, näokujutis ja allkirjakujutis ning isikut tõendava dokumendi nimetus ja number; 2) andmed dokumendi taotluse kohta; 3) kutsekoolituse läbimise andmed; 4) õppeasutuse eksamiprotokolli andmed; 5) väljastatud dokumentide - kutsetunnistuse, teenistusraamatu ja teenistusraamatu kinnituslehe ja nende duplikaadi andmed, mis on määratletud MKM määruses nr 89 ning dokumendi kättetoimetamise kuupäev; 6) punktis 5 nimetatud dokumendi väljastamise taotluse läbivaatamise eest ettenähtud riigilõivu tasumise ja laekumise andmed; 7) otsuse andmed, millega kutsetunnistuse väljastamisest on keeldutud, kehtivus peatatakse või tunnistatakse see kehtetuks. Paragrahvis 9 sätestatakse raadiosideoperaatorite andmestikku kogutavate andmete koosseis. Raadiosideoperaatorite kohta andmekogusse kogutavate andmete koosseis tuleneb MSOSist ja VV määrusest nr 96. Kui andmete koosseis on juba mõnes muus õigusaktis määratletud, siis on andmekoosseisu puhul viidatud vastavale õigusaktile. Kuna mitmed andmekoosseisud kattuvad § 6 lõikes 1 sätestatud andmekoosseisudega, siis on §-s 9 neile viidatud. Kogutavateks andmeteks on: 5 1) taotleja isiku- ja kontaktandmete loetelu, näokujutis ja allkirjakujutis ning isikut tõendava dokumendi nimetus ja number; 2) andmed dokumendi taotluse kohta; 3) täienduskoolitust tõendava tunnistuse andmed; 4) väljastatud dokumentide - piirangutega raadiosideoperaatori ja raadiosideoperaatori tunnistuse, kinnituslehe ja nende duplikaadi andmed, mis on määratletud VV määruses nr 96 ning dokumendi kättetoimetamise kuupäev; 5) punktis 4 nimetatud dokumendi väljastamise taotluse läbivaatamise eest ettenähtud riigilõivu tasumise ja laekumise andmed; 6) otsuse andmed, millega punktis 4 nimetatud dokumendi kehtivus peatatakse või tunnistatakse see kehtetuks. Paragrahvis 10 sätestatakse lootsitasõidu luba omavate isikute andmestikku kogutavate andmete koosseis. Lootsitasõidu lubade kohta andmekogusse kogutavate andmete koosseis tuleneb MSOSist ja § 571 lõike 9 alusel kehtestatud majandus- ja kommunikatsiooniministri 23.09.2011. a määrusest nr 93 „Lootsitasõidu loa väljaandmise, kehtivusaja pikendamise, kehtivuse peatamise ja kehtetuks tunnistamise ning kapteni ja vanemtüürimehe eksamineerimise kord ja loa vorm“ (edaspidi MKM määrus nr 93). Kui andmete koosseis on juba mõnes muus õigusaktis määratletud, siis on andmekoosseisu puhul viidatud vastavale õigusaktile. Kuna mitmed andmekoosseisud kattuvad § 6 lõikes 1 sätestatud andmekoosseisudega, siis on §-s 10 neile viidatud. Kogutavateks andmeteks on: 1) taotleja ehk reederi andmed ja tema kontaktandmed; 2) lootsitasõidu loale kantava isiku ehk reisilaeva puhul kapteni ja vanemtüürimehe ning muu laeva puhul kapteni isiku- ja kontaktandmed ja allkirjakujutis; 3) andmed dokumendi taotluse kohta; 4) sadama külastuste arvestuslehe andmed, mis on määratletud MKM määruse nr 93 lisas 1; 5) Transpordiameti eksamiprotokolli andmed; 6) väljastatud dokumentide - lootsitasõidu loa ja selle duplikaadi andmed ning dokumendi kättetoimetamise kuupäev; 7) punktis 6 nimetatud dokumendi väljastamise taotluse läbivaatamise eest ettenähtud riigilõivu tasumise ja laekumise andmed; 8) otsuse andmed, millega lootsitasõidu loa kehtivus on peatatud või kehtetuks tunnistatud. Paragrahvis 11 sätestatakse andmekogusse andmete andjad ning andmete esitamise ja andmekogusse kandmise viisid. Taotluse ja sellega