Saatja:
[email protected]
Saaja: "MKM info" <
[email protected]>
Teema: Teavitus dokumendi väljastamise kohta infosüsteemist KOTKAS
Kuupäev: 2021-07-07 10:45
Tere!
Isikule Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on saabunud KOTKAS
infosüsteemi dokument: DM-114843-14 Riigi huvi väljaselgitamine Veltsi IV
geoloogilise uuringu loa taotluse menetlusel.
Dokumendiga on võimalik tutvuda
https://kotkas.envir.ee/documents/d/56893-7e22d8b491d44ddc5b52ea64531b45e7
8dc7777ba840b8d9da5cdee7c5ed458b
KOTKAS automaatteavitus
Teavitus on saadetud automaatselt, palume sellele mitte vastata.
Sisselogimine keskkonnaotsuste infosüsteemi KOTKAS
Tehnilistes küsimustes aitab klienditugi
[email protected] ja
sisulistes küsimustes valdkonna spetsialist Keskkonnaametist
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
[email protected]
07.07.2021 nr DM-114843-14
Riigi huvi väljaselgitamine Veltsi IV geoloogilise uuringu loa taotluse menetlusel
Keskkonnaamet menetleb Päide Liiv OÜ (registrikood 14856070; aadress Kiigemäe, Päide küla,
Rakvere vald, Lääne-Viru maakond 44418) poolt 18.02.2021 esitatud Veltsi IV uuringuruumi
geoloogilise uuringu loa taotlust (lisa 1; edaspidi uuringuloa taotlus; registreeritud
keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS; edaspidi KOTKAS 18.02.2021 numbriga DM-
114843-1)
Veltsi IV uuringuruum asub Lääne-Viru maakonnas Rakvere vallas Päide külas riigiomandisse
kuuluval Pahni katastriüksusel (tunnus: 66201:001:0958). Taotletava uuringuruumi asukoha
riigivara valitseja on Keskkonnaminister ja volitatud asutus Maa-amet. Käesoleva kirja
koostamise ajaks ei ole riigivara valitseja andnud uuringuloa taotluse kohta maapõueseaduse
(edaspidi MaaPS) § 27 lõike 3 kohast vastust.
Taotletava uuringuruumi teenindusala pindala on 5,37 ha. Geoloogiline uuring viiakse läbi
eesmärgiga uurida kinnistu väärtust mäetööstusmaana ja vähima võimaliku keskkonnamõjuga
liiva kaevandamise võimalikkust. Selleks on vaja välja selgitada uuringuruumi geoloogiline
ehitus, kasuliku kihi paksus, maavara levik ja kvaliteet ning kaevandamistingimused. Kui
geoloogilise uuringu tulemusel kinnitatakse alal maavara aktiivne tarbevaru, soovib Päide Liiv
OÜ, taotluse seletuskirja kohaselt, taotleda alale kaevandamisõigust. Geoloogilise uuringu
käigus planeeritakse rajada kuni 15 puurauku ja kuni 15 kaeveõõnt. Uurimissügavus on kuni 25
meetrit.
MaaPS § 27 lõike 7 alusel saadab loa andja uurimistöö loa taotluse ning taotluse kohta antava
haldusakti eelnõu arvamuse saamiseks taotletava uuringuruumi asukoha kohaliku omavalitsuse
üksusele (registreeritud KOTKAS 16.03.2021 numbriga DM-114843-4), kes esitab oma
arvamuse kirjalikult kahe kuu jooksul taotluse kohta antava haldusakti eelnõu saamisest arvates.
Rakvere Vallavalitsus palus Keskkonnaametil 7.04.2021 kirjaga nr 8-3/209 (lisa 2;
registreeritud KOTKAS 07.04.2021 numbriga DM-114843-10) uuringuloa taotlusele arvamuse
andmise tähtaja pikendamist kohtuasja nr 3-20-1237 menetluse lõpuni.
Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumaja poolt koostatud kohtumääruse kohtuasjas nr 3-20-1237
menetletakse OÜ Largemar (registrikood 11254229) poolt esitatud kaebust Rakvere
Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post:
[email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658
Vallavalitsuse 27.05.2020 korraldusele nr 192 „Arvamuse andmine Veltsi uuringuruumi
geoloogilise uuringu loa taotluse kohta”. Rakvere Vallavalitsus selgitab taotluses, et nii
taotletaval Veltsi uuringuruumil kui taotletaval Veltsi IV uuringuruumil on puutumus
kohtuvaidluses nimetatud Pahnimäe maastikukaitsealaga (KLO5000025). Rakvere Vallavalitsus
märgib, et kaitseala käsitletakse tervikuna ning tulenevalt sellest oleks ennatlik teha otsus Veltsi
IV uuringuruumi taotluse osas enne käimasoleva Veltsi uuringuruumi kohtumenetluse
lõppemist.
Keskkonnaamet nõustus (vastuskiri registreeritud KOTKAS 08.04.2021 numbriga DM-114843-
11; lisa 3), et kohtulahend kohtuasjas nr 3-20-1237 võib anda olulist infot ka Veltsi IV
uuringuruumi taotluse osas tehtava otsuse sisustamiseks ning arvestas Rakvere Vallavalitsuse
esitatud palvega anda arvamus Veltsi IV uuringuruumi taotluse osas peale kohtuasja nr 3-20-
1237 menetluse lõppemist.
18.05.2021 esitas OÜ Päide Liiv esindaja, kirja nr DM-114843-11 osas, seisukoha
(registreeritud KOTKAS 20.05.2021 numbriga DM-114843-12; lisa 4), milles ei nõustu
Keskkonnaameti otsusega anda Rakvere Vallavalitsusele arvamuse koondamiseks lisaaega ning
leiab, et Veltsi IV uuringuruumi uuringuloa taotlus tuleb lahendada viivitamata. Muuhulgas
tuuakse põhjenduseks välja ülekaalukas riigi huvi ning viide MaaPS § 35 lõikele 3.
Riigi huvi on käsitletud Riigikogus 06.06.2017 vastu võetud strateegiadokumendis
„Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050“. Riigi huvi esinemist või puudumist analüüsitakse
vastavalt Keskkonnaministeeriumi kantsleri 13.06.2013 käskkirjaga nr 610 kinnitatud juhendile
„Juhend riiklike huvide kaalumiseks ehitusmaavarade kaevandamis- ja uuringulubade taotluste
menetlemisel lähtuvalt varustuskindluse tagatusest“ (edaspidi juhend).
Kuna Veltsi IV uuringuruumi uuringuloa taotluse seletuskirja kohaselt on uuringu eesmärk
avada alal karjäär analüüsis Keskkonnaamet võimaliku tulevase mäeeraldise
teeninduspiirkonnas on tagatud samaväärse maavara varustuskindlus. Varustuskindluse
hindamisel lähtuti juhendist ja võimaliku tulevase mäeeraldise potentsiaalsesse
teeninduspiirkonda jäävate karjääride andmetest. Optimaalseks teeninduspiirkonnaks loeti 50
km raadiuses mäeeraldist ümbritsevat ala, sõltumata haldusjaotusest ja arvestades reaalseid
veokauguseid ning veoteede tehnilist seisukorda.
Veltsi IV uuringuruumist ja võimalikust tulevasest mäeeraldisest 50 km raadiuses on Maa-ameti
mäeeraldise ruumilise puhvri otsingu andmetel seisuga 06.07.2021 ehitusliiva (kaevandatava
varu jääk ligikaudu 7 050, 90 tuh m3) varustuskindlus tagatud ligikaudu 21,06 aastaks ning
täitepinnase (täiteliiv ja täitekruus, mille kaevandatav varu jääk on kokku ligikaudu 2 829, 67
tuh m3) varustuskindlus tagatud ligikaudu 29, 27 aastaks.
Praeguse seisuga rahuldab taotletava Veltsi IV uuringuruumi teeninduspiirkonda jäävate
mäeeraldiste kaevandatav jääkvaru vajadused nii ehitusliiva kui täitepinnase osas rohkem kui 10
aastaks.
2(3)
Keskkonnaamet palub Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi seisukohta Veltsi IV
uuringuruumi uuringuloa taotleja väitele ülekaaluka riigi huvi kohta taotletava ala potentsiaalse
maavara varu osas. Seisukoht palun esitada Keskkonnaametile esimesel võimalusel, kuid
hiljemalt kuupäevaks 20.07.2021.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Tiit Rahe
peaspetsialist juhataja ülesannetes
maapõuebüroo
Lisad:
1. 1. Taotlus T-L.MU_1007149.bdoc
2. 2. Arvamuse andmise tähtaja pikendamise taotlus.asice
3. 3. DM-114843-11.pdf.bdoc
4. 4. Päide_Liiv_OÜ_seisukoht.zip
Liis Jääger 5656 4094
[email protected]
3(3)
1. Geoloogilise uuringu loa taotlus
Loa taotleja
Ärinimi / Nimi Päide Liiv OÜ
Taotluse koostaja kontaktisik Raido Allsaar
Tööde teostaja andmed
Ärinimi / Nimi Inseneribüroo STEIGER OÜ
Registrikood / Isikukood 11206437
Postiaadress Männiku tee 104, Nõmme linnaosa, Tallinn, Harju maakond
Loa kehtivus
Loa kehtivus aastates 3
Käitise tegevuse algusaeg
Uuringuruumi andmed
Nimetus Veltsi IV uuringuruum
Tüüp Maismaa
Veekogu liik
Uuringuruumi ja selle teenindusala 5.37
pindala, ha
Uuringuala ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk.
Uuringuruumil paiknevad kohalikud omavalitsused
Kohaliku omavalitsuse EHAK Kohaliku omavalitsuse nimetus
0661 Rakvere vald
Maardlad ja maavarad
Maardla nimetus Veltsi (Pahnimäe)
Maardla osa nimetus
Maardla registrikaardi number 371
Maavara Muu Uuritava maavara võimalikud Hinnanguline maavara kogus, arvestades Hinnangulise
maavara kasutusvaldkonnad kaevandamiskadusid maavara ühik
Liiv, vastavalt kvaliteedile teede- ja 400 tuh m³
ehitusliiv üldehituses
Liiv, vastavalt kvaliteedile teede- ja 400 tuh m³
täitepinnas üldehituses
Uuringu/uurimistöö iseloom ja maht
Maavara uuringu eesmärk Tarbevaru uuring
Uurimissügavus, m 25
Puuraukude arv 15
Uuringukaeveõõnte arv 15
Hüdrogeoloogilised katsetööd Veetaseme mõõtmine
Muu hüdrogeoloogiline katsetöö
Geofüüsikalised tööd:
elektromeetria, km
Geofüüsikalised tööd: gravimeetria,
km
Muud sihtotstarbelised tööd Materjali terastikulise koostise, filtratsioonimooduli ja kruusa füüsikalis-
mehaaniliste omaduste määrangud; topograafiline mõõdistamine
Kas tekib jäätmeid Ei
Ajutiste ehitiste loetelu
Lisad
Seletuskiri Lisa 1: Seletuskiri__Veltsi_IV_.asice
Uuringuruumi teenindusala plaan Lisa 2: Plaan__Veltsi_IV_.asice
Muud lisad Lisa 3: Veltsi_IV_ruumikuju.dgn
Seletuskiri
1. Üldgeoloogilise uurimistöö või geoloogilise uuringu eesmärk.
Ettevõte Päide Liiv OÜ taotleb geoloogilise uuringu luba liiva ja kruusa uuringuks Veltsi IV
uuringuruumis pindalal 5,37 ha. Uuringuruum asub Päide külas, Rakvere vallas, Lääne-Viru
maakonnas ja kattub riigile kuuluva Pahni (66201:001:0958) kinnistuga.
Kavandatava uuringu eesmärk on uurida kinnistu väärtust mäetööstusmaana ja vähima võima-
liku keskkonnamõjuga liiva ja kruusa kaevandamise võimalikkust. Eesmärgi täitmiseks on
esmalt vaja välja selgitada uuringuruumi geoloogiline ehitus, kasuliku kihi paksus, maavara
levik ja kvaliteet ning kaevandamistingimused. Positiivsete uuringute tulemustel ja maavara
esinemise korral on tulevikus arendaja soov taotleda alale maavara kaevandamise luba ning
arendada Veltsi liivamaardla piirkonda tervikuna.
Veltsi IV uuringuruumi geoloogilise uuringu teeb OÜ Inseneribüroo STEIGER, töödega alus-
tatakse pärast uuringuloa saamist ning lõpetatakse uuringuloa kehtivuse aja jooksul.
Vastavalt Eesti Vabariigi Valitsuse vastuvõetud ehitusmaavarade kasutamise riikliku arengu-
kavale on seatud eesmärk, et maardlate kasutusele võtmisel tuleb eelistada juba avatud maard-
late maksimaalset võimalikku kasutamist, mille kohta on piisavalt vajalikku informatsiooni
nii keskkonnatingimuste kui ka kaevandamise tehnoloogiliste võimaluste kohta. Nende
maardlate ammendamise eesmärk on ka maksimaalselt edasi lükata uute maardlate kasu-
tuselevõttu. Taotletava uuringuruumi näol on tegemist Veltsi (Pahnimäe) liivamaardla ühe
võimaliku laiendusega. Maardlas tehtud varasemate uuringute tulemused ja piirkonna
geomorfoloogilised tingimused annavad eeldusi maavara esinemiseks ka taotletaval alal.
Olemasolevate maardlate laiendamisvõimaluste uurimine ja geoloogilise uuringuga varu
arvele võtmine annab ka riigile maavarade seisukohalt olulist informatsiooni. Seega on
kavandatav tegevus kooskõlas ka riiklike eesmärkidega.
Samuti tuleb arvestada, et ehitusobjektide varustamiseks täitematerjalidega kasutatakse
lähimate mäeeraldiste maavarasid, et materjali vedu oleks majanduslikult ja keskkonna-
kaitseliselt kõige ökonoomsem. Kui arvestada taotletava uuringuruumi piirkonnas lähiaastatel
teostatavaid suuremaid ehitustöid (Tallinn-Narva maantee Haljala-Sõmeru lõigu tee ehitus
ning Põdruse ja Sõmeru eritasandiliste ristmike ehitus), siis jääb just Veltsi maardla nende
objektide otsesesse teeninduspiirkonda.
2. Uuringuruumi ja selle teenindusala iseloomustus ning geoloogiline kirjeldus.
2.1 Uuringuruumi teenindusala ja selle lähiümbruse üldiseloomustus.
Taotletav Veltsi IV uuringuruumi teenindusala pindalaga 5,37 ha asub Lääne-Viru maakonnas
Rakvere vallas Päide külas ning jääb Pahni (66201:001:0958) kinnistule, mille sihtotstarve on
100% maatulundusmaa. Kinnistu kuulub Keskkonnaministeeriumile, volitatud asutuseks on
Maa-amet.
Uuringuruumi teenindusala näol on tegemist valdavalt metsamaaga, kus maapinna reljeef on
liigestatud ja muutlik. Maapinna absoluutkõrgused jäävad vahemikku 75 - 90 m. Uuringu-
ruumi teenindusala piirneb idast Rakvere-Haljala maantee (nr 23) kaitsevööndiga ja läänest
taotletava Veltsi uuringuruumi teenindusalaga (Kiigemetsa kinnistu 66101:001:0195). Põhja
suunda jääb Aksli (66201:001:0715) ja lõunasse Asfaltbetooni (66201:001:0620) kinnistud.
Viimasel kinnistul tegutseb asfaltbetoonitehas.
Taotletava Veltsi IV uuringuruumi teenindusala kattub suures osas (v.a teenindusala
lõunaosa) kohaliku omavalitsuse kaitstava loodusobjektiga Pahnimäe maastikukaitsealaga
(tunnus KLO5000025) ja edelas asuva kinnismälestise linnus „Kloodi Pahnimägi“ (tunnus
10354) kaitsevööndiga maksimaalselt 12 m ulatuses (~0,05 ha ulatuses). Pahnimäe maastiku-
kaitseala on loodud 1958. aastal eesmärgiga kaitsta ja tutvustada jääaegset pinnamoodustist
Pahnimäe oosi ja tagada kaitsealuste liikide ja nende kasvukohtade kaitse. Rakvere Valla-
volikogu 30.08.2017. a määruse nr 8 „Pahnimäe maastikukaitseala moodustamine ja kaitse-
eeskiri“ alusel on moodustatud täna kehtivad kaitseala piirid ja kaitse-eeskiri.
Lähimad majapidamised asuvad teiselpool Rakvere-Haljala maanteed uuringuruumi
teenindusalast kirdes (Luha 19002:004:0106) ja kagus (Liivaku 66201:001:0028).
Taotletavast Veltsi IV uuringuruumist ~80 m kaugusel läände jääb Veltsi (Pahnimäe) liiva-
maardla (registrikaardi nr 0371), kus AS Eesti Teed kaevandab Veltsi karjääris 1,2 ha pindalal
kaevandamisloa nr LVIM-025 alusel ehitusliiva aktiivse tarbevaru plokist 1. Maardlas on
arvel ka ehitusliiva aktiivne reservvaru 6,82 ha pindalal. Lisaks kattub taotletav uuringuruum
Eesti põlevkivimaardla Haljala uuringuvälja (registrikaardi nr 0033) põlevkivi passiivse
reservvaru plokkidega 6 ja19.
2.2 Uuringuruumi varasem uuritus. Maavara otsinguks tehtava üldgeoloogilise
uurimistöö või geoloogilise uuringu korral uuritava maavara eeldatavad
kvaliteedinäitajad ja lasumistingimuste ülevaade (sealhulgas kasuliku kihi ning
katendi paksuse piirväärtused). Uuritava maavara kõigi eeldatavate kasutus-
valdkondade loetelu.
Veltsi IV uuringuruumis varasemalt uuringuid tehtud ei ole. Küll aga on uuritud uuringu-
ruumiga külgnevat Veltsi (Pahnimäe) liivamaardlat. 1976. a tegi Eesti NSV MN Geoloogia
Valitsus geoloogilisi otsinguid Rakvere rajoonis asfaltbetooni valmistamiseks sobiva liiva ja
kruusliiva leidmiseks (V. Pikner, 1976). 1979. a valmis asfaltbetooni valmistamiseks sobiva
liiva ja kruusliiva eeluuringute aruanne (A. Raudsepp, 1979). Nimetatud uuringute andmed
iseloomustavad peamiselt liivamaardlat. 2004. a koostas OÜ J. Viru Maršeideribüroo aruande
Veltsi (Pahnimäe) liivamaardla Veltsi karjääri uuringualal tehtud geoloogiliste tööde kohta
(Jürgenson, 2004). Töö tulemusel kinnitati maardla aktiivse tarbevaru ploki varu ja väljastati
kaevandamisluba Veltsi karjääris. Eelnevate geoloogiliste uuringutes rajatud uuringupunktide
info katendi ja kasuliku kihi paksuste kohta on toodud tabelis 1.
