MÄÄRUS
08.07.2021 nr 43
Meremeeste registri põhimäärus
Määrus kehtestatakse meresõiduohutuse seaduse § 29 lõike 5 alusel.
§ 1. Andmekogu nimetus
Andmekogu nimetus on meremeeste register, inglise keeles Estonian Seafarers’ Register.
§ 2. Andmekogu eesmärk
(1) Andmekogu pidamise eesmärk on laevapere liikmete, lootside, laevaliikluse korraldamise
süsteemi ja raadioside operaatorite kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide ning lootsitasõidu
lubade taotlemise ja nende väljastamise aluseks olevate andmete ning tehtud otsuste elektrooniline
talletamine, süstematiseerimine ja asjaomaste asutuste vahel vahetamine ning nende andmete
alusel järelevalve teostamine.
(2) Andmekogu peetakse meremeeste väljaõppe, diplomeerimise ja vahiteenistuse aluste
rahvusvahelise konventsiooni reegel I/2 punktides 14–16 sätestatud kohustuste täitmiseks.
§ 3. Andmekogu vastutav töötleja
Andmekogu vastutav töötleja on Transpordiamet.
§ 4. Andmekogu pidamine
(1) Andmekogu peetakse digitaalse andmekoguna.
(2) Andmekogu alusandmed on elektroonilised või paberkandjal. Paberkandjal alusdokumentide
andmed kantakse andmekogusse elektrooniliselt.
(3) Andmekogu on liidestatud riigi infosüsteemide andmevahetuskihiga.
(4) Andmete turbeaste on keskmine (M) ja andmekogu turvaklass on K2T2S2.
§ 5. Andmekogusse kantavad andmed
Andmekogu koosneb järgmistest andmestikest:
1) laevapere liikmete andmestik;
2) lootside andmestik;
3) laevaliikluse korraldamise süsteemi operaatorite andmestik;
4) raadioside operaatorite andmestik;
5) lootsitasõidu luba omavate isikute andmestik.
2
§ 6. Laevapere liikmete andmestik
(1) Meremehe kohta kantakse laevapere liikmete andmestikku järgmised andmed:
1) dokumendi taotleja ees- ja perekonnanimi, kodakondsus, isikukood, sünniaeg, sünniriik,
elukoht dokumendi taotlemise kuupäeval, postiaadress, telefoninumber, elektronposti aadress,
näokujutis ja allkirjakujutis, isikut tõendava dokumendi nimetus ja number;
2) taotluse esitamise põhjus, taotluse number, esitamise kuupäev ja taotletava dokumendi
kättetoimetamise viis, volitatava isiku nimi ja isikukood, kui taotleja volitab teist isikut dokumenti
vastu võtma;
3) eriharidust tõendava lõpudokumendi liik, eriala nimetus, number, väljastamise kuupäev ning
mereõppeasutuse nimi, registrikood ja kontaktandmed;
4) meresõiduohutuse seaduse § 20 lõike 1 alusel kehtestatud määruses sätestatud
meresõidupraktika tõendi andmed;
5) meresõiduohutuse seaduse § 26 lõike 7 alusel kehtestatud määruses sätestatud tervisetõendi
andmed;
6) Eesti õigusaktide tundmise tõendi väljastaja nimi ja registrikood;
7) täienduskoolitust tõendava tunnistuse nimetus, number, väljastamise kuupäev, väljastaja nimi
ja registrikood, kehtivuse kuupäev;
8) mereõppeasutuse eksamiprotokolli kantud eksami nimetus, sooritamise kuupäev ja tulemus,
eksamiprotokolli väljastaja nimi ja registrikood ning väljastamise kuupäev;
9) Transpordiameti eksamiprotokolli number, olemasoleva diplomi või tunnistuse nimetus ja
number, töökoht ja amet, eksami nimetus, sooritamise kuupäev, eksamikomisjoni otsus,
eksamikomisjoni liikmete ees- ja perekonnanimed;
10) meresõiduohutuse seaduse § 20 lõike 1 alusel kehtestatud määruses sätestatud
meresõidudiplomi, kutsetunnistuse, kinnituslehe ja soodusloa ning nimetatud dokumendi
duplikaadi andmed ning dokumendi kättetoimetamise kuupäev;
11) riigilõivu tasumise ja laekumise kohta toimingu nimetus, makseviis, summa, laekumise
kuupäev, riigilõivu tasumist tõendava dokumendi number, maksja nimi;
12) otsuse, millega meresõidudiplomi, kutsetunnistuse, kinnituslehe või soodusloa väljastamisest
on keeldutud, dokumendi kehtivus on peatatud või see on kehtetuks tunnistatud, teinud asutuse
nimi, otsuse number ja kuupäev ning dokumendi kehtivuse peatamise kuupäev ja tähtaeg ja
kehtetuks tunnistamise kuupäev.
(2) Lõike 1 punktis 2 nimetatud taotluse esitamise põhjuseks on järgmiste dokumentide taotlemine:
1) meresõidudiplom;
2) kutsetunnistus;
3) kinnitusleht;
4) soodusluba;
5) punktides 1–4 nimetatud dokumendi duplikaat.
(3) Siseveelaeva laevapere liikme kohta kantakse laevapere liikmete andmestikku järgmised
andmed:
1) lõike 1 punktides 1, 3, 5, 7, 8 ja 11 nimetatud andmed;
2) lõike 1 punktis 2 nimetatud taotluse andmed diplomi, kutsetunnistuse, kinnituslehe või
nimetatud dokumendi duplikaadi väljastamiseks;
3) meresõiduohutuse seaduse § 20 lõike 2 alusel kehtestatud määruses sätestatud teenistuslehe
andmed;
4) meresõiduohutuse seaduse § 20 lõike 2 alusel kehtestatud määruses sätestatud diplomi,
kutsetunnistuse, kinnituslehe ja nimetatud dokumendi duplikaadi andmed ning dokumendi
kättetoimetamise kuupäev;
5) lõike 1 punktis 12 nimetatud otsuse andmed, millega diplomi, kutsetunnistuse või kinnituslehe
väljastamisest on keeldutud, dokumendi kehtivus on peatatud või see on kehtetuks tunnistatud.
§ 7. Lootside andmestik
Lootside andmestikku kantakse järgmised andmed:
1) paragrahvi 6 lõike 1 punktides 1, 3, 5 ja 11 nimetatud andmed;
2) paragrahvi 6 lõike 1 punktis 2 nimetatud taotluse andmed kutsetunnistuse väljastamiseks või
selle pikendamiseks või kutsetunnistuse duplikaadi väljastamiseks;
3) meresõiduohutuse seaduse § 581 lõike 8 alusel kehtestatud määruses sätestatud praktilise
3
lootsimise tõendi andmed;
4) piirangutega raadioside operaatori (ROC), radarnavigatsiooni ja automaatradarmärkuri (ARPA)
ning elektronkaartide kuva- ja informatsioonisüsteemi (ECDIS) kasutamise kursuse tunnistuste
nimetus, number, väljastamise kuupäev, väljastaja nimi ja registrikood, kehtivuse kuupäev;
5) inglise keele oskuse tõendi nimetus, number, väljastamise kuupäev, väljastaja nimi ja
registrikood, kehtivuse kuupäev;
6) meresõiduohutuse seaduse § 581 lõike 8 alusel kehtestatud määruses sätestatud eksamiprotokolli
andmed;
7) meresõiduohutuse seaduse § 581 lõike 8 alusel kehtestatud määruses sätestatud kutsetunnistuse
ja selle duplikaadi andmed ning dokumendi kättetoimetamise kuupäev;
8) paragrahvi 6 lõike 1 punktis 12 nimetatud otsuse andmed, millega kutsetunnistuse
väljastamisest on keeldutud, dokumendi kehtivus on peatatud või see on kehtetuks tunnistatud.
§ 8. Laevaliikluse korraldamise süsteemi operaatorite andmestik
Laevaliikluse korraldamise süsteemi operaatorite andmestikku kantakse järgmised andmed:
1) paragrahvi 6 lõike 1 punktides 1, 8 ja 11 nimetatud andmed;
2) paragrahvi 6 lõike 1 punktis 2 nimetatud taotluse andmed kutsetunnistuse, teenistusraamatu või
teenistusraamatu kinnituslehe või nimetatud dokumendi duplikaadi väljastamiseks;
3) kutsekoolituse läbimist tõendava dokumendi nimetus, number, väljastamise kuupäev, väljastaja
nimi ja registrikood, kehtivuse kuupäev;
4) meresõiduohutuse seaduse § 51 lõike 5 alusel kehtestatud määruses sätestatud kutsetunnistuse,
teenistusraamatu ja teenistusraamatu kinnituslehe ja nimetatud dokumendi duplikaadi andmed
ning dokumendi kättetoimetamise kuupäev;
5) paragrahvi 6 lõike 1 punktis 12 nimetatud otsuse andmed, millega kutsetunnistuse
väljastamisest on keeldutud, dokumendi kehtivus on peatatud või see on kehtetuks tunnistatud.
§ 9. Raadiosideoperaatorite andmestik
Raadiosideoperaatorite andmestikku kantakse järgmised andmed:
1) paragrahvi 6 lõike 1 punktides 1, 7 ja 11 nimetatud andmed;
2) paragrahvi 6 lõike 1 punktis 2 nimetatud taotluse andmed piirangutega raadiosideoperaatori ja
raadiosideoperaatori tunnistuse, kinnituslehe või nimetatud dokumendi duplikaadi väljastamiseks;
3) meresõiduohutuse seaduse § 20 lõike 1 alusel kehtestatud määruses sätestatud piirangutega
raadiosideoperaatori ja raadiosideoperaatori tunnistuse, kinnituslehe ja nimetatud dokumendi
duplikaatide andmed ning dokumendi kättetoimetamise kuupäev;
4) paragrahvi 6 lõike 1 punktis 12 nimetatud otsuse andmed, millega piirangutega
raadiosideoperaatori ja raadiosideoperaatori tunnistuse väljastamisest on keeldutud, dokumendi
kehtivus on peatatud või on see kehtetuks tunnistatud.