koos esitatavad andmed esitab andmekogusse dokumendi taotleja või õigusaktis nimetatud muu isik. Tavapäraselt on taotluse esitajaks isik, kes soovib, et Transpordiamet väljastaks talle tema kvalifikatsiooni tõendava dokumendi. Õigusaktis võib aga olla sätestatud, et taotluse või mõne muu dokumendi esitab mõni muu isik. Lootsitasõidu luba väljastatakse kaptenile või vanemtüürimehele, kuid vastavalt MKM määruse nr 93 § 2 lõikele 1 antakse luba välja reederi taotluse alusel. Reeder on MSOS § 2 punkti 9 kohaselt isik, kes valdab laeva ja kasutab seda oma nimel ning on kantud vastavasse laevaregistrisse. Reederina käsitatakse ka isikut, kes on võtnud laeva omanikult lepinguga kohustused ja vastutuse laeva meresõiduohutusalase korraldamise ja tehnilise teenindamise eest vastavalt rahvusvahelise konventsiooni inimelude ohutusest merel alusel kehtestatud laevade ohutu ekspluateerimise ja reostuse vältimise korraldamise rahvusvahelisele koodeksile. Tervisetõendi andmed esitab andmekogusse tervisekontrolli tegija või dokumendi taotleja või sisestab vastutav töötleja dokumendi taotleja edastatud tervisetõendi alusel. Käesoleval hetkel 6 ei vormistata meremehe tervisetõendeid alati tervise infosüsteemis ning kuna ka vastavate liidestuste arendamine meremeeste registri ja tervise infosüsteemi vahel andmete edastamiseks võtab aega, on Transpordiamet meremeeste registri infosüsteemi loonud tervisekontrolli tegijatele võimaluse tervisetõendi vormistamiseks. Tervisekontrolli tegijal on võimalus oma tööd lihtsustada ning vormistada tervisetõend süsteemis, kust selle saab allkirjastamiseks vajadusel ka välja printida. Juhul, kui tervisekontrolli tegija on tervisetõendi vormistanud siiski paberkandjal, on meremehel endal võimalik tõendi andmed koos tõendi koopiaga registrisse esitada või edastada see muul viisil Transpordiametile, kes sisestab tõendi andmed registrisse ise. Tulevikus on plaan võimaldada registril meremehe nõusolekul (TTKS § 593 lg 7) tervise infosüsteemist tervisetõendi andmeid otse pärida, millega väheneks koormus nii meremehele kui ka registri vastutavale töötlejale. Eksamiprotokolli andmed esitab andmekogusse mereõppeasutus viie tööpäeva jooksul eksami toimumisest arvates. Nimetatud tähtaeg tuleneb VV määrus nr 96 § 40 lõikest 9. Andmed esitatakse andmekogusse veebipõhise kasutajaliidese kaudu või riigi infosüsteemide andmevahetuskihi (X-tee) kaudu. Andmekogu on liidestatud X-tee andmevahetuskihiga ja teeb päringuid teistesse riigi andmekogudesse. Andmekogu võib sisaldada ka teistesse riigi andmekogudesse kantavaid andmeid selles ulatuses, mis on vajalik andmete terviklikkuse tagamiseks. Andmekogu saab vahetada X-tee kaudu riigi teiste andmekogudega andmeid, mis on vajalikud kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide väljastamiseks, lähtudes põhimõttest, et haldusmenetluses ei küsita taotlejalt neid andmeid ega küsita nende tõendamist, millele riigil on juba muul viisil juurdepääs. Andmekogu vastutav töötleja ehk Transpordiamet kannab andmekogusse andmed Transpordiametis sooritatud eksamite protokollide kohta, väljastatud dokumentide, riigilõivu tasumise ja otsuste kohta. Seda tehakse kahe tööpäeva jooksul eksami toimumisest, dokumendi väljastamisest, riigikassast riigilõivu laekumise andmete saamisest või otsuse tegemisest arvates. Dokumendi väljastamiseks taotluse esitamine on endiselt