Geomorfoloogiliselt asub taotletav uuringuruum ~1500 × 300 m mõõtudega Pahnimäe oosi
idaservas, kus kasulik kiht on esindatud Võrtsjärve alamkihistu glatsiofluviaalsete setetega.
Eeldatavasti esineb taotletavas uuringuruumis valdavalt kruusakas keskmise- ja jämeda-
teraline liiv, mille savi- ja tolmuosakeste sisaldus ulatub varasemate uuringuandmete järgi
kuni 5%-ni. Kasuliku kihi lamami keskmine kõrgus on varasemates uuringutes olnud
absoluutkõrgusel ~72 m, mille alusel võib eeldada kasuliku kihi paksuseks taotletavas
uuringuruumis kuni 20 m. Kasulik kiht on põhjavee tasemest kõrgemal.
Kasulikku kihti katab muld, ülipeeneteraline liiv ja liivsavi/saviliiv. Kasuliku kihi lamamiks
on moreen või lubjakivi. Aluspõhja kivimid on esindatud Kahula kihistu lubjakiviga, mis
sisaldab vahekihtidena bentoniiti ja argilliiti.
Tabel 1. Varasemate uuringute puuraukude/kaevandite info
Puuraugu/ Katendi Kasuliku kihi Puuraugu/ Katendi Kasuliku kihi
kaevandi nr paksus, m paksus, m kaevandi nr paksus, m paksus, m
1976. a uuring (EGF nr 3431) 1979. a uuring (EGF nr 3593)
Pa-1 0,2 4,8 301 0,5 10,0
Pa-2 0,2 8,8 302 3,8 7,7
Pa-3 0,0 3,2 303 0,4 8,6
Pa-4 0,2 10,3 304 1,5 6,5
Pa-5 0,2 3,3 305 0,4 11,6
Pa-6 3,0 0,0 306 0,3 10,2
Pa-7 2,0 0,0 307 1,2 7,8
Pa-8 1,5 0,0 2004. a uuring (EGF nr 7584)
Pa-9 0,2 8,3 Š-1 1,1 3,4
Pa-10 0,4 8,6 Š-2 0,4 2,6
Pa-11 0,2 10,3 Š-3 1,4 3,1
Pa-12 0,2 5,8 Š-4 1,6 3,4
Pa-13 0,2 8,3 Š-5 1,0 4,0
Pa-14 0,2 3,8
Pa-15 0,2 10,3
Pa-15a 0,2 11,8
Pa-16 0,2 10,8
Pa-16x 0,2 10,8
Pa-19 0,2 5,8
Taotletava uuringuruumi maavara võib olla sobilik kasutamiseks teedeehituses ning fraktsio-
neeritult ehitussegude koostises. Maavara täpsemat kvaliteeti ning kasutusala saab määrata
pärast geoloogilise uuringu tegemist.
3. Üldgeoloogilise uurimistöö või geoloogilise uuringu ning uurimismeetodite kirjeldus.
Geoloogilise uuringu tegemisel lähtutakse keskkonnaministri 17.12.2018. a määrusest nr 52
„Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded
fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda,
kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana arvelevõtmiseks“.
Arvestades geoloogilist ehitust ja eeldatava maavara omadusi, siis tehakse geoloogiline uuring
puurmasinaga puuraukude rajamise teel. Uuritava kihi paksuseks on eeldatud maksimaalselt
kuni 20 m, kuid selleks, et oleks tagatud kasuliku kihi lamamini uurimine, on uurimis-
sügavuseks määratud varuga kuni 25 m. Uuringuvõrgu tihedus ja jaotus valitakse vastavalt
maavaralasundi ehitusele ning kvaliteedi muutlikkusele. Tarbevaru määramisel ei ulatu
uuringuaukude vahekaugus üle 200 m. Uuringupunktid rajatakse ühtlase võrguga üle uuringu-
ruumi teenindusala pindala kuni kasuliku kihi lamamini või lubatud uurimissügavuseni.
Kavandatav puuraukude arv on 12, geoloogilise ehituse täpsustamiseks on jäetud 3 puurauku
varuks. Juhul kui kasulik materjal on kõrgendatud kruusasisaldusega ja puurimine ei ole
seetõttu võimalik, planeeritakse uuringuruumi kaevandid (maksimaalselt 15).
Planeeritavates uuringupunktides määratakse kasuliku kihi paksus, kirjeldatakse maavara ja
selle lamami setteid. Kogu kasuliku kihi ulatuses võetakse proovid litoloogiliste erimite kaupa
laboratoorseteks määranguteks (terastikulise koostise määramine, liiva filtratsiooni
omadused, vajadusel kruusa füüsikalis-mehaanilised omadused). Proovide mass kahandatakse
hiljem kvarteerimismeetodil labori nõutava massini. Laborikatsed tehakse OÜ Inseneribüroo
STEIGER akrediteeritud laboratooriumis.
Hüdrogeoloogiliste tingimuste selgitamiseks mõõdetakse puuraukudes põhjavee tasemed.
Rajatud puuraukude suudmete kõrgused mõõdetakse instrumentaalselt ning uuringuruumi
teenindusala ja seda ümbritseva 40 m laiuse maa-ala kohta koostatakse instrumentaalmõõdis-
tamise alusel topograafiline plaan mõõtkavas 1 : 1000.
Geoloogilise uuringu käigus uuringupunkte kinnismälestise kaitsevööndi ei rajata. Uuringu
tulemusena maavaravaru maantee kaitsevööndis ei hinnata ja tee kaitsevööndi piirid
täpsustatakse maantee serva instrumentaalsel mõõdistamisel.
4. Üldgeoloogilise uurimistööga või geoloogilise uuringuga kaasneda võivate
keskkonnahäiringute kirjeldus ja nende vähendamise meetmed.
Taotletava Veltsi IV uuringuruumi teenindusala kattub kinnismälestise Linnus „Kloodi
Pahnimägi“ kaitsevööndiga kuni 12 m ulatuses, kuhu uuringupunkte ei rajata. Seetõttu puudub
geoloogilise uuringuga negatiivne mõju kinnismälestisele.
Suurem osa uuringuruumi teenindusala kattub Pahnimäe maastikukaitsealaga. Rakvere
Vallavolikogu 30.08.2017. a määruse nr 8 „Pahnimäe maastikukaitseala moodustamine ja
kaitse-eeskiri“ järgi ei ole geoloogilise uuringu tegemine alal keelatud. Uuringutööde ajal ja
järgselt on tagatud kaitsealuste liikide kasvukohtade kaitse ning pärast uuringu tegemist
taastatakse kaitseala maastikuilme.
Geoloogiliste töödega olulist negatiivset keskkonnamõju ei kaasne. Uuringu tegemisel
järgitakse keskkonnakaitse ja ohutustehnika nõudeid ning vastavate tööde head tava. Töö
käigus ei kasutata keskkonda reostavaid materjale ega keskkonnaohtlikke aineid. Uuringuga
ei reostata ega võeta põhjavett ega tekitata normatiive ületavat müra või tolmu. Tööks
kasutatakse tehnikat, mis on läbinud tehnilise ülevaatuse. Geoloogiliste välitöödega ei häirita
kohalikke elanikke, välitööd toimuvad lühiajaliselt päevasel ajal.
Kavandatav uuring viiakse läbi masinaga, mis ei nõua olulisel määral elektri- ega
kütuseenergiat. Uuringupunktide rajamisel ei toimu ohtlike ainete heidet vette ega pinnasesse
ning puudub ka heide õhku. Samuti ei kaasne geoloogilise uuringuga olulist müra-, vibrat-
siooni, valguse-, soojuse-, kiirguse- ja lõhna-reostust. Mõningal määral tekitavad uuringut läbi
viivad masinad müra, aga seda võib võrrelda põllumajandusmasinate poolt tekitatava või
karjäärides töötavate masinate müraga. Müra tekitatakse vaid välitööde ajal päevasel ajal.
Samuti ei kaasne uuringu käigus ka ülenormatiivset vibratsiooni. Mõningane vibratsioon on
võimalik, kuid see piirdub välitööde teostamise masinate tekitatud tavapärase töötsükli
vibratsiooniga, mis on lühiajaline.
Puuraugud ja kaevandid likvideeritakse kohe pärast geoloogilise läbilõike kirjeldamist ja
proovide võtmist väljavõetud materjaliga ning likvideerimise kohta koostatakse vastava-
sisuline likvideerimise akt. Veeproove ei võeta. Ümbrus korrastatakse uuringueelsesse seisu-
korda. Muid jäätmeid uuringu käigus ei tekitata.
Vältimaks uuringu käigus tekkida võivaid avariiolukordi, järgitakse uuringu ajal rangelt kõiki
ohutustehnika nõudeid, kasutatakse korras tehnikat, mis on läbinud perioodilise tehnilise
ülevaatuse ning tööde tegijad omavad selleks vajalikke oskusi ja kogemusi. Tuleb jälgida, et
oleks kasutusele võetud meetmed, ettenägematu avariireostuse likvideerimiseks ja kokku
kogumiseks. Sellest tulenevalt on tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võima-
likkus väga madal ja tegevuse seisukohast asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide ohtu ei
ole.
5. Üldgeoloogilise uurimistöö või geoloogilise uuringuga rikutud maa korrastamise
kirjeldus. Ülevaade kaevandamisjäätmete tekkimisest uurimistöö või uuringu käigus.
Uuringuruumi teenindusala korrastamiseks rajatud puuraugud/kaevandid likvideeritakse
vastavalt nõuetele. Likvideerimiseks kasutatakse samast kohast väljatõstetud materjali pärast
seda, kui uuringuks vajalikud tööd (geoloogilise läbilõike kirjeldamine, proovide võtmine,
veetaseme fikseerimine jne) on tehtud. Väljatõstetud materjali kobestumisest tingitud
võimaliku ruumalade erinevuste puhul materjal tihendatakse mehaaniliselt. Vajadusel tuuakse
täiendavat materjali uuringupunktide täitmiseks. Maapinna looduslik situatsioon taastatakse
võimalikult täpselt ning viiakse ligilähedasse geoloogiliste tööde eelsesse seisundisse.
Uuringuaukude likvideerimise kohta koostatakse nõuetekohane akt, mis allkirjastatakse
likvideerija ja uuringuloa valdaja poolt ning kooskõlastatakse maaomanikuga.
Vastavalt maapõueseaduse § 28 lõikele 5 tuleb uuringuloa taotlusele lisada kaevandamis-
jäätmekava juhul, kui uuringu käigus tekib kaevandamisjäätmeid ning jäätmete ladestamis-
koht ei ole jäätmehoidla jäätmeseaduse § 352 tähenduses. Jäätmeseaduse alusel käsitletakse
kaevandamisjäätmetena muuhulgas maavarade uuringute töö (sh proovivõtmine, puurimine
ja kaevamine) tulemusena tekkivaid jäätmeid. Kaevandamisjäätmekava eesmärk on vältida
või vähendada jäätmete tekitamist ja nende ohtlikkust ning soodustada nende ringlusesse -
võtmist, korduvkasutamist või taaskasutamist, kui see on keskkonnaohutu ja võimalik.
Kinnitame, et planeeritava uuringu käigus ei teki kaevandamisjäätmeid. Uuringupunktidesse
rajatakse puuraugud/kaevandid ning määratakse katendi ja kasuliku kihi paksus ning
omadused. Uuringuaukudest eraldatakse kasuliku kihi ulatuses proovid koguses, mis on
vajalik laboratoorsete tööde läbiviimiseks. Terastikulise koostise määramiseks vajaminev
proovikogus kruusa puhul on ~10 - 15 kg, liiva puhul ~5 kg, filtratsioonimooduli määramiseks
vajaminev proovikogus on ~20 kg.
6. Töö ajakava.
- Uuringu ettevalmistamine – 4 kuud;
- Välitööde (uuringuaukude rajamine, topograafiline mõõdistamine) teostamine – 8 kuud;
- Välimaterjalide töötlemine ja ettevalmistamine – 2 kuud;
- Laboratoorsed tööd – 6 kuud;
- Väli- ja laboriandmete, uuringuaruande ja jooniste koostamine – 8 kuud;
- Uuringuaruande kinnitamine – 2 kuud;
- Talveperioodil võimalik välitööde seisak – 6 kuud.
KOKKU – 36 kuud
Taotleja:
Päide Liiv OÜ
Raido Allsaar /allkirjastatud digitaalselt/
Juhatuse liige
Seletuskirja koostas:
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Helis Vahtra /allkirjastatud digitaalselt/
Geoloogiainsener
Seletuskiri koostatud 18.02.2021
23
Augupõllu Aksli
R
ak
19002:004:0071 19002:004:0105
ve
re
Pa-5
Kasetuka Adami
-H
19002:004:0093 19002:004:0053
al
Pa-1 Pa-2
j
Š-2
al
a
Akslipõllu Ohaka
t
Pa-3
ee
66201:001:0716 Pa-6 Š-1
Luha
19002:004:0950
Plokk 1 aT
Pa-9 Pa-4
19002:004:0106
6 587 250
Veltsi karjäär 2
Š-3
2.
Aksli 1
19
Pa-10
66201:001:0715 307
10
Hansoni
1:
Pa-7 Š-4 19002:004:0342
Š-5
00
1:
04
Pa-11
306
N
41
Kaunismäe
Pa-8
66101
19002:004:0014
Pa-12
3
Kii
305
gem ä
302
:
Plokk 2 aR
001:
e
0194
Pa-16
Pa-15a 4
66
Ki :
Veltsi II uuringuruum Kaardileht nr 6434 Rakvere
10
304
i
66
ge 01:
10
301
20
m e 019
Pa-16x 12 Kraavi
Pa 1:
1:
t
sa 5
00
19002:004:0068 Uuringuruumi piiripunktide
hn 0958 5
Pa-15 303 i koordinaadid 1 Uuringuruumi piir, piiripunkt ja
piiripunkti number
6 586 750
Veltsi uuringuruum Nr X Y
Külgneva mäeeraldise piir
(taotletav) 1 6 587 148,05 630 718,74
2 6 587 173,43 630 772,58 Külgneva mäeeraldise teenindusmaa piir
Pa-13
Pa-14 3 6 586 997,56 630 869,87 Külgneva uuringuruumi piir
1. 4 6 586 912,15 630 914,58
Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru,
6 5 6 586 789,16 630 976,16
aR - aktiivne reservvaru)
Pahnimäe 6 6 586 608,41 631 062,57
Pihlakametsa
66201:001:0534 Maardla piir (asendiplaanil)
66201:001:1450 7 6 586 484,16 631 115,19
Pahni
Hindreku 8 6 586 403,48 631 147,03
11 66201:001:0958 Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus
19002:004:0045 9 6 586 396,89 631 110,05
10
7 10 6 586 533,59 631 059,48 Pa-1 1976. a uuringu puurauk (EGF 3431)
11 6 586 560,93 631 004,68 303 1979. a uuringu puurauk (EGF 3593)
Li Liivaku
66201:001:0867 66 iva 12 6 586 860,96 630 858,70
20 l ep
66201:001:0028 Š-1 2004. a uuringu kaevandid (EGF 7584)
1: i k
66 00 u Pindala 5,37 ha Projekteeritud uuringupunkt
20 1:
1: 045 8
00 6 9
1:
Liivapõllu 04 Küüru
66201:001:0455 57 Asfaltbetooni
66201:001:1160 Märkused:
66201:001:0620
1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis.
66
6 586 250 Kruusimaa
2. Asendiplaan: Maa-ameti X-GIS kaardirakendus.
10
66201:001:0454
3. Plaani koostamisel on kasutatud:
1:
630 500
631 000
631 500
00
Mäeotsa - Maa-ameti väljastatud katastriüksuste piiriandmeid (seisuga 10.02.2021);
Pa-19
1:
66201:001:0044
- Maa-ameti väljastatud kitsenduste andmeid (seisuga 02.11.2020);
03
Maasikmäe
64
66201:001:0720 - Keskkonnaregistri Veltsi liivamaardla plokkide ja mäeeraldiste piiriandmeid (seisuga 10.02.2021);
- Rakvere rajoonis asfalt-betooni valmistamiseks sobiva liiva ja kruusliiva otsingute aruanne
(Geoloogia Valitsus, 1976, EGF 3431);
1.66201:001:0535 Karukella
0 250 500 m - Rakvere rajoonis asfaltbetooni valmistamiseks sobiva liiva ja kruusliiva eeluuringute aruanne
2.66201:001:1110 Veltsi karjäär
(EGF 3593);
- Aruanne Veltsi (Pahnimäe) liivamaardla Veltsi karjääri uuringualal tehtud geoloogiliste tööde kohta
(varu seisuga 01.03.2004), (Viru Teedevalitsus, 2004, EGF 7584).
4. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020).
5. Varasemate uuringute puuraukude ja kaevandite info on välja toodud Veltsi IV geoloogilise uuringu
Pahnimäe maastikukaitseala Ranna või kalda piiranguvöönd
loa taotluse seletuskirjas.
Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu
Muinsuskaitse kitsendused Vee- ja kanal. kaitsevöönd
Veltsi IV uuringuruum Uuringuruumi
Rakvere vald, Lääne-Viru maakond teenindusala plaan
Maaparandushoiuala Veehaarde sanitaarkaitseala
Loa omanik Päide Liiv OÜ Graafiline lisa 1/1
Kiigemäe, Päide küla, Rakvere vald
Teekaitsevöönd Elektripaigaldise kaitsevöönd
Raido Allsaar
[email protected] Mõõtkava 1 : 5000
/Allkirjastatud digitaalselt/
Geod.märgi kaitsevöönd Liinirajatise kaitsevöönd Kaja Paat
OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Kuupäev 11.02.2021
/Allkirjastatud digitaalselt/
Männiku tee 104, 11216 Tallinn
Helis Vahtra
+372 668 1011,
[email protected] Kinnitas Töö nr 21/3345
/Allkirjastatud digitaalselt/
RAKVERE VALLAVALITSUS
Keskkonnaameti
maapõuebüroo Teie: 16.03.2021 nr DM-114843-4
[email protected] Meie: 7.04.2021 nr 8-3/209
[email protected]
Veltsi IV uuringuruumi geoloogilise uuringu loa
taotlusmaterjalidele arvamuse andmise
tähtaja pikendamise taotlus
Lugupeetud Martin Nurme
Käesolevaga taotleb Rakvere Vallavalitsus Päide Liiv OÜ (registrikood: 14856070,
aadress: Kiigemäe; Päide küla, Rakvere vald, Lääne-Viru maakond 44418) poolt Keskkonnaametile
18. veebruaril 2021. a esitatud Veltsi IV uuringuruumi geoloogilise uuringu loa taotlusmaterjalidele
arvamuse andmise tähtaja pikendamist kohtuasja nr 3-20-1237 menetluse lõpuni. Tegemist on suures
osas Pahnimäe maastikukaitsealla kuuluva alaga. Kaitseala käsitletakse tervikuna ning tulenevalt
sellest oleks ennatlik otsustada enne kohtumenetluse lõppemist.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Maido Nõlvak
vallavanema
Sandra Schmidt +372 5193 1280
[email protected]
_______________________________________________________________________________________________________________________
Kooli 2 Telefon +372 329 5944 Registrikood 77000329
Sõmeru alevik Faks +372 329 5941 SEB Pank EE981010502009484005
44305 LÄÄNE-VIRUMAA E-post:
[email protected] Swedbank EE412200221032186823
www.rakverevald.ee Nordea Bank EE431700017003152964
Rakvere Vallavalitsus Teie 07.04.2021 nr 8-3/209
[email protected]
Meie 08.04.2021 nr DM-114843-11
Arvamuse andmise tähtaja pikenemine (Veltsi IV uuringuruum)
Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post:
[email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658
Päide Liiv OÜ (registrikood 14856070; aadress Kiigemäe, Päide küla, Rakvere vald, Lääne-Viru maakond 44418)
esitas 18.02.2021 Keskkonnaametile taotluse (registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS
18.02.2021 numbriga DM-114843-1) geoloogilise uuringu loa saamiseks Veltsi IV uuringuruumi.
Kooskõlas maapõueseaduse § 27 lõikega 7 edastas Keskkonnaamet 16.03.2021 kirjaga nr DM-114843-4 Veltsi
IV uuringuruumi uuringuloa taotluse tutvumiseks ja arvamuse avaldamiseks taotletava uuringuruumi asukoha
kohaliku omavalitsuse üksusele Rakvere Vallavalitsusele. Arvamuse avaldamise tähtajaks märgiti 17.05.2021.
Rakvere Vallavalitsus palus 07.04.2021 kirjaga nr 8-3/209 (registreeritud Keskkonnaameti keskkonnaotsuste
infosüsteemis KOTKAS 07.04.2021 dokumendina nr DM-114843-10) pikendada Veltsi IV uuringuruumi
geoloogilise uuringu loa taotlusmaterjalidele arvamuse avaldamise tähtaega kohtuasja nr 3-20-1237 menetluse
lõpuni.
OÜ Largemar esitas 26.06.2020 kaebuse Rakvere Vallavalitsuse 27.05.2020 korralduse nr 192 „Arvamuse
andmine Veltsi uuringuruumi geoloogilise uuringu loa taotluse kohta” õigusvastasuse tuvastamiseks, mille osas
edastati Rakvere Vallavalitsusele 28.09.2020 Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumaja poolt kohtumäärus kohtuasjas
nr 3-20-1237.
Rakvere Vallavalitsus selgitab, et kohtuvaidluses on seotud objektiks Pahnimäe maastikukaitseala
(KLO5000025), millega kattub osaliselt ka Veltsi IV uuringuruum. Rakvere Vallavalitsus märgib, et kaitseala
käsitletakse tervikuna ning tulenevalt sellest oleks ennatlik teha otsus Veltsi IV uuringuruumi taotluse osas enne
käimasoleva kohtumenetluse lõppemist.
Kohalikul omavalitsusel on õigus uuringuloa kooskõlastamisel kaaluda keskkonnaalaseid argumente (vt
Riigikohtu otsuse nr 3-3-1-37-15, p 11). Arvestades asjaolu, et kaevandamine on Pahnimäe maastikukaitsealal
keelatud (Rakvere Vallavolikogu 30.08.2017 määruse nr 8 „Pahnimäe maastikukaitseala moodustamine ja kaitse-
eeskiri“ § 6 lõige a punkt 2) mõistab Keskkonnaamet, et sisuka ja põhjaliku otsuse tegemiseks soovib kohalik
omavalitsus oma nõusoleku andmise või sellest keeldumise otsustamisel arvesse võtta ka uuringuloa taotluste
kaugemat eesmärki. Ringkonnakohus on haldusasjas nr 3-11-1018 võtnud seisukoha, et uuringuloa taotluse
menetluse raames võib muuhulgas hinnata ka tulevase kaevandamise võimalikke perspektiive (vt viidatud otsuse
p 17).
Keskkonnaamet nõustub, et kohtulahend kohtuasjas nr 3-20-1237 võib anda olulist infot ka Veltsi IV
uuringuruumi taotluse osas tehtava otsuse sisustamiseks.
Keskkonnaamet arvestab Rakvere Vallavalitsuse esitatud palvega anda arvamus Veltsi IV uuringuruumi
taotluse osas peale kohtuasja nr 3-20-1237 menetluse lõppemist.
Keskkonnaamet juhib tähelepanu, et MaaPS § 27 lõige 7 annab ette kohaliku omavalitsuse arvamuse andmise
tähtajaks kaks kuud. Haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 33 lõike 5 kohaselt võib haldusorgan enda
määratud menetlustähtaegu oma algatusel pikendada. Samas ei anna HMS võimalust seadusest tulenevaid
tähtaegasid muuta. Kuna HMS eelpool nimetatud tähtaja pikendamise võimalust ei anna, arvestab
Keskkonnaamet loa andmisel kohaliku omavalitsuse seisukohaga, mis on MaaPS § 27 lõikes 7 sätestatud tähtaja
jooksul esitatud. Hiljem esitatud arvamus ei ole loa menetlemisel Keskkonnaameti jaoks siduv, st et juhul kui
kohalik omavalitsus ei nõustu uuringuloa andmisega, ei loeta seda MaaPS § 35 lõike 1 punkti 10 kohaseks
uuringuloa andmisest keeldumise aluseks.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Martin Nurme
juhataja
maapõuebüroo
Teadmiseks: Keskkonnaministeerium, Maa-amet, Päide Liiv OÜ
Liis Jääger 5656 4094 (maapõu)
[email protected]
2(2)
Rakvere Vallavalitsus
Registrikood: 77000329
E-post:
[email protected] 15.03.2021.a
TAOTLUS
Pahnimäe kohaliku kaitse alla võtmise otsuse, kohaliku kaitseala moodustamise määruse ja kaitse-
eeskirja kehtetuks tunnistamiseks või Kiigemäe kinnistu Kiigemetsa katastriüksuse Pahnimäe
kaitseala hulgast väljaarvamiseks ja sellega seonduvalt vastavate aktide muutmiseks
I Sissejuhatus
Rakvere vallas asub eraomandisse kuuluv Kiigemäe kinnistu (registriosa nr: 358231). Kinnistu koosneb
kahest katastriüksusest: Kiigemäe (katastriüksuse nr: 66101:001:0194) ja Kiigemetsa (katastriüksuse
nr: 66101:001:0195).
Kiigemetsa katastriüksus kuulus 1958.a moodustatud Pahnimäe (riikliku) kaitseala hulka
(KLO1000562) (kaitseala pindalaga kokku 18,1 ha). Vabariigi Valitsus võttis 29.10.2015.a vastu
määruse nr 111 „Rakvere Vallimäe ja Pahnimäe kaitse alla võtmise otsuste kehtetuks tunnistamine“
(jõustus 10.11.2015.a)1, millega arvati loodusobjektide loodusväärtuse puudumise tõttu kaitse alt
välja muu hulgas Pahnimäe ala (sh Kiigemetsa katastriüksus).
Vabariigi Valitsuse määruse nr 111 seletuskirja kohaselt võeti Pahnimäe algselt looduskaitse alla
pinnavormi kaitseks. Alal on registreeritud vallide nõlvadel ja harjal asetsevad kuivad pärisaruniidud,
mis on keskmise geobotaanilise väärtusega, kuid suhteliselt väikesed ja fragmenteerunud. Linnamäe
keskel vallidevahelisel alal asuv niit on liigivaene. Loodusdirektiivi metsaelupaigatüüpe alal
registreeritud ei ole, samuti ei ole registreeritud kaitsealuseid liike ja nende elupaiku.
Tähelepanuväärivaim on oosi kõrgem, umbes 0,4 km pikkune keskosa, mis jääb Pahnimäe kaitseala
kaguossa. Vastav oosi esinduslikum keskosa jääb suures osas arheoloogiamälestise Kloodi Pahnimäe
ja selle kaitsevööndi alale, mis tagab selle säilimise.
Pahnimäe kaitse alt väljaarvamisel on Vabariigi Valitsus lähtunud Pärandkoosluste Kaitse Ühingu
eksperdi Kadri Tali 2008. aastal koostatud ekspertiisiaktist, kes on samuti leidnud, et alal ei asu midagi
kaitsmisväärset.
2016.a veebruaris ehk pärast Pahnimäe riikliku kaitse alt väljaarvamist esitas OÜ Largemar taotluse
geoloogilise uuringu läbiviimiseks Kiigemäe kinnistul.
Rakvere Vallavolikogu 30.08.2017.a määrusega nr 8 „Pahnimäe maastikukaitseala moodustamine ja
kaitse-eeskiri“2 võeti maastiku kaitsmise eesmärgil kohaliku kaitse alla Pahnimäe kaitseala. Kohaliku
kaitse alla võeti 19 ha suurune maa-ala (riikliku kaitse all oli varem 18,1 ha suurune ala). Kaitsealasse
jäi ka eraomandis olev Kiigemäe kinnistul asuv Kiigemetsa katastriüksus (Kiigemäe katastriüksus jäi
kaitsealast välja). Vastava Pahnimäe kaitseala sees asub ka arheoloogiamälestis linnus „Kloodi
Pahnimärgi“ (10354), mille kaitsevöönd on 50 m. Muu hulgas on kaitseala koosseisus ka riigi omandis
olev maa.
Taotleme käesolevaga Pahnimäe kohaliku kaitse alla võtmise otsuse ja kaitse-eeskirja kehtetuks
tunnistamist või vastava kaitseala piiride vähendamist selliselt, et sealt jääks välja Kiigemäe kinnistu.
Kui kohalik omavalitsus peab vajalikuks säilitada kaitseala arheoloogiamälestise kaitsevööndi ulatuses,
siis ka seda võib kaaluda. Palume käesoleva taotluse alusel algatada vastav menetlus (LKS § 13 lg 1, §-
de 8-9).
1
Arvutivõrgus. Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/131102015003
2
Arvutivõrgus. Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/405092017004
1
II Põhjendused
1. Pahnimäe kohaliku kaitseala moodustamisel on oluliselt rikutud menetlusnorme
1.1. Taotluse esitajate hinnangul on Rakvere vald kaitseala moodustamisel rikkunud seadust ja jätnud
nõuetekohase menetluse läbi viimata.
1.2. Taotluse esitajale teadaolevalt esitas OÜ Päide Liiv Rakvere vallavolikogule 10.11.2020.a
teabenõude, milles palus endale väljastada Rakvere vallavolikogu poolt Pahnimäe kohaliku
kaitseala moodustamise ja kaitse-eeskirja menetlusega seotud terviklik haldustoimik (mh
komisjonide protokollid). 17.11.2020.a e-kirjas teatas vallavalitsus, et kõik dokumendid on
avalikult kättesaadavad Rakvere Vallavalitsuse avalikus dokumendiregistris:
http://atp.amphora.ee/someruvv/?hdr=hp&o=683&tbs=all&o2=-1 .
1.3. Pahnimäe kaitseala kohaliku omavalitsuse tasandil kaitse alla võtmise määruse eelnõu
seletuskirjas on viidatud LKS 3§ 8 lg-le 1, kus on sedastatud, et igaühel on õigus esitada kaitse alla
võtmise algatajale ettepanek loodusobjekti kaitse alla võtmiseks. Eeskirja kohaselt esitasid
ettepaneku võtta Pahnimägi kohaliku kaitse alla vallaelanikud.
1.4. Dokumendiregistrist nähtub, et Rakvere vallale saadeti tõepoolest kiri Pahnimäe kohta. Samas ei
nähtu dokumendiregistrist, et vald oleks hinnanud kirja vastavust LKS § 8 lg 2 nõuetele.
Allakirjutanute hinnangul ei vasta osundatud kiri LKS § 8 lg-s 2 kirjeldatud ettepaneku
tingimustele. Kusjuures kirjas ei ole isegi nõutud kohaliku kaitseala moodustamist. Rakvere
vallavalitsuselt on palutud vaid abinõude väljatöötamist Pahnimäe säilimiseks praegusel kujul.
Veel enam, kirjas on selgelt rõhutatud, et Pahnimäel ei esine haruldasi taime- ja loomaliike.
Sisuliselt soovitakse abinõude kasutusele võtmist seetõttu, et see pakub Rakvere poole sõitjatele
silmailu ja, talvel saaksid lapsed seal kelgutad.
1.5. Kuigi kaitse-eeskirja seletuskirjas väidetakse, et „ettepanek“ esitati vallaelanike poolt, ei ole see
väide täpne. Kiri on allkirjastatud mh Tallinna, Kohtla-Järve, Tartu, Rakvere elanike poolt. Suurem
osa allkirjadest on kogutud ühe kortermaja elanikelt (Veltsi tee 13), allkirju on andnud ühest
korterist mitmed elanikud. Rakvere vallas mitte elavatel isikutel ei ole ilmselt kirjas kirjeldatud
eesmärgid / põhjendused olulised (võimalus kelgutada ja silmailu nautida kolmest küljest
kaevandustega ning ühelt poolt maanteega piiratud alal).
1.6. Kirjas leitakse muu hulgas, et Pahnimägi on üldrahvalik omand. Viimane ei vasta selgelt tõele –
kaitseala koosseisu hulka arvati (ilma riigi sellekohase nõusolekuta) riigi omandis olev maa ning
osaliselt Pahnimäe kinnistu (katastritunnus 66201:001:0534), Kiigemäe kinnistu (katastritunnus
66201:001:0360) ja Aksli kinnistu (katastritunnus 66201:001:0715). Seega lisaks riigimaale on
kaitseala moodustatud vaid eranditult eraomandis olevatele kinnistutele ehk vastav ala ei ole
mitte üldrahvalik vaid valdavalt eraomand.
1.7. Kaitseala moodustamise seletuskirja kohaselt on vallavalitsus sõlminud Pahnimäe kaitse alla
võtmiseks vajaliku dokumentatsiooni väljatöötamiseks töövõtulepingu ekspert Ester Valdveega.
LKS § 8 lg 3 kohaselt tuleb aga teostada loodusobjekti kaitse alla võtmise põhjendatuse ja
otstarbekuse ning kavandatavate piirangute otstarbekuse ekspertiis. Dokumendiregistrist ei
nähtu, et vallavalitsus oleks teostanud või tellinud ekspertiisi kaitse alla võtmise põhjendatuse,
otstarbekuse ja kavandatavate piirangute otstarbekuse osas, vaid et Ester Valdveele anti ülesanne
kaitse alla võtmiseks vajalik dokumentatsioon välja töötada (ehk kaitse-eeskiri, seletuskiri). Samas
LKS § 8 lg 3 järgset ekspertiisi ei tehtud.
1.8. LKS § 8 mõtte kohaselt tuleb ekspertiis läbi viia enne kohaliku kaitse alla võtmise menetluse
algatamist. Dokumendiregistri kohaselt algatati menetlus Rakvere Vallavolikogu 27.04.2016.a
istungil vastuvõetud otsusega. Protokolli päevakorrapunkti 2 kohaselt esitas vallavanem vastaval
istungil eelnõu „Pahnimäe kaitseala kohaliku kaitse alla võtmise menetluse algatamine“. Sama
3
Redaktsiooni kehtivus kuni 31.12.2016.
2
päeva otsusest nähtub kaitse alla võtmise menetluse algatamine, kaitse alla võtmise eesmärk ja
kavandatavad piirangud. Otsuse lisast 2 nähtuvad otsuse põhjendused. Kõik vastavad dokumendid
on koostanud Ester Valdvee, seega hõlmas temaga sõlmitud töövõtuleping kaitseala
moodustamise dokumentide koostamist. Samas ei nähtu mitte ühestki eelpool viidatud
dokumendist ega kaitseala moodustamise haldustoimikust, et sellele oleks eelnenud LKS § 8 lg-s
3 märgitud ekspertiisi läbiviimine ega taolise ekspertiisi tulemused.
1.9. Kui menetlus algab ilma nõuetekohase ekspertiisita, mille käigus tuleb välja selgitada kõik olulised
asjaolud, ei saa menetluse tulemusena antav haldusakt (loodusobjekti kaitse alla võtmise otsus)
olla õiguspärane, sest välja on selgitamata olulised asjaolud. Sellisel juhul on nõuetekohase
ekspertiisi puudumine oluline menetlusrikkumine, mis annab aluse vastava haldusakti
tühistamiseks.
1.10. Sisuliselt on vald LKS § 8 lg 2 nõuetele mittevastava kirja alusel algatanud menetluse sellele
eelneva kohustusliku osa läbimiseta (LKS § 8 lg 3 järgne ekspertiis). LKS § 8 lg 4 sätestab, et kui
ekspertiisi tulemustest nähtub, et loodusobjektil puuduvad LKS-s sätestatud kaitse alla võtmise
eeldused või kaitse alla võtmine ei ole otstarbekas, võib kaitse alla võtmise algataja keelduda
kaitse alla võtmise menetluse algatamisest, edastades ettepaneku tegijale kaitse alla võtmise
algatamisest keeldumise otsuse koos eksperdi arvamusega. LKS § 8 lg 5 järgi alles siis, kui on
ekspertiisi tulemusel selge, et loodusobjektil on LKS-s sätestatud kaitse alla võtmise eeldused ja
kaitse alla võtmine on otstarbekas, algatatakse kaitse alla võtmise menetlus kooskõlas LKS §-s 9
sätestatuga.
1.11. Vald ei ole antud juhul enne kaitseala moodustamise menetluse algatamist ekspertiisi lasknud
teostada, analüüsitud ei ole kaitse alla võtmise eelduste olemasolu, kaitse alla võtmise
otstarbekust ega põhjendatust. Selliselt on jämedalt rikutud LKS ja HMS nõudeid. Kaitseala
menetlust ei oleks üldse tohtinud algatada.