§ 10. Lootsitasõidu luba omavate isikute andmestik
Lootsitasõidu luba omavate isikute andmestikku kantakse järgmised andmed:
1) paragrahvi 6 lõike 1 punktis 10 nimetatud andmed;
2) lootsitasõidu loa taotleja nimi, registrikood, postiaadress, kontaktisiku telefoninumber ja
elektronposti aadress;
3) lootsitasõidu loale kantava isiku ees- ja perekonnanimi, isikukood, sünniaeg, sünniriik, elukoht
dokumendi taotlemise kuupäeval ning postiaadress ka telefoninumber, elektronposti aadress,
ametikoht ja allkirjakujutis;
4) paragrahvi 6 lõike 1 punktis 2 nimetatud taotluse andmed lootsitasõidu loa väljastamiseks või
selle pikendamine või lootsitasõidu loa duplikaadi väljastamiseks;
5) meresõiduohutuse seaduse § 571 lõike 9 alusel kehtestatud määruses sätestatud sadama
külastuste arvestuslehe andmed;
6) meresõiduohutuse seaduse § 571 lõike 9 alusel kehtestatud määruses sätestatud eksamiprotokolli
kantavad andmed;
7) meresõiduohutuse seaduse § 571 lõike 9 alusel kehtestatud määruses sätestatud lootsitasõidu loa
ja selle duplikaadi andmed ning dokumendi kättetoimetamise kuupäev;
8) paragrahv 6 lõike 1 punktis 12 nimetatud otsuse andmed, millega lootsitasõidu loa
väljastamisest on keeldutud, dokumendi kehtivus on peatatud või on see kehtetuks tunnistatud.
4
§ 11. Andmete andmekogusse esitamine ja kandmine
(1) Taotluse ja sellega koos esitatavad andmed esitab andmekogusse dokumendi taotleja või
õigusaktis nimetatud muu isik.
(2) Tervisetõendi andmed esitab andmekogusse tervisekontrolli tegija. Tervisetõendi andmed võib
andmekogusse esitada ka dokumendi taotleja või sisestada vastutav töötleja dokumendi taotleja
edastatud tervisetõendi alusel.
(3) Eksamiprotokolli andmed esitab mereõppeasutus andmekogusse viie tööpäeva jooksul eksami
toimumisest arvates.
(4) Andmed esitatakse andmekogusse veebipõhise kasutajaliidese kaudu või riigi infosüsteemide
andmevahetuskihi kaudu teisest riigi andmekogust või sisestab andmed vastutav töötleja.
(5) Transpordiameti eksamiprotokolli, väljastatud dokumendi, riigilõivu tasumise ja otsuse
andmed kannab vastutav töötleja andmekogusse kahe tööpäeva jooksul eksami toimumisest,
dokumendi väljastamisest, riigikassast riigilõivu laekumise andmete saamisest või otsuse
tegemisest arvates.
(6) Paberkandjal esitatud alusdokumendi andmed kannab vastutav töötleja andmekogusse ühe
tööpäeva jooksul dokumendi saamisest arvates.
(7) Paberkandjal esitatud alusdokument tagastatakse selle esitajale, kui dokumentide esitaja on
selleks soovi avaldanud. Kui dokumendi esitaja ei ole soovinud paberkandjal esitatud
alusdokumendi tagastamist, hävitatakse see ühe kuu jooksul pärast taotluse lahendamist.
§ 12. Andmevahetus teiste andmekogudega
Andmekogu vastutaval töötlejal on õigusaktiga talle pandud ülesannete täitmiseks õigus esitada
päringuid ja saada andmeid teisest riigi andmekogust riigi infosüsteemide andmevahetuskihi
kaudu järgmiselt:
1) rahvastikuregistrist füüsilise isiku nimi, isikukood ja kodakondsuse andmed;
2) äriregistrist juriidilise isiku nimi ja registrikood ning seadusjärgse esindaja nimi ja
esindusõiguse ulatus;
3) isikut tõendavate dokumentide andmekogust näokujutis ja allkirjakujutis;
4) Eesti hariduse infosüsteemist haridust tõendavate dokumentide andmed.
§ 13. Andmete õigsus
(1) Andmekogusse esitatud andmete õigsuse eest vastutab andmete esitaja.
(2) Kui vastutav töötleja avastab andmekogus ebaõigeid või puudulikke andmeid või kui andmete
esitaja on esitanud avalduse andmete muutmiseks, teeb vastutav töötleja andmekogus paranduse
hiljemalt järgmisel tööpäeval nendest teadasaamise päevast või avalduse esitamisest arvates.
(3) Vastutaval töötlejal on õigus kontrollida esitatud andmete ja dokumentide õigsust, nõuda
täiendavate andmete, dokumentide või selgituste esitamist, andes selleks andmete esitajale
mõistliku tähtaja.
(4) Kui andmete esitaja avaldus andmete muutmiseks ei ole põhjendatud või kui ta ei esita talle
vastutava töötleja poolt antud tähtajaks täiendavaid andmeid, dokumente või selgitusi, jätab
vastutav töötleja avalduse rahuldamata ja põhjendab seda kirjalikult.
§ 14. Andmete logimine
(1) Andmete andmekogusse kandmine, muutmine, kustutamine, andmete vaatamine ja nende
väljastamine logitakse.
(2) Andmete andmekogusse kandmise, muutmise ja kustutamise kannete kohta säilitatakse logis
5
kande sisu, kuupäev, kellaaeg ja kande tegija nimi.
(3) Andmete vaatamise kohta säilitatakse logis andmete vaatamise kuupäev, kellaaeg ja andmeid
vaadanud isiku nimi.
(4) Andmete andmekogust väljastamise kohta säilitatakse logis andmete väljastamise kuupäev,
kellaaeg, andmeid väljastanud isiku nimi ja andmete saaja nimi.
§ 15. Juurdepääs andmekogule ja andmekogusse kantud andmetele
(1) Andmekogusse on võimalik veebi kaudu esitada päringuid väljastatud dokumentide kehtivuse
kohta.
(2) Andmekogus töödeldavatele ja lõikes 1 nimetamata andmetele on isikul juurdepääs üksnes
endaga seotud andmete või tema esitatud dokumendi väljastamise taotluse ulatuses.
(3) Riigiasutusel on juurdepääs talle õigusaktiga antud ülesannete täitmiseks vajalikele andmetele.
(4) Juurdepääs andmekogus töödeldavatele andmetele võimaldatakse otseligipääsuna veebipõhise
kasutajaliidese kaudu pärast isiku tuvastamist ja autoriseerimist.
(5) Juurdepääs andmekogusse andmete esitamiseks ja neis muudatuste tegemiseks võimaldatakse
veebipõhise kasutajaliidese kaudu andmekogu kasutamise õiguse andmisega. Vastutav töötleja
määratleb kasutamise õiguse andmisel juurdepääsu ulatuse.
(6) Andmekogu vastutaval töötlejal on õigus andmekogus töödeldavaid andmeid edastada
Rahvusvahelisele Mereorganisatsioonile, Euroopa Komisjonile ja avaliku ülesande täitmiseks
teise riigi pädevale asutusele Euroopa Liidu õigusakti või välislepingu alusel.
§ 16. Andmete säilitamine
(1) Andmekogus töödeldavate andmete säilitamisel lähtutakse järgmistest tähtaegadest:
1) väljastatud dokumendi, millel on kehtivusaeg, ja dokumentide taotlemisega seotud andmeid
ning elektroonilisi alusdokumente, säilitatakse 10 aastat dokumendi väljastamisest arvates;
2) väljastatud dokumendi, millel ei ole kehtivusaega ja meresõidupraktika andmeid säilitatakse 50
aastat dokumendi väljastamisest või meresõidupraktika andmete andmekogusse sisestamisest
arvates;
3) paragrahvis 14 nimetatud logi säilitatakse kolm aastat logi loomisest arvates.
(2) Andmed hävitatakse lõikes 1 sätestatud tähtaja möödumisel.
(3) Vastutav töötleja võib statistilistel eesmärkidel rakendada andmete hävitamise asemel andmete
anonüümseks muutmist tagasikodeerimist mittevõimaldaval viisil.
§ 17. Andmekogu lõpetamine
Andmekogu lõpetamisel otsustatakse andmete teise andmekogusse või riiklikku arhiivi
üleandmine või nende hävitamisele kuulumine ja üleandmise või hävitamise tähtaeg.
§ 18. Määruse kehtetuks tunnistamine
Majandus- ja kommunikatsiooniministri 10. jaanuari 2003. a määrus nr 1 „Meremeeste registri
asutamise, pidamise ja likvideerimise kord” tunnistatakse kehtetuks.
(allkirjastatud digitaalselt)
Taavi Aas
majandus- ja taristuminister
6
(allkirjastatud digitaalselt)
Ando Leppiman
kantsler
Majandus- ja taristuministri määruse
„Meremeeste registri põhimäärus“
eelnõu seletuskiri
Lisa
Kooskõlastustabel
Märkuse või ettepaneku esitaja, märkus Kommentaar
Haridus- ja Teadusministeerium
Teeme ettepaneku sõnastada eelnõu § 12 Arvestatud.
punkt 5 järgmiselt: Eelnõu § 12 punkti 5 tekst vastavalt
„5) Eesti hariduse infosüsteemist haridust ettepanekule muudetud.
tõendavate dokumentide andmed.“.
Sotsiaalministeerium
Registri eesmärgist jääb mulje, et rõhk on Osaliselt arvestatud.
andmete kogumisel ja talletamisel ning Volitusnormi järgi ei ole andmete töötlemise
järelevalvet tehakse muuseas selle juures. . eesmärk lihtsalt nende kogumine ja
Andmete töötlemise eesmärk ei saa olla talletamine – normi teksti tuleb lugeda
kogumine ja talletamine iseenesest vaid seda tervikuna: talletada võib üksnes selliseid
tehakse mingi tegevuse jaoks – kui see on andmeid, mis on seotud sättes nimetatud
järelevalve, siis see ongi töötlemise kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide ja
eesmärgiks. Palun kaaluge registri eesmärgi lubade taotlemisega ja on nende väljastamise
ümbersõnastamist. aluseks, samuti talletatakse tehtud otsuseid.
Sätte seletuskirja on täpsustatud, et tuua
paremini eelnimetatud põhimõte välja.