võimalik ka paberkandjal. Kui Transpordiametile esitatakse paberkandjal taotlus või muu alusdokument, kannab vastutav töötleja ühe tööpäeva jooksul dokumendi saamisest arvates andmed ise andmekogusse. Paberkandjal esitatud alusdokument hävitatakse või tagastatakse selle esitajale tema soovil ühe kuu jooksul pärast taotluse lahendamist. Paragrahvis 12 sätestatakse, millistest andmekogudest ja milliseid andmeid kogutakse. Andmekogu võib sisaldada ka teistesse riigi andmekogudesse kantavaid andmeid. See võimaldab vältida andmete topelt küsimist ja hõlbustab andmete sisestust ning andmete ajakohastamist. Kui samad andmed kogutakse juba mõnda teise andmekogusse põhiandmetena, siis tuleb andmete ühekordse küsimise põhimõttest lähtuvalt kasutada seal olevaid andmeid, mitte neid isikutelt uuesti koguda. Andmeid kogutakse ja andmekogu on liidestatud järgmiste riigi andmekogudega: rahvastikuregister, äriregister, isikut tõendavate dokumentide andmekoguja Eesti hariduse infosüsteem. Põhimääruses teistest andmekogudest kogutavate andmete määratlemine tagab suurema läbipaistvuse isikuandmete töötlemises. Paragrahvis 13 käsitletakse andmete õigsust ja töötlemist. Andmekogu vastutav töötleja peab tagama andmete töötlemise vastavalt avaliku teabe seadusele ja isikuandmete kaitse üldmäärusele ning andmekogu pidamise põhimäärusele. Andmekogusse esitatud andmete 7 õigsuse eest vastutab andmete esitaja. Ebaõigete andmete avastamisel kas vastutava töötleja enda poolt või andmete esitaja poolt teeb vastutav töötleja andmekogus paranduse. Andmekogu vastutaval töötlejal on õigus kontrollida talle esitatud andmete ja dokumentide õigsust, nõuda täiendavate andmete, dokumentide või selgituste esitamist, andes selleks andmete esitajale mõistliku tähtaja. Kui andmete esitaja avaldus andmete muutmiseks ei ole põhjendatud või kui ta ei esita talle vastutava töötleja poolt antud tähtajaks täiendavaid andmeid, dokumente või selgitusi, jätab vastutav töötleja avalduse rahuldamata ja põhjendab seda kirjalikult. Paragrahviga 14 sätestatakse andmekogusse andmete kandmise, muutmise, kustutamise ja andmete vaatamise ja nende väljastamise logimine ja logides sisalduvad andmed. Andmete andmekogusse kandmise, muutmise ja kustutamise kannete kohta säilitatakse logis kande sisu, kuupäev, kellaaeg ja kande tegija nimi. Andmete vaatamise kohta säilitatakse logis andmete vaatamise kuupäev, kellaaeg ja andmeid vaadanud isiku nimi. Andmete andmekogust väljastamise kohta säilitatakse logis andmete väljastamise kuupäev, kellaaeg, andmeid väljastanud isiku nimi ja andmete saaja nimi. Asutused, kes oma tegevuse käigus isikuandmetega kokku puutuvad, on kohustatud tagama, et tema juures töödeldakse isikuandmeid turvaliselt. Logisid pidamata ei ole võimalik järgida isikuandmete töötlemise põhimõtteid ega tagada andmete töötlemise turvalisust. Logipidamise alus tuleneb isikuandmete kaitse üldmääruse artiklite 5 ja 32 koosmõjust. Andmetöötlejal on ka kohustus tuvastada ning registreerida kõik isikuandmetega seotud rikkumised. Selleks et ära hoida isikuandmete väärkasutamist ning tagada, et tagantjärele oleks võimalik kindlaks teha, kes, millal ja miks infosüsteemis andmeid vaadanud või kasutanud on, peab elektroonilise andmetöötluse puhul pidama logikirjeid isikuandmete töötlemise kohta.2 Paragrahvis 15 sätestatakse andmekogule ja sellesse kantud andmetele juurdepääsu