1.12. Ekspertiis tuleb teostada selleks vastava ala eriteadmistega isiku poolt. 27.04.2016.a otsuse nr
5 juurde käivast lisast 2 (Pahnimäe kaitseala kohaliku omavalitsuse tasandil kaitse alla võtmise
põhjendused ja kaitseks kavandatavate piirangute kirjeldus) ei nähtu kaitseala moodustamise
otstarbekuse ja põhjendatuse analüüsi, samuti ei ole seal analüüsi kaitseala moodustamise
eelduste täidetuse osas. Tegemist on sisuliselt kaitseala moodustamise ja kaitse-eeskirja
eelnõuga.
1.13. Ekspertiisina ei oleks vastav lisa 2 ühelgi juhul käsitletav ka põhjusel, et Ester Valdvee ei ole
vastava valdkonna ekspert LKS § 8 lg 3 mõttes. Ester Valdveel on haridus metsamajanduse inseneri
erialal ja ta on Eesti Orhideekaitse Klubi president. Tegemist ei ole vastavas valdkonnas eriteadmisi
omava isikuga.
1.14. Vastavast andmebaasist ei nähtu, et Pahnimäe kohaliku kaitseala moodustamise küsimust
oleks arutatud mõnes Rakvere valla komisjonis. On üldteada, et taolistes küsimustes tuleb asja
esmalt arutada valla planeerimis- ja keskkonnakomisjonis või muus sarnases komisjonis, kus
hinnatakse kaitseala moodustamise vajadust, eelduste täidetust jms ja alles siis, kui komisjon seda
põhjendatuks peab, antakse kaitseala moodustamise küsimus vallavalitsusele otsustamiseks.
Midagi sellist Pahnimäe kaitseala moodustamisel ei ole toimunud.
1.15. Pärast menetluse algatamist esitas OÜ Largemar Rakvere vallale 17.05.2016.a oma
vastuväited kaitseala moodustamise menetluse algatamisele. Largemar OÜ vaidlustas kaitseala
moodustamise menetluse algatamise ka kohtus (haldusasi nr 3-16-1071).
1.16. Vastuväited kaitseala moodustamisele ja selle hulka Kiigemäe kinnistu Kiigemetsa
katastriüksuse arvamisele esitas ka Kiigemäe kinnistu omanik Peep Nõggo 12.05.2016.a e-kirjaga.
Peep Nõggo selgitas, et tema hinnangul on täielikult põhjendamatu tema eraomandisse kuuluval
kinnistul kaitseala moodustada ning, et menetluse algatamisel kaitseala moodustamise
3
põhjendustena esile toodud asjaolud on paljasõnalised, arusaamatud ja mitte ühelgi viisil ei
õigusta kaitseala moodustamist.
1.17. Kaitseala moodustamise menetluse algatamisest ei teavitatud Kiigemäe kinnistu omanikku.
Peep Nõggo sai sellest ise juhuslikult teada. Sellega rikuti LKS § 9 lg-t 5. Hea halduse põhimõttega
kooskõlas olevaks ei saa pidada menetluse läbiviimist menetlusosalise teadmata ja
menetlusosalisega suhtlemata. Dokumendiregistrist ei nähtu, et vald oleks kinnistu omaniku ja
Largemar OÜ vastuväidetele kaitseala moodustamise menetluses vastanud. Largemar OÜ-le
vastati kohtumenetluse käigus, kuid see ei ole võrdsustatav vastamisega kaitseala moodustamise
menetluses vastuse esitamisega LKS § 9 lg 8 mõttes.
1.18. Dokumendiregistrist nähtuvalt on kõikide teiste kinnistu omanikele tutvustamiseks saadetud
määruse, kaitse-eeskirja ja seletuskirja eelnõu. Dokumendiregistrist ei nähtu Kiigemäe kinnistu
omanikule vastavate dokumentide saatmine, et Kiigemäe kinnistu omanik oleks saanud
täiendavaid vastuväited ja seisukohti esitada.
1.19. Avalikult kättesaadavatest andmetest ei nähtu, et vald oleks kaitseala moodustamiseks
kaasanud menetlusse riigi arvestades, et kaitseala hulka jääb ka riigile kuuluv kinnistu. Kaitse alla
võtmise menetluse algatamisel tulnuks menetlusse kaasata riik ja võimaldada riigil vastavas
haldusmenetluses oma seisukohti avaldada.
1.20. Rakvere Vallavolikogu 30.08.2017.a istungi protokolli nr 7 kohaselt võeti vastu sama kuupäeva
kandev määrus nr 8 (1-2/8-1), millega moodustati Pahnimäe kaitseala ja kehtestati kaitse-eeskiri.
Määruse kehtestamise alusena on viidatud LKS § 10 lg 7 p-le 2 ehk kohaliku kaitseala
moodustamine planeeringut koostamata.
1.21. Selgelt on menetlus läbi viidud jämedalt seaduse nõudeid eirates. Mitte ühestki
dokumendiregistrist nähtuvast kaitseala moodustamise menetluse dokumendist ei nähtu
kaitseala moodustamise otstarbekuse ja põhjendatuse analüüs. Ei nähtu ka erinevate huvide
hindamine ja kaalumine. Kiigemäe kinnistu omaniku ja OÜ Largemar esindaja poolt esitatud
vastuväiteid ei ole sisuliselt analüüsitud.
1.22. Arvestades, et 27.04.2016.a otsuse nr 5 (menetluse algatamine) lisa 2 on identne vastuvõetud
määruse kaitse-eeskirja ja seletuskirjaga, on selge, et sisuliselt mitte ühtegi vastuargumenti ei
hinnatud ega arvestatud.
1.23. Kaitseala moodustamise seletuskiri ei vasta ka LKS § 11 lg 4 nõuetele. Seletuskirjas peavad mh
olema põhjendused kaitse alla võtmise eesmärkide vastavuse kohta kaitse alla võtmise eeldustele
(p 1), põhjendused loodusobjekti kaitse alla võtmise otstarbekuse kohta (p 2), põhjendused
kaitstava loodusobjekti tüübi valiku kohta (p 3), põhjendused kaitstava loodusobjekti välis- ja
vööndite piiri kulgemise kohta (p 4); põhjendused kaitsekorra kohta (p 5) ja kaitse alla võtmise
menetluse kirjeldus, sh menetlusetappide kronoloogiline loetelu, ärakuulamise tulemused ja
menetluse käigus tehtud ettepanekute tulemusel tehtud muudatused koos põhjendustega (p 6).
Seletuskirjas ei sisaldu mitte ühtegi vastavat kohustuslikku põhjendust.
1.24. Dokumendiregistris puudub igasugune info selle kohta, et kaitse alla võtmise otsus ja selle
seletuskiri oleks menetlusosalistele (sh Kiigemäe kinnistu omanikule) kätte toimetatud, mida
nõuab LKS § 112 lg 1.
1.25. Kokkuvõtvalt on kaitseala moodustamisel rikutud oluliselt menetlusreegleid. Tegemist on
formaalselt õigusvastase haldusaktiga. Allakirjutanute hinnangul algatati menetlus üksnes
põhjusel, et OÜ Largemar esitas 2016. a veebruaris geoloogilise uuringuloa taotluse, mida vald
soovis takistada põhjendamatu kaitseala moodustamisega.
4
2. Kaitseala moodustamise eeldused ei ole täidetud, vähemalt ei ole need täidetud Kiigemäe
kinnistu osas
2.1. LKS § 4 lg 7 kohaselt võib kohalikul tasandil kaitstavaks loodusobjektiks olla maastik, väärtuslik
põllumaa, väärtuslik looduskooslus, maastiku üksikelement, park, haljasala või haljastuse
üksikelement.
2.2. Määruse § 1 lg 1 kohaselt võetakse Pahnimäe kohaliku kaitse alla maastikukaitsealana.
Allakirjutanute hinnangul on tegemist ebatäpse määratlusega. Maastikukaitseala moodustamine,
mida reguleerib LKS § 28, kuulub Vabariigi Valitsuse pädevusse. Kohalik omavalitsus saab kohaliku
kaitsealaga kaitsta maastikku, aga mitte maastikukaitseala luua.
2.3. Loodusobjekti kaitse alla võtmise üldised eeldused on sätestatud LKS § 7 lg-s 1. Nendeks on
objekti ohustatus, haruldus, tüüpilisus, teaduslik, ajaloolis-kultuuriline või esteetiline väärtus või
rahvusvahelisest lepingust tulenev kohustus. Tegu ei ole kumulatiivse loeteluga, objekti saab
kaitse alla võtta ka siis, kui esineb üks või mõni neist eeldustest. Seejuures on muude eelduste
kõrval asjakohaseks kaalutluseks ka objekti ohustatus.
2.4. HMS § 56 lõike 1 kohaselt peab kirjalik haldusakt olema kirjalikult põhjendatud. Haldusakti
põhjendus esitatakse haldusaktis või menetlusosalisele kättesaadavas dokumendis, millele on
haldusaktis viidatud. Haldusakti põhjenduses tuleb märkida selle andmise faktiline ja õiguslik alus
(HMS § 56 lõige 2). Kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjendustes tuleb märkida
kaalutlused, millest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud (HMS § 56 lõige 3).
2.5. Kaitseala moodustamise määruse ja kaitse-eeskirja preambulas on määruse kehtestamise alusena
viidatud LKS § 10 lg 7 p-le 2. Tegemist on normiga, mis määratleb kohaliku kaitseala moodustamist
otsustava organi ja selle, kas kaitse alla võetakse loodusobjekt üldplaneeringu või
detailplaneeringu alusel või ilma planeeringut koostamata. Õigusnormi, mis oleks sisuliseks
aluseks aktis loetletud hoiualade kaitse alla võtmisele, aktist, seletuskirjast või muust
dokumendist ei nähtu. Selliseks normiks saaks olla eelkõige LKS § 7, mille kohaselt on
loodusobjekti kaitse alla võtmise eelduseks selle ohustatus, haruldus, tüüpilisus, teaduslik,
ajaloolis-kultuuriline või esteetiline väärtus või rahvusvahelisest lepingust tulenev kohustus.
Seejuures oleks tulnud märkida, milline LKS §-s 7 nimetatud alternatiividest konkreetsel juhul ala
kohaliku kaitse alla võtmise tingis, koos asjakohaste selgitustega faktiliste asjaolude kohta. Antud
juhul need puuduvad täielikult. Seega on Pahnimäe kaitseala moodustamise õiguslikud
põhjendused ebapiisavad ega võimalda akti sisulist õiguspärasust kontrollida.
2.6. 27.04.2016.a otsuse nr 5 lisast 2, kaitseala moodustamise seletuskirjast ega muudest
allakirjutanutele dokumendiregistrist kättesaadavatest materjalidest ei nähtu valla poolset kaitse
alla võtmise eelduste olemasolu põhjalikku analüüsi. See analüüs tulnuks teha enne menetluse
algatamist ekspertiisiga, kuid nagu eespool osundatud, siis vastavat kohustust vald ei täitnud (LKS
§ 8 lg 3). Mitte ühestki dokumendist ei nähtu Kiigemetsa katastriüksusel loodusväärtuste asumist
ega seda, millised loodusväärtused valla hinnangul seal asuvad.
2.7. Kui eelduste sätestamisena käsitleda lisas 2 ja seletuskirjas olevat põhjenduste loetelu, siis seal on
viited maastiku eripärale ja kunagise linnuse ning saksa õhutõrje patarei asukohale. Seega võib
eeldada, et vald võis pidada kaitse alla võtmist vajalikuks objekti tüüpilisuse (maastiku tüüpilisus)
ja ajaloolis-kultuurilise väärtuse tõttu. Samas ei ole seejuures vald arvestanud, et oos (ehk
kõrgendik) on hävinud ning, et see on säilinud vaid Pahnimäe kinnistu koosseisus oleval
kõrgendikul, kus asub ka Kloodi-Pahnimägi mälestusmärk – puudub igasugune põhjendus või
seletus, miks otsustati kaitse alla võtta 19ha suurune ala, kui kogu valla poolt väärtuslikuks peetav
osa asub ühel kinnistul. Oluline on ka see, et kunagine linnus ja saksa õhutõrje patarei on
hävinenud, sellises olukorras jääb arusaamatuks, mida ja miks kaitsta soovitakse.
5
2.8. Näiteks Kiigemäe kinnistul Kiigemetsa katastriüksusel on vaid võsa. Jääb arusaamatuks, mida
kaitsmisväärset seal leidub. Vaatamata Kiigemäe kinnistu omaniku ja OÜ Largemar (kinnistu
suhtes õigustatud isik) vastuväidetele, ei ole vald seda selgitanud või põhjendanud kaitseala
moodustamise menetluses.
2.9. Pahnimäe oosi (mis on hävinenud) näol on lähiümbruse seisukohalt tegemist tüüpilise maastikuga.
Järelikult ei saa olla tegemist ka kohalikul tasandil olulise loodusväärtuse kaitsega. Tegemist ei ole
sedavõrd erilise maastikuga, mis õigustaks selle kohaliku kaitse alla võtmist. Eriti arvestades, et
oos oli hävinenud juba 2008.a (Kadri Tali ekspertiisi koostamise ajal).
2.10. Allakirjutanud leiavad, et kaitseala moodustamiseks LKS § 7 sätestatud eeldused puudusid.
Igal juhul puuduvad need eeldused Kiigemäe kinnistu hulka kuuluva Kiigemetsa katastriüksuse
osas, mistõttu tuleks vähemalt Kiigemäe kinnistu kaitseala hulgast välja arvata.
3. Kaitseala moodustamine määruses esile toodud eesmärkidel on põhjendamatu
3.1. LKS § 43 kohaselt on kohaliku tasandi looduskaitse eesmärk piirkonna looduse eripära, kultuuri,
asustust ja maakasutust esindavate väärtuslike maastike või nende üksikelementide kaitse.
Looduskaitseseaduse eelnõu 279 SE (2004) seletuskirjas on selgitatud, et maastike ja nende
üksikute elementide kaitse alla võtmine kohalikul tasandil võimaldab väärtustada alasid ja paiku,
mille riiklik kaitsmine pole hädavajalik ja mis ei pruugi olla otseselt klassikalise looduskaitse või
muinsuskaitse objektid. Näiteks on toodud kultuurmaastikud koos piirkonnale omase asustusviisi,
arhitektuuri, põllumajandustavade, teedevõrgu ja looduslike elementidega või üksikud
maastikuelemendid, mis kogu Eestit arvestades ei pruugi olla silmapaistvad, kuid on kohalikul
tasandil olulised kas kultuuriajaloolises, esteetilises või mistahes muus mõttes (lk 30).
3.2. Määruse § 1 lg 2 kohaselt on kaitseala kaitse-eesmärk (i) kaitsta ja tutvustada piirkonnas erilist
pinnavormi (Pahnimäe oos), maastikuilmet ning alaga seotud ajaloolis-kultuurilisi väärtusi; (ii)
tagada kaitsealuste liikide ja nende kasvukohtade kaitse.
3.3. Nendel eesmärkidel 19ha suuruse ala kohaliku kaitse alla võtmine on täielikult põhjendamatu ja
ebaproportsionaalne. Proportsionaalne on haldusakt, mis üheaegselt on nii avalike huvide
realiseerimiseks kohane, sobiv vastava eesmärgi saavutamiseks ning vajalik (st ilma vastava
haldusaktita ei ole eesmärgi saavutamine võimalik) ja haldusaktiga kodanikule tekitatav
ebasoodne tagajärg peab olema mõõdupärane taotletava eesmärgiga, st eesmärk ei tohi olla
kahjulike tagajärgedega võrreldes tühine. Antud juhul ei ole kaitseala moodustamine 19 ha
suurusel alal (mh arvates selle hulka Kiigemetsa katastriüksuse) kohane, sobiv ja vajalik. Kaitseala
moodustamine ei olnud mõõdukas ja on kinnistu omanikele toonud kaasa rasked tagajärjed.
3.4. Tunnustatud ekspert Kadri Tali tegi 2008.a vastava ala ekspertiisi ja sedastas ühemõtteliselt, et
vastaval alal ei asu midagi kaitsmisväärset. Oosid kui pinnavormid (mille kaitseks Rakvere vald on
justkui ala kohaliku kaitse alla võtnud) on sellisel kujul, mis nad kunagi olid, suuresti hävinud. Kõige
esinduslikum osa asub arheoloogiamälestise kaitsevööndis, mistõttu on selle säilimine tagatud. Ka
ajaloolis-kultuurilised väärtused vastaval alal on arheoloogiamälestise piiranguvööndis kaitstud –
taoliseid väärtuseid ei esine mujal kui vastava mälestise juures.
3.5. Kuigi tegemist on riikliku kaitse alt väljaarvamise menetluses koostatud ekspertiisiga, siis selge on
see, et 2008.a järeldus selle kohta, et oos on hävinenud ei ole muutunud. Oos oli hävinud aastal
2008.a ja on ka nüüd. See on säilinud vaid Pahnimäe kinnistu koosseisus oleval kõrgendikul, kus
asub ka Kloodi-Pahnimägi mälestusmärk. Puudub igasugune põhjendus sellel eesmärgil hõlmata
kaitse alla ka muud alad, sh Kiigemäe kinnistu koosseisus olev Kiigemetsa katastriüksus.
3.6. Nagu Kadri Tali rõhutab, siis ajaloolis-kultuurilised väärtused esinevad ainult mälestise juures
(Pahnimäe kinnistul). Arvestades, et kaitse alla võtmise menetluse algatamisele eelnevalt ei ole
6
vald ekspertiisi nende asjaolude osas teinud, on põhjendatud tugineda selles osas Kadri Tali kui
tunnustatud eksperdi seisukohtadele.
3.7. Jääb arusaamatuks, mida peetakse silmas maastikuilme kaitsmise ja tutvustamise all.
Maastikuilme on nii ebamäärane mõiste. Kaitsmisväärset maastikuilmet seal ei ole. Kolmest
küljest on ala ümbritsetud kaevandustega, ühest küljest maanteega. Näiteks Kiigemäe kinnistu on
suuresti võsastunud ning ilusat või erakordset maastikku, mida kaitsta, seal ei asu. Iga võsa riik ja
kohalik omavalitsus kaitsma ei pea.
3.8. Ka alaga seotud ajaloolis-kultuuriliste väärtuste osas on Kadri Tali eksperthinnangu pinnalt selge,
et need väärtused asuvad ainult Pahnimäe kinnistu koosseisu jääva mäe tipus oleva linnuse
kunagist asukohta tähistava mälestusmärgi juures. Seega vastaval eesmärgil kaitseala
moodustamine selliselt, et see hõlmab ka muid kinnistuid peale Pahnimäe kinnistu, on täielikult
põhjendamatu ja ebavajalik. Isegi Pahnimäe kinnistu kohaliku kaitseala hulka arvamine pole sel
kaalutlusel otstarbekas, kuivõrd see ala on niikuinii muinsuskaitse all ja seeläbi kaitstud. Kiigemäe
kinnistu Kiigemetsa katastriüksusel asuvas võsas ei ole midagi kaitsmis- või tutvustamisväärset.