Eelnõu § 11 lõike 3 alusel, kui tervise Osaliselt arvestatud.
infosüsteemis (TIS) andmeid ei ole, edastab Säte on viidud 11 lõikeks 2 ning andmete
need tervishoiuteenuse osutaja (TTO). Üks registrisse esitamise tähtaeg TTO-le on
päev andmete edastamiseks võib olla liiga eelnõust välja jäetud. Siiski on TTO-l
lühike. Vähemalt esituskirjas ei nähtu, et see võimalus ja mõistlik kasutada meremeeste
oleks ka vastavatele erialaseltsidele registrit tervisetõendi koostamiseks ja
kooskõlastamiseks edastatud, nt väljastamiseks, kui ta ei tee seda TIS kaudu.
Töötervishoiuarstide Seltsile. See on TTO-le mugavam variant kui mõne
muu tekstitöötlusprogrammi kasutamine,
kuna süsteem vormistab vastavalt sisestatud
andmetele tervisetõendi ise, samuti ei pea
seda sellisel juhul täiendavalt meremeeste
registrisse sisestama/laadima. Olukorras, kus
TTO vormistab tervisetõendi meremeeste
registris, ei ole registrisse andmete
sisestamise tähtaega vaja ette näha. Siiski
märgime, et ühepäevane tähtaeg andmete
sisestamiseks ei oleks TTO-le õiguskorras
midagi uut, kuna sarnane kohustus seoses
tervisetõenditega on sätestatud ka
liiklusseaduse § 175 lõikes 6.
Eelnõu § 12 punkt 4 sätestab, et Osaliselt arvestatud.
andmeandjaks on ka tervise infosüsteem TIS-i andmete edastamise alusnormiks on
(TIS-ist tervisetõendi andmed). MSOS § 29 lg 3, mille kohaselt võib vastutav
Andmevahetus TIS-ga ei saa toimuda lihtsalt töötleja meremeeste registri pidamise
põhimääruse muudatusega. Antud juhul on eesmärgi täitmiseks töödelda muu seaduse
määrus vastuolus seadusega. Terviseandmete alusel teistesse andmekogudesse kogutud
andmetöötlus on reguleeritud TTKS-i sättes isikuandmeid, sealhulgas põhjendatud juhul
593. TIS-i delikaatsuse ja eripära tõttu terviseandmeid. Seaduse seletuskirja
(andmed ei teki tavapärase haldusmenetluse kohaselt on selle all mõeldud mh vastavate
käigus vaid patsiendi-teenuse osutaja arendustööde teostamisel võimalust
usaldussuhte raames) on ka selle tulevikus saada tervise infosüsteemist
juurdepääsud ja edastamine, erinev. meremehe tervisetõendi andmed. Seega on
Tehnilise poole pealt ei ole normi terviseandmete andmetöötlus eelnimetatud
sissetoomine samuti reaalselt lahendatud ehk sätte alusel lubatav, misjuures rõhutame, et
realiseeritav, sest kõik tõendid ei ole meremeeste registri kaudu ei soovita
digitõendina realiseeritud. See protsess on ligipääsu rohkematele andmetele kui vaid
alles käimas ja reaalse teostuseni pole veel tervisekontrolli tulemusena vormistatava
jõudnud. Seega ei ole norm täna rakendatav tervisetõendi andmetele.
(arendusi pole tehtud ei tõendiga, Samas, kuna tehnilise poole pealt ei ole
andmekoguga keskselt ega ka TTO-de infosüsteemide liidestamine täna veel
infosüsteemis). võimalik, jäetakse liidestus tervise
infosüsteemiga käesolevas etapis määruse
tekstist välja.
Andmete säilitamine – 50 aastat on üsna Arvestatud.
suure riivega (ehk senine 75>50), mille kohta Seletuskirjas on toodud, et selline tähtaeg (75
tegelikult sisulist põhjendust ei leia (järgneb aastat) ei ole põhjendatud ja seetõttu on
selgitus tähtajaga andmete kohta aga säte on säilitamise tähtaega lühendatud. Hindamisel
tähtajatute andmete kohta)(§ 16 lg 1). lähtuti laevapere liikmete aktiivsest tööeast
millal isikutel on nõudlus enda dokumentide
uuendamiseks (kaotatud, kasutuskõlbmatuks
muutunud). Andmete säilitamise
regulatsiooni on eelnõus muudetud ning 50
aastat säilitatakse üksnes kehtivusajata
väljastatud dokumentide andmeid ning
samuti meresõidupraktika andmeid.
Riigi Infosüsteemi Amet
Eelnõu § 4 lg 1 järgi peetakse meremeeste Arvestatud.
registrit ühetasandilise infotehnoloogilise Eelnõu § 4 lg 1 muudetud ning eemaldatud
andmebaasina. Seejuures pole eelnõu viide tasandilisusele. Uus § 4 lg 1 tekst on
seletuskirjas selgitatud mida selle all „Andmekogu peetakse digitaalse
mõeldakse. /…/ Teeme ettepaneku andmekoguna.“.
eemaldada eelnõust viide tasandilisusele või
kui eelnõud selles osas ei muudeta, siis
täiendada seletuskirja mida konkreetsel juhul
„ühetasandilise infotehnoloogilise
andmebaasi“ all silmas peetakse.
Eelnõu § 4 lg 4 järgi on andmekogu Arvestatud.
turvaklass K2T2S1 (seletuskirja märgitu Turvaklass on muudetud ja sätestatud kui
kohaselt aga K2T1S2 ning pikemalt antud K2T2S2. Seletuskirjas olnud viide
selgituse järgi K2T2S1). /…/ Presidendile turvaklassi säilimisele kustutatud.
väljakuulutamiseks esitatud Andmekaitse Inspektsiooni selgitustest
meresõiduohutuse seaduse § 29 lg 3 ning tulenevalt on füüsilise isiku kordumatuks
kõnealuse eelnõu (§ 6 lg 1 p 1, § 10 p 3, § 12 tuvastamiseks kasutatavad biomeetrilised
p 3) kohaselt töödeldakse andmekogus ka andmed ennekõike sõrmejälje-, peopesajälje-
biomeetrilisi andmeid, mis on isikuandmete ja silmaiirisekujutised. Biomeetrilised
kaitse üldmääruse (IKÜM) artikkel 9 lg 1 andmed meresõiduohutuse seaduse
kohaselt eriliiki isikuandmed. Selliste tähenduses on näokujutis, allkiri ja
andmete töötlemisel peaks ISKE allkirjakujutis. Andmekogu üldine turvatase
rakendusjuhendi kohaselt andmete vastab nõutud turvatasemele, mille osas on
konfidentsiaalsuse turvaosaklass olema süsteemile läbi viidud nii ISKE audit kui ka
vähemalt S2. Eelnõu seletuskirjast ei nähtu, turvatestimised.
et oleks läbi viidud uus andmekogu andmete
riskianalüüs ja turvaklassi määramine.
Kehtiva turvaklassi säilitamise kohta pole ka
esitatud ühtki mõistetavat selgitust. Palume
eelnõu seletuskirja täiendada selgitusega kas
on läbi viidud uus andmekogus töödeldavate
andmete riskianalüüs ja turvaklassi
määramine ning miks on otsustatud jätta
turvaklass muutmata.
Andmekaitse Inspektsioon
Eelnõu §-ga 3 sätestatakse, et andmekogu Teadmiseks võetud.
vastutav töötleja on Transpordiamet. Sama Märgime, et seaduse sätte taasesitamine
sätestab juba meresõiduohutuse seaduse määruses on HÕNTE § 59 lõike 2 kohaselt
(edaspidi MSOS) § 29 lõige 2, seega on see lubatav ning täiendavalt näeb AvTS § 435
seadust dubleeriv säte. lõige 1 ette, et andmekogu põhimääruses
sätestatakse muuhulgas andmekogu vastutav
töötleja. Erinevates kehtivates andmekogu
põhimäärustes on vastutav töötleja nimetatud
sellest hoolimata, et see on juba sätestatud ka
seaduses.
Eelnõu §-ga 4 sätestatakse andmekogu Osaliselt arvestatud
pidamise viis. Märgime, et pigem tuleks säte Sätte pealkirja ei muudeta, kuna see sisaldab
nimetada andmekogu ülesehitusena. Lõike 1 ka andmete turbeastet ja andmekogu
osas: Infosüsteemi peetakse ühetasandilise turvaklassi (lõige 4), mis ei ole ja mida ka
infotehnoloogilise andmekoguna. Kui neid muudes õigusaktides ei käsitleta andmekogu
on, siis siia tuleks kirja panna ülesehituse osana.
alaminfosüsteemid, sh andmelao ja arhiivi Lõike 1 tekst on muudetud. Uus § 4 lg 1 tekst
olemasolu ning selguse huvides võiks on „Andmekogu peetakse digitaalse
loetleda ka rakendused, nt kasutajatele andmekoguna.“.
mõeldud iseteeninduskeskkond. Andmekogul ei ole arhiivi ja andmeladu.
AvTS ei nõua iseteeninduskeskkonna
nimetamist.
Eelnõu § 5 pealkiri on Andmekogu Arvestatud.
ülesehitus, sätte sisu on aga andmekogu Sätte pealkiri muudetud kui „Andmekogusse
andmekoosseisude loetlemine kategooriate kantavad andmed“.
kaupa. Seega ei ole pealkiri täpne.