tingimused. Andmekogu sisaldab juurdepääsupiiranguga andmeid ja avaliku teabe seaduse alusel avalikustatavaid andmeid. Isiku meresõidudokumentide kehtivuse andmed on piiratud kujul avalikus vaates (veebilehe päringu vastena) nähtavad. Täpsemalt näeb dokumendi kehtivuse andmeid juhul, kui isik teab dokumendil olevat kontrollkoodi või dokumendi omaniku nime ja dokumendi numbrit või dokumendi omaniku isikukoodi ja dokumendi numbrit. Tulenevalt STCW konventsioonist (reegel I/2 p 10) kohustuvad osalisriigid tegema kättesaadavaks tunnistusi, kinnituslehti ja soodustuslube käsitlevad andmed teistele osalisriikidele ning reederitele, kes taotlevad selliste tunnistuste autentsuse ja kehtivuse kontrolli, mille on esitanud neile meremehed, kes taotlevad reegli I/10 kohaselt tunnistuse tunnustamist või otsivad laeval tööd. Antud konventsioonist tulenev kohustus on andmekogus täidetud selliselt, et huvitatud isik, teades dokumendi kordumatut numbrit või skaneerides dokumendil või selle koopial oleva QR-koodi, saab dokumendi verifitseerida. Juurdepääs võimaldatakse üksnes piiratud isikute ringile. Juurdepääsu võimaldamisel lähtutakse põhimõttest – igaüks saab juurdepääsu endaga seotud andmetele ja teised isikud saavad juurdepääsu üksnes vajaduspõhiselt. Endaga seotud andmed on nii enda poolt kantud andmed kui ka enda kohta käivad andmed. Andmekogule juurdepääs on ka andmekogu 2 https://www.aki.ee/et/isikuandmete-tootleja-uldjuhendi-veebitekst#peat%C3%BCkk5.5 8 arendaval ja hooldaval isikul tööülesannete täitmiseks vajalikus ulatuses. Riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustele võimaldatakse juurdepääs andmetele, mis on talle vajalikud seaduse alusel antud ülesande täitmiseks. Andmekogu vastutav töötleja peab hindama, kas küsijal on seaduslik alus andmeid saada, sest ta vastutab ilma õigusliku aluseta andmete väljastamise või neile juurdepääsu andmise eest. Põhimääruse koostamise ajal ei ole tuvastatud ühtegi asutust, kes vajaks andmekogus töödeldavatele andmetele otsejuurdepääsu. Juurdepääs piiratud ligipääsuga andmetele võimaldatakse üksnes vastava kasutusõiguse andmisega. Kasutusõiguse andmisel määratletakse ühtlasi ka ligipääsu õigused ehk näiteks, millistele andmetele juurdepääs võimaldatakse. Isikul on võimalik vaadata vaid endaga seotud pöördumise ja menetluse andmeid. Andmekogus teostatakse isiku identifitseerimise kontroll rahvastikuregistri või äriregistri teabesüsteemist isikukoodi alusel. Veebipõhise kasutajaliidese kasutamisel toimub isiku tuvastamine ja autoriseerimine üle riigi autentimisteenuse. Andmekogus töödeldavad avaandmed avalikustatakse Eesti teabevärava kaudu, https://avaandmed.eesti.ee/. Täiendavalt sätestatakse vastutavale töötlejale õigus edastada andmekogusse kantud andmeid Rahvusvahelise Mereorganisatsioonile, Euroopa Komisjonile ja avaliku ülesande täitmiseks teise riigi pädevale asutusele otsekohalduva Euroopa Liidu õigusakti või välislepingu alusel kooskõlas isikuandmete kaitse seadusega. Andmekogust kolmandasse riiki andmete edastamisel lähtutakse isikuandmete kaitse üldmääruses sätestatust. Paragrahv 16 käsitleb andmekogu andmete säilitamist. Andmekogusse kantud andmete elektroonilisi alusdokumente säilitatakse vastavalt vastutava töötleja asjaajamises kehtestatud ette nähtud säilitustähtaegadega. Säilitustähtaja ületanud andmed hävitatakse. Kehtiva MKM määruse nr 1 kohaselt