3.9. Määruses nimetatud kaitse-eesmärgi kontekstis on oluline mh asjaolu, et kaitsealale (sh Kiigemäe
katastriüksusele) puudub avalikult kasutatavalt teelt juurdepääs. On raske midagi tutvustada, kui
ligipääs puudub.
3.10. Kuna oos on hävinud, siis ei ole kaitsealal midagi kaitsta ja tutvustada (see võib olla
põhjendatud vaid Pahnimäe kinnistu koosseisus oleval kõrgendikul ehk oosil). Kaitseala hulgast
tuleb igal juhul kõik teised kinnistud (sh Kiigemäe kinnistu) välja arvata.
3.11. Teise eesmärgina sätestatakse määruse § 1 lg-s 2 vajadus tagada kaitsealuste liikide ja nende
kasvukohtade kaitse. Määruses ei ole täpsustatud, milliseid kaitsealuseid liigid ja kasvukohad
vastaval alal väidetavalt asuvad, mida kaitseala moodustamisega kaitsta soovitakse.
3.12. Rõhutame esmalt, et kohaliku omavalitsuse ülesanne ei ole kaitsealuste liikide soodsa
seisundi tagamine.
3.13. Seletuskirjas olevate põhjenduste pinnalt võib järeldada, et kaitsealuste liikidena on silmas
peetud aas-karukella (Pulsatilla pratensis). Seletuskirja kohaselt leidis Ester Valdvee 27.04.2016
kavandavalt kaitsealalt aas-karukella kasvukohad. Samas nähtub Keskkonnaregistrist, et Veltsi
külas on 27.04.2016.a leitud hoopis palu-karukell (mitte aas-karukell). Keskkonnaregistris vastava
kande juurde lisainfona märgitud, et nende kasvukoht leiti kuivalt oosinõlvalt. Nagu eelpool
selgitatud, siis Pahnimäe oos (sh oosinõlv) (kus asub mälestis Kloodi Pahnimäe) asub Pahnimäe
kinnistul.
3.14. Kuna aas-karukella ei ole alalt leitud, siis on põhjendamatu sellel eesmärgil 19 ha suuruse
kaitseala moodustamine. Palu-karukella kaitseks on igal juhul jabur sellist laiaulatuslikku kaitseala
moodustada. Oluline on ka see, et palu-karukell leiti Pahnimäe kinnistu koosseisus olevalt
oosinõlvalt. On äärmiselt ebaproportsionaalne sel põhjusel moodustada 19ha suurune kaitseala
olukorras, kus kaitsmist mittevajav taim asub vaid ühel kinnistul.
3.15. Isegi, kui oleks leitud aas-karukell, siis poleks ikkagi põhjendatud vastaval kaalutlusel
Kiigemetsa katastriüksust kaitseala koosseisu hoida. Aas-karukell on III. kaitsekategooria taimeliik
ehk tegemist ei ole hävimisohus oleva taimega4. Lisaks oleks juhul, kui oleks avastatud aas-
karukell, oluline see, et taim saaks asuda vaid kuival oosinõlval, mis asub Pahnimäe kinnistu
koosseisus. Kiigemäe kinnistu Kiigemetsa katastriüksus on täielikult võsastunud ja sellises
keskkonnas ei levi aas- ega palu-karukell.
4
Arvutivõrgus. Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/760308?leiaKehtiv
7
3.16. Eelnevat arvestades ei ole kaitseala moodustamine määruse §-s 1 kirjeldatud eesmärkidel
põhjendatud ega proportsionaalne. Kaitseala moodustamine ei aita kuidagi kaasa nimetatud
eesmärkide saavutamisele.
3.17. Kuigi kaitse alla võtmise eesmärkide sõnastamine on kohaliku omavalitsuse kaalutlusotsus,
peab LKS § 8 lg-te 3 ja 5 kohaselt see toetuma asjakohasele ekspertiisile ehk käsitlema, kas on
täidetud kaitse alla võtmise eeldused ja kas kaitse alla võtmine on otstarbekas. Ka Riigikohus (3-
3-1-68-11, p 19) on selgitanud, et ekspertiis peab tagama, et loodusobjekti kergekäeline kaitse alla
võtmine ei piiraks isikute õigusi, iseäranis kinnistuomaniku õigust kasutada vabalt enda omandit.
Antud juhul sellist ekspertiisi enne menetluse algatamist ei teostatud, seega ei ole ka dokumenti,
millest nähtuksid kaitse alla võtmise eeldused ning hinnang sellele, kas kaitse alla võtmine on
otstarbekas või mitte ja mis eesmärkidel see vajalik on.
4. Ala kohaliku kaitse alla võtmine menetluse algatamise lisas 2 ja seletuskirjas esile toodud
põhjendustel on arusaamatu ning ebavajalik
4.1. Pahnimäe kaitseala moodustamise ja kaitse-eeskirja vastuvõtmise määruse §-s 4 on märgitud, et
põhjendused nähtuvad määruse seletuskirjast. Seletuskirjas on põhjendused esitatud loeteluna
4.2. Asjas nr 3-3-1-57-09 leidis Riigikohtu halduskolleegium, et piisavaks põhjenduseks ala kaitse alla
võtmisel ei saa pidada loetelu linnuliikidest, kelle kaitseks hoiuala moodustatakse, kui puuduvad
põhjendused hoiuala piiride kohta, viited tõenditele nimetatud linnuliikide elamise kohta kaitse
alla võetaval alal ning kaalutlused, millest haldusakti andmisel on lähtutud (punkt 12).
4.3. Ka antud juhul on seletuskirjas esitatud üksnes loetelu kogu Pahnimäe kaitseala kohta. Puuduvad
viited muudele dokumentidele (nt eksperthinnangud, loodusväärtuste asukohta näitavad kaardid
jm), millest võiks selguda kaitseala piiride põhjendused, selgitused, kus konkreetsed
loodusväärtused kaitsealal asuvad, kaitserežiimi valiku argumendid ja muud põhjendused. Seega
on lisaks õigusliku aluse ebapiisavusele nõuetekohaselt välja toomata ka akti faktiline alus.
4.4. Määrusest ja seletuskirjast puuduvad kaalutlused, millest kaitseala moodustamisel on lähtutud.
Esinevad olulised kaalutlusvead, kuna haldusorgan ei ole kaalutlusõigust teostanud ja on lähtunud
sobimatutest ja ebaõigetest põhjendustes ning jätnud olulised asjaolu tähelepanuta.
4.5. Mitte ükski Pahnimäe kohaliku kaitse alla võtmise menetluse algatamise lisas 2 või kaitseala
moodustamise seletuskirjas esitatud põhjendustest ei puuduta Kiigemäe kinnistut ja kaitseala
koosseisus olevat Kiigemetsa katastriüksust. Põhjenduste pinnalt on selge, et kaitseala
moodustamine ei olnud üldsegi vajalik ja põhjendatud. Igal juhul oli ja on ebavajalik kaitseala hulka
arvata Kiigemäe kinnistu (Kiigemetsa katastriüksus).
4.6. Seletuskirja kohaselt olid kaitseala moodustamise kaalutlused järgmised:
Pahnimäel asus linnus, mis on muinsuskaitse all arheoloogiamälestisena „Kloodi Pahnimägi“
(registreerimisnumber 10354) ning jääb kavandatava kaitseala sisse. Linnus koos
pinnavormiga moodustab ajaloolise terviku, näidates linnuse seost algse reljeefiga.
Selgitame, et arheoloogiamäelistis asub Pahnimäe kinnistu koosseisus, selle säilimine on
tagatud vastava objekti katisevööndiga. Ka Kadri Tali rõhutab oma 2008.a ekspertarvamuses,
et ajaloolis-kultuurilisi väärtuseid ei esine mujal kui vastava mälestusmärgi juures (mis asub
Pahnimäe kinnistu koosseisus). Kadri Tali on oma valdkonna tõeline ekspert. Rakvere vald ei
ole menetluse algatamisele eelnevalt ühelgi eksperdil lasknud hinnata kaitse alla võtmise
põhjendatust, vajalikkust ja otstarbekust. Mistõttu on ainuõige lähtuda Kadri Tali järeldusest.
Võrreldes aastaga 2008.a ei ole selles osas midagi muutunud. Ajaloolis-kultuurilisi väärtuseid
ei saa ajas juurde tekkida või vastav ala laieneda.
8
Isegi, kui Pahnimäe kinnistu koosseisul asuvad nimetatud ajaloolis-kultuurilised väärtused,
oleks ka taolises olukorras küsitav vastava kinnistu alla jäävat ala kohaliku kaitse alla võtta,
kuna tegemist on arheoloogiamälestisena kaitstud.
maastikuline eripära: jääajatekkeline pinnavorm: oos ja sellega liitunud mõhnastik. Pahnimäe
oos on piirkonna ainuke kõrgem oos.
Ka see puudutab vaid osaliselt Pahnimäe kinnistu koosseisu kuuluvat ala, millise ala ja
pinnavormi säilimine on tagatud vastava Kloodi Pahnimägi mälestusmärgi piiranguvööndiga.
On ebaotstarbekas sel põhjusel võtta kohaliku kaitse alla 19ha suurune ala, kui tegelikkuses
on mujal oos hävinud ja nt Kiigemäe kinnistul on alles vaid võsa.
Jääajatekkelisi pinnavorme leidub Eestis väga palju, see ei ole põhjuseks 19 ha suurune ala
kaitse alla võtta.
ajalooline väärtus: teise maailmasõja aegne saksa õhutõrje patarei asukoht;
triangulatsioonitorni asukoht (praegu geodeetiline punkt P078).
Ka vastav geodeetiline punkt asub Pahnimäe kinnistul, mitte Kiigemäe või muul kohaliku kaitse
alla võetud kinnistul.
looduskaitseline väärtus: kaitsealused soontaimeliigid. 27.04.2016 leidis ekspert Ester
Valdvee kavandavalt kaitsealalt aas-karukella (Pulsatilla pratensis) kasvukohad.
Nagu eespoolt selgitatud leidis ta Keskkonnaregistrist nähtuvalt hoopis palu-karukella ja
nende kasvukoht on kuival oosi nõlval ehk Pahnimäe kinnistu koosseisus. Aas-karukella
leidmist vastavas piirkonnas Keskkonnaregister ei kajasta ja see on täielikult tõendamata. Igal
juhul saaksid taimed asuda oosinõlval, mis on arheoloogiamälestise kaitsevööndis – nende
säilimine on sellega tagatud.
Kaitsealuste liikide soodsa seisundi tagamine ei ole LKS järgi ka kohaliku omavalitsuse
ülesanne. Liigikaitse on Keskkonnaministeeriumi pädevuses. Seega, kui tegemist oleks
tõepoolest kaitsealuste liikide ja nende kasvukohaga, siis tegeleks sellega
Keskkonnaministeerium.
Vastavate taimede kaitseks 19 ha suuruse ala kaitse alla võtmine on igal juhul liigne ning
ohustatud taimi ja puid on võimalik kaitsta üksikobjektidena.
Osundame, et isegi valla poole pöördunud isikud on oma kirjas sõnaselgelt märkinud, et
Pahnimäel ei esine haruldasi taime- ja loomaliike ehk seal ei asu midagi looduse seisukohast
kaitsmisväärset. Sama kinnitas Kadri Tali 2008.a ekspertiisis.
rahvatraditsioonid ning vaba aja veetmine: jaanituli, suusa- ja krossirajad, vastlasõidud.
Kiigemäe kinnistu Kiigemetsa katastriüksus on võsastunud, tegemist on eraomandiga, vaba
aega ei veeda seal mitte keegi, sinna pole võimalik isegi ligi pääseda.
Lähedal ei asu ühtegi suurt asustust, kus kohast saaks jala vastavale kinnistule ligi viidatud
tegevuste tegemiseks. Autoga juurdepääsu pole, parkimisvõimalused puuduvad (maantee
ääres parkimine on ohtlik ja pole võimalik).
Jaanituld Kiigemetsa katastriüksusel ei tehta. See oleks võsastunud alal ka ohtlik. Vastlasõitu
ei saa Kiigemäe kinnistul teha, kuna seal pole sellist kõrgendikku, ala on ka võsastunud.
Suusa- ja krossirajad Pahnimäe kaitsealal puuduvad. Selline väide on jabur ning vastuoluline
ka olukorras, kus justkui väidetavalt soovitakse kaitsta maastikku ja samas väidetavalt on
vastav ala vaja kaitse alla võtta, et inimesed saaksid seal krossi sõita (?!) (tegelikult seda
tegevust seal ei tehta, aga taoline vastuoluline põhjendus ei ole adekvaatne).
9
Pahnimäe kaitseala pole ka visuaalselt kena ja müra taseme jms poolest hea paik vabaaja
veetmiseks, mistõttu seda reaalselt sellisena ei kasutata. Pahnimäe kaitseala on piiratud
mitmest küljest kaevanduste (AS Eesti Teed kaevandus, Veltsi karjäär), tehasega
(asfaltbetooni tehas) ja ühest küljest maanteega.
Soov kellegi teise eraomandisse kuuluval kinnistul jaanilõket teha, suusatada, krossi sõita ja
vastlaliugu lasta ei saa ühelgi juhul olla aluseks eraomandis oleval kinnistu kohaliku kaitse alla
võtmiseks.
Ka Kiigemäe kinnistu omanik rõhutas oma 12.05.2016.a e-kirjas Rakvere vallavalitsusele, et ta
ei ole iialgi oma õuealal näinud suusatajaid või vastlasõidu tegijaid. Ta püstitas küsimuse, kas
vallal on tõepoolest soov avada ja seejärel hooldama hakata suusa- ja kelguradasid. Kinnistu
omanik ütles selgelt, et tema ei soovi oma kinnistul sellise tegevuse läbiviimist ja selliste
tegevuste ülalpidamist. Samuti avaldas ta hämmingut selles osas, kas vald kavatseb tõesti
tema eraomandis olevale kinnistule seda kaitse alla võttes avada seal krossiraja. Mitte ühelegi
sellekohasele tähelepanu juhtimisele ei ole vald sisuliselt reageerinud ega seletuskirjas neid
seisukohti kaalunud.
Kinnistu on kohaliku kaitse all olnud nüüdseks üle kolme aasta. Endiselt ei ole seal suusatajaid,
kelgutajaid, jaanitule tegijaid, krossisõitjaid. Ehk on selge, et nimetatud kaalutlusel vastava ala
kohaliku kaitse alla võtmine on täiesti ebavajalik ja põhjendamatu. Seal pole kunagi taoliseid
rahvatraditsioone olnud ega tekkinud ka nüüd.
PS § 32 kohaselt on igaühe omand puutumatu ja võrdselt kaitstud. Vaba aja veetmise
võimaluste pakkumiseks tuleb vallal leida muud kohad kui eraomandisse kuuluvad kinnistud.
Lääne-Viru teemaplaneeringu „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“
kohaselt kuulub Pahnimägi rohevõrgustiku K3 rohekoridori hulka. Rakvere valla 2010. aastal
kehtestatud üldplaneering sätestab rohelise võrgustiku säilimise ja toimise üheks
kasutamistingimuseks rohevõrgustikus loodusliku pinnavormi säilimise ja olemasolevate
looduslike alade säilitamise rohekoridorides.
Rõhutame, et Rakvere valla üldplaneering 2010 on muutmisel. Lääne-Virumaa Rakvere valla
üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse (detsember
2019) punktis 6.4.3 on selgitatud, et Rakvere vallas on rohevõrgustiku struktuuride tihedus
väike ja valda ulatub vaid vähesel määral kolm rohevõrgustikuala. Rohevõrgustiku väike
osakaal on tingitud sellest, et vallas ei ole sobilikku ökosüsteemset koosseisu rohevõrgustiku
moodustamiseks.
Pealegi on teenindusalal rohevõrgustiku koridor (mitte tuumikala), millise koridori toimivus
on reaalsuses häiritud, kuna see lõikub Rakvere-Haljala tugimaanteega ja moodustab seega
konfliktiala.
Oluline on ka see, et 2010.a Rakvere valla üldplaneeringu koostamise ja vastuvõtmise ajal oli
Pahnimäe riikliku kaitse all ning ainuüksi sellel põhjusel ei saanud Rakvere vald
üldplaneeringus ala näha muuks otstarbeks kui otstarbeks, mis on kooskõlas riikliku kaitseala
eesmärkide ja piirangutega. Kuid nimetatud eeldus on nüüdseks muutunud – ala jäi riikliku
kaitse alt välja juba 2015.a.
valla üldplaneeringus on Pahnimägi reserveeritud puhke- ja virgestusmaa eesmärgiga.
Maastiku mitmekesisus ja hea asukoht Rakvere-Haljala maantee ääres teevad alast väärtusliku
puhke- ja virgestusala (s.h suusatamine, matkamine, rattasport).
Selles osas jääme eelpool märgitu juurde. Taolistel eesmärkidel ala ei ole kunagi kasutatud
ega kasutata ka nüüd pärast ala kohaliku kaitse alla võtmist. Kiigemäe kinnistut ei saa sellisena
ka reaalselt kasutada, kuna see on võsastunud. Sellisel viisil on lubamatu sekkuda Kiigemäe
kinnistu omaniku omandipõhiõigusesse.
10
Märgime veel, et samas on vastava ala osas Rakvere valla 2010.a üldplaneeringu koostamisele
eelnevalt 2008.a läbi viidud olukorra analüüsis (lk 38 alt eelviimane lõik) märgitud, et
vallavalitsuse andmetel on täiendavad uuringud planeeritud vallas asuvate liiva ja kruusa
varude kohta Pahnimäe piirkonnas. Seega on Rakvere valla 2010.a üldplaneeringu aluseks
olnud analüüsi pinnalt võimalik järeldada, et Rakvere vald on vastava ala liiva- ja kruusa varude
uurimist pidanud vajalikuks. Selline hinnang on antud ajal, mil ala oli veel riikliku kaitse all. Kui
ala liiva- ja varude uurimist (eelduslikult kaevandamise eesmärgil) on peetud oluliseks, siis on
sellega mõneti vastuoluline sätestada ala puhke- ja virgestusmaana.
Oluline on arvestada 2010.a üldplaneeringu vastuvõtmise konteksti. Tol ajal oli vastav ala
riikliku kaitse all ja sellele ei saanudki muud kasutusala sedastada kui riikliku kaitseala
eesmärkidega kooskõlas olevaid eesmärke. Kui ala on riikliku kaitse alt arvatud välja juba
2015.a. Üldplaneering on nüüdseks ka muutmisel.
Lisaks kõigele, on tegemist siiski suuresti eraomandis olevate kinnistutega.
Omandipõhiõigusega on vastuolus valla poolt eraomandisse kuuluvate kinnistute üldsusele
kasutamiseks määramine.
Ükski taoline põhjendus ei haaku ka LKS § 7 lg-s 1 märgitud eeldustega.
keskkonnahariduslik tähtsus: mitmekesine loodusmaastik võimaldab läbi viia Veltsi Lasteaed-
Algkooli ja Haljala Gümnaasiumi loodusõppe programme.
Loodusega tutvumiseks laste viimine karjääride ja tehase vahele ei ole eluliselt usutav. Lisaks,
nagu eelpool öeldud, puudub võimalus parkida, maantee äärde parkimine on väga ohtlik. Eriti
ohtlik on maanteel liikuda lasteaia- ja koolilastel. Pigem peaks vald selliseid ohtlikke olukordi
vältima.
Jala on lasteaiast Pahnimäe kaitsealale 58 minutit, koolist saab sinna ka bussiga, aga see on 39
minutit pikk sõit (Google Maps rakenduse põhjal).
Allakirjutanute hinnangul on tegemist otsitud kaalutlusega. Juba 12.05.2016.a e-kirjas selgitas
Kiigemäe kinnistu omanik, et ta pole kordagi näinud, et ükski laste- või kooligrupp oleks
Kiigemäe kinnistul loodust uudistamas käinud, samuti ei ole Kiigemäe kinnistu omanikuga
ükski kooliametnik sel teemal suhelnud. On põhjendamatu, et kellegi koduõuele plaanitakse
hakata tooma kooligruppe. Nende vastuväidetega ei ole Rakvere vald ala kaitse alla võttes
arvestanud.
Igal juhul pole mitut erakinnistut hõlmava kaitseala moodustamine sellel eesmärgil seadusega
kooskõlas. Kindlasti ei ole see proportsionaalne. Kui see ka oleks oluline kaalutlus, siis saaksid
lapsed tutvuda nt arheoloogiamälestise asukohas oleva kõrgendikuga / oosiga, mis asub
Pahnimäe kinnistul – selleks ei pea kaitseala hulgas olema Kiigemäe kinnistu ja teised
kinnistud.
Kohaliku kaitse alla võtmise järgselt ei ole rohkem kui kolme aasta jooksul ükski kooligrupp
seal käinud. Seega ei ole ka tegelikkuses ühelgi kooli- ega lasteaiarühmal huvi nimetatud ala
külastada. Selle põhjuseks on mh asjaolu, et midagi kaitsmisväärset ja looduse seisukohast
huvitavat seal ei leidu.
tähelepanuväärsed puud: jäme kask (ü 265 cm) ja vanad türnpuud.
Kiigemetsa katastriüksusel neid ei asu. Metsaregistrist nähtuvalt asuvad Kiigemetsa
katastriüksusel 2020.a tehtud inventuuri kohaselt 90 % ulatuses hallid lepad. Türnpuud
Kiigemetsa katastriüksusel ei asu. Kinnistul on küll 1 % kaskesid, kuid mitte seletuskirjas
osundatud jämedat kaske.
Nagu Kadri Tali 2008.a hinnangus öeldud, jäävad need puud oma jämeduselt kaugelt alla Eesti
rekordile. Samuti olid need 2008.a juba väga halvas seisukorras. Ulatusliku kaitseala
11
moodustamine (mh hõlmates eraomandisse kuuluvaid kinnistuid, sh Kiigemäe kinnistut)
mõne puu tõttu ei ole proportsionaalne. Eriti, kui need ei ole erilised (jäävad kaugelt alla Eesti
rekordile ning olid juba rohkem kui 10 a tagasi nirus seisus).
Kuigi loodushoid on kahtlemata oluline, siis igat puud ja põõsast ei ole vaja kohaliku kaitseala
moodustamisega kaitsta. Igal juhul tuleb Kiigemetsa katastriüksus kaitsealalt välja arvata, sest
allakirjutanutele teadaolevalt seal neid puid ei asu.
Puid on vajadusel võimalik kaitsta looduse üksikobjektina mitte 19 ha suurust ala kohaliku
kaitse alla võttes.
Pahnimäe oos on osaliseks toitealaks 0,5 km kaugusel paiknevale Pahnimäe allikajärvikule
(Lauri allikas) (registrikood VEE4309200) (Eesti ürglooduse raamat).
Keskkonnaagentuuri lehelt leitava ürglooduse objekti andmete kogust nähtub, et see (i) ei ole
kaitsealune, (iI) jäi juba riikliku Pahnimäe kaitseala piirilt välja ja jääb ka kohaliku kaitseala
piirist välja; (iii) allikate peamiseks toitealaks on õhukese pinnakattega põllud, mis jäävad
oosist läände ja osalt Pahnimäe oos ehk Pahnimäe oos ei ole peamine toiteallikas.
Pahnimäe oos (kõrgendik) asub pealegi Pahnimäe kinnistul. Ka nimetatud kaalutlus ei õigusta
seda, et teised kinnistud, sh Kiigemäe kinnistu kuuluvad vastava kohaliku kaitseala hulka.
Mitte vähemtähtis pole ka see, et vastaval allikjärvikul siiamaani kaitse puudub – kui allikjärvik
ja selle toitealad oleksid niivõrd olulised, siis oleks see võetud juba 1998.a kaitse alla.
Pahnimägi on olnud looduskaitse all 27. novembrist 1958. a kuni 10. novembrini 2015. a, mis
on senini andnud kohalikele elanikele kindlustunde piirkonna looduse eripära säilimiseks.
See, et ala oli kunagi kaitse all, ei tähenda, et see ala peabki igaveseks jääma kaitse alla. Seega
ei saanud kohalikel elanikel taolist kindlustunnet või põhjendatud ootust tekkida. Pealegi on
Pahnimäe riikliku kaitse all olek lõpetatud, kuna seal polnud ja pole jätkuvalt midagi
kaitsmisväärset. Seetõttu on arusaamatu kohaliku omavalitsuse soov seda ala kaitse all hoida.
Tegemist on vastavate kinnistu omanike ja kinnistute osas õigustatud isikute
ebaproportsionaalse kahjustamisega. Pelgalt asjaolu, et väidetavalt kohalik kogukond
(tegelikkuses ühe kortermaja elanikud, Tartu, Tallinna, Kohtla-Järve üksikud elanikud)
soovivad Pahnimäe looduse säilimist muutumatul kujul, ei anna alust moodustada selle
eesmärgi saavutamiseks kohalikku kaitseala, kui sellel puuduvad kaitstavad loodusväärtused.
Loodusobjekti kaitse alla võtmine toimub üksnes avalikes huvides, mitte kellegi erahuvides.
Leiame ka seda, et kellegi pelk soov moodustada teise isiku eraomandisse kuuluvale kinnistule
kaitseala ei ole õige, eriti kui objektiivset põhjust kaitseala moodustamiseks ei ole. Väide, et
kohalikud elanikud soovivad saada kindlustustunnet looduse eripära säilimiseks on sisutühi ja
väheusutav olukorras, kus ümberringi on kaevandused, karjäärid, tehased jms. Kaevandmis-
ja tootmistegevus on vastavas piirkonnas toimunud juba aastakümneid ning ei ole elanikele
midagi uut.
Kohalik omavalitsuse kui kaitseala valitseja seisukohad on ka silmakirjalikud. Olukorras, kus
vald leiab, et 19 ha suurune ala vajab kaitset, kuna seal on eriilmeline maastik ja on muul viisil
väga oluline ning kaitsmisväärne, ei ole vald näinud probleemi AS-i Eesti Teede karjääri osas
18.02.2019.a esitatud kaevandamise keskkonnaloa pikendamise taotluse pikendamises.
Vastav mäeeraldis ja selle teenindusmaa kattuvad idaservas kuni 0,12 ha ulatuses kõnesoleva
kaitsealaga.
Isegi, kui leida, et kohalike elanike säärane huvi on sisuliselt põhistatud ja see on asjakohane
kaalutlus, siis looduse eripära säilib ka siis, kui kaitsealuseks alaks jääb vaid Pahnimäe kinnistu
ehk kaitseala hulgas ei ole vaja hoida Kiigemäe kinnistu Kiigemetsa katastriüksuse osa ega teisi
kinnistuid.
12
4.7. Nagu eelnevast järeldub, siis ei ole Pahnimäe kaitseala kehtivana hoidmiseks mingeid mõistlikke
ja asjakohaseid põhjendusi, need puudusid juba kaitseala loomise ajal. Tegemist on selgelt otsitud
põhjendustega. Selliste põhjenduste alusel saab kaaluda äärmisel juhul Pahnimäe kinnistu kaitse
all hoidmist, kuigi ka see ei pruugi otstarbekas olla arvestades, et kaitsmisväärne osa asub niikuinii
mälestise piiranguvööndis.
5. Puuduvad kaalukad põhjused ala kohaliku kaitse all hoidmisel, kinnistu omanike ja õigustatud
isiku huvidega ei ole vald kaitseala loomisel arvestanud
5.1. Kohalikul omavalitsusel on loodusobjekti kaitse alla võtmise üle otsustades ulatuslik
kaalutlusruum, mille sisustamisel tuleb arvestada ka kaitsmise vastu rääkivate huvidega. Mida
mõjusamad on kaitsmise vastu rääkivad seisukohad, seda kaalukam peab olema piirkondlik huvi
objekti kaitsmise vastu. Kui objekt tahetakse võtta kohaliku kaitse alla, on vaja kontrollida, kas
esinevad LKS § 7 lg-s 1 nimetatud eeldused. Neid eeldusi tuleb sisustada kohaliku tasandi
looduskaitse eesmärke silmas pidades.
5.2. Allakirjutanud on eelpool piisava põhjalikkusega selgitanud, et kaitsmine ei ole millegagi
põhjendatud. Kaalutlusi ala kaitse all hoidmise vastu on oluliselt rohkem kui kaitse all hoidmise
poolt. Puuduvad ülekaalukad piirkondlikud huvid ala kaitsmise vastu. Sellised huve ei suutnud vald
esile tuua ka kaitseala moodustamise menetluses. See, et ühe kortermaja elanikud ja teiste
linnade elanikud kellegi mahitusel allkirjastavad paberi, kus avaldavad soovi käia teise isiku
eraomandis oleval kinnistul aega veetmas, ei ole selliseks ülekaalukaks piirkondlikuks huviks, mis
õigustab ala kaitsmist kohaliku kaitsealana.
5.3. Kaitse-eeskirjas ettenähtud piirangud on ülimalt piiravad eraisikutest kinnistuomanike
põhiõiguste suhtes (PS § 32 ). HMS § 3 kohaselt peab halduse õigusakt ja toiming olema kohane,
vajalik ning proportsionaalne seatud eesmärgi suhtes. Samuti sätestab HMS § 4 kohustuse
haldusorgani teostada kaalutlusõigust kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning
õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve.
Dokumendiregistrist kättesaadavatest dokumentidest ja andmetest, sh määruse seletuskirjast ei
nähtu, et vald oleks erinevaid huve ja vastuväiteid kaitseala moodustamisel üldse kaalunud.
Selliselt on kaitseala moodustamine õigusvastane.
6. Ala kohaliku kaitse alla võtmise otsus ja kaitse-eeskiri tuleb tervikuna kehtetuks tunnistada mh
piirkonna varustuskindlustusega seotud kaalutlustel
6.1. Nagu eelpool põgusalt viidatud, siis vastava ala (Pahnimäe kaitseala) osas Rakvere valla 2010.a
üldplaneeringu koostamisele eelnevalt 2008.a läbi viidud olukorra analüüsis (lk 38 alt eelviimane
lõik) on märgitud, et vallavalitsuse andmetel on täiendavad uuringud planeeritud vallas asuvate
liiva ja kruusa varude kohta Pahnimäe piirkonnas. Seega on Rakvere valla 2010.a üldplaneeringu
aluseks olnud analüüsi pinnalt võimalik järeldada, et vald on vastava ala liiva- ja kruusa varude
uurimist pidanud vajalikuks. Selline hinnang on antud ajal, mil ala oli veel riikliku kaitse all
6.2. Nüüd, kus vastav ala on kohaliku kaitse all, on tekkinud küsimus, kas Rakvere vald on vastava ala
varude uurimise vajaduse osas samal seisukohal, mis aastal 2008.a ning, kas uue Rakvere valla
üldplaneeringu järgi on plaanis vastav ala jätta tervikuna kohaliku kaitse alla või mitte. Palume, et
Rakvere vald kaaluks uue üldplaneeringu koostamisel vastava kaitseala piiride vähendamist (jättes
kaitseala hulgast välja Kiigemäe kinnistu) või tervikuna kaitse alla võtmise otsuse ning kaitse-
eeskirja kehtetuks tunnistamist.
6.3. Allakirjutanute hinnangul on mõistlik Rakvere valla 2008.a seisukoht, mille kohaselt tuleb
Pahnimäe liiva- ja kruusavarusid täiendavalt uurida. Samas on see kaitseala moodustamisega
13
muudetud keerulisemaks ja aeganõudvamaks protsessiks. Ka seda palume Rakvere vallal hinnata
ja kaaluda.
6.4. Ühtlasi võivad vastavad liiva- ja kruusavarud osutuda oluliseks ning vajalikuks teatud
infrastruktuuri projektide elluviimisel. Oluline aspekt vastava ala varustuskindluse hindamisel on
asjaolu, et piirkonnas on vajadus kvaliteetse ehitusliiva järele selgelt olemas – kehtivate
kaevandamislubadega hõlmatud ehitusliiva varu on 20 km raadiuses vaid 12,3 tuhat m 3 ning
keskmiste kaevandamismahtude põhjal on piirkonna ehitusliiva varustuskindlus vähem kui kaks
aastat. Samas piirkonnas on varustuskindlus ehituskruusal 29 aastat ning täiteliival 14 aastat
(arvestades Kõldu liivakarjääri kaevandamisloas määratud aastast keskmist kaevandamise
mahtu).
6.5. Kvaliteetse ehitusliiva defitsiiti Veltsi piirkonnas näitab ka asjaolu, et mitmete suurte
ehitusobjektide varustamiseks on kasutatud Kuusalu maardlast kaevandatud ehitusliiva. Selle
tõttu ei ole otstarbekas piirkonna varustuskindluse hindamisel lähtuda vaid vastavalt
varustuskindluse juhendi järgi arvutatud tulemustest, kuna nendes ei kajastu muuhulgas ka
maavara kvaliteedi tõttu piirkonna reaalne olukord.
6.6. Varustuskindluse hindamisel tuleb lisaks tavapärasele maavarade tarbimisele arvestada ka
võimalikke olulisi muutusi piirkonna materjali vajaduses, mida võivad põhjustada suuremahulised
ehitusobjektid.
6.7. Praegune Vabariigi Valitsus on allkirjatatud koalitsioonilepingus ning aastateks 2019 - 2023
koostatud tegevusplaanis võtnud eesmärgiks ehitada kolm põhimaanteed (Tallinn-Tartu, Tallinn-
Narva, Tallinn-Pärnu) neljarealisteks, millega kaasneb täiendav suuremahuline ehitusmaterjalide
vajadus kõigil kolmel trassil. Nendest Veltsi maardla teeninduspiirkonna varustatust maavaradega
mõjutab Tallinn-Narva maantee ehitus. Riigiteede teehoiukava kohaselt on perioodil 2023 - 2030
ette nähtud Tallinn-Narva maantee neljarealiseks ehitus 54 km ulatuses.
6.8. Arvestades seatud eesmärki ehitada Tallinn-Narva maantee neljarealiseks kogu ulatuses, jääb
Veltsi liivamaardla otsesesse teeninduspiirkonda Tallinn-Narva maantee ehitusel Haljala-Sõmeru
lõigu tee ehitus (lõigu pikkus ~10,5 km). Lähtudes viimatisest suuremast TEN-T maantee
ehitusobjekti Aaspere-Haljala teelõigu projektist, siis hinnanguliselt kulub Veltsi liivamaardla
otseses teeninduspiirkonnas oleva Tallinn-Narva maantee ümberehitamiseks neljarealiseks
maanteeks 740 tuh m3 täitematerjali.
6.9. Dokumendis „Riigiteede teehoiukava 2020 – 2030“ on ette nähtud Tallinn-Narva maanteel
Põdruse ja Sõmeru eritasandiliste ristmike ehitus (kava järgi planeeritud aastateks 2029 – 2030).
Mõlemad liiklussõlmed jäävad Veltsi maardla otsesesse teeninduspiirkonda, ning mõlema objekti
jaoks on Veltsi maardla lähim potentsiaalse täitematerjaliga maardla. Arvestades, et
ehitusobjektidel on oluline kasutatavate täitematerjalide võimalik lähedal paiknemine, siis annab
teehoiukavas planeeritud ristmike ehitus eelduse, et Veltsi liivamaardlas täiendav varu arvele
võtmine ja selle kaevandamine on asjakohane.
6.10. Tallinn-Narva maantee ümberehitustele lisanduvad veel täiendavalt Maanteeameti
väiksemad ehitusobjektid, mille materjali vajadus on tunduvalt väiksem ning mille maht kajastub
varasemate aastate keskmises kaevandamise mahus.
6.11. Pahnimäe kohaliku kaitse alla võtmise otsuse kehtetuks tunnistamisega ei muudetaks üldist
piirkonna ilmet ka võimaliku kaevandamise korral vastaval alal. Nimelt on vastav ala ümbritsetud
nii Eesti Teed AS karjäärist ja asfaltbetoonitehasest ning külgneb ka maanteega.
6.12. Seega tuleb kaitseala lõpetamist kaaluda ka piirkonna varustuskindlustuse aspektist. On selge,
et praegune varustatus on kriitilisel tasemel.
6.13. Alal olevate liiva- ja kruusvarude uurimisest on huvitatud kinnistu omanik ning OÜ Largemar.
OÜ Largemar esitas Kiigemäe kinnistu omanikuga sõlmitud kokkuleppe alusel geoloogilise
14
uuringuloa taotluse 2016.a veebruaris pärast seda, kui ala oli riikliku kaitse alt välja arvatud. Ehk
geoloogilise uuringuloa taotluse esitamise hetkel ei olnud ala kaitsealune ja sellega seotud
võimalikud piirangud puudusid. Alles pärast seda, kui vald oli saanud arvamuse andmiseks OÜ
Largemar taotluse sai kinnistu omanik teada ala kohaliku kaitse alla võtmise menetluse
(põhjendamatust ja seadusevastasest) algatamisest.
6.14. Taolise seadusevastase menetluse tulemusel moodustatud kohalik kaitseala, milleks
igasugune tegelik sisuline põhjus ja vajadus puudub, rikub ilmselgelt kinnistu omaniku ja OÜ
Largemar huve. Juhul, kui kohaliku omavalitsuse seadusevastase tegevuse tulemusel
moodustatud kaitseala tõttu ei saa kinnistu omanik ja OÜ Largemar kinnistut (ning kinnistu
omanikule kuuluvat liiva ja kruusa) kasutada soovitud viisil (mh geoloogiliste uuringute
läbiviimiseks ja võimalikuks kaevandamiseks), siis on see allakirjutanute hinnangul aluseks esitada
valla vastu kahju hüvitamise nõue. Selgelt on piirkonnas nõudlus ehitusliiva ja –kruusa järgi
olemas.
7. Taotlus
7.1. Rõhutame lõpetuseks, et Pahnimäe kaitseala hulgas on eraomandisse kuuluv Kiigemäe kinnistu
Kiigemetsa katastriüksus. Teatud ala kohaliku kaitse alla võtmine ei saa ega tohi kunagi olla
kergekäeline. Selleks peavad esinema kaalukad põhjendused, peavad esinema ala kaitse alla
võtmise eeldused ja kaitse alla võtmise eesmärgid peavad olema seotud kaitse alla võtmise
eeldustega. Eriti olukorras, kus kaitsealuseks maaks määratakse ka eraomandisse kuuluvad
kinnistud. Sellisel juhul peab kohalik omavalitsus erilise põhjalikkusega kaitseala moodustamise
vajalikkust motiveerima ja kõiki asjaolusid äärmiselt põhjalikult kaaluma.
7.2. Kaitseala hulka on täiesti arusaamatutel ja alusetutel kaalutlustel arvatud eraomandisse kuuluv
Kiigemäe kinnistu (Kiigemetsa katastriüksuse osas). Seda ei ole piisavalt põhjendatud ning
määruse seletuskirjast nähtuvad selgitused ei anna alust pidada Kiigemetsa katastriüksuse
kaitseala hulka arvamist sisuliselt õigeks, otstarbekaks, põhjendatuks ja proportsionaalseks.
Kaitseala koosseisus olemise tõttu on vastava kinnistu omaniku ja õigustatud isiku õiguste
teostamine põhjendamatult piiratud.
7.3. Allakirjutanud paluvad Pahnimäe ala (sh Kiigemetsa katastriüksuse) kaitse alla võtmise otsuse,
määruse ja kaitse-eeskirja kehtetuks tunnistada või muuta neid selliselt, et kaitse alt arvatakse
tervikuna välja Kiigemetsa katastriüksus. Kohalikul omavalitsusel on võimalik need kehtetuks
tunnistada nagu nähtub LKS § 13 regulatsioonist. LKS § 13 lg 1 järgi kohaldatakse kaitse alla
võtmise otsuse ja kaitse-eeskirja kehtetuks tunnistamisele LKS §-des 8 ja 9 sätestatut.
7.4. Allakirjutanud paluvad käesolevat dokumenti käsitleda LKS § 8 järgse taotlusena Pahnimäe
kaitseala otsuse ja kaitse-eeskirja kehtetuks tunnistada ehk Pahnimäe kaitseala kohaliku kaitse alt
välja arvamiseks. Juhul, kui vald leiab, et põhjendatud ei ole kogu ala kohaliku kaitse alt välja jätta,
siis taotlevad allkirjastajad, et kaitse alt jääks välja Kiigemäe kinnistu koosseisus olev Kiigemetsa
katastriüksus ning sellega seonduvalt muudetaks Pahnimäe kaitse alla võtmise otsust ja kaitse-
eeskirja.
7.5. LKS § 8 lg 2 p 1 järgseteks põhjendusteks on: (i) ala võeti kaitse alla LKS ja HMS menetlus- ja
vorminõudeid rikkudes, otsus, kaitseala moodustamise määrus ja kaitse-eeskiri on formaalselt
õigusvastased (vt p 1) ; (ii) kaitse alla võtmise eeldused ei olnud toona ja ei ole käesoleval hetkel
täidetud, vähemalt ei ole need täidetud Kiigemetsa katastriüksuse osas, ka sisuliselt on otsus ja
kaitse-eeskiri õigusvastane; (vt p 2); (iii) kaitseala moodustamine määruses esile toodud
eesmärkidel on põhjendamatu (vt p 3); (iv) ala kohaliku kaitse alla võtmine seletuskirjas
esiletoodud põhjendustel on arusaamatu ning ebavajalik, põhjendused on otsitud ja
paljasõnalised (vt p 4); (v) puuduvad ülekaalukad huvid ala kaitse all hoidmiseks, eriti Kiigemetsa
15
katastriüksuse osas (vt p 5); (vi) kaitseala tuleb kehtetuks tunnistada mh piirkonna
varustuskindlustusega seotud kaalutlustel. Riigiteede teehoiukava 2020 – 2030 kohaselt on
lähiajal plaanis vastava ala lähiümbruses teostada mahukaid teede ehitusprojekte ning ala kaitse
alt väljajätmisel on võimalik neid projekte teenindada, kui geoloogiliste uuringute tulemusel
leitakse alalt sobiva kvaliteediga liiva ja kruusa. Igal juhul tuleb vastaval kaalutlusel jätta kaitse alt
välja Kiigemetsa katastriüksus (vt p 6).
7.6. Pahnimäe kaitseala moodustamise haldusakt ja kaitse-eeskiri on selgelt nii formaalselt kui ka
materiaalselt õigusvastane. Vaidlusalused aktid ei ole kooskõlas seadusega, ei tugine õiguslikule
alusele, on kaalutlusvigadega ja ebaproportsionaalsed. Kuna Pahnimäe kaitseala moodustamise
haldusakti õiguspärasuse eeldused ei olnud selle vastuvõtmisel täidetud, on tegemist õigusvastase
haldusaktiga ja see tuleb kehtetuks tunnistada.
7.7. Pahnimäe kaitseala tuleb tervikuna kehtetuks tunnistada (või vähemalt Kiigemetsa katastriüksuse
osas) selleks, et kinnistu omanik(ud) saaks(id) teostada oma omandipõhiõigust (PS § 32, LKS § 8 lg
2 p 2) ja Kiigemetsa katastriüksuse osas õigustatud isik (OÜ Largemar) saaks teostada oma
ettevõtlusvabadust. On ilmselge, et omandiõiguse piiramine looduse kaitsmise eesmärgil ei saa
olla õiguspärane ja proportsionaalne olukorras, kus väidetavalt kaitsmist vajaval ja kitsendustega
koormatud kinnistuosal puuduvad kaitsmist vajavad sellised kõrge väärtusega maastik,
kaitsealused taime- või puuliigid, ajaloolis-arheoloogilised väärtused, mille kaitsmiseks Pahnimäe
kohalik kaitseala väidetavalt moodustati.
7.8. Absoluutselt iga (avamaa)kaevandus ohustab loodusväärtusi, need hävivad, kuid see ei tähenda,
et iga uue maardla kasutuselevõtt ohustab loodust ja seda tuleb tõrjuda, vaid otsus peaks sõltuma
sellest, kui erilised loodusväärtused alal esinevad. Neid väärtusi tuleb vaadelda laiemas kontekstis,
mitte piirduda alal leitud mõne palu-karukellaga, mis pealegi leiti Pahnimäe kinnistult.
7.9. Kaevandamine on normaalne, vajalik ja küllalt reguleeritud tegevus, mille käsitlemine
„loodusobjekti ohustajana“ pole ilmselt olnud seadusandja mõtteks. See, kas potentsiaalne
kaevandus (kui „ohustaja“) on piisav argument, et moodustada Pahnimäe kaitseala nii
laiaulatuslikult, saab tulla alles pärast vastuse saamist, kui olulised on vastava piirkonna
objektiivsed loodusväärtused. Pahnimäe alal ei ole erilisi kaitseväärtusi, selliseid, mis vältimatult
tingiksid kaitseala moodustamise (nt I kategooria liigid). II ja III kategooria liigid, mis Kiigemetsa
katastriüksusel ei asu, ei õigusta Kiigemetsa kinnistu kaitseala hulgas hoidmist. Pole mõeldav, et
iga vähegi haruldasemaks loetud liigi juurde moodustatakse kaitseala. Kohalikku kaitseala ei ole
lubatud moodustada kergekäeliselt ja põhjendamatult, eriti kui see puudutab eraomanduses
olevaid kinnistuid.
7.10. Nagu Kadri Tali on oma 2008.a ekspertiisis tuvastanud, siis Pahnimäe alal ei ole erilisi
kaitseväärtusi, millest omakorda järeldub, et seega ei saa kaevandamine olla ohustatavaks
tegevuseks, mis õigustanuks kaitseala loomist või ala kaitse all olemist.
7.11. Kuna taotlus puudutab kogu ala kaitse alt väljajätmist või alternatiivselt Kiigemetsa
katastriüksuse kaitse alt väljajätmist, siis ei esita allakirjutanud hetkel kaarti. Piirid seonduvad
kaitseala või Kiigemetsa katastriüksuse piiridega. Juhul, kui vald soovib kaardi esitamist, siis on
allakirjutanud valmis selle esimesel nõudmisel LKS § 8 lg 2 p 3 alusel esitama.
7.12. Kaitse alla võtmise lõpetamise tõttu soovivad allakirjutanud ka kõikide kaitse alla võtmisest
tulenevate piirangute lõpetamist, vähemalt tuleb kaitse alt välja jätta ja piirangud kehtetuks
tunnistada Kiigemetsa katastriüksuse osas (LKS § 8 lg 2 p 4).
7.13. Kohaliku kaitse lõpetamise tõttu ei ole Rakvere vallal alaga seoses mingeid kaitse
korraldamisega seotud kulutusi (LKS § 8 lg 2 p 5), pigem säästab see Rakvere valla kulutusi. Juhul,
kui kaitse alt arvatakse välja vaid Kiigemetsa katastriüksus, siis vähenevad Rakvere valla kui
kaitseala valitseja kulutused, kuivõrd kaitse all olev maa-ala väheneb. Pigem võivad Rakvere valla
16
kohustused suureneda juhul, kui Kiigemäe kinnistu hulgas olev Kiigemetsa katastriüksus jääb
jätkuvalt alusetult kaitseala hulka (võimalik kahju hüvitamise nõue).
7.14. Taotluse saamise järgselt on vald kohustatud korraldama kohaliku kaitse lõpetamise
põhjendatuse ja otstarbekuse osas ekspertiisi, kaasates selleks vastava ala eriteadmistega isiku
(LKS § 8 lg 3) ning viima protseduuri muus osas läbi samuti LKS § 8 ja 9 nõudeid järgides.
Allakirjutanud taotlevad vastava menetluse algatamist, ekspertiisi ja nõuetekohase menetluse
läbiviimist ning taotluse rahuldamist.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/
Peep Nõggo Tiit Nõggo
Kiigemäe kinnistu omanik OÜ Largemar juhatuse liige
17
RAKVERE VALLAVOLIKOGU
Tiit Nõggo
OÜ Largemar Teie 15.03.2021
Sama: Meie 29.04.2021 nr 8-3/188-1
Peep Nõggo
Vastus taotlusele
28.04.2021 toimunud Rakvere vallavolikogu istungil võeti menetlusse Teie poolt edastatud taotlus
Pahnimäe oosi kohaliku kaitse alla võtmise otsuse ning kaitse-eeskirja kehtetuks tunnistamiseks või
alternatiivselt kaitseala piiride vähendamiseks.
Menetluse tulemustest teavitame Teid täiendavalt.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Peep Vassiljev
Vallavolikogu esimees
Sirje Veiman 327 8262
[email protected]
_______________________________________________________________________________________________________________________
Kooli 2 Telefon +372 329 5944 Registrikood 77000329
Sõmeru alevik Faks +372 329 5941 SEB Pank EE981010502009484005
44305 LÄÄNE-VIRUMAA E-post:
[email protected] Swedbank EE412200221032186823
www.rakverevald.ee Nordea Bank EE431700017003152964
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Veltsi II ja Veltsi III uuringuruumide
varustuskindluse hinnang
Töö nr 20/3172
Tallinn 2020
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Veltsi II ja Veltsi III uuringuruumide varustuskindluse hinnang 2
Kinnitan:
Erki Vaguri ...........................
Juhatuse liige
Hinnangu koostasid:
Epp Kuslap ...........................
mäeinsener
Erki Vaguri ...........................
Diplomeeritud mäeinsener tase 7
(Kutsetunnistus nr 127132)
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Veltsi II ja Veltsi III uuringuruumide varustuskindluse hinnang 3
SISUKORD
1. SISSEJUHATUS .................................................................................... 4
2. VELTSI II JA VELTSI III UURINGURUUMIDE
POTENTSIAALSE TEENINDUPIIRKONNA
VARUSTUSKINDLUSE HINNANG .................................................. 5
2.1 Veltsi maardla materjal .................................................................................... 5
2.2 Teeninduspiirkonna hinnang ja kaevandamismahud ....................................... 6
2.3 Teeninduspiirkonna varustuskindlus ................................................................ 9
3. KOKKUVÕTE ..................................................................................... 11
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Veltsi II ja Veltsi III uuringuruumide varustuskindluse hinnang 4
1. SISSEJUHATUS
Päide Liiv OÜ (registrikood 14856070, aadress Lääne-Viru maakond, Rakvere vald,
Päide küla, Kiigemäe, 44418) tellis OÜ-lt Inseneribüroo STEIGER (registrikood
11206437, aadress Harju maakond, Tallinn, Nõmme linnaosa, Männiku tee 104,
11216) Veltsi II ja Veltsi III uuringuruumide potentsiaalse teeninduspiirkonna
varustuskindluse hinnangu, selgitamaks välja, kas vaadeldavas piirkonnas on tagatud
liiva ja kruusa varustuskindlus hetkel kehtivate kaevandamislubadega määratud
kaevandatavate varudega.
Päide Liiv OÜ esitas Keskkonnaametile 09.12.2019. a Veltsi II uuringuruumi ja
Veltsi III uuringuruumi geoloogilise uuringu loa taotlused.
Taotletav Veltsi II uuringuruum asub Lääne-Viru maakonnas Rakvere vallas Päide
külas eraomandisse kuuluval Kiigemäe kinnistul (katastritunnusega 66101:001:0194).
Põhjast külgneb taotletav uuringuruum Veltsi karjääriga (kaevandamisluba LVIM-025,
loa omanik AS Eesti Teed, kehtib kuni 18.02.2029. a). Taotletava uuringuruumi
pindala on 1,97 ha. Uuringuruum kattub põhja- ja lääneosas 0,69 ha ulatuses Veltsi
maardla ehitusliiva aktiivse reservvaru plokiga 2.
Taotletav Veltsi III uuringuruum asub Lääne-Viru maakonnas Rakvere vallas Päide
külas eraomandisse kuuluval Kiigemetsa kinnistul (katastritunnusega
66101:001:0195). Taotletav uuringuruum külgnev loodest Veltsi karjääri
mäeeraldisega ning läänest taotletava Vesti II uuringuruumiga. Taotletava
uuringuruumi pindala on 6,41 ha. Uuringuruum kattub lääneservas kitsal ribal Veltsi
maardla ehitusliiva aktiivse reservvaru plokiga 2.
Käesoleva töö eesmärgiks on anda sisend taotletavate uuringuruumide ala maakasutuse
planeerimiseks Rakvere Vallavalitsuse poolt koostatavas uues Rakvere valla
üldplaneeringus.
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Veltsi II ja Veltsi III uuringuruumide varustuskindluse hinnang 5
2. VELTSI II JA VELTSI III UURINGURUUMIDE
POTENTSIAALSE TEENINDUPIIRKONNA
VARUSTUSKINDLUSE HINNANG
2.1 Veltsi maardla materjal
Veltsi (Pahnimäe) liivamaardlat on uuritud kuuel korral, neist viimati 2004. aastal OÜ
J. Viru Markšeideribüroo poolt. Viimase uuringu tulemused on vormistatud aruandes
„Aruanne Veltsi (Pahnimäe) liivamaardla Veltsi karjääri uuringualal tehtud
geoloogiliste tööde kohta (varu seisuga 01.03.2004), mis oli aluseks Veltsi karjääri
mäeeraldisega kattuval alal varude arvele võtmiseks.
Veltsi (Pahnimäe) registrikaardi kohaselt on plokk 2 aR keskmine paksus 9,0 m ning
kvaliteedilt on tegemist ehitusliivaga (2005. aasta uuringukorra alusel).
2004. a teostatud geoloogilise uuringu põhjal on Veltsi karjääri plokk 1 aT puhul
tegemist ehitusliivaga, mille põhinäitajad on toodud tabelis 2.1 Arvestades ploki 1 aT
keskmisi näitajaid, on ka 2018. a kehtima hakanud geoloogilise uuringu korra kohaselt
tegemist ehitusliivaga.
Tabel 2.1 Veltsi (Pahnimäe) maardla plokk 1 aT põhinäitajad
Näitaja Minimaalne Maksimaalne Keskmine
Kruusa sisaldus (>5 mm), % 0,6 10,0 4,1
Savi ja tolmuosakesi (<0,05 mm)
1,3 9,0 3,8
looduslikus materjalis, %
Savi ja tolmuosakesi (<0,05)
1,3 6,3 3,8
väljasõelutud liivas, %
Liiva peensusmoodul (Mp) 1,7 3,1 2,3
Arvestades uuringu teostamise ajal kehtinud maavara määramise nõudeid ja erinevates
sektorites jälgitavad kvaliteedinäitajad, siis avalikult kasutatava teabe alusel ei ole
võimalik määrata Veltsi maardla maavara täpseid kasutusalasid. Veltsi karjääri alal
teostatud geoloogilise uuringu käigus hinnati, et liiva, millelt on kruusaosad
eemaldatud, saab kasutada ehitussegude valmistamiseks, kruusateede katendi
kruusasegude koostamiseks, osaliselt kruusateede aluste valmistamiseks ja
asfaltbetoonsegude koostamiseks. Looduslikust materjalist kruusa on uuringu põhjal
võimalik kasutada asfaltbetoonsegude valmistamiseks, kruusateede katendi ja aluste
jaoks kruusasegude valmistamiseks ning ehitusbetooni valmistamiseks.
Veltsi II ja III geoloogilise uuringu lubade taotlustes on hinnatud, et vaadeldaval alal
võib potentsiaalselt kasulikuks kihiks lugeda liivakad-kruusakad setted. Taotluses
esitatud analüüsi kohaselt võib Veltsi II uuringuruumis arvestada kasuliku kihi
paksuseks ~9 m ning Veltsi III uuringuruumis ~17 m.
Kuna taotletavatel aladel ei ole täpseid geoloogilisi uuringuid teostatud, siis ei saa
käesoleva hinnangu andmisel lähtuda konkreetsest maavara liigist, vaid saame
hinnangu anda lähtuvalt üldisest liiva ja kruusa vajadusest ja varasematest
tarbimismahtudest vaadeldavas piirkonnas.
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Veltsi II ja Veltsi III uuringuruumide varustuskindluse hinnang 6
2.2 Teeninduspiirkonna hinnang ja kaevandamismahud
Veltsi liivamaardla asukoht on ehitusmaavarade potentsiaalsete tarbimiskohtade suhtes
soodne – maardlast ~3 km kaugusel põhja jääb Tallinn-Narva maantee ning ~5 km
kaugusel lõunasse jääb Rakvere linn. Ida-lääne suunaliselt võib Veltsi liivamaardla
teeninduspiirkonnaks lugeda ala Haljalast kuni Sõmeruni, kust lääne suunas tuleb vastu
Kaasiku ja Kõldu maardlad ning idast Sämi ja Hurtja maardlad.
Vastavalt Keskkonnaministeeriumi kantsleri käskkirjaga nr 610 kinnitatud juhendi
„Juhend riiklike huvide kaalumiseks ehitusmaavarade kaevandamis- ja uuringulubade
taotluste menetlemisel lähtuvalt varustuskindluse tagatusest“ punktidest 5.1.2 ja 5.1.3
Juhendi punkti 5.1.2 kohaselt hinnatakse maavara kaevandmiseks varem antud
mäeeraldistest tulenevat varustuskindlust taotletava mäeeraldise teeninduspiirkonnas
lähtudes Eesti Vabariigi maavaravarude koondbilansi viimase viie aasta andmetest, kui
kaevandamiseks taotletava mäeeraldise teeninduspiirkonnas kaevandatakse juba
samaväärset maavara. Mäeeraldise teeninduspiirkonna varude kasutamisel arvestatakse
ka võimalikke hüppelisi muutusi nõudluses ning tarbijate nõudeid toorme kvaliteedile.
Punkti 5.1.3 kohaselt hinnatakse ka taotletava mäeeraldise ja mäeeraldise
teeninduspiirkonnas varustuskindlust tagavate töötavate karjääride reaalseid
veokaugusi ja võimalike veoteede tehnilist seisukorda potentsiaalsete lõpptoote
tarbimiskohtade suhtes.
Kuigi juhendi järgi ei hinnata varustuskindluse aspekti uuringu- ja kaevandamislubade
menetlustes, kui taotletav maavara kuulub eraomandisse, on siiski käesolevas
hinnangus lähtutud juhendis esitatud varustuskindluse arvutamise põhimõtetest.
Juhendi kohase 50 km raadiuse piirkonnas on maavarade osas küllaltki tihe
konkurents, siis Veltsi liivamaardla lähipiirkonnas (veokaugus <20 km) ei ole liiva ja
kruusa arvestatava varuga karjääre. Veltsi liivamaardlas on alates 2008. aastast püsivalt
kaevandatud 1-10 tuh m3 aastas. Taotletavate Veltsi II ja Veltsi III uuringuruumidega
külgnev Veltsi karjäär ammendatakse viimase aastate kaevandamise maht arvestades
~2 aasta jooksul. Tabelis 2.2 on toodud Veltsi liivamaardlast 50 km kaugusele veoteid
mööda jäävate karjääride ehitus- ja täiteliiva ning ehitus- ja täitekruusa kaevandatavad
jääkvarud ja aastased keskmised kaevandamise mahud.
Tabel 2.2 Veltsi liivamaardlast 50 km raadiuses asuvate karjääride kaevandamise
mahud
Kaugus 5 aasta
Kaevandatav
Veltsi keskmine
Loa nr Mäeeraldis Maavara jääkvaru,
liiva- kaevandamise
tuh m3
maardlast maht, tuh m3
Kalajärve
HARM-135 30 ehitusliiv 150.0 0.0
liivakarjäär
Kõldu
KL-507706 14 täiteliiv 596.0 40.0*
liivakarjäär
Suurkõrtsi II
KL-508031 49 ehituskruus 62.0 -
lubjakivikarjäär
Veadla
KL-508178 25 täitekruus 118.0 10,0*
kruusakarjäär
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Veltsi II ja Veltsi III uuringuruumide varustuskindluse hinnang 7
Kaugus 5 aasta
Kaevandatav
Veltsi keskmine
Loa nr Mäeeraldis Maavara jääkvaru,
liiva- kaevandamise
tuh m3
maardlast maht, tuh m3
Kalajärve II
L.MK/300603 30 ehitusliiv 20.6 1.3
liivakarjäär
Kellavere- 46 ehituskruus 47.4 4.1
L.MK/318759 Veskimäe 46 ehitusliiv 389.2 32.1
liivakarjäär 46 täiteliiv 31.5 7.2
27 täiteliiv 24.0 0.4
Soomukse II
L.MK/319032 27 ehituskruus 59.4 5.0
kruusakarjäär
27 ehitusliiv 19.9 0.6
Lasila II
L.MK/320181 24 ehituskruus 158.0 1.2
kruusakarjäär
Meibaumi
L.MK/320214 40 täiteliiv 41.3 3.3
liivakarjäär
46 ehituskruus 82.0 0.0
Moora
L.MK/320376 46 täiteliiv 92.0 0.0
liivakarjäär
46 ehitusliiv 335.0 0.0
Kaasiku III
L.MK/320821 11 ehituskruus 16.0 4.3
kruusakarjäär
Sämi 25 täiteliiv 260.9 3.8
L.MK/320835
liivakarjäär 25 ehitusliiv 58.5 0.0
Kaasiku II
L.MK/320845 11 ehitusliiv 3.0 2.0
liivakarjäär
Metsaniidu II
L.MK/321856 23 täiteliiv 1078.0 0.0
liivakarjäär
Männikvälja 28 ehitusliiv 139.4 9.3
L.MK/322005
liivakarjäär 28 ehituskruus 71.6 2.2
Vinni
L.MK/322486 23 ehituskruus 809.7 23.4
kruusakarjäär
Raigu 44 ehitusliiv 68.2 7.6
L.MK/322586
kruusakarjäär 44 täitekruus 165.6 6.0
Kalajärve III
L.MK/322588 30 ehitusliiv 39.3 1.3
liivakarjäär
Meibaumi II
L.MK/323393 30 ehituskruus 607.0 0.0
kruusakarjäär
Salimäe
L.MK/323669 23 ehituskruus 177.6 4.3
kruusakarjäär
Hurtja
L.MK/323825 35 ehitusliiv 1711.5 14.0
liivakarjäär
Vinni II
L.MK/324060 29 ehituskruus 200.0 0.0
kruusakarjäär
Vinni III
L.MK/324062 29 ehituskruus 475.9 0.0
kruusakarjäär
Pikametsa
L.MK/326702 21 täiteliiv 113.8 11.9
liivakarjäär
L.MK/327159 Saksi 26 ehituskruus 0.0 2.0
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Veltsi II ja Veltsi III uuringuruumide varustuskindluse hinnang 8
Kaugus 5 aasta
Kaevandatav
Veltsi keskmine
Loa nr Mäeeraldis Maavara jääkvaru,
liiva- kaevandamise
tuh m3
maardlast maht, tuh m3
kruusakarjäär 26 täiteliiv 59.5 0.4
Sauevälja 32 täiteliiv 307.0
L.MK/327800
kruusakarjäär 32 ehituskruus 0.0 30.3
26 ehituskruus 86.6 4.7
Saksi II
L.MK/328790 26 täiteliiv 15.6 0.1
kruusakarjäär
26 ehitusliiv 24.7 2.1
Männikvälja
L.MK/331319 29 ehituskruus 640.9 0.0
kruusakarjäär
Altpere
L.MK/333549 21 ehitusliiv 19.7 24.8
liivakarjäär
L.MK.LV- Soomukse 27 ehitusliiv 50.3 2.3
150120 kruusakarjäär 27 ehituskruus 29.1 0.8
L.MK.LV- Haava II
15 ehituskruus 315.6 4.7
174778 kruusakarjäär
L.MK.LV- Altpere II 21 ehitusliiv 23.3 0.0
205561 liivakarjäär 21 täiteliiv 28.7 0.2
L.MK.LV- Haava III täiteliiv -3.0 0.0
15
205644 kruusakarjäär ehituskruus 92.5 9.5
Miila
LVIM-021 40 ehitusliiv 114.0 0.9
liivakarjäär
Kuusemetsa
LVIM-022 46 ehitusliiv 116.8 14.1
karjäär
LVIM-025 Veltsi karjäär 0
ehitusliiv 9.3 4.4
ehitusliiv 12,3 6,3
Kuni 20 täiteliiv 593,0 40,0*
km ehituskruus 408,1 14,2
täitekruus 0,0 0,0
Kokku
ehitusliiv 3 292,6 116,9
Kuni 50 täiteliiv 2 645,1 27,3
km ehituskruus 3 931,3 96,6
täitekruus 283,6 6,0
*kaevandamisloale kantud keskmine kaevandamise aastamäär, kuna luba on antud
2020. a ja kaevandamisega pole mäeeraldisel alustatud
Suurimate aastaste kaevandamise mahtudega täitematerjalid on ehituliiv ja -kruus seda
nii Veltsi liivamaardla otseses teeninduspiirkonnas kui ka 50 km raadiuses olevates
karjäärides. Sega kui Kiigemäe ja Kiigemetsa kinnistutel teostatava geoloogilise
uuringu käigus tuvastatakse materjali vastavus ehitusliiva või -kruusa nõuetele, siis on
suur tõenäosus, et Veltsi maardlas on reaalne kaevandamistegevuse laiendmaise
võimalus. Vaadates keskmisi kaevandamise mahtusid, siis täiteliiva ja -kruusa nõudlus
on piirkonnas märgatavalt väiksem, samuti on alles hiljuti antud uus kaevandamise
luba Kõldu liivakarjääris (14 km kaugusel Veltsi liivamaardlast) täiteliiva
kaevandamiseks.
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Veltsi II ja Veltsi III uuringuruumide varustuskindluse hinnang 9
2.3 Teeninduspiirkonna varustuskindlus
Veltsi liivamaardla teeninduspiirkonna varustuskindluse leidmisel on lähtutud
varustuskindluse arvutamise juhendis toodud metoodikast jagades mäeeraldiste
kaevandatava jääkvaru koguse viimase 5 aasta keskmise kaevandamise mahuga.
Vaadeldes Veltsi liivamaardlast 50 km veokaugusele jääva piirkonna varustatust
täitematerjalidega, siis on kõikide maavarade osas tagatud varustuskindlus rohkem kui
20 aastaks. Arvestades aga seda, et nii majanduslikult kui ka keskkonnakaitseliselt on
säästlikum kasutada täitematerjali, mis asub ehitusobjektile võimalikult lähedal, siis
tuleks vaadelda ka Veltsi maardlast väiksema veokaugusega raadiusega alade
täitematerjalidega varustatust.
Maavara transportimine rohkem kui 50 km kauguselt ei ole mõistlik, sest mida lähemal
on karjäär ehitusobjektile, mida materjaliga varustatakse, seda väiksem on negatiivne
keskkonnamõju, mis kaasneb transpordiga. Mida lühem on materjali transpordikaugus,
seda odavam tuleb ka materjali omahind – näiteks 30 km kauguselt suurte koguste
ehitusmaterjalide transport teeb omahinna ligi 50 % kallimaks ning 50 km veokauguse
puhul 67 % kallimaks. Täiendava veomahuga kaasneb kõrgem liikluskoormus,
halvenev liiklusohutus ning suuremad CO2 emissioonid, mida tuleks arvestada silmas
pidades Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud dokumendis „Kliimapoliitika põhialuseid
aastani 2050“ sätestatut. Seega on oluline, et objektide varustamisel täitematerjalidega
võetakse kasutusele esmalt need karjäärid, mis asuvad lõpptarbijale kõige lähemal.
Seega piirkonnas, kus on olemas arvestatav karjääride võrgustik, on reaalne, et
ehitusobjektide varustamiseks täitematerjalidega kasutatakse nende mäeeraldiste
materjali, mis on objektile kõige lähemal, et materjali vedu oleks majanduslikult ja
keskkonnakaitseliselt kõige ökonoomsem. Seetõttu on oluline hinnata ka Veltsi
liivamaardla teeninduspiirkonna varustatust täitematerjalidega kitsamas piirkonnas kui
varustuskindluse juhendis toodud 50 km raadius.
Suuremahuliste ehitusobjektide varustamisel täitematerjalidega loetakse veel
optimaalseks veokauguseks 30 km. Vaadates Veltsi liivamaardlast 30 km veoteede
raadiusesse jäävate täitematerjalide karjääride kaevandatavat varukogust ja keskmist
aastast kaevandamisemahtu, on 30 km raadiuses ehitusliiva varustuskindlus 11,5
aastat, teiste maavarade osas rohkem kui 20 aastat.
Oluline aspekt Veltsi liivamaardla varustuskindluse hindamisel on asjaolu, et
piirkonnas on vajadus kvaliteetse ehitusliiva järele selgelt olemas – kehtivate
kaevandaislubadega hõlmatud ehitusliiva varu on 20 km raadiuses vaid 12,3 tuhat m3
ning keskmiste kaevandamismahtude põhjal on piirkonna ehitusliiva varustuskindlus
vähem kui kaks aastat. Samas piirkonnas on varustuskindlus ehituskruusal 29 aastat
ning täiteliival 14 aastat (arvestades Kõldu liivakarjääri kaevandamisloas määratud
aastast keskmist kaevandamise mahtu).
Kvaliteetse ehitusliiva defitsiiti Veltsi liivamaardla piirkonnas näitab ka asjaolu, et
mitmete suurte ehitusobjektide varustamiseks on kasutatud Kuusalu maardlast
kaevandatud ehitusliiva. Selle tõttu ei ole otstarbekas piirkonna varustuskindluse
hindamisel lähtuda vaid vastavalt varustuskindluse juhendi järgi arvutatud tulemustest,
kuna nendes ei kajastu muuhulgas ka maavara kvaliteedi tõttu piirkonna reaalne
olukord.
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Veltsi II ja Veltsi III uuringuruumide varustuskindluse hinnang 10
Varustuskindluse hindamisel tuleb lisaks tavapärasele maavarade tarbimisele arvestada
ka võimalikke olulisi muutusi piirkonna materjali vajaduses, mida võivad põhjustada
suuremahulised ehitusobjektid.
Praegune Vabariigi Valitsus on allkirjatatud koalitsioonilepingus ning aastateks
2019 - 2023 koostatud tegevusplaanis võtnud eesmärgiks ehitada kolm põhimaanteed
(Tallinn-Tartu, Tallinn-Narva, Tallinn-Pärnu) neljarealisteks, millega kaasneb täiendav
suuremahuline ehitusmaterjalide vajadus kõigil kolmel trassil. Nendest Veltsi
liivamaardla teeninduspiirkonna varustatust maavaradega mõjutab Tallinn-Narva
maantee ehitus. Riigiteede teehoiukava kohaselt on perioodil 2023 - 2030 ette nähtud
Tallinn-Narva maantee neljarealiseks ehitus 54 km ulatuses.
Arvestades seatud eesmärki ehitada Tallinn-Narva maantee neljarealiseks kogu
ulatuses, jääb Veltsi liivamaardla otsesesse teeninduspiirkonda Tallinn-Narva maantee
ehitusel Haljala-Sõmeru lõigu tee ehitus (lõigu pikkus ~10,5 km). Lähtudes viimatisest
suuremast TEN-T maantee ehitusobjekti Aaspere-Haljala teelõigu projektist, siis
hinnanguliselt kulub Veltsi liivamaardla otseses teeninduspiirkonnas oleva Tallinn-
Narva maantee ümberehitamiseks neljarealiseks maanteeks 740 tuh m3 täitematerjali.
Dokumendis „Riigiteede teehoiukava 2020 – 2030“ on ette nähtud Tallinn-Narva
maanteel Põdruse ja Sõmeru eritasandiliste ristmike ehitus (kava järgi planeeritud
aastateks 2029 – 2030). Mõlemad liiklussõlmed jäävad Veltsi liivamaardla otsesesse
teeninduspiirkonda, ning mõlema objekti jaoks on Veltsi maardla lähim potentsiaalse
täitematerjaliga maardla. Arvestades, et ehitusobjektidel on oluline kasutatavate
täitematerjalide võimalik lähedal paiknemine, siis annab teehoiukavas planeeritud
ristmike ehitus eelduse, et Veltsi liivamaardlas täiendav varu arvele võtmine ja selle
kaevandamine on asjakohane.
Tallinn-Narva maantee ümberehitustele lisanduvad veel täiendavalt Maanteeameti
väiksemad ehitusobjektid, mille materjali vajadus on tunduvalt väiksem ning mille
maht kajastub varasemate aastate keskmises kaevandamise mahus.
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Veltsi II ja Veltsi III uuringuruumide varustuskindluse hinnang 11
3. KOKKUVÕTE
Tuginedes eelnevas hinnangus esitatud seisukohtadele, siis on alust arvata, et Veltsi
liivamaardlas on täiendavate geoloogiliste uuringute teostamine ja võimalik
täitematerjalide kaevandamine põhjendatud. Materjali on võimalik turustada Tallinn-
Narva maantee 2+2 maanteeks ehitusel ning piirkonda jäävate eritasandiliste ristmike
ehitamiseks, mille suhtes on Veltsi maardla väga soodsas asukohas.
Hinnates Veltsi liivamaardla piirkonna varustuskindlust vastavalt varustuskindluse
juhendis toodule, siis selgub, et 50 km veokauguse raadiuses on varustuskindlus
tagatud kõikide maavarade osas, küll aga väheneb varustuskindlus ehitusliiva osas 30
km veokaugusel juba 11 aastale ning 20 km raadiuses on ehitusliiva varustuskindlus
vaid 2 aastat. Sellest nähtub, et piirkonnas, kuhu on kehtiva teehoiukavaga ning
Vabariigi Valitsuse tegevuskavaga planeeritud suuremahulised ehitusobjektid,
kvaliteetse täitematerjali (ehitusliiva) varustuskindlus sisuliselt puudub.
Arvestades eelnevalt esitatud põhjendusi, siis juhul, kui Veltsi liivamaardlas
tuvastatakse täiendavate geoloogiliste uuringutega kvaliteedilt väga head ehitusliiva
levikut, on see tugeva positiivse mõjuga Veltsi liivamaardla potentsiaalse
teeninduspiirkonna varustuskindlusele.