Mis puudutab MSOS § 29 lõiget 3 /…/, siis Mittearvestatud.
juhime tähelepanu, et isikuandmete kaitse MKM ei nõustu märkuses esitatuga, justkui
üldmääruse (IKÜM) art 9 lg 2 punkt g näeb saaks MSOS § 29 lõike 3 alusel justkui
küll ette eriliigiliste isikuandmete töötlemise eriliigilisi isikuandmeid koguda ka pelgalt
õiguse siseriikliku õiguse alusel, kuid nende andmete talletamise eesmärgil. Sätet
sätestab sellisele siseriiklikule sättele ka tuleb lugeda tervikuna: talletada võib üksnes
teatud nõudmised: töötlemine on selliseid andmeid, mis on seotud sättes
proportsionaalne saavutatava eesmärgiga, nimetatud kvalifikatsiooni tõendavate
austab isikuandmete kaitse õiguse olemust ja dokumentide ja lubade taotlemisega ja on
on tagatud sobivad ja konkreetsed meetmed nende väljastamise aluseks, samuti
andmesubjekti põhiõiguste ja huvide talletatakse tehtud otsuseid. Säte ei anna
kaitseks. Paraku ei vasta MSOS § 29 lõige 3 Transpordiametile õigust koguda kõikides
IKÜM-i sellistele nõuetele. teistes andmekogudes olevaid isikuandmeid,
Kuivõrd meremeeste registri pidamise vaid üksnes neid, mis on seotud dokumentide
eesmärk on kõnealuse eelnõu sõnastuse järgi ja lubade taotlemise ja väljastamisega.
laevapere liikmete, lootside, laevaliikluse
korraldamise süsteemi ja raadioside
operaatorite kvalifikatsiooni tõendavate
dokumentide ning lootsitasõidu lubade
taotlemise ja nende väljastamise aluseks
olevate andmete ning tehtud otsuste
elektrooniline talletamine,
süstematiseerimine ja asjaomaste asutuste
vahel vahetamine ning nende andmete alusel
järelevalve teostamine, siis võiks MSOS § 29
lõike 3 sõnastuse alusel justkui eriliigilisi
isikuandmeid koguda ka pelgalt nende
andmete talletamise eesmärgil.
Seega on MSOS § 29 lõige 3 liiga üldise
sõnastusega, jättes mh Transpordiametile
õiguse koguda kõikides teistes
andmekogudes olevaid isikuandmeid. /…/
MSOS § 29 lõikega 3 on aga seadusega
täitevvõimule jäetud sisuliselt piiramatu
volitus kõikidest riigi andmekogudest
isikuandmeid koguda. See ei ole
aktsepteeritav.
Eelnõu § 6 lg 1 punktiga 5 nähakse ette, et Teadmiseks võetud.
laevapere liikmete andmestikku kantakse ka MSOS § 26 lõike 7 alusel kehtestatud määrus
MSOS § 26 lõike 7 alusel kehtestatud vajab kaasajastamist. Eelnõu on vastavas
määruses sätestatud tervisetõendi andmed. osas muudetud ning tervisekontrolli tegija
Samas viidatud määruse § 12-13 kohustus esitada tervisetõend meremeeste
reguleerivad seda, kellele tervisekontrolli registrile on tekstist välja jäetud, kuid
tegija tõendi väljastab või kui kaua säilitab, sätestatakse võimalus tervisekontrolli
kuid neis sätetes ei ole mainitud, et tegijale sisestada tervisetõendi andmed
tervisetõend tuleb esitada ka meremeeste andmekogusse.
registri andmekogule, nagu näeb ette eelnõu
11 lõige 3. Seega üks määrus näeb
tervisekontrolli tegijale laiemad andmete
väljastamise kohustused kui teine.
Eelnõu § 16 seletuskirjas selgitatakse, et Teadmiseks võetud.
andmekogusse kantud andmete elektroonilisi Seletuskirja täpsustatud.
alusdokumente säilitatakse vastavalt
vastutava töötleja asjaajamises kehtestatud
ette nähtud säilitustähtaegadega.
Säilitustähtaja möödumisel antakse need
õigusaktide kohaselt avalikku arhiivi või
otsustatakse nende hävitamine. Andmete
arhiivis olemine tähendab jätkuvalt andmete
töötlemist, millele peab samuti olema ette
nähtud tähtaeg. Peab selguma, mida arhiiv
sisuliselt tähendab (kas on teistsugused
juurdepääsuõigused) ning miks seda üldse
vaja on. Andmekogu arhiiv ei ole
samatähenduslik arhiiviseaduse arhiiviga.
Seoses andmekogus andmete Arvestatud
säilitustähtaegadega, mis ilma kehtivusajata Täpsustatud, et 50 aastat säilitatakse
väljastatud dokumentide puhul on lausa 50 kehtivusajata dokumentide ja
aastat, soovitame veel kord analüüsida, kas meresõidupraktika andmeid.
tõepoolest on nii kaua vaja säilitada kõiki
andmeid – taotlemisega seotud andmeid ja
kõiki elektroonilisi alusdokumente või saaks
kuni säilitamistähtaja lõpuni säilitada siiski
väiksemat andmekoosseisu.
Eesti Töötervishoiuarstide Selts
Eelnõust ei selgu, kas tõendite väljastamine Paberkandjal tõendid jäävad kehtima,
peab kohe määruse jõustumisel muutuma tõendite vorm ei kuulu käesoleva määruse
ainult digitaalseks või jääb reguleerimisalasse. TTO-le ei sätestata
üleminekuperiood, mil paralleelselt kehtivad määrusega kohustust, vaid luuakse võimalus
paberkandjal tõendid ja digitaalselt tervisetõendi vormistamiseks meremeeste
väljastatud tõendid. Seletuskirja alusel registri infosüsteemis, mistõttu ei ole
jõustub määrus üldkorras. ETTAS hinnangul üleminekuperiood antud juhul vajalik.
oleks otstarbekas rakendada Transpordiamet on valmis TTO-sid
üleminekuperiood. Ühtlasi teeb ETTAS infosüsteemi kasutamise osas nõustama ja
ettepaneku digitaalse süsteemi pilootimiseks koolitama.
ühe või kahe töötervishoiuasutusega, et
vähendada võimalike ettenägematute tõrgete
tekkimise riski täies mahus süsteemi
kasutusele võtmisel.
Kui tervisekontrolli meremehe tervisetõendi Teadmiseks võetud
saamiseks pöördub isik, keda ei ole registris,
siis ei tohi jääda arsti ülesandeks isiku Tänase praktika kohaselt ei vormista
andmetega tegelemine, et ta saaks registrisse patsiendi visiidiga seotud esmast bürokraatiat
kantud. Arsti vastuvõtt on ajaliselt piiratud enamasti arst, vaid see on tavaliselt
ning kindlasti ei ole otstarbekas kasutada asutusesisese töökorraldusega teisiti
arsti aega mittemeditsiiniliste andmete reguleeritud (vastuvõtulaua registraator,
sisestamiseks erinevatesse süsteemidesse. assistent vms). Meremeeste register ei piira
tänase töökorralduse jätkumist ning
võimaldab tervisetõendi väljastamise
ettevalmistavad tööd, sh ka dokumendi
väljatrüki teha meditsiiniasutuse teistel
töötajatel. Meremehe registri infosüsteemi
kasutamine töötervishoiuarstile on
vabatahtlik, kuid soovitatav, kuna see annab
meremehe dokumendile valideerimise
võimaluse.
Tulevikus on plaanis meremeeste registri
infosüsteemi ja tervise infosüsteemi vahelise
liidestuse loomine.
Tervishoiuteenuse osutajatel on kohustus Tulevikus on plaanis meremeeste registri ja
esitada vastuvõttude andmed tervise tervise infosüsteemi vahelise liidestuse
infosüsteemi. Registris tõendi vormistamine loomine.
nõuab arstilt kahes erinevas süsteemis
opereerimist. Ettepanek on võimalikult
kiiresti luua tehnilised lahendused, kus arst
saab tõendi vormistada tervishoiu
infosüsteemis, pärides sinna vajalikud
andmed meremeeste registrist ning
registrisse automaatselt saata taotlejale
väljastatud tõendi (sarnaselt
mootorsõidukijuhi tõeni edastamiseks
Maanteeametile).
Kas ja kuidas planeeritakse muuta Tervisedeklaratsiooni (meremehe
digitaalseks meremehe tervisedeklaratsioon? tervisekontrolli kaardi) vorm ei kuulu
käesoleva määruse reguleerimisalasse. Uue
süsteemi poolt genereeritav väljundvorm
täidab ära kõik määruses toodud nõuded ning
lisab digitaalset valideerimist võimaldavad
andmeobjektid. Meremeeste registri
infosüsteem on vastavuses rahvusvahelisel
tasandil ettevalmistatavate põhimõtetega,
mille jõustamist valmistatakse ette
rahvusvahelistes organisatsioonides.
Paragrahvis 11 sätestatakse, et tervisetõendi Meremees saab esitada infosüsteemi tõendi
andmed esitab andmekogusse andmed ning nende vastavust esitatava
tervisekontrolli tegija või dokumendi taotleja tõendi koopiale kontrollib registripidaja,
või sisestab vastutav töötleja dokumendi enne tõendi autoriseerimist.
taotleja edastatud tervisetõendi alusel.
Seletuskirja alusel võib meremees ise esitada
registrisse tõendi andmed ja tõendi koopia.
Kas registris on vastutav töötleja, kes
kontrollib meremehe enda poolt sisestatud
andmete õigsust, võrreldes neid esitatud
tõendi koopiaga?
05.07.2021
Majandus- ja taristuministri määruse „Meremeeste registri põhimäärus“ eelnõu
seletuskiri
1. Sissejuhatus
Määrus kehtestatakse meresõiduohutuse seaduse (edaspidi MSOS) § 29 lõike 5 alusel.
Eelnõu kehtestatakse seoses meresõiduohutuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste
seaduste muutmise seadusega1, millega muudetakse meremeeste registri regulatsiooni.
Meremeeste register on asutatud aastal 2003 ja on siiani olnud andmekogu, kuhu kogutakse
vaid meremeeste andmeid. MSOS muudatusega laiendatakse meremeeste registri pidamise
eesmärki ja nähakse ette, et andmekogusse kogutakse laevapere liikmete, lootside,
laevaliikluse korraldamise süsteemi ja raadioside operaatorite kvalifikatsiooni tõendavate
dokumentide ning lootsitasõidu lubade taotlemise ja nende väljastamise aluseks olevaid
andmeid. Uuendatud andmekogu ja kaasajastud andmetöötlus muudavad laevapere liikmete ja
teiste isikute kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide taotlemise menetluse
keskkonnasõbralikumaks ja operatiivsemaks. Registritoiminguid hakatakse tegema
veebipõhisel platvormil koos väliste liidestustega teistesse registritesse. Samuti võimaldab
uuenenud andmekogu rakendada andmete ühekordse küsimise põhimõtet (once only principe).
Andmeid saavad andmekoguse esitada lisaks registripidajale ka laevapere liikmed, reederid,
mereõppeasutused ja tervisekontrolli tegijad. Uuenenud meremeeste registri vahendusel on
Transpordiametil valmidus väljastada kvalifikatsioone tõendavaid dokumente ka elektroonsel
kujul. Meremeeste registri sisuline ja tehniline uuendamine on üheks osaks Eesti laevanduse
konkurentsivõime tõstmise projektist.
Meremeeste registri pidamist reguleerib majandus- ja kommunikatsiooniministri 10.01.2003.
a määrus nr 1 “Meremeeste registri asutamise, pidamise ja likvideerimise kord“, mis
tunnistatakse käesoleva määrusega kehtetuks.
Määruse eelnõu ja seletuskirja koostasid Transpordiameti meremeeste diplomeerimise
osakonna juhataja Raul Tell (e-post:
[email protected], tel: 6205704), sama
osakonna nõunik Anti Hirvoja (e-post:
[email protected], tel: 6205705) ja
vaneminspektor Hannes Vask (e-post:
[email protected], tel: 6205545),
infotehnoloogia osakonna projektijuht Meelis Zujev (e-post:
[email protected],
tel: 5123623) ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi meremajandusosakonna
juhataja Jaak Viilipus (e-post:
[email protected]; tel: 6256491) ja endise merendustalituse
juhataja Katrin Andre (teenistussuhe lõppenud) ning keeletoimetuse tegi sama osakonna
juhataja Jaak Viilipus (e-post:
[email protected]; tel: 6256491) ja Katrin Andre
(teenistussuhe lõppenud). Eelnõu õiguslikku korrektsust kontrollis Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Anne-Ly Normak (e-post: anne-
[email protected], tel: 7153403).
1
Eelnõu on Riigikogus läbinud esimese lugemise, teine lugemine toimub 05.05.2021. Seadus jõustub meremeeste
registrit puudutavas osas kavandatult 01.06.2021. Eelnõu materjalid on kättesaadavad:
https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/c15b4e13-c0f6-444c-9f8d-
22fdf2f97d44/Meres%C3%B5iduohutuse%20seaduse%20muutmise%20ja%20sellega%20seonduvalt%20teiste
%20seaduste%20muutmise%20seadus
1
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu koostamisel on lähtutud avaliku teabe seaduse (AvTS) § 435 lõikest 1, mis näeb ette, et
andmekogu põhimääruses sätestatakse andmekogu pidamise kord, sealhulgas andmekogu
vastutav töötleja ja vajaduse korral volitatud töötleja, andmekogusse kogutavate andmete
koosseis, andmeandjad ja vajaduse korral muud andmekogu pidamisega seotud korralduslikud
küsimused.
Eelnõu koosneb 18 paragrahvist.
Paragrahvis 1 on toodud andmekogu ametlik nimetus eesti ja inglise keeles. Andmekogu
nimetus on meremeeste register, inglise keeles Estonian Seafarers’ Register.
Paragrahv 2 sätestab andmekogu eesmärgi vastavalt MSOS § 29 lõikele 1 (01.06.2021
jõustunud redaktsioonis). Sisuliselt on andmekogu eesmärgiks laevapere liikmete, lootside,
laevaliikluse korraldamise süsteemi ja raadioside operaatorite kvalifikatsiooni tõendavate
dokumentide ning lootsitasõidu lubade taotlemise ja nende väljastamise aluseks olevate
andmete kogumine nende alusel otsuste tegemiseks, samuti eelnimetatud andmete ja otsuste
elektrooniline talletamine, süstematiseerimine ja asjaomaste asutuste vahel vahetamine ning
nende andmete alusel järelevalve teostamine.
Andmekogu peetakse lisaks ka väljaõppe, diplomeerimise ja vahiteenistuse aluste
konventsiooni (edaspidi STCW konventsioon) lisa reegli I/2 punktidest 14-16 tulenevate
kohustuste täitmiseks. STCW konventsioon näeb ette, et osalisriigid kohustuvad pidama
registrit või registreid kaptenite, laevaohvitseride ja vajaduse korral reakoosseisu liikmete kõigi
tunnistuste ja kinnituslehtede kohta, mis on välja antud, mille kehtivusaeg on lõppenud või mis
on pikendatud, peatatud või tühistatud või mis on kuulutatud kaotatuks või hävinuks, samuti
väljaantud soodustuslubade kohta. Samuti peavad osalisriigid tegema kättesaadavaks
tunnistusi, kinnituslehti ja soodustuslube käsitlevad andmed teistele osalisriikidele ning
reederitele, kes taotlevad selliste tunnistuste autentsuse ja kehtivuse kontrolli, mille on esitanud
neile meremehed, kes taotlevad reegli I/10 kohaselt tunnistuse tunnustamist või otsivad laeval
tööd. Viidatud teave peab olema kättesaadav inglise keeles ja elektrooniliselt.
Paragrahv 3 kohaselt on andmekogu vastutav töötleja Transpordiamet. Vastavalt AvTS § 434
lõikele 1 korraldab vastutav töötleja andmekogu kasutusele võtmist, teenuste ja andmete
haldamist ning vastutab andmekogu haldamise seaduslikkuse ja andmekogu arendamise eest.
Andmekogul ei ole volitatud töötlejaid.
Paragrahvis 4 sätestatakse andmekogu pidamise põhimõtted ning registri turbeaste ja andmete
turvaklass. Andmekogu on täielikult elektrooniline ja võimaldab kasutada automatiseeritud
andmetöötlust.
Andmekogu peetakse digitaalse andmekoguna. Andmekogu pidamisel kasutatakse
automatiseeritud andmetöötlust.
Andmekogu alusandmed on elektroonilised või paberkandjal. Paberkandjal alusdokumentide
andmed kantakse andmekogusse elektrooniliselt vastavalt määruse §-s 11 sätestatule.
2
Andmekogu on liidestatud riigi infosüsteemide andmevahetuskihiga X-tee, mis võimaldab
andmevahetust riigi teiste andmekogudega, nagu äriregister, rahvastikuregister jne.
Andmekogu andmete turvaaste on keskmine (M) ja andmekogu turvaklass on K2T2S2.
Andmekogu andmete keskmine turbeaste ja turvaklass on määratud kooskõlas Vabariigi
Valitsuse 20.12.2007. a määrusega nr 252 „Infosüsteemide turvameetmete süsteem ja ISKE
(infosüsteemide kolmeastmelise etalonturbe süsteem) rakendamise juhendiga. Andmekogu
turvaklass seab andmekogu vastutavale töötajale ISKE rakendamise juhendist lähtuvalt kindlad
kohustused andmekogu turvalisuse tagamisel. Turvaklass koosneb kolmest turvaosaklassist:
- andmete käideldavuse turvaosaklass (K2) määratleb 99% töökindluse nõude ja väiksem
kui 99,9% aastas ning maksimaalne lubatud ühekordse katkestuse pikkus teenuse töö
ajal kuni 4 tundi (st ühekordse katkestuse pikkus võib olla vahemikus väiksem või
võrdne 4 tunniga ja suurem kui 1 tund);
- andmete tervikluse turvaosaklass (T2) määratleb nõude, mille kohaselt peab info
allikas, selle muutmise ja hävitamise fakt olema tuvastatavad, - vajalik on info õigsuse,
täielikkuse ja ajakohasuse perioodiline kontroll;
- andmete konfidentsiaalsuse turvaosaklass (S2) määratleb nõude, mille kohaselt on info
kasutamine lubatud ainult teatud kindlatele kasutajate gruppidele ning juurdepääs
teabele on lubatud juurdepääsu taotleva isiku õigustatud huvi korral.
Paragrahvis 5 on sätestatud andmekogusse kantavad andmed ehk andmestikud, millest
andmekogu koosneb. Andmekogu koosneb viiest andmestikust: 1) laevapere liikmete
andmestik; 2) lootside andmestik; 3) laevaliikluse korraldamise süsteemi operaatorite
andmestik; 4) raadioside operaatorite andmestik; 5) lootsitasõidu luba omavate isikute
andmestik. Ühte andmestikku on koondatud ühe isikute grupi, näiteks meremeeste või lootside,
kvalifikatsiooni dokumendi taotlemisel esitatavad andmed ja väljastatava dokumendi andmed,
samuti dokumendiga seotud otsuste ehk haldusaktide andmed. Transpordiamet väljastab
MSOS ja selle alusel kehtestatud õigusaktide alusel ca 60 erinevat kvalifikatsiooni tõendavat
dokumenti. Igasse andmestikku koondatavate andmete koosseis on sätestatud määruse §-des
6-10.
AVTS § 436 lg 4 kohaselt antakse õiguslik tähendus seadusega. Kuna seadusega ei ole
andmekogus töödeldavatele andmetele antud õiguslikku tähendust, on andmekogus
töödeldavatel andmetel on informatiivne ja statistiline tähendus.
Paragrahvis 6 sätestatakse laevapere liikmete andmestikku kogutavate andmete koosseis.
Laevapere liikmete andmestiku kogutakse nii meremeeste (lõige 1) kui ka siseveelaeva
laevapere liikmete (lõige 2) andmed.
Meremeeste kohta andmekogusse kogutavate andmete koosseis tuleneb MSOSist ja selle § 20
lõike 1 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 20.06.2013. a määrusest nr 96 „Laevapere
liikmete koolitus- ja kvalifikatsiooninõuded ning diplomeerimise kord“ (edaspidi VV määrus
nr 96). Lõikes 1 on loetletud andmed, mida kogutakse laevapere liikme kohta tema taotluste
menetlemise käigus ja mis on vajalikud talle rahvusvaheliselt tunnustatud kvalifikatsiooni
tõendava dokumendi väljastamiseks. Kui andmete koosseis on juba mõnes muus õigusaktis
määratletud, siis on andmekoosseisu puhul viidatud vastavale õigusaktile.
Kogutavateks andmeteks on:
1) taotleja isiku- ja kontaktandmete loetelu, näokujutis ja allkirjakujutis ning isikut tõendava
dokumendi nimetus ja number;
2) andmed dokumendi taotluse kohta;
3
3) haridust ja täienduskoolituse läbimist tõendavate dokumentide andmed;
4) meresõidupraktika andmed, mis on määratletud VV määruses nr 96;
5) tervisetõendi andmed, mis on määratletud MSOS § 26 lõike 7 alusel kehtestatud Vabariigi
Valitsuse 16.03.2005 määruse nr 51 „Meretöölepingu sõlmimist taotleva isiku, laevapere
liikme, mereõppeasutuses õppija ja mereõppeasutusse õppima asuja tervisenõuded,
tervisekontrolli kord ning tervisetõendite vormid“ (edaspidi VV määrus nr 51) lisas 4 või 5,
vastavalt sõidupiirkonnale;
6) Eesti õigusaktide tundmise tõendi andmed;
7) mereõppeasutuse ja Transpordiameti eksamiprotokolli andmed;
8) väljastatud dokumentide - meresõidudiplomi, kutsetunnistuse, kinnituslehe ja soodusloa
ning nende duplikaatide andmed, mis on määratletud VV määruses nr 96, ning dokumendi
kättetoimetamise kuupäev ehk postiteenuse osutajale üleandmise kuupäev;
9) punktis 8 nimetatud dokumendi väljastamise taotluse läbivaatamise eest ettenähtud
riigilõivu tasumise ja laekumise andmed;
10) otsuse andmed, millega punktis 8 nimetatud dokumendi väljastamisest on keeldutud,
kehtivus peatatakse või tunnistatakse see kehtetuks.
Siseveelaeva laevapere liikme kohta andmekogusse kogutavate andmete koosseis tuleneb
MSOSist ja selle § 20 lõike 2 alusel kehtestatud majandus- ja kommunikatsiooniministri
12.02.2003. a määrusest nr 35 „Siseveelaeva laevapere liikmete koolitus- ja
kvalifikatsiooninõuded, diplomeerimise kord ning diplomite ja kutsetunnistuste vormid“
(edaspidi MKM määrus nr 35). Lõikes 2 on loetletud andmed, mida kogutakse siseveelaeva
laevapere liikme kohta tema taotluste menetlemise käigus ja mis on vajalikud talle
kvalifikatsiooni tõendava dokumendi väljastamiseks. Kui andmete koosseis on juba mõnes
muus õigusaktis määratletud, siis on andmekoosseisu puhul viidatud vastavale õigusaktile.
Kuna mitmed andmekoosseisud kattuvad lõikes 1 sätestatud andmekoosseisudega, siis on
lõikes 2 neile viidatud.
Kogutavateks andmeteks on:
1) taotleja isiku- ja kontaktandmete loetelu, näokujutis ja allkirjakujutis ning isikut tõendava
dokumendi nimetus ja number;
2) andmed dokumendi taotluse kohta;
3) haridust ja täienduskoolituse läbimist tõendavate dokumentide andmed;
4) teenistuslehe andmed, mis on määratletud MKM määruse nr 35 lisas 2;
5) tervisetõendi andmed, mis on määratletud VV määruse nr 51 lisas 4;
6) mereõppeasutuse eksamiprotokolli andmed;
7) väljastatud dokumentide - diplomi, kutsetunnistuse, kinnituslehe ning nende duplikaatide
andmed, mis on määratletud MKM määruses nr 35, ning dokumendi kättetoimetamise
kuupäev;
8) punktis 7 nimetatud dokumendi väljastamise taotluse läbivaatamise eest ettenähtud
riigilõivu tasumise ja laekumise andmed;
9) otsuse andmed, millega punktis 7 nimetatud dokumendi väljastamisest on keeldutud,
kehtivus peatatakse või tunnistatakse see kehtetuks.
Paragrahvis 7 sätestatakse lootside andmestikku kogutavate andmete koosseis. Lootside kohta
andmekogusse kogutavate andmete koosseis tuleneb MSOSist ja selle § 581 lõike 8 alusel
kehtestatud majandus- ja kommunikatsiooniministri 11.01.2012. a määrusest nr 4 „Lootsi
kvalifikatsiooniastme taotlemise, lootsi kutsetunnistuse väljaandmise ja lootsikandidaadi ja
lootsi eksamineerimise kord ning lootsieriala õppekava“ (edaspidi MKM määrus nr 4). Kui
andmete koosseis on juba mõnes muus õigusaktis määratletud, siis on andmekoosseisu puhul
4
viidatud vastavale õigusaktile. Kuna mitmed andmekoosseisud kattuvad § 6 lõikes 1 sätestatud
andmekoosseisudega, siis on §-s 7 neile viidatud.
Kogutavateks andmeteks on:
1) taotleja isiku- ja kontaktandmete loetelu, näokujutis ja allkirjakujutis ning isikut tõendava
dokumendi nimetus ja number;
2) andmed dokumendi taotluse kohta;
3) haridust tõendavate dokumentide andmed;
4) praktilise lootsimise tõendi andmed, mis on määratletud MKM määruse nr 4 lisas 1;
5) tervisetõendi andmed, mis on määratletud VV määruse nr 51 lisas 4;
6) piirangutega raadioside operaatori (ROC), radarnavigatsiooni ja automaatradarmärkuri
(ARPA) ning elektronkaartide kuva- ja informatsioonisüsteemi (ECDIS) kasutamise kursuse
tunnistuste andmed;
7) inglise keele oskuse tõendi andmed;
8) Transpordiameti eksamiprotokolli andmed;
9) väljastatud dokumentide - kutsetunnistuse ja selle duplikaadi andmed, mis on määratletud
MKM määruses nr 4, ning dokumendi kättetoimetamise kuupäev;
10) punktis 9 nimetatud dokumendi väljastamise taotluse läbivaatamise eest ettenähtud
riigilõivu tasumise ja laekumise andmed;
11) otsuse andmed, millega punktis 9 nimetatud dokumendi väljastamisest on keeldutud,
kehtivus peatatakse või tunnistatakse see kehtetuks.
Paragrahvis 8 sätestatakse laevaliikluse korraldamise süsteemi (VTS) operaatorite
andmestikku kogutavate andmete koosseis. VTS operaatorite kohta andmekogusse kogutavate
andmete koosseis tuleneb MSOSist ja selle § 51 lõike 5 alusel kehtestatud majandus- ja
kommunikatsiooniministri 15.05.2003. a määrusest nr 89 „Laevaliikluse korraldamise
süsteemi operaatori koolitus- ja kvalifikatsiooninõuded, kutsetunnistuse vorm ja väljastamise
kord ning operaatori atesteerimise kord“ (edaspidi MKM määrus nr 89). Kui andmete koosseis
on juba mõnes muus õigusaktis määratletud, siis on andmekoosseisu puhul viidatud vastavale
õigusaktile. Kuna mitmed andmekoosseisud kattuvad § 6 lõikes 1 sätestatud
andmekoosseisudega, siis on §-s 8 neile viidatud.
Kogutavateks andmeteks on:
1) taotleja isiku- ja kontaktandmete loetelu, näokujutis ja allkirjakujutis ning isikut tõendava
dokumendi nimetus ja number;
2) andmed dokumendi taotluse kohta;
3) kutsekoolituse läbimise andmed;
4) õppeasutuse eksamiprotokolli andmed;
5) väljastatud dokumentide - kutsetunnistuse, teenistusraamatu ja teenistusraamatu
kinnituslehe ja nende duplikaadi andmed, mis on määratletud MKM määruses nr 89 ning
dokumendi kättetoimetamise kuupäev;
6) punktis 5 nimetatud dokumendi väljastamise taotluse läbivaatamise eest ettenähtud
riigilõivu tasumise ja laekumise andmed;
7) otsuse andmed, millega kutsetunnistuse väljastamisest on keeldutud, kehtivus peatatakse või
tunnistatakse see kehtetuks.
Paragrahvis 9 sätestatakse raadiosideoperaatorite andmestikku kogutavate andmete koosseis.
Raadiosideoperaatorite kohta andmekogusse kogutavate andmete koosseis tuleneb MSOSist ja
VV määrusest nr 96. Kui andmete koosseis on juba mõnes muus õigusaktis määratletud, siis
on andmekoosseisu puhul viidatud vastavale õigusaktile. Kuna mitmed andmekoosseisud
kattuvad § 6 lõikes 1 sätestatud andmekoosseisudega, siis on §-s 9 neile viidatud.
Kogutavateks andmeteks on:
5
1) taotleja isiku- ja kontaktandmete loetelu, näokujutis ja allkirjakujutis ning isikut tõendava
dokumendi nimetus ja number;
2) andmed dokumendi taotluse kohta;
3) täienduskoolitust tõendava tunnistuse andmed;
4) väljastatud dokumentide - piirangutega raadiosideoperaatori ja raadiosideoperaatori
tunnistuse, kinnituslehe ja nende duplikaadi andmed, mis on määratletud VV määruses nr 96
ning dokumendi kättetoimetamise kuupäev;
5) punktis 4 nimetatud dokumendi väljastamise taotluse läbivaatamise eest ettenähtud
riigilõivu tasumise ja laekumise andmed;
6) otsuse andmed, millega punktis 4 nimetatud dokumendi kehtivus peatatakse või
tunnistatakse see kehtetuks.
Paragrahvis 10 sätestatakse lootsitasõidu luba omavate isikute andmestikku kogutavate
andmete koosseis. Lootsitasõidu lubade kohta andmekogusse kogutavate andmete koosseis
tuleneb MSOSist ja § 571 lõike 9 alusel kehtestatud majandus- ja kommunikatsiooniministri
23.09.2011. a määrusest nr 93 „Lootsitasõidu loa väljaandmise, kehtivusaja pikendamise,
kehtivuse peatamise ja kehtetuks tunnistamise ning kapteni ja vanemtüürimehe
eksamineerimise kord ja loa vorm“ (edaspidi MKM määrus nr 93). Kui andmete koosseis on
juba mõnes muus õigusaktis määratletud, siis on andmekoosseisu puhul viidatud vastavale
õigusaktile. Kuna mitmed andmekoosseisud kattuvad § 6 lõikes 1 sätestatud
andmekoosseisudega, siis on §-s 10 neile viidatud.
Kogutavateks andmeteks on:
1) taotleja ehk reederi andmed ja tema kontaktandmed;
2) lootsitasõidu loale kantava isiku ehk reisilaeva puhul kapteni ja vanemtüürimehe ning muu
laeva puhul kapteni isiku- ja kontaktandmed ja allkirjakujutis;
3) andmed dokumendi taotluse kohta;
4) sadama külastuste arvestuslehe andmed, mis on määratletud MKM määruse nr 93 lisas 1;
5) Transpordiameti eksamiprotokolli andmed;
6) väljastatud dokumentide - lootsitasõidu loa ja selle duplikaadi andmed ning dokumendi
kättetoimetamise kuupäev;
7) punktis 6 nimetatud dokumendi väljastamise taotluse läbivaatamise eest ettenähtud
riigilõivu tasumise ja laekumise andmed;
8) otsuse andmed, millega lootsitasõidu loa kehtivus on peatatud või kehtetuks tunnistatud.
Paragrahvis 11 sätestatakse andmekogusse andmete andjad ning andmete esitamise ja
andmekogusse kandmise viisid. Taotluse ja sellega koos esitatavad andmed esitab
andmekogusse dokumendi taotleja või õigusaktis nimetatud muu isik. Tavapäraselt on taotluse
esitajaks isik, kes soovib, et Transpordiamet väljastaks talle tema kvalifikatsiooni tõendava
dokumendi. Õigusaktis võib aga olla sätestatud, et taotluse või mõne muu dokumendi esitab
mõni muu isik. Lootsitasõidu luba väljastatakse kaptenile või vanemtüürimehele, kuid
vastavalt MKM määruse nr 93 § 2 lõikele 1 antakse luba välja reederi taotluse alusel. Reeder
on MSOS § 2 punkti 9 kohaselt isik, kes valdab laeva ja kasutab seda oma nimel ning on kantud
vastavasse laevaregistrisse. Reederina käsitatakse ka isikut, kes on võtnud laeva omanikult
lepinguga kohustused ja vastutuse laeva meresõiduohutusalase korraldamise ja tehnilise
teenindamise eest vastavalt rahvusvahelise konventsiooni inimelude ohutusest merel alusel
kehtestatud laevade ohutu ekspluateerimise ja reostuse vältimise korraldamise
rahvusvahelisele koodeksile.
Tervisetõendi andmed esitab andmekogusse tervisekontrolli tegija või dokumendi taotleja või
sisestab vastutav töötleja dokumendi taotleja edastatud tervisetõendi alusel. Käesoleval hetkel
6
ei vormistata meremehe tervisetõendeid alati tervise infosüsteemis ning kuna ka vastavate
liidestuste arendamine meremeeste registri ja tervise infosüsteemi vahel andmete edastamiseks
võtab aega, on Transpordiamet meremeeste registri infosüsteemi loonud tervisekontrolli
tegijatele võimaluse tervisetõendi vormistamiseks. Tervisekontrolli tegijal on võimalus oma
tööd lihtsustada ning vormistada tervisetõend süsteemis, kust selle saab allkirjastamiseks
vajadusel ka välja printida. Juhul, kui tervisekontrolli tegija on tervisetõendi vormistanud siiski
paberkandjal, on meremehel endal võimalik tõendi andmed koos tõendi koopiaga registrisse
esitada või edastada see muul viisil Transpordiametile, kes sisestab tõendi andmed registrisse
ise. Tulevikus on plaan võimaldada registril meremehe nõusolekul (TTKS § 593 lg 7) tervise
infosüsteemist tervisetõendi andmeid otse pärida, millega väheneks koormus nii meremehele
kui ka registri vastutavale töötlejale.
Eksamiprotokolli andmed esitab andmekogusse mereõppeasutus viie tööpäeva jooksul eksami
toimumisest arvates. Nimetatud tähtaeg tuleneb VV määrus nr 96 § 40 lõikest 9.
Andmed esitatakse andmekogusse veebipõhise kasutajaliidese kaudu või riigi infosüsteemide
andmevahetuskihi (X-tee) kaudu. Andmekogu on liidestatud X-tee andmevahetuskihiga ja teeb
päringuid teistesse riigi andmekogudesse. Andmekogu võib sisaldada ka teistesse riigi
andmekogudesse kantavaid andmeid selles ulatuses, mis on vajalik andmete terviklikkuse
tagamiseks. Andmekogu saab vahetada X-tee kaudu riigi teiste andmekogudega andmeid, mis
on vajalikud kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide väljastamiseks, lähtudes põhimõttest, et
haldusmenetluses ei küsita taotlejalt neid andmeid ega küsita nende tõendamist, millele riigil
on juba muul viisil juurdepääs.
Andmekogu vastutav töötleja ehk Transpordiamet kannab andmekogusse andmed
Transpordiametis sooritatud eksamite protokollide kohta, väljastatud dokumentide, riigilõivu
tasumise ja otsuste kohta. Seda tehakse kahe tööpäeva jooksul eksami toimumisest, dokumendi
väljastamisest, riigikassast riigilõivu laekumise andmete saamisest või otsuse tegemisest
arvates.
Dokumendi väljastamiseks taotluse esitamine on endiselt võimalik ka paberkandjal. Kui
Transpordiametile esitatakse paberkandjal taotlus või muu alusdokument, kannab vastutav
töötleja ühe tööpäeva jooksul dokumendi saamisest arvates andmed ise andmekogusse.
Paberkandjal esitatud alusdokument hävitatakse või tagastatakse selle esitajale tema soovil ühe
kuu jooksul pärast taotluse lahendamist.
Paragrahvis 12 sätestatakse, millistest andmekogudest ja milliseid andmeid kogutakse.
Andmekogu võib sisaldada ka teistesse riigi andmekogudesse kantavaid andmeid. See
võimaldab vältida andmete topelt küsimist ja hõlbustab andmete sisestust ning andmete
ajakohastamist. Kui samad andmed kogutakse juba mõnda teise andmekogusse
põhiandmetena, siis tuleb andmete ühekordse küsimise põhimõttest lähtuvalt kasutada seal
olevaid andmeid, mitte neid isikutelt uuesti koguda. Andmeid kogutakse ja andmekogu on
liidestatud järgmiste riigi andmekogudega: rahvastikuregister, äriregister, isikut tõendavate
dokumentide andmekoguja Eesti hariduse infosüsteem. Põhimääruses teistest andmekogudest
kogutavate andmete määratlemine tagab suurema läbipaistvuse isikuandmete töötlemises.
Paragrahvis 13 käsitletakse andmete õigsust ja töötlemist. Andmekogu vastutav töötleja peab
tagama andmete töötlemise vastavalt avaliku teabe seadusele ja isikuandmete kaitse
üldmäärusele ning andmekogu pidamise põhimäärusele. Andmekogusse esitatud andmete
7
õigsuse eest vastutab andmete esitaja. Ebaõigete andmete avastamisel kas vastutava töötleja
enda poolt või andmete esitaja poolt teeb vastutav töötleja andmekogus paranduse.
Andmekogu vastutaval töötlejal on õigus kontrollida talle esitatud andmete ja dokumentide
õigsust, nõuda täiendavate andmete, dokumentide või selgituste esitamist, andes selleks
andmete esitajale mõistliku tähtaja. Kui andmete esitaja avaldus andmete muutmiseks ei ole
põhjendatud või kui ta ei esita talle vastutava töötleja poolt antud tähtajaks täiendavaid
andmeid, dokumente või selgitusi, jätab vastutav töötleja avalduse rahuldamata ja põhjendab
seda kirjalikult.
Paragrahviga 14 sätestatakse andmekogusse andmete kandmise, muutmise, kustutamise ja
andmete vaatamise ja nende väljastamise logimine ja logides sisalduvad andmed. Andmete
andmekogusse kandmise, muutmise ja kustutamise kannete kohta säilitatakse logis kande sisu,
kuupäev, kellaaeg ja kande tegija nimi. Andmete vaatamise kohta säilitatakse logis andmete
vaatamise kuupäev, kellaaeg ja andmeid vaadanud isiku nimi. Andmete andmekogust
väljastamise kohta säilitatakse logis andmete väljastamise kuupäev, kellaaeg, andmeid
väljastanud isiku nimi ja andmete saaja nimi.
Asutused, kes oma tegevuse käigus isikuandmetega kokku puutuvad, on kohustatud tagama, et
tema juures töödeldakse isikuandmeid turvaliselt. Logisid pidamata ei ole võimalik järgida
isikuandmete töötlemise põhimõtteid ega tagada andmete töötlemise turvalisust. Logipidamise
alus tuleneb isikuandmete kaitse üldmääruse artiklite 5 ja 32 koosmõjust. Andmetöötlejal on
ka kohustus tuvastada ning registreerida kõik isikuandmetega seotud rikkumised. Selleks et ära
hoida isikuandmete väärkasutamist ning tagada, et tagantjärele oleks võimalik kindlaks teha,
kes, millal ja miks infosüsteemis andmeid vaadanud või kasutanud on, peab elektroonilise
andmetöötluse puhul pidama logikirjeid isikuandmete töötlemise kohta.2
Paragrahvis 15 sätestatakse andmekogule ja sellesse kantud andmetele juurdepääsu
tingimused. Andmekogu sisaldab juurdepääsupiiranguga andmeid ja avaliku teabe seaduse
alusel avalikustatavaid andmeid.
Isiku meresõidudokumentide kehtivuse andmed on piiratud kujul avalikus vaates (veebilehe
päringu vastena) nähtavad. Täpsemalt näeb dokumendi kehtivuse andmeid juhul, kui isik teab
dokumendil olevat kontrollkoodi või dokumendi omaniku nime ja dokumendi numbrit või
dokumendi omaniku isikukoodi ja dokumendi numbrit. Tulenevalt STCW konventsioonist
(reegel I/2 p 10) kohustuvad osalisriigid tegema kättesaadavaks tunnistusi, kinnituslehti ja
soodustuslube käsitlevad andmed teistele osalisriikidele ning reederitele, kes taotlevad selliste
tunnistuste autentsuse ja kehtivuse kontrolli, mille on esitanud neile meremehed, kes taotlevad
reegli I/10 kohaselt tunnistuse tunnustamist või otsivad laeval tööd. Antud konventsioonist
tulenev kohustus on andmekogus täidetud selliselt, et huvitatud isik, teades dokumendi
kordumatut numbrit või skaneerides dokumendil või selle koopial oleva QR-koodi, saab
dokumendi verifitseerida.
Juurdepääs võimaldatakse üksnes piiratud isikute ringile. Juurdepääsu võimaldamisel
lähtutakse põhimõttest – igaüks saab juurdepääsu endaga seotud andmetele ja teised isikud
saavad juurdepääsu üksnes vajaduspõhiselt. Endaga seotud andmed on nii enda poolt kantud
andmed kui ka enda kohta käivad andmed. Andmekogule juurdepääs on ka andmekogu
2
https://www.aki.ee/et/isikuandmete-tootleja-uldjuhendi-veebitekst#peat%C3%BCkk5.5
8
arendaval ja hooldaval isikul tööülesannete täitmiseks vajalikus ulatuses. Riigi- ja kohaliku
omavalitsuse asutustele võimaldatakse juurdepääs andmetele, mis on talle vajalikud seaduse
alusel antud ülesande täitmiseks. Andmekogu vastutav töötleja peab hindama, kas küsijal on
seaduslik alus andmeid saada, sest ta vastutab ilma õigusliku aluseta andmete väljastamise või
neile juurdepääsu andmise eest. Põhimääruse koostamise ajal ei ole tuvastatud ühtegi asutust,
kes vajaks andmekogus töödeldavatele andmetele otsejuurdepääsu.
Juurdepääs piiratud ligipääsuga andmetele võimaldatakse üksnes vastava kasutusõiguse
andmisega. Kasutusõiguse andmisel määratletakse ühtlasi ka ligipääsu õigused ehk näiteks,
millistele andmetele juurdepääs võimaldatakse. Isikul on võimalik vaadata vaid endaga seotud
pöördumise ja menetluse andmeid. Andmekogus teostatakse isiku identifitseerimise kontroll
rahvastikuregistri või äriregistri teabesüsteemist isikukoodi alusel. Veebipõhise kasutajaliidese
kasutamisel toimub isiku tuvastamine ja autoriseerimine üle riigi autentimisteenuse.
Andmekogus töödeldavad avaandmed avalikustatakse Eesti teabevärava kaudu,
https://avaandmed.eesti.ee/.
Täiendavalt sätestatakse vastutavale töötlejale õigus edastada andmekogusse kantud andmeid
Rahvusvahelise Mereorganisatsioonile, Euroopa Komisjonile ja avaliku ülesande täitmiseks
teise riigi pädevale asutusele otsekohalduva Euroopa Liidu õigusakti või välislepingu alusel
kooskõlas isikuandmete kaitse seadusega. Andmekogust kolmandasse riiki andmete
edastamisel lähtutakse isikuandmete kaitse üldmääruses sätestatust.
Paragrahv 16 käsitleb andmekogu andmete säilitamist. Andmekogusse kantud andmete
elektroonilisi alusdokumente säilitatakse vastavalt vastutava töötleja asjaajamises kehtestatud
ette nähtud säilitustähtaegadega. Säilitustähtaja ületanud andmed hävitatakse.
Kehtiva MKM määruse nr 1 kohaselt säilitatakse meremehe isikuandmeid andmekogus 75
aastat. Transpordiamet on hinnanud andmete säilitamise vajadust ja leidnud, et selline tähtaeg
ei ole põhjendatud, mistõttu on eelnõuga tähtaega muudetud. Väljastatud dokumendi, millel on
kehtivuse aeg ja kõigi dokumentide taotlemisega seotud andmeid ja elektroonilisi
alusdokumente säilitatakse 10 aastat dokumendi väljastamisest arvates. Dokumendi, millel ei
ole kehtivusaega ja meresõidupraktika andmeid säilitatakse 50 aastat dokumendi väljastamisest
või meresõidupraktika andmete andmekogusse sisestamisest arvates. STCW konventsiooni
kohaselt peab jätkuva pädevuse tõendamiseks uuendama kehtivuse ajaga dokumente iga viie
aasta järel. Selliste pädevuste tõendamisel on vajalik eelnevalt väljastatud dokumentide
olemasolu. Kui laevapere liige ei oma järjepidevat meresõidupraktikat on dokumendi
taastamiseks vajalik eelnev meresõidupraktika. Sellest sõltub, millises mahus tuleb laevapere
liikmel tõendada oma jätkuvat pädevust. Kehtivusajata dokumendid väljastatakse laevapere
liikmetele kogu aktiivse tööelu ajaks, seega on otstarbekas säilitada neid andmeid kogu
eelnimetatud perioodi jooksul.
Andmete tegevuste logi säilitatakse kolm aastat vastava logimise päevast arvates. Nimetatud
tähtaja möödumisel logid hävitatakse.
Vastutav töötleja võib statistilistel eesmärkidel rakendada andmete hävitamise asemel andmete
anonüümseks muutmist tagasikodeerimist mittevõimaldaval viisil.
Paragrahv 17 sätestab andmekogu lõpetamise korra. Seadusega asutatud andmekogu
lõpetamine on võimalik seadusega. Andmekogu lõpetamisel otsustab valdkonna eest vastutav
9
minister andmete teise andmekogusse või riiklikku arhiivi üleandmise või hävitamise koos
vastava tähtajaga. Andmekogu lõpetamisel tuleb arvestada ka arhiiviseaduse ja avaliku teabe
seaduse nõudeid. Näiteks sätestab AvTS § 433 lõige 3, et enne andmekogu lõpetamist
kooskõlastatakse andmekogu tehniline dokumentatsioon Riigi Infosüsteemi Ametiga,
Andmekaitse Inspektsiooniga ja Statistikaametiga.
Paragrahviga 18 tunnistatakse kehtetuks majandus- ja kommunikatsiooniministri 10. jaanuari
2003. a määrus nr 1 “Meremeeste registri asutamise, pidamise ja likvideerimise kord“.
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu on vastavuses Euroopa Liidu õigusega.
Määrus on vastavuses Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/106/EÜ meremeeste
väljaõppe miinimumtaseme kohta (ELT L 323, 03.12.2008, lk 33–61) artikli 5 lõikega 12.
Isikuandmete töötlemise regulatsiooni puhul on arvestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu
määrust (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste
andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete
kaitse üldmäärus).
4. Määruse mõjud
Määrus võimaldab kasutusele võtta senisest turvalisema andmekogu, kus jätkatakse
isikuandmete töötlemist Transpordiametile seadusega pandud ülesannete täitmiseks,
rakendades seejuures kõiki kehtivaid isikuandmetega seotud nõudeid lähtudes isikuandmete
kaitse üldmäärusest ja asjakohastest Andmekaitse Inspektsiooni AKI juhenditest. Infoturbe
rakendamiseks on kasutusel kolmeastmeline etalonturbe süsteem ISKE, mille vastavust on
hinnatud asjakohase auditiga (aruanne 29.12.2020).
Määrusel puudub oluline sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju. Samuti puudub oluline
mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele, regionaalarengule, elu- ja looduskeskkonnale,
regionaalarengule ning muu oluline otsene või kaudne mõju. Eelnõu rakendamisega võib ette
näha mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele, täpsemalt Transpordiametile,
ning majandusele.
Kaasnev mõju: mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele
Sihtrühm: Transpordiameti töötajad
Määrust rakendab andmekogu vastutav töötleja Transpordiamet. Määruse rakendamisega on
Transpordiametil võimalik võtta taotlusi vastu ja neid menetleda elektroonses keskkonnas.
Tegemist on reaalselt täna toimivate protsesside automatiseerituse suurendamisega ning
protsesside ühtlustamisega, tehnilisest lahendusest tulenevate dubleerivate tegevuste
vähendamisega.
Mõju avaldumise sagedus sõltub sellest, kui palju on kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide
taotlejaid. Ebasoovitavate mõjude risk on väike, kuna negatiivset mõju andmete esitamisega ei
kaasne. Esmane tehniline lahendus võib olla algul harjumatu ja nõuab praktiseeritud
käitumisharjumuste muutumist.
Kaasnev mõju: majandusele
10
Sihtrühm: kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide taotlejad (laevapere liikmed, lootsid, VTS
operaatorid, lootsitasõidu loa taotlejad)
Mõju iseloom on suhtluse ja protseduuride lihtsustamine ning internetipõhiste võimaluste
laialdasem kasutuselevõtt. Veebipõhine lahendus loob eeldused haldusmenetluse
lihtsustamiseks seeläbi, et isikud ei pea tulema ise kohale selleks, et kvalifikatsiooni tõendavate
dokumentide taotleda, vaid saavad seda teha veebi kaudu elektrooniliselt. Määruse
rakendamisega kaovad takistused nõutavate dokumentide uuendamiseks või vajalike
dokumentide taotlemiseks veebis. Tulenevalt Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni
soovitustest õhutatakse riike kasutama digitaalsete dokumentide lahendusi nii nende andmisel
kui ka järelevalve käigus. Eesti peab oluliseks saavutuseks e-riigi maine kujundamist ja seega
on oluline, et olek loodud elektrooniliste dokumentide väljastamise võimekus.
Ebasoovitavate mõjude risk on väike, kuna negatiivset mõju andmete esitamisega ei kaasne.
Esmane tehniline lahendus võib olla algul harjumatu ja nõuab praktiseeritud
käitumisharjumuste muutumist.
5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulutused ja määruse
rakendamise eeldatavad tulud
Määruse rakendamine ei too kaasa täiendavaid kulusid ega tulusid.
Andmekogu arendusi rahastati Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi rakenduskava 2014-2020
meetmest 8.1 „Integreeritud mereseire arendamise toetus“. Andmekogu pidamist rahastatakse
riigieelarvest vastutavale töötlejale selleks otstarbeks eraldatud vahenditest.
6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub üldkorras.
7. Määruse kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon.
Määruse eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi vahendusel kooskõlastamiseks
Sotsiaalministeeriumile ja Haridus- ja Teadusministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks
Statistikaametile, Andmekaitse Inspektsioonile ja Riigi Infosüsteemi Ametile, Laevaomanike
Liidule, Eesti Meremeeste Sõltumatule Ametiühingule, Eesti Laevamehaanikute Liidule, Eesti
Laevajuhtide Liidule, Eesti Laevamehaanikute Liidule, AS-le Eesti Loots, Eesti Merelootside
Ühingule ja kõigile mereõppeasutustele. Samuti konsulteeriti Eesti Töötervishoiuarstide
Seltsiga. Eelnõule laekunud tagasiside on kajastatud seletuskirja lisaks olevas
kooskõlastustabelis.
11