säilitatakse meremehe isikuandmeid andmekogus 75 aastat. Transpordiamet on hinnanud andmete säilitamise vajadust ja leidnud, et selline tähtaeg ei ole põhjendatud, mistõttu on eelnõuga tähtaega muudetud. Väljastatud dokumendi, millel on kehtivuse aeg ja kõigi dokumentide taotlemisega seotud andmeid ja elektroonilisi alusdokumente säilitatakse 10 aastat dokumendi väljastamisest arvates. Dokumendi, millel ei ole kehtivusaega ja meresõidupraktika andmeid säilitatakse 50 aastat dokumendi väljastamisest või meresõidupraktika andmete andmekogusse sisestamisest arvates. STCW konventsiooni kohaselt peab jätkuva pädevuse tõendamiseks uuendama kehtivuse ajaga dokumente iga viie aasta järel. Selliste pädevuste tõendamisel on vajalik eelnevalt väljastatud dokumentide olemasolu. Kui laevapere liige ei oma järjepidevat meresõidupraktikat on dokumendi taastamiseks vajalik eelnev meresõidupraktika. Sellest sõltub, millises mahus tuleb laevapere liikmel tõendada oma jätkuvat pädevust. Kehtivusajata dokumendid väljastatakse laevapere liikmetele kogu aktiivse tööelu ajaks, seega on otstarbekas säilitada neid andmeid kogu eelnimetatud perioodi jooksul. Andmete tegevuste logi säilitatakse kolm aastat vastava logimise päevast arvates. Nimetatud tähtaja möödumisel logid hävitatakse. Vastutav töötleja võib statistilistel eesmärkidel rakendada andmete hävitamise asemel andmete anonüümseks muutmist tagasikodeerimist mittevõimaldaval viisil. Paragrahv 17 sätestab andmekogu lõpetamise korra. Seadusega asutatud andmekogu lõpetamine on võimalik seadusega. Andmekogu lõpetamisel otsustab valdkonna eest vastutav 9 minister andmete teise andmekogusse või riiklikku arhiivi üleandmise või hävitamise koos vastava tähtajaga. Andmekogu lõpetamisel tuleb arvestada ka arhiiviseaduse ja avaliku teabe seaduse nõudeid. Näiteks sätestab AvTS § 433 lõige 3, et enne andmekogu lõpetamist kooskõlastatakse andmekogu tehniline dokumentatsioon Riigi Infosüsteemi Ametiga, Andmekaitse Inspektsiooniga ja Statistikaametiga. Paragrahviga 18 tunnistatakse kehtetuks majandus- ja kommunikatsiooniministri 10. jaanuari 2003. a määrus nr 1 “Meremeeste registri asutamise, pidamise ja likvideerimise kord“. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on vastavuses Euroopa Liidu õigusega. Määrus on vastavuses Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/106/EÜ meremeeste väljaõppe miinimumtaseme kohta (ELT L 323, 03.12.2008, lk 33–61) artikli 5 lõikega 12. Isikuandmete töötlemise regulatsiooni puhul on arvestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus). 4. Määruse mõjud Määrus võimaldab kasutusele võtta senisest turvalisema andmekogu, kus jätkatakse isikuandmete töötlemist Transpordiametile seadusega pandud ülesannete täitmiseks, rakendades seejuures kõiki kehtivaid isikuandmetega seotud nõudeid lähtudes isikuandmete kaitse üldmäärusest ja asjakohastest Andmekaitse Inspektsiooni AKI juhenditest. Infoturbe rakendamiseks on kasutusel kolmeastmeline etalonturbe süsteem ISKE, mille vastavust on hinnatud asjakohase auditiga (aruanne 29.12.2020). Määrusel puudub oluline sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju. Samuti puudub oluline mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele, regionaalarengule, elu- ja looduskeskkonnale, regionaalarengule ning muu oluline otsene või kaudne mõju. Eelnõu rakendamisega võib ette näha mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele, täpsemalt Transpordiametile, ning majandusele. Kaasnev mõju: mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele Sihtrühm: Transpordiameti töötajad Määrust rakendab andmekogu vastutav töötleja Transpordiamet. Määruse rakendamisega on Transpordiametil võimalik võtta taotlusi vastu ja neid menetleda elektroonses keskkonnas. Tegemist on reaalselt täna toimivate protsesside automatiseerituse suurendamisega ning protsesside ühtlustamisega, tehnilisest lahendusest tulenevate dubleerivate tegevuste vähendamisega. Mõju avaldumise sagedus sõltub sellest, kui palju on kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide taotlejaid. Ebasoovitavate mõjude risk on väike, kuna negatiivset mõju andmete esitamisega ei kaasne. Esmane tehniline lahendus võib olla algul harjumatu ja nõuab praktiseeritud käitumisharjumuste muutumist. Kaasnev mõju: majandusele 10 Sihtrühm: kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide taotlejad (laevapere liikmed, lootsid, VTS operaatorid, lootsitasõidu loa taotlejad) Mõju iseloom on suhtluse ja protseduuride lihtsustamine ning internetipõhiste võimaluste laialdasem kasutuselevõtt. Veebipõhine lahendus loob eeldused haldusmenetluse lihtsustamiseks seeläbi, et isikud ei pea tulema ise kohale selleks, et kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide taotleda, vaid saavad seda teha veebi kaudu elektrooniliselt. Määruse rakendamisega kaovad takistused nõutavate dokumentide uuendamiseks või vajalike dokumentide taotlemiseks veebis. Tulenevalt Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni soovitustest õhutatakse riike kasutama digitaalsete dokumentide lahendusi nii nende andmisel kui ka järelevalve käigus. Eesti peab oluliseks saavutuseks e-riigi maine kujundamist ja seega on oluline, et olek loodud elektrooniliste dokumentide väljastamise võimekus. Ebasoovitavate mõjude risk on väike, kuna negatiivset mõju andmete esitamisega ei kaasne. Esmane tehniline lahendus võib olla algul harjumatu ja nõuab praktiseeritud käitumisharjumuste muutumist. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulutused ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamine ei too kaasa täiendavaid kulusid ega tulusid. Andmekogu arendusi rahastati Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi rakenduskava 2014-2020 meetmest 8.1 „Integreeritud mereseire arendamise toetus“. Andmekogu pidamist rahastatakse riigieelarvest vastutavale töötlejale selleks otstarbeks eraldatud vahenditest. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldkorras. 7. Määruse kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon. Määruse eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi vahendusel kooskõlastamiseks Sotsiaalministeeriumile ja Haridus- ja Teadusministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Statistikaametile, Andmekaitse Inspektsioonile ja Riigi Infosüsteemi Ametile, Laevaomanike Liidule, Eesti Meremeeste Sõltumatule Ametiühingule, Eesti Laevamehaanikute Liidule, Eesti Laevajuhtide Liidule, Eesti Laevamehaanikute Liidule, AS-le Eesti Loots, Eesti Merelootside Ühingule ja kõigile mereõppeasutustele. Samuti konsulteeriti Eesti Töötervishoiuarstide Seltsiga. Eelnõule laekunud tagasiside on kajastatud seletuskirja lisaks olevas kooskõlastustabelis. 11
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel